Istungi stenogramm

Esmaspäev, 14. jaanuar 2008 - Strasbourg

17. Lennujaamamaksud (arutelu)

  President. − Järgmiseks päevakorrapunktiks on transpordi- ja turismikomisjoni nimel hr Stockmanni koostatud raport (A6-0497/2007), mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv lennujaamamaksude kohta (KOM(2006)0820 – C6-0056/2007 – 2007/0013(COD)).

  Ulrich Stockmann, raportöör. – (DE) Hr president, mu daamid ja härrad, muidugi on alati parem, kui kohal on volinik, kuna ma sooviksin mõned olulised punktid otse talle esitada, kuid seda tuleb siis teha hiljem.

Rohkem kui 15 aastat oleme me püüdnud, või õigemini on komisjon püüdnud kehtestada reguleerivat raamistikku lennujaamamakse käsitleva ELi direktiivi vormis. Kaks katset on juba ebaõnnestunud lennujaamade ja lennuettevõtjate ning erinevate liikmesriikide vahelise huvide konflikti tõttu. Ka sel puhul oli tegemist suure konfliktiga ning ma ei suuda meenutada komisjoni 189 muudatusest ühtegi, mis oleks vastu võetud kõigi asjaomaste poolte poolt.

Paljud lennuettevõtjad tahavad näha teise poole, lennujaamade ning lõplikke hindu kehtestava reguleeriva asutuse võimalikult suurt kulude läbipaistvust koos nn ühe kassa süsteemi kehtestamisega. Paljud lennujaamad eelistaksid praegust olukorda mitte kuidagi muuta. Peale selle takistasid läbirääkimisi mitmetes liikmesriikides esinevad struktuurierinevused.

Näiteks on Ühendkuningriigis juba olemas range reguleeriv asutus, CAA, kuid samal ajal soovib enamik lennujaamu turgude vabastamist ja selline tendents on tõepoolest olemas. Rootsis, Portugalis, Kreekas, Soomes ja Hispaanias käitatakse paljusid lennujaamu lennujaamade liitude kaudu, mis tähendab ristsubsideerimist, ja sageli on tulemuseks vähene läbipaistvus. Hispaanias kehtestab lennujaamamaksud koguni parlament, teiste sõnadega otsustavad parlamendiliikmed kohaldatava maksumäära üle. Saksamaal kontrollitakse seda valdkonda föderaaltasandil ja mitte riigiasutuse poolt, samas kui uutes liikmesriikides on lennujaamamakse suuremal määral vaja lennujaama infrastruktuuri arendamiseks.

Ma mainin kõiki neid erinevaid huve üksnes selleks, et näidata, kui keerulised need läbirääkimised on olnud. Seetõttu on tänaseks saavutatu olnud suunatud eelkõige nende huvide konfliktide lahendamiseni, kuna komisjoni liikmed on seisukohal, et selline määrus on vajalik ning et selles kokkuleppimiseks tuleb rakendada kõiki jõupingutusi.

Niisiis, mida nende erinevuste lahendamise osas tänaseks saavutatud on? Me oleme taandanud kohaldamise ulatuse lennujaamadele, mille aastane vedude maht on üle viie miljoni reisija või 15 % asjaomase liikmesriigi iga-aastasest reisijateveo mahust, kuna piirkondlike lennujaamade puhul, mille aastane vedude maht on alla viie miljoni reisija, on turuvõimu kuritarvitamine kas väike või olematu. Teiseks sätestasime, et lennujaamad saavad vabalt valida eelistatud ärimudelit ning kolmandaks kaasasime lennujaamade liidud direktiivi reguleerimisalasse. Neljandaks panime paika reguleerivate asutuste rolli ning võimaldasime neil delegeerida direktiivi sätete või sätete osade rakendamist piirkondlikele sõltumatutele reguleerivatele asutustele. Viiendaks esitasime rangemad nõuded reguleeriva asutuse sekkumisele ning kuuendaks lubasime taas lennujaama juhtorganitel eelrahastada uusi infrastruktuuriprojekte lennujaamamaksude asjaomase tõstmise abil, nagu see oli võimalik varem, kuigi selle eelduseks on teatud tingimused. Me tahame näha maksude diferentseerimist, mis põhineks objektiivsetel kriteeriumidel, vastaks pakutava teenuse tasemele ja keskkonnategevuse tulemuslikkusele, ning me tahame näha süsteemi üldise teenuse taseme lepingu määratlemiseks ja sõlmimiseks.

Läbirääkimistel käsitletud kompromissid võeti transpordi- ja turismikomisjoni poolt vastu ainult ühe vastuhäälega. Lähtepunkti arvestades on see tõeline saavutus ning selles osas tahaksin avaldada tänu kõigile variraportööridele nende tiheda ja konstruktiivse koostöö eest.

Meil tuleb nüüd sätestada normeeritud läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja reguleeritud konsulteerimise ja teavitamise põhimõtted lennujaamamaksude kehtestamisele Euroopas. See aitab vähendada konkurentsi moonutamist tulevikus ning raskendab turuvõimu kuritarvitamist.

Minu arvates annab direktiiv olulise panuse lennujaamade ja lennuettevõtjate vahelise loomupärase partnerluse stabiliseerimise suunas ning tugevdab samal ajal Euroopa positsiooni õhutranspordi keskusena. Seetõttu kutsun parlamendiliikmeid üles homme toimuval direktiivi esimese lugemise hääletusel transpordi- ja turismikomisjoni toetama.

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. − (FR) Hr president, mu daamid ja härrad, tahaksin tänada hr Stockmanni tema märkimisväärsete jõupingutuste eest ning esitan lühidalt lennujaamamaksude direktiivi ettepaneku.

See direktiivi ettepanek taotleb eelkõige liikmesriikide poolt rahvusvahelise tsiviillennundusorganisatsiooni raames juba heakskiidetud põhimõtete – mittediskrimineerimise, läbipaistvuse, konsulteerimise – ülevõtmist ühenduse õigusse.

Direktiivi nendel alustel kehtestatav raamistik võimaldab meil panna aluse vedajate ja lennujaamade vahelise dialoogi struktuurile lennujaamamaksude määramise ja kogumise osas. Näiteks nõuab direktiiv lennujaamadelt vedajatega konsulteerimist enne maksude kohta otsuse tegemist.

Ma kasutasin sama lähenemisviisi ja konsulteerisin enne selle ettepaneku koostamist lennuettevõtjate ja lennujaamadega ning mõlemad pooled kiitsid selle põhimõtted heaks.

Direktiiv sätestab ka sõltumatu reguleeriva asutuse loomise igas liikmesriigis. See asutus mängib võtmerolli, kuna see tagab eelnevalt nimetatud peamiste põhimõtete täitmise.

See on lühikokkuvõte eesmärkidest ettepanekus, mille raportööriks on hr Stockmann.

Enne arutelu jätkamist tahaksin tänada teie raportööri ning transpordi- ja turismikomisjoni nende toetuse eest komisjoni ettepanekule.

Hr president, ma usun, et see ettepanek on üsna tasakaalukas ning nagu hr Stockmann just ütles, peame me kahtlemata olema väga valvsad selle suhtes, millisel viisil direktiivi ettevõtete ja lennujaamade vahelise koostöö parandamiseks rakendatakse.

Tänan teid. Kuulan nüüd suure huviga selle arutelu teisi kõnelejaid.

  Brian Simpson, fraktsiooni PSE nimel. – Hr president, ma sooviksin tänada hr Stockmanni raporti eest, ning fraktsiooni PSE nimel sooviksin kõiki kohalviibijaid teavitada, et me toetame transpordi- ja turismikomisjoni vastu võetud suunda.

Meie raportöör on teinud suurepärast tööd, muutes seisukoha realistlikumaks ja tasakaalukamaks, kuid mul on jätkuvalt raske mõista, miks komisjon esitas selle ettepaneku sellisel kujul ja praegu.

Kui rääkida nüüd isiklikust seisukohast, siis me oleme tsiviillennundustööstuses ning komisjonis aastaid töötanud reguleerimise vähendamise nimel ning ometi on nüüd meile lennuväljatasude osas öeldud, et probleemid lahendab reguleerimine. Ma pean ütlema, et mõistan täiesti asja irooniat. Kuid me oleme seal, kus me oleme.

Ma toetan täielikult ideed, et lennuväljatasude osas on vaja läbipaistvust, pidades kõikide sidusrühmadega täielikult nõu. Toetan täielikult vajadust tagada, et valitsevas seisundis olevad lennuväljad ei kuritarvitaks seda olukorda, ning ma toetan täielikult avatud ja läbipaistvaid apellatsioonimenetlusi, eeldades, et vahekohtuniku tegevuseeskirjad ja volitused on selgelt määratletud.

Kuigi ma sügavalt kahtlen, kas ettepanek reguleerida lennujaamade hindamissüsteemi kogu ELis muudab utoopiaks lennuväljatasud, mida lennuettevõtjad ja komisjon soovivad. Kui me tahame nende õigusaktidega kõrvaldada monopoolset tegevust, peaks reguleerimine põhinema iga üksiku lennujama kohta tehtud turutestil, mitte suvalisel õhust võetud numbril, millel alust ei ole. Ma usun, et kui üldse arve kasutada, siis peaks kasutama seda arvu, mis kajastab lennujaama majanduslikku domineerimist ehk tema osakaalu riigisiseses liikluses, ning käsitlema üksnes neid lennujaamasid, mis tõepoolest valitsevad.

Ma ei ole turul valitsevas seisundis olevate lennujaamade reguleerimise vastu, kuid minu arvates on suurema osa lennujaamade reguleerimine, et tabada suuri ettevõtteid juhusliku reisijate arvu põhjal kõiki ühtemoodi käsitleva määruse kaudu, ekslik protsess.

  Arunas Degutis, fraktsiooni ALDE nimel. – (LT) Tahaksin õnnitleda hr Stockmanni raporti puhul, kus ta taas kord demonstreerib sallivust ja pädevust üsna vastuoluliste ettepanekute käsitlemisel. Tulevane direktiiv puudutab üsna spetsiifilist valdkonda ning selle sisu on ebaharilik. Me kõik mõistame suurepäraselt, et enamik lennujaamadest töötavad loomuliku monopoli tingimustes ning satuvad vältimatult huvide konflikti, mistõttu võivad kannatada kasutajad, st lennuettevõtjad. Seepärast mõistame me kõik, et antud valdkonna reguleerimine on hädavajalik, kuid sellega kaasneb risk, et reguleerimine võib anda vastupidise efekti – suuremad kulutused võivad põhjustada lennujaamade pakutavate teenuste kõrgemat hinda ning see võib omakorda mõjutada lennuettevõtjaid.

Juba alates esimesest kohtumisest huvitatud pooltega kerkis esile küsimus, kas reguleerimist tuleks kohaldada kõigi lennujaamade suhtes, ning kui mitte, siis milliste ja kui paljude suhtes tuleks seda kohaldada. Liberaalide fraktsiooni liikmena pooldan ma võimalikult vähest reguleerimist ja riigipoolset sekkumist ettevõtlusse, seda enam ma rõhutan, et monopoolset võimu kuritarvitab või püüab kuritarvitada umbes 25 Euroopa Ühenduse lennujaama. Seepärast oli minu pakkumine selline, et reguleerida tuleks ligikaudu sellist hulka lennujaamu. Kuid kompromissile jõudmiseks nõustume enamuse seisukohaga ning teiste pakkumistega ning oleme kaalunud kompromisse.

  Zsolt László Becsey, fraktsiooni PPE-DE nimel – (HU) Hr president, mu daamid ja härrad. Tahaksin öelda, kui hea meel mul on eduka kompromissi saavutamise üle selle uue dokumendi osas, mis vajab ühist otsust. Transpordi- ja turismikomisjoni tasemel on seda toetanud juba mitmesugused rühmitused.

Võib tekkida küsimus, kas seda valdkonda tuleb üldse reguleerida ning milline peaks olema lennujaamade künnis, künnisest allapoole jäävate lennujaamade madalam künnis. Ma usun, et me tegime õige otsuse, kui käsitlesime ainult neid põhimõtteid, mis on tõepoolest hädavajalikud, et vältida liikmesriikide kõrvalekaldumist ning seega üksteisega manipuleerimist.

Mul on samuti hea meel selle üle, et reguleeritakse ainult tõepoolest suuri või monopoolses seisundis olevaid lennujaamu. Samuti tundub mulle ühise eduna see, et kaebuste esitamise korda kohaldatakse ainult selle künnise ületamise korral. Me oleme määranud sellele protsessile realistlikud tähtajad, vähendades nii lõputute vaidluste hulka.

Mulle isiklikult tundub õnnestumisena, et meil on tekstis eelrahastamise võimalus ning samuti väärkasutuse ärahoidmine. Oleme saavutanud ühise kompromissi mitmete reguleeriva asutuse ülesannete osas ja omaniku sõltumatuse osas.

Suurimaks kasuks on läbipaistvus, mis on suureks abiks avalikkusele lennupileti hinna nõuetekohase sisu edastamisel. Tugevneb liidu kodanike usaldus ELi suhtes ning samal ajal ei ohustata subsidiaarsuse põhimõtet.

Me pole lahendanud kõiki küsimus. Ma loodan, et nõukogus toimub arutelu mitmete küsimuste üle, näiteks turvamaksud või topeltregistreerimissüsteemid. Igal juhul on meil nüüd minu arvates väga tugev positsioon ning ma loodan, et see edu juhib meid ka läbirääkimistel nõukoguga. Tänan teid, hr president, ning vabandan veel kord hilinemise pärast.

  Roberts Zīle, fraktsiooni UEN nimel. – (LV) Tänan teid, hr president, hr volinik. Kõigepealt tahaksin tänada hr Stockmanni selles keerulises valdkonnas saavutatud kompromissi eest. Minu arvates on lennundusturg tegelikult transpordisektor, mis vajab Euroopa-poolset reguleerimist, kuna just seal on liikmesriikide siseturul kõige suurem roll. Seetõttu on lennunduse infrastruktuuri peamistel omanikel, nimelt lennujaamadel väga raske kujundada mittediskrimineerivat suhtumist ELi lennuettevõtjate suhtes. Mul on hea meel, et transpordi- ja turismikomisjon on saavutanud kompromissi, kus maksude allahindlust saab kohaldada, sõltumata teenuste kvaliteedist või kvantiteedist, ka uute liinide suhtes. Samuti näib direktiivi ulatuse ja asjakohasuse seisukohalt, et direktiiv käsitleb lennuettevõtluse ühte valulikku teemat. Paljude soov kõnealuse direktiiviga reguleeritud lennujaamade arvu vähendada on selle tõestuseks. Tänan teid.

  Eva Lichtenberger, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Hr president, mu daamid ja härrad, oli veel teine põhjus, miks lennujaamamakse ja nende ühtset reguleerimist puudutavale arutelule kulus niivõrd palju aega. Lisateguriks oli transpordi- ja turismikomisjoni lõputu sekkumiste jada arutelu käigus. See toimik oli väga suure lobitöö aluseks, teiste sõnadega, sellega olid seotud väga suured rahalised huvid ning parlamendiliikmetena peame me esitama mõned küsimused. Mis kõige selle taga peitub? Mis toimub? Miks selline raske võitlus, miks selline tõsine vaidlus? Vastuse võib alati leida, kui küsida: kes läbipaistvusest võidab? Iidne küsimus, kes sellest kasu saab, ehk ladina keeles cui bono, aitab sellele vastust leida.

Läbipaistmatus on alati kasulik neile, kelle käes on turuvõim, neile, kes saavad tingimusi dikteerida. Vaid mõnel üksikul juhul on see kasulik või vähemalt õiglane tarbija suhtes. Läbipaistvuse puudumist, salajast patronaaži või varjatud subsiidiume saadab alati kõlvatu konkurents. Seepärast pidasin ma väga oluliseks ühise eeskirja loomist.

Minu jaoks on negatiivseks küljeks see, et me ei saanud reguleerida palju suuremat lennujaamade hulka. Mulle oleks meeldinud kaasata direktiivi reguleerimisalasse ka väiksemad ettevõtted, kuna nad põhjustavad sageli kõlvatu konkurentsi suurte lennujaamade suhtes, sest nad soodustavad massiliselt odavlennufirmasid.

Ja veel viimane punkt: ma usun, et on väga tähtis võtta vastu parandus, mis seoks lennujaamamaksud heitega. See on meie võimalus vähendada õhuveondustööstuse põhjustatud keskkonnamõju ja vähendada samas mürareostust piirkondades, kus see elanikke väga häirib.

  Erik Meijer, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (NL) Hr president, lennujaamadel on meie majandusele, ruumilisele planeerimisele, maapealsele liiklusele ning keskkonnale palju suurem mõju kui me minevikus võisime ette näha. Rahvusvahelise sõlmpunkti rollis või suurte linnastute piiriületuskohaks olevad suured lennujaamad on kujunenud ostukeskuseks, müügikontoriks, maapealse ühistranspordi sõlmpunktiks ja ümbritsevasse piirkonda viivaks tolliväravaks.

Need on kas olulised poliitilised vahendid võimude käes või need müüakse rahvusvahelistele ettevõttele, kes taotlevad üksnes kasumit ja laienemist. Need teenivad kasumit ka väljaspool lennundussektorit, osalevad rahvusvahelises konkurentsis ja leiavad end kaasatuna huvide konflikti lennuettevõtjate, reisijate, teiste kasutajate ja kohalike elanikega. Lennujaamades võib esineda võimu kuritarvitamist, kuna nad saavad sundida iga neist sõltuvat osapoolt, alates lennuettevõtjast kuni reisijani, oma kasumit ebaproportsionaalselt suurendama.

Need kallid lennujaamad aitavad kaasa ka läheduses asuvate väiksemate konkureerivate lennujaamade arendamisele, kus on madalamad maksud, kehvemad rajatised, mis võtavad isegi rohkem ruumi ning mille tulemusena on häiritud veelgi suurem piirkond. Kui Euroopa Liit reguleerib lennujaamade tulu, siis ei tohiks selle põhjuseks olla nende ettevõtete kasumi kaitsmine või lennuettevõtjate kulude piiramine ega lennunduse tugevdamine reisijatele madalaima võimaliku piletihinna pakkumise teel.

Eesmärgiks peab olema tagada keskkonna võimalikult suur kaitse lennunduse pideva laienemise eest ning edendada parimal võimalikul viisil ohutust. See peaks samuti hõlmama läbipaistvust, nii et rahavooge ja maksumäära põhjendamatuid erinevusi ei saaks enam ärisaladuse taha peita.

Praeguseks hakkab ilmnema tulemus, kus neid eeskirju ei kohaldata lennujaamade suhtes, mille aastane vedude maht on 1–5 miljonit reisijat. Mind ei üllataks, kui selle tulemuseks oleks suuremad investeeringud tiheasustusega alade väikestesse lennujaamadesse. Võrreldes esialgse komisjoni ettepanekuga on teksti muudetud ka teistes aspektides, nagu näiteks kaebuste esitamise kord, normide jäikus ja kasumi suurus. Ma eeldan, et see viib kuritarvitamise jätkumiseni ning mõne aasta pärast kasvab vajadus rangemate eeskirjade järele.

  Johannes Blokland, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (NL) Hr president, kõnealune raport lennujaamade konkurentsiseisundi kuritarvitamise ärahoidmise kohta võib arvestada minu toetusega. Ma olen sellega eriti rahul kolmes küsimuses. Esimeseks on rakendusala reguleerimine. Mitte kõik lennujaamad ei saa oma seisundit kuritarvitada. Seega on mõistlik keskenduda suurematele lennujaamadele ning seetõttu ei nõustu ma mõnede eelkõnelejatega.

Teiseks on mul hea meel aruandes toodud maksude diferentseerimise võimaluse üle. Võttes arvesse lennunduse põhjustatud kahjulikku keskkonnamõju lennujaamade ümbruses, julgustaks diferentseerimise eeskiri keskkonnasõbralikumate ja vaiksemate õhusõidukite kasutamist. Jagan samuti seisukohta, et me peaksime kaitsma lennujaamu liigse halduskoormuse eest. Läbipaistvuse huvides peaksid nad teatavat teavet avaldama, kuid sellegipoolest peaksime me hoolikalt jälgima kulusid ja konfidentsiaalsust.

Lõpuks soovin öelda midagi muudatusettepaneku 19 kohta. Kuigi ma tervitan soojalt sõltumatu reguleeriva asutuse ideed, leian ma siiski, et muudatusettepaneku 19 sõnastus võib mõnes riigis probleeme tekitada, kuna nii korralduse kui ka järelevalve kehtestamine määratakse ühele ja samale asutusele. Ma loodan, et nõukoguga toimuva arutelu käigus pakutakse sellele küsimusele rahuldav lahendus.

Kokkuvõttes tahaksin tänada raportööri tema töö eest ning ootan kannatamatult arutelu jätkumist kõnealuse raporti üle.

  Jim Allister (NI). – Hr president, komisjon räägib palju konkurentsivõime arendamisest tööstuses ning bürokraatia vähendamisest, kuid komisjoni tegevus neis küsimustes viib Euroopa sageli hoopis vastupidises suunas ning samasugusena tundub mulle ka komisjoni seisukoht õhutranspordi suhtes.

Olles keskkonnamaksude kaudu tõstnud hindu lennureisijate jaoks, on meil nüüd olemas lennuväljatasusid käsitleva direktiivi ettepanek, mis vältimatult tõstab hindu kõigi lennuteenustega seotud poolte jaoks. Erilist muret tekitavad minu jaoks piirkondlikud lennuväljad. Nad on aidanud kaasa paljude piirkondade majandusarengule: nad on avanud turud, teinud kättesaamatu kättesaadavaks, olnud asendamatud majanduse ümberkujundamisel. Ning nüüd, nagu kartsime, soovib komisjon neid kohelda bürokraatia karmi käega, mattes innovatsiooni aruandluse nõuete hulga alla, mille eest reisijad kõvasti maksavad.

Ütlen komisjonile: kui antud direktiivi tõeline eesmärk on tegeleda valitseva seisundi kuritarvitamisega turul, siis miks üldse hõlmata piirkondlikke lennujaamasid, kui need probleemiks ei ole? Minu enda valimisringkonnas Põhja-Iirimaal on lennujaamad selle arengu peamine osa ning möödunud nädalal, kui president Barroso esines jõuliselt Põhja-Iirimaa toetuseks – ning samal päeval, kui me avasime uue lennuliini Belfasti ja Heathrow vahel – saame me komisjoni ettepaneku, mis tõstab hindu ning takistab laienemist. Neil põhjustel ning ilma vabandamata hääletan ma selle ettepaneku vastu.

  Antonio De Blasio, regionaalarengukomisjoni arvamuse koostaja. − (HU) Tänan teid, hr president, mu daamid ja härrad. Esmalt vabandan viivituse pärast ning tänan teid mulle sõna andmise eest.

Lennujaamamaksude läbipaistva süsteemi loomine on ülimalt tähtis, kuna hetkel puudub seda reguleeriv normeeritud eeskiri. Komisjoni raamdirektiiv on sätestanud lennujaamamaksude kehtestamise meetodi, andes samas liikmesriikidele piisavalt liikumisruumi. Lennujaamad ja lennuliiklus on Euroopa Liidu jaoks erilise tähtsusega, kuna nad on piirkondade vaheliseks ühenduslüliks, loovad töökohti ja tõmbavad ligi ettevõtteid. Nad annavad olulise panuse ELi majanduslikku ja sotsiaalsesse ühtekuuluvusse.

Erastamine ja äriettevõtete loomine on varasema lennujaamamaksude tasakaalu kõikuma löönud. Lennuettevõtjad kaebavad, et suuremad lennujaamad käituvad monopolina. Seda probleemi saab lahendada direktiivi eelnõuga, mis edendab nõuetekohast turukonkurentsi, kuna ettepanekus sätestatakse, et maksude arvutamise süsteemid ja neid kehtestavad lennujaamad ei tohi erinevaid lennuettevõtjaid diskrimineerida. Mõned erandid välja arvatud, peavad maksud kajastama teenuste või infrastruktuuri tegelikke kulusid.

Iga maksu diferentseerimise või suurendamise korral tuleb kehtestada eesmärgid ja selged kriteeriumid, nii et lennuettevõtja ja lennujaama teenuste kasutajad maksaksid selgelt määratletud hinda – sama hinda samasuguste teenuste eest.

Samuti on oluline meie esitatud konsulteerimismehhanism. Kui lennuettevõtjad pole neile kehtestatud maksudega rahul, võivad nad pöörduda sõltumatu reguleeriva asutuse poole.

Lõpuks tundub mulle väga oluline dokumenteerida Euroopa Komisjoni vajadus koostada raport Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi edukuse kohta 4 aasta jooksul alates selle jõustumisest. See raport annaks hinnangu tulemustele ja näitaks, kas õigusakti eesmärgid on saavutatud. Tänan teid.

  Reinhard Rack (PPE-DE). – (DE) Hr president, on kõlanud mõned kaunid argumendid, vähemalt abstraktses ja üldises mõttes, selle kohta, kas me peaksime piirangud tühistama või veelgi karmistama. Kuid üksikjuhtumite korral on alati võimalik, et kumbki neist lahendustest ei osutu kõige praktilisemaks. Lennujaamamaksude küsimuses tegi komisjon minu arvates üsna õigesti, esitades direktiivi ettepaneku, kuigi Costa raporti puhul oli meil samuti õigus avaldada kiitust halduskoormuse vähendamiseks tehtavate jõupingutuste eest.

Lennujaamad on olulised ettevõtted ning nende võtmerolliga seostuvad nii positiivsed kui ka võimalikud negatiivsed tagajärjed. Komisjon on oma ettepanekus esitanud huvitava, kuigi pisut liiga keerulise idee. Meie transpordi- ja turismikomisjonis oleme teinud mõned muudatused ning loodame ja tõepoolest usume, et need viivad paremuse poole.

Meie raportöör, hr Stockmann, pidas mitmeid pikki kõnelusi kõigi sidusrühmadega ning eriti Euroopa Parlamendi mitmete töörühmadega, enne kui saavutas mõned suurepärased kompromissid, mida me enamasti toetasime.

Tahaksin keskenduda vaid kolmele aspektile. Esiteks me tahtsime kindlustada, et direktiiv hoiaks ära turgu valitseva seisundi kuritarvitamise üksikute lennujaamade poolt. Teiseks vajame kogu ühendust hõlmavaid norme, et kehtestada sujuvalt toimiv, mittediskrimineeriv, läbipaistev ja terviklik kord kõnealuste maksude arvutamiseks. Kolmandaks on loogiline luua igas liikmesriigis sõltumatu reguleeriv asutus, mis vastutaks sätete kohaldamise tagamise eest.

Ma eeldan, et meie ettepanekud võetakse homme täiskogu istungil suure häälteenamusega vastu, ning ma tahaksin eriti õnnitleda raportööri tema suurepärase töö puhul.

  Saïd El Khadraoui (PSE). – (NL) Hr president, volinik, mu daamid ja härrad, tahaksin alustuseks tänada hr Stockmanni tema suurepärase raporti ja hea koostöö eest. Ma arvan, et kui me menetlusega lõpule jõuame, siis oleme astunud olulise sammu sellise olukorra saavutamise suunas, kus Euroopa kõige tähtsamad lennujaamad järgivad lõpuks ometi ühte ja sama eeskirja, kui on tegemist mis tahes maksude kehtestamisega maandumise, õhkutõusmise, lennuvälja valgustuse, õhusõidukite käitamise, parkimisega ja reisijate ning kaubaga tegelemisega seotud teenustega.

Rakendusala oli üks peamisi kitsaskohti. Minu arvates on saavutatud suurepärane kompromiss: 5 miljonit reisijat, 15 % liikmesriigi lendudest. Tuleks samuti arvestada tõsiasja, et meie kompromissi kohaselt tuleb anda liikmesriikidele võimalus, vajaduse korral uurimisjärgselt, nõuda teistelt sama liikmesriigi lennujaamadelt samade eeskirjade täitmist.

Minu arvates on selles neli olulist elementi. Esimene on see, et läbipaistvus on läbiv teema kogu õigusakti ulatuses ning hädavajalik on vastavate eesmärkide ja läbipaistvuse kriteeriumide kehtestamine lennujaamamaksude määramiseks.

Teiseks elemendiks on see, et lennujaamamaksude taseme kõikumine pole enam võimalik ning ma pean samuti silmas näiteks keskkonnategevuse tulemuslikkusest tulenevaid müral põhinevaid erinevusi. See võimaldab juhtimispoliitika kohaldamist.

Kolmas tähtis element on see, et on välja töötatud selge ja kohustuslik kord lennujaama juhtorgani ja selle kasutajate vaheliste konsultatsioonide jaoks ning on kehtestatud hea kaebuste menetlemise kord. Viimaseks elemendiks on see, et lennujaamade olulise tähtsusega investeeringute eelrahastamiseks ja kulude arvutamiseks tuleb sõlmida selged kokkulepped.

Kokkuvõttes arvan, et me saame hea tulemuse, kui nõukogul on olemas vastav tahe. Ma mõistan, et vahepeal tekib mõningaid probleeme. Samuti mõtlen vastuvõetud muudatustele turvameetmete rahastamise kohta, mis olid mõeldud peamiselt selleks, et avaldada survet teisele küsimusele lahenduse leidmiseks, nagu te teate. Kuid selle küsimuse oleme juba lahendanud ning seega ma arvan, et me peaksime parlamendis ülejäänud menetluse jooksul paindlikumad olema.

  Eugenijus Gentvilas (ALDE). – (LT) Euroopa Komisjoni poolt välja pakutud direktiiv tagab koostöö lennujaamu kontrollivate asutuste ning nende kasutajate vahel, see ei võimalda suurtel lennujaamadel ignoreerida klientide huve ega omandada turul monopoolset seisundit. Seetõttu tahan ma regionaalarengu komisjoni liikmena seda raportit toetada. Õhuveondus peab vastama piirkondlike kogukondade majanduslikele ja sotsiaalsetele vajadustele ning on tähtis rõhutada, et 90 protsenti Euroopa Liidu kodanikest ei ela suurlinnades. Seetõttu on vajalik tagada piirkondlike lennujaamade edukas toimimine, kuna see aitab tõsta erinevate piirkondade ligitõmbavust.

Esitatud dokument vähendab suurimate lennujaamade monopoolse seisundi omandamise ohtu, mis aitab leevendada suurte lennujaamade ja nende lähikonnas asuvate linnade ees seisvaid keskkonna-, infrastruktuuri- ja transpordiprobleeme. Nimelt võimaldab see piirkondlike lennujaamade kiiremat arengut ja tagab mitmete riikide sotsiaalse ja majandusliku arengu piirkondlikul tasandil. Kauba- ja reisijateveo hajutamine on tõhusa regionaalarengu väga oluline alus. Seepärast kutsun veel kord hr Stockmanni raportit toetama.

  Adam Bielan (UEN). – (PL) Hr president, Euroopa Liidu üks kohustusi on tagada, et ühenduse turg areneks kooskõlas ausa konkurentsi põhimõtetega.

Lennujaamamaksude direktiiv püüab ära hoida liidu turul või teatud riikides juhtpositsiooni omavate lennujaamade võimalikku võimu kuritarvitamist. Selline ettepanek tehti, kuna mitte kõik riigid ei kasuta läbipaistvat lennujaamamaksude arvutamise korda. Uusi sätteid kohaldatakse 67 suurele lennujaamale. Ma arvan, et oleks hea meeles pidada, et lennujaamade, eriti väikeste lennujaamade areng mängib olulist rolli Euroopa regionaalarengu edendamises. See annab märkimisväärse panuse liidu üksikute piirkondade vaheliste majanduslike erinevuste tasandamisse. See kehtib eelkõige Kesk- ja Ida-Euroopa riikide kohta.

Minu koduriik Poola on õhuveonduse üks juhtivaid riike. Poola õhuveonduse turg kasvas möödunud aastal 13 % võrra ja kuulub maailma kõige dünaamilisema kasvuga turgude hulka. Lennuliikluse kasv nõuab aga olulisi investeeringuid. Seepärast ongi hädavajalik, et väiksemate lennujaamade lennujaamamaks võiks sisaldada osa pikaajaliste infrastruktuuri arendamise projektide kuludest. See oleks nende arengu rahastamisel suureks abiks.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL). – (PT) Hr president, selles üheminutilises sõnavõtus tahaksin ma esile tõsta meie esitatud parandusi tagamaks, et kõnealune direktiiv võtaks selgesõnaliselt arvesse piiranguid, mis kahjustavad geograafiliselt ja looduslikult ebasoodsas olukorras olevaid piirkondi, nagu näiteks äärepoolseimad piirkonnad, eriti EÜ asutamislepingu artikli 299 lõike 2 kohaselt.

Me oleme veendunud, et direktiiv peab selgesõnaliselt tunnustama lennujaamade tähtsust nende piirkondade sotsiaalsele ja majanduslikule arengule ning territoriaalsele ühtekuuluvusele. Seepärast tuleks direktiivi lisada piisavad erandid, sellest ka meie ettepanek, et direktiivis kehtestatud eeskirju ei kohaldataks nendes piirkondades asuvate lennujaamade suhtes, juhul kui need ei taga vastavust universaalsete avalike teenuste kohustustega. Me loodame, et see ettepanek leiab teie toetuse.

  Kathy Sinnott (IND/DEM). – Hr president, ma arvan, et aeg-ajalt on vaja komisjonile meelde tuletada, et Iirimaa on saar ning me sõltume täielikult lennujaamadest, et olla osa Euroopast ning muust maailmast. Minu jaoks oluline küsimus on piirkondlikud lennujaamad ning see, et need saaksid täielikku toetust.

Paljudel juhtudel olen kuulnud argumenti, et väikeste lennujaamade abistamine suurendab süsinikdioksiidi jääke, kuid minu arvates ei ole see tõsi. Kui kõik lennud väljuksid Dublinist, tähendaks see lihtsalt seda, et kõik inimesed, kes elavad Corki lennujaama lähedal, nagu mina, või Shannoni, Waterford või Kerry lennujaama lähedal, peavad sõitma Dublinisse või lendama sinna, et sealt edasi lennata. Kuigi sageli oleks mõistlik, et need lennud läheksid piirkondlike lennujaamade toetamise abil piirkondlikest lennujaamadest otse vajalikku kohta.

Minu teine küsimus hõlmab puudega reisijaid. Sellest ei ole kaua aega möödas, kui Iirimaa lennujaamade maksude liigitusest ilmnes, et sellesse kuulus ka tasu ratastoolitasu eest. Palju puudega inimesi võtsid minuga ühendust ja palusid, et see kõrvaldataks, sest nende arvates tundsid teised reisijad, et nad peavad ratastoolis inimeste tõttu rohkem maksma. Väga oluline on mõista, et üks kümnest inimesest Euroopas on puudega, tõenäoliselt isegi rohkem – kuni 17 % isegi – ning seetõttu ei tohiks lisatasu olla.

  Luís Queiró (PPE-DE). – (PT) Euroopas ja Euroopasse reisitakse üha rohkem, kuid meie mandril ja mandrile reisimine muutub aina kallimaks. Tegurid, mis põhjustavad suuremaid kulusid, nagu kasvav nafta hind, kindlustuskulud ja süsinikdioksiidi heite vähendamine, on püsivad tegurid ning on selge, et need ei kao kuhugi.

Selles kontekstis peab meie eesmärgiks olema julgustada tõeliselt konkurentsivõimelist lennujaamade turgu, mis on elujõuline vaid siis, kui on tagatud läbipaistvus ja ennustatavus. Need on minu arvates selle praegu arutlusel oleva direktiivi ettepaneku versiooni peamised väärtused, millele hr Stockmann on oluliselt kaasa aidanud. Üks selle eelistest on üldine reeglistik lennujaamamaksude määramiseks ja kehtestamiseks, millega sätestatakse ühtsed põhimõtted valitseva seisundi kuritarvitamise ärahoidmiseks. Kuna neid eeskirju kohaldatakse umbes 70 % lennujaamadest, väldib see väga korrektselt õigusakti rakendamist väiksemate või piirkondlike lennujaamade suhtes, kus selline oht puudub.

Lisaks sellele sätestatakse näiteks selliste situatsioonide korral, nagu esineb Portugalis ja Soomes, kus lennuliiklust korraldavad lennujaamade liidud, kõigile ühtsete maksude kehtestamine, eeldusel, et nad täidavad konkurentsieeskirju. Samuti tuleks rõhutada järgmisi punkte: lennujaama kontrollivatele asutustele ja kasutajatele teabevahetuse kohustuse kehtestamine, läbipaistvusnõuded ja lennujaamamaksu arvutamise meetod. Turu nõuetekohasele toimimisele aitab samuti kaasa sõltumatu riikliku reguleeriva asutuse loomine, mis sekkub üksnes juhul, kui pooled ei jõua lennujaamamaksude suhtes kokkuleppele.

Lõpuks, hr president, pean kokkuvõttes ütlema, et rangete ja läbipaistvate kriteeriumide määratlemine lennujaamamaksude kasutamisel lennujaama uute infrastruktuuriprojektide eelrahastamiseks kaitseb avalikku huvi lennujaamade ja uute lennujaama infrastruktuuride arengu vastu ning kaitseb samas ka reisijate, teiste sõnadega tarbijate õigusi, kuna põhitähelepanu peab lõppude lõpuks osutama just neile.

  Inés Ayala Sender (PSE). – (ES) Hr president, ma tahaksin tänada raportööri tema kannatlikkuse eest mitmesuguste tingimuste ärakuulamisel ja tähele panemisel, mis peegeldavad Euroopas olemasolevat lennujaamasüsteemide mitmekesisust. Ma tahaksin ka õnnitleda komisjoni, et ta oli arvestav tõsiasja suhtes, et mitmekesisus ei saa siiski viidata süsteemidele, mis pole sugugi läbipaistvad, mis võivad olla diskrimineerivad või osundada mitmesuguste sidusrühmade ja kasutajate piiratud osalusele.

Raportööri üksikasjaliku dialoogi ja vahendustegevuse järel olen ma veendunud, et praegune tekst annab meile väga kasuliku vahendi tagamaks, et kolm peamist sidusrühma – riigi ametiasutused, lennujaamad ja lennuettevõtjad – lahendaksid oma erimeelsused, lühidalt öeldes, töötajate ja reisijate huvides. See võimaldab neil pakkuda kõrge kvaliteediga teenust, mis on kooskõlas reisijate uute nõuetega ja uute tingimustega, mis on seotud juurdepääsetavuse, suurema turvalisuse, väiksema keskkonnamõju, eriti väiksema müra ning konfliktide arvu ja õigusliku ebakindluse vähenemisega parema konsulteerimise tulemusel.

Võib-olla oleks isegi olnud parem lihtsustada taotluskriteeriume, sätestades ainult protsendi, mis oleks ehk andnud esinduslikuma tulemuse. Igal juhul on mul hea meel, et tekstis tunnustatakse lennujaamade liitude tegutsemisvõimet, mis on osutunud väga kasulikuks süsteemiks sellistes riikides nagu minu koduriik, kus lennuettevõtjaid mõjutavad tõsised hooajalised probleemid.

Peale selle tahaksin lisada siia ettepaneku aktsepteerida parlamentaarseid või kohtulikke meetodeid praeguste maksumäärade kindlustamiseks.

  Samuli Pohjamo (ALDE). – (FI) Hr president, ma tahaksin tänada raportööri, hr Stockmanni, et ta on selle arutelu nii põhjalikult ette valmistanud. Kuid sellest hoolimata soovin juhtida tähelepanu hoopis millelegi muule ning sellise isiku seisukohast, kes elab hõredalt asustatud riigis, kus asustatud keskuste vahel on pikad vahemaad.

Soome lennujaamad moodustavad ühtse võrgustiku, kus kohaldatakse peamiselt normeeritud hindu. Selline korraldus on taganud mõistlikud tegevuskulud, seda ka vähese liiklusega kaugemates piirkondades asuvates lennujaamades. Lennuühendus nende piirkondadega on eluliselt tähtis.

Muudatusettepanekutes 9 ja 16 arvestatakse olemasoleva lennujaamade võrgustikuga, kuid väikeseid lennujaamu koheldakse ebavõrdselt. Ma loodan, et parlament võtab arvesse liikmesriikide erinevaid tingimusi ja kujundab direktiivi selliselt, et see võimaldaks riikliku lennujaamavõrgu hooldamist, arengut ja rahastamist ühtsetel alustel.

  Mieczysław Edmund Janowski (UEN). – (PL) Hr president, tahaksin alustuseks öelda, et ma hindan hr Stockmanni, raportööri ja komisjoni tehtud tööd.

Euroopa majanduse konkurentsivõime nõuab läbipaistvat ja ratsionaalset lähenemisviisi lennujaamamaksudele. Viimati nimetatu moodustab olulise osa vedajate tegevuskuludest. See teema puudutab mitte üksnes lennujaama omanikke, vaid ka lennuettevõtjaid ja seega ka reisijaid. Muudatused mõjutavad nii riikliku või mandri tähtsusega lennujaamu kui ka piirkondlikke lennujaamu.

Esile kerkib suuruse määrade küsimus. Kas paranduses välja pakutud kriteerium 5 miljonit reisijat või 15 % asjaomase riigi reisijate mahust on kohane? Need sätted ei tohiks mingil juhul avaldada negatiivset mõju reisijatele. Lennujaamade pakutavad teenused peavad vastama ohutuskriteeriumidele ning saabuvad ja lahkuvad lennud ja ümberistumised peavad olema õigeaegsed. Me kõik oleme teadlikud sellest, et praegu on meie lennujaamad täpsuse osas väga erinevad. Mõnedes neist koheldakse reisijat kui tüütust. Täiustatud ja parem reisijate teenindamine oleks väga teretulnud.

  Jim Higgins (PPE-DE). – Hr president, ma olen väga rahul kuid kestnud läbirääkimiste tulemusega ning mul on hea meel näha parlamendi praktilist lähenemisviisi.

Euroopa Komisjoni esialgne ettepanek, et direktiivi kohaldatakse kõikide lennujaamade suhtes, kus reisijate arv aasta kohta on üle miljoni, oli eriti Iirimaa seisukohast väga murettekitav, sest kui see lähenemisviis oleks vastu võetud, oleks direktiivi kohaldatud nii Shannoni kui ka Corki lennujaamade suhtes ning tõenäoliselt lähema aja jooksul ka Lääne-Iirimaa lennujaama suhtes, kuna see laiendab oma tegevust. Minule on väidetud, et lennujaamad alla 5 miljoni reisijaga aastas on turujõudude palju suurema surve all kui suuremad lennujaamad ning nende hõlmamine direktiivi tingimuste raames seab kohalikele lennujaamadele tarbetult suure koormuse.

Võttes arvesse Euroopa Parlamendi tänast seisukohta, võime me oodata suurematelt lennujaamadelt nende hinnapoliitika ning infrastruktuuri arengute rahastamise paremat läbipaistvust. Samuti näeme me tugevat iseseisvat reguleerimist kõigis liikmesriikides tagamaks, et lennujaamad ning lennujaamade kasutajad ei kuritarvita oma valitsevat turuvõimu.

Mul on eriti hea meel, et ehkki kaevatakse, et lennujaamade kasutajatel puudub võimalus edasi lükata lennujaama poolt vastu võetud kava, usun ma, et kuigi ka kuuekuuline hinnamuutuse etteteatamine on ülekohtune, tagab see piisava aja, et pooled jõuaksid vajaduse korral läbirääkimisi pidada ja kokkuleppe sõlmida. Tõsiasi, et lennujaama kasutaja ei saa edasi lükata lennujaama plaanide elluviimist, võimaldab lennujaamadel alustada viivitamata infrastruktuuri kavadega ning säästab nende – ja kindlasti ka lennureisijate – raha, kuna kavandatud kulud toovad kasu just neile.

Ma sooviksin tänada oma kolleege parlamendis, kes toetasid minu muudatusettepanekuid algsesse ettepanekusse ning toetasid minu seisukohti läbirääkimiste ajal, mis tähendab, et piirkondlikud lennujaamad – väiksemad lennujaamad – on vähemalt lähitulevikus jätkuvalt vabad suuremast bürokraatiast ja sellega seotud kuludest. Ühinen kõigiga ja tänan raportööri hr Stockmanni hästi tehtud töö eest.

  Emanuel Jardim Fernandes (PSE). – (PT) Hr president, volinik, mu daamid ja härrad, ma pean tänama ja õnnitlema hr Stockmanni tema avatuse ja võime puhul leida kompromiss selle kõrge kvaliteediga raporti koostamisega kaasnenud erinevate huvide vahel, eriti seoses äärepoolseimate piirkondadega. Ma toetan üldjoontes komisjoni ettepanekut ning olen selle raportiga nõus, kuna see tagab mittediskrimineerivad lennujaamamaksud, välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas ja vajalik vastavalt asutamislepingus sätestatule, eriti seoses äärepoolseimate piirkondade prognoosidega. Kohustuslik konsulteerimise kord lennujaama juhtorganite ja kasutajate vahel peab eksisteerima. Maksude mis tahes diferentseerimine peab olema läbipaistev, põhinema selgetel kriteeriumidel ning võtma arvesse territoriaalse ühtekuuluvuse põhimõtet.

Vastavalt meie ettepanekule on ümberkujundamine tulevikus võimalik avaliku huvi objektiivsetel ja läbipaistvatel alustel, eriti seoses universaalse juurdepääsuga. Liikmesriigid peavad tagama, et, ma tsiteerin: „lennujaamad võtavad sama teenuse eest ühesugust maksu. Lennujaama juhtorgan võib teha lennujaama kasutajatele soodustusi maksude puhul, mis põhinevad kasutatava teenuse kvaliteedil, tingimusel et kõnealune soodustus on avalikustatud, läbipaistvatel ja objektiivsetel tingimustel kättesaadav kõigile lennujaama kasutajatele. Ta võib teha soodustusi kasutajatele, kes avavad uusi lennuliine […] vastavalt EÜ konkurentsiõigusele [...]”.

President katkestas kõneleja

  Alojz Peterle (PPE-DE). – (SL) Parlamendiliikme, reisija ja piloodina on mul hea meel, et selle direktiiviga reguleerib liit esimest korda lennujaamamaksude valdkonda, mis on minu arvates kasulik mitmel põhjusel. Esiteks pean ma väga tähtsaks seda, et see lubab meil määrata ühtsed põhimõtted lennujaamamaksude kehtestamisele, mis viib suurema selguse ja vähema diskrimineerimiseni.

Teise rõhuasetusena näen ma dialoogi alustamist lennujaama organite ja lennuettevõtjate vahel, mis peaks tähendama suurema tähelepanu pööramist reisijatele, kas siis nende ohutuse või teenuse kvaliteedi suhtes. Mulle näib olulisena, et selle direktiiviga oleme me näidanud oma toetavat suhtumist lennujaamade arenguvajadustesse, st suuremate maksude võimaldamist, kuid seda tingimusel, et toimub dialoog kasutajatega, kes annavad neile selget teavet ja tagavad maksude kasutamise üksnes arenguotstarbeks.

Lõpuks tahaksin ma avaldada tugevat toetust sõltumatute reguleerivate asutuste loomisele, lootuses, et vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele ei vii see liigse bürokraatia tekkimiseni. Ma pean silmas eriti neid liikmesriike, kus on üks suur lennujaam ja üks põhiliselt riigi omandis olev lennuettevõte. Kuigi sellisel juhul pole meil vajadust ulatusliku reguleeriva asutuse järele, on hädavajalik tagada selle funktsiooni struktuuriline eraldatus tegevustest, mis on seotud omandi või järelevalvega.

Lubage mul teha ka üks terminoloogiat puudutav märkus: minu arvates on kohasem kasutada inglise keeles mõistet „independent regulatory authority” (sõltumatu reguleeriv asutus) kui „independent supervisory authority” (sõltumatu järelevalveasutus), kuna viimast võib mõista mingi järelevalveasutusena, mis ei ole aga selle direktiivi taotlus. Teiseks lugemiseks teen ettepaneku lisada teatud tingimustel erandi või loobumise võimaldamine neile lennujaamadele, mis töötavad eriolukorras. Minu õnnitlused raportöörile ja neile, kes temaga koostööd tegid.

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE). – (RO) Ma tahaksin õnnitleda raportööri, hr Stockmanni, tema oluliste täienduste eest komisjoni ettepanekule.

Kõigile kõnealuse direktiivi reguleerimisalasse jäävate lennujaamade suhtes kohaldatakse ühesuguseid läbipaistvuse eeskirju ning nad peavad andma teavet lennujaamamaksude arvutamise ja kasutamise kohta.

Vastavalt põhjendusele 1 on lennujaamade peamine ülesanne tagada õhusõidukite käitamine, reisijate ja kaubaga tegelemine maandumisest õhkutõusmiseni. Arvestades lennujaamas toimuvate tegevuste suurt hulka on tarvis selgelt määratleda iga üksuse kohustused ja eriti nende tegevuste rahastamise viis.

Kuid meil tuleks pöörata erilist tähelepanu sellele, kuidas seda direktiivi kõigis liikmesriikides tegelikult jõustada.

Jätkuv dialoog lennujaamade ja lennuettevõtjate vahel on hädavajalik. Üks meie parandusi taotleb turvalisuse tagamise kulude katteks kehtestatud lennujaamamaksude kasutamist üksnes turvameetmete rakendamise katmiseks.

Liikmesriigid peaksid samuti kasutama struktuurifonde, et arendada oma piirkondlike lennujaamade infrastruktuuri.

Vastavalt Eurostati andmetele viie uue liikmesriigi kohta kasvas reisijate lennuliiklus 2005. aastaga võrreldes 2006. aastal 25 % võrra.

Sama perioodi jooksul on kõige suurem kasv toimunud Rumeenias (35 %).

  President. − Hr Stockmann, teil on raportöörina võimalus sõna võtta arutelu lõpus. Kas soovite võtta sõna nüüd või ootate arutelu lõpuni?

  Ulrich Stockmann, raportöör. – (DE) Hr president, kuigi eelneva registreerimiseta sõnavõtmine pole tegelikult raportööride jaoks ette nähtud, tahaksin volinikule esitada ühe või paar küsimust, kuna ta ei kuulnud minu mõni aeg tagasi toimunud ettekannet. Ma teen järgmisel korral lühidalt.

  President. − Hea küll, see on selge, aga me peame oma päevakorraga lõpule jõudma. Seepärast annan sõna järgmisele kõnelejale ja seejärel jätkame eelneva registreerimiseta sõnavõttudega.

  Timothy Kirkhope (PPE-DE). – Hr president, usun et arutelu sisu võib kokku võtta küsimusega: kuidas me valitsevat seisundit turul mõõdame?

Kõnealune direktiiv on komisjoni katse reguleerida suurt osa ühenduse lennujaamadest ning ta peab seda vajalikuks seetõttu, et lennujaamade ja nende kasutajate (lennuettevõtjate) suhtes võib valitseda tasakaalustamatus. Mõnel juhul on neil õigus: suuremaid ELi lennujaamasid, nagu Londoni Heathrow ja Pariisi Charles de Gaulle, tuleks reguleerida, et neil ei oleks võimalik kuritarvitada oma valitsevat seisundit turul. Kuid ma usun, et ELi väiksemaid piirkondlikke lennujaamasid tuleks reguleerida üksnes juhul, kui leitakse, et nende tegevus takistab konkurentsi.

Tagasi küsimuse juurde: kuidas me valitsevat seisundit turul mõõdame? Süsteem, mis hõlmab kõiki ühenduse lennujaamu, kus reisijate arv aastas on vähemalt 5 miljonit, on meelevaldne, aga kindlasti parem kui süsteem, mis hõlmaks lennujaamu, kus reisijate arv aastas on 1 miljon. Ka seal, kus lennujaama arvele langeb üle 15 % liikmesriigi aastasest reisijateveost, on see süsteem parem, ehkki endiselt meelevaldne.

5,2 miljoni reisijaga Newcastle’i lennujaam Ühendkuningriigis näiteks peab äritegevuse ligimeelitamiseks siiski võistlema kõigi teiste lennujaamadega Põhja-Inglismaal. Milleks koormata kuluka bürokraatiaga väiksemaid piirkondlikke lennujaamu, kes konkureerivad üksteisega ning peavad kasvama? Seepärast ma soovin, et liikmesriikide seadusandjatel oleks võimalus oma lennujaamad nende eeskirjade kohaldamisalast välja jätta.

Kõnealuse direktiivi teised eesmärgid on aga väga head. Ühiseeskirjad vastastikuse teabe, läbipaistvuse ning maksude kogumise osas on eesmärk, mille ma kiidan heaks. Aga antud juhul ei peaks komisjon kindlasti reguleerima ainult reguleerimise nimel.

  Ulrich Stockmann, raportöör. – (DE) Hr president, ma tahaksin küsida volinikult nende punktide kohta, milles meie komisjoni seisukoht läks komisjoni ettepanekust oluliselt lahku: esiteks, direktiivi reguleerimisala ulatuse vähendamine 5 miljoni reisijani; teiseks lennujaamade liitude kaasamine, mis on täiesti uus punkt; kolmandaks, reguleerivate asutuste kohustuste kindlaksmääramine ja kohustuste delegeerimise võimaldamine piirkondlikele asutustele; neljandaks, eelrahastamine, mida komisjon ei lisanud, kuigi see on lubatud ICAO reeglite kohaselt. Lõpuks on mul veel üks küsimus: milline on teie seisukoht maksude diferentseerimise suhtes keskkonnakriteeriumidest lähtuvalt? Need on küsimused, millele ma sooviksin vastuseid saada.

  Avril Doyle (PPE-DE). – Hr president, et mitte korrata öeldut, siis ma toetan täielikult läbipaistvuse vajadust lennuväljatasude osas. Kuna lennuväljatasud ei ole osa lennuettevõtja tegevuskuludest, vaid see on osa lennuvälja käitus-, arendamis- ja hoolduskuludest, sooviksin ma teada komisjoni seisukohta lennujaamatasude kohustusliku hüvitamise kohta lennuettevõtjate poolt, kui reisija on sunnitud lennu tühistama.

Isegi kui neile ei maksta tühistatud lennu korral tegelikku hüvitist lennuväljatasude eest, peaks reisija järgmise lennu puhul seda arvesse võtma. Minu arvates ei tohi lennuettevõtjad nõuda lennuväljatasu lennu tühistamise korral. Mõned lennuettevõtjad teevad seda hetkel, teised hüvitavad tasu pärast kopsakaid halduskulusid, mis teeb tegeliku hüvitise tagasinõudmise mõttetuks.

See on pisiasi, aga tekitab ELi reisijatele suurt meelehärmi, ning minu arvates peaksime selle kohta ütlema midagi kohe praegu ja siduma selle meie praeguse teemaga.

JUHATAJA: LUISA MORGANTINI
Asepresident

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE). – (RO) Kuna meil on kohustus tagada läbipaistvus, kasutajate ja reisijate nõuetekohane teavitamine ning õhuveonduse teenuste kvaliteet ning kuna 2006. aasta esimese 11 kuu jooksul loodi 211 uut piirkondlikku lennuliini – mis tähendab 1 800 uut lendu nädalas – siis tahaksin ma küsida komisjonilt, milliseid meetmeid võetakse reisijate teavitamiseks lennujaamamaksudest, kuna reisijad ei tea kahjuks oma õigusi lendude tühistamise või hilinemise korral.

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. − (FR) Hr president, mu daamid ja härrad, ma tahaksin veel kord tänada teie raportööri, hr Stockmanni, kes on meie dialoogi pikendanud. Meie – ja isiklikult mina – osalesime dialoogis lennujaamade ja lennuettevõtjatega. Tänan teid, hr Stockmann, et te kuulasite ära mõlemad pooled, kuna teatud mõttes pole kerge kehtestada reegleid hea dialoogi pidamiseks, mis võimaldaks tasakaalukate lahenduste saavutamist ning tagaks, et valitsevas seisundis lennujaamad oma seisundit ei kuritarvitaks.

Vastan nüüd teie küsimustele, hr Stockmann. Selles osas, mis puudutab reisijate arvu, tundub meile, et 5 miljonit on aktsepteeritav. Lennujaamade liitude arvestamine on hädavajalik ja ma olen sellega nõus. Kuid mulle on väga vastumeelne kohustuste delegeerimine piirkondlikele asutustele. See võib olla ohtlik ning ma ei näe, kuidas see võiks mingit kasu tuua. Me vajame erapooletut asutust, mis tagaks, et asjaomaste lennujaamade suhtes kohaldataks dialoogi ja maksude määramise osas samasuguseid tingimusi. Ma toetan maksude diferentseerimist vastavalt keskkonnakriteeriumidele. Kuid – ja ma tulen selle juurde tagasi – pole mingit põhjust infrastruktuuride eelrahastamist ette näha. Kui jälgida, kuidas toimub lennujaama edukas juhtimine ja maksude kogumine, siis on ilmselgelt vajalik prognoosida tuleviku infrastruktuuri vajadusi. Eelrahastamiseks puudub igasugune vajadus.

Lisaks neile vastustele tahaksin ma nüüd vastata mõnele märkusele. Esiteks tahaksin ma öelda hr Simpsonile, et direktiivil on õnnestunud reguleerimisest ja bürokraatiast eemale jääda. See, mida me näha tahame, on austus peamiste põhimõtete vastu. Liikmesriigid on need põhimõtted rahvusvahelise tsiviillennundus-organisatsiooni raames juba aktsepteerinud. Me ei taha rakendada reguleerimist reguleerimise pärast. Ma tõepoolest usun, et me võime siiralt öelda, et me oleme leidnud parima raamistiku hea dialoogi tagamiseks lennuettevõtjate ja lennujaamade vahel ning minu arvates toimub läbipaistvuse valdkonna edendamine selle dialoogi osana. Hr Allister ütles, et direktiiv muudab piirkondlikud lennujaamad kallimaks. Kuid tegelikult on hoopis vastupidi! Läbipaistvate kontode, kohustusliku konsulteerimise ja vedajate vahelise mittediskrimineerimise kaudu tagame me tegelikult, eriti teatud piirkondlikes lennujaamades, täieliku läbipaistvuse ning tarbijatel, reisijatel on lihtsam reisida lennukiga ilma ebameeldivate üllatusteta.

Nagu ma ütlesin, vastan siinkohal pr Lichtenbergerile, võimaldab direktiiv liikmesriikidel kehtestada maksud või tasud mürareostuse või teiste keskkonnaaspektide alusel. Kuid, kuna see direktiiv püüab vältida liigset reguleerimist, ei ole meil tarvis määratleda iga üksikut maksu. Vastuseks hr El Khadraouile ütleksin, et maksude reguleerimine keskkonnakaitse alustel on kindlasti võimalik. Nõukogu tegi vastava ettepaneku ning ma kavatsen seda toetada.

Mõned teist on minult küsinud lendude tühistamisega seotud probleemide kohta. Kui aus olla, siis tekstis seda küsimust tõepoolest ei käsitleta, nii et mul on raske vastata. Reisijate õiguste osas on olnud suuri edasiminekuid ning see peab jätkuma. Pean paluma teil, proua, võtta minuga ühendust kirjalikult, et saaksin täpsemalt vastata teie küsimusele, mis, nagu eelkõneleja pr Ţicău küsimuski, on üsna õigustatud.

Hr president, tahaksin nüüd lühidalt esitada komisjoni seisukoha paranduste suhtes. Mitmed teie raportööri poolt esitatud parandused tugevdavad komisjoni eesmärki parandada lennuväljade ja lennuettevõtjate vahelisi suhteid. Hr Stockmann, komisjon saab vastu võtta 21 muudatusettepanekut, mis aitavad kaasa selle eesmärgi täitmisele. Nimetaksin eraldi muudatust maksude defineerimise kohta, muudatusettepanekut 12, ning muudatusi lennujaamade liitude kohta, muudatusettepanekud 14 ja 16, koos veidi muudetud sõnastusega. Komisjon pakkus esialgu välja, et direktiivi tuleks kohaldada lennujaamade suhtes, kus aastane vedude maht on üle 1 miljoni reisija. Komisjon aktsepteerib uut, muudatusettepaneku 7 esimeses osas toodud piirmäära, kuna seda näib toetavat nii parlamendi kui ka nõukogu enamus. Kuid 27 teie raportööri esitatud muudatusettepanekutest ei ole võimalik sellisel kujul üle võtta ning need vajaksid üksikasjalikumat arutelu. Nende hulka kuuluvad täpsemalt muudatused turvamaksude kohta: muudatusettepanekud 13, 21, 22, 23, 24. See küsimus andis alust pikkadele ja tulistele vaidlustele. Lepituse käigus jõuti kompromissini ja näib, hr Stockmann, et need muudatused ei ole selles etapis enam vajalikud. Lisaks sellele ei saa direktiivi kohaldada üksnes konkurentsiseaduse rikkumise juhtude suhtes. Komisjon ei saa sellisel kujul võtta vastu muudatusi, mis puudutavad olukorda, kus lennujaamadel on kasutajate suhtes valitsev seisund. Direktiivi rakendusala on sellest ulatuslikum. Seetõttu tundub meile, et osa muudatusettepanekust 7, osa muudatusettepanekust 16, muudatusettepanekud 19 ja 20 on tarbetud. Samuti ei saa komisjon aktsepteerida parandusi lennujaama infrastruktuuride eelrahastamise kohta. Maksude kogumine enne infrastruktuuri kasutuselevõtmist on vastuolus direktiivi aluspõhimõtetega.

Kuid see, hr president, mu daamid ja härrad, ei vähenda hr Stockmanni suurepärast tööd, mis minu arvates on seda direktiivi eelnõud märkimisväärselt täiustanud. Ma olen kommenteerinud mitmeid parandusi, kuid ma pean veel kord tänama hr Stockmanni ning transpordikomisjoni nende kvaliteetse töö eest ja selle eest, et nad aitasid meil edasi liikuda selle olulise tekstiga, mis lubab meil kujundada lennujaamade ja lennuettevõtjate vahelist dialoogi. Me tahame, et kasutajad dialoogi puudumise tõttu ei kannataks ning me tahame hoida ära olukorra, kus läbipaistvuse puudumise tõttu saab rakendada mitmesugust praktikat ilma selle tegeliku heakskiitmise võimaluseta. Need on märkused, mida tahtsin teha. Ma tahaksin tänada Euroopa Parlamenti pühendumuse eest sellele ettepanekule. Ma arvan, et see peaks andma meie lennujaamadele ja lennuettevõtjatele vahendid alalise dialoogi kehtestamiseks, mis tooks kasu kõigile asjaomastele osapooltele.

komisjoni asepresident. − Komisjoni seisukoht Euroopa Parlamendi muudatusettepanekute suhtes

Stockmanni raport (A6-0497/2007)

Vastuvõetavad muudatusettepanekud: 8, 10, 11, 12

Põhimõtteliselt vastuvõetavad muudatusettepanekud: 3, 21, 27, 29, 30, 33, 35, 40, 44, 45

Pärast muutmist vastuvõetavad muudatusettepanekud: 14, 15

Osaliselt vastuvõetavad muudatusettepanekud: 7 (1. osa), 16, 17, 18, 22, 35 (1. osa)

Tagasilükatud muudatusettepanekud: 1, 2, 4, 5, 6, 9, 13, 19, 20, 23, 24, 25, 26, 28, 31, 32, 34, 36, 37, 38, 39, 41, 42, 43, 46, 47, 48

  Ulrich Stockmann, raportöör. – (DE) Pr president, volinik, mu daamid ja härrad, ma tahaksin kõigepealt tänada kõiki nende märkuste ja ettepanekute eest. Meil tuleb veel teatud aeg koos edasi minna ning tuleb kõvasti kauplemist, kui nõukogu oma praeguse seisukoha esitab.

Viimastel nädalatel on saanud selgeks, et nõukogu võtab mitmes punktis üle meie mõtteviisi, sealhulgas direktiivi reguleerimisala, lennujaamade liitude teema ning erandite tagasilükkamine rahvusriikide poolt. Kuid on ka mõned uued punktid, mida pole veel isegi arutatud, nagu näiteks riiklike ülempiiride kehtestamine lennujaamamaksudele. Seetõttu on vajalik edasine sisearutelu neis küsimustes. Esmatähtis on jõuda nende punktide osas homme võimalikult ulatusliku kokkuleppeni, et meil oleks nõukogu seisukohale esitada tugev läbirääkimiste mandaat.

Ma tahaksin tänada teid, hr volinik, teie esitatud üksikasjaliku seisukoha eest. Ma tahaksin vaid kokkuvõtvalt selgitada, miks infrastruktuuri eelrahastamine on Euroopa Parlamendi jaoks nii tähtis: esiteks on see võimalik ICAO normide alusel; teiseks me ei taha muidugi näha maksude ootamatut suurenemist, kui turule tuleb uus infrastruktuur, ning lõpuks on muidugi palju tegemata töid, mitte ainult Ida-Euroopas, vaid ka teistes uutes liikmesriikides. Kuid ma tean, et see on vaieldav küsimus ning me peame ootama ja vaatama, millised on võimalused edasiminekuks.

Tänan teid veel kord ning ma ootan huviga edasisi arutelusid teie ja kolleegidega. Lubage mul samuti tänada kõiki variraportööre nende suurepärase koostöö eest.

(Aplaus)

  President. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme.

Kirjalikud deklaratsioonid (kodukorra artikkel 142)

  Marian-Jean Marinescu (PPE-DE), kirjalikult. − (RO) Lennujaamamakse käsitlevate eeskirjade selgitamise algatus ja maksude arvutamise läbipaistva, mittediskrimineeriva korra väljatöötamine on tervitatav, kuna see hoiab ära turgu valitsevate lennujaamade valitseva seisundi kuritarvitamise.

Läbipaistvus ja katkematu teabevahetus õhuveonduse teenusepakkujate ja klientide vahel on seega tagatud nii üksikute lennujaamade kui ka lennujaamade liitude jaoks. Peale selle võivad liikmesriigid kohaldada selle direktiivi sätteid oma territooriumil asuvatele teistele lennujaamadele, julgustades nii konkurentsi ja vähendades kaudselt lennujaamamakse lõppkasutajate kasuks.

Ühisnormide olemasolu tõttu saavad reisijad üht ja sama teenust ühe ja sama hinna eest ning kulutõhusus on lennujaamade ainus kriteerium nende varade ja teenuste juhtimisel. Selle korra nõuetekohane jõustamine tagatakse sõltumatute riiklike reguleerivate asutuste loomisega igas liikmesriigis.

Ma olen täiesti kindel, et sellest määrusest võidavad eelkõige Euroopa kodanikud. See aitab samuti kaasa täiendavatele investeeringutele lennundussektoris, paremale reisijate ohutusele, turvalisusele ja usaldusele, mis omakorda viivad märkimisväärse pikaajalise panuseni õhuveonduse arengusse Euroopa Liidus.