Istungi stenogramm

Kolmapäev, 12. detsember 2007 - Strasbourg

17. Hoiuste tagamise skeemid (arutelu)

  Juhataja . – Järgmine päevakorrapunkt on on majandus- ja rahanduskomisjoni nimel Christian Ehleri koostatud raport hoiuste tagamise skeemide kohta (2007/2199(INI)) (A6-0448/2007).

  Christian Ehler, raportöör. − (DE) Proua juhataja, daamid ja härrad, mul on rõõm esitada teile tänast raportit, mille majandus- ja rahanduskomisjon üksmeelselt heaks kiitis. Enne selles parlamendikomisjonis hääletamist arutleti pingeliselt hoiuste tagamise skeemide tuleviku üle, iseäranis just praeguse aja konkreetsete regionaalprobleemide ja USA kinnisvaraturu kriisi valguses.

2006. aasta lõpus esitas komisjon teatise 1994. aasta direktiivi läbivaatamise kohta, mis käsitleb hoiuste tagamise skeeme. Enne teatise koostamist korraldas komisjon nõustamismenetluse. Tuginedes saadud empiirilistele tulemustele, võime järeldada, et määruse eesmärgid on peaasjalikult täidetud ning praegu ei ole mingit vajadust õigusloome sekkumise järele.

Ent Euroopa finantsturgude ülesehituse üha piiriülesema iseloomu tõttu peame teravamalt keskenduma koostööle mitmepalgelistele hoiuste tagamise skeemide vahel Euroopas. Komisjon määras kõnealuses teatises kindlaks valdkonnad, kus eneseregulatsiooni meetmed või õigusliku aluse erisugused käsitlused võivad paremini teenida tarbija huve.

Meie arvates on oluline taotleda rohkem selle käsitlusviisi rakendamist. Usume, et jõuline arutelu, mis hõlmab komisjoni, liikmesriike ja Euroopa hoiusekindlustajate foorumit (EFDI), etendab kasulikku rolli, tehes võimalikuks kohaneda võimalikult ruttu muutuva olukorraga.

Nordea küsimus ei õigusta praegu direktiivi uue ja kuluka muudatusettepaneku esitamist. Seetõttu olen komisjonile tänulik, et tehti täiesti selgeks, et Nordea küsimuse, mis seisneb peaasjalikult osamaksete tagasimaksmises, peavad lahendama liikmesriigid.

Need, kes tegelevad hoiuste tagamise skeemidega Skandinaavia riikides, ning sealsed järelevalveasutused peavad ise otsustama, kas osamaksed makstakse tagasi või käsitletakse hoiuste tagamist kindlustuspoliisidena, mille hüvitamisele ei anta seaduslikku õigust. Just selles seisneb põhiprobleem, kuid see on peamine küsimus just liikmesriikide jaoks.

Raport on koosneb põhiliselt kolmest osast. Kõigepealt arutletakse komisjoni korraldatud uuringu ning olukorraga kohanemise üle, võttes aluseks saadud tulemused, nagu näiteks miinimumhüvitiste suurus. Teises osas esitatakse küsimus, kas erisugused hoiuste tagamise skeemid Euroopas võivad põhjustada vastuvõetamatuid konkurentsimoonutusi. Kolmandas osas käsitletakse riski- ja kriisiohjamise valdkondi tulevikus.

Raporti esimesest osa käsitlen tahtlikult väga lühidalt, sest see on suuresti katkeline ning kajastab konsultatsioonide käigus saadud tulemusi hoiuste tagamise skeemide kohta. Usun, et meie seisukoht miinimumkaitse ulatuse kohta, mida tuleb kohandada inflatsioonile, kui määrust uuesti üle vaadatakse, loob uute ja vanade liikmesriikide huvide vahele tasakaalu. Soovin juhtida tähelepanu asjaolule, et iga liikmesriik ning kõik hoiuste tagajad võivad hoiuste tagamisel ületada Euroopa miinimumi.

Samuti on oluline, et raportis kajastatakse küsimust, kas mitmekesised hoiuste tagamise süsteemid ja nende rahastamiseks kasutatavad kõiksugused meetodid moonutavad konkurentsi. Komisjon on esitanud oma seisukohad ning uuringu, mille tulemuseks on liikmesriikide finantseerimise harmoneerimine, kui komisjoni ettepanekuid vastavalt rakendatakse.

Kui paluksime liikmesriikidel, kellel on tagasiulatuvad süsteemid, korraldada suure raha eest ümber hoiuste tagamise skeemid, peame analüüsima, kas kõnealuste skeemide mitmepalgelisus ning sellega kaasnevad vastuvõetamatud ja kulukad turumoonutused on siseturu jaoks õigustatud. Seda ei ole veel tehtud ning säärase analüüsi korraldamine on tuleviku jaoks tähtis ülesanne.

Raporti kolmandas osas käsitletakse riski- ja kriisiohjamist. Siseturu ning üha suureneva piiriülese vastastikuse sõltuvuse tõttu peame uurima, kas piiriülene riski- ja kriisiohjamine toimib ladusalt. Äärmiselt vajalik on arutleda vahendajatega sügavuti teemade üle, mis hõlmavad ka kauaaegseid küsimusi, nagu spekulatiivsete laenuandjate probleem ja moraalne oht.

Arvan, et empiirilised uuringud, mis analüüsivad riski- ja kriisiohjamist, on hädavajalikud, kui kavatseme piiriüleste kriiside korral rakendada kohustuste jagamiseks toimivaid abinõusid ning riski varajase tuvastamise ühiseid meetodeid või kui soovime luua riskipõhiste osamaksude süsteemi. Kõnealused uuringud peavad määrama edasiste arutelude teemad.

Selle taustal lükkan otsustavalt tagasi fraktsiooni PSE muudatusettepaneku, milles väidetakse kindlalt, et turumoonutused eksisteerivad, kuigi praegu ei saa me nende olemasolu mitte millegagi tõestada. Meie arvates on asjade praegune käik õige käsitlusviis.

  Charlie McCreevy, komisjoni liige. − Proua juhataja, esiteks tahaksin südamest tänada majandus- ja rahanduskomisjoni ning eriti raportöör hr Christian Ehlerit meie teatises esitatud poliitika toetamise eest.

Ma toetan täielikult teie arvamust, et praegusel etapil ei ole õigusloomega seotud ettepanekud asjakohased. Mõnesid küsimusi on võimalik parandada kehtestatud eeskirjadega, ilma suuremate kuludeta ja tehes koostööd Euroopa hoiusekindlustajate foorumiga (EFDI). Hiljutine finantssegadus näitab, et hoiuste või kindlustunde säilitamine on finantskriisi ajal ülioluline. Mis puudutab hoiuste tagamise skeeme, siis tunduvad kaks elementi olevat võtmetähtsusega – nõuetekohane kattetase ja väike makseviivitus. Kui hoiustavad teavad, et nende hoius on kaetud ja on kindlad, et kindlustatud hoiused hüvitatakse kiiresti, siis ei ole neil vajadust asuda panga ette järjekorda seisma.

Kehtiv direktiiv on osutunud paindlikuks ja võimaldab liikmesriikidel suurendada katet vastavalt nende majanduslikule olukorrale. Liikmesriikidel on võimalik koheselt tegutsema asuda, kui nende kattetase ei vasta nõuetele. Kindlustusandja hoiuste õigeaegset väljamaksmist on tõesti võimalik parandada. Direktiivi kohaselt ei tohiks hüvitised tavaliselt ületada kolme kuud, aga see kajastab 1994. aastal kasutada olnud tehnoloogiat. Seetõttu palusimegi EFDI-l kiire väljamaksmise takistused.

Hoiustajaid tuleb samuti teavitada nendele pakutavast kaitsest. Direktiivis praegu sätestatud teavitamiskohustusi kohaldatakse Euroopas erinevalt. Seetõttu palusime EFDI-l kindlaks teha parimad tavad, et parandada kõnealuse teabe levitamist hoiustajate seas. Piiriülese kriisiga seoses jagan parlamendi arvamust, et on vaja selgust kohustuste jagamise ja kõikide kaasatud osalejate koostöö kohta, enne kui kriis aset leiab. ECOFINi 9. oktoobri järeldused on selles osas selged. Märkisin üles ettepaneku, et EFDI peaks osalema üldistes kohustuste jagamise aruteludes. Lubage mul rõhutada, et ainult väga vähesed süsteemid sisaldavad volitusi, mis lähevad kaugemale lihtsalt hoiuste hüvitamisest. Nende vahendid katavad samuti ainult murdosa suurde piiriülesesse kriisi kaasatud summadest. Seetõttu ei ole mul võimalik toetada ettepanekut EFDI kaasamiseks üldistesse kohustuste jagamise aruteludesse.

Raportis rõhutatakse samuti võimalike turumoonutuste kõrvaldamise tähtsust. Nii nagu palutud, vaatame me selle küsimuse läbi. Praegu me siiski ei arva, et kehtiva regulatiivse raamistiku täieliku ühtlustamise kõrged kulud, mis jäävad hinnanguliselt vahemikku 2,5 miljardist eurost kuni 4,5 miljardi euroni , oleksid põhjendatud. Mõnede võrdsete tegutsemisvõimaluste küsimustega on juba asutud tegelema. Näiteks on meil vaja soodustada kaitse vabatahtlikku suurendamist, et filiaal oleks võimeline pakkuma vastuvõtvas riigis kõrgemat kaitsetaset kui päritoluriigis. Mõnikord ei ole liikmesriikide süsteemide vahelised meetmed tegelikkuses toiminud ja me toetame EFDI pingutusi vabatahtliku mudeli lepingu sõlmimiseks. Mõnedes liikmesriikides juba kohandatakse osamakseid süsteemide kaudu vastavalt pankade individuaalsele riskile. Tahaksime huvitatud liikmesriike aidata, sest see aitaks kaasa võrdsete tegutsemisvõimaluste loomisele sarnase riskiprofiiliga pankade jaoks.

Kokkuvõttes vajab Euroopa hoiuste tagamise süsteeme, mis tagavad hoiustajate kindlustunde finantskriisi korral. Olen kindel, et kavandatud parandused viivad meid sellele eesmärgile lähemale.

  Piia-Noora Kauppi, fraktsiooni PPE-DE nimel. – Proua juhataja, esmalt tahaksin kõiki tänada, sest see on väga õigeaegne küsimus.

Me kõik teame, et käimasolev finantssegadus on rõhutanud piiriülese kriisiohje tähtsust ja ECOFINi oktoobrikuu otsus suurendada liikmesriikide vahel eelnevat kooskõlastamist ja eelkõige tõhustada järelevalvesüsteeme, ei saaks olla rohkem tervitatav.

Pangad on maksesüsteemi keskmes ja tegelevad tavaliste hoiustajate säästudega, kes ei ole finantsala asjatundjad. Seetõttu on maksesüsteemide ning arveldussüsteemi nõuetekohane toimimine eriti tundlik. Paljud pangad töötavad täna piiriüleselt. Hajutatud riiklik reguleeriv raamistik ei ole asjakohane. Praegu on liikmesriikides erinevad isegi kontode liigid, millele laienevad puudujäägi tagamise süsteemi nõuded.

Me tohiks lasta sel muutuda hoiustajate probleemiks. Raportöör hr Ehler on teinud raportis head tööd ja näidanud suurt valmisolekut kompromissideks. Eelkõige on raportis tugevalt rõhutatud konkurentsimoonutuste kõrvaldamise tähtsust. Nagu volinik ütles, on võrdsete tegutsemisvõimaluste tagamine väga tähtis.

Mul on kahju, et raportis ei ole siiski käsitletud hoiuste tagamise skeemide eelrahastatavat süsteemi. Kuigi hoiuste tagamise skeemide tagantjärele rahastatavat süsteemi omavad liikmesriigid on väitnud, et see on Skandinaavia ja Põhjamaade turgude spetsiifiline probleem, ei ole see seda. Tegelikult moonutab see konkurentsi kogu ühisturul laiemas ulatuses. Tegelikult on Euroopas enamikud süsteemid eelrahastatavad. Kui sellistesse skeemidesse makstavate vahendite tagastatavuse ja ülekantavuse eeskirju ei ühtlustata, moonutab see valikut filiaali ja tütarettevõtete mudelite vahel vastuvõtvas riigis ja see toob kaasa konkurentsimoonutused. Nii et on väga tervitatav, et komisjon selle küsimusega tegeleb, analüüsib, kas on tegemist konkurentsimoonutustega ja esitab selles valdkonnas võimalikke soovitusi tulevikuks, eelkõige juba rahas sisse makstud eelrahastatavate hoiuste tagatiste tagastatavust ja ülekantavust.

Tervitan seega komisjoni algatust ja hr Ehleri raportit, kuid tööd on vaja jätkata.

  Pervenche Berès, fraktsiooni PSE nimel. – (FR) Proua juhataja, austatud volinik, olen raportöörile käesoleva teksti koostamise eest tänulik. Sedakorda soovin korrata proua Kauppi paljusid märkusi. Alustamise käesoleva teksti kallal töötamist juba kevadel ning arvan, et neil, kelle meelest esitati see sobival ajal, on õigus.

Suvised sündmused tõstatavad hoiuste tagamise skeemide kohta küsimuse. Me lihtsalt ei saa elada süsteemiga, kus paljud ettevõtjad tegutsevad mitmes riigis, kuid meil puudub hoiuste tagamise kord, mis oleks vähemalt kooskõlastatud või tugineks ühistele põhimõtetele, teenides nii konkurentsi huve kui ka suurendades avalikkuse usaldust seoses turumehhanismidega.

Reisides suvel ringi, rabas mind asjaolu, et peale skandinaavia tegeletakse hoiuste tagamise süsteemiga süstemaatiliselt ning seda peetakse ülitähtsaks küsimuseks ka teistes riikides. Mõistagi tean, mida volinik selle peale ütleb: „Isegi kui liidate omavahel kõik hoiuste tagamise süsteemid Euroopas, oleks see ikkagi vaid piisake meres, võrreldes rahasummadega, mida vajame nimetatud kriisile lahenduse leidmiseks.“ Tegemist on viletsa argumendiga, kui peame oma puudusi nii konkurentsi kui ka turumehhanismide usaldusväärsuse alal vähendama, peamiselt vaid asjaolu tõttu, et see moonutab äristrateegiaid, kuna ühtäkki asetuvad ettevõtted valedel põhjustel vahekohtuniku rolli oma paljude tütarettevõtete ja filiaalide suhtes.

Nimetatud argumentide alusel palusin oma fraktsioonilt tuge. Kõnealune fraktsioon esitas muudatusettepaneku, paludes komisjonil kiiremini töötada ning tunnistada, mida inimesed sellest ootavad: kuigi nad ei esita nõudeid häälekalt ega täpselt, vajatakse esmatähtsalt ikkagi kinnitust selle kohta, kuidas Euroopa finantsturud toimivad ning kui täpselt need sündmustele reageerivad. Euroopa tasemel loodud püsiv hoiuste tagamise süsteem aitab selles küsimuses kindlasti kaasa.

Austatud volinik, minu arvates on teie ülesandeks hinnata usaldusväärsuse taset või siis finantsturgude toimimist Euroopa tasandil. Usun, et sellest ei piisa, kui käed rüpes, uuringu värskeid tulemusi ootame. Vastuse kiirendamiseks on tarvis meetmeid rakendada ning lubada meil saavutada edu rohkem ühtlustatud korra järgi, mõistes paremini ja läbipaistvamalt hoiuste tagamise skeeme ning seda, kuidas need Euroopa Liidus toimivad.

  Wolf Klinz, fraktsiooni ALDE nimel. – (DE) Proua juhataja, austatud volinik, daamid ja härrad, nagu juba öeldud, on hoiuste tagamise skeemid viimastel nädalatel taaskord rambivalgusesse asetatud. Meil on veel värskelt meeles Northern Rock’i juhtum, kui sajad kliendid uputasid selle filiaale, sööstes oma sääste välja võtma, ning kõnealuse panga krahhiga seotud investeeringute tagamise küsimus.

See illustreerib liigagi hästi asjaolu, et finantsturgude globaalne lõimumine esitab ka Euroopale väljakutseid. Piiriülese koondumise suurenemine pangandussektoris tõstatab küsimusi kontrollide teostamise, hoiuste tagamise skeemide ulatuse ja kõnealuste skeemide vahel rakendatava piiriülese koostöö kohta. Nagu teame on Euroopas määratud kaitse miinimumtasemeks 20 000 eurot, kuid mõistagi on see paljudes liikmesriikides tegelikult tublisti suurem. Ometi on hoiuste tagamise skeemide rahastamine liikmesriikide mure ning nimetatud skeemide struktuurid üsnagi mitmepalgelised.

Seetõttu on vaja kiiremas korras jõuda selgusele järgmistes küsimustes: hoiuste tagamise skeemide kooskõlastamise vajalik ulatus, nende finantseerimine ning ressursside eelkasutus kahjude ennetamiseks.

Piiriüleste institutsioonide puhul pööratakse kriisiolukordade käsitlemisel tähelepanu järelevalvestruktuurile, iseäranis just kontsernide järelevalve puhul, ning kohustuste jagamisele. Kui tütarettevõte tegutseb mõnes muus liikmesriigis ning kuulub kõnealuse riigi hoiuste tagamise skeemi, kuid sõltub kontsernide järelevalve põhimõtte järgi päritoluliikmesriigi järelevalveasutusest, luuakse järelevalvesüsteemi ja hoiuste tagamise skeemi vahele sügavik, mis on investeerijate jaoks vastuvõetamatu ega teeni nende huve.

Sellegipoolest toetan raportööri lähenemisviisi. Enne kui rakendame õigusloomet, peavad liikmesriigid kõigepealt kõrvaldama hoiuste tagamise skeemidest veel järelejäänud kitsaskohad. Samal ajal peab komisjon võimalikult kiiresti tegutsedes korraldama piiriülese riskiohjamise vallas uuringuid ning analüüsima üksikasjalikult erilaadsete skeemide rahastusviise. Saadud tulemustel põhjal võib komisjon pöörata hiljem tõsist tähelepanu õigusloomele, kui see osutub otstarbekaks ja vajalikuks.

  Gunnar Hökmark (PPE-DE). - Proua juhataja, tahaksin raportööri tänada uuringute ja analüüside vajaduse rõhutamise eest, aga teen ka järelduse, et kui turul on moonutused, tuleb midagi ette võtta võrdsete tegutsemisvõimalust saavutamiseks. Arvan, et arutelust selle järelduse tegemine on oluline.

Moonutuste puhul võivad meil olla erinevad arvamused – kui neid esineb. Kui neid esineb, on vaja midagi ette võtta. Me peame seda tegema, sest ma arvan, et oleme kõik nõus, et soovime suuremat piiriülest konkurentsi ja samuti soovime kaitsta tarbijate huve.

Oluline on arutada erinevate süsteemide vahelisi erinevusi, sest kui osades liikmesriikides on eelrahastatavad süsteemid ja osades liikmesriikides erinevad tagantjärele rahastamise süsteemid, mis tegelikkuses eeldab, et riik võib hädast välja päästa pangad, mis ei suuda klientidele maksta, siis on tegemist konkurentsimoonutusega.

Minu arvamus on, et kuna meie arvamused on erinevad, siis on meil juba tegemist moonutusega. Moonutus on isegi tõsisem, kui see põhineb ka eeldusel, et riik peaks aitama pankasid, mis ei suuda oma klientidele maksta.

Ma arvan, et hr Ehleri hea tulemus selles raportis on see, et me jõudsime sellele järeldusele. Arvan, et on oluline, et komisjon sellele tulevaste meetmete raames reageeriks.

Meil võivad olla erinevad arvamused selle kohta, millised on tegutsemistingimused täna. Aga me oleme nõus, et kui uuringud tõestavad moonutuste olemasolu, siis on vaja tegutseda.

Tahaksin raportööri selle eest tänada ja samuti paluda volinikul sellele tegudega reageerida.

  Antolín Sánchez Presedo (PSE). - (ES) Härra juhataja, daamid ja härrad, soovin tänada härra Ehlerit tehtud töö eest, mis koostati kümme aastat pärast 1994. aasta hoiuste tagamise skeemide direktiivi ülevõtmist, s.o finantsala jaoks murrangulisel ajal, kui arutletakse Euroopa finantsteenuste turgude täiustamise üle. Liikmesriikide seisukohtade vahel on praegu põhjalik erinevus ning tähtsad küsimused vajavad lahendamist. Kuigi enamasti rakendatakse liikmesriikides eelfondil põhinevat süsteemi, erinevad need sellegipoolest põhjalikult tagatiste ulatuse, fondide suuruse ning finantseerimismeetodite poolest.

Toon kaks näidet: suurima kaitsega riigis tagatav summa on kaheksa korda suurem väikseima kaitsega riigis tagatavast summast ning ühe riigi tagatisfond moodustab üksi 40% Euroopa fondide kogusummast. Säärane olukord moonutab konkurentsi. Eelsüsteem ohustab kriisi ajal riikide ja Euroopa finantsstabiilsust.

Probleemidega seisavad silmitsi ka piiriülesed pangakontsernid. Erinevatest skeemidest pärit fondide ühinemisega kaasnevad praktilised raskused. Tagatiste koondamine ühte süsteemi võib õnnestuda määruste paljususe ja riikide vaheliste kokkulepete kaudu, mis killustavad süsteemi ning teevad selle vastuvõetamatult kuhjunud riskide suhtes veelgi tundlikumaks. Hoiuste tagamise skeem on suurte küsimärkide all: kaitsetasemete harmoneerimine, riskipõhised osamaksud, fondide kasutamine likviidsuse võimaldamiseks, kohustuste jagamine, piirülene kriisiohjamine, institutsioonide tegevuse lõpetamine ning asutustevaheline koostöö.

Hoiuste tagamise skeemid peaksid tagama riskipõhise finantssüsteemi stabiilsuse, mis suudab kaitsta hoiustajaid, tagab võrdse ja tõhusa konkurentsi, kindlustab rahaturgude stabiilsust ning panustab kohustuste õiglasesse jagamisse kriisiolukordades.

Seega ei tohi kõikide võimaluste väljavõtmine kehtivast raamistikust takistada põhjaliku ja edasipüüdliku reformi täide viimist pärast vajalike uuringute korraldamist.

  Mariela Velichkova Baeva (ALDE). - (BG) Austatud kolleegid, tahan märkida, et finantskriisid ei ole sugugi uus nähtus; need osutavad finantssektorite ja tegeliku majanduse vahelisele asümmeetriale. Finantseksperdid on viimasel ajal tulnud seoses USA hüpoteeklaenude kriisiga välja ütlusega, et majandused ja finantsturud on tihedalt seotud ning riskiohjamise täiustamiseks on vaja korraldada laiaulatuslikke arutelusid. Ehleri resolutsiooni eelnõus esitatud mõte, milles käsitletakse Euroopa Liidu ettevaatus- ja varajaste hoiatusabinõude täiustamist, et kindlustada finantsturgude püsivust, ning hoiuste tagamine traditsiooniliste säästude kujul minu kodumaal Bulgaarias on tõepoolest väga ajakohased teemad. Sellega seoses soovin rõhutada, kuivõrd esmatähtis on asjaolu, et pangad korraldaksid ettevaatlikult väärtpaberiportfelli ning haldaksid tõhusalt hoiustajate raha. Mõistagi tagavad kodanike suurem teadlikkus paindlike skeemide kasutamisest, hoiuste tüüpide mitmekesisus ning hoiuste tagamise fondide taolised mehhanismid kindlustunnet ning edendavad finantsstabiilsust.

  Charlie McCreevy, komisjoni liige. − Proua juhataja, tahaksin liikmeid nende panuse eest tänada. Lõpetuseks tahaksin teha mõned märkused.

Me ei usu, et õigusloomemuudatused on käesoleval hetkel asjakohased. Direktiiv on aja proovile hästi vastu pidanud. See suudab muutuvate oludega kohaneda. Pikemaajalises perspektiivis on finantsstabiilsuse seisukohalt ülioluline, et positiivsed tagamisskeemid aitaksid kaasa kriisi sujuvale ohjamisele üha enam üleeuroopalises panganduskeskkonnas.

Edasised sammud rohkem ühtlustatud süsteemide suunas Euroopa Liidus sõltuvad seetõttu nüüd suuremahulise töö tulemustest, mida praegu tehakse kriisiohjamise kontekstis.

Pr Kauppi ja hr Hökmarki tõstatatud probleemid – osamaksete hüvitamine pangale, mis mingil põhjusel skeemist lahkub – ei kuulu käesoleva direktiivi alla ja seetõttu on see liikmesriikide õigusaktide küsimus. Euroopa tasandil ühtlustamine nõuaks rahastamismeetodi täielikku ühtlustamist.

Tahaksin tänada raportööri hr Ehlerit ja majandus- ja rahanduskomisjoni nende väga konstruktiivse lähenemise eest.

  Juhataja. - Arutelu on lõppenud.

Hääletamine leiab aset neljapäeval, 13. detsembril 2007.