Istungi stenogramm

Teisipäev, 15. jaanuar 2008 - Strasbourg

14. Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti mitmeaastane raamistik aastateks 2007–2012 (arutelu)

  President. – (FR) Järgmiseks punktiks on Michael Cashmani kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni nimel esitatud raport nõukogu otsuse ettepaneku kohta, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 168/2007 säte Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti mitmeaastase raamistiku vastuvõtmise kohta aastateks 2007–2012 (KOM(2007)0515 - C6-0322/2007 - 2007/0189(CNS)) (A6-0514/2007).

Siinkohal töökorralduslik küsimus: kas auväärne parlamendiliige võiks mulle palun öelda, millisele määruse artiklile ta siin viitab?

  Roger Knapman (IND/DEM). – Härra president, töökorraldusliku küsimuse kohta vastavalt artiklile 171. Te ütlesite parlamendile just nüüdsama, et 19 parlamendiliiget väljendasid soovi sõna võtta. Enne lõunat öeldi meile, et neid oli 14. Ma tean, et statistika koha pealt, ja eriti kui ei ole tegu nimelise hääletamisega, on asjad siin veidi ripakil, kuid kas te selgitaksite erinevust nende kahe arvu vahel?

  President. – (FR) See on keeruline teile siin ja praegu selgitust anda, kuid ma teen oma parima.

Me saame sõnavõtutaotlusi – ja ma olen hääletuse selgituste puhul olnud mitmel korral istungi juhataja – reaalajas. Kõige tõenäolisemalt juhtus see, et kui härra Vidal-Quadras oma teate edastas, oli enne teda kõnetoolis 14 nime, siis, sekundite või minutite jooksul lähenesid teised parlamendiliikmed kõnetoolile teavitamaks presidenti oma soovist kõneleda. See on kahtlemata põhjuseks, miks tõusis arv härra Vidal-Quadrase teate ja hetk tagasi tehtud minu oma vahelisel ajal 14-lt 19-le. See on samas väga huvitav asjaolu ja me vaatame asjakohast artiklit.

Teie loal ma naaseksin Cashmani raporti juurde ja alustaksin kohe komisjoni esindajast.

  Franco Frattini, komisjoni asepresident. − Härra president, esiteks tahaksin tänada parlamenti väga konstruktiivse koostöö eest ja toetuse eest võtta kiiresti vastu Euroopa Põhiõiguste Ameti mitmeaastane raamistik aastateks 2007–2012.

Eriti sooviksin tänada raportööri härra Cashmani tema isikliku pühendumuse eest sellele dokumendile. Komisjoni välja pakutud ja kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis arutlusel olnud mitmeaastane raamistik aastateks 2007–2012 võimaldab põhiõiguste ametil teha oma võimaluste piires parimat tööd. Tahaksin öelda, et ma mõistan täiesti raportööri välja pakutud muudatuste põhjendusi. Mul on heameel öelda, et ma kiidan heaks muudatusettepaneku 1, muudatusettepaneku 2 seoses etniliste vähemuste mõistega, muudatusettepanekud 3, 4, 5, 8 ja 13 (osaliselt) seoses mitmekordse diskrimineerimise mõistega, muudatusettepanku 15 seoses sotsiaalse tõrjutusega ning muudatusettepaneku 16, eelkõige sellepärast, et kõik need muudatusettepanekud kajastavad kompromisslahendusi, mis leiti eesistuja, komisjoni ja raportööri vahel toimunud aruteludel.

Teisi muudatusettepanekuid ei saa ma heaks kiita mitmel juriidilisel ja tehnilisel põhjusel, mida ma kohe väga lühidalt selgitan. Mõned muudatusettepanekud ei ole kooskõlas algmäärusega, täpsemalt muudatusettepanekud 10, 11 ja 18. Mõnel juhul lähevad muudatusettepanekud määrusest kaugemale, eelkõige muudatusettepanek 17. Mõnel juhul on need minu arvates vastuolus määrusega, näiteks muudatusettepanek 10. Mõned muudatusettepanekud, nagu 2, 7 ja 13 ei vasta parema õigusliku reguleerimise nõuetele, kuna „traditsioonilised vähemusrahvused ja keelevähemused” on juba määrusega hõlmatud.

Mõned muudatusettepanekud, täpsemalt 14 ja 15 (osaliselt) lähevad ühenduse või ameti pädevusest kaugemale. Muudatusettepanekuga 12 piiratakse märkimisväärselt nende valdkondade reguleerimisala, millega amet peaks tegelema vastavalt meie ettepaneku artiklis 2 sätestatutele.

Muudatusettepaneku 6 suhtes tahan öelda, et ma ei ole selle sätte sisu vastu. Mitmeaastase raamistiku ettepanek ei ole minu arvates siiski parim koht inimõiguste iseloomu ja määratluse üldiste väidete sätestamiseks.

Seda on parem teha rahvusvahelistes konventsioonides ja hartades. Ma ei ole sellele muudatusettepanekule siiski vastu, kui nõukogu ja parlament mõlemad tahavad selle heaks kiita.

Ma ei saa heaks kiita muudatusettepanekuid 7 ja 9. Muudatusettepaneku 7 kohta sooviksin öelda, et mitmeaastane raamistik on nähtud ette reguleerima Euroopa Liidu institutsioonide ja/või liikmesriikide kohustusi, et kontrollida vastavust kõigi rahvusvaheliste konventsioonidega, mille osaline liikmesriik on.

Muudatusettepaneku 9 kohta: viide mitmeaastase raamistiku läbivaatamise kohta enne viieaastase perioodi lõppu ei ole vajalik, võttes arvesse, et komisjon, nõukogu ja parlament võivad igal ajal nõuda raamistiku artikli 2 reguleerimisalast kaugemale minemist.

Üldiselt kehtestati viieaastane ajakava selleks, et mitte seada ohtu ameti töö tõhusust, kuna ametil on vaja aega oma töö kavandamiseks ja rakendamiseks Süstemaatilise läbivaatamise sisseseadmine võib ameti tööd õõnestada.

Viimasena tahaksin öelda, et minu arvates on ameti loomine olnud väga edukas põhiõiguste austamise edendamisel Euroopa Liidus. Samuti on see olnud edukas rahvusvahelise koostöö mõttes. Nüüd me peame kehtestama sobivad tingimused, et amet saaks edukalt toimida ja tõestada lähiaastatel oma väärtust.

  Michael Cashman, raportöör. − Härra president, tahaksin tänada asepresident Frattinit nende sõnade eest.

Kui parlamendil oleks kaasotsustamisõigus selles küsimuses, oleksime me palju tugevamal seisukohal. Pean kolleegidele täna ütlema, et nagu teised variraportöörid, kohtusin ma valitsusväliste organisatsioonide ja kodanikuühiskonna esindajatega juba päris alguses, et selgitada, mida meil on võimalik ära teha. Mulle oli kohe täiesti selge, et minu soovide täitmine nõuaks lõputut nimekirja, sest inimõigused on nii olulised: need on ülimalt olulised ja just nende pärast loodi institutsioonid, et me kunagi ei satuks uuesti tingimustesse, mille tõi kaasa Teine maailmasõda ja selle õõvastav vari, mis laskus üle paljude rahvuste ja vähemuste.

Tegelikkuses konsulteeritakse meiega väga vähe ja seepärast pidin ma võtma väga ebamugava seisukoha. Homoseksuaalina oli mul väga raske suruda maha soov lisada konkreetselt homofoobia teemat. Kui ma tahan olla järjekindel põhimõtte kohaldamises, et me peame hõlmama katmata teemad, siis pean loobuma asjadest, mida minu süda soovib. Seega on see olnud raske.

Mul on heameel öelda, et kõnealune raport võeti vastu 48 poolthäälega, vastuhääli ei olnud ja 8 hoidus hääletamast. See näitab, et meie ees olev dokument väljendab täielikult parlamendikomisjoni mõtteid, kuigi on siiski ka mõned muudatusettepanekud, mida mina isiklikult ei toetanud. Ma tahan väga kiita eesistujariiki Portugali ning kohalolevaid kolleege, kes tegid minuga väga tihedat koostööd, toetasid parlamenti, et saavutada seisukoht, mida nii nõukogu kui ka komisjon võiksid toetada.

Mul on heameel, et volinik loetles 18-st muudatusettepanekust üheksa. Saame 50%lise toetuse, muidugi sooviksin ma 100%list, kuid me elame tegelikus poliitilises maailmas. Eelkõige tahan, et amet oleks edukas. Amet põhineb põhiõiguste hartal ning kõik rahvusvahelised inimõiguste konventsioonid, mis meil on, on liikmesriikidele ühised.

Kuid siiski leidub saadikuid, poliitikuid ja liikmesriike, kes tahavad, et amet ebaõnnestuks. Nad ei taha, et see oleks tõhus, ning just seepärast olen ma olnud väga konkreetne nõudmistes, mida me ametile esitame. Tahan, et amet oleks edukas. Usun, et muudatusettepanekud, mis komisjonis vastu võeti, aitavad ametil edukas olla ega esita sellele põhjendamatuid nõudmisi, mis ületaksid nii inim- kui ka rahalisi ressursse.

Teatavad naisterühmad on avaldanud arvamust, et see ei ole piisavalt põhjalik, kuid me oleme sisse viinud soolise võrdõiguslikkuse vaatekoha ja arvesse võtnud soolise võrdõiguslikkuse instituuti. Muidugi peab olemas olema vastastikune täiendavus, kuid mitte kordamine, sest see oleks jällegi ressursside raiskamine.

Lubage mul siis lõpetada ja asuda kuulama, mis pidavat olema poliitikas kõige tähtsam ja ühtlasi kõige raskem ülesanne. Ma kuulan arutelu, aga homsel istungil hääletusele pandavaid muudatusettepanekuid ei saa ma toetada lihtsal põhjusel: kõne alguses ütlesin, et ma ei saa nõustuda terve rea muudatusettepanekutega ja muuta seda suhtumist nüüd, kuna see tähendaks variraportööridega saavutatud kokkuleppe taganemist. Vähemuskeeled on muidugi olulised, muidugi on olulised ka muud valdkonnad, kuid kõige olulisem on, et Euroopa Põhiõiguste Amet teeks edukalt tööd, mida me talle määranud oleme.

  Libor Rouček, väliskomisjoni arvamuse koostaja. – (CS) Daamid ja härrad, põhiõiguste ameti rajamine eelmise aasta alguses on väga tähtsaks ja vajalikuks sammuks põhiõiguste kaitsmisel ja toetamisel nii Euroopa Liidu sees kui väljaspool seda. Kahjuks ei ole pikaajalist raamistikku veel vastu võetud ja mõnesid personaliküsimusi ei ole veel lahendatud. Väliskomisjon palub seetõttu selle olukorra lahendamist nii ruttu kui võimalik. Mis puutub ameti tegevusse väljaspool Euroopa Liitu, siis väliskomisjon toetab meetmeid, mille eesmärgiks on töö uuesti ületegemise vältimine ja vajalik tegevuse kooskõlastatuse tagamine rahvusvaheliste organisatsioonidega, kes selles valdkonnas tegutsevad: eelkõige Euroopa Nõukogu, ÜRO ja OSCE. Samuti oleme me seisukohal, et inimõiguste alane dialoog on määravaks liidu ja arengumaade vahelistes suhetes. Seetõttu tervitame me tõsiasja, et amet on avatud kandidaatriikide osalusele. Lõpetuseks, me eeldame, et niipea kui reformileping jõustub ja luuakse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametikoht, pakub amet esindajale tema tegevuses kõikvõimalikku abi.

  Kinga Gál, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (HU) Tänan teid sõna andmise eest, härra president. Mul on heameel, et me oleme saavutanud Euroopa Põhiõiguste Ameti raamistiku vastuvõtmise ja ma sooviksin tänada raportööri tema töö eest ja koostööks valmisoleku eest, mida ta selle märkimisväärse ülesande jooksul üles on näidanud.

Nüüd on võrdväärselt nii institutsioonide, liikmesriikide kui ka ELi kodanike seisukohalt oluline, et amet võimalikult kiiresti korralikult tööle hakkaks, sest see loodi ametlikult Viinis eelmise aasta 1. märtsil, kuid ei oma endiselt struktuuri, volitusi ega juhatust, mis eesmärgile vastaks.

Seega on väga tähtis, et raamistik nüüd vastu võetaks. Me oleme siin silmitsi niivõrd mitmetahulise probleemiga, kui ühelt poolt võiksime nimetada loendamatu hulga inimõiguste alaseid küsimusi ja juriidilisi põhiküsimusi, kuid teisalt peame arvestama, mis tegelikult muudaks selle ameti täna eesmärgi vääriliseks.

Minu nägemuse kohaselt on mu kaasparlamendiliige, härra Cashman, püüdnud koostada selle arvamuse selliselt, et ta vastaks samal ajal kahele eelpool mainitud kriteeriumile: et ta saaks paindlikult tegeleda inimõiguste probleemidega, mis meid kõiki tundlikul viisil puudutavad, ning samas hoides ametit eesmärgile vastavas seisukorras.

Ma tunnen, et parlament toetab ettepanekuid täielikult ja – vaatamata härra Frattini tähelepanelikule kuulamisele, kui ta ütles, mis temale ja komisjonile vastuvõetamatu on – loodan ma siiralt, et nõukogu saab meie paljudest küsimustest aru, kuna nemad võivad olla võtmeks, kuidas amet oma tööd peaks tegema, et keskenduda tegelikele probleemidele.

Keeleliste vähemuste ja rahvusvähemuste küsimus jäeti algsest nimekirjast välja, kuid lisati ettepanekusse. Ma pean seda väga tähtsaks, kuna me näeme nüüd, kuidas need probleemid uuesti ja uuesti üles kerkivad ning liit seisab nendega tõepoolest silmitsi – ta peab sekkuma. Seepärast loodan, et amet on suuteline nendele tähelepanu pöörama. Meil ei saa olema tegemist “paberist tiigriga”, vaid tõelise toimiva institutsiooniga. Tänan teid tähelepanu eest.

  Stavros Lambrinidis, fraktsiooni PSE nimel. – Härra president, põhiõiguste amet peab vähemalt alustama oma tähtsa ülesande täitmist. Seepärast on raportöör, keda ma õnnitlen, olnud sunnitud piirama oma muudatusettepanekuid pakutud raamistikule, hõlbustamaks kiiret institutsioonidevahelist kokkulepet selles tähtsas asjas. Oleks muidugi olnud parem, kui valdkonnad hõlmanuks sotsiaalseid õigusi ja kui seal oleks otseseid viiteid inimkaubanduse küsimustele ning erasfääri ja inimväärikuse kaitsele terrorismivastaste meetmete raames. Kuid kõik võimalused on valla.

Täna keskendun ma eelkõige ühe tähtsa muudatusettepaneku parandamisele, mille me koos mõne kolleegiga esitasime, muudatusettepaneku, mis läks läbi ja kus mainitakse üheselt õigusemõistmise tõhusat sõltumatut juhtimist, sealhulgas süüaluste ja kahtlusaluste õigusi.

Härra president, kui õõnestatakse avalikkuse usku õigusemõistmise sõltumatusse ja erapooletusse, siis õõnestatakse meie demokraatliku ühiskonna aluseid ja sellepärast, väga asjakohaselt, hõlmasid ameti kohustused algusest peale seda dimensiooni. Samal ajal aga kipume me unustama, et iga isik on süütu, kuni ta süüdi tunnistatakse. Süüaluste häbiposti löömine meedia poolt oma müüginumbrite tõstmiseks, või isegi valitsuste ja ametnike poolt lühiajalise poliitilise kasu nimel rikub seda põhimõtet räigelt. Ja süüaluseid, härra president, eriti tänasel päeval ja ajajärgul, kui ilmneb, et nii paljusid keskseid põhimõtteid saab terrorismivastase võitluse nimel painutada, ei tohi röövida, halvasti kohelda ja neilt nende põhiõigusi võtta ilma, et sellel oleks tagajärjed. Kui üldse miski meile seda õpetada saab, siis on see kindlasti Guantanamo, mille kuues sünnipäev just möödus, ilma, et keegi seda tähele oleks pannud, kahjuks.

  Sophia in 't Veld, fraktsiooni ALDE nimel. – (NL) Härra president, volinik, daamid ja härrad, lubage mul kõigepealt öelda, et ma väga austan raportööri, härra Cashmani. Olen teda alati pidanud oluliseks liitlaseks põhiõiguste kaitsmise võitluses. Seetõttu ei lahkne mu arvamus raportööri omast mitte olemuse ja sisu, vaid strateegia alal. See võib olla strateegiaks loobuda paarist prioriteedist nõukogu toetuse vastutasuks, kuid kas nõukogu pakub meile piisavalt palju, et me hülgaksime selle, mida me tahame? Minu meelest mitte ja kuna see nii on, eelistan ma lihtsalt oma seisukohta selgelt väljendada.

ALDE muudatusettepanekutega soovitakse lisada neli prioriteeti, nimelt homofoobia, privaatsus, terroristidevastane poliitika ja põhiõigused, ning romide diskrimineerimine, ja need on praegu neli põhivaldkonda, kus liikmesriigid pidevalt inimõigusi rikuvad. Põhiõiguste amet oleks pidanud saama valvuriks, kes hoiab liikmesriigid õigel teel, kuid kahjuks ei ole ta seda teha suutnud. Nii või teisiti on ta juba muutunud hambutuks tiigriks. Mis minusse puutub, ning kindlasti ka volinik Frattini sõnu äsja kuulates, siis peaks Euroopa Parlament põhiõiguste ameti tähtsaima liitlasena lihtsalt omaenda selged prioriteedid paika seadma.

Päris ausalt, rääkides nõukogu toetusest või kokkuleppest nõukoguga, imestan ma nagunii, kus nõukogu täna on. Ma kardan seetõttu, et nõustun vägagi raportööriga sisu osas – ma kavatsen oma fraktsiooniga konsulteerida – kuid mul on kahju öelda, et ma ei saa strateegiat toetada.

  Konrad Szymański, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Härra president, volinik, põhiõiguste amet loodi Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskuse baasil. See muutus oleks võinud olla sammuks paremuse poole. Viinis asuvat keskust tunti tema ebausaldusväärsuse ja kerguse järgi, millega rassismi- ja juudivastasuse alaseid kaebusi eirati – nii juhtus näiteks 2001. ja 2005. aastal seoses Radio Maryjaga, vabariigi liigaga ja mu enda riigi Poolaga.

Kui uus institutsioon järgib raportööri soovitusi, kordab ta peagi vanu vigu. Ettepanek minna üle temaatilistest valdkondadest, paindlikkus või nn proaktiivsed meetmed – need on vaid sõnakõlksud selle raporti selgituses – see ei ole muud kui roheline tuli ametile toimimaks kontrollimatul moel, juhindudes ekstreemsetest ideoloogiatest ja väljaspool rahvusvahelist õigust. See kõik ei omaks mingit tähtsust js see ei oleks üldsegi ainus kord Euroopa raha raisata, kuid inimõiguste kaitsmiseks loodud süsteem, millel ei ole rahvusvahelise õiguse raamistikku ja mis jäetakse professionaalsete antirassistide kätesse, kaotab oma valduses oleva tähtsaima vara – tõsiseltvõetavuse.

  Cem Özdemir, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Härra president, me hääletasime kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis raporti poolt. Kiidame selle siin taas heaks, kuigi nõustume suures osas täna parlamendi ja isegi raportööri enda esitatud kriitikaga. Ühte mu punkti raportöör juba käsitles. Kuigi põhiõiguste amet tegeleb jätkuvalt seksuaalse diskrimineerimisega, ei ole sellised asjad nagu homofoobia kahjuks tema valdkonnaks. Euroopas peetud arutelu valguses ja praeguses kõneluste seisus on kahetsusväärne, et me ei suuda nõukoguga ja komisjoniga kompromissile jõuda.

On ka teisi punkte. Me esitasime komisjonis muudatusettepanekud, kuid kahjuks lükati need kõik tagasi. Kavatsen neist vaid üksikutele viidata. Romide diskrimineerimine oleks olnud tähtsaks probleemiks, millega tegeleda, nagu ka isikliku privaatsuse kaitse. Andmekaitse oleks olnud teiseks tähtsaks punktiks. Siin Euroopas oleme me teatud taseme saavutanud, mida me oma tõsiseltvõetavuse nimel liidus säilitama peame. Samas on tähtis, mitte ainult seoses meie kogemustega terrorismivastases võitluses, uurida, mis ulatuses saab terrorismivastast võitlust kooskõlastada põhiõigustega. See on veel üks teema, mis oleks väärt põhiõiguste ameti tegevustikku lisamist.

Kõik nõustuvad, et põhiõiguste amet peaks hakkama tööle nii ruttu kui võimalik, kuid me ei ole suutnud isegi direktori osas kokku leppida. Seega on ruumi teatud kahtlustele, kas amet ikka on võimeline oma ülesannet täitma. Hea uudis on see, et selliseid menetlusi ei ole palju jäänud. Kui muudetud ELi alusleping alates 2009. aastast jõustub, on meil teised menetlused, mille kaudu Euroopa Parlament neis aruteludes osaleb.

  Bairbre de Brún, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (GA) Härra president, ma tervitan härra Cashmani raportit Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti kohta. Kodanikuvabaduste komisjoni liikmed on teinud selles tähtsas asjas säravat tööd. Õnnitlen nii neid kui raportööri.

Aga ma tervitan eriti parandusi, mille kohaselt traditsioonilisi keeli ja vähemusi puudutav diskrimineerimine kaasatakse ameti erikohustuste hulka. Kutsun parlamendiliikmeid üles neid uuendusi homme toetama.

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon on kuulutanud käesoleva 2008. aasta rahvusvaheliseks keelte aastaks. Euroopa Liit peab selles ettevõtmises osalema ja ka meie peame eeskuju järgima.

Mul on selles asjas erilised huvid mängus. Ma jätkan töötamist ELi tasandil, nõudmaks vajalikke ressursse, et iiri keel oleks üheks ELi töökeeleks, ning konstitutsioonilisel tasandil, et toetada iiri keele akti kampaaniat, mis on Põhja-Iirimaal hädasti vajalik õigusakt kaitsmaks iiri keele kõnelejaid.

Neid õigusi ei saa praegu kasutada. Nad on olemas kunagi siis, kui nad siduvatasse õigusaktidesse valatakse ja kui selline organisatsioon nagu Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet on võimeline võitlema mu võitluskaaslaste ja teiste keelelise diskrimineerimise ohvrite probleemidega tegelema.

  Koenraad Dillen (NI). – (NL) Härra president, daamid ja härrad, ma hääletan kogu südamest selle raporti vastu, kuna ma pean ametit Euroopas üha enam võimust võtva poliitilise korrektsuse valvuriks. Samal ajal kui amet väidab, et hakkab kodanike põhiõigusi kaitsma, on ta tegelikult ohuks mõnedele meie kõige põhilisematele õigustele ja vabadustele ning subsidiaarsuse põhimõttele.

Poliitilise korrektsuse vaim, mis Euroopat kummitab, tähendab, et väljendusvabadus tuleb allutada teatud usu vajadustele, mis ei talu mingit kriitikat, nimelt islamiusk.

Euroopa rassismi järelevalvekeskus, mille järglaseks see amet peaks saama, võrdsustas vägagi tahtlikult seaduslikult väljendatud immigratsioonivastased seisukohad ja islami negatiivsed aspektid rassismiga. Keskus oli samuti arvamusel, et islamofoobia on uus diskrimineerimise vorm ja et peale kokkupõrkeid Taani illustratsioonide pärast oleks vaja pühaduseteotuse vastaseid seadusi. Kui tellitud uurimusest ilmnes, et juudivastane vägivald Euroopas oli suures osas toime pandud noorte muslimite poolt, saatis keskuse direktor selle kohemaid prügikasti.

Väga vähesed inimesed siin majas näivad mõistvat, et väljendusvabadus on ülimaks põhiõiguseks ja et ajaloos on alati edasiminekut toonud mõttevabadus. Euroopa ei oleks kunagi maailma keskuseks saanud ilma samaaegse vabaduseta öelda tõde välja järsult ja piiranguteta, ükskõik kuidas see võib solvata. See raport ja amet on tolle põhimõtte libedale jääle pannud.

  Íñigo Méndez de Vigo (PPE-DE). – (ES) Härra president, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti raamistiku loomine on erakordselt tähtsaks asjaks neile meie hulgast, kes usuvad, et põhiõigused on osaks eurooplaste DNAst. Seetõttu sooviksin ühineda raportööri ja teiste kõnelejatega, kes on öelnud „edasi” mitmeaastasele raamistikule, „edasi” ameti tööle.

Samuti usun, et see raport, nagu proua Gál, keda ma oma fraktsiooni eestkõnelejana toetan, on öelnud, on tasakaalukas raport, mis püüab olla viljakas olemata sealjuures ülearu ambitsioonikas.

Realistlik, ma usun, oli see väljend, mida raportöör kasutas. Kuna raport on realistlik, tahaksin ma küsida volinik Frattinilt, oma healt sõbralt Franco Frattinilt, veidi rohkem toetust. Kui Euroopa Komisjon kiidab heaks vaid üheksa muudatusettepanekut 18-st, mis me oleme esitanud, tundub see mulle viletsa pingutusena ja pingutus, härra komisjoni asepresident, on niivõrd tähtsa asja puhul vajalik.

Mul oli õnn ja au olla parlamendi delegatsiooni president konventsioonis, mis koostas harta, ning mul on samaväärne au olla ATD Fourth World Intergroup`i juhataja, ning meil on õnnestunud üks muudatusettepanek, number 15: kaasata sotsiaalne tõrjutus ja vaesus ameti eesmärkidesse. Miks? Sest igaüks, kes on sotsiaalselt tõrjutud ja elab armetus vaesuses, ei naudi lõppude lõpuks mingeid põhiõigusi ja sellepärast oleme me arvamusel, et teie praegusest soodsam suhtumine, komisjoni asepresident, muudatusettepanekusse 15 oleks tähtsaks poliitiliseks signaaliks meie kaaskodanikele. Lõpuks esindame meie, parlamendiliikmed, inimesi ja inimesed nõuavad meilt ka kõige vaesemate eest hoolitsemist.

Seetõttu, volinik, loodan ma, et see arutelu aitab teil mõista enam kui üheksa muudatusettepaneku vastuvõtmise tähtsust, ning toetada Euroopa Parlamendi seisukohta selles asjas.

  Magda Kósáné Kovács (PSE). – (HU) Tänan teid väga, härra president. Üheksa kuud pärast põhiõiguste ameti tseremoniaalset üleandmist ei tee mulle mingit rõõmu rääkida tõsiasjast, et amet ei ole suutnud tööd alustada ning tal puudub endiselt juhatus.

Vähemalt võetakse sellel nädalal mitmeaastane raamistik parlamendi poolt vastu, mille eest ma tahaksin tänada raportööri, härra Cashmani. Mitmeaastane raamistik on määrava tähtsusega ameti töö ja selle seisukohalt, kui tõhus ta saab olema põhiõiguste järelevalves ja meetmete võtmises. Asutamisharta loomise kolmepoolne läbirääkimisprotsess jättis lahtiseks mõned teed, mida mööda me oleme kohustatud edasi minema.

Näiteks taheti nõukogu avalduses kasutada poliitilist jõudu saavutamaks ametile võimalust uurida ameti palvel inimõiguste järgimist koostöövaldkonnas politsei ja õigusorganitega. Liikmesriikidele ja liidule on tähtis kasutada nende käsutuses olevaid võimalusi, kuni see saab olema vääramatult ameti kohustuseks pärast reformilepingu jõustumist.

Samuti on meie ühiseks vastutuseks, et vähemusrahvuste ja rahvusvähemuste individuaalsed ja ühiskondlikud õigused muudetakse vaieldamatuks, mitte ainult keelustades diskrimineerimise, vaid ka positiivse õiguskaitse nõudmise kaudu. Põhimõtteliselt ei saa ka seada kahtluse alla sotsiaalsete õiguste kuulumist inimõiguste hulka, kuna ilma põhilise turvalisuseta inimväärikust ei ole.

See on küll kulunud väljend, kuid sellegipoolest tõsi, et iga otsus on väärt just niipalju, mil määral seda rakendatakse. Härra asepresident Frattini sõnad on tekitanud veidi kahtlust, kuid sellegipoolest loodan ma, et amet on inimõiguste kaitsmisel järjekindel.

  Hubert Pirker (PPE-DE). – (DE) Härra president, volinik, ma tahaksin kasutada võimalust teha kaks põhilist märkust. Esimene on see, et ma tulihingeliselt loodan ja nõuan kiiresti kohest tegutsemist nimetamaks ametisse põhiõiguste ameti direktor niipea, kui selle tööprogramm vastu võetakse, sest ameti loomise kogu eesmärgiks on muuta see nii ruttu kui võimalik täielikult töövõimeliseks.

Minu teiseks põhipunktiks on see, et ma soovin kasutada seda arutelu taotlemaks taaskord kõigi ametite toimimise ja kasulikkuse hindamist. On tõsi, et ma ei ole veendunud, et kõik ametid toimivad nii, nagu me soovime või et nad peavad igavesti alles olema; vastupidi, ma usun kindlalt, et on olemas mõningad paralleelsed struktuurid ning et igal juhul oleks võimalik osa ametitest loobuda ilma, et keegi nende puudumist märkaks või selle pärast kannataks. Ma tahaksin teilt küsida, millal komisjon sellise hindamise käivitada plaanib.

  Genowefa Grabowska (PSE). – (PL) Härra president, õnnitledes raportööri härra Cashmani, sooviksin ma samas esitada ühe kommentaari, nimelt: LIBE komisjoni istungite ajal arutasime me üksikasjalikult, kas põhiõiguste amet teeb või ei tee sama tööd mis Euroopa Nõukogu. Me jõudsime järeldusele, et ei tee, kuid mul on jäänud mulje, et me kadestame Euroopa Nõukogu sellepärast, et tal on niisugune kaal, mis võimaldab rakendada eriomast õigussüsteemi.

Mulle näib, et põhiõiguste amet peaks, vaatamata oma tingimustele ja pädevustele, rajanema kindlalt põhiõiguste hartal. See peaks andma talle selge pildi, et ka tema on põhiõiguste harta valvaja, ning seda ka nende inimeste ja liikmesriikide jaoks, kes ei ole põhiõiguste hartat täies ulatuses vastu võtnud. Ma usun, et see on väga tähtis ning ma usun ka seda, et põhiõiguste amet peaks selles suunas liikuma meie abiga, Euroopa Parlamendi toetusega.

  Franco Frattini, komisjoni asepresident. − Härra president, ma tänan kõiki, kes oma ettepanekuid esitasid ja kaastööd tegid.

Esiteks ei peaks Euroopa Liit olema mitte üksnes põhiõiguste parim kaitsja, vaid ka parim edendaja ning sellisena peaksid kodanikud Euroopa Liitu nägema. Selle all ma pean silmas rühmade ja kogukondade õigusi, aga ka üksikisikute õigusi. See on väga oluline lähenemine.

Samuti arvan, et pärast harta väljakuulutamist ja Lissaboni lepingu allkirjastamist peaks ametist saama valdkonnas kõige tõhusam vahend. Seepärast tahaksin näha, et parlament kuulaks võimalikult kiiresti ära sõelale jäänud direktorikandidaadid, et amet saaks hakata tööle oma parimate võimete kohaselt.

Nõustun täielikult raportööri härra Cashmaniga, et me peame laskma ametil nüüd tööle hakata. Ameti ülekoormamine liiga paljude ülesannetega põhjustaks ohu, et amet tundub küll tugevana, aga tegelikult ei suuda toimida nõutava kiirusega.

Ma olen teadlik paljudest teie väljendatud muredest ja ma luban teile, et veel enne, kui viieaastane periood läbi saab, olen ma valmis kasutama täielikult ära komisjoni pädevust nõudmaks, et amet laiendaks oma tegevust artikli 2 reguleerimisalast kaugemale, täpsemalt justiits- ja julgeolekualase koostöö valdkonda.

Lõpetuseks tahan öelda, et suhtun poolehoiuga sellesse, mida mu sõber härra Méndez de Vigo ütles, ning vaatan põhjalikult tema ettepanekuid, eelkõige muudatusettepaneku 15 osas, et püüda vastata ootustele, mida väljendati seoses Euroopa vaesusevastase strateegiaga.

Tahaksin ka veel korrata, et ma olen valmis muudatusettepaneku 6 heaks kiitma, isegi kui ma sellega põhimõtteliselt ei nõustu. Ma loodan, et minu püüdlus teie vajadustele vastata valmistab härra Cashmanile rõõmu.

  President. – (FR) Tänan teid, volinik. Tundub, et parlament hindab seda.

  Michael Cashman, raportöör. − Härra president, ma tänan volinikku leebumise eest väga olulise teema juures seoses muudatusettepanekuga 6, kus on öeldud: „Kõik inimesed on sündinud võrdsetena ja seega on inimõigused jagamatud ja puutumatud.” Lubage mul tänada kolleege nende panuse eest ja lubage mul lihtsalt öelda teile, et kui raportiga mitteseotud liige väidab, et ta hääletab minu vastu, kui parlamendi äärmuslased hääletavad minu ja mu raporti vastu, täitub minu süda rõõmuga ja mu mõistus ütleb mulle, et meil on täielikult õigus. Inimõiguste kaitsmisel ei tohi mingil juhul äärmuslusse laskuda, küll aga peab äärmisega visadusega kaitsema inimõigusi.

Tahan öelda oma heale sõbrale Sophia in ’t Veldile, et muidugi ma nõustun temaga, aga ma usun, et romide, privaatsuse ja homofoobia teema on juba hõlmatud. Romide küsimus kuulub rahvusel ja rassil põhineva diskrimineerimise alla. Ma tahaksin öelda oma kolleegile härra Lambrinidisele, et põhiõiguste harta ja Euroopa inimõiguste konventsiooni annab meile valdkonna, milles me saame tegutseda privaatsuse põhjal, ennetades inimkaubandust ja tulles toime sotsiaalse tõrjutusega. Proua Gál ütles, et see oli täiesti õige, et tegemist oli ameti tööprobleemidega ja et me peame sellega arvestama.

Seepärast olen lisanud mitmekordse diskrimineerimise. Peame meeles pidama, et me ei tegele üksnes valdkondadega, mida nad suudavad katta. Tegemist on temaatiliste valdkondadega, mis põhinevad objektiivsetel alustel, milleks on kõigile liikmesriikidele ühised põhiõiguste harta ja rahvusvahelised konventsioonid.

Minu suurepärasele sõbrale härra Cem Özdemirile – çok teşekkür ederim! (Suur tänu!) – Mina ütleksin andmekaitse kohta, et see on kaetud. Samuti on meil andmekaitseinspektor ja meil on andmekaitset käsitlevad direktiivid ja viimane asi, mida me tahame, on kordamine.

See on huvitav ja meil oleks põhjust tähistada. Angelilli raport on valmimas. See on küll omaalgatuslik aruanne, kuid me oleme siin andnud täielikult siduva tõotuse – mis ei ole omaalgatuslik ega lihtsalt nõue –, et lapseõiguste eest vastutab põhiõiguseid kaitsev amet. Seepärast ma õnnitlen parlamenti. Nõuan tungivalt, et hääletaksite koos minuga. Ärgem lisagem siia enam midagi, ärgem lahjendagem seda, olgem keskendunud ja tehkem oma tööd – ja, härra president, säästke oma haamrit kellegi teise jaoks!

  Irena Belohorská (NI). – (SK) Ma sooviksin tugevalt protesteerida selle vastu, mida härra Cashman just ütles: ma olen üheks fraktsioonilise kuuluvuseta liikmetest ja sooviksin teatada, et minevikus, kui ma olin Euroopa Nõukogu liige, koostasin ma raporti lapstööjõu keelustamise kohta ning samuti osalesin ma teise raporti ettevalmistamises lapse õiguste kohta. Sellepärast protesteerin ma tugevalt raportööri kommentaaride vastu, kes ütles, et teda ei huvita, kas keegi fraktsioonilise kuuluvuseta liikmete hulgast tema vastu hääletab.

  President. – (FR) Härra Cashman, palun vastake isiklikult kommentaaridele, mida võeti kui isiklikku rünnakut.

  Michael Cashman, raportöör. − Härra president, oma kommentaari tehes ei mõelnud ma muidugi auväärsete liikmete peale.

Ma osutsin üldiselt raportiga mitteseotud liikmetele, kuid konkreetselt härra Dilleni tehtud kommentaaridele, mis minu arvates on väga äärmuslikud. Kuid mitte mingil juhul ei tahtnud ma solvata auväärset liiget, kelle teod räägivad enda eest.

  President. – (FR) Ma võin kinnitada, vähemalt prantsuskeelse tõlke koha pealt, et kommentaar esitati seoses äärmuslastega, vastandina fraktsioonilise kuuluvuseta liikmetele. Raportöör tegi selge eristuse.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub neljapäeval, 17. jaanuaril 2008.