Istungi stenogramm

Teisipäev, 15. jaanuar 2008 - Strasbourg

9. Ametlik istung - Süüria ülemmufti

  President. − Daamid ja härrad, mul on täna eriline au ja heameel edastada sellel Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aastal Euroopa Parlamendi soojad tervitused Süüria ülemmuftile, Tema eminents šeik Ahmad Badr El Din El Hassounile.

(Aplaus)

Nagu ma eelmisel nädalal Ljubljanas Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aasta avatseremoonial rõhutasin, pöörab Euroopa Parlament kultuuridevahelise dialoogi aastale suurt tähelepanu.

Ma olen kindlal veendumusel, nagu ka paljud teised, et on võimalik ja ka keskse tähtsusega, et eri kultuuridest ja uskudest inimesed elaksid koos rahus, seda nii Euroopa Liidus kui ka kogu maailmas. Eriline tähtsus on selles kontekstis meie suhetel Vahemere vastaskalda ja Lähis-Ida rahvastega. Tõsiasi on, et selle dialoogi viljad omavad püsivat mõju meie ühisele tulevikule. Me peame koos üles ehitama intellektuaalse ja kultuurilise silla üle Vahemere, mis rajaneb vastastikusel rikastamisel ja ühistel väärtustel.

Me ehitame seda silda siis, kui peame jätkuvat, ausat ja avatud dialoogi, kus me üksteist kuulame, oma arvamusi otsekoheselt vahetame ja ühist arusaamist arendame.

Kultuuridevahelise dialoogi keskmes on tolerants. Tolerants ei tähenda ükskõiksust. Tolerants tähendab meie enda seisukohtade edastamist ja teiste inimeste veendumuste ärakuulamist ja austamist.

Isegi kui me peame teise inimese seisukohta vastuvõtmatuks, on vaja tema seisukohta austada, arvamusi ja ideid rahumeelselt vahetada ja kus iganes võimalik, sillutada teed ühiseks tegutsemiseks ja sellega pingeid maandada.

Me peame rõhutama ühist huvi pakkuvaid asju, sealhulgas üldiste demokraatlike väärtuste sisu. Esikohal nende seas on inimväärikus ja vääramatute inimõiguste kaitsmine.

2008. aasta jooksul ja pärast seda kasutab Euroopa Parlament mitmeid võimalusi sellistel kõnelustel osaleda. Tänane Süüria ülemmufti visiit tähistab esimest sellist võimalust. Ahmad Badr El Din El Hassouni, endist Aleppo muftit, peetakse väljapaistvaks uskudevahelise dialoogi pidajaks riigis, kus usuühendused kogu oma eripalgelisuses endiselt rahus koos elavad ja töötavad.

Seda sümboliseerib selgelt tõsiasi, et ülemmuftit saadavad tänasel visiidil kõrgetasemelised usujuhid. See oli tema sooviks ja ma sooviksin eriti nimetada Süüria Kaldea katoliku kiriku pead piiskop Antoine Audot ja talle südamest tere tulemast öelda.

Teie eminents, mul on nüüd suur heameel kutsuda teid Euroopa Parlamendi ette.

(Aplaus)

  Ahmad Badr El Din El Hassoun, Süüria ülemmufti. −

(Kõneleja rääkis araabia keeles. Alljärgnev on ingliskeelse tõlke transkriptsioon).

Tervitused teile kõigile meie Looja nimel, kes lõi inimsoo samast maapinnast ja kelle kaudu meie hinged on elavaks saanud. Meie energia on pärit ainsalt Jumalalt, Loojalt; meie oleme tema looming ja ma tervitan teid kui vendi sellel planeedil, minu vendi vaimus ja inimsuses.

Härra president, daamid ja härrad, auväärsed liikmed, olen tulnud teie juurde riigist, kus ma ei ela mitte sellepärast, et olen nii otsustanud, vaid et taevas on otsustanud, et oleksin selle riigi kodanik. Maa, mida me kutsume õnnistatud maaks, Al-Shami maa, mis hõlmab Liibanoni, Palestiinat, Süüriat, Jordaaniat ja Iisraeli, hõlmab taeva kõiki kultuure: meie maal kõndis prohvet Aabraham ja prohvet Mooses elas siin õnnelikult ning meie maal sündis Jeesus (õnnistagu teda Jumal) ning meie maalt võeti ta ülesse taevasse. Prohvet Muhammad tuli samuti Mekast meie maale, et ta siit taevasse võetaks. Seepärast ma sooviksin, et te mõistaksite selle maa tähendust. See maa oli valguse ja valgustuse allikas, ilma selleta ei oleks me kristlased ega Aabrahami ja Moosese järgijad ning me ei oleks muslimid ning meil ei lasuks vastutust edastada taevalikku sõnumit kogu maailmale.

Seepärast, ma tänan teid kogu südamest ja ma tänan parlamendi presidenti, kes on lubanud mul avada selle kultuurilise arutelu kultuuridevaehelise dialoogi aastal.

Ma räägin kultuuridest, kuid tegelikult ei ole eri kultuure, on vaid üks kultuur.

Kultuurid on avaldanud mõju ja rikastanud inimsoo kultuuri ning kultuur on meie endi looming: meie lõime kultuuri. Seda parlamenti ei ehitanud üles kristlased, juudid või muslimid, vaid selle lõid inimesed. See on kultuuri sümbol, selle ehitamise sümbol.

Me kõik moodustame ühtse kultuuri, mida kutsutakse inimkonna kultuuriks. Seepärast me enda piirkonnas ei usu kultuuridevahelise konflikti olemasolusse üldse. Universumis on üks kultuur, mitte mitu. Ometi võivad olemas olla erinevad kultuurid ja need võivad eksisteerida üksteise kõrval.

(Aplaus)

Vaadakem, kus esinevad konfliktid kultuuride vahel. Konfliktid eksisteerivad võhiklikkuse, terrorismi ja mahajäämuse korral, kuid kultuursed inimesed, sõltumata nende usundist, ulatavad mulle käe, et saaksime inimkonna kultuuri koos üles ehitada. Kui inimene jõudis Kuule, ei olnud Nõukogude kosmoseagentuuris ega NASAs kõik ameeriklased või venelased. Seal oli eurooplasi, itaallasi, sakslasi, prantslasi, belglasi ja araablasi. Nad ehitasid koos tsivilisatsiooni, mis võimaldas inimesel jõuda kosmosesse.

Seega vaadakem veel kord terminoloogiat või terminit kultuuride või tsivilisatsioonide „konflikt”. See on ohtlik, kuna tsivilisatsiooni ei saa üles ehitada eraldi. Need, kes ehitasid püramiidid, olid meie esivanemad ning need, kes ehitasid püramiidid Tšiilis, olid samuti inimesed meie esivanemate hulgast ning seepärast, nagu ma ütlesin, on tsivilisatsioon üks.

Teiseks. Kas tsivilisatsioonil on usk? Või on see inimkultuur, milles usk väljendab oma kõlbelisi väärtusi? Ei ole olemas islami, kristlikku ega juudi tsivilisatsiooni. Usk väljendab tsivilisatsioonis oma kõlbelisi väärtusi, kuid kultuur on midagi, mida me üles ehitame. Jumal lõi usu, kuid meie loome kultuurid. Selle oleme meie ehitanud, aga usk on Jumala töö. Ärgem siiski piirakem tsivilisatsiooni sellepärast, et see on meie töö tulemus, samas kui usk, nagu ma ütlesin, on Jumala töö.

Kes loob tsivilisatsiooni? Inimkond – see oleme sina ja mina. Kes me oleme, sina ja mina? Oled sina minust erinev? Ei. Sa ei ole teine. Loom võib olla teine, aga sina oled mu vend või õde, hoolimata sinu usust või keelest, sest minu ema on sinu ema, minu isa on sinu isa ja maa on meie ema ja Aabraham meie isa. Seetõttu loogem uus põlvkond, kes usub, et „teine” on loom. Kuid inimene, milline ka ei oleks tema usk või kust ta pärit on, on mu vend või õde ja tema veri on minu veri. Tema vaim on minu, tema ideed on minu, tema vabadus on minu vabadus ja tema kultuur on erinev minu kultuurist. Ehitagem tsivilisatsiooni koos üles. Meie enda piirkonnas ei usu uskude paljususse: mitut usku ei ole olemas.

Aabraham, Mooses, Jeesus ja Muhammad jagasid kõik ühte ainsat usku: Jumala ülistamist ja inimkonna väärikust. Õiguskord ja seadused on eri aegadel erinenud. Õiguskordi võib palju olla, aga uske ei saa palju olla. Seetõttu on teie Jumal ja meie Jumal üks ja ainus ning me kõik ülistame sama Loojat. Seepärast ei saa olla usukonflikti. Seepärast tahan öelda, et püha sõda ei ole olemas. Ma ei usu püha sõja olemasolusse, sest sõda ei saa kunagi püha olla: rahu on püha.

(Aplaus)

Seega õpetagem oma lastele koolis, kirikus ja usupaikades ja mošeedes, et inimene on universumis tõeliselt püha, mitte Kaaba või Masjid al-Aqsa või kolmainukirik: inimkond on kõige püham universumis ja see on olulisem kõigist muudest pühadest asjadest.

(Aplaus)

Miks ma teile räägin seda, daamid ja härrad? Aabraham, inimene, lõi Kaaba ja juudid ehitasid Meka müüri, kristlased kolmainukiriku. Kuid inimene – kes lõi inimese? Inimene on Looja looming ning kedagi, kes hävitab Looja loomingut, ei tohiks austada.

Igaüks, kes tapab Iisraeli või Iraagi lapse, peab oma tegude eest vastust andma Jumala ees, sest need lapsed on Jumala looming sellel planeedil ja me hävitasime selle loomingu. Kas me suudame tuua elu tagasi nendesse inimestesse? Kui Kaaba hävitataks, suudaksid meie lapsed selle jälle üles ehitada ning kui Masjid al-Aqsa hävitataks, me suudaksime selle uuesti üles ehitada. Kui kolmainukirik hävitataks, võiks järgmine põlvkond selle üles ehitada, kuid uskuge mind, kui üks inimene on tapetud, kes küll suudaks talle elu tagasi anda?

Seepärast ma tervitan ja kiidan Euroopat, kes kutsus mind siia. Ma alustan teist ja kutsun teid tagama, et tsivilisatsioonide dialoog oleks lõputu ja avatud, et me looksime kodanikel, mitte usul ega rahvusel põhinevaid riike, sest usk on inimese ja Jumala vaheline suhe, kuid meie peame siin maailmas elama rahumeelselt üheskoos. Mina ei sunni oma usku teile peale ja teie ei sunni oma usku mulle peale. See on meie ja Looja vaheline asi.

Seega pangem alus uuele põlvkonnale, kes usub, et inimkonna tsivilisatsioon on ühine töö ja kõige väärtuslikum on inimkond ning vabadus – muidugi pärast Jumalat. Kui me tahame maailmas rahu näha, alustagem rahumaast: Palestiina ja Iisraeliga. Siis saaksime öelda inimestele, nagu ütles paavst aastate eest, et ehitagem müüri asemel rahusillad, sest Palestiina on rahumaa. Võttes arvesse, kui palju selle müüri ehitamine maksab, võiksime me tegelikult lubada kristlaste, juudi ja muslimite lapsi käia ühes koolis ning elada nagu vennad ja õed rahukoolis.

(Aplaus)

Jah, me ulatasime oma käed teile Süürias eelmisel aastal. President Bashar al-Assad ulatus käe maailmale ja ütles: „Ma tahan tõelist rahu.” Ma ei kanna siin täna relva, kuid ma kannan alati kaasas rahusõnu, et seista maailma ees ja öelda – ei ühtegi sõda enam. Sõja võitjast saab kaotaja, ta võib olla ajutiselt võidukas inimeste tapmise tõttu, kuid tõelised võitjad on need, kes saavad teiste rahvastega vendadeks. Mitte maa ei ole püha, vaid inimene on püha. Tehkem maa pühaks pühade inimeste kaudu.

Seetõttu palun ärge uskuge ajakirjandust, sest ajakirjandus ei kõnele tihtipeale tõtt. Paljud teist on mind külastanud Süürias ja tulnud minu mošeesse ning me oleme koos läinud kirikutesse ja te olete näinud, kuidas me elame nagu üks perekond ning et me ei usu lihtsasse koosellu, vaid elamisse perekonnana. Ei ole oluline, kas me oleme muslimid, juudid või kristlased, me usume ühte kotta – Elu kotta.

Ma olen, nagu teiegi, olnud parlamendiliige Süürias 10 aastat ning sel hetkel, kui ma parlamenti astusin, ma tundsin, et ma ei esinda oma poliitilist parteid või fraktsiooni, sest ma olin sõltumatu. Ma esindasin pigem kõiki inimesi, kes olid valinud mind ennast esindama, ja ma esindasin kõiki inimesi, kes ei olnud valinud mind ennast esindama, sest tema on minu vend või õde, ja seepärast olin mina kõigi inimeste esindaja. Kas te esindate oma riiki või poliitilist parteid või esindate te inimest? Palun esindage meid ja oma rahvast, sest inimkond on universumis ainulaadne.

Jah, te peate esindama meid rahu, tõe ja usu küsimustes. Islamimaailm on sõja tunnistajaks paljudes oma riikides. Maailm peab saavutama rahu ja ta on alati soovinud rahu ja kui ka on olnud mingeid kriise, siis neid on tinginud ebaõiglus. Kristlus tuli rahu tagama, muidu me ei mõistaks, mis oli selliste prohvetite nagu Mooses missioon, kes kutsusid üles rahu saavutama. Keegi ei tahtnud kedagi tappa ning igaüks, kes tahab teist inimest tappa, satub vastuollu oma uskumuste ja usuga. Ära kasuta usku tapmiseks, sest usk on rahu ja elu.

Jah, see on minu sõnum minu riigist, maalt, mida taevas on õnnistanud ja kus kõik prohvetid on jalutanud ning elanud.

Naine on meie maal tähtsal kohal ning ta on väärikas, olgu ta juut, kristlane või muslim, kuigi ta on tõenäoliselt mehe tõttu puutunud kokku ebaõiglusega. Naised osalevad meie riigi tegevuses igal tasandil ning minu riigi juhid, sealhulgas president, kutsuvad naisi osalema ühiskonna kõigis valdkondades.

See linn on rahulinn. Ma nägin, kuidas seda ehitati, ning ma ütlesin, et Euroopa on 20. sajandi ime. See on ime, mis nägi pealt Esimest ja Teist maailmasõda, aga suutis seejärel purustada Berliini müüri verd valamata – mitte ühtegi veretilka valamata. Kogu Euroopa ühines ja Euroopa inimesed kogunesid ühtsesse parlamenti. Kas te suudaksite aidata ka meil luua sellise parlamendi: inimeste parlamendi, vaimse, universaalse parlamendi? Palun aidake meid, sest Süüria ning kogu islamimaailm, nii muslimid kui ka kristlased, ootavad teid.

Lõpetuseks, kuna Damaskus on sel aastal araabia kultuuri pealinn ning kuna teie algatasite kultuuridevahelise dialoogi aasta, sooviksin, et te leiaks võimaluse pidada kultuurialase kohtumise araabia kultuuri pealinnas Damaskuses, et öelda, et maailm on üks ja et me ulatame oma käed Liibanonile, sest Liibanonil on üks rahvas, ning me peaksime kõik aitama ühtse Liibanoni ning ühtse tõelise Palestiina, ühtse tõelise Iisraeli, ühtse tõelise Iraagi loomisele, et saavutada rahumaa kõigile.

(Jätkuv aplaus)

  President. − Daamid ja härrad, teie aplaus näitab, et parlament ühineb minuga, tänades südamest Süüria ülemmuftit šeik Ahmad Badr El Din El Hassouni vägivalla, sõja ja terrorismi vastase sõnumi eest. Inimväärikus on tema jaoks kesksel kohal, ja see on kultuuridevahelise koostöö aluseks. Tema tolerants ütleb, et meil on oma seisukoht, et me ei pea omaks võtma teise arvamust, kuid me austame seda ja sellepärast elame selles maailmas rahus koos, tunnustades inimväärikust. Tänan teid, Teie eminents, pöördumise eest meie poole siin Euroopa Parlamendis.

(Aplaus)

ISTUNGIT JUHATAB: ALEJO VIDAL-QUADRAS
Asepresident