Istungi stenogramm

Kolmapäev, 12. detsember 2007 - Strasbourg

15. Õlireostus Mustas meres ja Aasovi meres mitmete laevadega toimunud laevaõnnetuste tagajärjel (arutelu)

  President. − Järgmine punkt on komisjoni avaldus seoses õlireostusega Mustas meres ja Aasovi meres mitmete laevadega toimunud laevaõnnetuse tagajärjel

  Markos Kyprianou, komisjoni liige. − Hr juhataja, esiteks tahaksin öelda, et minu kolleegil hr Dimasel on kahju, et tal ei ole võimalik täna siin sellel arutelul viibida, aga nagu te teate, on ta globaalse soojenemise konverentsil ja peab ühendust seal esindama.

See on väga tähtis küsimus. Me teame, et novembris tõid tugevad tormid Musta mere piirkonnas kaasa traagilised inimelude ja vara kaotuse ja kahjustasid loomulikult keskkonda, kui hinnanguliselt lekkis 1300 tonni kütteõli ja uppusid väävlilastiga laevad. Kahepoolse kokkuleppe alusel lähetas komisjon kohale 5 eksperdist koosneva meeskonna, kellega ühinesid komisjoni ja ÜRO keskkonnaprogrammi esindajad. ELi eksperdid leidsid, et Ukraina puhastusoperatsioonid kulgevad hästi. Kohapeal kättesaadavaid tehnoloogiaid ja ressursse loeti piisavaks ja Ukraina ei väljendanud soovi täiendava avariivarustuse järele. Lähetuse põhitulemused esitatakse Ukraina asutustele 14. detsembris Kiievis. Selle kohtumise käigus suunatakse arutelud ka koostöö edasisele tugevdamisele seoses Musta mere keskkonnakvaliteedi seire parandamisega.

Rahvusvahelise naftareostuse statistika kohaselt võib seda naftareostust käsitleda keskmisena ja see ei too eeldatavasti kaasa suurt keskkonnakatastroofi. See loomulikult ei tähenda, et me ei oleks mures, eelkõige seetõttu, et alati on teisese reostuse võimalus. Keskkonnale avalduva surve tihedus, tundlike liikide esinemine meres, piirkonna poliitiline tundlikkus ja järgmiste sarnaste õnnetuste oht rõhutavad vajadust hinnata olukorda üldisemalt. Euroopa Komisjon kaalub seetõttu järelmeetmeid teiste vahendite kaudu, näiteks õnnetusejärgsed hindamislähetused, nii et ma ootan arutelu selles küsimuses.

  Stanisław Jałowiecki, fraktsiooni PPE-DE nimel – (PL) Härra juhataja, praegu on väga õige aeg arutada eelmise kuu Musta mere õnnetust, seda kahel põhjusel.

Esiteks, Euroopa Parlament etendab paljude riikide jaoks, seal hulgas ka Venemaa rolli, mis asendab avalikku arvamust. Kujutage ette, mis juhtuks Euroopa massimeedias, kui sarnane katastroof leiaks aset näiteks Balti riikides. Televisioon kostitaks meid hommikust õhtuni uudistega kahjustatud taimestiku ja loomastiku kohta. Meid ründaksid asjatundjate arvamused, kes teavitavad katastroofi ähvardavatest mõjudest. Venemaal jällegi vaikib meedia juhtumi maha. Suurte raskustega õnnestus mul koguda väheseid informatsiooni killukesi ja sedagi peamiselt Ukraina allikatest. Seega on meie arvamus selles küsimuses eranditult tähtis.

Teist põhjust nimetaksin Euroopa teadlikkuse suurendamiseks: peame endale teadvustama, et piirkonnad, millele oleme seniajani vähe tähelepanu pööranud või need üldsegi hooleta jätnud, nagu näiteks Must meri, on meie kontinendi lahutamatud osad, seda nii geograafia kui ka looduse, ökoloogia, majanduse ja kultuuri mõttes; pean silmas teadlikkust, et moodustame osadena terviku, mis üksteist mõjutavad.

See peaks ühtlasi suurendama meie vastutustunnet, mis puudutab ka Musta mere regiooni. Kõnealune vastutus kohustab meid nõudma Musta mere põhja muutmist palju turvalisemaks, kui see oli varem. Lisaks peab mainima, et väiksemad õnnetusjuhtumid on viimasel ajal mitu korda aset leidnud.

Seda arvesse võttes, on järgmised nõuded eriti tähtsad. Kõigepealt on tarvis jälgida praegust olukorda Musta mere ääres, kui katastroofist on möödas vaevu kuu, ning peame seda tegema ka hiljem.

Järgmisena peavad Euroopa Liidu naaberriigid lõpuks ometi alustama oma laevade kaasajastamist, iseäranis pean silmas just tankereid. Must meri muutub üha mustemaks ja seda mitte looduslike protsesside tagajärjel, millest meri ka oma nime saab, vaid lekkivate tankerite tõttu. Must meri võib muutuda hiiglaslikuks naftakonteineriks. Peame avaldama Euroopa Liidu naaberriikidele survet, et kõrvaldada kiiresti kasutusest ühekordse põhja ja parrastega iganenud naftatankerid.

Seepärast palun täiskojal vastu võtta esitatud resolutsiooni ettepaneku, millega palume nõukogul ja komisjoni alustada koostööd kaldaäärsete riikidega, mis ei kuulu Euroopa Liitu. Maapiiri on üsnagi lihtne sulgeda, kuid merepiiri mitte. Kuna me ei kavatse tamme ehitada, teenivad esitatud meetmed meie huvisid.

  Silvia-Adriana Ţicău, fraktsiooni PSE nimel. – (RO) Härra juhataja, viimase tugeva tormi tõttu uppus Mustal merel neli laeva ning seitse said kahjustada, nende seas ka kaks naftatankerit.

Õnnetused juhtusid Kerchi väinas, mis ühendab Musta merd Aasovi merega, mille kaudu põhiliselt eksporditakse vene naftat Euroopasse.

Merre lekkis 2000 tonni kütteõli ning uppunud laevade lastiks oli üle 7 tonni väävlit. Ühenduse kodanikukaitse mehhanism saatis õnnetuspaika seitsmest spetsialistist koosneva töörühma, et hinnata tagajärgi ning teha määrata vajalikud meetmed.

Euroopa Parlamendi tööstuse-, teadusuuringute- ja energeetikakomisjoni raportöörina seoses komisjoni teatisega Musta mere sünergia kohta, palun Euroopa Liidul edendada merenduspoliitika ühiseid põhimõtteid ja arendada selles regioonis meretransporditeid.

Meretranspordi seadustekogum on Musta mere regiooni jaoks tähtis. Sadama kontrolli direktiiv ning 2005. aasta sadama julgeoleku direktiiv 65/2005 suurendavad selles piirkonnas meretranspordi turvalisust.

Musta mere vastastikuse mõistmise memorandumi järgi kontrolliti 2006. aastal 4650 laeva, mis sõitsid 83 riigilipu all. Bulgaaria, Gruusia, Rumeenia, Vene Föderatsiooni, Türgi ja Ukraina ametivõimude korraldatud kontrollide käigus ilmnes, et 69,39% laevadest olid puudulikud ning ligidaudu 6% nendest peeti kinni, millest 8,7% olid kaubalaevad, 2,9% reisilaevad, 2,7% pardal leidus keemilisi ühendeid ning 0,5% olid naftatankerid. Laevad peeti kinni põhjusel, et nende navigatsioonisüsteemid ei olnud turvalised, pardalt puudusid päästevahendid ning laeva stabiilsust tagavad seadmestik ja konstruktsioonid olid rikkis või vigased.

Musta merd ümbritsevad riigid, nagu näiteks Gruusia, on kantud ühtlasi Pariisi vastastikuse mõistmise memorandumi musta nimekirja ning ülejäänud Musta merd ümbritsevad viis riiki on hallis nimekirjas.

Arvan, et Euroopa Liit peab meretranspordi turvalisuse suurendamiseks selles regioonis rohkem jõupingutusi tegema.

Euroopa Meresõiduohutuse Amet koos Pariisi vastastikuse mõistmise memorandumi sekretariaadiga rahastavad uuringuid ja programme, et suurendada meretranspordi turvalisust. Alates 2007. aastast on amet toetanud liikmesriike, pakkudes neile abi, et luua abinõusid merereostuse ennetamiseks ning toksiliste ainete eemaldamiseks.

Tänu TEN-Ti eelarvele on komisjon tänaseks juba loonud mereteede arendamiseks projekte Läänemere, Vahemere ja Lääne-Euroopa merede jaoks. Nõuan, et komisjon korraldaks samasuguse uuringu Musta mere regioonis, ning nõuan teenuse CleanSeaNet kasutamist Musta mere piirkonnas, mille amet on loonud naftalekete avastamiseks ning Euroopa vete jälgimiseks.

  Roberts Zīle , fraktsiooni UEN nimel. – (LV) Tänan teid, härra juhataja, lugupeetud volinik. Kõigepealt soovin tänada härra Costat, kes esitas transpordi- ja turismikomisjoni nimel resolutsiooni ettepaneku praegu arutlusel oleva küsimuse kohta. Ent poliitika seisukohast vaadatuna soovin palju kiiremat reageerimist olukorrale, mitte pelgalt asjaolu rõhutamist, et nõukogu ei tohi viivitada seisukoha võtmisega seitsme õigusakti ettepaneku osas, mida käsitletakse kolmandas mereohutuse paketis. Minu arvates ei lahendata sellega sugugi küsimusi nende rannariikide puhul, millel on ökoloogiliselt ohtlikud sisemered, nagu näiteks Must meri ja Läänemeri, mida ümbritsevad mõlemal juhul Euroopa Liidu liikmesriigid ja Venemaa Föderatsioon. Võttes arvesse naftahindu ning kasumi suurust, ekspordib Venemaa lähitulevikus naftat meritsi üha rohkem. Just selline on Venemaa transpordipoliitika: eksportida naftat riigi enda sadamate kaudu, samal ajal hoides Euroopa Liidu terminalide naftajuhtmeid Ventspilsis ja Būtingės suletuna. Kas võime oodata nõudluse kasvu nende tankerite järele ning kas Venemaa tanklaevadesse investeeritakse piisavalt, et vältida ühekordse põhja ja parrastega 40aastaste tankerite ja jõgede jaoks kavandatud laevade edasist kasutamist? Ilmselt mitte. Nafta meritsi transportimise peamiseks põhjenduseks on võimalikult odavate laevarusude kasutamine. Arvan, et kui ranged meresõiduohutuse meetmed jäävad kehtima vaid Euroopa Liidus, ei suudeta sellega päästa liiduga külgnevat merekeskkonda, mis on võimalik vaid juhul, kui kehtestame rahvusvahelised standardid. Tänan teid.

  Péter Olajos (PPE-DE). - (HU) Oleme viimase paari aastakümne jooksul tunnistanud plahvatuslikku kasvu paljudes valdkondades, kuid seda ei anna võrrelda rahvusvahelises kaubanduses ning sellest johtuvalt ka kaubaveos aset leidnud kasvuga. Veetransport on etendanud selles silmapaistvat rolli, sest 90% Euroopa Liidu väliskaubandusest on seotud just nimetatud valdkonnaga. Kuna tegemist on suurima transpordiviisiga, eeldatakse minu arvates õigustatult, et ka inimesi ja kaupu transportivad veovahendid on turvalised ja puhtad, nii et merel toimuvate õnnetuste ja laevade põhjustatud reostuse hulk väheneb.

Viimase kuu jooksul on toimunud kolm ränka õnnetust, mille tagajärjel tekkinud reostuse ulatus on võrdväärne 1989. aastal aset leidnud Exxon Valdezi juhtumiga; nimetatud asjaolu peab kainestavalt mõjuma. Ettevaatusabinõuetele ja tõhusatele meetmetele tuleb rohkem tähelepanu pöörata. Selliste õnnetuste tagajärjel keskkonnale tekkinud kahju ei piirdu vaid ühe või teise riigi või mandriga, vaid ohustab ja lõpuks hävitab lõplikult meie ühised väärtused ja loodusvarad. Seega on tulevikuks hädasti vaja kooskõlastada tõhusaid ettevõtmisi rahvusvahelisel tasandil ning etendada tõsist rolli igapäevases ennetus- ja parandustöödes pärast õnnetust. Ühtlasi peame viivitamatult vaatama üle seda valdkonda käsitlevad rahvusvahelised õigusaktid, täitma seaduslüngad, keelustama jõgede jaoks kavandatud laevade liiklemise merel ning rakendama tõhusalt „saastaja maksab“ põhimõtet. Euroopa Liidu peamiseks kohustuseks on nõuda ohutu meretranspordi tagamiseks loodud abinõude rakendamist rahvusvahelisel tasemel, nagu seda juba tehakse Euroopa Liidus. Tänan teid.

  Daciana Octavia Sârbu (PSE). - (RO) Härra juhataja, novembris juhtunud õnnetus tekitas ökoloogilist kahju nii Mustale merele kui ka Aasovi merele, mis tõestas asjaolu, et merevetel ei ole piire ning naftareostused, mis on väljaspool Euroopat toimunud õnnetuste tagajärjeks, võivad samuti mõjutada liikmesriikide ranniku ökosüsteemi.

Uppunud laevad, mis põhjustasid reostuse Mustal merel, olid mõeldud siseveekogudes navigeerimiseks, mitte merel sõitmiseks, mille tagajärjeks oli nafta sattumine merre tonnide viisi ning mere loodusliku keskkonna kahjustamine. Üle 15 000 linnu ja delfiini olid kaetud kütteõliga ning paljud Musta mere rannikul ja põhjas elutsevad haruldased looma- ning taimeliigid hävisid, mistõttu oli tarvis teha märkimisväärseid jõupingutusi Musta mere ökosüsteemi ühtsuse taastamiseks.

Veeorganismide olukorra halvenemisel on negatiivsed tagajärjed, sest see avaldab mõju ökoloogilisele turvalisusele ning elanike elukvaliteedile ja tervisele. Bioloogilise mitmekesisuse järsk vähenemine Mustas meres tekitab muret ökosüsteemi olukorra jätkuva halvenemise, ebaseadusliku kalapüügi ja loodusvarade ülekasutamise tõttu ning õlireostused halvendavad olukorda selles piirkonnas veelgi, mida loetakse kõige enam saastatud kohaks maailmas.

Euroopa Liidu riigi- ja valitsusjuhid on võtnud enda kohustuseks peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine aastaks 2010, ning nimetatud eesmärkidele on tarvis jõuda ka mere valdkonnas.

Peame Euroopa Liidus tagama, et meretranspordis järgitakse turvanõudeid ning merepiiri kaitstakse võimalikult tõhusalt piiriüleste ohtude eest. Lisaks on uue rohelise raamatu „Turupõhised vahendid keskkonnapoliitikas ja sellega seotud valdkondades“ eesmärgiks rakendada paremini põhimõtet „saastaja maksab“ ning loodan, et sellega mõjutatakse positiivselt ka abinõusid sedatüüpi ökoloogiliste katastroofide vältimiseks.

  Nickolay Mladenov (PPE-DE). - (BG) Härra juhataja, austatud kolleegid, Must meri ei ole Euroopa Liidu jaoks pelgalt välispiir pärast Bulgaaria ja Rumeenia liikmeks saamist, vaid ka meri, mis annab liidu majandusele suure arenguvaru. Kui käsitleme Musta merd ning Kaspia merd ühtse piirkonnana, on selle turu väliskaubanduse potentsiaali väärtus rohkem kui 200 miljonit eurot ning sealne elanikkond suurem kui 320 miljonit inimest.

Lubage mul lühidalt meenutada septembris aset leidnud arutelu, kui Euroopas võtsid hoogu suured üleujutused ja tulekahjud. Tookord arutasime ühendvägede loomise vajalikkuse üle, et aidata liikmesriikidel toime tulla selliste looduskatastroofidega, nagu sellel aastal juhtunud õnnetused. Sarnane vajadus on praegu Musta mere piirkonnas. Ennekõike pöördun Euroopa Komisjoni ja muidugi liikmesriikide poole, eriti aga Bulgaaria ja Rumeenia poole, et korraldaksime esmatähtsa uuringu Musta mere piirkondliku päästekeskuse loomise vajaduse kohta, et aidata riikidel tulla toime tõsiste olukordadega, nagu need, mida paar kuud tagasi ise nägime. Teiseks peame põhjalikult analüüsima kõnealuste katastroofide ja kõikide teiste Musta mere piirkonna õnnetuste algpõhjuseid, et õppida nendest kogemustest ning soovitada strateegiaid, mis on selle piirkonna jaoks sobivad. Kolmandaks on õige aeg luua Musta mere piirkonna laevajuhtimise teabekeskus, mis aitab tagada turvalisi transpordiliine ning üldist laevajuhtimist selles piirkonnas.

Peame Kerchi väina tragöödiaga leppima ning sellega võimalikult kiiresti toime tulema, eriti need riigid meie hulgast, kes piirnevad Musta mere piirkonnaga. Kuid lubage meil kasutada kõnealust tragöödiat, et otsida põhjuseid ning võimalusi koostöö edendamiseks liikmesriikide, komisjoni ja teiste riikide vahel, kes piirnevad Musta merega, ning suurendada ühtlasi Euroopa jaoks olulise marsruudi turvalisust. Tänan teid.

  Roberta Alma Anastase (PPE-DE). - (RO) Daamid ja härrad, Musta mere piirkondliku koostöö raportöörina tervitan praeguse arutelu algatamist, kuid samas avaldan kahetsust, et kõnealune küsimus vaid kinnitab kurba asjaolu, et Euroopa Liit ei pööra Mustale merele ikka veel piisavalt tähelepanu ega rakenda sealses piirkonnas küllaldaselt kavandatud abinõusid.

Siiski soovin teile meelde tuletada, et pärast Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga, on Mustast merest saanud osaliselt Euroopa Liidu sisemeri ning me ei saa eirata selle strateegilist tähtsust kogu maailma mõttes.

Musta mere piirkond on Euroopa Liidu energia- ja transpordipoliitika jaoks ülimalt tähtis. Seetõttu sunnib see meid looma ülemaailmset ning sidusat strateegiat kogu nimetatud piirkonna jaoks, pean silmas tegevuskava, millega tagatakse julgeolekut, säästvat arengut ning põhjalikku lõimumist keskkonnakaitse alal. Ühtlasi peavad kõik nimetatud merega piirnevad riigid ühiselt pingutama, et edendada ehtsat regionaalpoliitikat, mis ulatub riikliku ja kahepoolse raamistiku piiridest kaugemale.

Seega tervitan Musta mere sünergia loomist 2007. aastal, ent kordan esitatud raporti põhilist aspekti, nimelt vajadust teha konkreetseid ja kindlaid jõupigutusi, et edendada ja teha koostööd nii regionaalsel tasandil kui ka nimetatud piirkonna ja Euroopa Liidu vahel.

11. novembri 2007. aasta musta tõusu tragöödia tõestas, et peame oma jõupingutused selles valdkonnas ühendama. Euroopa Liit peab mängima juhtivat rolli Musta mere sünergia edendamisel ning julgustama selles suunas ka oma naabreid ja partnereid. Vaid sedasi võime praegu tõhusalt vastata kodanike ootustele ning palvetele, kes puutusid kokku 11. novembri katastroofi otseste tagajärgedega.

  Rumiana Jeleva (PPE-DE). - (BG) Kõigepealt tahan väljendada rahulolu, et komisjon on sellisele arvamusele jõudnud. Praegune arutelu on näidanud, et Euroopa poliitika ja poliitikud pööravad Mustale merele täielikult tähelepanu. Tunnustan säärast suhtumist ja usun, et sellest on kasu kõikidele Euroopa Liidu elanikele. Nagu varem juba mainitud, tuleks Musta mere regiooni kaitsmiseks palju rohkem ette võtta. Küsimus on selles, kuidas vältida sellised katastroofe, nagu Kerchi väinas juhtunud õnnetus. Teatavasti ei ole katastroofe kunagi võimalik täies mahus ära hoida, kuid nende algpõhjuseid saab kindlasti võimalikult palju vähendada.

Meie merede tõhusamaks kaitsmiseks on kaks võimalust. Esiteks peame jätkama piirkondliku koostöö edendamist. Teiseks on vaja teha koos piirkondliku koostööga ka paremat laevandusalast poliitikat. Merenduspoliitika kolmandas paketis esitatud meetmed juhatavad meid edasi õiges suunas ning neid peaks rakendama parimal võimalikul viisil. Need rakendused on hädavajalikud selliste juhtumite ärahoidmiseks, nagu Musta mere piirkonnas Kerchi väinas toimunud õnnetus. Kuna Euroopa Parlament ja Komisjon avaldasid paketis käsitletud abinõudele toetust juba mõni aeg tagasi, on nõukogul aeg muutuda aktiivsemaks ja astuda vajalikke samme nimetatud paketi elluviimiseks. Paketis käsitletud abinõude edukas rakendamine koos täiendatud piirkondliku koostöö tegemisega, nagu näiteks Musta mere riikide majanduskoostöö ja DABLASe keskkonnakaitse algatus, võiksid panustada oluliselt julgeoleku tagamisse meie meredel ning samal ajal tagada laevanduses suuremat konkurentsivõimet.

Usun, et kõnealune katastroof tõestab veelkord vesikonna küsimuse olulisust ning vajadust sobiva poliitika järele, mis ennetaks selliseid õnnetusi ning kaitseks keskkonda. Seetõttu arvan, et kätte on jõudnud aeg rakendada ja kehtestada merenduspoliitika raamvõrgustiku kolmanda paketi meetmeid. Tänan teid.

  Gabriele Albertini (PPE-DE). - (IT) Härra juhataja, nõukogu eesistuja, volinik, daamid ja härrad, transpordi ja turismikomisjoni nimel peaksin selgitama, miks esitame käesoleva resolutsiooni ettepaneku, milles käsitletakse Musta mere Kelchi väinas toimunud laevahukkusid. Avaldame ülalmainitud õnnetuses kannatanutele kaastunnet!

Palume nõukogul ja komisjoni jälgida tähelepanelikult olukorda Mustal merel ja rakendada konkreetseid abinõusid, et aidata vähendada kõnealuse katastroofi ökoloogilisi tagajärgi. Euroopas ei kehti veel määrused, mis on vajalikud Musta mere juhtumiga sarnaste ülitõsiste õnnetuste kordumise ärahoidmiseks; kõnealuste eeskirjade järgi peavad riigid vastutama laevade turvalisuse eest, mis nende lipu all sõidavad, ning esitama kohtuliku süüdistuse neile, kes sääraste looduskatastroofide eest vastutavad, kaasa arvatud tsiviilmenetluse kaudu.

Kuigi Euroopa Parlament kiitis aprillis 2007 esimesel lugemisel heaks kolmanda mereohutust käsitleva paketi, ei ole nõukogu seda veel täielikult heaks kiitnud, tõkestades seletematult nimetatud abinõude rakendamist, hoolimata kohustustest, mida eesistujariik Portugal transpordikomisjonile ja parlamendile kõnealuse küsimusega seoses määras. Pakett, mis koosneb seitsmest raportist, on laiahaardeline dokument: sellega karmistatakse meresõiduohutuse eeskirju, kaitstakse reisijaid, piiratakse keskkonnakahju õnnetuste korral ning kehtestatakse riikide, vedajate ja laevaomanike kohustused ja vastutused. Arutelu lõpetamine, mõnede aspektide eelistamine ja teiste eiramine tõestavad asjaolu, et nõukogu tahab tõsiselt takistada julgeolelu tagamist ja pidurdada kogu paketi jõustumist.

Mereohutus on liiga oluline teema, et kujutada endast taktikaküsimust, sest ülearu tõsised sündmused on leidnud laevadega aset: Erika, Prestige, hiljuti Segesta Jet Messina väinas ja Sea Diamond Santorinis! Nimetatud õnnetused ning tihinev mereliiklus Euroopas ja maailmas võivad oluliselt suurendada riske tulevikus.

Just seetõttu kavatseb Euroopa Parlament arutleda kõigi seitsme ettepaneku üle nii pea, kui võimalik, enne kui leiab aset järjekordse inimohvritega keskkonnakatastroof: peame harmoneerima liigitustüübid, nõudma riikidelt laevade kontrollimist, kes nende lipu all sõidavad, tagama laevade inspekteerimise sadamates ning jälgima nende liikumist, otsustama õnnetusjuhtumi korral rakendatavate abinõude üle ning jälgima ja korraldama mõlema kolmanda osapoole ning reisijate kohustuste täitmist. Seega soovitame nõukogul tungivalt hoida silmad Mustalt merelt tulevate hoiatuste suhtes lahti.

  Markos Kyprianou, komisjoni liige. − Hr juhataja, mõned märkused. Eelkõige Venemaa, mida mainisid mitmed liikmed. Tahaksin alustada tõdemusega, et ühenduse tsiviilkaitse mehhanism on võimalik aktiveerida ainult asjaomase riigi taotluse alusel. Ametlikud abipakkumisega kirjad saadeti nii Ukrainale kui Vene Föderatsioonile, Ukraina vastas positiivselt ja palus abi, Venemaa keeldus pakkumisest.

Seoses meresõiduohutusega üldiselt kirjutas minu kolleeg asepresident Barrot 10. detsembril oma kolleegile hr Levitinile, kes on Venemaa transpordiminister ja tõstatas need küsimused ja rõhutas ELi ja Venemaa koostöö tõhustamise vajadust nii Musta kui Läänemere piirkonnas – et meresõiduohutust parandada.

Merekeskkonna probleemidega piirkondlikul tasandil tegelemine on üks Euroopa Liidu merendusstrateegia ja esitatud merendusstrateegia direktiivi nurgakive, mille osas on nõukogu ja parlament jõudnud kokkuleppele teise lugemise suhtes. Arvan, et see on väga positiivne areng.

Komisjon on väljendanud oma arvamusi piirkonna strateegia kohta teatises „Musta mere sünergia - uus piirkondlik koostööalgatus”. Ettepanekus sätestatakse algatus, mis keskenduks poliitilisele tähelepanule piirkondlikul tasandil. Mustal merel hiljuti toimunud õnnetustes osalesid eelkõige teatud kategooria alused, niinimetatud mere/jõe naftatankerid, millel on lubatud liikuda avamerel ainult teatud piirangutega.

Komisjonile valmistab üldisemat muret võimalus, et selle kategooria alused veavad kaupu Euroopa Liidu teistel merealadel või Euroopa Liidu naabruses, eriti Läänemerel. ELis kehtivad meil ranged meresõiduohutuse ja aluste seisundi eeskirjad, aga meile valmistab muret ka rahvusvahelistes vetes toimuv, sest see võib kergesti mõjutada Euroopa Liitu ja sest oleme mures globaalse keskkonna pärast. Nii et need õnnetused näitavad ka vajadust jätkata surve avaldamist meresõiduohutuse küsimustes nii ELi kui rahvusvahelisel tasandil.

Sellega seoses on oluline kiirendada kolmanda meresõiduohutuse paketi seitsme ettepaneku läbivaatamist, millele parlament ja liikmed samuti juba tähelepanu juhtisid.

Lõpetuseks reageerimise kohta, komisjon on samuti valmis ühenduse reageerimisvahendite, näiteks tsiviilkaitsemehhanismi järjekindlaks tugevdamiseks, et tagada kiire ja tõhus reaktsioon, kui sellised õnnetused peaksid tulevikus uuesti aset leidma. See hõlmab ka koostööd ELi naabritega, näiteks Musta mere piirkonna riikide ja loomulikult teiste kolmandate riikidega.

Tahaksin tänada liikmeid arutelu eest ja kindlasti räägin oma kolleegidele teie esitatud huvitavatest märkustest.

  Juhataja. − Olen saanud ühe resolutsiooni ettepaneku, mis esitati vastavalt kodukorra artikli 103 lõikele 2 ja artikli 108 lõikele 5.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub neljapäeval, 13. detsembril 2007.

(Istung katkestati kell 19.30 ja jätkati kell 21.00)

ISTUNGI JUHATAJA: RODI KRATSA-TSAGAROPOULOU
Asepresident