Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2007/2196(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

A6-0454/2007

Arutelud :

Hääletused :

PV 11/12/2007 - 9.15
CRE 11/12/2007 - 9.15
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2007)0592

Arutelud
Teisipäev, 11. detsember 2007 - Strasbourg EÜT väljaanne

11. Selgitused hääletuse kohta
PV
  

- Raport: Paolo Costa (A6-0457/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. – (PL) Ma hääletasin hr Costa raporti poolt, mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja Maroko Kuningriigi vaheliste teatud lennundusküsimusi käsitlevate lepingute muutmist. See puudutab ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus protokollide sõlmise kohta EÜ ning Maroko Kuningriigi vaheliste teatavaid lennundusküsimusi käsitlevate lepingute muutmise osas, et võtta arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia Vabariigi ühinemist ELiga.

See protokoll viib sisse olulised muudatused Maroko Kuningriigi ja Bulgaaria ning Rumeenia Vabariigi vahelistesse kahepoolsetesse lennundusküsimusi käsitlevatesse lepingutesse, vastavalt viimase kahe riigi ühinemisele Euroopa Liiduga.

Nii Bulgaaria kui ka Rumeenia olid varem sõlminud lennundusküsimusi käsitlevad lepingud Marokoga vastavalt 1966. ja 1971. aastal. Euroopa Ühendus sõlmis 2006. aasta detsembris horisontaallepingu. Seetõttu on vajalik kohandada lepingud ühenduse õigusloomega ning võimaldada mõlemal uuel liikmesriigil horisontaallepinguga liituda.

 
  
  

- Raport: Paolo Costa (A6-0456/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE), kirjalikult. − Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni Rumeenia liikmed keeldusid hääletamast raporti poolt, mis käsitleb EÜ ja Gruusia, Liibanoni, Maldiivide, Moldova, Singapuri ja Uruguay vaheliste teatud lennundusküsimusi käsitlevaid lepinguid, sest Moldova Vabariigi lepingut käsitlevas tekstis on viide moldova keelele fraasis: „Koostatud Luxembourgis kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ning moldova keeles”.

Rumeenia sotsiaaldemokraatide delegatsiooni osalemine selles kokkuleppes ei tähenda „moldova” keele nimetuse tunnustamist. Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni Rumeenia liikmed kordavad, et vastavalt faktilistele ja teaduslikele tõenditele, kaasa arvatud Moldova Vabariigi Teadusakadeemia tõlgendus (1994. aasta septembrist), on õige nimetus rumeenia keel.

On vaja arvestada asjaolu, et paljudes teistes lepingutes, on komisjon kasutanud neutraalset sõnastust: „Koostatud …..(koht) …..(kuupäev) kahes eksemplaris kõigis lepinguosaliste ametlikes keeltes, kusjuures kõik tekstid on autentselt võrdsed.”.

Avaldame kahetsust, et seda sõnastust ei kasutatud Moldova Vabariigiga sõlmitavate lepingute puhul ning soovitame selle neutraalse sõnastuse kasutamist dokumentides, mis puudutavad ELi ja Moldova Vabariigi suhteid.

 
  
MPphoto
 
 

  Brian Simpson (PSE), kirjalikult. − Tahan oma toetuse kaudu sellele raportile tõstatada lühidalt ELi lennuliinidel ikka veel esinevad probleemid seoses üle Venemaa lendamise õigustega.

Venemaa asutused mitte ainult ei piira neid õigusi, vaid need on ka kulukad, välja antud diskrimineerivalt ja viisil, mis seab ELi vedajad selgelt halvemasse olukorda, eriti need, kes lendavad arvukatel liinidel Kaug-Itta.

See probleem on olnud teada juba mõnda aega, aga Venemaa asutuse soovimatus ELiga selles küsimuses uuesti läbi rääkida on olnud nii kulukas kui kasutu.

Meil on vaja, et komisjon ja Venemaa asutused suurendaksid taas oma jõupingutusi sellele väga tõsisele probleemile lahenduse leidmiseks.

 
  
  

- Raport: Hans-Peter Mayer (A6-0475/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Hoolimata sellest, et viimased reaktoriõnnetused juhtusid palju aastaid tagasi, maksame me siiani oma vigade eest. Kohe pärast tuumakatastroofe kaovad mõneks ajaks meie toidulaualt ulukiliha, marjad ning seened, et siis varsti taasilmuda. On tähtis kehtestada piiravad maksimaalselt lubatud tasemed, kuid siiani pole piisavalt uuringuid kiirguse mõju kohta inimestele, samamoodi nagu on ebapiisavalt uuritud geenitehnoloogiat.

EL peab ennast viivitamatult pühendama nende tähtsate ja kannatamatult oodatavate uuringutele, tegema ettevalmistusi tuumaenergiast loobumiseks ning jätma liikmesriikide endi teha otsused seoses geenitehnoloogia kasutusega. Kuna raport ei käsitlenud piisavalt eespool mainitud punkte, ei osalenud ma hääletusel.

 
  
  

- Raport: Francesco Enrico Speroni (A6-0476/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. Kalandusturu ühine korralduse eesmärgiks on tagada turu stabiilsus ja kindel sissetulek selles sektoris töötajatele. Need eesmärgid ja ka EÜ asutamislepingus sätestatud eesmärgid on väärikad ja oleksid pidanud viima Euroopa kalandusega tegelevad kogukonnad õitsengule.

Kahjuks on kaks ja pool aastakümmet Brüsseli tsentraliseeritud kontrolli ühise kalanduspoliitika kujul olnud nende kogukondade jaoks hävitavad. Õitsvat turgu koos kindlate töökohtadega ei ole võimalik ühise kalanduspoliitika kontekstis saavutada ja kalanduse juhtimise kontrollimine tuleb anda tagasi kalandusest sõltuvate rahvaste kätte.

 
  
  

- Raport: Ioannis Gklavakis (A6-0480/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. (SV) Ma hääletasin raporti vastu, sest see sisaldab ühtse põllumajanduspoliitika sätteid, mida me tahame kaotada. Ühtne põllumajanduspoliitika vajab radikaalset reformi ning juba mõned aastad oleme me nõudnud sellel teemal arutelu alustamist nii pea kui võimalik. Arvame, et EL peaks alustama põllumajandustoetuste vähendamisega juba 2010. aastal, pärast nn tervisekontrolli pikaajalise eelarve raames aastateks 2007–2013.

Seetõttu ei saa erakonna Juuninimekiri liikmed tavaliselt hääletada erinevate põllumajandusraportite poolt Euroopa Parlamendis.

 
  
MPphoto
 
 

  Diamanto Manolakou (GUE/NGL), kirjalikult.(EL) Viljapuude ja -põõsaste hügieen ja paljundusmaterjali sertifitseerimine on tootja jaoks ülioluline, sest puuviljaaia rajamine, juhul kui seda teha õigesti, tagab hea toodangukvaliteedi. Kahtlemata peab õigusloomet kohandama sektoris toimuvate arengutega.

Kuigi me nõustume hr Gklavakise raporti enamiku muudatusettepanekutega, on meil vastuolud nende muudatusettepanekutega, mis nõustuvad geneetiliselt muundatud paljundusmaterjaliga, isegi risoomi tasandil, sest see ohustab inimeste tervist ning keskkonda. Ei ole teadusuuringuid, mis garanteeriksid nende mõjude puudumise. Mis puudutab importimist kolmandatest riikidest, siis oleme nõus, et haigustekitajate leviku riski tõttu Euroopa Liidus ei tohiks esineda kõrvalekaldeid, mis avaldaksid mõju toodangule, tootekvaliteedile ja sissetulekutele.

 
  
  

- Raport: Ieke van den Burg (A6-0469/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Me kaitseme subsidiaarsuse põhimõtte rakendamist. Seepärast oleme me nõus, et ühendus ei tohiks sekkuda liikmesriikide pädevusse. Näiteks puudutab see kohapealseid teenuseid, mis ei hõlma piiriüleseid tegevusi ning ei avalda põhimõtteliselt mingit mõju siseturu funktsioneerimisele. Seetõttu peaks igal liikmesriigil olema täielik vabadus kaudse maksustamise ning käibemaksumäärade kehtestamisel.

Isegi kui nõukogu otsustab kindlate maksumääradega süsteemi kasuks ühendusesiseste tehingute puhul, peaks liikmesriikidel olema võimalus rakendada vähendatud määrasid või isegi nullmäära esmatarbekaupade ja -teenuste puhul, näiteks nagu toit ja ravimid, ning samuti kohapealsete teenuste puhul, kaasa arvatud teenused ja tooted, mis on seotud hariduse, heaolu, sotsiaaltöö ning kultuuriga.

Isegi kui kindlate maksumäärade süsteem ühendusesiseste tehingute puhul kehtestatakse 2010. aasta lõpuks, peaks liikmesriikidel olema võimalus rakendada vähendatud käibemaksumäärasid, et tagada kohapealsete teenuste elujõulisus ning säilimine ning ka nende roll ametlikus majanduses.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Esimest korda tekkis meil ahvatlus hääletada selle parlamendi käibemaksualase raporti poolt. Raport pooldab kindla korra kaotamist, mis põhineb selle riigi maksusüsteemil, kus tehing toimub, ning ainuüksi see eesmärk õigustas määrade suuremat ühtlustamist. Samuti pooldab see subsidiaarsuse põhimõtet, mis võimaldaks liikmesriigil rakendada nullmäära kohapealsete teenuste puhul, nagu toitlustamine või muud, lahendusena sotsiaalsetele, hariduslikele ning kultuurilistele eesmärkidele jne. Samuti püütakse säilitada paljud 2007. aastal lõppema pidanud erandid aastani 2010. Me oleme selle kõigega nõus.

Siiski ei saa me nõustuda sooviga säilitada Euroopa õigusloome käibemaksu kohta ning igal juhul kindlustada identsed määrad lihtsustamaks kaubandust ning ELi sisese kaubanduse tolliformaalsusi. Maksustamine on iga riigi iseseisev ülesanne ning sageli põhjustavad üht maksu puudutavad erinevused kõrvalekaldeid teises. Siiski ei ole need alati ebaseaduslikud.

 
  
MPphoto
 
 

  Małgorzata Handzlik (PPE-DE), kirjalikult. – (PL) Jätkuva arutelu kontekstis ülemineku käibemaksumäärade kohta, paluti Euroopa Parlamendi arvamust seoses ajutiste, neid määrasid puudutavate sätete kehtivuse pikendamisega. Täna on see arvamus hääletusel. See viibis natuke, sest, nagu me teame, on Euroopa Liit otsustanud jätkata eelistatud käibemaksumäärade rakendamist pärast 1. jaanuari 2008. Siiski pean seda väga tähtsaks arvamuseks.

See on kindlasti õige otsus nende riikide jaoks, kes ühinesid ELiga 2004. aastal, ning me kiidame selle täielikult heaks. Parlamendi arvamus sel teemal on üheti mõistetav ning toetab teatud ajutiste sätete säilitamist seoses käibemaksumääradega. See otsus väärib suurt toetust.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. Ma hääletasin van den Burgi poolt koostatud käibemaksu käsitleva raporti poolt. Raport rõhutab subsidiaarsuse põhimõtte tähtsust maksustamises ning ütleb, minu meelest õigesti, et seda põhimõtet peaks rakendama teenuste puhul, millel puudub piiriülene element ning millel pole seetõttu mingit mõju siseturule.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Claude Martinez (NI), kirjalikult. (FR) Komisjon ei suuda kunagi jõuda õigele lahendusele käibemaksu küsimuses. 1980ndatel nõuti Cockfieldi raportis erinevaid käibemaksumäärasid. Tegelikult eksisteerisid ainult 15%-line miinimummäär, 5%-line tavamäär ning vähendatud määr.

Siis tahtis komisjon kehtestada käibemaksumäära vastavalt sellele, mida taotles päritoluriik. Praktikas kehtestati käibemaksumäär, mida taotles sihtriik. See oli esialgne süsteem, millest sai kindla maksumääraga süsteem: nn Bolkensteini käibemaksu ei viidud sisse. Kehtisid vähendatud käibemaksumäärad Prantsuse toitulusasutustele, CD-dele ning tööjõuga seotud tegevustele.

Komisjon andis vähemalt esialgselt järele 1977. aasta Kuuenda direktiivi lisa H osas, sest mõistis, et sakslased vaevalt sõidaksid oma Mercedestega teisele poole piiri sööma madala käibemaksumääraga restoranis lõunat.

Milline häbi, et ta ei mõistnud 1993. aastal, et ilma piirikontrollita on ühendusesisene käibemaks lakkamatu pettuste allikas. Käibemaksu filosoofiline loogika, sest tänu majanduslikule neutraalsusele on tegemist intelligentse maksuga, on enamikule komisjoniametnikele mõistetamatu. Seetõttu on viimase 20 aasta jooksul nende seadused selles küsimuses pidevalt ebaõnnestunud.

 
  
MPphoto
 
 

  Joseph Muscat (PSE), kirjalikult. − (MT) Sooviksin pöörata tähelepanu kahele muudatusettepanekule, mis ma esitasin, ning mis on lõplikus raportis leidnud ka heakskiidu.

Esimese ettepaneku kohaselt peaks igal riigil olema õigus rakendada vähendatud käibemaksumäära või erandkorras isegi nullmäära esmatoodetele ja teenustele, nagu toit ja ravimid, sotsiaalsetel ning keskkondlikel põhjustel ning tarbija kasu nimel.

Teise ettepaneku kohaselt peaks olema võimalik rakendada vähendatud käibemaksu või isegi nullmäära toodetele, mis on seotud hariduse, sotsiaalkindlustuse ning kultuuriga.

Praegu on võimalik rakendada vähendatud käibemaksumäärasid juba toodetele, mis on seotud haridusega. See muudatusettepanek kindlustab seda.

Ma pöördun ministrite nõukogu poole palvega järgida seda Euroopa Parlamendi poliitikat.

 
  
  

- Raport: Gianni De Michelis (A6-0484/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Me ei osalenud selle raporti hääletamisel kahtluste tõttu, mis ümbritsevad ARTEMIS-e loomist, selle töötamist ning juhtimist. Ühisettevõtete loomine avaliku ja erasektori partnerluse kontekstis, nagu ka ARTEMIS-e loomine, et rakendada ühist tehnoloogiaalgatust, nagu on sätestatud selles raportis, sisaldab ka mõtet kasutada riiklikke vahendeid erasektori huvide eesmärgil, samas kui puudub koostöö teises suunas nii rahalises kui teadmiste edasiandmise mõttes.

Selles mõttes tunduvad eesmärgid olevat vastuolulised, sest erasektori algatussammas luuakse kasumite akumuleerimisel, samas kui avaliku sektori teenuste sammas luuakse avalike huvide teenimise ning inimeste murede lahendamise kaudu.

Investeeringud uuringutegevusse, eriti integreeritud IT-süsteemide puhul on panus, mida me peame oluliseks arendamaks tehnoloogiat Euroopas.

 
  
MPphoto
 
 

  Janusz Lewandowski (PPE-DE), kirjalikult. – (PL) Proua juhataja, ARTEMIS on esimene neljast ettepandud ühisettevõttest, millel on ühine eesmärk ning selgitus. Teised on Clean Sky, ENIAC ja Innovative Medicine. Kõigil neljal ühisettevõttel on isegi ühine peakorter Brüsselis, mis on Flemingu ja Walloni inimeste ühispealinn.

Parlamendi eelarvekomisjon avaldas toetust neljale uuele institutsioonile, millele pandi alus seitsmenda raamprogrammi raames. Ta tegi seda lootuses, et nende nelja jaoks kavandatud avaliku ja erasektori partnerlusmudel osutub realistlikumaks kui see oli Galileo programmi puhul. Tuleb teadvustada, et ARTEMIS-e ja teiste ühisettevõtete (2008–2013) ajakava ning eelarvekord ei ole kooskõlas standardse finantseerimiskorraga, mis pandi paika seitsme aastases finantsperspektiivis (2007–2013). See võib tuua tulevikus teatud probleeme.

Samuti märkasime me suhteliselt väikest summat, mis eraldati halduskulude jaoks, kui jaotati kogukulusid nelja ühisettevõtte jaoks, nimelt 84 miljonit eurot aastateks 2008–2017. See moodustab umbes 3,5% kogukuludest ning selgitab meie muret. Institutsioonide vohamise küsimus Euroopa Liidu raames jääb avatuks ning ei puuduta ainult seitsmenda raamprogrammi institutsionaalset ümberstruktureerimist.

 
  
  

- Raport: Françoise Grossetête (A6-0479/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Miroslav Mikolášik (PPE-DE). - (SK) Innovaatilise meditsiini algatus on ainulaadne algatus, mille tekkimist õhutasid nii Euroopa Liidu komisjon kui ka Euroopa Farmaatsiatööstuste ja -assotsiatsioonide Föderatsioon, ning mille eelarve 2013. aastani on 2 miljardit eurot.

Olen veendunud, et partnerlus era- ja avaliku sektori vahel aitab kiirendada paremate ja ohutumate ravimite jaotamist.

Olen õnnelik, et innovaatilise meditsiini algatus aitab parandada uurimistegevuse tingimusi ning koos nendega võimalusi arendada paremaid ravimeid unustusse jäetud haiguste raviks.

Teiseks, väikese ja keskmise suurusega ettevõtete assotsiatsiooni liikmena, olen ma ülirõõmus selle esimese avaliku ja erasektori vahelise partnerluse üle, mis hõlmab ka koostöö rahastamist väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete, ülikoolide, uuringukeskuste, akadeemiate ning EFIPA liikmeks olevate assotsiatsioonide vahel.

Selline finantseerimismeetod annab lõpuks ometi juurdepääsu vahenditele ja loob soodsa keskkonna uuringutegevusele Euroopa Liidus ning tõstab selle konkurentsivõimet. Meie liikmesriigid peaksid ootama tulemusi…

(Juhataja katkestas kõneleja)

 
  
MPphoto
 
 

  Zuzana Roithová (PPE-DE). - (CS) Hr juhataja, olen üks nendest, kes kritiseerib koostöö puudulikkust suurte ettevõtete ning ülikoolide vahel, samuti olen ma vastu ma vähestele vahenditele, mis on kättesaadavad teadusuuringuteks ELis, mis tuleneb sellest, et võrreldes USAga, pärineb meil ainult üks kolmandik rahast erasektorist. Täna saame lõpuks saata head uudised Strasbourgist Euroopa teadusuuringutööstusele, võttes vastu seitsme aasta pikkuse innovaatilise meditsiini kava maksumusega 2 miljardit eurot. Selle ettevõtmise formaat on juba ise innovaatiline, sest kujutab endast avaliku ja erasektori vahelist partnerlust. See võib kahekordistada olemasolevaid vahendeid ning aitab samuti ühendada teadusuuringute eesmärke. Usun, et see annab värske impulsi teadmiste juhtimisele, haridusele ning kutseõppele. Olen veendunud, et saame pöörata otsa ringi väheneva tõhususe teelt Euroopa farmaatsiatööstuses ning saavutada lihtsamalt kättesaadava kõrgekvaliteetse ravi, eriti vähi ning Alzheimeri tõve puhul. Sooviksin tänada raportööri, kes saavutas raporti eduka teise lugemise.

 
  
MPphoto
 
 

  Françoise Grossetête (PPE-DE), kirjalikult. (FR) Raportöörina on mul suur rõõm seoses raporti vastuvõtmisega innovaatilise meditsiini ühisettevõtte (IMI) loomise kohta.

Avaliku ning erasektori vahelise partnerluse rakendamine Euroopa Farmaatsiatööstuste ja -assotsiatsioonide Föderatsiooni (EFPIA) ning Euroopa Komisjoni vahel kujutab endast paljutõotavat edasiminekut laiaulatuslike teadusuuringuprogrammide jaoks. Euroopa Komisjon on moraalselt kohustatud arvestama Euroopa vajadustega teisest vaatenurgast.

IMI üldeelarve aastateks 2008–2013 on 2 miljardit eurot. Euroopa Komisjoni ühe miljardi euro suurune panus jagatakse VKE-dele ning ülikoolidele. Suured ettevõtted annavad omakorda panuse sama suure summa ulatuses. Nad varustavad VKE-sid ja ülikoole vahendite ning metoodikatega, et tagada paremini ravimite ohutus ning tõhusus, intelligentne infrastruktuur ning teadmiste juhtimine.

Koostöö juhtivate ettevõtetega, väikeste teadusuuringukeskustega, VKE-dega ning ülikoolide vahel aitab nende uurimisprojektide kavandamisel. IMI aitab samuti parandada teadmiste edasiandmist ülikoolides ja äris ning väiksemate ettevõtete osalust Euroopa teadusuuringutes.

 
  
MPphoto
 
 

  Małgorzata Handzlik (PPE-DE), kirjalikult. – (PL) Innovaatilise meditsiini teema on mulle eriti südamelähedane, sest Poolas tegelen ma aktiivselt nende laste aitamisega, kellel on haruldased geneetilised haigused. Kahjuks ei ole kuulu need lapsed mitte ühegi tervisekindlustusprogrammi alla ning ravimid, mida nad vajavad, on liiga kallid. Enamikus Euroopa riikides kompenseeritakse selliste ravimite kulud, mis on vajalikud nende laste elus hoidmiseks, ning neile peaaegu normaalse eluvõimaluse andmiseks.

Parlamendiliikmena ma mõistan, kui oluline on Euroopa lähenemine meditsiini küsimusele. Ma viitan innovaatilisusele, liidu toetusele teadusuuringute ning teadlaste osas ning samuti liidu julgustusele ravimite küsimuses, ergutades tootma uusi ravimeid. Minu arvates on pr Grossetête raport tõepoolest väga tähtis.

Nõustun, et Euroopa Liit peab minema üle uuele ning tõhusamale teadusuuringute juhtimisele ning innovatsioonile, mille eesmärk on edendada meie Euroopa majandusarengut, tuua leevendust meie kodanikele ning mõnel juhul isegi päästa nende elu. Euroopa Komisjoni ettepanek luua ühistehnoloogia algatus aitab ühtlustada ja lihtsustada projekti rahastamist.

Mis puudutab innovaatilise meditsiini uuringuprogramme, siis on tähtis kaasata nii VKE-d, ülikoolid, patsiendid, haiglad ning ravimitööstus, et tagada, et ravimid oleksid ohutumad, odavamad ning kättesaadavamad. Komisjoni poolt ettepandud avaliku ning erasektori partnerlused on seetõttu suurepärane lahendus. Need kujutavad endast uut võimalust ravimiuuringusektori jaoks.

 
  
  

- Raport: Lena Ek (A6-0483/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Teresa Riera Madurell (PSE), kirjalikult. − (ES) Hispaania sotsiaaldemokraatide delegatsioon hääletas pr Eki raporti poolt, mis käsitleb Clean Sky ühisettevõtte loomist, kuid ma soovin rõhutada, et tuleb rangelt järgida avatuse ning läbipaistvuse põhimõtteid kõigi ühisettevõtete algatuste puhul. Eriti seoses ühisettevõttega Clean Sky on Hispaania sotsiaaldemokraatide delegatsioon alati toetanud avatud ning konkurentsil põhinevaid pakkumiskutseid, et tagada võrdne juurdepääs kõikidest liikmesriikidest pärinevatele hankes osalejatele, parimast lähtumise põhimõttel.

Arvestades seda kõike, soovib Hispaania sotsiaaldemokraatide delegatsioon rõhutada, et ühisettevõte Clean Sky ei tohi kujutada endast pretsedenti tulevaste ühistehnoloogiliste algatuste või teiste seitsmenda raamprogrammi vahendite jaoks, ning peab oluliseks, et kõik liikmesriigid saaksid osaleda võrdsetel alustel.

 
  
  

- Raport: Ioannis Varvitsiotis (A6-0454/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Euroopa kodanikena naudime me mitmeid õigusi, kaasaarvatud õigus diplomaatilisele ning konsulaarkaitsele. Kõik ELi liikmeid saavad kaitset ükskõik millise teise liikmesriigi diplomaatilises või konsulaarasutuses, kui nende riigil puudub, kas konsulaat või saatkond vastava kolmanda riigi territooriumil.

See küsimus on isegi asjakohasem, kui me võtame arvesse, et on ainult kolm riiki – Hiina, Venemaa ning USA –, kus kõikidel Euroopa Liidu liikmesriikidel on diplomaatiline või konsulaaresindus.

Lisaks sellele, et liikmesriikide esindused kolmandates riikides võivad suuresti erineda, esineb ka juhtumeid, kus esindus puudub täielikult (nt Maldiivid).

Ma toetan algatust, mis seab eesmärgiks tagada, et EÜ asutamislepingu artikli 20 sätteid ning põhiõiguste harta artiklit 46 saaks tõhusalt praktikas rakendada, luues aluse kõigi ELi kodanike ühisele põhiõigusele saada diplomaatilist ja konsulaarkaitset, olenemata nende rahvusest.

Samuti on positiivne Lissaboni leppega Euroopa välisameti asutamine, millel on oma pädevus ning kohustused.

Nõustudes, et inimeste teavitamine on ülioluline, toetan ma ühise Euroopa hädaabitelefoninumbri kasutuselevõtmist aitamaks ELi kodanikel saada teavet, mida nad vajavad, eriti kriitilistes ning hädaolukordades.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. Hääletasin Varvitsiotise raporti poolt, mille eesmärgiks on edendada nende ELi kodanike diplomaatilist ja konsulaarkaitset, kes elavad või reisivad riikides, kus nende päritoluliikmesriigil puudub esindus. Minu enda koduriigil, Šotimaal, ei ole käesoleval ajal kusagil maailmas sõltumatut diplomaatilist esindust. Usun, et see olukord lähiaastatel tõenäoliselt muutub ja ootan aega, kui Šotimaa ülemere esindajad aitavad vajaduse korral kõiki ELi kodanikke.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. Muhamedi- nimelise kaisukaru juhtum on meid pannud järjekordselt mõistma, kui kerge on sattuda välisriigis keerulisse olukorda. Alati ei pea olema tegemist loodusõnnetuse, mõne muu õnnetuse või passi kaotusega, vahel piisab ka kultuurilisest arusaamatusest. Meil on selles vallas veel palju teha. Näiteks Türgis, kes taotleb ELiga liitumist, võib elu olla ohtlik lääne turistidele, sest – nagu näitab hiljutine uuring – eksisteerib vähemuste kaitse tõstmise lubadus ainult paberil ning olukord selles vallas on tegelikult halvenenud.

On vaja teha kaht asja. Esiteks luua diplomaatiliste lähetuste tugev võrgustik, mis pakuks meie kodanikele pidepunkti, ning teiseks tagada, et reisijad ei oleks ainult teadlikud suursaadiku kohustustest, vaid ka sellest, et nad saavad otsida abi igast ELi liikmesriigi saatkonnast. Nende kaalutluste valguses, hääletasin ma kavandatud tegevuskava poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Bogusław Rogalski (UEN), kirjalikult. – (PL) Maailmas on ainult kolm riiki, kus kõigil Euroopa Liidu liikmesriikidel on diplomaatiline või konsulaaresindus, nimelt Hiina, Ühendriigid ning Venemaa. Mõnes populaarses turismisihtkohas puudub igasugune esindus.

Vastavalt komisjoni algatusele on igal Euroopa kodanikul õigus saada diplomaatilist ja konsulaarkaitset ükskõik milliselt teiselt liikmesriigilt, kellel on esindus kolmandas riigis, samadel tingimustel nagu selle teise liikmesriigi kodanikud. See kehtib ainult siis, kui koduriigil puudub kolmandas riigis saatkond või diplomaatiline esindus. Ma olen selle lahenduse poolt.

Kahjuks, mis puudutab selle resolutsiooni ettepaneku teist osa, olin ma sunnitud hääletama selle vastu. Vastastikkuse, praktilise diplomaatilise või konsulaarabi üldine mõiste ei tohi hõlmata ühegi teise liikmesriigi pädevuse ülevõtmist. Kahjuks tahetakse resolutsiooni ettepanekuga seda saavutada.

 
  
MPphoto
 
 

  Ewa Tomaszewska (UEN), kirjalikult. – (PL) Ma ei osalenud Euroopa Liidu liikmesriikide kodanike diplomaatilise ja konsulaarkaitse ettepaneku hääletusel. Iseenesest mõistetavalt sooviksin ma sellise kaitse olemasolu.

11. septembril 2007. aastal peksis ja arreteeris Belgia politsei hr Borgheio, Euroopa Parlamendi liikme, Euroopa Parlamendihoone ees, hoolimata sellest, et ta kinnitas end olevat Euroopa Parlamendi liige ning teavitas politseid oma saadikupuutumatusest. See juhtum näitab, et ei ole vaja minna kolmandatesse riikidesse tõestamaks, et kaitse pole nii hea kui peaks, seda isegi parlamendiliikmete puhul. Olen veendunud, et peaksime kõigepealt tegelema olukorraga meie vahetus läheduses.

 
  
  

- Raport: James Elles (A6-0493/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − See seitsmes eelarvemuudatus 2007. aastaks sisaldab lisa 4 324,8 miljonit eurot tulude poolel ning 1 651,4 miljoni euro suurust vähenemist kuludes, mis võimaldab liikmesriikidel vähendada oma panuseid ühenduse eelarvesse umbes 5 976,2 miljoni euro võrra.

Kui tulude suurenemine on suuresti tänu käibemaksu ning kogurahvatulu määrade bilanssidele, siis kulude vähenemise eest vastutab põhiliselt eelarve alarakendamine, mis kärbib peamiselt rubriike, mis hõlmavad sidusust, kalandust, keskkonda ning põllumajandust.

Mitmete 2007–2013 struktuurifondi tegevusprogrammide (ning teiste) hiljutine vastuvõtmine on komisjoni ning nõukogu selgitus eraldiste prognoosi mittekasutamise eest 2007. aastal. Siiski ei kanta neid summasid üle 2008. aasta eelarvesse, et suurendada vastavaid eraldisi eespool mainitud poliitikate jaoks. Võib märgata, et prognoositavad summad 2008. aasta eelarves nende rubriikide jaoks on samad, milles lepiti kokku mitmeaastases finantsraamistikus 2007–2013.

Nende summade mitterakendamine ühenduse eelarves on väga murettekitav ning seda peaks väga täpselt jälgima, võttes arvesse, et 2007 on uue finantsraamistiku 2007–2013 esimene aasta ning eelmise finantsraamistiku suhtes kasutatakse veel reeglit N+2, mis tähendab, et kõik eraldised peavad olema täielikult kasutatud 2008. aastaks.

 
  
  

- Raport: Christopher Heaton-Harris (A6-0466/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Małgorzata Handzlik (PPE-DE), kirjalikult. – (PL) Me elame 21. sajandil ning meil pole muud valikut, kui kohaneda uute ja kiiresti muutuvate tingimustega.

Seetõttu tervitan ma soojalt hr Heaton Harrise raportit paberivaba keskkonna sisse viimise kohta tollis ja kaubanduses.

Selle dokumendi sätted on väga asjakohased tänapäevases Euroopas ning need peab viima sisse kiiremas korras. Need viitavad vahenditele, millega luua uus töökeskkond tollile ja kaubandusele. Ma viitan paberivaba keskkonna loomisele, mis on nii vajalik peamiselt kergendamaks meie ametnike tööd, kes on kuhjatud ebavajaliku administratiivse paberimajanduse nõudmistega. Peaksime samuti pidama meeles küsimusi, mis puudutavad keskkonnakaitset ning tohutut arvu puid, mida peab ohverdama, et rahuldada paberivajadus sellel eesmärgil.

Ma pean eriti tähtsaks ning kiireloomuliseks elektrooniliste tollisüsteemide sisse viimist. Samuti toetan ma ühtse liidese ning ühtse kontrollpunkti rajatiste loomist. Olen veendunud, et Euroopa peaks rohkem investeerima sellistesse lahendustesse, et kindlustada Lissaboni strateegias öeldud lausete mitte jäämist tühjadeks sõnadeks.

 
  
MPphoto
 
 

  Zuzana Roithová (PPE-DE), kirjalikult. – (CS) Me oleme silmitsi suure probleemiga, püüdes kontrollida tohutut importtoodete mahtu, mis tuleb peamiselt Aasiast. Selle probleemi lahendamine nõuab elektroonilisi ning vastastikku seotud tollisüsteeme. Elektrooniline kaubandus ning toll on juba muutunud vajaduseks efektiivse Euroopa turu jaoks isegi enne moderniseeritud tollikoodi sisse viimist. Sooviksin tuua välja, et samuti vajame süsteemi, mis oleks võimeline tabama tooted, mis ei vasta Euroopa ohutusstandarditele, ning takistama selliste toodete sisenemist ELi. See ettepanek, mille me täna vastu võtsime, pakub palju tõhusamat imporditavate toodete kontrolli. Samuti on tal eelised ühise liidese ning ühtse kontrollpunkti näol, mis tagavad juurdepääsu rahvusvahelisi tehinguid puudutavale teabele mitte ainult tolliametnikele vaid ka tarnijatele, ostjatele ning hauleritele. Pole kahtlust, et seda süsteemi hakkavad kasutama ka riiklikud järelevalveasutused, kes on vastutavad toodete ohutuse eest turul. Komisjon on aeglustanud süsteemi rakendamist kolmele etapile, mis viiakse sisse vastavalt 3, 5 ja 6 aasta tagant. Siiski kardan, et on vaja kiiremat tegutsemist, ning avaldan lootust, et komisjonile avaldatakse varsti survet vaadata oma otsus üle.

 
  
  

- Raport: Marie-Noëlle Lienemann (A6-0389/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Danutė Budreikaitė (ALDE).(LT) Mul on rõõm, et Läänemeri, mis on kõige saastatum meri Euroopas, on valitud merestrateegia direktiivi rakendamise katsealaks.

Euroopa Parlamendi ning nõukogu direktiiv jätab merestrateegia raamistiku rakendamise liikmesriikidele, olles koostanud integreeritud merepoliitika raamistiku Läänemere piirkonnas.

Üheksa riiki Läänemere piirkonnas on ELi liikmesriigid ning on ainult üks kolmas riik – Venemaa. Seoses Läänemere piirkonna keskkonnaseisundi parandamisega 2010 aastaks on palju kõhklusi. Me kannatame kõik selle gaasitoru ehitamise ning käitamise tagajärjel. Merevett kasutatakse rõhu testimiseks gaasitorus ning pärast pumbatakse see tagasi merre.

Samuti kujutavad ohtu Teise maailmasõja aegsed keemilised relvad, mis varjavad ennast merepõhjas.

Ma toetan seda dokumenti, kuid siiski mul on raske kujutada ette integreeritud ELi raamistikku Läänemere keskkonnaseisundi parandamiseks. Lisaks peaksime me minu meelest kaasama ka Venemaa selle raamistiku arendamisse ning rakendamisse.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. − (PT) Ma hääletasin pr Lienemanni soovituse poolt võtta teisele lugemisele (A6-0389/2007) nõukogu ühine seisukoht eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia direktiiv).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu vaheline kompromiss võimaldab kehtestada raamistiku merekeskkonna kaitseks ja säilitamiseks, selle halvenemise ärahoidmiseks ning, kus see on teostatav, siis ka keskkonna taastamiseks aladel, kus seda on kahjustatud.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Täna me võtsime vastu soovituse võta teisele lugemisele ühine seisukoht, mis käsitleb ühenduse tegevusraamistikku merekeskkonna-alases poliitikas.

Pidades silmas majanduslikke, sotsiaalseid ning keskkonnaalaseid tegureid, on piisavalt tähtis, et merekeskkonnapoliitikas oleks koostöö ning koordinatsioon erinevate riikide vahel, samas säilitades nende kõigi täielik suveräänsus oma territooriumi ning varade üle. Keskne küsimus on liikmesriikide suveräänsuse austamine, eriti oma majandustsoonide üle, ning nende pädevus võtta vastu iseseisvaid meetmeid kaitsmaks oma ressursse.

Sellega seoses ei tohi me unustada, et ettepandud „reformi” alusleping sisaldab tingimust anda Euroopa Liidule ainupädevus mereressursside haldamiseks ühise kalanduspoliitika raames.

Samuti peab võtma arvesse, et merereostus ning intensiivne meretransport mõjutab kalastustegevust ja mereressursside kaitset. Seetõttu on kalurid esimesena huvitatud merevarade kaitsmisest ning taastamisest. Varude tagamise meetmed peavad sisaldama ka meetmeid finantseerimiseks, et pakkuda sektorile ning selle töötajatele majanduslikku ning sotsiaalset kompensatsiooni.

 
  
MPphoto
 
 

  Françoise Grossetête (PPE-DE), kirjalikult. (FR) Ma hääletasin selle raporti vastu, mis julgustab liikmesriike võtma vastu vajalikud meetmed hea keskkonnaseisundi saavutamiseks merendusalastes küsimustes 2020. aastaks.

Merekeskkond hõlmab elutähtsaid varasid ning selle ökosüsteem pakub elutähtsaid teenuseid, näiteks nagu kliimaregulatsioon ning hapniku tootmine.

Meretranspordi-, kalastus-, energia- või isegi turismipoliitika on töötatud välja eraldi ning viivad sageli ebaõnnestumiste, ebakõlade ning kasutusega seotud konfliktideni.

Vaja oli globaalsemat lähenemisviisi, arvestades kõiki jätkusuutlikke arengupoliitika tegureid Euroopa merekeskkonna jaoks.

Liikmesriigid peavad kavandama oma pädevuse all olevate vete merekeskkonnaga seotud strateegiaid mitmes etapis. Aastaks 2015 peaksid need strateegiad tootma kavandatud meetmeprogrammi saavutamaks hea keskkonnaseisundi. Liikmesriigid, kes jagavad sama merepiirkonda või alapiirkonda, peavad tegema koostööd, et koordineerida erinevaid merekeskkonnastrateegia osasid.

Nagu rõhutas Grenelle Keskkonnafoorum, tuleb jätkata tööd mereparkide loomisega. Raportis sätestatakse kaitsealade loomine, kuid oleks võinud olla natuke täpsem selles küsimuses.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. Mul oli võimalik toetada siin parlamendis esitatud kompromisspaketti seoses Lienemanni merekeskkonna raportiga. Selle valdkonna tulevase poliitika jaoks on terviklik ja tasakaalustatud lähenemine äärmiselt oluline. Ühine kalanduspoliitika võiks olla näidiseks, kuidas merekeskkonda hoida. Brüsseli tsentraliseeritud kontroll ei ole kindlasti tee Euroopa ja ülejäänud maailma merede ja ookeanide kaitsmiseks. Tunnustan seetõttu ELi väärtuslikku osa merekeskkonna poliitikas, kuid usun ka, et võrrandisse tuleb lisada konkreetsete merenduskogukondade vajadused ja arvamused.

 
  
  

- Raport: Holger Krahmer (A6-0398/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Ryszard Czarnecki (UEN). - (PL) Proua juhataja, ma hääletasin selle raporti poolt, olles esindaja ühest nendest kaheksast riigist, kes on kõige otsesemalt seotud ning teadlikud sellest, mis toimub. Ma tegin nii, sest Poolas on suur osakeste kontsentratsioon, suurem kui lubatud päevane ning aastane norm. Kõige rohkem puudutab see Sileesiat. See on riigi kõige tööstuslikum piirkond. Ma pean seda positiivseks sammuks suunal, mis on seotud keskkonnakaitsega minu riigis üldiselt ning konkreetsemalt Sileesias.

 
  
MPphoto
 
 

  Zuzana Roithová (PPE-DE). - (CS) (Kõne algus oli kuuldamatu)… puhtama õhu jaoks Euroopas, on hea näide sellest kuidas liit töötab. Ühisettevõtmine põhineb EÜ asutamislepingu artiklil 251. See direktiiv lihtsustab õigusloomet, asendab mitmed vanad direktiivid ning samuti määratakse seal osakeste lubatud tase õhus. See on nii fraktsioonide kui ka riikide vahelise konsensuse tulemus. Lisaks on see näide delikaatsest lähenemisest piiritletud pädevuste küsimuses liidu ning liikmesriikide vahel. Ma hindan raportööride tööd ning mul on rõõm, et oleme võtnud vastu selle kaasaegse direktiivi, mis lihtsustab ning toetab meie ambitsioone selles vallas.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. − (PT) Ma hääletasin hr Krahmeri soovituse poolt võtta teisele lugemisele (A6-0398/2007) nõukogu ühine seisukoht võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv välisõhukvaliteedi ja puhtama õhu kohta Euroopas. Tegin seda sellepärast, et parlamendi ja nõukogu läbirääkimistel käsitletud ettepanek on üldjoones positiivne nii rahvatervise kaitsmise kui ka keskkonnakaitse seisukohast.

Euroopas sureb igal aastal 360 000 inimest õhusaaste tõttu. Uuringud näitavad, et õhusaastel on mõju eriti laste tervisele, mistõttu õhukvaliteedi kava peab sisaldama meetmeid just sellise haavatava ühiskonnagrupi nagu lapsed kaitsmiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Loodusvara „õhk” muutub iga päevaga saastatumaks, seda peamiselt linnakeskustes ning ELi liikmesriikide kõige tihedamini rahvastatud piirkondades. Õhusaaste on ohtlik inimtervisele hingamisteede- ning südameveresoonkonnahaiguste tõttu, kuid samuti ka ökosüsteemidele. Me teame, et lapsed, eakamad inimesed ning inimesed, kes elavad kõige tihedamini asustatud ja ummistunud linnakeskustes, ning samuti need, kes elavad suurte liiklusmagistraalide läheduses, on eriti haavatavad.

Euroopa Parlament on tänasel teisel lugemisel väljendanud oma seisukoha nõukogu ühise seisukoha kohta, mis käsitleb välisõhukvaliteeti ning puhtamat õhku Euroopas. Selle ühise seisukoha ettepanek sisaldab mõningaid parlamendi ettepanekuid, mida me esitasime esimese lugemise ajal. Siiski on teatud punktides nõukogu seisukoht kõigutamatu, näiteks ei nõustu ta ühegi muudatusega, mis on seotud päevaste ning aastaste piirväärtuste sätetega.

Euroopa Parlament kavatseb selles osas kaitsta oma seisukoha kolme punkti: julgemate siht- ning piirväärtuste kehtestamine, rohkem paindlikkust rangemate meetmete vastuvõtmisel ning pikaajaliste eesmärkide loomine.

 
  
MPphoto
 
 

  Françoise Grossetête (PPE-DE), kirjalikult. (FR) Ma hääletasin selle raporti poolt.

Kõikidest reostustest on õhusaastus 54% prantsuse rahva peamine mure. Seetõttu on tähtis anda iga päev inimestele teavet, eriti neile, kel allergiad, välisõhus olevate osakeste taseme kohta.

Olles 1991. aastast Loire' õhukvaliteedi võrgustiku osakonna esinaine, olen ma väga rahul, et on viidud sisse eeskirjad peenosakeste jaoks, mis sageli on kõige ohtlikumad, ning mida siiani ei ole kaasatud. See võimaldab meil paremini arvestada järsku tõusu hingamisteedehaigustes, nagu astma, bronhiit ning emfüseem.

Välisõhu kvaliteedi säilitamine ei tohi jätta hooletusse õhku siseruumides, kus me veedame 80% oma ajast. Vähe tähtsust on omistatud õhukvaliteedile hoonetes sees, kuigi sellel on vähemalt sama suur mõju meie tervisele kui välisõhul.

See uus direktiiv tähendab, et liikmesriigid peavad samuti rajama osakeste mõõtmispunktid linnapiirkondadesse. See meede on kooskõlas meie tööga Prantsusmaal Grenelle Keskkonnafoorumis.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Toetasin kompromisspaketti, mille esitasid erinevad poliitilised fraktsioonid Krahmeri õhukvaliteedi raporti kohta. Õhusaaste tekitab kogu ELis tõsiseid tervisehäireid ja on tuhandete enneaegsete surmade põhjuseks. Kompromisspaketis kehtestatakse teatud peenosakeste kontrollimise kohustused ja loodetavasti märgib see õhukvaliteedi ja samuti Euroopa kodanike elukvaliteedi parandamisel sammu õiges suunas.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean Lambert (Verts/ALE), kirjalikult. − Hääletasin selle raporti poolt mitte seetõttu, et usun, et see on suur samm edasi õhukvaliteedi vajaliku parandamise suunas, vaid kuna see on vähemalt mingi edasiminek, vaatamata mõnede parlamendiliikmete katsetele seda kaitset nõrgendada.

Oleme aru saamas peenosakestega tegelemise tähtsusest, mis inimeste tervist sedavõrd kahjustavad, ja vältinud rakendamisperioodide pikendamist.

Kohalikel asutustel on õhukvaliteedi direktiivide rakendamisel keskne osa ja uute arengute kaalumisel – näiteks lennujaama laiendamine või uued teedeehituse infrastruktuurid koolide ja haiglate lähedal - tuleb neid standardeid meeles pidada.

 
  
MPphoto
 
 

  Jules Maaten (ALDE), kirjalikult. – (NL) Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon hääletas täna õhukvaliteedi kokkulepe poolt, kus lepitakse kokku osakesi puudutavate rangete standardite suhtes. Aastaks 2015 keelatakse peenosakeste (PM2.5) väärtus, mis on suurem kui 25 mikrogrammi. Samuti on lepitud kokku, et teatud kõrgema kontsentratsiooniga piirkondadele võidakse anda pikendus, kui nad suudavad tõestada, et on teinud omalt poolt kõik, et parandada õhukvaliteeti, ning neil on tõhus kontroll kohapeal. See on väga tähtis Madalmaade jaoks, sest see tähendab, et ehitusprojekte ei peatata. See võimaldab kaitsta rahvatervist ning keskkonda käsikäes majandusarenguga.

Fraktsiooni ALDE arvates on kompromissi eesmärk saavutada enne 2020. aastat PM2,5 tasemeks 20 mikrogrammi teostamatu. On mõistlikum oodata 2013. aasta hinnangu andmise kuupäeva, enne kui määrata hilisemad eesmärgid.

 
  
  

- Raport: Josu Ortuondo Larrea (A6-0345/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − Raporti eesmärk on parandada ühenduse raudteesüsteemi koostalitust ehk teisisõnu suurendada võimalusi saamaks luba ühe liikmesriigi rongi jaoks sõita läbi teise liikmesriigi.

Peale teiste oluliste seotud tegurite, kaasaarvatud teatud tehnilised aspektid, on selle direktiivi põhieesmärk eemalda kõik takistused „ühenduse rongide” teelt.

Ei tohiks unustada, et see raport sobib raudteetranspordi liberaliseerimise (ja erastamise) raamistikku ELis. Nagu me oleme näinud teiste ühenduse seadusandlike transporti käsitlevate algatuste puhul, nagu ka selle puhul siin, on peamine eesmärk eemaldada kõik takistused rahvusvahelise raudteetranspordi liberaliseerimise teelt, praegusel juhul eemaldades ühtlustamise kaudu kõik erinevad eeskirjad või nõuded, mida igas riigis rakendatakse veeremite kohta.

Lõpetuseks peab tooma välja, et riiklike volitusmenetluste ühtlustamine ja lihtsustamine ning vastastikuse tunnustamise põhimõte ei tohiks kunagi tühistada liikmesriigi tasandil kehtestatud sobivamaid eeskirju või jätta liikmesriigid eesõiguseta selliseid eeskirju teha.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Navarro (PSE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin Ortuondo Larrea raporti poolt, mis käsitleb koostalituse direktiivi redigeerimist, sest koostalitus on võti Euroopa raudteesüsteemi uuendamiseks. Raudteetransport saab tegelikult muutuda konkurentsivõimeliseks, – võrreldes just maanteeliiklusega –, kui ta tõuseb Euroopa tasandile, ning see sõltub põhiliselt rongide võimest ületada piire. Kuigi haldustakistused on enamasti eemaldatud, on meil alles mõned väga reaalsed tehnilised takistused. Seetõttu on mul rõõm, et selle ettepanekuga nõustuti esimesel lugemisel, sest selles valdkonnas on vaja kiiresti edasi liikuda. Ettepanek, mis muudab koostalituse poliitiliseks prioriteediks, peaks kujutama endast suurt sammu edasi Euroopa raudteede jaoks.

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Me oleme täna hääletanud ühenduse raudteesüsteemi koostalitust käsitleva raporti poolt, mis on väga tähtis ergutusvahend raudteetranspordi investeeringuteks ning hädavajalik, et luua tõeline liikumisvabadus Euroopa territooriumil.

Ettepandud meetmed, hõlbustamaks rongide koostalitust ühenduses, on meetmed, mida me kõik oleme oodanud. Selleks et luua piirideta Euroopa transpordiala, mis toetaks inimeste ning kaupade vaba liikumist, peame me looma vajalikud tingimused, et reis Lissabonist Helsingisse oleks võimalik kõikide transpordivahenditega.

Raudteetransporti peab arendama kui küpset partnerit, et saavutada ühise transpordipoliitika eesmärgid. Me ei tohi unustada, et tegemist on ohutu ja keskkonnasõbraliku transpordivahendiga, mis võimaldab vedada suuri koguseid kaupu ning reisijaid. See on transpordivahend, mis on eesrinnas võitluses õhusaastatuse negatiivsete mõjude, maanteeliikluse ohtude ning teede ummistamise vastu. Seetõttu hääletasin ma oma kollegi, hr Ortuondo Larrea raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Geoffrey Van Orden (PPE-DE), kirjalikult. − Tervitan algatusi, mis võivad aidata parandada olulisel määral raudteetranspordisüsteeme terves Euroopas. Ida-Inglismaa vajab hädasti parandusi nii reisijate kui ka kaubaveo mahtude osas ning peaks suurendama TEN-rahastamise võimalusi liinide jaoks, mis teenindavad idaranniku sadamaid. Siiski on asjal ka teine külg ja see on mandrilt tulevate rongide läbisõit ning võimalused, mida see võib pakkuda illegaalsetele immigrantidele. Raport seab eesmärgiks rongide vaba liikumise tehniliste ning talitluslike takistuste kõrvaldamise abil. Ei arvestata turvalisuse küsimustega. Suured probleemid olid Frethuni raudtee kaubadepoos Põhja-Prantsusmaal, mõjutades sellega ka La Manche’i tunneli tegevust, kuni 2002. aastal viidi sisse lisaturvameetmed. Arvestades selle küsimuse mittekäsitlemist, ei osalenud ma raporti hääletamisel.

 
  
  

- Raport: Jan Mulder (A6-0470/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Andersson, Göran Färm, Anna Hedh ja Inger Segelström (PSE), kirjalikult. (SV) Me hääletasime komisjoni ettepaneku poolt võtta vastu see direktiiv. Arvame, et on vaja ühtseid sätteid otsetoetussüsteemide jaoks ning on positiivne asendada süsteem, kus toetus on seotud tootmisega sellisega, mis keskendub näiteks maaelu arengule, avatud maastikele ning kvaliteedile.

Me toetame komisjoni ettepanekuid lihtsustuste osas. Lihtsustatud menetlus on edasiminek, kui me soovime saada ka põllumajandustootjate enda toetust. Erinevalt parlamendikomisjonist, peame me tähtsaks ka kontrolle, et anda süsteemile õigusjärgsus ELi maksumaksja silmis. Siiski peavad kontrollid olema proportsioonis tingimustega, mida soovitakse esile kutsuda. Regulatiivsed süsteemid peaksid olema korraldatud sellisel viisil, et ei tekiks arusaamatusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Me ei toeta raportis väljendatud arvamust, mis käsitleb toetusabist loobumist ühise tootmisajaloole põhineva otsemaksete kava kasuks, sundides tootjaid järgima vastavusnõuete süsteemi eesmärke. See süsteem on viinud tootmistegevuse lõpetamiseni paljudes väikestes ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtetes ning peretalumajapidamistes, maapiirkondade mahajätmiseni, bioloogilise mitmekesisuse hävitamiseni ning vähenenud võimaluseni saavutada toiduainetega seotud iseseisvus teatud liikmesriikides, eriti Portugalis.

Siiski oleme me nõus suurema teabevajadusega põllumajandussektoris, et see saaks kohaneda vastavusnõuete eeskirjadega. Samuti peame me hädavajalikuks tagada piisav koolitus neile, kes viivad läbi põllumajandustootjate tegevuse kontrolle, ning et inspektoritel peaks olema valikuvabadus võtta arvesse hooajaväliseid ning ootamatuid tegureid, mis kergendaksid vastavusnõuete mittetäitmist täismahus, sest tegemist pole põllumajandustootja süüga.

Tuleks võtta arvesse põllumajandustegevuse tähtsust, sest põllumehed pakuvad ühiskonnale tõeliselt avalikku teenust. Seepärast tuleb säilitada toetusmeetmed, kaasarvatud toetuse õigeaegne maksmine.

 
  
MPphoto
 
 

  Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni muudatusettepanekud Euroopa Komisjoni ettepanekule on osaliselt head ning osaliselt väga halvad. Juuninimekiri nõustub, et praegu on liiga raske põllumajanduslikel eraettevõtetel mõista ELi erinevate põllumajandusalaste direktiivide ning määruste sisu. Lihtsustamine on hädavajalik.

Kuid ma olen vastu põllumajanduskomisjoni tekstile, et pole kohta etteteatamata kontrollidele, sest need põhjustavad mõistetamatut, kuid paikapidavat hirmutunnet. Kontroll peab olema tõhus, kui riiklike vahendeid makstakse eraisikutele. Me ei saa siin kompromissi leida, kuigi Euroopa Parlamendi põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon tahab seda millegipärast teha.

Seetõttu olen ma otsustanud hääletada selle Euroopa Parlamendi resolutsiooni vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Diamanto Manolakou (GUE/NGL), kirjalikult.(EL) Lihtsustamine ja bürokraatia vähendamine on soovitud, kuid siin kasutatakse seda kui ettekäänet põllumajandustootjate suuremaks kontrollimiseks.

Nõuetele vastavus on äärmiselt silmakirjalik mõiste, sest see vaatab teadlikult üle olulistest küsimustest seoses keskkonna ja rahvatervisega, näiteks GMOd, ning rõhub väiksema tähtsusega asjadele. Mis puudutab loomade heaolu, siis see on vabandus väliste huvide, eriti transpordiettevõtete teenimiseks karjakasvatajate ning tarbijate arvel, sest kulusid suurendatakse toomata piisavat kasu ühendusele.

Vastavusnõuded, ilma igasuguse kasuta keskkonnale, rahvatervisele või loomade tervisele, mille jaoks need üldse alguses loodi, on asetanud raske finantskoorma põllumajandustootjate ja karjakasvatajate õlule. Meie riigis on vastavusnõuetega seotud karjakasvatuse rajatiste kulud talumatud kitse- ja lambakasvatajate jaoks, tuues ebaolulist kasu keskkonnale, rahvatervisele ning loomade tervisele, kuigi need on valdkonnad, kus saab probleeme tõhusalt lahendada, kui tootmismeetodid viiakse kooskõlla loomade ja taimede füsioloogiaga. Kui näiteks kehtestada keeld geneetiliselt muundatud viljasaagile, lihatoidule, mineraalõlidele ja hormoonidele ning viia läbi süstemaatilisi kontrolle pestitsiidijääkide osas põllumajandustoodangus, siis oleksid rahvatervise ja keskkonna tulemused palju paremad.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika