Istungi stenogramm

Esmaspäev, 14. jaanuar 2008 - Strasbourg

15. Piiriülene maksustamine kahjumi korral (arutelu)

  President. − Järgmiseks päevakorrapunktiks on majandus- ja rahanduskomisjoni nimel pr Kauppi koostatud raport (A6-0188/2005), mis käsitleb piiriülest maksustamist kahjumi korral [2007/2144(INI)].

  Piia-Noora Kauppi, raportöör. − Hr president, ma sooviksin alustuseks rõhutada, mida minu täna arutlusele tulev raport põhiliselt sisaldab. Kuigi raport on formaalselt maksustamisest, on tegelik küsimus selles ELi siseturu nõuetekohane toimimine.

Maailmamajandus areneb viisil, mis seab Euroopa konkurentsivõime säilitamise järjest suureneva surve alla. Seda tõsiasja on toonitatud ning laialdaselt nõustutud eri instantsides, eelkõige Lissaboni strateegias ning selle hilisemates versioonides. Me peame valmistuma, et väljakutsele vastu astuda, ja ma usun, et täielikult toimiv ühtne turg on selle saavutamiseks esmatähtis.

Lisaks kaupade, inimeste ja teenuste vabale liikumisele tähendab see ka Euroopa ettevõtetele võrdseid võimalusi alustada äritegevust kõikjal Euroopas, nagu oleks tegemist ühe riigiga, koduturuga – tõelise koduturuga –, kus otsused põhinevad tegelikul majanduslikul eelisel ega ole moonutatud bürokraatia poolt.

Takistused sellele vabadusele ei vii mitte üksnes halbadele majanduslikele valikutele, vaid takistavad ka Euroopa ettevõtteid laienemast. Mõnede selliste takistuste säilimine on kahetsusväärne, kuna üleeuroopaline koduturg on vaheaste Euroopa ettevõtete kasvuks ning eeltingimus juhtivate Euroopa ettevõtete loomiseks maailmas.

Piiriülene kahju konsolideerimine, mis on käesoleva raporti teema, on samm toimiva siseturu suunas. Praegusel hetkel on maksustamise kord üksnes ühes liikmesriigis tegutseva kontserni jaoks oluliselt soodsam võrreldes piiriülese olukorraga. Ühe liikmesriigi piires võib ettevõte tavaliselt maha arvata oma filiaalide ja tütarettevõtete kulud emaettevõtte maksude maksmisel. Muudes liikmesriikides paiknevate filiaalide ja tütarettevõtete puhul aga on siseriiklik õigus liikmesriigiti väga erinev.

Enamikul juhtudel, kui kahju konsolideerimine maksumaksmise eesmärgil sama kontserni sees on võimalik, on see lubatud väga pika ja erineva viivitusega. Sellisel lahknevusel on tõsised tagajärjed siseturu nõuetekohasele toimimisele. See moonutab investeerimisotsuseid ja kujutab tõket teatavatele turgudele sisenemiseks, soosides samal ajal ebaõiglaselt suuri turge, kus kahjuga on võimalik paremini toime tulla. Eelkõige takistab see väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete võimalusi laienemiseks, kuna see põhjustab käivitamiskulusid, millega nad ei suuda kohe toime tulla, isegi ajategur on väga oluline väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Liikmesriikide õigusaktide erinevus suurendab samuti nõuete täitmisega kaasnevaid kulusid, mida on väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel raske pakkuda, ning soodustab suuremate ettevõtete maksudega manipuleerimist.

Viivitused kahjumi mahaarvamisel on mõistetavalt kulukad ja koormavad kõigi Euroopa ettevõtete jaoks. Olulise kuludega seotud koormuse põhjustab see, kui seaduslikult tagasisaamisele kuuluv kapital on sageli aastateks külmutatud, sest kahjumi mahaarvamist käsitlev kehtiv siseriiklik õigus ei võimalda kohest konsolideerimist.

Raportis pakutakse sellele lahendust, pooldades võimalust arvata maha kulud samal maksuaastal, mis kannaks põhjendamatu aja jooksul tekitatud koormuse ettevõtetelt üle avalikule sektorile. Ühtlasi looks see võrdsed võimalused, vähendades samal ajal ettevõtete kulusid seoses nõuete täitmisega. Samuti tähendaks see seda, et siseturu võimalikult heaks ärakasutamiseks tuleks maksude valdkonnas veel palju ära teha. See ei tähenda niivõrd ühtseid maksumäärasid kuivõrd seda, et maksualane konkurents tuleb Euroopa majandusele väga kasuks. See tähendab siiski õigusloomet, et lihtsustada piiriülest äritegevust, luua võrdsed võimalused seal, kus investeeringud põhinevad moonutamata majanduslikel hüvedel.

Seepärast ma tervitan komisjoni tegevust kõnealuses valdkonnas, edendades kahjumi piiriülese mahaarvamise meetmeid. Sooviksin näha, et parlament toetaks seda hädasti vajaminevat õigusakti, ning ma olen tänulik toetavate sõnumite eest, mida me protsessi käigus oleme saanud. Ma arvan, et Euroopa Parlamendi arvamus antud küsimuses on väga õigeaegne, sest Euroopa Kohus on samuti taotlenud poliitilisi juhiseid nimetatud teemal.

Sooviksin julgustada komisjoni liikuma edasi ettevõtete ühtse konsolideeritud tulumaksubaasi kui pikaajalise lahenduse kasutuselevõtmisega, mida loodetavasti toetab ka Euroopa Parlament kõnealuses raportis. Ettevõtete ühtne konsolideeritud tulumaksubaas on pikaajaline projekt, mille elluviimine on siiski kaugel tulevikus. Seni on aga vahepealse lahendusena mõnedele tõsistele probleemidele, millega on siseturu toimimisel kokku puututud, hädasti vaja piiriüleseid seadusi, kahju konsolideerimist ja kahju mahaarvamist.

  László Kovács, komisjoni liige. − Hr president, mõni nädal tagasi, nagu te mäletate, arutlesime me maksu- ja tollipoliitika panust majanduskasvu, töökohtade loomist ja konkurentsivõimet käsitleva Lissaboni strateegia seisukohast. Kahjumi piiriülene mahaarvamine on üks peamine osa takistusteta konkurentsivõimelise siseturu loomiseks, panustades nii majanduskasvu ja tööhõivesse.

Lubage mul selgitada kahjumi piiriülese mahaarvamise tähtsust siseturu jaoks. Võtame näiteks ühe kodumaisel turul edukalt toimiva väikese või keskmise suurusega ettevõtte. Kui otsustatakse selle tegevust laiendada teistesse liikmesriikidesse, siseturule, ei puutu see üksnes kokku nõuete täitmisest tulenevate lisakuludega seotud probleemidega. Sel moel ei suuda väike või keskmise suurusega ettevõte kompenseerida käivitamiskulusid kasumiga, mida ta võib saada oma asukoha liikmesriigis.

Välisriigis tekkinud kahjumiga mittearvestamine toob kaasa topeltmaksustamise ning takistab väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid teistesse liikmesriikidesse investeerimast. Uue algatuse abil, milleks on kahjumi piiriülene mahaarvamine, saavad suured ettevõtted, aga eriti just väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted oma tegevust välisriikidesse hõlpsamini laiendada, saades sel viisil siseturust täielikku kasu.

Kahjumi piiriülese mahaarvamise algatus on eesmärgistatud lahendus nii lühi- kui ka pikaajalises plaanis ning vahepealne samm. Kuid sooviksin rõhutada, et see algatus võiks tulevikus täiendada Ettevõtete ühtset konsolideeritud tulumaksubaasi, eelkõige nende ettevõtete jaoks, kes ei ole ettevõtete ühtse konsolideeritud tulumaksubaasiga hõlmatud.

Kahjumi piiriülese mahaarvamise algatuse reguleerimisala on rohkem piiratud kui ettevõtete ühtse konsolideeritud tulumaksubaasi reguleerimisala, kuna viimane pakub automaatset ja igakülgset kasumi ning kahjumi tasaarvestust ettevõtete kontserni sees.

Ma hindan kõrgelt tugevat poolehoidu, mida on väljendatud pr Kauppi raportis komisjoni algatusele piiriülese mahaarvamise valdkonnas, kooskõlastatud lähenemisviisile ja muidugi ka meie töö kohta ettevõtete ühtse konsolideeritud tulumaksubaasi osas.

Nagu teiegi, olen veendunud, et peaksime jätkama jõupingutusi maksutõkete kõrvaldamiseks siseturult.

  Zsolt László Becsey, fraktsiooni PPE-DE nimel – (HU) Tänan teid, hr president. Tahaksin tänada volinikku ja pr Kauppit selle raporti eest. Nad on käsitlenud olulist küsimust, mis kutsub esile tundlikke ja vastandlikke emotsioone.

Kaks märkust. Ühest küljest tunnen selle tähtsust, et siseturu seisukohast ei tohiks esineda ohtu, et emaettevõte ja tütarettevõte oleksid ebasoodsas olukorras lihtsalt seetõttu, et nad tegutsevad kahes erinevas liikmesriigis, võrreldes ettevõtetega, kes tegutsevad ainult ühes liikmesriigis.

Seega soovitan tungivalt topeltmaksustamise tühistamist, nagu volinik ütles, võib-olla elektroonilise koostöömehhanismi abil. Arvestades ajateguriga, võiksime julgustada ettevõtete tõhusat piiriülest tegevust ning kasutada krediidi- ja maksuvabastuse meetodeid.

Samal ajal tunnen, et me peame tundma muret siis, kui tütarettevõte saab kasumit ja emaettevõte teenib kahjumit. Pr Kauppi, meie arvates pakub see näiteks uutes liikmesriikides suuremat huvi.

Minu teine tähelepanek topeltmaksustamise kaotamise kohta puudutab ühtset konsolideeritud tulumaksubaasi. Me peame veel selle üle arutlema, kuid mul on teatud kahtlused. Ma ei taha võidelda maksuvabaduse nimel, kuid ma ei näe veel ühtse konsolideeritud tulumaksubaasi selget mõju. Samuti kardan, et miinimumtase põhjustab suuri poliitilisi surveid, nii nagu käibemaksu või tulumaksu korral. Seda näitavad sotsiaaldemokraatide ja kommunistide ning võib-olla ka vasakpoolsete esindajate tehtud ettepanekud, kuigi minu teada tegid Maastrichti kriteeriumid sellele lõpu.

Kuid minu hirm seisneb selles, et ma ei tea, millist mõju see kapitali siseturule voolamise kontekstis avaldab uutele kapitalivaestele Ida-Euroopa liikmesriikidele. Kus toimub selle juhtimine? Ning kas vastukaaluks ebasoodsale infrastruktuuri olukorrale on võimalik säilitada individuaalseid maksusoodustusi?

Nimetatud põhjustel jään kõnealusest osast kõrvale, kuid soovin veel kord tänada volinikku ja raportööri. Tänan, hr president.

  Donata Gottardi, fraktsiooni PSE nimel. – (IT) Hr president, volinik, mu daamid ja härrad, homme hääletusele tuleva resolutsiooni ettepanekut iseloomustab vajadus fiskaalpoliitika järele ELi tasandil.

See ei tähenda riikliku maksupoliitika kärpimist või ohjeldamist; keegi ei kahtle üksikute liikmesriikide sellekohases pädevuses. Kuid see tähendab nende kaitsmist ja koordineerimist, eriti sellistel juhtudel, nagu kahjumi piiriülese mahaarvamise korral, kui Euroopas ja väljaspool Euroopat ettevõtete poolt vastu võetud ühinemise ja ümberpaigutamisega seotud otsused ületavad riigipiire.

On selge, et mitte üksnes riiklikud eeskirjad, vaid ka kahepoolsed lepingud on ebapiisavad, eeldades, et käesoleval globaliseerunud finantsturgude ja globaliseerunud tootmise ajastul esinevad sellised fenomenid suurel hulgal ning ületavad üksikute riikide piire. Ettepaneku sisu tuleneb mitmetes küsimustes saavutatud konsensusest ning meenutan vaid peamisi küsimusi, tänades südamest raportööri tema jätkuva koostöötahte eest.

Kakskümmend seitse erinevat maksusüsteemi on takistuseks siseturu sujuvale toimimisele ning tõkestavad äriettevõtete, eriti just väikeettevõtete tegevust, nagu volinik Kovács ütles. Esimene tekstis esitatud väide on iseenesest mõistetav, kuna see väljendab sügavat muret liikmesriikide kahjumi piiriülese mahaarvamise erineva käsitluse negatiivse mõju üle siseturu toimimisele.

Väljapakutud lahendus on siiski ajutine, kuna ainus täiuslik lahendus on ettevõtete ühtne konsolideeritud tulumaksubaas (CCCTB). See on põhjus, miks me toetame komisjoni teatist kui olulist sammu olukorra lahendamiseks, kutsudes samas üles piisava koordineerimise tagamisele liikmesriikides, mis puudutab ajastust ja lahendusi: tsiteerin lõiget 4.

On oluline meenutada selliste üleeuroopaliste institutsioonide nagu Euroopa äriühing ja Euroopa ühistu olemasolu ning samuti ühenduse ettevõtjate kontserne puudutavat ELi menetluskorda. Nendest tuleb alustada, kuna lisaks seosele töösuhete ja sellest tuleneva tööhõive mõjuga võimaldavad need meil tunnustada stabiilsete ühenduse ettevõtjate kontsernide loomist. Lõppude lõpuks püüame me anda oma panuse, et edendada ja kehtestada Euroopas tervikuna, mitte selle üksikutes liikmesriikides, sellist tootmissüsteemi, mis ei tõmba äritegevust ligi ega tee taktikalist otsust laieneda teistesse riikidesse üksnes maksusoodustuste pärast, kattes kulutusi ja kahjumit vastavalt vajadusele. Sellise tootmissüsteemi korral tuleb tagada võrdne kohtlemine ning vältida erinevat raamatupidamisarvestust vastavalt sellele, kas kontrolliv ettevõte paikneb ainult ühes riigis või on esindatud mitmes riigis.

Seda tulemust ei ole võimalik saavutada ilma nõuetekohaste eeskirjade ja ühtsete tingimusteta. Selle tunnistamine, et tulus maksukonkurents õõnestaks oluliselt selle ettepaneku sisu, ei ole võrreldav ideoloogiliselt selle vastu olemisega.

  Olle Schmidt, fraktsiooni ALDE nimel. – (SV) Tänan Piia-Noora Kauppit hea raporti eest. Ta toob tasakaalustatult välja probleemid ja raskused, mis kerkivad esile 27 erineva maksusüsteemiga siseturul. Varem mainitud globaliseerumine on kõigele vaatamata veelgi suurendanud vajadust ELi ühtse lähenemisviisi kujundamise järele maksuküsimustes, et vältida konkurentsitakistusi. Erinevad eeskirjad ja bürokraatia tähendavad ka ettevõtete majandusliku tugevuse langust ja töökohtade kadu ELis. Me vajame selgemaid eeskirju ja ettevõtlust soodustavat lähenemisviisi, nagu see, mille pr Kauppi esitas. Võib-olla peaks mõni meist silmaklapid ära võtma.

Nagu me teame, on maksud väga tundlik teema. Siin on võtmesõnadeks maksukonkurents ja riikide vabadus kehtestada oma maksumäärad. Komisjoni pikaajaliseks eesmärgiks on saavutada ettevõtete ühtne konsolideeritud tulumaksubaas. Kuna see pole saavutatav, siis tuleks nendes valdkondades, mis soodustavad siseturu tõhusust, järgida sihtmeetmeid.

Raport vaatleb mitmesuguseid tegevusvõimalusi ning näitab, kuidas üksikud riigid on valinud erinevad lähenemisviisid, mis on hea, aga mitte piisav. Põhimõtteliselt on ettevõtete jaoks mõistlik piiriüleste kahjude katmine ettevõttesiseselt või ettevõtete vahelise konsortsiumina. Sellise korralduse soodustamiseks on tarvis ühist lähenemisviisi selles osas, mida tuleb maksustada, teiste sõnadega, ettevõtete konsolideeritud maksubaasi. Meie fraktsioonis ALDE arvame, et see on väga õige tee. Ühtse konsolideeritud tulumaksubaasi kasutuselevõtmine ei hoia küll iseenesest ära maksukonkurentsi, vaid pigem vastupidi. Maksubaas on ühine ning läbipaistvus parem. See uus süsteem parandaks väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete võimalusi, eriti nende kahjumi katmisel. Murelikud rahandusministrid – ja neid on palju – võivad rahulikud olla. Teie volitused maksustamise osas jäävad alles.

1. muudatuse osas sooviks meie fraktsioon kaheosalist hääletust, mille esimene osa käsitleks eraldi aktsiisimaksu. Mis puutub ülejäänusse, siis kaldume arvama, et ei osale põhjenduste E ja F Donata Gottardi poolt esitatud muudatust puudutavas hääletuses, et võimaldada laiapõhjalist konsensust ja toetust parlamendis.

  Dariusz Maciej Grabowski, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Hr president, raportöör väärib oma töö eest tunnustust, kuid see on vastuoluline raport. Meie hääletame selle vastu ning kohe ma selgitan, miks.

See on katse ühendada Euroopa Liidu maksurežiime ning kohaldada maksualaseid lahendusi liikmesriikide suhtes. Peale selle hõlmab see ka piiriüleste ettevõtete eelistamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning see omakorda kohustaks paljusid riiklikke ettevõtteid looma filiaale ja tütarettevõtteid teistes riikides ilma majandusliku põhjenduseta, lihtsalt selleks, et saada kasu piiriüleste ettevõtete suhtes kohaldatavatest sätetest.

Tahaksin üksnes esile tuua seda, et paljude aastate jooksul kasutasid piiriülesed ettevõtted ära postkommunistlike riikide ametnike puudulikku kvalifikatsiooni ja korruptsiooni, kasutades kahjude deklareerimiseks ja maksude vältimiseks maksu- ja raamatupidamiskelmusi. Liit vaatas sellele läbi sõrmede. Uus säte lubaks sellise käitumise jätkumist ning selle legaalsesse staatusesse tõstmist. Olen eriti üllatunud, sest see põhjustaks negatiivseid tagajärgi liidu vanadele liikmesriikidele, kuna nende maksud väheneksid.

Ma olen veendunud, et esmalt on vaja lahendada piiriüleste ettevõtete maksu- ja raamatupidamiskelmuste probleemid liidusiseselt ning täiustada rahandusaparaati, eriti uutes liikmesriikides. See aitaks kaasa maksukuritegude tuvastamisele ja ärahoidmisele.

  Sahra Wagenknecht, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (DE) Hr president, mu daamid ja härrad, me võime teatud määral nõustuda ühes asjas: ELi praegune olukord, kus kapitali vaba liikumisega integreeritud siseturul kasutatakse paralleelselt 27 erinevat maksusüsteemi, on saatuslikult vigane. Siin jõuab ühtsus tõepoolest lõpule. Maksukonkurents seisneb rikaste ja mõjukate isikute maksude dumpingus ning asetab üksnes suurema maksukoormuse tavapäraste teenistujate ja tarbijate õlule. Pole sugugi üllatav, et antud olukord meeldib eriti kinnisvaraomanikele ja suurettevõtetele.

Tõeliselt hämmastav ja ärevaks tegev on aga sellise olukorra jätkuv ülistamine parlamendis, mis peaks tegelikult esindama rohkem kui vaid mõnede väljavalitute huve. Vaatamata kõigile nüanssidele ja nüansirohketele hinnangutele, on Kauppi raport siiski üksnes tüüpiline sõnakeerutus. See kehtib samavõrd maksukonkurentsi väidetava positiivse mõju puudutava seisukohavõtu kui ka tegeliku teema, nimelt piiriüleste kahjude mahaarvamise, käsitlemise viisi kohta.

On avalik saladus, et ettevõtted kasutavad korrapäraselt piiriülese kahju mahaarvamist oma maksukohustuste vähendamiseks, suunates oma kasumi madala maksumääraga piirkondadesse ja riikidesse. Statistika näitab, et nad on seda tehes väga edukad: selline virtuaalne kahjumi katmine tähendab tegelikult seda, et rahvusvaheliste ettevõtete kasumilt makstud maksud on viimase 20 aasta jooksul järjepidevalt kahanenud. Euroopa Kohtu otsused on aidanud sellist maksukorraldust üksnes hõlbustada ning on seetõttu ulatuslikult sekkunud liikmesriikide sõltumatusse rahandusküsimustes. Kõik see lisab ainult hoogu ettevõtte tulumaksu vältimisele.

Need, kes sellist arengut toetavad, tahavad näha Euroopat, kus kõige tippu koguneb kirjeldamatu jõukus, samal ajal kui alumisel tasandil kasvab vaesuse tase ning varasem keskklass peab toime tulema sissetulekuga, mis aina langeb. Meie tahame näha teistsugust Euroopat ning me tahame sotsiaalselt õiglast maksupoliitikat. Sel põhjusel lükkab meie fraktsioon selle raporti tagasi.

  John Whittaker, fraktsiooni IND/DEM nimel. – Hr president, raportöör väidab, et kõnealune algatus julgustaks väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid laiendama oma äritegevust piiriüleselt. Kuid mul on kahtlus, et seda on suuresti propageerinud suured rahvusvahelised ettevõtted, sest just nemad saavad sellest kõige rohkem kasu. Minu riigis, Suurbritannias, on suurem osa ettevõtetest väikesed ning nad pakuvad 70 % tööhõivest. Üksnes väga väike osa neist on huvitatud tegevusest välisriikides. Kuid minu peamine vastuväide on, et Euroopa Liit kipub üha rohkem sekkuma maksuküsimustesse. Otsustades ELi käitumise põhjal käibemaksu küsimustes, hakataks õigusakte lõputult muutma. Seni on meil kaheksa käibemaksualast direktiivi ning ikka on segadus ja pettuse võimalus.

Ettevõtted toimivad paremini, kui on olemas lihtsad, hästimõistetavad eeskirjad, nagu hr Schmidt just ütles. EL teab, kuidas teha üksnes ühte asja, ja ta teeb seda hiilgavalt. Selleks on asjade keeruliseks tegemine. Vastupidiselt teiste liikmete seisukohtadele, oleks palju parem plaan julgustada maksukonkurentsi. Sellisel juhul tõmbaksid kõige rohkem äritegevust ligi riigid, kus on väikseimad maksud ja lihtsaim maksusüsteem.

  Elisa Ferreira (PSE). – (PT) Hr president, erinev kahjude käsitlus erinevates liikmesriikides moonutab siseturu konkurentsi, on ebaaus ning soodustab puudulikku rahanduspraktikat. Seetõttu tervitame komisjoni algatust teha ettepanek nende eeskirjade ühtlustamise alamtaseme kohta ning loodame, et nõukogu selle ettepanekuga nõustub. Parem reguleerimine on selles valdkonnas hädavajalik, eriti selleks, et kaotada kaasnev õiguslik ebakindlust, mille tulemuseks on olnud korduvad pöördumised Euroopa Kohtusse ning mis on suurendanud majandussuhete ebakindlust, kahjustades seeläbi väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid.

On absoluutselt hädavajalik tagada, et mitmesugused rahanduspraktikad oleksid kooskõlas siseturu tõhusa toimimisega. Raportööri, pr Kauppi poolt koostatud raporti aruande kvaliteet võimaldas põhielementide osas laiapõhjalise konsensuse saavutamist peamiste poliitiliste fraktsioonide hulgas. Kuid raporti teatud vähem tähtsad aspektid võivad oma esialgsel kujul selle kokkuleppe saavutamist takistada. Konkreetsemalt öeldes pole see protsess sotsiaaldemokraatide fraktsiooni seisukohast kooskõlas maksukonkurentsi praktika avatud kaitsega. Selline praktika julgustab ettevõtete, kapitali ja inimeste kunstlikku liikumist. Sellise liikumise tulemuseks on sageli nii sotsiaalse kui ka keskkonnaalase ning samuti tootlikkuse struktuuri languse märgid. Lisaks sellele põhjustab maksukonkurents mõnes majanduskeskkonnas tõsiseid ning erinevate tagajärgedega probleeme makromajandusbilansis, eriti nende riikide poolt oma kodanikele kättesaadavaks tehtud riigivara kvaliteedi ja kvantiteedi taseme osas.

Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide fraktsioon on veendunud, et sellise strateegiliselt olulise teema korral oleks äärmiselt kasulik esitada komisjonile ja nõukogule Euroopa Parlamendi laia toetuspõhjaga seisukoht. Selle algatuse valdkonnas on Euroopa Liidul veel pikk tee käia, eriti sageli mainitud ettevõtete ühtse konsolideeritud tulumaksubaasi loomise osas. Meil tuleb luua selle tulevase töö jaoks vajalikud poliitilised tingimused.

Kõnealust raportit puudutav kokkulepe on meie käeulatuses. Me loodame, et lõplikul hääletamisel võimaldab peamiste poliitiliste fraktsioonide kompromissivalmidus jõuda konsensuseni peamise sisu osas, nii et need leiaksid laiapõhjalise lõpliku heakskiidu. Need ületatavad teisejärgulised aspektid, mis meid poliitiliselt lahutavad, ei tohi sellele heakskiidu andmist takistada.

Me tervitame eriti mitmete fraktsiooni PPE-DE liikmete aktiivset osalust antud protsessis, k.a raportöör, nende kompromissivalmidust ja avatust, mis on võimaldanud jõuda konsensuseni selle raporti põhiküsimustes. Tänan teid, hr president.

  Margarita Starkeviciute (ALDE). – (LT) Tahaksin juhtida teie tähelepanu millelegi, millest oleme väga palju rääkinud, nimelt siseturu mitmesugustele puudujääkidele, ning rõhutaksin tõsiasja, et siseturu areng annab meile palju eeliseid. Antud dokument on tähtis eeliste loomise aspektist, et parandada siseturu ettevõtete tööviljakust. Kuid seejuures ei tohiks unustada teist aspekti. Ma esindan riiki, kus enamik ettevõtteid kuulub Euroopa rahvusvahelistele äriühingutele; need pole riiklikud ettevõtted. Seetõttu on meil mõnikord väga raske oma majandust makromajanduslikus mõttes kontrollida, kuna ettevõtete strateegiad jätavad varju rahvamajanduse eesmärgid, nagu näiteks tasakaalus eelarve jms. Meil tuleb leida sobiv kompromiss siseturu arengu eeliste ja makromajandusliku stabiilsuse vahel. Ma tahaksin juhtida voliniku tähelepanu vajadusele poliitika ja majandusküsimused veel kord hr Almuniaga kooskõlastada.

  Zbigniew Krzysztof Kuźmiuk (UEN). – (PL) Hr president, oma sõnavõtus, mis käsitleb kahjumi piiriülese mahaarvamise arutelu, sooviksin tuua esile järgmised küsimused.

Esiteks ei kuulu otsene maksustamine, näiteks ettevõtte tulumaks, Euroopa Komisjoni pädevusse. Seetõttu ei peaks komisjon põhimõtteliselt selle pärast muret tundma.

Teiseks olen üllatunud nähes, et raport sisaldab väiteid, mis ei kiida heaks teatud liikmesriikides, nimelt uutes liikmesriikides rakendatavat ettevõtte tulumaksumäära vähendamist.

Kolmandaks tunnen muret komisjoni üleskutse pärast kiirendada tööd ettevõtete ühtse konsolideeritud tulumaksubaasi kehtestamise osas Euroopa Liidus. Sellise maksu olemus, määr ja maksubaasi kehtestamine on mõned väga vähestest vahenditest, mis jäävad veel liikmesriikide pädevusse ning mida saab kasutada vähem arenenud riikide majandusarengu kiirendamiseks.

Neljandaks, uurides komisjoni ettepanekut ettevõtete konsolideeritud maksubaasi kohta, selgub, et selle eesmärgiks on tagada kõigi liikmesriikide arengutempo, mis sisaldab kõige rohkem 2 % SKT kasvu aastas. Kuidas saavad uued liikmesriigid, kes on rohkem arenenud riikidest 20 või 30 aastat maha jäänud, sellise stsenaariumi korral neile üldse kunagi järele jõuda?

  Katerina Batzeli (PSE). – (EL) Hr president, volinik, maksustamise küsimust ja piiriüleste äriühingute võimalust kahjusid Euroopa Liidu piires üle kanda ei saa käsitleda üksnes piiriülese äritegevuse soodustamisest lähtuvalt. See eesmärk on siseturu sujuva toimimise seisukohast muidugi tähtis, kuid kui tegemist on ettevõtte maksustamisega, nagu mainitud pr Kauppi raportis, mida me siin täna arutame, siis tuleks see paigutada laiemasse konteksti, milleks on arutelu maksustamise suurema ühtlustamise kohta Euroopa Liidus.

Eeldades, et maksukonkurents ei toimi võrdsetel alustel ning et puudub minimaalne nõutav kokkulepe ettevõtete ühise, ühtse maksubaasi osas, mis on vajalik, et kehtestada ühtsed läbipaistvad eeskirjad maksubaasi mõõtmiseks, on sellise küsimuse korral, nagu seda on piiriüleste kahjude mahaarvamine, vajalik ettevaatlik lähenemisviis. Seda kaasneva riski tõttu moonutada liikmesriikide maksu- ja tulusüsteemi ning samuti siseturu toimimist ja ettevõtete vahelist konkurentsi.

  Olle Schmidt (ALDE). – Hr president, arutelu uue vormi juures sooviksin muidugi kasutada seda hetke, et volinikult küsida, milline on hetkeolukord nõukogus seoses ettevõtete ühtse konsolideeritud tulumaksubaasiga, kuna me teame, et mõned rahandusministrid ei ole väga rahul olukorraga. Hr volinik, ma sooviksin teada, kaugel on arutelu nõukogus ning milliseid ettepanekuid 27 liikmesriiki praegu teevad?

  László Kovács, komisjoni liige. − Hr president, olen jälginud arutelu suure huviga ning see on kinnitanud minu veendumust, et kahjumi piiriülene mahaarvamine on oluline tegur siseturu tugevdamisel.

Ma jagan täielikult pr Kauppi seisukohta, et pinnapealselt on tegemist maksustamisega, kuid tegelikkuses on tegemist siseturu nõuetekohase toimimisega.

Olen eriti tänulik teie toetuse eest väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete piiriülese tegevuse lihtsustamisel, mis on minule väga südamelähedane teema. Sooviksin tänada raportööri pr Kauppit väga julgustava raporti eest, samuti majandus- ja rahanduskomisjoni ning õiguskomisjoni. Komisjon nõustub suurema osa järeldustega.

Parlamendi toetus on tervitatav, kuna sellel võib olla positiivne mõju järgnevale arutelule nõukogus. Nagu on soovitatud raportis, ma kinnitan teile, et me jätkame jõupingutusi ettevõtete ühtse konsolideeritud tulumaksubaasi ning liikmesriikide otseste maksusüsteemide kooskõlastamise osas. Ettevõtete ühtne konsolideeritud tulumaksubaas on samuti minule väga südamelähedane teema, kuna ma olen täiesti kindel, et see tooks suuremat kasu väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele kui suurtele rahvusvahelistele ettevõtetele.

Ma mõistan siiski muret ning vastuseks arutelu lõpus esitatud küsimusele tahan öelda, et teema on nõukogus arutlemisel, kuid konkreetset ettepanekut veel ei ole. Oleme selle idee üle nõu pidanud ning ligikaudu kaks kolmandikku liikmesriikidest väljendasid sellele toetust ning vähem kui üks kolmandik liikmesriikidest väljendasid kahtlust või vastuseisu.

Igasugune arutelu, eelkõige arutelu, mis võiks piirata praegust arutelu kahjumi piiriülese mahaarvamise kohta, oleks ennatlik, kuna praegusel hetkel ei ole olemas konkreetset õigusloomega seotud ettepanekut. Komisjoni õigusloomealases töökavas on siiski olemas punkt selle kohta, et aasta teises pooles esitame ettevõtete ühtse konsolideeritud tulumaksubaasi kohta konkreetse õigusloomega seotud ettepaneku koos vajaliku mõju hindamisega. Siis saame arutada, kas mureküsimused on asjakohased või mitte.

Üks asi veel: kui ühehäälset nõusolekut ei saavutata – ning esialgu tundub, et seda ei saavutata – saame lahendusena kasutada tõhustatud koostööd. Ühtegi liikmesriiki ei kohustata vastu võtma ettevõtete ühtse konsolideeritud tulumaksubaasi ning kasutama seda. Ning isegi neis riikides, kes otsustavad kasutada ettevõtete ühtset konsolideeritud tulumaksubaasi, ei ole ettevõtted kohustatud seda kasutama, sest ei oleks mingit mõtet sundida ettevõtteid, kes ei tegutse siseturul – kes ei tegele ettevõtlusega siseturul – kasutama ühtset tulumaksubaasi. Need ettevõtted võivad jätkuvalt kasutada riiklikku tulumaksubaasi.

Seega ma jagan teie järeldust, et siseturu ühtse arengu ja nõuetekohase toimimise edendamiseks on vaja eelkõige ühise lähenemisviisi ja kooskõlastatud tegevuse kaudu tegeleda probleemidega, mis tulenevad ettevõtete maksusüsteemide erinevustest eri liikmesriikides.

Kulude mahaarvamise osas on teie raportis rõhutatud mitmeid konkreetseid rohkem tööd nõudvaid valdkondi, nagu nt väikeste ja keskmise suurustega ettevõtete eriomaste vajadustega tegelemine, kontsernide määratlemine ning automaatse teabevahetuse ulatus.

Talitused uurivad neid ettepanekuid ja märkusi ning võimaluse korral tegelevad nende küsimustega. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted on oluline osa asepresident Günther Verheugeni tööst. Teine aspekt, ettevõtete kontsernide määratlemine, on oluline osa ettevõtete ühtse konsolideeritud tulumaksubaasi alasest tööst.

Samuti kinnitan teile, et teie soovitused kahjumi piiriülese mahaarvamise kohta ettevõtetes ja ettevõtete kontsernides suunavad meie tööd tulevastel kuudel. Teie raportis on mitmeid viiteid maksustamise vältimisele. Sooviksin märkida, et eelmise aasta detsembris võttis komisjon vastu teatise kuritarvituste vastaste meetmete kohaldamise kohta otsese maksustamise valdkonnas.

Komisjon jagab maksustamise vältimise muret, mida on väljendatud teie raportis. Liikmesriigid peavad olema suutelised vältima oma maksubaasi nõrgenemist liigse ja agressiivse maksuplaneerimise tõttu. Samal ajal on väga oluline tagada, et asutamislepinguga ettenähtud vabaduste suhtes ei tehta põhjendamatuid piiranguid. Nimetatud viimase algatuse käivitamisega soovib komisjon kohest arutelu teiste institutsioonidega selle kohta, kuidas kuritarvituste vastaste meetmetega kõnealuste nõuete täitmist tagatakse. Teie märkusi maksustamise vältimise riski kohta võetakse arvesse.

Lõpetuseks sooviksin öelda, et raporti muudatusettepanekute suhtes ei soovita komisjon muudatusettepanekuid 1, 2, 3, 4, 5 ja 6, kuid toetaks muudatusettepanekuid 7 ja 8, mis on kooskõlas komisjoni teatise sisuga.

  Piia-Noora Kauppi, raportöör. − Hr president, ma teen väga lühidalt. Mul on loomulikult väga hea meel, et enamik fraktsioone kavatseb raportit homsel hääletusel toetada. Minu fraktsioon on soovitanud mitte hääletada muudatusettepanekute 7 ja 8 üle. Ma arvan, et see on samuti kooskõlas komisjoni soovitustega, et muudatusettepanekud 7 ja 8 võetakse tõenäoliselt vastu, ning see tähendab, et väga suur enamus toetab homme raportit.

Sooviksin meenutada veidi ka minevikku ning seda, kui raske oli rääkida nendest küsimustest enne ettevõtete maksustamist käsitlevate esimeste direktiivide (ema- ja tütarettevõtte direktiiv ning intressimaksete ja kasutustasude direktiiv) vastuvõtmist. Kuid pärast tõsiseid arutelusid on need nüüd olemas ning ma usun jätkuvalt, et meil võivad olla olemas kõik praktilised meetmed, nt kuritarvituste vastased meetmed, et me saame parandada ema- ja tütarettevõtte direktiivi ning üleminekuhindade foorumi toimimist, ning et selliseid algatusi on väga vaja.

Kuid lõpuks vajame me väga laiaulatuslikku lahendust ning ettevõtete ühtset konsolideeritud tulumaksubaasi. Praegu on see parim olemasolev võimalus ning me peame sellesse tõsiselt suhtuma. Ma loodan, et see saab teoks praeguse Euroopa Parlamendi koosseisu ajal enne 2009. aasta valimisi. Midagi peab ära tegema enne 2009. aasta valimisi ning me ei saa oodata, kuni liikmesriigid viivad läbi oma ratifitseerimisi ja referendumeid. Peame tegutsema praegu ning enne kui käesoleva parlamendi koosseisu aeg täis saab.

  President. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme.