Arutelud

Neljapäev, 13. detsember 2007 - Strasbourg

11.1. Ida-Tšaad

  Juhataja. - Järgmine päevakorrapunkt on kuus resolutsiooni ettepanekut Ida-Tšaadi kohta⁽¹⁾.

  Adam Bielan (UEN), autor. − (PL) Pr juhataja, tahaksin öelda, et olen väga häiritud võitlemise intensiivistamise pärast Tšaadis, aga ka edusammude puudumisest konfliktile poliitilise lahenduse leidmisel. Seega tahaksid juhtida erilist tähelepanu operatsiooni EUFOR TCHAD/RCA rollile. Euroopa algatuse peamine eesmärk, mida toetab ka ÜRO, on tagada julgeolek humanitaartsoonis.

Pidades silmas jätkuvat Darfuri kriisi ja viisi, kuidas see avaldab destabiliseerivat mõju kogu piirkonnale, tasub siinkohal meeles pidada, et konflikt on juba ületanud Tšaadi ja Kesk-Aafrika Vabariigi piirid. Ma usun, et on väga oluline asetada paika liikmesriikide neutraalsed relvajõud nii pea kui võimalik. Tahaksin siiski rõhutada, et sellise rahumissiooni edukus sõltub oluliselt poliitilistest jõupingutustest, mida tuleb teha, kui soovitakse läbi viia edukat rahuprotsessi.

  Mary Lou McDonald (GUE/NGL), autor. − Proua juhataja, tahaksin teha paar tähtsat ja olulist märkust. Ei ole absoluutselt mingit kahtlust selles, et Tšaadis on vaja sekkuda. Ei ole mingit kahtlust, et pagulaste mõõtmatut inimlikku viletsust selles maailma osas on talumatu näha, aga ma tahan öelda väga selgelt, et kõnealuse missiooniga on seotud mõned kesksed probleemid.

Esiteks selguse puudumine seoses tegutsemismandaadiga. Me ütleme, et tegemist on rahu tagamise ja humanitaarsete jõupingutustega. Kui see tõesti nii on, siis tuleb see meie poolt lähetatavate väeüksuste ülesannete valdkonnas kahekordselt selgeks teha. Minu arvates puudub selgus.

Ma ei usu – ja ma ei saa oma kolleegiga nõustuda –, et sellises vormis sekkumine tõepoolest turvalisust suurendab. Oleme hiljuti olnud tunnistajateks konflikti intensiivsuse ja barbaarsuse suurenemisele. Oleme samuti paljudelt mässuliste rühmituste juhtidelt kuulnud, et sekkumist ja eelkõige seda sekkumist käsitletakse vaenulikuna. See kujutab endast suurt probleemi.

Pean samuti ütlema – ja jällegi kolleegiga mitte nõustuma –, et praegusel kujul komplekteeritud väeüksused ei tegutse erapooletu jõuna, mida vaja on. Pean ütlema, suurima austusega Prantsusmaa ja tema inimeste vastu, et missiooni sellisel määral Prantsusmaa suunas kallutamine läheneb provokatsioonile ja ma arvan, et see on väga ebamõistlik.

Ma ei usu, et meil on võimalik sõnastada Euroopa ühine kaitse- või julgeolekupoliitika. Tekkinud probleemid – praegusel etapil seoses Tšaadiga – näitavad väga selgelt, miks. Minu arvates on see teostamatu, sest meil on väga erinevad traditsioonid ja ajalugu ja väga erinevad välispoliitika eesmärgid ja väljavaated. Eriti seetõttu on see väga häbiväärne – kui tohin nii öelda, tulles riigist, mis on ikka veel vähemalt sõnades sõjaliselt neutraalne – et Euroopa Liidus ja eelkõige Lissaboni lepingus ei tunnustata piisavalt sõjaliselt neutraalsete riikide kohustusi, vastutust ja võimekusi. Minu arvates saaksid selliste traditsioonidega riigid läbi viia hinnatud neutraalsusel põhineva sekkumise, mida minu kolleeg mainis.

Kokkuvõttes on sekkumine Tšaadis vajalik. Oluline on siiski, kuidas me sellele läheneme. Iga operatsioon peab olema eesmärgipärane. Kindlasti peab see olema neutraalne ja esmajoones peavad sellel olema eduväljavaated.

  Matsakis, Marios (ALDE). - Proua juhataja, ma märkan, et tablool ei ole näidatud aega. Kas see tähendab, et meil on privileeg kasutada tänasel pärastlõunal piiramatult aega või on tegemist tehnilise veaga?

  Juhataja. - Hr Matsakis, peame kõik kinni ajast, mis meile on antud.

  Colm Burke (PPE-DE), autor. − Proua juhataja, algatasin selle kiireloomulise resolutsiooni, et avaldada poliitilist ja avalikku survet ELi rahutagamismissiooni saatmiseks Ida-Tšaadi piiri äärde nii kiiresti kui võimalik. Hiljutised rahutused Ida-Tšaadis, kaasa arvatud rasked kokkupõrked mässuliste ja Tšaadi armee vahel, rõhutavad kiiret vajadust meie kohaloleku järele selles piirkonnas, et kaitsta süütuid pagulasi ja riigisiseselt ümberasustatud isikuid risttule alla jäämast. Need sõjakuriteod teravdavad kuritegevuse olukorda ja toovad kaasa turvalisuse vähenemise riigisiseselt ümberasustatud isikute laagrite ümbruses. Humanitaarabitöötajate jaoks muutub juurdepääs laagritele raskemaks, samal ajal võitlevad nad bandiitlusega, mis piirab nende suutlikkust osutada väga vajalikku humanitaarabi.

Ma kutsun ELi ja liikmesriike üles austama vastu võetud poliitilist otsust ja varustama missiooni võimalikult kiiresti täiendavate väeüksuste ja nõuetekohase rahalise, logistilise ja õhutranspordi toega, kaasa arvatud vajalik arv helikoptereid. Kaalul on ELi välispoliitika usaldusväärsus maailmaareenil, kui ta ei suuda mobiliseerida piisavalt väeüksusi ja varustust, et missioon saaks tegutseda. See on ELi rahutagamismissioon ja puudutab seetõttu kõiki liikmesriike, olgu nad siis osalevad riigid või mitte.

Tahaksin siinkohal ümber lükata müüdi, et sellel missioonil domineerib Prantsusmaa. Missiooni väeüksused tulevad Rootsist, Hollandist, Poolast, Austriast ja Iirimaalt. Lisaks ei juhi seda prantslane, vaid iirlane. Iirimaa kindralleitnant Pat Nash on määratud missiooni juhtima ja seetõttu on tema otsustada – vabandage sõnamängu –, kuidas väeüksused kohapeal tegutsevad. See operatsioon toimub ja sellistest märkustest ei ole lihtsalt kasu, kui on vaja kaasa aidata sellest missioonist arusaamisele ja sellesse suhtumisele Tšaadi kohalike elanike ja mässuliste rühmituste seas.

Sellel nädalal on olnud ELi teistest liikmesriikidest lootusrikkaid edasiliikumise märke pärast Iirmaa üleskutset tagada selle missiooni nõuetekohane varustamine. Üks riik on pakkunud meditsiinivarustust, samal ajal kui teised liikmesriigid arutavad rahaliste vahendite eraldamist, et aidata teistel riikidel anda vajalikku logistilist tuge, kaasa arvatud õhusõidukid. Viivitamata on vaja kokku kutsuda järgmine neljanda põlvkonna konverents, et saada vajalikud vahendid meie väeüksuste kaitsmiseks sõjatandril, nii et neil oleks võimalik tegeleda oma tähtsa pagulaste kaitsmise tööga. Tegutsemise aeg on käes. Tegevusetuse eest maksame eludega.

  Alain Hutchinson (PSE), autor. − (FR) Pr juhataja, võitluse jätkumises mässuliste ja valitsuse relvajõudude vahel Tšaadis on sadu inimesi saanud surma ja haavata ning põhjustanud uusi pingeid Sudaani ja Kesk-Aafrika Vabariigi piirialal. Kõnealune olukord on faktiliselt piiranud tuhandete inimeste juurdepääsu põgenikelaagritele ning muutnud humanitaarabitöötajate töö märkimisväärselt keerulisemaks.

Samuti peaksin teile meelde tuletama, et praegu on naised ja lapsed selles piirkonnas endiselt eriti talumatu vägivalla ohvrid ja juba rohkem kui 450 000 ümberasustatud inimest elab kohutavates tingimustes just seal, kust konflikt taas alguse sai.

Sellisel taustal võime muidugi nõuda, et sõdivad rühmitused lõpetaksid igasuguse võitluse, eelkõige seal, kus see puudutab tsiviilelanikkonda. Samuti nõuame, et nad austaksid rahvusvahelise humanitaarõiguse põhimõtteid, mis tähendab humanitaarvaldkondade austamist ja abi transportimise võimaldamist ning samuti humanitaarabitöötajate ründamisest loobumist.

Üldisemas mõttes oleme eriti murelikud ka asjaolu pärast, et konfliktide osapooled üha sagedamini eiravad, kui mitte täielikult ei ignoreeri, humanitaarõigust. Euroopa Liit peab kõnealuse muret tekitava arengu suhtes otsustavalt tegutsema. Samuti nõuame tungivalt, et Tšaadi ametivõimud teeksid süstemaatiliselt kõik võimaliku, et võtta vastutusele need isikud, kes panevad toime vägistamisi, sõjakuritegusid ja mis tahes liiki tõsiseid inimõiguste rikkumisi.

Ütleksin siiski, et meie sõnum on peamiselt suunatud Euroopa Liidule, eelkõige ministrite nõukogule, mille kaudu on suurem võimalus, et meid kuuldakse, ning millel palume kanda vastutust. 15. oktoobril võttis nõukogu vastu ühismeetme operatsiooni EUFOR Chad/RCA kohta, et pakkuda kaitset tsiviilisikutele, humanitaarabi ja julgeolekut kohalikule ja välismaalastest humanitaarabitöötajatele. Täpselt kaks kuud hiljem ei ole EUFORi vägede rakendamine veel toimunud ressursside ja piisava varustuse puudumise tõttu. See on vastuvõetamatu ja seetõttu peavad nõukogu ja komisjon kiiresti kiirendama otsustusprotsessi, et võimaldada kõnealuse operatsiooni täideviimist nii kiiresti kui võimalik.

Samuti tahaksin tähelepanu juhtida sellele, et ükski rahutagamismissioon Ida-Tšaadis või Kesk-Aafrika Vabariigi põhjaosas ei ole tõhus ilma üldise lepitusprotsessita, millesse on hõlmatud kogu piirkond. Teame juba, et EUFORi kohaolek Sudaani piiri lähedal muudab mässajate jaoks keerulisemaks vabalt üle piiri liikumise ja toob seetõttu kaasa mõnede rünnakute ümberpaigutamise. Kiire ja hädavajalik toetus, mille tagamisele Euroopa Liit on pühendunud, võib seetõttu väga kiiresti ebapiisavaks osutuda.

Nüüd on oluline, et EL teeks kõik võimaliku, et julgustada rahukõneluste taasalustamist piirkondlikul tasandil, koostöös kõikidega, kes konfliktis osalevad ja erinevate rahvusvahelise kogukonna esindajatega.

Lõpuks tahaksin juhtida tähelepanu sellele, et usume, et Euroopa relvajõu neutraalsus on siin eriti oluline ja strateegiline. Kuna mässajad on juba ähvardanud selle sihikule seada, kui see on lihtsalt varjatud Prantsuse missioon, palume teistel liikmesriikidel selle jõu koostamisel massiliselt osaleda, et oleks kõigi jaoks selge, et see tõepoolest on Euroopa relvajõud.

  Marios Matsakis (ALDE), autor. − Proua juhataja, Ida-Tšaadist on saanud teine Darfur ja süütute tsiviilisikute suhtes toimepandud déjà vu tapmis- ja hävitamisstseenid tulevad meid ikka ja jälle kummitama.

Meie ELis, olles osa selle maailma privilegeeritud eliidist, arutame omavahel lõputult, kuidas seda olukorda lahendada. Samal ajal kui meie – väga arukalt, aga väga aeglaselt – kaalutleme ja kaalutleme uuesti oma otsust saata piirkonda rahu tagamiseks tõhusad sõjalised jõud, jätkavad etnilist puhastust tegevad kurjategijad takistamatult oma põlastusväärseid tegusid.

Üks tähtis – võib-olla kõige tähtsam – sõnum, mis peab tänase arutelu tulemuseks olema, on meie tungiv nõudmine komisjonile ja nõukogule, et EUFOR tuleb nõuetekohaselt moodustada ja saata võimalikult kiiresti kõnealusesse piirkonda. Need isikud nõukogus või komisjonis või mujal, kes selle küsimuse osas tegutsemisega viivitavad, vastutavad vägivalla ja tragöödia edasise eskaleerumise eest, mis vältimatult varsti järgneb.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), autor. − (ES) Pr juhataja, ma arvan, et on eriti oluline, et kolmel kiireloomulisel resolutsioonil, mida täna arutame, on midagi ühist selles mõttes, et nad käsitlevad erinevat tüüpi vägivalda naiste suhtes. See näitab, et sellist tüüpi vägivald mõjutab kogu maailma, kuigi sellel on kõikidel juhtudel erinevad avaldumisvormid.

Esimene kolmest juhtumist, mida täna käsitleme, olukord Tšaadis, on kurb näide sellest, kuidas sõja kontekstis kasutatakse naisi sageli seksuaalobjektidena, kus vägistamine muutub sõjarelvaks. Sellist olukorda juhtub eriti põgenikelaagrites, kuid mitte ainult seal.

Kõnealuse resolutsiooni eesmärk on vähemalt mõne jaoks meie seast juhtida tähelepanu sellele, et rahvusvaheline kogukond, ja eelkõige Euroopa Liit, peab reageerima kõnealusele olukorrale ja võtma oma vastutuse ohvrite kaitsmise eest.

Seda silmas pidades, on konkreetse missiooni EUFOR Chad/CAR rakendamine ülesanne, mida tuleb kindlasti teha kiiresti, aga ka vastutustundlikult. Sooviksin liituda nendega, kes juhivad tähelepanu sellele, et on kindlasti oht, et missiooni tõlgendatakse olevat liigselt seotud ühe riigiga, nimelt Prantsusmaaga. Ma arvan, et see oleks kahjustav ja kindlasti ebatulemuslik missiooni eesmärkide jaoks.

Seetõttu sooviksin rõhutada ka seda, et missiooni koosseis peaks kindlasti peegeldama Euroopa Liidu liikmesriikide mitmekesisust, et vältida segadust kõnealuse missiooni ja Prantsuse vägede saatmisega, mida tuntakse operatsioon Sparrowhawk nime all. Samuti peame kõikide võimalike organite ees hukka mõistma, ja seetõttu nõuan tungivalt, et nõukogu ja komisjon seda teeks, tsiviilelanikkonna suhtes toime pandud rünnakute brutaalsuse janjawidi omakaitserühmituse ja teiste Tšaadi rühmituste poolt.

Eriti taunitav on seksuaalse vägivalla kasutamine sõjarelvana ja on vastuvõetamatu, et selliseid kuritegusid ei karistata. Seetõttu nõuan tungivalt, et Tšaadi ametiasutused võtaksid vastutuse nende vägistamiste ja kuritarvitamiste uurimise eest ja võtaksid süüdiolevad isikud vastutusele.

  Bernd Posselt, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (DE) Pr juhataja, viimaste Bourboni kuningate kohta on öeldud, et nad hakkasid alati idee, valitsuse või sõjaväega seoses liiga hilja tegutsema. Kahjuks näib, et nii on praegu läänes ja Euroopas, sest oleme lasknud Darfuri ja Ida-Tšaadi katastroofil juba liiga kaua kesta. Mida hiljem me sekkume, seda kulukamaks see muutub mitte ainult rahaliselt, vaid ka sõjaväeliselt ja poliitiliselt. Seetõttu olen väga tänulik hr von Wogaule asjade otsustava edendamise eest sõjaväe- ja julgeolekupoliitika küsimustes ja olen väga tänulik hr Dessile sama eest humanitaarsektoris. Lõpuks peame tegutsema. Riigid aga viivitavad mitte ainult vajaliku varustuse, vaid ka vajalike vägede suhtes. Vajame kohalike teadmiste ja kogemustega vägesid ja jõude kohapeal. Olen väga kindlal seisukohal, et ei tohiks toimuda Prantsuse varjatud operatsiooni, millest keegi ka ei räägi, kuid vajame prantslaste kohalikke teadmisi ja kogemusi. Ent samuti vajame Aafrika Liidu ja Araabia Liidu koostööd, kes kahjuks hoiavad endiselt täiesti omaette. See ei tohiks siiski vabastada meid, eurooplasi, oma vastutusest.

Ütlen väga selgelt: tahame sekkuda, kuid me ei tohi teha neid vigu, mis tegime Afganistanis, nimelt sekkuda ilma poliitilise strateegiata. Kõik, kes sekkuvad, peavad teadma ka seda, et neil peab olema strateegia rahuläbirääkimisteks, rahvustevahelisteks aruteludeks ja lahenduseks massiivsele hõimlusele ja teisteks konfliktideks, mis esinevad nii Ida-Tšaadi kui ka Darfuri kunstlikel piiridel. Euroopa Parlamendina peaksime seega tegema kampaaniat vägede rakendamiseks ja humanitaarabiks, kuid samuti peaksime andma oma panuse nii kiiresti kui võimalik piirkonna jätkusuutlikusse poliitilise rahu strateegiasse.

  Toomas Savi, fraktsiooni ALDE nimel. – Proua juhataja, räägin hästi lühidalt. ELi ja Aafrika teine tippkohtumine kukkus täielikult läbi – pooled ei jõudnud majanduspartnerluse lepinguni ja suhted maailma nende kahe osa vahel on külmutatud.

Pingeline olukord Ida-Tšaadis ei ole samuti palju aidanud. Viljaka koostöö üheks eelduseks oleks aastakümnete pikkuste sõjaliste konfliktide lõpetamine Aafrikas. Ida-Tšaadi konflikti lahendamisel peab Euroopa Liit näitama, et oleme kindlalt otsustanud jõuda rahumeelse lahenduseni ja saata oma rahutagamismissioon Ida-Tšaadi nii kiiresti kui võimalik.

  Koenraad Dillen (NI). – (NL) Pr juhataja, eelmisel nädalavahetusel toimus Lissabonis ELi ja Aafrika tippkohtumine. Selle eesmärgiks oli töötada välja alus uueks partnerluseks Euroopa ja Aafrika vahel: partnerlus, mis vastavalt Euroopa Parlamendi ja üleaafrikalise parlamendi ühisdeklaratsioonile pidi põhinema jagatud väärtustel ja põhimõtetel, nagu demokraatia, inimõigused ja hea valitsemistava.

Kahjuks tõestab Euroopa suhtumine sellistesse isikutesse nagu Robert Mugabe Zimbabwest ja Muammar Gaddafi Liibüast – kui nimetada vaid kahte –, keda mõlemat tervitati punase vaibaga, et põhimõtteliste avalduste ja reaalsuse vahel on endiselt haigutav kuristik. Tänane olukord Tšaadis näitab samuti, kui on vaja tõestust, et suurel osal Aafrikast puudub valmisolek olla osa sellest „ühiste väärtuste kogukonnast”.

Seetõttu, kui eurooplased tahavad jääda usutavaks oma kõnelustes inimõiguste kohta ja mitte lihtsalt praktiseerida geopoliitikat, peaks sekkumine tõepoolest saatma selge signaali, et seadusetus ja omavoli peavad võimalikult kiiresti asenduma kõige lihtsamate demokraatlike põhimõtetega. Kahjuks kehtib hinnang Tšaadi kohta ka paljude teiste režiimide kohta Aafrikas. Tšaad ei ole ainuke valupunkt Aafrikas.

  Juhataja. - Tänan selgituse eest. Olen kohustatud tegema teatavaks kõnelejad, kes on registreerinud kõnelema oma fraktsioonide nimel. Teie poliitiline fraktsioon, nagu kõikide teiste oma siin, ei kahtle, ning kõik siin teavad, millist fraktsiooni te esindate.

  Alain Hutchinson (PSE) . – (FR) Pr juhataja, tahan parandada seda, mis te just ütlesite eelmise sekkumise kohta: PSE fraktsioon rääkis minu kaudu, mina rääkisin autorina ja PSE fraktsiooni nimel. Ma ei tahaks, et keegi arvaks, et kõnealune küsimus meile muret ei tekita.

  Geoffrey Van Orden (PPE-DE). - Proua juhataja, oleme kõik väga hästi teadlikud kohutavast humanitaarsest ja julgeolekualasest olukorrast Ida-Tšaadis. Seda ei ole võimalik lahutada Darfuri laiemast piirkondlikust katastroofist – 300 000 inimest tapetud, kaks miljonit ümberasustatud isikut, neli miljonit inimest elavad Lääne toiduabist. Rahvusvaheline kogukond on nüüd juba kolm aastat käsi laiutanud. Ma tunnustan, et Euroopa Liit on rahastanud laialdast humanitaarabi osutamist piirkonnas. See on hea külg.

Poliitiliselt on ELi panus vähem kiiduväärt. EL võtab Lissabonis pidulikult vastu Sudaani diktaatori Omar El Bashiri ja Zimbabwe rõhuja Mugabe, kus nad äärmiselt vastiku silmakirjaliku toimingu käigus kirjutavad alla inimõiguste ja hea juhtimise deklaratsioonile.

ELi teiseks panuseks on üritada kaasa lüüa läbimõtlemata sõjalises missioonis, et kinnitada ESDP märk veel ühe sõjalise operatsiooni külge. Fakt on see, et kõnealune missioon on halvasti kavandatud, jõudude suurus ei vasta nõuetele, puuduvad eluliselt olulised meditsiini, logistika ja transpordi tugielemendid, see on juba kolm kuud graafikust maas ja puudub reserv ettenägematuteks olukordadeks, kui olukord peaks veelgi halvenema.

Meil on ainult vaja heita pilk selle missiooni komplekteerimise juhuslikkusele – lõppude lõpuks on see suuresti Prantsusmaa juhitud missioon –, et mõista, miks paljud Tšaadis, Sudaanis ja Kesk-Aafrika Vabariigis, rääkimata teie enda sõjaväelastest, suhtuvad sellesse projekti väga skeptiliselt. Sõduritega tegelemine tuleks jätta teistele.

Kiireloomulise küsimusena tuleks tugevdada ÜRO ja Aafrika Liidu jõupingutusi osana ühtsest strateegiast kogu piirkonna jaoks. Poliitiliselt peaks seda juhtima ÜRO Julgeolekunõukogu.

  Günter Verheugen, komisjoni asepresident. − (DE) Pr juhataja, daamid ja härrad, komisjon jälgib väga hoolikalt halvenevat julgeolekualast olukorda Ida-Tšaadis ning on otsustav oma toetuses EUFORi vägede rakendamisele täies jõus, et kaitsta piirkonna põgenikke ja ümberasustatud isikuid. Euroopa Liit võtab selleks kõik meetmed, mis on tema käsutuses Ida-Tšaadis. Komisjon ei taga ainult EUFORi vägesid, vaid ka rohkem kui 50 miljonit eurot osana laiaulatuslikust kavast.

Kõnealustest fondidest rahastatakse meetmeid järgmises kolmes põhivaldkonnas, mis ulatuvad hädaabist pikaajalise arenguabini.

Esimene sektor puudutab humanitaarabi, milleks ECHO on juba eraldanud 30,5 miljonit eurot 2007. aastal esmaabimeetmetena põgenike ja ümberasustatud isikute toetamiseks erinevates Tšaadi sektorites. Samal määral on raha kõrvale pandud meetmete jätkamiseks 2008. aastal.

Teine sektor koosneb Tšaadi politseijõudude loomisest, kes vastutavad humanitaarkaitsemeetmete teostamise eest. ELi ja ÜRO missioonide kontekstis Tšaadis loob, koolitab ja varustab ÜRO kuni 850 Tšaadi politseijõudu, mis paigutatakse põgenikelaagritesse Ida-Tšaadis. Euroopa Liit toetab kõnealust ÜRO programmi 10 miljoni euroga stabiliseerimisvahendist.

Kolmas sektor puudutab taasintegreerimist ja rehabilitatsiooni. 2008. aastal annab komisjon 10,1 miljonit eurot üheksandast Euroopa Arengufondist arengumeetmete jaoks, mis edendavad rekonstrueerimist, konfliktide lahendamist ja haldussuutlikkuse korraldamist. Need on meetmed, mis on vajalikud julgeolekualase olukorra parandamiseks ÜRO ja ELi missiooni piirkondades. Täiendavaid meetmeid kavandatakse osana kümnendast Euroopa Arengufondist, mille hinnanguline eelarve on 311 miljonit eurot aastateks 2008–2013.

Ümberasustatud isikute tagasisaatmist kodumaale peaks kõnealuste meetmetega lühiajaliselt toetama. Nende eesmärk pikemas perspektiivis on stabiliseerida olukorda Tšaadis ja kogu piirkonnas püsivalt.

Eelnevad kõnelejad on õigustatult viidanud ägenenud võitlusele valitsusesõbralike mässajate ja president Idriss Déby vägede vahel Ida-Tšaadis, mis on selgelt muutnud humanitaarabi andmise keerulisemaks. Isegi põgenikelaagreid ümbritsevates piirkondades ei ole enam võimalik ohutust tagada. Lisaks on habras humanitaaralane olukord jõudmas järjest enam otsustavasse järku põgenike arvu kiire suurenemise tõttu lahingutsoonidest. Selles väga muret tekitavas olukorras on kõige kiireloomulisem ülesanne julgeoleku taastamine piirkonnas.

Et selle ülesandega toime tulla, on sõjaline kohalolek hädavajalik. EUFORi väed peaks seetõttu paigutatama just kõnealustesse kriisipiirkondadesse. Nad on siiski edukad ainult siis, kui konflikti põhjused kõrvaldatakse ja kui samaaegselt juurutatakse poliitilist protsessi eesmärgiga rahustada pingete allikad ja vähendada vaesust, aidates kaasa majanduslikule arengule.

  Juhataja. - Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub täna arutelude lõpus.

(1) Vt protokoll.