Istungi stenogramm

Teisipäev, 15. jaanuar 2008 - Strasbourg

12. Päevakord

  President. – (FR) Kolleegid, ma pean teile meenutama, et 19 liiget on taotlenud aega hääletuse suulisteks selgitusteks kõigi seitsme raporti kohta, mis enne lõunat vastu võeti. Lisaks on veel 10 eraldi taotlust hääletuse selgitusteks. Teoreetiliselt oleks seega hääletuse selgitusteks vajalik aeg 143 minutit, midagi üle kahe tunni. Selleks, et need hääletuse selgitused oleks võimalik täna esitada, teen ettepaneku järgmiseks muudatuseks päevakorrapunktide järjekorras:

Me kuulame komisjoni avaldust jäätmete kohta Campania regioonis, mis on praegu kavas kell 21.00, kohe peale Agnelilli raportit lapseõiguste kohta.

Hääletuse selgitusi kuulataks siis õhtuse istungi ajal, pärast suulist küsimust Poolas valitud liikmete staatuse kohta.

Päevakorrapunktide järjekord oleks järgmine:

– alates 15.00 kuni 17.30: Cashmani raport, Angelilli raport, siis komisjoni avaldus jäätmete kohta Campania regioonis,

– alates 17.30 kuni 19.00: komisjoni küsitelmise aeg,

– seejärel õhtuse istungi ajal alates 21.00 kuni südaööni oleks meil järjekorras: Packi raport, Graefe zu Baringdorfi raport, suuline küsimus Poolas valitud liikmete staatuse kohta ja lõpuks hääletuse selgitused küsimuste kohta, mis enne lõunat hääletusele pandi.

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). – Härra president, kui rääkida töökorraldusest, siis selgituseks kodukorra artiklite kohta, mida täna varem kasutati. Artikkel 171 istungi peatamise kohta, mida kasutas härra Schulz, ei ütle, et sellisel ajal – meil oli hääletus lõpetatud ja hääletuse tulemus ei olnud teatavaks tehtud – võiks seda artiklit kasutada. Kui istung on peatatud, siis täiskogus on pretsedent, et kui istung jätkub, siis jätkatakse sama teemaga ning sama teemaga jätkamine – parlamendi pretsedendi põhjal ja selle põhjal, mida me oleme 8 aastat siin teinud – oleks tähendanud häälte selgitamist. Mul oleks heameel tulla mil iganes siia tagasi, kui minu häälte selgitamine vajalikuks osutub, sest ma tahan seda teha mitme raporti kohta.

Tahaksin teada, mis alusel artiklit 171 kasutati, sest minu arvates ei olnud see korrektne, te teate sama hästi kui mina, et te väänate artikleid, et minna vastu mõne täiskogu liikme demokraatlikule tahtele. See on õige kummaline demokraatia, kui te püüate sundida vaikima vähemust, kes teeb just seda, mis on neile lubatud kodukorraga.

  President. – (FR) Kolleegid, lubage mul teile meenutada paari põhifakti selle kohta, kuidas me siin töötame. President võib istungi igal ajal peatada.

Ma pean vaid püsti tõusma – sellest istmest tõusma – ja menetlus peatub automaatselt. Võite kindlad olla, et mul ei ole mingit kavatsust oma istmelt tõusta, kuid võtke teatavaks, et istungi peatamiseks ei ole vaja muud, kui et president tõuseb püsti.

Nii et mu esimene punkt on järgmine: menetlemine peatati, kuna see on täielikult presidendi võimuses istung peatada just siis, kui ta seda õigeks peab.

Teine absoluutne reegel on järgmine: see on täiskogu istung ja ainult täiskogu istungil on kontroll – täielik kontroll – oma päevakorra üle. Sellepärast teen ma teile ettepaneku muuta päevakorrapunkte nii, nagu ma just välja pakkusin.

Juhul, kui te ei soovi teha minu soovitatud muudatusi, siis sellisel juhul – ja vaid sellisel juhul – härra Heaton-Harris, oleks teil õigus ning me töötaks varem kokkulepitud päevakorra järgi.

Sellepärast küsin ma nüüd, kas liikmed on ametlikult vastu päevakorrapunktide järjekorra muutmisele nagu ma just välja pakkusin. Me kuulame ametlikku avaldust ettepaneku vastu ja seejärel ma kutsun selle poolt kõneleja.

  Jim Allister (NI). – Härra president, väga kaheldav on, et teil presidendina on õigus lahkuda ja istung katkestada. Kuid mitte seetõttu ei juhtunud see, mis enne lõunat juhtus. Täiskogu istung katkestati härra Schulzi poolt artikli 171 alusel esitatud ettepaneku põhjal.

Eeskiri on piisavalt selge, et sellise ettepaneku korral peaks sõna võtma poolt kõneleja ja vastu kõneleja. Seda aga ei tehtud, tähendab, et ettepanek oli ebaseaduslik ja seda ei oleks pidanud hääletusele panema ning otsus ei ole siduv. Te peaksite nüüd päevakorra juurde tagasi pöörduma.

  President. – (FR) Ma meenutaksin teile taas, et parlament on siin sõltumatuks võimukandjaks. Seega on istungit juhtival presidendil õigus teha nii, nagu ma praegu teen, nimelt kutsuda kaks kolleegi kõnelema, üht poolt ja teist vastu. See on presidendi eesõigus.

Loomulikult peab parlament hääletama, kuid ma leian, et täna hommikul hääletus toimus ja see kinnitati elektrooniliselt. Ma ei arva, et hääletuse tulemust saab kahtluse alla seada.

  Hannes Swoboda, fraktsiooni PSE nimel. – (DE) Härra president, ma soovin vaid kinnitada, et president, kes täna hommikul istungit juhatas, tõepoolest unustas küsida, kes soovivad kõneleda ettepaneku poolt ja vastu. On aga samavõrd tõsi, et selle parlamendi selge enamus hääletas selle poolt, et me ei peaks hääletuse selgituste üle arutama või neid kuulama praegu, vaid kell kümme täna õhtul. Nüüd on esitatud uus ettepanek ja ma soovin seda oma fraktsiooni nimel, ning ma usun, et ka teiste liikmete nimel, toetada. Ma leian, et teie pakutud korraldus on mõistlik ja me näeme, kuidas hääletus läheb. Lisaks, nagu te ise ütlesite, on parlament sõltumatu. Parlamendi enamus otsustab.

(Aplaus)

  President. – (FR) Kolleegid, ma olen kutsunud ühe ettepaneku vastu ja teise selle poolt kõneleja. Kui kellelgi on praegu midagi öelda, peaks see olema teise asja kohta, mitte uuesti poolt ja vastu vaidlemiseks. Kui te soovite seda teha, ei saa ma teile sõna anda.

  Daniel Hannan (PPE-DE). – Härra president, töökorralduse kohta: täiskogu võib küll olla iseseisev, kuid kõigele vaatamata peaks ta järgima oma kodukorda.

Istungi katkestamine või lõpetamine on hõlmatud artikliga 171. Ma tsiteerin: „arutelu või hääletuse ajal võib istungi katkestada või lõpetada.” Hommikul ei toimunud see arutelu ega hääletuse ajal, see oli pärast hääletust.

Lisaks ei lubata artikliga 163 „Hääletuse kohta selgituste andmine” eesistujal tühistada selgituste kuulamine või muuta aega. Seal on selgelt öeldud: „Pärast üldise arutelu lõppu on parlamendiliikmetel õigus kuni ühe minuti vältel anda suulisi selgitusi lõpphääletuse kohta.”

Tõsi on, et parlamendi eeskirjadega antakse kõnelejale olulist meelevaldset võimu. Kuid need on kaks asja, mille juurde selline võim ei kuulu ning täiskogu otsustas – kõige jõhkramal viisil – rebida katki oma kodukorra, selle asemel, et viivitada mõne inimese lõunasöögile minekut.

Ma pean ütlema, et on sümboolne viis, kuidas Euroopa Liit toimib Lissaboni lepingu ehk Euroopa põhiseaduse ratifitseerimisega, et vastasseisukoha sallimise asemel rebitakse pigem katki omaenda seaduste raamat, kui see ei sobi.

  President. – (FR) Mida ma välja pakun, kolleegid, on järgmine: me ei ole tänasel pärastlõunal siin täiskogul selgelt sellises olukorras, et hinnata kõiki väiteid selle artikli tõlgendamise kohta.

Kui liikmed soovivad tegeleda süüdistustega, laskem neil seda teha kirjalikul kujul parlamendi presidendile. Ma olen kindel, et ta edastab kaebused vastavale komisjonile.

Mida ma nüüd teha tahaksin, on lihtsalt otsustada päevakorrapunktide järjekorra üle. Ma olen teinud ettepaneku. Ma olen kuulanud ühte selle vastu olevat liiget ja teist poolt olevat liiget. Ma panen selle nüüd hääletusele.

(Parlament nõustus ettepanekuga.)

(Sellega kehtestati päevakorrapunktide järjekord.)