Istungi stenogramm

Kolmapäev, 12. detsember 2007 - Strasbourg

12. Võitlus äärmusluse tõusu vastu Euroopas (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine punkt on komisjoni aruanne äärmusluse tõusu vastase võitluse kohta Euroopas.

  Franco Frattini, komisjoni liige.. − (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, lubage mul esiteks väljendada tugevaid isiklikke muresid seoses vägivaldsete ja äärmuslike rühmituste ning organisatsioonide tegevuse kasvuga Euroopas.

Minu vaatepunktist on tänane debatt seetõttu eriti tähtis, kuna see pole vaid äärmuslikkus, mis viib terrorismiaktideni – äärmuslikkus, millest oleme selles täiskogus korduvalt rääkinud – vaid ka need tegevused ja sündmused, mida võib nimetada rassismiks, antisemitismiks, ksenofoobiaks, rahvuslikuks äärmusluseks, islamofoobiaks, kõigiks nendeks sallimatuse vormideks, mis, nagu öeldud, on Euroopas murettekitavalt levinud ning mis on minu meelest täna hommikul vastu võetud Euroopa põhiõiguste harta väärtustega absoluutselt sobimatud ja neile täielikult vastu käivad. Pole kahtlustki, et äärmuslus on kogu oma olemuselt vaenutekitav ning viib vägivallani.

Seetõttu on esimene eesmärk minu arvates poliitiline eesmärk. Seetõttu pean loomulikult mainima meetmeid, mis on rohkem seotud julgeoleku ja avaliku korra hoidmisega; siiski, puutudes kokku äärmusluse ja selle allikate probleemiga, peame taas edendama Euroopa Liitu, mis on kodanikele üha lähemal ning seetõttu üha võimelisem andma edasi sõnumeid sallivusest, ühtsusest ja austusest harta vastu, mis tänasest alates on üks liikmesriike ja nende kodanikke ühte liitvatest nurgakividest.

Usun, et äärmuslusele ei ole kunagi ühtki õigustust; oleme seda küll mitu korda öelnud terrorismi kohta, kuid peame ütlema sama ka näiteks rassismi ja ksenofoobia kohta. Samuti peame ka uurima äärmusluse ja vägivalla sügavaid allikaid. See on meie kohustus, kuna meie kohustus on tutvustada Euroopa poliitikameetmeid, mis mitte ainult ei aita äärmusluse arengule ja tegevustele vastu astuda, vaid ka neid ennistada ja välja juurida.

Sooviksin tsiteerida mõnda näidet, mis minu arust demonstreerivad, et Euroopa tasandi poliitika võib tõesti kasulik olla, ja kasulikum, kui võib nii öelda, kui vaid riigi tasandi poliitika. Kodanike Euroopa poliitilisest elust osavõtmise vaatepunktist on väga tähtis, et see programm – ja pole juhuslik, et Euroopa Komisjon sellist põhiõigus- ja kodankondsusalast programmi rahastab – sisaldaks poliitikaid ja meetmeid julgustamaks kodanikke rohkem osa võtma poliitilisest elust, institutsioonide elust ja seega näiteks sündmustest nagu Euroopa valimised. 2009 annab meile kuldse võimaluse õhutada debatti, mis viiks paljude hääletajate osaluseni, mis näitaks positiivset osavõttu institutsioonide elust.

Sellegipoolest on selge, et teise poliitikameetme, mida me Euroopalt ootame ja mida Euroopa innukalt edendab, osa on haridus, eriti nooremate põlvkondade oma. Minu arust on samuti ülimalt tähtis poliitika, mis ei laseks inimestel möödunud tragöödiate mälestusi unustada, ka tänapäeva nooremate põlvkondade, tudengite ja noorte, isegi väga noorte inimeste hulgas. Näiteks on kõik programmid, mida me toetame ja mida minu arust veelgi soodustada tuleks, programmid, mis aitavad meeles pidada kõigi diktatuuride, kõigi Euroopat minevikus laastanud totalitaarsete režiimide ohvreid, minu meelest tööriistad, mida saaks äärmusluse ja rassismi väljajuurimiseks hästi kasutada; saame näiteks luua koonduslaagrite ajaloost õppetunni tänapäeva noortele, et sellist sorti tragöödiad enam kunagi juhtuda ei saaks, mitte ainult Euroopas, vaid ükskõik, millises maailmanurgas.

Veel on teised poliitikameetmed, mida ma usun, et saame ja peame meeles pidama: meetmed, mis edendavad sallivust ja erinevate kultuuride ja loomulikult ka religioonide vahelist dialoogi üldisemalt. Meil on kaks peamist võimalust: üks sellel aastal, mis on Euroopa aasta 2007 „Võrdsed võimalused kõigile" – ning me plaanime aasta jooksul aset leidvad algatused üle vaadata – ning teine järgmisel, 2008. aastal, mis on Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aasta, erinevate kultuuride ja tsivilisatsioonide vahelisele dialoogile pühendatud aasta. Minu arust pakuks 2007. aasta ülevaade ja 2008. aasta programm kuldse võimaluse tõsta inimeste, ja ma rõhutan, nooremate inimeste teadlikkust dialoogivaimust, mis rikastab, dialoogist, läbi mille saavad kõik koos areneda.

On kahtlemata tähtis hoida rahvast teadlikuna õiguste edendamise ja äärmusluse, vägivalla ja sallimatuse väljajuurimise tähtsusest. Siin on roll Euroopa Põhiõiguste Ametil, mis on see, mida tahtsime ning mida see täiskogu tugevalt toetas; just nagu Viini rassismi, ksenofoobia ja antisemitismi järelevalvekeskus on minevikus olnud tööriist väga tähtsale sektorile, võitlusele antisemitismi vastu, saab ka Euroopa Põhiõiguste Amet olema tööriist. Amet kui selle ala eestvõitleja hakkab mängima väga tähtsat rolli. Seal, nagu teate, valmistame me ette mitmeaastast raamistikku, mida me tihedas koostöös härra Cashmaniga arutame, ning võtame seisukoha, et ameti mitmeaastane planeerimisraamistik varustab meid kasulike tööriistadega ühise tegevuse jaoks äärmusluse ennetamisel.

Lisaks sellele peame me loomulikult reageerima: need on küll kõik tähtsad ennetuspoliitikad, kuid me peame ka vastu tegutsema. Ma võitlesin isiklikult, ka Ministrite Nõukogus, Euroopa õiguse eest – ning me jõudsime eelmisel aprillil kokkuleppele – millele vastavalt saaks rassismist ja ksenofoobiast motiveeritud tegusi karistada ning nende tegude tegijaid karistataks samal viisil kõigis Euroopa Liidu riikides.

Ma ei räägi vaid füüsilisest teost, vaid ka konkreetsest õhutamisest, vihkamise levitamisest ja sellistest sõnumitest, mida lihtsalt ei saa segi ajada sõnavabadusega, mis meie kõigi püha õigus on. Siin räägime me konkreetsest õhutamisest tegutsemisele, vägivalla toimepanemisele. Sellele raamotsusele jõudsid liikmesriigid möödunud aprillis. Mõelge neile jubedatele rassismiavaldustele spordiüritustel ja jalgpallimatšide ajal, mil inimesed kasutavad ära võimalust neonatslikke loosungeid hüüda. Need on seda sorti tegevused, mida raamotsus – mida me siiralt tahtsime ja milles eesistujariigi Saksamaaga nõustusime – karistab. Ütlen karistab tulevikus, kuna kahjuks, ning see on pöördumine teie vastuvõtlikkuse poole, pole praeguse ning aprilli vahel mõne liikmesriigi parlamendi reservatsioonid tühistatud, mille tagajärjel on selle Euroopa rassismi ja ksenofoobia karistamise Euroopa õigusakti jõustumine blokeeritud.

Ütlen seda täieliku austusega riikide parlamentide vastu; siiski, kuna Ministrite Nõukogu eesistuja ametikohta hoidev valitsus on oma nõusoleku andnud, usun, et ta peaks astuma samme koos omaenda parlamendiga, et reservatsioon tühistataks nii kiiresti kui võimalik ning me saaks lõpuks kindlustada, et raamotsus pärast kolme ja poole aastaseks veninud arutelu jõustub.

Lõpetuseks, mu daamid ja härrad, meil on juba õigusaktid teistes sektorites, mis karistavad rassil ja rahvusel põhinevat diskrimineerimist, ning neid õigusakte kahtlemata austatakse Euroopa Komisjoni järelevalve all, kui võin nii öelda, kes vastutab Euroopa õigusega vastavuse eest. Ma sooviks tähelepanu juhtida näiteks hiljutisele direktiivile „piirideta” audiovisuaalteenuste kohta, mis sätestab oma jõustumisest alates väga selgelt, et audiovisuaalteenused ei tohi sisaldada ühtki märki viha õhutamisest seksuaalse orientatsiooni, rassi, religiooni ega rahvuse alusel.

See on mõeldud just selleks, et saavutada kõike, milleks järelevalvemeetoditest ei piisa, kriminaalõigusest ei piisa ja süüdistustest ei piisa: mida on vaja, on sügavalt juurdunud individuaalsete õiguste ja inimese isiku väärtustamise kultuur! Mida me täna hommikul ütlesime, kui ülistasime Euroopa põhiõiguste hartat! Ma usun, et see on üks poliitikatest, ajal, mil valmistume Lissaboni lepingu ratifitseerimiseks, mille abil saab Euroopa anda maailmale õppetunni viiside kohta, kuidas neid vihakuritegusid inimese isiku vastu välja juurida saab.

ISTUNGI JUHATAJA: Miguel Angel MARTINEZ MARTÍNEZ
Asepresident

  Manfred Weber, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (DE) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, see on vaevalt usutav. Neli või viis nädalat tagasi kutsuti mind osa võtma vastudemonstratsioonist minu regiooni ultraparempoolsete parteide organiseeritud demonstratsioonile. Demonstratsioonist võttis osa vaid 30 äärmuslast, kuid vastudemonstratsioonile oli kogunenud rohkem kui tuhandeliikmeline rühm. Neil juhtudel, kui seisad selliste parempoolsete äärmuslaste ees, ütled endale: „Ma ei suuda seda uskuda.” Kuidas saab keegi pärast viimast sajandit Euroopas pöörduda tagasi ekstremismi poole, langeda tagasi vihkamist ja ülbust täis olevana ringi uhkeldamise ning inimeste üksteise vastu üles kihutamise juurde?

Täna toimuv debatt on teretulnud ja tähtis. Äärmuslus on meie ühiskonna vähk. Ikka ja jälle pöördume meie, poliitikud, inimeste moraalse julguse poole, lootes nende ülestõusu ja protesti selle äärmusluse vastu. Ma usun, et on ka aeg tänu avaldada, et selline moraalne julgus külluslikult olemas on ja et nii palju inimesi ka protestis tõuseb. Mis on äärmuslus? Lubage mul rõhutada, et kui räägime parteide keelustamisest ja arvamuste ja seisukohtade avaliku väljendamise keelustamisest, on ütlematagi selge, et sellised meetmed ei tohi põhineda poliitilistel otsustel. Nad peavad põhinema objektiivsel kriteeriumil. Oleme täna põhiõiguste hartas määranud selle objektiivse kriteeriumi, mis seab esile meie põhiväärtuste olemuse. Kui parteid või poliitikud neid väärtusi ründavad, peavad kohtud otsustama, kas nende tegevus on ebaseaduslik, ja kui see nii on, kehtestama keelu.

Mida tuleks teha, kui valitakse äärmuslike parteide kandidaate, kui sellised parteid võidavad kohti? Esiteks ei tohi nende parteidega olla mingit koostööd ja ma olen tänulik sotsialistide partei liikmetele, kes viskasid oma Slovakkia partei liikmed nende koostöö tõttu äärmuslustega endi hulgast välja. Teiseks ei tohi me kahe silma vahele jätta fakti, et sellised valimisalased kordaminekud tulenevad rahva rahulolematusest, ja me ei tohi neile vastata valijatest halvasti rääkimisega, vaid pigem tegelema algprobleemidega. Kolmandaks soovin ma rõhutada, et äärmuslus algab tihti väikeste sammudega ka parteimaastikul ning me peame sellest teadlikud olema. Minu sõnum on seega: „Ärge laske sellel juurduda!”

Poliitiline äärmuslus on nii vasak- kui parempoolsete hulgas ning mõlemad on võrdselt halvad. See vajab rõhutamist. Euroopa on äärmuslusega kokku puutunud ning Euroopa on äärmusluse tõttu kannatanud. Võitluses äärmuslusega on toimunud progress. See on võitlus, mis on väärt võitlemist. Ning see on võitlus, mille me lõpuks võidame.

  Kristian Vigenin (PSE) – (BG) Härra juhataja, volinik Frattini, tänan teid mõistvuse ning komisjoni eesmärke kirjeldava esitluse eest. Minu arust on sümboolne, et just täpselt täna, kui põhiõiguste hartale alla kirjutati, arutame me sellega otseselt seotud teema üle. Kuna kasvav äärmuslus ja äärmuslike parempoolsete parteide ning organisatsioonide kasvav mõjuvõim on otsene oht Euroopa Liidu olemasolule.

See võib kõlada liiga valjuna, kuid meie liit põhineb selgetel põhimõtetel ning selle olemasolu on võimalik tänu asjaolule, et rahu, ühtsus, sallivus, vastastikune austus etniliste ja religioossete kogukondade vahel ning rahumeelne rahvastevaheline kooselu oli Euroopas levinud 50 aastat tagasi. Täna ründavad äärmuslikud parempoolsed just neid põhimõtteid; nad ründavad just täpselt Euroopa Liidu südant, ilma milleta see kuidagi eksisteerida ei saaks. Aga meie liit ei ole abstraktne ühendus; see ei ole ainult järgmine administratiivne valitsuse tase. See on liit, mille missioon on kogu maailma põhiväärtuste kaitsmine.

Meeleldi või vastumeelselt, valmistunult või valmistumata peame me aru saama, et on inimesi, kes on ilma jäetud põhiõigustest, kes kannatavad poliitiliste surveabinõude all, keda rõhuvad mittedemokraatlikud režiimid või keda diskrimineeritakse rassi, etnilise päritolu ja usu tõttu kõikjal maailmas. Ning igas maailma osas loodetakse, et Euroopa Liit neid toetab ning et sallivuse vaim, tagatud kodanikuõigused ja sotsiaalhoolekanne jõuavad ka nende riigini. Kas me saame välismaailmas olla võimsad ja veenvad, kui me ei suuda toime tulla isegi probleemidega meie endi tagaaias? Kuidas saame me selgitada inimestele, kelle viimane lootus me oleme, et immigrandid surevad ainult oma päritolu pärast, et etnilised vähemused kogevad süstemaatilist diskrimineerimist, et erakondlikud ideoloogiad vaidlustavad naiste võrdsust või defineerivad homoseksualismi kui haigust? Kuidas saame me selgitada, et oleme teel ajaloo süngeimate lehekülgede unustamise poole, kui samas ülistavad noored inimesed Hitlerit ja antisemitism on muutumas tänapäevamoeks? Ma ei saa sellega nõus olla ega saa ka minu kolleegid sotsialistid.

Ma usun, et selles parlamendis pole ühtki poliitilist rühmitust, kes on jäänud ükskõikseks fakti suhtes, et paremäärmuslus, rassism ja ksenofoobia on levimas. Kas me polnud täna tunnistajad sellele, kuidas Euroopa Liidu arengu ajaloolist mälestusmärki häbistas vulgaarselt lärmakas vähemusrühm, kes võib naaseda tugevamana, agressiivsemana ja paremini organiseeritumana aastal 2009? Kahepalgelise nõudmisega referendumiks esitas see väljakutse mitte ainult põhiõiguste hartale, vaid ka põhiõigustele enesele. See on see käitumine, mida näeme ka paljudes riigiparlamentides, mis julgustab äärmuslasi, kes sellest poliitilisest tsirkusest inspireerituna võtavad homme ette järgmise karistava tegevuse. Me peame probleemid täpselt ja selgelt ära näitama ning koos lahendusi otsima. Seetõttu tõstame me selle probleemi parlamendi päevakorda ikka ja jälle. Kuna äärmuslus on üleeuroopaline väljakutse, millele vastamiseks on vaja ühendatud jõupingutusi Euroopa, riigi, regionaalsel ja kohalikul tasemel.

Kui Euroopa Komisjon on ELi aluslepingute haldur, on Euroopa Parlament väärtuste haldur ning ma usun, et koos suudame me vastu seista lähiminevikust tuttavale tõusulainele. Ning selle me ka peatame, rikkumata põhiõiguseid, nagu sõnavabadus, ühinemisõigus ja meediavabadus. Kuna demokraatia eest saab võidelda ainult demokraatia reeglite järgi. Nende reeglite rikkumine tähendab, et äärmuslus on võitnud. Aitäh.

  Ignasi Guardans Cambó, fraktsiooni ALDE nimel. – (ES) Härra juhataja, paar nädalat tagasi lamas üks noormees nimega Carlos Palomino Madridi metroos torkehaavadesse surevana pärast kokkupõrget parempoolsete äärmuslastega. Veidi enne seda jäi Barcelona metroos turvakaamerate videolindile psühhopaat, löömas noort tüdrukut vaid seetõttu, et too immigrant oli, vaid tema nahavärvi tõttu, ütles tüdruk. Ja mees ei teadnud, et teda filmitakse ning tema teod üle kogu maailma eetrisse antakse.

Need ja muud sarnased juhtumid on kordunud Euroopa erinevates osades. Tihti, mõnikord liialdatud vastutustundega, üritame meie ja kõik selle nähtuse tõttu mures olevad poliitikud alahinnata selliste rünnakute tähtsust: ütleme, et me ei tohi anda häiret; päeva lõpus on need vaid üksikud juhtumid, liikvel pole just palju psühhopaate, me ei tohi liialdada, see pole raske probleem.

Seetõttu sildistame need rünnakud vähetähtsatena, kuna meid hirmutab tunnistamine, et tõele au andes pole see ka parimal juhul vähetähtis teema. Muuhulgas ka seetõttu, nagu resolutsioon, mille üle homme hääletame, õigesti soovitab, et paljud neist neonatslikest ja paremäärmuslikest organisatsioonidest mängivad hirmutundele, mis meie ühiskonnas juba olemas on ja mida me peita ei saa.

Seetõttu sellest süüdimõistmiseks ei piisa. Me peame oma silmad avama ja vastutustundlikult käituma ja kindlalt vastu astuma millelegi, mis pole vaid isoleeritud nähtus; ilma häiret tõstmata peame selle tõelist mõõtu ja ulatust tunnistama. Päev, mil kirjutasime alla põhiõiguste hartale, on hea päev meeles pidamiseks, et Euroopa Liidul on täita oma osa ning sellel alal vastutus.

Puudub subsidiaarsus, kui asi puudutab isikute väärikuse kaitsmist või rassismi, ksenofoobia ja sallimatuse hukkamõistmist. Tegutseda on vaja Euroopa tasemel, esmalt komisjoni ja Põhiõiguste Ameti poolt, et uurida, millised harud ja võrgustikud selle kõige taga on – kui üldse – millised seosed on kõikvõimalike paremäärmuslike liikumiste vahel, et saaksime rakendada seadusi, aidata kaasa hariduspoliitikate abil ning toetada pedagooge, kes räägivad mitmekesisusest, ning, kus vajalik, mõista väevõimuga hukka need poliitikud, ühiskondlikud liidrid, sportlased jne, kes kas passiivselt või aktiivselt nende tegevuste taga seisavad.

  Bogusław Rogalski, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Härra juhataja, kasvav äärmuslus Euroopas on fakt ning me peame sellest rääkima. Volinik ütles ära palju, kuid ta rääkis üldsõnaliselt ning teisejärgulise tähtsusega teemadest, nagu rassism jalgpallimatšidel. Me peame rääkima faktidest, poliitilisest äärmuslusest, mille tunnistajaks me praegu Euroopa Liidus oleme.

Eile, härra juhataja, esines NPD, neofašistliku partei juht Saksamaa avalikus telekanalis ARDs, ning nõudis, et Poola tagastaks viivitamatult Saksamaale Pommeri ja Sileesia. Ta kuulutas, et Kaliningrad, Gdańsk ja Wrocław on Saksa linnad ning nõudis neile Saksa jurisdiktsiooni. Ta nõudis ka, et need linnad ja alad, mis on Poola osad, tagastataks viivitamatult Saksamaale.

Me räägime sündmustest Saksamaal, Euroopa Liidu juhtivas riigis. Nüüd juba mitmete aastate jooksul on Saksa fašistid NPDs nõudnud riigipiiride ülevaatamist, lahti ütelnud rahvusvahelistest lepingutest, mis lõpetasid Teise maailmasõja ning nõudnud, et piirid kaugemale lükataks. Sellele on tugevalt reageeritud. Me ei saa lubada ühegi riigi, sellel juhul Saksamaa, avalikul televisioonil lasta neofašistidel ja natsidel oma revisionistlikke vaateid ja kutseid uuele sõjale ekraanil kuulutada.

See pole tilluke probleem, mu daamid ja härrad. See on vägagi tõeline. Kõnealusel parteil on esindajaid seitsmes riigiparlamendis. Seda ei saa tänapäeva Euroopas lubada, nagu ei saa me ka lubada demokraatlike põhimõtete, vabaduse erineda ning kõnevabaduse õõnestamist, nagu seda tegid täna härra Cohn-Bendit ja härra Watson, kes, viidates arvamusvabadustele põhiõiguste harta kaudu – või pigem mitte nii väga harta, kui EL-i reformilepingu kaudu – kutsusid neile vastu seisvaid liikmeid idiootideks. Seda ei saa lubada. See pole selline lähenemine demokraatiale ja tänapäevane Euroopa Liit, mida oma noortele õpetama peaksime. Las me ühineme erinevuste kaudu.

  Jean Lambert, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – Hr juhataja, ma arvan, et osa küsimusest, mida me käsitleme, on see, kuidas me tõkestame kõike, mida me näeme ekstremismina, seda võõraste kartust, soovi kaitsta enda kultuuri, nagu oleks see ainuke kultuur, mis ei ole kunagi muutunud, nagu ei oleks nende elus kunagi mingeid muutusi olnud? Aga ometi peame ainult viimased 50 kuni 60 aastat tagasi vaatama, et näha tohutuid muutusi, mis on toimunud, isegi meie enda kontinendil.

Arvan, et kaitsmise soov tuleneb sageli hirmutundest, et sina ja sinu ettekujutus endast võivad mingil viisil kaduda ja seetõttu tahad projekteerida oma tugevuse teistele ja nende olemasolu keelata.

Arvan, et meie kõik siin tunneme uhkust selle üle, kes me oleme, meie päritoluriigi või piirkonna või pärandi üle. Aga enamik meist ei oota, et seda antakse edasi sugupuuga ja sügava territooriumiga seotuse kaudu, vaid kodakondsuse, õiguse ja meie õiguste kaudu.

Ja nagu teised ütlesid, oli põhiõiguste harta tänane allakirjutamine äärmiselt oluline ja eriti selle aruteluga seotud sümbol.

Aga kui me vaatame äärmusparteide valimisi, kellel on ainult üks arvamus selle kohta, mis on õige – see on nende arvamus – siis arvan, et me näeme vägivalla, vihkamise, endast erinevatena käsitletavate teiste vastu suunatud tegevuse legitimiseerimist.

Mäletan aega, kui mitu head aastat tagasi kuulsime ühe Briti natsionalistliku partei liikme valimisest Londoni kohalikku omavalitsusse. Selles piirkonnas suurenes rassistlik vägivald.

(Braavohüüe)

See ei ole põhjus hüüda „Braavo!“ See on häbiväärne! Kuidas saate seda öelda ja istuda parlamendis, kus kuulutate end demokraatideks?

Rassistlik vägivald tuleb hukka mõista. Ja kui me vaatame ekstremismi, arvan, et peaksime olema teadlikud, et me ei ole veel näinud seksismi ja misogüünia kadumist.

Selliste parteide valimine suurendab hirmu ja seetõttu peame mõtlema, kuidas sellele reageerida. Me reageerime sellele ka tagades, et meie tegevus toetab inimõigusi ja väärtusi, mida kalliks peame. Peame valvel olema, et me ise ei jätaks seadusi täitmata, üritades ekstremismi ühe näitega toime tulla ja abistame tegelikult sellega neid inimesi või külvame hirmu teiste kogukondade südametesse.

Kiidan parlamendi tänast ühisettepanekut ja tänan kõiki kolleege, kes sellega rasket tööd tegid.

  Giusto Catania, fraktsiooni GUE/NGL nimel – (IT) Hr juhataja, daamid ja härrad, ma tahaksin tänada asepresident Frattinit ja ettepanekute tegijaid ning parlamendisaadikuid, kes minuga resolutsiooni koostamise eesmärgil koos töötasid.

Rassismi ja ksenofoobia ilmingud on viimastel aastatel suurenenud, nagu selgub Euroopa Rassismi ja Ksenofoobia Järelevalvekeskuse aruannetest. Selline tõus on tugevalt seotud poliitiliste jõudude kasvu ja vohamisega, mis tõlgendavad Euroopas immigratsioonist tulenevaid probleeme kõrvalekalduval viisil, kasutades tihti rassi ja indentiteeti kaitsvaid loosungeid ja tuues esile enesesäilitamise vajaduse tunnet nende eest, kes sisenevad Euroopasse, kirjeldades neid terroristide ja kurjategijatena või isegi sildistades neid vastuvõtmatute antropoloogiliste nimedega ja ksenofoobiliste ning rassistlike loosungitega.

Erakonnad ja liikumised, millel on viimastel aastatel olnud tugevad Euroopavastased rahvuslikud kalduvused ja mis on väga rassistlikud, on tõusuteel. Nende poliitiline propaganda toetub sotsiaalsele ebakindlusele ja üritab lisada kilde tsivilisatsioonide vahelise sõja mosaiiki. See propaganda on saanud valitsevaks osaks poliitilisest ja institutsioonilisest arutelust ning osadel juhtudel tundub see tulenevat valitsuste sõnumitest või valitsuste tegevustest.

Homme hääletame me äärmuslust käsitleva resolutsiooni poolt, pealkiri, mis on ehk natuke ebamäärane. Lenin ütles, et äärmuslus on kommunismi lapselik haigus; me võiksime parafraseerida Leninit ja öelda, et äärmuslus on kõikide poliitiliste, usuliste, majanduslike ja ideoloogiliste kavade lapselik haigus. Hr Weberil on õigus: on olemas vasakäärmuslus ja on olemas paremäärmuslus, aga ei ole olemas ainult vasak- ja paremäärmuslust, on olemas uus-liberaalne äärmuslus, katoliiklik äärmuslus, islamiäärmuslus, ökoloogiline äärmuslus ja anarhistlik-vastuhaku äärmuslus.

Euroopas on probleemiks paremäärmusluse kasvamine ja probleemid, mille tõttu paremäärmuslus kasvab. Euroopasse on viimastel aastatel tekkinud mitmed neonatslikud ja neofašistlikud poliitilisi jõud ja liikumised ja nad on võtnud oma poliitiliseks eesmärgiks töötada Euroopa integratsiooni vastu – me oleme seda näinud Itaalias, Prantsusmaal, Austrias, Hollandis, Belgias, Ühendkuningriigis, Saksamaal, Taanis ja Šveitsis; nad peegeldavad kriisi, mis on sundinud intellektuaali nagu Alfio Mastropaolo uusparempoolsuse pealetungi kirjeldama kui demokraatia hullu lehma.

Teatud poliitiliste jõudude demokraatliku legitiimsuse saavutamine on kaasa aidanud ohtlike ideede levikule Euroopa ühiskonda, toites tagurlikke kalduvusi. See on ohtlik ja mõnedel juhtudel alahinnatud haigus, mis toitub etnotsentrilistest kalduvustest, mis on sageli varjatud ja peidetud, mõnedel juhtudel maskeeritud pealtnäha demokraatlike ja õiguslike seadustega. Seega peame üle vaatama oma valikud ja poliitilised algatused.

Kasvab rõhuasetus vajadusele luua ja kindlustada jagatud Euroopa kultuuri ja identiteeti. Ma usun, et Euroopa identiteet ja kultuur peaks olema rajatud dialoogile ja kontaktidele teiste kultuuridega, mis ei kuulu nende hulka, mis viimastel aastatel on edendanud ja rajanud teed Euroopa idee ja Euroopa kultuuri kasvamisele ja levitamisele.

Vaja on suurt kultuurilist lahingut ja see on minu lõppjäreldus. Politsei ja avaliku julgeoleku tegevus ei ole piisav; vaja on suurt kultuurilist pingutust, ja ainult nii saame me tagada, et 2008 on ka tegelikult Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aasta, sest Euroopa peab olema rajatud kultuuridevahelistele põhimõtetele.

  Ignasi Guardans Cambó (ALDE). - (ES) Hr juhataja, ma oleks tänulik, kui kasutaksite oma juhatajavolitusi sel istungil ja kutsuksite korrale rühma saadikuid, kes tunduvad arvavat, et nad on tsirkuses, mitte parlamendis, ja rikuvad oma naljatamise ja hüüetega arutelu.

  Juhataja. - Aasta lõpp läheneb ja on tavalised söömaajad, kus juuakse natuke rohkem kui peaks või vähemalt rohkem kui tavaliselt. Sellises olukorras on parim mõte teha lõunapaus ja mitte segada arutelu, kus peaks kogu aeg valitsema lugupidamine kõneleja vastu.

Tänan pöördumise eest, aga nagu ma ütlesin, kõik, kes joovad söögi kõrvale mõne alkohoolse joogi, peaksid pidama lõunapausi ja arutelu mitte segama oma ebaviisakuse ja parlamendile sobilike kommete puudumisega.

  Derek Roland Clark, fraktsiooni IND/DEM nimel. – Hr juhataja, põlgan ekstremismi sama palju kui kõik teised. Briti inimesed teevad seda – oleme sellega sajandeid võidelnud.

Kui tahate tõkestada Euroopas pead tõstvat ekstremismi, vaadake selle põhjusi, enne kui tormate vastu võtma veel rohkem piiravaid õigusakte; see tekitab ekstremismi. Vaadakem Euroopa ekstremismi kõrgveemärki, fašiste 1930ndatel aastatel. Britannias olid Sir Oswald Mosley marsid seadusega kaitstud ja niimoodi päevavalguses eksponeeritud igavad kahjulikud poliitikad tõrjuti inimeste poolt tagasi. Kogu Euroopas halvustati ja takistati fašismi juhte Hitler ise vangistati – sellisel viisil saavutas ta võimu nagu teisedki.

Täna hommikul nägime siin parlamendis ekstremismi tõusu, kui kirjutati alla põhiõiguste hartale, mis on osa homme allkirjastatavast Euroopa põhiseadusest ja mille kohta lubati seitsmes riigis korraldada riiklik referendum. Kaks ütlesid jah, kaks ütlesid ei – kuid neid ignoreeriti – samal ajal kui teised ootavad. Uks andis valitsus kirjaliku lubaduse, mida nüüd eitatakse. Nii palju siis siin parlamendis inimeste kuulamisest rääkimisest!

ELi jaoks on need tänased ekstremistid, kes üritavad oma tahet selle moonutatud dokumendi abil peale suruda. See on meelega nii kirjutatud, et keegi peale kogemustega juristide ei oska seda lugeda, nummerdatud lõigud on võetud nii esialgsetest kui praegustest lepingutest, kuid need ei lange dokumentide vahel kokku. Numeratsiooni muudetakse allakirjutamise jaoks ja uuesti pärast seda, et oleks päris kindel, et Euroopa inimesed sellest aru ei saaks.

Ja selline pseudodemokraatlik moonutus määritakse Briti inimestele kaela! Ei tänan – meil juba on meie õigused, mis on kirjas suures ja imelises 1215. aasta Magna Cartas, mida täiendab 1689. aasta Bill of Rights. Kelleks te ennast peate, et lükkate ümber need demokraatlikud meetmed, mis kehtestati meie jaoks, kuid on avatud kõikidele?

Ignoreeritud ajaloost saab korduv ajalugu. Sajandite jooksul ignoreerisite meie juhtosa ja maksite selle eest! Ignoreerige meie näidet praegu ja olete teel hukatusse.

(Aplaus tema fraktsioonis)

  Bruno Gollnisch (NI). - (FR) Hr juhataja, see peab olema juba ei tea kui mitmes raport nii öelda äärmusluse tõusu kohta Euroopas. Nõukogu, komisjon ja fraktsioonid on kõik oma vähimategi mõtetega kaasa aidanud ja nagu alati on retoorika intellektuaalselt armetu, poliitiliselt häbiväärne ja moraalselt perversne.

See on intellektuaalselt armetu, sest iga uut ideed, mis on kunagi olnud – religioonis, kaasarvatud kristluses, mille omaksvõttu on mõned teist piisavalt julged tunnistama; poliitikas, nii liberalismis kui ka sotsialismis; teaduses, kaasa arvatud põhimõtted, mida loetakse nüüd loomulikuks, nagu see, et Maa on ümmargune ja tiirleb ümber Päikese – on peetud äärmuslikuks, ketserlikuks, õõnestavaks ja vastuvõtmatuks. Te ei saa alavääristada arvamust seda lihtsalt kurjaks kuulutades: te peate põhjendama, mis selle ebakorrektseks teeb.

Poliitiline häbi on täielikult teie enda saavutus – teie, võimul olevad inimesed, kes, selle asemel, et lahendada probleeme, hoolivad ainult opositsiooniga võitlemisest. Kõik, mida te teete, toob esile teie suutmatust lahendada immigratsiooniprobleemi – invasiooni, mille suhtes olete te kas tahtlikult või argusest kokku rääkinud. Mida te siin tunnistate on see, et te olete läbi kukkunud – majandusrindel, sotsiaalsel rindel, kultuurilisel rindel ja hariduslikul ning moraalsel rindel – ja seda, et teie ainuke mure on lahti saada neist, kes teie vastu protestivad või teid kritiseerivad, selle asemel, et muuta oma katastroofilisi poliitikaid.

Moraali seisukohalt on teie suhtumine kõige vastikum. Te võrdsustate valelikult vägivalda ja terrorismi Euroopa inimeste seadusliku reaktsiooniga nende identiteedi hävitamise vastu. Kui silmakirjalikud te olete! Te tahate neid inimesi suukorvistada ning jätta neid ilma poliitilisest esindatusest: te olete demokraatia variserid! Te olete need, keda Piibel kutsub 'valgendatud hauad'; teisisõnu on teie siirus pinnapealne! Te räägite inimõigustest ja väljendusvabadusest, euroopalikest väärtustest ja tolerantsist, kuid selle katte varjus on kõik mäda. Te võtaksite neilt, kes ei mõtle teie moodi, ära samad väärtused, millest te leierdate. See kõik oleks väga vihaleajav, kui see ei oleks nii groteskne. Tulevikupõlvkonnad langetavad teie kohta otsuseid, nagu barbarid Rooma kohta. Ma loodan, vähemalt, et barbarid annavad teile seda, mida te väärt olete!

  Roberta Alma Anastase (PPE-DE). - (RO) Daamid ja härrad, teema, mida me tänasel pärastlõunal arutame, on äärmiselt oluline Euroopa Liidu tulevikule ja kodanike turvalisusele ning meie väärtustele.

Viimaste aastate jooksul on äärmuslus muutunud sagedaseks nähtuseks Euroopa riikide avalikus elus, nähtus, mis on sellega võitlemisel põhjustanud palju häirekellade löömist ja küsimusi. Olgugi et mitmed erinevad põhjused erinevate algetega on selle nähtuse levikule kaasa aidanud, tahaksin ma rõhutada olulist aspekti sellel äärmusluseteemalisel arutelul, nimelt immigratsiooni.

Äärmuslikud rühmitused samastavad immigratsiooni ülima kurjusena Euroopa riikides, sest see on teema, mida nad saavad kasutada ühiskonnas soovimatute nähtuste selgitamiseks. Siiski, nagu kõik teame, on immigratsioon oluline element Euroopa riikide majanduses ja kasulik majanduse kasvuks.

Selle soovimatud tagajärjed, mis tulenevad immigrantide mittekohandumisest vastuvõtja riigi ühiskonda, tuleks kõrvaldada Euroopa Liidule omaste meetmetega. Muidu satume ohtu, et muutuvad Euroopa ülesehituse põhilised väärtused.

Seega ei saa me lubada, et ekstremistlikud parteid muudavad traditsiooniliste parteide poliitilisi kavasid.

Kui me kasutame sellist strateegiat katsetes vähendada riske ja ohte, mida sellised rühmitused põhjustavad, ja takistada neil saada hääli meie kodanikelt, siis me anname nende ideedele ja meetmetele õiguspärasuse. Me ei saa võimaldada äärmusliku sisuga sõnumite rakendamist ja edendamist seadustena liikmesriikides. Selline tegevus tähendab multikultuurse ja multirahvuselise Euroopa nägemuse hävitamist.

Mustlaste küsimusest tulenev kriis ja ekstremistlikud avaldused Itaalias ei tohi luua ohtlikku pretsedenti Euroopa Liidu peamiste kaupu, teenuseid ja isikuid puudutavate põhimõtete suhtes. Me peame oma kodanikele selgitama, et selline suhtumine oleks kahjulik nii ühiskonnale kui ka Euroopa Liidule üldiselt

Euroopa Parlamendi valimised Rumeenias võiks olla selles suhtes üheks näiteks. Ükski ekstremistlik erakond ei ole jõudnud vajaliku häälteläveni, et saata oma esindajad Euroopa Parlamenti.

  Bárbara Dührkop Dührkop (PSE). - (ES) Hr juhataja, ma kasutaks paari sekundit mulle antud ajast üksnes selleks, et edastada neile tagareas, sealsamas paremal, traditsiooniline Kastiilia ütlus:‘A palabras necias, oídos sordos – rumalad sõnad kohtuvad kurdi kõrvaga'. Ma jätkan nüüd oma kõnet inglise keeles.

Täna, kui kirjutasime väga uhkelt alla Euroopa Liidu põhiõiguste hartale, möödub enam kui pool sajandit ajast, kui Euroopa aitas kaasa kõige metsikumale ksenofoobia ja rassismi kuriteole – holokaustile.

Miljonid inimesed tapeti nende usu, etnilise päritolu ja poliitiliste veendumuste tõttu. Seetõttu on vajalikum, kui kunagi varem hoida ajalugu meeles, elades käesolevas ajas ja valmistudes tulevikuks.

Peame olema valvel ja tähelepanelikud; pidama silmas ussi mune, nagu õpetas Ingmar Bergman. Nagu volinik Frattini täna kinnitas, on meie liikmesriikides tekkinud rassistlikku ja ksenofoobset päritolu vägivallaaktide uus puhang.

Aga mis mind veelgi enam mõtlema paneb, on asjaolu, et kaasatud on üha rohkem noori inimesi. Seetõttu on ülioluline, et õpetaksime nendele kodakondsust ja teadlikkust sellest, mis on rassism.

Riikide parlamentidesse valitakse üha enam äärmuslikke parempoolseid parteisid, mille ideoloogia ja politiilise praktika aluseks on sallimatus ja tõrjumine. Seal on neil suurepärane platvorm oma poliitilise vihkamissõnumi jaoks. Peaksime sellest teadlikud olema ja üritama sellele vastu töötada.

Rassism ja ksenofoobia on vabaduse ja demokraatia ning meie põhiõiguste kõige otsesem rikkumine. Euroopa asutused ja meie, parlamendi liikmed, oleme kohustatud taas kinnitama otsustavust toetada põhivabadusi ja seaduslike vahenditega hukka mõista ja tõkestada rassismi ja ksenofoobia igasuguseidki ilminguid.

Veelgi enam: rassismi ja ksenofoobia tõkestamisel on vaja nulltolerantsi. Rohkem kui kunagi varem peame olema oma väärtuste kaitsmisel agressiivsed, kasutades ja tugevdades Euroopa Liidu ja liikmesriikide käsutuses olevaid vahendeid.

Ükski kodanik ei tohiks kunagi kannatada tagakiusamist rassi, usu, soo, sotsiaalse olukorra, keele, rahvuse või seksuaalse suunitluse tõttu. Rassismi ja ksenofoobia väljajuurimine, õigus rahus elada, on moraalne väljakutse kõikidele demokraatidele, ja kodanikuõiguste kaitsmine iga demokraadi kohus.

  Viktória Mohácsi (ALDE). - (HU) Tänan väga, hr juhataja, volinik, daamid ja härrad. Eile rääkisime me ligikaudu kaks tundi ekstremismi kasvuga võitlemisest ja resolutsiooni lõpptekstist, mis põhineb liberaalsetel algatustel, kuid mille puhul oleme me kogu aeg arvesse võtnud teiste rühmade mõtteid ja soove. Ma olen optimistlik, ja ma usun, et on olemas ühine seisukoht selles valusalt olulises teemas.

Isiklikult on mul väga kahju et 2007., võrdsete võimaluste aastal, oleme me endiselt kohustatud võitlema langenud diktatuuridega 20ndast sajandist, mis aeg-ajalt välja hiilivad. Me teame, et ei ole ühtegi liikmesriiki, mis oleks sellele erand. Tuues välja mõned näited nimeliselt: Pospolitos Slovakkias, Noored Rahvuslased Tšehhi Vabariigis, Uus Parempoolsus Rumeenias, Saksa Rahvusdemokraatlik partei Saksamaal ja Rahvuslik Liit Itaalias, kuid suuresti on meie vastas sama äärmuslus.

Minu enda päritoluriigist rääkides on mulle vastuvõetamatu, et iga päev tehakse avaldusi ekstremistlike erakondade poolt, nagu Parema Ungari Liikumine ja Ungari Valve, kus nad selgitavad kontseptuaalselt absurdset mustlase geneetilistest põhjustest tulenevat kriminaalsust ja selle asemel, et mustlasi ühiskonda integreerida, nõuavad nad segregatsiooni ja getosid, marssides mustas vormiriietuses Tatárszentgyörgyl ja reedeti Kerepel. Sellega seoses sooviksin saadikute tähelepanu suunata faktile, et väga paljud mustlaste asundused on ekstremistlike jõudude märklaudadeks isegi tänapäeval.

Ja nüüd mõned uudised minu avalduse lõpetamiseks. Ungari ombudsmanid, vabariigi president ja Ungari valitsus on ametlikult hukka mõistnud Ungari Valve ja Parema Ungari Liikumise. Me soovitame kõikidel vastutustundlikel Euroopa valitsustel teha sama enda ekstremismi vastandamisel. Igal juhul on selleks, et seda teha, vajalik, et võimalikult paljud saadikud hääletaksid homme parlamendi positsiooni poolt ekstremismi vastases võitluses.

Tänan.

  Eoin Ryan (UEN). - Hr juhataja, täna olime põhiõiguste harta väljakuulutamsie tunnistajateks ja praegu arutame ekstremismi tõusu Euroopas. Minu arvates on kahe vahel väga selge seos. ELi Põhiõiguste Agentuur oli veel viimase ajani Euroopa Rassismi ja Ksenofoobia Järelevalvekeskus. Me ei saa võidelda ekstremismiga, tegelemata rassismi ja ksenofoobia küsimustega, mis on Euroopas täna liigagi olemas. Äärmuslus tekitab ekstremismi ja meil Euroopas on oht leida end suurest nõiaringist, kui me ei liiguta kiiresti ja ei kõrvalda mõnesid esialgseid põhjusi.

Kuulasin eelnevalt hr Gollnischi, kes nimetas inimesi siin parlamendis ja teisi barbariteks. Ta ei esitanud ühtegi tõsiseltvõetavat mõtet, ühtegi positiivset ideed, kuidas me selle probleemiga Euroopas tegeleda saaksime, välja arvatud temalt tavapäraselt tulev sõimuvaling. Tema ja tema juht hr Le Pen tahavad tulla seoses lepinguga Iirimaale. Võin teile ühte asja kindlalt öelda – minu riigis ei taluta seda sorti äärmuslikke ideid, tänan teid väga. Nii et palun tulge ja võime kindlad olla, et leping lükatakse kõrvale, kui nad kuulevad kontinentaal-Euroopast, mida teie arendada tahate ja teie ideedest. On näha olnud, et suhtumised, mis muutsid töötajad vastuvõtlikeks ..

(Hr Gollnisch katkestas)

Me teame, mille eest te seisate, hr Gollnisch, ja me oleme teid ja teie juhti mitmeid kordi kuulnud.

On ilmnenud, et suhtumised, mis muutsid töötajad parempoolsele populismile vastuvõtlikeks, hõlmasid eelarvamust sisserändajate suhtes, natsionalismi, autoritarismi, sotsiaalset domineerimist ja poliitilist nõrkust ja sisserändajate vastu suunatud eelarvamus oli nendes seas kõige olulisem tegur. Riikides, kus on kehtestatud asjakohased aruandlusvõimalused, on kõige sagedasemaks diskrimineerimise põhjuseks sageli piirkond. Kui hakkame eelarvamuse ja diskrimineerimisega tegelema, oleme astunud olulise sammu ekstremismi tõkestamise suunas.

Seetõttu kutsun kõiki liikmeid üles julgustama arutelu ja mõttevahetust seoses sotsiaalse ebavõrdsuse, päritolu, rassi, usu ja sotsiaalsete ja majanduslike muutuste mõjudega, nii kohalikel kui kõikidel Euroopa tasanditel, ning mitte kasutama emotsionaalseid väljendeid, nimetades inimesi barbariteks. Sellel eesmärgil tervitan asjaolu, et osana tööst Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aastal on Euroopa Parlament kutsunud 2008. aastal Euroopa Parlementi esinema paavst Benedictuse, Aafrika Liidu presidendi, dalai-laama, ÜRO peasekretäri, Ühendkuningriigi ülemrabi ja Damaskuse ülemmufti. Tervitan seda liiki algatusi.

(Juhataja katkestas kõneleja)

  Koenraad Dillen (NI). - (NL) Kogu lugupidamise juures, hr juhataja, tahaks ma teilt kuulda, miks on nii, et teie enda rühma saadikud ja inimesed, kes ilmselt esindavad liini, mis mõtleb sarnaselt teiega, saavad rohkem täiendavat rääkimisaega ning neid ei katkestata nii varmalt, kuid neid, kes selgelt ei nõustu, katkestatakse pärast kümmet sekundit. Te rakendate siin topeltstandardit ja see ei ole vastuvõetav.

  Juhataja. – Esiteks tundub mulle, hr Dillen, et juhataja juhib istungit vastavalt tema enda kriteeriumitele ja mitte vastavalt nende tahtele, kes kasutavad istet 777.

Ma ei saa teile anda ühtegi selgitust. Kõik kõnelejad, kaasa arvatud need, kes räägivad omavahel, on saanud rohkem kui piisavalt neile vajalikust ajast.

Igal juhul soovin ma, et kõik saadikud pöörduksid juhataja ja parlamendi poole ega suunaks märkusi teistele saadikutele, selleks et ennetada korratuid vahelehüüdeid ja katkestusi.

  Eva-Britt Svensson (GUE/NGL). - (SV) Hr juhataja, me oleme kõik tähele pannud, et Euroopas kasvab äärmuslus. Me peaksime endalt küsima, miks. Miks on ksenofoobia ja teised ekstremistlikud hoiakud tõusuteel? Ma arvan, et ühiskonnast väljajäämine ja ühiskonna elus osalemise piiratus loovad pinnase ekstremismiks ja ksenofoobiaks. Kõikide inimeste ühine väärtus on tsiviliseeritud ühiskonna üks põhilisi aluseid, seega peame tegema kõik, aitamaks kaasa võitlusele ksenofoobiliste jõududega, kes diskrimineerivad teistsuguse etnilise taustaga, seksuaalse orientatsiooniga, sooga või talitluslike häiretega inimesi.

Sellised rühmitused kasutavad vägivalda ja ähvardusi. Minu kodumaal oleme pidanud tunnistama inimõigusi kaitsvate isikute mõrvu. Me oleme pidanud tunnistama noorte, teistsuguse etnilise päritoluga isikute mõrvu, lihtsalt nende päritolu pärast. Sellised asjad ei tohiks enam kunagi juhtuda.

Meie, kes me edendame inimeste võrdväärsust, ei tohi kunagi lasta ennast vaigistada. Aga me teame, et sellest ei piisa. Ksenofoobilised ja ekstremistlikud rühmitused kasutavad noori inimesi, kes on majanduslikult ja sotsiaalselt eemale jäetud, et luua rohkem hirmu, rahulolematust ja viha teiste vastu. Ekstremismi vastane võitlus peab olema seotud solidaarusele põhineva ühiskonna ehitamisega.

  Bernard Wojciechowski (IND/DEM). - Hr juhataja, meile esitatud ettepanek on veel üks asjatundmatuse ja silmakirjalikkuse näide. Loeme sellest, et mõned poliitilised parteid ja liikumised, kaasa arvatud need, kes on võimul mitmetes riikides või esindatud kohalikul, riiklikul või Euroopa tasandil, on teadlikult asetanud lisaks teistele asjadele rassil, etnilisel päritolul või rahvusel põhineva sallimatuse ja vägivalla oma programmi keskmesse.

Loeme samuti, et parlament mõistab kindlalt hukka kõik rassistlikud ja viharünnakud ja palub asutustel teha kõik, mis nende võimuses, et vastutajaid karistada.

Siin parlamendis, kus me selliseid resolutsioone vastu võtame, kasutas üks meie kolleegidest valeliku propaganda mõnitavat ja solvavat keelt – sageli ekstremistide kasutatavaid sõnu, mis põhinevad laimul ja kvalifitseeruvad viharünnakuna. Ta vihjas, et ma võiksin korrata Dachaud. Lubage mul teda valgustada – esiteks oli Dachau Saksamaa surmalaager; teiseks, Dachau asub Saksamaal ja ma ei ole sakslane. Ta väitis isegi, et pärast nelja päeva pikkust visiiti Poolasse tundis ta minu riiki minust paremini ja et ma ei ole osa Poolast – aga et Dachau ilmselt on.

Sellist liiki vihkamisel põhinevaid sõnu tsiteeritakse liiga sageli, seda esineb liiga sageli ja seda teevad liiga paljud poliitikud. Need samad poliitikud tahavad meile kõigile demokraatiat õpetada, samal ajal kui neil endil on selle vastu vähe austust ja vähe austust seadusel põhineva võrdse kohtlemise suhtes. Tundub, et Euroopas on täna – nii nagu George Orwell aastate eest kirjutas – mõned sead teistest võrdsemad. Mõnedel on võimalik immuunsuse privileegi taha peitu pugeda, mõnedel on võimalik vältida isegi kohtusüsteemi ja Euroopa vahistamismäärust. Kommunistlikke kurjategijaid koheldakse kuidagi paremini kui tavakodanikke ja kui me räägime siin äärmusrühmituste vastu, siis mõned Saksa poliitikud toetavad avalikult ajalooliselt revisionistlikke poliitilisi liikumisi. Kallid kolleegid, meie resolutsioonide Euroopa erineb väga meie reaalsest Euroopast.

  Jana Bobošíková (NI). - (CS) Daamid ja härrad, me lohutame ennast jälle asjaoluga, et äärmuslus peegeldab allakäivat majandust ja tööpuudust. Ma kardan, et see ei ole enam paikapidav. Paljude ELi liikmesriikide majandused kasvavad, tööpuudus langeb, aga äärmuslus ei vähene. Vastupidi, rassikuritegude arv kasvab; luuakse rahvusliku eetosega rahvakaitserühmitusi; SS-i veteranid marsivad mõnedes liikmesriikides; ülistatakse poliitikuid, kes nimetavad juute ja mustlasi ühiskonna 'mädapaiseteks'. Sõjaväkke ja poliitikasse imbuvad neonatsid ja rassistid. Tšehhi Vabariigi, minu kodumaa, peaminister on võtnud neonatsliku retoorika osaks oma sõnavarast. Lõpetuseks, EL-ist on saanud vaeste inimeste migratsiooni sihtmärk, ja keegi ei paista teadvat, kuidas sellega toime tulla, mis mängib samuti teatud rolli.

Daamid ja härrad, ükski resolutsioon, ühedki sõnad ei kaota ära Saksamaal Mittweidas 17-aastase tüdruku puusale lõigatud haakristi. Päevasel ajal, eiratuna ükskõiksete kõrvalseisjate poolt, lõikasid Saksamaa neonatsid selle tema kehasse, kuna ta astus välja väikese vene tüdruku kaitseks. Ma usun siiralt, et ekstremismi saab ennetada kodanike igapäevategevuse kaudu, poliitilise eliidi avalikult kuulutatud vastuseisu kaudu, avameelse ja põhjaliku käsitluse kaudu ajaloost, eriti teatud 20. sajandi perioodi omast, ja eelkõige politsei ja kohtute kaudu, kes ei tohi oma silmi sulgeda rassistide, ksenofoobide ja neonatside ees ja peavad sellise teguviisi karistamisel tegutsema ilma hilinemisteta.

  Péter Olajos (PPE-DE). - (HU) Tänan, hr juhataja. Ma räägin teie ees kui üks kirjaliku avalduse nr  93. autoritest. Avaldus, mille ma esitasin päevakorda koos saadikute hr Tabajdi, hr Szent-Iványi, hr Vigenin'i ja hr Amezaga'ga, mõistab hukka paramilitaarsete ekstremistlike rühmituste tegevuse liidus sees, mis on üks kõige selgemaid ekstremismi vorme.

Minu kogemuste järgi, olgugi et paljud inimesed tunnevad moraalset ja poliitilist kohustust peatada selliste ekstremistlike ideede võimust võtmine, peatuvad paljud enne, kui asi jõuab kirjalike avalduste või muude sarnaste viisideni. Selleks on mitmeid põhjuseid. Üks neist on näiteks see, et kui me üritame selliseid ideid avalikustada, siis ei tule nimekiri kunagi ammendav või täpne. See heidutab paljusid seda toetamast. Siiski on üks asi, mida me peame teadma: see, et nimekiri ei saa kunagi olla täielik ja mõisted ning definitsioonid ei ole kunagi täpsed. Sellesama põhjuse pärast peame haarama ekstremistlikke ideid nende juurtest.

Tänane päev on parlamendis peopäev, aga Euroopa Liidu põhiõiguste hartale ei kirjutata alla muretutes tingimustes. Harta võtab 50 lõikes kokku kõik väärtused ja õigused, millest me lugu peame ja mida liidus kaitsta tahame. See harta on diskriminatsioonivastane harta, väljendus-, religiooni- ja kogunemisvabaduse harta, võrdsuse harta ning indiviidide, andmete, noorte ja vanade inimeste kaitse harta. Me ei saa selle sätteid soovikohaselt valida, eelistades mõndasid enne teisi, ega kasutada seda enda lühiajalisteks sisepoliitilisteks eesmärkideks. Kõiki tuleb austada ja kaitsta võrdselt, sest see tagab inimväärikuse, ja meie, Euroopa Parlamendi saadikud, oleme vandunud seda teha. Siin sõnastatud ideede ja õiguste kogusumma vastased on need, keda me kutsume ekstremistideks, hoolimata vastavate isikute vanusest, soost, usutunnistusest või rahvusest. Selles vaimus soovin ma paluda saadikutel toetada kirjalikku avaldust number 93. Tänan.

  Martine Roure (PSE) . – (FR) Hr juhataja, rassistlikud tegevused ja rassistlikud kuriteod on Euroopas tõusuteel. Mustlasi, migrante ja kõiki, kes on „teistsugused”, diskrimineeritakse mitmel eri moel tööhõives, hariduses ja elamispindade andmisel.

Me ei saa piisavalt tihti korrutada, et me tahame Euroopa Liitu, mille alusteks on humanistlikud väärtused, nagu tolerants ja põhiõiguste kaitse. Seega on tõesti väga vaja raamotsust – vastu võetud arvestatava enamuse poolt selles parlamendis 29. novembril – võitluseks teatud ksenofoobia ja rassismi vormidega läbi kriminaalõiguse. See võimaldaks meil kasutada samasid meetmeid rassistlike ideede ja vihakõnede üle kogu Euroopa Liidu.

Ekstremistlikud erakonnad kasutavad ära inimeste hirme võõraste ja teiste suhtes, seega saavad nad esitada lihtsa vastuse globaliseerumisele. Kuid need, kes tervitavad rahvuslike eelistuste kehtestamist imerohuna, on vastutustundetud. Tegelik vastus globaliseerumise väljakutsele asub tänapäeva inimkonna väljakutsetest täies ulatuses arusaamises. Ja me ei tohiks karta öelda valjult ja selgelt, et enesesse tõmbumine on õnnetuse kaela kutsumine.

  Vălean, Adina-Ioana (ALDE). - Hr juhataja, näeme Euroopas äärmuslike, natsionalistlike ja populistlike liikumiste pidevat laienemist, mis ohustab meie demokraatlikku süsteemi.

Ideaalses maailmas on demokraatia inimeste valitsemine inimeste poolt ja inimeste jaoks. Demokraatia on tegelikult ikkagi „kõige vähem“ halvem poliitiline süsteem, kui see on korralikult kontrolli alla ja tasakaalus. Demokraatia paradoks seisneb selles, et see sisaldab iseenda surma võimalust, lubades väljendada populistlikke ja äärmuslikke arvamusi, mis õõnestavad demokraatlikku süsteemi.

Paljudes Euroopa riikides on parteisid, millel on õnnestunud positsioneerida ennast poliitilise elu keskmesse populistlike ja demagoogiliste diskursuste abil. Euroopa ajalugu on näidanud, kuidas demokraatlikult riietatud ja populistlikku ja natsionalistlikku propagandat kasutavad ekstremistlikud parteid on sageli juhtinud demokraatia diktaatorlusse.

Kõige parem viis sallimatusega võidelda on kindlaks jääda, kaitsta meie demokraatlikke väärtusi ja institutsioone, kaitsta üksikisikute õigusi, kohtusüsteemi, võrdseid võimalusi ja mitmekesisust, aga samuti karistada igasugust diskursust, mis õhutab vihkamist, segregatsiooni või diskrimineerimist.

Nagu ütles Robert Kennedy, “ekstremistide puhul ei ole ohtlik see, et nad on ekstremistlikud, vaid et nad on sallimatud. Paha ei ole see, mida nad ütlevad oma ajendite kohta, vaid see, mida nad oma oponentide kohta ütlevad.“

Hea tervisega demokraatiad vajavad aktiivseid kodanikke. Demokraatia saab toimida ainult juhul, kui kodanikud on teadlikud ja teostavad oma kodanikuõigusi ja –kohustusi. Meil on vaja kodakondsus taasleiutada. Meil on vaja uusi viise demokraatia õppimiseks. Meil on vaja tagada, et meie haridussüsteemid edendavad aktiivse, kriitilise ja pühendunud kodanikkonna arengut. Globaalses maailmas vajame vältimatult kodanikke, kes hindavad mitmekesisust ja edendavad mõistmist ja sallivust.

  Wojciech Roszkowski (UEN). - (PL) Hr juhataja, ma ei tea, kas poliitiline äärmuslus on kasvamas või mitte. Ma tean, et sellele tuleb vastu astuda ja see hukka mõista, nii selle ideoloogia kui ka meetodite tõttu. Siiski ei ole Euroopa Liidu põhiõiguste harta, mis täna suure tseremooniaga vastu võeti, vastus probleemile, vaid võib ise tekitada uusi probleeme.

Harta artikkel 21 keelustab diskrimineerimise poliitiliste ja muude arvamuste alusel – ma kordan, ükskõik missuguste arvamuste – mis seega sisaldab ka äärmuslikke arvamusi, nagu hiljuti Saksa riiklikus televisioonis NDP juhi poolt avaldatu, mis kutsus üles muutma piiri Poolaga.

Labasused kipuvad valusalt tagasi põrkama neile, kes neid ütlevad. Seega ma küsiks Euroopa Liidu põhiõiguste harta toetajatelt, kuidas nad kavatsevad ekstremismiga võidelda, kui nad seda samal ajal kaitsevad.

  Kyriacos Triantaphyllides (GUE/NGL). - (EL) Hr juhataja, see oleks minu poolt väljajätmine, kui ma ei alustaks mureavaldamisega mõiste 'äärmuslus' kasutamise kohta ilma mingi definitsioonita ja ilma teatud ekstremistlike tegude, teisisõnu iga äärmusliku seadusevastase vägivalla kasutamise juhu hukkamõistuta. Samuti oleks viga jätta mainimata katseid 'äratada' kodanikke äärmuslikkuse ohtudele ja samaaegselt luua paindlikke kategooriaid võimalikele kurjategijatele.

Ma sooviks teile meelde tuletada, et kaasaegses ajaloos tihenesid perioodil, mil vabadusi ja õigusi piirati turvalisuse, järelvalve ja range kontrolli nimel, ja mil stereotüüpidel põhineval taga kiusamisel lasti maad võtta,

fanatism, rassism ja ksenofoobia ning toimusid kirjeldamatud kuriteod. Sarnased vääratused võiksid tänapäeval viia poliitiliste erakondade ja ametiühingute keelustamisele, mis oleks suureks löögiks demokraatiale. Seetõttu peame hoolitsema, et demokraatiast ei saaks pelka suitsukatet karistusmeetmete kasutusele võtmiseks; samal ajal peame suunama pingutused ekstremistlike tegude tegelike põhjuste pehmendamisele, mis täielikult alandavad inimväärikust, kuna definitsioonina astuvad nad üle väljendusvabaduste piiride.

Meie kohuseks on hakata võitlema vaesuse, tööpuuduse, ilmajäämise, tööliste ärakasutamise ja sotsiaalse äärealastumise vastu ja kindlustada tulevikupõlvkondade, läbi hariduse ja sobiva õpetuse, eemalejäämist agressiivsetest rahvuslikest ja fašistlikest organisatsioonidest, mis soosivad ekstremistlikke tegusid väljendusvahendina.

  Irena Belohorská (NI). - (SK) Tänan, hr juhataja, daamid ja härrad. Minu arvates on hädavajalik vastu võtta ühisresolutsioon ekstremismiga võitlemise kohta, mis on järjest enam ilmseks saanud viimasel ajal. Selles on teatud sümbolism, et see arutelu toimub päeval, mil Euroopa Parlamendi esimehed, komisjon ja Euroopa Nõukogu kinnitasid oma allkirjadega EL-i õiguslikku pühendumist Euroopa Liidu põhiõiguste hartale.

Me ei saa lubada ekstremistlikel organisatsioonidel ja üksikisikutel rünnata kodanikke, kelle õigused peavad olema tsiviliseeritud ühiskonnas tagatud. Euroopa ajalugu on näidanud, milliseid vorme võib äärmuslus, sõjakas rahvuslus ja ideoloogiline radikalism võtta. Meie kohus on pidevalt jälgida selliste inimeste ja rühmituste tegevust Euroopa territooriumil ja midagi selle vastu jõuliselt ette võtta.

Ma pean kahetsusega lisama, et äärmuslus on kasvamas peamiselt Euroopa noorte seas. See väljendab teatud poliitikutepoolset läbikukkumist. Tähtis on meeles pidada, et paljud poliitikud üritavad positiivsete ja professionaalsete eeliste puudumise tõttu oma poliitilist tausta ja kapitali edendada, abi vähem kogenenud ja halvasti informeeritud avalikkuse osade ässitamisega. Seetõttu on rangema seadusandluse ja jõulisemate meetmete kasutusele võtmine oluline teema ja vastutus, mille me peame võtma nii kaua kui on veel aega.

ISTUNGI JUHATAJA: MARIO MAURO
Aseesimees

  Pilar del Castillo Vera (PPE-DE). - (ES) Härra president, volinik, praeguseks on käimasolevas arutelus öeldud juba peaaegu kõik, mis selle teema kohta öelda saab. Siiski tahaksin viidata voliniku veenvale seisukohale äärmusluse juurtele mõtlemise vajaduse kohta.

Mulle tundub, et äärmusluse probleem pole see, et eksisteerib hulk rühmitusi, kes vägivaldseid rünnakuid korraldavad. See on küll probleem, kuid sellega peab tegelema seaduse abil, üksikisikute üle tuleb kohut mõista jne. Probleem kerkib, kui vägivalda ja selle taga olevaid eesmärke korratakse ning neil on võimalus mõjutada suurt või kindlaid hulki rahvastikust. Sotsiaalsest ja poliitilisest vaatepunktist kerkib probleem siis, kui vägivald põhjustab murelikkust. Selle ennetamiseks on minu arust kolm hädavajalikku tegurit.

Esiteks mainis volinik ajaloost teadlik olemist – ma ise arvan, et väga tähtis teada tragöödiate kohta, võitude kohta ning lõpuks ka meie endi kohta inimestena. Siiski peame minu arvates olema ettevaatlikud, et mitte kasutada ajalugu teiste vastu relvana lühiajalise poliitilise kasu saavutamiseks - miski, mis toimub praegu mitmetes riikides, kaasa arvatud minu omas, Hispaanias, pean tunnistama.

Teiseks on minu arust veel kaks olulist tahku, mis praegusel ajal tugevalt alahinnatud on.

Esiteks, haridus. Me oleme kaotanud ning kaotame veelgi või vähemalt õõnestame väärtusi nagu töö, distsipliin, iseseisvus: teiste sõnadega kõiki väärtusi, mis aitavad kaasa hea kodaniku loomisele, kui need inimesed täiskasvanuikka jõuavad.

Lõpuks, Euroopa Liidu kontekstis on tähtis mitte lagundada keskkonda, kus meie, eurooplased saame ühes koos välja kutsuda globaliseerumise loodud võrgustikke. Mis meil on nüüd ja mis meil oli muudel aegadel Euroopa 20. sajandi ajaloo jooksul, on rohkesti teadmatust, teatud meeleheide, teatud sihipäratus, ning see, mida meil vaja teha on, on inimeste varustamine lootuse, ettevaatava vaimu ja tugeva juhtimisega, nii et igaüks tunneks end Euroopa Liidu osana.

  Józef Pinior (PSE). - (PL) Härra juhataja, Euroopa kontinent ja Euroopa Liidu riigid on nüüd territoorium, kus kohtame ksenofoobia, äärmusliku natsionalismi, antisemitismi, rassismi ja islamofoobia juhte. Mis tänapäeva Euroopast puudub, on liberaaldemokraatlik konsensus Teisele maailmasõjale järgneva perioodi suhtes. Euroopa poliitikutel puudub tõeline poliitiline tahe nende probleemidega tegeleda.

Rassismi, islamofoobia, antisemitismi ja ksenofoobia puhangutega tegelemine on ühine kohustus, mis langeb Euroopa haridusele, meediale, kirikutele, spordiaktivistidele ning kõige rohkem, poliitikutele. Me leiame endid tihti kaitsetuna selliste ekstreemsete poliitilise tegevuse vormide vastu. Veelgi halvem on see, et paljud poliitikud ja poliitilised parteid kasutavad äärmuslikke või populistlikke liikumisi ära omaenda eesmärkideks.

Ma ei taha kasutada seda arutelu ära Euroopa Parlamendis poliitiliste punktide teenimiseks, kuid ma saaks nimetada paljusid selliseid näiteid. Mis on praegu oluline, on Euroopa Liidu tasemel ühise kursi saavutamine – üle kõige seoses haridusega, kuid ka spordi, kultuuri ja poliitikaga – et võidelda äärmusluse vastu.

  Sarah Ludford (ALDE). - Hr juhataja, kaheksa aasta eest astus Jörg Haideri sisserändajate vaenulik partei Austria valitsuskoalitsiooni. ELi valitsustel puudus juhtlõng, mida teha. Selle segaduse tagajärjena lisati Euroopa Liidu asutamislepingusse artikkel 7. Seda ei ole kunagi kasutatud ja on selge, et liikmesriikidel on üksteise kritiseerimisega kultuurilisi probleeme. Aga meie poliitika vastastikuse kontrollimise vadkonnas peab olema proaktiivsem, kui liikmesriigid üksteiselt aru nõuavad, sest see on ELi mure, kui ELi riigi valitsusse jõuavad ekstremistlikud ja sallimatud parteid.

Kriminaalõigusel on tähtis osa vihkamisele õhutamise karistamisel, samuti diskrimineerimise põlu alla panemsie sätted. Õigusaktid saavad aidata muuta suhtumist, samuti käitumist. Ühiskond annab märku vastuvõetavuse piiridest osaliselt ka sellega, mida kriminaliseeritakse või keelustatakse. Seetõttu olingi ma nii pettunud, kui komisjon leidis Itaalia valitsuse rumeenlaste, peamiselt romide vastu suunatud deporteerimistegevuse ja sellega kaasneva retoorika olevat ilmselt kooskõlas ELi liikumisvabadusega ja rassismivastaste seadustega. Mina isiklikult ei leidnud seda.

Aga seadus saab ja peaks minema ainult nii kaugele. Näiteks tekitab Euroopas vastakaid arvamusi, kas holokausti eitamine kriminaliseerida või mitte. Minu arvates oli õige, et hiljuti kokkulepitud ELi rassilisele ja usulisele vihkamisele õhutamise keelustamise seadusandluses jäeti valikuvõimalus riikidele. Minu enda riigi traditsioon ja eelistus on jätta sellised inimesed nagu David Irving iseennast oma ebaajalooliste vaadete absurdsuse kaudu hukka mõistma ja astuda neile vastu jõulises arutelus.

Nendel meie seast, kes peavooluparteidesse kuuluvad, ei ole vaja lasta end heidutada äärmusparempoolsete kõrilõikajatel ja löömameestel, vasakpoolsetel või fundamentalistidel. Kõikide demokraatlike parteide liberaaldemokraadid – kasutan seda mõistet väikese algustähega – on sama kindlalt ja kirglikult valmis pühenduma suuremeelsele, kaasahaaravale Euroopa nägemusele, nagu nad suhtuvad väiklasesse sallimatusse. Väljendagem seda pidevalt.

  Leopold Józef Rutowicz (UEN). - (PL) Härra juhataja, äärmuslus on nähtus, mida toetavad poliitikud, kes kasutavad rassismi, natsionalismi ja ksenofoobiat ära oma tarbeks. Äärmuslus kasutab oma eesmärkide saavutamiseks tihti terrorismi.

Äärmuslus ei ühenda inimesi ja sotsiaalseid rühmi: ta eraldab neid. Ta on demokraatliku ühiskonna vaenlane. Ta käib vastu Euroopa Liidu põhiväärtustele: inimeste kommuuni, kes ei tunnusta vihkamist ega fašistide ja natsionalistide põhjustatud sõda, mis nõudis 20. sajandil Euroopas kümneid miljoneid inimelusid.

Suurim terroriorganisatsioon, al-Qaeda, mis on rajatud äärmuslusele ning terrorismi ärakasutamisele poliitilisteks eesmärkideks, on nüüd võimeline hävitama nõrgemaid demokraatiaid ning saavutama poliitilist võimu.

Ma toetan resolutsiooni, mille eesmärgiks on mobiliseerida Euroopa institutsioonid edasiseks tegevuseks terrorismi ja äärmusluse vastu.

  Diamanto Manolakou (GUE/NGL). - (EL) Härra juhataja, ultraparempoolsete rassistlike rühmituste ja organisatsioonide kasv Euroopas pole juhuslik. See on Euroopa Liidu antipopulaarse, tagurliku ja imperialistliku poliitika tagajärg. See poliitika, mille ainus juhtpõhimõte on Euroopa monopolide kasumi maksimeerimine töölisklassi julma ärakasutamise abil tohutut rikkust kogudes, levitab vaesust, ebavõrdsust ja marginalisatsiooni ning õõnestab järsult töölisklassi perekondade positsiooni ja halvendab töölisklassi probleeme.

Nendes tingimustes – ühiskonna marginaliseeritud osades või madala poliitilise teadlikkuse ja kogemusega sotsiaalsetes kihtides – juurduvad ultraparempoolsed ja fašistlikud ideed, mida reklaamitakse populistliku ja demagoogilise maski all. Tänapäeval on selliste rühmituste tekkimiseks ja kasvamiseks rohkem viljakat pinda antikommunistliku hüsteeria tõttu, ürituse tõttu ajalugu ümber kirjutada, häbitu ürituse tõttu maha kustutada Nõukogude Liidu ülisuur panus fašismi üle võidu saavutamisel ja ürituse tõttu võrdsustada kommunismi natsismi ja fašismiga. Me näeme seda näiteks seaduslikkuses ja tunnustuses, mida Balti riikide valitsused jagavad kohalikele fašistlikele rühmitustele, kes on kaasosalised SS-lastele ja natsidele, kel neis riikides Teise maailmasõja ajal baasid olid.

Fašism, rassism ja ksenofoobia on sama mündi eri küljed. Sünnitatud ja kasvatatud kapitalistliku süsteemi poolt, mis loob, säilitab ja toidab neid fašistlikke rühmitusi. Just sellel põhjusel peame me silmakirjalikeks väidetavaid muresid ultraparempoolsete ja paramilitaarsete organisatsioonide kasvu kohta Euroopas ning lükkame tagasi iga katse klassivõitluse võrdsustamiseks tööliste võitluste ja rahvuslike liikumistega ning kommunistliku ideoloogia võrdsustamiseks äärmuslike ideoloogiatega kui vastuvõetamatu ürituse inimestesse hirmu sisestada.

  Nickolay Mladenov (PPE-DE). - (BG) Härra juhataja, kolleegid. Tänane päev on tunnistus, et Euroopa Parlament kindlustab mitte ainult enamuste, vaid kõigi huvid, kes erineval arvamusel on. Kui natsionalistid saavutaksid selles saalis oma eesmärgid, ei oleks ühelgi meist õigust eriarvamusele, nagu nad seda täna avaldada said. Me saame sallimatuse ja äärmusluse üle võitu pigem argumentide kui emotsioonide abiga, pigem faktide kui häälega. Kahjuks aga pole keegi neid fakte kuulmas, kui me neist räägime. See on kahetsusväärne fakt.

Siiski loodan, et meie toetajad, meie hääletajad liikmesriikides, kuulavad väga hoolikalt, mida ka volinik Frattini märkis. Esmalt tulenevad sallimatus ja äärmuslus mineviku unustamisest. Me peame meeles pidama minevikku ja kahte karmi diktatuuri, mille all Euroopa kannatas. Seetõttu pöördun ma komisjoni ja meie kõigi poole: meenutame Euroopa ajalugu ning anname Euroopa Komisjoni programmidele rohkem võimalusi projektide finantseerimiseks, mis meie mälu säilitavad. Teiseks peame meeles pidama kodanike osalust poliitilises protsessis.

Kolleegid, meie oleme osaliselt süüdi natsionalismis ja ksenofoobias Euroopas. Paljud meist hakkasid rääkima pigem nagu bürokraadid, kui poliitikud. Nad on unustanud keele, mida valijad kuulevad ning räägivad selle asemel institutsioonide keelt. Las see muudab meid selles arutelus piisavalt tugevaks, et saada jagu probleemist, mis esineb eriti uutes liikmesriikides. Las me nimetame probleeme ja kui nad olemas on, tegeleme nendega vahetult. Üldjuhul võidavad poliitilised parteid valimisi, lubades ühte asja, aga tehes pärast teisi asju, ning on siis üllatunud, kui tekib äärmuslus ja inimesed muutuvad rahulolematuks. On meie kõigi siin Euroopa Parlamendis ühine kohus astuda vastu tõusvale äärmuslusele ja sallimatusele ka Euroopa Liidust idas, mis meile kõigile ohtlik on. Aitäh.

  Csaba Sándor Tabajdi (PSE). - (HU) Härra juhataja, üldjuhul äärmusluse vastu võitlemisest ei piisa. Igaüks peab tegutsema tema oma riigis esile kerkivate natsionalistlike ja äärmuslike tendentside vastu. Esiteks peaks igaüks hukka mõistma äärmuslikud natsionalistid ja distantseerima end neist oma koduriigis. See on äärmiselt tähtis nõudmine ning ka praegune arutelu demonstreerib, et äärmuslusega tuleb võidelda samaaegselt nii otseste kui kaudsete meetoditega.

Otseseid meetodeid tuleb kasutada vihkamisele õhutavate kõnede karistamiseks. On mõned, kes viitavad sõnavabadusele ja ütlevad, et seda ei saa kriminaalõiguse abil süüdi mõista, kuid ma arvan, et me pole lihtsalt veel õiget tasakaalu saavutanud. Demokraatlikud jõud peavad olema eeskujuks, eriti paremäärmusele, ning demokraatlikel paremäärmusel on suur vastutus seoses enese distantseerimisega Euroopas mässu tõstvate ultraparemäärmuslaste nähtusest.

Samal ajal on mõned minu kaasliikmetest kõnelenud faktist, et me peame tegutsema ka kaudseid meetmeid kasutades, kuna väga paljude äärmuslike juhtude põhjuseks on sotsiaalne või rahvusliku kuuluvuse alane ebakindlus. See praegune arutelu on väga tähtis ning ma arvan, et volinik Frattini, põhiõiguste amet ja Euroopa Parlament peaksid kõiki äärmuslikke juhtumeid põhjalikult jälgima. Tänan teid tähelepanu eest.

  Sophia in 't Veld (ALDE). - (NL) Härra juhataja, äärmuslasi on kõigil pooltel, kuid viimastel aastatel on nad hakanud dikteerima poliitilise töökorra tooni ja sisu. Demokraatlikud põhivoolu kuuluvad parteid distantseerivad end äärmuslastest paljuski liiga aeglaselt, kuna nad kardavad hääli kaotada, ning tagajärjeks on hiiliv äärmusluse ja sallimatuse poliitiline aktsepteerimine.

Ning on veel midagi. Lisaks rassismile ja natsionalismile on ka äärmuslus näiteks naiste ja homoseksuaalide vastu – me pole seda täna veel arutanud – ning see põhineb tihti religioossetel uskumustel. Ma olen rabatud, nähes valitsuses parteisid, kellel on võim juhtida, või parlamendis esindatud parteisid – ka minu enda riigis – mis soosivad naiste, homoseksuaalide ja teistest uskudest inimeste diskrimineerimist.

Lõpuks paar sõna, mis võivad olla vastuolulised, härra juhataja. Kogu lugupidamise juures härra Ryani öeldu kohta ei poolda ma ise üldse peamiste ülemaailmsete usulahkude juhtide kutsumist siia meie täiskogu poole pöörduma, kui nad just pole valmis lahti ütlema oma diskrimineerivatest vaadetest naiste ja homoseksuaalide suhtes.

  Jan Tadeusz Masiel (UEN). - (PL) Härra juhataja, üks viis äärmusluse vastu võitlemiseks ja äärmuslike parteide valijaskonna vähendamiseks on võtta kodanikke neile tähtsatel teemadel tähelepanelikumalt kuulda ning analüüsida äärmusluse aluseks olevaid põhjuseid.

Kui Euroopa kodanikud hääletavad äärmuslike parteide poolt, tähendab see muuhulgas ka, et suur osa ühiskonnast ei arva, et võimul olevad inimesed neid kuulavad. Ma ei kaitse äärmuslust, kuid see ei tule eikuskilt. Prantsusmaal on Nicholas Sarkozy seda mõistnud. Käsitledes teemasid nagu immigratsioon ja Türgi ühinemine ausalt ja julgelt, on ta edukalt äärmuslikke parteisid nõrgendanud. Julgustaksin Euroopa Komisjoni Prantsusmaa eeskuju järgima.

  Adrian Severin (PSE). - Hr juhataja, üks linnapea süüdistab sisserändajaid, väites, et sisseränne on ebaturvalisuse allikas; teine linnapea teatab, et tema linn on vaba välismaalastest; riigipea räägib parlamendist nagu lindpriide kambast, õhutab inimesi seadusandjate vastu mässama ja ülistab opositsiooni ja parteideta demokraatiat.

Täna kutsus rühm parlamendiliikmeid jalgpallihuligaanidena üles otsesele niinimetatud „rahvademokraatiale“, mis asendaks valimised referendumitega. Väljapaistev rahvajuht väljendab toetust vägivaldsetele rühmitustele, mis jooksid tormi demokraatliku riigi parlamendihoonele ja palus rahulepingud läbi vaadata.

Arvukalt ajakirjanikke avaldab igapäevaselt – isegi kui see toimub mõnikord poliitiliselt korrektse sõnavaraga – ksenofoobseid, parlamentarismivastaseid, pluralismivastaseid, romide, islamistide vastaseid, tõrjuvaid, diskrimineerivaid ja šovinistlikke arvamusi.

Minister palus Euroopa Komisjonil raha eraldada, et kontsentreerida teatud ebasoovitav etniline kogukond ELi vaeseimatesse riikidesse.

Kõik need on Euroopa Liidus toimuvad tõsiasjad ja neid panevad toime inimesed, kes arvatakse olevat demokraatlike peavooluparteide demokraatlikud liikmed. Siin ja täna mõistame ekstremistlikud parteid ja nende organisatsiooni hukka. Lihtsalt seetõttu, et nad on sallimatuse realiseerijad ja sallimatust ei tohiks taluda. Aga kuidas jääb õhutajatega? Demokraatideks maskeerunud populistidega, kes demokraatlikke institutsioone nõrgestades ja demokraatiapõhimõtet vaidlustades loovad äärmuslaste jaoks soodsaima keskkonna?

Kui jätkame ainult sümptomitest ja täideviijatest rääkimist, oleme vait või passiivsed, kui on tegemist põhjuste ja õhutajatega, siis seame ohtu enda väärtused. Seda ei tohi juhtuda.

  Inger Segelström (PSE). - (SV) Härra juhataja, lubage mul alustada kõikide osapoolte tänamisega resolutsiooni eest. Tänapäeval pole ükski ELi riik vaba paremäärmuslusest, isegi mitte minu koduriik Rootsi. Viimastel kohalikel valimistel 2006. aastal võitis Sverigedemokraterna (Rootsi demokraatlik partei) kohad kahes kolmandikus omavalitsustes. Võib kahtlustada, et nende järgmised sihtmärgid on Euroopa Parlamendi valimised 2009. aastal ja Rootsi parlamentlikud valimised 2010. aastal. Meie, Rootsi parlamendi liikmed vajame abi selle raskendamisel just nii, nagu teised vajavad oma riikides abi pidurdamisel paremäärmusluse levikut, mis kasvab kogu Euroopas.

Euroopa vajab demokraatlikke parteisid, mille programmid jõuavad kõigini, mitte ainult mõneni. 2006. aasta valimistel oli Rootsi sotsiaaldemokraatide loosung „Kõigiga arvestatakse” ning praeguse arutelu valguses muutub see veelgi olulisemaks, kuna parteidel ja rühmitustel, millest me räägime, on programmid, mis ei austa ELi põhiväärtusi ega kõigi inimolendite võrdsust. Minule kui kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni liikmele on lähenemine küsimustele varjupaiga- ja põgenikepoliitika kohta ülioluline. Paremäärmuslikud parteid võitlevad nii avatuma Euroopa kui ELi arenemise vastu.

Selle asemel pooldavad nad suletud piiridega riike. See on oht, mida ma näen Rootsis ning ühes teie kõigiga ka kogu Euroopas. Ma tahaksin teha resolutsiooni kohta veel ühe kommentaari. Propaganda vormiks, mida äärmuslikud rühmitused laste ja noorte inimeste hulgas levitavad, on valge ülemvõimu muusika. Tööriistad, mida see kasutab, on meedia ja infovahetus ning see hiilib mööda koolist, perekonnast, täiendavast haridusest ja meie poliitilistest väärtustest. On tähtis, et meie kui valitud rahvaesindajad asume arutelu juhtima. Me peame tegema seda praegusest alates ning jätkama kuni Euroopa Parlamendi valimisteni 2009. aastal. Aplodeerime resolutsioonile.

(Aplaus)

  Kostas Botopoulos (PSE). - (EL) Härra juhataja, Euroopa demokraatia kohal kõrgub oht ja ma kahtlen, kas me kõik oleme selle tähtsust mõistnud. See oht ei ole ultraparempoolsete ideede levik, vaid üleminek paremäärmuslikelt ideedelt meetmetele. Teiste sõnadega üleminek toore jõu aktsepteerimisele, nagu näha paramilitaarsete paremäärmuslike organisatsioonide tegevusest.

Seega tuleb mõista tähtsat erinevust: ühest küljest võitleme ideede vastu, millega me ei nõustu. Ideede, mis edendavad Euroopas natsionalismi ja rassismi, ksenofoobiat, naiste rõhumist ja vähemuste rõhumist. Me võitleme nende ideede vastu omaenda ideedega ja oma pingutustega võitlemisel nende põhjustega, poliitiliste põhjustega, mis leiduvad peamiselt mitmekesisuse probleemis – see tähendab faktis, et Euroopa kodanikud ei aktsepteeri mitmekesisust, seda toetavat poliitikat ega Euroopat ennast.

Teisest küljest võitleme aga nende ideede leviku vastu erinevat võitlust isegi kriminaalsete vahenditega ja tegevusega, mis viib vägivallani. Sellest vaatepunktist on minu arust see väga tasakaalukas kõigi parlamendi demokraatlike parteide ühine resolutsioon veel üks tähtis poliitiline moment meie parlamendile – eriti pärast täna juhtunut – ning ma olen väga uhke, et see resolutsioon sai alguse meie oma fraktsioonist, Sotsiaaldemokraatide fraktsioonist.

  Ana Maria Gomes (PSE). - (PT) 6. septembril rüvetati Lissaboni juudi surnuaias umbes 20 hauda ning hauakividele maaliti haakriste. Kaks teo toimepanijat arreteeriti. Nad on rühmituse Frente Nacional ehk rahvarinde liikmed, mis on paremäärmuslik Portugali skinheadide organisatsioon, mis pooldab avalikult rassisõda ja vägivaldset tegevust valgete ülemvõimu kindlustamiseks. See juhtum ja teised, nimelt moslemitevastase hüsteeria laine erinevates Euroopa riikides ja Itaalia mustlaskogukonna vastu hiljuti valla päästetud rassiline vägivald, näitavad, et ksenofoobia ja vägivaldne rassism on meie hulgas ning me ei saa endale lubada luksust neid alahinnata.

Portugali juhtumi korral tundsid võimud esialgu kiusatust juhtumit ebatähtsana esitada ning kuulutada, et antisemitism on Portugali oletatava salliva loomusega vastuolus. Kuid justiits- ja siseasjade ministrite kohalolek juudi surnuaias haudade tseremoniaalsel puhastamisel ja selle solidaarsuse demonstratsiooni reklaamimine Portugali meedias on õppetunnid teistele juhtumitele Portugalis ja mujal. Äärmusluse vastu Euroopas saab efektiivselt võidelda vaid siis, kui poliitilised esindajad ja meedia täidavad oma kohustusi seda tüüpi kuritegude nähtavaks muutmisel ja nende tunnistamisel otseste rünnakutena demokraatia, Euroopa ja inimkonna põhiolemuse vastu.

  Pierre Schapira (PSE) . – (FR) Härra juhataja, daamid ja härrad, äärmusluse kasv Euroopas on kindlasti väga murettekitav ning kõik Euroopa institutsioonid peavad mobiliseeruma, et tõkestada nende paremäärmuslike liikumiste kasvu, mis muutuvad üha enam ähvardavamaks, kuna nad ei reklaami enam ainult kahtlasi väärtusi, vaid ründavad oma rassistliku ideoloogia baasil järjest rohkem inimõigusi. See ohtlik suund Euroopa Liidus on vastuvõetamatu!

Nagu mina seda näen, peab komisjon vastama kahel rindel, peegeldades kirjalikus avalduses ja teema kohta käivas PSE resolutsioonis väljendatud ideid: ta peab tegutsema positiivses koostöös liikmesriikidega, et tuvastada sobivad poliitilised ja legaalsed meetmed ühest küljest inimõiguste rikkumiste süüdimõistmiseks ja teisest küljest äärmusluse ennetamiseks, eriti noorte inimeste hulgas, tõstes teadlikkust liidu põhiväärtustest. Samuti on ülimalt tähtis kindlustada, et ühtki Euroopa fondi ei saaks kasutada institutsioonid ega organisatsioonid, mis reklaamivad väärtusi või teevad avaldusi inimesi ksenofoobilisele või rassilisele vägivallale õhutades.

Ma sooviks teile meelde tuletada Raadio Maria juhtumit Poolas, mis esitas taotluse Euroopa abiraha saamiseks, hoolimata kurikuulsusest inimõigusvastaste vaadete reklaamimisel. Kasutaksin seetõttu ära võimalust komisjoni esindaja juuresolekul nõuda tungivalt veelkord, et mingisuguseidki Euroopa rahalisi vahendeid ei antaks meediale, mis on platvormiks rassistlikele ideedele ning laialdase ja potentsiaalselt väga kahjuliku mõjuga avalikkusele.

  Franco Frattini, komisjoni liige. − (IT) Hr juhataja, daamid ja härrad, ma arvan, et tänane arutelu on olnud tähelepanuväärselt huvipakkuv – tähelepanuväärselt huvipakkuv ja ka suure poliitilise tähtsusega – ning tahaksin seetõttu tänada kõiki kõnelejaid, kaasa arvatud neid, kes on avaldanud arvamusi, millega mina ei nõustu ega ka saa nõustuda. Mõned kõnelejad on kahelnud, kas on vajalik või tähtis sellist teemat täiskogus tõstatada; mina aga usun, et see on olnud väga tähtis.

Tõstatati probleem, mis on kindlasti suuresti poliitiline: tasakaalu leidmine mõtete vabalt avaldamise õiguse, mis on üks õigustest, mida põhiõiguste harta tunnistab, ning teiste põhiõiguste vahel, nagu inimisiku väärikus, võrdsus ja kaitse diskriminatsiooni eest. Soovin öelda, et need, kes selle teema tõstatanud on, võttes seisukoha, et mõttevabadus muudab võimalikuks väärtegude tegemise ja inimese põhiõigustele vastu käivate väärtuste õhutamise, on moonutanud mõttevabaduse tegelikku tähendust.

Ma ütlen alati välja seda, mida arvan, isegi siis, kui mu arvamused käivad vastu enne mind kõnelejate omadele. Keegi ütles, et kui inimesed astuvad referendumil välja põhiõiguste harta vastu, on see vabaduse väljendus. Ma ei nõustu sellega, kuna põhiõiguse harta vastase referendumi pidamine oleks sama, mis kodanikevastase referendumi pidamine, kuna need kodanikud on selgelt nendesamade põhiõiguste hoidjad ja eestvõitlejad, mida me nüüd kaitsma peame. See pole seetõttu, et põhimõtte peaks ümber lükkama, vaid seetõttu, et põhiõiguste kaitsjad ei ole äärmuslased: äärmuslased on need, kes põhiõigusi rikuvad ja ümber lükkavad, kes soovivad kinnitada õigust õhutada rahvahulka või vägivaldsete inimeste rühma juutide haudu hävitama. See ei ole sõnavabadus, see on vägivald, mille peab poliitika abil välja juurima ning mida peab seaduse vahenditega karistama. Need on minu arvates kaks meetodit, mida Euroopa peaks vankumatult kasutama.

Me ei tohi seda ebatähtsaks pidada. Me ei tohi arvata, et üksikut sündmust tohib alahinnata vaid seetõttu, et see sündmus üksik on: kui see üksik sündmus on rassismi ja sallimatuse sümptom või põhjalik inimväärtuste halvustamine, peame me muretsema ka üksiku sündmuse tõttu, üksiku vägivallateo tõttu!

Paljud teist on tõstatanud teise ja väga tähtsa teema: kas rassistliku sõnumi propageerimist poliitiliste jõudude abil tohib poliitilise mõttevabaduse nimel taluda? Kuna nad on valitud kodanike poolt, arvan ma, et poliitikutel on eriline vastutus ning nad ei tohi ässitada rahvahulka teiste kodanike ja inimeste kallale: isikliku vastutuse tunne.

Minu arust on raske, ja ütlen selle otse välja, kasutada seaduse vahendeid, politseid või salateenistusi, et seda või toda parteid põhjalikult uurida. Siiski, kui see või too partei ütleb, et tema eesmärk on rassilise ülemvõimu taastamine, ei ole see mõttevabadus, vaid rünnak Euroopa sügavalt juurdunud põhialusele. Repressiivne tegevus on õigustatud just nendel põhjustel ning tsensuurist ega sõnavabaduse rikkumisest ei saa juttugi olla.

Ma kaitsen nende õigust, kes minuga ei nõustu, öelda, mida nad öelda soovivad, aga ma ei saa kaitsta nende õigust, kes minuga ei nõustu, ässitada rahvahulka või teisi inimesi ründama ja haavama ja tapma. See pole mingil juhul mõttevabadus.

Sellepärast on tänane teema võtmeteema ning ma esitan sarnaseid argumente ka siis, kui arutleme äärmusluse kohutava vormi, terrorismi üle, kuna me ei saa kindlasti tõmmata joont rassivihkamise sõnumi ja nende sõnumi vahel, kes arvavad, et inimeste terroristlikes rünnakutes tapmine on lahendus ühiskonnaprobleemidele. Mõlemad on probleemid, millega tuleb – minu arust hariduse ja ennetuse, sallivuse soodustamise ja seaduse ning sunnivahendite kasutamise kaudu – tegeleda Euroopa tasemel. Me saame rahule jääda alles siis, kui oleme kindlad, et rassistidele, fanaatikutele ja terroristidele Euroopas enam ruumi ei jätku.

  Juhataja. − Olen vastu võtnud kuus resolutsiooni ettepanekut⁽¹⁾ vastavalt kodukorra artikli 103 lõikele 2.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub neljapäeval, 13. detsembril 2007.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Glyn Ford (PSE), kirjalikult. – Hääletan selle resolutsiooni poolt teatud vastumeelsusega. See käsitleb olulist küsimust, millega ma tegelesin siin parlamendis, kui mind 1984. aastal esimest korda siia valiti ja kui mul oli au olla parlamendi rassismi ja fašismi levikuga Euroopas tegeleva uurimiskomisjoni esimees.

Olen mures seetõttu, et see resolutsioon on nii nõrk, et isikutel, kes 1980ndatel aastatel olid neofašistlike parteide, näiteks Movimento Sociale Italiano liikmed, on võimalik sellele resolutsioonile täna alla kirjutada ja selle poolt hääletada. Sellel põhjusel tuleb seda kindlasti rikkuda.

  Lívia Járóka (PPE-DE), kirjalikult. – (HU) Äärmuslikud liikumised, mis Euroopas tugevamaks muutuvad, on tõsise mure põhjus, kuna nende poliitilised tegevused põhinevad viha õhutamisel ühiskonna kõige haavatavate gruppide vastu ning nad jutlustavad sallimatusest ja sotsiaalsest eemaldamisest. Sellised ideed ei ühildu Euroopa väärtustega, inimväärikusega, võrdõiguslikkusega, põhivabadustega liidu aluskokkulepetes ega ka täna välja kuulutatud põhiõiguste hartas sõnastatud põhimõtetega. Sellised liikumised ja vaated, mida nad väljendavad, on võimelised vähemuste ja seadust ja demokraatlikke põhimõtteid järgiva kodanikuenamuse hulgas hirmu tekitama. Äärmuslike rühmituste kasvava meediahuvi tõttu on valed üldistused ja moonutatud pooltõed, mida varasemast laiemalt väljendatakse, mitte ainult vastuvõetamatud, vaid ka äärmiselt ohtlikud, kuna nad tugevdavad eelarvamuste ja negatiivse diskrimineerimise ohtusid ja takistavad veelgi sotsiaalsete probleemide lahendamist.

Ma tahaks teile eraldi veel meelde tuletada mustlasvastaseid juhtumeid, mis on samuti muutumas üha sagedamaks. Euroopas on rohkem kui kümme miljonit mustlast ning nad on suurim kuid samal ajal haavatavaim ja kaitsetuim etniline vähemus Euroopas. Nende olukord pole viimastel aastatel mitte paranenud, vaid paljudes valdkondades hoopis halvenenud. Euroopa Ühenduse ja tsiviilorganisatsioonide ühine kohus on leida lahendus töötuse ja sügava vaesuse probleemidele ning lõpetada mustlaste elukohtlik ning hariduslik segregatsioon. Nende probleemide lahendamine on praegu Euroopa Liidu jaoks kõige tungivam vähemustealane küsimus.

  Magda Kósáné Kovács (PSE), kirjalikult. – (HU) Äärmuslikud parteid, kes võidavad kohti paljudes liidu liikmesriikides ja ajutiselt isegi EPs, ei tohi muutuda Euroopa poliitikas vastuvõetavateks. Nende allasurumine on kogu Euroopa Ühenduse ja ühiskonna ülesanne, isegi kui me teame, et igapäevast rassismi ja ksenofoobiat varjavad kodanikud, kes muidu demokraatiat ja inimõigusi nõuavad.

Noored inimesed, kelle jaoks pole ajalugu mitte ainult holokaust, vaid ka Berliini langemine, on eriliselt riskiohus. Ilma piirideta Euroopa ülehindab rahvusesse kuulumise teadlikkust ning isegi metsikuid ideid on kerge sisendada. Siiani on Euroopa seadusandlus järginud rahvuslikke meetmeid: see ei ületa neid ega näita teed. Sellegipoolest on probleemiga lahendamiseks vaja rohkem kui ainult poliitilisi või õiguslikke vastuseid, nii et tegevus peaks ilmnema mitte ainult meie eesmärkides, vaid ka Euroopa väärtusi õpetavate ja avalikus elus osa täitvate tsiviilorganisatsioonide ja kirikute vastustes.

Näiteks kõneles paavst Johannes Paulus II tihti avalikult rassismi ja ksenofoobia vastu ning ta nägi religiooni ülesandena tõe, inimestevahelise rahu, andestamise, elu ja armastuse teenimist: teiste sõnadega kõiki väärtusi, mida need radikaalsed rühmad endast ei kujuta, kui, siis ainult äärmuslikus mõttes.

Ma tahaksin paluda EP presidendilt ja komisjoni liikmetelt, et nad paluksid kirikutega peetava dialoogi käigus kirikutel äärmuslaste vastu tegutseda ja mistahes toetavatest žestidest loobuda.

  Katalin Lévai (PSE), kirjalikult. – (HU) Härra juhataja, daamid ja härrad, äärmuslikud ideed ja organisatsioonid on muutunud meie igapäevaeludes ärevust tekitavaks nähtuseks ning me näeme neid kõikjal, peaaegu eranditult. Euroopa integreerimise rajajate peamine idee oli sõna- ja arvamusvabadus. Täna on need meie põhiväärtused. Tõeline demokraatia garanteerib ka sõnavabaduse, mis ei tohi aga viia korrarikkumisteni ega heita varju rahule, elule ja eksistentsile; tõsi, oleme tänaseks selleni jõudnud. Me ei saa ka lubada ideedel, mis minevikus holokausti ja riikide ning rahvaste vahelist viha õhutasid, omale foorumit ja organisatsioone saada. Paljudes kohtades otsivad paremäärmuslased ja leiavad ühe oma sotsiaalprobleemide lahenduste allikatest sotsiaalse lepitatavuse ja integratsiooni asemel segregatsioonis ja vihkamise õhutamises. Euroopa Liit kui inimõiguste ja humanitaarse kaitse tõeline hoidla peab tegema kõik, et panna need ideed ja organisatsioonid taanduma, ja isegi meie igapäevaelust kaduma, kui nende agressioon, mis ühiskonna tervet toimimist häirib, seda nõuab.

Ma soovitan ka, et liidul võiks oma suhtlemistegevustes olla rohkem ruumi teabe jaoks. Kahjuks on rahvastiku olulised kihid peamiselt teadmatuse tõttu vastuvõtlikud äärmuslikele populistlikele ilmingutele. Riski all on peamiselt noor põlvkond, kuna neil pole olnud vahendeid asjakohase ajaloolise kogemuse saamiseks, et leida õige tee. Meie ülesanne on neid sellega aidata. Kui me alla anname, raputame oma tuleviku alusmüüre.

  Daciana Octavia Sârbu (PSE), kirjalikult. – (RO) Euroopa Liit peab võitlema kõigi äärmusluse tüüpide vastu, kuna see tegevus käib vastu vabaduse, demokraatia ja inimõiguste austuse põhimõtetele, mis on liidu vundament. Sellel põhjusel ei tohiks äärmusluse ja terrorismi vastane tegevus mõjutada kodanike põhiõigusi. Paramilitaarsete rühmituste äärmuslikud liikumised, ultranatsionalism, ksenofoobia, kutsed vägivallale ja kohalikud etnilised ja usulised konfliktid ähvardavad Euroopa Liidu stabiilsust, mida iseloomustab selle liikmesriikide rikas kultuuriline ja traditsiooniline mitmekesisus. Viimased peavad ühendama pingutused, et võidelda äärmuslike tegevuste vastu ja tuvastada selliste tegude eestvedajad ja korraldajad. Euroopa Põhiõiguste Amet mängib samuti rassismi ja ksenofoobia ennetamises tähtsat osa, tagades liidu territooriumil turvalisuse kliima.

Dialoog, haridus ja avalik teave tolerantsi edendamise ja rassismivastase võitluse teemadel on tähtsad elemendid, mis aitavad kaasa vabaduse ja demokraatia põhimõtete levitamisele. Liikmesriigid peaksid ka koos töötama ja pingutama, et integreerida marginaliseeritud sotsiaalsed ja rahvuslik-kultuurilised klassid, et võitlus diskrimineerimise ja vägivallale õhutamise vastu kindlustaks Euroopa Liidus rahvusliku ja poliitilise üksmeele.

(1) Vt protokoll.