Istungi stenogramm

Kolmapäev, 12. detsember 2007 - Strasbourg

21. Lammaste ja kitsede elektroonilise identifitseerimise kasutuselevõtu kuupäev (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni nimel Graefe zu Baringdorfi koostatud raport (A6-0501/2007), milles käsitletakse ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 21/2004 seoses lammaste ja kitsede elektroonilise identifitseerimise kasutuselevõtu kuupäevaga (KOM(2007)0710 – C6-0448/2007 –2007/0244 (CNS)).

  Markos Kyprianou, komisjoni liige. − Hr juhataja, me kõik teame, et jälgitavus on loomade tervishoiu ja toiduohutuse kõrgete standardite tagamisel põhiline element.

Meil on olnud Euroopa Liidus hiljuti kogemusi teatud haigustega, näiteks suu- ja sõrataud ning lammaste katarraalne palavik, mis on jälle kord näidanud tõhusate identifitseerimissüsteemide olulisust. Individuaalne identifitseerimine ei saa nõuetekohaselt toimida ilma elektroonilise identifitseerimiseta.

Komisjonil paluti raportis kinnitada või muuta elektroonilise identifitseerimise kasutuselevõtu kuupäeva, mitte määruse põhimõtteid kahtluse alla seada. Seetõttu ongi see tehniline raport erinevate kaasatud meetodite ja tehnoloogia kohta.

Komisjoni raport keskendub ainult elektroonilise identifitseerimise kasutuselevõtu parimale viisile. Raporti koostamiseks vajasime liikmesriikidelt, eriti neilt, kes süsteemiga juba töötavad, andmeid ja teavet. Raporti ettevalmistamiseks vajalikud uuringud ja katsed kestsid palju kauem kui esialgu ette nähtud, mis selgitab raporti hilinemist.

Hindame väga ja täname parlamenti nõusoleku eest võtta see teema kiireloomulisena käsitlusse. See hoiab ära õiguskindlusetuse tekkimise 2008. aasta jaanuaris.

Raportis tehakse järeldus, et tehnilised tingimused lammaste ja kitsede elektrooniliseks identifitseerimiseks on täidetud, aga liikmesriigid vajavad mõistlikku aega elektroonilise identifitseerimise kasutuselevõtu ettevalmistamiseks.

Nõustume ja aktsepteerime parlamendi seisukohta, et süsteemi kasutuselevõtuks tuleb kehtestada kindel kuupäev. Teiselt poolt ei saa me nõustuda teiste esitatud muudatusettepanekutega, mis paneksid kahtluse alla määruse aluspõhimõtted, sest praegu on küsimus selles, milline peaks olema kasutuselevõtu tegelik kuupäev.

Tahaksin veelkord tänada raportööri kiire töö eest, parlamenti nõusoleku eest käsitleda seda teemat kiireloomulisena.

  Friedrich-Wilhelm Graefe zu Baringdorf, raportöör. − Juhataja, volinik Kyprianou, me oleme tulnud vastu palvele seda küsimust kiirelt käsitleda. Me tegeleme siin millegi väga pakilisega, mille tõttu nimelt me olemegi veel siin sel hilisel tunnil.

Muidugi tekib küsimus, millest see kiireloomuline küsimus tuleneb. Olete selle kohta juba üht-teist öelnud. Vaatasin dokumendid läbi ning leidsin nende hulgast selle sama määruse, mida täna muuta soovime. See pärineb 17. detsembrist 2003. Nimetatud määruses sätestatakse, et alates 1. jaanuarist 2006 „on lõikes 1 nimetatud suuniste kohane elektrooniline identifitseerimine […] kohustuslik kõikide loomade puhul“. Seal on üks või kaks erandklauslit, mille ma jätan vahele, ning seejärel öeldakse, et „komisjon esitab nõukogule 30. juuniks 2006 aruande elektrooniliste identifitseerimissüsteemide kasutamise kohta koos asjakohaste ettepanekutega, mida nõukogu peab hääletama kvalifitseeritud häälteenamusega“.

Lühidalt, põhjus on väga kaugel minevikus. Nähtavasti ei esitatud nõukogule kunagi komisjoni aruannet ja nõukogult ei järgnenud mingit vastust. Kas te annate millegi kohta märku? Kui te tõepoolest esitasite aruande, seda parem, kuid sellisel juhul ei olnud mingit reaktsiooni liikmesriikidelt. Ja siis me olimegi pigis, taibates, et tähtajast ei ole võimalik kinni pidada. Siiani polnud midagi veel kombes, kuid seejärel tegite te ettepaneku, et uue tähtaja määramise asemel peaksime kuupäeva üle otsustamise jätma ehk komiteemenetluse tarvis. Teiste sõnadega oleks tähtaja määramine teie otsustada. Sellisel juhul oleksime ilma asjata vaeva näinud ning parlamendikomisjon otsustas, et kohustuslikku elektroonilist identifitseerimist käsitlev säte jõustub alates 31. detsembrist 2009 ning seda hakatakse rakendama 1. jaanuarist 2010, s.o kaks aastat hiljem esialgses määruses sätestatud tähtajast. Olgu kuidas on, oluline on hoopis asjaolu, et meil on kuupäev. Ühtlasi ütles parlamendikomisjon, et ka selle küsimuse kohta tuleb esitada raport.

Teie ettepaneku puhul on loomulikult probleemiks asjaolul, et venitate üha rohkem otsuse vastuvõtmisi komiteemenetlusse, nagu tegite ka 17. detsembri 2003. aasta vana määruse puhul, kui elektroonilise identifitseerimisega seotud sätted ja rakendusmeetmed delegeeriti komisjonile komiteemenetluse kaudu. Toona oli vaja esitada aruanne nõukogule, kuid mitte parlamendile. Nimetatud teguviisiga, allutades kõike komiteemenetlusele, võetakse parlamendilt otsuse langetamise ja läbivaatamise õigused, ning sedasi avastame mõne aja pärast, et kohustusi ei ole täidetud.

Kui te ei oleks käesolevaid muudatusettepanekuid praegu esitanud ega nõudnud pakiliselt nende käsitlemist, sest tähtaeg on kätte jõudmas, oleksime arvanud, et kõik on korras. Kuid kõik ei ole sugugi korras! Olgu see meile parlamendis hoiatuseks, et me enam ei delegeeriks komisjonile liiga palju kohustusi, vaid jätkaksime oma läbivaatamisõiguse rakendamist.

Nüüd esitati paar muudatusettepanekut. Ütlesite, et te ei saa neid heaks kiita. Komisjon esitas tingimuse, et eeskirjad peaksid olema kohustuslikud. Tegelikult on see kirjas juba põhimääruses, mida, nagu me kõik teame, ei tühistata, vaid kõigest muudetakse. Nüüd lisasite teie, härra Stevenson, muudatusettepanekuid, ühe koos proua McGuinnessiga ühiselt, mis teeb ettepaneku süsteemi muutmiseks vabatahtlikuks. Olgu, kui muudame selle vabatahtlikuks, võime sama hästi kogu asja ära unustada. Mida oleks seal veel sätestada? Me võiksime võtta omaks tõsiasja, et öösel on kõik kassid hallid. Seega arvan, et peame ikka kohustuslike eeskirjade juurde jääma ning nimetatud kohustuslikud eeskirjad peavad sisaldama nii kuupäeva kui raportit Euroopa Parlamendile.

Olgu meile õppetunniks, et see raport sundis meid enam-vähem juhuslikult komistama sellele tõesti komisjoni- ja nõukogu poolsele ebaharilikule menetlusviisile.

Härra Kyprianou, loodan, et mu kriitika ei ole liigselt käre, kuid võite ette kujutada, et koostades käesolevat raportit ning valmistudes tänaseks õhtuks ja tutvudes asjakohase dokumentatsiooniga, pidin ma hõõruma oma silmi, kui nägin asju, mis kõik võivad juhtuda meie Euroopa institutsioonides. Nii parlament kui komisjon ja ka meie üksikisikud, mis minusse puutub, oleme kindlasti huvitatud tagamaks, et selline asi enam ei korduks ega muutuks harjumuseks.

  Struan Stevenson, PPE-DE fraktsiooni nimel. –Juhataja, lubage mul alustada vastusega küsimusele, mille mulle esitas hr Graefe zu Baringdorf. Ta küsis, miks on minu muudatusettepanekute eesmärk muuta see süsteem vabatahtlikuks. Võin hr Graefe zu Baringdorfile väga kiiresti vastata, miks ma tahan selle vabatahtlikuks muuta.

Eelmisel nädalal müüdi minu valimispiirkonnas Šotimaal vanasid uttesid – põllumajandusest kaugel- seisvate parlamendiliikmete jaoks (parlamendis ei ole palju liikmeid), need on vanad emaslambad – 2 naela tükk. Aasta tagasi müüdi neid 60 naela tükk; sellel aastal 2 naela tükk. Küsin raportöörilt – kuidas peaks talupidaja, kes saab lammaste eest ainult kaks naela tükist, paigaldama mikrokiipe ja ostma kalleid skaneerijaid ja lugejaid, mis vastavad kohustusliku elektroonilise identifitseerimissüsteemi nõuetele? See on majanduslik probleem.

Komisjoni esialgne ettepanek oli täiesti korrektne, seades eesmärgiks huvirühmadega konsulteerimise ja majandusliku mõju kulutasuvuse analüüsi. Ma ei ole kõiki numbreid näinud. Ma ei tea, mida kavatsetakse seoses minu valimispiirkonna lambakasvatajatega. Pean parlamendiliikmetele meelde tuletama, et UKs on kogu Euroopa suurim lambakari – kaugelt kõige suurem. Praegust majandusolukorda arvestades oleks mõju katastroofiline. See tähendaks tegelikult – kui see muutub kohustuslikuks ja kui lähtume põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni poolt esmaspäevaöisel hääletusel kehtestatud kuupäevadest ning kohustusliku kasutuselevõtu kuupäevaks loeme 31. detsembrit 2009 - et terve rühm Briti lambakasvatajaid sulgeb tootmise ja lahkub ärivaldkonnast. Kõrgendikud ja mäed, mis on olnud lambakasvatajate hoole all ning kus lambaid on sajandeid karjatatud, metsistuvad ja siis saab üldsus aru, millist kahju on tekitatud.

Samal ajal, kui me laseme vabalt hävitada karja, mille jälgitavus on Euroopas parim – meil on käesoleval ajal UKs täielikult tagatud jälgitavus ning lambakasvatajad ei mõista, miks me tahame kehtestada uue elektroonilise identifitseerimise süsteemi, kui neil on juba kvaliteetne jälgitavus – impordime ELi lambaliha väljastpoolt, riikidest, mis ei järgi meie hügieenitaset ja tervishoidu ja rangeid määrusi, mida me oma lambakasvatajatele kohaldame.

Näidakem selles osas üles veidi tundlikkust. Loodan, et kui hakkame seda homme hääletama, siis mõistavad liikmed, miks me palume vabatahtlikku süsteemi ja mitte veel elektroonilise identifitseerimissüsteemi kehtestamise kasutuselevõtu kohustuslikku kuupäeva.

  Rosa Miguélez Ramos, fraktsiooni PSE nimel. – (ES) Juhataja, olen üks neid, kes kuulab härra Stevensoni sõnavõtte väga tähelepanelikult iga kord kui ta räägib ja olen teda praeguseks kuulanud juba mitu aastat, kuid tema seekordne kõne üllatab mind, sest ta oleks pidanud selle esitama aastal 2003, mitte 2007, õigupoolest peaaegu juba aastal 2008.

Härra Graefe zu Baringdorf kirjeldas seda väga hästi: tegemist on 2004. aasta määrusega, mille üle vaidlesime parlamendis 2003. aastal, ning selles sätestatakse, et lammaste ja kitsede elektrooniline identifitseerimine võetakse kasutusele alates 1. jaanuarist 2008.

Niisiis, härra Steveson, mul ei ole vähimatki kahtlust, et teie valimispiirkonnas kasvatakse lambaid, nagu minu valimisringkonnaski, sest viis suurimate lamba- ja kitsekarjadega liikmesriiki on peale teie ja minu oma veel Prantsusmaa, Itaalia ja Kreeka. Mis siis ikka, need neli liikmesriiki on endale võtnud ülesande, mis Teile näib nii vastumeelsena, veenda oma farmereid identifitseerima lambaid ja kitsi, sest meile teatati, et määruses räägitakse elektroonilise identifitseerimine kohustuslikuks muutmisest 1. jaanuarist 2008.

Parlamendiliikmena mõistan ma seda täielikult. Ühtlasi saan aru, et on liikmesriike - nagu Teie maagi, mistõttu kuulasingi praegu Teie sõnavõttu - kes on jätnud oma kohustused täitmata ja seda silmas pidades esitasingi vabatahtlikult kuupäeva, mille kiitis kõigele lisaks heaks põllumajanduse komitee, pikendandes pisut tähtaega, aga nagu teate, makstakse teie valimispiirkonnas looma eest kaks naela, samal ajal kui minu piirkonnas makstakse vaid üks nael.

Praeguses olukorras, Euroopas on ülekaalukalt esil loomade haiguste probleemid, arvan, et kõnealune süsteem tagab garantii ja mooduse suurendada meie farmerite toodangu väärtust. Just identifitseerimise süsteem võimaldab meil teada saada iga ühenduse territooriumilt läbiveetava looma päritolu ja olla kindel, et see on terve; see on tagatiseks tarbijale ja peaks olema kasulik ka farmerile, sest ta saab liha müügist rohkem makstud.

Kui neile ei maksta liha eest rohkem, siis, jäämegi katarraalse palaviku, suu- ja sõrataudi ning chikungunya moskiito küüsi. Sellisel juhul ei ole meil lootustki. Seega, palun asugem tööle, olgem järjekindlad ja lugegem ja uurigem härra Graefe zu Baringdorfi poolt vihjatud määrust, mille ma kordan olevat 2004. aasta määruse, lugegem see hoolikalt läbi, tõdegem, et selles on vähe erandeid, kuid siin ei ole asi oma tahtmise kohaselt käitumises, sest tähtaeg ei saa olla suvaline. See ei saa olla suvaline, sest komisjon ja nõukogu on otsustanud, et see on kohustuslik.

Teiste sõnadega, ma ei saa minna ajas kolm aastat tagasi ega öelda oma farmeritele, et kõik nende senised jõupingutused on täiesti asjatud, sest inglased unustasid oma farmeritelt nõuda sedasama.. Kas Te mõistate mind?

Ma palun teid lugeda hoolikalt minu tehtud muudatusettepanekut. Minu fraktsioon ei sea kindlasti kahtluse alla süsteemi kohustuslikku iseloomu, sest see tekitaks seadusevastast diskrimineerimist liikmesriikide vahel ja Euroopa Liidus endas, kuigi see ei üllataks mind – ja ma ei vihja Teile, hr. Stevenson – vaid kellelegi, kel jätkus jultumust Põhiõiguste harta tagasilükkamiseks selles täiskogus täna, et see keegi ei näitaks üles samasugust või veel suuremat jultumust, lükates tagasi lammaste ja kitsede identifitseerimissüsteemi.

Siin me nüüd siis oleme: arvan, et meil on määrus, komisjon on esitanud mõistliku ettepaneku, nagu meiegi esitasime komisjonile mõistliku ettepaneku, seega püüdkem lõpetada mainitud küsimusega täna hommikul ilma liigse kahjuta kummalegi poolele.

  Neil Parish (PPE-DE). - Hr president, ma toetan väga, mida hr Stevenson äsja ütles ja toetan väga seda, mida komisjon üritab teha. Ma arvan, et peame aru saama lambakasvatuse mõõtmetest ja kaasatud loomade arvust. Te räägite ligikaudu 25 miljonist lambast UKs, 8,5 miljonist Prantsusmaal, 3 miljonist Iirimaal ja märkimisväärsetest arvudest Hispaanias ja teistes riikides. Süsteem peab olema õige. Kui võtame kasutusele elektroonilise süsteemi, peab see olema praktiline ja kulutasuv ning talupidajatel peab olema võimalik seda praktiliselt kasutada. Nagu hr Stevenson väga õigesti ütles, ei ole lammas suure väärtusega loom, nii et kõike seda ei hakka tegema loomaarstid. Paljut sellest peavad hakkama tegema talupidajad ja kui nad neid märke lugema lähevad, peavad nad seda tegelikult tegema mäenõlval märgades tingimustes ja nii edasi.

Olen näinud paljusid selliseid elektroonilisi süsteeme töötamas hotellides, kui inimesed läbi erinevate uste liiguvad ja nad ütlevad, et erinevad märgid ei satu omavahel vastuollu. Tahate ka süsteemi, et kui veokitäis lambaid viiakse turule, siis ideaalsetes tingimustes tahate kontrollida elektrooniliselt iga lammast selles veokis. See on ideaalne süsteem. Ütlen teile täiesti selgelt, et ei ole mingit mõtet elektroonilise märgistamisega edasi liikuda, kuni meil ei ole praktilist, kulutasuvat ja kasutusvalmis süsteemi. Seetõttu arvan, et teil on täiesti õigus öelda: "Tulge tagasi 2009. aasta lõpus ja vaadake, kuhu me jõudnud oleme". Nagu hr Stevenson õigesti ütles, kasutagem seda vabatahtliku süsteemina, kuni liikmesriigid on valmis, kuni on palju lammaste liikumist ja kuni meil on töötav süsteem. Palun ärge viige seda sisse liiga kiiresti, enne kui me valmis oleme.

  James Nicholson (PPE-DE). - Hr president, oleme jälle kord siin, et arutada lammaste märgistamist. Kõik, mida ma võin öelda, et on kohutavalt kahju, et komisjon ei kuulanud meid varem, kui me esitasime küsimusi nende tookordse ettepaneku kohta ja andsime neile nõu. Ütleksin pr Miguélez Ramosele – jah, me esinesime nende kõnedega hulk aega tagasi, alguses, kui toimus lammaste märgistamise arutelu. Kahjuks ei kuulatud, mida me ütlesime, isegi kui me ütlesime, et see ei hakka tööle.

Nii et me hoiatasime teid ja te ei kuulanud. Reaalsus on see, et lambakasvatajad ei saa endale kunagi lubada elektroonilise märgistamise kulusid, sest nad saavad praegu lammaste eest vähem kui 20 aastat tagasi! Nimetage mulle mõne teise majandusharu ärivaldkonna osa, millel palutakse teha tohutud kulutused ja kus saadakse oma toodangu eest vähem kui 20 aastat tagasi. Tean isiklikust kogemusest, et see on nii.

Meie praegune süsteem on piisav. Nii et lükakem see kindlasti praegu tuleviku jaoks kõrvale. Olen nõus 2009. aastal selle juurde tagasi pöörduma ja seda uuesti käsitlema. Võib-olla selle aja jooksul muutub elektroonilise märgistamise tehnoloogia, mis praegu on kaugelt liiga kulukas, taskukohasemaks nii nagu mõned teised tehnoloogiavaldkonnad, tuues kaasa madalamad kulud ja parema sissetuleku lambakasvatajatele. Siis võiksime kõike seda uuesti käsitleda.

Lambakasvatuse suureks väljakutseks on kasumlikkuseni jõudmine ja kui see aset leiab, saame kindlustundega edasi liikuda. Pean ütlema, et jälgisin suure huviga pr Miguélez Ramose ja hr Stevensoni arvamustevahetust lammaste teemal, sest tavaliselt vahetavad nad arvamusi kalade kohta, mis on täiesti erinev! Seal on vaidlus tõenäoliselt isegi ägedam kui lammastega seoses nagu täna õhtul.

Lambakasvatajate jaoks, kes saavad raske töö eest sellist väikest tasu, nagu hr Parish täna märkis, muudab see asja väga raskeks. Kogu suve jooksul on mägedes tuhandeid lambaid. Proovige neid kinni püüda; proovige neid märgistada; proovige neile järele jõuda. Pean volinikule ütlema – saatke lihtsalt mõned ametnikud, kes need kavad koostasid, nendesse piirkondadesse ja vaadake, millega lambakasvatajad peavad toime tulema, vaadake, millega nad peavad leppima. Siis saate võib-olla aru, kuidas meie end tunneme ja miks me selliseid arvamusi avaldame.

Jah, tehkem seda vabatahtlikul alusel. Tehkem seda siis, kui oleme valmis. Liikugem asjakohase tempoga ja võtkem see kasutusele tempoga, mida me endale lubada saame.

  Markos Kyprianou, komisjoni liige. − Hr president, teen väga lühidalt, kuna on hilja. Tahaksin austatud liikmetele meelde tuletada, et see, mida me täna arutame, on süsteemi kasutuselevõtu kuupäev. Võeti vastu õige otsus süsteemi kehtestamiseks, aga kuupäev jäeti lahtiseks, või õigemini määrati kindlaks kuupäev, millal me peaksime otsuse kohaselt tegema muudatusi või kinnitama.

Liikmesriikides kogutud andmed näitasid kahte asja. Esiteks, et kasutuselevõtmine on nii tehniliselt kui majanduslikult otstarbekas, nagu raportis märgitud, ja samuti, et liikmesriigid vajavad süsteemi sisseviimiseks rohkem aega, mis tähendab vajadust realistlikuma kuupäeva järele.

Vastab tõele, et komisjon tegi ettepaneku kehtestada hilisem kuupäev. Kinnitan teile, et puudus igasugune kavatsus parlamenti ninapidi vedada ja just seetõttu valisime sellise menetlusviisi – selle arutelu ja mitte artikli lisamise määrusesse, mis oleks meil võimaldanud otsuse ainult koos nõukoguga vastu võtta.

Komisjonil ei ole kunagi olnud kavatsust parlamenti nendesse otsustesse mitte kaasata. Kuupäeva kindlaksmääramist peeti tehniliseks küsimuseks. Kuna põhimõte oli juba vastu võetud, arvasime, et see tehniline küsimus on võimalik vastu võtta komiteemenetluses ja korrates, mida ma juba ütlesin, meile ei ole probleemiks võtta vastu muudatusettepanek kindla kuupäeva kehtestamiseks, mis jätab minu arvates liikmesriikidele ettevalmistamiseks piisavalt – kaks aastat – aega.

Me ei tahaks siiski hästi nõustuda vabatahtlike süsteemidega, kuna määrus käsitleb jälgitavust ja jälgitavus peab olema tõhus ja kohaldatud kõikides liikmesriikides võrdselt. See kajastab eraldi ka loomade tervishoiu olukorda Euroopa Liidus. Võib vaadata süsteemiga seotud otseseid kulutusi, nii nagu need paistavad, aga kui võtate pikemaajalise kasu, mille annab kokkuhoid kaotuste ja loomade haiguste vähenemise tagajärjel, siis usume, et majanduslikust seisukohast võib ehk tegemist olla kasuga.

Oleme sellele vaatamata valmis parlamendi muudatusettepaneku vastu võtma ja usume, et selle võtab järgmisel nädalal vastu ka nõukogu.

  Juhataja. − Härra Graefe zu Baringdorfil on nüüd õigus teha kodukorda puudutav märkus.

  Friedrich-Wilhelm Graefe zu Baringdorf, raportöör. − Lubage mul esitada volinikule veel üks küsimus. Volinik Kyprianou, esitasin teatud erandeid ettenägeva muudatusettepaneku, mis ei ole mõeldud vabatahtlikkuse alusel rakendamiseks ning tegelikult võimaldab ka algne õigusakt teisendust, ajakohastamist, kui seda tehakse vastavuses artikli 9 lõiguga (4). Teatud olukordades – ja need ei tohi sisaldada suvalisi korraldusi, mis muudaksid kogu rakendamise mõttetuks – oleks võimalik tõsiselt järele kaaluda viise, mille abil need mured, mida minu kaasliikmed siin väljendasid, saaksid tegelikult lahendatud. See on mõeldud pelgalt ettepanekuna ja küsimusena, mille üle Te võiksite ehk soovida veidi mõtteid mõlgutada.

  Juhataja. − See ei olnud küll kodukorda puudutav märkus, kuid kas volinik soovib siiski esitatud küsimusele vastata?

  Markos Kyprianou, komisjoni liige. − Hr president, nagu ma juba ütlesin, meie jaoks on probleemiks muudatusettepanekute aktsepteerimine, mis mõjutavad määruse aluspõhimõtteid ja –aspekte.

Me käsitleme seda uuesti, aga sellele vaatamata on see probleem.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletamine leiab aset neljapäeval, 13. detsembril 2007.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Mairead McGuinness (PPE-DE), kirjalikult. – Ma ei usu, et lammaste ja kitsede elektroonilise identifitseerimise süsteemi tõhususe ja efektiivsuse kohta on esitatud piisavalt teavet. Lisaks arvan, et enne elektroonilise identifitseerimise süsteemi kasutuselevõtu kuupäeva kehtestamist on vaja läbi viia majanduslik hindamine, eelkõige tootjatele avalduva mõju kulutasuvuse analüüs.

Ma ei arva, et on mingit õigustust selle süsteemi kasutuselevõtu kuupäeva kehtestamiseks enne elektroonilise identifitseerimise süsteemi mõju hindamist eelkõige seoses jälgitavuse ja haiguste kontrolliga.

Iirimaal kuivab lambakasvatussektor kokku, paljud talunikud lahkuvad majandusharust ja seetõttu ei ole kõnealuste meetmete ja kulude asetamine sektori õlgadele käesoleval ajal tervitatav.