Märksõnaregister 
Istungi stenogramm
PDF 1553k
Kolmapäev, 12. detsember 2007 - Strasbourg EÜT väljaanne
1. Istungi algus
 2. Euroopa Ülemkogu ettevalmistamine (Brüssel, 13.-14. detsember 2007) (arutelu)
 3. Hääletused
  3.1. EÜ ja Maroko vaheline Euroopa-Vahemere lennundusleping (hääletus)
  3.2. EÜ ja Maroko vahelise Euroopa–Vahemere lennunduslepingu muutmine, et võtta arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist ELiga (hääletus)
  3.3. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine (hääletus)
  3.4. Paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmine (hääletus)
  3.5. Institutsioonidevahelise kokkuleppe muutmine (mitmeaastane finantsraamistik) (hääletus)
  3.6. Põllumajandussaaduste ja toodete teavitamis- ja müügiedendusmeetmed (hääletus)
  3.7. Kalandus- ja akvakultuuritoodete turu ühine korraldus (hääletus)
  3.8. Euroopa Lennundusohutusamet (hääletus)
  3.9. Toidu kohta esitatavad toitumis- ja tervisealased väited (hääletus)
  3.10. Disainilahenduste õiguskaitse (hääletus)
  3.11. Veinituru ühine korraldus (hääletus)
  3.12. Kapitali suurendamise kaudse maksustamise kaotamine (hääletus)
  3.13. Terrorismivastane võitlus (hääletus)
 4. Põhiõiguste harta väljakuulutamine ja allkirjastamine
 5. Pidulik istung - Jordaania
 6. Hääletused (jätkamine)
  6.1. Komisjoni 2008. aasta õigusloome- ja tööprogramm (hääletus)
  6.2. Majanduspartnerluse lepingud (hääletus)
  6.3. Euroopa lepinguõigus (hääletus)
 7. Selgitused hääletuse kohta
 8. Hääletuse parandused (vt protokoll)
 9. Protokolli kinnitamine (vt protokoll)
 10. Fraktsioonide koosseis (vt protokoll)
 11. ELi ja Hiina tippkohtumine - ELi ja Hiina vaheline dialoog inimõiguste küsimuses (arutelu)
 12. Võitlus äärmusluse tõusu vastu Euroopas (arutelu)
 13. Montenegro – EÜ ja Montenegro vaheline stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping (arutelu)
 14. 1. detsember, ülemaailmne AIDSi vastu võitlemise päev (arutelu)
 15. Õlireostus Mustas meres ja Aasovi meres mitmete laevadega toimunud laevaõnnetuste tagajärjel (arutelu)
 16. Parlamendi komisjonide ja delegatsioonide koosseis (vt protokoll)
 17. Hoiuste tagamise skeemid (arutelu)
 18. Varahaldus II (arutelu)
 19. Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ja Euroopa Nõukogu vaheline koostöö (arutelu)
 20. Pädevus ja koostöö ülalpidamiskohustuste küsimustes (arutelu)
 21. Lammaste ja kitsede elektroonilise identifitseerimise kasutuselevõtu kuupäev (arutelu)
 22. Järgmise istungi päevakord (vt protokoll)
 23. Istungi lõpp


  

ISTUNGI JUHATAJA: HANS-GERT PÖTTERING
President

 
1. Istungi algus
  

(Istung algas kell 9.00)

 

2. Euroopa Ülemkogu ettevalmistamine (Brüssel, 13.-14. detsember 2007) (arutelu)
MPphoto
 
 

  President − Järgmine päevakorrapunkt on nõukogu ja komisjoni avaldused Brüsselis 13. ja 14. detsembril kohtuva Euroopa Ülemkogu ettevalmistamise kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Manuel Lobo Antunes, nõukogu eesistuja. – (PT) President, volinik, daamid ja härrad, eelseisev Euroopa Ülemkogu võib kõigepealt rahuldusega täheldada Lissaboni lepingu allakirjutamist, mis toimub Portugali pealinnas homme, samuti põhiõiguste harta väljakuulutamist, mis leiab aset siinsamas täna, mõne aja pärast. See eeldab ühtlasi ka Lissaboni lepingu ratifitseerimisprotsessi kiiret lõpetamist, nii et leping saaks jõustuda 1. jaanuaril 2009.

Lissaboni leping, nagu ma olen öelnud, tagab liidule stabiilse ja kestva institutsioonilise raamistiku, mis võimaldab tal täielikult keskenduda eelseisvatele poliitilistele probleemidele, kaasa arvatud üleilmastumine ja kliimamuutus, nagu seda on selgelt rõhutatud riigipeade võif valitsusjuhtide kohtumisel 19. aprillil. Selles kontekstis võtab Euroopa Ülemkogu vastu Üleilmastumise deklaratsiooni. Deklaratsioonis on selgelt sätestatud, et pidades silmas meie ees seisvaid üleilmseid väljakutseid, on Euroopa Liidul nii võimalus kui ka kohustus tegutseda. Liidu sise- ja välispoliitikat tuleb rakendada sel eesmärgil. Ma pean silmas majanduskasvu ja töökohtade loomist käsitleva Lissaboni strateegia eesmärkide täitmist, 2007. aasta kevadel Euroopa Ülemkogus kokkulepitud kliimamuutuse- ja energiaalaste ambitsioonikate kohustuste täitmist, globaalse vastuse määratlemist hiljutisele finantsturgude kõikumisele, vabakaubanduse ja avatuse edendamist, tööd partneritega tõhusate ja arusaadavate arengustrateegiate otsimisel, üldist Euroopa migratsioonipoliitikat ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika ja Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika jaoks ette nähtud vahendite kasutamist ja suutlikkuse tõstmist, et võimaldada liidul etendada kasvavat osa turvalisema maailma ehitamisel.

Lõpuks, Euroopa Liit peab aitama tagada, et üleilmastumine oleks pigem võimalus kui oht ja et see suurendaks üksikisiku heaolu. Me loodame samuti eeloleval Euroopa Ülemkogul luua mõttekoja, et aidata liidul probleeme tõhusamalt ennetada ja neist jagu saada järgneval kahekümnel-kolmekümnel aastal. Euroopa Ülemkogu peab üle vaatama õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimustes saavutatud edu. Me peaksime kõigepealt mainima kontrolli kaotamist uute liikmesriikide piiridel, mis on suure tähenduse ja tähtsusega meede meie kodanike igapäevaelus. Rändepoliitika rakendamine tuleb samuti üle vaadata, ja eriti, saavutatud edu üleilmse lähenemise rakendamisel Aafrika ja Vahemeremaade rände suhtes kui ka üleilmsele lähenemisele ida- ja kagu naaberregioonide suhtes. Selles kontekstis on tulemas raport esimese Euro-Vahemere ministrite kohtumise korraldamise kohta, mida võetakse arvesse ühise strateegia- ja tegevusplaani ettevalmistamisel teise Aafrika/EL tippkohtumise organiseerimisel nagu siin eile teatavaks tehti.

Teised aspektid, mida tuleb uurida seoses õigusel, vabadusel ja turvalisusel rajaneva alaga, hõlmavad ettevõetavat tööd võitluseks terrorismiga, eriti, mis puudutab radikalismi ja värbamist ja edu kohtulikus koostöös. Majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaküsimustes vaatab Euroopa Ülemkogu läbi töö, mis on tehtud asjakohastes valdkondades, eesmärgiga valmistada ette majanduskasvu ja töökohti käsitleva uuendatud Lissaboni strateegia järgmine tsükkel, mille 2008. aasta kevadel kohtuv Euroopa Ülemkogu peab kinnitama. Arutelul riigipeade või valitsusjuhtide mitteametlikul kohtumisel oktoobris otsiti Lissaboni strateegia välisteguri tugevdamise võimalust ja konstateeriti, et uuendatud Lissaboni strateegia on ikkagi veel õige raamistik, et saada jagu meiega silmitsi seisvatest peamistest väljakutsetest, eriti üleilmastumisest. See kinnitas ka Euroopa edukust ja et seatud eesmärgid on ikka veel asjakohased ning et uue tsükli põhilise tähelepanu keskpunkt peab seetõttu olema vajaliku stabiilsuse säilitamine kasude konsolideerimiseks ja uute reformidega edasiliikumiseks.

Euroopa Ülemkogu rõhutab vajadust tugevdada Euroopa konkurentsivõimet eeliste abil, mis tekivad siseturu ühendamisest säästva industriaalpoliitika ja innovatsiooni ning oskuste edendamisega. Välisteguri arengut ja tingimuste parandamist, milles tarbijad ja ettevõtted, eriti väike- ja keskmise suurusega ettevõtted, toimivad, tuleb samuti rõhutada. Tööhõive ja sotsiaalpoliitika valdkonnas tuleb Euroopa Ülemkogul kiita heaks kaitstud paindlikkuse suhtes saavutatud kokkulepe, rõhutades sotsiaalpartnerite osa vastava poliitika kujundamisel, rakendamisel ja järelevalves. Euroopa Ülemkogul tuleb ka anda aru Euroopa kõigile võrdsete võimaluste aasta tulemustest ja ergutada liikmesriike suurendama pingutusi diskrimineerimise vastu võitlemisel ja ennetamisel. Ma pean samuti rõhutama ka kevadisel Euroopa Ülemkogul kehtestatud Euroopa energiapoliitika edasiarendamise tähtsust. Gaasi ja elektri siseturu kolmanda paketi suhtes saavutatud edu ja debatti Euroopa energiatehnoloogia strateegilise kava üle tuleb samuti ära märkida.

Euroopa Ülemkogu vaatab seejärel läbi säästva arengu strateegia rakendamise ja loodetakse, et ta nõustub selles strateegias sisalduva seitsme põhiprobleemi eesmärkide ja prioriteetide kehtivuse säilitamisega täies ulatuses. Ta tervitab samuti ka komisjoni teatist integreeritud merenduspoliitika kohta ja ergutab komisjoni osutama abi tegevuskavas sisalduvatele algatustele ja ettepanekutele. Välissuhetes oodatakse Euroopa Ülemkogult möödunud esmaspäeval toimunud välisministrite ja välissuhete nõukogus toimunud ministrite arutelude põhjal keskendumist Kosovo tulevase staatuse määratlemise protsessile, eriti läbirääkimisperioodi hindamisele. Kuna teadaolevalt ei õnnestunud Belgradil ja Pristinal kokkulepet saavutada, loodetakse, et Euroopa Ülemkogul arutletakse ka rolli, mida Euroopa Liit võiks etendada selles protsessis tulevikus ja sellega seoses ettevõetud tegevuse käigus küsimuse lahendamiseks, stabiilsuse suurendamiseks regioonis ja abi andmiseks liiduga lähenemisel. Euroopa Ülemkogu peab rõhutama viimase kuue kuu jooksul toimunud tippnõupidamiste tähtsust, eriti tippkohtumisi Brasiilia ja Aafrikaga. Tippkohtumine Brasiiliaga oli, nagu te teate, pretsedenditu ja suurepärane algatus ning ELi-Aafrika tippkohtumisel saavutati mõningaid väga lootustandvaid tulemusi, mida mul oli võimalus mainida assambleel eile. Lõpuks tuleb tähelepanu juhtida edule suhetes teiste regioonidega, eriti Vahemere piirkonnaga ja arengualase koostöö valdkonnas.

President, daamid ja härrad, Euroopa Ülemkogu järeldused kajastavad viimase kuue kuu jooksul tehtud intensiivse töö tulemusi ja näitavad, et Portugali eesistumise põhieesmärgid on saavutatud. Euroopa Liidu ees on ikkagi veel väga ambitsioonikas töökord. Me usume, et tulevaste eesistumiste ajal ta jätkab liikumist kõrge majanduskasvu, sotsiaalse heaolu ja säästva arengu Euroopa suunas, tugevdades oma rolli globaalses tähenduses ja suhetes oma partneritega kahe- ja samuti ka mitmepoolsel tasandil. Tänan väga, hr president.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Barroso, komisjoni president. – (PT). President, daamid ja härrad, viimasel Euroopa Ülemkogul oktoobris Lissabonis me suutsime mitte ainult jõuda poliitilisele kokkuleppele uuest lepingust, vaid ka alustada debatti Euroopa huvist ja parimast viisist selle huvi edendamiseks üleilmastumise ajastul.

Lissaboni leping allkirjastatakse homme ja reedel alustab Euroopa Ülemkogu oma ülesannet, milleks on leida kodanike jaoks üleilmastumise ajajärgul Euroopas konkreetseid tulemusi. Ma arvan, et on oluline rõhutada nende kahe fakti omavahelist sidet. Euroopa lahendab oma institutsioonilisi probleeme, aga teeb seda esmajärjekorras seepärast, et ta arvestab oma kodanike huvidega ja samuti ka seepärast, et ta tahab väljendada oma oma huvisid ja väärtusi globaalsel tasemel. Lõppkokkuvõttes on mõlemad viisid mõeldud samade eesmärkide saavutamiseks.

Lissaboni lepingu allkirjastamine pole mitte pelk formaalsus. See annab märku 27 riigi kokkuleppest lepingu suhtes ja tähistab nende ühise kohustuse aktsepteerimist Euroopa suhtes. See on kahtlemata väga võimas sümbol pikast teest, mille oleme läbinud 2005. aasta ummikseisudest saadik.

Niisamuti on põhiõiguste harta väljakuulutamine nõukogu esimehe, Euroopa Parlamendi presidendi ja komisjoni presidendi poolt, mis leiab aset selles täiskogus mõne tunni pärast, kindel tõend sellest, et Euroopa Liit kavatseb hoida oma kodanike õigusi oma tegude keskpunktis.

Reedel annab Euroopa Ülemkogu meile veel ühe võimaluse näidata niisugust Euroopa Liitu, mis taotleb oma positsiooni määratlemist üleilmastumise valguses. Selline positsioon on osaliselt tingitud Lissaboni majanduskasvu ja töökohtade loomise strateegiast. Asi on selles, et see, mida me praegu tugevdame, on lihtsalt Lissaboni strateegia välistegur, peamiselt idee, et Euroopa vastus üleilmastumisele peab olema tulevikkuvaatav ja kindel, mitte eitav ega passiivne. Alles eile võttis komisjon vastu teatiste ja otsuste paketi, millega valmistatakse ette strateegia uus tsükkel ajavahemikuks 2008–2010.

komisjoni president. – Hr president, Lissaboni strateegia töötab - loob majanduskasvu ja töökohti. Töökohtade loomise osas on meie arvnäitajad parimad alates 1980ndatest aastatest. Lissaboni strateegia aitab Euroopat ja Euroopa kodanikke oma koha leidmisel globaliseerumsie ajajärgul. Lissaboni strateegia on andnud Euroopale ühised ja pragmaatilised majanduspõhimõtted, mis täiel määral austavad riikide erinevusi.

Enesega rahulolu oleks siiski saatuslik Euroopa väljavaadetele osaleda globaliseerumise kujundamisel. Teha on vaja veel palju – poliitikavaldkondade edasiliikumine on ebaühtlane ja mõned liikmesriigid liiguvad teistest kiiremini.

Eilne pakett vastab Euroopa vajadusele tegutsemise järele, vajadusele astuda kindlalt vastu suurenevale ebakindlusele maailmamajanduses ja vajadusele seada sotsiaalne mõõde, haridus ja oskused, aga ka teabe- ja sidetehnoloogiad, paindlik turvalisus isegi kõrgemale kohale, vajadusele ühise energiapoliitika ja kliimamuutustega võitlemise järele.

Globaliseerumise deklaratsioon, mille Euroopa Ülemkogu kavatseb vastu võtta, tunnustab täielikult Lissaboni strateegia osa. Deklaratsioonis tuleks ära märkida meie veendumus, et ELil on igati põhjust oma tuleviku suhtes kindel olla. Tänane Euroopa Liit näitab, et Euroopa poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete väärtuste säilitamine ning Euroopa huvide kaitsmine on täiel määral ühildatavad proaktiivse lähenemisega globaliseerumisele.

Oleme täna heas olukorras, et jätkata sisemisi reforme, tugevdada meie konkurentsivõimet globaalsel tasandil ning säilitada samal ajal meie väärtused majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse ja solidaarsuse valdkonnas. Oleme täna heas olukorras, et esitada globaalne nägemus, mida maailm vajab mitmepoolse korralduse jaoks, kollektiivse julgeoleku süsteemi, avatud ja õiglase kaubanduse ning säästva arengu jaoks, mis austab meie planeedi keskkonnatasakaalu. Oleme täna heas olukorras, et jätkata Euroopa huvide kaitsmist partnerluste raames ja suhetes meie liitlaste ning teiste maailma suurriikidega.

Kaks nädalat tagasi viibisin koos Euroopa Ülemkogu presidendiga Hiinas ja Indias Euroopa Liidu ja nende kahe areneva suurriigi tippkohtumistel. Väga kaasahaarav oli näha majandusarengu kiirust selles maailma osas. Peame olema Aasias toimuva suhtes tähelepanelikud. Vastab tõele, et majandusareng on aidanud miljonitel inimestel vaesusest pääseda. Ma ei kahtle, et nende edusammud mõjutavad otseselt eurooplaste tulevasi põlvkondi.

Otsustav küsimus on – kuidas me kõnealuste struktuurimuutuste valguses tegutsema hakkame? Peaksime loobuma illusioonidest – globaliseerumine tähendab ka sügavaid muutusi maailma võimude tasakaalus. Tõsi on see, et kui inimesed mitte väga palju aastaid tagasi rääkisid siin Euroopas globaliseerumisest, mõtlesid nad sellega peamiselt läänestumist või mõnikord amerikaniseerumist. Kui me täna Euroopas globaliseerumisest räägime, mõtlevad paljud inimesed peamiselt Aasia kasvavale ja arenevale majandusvõimsusele.

Nii et maailm muutub ja ma usun, et see muudab ilmsemaks ka vajaduse kohandada meie ühine Euroopa projekt uute väljakutsetega. Seetõttu ongi täna olemas tingimused globaliseerumise deklaratsiooni kinnitamiseks, mille Euroopa Liidu juhid sellel nädalal vastu võtavad. Asjaolu, et isegi Euroopa suurimad riigid ei suuda globaliseerumise väljakutsetega üksinda toime tulla, on ilmsem kui kunagi varem. Vajadus tugeva Euroopa Liidu järele on selgem kui kunagi varem.

Ma usun, et Aasia riikide tugevnemine ühelt poolt ja teadlikkus kliimamuutustega seotud väljakutsetest teiselt poolt on tegelikult Euroopa Liidu jaoks kaks väga olulist tõukejõudu, sest nad näitavad meile, et on olemas globaliseerumise nimeline väljakutse ja et see on ka võimalus, millest kinni haarata.

Seetõttu arvan, et selle nädala Euroopa Ülemkogul on väga oluline tähendus ja suur mõju. Paar aastat tagasi oleks Euroopa juhtide jaoks olnud võimatu kokku leppida globaliseerumise deklaratsiooni osas, mida nad toetama hakkavad. Nüüd on täiesti selge, et Euroopa Liidu eesmärgid ei ole ainult sisemised – Euroopa Liidu eesmärgid on samuti globaalsed. Meil on vaja edendada oma huve ja väärtusi uue tekkiva globaalse korralduse raames. Seetõttu arvangi, et meil on võimalik võtta käesoleval nädalal vastu väga tähtsad otsused. Peaksime seda tegema kindlalt oma võimekusse uskudes, usaldades eelkõige Euroopa ühiskondade võimet tegutseda vastavalt olukorrale.

Eelkõige ei tohiks me unustada, et Euroopas on inimestel muljetavaldavad oskused, suured teadmiste ja kriitiliste teadmiste traditsioonid, kohanemisvõime. Meil on arenenud teadus- ja tehnoloogiateadmised. Mis kõige tähtsam, meil on vabad õigusriikidena korraldatud ühiskonnad ja see annab meile muutuvas – kiiresti muutuvas - maailmas suure eelise.

See on Euroopa viis elada. Selle säilitamine ja parandamine on meie parim investeering. Õigete poliitikapõhimõtetega on meil võimalik globaliseerumisele täie kindlusega vastu astuda. Globaliseerumine seab konkreetsed väljakutsed. Üks nendest on massiline ränne, mis on Euroopas teatud määral uus nähtus – vähemalt nendes mõõtmetes, mille see hiljuti omandanud on.

Eelmisel nädalal võttis komisjon vastu teatise rände kohta, mida Euroopa Ülemkogu arutama hakkab. See rõhutab vajadust vaadelda seda küsimust üldises perspektiivis. See on loomulikult väga oluline meie piirikontrolli ja julgeoleku jaoks, aga sellel on ka äärmiselt suur majanduslik ja sotsiaalne mõju ning suhetes meie partneritega kogu maailmas tuleb seda kindlasti keskse teemana käsitleda. Ränne on lähedalt seotud kodanike murede ja huvidega. Liikmesriigil eraldi ei ole võimalik sellega tegeleda. Nagu ma olen korduvalt ka siin parlamendis öelnud, on täiesti absurdne, et 27 liikmesriigist koosnevas Euroopa Liidus, kus meil on inimeste liikumisvabadus, eksisteerib 27 rändepoliitikat. Meil on vaja ühist lähenemist rändele ja meil on vaja aru saada, et mõne liikmesriigi ees seisvaid probleeme tuleks käsitleda ka Euroopa probleemidena.

(Aplaus)

Meil on vaja integreeritud poliitikat, millel oleks mõte Euroopa kodanike, sisserändajate ja rahvusvaheliste partnerite jaoks. Meie poolt ülemkogule esitatava dokumendi mõte on süüdata arutelu, esiteks Euroopa Ülemkogu tasandil, aga samuti Euroopa ühiskondades, sealhulgas loomulikult siin parlamendis ja algatada kõikehõlmava poliitikani viiv protsess. Tõstatades Euroopa kodanike jaoks keskse tähtsusega küsimuse kohe päev pärast Lissaboni lepingu allakirjutamist jätkab EL lähenemist, mis põhineb konkreetsetel tulemustel Euroopa ja konkreetsetel tulemustel meie kodanike jaoks. See on edasiliikumiseks õige tee ja ma arvan, et selle nädala Euroopa tippkohtumine suudab sammu võrra edasi liikuda meie soovide ja tahte osas kujundada globaliseerumist ja teha seda meie väärtuste kohaselt.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  Joseph Daul, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (FR) President, komisjoni president, nõukogu eesistuja, daamid ja härrad, Lissaboni Euroopa Ülemkogu tähistab naasmist saavutuste ja lisandväärtusega Euroopasse. Käesolev ülemkogu asetab oma templi kinnituseks Euroopa inimeste suuremale liikumisvabadusele ja tihedamale integratsioonile. Paljud institutsioonilised probleemid on lahendatud ja kaks aastat seisakut ja ebakindlust on lähenemas lõpule.

Homme Lissabonis tunnistavad 27 allkirja reformilepingul meie ühist tulevikku meie ühistel väärtustel, meie heaolul, julgeolekul ja solidaarsusel põhineval Euroopa 21. sajandil. Alates jaanuarist 2009 püüame me rakendada oma uut tegevusmeetodit. See on tähtis, kuna Lissaboni lepingu sätted mõjutavad järgmisi Euroopa valimisi ja seega ka komisjoni presidendi nimetamist.

Daamid ja härrad, põhiõiguste harta on Lissaboni lepingu peamine uuendus, kuna see annab selge vastuse kahele põhilisele küsimusele: kes me oleme ja mis on meie ühise püüdluse olemus. Harta kehastab meie jagatavaid väärtusi ja samaaegselt kajastab konsensust selles, et oleme oma mitmekesisuses ühtsed. Kui me unustame ükskõik kumma nendest elementidest, siis langeb meile osaks meie inimeste vastuseis ja tõrksus. Loodan, et nii Euroopa Põhiõiguste Harta vorm kui ka sisu rakendub kõige laiemas ulatuses terves Euroopas, sest see tõepoolest väljendab meie isiklikku sidet Euroopa Liiduga ühiste väärtushinnangutega Euroopa Ühenduses.

Reformileping laiendab ka demokraatia ulatust, suurendades Euroopa Parlamendi volitusi, kehtestades nõukogus õiglasema hääletussüsteemi, suurendades riikide parlamentide subsidiaarsuse garandi rolli ja tuues liidu tavainimestele lähemale, kel on nüüd õigus algatada õigusakte.

Euroopa Parlamendil on nüüd enam ülesandeid ja kohustusi Euroopa kodanike suhtes. Meie assamblee peab seetõttu olema rangem ja vajab enam tähelepanu. Minu fraktsioon on valmis panustama nii õigusloomesse kui uute ideede esitamisse. Toetan ka ettepanekut mõttekoja loomiseks. See peab hakkama mängima otsustava tähtsusega osa meie kursi kaardistamisel järgmiseks 20–30 aastaks. Kui me kavatseme ehitada jõukusele ja turvalisusele kui ka printsiipidele ja ühisele solidaarsustundele rajatud Euroopat, vajame me suutlikkust mõtiskluseks Euroopa sotsiaalse mudeli tulevikust.

Kui leping on ratifitseeritud, peame me suutma keskenduda nendele poliitikavaldkondadele, milles inimesed ootavad Euroopalt enam tegusid. Küsimustega nagu kliimamuutus, energia, sisseränne ja julgeolek, tuleb tegeleda Euroopa tasandil.

Daamid ja härrad, teine Lissabonis oodatud otsus on enam kui sümboolse tähendusega. See puudutab Schengeni õigustiku laiendamist nendele liikmesriikidele, kes ühinesid liiduga 2004. aastal. Liikumisvabadus on tundlik küsimus, eriti inimestele, kes on kandnud okupatsiooni iket ja kaotanud vabaduse. Elades ühiste väärtushinnangutega ühiskonnas ei saa leppida inimestele pealesunnitud vahetegemisega liikumisel Euroopa Liidu piirides. Olgu öeldud, et võrdne kohtlemine tähendab ka võrdsust seaduse ees. Kui neid printsiipe eirata, ei saavuta me kunagi sotsiaalset ühtekuuluvust ja inimesed, keda me esindame, pööravad Euroopale selja.

Tervitan ka politsei- ja kohtualase koostöö suurenemist liikmesriikide vahel. Avatud Euroopas on see tõhusaks vahendiks võitluses selliste nuhtlustega nagu inimkaubandus ja illegaalne sisseränne. Daamid ja härrad, neljapäevane Euroopa Ülemkogu toob meid ühe sammu võrra lähemale avatumale, demokraatlikumale ja tegutsemisvõimelisemale Euroopale. Ja pidage ühtlasi meeles, et Euroopa, mis tagab ühtsuse mitmekesisuses, toetab stabiilsust mitte ainult enda piirides, vaid samuti ka rahu kogu maailmas.

 
  
MPphoto
 
 

  Martin Schulz, fraktsiooni PSE nimel (DE) President, daamid ja härrad, komisjoni president viitas õigustatult ühele käesoleva aja põhiväljakutsetest, nimelt küsimusele, kuidas me peaksime organiseerima Euroopa sisepoliitikat homme allakirjutatava lepingu alusel, uute Euroopa Liidu õigusstruktuuride alusel. Ta mainis probleemi massilisest sisserändest Euroopasse kui näidet viisist, kuidas võiks organiseerida sise-euroopa ala, mille all ma mõtlen õigusruumi, millel on välispiirid, kuid mitte enam sisepiire. Me teeme seda valitsustevahelisel tasemel.

Kellelgi ei tohiks olla illusioone – Schengeni lepingu rakendanud konventsioon ei ole Euroopa Liidu seadus; see ei ole ühenduse õigus, vaid valitsustevaheline akt. See näitab iseenesest, et meil on ikkagi struktuuriline puudujääk, sest valitsustevaheliselt reguleeritakse õigust pigem riikide suveräänsust rõhutades kui eesmärgiga luua tõhusat Euroopa raamistikku. See on põhiline erinevus. Tegelikkus on see, et riikide suveräänsusel põhinev õigus loob pinnase riikide kõikvõimalike omahuvide eelistamisele ja riikide reservatsioonidele liidu edu blokeerimiseks. Silmas pidades meiega silmitsi olevaid väljakutseid rändepoliitika valdkonnas, on see midagi, mida me ei või endale lubada.

Selles suhtes on president Barrosol täielik õigus, kuna on ebaaus, et mõned – näiteks Lõuna-Euroopas, peaksid olema intensiivse rände surve all, samal ajal kui teised pesevad mujal Euroopas oma käed sellest probleemist puhtaks. See ei saa lõputult kesta. Samm, mida me praegu integratsiooniprotsessi taaskäivitamisega uue lepingu alusel ette võtame, on seetõttu esimene samm, millele peab neid järgnema rohkem, mille all ma mõtlen tihedamat integratsiooni teistel aladel, kaasa arvatud ühtse sisepoliitika, ühtse julgeolekupoliitika ja ühtse õiguspoliitika alal.

See toob mind mu teise punkti juurde, mis on meile praegusel momendil eriti olulise tähtsusega. Meil tuleb täna ametlikult allkirjastada põhiõiguste harta. Hiilgav! Oivaline laud, suurepärased toolid, meelepärane õhkkond, nagu alati.

(Daniel Cohn-Bendit´ vahelehüüe: Ja hiilgavad parlamendiliikmed!)

Jah, suurepärased parlamendiliikmed ka. Mõned liikmed on siiski meeldivamad kui teised, hr Cohn-Bendit.

(Naer)

Dekoratsioon saab olema oivaline nagu alati. Kuid see kõik meenutab mulle ühte head sõpra, kes on abiellunud mitu korda oma elus ja ka mitu korda lahutanud. Ja iga kord, kui ma käisin ta pulmas ja hakkasin pärast pühalikku sündmust ja hiilgavalt korraldatud pidu koju minema, ütlesin ma talle: „Sa korraldasid meile suurepärase päeva nagu alati”. Mul on täna kergelt sama tunne. Ma olin koos Teiega Roomas, hr Pöttering, ja mõne teise liikmega, kes viibivad siin. Me kogesime seda Roomas. See oli nagu pulmapidu – pidulikkus, oivaline toit, suurepärane tseremoonia, kaunis muusika,

(Vahelehüüe Daniel Cohn-Bendit´lt: Kaunis linn!)

imeilus linn, väga hea õhkkond, mitte ühtki Cohn-Bendit’d, nii et lihtsalt suurepärane!

(Naer)

Pärast me läksime koju ja kogesime lahutust. Ja täna oleme me minemas järgmisse pulma, seekord Lissaboni: väga hea õhkkond, kaunis linn, ei ühtki Cohn-Bendit’d – kõik nagu olema peab. Ma loodan ainult, et järgmised lahutuspaberid ei pärine Iirimaalt. Lühidalt, daamid ja härrad, meil pole põhjust pühitsemiseks enne lepingu tegelikku ratifitseerimist kõigis 27 riigis.

On mõistlik leping ratifitseerida. Need Euroopa vastased, kes tahtsid põhiseadust nurjata, kuna uskusid, et nad suudavad sel viisil peatada integratsiooniprotsessi, on kindlasti saanud käesoleva lepinguga oma õppetunni. On tõsi, et Lissaboni leping ei rahulda kõiki meie soove, kuid see on parem, kui hävitada Euroopat integratsioonile pideva vastutöötamisega.

(Aplaus)

Ja need, kes lükkasid tagasi põhiseaduse lepingu eelnõu, sest nad uskusid selle olevat puuduliku sotsiaalpoliitika osas ja vajamas tugevamat sotsiaalset elementi, ei leia seda lisaelementi selles uues lepingus, kuid inimõiguste harta avalik väljakuulutamine ja selle integreerimine lepingusse, on võimaldanud realiseerida teatavat hulka põhilisi sotsiaalseid õigusi.

Kahtlemata olid mõlemapoolsetel ekstremistidel põhjused põhiseaduse eelnõu tagasilükkamiseks. Ma võin enam kaasa tunda neile, kes lükkasid selle tagasi sotsiaalsetel põhjustel, kui neile, kes lükkavad tagasi lepingu põhimõttel, et nad ei taha käesolevat liitu.

Üks asi on siiski päris selge: käesolev leping saab olla ainult hüppelauaks. See on samm edasi, kuid ei vii meid küllalt kaugele. Sellegipoolest on see samm, mida peab astuma igal juhul praegu. Ma loodan, et käesolev abielu kestab elu lõpuni ja lahutusadvokaadid jäävad koju, sest ükski tulevaste aastate katsumus – ja minu austatud kolleeg, hr Swoboda, hakkab varsti rääkima Kosovost – ei ole ületatav, kui me ei pane Euroopat tugevatele institutsioonilistele alustele.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  Andrew Duff, fraktsiooni ALDE nimel. –Hr. president, hr Schulzil on täieti õigus, et see on tähistamise nädal, pühalikult kuulutatakse välja harta, mis kaitseb meie kodanikke liidus peituva tohutu jõu kuritarvitamise eest ja allkirjastatakse Lissaboni leping, mis tugevdab meie tegutsemisvõimet ja parandab dramaatiliselt meie demokraatia kvaliteeti. Mul on hea meel, et peaminister Brown on lõpuks otsustanud kohale tulla, kahjuks küll liiga hilja. Ma kardan, et see on samaväärne Suurbritannia ELis osalemise viisiga. Vaadake palun ette, et hr Brown kirjutaks alla sulepea, mitte pliiatsiga!

(Naer)

Euroopa Ülemkogu on meie esimene võimalus liikuda otsustavalt edasi sisekaemuslikust järelemõtlemisperioodist ja asuda teostama tõsist poliitikat. Esiteks tuleb Kosovo ja siinkohal kavatseb EL jälgida riigi sõltumatust ilma ÜRO julgeolekunõukogu heakskiiduta. Kosovo tuleviku ja meie kõigi jaoks on ääretult oluline, et need, kes kardavad pretsedendi tekkimist sellise julge sammu tagajärjel, valiksid targa ja konstruktiivse erapooletuse tee ja ei üritaks blokeerida kosovlaste enesemääramist.

Euroopa Ülemkogu peaks samuti signaalina oma kavatsustest algust tegema mõnede kindlate otsuste vastuvõtmisega ESDP Kosovo missiooni suuruse ja vormi osas. Lisaks peaksime kordama oma keeldumist kirjutada Serbiaga alla stabilisatsiooni- ja assotsiatsioonileping, kuni nad ei anna Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule välja oma sõjakurjategijaid. Selles kontekstis võiks Sarkozy algatatud groupe des sages tõsiselt tööle panna, et koostada Balkani tuleviku jaoks alternatiivsed stsenaariumid, kuid see ei tohi segada meie praeguste kohustuste täitmist.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  Brian Crowley, fraktsiooni UEN nimel. – (GA) President, ELi juhid kogunevad Brüsselisse Euroopa Ülemkogu kokkutulekule päev pärast uue reformilepingu allakirjutamist. Iirimaa on üks riikidest, kus lepingu sätted pannakse rahvahääletusele; kui lepingu toetuskampaaniat viiakse läbi nähtavalt professionaalsel alusel, siis ma usun, et rahvahääletus osutub väga edukaks.

fraktsiooni UEN nimel. – Lisaks sellele, mida hr Schulz ütles Euroopa negatiivse tulemise ohtude kohta, on minul kui Iirimaa esindajal kohane kõneleda arutelu sellel etapil Lissaboni tulevikust, juhtida tähelepanu mõnedele algtõdedele.

Esiteks õnnitleda kõiki, kes osalesid Lissaboni lepingu lõpliku kokkuleppe väljatöötamisel. Aga see on ainult kirjalik dokument ja me küsime endalt – ja siin parlamendis küsime endalt sageli - mida Euroopa näha tahab? Mida Euroopa inimesed ja kodanikud teada tahavad?

Jah, Euroopa kodanikud tahavad rohkem Euroopat. Aga rohkem Euroopat ei tähenda nende jaoks seda, mida paljud siinviibijad ehk mõtlevad. See ei tähenda uusi eeskirju, uusi seadusi – uusi piiranguid, nagu nemad sellest aru saavad. See tähendab targemat Euroopat, Euroopat, mis nende igapäevaseid vajadusi täidab. Seetõttu ongi Lissaboni strateegia - Lissaboni strateegia jätkamine ja parandamine – nii tähtis, mis puudutab Lissaboni ülemkogu kohtumisel toimuma hakkavat.

Teiseks avaldab kogu rände küsimus, mille paljud liikmed üles tõstsid, tohutut survet ressurssidele, mitte ainult finantsilises tähenduses seoses riikides, eelkõige lõunapoolsetes Vahemere äärsetes riikides tekkivate kuludega, kes on sunnitud kulutama selle probleemiga tegelemiseks tohutuid summasid, vaid samuti nende riikide sisemisele sotsiaalsele ühtekuuluvusele. See toob kaasa tohutud probleemid ja kasutab ära olemasoleva hea tahte ja jõupingutused.

Kolmanda ja kõige tähtsamana kogu küsimus, mis on seotud Euroopa nägemuse seda liiki arenguga, nagu me kogu maailmas näha soovime ja mis praegu Bali kliimamuutuste konverentsil välja mängitakse ja mis mängitakse lähikuudel välja teistel New Yorgis toimuvatel konverentsidel ning mis kõige olulisem, peame rääkima oma kodanikele ja teavitama neid nõuetekohaselt sellest, mis tulemas on.

Lõpuks võiksin öelda president Barrosole ja asepresident Wallströmile, kuna meil on Iirimaal referendum - ei maksudele, ei maksudele, ei maksudele. Lepingud ei anna teile volitusi maksuettepanekute esitamiseks. Komisjon peaks sellest eemale hoidma.

 
  
MPphoto
 
 

  Daniel Cohn-Bendit, fraktsiooni Verts/ALE nimel. (DE) President, daamid ja härrad, meil on siin suurepärane koosviibimine. Nõukogu esimees ja nõukogu on olnud usinad ja kokkuvõte, mille nad siin esitasid, oli imetlusväärne. Mulle jäi arusaamatuks, mida nad kokku võtsid, kuid pealkirjad olid kindlasti õiged.

Komisjoni peadirektor rõhutas meile, et komisjon on hakanud tegelema üleilmastumise väljakutsetega. Ta ütles sõna „üleilmastumine„ 87 korda ja „väljakutsed” 82 korda, seega see peab olema tõsi.

Ja nüüd siis pulmadest, mida Martin nii innukalt kirjeldas. Asjade seis on tõesti huvitav, sest peig abiellub sellesama pruudiga teist korda. See oleks ebaharilik isegi nendes pulmades, mida Teie, Martin, sagedasti külastate. Ainus asi on, et pruut on nüüd veidi vanem, natuke rohkem vanamoodne ja vähem seksikas, kui ta oli Roomas. Aga seda pulma on vaja. Täna oleme me kõik kutsutud. Seepärast, et ma võtan sellest täna osa ja ei viibinud seal viimasel korral, kulgeb see hästi. See on hoopis teine asi.

Enne, kui ma ütlen midagi kahe tähtsa probleemi kohta, lubage mul viidata Briti peaministri sürrealistlikule käitumisele Lissabonis. Ta oli avastanud, et allkomisjoni komisjoni allkomisjon peab istungit alamkojas ja nii ta ei saa olla kohal selle asja allkirjastamisel, millele ta ei taha alla kirjutada, kuid kavatseb sellest hoolimata alla kirjutada, kuid juba hiljem, eine ajal, kirjutas ta sellele kõigele vaatamata alla. See oli sürrealistlik, kuid see on tänapäeva Suurbritannia. See on teie probleem, mitte minu oma!

Nüüd tahaksin ma siiski käsitleda kaht tõsist teemat. Esimene on Kosovo. Üks vana juudi nali ütleb, et kui teil on kaks valikut, valige alati kolmas. Meil on kaks valikut. Kui me ei tunnusta Kosovo iseseisvust, on meil käes konflikt. Kui me seda aga tunnustame, me vastutame konflikti eest. Mõlemad valikud viivad konfliktini kas Kosovo või Serbiaga. Meie, Euroopa Liidus, peame nüüd olema resoluutsed näitamaks, kuidas me oskame tegutseda, mitte lihtsalt, kuidas me oskame rääkida. Me peame välja töötama Agenda 2020 selleks, et tugevdada õigusriiki selles regioonis ja seda agendat tuleb välja töötada koos Kosovo, Serbia ning koos Bosnia ja Hertsegoviinaga.

Me peame tugevdama õigusriigi põhimõtet kogu selles regioonis. Me peame välja töötama keskkonna ja kliima pakti. Me peame kavandama arenguplaani niisuguste komponentidega nagu Balkanit läbivad maanteevõrgustikud, andes regioonile väljavaate kiirendatud lähenemisele Euroopa Liidule, eesmärgiga kõigi nende riikide üheaegseks integratsiooniks Euroopa Liitu. Ainsad meie käsutuses olevad vahendid konflikti ennetamiseks on tagada, et neile riikidele mitte ainult ei pakuta Euroopaga siduvat vahendit, vaid ka abi selle väljaarendamiseks. Siis me saame näha, kas 27 suudavad mitte ainult abielluda oma pruutidega, vaid tuua perekonda ka raskestikasvatatavaid lapsi, nii, et lõpuks saaks selles regioonis valitsema rahu. Ma räägin sõna tõsises mõttes praegu pulmaööst.

Teine asi on just niisama kriitiline, nimelt Iraan. Ülemkogu peab tegema otsuse ka seal. Selles asjas me võime öelda, et Iraani tuumapommi oht on ilmselt vaibunud, kui me võime USA luuret uskuda. Me kõik oleme nagu väikesed lapsed, uskudes alati seda, mida me uskuda soovime. Kui inimesed räägivad meile midagi, mis meile ei meeldi, me ütleme, et nad valetavad. Kui nad räägivad meile midagi, mis meile meeldib, me ütleme, et neil on õigus. Ma ei tea, kellel on õigus, kuid mulle meeldiks, et seekord oleks neil õigus.

Iraanis pole tuumapommi võimalus siiski ainus probleem. Seal on samuti ka vabaduse probleem, või täpsemalt, vabaduse mahasurumine. Mõned viimased aastad on olnud tunnistajaiks uskumatule inimeste rõhumise järsule tõusule Iraanis. Ma arvan, et Euroopal on siin samuti töö ära teha. See pole mitte lihtsalt tuumaohu ärahoidmine. See on samuti ka inimeste vabadusest Iraanis ja sellest, kuidas me aitame kodanikuühiskonnal vabadust võita.

Leidub valitsusjuhte, kes arvavad end olevat targad, sest nad annavad tarka nõu ja saadavad korda suuri ja tarku tegusid Euroopas. Need, kes ikkagi usuvad, et nad võivad müüa tuumareaktoreid igas maailmajaos, kas Liibüale –terroristlikule diktaatorlusele – või Tuneesiale, Alžeeriale või Marokole, avastades alles mingi aeg hiljem, et need riigid tahavad kõik tuumapommi, on silmakirjalikud. Eilne New York Times kirjutas midagi, millest me kõik oleme viimased 30 aastat rääkinud, nimelt, et igaüks, kes kasutab tuumaenergiat tsiviileesmärkidel, teeb seda lõppkokkuvõttes alternatiivi puudumisel ka militaarseteks eesmärkideks. Aga meie müüme tuumareaktoreid kõigile Aafrika, Ameerika ja teistele riikidele ja mõtleme, et oleme targad. Me oleme rumalad, et seda teeme. Seda tuleb öelda.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  Francis Wurtz, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (FR) President, nõukogu eesistuja, komisjoni president, eelseisev Euroopa Ülemkogu toimub uue lepingu allakirjutamise kontekstis, vahetult pärast eriti tähtsat ELi-Aafrika tippkohtumist ja samuti ka – ärgem unustagem – Annapolise protsessi rakendamise esimest faasi.

Mis puutub lepingusse, siis ma arvan, et liit saaks tõsiselt valesti aru olukorrast, kui me arvaksime, et see kõrgtasemel kokkulepe märgib usalduskriisi lõppu, mis on nihestanud paigast terved meie ühiskondade osad liidu poolt praegu peale surutud majandus- ja sotsiaalpoliitikatega. See probleem jääb alles. Meil oleks parem seda tunnistada ja valmistada end sellega toimetulekuks ette.

Niisamasugust reaalsuskontrolli oleks tarvis meie suhetes Aafrikaga. Aafrika Liidu komisjoni eesistuja, Alpha Konaré, on kutsunud Euroopat üles paternalismiga lõpetama. Ta rõhutas, et Aafrika „ei või jääda jahimaaks või muutuda uueks alistatavaks territooriumiks”. Ta kritiseeris teravalt – ja ma tsiteerin jälle – „majanduspartnerluse lepingute loogikat selle dramaatilise hinnaga Aafrika rahvale”.

Tähelepanu väärib, et seitse Ladina-Ameerika riiki asutasid peaaegu samal päeval tippkohtumisega Lõunapanga kui vahendi vabanemiseks IMFist ja ebavõrdsuse vähendamiseks oma regioonis. Euroopa Liit peab sellest õppima ja andma hinnangu sellele üldisele ja kasvavale nõudmisele õiglasema, väärikama partnerluse järele, sealjuures oma suhtumisele sisserändajate kohtlemisest.

Lõpuks, Lähis-Ida, mis nähtavasti puudub ülemkogu päevakorrast: kuidas võis liit Annapolises nõustuda täieliku kõrvalejäämisega teejuhise rakendamise eest vastutavast struktuurist? Kas ta kavatseb kõrvalt vaadates passiivselt jälgida lepingu rikkumist nagu see juhtus möödunud nädalal Ida-Jeruusalemma asunduste asjus? Üldiselt öeldes, mis on meie tõelised püüdlused Euroopa suhtes ja milliseid ressursse oleme me valmis investeerima nende realiseerimisel? See on esmatähtsusega küsimus järgmisele Euroopa Ülemkogule.

 
  
MPphoto
 
 

  Jens-Peter Bonde, fraktsiooni IND/DEM nimel. – Hr president, homme kell 11.30 kirjutavad peaministrid alla lõplikul lepingule, mida keegi neist ei ole lugenud. Nad kirjutavad alla reale muudatusettepanekutele, millest nad isegi aru ei saa. Eile keeldus Taani parlament referendumist seoses lepinguga, mida nad lugenud ei ole. Nad rikkusid Taani põhiseadust ja võidakse kohtusse kaevata, et saaksime referendumi korraldada.

Mõned nende seast on võib-olla projekti lõpuni lugenud; ma kahtlen selles. Lõplikku versiooni on ikka veel võimatu lugeda lihtsal põhjusel – see ei ole konsolideeritud. IGC otsustas, et loetavad versioonid trükitakse alles pärast lepingu ratifitseerimist kõigi 27 liikmesriigi poolt. Ärge lugege, vaid kirjutage alla, on küüniline moraal. Kõik läbirääkimised IGC ja jurist-lingvistide rühmas on olnud absoluutselt salajased, mis puudutab paljusid parlamendi liikmeid. Nummerdamissüsteemi on kolm korda muudetud, et teha igasugune võrdlemine enne allakirjutamist tehniliselt võimatuks. Puudub isegi võrdlustabel oktoobris avaldatud väljaandega.

Esmalt tühistavad nad kaks põhiseadusest keelduvat referendumit. Seejärel peavad salajasi läbirääkimisi ning jätkavad sisu uue nime all. Pakun ikka veel pudeli head veini ühe näite eest seaduse kohta, mis on võimalik heaks kiita põhiseaduse alusel ja mitte Lissaboni lepingu alusel. Isegi kõige suuremate kogemustega Taani Välisministeeriumi õigusekspert tunnistas, et sellist ei ole.

Ekspertide kuulamisel Taani parlamendis küsisin kolm korda näiteid riikide õigusvaldkondade kohta, kuhu Lissaboni leping oma horisontaalsete punktide ja aluspõhimõtetega ei ulatu. Mulle ei esitatud ühtegi kehtivat näidet. Lissaboni leping lahustab praeguse ELi, rajab uue riigi juriidilise isikuna ja ühise kodakondsuse ja kõikide rahvusriikide vahenditega. Enamiku seadustest võtavad riigiametnikud vastu salaja. Demokraatia defitsiit kasvab. Minu fraktsioon teeb ettepaneku allakirjutamine peatada, kuni olete lõpliku teksti läbi lugenud.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  Jim Allister (NI). - Hr president, täna räägivad paljud jälle suuresõnaliselt Euroopa demokraatlikest väärtustest. Täna näeme pretensioonikat kinnitust, et usutakse inimõigustesse, ometi valmistub ELi eliit samal ajal tähistama suurimat ülbuse akti, asudes alla kirjutama ümbertehtud põhiseadusele, heitmata pilkugi selja taha oma inimeste poole ja selle poole, mida nad tahavad või mõtlevad.

2005. aasta referendumid näitasid, et Euroopa on teadmatuses, aga sellest ei õpitud mitte seda, kuidas jätta kõrvale, mida inimesed ei taha, vaid kuidas nende vastupanust mööda hiilida, otsustades seekord nendelt mitte küsida. See tekitaski skandaali, et kogu kontinendil pühitakse riigivõim kõrvale, rajatakse superriigi struktuurid, luuakse uus ELi kodakondsus, EL juriidiline isik ja kõike seda küsitakse ainult käputäielt kodanikelt.

Miks? Sest enamikes riikides, minu enda oma kaasa arvatud, kardavad juhid rahva otsust, mis lisab nende ülbusele argpükslikkuse. Nii et päeval, kui räägitakse palju inimõigustest, ütlen mina – andke Euroopa rahvastele põhiline poliitiline ja inimõigus öelda sellele põhiseadusele „jah“ või „ei“, õigus öelda referendumil „jah“ või „ei“.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE-DE). - (PT) Nõukogu eesistuja, komisjoni president, daamid ja härrad, Portugali eesistumine läheneb lõpule ja sellesse aega jääb mõningaid märkimisväärseid edusamme. Ma ei kuulu nende hulka, kes teevad ülemäärase rõhuasetuse diplomaatilistele initsiatiividele seoses Brasiilia ja Aafrika tippkohtumisega, muuhulgas – ainult aeg saab öelda, kas nad annavad konkreetseid tulemusi või nad olid lihtsalt tähtsad sündmused meedia suure tähelepanu vaateväljas.

Aga ma rõhutaksin struktuurilisi meetmeid, mis on võetud selle kuue kuu jooksul Euroopa kasuks. Mulle meenub kolm: institutsioonilise kriisi lõppemine Lissaboni lepingu vastuvõtmisega, mis kirjutatakse alla homme, Euroopa Põhiõiguste Harta väljakuulutamine, mis on kohustuslik, ajalooline Schengeni ala laiendamine üheksa uue liikmesriigi ja peaaegu 4 miljoni ruutkilomeetri integreerimisega, strateegilise elujõulisuse saavutamine ja tähtis GALILEO programm, mis mõningatele inimestele võiks pigem olla olemata, soovides jätta kõik selle Ühendriikide, Venemaa ja Hiina hooleks.

Ma tahaksin samuti ka rõhutada kasulikku õigusloometööd koostöös Euroopa Parlamendiga ja suurepärast mõistmist komisjoni ja selle presidendi, dr Durão Barroso poolt. Institutsioonidevaheline koostöö sujus hästi ja andis häid tagajärgi. Eesistuja, ma soovin Teile palju edu ülemkogu kohtumisel 14. detsembril. Me ootame edasisi olulisi otsuseid nii välispoliitika, erilise viitega Kosovole, kui seoses Euroopa vastusega üleilmastumise väljakutsele.

Ma tahaksin eriti õnnitleda Portugali eesistumist Euroopa sisserände küsimuse lülitamise eest Ülemkogu päevakorda, kus esimees Barroso saab sellega seoses alla kriipsutada Euroopa Komisjoni õigeaegset initsiatiivi. Esineb probleeme ja väljakutseid, mis on selgelt väljaspool üksikute liikmesriikide võimalusi ja mis vajavad ühtset lähenemist, see on eriti ilmne, nagu juba öeldud, sisepiirideta alal.

Hr president, lubage mul lõpetada vihjega riigile. Portugal on oma nõukogu eesistumise ajal alati andnud endast parima ühise huvi teenimisel. Nii oli see 1992. aastal peaminister Cavaco Silva ja João de Deus Pinheiro, tollase välisministri ja praeguse Euroopa Parlamendi liikme puhul. Nii oli see aastal 2000 peaminister António Guterres’e ajal ja on ka täna Portugali eesistumise ajal Euroopa Liidu Nõukogus.

Lubage mul, välisminister, juhtida tähelepanu Teie isiklikule kohustusele, minister Luís Amado ja peaminister Sócratese, ja kõigi nende kohustusele, kes on olnud aktiivselt hõivatud sellega, et tagada eesistujariigile siin, Brüsselis ja Lissabonis, edu. Tahaksin suunata tähelepanu REPERi tööle, mainida suursaadik Mendonça e Moura oskusi ja väljendada tänu dr Alexandre Leitão tehtud tõhusale koostööle Euroopa Parlamendiga.

 
  
MPphoto
 
 

  Hannes Swoboda (PSE). - (DE) President, nõukogu eesistuja, komisjoni president, see on Portugali eesistumisaja suurim saavutus, et Lissaboni leping on nüüd allkirjastamiseks valmis ning paljud selle parlamendi liikmed on kindlasti andnud sellesse ka oma panuse.

Üks Lissaboni lepingu funktsioonidest on tugevdada ELi ühtset välis- ja julgeolekupoliitikat ning luua selleks institutsiooniline baas. Leping võib ikkagi ainult luua õiged tingimused, aga tahe ja jõud ühtse välis- ja julgeolekupoliitika järgimisel on samuti oluline.

Nagu mõned esinejad on öelnud, on õige, et sellel teatud pöördepunktil, mil leping allkirjastatakse, saab Kosovo olema testiks liikmesriikide otsusele järgida ühtset välis- ja julgeolekupoliitikat. Mida me ka Kosovo suhtes ka ei otsustaks, tekitab see selles regioonis ikkagi probleeme.

Siin puudub kolmas valik, nagu soovitas hr. Cohn-Bendit, kuna kolmandat valikut, nimelt, panna suur hulk raha ja algatust sellesse regiooni, on juba järgitud mõnda aega. Kosovo jaoks on olemas ainult sõltumatuse valik, millest tekib hulgaliselt probleeme selles regioonis, või siis me võiksime otsustada mitte tunnustada sõltumatut Kosovot, mis samuti toob kaasa hulgaliselt probleeme regioonis.

On võrdlemisi selge, minu arvates, et me peame järgima põhimõtet, et tulevastel nädalatel ja kuudel tehtav iga samm peab tulema regiooni enda seest ning sooritatama koos Euroopa Liiduga. See ei saa siiski toimuda ilma Euroopa Liidu ühtse seisukohata selles küsimuses.

Oma isikliku kogemuse põhjal – ja ma olen praeguseks töötanud selles regioonis Euroopa Parlamendi nimel kümme aastat – näen ainult üht võimalikku valikut, milleks on liikuda lähimas tulevikus piiratud, kitsendatud tingimustega ja kontrollitud sõltumatuse poole. Siiski ma usun kindlalt, et oleks absoluutselt talumatu ja vastuvõetamatu, kui Kosovo kuulutaks välja oma sõltumatuse ühepoolselt ja meie enam-vähem nõustuksime. Seda ütlevad samuti ka paljud Kosovo poliitikud, et seda protsessi saab ühiselt järgida. Ma nägin seda vahetult sealsete hiljutiste valimiste ajal. Protsess võib saada tulemuslikuks, kui Euroopa Liit valib ühise lähenemise.

Kas, käesoleva eesistumise lõpupäevil, tohin ma paluda nõukogu tagada, et selles oleks ühtne Euroopa liin, et kõik osapooled kannaks ühtset vastutust ja et kõik lähinädalatel ja -kuudel ettevõetavad sammud oleks saadetud ELi juuresolekust Kosovos. See on peamine nõue. Otsustav faktor ei seisne mitte Kosovo sõltumatuse tunnustamises, vaid energilises ELi julgeolekupoliitika esindamises Kosovos ja nõukogu Portugali eesistuja peab etendama oma osa selle elluviimises.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  Sophia in 't Veld (ALDE). - (NL) President, uus leping kirjutatakse lõpuks alla pärast aastatepikkust patiseisu, kuid selle osapooled peavad lõpuks ka käituma kui omanikud, Euroopa tõelised juhid. On viimane aeg, et nad lõpetaksid lihtsalt rahvuslikul laval kiremise sellest, mida nad on saavutanud, ja alustaks aktiivset käesoleva lepingu propageerimist ning läbi suruma selle ratifitseerimise, nii et see võiks jõustuda 1. jaanuaril 2009.

Suurim muudatus käsitleb politsei- ja kohtualast koostööd. Meil on vaja selgust ja kiirust selles, kuidas me peame käsitlema asjakohaseid küsimusi 2008. aastal, s.o üleminekuperioodil. Missugune on nõukogu seisukoht volinik Frattini ettepanekutele rakendada uusi menetlusi nüüd, uute eeskirjade ootel?

Põhiõiguste harta kuulutatakse samuti ametlikult välja täna. Ja on häbiväärne, et liikmesriigid on nõrgestanud hartat selle väljavõtmisega lepingust ja eriti kahe väljajätmise heakskiiduga. Nad peavad nüüd praktikas tõestama, et nad tõepoolest võtavad põhiõigusi tõsiselt, selle asemel, et teha nende kohta tühje sõnu.

Lõpuks, härra president, Euroopa Liit on muudetud veidi demokraatlikumaks ja natuke enam efektiivsemaks. Kuid küps demokraatia ei pea olema mitte ainult jõuline, see peab ka hoolikalt kontrollima võimu teostamist ja olema vastutav. On demokraatia aeg, aeg näidata vastutust – ka võitluses terrorismiga – seega, palun kas me saaksime nõukogult selgitust osast, mida Euroopa on mänginud LKA illegaalses tegevuses.

 
  
MPphoto
 
 

  Mirosław Mariusz Piotrowski (UEN). - (PL )President, ajalugu kaldub ennast kordama. Kolm aastat tagasi kirjutati alla Euroopa põhiseaduse leping. ELi liikmesriikide juhid olid väga rahul ja kindlad dokumendi jõustumises. Siiski väljendasid kaks riiki vastuseisu referendumitel

Valitsusjuhid allkirjastavad nüüd peaaegu identse teksti ja arvestavad võimalusega vältida sel korral referendumeid. Selgelt nad alahindavad seda demokraatia põhimehhanismi. Avalikult mõtlemisperioodiks ettenähtud aeg on maha visatud. Selle asemel, et pühenduda konsultatsioonidele, sotsiaalsele dialoogile ja arutelule, kulutati seda manipuleerimise masinavärgi väljamõtlemiseks.

Tuleb rõhutada, et niinimetatud reformileping on väga kõrgetasemeline dokument, sest tegelikult viib see liikmesriikide suveräänsuse kitsendustele. See annab paljud senini riikidele reserveeritud privileegid üle ELi institutsioonidele, mis ei allu tegelikult tõelisele demokraatlikule kontrollile. Ma olen veendunud, et kui Euroopa rahvastele antaks sõnaõigus, siis homme allakirjutatav leping jagaks oma eelkäija saatust.

 
  
MPphoto
 
 

  Mikel Irujo Amezaga (Verts/ALE). - (ES) President, mõni kuu tagasi ma helistasin oma riigi ombudsmanile ja kuni ma olin ooteliinil, mängiti „Let it be„, mis jättis vähe alust optimismiks kaebuse menetlemisest ametis, mis tõepoolest oligi nii.

See on sagedane tunne neile meist, kes ikka veel ei näe, et Euroopa Liit teeks midagi regionaalse küsimuse või kodakondsuseta rahvaste inkorporeerimiseks oma institutsionaalsesse struktuuri ja poliitikasse. Iga kord on kahjuks rohkem inimesi, kes usuvad, et see päev ei saabu kunagi ja tõsiasi on, et meile ei anta palju alternatiive.

Mis puutub Kosovosse, siis me kuuleme siin probleemidest, kuid me pole kuulnud kedagi tõstatamas küsimust, mis minu jaoks on olulise tähtsusega: mida kosovolased tahavad?

Seoses Lissaboni strateegiaga me arvame, et selles on liiga palju rahulolu ja et see rahulolu tuleneb suurel määral tõsiasjast, et selle strateegia hindamise näitajad tuginevad peamiselt SKP kasvul. Millal me saame mõningaid näitajaid sotsiaalse ja keskkonnaalase edu kohta, nii et me saaksime hinnata Lissaboni tulemusi tähenduslikult?

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL). - (PT) Me võtame osa veel ühest neoliberaalse poliitika põhiliste tõekspidamiste etenduse proovist, mida on järgitud Portugali eesistumise jooksul. Homne, niinimetatud „Euroopa põhiseaduse” põhilisi aspekte sisaldava Lissaboni lepingu allkirjastamine, on kahtlemata tõsisem küsimus, kujutades endast neoliberaalse integratsiooni kvalitatiivset arengut, mis järjest enam süvendab sotsiaalseid probleeme ja ebavõrdsust.

Töötingimuste parandamiseks kavandatud vastuabinõude asemel loodavad nad paindlikule kohanemisele, et muuta töö veelgi ohtlikumaks. Abinõude asemel parandada elutingimusi ja tegeleda vaesuseprobleemiga, mis puudutab enam kui 80 miljonit inimest, esitavad nad isegi veel neoliberaalsema Lissaboni strateegia versiooni, mis on kavandatud avalike teenuste liberaliseerimise ja privatiseerimise taotlemiseks. Nii nagu 18. oktoobri sündmustega ja Lissaboni demonstratsiooniga, jätkavad töölised ja rahvas võitlust lepingu ja nende poliitikate vastu ning kampaaniat lepingu sidumiseks referendumitega pärast nõuetekohaselt läbiviidud pluralistlikke debatte.

 
  
MPphoto
 
 

  Frank Vanhecke (NI). - (NL) President, kui Venezuela hiljuti hääletas referendumil, lükates tagasi Chaveze plaanid põhiseaduse radikaalseks muudatuseks väga väikese häälteenamusega, siis Venezuela isehakanud diktaator allus rahva tahtele, nagu peaksid tegema juhid enam-vähem vabas riigis. Ma arvan, et meie Euroopas võiksime palju õppida tema eeskujust.

Me näeme meile uuesti serveeritult kahe liikmesriigi valijaskonna suure enamuse poolt demokraatlikult tagasilükatud „Euroopa põhiseadust”. Peaaegu muutmatul kujul, välja arvatud mõned kosmeetilised muutused. Riikides puudub võimalus mingiks tõeliseks debatiks ja muidugi referendumiks, et seda kritiseerida või hääletada eitavalt. Euroopa põhiseadus, vabandust, reformileping, kirjutatakse Lissabonis alla keset hiilgust ja tseremooniat ja siis saadetakse ülepeakaela läbi parlamentide, kes seda toetavad sündsusetu kiirustamisega. Euroopa on võlts demokraatia.

Ja viis, kuidas Euroopa kohtleb rahva häält, ilmnes uuesti väga hiljuti, selles, mida volinik Rehn rääkis meile Türgi ühinemise võimalusest. Tema ütlus, et riiklikud lepingud või erivalimiste lubadused ei tohi seista ees Türgi teel ühinemisele, on üldiselt teada. Euroopa mandariinid vilistavad valijatele antud valimislubaduste peale Türgi ühinemise kohta. Venezuelas on praegu veel demokraatia, kuid kahetsusväärselt palju vähem on seda Euroopas.

 
  
MPphoto
 
 

  Giles Chichester (PPE-DE). - Hr president, eesseisva Euroopa Ülemkogu päevakorras on mõned olulised küsimused. Tahan kuulda Euroopa konkurentsivõime parandamisest, edusammudest Euroopa ambitsioonikate eesmärkide suunas kliimamuutuste tõkestamisel ja Euroopa valmisolekust teha koostööd arenevate rahvastega vaesuse leevendamiseks. Käesoleval nädalal on põhitähelepanu vältimatult suunatud Lissaboni reformilepingu allakirjutamisele.

Meie, Briti konservatiivid, oleme järjekindlalt väitnud, et sellise kaugeleulatuva lepingu järele puudus oluline vajadus ja just sellel nädalal avaldas üks Euroopa juhtivatest akadeemilistest ekspertidest aruande ELi laienemise mõju kohta. Ta märkis selgelt, mida meie juba mõnda aega väitnud oleme, et EL toimis ilma selle reformilepinguta suurepäraselt. Ta ütleb, ma tsiteerin: „Praktiline kogemus alates 2004. aasta maikuust näitab, et ELi institutsionaalsed protsessid ja tegevus on laienemise mõjule küllaltki hästi vastu pidanud“.

See on oluline, meenutades kõike, mida meile öeldud on – et EL ei tuleks laienemisega toime ilma institutsionaalse murrangu või isegi ummikseisuta. Kõik eeltoodu tugevdab meie arvamust, et leping on seotud pigem poliitilise sümboolsuse kui objektiivse hinnanguga selle kohta, mida Euroopa vajab.

Lisaks kõnealuse lepingu põhiprintsiibi kahtluse alla seadmisele oleme olnud väga kriitilised ka protsessi suhtes, mis meid sellesse etappi tõi. On uskumatu väita, et käesolev leping ei ole põhiosas seesama Euroopa põhiseadus, mis nii suure rõhuga tagasi lükati, kui see Prantsusmaal ja Hollandis hääletusele pandi. Briti peaminister jätkab üksinda oma kaasjuhtide seas selle müüdi korrutamist, et leping ja põhiseadus on erinevad. Briti rahvas ei usu teda ja ülekaalukas enamus on korduvalt väljendanud arvamust, et tuleb korraldada referendum. Hr Brown on nende soove ignoreerinud ja see on suures osas kaasa aidanud tema valitsuse ja Euroopa Liidu kõigutamisele üldisemalt.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Goebbels (PSE) . – (FR) President, nõukogu eesistuja, komisjoni president, 1981. aastal kuulus ühele protsendile Euroopa rahvastikust 8% selle kogu rikkusest. Kakskümmend viis aastat hiljem omab kõige rikkam üks protsent 17% Euroopa Liidu kogusissetulekust. Samal ajal elab üks inimene kuuest, kokku 74 miljonit eurooplast, allpool vaesuspiiri, vastavalt liikmesriikide andmetele.

Kui ei oleks sotsiaaltoetusi, langeks umbes 185 miljonit eurooplast - peaaegu 4% elanikkonnast – vaesusse. Sellest tuleneb ka vajadus aktiivse sotsiaalpoliitika järele: jõukuse ümberjaotamise poliitika järele. Liidu pingutused sotsiaalrindel on aga eriti armetud. Nägemus sotsiaalsema suunitlusega Euroopast 21. sajandil, mille komisjon nüüdsama visandas, on kontseptuaalselt täiuslik, kuid ilma igasuguse tegeliku õigusliku algatuseta.

Komisjoni esimees Barroso rääkis meile just nüüdsama, et Lissaboni strateegia on vilja kandmas. Tal on õigus. Kuigi samal ajal ohustab majandusliku olukorra paranemist Euroopas eriti reetlik üleilmastumise versioon piirideta finantsturgude näol. Niinimetatud ‘algastmes’ laenuandmise kriisi lätted pärinesid meeletust tarbimishuvi stimuleerimisest Ühendriikides. Üleilmne finantsmajandus hakkas harrastama läbi ebausaldatavate hüpoteekide rahastatud ‘spetsiaalseid vahendeid’ ja panganduse koorekiht, kindlustus- ja pensionide sektor kostitasid meid veel ühe ahnuse triumfiga mõistuse üle. Finantssektor ise ei riskinud millegagi: see on ‘kokkuvarisemiseks liiga suur fail’. Riiklikud keskpangad ja maksumaksjad tagavad kuldsetele langevarjuritele ohutu maandumise, kuid see ei tule odavalt kätte. Euroopa majandusaktiivsus on juba aeglustunud. Mõõnaperiood terendub Ühendriikides. Dollar langeb ja hinnad toormaterjalidele, kaasa arvatud põhilistele toiduainetele, kerkivad järsult. Krediidikriis puudutab juba valusalt väike- ja keskmise suurusega ettevõtjaid ja tulevasi kodudeostjaid.

Lugedes Lissaboni nõukogu lõppsõna eelnõu, ei leidnud ma ühtki nägemust Euroopa tagasipõrke võimalusest ja pean seda ülimalt kahetsusväärseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Marco Cappato (ALDE). - (IT) President, daamid ja härrad, ma sooviksin alustada Prantsuse presidendi Sarkozy saavutatud näilikult väikese võiduga, saades lahti sõnast ‘liitumine’ Türgiga käimasolevatel läbirääkimistel.

See muidugi ei muuda midagi, läbirääkimised käivad edasi, kui ikkagi Sarkozy, kes on praegu üks mõjukamaid ja kõige poliitilisemaid Euroopa riigipäid, mida on kinnitanud tema peetud kõne sellele täiskogule, tuleb ja hakkab seejärel meile rääkima Euroopa piiridest ja Vahemere Liidust ning inimesed ütlevad võrdlemisi halvustavalt ‘ta ei tea, millest ta räägib, mis see Vahemere Liit on, ta ei tea, mis mängu ta mängib’.

Minu arvates on mäng, mida ta mängib, väga selge ja puudutab Euroopa piire: Vahemere Liit on rahvaste strateegia. Tegelikult, kui lähenemine oleks puhtalt üks rahvastevahelistest suhetest, võiks Vahemere Liit olla mõistlik viis majandus-, kaubandus- ja keskkonnaalaste probleemide lahendamiseks. See ei ole mõistlik siis, ning peab leidma alternatiivi, kui me tahame seaduse, inimõiguste Euroopat, pigem eriti kodanike Euroopat, kui riikide Euroopat.

See on alternatiiv, mida riigipead, komisjon ja Euroopa Liit peab kasutama vastulöögi andmiseks Sarkozy prantsuse strateegiale riikide Euroopast. Meie peame otsustama, kas me tahame, et ühel päeval tulevikus oleks Põhiõiguste harta Türgi kodanike õiguste harta, Maroko kodanike õiguste harta, Iisraeli ja Palestiina kodanike õiguste harta; me peame otsustama kas me tahame või ei taha määrata Euroopale niisugust tulevikku, nagu vastasel korral valitsema hakkav rahvaste ja riikide Euroopa.

Lõppkokkuvõtteks, mõned inimesed kannavad ‘Euroopa referendumi’ T-särke: „Jah Euroopa referendumile, ei, siseriiklikele referendumitele!”, sest referendumid toovad esile kogu meie Euroopa populismi, ekstremismi, natsionalismi ja kommunismi.

 
  
MPphoto
 
 

  Mario Borghezio (UEN). - (IT) President, daamid ja härrad, õnneks on Euroopas veel patrioote ja nähtavasti me nõuame riigis referendumit. Me jätkame referendumite nõudmist, sest me usume rahvaste Euroopasse, mitte finantsoligarhia Euroopasse, kes toetab ja rahastab kogu seda tehnokraatlikku poliitikat, kogu seda Euroopa institutsioonide hullumaja juhtimise viisi.

See on täpne pilt, mis ilmub nähtavale teie ümberkujundatud lepingust – tehnobürokraatia valitsetavast institutsioonist, kes annab aru ainult iseendale ja toidab ainult iseennast. Kus on selles uues versioonis midagi, näiteks, kindlast nõudest kaitsta Euroopa sotsiaalmudelit, mis on esile kerkinud rahvahääletustest; millise vastuse olete te andnud?

Piirideküsimuses, ei mingit vastust ja pidev üldine loba laienemisest, tõstatamata geopoliitilist probleemi Euroopa piiridest, mis meile on põhiküsimus. Hoone nagu Euroopa, mille ajaloolised juured on Püha Rooma Riigi avalikus õiguses, ei ole ehitatud selleks, et võtta tema vaimseks silmaringiks euro väärtus dollari suhtes. Euroopa kristlikes juurtes on teised pidepunktid, eriti meie arvates.

Te ei lahenda Euroopa ees seisvaid olulise tähtsusega probleeme oma riugastega või lastes end juhtida Euroopa Ühenduste Kohtu otsustest. Riike ei saa niisugusel viisil valitseda nagu ei saa ka Euroopa tulevikku, Euroopa ajalugu. Elagu rahvaste Euroopa, kristlike juurte Euroopa!

 
  
MPphoto
 
 

  Miguel Portas (GUE/NGL). - (PT) Homme allkirjastavad Lissabonis peaministrid ja riigipead Lissaboni lepingu. Pärast seda nad nõuavad ratifitseerimist. Erinevus ei seisne mitte tekstis, mis on koopia prantslaste ja hollandlaste poolt tagasilükatud põhiseadusest. Erinevus on meetodis. Nüüd nad norivad kiiret ratifitseerimist ilma referendumiteta. Mõni päev tagasi väljendas hr Zapatero siin selles täiskogus oma soovi näha erinevate liikmesriikide kodanikke avaldamas oma arvamust selsamal päeval lepingust, mis peab määrama meie ühise tuleviku.

Reedesel tippkohtumisel on valitsustel võimalus hajutada kahtlust, mis ripub igaühe ja kõigi nende kohal, et nad tahavad uut lepingut rahva seljataga heaks kiita. Las nad haaravad hr Zapatero soovitusest kinni mõlema käega. Las nad määravad päeva. Täna ei ole Lissaboni leping tegelikult teie leping. See ei saa kunagi olla eurooplaste leping, kui tema elujõulisus sõltub referendumite mittekorraldamisest. Olgu neil julgust rahuldada nõuet demokraatiale, sest Euroopa ise sõltub demokraatiast!

 
  
MPphoto
 
 

  Jana Bobošíková (NI). - (CS) Daamid ja härrad, me arutleme sageli, kuidas lähendada ELi kodanikele ja muuta see demokraatlikumaks seda mõjutamata. Homme allkirjastavad riigipead või valitsusjuhid reformilepingu ja nad on juba ette teatanud, et ei soovi referendumite toimumist. On kahetsusväärne, et käesolev parlament on seda tervitanud. See on näide suurimast ülbusest kodanike häältega mittearvestamisel. Mulle on jäänud mulje, et poliitikud on uue lepingu selgitamiseks kas liialt laisad, või mis veelgi halvem, nad kardavad kodanikke. Poliitikud ei taha olla kohustatud selgitama, kuidas uus leping mõjutab liikmesriikide osa ELi-sisesel otsustamisel. Poliitikud ei taha selgitada kodanikele, et neil puudub „oma” volinik komisjonis. Nad ei taha kaitsta fakti, et niisuguseid küsimusi nagu ränne, energia ja transport ei hakata lahendama üksikutes riikides, aga Brüsselis. Daamid ja härrad, kui me ei võida kodanike poolehoidu ELi toimimist reguleerima hakkavatele uutele eeskirjadele, kui me ei selgita neile üheltpoolt integratsiooni eeliseid ja teiselt poolt rahvusliku suveräänsuse kadumise küsimusi, mida leping selgelt kehtestab mõningates valdkondades, jätkab lõhe poliitilise eliidi ja kodanike vahel muutumist üha laiemaks ja laiemaks. Seepärast ma arvan referendumeid olevat põhiaspektiks lepingu ratifitseerimisprotsessis.

 
  
MPphoto
 
 

  Jacek Saryusz-Wolski (PPE-DE). - Hr. president, Lissaboni leping hakkab tulevikus avaldama Euroopa Liidu välispoliitikale olulist mõju.

Meie arutelud siin parlamendi väliskomisjonis lubavad real põhjustel avaldada mul väga positiivset suhtumist uude lepingusse. Ühtne raamistik edendab tugevalt ELi välistegevuse ühtsust – uus leping tähendab senise korraga võrreldes suurt sammu edasi. See loob naabruspoliitika jaoks selgesõnalise õigusliku aluse, muudab ELi tervikuna üheks juriidiliseks isikuks ja kohustab liikmesriike üksteisega konsulteerima ja näitama vastastikust solidaarsust.

Institutsioonilisest küljest tehakse suuri parandusi, tugevdades kahel kohal tegutseva ELi välisasjade ja julgeoleku kõrge esindaja volitusi, kes on samal ajal Euroopa Komisjoni asepresident ja moodustades Euroopa välisteenistuse.

Kõige tähtsam, et uus leping tugevdab parlamendi eelarvepädevusi seoses ELi välispoliitikakulutustega, seades Euroopa Parlamendi nõukoguga võrdsesse seisu.

Lisaks rajatakse uus õiguslik alus ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga seotud vahenditele või poliitikatele, näiteks eraüksuste vastased sanktsioonid, kosmosepoliitika ja energiajulgeolek, kliimamuutuste tõkestamine, rahvusvahelise terrorismi ärahoidmine ja isikuandmete kaitse.

Kõige suuremad edusammud on tegelikult seotud Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga, sest Lissaboni leping sätestab eelkõige püsiva struktureeritud kaitsealase koostöö sõjalise võimekusega liikmesriikide vahel.

Meie seisukohast on uuel lepingul siiski ka mõned puudused – uue kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi ametissenimetamisel tuleks konsulteerida Euroopa Parlamendiga, mitte ainult seoses esimese isikuga, kes 1. jaanuaril 2009 ametisse astub, vaid ka järgneva vahepealse määramise korral ning ilmselgelt juhul, kui valitakse komisjon tervikuna, sealhulgas välisasjade asepresident.

Lubage mul samuti rõhutada vajadust, et uus äsjavalitud kõrge esindaja ja asepresident konsulteeriksid eelnevalt parlamendiga tõhusalt ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika põhivalikute peamiste aspektide osas.

Kokkuvõttes – Lissaboni leping kujutab endast teetähist Euroopa Liidu välisasjade institutsioonilises arengus ja väliskomisjoni esimehena tahaksin soojalt tervitada selle käimasolevat allkirjastamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Genowefa Grabowska (PSE). - (PL) President, kolm aastat pärast Teise Maailmasõja lõppu avaldas Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Ülemaailmse inimõiguste deklaratsiooni, mis on jäänud põhjapanevaks tekstiks selles valdkonnas. Peaaegu 60 aastat hiljem kodifitseeris Euroopa Liit inimõigused oma põhiõiguste hartas, dokumendis, mis vastab eurooplaste vajadustele ja ootustele 21. sajandi lävel.

Miks siis on kaks riiki, Poola ja Ühendkuningriik – nii pühendunud inimõiguste kodifitseerimisele rahvusvahelisel tasandil – harta vastu? Miks nad ei taha seda oma kodanikele anda? Minu pettumus poolakana on seda suurem, kuna nii Poola kui Ühendkuningriik on varemalt hartat aktsepteerinud. Nende peaministrid ja välisministrid allkirjastasid selle kui teise osa põhiseaduse lepingust Roomas 29. oktoobril 2004. Nende allkirjad mitte ainult ei kohustanud neid, olles vastamisi oma Euroopa partneritega, vaid olid ka märguandeks nende enda riikide kodanikele ja lubaduseks, et nad järgivad hartat.

Harta sisu pole alates 2004. aastast muutunud. Mis on muutunud, on Poola ja Ühendkuningriigi suhtumine. Minu küsimus on, miks Tony Blair’i ja Marek Belka järglased on harta vastu ja võtavad oma kaaskodanikelt nende eelised? Ma paluksin ka nõukogu eesistujat küsida praegustelt Poola ja Ühendkuningriigi peaministritelt, miks nad ei austa oma eelkäijate allkirju. Välispoliitikas on kontinuiteedi printsiip põhiline ja meie, kodanikud – ma pean silmas poolakaid – vajame hartas sisalduvaid õigusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Lambsdorff (ALDE). - (DE) Austatud president, daamid ja härrad, siin on palju räägitud aluslepingu olemusest. Meie, Saksa liberaalid, oleme alati pidanud väga tähtsaks teatud võtmeküsimusi. Esiteks, institutsioonilist kompromissi tuli säilitada. Teiseks, me soovisime niisugust EL-i välisministrit, kes poleks iluasi, vaid Euroopa Liidu tõeline eestkõneleja. Me oleme täiel määral nõus sellega, mida Jacek Saryusz-Wolski ütles mõni hetk tagasi institutsiooniliste paranduste kohta. Me usume siiani, et ühine välis- ja julgeolekupoliitika jääb lähitulevikus siiski püsima, et siis sõltuvalt liikmesriikide poliitilisest tahtest kas säilida või hääbuda, mis oleks kahetsusväärne. Kolmas asi, millele me omistasime erilist tähendust oli põhiõiguste kindel kaitse ja seetõttu me ootame õhinaga harta väljakuulutamist.

Kokkuvõttes tuleb öelda, et Lissaboni leping on Saksa-Portugali koostöö õnnestumise tulemus, mille eest tuleb õnnitleda mõlemat eesistujariiki.

Tõeliseks tõrvatilgaks meepotis on siiski edutus tuua otsustusprotsess lähemale rahvale. Nõukogu otsust konsolideeritud teksti mitteesitamisest me nimetaksime saksa keeles Realsatire, mis tähendab reaalse elu situatsiooni, mis on veel absurdsem, kui midagi, mida satiirik oskaks välja mõelda. Sündmused edestavad siiski varsti seda otsust. Ma usun, et avalikkus ja parlamendid hangivad endale konsolideeritud teksti koopiad ja loevad läbi, mis leping endast tõeliselt kujutab.

Me peame nüüd astuma faasi, milles Euroopa Liit pöördub institutsioonilisest nabavahtimisest globaalse maailmavaate omaksvõtmisele. Me peame täitma oma rahvusvahelist majanduslikku kohustust. Maailmamajanduse üldine olukord suurendab aeglasema kasvu ja töökaotuse hirmu Euroopas. Paljudes liikmesriikides, kaasa arvatud minu oma, olen ma täheldanud rahulolu puudumist ja tahte nõrgenemist reformide jõustamiseks. See peab muutuma.

Minu teine mõte on, et me peame etendama oma osa rahvusvahelises poliitikas vastutustundega. Rahvas tahab, et Euroopa Liidul oleks tugev globaalne roll. Vastutus lasub meil.

 
  
MPphoto
 
 

  Bogdan Pęk (UEN). - (PL) President, Euroopa ei ole ainult leping väljavalitute vahel. See pole ka ainult Euroopa institutsioonid. Euroopa on kõigepealt usaldusküsimus.

Sellele vaatamata deklareeris Udo Voigt, Saksamaa natsionaaldemokraatliku partei esimees, eile Saksa avalikus telekanalis, et Poola peab otsekohe tagastama Sileesia sakslastele, et Poola peaks koheselt andma Pommmeri, Gdański, Wrocławi ja teised linnad tagasi sakslastele. Samal ajal pani ta kahtluse alla holokausti ohvrite arvu.

Ma küsin eneselt täna, kui Euroopa vaim hõljub vee kohal ja selle parlamendi kohal, miks on hr Schulz kaotanud oma revolutsioonilise tundlikkuse. Miks ei teinud Saksa valitsus kõva häält? See on niisugune asi, mis viis kolmanda reichi tekkimiseni.

Me nõuame karmi ametlikku noomitust ja kõnealuse fašistliku partei seadusevastaseks kuulutamist, mis teeb midagi niisugust, mis võib põhjustada suurimat kahju Euroopale: see hävitab usaldust Euroopa riikide vahel, kes püüdlevad ühise kasu suunas. Saksamaa kui juhtiv Euroopa riik peaks olema eriti tundlik niisuguse tegevuse suhtes ja astuma otsekohe samme Euroopa Ühenduste huvides.

 
  
MPphoto
 
 

  Alain Lamassoure (PPE-DE) . – (FR) President, ma sooviksin samuti eesitujariiki Portugali õnnitleda. Lissaboni lepingu allakirjutamine ja ELi-Aafrika tippkohtumine võtavad koha Euroopa ajaloo pöördepunktide hulgas. Sellegipoolest ei või me lubada neil tohututel edusammudel jääda saabuvate sündmuste varju ja sel teemal ma pean mainima kahte muret.

Esimene puudutab eelseisva lepingu ratifitseerimist. Fakt põhiseaduse eelnõust loobumisest ja selle asendamine tavalise lepinguga, tähendab et praegu puuduvad takistused iga liikmesriigi poolt, välja arvatud Iirimaa, ratifitseerimisele parlamendihääletusega. See on juunis ja oktoobris toimunud Euroopa Ülemkogul sõlmitud poliitilise kokkuleppe põhijoon. Kui sellest ajast on mõnes valitsuses toimunud meelemuutus, on parim, mida ta suudab teha, käituda ausalt oma partnerite suhtes, teavitada neid sellest enne, mitte pärast allakirjutamist. Lugupeetud nõukogu eesistuja, ma olen veendunud, et Portugali eesistumine tagab siin aususe võidu.

Minu teine mure – ja seda on juba mitu minu kolleegi maininud – on olukord Lääne-Balkanil. Nüüd juba kaheksa aastat oleme me teadnud, et varem või hiljem saabub Kosovo iseseisvus. Siiski täna, vaatamata Javier Solana ja komisjoni märkimisväärsetele jõupingutustele, pole me mitte vähem olukorrast segadusse aetud, kui me olime kaheksa aastat tagasi.

Me ütlesime korduvalt, et Lääne-Balkani regioonile on määratud saata liidu osaks ja me nõuame ühtse välispoliitika alustamist. Kuid üksteisele järgnevad liidu eesistumised pole teinud midagi enamat kuuma kartuli edasiandmisest järjekorras järgmisele. Alates 1991. aastast on asjad muutunud. Selle vahele on astunud kuusteist aastat ja 300 000 surma ja ELi riikidele on tulnud aeg näidata, et nad on saanud sellelt kurvalt minevikult õppetunni. Balkani saatust ei otsustata Washingtonis ega Moskvas ega isegi New Yorgis, seda otsustatakse siin, Euroopas, rahvaste vahel, kes on otseselt seotud ja nende Euroopa naabrite, sõprade ja partnerite vahel.

 
  
MPphoto
 
 

  Gunnar Hökmark (PPE-DE). - Hr president, räägin kõigepealt Kosovost. Balkanil ja Kaukaasias näeme konflikti Euroopa väärtuste ja natsionalistlike tendentside vahel, Euroopa integratsiooni ja Venemaa toetatavate liikumiste ja ideede vahel. Olen päris kindel, et tulevikus tagasi vaadates ei hakka me kunagi kahetsema jõupingutusi, mida meil on täna võimalik teha Euroopa integratsiooni toetamiseks kõikide meie kasutada olevate erinevate vahenditega, aga tulevikus võime tõenäoliselt kahetseda jõupungutusi, mida me ei teinud. Arvan, et on oluline arutada seda käesoleva nädala lõpus Euroopa Ülemkogul.

Teiseks tahan rääkida globaliseerumisest. Arvan, et on oluline meeles pidada, et globaliseerumine muutis Euroopa juhtivaks majanduseks ja et globaliseerumine on vajalik, kui tahame olla maailma juhtiv teadmistepõhine majandus, sest me ei saa kunagi maailma juhtideks, kui oleme parimad ainult Euroopas. Meil ei ole kunagi võimalik saavutada edu protektsionistlike vahenditega. Pikas perspektiivis kõigutab see tööhõive ja jõukuse võimalusi, aga ei anna meile võimalust olla maailma juhtiv majandus ega kaitsta Euroopa väärtusi.

See viib meid järelduseni, et on oluline, et Euroopa Ülemkogu rõhutaks kõiki jõupingutusi, mis on tarvilikud energia, telekomi, siseturu, kaubanduse ja konkurentsi valdkonna õigusaktidega seoses. Konkurents ei ole erinevate isiksuste või identiteetide vaheline võitlus. See on kõikide võimalus osaleda ja Euroopat edasi viia. See on tee, mille peaksime valima ja sellisel viisil saame kasutada lepingut globaalse väljakutsega toimetulekuks absoluutselt kõige paremal viisil. See võimalus on meile sellel nädalal antud ja peaksime seda kasutama.

 
  
MPphoto
 
 

  Enrique Barón Crespo (PSE). - (ES) President, nõukogu esimees, komisjoni asepresident, daamid ja härrad, ma pean seda õigeks, et me peaksime alustama avaliku tunnustusega Portugali eesistumise tööle kuupäeval, mis on Euroopa Parlamendile väga tähelepanuväärne, mille näiteks on eesistuja poodiumi ehitud esikülg põhiõiguste harta väljakuulutamise kujutisega.

Portugali eesistumisel – ja ma ütlen seda kui Euroopa Parlamendi esindaja valitsusevahelisel konverentsil – võeti vastu eelnõu, milles põhiõiguste harta oli pelgalt deklaratsioon nr 11. Samuti on ka õige mainida – nagu nõukogu esimees mulle alguses isiklikult ütles – et oli peaaegu võimatu seda staatust muuta ja ma usun, et valitsustevahelise konverentsi töös meil õnnestus ühiselt kinnitada, et põhiõiguste harta on õiguslikult siduv harta. Liikmesriigid ei tahtnud seda aluslepingusse sisse lülitada, kuid see on harta ja sellel on põhiseaduslik staatus.

Ma arvan, et me peaksime mäletama paljude meeste ja naiste aastatepikkusi jõupingutusi Euroopa Parlamendis selle harta saavutamiseks. Ma arvan, et me peame mäletama naist, kes kehastab 20. sajandi Euroopa läbielamise tragöödiat ja jõudu, Simone Weili, rääkimata niisugustest meestest nagu Altiero Spinelli, Fernand Herman ja paljud teised, kes töötasid nii väga palju aastaid, et me võiksime saada õiguste deklaratsiooni, mis väljendaks meie identiteeti.

Hr president, ma mõtlen ka, et meil on aeg parlamendis, kes valimatult annab õigusakte lehmade, kitsede, kurkide ja raha kohta, lõpuks rääkida inimestest, tavalisest mehest ja naisest. Mulle näib kahetsusväärsena, et isegi tänapäeval on veel mõned riigid, kes piiravad oma Euroopa kodanikest elanike õigusi.

Lõpuks, hr president, ma sooviksin lisada veel ühe olulise kommentaari selle kohta, et harta ja Lissaboni leping tugevdavad liitu kui rahvusülest riikide ja kodanike demokraatiat ja see on esimene reageering poliitilise üleilmastumise ajastul. Meie teeme seda regionaalsel tasandil, kuid ma arvan, et see on näide, mida me peaksime järgima meie oma tuleviku ja kogu inimkonna tuleviku huvides.

 
  
MPphoto
 
 

  Othmar Karas (PPE-DE). - (DE) President, daamid ja härrad, me valmistame ette tippkohtumist ja ma ei looda käesoleval tippkohtumisel mingite üllatuste väljailmumist. Siiski ma loodan teda avamas uksi tulevikule ja määramas Euroopa Liidu seisukohta paljudes küsimustes.

Esimene uks, mida ta peab avama, on Lissaboni lepingu ratifitseerimine. Me loodame ratifitseerimise kiiret toimumist kõigis liikmesriikides ja Euroopa Parlamendi 2009. aasta valimiste tulemuse arvestamist ametikandjate nimetamisel vastavalt uuele lepingule. Ma loodan ikkagi, et tee rajamine ratifitseerimisele tähendab samuti ka seda, et nõukogu ja komisjon hakkavad lõpuks suhtlema väljastama teavet lepingu sisu kohta liikmesriikidele.

Ärge vaikige põhjustest, miks me toetame käesolevat lepingut. Me tervitame seda, sest ta kindlustab meie kodanikke, meie parlamente, demokraatiat ja Euroopa Liitu.

Teine uks, mida me avame, on uks vabadusele. Arutusele tuleb Schengen. Me oleme rahul, et praegu on rohkem liikmesriike täitnud Schengeni kriteeriumid, kuna Schengeni kriteeriumide täitmine tähendab rohkem vabadust Euroopa Liidu sees ja suuremat vabadust Euroopa Liidu kodanikele.

Kolmandaks avaneb uks, ma loodan, Euroopa Liidule suurema üleilmse vastutuse võtmiseks. Lubage mul seetõttu selgesõnaliselt öelda, et Kosovo küsimuses lahenduse saavutamine läbirääkimiste teel on ammendunud ja Euroopa Liit peab ühiselt võtma endale vastutuse Kosovo eest. See on meie selgesõnaline arvamus, et Kosovo ja Serbia tulevik on Euroopa Liidus ning et me peame tegema kõik meist oleneva, tagamaks, et rahva soov olla vaba ja elada üksteisega rahus, saaks rahuldatud.

Minu viimane punkt puudutab ust teadusuuringutele ja tehnoloogiale. Rakendada Galileo kohta tehtud otsust, mis võeti vastu ainult tänu sellele, et Euroopa Liit võttis selles suhtes finantsvastutuse.

 
  
MPphoto
 
 

  Manuel António dos Santos (PSE). - (PT) President, nõukogu esimees, Portugal eesistujamaana jätab pärandi, mis on väga stimuleeriv, kuid ühtlasi ka täis kohustusi. See on see poliitiline pärand, mille konsolideerimiseks ja edasiarendamiseks kutsutakse kokku käesoleva nädala tippkohtumine. Lissaboni lepingu allkirjastamine homme, põhiõiguste harta pidulik ratifitseerimine kolme Euroopa Liidu institutsiooni poolt mõne minuti jooksul, strateegilise partnerluse sisseseadmine Brasiiliaga ilma Euroopa Liidu erisuhete kahjustamiseta Mercosuriga, regulaarsete tippkohtumiste jätkamine Aafrikaga ja lõpuks, tõuge, mis on antud Lissaboni strateegiale ja paljudele Euroopa tulevikule otsustava tähtsusega küsimustele – need on märkimisväärsed saavutused, kuid neist tõuseb tulu ainult siis, kui nad annavad poliitikaid ja saavutavad eesmärke, mis on olulised Euroopa muutmisel tugevamaks, kokkukuuluvamaks ja otsustavamaks maailma stabiilsusele.

See on lühidalt kohustus, mille liikmesriigid, Euroopa Ülemkogu, komisjon ja ka parlament saavad päranduseks Portugali eesistumisajast. Kuid see on ühtlasi ka ergutus, mis võimaldab meil kõigil välja tulla institutsioonilisest kriisist, mis on hoidnud Euroopat tagasi ja takistanud Euroopa integratsiooniprotsessi viimase kahe aasta jooksul. Korrates seda, mida ma olen juba mitu korda öelnud – minu siirad õnnitlused eesistujamaale Portugalile ja ma loodan, et algav Sloveenia eesistumine jätkab seda eeskuju järgides ja tehtut edasi arendades. Lähenev Brüsseli tippnõupidamine peaks looma vajalikud poliitilised tingimused selle toimumiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Francisco José Millán Mon (PPE-DE). - (ES) President, mul on heameel, et Lissaboni leping allkirjastatakse homme. See lõpetab teatud ebakindluse perioodi, milles kõrvalseisjad tajusid liitu kannatamas teatud halvatusest. Seetõttu ma õnnitlen Portugali eesistumisaega.

Kui leping saab alla kirjutatud, ma loodan, et siis see ei anna põhjust käed rüpes istuda. See on aeg liidule ja ka Euroopa Ülemkogule väljapoole vaatamiseks ja otsusekindluse näitamiseks kodanike probleemidega tegelemisel. Ma tõstaksin neist esile kolme.

Majanduskasv: Euroopa Ülemkogu ei tohi jääda enese üle rahulolu nautima. Märgid ei näita head: euro on võrdlemisi tugev, mis teeb ekspordi raskeks; inflatsioon langeb; dollar on võrdlemisi nõrk ja nafta on jätkuvalt kallis. Kõik uuringud – kõige viimane neist OECDlt – viitavad oma ennustustes majanduskasvu langusele Euroopas aastateks 2007 ja 2008.

Teiseks: illegaalne sisseränne: see on tõsine probleem, millega Euromedi ministrite konverents on püüdnud viimase kuuekuulise perioodi jooksul tegeleda. Aafrika tippkohtumisel kinnitatud tegevuskavas ma nägin samuti viiteid tagasivõtulepingutele ja muudele rahvusvahelistele aktidele, kuid kas neid kohustusi ka täidetakse? Kui kaua on Euroopa Liit pidanud tagasivõtulepingute läbirääkimisi teatud Vahemeremaadega?

Veelgi enam, illegaalne sisseränne ei sõltu lihtsalt koostööst kolmandate riikidega; meil tuleb täita oma kohustusi, näiteks seoses FRONTEXiga. Pealegi, Schengeni edukas laienemine, mida Euroopa Ülemkogu kinnitab reedel, tähendab ühtlasi ka laiendatud välispiire. Ma loodan, et nende uute piiride eest vastutavad pädevad asutused ja ametnikud on oma kohustuste kõrgusel illegaalse sisserände võrgustikuga toimetulemiseks.

Lõpuks terrorismist: oht püsib. Hiljutised Al Qaeda juhtide ähvardused; verised rünnakud Alžeerias ja ma tahaksin meenutada teile, mis juhtus Prantsusmaal möödunud nädalal ETAga.

Mul on heameel, et Portugali eesistumise ajal on tehtud pingutusi Euroopa terrorismivastase koordinaatori ametikoha täitmiseks, mis on olnud pidevalt vaba üle kuue kuu. Kui juhuslikult esines küsimus volituste või ressursside puudumises, siis aluslepingu reformimine oli kindlasti kaotatud võimalus selle ametikoha kindlustamiseks.

Lõpetuseks, ma loodan, et Euroopa Ülemkogu nõuab komisjoni hiljutise ettepaneku kiiret töötlemist terrorismi raamotsuse muutmiseks, käsiteledes ükskõikset pealtvaatamist õigusrikkumisena.

 
  
MPphoto
 
 

  Paul Marie Coûteaux (IND/DEM) . – (FR) President, aasta 2007 – see Saksamaa ja Portugali eesistumise aasta jäädvustatakse Euroopa integratsiooni ajaloos kui Euroopa rahvastesse ja demokraatiasse väga üleoleva suhtumise aasta.

Alusleping, mis allkirjastatakse homme Lissabonis ei ole lihtsustatud ega ühisel nõusolekul põhinev. See pole ei rohkem ega vähem kui põhiseaduse lepingu, millele Prantsuse riik ütles „ei“, ülessoojendus. Ometi suurem osa teie hulgast koos hr Giscard d'Estaingiga tähistavad seda häälekalt.

Nende poole minu prantsuse kolleegidest, kes toetavad seda ümbertehtud põhiseadust, pean ma seetõttu pöörduma tõsise hoiatusega. Lepingu sätted loovad uue riigi. See riik on meie rahvale peale surutud nende tahte vastaselt ja seepärast pole sel legitiimsust. Tagajärg on võrdlemisi spetsiifiline ja võrdlemisi kohutav: Euroopa Liidu organeid ja tekste, mida nad välja annavad, tuleb pidada ebaseaduslikeks. Seetõttu saab varsti meil olema pakiline ülesanne, mis on meile kohustuslikuks tehtud rahvusvahelise õigusega – mittealluvuse kohustus. Mul pole midagi rohkem öelda.

 
  
MPphoto
 
 

  Manuel Lobo Antunes, nõukogu eesistuja (PT) President, komisjoni asepresident, daamid ja härrad, ma sooviksin lihtsalt lühidalt viidata oma lõppavalduses küsimusele, mida on tõstatatud mitu korda ja mis on äärmiselt tähtis, mis kuulub arusaadavalt Euroopa Liidu välistegevuse kavasse ja arvatavasti saab jätkuvalt olema prioriteediks tulevastel nädalatel ja kuudel. Ma pean silmas Kosovo küsimust. Ma tahaksin lühidalt selgitada Portugali kui eesistujariigi seisukohta selles olulise tähtsusega küsimuses.

Meie vaatepunktist oli pärast Ahtisaari plaani esitamist julgeolekunõukogule äärmiselt tähtis Euroopa Liidule, Venemaale ja Ühendriikidele moodustada troika, et otsida uuesti, väga tihedas kontaktis osapooltega, võimalikke lahendusi, millega osapooled saaksid nõustuda. Oli olemas kaks peaeesmärki, eesmärk püüda uurida teatud aspekte Ahtisaari kavast, mida võiks ja tuleks uurida. Teiselt poolt, meie ja Euroopa Liit oleme kindlad, et oleme teinud kõik mis võimalik, jõudmaks kokkuleppelise lahenduseni Kosovo tuleviku suhtes. Meil oli selleks 120 päeva.

Nüüd me teame ja see on saanud avalikult teatavaks, millest ka troika on ette kandnud, et osapooltel osutus võimatuks kokku leppida Kosovo tulevase staatuse suhtes, kuid kõik pole veel kadunud. Esiteks peame me märkima suurepärast kliimat, suurepärast atmosfääri osapoolte vahel troika suhtes ja suhetes troika ja osapoolte vahel. Teiseks, nagu me lootsime ja ootasimegi, osutus võimalikuks uurida mõningaid Ahtisaari raportis rõhutatud aspekte ja loomulikult kerkisid selle põhjal esile uued kokuleppe punktid. Kolmandaks, kõige tähtsam aspekt ja niisugune, mis pole võibolla saanud vajalikku tähelepanu, on fakt, et osapooled nõustusid mitte kasutama vägivaldseid lahendusi Kosovo tulevase staatuse küsimuse otsustamiseks. Me omistame suurt tähtsust sellele poliitilisele kohustusele ja loomulikult me ainult loodame, et seda respekteeritaks.

Protsess on jälle suunatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja seda hakatakse uuesti arutama julgeolekunõukogus. Ärgem unustagem, et Ühinenud Rahvaste Organisatsioonil on selles küsimuses põhiroll. Aga kui julgeolekunõukogu liikmetel osutub võimatuks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni tasemel kokku leppida lahenduses, mis määratleb Kosovo tulevase staatuse, pole meil kahtlustki, et rahvusvaheline üldsus ja eriti Euroopa Liit peab ise tegema otsuseid, mis, nagu me kõik teame, on keerulised ja võibolla rasked.

Eesistujariik Portugalile valmistavad põhimuret kolm aspekti, mis on üliolulised ka Portugalile kui Euroopa Liidu liikmesriigile pärast 1. jaanuari. Loomulikult on esimeseks mureks säilitada liikmesriikide ühtsus. Meie seisukohalt on oluline, et kui meilt nõutakse otsustamist ja et kui me võtame vastu otsuse, siis peab see olema ühine otsus. Me peame esinema ühtse rindena. Meie seisukohalt on see absoluutselt ülioluline. Mida me ei soovi ega taha näha, mille vältimiseks me teeksime kõik võimaliku, on see, et Euroopa ei oleks lõhestunud Kosovo küsimuses, nagu ta on olnud minevikus nii paljudes rahvusvahelistes situatsioonides, rasketes, suurt vastutust kätkevates rahvusvahelistes küsimustes. Ühtsus peab seetõttu olema meie juhtlause.

Teiseks, Euroopa Liit peab võtma omale vastutuse, sest Kosovo on kõigepealt Euroopa probleem, meie probleem ja kuigi on selge, et me sõltume kõigist oma rahvusvahelistest partneritest ka sellele küsimusele lahenduse leidmisel, ei või Euroopa pöörata selga Kosovole, ta peab täielikult enda peale võtma oma kohustused Euroopa probleemi eest ja oma eesistumisaja lõpuks, ma arvan, et Euroopa Liit on täiesti teadlik oma juhtivast rollist selles küsimuses.

Kolmandaks, me ei tohi olla ennatlikud, me peame hoolikalt arvestama iga meie poolt tehtava otsuse tagajärgedega, loomulikult peame me otsima konsensust võimalikult kõigil juhtudel ja olukordades ja loomulikult peame me ka võtma arusaadava seisukoha selles küsimuses ja edastama seda seisukohta väga läbipaistvas ja iseenesestmõistetavas vormis kõigile, kes on samuti ka mingil moel seotud Kosovo küsimusega.

Lõpuks, igasugune lahendus Kosovo tulevase staatuse küsimusele peab alati ja igal juhul austama neid väärtusi ja printsiipe, mis on Euroopa Liidu jaoks olulised: rahu ja muidugi regionaalne stabiilsus ja samuti arusaadavalt ka austus seaduse vastu, austus demokraatia ja inimõiguste vastu.

Kosovo küsimuse lahendamisel ei ole mingit muud raamistikku ega soovitust ja me ei tohi mingil juhul unustada, et Euroopa Liit on lubanud Lääne-Balkani maadele ja Serbiale eriti kindlaid ja ühemõttelisi Euroopa väljavaateid ja me peame osapooltega ka selles suunas töötama. Osapooled peavad teadma, et nende õige kutsumus on olla Euroopas. Lootkem, et Euroopa Liit Kosovo raske küsimuse lahendamisel – ja ärgem tehkem endale illusioone, see on keeruline ja raske küsimus, meil pole alternatiivi, nagu ma ütlen – et Euroopa Liit, igal juhul ja vaatamata mis tahes esineda võivatele lahkhelidele teatud küsimustes, peab säilitama oma ühtsuse. See on põhiline ja olulise tähtsusega Euroopa Liidu usaldusväärsusele ja selle välistegevusele. See ongi lühidalt see, mida tahtsin Kosovo kohta öelda.

Lõpetuseks, hr president, ma loodan, et Te andestate mulle ja olen kindel, et Te mõistate, kui ma lõpetan isiklikul noodil: see on mulle viimane kord viibida Euroopa Parlamendi debatil Portugali kui eesistujariigi esindajana. Seepärast on see hüvastijätt ja hüvastijätt, mis ei saa toimuda tunnustuse ja tänu väljendamiseta toetusele, mida ma olen alati saanud selles täikogus presidendilt ja kõigilt liikmetelt. Ma olen õppinud koos teiega ja ma olen teie kaudu teada saanud, kui oluline on see parlament demokraatia tugevdamiseks meie liidus ja loomulikult samuti ka otsuste seaduslikkuse kindlustamiseks, mida me siin võtame vastu ilmselt eesmärgiga luua vabamat ja jõukamat liitu Euroopa kodanikele.

Seega, tänan teid väga, daamid ja härrad. Ma tahaksin loomulikult tänada ka volinikke ja nende personali, kes sageli osalesid koos minuga nendel debattidel ja kellega mul õnnestus saavutada palju ühist arusaamist meie töös, eesmärkides ja jõupingutustes. Tänan teid, komisjon.

Ja ma tahaksin, ning olen kindel, et nad mõistavad, tänada Euroopa Parlamendi ametnikke ja eriti, kui nad mulle andestavad, oma kaasmaalasi, kes töötavad siin. Lõpuks, ja ma loodan, et ma pole unustanud kedagi, ma tahaksin tänada minu tõlke, portugali tõlke, kelle üle ma olen väga uhke. Ma lõpetan inglisekeelse väljendiga: „I will miss you all“ (ma hakkan teid kõiki taga igatsema) ehk Portugali keeles: “Já sinto saudades”. Tänan teid väga.

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Obrigado, hr eesistuja. Me muidugi näeme üksteist jälle homme Lissabonis ja järgmisel nädalal olete Te tagasi siin, saatmas nõukogu esimeest José Sócratest, aga kuna see oli Teie viimane kõne sellel istungil, tahaksin ma teile väljendada meie siirast tänu ja veenda, et meie töö koos Teiega on olnud ülimalt meeldiv ja ülimalt edukas. Tänan Teid, Manuel Lobo Antunes.

 
  
MPphoto
 
 

  Margot Wallström, komisjoni asepresident. − Hr president, tänan Teid väga selle laiapõhjalise arutelu eest, mis minu arvates annab väärtusliku panuse Lissaboni kohtumisesse ja Brüsseli tippkohtumisesse.

Tahaksin keskenduda mõnedele täna hommikul siin tõstatatud valdkondadele, alustades Lissaboni lepingust ja hartast. Esiteks arvan, et eesistujariik Portugal ja samuti eesistujariik Saksamaa enne teda väärivaid meid sellesse etappi toomise eest kõrgeimaid punkte. Lissabonis homme antav allkiri rõhutab kõikide allakirjutajate valmisolekut lepingu ratifitseerimise saavutamiseks.

Tahaksin samuti kasutada seda võimalust, et veelkord tänada parlamendi esindajaid olulise osa eest, mida nad kandsid, võimaldades ELil institutsionaalseid probleeme lahendada. Komisjon on samuti aktiivselt kogu selles pikas menetluses osalenud, mitte viimases järjekorras kodanikekeskse tegevuskava ja kahetasandilise lähenemise kaudu, millele president Barroso eelnevalt tähelepanu juhtis. Need teie seast, kes ütlevad, et EL töötab ka ilma nende muutusteta, ärge unustage, et kõnealuses reformilepingus on rida uusi elemente, mis aitavad ja selgesõnaliselt võimaldavad meil tegeleda tõhusamalt kliimamuutuste ja energiaväljakutsega tervikuna, samuti tagavad suurema avalikkuse nõukogu avalike koosolekute ja riikide parlamentide suurema osa kaudu. Nii et ma arvan, see aitab meil muutuda ka läbipaistvamaks, avatumaks ja demokraatlikumaks.

Ükskõik millise ratifitseerimismenetluse poolt liikmesriigid otsustavad, meie kohustuseks on kodanikega suhelda. Loomulikult peame tegema seda partnerluse raames ja austades erinevaid vajadusi ja soove, mida liikmesriigid käesoleva aruteluga seoses on väljendanud. Arvan, et harta tänane väljakuulutamine on sümboolne ka seoses läbirääkimiste teise olulise saavutusega, sümboliseerides asjaolu, et – välja arvatud erikord kahes meie liikmesriigis ja enne kui leping jõustub – on harta õiguslikult siduv, garanteerides Euroopa kodanike põhiõigused.

Teine küsimus, mida tahaksin kommenteerida, on analüüsirühm, sest ma arvan, et meil on vaja tagada selle keskendumine tuleviku poliitikaväljakutsetele ja mitte põhiliselt institutsioonidele. See peab keskenduma Euroopa rahvaste ootustele ja ma loodan samuti, et see rühm esindab tänase Euroopa mitmekesisust.

Minu kolmas kommentaar puudutab rännet. Arvan, et integreeritud lähenemine rändele hõlmab Euroopa Liidu ja riikide poliitikate kombinatsiooni. See nõuab meie seadusliku ja ebaseadusliku rändega seotud poliitikate ühtsust. See hõlmab tegevusi arengupoliitikate, sotsiaalse integratsiooni, liikumisvabaduse, piiriturvalisuse ja viisade valdkonnas, kui mõnesid nimetada. Suurepärane, et ülemkogu arutab neid küsimusi ka globaalselt, aga arvan, et parlamendil on võimalik anda sellesse arutelusse oluline panus. Lissaboni strateegia, nagu ütles president, täidab lubadused, ja ma arvan, et seda on põhjust tähistada parlamendi kõikidel osapooltel. Samuti valitseb konsensus vajaduse osas tegutseda, et tegeleda strateegia osana säästva arengu kõikide aspektidega. See hõlmab paindlikku turvalisust, sotsiaalset kaasatust ja kliimamuutusi. Kui meil õnnestub poliitika suuna osas kokku leppida, on meil võimalik tekitada tõeline poliitiline valmisolek, et lahendada tegelikud probleemid, mida mõned teie seast nimetasid.

Lõpuks lubage mul öelda seoses Kosovo küsimusega, mida paljud parlamendiliikmed puudutasid, et komisjon jagab täielikult mitmete liikmete väljendatud muret seoses olukorraga Kosovos ja Euroopa Liit on teinud kõik võimaliku, et jõuda läbirääkimistel põhineva lahenduseni, aga on selge, et praegune olukord ei ole jätkusuutlik ja et ÜRO julgeolekunõukogu peab sellega tegelema, kui ta selle küsimuse 19. detsembril vaatluse alla võtab. Euroopa Ülemkogu peab olukorra kaardistama ja peaks taas kinnitama Euroopa Liidu valmisolekut Kosovo staatuse lahendamiseks ning juhtiva osa kandmiseks kokkuleppe rakendamisel, raamistikuks on ju kogu piirkonna Euroopa perspektiiv, nagu paljud teie seast märkisid.

Lõpuks ei tõmba käesolev ülemkogu lepingule alla kirjutades ja hartat välja kuulutades võib-olla joont alla 2005. aasta sündmustele, vaid märgib uue etapi algust Euroopa Liidu arengus. Oleme saanud 2005. aastast oma õppetunnid ja ma loodan, et meil on võimalik astuda ELi järgmisesse 50 aastasse suurema kindlustundega.

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Sellega on päevakorrapunkt lõppenud.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Janusz Lewandowski (PPE-DE), kirjalikult. (PL) President, ettevalmistused ELi detsembri tippkohtumiseks Brüsselis on käimas paremas õhkkonnas kui oodata oli. See on nähtavasti tänu reformilepingu heakskiitmisele ja väljavaatele selle häirimatule vastuvõtmisele Lissabonis. Poolas saavutatud kompromiss, mis seisnes eelmise valitsuse liini säilitamises põhiõiguste harta suhtes, mitte ohustades lepingut, on etendanud oma osa.

Sellegipoolest tuleb rõhutada, et ümber lepingu kujunenud õhkkond on liialdatult sidunud selle vastuvõtmise või mittevastuvõtmise Euroopa Liidu ellujäämisvõimalustega. Pärast 2004. aasta laienemist ning Bulgaaria ja Rumeenia vastuvõtmist – s.t. koos 27 liikmesriigiga - toimis liit Nice’i lepingu alusel. Selle toimivustõhusus leidis tõestust finantsperspektiivi vastuvõtmisega ajavahemikuks 2007–2013. Tegelikult võeti see vastu mõningate raskustega, kuid kokkulepe saavutati raha suhtes, mis näis olevat kõige raskem küsimus ja on seetõttu olemasolevate institutsiooniliste eeskirjade kasulikkuse prooviks.

Vaatamata sellele ja teistele lepetele, oli loodud mulje kriisist ELis kunstlik. Sellel olid vastukajad kodanike usalduse vähenemise näol Euroopa institutsioonidesse ja edasise laienemise soovitavusse. See, mõningal määral 2007. aasta teisel poolel peatunud ohtlik spiraal, peaks olema õppetunniks ja hoiatuseks tulevikus.

 
  
MPphoto
 
 

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE), kirjalikult. (RO) Uue aluslepingu allkirjastamisega 13.–14. detsembri Euroopa Ülemkogul viiakse lõpule Euroopa institutsioonide reformimine, kuid peamiselt suurendab see Euroopa kodanike õigust väljendada oma arvamust Euroopa õigusaktide kohta.

Pärast uue lepingu ratifitseerimist lisavad liikmesriikide parlamendid komisjoni ettepanekud oma päevakorda, suurendades nii liidu demokraatiat. Me oleksime soovinud näha üht käesoleva lepingu peatükki kui päris Euroopa Liidu põhiõiguste hartat. Kahjuks on see ainult lepingu lisa, kuid nii on siiski loodud õiguslik alus selle sätete kohustuslikuks muutmiseks. Harta kuus peatükki tagavad õiguse väärikusele, vabadusele, solidaarsusele, võrdsusele, õigusele ja kodakondsusele. Selle sätete vastuvõtmine teeb võimatuks igasuguse tulevase Euroopa kodanike diskrimineerimise rahvuse, etnilise kuuluvuse, usutunnistuse, vanuse, soo jne kriteeriumide järgi.

Leping pakub ühtlasi liidule võimalust edendada võitlust kliimamuutuste vastu rahvusvahelisel tasemel ja tagab adekvaatse sotsiaalse kaitse kõigile kodanikele. Liit ei põhine ainult majanduskriteeriumidel. Me peame ehitama üles solidaarsusel, majandusel, sotsiaalsel ja territoriaalsel ühtekuuluvusel põhineva sotsiaalse Euroopa.

Uue aluslepingu vastuvõtmine nõuab nõukogu ühehäälsust ja selle ratifitseerimist kõikide allakirjutanud riikide poolt juuniks 2009.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: Diana WALLIS
Asepresident

 

3. Hääletused

3.1. EÜ ja Maroko vaheline Euroopa-Vahemere lennundusleping (hääletus)
  

- Raport: Johannes Blokland (A6-0416/2007)

 

3.2. EÜ ja Maroko vahelise Euroopa–Vahemere lennunduslepingu muutmine, et võtta arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist ELiga (hääletus)
  

- Raport: Paolo Costa (A6-0458/2007)

 

3.3. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine (hääletus)
  

- Raport: Reimer Böge (A6-0485/2007)

– Enne hääletust:

 
  
MPphoto
 
 

  Reimer Böge, raportöör. − (DE) Austatud juhataja, kas ma tohin paluda Teid tagada, et liikmed võtaksid hääletamiseks istet, sest me vajame ettenähtud häälteenamust. See on väga oluline kolme järgmise raporti puhul, kuna vastasel korral on homme probleeme 2008.aasta eelarve hääletamisel. Seepärast ma palun, et Te annaksite korralduse mu kaasliikmetele, istuda ja osaleda hääletusel, sest muidu võib meil tekkida tõsine probleem.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Tänan Teid, hr Böge, Teil on täiesti õigus. Kas tohin paluda kolleegidelt, kes veel ei istu, tulla ja palun oma kohtadele asuda. Meil on käsil nimelised hääletused, mis nõuavad kvalifitseeritud häälteenamust; need on olulised hääletused. Palun, kas läheksite oma kohtadele?

 

3.4. Paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmine (hääletus)
  

- Raport: Reimer Böge (A6-0499/2007)

 

3.5. Institutsioonidevahelise kokkuleppe muutmine (mitmeaastane finantsraamistik) (hääletus)
  

- Raport: Reimer Böge (A6-0500/2007)

 

3.6. Põllumajandussaaduste ja toodete teavitamis- ja müügiedendusmeetmed (hääletus)
  

- Raport: Bogdan Golik (A6-0461/2007)

 

3.7. Kalandus- ja akvakultuuritoodete turu ühine korraldus (hääletus)
  

- Raport: Pedro Gueirrero (A6-0467/2007)

– Enne hääletust:

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro, raportöör. − (PT) Ma sooviksin alustada seda lühikest avaldust tervitusega Euroopa Parlamendi Kalanduskomitee otsusele esitada raport kalandus- ja akvakultuuride turu ühtse korralduse kohta. Teatud ja tunnistatud on, et see TÜK ei ole ikka veel realiseerinud neid eesmärke, mille jaoks ta loodi, nimelt, kalandusproduktidele stabiilsete turgude tagamiseks ja tootjatele õiglase sissetuleku kindlustamiseks. Antud juhul me hindame Euroopa Komisjoni ehkki pikaleveninud otsust, võtta ette olemasoleva TÜKi sügavuti hindamine ja nõuda selle kiiret ümbervaatamist, et suurendada selle panust sektori tulude garanteerimiseks, turustabiilsuse tagamiseks, kalandustoodete turustamise parandamiseks ja lisandväärtuse loomise suurendamiseks, eriti finantsressursside olulise suurendamisega.

Vaatamata tõsiasjale, et mõned meie algsetest ettepanekutest ei saanud kalanduskomisjonis vajalikku konsensust, arvame, et praegu hääletusele pandav raport sisaldab hinnatavaid meetmeid määratlemaks, kas olemasolevad sekkumismehhanismid on kõige sobivamad ja kas nad on piisavalt paindlikud asjakohaste vajaduste rahuldamiseks erinevates liikmesriikides: kehtestada kompensatsioonitasu sardiinidele nagu see, mis juba on olemas tuunikalale; rahuldada struktuurifondide vajadusi panustamiseks uuendustesse ja tugiinfrastruktuuride loomisesse tootjatele tootmise/turustamise kontekstis; osutada tegelikku abi tootjate organisatsioonide ja eelkõige rannaäärsete väike- ja traditsiooniliste kalatööstuste loomiseks ja rahastamiseks; tagada siseturgudel müüdavatele imporditud kalatoodetele niisamasuguste reeglite ja nõuete rakendamist nagu on rakendatud ühenduse kalatoodetele. Need on küsimused, mis, kuigi võivad mõnedele liikmetele olla vähetähtsad, on suure tähtsusega kaluritele.

 

3.8. Euroopa Lennundusohutusamet (hääletus)
  

- Raport: Jörg Leichtfried (A6-0482/2007)

 

3.9. Toidu kohta esitatavad toitumis- ja tervisealased väited (hääletus)
  

- Raport: Adriana Poli Bortone (A6-0464/2007)

– Enne hääletamist:

 
  
MPphoto
 
 

  Margot Wallström, komisjoni asepresident. − Proua juhataja, komisjon teeb järgneva avalduse. Komisjon jagab parlamendi poolt väljendatud arvamusi ja tunnustab kiireloomulist vajadust hinnata teaduslikult juba turul olevaid lastele suunatud tervisealaseid väiteid. Komisjon seab seetõttu esmatähtsale kohale vajaliku menetluse, mis võimaldab võtta vastu kiired otsused laste arengule ja tervisele viitavate väidete kohta ja palub samuti Euroopa Toiduohutusametil seada kõnealuste väidete hindamise käsitlus esmatähtsale kohale. Lisaks kinnitab komisjon, et toitaineliste põhijoonte kindlaksmääramise ajal võib kõnealuste väidete hindamisprotsessi alustada viivitamata.

 

3.10. Disainilahenduste õiguskaitse (hääletus)
  

- Raport: Klaus-Heiner Lehne (A6-0453/2007)

 

3.11. Veinituru ühine korraldus (hääletus)
  

- Raport: Giuseppe Castiglione (A6-0477/2007)

 

3.12. Kapitali suurendamise kaudse maksustamise kaotamine (hääletus)
  

- Raport: Werner Langen (A6-0472/2007)

 

3.13. Terrorismivastane võitlus (hääletus)
  

- Resolutsiooni ettepanek (B6-0514/2007)

– Enne muudatusettepaneku 3 hääletamist:

 
  
MPphoto
 
 

  Claudio Fava (PSE). - (IT) Juhataja, daamid ja härrad, suuline muudatusettepanek, mida meie fraktsioon soovitab, sisaldab sõnade „kõik ülistusvormid” asendamist sõnaga „vabandus”. Meie arvates peegeldab sõna vabandus paremini kontrollimisele kuuluvat käitumisviisi. Kui hr. Díaz de Mera on nõus, siis meie fraktsioon hääletab poolt.

 
  
  

(Suuline muudatusettepanek võeti vastu)

– Enne muudatusettepaneku 27 hääletamist:

 
  
MPphoto
 
 

  Cristiana Muscardini (UEN). - (IT) Juhataja, daamid ja härrad, kodukorra artikkel 151 punkti 3 alusel võite Teie juhatajana otsustada täna hääletusele pandud lõike 6 vastuvõetavuse üle. Selle sättes sedastatakse, et terrorismi pole enam võimalik välja juurida. Kas see täiskogu võib tõesti ametlikustada, et terrorismi ei saa välja juurida? Mulle tundub, et mõnes tekstis peab olema kas tõlkeviga või väga tõsine poliitiline valeotsustus ning sel põhjusel ma palun Teid, pr. juhataja, otsustada selle paragrahvi vastuvõetavuse üle.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Pr Muscardini, teenistused viisid läbi kõik arvessevõetavuse kontrollid ja võimalik oli esitada muudatusettepanekuid, nii et ma kardan, et oleme praegu seal kus oleme.

– Enne muudatusettepaneku 33 hääletamist:

 
  
MPphoto
 
 

  Claudio Fava (PSE). - (IT) Juhataja, daamid ja härrad, ma küsin, kas muudatusettepaneku tegija nõustuks eemaldama lausest kaks fraasi, mis praegu esinevad sõnastuses: „mõningatel harvaesinevatel juhtudel” ja „mis võivad olla ebaseaduslikud”. Kui need kaks fraasi on kõrvaldatud, oleme me valmis seda toetama.

 
  
  

(Suuline muudatusettepanek võeti vastu)

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: HANS-GERT PÖTTERING
President

 

4. Põhiõiguste harta väljakuulutamine ja allkirjastamine
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Euroopa Ülemkogu president José Sócrates, Euroopa Komisjoni president José Manuel Durão Barroso, daamid ja härrad, on väga meeldiv öelda teile täna tere tulemast siia Euroopa demokraatia südamesse, Euroopa Parlamenti, Euroopa Liidu Põhiõiguste Harta ametlikule allkirjastamisele. See on tõepoolest õnnelik päev, eriti Euroopa Liidu kodanikele.

Viiskümmend aastat pärast seda, kui meie isad rajasid purustatud kontinendi varemetest Euroopa ühendused, kuulutame täna pidulikult välja ühised väärtushinnangud, mis moodustavad Euroopa identiteedi tuumiku.

Põhiõiguste harta, mille me täna välja kuulutame, sümboliseerib otsustavat teekonda Euroopa rahva liidu suunas, mida me oleme läbinud koos viimased viiskümmend aastat.

Käesolev harta on tõenduseks sellest, et kui me ladusime Euroopa Liidu alusmüüre, olime me saanud kõige tähtsama õppetunni Euroopa ajaloost ja täna me jätkame lugupidavat suhtumist iga ja kõigi inimolevuste väärikusse, kättevõidetud vabaduse säilitamisesse ning rahusse ja demokraatiasse ja õigusriiki kui Euroopa ühendamise liikumapanevatesse jõududesse.

Vabadus ei saa areneda teiste õigusi austamata ja rahu ei saa õitsele puhkeda ilma õiglase vastutulekuta üksteise huvidele. Vabadus, rahu, õigus ja sotsiaalne heaolu on saavutatavad ainult ühtse tervikuna; ühtki neist eesmärkidest pole võimalik saavutada teiste arvel.

Meie isad mõistsid seda ja rajasid Euroopa kui õigusriigile põhineva ühenduse. Euroopa Liitu ei juhita arusaama järgi, et jõud on õigus, vaid põhimõttel, et võim tuleneb seadusest. Selles seisneb meie liidu, jagatud väärtushinnangutel põhineva ühenduse, tõeline uudsus ja nägemus. Ainult õigus võib tagada rahu meile kõigile.

See isade nägemus on hakanud vilja kandma. Enamgi veel – kahe süsteemi vahelises võitluses, milles vabadus ja demokraatia olid vastandatud diktaatorlusele ja isiksuse rõhumisele, osutus see tugevamaks ja edukamaks nägemuseks.

Meie põlvkonna ime on meie kontinendi lõhestatuse lõppemine. Raudse eesriide langus ja kaheteistkümne riigi ühinemine Euroopa Liiduga sai võimalikuks seepärast, et vabaduse ja demokraatia hääl ja kõigile võrdsete õiguste jõud olid tugevamad nendest kahekümnenda sajandi ebainimlikest ideoloogiatest.

Berliini deklaratsioonis, mis võeti vastu käesoleva aasta 25. märtsil Rooma lepingute allkirjastamise 50. aastapäeva tähistamiseks, avaldatakse oluline fakt, milles öeldakse: „Meie, Euroopa Liidu kodanikud, oleme ühinenud parema nimel“, sest tõepoolest meie õnn on see, et vabadus, demokraatia ja inimõigused on saanud tegelikkuseks meile kõigile Euroopa Liidus.

Täna toimuv pidulik põhiõiguste harta väljakuulutamine asetab meile suure kohustuse ja võimaluse teha selgeks arvuliselt juba 500 miljonini ulatuvale Euroopa Liidu rahvale ja tulevastele põlvkondadele Euroopa ühendamise tõelise olemuse.

Euroopa Liidu põhiolemus, daamid ja härrad, seisab kõrgemal majanduslikust kulude-tulude arvestusest. Kuigi need on tähtsad ja mõjutavad jätkuvalt meie elu ELis, oleme esiteks ja eelkõige jagatud väärtushinnangutele põhinev ühendus ja solidaarsus, vabadus ja võrdsed õigused on meie igapäevase olemasolu lahutamatu osa. Need ühised väärtushinnangud, mille keskmes on austus puutumatu inimväärikuse vastu, nagu on kirjas Põhiõiguste harta esimeses paragrahvis, moodustavad Euroopa ühendamise alused.

(Aplaus)

Sel põhjusel on Euroopa Parlament pidanud põhiõiguste harta õigusliku siduvuse tunnustamist tähtsaks komponendiks igas Euroopa aluslepingute reformimislepingus ja Euroopa Parlament on saanud selles punktis oma tahtmise.

Viide põhiõiguste hartale homme riigipeade või valitsusjuhtide poolt allkirjastatava Lissaboni lepingu lõikes 6 annab hartale samasuguse õigusliku siduvuse nagu see on aluslepingutel endil.

On täiesti loomulik, et 21. sajandi Euroopa peab omama kõikehõlmavat inimõiguste ja põhivabaduste kataloogi, mis on võrdselt siduv ja võrdse õigusjõuga kõigi liidu kodanike suhtes, veelgi enam, see on põhituum meie arusaamast Euroopa identiteedist.

(Aplaus)

Inimesed ja inimväärikus on meie poliitikavaldkondade keskmes. Sel viisil moodustab Euroopa Liit raamistiku, mis võimaldab meil, liidu kodanikel, ehitada rahus ühist tulevikku.

Meie ühiste väärtushinnangute tugevate alusteta, mida peame kogu aeg meeles pidama, ei oleks Euroopa Liidul tulevikku. Ega oleks ka meil mingit alust nõuda inimõiguste austamist maailma mastaabis, kui me ei tunnustaks omaenda väärtusi Euroopa Liidus õiguslikult siduvana.

(Aplaus)

Samuti ei luba me kellelgi, kas Euroopa Liidu sees või väljaspool seda, seada tõkkeid meie otsusekindlusele inimõiguste kaitsel. Meil Euroopa Parlamendis on moraalne ja poliitiline kohustus kaitsta inimväärikust kogu aeg.

(Aplaus)

Tänapäeva maailmas peame meie, eurooplased, näitama ennast kui ühiseid väärtushinnanguid jagavat ühiskonda ja kaitsma inimväärikust ning me peame püüdlema kultuuridevahelise dialoogi poole. Me võime seda teha enesekindlalt ja me peame seda tegema väsimatu pühendumusega ja keegi ei saa meid peatada.

(Aplaus)

Põhiõiguste harta koostamisel kasutati esmakordselt Euroopa ühendamise ajaloos uut, avatud ja demokraatlikku konventsiooni koostamise meetodit. See meetod osutus väga edukaks ja konventsioon sai kogu reformiprotsessi eeskujuks ja lähtepunktiks.

Euroopa Parlament on mänginud eriti aktiivset osa põhiõiguste harta koostamisel ja on avaldanud otsustavat mõju teksti sisule.

Harta on esimene dokument, kus majanduslikud ja sotsiaalsed õigused on pandud kirja kõrvuti poliitiliste õiguste ja isikuvabadustega. See kaitseb põhiõigusi liidu tegevussfääris ja ühenduse õiguse kohaldamisel. See annab samuti ka kõigile Euroopa Liidu kodanikele õiguse pöörduda Euroopa Ühenduste Kohtu poole Luksemburgis. Me loodame, et saabub päev, mil põhiõiguste harta on õiguslikult siduv kõigile liikmesriikidele.

(Aplaus)

Inimõigused ja põhivabadused on lahutamatud. Seepärast ma pöördun eranditult kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide poole palvega kirjutada kõigi liidu kodanike huvides sellele Euroopa konsensusele alla.

Tänane pidulik väljakuulutamine peaks olema ka kõigile Euroopa kodanikele, kes võivad harta alusel samuti oma õigusi maksma panna, võimalus mõelda oma kohustustele eurooplaste ühenduses, laiemale maailmale ja tulevastele põlvedele. Ei ole õigusi ilma kohustusteta. Solidaarsus on see, mis meid ühendab.

(Aplaus)

Me loome rahva Euroopat ja rajame oma Euroopa Liidule ühtsete demokraatlike põhiõiguste tugevat alusmüüri. Tänane pidulik väljakuulutamine näitab, et meie ühistel väärtushinnangutel põhinev ühendus on elus ja arenev. Täna kinnistatakse see ühiste väärtushinnangute kogu liidu elanike eludesse ja meeltesse. See päev on Euroopa Liidu kodanikele suur triumf ja me kõik võime rõõmustada selle üle kogu hingest ja südamest.

(Tugev aplaus)

(Lärm ruumis)

 
  
  

(Mitu liiget protestib häälekalt, lehvitades loosungeid ja plakateid.)

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja − Palun eemaldage need plakatid kohe. Näidake vähemalt veidigi viisakust meie külaliste ees Euroopa Parlamendis.

Euroopa Ülemkogu president, kas ma võin Teid nüüd paluda sõna võtta.

 
  
MPphoto
 
 

  José Sócrates, nõukogu eesistuja. − (PT) Euroopa Parlamendi president, Euroopa Komisjoni president, daamid ja härrad. Täna, Euroopa Parlamendi pidulikul istungil kuulutame välja Euroopa Liidu Põhiõiguste Harta ja ma tahaksin teile selgelt kinnitada, et see päev – 12. detsember – tähistab nüüdsest olulist kuupäeva Euroopa integratsiooni ajaloos. Olulist kuupäeva Euroopa ajaloos.

(Aplaus)

(Lärm fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete ja IND/DEM ridades)

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja − Olge kannatlikud palun. Teil peaks vähemalt jätkuma sündsust lasta meie kõnelejal sõna võtta.

Austatud eesistuja, sõna on Teil.

 
  
MPphoto
 
 

  José Sócrates, nõukogu eesistuja. − (PT) Kuigi paljud võivad karjuda, püüdes teisi sundida rääkimist lõpetama, on see ikkagi väga tähtis kuupäev Euroopa ajaloos. Ja ma tahan teile öelda ka, et see kuupäev, see tseremoonia, on võibolla kõige tähtsam tseremoonia, milles mul on olnud au osaleda. Kõige tähtsam tseremoonia kogu mu poliitilise karjääri kestel.

Mul eurooplasena on väga suur au harta allkirjastada ja põhiõiguste harta välja kuulutada ja eriti rahul olen selle üle, et harta kuulutatakse välja Portugali eesistumise ajal. Olen rahul nii eurooplase kui Portugali kodanikuna, eriti seepärast, et just meie eesistumise ajal aastal 2000 alustas tööd konvent, mis andis tõuke sellele hartale. Seepärast tahan öelda Euroopa Parlamendile, et minu kodumaale on suur au olla sel viisil ühendatud tähtsa sammuga Euroopa kodakondsuse projektis.

Käesolev harta esindab pühendumist väärtustele, mis on sünnitanud Euroopa tsivilisatsiooni, väärtustele, mis on kinnitatud inimväärikuse kaitsmisele ja me oleme siin selleks, et kuulutada oma ustavust nendele väärtustele, väärtustele, mille läte on liidu liikmesriikidele ühises põhiõiguslikus traditsioonis ja rahvusvahelistes õigusaktides nagu seda on Inimõiguste Ülddeklaratsioon ja Euroopa Inimõiguste konventsioon. Ja rõhutades seda ühtivust, võimaldab Lissaboni leping ise liidu ühinemist Euroopa Nõukogu konventsiooniga ja niiviisi tunnistab, mida kujutab endast põhiõiguste kaitsmine kaasaegsetes demokraatiates praegu.

Seepärast on tänane päev niisugune erandlik päev, kuna alates tänasest, kuigi mõnele võib see mitte meeldida, kehtestatakse põhiõigused ametlikult ja tagasipöördumatult kui osa liidu ühisest pärandist, moraalsest pärandist, poliitilisest pärandist, euroopa kodakondsuse ja euroopa tsivilisatsiooni parimate aspektide hulka kuuluvast pärandist.

Kuid käesolev harta on samuti ka poliitilise tegevuse dokument, dokument institutsioonidele, sest harta hakkab kujundama nende tegevusi. Nad peavad olema kohustatud austama hartas sätestatud õigusi ja põhimõtteid ja soodustama nende õiguste ja põhimõtete rakendamist, kuid see on ka dokument kodanikepoolsele tegevusele, sest sellest nähtub, et liidu projekt on kodakondsuse projekt ja et liit on oma kodanike teenistuses, kaitstes ja arendades nende õigusi.

Euroopa kontekstis kehastab harta inimväärikuse ja sotsiaalsete õiguste väljendust. Seepärast sisaldab see ka sotsiaalset komponenti, kuna ta väljendab inimväärikust töövaldkonnas, tööhõivevaldkonnas, tervise valdkonnas, sotsiaalkindlususe ja heaolu alal ja samuti ka inimväärikust seoses keskkonnakaitsega. See on võrdsuse ja solidaarsuse harta, igasuguse diskrimineerimise vastase võitluse harta ja see on võrdsuse harta seepärast, et sisaldab erilist tähelepanu, tähelepanu, mida me osutame lastele ja noortele, võrdsusele meeste ja naiste vahel, eakate rollile ja isikõiguste ja isikuandmete tähtsate küsimuste kaitsmisele.

Ma pean samuti juhtima tähelepanu vabadustele, mis on hartasse sisse kirjutatud, vabadustele, mis on seotud Euroopa kodakondsusega ja sellega seonduvate poliitiliste õigustega ja majanduslike vabadustega, mis põhinevad Rooma lepingul, mille 50. aastapäeva me sel aastal pühitseme. Seetõttu oleme me truud oma traditsioonile ja kordame oma surmaotsuse keelustatust ja tervitame eriti nõukogus möödunud nädalal vastuvõetud otsust Euroopa surmaotsuse vastase päeva tähistamise kohta.

Lõpuks tahaksin ma juhtida tähelepanu, et harta tagab nii kodanike kui rahvaste õigused, käsitledes ka neid inimesi, kes ei ole liikmesriikide kodanikud, ning see ei ole sugugi vähem tähtis, sest see väljendab, alates tänasest, põhielementi meie veendumusest, et parem maailm on niisugune maailm, kus neid õigusi ja vabadusi üleüldiselt austatakse.

Käesolev harta on tänasest päevast alates Euroopa välispoliitika teenistuses, mille eesmärgiks on luua maailm, kus neid õigusi ja vabadusi üldiselt austatakse ja need tagatakse. Seepärast töötab see nagu näitaja, mis osutab Euroopa Liidu positsioonile rahvusvahelisel areenil ja mis tahes tegevuses, mille eesmärk on tagada põhiõiguste üleilmne austamine.

Seetõttu võivad Euroopa kodanikud sel viisil tunda end liidus kui omaenda liidus. Nad võivad tunda neid õigusi, mida liit neile tagab ja mõista, et Euroopa on rahu ja demokraatia projekt, projekt, mis austab üksikisiku õigusi täies ulatuses. See on meie moraalne õigus ja käesoleva tseremoonia tunne, mis ühendab kolme institutsiooni. Me kuulutame käesoleva harta välja Lissaboni lepingu allkirjastamise eelõhtul, harta, millel on põhiseaduse legaalne staatus ja seaduslik staatus, mis on võrdne aluslepingute omaga, paljude heameeleks ja mõnede vastumeeleks. Harta on nüüd lepingu osa.

(Kestvad ovatsioonid)

(Tõusev lärm fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendisaadikute ja IND/DEM ridades)

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Teil võiks olla vähemalt sündsust lubada meie külalisel esinemine lõpetada.

Lärmakus ei ole argument. Lahkuge kojast!

 
  
MPphoto
 
 

  José Sócrates, nõukogu eesistuja. − (PT) Selles globaliseerunud maailmas, kus paljud väidavad, et domineerivad majandus- ja finatsreeglid, on fakt, et kakskümmend seitse euroopa riiki kordavad liidu kontekstis seda kindlat pühendumust põhiõiguste kaitseks ja tagamiseks määratud väärtustele ja eesmärkidele, silmapaistev panus globaliseerumise enda reguleerimiseks. Põhiõigused on demokraatlike õigusriikide ühine traditsioon, moodus ametiasutuste võimu piiramiseks ja põhimehhanismid üksikisiku kaitsmiseks.

Sidudes kohustustega institutsioonid ja liidu riigid, piirab harta ametiasutuste võimu kodanike ja nende organisatsioonide kaitsmise nimel. Ja ametiasutuste võimu piiramise vormistamisega järgivad piirangud nende rakendamisel rangelt subsidiaarsuse põhimõtet ja tugevdavad suurel määral liidu enda demokraatlikku iseloomu. Põhiõiguste kaitse on selgelt väärtus, mis on oluliselt tähtis Euroopa identiteedile, mis on osa meie geneetilisest koodist, element, mis struktureerib kogu Euroopa projekti ja võimaldab Euroopat määratleda kui väärtuste liitu ja nende väärtustega tingimusteta nõustumine on see, mida maailm Euroopalt ootab.

See on selline Euroopa, kuhu ma tahan kuuluda, Euroopasse, kes kaitseb neid väärtusi. Ja me teame hästi, mina ja kõik liikmed, et võitlus põhiõiguste eest on igapäevane ülesanne ja arvatavasti lõputu ülesanne, ülesanne riikidele, ülesanne kodanikuühiskondadele, ülesanne tööstusettevõtetele ja ametiühingutele, ülesanne igale üksikule kodanikule. Seepärast, kuulutades välja harta, me rõõmustamegi harta kohta saavutatud kokkuleppe üle, selle õigusliku kaalukuse tunnustamise üle võrdsetel alustel liidu aluslepingutega.

Kuid lisaks rõõmustamiseks määratud päevale tähendab käesoleva harta väljakuulutamine liidu institutsioonide kokkulepet selle austamisest ja rakendamisest igapäevastes tegevustes. Ainult sel viisil saame me teostada Euroopa ajalugu, ainult sel viisil oleme me oma ühise identiteedi parimate joonte ühise traditsiooni väärilised pärijad, mis teeb au Euroopale, kes võitleb õiguste, vabaduste ja tagatiste eest oma kodanikele. Tänan teid kõiki.

(Uued kestvad ovatsioonid, välja arvatud GUE/NGL, fraktsioonilise kuuluvuseta liikmete ja IND/DEM poolt)

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja − Daamid ja härrad, ma sooviksin teile edastada mõningat informatsiooni ja paluda teilt vaikust. Jordaania kuningas viibib Euroopa Parlamendis ja pöördub meie poole kohe pärast põhiõiguste harta pidulikku väljakuulutamist. Palun tagage, mitte ainult arvestades meie külalist Jordaaniast, et meil poleks rohkem vahelesegamisi, nii et me võiksime käesoleva väljakuulutamise väärikalt lõpetada.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Barroso, komisjoni president. − (PT) Euroopa Parlamendi president, Portugali peaminister ja Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja, daamid ja härrad, Lissaboni lepingu allkirjastamise eelõhtul kirjutavad kolme Euroopa Liidu poliitilise institutsiooni – Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni – presidendid siin Strasbourgis alla Euroopa Põhiõiguste Hartale.

Mulle on suur isiklik au osaleda niisuguse suure tähendusega sündmuses. Põhiõiguste harta väljakuulutamine kätkeb endas õiguskultuuri Euroopas. Euroopa Liidus, mis on esmajärjekorras õigusriigi põhimõttel tegutsev ühendus, nõuavad institutsioonilised muutused põhiõiguste suuremat austamist.

komisjoni president Austatud liikmed, täna kinnitavad kolm Euroopa institutsiooni veelkord oma valmisolekut – valmisolekut, mida nad avaldasid 2000. aasta detsembris, kui harta esimest korda välja kuulutati. Seitse aastat hiljem astume väga olulise sammu edasi.

2000. aasta harta ei olnud õiguslikult siduv. Pärast Lissaboni lepingu homset allakirjutamist ja ratifitseerimist muutub harta ELi esmase õiguse osaks ja omandab lepingutega võrdse õigusliku kaalu. See edasiliikumine annab Euroopa kodanikele väga konkreetsed eelised. Lubage mul seda punkti illustreerida, heites lühikese pilgu harta sisule. 54 artiklit hõlmavad õigusi, mida Euroopa Kohus pidi tänaseni juhtumipõhiselt tunnustama. Nüüd on need kokku koondatud.

Hartas tunnustatakse inimväärikuse aluspõhimõtteid ja see hõlmab esmajoones Euroopa Inimõiguste Konventsioonis juba sisalduvaid klassikalisi kodanikuvabadusi – sõnavabadust, ühinemisvabadust, usuvabadust, võrdsust õiguse kohaldamisel ja mittediskrimineerimise põhimõtet.

Hartas kinnitatakse samuti majanduslikud ja sotsiaalsed õigused. Sellesse on lisatud omandiõigus ja ettevõtlusvabadus, aga samal ajal töötajate ja sotsiaalpartnerite õigused ning selles väärtustatakse teemasid nagu sotsiaalne turvalisus ja sotsiaalabi.

Hartas käsitletakse ka tänapäeva ühiskonna ees seisvaid uusi väljakutseid. Seetõttu hõlmab see tagatisi seoses andmekaitse, bioeetika ja hea haldusega, mida tuntakse kolmanda põlvkonna õigustena. Need on väga olulised paljudes meie tegevusvaldkondades, olgu tegemist teaduspoliitika, vabaduse, julgeoleku ja õigluse valdkonnaga või meie katkematu püüdlusega hea juhtimise poole.

komisjoni president – (FR) Juhataja, daamid ja härrad, põhiõiguste harta aitab Euroopa Liidul kinnituda põhiõiguste tõelises kultuuris. Täna, harta allkirjastamisega, meie, kolm liidu poliitilise institutsioonitde presidenti, võtame prioriteetse kohustuse austada neid õigusi kõiges, mida me teeme. See kohustus võib väliselt näida kergesti täidetav, kuid tegelikult on pidev väljakutse tagada, et et kodanikuvabadused oleks täies ulatuses respekteeritud kõigis ELi poliitikates, kas luues õigusakte siseturu jaoks, ohjates sisserännet või püüdes võita terrorismi.

Harta on esimene õiguslikult siduv dokument, mis on kunagi esitatud rahvusvahelisel tasemel, mis ühendab ühises tekstis mitte ainult kodaniku- ja poliitilisi õigusi, vaid ka majanduslikke ja sotsiaalseid õigusi, allutades neid ühele ja samale õigusliku järelevalve süsteemile. See on kahtlemata suurim saavutus ja niisugune, mille üle Euroopa Liit peaks olema uhke. See on minu arvates eriti tähelepanuväärne, et see on võimalikuks saanud praegu, uues laienenud Euroopas, Euroopas, mis varem oli lõhestatud totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide poolt, mis ignoreerisid inimõigusi, kusjuures aga Euroopa, mis kuulub meile täna, on vabaduse ja solidaarsuse väärtuste ümber koondunud Euroopa.

(Aplaus)

Kui me töötame üheskoos inimõigusi austava kultuuri edendamise nimel, teeme me otsustava panuse saavutamaks tõeliselt väärtustel kindlalt seisva Euroopa – reaalsetel väärtustel, mis on usutavad tavainimeste silmis. Harta toetusel on Euroopa muutunud otsustavamaks oma väärtuste propageerimisel maailma tasemel. Juba alates inimõiguste universaalse deklaratsiooni allkirjastamisest on Euroopa juhtinud teed võitluses põhiõiguste eest. Nüüdsest on ta paremini varustatud jätkamaks edukamalt seda võitlust vabaduse, rahu ja demokraatia huvides.

(Kestev ovatsioon)

(Mitmed liikmed väljendasid valjuhäälselt oma vastuseisu, lehvitades lippe ja loosungeid ja skandeerides: „Referendum!”)

(Istungi juhataja, José Sócrates ja José Manuel Barroso suunduvad allkirjastama põhiõiguste hartat)

 

5. Pidulik istung - Jordaania
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Austatud liikmed, volinik Ferrero-Waldner, daamid ja härrad, Euroopa Parlamendil on eriline au tervitada täna Strasbourgis tema majesteet Abdullah II, Jordaania Hašimiidi Kuningriigi kuningat. Me soovime Teie majesteedile südamlikult tere tulemast Euroopa Parlamenti.

(Aplaus)

Ma tervitan samuti ka kuningas Abdullahi saatvat kõrgetasemelist delegatsiooni, eriti Jordaania parlamendi mõlema koja spiikrit.

(Aplaus)

Tänane Jordaania kuninga visiit on arvult kolmas 2002. aastast alates, kui tema majesteet pöördus Euroopa Parlamendi poole kõnega. Novembris 2004 külastas kuningas esimeeste konverentsi Brüsselis. Tema visiit ja kõne Euroopa Parlamendis täna, on nii märk tugevast partnerlusest Jordaania Hašimiidi Kuningriigi ja Euroopa Parlamendi vahel kui ka julgustav märguanne meie ühisest tulevikust Vahemere regioonis.

Teie majesteet, ma valmistusin palju pikemaks kõneks, kuid kuna me pidime paluma Teil veidi oodata, teen ma lühidalt ja ütlen lihtsalt, et Teie kohalviibimine siin meie juures on imetore ja mul on äärmiselt meeldiv paluda Teid esineda meile kõnega.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  Abdullah II, Jordaania Hašimiidi Kuningriigi kuningas. − Bismillah ar-Rahman ar-Rahim, hr president, parlamendi liikmed, daamid ja härrad, tänan teid sooja tervituse eest ja Jordaania rahva nimel on mul au veelkord selle auväärse institutsiooni ees üles astuda.

Sõbrad, täna viibivad siin muutuv Euroopa ja muutuv Kesk-Ida. Suureneva liikmete arvu ja visioonidest kantud missiooniga Euroopa – piiriülene koostöö ja tõketeta majanduskasv. Uute horisontide ja kasvava lootusega Kesk-Ida – naabritevaheline rahu, võimalused meie rahvaste ja tulevik meie noorte jaoks.

Need suundumused ei leia aset isolatsioonis. Meie piirkondade lootuste saavutamine suurendab stabiilsust ja loob uusi võimalusi julgeoleku ja õitsengu jaoks kogu maailmas. Edu saavutamine on sügavalt meie enda huvides. Meie ees seisab kriitiline võimalus.

Kahe nädala eest kohtusid Euroopa Liidu ja meie mõlema piirkonna rahvaste toel Annapolises iisraellased ja palestiinlased. Nad tõotasid kompromissituid läbirääkimisi rahulepingu sõlmimiseks 2008. aastal ja viivitamatuid samme tegevuskavast tulenevate kohustuste rakendamiseks. Esimest korda aastate jooksul näeme liikumist püsiva kokkuleppe ja sõltumatu, suveräänse, elujõulise Palestiina riigi poole.

(Aplaus)

Osutatud edasiliikumine on paljude rahu sõprade töö, kaasa arvatud Euroopa ja Araabia riikide juhid. Uskusime, et pärast kriisi aastatepikkust halvenemist on vaja strateegiat muuta. Nõudsime uut valmisolekut kahte riiki hõlmava eesmärgi saavutamiseks ja sihipärast protsessi selleni jõudmiseks – kiirete tähtaegade, mõõdetavate nõudmiste ja tegevuse teetähistega.

Teist võimalust antakse harva, aga ma usun, et oleme ühe saanud. Ees seisavad väga reaalsed väljakutsed, aga Annapolis on tekitanud uue lootusesädeme. Me saame ja peame puhuma selle sädeme kindla veendumuse, tegevuse ja käegakatsutavate tulemuste leegiks.

Meie naabrina jagab Euroopa meie huvi selle meie ajajärgu keskse kriisi lahendamise vastu. Kõik osapooled austavad Euroopa erapooletut osa ja piirkondliku progressi ja rahu mudelit. Aastaid olete olnud lahenduste otsimisel meie partneriks. Samuti olete meie partneriks tulemuste nautimisel - elav rahu ja õitsengu piirkond meie ühisel poolkeral.

Kirjeldatud reaalsus annab Euroopale rahu tulevikus tähtsa ja esiletõusva osa. Räägin konkreetselt Euroopa Liidust ja teist, Euroopa häältest siin Euroopa Parlamendis. Tulin täna siia, et teie pühendunud tegevust tagant tõugata, taotleda teie konkreetseid praktilisi oskusi ja investeeringuid tulevikku ja pakkuda Jordaania enda valmisolekut eesseisvatel tööga täidetud päevadel.

Sõbrad, tähtsates valdkondades on vaja alustada tegutsemist kohe. Esimene valdkond on läbirääkimiste ja nende eesmärgi toetamine – lõplik kokkulepe, mis lõpetab konflikti, toob rahu Palestiinale ja Iisraelile ja lõpuks suveräänse, sõltumatu ja elujõulise Palestiina riigi.

(Aplaus)

Me ei tohi eesseisvaid raskusi alahinnata. Küsimused on keerukad ja aastakümneid vanad. Toime on vaja tulla tõeliste mureprobleemidega ja need seljataha jätta. Positiivsel poolel mõistavad iisraellased ja palestiinlase oma sügavat ühist huvi konflikti lõpetamsie vastu. Suur töö on juba tehtud. Alates Oslost, võttes aluseks tegevuskava ja Genfi lepingu ning teised algatused on lahenduste parameetrid tähelepanu keskpunktis. Ma usun, et pooltel on võimalik liikuda lõppetappi.

Selleni jõudmiseks on äärmiselt oluline rahvusvahelise kogukonna kaasamine. Euroopal on ainulaadne kogemus konfliktijärgse taastumise ja lepituse mehhanismide ja protsessidega. See hõlmab julgeolekuraamistiku loomist, mis suudab pakkuda kindlust mõlemale poolele. Euroopa rahutagamisjõud kandsid Liibanonis konstruktiivset osa. Teie valmisolek võib aidata tekitada usaldust Palestiina ja Iisraeli kokkuleppe vastu.

Kohapeal on vajadus mitte ainult ressursside, vaid partnerluse järele – et kasvatada majandusvõimalusi, tekitada kindlust, et poliitiline protsess töötab, aidata luua tingimusi rahu püsimiseks. Nii palestiinlased kui iisraellased vajavad käegakatsutavaid tulemusi, ja kiiresti. See tähendab vabanemist vägivallast ja okupatsiooni lõpetamist; samuti tähendab see paremaid elutingimusi. Okupeeritud aladel on humanitaarolukord palestiinlaste jaoks jätkuvalt kohutav. Inimesed vajavad juurdepääsu töökohtadele ja haridusele, tõhusatele avalikele teenustele ja palju enamale. Selline tegevus sisendaks suurt lootust ja oleks jõuliseks vastuargumendiks ekstremistlikele ennustustele, et midagi ei ole võimalik muuta.

Järgmisel nädalal kohtuvad Pariisis doonnorriigid ja institutsioonid ning võtavad kohustusi ja kavandavad edasiliikumist. Euroopa rahvad ja Euroopa Liit osutavad juba abi, valmisolek, mida austavad kõik piirkonna rahvad.

Teine ja seonduv vältimatu vajadus on aru saada ja sõnastada rahupotentsiaal. Peame hakkama praegu tulevikku uuesti kavandama – piirkond, kus konflikt on asendunud koostööga, kus piirkonna majandus koondab 22 riigi – üle 300 miljoni inimese, Atlandi ookeanist India ookeanini - võimekused ja ressursid – ja kus piiriülesed partnerlused edendavad arengut, tervishoidu, keskkonda ja palju enamat.

See on tulevik, mis annab inimestele võimaluse olla globaalse protsessi täielikud osalised. See päästab valla uuemahulise partnerluse meie Euroopa naabritega teaduse, tehnoloogia ja kaubanduse valdkonnas.

Sellise paljutõotava tuleviku huvides peame liikuma kiiresti kõikehõlmava kokkuleppe poole, tegutsedes Süüria ja Liibanoni suunal. Kogu Araabia maailm on tõepoolest edasiliikumise tähtsusest aru saanud. Arabia rahualgatust kinnitati ühehäälselt eelmisel kevadel. Piirkonnast väljapoole jäävad muslimiriigid on andnud sellele oma toetuse. Lõpuks on saabunud suveräänse, sõltumatu ja elujõulise Palestiina riigi ning täielike, normaalsete suhete võimalus Iisraeli ja 57 araabia ja muslimi rahva vahel. See tähendab aktsepteerimist, aktsepteerimist peamiste riikide poolt, kus on miljardeid kodanikke ja mis esindavad kolmandikku ÜRO liikmetest. See avab ühise julgeoleku, rahu ja uute partnerluste tuleviku.

Kõnealuse rahu saavutamine mõjutab oluliselt teisi küsimusi. See loob piirkonnas uue strateegilise ruumi, võimaldades lahendada teisi tõsiseid küsimusi alates vaesusest kuni tuumarelva levikuni. Agressiivsetel jõududel ei ole enam võimalik ekspluateerida Palestiina põhjust enda ambitsioonide ja huvide saavutamiseks.

(Aplaus)

Vabanevad ressursid ja tähelepanu, et kasutada neid piirkonna potentsiaali edendamiseks läbi arengu ja reformide.

Meie Jordaanias oleme selleks tulevikuks valmis. Oleme piirkonna ebastabiilsusele vaatamata survestanud oma reformiprogrammiga edasiliikumist. Viimase kümne aasta jooksul oleme saavutanud märkimisväärseid tulemusi – suur majanduskasv, tõusev sissetulek inimese kohta, eeskujulik haridussüsteem. Euroopa on olnud oluline partner erasektori investeeringute kui ka ametliku abi kaudu. Lubage mul öelda, et hindame sügavalt parlamendi ja Euroopa Liidu toetust ja sõprust.

(Aplaus)

Ja me usume, et rahule järgnevatel päevadel saab meie partnerlus ainult kõrgemale liikuda.

Sõbrad, täna on meil võimalik mõelda suurest naabruskonnast, mis ulatub Läänemere põhjakaldalt Vahemere lõunakallastele ja mida jagavad Euoopa ning Kesk-Ida. See on Euromedi partnerluse alus, mis on meie piirkondadevaheline koostöö- ja arenguplatvorm. See on suurte ühiste huvide ja piiramatu potentsiaaliga suhe. Partnerluse täiel määral väljaarendamine oleneb meist endist.

Täna saavad täiskasvanuks noored eurooplased, kes ei tunne jagatud Euroopat. Nende noortel eakaaslastel Palestiinas ja Iisraelis selline positiivne kogemus puudub. Nad on üles kasvanud jagatud ja konfliktidega maailmas. Ühiselt on meil nüüd võimalus eemaldada tõkked nende tuleviku eest ja jätta minevik seljataha.

Täna esindab Euroopa Parlament märkimisväärselt rohkem liikmesriike, kui siis, kui ma alles viis aastat tagasi parlamendi ees kõnelesin. See on kogu piirkonna valmisoleku tulemus partnerluse ja progressi ala laiendamiseks. Kes-Ida tegeleb samasuguse olulise ülesandega. Koos on meil võimalik selle töö edukusele kaasa aidata.

Täna on alanud uuendatud rahuprotsess. Oleme minevikus näinud selliste alguste nurjumist. Seekord on unikaalne sündmuste kokkulangemine loonud uued eduvõimalused. Nüüd saame ja peame rahulubaduse ühiselt täitma.

(Aplaus)

Sõbrad, meie Jordaanias teame, et oliivipuu kasvamisel on istutamine ainult esimene samm. Selle käigus aktiveeritakse sadu protsesse rakkude ja elustruktuuride loomiseks. Tekivad juured, toimub kasv ja tugev südamik tagab ellujäämise. Väljastpoolt tuleb vesi ja toetus elu säilitamiseks ja uute viljade moodustamiseks.

Kesk-Ida aladel istutati äsja uus oliivioks. Nüüd on vaja alustada tegelikku tööd. Meie kätes on protsessi ja struktuuride loomine, mis annab rahule juured, aitab sellel kasvada ja hoiab seda edaspidi elus.

Palun teil tungivalt selles pingutuses osaleda. Meie partnerlus võib kaasa tuua ajaloolise muutuse ja rikkaliku saagi – rahu ja õitsengu aastad, mis toovad kasu meie rahvastele ja meie maailmale.

 
  
  

(Parlament tõusis ja tunnustas kõnelejat seistes ovatsiooniga)

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Teie majesteet, täname Teid Euroopa Parlamendi külastamise eest. Täname Teid selle suurepärase kõne eest. Meie kõik – aplaus näitas seda – oleme sügavalt Teie veendumustest puudutatud. Vähe isiksusi, vähe juhte on sedavõrd pühendunud rahule Kesk-Idas kui Teie. Nimetate meid sõpradeks ja ütlen Teile Euroopa Parlamendi nimel – seisame Teie kõrval, et luua Palestiina riik, millel on võimalik rahus elada. ..

(Aplaus)

... ja Iisraeli riik, millel on võimalik rahus elada. Meie Euroopa Parlamendis usume inimväärikusse ja inimväärikus hõlmab kõiki inimesi selles maailmas.

(Aplaus)

Teie majesteet, soovime Teie riigiga tihedat koostööd ja Te olete üks väga vähestest, kes on külastanud Euroopa Parlamenti enam kui korra. Meie Euroopa Parlamendis ja Euroopa Liidus soovime tugevat partnerlust, suhteid ja võimalusel sõprust kõikide Kesk-Ida riikidega. Seisame Teie kõrval. Töötagem koos.

Shukran jazilan. Tänan Teid, Teie majesteet.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: Diana WALLIS
Asepresident

 
  
MPphoto
 
 

  Martin Schulz (PSE). - (DE) Juhataja, daamid ja härrad, arvestades ametlikku istungit Jordaania kuningaga pole kõik minu kolleegid, poliitiliste fraktsioonide esimehed, kahtlemata saanud meie menetluseeskirjade kohaselt võimalust esitada avaldusi varemtoimunud sündmuste kohta. Ma tahaksin seda teha praegu.

Usun, et räägin paljude liikmete nimel, kui ma väljendan kõigepealt tänu täiskogu esimehele hr Barrosole ja hr  Sócratesele selle väärikuse eest, millega nad kaitsesid põhiõiguste harta allkirjastamise pidulikku toimingut. Nende taga seisis selle maja valdav enamus.

(Aplaus)

Siiski on kaks asja, mida mul oleks öelda täiskogule ja ma ütlen seda ainult iseenese algatusel, mitte oma fraktsiooni nimel. Ma räägin iseenda eest.

Tahaksin juhtida täiskogu tähelepanu asjaolule, milles mina kui fraktsiooni esimees olen osaline. Tavaliselt ei ole kombeks avaldada arvamust esimeeste konverentsi arutelude kohta, kuid, daamid ja härrad, te peaksite kindlasti teadma, et ainus fraktsiooni esimees, kes palus esimeeste konverentsi koosolekul kutset lepingu ametliku allkirjastamise juures viibimiseks Lissabonis, oli hr Bonde. Ma usun, et täiskogu peaks seda teadma. Ükski teine fraktsiooni esimees ei ole niisugust palvet esitanud. Härra Bonde, kes korraldab siin niisugust mürglit, oli otsustanud olla kohal lepingu allkirjastamisel. See on nagu mingi kaksikmoraal, mida meil tuleb siin taluda.

Teine märkus, mida ma soovin teha, on selle kohta, et keskkoolis Saksamaal sain ma teada viisist, kuidas kollektiivse skandeerimise meetodit kasutati poliitiliste vastaste mahakarjumiseks Weimari vabariigi Riigipäevahoones. Fraktsioon, kes selle kombe kasutusele võttis, tegutses Adolf Hitleri juhtimisel. Tänased juhtumid meenutasid mulle seda. Tänan.

(Vali aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  Joseph Daul (PPE-DE) . – (FR) Ma teen võrdlemisi lühidalt. Ka mina olin täna juhtunust äärmiselt šokeeritud. See on debattide koht, kus valitseb demokraatia ja pole vajadust niisugusteks jagelusteks telekaamerate jaoks, mille tunnistajaiks me täna hommikul olime. Suhtlus on see, millele meil kõigil siin on õigus. Neile, kes on vastutavad tänahommikuse lärmi eest saalis, mis on pühendatud demokraatiale ja vabadusele, ütlen ma lihtsalt, et nad käitusid häbiväärselt. Me arutame seda uuesti täna pärastlõunal, esimeeste konverentsil, et ennetada olukorra ülepea kasvamist.

(Vali aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  Francis Wurtz (GUE/NGL) . – (FR) Juhataja, daamid ja härrad, ma tahksin väljendada enda poolt ja ma loodan, olles läbi elanud selle, mille tunnistajateks me olime, ka kogu oma fraktsiooni nimel, täieliku hukkamõistu häbiväärse, šovinistliku, anti-euroopaliku demonstratsiooni kohta, mis täna varem siin lavastati.

(Aplaus)

Minu fraktsioon on muidugi uuele lepingule referendumi korraldamise poolt ja tal on küsimusi ja halbu eelaimdusi harta teatud lõigete suhtes. Kuid see kõik ei seondu sellega, mis leidis siin aset täna hommikul ja on oluline, et selles poleks mingit ebaselgust. Meie omalt poolt toetame väärtushinnangute ühendust, me toetame põhiõiguste propageerimist, me toetame demokraatlikku Euroopat ja meie nägemuses pole kohta šovinismile ega halvale käitumisele!

(Vali aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  Graham Watson (ALDE). - Proua juhataja, korra küsimuses tahaksin esitada ametliku nõude meie parlamendi väärikuse tagamiseks. Parlamendi teatud liikmete käitumine parlamendi, komisjoni ja nõukogu liikmete kohta allakirjutamistseremoonia ajal halvustavaid väljendeid hõigates oli väljakannatamatu ja seda ei ole võimalik taluda. See muudab Euroopa kõrgeima koja halvimaks jalgpallistaadioniks ja meenutab kommunistide tegevust Vene Duumas ja natsionaalsotsialistide käitumist Saksamaa Reichstagis.

(Aplaus)

Minu ametlik nõue, proua president, on järgmine – minu fraktsioon nõuab, et eesistujariik kasutaks tulevikus talle meie kodukorras antud volitusi, et takistada parlamendi liikmeid sellisel viisil käitumast.

(Vali aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  Daniel Cohn-Bendit (Verts/ALE) . – (FR) Daamid ja härrad, ma arvan, et vaevalt on vaja lisada, et nagu kõik meie kolleegid, olime ka meie võrdlemisi kohkunud toimunud demonstratsioonist. Ma ütleksin siiski nii: „Ärge dramatiseerige üle! Kojas võib olla 50 peast põrunut, kuid nende vastu on 700 liiget, seega ärge tehke riiklikku sündmust asjaolust, et 50 ajuhälvikut takistas allkirjastamistseremooniat. Rahunegem maha ja, Graham, ärgem nõudkem selle eest vastutavate väljaviskamist. Minu arvates on vaba parlament niisugune parlament, mis suudab taluda mõningaid peast põrunuid, nii tüütud nagu nad olla võivad.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  Brian Crowley (UEN). - Proua juhataja, oma fraktsiooni nimel, kuigi me kõik tervitame valjuhäälsete arvamusavalduste võimalust, mis peaks olema lubatud kõikides parlamentaarsetes kogudes, siis täna hommikul toimunu ületas selle piiri, mis demokraatlikus asutuses lubatud võiks olla. Selle asemel et seda vaidlust jätkata, läheme palun siiski hääletusega edasi, et saaksime ka nii kiiresti kui võimalik lõunale minna.

 
  
MPphoto
 
 

  Jens-Peter Bonde (IND/DEM). - Proua juhataja, hr Schulz ründas mind isiklikult; seetõttu ma arvan, et peaksime minema hääletuse juurde. Osalesin rahumeelsel meeleavaldusel, mis oli suunatud harta tähistamise vastu, mis on osa põhiseadusest, kui mul ei ole isegi võimalik saada konsolideeritud teksti ja näha olulisust ja tähendust ja teil ei ole see ka võimalik. See, millele te homme alla kirjutate, on leping, mida keegi teist ei ole lugenud, sest seda ei ole lihtsalt võimalik lugeda. Te võtate meilt hääletuse aega, et tähistada võitu demokraatia üle ja seetõttu ma ei ründa oma kolleege, kuid pean ütlema hr Schulzile, et ma ei osalenud kuriteos.

Mõistan seda täielikult, aga meil on Taanis täiesti erinev traditsioon, nii et ma seisin seal T-särgis ja kutsusin üles referendumile, ma arvan, et me kõik peaksime kutsuma üles referendumile. See on demokraatlik norm, mida te kaitsete.

 
  
MPphoto
 
 

  Dimitar Stoyanov (NI). - (BG) Ma võtan sõna vastavalt kodukorra sättele, mis annab mulle õiguse isiklikule selgitusele, kuna hr Cohn-Bendit solvas siin saalis viibivaid inimesi. Need on isiklikud solvangud, mille eest, hr Cohn-Bendit, Teil pole mingit õigust peita end oma parlamentaarse puutumatuse taha. Öelge, et Te loobute oma puutumatusest ja solvake siis parlamendi liikmeid! Sellest, mis siin juhtus, see on ainult väljendusvabadus, mis on olemas igal parlamendi liikmel.

Ma tahaksin pöörduda hr Dauli poole. Hr Daul, kui Te soovite parlamendi liikmeid jõuga siit saalist välja viia, kas pole Te siis täpselt nagu Hitler, kes tegi täpselt sedasama Saksa Riigipäevahoones?

Suurim demokraatia on vahetu demokraatia. Ja meie tõstsime oma häält, me kasutasime oma õigust vabale eneseväljendusele, pigem vahetule demokraatiale kui Euroopa rahvastest mööda hiilimisele nagu teie tegite. Mis siin toimub on uue proletariaadi diktaatorlus, mis on välja kujunemas uues liidus. Mis sedakorda pole Nõukogude, vaid Euroopa Liit.

 
  
MPphoto
 
 

  Joseph Daul (PPE-DE) . – (FR) Juhataja, minu nime nimetati üleskutses parlamentaarsest immuniteedist loobumiseks ja kojast eemaldamiseks. Kas ma tohiksin teha ettepaneku, et te alustate liikmete õigete nimede kindlakstegemisest enne täiskogus esinemist.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Lähen nüüd edasi hääletuse juurde, aga enne seda esitaksin vaid lühida kommentaari.

29. novembril 2007 kiitis käesolev parlament heaks põhiõiguste harta 534 poolt- ja 85 vastuhäälega, erapooletuks jäi 21.

(Vali aplaus)

 

6. Hääletused (jätkamine)

6.1. Komisjoni 2008. aasta õigusloome- ja tööprogramm (hääletus)
  

- Ettepanek resolutsioonile (B6-0500/2007)

 

6.2. Majanduspartnerluse lepingud (hääletus)
  

- Ettepanek resolutsioonile (B6-0497/2007)

 

6.3. Euroopa lepinguõigus (hääletus)
  

- Ettepanek resolutsioonile (B6-0513/2007)

 

7. Selgitused hääletuse kohta
  

Suulised selgitused hääletuse kohta

 
  
  

- Raport: Adriana Poli Bortone (A6-0464/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Renate Sommer (PPE-DE). - (DE) Juhataja, täna me lõpuks nägime üleminekuperioodi kehtestamist olemasolevatele toiteainete ja tervislikkusega seotud väidetele lastele mõeldud toiduainete siltidel. Komisjon oli selle unustanud ja püüdis jätta parlamenti imiku eest hoolitsema. Me hoidsime sellise teguviisi ära. Me sundisime komisjoni tegema avaldust, tunnustamaks vajadust kehtestada üleminekuperiood ka laste tervise ja arenguga seonduvatele väidetele. Ainus probleem on siinjuures see, et komisjoni pikaajaline keeldumine esitada sel teemal ettepanekut, on kahjustanud konkurentsi. Tooted on juba turult maha võetud, sest määrus on vahepeal jõustunud. See on tõsine komisjonipoolne vusserdis.

Lisaks, ma esitasin oma fraktsiooni nimel päevakorda ettepaneku lõike 4 väljajätmise kohta. See oli poliitiline demonstratsioon. Me jääme kindlaks oma arvamusele, et määrus on mõttetu. Pole võimalik avaldada kõikide toiduainete kohta koostise kirjeldusi. Peaaegu pool selle täiskogu liikmetest jagavad seda seisukohta. EFSA, Euroopa Toiduohutusamet, on nüüd teatanud, et ta ei näe endal olevat võimalust tagada kõigi toodete varustamist koostisosade kirjeldustega. Mõttetu bürokraatia – tarbetu ülearune õigusakt!

 
  
MPphoto
 
 

  Hannu Takkula (ALDE). - (FI) Juhataja, minu arvates on väga oluline, et me peaksime püüdma ja saavutama tervislikkust tõendavate väidete paigutamist toodetele, kuid on õige, et meil on vaja tagada nende õigsus ja teaduslik alus. Pole õige, et äriühing teostab uuringuid ja „ärilisi põhjendusi” ise nagu see oleks piisav, et võita argumente tervislikkusest. Teiste sõnadega, teadusuuringud ja teadmised peavad olema korrale vastavad ja korrektsed ja seega usaldatavad.

On väga oluline tagada, et toite- ja tervislikkuse väited oleksid korrektsed ja et see samuti võimaldaks kedagi ka üle minna tervislikumale toitumisele. Eriti tähtis on see lastele ja noortele, kuna me oleme teadlikud Euroopas esinevatest tõsistest probleemidest ülekaalulisuse, II tüüpi diabeedi ja muude kaasnevate nähtudega. Meil tuleb kindlaks teha, et toiteväärtus oleks vastav ja tervislikkuse väited õiged.

 
  
  

- Raport: Klaus-Heiner Lehne (A6-0453/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Zuzana Roithová (PPE-DE). - (CS) Juhataja, ma hääletasin varuosade sekundaarse turu piirangutest vabastamise raporti vastu. See on vastuoluline strateegia.

Ühelt poolt me nõuame tööstuselt kasvavalt turvaliste autode väljatöötamist ja võitleme tööstuspiraatlusega. Kuigi, vastupidiselt sellele seadustas parlament täna varuosade koopiate tootmise, mis väidetavalt muudab need odavamaks. Sellegipoolest pole tarbijatele garanteeritud remonditud sõiduki kindel ohutustase. Piirangutest vabastamise toetajad, põhiliselt Ühendkuningriigist, kinnitavad, et VKEd saavad kasu sellest poliitikast. Enamik patenditud varuosade odavaid koopiaid toodetakse tänapäeval ikkagi Aasias, mitte Euroopas. Sellele vaatamata on 10 liikmesriigis, kus tootekujundus ei ole kaitstud tänapäevani, varuosade hind 7% kõrgem kui ülejäänud 17. Viimatimainitud jätkavad disaini kaitsmist nagu Jaapan ja teised suuremad autotööstuse liidrid. Ma sooviksin juhtida tähelepanu faktile, et õnnetusjuhtumi korral on nii auto kasutajad kui jalakäijad suurema ohu olukorras madala kvaliteediga mitteoriginaalsete varuosade tõttu. See direktiiv on kahjuks näide ELi strateegia vastuolulisusest.

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Březina (PPE-DE). - (CS) Juhataja, ma sooviksin samuti väljendada oma mittenõustumist seadusliku kaitse piiramisega varuosade tootekujundusele. Me oleme tunnistajaiks tööstusomandi õigustele vahelesegamise pretsedenditule tasemele. Kui tööstusomandi õiguste valdajad kuritarvitavad monopolidega, võib rakendada tavalisi õigusakte nagu litsentsinõuded. Tootekujundi loomine toob kaasa väga suuri kulusid, mille tõttu on õiguskaitse oluline ka majanduslikust seisukohast. Selle kaotamine ei too kaasa varuosade turu piirangutest vabastamist nagu komisjon loodab, kuid suure tõenäosusega valmistoote hinnatõusu. Tootjate prognoositav reaktsioon sõltumatute tootjate juuresolekule varuosaturul, on oma kahjude korvamine hindade tõstmisega. Murettekitav on samuti ka see, et sõltumatute tootjate varuosade madalam hind põhjustab madalamat turvalisuse taset ja kvaliteeti. Mis mind ennast häirib, on lõpptulemusena tarbija asetamine ohuolukorda.

 
  
  

- Raport: Giuseppe Castiglione (A6-0477/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Michl Ebner (PPE-DE). - (DE) Juhataja, ma soovin öelda, et hääletasin Castiglione raporti poolt ja usun selle olevat väga tasakaalustatud raporti, eriti kui me võtame arvesse viisi, kuidas see algas, kui põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon sai 800 muudatusettepanekut. Kahtlemata on nii raportööri kui arvukate liikmete jõupingutused kandnud vilja ränkade raskustega kimbutatud sektoris; on endastmõistetavalt oluline, et me võimaldaksime viinamarjakasvatajatele väljavaadet eelseisvateks paremateks aegadeks.

Ma usun, et käesolev raport rajab alusmüürid edule ja ma loodan, et Euroopa Komisjon, tegutsedes uute lepingute vaimus, võtab vajalikul määral arvesse – täiel määral arvesse, kui üldse võimalik – Euroopa Parlamendi otsuseid.

 
  
MPphoto
 
 

  Anja Weisgerber (PPE-DE). - (EN) Juhataja, tänane hääletus veinituru reformist on otsustav edusamm Euroopa Parlamendile, paljudele viinamarjakasvatuspiirkondadele ja veinitootjatele. Näiteks olime me võimelised tagama, et veinide rikastamine sahharoosiga on edaspidigi lubatud. Parlament lükkas samuti tagasi komisjoni plaani sätete jõustamisest sellel astmel, nähes ette keelu tühistamise uuele istutamisele 2014. aastal. Selles asjas me pakkusime teostatavat lahendust, mille tõttu piirangutest vabastamist ei tehta seni kuni uuringut pole esitatud aastal 2012. Seoses üksikute veinide markeerimisega jõudsime me samuti kokkuleppele, mis arvestab Euroopas kasutusel olevaid erinevaid markeerimissüsteeme. Veelgi enam, meil õnnestus veinituru määrustess sisse viia kaitseabinõu Bocksbeuteli, minu koduregioonis Franconias kasutatavate spetsiaalselt kujundatud pudelitesse villitud veini kaitseks.

Daamid ja härrad, oleme täna esitanud väga tasakaalustatud raamistiku, mis on heaks aluseks eelseisvatele läbirääkimistele nõukogus. Pall on nüüd nõukogus, meie parlamendis oleme teinud oma töö ja teinud seda hästi.

 
  
MPphoto
 
 

  Ryszard Czarnecki (UEN). - (PL) Juhataja, ma olen rahul, et Euroopa Parlament on toetanud põllumajanduskomisjoni ettepanekut ja eriti Poola liikmete muudatusettepanekut, mis annab õiguse niisuguste kaubatähiste kasutamiseks nagu „puuviljavein”, „õunavein” või „sõstravein”. Niisuguseid veine on minu kodumaal toodetud alates 13. sajandist, peaaegu 800 aastat ja mul on hea meel, et Euroopa Parlament on tunnustanud tegelikkust ja fakti.

Lõpetuseks, ma sooviksin õnnitleda juhatajat istungite suurepärase juhtimise eest, eriti tänases kuumas, mõnikord isegi ülekuumenenud õhkkonnas. Proua juhataja, ma avaldan Teile tänu kui tõelisele briti parlamentliku käitumise koolkonna esindajale.

 
  
MPphoto
 
 

  Armando Veneto (PPE-DE). - (IT) Juhataja, daamid ja härrad, hääletusel ühtse veinituru korralduse kohta tahaksin ma juhtida tähelepanu, et ma hääletasin fraktsiooni PSE liikme hr Lavarra esitatud muudatusettepaneku nr 294 poolt, milles ma olen kaasosapool, kuna ma arvan, et tarbijatel on õigus teada, kas veini, mida nad joovad, on lisatud sahharoosi ja kuna toote ringluse jälgitavus on nüüd liidu toetatud üldine põhimõte, siis ma ei näe põhjust, miks seda ei võiks rakendada veinisektoris.

Samal põhjusel hääletasin ka fraktsiooni UEN esitatud muudatusettepaneku nr 310 poolt; kummalgi ei ole mõju kompromissile, mille saavutamise heaks hr  Castiglione on nii kõvasti töötanud. Lõpuks, seoses sel teemal oma fraktsioonist teistsuguse seisukoha võtmisega tahan öelda, et kodanike huvid tähendavad, et ainus poliitiline seisukoht, millele ma tunnen kohustust kuuletuda, on võtta vastu iga ettepanek, mis kaitseb neid huve, ükskõik milliselt fraktsioonilt see ka ei tuleks.

 
  
MPphoto
 
 

  Danutė Budreikaitė (ALDE).(LT) Komisjoni seisukoht nõukogu määruse suhtes ühtse veinituru korralduse kohta diskrimineerib mõningaid riike, eriti uusi liikmesriike.

Projekt ELi veinide propageerimisest kolmandates riikides on nähtud ette kaubanduse stimuleerimiseks, kuid millegipärast haakub see juhtumisi varem hõlvatud viinamarjaistandustega ja viimase kolme aasta veinitoodangu andmetega. Komisjon kavatseb toetada eksporti ja teatud veinimarke. Toetust saavate riikide veinitootjad ja eksportöörid saavad konkurentsieelise. Fakt, et veinitootjad Leedus ja mõnes teises riigis, kus puuduvad viinamarjaistandused, ei saa mingisugust toetust, on vastuvõetamatu.

Ma hääletasin raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Zuzana Roithová (PPE-DE). - (CS) Ma toetasin veinituru reformi, mis parandab Euroopa veinide kvaliteeti ja konkurentsivõimet. See puudutab esmajoones Itaaliat, kus illegaalsed viinamarjaistandused tuleb välja juurida, sest kehva kvaliteediga veinide ületootmine tuleb lõpetada. Seejuures ei tohi reform eelistada lõunapoolseid tootjaid põhjapoolsetele. Ma olen kategooriliselt vastu viinamarjade väljajuurimisele Moraavias, kus kasutatakse kõike, mis on toodetud ja kus traditsiooniline veinitootmine omab suurt tähtsust nii piirkonna kultuurilises kui ka turismi mõttes. Ma olen vastu suhkruga rikastamise keelule Ida-Euroopas, kaasa arvatud Moraavias, kui veini happesuse tõstmist, mida praktiseeritakse lõunapoolsetes maades, ei keelustata samuti. Ma ei mõista, miks peavad Moraavia viinamarjakasvatajad ostma kallist veinivirret lõunapoolsetest maadest ainult selleks, et asendada 200-aastast suhkruga rikastamise traditsiooni, muutes seega oma kvaliteetveinide traditsioonilist buketti ja maitset. See on siseturu konkurentsipõhimõtete vastu ja ma saan sellele ainult vastu olla. Ma tänan neid kolleege, kes hääletuse ajal meid toetasid ja sellega aitasid tervel mõistusel võitu saada. Komisjon peab nüüd ootuspäraselt toimima.

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Březina (PPE-DE). - (CS) Me oleme näinud tugeva viinamarjakasvatuse sektoriga Lõuna-Euroopa riike küünte ja hammastega kaitsmas oma veinitoodangu ületootmist. Vahepeal, tänu ülisuurtele subsiidiumidele, suruvad ületoodetud veinide madalad hinnad teiste liikmesriikide kvaliteetveine turult välja. Ma olen selle vastu, et sel ajal kui komisjon kohtleb Euroopa veinitööstuse liidreid glasseekinnastega, siis riike nagu Tšehhi Vabariik, koheldakse rangel ja isegi kalgil kombel. Kuidas teisiti saaks me tõlgendada ettepanekut säilitada sagedane veinivirde kasutamine ELi lõunapoolsetes osades, samaaegselt keelustades sahharoosi lisamist. Ma olen seetõttu väga rahul, et parlament lähenes reformile vastutustundlikult ja lisas sellele võrdse ja õiglase kohtlemise aspekti. Olles sahharoosi lisamise poolt, toetas parlament teiste riikide seas ka Tšehhi Vabariiki, näidates oma erapooletust ja vastupanu vastandlikel rahvuslikel huvidel põhinevatele mõjudele. Ma saan aru, et veinituru reform on vajalik. Ma ei kahtle põhieesmärkides, pigem viisis, kuidas neid saavutatakse. Ma rõhutan võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõttest kinnipidamise tähtsust.

 
  
MPphoto
 
 

  Hynek Fajmon (PPE-DE). - (CS) Juhataja, daamid ja härrad, ma hääletasin hr Castiglione raporti vastu nagu teisedki liikmed Tšehhi Vabariigist, kes kuuluvad Tšehhi kodanlik-demokraatlikusse parteisse (ODS). Reform, millele on sellisel viisil lähenetud, ei ole kasulik ei Tšehhi, Moraavia ega sealjuures ka Euroopa viinamarjakasvatusele. Piirangutest vabastamise, määruste ja halduskoormuse vähendamise asemel, millest oleks reaalset abi veinisektorile, on hoopis tendents suurema hulga määruste, piirangute ja korralduste suunas. Tsentraliseeritud planeerimine pole kunagi näinud andvat positiivseid tulemusi ega tee seda ka veinisektoris. Sel põhjusel ma ei toetanud käesolevat raportit.

 
  
MPphoto
 
 

  Daniel Hannan (PPE-DE). - Proua juhataja, minu valimispiirkond Kagu-Inglismaal on kõige kiiremini kasvav veinitootmispiirkond Euroopas. Kliimamuutuste tagajärjena eraldatakse viinamarjakasvatusele praegu Inglismaal suurem kasvupindala kui kunagi varem alates Henry II valitsemisajast, Euroopa viimase soojenemisperioodi ajal.

Londoni lähedaste maakondade viinamarjakasvatajad ei ole kunagi vaadanud ELi poole abi küsimiseks. Kent ja Surrey, Sussex ja Hampshire, Oxfordshire, Buckinghamshire ja Berkshire on kaetud äri mõttes elujõuliste viinamarjaaedadega, mis püsivad või kaovad tulenevalt nende toodangu kvaliteedist. Nüüd aga ähvardab nende edukus nende kahjuks pöörata, kui nad lähenevad lubatud müügiks ettenähtud kasvatuse piirile.

Nad on jäänud Euroopa reguleerimiskorrast väljapoole ja vältinud almuse küsimist, nüüd aga leiavad, et neid hakatakse ikkagi reguleerima.

Nii nagu me ei küsi Brüsselilt raha, ei soovi me ka Brüsseli piiranguid. Kõik, mida Inglismaa veinitootjad küsivad, on jätta neile vaba konkurentsi võimalus.

 
  
MPphoto
 
 

  Adriana Poli Bortone (UEN). - (IT) Juhataja, daamid ja härrad, ma ütlesin selge „ei” dokumendi risustamisele veelgi rohkemate muudatusettepanekutega, kuna need on teinud seda halvemaks, eriti mis puutub suhkruga rikastamisse, mida me oleme suutnud aastaid ära hoida, olles seisukohal, et suhkru lisamine pole midagi muud kui moodus looduse täiendamiseks.

Selle täiskogu enamus lükkas tagasi veinivirde abi, mis, kuigi olles mitte enam kui finantsmeede, oleks sellest hoolimata leevendanud suhkruga rikastamise lubamisest põhjustatud kahju. See on põhjapoolsete riikide võit ja Vahemere piirkonna riikide kaotus, kes ei suutnud kaitsta oma kõrgete kutseoskustega territooriume. Käesolev ühtie turukorraldus on kahjulik kvaliteedile ja toodete tüüpilisele ja ehedale iseloomule ja kahjutoov viinamarjakasvatajatele, tootjatele ja tarbijatele.

 
  
  

- Resolutsiooni ettepanek: Terrorismivastane võitlus (B6-0514/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Antonio Masip Hidalgo (PSE). - (ES) Juhataja, ma arvan, et tänasel päeval on olnud positiivne see fakt, et me oleme andnud õiguste harta tsivilisatsioonide liidule, mida omal ajal toetasid President Zapatero ja ÜRO peasekretär Kofi Annan. Ma usun, et see on hea algus.

Veel enam, ma usun, et põhiõiguste harta, mille me oleme allkirjastanud täna, kätkeb endas meie tsivilisatsiooni tegelikku olemust ja mitte nende integrismot, kes on tulnud täna siia selle vastu võitlema, suhtumine, mis on kahetsusväärne ja vägivaldne. Samuti on kahetsusväärne ja vägivaldne ka see, kui islami radikaalid rakendavad sedasama sügavalt sissejuurdunud traditsioonide kangekaelset järgimist. Need kaks radikalismi vormi tuleb välja juurida, et meil valitseks rahu, mitte terrorism.

 
  
MPphoto
 
 

  Mario Borghezio (UEN). - (IT) Juhataja, daamid ja härrad, ma sooviksin teatada, et ma terrorismi käsitlevale raportile vastuhääle, kuigi ma eksikombel hääletasin poolt – ja ma esitan selle kohta ametliku teate.

See on silmakirjalik raport, mis näitab institutsioonide Euroopa argpükslikku suhtumist terrorismi. Sel pole isegi julgust nimetada seda tema oma nimega: islami terrorism. Siis hääletas see parlament minu ja teiste UENi liikmete esitatud muudatusettepaneku vastu, milles me juhtisime Euroopa tähelepanu Al-Qaeda sisseimbumisse Maghrebi. Teadaolevalt esitasime me selle mõni päev tagasi ja kahjuks tõestasid eilsed sündmused, mis ületasid isegi meie kõige pessimistlikumaid ennustusi, et meil oli õigus. Al-Qaeda islami tapatöö on tabanud õnnetut Alžeeria rahvast ja toob kaasa ka islami veresauna selle rahva kallal, kes arvatavasti ise on ka muhameedlased.

On häbiväärne, et see toimub Euroopa ukse all ja see parlament jätab välja muudatusettepaneku, mis kutsub üles vastutegevusele, sest Euroopa ei või sulgeda silmi ohule oma ukselävel.

 
  
MPphoto
 
 

  Dimitar Stoyanov (NI). - (BG) Terrorismivastase resolutsiooni hääletusel jäin ma erapooletuks, muidugi ma ei toeta terrorismi levikut, kuid ma ei saa toetada ka niisugust dokumenti, mis minu arvates ainult levitab veelgi rohkem paanikat Euroopa kodanike hulgas ja soodustab veelgi terrorismi põhieesmärgi saavutamist, s.o. terrorit ennast. Siiski olin ma rahul fraktsiooni Union for Europe of the Nations poolt esitatud muudatusettepanekuga, mis võeti vastu ja mis väitis, et kõiges tuleb alustada põhjusest – nagu ütleb vanasõna, et iga haigust tuleb hakata ravima põhjusest. Seega, kui näiteks lakkame avaldamast survet Iisraelile selle segregatsioonipoliitika ja araablasi eraldava müüri ehitamise ja neid põhilistest inimõigustest ilmajätmise lõpetamist, siis sellega me teeme palju suurema panuse terrorismivastasesse võitlusesse, kui me saaksime teha telefone salaja pealt kuulates ja korraldades veebisaitide järelevalvet. Siiski, fraktsiooni Union for Europe of the Nation poolt esitatud vastumuudatusi ei oleks pidanud tagasi lükkama, kuna need kutsusid tähelepanu juhtima terrorismi arengule Euroopa sees, sest minu kodumaal arendavad terroriorganisatsioonid oma tegevust valitseva MRF partei sirmi all.

 
  
MPphoto
 
 

  Hannu Takkula (ALDE). - (FI) Juhataja, ma arvan, et käesolev resolutsioon on rahuldav, kuid veidi vastuoluline, sest mõningates kohtades jääb mulje, nagu antaks terrorismile niiöelda järele. Teiste sõnadega, see ei näi aktsepteerivat mõtet, et terrorism tuleb täielikult hävitada, et see tuleb täielikult välja juurida ning pr Muscardini fraktsioonist UEN esitas selle mõtte oma suulises muudatusettepanekus. Minu jaoks on see üks neid küsimusi, mida võibolla oleks tulnud üksikasjalikumalt analüüsida selle raporti arutelu ajal.

Ma mõtlen, et Euroopa Liidu suhtumine terrorismi peab olema absoluutselt selge. Me toetame demokraatiat, inimõigusi ja väljendusvabadust ja ei või mitte mingil juhul nõustuda terrorismiga. Ma oleksin samuti ka soovinud, et selle probleemi põhjuseid käsitledes oleks rohkem rõhutatud hariduse tähtsust. Näiteks peaks võitlus terrorismi vastu Palestiina Autonoomsel Territooriumil põhiliselt olema rajatud haridusele, nii et tulevased põlvkonnad oleksid haritud ja kasvatatud üles vabana vihkamisest ja saaks seega õppida elama rahulikus kooseksisteerimises oma naabritega.

 
  
MPphoto
 
 

  Hubert Pirker (PPE-DE). - (DE) Juhataja, võitluses terrorismiga peame me kasutama ära kõiki vahendeid, mis on tulemuslikud, kättesaadavad ja õigusriigi põhimõttele vastavad. Kui liit tahab seda heitlust võita, peab ta tegema koostööd oma partneritega.

Ma hääletasin käesoleva resolutsiooni vastu selle ameerikavastase tooni pärast. Terrorismi vastu astumise asemel võtab autor ja paljud teised võitluses terrorismiga partnerlusevastase seisukoha Ühendriikidega. Teine põhjus, miks ma hääletasin resolutsiooni projekti vastu, on see, et see kutsub komisjoni ja nõukogu tooma kinnipeetavaid Guantánamost Euroopasse. See oleks võrdväärne terrorismi importimisega Euroopasse. See oleks mõtlematu tegu.

Kolmandaks põhjuseks minu vastuhääletusele resolutsioonile oli, et see lükkab tagasi meetmed, mis on ilmselgelt kasutatavad võitluses terrorismiga, nimelt, reisijate nimede registreerimise tarvituselevõtmise Euroopas ja Europoli tugevdamine.

 
  
  

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

 
  
  

- Raport: Johannes Blokland (A6-0416/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Lennundusleping Marokoga on teine leping seoses niinimetatud „ühtse Euroopa õhuruumiga” ja esimene, mis on sõlmitud väljaspool Euroopa kontinenti oleva riigiga selles kontekstis.

Veelgi enam me rõhutame poliitiliselt oma kahetsust tõsiasjale, et see leping – niisama vastuvõetamatu nagu juhtus kalatööstuste suhtes – ei tee otseselt selgeks, et „vastavalt rahvusvahelisele õigusele tähendab Maroko Kuningriigi jurisdiktsiooni all olev territoorium Maroko ülemvõimu all olevat territooriumi”, tagades nii austust rahvusvahelise õiguse kui ka Sahara rahvaste seaduslike ja lahutamatute õiguste suhtes.

Maroko ülemvõim Lääne-Sahara territooriumi üle ei ole rahvusvahelise õigusega seaduslikult tunnustatud nagu Rahvusvaheline Kohus Haagis rõhutas oma 1975. aastal avaldatud arvamuses. Maroko, kes okupeerib Lääne-Saharat seadusevastaselt, ei oma järelikult mingit ülemvõimu ega jurisdiktsiooni selle territooriumi üle.

Pealegi põhineb see leping peaaegu eranditult kahe eesmärgi toetamisel, mille vastu meie oleme: turgude avamisel eeskirjade kooskõlastamisega konkurentsi toetamiseks õhutranspordis.

 
  
  

- Report: Reimer Böge (A6-0485/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Käesoleva aasta juunis ja juulis sai komisjon kolmanda ja neljanda taotluse finantsvahendite mobiliseerimiseks. Avaldused käsitlesid kaht Saksa ettevõtet ja ühte Soome oma, mis kõik tegutsevad telekommunikatsioonide sektoris, täpsemalt öeldes, mobiiltelefonide tootmisega.

Mõlemad avaldused on seotud tootmise ümberpaigutamisega kolmandatesse riikidesse, põhjustades 4211 töötaja vallandamise.

Siiani on lisaks neile kahele avaldusele ja kahele Prantsumaa palvele, mis on juba rahuldatud, saanud komisjon veel avaldusi Itaaliast, Maltalt, Hispaaniast ja Portugalist. Need avaldused rahuldatakse järgmise aasta alguses.

Nagu ma mainisin, ei saa selle fondi olemasolu olla „amortisaatoriks” ettevõtete ümberpaigutamise vastuvõetamatutele sotsiaalsetele ja majanduslikele kulutustele ja nendega seotud vallandustasudele.

Seepärast me nõuamegi reguleeriva raamistiku kehtestamist ettevõtete ümberpaigutamiste ennetamiseks ja trahvimiseks. Me leiame, et igasuguse riigiabi andmine ettevõtetele peab sõltuma nende ettevõtete tehtud pikaajalistest finantsassigneeringutest regionaalsesse arengusse ja tööhõivesse ja neile ei tohi anda mingisugust abi, mida saaks kasutada ümberpaigutuste soodustamiseks. Samas on oluline tugevdada tööliste esindajate rolli ettevõtete juhatustes ja strukturaalse iseloomuga juhtimise otsuste tegemisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Nina Škottová (PPE-DE), kirjalikult. − (CS) Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise Fondist võetud kõik vahendid moodustavad umbes 3,6% ja hõlmavad kolme riiki. Globaliseerumine aga mõjutab kogu inimtegevust suuremal või vähemal määral. Nende fondide vähene kasutamistase tekitab vähemalt kaks küsimust: kas on globaliseerumise vahendid nii piiratud või me ei tea, kuidas fondist ressursse saada? Teiste sõnadega, me peame leidma parema määratluse globaliseerumise potentsiaalsetele vahenditele ja läbi vaatama raha eraldamise eeskirjad, nii et fond muutuks kättesaadavaks ja arusaadavaks teistele riikidele ja nende probleemsematele regioonidele. Selles suhtes võiks abi olla vihjetest majandus-, sotsiaal- ja teistele elementidele. Sellist komisjoni õigustust nagu „ootamatus” on raske aktsepteerida. Eelpoolmainitud kahtluste põhjal ma hääletasin ettepaneku vastu.

 
  
  

- Raport: Reimer Böge (A6-0499/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Paindlikkuse mehhanismi rakendamine koos institutsioonidevahelise kokkuleppe muutmisega on lahutamatu osa ühenduse 2008. aasta eelarveprojektist.

Seega, lisaks 1 600 miljonilisele parandusele mitmeaastases finantsraamistikus on paindlikkuse mehhanismi rakendamisega samuti ka tehtud ettepanek täiendada Euroopa globaalse navigatsioonisatelliitsüsteemi programmide (EGNOS-GALILEO) rahastamist umbes 200 miljoni euroga. Veelgi enam, paindlikkuse mehhanismi rakendamise kaudu peab ELi ühine välis- ja julgeolekupoliitika samuti saama finantseerimiseks 70 miljonit lisaeurot.

Tuleks märkida, et rapotöör rõhutab, et „välistegevus üldiselt ja ÜVJP eriti ei ole tulevikus piisavalt varustatud võrreldes samasuguste nõuetega praegu”. Ta selgitab, et „samastuvad nõuded” sisaldavad ELi „missioonide” toetamist Kosovos ja Afganistanis. Sel viisil antakse hoogu lisaks ELi kasvavale vahelesegamisele ja sõjalisele interventsioonile NATO operatsioonide toetuseks nii Balkanil – selle näiteks on ettevalmistused toetamaks „ühepoolset Kosovo sõltumatuse deklaratsiooni”, rikkudes rahvusvahelist õigust – kui Kesk-Aasias, eriti nende „missioonide” rahastamisega ühenduse eelarvest. Need on poliitilised ja militaarsed eesmärgid, millega me selgelt ei nõustu.

 
  
MPphoto
 
 

  Janusz Lewandowski (PPE-DE), kirjalikult. − (PL) Juhataja, paindlikkuse mehhanismi rakendamine nagu finantperspektiivi läbivaataminegi on 2008. aasta eelarvet puudutava 23. novembri kompromissleppe loomulik tagajärg. Paindlikkuse mehhanism on põhimõtteliselt mõeldud eelarveplaani kaitsmiseks erandjuhtudel, mida on raske ette näha. Minu tagasihoidliku kogemuse järgi täidab see erandlik mehhanism harva institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatud kriteeriume.

Nii on lugu 2008. aasta eelarveprojektiga. Nii 200 miljonit eurot Galileo programmi rahastamiseks 2008. aastal kui 70 miljoni euro suurune summa rubriigis IV, kasvavate vajaduste rahuldamiseks ÜVJP valdkonnas, on lahendused probleemidele, mida oli ette näha. Vaatamata Euroopa Parlamendi delegatsiooni reservatsioonidele, mis juhtisid tähelepanu satelliitnavigatsiooni adekvaatse rahastamise puudumisele ja ebapiisavale rahastamisele Euroopa Liidu rahvusvaheliste ambitsioonide suhtes, ei suutnud see veenda komisjoni vajaduses suurendada asjaomaseid eelarveeraldisi.

Oma lõplikus vormis kuulutas finantsperspektiiv raskusi, mis andsid endast tunda 2008. aasta eelarve koostamisel. Asja tõde on selles, et kompromissmenetluse käigus lahendas parlament nõukogu loodud probleeme. Arvestades selle väärtõlgendust meedias peaksime tegema õiged järeldused tulevikuks.

 
  
  

- Raport: Bogdan Golik (A6-0461/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Andersson, Göran Färm, Anna Hedh ja Inger Segelström (PSE), kirjalikult. (SV) Me ei või heaks kiita süsteemi, milles kasutatakse maksumaksjate raha Euroopa põllumajandustoodete turustamiseks kolmandates maades. Me arvame, et niisugustele ettevõtmistele tuleb rakendata piirangut, eriti arenguriikides, kuna sellega me riskime kahjustada kohalikku tööstust. Me oleme arvamusel, et EL peaks nendes maades ergutama kohalikku põllumajandust, mitte õõnestama sealsete farmerite jalgealust. Edukas kohalik tootmine tähendab neile riikidele majandusarengu võimalust ja teed demokraatliku arengu suunas.

 
  
MPphoto
 
 

  Duarte Freitas (PPE-DE), kirjalikult. (PT) Põllumajandussaaduste ja toodete teavitamis- ja müügiedendusmeetmeid siseturul ja kolmandates riikides käsitlevad Euroopa õigusaktid on kõige olulisemad lihtsama ja paremini teostatava ühise majanduspoliitika arendamiseks.

Ma kiidan heaks komisjoni ettepaneku süsteemi parandamisest, eriti reguleeriva konsolideerimise, mis sisaldab kahe, siseturgu ja kolmandaid riike puudutava määruse liitmist.

Ma hääletan Goliki raporti poolt ja tahaksin rõhutada vihjet, mida see teeb vajadusele pöörata enam tähelepanu informatsiooni- ja edendusküsimustele Maailma Kaubandusorganisatsiooni läbirääkimistel.

 
  
MPphoto
 
 

  Bogusław Liberadzki (PSE), kirjalikult. − (PL) Juhataja, annan poolthääle Goliki raportile ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus põllumajandussaaduste ja toodete teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kohta siseturul ja kolmandates riikides.

Raportöör osutab õigesti, et edu saavutamiseks lihtsa ja tegusa põllumajanduspoliitika kujundamiseks tuleb lihtsustada ühenduse süsteemi põllumajandussaaduste ja toodete teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kohta siseturul ja kolmandates riikides.

Ma olen nõus, et teabekampaaniad on selleks, et tõsta oluliselt tarbijate teadlikkust ÜPP raames tootmisest, ELi põllumajandustoodete kõrgest kvaliteedist, mahepõllundusest ja tervishoiuaspektidest.

 
  
MPphoto
 
 

  Diamanto Manolakou (GUE/NGL), kirjalikult.(EL) Arvestades fakti, et arutlused WTOs ja kohustused lõpevad ekspordikulutuste korvamise tühistamisega, ühenduse 20,1 miljardi euro suuruse abi vähendamistega ja 48%–73% vahemikus hinnahinnaalandustega enamiku ELi põllumajandustoodete puhul; põllumajandustulus on oodata tõsiseid tagasilööke.

Määruse ettepanekuga püüab komisjon ära hoida GATTi ja eelnevatest ÜPP reformidest tulenevaid negatiivseid tagajärgi, mida süvendavad veel suuremal määral oodatavad WTO ja ÜPP reformid. Tagajärjed annavad põhiliselt tunda põllumajandustoodete jaotuses nii ELi kui ka kolmandates riikides, kuna imporditollid ja siseabi ühenduse põllumajandusele väheneb samal ajal drastiliselt.

Seetõttu soovitatakse edendus- ja teabeprogramme. Siiski ei saa neile programmidele määratud vahendid aidata kuidagi tagajärgi ära hoida. Tulemuseks on ühenduse põllumajandustoodete kolmandatesse riikidesse eskportimise probleemi suurenemine, samuti ELis, tootjale makstavate hindade alandamine ja otsene katastroof väike- ja keskmise suurusega põllumajandustootjatele, kes juba teenivadki ainult piiripealset sissetulekut. Teiselt poolt toovad programmid kasu põhiliselt konkurentsivõimeliste tootmiskuludega suurtele põllumajandusettevõtetele.

 
  
  

- Raport: Pedro Gueirrero (A6-0467/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Duarte Freitas (PPE-DE), kirjalikult. (PT) Kalandus- ja akvakultuuritoodete sektori turu ühist korraldust, mis on üks ühise kalanduspoliitika neljast tugisambast, tuleb korraldada ümber sügavuti.

Prioriteetideks on uuesti läbi vaadata tarbija informatsioon kalandustooteid puudutavatest valdkondadest ja toodetele lisandväärtuse õiglasem jaotamine kogu turustusprotsessis (erilise rõhuga algsele müügikohale).

EL peab samuti leidma lahendusi „sotsiaalsele dumpingule”, mis on nüüd saanud üldiseks kombeks mõnedes kolmandates riikides ja mis vähendab kalandustoodete võimalust konkurentsiks.

Käesolevas raportis kaitstakse rahvuslikke huvisid ja seetõttu on see väärt saama minu häält.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Me tervitame raportit kalandustoodete ühise turukorralduse kohta, mis saadab selge märguande Euroopa Komisjonile käesoleva ühise turukorralduse läbivaatamise tungivast vajadusest, et suurendada selle panust sissetulekute tagamiseks sektoris, kalandustoodete turustamise parandamises ja nende toodete lisandväärtuse suurendamises, eriti rahastamise tunduva suurendamise abil.

Juhul kui ühine turukorraldus peaks olema tõhus vastus eesmärkidele, milleks ta oligi rajatud ning kui sissetulekute ebakindlust kalandussektoris saab suurel määral omistada sektoris kasutatavale turustamisviisile, hinnakujundusele algsel müügikohal ja kalanduse ebaregulaarsele iseloomule, on kahetsusväärne, et kalanduskomisjon lükkas tagasi meie ettepanekud, mis tõesti puudutavad asja tuuma, ning milleks olid muuhulgas ettepanekud:

kasumi kõrgeimate määrade kehtestamise kohta;

– riigiabi vajaduse ja tõhusate turureguleerimismehhanismide kehtestamise kohta;

– tootmiskuludega arvestamiseks taotlushindade määratlemisel;

– finantskompensatsiooni kehtestamise kohta püügi või kalandusvõimsuse vabatahtlikul vähendamisel.

Sellele vaatamata me jätkame nende õiglaste meetmete esitamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Kalandusturu ühise korralduse eesmärgiks on tagada turu stabiilsus ja kindel sissetulek sektoris töötajatele. Need eesmärgid ja EÜ asutamislepingus kehtestatud eesmärgid on austusväärsed ja peaksid olema viinud Euroopa kalanduskogukonnad õitsengule.

Kahjuks on viimased kakskümmend viis aastat Brüsseli tsentraliseeritud kontrolli ÜKP kujul olnud kogukondade jaoks hukatuslik. ÜKP raames ei ole võimalik saavutada kindlate töökohtadega hästi edenevat turgu ja kalanduse juhtimise kontrollimine tuleb anda tagasi kalandusest sõltuvate rahvaste kätte.

 
  
  

- Raport: Jörg Leichtfried (A6-0482/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Nagu me oleme märkinud, on riikide pädevad asutused kaua aega järginud ja taganud järgimise rahvusvahelistes lepingutes kehtivatele nõuetele tsiviillennunduses. Koostöö ELi liikmesriikide ning likkmesriikide ja teiste riikide vahel on juba saanud tegelikkuseks – tegelikkuseks, mida võiks edasi õhutada ja arendada, kuid mis sisaldab juba austust riikide suveräänsuse, töölistele ja nende õiguste (tagades sotsiaalse harmoneerimise, eriti parimate tingimuste rakendamisega) ja kasutajate õiguste vastu.

Aga iga liikmesriigi tsiviillennundusjõud viiakse järk-järgult üle ELi, mis on eriti negatiivne kui see juhtub valdkonnas, millel puuduvad selgelt määratletud piirid.

Tegelikult märgib Euroopa Lennuohutusameti asutamine järjekordset „sammu” selles suunas. Tuleb rõhutada, et amet täidab volitusi, mida varem täitsid iga riigi pädevad ametid eraldi. Põhiliselt on see meede ette nähtud teostama seda, mida nimetatakse „ühtne Euroopa taevas” ja õhutranspordi ja lennunduse liberaliseerimist ELi tasemel. Niisugune liberaliseerimine finantskasumlikkuse pärast tõstatab küsimuse tööliste õiguste, teenuste kvaliteedi ja ohutustaseme kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Leichtfriedi raport märgib parlamendi, nõukogu ja komisjoni osalusel toimunud keerukate läbirääkimiste kulminatsiooni. EASA volituste laiendamine on Euroopa lennundusohutuse valdkonnas oluline areng ja minu fraktsioon toetas lõppkompromissi.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Juhataja, daamid ja härrad, ma kinnitan oma eelnevat hääletamist Leichtfriedi raporti poolt. Läbirääkimised parlamendi ja nõukogu vahel on komisjoni abil andnud tulemusena selle teksti, kuigi see ei rahulda täielikult mõningaid nõudmisi, mida mina olen toetanud, on see hea kompromiss. Ma tahaksin rõhutada tähtsat osa, mida etendab Euroopa Lennuohutusamet selles, mis puudutab seiret, mitte ainult lennunduses, vaid ka ettevõtte tegevuses. Amet vastutab sertifikaatide ja litsentside uuendamise ja väljaandmise eest ja ühtsete ohutusnõuete rakendamise järelevalve eest.

Samuti võib ta ka määrata trahve, kui ohutusnõudeid korralikult ei täideta. Seetõttu on mul heameel muudatusettepaneku 15 üle saavutatud kompromissist, mis muudab ameti täiesti iseseisvaks ja erapooletuks, sealhulgas ka küsimustes seoses litsentside tühistamise ja trahvide määramisega. Samuti tahan ma rõhutada, et personal peab mängima tähtsamat osa selle asutuse arengus ja töös. Sellest lähtuvalt jagan täielikult raportööri muret selle töö seisundi parandamisest, arvatavasti kasutades Euroopa Liidu personalieeskirjadega pakutavat võimalust.

 
  
MPphoto
 
 

  Brian Simpson (PSE), kirjalikult. − Hääletan selle raporti poolt ja pean õnnitlema raportööri suure tähtsusega tehnilise küsimuse puhul. Tahaksin siiski teha mõned märkused.

Salongipersonali tunnistuste väljastamine on kindlasti küsimus, mis mõnedes liikmesriikides probleeme tekitab ja on kaasa toonud salongipersonali ametiühingute sihipärase lobitöö. Usun, et raportöör on leidnud kompromissi, mis leevendab mõnede liikmesriikide hirme, kuid tunnistab salongipersonali tegevuse tähtsust. Mõned lennufirmad tõepoolest kuritarvitavad salongipersonali, mitte ainult neid lihtsalt „taevas töötavate ettekandjatena“ koheldes, vaid sõlmides nendega lepingud miinimumpalga ja maksimaalsete töötundide arvuga, pärast seda, kui nad on ise oma koolituse eest maksnud.

Teiseks on oluline mõista, et parlamendi poolt heakskiidetud EU-OPS kuulub nüüd EASA pädevusse. Tahaksin kasutada võimalust, et komisjonile ja EASAle meelde tuletada, et EU-OPSi eeskirjade alajaos Q kehtestatud lennu- ja vahetuste aegasid ei saa muuta, enne kui on tellitud väsimuse uuring ja konsulteeritud tööstusharuga laiemalt.

Lõpuks loodan, et ELis tervikuna on nüüd võimalik kasutusele võtta teised lennuohutuse ja julgeoleku aspektid, kaasa arvatud kokpiti ukse ja pagasiruumi järelevalve.

 
  
  

- Raport: Adriane Poli Bortone (A6-0464/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Nagu üldiselt on asi eeskirjadega selles valdkonnas, põhinevad selle raporti erieesmärgid liikmesriikide seaduste, eeskirjade,ja haldussätete harmoniseerimisel Euroopa siseturu arengu edendamiseks, käesoleval juhul seoses toidule esitatavate toiteainete- ja tervislikkuse väidetega.

Ettepanek koosneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusesse (EÜ) nr 1924/2006 (toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta) kahe muudatuse tegemisest ja ettepanek on suunatud adekvaatse üleminekuperioodi tagamiseks laste arengut ja tervist käsitlevate tervisealastele väidetele.

Toitumisalased väited, mis on olnud kasutusel liikmesriikides enne 2006. aasta 1. jaanuari kooskõlas kehtivate siseriiklike sätetega ja mis ei sisaldu määruse (EÜ) nr 1924/2006 lisas võivad olla jätkuvalt kasutuses kolme aasta jooksul pärast määruse jõustumist. Tervisealased väited, mis ei viita laste arengule ja tervisele saavad samuti kasu määruse artiklis 28 lõigetes 5 ja 6 üksikasjalikult sätestatud üleminekumeetmetest. Samasugused üleminekumeetmed on nüüd tagatud ka laste arengut ja tervist puudutavatele väidetele.

 
  
MPphoto
 
 

  Peter Skinner (PSE), kirjalikult. − Hääletasin selle raporti heakskiitmise poolt kontrollide tõttu, mis on vaja esitatud toitumis- ja tervisealaste väidete tagamiseks läbi viia. Kuna tervislik toitumine on paljude jaoks pika ja aktiivse elu oluliseks eeltingimuseks, on nõuetekohase teabe edastamine tarbijatele sama oluline. Liiga kaua on mõnede tootjate esitatud väited armastatud tarbekaupade kohta tarbijaid nende toodete toitumis- ja tervisealaste omaduste osas eksitanud. Palun komisjonil pühendada nii kaua aega kui vajalik Euroopa kodanikele suunatud nõuetekohase selgitustöö tagamiseks.

 
  
  

- Raport: Klaus-Heiner Lehne (A6-0453/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Bert Doorn (PPE-DE), kirjalikult. − (NL) Autoosade turu liberaliseerimine on olnud tuliste vaidluste teema juba 1993. aastast alates. Ma mõtlen, et disainiõiguste kaotamine nähtavatele autoosadele on ammu aegunud. Seega ma toetan kõigest südamest komisjoni ettepanekut, kuna praegu ei ole lähikonnas ühtki korralikult toimivat ühtset turgu.

Kui funktsionaalosi nagu külgvaatepeegleid ja tulesid tuleb asendada, peavad vajalikud osad auto endise seisundi taastamiseks olema kergesti kättesaadavad. Ma olen Euroopa liberaliseerimise poolt nii kiiresti kui võimalik ja seega ma pooldan üleminekuperioodi, mis oleks võimalikult lühike – viis aastat. Ma hääletan muidugi muudatusettepanekute vastu, mis võimaldavad liikmesriikidel vaevaliselt vedada üleminekuperioodil oma jalgu üle liberaliseerimise.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Käesolev raport sisaldab mõningaid muudatusettepankuid ettepanekule võtta vastu direktiiv liberaliseerida varuosade sekundaarne turg, mis on sobiv autotööstusele, masinatööstusele, kapitalikaupadele ja tarbekaupade tööstustele.

Komisjoni ettepanek toetab kaitsmata turgusid, kuna käesolev raport toetab 5-aastast üleminekuperioodi riikides, kus on olemas turukaitse nagu see on Portugalis.

Me teame, et ühelt poolt põhjustavad kaitstud turud suurte ettevõtete monopole varuosade kaubanduses, sest kaitstud turgudel peab tarbija ostma asenduse defektsele või katkisele osale algtootjalt. Kasutatavaks argumendiks on, et toote kujundust ei tohi muuta, enamtuntud näide on autotööstus, kuigi see ettepanek direktiivile rakendub ka teistele tööstusharudele. Kuid esineb tegelikke juhtumeid, kus lihtsa osa asendamine nõuab tervet osade kombinatsiooni koos sellega kaasnevate kuludega tarbijale.

Vahepeal, teiselt poolt, on Portugalis eriti autotööstusega seotud vabrikuid, mis jätkavad töötamist tänu varuosade tootmisele tuntud automarkidele ja mille jaoks turu „liberaliseerimine” võib põhjustada tõsiseid probleeme.

 
  
MPphoto
 
 

  Janelly Fourtou (ALDE), kirjalikult. – (FR) Lehne raporti puhul disainilahenduste õiguskaitse kohta otsustasin toetada ja anda oma allkirja muudatusettepanekule, millega pakutakse välja kaheksa-aastase üleminekuperioodi kehtestamine enne intellektuaalomandi õiguste täielikku liberaliseerimist komplekssete toodete, nagu mootorsõidukid, koostisosadele, mida kasutatakse nende algse välimuse taastamiseks. Senini pole majandusliku mõju uuringud näidanud mingit märkimisväärset langust nende osade tarbimishinnas liikmesriikides, kus süsteem on juba liberaliseeritud.

Ma olen ühtlasi ka veendunud, et Euroopa õõnestab siin iseenda huvisid. Teised maailmajaod tegelevad oma tootmise kaitsmisega tööstusomandi õiguste abil, aga Euroopa Liit – deklareerides samal ajal oma soovi kaitsta tarbijaid ja võidelda võltsimise vastu – teeb vale valiku.

Kaalul olevad küsimused on majanduslik tasakaal autotööstuse sektoris ja Euroopa autokasutajate turvalisus.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Direktiivis disainilahenduse õiguskaitse kohta, nagu see täiskogule esitati, tehakse ettepanek autoosade turu täielikust liberaliseerimisest, eriti mootorsõidukite sektoris.

Raportööri tekst muudab ettepanekut märkimisväärselt, avaldades toetust, et liikmesriikidel oleks lubatud säilitada rangelt kujundust ja mudeleid kaitsvad seadusaktid veel järgmiseks viieks aastaks. Säilitades tootjate monopoolsus autoosade tootmisele tähendab - ennetada ühenduse töökohtade kaotust riikidele nagu Türgi, Brasiilia ja Korea, kus tootmiskulud ja kvaliteet on madalamad.

Selle sektori üleliigselt kiirustav liberaliseerimine võib samuti ka kaasa tuua suuri riske, eriti ohutuse osas. Kui autotootjad ei pea enam vastutama osade tootmise eest, siis pole midagi, mis garanteeriks nendepoolse tehniliste nõuete järgimise ja kinnitust kvaliteedile. Kindlasti peame me eelistama sõidukikasutajate kaitset ja turvalisust igasugustele majanduslikele ja poliitilistele kaalutlustele.

Näib nii, et olles rünnanud postiteenuste, raudteede, energia ja elektrisektoreid, on Brüssel nüüd võtnud oma sihikul autotootjad. Ultra globaliseerumise ja sunniviisilise ideoloogilistel põhjustel reguleerimise hülgamise loogika näib olevat piiritu.

(Hääletuse selgitus katkestati järsult vastavalt kodukorra artikli 163 punktile 1)

 
  
MPphoto
 
 

  Małgorzata Handzlik (PPE-DE), kirjalikult. − (PL) Juhataja, siseturg on väga keeruline struktuur, mis on tasakaalustanud sellest sõltuvate erinevate gruppide huvisid mitmeid aastaid järgemööda.

Käesoleva direktiivi eesmärgiks on saavutada varuosade sekundaarse turu täielik liberaliseerimine. Ühel pool on meil seetõttua varuosade tootjate laiad hulgad, kes nõuavad, et nende õigusi vaba konkurentsi ja turumonopoli keelustamise suhtes võetaks arvesse; teisel pool on meil autotootjad (ja siin me nähtavasti keskendume autotööstusele), kes põhjendavad oma varuosade tootmise kaitset tootekujunduse seadusliku kaitsega.

Selles situatsioonis, mis esmapilgul näib lahendamatu, toetan mina raportööri lähenemist, kes soovitab süsteemi, mille kohaselt disainilahendusi kaitstakse piiratud ajaperioodi vältel. Tegelikult on kaitseperiood lähedalt seotud kompleksse toote elutsükliga.

Samuti ma ka nõustun raportööriga, et uue, kaitstud tootedisaini rakendamisega kaotab kehtivuse vanas kujunduses kasutatud varuosade kaitse. See kaotaks kehtivuse ka siis, kui disaini, millel puudub asendus, lakatakse tootmast. Ettepanek näib mulle kõige sobivama korraldusena ja niisugusena, mis kaitseb kõige paremini sellega seotud gruppe.

Ma toetan ka ettepanekut ülemineku korraldamisest, millega liikmesriigid, kelle seadusandlikes aktides disainilahenduste kaitse laieneb autoosadele, võivad säilitada selle lahenduse kaitse viie aasta jooksul pärast direktiivi jõustumist.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Toetasin kompromissipaketti ja lükkasin tagasi parandusettepanekud remondi klausli üleminekuperioodi pikendamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Gary Titley (PSE), kirjalikult. − Toetan Euroopa konkurentsivõimelist varuosade turgu. See aitab hoida kulud tarbijate jaoks madalal ja hoogustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete äritegevust. Toetan järelikult komisjoni ettepanekut varuosade turgude konkurentsile avamiseks.

Seetõttu ei ole mul võimalik toetada muudatusettepanekuid, mis pikendavad turu avamiseks ettenähtud aega kuni 8 aastani. See aeglustakse meie edasiliikumist eesmärgi saavutamise poole, milleks on varuosade konkurentsivõimeline turg.

 
  
  

- Raport: Giuseppe Castiglione (A6-0477/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Andersson, Göran Färm, Anna Hedh ja Inger Segelström (PSE), kirjalikult. − (SV) Meie hääletame raporti ja komisjoni ettepaneku vastu alljärgnevatel põhjustel:

– Lootsime, et reform tähendab kokkuhoidu liidu maksumaksjatele ja et veinitööstust lakatakse rahastamast läbi ühtse põllumajanduspoliitika. Lõppude lõpuks me arvame, et maksudest rahastatud ühenduse subsiidiumid Euroopa veinitootmisele peavad lõppema.

– Leiame olevat laiduväärse kasutada maksumaksja raha Euroopa veinide turustamiseks. See on vastuolus parlamendi alkoholistrateegiaga, mis propageerib piiravat seisukohta alkohoolsete jookide turustamisele. Selles kontekstis on kulude suurendamine turustamismeetmetele kurb näide võltsmoraalist.

– Samuti oleme me vastu ettepanekutele, mis toetavad euroopa maksumaksja raha veinide turustamisel kolmandates riikides. Me arvame, et tuleb olla ettevaatlik Euroopa veinide turustamisel, eriti arengumaades, kuna see tähendaks kohalike tööstuste lämmatamise riski. Liit ei tohiks kahjustada kohalikke tootjaid arengumaades, vaid vastupidi, peaks neid toetama.

 
  
MPphoto
 
 

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult (IT) Juhataja, ma hääletan käesoleva raporti vastu, mitte hr Castiglione üldise lähenemise tõttu, mis sisaldab mõningaid positiivseid mõtteid nagu koguseliste limiitide kehtestamine ja ümbritseva keskkonna sobivus väljajuurimisega, veinivirde keelustamine väljaspool Eli ja meetmete laiendamine, millega liikmesriigid võivad iseseisvalt toime tulla. Minu arvates aga on nõusolek suhkru lisamise kasutamisest ja säte, mille kohaselt selle kasutamist ei tule näidata informatiivsel märgisel tarbijaile, kriitilised punktid. Lõik niinimetatud puuviljaveinidest on samuti täiesti küsitav, nagu ka raporti üldine lähenemine veinivirde suhtes. Kui itaallane, ma loodan, et minister De Castro ja tema kolleegid suudavad kokkuleppele jõuda seadusandlikult pädevas raamistikus, mis austaks kvaliteeti ja tarbijaõigusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Adam Bielan (UEN), kirjalikult. − (PL) Juhataja, ma toetan täiel määral Castiglione raportit ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus veinituru ühise korralduse kohta.

Lihtsate ja toimivate tootmiseeskirjadega reguleeritud veinituru loomine ja ausa konkurentsi põhimõtted ühenduse turul mitte ainult ei paranda Euroopa toodete kvaliteeti, see tõstab ka puuviljakasvatajate elatustaset.

Samuti on ka oluline, et tarbijad oleksid teadlikud teatud toote tootmistsüklist ja selle täpsest päritolust.

Pealegi võib niisugustest meetmetest olla märgatavat kasu puuviljaveini tootmisele minu omal kodumaal ja see on peamine põhjus, miks ma toetan raportit.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Meie hääletame käesoleva raporti vastu, sest see ei muuda tähelepanuväärselt kõige olulisemaid aspekte Euroopa Komisjoni kehvas ettepanekus viinamarjakasvatus- ja veinisektoris.

Nagu me alati oleme öelnud, me ei nõustu sellise liberaalse seisukohaga, mis väidetavasti on samm ühise turukorralduse lõhkumise suunas veinisektoris. Euroopa Liit ise uuris seda ja läks niikaugele, et lubada suhkru lisamist ja suurendada võimalikku määra, võrreldes senikehtinud tasemetega.

Kuid üks kõige olulisemaid aspekte on fakt, et see jätab lahtiseks kogu küsimuse istutusõiguste liberaliseerimisest alates aastast 2013, kuigi raportöör tunnistab, et see ainult aitab kaasa tootmise kontsentreerimisele suurimate viinamarjakasvatajate kätte, kes juba naudivad kasu märkimisväärsest riiklikust toetusest ja muudest privileegidest.

Niisamuti on kahetsusväärne, et meie esitatud ettepanekud istutusõiguste säilitamisest ja veinitootmisalade restruktureerimisest, eriti perekonnafarmide, väike- ja keskmiste viinamarjakasvatajate ja ühistute osas, jäid vastu võtmata, kuigi me märgime rahuldustundega, et mõningad ettepanekud kiideti heaks, eriti ettepanek joomiseks mõeldud alkoholi destilleerimisest.

 
  
MPphoto
 
 

  Duarte Freitas (PPE-DE), kirjalikult. (PT) Kuigi ma olen nõus ühise turukorralduse reformiga veinisektoris ja laiemas mõttes toetan Euroopa Komisjoni ettepanekut, arvan, et Castiglione raport on teinud olulise panuse, sisaldades mõnda muudatusettepanekut, mis parandavad märkimisväärselt komisjoni dokumenti.

Muude positiivsete aspektide hulgas märgiksin pideva toetuse rakendamise võimalust joogiks mõeldud alkoholi destilleerimiseks.

Ma hääletasin muudatusettepanekute 33 ja 223 poolt, sest ma arvan, et sektori liberaliseerimine ei peaks olema järsk ning lükkasin tagasi muudatusettepanekud 314, 347, 293 ja 217, kuna ma pole nõus suhkruga rikastamise menetluse jätkamise võimaluse rakendamisega, tegevusest, mis võib põhjustada mittevastavusi tootjate vahel ja seetõttu ma toetan Euroopa Komisjoni algset teksti.

 
  
MPphoto
 
 

  Françoise Grossetête (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma tervitan käesoleva raporti surveolemust, mis väljendub Euroopa Komisjoni ettepaneku põhjalikus käsitlemises, mis sisaldas muuseas ka 400 000 ha viinamarjapõõsaste laialdast väljajuurimisoperatsiooni. See ettepanek ignoreeris sotsiaalset tegelikkust viinamarjakasvatussektoris ja oleks edaspidi põhjustanud maastikku kahjustavat maa söötijäämist. Raport vaatleb väljajuurimist kui potentsiaalselt kasulikku meedet, mida tuleks soovitada vabatahtlikkuse alusel.

Teine positiivne ettepanek käsitleb võimalikku ümberkorraldusmeetmete rakendamist veinitööstuses. Euroopa veinitööstus vajab võimsaid, edukaid ettevõtjaid, et välja kannatada rahvusvahelist konkurentsi.

Teisest küljest, ettepanekud kriisi ennetamiseks vajadusel ei ole kuigi kaugeleulatuvad. Arvestades tootmise kõikumise ulatust, oleks soovitatud meetmed vaid ajutiselt kergendavad. See mis puudub, on tingimustele vastav kriisijuhtimise mehhanism, mis lisaks midagi uut olemasolevatele meetmetele.

Lõpuks, mul on kahju, et puudub säte rikastamise märkimisest etiketile sahharoosi lisamise kohta: see oleks olnud otsekohene, läbipaistev viis tarbija informeerimiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Christa Klaß (PPE-DE), kirjalikult. (DE) Veinituru ühises korralduses püüab komisjon arvestada veinitootmisregioonide eripära neile suurema vastutuse delegeerimise ja initsiatiiviks avaramate võimaluste loomisega.

Täna on Euroopa Parlament pannud just need eesmärgid paberile kirja. Me oleme absoluutselt kindlad oma ettepanekutes, mis on vastu võetud liikmesriikide parlamendiliikmete poolt. Euroopa veinikultuur on osa meie pärandist. Veinitootmise häll on siin, Euroopas. Veinikultuur tähendab äri, sissetulekut ja töökohti. Komisjoni ülesanne pole turu tasakaalu otsimine meie tootmise piiramise või eeskirjade muutmisega teha tootmine võimatuks. Komisjoni ülesanne on aga kaitsta meie osa maailmaturgudel ja tagada, et meie toodetel oleks rahvusvaheline prestiiž, mida nad väärivad. Eesmärk ei tohi olla turu kitsendamine, vaid uute turgude avamine. Miks me peaksime muutma veinivalmistamise meetodeid veinidele, mis müüvad hästi? Meie veinivalmistamise meetodite juured on iidsetes kultuurides ja traditsioonides.

Täna on Euroopa Parlament selgesõnaliselt uuesti kinnitanud oma toetust suuremale turumeetmete hulgale, riikide eelarvetele ja regionaalse initsiatiivi arenemisruumile, sotsiaalselt tundlikele järkjärgulistele sekkumismeetmetele ja olemasolevate veiniõpetuse tavade säilitamisele, teiste sõnadega – sahharoosi ja rektifitseeritud veinivirde kontsentraadi (RCM) lisamisele, asetades need lisandid võrdsetele alustele täiendavate veinivirde (RCM) toetustega.

Ma loodan, et meie ettepanekud liidetakse uue ühise veinituru korraldusega.

 
  
MPphoto
 
 

  Jörg Leichtfried (PSE), kirjalikult. (DE) Aastatel, mil tingimused on viinamarjakasvatuseks ebasoodsad ja on liiga vähe päikest, pole viinamarjade fruktoosisisaldus piisav fermentatsiooniks nõutava alkoholikoguse saamiseks. Seetõttu me lisame suhkrut, mis ei muuda veini maitset. Tähtis on, et suhkur lisataks enne fermenteerimist ja mitte pärast, mis tähendab, et küsimus ei ole hapu veini magusaks tegemises ning suhkru lisamine on lubatav ainult lauaveinidele ja kindla piirkonna lauaveinidele – vins de pays.

See peaks jääma tuleviku asjaks. Komisjoni plaan asendada peedisuhkur, mis on seni olnud tavapärane lisand, lõunaregioonide kääritamata viinamarjamahlaga koos tootmislisadega, ei kannata lähemat vaatlust. Lisaks tulisele vaidlusele ekspertide hulgas erinevuste üle maitseomadustes, on ka veel keskkonnaalane argument. Pole mingit mõtet transportida viinamarjavirret läbi kogu Euroopa paikkondadesse, kus on juba olemas kohalik suhkrupeedi varu.

 
  
MPphoto
 
 

  Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. (SV) Raportisse tehtud muudatusettepanekud, millega me pidime tänasel hääletusel arvestama, on totrad. Näiteks peaks erinevate veinisortide suhkrusisalduse tegelikult jätma tooteid ostvate tarbijate endi otsustada. Seda ei tuleks määratleda otsustetegemise protsessides ELi institutsioonide vahel.

Tootjad teistest maailmajagudest on osanud toota veine, mis on meelepärased Euroopa tarbija maitsele ja samal ajal ka odavamad kui Euroopa veinid. Vastavalt Euroopa Parlamendi enamuse arvamusele tuleb selle vastu võidelda suurema rahahulga pumpamisega põllumajanduspoliitikasse ja mitmesuguste kampaaniate läbiviimisega.

Pole kahtlust, et Euroopas toodetakse suurepäraseid veine. Põhimõtteline küsimus seisneb selles, kas on õige välja suruda vaesemaid riike Euroopa veiniitootmise heaks.

Oluline on omada seisukohta, mis arvestaks veinitootmise arutelus kõigi faktoritega, kaasa arvatud rahvatervise huvid. Raportis see puudub.

Neil põhjustel ma hääletasin komisjoni ettepaneku ja samasisulise Euroopa Parlamendi raporti tagasilükkamise poolt. Veinitootjad peavad tegutsema vabal turul ja mitte, nagu praegu, saama tohutuid toetusi ELilt.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Claude Martinez (NI), kirjalikult.(FR) Languedoci ja Roussiloni – Toulouse’i punase tagapõhjaga risti, mis sümboliseerib vastuhakkude sajandit, mis algas Marcelin Albert’iga 1907 ja kestis kuni André Castéra’ni 1976 – viinamarjakasvatajad, rahvas, kelle maa laiub Rhone’ist kuni Garonne’ini, tunnevad ohtu Euroopa Komisjonilt. See tahab nad ümber paigutada ja selle asemel istutada nende maadele pensionileläinud brittide kolooniad. Teejoojad hakkavad välja ajama inimesi, kes elatuvad viinamarjakasvatusest ja veinivalmistamisest Minervois’, in Corbières’, Costières’i ja Picpouli viinamarjaistandustes.

See on kuritegu tsivilisatsiooni vastu! Ja seda saadetakse korda väidetava ületootmise valeliku katte all. Milline on aga tõde?

Tõde on 150 000 hektaris illegaalsetes viinamarjaistandustes Hispaanias ja Itaalias. Just need illegaalsed viinamarjapõõsad tuleks välja rookida, sest see, millest räägitakse kui üleliigsest toodangust, on tegelikult üleliigne sissevedu, mis ulatub igal aastal 12 miljoni hektoliitrini.

Lisaks sellele istutatakse iga meie väljajuuritud viinamarjapõõsa asemele uus Vaikse Ookeani äärel ja kui Hiina saab veinist maitse suhu, leiame meie ennast ülemaailmses defitsiidis.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Oma ettepanekuga veinitootmise reformist, näib komisjon olevat välja tulnud veel ühe pièce de résistance’iga. Ühelt poolt püüab ta ära kuivatada Euroopa veinijärved, andes rahalisi hüvitisi kogu viinamarjaistanduste pindala vähendamise eest, kusjuures, teiselt poolt, kavatseb ta lubada viinamarjade istutamist kõikjal pärast aastat 2013. Kui kasvatamise piirangud kaotatakse, hävivad töömahukad viinamarjaistandused mäenõlvadel.

Nagu poleks veel küllalt sellest, et panna neid viinamarjakasvatajaid hirmu tundma oma olemasolu eest, riisutakse kavatsetava suhkrulisamise keeluga kogu Põhja-Euroopalt saak suhteliselt vähese päikesepaistega aastatel, kuna samaaegselt toetuse äravõtmine kontsentreeritud veinivirdele muudab lõppkokkuvõttes veinitootmise võimatuks ka Lõuna-Euroopas. Lisage sellele vaieldav keeld nimetusele „lauavein”, mis paratamatult lõpeks üht sorti madalaima kategooria veinide üleküllastusega ning saab võimatuks vältida arvamust, et käesoleva reformi kavandajatel puudub lihtsalt vajalik asjatundlikkus ja arukus. Castiglione raport on nende ettepanekute suhtes parendus, mistõttu ma hääletasingi selle poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Pierre Pribetich (PSE), kirjalikult. – (FR) Minu kolleegid ja mina toetasime Giuseppe Castiglione raportit veinituru ühise korralduse kohta suure enamusega.

Eriti toetasin ma nelja muudatusettepanekut, mida ma pean oluliselt tähtsaks mitte ainult Euroopa veinitööstuse kaitseks, eriti Burgundia ja Franche Comté piirkonnas, vaid ka selle konkurentsivõimelisemaks muutmisel.

Ma hääletasin muudatusettepaneku 271 poolt, mis on vastu komisjoni kavale lõpetada suhkru lisamine. See on tegelikult eluliselt tähtis, et me säilitaksime suhkrulisandiga veinivalmistamise traditsioonid, mis on kestnud paljudes Euroopa regioonides, kaasa arvatud Burgundia ja Franche Comté, mida ma juhtun esindama.

Ma toetasin samuti ka muudatusettepanekuid 33 ja 223, mis on vastu komisjoni plaanile istutusõiguste liberaliseerimise kohta 1. jaanuarist 2014: viinamarjakasvatajate huvid nõuavad, et me peaksime ootama kuni väljajuurimiskava lõpuni, et näha, kui tõhus see on olnud, enne, kui me hakkame kaaluma liberaliseerimist.

Lõpuks, ma hääletasin kohustusliku destilleerimise säilitamist taotleva muudatusettepaneku 107 poolt.

Üldiselt olen ma rahul parlamendi tehtud muudatusettepanekutega; ma toetasin käesolevat raportit ja ma loodan, et sel on positiivne mõju põllumajandusnõukogule 17.–19. detsembril, kui on kaalul meie regiooni huvid.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. (IT) Juhataja, daamid ja härrad, ma hääletan austatud kolleegi Castiglione raporti poolt. Veinisektor on juba ammu vajanud reformi, mis taastaks ühenduse veinide omapära ja konkurentsivõime ja annaks Euroopa tootjatele võimaluse endiste turgude tagasivõitmiseks ja uute vallutamiseks. Euroopa, eriti Itaalia, tootjad taluvad ägedat konkurentsi uute tootjate poolt.

See ei tulene nii suurel määral sisetarbimise langusest kui liialdatud tootmiskuludest, ülijäikadest ja keerulistest eeskirjadest, mis sageli piiravad võimalust tootmise kohandamiseks nõutavate muutustega kaasaminekuks ja üliarglik toetus- ja turustuspoliitika. Meil on vaja kõige paremini ära kasutada Euroopa ja Itaalia veinide kvaliteeti. Et võimaldada Euroopa Liidul tugevdada oma positsiooni veinisektoris, peab veinituru ühise korralduse reform keskenduma kvaliteedi parandamisele ja see tähendab regionaalsete, päritolunimetusega ja geograafilise tähistusega veinide propageerimist, nende kaitset ja toetamist, kuna need esindavad Euroopa kvaliteettooteid maailmaturul.

 
  
MPphoto
 
 

  Karin Scheele (PSE), kirjalikult. (DE) Aastatel, kui veinikasvatuseks on tingimused ebasoodsad ja esineb liiga vähe päikest, on fruktoosisisaldus viinamarjades ebapiisav fermentatsiooniks vajaliku alkoholikoguse tootmiseks. Seepärast me lisame suhkrut, mis ei muuda veini maitset. Oluline moment on suhkru lisamine enne fermentatsiooni aga mitte pärast seda, mis tähendab, et siin pole tegemist hapu veini magustamisega, kusjuures suhkru lisamine on lubatud ainult lauaveinidele ja teatud paikkonna veinidele. See jääb tuleviku küsimuseks. Komisjoni plaanid, asendada peedisuhkur, mis on senini olnud tavakohane lisand, viinamarjavirdega lõunaregioonidest koos tootmislisadega, ei kannata kriitikat.

 
  
MPphoto
 
 

  Brian Simpson (PSE), kirjalikult. − Hääletasin selle raporti poolt, aga on ikka veel palju probleemseid valdkondi, millega parlament ei ole soovinud tegeleda, eelkõige sektori konkurentsivõimelisemaks muutmine kolmandatest riikidest saabuva impordi suhtes ja toodetud veini kvaliteedi parandamine ELi tasandil. Kahjuks seisavad riiklikud ja piirkondlikud prioriteedid püsiva reformiprogrammi teel ees.

Peame Euroopas oma kvaliteetveini kaitsma ja peame samuti tegelema taskukohaste hindadega kvaliteetveinide tootmise küsimusega. Ei ole kahtlust, et komisjoni ettepanekud on muudetud sisutumaks. Õnneks võttis parlament vastu minu muudatusettepaneku miinimumkriteeriumide tõstmiseks ja kuivsuhkurdamist võimaldavad muduatusettepanekud. Need muudatusettepanekud on põhjapoolsete riikide ja minu enda Ühendriikide veinitootjate jaoks üliolulised.

Euroopa veinitööstus seisab ikka veel silmitsi paljude ohtudega ja näeme ELis, kuidas kaotame oma turuosa Uuue Maailma riikidele.

Aga miks? Sest nad suudavad toota suurepärase kvaliteediga veini taskukohase hinnaga ja kasutavad turundusstrateegiat, mille aluseks on tarbijate soovid 21. sajandil; mitte roomlaste poolt kolmandal sajandil istutatu. Me vajame kvaliteeti, mitte kvantiteeti ja meil on vaja toota veini, mis pakub raha eest väärtust.

 
  
MPphoto
 
 

  Peter Skinner (PSE), kirjalikult. − ELi veiniturg sõltub väga laiadest valikuvõimalustest ja kohalikust jätkusuutlikust tootmisest. Paljude jaoks on vein samasugune kultuuriga seotud küsimus nagu keel. Seetõttu oligi tänane hääletus nii palju vaidlust tekitav.

Suhkrumärgistuse mõju või suhkrulisandite kasutamise keeld veinitööstustes oleks olnud Põhja-Euroopa veinitootmise jaoks keelustava mõjuga. Tänapäeval pärinevad paljud suurepärased veinid UKst ja eelkõige Kagu-Inglismaalt. See on nii olnud alates ajast, kui roomlased veini esimest korda UKsse tõid.

Hääletasin selle traditsiooni säilitamise ja avatud turu poolt.

 
  
  

- Resolutsiooni ettepanek: Terrorismivastane võitlus (B6-0514/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Philip Bradbourn (PPE-DE), kirjalikult. − Konservatiivid hääletasid selle resolutsiooni vastu, esiteks seetõttu, et ettepanek kutsub üles ELi esitatud reformilepingu kaudu rohkem kaasama ja laiendaks sellisel viisil ELi pädevust äärmiselt tundlikku riikliku julgeoleku valdkonda. Konservatiivid usuvad tugevasse partnerlusse globaalsel tasandil kõikide terrorismivastases sõjas osalevate rahvastega ja eelkõige koos meie Ameerika liitlastega. Käesolevas ettepanekus jäetakse tähelepanuta, et selles küsimuses on ühtlustamise asemel vaja pigem koostööd.

 
  
MPphoto
 
 

  Michael Cashman (PSE), kirjalikult. − Briti Sotsialistide Delegatsioon (EPLP) tervitas terrorismivastast resolutsiooni ja hääletas selle poolt. Euroopa Parlamendi poolt vastuvõetud resolutsiooni lõppversioon ei ole täiuslik, kuid me tunnustame selge, ühemõttelise signaali saatmise tähtsust nendele, kes ähvardavad meie eluviisi ja millele me ei alistu.

EPLP on veendunud, et ELil on võimalik ja EL teeb kõik terrorismi võitmiseks ja et kui naaberliikmesriigid ja rahvusvahelised liitlased teevad koostööd, siis on lõppeesmärgi saavutamine tõenäolisem kui isolatsionalistliku poliitika abil.

Võtame parlamendiliikmetena täieliku vastutuse komisjoni ettepanekute hoolikaks jälgimiseks selles valdkonnas, et tagada vastuvõetavate õigusaktide asjakohasus, proportsionaalsus ja meie kodanike põhiõiguste austamine. Jätkame liitlaste poliitika kritiseerimist poliitikaerinevuste korral, kuid tunnustame ja tervitame jätkivat koostööd ELi ja demokraatlike riikide vahel, eelkõige ELi ja USA olulist suhet justiits- ja siseküsimustes. Oleme jätkuvalt veendunud, et meil on võimalik saavutada võit nende üle, kes soovivad hävitada meie väärtused ja põhimõtted vihkamise ja vägivallaga, meie liitlastega koostööd tehes, mitte vastandumise või tagasitegemise kaudu.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylwester Chruszcz (NI), kirjalikult. − (PL) Juhataja, ELi liikmesriikidel on kohustus võidelda terrorismiga selle kõigis vormides, jäädes sealjuures seaduse piiridesse ning austades inim- ja kodanikuõigusi ja –vabadusi. Terrorismivastane võitlus ületab riigipiirid ja rahvusvahelise koostöö vajadus on endastmõistetav.

On absoluutselt vajalik, et kõik spetsiaalsed õigused terrorismivastaseks võitluseks saanud institutsioonid ja võimuorganid alluksid erapooletu kohtuvõimu täielikulr demokraatlikule kontrollile.

Terrorismivastane võitlus ei tohi täita – nagu täna vastuvõetud resolutsioon püüab teha – Brüsseli politsei ja kohtujõudude suurendamise otstarvet riikide arvel. Seepärast ma ei toetanudki tänast resolutsiooni terrorismi kohta ELis.

 
  
MPphoto
 
 

  Patrick Gaubert (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Terrorismist on saanud kõigi Euroopa Liidu kodanike turvalisusele suurem oht kui kunagi varem. Seetõttu on fraktsioon PPE-DE teinud terrorismiga võitlemisest prioriteedi ja lootis näha ka vastava resolutsiooni vastuvõtmist.

Resolutsioon tõstis eredalt esile, kui raske ja kui vajalik on saavutada õiget tasakaalu turvalisuse ja üksikisiku vabaduste austamise vahel. Euroopa demokraatiates me vajame kindlasti tagamist, et terrorismivastased meetmed oleks proportsionaalsed oma eesmärgiga, et mitte ohustada ühegi meie kodaniku isikuvabadusi.

Samaaegselt peame me meeles pidama, et liidu esmane eesmärk on kaitsta iga Euroopa kodaniku elu ja julgeolekut ja ta järgib seda eesmärki terrorismi ennetamise ja selle vastu võitlemisega.

Kahjuks on käesoleva teksti tasakaalu kummutanud suur hulk nähtavalt ebaproportsionaalseid ja mõningatel juhtudel õigustamata sätteid. Vaatamata meie fraktsiooni esitatud ettepanekutele, ei kajasta täiskogu vastuvõetud resolutsioon lõppkokkuvõttes meie seisukohta selles ei kirjas ega mõttes ja seepärast ma hääletasin selle vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Ehkki see sisaldab aspekte, mis kritiseerivad, kuigi pehmelt, niinimetatud „terrorismivastase võitluse” nimel tehtud inimõiguste rikkumist – rikkumisi, mida me algusest peale oleme selgelt ja kindlalt hukka mõistnud – ei eralda käesolev resolutsioon end võitlusest ega püüa seda peatada, kui mõnitatakse rahvusvahelist õigust ja praktiseeritakse selle nimel riiklikku terrorismi.

Jah muidugi nõuab kriitikat õiglase kohtumõistmise ja andmekaitseõiguse rikkumine, läbipaistvuse ja demokraatliku kontrolli puudumine, nõukogu keeldumine vastusest väidetele võimu kuritarvitusest terrorismivastasel ettekäändel, eriti LKA erakorraliste väljaandmiste ja mustade nimekirjade puhul.

Sellegipoolest ei või me lubada, et nn „terrorismivastase võitluse” katte all peaks parlament soojalt tervitame uue reformilepingu vastuvõttu ja pöörduks liikmesriikide poole selle ratifitseerimiseks; et ta jälle uuesti rõhutaks, et USA on kõige tähtsam partner selles valdkonnas, võttes tervenisti omaks USA välispoliitika või et ta nõuaks Europoli volituste tugevdamist ja sellele uurimiste läbiviimiseks iseseisva õiguse andmist.

 
  
MPphoto
 
 

  Mary Lou McDonald (GUE/NGL), kirjalikult. − Mul ei olnud võimalik toetada tänast resolutsiooni ettepanekut terrorismivastase võitluse kohta real põhjustel.

Esiteks ei ole mul võimalik jagada selle entusiastlikku tervitust reformilepingu (Lissaboni lepingu) naasmisele. Ma ei usu, et reformileping muudab Euroopa liikmesriikide kodanike jaoks ohutumaks kohaks.

Samuti on mul kahtlusi seoses selle resolutsiooni ettepaneku kodanikuvabaduste aspektidega. Resolutsiooni ettepanek, kuigi sellel on mõned suurepärased jooned, ei ole tasakaalus, asetades liiga suure rõhu õigusaktidele ja julgeolekualasele koostööle.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Euroopa on üha enam saanud terroristide märklauaks, sest ta on ise lasknud ennast panna USA välispoliitika nimel tehtud rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste rikkumise kaasosalise rolli ja ka seetõttu, et ta pole suutnud tegutseda ausa vahendajana Palestiina küsimuses. ELil on viimane aeg tunnistada, et massiline sisseränne islamimaadest on potentsiaalne julgeolekurisk, kuna väljaränne Euroopasse on muutunud märtristaatuse omandamise vahendiks ja moslemitest sisserändajate sissetung kristlikkusse läände on kuulutatud religioosseks eesmärgiks.

Selle asemel, et vastavalt tegutseda ja järjekindlalt nõuda kohest sisserände peatamist islamimaadest kui ka illegaalsete sisserändajate repatrieerimise käsilevõtmist, võtab EL omaks mahepehme lähenemisviisi vältimaks juba siinolevate moslemite pahandamist. Peamiselt seepärast, et käesolev raport näib vaatlevat ELi reformilepingut demokraatiapõlgusega kui ravi terrorismi vastu, hääletasin täna selle vastu

 
  
MPphoto
 
 

  Cristiana Muscardini (UEN), kirjalikult. − (IT) Me palusime Euroopa Parlamenti juulikuu osaistungjärgul tegeleda tõsiselt terrorismiprobleemiga. Keegi nutikas mees on siiski otsustanud rääkida sellest septembris ja hääletada detsembris: järjekordsed raisatud viis kuud ja veel enam sõnu, mis on suunatud terroristide väljendusvabaduse õiguste kaitseks, kes üha enam kasutavad ära infovõrke, selle asemel et kaitsta terrorismi poolt rünnatud Euroopa ja teiste riikide kodanike ohutust.

Me anname Sahharovi auhinna hr Osmanile ja jätame ta üksi võitluses miljonite inimeste elude kaitseks Darfuris, me jätkame islami fundamentalistide vägivalla ignoreerimist Somaalias ja me valame krokodillipisaraid 50 ohvri pärast Alžeerias.

Häbi!

Sel põhjusel ma ei saa toetada Teie resolutsiooni ja hääletan selle vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Athanasios Pafilis (GUE/NGL), kirjalikult.(EL) Euroopa Parlamendi resolutsioon ühtib ja ületab mitmes suhtes ELi reaktsioonilist poliitikat ja antidemokraatlikke meetmeid, mis terrorismiga võitluse ettekäändel piirab tööliste põhilisi isikuõigusi ja demokraatlikke vabadusi. See nõuab veelgi politsei ja kohtu koostöö tugevdamist liikmesriikide, Europoli ja Eurojusti sunnimehhanismide ja salajaste julgeolekuteenistuste vahel ja suuremat tulemuslikkust II Salaluureteenistuse osakonna ja väga tähtsate salastatud andmebaaside töös, et laiendada ja suurendada kogu ELi tööliste kohta käiva informatsiooni järelevalve ja kogumise tõhustamist. Mitte ainult ei asu käesolev resolutsioon täiesti ühele joonele uue mõõtega, mida EL annab oma ‘terrorismivastasele strateegiale’, s.o. võitlusele niinimetatud ’vägivaldsesse äärmuslikkusse laskumise’ vastu ja selle ennetamisele, kuid ta nõuab, et strateegia eest tuleb võidelda ja see peab olema kõige muu hulgas suunatud „vägivaldsete tegude sooritamisele õhutamise” vastu. See ’äärmuslikkusse laskumise’ vastane strateegia paljastab nn. ELi „terrorismivastase” poliitika ja selle kehtestamise mehhanismide tõelise märklaua: kõik need, kes vaidlustavad tema reaktsioonilist poliitikat. Kuid pole tähtis, kui palju resolutsioone monopolide poliitilised suuvoodrid ka vastu ei võtaks, nad ei saa seisata opositsioonilisi liikumisi ja püsivalt kasvavat ELi enda kui euroopa kapitali riikidevahelise imperialistliku liidu vastu suunatud arvamuse tõusulainet.

 
  
  

- Resolutsiooni ettepanek: Komisjoni õigusloome ja töö programm aastaks 2008 (B6-0500/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Colm Burke, Avril Doyle, Jim Higgins, Mairead McGuinness ja Gay Mitchell (PPE-DE), kirjalikult. − Euroopa Parlamendi Fine Gael’i delegatsioon hääletas komisjoni 2008. aasta õigusloome- ja tööprogrammi lõike 16 vastu, sest oleme tuliselt vastu ELi algatusele võtta kasutusele Euroopa ettevõtjate ühine konsolideeritud tulumaksubaas (CCCTB). Tervitame asjaolu, et komisjonil ei ole kavas esitada järgmise aasta programmis selles küsimuses õigusloomega seotud ettepanekuid.

Konkurents on ülioluline majanduskasvu edendamisel, investeeringute ligitõmbamisel ja eelkõige euroala liikmesriikidele võimaluse andmisel nende majanduse juhtimiseks. EKP kehtestab intressimäärad ja stabiilsuse ja kasvu paktis on sätestatud euroala laenu- ja inflatsiooninõuded, seetõttu on maksupoliitika euroala liikmesriikidele lepingus jäetud üks kõige olulisematest vahenditest ja seda tuleb kaitsta.

Fine Gael’i parlamendiliikmed usuvad, et ELi CCCTB võib kaasa tuua ühtse maksumäära kehtestamsie Euroopas ja on tugevalt selle vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Me hääletame käesoleva resolutsiooni vastu seepärast, et meie tõsist muret väljendavaid ettepanekuid liberaliseerumis- ja deregulatsiooniprotsessi kiirendamise vastu, mis toimub paljudes sektorites ja mis ohustab tööhõivet, tagatud teenuste kvaliteeti ja ühiskondlike teenuste tulevikku ELis, ei võetud vastu. Mis on jäänud, on kallutatud riigi kui üldise huvitatusega teenuste tarnija vastu, kuna kogu rõhk on asetunud liberaliseerimisele.

Raha- ja fiskaalpoliitika ELis on samuti piiratud, selle peamiseks eesmärgiks on tehtud hindade stabiliseerimine ja konsolideerimine vastavalt Euroopa stabiilsuse ja majanduskasvu paktile, isegi kui meile on teada, et vähimagi konvergentsi protsessil on ebasoodus mõju majanduskasvule ja tööhõivele, majanduslikule ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele, tegelikule lähenemisele ELi liikmesriikide vahel ja riiklikele investeeringutele.

See asetab samuti ka rõhku neoliberaalsele Lissaboni strateegiale, mis on ELis kasutusel olev peamine mehhanism teenuste ja avalike teenuste privatiseerimiseks ja liberaliseerimiseks, paindlikkuseks ja kohandumiseks tööturgudel, töötasu vähendamiseks ja erahuvidele ligipääsu võimaldamiseks enamuses sotsiaalkindlustuse eraldistes, kaasa arvatud pensionid ja tervishoid

 
  
MPphoto
 
 

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (PSE), kirjalikult. − (PL) Juhataja, tööprogramm aastaks 2008 võtab vastu kompleksse lähenemise, mis on suunatud nägemuse juurutamiseks Euroopast, mis vastab oma kodanike tulevikulootustele. Euroopa Komisjoni peamised prioriteedid tulevaks aastaks on majanduskasvu ja tööhõivet, säästvat arengut ja sisserändevoogude ohjamist soodustavad tegevused. Nad puudutavad samuti ka kliimamuutust, energiat, ELi laienemist tulevikus ja tegevust rahvusvahelisel areenil.

Tuleb rõhutada, et tööplaan on välja töötatud üksikasjalike arutelude valguses teiste institutsioonidega, kaasa arvatud hiljuti arutletud küsimused üleilmastumise debatis nõukogu mitteametlikul kohtumisel Lissabonis. Programm sisaldab samuti ka prioriteete kommunikatsiooni valdkonnas, mis on samm edasi komisjoni pingutustes parandada informatsioonivoolu ELi kohta Euroopa kodanikele.

Mul oli heameel näha teadaannet uuest lähenemisest subsidiaarsuse põhimõtte ja soovitatud õigusaktide tulemuste erapooletu hindamise rakendamisest vigade vältimiseks tulevikus. Ettepanekud uutest seadusandlikest aktidest naiste olukorra parandamiseks, eriti perekonna nõudmiste ja tööelu kokkusobitamisest, mis on oluline samm võitluses Euroopa iibelanguse vastu, on samuti väga tervitatud.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Paljude aspektide hulgas, mis õigustavad kriitikat sel teemal, tahaksin ma keskenduda ühele prioriteetidest aastal 2008, mida komisjoni president kirjeldas kui üht kõige tähelepanuväärsemat: Euroopa Liidu lepingu ratifitseerimise ettepanekule.

EP enamus tervitab komisjoni otsust reformilepingu ratifitseerimise toetamise kohta, ‘õhutab komisjoni ... võimendama oma pingutusi arendamaks tegusamat kommunikatsioonipoliitikat, saavutamaks kodanike paremat arusaamist ELi tegevusest ... selleks, et valmistada ette reformilepingu ratifitseerimist ja Euroopa valimisi aastal 2009’ ja ‘nõuab komisjonilt arusaadavat selgitust, kuidas viimane kavatseb ellu viia oma ... prioriteetide sisu, eriti prioriteeti seoses reformilepinguga’.

Pidades silmas komisjoni vastuvõetamatut tegevust 2005. aastal toimunud nn Euroopa põhiseaduse üle korraldatud referendumite läbiviimisel, kujutavad need kavatsused, mis on ammu välja kuulutatud ja nüüd uuesti kinnitatud, teostamise korral tõelist sekkumist ratifitseerimisprotsessi, mis on iga liikmesriigi enda pädevuses.

Milline vasturääkivus komisjoni presidendi poolt, kes, kui temalt küsiti ratifitseerimisprotsessi kohta, vastas, et see on iga liikmesriigi otsustada, kuid kes spetsiaalselt teeb üheks enda prioriteediks sekkumise sellesse otsusesse!

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Kuna rahastamine erasektorist osutus võimatuks, nagu oli algselt kavandatud projekti Galileo vahendite täiendamiseks, „otsustas” Euroopa Liit, et seda tuleb finantseerida täiel määral avaliku sektori kapitalist, ennekõike ühenduse eelarvest.

Seepärast muudeti institutsioonidevahelist kokkulepet, mis sisaldas finantsraamistikku aastateks 2007–2013, tõstes alamrubriigi 1a all (konkurents majanduskasvuks) olevate assigneeringute läve aastateks 2008–2013 kogusummale 1 600 miljonit eurot jooksevhindades, mis läks maksma rubriigi 2 („loodusvarade säilitamine ja kasutus”, nimelt põllumajandus, kalandus ja keskkond) all olevatele valdkondade alarahastamise ja ebapiisava rakendamise aastal 2007.

Niisuguse institutsioonidevahelise kokkuleppe läbivaatamise ja paindlikkuse mehhanismi rakendamisega kindlustab EL oma suure „prioriteedi” tuleviku, tagades selle rahastamise. Jääb ikkagi veel näha, kas, kui Galileo projekt on lõpetatud (see tähendab lõpetatud avalik-õiguslike vahenditega), kas seda ei pakuta hiljem erakapitalile mingi avaliku-erapartnerluse alusel näiteks, milles avalik sektor kannab kulud ja erakapital lõikab kasu. .

 
  
MPphoto
 
 

  Marian Harkin (ALDE), kirjalikult. − Ei toeta ettevõtjate ühise konsolideeritud tulumaksubaasi kehtestamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Monica Maria Iacob-Ridzi (PPE-DE), kirjalikult. − (RO) Mina olen Euroopa Komisjoni järgmise aasta õigusloome programmi vastuvõtmise poolt ja ma usun, et see kajastab Euroopa Liidu poliitilisi prioriteete väga hästi. Sellegipoolest, õigusakti ettepanekud, niisugused nagu ühtse maksumäära kehtestamine, mida komisjon valmistab ette eraettevõtete ja väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete õigusloomes, ei tohiks mõjutada liikmesriikide poliitikaid, mis on märkimisväärselt panustanud majandusliku kasvu heaks möödunud aastate jooksul.

Samuti ka Euroopa Komisjoni hiljutine teatis ühtse põllumajanduspoliitika „tervisekontrolli” kohta on sobiv alus institutsioonidevaheliseks läbirääkimiseks. Selleks peab Euroopa Komisjon edasi lükkama õigusakti ettepanekud, mis põhjalikult muudavad Euroopa Komisjoni sätteid enne kui Euroopa institutsioonide ja liikmesriikide vahelised debatid pole lõppenud.

Lõpuks kahetsen õigusloomealgatuste puudumist ühtse viisapoliitika kohta, mis puudutab inimestele vastastikuse vaba liikumise võimaldamist Euroopa Liidu ja kolmandate maade vahel. Ma tuletan Euroopa Komisjonile meelde, et 12 liikmesriiki on ikka veel välja jäetud viisavabadusprogrammist Ameetrika Ühendriikidega.

 
  
  

- Resolutsiooni ettepanek: majanduspartnerluslepingud (B6-0497/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Genowefa Grabowska (PSE), kirjalikult. − (PL) AKV-EL Parlamentaarse Assamblee liikmena ma soovin toetada möödunud nädala ELi-Aafrika tippkohtumist Lissabonis. Parlamentaarse assamblee viimasel istungjärgul Kigalis me kutsusime üles arukusele ja rutakatest kaugematest suhete reguleerimisest hoidumisele ELi ja Aafrika vahel. Arusaadavalt peab ühine ELi-Aafrika strateegia arvestama mõlema partneri huvidega ja koostöö ei tohi toimuda kummagi arvelt.

Tõsiasi, et Euroopa Liit on Aafrika riikide kõige tõsisemaltvõetav majanduspartner ja et suurem osa Aafrikale antavast abist tuleb Euroopast, paneb liidule erilise vastutuse. See tehti selgeks Euroopa ja üleaafrikaliste parlamentide ühisavaldusega, mis õigustatult kutsus üles mõlemaid institutsioone suuremale osavõtule tulevaste suhete kujundamises kahe kontinendi vahel. Euroopa Parlament on selgesõnaliselt avaldanud oma toetust Kigali 22. novembri 2007. aasta deklaratsioonile, kutsudes üles pikendama läbirääkimiste lõpu tähtaega uue ELi-AKV kaubanduslepingu kohta, lepingu kohta, mis peab olema arukas ja andma mõista, et Maailma Kaubandusorganisatsiooni rangeid nõudmisi tuleb lõdvendada. On hea, et järgmise tippkohtumiseni aastal 2009 seatud prioriteedid ei räägi mitte ainult rahust, julgeolekust, inimõigustest, kliimamuutusest ja sisserändest, vaid ka võitlusest vaesusega tööhõive kaudu, investeerimisest tervishoidu ja haridusest.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Kui oleks mingisuguseid kahtlusi ELi tõelistes kavatsustes seoses vabakaubanduslepingutega, mida ta paneb ette rakendada AKV (Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani) piirkonna riikidega, lepingutega, mida kirjeldatakse kui „majanduspartnerluslepinguid” ja mis oli hiljutisel ELi-Aafrika tippkohtumisel eriliselt käsiteltud teema, sest mõned Aafrika riigid keeldusid neid allkirjastamast, siis praegu heakskiidetud resolutsiooni lugemisest piisaks nende selgitamiseks. Sellegipoolest on Portugali välis- ja koostööminister João Cravinho teinud nõukogu esimehena asjad võrdlemisi selgeks AKV-ELi ühisel parlamentaarsel assambleel Kigalis 21. novembril.

Kuigi, olles olnud kohustatud (momendiks) taganema, püüdis EL pareerida vastupanu, tulles välja ettepanekuga rääkida majanduspartnerluslepingud läbi kahes faasis, alustades kaubavahetusest ja minnes hiljem edasi teiste valdkondade, nagu teenuste ja investeeringute, lisamisega, samaaegselt lubades miljoneid ja miljoneid eurosid kui AKV riikide suveräänsuse ja sõltumatuse (majandusliku ja varsti poliitilise) panti. See on üldasjade ja välissuhete nõukogu 17. novembri 2007. aasta otsus.

Parlamendi enamus kiidab heaks ja toetab otsust. Mis puutub meisse, siis meie mõistame avalikult hukka ja oleme vastu säärastele kavatsustele ja poliitikatele, mille kaudu EL püüab AKV riike majanduslikult taaskoloniseerida.

 
  
MPphoto
 
 

  Karin Scheele (PSE), kirjalikult. (DE) Ma tervitan fakti, et suur protsent Euroopa Parlamendist toetab Kigali majanduspartnerluslepingute deklaratsiooni sisu, mille sõnastasid ühiselt parlamendi liikmed Euroopa, Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikidest Rwandas. Ma olen ikkagi pettunud, et ühiselt läbiräägitud tekst, mille kiitsid heaks Euroopa Parlamendi liikmed ja parlamendiliikmed AKV riikidest AKV-ELi kohtumisel Kigalis, lükati äkitselt tagasi PPE-DE ja liberaalide fraktsioonide poolt Strasbourgis. Ma usun kindlalt, et see saadab läbirääkimiste kontekstis täiesti vale signaali küsimusest, mis on elulise tähtsusega AKV riikidele.

 
  
MPphoto
 
 

  Margie Sudre (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Majanduspartnerluslepinguid ei tohi näha pelgalt kui vabakaubanduslepinguid WTO mõttes, ning üle kõige ei tohi nad õõnestada juba niigi haavatavaid ülemere ühiskondade majandusi.

Need lepingud peavad kajastama tõelist partnerlust, mis soodustaksid uue majandusliku ja kaubandusliku keskkonna loomist kõigi kõnesolevate territooriumide arengu edendamiseks.

Ma olen tänulik täiskogu liikmetele oma muudatusettepaneku vastuvõtmise eest, mis juhib tähelepanu, et ülemere ühiskondade huvid on nende AKV maadega sõlmitud soodus- ja vastastikuste lepingute keskmes. On väga oluline, et me arvestaksime läbirääkimistel järjekindlalt aluslepingu artikli 299 lõike 2 alusel kaugeimate regioonide olukordadega. AKVga piirnevad ülemeremaad ja territooriumid väärivad samuti erilist tähelepanu, vastavalt assotsiatsioonilepingutele, mis juba ühendavad neid liiduga aluslepingu artikli 299 lõike 3 järgi.

Isegi kui praegused arutelud on problemaatilised, eriti kohalike turgude ja tundlike toodete nimekirjade küsimuses, ma õhutaksin komisjoni otsima kompromisse, mis austaksid kaugeimate regioonide ja kõnealuste ülemeremaade ja territooriumide erihuvisid.

 
  
  

(Istung katkestati kell 13.50 ja jätkati kell 15.00)

 

8. Hääletuse parandused (vt protokoll)
  

ISTUNGI JUHATAJA: MECHTILD ROTHE
Asepresident

 

9. Protokolli kinnitamine (vt protokoll)

10. Fraktsioonide koosseis (vt protokoll)

11. ELi ja Hiina tippkohtumine - ELi ja Hiina vaheline dialoog inimõiguste küsimuses (arutelu)
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on komisjoni avaldus ELi-Hiina tippkohtumise kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Benita Ferrero-Waldner, komisjoni liige. − Proua juhataja, tervitan tänast ELi ja Hiina inimõiguste dialoogi arutelu. Teile teadaolevalt tõstati ja arutati inimõiguste küsimust hiljutisel tippkohtumisel Beijingis ja sellele viitab selgesõnaliselt ka ühisavaldus.

Ma arvan, et on aus tunnistada, et kuigi tõsised probleemid jäävad ja nendega on vaja tegeleda, on Hiina teinud inimõiguste alal viimasel aastal samuti märkimisväärseid edusamme. See vastab eriti tõele sotsiaalsete ja majandusõiguste valdkonnas, aga ka teistes valdkondades.

Käimas on tegevus töö kaudu ümberõppimise süsteemi reformimiseks. Sellega seoses tervitame uut õigusloomega seotud algatust, mida läbi vaadatakse ja loodame samuti, et varsti alustatakse konkreetseid reforme. Inimõiguste aluspõhimõtteks on mitte võtta üksikisikult vabadust asjakohase kohtumõistmise ja õiglase kohtuotsuseta.

Hiina töötab samuti ÜRO eriraportööri piinamise küsimustes soovituste ellurakendamisega. Justiitsministeerium andis näiteks hiljuti kohtutele korralduse mitte tugineda ainult ülestunnistustele süü tõendamise piisava vahendina, sest ülestunnistusi võidakse mõnikord anda politsei või kinnipidamisasutuse personali poolt toimepandud piinamise tagajärjel. Hiina algatab samuti kõnealustele avaliku korra kaitse töötajatele suunatud eraldi koolitusmeetmed.

Meil on samuti hea meel märkida edusamme, mida on teinud kõrgem rahvakohus, millel on nüüd täielikud volitused madalama astme kohtute poolt langetatud surmaotsuste läbivaatamiseks. Me mõistame, et tulemuseks on täideviidud surmaotsuste ja hukkamiste arvu vähenemine. See valmistab Euroopa Liidule heameelt. Nagu te teate, on see pikka aega olnud sekkumise esmatähtis valdkond.

Sellele vaatamata – ja nüüd pean loomulikult ütlema ka mõned negatiivsed asjad – jätkub komisjoni mure inimõiguste olukorra pärast Hiinas üldiselt ja konkreetsemalt kodaniku- ja poliitiliste õiguste valdkonnas. Eelkõige peame selle all silmas sõna-, usu- ja ühinemisvabadust ning vähemuste õiguste kaitset, näiteks Tiibetis ja Xinjiangi provintsis.

Selles kontekstis jääb inimõiguste kaitsjate allasurumine põhiprobleemiks. Vabalt rääkimise õiguse teostamine toob sageli kaasa peksmise, koduaresti või isegi vahi alla võtmise. Internetile juurdepääsu – teabe saamise õigusele juurdepääsu – jälgitakse hoolikalt ja seda piiratakse ning näiteks isikud, kes kõnelevad Tiibetile suurema autonoomia andmise poolt, mõistetakse ebaproportsionaalselt pikaks ajaks vahi alla. Riigisaladuse sätete ning teiste lõdvalt sõnastatud kriminaalsätete kasutamine soodustab vabalt kõnelejate või avaldajate kohtu alla andmist.

Komisjon kutsub seetõttu Hiina valitsust tungivalt üles lubama igasugusel kujul arvamust avaldada. Meie arvates on see samuti väga oluline tegur seoses rahvusvahelise üldsuse arvamustega Hiina kohta, eelkõige enne järgmisel aastal lähenevaid olümpiamänge, kui kõikide silmad on suunatud Hiinale. Ajalugu näitab, et väljendusvabaduse lubamine muudab ühiskonna pikas perspektiivis palju stabiilsemaks. Me kõik teame seda.

ELi ja Hiina inimõiguste alases dialoogis käsitletakse korrapäraselt kõiki osutatud küsimusi. Seetõttu tervitame asjaolu, et kõige viimane dialoog, mis toimus oktoobris Beijingis, võimaldas siirast ja süvitsiminevat arvamustevahetust meie mureteemadel ning mitmed arutelud viisid järgneva tegevuseni. Oluline on mõista, et see dialoog tähendab olulist foorumit, kus mõlemad pooled saavad avatult oma tegelikest probleemidest rääkida, aidates kaasa meie erinevuste paremale mõistmisele – ja meie erinevused jäävad märkimisväärseks.

Selles kontekstis kahetseme Hiina otsust mitte osaleda Berliini inimõiguste seminaril kahe valitsusvälise organisatsiooni osalemise keelamise kaudu ja et samadel põhjustel jäi äsja ära seminar Beijingis. Meie arvates on kodanikuühiskonnal väga oluline osa ja seminar kujutab endast valitsusväliste organisatsioonide jaoks asjakohast foorumit väärtuslike panuste tegemiseks. Olen kindel, et suudame jõuda vastastikusele kokkuleppele, nii et see oluline tegevus saaks edukalt jätkuda tulevikus, nagu rõhutati ELi ja Hiina tippkohtumisel.

Lubage mul lõpetada, öeldes, et on veel kaks olulist inimõiguste alast küsimust, mida Hiina poolega korrapäraselt esmatähtsana tõstatame. Üks on kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti allkirjastamine Hiina poolt ja teine küsimus on Tiananmeni väljaku demonstratsioonide ajal vahistatute ja hiljem 1989. aasta sündmusi mälestanute vabastamine. Mõlema poole otsustav tegevus saadaks selge positiivse signaali ja oleks äärmiselt tervitatav.

 
  
MPphoto
 
 

  Edward McMillan-Scott, fraktsiooni PPE-DE nimel. – Proua juhataja, tahaksin volinik Ferrero-Waldnerit selle avalduse eest tänada.

Minu arvates on väga oluline, et pärast ELi ja Hiina tippkohtumist – ja eriti ELi ja Hiina inimõiguste alast dialoogi – oleks parlamendi liikmetel võimalik tulemustega tutvuda. Ma ei taha kulutada aega ELi ja Hiina tippkohtumisele. Tahan rääkida inimõiguste dialoogist, sest see viis mind eelmise aasta maikuus Beijingi, kui ma koos pr Flautrega valmistasin ette raportit Euroopa demokraatia ja inimõiguste algatuse reformi kohta.

Tahan täna õhtupoolikul rääkida nende eest, kes ise enda eest rääkida ei saa. Nendeks on loomulikult enamik Hiina inimestest, kes tahavad muutusi ja reforme. Seda liikumist juhib teiste seas Gao Zhisheng, kristlasest jurist, kes kadus oma kodust Beijingis, kus teda hoiti koduarestis pärast tema eelmisel aastal õõnestustegevuse eest süüdimõistmist.

Kuna ma tean, et tema nimi oli dialoogi käigus tõstatatute seas, arvan, et üks probleemidest, mille me siin parlamendis leiame, on seotud dialoogiga. Märkides, et volinik ütles, et tegemist oli siira ja süvitsimineva arvamustevahetusega – ja ma olen kindel, et eurooplaste osas vastas see tõele – ei ole ma veendunud, et see oli nii ka hiinlaste osas. Minu kogemuste kohaselt – alates ajast, kui olin ELi-Hiina raportöör 1997. aastal, 10 aastat tagasi, kui see protsess algas – ei ole Hiinas inimõiguste tähenduses absoluutselt mingit tulemust näha, selles mõttes, et inimeste elu oleks parandanud või oleks vahistatuid vabastatud või piinamine lõpetatud või lõpetatud massiline kinnipidamine, millest teatas Laogai fondist Harry Wu. Tema hinnangul viibib Hiinas käesoleval ajal mingisuguses kinnipidamisvormis vahi all 6,8 miljonit inimest, paljud nendest usuliste veendumuste tõttu – peame siin silmas eelkõige Falun Gongi harrastajaid, kes on süütud, kuid keda nende usu pärast piinatakse ja kes paljudel juhtudel surevad.

Tahaksin samuti kajastada lähenevaid olümpiamänge. Ei tohiks unustada, et olümpiaharta artiklis 1 on sätestatud, et riigid peaksid järgima universaalseid eetika põhiprintsiipe. See tähendab ainult ühte – Hiinat ei saa käsitleda kõnealuste mängude nõuetekohase võõrustajana, eriti kuna alates 2001. aastast ei ole midagi põhimõtteliselt muutunud. Loodan, et kõik fraktsioonid ühinevad ühisettepanekuga, mis kutsub IOC-d üles hindama Hiina vastavust 2001. aastal kokkulepitud nõuetele. Ma kardan, et tulemus ei ole nõuetele vastav. Minu arvamus on, et olümpiamängud tuleks otsekohe üle viia Ateenasse ja peaksid sinna igaveseks jääma.

 
  
MPphoto
 
 

  Hannes Swoboda, fraktsiooni PSE nimel. – (DE) Proua juhataja, asun kohe asja juurde: usun, et olümpiamängud Hiinas peaksid toimuma, kuna meil on hea võimalus just neid mänge kasutada, et kiirendada oma läbirääkimisi Hiinaga. See on öeldud ka ühisavalduses, hr McMillan-Scott, ning kui te püsite arvamusel, mida olete väljendanud, olete ühisavalduse vastu.

Pr Ferrero-Waldner, üks teie endistest oponentidest, Madeleine Albright, täheldas Ühendriikide riigisekretärina töötamise ajal, et loomulikult oli inimõiguste küsimusi tõstatada märksa raskem Hiinas kui Birmas, kuna Hiinas olid geopoliitilised tegurid määravad. On fakt, et vajame Hiinat partnerina paljudele globaalprobleemidele lahenduste otsimisel. See ei tohi aga takistada meil inimõiguste küsimuse tõstmist ning selle üle sügavuti arutlemist, kuigi mitte tingimata kõiketeadvate koolidirektorite ja –direktrisside toonis. Olen väga rahul, et põhiõiguste hartale täna alla kirjutati, kuna paljud kõnelejad on märkinud, et meil pole õigust inimõigusprobleemidest rääkida, kui meil endil väga head inimõiguste austamise toimikut ette näidata pole. Me oleme tõepoolest kindlalt veendunud, et on Hiina huvides inimõigusi mitte jalge alla tallata, vaid korralikult austada.

Hiina tahab stabiilsust. Kuidas peaks Hiina stabiilseks jääma, kui inimõiguste küsimust rõhutatumalt ei tõstetata? Me ei taha, et Hiina koost laguneks. Pole mingit mõtet Euroopat üles ehitada, samal ajal Hiinat hävitada üritades, aga inimõiguste mitteaustamine on risk Hiina stabiilsusele. Me tahame, et Hiinat juhitaks sotsiaalse õigluse põhimõtetele vastavalt. Monumentaalse kasvuprotsessi kontekstis, millele viitas ka hr Barroso, on ainus viis stabiilsust kaitsta sotsiaalsete faktoritega täielikult arvestamine. On aga võimatu sotsiaalset õiglust saavutada, kui inimõigusi ei austata, kui inimesed ei saa koostada ametiühinguid ega teha rahvaalgatusi.

Me tahame, et Hiina keskenduks otsustavamalt keskkonnateemadele, kuna keskkond on tähtis ülemaailmne ühine vara. Me teame, et Hiinas kujunevad paljud algatused massiprotestideks minimaalsete keskkonnastandardite rikkumise vastu. Hiinale oleks kasulik, kui riik neid hääli kuulaks. See oleks Hiinale samm edasi.

Nendel põhjustel usun, et asi pole Euroopa ülbuses, vaid meie ühiste huvide kaitsmises. Hiina huvides tõstame esile inimõiguste küsimuse ning Hiina poliitilise süsteemi valgustatud esindajatele tuleks kasuks kuulata meid ja seda lahendust, mis on Hiina huvides ning mis aitaks Hiinal areneda: miski, mis tal inimõigusi austamata võimatu on.

 
  
MPphoto
 
 

  Graham Watson, fraktsiooni ALDE nimel. – Proua juhataja, imetlen väga Hiina panust maailma tsivilisatsioonide arengusse. Tehnoloogia, ühiskonna ja kultuuri mõttes on Hiina tõenäoliselt andnud inimkonna arengusse kõigist teistest riikidest suurema panuse.

Mul on kahju, et Hiina kasvava majandusliku küpsusega ei kaasne kasvav poliitiline küpsus. Kahetsen samuti, et Euroopa Liit ei tee rohkem Hiina õiges suunas tõukamiseks.

Kaks päeva tagasi, inimõiguste ülddeklaratsiooni 60. aastapäeval kuulutas EL oma valmisolekut „inimõiguste edendamiseks ja kaitsmiseks kogu maailmas meie välispoliitika nurgakivina“.

Ja ometi, lahkusid kaks nädalat tagasi hr Barroso ja hr Socrates tippkohtumiselt enne lõppu, olles taganud Euroopa majandushuvid, jättes ametnikud lõppjärelduste üle läbi rääkima – järelduste, milles oodatult ei märgitud eriti inimõigusi, milles toetati relvaembargo kaotamist ja vaidlustati Taiwani palve ÜROga ühinemiseks. Nad tegid palju hr Solana eelmisel kuul hoolikalt valitud sõnade kõigutamiseks.

Ma tahaksin teada, kuhu maailm välja jõuab, kui Euroopa Liit, universaalsete, vastastikku sõltuvate ja jagamatute inimõiguste isetehtud kaitsja ei suuda avaldada selget arvamust maailma kõige hullemate inimõiguste kuritarvitajate kohta.

Kahtlustan, et nii hiinlased kui teised võivad hakata kahetsema otsust korraldada olümpiamängud Beijingis. Hiina asutused ise lubasid, et loovad suurema vabaduse ja avatuse õhkkonna. Ometi ütlevad Human Rights Watchi liikmed, et viimase seitsme aasta jooksul on kuritarvitamine levinud. Hiinas hukatakse jätkuvalt rohkem inimesi kui ülejäänud maailmas kokku, aga enne olümpiat on seal ka dramaatiliselt piiratud riigisisest teisitimõtlemist ja meediavabadust.

Sellised arengud on vastuolus olümpiaharta vaimuga. Need on otseses vastuolus ka Beijingi asutuste endi võetud kohustustega korraldajalinna lepingus, mille nad koos rahvusvahelise olümpiakomiteega alla kirjutasid.

Seda lepingut ei ole avalikustatud. Miks? Sest kui maailm näeks Hiina lubaduste ja Hiina tegevuse vahelist täielikku ja totaalset ebakõla, ei oleks meil teist valikut kui boikoteerida Beijingi samasugusel viisil nagu me boikoteerisime Lõuna-Aafrika apartheidi.

Ma ei usu boikottidesse. Olen samuti jätkuvalt arvamusel, et suhtlemine reformideks ja avanemiseks valmis Hiinaga annab rohkem kasu kui tühjad ähvardused. President Hu Jintao peab aktsepteerima, et kokkulepe on kokkulepe. Korraldajalinna leping, inimõiguste klausel Hiina konstitutsioonis, inimõiguste ülddeklaratsioon – need on Hiina kodanikele antud lubadused. Kui Hiina tahab olümpiamängudega tõestada maailmale oma legitiimsust ja usaldusväärsust, siis peab ta omakorda tõestama, et on valmis kinni pidama võetud inimõiguste kohustustest - suurendades kooskõlas olümpiatõotustega meediavabadust, peatades surmanuhtluse kooskõlas ÜRO nõudmistega, lõpetades toetuse sõjalistele diktaatoritele Birmast Darfurini ja lubades üldvalimisi Hongkongis. Sellisel viisil on Hiinal võimalik võita koht rahvusvahelise kogukonna südames.

 
  
MPphoto
 
 

  Konrad Szymański, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Proua juhataja, Hiina Rahvavabariik on riik, mille leiab igast inimõiguste rikkumise nimekirjast, kas on küsimus siis kõne- ja ühinemisvabaduses, kohustuslikus abordis, kadumistes, piinamistes, usuvabaduses või Taiwani vastase agressiooni ähvarduses.

Hiina jätkab katolikuusuliste tagakiusamist. David Kilgouri, Kanada valitsuse endise Aasia riigisekretäri ettekanne näitab, et üks kõige tagakiusatumaid rühmitusi alates 1999. aastast on Falun Gong, mille liikmetelt eemaldatakse Hiina töölaagrites väevõimuga organeid. Inimesed, kelle ainus kuritegu oli kohtumine Euroopa Parlamendi asepresidendi hr McMillan-Scottiga, on hiljuti jäljetult kaduma läinud.

Samal ajal õitsevad meie kaubanduslikud suhted. Hiina laiendab oma mõjuvõimu Aafrikas ning kutsub varsti miljoneid külalisi olümpiamängudele. Ma ei mõista, miks puudub siiani kõige ilmsem vastus: vaba maailm peab 2008. aasta olümpiamänge boikoteerima.

 
  
MPphoto
 
 

  Hélène Flautre, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (FR) Proua juhataja, me räägime täna volinik Ferrero-Waldneriga, ning see on teretulnud. Siiski esindasid 28. novembril toimunud kümnendal ELi-Hiina tippkohtumisel Bejingis Euroopa Liitu selle president, kaubandusvolinik ning rahandusvolinik.

On tõsi, et alates 2000. aastast on kaubandus Euroopa Liidu ja Hiina vahel kasvanud 150%; samuti on tõsi, et märksa raskemaks on muutunud Hiina inimõiguste olukorra halvenemise alase statistika koostamine. Inimõigusalaste teemade arutamises ühes kaubandusteemadega pole midagi tabu. Nende vahel on selge side, näiteks seoses ametiühinguga liitumise vabaduse ja Hiina tööliste võimalusega mobiliseeruda ning nõuda paremaid töötingimusi. Üldine suhtumine, mida kohtame, on kahetsusväärne, veel rohkem seetõttu, et selle eesmärk on meid aega raiskama panna: 2001. aastal vastu võetud otsus lubas Hiinas uut vabadust ning inimõiguste ja demokraatia arengut; Hiina rahvas ootab selle lubaduse täitmist ning nad pöörduvad meie poole.

Neile on valmistatud pettumus seoses lootusega, et olümpiamängude korraldamisega Hiinas võib kaasneda avatus, ning pettumustunne on kibe. Mitte ainult pole mängudeks valmistumine seni põhjustanud isegi karmimaid repressioone, vaid veelgi kahetsusväärsemalt on mängude organiseerimisel endal olnud ettenägematud mõjud ning seda on kasutatud ettekäändena tõsiseks inimõigusrikkumiseks. Ma pean silmas sunniviisilise vara konfiskeerimise ning hooajatöö ekspluateerimise juhtumeid. Kõik see ei pruugi olla üllatav, kuna dissident Hu Jia teatas meile, et Bejingi julgeolekuülem juhib ka sealsete olümpiamängude organiseerimist.

Võibolla alustame lõpuks asjade seisu kohta üllatuse või isegi kohkumuse väljanäitamist, kui välismaiste ajakirjanike peletamine ja represseerimine, mis on juba alanud, veelgi drastilisemaks muutub, kuna nende tööd juba takistatakse. Näiteks näitab kahe Agence France-Presse ajakirjaniku arreteerimine 12. septembril, et jaanuaris 2007 kehtestatud reegleid järgitakse ainult valikuliselt ning ainult juhul, kui asjasse puutuvad isikud kuidagi režiimi ei häbista. Hiina antud lubadused on alusetud; tõepoolest, lubadustest kinni pidamine on juba nii vähene, et riik on langenud mustade nimekirjade koostamiseni. Praegu on olemas 42 kategooriaga must nimekiri inimestest, keda olümpiamängudel persona non grata’ks peetakse, alates dalai-laamast kuni Falun Gongi järgijate ja muude teisitimõtlejateni.

Selle aasta jaanuaris algasid läbirääkimised uue ELi-Hiina raamlepingu kohta. See on teretulnud, kuna uus leping tähendab ka uut „inimõiguste ja demokraatia” klauslit. See loob värske võimaluse inimõigusalaste probleemide arutamiseks Hiina juhtkonnaga. Siiski, 2007 oli ka aasta, mil jäeti ära inimõigusalase dialoogi ettevalmistamiseks peetud õiguslik seminar, kuna Hiina juhtkond keeldus lubamast kahel kindlal MTÜ-l osa võtta, üks nendest hästituntud organisatsioon, mida esindas inimõiguskampaaniatest osavõtja Sharon Hom. Oli kindlasti kasulik, et liit sel puhul vankumatu seisukoha võttis. Samal ajal peame muidugi küsima, kas sellised seminarid võivad jätkuda. Meie seisukoht on, et need kaks asja ei tohiks olla üksteist välistavad. On väga tähtis, et õigusseminaride pidamine jätkuks. Võrdselt tähtis on aga ka mitte lasta Hiina juhtkonnal dikteerida, kes neist osa võivad võtta.

 
  
MPphoto
 
 

  Koenraad Dillen (NI). - (NL) Daamid ja härrad, viimastel aastakümnetel on see koda olnud paljude kõlavate inimõigusalaste deklaratsioonide asukoht. Põhiõiguste harta proklamatsioon on taas pannud meid keskenduma sellele, mis Euroopa põhiolemus tegelikult on. Me oleme väärtuspõhine kogukond, mis rajaneb solidaarsusel, sallivusel ning inimõiguste austamisel.

Vähemalt on see nii teoorias, kuid reaalsus on mitmeti erinev. Ning Euroopa Liidu inimõigusalane juhtlause peaks tegelikult olema mitmeti erinev. Viimasel paaril nädalal on olnud väga selge, et need, kellel inimõigustest kuulmisest villand on, on tihti samad inimesed, kes järgivad seda teist Realpolitik’u põhimõtet, nimelt erst das Fressen, dann die Moral, ehk „enne toit, siis moraalsus", nagu Berolt Brecht seda ütles.

Pariisis tervitab Nicolas Sarkozy tulutoovate lepingute eest massimõrvarit, kes tahtis vaid paar päeva tagasi terrorismi legaliseerida, kiideldes, et ta ei raisanud sõnu oma riigi inimõigustest rääkimise peale. Lissabonis võetakse verejanuline türann nagu Mugabe vastu kogu austusega, kuna ka Aafrikas peame hoolitsema oma kaubanduslike huvide eest.

Hiinas järgime sarnast kurssi. Eelmisel aastal teatas Amnesty International, et Bejing on ikka veel tagurlik nii olulistes küsimustes nagu surmanuhtlus, kohtumenetlused, pressivabadus ja inimõigusaktivistide liikumisvabadus. Samal ajal toimub Hiina pealinnas riukalik puhastus, ütles Amnesty International. Taasharimist sunnitöö abil ja vangistust ilma süüdistuseta kasutatakse nüüd karistustena rikkumiste eest, mõne näitena arvete volitamata postitamine, litsentsita takso juhtimine ja kerjamine.

Inimõigusaktivistid vaigistatakse, kuid järgmisel aastal staadion helgib ja särab, mu daamid ja härrad. Paljud Euroopa jõukad üritavad saada mängude avamisele istekohti esireas. Ja kui nad koju tagasi jõuavad, jätkavad nad kahtlemata võitlust ekstremismi vastu Euroopas. Seda on piisavalt, et südant pahaks ajada.

 
  
MPphoto
 
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE-DE).(LT) On võimatu eitada, et alates 1998. aastast, kui algasid tippkohtumised Hiina ja Euroopa vahel, on ELi ja Hiina suhted nii poliitilisel, majanduslikul, kaubanduslikul kui teaduslike uuringute tasemel kiiresti arenenud ning kasvanud strateegiliseks partnerluseks. Siiski põhinevad strateegilised partnerlused, nagu meie neid mõistame, ühistel väärtushinnangutel ning austusel demokraatia ja inimõiguste vastu.

Inimõiguste austamine on alati olnud ning on ka edaspidi vundament, millele EL ehitatud on. See pole lühiajaline deklaratsioon, nagu ELi ajalugu enam kui poole sajandi jooksul kahtlemata tõestanud on. On aeg, et kõik riigid, ELi partnerid, mõistaks, et on mõned asjad, millest EL kunagi ei tagane ega loobu. Seetõttu tahaks ma märkida, et mõni tund tagasi kirjutati selles samas ruumis alla ajaloolisele dokumendile: ELi põhiõiguste hartale.

Selleni jõudes tahaks ma ära märkida fakti, et teatud probleemidel on ELi-Hiina suhete arengule negatiivne mõju ning nende probleemide lahendamise võti peitub enamasti Hiina ametivõimude kätes.

Jutuajamiste jooksul Hiina esindajatega, isegi kaubandus- ja majanduslike koostöölepingute alaste läbirääkimiste ajal, oleme alati meeles pidanud ega unusta kunagi fakti, et inimesed Hiinas kannatavad jätkuvalt vangikongides oma poliitiliste vaadete, usu või vähemusrahvuste hulka kuulumise tõttu ning majanduslike kuritegude eest, nagu maksudest kõrvalehiilimine, karistatakse surmanuhtlusega.

Viimastel aastatel, seoses lähenevate olümpiamängudega Bejingis, oleme teada saanud muudest „edusammudest”, näiteks faktist, et inimeste elamud hävitatakse olümpiaehitistele ruumi tegemiseks ilma neile kompensatsiooni maksmata, ning 42 kategooriaga nimekirja olemasolust, milles olevatel inimestel on keelatud olümpiamängudest osa võtta, näiteks dalai-laama, tema järgijad ja inimõiguste kaitsjad.

Ma saan öelda ainult üht: see ei lähe absoluutselt kokku olümpiamängude traditsioonide ja vaimuga. Minu soovitus on seetõttu kustutada need nimekirjad, mis Hiinale üldse au ei tee, ning kindlustada, et olümpiamängude auks vabastatakse kõik poliitvangid ja süümevangid ning kehtestatakse surmanuhtlustele moratoorium.

Kahetsen fakti, et ELi-Hiina tippkohtumine Bejingis ei muutunud ajalooliseks sündmuseks ning et ei osalenud need poliitikud, kes oleks võimelised ELi-Hiina suhted uuele tasemele tõstma. Puudus vaid üks: suurem inimeste ja nende õiguste arvestamine ja austamine.

 
  
MPphoto
 
 

  Glyn Ford (PSE). - Proua juhataja, räägin sellel arutelul ELi ja Hiina tippkohtumisest ja ELi ja Hiina inimõiguste dialoogist, kuigi mõnede parlamendi fraktsioonide esitatud resolutsioonidest ei oleks Te üldse aru saanud, et arutelu esimene pool olemas oli.

Hiinlastega inimõigusküsimuse tõstatamine on õige. Inimõiguste olukord Hiinas on nõuetekohasest kaugel. Hiina jätkab surmanuhtluse kasutamist nagu volinik Ferrero-Waldner avaesinemises ütles. Nad represseerivad Tiibeti autonoomiat pooldavaid organisatsioone, väljapoole väga kitsast ametlikult lubatud usurühmi jäävaid usulisi rühmitusi, samuti teisi, kes edendavad oma piirkondi, sõnavabadust ja üritavad ja organiseerivad ametiühinguid. Meil on samuti ületamatu tõke seoses sadade miljonite võõrtöötajatega Hiinas, kes üritavad organiseeruda ja lõpetada ekspluateerimise ja edendada nõuetekohaseid tööstandardeid.

Paljud siin parlamendis keelduvad täielikult tunnistamast edusamme, mida Hiina on viimasel kahel aastakümnel teinud. Minu arvates on inimõiguste olukord Hiinas, kuigi see on nõuetekohasest kaugel, palju parem kui see oli Tiananmeni väljaku päevadel. Nagu volinik märkis, eeldab surmanuhtlus nüüd Hiina kõrgema kohtu kinnitust. Minu enda kogemus näitab, et Hiinas on praegu suurel määral mõttevabadust, aga mitte ühinemisvabadust, sest see on ikka veel sine qua non, mida Hiina ja Hiina asutused tegelikult keelavad.

Peame jätkama Hiinale nendes küsimustes surve avaldamist, aga keeldumine tunnistada edasiliikumist võtab täiesti ära julguse režiimi sisestelt progressiivsetelt ja liberaalsetelt jõududelt, kes üritavad kaugemale liikuda, sest neid ei tunnustata selles eest, mida nad juba teinud on.

Hiina on praegu globaalne majanduslik, tööstuslik ja poliitiline suurvõim. ELi tegevus peab olema kriitiline ja kritiseerima õigesti Hiinat selle eest, mida ta on valesti teinud, kus ta peaks edasi liikuma, samal ajal kui me tegeleme globaalset soojenemist käsitleva dialoogiga, globaliseerumise negatiivsete tagajärgedega, Aafrika arengu ja terrorismivastase võitlusega.

 
  
MPphoto
 
 

  Dirk Sterckx (ALDE). - (NL) Proua juhataja, ma arvan, et strateegiline partnerlus Hiinaga on vägagi teretulnud. Olen väga õnnelik, et meil on nüüd rohkem sidemeid kui vaid majanduslikud, ning et näiteks meievaheline kultuuriline kontakt on viimastel aastatel tohutult kasvanud. Olen väga õnnelik, nähes nii palju tähelepanu pööratavat poliitilisele dimensioonile, ning tsiteerin ühte näidet.

Aafrika: peame jätkama oma koostööd Hiinaga seoses Aafrika poliitikaga ning meil on nüüd foorum, kus seda teha. Olen õnnelik, et härra Michel läheb varsti Bejingi seda ja muid teemasid arutama. Samuti on minu arust väga hea, et töötame majanduslikel teemadel järjest rohkem koos. Kuid ma olen väga mures lahknevuste pärast meie majandussuhetes.

Näiteks ei näe ma kuskil mainituna fakti, et me peaks tegema rohkem oma siseturu alase kogemuse edasiandmiseks hiinlastele, kes selle abil oma turgu märkimisväärselt arendada saaksid. Sama käib regionaalpoliitika kohta, et elimineerida regionaalsed erinevused. Meil on nendel aladel kogemusi. Me oleme saanud mitu õppetundi. Aga ma ei arva, et hiinlased on väga innukad sellest osa võtma.

Hr Mandelson on öelnud, et Hiinasse investeerimises on palju veel ebaselge ning et see kahjustab meie eksporte Hiinasse ja ka Hiina majanduskasvu. Arvan, et tal on õigus. Majanduse õitsemiseks on vaja õigusriiki ja kindlustunnet. Seoses nii intellektuaalse omandi, tooteohutuse kui kapitalihaldusega. Muidugi on aga samuti vaja võrdsust seaduse ees, kui rääkida individuaalsetest inimõigustest. See on vähemalt sama tähtis, kui mitte palju tähtsam.

Olen rahul, et inimõigusalase dialoogi kohta koostatakse raport. Ma arvan, et see peaks iga kord nii olema. Nagu teie, volinik, näen ma hulka lootustandvaid märke, kuid Euroopa Parlament peab säilitama keskendumist ühele või kahele asjale, mis veel lahendatud pole: sõnavabadus, vähemuspoliitika, sunnitöö, mis kahetsusväärselt endiselt jätkub, võimu kuritarvitamine, mida kahjuks liiga palju tehakse, ning surmanuhtlus, mis endiselt eksisteerib. Meie kui Euroopa Parlament peame jätkama nende teemade rõhutamist ning see on midagi, mida peame tegema päevast päeva.

 
  
MPphoto
 
 

  Helga Trüpel (Verts/ALE). - (DE) Proua juhataja, daamid ja härrad, ma usun, et puutume ikka ja alati kokku küsimusega, kuidas oleks õige jätkata meie poliitilisi suhteid Hiinaga. Hr Sterckx rääkis just uuesti strateegilisest partnerlusest ning õigustatult. Leian, et see on absoluutselt soovitav eesmärk. Kuid peame olema realistlikud ning selgelt pole me praegu veel sellel tasemel, kuna meil pole ühiste väärtushinnangute vundamenti – inimõigused, vähemuste õiglane kohtlemine, surmanuhtluse kaotamine – millele saaks ehitada tõelise strateegilise partnerluse.

Arvan, et oli absoluutselt õige, ja ütlen seda kaalutletult kui roheline Saksa Euroopa Parlamendi liige, et Angela Merkel kohtus dalai-laamaga, kuna see näitab, et me ka mõtleme seda, mida inimõiguste austamise kohta ütleme.

Teisest küljest on midagi, mida ma üldse õigeks ei pea. President Sarkozy ütles meile, kui ta siin hiljuti kõneles, et inimõigused peavad olema Euroopa Liidu iseloomulik tunnus, kuid kolm nädalat hiljem Hiinasse lennates ta seal inimõiguste küsimust ei tõstatanud. See on Euroopa kaksikmoraal ning see on midagi, mida me ei tohiks taluda.

Ma usun tulihingeliselt, et meie dialoog Hiinaga, mida ma toetan ning mille toime panemiseks peab meil olema poliitilist tahtejõudu, ei saa olla ainult lipitsev mesijutt, vaid peab sisaldama ka konfrontatsiooni. Kui me need kombineerime ning peame Hiinaga läbirääkimisi enesekindlal viisil, peame me samuti välja näitama varjamatut kriitikat. Ka olümpiamängude kontekstis peavad hiinlased saavutama enesele seatud eesmärgid ning meie, eurooplased, peaksime olema julged ja otsekohesed ning hiinlastele oma kriitikat välja näitama, kui selleks põhjus tuleb.

 
  
MPphoto
 
 

  Tunne Kelam (PPE-DE). - Proua juhataja, paar tundi tagasi allkirjastas Euroopa Parlamendi president põhiõiguste harta ja teatas, et „meil on moraalne ja poliitiline kohustus kaitsta inimväärikust. See hõlmab kõiki inimesi siin maailmas.“ Portugali peaminister märkis, et „harta on osa ELi välispoliitikast“.

Lubage mul tulla Hiina juurde. Me mõistame, et Beijingi olümpiamängude korraldajaks saades võttis Hiina valitsus kohustuse austada täielikult nii olümpiamängude inimväärikuse ideaali kui rahvusvaheliselt tagatud inimõigusi.

Euroopa Parlament peab nüüd järeldama, et hiljuti on suurenenud otseselt olümpiamängudega seotud poliitilised tagakiusamised. Lisaks hukatakse Hiinas rohkem inimesi kui ülejäänud maailmas kokku – kuni 10 000 aastas.

Inimväärikuse kaitsjad võetakse vahi alla ja kuni seitset miljonit inimest piinatakse kurikuulsates Laogai laagrites.

Mida me peaksime tegema? Arvan, et vastuse andis siin eile Sahharovi auhinna võitja Osman, kes soovitas meil avaldada vastavatele valitsustele rohkem survet – teha midagi konkreetset. Valitseb arusaamine tegematajätmise patust – vastutus selle eest, mida me oleksime saanud ja võinud teha, kuid jätsime tegemata. Probleemide kuuldavale toomisest ei piisa; on aeg kohaldada tingimuslikkust ja deklareerida, nagu meie kolleeg hr Watson meile ütles – kokkulepe on kokkulepe.

Ainuke viis sundida Hiina kommunistlikke diktaatoreid oma kodanikke rohkem austama on saata signaal, et võtame oma solidaarsuse ja inimväärikuse väärtusi piisavalt tõsiselt, et panna diktaatorid kuritarvituste ja ülbuse eest tegelikult kannatama.

 
  
MPphoto
 
 

  Józef Pinior (PSE). - (PL) Proua juhataja, Euroopa Parlament on mitmel korral rõhutanud inimõiguste rikkumist ning demokraatia vajakajäämist Hiinas. Need on enesestmõistetavad probleemid. Alles eile, arutades Euroopa Liidu eelmise aasta inimõigusalast raportit, kõnelesime me inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi puudumisest Hiinas.

Teisest küljest ei tundu mulle õige ignoreerida Hiinas aset leidvaid muutusi paremuse poole. Eriti peaks Euroopa Liit kasutama tulevat olümpiamängude aastat selleks, et avaldada Hiina juhtkonnale survet liberaliseerimiseks, demokraatia ja õigusriigi edendamiseks ja kõigi poliitvangide vabastamise suunas liikumiseks.

20. novembril kohtus Euroopa Parlamendi inimõiguste allkomisjon visiidil Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni New Yorgis Liu Zhenminiga, Hiina esindajaga ÜROs. Pean seda konstruktiivseks kohtumiseks. Hiina pool näitas märke avatusest ja tundlikkusest inimõiguste ja demokraatia alasele survele: fakt, mida rõhutasid ka Human Rights Watch’i liikmed ja Amnesty International jutuajamiste jooksul allkomisjoni delegatsiooniga.

 
  
MPphoto
 
 

  István Szent-Iványi (ALDE). - (HU) Proua juhataja, volinik, miljardid inimesed ootavad 8. augustit 2008, olümpiamängude avamist, suure huviga. Seda ei vaata mitte ainult spordisõbrad, vaid ka need, kes ootavad Hiinalt inimõigusalast progressi. Kahjuks ei saa me seniste tulemustega rahul olla. Hiina Kommunistlik Partei võib rõõmustada, kuna ta ta peab võimu legaliseerimiseks olema saavutanud suurel hulgal edu. Aga meil on ka võimalus kasutada olümpiani jäänud aega nii hästi kui võimalik ning nõuda rangelt selgitust inimõigusalasele seadusetusele. Euroopa Liidu – Hiina inimõigusalane dialoog on kestnud juba üle 24 aasta. Kahjuks pole selle tasakaal alati soosiv. On mõningane progress, näiteks surmanuhtluse rakendamisel, kuid paljudel aladel on hästi näha lubadustest taganemist, nagu näiteks sõnavabaduse, pressivabaduse ja Internetivabadusega seoses. Selleks, et me saaksime muutusi esile kutsuda, peame me ka inimõigusalases dialoogis muutusi tooma.

Esiteks peame ütlema, et inimõigusalane dialoog pole sellistest probleemidest kõnelemiseks ainuke platvorm. Iga liikmesriik on samuti kohustatud seoses nende probleemidega kahepoolsetes suhetes rangelt ja kindlalt tegutsema.

Teiseks peab kindlustama kodanikuühenduste olemasolu ja läbirääkimiste selguse ja arusaadavuse. Selgus on väga tähtis seal toimuva jälgimiseks. Kuna dialoog pole iseenesest eesmärk, on see ainult mõttekas, kui see annab suure panuse Hiina inimõigusalase olukorra parandamisele.

Lõpuks tahaks ma rääkida olukorrast seoses Uyghuri vähemusega. Nendest räägitakse vähe ning nad on unustatud vähemus. Neid ei vaeva ainult üldised repressioonid Hiinas, vaid nad on ka etnilise, usulise ja keelelise diskrimineerimise ohvrid. Ma soovitan tungivalt teil ka nende huvides tegutseda. Aitäh teile.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE). - (ES) Proua juhataja, ma tahaks ära kasutada võimalust Euroopa valitsustele mõningaid asju meelde tuletada.

Esimene on seotud relvaembargo kaotamisega Hiinas, millele on korduvalt viidatud. Tahaksin märkida, et selles täiskogus on tihti rõhutatud, et keelu kaotamine saaks toimuda vaid siis, kui on toimunud ehtne ja tähenduslik progress seoses nendega, kes 1989. aasta Tiananmeni väljaku sündmustele järgnevalt vahistati. Mitte progress üldiselt, vaid just seoses selle probleemiga, kuna see on asi, mida me Hiina võimudelt praegu ootame: mingisugunegi tähendusrikas edasiminek, mis võimaldaks sellist tegu teha.

Ma arvan, et kuni selle ajani ei oleks keelu tühistamine mitte ainult ennatlik, vaid annaks edasi täielikult vale sõnumi ning jätaks Euroopast väga halva mulje, kui kaotame embargo, mis, ma kordan, kehtestati tollal väga spetsiifilistel põhjustel, mida kindlasti veel lahendatud pole.

Teine sõnum, toetades kolleegi pr Trüpeli seisukohta, on see, et teatud Euroopa riikidele on vastuvõetamatu järele anda ning mõnikord ka alistuda Hiina võimude survele takistada neid korraldamast ametlikke kohtumisi tähtsate Hiina isikutega, mõnel juhul dissidentidega või rahvaesindajatega nagu dalai-laama, mille vastutasu on kindlad kaubanduslikud suhted Hiinaga.

Eriti täna, kui me oleme alla kirjutanud põhiõiguste hartale, on see midagi, mis käib täielikult vastu elementaarsele eetosele, mida Euroopa Liidus kehtestada üritame.

 
  
MPphoto
 
 

  Ana Maria Gomes (PSE). - (PT) Tippkohtumisel rääkis Euroopa selgelt, kuidas Hiina WTO reegleid pahupidi pöörab, ei austa tööliste õigusi, ekspordib tooteid, mis on tervisele kahjulikud, varastab tehnoloogiat ning tõkestab Euroopa ligipääsu Hiina turule. Hiina juhtkond polnud harjunud kuulma ELi nii otsekoheselt rääkimas ning nad vastasid samaga, takistades mõne päeva ühist deklaratsiooni, kuid Euroopa juhtkond ei suutnud kahetsusväärselt survele vastu panna: ei tehtud mitte ainult vastuvõetamatuid mööndusi Taiwani referendumil, vaid ei vaidlustatud ka „ühe Hiina poliitikat” ega hakatud Bejingile vastu seoses tõsiste inimõigusalaste probleemidega. Kuna aega nappis, ütles president José Sócrates Portugali ajakirjanikele, mõnikord arutatakse neid asju ka õhtusöögi ajal.

Surmanuhtlus ja Tiananmeni väljaku massimõrvast saadik kinnihoitavate vangide vabastamine: need on põhjuste hulgas, miks see parlament on Hiina suhtes relvamüügi embargo jätkamise poolt. Omavoliline kinnipidamine ja kohtuprotsess, korruptsioon ja sundväljatõstmised, ajakirjanike ja internetikasutajate tagakiusamine ja repressioon, tiibetlaste ja vähemuste repressioon, vastutus Darfuri ja Birma tragöödiate eest – kõik need olulised probleemid olid tippkohtumise päevakorras. Selgelt pole ainuüksi ELi kohustus Bejingilt enne 2008 olümpiamängude korraldamist selgitust nõuda. Kui Rahvusvaheline Olümpiakomitee loob kompromisse õhukvaliteedi kohta, miks mitte mõista Bejingi hukka olümpiaideaalide vastu austuse puudumise tõttu, seoses suhetega oma kodanike ja teiste riikidega? Mitte keegi, kõige vähem ELi nõukogu ja komisjon, ei tohi jätkata Hiinas vabaduse ja inimõiguste eest toimuvate võitluste eiramist. See on maraton, mis saab seoses 2008. aasta olümpiamängudega vaid hoogu juurde. See ei mõjuta mitte ainult miljoneid ja miljoneid hiinlasi, vaid on tagajärgedega tervele inimkonnale.

 
  
MPphoto
 
 

  Milan Horáček (Verts/ALE). - (DE) Proua juhataja, inimõigusalane dialoog ELi ja Hiina vahel on toimunud suletud uste taga kaks korda aastas viimased 11 aastat, kuid siiski pole selle tagajärjel toimunud midagi inimõiguste situatsiooni parandamiseks Hiinas. Teadaanded hukkamistest ja piinamistest vanglates ja töölaagrites ning tiibetlaste rõhumine näitavad selgelt, et meie eurooplased ei toimi oma vastutuse kohaselt.

Olümpiamängud lähenevad ja annavad Hiinale hea võimaluse tõestada reformimisel ehedat innukust. Samal ajal ei tohi ka meie topeltstandardeid rakendada. On väga tänuväärne, et liidukantsler Angela Merkel võttis tugevast kriitikast hoolimata dalai-laama vastu. Oleks ainult loogiline, kui ka Belgia, Prantsusmaa ja muude riikide juhtkonnad samamoodi toimiksid. ELi peetakse ülemaailmselt inimõiguste hääleks ning on viimane aeg, et me tegutseksime järjekindlalt igas kontekstis, kaasa arvatud seoses oma dialoogiga Hiinaga.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexandra Dobolyi (PSE). - Proua juhataja, täna on meil arutelu ELi ja Hiina tippkohtumise teemal, mis toimus 10 päeva tagasi, ja ELi ja Hiina inimõiguste dialoogi 24. vooru teemal, mis toimus kahe kuu eest.

Eriti täna lubage mul alustada teisest. Inimõiguste ja põhivabaduste austamine on ELi ja tema poliitikate keskne põhimõte ja midagi, millest me kõik väga hoolime ja toetame. Aga olen üks neist, kes usuvad, et EL peaks inimõiguste edendamisel järgima tulemustele orienteeritud lähenemist, mitte niivõrd lihtsalt põhimõtetele tuginevat ja kõige olulisem, peame aktsepteerima, et paranemine toimub ainult järk-järgult. See ei tähenda, et EL peaks kõhklema kriitika kuuldavale toomisel ja oma jõu kasutamisel demokraatlike reformide taganttõukamiseks.

Olen ka üks nendest, kes hoolivad kõrgetasemelisest tooteohutusest, mis puudutab 550 miljonit Euroopa kodanikku; kes hoolib kaubanduse tasakaalustamatusest, tõhusast turulepääsust, intellektuaalomandi õigustest ja rahvusvahelisest konkurentsipoliitikast, mis mõjutab tuhandeid Euroopa ettevõtteid ja miljoneid Euroopa töötajaid; kes hoolib koostööst keskkonnakaitse alal, rahvusvahelise keskkonnajuhtimise ja kliimamuutuste alal, mis puudutavad kogu maailma elanikke.

Kuna me kõigest eeltoodust hoolime, toetame tugevalt komisjoni ja nõukogu ja eesistujariiki, kui nad jätkuvalt tegelevad, läbi räägivad ja rõhutavad korrapärases dialoogis Hiina poolega kõiki neid küsimusi. Juba ELi ja Hiina viimase tippkohtumise 18-leheküljelise ühisavalduse lugemisest piisab, et mõista ELi ja Hiina koostöö keerukust, tundlikkust ja tähtsust ..

(Juhataja katkestas kõneleja)

 
  
MPphoto
 
 

  Benita Ferrero-Waldner, komisjoni liige. − Proua president, see arutelu näitab veelkord, et ühiskondlikud muutused võtavad aega ja ma arvan, et peame alati meeles pidama, kust Hiina on tulnud. Arvan, et peame tunnistama ka teatud edasiliikumist, nagu ma alguses ütlesin. Aga samal ajal on tõsi, et me ei ole veel seal, kus me Hiinat näha tahaksime.

Seetõttu arvan, et inimõiguste dialoog, millega kaasneb valitsusväliste organisatsioonide seminar, jääb meie inimõigustega seotud probleemidega tegelemise nurgakiviks Hiinas.

Arvan, et peame olema kindlameelsed, kuid realistlikud. Kindlameelsed Hiina veenmisel, et inimõiguste täieliku austamise üldine kehtestamine on tema enda huvides. Realistlikud, sest peame aru saama, et ainult pühendumise ja pikaajaliste jõupingutustega on meil tegelikku lootust saavutada Hiinas tõelised reformid. Selles kontekstis tahaksin ka öelda, et valitsusväliste organisatsioonide seminari jätkamine on nii Hiina kui ka Euroopa Liidu vastastikustes huvides. Ka seda kinnitati äsjasel tippkohtumisel.

Seetõttu arvan, et pärast järgmist inimõiguste dialoogi Sloveenia eesistumisel on hea võimalus taasalustada kodanikuühiskonna seminariga.

Teiste küsimuste kohta lubage mul vaid öelda, et ühisavalduses märgiti ka inimõigusi ja loen ette mõned esimesed read. „Mõlemad pooled rõhutasid valmisolekut inimõiguste kaitsmiseks ja edendamiseks ja jätkasid ELi ja Hiina inimõiguste dialoogi, sealhulgas kaasneva õigusseminari, kõrgelt väärtustamist.“ Näete – siin see on. Nad rõhutavad konkreetsete sammude tähtsust inimõiguste valdkonnas ja kinnitavad valmisolekut dialoogi edasiseks tugevdamiseks ja nii edasi.

Tahaksin samuti öelda, et on mõned konkreetsed küsimused, mida siin arutelus rõhutati ja mille suhtes me soovime edasiliikumist näha, näiteks Falun Gong. Falun Gongi pooldajate olukord, keda nende usu tõttu represseeriti, jääb meie jaoks probleemiks. Tõstatasime selle küsimuse korduvalt ja eelkõige seoses inimõiguste dialoogi sessioonidega. Me palusime ja jätkame Hiina võimude palumist lõpetada Falun Gongi järgijate karm kohtlemine.

Seoses surmanuhtlusega olen varem öelnud, et see on meie päevakorras esikohal ja selles raamistikus oleme Hiinalt tungivalt nõudnud – ja jätkame seda nende ridade kohaselt – piirata eriti raskete kuritegude vahemikku eesmärgiga surmanuhtlus lõplikult kaotada.

Esimene samm oleks rakendamisele moratooriumi kuulutamine. Sellele järgneks, nagu ma oma sissejuhatavates märkustes ütlesin, esimese sammuna surmamõistmisotsuste läbivaatamine kõrgemas kohtus, mida pidevalt jälgitakse.

Usun, et arutelu näitas väga selgelt, et pilt on kirju – on edusammud, aga palju on veel teha ja ma saan ainult öelda, et jätkame Hiinaga tegelemist, et julgustada Hiinat edasi liikuma. Arvan, et olümpiamängud on Hiina jaoks hea võimalus näitamiseks, et nad on kaugemale liikunud.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. - Olen vastu võtnud kuus resolutsiooni ettepanekut, mis on esitatud vastavalt kodukorra artikli 103 lõikele 2.

Debatt on lõppenud.

Hääletus toimub neljapäeval, 13. detsembril 2007.

 

12. Võitlus äärmusluse tõusu vastu Euroopas (arutelu)
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Järgmine punkt on komisjoni aruanne äärmusluse tõusu vastase võitluse kohta Euroopas.

 
  
MPphoto
 
 

  Franco Frattini, komisjoni liige.. − (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, lubage mul esiteks väljendada tugevaid isiklikke muresid seoses vägivaldsete ja äärmuslike rühmituste ning organisatsioonide tegevuse kasvuga Euroopas.

Minu vaatepunktist on tänane debatt seetõttu eriti tähtis, kuna see pole vaid äärmuslikkus, mis viib terrorismiaktideni – äärmuslikkus, millest oleme selles täiskogus korduvalt rääkinud – vaid ka need tegevused ja sündmused, mida võib nimetada rassismiks, antisemitismiks, ksenofoobiaks, rahvuslikuks äärmusluseks, islamofoobiaks, kõigiks nendeks sallimatuse vormideks, mis, nagu öeldud, on Euroopas murettekitavalt levinud ning mis on minu meelest täna hommikul vastu võetud Euroopa põhiõiguste harta väärtustega absoluutselt sobimatud ja neile täielikult vastu käivad. Pole kahtlustki, et äärmuslus on kogu oma olemuselt vaenutekitav ning viib vägivallani.

Seetõttu on esimene eesmärk minu arvates poliitiline eesmärk. Seetõttu pean loomulikult mainima meetmeid, mis on rohkem seotud julgeoleku ja avaliku korra hoidmisega; siiski, puutudes kokku äärmusluse ja selle allikate probleemiga, peame taas edendama Euroopa Liitu, mis on kodanikele üha lähemal ning seetõttu üha võimelisem andma edasi sõnumeid sallivusest, ühtsusest ja austusest harta vastu, mis tänasest alates on üks liikmesriike ja nende kodanikke ühte liitvatest nurgakividest.

Usun, et äärmuslusele ei ole kunagi ühtki õigustust; oleme seda küll mitu korda öelnud terrorismi kohta, kuid peame ütlema sama ka näiteks rassismi ja ksenofoobia kohta. Samuti peame ka uurima äärmusluse ja vägivalla sügavaid allikaid. See on meie kohustus, kuna meie kohustus on tutvustada Euroopa poliitikameetmeid, mis mitte ainult ei aita äärmusluse arengule ja tegevustele vastu astuda, vaid ka neid ennistada ja välja juurida.

Sooviksin tsiteerida mõnda näidet, mis minu arust demonstreerivad, et Euroopa tasandi poliitika võib tõesti kasulik olla, ja kasulikum, kui võib nii öelda, kui vaid riigi tasandi poliitika. Kodanike Euroopa poliitilisest elust osavõtmise vaatepunktist on väga tähtis, et see programm – ja pole juhuslik, et Euroopa Komisjon sellist põhiõigus- ja kodankondsusalast programmi rahastab – sisaldaks poliitikaid ja meetmeid julgustamaks kodanikke rohkem osa võtma poliitilisest elust, institutsioonide elust ja seega näiteks sündmustest nagu Euroopa valimised. 2009 annab meile kuldse võimaluse õhutada debatti, mis viiks paljude hääletajate osaluseni, mis näitaks positiivset osavõttu institutsioonide elust.

Sellegipoolest on selge, et teise poliitikameetme, mida me Euroopalt ootame ja mida Euroopa innukalt edendab, osa on haridus, eriti nooremate põlvkondade oma. Minu arust on samuti ülimalt tähtis poliitika, mis ei laseks inimestel möödunud tragöödiate mälestusi unustada, ka tänapäeva nooremate põlvkondade, tudengite ja noorte, isegi väga noorte inimeste hulgas. Näiteks on kõik programmid, mida me toetame ja mida minu arust veelgi soodustada tuleks, programmid, mis aitavad meeles pidada kõigi diktatuuride, kõigi Euroopat minevikus laastanud totalitaarsete režiimide ohvreid, minu meelest tööriistad, mida saaks äärmusluse ja rassismi väljajuurimiseks hästi kasutada; saame näiteks luua koonduslaagrite ajaloost õppetunni tänapäeva noortele, et sellist sorti tragöödiad enam kunagi juhtuda ei saaks, mitte ainult Euroopas, vaid ükskõik, millises maailmanurgas.

Veel on teised poliitikameetmed, mida ma usun, et saame ja peame meeles pidama: meetmed, mis edendavad sallivust ja erinevate kultuuride ja loomulikult ka religioonide vahelist dialoogi üldisemalt. Meil on kaks peamist võimalust: üks sellel aastal, mis on Euroopa aasta 2007 „Võrdsed võimalused kõigile" – ning me plaanime aasta jooksul aset leidvad algatused üle vaadata – ning teine järgmisel, 2008. aastal, mis on Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aasta, erinevate kultuuride ja tsivilisatsioonide vahelisele dialoogile pühendatud aasta. Minu arust pakuks 2007. aasta ülevaade ja 2008. aasta programm kuldse võimaluse tõsta inimeste, ja ma rõhutan, nooremate inimeste teadlikkust dialoogivaimust, mis rikastab, dialoogist, läbi mille saavad kõik koos areneda.

On kahtlemata tähtis hoida rahvast teadlikuna õiguste edendamise ja äärmusluse, vägivalla ja sallimatuse väljajuurimise tähtsusest. Siin on roll Euroopa Põhiõiguste Ametil, mis on see, mida tahtsime ning mida see täiskogu tugevalt toetas; just nagu Viini rassismi, ksenofoobia ja antisemitismi järelevalvekeskus on minevikus olnud tööriist väga tähtsale sektorile, võitlusele antisemitismi vastu, saab ka Euroopa Põhiõiguste Amet olema tööriist. Amet kui selle ala eestvõitleja hakkab mängima väga tähtsat rolli. Seal, nagu teate, valmistame me ette mitmeaastast raamistikku, mida me tihedas koostöös härra Cashmaniga arutame, ning võtame seisukoha, et ameti mitmeaastane planeerimisraamistik varustab meid kasulike tööriistadega ühise tegevuse jaoks äärmusluse ennetamisel.

Lisaks sellele peame me loomulikult reageerima: need on küll kõik tähtsad ennetuspoliitikad, kuid me peame ka vastu tegutsema. Ma võitlesin isiklikult, ka Ministrite Nõukogus, Euroopa õiguse eest – ning me jõudsime eelmisel aprillil kokkuleppele – millele vastavalt saaks rassismist ja ksenofoobiast motiveeritud tegusi karistada ning nende tegude tegijaid karistataks samal viisil kõigis Euroopa Liidu riikides.

Ma ei räägi vaid füüsilisest teost, vaid ka konkreetsest õhutamisest, vihkamise levitamisest ja sellistest sõnumitest, mida lihtsalt ei saa segi ajada sõnavabadusega, mis meie kõigi püha õigus on. Siin räägime me konkreetsest õhutamisest tegutsemisele, vägivalla toimepanemisele. Sellele raamotsusele jõudsid liikmesriigid möödunud aprillis. Mõelge neile jubedatele rassismiavaldustele spordiüritustel ja jalgpallimatšide ajal, mil inimesed kasutavad ära võimalust neonatslikke loosungeid hüüda. Need on seda sorti tegevused, mida raamotsus – mida me siiralt tahtsime ja milles eesistujariigi Saksamaaga nõustusime – karistab. Ütlen karistab tulevikus, kuna kahjuks, ning see on pöördumine teie vastuvõtlikkuse poole, pole praeguse ning aprilli vahel mõne liikmesriigi parlamendi reservatsioonid tühistatud, mille tagajärjel on selle Euroopa rassismi ja ksenofoobia karistamise Euroopa õigusakti jõustumine blokeeritud.

Ütlen seda täieliku austusega riikide parlamentide vastu; siiski, kuna Ministrite Nõukogu eesistuja ametikohta hoidev valitsus on oma nõusoleku andnud, usun, et ta peaks astuma samme koos omaenda parlamendiga, et reservatsioon tühistataks nii kiiresti kui võimalik ning me saaks lõpuks kindlustada, et raamotsus pärast kolme ja poole aastaseks veninud arutelu jõustub.

Lõpetuseks, mu daamid ja härrad, meil on juba õigusaktid teistes sektorites, mis karistavad rassil ja rahvusel põhinevat diskrimineerimist, ning neid õigusakte kahtlemata austatakse Euroopa Komisjoni järelevalve all, kui võin nii öelda, kes vastutab Euroopa õigusega vastavuse eest. Ma sooviks tähelepanu juhtida näiteks hiljutisele direktiivile „piirideta” audiovisuaalteenuste kohta, mis sätestab oma jõustumisest alates väga selgelt, et audiovisuaalteenused ei tohi sisaldada ühtki märki viha õhutamisest seksuaalse orientatsiooni, rassi, religiooni ega rahvuse alusel.

See on mõeldud just selleks, et saavutada kõike, milleks järelevalvemeetoditest ei piisa, kriminaalõigusest ei piisa ja süüdistustest ei piisa: mida on vaja, on sügavalt juurdunud individuaalsete õiguste ja inimese isiku väärtustamise kultuur! Mida me täna hommikul ütlesime, kui ülistasime Euroopa põhiõiguste hartat! Ma usun, et see on üks poliitikatest, ajal, mil valmistume Lissaboni lepingu ratifitseerimiseks, mille abil saab Euroopa anda maailmale õppetunni viiside kohta, kuidas neid vihakuritegusid inimese isiku vastu välja juurida saab.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: Miguel Angel MARTINEZ MARTÍNEZ
Asepresident

 
  
MPphoto
 
 

  Manfred Weber, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (DE) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, see on vaevalt usutav. Neli või viis nädalat tagasi kutsuti mind osa võtma vastudemonstratsioonist minu regiooni ultraparempoolsete parteide organiseeritud demonstratsioonile. Demonstratsioonist võttis osa vaid 30 äärmuslast, kuid vastudemonstratsioonile oli kogunenud rohkem kui tuhandeliikmeline rühm. Neil juhtudel, kui seisad selliste parempoolsete äärmuslaste ees, ütled endale: „Ma ei suuda seda uskuda.” Kuidas saab keegi pärast viimast sajandit Euroopas pöörduda tagasi ekstremismi poole, langeda tagasi vihkamist ja ülbust täis olevana ringi uhkeldamise ning inimeste üksteise vastu üles kihutamise juurde?

Täna toimuv debatt on teretulnud ja tähtis. Äärmuslus on meie ühiskonna vähk. Ikka ja jälle pöördume meie, poliitikud, inimeste moraalse julguse poole, lootes nende ülestõusu ja protesti selle äärmusluse vastu. Ma usun, et on ka aeg tänu avaldada, et selline moraalne julgus külluslikult olemas on ja et nii palju inimesi ka protestis tõuseb. Mis on äärmuslus? Lubage mul rõhutada, et kui räägime parteide keelustamisest ja arvamuste ja seisukohtade avaliku väljendamise keelustamisest, on ütlematagi selge, et sellised meetmed ei tohi põhineda poliitilistel otsustel. Nad peavad põhinema objektiivsel kriteeriumil. Oleme täna põhiõiguste hartas määranud selle objektiivse kriteeriumi, mis seab esile meie põhiväärtuste olemuse. Kui parteid või poliitikud neid väärtusi ründavad, peavad kohtud otsustama, kas nende tegevus on ebaseaduslik, ja kui see nii on, kehtestama keelu.

Mida tuleks teha, kui valitakse äärmuslike parteide kandidaate, kui sellised parteid võidavad kohti? Esiteks ei tohi nende parteidega olla mingit koostööd ja ma olen tänulik sotsialistide partei liikmetele, kes viskasid oma Slovakkia partei liikmed nende koostöö tõttu äärmuslustega endi hulgast välja. Teiseks ei tohi me kahe silma vahele jätta fakti, et sellised valimisalased kordaminekud tulenevad rahva rahulolematusest, ja me ei tohi neile vastata valijatest halvasti rääkimisega, vaid pigem tegelema algprobleemidega. Kolmandaks soovin ma rõhutada, et äärmuslus algab tihti väikeste sammudega ka parteimaastikul ning me peame sellest teadlikud olema. Minu sõnum on seega: „Ärge laske sellel juurduda!”

Poliitiline äärmuslus on nii vasak- kui parempoolsete hulgas ning mõlemad on võrdselt halvad. See vajab rõhutamist. Euroopa on äärmuslusega kokku puutunud ning Euroopa on äärmusluse tõttu kannatanud. Võitluses äärmuslusega on toimunud progress. See on võitlus, mis on väärt võitlemist. Ning see on võitlus, mille me lõpuks võidame.

 
  
MPphoto
 
 

  Kristian Vigenin (PSE) (BG) Härra juhataja, volinik Frattini, tänan teid mõistvuse ning komisjoni eesmärke kirjeldava esitluse eest. Minu arust on sümboolne, et just täpselt täna, kui põhiõiguste hartale alla kirjutati, arutame me sellega otseselt seotud teema üle. Kuna kasvav äärmuslus ja äärmuslike parempoolsete parteide ning organisatsioonide kasvav mõjuvõim on otsene oht Euroopa Liidu olemasolule.

See võib kõlada liiga valjuna, kuid meie liit põhineb selgetel põhimõtetel ning selle olemasolu on võimalik tänu asjaolule, et rahu, ühtsus, sallivus, vastastikune austus etniliste ja religioossete kogukondade vahel ning rahumeelne rahvastevaheline kooselu oli Euroopas levinud 50 aastat tagasi. Täna ründavad äärmuslikud parempoolsed just neid põhimõtteid; nad ründavad just täpselt Euroopa Liidu südant, ilma milleta see kuidagi eksisteerida ei saaks. Aga meie liit ei ole abstraktne ühendus; see ei ole ainult järgmine administratiivne valitsuse tase. See on liit, mille missioon on kogu maailma põhiväärtuste kaitsmine.

Meeleldi või vastumeelselt, valmistunult või valmistumata peame me aru saama, et on inimesi, kes on ilma jäetud põhiõigustest, kes kannatavad poliitiliste surveabinõude all, keda rõhuvad mittedemokraatlikud režiimid või keda diskrimineeritakse rassi, etnilise päritolu ja usu tõttu kõikjal maailmas. Ning igas maailma osas loodetakse, et Euroopa Liit neid toetab ning et sallivuse vaim, tagatud kodanikuõigused ja sotsiaalhoolekanne jõuavad ka nende riigini. Kas me saame välismaailmas olla võimsad ja veenvad, kui me ei suuda toime tulla isegi probleemidega meie endi tagaaias? Kuidas saame me selgitada inimestele, kelle viimane lootus me oleme, et immigrandid surevad ainult oma päritolu pärast, et etnilised vähemused kogevad süstemaatilist diskrimineerimist, et erakondlikud ideoloogiad vaidlustavad naiste võrdsust või defineerivad homoseksualismi kui haigust? Kuidas saame me selgitada, et oleme teel ajaloo süngeimate lehekülgede unustamise poole, kui samas ülistavad noored inimesed Hitlerit ja antisemitism on muutumas tänapäevamoeks? Ma ei saa sellega nõus olla ega saa ka minu kolleegid sotsialistid.

Ma usun, et selles parlamendis pole ühtki poliitilist rühmitust, kes on jäänud ükskõikseks fakti suhtes, et paremäärmuslus, rassism ja ksenofoobia on levimas. Kas me polnud täna tunnistajad sellele, kuidas Euroopa Liidu arengu ajaloolist mälestusmärki häbistas vulgaarselt lärmakas vähemusrühm, kes võib naaseda tugevamana, agressiivsemana ja paremini organiseeritumana aastal 2009? Kahepalgelise nõudmisega referendumiks esitas see väljakutse mitte ainult põhiõiguste hartale, vaid ka põhiõigustele enesele. See on see käitumine, mida näeme ka paljudes riigiparlamentides, mis julgustab äärmuslasi, kes sellest poliitilisest tsirkusest inspireerituna võtavad homme ette järgmise karistava tegevuse. Me peame probleemid täpselt ja selgelt ära näitama ning koos lahendusi otsima. Seetõttu tõstame me selle probleemi parlamendi päevakorda ikka ja jälle. Kuna äärmuslus on üleeuroopaline väljakutse, millele vastamiseks on vaja ühendatud jõupingutusi Euroopa, riigi, regionaalsel ja kohalikul tasemel.

Kui Euroopa Komisjon on ELi aluslepingute haldur, on Euroopa Parlament väärtuste haldur ning ma usun, et koos suudame me vastu seista lähiminevikust tuttavale tõusulainele. Ning selle me ka peatame, rikkumata põhiõiguseid, nagu sõnavabadus, ühinemisõigus ja meediavabadus. Kuna demokraatia eest saab võidelda ainult demokraatia reeglite järgi. Nende reeglite rikkumine tähendab, et äärmuslus on võitnud. Aitäh.

 
  
MPphoto
 
 

  Ignasi Guardans Cambó, fraktsiooni ALDE nimel. – (ES) Härra juhataja, paar nädalat tagasi lamas üks noormees nimega Carlos Palomino Madridi metroos torkehaavadesse surevana pärast kokkupõrget parempoolsete äärmuslastega. Veidi enne seda jäi Barcelona metroos turvakaamerate videolindile psühhopaat, löömas noort tüdrukut vaid seetõttu, et too immigrant oli, vaid tema nahavärvi tõttu, ütles tüdruk. Ja mees ei teadnud, et teda filmitakse ning tema teod üle kogu maailma eetrisse antakse.

Need ja muud sarnased juhtumid on kordunud Euroopa erinevates osades. Tihti, mõnikord liialdatud vastutustundega, üritame meie ja kõik selle nähtuse tõttu mures olevad poliitikud alahinnata selliste rünnakute tähtsust: ütleme, et me ei tohi anda häiret; päeva lõpus on need vaid üksikud juhtumid, liikvel pole just palju psühhopaate, me ei tohi liialdada, see pole raske probleem.

Seetõttu sildistame need rünnakud vähetähtsatena, kuna meid hirmutab tunnistamine, et tõele au andes pole see ka parimal juhul vähetähtis teema. Muuhulgas ka seetõttu, nagu resolutsioon, mille üle homme hääletame, õigesti soovitab, et paljud neist neonatslikest ja paremäärmuslikest organisatsioonidest mängivad hirmutundele, mis meie ühiskonnas juba olemas on ja mida me peita ei saa.

Seetõttu sellest süüdimõistmiseks ei piisa. Me peame oma silmad avama ja vastutustundlikult käituma ja kindlalt vastu astuma millelegi, mis pole vaid isoleeritud nähtus; ilma häiret tõstmata peame selle tõelist mõõtu ja ulatust tunnistama. Päev, mil kirjutasime alla põhiõiguste hartale, on hea päev meeles pidamiseks, et Euroopa Liidul on täita oma osa ning sellel alal vastutus.

Puudub subsidiaarsus, kui asi puudutab isikute väärikuse kaitsmist või rassismi, ksenofoobia ja sallimatuse hukkamõistmist. Tegutseda on vaja Euroopa tasemel, esmalt komisjoni ja Põhiõiguste Ameti poolt, et uurida, millised harud ja võrgustikud selle kõige taga on – kui üldse – millised seosed on kõikvõimalike paremäärmuslike liikumiste vahel, et saaksime rakendada seadusi, aidata kaasa hariduspoliitikate abil ning toetada pedagooge, kes räägivad mitmekesisusest, ning, kus vajalik, mõista väevõimuga hukka need poliitikud, ühiskondlikud liidrid, sportlased jne, kes kas passiivselt või aktiivselt nende tegevuste taga seisavad.

 
  
MPphoto
 
 

  Bogusław Rogalski, fraktsiooni UEN nimel. (PL) Härra juhataja, kasvav äärmuslus Euroopas on fakt ning me peame sellest rääkima. Volinik ütles ära palju, kuid ta rääkis üldsõnaliselt ning teisejärgulise tähtsusega teemadest, nagu rassism jalgpallimatšidel. Me peame rääkima faktidest, poliitilisest äärmuslusest, mille tunnistajaks me praegu Euroopa Liidus oleme.

Eile, härra juhataja, esines NPD, neofašistliku partei juht Saksamaa avalikus telekanalis ARDs, ning nõudis, et Poola tagastaks viivitamatult Saksamaale Pommeri ja Sileesia. Ta kuulutas, et Kaliningrad, Gdańsk ja Wrocław on Saksa linnad ning nõudis neile Saksa jurisdiktsiooni. Ta nõudis ka, et need linnad ja alad, mis on Poola osad, tagastataks viivitamatult Saksamaale.

Me räägime sündmustest Saksamaal, Euroopa Liidu juhtivas riigis. Nüüd juba mitmete aastate jooksul on Saksa fašistid NPDs nõudnud riigipiiride ülevaatamist, lahti ütelnud rahvusvahelistest lepingutest, mis lõpetasid Teise maailmasõja ning nõudnud, et piirid kaugemale lükataks. Sellele on tugevalt reageeritud. Me ei saa lubada ühegi riigi, sellel juhul Saksamaa, avalikul televisioonil lasta neofašistidel ja natsidel oma revisionistlikke vaateid ja kutseid uuele sõjale ekraanil kuulutada.

See pole tilluke probleem, mu daamid ja härrad. See on vägagi tõeline. Kõnealusel parteil on esindajaid seitsmes riigiparlamendis. Seda ei saa tänapäeva Euroopas lubada, nagu ei saa me ka lubada demokraatlike põhimõtete, vabaduse erineda ning kõnevabaduse õõnestamist, nagu seda tegid täna härra Cohn-Bendit ja härra Watson, kes, viidates arvamusvabadustele põhiõiguste harta kaudu – või pigem mitte nii väga harta, kui EL-i reformilepingu kaudu – kutsusid neile vastu seisvaid liikmeid idiootideks. Seda ei saa lubada. See pole selline lähenemine demokraatiale ja tänapäevane Euroopa Liit, mida oma noortele õpetama peaksime. Las me ühineme erinevuste kaudu.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean Lambert, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – Hr juhataja, ma arvan, et osa küsimusest, mida me käsitleme, on see, kuidas me tõkestame kõike, mida me näeme ekstremismina, seda võõraste kartust, soovi kaitsta enda kultuuri, nagu oleks see ainuke kultuur, mis ei ole kunagi muutunud, nagu ei oleks nende elus kunagi mingeid muutusi olnud? Aga ometi peame ainult viimased 50 kuni 60 aastat tagasi vaatama, et näha tohutuid muutusi, mis on toimunud, isegi meie enda kontinendil.

Arvan, et kaitsmise soov tuleneb sageli hirmutundest, et sina ja sinu ettekujutus endast võivad mingil viisil kaduda ja seetõttu tahad projekteerida oma tugevuse teistele ja nende olemasolu keelata.

Arvan, et meie kõik siin tunneme uhkust selle üle, kes me oleme, meie päritoluriigi või piirkonna või pärandi üle. Aga enamik meist ei oota, et seda antakse edasi sugupuuga ja sügava territooriumiga seotuse kaudu, vaid kodakondsuse, õiguse ja meie õiguste kaudu.

Ja nagu teised ütlesid, oli põhiõiguste harta tänane allakirjutamine äärmiselt oluline ja eriti selle aruteluga seotud sümbol.

Aga kui me vaatame äärmusparteide valimisi, kellel on ainult üks arvamus selle kohta, mis on õige – see on nende arvamus – siis arvan, et me näeme vägivalla, vihkamise, endast erinevatena käsitletavate teiste vastu suunatud tegevuse legitimiseerimist.

Mäletan aega, kui mitu head aastat tagasi kuulsime ühe Briti natsionalistliku partei liikme valimisest Londoni kohalikku omavalitsusse. Selles piirkonnas suurenes rassistlik vägivald.

(Braavohüüe)

See ei ole põhjus hüüda „Braavo!“ See on häbiväärne! Kuidas saate seda öelda ja istuda parlamendis, kus kuulutate end demokraatideks?

Rassistlik vägivald tuleb hukka mõista. Ja kui me vaatame ekstremismi, arvan, et peaksime olema teadlikud, et me ei ole veel näinud seksismi ja misogüünia kadumist.

Selliste parteide valimine suurendab hirmu ja seetõttu peame mõtlema, kuidas sellele reageerida. Me reageerime sellele ka tagades, et meie tegevus toetab inimõigusi ja väärtusi, mida kalliks peame. Peame valvel olema, et me ise ei jätaks seadusi täitmata, üritades ekstremismi ühe näitega toime tulla ja abistame tegelikult sellega neid inimesi või külvame hirmu teiste kogukondade südametesse.

Kiidan parlamendi tänast ühisettepanekut ja tänan kõiki kolleege, kes sellega rasket tööd tegid.

 
  
MPphoto
 
 

  Giusto Catania, fraktsiooni GUE/NGL nimel – (IT) Hr juhataja, daamid ja härrad, ma tahaksin tänada asepresident Frattinit ja ettepanekute tegijaid ning parlamendisaadikuid, kes minuga resolutsiooni koostamise eesmärgil koos töötasid.

Rassismi ja ksenofoobia ilmingud on viimastel aastatel suurenenud, nagu selgub Euroopa Rassismi ja Ksenofoobia Järelevalvekeskuse aruannetest. Selline tõus on tugevalt seotud poliitiliste jõudude kasvu ja vohamisega, mis tõlgendavad Euroopas immigratsioonist tulenevaid probleeme kõrvalekalduval viisil, kasutades tihti rassi ja indentiteeti kaitsvaid loosungeid ja tuues esile enesesäilitamise vajaduse tunnet nende eest, kes sisenevad Euroopasse, kirjeldades neid terroristide ja kurjategijatena või isegi sildistades neid vastuvõtmatute antropoloogiliste nimedega ja ksenofoobiliste ning rassistlike loosungitega.

Erakonnad ja liikumised, millel on viimastel aastatel olnud tugevad Euroopavastased rahvuslikud kalduvused ja mis on väga rassistlikud, on tõusuteel. Nende poliitiline propaganda toetub sotsiaalsele ebakindlusele ja üritab lisada kilde tsivilisatsioonide vahelise sõja mosaiiki. See propaganda on saanud valitsevaks osaks poliitilisest ja institutsioonilisest arutelust ning osadel juhtudel tundub see tulenevat valitsuste sõnumitest või valitsuste tegevustest.

Homme hääletame me äärmuslust käsitleva resolutsiooni poolt, pealkiri, mis on ehk natuke ebamäärane. Lenin ütles, et äärmuslus on kommunismi lapselik haigus; me võiksime parafraseerida Leninit ja öelda, et äärmuslus on kõikide poliitiliste, usuliste, majanduslike ja ideoloogiliste kavade lapselik haigus. Hr Weberil on õigus: on olemas vasakäärmuslus ja on olemas paremäärmuslus, aga ei ole olemas ainult vasak- ja paremäärmuslust, on olemas uus-liberaalne äärmuslus, katoliiklik äärmuslus, islamiäärmuslus, ökoloogiline äärmuslus ja anarhistlik-vastuhaku äärmuslus.

Euroopas on probleemiks paremäärmusluse kasvamine ja probleemid, mille tõttu paremäärmuslus kasvab. Euroopasse on viimastel aastatel tekkinud mitmed neonatslikud ja neofašistlikud poliitilisi jõud ja liikumised ja nad on võtnud oma poliitiliseks eesmärgiks töötada Euroopa integratsiooni vastu – me oleme seda näinud Itaalias, Prantsusmaal, Austrias, Hollandis, Belgias, Ühendkuningriigis, Saksamaal, Taanis ja Šveitsis; nad peegeldavad kriisi, mis on sundinud intellektuaali nagu Alfio Mastropaolo uusparempoolsuse pealetungi kirjeldama kui demokraatia hullu lehma.

Teatud poliitiliste jõudude demokraatliku legitiimsuse saavutamine on kaasa aidanud ohtlike ideede levikule Euroopa ühiskonda, toites tagurlikke kalduvusi. See on ohtlik ja mõnedel juhtudel alahinnatud haigus, mis toitub etnotsentrilistest kalduvustest, mis on sageli varjatud ja peidetud, mõnedel juhtudel maskeeritud pealtnäha demokraatlike ja õiguslike seadustega. Seega peame üle vaatama oma valikud ja poliitilised algatused.

Kasvab rõhuasetus vajadusele luua ja kindlustada jagatud Euroopa kultuuri ja identiteeti. Ma usun, et Euroopa identiteet ja kultuur peaks olema rajatud dialoogile ja kontaktidele teiste kultuuridega, mis ei kuulu nende hulka, mis viimastel aastatel on edendanud ja rajanud teed Euroopa idee ja Euroopa kultuuri kasvamisele ja levitamisele.

Vaja on suurt kultuurilist lahingut ja see on minu lõppjäreldus. Politsei ja avaliku julgeoleku tegevus ei ole piisav; vaja on suurt kultuurilist pingutust, ja ainult nii saame me tagada, et 2008 on ka tegelikult Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aasta, sest Euroopa peab olema rajatud kultuuridevahelistele põhimõtetele.

 
  
MPphoto
 
 

  Ignasi Guardans Cambó (ALDE). - (ES) Hr juhataja, ma oleks tänulik, kui kasutaksite oma juhatajavolitusi sel istungil ja kutsuksite korrale rühma saadikuid, kes tunduvad arvavat, et nad on tsirkuses, mitte parlamendis, ja rikuvad oma naljatamise ja hüüetega arutelu.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. - Aasta lõpp läheneb ja on tavalised söömaajad, kus juuakse natuke rohkem kui peaks või vähemalt rohkem kui tavaliselt. Sellises olukorras on parim mõte teha lõunapaus ja mitte segada arutelu, kus peaks kogu aeg valitsema lugupidamine kõneleja vastu.

Tänan pöördumise eest, aga nagu ma ütlesin, kõik, kes joovad söögi kõrvale mõne alkohoolse joogi, peaksid pidama lõunapausi ja arutelu mitte segama oma ebaviisakuse ja parlamendile sobilike kommete puudumisega.

 
  
MPphoto
 
 

  Derek Roland Clark, fraktsiooni IND/DEM nimel. Hr juhataja, põlgan ekstremismi sama palju kui kõik teised. Briti inimesed teevad seda – oleme sellega sajandeid võidelnud.

Kui tahate tõkestada Euroopas pead tõstvat ekstremismi, vaadake selle põhjusi, enne kui tormate vastu võtma veel rohkem piiravaid õigusakte; see tekitab ekstremismi. Vaadakem Euroopa ekstremismi kõrgveemärki, fašiste 1930ndatel aastatel. Britannias olid Sir Oswald Mosley marsid seadusega kaitstud ja niimoodi päevavalguses eksponeeritud igavad kahjulikud poliitikad tõrjuti inimeste poolt tagasi. Kogu Euroopas halvustati ja takistati fašismi juhte Hitler ise vangistati – sellisel viisil saavutas ta võimu nagu teisedki.

Täna hommikul nägime siin parlamendis ekstremismi tõusu, kui kirjutati alla põhiõiguste hartale, mis on osa homme allkirjastatavast Euroopa põhiseadusest ja mille kohta lubati seitsmes riigis korraldada riiklik referendum. Kaks ütlesid jah, kaks ütlesid ei – kuid neid ignoreeriti – samal ajal kui teised ootavad. Uks andis valitsus kirjaliku lubaduse, mida nüüd eitatakse. Nii palju siis siin parlamendis inimeste kuulamisest rääkimisest!

ELi jaoks on need tänased ekstremistid, kes üritavad oma tahet selle moonutatud dokumendi abil peale suruda. See on meelega nii kirjutatud, et keegi peale kogemustega juristide ei oska seda lugeda, nummerdatud lõigud on võetud nii esialgsetest kui praegustest lepingutest, kuid need ei lange dokumentide vahel kokku. Numeratsiooni muudetakse allakirjutamise jaoks ja uuesti pärast seda, et oleks päris kindel, et Euroopa inimesed sellest aru ei saaks.

Ja selline pseudodemokraatlik moonutus määritakse Briti inimestele kaela! Ei tänan – meil juba on meie õigused, mis on kirjas suures ja imelises 1215. aasta Magna Cartas, mida täiendab 1689. aasta Bill of Rights. Kelleks te ennast peate, et lükkate ümber need demokraatlikud meetmed, mis kehtestati meie jaoks, kuid on avatud kõikidele?

Ignoreeritud ajaloost saab korduv ajalugu. Sajandite jooksul ignoreerisite meie juhtosa ja maksite selle eest! Ignoreerige meie näidet praegu ja olete teel hukatusse.

(Aplaus tema fraktsioonis)

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI). - (FR) Hr juhataja, see peab olema juba ei tea kui mitmes raport nii öelda äärmusluse tõusu kohta Euroopas. Nõukogu, komisjon ja fraktsioonid on kõik oma vähimategi mõtetega kaasa aidanud ja nagu alati on retoorika intellektuaalselt armetu, poliitiliselt häbiväärne ja moraalselt perversne.

See on intellektuaalselt armetu, sest iga uut ideed, mis on kunagi olnud – religioonis, kaasarvatud kristluses, mille omaksvõttu on mõned teist piisavalt julged tunnistama; poliitikas, nii liberalismis kui ka sotsialismis; teaduses, kaasa arvatud põhimõtted, mida loetakse nüüd loomulikuks, nagu see, et Maa on ümmargune ja tiirleb ümber Päikese – on peetud äärmuslikuks, ketserlikuks, õõnestavaks ja vastuvõtmatuks. Te ei saa alavääristada arvamust seda lihtsalt kurjaks kuulutades: te peate põhjendama, mis selle ebakorrektseks teeb.

Poliitiline häbi on täielikult teie enda saavutus – teie, võimul olevad inimesed, kes, selle asemel, et lahendada probleeme, hoolivad ainult opositsiooniga võitlemisest. Kõik, mida te teete, toob esile teie suutmatust lahendada immigratsiooniprobleemi – invasiooni, mille suhtes olete te kas tahtlikult või argusest kokku rääkinud. Mida te siin tunnistate on see, et te olete läbi kukkunud – majandusrindel, sotsiaalsel rindel, kultuurilisel rindel ja hariduslikul ning moraalsel rindel – ja seda, et teie ainuke mure on lahti saada neist, kes teie vastu protestivad või teid kritiseerivad, selle asemel, et muuta oma katastroofilisi poliitikaid.

Moraali seisukohalt on teie suhtumine kõige vastikum. Te võrdsustate valelikult vägivalda ja terrorismi Euroopa inimeste seadusliku reaktsiooniga nende identiteedi hävitamise vastu. Kui silmakirjalikud te olete! Te tahate neid inimesi suukorvistada ning jätta neid ilma poliitilisest esindatusest: te olete demokraatia variserid! Te olete need, keda Piibel kutsub 'valgendatud hauad'; teisisõnu on teie siirus pinnapealne! Te räägite inimõigustest ja väljendusvabadusest, euroopalikest väärtustest ja tolerantsist, kuid selle katte varjus on kõik mäda. Te võtaksite neilt, kes ei mõtle teie moodi, ära samad väärtused, millest te leierdate. See kõik oleks väga vihaleajav, kui see ei oleks nii groteskne. Tulevikupõlvkonnad langetavad teie kohta otsuseid, nagu barbarid Rooma kohta. Ma loodan, vähemalt, et barbarid annavad teile seda, mida te väärt olete!

 
  
MPphoto
 
 

  Roberta Alma Anastase (PPE-DE). - (RO) Daamid ja härrad, teema, mida me tänasel pärastlõunal arutame, on äärmiselt oluline Euroopa Liidu tulevikule ja kodanike turvalisusele ning meie väärtustele.

Viimaste aastate jooksul on äärmuslus muutunud sagedaseks nähtuseks Euroopa riikide avalikus elus, nähtus, mis on sellega võitlemisel põhjustanud palju häirekellade löömist ja küsimusi. Olgugi et mitmed erinevad põhjused erinevate algetega on selle nähtuse levikule kaasa aidanud, tahaksin ma rõhutada olulist aspekti sellel äärmusluseteemalisel arutelul, nimelt immigratsiooni.

Äärmuslikud rühmitused samastavad immigratsiooni ülima kurjusena Euroopa riikides, sest see on teema, mida nad saavad kasutada ühiskonnas soovimatute nähtuste selgitamiseks. Siiski, nagu kõik teame, on immigratsioon oluline element Euroopa riikide majanduses ja kasulik majanduse kasvuks.

Selle soovimatud tagajärjed, mis tulenevad immigrantide mittekohandumisest vastuvõtja riigi ühiskonda, tuleks kõrvaldada Euroopa Liidule omaste meetmetega. Muidu satume ohtu, et muutuvad Euroopa ülesehituse põhilised väärtused.

Seega ei saa me lubada, et ekstremistlikud parteid muudavad traditsiooniliste parteide poliitilisi kavasid.

Kui me kasutame sellist strateegiat katsetes vähendada riske ja ohte, mida sellised rühmitused põhjustavad, ja takistada neil saada hääli meie kodanikelt, siis me anname nende ideedele ja meetmetele õiguspärasuse. Me ei saa võimaldada äärmusliku sisuga sõnumite rakendamist ja edendamist seadustena liikmesriikides. Selline tegevus tähendab multikultuurse ja multirahvuselise Euroopa nägemuse hävitamist.

Mustlaste küsimusest tulenev kriis ja ekstremistlikud avaldused Itaalias ei tohi luua ohtlikku pretsedenti Euroopa Liidu peamiste kaupu, teenuseid ja isikuid puudutavate põhimõtete suhtes. Me peame oma kodanikele selgitama, et selline suhtumine oleks kahjulik nii ühiskonnale kui ka Euroopa Liidule üldiselt

Euroopa Parlamendi valimised Rumeenias võiks olla selles suhtes üheks näiteks. Ükski ekstremistlik erakond ei ole jõudnud vajaliku häälteläveni, et saata oma esindajad Euroopa Parlamenti.

 
  
MPphoto
 
 

  Bárbara Dührkop Dührkop (PSE). - (ES) Hr juhataja, ma kasutaks paari sekundit mulle antud ajast üksnes selleks, et edastada neile tagareas, sealsamas paremal, traditsiooniline Kastiilia ütlus:‘A palabras necias, oídos sordos – rumalad sõnad kohtuvad kurdi kõrvaga'. Ma jätkan nüüd oma kõnet inglise keeles.

Täna, kui kirjutasime väga uhkelt alla Euroopa Liidu põhiõiguste hartale, möödub enam kui pool sajandit ajast, kui Euroopa aitas kaasa kõige metsikumale ksenofoobia ja rassismi kuriteole – holokaustile.

Miljonid inimesed tapeti nende usu, etnilise päritolu ja poliitiliste veendumuste tõttu. Seetõttu on vajalikum, kui kunagi varem hoida ajalugu meeles, elades käesolevas ajas ja valmistudes tulevikuks.

Peame olema valvel ja tähelepanelikud; pidama silmas ussi mune, nagu õpetas Ingmar Bergman. Nagu volinik Frattini täna kinnitas, on meie liikmesriikides tekkinud rassistlikku ja ksenofoobset päritolu vägivallaaktide uus puhang.

Aga mis mind veelgi enam mõtlema paneb, on asjaolu, et kaasatud on üha rohkem noori inimesi. Seetõttu on ülioluline, et õpetaksime nendele kodakondsust ja teadlikkust sellest, mis on rassism.

Riikide parlamentidesse valitakse üha enam äärmuslikke parempoolseid parteisid, mille ideoloogia ja politiilise praktika aluseks on sallimatus ja tõrjumine. Seal on neil suurepärane platvorm oma poliitilise vihkamissõnumi jaoks. Peaksime sellest teadlikud olema ja üritama sellele vastu töötada.

Rassism ja ksenofoobia on vabaduse ja demokraatia ning meie põhiõiguste kõige otsesem rikkumine. Euroopa asutused ja meie, parlamendi liikmed, oleme kohustatud taas kinnitama otsustavust toetada põhivabadusi ja seaduslike vahenditega hukka mõista ja tõkestada rassismi ja ksenofoobia igasuguseidki ilminguid.

Veelgi enam: rassismi ja ksenofoobia tõkestamisel on vaja nulltolerantsi. Rohkem kui kunagi varem peame olema oma väärtuste kaitsmisel agressiivsed, kasutades ja tugevdades Euroopa Liidu ja liikmesriikide käsutuses olevaid vahendeid.

Ükski kodanik ei tohiks kunagi kannatada tagakiusamist rassi, usu, soo, sotsiaalse olukorra, keele, rahvuse või seksuaalse suunitluse tõttu. Rassismi ja ksenofoobia väljajuurimine, õigus rahus elada, on moraalne väljakutse kõikidele demokraatidele, ja kodanikuõiguste kaitsmine iga demokraadi kohus.

 
  
MPphoto
 
 

  Viktória Mohácsi (ALDE). - (HU) Tänan väga, hr juhataja, volinik, daamid ja härrad. Eile rääkisime me ligikaudu kaks tundi ekstremismi kasvuga võitlemisest ja resolutsiooni lõpptekstist, mis põhineb liberaalsetel algatustel, kuid mille puhul oleme me kogu aeg arvesse võtnud teiste rühmade mõtteid ja soove. Ma olen optimistlik, ja ma usun, et on olemas ühine seisukoht selles valusalt olulises teemas.

Isiklikult on mul väga kahju et 2007., võrdsete võimaluste aastal, oleme me endiselt kohustatud võitlema langenud diktatuuridega 20ndast sajandist, mis aeg-ajalt välja hiilivad. Me teame, et ei ole ühtegi liikmesriiki, mis oleks sellele erand. Tuues välja mõned näited nimeliselt: Pospolitos Slovakkias, Noored Rahvuslased Tšehhi Vabariigis, Uus Parempoolsus Rumeenias, Saksa Rahvusdemokraatlik partei Saksamaal ja Rahvuslik Liit Itaalias, kuid suuresti on meie vastas sama äärmuslus.

Minu enda päritoluriigist rääkides on mulle vastuvõetamatu, et iga päev tehakse avaldusi ekstremistlike erakondade poolt, nagu Parema Ungari Liikumine ja Ungari Valve, kus nad selgitavad kontseptuaalselt absurdset mustlase geneetilistest põhjustest tulenevat kriminaalsust ja selle asemel, et mustlasi ühiskonda integreerida, nõuavad nad segregatsiooni ja getosid, marssides mustas vormiriietuses Tatárszentgyörgyl ja reedeti Kerepel. Sellega seoses sooviksin saadikute tähelepanu suunata faktile, et väga paljud mustlaste asundused on ekstremistlike jõudude märklaudadeks isegi tänapäeval.

Ja nüüd mõned uudised minu avalduse lõpetamiseks. Ungari ombudsmanid, vabariigi president ja Ungari valitsus on ametlikult hukka mõistnud Ungari Valve ja Parema Ungari Liikumise. Me soovitame kõikidel vastutustundlikel Euroopa valitsustel teha sama enda ekstremismi vastandamisel. Igal juhul on selleks, et seda teha, vajalik, et võimalikult paljud saadikud hääletaksid homme parlamendi positsiooni poolt ekstremismi vastases võitluses.

Tänan.

 
  
MPphoto
 
 

  Eoin Ryan (UEN). - Hr juhataja, täna olime põhiõiguste harta väljakuulutamsie tunnistajateks ja praegu arutame ekstremismi tõusu Euroopas. Minu arvates on kahe vahel väga selge seos. ELi Põhiõiguste Agentuur oli veel viimase ajani Euroopa Rassismi ja Ksenofoobia Järelevalvekeskus. Me ei saa võidelda ekstremismiga, tegelemata rassismi ja ksenofoobia küsimustega, mis on Euroopas täna liigagi olemas. Äärmuslus tekitab ekstremismi ja meil Euroopas on oht leida end suurest nõiaringist, kui me ei liiguta kiiresti ja ei kõrvalda mõnesid esialgseid põhjusi.

Kuulasin eelnevalt hr Gollnischi, kes nimetas inimesi siin parlamendis ja teisi barbariteks. Ta ei esitanud ühtegi tõsiseltvõetavat mõtet, ühtegi positiivset ideed, kuidas me selle probleemiga Euroopas tegeleda saaksime, välja arvatud temalt tavapäraselt tulev sõimuvaling. Tema ja tema juht hr Le Pen tahavad tulla seoses lepinguga Iirimaale. Võin teile ühte asja kindlalt öelda – minu riigis ei taluta seda sorti äärmuslikke ideid, tänan teid väga. Nii et palun tulge ja võime kindlad olla, et leping lükatakse kõrvale, kui nad kuulevad kontinentaal-Euroopast, mida teie arendada tahate ja teie ideedest. On näha olnud, et suhtumised, mis muutsid töötajad vastuvõtlikeks ..

(Hr Gollnisch katkestas)

Me teame, mille eest te seisate, hr Gollnisch, ja me oleme teid ja teie juhti mitmeid kordi kuulnud.

On ilmnenud, et suhtumised, mis muutsid töötajad parempoolsele populismile vastuvõtlikeks, hõlmasid eelarvamust sisserändajate suhtes, natsionalismi, autoritarismi, sotsiaalset domineerimist ja poliitilist nõrkust ja sisserändajate vastu suunatud eelarvamus oli nendes seas kõige olulisem tegur. Riikides, kus on kehtestatud asjakohased aruandlusvõimalused, on kõige sagedasemaks diskrimineerimise põhjuseks sageli piirkond. Kui hakkame eelarvamuse ja diskrimineerimisega tegelema, oleme astunud olulise sammu ekstremismi tõkestamise suunas.

Seetõttu kutsun kõiki liikmeid üles julgustama arutelu ja mõttevahetust seoses sotsiaalse ebavõrdsuse, päritolu, rassi, usu ja sotsiaalsete ja majanduslike muutuste mõjudega, nii kohalikel kui kõikidel Euroopa tasanditel, ning mitte kasutama emotsionaalseid väljendeid, nimetades inimesi barbariteks. Sellel eesmärgil tervitan asjaolu, et osana tööst Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aastal on Euroopa Parlament kutsunud 2008. aastal Euroopa Parlementi esinema paavst Benedictuse, Aafrika Liidu presidendi, dalai-laama, ÜRO peasekretäri, Ühendkuningriigi ülemrabi ja Damaskuse ülemmufti. Tervitan seda liiki algatusi.

(Juhataja katkestas kõneleja)

 
  
MPphoto
 
 

  Koenraad Dillen (NI). - (NL) Kogu lugupidamise juures, hr juhataja, tahaks ma teilt kuulda, miks on nii, et teie enda rühma saadikud ja inimesed, kes ilmselt esindavad liini, mis mõtleb sarnaselt teiega, saavad rohkem täiendavat rääkimisaega ning neid ei katkestata nii varmalt, kuid neid, kes selgelt ei nõustu, katkestatakse pärast kümmet sekundit. Te rakendate siin topeltstandardit ja see ei ole vastuvõetav.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Esiteks tundub mulle, hr Dillen, et juhataja juhib istungit vastavalt tema enda kriteeriumitele ja mitte vastavalt nende tahtele, kes kasutavad istet 777.

Ma ei saa teile anda ühtegi selgitust. Kõik kõnelejad, kaasa arvatud need, kes räägivad omavahel, on saanud rohkem kui piisavalt neile vajalikust ajast.

Igal juhul soovin ma, et kõik saadikud pöörduksid juhataja ja parlamendi poole ega suunaks märkusi teistele saadikutele, selleks et ennetada korratuid vahelehüüdeid ja katkestusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Eva-Britt Svensson (GUE/NGL). - (SV) Hr juhataja, me oleme kõik tähele pannud, et Euroopas kasvab äärmuslus. Me peaksime endalt küsima, miks. Miks on ksenofoobia ja teised ekstremistlikud hoiakud tõusuteel? Ma arvan, et ühiskonnast väljajäämine ja ühiskonna elus osalemise piiratus loovad pinnase ekstremismiks ja ksenofoobiaks. Kõikide inimeste ühine väärtus on tsiviliseeritud ühiskonna üks põhilisi aluseid, seega peame tegema kõik, aitamaks kaasa võitlusele ksenofoobiliste jõududega, kes diskrimineerivad teistsuguse etnilise taustaga, seksuaalse orientatsiooniga, sooga või talitluslike häiretega inimesi.

Sellised rühmitused kasutavad vägivalda ja ähvardusi. Minu kodumaal oleme pidanud tunnistama inimõigusi kaitsvate isikute mõrvu. Me oleme pidanud tunnistama noorte, teistsuguse etnilise päritoluga isikute mõrvu, lihtsalt nende päritolu pärast. Sellised asjad ei tohiks enam kunagi juhtuda.

Meie, kes me edendame inimeste võrdväärsust, ei tohi kunagi lasta ennast vaigistada. Aga me teame, et sellest ei piisa. Ksenofoobilised ja ekstremistlikud rühmitused kasutavad noori inimesi, kes on majanduslikult ja sotsiaalselt eemale jäetud, et luua rohkem hirmu, rahulolematust ja viha teiste vastu. Ekstremismi vastane võitlus peab olema seotud solidaarusele põhineva ühiskonna ehitamisega.

 
  
MPphoto
 
 

  Bernard Wojciechowski (IND/DEM). - Hr juhataja, meile esitatud ettepanek on veel üks asjatundmatuse ja silmakirjalikkuse näide. Loeme sellest, et mõned poliitilised parteid ja liikumised, kaasa arvatud need, kes on võimul mitmetes riikides või esindatud kohalikul, riiklikul või Euroopa tasandil, on teadlikult asetanud lisaks teistele asjadele rassil, etnilisel päritolul või rahvusel põhineva sallimatuse ja vägivalla oma programmi keskmesse.

Loeme samuti, et parlament mõistab kindlalt hukka kõik rassistlikud ja viharünnakud ja palub asutustel teha kõik, mis nende võimuses, et vastutajaid karistada.

Siin parlamendis, kus me selliseid resolutsioone vastu võtame, kasutas üks meie kolleegidest valeliku propaganda mõnitavat ja solvavat keelt – sageli ekstremistide kasutatavaid sõnu, mis põhinevad laimul ja kvalifitseeruvad viharünnakuna. Ta vihjas, et ma võiksin korrata Dachaud. Lubage mul teda valgustada – esiteks oli Dachau Saksamaa surmalaager; teiseks, Dachau asub Saksamaal ja ma ei ole sakslane. Ta väitis isegi, et pärast nelja päeva pikkust visiiti Poolasse tundis ta minu riiki minust paremini ja et ma ei ole osa Poolast – aga et Dachau ilmselt on.

Sellist liiki vihkamisel põhinevaid sõnu tsiteeritakse liiga sageli, seda esineb liiga sageli ja seda teevad liiga paljud poliitikud. Need samad poliitikud tahavad meile kõigile demokraatiat õpetada, samal ajal kui neil endil on selle vastu vähe austust ja vähe austust seadusel põhineva võrdse kohtlemise suhtes. Tundub, et Euroopas on täna – nii nagu George Orwell aastate eest kirjutas – mõned sead teistest võrdsemad. Mõnedel on võimalik immuunsuse privileegi taha peitu pugeda, mõnedel on võimalik vältida isegi kohtusüsteemi ja Euroopa vahistamismäärust. Kommunistlikke kurjategijaid koheldakse kuidagi paremini kui tavakodanikke ja kui me räägime siin äärmusrühmituste vastu, siis mõned Saksa poliitikud toetavad avalikult ajalooliselt revisionistlikke poliitilisi liikumisi. Kallid kolleegid, meie resolutsioonide Euroopa erineb väga meie reaalsest Euroopast.

 
  
MPphoto
 
 

  Jana Bobošíková (NI). - (CS) Daamid ja härrad, me lohutame ennast jälle asjaoluga, et äärmuslus peegeldab allakäivat majandust ja tööpuudust. Ma kardan, et see ei ole enam paikapidav. Paljude ELi liikmesriikide majandused kasvavad, tööpuudus langeb, aga äärmuslus ei vähene. Vastupidi, rassikuritegude arv kasvab; luuakse rahvusliku eetosega rahvakaitserühmitusi; SS-i veteranid marsivad mõnedes liikmesriikides; ülistatakse poliitikuid, kes nimetavad juute ja mustlasi ühiskonna 'mädapaiseteks'. Sõjaväkke ja poliitikasse imbuvad neonatsid ja rassistid. Tšehhi Vabariigi, minu kodumaa, peaminister on võtnud neonatsliku retoorika osaks oma sõnavarast. Lõpetuseks, EL-ist on saanud vaeste inimeste migratsiooni sihtmärk, ja keegi ei paista teadvat, kuidas sellega toime tulla, mis mängib samuti teatud rolli.

Daamid ja härrad, ükski resolutsioon, ühedki sõnad ei kaota ära Saksamaal Mittweidas 17-aastase tüdruku puusale lõigatud haakristi. Päevasel ajal, eiratuna ükskõiksete kõrvalseisjate poolt, lõikasid Saksamaa neonatsid selle tema kehasse, kuna ta astus välja väikese vene tüdruku kaitseks. Ma usun siiralt, et ekstremismi saab ennetada kodanike igapäevategevuse kaudu, poliitilise eliidi avalikult kuulutatud vastuseisu kaudu, avameelse ja põhjaliku käsitluse kaudu ajaloost, eriti teatud 20. sajandi perioodi omast, ja eelkõige politsei ja kohtute kaudu, kes ei tohi oma silmi sulgeda rassistide, ksenofoobide ja neonatside ees ja peavad sellise teguviisi karistamisel tegutsema ilma hilinemisteta.

 
  
MPphoto
 
 

  Péter Olajos (PPE-DE). - (HU) Tänan, hr juhataja. Ma räägin teie ees kui üks kirjaliku avalduse nr  93. autoritest. Avaldus, mille ma esitasin päevakorda koos saadikute hr Tabajdi, hr Szent-Iványi, hr Vigenin'i ja hr Amezaga'ga, mõistab hukka paramilitaarsete ekstremistlike rühmituste tegevuse liidus sees, mis on üks kõige selgemaid ekstremismi vorme.

Minu kogemuste järgi, olgugi et paljud inimesed tunnevad moraalset ja poliitilist kohustust peatada selliste ekstremistlike ideede võimust võtmine, peatuvad paljud enne, kui asi jõuab kirjalike avalduste või muude sarnaste viisideni. Selleks on mitmeid põhjuseid. Üks neist on näiteks see, et kui me üritame selliseid ideid avalikustada, siis ei tule nimekiri kunagi ammendav või täpne. See heidutab paljusid seda toetamast. Siiski on üks asi, mida me peame teadma: see, et nimekiri ei saa kunagi olla täielik ja mõisted ning definitsioonid ei ole kunagi täpsed. Sellesama põhjuse pärast peame haarama ekstremistlikke ideid nende juurtest.

Tänane päev on parlamendis peopäev, aga Euroopa Liidu põhiõiguste hartale ei kirjutata alla muretutes tingimustes. Harta võtab 50 lõikes kokku kõik väärtused ja õigused, millest me lugu peame ja mida liidus kaitsta tahame. See harta on diskriminatsioonivastane harta, väljendus-, religiooni- ja kogunemisvabaduse harta, võrdsuse harta ning indiviidide, andmete, noorte ja vanade inimeste kaitse harta. Me ei saa selle sätteid soovikohaselt valida, eelistades mõndasid enne teisi, ega kasutada seda enda lühiajalisteks sisepoliitilisteks eesmärkideks. Kõiki tuleb austada ja kaitsta võrdselt, sest see tagab inimväärikuse, ja meie, Euroopa Parlamendi saadikud, oleme vandunud seda teha. Siin sõnastatud ideede ja õiguste kogusumma vastased on need, keda me kutsume ekstremistideks, hoolimata vastavate isikute vanusest, soost, usutunnistusest või rahvusest. Selles vaimus soovin ma paluda saadikutel toetada kirjalikku avaldust number 93. Tänan.

 
  
MPphoto
 
 

  Martine Roure (PSE) . – (FR) Hr juhataja, rassistlikud tegevused ja rassistlikud kuriteod on Euroopas tõusuteel. Mustlasi, migrante ja kõiki, kes on „teistsugused”, diskrimineeritakse mitmel eri moel tööhõives, hariduses ja elamispindade andmisel.

Me ei saa piisavalt tihti korrutada, et me tahame Euroopa Liitu, mille alusteks on humanistlikud väärtused, nagu tolerants ja põhiõiguste kaitse. Seega on tõesti väga vaja raamotsust – vastu võetud arvestatava enamuse poolt selles parlamendis 29. novembril – võitluseks teatud ksenofoobia ja rassismi vormidega läbi kriminaalõiguse. See võimaldaks meil kasutada samasid meetmeid rassistlike ideede ja vihakõnede üle kogu Euroopa Liidu.

Ekstremistlikud erakonnad kasutavad ära inimeste hirme võõraste ja teiste suhtes, seega saavad nad esitada lihtsa vastuse globaliseerumisele. Kuid need, kes tervitavad rahvuslike eelistuste kehtestamist imerohuna, on vastutustundetud. Tegelik vastus globaliseerumise väljakutsele asub tänapäeva inimkonna väljakutsetest täies ulatuses arusaamises. Ja me ei tohiks karta öelda valjult ja selgelt, et enesesse tõmbumine on õnnetuse kaela kutsumine.

 
  
MPphoto
 
 

  Vălean, Adina-Ioana (ALDE). - Hr juhataja, näeme Euroopas äärmuslike, natsionalistlike ja populistlike liikumiste pidevat laienemist, mis ohustab meie demokraatlikku süsteemi.

Ideaalses maailmas on demokraatia inimeste valitsemine inimeste poolt ja inimeste jaoks. Demokraatia on tegelikult ikkagi „kõige vähem“ halvem poliitiline süsteem, kui see on korralikult kontrolli alla ja tasakaalus. Demokraatia paradoks seisneb selles, et see sisaldab iseenda surma võimalust, lubades väljendada populistlikke ja äärmuslikke arvamusi, mis õõnestavad demokraatlikku süsteemi.

Paljudes Euroopa riikides on parteisid, millel on õnnestunud positsioneerida ennast poliitilise elu keskmesse populistlike ja demagoogiliste diskursuste abil. Euroopa ajalugu on näidanud, kuidas demokraatlikult riietatud ja populistlikku ja natsionalistlikku propagandat kasutavad ekstremistlikud parteid on sageli juhtinud demokraatia diktaatorlusse.

Kõige parem viis sallimatusega võidelda on kindlaks jääda, kaitsta meie demokraatlikke väärtusi ja institutsioone, kaitsta üksikisikute õigusi, kohtusüsteemi, võrdseid võimalusi ja mitmekesisust, aga samuti karistada igasugust diskursust, mis õhutab vihkamist, segregatsiooni või diskrimineerimist.

Nagu ütles Robert Kennedy, “ekstremistide puhul ei ole ohtlik see, et nad on ekstremistlikud, vaid et nad on sallimatud. Paha ei ole see, mida nad ütlevad oma ajendite kohta, vaid see, mida nad oma oponentide kohta ütlevad.“

Hea tervisega demokraatiad vajavad aktiivseid kodanikke. Demokraatia saab toimida ainult juhul, kui kodanikud on teadlikud ja teostavad oma kodanikuõigusi ja –kohustusi. Meil on vaja kodakondsus taasleiutada. Meil on vaja uusi viise demokraatia õppimiseks. Meil on vaja tagada, et meie haridussüsteemid edendavad aktiivse, kriitilise ja pühendunud kodanikkonna arengut. Globaalses maailmas vajame vältimatult kodanikke, kes hindavad mitmekesisust ja edendavad mõistmist ja sallivust.

 
  
MPphoto
 
 

  Wojciech Roszkowski (UEN). - (PL) Hr juhataja, ma ei tea, kas poliitiline äärmuslus on kasvamas või mitte. Ma tean, et sellele tuleb vastu astuda ja see hukka mõista, nii selle ideoloogia kui ka meetodite tõttu. Siiski ei ole Euroopa Liidu põhiõiguste harta, mis täna suure tseremooniaga vastu võeti, vastus probleemile, vaid võib ise tekitada uusi probleeme.

Harta artikkel 21 keelustab diskrimineerimise poliitiliste ja muude arvamuste alusel – ma kordan, ükskõik missuguste arvamuste – mis seega sisaldab ka äärmuslikke arvamusi, nagu hiljuti Saksa riiklikus televisioonis NDP juhi poolt avaldatu, mis kutsus üles muutma piiri Poolaga.

Labasused kipuvad valusalt tagasi põrkama neile, kes neid ütlevad. Seega ma küsiks Euroopa Liidu põhiõiguste harta toetajatelt, kuidas nad kavatsevad ekstremismiga võidelda, kui nad seda samal ajal kaitsevad.

 
  
MPphoto
 
 

  Kyriacos Triantaphyllides (GUE/NGL). - (EL) Hr juhataja, see oleks minu poolt väljajätmine, kui ma ei alustaks mureavaldamisega mõiste 'äärmuslus' kasutamise kohta ilma mingi definitsioonita ja ilma teatud ekstremistlike tegude, teisisõnu iga äärmusliku seadusevastase vägivalla kasutamise juhu hukkamõistuta. Samuti oleks viga jätta mainimata katseid 'äratada' kodanikke äärmuslikkuse ohtudele ja samaaegselt luua paindlikke kategooriaid võimalikele kurjategijatele.

Ma sooviks teile meelde tuletada, et kaasaegses ajaloos tihenesid perioodil, mil vabadusi ja õigusi piirati turvalisuse, järelvalve ja range kontrolli nimel, ja mil stereotüüpidel põhineval taga kiusamisel lasti maad võtta,

fanatism, rassism ja ksenofoobia ning toimusid kirjeldamatud kuriteod. Sarnased vääratused võiksid tänapäeval viia poliitiliste erakondade ja ametiühingute keelustamisele, mis oleks suureks löögiks demokraatiale. Seetõttu peame hoolitsema, et demokraatiast ei saaks pelka suitsukatet karistusmeetmete kasutusele võtmiseks; samal ajal peame suunama pingutused ekstremistlike tegude tegelike põhjuste pehmendamisele, mis täielikult alandavad inimväärikust, kuna definitsioonina astuvad nad üle väljendusvabaduste piiride.

Meie kohuseks on hakata võitlema vaesuse, tööpuuduse, ilmajäämise, tööliste ärakasutamise ja sotsiaalse äärealastumise vastu ja kindlustada tulevikupõlvkondade, läbi hariduse ja sobiva õpetuse, eemalejäämist agressiivsetest rahvuslikest ja fašistlikest organisatsioonidest, mis soosivad ekstremistlikke tegusid väljendusvahendina.

 
  
MPphoto
 
 

  Irena Belohorská (NI). - (SK) Tänan, hr juhataja, daamid ja härrad. Minu arvates on hädavajalik vastu võtta ühisresolutsioon ekstremismiga võitlemise kohta, mis on järjest enam ilmseks saanud viimasel ajal. Selles on teatud sümbolism, et see arutelu toimub päeval, mil Euroopa Parlamendi esimehed, komisjon ja Euroopa Nõukogu kinnitasid oma allkirjadega EL-i õiguslikku pühendumist Euroopa Liidu põhiõiguste hartale.

Me ei saa lubada ekstremistlikel organisatsioonidel ja üksikisikutel rünnata kodanikke, kelle õigused peavad olema tsiviliseeritud ühiskonnas tagatud. Euroopa ajalugu on näidanud, milliseid vorme võib äärmuslus, sõjakas rahvuslus ja ideoloogiline radikalism võtta. Meie kohus on pidevalt jälgida selliste inimeste ja rühmituste tegevust Euroopa territooriumil ja midagi selle vastu jõuliselt ette võtta.

Ma pean kahetsusega lisama, et äärmuslus on kasvamas peamiselt Euroopa noorte seas. See väljendab teatud poliitikutepoolset läbikukkumist. Tähtis on meeles pidada, et paljud poliitikud üritavad positiivsete ja professionaalsete eeliste puudumise tõttu oma poliitilist tausta ja kapitali edendada, abi vähem kogenenud ja halvasti informeeritud avalikkuse osade ässitamisega. Seetõttu on rangema seadusandluse ja jõulisemate meetmete kasutusele võtmine oluline teema ja vastutus, mille me peame võtma nii kaua kui on veel aega.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: MARIO MAURO
Aseesimees

 
  
MPphoto
 
 

  Pilar del Castillo Vera (PPE-DE). - (ES) Härra president, volinik, praeguseks on käimasolevas arutelus öeldud juba peaaegu kõik, mis selle teema kohta öelda saab. Siiski tahaksin viidata voliniku veenvale seisukohale äärmusluse juurtele mõtlemise vajaduse kohta.

Mulle tundub, et äärmusluse probleem pole see, et eksisteerib hulk rühmitusi, kes vägivaldseid rünnakuid korraldavad. See on küll probleem, kuid sellega peab tegelema seaduse abil, üksikisikute üle tuleb kohut mõista jne. Probleem kerkib, kui vägivalda ja selle taga olevaid eesmärke korratakse ning neil on võimalus mõjutada suurt või kindlaid hulki rahvastikust. Sotsiaalsest ja poliitilisest vaatepunktist kerkib probleem siis, kui vägivald põhjustab murelikkust. Selle ennetamiseks on minu arust kolm hädavajalikku tegurit.

Esiteks mainis volinik ajaloost teadlik olemist – ma ise arvan, et väga tähtis teada tragöödiate kohta, võitude kohta ning lõpuks ka meie endi kohta inimestena. Siiski peame minu arvates olema ettevaatlikud, et mitte kasutada ajalugu teiste vastu relvana lühiajalise poliitilise kasu saavutamiseks - miski, mis toimub praegu mitmetes riikides, kaasa arvatud minu omas, Hispaanias, pean tunnistama.

Teiseks on minu arust veel kaks olulist tahku, mis praegusel ajal tugevalt alahinnatud on.

Esiteks, haridus. Me oleme kaotanud ning kaotame veelgi või vähemalt õõnestame väärtusi nagu töö, distsipliin, iseseisvus: teiste sõnadega kõiki väärtusi, mis aitavad kaasa hea kodaniku loomisele, kui need inimesed täiskasvanuikka jõuavad.

Lõpuks, Euroopa Liidu kontekstis on tähtis mitte lagundada keskkonda, kus meie, eurooplased saame ühes koos välja kutsuda globaliseerumise loodud võrgustikke. Mis meil on nüüd ja mis meil oli muudel aegadel Euroopa 20. sajandi ajaloo jooksul, on rohkesti teadmatust, teatud meeleheide, teatud sihipäratus, ning see, mida meil vaja teha on, on inimeste varustamine lootuse, ettevaatava vaimu ja tugeva juhtimisega, nii et igaüks tunneks end Euroopa Liidu osana.

 
  
MPphoto
 
 

  Józef Pinior (PSE). - (PL) Härra juhataja, Euroopa kontinent ja Euroopa Liidu riigid on nüüd territoorium, kus kohtame ksenofoobia, äärmusliku natsionalismi, antisemitismi, rassismi ja islamofoobia juhte. Mis tänapäeva Euroopast puudub, on liberaaldemokraatlik konsensus Teisele maailmasõjale järgneva perioodi suhtes. Euroopa poliitikutel puudub tõeline poliitiline tahe nende probleemidega tegeleda.

Rassismi, islamofoobia, antisemitismi ja ksenofoobia puhangutega tegelemine on ühine kohustus, mis langeb Euroopa haridusele, meediale, kirikutele, spordiaktivistidele ning kõige rohkem, poliitikutele. Me leiame endid tihti kaitsetuna selliste ekstreemsete poliitilise tegevuse vormide vastu. Veelgi halvem on see, et paljud poliitikud ja poliitilised parteid kasutavad äärmuslikke või populistlikke liikumisi ära omaenda eesmärkideks.

Ma ei taha kasutada seda arutelu ära Euroopa Parlamendis poliitiliste punktide teenimiseks, kuid ma saaks nimetada paljusid selliseid näiteid. Mis on praegu oluline, on Euroopa Liidu tasemel ühise kursi saavutamine – üle kõige seoses haridusega, kuid ka spordi, kultuuri ja poliitikaga – et võidelda äärmusluse vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Sarah Ludford (ALDE). - Hr juhataja, kaheksa aasta eest astus Jörg Haideri sisserändajate vaenulik partei Austria valitsuskoalitsiooni. ELi valitsustel puudus juhtlõng, mida teha. Selle segaduse tagajärjena lisati Euroopa Liidu asutamislepingusse artikkel 7. Seda ei ole kunagi kasutatud ja on selge, et liikmesriikidel on üksteise kritiseerimisega kultuurilisi probleeme. Aga meie poliitika vastastikuse kontrollimise vadkonnas peab olema proaktiivsem, kui liikmesriigid üksteiselt aru nõuavad, sest see on ELi mure, kui ELi riigi valitsusse jõuavad ekstremistlikud ja sallimatud parteid.

Kriminaalõigusel on tähtis osa vihkamisele õhutamise karistamisel, samuti diskrimineerimise põlu alla panemsie sätted. Õigusaktid saavad aidata muuta suhtumist, samuti käitumist. Ühiskond annab märku vastuvõetavuse piiridest osaliselt ka sellega, mida kriminaliseeritakse või keelustatakse. Seetõttu olingi ma nii pettunud, kui komisjon leidis Itaalia valitsuse rumeenlaste, peamiselt romide vastu suunatud deporteerimistegevuse ja sellega kaasneva retoorika olevat ilmselt kooskõlas ELi liikumisvabadusega ja rassismivastaste seadustega. Mina isiklikult ei leidnud seda.

Aga seadus saab ja peaks minema ainult nii kaugele. Näiteks tekitab Euroopas vastakaid arvamusi, kas holokausti eitamine kriminaliseerida või mitte. Minu arvates oli õige, et hiljuti kokkulepitud ELi rassilisele ja usulisele vihkamisele õhutamise keelustamise seadusandluses jäeti valikuvõimalus riikidele. Minu enda riigi traditsioon ja eelistus on jätta sellised inimesed nagu David Irving iseennast oma ebaajalooliste vaadete absurdsuse kaudu hukka mõistma ja astuda neile vastu jõulises arutelus.

Nendel meie seast, kes peavooluparteidesse kuuluvad, ei ole vaja lasta end heidutada äärmusparempoolsete kõrilõikajatel ja löömameestel, vasakpoolsetel või fundamentalistidel. Kõikide demokraatlike parteide liberaaldemokraadid – kasutan seda mõistet väikese algustähega – on sama kindlalt ja kirglikult valmis pühenduma suuremeelsele, kaasahaaravale Euroopa nägemusele, nagu nad suhtuvad väiklasesse sallimatusse. Väljendagem seda pidevalt.

 
  
MPphoto
 
 

  Leopold Józef Rutowicz (UEN). - (PL) Härra juhataja, äärmuslus on nähtus, mida toetavad poliitikud, kes kasutavad rassismi, natsionalismi ja ksenofoobiat ära oma tarbeks. Äärmuslus kasutab oma eesmärkide saavutamiseks tihti terrorismi.

Äärmuslus ei ühenda inimesi ja sotsiaalseid rühmi: ta eraldab neid. Ta on demokraatliku ühiskonna vaenlane. Ta käib vastu Euroopa Liidu põhiväärtustele: inimeste kommuuni, kes ei tunnusta vihkamist ega fašistide ja natsionalistide põhjustatud sõda, mis nõudis 20. sajandil Euroopas kümneid miljoneid inimelusid.

Suurim terroriorganisatsioon, al-Qaeda, mis on rajatud äärmuslusele ning terrorismi ärakasutamisele poliitilisteks eesmärkideks, on nüüd võimeline hävitama nõrgemaid demokraatiaid ning saavutama poliitilist võimu.

Ma toetan resolutsiooni, mille eesmärgiks on mobiliseerida Euroopa institutsioonid edasiseks tegevuseks terrorismi ja äärmusluse vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Diamanto Manolakou (GUE/NGL). - (EL) Härra juhataja, ultraparempoolsete rassistlike rühmituste ja organisatsioonide kasv Euroopas pole juhuslik. See on Euroopa Liidu antipopulaarse, tagurliku ja imperialistliku poliitika tagajärg. See poliitika, mille ainus juhtpõhimõte on Euroopa monopolide kasumi maksimeerimine töölisklassi julma ärakasutamise abil tohutut rikkust kogudes, levitab vaesust, ebavõrdsust ja marginalisatsiooni ning õõnestab järsult töölisklassi perekondade positsiooni ja halvendab töölisklassi probleeme.

Nendes tingimustes – ühiskonna marginaliseeritud osades või madala poliitilise teadlikkuse ja kogemusega sotsiaalsetes kihtides – juurduvad ultraparempoolsed ja fašistlikud ideed, mida reklaamitakse populistliku ja demagoogilise maski all. Tänapäeval on selliste rühmituste tekkimiseks ja kasvamiseks rohkem viljakat pinda antikommunistliku hüsteeria tõttu, ürituse tõttu ajalugu ümber kirjutada, häbitu ürituse tõttu maha kustutada Nõukogude Liidu ülisuur panus fašismi üle võidu saavutamisel ja ürituse tõttu võrdsustada kommunismi natsismi ja fašismiga. Me näeme seda näiteks seaduslikkuses ja tunnustuses, mida Balti riikide valitsused jagavad kohalikele fašistlikele rühmitustele, kes on kaasosalised SS-lastele ja natsidele, kel neis riikides Teise maailmasõja ajal baasid olid.

Fašism, rassism ja ksenofoobia on sama mündi eri küljed. Sünnitatud ja kasvatatud kapitalistliku süsteemi poolt, mis loob, säilitab ja toidab neid fašistlikke rühmitusi. Just sellel põhjusel peame me silmakirjalikeks väidetavaid muresid ultraparempoolsete ja paramilitaarsete organisatsioonide kasvu kohta Euroopas ning lükkame tagasi iga katse klassivõitluse võrdsustamiseks tööliste võitluste ja rahvuslike liikumistega ning kommunistliku ideoloogia võrdsustamiseks äärmuslike ideoloogiatega kui vastuvõetamatu ürituse inimestesse hirmu sisestada.

 
  
MPphoto
 
 

  Nickolay Mladenov (PPE-DE). - (BG) Härra juhataja, kolleegid. Tänane päev on tunnistus, et Euroopa Parlament kindlustab mitte ainult enamuste, vaid kõigi huvid, kes erineval arvamusel on. Kui natsionalistid saavutaksid selles saalis oma eesmärgid, ei oleks ühelgi meist õigust eriarvamusele, nagu nad seda täna avaldada said. Me saame sallimatuse ja äärmusluse üle võitu pigem argumentide kui emotsioonide abiga, pigem faktide kui häälega. Kahjuks aga pole keegi neid fakte kuulmas, kui me neist räägime. See on kahetsusväärne fakt.

Siiski loodan, et meie toetajad, meie hääletajad liikmesriikides, kuulavad väga hoolikalt, mida ka volinik Frattini märkis. Esmalt tulenevad sallimatus ja äärmuslus mineviku unustamisest. Me peame meeles pidama minevikku ja kahte karmi diktatuuri, mille all Euroopa kannatas. Seetõttu pöördun ma komisjoni ja meie kõigi poole: meenutame Euroopa ajalugu ning anname Euroopa Komisjoni programmidele rohkem võimalusi projektide finantseerimiseks, mis meie mälu säilitavad. Teiseks peame meeles pidama kodanike osalust poliitilises protsessis.

Kolleegid, meie oleme osaliselt süüdi natsionalismis ja ksenofoobias Euroopas. Paljud meist hakkasid rääkima pigem nagu bürokraadid, kui poliitikud. Nad on unustanud keele, mida valijad kuulevad ning räägivad selle asemel institutsioonide keelt. Las see muudab meid selles arutelus piisavalt tugevaks, et saada jagu probleemist, mis esineb eriti uutes liikmesriikides. Las me nimetame probleeme ja kui nad olemas on, tegeleme nendega vahetult. Üldjuhul võidavad poliitilised parteid valimisi, lubades ühte asja, aga tehes pärast teisi asju, ning on siis üllatunud, kui tekib äärmuslus ja inimesed muutuvad rahulolematuks. On meie kõigi siin Euroopa Parlamendis ühine kohus astuda vastu tõusvale äärmuslusele ja sallimatusele ka Euroopa Liidust idas, mis meile kõigile ohtlik on. Aitäh.

 
  
MPphoto
 
 

  Csaba Sándor Tabajdi (PSE). - (HU) Härra juhataja, üldjuhul äärmusluse vastu võitlemisest ei piisa. Igaüks peab tegutsema tema oma riigis esile kerkivate natsionalistlike ja äärmuslike tendentside vastu. Esiteks peaks igaüks hukka mõistma äärmuslikud natsionalistid ja distantseerima end neist oma koduriigis. See on äärmiselt tähtis nõudmine ning ka praegune arutelu demonstreerib, et äärmuslusega tuleb võidelda samaaegselt nii otseste kui kaudsete meetoditega.

Otseseid meetodeid tuleb kasutada vihkamisele õhutavate kõnede karistamiseks. On mõned, kes viitavad sõnavabadusele ja ütlevad, et seda ei saa kriminaalõiguse abil süüdi mõista, kuid ma arvan, et me pole lihtsalt veel õiget tasakaalu saavutanud. Demokraatlikud jõud peavad olema eeskujuks, eriti paremäärmusele, ning demokraatlikel paremäärmusel on suur vastutus seoses enese distantseerimisega Euroopas mässu tõstvate ultraparemäärmuslaste nähtusest.

Samal ajal on mõned minu kaasliikmetest kõnelenud faktist, et me peame tegutsema ka kaudseid meetmeid kasutades, kuna väga paljude äärmuslike juhtude põhjuseks on sotsiaalne või rahvusliku kuuluvuse alane ebakindlus. See praegune arutelu on väga tähtis ning ma arvan, et volinik Frattini, põhiõiguste amet ja Euroopa Parlament peaksid kõiki äärmuslikke juhtumeid põhjalikult jälgima. Tänan teid tähelepanu eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophia in 't Veld (ALDE). - (NL) Härra juhataja, äärmuslasi on kõigil pooltel, kuid viimastel aastatel on nad hakanud dikteerima poliitilise töökorra tooni ja sisu. Demokraatlikud põhivoolu kuuluvad parteid distantseerivad end äärmuslastest paljuski liiga aeglaselt, kuna nad kardavad hääli kaotada, ning tagajärjeks on hiiliv äärmusluse ja sallimatuse poliitiline aktsepteerimine.

Ning on veel midagi. Lisaks rassismile ja natsionalismile on ka äärmuslus näiteks naiste ja homoseksuaalide vastu – me pole seda täna veel arutanud – ning see põhineb tihti religioossetel uskumustel. Ma olen rabatud, nähes valitsuses parteisid, kellel on võim juhtida, või parlamendis esindatud parteisid – ka minu enda riigis – mis soosivad naiste, homoseksuaalide ja teistest uskudest inimeste diskrimineerimist.

Lõpuks paar sõna, mis võivad olla vastuolulised, härra juhataja. Kogu lugupidamise juures härra Ryani öeldu kohta ei poolda ma ise üldse peamiste ülemaailmsete usulahkude juhtide kutsumist siia meie täiskogu poole pöörduma, kui nad just pole valmis lahti ütlema oma diskrimineerivatest vaadetest naiste ja homoseksuaalide suhtes.

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Tadeusz Masiel (UEN). - (PL) Härra juhataja, üks viis äärmusluse vastu võitlemiseks ja äärmuslike parteide valijaskonna vähendamiseks on võtta kodanikke neile tähtsatel teemadel tähelepanelikumalt kuulda ning analüüsida äärmusluse aluseks olevaid põhjuseid.

Kui Euroopa kodanikud hääletavad äärmuslike parteide poolt, tähendab see muuhulgas ka, et suur osa ühiskonnast ei arva, et võimul olevad inimesed neid kuulavad. Ma ei kaitse äärmuslust, kuid see ei tule eikuskilt. Prantsusmaal on Nicholas Sarkozy seda mõistnud. Käsitledes teemasid nagu immigratsioon ja Türgi ühinemine ausalt ja julgelt, on ta edukalt äärmuslikke parteisid nõrgendanud. Julgustaksin Euroopa Komisjoni Prantsusmaa eeskuju järgima.

 
  
MPphoto
 
 

  Adrian Severin (PSE). - Hr juhataja, üks linnapea süüdistab sisserändajaid, väites, et sisseränne on ebaturvalisuse allikas; teine linnapea teatab, et tema linn on vaba välismaalastest; riigipea räägib parlamendist nagu lindpriide kambast, õhutab inimesi seadusandjate vastu mässama ja ülistab opositsiooni ja parteideta demokraatiat.

Täna kutsus rühm parlamendiliikmeid jalgpallihuligaanidena üles otsesele niinimetatud „rahvademokraatiale“, mis asendaks valimised referendumitega. Väljapaistev rahvajuht väljendab toetust vägivaldsetele rühmitustele, mis jooksid tormi demokraatliku riigi parlamendihoonele ja palus rahulepingud läbi vaadata.

Arvukalt ajakirjanikke avaldab igapäevaselt – isegi kui see toimub mõnikord poliitiliselt korrektse sõnavaraga – ksenofoobseid, parlamentarismivastaseid, pluralismivastaseid, romide, islamistide vastaseid, tõrjuvaid, diskrimineerivaid ja šovinistlikke arvamusi.

Minister palus Euroopa Komisjonil raha eraldada, et kontsentreerida teatud ebasoovitav etniline kogukond ELi vaeseimatesse riikidesse.

Kõik need on Euroopa Liidus toimuvad tõsiasjad ja neid panevad toime inimesed, kes arvatakse olevat demokraatlike peavooluparteide demokraatlikud liikmed. Siin ja täna mõistame ekstremistlikud parteid ja nende organisatsiooni hukka. Lihtsalt seetõttu, et nad on sallimatuse realiseerijad ja sallimatust ei tohiks taluda. Aga kuidas jääb õhutajatega? Demokraatideks maskeerunud populistidega, kes demokraatlikke institutsioone nõrgestades ja demokraatiapõhimõtet vaidlustades loovad äärmuslaste jaoks soodsaima keskkonna?

Kui jätkame ainult sümptomitest ja täideviijatest rääkimist, oleme vait või passiivsed, kui on tegemist põhjuste ja õhutajatega, siis seame ohtu enda väärtused. Seda ei tohi juhtuda.

 
  
MPphoto
 
 

  Inger Segelström (PSE). - (SV) Härra juhataja, lubage mul alustada kõikide osapoolte tänamisega resolutsiooni eest. Tänapäeval pole ükski ELi riik vaba paremäärmuslusest, isegi mitte minu koduriik Rootsi. Viimastel kohalikel valimistel 2006. aastal võitis Sverigedemokraterna (Rootsi demokraatlik partei) kohad kahes kolmandikus omavalitsustes. Võib kahtlustada, et nende järgmised sihtmärgid on Euroopa Parlamendi valimised 2009. aastal ja Rootsi parlamentlikud valimised 2010. aastal. Meie, Rootsi parlamendi liikmed vajame abi selle raskendamisel just nii, nagu teised vajavad oma riikides abi pidurdamisel paremäärmusluse levikut, mis kasvab kogu Euroopas.

Euroopa vajab demokraatlikke parteisid, mille programmid jõuavad kõigini, mitte ainult mõneni. 2006. aasta valimistel oli Rootsi sotsiaaldemokraatide loosung „Kõigiga arvestatakse” ning praeguse arutelu valguses muutub see veelgi olulisemaks, kuna parteidel ja rühmitustel, millest me räägime, on programmid, mis ei austa ELi põhiväärtusi ega kõigi inimolendite võrdsust. Minule kui kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni liikmele on lähenemine küsimustele varjupaiga- ja põgenikepoliitika kohta ülioluline. Paremäärmuslikud parteid võitlevad nii avatuma Euroopa kui ELi arenemise vastu.

Selle asemel pooldavad nad suletud piiridega riike. See on oht, mida ma näen Rootsis ning ühes teie kõigiga ka kogu Euroopas. Ma tahaksin teha resolutsiooni kohta veel ühe kommentaari. Propaganda vormiks, mida äärmuslikud rühmitused laste ja noorte inimeste hulgas levitavad, on valge ülemvõimu muusika. Tööriistad, mida see kasutab, on meedia ja infovahetus ning see hiilib mööda koolist, perekonnast, täiendavast haridusest ja meie poliitilistest väärtustest. On tähtis, et meie kui valitud rahvaesindajad asume arutelu juhtima. Me peame tegema seda praegusest alates ning jätkama kuni Euroopa Parlamendi valimisteni 2009. aastal. Aplodeerime resolutsioonile.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  Kostas Botopoulos (PSE). - (EL) Härra juhataja, Euroopa demokraatia kohal kõrgub oht ja ma kahtlen, kas me kõik oleme selle tähtsust mõistnud. See oht ei ole ultraparempoolsete ideede levik, vaid üleminek paremäärmuslikelt ideedelt meetmetele. Teiste sõnadega üleminek toore jõu aktsepteerimisele, nagu näha paramilitaarsete paremäärmuslike organisatsioonide tegevusest.

Seega tuleb mõista tähtsat erinevust: ühest küljest võitleme ideede vastu, millega me ei nõustu. Ideede, mis edendavad Euroopas natsionalismi ja rassismi, ksenofoobiat, naiste rõhumist ja vähemuste rõhumist. Me võitleme nende ideede vastu omaenda ideedega ja oma pingutustega võitlemisel nende põhjustega, poliitiliste põhjustega, mis leiduvad peamiselt mitmekesisuse probleemis – see tähendab faktis, et Euroopa kodanikud ei aktsepteeri mitmekesisust, seda toetavat poliitikat ega Euroopat ennast.

Teisest küljest võitleme aga nende ideede leviku vastu erinevat võitlust isegi kriminaalsete vahenditega ja tegevusega, mis viib vägivallani. Sellest vaatepunktist on minu arust see väga tasakaalukas kõigi parlamendi demokraatlike parteide ühine resolutsioon veel üks tähtis poliitiline moment meie parlamendile – eriti pärast täna juhtunut – ning ma olen väga uhke, et see resolutsioon sai alguse meie oma fraktsioonist, Sotsiaaldemokraatide fraktsioonist.

 
  
MPphoto
 
 

  Ana Maria Gomes (PSE). - (PT) 6. septembril rüvetati Lissaboni juudi surnuaias umbes 20 hauda ning hauakividele maaliti haakriste. Kaks teo toimepanijat arreteeriti. Nad on rühmituse Frente Nacional ehk rahvarinde liikmed, mis on paremäärmuslik Portugali skinheadide organisatsioon, mis pooldab avalikult rassisõda ja vägivaldset tegevust valgete ülemvõimu kindlustamiseks. See juhtum ja teised, nimelt moslemitevastase hüsteeria laine erinevates Euroopa riikides ja Itaalia mustlaskogukonna vastu hiljuti valla päästetud rassiline vägivald, näitavad, et ksenofoobia ja vägivaldne rassism on meie hulgas ning me ei saa endale lubada luksust neid alahinnata.

Portugali juhtumi korral tundsid võimud esialgu kiusatust juhtumit ebatähtsana esitada ning kuulutada, et antisemitism on Portugali oletatava salliva loomusega vastuolus. Kuid justiits- ja siseasjade ministrite kohalolek juudi surnuaias haudade tseremoniaalsel puhastamisel ja selle solidaarsuse demonstratsiooni reklaamimine Portugali meedias on õppetunnid teistele juhtumitele Portugalis ja mujal. Äärmusluse vastu Euroopas saab efektiivselt võidelda vaid siis, kui poliitilised esindajad ja meedia täidavad oma kohustusi seda tüüpi kuritegude nähtavaks muutmisel ja nende tunnistamisel otseste rünnakutena demokraatia, Euroopa ja inimkonna põhiolemuse vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Pierre Schapira (PSE) . – (FR) Härra juhataja, daamid ja härrad, äärmusluse kasv Euroopas on kindlasti väga murettekitav ning kõik Euroopa institutsioonid peavad mobiliseeruma, et tõkestada nende paremäärmuslike liikumiste kasvu, mis muutuvad üha enam ähvardavamaks, kuna nad ei reklaami enam ainult kahtlasi väärtusi, vaid ründavad oma rassistliku ideoloogia baasil järjest rohkem inimõigusi. See ohtlik suund Euroopa Liidus on vastuvõetamatu!

Nagu mina seda näen, peab komisjon vastama kahel rindel, peegeldades kirjalikus avalduses ja teema kohta käivas PSE resolutsioonis väljendatud ideid: ta peab tegutsema positiivses koostöös liikmesriikidega, et tuvastada sobivad poliitilised ja legaalsed meetmed ühest küljest inimõiguste rikkumiste süüdimõistmiseks ja teisest küljest äärmusluse ennetamiseks, eriti noorte inimeste hulgas, tõstes teadlikkust liidu põhiväärtustest. Samuti on ülimalt tähtis kindlustada, et ühtki Euroopa fondi ei saaks kasutada institutsioonid ega organisatsioonid, mis reklaamivad väärtusi või teevad avaldusi inimesi ksenofoobilisele või rassilisele vägivallale õhutades.

Ma sooviks teile meelde tuletada Raadio Maria juhtumit Poolas, mis esitas taotluse Euroopa abiraha saamiseks, hoolimata kurikuulsusest inimõigusvastaste vaadete reklaamimisel. Kasutaksin seetõttu ära võimalust komisjoni esindaja juuresolekul nõuda tungivalt veelkord, et mingisuguseidki Euroopa rahalisi vahendeid ei antaks meediale, mis on platvormiks rassistlikele ideedele ning laialdase ja potentsiaalselt väga kahjuliku mõjuga avalikkusele.

 
  
MPphoto
 
 

  Franco Frattini, komisjoni liige. (IT) Hr juhataja, daamid ja härrad, ma arvan, et tänane arutelu on olnud tähelepanuväärselt huvipakkuv – tähelepanuväärselt huvipakkuv ja ka suure poliitilise tähtsusega – ning tahaksin seetõttu tänada kõiki kõnelejaid, kaasa arvatud neid, kes on avaldanud arvamusi, millega mina ei nõustu ega ka saa nõustuda. Mõned kõnelejad on kahelnud, kas on vajalik või tähtis sellist teemat täiskogus tõstatada; mina aga usun, et see on olnud väga tähtis.

Tõstatati probleem, mis on kindlasti suuresti poliitiline: tasakaalu leidmine mõtete vabalt avaldamise õiguse, mis on üks õigustest, mida põhiõiguste harta tunnistab, ning teiste põhiõiguste vahel, nagu inimisiku väärikus, võrdsus ja kaitse diskriminatsiooni eest. Soovin öelda, et need, kes selle teema tõstatanud on, võttes seisukoha, et mõttevabadus muudab võimalikuks väärtegude tegemise ja inimese põhiõigustele vastu käivate väärtuste õhutamise, on moonutanud mõttevabaduse tegelikku tähendust.

Ma ütlen alati välja seda, mida arvan, isegi siis, kui mu arvamused käivad vastu enne mind kõnelejate omadele. Keegi ütles, et kui inimesed astuvad referendumil välja põhiõiguste harta vastu, on see vabaduse väljendus. Ma ei nõustu sellega, kuna põhiõiguse harta vastase referendumi pidamine oleks sama, mis kodanikevastase referendumi pidamine, kuna need kodanikud on selgelt nendesamade põhiõiguste hoidjad ja eestvõitlejad, mida me nüüd kaitsma peame. See pole seetõttu, et põhimõtte peaks ümber lükkama, vaid seetõttu, et põhiõiguste kaitsjad ei ole äärmuslased: äärmuslased on need, kes põhiõigusi rikuvad ja ümber lükkavad, kes soovivad kinnitada õigust õhutada rahvahulka või vägivaldsete inimeste rühma juutide haudu hävitama. See ei ole sõnavabadus, see on vägivald, mille peab poliitika abil välja juurima ning mida peab seaduse vahenditega karistama. Need on minu arvates kaks meetodit, mida Euroopa peaks vankumatult kasutama.

Me ei tohi seda ebatähtsaks pidada. Me ei tohi arvata, et üksikut sündmust tohib alahinnata vaid seetõttu, et see sündmus üksik on: kui see üksik sündmus on rassismi ja sallimatuse sümptom või põhjalik inimväärtuste halvustamine, peame me muretsema ka üksiku sündmuse tõttu, üksiku vägivallateo tõttu!

Paljud teist on tõstatanud teise ja väga tähtsa teema: kas rassistliku sõnumi propageerimist poliitiliste jõudude abil tohib poliitilise mõttevabaduse nimel taluda? Kuna nad on valitud kodanike poolt, arvan ma, et poliitikutel on eriline vastutus ning nad ei tohi ässitada rahvahulka teiste kodanike ja inimeste kallale: isikliku vastutuse tunne.

Minu arust on raske, ja ütlen selle otse välja, kasutada seaduse vahendeid, politseid või salateenistusi, et seda või toda parteid põhjalikult uurida. Siiski, kui see või too partei ütleb, et tema eesmärk on rassilise ülemvõimu taastamine, ei ole see mõttevabadus, vaid rünnak Euroopa sügavalt juurdunud põhialusele. Repressiivne tegevus on õigustatud just nendel põhjustel ning tsensuurist ega sõnavabaduse rikkumisest ei saa juttugi olla.

Ma kaitsen nende õigust, kes minuga ei nõustu, öelda, mida nad öelda soovivad, aga ma ei saa kaitsta nende õigust, kes minuga ei nõustu, ässitada rahvahulka või teisi inimesi ründama ja haavama ja tapma. See pole mingil juhul mõttevabadus.

Sellepärast on tänane teema võtmeteema ning ma esitan sarnaseid argumente ka siis, kui arutleme äärmusluse kohutava vormi, terrorismi üle, kuna me ei saa kindlasti tõmmata joont rassivihkamise sõnumi ja nende sõnumi vahel, kes arvavad, et inimeste terroristlikes rünnakutes tapmine on lahendus ühiskonnaprobleemidele. Mõlemad on probleemid, millega tuleb – minu arust hariduse ja ennetuse, sallivuse soodustamise ja seaduse ning sunnivahendite kasutamise kaudu – tegeleda Euroopa tasemel. Me saame rahule jääda alles siis, kui oleme kindlad, et rassistidele, fanaatikutele ja terroristidele Euroopas enam ruumi ei jätku.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Olen vastu võtnud kuus resolutsiooni ettepanekut(1) vastavalt kodukorra artikli 103 lõikele 2.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub neljapäeval, 13. detsembril 2007.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Glyn Ford (PSE), kirjalikult. Hääletan selle resolutsiooni poolt teatud vastumeelsusega. See käsitleb olulist küsimust, millega ma tegelesin siin parlamendis, kui mind 1984. aastal esimest korda siia valiti ja kui mul oli au olla parlamendi rassismi ja fašismi levikuga Euroopas tegeleva uurimiskomisjoni esimees.

Olen mures seetõttu, et see resolutsioon on nii nõrk, et isikutel, kes 1980ndatel aastatel olid neofašistlike parteide, näiteks Movimento Sociale Italiano liikmed, on võimalik sellele resolutsioonile täna alla kirjutada ja selle poolt hääletada. Sellel põhjusel tuleb seda kindlasti rikkuda.

 
  
MPphoto
 
 

  Lívia Járóka (PPE-DE), kirjalikult. (HU) Äärmuslikud liikumised, mis Euroopas tugevamaks muutuvad, on tõsise mure põhjus, kuna nende poliitilised tegevused põhinevad viha õhutamisel ühiskonna kõige haavatavate gruppide vastu ning nad jutlustavad sallimatusest ja sotsiaalsest eemaldamisest. Sellised ideed ei ühildu Euroopa väärtustega, inimväärikusega, võrdõiguslikkusega, põhivabadustega liidu aluskokkulepetes ega ka täna välja kuulutatud põhiõiguste hartas sõnastatud põhimõtetega. Sellised liikumised ja vaated, mida nad väljendavad, on võimelised vähemuste ja seadust ja demokraatlikke põhimõtteid järgiva kodanikuenamuse hulgas hirmu tekitama. Äärmuslike rühmituste kasvava meediahuvi tõttu on valed üldistused ja moonutatud pooltõed, mida varasemast laiemalt väljendatakse, mitte ainult vastuvõetamatud, vaid ka äärmiselt ohtlikud, kuna nad tugevdavad eelarvamuste ja negatiivse diskrimineerimise ohtusid ja takistavad veelgi sotsiaalsete probleemide lahendamist.

Ma tahaks teile eraldi veel meelde tuletada mustlasvastaseid juhtumeid, mis on samuti muutumas üha sagedamaks. Euroopas on rohkem kui kümme miljonit mustlast ning nad on suurim kuid samal ajal haavatavaim ja kaitsetuim etniline vähemus Euroopas. Nende olukord pole viimastel aastatel mitte paranenud, vaid paljudes valdkondades hoopis halvenenud. Euroopa Ühenduse ja tsiviilorganisatsioonide ühine kohus on leida lahendus töötuse ja sügava vaesuse probleemidele ning lõpetada mustlaste elukohtlik ning hariduslik segregatsioon. Nende probleemide lahendamine on praegu Euroopa Liidu jaoks kõige tungivam vähemustealane küsimus.

 
  
MPphoto
 
 

  Magda Kósáné Kovács (PSE), kirjalikult. (HU) Äärmuslikud parteid, kes võidavad kohti paljudes liidu liikmesriikides ja ajutiselt isegi EPs, ei tohi muutuda Euroopa poliitikas vastuvõetavateks. Nende allasurumine on kogu Euroopa Ühenduse ja ühiskonna ülesanne, isegi kui me teame, et igapäevast rassismi ja ksenofoobiat varjavad kodanikud, kes muidu demokraatiat ja inimõigusi nõuavad.

Noored inimesed, kelle jaoks pole ajalugu mitte ainult holokaust, vaid ka Berliini langemine, on eriliselt riskiohus. Ilma piirideta Euroopa ülehindab rahvusesse kuulumise teadlikkust ning isegi metsikuid ideid on kerge sisendada. Siiani on Euroopa seadusandlus järginud rahvuslikke meetmeid: see ei ületa neid ega näita teed. Sellegipoolest on probleemiga lahendamiseks vaja rohkem kui ainult poliitilisi või õiguslikke vastuseid, nii et tegevus peaks ilmnema mitte ainult meie eesmärkides, vaid ka Euroopa väärtusi õpetavate ja avalikus elus osa täitvate tsiviilorganisatsioonide ja kirikute vastustes.

Näiteks kõneles paavst Johannes Paulus II tihti avalikult rassismi ja ksenofoobia vastu ning ta nägi religiooni ülesandena tõe, inimestevahelise rahu, andestamise, elu ja armastuse teenimist: teiste sõnadega kõiki väärtusi, mida need radikaalsed rühmad endast ei kujuta, kui, siis ainult äärmuslikus mõttes.

Ma tahaksin paluda EP presidendilt ja komisjoni liikmetelt, et nad paluksid kirikutega peetava dialoogi käigus kirikutel äärmuslaste vastu tegutseda ja mistahes toetavatest žestidest loobuda.

 
  
MPphoto
 
 

  Katalin Lévai (PSE), kirjalikult. (HU) Härra juhataja, daamid ja härrad, äärmuslikud ideed ja organisatsioonid on muutunud meie igapäevaeludes ärevust tekitavaks nähtuseks ning me näeme neid kõikjal, peaaegu eranditult. Euroopa integreerimise rajajate peamine idee oli sõna- ja arvamusvabadus. Täna on need meie põhiväärtused. Tõeline demokraatia garanteerib ka sõnavabaduse, mis ei tohi aga viia korrarikkumisteni ega heita varju rahule, elule ja eksistentsile; tõsi, oleme tänaseks selleni jõudnud. Me ei saa ka lubada ideedel, mis minevikus holokausti ja riikide ning rahvaste vahelist viha õhutasid, omale foorumit ja organisatsioone saada. Paljudes kohtades otsivad paremäärmuslased ja leiavad ühe oma sotsiaalprobleemide lahenduste allikatest sotsiaalse lepitatavuse ja integratsiooni asemel segregatsioonis ja vihkamise õhutamises. Euroopa Liit kui inimõiguste ja humanitaarse kaitse tõeline hoidla peab tegema kõik, et panna need ideed ja organisatsioonid taanduma, ja isegi meie igapäevaelust kaduma, kui nende agressioon, mis ühiskonna tervet toimimist häirib, seda nõuab.

Ma soovitan ka, et liidul võiks oma suhtlemistegevustes olla rohkem ruumi teabe jaoks. Kahjuks on rahvastiku olulised kihid peamiselt teadmatuse tõttu vastuvõtlikud äärmuslikele populistlikele ilmingutele. Riski all on peamiselt noor põlvkond, kuna neil pole olnud vahendeid asjakohase ajaloolise kogemuse saamiseks, et leida õige tee. Meie ülesanne on neid sellega aidata. Kui me alla anname, raputame oma tuleviku alusmüüre.

 
  
MPphoto
 
 

  Daciana Octavia Sârbu (PSE), kirjalikult. (RO) Euroopa Liit peab võitlema kõigi äärmusluse tüüpide vastu, kuna see tegevus käib vastu vabaduse, demokraatia ja inimõiguste austuse põhimõtetele, mis on liidu vundament. Sellel põhjusel ei tohiks äärmusluse ja terrorismi vastane tegevus mõjutada kodanike põhiõigusi. Paramilitaarsete rühmituste äärmuslikud liikumised, ultranatsionalism, ksenofoobia, kutsed vägivallale ja kohalikud etnilised ja usulised konfliktid ähvardavad Euroopa Liidu stabiilsust, mida iseloomustab selle liikmesriikide rikas kultuuriline ja traditsiooniline mitmekesisus. Viimased peavad ühendama pingutused, et võidelda äärmuslike tegevuste vastu ja tuvastada selliste tegude eestvedajad ja korraldajad. Euroopa Põhiõiguste Amet mängib samuti rassismi ja ksenofoobia ennetamises tähtsat osa, tagades liidu territooriumil turvalisuse kliima.

Dialoog, haridus ja avalik teave tolerantsi edendamise ja rassismivastase võitluse teemadel on tähtsad elemendid, mis aitavad kaasa vabaduse ja demokraatia põhimõtete levitamisele. Liikmesriigid peaksid ka koos töötama ja pingutama, et integreerida marginaliseeritud sotsiaalsed ja rahvuslik-kultuurilised klassid, et võitlus diskrimineerimise ja vägivallale õhutamise vastu kindlustaks Euroopa Liidus rahvusliku ja poliitilise üksmeele.

 
  

(1) Vt protokoll.


13. Montenegro – EÜ ja Montenegro vaheline stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping (arutelu)
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Järgmine punkt on ühisarutelu teemal

– komisjoni avaldus Montenegro kohta,

– väliskomisjoni nimel Marcello Vernola antud soovitus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu ja komisjoni otsus stabiliseerimis- ja assotsiatsieerimislepingu sõlmimise kohta ühelt poolt Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ja teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahel. (KOM(2007)0350 – C6 0463/2007 – 2007/0123(AVC)) (A6-0498/2007).

 
  
MPphoto
 
 

  Olli Rehn, komisjoni liige. − Hr juhataja, tahan tänada hr Vernolat selle väga põhjaliku raporti eest, mis võetakse vastu meie ja Montenegro suhete üliolulisel etapil.

Lubage mul esmalt avaldada arvamust Euroopa perspektiivi kohta Lääne-Balkani suhtes. ELi välisministrite esmaspäevasel nõukogu kohtumisel kinnitati taas, et Lääne-Balkani tulevik on Euroopa Liidu kätes. Selle tõendiks on, et viimase kahe kuu jooksul oleme allkirjastanud Montenegroga stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu ja algatanud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingud Serbia ja Bosnia-Hertsegoviinaga.

Tahan tänada eesistujariiki Portugali suure panuse eest nendesse julgustavatesse sammudesse. Loodan, et varsti on meil võimalik allkirjastada viimased kaks lepingut, kui kõnealused riigid on tingimused täitnud.

Montenegro on alates iseseisvumisest tublisti edasi liikunud, sealhulgas arendanud välja sujuvad ja hästi toimivad suhted Serbiaga. Otsustav samm Montenegro Euroopa-teel astuti loomulikult 15. oktoobril keäsoleval aastal, kui allkirjastasime selel riigiga stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu. Tervitan sellele peatselt järgnenud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu ühehäälset ratifitseerimist Montenegro parlamendi poolt. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping loob Montenegro majanduslikuks, poliitiliseks ja institutsiooniliseks arenguks kindla aluse ning on oluline samm edasi selle riigi Euroopaga integreerumise teel, tingimusel, et lepingut rakendatakse nõuetekohaselt.

Teise positiivse arenguna tervitan ka Montenegro põhiseaduse vastuvõtmist ainult par päeva pärast stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingule allakirjutamist. Uus põhiseadus, mis vastab suuresti Euroopa standarditele, aitab tugevdada riigis demokraatlikke institutsioone. Selle täielik rakendamine eeldab edasisi jõupingutusi ja otsusekindlust.

Komisjoni 6. novembril vastuvõetud regulaarses eduaruandes rõhutatakse neid positiivseid arenguid. Selles soovitatakse Montenegrol rajada pärast sõltumatuse saavutamist vajalik õigus- ja institutsiooniline raamistik. Selles rõhutatakse samuti Montenegro edusamme stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu rakendamiseks valmistumisel ka haldussuutlikkuse tugevdamisel. Meie eduaruandes tõstetakse esile ka teatud põhiväljakutsed, mis järgnevatel aastatel Montenegro ees seisavad. Näiteks on Montenegro haldussuutlikkus üsna nõrk ja seetõttu on vaja kõikidel tasanditel jätkata haldusreforme. Korruptsioonivastases võitluses on vaja kiiret tegutsemist, et saavutada konkreetsed käegakatsutavad tulemused. Mureprobleemideks jäävad rahapesu ja organiseeritud kuritegevus. Ka neid on teie aruandes õigesti rõhutatud.

Uus põhiseadus soodustab kohtusüsteemi sõltumatust, moodustades uue põhiseadusliku asutuse, kohtunõukogu, mis tegeleb kohtunike ametissenimetamise ja ametist vabastamisega. Valitsus võttis perioodiks 2007-2012 vastu ka kohtureformi strateegia. Selle rakendamine on kindlasti suur väljakutse, aga on selge, et Montenegrol on vaja tagada kohtunike ja prokuröride sõltumatus, vastutus ja professionaalsus.

Montenegro osaleb aktiivselt piirkondlikus koostöös. Tal on head suhted naabritega. Pärast iseseisvumist on lahendatud enamik Serbiaga seotud küsimusi. Montenegro on võtnud ka konstruktiivse seisukoha Kosovo staatuse küsimuses, juhindudes Eli seisukohast.

Nüüd tuleks stabiliseerimis- ja assotsieerimislepinguks valmistumise raames suunata põhitähelepanu vahekokkuleppe täielikule rakendamisele ning Euroopa partnerluse soovitustele. Montenegrol on vaja koostada põhjalik eduraport rakendamise ja reformide kohta. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis on ta asunud väga heale stardipositsioonile ja ma loodan, et riik liigub edasi sellest positiivsest momendist lähtuvalt.

Ootame väga veelgi tihedamat koostööd Montenegro valitsusega, parlamendiga, teiste institutsioonidega ja riigi kodanikuühiskonnaga oma Euroopa reformikava valguses. Mul on hea meel teile teatada, et alates 1. novembrist töötab komisjoni uus delegatsioon ja valmistub kavandatult ja õigeaegselt üle võtma Euroopa Ülesehitusameti tööd. Montenegrole eraldatakse liitumiseelse vahendi raames järgneva kolmeaastase perioodi jooksul 2009. aastani eeldatavalt ligi 100 miljonit eurot. Need vahendid toetavad Montenegrot sellistes valdkondades nagu õigusriik, haldussuutlikkuse tugevdamine ja stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu rakendamine. Teiseks prioriteediks on kindlasti majanduslik ja sotsiaalne areng ja kodanikuühiskonna areng. Usun kindlalt, et meil on võimalik arvestada Euroopa Parlamendi tugeva toetusega, mis on ülioluline, nagu alati.

 
  
MPphoto
 
 

  Bernd Posselt (PPE-DE). - (DE) Härra juhataja, see tehti teatavaks arutelus või nõukogu ning komisjoni avaldustes. Ma tahtsin ainult küsida, kui kaugele nõukogu jõudnud on ja kas see tuleb vähemalt teemaks uuesti nõukogu infotunni või isegi selle arutelu käigus.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Mulle on öeldud, et aruetlu sellel teemal leiab aset vastavalt esimeeste konverentsi otsusele, kuna nõukogu on hõivatud ettevalmistustega nõukogu homseks istungiks Lissabonis.

 
  
MPphoto
 
 

  Marcello Vernola, raportöör. (IT) Hr juhataja, daamid ja härrad, nüüd on üldtunnustatud, et Balkani riikide tulevik lasub Euroopas; seda kinnitati 2003. aastal Thessaloniki Euroopa Ülemkogul ning on mitmel korral meie endi poolt selles täiskogus heaks kiidetud, märkides lõppu mistahes edasistele selleteemalistele arutlustele.

Montenegro on kahtlemata teel Euroopa Liiduga ühinemiseni, nagu faktid näitavad: iseseisvus liidust Serbiaga 2006. aastal, mis deklareeriti demokraatlikult pärast korrapärast referendumit ning millega Serbia valitsus reeglipäraselt nõustus, riigi enda stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu alased läbirääkimised avati taas ning lõpetati veidi enam kui kahe kuu jooksul. Lepingu sõlmimist alustati 15. märtsil 2007, siis tekkisid kahjuks mõned tehnilised probleemid, mis edasist progressi aeglustasid, kuid lõpp on nüüd lähedal. Volinik kuulutas just, et Podgoricas avati juba amet – mida me tunnustame – ning et kõik on nüüd lepingu ratifitseerimiseks paigas.

Montenegro progress viimasel aastal, kohustused, mida ta Euroopa Ühendusega vastastikku võtnud on ja käimasolevad reformid, isegi viimase paari päeva jooksul, panevad meid kõhklemata lepingu sõlmimist heaks kiitma. Selgelt pole see aga viimane eesmärk, vaid alles algus.

Montenegro peab nüüd keskenduma kõigi meetmete realiseerimisele, mida reformiprotsessi lõpetamiseks vaja on, et täita kohustused, mida ta stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingus võttis. Sellest vaatepunktist peaks ära märkima hea koostöökliima Euroopa Parlamendi ja Montenegro parlamendi vahel, mida oleme korduvalt tähele pannud ning mille tõttu oleme järgmisel nädalal Podgorica'sse oodatud. Montenegrol on kõik, mida vaja selle protsessi kiireks lõpuleviimiseks, alustades kandidaatriigi positsioonist.

Montenegro majandus on viimastel aastatel jätkuvalt kasvanud ning see on aitanud ligi meelitada ülisuuri välismaiseid investeeringuid, osaliselt ettevõtetele soodsate fiskaalpoliitikate tagajärjena. Tulemusena on töötus vähenenud järsult 33%-lt 12%-ni.

Mõned kuud tagasi võeti vastu uus põhiseaduslik harta, selge märk ulatusest, milleni riik tugevdab demokraatlikke privileege, mis ta Balkanil ära märgivad. Montenegro võimud töötavad kiirelt, et viia end vastavusse Euroopa standarditega. Kõige hilisemate uudiste tagajärjel oleme lülitanud päevakorda viis parandust, et võtta arvesse viimatisi edusamme.

Viimase paari päeva jooksul kirjutati alla koostöölepingule endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga, et korraldada sellele kohtule vastavalt tehnilist abi. Peaksime meeles pidama, et tingimusteta koostöö ad hoc kohtuga Haagis on ülimalt tähtis kõigi pärast Jugoslaavia lagunemist tekkinud riikide jaoks. Me peaksime meeles pidama ka seda, et Montenegro ei ole kunagi oma rahvusvahelistest kohustustest kõrvale hiilinud ning teda on alati kiidetud efektiivse koostöö eest õiguslike ja välisriigi võimudega.

Montenegro peab veel vaeva nägema, et võidelda ja lõpp teha organiseeritud kuritegevusele seoses illegaalse piiridevahelise salakaubaveondusega. Euroopa Parlament leiab ka, et võidelda tuleb korruptsiooni vastu avalikus halduses ja kohtusüsteemis: riik vastab Euroopa võimudele positiivselt ning märke sellest võib näha uues põhiseaduses, mis tutvustab meetodeid autonoomia ja kohtusüsteemi iseseisvuse kaitsmiseks.

Valitseva klassi positsiooni arendatakse ka osavõtu abil ühenduse sõprusprogrammidest ja vahetuste abil liikmesriikidega. Mõned nendest programmidest hoolitsevad nooremate inimeste ja teadlaste arengu eest. Inimeste, eriti tudengite ja teadlaste, vaba liikumise edendamine on eesmärk, mille poole püüeldakse muuhulgas ka lühiajaliste viisade väljaandmise protsessi lihtsustades, mille kohta kirjutati möödunud septembril koos Euroopa Liiduga alla spetsiifilistele lepingutele; lõplik eesmärk on viisade täielik liberaliseerimine, et muuta liikumisvabadus efektiivseks – teine peamine stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu punkt – ning avada kasvu ja haridust edendavad kanalid. Me arvame, et kultuurilistel asutustel peaks olema võimalik õitseda, näiteks vabatahtlikkut sektorit edendades ja tsiviilühiskonna esindajasid kaitstes. Mõttevabadus peab olema kindlustatud, niisamuti ka õigus informatsioonile.

Keskkond väärib eraldi äramainimist: eelmine põhiseadus defineeris Montenegro ökoloogiliseks vabariigiks, nimetades end nii esimesena maailmas. Loodus on riigiga lahke olnud: ilusast rannajoonest loodusliku Kotori lahe ja Durmitori mäemassiivini, mis on lisatud UNESCO maailmapärandi nimekirja. Seda pärandit peab kaitsma spetsiifilise seadusandlikkuse abil, mis on paljudel juhtudel juba põhikirjas olemas, kuid mitte rangelt rakendatud, tihti rahaliste ressursside puudumise tõttu.

Märkimisväärne osa riigi sissetulekust annab turism, kuid kahjuks võib turismil endal olla vastupidine mõju keskkonnale, kuna saadaolevatel seadmetel ei ole ökoloogilisest vaatepunktist turistide suure sissevoolu haldamiseks sobivaid süsteeme. Sellel põhjusel palusime teisel koosolekul volinik Rehnil suunata komisjoni tähelepanu keskkonnapoliitikate edendamisele, eriti seoses taaskasutavate energiaallikate, jäätme- ja veehalduse ning ranniku kaitsega. Montenegro on probleemist teadlik ning jätkab tööd looduslike ressursside õige korraldamise poole. Hiljuti kiideti heaks ehitustöid reguleeriv planeering, et rannaäärset maastikut mitte rikkuda.

 
  
MPphoto
 
 

  Doris Pack , fraktsiooni PPE-DE nimel.(DE) Härra juhataja, mõistagi tervitan edusamme, mida Montenegro on astunud pärast iseseisvuse väljakuulutamist ning tänu millele sõlmiti väga kiiresti stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping.

Mõistagi ei tohi montenegrolased nüüd mugavalt seljatoele naalduda ja lõõgastuda, vaid peavad täitma lepingu nõudeid. Oluline on järgida iseendale antud juhtnööre ning lubada ametivõimudel rakendada sätestatud seadusi. Montenegrolased peavad looma kohtusüsteemi ja rakendama abinõusid, et korruptsiooni kahjustada ning sellega võidelda, iseäranis just valitsuse ja kohtuvõimu tasemel.

Tean ju väga hästi, et selles regioonis 1990. aastatel kehtima hakanud kord võimaldas korruptsioonil võimust võtta, mida on tänapäeval väga raske välja juurida, kuid see ei tee sugugi head Montenegro reputatsioonile Euroopa Liidu riikide seas, kui selle nimi kerkib jätkuvalt esile seoses salakaubaveo, korruptsiooni ja rahapesuga. Sealsed poliitikud peavad tegema kõike, mis on nende võimuses, et ülalkirjeldatud muljet muuta. Euroopa Liidu inimesed ju ometigi peavad ühel hetkel avama Montenegrole oma aedikuvärava. Seetõttu on äärmiselt vajalik, et Montenegro demokraatia ja turumajandus arenevad tõesti läbipaistvas raamistikus.

Ma ei kavatsegi arutada kõikide täna tõstatatud või veel eelseisvate küsimuste üle ega viita ühelegi teemale, mida meie resolutsioonis juba käsitletakse. Siiski tahan rõhutada, et Montenegro maastik on tõeliselt väärtuslik ning peame selle ainulaadsete tunnusjoonte säilitamiseks rakendama eripäraseid abinõusid. Seetõttu ei tohi kõnealuse riigi põhiseaduse klausel, mis nimetab Montenegrot keskkonda austavaks riigiks, jääda vaid tühjaks lubaduseks, korrates Marcello Vernola sõnu. Peame kaitsma selle rannajoont ja sisemaad ning takistama investeerimisprojetide loomist megaliitide kasutamiseks. Oluline on kaitsta Montenegro loodust ja kultuurilisi ja ajaloolisi paiku, et kõnealune riik ei lagastaks turiste ligitõmbavaid kohti. Hoiatuseks võime tuua paljusid pühaduseteotuse näiteid Lääne-Euroopast.

Peame tõkestama rannikualade ja sisemaa mahamüümist ning lubama turismi mõistlikku arengut ja ettevaatlikku maakasutust. Rannapiirkonnad ei tohi mingil juhul üleliia areneda ning maa ja kinnisvaraga äritsemine peavad olema ohjes. Mul on rõõm tõdeda, et kõnealuses piirkonnas kehtib nüüd maakasutuskava. Kiidan heaks koostöö tegemist EJRK-ga, s.o endine Jugoslaavia asjade rahvusvaheline kriminaalkohus, ning loodan, et selle tulemusel arreteeritakse härra Karadžić.

Ühtlasi soovin väga, et Montenegro loob viimaks ometi riikliku vahendusorganisatsiooni, tänu millele saavad sealsed tudengid ja praktikandid osaleda haridusprogrammides Erasmus ja Leonardo.

Järgmisel nädala kohtume kolleegidega Montenegro parlamendi delegatsioonist ning õhutame neid toetama valitsust riigi lähendamisel Euroopa Liiduga ning võitlema kuritarvitusega, millest olen täna juba juttu teinud.

 
  
MPphoto
 
 

  Vural Öger, fraktsiooni PSE nimel. (DE) Härra juhataja, 2003. aastal Thessalonikis toimunud Euroopa Liidu tippkohtumisel avaldasid riigi- ja valitsusjuhid taaskord toetust Euroopa suuna arendamisele Lääne-Balkani maades, kelle seast Montenegro on endise Jugoslaavia uusim järglane, lüües Serbiast 2006. aastal lahku ning kuulutades oma iseseisvust.

Sellest ajast peale on kõnealuse riigi ja Euroopa Liidu vahelised suhted tihenenud ning Montenegro on otsustanud võtta suuna Euroopasse. Iseäranis kiidan heaks stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sõlmimist 18. oktoobril, mis on Montenegro ja Euroopa Liidu vaheliste suhetes verstapostiks. See toob palju kasu Balkani väikeriikidele iseäranis just äri ja kaubanduse vallas, võimaldades luua nii vabakaubanduspiirkonda kui ka hõlbustades investeerimis- ja ärialast koostööd.

19. oktoobril 2007. aastal, kui iseseisvuse väljakuulutamisest oli möödunud pisut üle aasta, võttis Montenegro parlament vastu riigi esimese põhiseaduse, millega jõuti järjekordsele eesmärgile ning mis etendab iseäranis olulist rolli selle noore rahva isikupära kujundamisel. Kõnealuse põhiseaduse järgi on Montenegro demokraatlik, liberaalne ja keskkonnasäästlik riik, kus kehtib võrdsus seaduste ees. See on väga suur edusamm. Ühinemisel Euroopa Liiduga seisab Montenegrol veel pikk tee ees, kuid proovikividest saadakse jõudumööda jagu.

Endiselt on vaja edukalt jätkata võitlust varimajanduse ja korruptsiooni vastu. Vaba ja sõltumatu õiguskord, koostöö endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga ning iseäranis demokraatia saavutamiseks rakendatud reformid, inimõiguste austamine ning vähemuste kaitsmine on Montenegro ja selle tuleviku jaoks Euroopa Liidus hädavajalikud. Eelkõige on oluline rakendada tõhusalt stabiliseerimis- ja assotsieerimislepinguga kehtestatud reforme.

1. jaanuaril 2008. aastal saab Sloveenia, mis on samuti Jugoslaaviast eraldunud riik, Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigiks. Mulle teeb head meelt, et Sloveenia eesistumise ajal pööratakse esmajärjekorras tähelepanu ka Lääne-Balkanile, sest sealne julgeolek ka stabiilsus on ülimalt olulised nii kõnealuse piirkonna enda kui ka kogu Euroopa jaoks.

Demokraatlik ja stabiilne Montenegro võib ja peab etendama nimetatud eesmärkide saavutamisel suurt rolli. Lubage mul lõpetuseks rõhutada, et Montebegro väljavaated saada ühel päeval, mis jääb siiski kaugemasse tulevikku, Euroopa Liidu liikmeks annavad rakendatavatele reformidele peamist jõudu. Peame Euroopa parlamendis toetama Montenegrot teekonnal Euroopa Liitu.

 
  
MPphoto
 
 

  Jelko Kacin, fraktsiooni ALDE nimel. (SL) Rohkem kui sada aastat tagasi oli Montenegro kuningriik Euroopa poliitilisel kaardil. Seda tunnustati ning väärtustati nii kultuuri kui poliitika poolest.

Selle rannikul asuv Kotori laht kuulus Austria-Ungarile ning oli mere kaudu ühenduses piirkonnaga, mida tänapäeval tuntakse Hertsegoviina nime all. Montenegro kord juba kuulus kaasaegsesse Euroopasse ning valmistab end praegugi ette üksikasjalikuks koostööks ja ühinemiseks Euroopa Liiduga.

Alates 2006. aasta maist, kui Montenegrost sai uus riik Euroopas, on riik teinud suuri edusamme Euroopa tegevuskava rakendamisel. Peame neid siiralt õnnitlema stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sõlmimise ja oktoobris vastu võetud uute seaduste puhul. Ühtlasi on õige tunnustada Podgorica koostööd Haagi kohtuga ning selle panuseid kõnealuse piirkonna pikaajalisse stabiilsusesse.

Sellegipoolest ei ole Euroopa Liit tänasest päevast alates enam see, mis varem, sest paar tundi tagasi olime siin samas istungisaalis tunnistajateks põhiõiguste harta kinnitamisele. Ka Montenegro kodanikud väärivad rohkem demokraatiat, suuremat austust, enam vaheldusrikkust ning tugevamat õiguskindlust. Noor riik seisab silmitsi organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni proovikividega, millega võib ja peab rohkem tegelema. Palun asjaosalistel ametivõimudel teha rohkem ennetustööd võitluses korruptsiooni, organiseeritud kuritegevuse, inimkaubanduse ning relvade ja narkootikumidega hangeldamise vastu.

Avaldan kiitust kindlale õigusraamistikule. Sellegipoolest tahan rõhutada, et seaduste ellu rakendamisel on pädevate ametivõimude tegevus ja poliitiliste abinõude rakendamine hädavajalik. Olen endiselt mures Montenegro poliitika ja majanduse ülesehituse pärast, mis ei ole piisavalt läbipaistvad ega poliitiliselt kultuursed. Kõnealune asjaolu takistab riigil luua demokraatlikku ühiskonda ja vabakaubandust.

Montenegro peab vaba, arvuka ja professionaalse pressi saavutamiseks rohkem pingutama. Oluline on rakendada heakskiidetud reforme täies mahus ning tagada Montenegro raadio- ja telejaamade sõltumatust.

Avaldan kahetsust, et Montenegros aset leidvat organiseeritud kuritegevust mitu korda kajastanud ajakirjaniku Duško Jovanovići mõrva ei ole senini suudetud lahendada.

Ajakirjanikud ja kodanikuühiskond etendavad demokraatia arengus olulist rolli, iseäranis pöörates tähelepanu helladele sotsiaalteemadele. Seetõttu palun valitsusel tegeleda mainitud küsimuste lahendamisega tõhusamalt ning kaasata sellesse ka kodanikuühiskonda, muutes nende tööolusid paremaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Gisela Kallenbach, fraktsiooni Verts/ALE nimel. (DE) Härra juhataja, lubage mul tänada südamest härra Vernolat raporti ning koostöö eest, mida tehti selle koostamisel väliskomisjoniga. Kuid veelgi suuremad tänud ja õnnitlused lähevad meie Montenegro kolleegidele ja komisjonile, kes on taaskord tõestanud, et Euroopa seisukohad toidavad demokraatia, õigusnormide ja stabiilsuse arengut.

Kuid tegelikult arvan, et kõnealune protsess kulgeb liiga aeglaselt. Seega palun mõlemal osapoolel, alustades Euroopa institutsioonidest, pidada meeles, et Montenegro ning tegelikult kogu Lääne-Balkani piirkond on osa Euroopast. Sealse rahu ja demokraatia püsimajäämine teenib meie endi huve. Peame suhtuma sügavama pühendumusega tervesse regiooni. Seetõttu on vaja heaks kiita meie esitatud eriomane tegevuskava, mis käsitleb majandus- ja keskkonnaalast koostööd Lääne-Balkaniga. Samuti on õige kaotada viisanõuded kõnealuses piirkonnas võimalikult kiiresti.

Soovin, et Montenegro eduaruanded ei teavita meid ebapiisavatest jõupingutustest võitluses korruptsiooni vastu, organiseeritud kuritegevusest ning puuduliku pädevusega avalike asutuste tegevusest, nagu on juhtunud juba aastaid. Kõnealune riik peab tegema Euroopa seisukohtade rakendamiseks suuremaid jõupingutusi. See tähendab ühtlasi avatud õhkkonna loomist, kus kodanikuühiskond saab tõesti edukalt toimida ning pressi piiramatu vabadus on väga tähtis või isegi suunav jõud.

Lõpetuseks tahan öelda, et Montenegro peab etendama väljapaistvamat ja edasiviivat rolli nii kogu piirkonnas kui ka Kosovo seisukorra parandamisel. Vahest on õige järele mõelda sammude üle, mille tõttu muututi Euroopast väljapoole jäävatest konkreetsetest riikidest sõltuvaks. Mõtlen selle all nii kahepoolse immuniteedileppe sõlmimist USA-ga kui ka seadusi, mis lubavad keskkonda kahjustavaid maa- ja kinnisvarahangeldusi ning pidurdavad seetõttu Montenegro rabavalt kauni rannikuala jätkusuutlikku arengut.

Maakasutuse plaani eesmärkide hiljutine heaks kiitmine on tähtis edasiminek. Seega õnnitlen taaskord Montenegrot ning julgustan kõnealust riiki astuma suuremaid samme, et saada Euroopa Liidu liikmeks.

 
  
MPphoto
 
 

  Helmuth Markov, fraktsiooni GUE/NGL nimel. (DE) Härra juhataja, lugupeetud volinik, 1918. aastal tegi iseseisev Montenegro vabatahtliku otsuse ühineda naaberriikide Serbia, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina ning Sloveeniaga. Pärast Jugoslaavia lagunemist otsustas Montenegro valijaskond 2006. aastal demokraatlikult, et enam ei soovita olla Serbiaga ühtne riik. Seega sai Montenegrost Euroopa 49. iseseisev riik, kus põhilise elanikkonna moodustavad slaavlased, välja arvatud Albaania ja Kosovo piiriäärsed alad, kus on ülekaalus albaania päritolu inimesed.

Igapäeva poliitika seisukohalt on oluline, et Montenegro ei muutuks varjupaigaks välismaalaste jaoks, kes soovivad maksta vähem makse ning pesta seadusevastaselt teenitud tulu. Montenegro peab leidma lahendused keskkonnasaastuse küsimusele ning Serbia ja Kosovo kauaaegsete põgenike täbarale olukorrale.

Kohalikud raudteed tuleb jälle kasutuskõlblikuks teha ning salakaubaveoga peab võitlema. Minu fraktsioon rõõmustab, et väliskomisjon kiitis heaks meie esitatud parandused põgenike elu- ja tööolude kohta. Inimesed, kes elavad praegu mis tahes riigis, mille kodanikud nad ei ole, ei tohi jääda igavesti kodakondsuseta. Seega peab Montenegro selles küsimuses järgima Euroopa Nõukogu suuniseid.

Ühtlasi kiideti heaks meie ettepanek taastada raudteetransport Bosnia piiril asuva Nikšići valla ning Albaanias asuva Shkodëri linnaga. Kiiremas korras on vaja tegeleda tähelepanuta jäänud põhja-lõuna vahelise raudteeühendusega ning korvata kahjud, mille on põhjustanud otsus kasutada liiklemiseks ja veoks vaid autosid, busse ja veoautosid.

Samuti tervitame asjaolu, et raportöör ei korranud seekord eelmises raportis tehtud ülekutset võtta Montenegro kiiremas korras NATO-sse, sest kõnealusesse organisatsiooni kuulumine ei ole tingimus Euroopa Liidu liikmeks saamisel.

Ühtlasi on hea, et raportis ei korrata nõuet, et Montenegro peab püüdlema teatud tüüpi neo-liberaalset majanduspoliitikat, mis ulatuks isegi Euroopa Liidu strateegiatest kaugemale. Montenegrol on võimalus saada Euroopa Liidu liikmeks. See on tähtis nii kõnealuse riigi kui ka teiste endise Jugoslaavia maade jaoks, kes samuti pürgivad ühinemise poole.

 
  
MPphoto
 
 

  Bastiaan Belder, fraktsiooni IND/DEM nimel. (NL) Härra juhataja, raportöör härra Vernolal on õigus, et Montenegro tulevik sõltub Euroopa Liidust. Ent Euroopaga ühinemise teekond ei ole roosiline. Ärevusse ajab kogenematu Balkani riigi arenguviis. Pealtnäha võib ju Montenegro tunduda „roheline“ ja ideaalselt arenev, kuid Podgorica peab selliseks jääma ka pikemas perspektiivis. Kehtivad tavad on praegu kangekaelselt igasse valdkonda sisse juurdunud.

Ohtu äratab näiteks Kotori piirkonna Kuldranniku kinnisvarahindade ebastabiilne tõus. Lisaks koormab laienev ning vahel ka seadusevastane ehitustegevus riigi vee- ja kanalisatsioonisüsteeme. Härra Vernola küll mainib nimetatud küsimusi, kuid sedavõrd tõsise probleemi puhul sellest ei piisa.

Turism kasvab Montenegros jõudsalt, kuid sellel on ühtlasi halb külg. Samal ajal kui kõnealuse väikeriigi Aadria mere rannik areneb plahvatuslikult, on töötute osakaal põhjas seevastu 20% ning vaesuspiir alla riigi keskmise.

Samuti ei ole sõjapärand kuhugi kadunud. Riigi infrastruktuur on minimaalne ning mõnedes paikkondades peavad inimesed võitlema vee- ja elektripuudusega. Montenegrolased ei investeeri piisavalt püsiva majanduse tulevikku. Kõnealune riik vajab arengu tagamiseks ja Euroopaga ühinemiseks põhjalikult läbimõeldud kasvustrateegiat. Uue „Euroopa kuldranniku“ suhtes ei tohi vähimatki hooletut tegevust rakendada.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: Edward McMILLAN-SCOTT
Asepresident

 
  
MPphoto
 
 

  Alojz Peterle (PPE-DE). - (SL) Olen rahul, et Euroopa Liidu ja Montenegro vahelise stabiliseerimis- ja assotsieermislepingu sõlmimisega oldi nõus, mis on viimaste kuude üks olulisemaid ning positiivsemaid ettevõtmisi Kagu-Euroopas. Kõnealuse lepinguga tunnustatakse Montenegro jõupingutusi ning samal ajal kohustatakse nimetatud riiki jätkama tööd, et saada Thessaloníki perspektiivi vaimus Euroopa Liidu täisõiguslikuks liikmeks.

Lepingus pannakse täpselt paika esmatähtsad küsimused poliitika ja majanduse vallas ning muudeski valdkondades. Seetõttu kiidan heaks asjaolu, et see on turismi, keskkonnakaitse, transpordi ja energiakaitse arenguprioriteetidega selgelt seotud. Kõik nimetatud prioriteedid on omavahel tihedasti seotud ning seetõttu on oluline, et Montenegro viib täide võib kutsub esile haldusreforme, tänu millele on võimalik tagada kiiret arengut ning tingimuste täitmist, mis on vajalikud kandidaatriigi staatuse saamiseks. Soovin Montenegrole mainitud valdkonnas siiralt edu, sest reformide rakendamine, mida eelnevad kõnelejad rõhutasid, sõltub kordaminekutest.

Olen veendunud, et Sloveenia eesistumise ajal võib Euroopa Liit nentida Montenegro edusamme kõikide lepinguliste kohustuste täitmisel. Montenegro arenemine teenib iseäranis Kagu-Euroopa huve, kuid toob kasu ka kogu Euroopa Liidule.

 
  
MPphoto
 
 

  Hannes Swoboda (PSE). - (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, võime Montenegro puhul nii mõndagi imetleda. Selle maastik on oivaline, kuid samuti ka viis, kuidas korraldati Serbiast eraldumine, mille käigus mõlemad nimetatud riigid käitusid väga vastutustundlikult. Samuti pean avaldama imetlust Montenegro vähemusi puudutava poliitika üle, tänu millele tunneb suurem osa vähemusrahvastest ennast nimetatud riigis koduselt. Kõnealused asjaolud ja veel palju muudki väärivad meie imetlust.

Ometi on olukorral ka tumedamaid külgi, mis panevad mind väga muretsema ning mida teisedki sõnavõtjad on juba maininud. Üheks selliseks asjaoluks on välisinvestorite tegevus, pean iseäranis silmas just Venemaalt pärit investeerijaid. Mul ei ole midagi Venemaa investeeringute vastu Montenegros või mis tahes muus riigis. Ent montenegrolased peavad teadma, et tasakaalutus muudab nad sõltuvaks ühest ainsast riigist, olgu selleks siis Venemaa või mis tahes muu riik. Mõned mainitud investeeringud juba ohustavad Montenegro looduslikult kauneid kohti ning maalilisi maastike.

Mind teeb jätkuvalt eriti kurvaks korruptsiooni ülekaal, mida mõned liikmed juba mainisid. Meie kätte on jõudnud paljud teadaanded, mis pärinevad usaldusväärsetest meediaallikatest, mis teadaolevalt püüavad sündumusi õiglaselt ja tasakaalukalt kajastada.

Arvasime, et sigarettidega hangeldamine ning muud taolised tegevusalad, mille kohta mainitud teadetest loeme, on ajalukku jäänud. Palun komisjonil nende küsimustega eelisjärjekorras tegeleda. Kui korruptsioon oleks ainus kriteerium, ei nõustuks me stabiliseerimis- ja assotsieermislepinguga praegu ega tulevikuski. Ent peame sellega nõustuma, ning arvestan siinkohal sotsialistide fraktsiooni, sest tahame aidata riigil täide viia reforme.

Mõttetu on mainida, et eeldame komisjonilt ja kõnealuselt riigilt endalt mis tahes jõupingutuste rakendamist, et kaotada korruptsioon, mis kahjuks ulatub poliitika ringkondadesse. Vähemalt levivad tõsised väited korrumpeerunud poliitikute kohta. Härra Kacin, tahaksin näiteks juhtida tähelepanu asjaolule, et Duško Jovanovići mõrva ei ole senini lahendatud. Huvitav, on see vaid puhas kokkusattumus, et ta kirjutas koos kolleegidega väga palju just organiseeritud kuritegevuse teemal. Loodan, et see on vaid juhus ning mainitud asjaolude vahel ei ole mingit seost. Kahtlemata loodan, et Montenegro võimud lahendavad selle juhtumi varsti ning aitavad võidelda korruptsiooniga nende endi riigis.

 
  
MPphoto
 
 

  Ewa Tomaszewska (UEN). - (PL) Härra juhataja, Euroopa ühenduste ja Montenegro Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sõlmimise soovitamise paneb meid erilisse olukorda. Esimest korda puutume kokku riigiga, mis saavutas iseseisvuse referendumi kaudu.

Osalesin pärast nimetatud referendumit aset leidnud Montenegro esimestel parlamendivalimistel vaatlejana, esindades Euroopa Nõukogu Parlamentaarset Assambleed. Nii Euroopa Nõukogu kui OECD delegatsioon kinnitasid, et valimised olid demokraatlikud. Mind kütkestas asjaolu, et valimisi jälgis sedavõrd palju kodanikke. Valitsusväliste organisatsioonide esindajad ja valimispiirkonna volinikud viibisid kõikides valimiskomiteedes, mida külastasime. Oli ilmselge, et valimiskomiteede liikmed tagasid suure pühendumusega kõikide toimingute täpse täitmise. Ühtlasi pean märkima, et Montenegros kehtib seadusliku maksevahendina euro.

Võttes arvesse Montenegro edusamme Euroopa Liiduga lõimumise vallas, toetan soovitust sõlmida kõnealune leping. Loodan, et kohanemisprotsess aitab Montenegrol parandada kohalike elanike elutingimusi.

(Juhataja katkestas sõnavõtja)

 
  
MPphoto
 
 

  Jaromír Kohlíček (GUE/NGL). - (CS) Daamid ja härrad, Euroopa Liidu ja Balkanimaade vaheline suhe on hell teema, osaliselt Euroopa Liidu suurimate liikmesriikide tõttu, kes oma poliitikaga, mis võrdub käsitlusviisiga „jaga ja valluta“, aitasid oluliselt kaasa endise Jugoslaavia lagunemisele, mis pärast Esimest Maailmasõda oli tervet piirkonda tasakaalustavaks võtmeteguriks. Kõiki neid riike, välja arvatud Sloveeniat, iseloomustavad ebastabiilsus, etnilised pinged, sisserände küsimused, kõrgetasemeline korruptsioon ja tööpuudus, nõrk riik ning valitud parlamentide piiratud mõjuvõim. Niisugune olustik moodustab aga kasvupinnase seadusevastase kaubanduse ning relvade, inimeste, narkootikumide, alkoholi ja tubakatoodetega hangeldamise jaoks. Sellistes oludes on raske transpordi, energia ja majanduse arengut kavandada. Samuti on keeruline kaitsta ümbritsevat keskkonda. Kellelegi teist ei tohiks see tulla üllatusena, et käsitleme neid nähtusi, mis on laialt leivinud ka Montenegros, vältimatute ülemaailmsete probleemidena, millega maakera silmitsi seisab. Resolutsioon täidab vaid nõrgalt neid kohustusi, mida peaksime täitma, et vabastada ennast süükoormast, mille on meile peale pannud mitu liikmesriiki, põhjustades kõnealuses piirkonnas asjade praeguse seisu. Kas parlament on sellest teadlik?

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Georgiou (IND/DEM). - (EL) Härra juhataja, meie kaasliige Vernola maalis suurepärase või ütleksin isegi ilmeka pildi Montenegrost, mis on hurmavaim paik Balkanil. Balkani legendis jutustatakse sellest iidsest kuningriigist, millel on õnnestunud elada, omades piiri viie naaberriigiga. Nii palju naabreid! Sellel on ühine piir nii Bosnia, Horvaatia, Serbia ja Albaaniaga kui ka Kosovoga, mis on nüüdsest võibolla Montenegro mure, sest tuginedes ajalehtedest ja kaasliikmetelt saadud teabele, kuulutab Kosovo end ühepoolselt õige pea iseseisvaks!

See võib tähendada probleemi aga Montenegro jaoks, millest on saanud paljude albaanlaste kodu. Minu arvates on hea, et läbirääkimiste alustamiseks sõlmiti ühinemisleping, ning see aitab reformida avaliku haldust ja õigusasutusi, kuid eelkõige abistab just korruptsiooni vastu võitlemisel. Samuti loodan, et see sama leping ohjeldab mis tahes tendentse, mis võivad Albaania elanikkonna seast esile kerkida.

 
  
MPphoto
 
 

  Jacek Protasiewicz (PPE-DE). - (PL) Härra juhataja, poliitiline olukord Balkanil on Euroopa Parlamendile juba mitu aastat eriliselt huvi pakkunud. Meil on hea meel, et pärast veriste konfliktide perioodi on rahu ja rahvastevaheline koostöö muutunud nimetatud piirkonnas igapäevaelu ettekirjutusteks.

Isegi kõige hellemad küsimused, nagu iseseisvuse väljakuulutamine uutes riikides, leiavad aset või saavad toimuda kooskõlas rangeimate rahvusvaheliste standarditega. See on poliitilise arengu tõeline suund Balkanil, tänu millele on võimalik jõuda enamiku sealses piirkonnas elava rahva strateegilisele eesmärgile, nimelt teha lähemat koostööd Euroopa Liiduga, kuni saadakse selle täisõiguslikuks liikmeks.

Montenegro on kõnealuse arengusuuna suurepärane näide. Pärast iseseisvuse väljakuulutamist säilitas see head suhted oma lähimate naabritega, kaasa arvatud Serbia Vabariigiga, millega varem kuuluti ühte liitu. Viivitamatult alustati läbirääkimisi stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu üle, millele kirjutati alla selle aasta 15. oktoobril. Samal ajal sõlmiti Euroopa Liiduga vabakaubanduse kokkulepe, mis jõustub jaanuaris.

Montenegro on selle lühikese aja jooksul, mis teeb vaevu kokku poolteist aastat, märgatavalt edu saavutanud. Fiskaal- ja maksupoliitikas aset leidnud muutusi, konkurentsile tugineva turumajanduse loomist ning kapitali vaba liikumist peab pidama headeks saavutusteks.

Teha on veel palju, iseäranis just sotsiaalpoliitika ja tööhõive, energia ja keskkonnakaitse ning julgeoleku ja kodanikuõiguste vallas. Montenegro valitsus seisab silmitsi iseäranis oluliste proovikividega, mis seisnevad tõhusas võitluses korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu ning üksikasjaliku koostöö tegemises Haagi rahvusvahelise kohtuga.

Sellegipoolest ei pea Montenegro ülalkirjeldatud probleemidega üksi toime tulema. Kõik Balkani riigid, kes taotlevad Euroopa Liidu liikmeks saamist, astuvad sarnastele proovikividele vastu. Montenegro on selles protsessis üks liidritest ning soovin siinkohal avaldada lootust, et nii see jääb ka edaspidi. Euroopa Liit on valmis tervitama Balkani maade astumist ühingusse. Kas ja millal see aset leiab, sõltub eelkõige Balkani ladvikust ning sealsete poliitikute mõttetarkusest.

 
  
MPphoto
 
 

  Libor Rouček (PSE). - (CS) Lugupeetud volinik, daamid ja härrad, Montenegro on teinud iseseisvuse ajal silmnähtavaid edusamme. Uuele riigile on rajatud vundament ning vastu on võetud uus põhiseadus. Riigi majandus on kasvanud tugevalt 8% võrra ning sellel aastal on tehtud 700 miljoni euro ulatuses siseinvesteeringuid. Samuti on sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping ning Montenegro on astunud esimesi samme Euroopa Liiduga ühinemiseks. Sellegipoolest peab Podgorica võtma vastu pöördelisi otsuseid, kui soovib, et teekond Euroopa Liitu kujuneks võimalikult lühikeseks ja kiireks. Oluline on tugevdada õigusnormide toimet ning tagada muude valdkondade hulgas ka sõltumatut kohtuvõimu. Samuti on tarvis võidelda korruptsiooni vastu veenvamalt kui minevikus ning suurendada läbipaistvust otsuste vastuvõtmisel poliitika ja majanduse vallas, et tagada turumajanduse demokraatlikku ja õiglast toimimist. Turism etendab Montenegro majanduses põhirolli. Selle jätkusuutlikkuse tagamiseks on vajalik võtta vastu ühtne õiguslik raamistik, et kaitsta looduslikku keskkonda ja rannajoont.

Daamid ja härrad, Montenegro ja selle naabrite liitumisprotsess hõlbustab ulatuslikuma koostöö tegemist piirkondlikul tasemel. Olen veendunud, et Kesk-Euroopa vabakaubanduslepingu raames tehtav piirkondlik koostöö aitab samuti lahendada paljusid poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid küsimusi terves piirkonnas. Tahan lõpetuseks esitada komisjonile üleskutse aidata Montenegrol ja teistel Lääne-Balkani maadel arendada piirkondlikku koostööd eeskätt just energia, transpordi ja keskkonna vallas.

 
  
MPphoto
 
 

  Ryszard Czarnecki (UEN). - (PL) Härra juhataja, härra Swoboda mainis hetk tagasi õigustatult laiaulatuslikku korruptsiooni Montenegros. Selle toetuseks soovin tuua välja organisatsiooni Transparency International koostatud arvandmed skaalal 0–10 (10 märgib korruptsiooni puudumist), mille puhul Montenegro tulemus on 3,3. Niisiis kuulub see nende riikide loetelu esiridadesse, kus korruptsiooni peetakse peamiseks probleemiks.

Tahan lisada, et salakaubavedu on Montenegro jaoks samuti tähelepanuväärne probleem. Sellega seoses ei ole kõnealusel riigil tõepoolest mingeid piire. Hiljuti esitati ettepanek keelata suitsetamine avalikes kohtades, kuid samal ajal on võimalik pealinna keskusest osta tuhandeid pakke salasigarette. Seetõttu on Montenegrol Euroopa Liitu jõudmiseks veel ilmselgelt pikk tee käia.

Teisest küljest jällegi peame õhutama kõnealust riiki täitma Euroopa Liidu nõudeid nii pea, kui võimalik. Kiidan heaks asjaolu, et näiteks kohtusüsteemi või riigiasutuste toimimises on näha edasiminekut. Peame hindama Montenegro jõupingutusi nimetatud valdkonnas, alates hetkest, kui kõnealune riik kuulutas end pärast referendumi korraldamist ootamatult iseseisvaks.

Usun, et Euroopa Liit peab andma ühemõttelise märguande, et kui täidetakse asjakohaseid nõudeid, lüheneb ka teekond Euroopa Liitu. Peame pakkuma tõelisi väljavaateid saada Euroopa Liidu liikmeks, ning nähtavasti mitte võimalust liituda kahe, kolme või nelja aasta pärast, vaid ehtsat ajendit, mis innustaks Montenegro ühiskonda tegema suuremaid edusamme Euroopa standardite täitmisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Bernd Posselt (PPE-DE). - (DE) Härra juhataja, Montenegro on üks maailma ilusaimaid riike, kuid ühtlasi ka Balkani maa, millel on praeguses kaasajas vanimad iseseisvuse traditsioonid. Belgia rajamise ajal oli Montenegro juba sajandeid olnud sõltumatu ning kandnud riigile omaseid tunnuseid. Toon selle asjaolu rõhutatult välja, sest Montenegrot jäetakse alati kõrvale, pidades seda eksides liiga väikeseks maaks, mis ühtäkki sai vabaks tänu saatuse keerdkäigule.

Lubage mul öelda härra Markovile, et pärast Esimest Maailmasõda anastas Serbia Montenegro, olles kõnealuse riigi liitlane. Tol ajal ei saanud seda kuidagi vabatahtlikuks liiduks nimetada. Formaalsuse täitmiseks korraldati parlamendis hääletus, kuid see oli ka kõik. Ulatuslik vabadusliikumine Montenegros jätkas tegevust 1920ndatel kuni 1930ndateni välja. Seejärel taastas Tito Montenegro sõltumatuse Jugoslaavias ning andis kõnealusele riigile Jugoslaavia põhiseaduse järgi õiguse lüüa liidust lahku. Ent kui Montenegro püüdis nimetatud õigust kasutada, asetati teele palju takistusi. Praegu on Montenegro iseseisev riik, mis liigub Euroopa Liidu liikmeks saamise suunas.

Peame sealseid demokraatlikke jõude toetama. Nagu juba öeldud, on viis, kuidas Montenegro kohtleb vähemusrahvaid, eeskujuks paljudele teistele riikidele sealses piirkonnas, mistõttu vähemus toetas iseseisvust. Sellegipoolest vajab Montenegro sõltumatut ja tugevamat haridussüsteemi, nagu näiteks frantsiskaani hariduskeskus Tuzis, mis asub Podgorica lähedal. Eraasutused hariduse valdkonnas on vajalikud, et vabastada riiki selle jäikusest.

Pöördun valitsuse poole palvega liikuda jõuliselt pluralismi suunas, seda nii majanduse kui ka hariduse ja riigi põhiseaduslike ja demokraatlike struktuuride vallas.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  Józef Pinior (PSE). - (PL) Härra juhataja, ei ole kahtlustki, et Montenegro on näide kindlast arengust Balkanil tänu riigistruktuurile, põhiseadusele, õigusnormidele, maailmaturule lastavatele toodetele ning turumajanduse loomisele. Seetõttu peab Euroopa Parlament kahtlematult toetama stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sõlmimist Euroopa Liidu ja Montenegro Vabariigi vahel.

Ent ühtlasi tuleb meeles pidada, et Montenegro peab veel palju muutuma ning nii mõndagi ette võtma iseäranis just võrdsuse tagamisel seaduste ees ning võitluses korruptsiooni vastu.

Tahan juhtida tähelepanu asjaolule, et 2007. aasta aprillis sõlmis Montenegro USAga kahepoolse lepingu, mille järgi ei kuulu Montenegro Rahvusvahelise Kriminaalkohtu alluvusse. Kahjuks on nimetatud leping vastuolus Euroopa Liidu ühise seisukoha ja peamiste põhimõtetega. Rahvusvaheline Kriminaalkohus on Euroopa Liidu poliitika vaatepunktist väga tähtis institutsioon. Seetõttu kriipis nimetatud kahepoolne leping ebameeldivalt võimalust sõlmida Euroopa Liiduga leping.

Ma ei ütle seda eesmärgiga meelestada Euroopa Parlamenti Montenegro vastu. Otse vastupidi. Usun, et Euroopa Komisjon ja kõik Euroopa Liidu institutsioonid peavad praegu pingutama selle nimel, et aidata kõnealusel riigil valmistuda korralikult tihedamateks suheteks Euroopa Liiduga, iseäranis just korruptsiooni vastu võitlemisel, õigusnormide tugevdamisel, turumajanduse loomisel ja varimajanduse nurjamisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Paul Rübig (PPE-DE). - (DE) Härra juhataja, lugupeetud volinik, daamid ja härrad, olukord Montenegros näitab, kuivõrd oluliseks võib osutuda referendumi korraldamine. Seetõttu mõistan, miks hoiti täna täiskogus kõrgel arvukaid plakateid, mis nõudsid referendumi korraldamist, sest Lissaboni lepingi annab meile iseenesest võimaluse korraldada Euroopa inimeste jaoks sellist referendumi. Arvan, et on oluline kaasata üldsust nõupidamisse ning anda neile võimalus avaldada soove.

Usun, et Montenegro puhul on vajalik täiustada riigi majanduslikku struktuuri; korrates härra Posselti sõnu, etendavad haridusasutused ja Euroopa Liidu programmid selles iseäranis olulist rolli. Sama võib öelda ka energia kohta, sest energiatõhusus ja taastuvad energiaallikad on Montenegro jaoks tohutud proovikivid, pakkudes samal ajal ja ennenägematuid võimalusi.

Ühtasi on soovitav, et Montenegro liidaks rändlusteenuste direktiivi siseriiklikusse õigusesse, sest tänu sellele paraneb teabeedastuse kvaliteet Euroopa riikidega ning selle maksumuski muutub mõistlikumaks.

Keskkond on iseenesest mõistetavalt üks peamisi proovikive ning iseäranis jäätmekäitluse, heitvete puhastusjaamade ja reoveo küsimused kujutavad endast probleemi. Kui soovime suurejoonelist rikkumata looduslikku ilu, on põhjust rakendada selle kaitseks uusimaid standardeid. Euroopa Liit pakub keskkonna toetuse raamistikke, mida on vaja võimalikult kiiresti teostada.

 
  
MPphoto
 
 

  Justas Vincas Paleckis (PSE).(LT) Suured tänud raportöörile, kellel oli au esitleda käesolevas raportis uut ning samal ajal vana riiki Euroopas. Pärast “sametlahutust” Serbiast anti Montenegrole võimalus demonstreerida väikese ja uhke riigi piiramatut potentsiaali. Teisest küljest peaks Montenegro jällegi juhtima piirkondliku koostöö arengut, suurendades jätkuvalt vähemuste õigusi ning aidates kaasa Balkani piirkonna ümberkujunemisele püssirohutünnist rahvusteaiaks.

Sarnaselt teistele riikidele, kelle nimi alles hiljuti ilmus maakaardile, seisab Montenegro silmitsi paljude ohtlike proovikividega: sügavale juurdunud korruptsioon, seadusevastane äritegevus, varimajandus jne. On kahetsusväärne, et kõnealune noor riik meelitab mõningaid välisinvestoreid, iseäranis just Venemaalt pärit investeerijaid, ligi lihtsate võimaluste tõttu sõlmida seadusevastaseid finantstehinguid. Montenegro otsus jätta USA töölised Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ette saatmata, saades selle vastu sõjalist abi, muudab kaheldavaks kõnealuse riigi valmisoleku teha naabritega rahumeelselt koostööd ning õõnestab selle andumist Euroopa eesmärkidele.

Saadetuna mineviku varjust köidab Montenegrot, nagu selle paljusid teisigi naaberriike, lootus saada Euroopa Liidu liikmeks. Nimetatud tulevikuväljavaade soodustab demokraatia arengut, inimõiguste austamist ning aitab luua inimeste jaoks paremaid eluolusid. Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu rakendamine peaks puhuma Euroopa tuult Montenegro reformipurjedesse. Kõnealune riik võib oma teekonnal juhinduda Sloveenia ja teiste riikide Euroopa Liidu liikmeks saamise kogemusest, kes liitusid Euroopa Liiduga uuel aastatuhandel.

On kiiduväärt, et Montenegro nimetas end omaalgatuslikult ökoloogiliseks vabariigiks, sellegipoolest võib selle lubaduse usutavalt täitmine kujuneda pikaks teekonnaks.

Viisapiirangutest tingitud vahekardin, mis eraldas Montenegrot ja teisi Balkani maid, on nüüdseks üles harutatud, mis on hea. Euroopa Komisjon ja Nõukogu ei tohi poolel teel viivitada, vaid peavad jätkama kõnealuse tõkke lammutamist ning koos sellega ka rahaliste ja bürokraatlike takistuste eemaldamist, säilitades tugeva kaitse kurjategijate ja seaduserikkujate eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Olli Rehn, komisjoni liige. Hr juhataja, tahaksin alustada parlamendiliikmete tänamisega väga põhjaliku ja sisulise arutelu eest ja tänada hr Vernolat selle arutelu ergutamise eest.

Enamik liikmetest rõhutasid õigesti vältimatut vajadust tõkestada Montenegros korruptsiooni ja kuritegevust ja tagada õigusriigi tugevdamine. Olen enam kui nõus – õigusriik on põhilise tähtsusega ühiskonna kõikide sektorite jaoks, tugev alusmüür kogu ühiskonna ja majanduse toimimiseks. Seetõttu nõuabki komisjon väga tungivalt kohtureformi läbiviimist varasel ühinemiseelsel etapil nii Montenegros kui teistes Lääne-Balkani riikides. See on üks kõige olulisematest ühinesmiskriteeeriumidest, mida peaks esmajoones arvesse võtma.

Hr Vernola ja paljud teised parlamendiliikmed rõhutasid ka ökoloogia ja keskkonna tähtsust. Komisjon aitab sellel muistsel kuningriigil saada ökoloogiliseks vabariigiks rahvuste aias, nagu hr Paleckis ütles, tugevdades Montenegro haldussuutlikkust, mis omakorda tõstab riigi võimet lähendada oma seadusi meie omadele, näiteks jäätmekäitluse ja veepuhastuse valdkonnas.

See on siiski samuti seotud korruptsiooniga ja ma tahaksin tsiteerida komisjoni eduaruannet. „Poliitilise korruptsiooni tõkestamisele suunatud tegevuste osas ei ole paranemist. ... Ühisvara haldamine tekitab tõsist muret. Esinevad märkimisväärsed korruptsioonivõimalused, eelkõige ehituse ja maakasutuse planeerimise, erastamise, kontsessioonide ja riigihangete valdkonnas.“ See on väga tõsine küsimus ja seetõttu peab Montenegro tegelema ühena esmatähtsatest küsimustest korruptsiooniga.

Lubage mul samuti informeerida austatud liikmeid, et komisjon kavatseb järgmise aasta alguses – tõenäoliselt märtsis - vastu võtta teatise, milles kaardistame alates Thessalonikist ja eelmisel aastal toimunud Salzburgist asetleidnud arenguid ning näitame suunda tulevikuks. Üheks küsimuseks on viisavabadus, mida paljud teie seast õigusega märkisid. Komisjon algatab dialoogi viisavaba reisimisega seotud tegevuskavade teemal, mis peaksid aitama Lääne-Balkani riikidel nõuete täitmisega edasi liikuda, nii et nende kodanikud ei vajaks enam Euroopa Liitu reisimiseks viisat.

Tahan rõhutada, et see ei ole komisjoni pädevuses, vaid Euroopa Liidu riikide valitsuste otsustada ja siin on põhitegelased siseministeeriumid ja siseministrid. Ühendagem seetõttu oma jõud ja teostagem siseministritega ja Lääne-Balkani riikides efektiivset lobitööd, sest peame olema kindlad, et enne viisavabaduse suunas liikumist on täidetud kõik turvanõuded, näiteks dokumentide väljastamine ja piirikontrollid.

Lõpuks on mul väga hea meel kuulda tulemuslikust parlamentaarsest koostööst Montenegro parlamendi ja Eurooap Parlamendi vahel. Tean, et see on väga oluline – osa tõelisest poliitilisest integratsioonist – ja see aitab Montenegros institutsioone kõige tervitatavamal viisil välja arendada. Ma olen kindel, et meil on võimalik teha koostööd Montenegro demokraatlike institutsioonide ja haldussuutlikkuse tugevdamisel. Mul on väga hea meel, et näeme oma silmaga Montenegro tulevast arengut Euroopa Liidu suunas liikumisel.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Mulle on esitatud üks resolutsiooni ettepanek komisjoni avaldust käsitleva arutelu hoogustamiseks(1).

Ühisarutelu on lõppenud.

Resolutsiooni ettepaneku ja Vernola raporti hääletus toimub neljapäeval, 13. detsembril 2007.

Kirjalikud avaldused (artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Bogdan Golik (PSE), kirjalikult. Härra juhataja, Euroopa Parlamendi liikmena on mul suur au toetada Euroopa ühenduste ja selle liikmesriikide ning Montenegro Vabariigi vahel sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut.

Arvan, et Euroopa Liidu ja Montenegro Vabariigi vaheline koostöö toob tulevikus mõlemale osapoolele tulu, iseäranis tänu vastastikuse vabakaubanduspiirkonna järg-järgulisele loomisele. Olen rõõmus edusammude üle, mida Montenegro Vabariik on teinud, täites Euroopa Liidu kehtestatud kohustusi.

Sellegipoolest kõnelen lühidalt küsimusest, mille suhtes Montenegro peab suuremaid jõupingutusi tegema, kui soovib Euroopa Liidule läheneda. Neid valdkondi käsitletakse ka komisjoni ettepanekutes. Kõige olulisem on täiustada õiguskorda, uuendades avalikku haldust, et tugevdada kõikvõimalikke institutsioone ning võidelda tõhusalt politiseerimisega. Tean, et Montenegro on teinud õigusnormide valdkonnas palju jõupingutusi, kuid kõige tähtsam on neid üha rohkem ellu rakendada. Ühtlasi peavad Montenegro ametivõimud muutma eelarvekontrolli, riiklike fondide haldamise ja pakkumismenetlused läbipaistvamaks.

Usun, et kui Montenegro Vabariik järgib kõiki Euroopa Komisjoni ettepanekuid, leiab kõnealune riik kärmelt teeotsa, mis viib liiduga ühinemiseni.

 
  

(1)Vt protokoll


14. 1. detsember, ülemaailmne AIDSi vastu võitlemise päev (arutelu)
MPphoto
 
 

  President. − Järgmine punkt on komisjoni avaldus seoses ülemaailmse AIDSi vastu võitlemise päevaga, mis oli 1. detsembril 2007.

 
  
MPphoto
 
 

  Markos Kyprianou, komisjoni liige. − Hr juhataja, meil on jälle kord võimalus arutada Euroopa Parlamendis seda tõsist ohtu tervisele. Vaid paar kuud tagasi oli meil võimalus arutada kõnealust terviseohtu käsitlevat ühenduse tegevuskava. Meie mure ei ole loomulikult seotud ainult Euroopa Ühendusega, vaid kogu maailmaga.

Meile teeb muret nakatumise suurenemine, inimeste arv kogu maailmas, keda see puudutab ja kes elavad HIVga, 33 miljonit inimest on meie jaoks liiga suur arv. Seetõttu tahame võtta meetmeid Euroopa Liidus, aga kooskõlastada tegevust ka kõikide teiste EList väljapoole jäävate rahvusvahelises elus osalejatega, et selle küsimusega globaalselt tegeleda. See on samuti kooskõlas Euroopa Ühenduse uue tervishoiustrateegiaga, milles on ära toodud Euroopa Liidu globaalne roll tervishoiuvaldkonnas.

Valdkonnad, millele meil on võimalik keskenduda – esiteks nakatumiste ärahoidmine – see on väga oluline. Samal ajal testide tegemise ning ravi ja põetuse tagamine, kui see on vajalik. Selle saavutamiseks on meil vaja tõsta teadlikkust ja see on väga oluline tegur; selles valdkonnas oleme maha jäänud – tulen selle juurde ühe minuti pärast tagasi. Aga samuti sotsiaalne stigma. See on üks meie põhimuredest ja teatud kombel on tegemist nõiaringiga, sest sotsiaalne stigma hoiab inimesi tagasi end testimast ja teada saamast, kas nad on nakatunud ja seetõttu võivad nad nakatada teisi. Nad ei otsi ravi ja ei pöördu teste tegema koos kõikide sellest tulenevate negatiivsete tagajärgedega. See valmistab rohkem muret seoses noortega ja see on meie põhiline mure ja eesmärk.

Meie uuringud ja küsitlused näitavad, et noorte seas valitseb tõepoolest teadmiste puudus – võiks öelda, et kui asi puudutab neid terviseohte, on tegemist asjatundmatusega. Nii et on oluline näidata neile tasakaalustatud viisil, viisil, mis edastab teavet ja ei tekita ühelt poolt paanikat ja ei too teiselt poolt kaasa enesega rahulolu, et tegemist on tõsise haigusega; seda ei saa ravida, aga neil on võimalik end kaitsta – ja neile on võimalik näidata, kuidas seda teha – ja samal ajal, et nad ei tohiks karta kaaskodanikke, kes on nakatunud või haigestunud.

Oleme eurobaromeetris näinud kahte äärmust. Mõned noored arvavad, et muretsemiseks ei ole põhjust – võtad mõned antibiootikumid ja see läheb mööda. Teiselt poolt, et nakatunud inimest puudutades või temaga ühest klaasist juues või teda suudeldes on võimalik haigestuda. Nii et selle terviseohuga seoses näeme kahte äärmuslikku arvamust ja kumbki nendest ei tegele tõhusalt meie eesmärgiga, milleks on leviku ja edasiste nakatumiste kontrollimine.

Ülemaailmne AIDSi vastu võitlemise päev on tähtis päev ja annab meile võimaluse arutada ja teadlikkust tõsta; me ei tohiks siiski piirduda selle ühe päevaga ja seetõttu on mul hea meel, et vähemalt Euroopa Liidus arutame neid küsimusi pidevalt. Aga kui on tegemist noorte inimestega, peame endale meelde tuletama, et meil olid 1980ndatel aastatel väga aktiivsed, väga tõhusad, väga agressiivsed kampaaniad, millega õnnestus saavutada teadlikkuse tõstmise eesmärk, aga siis me lõpetasime ja unustasime, et pärast nende kampaaniate lõppu muutus seksuaalselt aktiivseks uus põlvkond noori inimesi. Mõned nendest sündisid tegelikult just enne nende kampaaniate lõppu ja nad ei saanud kasu nendest teadlikkuse tõstmise algatustest, mis siis läbi viidi ja seetõttu ongi meil praegu tulemused, mida ma just mainisin. Teame, et lihtsate sõnumite edastamisega, lihtsate meetoditega, rollimudelitega, kuulsustega, arvamusliidritega, heade näidete andmise ja olukorra selgitamisega on meil võimalik saavutada teadlikkus, mida tahaksime saavutada.

Sellel aastal oli meie algatuseks teha Euroopa Liidu tervishoiuministritele ettepanek minna kõik ühel ajal koolidesse ja arutada noortega neid probleeme ülemaailmsel AIDSi vastu võitlemise päeval, et näha, mida nad teavad, rääkida neile, mida meie teame ja vahetada arvamusi. Reaktsioon oli positiivne – üle poole liikmesriikide ministritest järgnesid üleskutsele.

Läksime koolidesse – ka mina läksin – ja see avas meie silmad – arutelud ja diskussioonid noorte inimestega, esmajoones arusaamine, mida nad teavad või ei tea sellest haigusest ja samuti mõned praktilised probleemid. Nad teavad näiteks, et kondoomide kasutamine on parim kaitse, aga kust nad neid saavad? Nad on liiga kohmetud või mures või arad. Näeme mõningaid praktilisi tagajärgi, mida me kunagi probleemiks ei pidanud, arvasime, et nendega ei tule Euroopas kunagi tegemist. Aga nad on ikkagi olemas.

Kuna me tahame rääkida noortega keeles, mida nad mõistavad, käivitas komisjon käesoleval aastal algatuse uue TV-reklaami tootmiseks, mille teemaks on HIVi edasikandumise tõkestamine. Selleks korraldati noorte seas konkurss ja parim, mis välja valiti, võitja, oli Poola üliõpilase tehtud. Me tootsime selle ja seda edastasid mitmed TV-kanalid ja seda kasutati ka koolide külastamise ajal. See on tähtis strateegia, mida me peame järgima – rääkima noortega keeles, mida nad mõistavad.

Aga nagu ma eelnevalt ütlesin, on HIVist ja AIDSist põhjustatud väljakutsed levinud kaugel väljapool Euroopa Liidu piire. On tõsi, et kogu maailmas on toimunud korralik areng HIViga seotud teenuste kättesaadavuse osas, eelkõige madalama keskmise sissetulekuga riikides. Ligikaudu 95% HIViga nakatunud inimestest elab nendes riikides.

Tänu rahvusvahelise rahastamise enneolematule suurenemisele nendes riikides on märkimisväärselt kasvanud ravi saavate inimeste arv, 100 000 inimeselt 2001. aastal 2,5 miljoni inimeseni 2007. aastal. Need on muljetavaldavad arvud; sellele vaatamata ei saa üle 70% ARV ravi vajavatest inimestest nendes riikides seda ravi või puudub neil sellele juurdepääs. See näitab, et meil on ikka veel pikk tee käia.

Euroopa tegevust rahastatakse finantsinstrumentide laia spektri kaudu nii riiklikul kui globaalsel tasandil, näiteks globaalse fondi kaudu. Riiklike ja eraettevõtete partnerluste kaudu toimivad ka teised rahastamismehhanismid. Ühiste jõupingutustega ja koostöös rahvusvahelise kogukonnaga oleme saavutanud edu, aga meil on ikka veel pikk tee käia ja see eeldab Euroopa asutuste tugevat koostööd.

Nagu ma alguses ütlesin, on meie põhieesmärgiks HIViga nakatumiste arvu vähendamine ja parimate võimalike lahenduste suunas töötamine toetuse, ravi ja põetuse valdkonnas nende jaoks, kes juba elavad HIV/AIDSiga. Tahaksin seetõttu veelkord rõhutada – stigma vastu võitlemine - sotsiaalne tõrjutus, haiguse ja selle all kannatavate või sellest mõjutatud inimeste diskrimineerimine – on väga oluline ja kui me seda ei tee, ei suuda me kunagi olukord kontrollida. Selleks on meil vaja korraldada ja laiendada teadlikkuse tõstmise kampaaniaid.

Seetõttu ongi Euroopa Komisjoni moto AIDSi vastases tegevuses „Mäleta mind“, sest see on kõikidel tasanditel unustatud haigus või vähemalt selleks muutunud. Toome selle nüüd tagasi esiplaanile; aga mitte ainult kodanike huvides, et neile seda haigust meelde tuletada, vaid ka otsustajate jaoks, et tagada, et nad tõstaksid selle jälle poliitilise päevakorra tippu ja võtaksid kõik vajalikud meetmed. Selles osas arvestan Euroopa Parlamendi toetusega – ja ma tean, et see on olemas.

 
  
MPphoto
 
 

  John Bowis, PPE-DE fraktsiooni nimel. – Hr juhataja, nii palju on vaja teha. Lubage mul alustada sellest, mida volinik oma kõnes tugevalt rõhutas, see on mõju lastele, sest üks käesoleval aastal käimasolevatest kampaaniatest on „Peatage laste AIDS“. Me teame, et iga päeva igas minutis sünnib HIViga laps; me teame, et 2,3 miljonit last elavad meie maailmas HIViga; ainult üks 10st, kes vajab retroviiruse vastast ravi, saab seda; teame, et ravi puudumisel sureb hinnanguliselt esimesel eluaastal üks kolmandik lastest ja pool nendest teiseks sünnipäevaks; teame, et 15,2 miljonit alla 18-aastast last on kaotanud AIDSi tõttu ühe või mõlemad vanemad; samuti teame, et 2010. aastaks, selleks maagiliseks aastaks, on AIDSi tõttu orvuks jäänud üle 20 miljoni lapse.

See on laste lugu, see on lastega seotud väljakutse, aga loomulikult on see ka täiskasvanute lugu. Me teame, millised on arvud seoses erinevates riikides diagnoositud ja HIViga elavate inimestega – kõik tõusevad, ja hirmutavat statistikat, et üks kolmest inimesest ei tea, et ta on nakatunud.

See on väljakutse, aga on ka spetsiifilisi väljakutseid, mida me minu arvates käesoleval aastal rõhutama peaksime, volinik viitas mõnedele nendest. Põhiteadmiste tase on viimasel viiel aastal langenud – üldsus on vähem teadlik kui varem. Müüdid ja vääritimõistmine on kasvanud. Üks inimene viiest ei tea, et HIV kandub edasi kondoomita seksides. Vähem kui pool seksuaalselt aktiivsetest inimestes kasutab uue seksuaalpartneriga alati kondoomi.

Teame, et 1997. aastast alates on diagnoositud inimeste arv kolmekordistunud; teame et seksuaalne riskikäitumine suureneb; teame, et neljandik kõikidest HIViga seotud surmajuhtudest on põhjustatud hilisest diagnoosist ja et kolmandikku on võimalik ära hoida. Ja eelkõige teame, et tagasilükatud varjupaigataotlejatele, kellel on HIV, ei laiene sageli tasuta HIVi ravi ja seega ei saa nad endale lubada elupäästvat ravi ja lähevad ja nakatavad teisi. Samuti teame, et HIVi tase on meessoost kinnipeetavate seas 15 korda kõrgem kui rahvastiku seas üldiselt.

Kõike seda me teame ja teadmistega koos on meil lootustandvad teadusuuringute tulemused. Hiljuti nägin ise teadusuuringuid Rwandas, käimasolevaid kliinilisi katseid ja vajadust katsete järele Aafrikas et töötada aafriklaste jaoks välja vaktsiinid.

Kõik need küsimused on kiireloomulised; 2010 on eesmärgiks seatud aasta, 2010. aasta on peaaegu käes. 2010, volinik – Teie ja minu ametiaeg hakkab lõppema. Ma ei taha, et selle asjaolu taha peitu poeksime ja jätaksime probleemi järglastele. Tahan, et ütleksime 2009. aastal, kui Teie ja mina ehk ametist lahkume, et oleme vähemalt selle lubaduse täitnud.

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Marinus Wiersma, fraktsiooni PSE nimel. (NL) Härra juhataja, tunnustan komisjoni jõupingutusi, mida volinik just kirjeldas. Rõhutan ülemaailmase AIDSi vastu võitlemise päeva tähtsust ning pööran tähelepanu meie ühisele kohustusele pidada selle haigusega lahingut. Häving levib üle maailma, kuid sellele ei pöörata piisavalt tähelepanu.

Seega tervitab minu fraktsioon asjaolu, et tänane arutelu leiab aset Strasbourg’is. Arvud räägivad iseenda eest. Maailmas on 33 miljonit inimest, kellel on AIDS või kes on HIVsse nakatunud, kõnelusesse haigusesse on surnud ühtekokku 25 miljonit inimest.

Kuid paljud teevad näo, nagu AIDSi ei ole olemas, sest see on seotud seksiga ning tihti eelistavad inimesed sellest mitte rääkida. Korrates voliniku sõnu, on seetõttu raske inimesi nimetatud valdkonnas harida. Noorem põlvkond maksab selle eest praegu kõrget hinda. Pooled uutest HIVsse nakatunutest on alla 25. aasta vanused. Äsjamainitud tähelepaneku ajal nakatus viirusesse kuus noort ning kolm last surid AIDSi. Kõnealune põlvkond ei ole elanud maailmas, kus ei ole AIDSi.

Häving ei puuduta üksnes Aafrikat. Viimaste aastatega on HIVsse nakatunute arv Euroopas ja Kesk-Aasias kahekordistunud 1,25 miljonilt 2,4 miljonile. Euroopa Liidul on viimane aeg midagi ette võtta. Seda kohutavat haigust, mis hävitab miljoneid perekondi kogu maailmas, on võimalik vältida. Saame AIDSist jagu, tehes tõhusat teavitustööd, hõlbustades kondoomide kättesaadavust ning tagades taskukohaseid ravimeid.

Volinik märkis õigustatult, et oleme lasknud AIDSil meie endi mandril vajuda unustuste hõlma. Tänapäeva Euroopa noored ei olnud ju juures, kui 1990ndatel korraldati laiahaardelisi teadlikkuse suurendamise kampaaniaid. Peame tegutsema jõuliselt, kui ei soovi lasta olukorral kontrolli alt väljuda.

Minu fraktsioon korraldas eelmisel kuul kampaania, et vähendada kondoomidele kehtestatud maksu 5% võrra üle kogu Euroopa Liidu. Nimetatud kampaania algatamine oli osalt sümboolne, kuid samuti arvame, et tegemist on tähtsa algatusega. Asjaolu, et kondoomidele kehtestatud käibemaks erineb riigiti sedavõrd palju, ulatudes kohati isegi 25 protsendini, näitab, et me ei käsitle Euroopas kõnealust ühisprobleemi ühte moodi või vähemalt ei pinguta selle nimel piisavalt

Portugal toetab eesistuja riigina kindlalt meie kampaaniat ning loodame, et selle kiidab heaks ka volinik Kovács, võttes järgmisel aastal arutlusele Euroopa käibemaksu küsimuse.

 
  
MPphoto
 
 

  Holger Krahmer, fraktsiooni ALDE nimel. (DE) Härra juhataja, lugupeetud volinik, daamid ja härrad, „alati teie, AIDS“ olid sõnad, mida lugesin pea kaks nädalat tagasi toimunud ülemaailmse AIDSi vastu võitlemise päeva plakatilt. Selle sõnumiks oli, et AIDSi on võimalik ravida, kuid sellest ei paraneta. Paljud inimesed, iseäranis just noored, unustavad nimetatud asjaolu või otsustavad seda eirata. Nakatunute arv, millele ka eelnevad sõnavõtjad on viidanud, räägib iseenda eest. Rahva harimine selles valdkonnas on ainus võimalus takistada HIV ja AIDSi levikut ning mul on hea meel, et komisjon nõustub selle seisukohaga.

Rahva harimine ei tohi siiski piirduda plakatile pandud kampaaniate ega valitsuse ministrite külaskäikudega koolidesse. Need tegevused tõmbavad nii rahva kui pressi lühiajalist tähelepanu, kuid ei muuda käitumismustreid, seda iseäranis just noorte puhul.

Kunagi andsid AIDS ja HIV ajakirjanduses kõneainet tõsielu õudusjuttudele. Paljud inimesed tundsid ebakindlust ning kartsid seetõttu, et keegi ei teadnud, kui ohtlik kõnealune viirus tegelikult on. Mul ei ole mingit soovi tollesse aega tagasi pöörduda, kuid HIV/AIDSi olemasolust on saanud elu tõsiasi ning nende ravimine muutunud ohutumaks, seetõttu ei pööra avalikkus automaatselt kõnealusele probleemile enam sama palju tähelepanu.

Paljud inimesed on sääraste sõnumitega ära harjunud ning mõned on nende kuulmisest ja nägemisest isegi väsinud. See on mittemõistuslik, kuid sellegipoolest tegelikkus. Haridust on vaja kohandada, et arvestada muutunud oludega. Harimine peab olema kavandatud viisil, et see jõuab üldsuseni ning äratab inimeste tähelepanu, et läkitada spetsiaalsetele sihtrühmadele suunatud sõnumeid keeles, mida nad mõistavad. Ümberringi on noori inimesi, kes eksivad, pidades HIVd ebaoluliseks ohuks, ning seetõttu on iseäranis oluline, et astume nendega ühendusse nende endi kognitiivsel tasandil ning ajendame neid mõtlema nakkuse tagajärgedele.

Paljud inimesed siiski mõtlevad tagajärgede peale, kuid alustavad kahjuks liiga hilja, nimelt siis, kui arst või sotsiaaltöötaja teatab, et nende HIV-testi tulemus on positiivne. Järsku muutub haigus, mis senini oli vaid ebaselge ja kauge mõiste, väga tõeliseks. Vaid siis saavutame edu, kui suudame panna inimesi mõtlema enne, kui on liiga hilja.

Selle eesmärgi täitmiseks on vaja teha kannatlikult ja pikaajaliselt ponnistusi. Oluline on luua sihtrühmade jaoks raviasutusi, teenuseid ja projekte; mida eraldatumad need on ning mida rohkem tuginevad isiklikule kogemusele, seda parem. Organiseeritud heategevus AIDSi valdkonnas, nagu näiteks AIDS-Hilfe

ühingud Saksamaal, võib jätkuvalt etendada selles küsimuses tähtsat rolli, kui suudetakse uute proovikividega tegeleda. Kahjuks see igal pool aga ei õnnestu.

Need, kes on praegu HIVsse nakatunud, võivad suure tõenäosusega kaua elada, seda vähemalt Lääne-Euroopas. Maailma teistes osades, nagu näiteks Aafrika, on asjalood aga sootuks teised. Seega ei tohi meie jaoks mugav olukord luua enesega rahulolu.

 
  
MPphoto
 
 

  Vittorio Agnoletto, fraktsiooni GUE/NGL nimel (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, olen arstina töötanud AIDSi valdkonnas kakskümmend aastat ning pean siiralt ütlema, et ootasin, komisjonilt üksikasjalikumat ja pragmaatilisemat ettepanekut. Euroopa Liidus kandub nakkus edasi peamiselt sugulisel teel. Küsin täpsemalt:

1) Kas komisjon on tungivalt palunud liikmesriikidel korraldada koolides seksuaalkasvatust?

2) Kas komisjon kannustab liikmesriike kehtestama hinnakontrolle kondoomide üle, mis on praegu ainus viis takistada nakkuse edasikandumist sugulisel teel?

Teiseks kandub nakkus Euroopas peamiselt edasi vere kaudu. Seda iseäranis uimastikasutajate seas. Mida võtab komisjoni ette, et rakendada kahju piiramise strateegiaid, mis on ainus viis viiruse veeni kaudu edasikandumise vähendamiseks nende seas, kes ei suuda, saa või soovi narkootikumidest loobuda?

Mis puudutab ülejäänud maailma, siis eeldasin, et komisjon tuleb siia ja ütleb meile, et pärast kaheksakuulist ummikseisu parlamendiga, anname teada, et parlament kiitis heaks intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu artikli 6 parandamise, kuid kuna sellele ei järgnenud mingeid parandusi, võttis komisjon eesmärgiks võidelda Maailma Kaubandusorganisatsiooni eeskirjade parandamise eest.

Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu eeskirjade järgi tohivad rahvusvahelised kontsernid omada patenti kakskümmend aastat, mille tagajärjel ei jõua ravimid Aafrikasse. Me ei ole sellest absoluutselt midagi kuulnud! Kui neid eeskirju ei muudeta, on Aafrikast rääkimine vaid tühi loba!

Lõpetuseks tahan küsida, kuidas on võimalik, et samal ajal kui kõik räägivad võitlusest AIDSi vastu, peab volinik Mandelson Tai valitsusega kirjavahetust, paludes neil jätta seadusi vastu võtmata, mis võimaldaksid üldravimite levitamist, ning toetades ja nimetades oma kirjades ettevõtteid, nagu näiteks Sanofi-Avensis? Minu arvates peab komisjon sellele oma sõna sekka ütlema!

 
  
MPphoto
 
 

  Françoise Grossetête (PPE-DE) . – (FR) Härra juhataja, tõepoolest, AIDS on nõudnud liiga palju ohvreid, üleliia palju. Kõnealune haigus nõuab neid jätkuvalt praegugi ning tulevikus veelgi rohkem. Paljud lapsed nakatuvad sellesse traagiliselt juba enne sündi. Kuulsime asjakohaseid arvandmeid, mis on hirmuäratavad, ning ma ei kavatse neid uuesti läbi võtta.

Kahjuks ei levi AIDS jätkuvalt ainult Euroopa Liidu liikmesriikides vaid ka nende riikides, mis jäävad liidust välja, ning kõnealuse epideemia uue lainega võitlemiseks on hädavajalik rakendada ennetusmeetmeid, pakkuda rohkem ravi, hoolt ja tuge ning luua partnersuhteid, mis on kõnealuste jõupingutuste jaoks ülitähtsad. Kõrvuti ennetustööga peame täiustama juurdepääsu teabele ning tegema inimeste jaoks nõuannete, ravi ja sotsiaalteenuste saamise lihtsamaks. Peame vähendama kõnealuse haiguse halba toimet, mille üks kurvemaid aspekte on asjaolu, et seda peetakse tabuteemaks, mida inimesed ei julge vabalt arutada. Kõnealuste eesmärkide saavutamiseks peame kokku koguma kõik saadaolevad vahendid ja keskenduma uuringutele, kooskõlastama oma jõupingutusi ning rahastama eriomaseid projekte. Vaid juhul, kui kõik asjaosalised teevad konstruktiivse partnerluse kaudu koostööd, võime teha märkimisväärseid ja püsivaid panuseid nimetatud epideemia peatamiseks.

Silma torkab asjaolu, et noored eurooplased ei saanud eales osa 1980. aastatel korraldatud ennetuskampaaniatest. Euroopa ühiskonnad peavad täitma oma vastutust ning levitama noorte seas teavet HIV ja AIDSi kohta. Viimaste uuringutulemuste järgi on noorte võhiklus nimetatud valdkonnas jahmatavalt suur. 54% „vanade“ liikmesriikide noortest arvab, et HIVsse võib nakatuda, juues viirusekandjaga samast klaasist. See näitab kuivõrd hädavajalik on täiustada inimeste teadmisi ning investeerida ennetustöösse ja teabe levitamisesse kondoomi kasutamise kohta. Kondoomi hinnad on veel üks teema, mida tuleb arutleda. Uuringutulemused näitavad ka asjaolu, et me ei saa loorberitele puhkama jääda, me ei tohi jätta tähelepanuta haigust, mis ei ole enam „uus“. Inimeste teadlikkuse suurendamisel peame edastama õigeid sõnumeid, mis on kuulajaskonna jaoks sobivamalt koostatud. Sellel rindel alles teeme jõupingutusi. Sõnumid, mille kohale toimetame, peavad olema rohkem ajakohastatud ning avaldama noortele muljet. Veel hiljuti jäeti suuresti eetilistel põhjustel nõuannete otsimine ja HIV-testi palumine patsiendi enda kanda. Tagasivaates võime nimetatud lähenemisviisis näha kahte kitsaskohta: esiteks ei olnud piisavalt asutusi, mis vajalikke teenuseid oleksid pakkunud ning teiseks kartsid inimesed häbimärgistamist ja diskriminatsiooni. Madala sissetulekutasemega riikides takistab asjaolu, et HIV-testi tegemine on vabatahtlik, suurel määral võitlust AIDSi pandeemia vastu. Kuidas võime eeldada, et puuduliku ja vähese haridusega patsiendid annavad testimiseks teadliku nõusoleku? Miks peaks inimene, kes ei ole eales kuulnud HI-viirusest, nõustuma testi tegemisega?

Pealegi mis kasu saab üksikisik HIV-testist riigis, kus puudub sotsiaalkindlustussüsteem? Sahara-taguses Aafrikas hiljuti korraldatud küsitluse järgi on vaid 12% meestest ja 10% naistest teinud nimetatud testi ning saanud teada selle tulemused. Kõnealune haigus on jätkuv hädaoht ning me ei tohi selle suhtes valvsust kaotada!

 
  
MPphoto
 
 

  Pierre Schapira (PSE) . – (FR) Härra juhataja, daamid ja härrad, AIDS on jätkuvalt üks 21. sajandi suurimaid katke, hoolimata rahvusvahelise üldsuse harukordsetest jõupingutustest võidelda sellega 20 aastat, mida iseloomustavad siiski ka perioodid, kui haigus nõrgenes.

2000. aastal heaks kiidetud ÜRO aastatuhande arengueesmärkide nimekirja 6. punkti järgi tuleb peatada AIDSi levik ning anda sellele tagasikäik 2015. aastaks. Kuid praegune olukord arenguriikides, iseäranis just Aafrikas, kus AIDSiga seotud suremus ikka veel kasvab, nõuab, et kahekordistaksime oma ponnistusi, kui soovime kõnealustele eesmärkidele jõuda.

Euroopa võib tegutsemisel rakendada erisuguseid lähenemisviise. Esiteks võime tugevdada koostöölepinguid, seda iseäranis just lõunapoolkera riikide kohalike ametivõimudega, sest vaid kohalikul tasemel on võimalik leida püsivaid lahendusi küsimustele, mis puudutavad haigete eest hoolitsemist, haiguse ennetamist, ravimitega varustamist, teavitus- ja ennetuskampaaniate korraldamist ning tervishoiu üldist haldamist, et need rahuldaksid kohalike inimeste vajadusi.

Teiseks peame leidma mooduseid, kuidas lahendada tervishoiutöötajate puudust madala sissetulekutasemega riikides. Euroopa peab sekkuma, rakendades otstarbekohaseid ja korralikult rahastatud programme, et tervishoiutöötajad saaksid teha nõuetele vastavates oludes õige töökorralduse järgi ning vajalikku aparatuuri ja ravimeid kasutades oma tööd, mille jaoks neid kodumaal välja õpetati.

Lõpuks peame võtma kindlaid kohustusi pikaajalise võitluse pidamiseks AIDSiga, et tagada patsientidele arenguriikides vajalikke ravimeid hinna eest, mida nad suudavad tasuda. Teades et lõunapoolkeral elavad aidsihaiged on muutunud esimese põlvkonna ravimite suhtes immuunseks, on hädavajalik teha uusimad arstirohud madala sissetulekutasemega riikides üldravimitena kättesaadavaks. Seetõttu palun erakordselt komisjonil veenduda, et praegu arutlusel olevad kahepoolsed ja piirkondlikud kokkulepped, iseäranis just majanduspartnerluse lepingud (EPAd), ei sisalda tingimusi, mis võivad raskendada lõunapoolkera riikidel kasutada aidsihaigete kaitsmiseks intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu paindlikkust ning 2001. aasta Doha deklaratsiooni.

Olen nüüd kõik ära öelnud. Euroopa Liit peab oma kohustused käsile võtma lubamatu olukorra tõttu, kus igal aastal sureb AIDSi miljoneid inimesi. On aeg lõpetada lobisemine ning hakata tööle.

 
  
MPphoto
 
 

  Markos Kyprianou, komisjoni liige. Hr juhataja, teen lühidalt, sest saan aru, et meil on vähe aega.

Tahaksin puudutada ainult kolme või nelja küsimust. Esiteks on see probleem, mis puudutab kogu elanikkonda ja see on sõnum, mida püüame edastada. See ei ole enam riskirühmade küsimus ja et meil ülejäänutel pole põhjust muretsemiseks - see on kogu elanikkonna – noorte, naiste – probleem. Peame sellealast teadlikkust tõstma ja edastama ka poliitilise sõnumi.

Eelkõige vajab sisserändajate küsimus erilist lähenemist, sest ka seda mainiti. Eesistujariigi Portugali eesistumise teemadeks olid tervishoiu ja sisserändajate küsimused ja juurdepääs ravile; sisserändajate, ka dokumenteerimata sisserändajate testimine ja ravi ja tervishoid on oluline aspekt. Arutame seda mitte ainult nende kaitsmiseks ja sellega seotud inimõiguste aspekti tõttu, mis on loomulikult esmatähtis, vaid samuti ühiskonna kaitsmiseks tervikuna.

Tõstatatud küsimused, näiteks süstalde vahetamise võimalus narkootikumide tarvitajatele, kondoomide kasutamise edendamine, seksuaalkasvatus koolides, probleemid vanglates on kõik osa meie aruteludest liikmesriikide ja kodanikuühiskonnaga. Meil on mõttekoda, kuhu on kaasatud kõik – nad korraldavad arutelusid ja vahetavad parimaid tavasid ja kogemusi. Aga Euroopa Liidu tasandil mõistame loomulikult, et meil puudub pädevus – nende poliitikate rakendamine on liikmesriikide pädevus. Seetõttu tõstame profiili poliitilisel tasandil, peame arutelusid tehnilisel tasandil, aga lõppude-lõpuks on konkreetsete algatuste käivitamine liikmesriikide vastutus.

Seoses teiste hr Agnoletto poolt tõstatatud küsimustega märkisin suure huviga ära TRIPSi küsimuse. Panin seda tähele ja samuti mõju, mida see võiks avaldada arstiabi kättesaadavusele arenevates riikides ja kõiki teisi küsimusi, mida ta tõstatas seoses Euroopast väljapool asuvate riikidega tegelemisega. Võtan need kõne alla kolleegidega, kes vastutavad nende valdkondade eest ja teavitan neid austatud liikme poolt tõstatatud küsimustest.

Lõpuks, kui on juttu ARV kättesaadavusest Euroopa Liidus, siis esialgu – ja loodetavasti saame seda teistesse valdkondadesse laiendada – toetame väga aktiivselt eesistujariik Saksamaa algatust pärast Bremeni konverentsi odava ja taskukohase ARV ravi kättesaadavuseni jõudmiseks kõikide patsientide ja seda vajavate inimeste jaoks. Meil on juba esimene edulugu Bulgaarias, kui seda nii võib nimetada. Aga loomulikult jätkame sellega tegelemist eesistujariigina, komisjoni toel, ja loodetavasti on meil pärast mudeli väljatöötamist võimalik laiendada seda lähenemist väljapoole Euroopa Liitu. See on alati meie eesmärgiks.

Tahaksin liikmeid veelkord tänada väga huvitava arutelu eest ja võtsin arvesse kõik tõstatatud küsimused.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

 

15. Õlireostus Mustas meres ja Aasovi meres mitmete laevadega toimunud laevaõnnetuste tagajärjel (arutelu)
MPphoto
 
 

  President. − Järgmine punkt on komisjoni avaldus seoses õlireostusega Mustas meres ja Aasovi meres mitmete laevadega toimunud laevaõnnetuse tagajärjel

 
  
MPphoto
 
 

  Markos Kyprianou, komisjoni liige. Hr juhataja, esiteks tahaksin öelda, et minu kolleegil hr Dimasel on kahju, et tal ei ole võimalik täna siin sellel arutelul viibida, aga nagu te teate, on ta globaalse soojenemise konverentsil ja peab ühendust seal esindama.

See on väga tähtis küsimus. Me teame, et novembris tõid tugevad tormid Musta mere piirkonnas kaasa traagilised inimelude ja vara kaotuse ja kahjustasid loomulikult keskkonda, kui hinnanguliselt lekkis 1300 tonni kütteõli ja uppusid väävlilastiga laevad. Kahepoolse kokkuleppe alusel lähetas komisjon kohale 5 eksperdist koosneva meeskonna, kellega ühinesid komisjoni ja ÜRO keskkonnaprogrammi esindajad. ELi eksperdid leidsid, et Ukraina puhastusoperatsioonid kulgevad hästi. Kohapeal kättesaadavaid tehnoloogiaid ja ressursse loeti piisavaks ja Ukraina ei väljendanud soovi täiendava avariivarustuse järele. Lähetuse põhitulemused esitatakse Ukraina asutustele 14. detsembris Kiievis. Selle kohtumise käigus suunatakse arutelud ka koostöö edasisele tugevdamisele seoses Musta mere keskkonnakvaliteedi seire parandamisega.

Rahvusvahelise naftareostuse statistika kohaselt võib seda naftareostust käsitleda keskmisena ja see ei too eeldatavasti kaasa suurt keskkonnakatastroofi. See loomulikult ei tähenda, et me ei oleks mures, eelkõige seetõttu, et alati on teisese reostuse võimalus. Keskkonnale avalduva surve tihedus, tundlike liikide esinemine meres, piirkonna poliitiline tundlikkus ja järgmiste sarnaste õnnetuste oht rõhutavad vajadust hinnata olukorda üldisemalt. Euroopa Komisjon kaalub seetõttu järelmeetmeid teiste vahendite kaudu, näiteks õnnetusejärgsed hindamislähetused, nii et ma ootan arutelu selles küsimuses.

 
  
MPphoto
 
 

  Stanisław Jałowiecki, fraktsiooni PPE-DE nimel (PL) Härra juhataja, praegu on väga õige aeg arutada eelmise kuu Musta mere õnnetust, seda kahel põhjusel.

Esiteks, Euroopa Parlament etendab paljude riikide jaoks, seal hulgas ka Venemaa rolli, mis asendab avalikku arvamust. Kujutage ette, mis juhtuks Euroopa massimeedias, kui sarnane katastroof leiaks aset näiteks Balti riikides. Televisioon kostitaks meid hommikust õhtuni uudistega kahjustatud taimestiku ja loomastiku kohta. Meid ründaksid asjatundjate arvamused, kes teavitavad katastroofi ähvardavatest mõjudest. Venemaal jällegi vaikib meedia juhtumi maha. Suurte raskustega õnnestus mul koguda väheseid informatsiooni killukesi ja sedagi peamiselt Ukraina allikatest. Seega on meie arvamus selles küsimuses eranditult tähtis.

Teist põhjust nimetaksin Euroopa teadlikkuse suurendamiseks: peame endale teadvustama, et piirkonnad, millele oleme seniajani vähe tähelepanu pööranud või need üldsegi hooleta jätnud, nagu näiteks Must meri, on meie kontinendi lahutamatud osad, seda nii geograafia kui ka looduse, ökoloogia, majanduse ja kultuuri mõttes; pean silmas teadlikkust, et moodustame osadena terviku, mis üksteist mõjutavad.

See peaks ühtlasi suurendama meie vastutustunnet, mis puudutab ka Musta mere regiooni. Kõnealune vastutus kohustab meid nõudma Musta mere põhja muutmist palju turvalisemaks, kui see oli varem. Lisaks peab mainima, et väiksemad õnnetusjuhtumid on viimasel ajal mitu korda aset leidnud.

Seda arvesse võttes, on järgmised nõuded eriti tähtsad. Kõigepealt on tarvis jälgida praegust olukorda Musta mere ääres, kui katastroofist on möödas vaevu kuu, ning peame seda tegema ka hiljem.

Järgmisena peavad Euroopa Liidu naaberriigid lõpuks ometi alustama oma laevade kaasajastamist, iseäranis pean silmas just tankereid. Must meri muutub üha mustemaks ja seda mitte looduslike protsesside tagajärjel, millest meri ka oma nime saab, vaid lekkivate tankerite tõttu. Must meri võib muutuda hiiglaslikuks naftakonteineriks. Peame avaldama Euroopa Liidu naaberriikidele survet, et kõrvaldada kiiresti kasutusest ühekordse põhja ja parrastega iganenud naftatankerid.

Seepärast palun täiskojal vastu võtta esitatud resolutsiooni ettepaneku, millega palume nõukogul ja komisjoni alustada koostööd kaldaäärsete riikidega, mis ei kuulu Euroopa Liitu. Maapiiri on üsnagi lihtne sulgeda, kuid merepiiri mitte. Kuna me ei kavatse tamme ehitada, teenivad esitatud meetmed meie huvisid.

 
  
MPphoto
 
 

  Silvia-Adriana Ţicău, fraktsiooni PSE nimel. – (RO) Härra juhataja, viimase tugeva tormi tõttu uppus Mustal merel neli laeva ning seitse said kahjustada, nende seas ka kaks naftatankerit.

Õnnetused juhtusid Kerchi väinas, mis ühendab Musta merd Aasovi merega, mille kaudu põhiliselt eksporditakse vene naftat Euroopasse.

Merre lekkis 2000 tonni kütteõli ning uppunud laevade lastiks oli üle 7 tonni väävlit. Ühenduse kodanikukaitse mehhanism saatis õnnetuspaika seitsmest spetsialistist koosneva töörühma, et hinnata tagajärgi ning teha määrata vajalikud meetmed.

Euroopa Parlamendi tööstuse-, teadusuuringute- ja energeetikakomisjoni raportöörina seoses komisjoni teatisega Musta mere sünergia kohta, palun Euroopa Liidul edendada merenduspoliitika ühiseid põhimõtteid ja arendada selles regioonis meretransporditeid.

Meretranspordi seadustekogum on Musta mere regiooni jaoks tähtis. Sadama kontrolli direktiiv ning 2005. aasta sadama julgeoleku direktiiv 65/2005 suurendavad selles piirkonnas meretranspordi turvalisust.

Musta mere vastastikuse mõistmise memorandumi järgi kontrolliti 2006. aastal 4650 laeva, mis sõitsid 83 riigilipu all. Bulgaaria, Gruusia, Rumeenia, Vene Föderatsiooni, Türgi ja Ukraina ametivõimude korraldatud kontrollide käigus ilmnes, et 69,39% laevadest olid puudulikud ning ligidaudu 6% nendest peeti kinni, millest 8,7% olid kaubalaevad, 2,9% reisilaevad, 2,7% pardal leidus keemilisi ühendeid ning 0,5% olid naftatankerid. Laevad peeti kinni põhjusel, et nende navigatsioonisüsteemid ei olnud turvalised, pardalt puudusid päästevahendid ning laeva stabiilsust tagavad seadmestik ja konstruktsioonid olid rikkis või vigased.

Musta merd ümbritsevad riigid, nagu näiteks Gruusia, on kantud ühtlasi Pariisi vastastikuse mõistmise memorandumi musta nimekirja ning ülejäänud Musta merd ümbritsevad viis riiki on hallis nimekirjas.

Arvan, et Euroopa Liit peab meretranspordi turvalisuse suurendamiseks selles regioonis rohkem jõupingutusi tegema.

Euroopa Meresõiduohutuse Amet koos Pariisi vastastikuse mõistmise memorandumi sekretariaadiga rahastavad uuringuid ja programme, et suurendada meretranspordi turvalisust. Alates 2007. aastast on amet toetanud liikmesriike, pakkudes neile abi, et luua abinõusid merereostuse ennetamiseks ning toksiliste ainete eemaldamiseks.

Tänu TEN-Ti eelarvele on komisjon tänaseks juba loonud mereteede arendamiseks projekte Läänemere, Vahemere ja Lääne-Euroopa merede jaoks. Nõuan, et komisjon korraldaks samasuguse uuringu Musta mere regioonis, ning nõuan teenuse CleanSeaNet kasutamist Musta mere piirkonnas, mille amet on loonud naftalekete avastamiseks ning Euroopa vete jälgimiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Roberts Zīle , fraktsiooni UEN nimel. – (LV) Tänan teid, härra juhataja, lugupeetud volinik. Kõigepealt soovin tänada härra Costat, kes esitas transpordi- ja turismikomisjoni nimel resolutsiooni ettepaneku praegu arutlusel oleva küsimuse kohta. Ent poliitika seisukohast vaadatuna soovin palju kiiremat reageerimist olukorrale, mitte pelgalt asjaolu rõhutamist, et nõukogu ei tohi viivitada seisukoha võtmisega seitsme õigusakti ettepaneku osas, mida käsitletakse kolmandas mereohutuse paketis. Minu arvates ei lahendata sellega sugugi küsimusi nende rannariikide puhul, millel on ökoloogiliselt ohtlikud sisemered, nagu näiteks Must meri ja Läänemeri, mida ümbritsevad mõlemal juhul Euroopa Liidu liikmesriigid ja Venemaa Föderatsioon. Võttes arvesse naftahindu ning kasumi suurust, ekspordib Venemaa lähitulevikus naftat meritsi üha rohkem. Just selline on Venemaa transpordipoliitika: eksportida naftat riigi enda sadamate kaudu, samal ajal hoides Euroopa Liidu terminalide naftajuhtmeid Ventspilsis ja Būtingės suletuna. Kas võime oodata nõudluse kasvu nende tankerite järele ning kas Venemaa tanklaevadesse investeeritakse piisavalt, et vältida ühekordse põhja ja parrastega 40aastaste tankerite ja jõgede jaoks kavandatud laevade edasist kasutamist? Ilmselt mitte. Nafta meritsi transportimise peamiseks põhjenduseks on võimalikult odavate laevarusude kasutamine. Arvan, et kui ranged meresõiduohutuse meetmed jäävad kehtima vaid Euroopa Liidus, ei suudeta sellega päästa liiduga külgnevat merekeskkonda, mis on võimalik vaid juhul, kui kehtestame rahvusvahelised standardid. Tänan teid.

 
  
MPphoto
 
 

  Péter Olajos (PPE-DE). - (HU) Oleme viimase paari aastakümne jooksul tunnistanud plahvatuslikku kasvu paljudes valdkondades, kuid seda ei anna võrrelda rahvusvahelises kaubanduses ning sellest johtuvalt ka kaubaveos aset leidnud kasvuga. Veetransport on etendanud selles silmapaistvat rolli, sest 90% Euroopa Liidu väliskaubandusest on seotud just nimetatud valdkonnaga. Kuna tegemist on suurima transpordiviisiga, eeldatakse minu arvates õigustatult, et ka inimesi ja kaupu transportivad veovahendid on turvalised ja puhtad, nii et merel toimuvate õnnetuste ja laevade põhjustatud reostuse hulk väheneb.

Viimase kuu jooksul on toimunud kolm ränka õnnetust, mille tagajärjel tekkinud reostuse ulatus on võrdväärne 1989. aastal aset leidnud Exxon Valdezi juhtumiga; nimetatud asjaolu peab kainestavalt mõjuma. Ettevaatusabinõuetele ja tõhusatele meetmetele tuleb rohkem tähelepanu pöörata. Selliste õnnetuste tagajärjel keskkonnale tekkinud kahju ei piirdu vaid ühe või teise riigi või mandriga, vaid ohustab ja lõpuks hävitab lõplikult meie ühised väärtused ja loodusvarad. Seega on tulevikuks hädasti vaja kooskõlastada tõhusaid ettevõtmisi rahvusvahelisel tasandil ning etendada tõsist rolli igapäevases ennetus- ja parandustöödes pärast õnnetust. Ühtlasi peame viivitamatult vaatama üle seda valdkonda käsitlevad rahvusvahelised õigusaktid, täitma seaduslüngad, keelustama jõgede jaoks kavandatud laevade liiklemise merel ning rakendama tõhusalt „saastaja maksab“ põhimõtet. Euroopa Liidu peamiseks kohustuseks on nõuda ohutu meretranspordi tagamiseks loodud abinõude rakendamist rahvusvahelisel tasemel, nagu seda juba tehakse Euroopa Liidus. Tänan teid.

 
  
MPphoto
 
 

  Daciana Octavia Sârbu (PSE). - (RO) Härra juhataja, novembris juhtunud õnnetus tekitas ökoloogilist kahju nii Mustale merele kui ka Aasovi merele, mis tõestas asjaolu, et merevetel ei ole piire ning naftareostused, mis on väljaspool Euroopat toimunud õnnetuste tagajärjeks, võivad samuti mõjutada liikmesriikide ranniku ökosüsteemi.

Uppunud laevad, mis põhjustasid reostuse Mustal merel, olid mõeldud siseveekogudes navigeerimiseks, mitte merel sõitmiseks, mille tagajärjeks oli nafta sattumine merre tonnide viisi ning mere loodusliku keskkonna kahjustamine. Üle 15 000 linnu ja delfiini olid kaetud kütteõliga ning paljud Musta mere rannikul ja põhjas elutsevad haruldased looma- ning taimeliigid hävisid, mistõttu oli tarvis teha märkimisväärseid jõupingutusi Musta mere ökosüsteemi ühtsuse taastamiseks.

Veeorganismide olukorra halvenemisel on negatiivsed tagajärjed, sest see avaldab mõju ökoloogilisele turvalisusele ning elanike elukvaliteedile ja tervisele. Bioloogilise mitmekesisuse järsk vähenemine Mustas meres tekitab muret ökosüsteemi olukorra jätkuva halvenemise, ebaseadusliku kalapüügi ja loodusvarade ülekasutamise tõttu ning õlireostused halvendavad olukorda selles piirkonnas veelgi, mida loetakse kõige enam saastatud kohaks maailmas.

Euroopa Liidu riigi- ja valitsusjuhid on võtnud enda kohustuseks peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine aastaks 2010, ning nimetatud eesmärkidele on tarvis jõuda ka mere valdkonnas.

Peame Euroopa Liidus tagama, et meretranspordis järgitakse turvanõudeid ning merepiiri kaitstakse võimalikult tõhusalt piiriüleste ohtude eest. Lisaks on uue rohelise raamatu „Turupõhised vahendid keskkonnapoliitikas ja sellega seotud valdkondades“ eesmärgiks rakendada paremini põhimõtet „saastaja maksab“ ning loodan, et sellega mõjutatakse positiivselt ka abinõusid sedatüüpi ökoloogiliste katastroofide vältimiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Nickolay Mladenov (PPE-DE). - (BG) Härra juhataja, austatud kolleegid, Must meri ei ole Euroopa Liidu jaoks pelgalt välispiir pärast Bulgaaria ja Rumeenia liikmeks saamist, vaid ka meri, mis annab liidu majandusele suure arenguvaru. Kui käsitleme Musta merd ning Kaspia merd ühtse piirkonnana, on selle turu väliskaubanduse potentsiaali väärtus rohkem kui 200 miljonit eurot ning sealne elanikkond suurem kui 320 miljonit inimest.

Lubage mul lühidalt meenutada septembris aset leidnud arutelu, kui Euroopas võtsid hoogu suured üleujutused ja tulekahjud. Tookord arutasime ühendvägede loomise vajalikkuse üle, et aidata liikmesriikidel toime tulla selliste looduskatastroofidega, nagu sellel aastal juhtunud õnnetused. Sarnane vajadus on praegu Musta mere piirkonnas. Ennekõike pöördun Euroopa Komisjoni ja muidugi liikmesriikide poole, eriti aga Bulgaaria ja Rumeenia poole, et korraldaksime esmatähtsa uuringu Musta mere piirkondliku päästekeskuse loomise vajaduse kohta, et aidata riikidel tulla toime tõsiste olukordadega, nagu need, mida paar kuud tagasi ise nägime. Teiseks peame põhjalikult analüüsima kõnealuste katastroofide ja kõikide teiste Musta mere piirkonna õnnetuste algpõhjuseid, et õppida nendest kogemustest ning soovitada strateegiaid, mis on selle piirkonna jaoks sobivad. Kolmandaks on õige aeg luua Musta mere piirkonna laevajuhtimise teabekeskus, mis aitab tagada turvalisi transpordiliine ning üldist laevajuhtimist selles piirkonnas.

Peame Kerchi väina tragöödiaga leppima ning sellega võimalikult kiiresti toime tulema, eriti need riigid meie hulgast, kes piirnevad Musta mere piirkonnaga. Kuid lubage meil kasutada kõnealust tragöödiat, et otsida põhjuseid ning võimalusi koostöö edendamiseks liikmesriikide, komisjoni ja teiste riikide vahel, kes piirnevad Musta merega, ning suurendada ühtlasi Euroopa jaoks olulise marsruudi turvalisust. Tänan teid.

 
  
MPphoto
 
 

  Roberta Alma Anastase (PPE-DE). - (RO) Daamid ja härrad, Musta mere piirkondliku koostöö raportöörina tervitan praeguse arutelu algatamist, kuid samas avaldan kahetsust, et kõnealune küsimus vaid kinnitab kurba asjaolu, et Euroopa Liit ei pööra Mustale merele ikka veel piisavalt tähelepanu ega rakenda sealses piirkonnas küllaldaselt kavandatud abinõusid.

Siiski soovin teile meelde tuletada, et pärast Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga, on Mustast merest saanud osaliselt Euroopa Liidu sisemeri ning me ei saa eirata selle strateegilist tähtsust kogu maailma mõttes.

Musta mere piirkond on Euroopa Liidu energia- ja transpordipoliitika jaoks ülimalt tähtis. Seetõttu sunnib see meid looma ülemaailmset ning sidusat strateegiat kogu nimetatud piirkonna jaoks, pean silmas tegevuskava, millega tagatakse julgeolekut, säästvat arengut ning põhjalikku lõimumist keskkonnakaitse alal. Ühtlasi peavad kõik nimetatud merega piirnevad riigid ühiselt pingutama, et edendada ehtsat regionaalpoliitikat, mis ulatub riikliku ja kahepoolse raamistiku piiridest kaugemale.

Seega tervitan Musta mere sünergia loomist 2007. aastal, ent kordan esitatud raporti põhilist aspekti, nimelt vajadust teha konkreetseid ja kindlaid jõupigutusi, et edendada ja teha koostööd nii regionaalsel tasandil kui ka nimetatud piirkonna ja Euroopa Liidu vahel.

11. novembri 2007. aasta musta tõusu tragöödia tõestas, et peame oma jõupingutused selles valdkonnas ühendama. Euroopa Liit peab mängima juhtivat rolli Musta mere sünergia edendamisel ning julgustama selles suunas ka oma naabreid ja partnereid. Vaid sedasi võime praegu tõhusalt vastata kodanike ootustele ning palvetele, kes puutusid kokku 11. novembri katastroofi otseste tagajärgedega.

 
  
MPphoto
 
 

  Rumiana Jeleva (PPE-DE). - (BG) Kõigepealt tahan väljendada rahulolu, et komisjon on sellisele arvamusele jõudnud. Praegune arutelu on näidanud, et Euroopa poliitika ja poliitikud pööravad Mustale merele täielikult tähelepanu. Tunnustan säärast suhtumist ja usun, et sellest on kasu kõikidele Euroopa Liidu elanikele. Nagu varem juba mainitud, tuleks Musta mere regiooni kaitsmiseks palju rohkem ette võtta. Küsimus on selles, kuidas vältida sellised katastroofe, nagu Kerchi väinas juhtunud õnnetus. Teatavasti ei ole katastroofe kunagi võimalik täies mahus ära hoida, kuid nende algpõhjuseid saab kindlasti võimalikult palju vähendada.

Meie merede tõhusamaks kaitsmiseks on kaks võimalust. Esiteks peame jätkama piirkondliku koostöö edendamist. Teiseks on vaja teha koos piirkondliku koostööga ka paremat laevandusalast poliitikat. Merenduspoliitika kolmandas paketis esitatud meetmed juhatavad meid edasi õiges suunas ning neid peaks rakendama parimal võimalikul viisil. Need rakendused on hädavajalikud selliste juhtumite ärahoidmiseks, nagu Musta mere piirkonnas Kerchi väinas toimunud õnnetus. Kuna Euroopa Parlament ja Komisjon avaldasid paketis käsitletud abinõudele toetust juba mõni aeg tagasi, on nõukogul aeg muutuda aktiivsemaks ja astuda vajalikke samme nimetatud paketi elluviimiseks. Paketis käsitletud abinõude edukas rakendamine koos täiendatud piirkondliku koostöö tegemisega, nagu näiteks Musta mere riikide majanduskoostöö ja DABLASe keskkonnakaitse algatus, võiksid panustada oluliselt julgeoleku tagamisse meie meredel ning samal ajal tagada laevanduses suuremat konkurentsivõimet.

Usun, et kõnealune katastroof tõestab veelkord vesikonna küsimuse olulisust ning vajadust sobiva poliitika järele, mis ennetaks selliseid õnnetusi ning kaitseks keskkonda. Seetõttu arvan, et kätte on jõudnud aeg rakendada ja kehtestada merenduspoliitika raamvõrgustiku kolmanda paketi meetmeid. Tänan teid.

 
  
MPphoto
 
 

  Gabriele Albertini (PPE-DE). - (IT) Härra juhataja, nõukogu eesistuja, volinik, daamid ja härrad, transpordi ja turismikomisjoni nimel peaksin selgitama, miks esitame käesoleva resolutsiooni ettepaneku, milles käsitletakse Musta mere Kelchi väinas toimunud laevahukkusid. Avaldame ülalmainitud õnnetuses kannatanutele kaastunnet!

Palume nõukogul ja komisjoni jälgida tähelepanelikult olukorda Mustal merel ja rakendada konkreetseid abinõusid, et aidata vähendada kõnealuse katastroofi ökoloogilisi tagajärgi. Euroopas ei kehti veel määrused, mis on vajalikud Musta mere juhtumiga sarnaste ülitõsiste õnnetuste kordumise ärahoidmiseks; kõnealuste eeskirjade järgi peavad riigid vastutama laevade turvalisuse eest, mis nende lipu all sõidavad, ning esitama kohtuliku süüdistuse neile, kes sääraste looduskatastroofide eest vastutavad, kaasa arvatud tsiviilmenetluse kaudu.

Kuigi Euroopa Parlament kiitis aprillis 2007 esimesel lugemisel heaks kolmanda mereohutust käsitleva paketi, ei ole nõukogu seda veel täielikult heaks kiitnud, tõkestades seletematult nimetatud abinõude rakendamist, hoolimata kohustustest, mida eesistujariik Portugal transpordikomisjonile ja parlamendile kõnealuse küsimusega seoses määras. Pakett, mis koosneb seitsmest raportist, on laiahaardeline dokument: sellega karmistatakse meresõiduohutuse eeskirju, kaitstakse reisijaid, piiratakse keskkonnakahju õnnetuste korral ning kehtestatakse riikide, vedajate ja laevaomanike kohustused ja vastutused. Arutelu lõpetamine, mõnede aspektide eelistamine ja teiste eiramine tõestavad asjaolu, et nõukogu tahab tõsiselt takistada julgeolelu tagamist ja pidurdada kogu paketi jõustumist.

Mereohutus on liiga oluline teema, et kujutada endast taktikaküsimust, sest ülearu tõsised sündmused on leidnud laevadega aset: Erika, Prestige, hiljuti Segesta Jet Messina väinas ja Sea Diamond Santorinis! Nimetatud õnnetused ning tihinev mereliiklus Euroopas ja maailmas võivad oluliselt suurendada riske tulevikus.

Just seetõttu kavatseb Euroopa Parlament arutleda kõigi seitsme ettepaneku üle nii pea, kui võimalik, enne kui leiab aset järjekordse inimohvritega keskkonnakatastroof: peame harmoneerima liigitustüübid, nõudma riikidelt laevade kontrollimist, kes nende lipu all sõidavad, tagama laevade inspekteerimise sadamates ning jälgima nende liikumist, otsustama õnnetusjuhtumi korral rakendatavate abinõude üle ning jälgima ja korraldama mõlema kolmanda osapoole ning reisijate kohustuste täitmist. Seega soovitame nõukogul tungivalt hoida silmad Mustalt merelt tulevate hoiatuste suhtes lahti.

 
  
MPphoto
 
 

  Markos Kyprianou, komisjoni liige. Hr juhataja, mõned märkused. Eelkõige Venemaa, mida mainisid mitmed liikmed. Tahaksin alustada tõdemusega, et ühenduse tsiviilkaitse mehhanism on võimalik aktiveerida ainult asjaomase riigi taotluse alusel. Ametlikud abipakkumisega kirjad saadeti nii Ukrainale kui Vene Föderatsioonile, Ukraina vastas positiivselt ja palus abi, Venemaa keeldus pakkumisest.

Seoses meresõiduohutusega üldiselt kirjutas minu kolleeg asepresident Barrot 10. detsembril oma kolleegile hr Levitinile, kes on Venemaa transpordiminister ja tõstatas need küsimused ja rõhutas ELi ja Venemaa koostöö tõhustamise vajadust nii Musta kui Läänemere piirkonnas – et meresõiduohutust parandada.

Merekeskkonna probleemidega piirkondlikul tasandil tegelemine on üks Euroopa Liidu merendusstrateegia ja esitatud merendusstrateegia direktiivi nurgakive, mille osas on nõukogu ja parlament jõudnud kokkuleppele teise lugemise suhtes. Arvan, et see on väga positiivne areng.

Komisjon on väljendanud oma arvamusi piirkonna strateegia kohta teatises „Musta mere sünergia - uus piirkondlik koostööalgatus”. Ettepanekus sätestatakse algatus, mis keskenduks poliitilisele tähelepanule piirkondlikul tasandil. Mustal merel hiljuti toimunud õnnetustes osalesid eelkõige teatud kategooria alused, niinimetatud mere/jõe naftatankerid, millel on lubatud liikuda avamerel ainult teatud piirangutega.

Komisjonile valmistab üldisemat muret võimalus, et selle kategooria alused veavad kaupu Euroopa Liidu teistel merealadel või Euroopa Liidu naabruses, eriti Läänemerel. ELis kehtivad meil ranged meresõiduohutuse ja aluste seisundi eeskirjad, aga meile valmistab muret ka rahvusvahelistes vetes toimuv, sest see võib kergesti mõjutada Euroopa Liitu ja sest oleme mures globaalse keskkonna pärast. Nii et need õnnetused näitavad ka vajadust jätkata surve avaldamist meresõiduohutuse küsimustes nii ELi kui rahvusvahelisel tasandil.

Sellega seoses on oluline kiirendada kolmanda meresõiduohutuse paketi seitsme ettepaneku läbivaatamist, millele parlament ja liikmed samuti juba tähelepanu juhtisid.

Lõpetuseks reageerimise kohta, komisjon on samuti valmis ühenduse reageerimisvahendite, näiteks tsiviilkaitsemehhanismi järjekindlaks tugevdamiseks, et tagada kiire ja tõhus reaktsioon, kui sellised õnnetused peaksid tulevikus uuesti aset leidma. See hõlmab ka koostööd ELi naabritega, näiteks Musta mere piirkonna riikide ja loomulikult teiste kolmandate riikidega.

Tahaksin tänada liikmeid arutelu eest ja kindlasti räägin oma kolleegidele teie esitatud huvitavatest märkustest.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Olen saanud ühe resolutsiooni ettepaneku, mis esitati vastavalt kodukorra artikli 103 lõikele 2 ja artikli 108 lõikele 5.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub neljapäeval, 13. detsembril 2007.

(Istung katkestati kell 19.30 ja jätkati kell 21.00)

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: RODI KRATSA-TSAGAROPOULOU
Asepresident

 

16. Parlamendi komisjonide ja delegatsioonide koosseis (vt protokoll)

17. Hoiuste tagamise skeemid (arutelu)
MPphoto
 
 

  Juhataja . – Järgmine päevakorrapunkt on on majandus- ja rahanduskomisjoni nimel Christian Ehleri koostatud raport hoiuste tagamise skeemide kohta (2007/2199(INI)) (A6-0448/2007).

 
  
MPphoto
 
 

  Christian Ehler, raportöör. (DE) Proua juhataja, daamid ja härrad, mul on rõõm esitada teile tänast raportit, mille majandus- ja rahanduskomisjon üksmeelselt heaks kiitis. Enne selles parlamendikomisjonis hääletamist arutleti pingeliselt hoiuste tagamise skeemide tuleviku üle, iseäranis just praeguse aja konkreetsete regionaalprobleemide ja USA kinnisvaraturu kriisi valguses.

2006. aasta lõpus esitas komisjon teatise 1994. aasta direktiivi läbivaatamise kohta, mis käsitleb hoiuste tagamise skeeme. Enne teatise koostamist korraldas komisjon nõustamismenetluse. Tuginedes saadud empiirilistele tulemustele, võime järeldada, et määruse eesmärgid on peaasjalikult täidetud ning praegu ei ole mingit vajadust õigusloome sekkumise järele.

Ent Euroopa finantsturgude ülesehituse üha piiriülesema iseloomu tõttu peame teravamalt keskenduma koostööle mitmepalgelistele hoiuste tagamise skeemide vahel Euroopas. Komisjon määras kõnealuses teatises kindlaks valdkonnad, kus eneseregulatsiooni meetmed või õigusliku aluse erisugused käsitlused võivad paremini teenida tarbija huve.

Meie arvates on oluline taotleda rohkem selle käsitlusviisi rakendamist. Usume, et jõuline arutelu, mis hõlmab komisjoni, liikmesriike ja Euroopa hoiusekindlustajate foorumit (EFDI), etendab kasulikku rolli, tehes võimalikuks kohaneda võimalikult ruttu muutuva olukorraga.

Nordea küsimus ei õigusta praegu direktiivi uue ja kuluka muudatusettepaneku esitamist. Seetõttu olen komisjonile tänulik, et tehti täiesti selgeks, et Nordea küsimuse, mis seisneb peaasjalikult osamaksete tagasimaksmises, peavad lahendama liikmesriigid.

Need, kes tegelevad hoiuste tagamise skeemidega Skandinaavia riikides, ning sealsed järelevalveasutused peavad ise otsustama, kas osamaksed makstakse tagasi või käsitletakse hoiuste tagamist kindlustuspoliisidena, mille hüvitamisele ei anta seaduslikku õigust. Just selles seisneb põhiprobleem, kuid see on peamine küsimus just liikmesriikide jaoks.

Raport on koosneb põhiliselt kolmest osast. Kõigepealt arutletakse komisjoni korraldatud uuringu ning olukorraga kohanemise üle, võttes aluseks saadud tulemused, nagu näiteks miinimumhüvitiste suurus. Teises osas esitatakse küsimus, kas erisugused hoiuste tagamise skeemid Euroopas võivad põhjustada vastuvõetamatuid konkurentsimoonutusi. Kolmandas osas käsitletakse riski- ja kriisiohjamise valdkondi tulevikus.

Raporti esimesest osa käsitlen tahtlikult väga lühidalt, sest see on suuresti katkeline ning kajastab konsultatsioonide käigus saadud tulemusi hoiuste tagamise skeemide kohta. Usun, et meie seisukoht miinimumkaitse ulatuse kohta, mida tuleb kohandada inflatsioonile, kui määrust uuesti üle vaadatakse, loob uute ja vanade liikmesriikide huvide vahele tasakaalu. Soovin juhtida tähelepanu asjaolule, et iga liikmesriik ning kõik hoiuste tagajad võivad hoiuste tagamisel ületada Euroopa miinimumi.

Samuti on oluline, et raportis kajastatakse küsimust, kas mitmekesised hoiuste tagamise süsteemid ja nende rahastamiseks kasutatavad kõiksugused meetodid moonutavad konkurentsi. Komisjon on esitanud oma seisukohad ning uuringu, mille tulemuseks on liikmesriikide finantseerimise harmoneerimine, kui komisjoni ettepanekuid vastavalt rakendatakse.

Kui paluksime liikmesriikidel, kellel on tagasiulatuvad süsteemid, korraldada suure raha eest ümber hoiuste tagamise skeemid, peame analüüsima, kas kõnealuste skeemide mitmepalgelisus ning sellega kaasnevad vastuvõetamatud ja kulukad turumoonutused on siseturu jaoks õigustatud. Seda ei ole veel tehtud ning säärase analüüsi korraldamine on tuleviku jaoks tähtis ülesanne.

Raporti kolmandas osas käsitletakse riski- ja kriisiohjamist. Siseturu ning üha suureneva piiriülese vastastikuse sõltuvuse tõttu peame uurima, kas piiriülene riski- ja kriisiohjamine toimib ladusalt. Äärmiselt vajalik on arutleda vahendajatega sügavuti teemade üle, mis hõlmavad ka kauaaegseid küsimusi, nagu spekulatiivsete laenuandjate probleem ja moraalne oht.

Arvan, et empiirilised uuringud, mis analüüsivad riski- ja kriisiohjamist, on hädavajalikud, kui kavatseme piiriüleste kriiside korral rakendada kohustuste jagamiseks toimivaid abinõusid ning riski varajase tuvastamise ühiseid meetodeid või kui soovime luua riskipõhiste osamaksude süsteemi. Kõnealused uuringud peavad määrama edasiste arutelude teemad.

Selle taustal lükkan otsustavalt tagasi fraktsiooni PSE muudatusettepaneku, milles väidetakse kindlalt, et turumoonutused eksisteerivad, kuigi praegu ei saa me nende olemasolu mitte millegagi tõestada. Meie arvates on asjade praegune käik õige käsitlusviis.

 
  
MPphoto
 
 

  Charlie McCreevy, komisjoni liige. − Proua juhataja, esiteks tahaksin südamest tänada majandus- ja rahanduskomisjoni ning eriti raportöör hr Christian Ehlerit meie teatises esitatud poliitika toetamise eest.

Ma toetan täielikult teie arvamust, et praegusel etapil ei ole õigusloomega seotud ettepanekud asjakohased. Mõnesid küsimusi on võimalik parandada kehtestatud eeskirjadega, ilma suuremate kuludeta ja tehes koostööd Euroopa hoiusekindlustajate foorumiga (EFDI). Hiljutine finantssegadus näitab, et hoiuste või kindlustunde säilitamine on finantskriisi ajal ülioluline. Mis puudutab hoiuste tagamise skeeme, siis tunduvad kaks elementi olevat võtmetähtsusega – nõuetekohane kattetase ja väike makseviivitus. Kui hoiustavad teavad, et nende hoius on kaetud ja on kindlad, et kindlustatud hoiused hüvitatakse kiiresti, siis ei ole neil vajadust asuda panga ette järjekorda seisma.

Kehtiv direktiiv on osutunud paindlikuks ja võimaldab liikmesriikidel suurendada katet vastavalt nende majanduslikule olukorrale. Liikmesriikidel on võimalik koheselt tegutsema asuda, kui nende kattetase ei vasta nõuetele. Kindlustusandja hoiuste õigeaegset väljamaksmist on tõesti võimalik parandada. Direktiivi kohaselt ei tohiks hüvitised tavaliselt ületada kolme kuud, aga see kajastab 1994. aastal kasutada olnud tehnoloogiat. Seetõttu palusimegi EFDI-l kiire väljamaksmise takistused.

Hoiustajaid tuleb samuti teavitada nendele pakutavast kaitsest. Direktiivis praegu sätestatud teavitamiskohustusi kohaldatakse Euroopas erinevalt. Seetõttu palusime EFDI-l kindlaks teha parimad tavad, et parandada kõnealuse teabe levitamist hoiustajate seas. Piiriülese kriisiga seoses jagan parlamendi arvamust, et on vaja selgust kohustuste jagamise ja kõikide kaasatud osalejate koostöö kohta, enne kui kriis aset leiab. ECOFINi 9. oktoobri järeldused on selles osas selged. Märkisin üles ettepaneku, et EFDI peaks osalema üldistes kohustuste jagamise aruteludes. Lubage mul rõhutada, et ainult väga vähesed süsteemid sisaldavad volitusi, mis lähevad kaugemale lihtsalt hoiuste hüvitamisest. Nende vahendid katavad samuti ainult murdosa suurde piiriülesesse kriisi kaasatud summadest. Seetõttu ei ole mul võimalik toetada ettepanekut EFDI kaasamiseks üldistesse kohustuste jagamise aruteludesse.

Raportis rõhutatakse samuti võimalike turumoonutuste kõrvaldamise tähtsust. Nii nagu palutud, vaatame me selle küsimuse läbi. Praegu me siiski ei arva, et kehtiva regulatiivse raamistiku täieliku ühtlustamise kõrged kulud, mis jäävad hinnanguliselt vahemikku 2,5 miljardist eurost kuni 4,5 miljardi euroni , oleksid põhjendatud. Mõnede võrdsete tegutsemisvõimaluste küsimustega on juba asutud tegelema. Näiteks on meil vaja soodustada kaitse vabatahtlikku suurendamist, et filiaal oleks võimeline pakkuma vastuvõtvas riigis kõrgemat kaitsetaset kui päritoluriigis. Mõnikord ei ole liikmesriikide süsteemide vahelised meetmed tegelikkuses toiminud ja me toetame EFDI pingutusi vabatahtliku mudeli lepingu sõlmimiseks. Mõnedes liikmesriikides juba kohandatakse osamakseid süsteemide kaudu vastavalt pankade individuaalsele riskile. Tahaksime huvitatud liikmesriike aidata, sest see aitaks kaasa võrdsete tegutsemisvõimaluste loomisele sarnase riskiprofiiliga pankade jaoks.

Kokkuvõttes vajab Euroopa hoiuste tagamise süsteeme, mis tagavad hoiustajate kindlustunde finantskriisi korral. Olen kindel, et kavandatud parandused viivad meid sellele eesmärgile lähemale.

 
  
MPphoto
 
 

  Piia-Noora Kauppi, fraktsiooni PPE-DE nimel. Proua juhataja, esmalt tahaksin kõiki tänada, sest see on väga õigeaegne küsimus.

Me kõik teame, et käimasolev finantssegadus on rõhutanud piiriülese kriisiohje tähtsust ja ECOFINi oktoobrikuu otsus suurendada liikmesriikide vahel eelnevat kooskõlastamist ja eelkõige tõhustada järelevalvesüsteeme, ei saaks olla rohkem tervitatav.

Pangad on maksesüsteemi keskmes ja tegelevad tavaliste hoiustajate säästudega, kes ei ole finantsala asjatundjad. Seetõttu on maksesüsteemide ning arveldussüsteemi nõuetekohane toimimine eriti tundlik. Paljud pangad töötavad täna piiriüleselt. Hajutatud riiklik reguleeriv raamistik ei ole asjakohane. Praegu on liikmesriikides erinevad isegi kontode liigid, millele laienevad puudujäägi tagamise süsteemi nõuded.

Me tohiks lasta sel muutuda hoiustajate probleemiks. Raportöör hr Ehler on teinud raportis head tööd ja näidanud suurt valmisolekut kompromissideks. Eelkõige on raportis tugevalt rõhutatud konkurentsimoonutuste kõrvaldamise tähtsust. Nagu volinik ütles, on võrdsete tegutsemisvõimaluste tagamine väga tähtis.

Mul on kahju, et raportis ei ole siiski käsitletud hoiuste tagamise skeemide eelrahastatavat süsteemi. Kuigi hoiuste tagamise skeemide tagantjärele rahastatavat süsteemi omavad liikmesriigid on väitnud, et see on Skandinaavia ja Põhjamaade turgude spetsiifiline probleem, ei ole see seda. Tegelikult moonutab see konkurentsi kogu ühisturul laiemas ulatuses. Tegelikult on Euroopas enamikud süsteemid eelrahastatavad. Kui sellistesse skeemidesse makstavate vahendite tagastatavuse ja ülekantavuse eeskirju ei ühtlustata, moonutab see valikut filiaali ja tütarettevõtete mudelite vahel vastuvõtvas riigis ja see toob kaasa konkurentsimoonutused. Nii et on väga tervitatav, et komisjon selle küsimusega tegeleb, analüüsib, kas on tegemist konkurentsimoonutustega ja esitab selles valdkonnas võimalikke soovitusi tulevikuks, eelkõige juba rahas sisse makstud eelrahastatavate hoiuste tagatiste tagastatavust ja ülekantavust.

Tervitan seega komisjoni algatust ja hr Ehleri raportit, kuid tööd on vaja jätkata.

 
  
MPphoto
 
 

  Pervenche Berès, fraktsiooni PSE nimel. – (FR) Proua juhataja, austatud volinik, olen raportöörile käesoleva teksti koostamise eest tänulik. Sedakorda soovin korrata proua Kauppi paljusid märkusi. Alustamise käesoleva teksti kallal töötamist juba kevadel ning arvan, et neil, kelle meelest esitati see sobival ajal, on õigus.

Suvised sündmused tõstatavad hoiuste tagamise skeemide kohta küsimuse. Me lihtsalt ei saa elada süsteemiga, kus paljud ettevõtjad tegutsevad mitmes riigis, kuid meil puudub hoiuste tagamise kord, mis oleks vähemalt kooskõlastatud või tugineks ühistele põhimõtetele, teenides nii konkurentsi huve kui ka suurendades avalikkuse usaldust seoses turumehhanismidega.

Reisides suvel ringi, rabas mind asjaolu, et peale skandinaavia tegeletakse hoiuste tagamise süsteemiga süstemaatiliselt ning seda peetakse ülitähtsaks küsimuseks ka teistes riikides. Mõistagi tean, mida volinik selle peale ütleb: „Isegi kui liidate omavahel kõik hoiuste tagamise süsteemid Euroopas, oleks see ikkagi vaid piisake meres, võrreldes rahasummadega, mida vajame nimetatud kriisile lahenduse leidmiseks.“ Tegemist on viletsa argumendiga, kui peame oma puudusi nii konkurentsi kui ka turumehhanismide usaldusväärsuse alal vähendama, peamiselt vaid asjaolu tõttu, et see moonutab äristrateegiaid, kuna ühtäkki asetuvad ettevõtted valedel põhjustel vahekohtuniku rolli oma paljude tütarettevõtete ja filiaalide suhtes.

Nimetatud argumentide alusel palusin oma fraktsioonilt tuge. Kõnealune fraktsioon esitas muudatusettepaneku, paludes komisjonil kiiremini töötada ning tunnistada, mida inimesed sellest ootavad: kuigi nad ei esita nõudeid häälekalt ega täpselt, vajatakse esmatähtsalt ikkagi kinnitust selle kohta, kuidas Euroopa finantsturud toimivad ning kui täpselt need sündmustele reageerivad. Euroopa tasemel loodud püsiv hoiuste tagamise süsteem aitab selles küsimuses kindlasti kaasa.

Austatud volinik, minu arvates on teie ülesandeks hinnata usaldusväärsuse taset või siis finantsturgude toimimist Euroopa tasandil. Usun, et sellest ei piisa, kui käed rüpes, uuringu värskeid tulemusi ootame. Vastuse kiirendamiseks on tarvis meetmeid rakendada ning lubada meil saavutada edu rohkem ühtlustatud korra järgi, mõistes paremini ja läbipaistvamalt hoiuste tagamise skeeme ning seda, kuidas need Euroopa Liidus toimivad.

 
  
MPphoto
 
 

  Wolf Klinz, fraktsiooni ALDE nimel. (DE) Proua juhataja, austatud volinik, daamid ja härrad, nagu juba öeldud, on hoiuste tagamise skeemid viimastel nädalatel taaskord rambivalgusesse asetatud. Meil on veel värskelt meeles Northern Rock’i juhtum, kui sajad kliendid uputasid selle filiaale, sööstes oma sääste välja võtma, ning kõnealuse panga krahhiga seotud investeeringute tagamise küsimus.

See illustreerib liigagi hästi asjaolu, et finantsturgude globaalne lõimumine esitab ka Euroopale väljakutseid. Piiriülese koondumise suurenemine pangandussektoris tõstatab küsimusi kontrollide teostamise, hoiuste tagamise skeemide ulatuse ja kõnealuste skeemide vahel rakendatava piiriülese koostöö kohta. Nagu teame on Euroopas määratud kaitse miinimumtasemeks 20 000 eurot, kuid mõistagi on see paljudes liikmesriikides tegelikult tublisti suurem. Ometi on hoiuste tagamise skeemide rahastamine liikmesriikide mure ning nimetatud skeemide struktuurid üsnagi mitmepalgelised.

Seetõttu on vaja kiiremas korras jõuda selgusele järgmistes küsimustes: hoiuste tagamise skeemide kooskõlastamise vajalik ulatus, nende finantseerimine ning ressursside eelkasutus kahjude ennetamiseks.

Piiriüleste institutsioonide puhul pööratakse kriisiolukordade käsitlemisel tähelepanu järelevalvestruktuurile, iseäranis just kontsernide järelevalve puhul, ning kohustuste jagamisele. Kui tütarettevõte tegutseb mõnes muus liikmesriigis ning kuulub kõnealuse riigi hoiuste tagamise skeemi, kuid sõltub kontsernide järelevalve põhimõtte järgi päritoluliikmesriigi järelevalveasutusest, luuakse järelevalvesüsteemi ja hoiuste tagamise skeemi vahele sügavik, mis on investeerijate jaoks vastuvõetamatu ega teeni nende huve.

Sellegipoolest toetan raportööri lähenemisviisi. Enne kui rakendame õigusloomet, peavad liikmesriigid kõigepealt kõrvaldama hoiuste tagamise skeemidest veel järelejäänud kitsaskohad. Samal ajal peab komisjon võimalikult kiiresti tegutsedes korraldama piiriülese riskiohjamise vallas uuringuid ning analüüsima üksikasjalikult erilaadsete skeemide rahastusviise. Saadud tulemustel põhjal võib komisjon pöörata hiljem tõsist tähelepanu õigusloomele, kui see osutub otstarbekaks ja vajalikuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Gunnar Hökmark (PPE-DE). - Proua juhataja, tahaksin raportööri tänada uuringute ja analüüside vajaduse rõhutamise eest, aga teen ka järelduse, et kui turul on moonutused, tuleb midagi ette võtta võrdsete tegutsemisvõimalust saavutamiseks. Arvan, et arutelust selle järelduse tegemine on oluline.

Moonutuste puhul võivad meil olla erinevad arvamused – kui neid esineb. Kui neid esineb, on vaja midagi ette võtta. Me peame seda tegema, sest ma arvan, et oleme kõik nõus, et soovime suuremat piiriülest konkurentsi ja samuti soovime kaitsta tarbijate huve.

Oluline on arutada erinevate süsteemide vahelisi erinevusi, sest kui osades liikmesriikides on eelrahastatavad süsteemid ja osades liikmesriikides erinevad tagantjärele rahastamise süsteemid, mis tegelikkuses eeldab, et riik võib hädast välja päästa pangad, mis ei suuda klientidele maksta, siis on tegemist konkurentsimoonutusega.

Minu arvamus on, et kuna meie arvamused on erinevad, siis on meil juba tegemist moonutusega. Moonutus on isegi tõsisem, kui see põhineb ka eeldusel, et riik peaks aitama pankasid, mis ei suuda oma klientidele maksta.

Ma arvan, et hr Ehleri hea tulemus selles raportis on see, et me jõudsime sellele järeldusele. Arvan, et on oluline, et komisjon sellele tulevaste meetmete raames reageeriks.

Meil võivad olla erinevad arvamused selle kohta, millised on tegutsemistingimused täna. Aga me oleme nõus, et kui uuringud tõestavad moonutuste olemasolu, siis on vaja tegutseda.

Tahaksin raportööri selle eest tänada ja samuti paluda volinikul sellele tegudega reageerida.

 
  
MPphoto
 
 

  Antolín Sánchez Presedo (PSE). - (ES) Härra juhataja, daamid ja härrad, soovin tänada härra Ehlerit tehtud töö eest, mis koostati kümme aastat pärast 1994. aasta hoiuste tagamise skeemide direktiivi ülevõtmist, s.o finantsala jaoks murrangulisel ajal, kui arutletakse Euroopa finantsteenuste turgude täiustamise üle. Liikmesriikide seisukohtade vahel on praegu põhjalik erinevus ning tähtsad küsimused vajavad lahendamist. Kuigi enamasti rakendatakse liikmesriikides eelfondil põhinevat süsteemi, erinevad need sellegipoolest põhjalikult tagatiste ulatuse, fondide suuruse ning finantseerimismeetodite poolest.

Toon kaks näidet: suurima kaitsega riigis tagatav summa on kaheksa korda suurem väikseima kaitsega riigis tagatavast summast ning ühe riigi tagatisfond moodustab üksi 40% Euroopa fondide kogusummast. Säärane olukord moonutab konkurentsi. Eelsüsteem ohustab kriisi ajal riikide ja Euroopa finantsstabiilsust.

Probleemidega seisavad silmitsi ka piiriülesed pangakontsernid. Erinevatest skeemidest pärit fondide ühinemisega kaasnevad praktilised raskused. Tagatiste koondamine ühte süsteemi võib õnnestuda määruste paljususe ja riikide vaheliste kokkulepete kaudu, mis killustavad süsteemi ning teevad selle vastuvõetamatult kuhjunud riskide suhtes veelgi tundlikumaks. Hoiuste tagamise skeem on suurte küsimärkide all: kaitsetasemete harmoneerimine, riskipõhised osamaksud, fondide kasutamine likviidsuse võimaldamiseks, kohustuste jagamine, piirülene kriisiohjamine, institutsioonide tegevuse lõpetamine ning asutustevaheline koostöö.

Hoiuste tagamise skeemid peaksid tagama riskipõhise finantssüsteemi stabiilsuse, mis suudab kaitsta hoiustajaid, tagab võrdse ja tõhusa konkurentsi, kindlustab rahaturgude stabiilsust ning panustab kohustuste õiglasesse jagamisse kriisiolukordades.

Seega ei tohi kõikide võimaluste väljavõtmine kehtivast raamistikust takistada põhjaliku ja edasipüüdliku reformi täide viimist pärast vajalike uuringute korraldamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Mariela Velichkova Baeva (ALDE). - (BG) Austatud kolleegid, tahan märkida, et finantskriisid ei ole sugugi uus nähtus; need osutavad finantssektorite ja tegeliku majanduse vahelisele asümmeetriale. Finantseksperdid on viimasel ajal tulnud seoses USA hüpoteeklaenude kriisiga välja ütlusega, et majandused ja finantsturud on tihedalt seotud ning riskiohjamise täiustamiseks on vaja korraldada laiaulatuslikke arutelusid. Ehleri resolutsiooni eelnõus esitatud mõte, milles käsitletakse Euroopa Liidu ettevaatus- ja varajaste hoiatusabinõude täiustamist, et kindlustada finantsturgude püsivust, ning hoiuste tagamine traditsiooniliste säästude kujul minu kodumaal Bulgaarias on tõepoolest väga ajakohased teemad. Sellega seoses soovin rõhutada, kuivõrd esmatähtis on asjaolu, et pangad korraldaksid ettevaatlikult väärtpaberiportfelli ning haldaksid tõhusalt hoiustajate raha. Mõistagi tagavad kodanike suurem teadlikkus paindlike skeemide kasutamisest, hoiuste tüüpide mitmekesisus ning hoiuste tagamise fondide taolised mehhanismid kindlustunnet ning edendavad finantsstabiilsust.

 
  
MPphoto
 
 

  Charlie McCreevy, komisjoni liige. Proua juhataja, tahaksin liikmeid nende panuse eest tänada. Lõpetuseks tahaksin teha mõned märkused.

Me ei usu, et õigusloomemuudatused on käesoleval hetkel asjakohased. Direktiiv on aja proovile hästi vastu pidanud. See suudab muutuvate oludega kohaneda. Pikemaajalises perspektiivis on finantsstabiilsuse seisukohalt ülioluline, et positiivsed tagamisskeemid aitaksid kaasa kriisi sujuvale ohjamisele üha enam üleeuroopalises panganduskeskkonnas.

Edasised sammud rohkem ühtlustatud süsteemide suunas Euroopa Liidus sõltuvad seetõttu nüüd suuremahulise töö tulemustest, mida praegu tehakse kriisiohjamise kontekstis.

Pr Kauppi ja hr Hökmarki tõstatatud probleemid – osamaksete hüvitamine pangale, mis mingil põhjusel skeemist lahkub – ei kuulu käesoleva direktiivi alla ja seetõttu on see liikmesriikide õigusaktide küsimus. Euroopa tasandil ühtlustamine nõuaks rahastamismeetodi täielikku ühtlustamist.

Tahaksin tänada raportööri hr Ehlerit ja majandus- ja rahanduskomisjoni nende väga konstruktiivse lähenemise eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. - Arutelu on lõppenud.

Hääletamine leiab aset neljapäeval, 13. detsembril 2007.

 

18. Varahaldus II (arutelu)
MPphoto
 
 

  Juhataja. - Järgmine päevakorrapunkt on majandus- ja rahanduskomisjoni nimel koostatud Wolf Klinzi raport „Varahaldus II” (2007/2200(INI)) (A6-0460/2007).

 
  
MPphoto
 
 

  Wolf Klinz, raportöör. (DE) Proua juhataja, pärast avatud investeerimisfondide (UCITS) direktiivi vastu võtmist 1985. aastal on Euroopa fonditurg kiiresti kasvanud. Kõnealust direktiivi on pärast kaks korda ajakohastatud, et võtta arvesse uusi turuarenguid, ning täiendav kaasajastamine on järgmise aasta tegevuskava eesotsas.

On oluline märkida, et komisjoni praeguse reformi aluseks on esimene resolutsioon varahalduse kohta (varahaldus I), mille võttis vastu Euroopa Parlament 2006. aasta aprillis ning millega sätestati reformipaketi põhielemendid. Olen komisjonile tänulik nimetatud ettepanekute vastuvõtmise ning kavatsuse eest neid uuel aastal õigusaktina rakendada.

Käesolev resolutsiooni eelnõu pealkirjaga „Varahaldus II”, on loodud mõttega sillutada teed komisjoni algatuste jaoks tulevikus. Sel eesmärgil nähakse eelnõus ette paljusid abinõusid, mis ulatuvad kaugemale järgmise aasta muutmispaketist, kuid mida peame vajalikuks, kui Euroopa fondisektor muutub konkurentsivõimelisemaks. Põhipunktid on järgmised:

Esiteks peab komisjon kaaluma kõlblike varade laiendamist, et kindlustada kinnisvara- ja riskimaandusfonde. Mõlemad fondid aitavat väärtpaberite puhul riski hajutada ning pakuvad ahvatlevat investeeringutulu. Lisaks kõnealuste fondide lisamisele aktsiaportfelli tuleb kaaluda ka Euroopa varakambri loomist, mis annaks erainvestoritele vahetu juurdepääsu kõnealustesse fondidesse. Kiidame heaks avatud kinnisvarafondide eksperdirühma loomise ning komisjoni otsuse korraldada ühtlustamata jaefondide kohta uuring.

Teiseks peavad jaeinvestoritele lisaks lõikama Euroopa ühtsest turust täielikku kasu ka kutselised finantseerijad ja institutsioonilised investorid. Nimetatud rühmadel, kes saavad edukalt hakkama traditsiooniliste tarbijakaitse mehhanismideta, ei ole kunagi olnud võimalust töötada piiriüleselt avalike teavitusmenetlusteta. Euroopa erainvesteeringute kord võib seda olukorda parandada. Kõnealust korda tuleb kavandada nii, et see ei piiraks kehtivaid skeeme, mis mõnedes liikmesriikides on väga liberaalsed. Nimetatud paindlikkuse tagamiseks teeb parlament ettepaneku, et Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komitee (CESR) annab eespool kirjeldatud korra loomiseks soovitusi. Järgmise tegevusena on vaja uurida, kas sellest piisab, või peame kehtestama üldiselt siduva direktiivi.

Kolmandaks suureneb jaeinvestoritele suunatud investeerimistoodete valik pidevalt, kuid saadavalolevate tootekirjelduse alusel ei ole võimalik toodete suhtelisi väärtusi võrrelda. Osaliselt on see tingitud Euroopa suuresti killustunud õiguslikust raamistikust. Kui erainvestorid peavad olema suutelised langetama kõiki asjaolusid arvestavaid otsuseid, peavad teavitamise nõuded ja avaldamise kohustused võimaldama mõningal määral konkureerivate toodete vahelist võrdlust. Erisugustel tegevusvaldkondadel peavad olema võrdsed konkureerimisvõimalused. Seetõttu palume komisjonil vaadata läbi igasuguste tootekategooriate kohta kehtivad õiguslikud raamistikud ning esitada ettepanek olukorra parandamiseks.

Selle eesmärgiks ei ole tooteid täielikult kõrvutada. Elukindlustuspoliisidel, väärtpaberitel ja fondidel on juba olemuslikult erinev õiguslik seisund ja struktuur. Pigem püütakse kehtestada võrdseid teavitamise nõudeid. Sellegipoolest ei ole isegi suurimal läbipaistvusel mingit väärtust, kui investoritel puudub minimaalne teadmiste tase erisuguste finantstoodete ja nende toimimise kohta. Seega on liikmesriikide kohustuseks edendada selles valdkonnas koolituse algatusi.

Neljandaks peaksid investorid saama tulu nii laiast tootevalikust kui ka madalatest hindadest. Ent praegu on Euroopa fondidemaastik äärmiselt killustunud, mille tõttu on see suhteliselt nõrk ja sealsed hinnad ülepaisutatud, iseäranis võrreldes konkureerivate riikidega. Komisjon kavatseb järgmisel aastal luua õigusliku raamistiku fondide ühinemiseks. Sellele peab tunnustust avaldama. Ent komisjon eirab fondide piiriülese ühinemise ühte peamist tõket, nimelt maksustamist. Seetõttu palume, et piiriüleseid fondiühinemisi koheldaks maksude mõttes võrdselt riiklike ühinemistega, teiste sõnadega ei tohi see investorite jaoks tähendada mingeid täiendavaid maksukohustusi. Me ei palu abinõude rakendamist maksumäärade või muu sarnase muutmiseks. Lihtsalt tahame, et piiriüleseid ühinemisi ei koheldaks riigisisestest ühinemisest erinevalt.

Viiendaks koostab parlament eraldi aruande, kus hinnatakse Euroopa õigusliku raamistiku võimalikke kasutegureid riskimaandusfondide ja erakapitali jaoks. Komisjon peaks seevastu olema valmis osalema aktiivselt rahvusvahelistel aruteludel nende küsimuste üle.

Lõpetuseks tahan tänada parlamendikomisjoni kaasliikmeid, iseäranis just teiste fraktsioonide variraportööre, tiheda koostöö eest. Loodan, et komisjon võtab meie ettepanekud vastu, nagu esimeselgi korral, et saaksime Euroopa ühtse turu võimalused teha kättesaadavaks nii investorite kui ka fondisektori jaoks.

 
  
MPphoto
 
 

  Charlie McCreevy, komisjoni liige. − Proua juhataja, tahaksin tunnustada majandus- ja rahanduskomisjoni ning eelkõige raportööri hr Klinzi algatuse eest töötada välja omaalgatuslik raport ja selle raportiga tehtud raske töö eest. Tahaksin kasutada seda võimalust ka Euroopa Parlamendi tänamiseks varahalduse arutelusse antud olulise panuse eest. Parlamendi eelmine varahalduse raport oli samuti suurepärane panus meie töösse UCITSi direktiiviga.

Pikk analüüsi- ja konsultatsiooniprotsess on meie arvates viinud tugeva konsensuseni, mida on vaja teha ja kuidas. Me ei tohiks oma päevakorda üle koormata, aga me ei ole teiste küsimuste ja probleemide suhtes pimedad. Tänane raport annab tunnistust laiast teiste küsimuste spektrist, mis Euroopa fondide valdkonna ees seisab. Oleme juba alustanud tööd paljudes käesolevas raportis rõhutatud valdkondades. Eesmärgiks on koguda kindlad tõendid, millele rajada tulevased otsused. Meil on hea meel, et parlament toetab hoolikat mõjuhinnangul põhinevat protsessi. Usume kindlalt komisjoni sellesse lähenemisviisi. See tagaks, et tulevased algatused on kooskõlas tegelike vajadustega ja annavad tõhusaid lahendusi. Kasutame seda lähenemisviisi ka oma erainvesteeringutega seotud töös. 2008. aasta maiks kavatseme esitada komisjoni teatise, milles hinnatakse Euroopa erainvesteeringute korra vajadust ja otstarbekohasust.

Täna meie ees olevas raportis kutsutakse üles kiiretele lahendustele, et edendada ühtlustamata fondide piiriülese tegevusloa kehtestamist. Käsitleme hoolikalt ka seda olulist küsimust ning esitame nõukogule ja parlamendile raporti 2008. aasta augustis. Loodame, et raport toob sellesse keerukasse arutelusse empiirilise aluse.

Kui seda arutelu kuulata, võib mõnikord jääda mulje, et lahendused tehakse kindlaks enne probleemi korralikku fikseerimist. Me kutsuksime üles ettevaatlikkusele ELi fondide raamistiku edasisel laiendamisel. UCITS 3 annab juba loa paljudele uuenduslikele strateegiatele, sealhulgas teatud liiki alternatiivsetele investeeringutele. Meile peab olema selge, mis on käesoleval ajal võimalik ning kas riskijuhtimise kontrollid selles valdkonnas on lõpetatud, enne kui mõtleme fondide raamistiku edasisele laiendamisele. Me mõistame Euroopa fondide soovi järele proovida oma juhtroll uuenduses ja finantsalases loomingulisuses, aga mitte investorite usalduse hinnaga UCITS kaubamärgi suhtes.

Me tunnistame raportis tõstatatud muret seoses lahknevate regulatiivsete nõuetega, mida kohaldatakse asendustoodete müümisele ja rõhutame, et komisjon on avatud selles osas, kui on vaja tegeleda sisulise küsimusega. Oktoobris esitatud tõendite kogumise üleskutsele järgnenud tegevus võimaldab meil hinnata, kas kehtiv regulatsioonimuster kujutab endast tegelikku ja olulist investorite kahjustamise ohtu. Tulemuste ja edasiste järelmeetmete valguses esitab komisjon 2008. aasta augustis teatise tegevuse vajalikkuse kohta ELi tasandil.

Tervitame, et raportis tunnustatakse positiivset panust, mille riskifondid annavad turgude toimimisse ja ettevõtete tõhususse. Valdkonna seest lähtunud hiljutised algatused parimate tavade vabatahtlike standardite väljatöötamiseks on tervitatav ja proportsionaalne reaktsioon suurema avalikkuse nõudmisele. Hindame samuti, et parlament peab vajalikuks rahvusvahelist tegevust nendes äärmiselt globaliseerunud valdkondades.

Kokkuvõttes on varahalduse valdkonnas palju saavutatud. Ees on pikk tee. Selles kiiresti arenevas valdkonnas ilmuvad pidevalt uued väljakutsed. Aga me ei tee endale head, kui tormame tegutsema kiirelt ja halvasti ettevalmistunult. Meil on hea meel, et komisjonil on parlamendi näol hinnatud partner ühe eesmärgi nimel töötamisel, milleks on Euroopa terviklik ja tõhus fonditurg, mis täidab lubadused võrdselt nii valdkonna kui investorite suhtes.

 
  
MPphoto
 
 

  Astrid Lulling, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (FR) Proua juhataja, seoses selle tähtsa omaalgatusliku raportiga investeerimisfonde käsitleva komisjoni valge raamatu kohta, oleme üldleppe põhjal otsustanud keskenduda mitteseadusandlikele aspektidele, võttes arvesse asjaolu, et õigusakti ettepanek avatud investeerimisfondide kolmanda direktiivi läbivaatamise kohta esitatakse 2008. aasta alguses. Seega on küsimused, millega me oleme otsustanud tegeleda, avatud investeerimisfondide jaoks ülitähtsad.

On oht, et kõlblike varade spektri suurendamine avatud kinnisvara- ja alternatiivfondide lisamiseks rikub avatud investeerimisfondide toodete suurepärast mainet terves maailmas ning mõjub halvasti nende levikule nii Euroopa Liidus kui ka kolmandates riikides. Euroopa investeerimisfondide sektorile tehtava mis tahes kahju vältimiseks palus parlament korraldada komisjonil põhjalik analüüs, et näha ühtlustamata jaefondide liitmise võimalikke tagajärgi selliste hindamiskõlblike toodetega nagu avatud investeerimisfondid.

Avatud investeerimisfondide investeeringud ulatuvad kogusummas tuhandete miljardite eurodeni ning moodustavad ligikaudu 80% Euroopa investeerimisfondide turu kogumahust. Kõnealune sektor ootab kannatamatult avatud investeerimisfondide direktiivi läbivaatamist. Parlament tegi selge ettepaneku jätta kõlblikud varad suurendamata, kuni avatud investeerimisfondide direktiivi õigusloomega seotud reform on läbi viidud, et vältida mis tahes tarbetut ja edasiliikumist takistavat viivitust direktiivi läbivaatamisel. Olen oma fraktsiooni nimel järjekindlalt kõnealust käsitlusviisi soovitanud ning kiidan raportööri kompromissivalmidust.

Ühtlasi nõutakse raportis erainvesteeringute ühtlustatud raamistiku loomist Euroopa Liidu tasandil ning ma toetan raporti soovitusi sellest seisukohast täielikult.

Erainvesteeringute kord peab põhinema kutselise investori täpsel määratlusel, nagu nähakse ette finantsinstrumentide turgude direktiivis. Hästi informeeritud ja kutselisi investoreid, kes on erainvesteeringute jaoks kõlblikud, ei tohi mitte mingil juhul sundida maksma bürokraatlikke lisalõive eeskirjade tõttu, mis on üheaegselt tarbetud ja takistavad tegelikult edasiliikumist.

Pean olema sotsiaaldemokraatide esitatud muudatusettepaneku vastu, milles nõutakse võrdväärsete reguleerimis- ja järelevalvesüsteemide loomist liikmesriikides seoses erainvesteeringute korra rakendamisega, millega kaasneks vastastikune turule juurdepääs. Kõnealune võrdväärsus üle kogu Euroopa on lihtsalt ebareaalne.

Samuti pean juhtima tähelepanu seisukohale, mille osas ma ei nõustu raportööriga, sama moodi nagu minu fraktsioon. Tegemist on lõikega 19, milles käsitletakse nn tagatisfonde. Kõnealuste fondide mõiste on vastuoluline ning püüdsime nende ekslikule määratlusele vastu vaielda. Loodan, et jätame nimetatud lõike välja. Pean raportööri sellest hoolimata õnnitlema kvaliteetse töö puhul, tänu millele saame korralikult valmistuda õigusakti ettepanekuks. See tähendab, et võime järgmise aasta eelseisvale tööle meelerahus vastu astuda.

 
  
MPphoto
 
 

  Harald Ettl, fraktsiooni PSE nimel. (DE) Proua juhataja, lubage mul Astridile öelda, et alati ei tohi enesestmõistetavaks pidada, et sotsiaaldemokraatide ettepanekud on põhjendamatud. Alustuseks lubage mul soojalt tänada raportöör Klinzi tasakaalustatud raporti eest. Pean volinikule ütlema, et alati ei pea päevakorra ülekoormamise suhtes sedavõrd ettevaatlik olema.

Käsitleme käesolevat raportit varahalduse kohta USA finants- ja hüpoteeklaenude kriisi taustal. Isegi Euroopa Keskpank ei suuda hinnata kahju ulatust Euroopa finantssüsteemile ja siinsetele pankadele, mida on tekitanud kõnealune kriis. See võib tulevikus veelgi suurem olla ning tegelikult ju ongi. Globaalne finantsturg on juba niigi sedavõrd tihedalt läbi põimunud, et Euroopa Liitu ei ole kuidagi võimalik kaitsta selliste riskantsete vägitükkide vastu, mille eest tuleb meil kõigil vastutus süütuna enda peale võtta. Kasuahned pangajuhatajad, kes keskenduvad üksnes aktsionäride vara väärtusele, naudivad endiselt kuulsust, USA reitinguagentuurid muudkui jätkavad ohjeldamatut kaubitsemist ning eksitavad meid sellega. Reaktiivne seadusandlus ei ole jällegi kunagi õigustatud. Sellegipoolest võib selles valdkonnas nii mõndagi korda saata ning komisjon ei tohi lubada olukorral ise laheneda ega turgu rahule jätta.

Tahan kõnealusest raportis välja tuua sõnumi, mille järgi on suurema teabehulga ja läbipaistvuse tulemuseks parem tarbijakaitse ja tarbija turvalisus. See on väga kindel lävepakk. Samuti on hea, et raportis käsitletakse riskifonde ja erakapitali, sest üha rohkem varahaldureid investeerib alternatiivsetesse investeerimistoodetesse. Seetõttu on vaja lisada riskifondid, avatud kinnisvarafondid ja muud jaetooted avatud investeerimisfondide kolmandasse direktiivi. See ülesanne seisab meil veel ees.

Minu arvates kätkeb varahalduse olemus endas püsivat arengut, toimugu see siis investeerimissertifikaatide, pensionifondide, elukindlustusseltside, pankade või isiklike varade haldamise kaudu. Alates 2003. aastast on meil direktiiv, mis kehtib siseringitehingute ja turuga manipuleerimise kohta. Selle rakendamine on olnud täiesti puudulik. Iseäranis fondisektor viitab alati kulukale ülereguleerimisele ning keeldub läbipaistvust ja

vastutuseeskirju laiendamast.

Austatud volinik, vajame täpselt struktureeritud süsteemi, mis annab õiguskindlust. Olen rahul, et ettepanek, mille esitasin ettevõtete üldjuhtimise täiustatud klausli kohta, võetu vastu, kuid avaldan kahetsust asjaolu pärast, et minu ettepanek Euroopa finantsturgude järelevalve kohta lükati tagasi. Austatud volinik, võiksime ja peame selles suunas pisut rohkem mõtlema.

Sellegipoolest valmistab heameelt asjaolu, et tagatud laenude suhtes jõudsid fraktsioonid kokkuleppele. Pärast kõike seda peame tegema mis tahes jõupingutusi, et piirata varahaldurite vaheltkauplemist ning lõpetada parlamendi, komisjoni ja nõukogu ühine tegevusetus. Austatud volinik, viimane mõte oli teie jaoks lausutud. Võtke selles suhtes midagi ette ning tehke seda korralikult!

 
  
MPphoto
 
 

  Margarita Starkevičiūtė , fraktsiooni ALDE nimel. – (LT) Tahan tähelepanu juhtida asjaolule, et kuigi käesolev raport on tasakaalus ja üldjoontes rahuldav, ei kajasta see õigupoolest tegelikku olukorda. Probleem seisneb selles, et – hinnates olukorda kogutud teabe taustal – ilmneb, et suurem osa finantsasutustest ei pea nendest eeskirjadest ja määrustest kinni, mida oleme neile soovitanud.

Peamine probleem seisneb kõnealuste eeskirjade ebatäpsuste kuritarvitamises. Seetõttu peame käesoleva raporti läbi vaatama, arvestades teiste raportite ja dokumentidega, nagu näiteks finantsinstrumentide turgude direktiiv, eesmärgiga leida teatud liiki ühtivust. Samuti tahan rõhutada, et toetan proua Lullingi arvamust: avatud investeerimisfondidel on hea reputatsioon, mistõttu peame olema väga ettevaatlikud, lisades selle portfelli uusi tooteid.

Miks ometi? Sest me ei tunne neid tooteid. Andke mulle andeks, kuid nii käesolevas dokumendis kui ka komisjoni ettepanekus aetakse jaeinvestorite ning institutsiooniliste ja kutseliste investeerijate portfellid ja huvid pisut segamini. Jaeinvestoreid peab määratlema üheseltmõistetavate definitsioonide ja eeskirjadega. Ent kui meil on nii avatud kui ka alternatiivsed investeerimisfondid, näitab tegelik olukord minu kodumaal, et need pannakse omavahel kokku ning esitatakse seejärel jaeinvestorile, kes ei mõista enam, millesse ta investeerib.

Sellepärast peavad meil olema üheseltmõistetavad määratlused ja üksmeelselt koostatud dokument. Loodan, et komisjon koostab järgmisel aastal dokumendi, mille ülesehitus on selgem. Peame tõepoolest kaitsma jaeinvestoreid. Mõistagi peab erainvestoritel rohkem õigusi olema, kuid need tuleb eraldi määratleda. Me ei tohi soovitada inimestel investeerida alternatiivsetesse fondidesse, millel puudub mõiste. Minu kodumaal peetakse praegu kõiki fonde alternatiivseteks.

 
  
MPphoto
 
 

  Piia-Noora Kauppi (PPE-DE). - Proua juhataja, esiteks tahaksin tänada raportööri hr Klinzi omaalgatusliku raporti ja samuti kõikide teiste fraktsioonide ettepanekute ja arvamuste arvessevõtmise eest.

Varahalduse ja fondituru toodete keskkonna ühtlustamine võib Euroopa majandusele tohutut kasu tuua, nagu tõestas ka 1985. aasta UCITSi direktiiv.

UCITSi direktiivist on saanud globaalselt äärmiselt oluline kaubamärk. See müüb välismaal hästi. UCITS esindab Euroopa vastupidava fondituru alust ja suurema stabiilsuse ja säästude tulusa reinvesteerimise kaudu muudab see majanduse elavamaks.

Selle raporti teemaks ei ole siiski UCITSi läbivaatamine, mis ees seisab ja mida me tervitame. Selle asemel tegeleb raport ühtlustamata fondidega, mis jäävad UCITSi valdkonnast väljapoole ja selles kutsutakse üles võtma mitmeid meetmeid.

Isiklikult tahaksin tervitada erainvesteeringute korda, mida nimetas ka volinik. Algatus on Euroopa ühtlustamata fondide turu saavutamisel suureks abiks.

Teiseks on tasude läbipaistvuse investorite teavitamise parandamisel ammuoodatud ja alahinnatud vahend. Teised raportis nimetatud meetmed lähevad samuti õiges suunas ja kõrvaldavad turumoonutused.

UCITSi edu juurde tagasi tulles ei tohiks me siinjuures siiski ahneks muutuda ega asju kiirustades segamini ajada. Viitan loomulikult arutelule seoses UCITSi ulatuse laiendamisega uutele varaklassidele, näiteks avatud kinnisvarafondid või riskifondid. Ma arvan, et praegu ei ole õige aeg nende tundlike küsimuste arutamiseks. Tagajärjeks võib olla veelgi karmim kord ja võime leida end erinevas finantsturu keskkonnas.

Arvan, et väga oluline on ka tagatud fondide osatähtsuse arutamine. Sellist asja nagu tagatud fond ei ole olemas. Üks fraktsioon soovis rohkem paindlikkust. Me ei arva, et kapitali adekvaatsuse korra kehtestamine fondidele lahendab probleemi. Tagatud fonde ei ole olemas ja seda liiki määratlus tuleks süsteemist kõrvaldada. Seetõttu esitasimegi mõlemad fraktsioonist PPE-DE ettepaneku.

 
  
MPphoto
 
 

  Pervenche Berès (PSE) . – (FR) Proua juhataja, austatud volinik, soovin tänada raportööri koostatud teksti eest. Selles käsitletud teemad on korduvad. Näiteks mis täpselt eristab institutsionaalset ja kutselist investorit erainvesteerijast? Mõned meist tahavad, et arvaksime, et nende kahe vahel asub suur Hiina müür. Mind nad ei veena ning viimased aastad on näidanud, mis ulatuses levivad finantsuuendused ühest investoriliigist teise, jõudes erahoiustajani välja. Pettekujutlus, et võime koostada seadused kahte tüüpi investorite ümber, kelleks on ühest küljest teadlik ja kutseline investor ning teisest küljest väikehoiustaja, on minu arvates ohtlik. Oleme ju teadlikud investeerimistoodete järkjärgulisest langusest. Ettekujutus kahest investoritüübist on kena küll, kuid peame väga täpselt teadma, kuidas seda rakendame.

Teine küsimus, mida tahan tõstatada, mida käsitletakse ühtlasi ka muudes finantsturu tekstides, puudutab investorite teavitamist. Nähtavasti on tegemist võtmeküsimusega, ometi alustame nullist, sest finantsuuenduste keerukus tähendab meie jaoks midagi uut ning me ei ole seda veel korralikult tunnustanud ega sellele vastu astunud. Kuid kõnealuse küsimuse sinnapaika jätmisest ei piisa: mitte miski ei asenda tootepaigutusega tegelevate inimeste vastutust ning peame seda meeles pidama.

Lugupeetud volinik, kolmandaks arvan, et eksisite finantsinstrumentide turgude direktiivi ja avatud investeerimisfondide direktiivi vahelise seose suhtes. Kas on mõttekas rakendada finantsinstrumentide turgude direktiivi liikmesriikides enne, kui teame, kuidas suhtutakse avatud investeerimisfondide direktiivi? Usun, et praegune olukord oleks rohkem tasakaalus, kui oleksime teistmoodi toiminud.

Raportöör mainis seoses maksustamisega fondiühinemiste kaasamist. Arvan, et peame ühtlasi meeles pidama tootepaigutust, mida võivad raskendada puhtalt rahanduslikud tõkked.

Ühtlasi soovin rääkida sotsiaaldemokraatide esitatud muudatusettepanekust, sest nimetatud toodete puhul erineb turu tegelik olukord riikides, kus neid toodetakse, riikides, kes neid ostavad, kui ka riikides, kes tegelevad nii tootmise kui ka ostmisega. Kehtestasime vastastikkuse põhimõtte, mis kehtib nii turgude avamise kui ka turulepääsu kohta, kuid peab ühtlasi paika õigusnormide ja järelevalve sisu puhul. Minu arvates on nimetatud elemendid olulised, sest käsitus Euroopa Liitu mittekuuluvast riigis, kes toodab kõnealuseid tooteid, pääsedes meie turule vaid põhjusel, et meilgi on juurdepääs tema turule (mis samahästi ei pruugi teenida Euroopa tarbijate huve), tundub ebareaalne või puhtteoreetiline ning ma ei saa sellega nõustuda.

Raportöör vihjas rohkem kui korra, et mõlemapoolsus rikub Maailma Kaubandusorganisatsiooni eeskirju. Kuid lugupeetud volinik, lubage ma küsin: mida me siis tegime, kui tunnustasime USAga ekvivalentsuse põhimõtet? Just sellise lähenemissuuna palume teil ka siin võtta. Samuti vihjati, et säärane käsitus on ebareaalne, sest Euroopa Liit ei ole sisemiselt kooskõlas. Ent kui läbirääkimiste pidamine kolmandate riikidega ekvivalentsuse üle andis meile julgust luua ühtsed standardid juhtimise ja järelevalve jaoks Euroopa Liidus, kas see ei tähenda siis olulist edu?

 
  
MPphoto
 
 

  Zsolt László Becsey (PPE-DE). - (HU) Tänan teid, proua juhataja, loodan, et teen lühidalt. Pärinedes Ida-Euroopa riigi elanikuna piirkonnast, mis on kapitali poolest vaene, ei vaimustu ma asjaolust, et kõik närivad ootusärevusest küüsi, soovides näha, mis saab riskifondidest või erakapitalist avatud investeerimisfondide laienedes, sest see ei mõjuta meie piirkonda veel ju sugugi ega vähemalt mitme hea aasta jooksulgi veel mitte. Ehk kogeme sellega seoses kinnisvarafonde inimlikust küljest. Kuid pean rõhutama neid aspekte, mida Ida-Euroopa riigi elanikuna auditilt ootan. Esiteks peaksime panku, mis väga tihti etendavad kõnealuses mehhanismis turustaja rolli ning teenivad sellega väga suuri summasid, siiski kontrollima, sest müügihind moodustab praegu 60% koguhinnast, ning rõhutan, et minu kodukohas saavad pangad sellest uskumatult suurt tulu. Kui suudame nimetatud valdkonnas midagi korda saata, astume sammu edasi.

Teiseks ei räägita finantsinstrumentide turgude direktiivis samuti kulude läbipaistvusele eriti kaasa, sest kui pangal on näiteks nii fondihaldur kui ka müüja, ei või me teada, mis toimub ettevõttesisestes tehingutes, ning on huvipakkuv, et isegi nimetatud ettevõttesisesed tehingud ei ole suutnud erinevaid müügihindu muuta.

Kolmandaks teevad mõned liikmesriigid suuri jõupingutusi või rakendavad sätteid, millega tegelikult ju tagavad selle, et varahaldur, fondihaldur ja nende juhatus saavad kahe jalaga maa peal seista. Minu kodumaal või meie riikides on väga palju võimekaid noori, kes suudavad juhtimist hea hinna eest ja kvaliteetselt korraldada, kui neil lubatakse seda teha, ning tunnen, et ümberpaigutamine teenib kõikide huve, lubades neil siseneda vabakaubandusse.

Lõpetuseks räägin tarbijakaitsest. Kinnitan, et koolitamine on väga oluline, kuid selle kõrval peame pöörama tähelepanu maksude küsimustele. Lihtsalt nii ei või olla, et kui tahan avatud investeerimisfonde mõnes muus riigis omada, satun kehvemasse olukorda, kui sama tegevust kodumaal rakendades. Tänan teid väga.

 
  
MPphoto
 
 

  Gay Mitchell (PPE-DE). - Proua juhataja, tahaksin tänada hr Klinzi selle raporti eest. Euroopa fondide valdkond on viimastel aastatel kiiresti edasi liikunud ja avatud investeermisfondide direktiivist on selle juures palju abi olnud. Fondide valdkond on küll kiiresti kasvanud, aga selle potentsiaal on veelgi suurem. Potentsiaal on võimalik vabastada suurema majandusharusisese konkurentsi ja liikuvusega kogu Elis.

Tahaksin teha raporti kohta mõned märkused. Ma saan aru soovituse kasulikkusest laiendada UCITSi ulatust avatud kinnisvarafondidesse või riskifondide fondidesse investeerimiseks, aga sellega tuleks minu arvates tegeleda eraldi direktiivis või õigusloomevahendis. Samuti saan aru ettepanekute kasulikkusest tugevdada ELi erainvesteeringute korda ja nõustun, et kõlblike investorite määratlus on ülioluline. Oluline on märkida, et kuigi finantsinstrumentide turgude direktiivis ja prospektidirektiivis sisalduvad määratlused on heaks lähtepunktiks, võib esineda täiendavaid küsimusi, millega on samuti vaja tegeleda.

Investeerimispoliitika ja riskijuhtimisega seoses tahan parlamendile meelde tuletada, et kuigi Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komitee viib läbi kontrolli, kuidas UCITSi direktiivis riskijuhtimisprotsessile esitatud nõudeid liimesriikides rakendatakse, ei ole Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komiteel kavas nõudeid ühtlustada. Rohkem ühtlustatud lähenemise eesmärgil võiks uurida teatud põhivaldkondi, kus kasutatakse erinevaid meetodeid. Tagatud fondide seljatagust tuleks kindlustada kapitali adekvaatsuse nõuetega ja sellega tuleks tegeleda nii, et fonde võib nimetada tagatuks ainult juhul, kui neid toetab nõuetekohane tagatiskord. Mulle valmistavad muret üleskutsed depoopanga tegevusloa kehtestamiseks, mille tagajärjeks oleks depoopanga asutamine UCITSidega hõlmamata riigis. See tekitaks reguleerimistühimiku, sest UCITS ja selle depoopank alluksid eraldi seadusandlikele süsteemidele ja raskuste esinemisel UCITSidega võivad tekkida keerukad õiguslikud probleemid.

Tänan kolleegi selle raporti eest, mis on väga kasulik ja loodan, et volinik oskab vastata minu esitatud märkustele.

 
  
MPphoto
 
 

  Charlie McCreevy, komisjoni liige. Proua juhataja, parlamendi raport näitas, et meie mõlema institutsioonide lähenemisviisid varahalduse valdkonnas edasiliikumisele on suurel määral kooskõlas. Tulevikus vastuvõetavad otsused peavad tuginema põhjalikele mõjuhinnangutele.

Mõlemad soovime tõhusaid turge, mis vastavad Euroopa fondide valdkonna ja Euroopa investorite vajadustele ja ootustele. Sellel suunas on tehtud olulisi jõupingutusi. Olulisemad pingutused seisavad veel ees. Oleme valmis lubadusi täitma, aga peaksime olema ettevaatlikud. Peame säilitama reformid ja UCITSi kaubamärgi maine. Peame varuma aega kõikide huvirühmade kaasamiseks ja konsulteerimiseks ja peame vältima tarbetuid sekkumisi, mis võivad turgu moonutada, kuid ei anna märkimisväärset kasu.

Ainult kõikide nimetatud tingimuste täitmisel võime olla kindlad, et meie otsused on väljakutsetele kohased. Ootame edasist koostööd meie institutsioonide vahel selles väga olulises valdkonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja . – Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub neljapäeval, 13. detsembril 2007.

 

19. Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ja Euroopa Nõukogu vaheline koostöö (arutelu)
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni nimel koostatud Adamos Adamou raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ja Euroopa Nõukogu vahelist koostööd käsitleva Euroopa Ühenduse ja Euroopa Nõukogu vahelise kokkuleppe sõlmimise kohta (KOM(2007)0478 – C6-0311/2007 – 2007/0173(CNS)) (A6-0443/2007).

 
  
MPphoto
 
 

  Franco Frattini, komisjoni liige. − Proua juhataja, tahaksin tänada parlamenti ja eelkõige raportöör Adamoud järjepideva ja konstruktiivse koostöö eest ning toetuse eest selle väga olulise koostööd käsitleva kokkuleppeni jõudmisel.

Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti loomine oli suur edusamm põhiõiguste edendamisel ja austamisel Euroopa Liidus. See on edusamm ka institutsioonidevahelise koostöö tähenduses. Olen alati valmis olnud kinnitama, et kolm institutsiooni toetavad täielikult seda olulist algatust. Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu vaheline sujuv koostöö on ameti edu tagamisel ülioluline.

Nõukogu otsuse eelnõu kajastab seda eesmärki. See esindab kahe organisatsiooni tõelist koostöötahet ja mul on hea meel näha, et kokkuleppega seotud läbirääkimised olid kiired ja need peeti mõlema osapoole poolt väga konstruktiivsel viisil.

See tähtis kokkulepe võimaldab ametil töötada oma suutlikkust parimal viisil ära kasutades. Täies mahus tööleasumiseks on juba võetud palju meetmeid ja mõned on ikka veel ettevalmistamisel. See kokkulepe aitab edendada üldist koostööraamistikku. See aitab rajada mõlema asutuse jaoks struktuuriplatvormi, muutes vastastikuse dialoogi ja ühise tegevuse võimalikumaks ja tõhusamaks.

See aitab samuti vältida töö mitu korda tegemist kahe asutuse poolt. Kokkuleppes sätestatakse korrapärased kontaktid ja kohtumised ameti ja Euroopa Nõukogu ametnike vahel ning korrapärane teabevahetus. Sõltumatu isiku määramine ameti juhtkonda ja täitevüksustesse edendab arvamuste vahetust ja koostööd.

Lõpuks tugevdab kokkulepe meie ühist eesmärki põhiõiguste edendamiseks ja kaitsmiseks Euroopa Liidus.

 
  
MPphoto
 
 

  Adamos Adamou, raportöör. (EL) Proua juhataja, lugupeetud volinik, kaasparlamendiliikmed, alustuseks tahan avaldada rahulolu Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ja Euroopa Nõukogu vahelise senise koostöö üle, iseäranis just kokkuleppe sõlmimisel, mis rahuldab mõlemaid osapooli. Loodan, et nende koostöö tulevikus jätkub sujuvalt samadel alustel.

Hoolimata pikaleveninud aruteludest ja konsultatsioonidest variraportööridega käesoleva raporti sisu üle, andis dokumentide esitamise büroo meile teada, et kodukorra artikli 83 lõike 7 ja artikli 51 lõike 2 järgi ei tohi nimetatud kokkuleppe teksti muuta, ning mis puutub raportisse endasse, siis vaid menetluslikud muutused on lubatud, mistõttu hääletasid paljud kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni liikmed sunnitult käesoleva raporti poolt. Seega kiidetakse Euroopa Nõukogu ja põhiõiguste ameti vahelise kokkuleppe sõlmimine minu koostatud raportis vaid heaks.

Euroopa Liidu põhiõiguste kaitsmise põhimõtete süsteem on kujunenud põhiliselt Euroopa Kohtu pretsedendiõigusel ja seda on kinnitanud kiire tunnustamine Euroopa Liidu asutamislepingutes. Kuid äärmiselt oluline on tagada inimõiguste kaitsmise süsteemi täiendav tugevdamine, kaitstes samas selliseid aluspõhimõtteid nagu mittediskrimineerimine, eraldatuse vältimine, sõna- ja usuvabaduse austamine, südametunnistusevabadus ning sotsiaalsed ja majanduslikud õigused.

Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet võib pakkuda eespool nimetatud kaitsemeetmeid ühenduse asjakohastele asutustele, organitele, ametkondadele ja ametitele ning ühenduse liikmesriikidele ühenduse õiguse rakendamisel. On oluline tunnustada, et just Euroopa Nõukogu on arendanud eesrindliku töö kaudu selles valdkonnas põhjalike normide süsteemi ning õiguslikud ja kohtulikud vahendid inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete kaitsmiseks ja edendamiseks ning on kogunud laialdaselt kogemusi. Seetõttu tuleb saavutada nii põhiõiguste ameti kui ka Euroopa Nõukogu ühine eesmärk kaitsta põhiõigusi teineteist täiendaval ja positiivsel viisi. Tuleb vältida töö kattumist ning Euroopa Nõukogu kehtestatud ja hästi toimivat inimõiguste ja isiklike õiguste kaitsmise (kohtuliku ja muu) süsteemi võimalikku nõrgendamist ja vähendamist. Peame olema hoolikad, et ei vaidlustataks õiguspretsedenti ega inimõiguste kaitse sisu, mille on paika pannud Euroopa Nõukogu, organisatsioon, kuhu kuulub 47 liikmesriiki.

Ühtlasi tahan rõhutada, et meil tuleb võidelda volituste ja menetluste mis tahes kattuvuse vastu, et mitte ajada segi kahe organi eesmärke ja pädevusalasid, et saavutaksime nende vahel üksmeelse koostöö. See peab peegelduma ka ameti iga-aastases tööprogrammis ning kahe institutsiooni vahelises sidususes ja ühistegevuses.

Euroopa Nõukogu ja põhiõiguste ameti vahelises teabevahetuses on äärmiselt tähtis, et see leiaks aset täieliku konfidentsiaalsuse alusel, mille järgimist jälgivad mõlemad osapooled. Nõukogu, põhiõiguste amet ja Euroopa Nõukogu peaksid leppima kokku kokkuleppe artikli 15 rakendamise üksikasjalikemates eeskirjades, milles nähakse ette toetused, mida Euroopa Nõukogu saab põhiõiguste ametilt, et saavutada täielik läbipaistvus ja vältida igasuguseid viiteid kahe institutsiooni liigsele omavahelisele sõltuvusele.

Samuti on oluline rakendada kokkuleppe artiklit 7 sellisel moel, mis võimaldaks kahel institutsioonil vahetada vastastikusel nõusolekul nii palju andmeid kui võimalik, pidades samas kinni oma kodukorrast, ja võimalikult laialdaselt vastavalt kehtivatele konfidentsiaalsusnõuetele. Vastavat infot tohiksid kasutada ainult need institutsioonid, kes on otseselt seotud kõne all olevate küsimuste läbivaatamisega. Seda ei tohiks teha kättesaadavaks kolmandate riikide institutsioonidele või ametitele, kui puuduvad tagatised ja kontrollimehhanismid selle kasutamiseks.

Nagu juba ütlesin, osutus komisjoni ja Euroopa Nõukogu vaheline koostöö kokkuleppe sõlmimise nimel peetud läbirääkimistel kasulikuks. Ja just sellist koostöö, läbipaistvuse ja vastastikuse täiendavuse vaimus tehtavat tõhusat ühistegevust oodatakse kahelt institutsioonilt ka tulevikus. Kuid on äärmiselt oluline, et Euroopa Parlament osaleks selles protsessis korrapäraste raportite esitamisega ja et Euroopa Nõukogult palutakse arvamust kõikide uuringute ja hinnangute kohta, mis on viidud läbi seoses nende kahe institutsiooni töö vastastikuse täiendavuse, kattuvuse vältimise ja läbipaistvusega.

 
  
MPphoto
 
 

  Kinga Gál, PPE-DE fraktsiooni nimel. – Proua juhataja, mul on hea meel rääkida täna fraktsiooni PPE-DE nimel variraportöörina raportist kokkuleppe sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse ja Euroopa Nõukogu vahel Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ja Euroopa Nõukogu vahelise koostöö kohta.

Meil on olnud pikad arutelud ja palju küsimusi selle kohta, kas amet on vajalik; kas Euroopa Nõukogul on võimalik seda aktsepteerida; kas nende kahe koostöö saab olema tegelik ja kasulik.

Kogu selle aja jooksul ütlesid parlament ja komisjon selgelt – jah, me vajame ametit, näeme selle institutsiooni mõtet ja ootame head koostööd Euroopa Nõukogu ja ameti vahel.

Seetõttu tervitan asjaolu, et nüüd, kui kokkulepe on sõlmitud, on meil võimalik rääkida institutsionaliseeritud koostööst. Teiselt poolt on mul kahju, et me ei suutnud seda teksti tõeliselt täiustada mõningaid aspekte parandades, sest ma oleksin rõhutanud vajadust arvestada iga kord, kui amet konkreetsete küsimustega tegeleb, kõiki Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee kogemusi ja teadmisi, selle erinevate komiteede aruandlussüsteemi, näiteks õigusasjade ja inimõiguste komitees, kus on nende küsimustega tegelemiseks suurepärased teadmised ja kogemused.

Sellele vaatamata on mul hea meel, sest kokkuleppe sõlmimine annab märku, et see asutus, amet, alustaks tööd võimalikult kiiresti. Amet avati ametlikul 1. märtsil, aga selle töö- ja juhtimisstruktuur ei ole veel paigas. Kindlasti on vaja edasi liikuda ja olukorda parandada.

Olen jälginud seda küsimust alates oma volituste algusest ja märganud suuri raskusi selle tegevusulatuse, pädevusvaldkonna ja otsustusstruktuuride kujundamisel, nii et kõik osapooled rahul oleksid.

Oleme kõik osalised, sest amet kogub ja koostab andmeid ja valmistab ette soovitusi selle valdkonna asutustele, töövaldkond, mille piire on raske määratleda, mis on horisontaalne ja lõikub ühenduse kõikide poliitikatega.

Saame rahule jääda ainult siis, kui loome usaldusväärse ja vastutava ameti, millele on antud piisavad volitused ja nõuetekohane eelarve ülesannetega toimetulekuks. Kokkulepe saab selles osas aidata.

Tagame ülesannete kattumise ja töö korduva tegemise ärahoidmise. Loodame, et põhiõiguste harta tänane pühalik väljakuulutamine on üks külg ja amet on teine külg ühest ja samast mündist - esimene praktiline samm ELi tulevase inimõiguste ja põhivabaduste poliitika suunas.

 
  
MPphoto
 
 

  Genowefa Grabowska, fraktsiooni PSE nimel. (PL) Proua juhataja, arutleme täna ebastandardse protseduuri üle, sest Euroopa Parlament langetab otsuse Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu vahelise koostöö kokkuleppe otstarbekohasuse kohta. Meil ei saa mingil viisil selle kokkuleppe sõlmimisse sekkuda, võime seda vaid hinnata ning arvamust avaldada.

Euroopa Nõukogu on Euroopa vanim organisatsioon, mis tegeleb inimõiguste ja demokraatia edendamisega. Kellelegi siin ei ole vaja meelde tuletada, et koostöö Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu (ning varem ka Euroopa Ühenduste) vahel on algusest peale eksisteerinud. Konkreetse riigi Euroopa Liidu liikmeks saamise eelduseks on põhiväärtuste austamine, mida käsitletakse Euroopa Nõukogu statuudis: võrdsus seaduste ees demokraatia ning iseäranis just austus inimõiguste vastu.

Seega on hea, et nimetatud kaks organisatsiooni, Euroopa Ühendused (praegune Euroopa Liit) ja Euroopa Nõukogu, saavad koostööd teha lisaks Strasbourgis külg külje kõrval istumisele ka ühistes tegevusvaldkondades kaasa lüües. Täna arutlusel olev kokkulepe ei ole väga originaalne ega uus, nagu ka Põhiõiguste Amet ei ole täiesti uus institutsioon.

Nagu teame, vahetati põhiõiguste ametiga välja Viinis asunud Euroopa Rassismi ja Ksenofoobia Järelevalvekeskus, millel oli Euroopa Nõukoguga sarnane koostööd käsitlev kokkulepe. Kõnealune 1999. aastal sõlmitud kokkulepe austas mõlemat osapoolt ning oli kuni praeguseni jõus, st hetkeni, kui keskus asendati põhiõiguste ametiga.

Ent kuna Euroopa Liidu uus võimuorgan on asjaosaline, peame uurima kõnealust uut koostöö kokkulepet Euroopa Nõukoguga, et tagada nende kahe sarnase institutsiooni vaheline koostöö, mitte võistlus.

Pean ütlema, et nimetatud kokkuleppe üle arutleti kärmelt, kuid tublisti. Meil ei ole selle sisu suhtes erilisi kahtlusi ning kuidas saakski olla. Sellega luuakse raamistik koostöö jaoks, sõlmitakse igapäevaseid tutvusi ja isiklikke sidemeid, kuna Euroopa Nõukogul on õigus nimetada väline isik (ja tema asetäitja) ameti haldusnõukokku ja juhatusse. Kõike seda arvestades toetan kõnealust ettepanekut täielikult ja kiidan ülalmainitud kokkuleppe heaks, mis täidab hästi mõlema institutsiooni otstarvet.

 
  
MPphoto
 
 

  Irena Belohorská (NI). - (SK) Daamid ja härrad, tänan, et andsite mulle võimaluse sõna võtta. Raportis käsitletakse võimalikke huvide lahknemist Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ja Euroopa Nõukogu vahel. Minu arvates on see küsimus teisejärguline. Tõelised raskused kerkivad Strasbourgis asuva Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Luksemburgis paikneva Euroopa Kohtu vahel.

Mõlemaid nimetatud kohtuid on volitatud tegutsema inimõiguste valdkonnas ning kõnealused võimuorganid räägivad mõnede määruste puhul teineteisele vastu. Enamasti on need seotud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni lõikudega 6 ja 8 ning puudutavad kohtuasju, mis on seotud konkurentsieeskirjade rikkumisega, näiteks nagu ettevõtete National Panasonic, Hoechst AG, Niemetz jne menetlused.

Lõpetuseks tahan öelda, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioon, mille on kinnitanud Euroopa Liit, on kaks sarnast, kuid ühtlasi ka erinevat dokumenti. Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti pädevusvaldkond keskendub järelevalvele ja toetamisele. Seega peame tervitama Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 300 põhjal sõlmitud kokkulepet, millega luuakse erinevate võimupädevuste vahele selgust. Samuti on kiiduväärt asjaolu, et ameti haldusnõukokku kuulub Euroopa Nõukogu esindaja.

Kuna ameti pädevusvaldkond on piiratud, arvan, et selle ettevõtmised pigem täiendavad Euroopa Nõukogu tegevusi kui võistlevad nendega. Igatahes jätkame kõnealuse teema üle arutlemist põhiõiguste harta õigusliku staatuse muutmise raames.

 
  
MPphoto
 
 

  Panayiotis Demetriou (PPE-DE). - (EL) Proua juhataja, lugupeetud volinik, Euroopa Liit on viimastel kuudel astunud neli otsustavat sammu inimõiguste edendamiseks ja kaitsmiseks. Esiteks asutati eripärane põhiõiguste amet. Teiseks kaasati reformilepingusse põhiõiguste harta õiguslikult siduva jõu klausel ning Euroopa Liidu ühinemise klausel 1950. aasta Euroopa inimõiguste konventsiooniga. Kolmandaks kirjutas parlament täna pidulikult alla põhiõiguste hartale; pärast ametlikku väljakuulutamist muutub see Euroopa õigustiku osaks. Kaasaegne inimõiguste koodeks! Neljandaks annab Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ja Euroopa Nõukogu vaheline kokkulepe täpselt märku, mida Euroopa Liit esindab – inimõiguste edendamist – ning näitab, et nimetatud element loob iga kaasaegse ühiskonna ning riigi alusmüüri.

Euroopa Nõukogu ei allutata, jäljendata ega asendata ning see etendab kindlalt inimõiguste rahvusvahelise kaitsja rolli. Vastupidi, algatati hoopis uus koostööetapp ega õhutatud antagonismi. Seega nõustun kõigega, mida raportöör, kes on mu rahvuskaaslane, nimetatud teemal ütles, kiidan ta raporti terviklikult heaks ning õnnitlen teda selle koostamise puhul.

Mul on au olla Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee auliige, kuid täna tunnen iseäranis suurt uhkust ja rõõmu, sest kaks institutsiooni, nimelt Euroopa Liit ja Euroopa Nõukogu, alustavad pidulikult koostöö tegemist nimetatud valdkonnas. Loodan, et see sajand läheb õigustatult maailma ajalukku inimõiguste sajandi nime all.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylwester Chruszcz (NI). - (PL) Proua juhataja, Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet Viinis on järjekordne kulukas institutsioon, mis võtab endale õiguse kontrollida ja noomida liikmesriike põhiõiguste harta järgimisel ja teistes küsimustes.

Raske on jätta loomata muljet, et Euroopa maksumaksjate raha kulutatakse jällegi mõjuvõimu tugevdamisele Brüsselis ning Eurostate’i loomisele. Euroopa Nõukogu ja OSCE on olemasolevad institutsioonid, mis juba tegelevad samade küsimustega rahvusvahelisel tasandil, mitte rahvusüleselt. Näeme lihtsalt juba eksisteerivate institutsioonide jäljendamist, millega suurendatakse Euroopa Liidu mõjuvõimu ning bürokraatiat.

Euroopa riigid, kaasa arvatud minu kodumaa Poola, peavad kohustuslikult kaitsma ja edendama inimõigusi, täites muuhulgas inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni tingimusi. Kuid põhiõiguste amet koos teiste ametitega, mida muljetavaldava kiirusega asutatakse, ei ole üksnes raha raiskamine, vaid ka kahtlase väärtusega, et mitte öelda ohtlik, Brüsseli algatus.

 
  
MPphoto
 
 

  Roberta Alma Anastase (PPE-DE). - (RO) Daamid ja härrad, käimasoleva täiskogu istungiga tähistatakse Euroopa paljusid ettevõtmisi inimõiguste valdkonnas, nagu ka võimalust neid 2007. aasta raames hinnata.

Otsus sõlmida põhiõiguste ameti ja Euroopa Nõukogu vahel koostööd käsitlev kokkulepe moodustab koos nimetatud ameti loomisega ja põhiõiguste harta väljakuulutamisega osa Euroopa Liidu jõupingutustest kindlustada oma tegevust ja rolli inimõiguste edendajana nii ELis kui ka väljaspool ELi. Tahan juhtida tähelepanu kahele seisukohale, mis on minu arvates selles valdkonnas olulised.

Kõigepealt kiidan heaks püüde jõuda kõnealuse kokkuleppe kahele eesmärgile, nimelt ühelt poolt tõhustada ja ühendada Euroopa poliitikat inimõiguste valdkonnas ning teiselt poolt saavutada sidusus ja vältida võimude dubleerimist. Vaid nii suudame jätkuvalt edendada austust Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni kehtestatud põhiõiguste vastu, kaasates sinna ühistegevuse kaudu meie endi mehhanismid, mille oleme nimetatud eesmärgi jaoks loonud.

Teiseks kiidan heaks püüdluse tihendada koostööd Euroopa Nõukogu algatatud inimõigustekaitse eriprojektide valdkonnas. Tänu seda tüüpi vastastikmõjule saame aidata rohkem kaasa inimõiguste olukorra parandamisele, tegutsedes teatud juhtudel nii liidusiseselt kui ka -väliselt. Soovin juhtida tähelepanu asjaolule, et kõnealust koostööd tuleb peaasjalikult edendada nendes Euroopa riikides, mis piirnevad Euroopa Liiduga, et luua tõeline demokraatia tavasid järgiv piirkond väljaspool Euroopa Liitu.

Musta mere piirkonna koostööalase raportöörina palun Euroopa institutsioonidel toetada piirkondlikke koostööprojekte. Minu arvates on hea alustada kõnealuse suuna arendamist Euroopa Nõukogu esitatud algatusega Musta mere euroregiooni loomise kohta, et edendada demokraatiat piirkondlikul tasandil, ning kutsun komisjoni üles avaldama nende õnnestumisele täielikku toetust.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. - Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub neljapäeval, 13. detsembril 2007.

 

20. Pädevus ja koostöö ülalpidamiskohustuste küsimustes (arutelu)
MPphoto
 
 

  Juhataja. - Järgmine päevakorrapunkt on kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni nimel Genowefa Grabowska koostatud raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (KOM(2005)0649 – C6-0079/2006 – 2005/0259(CNS)) (A6-0468/2007).

 
  
MPphoto
 
 

  Franco Frattini, komisjoni liige. Proua juhataja, esitatud ülalpidamiskohustuste vahendi eesmärgiks on parandada nende inimeste ebakindlat olukorda, kes sõltuvad elatisest igapäevaste vajaduste rahuldamisel.

Euroopa Liidus, kus inimesed on üha liikuvamad, ei tohiks ülalpeetavad – eelkõige lapsed – kohtuda takistustega neile kuuluva raha saamisel, eriti kui võlgnik, näiteks vanem, lahkub või kolib välismaale.

Tahaksin tänada raportööri pr Grabowskat jõupingutuste eest, mida ta tegi huvirühmade esindamisel, kelleks on näiteks ülalpeetavaid esindavad valitsusvälised organisatsioonid, 11. septembril toimunud väga olulise avaliku kuulamise käigus.

Tervitame üldjoontes pr Grabowska raportit, mis toetab ettepaneku olulisi elemente.

Mul on vaid mõned märkused mõnede esitatud muudatusettepanekute kohta. Esiteks õiguslik alus. Oleme arvamusel, et praegune vahend on seotud perekonnaõigusega. Saan siiski aru parlamendi murest, silmas pidades praegust õiguslikku konteksti. Seetõttu kutsusime nõukogu üles esitatud määrusega üheaegselt vastuvõetud teatises – kooskõlas asutamislepingu artikli 67 lõikega 2 – võtma käesoleva vahendi vastu kaasotsustamismenetluses. See on minu arvamus ja ma jätkan nõukogu palumist tegutseda sellele üleskutsele vastavalt.

Teistest muudatusettepanekutest, mis on seotud kohaldatavate õigusaktidega. Eelmisel kuul viidi rahvusvahelise eraõiguse Haagi konverentsil edukalt lõpule läbirääkimised ülalpidamiskohustuste rahvusvahelise konventsiooni kohta.

Arvestades konventsiooni ja lisatud, kohaldatavat õigust käsitleva protokolli rahuldavaid tulemusi, sooviksid ühendus ja selle liikmesriigid kõnealustest rahvusvahelistest eeskirjadest kinni pidada. Järelikult tuleks määruse sätted ja sellega seotud esitatud muudatusettepanekud läbi vaadata, et tagada vastavus rahvusvahelistele eeskirjadele.

Raportis esitatakse ettepanek lubada kohtutel kohaldada asjade arutamisel enda õigust, kui see kiirendab vaidluse lahendamist. Saame aru kohtumenetluse kiirendamise vajadusest, aga usume, et esitatud lahendus ei võimalda piisavat õiguskindlust ja tekib oht, et see ei ole ülalpeetavate huvides, keda peaks kaitsma ühe ja sama sisulise õiguse kohaldamisega, olenemata sellest, milline kohus asja läbi vaatab.

Parlament hakkab nüüd lõpuks seda raportit hääletama. Rahvusvaheline õiguslik kontekst on selgunud. Loodan väga, et see projekt käivitub 2008. aastal täie hooga. Usun kindlalt, et nõukogu seab selle lähikuudel esmatähtsale kohale.

 
  
MPphoto
 
 

  Genowefa Grabowska, raportöör. (PL) Proua juhataja, lubage mul alustuseks tänu avaldada. Tahan väga tänada Euroopa Komisjoni suurepärase koostöö eest. Samuti tänan võrratu koostöö eest kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ning variraportööre, iseäranis just õiguskomisjoni ja Diana Wallist, kes oma arvamuse visandas. Diana Wallis võttis enda peale suure kohustuse veenda komisjoni muudatusettepanekute vajalikkuses õiguslikul alusel.

Peaksin ehk esimesena õiguslikust alusest rääkima, teades, et esitatud resolutsioon anti meile üle menetluse korras, mis on paralamendi jaoks vastuvõetamatu. Tahtsime, et määrus võetakse vastu kaasotsustamismenetluse raames, mitte nõuandemenetluse korras. Seega olin rahul, kui kuulsin, mida volinik ütles, ning olen teadlik nõukogule esitatud teatisest, kus palutakse meile see võimalus anda. Lisaksin voliniku sõnadele veel vaid ühe mõtte.

Ma ei kahtle asjaolus, et ülalpidamiskohustused tulenevad perekonnaõigusest. Ent vaidleksin vastu väitele, et ülalpidamiskohustustel tervikuna on vastandlik loomus. Asjaolu, et need pärinevad perekonnaõigusest, ei tähenda, et ülalpidamiskohustused peavad selle piiridesse jääma. Kõnealune olukord mõjutab ühisturgu ja mõlema osapoole, s.o ülalpidamist saama õigustatud isiku ja kohustatud isiku, majanduslikku olukorda. Meid on vastavalt volitatud võtma ülalpidamiskohustused perekonnaõiguse raamidest välja ning ühendama need valdkondadega, mis kuuluvad parlamendi võimupiiridesse, nimelt ühisturu, perehoolduse ja inimõigustega. Minu arvates ei ole sellisel juhul menetluskorda sugugi raske muuta.

Seetõttu arvan, et käesolev ettepanek väärib lisaks nõukogu tähelepanule ka selle heaks kiitu. Nimetatud määruse koostamisel korraldasime nõupidamisi, mis osutusid tõepoolest lõputuks hädaldamiseks. Peamiselt naised rääkisid meile keerulisest olukorrast, millega nad peavad tegelema, püüdes nõuda ülalpidamistoetust laste jaoks, kelle teine vanem elab mõnes muus riigis ning ei ole oma lapse kasvatamisest või selle eest tasumisest eriti huvitatud.

Selleks kasutatakse erisuguseid trikke. Ma ei hakka neid praegu kõiki mainima ning piirdun ühe näitega. Euroopas peaaegu jäljetult kadumiseks piisab sellest, kui muuta oma perekonnanimes ühte tähte, ning ülalpidamiskohustused haihtuvad koos kohustatud isikuga. Kõnealuse määrusega püüame tagada, et ükski ülalpidamiskohustustega isik ei saa end Euroopas kindlalt tunda, arvates, et võib ära kasutada sellist olukorda, mis pooldab isikut, kes ei vastuta oma perekonna eest ning lahkuda riigist, kus elab laps, kellele ülalpidamise eest ta ei maksa, kolida avatud Euroopa Liitu, mille sisepiirid on kaotatud, iseäranis praegu, kui paari päeva pärast liituvad Schengeni alaga uued liikmesriigid.

Lubage mul mainida resolutsiooni kahte abinõud, mis tunduvad minu jaoks kõike tähtsamad ning uuenduslikumad. Riik, kus kohustatud isik tavaliselt elab, ei pea kinnitama selle riigi ülalpidamiskorraldust, kus kõnealune isik asub. Seega tehakse määruses ettepanek tühistada välisriigi kohtuotsuse tunnustamise menetlus. Mõistan, et see on midagi uut, ent kui soovime tagada ülalpidamiskohustuste täitmist, peame selle sammu astuma. Kui jätame välisriigi kohtuotsuse tunnustamise menetluse jõusse, kukuvad läbi kõik püüdlused saavutada nimetatud kohustuste täitmist.

Mõistan, et peame austama kõiki Haagi konventsiooni ja konverentsi raamistikus heaks kiidetud sätteid, ent rahvusvaheline süsteem jahvatab erakordselt aeglaselt ning lepingute ratifitseerimine võib rahvusvahelise eraõiguse valdkonnas võtta aega aastaid. Euroopa Liit peab edasi liikuma ning tagama, et lapsed on kindlustatud olukorras, kui nende emad ja isad neid unustavad. Seega on vaja laste nimel kõnealust määrust kiiremas korras rakendada. See nii hoolitseb nende eest kui ka kaitseb ülalpidamist saama õigustatud isikuid. Tänades eesistujariiki Portugali käesoleva teksti koostamisel tehtud töö eest, anna nimetatud küsimuse veendunult eesistujariigile Sloveeniale üle, et see saavutaks teksti vastuvõtmise ning meie saaksime endale korraliku määruse.

 
  
MPphoto
 
 

  Diana Wallis, õiguskomisjoni arvamuse koostaja. – Proua juhataja, tahaksin tänada volinikku väga positiivse avalduse eest. Samuti tahaksin tänada pr Grabowskat suurepärase koostöö eest selles küsimuses.

See on üks ettepanekutest, mis võib muuta Euroopa reaaluseks nende jaoks, keda me teenime. Sellel võiks olla praktiline väärtus nende elu rasketel hetkedel. Ma ei tea, kui palju kordi on minuga pärast parlamendiliikmeks valimist ühendust võtnud minu valijad, kellel on raskusi elatise saamisel teises liikmesriigis elavalt isikult. Liiga sageli ei olnud mul võimalik anda praktilist ja positiivset vastust.

Loodan, et selle määruse abil on meil võimalik enamikes olukordades palju paremini toime tulla. Ettepanek sisaldab ELi jaoks võimalust minna juba märgitud Haagi konverentsi protsessi kaudu riikidest palju kaugemale. Meil peaks olema võimalus kaugemale minna. Oleme ju julgustanud kodanikke liikuma vabalt üle ELi jäävate vanade rahvusriikide piiride ja peaksime olema võimelised vastama hea, lihtsa, toimiva kohtusüsteemi kaudu, kui neil on abielus rasked ajad või partnerlused lagunevad. Peaksime olema suutelised aitama lapsi, kes kannatavad abielu purunemise finantstagajärgede tõttu. Ettepanek annaks meile lihtsustatud üheetapilise protsessi praeguse õudusunenäo asemel, kus avaldus tuleb esitada ühele kohtule ja seejärel teha välisriigi kohtus läbi enam või vähem samasugune jõustamisprotsess. Seda on liiga palju inimeste jaoks, kes elavad läbi haavatavaid ja meeleheitlikke hetki.

Õiguskomisjonil on olnud hea meel toetada enamikku sellest ettepanekust, üritades sisse viia mõned tehnilised parandused. Selles osas olen väga tänulik kolleeg hr Casinile. Raportööriga sarnaselt ei ole meil võimalik aktsepteerida õiguslikku alust. See pidanuks olema kaasotsustamine, mitte konsultatsioon. Usun, et liikmesriigid on olnud täiesti ebamõistlikud nii õigusaktide sisu kui ka meie kodanikele avalduvate mõjude osas. Loodan, et nad vastavad voliniku üleskutsele.

Enda fraktsiooni nimel rääkides, me ei taha näha üheetapilise süsteemi tõhususe kõigutamist. Peame loomulikult austama kaitse – võlgniku – õigusi, aga seda tuleks kohaldada esialgsele kohtule. Me ei tohiks lubada asja uuesti arutamist jõustavas kohtus või me hävitame need eelised, mida me tahame pakkuda. Seetõttu soovime artikli 33 a väljajätmist ja meil on suured kahtlused seoses muudatusettepanekuga 66, mis jätab ukse ikka veel liiga lahti.

Lõpuks tahaksin esitada mõned kommentaarid selle parlamendi Ukst tulnud liikmena. UKs kohaldamata või selle vahendiga liitumata jätmine on halb uudis paljude teiste liikmesriikide ELi kodanike jaoks, kes praegu Ühendkuningriigis elavad, ja samuti halb uudis paljudele brittidele, kelle partnerid kolivad teise liikmesriiki. On palju olukordi, mille puhul kohaldamata jätmine tekitab kaose ja segadust. Inimestest saavad seoses neile kättesaadava kohtusüsteemiga teise järgu kodanikud.

Kõige rohkem kahetsen seda, et Briti valitsus ei hinda brittidest parlamendiliikmete paikapidamatut seisukohta nendes küsimustes. Kas me tõepoolest peaksime töötama, kõnelema ja mis kõige olulisem, hääletama ettepanekuid küsimustes, mida praeguse seisuga meie valijatele ei kohaldata? Teised seavad meie seisukoha legitiimsuse kahtluse alla. Need kohaldamata jätmised on demokraatlikult paikapidamatud ja hävitavad ELi tsiviilõiguse süsteemi ühtsust. Valikuline kombineerimine, kohaldamine ja kohaldamata jätmine kahjustab ainult neid, kes on haavatavad ja vajavad kõige enam seaduste kaitset.

 
  
  

ISTUNGIT JUHATAB: ADAM BIELAN
Asepresident

 
  
MPphoto
 
 

  Panayiotis Demetriou, fraktsiooni PPE-DE nimel. (EL) Härra juhataja, kõigepealt soovin õnnitleda raportööri proua Grabowskat kõnealuse küsimuse tõstatamise ning väga positiivsete seisukohtade eest, mida ta on täna õhtul avaldanud.

Austatud kaasliikmed, Haagi konverentsi nõupidamisvoorud, mis said alguse seitse aastat tagasi, on lõpukorrale jõudmas. Tekib küsimus, mis edu on saavutatud rahvusvahelise eraõiguse vastastikuse tunnustamise ja kohtuotsuste täitmise vallas. Kus on deklaratsioon, millega teatatakse, et vastastikuse tunnustamise ja kohtuotsuste täitmise põhimõte on õigusalase ja politseikoostöö nurgakivi, mille eesmärgiks on luua vabadusel, õigusel ja turvalisusel rajanev ala? Selle küsimuse vastuseks on tõsiasi, et kõnealuses suunas ei olda märkimisväärset edu saavutatud. Me ei ole 2004. aasta Haagi programmi selles ulatuses edendanud, kui oli tarvis, hoolimata kõnealuse valdkonna eest vastutava voliniku, härra Frattini jõupingutustest ja algatustest.

Kahjuks on mõned liikmesriigid üleskutseid iseseisvusele kuritarvitanud, mis pidurdab seaduste ühtlustamist nii sisu kui ka menetluskorda puudutavates küsimustes. Need üldised tähelepanekud ei vähenda mõistagi arutlusel oleva ettepaneku väärtust ega tähtsust. Otse vastupidi, nende kaudu rõhutan vajadust kiita heaks veelgi enam ettepanekuid nõukogu määruste kohta, käsitledes tervet perekonnaõiguse valdkonda, kuhu kuuluvad lahutus, lahus elamine, ülalpidamiskohustused ja kinnisvara küsimused. Nõukogu 2003. aasta määrust (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, on tarvis radikaalselt muuta ja kaasajastada. Kõnealust vajadust püütakse tõepoolest suurenisti lahendada määruse muutmise ettepanekuga, kuid kahjuks vaid seoses ülalpidamiskohustuste küsimusega. Liikmesriikide materiaalõigused jäävad aga kohtuvõimu ülitähtsa kursi puhul endiselt erisugusteks. Meil on veel pikk tee minna. Sellest hoolimata peame kõnealuse seaduse ühtlustamist edendama, seal kus näeme vastastikkuse lähenemise võimalust.

Euroopa Parlamendi esitatud muudatusettepanekud täidavad ettepaneku paljusid lünki ning täiustavad selle sisu. Eelkõige saadakse tänu nendele üle mitmest tõkkest, mis pidurdavad ülalpidamiskohustusi puudutavate kohtuotsuste rakendamist Euroopa Liidus, samuti piiravad need kohustatud vanema või abikaasa võimalusi kohtuotsusest mööda hiilida, kui ta on kolinud ühest Euroopa Liidu liikmesriigist teise. Käsitlen muudatusettepanekus täpselt seda seisukohta, mille esitasin artiklis 33a, esiteks jätmata piiramatuid võimalusi korralduse mittetäitmiseks, kui olukord peaks muutuma, ning teiseks jättes olukordade käsitlemise jaoks teatud vabadust, olenevalt asjaolust, kas vastav olukord on tõsine või väga tõsine, tänu millele saab kohus otsuse uuesti läbi vaadata.

 
  
MPphoto
 
 

  Andrzej Jan Szejna, fraktsiooni PSE nimel. (PL) Härra juhataja, kõigepealt soovin südamest tänada raportöör Genowefa Grabowskat meie ees oleva määruse suhtes ja raporti koostamisel tehtud töö eest. Selle hiilgav tulemus ei üllata mind sugugi, sest professor Grabowska on Euroopa õiguse tähtsamaid asjatundjaid Poolas.

Õiguslike takistuste küsimus ülalpidamiskohustuste kohta käivate otsuste tunnustamisel ja täideviimisel on järjest olulisem, pidades meeles asjaolu, et lahutuste ja lahkukolimiste hulk Euroopa Liidus üha suureneb. Teades liikmesriikide vahelise lõimingu ulatust ning asjaolu, et Euroopa Liidus on endiselt väga palju siduvaid õiguslikke allikaid, vajame hädasti progressiivset õigussüsteemi.

Praegu puudub nimetatud valdkonnas Euroopa Liidu tasandil ühtlustatud süsteem. Seetõttu kiidan kõnealuse määruse heaks, millega esitatakse äärmiselt tabavaid ettepanekuid seoses probleemidega, mille üle praegu aru peame. Tuleb märkida, et see on pikaajalise tööprogrammi tulemus, pean silmas Haagi programmi vabaduse, turvalisuse ja õiguse tugevdamise kohta Euroopa Liidus. Olen nõus asjaoluga, et ülalpidamiskohustuste tõhus kehtestamine parandab paljude laste eluolu ja hariduse omandamist, kes on ülalpidamiskohustuse jaoks esmatähtsad õigustatud isikud. Kõnealune küsimus on Euroopa sotsialistide jaoks väga tähtis.

Esitatud määruses käsitletakse kaasaegse ühiskonna probleeme, kuid ühtlasi võib see aidata kaasa siseturu tegevuse täiendamisele, eemaldades eelkõige nende inimeste vabale liikumisele kehtestatud tõkked, kes võivad kannatada liikmesriikide erisuguste seaduste tõttu, mis kehtivad ülalpidamiskohustuste täitmise kohta.

Peame Euroopa Liidu kõikide kodanike heaolu nimel pingutama, et rakendada ülalpidamiskulude maksmist kiiresti ning võimaluse korral tasuta. Praegu peavad institutsioonid võtma vahel tarvitusele erakorralisi meetmeid, et nõuda ülalpidamiskulude tasumist, samal ajal kui õigustatud isikute eluolu on tihti vilets.

Ühtlasi toetan mõtet, mille kohaselt peab kohtuotsustel olema mis tahes riigis sama palju õigusjõudu, kui sellel on selles liikmesriigis, kus kõnealune otsus kehtestati, ilma igasuguste täiendavate formaalsusteta.

Lõpetuseks soovin rõhutada asjaolu, et Euroopa Parlament peab osalema ulatuslikumalt otsuste langetamisel küsimuste üle, mis on Euroopa Liidu ja selle siseturu talitluse tuleviku jaoks sedavõrd tähtsad.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlo Casini (PPE-DE). - Härra juhataja, daamid ja härrad, arutlusel oleva raporti eesmärgiks on kõrvaldada suurem osa takistustest, et taastada Euroopas ülalpidamiskohustused, võimaldades luua õiguslikku raamistikku, mis vastab ülalpidamist saama õigustatud isiku õigustatud ootustele.

Kõige tähelepanuväärsemaks ajendiks nimetatud raamistiku loomisel on asjaolu, et väga paljude juhtumite puhul on ülalpidamist saama õigustatud isik nõrgem osapool ning vajab seetõttu jõulist kaitset, ning on ilmselge, et põhiküsimus seisneb hoopis ülalpidamise eest tasuma kohustatud isiku tegelikus olukorras. Sellegipoolest on mõistlik teha vähemalt seda, mida on võimalik ette võtta, s.o eemaldada mis tahes tarbetud bürokraatianähud ning muuta rakendatav seadus kindlaks, kehtestada ülalpidamist saama õigustatud isiku elukoha eelistamist seaduse rakendamisel ning viia otsemaid täide kohtuotsus, mille järgi peab kohustatud isik tasuma ülalpidamiskulude eest, isegi kui ta elab riikides, kus kõnealust otsust ei langetatud.

Õiguskomisjon kutsus üles avaldama arvamust kohtumõistmise täiustatud koostöökorra, kehtiva seaduse ja kohtuotsuste täideviimise kohta ülalpidamiskohustustega seoses, ning on etendanud olulist rolli käesoleva teksti koostamisel, mille tulemuseks on tähtsa koostöökokkulepe sõlmimine peamiste fraktsioonide vahel, mille eest soovin proua Wallisit avalikult tänada. Õiguskomisjoni esitatud muudatusettepanekute eesmärkideks on määratleda üheseltmõistetevalt ülalpidamiskohustuste mõiste, laiendada selle rakendusala, kaitsta kõige nõrgemaid osapooli ning lihtsalt järgida esitatud teksti.

On osutunud vajalikuks määratleda ühetähenduslikult ülalpidamiskohustuste mõiste ja hõlmata määruse rakendusalasse kõik kindlasummaliste maksetega seotud eeskirjad. Nagu juba ütlesin, pööratakse üksikasjalikult tähelepanu kõige nõrgematele osapooltele, mille puhul on vaja määruse teksti pisut lihtsustada. Kuna aeg on otsa saanud, tahan lõpetuseks öelda, et fraktsioon PPE-DE toetab kõnealust otsust täielikult.

 
  
MPphoto
 
 

  Tadeusz Zwiefka (PPE-DE). - Härra juhataja, abielude purunemise arvu kahetsusväärse suurenemise ja Euroopa Liidus elavate inimeste tiheneva liikumise tagajärgedeks on vältimatult piiriülesed konfliktid, mis on seotud ülalpidamiskohustuste raames esitatud nõuetega. Praegu peab ülalpidamiskohustustega seotud nõude esitamiseks pöörduma selle riigi kohtu poole, kus kohtuotsus täide viiakse. Kahjuks see alati ei toimi, seega on meil tõepoolest reaalne vajadus panna paika üksikasjalikud kohtualluvuse eeskirjad, mis käsitlevad ülalpidamiskohustusega seoses esitatud nõudeid.

Resolutsiooni projekti eesmärgiks on vähendada kohtuotsuse formaalseid nõudeid, et seda võiks vastu võtta mis tahes liikmesriigis, ning kindlustada tagada selle tõhus täideviimine. Pärast jõustumist võimaldab uus määrus nõuda õigustega isikul saada õiguslikult siduv kohtukorraldus ükskõik, millises Euroopa Liidu liikmesriigis. Samuti lihtsustab ja ühendab see jõustamissüsteemi. Kiites heaks Haagi konverentsi käigus vastu võetud meetmed, nõustun täielikult raportööriga, et Euroopa Liidus kehtivad määrused peavad selles valdkonnas olema progressiivsemad ja kiiresti rakendatavad.

Euroopa Liidu kodanike üha liikuvam eluviis põhjustab sääraste abielude arvu suurenemist, kus abikaasad on erinevast rahvusest ning elavad eri riikides või elavad liikmesriigis, mis ei ole kummagi abikaasa kodumaa. Kui rahvusvaheline abielupaar otsustab lahutada, võivad nad toetuda eri õigusnormidele. Määruse laiahaardelist subjektiivset ja objektiivset reguleerimisala õigustab ülalpidamistoetuste maksmise hirmuäratavalt väike osakaal mõnedes Euroopa Liidu liikmesriikides. Minu kodumaal Poolas on see näiteks vaid 10%.

Ühtlasi võimaldab määrus vallaslapse emadel nõuda lapse isalt raseduse ja sünnitamisega seotud hoolduskulude tasumist. Praegu tunnistatakse nimetatud ülalpidamiskohustustega seotud nõuet vaid vähestes liikmesriikides, mistõttu on selle poole veelgi raskem püüelda.

Enne Euroopa Liiduga ühinemist esitati välismaalt minu kodumaa kohtutele igal aastal üle tuhande ülalpidamiskohustusega seotud nõude. Ennustuste järgi suureneb piiride avamisega järsult sääraste nõuete arv veelgi nii Poolas kui teistes riikides. Piiride ja tööturgude avamise tõttu jooksevad mõned isad oma laste juurest ära, millest saavad peamiselt kahju just lapsed. Seda ei tohu lubada!

 
  
MPphoto
 
 

  Franco Frattini, komisjoni liige. (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, teen väga lühidalt. Soovin tänada kõiki sõnavõtjaid, raportööri ja liikmeid, kes kõnealuses töös osalesid. Eelseisvatel kuudel on meil minu arvates kolm eesmärki ning loodan, et eesistujariik Sloveenia suudab neid täita.

Esiteks peame veenma nõukogu asjaolus, et kui arvame, et õigusliku aluse muutmine asutamislepingu artikli 67 alusel osutub kasulikuks, peame nii ka talitama, et luua paremat demokraatlikku põhja algatusele, mille eesmärgiks on kaitsta haavatavaid inimgruppe, iseäranis just lapsi, kelle perekond on lõhenenud.

Teiseks eesmärgiks on tagada, et õigustega isikut kaitstakse igal pool võrdselt, hoolimata kohast, kus kõnealune küsimus kohtu ette tuuakse; oleks ju väga imelik, kui nn asukohariigi õiguse tõttu erineks õigustega isikule pakutav kaitse piirkonniti oluliselt. Seega on kõnealuste eeskirjade ühtlustamine järjekordne hädavajalik eesmärk.

Kolmandaks eesmärgiks on normide tegelik jõustamine, valdkond, kus peame minu arvates veel töötama; liiga tihti tuleb ette, et toetame perekonnaasjades õigustega isiku kaitsmise põhimõtet, kuid ei kindlusta selle rakendamist või lubame põhikohtuasja uuesti avada, kui ülalpidamissumma on tasutud. Ülalpidamiskohustuste puhul see ei toimi, sest kõnealune juhtum ja selle abinõud kaotaksid igasuguse mõtte.

Oleme koostanud üsna edumeelsed muudatusettepanekud, mille järgi külmutatakse ajutiselt kohustatud isiku pangaarve, kui ta ei soovi ülalpidamise eest maksta, või kehtestatakse kohustuslik perioodiline maksegraafik ning selleks ajaks tema vara arestitakse summa alusel, mida kohustatud isik peab tasuma. Nagu teate, on paljud liikmesriikide esindajad nõukogus olnud kõnealuse muudatuse puhul lahkarvamusel ja selle vastu, sest siin peitubki määruse suur erinevus: me kas jõustame selle meetme või on mõttetu korrutada, kui oluliseks peame laste või lahutatud abikaasade, kes on ülalpidamist saama õigustatud isikud, kaitsmist!

Peame nende kolme küsimuse lahendamisel eelseisvatel kuudel veel vaeva nägema, ning komisjon ja parlament on üksmeelel (selle teema puhul rohkem kui muudes küsimustes), et peame nõukogu veenma, et meil tuleb käia just mööda seda teed.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletamine leiab aset neljapäeval, 13. detsembril 2007.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Marian-Jean Marinescu (PPE-DE), kirjalikult. Praegu ei ole Euroopas ühissüsteemi, mis tunnustaks ja rakendaks juriidilist kohustust tagada ülalpidamiskohustuste täitmine välismaal. Ühenduse sätted selles valdkonnas on puudulikud kohustatud isikute jälitamiseks, kes püüavad eirata oma ülalpidamiskohustusi.

Kehtiva määruse järgi peab liikmesriigis langetatud kohtuotsus, mis puudutab ülalpidamiskohustusi, jõustuma kiiresti ja täpselt ka mis tahes muus liikmesriigis. Sellega lihtsustatakse kodanike elusid, nimelt tagatakse, et lapsevanem või kohustatud isik, kes elab mõnes muus riigis, maksab lapse ülalpidamiskulude eest, samuti rakendatakse ühte Euroopa põhiõigustest, era- ja perekonnaelu puutumatuse õigust ning lapsekaitset, ühtlustatakse ja lihtsustatakse Euroopa õigusnorme terves Euroopa Liidus, pannakse kehtima tegevusvabadus, kaitstus ja õiglus ning hõlbustatakse siseturu kaubandust.

Arvan, et kohtud, keda on olukorrast teavitatud, peaksid kontrollima õigusnõuandlate sõltumatust ja pädevust ning arvestama kohtumenetluse ajal osapoolte olukorraga. Ülalpidamiskohustuse jaoks õigustatud isik peab saama õigusnormidest kasu riigis, kus ta elab, kohtuvaidlused ei tohiks olla nii kulukad ning tuleb hoiduda kõige soodsama kohtupiirkonna otsimisest.

 

21. Lammaste ja kitsede elektroonilise identifitseerimise kasutuselevõtu kuupäev (arutelu)
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni nimel Graefe zu Baringdorfi koostatud raport (A6-0501/2007), milles käsitletakse ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 21/2004 seoses lammaste ja kitsede elektroonilise identifitseerimise kasutuselevõtu kuupäevaga (KOM(2007)0710 – C6-0448/2007 –2007/0244 (CNS)).

 
  
MPphoto
 
 

  Markos Kyprianou, komisjoni liige. Hr juhataja, me kõik teame, et jälgitavus on loomade tervishoiu ja toiduohutuse kõrgete standardite tagamisel põhiline element.

Meil on olnud Euroopa Liidus hiljuti kogemusi teatud haigustega, näiteks suu- ja sõrataud ning lammaste katarraalne palavik, mis on jälle kord näidanud tõhusate identifitseerimissüsteemide olulisust. Individuaalne identifitseerimine ei saa nõuetekohaselt toimida ilma elektroonilise identifitseerimiseta.

Komisjonil paluti raportis kinnitada või muuta elektroonilise identifitseerimise kasutuselevõtu kuupäeva, mitte määruse põhimõtteid kahtluse alla seada. Seetõttu ongi see tehniline raport erinevate kaasatud meetodite ja tehnoloogia kohta.

Komisjoni raport keskendub ainult elektroonilise identifitseerimise kasutuselevõtu parimale viisile. Raporti koostamiseks vajasime liikmesriikidelt, eriti neilt, kes süsteemiga juba töötavad, andmeid ja teavet. Raporti ettevalmistamiseks vajalikud uuringud ja katsed kestsid palju kauem kui esialgu ette nähtud, mis selgitab raporti hilinemist.

Hindame väga ja täname parlamenti nõusoleku eest võtta see teema kiireloomulisena käsitlusse. See hoiab ära õiguskindlusetuse tekkimise 2008. aasta jaanuaris.

Raportis tehakse järeldus, et tehnilised tingimused lammaste ja kitsede elektrooniliseks identifitseerimiseks on täidetud, aga liikmesriigid vajavad mõistlikku aega elektroonilise identifitseerimise kasutuselevõtu ettevalmistamiseks.

Nõustume ja aktsepteerime parlamendi seisukohta, et süsteemi kasutuselevõtuks tuleb kehtestada kindel kuupäev. Teiselt poolt ei saa me nõustuda teiste esitatud muudatusettepanekutega, mis paneksid kahtluse alla määruse aluspõhimõtted, sest praegu on küsimus selles, milline peaks olema kasutuselevõtu tegelik kuupäev.

Tahaksin veelkord tänada raportööri kiire töö eest, parlamenti nõusoleku eest käsitleda seda teemat kiireloomulisena.

 
  
MPphoto
 
 

  Friedrich-Wilhelm Graefe zu Baringdorf, raportöör. Juhataja, volinik Kyprianou, me oleme tulnud vastu palvele seda küsimust kiirelt käsitleda. Me tegeleme siin millegi väga pakilisega, mille tõttu nimelt me olemegi veel siin sel hilisel tunnil.

Muidugi tekib küsimus, millest see kiireloomuline küsimus tuleneb. Olete selle kohta juba üht-teist öelnud. Vaatasin dokumendid läbi ning leidsin nende hulgast selle sama määruse, mida täna muuta soovime. See pärineb 17. detsembrist 2003. Nimetatud määruses sätestatakse, et alates 1. jaanuarist 2006 „on lõikes 1 nimetatud suuniste kohane elektrooniline identifitseerimine […] kohustuslik kõikide loomade puhul“. Seal on üks või kaks erandklauslit, mille ma jätan vahele, ning seejärel öeldakse, et „komisjon esitab nõukogule 30. juuniks 2006 aruande elektrooniliste identifitseerimissüsteemide kasutamise kohta koos asjakohaste ettepanekutega, mida nõukogu peab hääletama kvalifitseeritud häälteenamusega“.

Lühidalt, põhjus on väga kaugel minevikus. Nähtavasti ei esitatud nõukogule kunagi komisjoni aruannet ja nõukogult ei järgnenud mingit vastust. Kas te annate millegi kohta märku? Kui te tõepoolest esitasite aruande, seda parem, kuid sellisel juhul ei olnud mingit reaktsiooni liikmesriikidelt. Ja siis me olimegi pigis, taibates, et tähtajast ei ole võimalik kinni pidada. Siiani polnud midagi veel kombes, kuid seejärel tegite te ettepaneku, et uue tähtaja määramise asemel peaksime kuupäeva üle otsustamise jätma ehk komiteemenetluse tarvis. Teiste sõnadega oleks tähtaja määramine teie otsustada. Sellisel juhul oleksime ilma asjata vaeva näinud ning parlamendikomisjon otsustas, et kohustuslikku elektroonilist identifitseerimist käsitlev säte jõustub alates 31. detsembrist 2009 ning seda hakatakse rakendama 1. jaanuarist 2010, s.o kaks aastat hiljem esialgses määruses sätestatud tähtajast. Olgu kuidas on, oluline on hoopis asjaolu, et meil on kuupäev. Ühtlasi ütles parlamendikomisjon, et ka selle küsimuse kohta tuleb esitada raport.

Teie ettepaneku puhul on loomulikult probleemiks asjaolul, et venitate üha rohkem otsuse vastuvõtmisi komiteemenetlusse, nagu tegite ka 17. detsembri 2003. aasta vana määruse puhul, kui elektroonilise identifitseerimisega seotud sätted ja rakendusmeetmed delegeeriti komisjonile komiteemenetluse kaudu. Toona oli vaja esitada aruanne nõukogule, kuid mitte parlamendile. Nimetatud teguviisiga, allutades kõike komiteemenetlusele, võetakse parlamendilt otsuse langetamise ja läbivaatamise õigused, ning sedasi avastame mõne aja pärast, et kohustusi ei ole täidetud.

Kui te ei oleks käesolevaid muudatusettepanekuid praegu esitanud ega nõudnud pakiliselt nende käsitlemist, sest tähtaeg on kätte jõudmas, oleksime arvanud, et kõik on korras. Kuid kõik ei ole sugugi korras! Olgu see meile parlamendis hoiatuseks, et me enam ei delegeeriks komisjonile liiga palju kohustusi, vaid jätkaksime oma läbivaatamisõiguse rakendamist.

Nüüd esitati paar muudatusettepanekut. Ütlesite, et te ei saa neid heaks kiita. Komisjon esitas tingimuse, et eeskirjad peaksid olema kohustuslikud. Tegelikult on see kirjas juba põhimääruses, mida, nagu me kõik teame, ei tühistata, vaid kõigest muudetakse. Nüüd lisasite teie, härra Stevenson, muudatusettepanekuid, ühe koos proua McGuinnessiga ühiselt, mis teeb ettepaneku süsteemi muutmiseks vabatahtlikuks. Olgu, kui muudame selle vabatahtlikuks, võime sama hästi kogu asja ära unustada. Mida oleks seal veel sätestada? Me võiksime võtta omaks tõsiasja, et öösel on kõik kassid hallid. Seega arvan, et peame ikka kohustuslike eeskirjade juurde jääma ning nimetatud kohustuslikud eeskirjad peavad sisaldama nii kuupäeva kui raportit Euroopa Parlamendile.

Olgu meile õppetunniks, et see raport sundis meid enam-vähem juhuslikult komistama sellele tõesti komisjoni- ja nõukogu poolsele ebaharilikule menetlusviisile.

Härra Kyprianou, loodan, et mu kriitika ei ole liigselt käre, kuid võite ette kujutada, et koostades käesolevat raportit ning valmistudes tänaseks õhtuks ja tutvudes asjakohase dokumentatsiooniga, pidin ma hõõruma oma silmi, kui nägin asju, mis kõik võivad juhtuda meie Euroopa institutsioonides. Nii parlament kui komisjon ja ka meie üksikisikud, mis minusse puutub, oleme kindlasti huvitatud tagamaks, et selline asi enam ei korduks ega muutuks harjumuseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Struan Stevenson, PPE-DE fraktsiooni nimel. –Juhataja, lubage mul alustada vastusega küsimusele, mille mulle esitas hr Graefe zu Baringdorf. Ta küsis, miks on minu muudatusettepanekute eesmärk muuta see süsteem vabatahtlikuks. Võin hr Graefe zu Baringdorfile väga kiiresti vastata, miks ma tahan selle vabatahtlikuks muuta.

Eelmisel nädalal müüdi minu valimispiirkonnas Šotimaal vanasid uttesid – põllumajandusest kaugel- seisvate parlamendiliikmete jaoks (parlamendis ei ole palju liikmeid), need on vanad emaslambad – 2 naela tükk. Aasta tagasi müüdi neid 60 naela tükk; sellel aastal 2 naela tükk. Küsin raportöörilt – kuidas peaks talupidaja, kes saab lammaste eest ainult kaks naela tükist, paigaldama mikrokiipe ja ostma kalleid skaneerijaid ja lugejaid, mis vastavad kohustusliku elektroonilise identifitseerimissüsteemi nõuetele? See on majanduslik probleem.

Komisjoni esialgne ettepanek oli täiesti korrektne, seades eesmärgiks huvirühmadega konsulteerimise ja majandusliku mõju kulutasuvuse analüüsi. Ma ei ole kõiki numbreid näinud. Ma ei tea, mida kavatsetakse seoses minu valimispiirkonna lambakasvatajatega. Pean parlamendiliikmetele meelde tuletama, et UKs on kogu Euroopa suurim lambakari – kaugelt kõige suurem. Praegust majandusolukorda arvestades oleks mõju katastroofiline. See tähendaks tegelikult – kui see muutub kohustuslikuks ja kui lähtume põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni poolt esmaspäevaöisel hääletusel kehtestatud kuupäevadest ning kohustusliku kasutuselevõtu kuupäevaks loeme 31. detsembrit 2009 - et terve rühm Briti lambakasvatajaid sulgeb tootmise ja lahkub ärivaldkonnast. Kõrgendikud ja mäed, mis on olnud lambakasvatajate hoole all ning kus lambaid on sajandeid karjatatud, metsistuvad ja siis saab üldsus aru, millist kahju on tekitatud.

Samal ajal, kui me laseme vabalt hävitada karja, mille jälgitavus on Euroopas parim – meil on käesoleval ajal UKs täielikult tagatud jälgitavus ning lambakasvatajad ei mõista, miks me tahame kehtestada uue elektroonilise identifitseerimise süsteemi, kui neil on juba kvaliteetne jälgitavus – impordime ELi lambaliha väljastpoolt, riikidest, mis ei järgi meie hügieenitaset ja tervishoidu ja rangeid määrusi, mida me oma lambakasvatajatele kohaldame.

Näidakem selles osas üles veidi tundlikkust. Loodan, et kui hakkame seda homme hääletama, siis mõistavad liikmed, miks me palume vabatahtlikku süsteemi ja mitte veel elektroonilise identifitseerimissüsteemi kehtestamise kasutuselevõtu kohustuslikku kuupäeva.

 
  
MPphoto
 
 

  Rosa Miguélez Ramos, fraktsiooni PSE nimel. (ES) Juhataja, olen üks neid, kes kuulab härra Stevensoni sõnavõtte väga tähelepanelikult iga kord kui ta räägib ja olen teda praeguseks kuulanud juba mitu aastat, kuid tema seekordne kõne üllatab mind, sest ta oleks pidanud selle esitama aastal 2003, mitte 2007, õigupoolest peaaegu juba aastal 2008.

Härra Graefe zu Baringdorf kirjeldas seda väga hästi: tegemist on 2004. aasta määrusega, mille üle vaidlesime parlamendis 2003. aastal, ning selles sätestatakse, et lammaste ja kitsede elektrooniline identifitseerimine võetakse kasutusele alates 1. jaanuarist 2008.

Niisiis, härra Steveson, mul ei ole vähimatki kahtlust, et teie valimispiirkonnas kasvatakse lambaid, nagu minu valimisringkonnaski, sest viis suurimate lamba- ja kitsekarjadega liikmesriiki on peale teie ja minu oma veel Prantsusmaa, Itaalia ja Kreeka. Mis siis ikka, need neli liikmesriiki on endale võtnud ülesande, mis Teile näib nii vastumeelsena, veenda oma farmereid identifitseerima lambaid ja kitsi, sest meile teatati, et määruses räägitakse elektroonilise identifitseerimine kohustuslikuks muutmisest 1. jaanuarist 2008.

Parlamendiliikmena mõistan ma seda täielikult. Ühtlasi saan aru, et on liikmesriike - nagu Teie maagi, mistõttu kuulasingi praegu Teie sõnavõttu - kes on jätnud oma kohustused täitmata ja seda silmas pidades esitasingi vabatahtlikult kuupäeva, mille kiitis kõigele lisaks heaks põllumajanduse komitee, pikendandes pisut tähtaega, aga nagu teate, makstakse teie valimispiirkonnas looma eest kaks naela, samal ajal kui minu piirkonnas makstakse vaid üks nael.

Praeguses olukorras, Euroopas on ülekaalukalt esil loomade haiguste probleemid, arvan, et kõnealune süsteem tagab garantii ja mooduse suurendada meie farmerite toodangu väärtust. Just identifitseerimise süsteem võimaldab meil teada saada iga ühenduse territooriumilt läbiveetava looma päritolu ja olla kindel, et see on terve; see on tagatiseks tarbijale ja peaks olema kasulik ka farmerile, sest ta saab liha müügist rohkem makstud.

Kui neile ei maksta liha eest rohkem, siis, jäämegi katarraalse palaviku, suu- ja sõrataudi ning chikungunya moskiito küüsi. Sellisel juhul ei ole meil lootustki. Seega, palun asugem tööle, olgem järjekindlad ja lugegem ja uurigem härra Graefe zu Baringdorfi poolt vihjatud määrust, mille ma kordan olevat 2004. aasta määruse, lugegem see hoolikalt läbi, tõdegem, et selles on vähe erandeid, kuid siin ei ole asi oma tahtmise kohaselt käitumises, sest tähtaeg ei saa olla suvaline. See ei saa olla suvaline, sest komisjon ja nõukogu on otsustanud, et see on kohustuslik.

Teiste sõnadega, ma ei saa minna ajas kolm aastat tagasi ega öelda oma farmeritele, et kõik nende senised jõupingutused on täiesti asjatud, sest inglased unustasid oma farmeritelt nõuda sedasama.. Kas Te mõistate mind?

Ma palun teid lugeda hoolikalt minu tehtud muudatusettepanekut. Minu fraktsioon ei sea kindlasti kahtluse alla süsteemi kohustuslikku iseloomu, sest see tekitaks seadusevastast diskrimineerimist liikmesriikide vahel ja Euroopa Liidus endas, kuigi see ei üllataks mind – ja ma ei vihja Teile, hr. Stevenson – vaid kellelegi, kel jätkus jultumust Põhiõiguste harta tagasilükkamiseks selles täiskogus täna, et see keegi ei näitaks üles samasugust või veel suuremat jultumust, lükates tagasi lammaste ja kitsede identifitseerimissüsteemi.

Siin me nüüd siis oleme: arvan, et meil on määrus, komisjon on esitanud mõistliku ettepaneku, nagu meiegi esitasime komisjonile mõistliku ettepaneku, seega püüdkem lõpetada mainitud küsimusega täna hommikul ilma liigse kahjuta kummalegi poolele.

 
  
MPphoto
 
 

  Neil Parish (PPE-DE). - Hr president, ma toetan väga, mida hr Stevenson äsja ütles ja toetan väga seda, mida komisjon üritab teha. Ma arvan, et peame aru saama lambakasvatuse mõõtmetest ja kaasatud loomade arvust. Te räägite ligikaudu 25 miljonist lambast UKs, 8,5 miljonist Prantsusmaal, 3 miljonist Iirimaal ja märkimisväärsetest arvudest Hispaanias ja teistes riikides. Süsteem peab olema õige. Kui võtame kasutusele elektroonilise süsteemi, peab see olema praktiline ja kulutasuv ning talupidajatel peab olema võimalik seda praktiliselt kasutada. Nagu hr Stevenson väga õigesti ütles, ei ole lammas suure väärtusega loom, nii et kõike seda ei hakka tegema loomaarstid. Paljut sellest peavad hakkama tegema talupidajad ja kui nad neid märke lugema lähevad, peavad nad seda tegelikult tegema mäenõlval märgades tingimustes ja nii edasi.

Olen näinud paljusid selliseid elektroonilisi süsteeme töötamas hotellides, kui inimesed läbi erinevate uste liiguvad ja nad ütlevad, et erinevad märgid ei satu omavahel vastuollu. Tahate ka süsteemi, et kui veokitäis lambaid viiakse turule, siis ideaalsetes tingimustes tahate kontrollida elektrooniliselt iga lammast selles veokis. See on ideaalne süsteem. Ütlen teile täiesti selgelt, et ei ole mingit mõtet elektroonilise märgistamisega edasi liikuda, kuni meil ei ole praktilist, kulutasuvat ja kasutusvalmis süsteemi. Seetõttu arvan, et teil on täiesti õigus öelda: "Tulge tagasi 2009. aasta lõpus ja vaadake, kuhu me jõudnud oleme". Nagu hr Stevenson õigesti ütles, kasutagem seda vabatahtliku süsteemina, kuni liikmesriigid on valmis, kuni on palju lammaste liikumist ja kuni meil on töötav süsteem. Palun ärge viige seda sisse liiga kiiresti, enne kui me valmis oleme.

 
  
MPphoto
 
 

  James Nicholson (PPE-DE). - Hr president, oleme jälle kord siin, et arutada lammaste märgistamist. Kõik, mida ma võin öelda, et on kohutavalt kahju, et komisjon ei kuulanud meid varem, kui me esitasime küsimusi nende tookordse ettepaneku kohta ja andsime neile nõu. Ütleksin pr Miguélez Ramosele – jah, me esinesime nende kõnedega hulk aega tagasi, alguses, kui toimus lammaste märgistamise arutelu. Kahjuks ei kuulatud, mida me ütlesime, isegi kui me ütlesime, et see ei hakka tööle.

Nii et me hoiatasime teid ja te ei kuulanud. Reaalsus on see, et lambakasvatajad ei saa endale kunagi lubada elektroonilise märgistamise kulusid, sest nad saavad praegu lammaste eest vähem kui 20 aastat tagasi! Nimetage mulle mõne teise majandusharu ärivaldkonna osa, millel palutakse teha tohutud kulutused ja kus saadakse oma toodangu eest vähem kui 20 aastat tagasi. Tean isiklikust kogemusest, et see on nii.

Meie praegune süsteem on piisav. Nii et lükakem see kindlasti praegu tuleviku jaoks kõrvale. Olen nõus 2009. aastal selle juurde tagasi pöörduma ja seda uuesti käsitlema. Võib-olla selle aja jooksul muutub elektroonilise märgistamise tehnoloogia, mis praegu on kaugelt liiga kulukas, taskukohasemaks nii nagu mõned teised tehnoloogiavaldkonnad, tuues kaasa madalamad kulud ja parema sissetuleku lambakasvatajatele. Siis võiksime kõike seda uuesti käsitleda.

Lambakasvatuse suureks väljakutseks on kasumlikkuseni jõudmine ja kui see aset leiab, saame kindlustundega edasi liikuda. Pean ütlema, et jälgisin suure huviga pr Miguélez Ramose ja hr Stevensoni arvamustevahetust lammaste teemal, sest tavaliselt vahetavad nad arvamusi kalade kohta, mis on täiesti erinev! Seal on vaidlus tõenäoliselt isegi ägedam kui lammastega seoses nagu täna õhtul.

Lambakasvatajate jaoks, kes saavad raske töö eest sellist väikest tasu, nagu hr Parish täna märkis, muudab see asja väga raskeks. Kogu suve jooksul on mägedes tuhandeid lambaid. Proovige neid kinni püüda; proovige neid märgistada; proovige neile järele jõuda. Pean volinikule ütlema – saatke lihtsalt mõned ametnikud, kes need kavad koostasid, nendesse piirkondadesse ja vaadake, millega lambakasvatajad peavad toime tulema, vaadake, millega nad peavad leppima. Siis saate võib-olla aru, kuidas meie end tunneme ja miks me selliseid arvamusi avaldame.

Jah, tehkem seda vabatahtlikul alusel. Tehkem seda siis, kui oleme valmis. Liikugem asjakohase tempoga ja võtkem see kasutusele tempoga, mida me endale lubada saame.

 
  
MPphoto
 
 

  Markos Kyprianou, komisjoni liige. Hr president, teen väga lühidalt, kuna on hilja. Tahaksin austatud liikmetele meelde tuletada, et see, mida me täna arutame, on süsteemi kasutuselevõtu kuupäev. Võeti vastu õige otsus süsteemi kehtestamiseks, aga kuupäev jäeti lahtiseks, või õigemini määrati kindlaks kuupäev, millal me peaksime otsuse kohaselt tegema muudatusi või kinnitama.

Liikmesriikides kogutud andmed näitasid kahte asja. Esiteks, et kasutuselevõtmine on nii tehniliselt kui majanduslikult otstarbekas, nagu raportis märgitud, ja samuti, et liikmesriigid vajavad süsteemi sisseviimiseks rohkem aega, mis tähendab vajadust realistlikuma kuupäeva järele.

Vastab tõele, et komisjon tegi ettepaneku kehtestada hilisem kuupäev. Kinnitan teile, et puudus igasugune kavatsus parlamenti ninapidi vedada ja just seetõttu valisime sellise menetlusviisi – selle arutelu ja mitte artikli lisamise määrusesse, mis oleks meil võimaldanud otsuse ainult koos nõukoguga vastu võtta.

Komisjonil ei ole kunagi olnud kavatsust parlamenti nendesse otsustesse mitte kaasata. Kuupäeva kindlaksmääramist peeti tehniliseks küsimuseks. Kuna põhimõte oli juba vastu võetud, arvasime, et see tehniline küsimus on võimalik vastu võtta komiteemenetluses ja korrates, mida ma juba ütlesin, meile ei ole probleemiks võtta vastu muudatusettepanek kindla kuupäeva kehtestamiseks, mis jätab minu arvates liikmesriikidele ettevalmistamiseks piisavalt – kaks aastat – aega.

Me ei tahaks siiski hästi nõustuda vabatahtlike süsteemidega, kuna määrus käsitleb jälgitavust ja jälgitavus peab olema tõhus ja kohaldatud kõikides liikmesriikides võrdselt. See kajastab eraldi ka loomade tervishoiu olukorda Euroopa Liidus. Võib vaadata süsteemiga seotud otseseid kulutusi, nii nagu need paistavad, aga kui võtate pikemaajalise kasu, mille annab kokkuhoid kaotuste ja loomade haiguste vähenemise tagajärjel, siis usume, et majanduslikust seisukohast võib ehk tegemist olla kasuga.

Oleme sellele vaatamata valmis parlamendi muudatusettepaneku vastu võtma ja usume, et selle võtab järgmisel nädalal vastu ka nõukogu.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Härra Graefe zu Baringdorfil on nüüd õigus teha kodukorda puudutav märkus.

 
  
MPphoto
 
 

  Friedrich-Wilhelm Graefe zu Baringdorf, raportöör. Lubage mul esitada volinikule veel üks küsimus. Volinik Kyprianou, esitasin teatud erandeid ettenägeva muudatusettepaneku, mis ei ole mõeldud vabatahtlikkuse alusel rakendamiseks ning tegelikult võimaldab ka algne õigusakt teisendust, ajakohastamist, kui seda tehakse vastavuses artikli 9 lõiguga (4). Teatud olukordades – ja need ei tohi sisaldada suvalisi korraldusi, mis muudaksid kogu rakendamise mõttetuks – oleks võimalik tõsiselt järele kaaluda viise, mille abil need mured, mida minu kaasliikmed siin väljendasid, saaksid tegelikult lahendatud. See on mõeldud pelgalt ettepanekuna ja küsimusena, mille üle Te võiksite ehk soovida veidi mõtteid mõlgutada.