KÜSIMUSED NÕUKOGULE (Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja vastutab käesolevate vastuste eest ainuisikuliselt)
Küsimus nr 1, mille on esitanud Manuel Medina Ortega (H-0872/07)
Teema: Kriminaalkaristused laevade põhjustatud merereostusega võitlemiseks
Arvestades Euroopa Kohtu 23. oktoobri otsust, mis tühistab nõukogu raamotsuse, millega tugevdatakse kriminaalõiguslikku raamistikku laevade põhjustatud merereostuse vastase õiguse jõustamiseks – milliseid samme peab nõukogu vajalikuks astuda, et täita sellest tuleneva õigusliku lünga?
Selle vastuse koostas eesistuja ning see ei ole nõukogule või liikmesriikidele siduv.
Ma tooksin välja, et liikmesriikides välja kuulutatud seadused, mis on vastavuses tühistatud raamotsusega, millele austatud liige viitab, ei muutu tühistamisega automaatselt kehtetuks. Otsus ühenduse õigusakti mittekehtivuse teatamise tagajärgede kohta seda üle võtvatele riiklikele õigusaktidele on riikliku õiguse küsimus (vt Euroopa Kohtu 20. oktoobri 1975. aasta otsus, kohtuasi 23/75). See tähendab, et komisjon peab nüüd otsustama, kas esitada või mitte nõukogule ettepanek lisada kehtivasse direktiivi liikmesriikidele kohustus näha ette kriminaalkaristused, et tagada ühenduse laevade põhjustatud merereostusega seotud standardite järgimine.
Küsimus nr 2, mille on esitanud Georgios Papastamkos (H-0874/07)
Teema: Euroopa ühtne hariduspiirkond
Kui edukas on Portugali eesistumisperiood olnud seni Euroopa ühtse hariduspiirkonna edendamisel ning mis on selle prioriteedid programmi perioodi lõpuni?
Selle vastuse koostas eesistuja ning see ei ole nõukogule või liikmesriikidele siduv.
Mis puutub Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku, on Portugali eesistujariigina töötanud tihedalt koos Euroopa Parlamendi raportööriga, et koostada kõikidele osapooltele vastuvõetav tekst, mis teatud protseduurilistele formaalsustele vaatamata peaks saama ametliku heakskiidu järgmise aasta alguses. Loodetakse, et see uus ambitsioonikas vahend osutub kasulikuks ühenduseks erinevate riikide kvalifikatsioonisüsteemide vahel, toimides tõlkiva vahendina, muutes kvalifikatsioonid liikmesriikidele, tööandjatele ja eraisikutele mõistetavamateks ning võimaldades seega kõikidel kodanikel liikuda lihtsamalt ühest riigist teise, et seal töötada või õppida.
Teine valdkond puudutab parlamendi ja nõukogu vahelisi läbirääkimisi, et jõuda üksmeelele Euroopa Tehnoloogiainstituudi loomise ettepaneku suhtes. Kui kõik laabub edaspidigi sama hästi ja konstruktiivselt kui seni, on tõenäoline, et üksmeel saavutatakse kiiresti teisel lugemisel 2008. aasta alguses. Kuigi kõrgkoolid ei ole otseselt seotud Euroopa ühtse kõrghariduspiirkonna loomisega, mängivad nad kahtlemata Euroopa Tehnoloogiainstituudiga seoses tähtsat rolli ning seepärast loodetakse, et nad annavad olulise panuse selle piirkonna loomiseks.
Lisaks neile kahele teemale on Portugali eesistumisperioodi töö kõrghariduses keskendunud kolmele küsimusele.
Esiteks Lissabonis 4. ja 5. oktoobril 2007 peetud konverentsile, et tähistada Erasmuse programmi 20. aastapäeva.
Üht sellel konverentsil kerkinud küsimust – kuidas laiendada programmi sotsiaalset mõõdet – arutasid ministrid nõukogu koosolekul 15. ja 16. novembril 2007. Teiseks arutasid ministrid samuti 15. novembri koosolekul ettepanekut laiendada selle nn sõsarprogrammi Erasmus Mundus (ja nõukogu ootab parlamendi arvamust sel teemal). Kolmas küsimus on parima viisi leidmine Euroopa ülikoolide uuendamiskavale vastamiseks, mille kohta nõukogu kiitis heaks resolutsiooni samal novembri koosolekul. Kõiki neid küsimusi võib vaadata kui panuse andmist Euroopa ühtse kõrghariduspiirkonna loomisesse.
Küsimus nr 3, mille on esitanud Claude Moraes (H-0877/07)
Teema: ELi astmaalane koostöö
Astma on Euroopa laste põhiline krooniline haigus, mis läheb Euroopa Ühendusele igal aastal maksma üle kolme miljardi euro. Ühendkuningriigi heategevusliku astmaühenduse andmetel ravitakse Ühendkuningriigis käesoleval ajal astma tõttu 5,2 miljonit inimest, nendest 1,1 miljonit on lapsed ja Ühendkuningriigi igas viiendas leibkonnas elab astmat põdev inimene.
EL rahastab käesoleval ajal suurt uurimisprojekti (Gabriel), milles osaleb üle 150 teadlase 14 Euroopa riigist, et välja selgitada astma arenemise põhitegurid. Senised tulemused lubavad eeldada, et astmat põhjustavad geneetilised ja keskkonnamõjud koos ja et suurenev linnastumine võib aidata kaasa asjaomaste arvude suurenemisele.
Milliseid meetmeid võtavad liikmesriigid, et täiendada uuringut praktiliste astma tõkestamise meetmetega?
Selle vastuse koostas eesistuja ning see ei ole nõukogule või liikmesriikidele siduv.
Nõukogu on juba uurinud mitmeid astma arenemise põhitegureid. Rahvatervise meetmete osas toob nõukogu oma 2. detsembri 2002. aasta soovituses suitsetamise ennetamise ja tubakakontrolli parandamise algatuste kohta (EÜT L 22, 25.1.2003, lk 31.) välja, et passiivse suitsetamisega seotud terviseriske arvestades (nt astma) peaksid liikmesriigid püüdma kaitsta suitsetajaid ja mittesuitsetajaid keskkonnas oleva tubakasuitsuga kokkupuutumise eest.
Nõukogu soovitab, et liikmesriigid rakendaksid õigusakte ja/või teisi tõhusaid meetmeid, et pakkuda kaitset tubakasuitsuga kokkupuutumise eest kinnistes avalikes kohtades ja avalikus transpordis. Mitmed liikmeriigid on juba tõhusalt keelanud suitsetamise avalikes kohtades, peamiselt selleks, et kaitsta lapsi ja lapseootel naisi tubakasuitsuga kokkupuutumise eest.
Mis puutub õhu kvaliteeti, siis 25. juunil 2007 kiitis nõukogu heaks oma ühise seisukoha direktiivi ettepaneku suhtes välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta. Üks välisõhu kvaliteedi ettepaneku eesmärke on inimeste tervise kaitse, see sisaldab saasteainete paisangute täpsutamist, mis muudavad astmahoogusid ägedamaks. Lisaks peamistele õhusaasteainetele pööratakse selles ettepanekus erilist tähelepanu peenele tolmule (mida nimetatakse ka tahketeks osakesteks) ja troposfääriosoonile, kuna need kujutavad endast inimeste tervisele suurt ohtu. Ettepanek sätestab eeskirjad õhus olevate peente tahkete osakeste kohta, mida nimetatakse PM 2.5, mis tungib sügavale inimkopsudesse.
Selle kindlustamine, et astma põdejatel on juurdepääs terviseteenustele ja arstiabile, tuleks meeles pidada, et terviseteenuste ja arstiabi pakkumise korraldamine, eriti patsientidele kättesaadavate konsultatsiooni-, diagnoosi- ja raviteenuste tagamine, on liikmesriikide ainuvastutusel.
Küsimus nr 4, mille on esitanud Sarah Ludford (H-0882/07)
Teema: Rahvusvaheliste inimõigustealaste juriidiliste dokumentide rakendamine liikmesriikide poolt
Kas nõukogu on vastu võtnud ametliku ühise seisukoha, mille kohaselt peaksid liikmesriigid allkirjastama ja ratifitseerima ÜRO konventsiooni kõigi isikute sunniviisilise kadumise eest kaitsmise kohta, ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni, Euroopa inimõiguste konventsiooni protokolli nr 13 (surmanuhtluse mis tahes tingimusel kaotamise kohta) ja Euroopa inimkaubandusevastase konventsiooni?
Milliseid mehhanisme on nõukogul võimalik kasutada, et tagada kõnealuste ja teiste oluliste rahvusvaheliste inimõigustealaste juriidiliste dokumentide rakendamine liikmesriikide poolt?
Selle vastuse koostas eesistuja ning see ei ole nõukogule või liikmesriikidele siduv.
Euroopa Liidu Nõukogu püüab alati tagada, et liikmesriigid annaksid oma ratifitseerimiskirjad hoiule samal ajal. Aga liikmesriigid ei ole kohustatud seda tegema.
Nõukogu saab austatud liiget teavitada, et siiani on ÜRO konventsiooni kõigi isikute sunniviisilise kadumise eest kaitsmise kohta allkirjastanud 17 liikmesriiki.
ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni on allkirjastanud 25 liikmesriiki ja ratifitseerinud 17.
Mis puutub Euroopa inimõiguste konventsiooni protokolli nr 13, siis on selle ratifitseerinud juba 22 Euroopa Liidu liikmesriiki ja allkirjastanud veel viis.
Lõpuks on teada, et Euroopa inimkaubanduse vastase konventsiooni on juba allkirjastanud 23 liikmesriiki ja ratifitseerinud 6.
Küsimus nr 5, mille on esitanud Marie Panayotopoulos-Cassiotou (H-0884/07)
Teema: Vähendatud käibemaksu määrad
Kas nõukogu oskab öelda, kas ta kavatseb käibemaksu määrade vähendamise arutelude osana vähendada käibemaksu määra mõnele lastekaubale, arvestades et käibemaksuvabastused kehtivad vastavatele täiskasvanute kaupadele, näiteks mähkmetele? (Need on käibemaksust vabastatud naiste ja täiskasvanute puhul, kuid mitte laste puhul).
Selle vastuse koostas eesistuja ning see ei ole nõukogule või liikmesriikidele siduv.
Komisjon tunnistab oma 2007. aasta juuli teatises nõukogule ja Euroopa Parlamendile käibemaksumäärade kohta (välja arvatud harilikud maksumäärad) vajadust poliitilise arutelu järele, et sätestada mõned üldised suunised, enne kui saab koostada detailsema ettepaneku uue vähendatud määrade raamistiku kohta.
See arutelu on nõukogus pooleli, mistõttu ei saa veel austatud liikme küsimusele vastata.
Küsimus nr 6, mille on esitanud Lidia Joanna Geringer de Oedenber (H-0886/07)
Teema: Euroopa Tehnoloogiainstituut (P6_TA(2007)0409)
26. septembril 2007. aastal hindas parlament esimesel lugemisel ettepanekut Euroopa Tehnoloogiainstituudi loomiseks, mis peaks alustama tööd 2008. aastal.
Sellega seoses: millises järgus on instituudi asukoha valiku protsess? Milliseid linnu on välja pakutud ja milliseid valikukriteeriume nõukogu kasutab?
Selle vastuse koostas eesistuja ning see ei ole nõukogule või liikmesriikidele siduv.
Nõukogu ei ole veel küsimust sügavuti arutanud ning sooviks juhtida austatud parlamendiliikme tähelepanu (konkurentsivõime) nõukogu 25. juuni 2007. aasta üldise seisukoha (11058/07) II lisas välja toodud nõukogu deklaratsioonile, mis sätestab, et „Nõukogu kinnitab, et ETI asukoht otsustatakse hiljemalt 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist”. On alust loota, et ETI määrus jõustub 2008. aasta esimesel poolel, kuid sellegipoolest tuleb pühendada vahepeal aega asukoha küsimusele.
Mis puutub varemalt soovitatud linnade küsimust, kutsub nõukogu austatud parlamendiliiget üles pöörduma komisjoni poole, kellele taotlused ametlikult saadeti.
Küsimus nr 7, mille on esitanud Olle Schmidt (H-0887/07)
Narkootikumi khat kuritarvitamine muutub Euroopas järest levinumaks. Igal aastal toimetatakse umbes 60 tonni khat’i salakaubana mu kodulinna Malmösse ainuüksi Öresundi silla kaudu. Mõjutatud inimesed kuuluvad tihti traditsiooniliselt haavatavatesse rühmadesse, nagu põgenikud ja need, kes elavad ühiskondlikult vähem soodsas olukorras olevatel aladel. Kõige rohkem puudutab see noori ja lapsi. Tolliteenistuse pingutused khat’i sisseveo lõpetamiseks ei moodusta seetõttu mitte ainult osa võitlusest narkootikumide kuritarvitamise vastu, vaid sellel on ka oluline funktsioon võidelda tõrjutuse ja sotsiaalse häbimärgistamise vastu ühiskonnas.
Kahjuks ei räägi EL khat’i teemal ühel häälel. Ühendkuningriigis ja Hollandis tuleb see narkootikum sellisena veel klassifitseerida. Selle olukorra tulemus on, et need riigid toimivad praegu transiidisihtpunktidena, kust khat’i, mis on kergnesti riknev ega kannata säilitamist, saab edasi saata ja toimetada salakaubana riikidesse, kus see on ebaseaduslik.
Kas Portugal kavatseb oma eesistumisperioodil soovitada khat’i täielikku kuritegelikuks tunnistamist kogu ELis ja seega rangemat uimastipoliitikat?
Selle vastuse koostas eesistuja ning see ei ole nõukogule või liikmesriikidele siduv.
Khat’i täielikku kuritegelikuks tunnistamist pole taoliste teemadega tegelevates nõukogu organites arutatud. Nõukogu raamotsus 2004/757/JHA, millega kehtestatakse miinimumeeskirjad ebaseadusliku uimastiäri kuriteokoosseisu ja karistuste kohta, hõlmab uimasteid, mis on ebaseaduslikud 1961. aasta narkootiliste ainete ühtse konventsiooni mõistes, mida on parandatud 1971. aasta protokolliga, 1972. aasta Viini psühhotroopsete ainete konventsiooniga, ning aineid, millele kohaldatakse ühismeetmele 97/396/JSK vastavat kontrolli. Khat’i ei hõlma ükski neist vahenditest ja selle lisamiseks pole algatusi tehtud.
Küsimus nr 8, mille on esitanud Helmuth Markov (H-0888/07)
Teema: Bulgaaria Belene tuumaelektrijaama rahastamine
Bulgaaria valitsus on teada andnud oma kavatsusest taotleda Euroopa Keskpangalt ja Euratomilt Belena tuumaelektrijaama investeeringute rahastamist.
Kas nõukogul on teavet, kas Bulgaaria valitsus on taotlenud tuumaelektrijaama ehitamise rahastamist, millist tüüpi rahastamist ja kui, siis kui suurt summat on taotletud?
Millised kohustused või eelarvekavandamised – ja millises summas – on vastavalt nõukogule teadaolevale infole Euroopa Investeerimispangal, Euratomil või teistel Euroopa fondidel?
Selle vastuse koostas eesistuja ning see ei ole nõukogule või liikmesriikidele siduv.
Nõukogu ei ole teadlik austatud parlamendiliikme mainitud projektidest ning tal pole teavet selle kohta, kas Bulgaaria valitsus on taotlenud – või millise summa ulatuses – rahastamist, et ehitada kõnealust tuumaelektrijaama.
Kui selline taotlus tehtaks, tuleks meeles pidada, et vastavalt nõukogu otsusele 77/270/Euratom, millega volitatakse komisjoni väljastama Euratomi laene, et aidata kaasa tuumaelektrijaamade rahastamisele, saadetakse Euratomi laenude taotlused komisjonile, millel on selles asjas otsustamisõigus.
Tuleb ka meeles pidada, et hoolimata EÜ asutamislepingu artiklis 267 välja toodud üldisele laenupoliitikale on EIP sõltumatu institutsioon ning seda juhatab selle juhatajate nõukogu ja direktorite nõukogu.
Seetõttu peaksid austatud parlamendiliikme tõstatatud küsimustele vastuse andma komisjon ja Euroopa Investeerimispank.
Küsimus nr 9, mille on esitanud Dimitrios Papadimoulis (H-0890/07)
Teema: Türgi-poolne EÜ-Türgi assotsiatsioonilepingu ja selle lisaprotokolli rakendamine
Oma hiljutise ELi ja Türgi vahelisi suhteid käsitleva resolutsiooni (P6_TA(2007)0472, 24. oktoober 2007) punktis 12 nõuab parlament „tungivalt, et uus Türgi valitsus rakendaks täielikult assotsiatsioonilepingust ja selle lisaprotokollist tulenevaid sätteid; tuletab meelde, et ühinemispartnerluses märgitud Türgi kohustuste täitmata jätmine avaldab läbirääkimisprotsessile jätkuvalt tõsist mõju;”.
Mil viisil avaldab nõukogu Türgile survet, et see rakendaks täielikult EÜ-Türgi assotsiatsioonilepingu ja selle lisaprotokolli? Kas Türgi on andnud nõukogule lubadusi lisaprotokolli allakirjutamise ajakava kohta?
Selle vastuse koostas eesistuja ning see ei ole nõukogule või liikmesriikidele siduv.
Eelmise aasta detsembris märkis nõukogu, et Türgi ei olnud täitnud oma kohustust rakendada täielikult ja mittediskrimineerivalt assotsiatsioonilepingu lisaprotokolli. Seetõttu otsustasid valitsustevahelisel konverentsil kohtunud liikmesriigid mitte alustada läbirääkimisi peatükkide üle, mis puudutavad tegevusvaldkondi, mis on seotud Türgi piirangutega Küprose Vabariigile, enne kui komisjon on kinnitanud, et Türgi on täitnud kohustused, millega ta nõustus lisaprotokollis. Peatükid on järgmised: peatükk 1: Kaupade vaba liikumine; peatükk 3: Asutamisõigus ja teenuste osutamise vabadus; peatükk 9: Finantsteenused; peatükk 11: Põllumajandus ja maaelu areng; peatükk 13: Kalandus; peatükk 14: Transpordipoliitika; peatükk 29: Tolliliit; peatükk 30: Välissuhted. Enamgi veel, nõukogu oli nõus, et valitsustevahelisel konverentsil kohtunud liikmesriigid ei sulge ajutiselt ühtegi peatükki, kuni komisjon on kinnitanud, et Türgi on täielikult rakendanud kohustused, mille ta endale lisaprotokolliga võttis.
Nõukogu oli ka nõus jälgima ja analüüsima 2005. aasta 21. septembri avaldusega hõlmatud küsimustes tehtud edusamme ning kutsus komisjoni üles lisama teavet selle teema kohta oma järgmistesse aastaaruannetesse, eriti 2007., 2008. ja 2009. aastal, kui see on asjakohane. Türgit käsitlevas 2007. aasta aruandes märkis komisjon, et nõukogu eelmise aasta detsembri otsusest alates ei ole Türgi teinud lisaprotokolli täieliku ja mittediskrimineeriva rakendamise suunas mingeid edusamme. Nõukogu tegi detailse analüüsi ja aruande hinnangu esmaspäeva, 10. detsembri koosolekul. Kokkuvõtetes märkis nõukogu kahetsusega, et Türgi ei ole täitnud oma kohustust rakendada täielikult ja mittediskrimineerivalt assotsiatsioonilepingu lisaprotokolli, ning lisas, et võtab järelmeetmed ja jälgib nende küsimuste edenemist jätkuvalt. Siiski võin ma korrata, kui oluline on Türgi jaoks tegeleda selle küsimusega nii kiiresti kui võimalik, kuna see mõjutab selgelt ühinemisläbirääkimiste edenemist.
Küsimus nr 10, mille on esitanud Bernd Posselt (H-0891/07)
Teema: Olukord Angolas
Milline on nõukogu arvamus olukorrast Angolas, mida on nii kaua vaevanud sõda ja kodusõda? Mida on nõukogu 2007. aastal teinud selle Euroopa Liidu olulise partneri toetamiseks?
Selle vastuse koostas eesistuja ning see ei ole nõukogule või liikmesriikidele siduv.
Nõukogu on jälginud olukorda Angolas tähelepanelikult. ELi ja Angola vahelisi suhteid käsitlev üldraamistik on endiselt Cotonou leping ja see toob kaasa vastavalt lepingu artiklile 8 sisse seatud poliitilise dialoogi ning arengukoostöö Euroopa Arengufondi raames. Artiklis 8 ette nähtud dialoogi alustati 2003. aasta detsembris; see tähistas seotust, kuigi järgnevatel aastatel see mingil määral aeglustus; EL püüab nüüd seda olulist vahendit uuesti ellu äratada ja tugevdada (teadmiseks, et viimased läbirääkimised toimusid 2007. aasta oktoobris).
ELi ja Angola vahelised suhted on Cotonou lepingu egiidi all välja töötatud koostöö võtmevaldkondades arenenud üldiselt aeglaselt, eriti mis puudutab demokratiseerimist, kodanikuühiskonna arengut, inimõiguste tagamist, head valitsemistava ja korruptsiooniga võitlemist. Seega on suhetes alates 2003. aasta 13. oktoobrist, kui nõukogus küsimust viimati arutati, toimunud ainult väike paranemine.
Angolal on Kongo Demokraatlikus Vabariigis erihuvid, kuid ta on endiselt oluline partner Ida-Aafrika järvede piirkonna stabiliseerimises ning ta on andnud panuse ELi politseimissioonile Kongo DVs („EUPOL Kinshasa”). Angola toetas valimisperioodil (2006. a juuli kuni 2007. aasta märts) 13 Angola politseiametnikuga, et aidata Kongo politseil tagada ohutud valimised. See oli esimene kord, kui Angola politseijõud täitis taolist rahvusvahelist kohustust. Veelgi enam, ELi eriesindaja Ida-Aafrika järvede piirkonnas on Angola võimudega pidevalt ühenduses.
Küsimus nr 11, mille on esitanud Esko Seppänen (H-0893/07)
Teema: Galileo sõjaline kasutamine
Galileo rahastamise kokkulepped muutuvad nüüd, kus ettevõtete konsortium on tagasi tõmbunud. Algselt oli projekt ette nähtud ainult tsiviilkasutuseks. Kas nüüd, kui selle rahastamine muutub, usub nõukogu eesistujariik, et sellega liidetakse sõjalised elemendid, ning kas seda võimalust uuritakse?
Selle vastuse koostas eesistuja ning see ei ole nõukogule või liikmesriikidele siduv.
Nagu austatud parlamendiliige teab, on nõukogu mitmel korral teatanud, et Galileo on määratluse järgi ELi ja tsiviilkontrolli all asuv tsiviilne globaalne satelliitnavigatsiooniprogramm. Võimalus lisada Galileo projektile sõjalisi elemente pole selle olulise Euroopa projekti tuleviku aruteludes pädevates nõukogu organites kunagi tõstatunud.
Küsimus nr 12, mille on esitanud Mairead McGuinness (H-0894/07)
Teema: Reformilepingu ratifitseerimine
Kas nõukogul oleks võimalik esitada üldjoontes oma seisukoht seoses reformilepingu ratifitseerimisprotsessiga ELis? Arvestades, et Iirimaa on tõenäoliselt ainuke riik, kes lepingu kohta referendumi korraldab – kas nõukogu tunneb muret, et referendumikampaania muutub keskpunktiks nende inimeste ja rühmade jaoks ELis, kes on vastu Euroopa projektile üldiselt ja reformilepingule eraldi? Kas nõukogul on võimalik teha selles küsimuses avaldus?
Selle vastuse koostas eesistuja ning see ei ole nõukogule või liikmesriikidele siduv.
Reformilepingu ratifitseerimisprotsessi valiku küsimus on iga liikmesriigi pädevuses. Seega ei saa nõukogu sellel teemal arvamust avaldada või avaldust teha.
Küsimus nr 13, mille on esitanud Marian Harkin (H-0928/07)
Teema: Reformilepingu konsolideeritud tekst
Kas nõukogu kavatseb ette valmistada reformilepingu konsolideeritud teksti enne lepingu ratifitseerimist kõikide liikmesriikide poolt ja eelkõige enne Iirimaa referendumit, mis toimub tõenäoliselt 2008. aasta suvel?
Selle vastuse koostas eesistuja ning see ei ole nõukogule või liikmesriikidele siduv.
Seda küsimust arutatakse hiljem.
Küsimus nr 14, mille on esitanud Colm Burke (H-0896/07)
Teema: ESDP missioon Tšaadi, Kesk-Aafrika Vabariigi ja Darfuri piiril
Kas nõukogul on võimalik selgitada, millised liikmesriigid peale Iirimaa, Prantsusmaa, Belgia ja Poola saadavad väeüksused ESDP missioonile Tšaadi, Darfuri ja Kesk-Aafrika Vabariigi piirile? Kas nõukogul ja ELi liikmesriikidel on võimalik anda piisavalt poliitilist, rahalist, logistilist ja tehnilist tuge kõnealuse missiooni koosseisus olevatele üksustele?
Kas nõukogu mõistab, kui tähtis on, et meie üksused ei oleks halvasti varustatud nagu ümber piiratud Aafrika Liidu missioon Sudaanis (AMIS)? Kas nõukogu nõustub, et kui me saadame oma üksused ebakindlasse keskkonda, peame neile andma kõik vahendid enda kaitsmiseks?
Milline arvamus jäi nõukogule oktoobri lõpus Tripolis toimunud Darfuri-teemalistest kõnelustest? Milliseid samme on nõukogu astunud, et veenda rohkearvulisi ja killustunud mässuliste rühmitusi läbirääkimistelaua taha asuma? Kas nõukogu nõustub, et kuna mõned põhilised Darfuri mässuliste rühmitused jätsid kohale tulemata, kujunesid kõnelused teatud määral läbikukkumiseks? Kas nõukogu on nõudnud Sudaani valitsuselt ja mässuliste rühmitustelt, et nad teeksid täielikku koostööd Haskanita rünnaku sõltumatu uurimisega ja annaksid kõik vastutavad isikud kohtu alla?
Mida on nõukogu ette võtnud seoses Sudaani valitsuse jätkuva keeldumisega teha koostööd Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga?
Selle vastuse koostas eesistuja ning see ei ole nõukogule või liikmesriikidele siduv.
Ettevalmistused ESDP missiooniks Ida-Tšaadi ja Kesk-Aafrika Vabariigi kirdeossa jätkuvad ning see hõlmab jõudude koosseisu kavandamist. Seni on oma panuse jõududele lubanud anda Belgia, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Holland, Austria, Poola, Rumeenia, Soome ja Rootsi. Jõud saavad asjakohase varustuse ja toetuse. EUFOR/CHAD/CAR toimib VII peatüki reguleerimisalas vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1778 üksmeelsele heakskiidule, sobiva volitusega, mis vastab kohapealsele olukorrale.
Nõukogu on viimastel kuudel tundnud muret rahuläbirääkimiste pärast Darfuris. Välissuhete nõukogu koosolekute kokkuvõtted 2007. aasta juunis, juulis ja oktoobris toovad selgelt välja poliitika, mida järgitakse paljudes kahepoolsetes ja mitmepoolsetes kontaktides, kaasa arvatud peasekretäri/kõrge esindaja Javier Solana ja ELi eriesindaja (EUSR) poolt Sudaanis. See poliitika rõhutab kõikidele osapooltele, et nad täidaks läbirääkimistel konstruktiivset rolli ning jõuaks kokkuleppele, et vägivald tuleb koheselt lõpetada. Enamgi veel, nõukogu on rõhutanud vajadust viia läbi Haskanita rünnaku sõltumatu uuring ja koostööd Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga. Nõukogu rõhutas ka, et on valmis kaaluma uusi meetmeid, eriti ÜRO raames, kõikide osapoolte vastu, kes takistavad ÜRO abipaketi ja UNAMIDi rakendamist ning meetmeid, mis tagavad humanitaarabi ja tsiviilelanike kaitse.
Mis puutub rahuläbirääkimistesse Darfuris, toetab nõukogu tugevalt ühendatud Aafrika Liidu / ÜRO poolset vahendamist, mida juhiksid Aafrika Liidu ja ÜRO eriesindajad. Läbirääkimiste raske algus Sirtes eelmise aasta oktoobris esitas erilise väljakutse. Praegu ei ole endiselt selge, kas, kunas, millises vormis ja millise organi juhatusel saavad läbirääkimised jätkuda. Raskustest hoolimata püüdleme jätkuva protsessi poole ja selles suhtes tehakse palju, et muuta rahuläbirääkimised tõeliselt mõistetavaks ja et sellest võetaks laialdaselt osa. Ilmselgelt oleme kaasatud raskesse ja keerulisse protsessi, eriti mis puutub erinevate mässuliste rühmade seisukohtade ühildamist ja selle kindlustamist, et nad osalevad tulevikus läbirääkimistel. Seda eesmärki silmas pidades jääb eriesindaja Sudaanis, suursaadik Brylle tihedasse kontakti selle protsessi peamiste sidusgruppidega.
Küsimus nr 15, mille on esitanud Jim Higgins (H-0898/07)
Teema: Palestiina
Kas nõukogul on võimalik esitada ajakohane ülevaade Palestiina ja Iisraeli hetkeseisu ning ELi rolli kohta antud kontekstis?
Selle vastuse koostas eesistuja ning see ei ole nõukogule või liikmesriikidele siduv.
Iisrael ja palestiinlased on eelmise aasta suvest alates pidanud poliitilist dialoogi, alates mitmest kohtumisest peaminister Olmerti ja president Abbasi vahel. Nõukogu kiitis mõlema poole tehtud pingutusi, mis viisid Annapolise konverentsini 26. ja 27. novembril. EL tervitab Annapolise konverentsi toimumist ja peaminister Olmerti ning president Abbasi ühist avaldust kahepoolsete läbirääkimiste kohese taasavamise kohta heas usus eesmärgiga allkirjastada rahuleping 2008. aasta lõpuks. Sellised läbirääkimised peaksid viima sõltumatu, demokraatliku ja elujõulise Palestiina riigi rajamiseni vasakul kaldal ja Gazas, mis ühendaks kõik palestiinlased, kes elaksid rahulikult ja turvaliselt kõrvuti Iisraeliga ja selle naabritega. On ka väga oluline, et mõlemad pooled täidaksid paralleelselt läbirääkimistega kohustusi Lähis-Ida rahuplaani raames. EL tervitab araabia partnerite laialdast osalust konverentsil ja õhutab neid jätkuvalt täitma konstruktiivset rolli.
Mis puutub ELi rolli selles kontekstis – millele austatud parlamendiliige oma küsimuses viitab –, siis on kõrge esindaja koostöös komisjoniga koostanud „ELi tegevusstrateegia”, mis analüüsib kõiki ELi tegevusi, et toetada jätkuvalt osapooli praegustes läbirääkimistes ja järgneval kohustuste täitmise perioodil. See dokument on aluseks ELi tulevasele tööle ning võtab arvesse rahvusvahelise Annapolise kohtumise ja järgmise Pariisis toimuva rahvusvaheliste rahastajate konverentsi tulemusi, see peetakse 17. detsembril. EL seab valmis institutsioonide loomist, head valitsemistava, kodanikuühiskonna panuseid ja Palestiina majandusliku kasvu toetamist edendavad programmid, töötades tihedalt koos kvarteti esindajaga. Nõukogu tervitab Tony Blairi tööd, eriti tema hiljutist avaldust kiirete mõjudega projektide sarja kohta.
Küsimus nr 16, mille on esitanud Gay Mitchell (H-0900/07)
Teema: Pakistan
Milliseid meetmeid võtab nõukogu Pakistani halveneva poliitilise olukorra valguses?
Küsimus nr 17, mille on esitanud Sajjad Karim (H-0904/07)
Teema: Erakorraline seisukord Pakistanis
3. novembril 2007 kuulutas Pakistani president kindral Musharraf sõjaväe ülemjuhatajana välja erakorralise olukorra ja peatas põhiseadusliku korra, mis tõi kaasa sadade inimõiguste kaitsjate, poliitikute ja juristide, näiteks Aitzaz Ul Ahsani vahistamise. Selline tegevus oli vastuolus Pakistani rahvusvaheliste inimõigustealase kohustustega.
Pakistan peaks ÜRO inimõiguste nõukogu liikmena toetama põhiõiguste austamist kõige kõrgemal tasemel ja vahistatud isikud vabastama.
Kas nõukogul on võimalik selgitada, milliseid konkreetseid meetmeid ta võtab või kavatseb võtta, et tagada inimõiguste ja põhivabaduste kaitse kõikides tingimustes kooskõlas rahvusvaheliste inimõiguste standardite ja Pakistani ratifitseeritud rahvusvaheliste dokumentidega?
Selle vastuse koostas eesistuja ning see ei ole nõukogule või liikmesriikidele siduv.
Nõukogu tegutses hiljutiste sündmuste valguses Pakistanis kiiresti ja nähtavalt. Enne erakorralise seisukorra välja kuulutamist rääkis kõrge esindaja Javier Solana telefonis kindral Pervez Musharrafiga ning püüdis teda veenda sellist tegevust mitte läbi viia. Pärast erakorralise seisukorra ametlikku jõustumist otsustas EL kohe poliitikajuhtide kolmiku kohtumise nende Islamabadi partneritega edasi lükata, saates sellega väga selge signaali, et praegustel tingimustel ei jää ELi ja Pakistani vahelised suhted mõjutamata.
Missioonide juhid Islamabadis kohtusid varsti pärast erakorralise seisukorra väljakuulutamist ning tegid avalduse, mida Pakistani press laialdaselt avaldas. Kõrge esindaja Solana tegi samuti avalduse, milles ta väljendas muret ning kutsus üles taastama kiiresti õigusriiki. Kolmandas avalduses väljendas eesistujariik selgelt ELi nõudmisi Pakistani valitsusele: i) taastada põhiseadus, ii) luua vajalikud tingimused, et tagada jaanuaris vabad ja õiglased valimised, iii) vabastada kõik poliitilised vangid, kaasa arvatud kohtu liikmed, pr Asma Jahangir, ÜRO usuvabaduse ja -veendumuse eriraportöör, iv) austada presidendi kohust astuda 15. novembriks tagasi armee staabiülema kohalt, v) jätkata aktiivselt leppimist poliitilise opositsiooniga ja vi) leevendada meediale määratud piiranguid.
Nõukogu nõustub ka austatud parlamendiliikmega, et inimõiguste nõukogu liikmena peab Pakistan eriti toetama inimõiguste järgimist ja ÜRO inimõiguste mehhanismi. [Selles kontekstis on ÜRO eriraportööride kinnipidamine või nende vahistamismääruste väljastamine vastuvõetamatu.]
Nõukogu jälgib endiselt tähelepanelikult olukorda Pakistanis ning uurib, milliseid uusi meetmeid saab võtta. Hiljuti Euroopa Liidu üldasjade ja välissuhete nõukogu 19. novembril 2007 peetud koosolekul vahetasid ministrid lõunalauas vaateid Pakistani hiljutiste sündmuste kohta ning väljendasid muret olukorra pärast, kutsudes üles erakorralist seisukorda tühistama.
Küsimus nr 18, mille on esitanud Manolis Mavrommatis (H-0907/07)
Teema: Ühenduse toetus romidele
Vastavalt komisjoni presidendi avaldusele ei ole Itaalia kasutanud oma õigust saada ELi toetust romide sotsiaalsele integratsioonile. Romide integratsiooniks ette nähtud sotsiaalsüsteemi rahastamine ELi liikmesriikides hõlmab 275 miljonit eurot. Proportsionaalselt eraldati ajavahemikul 2000–2006 liikmesriikidele järgmised soovituslikud summad: Hispaania 52 miljonit eurot, Poola 8,5 miljonit eurot, Tšehhi vabariik 4 miljonit eurot ja Ungari 1 miljon eurot.
Kas nõukogu oskab öelda igale liikmesriigile antud rahasumma jaotumist? Millised liikmesriigid on seda rahastamist kasutanud romide oma ühiskonda integreerimise lihtsustamiseks ja milline on nende eraldistega liitumise kogupilt ELi liikmesriikides?
Selle vastuse koostas eesistuja ning see ei ole nõukogule või liikmesriikidele siduv.
Selle küsimuse peaks esitama komisjonile, kuna see teema kuulub komisjoni pädevusalasse.
Küsimus nr 19, mille on esitanud Nikolaos Vakalis (H-0911/07)
Teema: Vahemere riikidesse uute tuumaelektrijaamade ehitamise kavad
Egiptus kavatseb ehitada aastaks 2020 neli tuumaelektrijaama koguvõimsusega 4000 MW. Teised Vahemere riigid on teinud sarnaseid otsuseid (mõni aeg tagasi Iisrael ja hiljuti Maroko, Alžeeria ja Liibüa) ning on teavet selle kohta, et Türgi ja Albaania peavad samuti tuumaplaane.
Arvestades, et kõik ülal mainitud riigid on ELi naabrid ning on kas Euroopa-Vahemere piirkonna koostööpartnerid või ELiga ühinemise kandidaatriigid, kas nõukogu ütleb, kas ta kavatseb paluda neil luua täiesti sõltumatu reaalsete volitustega aatomienergia asutus? Kas nõukogu palub neil teha koostööd Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuriga, et jälgida tuumaenergiajaamade ehitamist ning tagada tuumaenergia rahumeelne kasutamine? Kas nõukogul on oma sõna öelda nende tuumajaamade ehitamise asukoha kohta, arvestades, et Vahemere piirkond on eriti tugeva seismilise aktiivsusega? Arvestades, et mõned neist riikidest pole veel ratifitseerinud rahvusvahelis tuumarelvade leviku tõkestamise lepinguid ja üldist tuumakatsetuste keelustamise lepingut, kas nõukogu kavatseb soovitada tuumaenergiajaamade ehitamisega ja tuumakütuse tsükliga seotud Euroopa ettevõtetel mitte allkirjastada lepinguid nende riikidega enne, kui seda nõuet täidetakse?
Selle vastuse koostas eesistuja ning see ei ole nõukogule või liikmesriikidele siduv.
Mis puutub mainitud riike, mis on Barcelona protsessi partnerid, siis tundub, et ELil ei ole erimeetmeid sekkumaks kolmandate riikide energiavalikutesse. Siiski, nagu EL kehtestas seadused oma liikmesriikidele, püüab ta ka kindlustada, et need valikud ei lähe vastuollu üldiste, eriti kliimamuutuste põhimõtetega. On ainult loomulik, et EL püüab selles piirkonnas, eriti oma vahetus naabruses, edendada aktiivselt häid tavasid ja kõrgeid standardeid ning rakendada rahvusvahelisi standardeid. Seega on Egiptus Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri asutajaliikmena teoreetiliselt kohustatud vastama selle rahvusvahelise organisatsiooni levitatavatele headele tavadele.
Küsimus nr 20, mille on esitanud Brian Crowley (H-0917/07)
Teema: Kehakultuuri edendamine Euroopas
Kas nõukogul on võimalik kinnitada, et ta toetab Euroopa Liidu poolt kogu ELis läbiviidavat teabekampaaniat kõrgemal tasemel kehakultuuri edendamiseks Euroopas?
Selle vastuse koostas eesistuja ning see ei ole nõukogule või liikmesriikidele siduv.
Nõukogu toetab aktiivselt kõrgemal tasemel kehakultuuri ning on seetõttu võtnud sellel teemal vastu otsuseid. Euroopas kehakultuuri edendamise otsustest on silmapaistvad järgmised: nõukogu 3. juunil 2005 vastu võetud otsused rasvumise, toitumise ja kehalise tegevuse kohta(1) ja nõukogu 31. mai 2007. aasta otsused tervise edendamise kohta toitumise ja kehalise aktiivsuse abil (2).
Küsimus nr 21, mille on esitanud Eoin Ryan (H-0919/07)
Teema: Heroiini tootmine Afganistanis
Kas nõukogul on võimalik esitada üldine hinnang heroiini tootmise praeguse taseme kohta Afganistanis ja kas nõukogul on võimalik selgitada, milliseid kooskõlastatud meetmeid rakendatakse ELi tasemel heroiini importimise peatamiseks Euroopa Liidu aladele?
Selle vastuse koostas eesistuja ning see ei ole nõukogule või liikmesriikidele siduv.
Enneolematu kasvatamise ulatus ja kõrge toodang tõi 2007. aastal Afganistanis kaasa oopiumitoodangu 34 %-se kasvu. Vastavalt ÜRO kuritegevuse ja narkomaania vastu võitlemise keskuse andmetele ulatus oopiumitoodang Afganistanis 2007. aastal 8200 tonnini. Afganistani osa kogu oopiumitoodangust tõusis 2007. aastal 92 %-lt 93 %-ni.
Kui kogu oopium oleks heroiiniks töödeldud, oleks selle kogus olnud 1170 tonni. ÜRO kuritegevuse ja narkomaania vastu võitlemise keskus annab ka teada, et enamik Afganistanis toodetud oopiumist töödeldakse heroiiniks riigisiseselt. 2007. aastal tõusis riigis heroiini valmistamise laborite arv. Siiski ei ole Afganistanis töötlemiseks vajalikke narkootikumide lähteaineid, mis tähendab, et neid tuuakse sisse läbi naaberriikide. Afganistan ekspordib osa oma opiaatidest ning impordib narkootikumide lähteaineid naaberriikidest.
Heroiini impordi peatamiseks Euroopa Liitu kiitis nõukogu 2006. aasta mais heaks dokumendi, mis sätestab meetmed, et suurendada ELi toetust uimastitoodangu ja uimastiäri vastu võitlemiseks Afganistanis ning vähendada uimastiäri sellest riigist, kaasa arvatud transiiditeedel. Dokument käsitles täpsemalt Afganistani abistamist selle tehtud pingutustes uimastitootmise ja uimastiäri vastu võitlemises ning uimastiäri vähendamises sellest riigist. Komisjon ja liikmesriigid on Afganistani peamised rahvusvahelised rahastajad (452 miljonit eurot). Pingutused keskenduvad alternatiivsetele saakidele ja hävitamisele.
Mis puutub transiiditeedesse, siis kasutatakse Pariisi pakti. Iraan ja Pakistan on samuti kaasatud. Hiljuti peeti koosolek Kabulis, kus need riigid osalesid. Kõrgetasemelisel kohtumisel, mis peeti Haagis konsultatsioonimehhanismi raames, soovitas Euroopa Liit, et peaks pidama ümarlaua läbirääkimisi Musta mere / Ida-Euroopa ja Ida-Aafrika kohta.
Oma töös Afganistanis püüab Euroopa Liit aidata läbi Afganistani asutuste, eriti läbi Afganistani usaldusfondi. Heroiinivoolu tõkestamine Agfanistanis on toiminud ajendina tegevuskavade koostamisele Kesk-Aasia ja Lääne-Balkani jaoks. Eesistujakolmiku kohtumisi peetakse regulaarselt Iraanis ja esimene kõrgetasemeline eesistujakolmiku kohtumine koos Pakistaniga toimub 12. detsembril 2007.
Küsimus nr 22, mille on esitanud Liam Aylward (H-0921/07)
Teema: ELi rahuvalvemissioon Tšaadis
Kas nõukogul on võimalik anda üldine ajakohane ülevaade ELi rahuvalvemissiooni edusammude kohta Tšaadis käesoleval ajal?
Selle vastuse koostas eesistuja ning see ei ole nõukogule või liikmesriikidele siduv.
Mis puutub kavandamisprotsessi, siis kiitis nõukogu 12. novembril 2007 heaks operatsiooni kontseptsiooni (CONOPS) ning juba on alustatud vägede komplekteerimise protsessiga.
Brüsselis on peetud kolm vägede moodustamist käsitlevat kohtumist: 9., 14. ja 21. novembril 2007. aastal. Protsess tõotab tulla raske, nagu seda on kõik operatsioonid, olulise võimsuse vähesuse tõttu. Me liigume edasi järgmise etapi, operatsiooni kavandamise juurde, kui need väheste ressursside kokkupanemise raskused on ületatud. Järgmine samm on operatsiooni plaani (OPLAN) heakskiitmine ja operatsiooni käivitamine.
Ametlikult on üles kutsutud vägesid moodustama järgmiseid kolmandaid riike: ELi mittekuuluvad NATO-liikmed ja kandidaatriigid (Türgi, Norra, Island, Horvaatia, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Ameerika Ühendriigid ja Kanada) koos Šveitsi, Ukrania ja Albaaniaga. Ükski neist riikidest pole seni andnud mingit materiaalset panust.
Vahepeal on vägede staatuse lepingu läbirääkimised asjasse puutuvate valitsustega (Tšaad ja Kesk-Aafrika Vabariik) edenenud rahuldavalt ning peaksid peagi lõppema.
ÜRO ja ELi sekretariaadid on algusest peale tihedalt koos töötanud. ELi mittekuuluvaid NATO Euroopa liikmeid ja meie Aafrika partnereid (Tšaadi, Kesk-Aafrika Vabariigi, Kameruni ja Sudaani valitsusi) ning Aafrika Liitu (AL) ja Aafrika allpiirkondlikke organisatsioone on pidevalt teavitatud.
Küsimus nr 23, mille on esitanud Seán Ó Neachtain (H-0923/07)
Teema: Lairibaühenduse edendamine Euroopas
Kas nõukogul on võimalik selgelt välja öelda, milliseid konkreetseid algatusi ta võtab lairibatehnoloogia suurema kättesaadavuse edendamiseks Euroopas, eelkõige Euroopa maapiirkondades?
Selle vastuse koostas eesistuja ning see ei ole nõukogule või liikmesriikidele siduv.
Lairiba on mainitud mitmes poliitikas: e-kaasatus, juurdepääsetav digitaalne infosisu, raadiosagedusspektri poliitika, teadus ja areng ning võrkude ja elektrooniliste sideteenuste reguleeriv raamistik on kõik seotud lairibaga, nagu ka ühtekuuluvuspoliitika ning maaelu ja piirkondliku arengu strateegiad.
11. juunil 2006 Riias osalusühiskonna info- ja sidetehnoloogia alasel ministrite konverentsil ühehäälselt heaks kiidetud ministrite deklaratsioonis leppisid ministrid kokku anda eelisõigus internetiühenduse erinevuste vähendamisele piirkondade vahel ja lairiba kättesaadavuse suurendamisele alateenindatud piirkondades. Eesmärk on jõuda vähemalt 90 %-se lairibaühenduseni ELi rahvastiku seas aastaks 2010, kasutades eriti struktuurifonde ja maaelu arengu fonde ning toetades vajadusel lairibaühendusega avaliku interneti juurdepääsupunktide loomist. Nad otsustasid ka, et riikide i2010 lairibastrateegiaid tuleb ajakohastada, et anda lisajuhiseid ja eesmärke ühenduse ja ühenduvuse kohta avalikus halduses, koolides, tervishoiukeskustes ja teistes võtmepiirkondades.
Veelgi enam, komisjoni teatis „E-kaasatust käsitlev Euroopa algatus i2010 „Infoühiskonnas osalemine””, mis tehti teatavaks nõukogu 29. novembri 2007. aasta koosolekul, teatab, et Riia deklaratsiooniga seatud eesmärk saavutada 90 %-le rahvastikust lairibaühendus aastaks 2010 oli teostatud juba 2006. aasta lõpus, kui 89 % ELi rahvastikust oli ühendusega ja 70 % maapiirkondade elanikkonnast oli ühendusega aastal 2007.
Sama komisjoni teatis kehtestab e-kaasatust käsitleva Euroopa algatuse, mis sisaldab strateegilist tegevusraamistikku, et rakendada Riia ministrite deklaratsiooni, võimaldades kõikidele tingimusi infoühiskonnas osalemiseks läbi olemasoleva lairibaühenduse, juurdepääsu ja pädevuste puuduste ületamise, eriti:
Komisjon ergutab kaasava infoühiskonna piirkondlikke algatusi läbi temaatiliste võrgustike Euroopa Komisjoni algatuse „Piirkonnad majandusmuutustes” raames. Ühtekuuluvuspoliitika fond suunab jätkuvalt investeeringuid teadmistesse valdkondades, kus info- ja arvutitehnoloogia infrastruktuuri ja teenuste kaubanduslik kasutuselevõtt on ebapädev.
Piirkondlikud ja kohalikud võimud ELis peavad õhutama pingutusi ületada lairibaühenduse lõhet, kaasa arvatud ELi struktuuri- ja maaelu arengu fondide kasutamisega, et edendada kaasavat infoühiskonda, eriti kaugetes ja maapiirkondades. Nad peavad toetama infrastruktuuri ning e-teenuseid ja rakendusi kodanikele (e-tervishoid, e-valitsus, e-õpe ja e-kaasatus).
Komisjon toetab info- ja sidetehnoloogia poliitika programmi raames piirkondlike infoühiskonna algatuste veebiplatvormi ning viib läbi uuringu ELi piirkondlike infoühiskonna projektide rahastamise kohta.
Nõukogu analüüsib praegu kaht komisjoni ettepanekut (tunnistada kehtetuks GSMi direktiiv ja ettepanek mobiilsete satelliiditeenuste kohta), eesmärk on uurida võimalust vabastada sagedusi traadita side rakenduste jaoks, eraldades need mobiilsetele teenustele, mis võivad kasu tuua maa- ja kaugetele piirkondadele.
Mis puutub GSMi direktiivi kehtetuks tunnistamist ja seega võimalust, et sagedusi kasutavad 3G teenused, siis loodetakse, et see meede toob Euroopa kodanikele kasu, vähendades oluliselt takistusi arenenud mobiilside teenuste arengule ja aidates ületada geograafilist digitaalset lahknevust.
Mobiilse satelliiditeenuste otsuse koha pealt on kasulik märkida, et nende üleeuroopaliste süsteemide ühenduse pakkumine võimaldab parandada lairibaühendust maa- ja kaugetes piirkondades, vähendades seega geograafilist digitaalset lahknevust.
Lisaks kavandavad liikmesriigid ka Lissaboni strateegia osana riiklike reformikavade abil oma lairibastrateegiaid ning mõned uued liikmesriigid koostavad riiklikke lairiba eristrateegiaid.
Küsimus nr 24, mille on esitanud Bill Newton Dunn (H-0925/07)
Teema: Tony Blairi rahastamine
Komisjon ütles parlamendi eelarvekontrollikomisjonile 2007. aasta novembris, et ta maksab osaliselt Tony Blairi kantselei ja ühe assistendi eest. Kui palju nõukogu maksab?
Selle vastuse koostas eesistuja ning see ei ole nõukogule või liikmesriikidele siduv.
Vastuseks austatud parlamendiliikme küsimusele Tony Blairi rahastamise kohta, võib nõukogu kinnitada, et Euroopa Liidu üldeelarve II jaost (nõukogu) ei ole selleks tehtud mingisuguseid makseid.
Küsimus nr 25, mille on esitanud David Martin (H-0926/07)
Teema: Identiteedipettus
Milliseid arutelusid on nõukogu hiljuti pidanud seoses identiteedipettusevastase võitlusega?
Selle vastuse koostas eesistuja ning see ei ole nõukogule või liikmesriikidele siduv.
Nõukogu sooviks teavitada austatud parlamendiliiget sellest, et seda teemat arutati laiemas, küberkuritegevuse vastu võitlemise kontekstis. Nõukogu sooviks viidata nõukogu 8. novembri 2007. aasta otsustele küberkuritegevuse kohta. Nendes otsustes mainis nõukogu eriti, et tuleb mõelda, kas on vajadus sätestada igas liikmesriigis õigusaktid identiteedivarguse kohta, eriti küberkuritegevuse kaudu, ja kas on vaja edasist tegevust ELi tasemel.
Küsimus nr 26, mille on esitanud Johan Van Hecke (H-0935/07)
Teema: Issanda Vastupanuarmee mässuliste juhi Kony vastane tegevus
Kuigi Rahvusvaheline Kriminaalkohus on välja andnud rahvusvahelise vahistamismääruse mässuliste juhi Kony ja nelja tema komandöri kohta, on Kony ja tema Issanda Vastupanuarmee endiselt Garamga rahvuspargis Kongo Demokraatlikus Vabariigis, kust ta destabiliseerib ja terroriseerib Põhja-Ugandat.
Rahuprotsess Issanda Vastupanuarmee ja Uganda valitsuse vahel, millel on nõukogu sõnaselge toetus, edeneb vähe. Vastavalt viimastele andmetele on Kony kõigele lisaks jätnud kõrvale oma parema käe ja olulise läbirääkija Vincent Otti. Koostöö ei olnud enam võimalik, sest Kony kahtlustab Ottit spioneerimisesUganda valitsuse heaks. Otti lahkumine, keda peeti läbirääkimiste võtmekujuks ja toetajaks, on rahuläbirääkimistele tõsiseks löögiks. Paistab ka, et Kony teeb rahuläbirääkimiste läbikukkumist oodates ümberkorraldusi ja relvastub. Rahvusvahelise Kriminaalkohtu süüdistaja Luis Moreno-Ocampo sõnade kohaselt müüakse Issanda Vastupanuarmee toiduabi järjekindlalt relvade eest.
Kas komisjon avaldab nende hiljutiste arengute valguses suuremat survet Kongo Demokraatliku Vabariigi ja Sudaani valitsustele, et loovutada Kony Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule, või eelistab ta pigem rahuläbirääkimiste elustamist?
Kas nõukogu korraldab siis toiduabi range jälgimise?
Selle vastuse koostas eesistuja ning see ei ole nõukogule või liikmesriikidele siduv.
Nõukogu on täiesti teadlik nelja määruse (vahistamaks Joseph Kony, Vincent Otti, Okot Odhiambo ja Dominic Ongwen) läbiviimise tähtsusest, mille Rahvusvaheline Kriminaalkohus välja andis.
Nõukogu kiitis heaks 18. juuni 2007. aasta otsused Uganda kohta. Sel puhul kordas nõukogu oma toetust toimuvatele rahuläbirääkimistele Jubas ja tervitas Tema Ekstellents Joaquim Chissano määramist ÜRO peasekretäri erisaadikuks Issanda Vastupanuarmee mõjutatud aladele. Nõukogu rõhutas, et rahuleppe saavutamise jätkuv olulisus toob kohalikele kogukondadele nii rahu kui õigluse ning see on vastavuses kohalike kogukondade soovidega, riikide seadustega ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudiga.
Mis puutub toiduabi ja võimalik, et ka teiste rahvusvaheliste abide kõrvale toimetamise probleemi, siis tõstatab nõukogu need küsimused jätkuvalt koos pädevate rahvusvaheliste partneritega. Nõukogu kordab, et Euroopa Liidu asutamislepingute kohaselt ei kuulu toiduabi küsimus nõukogu pädevusse. EL, eriti Euroopa Ülemkogu rahastab maailma toiduabi programmi ja vähemal määral valitsusväliste organisatsioonide jagatavat toiduabi.
Küsimus nr 27, mille on esitanud Athanasios Pafilis (H-0937/07)
Teema: Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri otsused Iraani tuumaprogrammi kohta
Hiljutine ÜRO Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri (IAEA) ja selle peadirektori Mohamed ElBaradei raport Iraani tuumaprogrammi kohta teatab, et programm on rahumeelne ning seda ei kasutata sõjalistel eesmärkidel. See märgib ka, et siiani on sanktsioonide kohaldamise otsused põhinenud valeandmetel. Raport väidab selgelt, et Iraani võimud teevad täielikult koostööd ning et nende antud teave on täielikult kooskõlas agentuuri kogutud andmetega. Nendest kinnitustest hoolimata ähvardavad USA ja EL jätkuvalt Iraani-vastaste sanktsioonidega. Siiski näitab kogemus, et sanktsioonid on ebaõiglased ning et kannatab just riigi rahvas.
Kas nõukogu tunnistab IAEA raporti tulemusi? Kas EL võtab tagasi kõik ähvardused kohaldada Iraanile sanktsioone, mis põhinevad, nagu tõestati, valeandmetel?
Selle vastuse koostas eesistuja ning see ei ole nõukogule või liikmesriikidele siduv.
IAEA peadirektori viimane raport, mida analüüsis agentuuri juhatajate nõukogu 22.–23. novembri koosolekul, sisaldab positiivseid ja negatiivseid külgi.
Juhatajate nõukogule saadetud avalduses avaldas EL muret küsimuste üle, mida tuleb veel Iraani tuumaprogrammiga seoses lahendada, ning kahetseb, et just nagu raport teatab, on Iraani koostöö olnud rohkem reageeriv kui ennetav. EL teatas ka, et on mures asjaolu pärast, et nagu IAEA peadirektor raporteeris, saab agentuur vähem teavet Iraani praeguse tuumaprogrammi kohta ja et kui lisaprotokolli täies mahus ei rakendata, ei suuda agentuur anda usutavaid tagatisi, et deklareerimata tuumamaterjali või tegevust ei ole.
IAEA juhatajate nõukogule saadetud avalduses märkis EL ka kasvava murega, et Iraan eirab jätkuvalt ÜRO Julgeolekunõukogu kohustuslikke nõudeid, rõhutades, nagu IAEA teatas, et Iraan rikastab endiselt uraani ja ehitab Araki raskevee reaktorit. EL soovitas Iraanil tungivalt pöörata tähelepanu peadirektori üleskutsele ja rakendada ÜRO Julgeolekunõukogu otsustatud meetmeid.
15. oktoobri koosolekul kordas ELi ministrite nõukogu oma toetust julgeolekunõukogu resolutsioonidele 1696, 1737 ja 1747 ning tõi välja, et resolutsioonides 1737 ja 1747 näitas julgeolekunõukogu kavatsust võtta vastu ÜRO harta VII peatüki artikli 41 raames asjakohased uued meetmed, kui Iraan peaks keelduma uraani rikastamise peatamisest. Seejärel oli ministrite nõukogu nõus ELi vajadusega mõelda, milliseid teisi meetmeid saab kohaldada, et toetada ÜRO protsessi ja saavutada rahvusvahelise kogukonna ühised eesmärgid.
Küsimus nr 28, mille on esitanud Ryszard Czarnecki (H-0941/07)
Teema: Kaubandussuhted ELi liikmesriikide ja Aafrika riikide vahel
Kuidas hindab nõukogu AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee neljateistkümnenda istungjärgu tulemusi, mis lõppesid eelmisel nädalal Kigalis, Rwandas, eriti mis puudutab kaubandussuhteid ELi liikmesriikide ja Aafrika riikide vahel?
Selle vastuse koostas eesistuja ning see ei ole nõukogule või liikmesriikidele siduv.
Nõukogu märgib, et AKV-ELi parlamentaarne ühisassamblee, mis sai kokku Kigalis Rwandas 19.–22. novembrini 2007. aastal, kiitis heaks Kigali majanduspartnerluslepingu deklaratsiooni. Deklaratsioon käsitleb ELi ja kõikide AKV riikide, kaasa arvatud Aafrika riikide vahelisi suhteid.
Nõukogu näeb seda kui ennetavat meedet majanduspartnerluslepingute dialoogis ja konsultatsioonis. Nõukogu tervitab ja toetab seda protsessi.
Nõukogu omistab suurt tähtsust laiaulatuslikule konsulteerimisele majanduspartnerluslepingute (EPA) osas. Nõukogu rõhutas 2007. aasta mai otsustes EPAde kohta eriliselt AKV-ELi dialoogi olulisust EPAde üle, lisaks dialoogi tähtsat rolli parlamendiliikmetega, kodanikuühiskonnaga ja ärikogukonnaga nii AKV riikidest kui EList. Seda mõtet korrati EPA järelevalve kontekstis nõukogu 2007. aasta novembri otsustes.
Nõukogu tunnistab ja tervitab parlamentaarse ühisassamblee tähtsat rolli Cotonou süsteemis. Vastavalt Cotonou partnerluslepingu artikli 17 punktile 2 on selle roll nõuandva organina eriti edendada demokraatlikke protsesse läbi dialoogi ja konsultatsiooni ning arutada AKV-ELi partnerluse arendamisse puutuvaid küsimusi.
Küsimus nr 29, mille on esitanud Georgios Toussas (H-0944/07)
Teema: Töötajate ja töötajate kogunemiste jälgimine
17. novembril 2007 Polütehnikumi ülestõusu aastapäeva tähistamise üritustel näitas isikuandmete kaitse ameti juurdlus, et Kreeka politsei oli jälginud marssi polütehnikumi poole kaamerate abil, mis olid paigaldatud liikluse jälgimiseks. Hr D. Gourgourakis, isikuandmete kaitse ameti esimees, aseesimees ja neli liiget astusid tagasi protestimaks organisatsiooni protseduure ja eesmärki reguleerivate reeglite rikkumiste vastu ja asjaolu vastu, et organisatsiooni eirati täiesti.
Kas nõukogu mõistab hukka Kreeka korrakaitsevägede kaamerate kasutamise töötajate kogunemiste, demonstratsioonide, meeleavalduste ja sellist tüüpi üldiste ürituste jälgimiseks? Kas nõukogu arvab, et kaamerate paigaldamine ja kasutamine töötajate ja töötajate kogunemiste jälgimiseks on kooskõlas isikuandmete kaitsega ja kogunemisvabadusega?
Selle vastuse koostas eesistuja ning see ei ole nõukogule või liikmesriikidele siduv.
Nõukogu ei kommenteeri liikmesriikide pädevate võimude kasutatud õiguskaitsemeetmeid. Selliste õiguskaitsemeetmete vastavuse hindamine isikuandmete kaitsega ei kuulu nõukogu pädevusse.
Küsimus nr 30, mille on esitanud Diamanto Manolakou (H-0948/07)
Teema: Läti valitsuse uued demokraatiavastased meetmed
Lähipäevadel on oodata, et Läti parlamendile esitatakse karistusseadustikku hulk uusi muudatusettepanekuid, mille on koostanud Läti Justiitsministeerium ja mis näevad ette kuni viieaastasi vanglakaristusi Nõukogude režiimi heakskiitmise avaliku väljendamise eest või Nõukogude okupatsiooni olemasolu eitamise eest. Ministeerium väidab, et need muudatusettepanekud on kooskõlas ELi juhistega kriminaalkaristustele avaliku rassismile ja ksenofoobiale õhutamise eest ning genotsiidina määratletud kuritegude toetamise eest.
Kas nõukogu mõistab hukka uued demokraatiavastased meetmed, mida Läti valitsus kavandab, rikkudes töötajate kodaniku, demokraatia ja poliitilisi põhiõigusi ning sõna- ja väljendusvabadust? Kas nõukogu toetab Läti valitsuse avaldust, et meetmed, mida ta püüab praegu sisse viia, on osa ELi poliitikast, mille kohaselt tuleb rassismi- ja ksenofoobiategusid käsitleda kuritegudena ning karistada vastavalt?
Selle vastuse koostas eesistuja ning see ei ole nõukogule või liikmesriikidele siduv.
2007. aasta aprillis jõudis nõukogu ühisele seisukohale nõukogu raamotsuse teksti kavandi suhtes karistusseadustikuga rassismi ja ksenofoobia teatud tüüpide ja avaldumisvormide vastu võitlemise kohta, millele austatud parlamendiliige viitab.
Raamotsuse eesmärk on liikmesriikide karistusseadustike sätete ühtlustamine ja tõhusam rassil, nahavärvil, usul, põlvnevusel ja rahvuslikul või etnilisel päritolul põhinevate kuritegudega võitlemine.
Raamotsust ei ole veel ametlikult heaks kiidetud, kuna oodatakse mitmete delegatsioonide parlamentaarsete reservatsioonide tagasi võtmist.
Pärast raamotsuse heakskiitmist on selle rakendamine liikmesriikide vastutusel. Vajalikud rakendusmeetmed tuleb võtta vähemalt kaks aastat pärast heakskiitmist.
Hiljemalt viis aastat pärast raamotsuse heakskiitmist peab nõukogu komisjoni raporti alusel kontrollima, kas liikmesriigid on võtnud vajalikke meetmeid, et raamotsusega kooskõlas olla.
Seega ei sa nõukogu loomulikult väljendada seisukohta austatud parlamendiliikme tõstatatud küsimustes.
Küsimus nr 31, mille on esitanud Pedro Guerreiro (H-0951/07)
Teema: USA raketitõrjesüsteemide paigaldamine Euroopasse
Võidurelvastumise kiirendamise ja rahvusvaheliste suhete militariseerimise taustal kavandab USA valitsus paigaldada oma raketitõrjesüsteemi osi Euroopasse.
Millise seisukoha võtab nõukogu sellise kavatsuse suhtes, arvestades sõjalist eskaleerumist Euroopas, mille taoline otsus kaasa tooks?
Selle vastuse koostas eesistuja ning see ei ole nõukogule või liikmesriikidele siduv.
Euroopa Liidu asutamislepingu kohaselt arendab EL ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, mis ei hõlma territoriaalkaitset, mis on riigi vastutusel, ning mõned liikmesriigid järgivad ühist kaitsepoliitikat NATO raames.
USA ja mõnede liikmesriikide vaheline koostöö raketitõrjesüsteemide vastuvõtmiseks on kahepoolne küsimus, mis kuulub vastavate liikmesriikide pädevusse. Seetõttu ei analüüsi nõukogu kuidagi Ameerika Ühendriikide raketitõrje kavasid Euroopas. Siiski on raketitõrje küsimus NATOs arutamisel.
Küsimus nr 32, mille on esitanud Laima Liucija Andrikienė (H-0954/07)
Teema: Venemaa Riigiduuma valimiste vaatlemine 2. detsembril 2007
Vastavalt ELi eesistujariigi 16. novembri 2007. aasta avaldusele avaldas eesistujariik kahetsust, et „ennenägematute piirangute ja arvukate bürokraatlike takistuste tõttu ei ole OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste bürool (ODIHR) võimalik vastu võtta Vene Föderatsiooni edastatud kutset Vene Riigiduuma valimiste vaatlemiseks 2. detsembril.” Eesistujariik kordas siiski oma täielikku toetust ODIHRi valimiste vaatlemisega seotud tegevusele ja jõupingutustele, mida tehti valimiste vaatlusmissiooni kohale saatmiseks.
Milliseid samme on nõukogu astunud eespool nimetatud piirangute ja takistuste ületamiseks? Kuidas hindab nõukogu Venemaa Riigiduuma 2. detsembril toimunud valimisi? Kas need olid vabad ja õiglased ja kooskõlas rahvusvaheliste standarditega?
Selle vastuse koostas eesistuja ning see ei ole nõukogule või liikmesriikidele siduv.
Nagu austatud parlamendiliige märgib, ei ole olnud võimalik saata vaatlusmissiooni takistuste tõttu, mida demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) kohtas, valmistades ette vaatlejate saatmist Venemaa Riigiduuma valimistele 2. detsembril. Eesistuja kahetseb, et ODIHR on sunnitud sellise otsuse vastu võtma, arvestades, et ta on saatnud vaatlejaid igal aastal raskusteta mitmesse OSCE riiki. Kuid piirangud ODIHRi tegevusele, eriti liiga hilja saabunud kutse, vaatlejate arvule määratud piirang ja valimiste vaatlejate raskused viisade saamisel jätsid ODIHRile vähe valikut.
Arvestades, et viimastel Venemaa valimistel oli enamik rahvusvaheliste vaatlejate täheldatud peamistest puudujääkidest seotud eelvalimistega, on kahetsusväärne, et Venemaa võimude määratud piirangud on mõjutanud vaatlusmissiooni eriti pikas perspektiivis. Valimiste sõltumatuks hindamiseks on äärmiselt oluline, et ODIHR saaks jälgida mitte ainult seda, kuidas valimisi viiakse läbi valimispäeval, vaid ka valimiskampaania ajal.
Arvestades nõukogu võetud meetmeid, on austatud parlamendiliige kahtlemata teadlik, et valimiste vaatlusmissiooni saatmine on ODIHRi ainuvastutusel. Eesistujariik on avaldanud muret Venemaaga seoses ning teeb seda veel kord lähipäevadel.
Nõukogu jätkab mure väljendamist meie Venemaa partneritele korralistel kohtumistel ning soovitab Venemaal tungivalt järgida oma rahvusvahelisi kohustusi.
Küsimus nr 33, mille on esitanud Justas Vincas Paleckis (H-0956/07)
Teema: Viisa hind ELi idanaabrite kodanikele
Schengeni piirkonna laienemine on ELi uute liikmesriikide kodanikele parim jõulukink. See on tohutu sümboolse tähtsusega ajalooline sündmus. Siiski on ELi ja tema idanaabrite: Valgevene, Venemaa, Ukraina ja Moldova vahele kerkinud uus rahanduslik ja bürokraatiline kardin. Kuni viimase ajani said meie idanaabrid reisida viisata paljudesse ELi riikidesse, aga nüüd peavad nad maksma viisa eest kolmandiku või neljandiku oma kuupalgast. Näiteks viisa maksumus uutese ELi riikidesse Valgevene kodanikele on tõunud 5 eurolt 60 eurole.
Kas nõukogu kavatseb üle vaadata Shcengeni viisade maksumuse ELi idanaabrite kodanikele?
Selle vastuse koostas eesistuja ning see ei ole nõukogule või liikmesriikidele siduv.
Nõukogu [otsustab][otsustas](1) 6. detsembril 2007. aastal Schengeni acquis’ sätete täieliku rakendamise, mis jõustub 21. detsembril 2007. aastal Tšehhi Vabariigis, Eesti Vabariigis, Läti Vabariigis, Leedu Vabariigis, Ungari Vabariigis, Malta Vabariigis, Poola Vabariigis, Sloveenia Vabariigis ja Slovakkia Vabariigis.
Sellel alusel alustavad eespool mainitud liikmesriigid viisade väljaandmist kooskõlas ühiste konsulaarjuhistega, mis käsitlevad viisasid 15. märtsi 2001. aasta määruse (EÜ) nr 539/2001 I lisas toodud nimekirjas mainitud kolmandate riikide diplomaatilistele missioonidele ja kodanike konsulaarpostidele. Selles nimekirjas on välja toodud kolmandad riigid, mille kodanikud peavad välispiiride ületamisel omama viisat, ja need, mille kodanikud on sellest nõudest vabastatud. See määrus sätestab standardtasuks 60 eurot viisa kohta.
Siiski on EÜ ja teiste riikide, kaasa arvatud Venemaa, Ukraina ja Moldova vahel allkirjastatud lihtsustatud viisamenetluse lepingud ja tagasilubamislepingud. Lihtsustatud viisamenetluse lepingud määravad neile riikidele 35-eurose vähendatud tasu.
Taolist lepingut ei ole veel allkirjastatud EÜ ja Valgevene vahel ning praegusel hetkel ei ole selleks läbirääkimisvolituste ettepanekuid.
Küsimus nr 39, mille on esitanud Danutė Budreikaitė (H-0947/07)
Teema: Ravimite reklaam
ELi liikmesriikide televisioonides lastakse eetrisse palju tervisesaateid. Nende saadete tegelik eesmärk on avalikult või varjatult ravimite, eriti toidulisandite reklaamimine. Inimesi ei kutsuta üles tervislikult sööma ja liikuma. Neid julgustatakse tarbima järjest rohkem vitamiine ja ravimeid. Sellise käitumise tagajärjed ilma arstliku järelevalveta võivad põhjustada terviseprobleeme. Lisaks ei peegelda reklaam tihti ravimi tõelisi mõjusid.
Kas komisjon saab kommenteerida ravimite reklaamimise eeskirju ELis?
ELi inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevates õigusaktides on sätestatud kõnealuste toodete reklaamimisele väga selged ja piiravad eeskirjad.
Need võeti kasutusele 90ndate alguses niinimetatud ratsionaalse kasutamise paketis. See peegeldab tegelikku eesmärki, et tarbimine peaks olema mõõdukas ja et reklaam, kui see on üldse lubatud, ei tohi soodustada ravimite ülemäärast kasutamist.
Kõnealused eeskirjad sisalduvad nüüd direktiivis 2001/83. Selles on keelatud reklaamida retseptiravimeid vahetult tarbijatele ja lubatud reklaamida retseptita ravimeid nimetatud direktiivis sätestatud tingimustel.
Retseptita ravimite reklaam peab olema kooskõlas müügiloa andmise menetluses koostatud ravimi omaduste kokkuvõttega. See soodustab ravimi mõistlikku kasutamist, esitledes seda objektiivselt ja ilma selle omadusi liialdamata ning ei ole eksitav. Seetõttu ei tohiks reklaam soodustada ravimite tarbimist suuremas koguses.
Toiduainetena turustatavaid ja pakutavaid toidulisandeid käsitlevad eeskirjad on ära toodud direktiivis 2002/46/EÜ, milles on ette nähtud, et toidulisanditele ei või omistada haigusi ärahoidvat, ravivat või tervendavat toimet ega viidata sellistele omadustele. Lisaks ei tohi toidulisandite reklaamimisel nimetada ega viidata, et tasakaalustatud ja vaheldusrikas toit ei anna vajalikku kogust toitaineid.
Määrust 1924/2006 toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta kohaldatakse ka toidulisanditele, eelkõige kõnealuste toodete reklaamimisele. Kõnealuse määrusega tagatakse, et toidu kohta esitatavad toitumis- ja tervisealased väited on selged, täpsed ja põhjendatud. Liikmesriikides kohaldatakse väiteid käsitlevat määrust alates 2007. aasta 1. juulist, aga lubatud tervisealaste väidete loetelu on vaja veel vastu võtta. Vastuvõtmine on kavandatud 2010. aasta alguseks pärast nende teadusliku põhjendatuse hindamist Euroopa Toiduohutusameti poolt.
Oluline on rõhutada, et ravimite ja toidulisandite reklaami käsitlevate ELi õigusaktide rakendamine ja kohaldamine on liikmesriikide kohustus.
Küsimus nr 44, mille on esitanud Gay Mitchell (H-0901/07)
Teema: Nafta
Miks ligineb nafta hind 100 dollarile barreli eest ja milline mõju on sellel ELi tarbijatele ja alternatiivsete kütustega varustamist käsitlevatele uuringutele?
Nafta ajalooliselt kõrged hinnad (peaaegu 100 USD barreli eest) tulenevad mitmete tegurite koosmõjust, millest kõige olulisematena tunduvad järgmised:
ülemaailmne nõudlus nafta järele (põhiliselt väljaspool OECD riike(1), eriti Hiinas ja Indias) kasvab kiiremini kui uued avastused ja investeeringud tootmisvõimsustesse;
OPECi tegevus tootmise suurendamisel on olnud aeglasem kui seda nõuavad tarbivad riigid ja ootavad turuosalised;
ebatavaliselt madalad nafta ja naftatoodete varud mitmes suures naftat tarbivas majanduses (eelkõige Ühendriikides) tekitavad turul ebakindlust seoses suutlikkusega toime tulla isegi suhteliselt lühiajaliste varustushäiretega;
piirkondlike konfliktide tõttu põhilistes eksportivates riikides (nt Iraak, Nigeeria) on suur osa nende tootmisvõimsustest rivist väljas või seotud piirangutega;
jätkuv ebakindlus seoses Iraanist tulevate tarnetega;
nõrk dollar, mis sunnib naftatarnijaid nõudma kõrgemaid nominaalhindasid (sest naftalepingute vääringuks on peamiselt dollar).
Tarbijaid puudutab kirjeldatud hinnatõus kõige ilmsemalt hindade kaudu, mida nad peavad maksma bensiini ja diislikütuse eest. Tuleks siiski märkida, et ELi tarbijad on tõusvate naftahindade mõju eest suhteliselt kaitstud tänu rakendatud maksudele ja aktsiisimaksudele, mis vähendab šoki edasikandumist. Hinnatõusu on samuti leevendanud euro tugevnemine dollari suhtes. Praeguste turutingimuste positiivseks kõrvalmõjuks on üldsuse huvi oodatav suurenemine energia säästmise ja energiatõhususe ning alternatiivsete kütuste vastu.
Kuna alternatiivsed transpordikütused on käesoleval ajal diislikütusest ja bensiinist kallimad, vähendab naftahinna hiljutine tõus (eeldusel, et see kestab kaua) märkimisväärselt hinnaerinevusi. See muudab investeeringud alternatiivsete kütustega seotud teadusuuringutesse, tutvustamistegevusse ja turustamisse üha atraktiivsemaks. Majanduse kirjeldatud suundumustele vaatamata kavatseb komisjon suunata märkimisväärse osa teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi energiauuringute eelarvest biokütuste ja lõppkasutaja energiatõhususe valdkonda.
Küsimus nr 45, mille on esitanud Esko Seppänen (H-0913/07)
Teema: Uuendatavad energiakvoodid
Komisjon pakub igale riigile eesmärke, et vastata ELi eesmärgile, mille kohaselt moodustab taastuvenergia aastaks 2020 keskmiselt 20 % primaarenergia toodangust. Milline mõju on lisatuumaelektrijaama ehitamisel riiklikule eesmärgile? Või peaks suurendama taastuvenergia tootmist, nagu nõutakse?
Komisjon on arvamusel, et riikide siduvad taastuvenergia eesmärgid tuleks kehtestada protsendina energia lõplikust kogutarbimisest 2020. aastal. Seega ei ole võimalike uute tuumajaamade rajamine selles kontekstis oluline. Suuremal tuumavõimsusel on siiski energia kogutarbimisele väiksem mõju, kui seda mõõta pigem energia lõpp- kui esmase tarbimisena.
Kasvuhoonegaaside eesmärkide saavutamisel on tuumaenergia abil saavutatav süsiniku kokkuhoid võrreldav energia tootmisega fossiilsetest kütustest. See ei muuda riigi kohustust taastuvenergia eesmärgi saavutamisel.
Küsimus nr 46, mille on esitanud Vural Öger (H-0914/07)
Teema: ELi energia välispoliitika
Oma raportis Euroopa ühise energiaalase välispoliitika suunas liikumise kohta (A6-0312/2007 - P6_TA(2007)0413) tegi Euroopa Parlament ettepaneku määrata ametisse energiaalase välispoliitika kõrge esindaja, kes tegutseks kaksikrollis komisjonis ja nõukogus. Milline on komisjoni seisukoht ettepaneku suhtes määrata ELi energia küsimuste välisminister kõrvuti „Hr. Energiaga”? Millise kuju võib teie arvates võtta selles ametniku funktsioonide täpsem kirjeldus?
Mida arvab komisjon mõttest, et ühine energiaalane välispoliitika on ainuke tõhus viis anda ELile kaalukas hääl välispoliitika tegurina maailmas? Kuidas saaks taolise poliitika erinevaid riiklikke mõisteid ühtlustada? Kuidas saab EL muutuda poliitiliselt ja rahaliselt nähtavamaks nendes geograafilistes piirkondades, mis on energiapoliitika jaoks olulised (näiteks Musta mere ja Kaspia mere piirkonnad ja Kesk-Aasia)?
Parlamendi raportis(1) tunnistatakse vajadust ELi ühtse lähenemise järele rahvusvaheliste suhete alal energia valdkonnas. Komisjon märgib, et parlament on arutanud ettepanekut, kuidas oleks kõige parem arendada välist energiapoliitikat. Meil on vaja jätkuvalt arutada seda olulist teemat ning seda, kuidas tagada kõige tõhusamalt ELi üksmeel. Komisjon teeb oma seisukoha välise energiapoliitika laiemate aspektide kohta teatavaks hiljem.
Komisjon usub, et selge ja sidus ühisseisukoht ning liikmesriikide ja ühenduse sarnasel viisil selged ja ühtsed tegevused kõnealuse poliitika toetamisel muudavad ELi tugevaks ja usaldusväärseks ja annavad samuti eelise rahvusvahelistel läbirääkimistel.
Komisjon jagab arvamust, et liikmesriigid peaksid hoidma üksteist ja komisjoni kursis ning konsulteerima üksteise ja komisjoniga strateegiliste otsuste osas, mis võivad mõjutada teiste liikmesriikide ja ELi huve tervikuna. See puudutab kolmandate riikidega sõlmitud peamisi kahepoolseid lepinguid energiaprojektide valdkonnas. Liikmesriikide ja komisjoni vaheline solidaarsus ja läbipaistvus aitab väga suurel määral tagada, et ELi tegevused oleksid kooskõlas ELi huvidega tervikuna. See vastab eriti tõele seoses selliste piirkondadega nagu Musta ja Kaspia mere piirkond ning Kesk-Aasia.
Küsimus nr 47, mille on esitanud Brian Crowley (H-0918/07)
Teema: Euroopa energiatõhususe programmid
Kas komisjonil on võimalik teatada täpselt Euroopa Liidu poliitikaprogrammi ühe osana, milleks on CO2 heitkoguste vähenemise tagamine 20 % võrra 2020. aastaks, milliste uute ja konkreetsete algatustega ta tegeleb energiatõhususe kõrgema taseme edendamiseks Euroopas?
Energiatõhusus on komisjoni jaoks esmatähtis. Jaanuaris tutvustatakse liikmesriikidelt saadud energiatõhususe tegevuskavade esimest hinnangut. Sellele järgneb terve rida energiatõhususe tegevuskavas(1) loetletud tegevusi. 2008. aastaks on kavandatud eelkõige järgmised algatused:
tooterühmade ökodisaini(4) rakendamise meetmed, kaasa arvatud kõikide elektriseadmete tarbimine ooterežiimil.
Töökava, mis kehtestab järgmiseks 3 aastaks tooterühmade loetelu, mida käsitletakse ökodisaini rakendamise meetmete osas esmatähtsana
Transpordi energiatõhususe parandamine:
määruse ettepanek paremate ohutusseadiste (rehvirõhu seire) ja väikese veeretakistusjõuga rehvide kohta
direktiivi ettepanek keskkonnasõbralike ja energiatõhusate mootorsõidukite edendamise kohta
Selleks, et toetada kütusesäästlike sõidukite turuleviimist, valmistab komisjon ette autode märgistamise direktiivi(5) läbivaatamist.
Komisjon on esitanud ettepaneku lennunduse lisamiseks heitkogustega kauplemise süsteemi(6). See annab täiendava rahalise soodustuse õhusõidukite disaini ja töötamise tõhususe parandamiseks.
Komisjon on teinud ettepaneku(7) kohustusliku eesmärgi kehtestamiseks transpordikütuste kasvuhoonegaaside elutsükli heidete vähendamiseks. See loob tugevama ajendi energiatõhususe edasiseks suurendamiseks transpordikütuste tootmisprotsessides.
Lisaks on ette nähtud järgmised horisontaalsed meetmed:
Energia maksustamise direktiivi läbivaatamine, et edendada energia maksustamise sihipärasemat ja ühtsemat kasutamist, integreerides eelkõige energiatõhususe kaalutlused ja keskkonnaaspektid.
Vähendatud käibemaksumäärade tõhususe läbivaatamine vähendatud käibemaksumäärade kohta algatatud debati raames.
Referentsdokument parima võimaliku tehnika kohta seoses energiatõhususega IPPC direktiivi raames läbi viidud teabevahetuse tulemusena(8).
Läbi vaadatud määruse ettepanek, mis võimaldab organisatsioonidel osaleda vabatahtlikult ühenduse keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemides. Kõnealune määrus kohustab osalevaid organisatsioone põhinäitajate alusel aru andma, sealhulgas energiatõhususe kohta, ja parandama jätkuvalt energiatõhusust. Nimetatud aruanded kinnitavad ja hindavad sõltumatud keskkonnatõendajad ja avalikustatakse.
Komisjon kavatseb samuti vastu võtta teatise keskkonnasõbralike riigihangete kohta, milles nähakse ette keskkonnasõbralike riigihangete eesmärgid ja kehtestatakse menetlus pakkumisdokumentides kasutatavate keskkonnaspetsifikaatide kindlaks tegemiseks, kaasa arvatud energiatõhususega seotud meetmed.
Nõukogu direktiiv 92/75/EMÜ kodumasinate energia ja muude ressursside tarbimise näitamise kohta märgistuses ja ühtses tootekirjelduses, EÜT L 297, 13.10.1992, lk 16
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/32/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiat tarbivate toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks, ELT L 191, 22.7.2005, lk 29
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, et lisada lennutegevus ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi KOM/2006/0818 lõplik
Ettepanek, millega muudetakse direktiivi 98/70/EÜ seoses bensiini, diislikütuse ja gaasiõli spetsifikatsioonidega ja kehtestatakse autotranspordis kasutatavatest kütustest pärinevate kasvuhoonegaaside heitkoguste järelevalve ja vähendamise mehhanism, ning millega muudetakse Nõukogu direktiivi 1999/32/EÜ seoses siseveelaevades kasutatava kütuse spetsifikatsioonidega, ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 93/12/EMÜ KOM(2007)18
Nõukogu direktiiv 96/61/EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta
Küsimus nr 48, mille on esitanud Alain Hutchinson (H-0932/07)
Teema: Biokütused
Tervel real põhjustel (söödakultuuride kasvav nappus, kasvavad toiduhinnad, rahalised spekulatsioonid jne) tundub, et biokütuste tootmise tung võib kiiresti halvendada näljahäda lõunas, eriti Aafrikas. 25. oktoobril 2007. aastal andis ÜRO eriraportöör toidu kättesaadavuse küsimustes välja raporti, mis kutsus üles kütuseks muutmiseks mõeldud kultuuride tootmisele viieaastase moratooriumi rakendamist mõttega pärast seda ajavahemikku liikuda edasi otse põllukultuuride jäätmetest valmistatavate teise põlvkonna biokütuste juurde. Teine võimalik lahendus oleks toota biokütuseid mittesöödavatest põllukultuurides, mis kasvavad kuival ja poolkuival maal. Kas komisjon toetab moratooriumi vastuvõtmist ja/või julgustab heldet toetust teise põlvkonna biokütuste uurimiseks, et tagada, et „rohelise nafta” globaliseerimist ei tekitata vähem arenenud riikide ja nende väiketootjate kulul, pidades lisaks meeles, et suured põllumajandustootjad ja rahvusülesed ettevõtted on juba parimal positsioonil, et energiaturu uuest olukorras kasu lõigata?
Komisjon ei jaga ÜRO erivoliniku arvamust. Põllumajandusliku tooraine hindade hiljutise tõusu põhjuseks on halbadest ilmastikutingimustest põhjustatud väikese saagi ja suurte arenevate riikide nõudluse suurenemise kombinatsioon. Komisjon on arvamusel, et moratoorium jätaks tähelepanuta biokütuste potentsiaali elatusvahendite parandamiseks maapiirkondades, eelkõige arenevates riikides. Komisjon jälgib siiski tähelepanelikult võimalikku mõju, mida „esimese põlvkonna” biokütused võivad toiduohutusele avaldada.
Komisjon nõustub, et tuleb teha kõik jõupingutused teise põlvkonna biokütusetehnoloogiate väljaarendamiseks ja viia need kütused turule. Need parandavad varustuskindlust, laiendades kasutatavate lähteainete valikut. „Teise põlvkonna” biokütuste edukus sõltub suuresti „esimese põlvkonna” biokütuste arengust. Komisjon toetab kõnealuste tehnoloogiate arengut teadustegevuse ja tehnoloogiaarenduse programmidega. Hiljutises Euroopa energiatehnoloogia strateegiline kavas(1) määratles komisjon edasise strateegia. Komisjon vaatleb samuti meetmeid, et julgustada nende kasutamist tulevases taastuvenergia direktiivis.
Direktiivi 2006/32/EÜ(1) kohaselt, nii nagu seda üldiselt tõlgendatakse, võib säästueesmärkideks arvestada ainult meetmeid, mis on tõhusad ka aastal 2016. Selle tulemusena rakendatakse aga lühikest perioodi mõjutavaid säästumeetmeid alles vahetult enne 2016. aastat (või mõnel juhul enne 2020. aastat). Selle tõlgenduse kohaselt õhutatakse selliseid meetmeid mitte kasutama niipea kui võimalik, vaid pigem lükkama neid kaugemale tulevikku, et maksimeerida mõju arvestust 2016. aasta eesmärgi poole.
Kas see tõlgendus on ikka õige ja millist tegevust komisjon pakub, et võtta arvesse neid võimalikke mõjusid?
Direktiivi, mis käsitleb energia lõpptarbimise tõhusust ja energiateenuseid (2006/32/EÜ) eesmärgiks on soodustada energia lõpptarbimise tõhususe kulutasuvat parandamist. Selleks kehtestatakse direktiivis liikmesriikide energiatõhususe jaoks struktuuribaas. Direktiivis sätestatakse liikmesriikidele 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2016 energia lõpptarbimise kokkuhoiu 9 % suurune sihteesmärk. Kokkuhoiu mõõtmise aluseks on aastase energiasäästu kumulatiivne tulemus perioodi jooksul. Kõik perioodi jooksul võetud meetmed võivad säästmisele kaasa aidata. Tingimuseks on siiski, et energiasäästu tulemus on kontrollitav ja mõõdetav või vähemalt üheksanda aasta lõpus hinnatav.
Lühikese perioodi jooksul mõjuvate säästumeetmete lisamine on tõesti põhjendatud. Need peavad olema siiski üheksanda aasta lõpus kontrollitavad ja mõõdetavad või hinnatavad. See ei tähenda aga, et meetmed peavad andma tulemusi sellel ajal, kui säästu mõõdetakse või hinnatakse.
Küsimus nr 50, mille on esitanud Ryszard Czarnecki (H-0942/07)
Teema: Võimalus pärast EL-Venemaa tippkohtumist luua ELi ühine energiapoliitika
Milline praktiline rakendusala on komisjoni arvates ELi ühisel energiapoliitikal hiljutise EL-Venemaa tippkohtumise valguses?
Varajase hoiatuse mehhanismi heakskiitmine oli ELi ja Venemaa viimase, oktoobris Mafras toimunud tippkohtumise üks konkreetsetest tulemustest. Mehhanismi eesmärgiks on võimalike tarne-, transiidi- ning nõudluse probleemide ja riskide õigeaegne kindlaks tegemine, et viia võimalike katkestuste mõju miinimumini. Käesoleval ajal on kehtestamisel kõnealuse mehhanismi tehniline kord.
Sellise mehhanismi kehtestamine on ELi ja Venemaa vahel jätkuva konstruktiivse ja vastastikku kasuliku dialoogi konkreetne tulemus energiavaldkonnas. See näitab samuti, et koostöö ja solidaarsus liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja komisjoni vahel võib anda tulemuseks konkreetsed algatused ja tegevused ühise välise energiapoliitika raames.
ELi ühise positsiooni kujundamisele aitavad kaasa ka tegevused, mis viiakse läbi ELi ja Venemaa vahelise energiadialoogi teemarühmade raames, näiteks mõlemale poolele ühist huvi pakkuvate infrastruktuuriprojektide ajakohastamine.
Komisjon usub, et liikmesriigid peaksid jätkama üksteise ja komisjoniga tihedat koostööd välise energiapoliitika valdkonnas, et määratleda selged ja sidusad ühisseisukohad ja samavõrra selged ja ühtsed tegevused kõnealuse poliitika toetuseks. Kirjeldatud jätkuv kooskõlastamine lisab ELile tugevust ja usutavust ning samuti eeliseid kolmandate riikidega võrreldes.
Küsimus nr 51, mille on esitanud Anni Podimata (H-0945/07)
Teema: Vajadus piirkondlike ja kohalike eesmärkide järele taastuvenergia allikate edendamiseks
Teadlikkus Euroopa tasemel energiapoliitika mõjust keskkonnakaitsele ja piirkondlikule arengule on viinud selleni, et liikmesriikide taastuvate energiaallikate arengule on lähiaastateks määratud ambitsioonikad siduvad eesmärgid.
Arvestades ergutusi edendada aktiivselt taastuvenergia allikaid, kas on olemas kavasid juurutamaks lisaks riiklikele eesmärkidele ka eesmärke piirkondlikul ja kohalikul tasemel? Milliseid meetmeid võetakse, et aidata piirkondlikel ja kohalikel ametivõimudel neid eesmärke juurutada? Näiteks mida tehakse kohalikul tasemel taastuvenergia allikatesse ja võrgustikesse investeeringute julgustamiseks ja suurendamiseks, pidades meeles, et selles valdkonnas suure potentsiaaliga paikkondadel (näiteks Kreeka saartel) napib vajalikke energia tootmise ja levitamise infrastruktuure? Lõpuks, kas on ette nähtud viia läbi piirkondlik uuring, et tuvastada eriti kõrge taastuvenergia potentsiaaliga paikkonnad, eesmärgiga seda prioriteetselt arendada?
Komisjonil ei ole kavas esitada lisaks siduvatele riiklikele eesmärkidele taastuvenergia tarbimise eesmärke piirkondlikul ja kohalikul tasandil.
Komisjon julgustab siiski piirkondi kehtestama ise eesmärke osana jätkuvatest läbirääkimistest ühtekuuluvuspoliitika ja maaelu arengu programmidest. Paljud piirkonnad on kehtestanud kohalikud taastuvenergia eesmärgid. Piirkondlike maaelu arengu programmide üks kokkulepitud ühisnäitaja on tegelikult seotud taastuvenergia tootmise suurendamisega.
Käesoleva ajani on liikmesriigid eraldanud juba ligikaudu 8 miljardit eurot taastuvenergia ja energiatõhususe edendamiseks kohalikul tasandil ühtekuuluvuspoliitika rahastamise raames perioodil 2007–2013. Piirkondadele eraldatud abi kogusumma määratlemine on siiski keeruline, sest teistest allikatest, näiteks algatusest „Arukas energeetika – Euroopa” konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmi raames (2007–2013) ja Euroopa Põllumajandusfondist Maaelu Arendamiseks lähtuvad täiendavad panused mängivad samuti olulist osa taastuvenergia kasutamise julgustamisel kohalikul tasandil.
Komisjonil on kavas esitada taastuvenergia raamdirektiivi ettepanek, milles nõutakse liikmesriikidelt riiklike tegevuskavade esitamist, milles selgitatakse, kuidas nad kavatsevad riiklikud taastuvenergia eesmärgid saavutada. Mõne liikmesriigi jaoks peaks piirkondlike aspektide, näiteks ressursside kättesaadavus erinevates piirkondades, arvessevõtmine olema põhiliseks kaalutletavaks küsimuseks. Komisjon on teinud tööd erinevate liikmesriikide potentsiaali hindamiseks, aga tööga ei ole jõutud nii kaugele, et hinnata liikmesriikide erinevate piirkondade potentsiaali.
Küsimus nr 52, mille on esitanud Laima Liucija Andrikienė (H-0955/07)
Teema: Energiatehnoloogia strateegiline kava
Komisjon on esitanud teatise ettepaneku uue energiatehnoloogia strateegilise kava (SET-kava) vastuvõtmiseks, mis sisaldab tööstusalgatusi ja suuremaid teadustegevuse alaseid jõupingutusi osana kavadest suurendada madalate CO2 heidetega tehnoloogiate kasutuselevõttu ELis, aga lükkas rahastamist käsitlevad ettepanekud edasi järgmisse aastasse.
Kas komisjon on juba hinnanud SET-kava tugevaid ja nõrku külgi ning mis on hindamise tulemus? Kas komisjonil on teada, kes ja kuidas SET-kava rakendamist rahastab?
SET-kava ettevalmistamisel on komisjon läbi viinud Euroopa energiatehnoloogia uuringute ja uuenduste süsteemi tugevate ja nõrkade külgede, samuti praegu kasutatavate erinevate tehnoloogiavõimaluste põhjaliku hindamise. Need on lisatud võimekuste kaardile ja tehnoloogiakaardile, mida tutvustatakse koos SET-kava teatisega. Hindamise tulemuseks on, et energiauuenduse ees seisab palju raskusi, kuid tehes ELi tasandil tihedamat koostööd, on meil võimalik nendega tõhusamalt toime tulla. Meil on vaja tunnistada energiatehnoloogia otsustavat ja strateegilist osa energia ja kliimamuutustega toimetulekul, kavandada ühiselt oma tegevusi teadusuuringute ja uuendustegevuse valdkonnas, järgida tõhusalt oma eesmärke, kasutades sihipärasemaid ja võimsamaid vahendeid, suurendada rahalisi ja inimressursse ja tugevdada rahvusvahelist koostööd.
Rahastamisküsimusega seoses soovib komisjon rõhutada, et see peaks olema kollektiivne jõupingutus, seetõttu peame kasutama riiklikke, aga ka erasektori vahendeid ja seda kindlasti nii ELi kui ka riiklikul tasandil. SET-kavas teeb komisjon teatavaks teatise avaldamise 2008. aasta lõpuks, mis analüüsib uute, sealhulgas ELi eelarvest tulevate investeeringute võimalikke allikaid.
Küsimus nr 56, mille on esitanud Ioannis Gklavakis (H-0881/07)
Teema: Keskkonnareostus
Hiljutine USA Blacksmith Institute’i läbi viidud uuring (2007. aasta september) leidis, et Hiina, India, Venemaa ja Argentina arenevad majandused reostavad mitte ainult nende miljonite inimeste keskkonda, kes elavad reostust põhjustavate tööstusrajatiste lähedal, vaid kahjuks ka terve planeedi keskkonda, kuna enamik õhku saastavaid aineid jõuavad lõpuks meredesse ja atmosfääri, mis loomulikult ei pea kinni piiridest. Reostatud keskkond põhjustab ka arvukalt haigusi, nagu näitab erinevate vähitüüpide sagenenud esinemine.
Õnneks on Euroopa Liit taibanud kiiresti keskkonnakaitse tähtsust inimtervisele ja kõikidel tema poliitikatel on väga oluline keskkonnakaitse mõõde. Aga mis toimub maailma keskkonnaga? Avastusi esitletakse rahvusvahelistel foorumitel, mis jõuavad ametlike otsusteni, aga olulise tähtsusega küsimustes ei tehta olulisi poliitilisi algatusi.
Kas komisjon kavatseb avaldada rahvusvahelisele kogukonnale survet tõhusate meetmete võtmiseks, kaitsmaks keskkonda, mis lõpuks mõjutab nii reostajaid kui mittereostajaid, nii et me saame tagada oma lastele terve keskkonna, enne kui on liiga hilja?
Komisjon võtab tõsiselt mõju, mida suured arenevad majandused eelkõige Hiinas, Indias ja Venemaal keskkonnale avaldavad ning kahepoolset koostööd kõnealuste riikidega on hoogustatud. Täna kasutatakse kõiki võimalusi keskkonnaprobleemide tõstatamiseks kahe- ja mitmepoolsetel foorumitel, et kõnealuseid riike järele aidata.
Keskkonnast on saanud ELi kahepoolsete strateegiliste partnerluste nurgakivi Hiina, India ja Venemaaga ning nimetatud riikidega on alustatud kõrgetasemelisi keskkonnadialooge. Nende dialoogide tulemuseks on konkreetsed tegevused õhu ja vee saastamise, kliimamuutuste, keskkonnasäästlikuma tootmise ja jäätmekäitluse valdkondades.
ELi ning India ja Hiina 2005. aastal toimunud tippkohtumistel lepiti kokku kliimamuutustealase koostöö tõhustamise osas kliimamuutuste partnerluste sõlmimise kaudu. ELi ja Hiina partnerluse raames on käimas koostöö peaaegu saastevaba söepõletustehnoloogiaga näidistehase ehitamiseks Hiinas, mis toimib süsiniku sidumise ja ladustamise kaudu, et pöörata tähelepanu Hiinas söe kasutamise tagajärjel kiiresti kasvavale kasvuhoonegaaside heidetele.
Aasia ja ladina-Ameerika piirkondlike strateegiaprogrammide kaudu toetab komisjon ka keskkonnakaitset, tugevdades keskkonnajuhtimist ja soodustades teadmisi.
Keskkonna ja metsanduse eelarverealt (2000–2006) eraldati üle 300 miljoni euro, et tagada keskkonna muutumine piirkondliku arengu terviklikuks osaks. Loodusressursside säästev juhtimine oli üks kesksetest esmatähtsatest valdkondadest, millele tähelepanu pöörati.
Keskkond on samuti üks põhilistest poliitikasektoritest, mida rahastatakse Aasia piirkondliku strateegia raames (2007–2013). Aastas eraldatakse üle 30 miljoni euro keskkonna, energia ja kliimamuutuste rubriiki kuuluvatele tegevustele. Kõnealused algatused aitavad luua reguleerimis-, haldus- ja teadusvõimekuse, mida on Aasias vaja tänapäeva keskkonnaväljakutsetega toimetulekuks.
Komisjon töötab ka mitmepoolsetel foorumitel erinevate ÜRO asutuste kaudu, eelkõige ÜRO säästva arengu komisjoni ja ÜRO keskkonnaprogrammi raames, kutsudes üles laialdasemale rahvusvahelisele tegutsemisele üleilmsete keskkonnaprobleemide lahendamiseks.
Komisjon (mis esindab ühendust) osaleb aktiivselt mitmepoolsete keskkonnakokkulepete (konventsioonide/protokollide) väljatöötamises, ratifitseerimises ja rakendamises ning on täna enam kui 50 keskkonnalepingu osapooleks, mis katavad selliseid küsimusi nagu kliimamuutused, osoonikihi kaitsmine, kõrbestumine, looduskaitse, kemikaalide ja jäätmete käitlemine ning õhu- ja veesaaste kauglevi.
Õhusaaste valdkonnas on komisjon kandnud põhiosa partneritega (Venemaa kaasa arvatud) kokkuleppele jõudmisel raskemetallidest ja väävliheidetest põhjustatud saaste vähendamiseks piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni (CLRTAP) alusel.
Komisjon on ülemaailmselt kutsunud üles Stockholmi konventsiooni – keskne rahvusvaheline leping keskkonna kaitsmiseks püsivate orgaaniliste saasteainetena tuntud mürgiste kemikaalide eest – jõulisele ja tõhusale rakendamisele ning edasiarendamisele. Püsivate orgaaniliste saasteainete kõrvaldamine nõuab märkimisväärseid rahalisi ja tehnilisi ressursse. Komisjon teeb tihedat koostööd arenevate riikidega, et püsivate orgaaniliste saasteainete kõrvaldamisele kaasa aidata.
Eeltoodu oli vaid lühike pilguheit paljudele käimasolevatele või ettevalmistatavatele algatustele ning näitab komisjoni tõelist valmisolekut töötada kõikides foorumites maailma keskkonna kaitsmise edendamiseks kogu inimkonna nimel.
Küsimus nr 57, mille on esitanud Sarah Ludford (H-0883/07)
Teema: Säästupirnid
Silmas pidades ELi soovi lõpetada järk-järgult ebatõhusate hõõgpirnide kasutamine – milliseid samme astub komisjon, et tagada direktiivist 2002/96/EÜ(1) elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta tulenevate kohustuste täitmine liikmesriikide poolt, et edasi- ja jaemüüjad tagaksid tarbijatele säästupirnide tagasiandmisvõimalused, mis on eriti oluline nende pirnide elavhõbedasisaldust arvestades.
Komisjon astub mitmeid samme, et tagada, et liikmesriigid täidaksid direktiivist elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta(2)tulenevaid kohustusi.
Komisjon kontrollib esiteks direktiivi liikmesriikide õigusaktidesse ülevõtmise meetmete tehnilist ja õiguslikku vastavust. Kõnealused meetmed peaksid asetama tootjatele vastutuse elektri- ja elektroonikaseadmete ning eelkõige valgustusseadmete kogumise, töötlemise, taaskasutuse, ringlussevõtu ja keskkonnaohutu kõrvaldamise eest. Riikide õigusaktidega tuleks samuti tagada, et tootjad teavitavad tarbijaid liigiti kogumisest ja nende kasutada olevatest tagastus- ja kogumissüsteemidest, nende panusest töötlemisse, taaskasutusse ja ringlussevõttu ning elektroonikaseadmeid tähistava sümboli – läbikriipsutatud ratastega käru – tähendusest. Vastavuskontrollid on juba kaasa toonud rikkumismenetluste algatamise kahe liikmesriigi suhtes (2007. aasta oktoobris). Tõenäoliselt järgnevad teiste liikmesriikide vastu suunatud rikkumisasjad.
Teiseks hindab komisjon liikmesriikide kohustuslikke aruandeid kõnealuse direktiivi rakendamise kohta. Aruannete esitamise esimene tähtaeg oli 2007. aasta septembris. Käesoleval ajal hindab komisjon neid aruandeid. Tulemused avaldatakse 2008. aastal.
Kolmandaks on liikmesriigid kohustatud aru andma kogutud, töödeldud, taaskasutatud ja ringlussevõetud või eksporditud elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete koguste ja kategooriate kohta. Aruannete esitamise esimene tähtaeg on 2008. aasta keskel.
Lõpuks viiakse liikmesriikidega läbi korrapäraseid kohtumisi, et hinnata edasiliikumist, lahendada probleeme ja vahetada parimaid tavasid, keskmiselt toimub aastas kolm kohtumist.
Direktiiv 2002/96/EÜ, ELT L 37, 13.2.2003, lk 24–8
Küsimus nr 58, mille on esitanud Marie Panayotopoulos-Cassiotou (H-0885/07)
Teema: Laste õigus tervislikule keskkonnale
Vastavalt Maailma Tervishoiuorganisatsiooni statistikale sureb igal aastal üle kolme miljoni lapse otseselt keskkonnaga seotude põhjustel ning keskkonnategurid põhjustavad üle 80 % haigustest.
Kas komisjon ütleb tulevase Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia osana, mis tunnistab, et keskkonnamuutustel on oluline mõju laste tervisele ja heaolule, milliseid erimeetmeid ta kavatseb vastu võtta tagamaks, et lapsed saavad kasutada oma õigust puhtale ja tervislikule keskkonnale, ning täpsustab meetmeid, mida ta pakub välja eriliselt lapsi ähvardavate ohtude,nagu suletud ruumide saastatus, atmosfäärireostus ja toksiliste ainete kasutamine, vähendamiseks?
Kas komisjon ütleks, kuidas ta kavatseb tugevdada koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu WHO ja UNICEF andmete kogumisel ja uuringute läbiviimisel laste heaolu kohta puhtamas keskkonnas?
Komisjon edendab laste õiguste kaitsmist nii ELi piires kui ka välistegevuses. Võetavad algatused on kooskõlas lapse õigustega, nagu need on kirjas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 24. Lisaks on need kooskõlas ÜRO lapse õiguste konventsiooni sätetega.
Samuti on oluline märkida, et Lissaboni lepingu eelnõu artiklis 5 on sätestatud, et „suhetes maailmaga toetab liit […] inimõiguste, eriti lapse õiguste kaitset”.
Komisjon on teadlik, et keskkonnamuutused ja eririskid mõjutavad oluliselt laste tervist ja heaolu.
Inimkonna haavatava osana on lapsed hõlmatud komisjoni poolt 2003. aasta juunis SCALE(1)algatuse raames vastu õetud Euroopa keskkonna ja tervishoiu strateegiaga, milles täht C märgib eritähelepanu pööramist lastele.
Laste probleemid on samuti 2004. aasta juunis vastu õetud keskkonna ja tervishoiu tegevuskava lahutamatuks osaks.
Selles raamistikus tegeleb komisjon keskkonnakoormuse mõjuga laste tervisele terves reas uuringuprojektides. Näiteks rahastati „vastuvõtlikkust” käsitlevaid uurimisprojekte, et kohandada poliitiline tegevus laste vajadustega juhtudel, mil nad on eriti haavatavad.
Eraldi probleem on seotud õhusaastega, mis kujutab endast inimeste tervisele olulist riski. Tundliku rühmad, kaasa arvatud lapsed, kannatavad kõige kahjulikemate tervisemõjude käes.
Seetõttu on lisaks ühenduse meetmetele, mis on kehtestatud eesmärgiga parandada ümbritseva õhu kvaliteeti ja suunatud üldsusele tervikuna, täiendavad sätted tundlike rühmade jaoks. Üheks näiteks on osoonialase teabe läviväärtus, et hoida ära elanikkonna teatud osade isegi lühiajaline ülemäärane kokkupuude.
Lisaks sisaldab uus õhukvaliteedi direktiiv, mis on praegu teisel lugemisel(2), konkreetseid eesmärke, mis on kehtestatud peenosakeste PM2.5 kontsentratsiooni vähendamiseks linnakeskkonnas. Selle tulemusena oodatakse kõige suuremat kasu tervisele eelkõige tundlikes rühmades, kaasa arvatud lapsed.
Eraldi probleemiks on laste kokkupuude sisekeskkonnaga. Komisjon on loonud siseõhu kvaliteediga tegelemiseks ekspertide töörühma, et anda nõu seoses võimalike poliitikaalgatustega selles valdkonnas ning on rahastanud mitmeid sellega seotud uurimisprogramme.
Küsimus nr 59, mille on esitanud Marian Harkin (H-0908/07)
Teema: Vee raamdirektiiv 2000/60/EÜ
Kas komisjonil on võimalik selgitada mehhanisme, mida kasutatakse veevarustusteenuste kulude katmiseks, nagu sätestatud vee raamdirektiivi 2000/60/EÜ(1) artiklis 9 vastavalt III lisas sisalduvale majanduslikule analüüsile. Kas on jõustatud mehhanismid, mille kohaselt on tarbijatel võimalik liiga kõrgetena tunduvate kulude tõttu protestida?
Vee raamdirektiivi(2) alusel nõutakse liikmesriikidelt 2010. aastaks veehinna kujundamise poliitika koostamist, mis järgib kahte eesmärki: veevarustusteenuste kulude katmine ja teenuste kasutajate innustamine vee säästvale kasutamisele.
Kõnealuste kulude (finants- kui ka keskkonna- ja ressursikulude) hindamise mehhanism, kulude katmise jõustamine ja erinevate veekasutajate asjakohase panuse hindamine peab olema osa vesikonna majandamiskavadest (vrdl vee raamdirektiivi artikkel 13), mis võetakse vastu 2009. aasta lõpuks. Liikmesriigid peavad esitama komisjonile vastavad aruanded 22. märtsiks 2010.
Samal ajal kui vee raamdirektiivis on sätestatud põhikohustused, on liikmesriikide ülesanne töötada kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega välja veehinna kujundamise poliitika.
Kõnealuse töö toetamiseks algatas ja korraldas komisjon mitteametliku tegevuskava ja teiste tugivahendite ettevalmistamise vee raamdirektiivi majandushoobade rakendamiseks.Seda on tehtud tihedas koostöös liikmesriikidega(3).
Vesikondade majandamiskavade väljatöötamisel nõutakse liikmesriikidelt üldsusega konsulteerimist. Vesikondade majandamiskavade eelnõud esitatakse konsulteerimiseks 2008. aasta detsembris. Sellel hetkel on huvitatud pooltel võimalik väljendada arvamusi kavandatud meetmete, kaasa arvatud kuulde, katmiseks valitud meetmete kohta.
Vee raamdirektiivis sätestatakse, et erinevate kasutajate kulude katmise taseme kehtestamisel võivad liikmesriigid arvesse võtta sotsiaalseid ja majanduslikke kaalutlusi (vrdl artikli 9 lõige 1). Lisaks võivad liikmesriigid mitte kohaldada artikli 9 lõike 1 sätteid teatud veekasutustegevuse suhtes, kui kui see ei sea ohtu direktiivi eesmärkide saavutamist (vrdl artikli 9 lõige 4).
Veehinna kujundamise struktuuride läbipaistvus on kõnealuste majandushoobade tõhususe jaoks äärmiselt oluline. Vee raamdirektiivis ei ole ette nähtud tarbijakaitsesätteid, sest see jääb vastavast õiguslikust alusest väljapoole. Kooskõlas subsidiaarsusega on asjakohaste mehhanismide kehtestamine liikmesriikide ülesanne. Füüsilistel isikutel on siiski õigus taotleda heastamist direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes(4)alusel.
Küsimus nr 60, mille on esitanud Hélène Goudin (H-0910/07)
Teema: Töötlemine Rootsi reoveepuhastusjaamades
Komisjon on esitanud Euroopa Kohtule hagi Rootsi vastu, kuna viimane ei suutnud muuta reoveepuhastusjaamu parandamaks lämmastiku töötlemist. Asi puudutab 60 jaama, mis nõuavad vähemalt 1 miljardi Rootsi krooni suurust arengut. Enamik neist paikneb Norrlandis ning Lõuna- ja Kesk-Rootsis. reoveepuhastusjaamu esindav organisatsioon Rootsi vee ja reovee assotsiatsioon on süüdistanud komisjoni, et sellel on küsimuse kohta ebapiisavalt teadmisi. Rootsi keskkonnakaitse agentuur on tuvastanud, et töötlemisel ei oleks olnud mingisugust positiivset mõju. Teadlased ja avalikud ametivõimud Rootsis on ühel nõul, et Läänemere eutrofeerumise peamine põhjustaja ei ole lämmastik, vaid fosfor, mille Rootsi puhastid kõrvaldavad peaaegu täielikult.
Millistel alustel on komisjon otsustanud, et Rootsi reoveepuhastusjaamade muutmine parandaks lämmastiku töötlemist? Millisel määral arvab komisjon praeguseid puhastusjaamu olevat piiriüleste keskkonnaprobleemide põhjustajad?
Läänemeri on üks Euroopa kõige enam eutrofeerunud veealasid, sest fosfori ja lämmastiku kontsentratsioon selles on väga kõrge.
Põllumajandus ja ebapiisavalt puhastatud heitvesi on nende toitainete sissevoolu põhilisteks allikateks.
Eespool toodud järeldus sisaldub Läänemere tegevuskavas, mille HELCOM, Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon, võttis vastu 15. novembril 2007 ja mille üheks osapooleks on Rootsi.
HELCOMi hinnangul on Läänemere hea ökoloogilise seisundi saavutamiseks fosfori kogust vaja vähendada aastas ligikaudu 15 000 tonni ja lämmastiku kogust 135 000 tonni võrra.
Keskkonna kaitsmiseks heitvee ärajuhtimise kahjulike mõjude eest võttis Euroopa Liit 1991. aastal vastu direktiivi asulareovee puhastamise kohta, milles kehtestatakse selles valdkonnas olulised tähtajad ja tingimused(1). Kõnealuse direktiivi põhisisuks on tundlike alade kindlaks määramine, kus on vaja heitvett põhjalikumalt puhastada.
Asjaolu, et Läänemere ääres paiknevad kaheksa liikmesriiki on määratlenud oma rannikuveed asulareovee puhastamise direktiivi alusel tundlikuna, kinnitab tõsiasja, et Läänemere eutrofeerumine on piiriülene keskkonnaprobleem.
Küsimuses osutatud puhastusseadmetest juhitakse veekogudesse, mis lõpevad Rootsi poolt tundlikena määratletud aladel. Tähtaeg põhjalikuma veepuhastuse kasutuselevõtuks kõnealustes seadmetes oli 31. detsember 1998.
Kuna Rootsi jättis nimetatud kohustuse täitmata, algatas komisjon 2002. aastal Rootsi vastu rikkumismenetluse. Komisjon oli arvamusel, et Rootsi peaks lämmastiku heitveest kõrvaldama, arvestades asulareovee direktiivist tulenevaid kohustusi ja Läänemere eutrofeerumise kõrget taset tervikuna.
Rootsi heitveega ärajuhitava lämmastikukoguse vähendamine toob kasu Läänemerele tervikuna.
Positiivne on asjaolu, et Rootsi võtab selles valdkonnas teisigi samme. Näiteks väärib märkimist, et 2007. aasta aprillis nõustus Rootsi Läänemeremaade Nõukogu raamistikus suurendama heitvee puhastamist, et jätkata lämmastiku eemaldamist.
Läänemere eutrofeerumise vähendamine on osa meie kohustustest parimate keskkonnatingimuste tagamisel Euroopas.
Küsimus nr 61, mille on esitanud Georgios Toussas (H-0915/07)
Teema: Meetmed veemagestamistehase ehitamise vältimiseks Koilada lahte Kranidi vallas
Mind Compass Parks A.E kavatseb ehitada veemagestamistehase Koiladasse Kranidi vallas uuringu põhjal, mida Kreeka tehnikakoja keskonna- ja jätkusuutliku arengu alaline komitee hindas olevat vigasid täis. Tehase eesmärk on varustada veega turismirajatisi, nagu need, mida ehitatakse Delprizas – Killada Hills ja Seascape Hills –, ning kasutada toodetud vett kaubanduslikel eesmärkidel. Tehase ehitamisel on eriti negatiivne mõju kalastamisele, põllumajanduslikule tootmisele ja avalikule tervishoiule ning katastroofilisi tagajärgi Koilada lahe keskkonnale, mis on endise Massitose linna asupaik. Keskkond on tegelikult juba reostatud, kuna Kranidis ei suudetud lõpule viia bioloogilise reoveepuhastusjaama ehitust ning kalafarmide olemasolu tõttu Argolise lahes.
Ka komisjon on teadlik selle tehase ehitamise kavadest? Kas komisjon on saanud taotluse selle rahastamiseks? Kas komisjon on teadlik keskkonnaprobleemidest, mida tehas selles piirkonnas tekitab? Milliseid meetmeid võtab komisjon, takistamaks veemagestamistehase ehitamisest tulenevat keskkonna edasist reostust Argolise lahes?
Komisjon ei ole tuttav veemagestamistehase projektiga Koilada lahes Kranidi piirkonnas. Seda projekti ei kaasrahastata ELi vahenditest.
Veemagestamistehased ei ole direktiivi 85/337/EMÜ(1) teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta muudetud versiooniga hõlmatud projektid.
Austatud liikme poolt esitatud teabe alusel tundub, et selle projekti osas viidi siiski läbi keskkonnamõju hindamine.
Käesoleval juhul on Kreeka asutused ilmselt läinud kaugemale oma rangelt EÜ õigusaktidest tulenevatest kohustustest. Järelikult puudub komisjonil alus käesoleva asjaga edasi tegelemiseks.
Kokkuvõttes, kui Kreeka pädevate asutuste teostatud keskkonnamõju hindamise menetluses esineb puudusi, oleks tegemist liikmesriigi haldus- ja kohtuasutuste ainupädevusse kuuluva küsimusega.
Küsimus nr 62, mille on esitanud Eoin Ryan (H-0920/07)
Teema: Kliimamuutuste poliitika
Kas komisjon usub ÜRO hiljuti koostatud aruannete valguses, mis osutavad asjaolule, et kliimamuutustega seotud probleemid on ähvardavamad kui kunagi varem, et Euroopa Liit peaks kehtestama veelgi ambitsioonikamad eesmärgid CO2 heitkoguste vähendamiseks Euroopas? Euroopa Liit on käesoleval ajal valmis vähendama CO2 heitkoguseid 2020. aastaks ainult 20 % võrra.
Keskkonnavolinik viibib käesoleval ajal Bali saarel ÜRO kliimamuutuste konverentsil, kus nii ELi kui paljude meie partnerite lootuste kohaselt nõustub rahvusvaheline kogukond algatama läbirääkimisi uue ülemaailmse ja kõikehõlmava kliimamuutuste lepingu kohta 2012. aastale järgnevaks perioodiks. Bali kohta novembris toimunud täiskogu arutelu ajal rääkis volinik sellest põhjalikult(1).
Tema selgituste kohaselt on ELi kliima ja energia strateegia ning see töö, mida me oleme teinud peamiste globaalsete partneritega käesoleva aasta jooksul, sealhulgas hiljutistel ELi ja Hiina ning ELi ja India tippkohtumistel, kaasa aidanud Bali ambitsioonide taseme ning pärast 2012. aastat sõlmitava kliimakokkuleppe ülesehituse määratlemisele.
Meie prognoosid näitavad, et selleks et saavutada meie eesmärk piirata ülemaailmseid kliimamuutusi kuni 2 ºC, on 2050. aastaks vaja vähendada ülemaailmseid heitkoguseid 1990. aasta tasemega võrreldes vähemalt 50 %. Eesmärgid, mida EL on endale võtnud, on kooskõlas eespool toodud ambitsioonika tasemega, kuid ainult juhul, kui teised ka tegutsevad.
Selleks, et tõelist eeskuju näidata, peab EL ise oma lubadused täitma. Komisjon võtab kliima ja energia rakendamise ettepanekud vastu järgmise aasta alguses, mis tagab vajalikud vahendid meie eesmärkide saavutamiseks, milleks on vähemalt 20 % heitkoguste ühepoolse vähendamise ja 30 % rahvusvahelise kokkuleppe korral, kui teised arenenud riigid näitavad valmisolekut samaväärseteks jõupingutusteks.
Surve on nüüd suunatud meie arenenud riikidest partneritele, et nad võtaksid juhtohjad ja annaksid ambitsioonikaid lubadusi koguheitmete vähendamiseks. Me ei saa teistelt oodata, et nad asuksid vajalikul määral tegutsema, kui me ise seda ei tee.
Ülemaailmsete heitkoguste kasvuprognoosid ei jäta kahtlust – arenenud riigid peavad samuti andma oma panuse – mitte vältimatult koguheidete vähendamise kaudu sellel etapil, vaid nad peaksid aeglustama heitkoguste kasvutempot ja meie oleme valmis aitama. Me peame saavutama, et kasvuhoonegaaside koguheide saavutaks haripunkti järgmise 10 kuni 15 aasta jooksul. Ainult see võimaldab meil asuda säilitama globaalset keskmise temperatuuri tõusu 2 kraadi piires.
Vrdl Debatt seoses suulise küsimusega O-0058/07 komisjoni strateegia kohta Bali kliimamuutuste konverentsil (COP 13 ja COP/MOP 3) parlamendi I täiskogu istungil novembris Strasbourg’is, 14.11.2007
Küsimus nr 63, mille on esitanud Liam Aylward (H-0922/07)
Teema: CO2 heitkoguste vähendamise edendamine Hiinas ja Indias
Kas komisjonil on võimalik anda poliitilisi tagatisi, et Euroopa Liit kasutab kõikvõimalikke rahvusvahelisi foorumeid, et julgustada Hiinat ja Indiat täielikult ühinema rahvusvaheliste kokkulepetega CO2 heidete vähendamiseks oma riikides?
Komisjon kasutab kõiki võimalusi nii kahe- kui mitmepoolsetel foorumitel, et julgustada kõiki peamisi rahvusvahelisi partnereid nõustuma rahvusvaheliste läbirääkimiste algatamisega seoses kliimamuutuse rahvusvahelise raamistikuga pärast 2012. aastat ja hoogustama kohalikul tasandil tehtavaid jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks.
EL aitas eelmisel aastal kaasa kõnealuste küsimuste viimisel üha laiema avalikkuse ette, tagades kliimamuutuste tegeliku mõju ja tagajärgede arvessevõtmise võimalikult laias kontekstis.
Käesoleval aastal on aset leidnud enneolematult suurel arvul kõrgetasemelisi kliimamuutuste arutelusid – ÜROs, G8 kohtumistel, Ühendriikides toimunud suurte majandusriikide kohtumisel ja kõikide ELi kahepoolsete kontaktide käigus, näiteks eelmisel kuul toimunud ELi ja ASEANi riikide(1), ELi ja Hiina ning ELi ja India tippkohtumistel. Keskkonnavolinik viibib käesoleval ajal Bali saarel ÜRO kliimamuutuste konverentsil, kus loodame kindlustada tulemused, mida oleme saavutanud kõikidel nimetatud foorumitel ja alustada läbirääkimisi seoses kliimamuutuse globaalse ja kõikehõlmava rahvusvahelise raamistikuga pärast 2012. aastat.
Näeme tõendeid selle kohta, et partnerid võtavad oma kohustusi tõsiselt. Hiina avaldas sellel aastal riikliku kliimamuutuste programmi ambitsioonikate heitkoguste vähendamise püüdlustega ja India peaminister on kokku kutsunud kliimamuutuste nõuandekomitee.
ELil on võimalik kasutada mitmeid mehhanisme kahepoolse kliimamuutuste teemalise suhtlemise edendamiseks India ja Hiinaga, sealhulgas ELi ja Hiina kliimamuutuste partnerlus ning ELi ja India keskkonnasäästliku arengu ja kliimamuutuste algatus. Need keskenduvad konkreetsetele praktilistele meetmetele vähem süsihappegaasi tekitavate tehnoloogiate arendamiseks ja kliimamuutuste tõkestamiseks.
Lisaks on ELi arenguabil erinevaid keskkonnaprojektidele suunatud rahastamiskanaleid.
Küsimus nr 64, mille on esitanud David Martin (H-0927/07)
Teema: Euroopa laevanduse väävliheited
Mida on komisjonil kavas teha laevanduses tekkivate väävliheidete vähendamiseks?
Merendussektor on õhusaaste oluline allikas, nagu rõhutati õhusaaste temaatilises strateegias(1).
Direktiivis 1999/32/EÜ(2), mida muudeti direktiiviga 2005/33/EÜ(3), on kaks Euroopa mereala määratletud väävli heitkoguste kontrolli piirkondadena. Nendeks on Läänemeri ja Põhjameri ja Inglise kanal. Sellest tulenevalt on nendes piirkondades liikuvatel laevadel lubatud kasutada ainult kütust, mille maksimaalne väävlisisaldus on 1,5 % kaaluprotsendilise piirmääraga (või 15 000 mg/kg või miljondikku). See on ligikaudu 40 % vähem kui keskmine rahvusvahelises laevanduses kasutatav kütus (2,7 %). Nimetatud nõue kehtib ka reisilaevadele, mida kasutatakse liiniveoks ühenduse sadamasse või ühenduse sadamast. 1. jaanuarist 2010 on sadamakai ääres seisvatel laevadel lubatud kasutada ainult kütust, mille väävlisisaldus on alla 0,1 % (1000 miljondikku).
Siiski on ilmne, et laevadest lähtuva õhusaaste vähendamiseks on vaja teha rohkem. Isegi nimetatud meetmeid arvesse võttes on Euroopa vetes liikuvate laevade vääveloksiidi (ja lämmastikoksiidi) koguheited 2020. aastaks kokku sama kõrged kui kõikide maapealsete allikate heited. Komisjon koos liikmesriikidega tegutseb rahvusvahelisel tasandil Rahvusvahelise Merendusorganisatsiooni (IMO) kaudu. Komisjon on kinnitanud, et esitab ettepanekud ühenduse meetmete kohta, kui IMO tasandil ei toimu edasiliikumist(4). Komisjon kohustub samuti vaatama 2008. aastal läbi direktiivi 1999/32/EÜ, mille käigus võetakse arvesse IMO ettepanekuid, mille osas kavatsetakse kokku leppida järgmise aasta oktoobris.
Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika (KOM(2007) 575 lõplik
Küsimus nr 65, mille on esitanud Stavros Arnaoutakis (H-0950/07)
Teema: Linnareovee taastamise ja taaskasutamise ühised kriteeriumid
Üks põuast tulenevaid küsimusi, mis on viimastel aastatel Vahemere riike mõjutanud, on vee ümbertöötlemine. Kuna töödeldud reovee korduvkasutamine hõlmab ohte avalikule tervishoiule, on paljud riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid sätestanud kriteeriumid sellise heitvee taastamisele ja taaskasutamisele. Euroopa Liidus sätestab direktiivi 91/271/EMÜ artikli 12 lõige 1 (1), et „puhastatud reovett tuleb võimaluse korral võtta taaskasutusse.“
Kas Euroopa tasandil on ühised kriteeriumi linnareovee taastamise ja taaskasutamise kohta? Kui jah, millised need on ja kas neid rakendatakse? Kas on olemas andmed sellise heitvee taaskasutuse kohta Kreekas ja teistes Vahemere riikides? Kas on olemas Euroopa Liidu programme, mis heitvee selliseid kasutusi julgustavad?
Puhastatud asulareovee taaskasutamine on eriti oluline riikides ja piirkondades, kus valitseb veepuudus.
Rahvusvahelised organisatsioonid on kehtestanud puhastatud asulareovee taaskasutamise suunised, kuid ELi tasandil praegu konkreetsed õigusaktid puuduvad. Nii nagu austatud liige õigesti märkis, on asulareovee puhastamise direktiivi(2) artiklis 12 sätestatud, et „puhastatud reovett tuleb võimaluse korral võtta taaskasutusse” teatud tingimustel, aga direktiivis ei ole ette nähtud ühtlustatud taaskasutamise kriteeriume.
ELi keskkonnaalane õigusraamistik kuulub siiski täies ulatuses kohaldamisele (eelkõige veedirektiivid(3)), samuti määrus toiduainete hügieeni kohta(4) seoses põllumajanduses taaskasutamisega.
2000. aasta vee raamdirektiivis kehtestatakse kõikide veekogude vee hea kvaliteedi (hea seisundi) saavutamise eesmärk 2015. aastaks vesikonna majandamiskavade ja meetmeprogrammide kontekstis, mis töötatakse välja 2009. aastaks. Kõnealused sätted sisaldavad soodustusi vee säästva kasutamise ning tõhususe ja taaskasutusmeetmete eest.
Komisjon käsitleb veepuuduse ja põua probleemi oma 18. juuli 2007. aasta teatises parlamendile ja nõukogule „Veepuuduse ja põua probleemi kohta Euroopa Liidus”(5). Muuhulgas toetatakse selles tõhusa veekasutusega tehnoloogiaid ja kasutamist.
Põllumajandus- ja ühtekuuluvuspoliitika ja nende vahendite kasutamine toetavad acquis communautaire rakendamist; seetõttu on neid võimalik kasutada eespool toodud eesmärgi saavutamiseks.
Praktikas on puhastatud reovee taaskasutamine tänapäeval kasutusel ELi ja Vahemere äärsetes maades ning mujal.
Osalevate riikide eksperdid, huvirühmad ja valitsusvälised organisatsioonid töötasid 2007. aastal komisjoni ja Malta ühisel eesistumisel välja kõikehõlmava dokumendi „Vahemere reovete taaskasutamise aruanne”. Selles antakse hinnang käesoleva aja teadmistele ja kogemustele (sealhulgas põhjalikud üksikjuhtumite uuringud), esitatakse ülevaade seotud eelistest ja riskidest, loetletakse Euroopa Liidu kohaldamisele kuuluvad õigusaktid ning mitmete riikide õiguslik raamistik ning esitatakse rida soovitusi.
Nimetatud dokument peaks olema edasise planeerimise ja tegutsemise aluseks ELi ja EL-Vahemere riikide tasandil.
Sealhulgas direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L327, 22.12.2000, lk 1) ja direktiiv 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta (EÜT L 135, 30.05.1991, lk 40)
Küsimus nr 66, mille on esitanud Neena Gill (H-0958/07)
Teema: Tiigrid on väljasuremisohus
Viimase viie aasta jooksul on tiigrite populatsioon Indias poole võrra vähenenud. Kõige optimistlikumad arvud näitavad, et Indias võib olla järele jäänud ainult 1300 tiigrit. Vaja on kiiresti tegutseda. India jõupingutused salaküttimise tõkestamisel ei ole olnud edukad, sest nõudlus tiigritoodete järele Hiinas ja Kaug-Idas suureneb.
Tiigrite väljasuremine ei ole ainult India probleem: see oleks tohutu suur kaotus meile kõigile, nii et ma palun komisjonil selgitada rahastamist ja tehnilise abi võimalusi, mida ELil on võimalik anda kasvupaikadele ja eelkõige uute säilituselupaikade loomiseks kaitse ja aretamise edendamiseks.
Kas komisjon on valmis arutama Hiinaga ebaseadusliku kaubanduse küsimust ja tiigrisaaduste nõudluse ohjeldamist kogu maailmas?
Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) alusel on alates 1975. aastast keelatud tiigri ja tiigritoodete rahvusvahelihne ost-müük tulu teenimise eeesmärgil.
Komisjon on sellele vaatamata väga mures jätkuva salaküttimise ja ebaseadusliku kaubanduse tõttu, mis ähvardavad tiigrite järelejäänud looduslikke populatsioone.
Ühendus järgib CITESit täies mahus ja mängib konventsiooni raames keskset osa, eelkõige et tagada selle sätete tõhus rakendamine ja jõustamine. Ühendus toetas täielikult otsuseid, mille eesmärgiks oli jõustamise ja tiigrite säilitamise jõupingutuste tugevdamine ning mis võeti vastu CITESi osapoolte 14. konverentsil 2007. aasta juunis.
Komisjon on arvamusel, et CITESi osapooled peaksid omistama metsloomadega ebaseadusliku kauplemise tõkestamisele suurema tähtsuse. Seetõttu võttis komisjon 2007. aasta juunis vastu CITESi jõustamise ELi tegevuskava. Ühendus esitas samuti ettepaneku, mis võeti vastu CITESi osapoolte 14. konverentsil ja mille sihiks oli õigusaktide jõustamise ja piirkondliku koostöö parandamise edendamine.
Komisjon on arvukatel juhtudel väljendanud valmisolekut Indiale rahalise ja tehnilise abi andmiseks, et toetada liikide säilitamise programme ja tõkestada salaküttimist. Kuna India ei ole kõnealust rahastamist ja abi veel taotlenud, eraldas komisjon vahendid mitmepoolse programmi kaudu Aasia CITESi rakendamise ja jõustamise seminari jaoks 2005. aastal Hiinas. Seminaril käsitleti jõustamise ja piirkondliku koostöö küsimusi tiigritoodete ebaseadusliku kaubanduse tõkestamisel. Komisjon kavatseb samuti eraldada vahendeid CITESi tiigrikaubanduse jõustamise kohtumise jaoks, mis peab toimuma 2008. aastal.
Komisjon on kutsunud Hiinat üles hoogustama jõupingutusi metsloomadega ebaseadusliku kauplemise tõkestamiseks. Komisjon mõistab, et Hiina on teinud edusamme CITESi jõustamise parandamisel, kuid kavatseb tõstatada küsimuse asjakohastel võimalustel uuesti, et tagada CITESi tõhus jõustamine.
Küsimus nr 68, mille on esitanud Bilyana Ilieva Raeva (H-0960/07)
Teema: Euroopa Komisjoni poolt Bulgaariale perioodiks 2007, 2008–2012 eraldatud kasvuhoonegaaside heitkoguste kvoodid
EÜ 26. oktoobri 2007 otsusega Bulgaariale perioodiks 2007–2012 eraldatud CO2 heitkogused moodustavad 42,27 m t CO2 ekv. Taotletud kvootidega võrreldes on seda 37,4 % vähem ja see vähendab drastiliselt ELi liikmesriikidest kõige vaesema riigi ja tema peamiste tööstussektorite arengu- ja kasvuvõimalusi. Miks on erinevus nii suur?
Komisjon võttis eksikombel analüüsi ja arvutuste lähtealuseks Bulgaaria 2005. aasta kavas esitatud andmed, arvestamata riigi põhitingimusi, nagu nõutakse direktiivis 2003/87/EÜ(1). Komisjon jättes tähelepanuta Kozlouduy tuumajõujaama 3. ja 4. reaktori sulgemise, mis hoiab ära ligikaudu 17 m t CO2 ekvivalendi tekke aastas. Komisjon hindab Bulgaaria süsinikuintensiivsust nominaalse SKT alusel, selle asemel et kasutada SKT-d ostujõu pariteedi alusel. Ettevalmistuste jaoks vajalikud alusdokumendid (PRIMESi ajakohastatud mudel) ei olnud kättesaadavad, olid kooskõlastamata ja hilinesid. Ilmselged tehnilised vead on oluliselt vähendanud riigile eraldatud toetuste kogusummat.
Kuidas komisjon selle ebaõiglase ja põhjendamatu lähenemise heastab?
Liikmesriikide esitatud riiklike jaotuskavade hindamisel kasutas komisjon läbipaistvat ja järjekindlat metoodikat. Metoodika kasutamisel võeti perioodi 2008–2012 tulevaste heitkoguste prognoosimisel aluseks 2005. aasta heitkogused ja arvestati tuleviku sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kasvu ning süsinikuintensiivsuse oodatavat paranemist. Metoodikat kohaldati võrdselt kõikidele liikmesriikidele. Arvestades, et Bulgaaria kohta ei olnud kasutada kontrollitud 2005. aasta heitkoguste andmeid, kasutas komisjon Bulgaaria riiklikus jaotuskavas sisalduvaid heitkoguste andmeid.
2005. aasta kasutamisel arvutuste alusena võttis komisjon arvesse kahe reaktori sulgemist Kozlouduy tuumajõujaamas. Bulgaaria saab ELilt vahendeid ülejäänud Kozloduy reaktorite võimsuste kasutamise parandamiseks ja taastuvenergiasse ja energiatõhususse investeerimiseks. Lisaks eksportis Bulgaaria märkimisväärse osa Kozloduys toodetud elektrist.
Komisjon kasutas hinnangu koostamisel PRIMESi mudelit, sest see oli tema kasutuses olevates vahenditest parim. See on stabiilne majandusmudel, mille on välja töötanud sõltumatud eksperdid ja mille aluseks on kaasaegne majandusteooria. Liikmesriigid esitavad korrapäraselt selle jaoks vajalikke sisendandmeid. Komisjon ja teised avalikud asutused on juba kasutanud seda mudelit otsuste tegemisel. See katab kõik Euroopa Liidu 27 liikmesriiki.
Tehnilistele vigadele osutavad kaebused on alusetud. Komisjoni otsuse aluseks on kõikidele liikmesriikidele kohaldatav õiglane metoodika.
Küsimus nr 69, mille on esitanud Manuel Medina Ortega (H-0873/07)
Teema: Põllumajandustoodete hinnad
Millised on komisjoni ennustused põllumajandustoodete hindade muutumise kohta järgmistel kuudel?
Põllumajandustoorme, eriti nisu, maisi, kodulindude ja paljude piimatoodete hinnad on viimastel kuudel märkimisväärselt tõusnud. Sellistel arengutel on mitmeid põhjusi. Mõned tulenevad struktuurist – need tõid viimase 18 kuu jooksul kaasa hindade tõusu kõrgemale tasemele kui nähtud enam kui kümneaastase perioodi jooksul ja komisjoni 2007. aasta juulis avaldatud põllumajandusturgude keskpikas väljavaates olid need suures osas ootustena ära toodud.
Lisaks kõnealustele struktuuriteguritele on põllumajandussektorit tabanud paljudes tootvates ja eksportivates piirkondades viimastel kuudel terve rida ebasoodsaid kliimatingimusi. Struktuurist lähtuvate ja lühiajaliste tegurite kombinatsioon on kaasa toonud väga pingelised turutingimused, mis põhjustasid paljude põllumajandustoorainete turuhindade järsu tõusu.
Komisjon juhib ja jälgib põllumajandusturgusid korrapäraste ja põhjalike turuanalüüside alusel nii lühiajalises kui keskmises perspektiivis ja kuigi komisjon ei koosta lühiajalisi hinnaprognoose, on üha selgem, et kõnealuste lühiajaliste tegurite mõju hindadele vaibub aeglaselt järgmiste kuude jooksul.
Keskpikas perspektiivis ja kasutades kirjeldatud turuarengute analüüsimisel kogu vajalikku ettevaatust, on komisjon arvamusel, et struktuuritegurid, näiteks ülemaailmne toiduainete nõudluse kasv ja uute turuväljundite areng, hoiavad tõenäoliselt hinnad samal tasemel, kuigi see on madalam hiljuti vaadeldud tasemetest.
Küsimus nr 70, mille on esitanud Robert Evans (H-0876/07)
Teema: Raudteetranspordi konkurentsivõime ELis
Kas komisjonil on kavas võtta meetmeid raudteetranspordi konkurentsivõime tõstmiseks ELis õhutranspordiga võrreldes, et vähendada lendude arvu?
Raudteesektoris on Euroopa Liidu poliitika üks põhieesmärkidest seadusandliku raamistiku loomine, mis toetaks selle transpordiliigi konkurentsivõimet, mille osakaal transpordis näitas kuni viimase ajani püsivat langustrendi. Valitud meetodiks oli raudteeturgude järk-järguline avamine, nii et sisemine tulu tõhususe, usaldusväärsuse ja kättesaadavuse tähenduses oleks võimalik muuta välisteks eelisteks teiste transpordiliikidega, näiteks õhutranspordiga võrreldes.
Kiirliinide avamine võimaldas raudteel omandada olulise turuosa marsruutidel, kus varem valitses peamiselt õhutransport. Euroopa ühenduse jõupingutused Euroopa kiirraudteevõrgustiku arendamise toetuseks on olnud märkimisväärsed, mis puudutab rahalist abi ja tehnilist ühtlustamist.
Hiljuti vastu võetud õigusloomega seotud ettepanek turu rahvusvahelistele raudtee reisijateveoteenustele avamise kohta 2010. aasta jaanuaris toetab kõnealust tegevust. Lisaks töötab komisjon välja raudteereisijate jaoks ette nähtud telemaatika Euroopa standardit, mis võimaldub rohkem informeeritud ja tõhusamaid valikuid ja raudtee reisijateveoteenustele juurdepääsu viimase taseme tehnoloogiat kasutades.
Küsimus nr 71, mille on esitanud Katerina Batzeli (H-0902/07)
Teema: Meetmed Kreeka põlengupiirkondade taastamise abistamiseks
Hiljutised põlengud Kreekas tõid laialdaselt hävingut väärtuslikes metsaökosüsteemides.
On äärmiselt oluline, nii riiklikul kui Euroopa tasandil, et keskkonna- ja majanduskahju parandataks ning et metsi hallataks ja kaitstaks korralikult. Sellega seoses usuvad eksperdid, et metsakaartide olemasolu on selle eesmärgi saavutamiseks äärmiselt oluline vahend.
Kas on võimalik saada 2007.–2013. aasta kaasrahastatavate programmide raames ühenduse kaasrahastamist metsakaartide koostamise projektile?
Kas Kreeka ametivõimud tegid selleks 2007.–2013. aasta maaelu arengu programmi koostatamise ajal ettepaneku ja millised olid komisjoni kommentaarid?
Milliseid muudatusi palusid Kreeka ametivõimud teha 2000. – 2006. aasta maaelu arengu programmi, et lihtsustada põlengupiirkondade taastamist? Millisesse järku on jõudnud komisjoni loa andmise protseduur?
Määruse (EÜ) nr 1698/2005 ja selle rakendussätete kohaselt ei käsitleta metsakaartide koostamist abikõlblikuna Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (ERDF) rahastamiseks. Järelikult ei ole sellist meedet võimalik lisada Kreeka 2007–2013 maaelu arengu programmi.
Kolmanda programmiperioodi (2000–2006) kontekstis ja ulatusliku projekti „Kreeka kaasaegse maakatastri andmed ja IT infrastruktuur” raames kaasrahastab ERDF metsaalade märgistamise alaprojekti. Sellest tulenevalt ei ole võimalik neljanda programmiperioodi 2007–2013 raames arvestada sellise või sarnase projekti kaasrahastamisega ELi vahenditest.
Komisjon kiitis 29. novembril 2007 heaks Kreeka maaelu arengu programmi 2007–2013(1). Määruse (EÜ) nr 1698/2005 sätete kohaselt on esitatud programmi lisatud loodusõnnetuste tagajärjel hävinud põllumajandustootmise potentsiaali taastamise meede ning metsanduspotentsiaali taastamise meede ja ennetavate tegevuste kasutuselevõtt mõlema meetme raames.
2000–2006 maaelu arengu programmiga seoses ei ole Kreeka asutused veel esitanud ettepanekut programmi muutmiseks hiljutisi metsatulekahjusid silmas pidades.
Küsimus nr 72, mille on esitanud Yiannakis Matsis (H-0903/07)
Teema: Suu- ja sõrataud Küprosel
Küprose lambaid ja kitsi on juba tabanud suu- ja sõrataud. Iga päev tapetakse sadu seda haigust põdevaid loomi. Küprose karjakasvatus ja karjakasvatajad ning teised sektorid on mõjutatud ning neid mõjutatakse ka tulevikus. Sama kehtib Küprose majanduse kohta. taudi mõju on katastroofiline.
Milliseid erilisi teotusmeetmeid ja millist hüvitist on EL tänaseks pakkunud – või mida ta pakub tulevikus – taudist puudutatud karjakasvatajatele ja kuidas kavatseb see aidata Küprose Vabariiki? Kas on koostatud mingi erikava? Kui jah, kuidas on seda rakendatud – või hakatakse rakendama – koos Küprose Vabariigiga?
Skreipi positiivsete loomade märgistamise kohustus ja söödaga varustamise probleemid olid juba varem Küprose lamba- ja kitsekasvatajatele raskeks koormaks. Suu- ja sõrataudi (SST) puhang annab Küprose talupidajatele veel ühe löögi.
Kuigi sanitaarpiirangud ei mõjuta kuulsa halloumi juustu eksporti, on selge, et selle tootmist kõigutab asjaolu, et halloumi traditsiooniliseks toomiseks on vaja konkreetset lambatõugu chios. Tervishoiust tulenevatel põhjustel tapetud loomad asendatakse alles siis, kui sobivad loomad on olemas.
Ühenduse SSTga seotud kulutusi hallatakse niinimetatud veterinaarfondist. Nõukogu otsus 90/424/EMÜ lubab komisjonil hüvitada liikmesriigil seoses SST kontrolliga tekkinud kulud. SST puhul on kaasrahastamise määraks kehtestatud 60 %, kui on tegemist omanikele makstavate toetustega loomade tapmise ja hävitamise, piima hävitamise, põllumajandusettevõtete puhastamise ja desinfitseerimise, saastunud loomasööda hävitamise ja saastunud seadmete eest, kui neid ei ole võimalik desinfitseerida. Samuti on võimalik hüvitada loomakorjuste transport töötlemisettevõtetesse. Komisjoni määruses (EÜ) nr 349/2005 on kehtestatud kõnealuste meetmete rakenduseeskirjad.
Komisjon jätkab olukorra jälgimist.
Küsimus nr 73, mille on esitanud Sajjad Karim (H-0905/07)
Teema: Lissaboni kasvu- ja tööhõivestrateegia
Lissaboni kasvu- ja tööhõivestrateegia on Euroopa globaliseerumisega seoses võetavate meetmete asjakohane alus. Euroopa jääb kaugele maha globaliseerimise kujundamisel edu saavutamises, lähtudes Hampton Courti tippkohtumisel 2005. aasta oktoobris kokku lepitud ja Lissaboni kasvu- ja tööhõivestrateegiale suunatud laiapõhjalisest lähenemisest, mis vaadati pärast selle esialgset vastuvõtmist 2000. aastal uuesti läbi 2005. aasta kevadel. Lisaks areneb globaliseerumine pidevalt edasi ja Lissaboni eesmärkide saavutamine on olnud üsnagi ebarahuldav. Teadus- ja arendustegevust tuleb tõhustada, aga eesmärgid peavad olema realistlikud ja selgelt põhjendatud. Lissaboni praegune eesmärk 3 protsenti ELi SKTst teadus- ja arendustegevuse kulutustele on ebapiisav ja tuleks läbi vaadata.
Milliseid meetmeid on komisjon võtnud, et tagada Euroopa välis- ja sisepoliitika ühine tugevdamine, et olla valmis nende kohandamiseks selliste sündmuste valguses nagu muutused energiaturgudel või hiljutine finantsvaldkonna ebastabiilsus ning et saavutada Lissaboni eesmärgid?
Euroopa Liidu globaliseerumisega seoses võetavatest meetmetest on saanud ELi poliitikapõhimõtete keskpunkt. Lissaboni strateegia uuendamise põhijoonte seadmine 2005. aasta kevadel näitas Euroopale taas kätte õige suuna konkurentsiga toimetulekuks, mis on kaasaegses globaalses majanduses kasvu ja tööhõive loomise proovikiviks. Osana reaktsioonist 2005. aasta oktoobri Hampton Courti mitteametlikule kohtumisele, 2006. aasta kevadisele Euroopa Ülemkogule rõhutasid riigi- ja valitsusjuhid vajadust töötempo tõstmiseks uuendatud Lissaboni kasvu- ja tööhõivestrateegia raames, et olla Euroopa majanduse vastuse esirinnas.
EL töötab mitmete poliitikaelementidega, mida ta vajab globaliseerumise väljakutse vastuvõtmiseks. Uuendatud Lissaboni strateegia head tulemused on selgelt nähtavad, kui oleme lähenemas esimese kolmeaastase reformide tsükli lõpule. Eelarvepuudujääk on vähenenud 2,5 %-lt sisemajanduse kogutoodangust (SKT-st) 2005. aastal prognoositava 1,1 %-ni 2007. aastal, samal ajal kui riigivõlg on kahanenud 62,7 %-lt 2005. aastal veidi alla 60 %-ni 2007. aastal. Tootlikkuse kasv saavutas 2000.–2005. aasta aastase 1,2 %-lise kasvumääraga võrreldes 2006. aastal 1,5 %. ELi ja USA tootlikkuse vahe on hakanud vähenema ning on märke sellest, et selle põhjuseks on ka teised tegurid peale soodsa tsükli. EL 27 majanduskasv moodustas 2006. aastal 3,0 % (võrreldes 1,8 %-ga 2005. aastal) ja oodatakse selle püsimist tasemel 2,9 % ja 2,4 % 2007. aastal ja 2008. aastal. Viimasel kahel aastal on loodud peaaegu 6,5 miljonit uut töökohta. 2009. aastaks oodatakse veel 5 miljoni töökoha loomist. Töötuse oodatav langus jõuab alla 7 %, mis on kõige madalam tase alates 80ndate aastate keskpaigast. Tööhõivemäär, mis on käesoleval ajal 66 %, on liikunud palju lähemale Lissaboni üldeesmärgile 70 %.
Muutuste tempo kiirenedes on vaja töövaldkondi hoogustada, et tõsta ELi võimekust globaliseerumise põhimõtete kujundamisel. Komisjon tuleb kõnealuste peamiste väljakutsetega tegelemiseks lagedale uute ideedega:
- Siseturu parim võimalik ärakasutamine: ELi ühisturg annab Euroopale soliidse aluse, millelt kohaneda globaliseerumise ja struktuurimuutustega. 20. novembri 2007 ühisturu ülevaates esitas komisjon algatuste paketi Euroopa ühisturu kaasajastamiseks ja eurooplastele mineviku edusammude alusel suuremate eeliste loomiseks. Ühisturg on juba aidanud tekitada konkurentsivõimelisi ettevõtteid, vähendanud hindasid, andnud tarbijatele suuremad valikuvõimalused ja muutnud Euroopa investorite jaoks atraktiivseks. Komisjoni meetmed põhinevad laialdastel konsultatsioonidel. Meetmed tagavad ühisturu panuse jätkuva suurenemise globaliseerumise eeliste ärakasutamisse, tarbijate olukorra parandamisse, võimaluste loomisse väikeste ettevõtete jaoks, uuendustegevuse ergutamisse ja kõrgete sotsiaalsete ja keskkonnastandardite säilitamisse. Kõige olulisemate poliitikategevustena on ühisturu paketis märgitud järgmised algatused: tarbijate aitamine lepinguliste õiguste teostamisel ja piiriüleste hüvitiste saamisel, tarbijate ja väikeettevõtete parem teavitamine, reageerimine nõrkustel sektorites, kus ühisturu panus peaks olema suurem, väikeettevõtluse akti esitamine, „teadlase passi” kasutuselevõtmine, selgitamine, kuidas kohaldatakse ELi eeskirju teenustele ja üldist huvi pakkuvatele sotsiaalteenustele, sotsiaalteenuste kvaliteedi edendamine ELis. Globaliseerumise tulemusena on esmatähtsaks muutunud ka reguleerimist käsitlevad dialoogid meie peamiste partneritega. Nende eesmärgiks on eelkõige suurema majandusliku integratsiooni soodustamine. Eesmärgiks on samuti kõrgetele kvaliteedistandarditele lähendamine (näiteks raamatupidamises) ja mitmepoolsete meetmete väljatöötamine vastusena globaalsetele väljakutsetele, nagu praeguse finantsvapustuse korral. EL on arendanud kõnealuseid dialooge USA, Hiina, Jaapani, Venemaa ja Indiaga.
- meetmed vastusena Euroopa uuele sotsiaalsele reaalsusele: praegu käimasolev kokkuvõtte tegemine Euroopa sotsiaalsest reaalsusest vaatleb meie ühiskondades toimuvaid suuri muutusi. See nõuab uut lähenemist sotsiaalsetele põhimõtetele. EL vajab tõhusamaid vahendeid, et tagada kodanike kehtivad õigused töö, hariduse, sotsiaalteenuste, tervishoiuteenuste ja teiste sotsiaalkaitse vormide saamisele kogu Euroopas. Valdkondades, kus ELil on vahetu osa, peab ta paremini kohandama kehtivaid vahendeid ja poliitkaid, kuid töötama samuti välja uued poliitilised meetmed, näiteks Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond.
- säästva energia poliitikad madala süsinikusisalduse tagamiseks tulevikus: komisjoni energiapoliitikaga seotud algatused näitavad selgelt tema otsustavust ELi poliitikate tõhustamiseks, et kohaneda maailma muutuva kontekstiga. Euroopa Ülemkogu 2007. aasta kevade järeldused, milles võeti suures osas arvesse komisjoni teatises „Euroopa energiapoliitika”(1) esitatud ettepanekuid, kehtestavad ELi ambitsioonika lähenemise energia- ja kliimamuutustele. Kõnealuse lähenemise aluseks on siduvad eesmärgid – kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamine 20 % võrra 2020. aastaks, mis suureneb rahvusvahelise kokkuleppe saavutamisel 30 %-ni ja taastuvenergia osa suurendamine ELi energiasektoris tänaselt vähem kui 7 %-lt 20 %-ni 2020. aastaks. See hõlmab ka kohustust vähendada energianõudlust 2020. aastal 20 % võrra ja arendada välja täielikult toimiv energia siseturg. Komisjon tegeleb praegu Euroopa Ülemkogu kinnitatud tegevuskava rakendamisega. 19. septembril 2007 esitas komisjon energia siseturu paketi. 21. novembril 2007 esitati Euroopa energiatehnoloogia strateegiline plaan. 2008. aasta alguses esitab komisjon peamised õigusloomega seotud ettepanekud kliimamuutuste ja energiaeesmärkidega seotud lubaduste täitmiseks, kaasa arvatud taastuvenergia ning süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine. Rahvusvahelises kontekstis on äärmiselt oluline, et Bali kliimamuutuste konverentsil 2007. aasta detsembris teeks EL tõhusat tööd ametlike läbirääkimiste alustamiseks üldise rahvusvahelise kokkuleppe sõlmimiseks kliimamuutuste tõkestamise kohta 2012. aastale järgneval perioodil, kui lõpevad meie praegused Kyoto kohustused.
– laialdasem teadus- ja arendustegevus ning uuendus: ELi teadus- ja arendustegevuse tõhususe edusammud on seni olnud tagasihoidlikud, moodustades 2006. aastal 1,84 % SKT-st, jäädes märkimisväärselt maha teadus- ja arendustegevuse 3 %-lisest eesmärgist 2010. aastaks. Liikmesriigid on siiski seadnud riiklikud eesmärgid ja suurendanud teadus- ja arendustegevuse riigieelarveid nominaalväärtuses. Kui kõik liikmesriigid saavutavad riiklikud eesmärgid, prognoositakse ELi teadus- ja arendustegevuse kulutuste kasvu 2,5 %-ni SKT-st 2010. aastal.
Kasvu ja tööhõive jaoks on ELi vahenditest eraldatud oluliselt suuremad summad. Ühtekuuluvuspoliitika programmide uus reguleeriv raamistik võimaldab kasutada kasvu- ja tööhõiveinvesteeringuteks aastatel 2007–13 ligikaudu 210 miljardit eurot, aastatega 2000–06 võrreldes on suurenemine enam kui 25 %. Teadus-, arendus- ja uuendustegevuse raamtingimuste parandamiseks võetud meetmed hõlmavad uue teadus-, arendus- ja uuendustegevuse riigiabi raamistiku vastuvõtmist ja nõustamist maksusoodustuste ja teadmiste siirde valdkonnas. Kulutuste poolel võeti vastu seitsmes raamprogramm, mis suurendab teadus- ja arendustegevuse rahastamist ELi tasandil 75 % võrra aastatel 2007–2013 ning toetab suuremaid avaliku ja erasektori partnerlusi.
– dünaamilisem ärikeskkond: väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd) ning ettevõtlus on asetatud reformikavas kõrgele kohale. Euroopa Ülemkogu on kutsunud liikmesriike kehtestama 2008. aastaks riiklikud halduskoormuse vähendamise eesmärgid, mille ambitsioonikus on võrreldav komisjoni seatud eesmärgiga (s.t 25 %-line vähenemine). Tänaseks on üheksa liikmesriiki (AT, DE, DK, ES, IT, NL, SE, SK, UK) kehtestanud riiklikuks vähendamise eesmärgiks 25 %, samal ajal kui veel kaks liikmesriiki (CZ, FR) seadsid eesmärgiks 20 %. Osaühingu asutamiseks keskmiselt vajaminev aeg ja kulud on ligikaudu pool sellest, mida oli vaja 2002. aastal, praegu on see hinnanguliselt 12 päeva ja maksumuseks 485 eurot.
Komisjon kogub VKEde ja nende esindajate arvamusi, et arvestada neid Euroopa väikeettevõtluse akti koostamisel eesmärgiga esitada VKEde toetamiseks 2008. aasta lõpuks arvukalt ettepanekuid. Parema reguleerimise „kultuur” on hakanud ELis juurduma – asutused peavad olema teenäitajaks. Komisjon on teinud suuri muutusi uute ettepanekute väljatöötamise viisis ja olemasoleva acquis rakendamise jälgimisel. Üheaegselt olemasolevate kitsenduste kärpimisega tuleks erilist tähelepanu pöörata sellele, kas kõiki ELi õigusaktide haldusnõudeid on vaja VKEde suhtes täies mahus rakendada.
– suurem tööalane konkurentsivõime ja inimestesse investeerimine: globaliseerumine ja tehnoloogilised muutused suurendavad ebavõrdsuse riski, tekitades lõhe oskustega ja oskusteta töötajate vahel. Paremate tulemuste saavutamise põhielemendiks on haridus- ja koolituspoliitika kaasajastamine. Huvi paindliku turvalisuse vastu suureneb. See võib aidata inimestel kiirete majandusmuutuste ajal edukamalt toime tulla üleminekutega tööhõive valdkonnas. Komisjon on esitanud 2007. aasta detsembri Euroopa Ülemkogule kaalumiseks ühised põhimõtted. Liikmesriigid saaksid nendele tugineda, kui nad koos sotsiaalpartneritega töötavad paindliku turvalisuse kohandamisel riikide tingimustega ja süvalaiendavad selle lähenemise riikide reformikavades.
Sigaretitööstuse toodang on Lääne tööstusriikides drastiliselt langenud, üks peamisi põhjuseid on järjest rangemad eeskirjad avalikes kohtades suitsetamise kohta. Riikides, mis on keelustanud suitsetamise avalikes kohtades nagu Itaalia, Hispaania ja Prantsusmaa, on sigarettide tarbimine samuti vähenenud. See poliitika on viinud sigarettide tarbimise üleüldise vähenemiseni 2–3 % võrra Euroopas ja USAs. Hiljutine uuring näitas, et aastaks 2010 moodustavad arenenud riigid 29 % sigarettide tarbimisest ja arenguriigid 71 %. Arvatakse, et 2025. aastaks tõuseb suitsetajate arve 500 miljonini, kellest 90 % asuvad väljaspool Euroopat ja USAd. Arvestades nende liikmesriikide karmide eeskirjade positiivseid tulemusi, kes on keelustanud suitsetamise avalikes kohtades, kas komisjon võtab edasisi ühenduse meetmeid kaitsmaks tarbijate tervist suitsetamise kahjulike mõjude eest?
Komisjon tänab austatud liiget küsimuse eest, eelkõige statistika eest, mis võib osutuda kasulikuks mõju hindamisel, olenevalt allika kättesaadavusest.
Komisjoni tervishoiuvolinik kavatseb esitada seoses suitsuvaba keskkonna poliitikaga 2008. aasta lõpuks nõukogu soovituse ettepaneku, et edendada riiklikul tasandil üldiste suitsuvabadust käsitlevate õigusaktide rakendamist.
Maailma Tervishoiuorganisatsiooni hinnangul on tubakas ülemaailmselt teine surmapõhjus, põhjustades aastas hinnanguliselt 4,9 miljonit surma.
Maailma Tervishoiuorganisatsiooni ennustuste kohaselt suureneb edasise tegevusetuse korral tubakast põhjustatud suremus 2020. aastaks kaks korda ja ligikaudu 70 % kõnealustest surmadest leiab aset arenevates riikides.
EL on valmis tegelema esmatähtsate tervishoiuküsimustega koostöös kolmandate riikide ja piirkondadega ning võtma vastu otsuseid prioriteetide ja vahendite kohta kooskõlas Euroopa konsensusega arenguküsimustes ja Pariisi deklaratsiooni põhimõtetega, austades omandit ja suurendades abi kooskõlastamist ja ennustatavust.
EL on täitnud juhtrolli ja toetanud tubakatoodete tarbimise piiramist käsitlevat raamkonventsiooni (FCTC), mis on kõnealuse eesmärgi täitmisel põhiliseks rahvusvaheliseks vahendiks.
Euroopa Ühendus ja 25 liikmesriiki on nüüd konventsiooni osapooled ja protsessi põhiosalised. Ülejäänud maailm pöördub sageli ELi poole, et kasutada tema kogemusi sellistes valdkondades nagu reklaami keelamine või salakaubaveo tõkestamine.
EÜ on valmis tegema koostööd ja abistama teisi osapooli FCTC rakendamisel juba kehtestatud mehhanismide kaudu.
Komisjon pooldab tubakatoodete tarbimise kontrollimist globaalsel tasandil. Arenevates riikides edendab EÜ esmatähtsate tervishoiuprobleemide põhjalikku analüüsi ja toetab riike riiklike tervishoiustrateegiate kavandamisel ja rahastamisel. Kui partnerriigid määratlevad eespool toodud kontekstis tubaka ja tubakatoodete tarbimise piiramist käsitleva raamkonventsiooniga seotud tegevused esmatähtsatena, toetab EÜ kõnealuste riikide tubakatoodete tarbimise kontrollimisega seotud strateegiaid.
Küsimus nr 75, mille on esitanud María Isabel Salinas García (H-0909/07)
Teema: Kvoote ületav Maroko tomatiimport
Komisjoni maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi ametlikud andmed näitavad, et 2006.–2007. aastal oli tomatite import Marokost ELi 16 259,27 tonni üle sooduskvootide 235 330 tonni (kaasa arvatud lubatud kõikumine 1 %). Euroopa maapiirkondi tabanud hinnakriiside kokkusattumus siseturu Maroko tomatite sissevoolu küllastumisega nii 2006. aasta novembris kui selle aasta aprillis, st siis, kui kvoodi ületanud kogus ELi jõudis, näitab otsest seost nende ebaseaduslike importimiste ja Euroopa turu segilöömise vahel.
Kas komisjon kavatseb võtta tõhusaid meetmeid selle kahepoolse ebaseadusliku olukorra lõpetamiseks lisaks ainult kvootide vähendamisele järgmisel aastal, vastavalt ELi ja Maroko vahelise assotsiatsioonilepingu artikli 25 sätetele? Kas komisjon kavatseb lihtsustada vastuvõtu korda, et kontrolli parandada?
Liikmesriikide seireandmete alusel komisjoni kogutud arvnäitajate kohaselt moodustas Maroko päritolu tomatite koguimport ELi 251 589 tonni, s.t 16 259 tonni rohkem assotsiatsioonilepingu protokollis nr 1 fikseeritud kogusest. Vastavalt kehtivatele reguleerimissätetele vähendas komisjon täiendava tariifikvoodi kogust 20 000 tonni võrra perioodiks 1. novembrist 2007 kuni 31. maini 2008.
Maailma Kaubandusorganisatsiooni eeskirjade kohaselt ei ole võimalik kehtestada partnerite vahel vabatahtlikke piiranguid (GATTi artikkel XI). Järelikult on Marokol õigus eksportida piiramatus koguses tomateid, välja arvatud soodustariifi kvoodid, mille korral laienevad ekspordile vastavad tollitariifid. Komisjonil ei ole seetõttu võimalik ühineda austatud liikme tõlgendusega, et Maroko tomatite eksport väljaspool sooduskvooti on ebaseadusliku iseloomuga.
Assotsiatsioonilepingu artiklis 25 on kehtestatud sätted märgatava kahju kohta samasuguste või otseselt konkureerivate toodete kodumaistele tootjatele ühe lepinguosalise territooriumil või tõsiste häirete kohta mis tahes majandusvaldkonnas või raskuste kohta, mis võivad tõsiselt halvendada mõne piirkonna majanduse olukorda. Komisjoni käsutuses ei ole käesoleval ajal ühtegi asjaolu, mis võiks kõnealuste sätete kohaldamist õigustada.
Komisjon nõustub austatud liikmega, et sisenemishindade süsteemiga seotud eeskirjasid on vaja lihtsustada ja ajakohastada. Komisjon on seetõttu ametlikult teatanud 21. novembri 2007. aasta korralduskomitees, et need on „tähtsad küsimused, mis vajavad arutamist” ja mis „vaadatakse läbi eesmärgiga esitada enne 1. juulit 2008 asjakohased muudatusettepanekud”.
Küsimus nr 76, mille on esitanud Nikolaos Vakalis (H-0912/07)
Teema: Vahemere riikidesse uute tuumaelektrijaamade ehitamise kavad
Egiptus kavatseb ehitada aastaks 2020 neli tuumaelektrijaama koguvõimsusega 4000 MW. Teised Vahemere riigid on teinud sarnaseid otsuseid (mõni aeg tagasi Iisrael ja hiljuti Maroko, Alžeeria ja Liibüa), ning on teavet selle kohta, et Türgi ja Albaania peavad samuti tuumaplaane.
Arvestades, et kõik ülal mainitud riigid on ELi naabrid ning on kas Euroopa-Vahemere piirkonna koostööpartnerid või ELiga ühinemise kandidaatriigid, kas nõukogu ütleb, kas ta kavatseb paluda neil luua täiesti sõltumatu reaalsete volitustega aatomienergia asutus? Kas nõukogu palub neil teha koostööd Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuriga, et jälgida tuumaenergiajaamade ehitamist ning tagada tuumaenergia rahumeelne kasutamine? Kas nõukogul on oma sõna öelda nende tuumajaamade ehitamise asukoha kohta, arvestades, et Vahemere piirkond on eriti tugeva seismilise aktiivsusega? Arvestades, et mõned neist riikidest pole veel ratifitseerinud rahvusvahelisi tuumarelvade leviku tõkestamise lepingut ja üldist tuumakatsetuste keelustamise lepingut, kas nõukogu kavatseb soovitada tuumaenergiajaamade ehitamisega ja tuumakütuse tsükliga seotud Euroopa ettevõtetel mitte allkirjastada lepinguid nende riikidega enne, kui seda nõuet täidetakse?
Komisjon jälgib väga tähelepanelikult viimaseid arenguid seoses tuumaenergiaga ELi naabruses, kaasa arvatud Vahemere piirkonnas.
Kuigi ei ole Euroopa Liidu ega ka komisjoni asi otsustada kolmandate riikide eest, kas nad kasutavad tuumaenergiat või mitte, ei saa kõnealuseid arenguid ignoreerida.
Tuleb märkida, et kõik Vahemere piirkonna riigid, välja arvatud Iisraeli riik, on allkirjastanud tuumarelva leviku tõkestamise lepingu.
Komisjon tõstatas selle küsimuse hiljuti kahepoolsete kontaktide käigus mõnede asjaomaste riikidega, rõhutades järgmisi eeltingimusi:
komisjon soovitab esimese kontaktasutusena kõikide riikide jaoks, kellel on tsiviilotstarbelise tuumaprogrammi väljatöötamise ambitsioon, Viinis asuvat Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri (IAEA). Asjaomased riigid peaksid allkirjastama vajalikud lepingud tuumaenergiaalaste kaitsemeetmete võtmise tagamiseks ning järgima vastavaid rahvusvahelisi tuumaohutuse, füüsilise kaitse ja tuumajäätmete käitlemise konventsioone.
Oluline on, et kõikides tsiviilotstarbelise tuumaprogrammi väljatöötamisega tegelevates riikides kehtestatakse võimalikult täiuslik tuumaohutuse raamistik. See peaks hõlmama sõltumatu reguleeriva asutuse loomist, mis tagab kõrgete ohutuse, julgeoleku ja leviku tõkestamise standardite kehtestamise meetmete vastuvõtmise ja järgimise. Tuumarajatiste ohutuse eest vastutab siiski ainukesena neid käitav riik.
Komisjonil võiks täita tuumaohutuse valdkonnas olulist osa õigusloomega seotud ja regulatiivsete raamistike väljatöötamise toetamise kaudu; komisjon võiks samuti anda olulise panuse tuumaohutuse kultuuri arendamisse ELi naabruses.
Komisjonil puudub siiski tuumarajatiste infrastruktuuride toetamise või edendamise pädevus.
Küsimus nr 77, mille on esitanud Philip Bushill-Matthews (H-0916/07)
Teema: Liikumisvabadus ELis
Kas komisjon kinnitab, et liikumisvabadust käsitlevate ELi õigusaktide kohaselt ei ole liikmesriikidel õigust kehtestada seadusandlikult kvoote klubispordi meeskondade mängijate rahvuse alusel?
Kas komisjon kinnitab samuti, et ühe liikmesriigi tööandja või organisatsioon võib avalikult lubada töölevõtmisel eelistada selle liikmesriigi rahvusest kodanikku ELi teiste liikmesriikide kodanikele, isegi kui kõikidel kandidaatidel on seaduslik töötamise õigus ja ühesugune haridus?
Kas komisjon oskab kinnitada, millistel tingimustel – kui üldse – võiks kõnealune diskrimineerimine lubatud olla?
Euroopa Kohus on korduvalt väljendanud arvamust ühenduse õigusaktide ja spordi vahekorra kohta(1). Kohus leidis, et ühenduse õigusaktid hõlmavad sporti ainult juhul, kui on tegemist elukutseliste või harrastussportlaste majandustegevusega. Kui spordiga on seotud tulu teenimine, laieneb sellele EÜ asutamislepingu artikkel 39 ja ELi kodanike rahvuse tõttu diskrimineerimise keeld vastavalt EÜ asutamislepingu artiklitele 12 ja 39.
Lisaks samuti kohaldatavale liikumisvabaduse määruse 1612/68(2) artikli 7 lõikele 4 ei tohi kollektiivlepingud ja tööhõivetingimusi reguleerivad eeskirjad olla diskrimineerivad. Eeltoodu kehtib nii avalike kui eraasutuste, kaasa arvatud spordiorganisatsioonide, näiteks UEFA(3) sõlmitud lepingutele. Kohus tegi siiski üldisest diskrimineerimiskeelust erandi võistlustele, mille puhul on ülekaalus sportlikud, mitte majanduslikud aspektid (nt rahvusmeeskondadevahelised mängud). Samal ajal on vaja meeles pidada, et kohus märkis selgelt, et iga kord kui tuginetakse eeskirjade eranditult sportlikele aspektidele, tuleb teostada konkreetse sätte asutamislepingu kohaldamisalast väljajätmise aluste hoolikas ja range analüüs.
Selles kontekstis tunduvad kõik eeskirjad rahvuse alusel kvootide kehtestamise kohta rahvusmeeskonnana mittetegutsevate elukutseliste meeskondade koostamisel olevat vastuolus ühenduse töötajate liikumisvabadust käsitlevate õigusaktidega. Eeldusel, et EÜ asutamislepingu artiklil 39 on vahetu mõju, on isikutel, kes arvavad, et neid on diskrimineeritud, võimalus vastavalt liikmesriigi õigusaktidele ja tavadele pöörduda kohtusse.
Küsimus nr 78, mille on esitanud Seán Ó Neachtain (H-0924/07)
Teema: Tollimaksuvabastuse eeskirjad
Komisjon kiitis heaks kokkuleppe Singapuriga, mille kohaselt ei konfiskeeri ELi lennujaamaasutused Singapurist Euroopa Liitu kuuluvasse riiki ja seejärel ümberistumsiega Euroopa Liidu teise lennujaama liikuvate reisijate tollimaksuvabasid vedelikke. See on esimene kokkulepe, mille komisjon on kolmanda riigiga antud konkreetses küsimuses sõlminud.
Kas komisjon oskab öelda, millistel teistel riikidel on võimalik sõlmida Euroopa Liiduga lähitulevikus sarnaseid kokkuleppeid kooskõlas ELi ja Singapuri vahel teoks saanud kokkuleppega?
2007. aasta juulis võttis komisjon pärast kontrolliõiguse kasutamist parlamendi poolt vastu määruse 915/2007(1), millega kehtestati võimalus erandite tegemiseks vedelike EÜ lennujaamade kontrollpunktidest edasitoimetamise keelust kolmandate riikide lennujaamades ostetud vedelikele tingimusel, et need vastavad teatud julgeolekustandarditele.
Komisjon kontrollis määruse alusel Singapuris kehtivaid julgeolekustandardeid ja leidis, et need on määruse nõuetega kooskõlas. Seetõttu tegi komisjon ettepaneku erandi tegemiseks Singapuri lennujaamas ostetud vedelikele. Pärast komiteemenetluse lõpetamist võttis komisjon määruse 31. juulil 2007 vastu.
Alates määruse 915/2007(2) vastuvõtmisest on riigid, kaasa arvatud Argentina, Armeenia, Austraalia, Horvaatia, Kanada, Dubai, Iisrael, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Malaisia ja Mauritius, palunud teha erandeid. Komisjon on palunud neil ette valmistada julgeolekustandarditest kinnipidamist tõendavad aruanded, mida ta praegu ootab. Pärast aruannete laekumist hindab komisjon hoolikalt iga riigi vastavust standarditele, viies tõenäoliselt läbi vaatlused lennujaamades. Seejärel otsustab komisjon, millised riigid erandite tegemiseks esitada.
Komisjoni 31. juuli 2007. aasta määrus (EÜ) nr 915/2007, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 622/2003, millega nähakse ette meetmed lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamiseks.
Komisjoni 31. juuli 2007. aasta määrus (EÜ) nr 915/2007, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 622/2003, millega nähakse ette meetmed lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamiseks (EMPs kohaldatav tekst) - ELT L 200, 1.8.2007, lk 3–4
Küsimus nr 79, mille on esitanud Mikel Irujo Amezaga (H-0929/07)
Teema: Euroopa Sotsiaalfondi haldamine Navarras Hispaanias
Vastuses käesoleva küsimuse autori esitatud suulisele küsimusele H-0769/07(1) Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) korralduse rikkumiste kohta Navarra (Hispaania) piirkondliku valitsuse poolt teatas komisjon oma kavatsusest kirjutada ESF korraldusasutusele Hispaanias (UAFSE) ning küsida lisateavet kõnealuse raporti kohta ja meetmete kohta, mida see peab vajalikuks Navarra piirkondliku audiitorite koja avastatud rikkumiste parandamiseks. Seega kohustus komisjon uurima piirkondliku audiitorite koja raportis viidatud rikkumisi. Nagu komisjon teab, käsitleb see raport pealkirjaga „Euroopa Liidult saadud fondid Navarras – Piirkond: sotsiaalfond, 1997–2003” perioodi kuni 2003. aastani.
Kas komisjon teeb samme teabe saamiseks Navarra piirkondliku valitsuse ESF haldamise kohta aastatel 2004–2007?
Nii nagu märgitud vastuses suulisele küsimusele (H-0769/07) Navarra autonoomse piirkonna kontrollikoja aruande „Navarra Euroopa Liidult saadud vahendid – sotsiaalfondi piirkond 1997–2003” kohta küsis komisjon Euroopa Sotsiaalfondi Hispaania korraldusasutuselt (UAFSE) lisateavet aruande sisu ja Navarra kontrollikoja avastatud rikkumiste heastamismeetmete kohta.
Lisaks teeb komisjon tihedat koostööd Hispaania asjaomaste asutustega, eesmärgiks tagada, et Navarra tulevased maksetaotlused ei hõlmaks nõuetele mittevastavaid kulutusi ja et juba tõendatud kulutuste osas teostataks vajadusel finantskorrektsioon.
Komisjon kinnitab samuti, et Navarra autonoomse piirkonna kontrollikoja aruande koopia on saadetud Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF). Komisjon tuletab meelde, et OLAF hindab kogu esitatud teavet eesmärgiga teha kindlaks, kas see jääb tema pädevusvaldkonda. Pärast hindamise lõpetamist võtab OLAF vajalikud meetmed ja algatab vajadusel uurimise vastavalt Eurooap Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määruses (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta(2) sätestatud korrale.
Küsimus nr 80, mille on esitanud Zbigniew Krzysztof Kuźmiuk (H-0930/07)
Teema: Stabiilsus- ja kasvupakti eeskirjadest kinnipidamine
Komisjon on keeldunud lõpetamast ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust Poola vastu hoolimata asjaolust, et vastavalt komisjoni enda ennustustele on Poola eelarvepuudujääk 2007. aastal 2,7 % SKTst, ning et majanduskasvu ja inflatsiooni ennustused 2008. aastal ütlevad, et eelarvepuudujääk on 2008. aastal väiksem kui 3 % SKTst. Poola on üks vähestest ELi liikmesriikidest, kes juurutab pensionireforme, mis paneb tema eelarvele igal aastal mitme miljardi zloti suuruse koorma. Kaks suurimat eurotsooni liikmesriiki, Saksamaa ja Prantsusmaa, ületasid seevastu selgelt puudujäägi ülempiiri aastatel 2002–2005, st neli aastat järjest, aga et vältida vastavalt stabiilsus- ja kasvupaktile neile riikidele miljonite eurode suuruse trahvi määramist, muudeti pakti eeskirju. Mõlemad riigid peavad oma pensionisüsteemide reformid veel lõpule viima. See olukord tekitab salgamatu mulje, et komisjon ei mõõda ELi liikmesriike samadel tingimustel. Suuremad, juba eurotsoonis olevad liikmesriigid võivad stabiilsus- ja kasvupakti eeskirjadest kinni mitte pidada, sellal kui teisi riike, kes alles taotlevad tsooniga ühinemist, kutsutakse nende riigi rahanduse tähtsatest reformidest hoolimata pidevalt üles edasisi reforme läbi viima. Millal lõpeb liikmesriikide ebavõrdne kohtlemine stabiilsus- ja kasvupaktist kinni pidamises?
Komisjon võttis 20. novembril 2007 vastu teatise nõukogule „Hinnang Poola vastuseks nõukogu 27. veebruari 2007. aasta soovitusele asutamislepingu artikli 104 lõike 7 kohaselt võetud meetmetele ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluses”. Komisjoni soovituses soovitati Poolal korrigeerida 2007. aastaks ülemäärane eelarvepuudujääk ja astuda sellel eesmärgil 27. augustiks 2007 seatud tähtajaks tõhusaid samme. Poola valitsus teavitas komisjoni võetud meetmetest ja komisjon hindas kõnealuseid meetmeid 2007. aasta augusti prognoosis, tehes järelduse, et Poola ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames ei ole vaja astuda täiendavaid samme.
Komisjoni teatis nõukogule kujutab endast meetmete võtmiseks seatud tähtaja lõppemisele järgnevat vahehinnangut. Teiste ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega hõlmatud riikide suhtes on komisjon samuti pärast meetmete võtmise tähtaja möödumist vastu võtnud teatised nõukogule, loomulikult tingimusel, et hinnang võetud meetmetele ei olnud negatiivne, viimasel juhul võttis komisjon vastu nõukogu otsuse soovituse järeldusega, et võetud meetmed ei olnud nõuetekohased.
Poola ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluses on järgmiseks sammuks otsus tühistamise või mittetühistamise kohta. Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse tühistamine saab põhineda ainult tegelikel andmetel. Eurostat hindab 2007. aasta tegelikke eelarveandmeid 2008. aasta aprillis, seega ei saa tühistamine toimuda varem. Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse tühistamiseks on vajalik, et oleks tagatud eelarvepuudujäägi korrektsiooni püsivus. Seda hinnatakse komisjoni talituste 2008. aasta kevade prognoosiga võrreldes, milles käsitletakse perioodi 2009. aastani ja mis avaldatakse 2008. aasta aprilli lõpus.
Läbivaadatud stabiilsus- ja kasvupakt võimaldab arvesse võtta kogumispensionisammast kasutuselevõtva pensionireformi rakendamisega seotud kulusid. Otsuse langetamisel Poola ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse tühistamise või tühistamatajätmise kohta kohaldatakse kõnealustele kuludele stabiilsus- ja kasvupakti tingimusi, s.t tingimust, et eelarvepuudujääk on vähenenud oluliselt ja pidevalt ja saavutanud referentsnäitajale lähedase taseme.
Komisjon kohtleb kõiki riike võrdselt. Stabiilsus- ja kasvupakti reform algatati selleks, et rakendada rohkem majanduspõhimõtteid, kajastada paremini laienenud ELi suurenenud majanduslikku heterogeensust ja edendada riiklikku omandit. Läbi aadatud stabiilsus- ja kasvupakti sätete osas pidasid läbirääkimisi ja kiitsid need heaks kõikide liikmesriikide, kaasa arvatud Poola valitsused. Komisjon jälgib tähelepanelikult eelarvearenguid kõikides liikmesriikides ja reageerib vajadusel asjakohaselt.
Küsimus nr 81, mille on esitanud Antonios Trakatellis (H-0931/07)
Teema: Axiose jõe reostus
Tööstused Axiose jõel endises Jugoslaavia Makedoonia Vbariigis, eriti Titov Velesi linnas, heidavad jõkke, mis võtab vastu ka linnajäätmeid, ohtlikke jäätmeid. Axiose jõgi voolab ka läbi Kreeka ning suubub Thessaloniki lahte.
Kas komisjon on sellest olukorrast ja jõe reostusest teadlik? Kui jah, kas komisjon teeb samme väävelhappe jõkke ladustamisest tulenevate ohtude piiramiseks ja võimaluse korral vastavate tööstuste tegevuse peatamiseks, arvestades, et endine Jugoslaavia Makedoonia Vbariik soovib astuda ELi?
Arvestades asjaolu, et Axiose delta on Ramsari konventsiooniga ja Euroopa Nature 2000 programmiga kontrollitavate ja kaitstavate vesikondade nimekirjas ning et EL annab endisele Jugoslaavia Makedoonia Vbariigile rahalist abi Euroopa partnerluslepingu raames selle riigiga läbi ühinemiseelse abi vahendi (IPA), kas komisjon võtab vajalikud meetmed, et tagada, et antud abi hõlmab ka keskkonnaküsimusi endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis?
Komisjon on täies ulatuses teadlik Vardar/Axiose jõkke juhitavate saasteainetega seotud keskkonnaprobleemist. Nii nagu märgitud komisjoni vastustes küsimustele E-0637/06 ja H-442/00, on alates 1997. aastast eraldatud kõnealuse probleemi lahendamiseks rahalist abi. Käesoleval ajal töötab seirepunktide ja -jaamade võrgustik Vardar/Axiose vesikonna hüdroloogilise ja keskkonnaseisundi pidevaks kontrollimiseks, mis on andnud võimaluse vee kvaliteedi laialdaseks analüüsiks. Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi asutused on teatanud, et avaldavad 2007. aastal aruande kõigi oluliste hüdroloogiliste, morfoloogiliste, keemiliste ja bioloogiliste andmetega jõevee kvaliteedi kohta.
Saasteainete leviku tõkestamise meetmete võtmine on riiklike asutuste kohustus. Käesoleva aasta eduaruandes rõhutati, et veekvaliteedi valdkonnas on edusammud olnud piiratud. Valitsuse vastu võetud uus veeseadus, mis asetab selge vastutuse vee haldamise eest keskkonna ja ruumiplaneerimise ministeeriumile, on samm edasi. Komisjon julgustab asutusi üle võtma ja rakendama võimalikult kiiresti saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiivi. Õigusaktide ülevõtmine on hästi edasi liikunud, kuid asutused on märkinud, et nad ei ole suutelised rakendama direktiivi eeskirju antud valdkonnas täielikult enne 2009. aasta lõppu. Komisjon jätkab küsimuse jälgimist ja tõstatab selle kahepoolsetel kohtumistel uuesti.
Liitumiseelse abiga seoses tunnistab komisjon ühinemiseelse abi vahendi (IPA)(1) strateegia programmdokumendis perioodiks 2007–2009, et veekvaliteedi osas on vaja jätkata olukorra parandamist. Seetõttu on komisjon teinud ettepaneku vahendite eraldamiseks tegevusteks III vahendi raames heitvee puhastamise valdkonnas. Tulevane tegevus kõnealuses valdkonnas sõltub samuti endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi valitsuse suutlikkusest hallata ELi vahendeid III vahendi raames.
Küsimus nr 82, mille on esitanud Ivo Belet (H-0936/07)
Teema: Distrigasi ülevõtmise tingimused
Üks komisjoni kehtestatud tingimusi Suezi ja Gaz de France’i ühinemisele oli, et Suez peaks oma huvid Belgia gaasitarnijas Distrigas kolmandale osapoolele üle andma.
GDFi sõsarkontsern EDF, mida kontrollib samuti Prantsuse riik, on juba andnud teada, et on Distrigasist huvitatud.
Kas Distrigasi ülevõtmine EDFi poolt on komisjonile vastuvõetav?
Kuidas komisjon tagab, et konkurentsi Belgia gaasi- ja energiaturul hoitakse alal niimoodi, et tarbijad ja ettevõtted saavad valida ning et hinnad langevad?
Komisjon kehtestas Gaz de France’i ja Suezi ühinemise ühe eeltingimusena tõepoolest, et Suez peaks loobuma oma huvidest Belgia gaasitarnija Distrigas suhtes kolmanda osapoole kasuks.
Gaz de France’i ja Suezi otsustada on ettepaneku esitamine loovutatavate ettevõtete, kaasa arvatud Distrigasi ostja kohta. Komisjon hindab seejärel esitatud ostja sobivust komisjoni 14. novembri 2006. aasta otsuses sisalduvate kriteeriumide valguses, andes ühinemisele heakskiidu koos tingimuste ja kohustustega. Esitatud ostja heakskiitmine sõltub kõnealuste kriteeriumide järgimisest. Komisjon ei ole seni saanud ühtegi ettepanekut Distrigasi ostja kohta. Komisjonil ei ole võimalik spekuleerida hüpoteetilise esitatud ostja sobivuse osas.
Kui Distrigasi ostmine on kooskõlas ühenduse kehtestatud pädevustingimuste või riiklike ühinemiskontrolli eeskirjadega, laieneb sellele pädeva asutuse või asutuste täiendav kontroll.
Küsimus nr 84, mille on esitanud Johan Van Hecke (H-0940/07)
Teema: Leepra ja tuberkuloos Hiinas
Vastavalt abiorganisatsioonidele, on haigused, nagu leepra ja tuberkoloos, Hiinas endiselt sagedased ning nende kontrollimise ja ravimise meetmed sõltuvad täielikult välisabist. Viimase viie aasta jooksul on Hiinas päevavalgele tulnud üle 700 uue leeprajuhtumit, mis on muret tekitavalt suur arv. Näiteks riigi ühes vaeseimas piirkonnas Guangxis, kus SKT on võrreldeva Aafrika riigi Lesotho omaga, pagendatakse haiged inimesed hooletusse jäetud majadega ja eraldatud küladesse, kaugele modernsest Hiinast. Riik maksab neile 150-jüääni – ehk 15 euro – suurust kuutasu, mis jätab nad kaugele allapoole ÜRO kehtestatud äärmise vaesuse piiri.
Kas komisjon on teadlik taoliste haiguste nagu leepra ja tuberkuloos olukorrast Hiinas ja nende väga ebapädevast ravist? Kas Hiina ametivõime endid kutsutakse üles tegema lisapingutusi, et takistada haiguste levimist, nii et võetavad meetmed ei sõltu ainult välisabist?
Komisjon jagab austatud liikmete muret seoses leepra ja tuberkuloosiga Hiinas.
Tuberkuloos on jätkuvalt täiskasvanute nakkushaigustesse suremise esimeseks põhjuseks Hiinas. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) hinnangute kohaselt on Hiinas India järel maailma suuruselt teine tuberkuloosiepideemia ja igal aastal esineb seal enam kui 1,3 miljonit uut tuberkuloosijuhtu.
Viimastel aastatel, pärast raskekujulise ägeda respiratoorse sündroomi (SARS) puhangut Hiinas, on Hiina näidanud siiski tugevat valmisolekut tuberkuloosi ja teiste nakkushaiguste tõkestamiseks, suurendades sealhulgas ulatuslikult siseriiklikku rahastamist.
Selle tulemusena on Hiina praegu teisel kohal riikide hulgas, mis on suurendanud lühikese otseselt kontrollitava ravisüsteemi (DOTS) rahastamist ja saavutanud 2005. aasta lõpuks tuberkuloosi avastamise globaalse eesmärgi 70 % juhtudest ja ravi 85 %-lise tulemuslikkuse. Tuleks siiski märkida, et ravimresistentse ja multiravimresistentse tuberkuloosi (MDR-TB) ravi ei ole veel laialdaselt kättesaadav ja Hiina peab samuti tegelema väljakutsega, mida kujutab endast tuberkuloos sisemigrantide seas, tagades, et kõik patsiendid diagnoositakse, ravitakse ja lisatakse aruannetesse.
EÜ rahastab käesoleval ajal ELi ja Hiina sotsiaalse turvalisuse projekti, millest EÜ panus moodustab 20 miljonit eurot. Nimetatud suurprojekt, mida on rakendatud alates 2006. aastast, toetab kesksel valitsuse tasandil ja kuues katseprovintsis sotsiaalsektorite, sealhulgas ravikindlustussüsteemide, kaasajastamist ja kulutasuvust. Ravikindlustusskeemide parandatud mudelite tõttu oodatakse kõnealuselt projektilt märkimisväärset mõju Hiina kõige vaesema elanikkonna sotsiaalsele kaitsele.
Hiina ei ole veel suutnud saavutada olulist rahvatervise eesmärki, milleks on leepra kõrvaldamine. WHO andmete kohaselt oli aastatel 2002–005 Hiinas aastas ligikaudu 1400–660 uut leeprajuhtu. 2005. aastaks on juhtumite avastamise määrad siiski paranenud ja Hiinas on saavutatud esimese taseme piirkondlik kõrvaldamine.
EÜ rahastas Guanxi provintsis konkreetset leepraprojekti (EÜ vahendid 0,5 miljonit eurot), mis lõppes paar aastat tagasi ja mida rakendas Handicap International.
Lisaks rahastab komisjon uurimisprojekti pealkirjaga „Hiina tuberkuloos”, mille raames korraldatakse suure arvu 31 Hiina provintsist kogutud Mycobacterium tuberculosis tüve analüüs. See annab teadmisi Hiina TB tüvede mitmekesisuse kohta. Projekti eesmärgiks on suurendada koostööd Hiina teadlastega ja anda edasi tehnilisi teadmisi ning koguda andmeid ühisesse andmebaasi ja teostada elanikkonna analüüse. Tehnilised teadmised edastatakse Hiina laboratooriumidele.
Komisjonile on hästi teada Hiina edasised väljakutsed seoses selliste haigustega nagu tuberkuloos ja leepra.
Küsimus nr 85, mille on esitanud Athanasios Pafilis (H-0943/07)
Teema: Ajaloolise paiga Makronisose saare rüvetamine
Makronisose saart, mille kultuuriministeerium 1989. aastal ja presidendi määrus 1992. aastal nimetasid kultuuriväärtuslikuks paigaks ning mis on ICOMOSi (Rahvusvahelise Mälestiste ja Kultuuriväärtuslike Paikade Nõukogu) kaitstud kultuuriväärtuslike paikade nimekirjas, kasutatakse nüüd karjatamiseks ja ebaseaduslikuks jahiks. Selle teatrisse ja kirikutesse, kaasa arvatud nendesse, mis on taastatud, on sisse murtud ning neid kasutatakse lambaaedikutena ja sõnniku hoidmiseks. Vastavalt kohaliku politsei raportile, on need selle tagajärjena kannatanud suurt kahju. Vastuses ühele eelmisele küsimusele (H-0205/04(1)) märkis komisjon, et arutab vastusena Kreeka ametivõimude taotlusele võimalust rahastada projekte, mis parandavad ja arendavad seda kultuuriväärtuslikku paika ja seal asuvaid monumente.
Kas Kreeka ametivõimud on otsinud Makronisose saare projektidele rahastamist? Kas komisjon on teadlik projektide olemasolust, mis parandaksid ja arendaksid seda kultuuriväärtuslikku paika, ning kas komisjon uurib ebaseaduslikke tegevusi saarel, mis rüvetavad ajaloolist monumenti ja „mõtte- ja ideedevabaduse altarit”?
Liikmesriigi asutustelt nõutakse taotluse esitamist komisjonile ainult juhul, kui see puudutab suurprojekti nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/1999(2) artiklite 25–6 tähenduses perioodil 2000–006 ja nõukogu määruse nr 1083/2006(3) artiklite 39–1 tähenduses perioodil 2007–013. Kõikide teiste projektide puhul on nende lisamise otsus riiklike asutuste pädevuses.
Subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt on struktuuripoliitika sekkumiste rakendamise aluseks liikmesriikide ja komisjoni partnerluse põhimõte. Kõnealuse partnerluse raames kaasrahastatavate sekkumiste kavandamise, ettevalmistamise, rakendamise, kontrollimise, auditeerimise ja hindamise valdkonnas kuulub konkreetsete projektide tegevusprogrammidesse lisamise algatus Kreeka asutustele.
Vastavalt määruse (EÜ) 1080/2006(4) artikli 4 lõikele 7 võtab Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF) perioodil 2007–013 abi eraldamisel peatähelepanu alla ka „investeeringud kultuuri, sealhulgas kultuuripärandi kaitse, edendamine ja säilitamine, kultuuri infrastruktuuri arendamine sotsiaal-majandusliku arengu, säästva turismi ja piirkonna kasvava atraktiivsuse toetamiseks, abi kultuuriteenuste parandamiseks uute suurema lisandväärtusega teenuste osutamise kaudu”. Seetõttu võib austatud liikmete osutatud projekt põhimõtteliselt sobida kaasrahastamiseks ERDF poolt.
Komisjon teeb austatud liikmele ettepaneku esitada käesolev küsimus Kreeka pädevatele asutustele. Komisjoni ei ole teavitatud Macronissose saarega seotud projektist.
Nõukogu 11. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999.
Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1783/1999, ELT L 210, 31.7.2006.
Küsimus nr 86, mille on esitanud Milan Gaľa (H-0946/07)
Teema: Iisraeli sõdurite röövimine Gaza sektoris
Umbes poolteist aastat tagasi rööviti Gazas kolm Iisraeli sõdurit. Kõnealustel noormeestel on Iisraelis perekonnad ning ennem elasid nad tsiviilelu. Tänase päevani ei ole sõdurite perekonnad saanud mingit teavet oma lähedaste saatuse kohta, mis on vastuolus kõikide tsiviliseeritud maailmas kehtivate humanitaarõigustega.
Käesoleva küsimuse autor sooviks teada, kas komisjon kavatseb kuidagi tegutseda, et saada teavet sõdurite elu ja tervisliku seisundi kohta ning tingimuste kohta, millistel neid vangistuses hoitakse. Kas komisjon kavatseb astuda samme tagamaks nende tingimusteta vabastamist või tagamaks vajaduse korral, et nende põrmud tagastatakse väärikal moel nende kodumaale?
Komisjon jagab austatud liikme muret seoses kolme röövitud Iisraeli sõduri jätkuva kinnipidamisega.
Komisjon jätkab laiemate Euroopa ja rahvusvaheliste raamistike kasutamist, et tõhustada üleskutset nende vabastamiseks.
Nelik ja üldasjade ja välissuhete nõukogu on korduvalt nõudnud nende vastuvõtmist. Komisjon jätkab samuti poliitilist dialoogi Liibanoni valitsuse, Palestiina omavalitsuse ja piirkonna partneritega, käsitledes sealhulgas nende jõupingutusi käesolevas küsimuses.
Küsimus nr 87, mille on esitanud Diamanto Manolakou (H-0949/07)
Teema: 4. ühenduse abi raamkava ja metsakaardid
Komisjoni keeldumine lisada Kreeka metsakaartide koostamine sobiva tegevusena 4. CSFi muudab kehtetuks igasuguse katse kaitsta riigi metsaökosüsteeme, kuna metsakaardid on aluseks metsaregistri ja maaregistri koostamisele, mis on metsaökosüsteemide piiride tõmbamiseks ja kaitsmiseks äärmiselt olulised. Komisjon õigustas keeldumist sellel alusel, et 3. CSF sisaldab juba sarnaseid Kreeka ettevõtte Ktimalogio A.E. juhituid projekte, mis puudutavad metsade piiride tõmbamist ja metsaökosüsteeme. Kuid vastavalt pädevatele teenistustele ja teadusorganitele, ei ole sellel projektil mingit seost metsakaartide koostamisega.
Kas komisjon uurib teemat uuesti ning peab Kreeka metsakaartide koostamise projekti 4. CSFi jaoks sobivaks tegevuseks?
Maaelu arenguga seoses ei ole metsakaartide koostamine kõlblik kaasrahastamiseks Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD), sest see ei kuulu abikõlblike tegevuste hulka vastavalt määruse (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta sätetele.
Kolmanda programmiperioodi (2000–006) kontekstis kaasrahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERDF) tegevusprogrammi „Infoühiskond” raames suurprojekti „Kreeka kaasaegse katastri andmed ja IT infrastruktuur”. Selle raames on ette nähtud metsaalade kaardistamise alaprojekt. Selle peamiseks eesmärgiks on vanu ja uuemaid põhikaarte kasutades kindlaks teha kogu riigi metsatsoonid, nii et metsandusametil oleks võimalik õigeaegselt valmistuda deklaratsioonide esitamiseks riigile kuuluvate metsamaade kohta.
Küsimus nr 88, mille on esitanud Pedro Guerreiro (H-0952/07)
Teema: Tulevase Euroopa Liidu merenduspoliitika ühendusepoolne rahastamine
Komisjon tegi hiljuti oma ettepanekud ELi tulevase integreeritud merenduspoliitika kohta.
Igasuguse algatuse puhul selles piirkonnas peavad liikmesriigid säilitama võimu omaenda territooriumi – eriti oma territoriaalvete ja erimajandusvööndite – haldamiseks mitmes valdkonnas, näiteks ressursside kasutamine, transport, teadusuuringud, piiri ja julgeoleku haldamine, regionaalplaneerimine, keskkond ja majandustegevused, nagu kalandus.
Kuidas kavataseb komisjon rahastada sellist poliitikat (mis komisjoni enda sõnul „nõuab ka tugevat rahalist baasi”) komisjoni eelarvest, arvestades põhimõtet, et uued rahastamised peavad minema uutele eelisõigustele?
Ühenduse õigusaktid mõjutavad mitmel viisil territoriaalvetes ja majandusvööndis toimuvaid tegevusi, näiteks ressursside kasutamist, transporti, teadusuuringuid, piiri ja julgeoleku haldamist, regionaalplaneerimist, keskkonda ja kalandust.
Kõnealuste poliitikatega on seotud rahastamismehhanismid ja eelkõige on võimalik kasutada Euroopa Regionaalarengu Fondi, ühenduse teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi ja Euroopa Kalandusfondi vahendeid.
Aja jooksul toob ühenduse hiljutises teatises „Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika” esitatud terviklik ja kõikehõlmav lähenemine merendusega seotud küsimustele kaasa valdkondlike poliitikate suurema ühtsuse seoses ookeanide ja meredega ning samuti seonduvate vahendite ühtsema kasutamise.
Tuleks samuti meenutada, et parlament nõudis oma 12. juuli merenduspoliitika resolutsioonis „eelarverea „merenduspoliitika katseprojektid” loomist, et edendada katseprojekte mereseire erinevate süsteemide integreerimiseks, koondada teaduslikke mereandmeid ning laiendada võrgustikke ja levitada häid tavasid merenduspoliitika ja rannikumajanduse valdkonnas; toetab seda, et pärast 2013. aastat võetaks ELi eelarves merenduspoliitikat asjakohaselt arvesse ELi poliitikavaldkondade ja vahendite seas.” Merenduspoliitika katseprojektide eelarve vastuvõtmine parlamendi poolt oleks tähtis esimene samm merenduspoliitika rahastamise poole.
Küsimus nr 89, mille on esitanud Jörg Leichtfried (H-0953/07)
Teema: Loomade transport
Viidates oma küsimusele H-0869/07, pean ma märkima, tänades samal ajal komisjoni detailse teabe eest tema 13. novembri 2007. aasta vastuses, et kahjuks unustas komisjon vastata ühele küsimusele. Kas komisjon saaks palun vastata järgmisele küsimusele:
Kuidas saab neid enam kui 60 000 allkirja kõige tõhusamalt kasutada, nii et parlament ja ka komisjon ja nõukogu tegutseksid elusloomade transpordi kuritarvitamise küsimuses rangemalt?
Komisjoni vastuse täiendusena küsimusele H-0869/07 soovib komisjon veel kord kinnitada oma suurt austust üle 60 000 kodaniku vaadete suhtes, kes on avaldanud loomade transpordiga seotud muret.
Komisjon jagab austatud liikme arvamust, et ELi loomade heaolu eeskirjad seoses loomade transpordiga tuleks paremini jõustada.
Komisjon omalt poolt on eelmises vastuses juba selgitanud võetud meetmeid ja tulevikuplaane kõnealuse eesmärgi saavutamiseks.
Komisjon on varem saanud ka teisi petitsioone loomade heaolu kohta ja jätkab nende arvessevõtmist oma poliitika ettevalmistamisel.
Küsimus nr 90, mille on esitanud Hans-Peter Martin (H-0957/07)
Teema: Euroopa Liidu ametite lepinguliste töötajate pensionide maksumus
Euroopa Liidu ametid annavad praegu tööd mitmesajale lepingulisele töötajale, kellel on õigus ELi eelarvest rahastatud pensionidele.
Kas komisjonil on olnud mõtteid ja/või kas komisjon on teinud arvutusi tulevikus ELi eelarvest ühenduse ametite lepinguliste töötajate pensionidele minevate väljaminekute kohta?
Kui jah, millise kuju on need mõtted ja/või arvutused võtnud? Kas komisjon näeb ette probleeme lepinguliste töötajate pensionide maksumusega?
Rakendusasutuste ja reguleerivate asutuste palgatud lepingulised töötajad teevad pensioniskeemi samasuguseid osamakseid nagu ametnikud ja ajutine personal (1/3 kindlustusmatemaatilise tasakaalu tagamiseks vajalikust summast, mis praegu on 10,25 % põhipalgast) ning nad saavad samasugused pensioniõigused (1,9 % lõplikust põhipalgast aastas kuni maksimaalselt 70 %).
Lepinguliste töötajate olukord ei erine seega ametnike ja ajutise personali omast ning jaguneb kahte kategooriasse:
nagu ametnikud ja ajutine personal, on lepingulised töötajad, kes lahkuvad teenistusest ilma Euroopa Liidu institutsioonide skeemis vanaduspensioni õigust saamata (vähem kui kümme aastat teenistust ja alla 63-aastased), kohustatud kandma oma ülekande tegelikuks kuupäevaks ajakohastatud vanaduspensioni õiguste kindlustusmatemaatilise ekvivalendi üle mõnda teise pensioniskeemi (CEOSi artikli 109 lõige 1 ja personalieeskirjade VIII lisa ja artikli 11 lõige 1);
lepingulistel töötajatel, kes lahkuvad teenistusest vähemalt kümneaastase teenistusajaga või pärast 63. eluaastat, on õigus pensionile samadel tingimustel kui ametnikel (CEOSi artikli 109 lõige 1 ja personalieeskirjade artikkel 77).
Pensionide maksmiseks vajalikud fondid on võetakse eelarvest (jaotis 30, peatükk 1, artikkel 13). 2008. aasta esialgne eelarveprojekt näeb ette arvutuste õigustuse, kaasa arvatud ametite pensionäride hinnangulist arvu (1).