Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2007/2093(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0520/2007

Esitatud tekstid :

A6-0520/2007

Arutelud :

PV 15/01/2008 - 15
CRE 15/01/2008 - 15

Hääletused :

PV 16/01/2008 - 4.3
CRE 16/01/2008 - 4.3
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0012

Arutelud
Teisipäev, 15. jaanuar 2008 - Strasbourg EÜT väljaanne

15. Lapse õiguste Euroopa Liidu strateegia suunas (arutelu)
PV
MPphoto
 
 

  President. – Järgmiseks päevakorrapunktiks on Roberta Angelilli raport kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni nimel - Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia väljatöötamine (2007/2093(INI)) (A6-0520/2007).

 
  
MPphoto
 
 

  Roberta Angelilli, raportöör. − (IT) Härra president, daamid ja härrad, kõigepealt tahan ma tänada kolleege nende väärtusliku koostöö eest ja eriti härra Frattinit tema pühendumuse eest lapse õiguste kaitsmisele alates tema volituste algusest.

Raport ilmselgelt ei pretendeeri täielikkusele, kuid usun, et see on heaks lähtepunktiks. Eesmärgiks oli rajada alus strateegiale, mis edendaks ja valvaks alaealiste õigusi Euroopa Liidu sise- ja välispoliitikas ning toetada liikmesriikide pigutusi selles vallas. Me võtsime eelduseks alaealiste õiguste eripärase olemuse, mis erinevad üldisemast põhiõiguste kategooriast täiesti, kuigi moodustavad selle osa.

Strateegia eesmärgiks on eelkõige positiivse toetuse andmine lapse õigustele, mis hõlmavad õigust perele, õigust tervisele, haridusele, sotsiaalsele kaasamisele, kuid ka õigust meelelahutusele, õigust mängida, tegeleda spordiga, koos õigusega puhtale ja kaitstud keskkonnale. Sisuliselt on eesmärgiks luua lapsega arvestav ühiskond, kus laps saab ennast tunda kaitstuna ja aktiivselt kaasatuna.

Sellepärast on raporti aluseks kaks peamist eeldust: 1) laste aktiivne osalemine neid puudutavate otsuste vastuvõtmisel; 2) muuta tavaks, st kaasata ja edendada lapse õigusi kõigis Euroopa Liidu poliitikavaldkondades. Lühidalt, alaealiste õigused peavad lõpuks saama Euroopa poliitiliseks prioriteediks, arvestades ka seda, et lapsed moodustavad ligi 30 % Euroopa kodanikest ja nende jaoks on endiselt veel palju ära teha, alates võitlusest vägivalla ja kuritarvitamise vastu murettekitava pedofiilia ja lastepornograafia võrgustike kasvu taustal. Üldiseks eesmärgiks on keelustada kõik vägivalla vormid, kaasa arvatud n-ö traditsioonilised kombed, aust kannustatud kuriteod ja pealesunnitud abielud. Sellest ei piisa, kui tagatakse vaid teatav karistus vägivalla toimepanijaile – peame tagama ennetusliku strateegia, mille eesmärgiks on just ohus olevate laste aitamine.

Üks prioriteete on võidelda laste vaesuse vastu. Väärib märkimist, et isegi Euroopa Liidus elab 19 % lastest allpool vaesuspiiri ja me peame sellepärast pakkuma abi, mis on loodud ka nende perede toetamiseks. Eriti vajame me romide lastele ja tänavalastele suunatud meetmeid, keda tihti sunnitakse kerjama ja kes sedasi muutuvad kergesti ärakasutamise, inimkaubanduse ja organiseeritud kuritegevuse ohvriteks.

Veel üks strateegia põhiaspekte on tagada kõigi laste (sealhulgas ka kõige vaesemate ja raskeimas olukorras olijate) harimine ja koolitamine. Me vajame samuti vähem võimekatele suunatud meetmeid, et ennetada nii igasugust diskrimineerimist. Me oleme siin ekspertide keskel, nii et võib-olla ei ole vaja siin kojas nimetada kõiki kiireloomulisi probleeme, mis tuleb lahendada: alates vägivaldsete videomängude turustamisest kuni alaealiste rahvusvahelise röövimise juhtumite arvu tõusuni, bürokraatia, mis muudab rahvusvahelised adopteerimised keerukaks, lapssõdurite tragöödia, lapstööjõud, lapse sünni registreerimata jätmine, märkimisväärne kaduma läinud laste arv, kellest ei kuulda enam kunagi midagi. Ma võiksin seda loetelu pikalt jätkata.

Tegelikult peame rakendama vastavaid vahendeid ja pakkuma kohest teavet vahetamaks kogemusi ja häid tavasid ning me peame looma sünergia asjakohaste õigusaktide ja karistusmeetmete vahel, tegelemaks probleemidega otseselt ja õigel ajal ning võib-olla õnnestub nende ennetamine.

Lubage mul lõpetuseks öelda, et Lissaboni leingu heakskiitmine annab meile paar lisavõimalust. ELi põhiõiguste harta on nüüd lepingu osa, kaasa arvatud artikkel 24, mis reguleerib lapse õigusi, luues sellega õigusliku aluse strateegia rakendamiseks. Praegusel hetkel peab parlament, kuid eelkõige liikmesriigid, viivitamata tööle asuma.

 
  
MPphoto
 
 

  Franco Frattini, komisjoni asepresident. − (IT) Härra president, daamid ja härrad, lubage mul edastada proua Agnelillile raporti eest soojad tänud.

Alates oma ametiaja algusest on lapse õigused olnud mu tegevuskavas selgelt tähtsaimaks prioriteediks, keskseks punktiks, ning koostöö parlamendiga selles valdkonnas on nüüd samuti viinud poliitikasuunisteni, mis on selle raporti (mis loodetavasti võetakse suure enamusega vastu), tulemuseks. Tegemist on tegevusjuhistega, mida komisjon järgib, kuna selles raportis ei ole ühte ainsatki punkti, mida ma ei toeta. Selles määratakse horisontaalsed algatused, mis hõlmavad mitmeid tegevussuundi, kuid ühiseks nimetajaks on see, et alaealised, see tähendab lapsed, moodustavad meie ühiskonna südame ja seetõttu on selge, et nad vajavad suurimat tähelepanu.

Järgnevate nädalate jooksul arutan ma koos oma personaliga, kuidas rakendada konkreetsete algatuste baasil proua Agnelilli raportis sisalduvaid punkte tegelikkuses. Mõned meetmed on juba rakendamisel. Need hõlmavad teatise (üldine teatis Euroopa lapse õiguste strateegia kohta) tutvustamist, mida te olete arvesse võtnud ja mis ulatub tagasi 2006. aasta juulisse, millel on täielikult poliitiline eesmärk muuta need õigused poliitiliseks prioriteediks, nagu proua Agnelilli märkis.

Muud praegu rakendatavadl meetmed hõlmavad ühtse abiliini telefoninumbri loomist (116 000), mis on kõikjal Euroopas ühesugune. Lubage mul kasutada seda võimalust kutsuda paljusid liikmesriike, kes ei ole meedet veel teostanud, mitte kaotama rohkem aega selle kasutuselevõtmiseks; siin pöördun ma ilmselgelt mitte parlamendi vaid liikmesriikide valitsuste poole. See otsus võeti vastu üle aasta tagasi, siiski ei ole üle pooltel liikmesriikidel tegelikkuses toimivat abiliini, kuigi tegemist on otsusega, mille minu arvates oleks saanud lühikese ajaga teoks teha.

Möödunud oktoobris arutasime me Lissabonis presidendiga, kas me saaksime ühiselt luua varajase hoiatuse süsteemide Euroopa võrgustikku laste röövimise või kadumise juhtudeks. Te teate, et me uurisime hea näitena Prantsuse süsteemi, me vaatasime, kuidas asjad Belgias toimisid, me märkisime, et Portugal ja Kreeka võtsid kasutusele või on viimastel nädalatel võtnud oma süsteemid; kuid on selge, et lasteröövijad ei hooli piiridest ja seega ei saa varajase hoiatuse süsteemid piirduda geograafiliste piiridega.

Me oleme teinud palju ära lastevastaste internetikuritegude valdkonnas. Läinud novembris ekspertidega tehtud koostöö andis tähtsaid tulemusi seoses tehnilise koostööga, mis võib viia elektrooniliste süsteemide omavahelisele ühendamisele, et ennetada ja reageerida veebi kasutamisele pedofiiliaks. See on üks hirmsamaid ohte lastele ja te teate, et tänu selle lisamisele Eurojusti ja Europoli 2007 prioriteetide hulka oleme nüüd suutelised lahti lammutama paljusid internetis tegutsevaid rahvusvahelisi pedofiiliavõrgustikke.

Samuti esitasime möödunud novembris raporti (mida juba on välja toodud) 2004. aastast pärineva raamotsuse rakendamise edenemise kohta, mis käsitleb laste seksuaalse ekspluateerimise vastast võitlust. Raportis, nagu te võib-olla mäletate, rõhutasin ma tõsiasja, et neli aastat hiljem ei ole liigagi paljud liikmesriigid asjaomast 2004. aasta raamotsust laste seksuaalse ekspluateerimise kohta üle võtnud.

Igal juhul lõime me kasuliku vahendi Euroopa foorumi näol. Esimene neist toimus Saksamaal Saksa eesistumise ajal ning see oli peamiselt seotud interneti kuritarvitamise ja vägivaldsete videomängudega. Järgmisel laste õiguste Euroopa foorumil, mis leiab aset Sloveenia eesistumise ajal, tegeletakse teiste teemadega, sealhulgas eriti rahvusvahelise adopteerimise küsimustega. Me uurime olukorda ja, nagu proua Agnelilli lootis, uurime ka praktilisi viise kutsumaks lapsi, nende esindajaid, otse osalema kõigis Euroopa foorumi kohtumistes. Te mõistate, et laste, sealhulgas küllatlki väikeste laste, kutsumine nendest kohtumistest osa võtma on delikaatne teema, kuid selle eesmärgi osas on otsus langetatud ja seetõttu nõustume me ka parlamendi vastava ettepanekuga.

Arendame välja spetsiaalselt lastele pühendatud Euroopa veebilehte, mis on kirjutatud ja esitatud lihtsal moel, milles selgitatakse mitteagressiivsel ja mittešokeerival viisil näiteks, kuidas olla valvel igapäevaelus lapsi ähvardavate paljude ohtude suhtes, ning selgitatakse, kuidas n-ö neist karidest mööduda. Me oleme rääkinud väga vähe põhiõiguste ametist; üheks minu ettepanekuks oli muuta lapse õigused selle ameti mitmeaastases raamistikus prioriteediks.

Meil on endiselt veel palju teha. Proua Angelilli ütleb õigusega, et me peame arvestama sisserännanud lastega. Selle aspektiga tegeleme eraldi Euroopa sisserändepoliitika raames: lapsed on tihti ohvrid, nad on üldises rändevoolude kontekstis tihti kõige kaitsetumad. Me peame asetama suuremat rõhku vajadusele rakendada Euroopa tegevuskava inimkaubanduse vastu võitlemiseks, pidades lisaks naistele eriti silmas lapsi, sest kahe nõrgima kategooriana on nad tihti rahvusvahelise inimkaubanduse ohvrid. Peame uurima vahendeid praktiliste ettepanekute ja projektide rahastamiseks Euroopa programmide raames.

Uus Daphne programm ja uus põhiõiguste programm näiteks lubavad meil pakkuda ka rahalist abi laste ombudsmanide Euroopa võrgustikule. Ma omistan sellele võrgustikule ning selgelt ka muudele sellel alal tegutsevatele valitsusvälistele organisatsioonidele suurt tähtsust. Uut programmi, mida teatakse Daphne III nime all, on uuesti rahastatud ja see võib olla eriti kasulikuks vahendiks.

Kokkuvõtteks olen ma loomulikult enam kui valmis ja täis indu selle poliitilise strateegia arendamist jätkama, pidades silmas ka väga konkreetsete tulemuste saavutamist kodanike heaks valdkonnas, mis on meile kõigile eriti südamelähedane.

 
  
MPphoto
 
 

  Marie Panayotopoulos-Cassiotou, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamuse koostaja. − (EL) Härra president, lapse õiguste kaitsel ei ole kunagi tulnud puudu Euroopa Liidu sisestest ja välistest poliitikavaldkondadest, kuid õigusliku aluse puudumise tõttu on tegevus olnud kaootiline ning sel põhjusel on teie ettepanek, härra asepresident, lapse õiguste kaitse strateegia loomise kohta leidnud Euroopa Parlamendi ning ka kodanikuühiskonna soodsat vastuvõttu. Loodame, et see tugevneb reformileppe jõustumisega, mille üheks osaks on põhiõiguste harta, nagu mainis raportöör proua Agnelilli, keda ma õnnitlen tema järeldusoskuste ja tänase raporti esitamise pärast.

Koos integreeritud ja kooskõlastatud lähenemise võimalusega laste kaitsmiseks Euroopa tasandil – tänu arvukatele huvitavatele komisjoni ettepanekutele, muuhulgas – ei tohi last vaadelda kui ohvrit, vaid kui positiivsete õiguste ja kohustuste kandjat, kes peaks üles kasvama terves perekondlikus miljöös koos kindlusega, et tema materiaalsed ja mittemateriaalsed vajadused rahuldatakse.

Lapse õiguste austamist tuleks tugevada mitte ainult Euroopa meetmete planeerimise kaudu, vaid ka liikmesriikide poliitilise tahte kaudu koos meetmetega, mis vastavad laste põhiõigustele ja kaitsevad lapsi arvukate ohtude eest.

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon keskendus oma arvamuses ema ja perekonna toetamisele kohustuste täitmisel. Selles nõuti toetust kaitsetutele rühmadele, nimelt lastele, kes on ohus väärkohtlemise tõttu või hariduse, tervishoiu, korraliku toidu ning oma võimete arendamise ja saavutamise võimaluste puudumise tõttu.

Vanemate tööelu ja pereelu kokkusobitamine: see on lapse võõrandamatuks õiguseks ja kujutab endast samuti väärtusliku kapitali loomist ja investeeringut tulevikuühiskonda. Nii Euroopa Liidu sees kui väljas rikutakse tihti lapse positiivseid õigusi ja esineb endiselt soolisest ebavõrdsusest tingitud diskrimineerivat kohtlemist. Eksisteerivad soolised stereotüübid ja eelarvamused, mis marginaliseerivad mõnesid lasterühmi ja eriti tüdrukuid ning noori emasid. Naiste kaitsmine, eriti raseduse ajal ja siis, kui nad lapsi kasvatavad, peab olema nõudeks, nii et lapsed saavad kohe elu algusest peale kasutada oma põhiõigusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Irena Belohorská, väliskomisjoni arvamuse koostaja.(SK) Suur tänu, härra juhataja, ning ma tänan ka proua Agnelillit tema raporti eest.

Tervitan tõsiasja, et Sloveenia eesistujariigina valis üheks oma prioriteediks küsimuse laste viibimisest relvastatud konfliktides, mis oli ka üheks minu teemaks. Minu arvamus väliskomisjoni nimel puudutab ka vajadust registreerida laste sünnid. Registreerimata lapsed on nähtamatud ja seetõttu saavad neist tihti seksuaalse kuritarvitamise või inimkaubanduse ohvrid; neid vangistatakse koos täiskasvanutega ja kasutatakse tegevsõduritena relvajõududes, kuna on võimatu kindlaks teha, kas nad on juba täiskasvanud või mitte. Lapse sünnitunnistus tagab lapsele tema nime ja rahvuse, nagu ka juurdepääsu näiteks arstiabile. Mul on aga kahju, et raport võetakse vastu alles jaanuaris: enamik arvamuste üle on juba hääletatud ja need edastati parlamendikomisjonile enne suve, seega oleks raporti saanud varem vastu võtta.

Laste õiguste küsimusele on vaja kiiresti vastust. Üheks näiteks selle kohta on hiljutine 100 Tšaadi lapse Prantsusmaale toimetamise juhtum. Teo eesmärgiks oli aidata mahajäetud peresid Darfuris; lapsed – orvud – oleksid läinud kasuvanemate hoole alla Euroopas. ÜRO tegi aga kindlaks, et enamik juhtudel ei olnud lapsed orvud ega pärit Darfurist, vaid naaberriigist Tšaadist.

Laste õiguste küsimusele kiire lahenduse leidmine ei ole vaid arengumaade vajadus: see on ka meie vajadus.

 
  
MPphoto
 
 

  Glenys Kinnock, arengukomisjoni arvamuse koostaja. − Härra president, ma sooviksin alustuseks öelda, et arengukomisjon on väga kindlal seisukohal, et komisjoni jaoks on oluline kajastada lapse õigusi arengupoliitika igas aspektis, nähes seda aastatuhande eesmärkide saavutamise vahendinda. Ma tean, et komisjoni teatises tehakse ettepanek selliste küsimustega tegeleda.

Soovin öelda väga selgelt, et me vajame lapse õigustega arvestavat lähenemisviisi ning peame eemalduma senises debatis valitsenud tähelepanu koondamisest sellistele küsimustele nagu inimkaubandus lastega, laste röövimine ja pornograafia. Peame tagama, et me saame aru, et räägime lapse õigustest: lapse õiguste üle tuleb aru pidada, lapse õigusi tuleb arvesse võtta ning lapse õigusi peavad täiskasvanud austama ning mitte dikteerima lastele, mida nad peaksid tegema.

Samuti tervitan ma väga asjaolu, et Lissaboni lepingus osutatakse lapse õigustele. Me tervitame seda, sest praegu on selline õiguslik alus Euroopa Liidus olemas üksnes looma õigustel ning me pidime õigusliku aluse kiiresti andma ka lapse õigustele.

Lõpetuseks tahaksin öelda, et nii maailma kui Euroopa tsandil peame me nägema oma tegevuse taga laste elude päästmist ning laste üldise heaolu tugevdamist Euroopas ja laiemas maailmas.

 
  
MPphoto
 
 

  Dimitrios Papadimoulis, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamuse koostaja. − (EL) Härra president, ma sooviksin alustada õnnitledes proua Agnelillit konstruktiivse töö eest.

Lapse õiguste strateegia on positiivseks sammuks kooskõlastatud lähenemise suunas nii sisepoliitikas kui ka välissuhetes.

Tööhõivekomisjon, kelle arvamuse ma koostasin ja nüüd esitan, rõhutab lapse õiguste rikkumise sotsiaalseid aspekte. See keskendub laste vaesusele, mis puudutab peaaegu igat viiendat last Euroopa Liidus. Samuti rõhutab see lapstööjõu ja sotsiaalse tõrjutuse probleeme ning kutsub üles pöörama erilist tähelepanu kaitsetutele sotsiaalsetele rühmadele nagu lastest sisserändajad, tänavalapsed ja puuetega lapsed. Me kardame, härra president, et tänapäeva lapsed peavad elama halvemas maailmas kui see, mida tundsid vanemad põlvkonnad. Euroopa Liit peab seepärast tegutsema kohe koos ulatuslike kohustuste, eesmärkide ja vajalike vahenditega, seda nii ühenduse tasandil kui liikmesriikide tasandil.

 
  
MPphoto
 
 

  Christa Prets, kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamuse koostaja. (DE) Härra president, lubage mul alustada õnnitledes raportööri tema raporti eest ja meie arutelude koostöövalmiduse eest. Me nõustume täielikult raporti mitmete kesksete aspektidega.

Soovin siiski esile tõsta kahte punkti, millele ma suurt tähtsust omistan. Esimeseks neist on õigus haridusele kui lapse sotsiaalse arengu eeldusele. Liikmesriigid peavad looma tõkestamatu juurdepääsu haridusele kõigile lastele ja noortele, olenemata nende rahvuslikust ja ühiskondlikust taustast ja nende perekonna olukorrrast. See tähendab ka seda, et tuleb ära hoida igasugune tõrjutus, diskrimineerimine ja vägivald laste vastu. On oluline liikuda abiliini avamisega edasi nii ruttu kui võimalik. Teiseks mulle väga oluliseks punktiks on keele edendamine, kuna keeled on Euroopa üks kultuuripärandeid.

Kuna lapsi kaasatakse nüüd hariduse ja koolituse valdkonna kõrgtehnoloogiasse ning eriti meedia-alase kirjaoskuse kasvatamisse, ei tohi me jätta kasutamata tehnikauuendusi. Teabe ja kommunikatsioonimeedia kasutamise oskus on äärmiselt tähtsaks harimise vahendiks ja seda tuleb innukalt arendada.

 
  
MPphoto
 
 

  Kinga Gál, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (HU) Tänan teid sõna saamise eest, härra president. Ma arvan, et vaid vähestele meie hulgast ei lähe ei otseselt ega kaudselt korda laste õiguste kaitsmise teema.

Ühenduse institutsioonid on tegelenud selle teema eri tahkudega juba palju, kuid nõustunud raporti esitanud komisjoniga, et lisaks sellele kõigele on vaja välja töötada laiahaardeline strateegia. On mõned erivaldkonnad, mida me peame selle visiooni väljatöötamisel igal juhul arvesse võtma. Need hõlmavad näiteks igasuguse lastevastase vägivalla keelustamist, vaesuse ja diskrimineerimise vastu võitlemist ning õigust haridusele.

Kuna härra Frattini oma sissejuhatuses ütles, et amet tegeleb selle valdkonnaga eriti hoolega, tahaksin teile ühe soovituse esitada: komisjon võiks esimese taotlusena paluda ametil uurida justnimelt lapse õiguste valdkonna edendamist.

Ma leian, et laste seksuaalne kuritarvitamine, lapstööjõud ja põgenikustaatusega laste liikmesriigiti väga erinev kohtlemine on eriti murettekitavad. Tänavalaste ja kerjama sunnitud laste probleem on tõsine probleem meie endi vahetus ümbruses.

Olen samuti veendunud, et võitlus lapse õiguste täieliku jõustamise eest liidus peab tähendama ennekõike perekonna rolli uuestihindamist selles uues Euroopas ja kasvatuse osa tähtsustamist hariduse kõrval, nii et meie lapsed saavad üha enam vaevatud maailmas suunamist ning ka ametialaseid teadmisi. Ehk kalduks siis vähem lapsi vägivalla suunas, kannataks füüsiliselt või saaks kahjustada psühholoogiliselt. Tänan teid.

 
  
MPphoto
 
 

  Inger Segelström, fraktsiooni PSE nimel. (SV) Härra president, tahan alustada tänades proua Angelillit ja kõiki variraportööre, kuid ka parlamendiliikmeid, kes on panustanud meie jõudmisse punkti, mil meil on peagi olemas esimene Euroopa Parlamendi otsus lapse õiguste ELi strateegia kohta. Võtmeküsimus puudutab laste kaasamist ja mõjukust. Teha on vaja osalt vaevalist ja tähtsat tööd, tagamaks, et sellest saab tegelikkus ja mitte ainult sõnad. Lapsed ja noored ootavad sedasama.

Ma pean edukaimaks punktiks ettepanekut seoses lastevastase vägivallaga. Komisjon on ühehäälselt toetanud minu nõudmist, et igasugune lastevastane vägivald, sealhulgas ihunuhtlus kodus, tuleb ühenduse õigusaktidega keelustada. See on suureks eduks lastele. Minu kodumaal, Rootsis, kus ihunuhtlus on keelatud, teab iga algkoolilaps ja noor, et täiskasvanud ei tohi last lüüa. Kui me ütleme nüüd selgelt välja, et igasugusele laste kuritarvitamisele tuleb teha lõpp koostöö kaudu, siis peab see tooma kaasa asjaomaste organite nagu pankade, reisifirmade, laenufirmade ja valuutavahetuspunktide koostöö, eesmärgiga peatada lastepornograafia, seksturism ja laste ekspluateerimine ning tagada pedofiiliavaba Internet. Ka tuleb sulgeda ebaseaduslikud veebilehed. Liikmesriigid peavad kehtestama seksi ostmise vastased seadused tagamaks, et lapsed ei muutu kaubaartikliks.

Kõige keerulisem probleem parlamendikomisjonis oli seotud adopteerimisega. Olen väga rõõmus, et me oleme nüüd kokku leppinud, et igal lapsel on õigus perekonnale, olenemata sellest, kas see on lapse enda perekond, kasupere, või on laps omaenda riigist või välismaalt adopteeritud. Asja peaksid otsustama lapse esmased huvid ja mitte täiskasvanute parimad kaalutlused. Me kõik mäletame, mis juhtus hiljuti Rumeenia ja Guatemaala lastekodudes – laste röövimised adopteerimiseks on meie mälus värsked. Lapsed ei ole kaubaartiklid.

Nüüd sõltub komisjonist, kas ta võtab kuulda parlamendi arukaid väiteid ja esitab konkreetsed ettepanekud selle kohta, kuidas me peaksime jõustama laste õigused, mis saavad nüüd uue Lissaboni lepinguga eesmärgiks, mis peab olema loetletud ELi õigusaktides. Uue Lissaboni lepinguga peab EL kuulama ja tagama laste õigustega arvestamise oma töös. See peab olema asjade loomulik käik ja sellest tuleb lähtuda ka üleilmses perspektiivis – arendustöös, kultuuris ja kõigil aladel. Laste vaesus on loomulikult keskne teema, kuid tähtis on ka küsimus, kuidas saavad lapsed sõjas hakkama ja millised terviseohud neid ähvardavad. Ma olen uhke, et osalesin parlamendi sellealases töös – parlamendi, kes langetab homme teema kohta otsuse .

 
  
MPphoto
 
 

  Siiri Oviir, fraktsiooni ALDE nimel. – Austatud härra volinik, president, head kolleegid!

Mul on hea meel selle üle, et Euroopa Parlament on jõudnud Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia aruteluni, sest laste õigusi toetav poliitika moodustab homse ühiskonna aluse.

Sellest, millised on tulevaste lapsevanemate väärtushinnangud ja toimetulek, sõltub ühiskonna ja riigi käekäik. Ma tänan raportööri nii kõikehõlmava dokumendi ettevalmistamise eest.

On ratsionaalne, et Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia väljatöötamisel on aluseks võetud ka ÜRO lapse õiguste konventsioonis ja selle lisaprotokollides kajastatud põhimõtted. Aga selleks, et Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia oleks tulemuslikum ja rakendatav ühiselt kõigis 27 liikmesriigis, tuleks selles konkreetsemalt ette näha rakendusmeetmeid, mille käivitamist toetataks lisaks liikmesriikidele ka Euroopa Liidu vahenditest.

Strateegia on kõikehõlmav, kõigil peatuda ei võimalda mul aeg. Omalt poolt tooksin ühe positiivse, igati toimiva algatusena ära Euroopa Liidu lapse õiguste strateegias toodud soovituse võtta kogu Euroopa Liidus kasutusele laste abiliini telefoninumber, mille taolist laste abiliini oleme meie Eestis praktiseerinud nüüd juba kolm aastat ja – kinnitan teile – see toimib edukalt.

Tahaksin juhtida tähelepanu kahele olulisele sihtgrupile, kelle õiguste tagamisele, arvan, peaksime enam keskenduma.

Esiteks, selliseks sihtgrupiks oleksid puuetega lapsed. Leian, et meie lapse õiguste strateegias tuleks rohkem tähelepanu pöörata puuetega laste õiguste tagamisele, et ka neil oleks sarnaselt teiste sihtgruppidega reaalselt tagatud võimalused – ja võrdsed võimalused – aktiivselt ühiskonnaelus osalemiseks.

Teise sihtgrupina tahaksin rõhutada vanemliku hoolitsuseta laste õiguste tagamise temaatikat. Kahtlemata on kõigil lastel õigus perekonnale. Kahjuks ei ole täna aga mitte kõigil meie lastel võimalik üles kasvada perekonna keskel, nad elavad lastekodus. Lastekodust välja astuvatele lastele, s.t 18–19aastastele, kes juriidiliselt on küll täiskasvanud, kuid sotsiaalselt seda mitte, ei ole me oma dokumentides küllaldast tähelepanu pööranud ja seda tuleks meil hakata tegema.

 
  
MPphoto
 
 

  Bogusław Rogalski, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Härra president, parlamendiliikmena, kes on tänaseks mõned aastad olnud kaasatud laste õiguste kaitsmisse, on mul väga hea meel võtta vastu proua Agnelilli raport ühise ELi strateegia loomise kohta lapse õiguste alal.

Laste õiguste rikkumine, lastevastane vägivald, laste müümine ebaseadusliku adopteerimise eesmärgil, prostitutsioon, ebaseaduslik töötamine või tänavatel kerjamine: need on jätkuvalt tohutuks probleemiks ELis. Iga laste õigusi puudutav strateegia peaks põhinema ÜRO konventsioonis sisalduvatel väärtustel ja põhimõtetel, eriti mis puutub igasuguse diskrimineerimise eest kaitsmist.

Igal lapsel peab olema tagatud õigus omada pidevat ja otsest kontakti mõlema vanemaga, samuti õigus kasvada üles vanemate kultuuriruumis ja õigus õppida mõlema vanema emakeelt. Saksamaa laste ja noorsoo amet, Jugendamt, rikub neid õigusi korduvalt nende laste puhul, kelle üks vanematest on välismaalane. Lahutuse korral kasutab Jugendamt iga meetodit jätmaks mittesakslasest vanemat oma vanemaõigustest ilma. Lastelt võetakse õigus õppida teise vanema emakeelt ja korraldatud kokkusaamistel on keelatud vestelda mõnes muus keeles peale saksa keele. Ametlikud dokumendid väidavad, et lapsele on kahjulik olla kahekeelne. Selle ameti tegevuse vastu on petitsioonikomisjonile esitatud üle 250 kaebuse. Vaatamata tõsiasjale, et aasta tagasi kinnitas Euroopa Komisjon, et Saksa Jugendamt rikub ELi asutamislepingu artiklit 12, mis keelab igasuguse diskrimineerimise, on Saksa riik muutunud veelgi rangemaks oma välismaalaste laste vastases diskrimineerivas tegevuses ja see on täiesti skandaalne.

Ma loodan, et kuna see raport on Euroopa Parlamendi hääleks, aitab see kõrvaldada sellealase diskrimineerimise.

 
  
MPphoto
 
 

  Hiltrud Breyer, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Härra president, lapsed ei ole mini-täiskasvanud ega ole nad ka mida inimesed nimetavad loomulikuks perekonna või ühiskonna osaks. Nad on õiguslikud isikud koos oma õigustega.

Kõik ELi liikmesriigid allkirjastasid enneolematu ÜRO lapse õiguste konventsiooni, kuid mitmes lapse õiguste aspektis oleme me Euroopas vaevalt pinda kraapinud. Üheks heledaks laiguks on tõsiasi, et Euroopa Komisjon on asetanud laste õigused päevakorda, kuigi komisjoni ettepanek sisaldab meie arvates ikka liiga palju ilusaid sõnu ja liiga vähe täpseid meetmeid.

Mul on heameel, et raport annab komisjoni soovitusele kuju ja selle eest edastan raportöörile oma õnnesoovid. Peame lootma, et komisjon teeb oma kodutöö ja on seetõttu 2008. aasta rohelises raamatus lapse õiguste kohta täpsem. Me vajame mõõdikuid ja täpseid ajakavasid lapse õiguste elluviimise jaoks.

Lubage mul keskenduda kolmele minu jaoks tähtsale punktile. Esimene neist puudutab tütarlaste, eriti sisserännanute peredest pärit tütarlaste õigusi. Lapse õiguste elluviimine hõlmab igal juhul tüdrukute ja poiste vahelise võrdõiguslikkuse rajamist ja võrdseid võimalusi neile mõlemile, ning see kajastub ka käesolevas raportis. Lubage mul avaldada tänu selle vastuvõtmise eest komisjonis ja raportöörile meie ettepaneku eest, et tütarlaste pearätid peaksid olema keelustatud vähemalt ELi algkoolides, andmaks tütarlastele tõelise valikuvabaduse ja õiguse lapsepõlvele. Ka ei ole mingit õigustust keelata sisserännanud perest pärit tütarlastel koolis käia.

Teiseks punktiks, millele ma suurt rõhku asetan, on lastevastane vägivald ja suurenev ükskõiksus. On vaja parandada laste meedia-alast kirjaoskust. On ilmnenud rahutukstegev tõus pornograafiliste materjalide ja vägivallastseenide levitamises mobiiltelefonide kaudu, mis viib sellise asja sallimiseni ja tuure koguva vägivallaspiraalini. Ma palun teil, härra Frattini, uurida pikalt ja põhjalikult viise, kuidas parandada noorte inimeste kaitsmist meedias ja laste kaitsmist tõhusamal moel vägivalla vastu.

Mu kolmas punkt puudutab lapse keskkonnaõigusi, teema, mida keegi ei ole veel tõstatanud. Selle all mõtlen ma iga lapse õigust kasvada üles terviklikus keskkonnas. Kahetsusväärselt ei arvestanud komisjon oma lapse õiguste strateegias vajadust keskenduda oma tulevasi saastepiirmäärasid seades rohkem lastele, mitte ainult täiskasvanutele. See käib nii mürataseme kui ka ohtlike ainete kohta. Seetõttu palun ma teil kaasata lapse keskkonnaõigused, sest tänased lapsed on homsed kodanikud. Meil kõigil lasub vastutus tagada, et meie Euroopa kodu on ühtlasi ka lapsesõbralik kodu.

 
  
MPphoto
 
 

  Giusto Catania, fraktsiooni GUE/NGL nimel.(IT) Härra president, daamid ja härrad, ma tahan tänada proua Angelillit tema tundliku lähenemise eest väga tähtsale asjale: ühiskond, kes teab, kuidas käituda oma lastega, teab, kuidas käituda kõigi oma kodanikega. Samal moel usun ma, et täna siin parlamendis astume me väga tähtsa sammu, sest institutsioonid, mis on suutelised tegelema alaealiste probleemidega, on kindlasti paremini suutelised tegelema kõigi Euroopa kodanike probleemidega.

Raport sisaldab mitmeid huvitavaid ja dünaamilisi ideid, mis on ka suunanäitajaks komisjonile seoses edasiste sammudega, mida me ootame. Seal on mõned punktid, mida on vaja rõhutada, eriti vajadus pöörata suurt tähelepanu ilma saatjata alaealistele, keda hoitakse sisserännanute administratiivkeskustes.

Keskusi kontrollides leidis Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste komisjon, et mitmes riigis, näiteks Prantsusmaal, Belgias ja Itaalias, hoitakse paljusid saatjata alaealisi, paljusid lapsi ebainimlikes ja alandavates tingimustes, mis on lastele vastuvõetamatud, nagu need on muide vastuvõetamatud kõigile meestele ja naistele.

Seda punkti tuleb üle kõige rõhutada. Me usume samuti, et suurt tähelepanu tuleb pöörata lapstööjõu vältimisele. Lapstööjõud on tihti seotud ekspluateerimise ja vaesusega. Sellepärast peab parlament andma ulatusliku panuse sotsiaalsete tingimuste parandamisse Euroopa Liidus.

 
  
MPphoto
 
 

  Kathy Sinnott, fraktsiooni IND/DEM nimel.Härra president, mul on lapse õiguste kohta palju öelda. Esiteks tervitan ma käesoleva raporti muudatusettepanekuid, mis keskenduvad perekonnale ja selle tähtsusele lapse arengu tagamisel. Ma tahaksin rõhutada, et just lapsevanemad, aga mitte riik on laste esmased kaitsjad ja seepärast on oluline toetada perekondi nende vastutusrikaste ülesannete täitmisel. Riik peaks aitama vanemaid oma laste kaitsmisel ja arendamisel ning riik peaks selle ülesande võtma vanematelt enda kanda alles siis, kui vanematel puudub tahe või võimalus oma lapsi kasvatada.

Mis puutub puudega inimestesse, kiidan käesolevat raportit väljaütlemise eest, et puudega lapsi tuleb täielikult austada ja võrdselt kohelda. Ma olen isiklikult esindanud palju lapsi ja nende vanemaid, kellel on olnud raskusi lastele hariduse andmisega. Traagiline lünk ÜRO lapse õiguste konventsioonis, mille põhiteema ju ongi lapse õigused, peitub selles, et kuigi kõigile lastele tagatakse algharidus, sisaldab konventsioon puudega laste haridust käsitlevat erisätet, milles öeldakse, et nendele hariduse andmine sõltub ressurssidest. Need sõnad on minu riigis takistanud erivajadustega lastel saada vajalikku abi.

Muudatusettepanek 3 hõlmab varem hooldusasutuses olnud lapsi ELis. See oluline teema pälvis parlamendiliikmete tähelepanu BBC dokumentaalfilmi „Bulgaaria hüljatud lapsed” (Bulgaria’s abandoned children) tõttu, milles keskenduti puudega lastele. Nimetatud dokumentaalfilmi linastus, millel osalevad filmitegijad, toimub 4. märtsil 2008, kuhu ma tahan kutsuda kõiki oma kolleege.

Hiljuti hääletas EL eelarvekomisjoni esitatud muudatusettepaneku vastu, millega taheti ümber suunata ELi raha, mis on mõeldud kogukonna- ja perepõhiste teenuste tarbeks. Muudatusettepanek kukkus läbi. Peame olema järjekindlad oma suhtumises deinstitutsionaliseerimisse ning lõimima lapsed ühiskonda, ning me peama oma rahalised vahendid tulevikus suunama ühendusel põhinevasse lähenemisviisi.

Ma tervitan parlamendi jõulist seisukohta inimkaubanduse osas, eelkõige tervitan muudatusettepanekut 1. Lapsele ei saa olla midagi hullemat kui röövimine oma perekonna juurest, kas sõjalisel, seksuaalsel või töö eesmärgil või isegi selleks, et täita paari soov last saada.

Samuti tahan ära märkida imikutega kauplemise enne ja pärast sündi organite ja rakkude kasutamiseks ning tuletada oma kolleegidele meelde, et ÜRO lapse õiguste konventsiooni preambul hõlmab lapsi nii enne sündi kui ka pärast seda.

Mul on heameel, et raportis võetakse arvesse sisserändajate perekondi ja saatjata alaealisi. Suureneva kultuurilise segunemise tõttu peame me jätkuvalt tunnistama, kui oluline on tegeleda meie igavesti muutuvas ühiskonnas kõikide lastega. Kui suurepärane ka ei ole, et tööjõu ränne võimaldab vanematel minna välisriiki, teenida rohkem ja pakkuda oma perekonnale paremat elu, peame me püüdlema õigluse poole, mis ei põhjustaks eraldi elamist ja võimaldaks perekondadel kokku jääda oma koduriigis või riigis, mille nad enda elukohaks valivad.

Nüüd ma tahaksin käsitleda seksuaal- ja pereplaneerimisõiguste teemat, mida on korratud käesoleva raporti kuues artiklis. Mina isiklikult vastutan kuue teismelise tüdruku ja kahe tesimelise poisi eest. Muidugi peavad nad teadma elu tõsiasju, kuid samal ajal peavad nad teadma kõige olulisemat elu tõsiasja: et nad on äärmiselt väärtuslikud, arenevad üksikisikud, väärikad ja tulevikuga isikud, kes annavad kogukonnale ja perekonnale ainulaadse panuse. Neile ei ole kasu sõnumist, mida nii sageli antakse seksuaal- ja pereplaneerimisõigusi sirmiks tuues, et nad ei ole vastutusvõimelised, et nad on õigupoolest õnnetusehunnikud, kes vajavad hullema ärahoidmiseks täiskasvanute kontrolli, ja et nad võivad saada abi, ilma et sel oleks neile negatiivseid tagajärgi või et nende vanemad sellest teada saaksid. Teismelised saavad ja peaksid saama toetust neilt, kes on neist vanemad, kes armastavad neid ja kes on selles olukorras ise juba olnud.

(President peatab kõneleja)

 
  
  

ISTUNGIT JUHATAB: MAREK SIWIEC
Asepresident

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI). – (IT) Härra president, daamid ja härrad, minu kolleegi raport oli suurepärane ja ma käsitlen liidu tegevust ja strateegiat kaitsta laste õigusi prioriteetidena. Me peame tunnustama, et alaealistel on oma õigused ja nõudma poliitilisi valdkondlikke strateegiaid ja meetmeid, mis oleksid suunatud üksikisiku elu kaitseks eostamismomendist alates.

Raportis nõutakse edasisi abinõusid ja – mitte keegi ei saa sellega mitte nõustuda – laste õiguste kuulutamist liidu ja tema liikmesriikide kohustuslike õiguste lahutamatuks osaks, mis nõuab konkreetset õiguslikku alust.

Lubage mul tõsta paljude pakiliste probleemide hulgas, millega lapsed silmitsi seisavad, esile silmatorkavat kadumiste arvu; laste kadumised on sageli traagilise lõpuga, tulenedes laste pornograafiaga seotud seksuaalsest ärakasutamisest ja vägivallast. Usun, et liit ei saa aktsepteerida ühegi oma liikmesriigi üheski vormis pedofiilia talumist ja et ta on kohustatud keelustama õiguse seda reklaamida ja endastmõistetavalt, selle toimepaneku.

 
  
MPphoto
 
 

  Edit Bauer (PPE-DE). – (HU) Tänan härra. president. Võttes arvesse demograafilist kriisi, on iga lapse elu hindamatu. Me ei saa suruda ühepoolselt peale sündimuse tõusu, kui pöörame samas vähest tähelepanu sündinud laste elutingimuste, võrdsete võimaluste ning vaimse ja füüsilise arengu tagamisele.

Seetõttu ma pean härra Frattini ettepanekut lapse õigustele liidu poliitikas horisontaalprioriteedi andmise kohta äärmiselt tähtsaks. Raportis, mille eest ma sooviksin õnnitleda proua. Angelilli’t, tõstetakse õigustatult esile teatavaid probleeme, mis tuleb lahendada ülimalt kiiresti.

Laste vaesuse ulatus on vapustav ja nagu mu kaasliikmed on maininud, elab iga viies laps vaesuses ja muidugi on sel väga tihe seos kooli varakult poolelijätmisega. Me ei tohi sulgeda oma silmi mitme tuhande tänavalapse ja kodutu lapse olukorrale liidu liikmesriikides, kellest paljud on sunnitud kerjama, varastama, illegaalselt töötama või tegelema prostitutsiooniga.

Vastavalt UNICEFi hiljuti avaldatud uurimusele ei ole ühtegi maad ega liikmesriiki, mis oleks puutumata lastega kaubitsemise probleemist. Me teame väga vähe lastest, kes kaovad igal aastal lasteasutustest või pagulaslaagritest, ning kelle arvu hinnatakse mitmetesse sadadesse. Vägivald laste suhtes ja agressiivsuse kasv laste hulgas annab alust õigustatud murele.

Härra President, Lissaboni lepingus on lapse õigused garanteeritud põhiõiguste harta artikliga 24. Raport, mille vastuvõtmist ma toetan, on liidu institutsioonide, kaasa arvatud parlament, esimeseks sammuks võtta tarvitusele tõsiseid abinõusid lapseõiguste järgimiseks ja nende olukorra järjekindlamaks parandamiseks. Siis, loodetavasti, ei säästa ka liikmesriigid oma pingutusi. Tänan tähelepanu eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Martine Roure (PSE). – (FR) Härra president, volinik, ma tunnen heameelt, et Komisjon teeb ettepaneku võtta vastu lapse õigusi käsitleva ELi strateegia.

Kuna suur hulk ELi strateegiaid puudutab lapsi, peame me rakendama konkreetseid meetmeid, kaitsmaks nende õigusi ja soodustamaks nende osalust.

Ma olen eriti rahul, et parlament nõuab definitsiooni „riskilapsed” identifitseerimist. See võimaldab meil tagada konkreetset abi lastele, kes kannatavad sotsiaalse olukorra käes, mis ähvardab nende vaimset ja füüsilist tervist.

Samal ajal ei või me lihtsalt jätta vaesuses elavaid lapsi saatuse hooleks. Need lapsed ei saa alati niisugust kaitset nagu nad vajavad, kuna nende vanematel puuduvad vajalikud vahendid. Et nad ei oleks määratud sotsiaalsele hüljatusele, vajavad nad erilist abi ning valitsused peavad olema kohustatud tagama, et kõigile lastele, milline ka ei oleks nende vanemate sotsiaalne või õiguslik olukord, oleks kättesaadav tervis ja haridus, nii et põhimõtet „võrdsed võimalused kõigile” täidetaks ka praktikas.

Ma tahaksin rõhutada migrantide laste erilist olukorda. Laste kinnipidamine halduskorras ei ole lubatav. Me ei suuda mõista, miks kedagi, kes põgeneb sõja või lootusetu olukorra eest, peaks koheldama kui kurjategijat ning see kehtib veel enamgi laste suhtes, kel kõigil peab olema, vastavalt lapse õiguste konventsioonile, õigus kaitsele ja haridusele.

 
  
MPphoto
 
 

  Ona Juknevičienė (ALDE). – (LT) Me oleme nõus, et laste õigused on osa inimõigustest, mida me oleme kohustatud rahvusvahelistest ja Euroopa lepingutest tulenevalt austama. Laste õigusi tunnustatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste hartas. See peab saama reformilepingu osaks ja kohustuslikuks kõigile ELi liikmesriikidele. Volinik Frattini, Te ütlete teatises, et olukord liidus seoses laste õiguste kaitsega ei ole veel rahuldav. Aga mina mõtlen, et see on kohutav. Peaaegu üks viiendik lastest elab vaesuses. Leedus elab ühe vanemaga ja ülalpeetavatest lastest koosnevatest perekondadest vaesuses peaaegu pool. Veelgi enam, meil ei ole võimalust saada statistikat selle kohta, kui palju lapsi laienenud ühenduses on jäänud vanemateta, kes emigreerusid töö otsimiseks ning jätsid oma lapsed vajaliku hoolduseta.

Me loeme õudusega laste vastu suunatud seksuaalsest ja psühholoogilisest vägivallast. Me tunneme kaasa lastele, keda kohtame tänavatel ja paneme mündi nende paluvatesse kätesse. Kuid sagedamini me ei tee mitte midagi, sest on kergem pöörduda kõrvale, sulgeda silmad ja öelda, et see ei ole meie süü, teised on selle eest vastutavad. Teie, volinik Frattini, ütlete, et see on iga üksiku liikmesriigi kohustus ja te ei taha sekkuda nende asjadesse. Brüssel sekkub paljudesse liikmesriikide asjadesse: meile on oluline korraldada oma põllumajandust, siseturge, kapitaliringlust. Me arvame, et need on olulise tähtsusega küsimused. Usun, et meie suurimaks mureks peaksid olema inimõigused ja esmajoones lapsed. Nemad on meie tulevik. Ma arvan, et eriti Euroopa Liit peaks võtma endale vastutuse inimõiguste ning eestkätt laste õiguste eest. Ma ei ole dokumendi poolt, mis ainult organiseerib, tuletab meelde ja kiidab heaks. Ma arvan, et siin nõutakse meilt aktiivset hoolitsust oma kodanike eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Wojciech Roszkowski (UEN). – (PL) Härra president, ma tahaksin õnnitleda proua Angelillit suurepärase raporti puhul teemal, mis on Euroopa Liidu tuleviku võtmeks. Enamik ettepanekuid selles raportis väärivad muidugi toetust, kuid mul on ka paar muret.

Esiteks, käsitletud on tütarlaste ja poiste võrdsuse printsiipi, millest võib aru saada nagu öeldaks, et nad on identsed, kusjuures iga vanem teab, et tüdrukud ja poisid on erinevad ja nõuavad erinevat lähenemist küsimustes, mis puudutab nende kasvatust nende võrdse väärikuse printsiibi saavutamiseks. Teiseks, laste õiguste seisukohast lähtuvalt, alternatiivsete perekonnastruktuuride arvu suurenemine, mida käsitletakse raportis, loob ohu, mille vastu tuleks tegutseda. Käesolevas raportis ei ole ohtu mainitud. Ja kolmandaks, kuna lõige 167 sisaldab üleskutset tagada lastele ja noortele seksuaalne haridus, ei ole lõikeid 163 ja 164, mis räägivad õigusest seksuaalsele ja reproduktiivsele tervisele, vaja, kui neid termineid kasutatakse abordiõiguse varjamiseks.

Sellest punktist selgub, et on võimatu eraldada juba sündinud laste õigusi sündimata laste omadest. Isegi kui nad alustavad elu lootena, saavad neist paratamatult lapsed ja kui kellelgi on selles suhtes kahtlusi, peab ta meelde tuletama, et me kõik oleme kord olnud looted.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL). – (PT) Selles üheminutilises kõnes tahaksin rõhutada, et ma pean Euroopa Liidu esmaülesandeks laste suhtes hinnata oma poliitika efektiivsust suutmatuse või suutlikkuse seisukohalt tagada laste õiguste elluviimine, eriti seoses laste vaesuse kiire ja olulise vähendamisega, kindlustamaks kõigile lastele võrdsed võimalused.

Selles kontekstis sooviksin ma küsida näidete varal: missugune mõju on Euroopa Liidu rahapoliitikal ja selle hinnastabiilsuse eesmärgil või pigem palgapiirangutel suutmatusele rakendada laste õigusi? Millist rolli mängib Euroopa Liidu „kaitstud paindlikkus”, tööturu riikliku kontrolli vähendamine, kergemad vallandamised, kasvavalt ebakindlad töölepingud, suurenev tööaeg ja töötundide kohandatavus, suutmatuses tagada laste õiguste elluviimine? Millist mõju avaldab praegune Euroopa Liidu poliitika, milles propageeritakse avalike teenuste, sealhulgas tervise ja hariduse, riikliku kontrolli vähendamist ja privatiseerimist, suutmatusele tagada laste õiguste elluviimine? Need on mõningad näited sellest, milline peaks olema Euroopa Liidu kõige asjakohasem, vajalikum ja pakilisem põhivool laste õiguste suhtes.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE-DE). – (PT) Volinik, daamid ja härrad, vägivald nende vastu, kes ei saa ennast kaitsta, on äärmiselt taunitav. Vägivald laste vastu on eriti talumatu. Nõutav oleks ühenduse õigustik, mis keelaks kõik vägivalla vormid, olgu see füüsiline, psühholoogiline või seksuaalne. Juba on mainitud UNICEFi 2003. aasta andmeid, mis näitavad, et mõnes liikmesriigis nagu Prantsusmaa, sureb igal nädalal umbes kolm last ahistamise ja hooletussejätmise tagajärjel, ja mujal nagu Saksamaa ja Ühendkuningriik, püsib see arv kuskil kahe lähedal nädalas.

Ma tervitan Euroopa Liidu liikmesriikide ja institutsioonide teatist lapsi käsitlevate poliitikavaldkondade (mida on viimastel aastatel arvuliselt järjest rohkem) elluviimise kohta. Olemasolevad õigusaktid, poliitika ja struktuurid on aga siiski veel ebapiisavad, et vastata kõikidele laste kaitset puudutavatele küsimustele, olgu nad siis vaesuse, inimkaubitsemise, koduvägivalla, seksuaalse ahistamise, pornograafia, lapstööjõu ekspluateerimise või lapssõdurite jõleduse ohvrid, mis püsib visalt 21. sajandil.

Seepärast ma õnnitlen härra Frattinit selle algatuse puhul, mis näitab, et vajaminev valmisolek muuta teema ELi prioriteediks ja luua üldine ELi strateegia laste õiguste efektiivseks propageerimiseks ja kaitseks sise- ja välispoliitikas, on olemas. Olen samuti väga rahul, et uus Lissaboni leping sisaldab ELi eesmärkide hulgas lapse õigusi, tagades sellega õigusliku aluse nende õiguste kaitseks.

Parandada tuleb ennetusmeetmeid ja teadlikkuse tõstmist ning tugevdada sotsiaalseid õigusi ohvrite toetamiseks. Samuti tuleb tugevdada rahvusvahelisi operatsioone laste pornograafiat sisaldavate veebilehtede vastu, et tagada nende sulgemine ja kriminaalsete võrkude mahavõtmine. Internet võimaldab lastele suurepäraseid tingimusi suhtlemiseks ja teabe saamiseks, kuid meie peame kindlustama, et nad saaksid seda teha ohutult.

 
  
MPphoto
 
 

  Stavros Lambrinidis (PSE). – (EL) Härra president, meie lapsed on sõltumatud isiksused, neil on puutumatu õigus oma põhiõiguste kaitsele, mis tähendab: mitte mingit alandavat kohtlemist ja vägivalda, mingeid ebainimlikke töötingimusi, mingit haridusest ilmajätmist, ei mingit vaesust, mingisugust seksuaalset ekspluateerimist ega ahistamist, mitte ühtki lapssõdurit sõjas. Ja laste vajadus nende universaalsete väärtuste järele on suurem kui täiskasvanuil. Esiteks seepärast, et nad oma olemuselt on noored ja nõrgad. Teiseks, seepärast, et vanem või õpetaja või preester ja kõik need, kellega nad kokku puutuvad, on alati nende suhtes võimupositsioonil ning kolmandaks, seepärast, et kui midagi läheb lapsepõlves valesti, on sellel lõppkokkuvõttes otsustav mõju lapse tulevasele elule

Need on õigused, milleks meid on kutsutud kaitsma täna. Ma pööran tähelepanu kahele asjale:

Esiteks, võib-olla kõige haavatumad on immigrantide lapsed. Vähemalt need, kes on sündinud meie hulgas, peavad saama automaatselt meie riigi kodakondsuse. Neid ei tohi märgistada sündimisest saadik ning nad peavad muidugi käima koolis, vaatamata oma vanemate positsioonile ega olema määratud sotsiaalsele tõrjutusele.

Teiseks, laste kaitsmine interneti eest: lapsedi külastavad internetti sageli ja surfavad seal kahtluseta ning vestlevad võõrastega ja võivad olla seksuaalse ekspluatatsiooni ohvrid – tarbekaup väga tulutoovas äris. Härra president, internet on uus külaväljak. Just nii nagu vanemad hoitavad oma lapsi võõrastega vestlemise eest külaväljakul, niisamuti peab neid õpetama ja teavitama, et samasugust hoolt ja nõuannet on vaja kui asi puutub Internetti. Euroopa peab etendama oma osa sellise õpetuse kui ka usaldusliinide tagamisel vanematele ja lastele, kes seisavad niisuguste olukordadega silmitsi.

 
  
MPphoto
 
 

  Marian Harkin (ALDE). – Härra president, ma nõustun põhimõtteliselt kõigi soovitustega, mida selles suurepärases raportis tehtud on. Eelkõige nõustun, et ELi tulevikustrateegias tuleks tunnistada pere kui ühiskonna alusinstitutsiooni rolli olulisust laste ellujäämisel, kaitsmisel ja arendamisel.

Samuti toetan lapse õigust olla püsivas isiklikus suhtes ja otseses kontaktis oma vanematega, välja arvatud muidugi juhul, kui see läheb vastuollu lapse parimate huvidega. Ma toetan täielikult raportis esitatud soovitusi luua lapsesõbralik ühiskond, milles lapsed tunnevad end kaitstuna ja aktiivselt kaasatuna.

Lõikes 27 nõutakse komisjonilt ja liikmesriikidelt tungivalt meetmete võtmist, et oleks kindlustatud vaimse puudega lastele haridusnõudest kinnipidamine. Iirimaal on neil õigus asjakohasele algharidusele, kuid see sõltub ressurssidest. Tegelikkuses tähendab see sageli, et nad saavad sobimatut algharidust.

Lõikes 27 on samuti osutatud, et vaimse puudega lastel peaks olema juurdepääs kohtule. Iirimaal oli hiljuti juhtum noore Downi sündroomiga tütarlapsega, keda oli vägistatud, ja kohtunik otsustas siiski, et tüdruk ei ole pädev vandekohtule tõtt rääkima. Kohtunik kuulas tüdruku kohtus süüdistuse esindajate abil üle. Ülekuulamise ajal olid kohal süüdistatav ja tema advokaadid, kuid tüdruku perekonnal kästi kohtust lahkuda. Kui kõigil lastel ei ole juurdepääsu kohtule, veame me oma lapsi alt.

Lõpetuseks tahaksin ma esitada volinikule lühikese küsimuse. Hiljutine otsus lisada lapse õigusi käsitlev säte Lissaboni lepingusse ELi ühe eesmärgina tagab lapse õigustele õigusliku aluse. Kas volinik võiks kasvõi lühidalt selgitada, milliseid praktilisi tulemusi ta sellest ootab? Ma sooviksin sellele küsimusele vastust saada Lissaboni lepingu peatse referendumi valguses.

 
  
MPphoto
 
 

  Hanna Foltyn-Kubicka (UEN). – (PL) Härra President, ma tahaksin suunata tähelepanu raporti lõigus 118 tõstatatud probleemile, milles käsitletakse piiranguid purunenud segarahvustest perede lastega vaba suhtlemise piiramist.

Selle kohta on eriti eredaid näiteid Saksamaal tegutseva Jugendamti kohta. Asutuse tegevuse tulemusel on vanemad, kes ei ole Saksamaa kodanikud, jäetud ilma õigusest rääkida oma lastega oma keeles ja äärmuslikel juhtudel on neilt isegi võetud vanemlikud õigused.

Jugendamti asutamise sätted ulatuvad aastasse 1939, ma kordan, 1939 ja nad jätkavad seadusjärgselt tegevust peaaegu muutumatus vormis. See institutsioon tegutseb selle nimel, mida nimetatakse lapse heaks, kuid kontseptsiooni ei ole kusagil defineeritud, mis tähendab, et seda võib mistahes viisil interpreteerida. Kohtumenetlustes soosib Jugendamt saksa taustaga vanemaid. Teiseks murettekitavaks asjaks on, et see, ei allu mingile välisele kontrollile; sel põhjusel ma palun, et Euroopa Komisjon valmistaks ette õigusakti ttepaneku, mis võimaldaks vältida mis tahes diskrimineerimise vorme liikmesriikide asutustes nagu see esineb momendil käsitletud juhtumi puhul Saksamaal.

 
  
MPphoto
 
 

  Tadeusz Zwiefka (PPE-DE). – (PL) Härra president, kõigepealt ma tahaksin väljendada oma täielikku nõusolekut proua Foltyn-Kubicka avaldusega.

Lapse õiguste küsimusele on tulnud kasuks Euroopa Liidu õigusandjate poolt osutatud kasvav tähelepanu. Samal ajal aga avaldab lapse õigustele otsest mõju ELi jurisdiktsiooni alla tulevate alade pidevalt suurenev arv. Seetõttu võtan ma heameelega vastu komisjoni teate lapse õiguste strateegia kehtestamisest. Kavatsus anda prioriteet sellele küsimusele Euroopa Liidus, s.o tunnustada lapsi kui täiesti küpseid õigussubjekte, väärib meie täielikku toetust. Siiski, raporti ettevaatlik pealkiri, s.t. „strateegia suunas”, mitte lihtsalt „strateegia”, peaks tähendama, et võetakse ette edasisi abinõusid avalike konsultatsioonide vormis, mis aitaksid määrata meie peamised prioriteedid tulevastele ELi meetmetele.

Käesolevani ei ole Euroopa Liit veel loonud ühtki spetsiaalset lapse õigusi käsitlevat õiguslikku alust. Selles punktis tahaksin ma väljendada oma pettumust, sest kui põhiseaduse leping oleks ratifitseeritud, oleks see kehtestanud palju kohasema õigusliku raamistiku artiklis I-3, mida oleks rakendatud otseselt lapse õigustena. Lapse õiguste kaitse kui Euroopa Liidu sisene ja väline eesmärk sisaldub Lissaboni lepingus. Need õigused on sisse kirjutatud põhiõiguste hartasse. Kuigi on häbiväärne, et Euroopa Liidus elavad sada miljonit last ei ole võrdsed õiguste ja vabaduste suhtes, mis neil on.

On ilmne, et oma haavatavuse ja eriliste vajaduste tõttu vajavad lapsed erilist hoolt nagu ka asjakohast õiguskaitset. Siiski ei või lapse õigused reeglina olla eraldatud ega vastandatud inimõigustele. ELi dokumentide analüüs võib viia mõttele nagu eksisteeriks liikumine lapse õiguste käsitlemise poolt mingil määral eraldiseisva küsimusena inimõigustest tervikuna. See on ohtlik suund ja võib tekitada ohtlikke lahkhelisid.

Ma sooviksin tänada raportööri, et ta ei lasknud selle küsimuse delikaatsel olemusel ähmastada oma tasakaalukat lähenemist teemale. On hea, et raport ei olnud pühendunud eranditult kaitsemeetmetele, vaid rõhutas ka positiivse toetuse vajadust lapse õigustele nagu õigus perekonnale, haridusele, sotsiaalsele kaasamisele, tervishoiule ja võrdsetele võimalustele.

 
  
MPphoto
 
 

  Magda Kósáné Kovács (PSE). – (HU) Tänan, härra president. Tugevat ühiskonda ja majandust saab rajada ainult põlvkondadele ja kodanikele, kes on kehalt ja vaimult terved, niisiis me peame andma oma parima, et garanteerida tulevaste põlvede tulevikku ja õigusi juba meie eneste huvides, kuna varem või hiljem sõltume me kõik tulevaste põlvkondade solidaarsusest.

Seetõttu väärib proua Angelilli tunnustust oma raporti eest, mis annab teemale kompleksse selgituse. Meie laste õigus täiuslikule elule on sotsiaalsete nõuete ja seaduslike tagatiste komplitseeritud süsteem: laste õigus sündida ja kasvada üles tervislikus keskkonnas; nende õigus õppida ja viia täide oma unistusi.

Perekond ja lapse vaesus on põhiliseks takistuseks nende õiguste teostamisel, nii ei ole võimalik sõnadega seletada, kui oluline on, et Euroopa institutsioonidid ja liikmesriigid osaleksid võitluses vaesusega. Seda tuleb teha ka selleks, et takistada lastevastaseid kuritegusid ja laste ekspluateerimist.

Piirideta Euroopa astus möödunud aasta lõpul uude ajastusse. Schengeni piirkonnale on suureks väljakutseks mitte luua soodsaid tingimusi kurjategijaile. Seetõttu oleks nõutav välja töötada süsteem teabe koondamiseks laste vastu toimepandud kuritegudest ja karistustest, mis on liikmesriikide käsutuses ja laste kaitsmiseks kurjategijate eest, kes ümbruskonnas tegutsevad.

Proua Angelilli suurepärane raport võib tõepoolest saada hindamatuks, kui sellele järgnevad õigusandlikud abinõud. Ma usun, et see saab olema nii. Tänan, härra president.

 
  
MPphoto
 
 

  Roberta Alma Anastase (PPE-DE). – (RO) Lapse õigused on tähtis teema, mis ühendab meid kõiki, olenemata päritolumaast või poliitilisest seisukohast.

Rääkida lastest, tähendab rääkida meie tulevikust, Euroopa kodanike ja liidu enese tulevikust. Seepärast võin ma ainult tervitada raportit lapse õigusi käsitleva Euroopa strateegia kohta. Raporti koostamine on juba iseenesest kinnitus teema ja põhiõiguste hartasse sissekirjutatud teksti tähtsusele, kuna koostamises osalesid mitmed komisjonid, kes esitasid kuus arvamust.

Lapse parimad huvid peavad olema esmatähtsad. Oma väärtushinnangute ja oma arengukontseptsiooni tõttu on Euroopa Liidul moraalne kohustus tagada, et lapse õigused on peamiseks prioriteediks nii sisemises kui rahvusvahelises tegevuses.

Euroopa Liidu siseselt tahaksin ma ikka ja jälle korrata kahe aspekti tähtsust: kõigepealt, migratsiooni negatiivseid tagajärgi ja rändavate vanemate poolt kodumaale mahajäetud laste ebakindlat olukorda. Tahaksin tänada raportööri mu ettepaneku vastuvõtmise eest, milles pöörasin tähelepanu ülalmainitud küsimusele, mis ikka veel puudutab valusalt Euroopa kodanike elu, ning tahaksin avaldada oma toetust tema üleskutsele tagada asjaomastele lastele asjakohane hoolitsus, sotsiaalne integratsioon ja põhiharidus. Mitte vähem tähtis ei ole eesmärk tagada kõigile Euroopa lastele õigus haridusele.

Väljaspool Euroopa Liitu on oluline, et me propageeriks lapse õigusi rahvusvahelisel tasemel, eriti osana Euroopa Liidu suhetest naaberriikide ja strateegiliste partneritega. Ülemaailmselt valitsevates erinevates tingimustes tahaksin ma osutada tähelepanu lapse õiguste rikkumisele kriisi- ja konfliktikolletes, eriti külmutatud konfliktides, kus õiguskorda lihtsalt eitatakse. Euroopa Liit ei või sallida niisuguseid olukordi ja peab tegutsema kindlakäeliselt, tagamaks lapse õiguste austamise igal pool.

Aasta 2007 nägi otsustavate sammude astumist Euroopa Liidu poolt selles suunas, aga 2008 peab saama otsustavaks aastaks lapse õigusi käsitleva strateegia rakendamisel. Seepärast kutsun komisjoni ja nõukogu üles andma õiget hinnangut parlamendi soovitustele, tagamaks strateegia edu.

 
  
MPphoto
 
 

  Iratxe García Pérez (PSE). – (ES) Härra president, käesolev raport annab arusaadava ja kooskõlastatud nägemuse tööst, mida me peame laste nimel propageerima Euroopa Liidu tasemel. Me peame kaasama igaüht, kes on vastutav selles valdkonnas, et täide viia poiste ja tüdrukute õigust võrdsele haridusele, võitlema igasugust liiki vägivalla ja lapstööjõu kasutamise vastu ning kaitsma sisserändajate lapsi.

Olles teadlikud ühiskonnas valitsevatest trendidest oleme nõus, et traditsiooniline perekonnamudel ei saa olla ainsaks hindamisaluseks ja et on olemas üha suurenev hulk alternatiivseid mudeleid, mida me peame oma sügavalt juurdunud veendumuses, et lastel peab olema positiivne perekeskkond, arvesse võtma.

Sellega seoses tahaksin esitada algatuse rahvusvaheliste adopteerimiste kohta. Valdkond vajab tegelikkusega paremas kooskõlas olevaid eeskirju, milles on ette nähtud meetmed tundmatute teguritega toimetulemiseks, mis meie ees täna seisavad; niisugune protsess on mõnes riigis laste huvide kaitsmiseks juba käimas, näiteks Hispaanias.

Siiski, enne kui ma lõpetan, tahaksin väljendada hispaania sotsialistide delegatsiooni kahtlusi lõike 127 suhtes, s.o pearätiku keelustamisest koolis, kuna me oleme enam dialoogi ja mõtiskluse poolt.

Daamid ja härrad, me arutame ühiskonna kõige haavatavama sektori üle, kuid ka tuleviku üle, mis vajab tugevaid väärtussambaid nagu austus, sallivus ja kooseksisteerimine.

 
  
MPphoto
 
 

  Mairead McGuinness (PPE-DE). – Härra president, tervitan kõnealust raportit ja raportööri tehtud tööd.

Arutelust selgub, et valitseb peaaegu täielik üksmeel selles osas, mida me peame ette võtma lapse õigustega, ning me oleme jõudnud kaugele vanarahva tarkusest, mille kohaselt lapsi peab nägema, mitte kuulama. Täna me mitte üksnes ei taha näha oma lapsi, aga ka kuulda ja kuulata, mida neil öelda on.

Meil on siiski vaja selgitusi – ning võib-olla võiks seda teha volinik – seoses sellega, milline pädevus on ELil selles lapse õiguste valdkonnas mainitud Lissaboni lepingu valguses ja seoses reformilepingu üle hääletamisega Iirimaal. Nagu te teate, on Iiri põhiseaduse kohaselt lapsed kõige paremini kaitstud pereringis. Me peame tunnustama pererolli olulisust lapse õiguste kaitsmisel ning otsima meetmeid, mille eesmärk on tugevdada perekondi ja toetada neid seal, kus vaja.

Samuti on küsimuse all abielus või vabaabielus perekonna probleem ja see, kas mõlemas olukorras on lastel võrdsed õigused. Lahus elavate ja lahutatud inimeste arv Iirimaal üha kasvab, samuti vabaabielus elavate paaride arv: iga kaheteistkümnes perekond on vabaabielus ja kokku puudutab see 50 000 last. Me peame jälgima, kuidas nende laste õigusi kaitstakse vastavalt praegu kehtivatele Iiri seadustele.

Samuti arutletakse lapte võimaluse üle suhelda mõlema vanemaga ning lapse õiguste alane lünk praeguses Iiri perekonnaõiguses, millega tuleb tegeleda.

Üks asi veel: 2006. aastal puhkes skandaal, kui Iirimaa ülemkohus lükkas tagasi alaealiste vägistamist käsitleva seaduse põhjendusega, et see ei võimalda süüdistataval end kaitsta, kui ta on pidanud ohvrit vanemaks. Kohtuasi hõlmas 41aastast meest ja 12aastast tütarlast. Täna loobuti Dublini ringkonnakohtus vägistamissüüdistustest selle isiku vastu. Me peame tegema Iirimaal kaks põhiseaduse muudatust seoses pereteemade ning juhtumiga, millest ma just rääkisin, ning ma arvan, et me peame teadma, milline on ELi suhtumine lapse õigustesse, et me Iirimaal õigesti hääletaksime.

 
  
MPphoto
 
 

  Genowefa Grabowska (PSE). – (PL) Härra president, volinik, tänane arutelu on tõenduseks sellest, et Euroopa Parlament tahab osaleda lapsi käsitleva Euroopa poliitika loomises. Selles suhtes on paljude liikmesriikide seisukoht, kes arvavad, et peaaegu kõik lapse õigusi reguleerivad õigusaktid kuuluvad perekonnaõiguse valdkonda ja on sellest tulenevalt eranditult riigi pädevuses, väga murettekitav.

Niisugune kitsas liikmesriigiga piirduv lähenemine asetab parlamendi väljapoole lapse õiguste teemalisest otsustusprotsessist ja muudab meid, parlamenti, puhtal kujul nõuandvaks organiks. See ei ole järjest ühtsemas Euroopas õige lähenemisviis. Üheks näiteks sellest võib olla riikidevaheline alimentide rahvuvahelist sissenõudmist käsitlev määrus, mille parlament hiljuti detsembris konsultatsiooniprotsessi tulemusena heaks kiitis. Määruse eesmärgiks on tagada, et lapsed, kes on ühe vanema poolt unustatud, ei oleks enam näljas ega mahajäetud ja et nad saaksid raha, mis on tagasi saadud tänu uuele ja efektiivsemale süsteemile. Sel põhjusel ma usun, et parlament, kes õigupoolest tegutseb kõigi Euroopa laste nimel, omab moraalset kohustust osaleda aktiivselt seaduste tegemisel nende kasuks.

Kokkuvõtteks ma tahaksin öelda: volinik, parlament peaks olema rohkem kaasatud lapsi käsitlevatesse Euroopa määrustesse.

 
  
MPphoto
 
 

  Edward McMillan-Scott (PPE-DE). – Härra president, ma sooviksin tänada raportööri Roberta Angelillit ning teisi raportööre nende töö eest oluliste teemadega ning muidugi tahaksin tänada ka volinik Frattinit suhtlemise soodustamise ning töö eest, mida komisjon on selles valdkonnas teinud.

Mööndes, et need teemad on eelkõige tähtsad liikmesriikide jaoks, usun ma, et ka Euroopa Liidul on selles oma roll, ning muidugi on seda oluliseks peetud põhiõiguste hartas, mis esimest korda hõlmab ka lapse õigusi. Usun, et ühiskonna üle saab kõige paremini otsustada selle järgi, kuidas kantakse hoolt süütute eest – ning meie kui Euroopa Liit oleme samuti ühiskond.

Mind huvitab selles valdkonnas eelkõige laste piiriülene röövimine vanemate poolt. Ma olen tegelenud paljude selle valdkonna juhtumitega ning igal aastal on sadu juhtumeid ELi liikmesriikide ning ELi liikmesriikide ja nende naaberriikide ja kaugemategi riikide vahel. Kuigi on olemas rahvusvahelised konventsioonid, nagu Haagi konventsioon ja meie enda Brüsseli II konventsioon, on siiski väga palju puudujääke. Hiljuti olin ma tänulik rahvusvahelisele õigusbüroole Freshfields, kes uuris mitut juhtumit vastavalt Brüsseli II konventsioonile ja tuvastas mõned probleemid meie enda liikmesriikides.

Usun, et Euroopa Parlamendi ja komisjoni tehtud tööd on vaja näha rahvusvahelise õiguse arengu kontekstis. Minu arvates on õige pidada väga oluliseks vahendiks ÜRO lapse õiguste kauast konventsiooni, mis paneb esmatähtsale kohale lapse huvid. Põhiõiguste hartas on samuti esitatud põhimõte, mille kohaselt lapsel on õigus mõlemale vanemale. See on väga vajalik ja on nüüd levinud üle maailma.

Kuid on kaks aspekti, mis määravad viisi, kuidas kohus juhtumit käsitleb. Kuigi seda punkti raportis selgelt välja ei öelda, peaksime arvestama ka nende laste õigustega, kes on piisavalt vanad, et kohus nende soovid ära kuulaks, nagu minu valimisringkonnas elava 7aastase Jessica puhul kõrgema astme kohtus. Teiseks tuleks vajaduse korral tagada lapsele sõltumatu seadusjärgne esindamine. Need on kaks teemat, mida peaksimee lähikuudel arutama.

 
  
MPphoto
 
 

  Alessandro Battilocchio (PSE).(IT) Härra president, daamid ja härrad, ma tänan raportööri suurepärase töö eest. 20. sajand algas peaaegu ilma lapse õigusteta ja lõppes selgete ja vastuvaidlematute edusammudega, kuid veel on käia pikk tee ja seda ei ole mitte kerge läbida, nagu märgiti raporti mitmes osas.

Käsutuses oleva lühikese aja jooksul ja samuti ka isiklike kogemuste põhjal UNICEFis, tahaksin ma tungivalt soovitada komisjonile rõhutada ühte aspekti: meil on vaja ühenduse dokumenti adopteerimise kohta, kuna selles suhtes on praegu 27 liikmesriigis täiesti vastuolulised seadused. Oleks kasulik võtta vastu õiguslik raamistik, mis aitaks parandada teabeteenistuste abi kvaliteeti, et nad saaksid kasutada mitmesuguseid abinõusid rahvusvahelise adopteerimise ettevalmistamiseks ning tegeleda protseduurinõuete ja peretugiteenustega adopteerimisjärgsel etapis. Tänapäeval kohtame sel alal veel liiga palju kuritarvitamist, puudusi, viivitusi ja raskusi, mida adopteerivad perekonnad ja eelkõige lapsed ei ole tõepoolest ära teeninud.

 
  
MPphoto
 
 

  Miroslav Mikolášik (PPE-DE).(SK) Kõik liikmesriigid ratifitseerisid 1989. aastal lapse õiguste ÜRO konventsiooni; ometi ei sisalda konventsioon ühtegi sanktsioonimehhanismi.

On mitmeid asutusi, kes püüavad parandada lapse õigusi; nende tegevus peaks olema paremini koordineeritud ja nad peaksid saama rohkem avalikku tähelepanu, mis võiks olla saavutatav näiteks ühise veebilehekülje loomise kaudu. Sel viisil saaksime hoiduda pingutuste soovimatust kattumisest. Teiseks sammuks võiks anda põhiõiguste volinikule lapse õiguste alased volitused. Pooldaksin voliniku kaasamist esmatähtsaks peetavatesse valdkondadesse, s.o võitlusesse laste vaesuse ja kõigi vägivallavormide vastu. Vägivalda laste vastu ei tohiks kunagi olla. Seepärast on minu arvates tähtis selle toimepanijaid karistada, kuid mis kõige tähtsam, ennetada niisugust ebainimlikku tegevust.

Siin ma toetan raportööri nõudele kehtestada menetlused piiriideülese kohtuliku jälitustegevuse parandamiseks: praktikas peaks see tagama, et isik, kes on süüdi mõistetud ühes liikmeriigis, saaks registreeritud lastevastase vägivalla toimepanijana ka teises liikmesriigis. Ma arvan, et see meetod oleks tähtsaks sammuks laste edasise kuritarvitamise, nagu seksuaalne sandistamine, seksuaalne ahistamine, lapspornograafia, lasterööv ja lastekaubandus, ennetamiseks.

Mis puutub lapspornograafiasse, olen ma väga Euroopa Komisjoni algatuse poolt püüda koostöös mõnede pangaasutuste ja krediitkaardifirmadega kõrvaldada leheküljed, mis müüvad lapsepornograafiat interneti maksesüsteemidest. See võiks kaasa aidata lapspornograafiaga äritsejate andmebaasi loomisele, mille andmed selle vastiku ärivormi loojate ja levitajate kohta oleks kättesaadavad pädeva liikmesriigi politseile, Europolile ja Interpolile. Sest ma olen teadlik, et see on väga tähtis valdkond ja olen selle poolt, et lapse õiguste kaitseks eraldatakse vajalikud rahalised ressursid. See on meie laste tuleviku küsimus, mis tähendab ka meie tulevikku.

 
  
MPphoto
 
 

  Katerina Batzeli (PSE). – (EL) Härra president, sooviksin omakorda anda edasi oma õnnitlused proua Angelillile, kes on tõesti taganud integreeritud raamistiku ühendamaks hartat lapse õigustega.

Tahaksin koondada oma tähelepanekud kolmele küsimusele peale nende, mida juba täna siin on arutatud. Esiteks, lastevastase vägivalla ja ahistamise probleemil peab olema täpne diagnoos ja vastus, ning selleks tuleb luua spetsiaalne registreerimissüsteem, mis aitab samm-sammult kaasa probleemi efektiivsele ennetamisele.

Teiseks peavad kõik liikmesriigid protokolli inimkaubanduse ja seksuaalse ekspluateerimise ennetamiseks, mahasurumiseks ja karistamiseks, kus muude asjade hulgas vaadeldakse küsimust ajutiste ja mittealaliste elamislubade väljaandmisest piiril.

Lõpuks, alaealiste kuritegevuse kindla ohjamise küsimus, koos ennetus- ja alaealiste sotsiaalse integratsiooni meetmetega ja kohtuliku ning kohtuvälise sekkumise meetmetega.

Härra president, käesolev aasta on kultuuridevahelise dialoogi aasta ja me peame säilitama ühendavad sillad kõikide kultuuride ja kõikide religioossete vaadete vahel. Arvan, et käesoleva raporti lõiget 127 ei saa aktsepteerida.

 
  
  

ISTUNGIT JUHATAB: MARIO MAURO
Asepresident

 
  
MPphoto
 
 

  Zita Gurmai (PSE). – (HU) Härra president, volinik, daamid ja härrad, Euroopa tulevik on tugevasti mõjutatud sellest, kas ta on suuteline arendama ühiskondi, mis omavad ja toetavad lapsi. Lapse õiguste toetamine ja kaitsmine on otsustava tähtsusega Euroopa Liidu tulevikule. Lapsesõbralike ühiskondade arendamist Liidus ei saa eraldada Euroopa integratsiooni süvendamisest ja tugevdamisest.

Lapse õiguste propageerimiseks ja efektiivse rakendamise tagamiseks nii liidus sees kui väljaspool seda on vaja mitmekülgset ELi strateegiat. Lapsed väärivad spetsiaalseid sätteid ja asjakohast õiguskaitset. Liikmesriigid on kohustatud toetama vanemaid lastekasvatusülesannetes mitmesugusel viisil. Ohutut ja kõikehõlmavat Euroopat saab üles ehitada ainult niisuguste vahendite kasutamisega.

Meie poliitikas tuleb pidevalt meeles pidada laste erisuguseid vajadusi, pöörates erilist tähelepanu vaesusele, sotsiaalsele hüljatusele ja negatiivsele diskrimineerimisele nii liidu kui ka maailma tasemel.

Pean tähtsaks, et lapse õiguste ÜRO konventsiooni soovitusi võetakse pidevalt ja süstemaatiliselt arvesse ELi ja väljaspool ELi olevate riikide vahelistes kahepoolsetes lepingutes .

PSE fraktsioon sooviks muudatusettepaneku 127 kohta eraldi hääletust.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (PSE). – Härra president, ma tervitan otsust lisada Lissaboni lepingu ELi eesmärkide hulka lapse õigused, tagades lapse õigustele uue õigusliku aluse.

Proua Angelilli raportis käsitletakse seoses laste heaolu ja kaitsega palju olulisi küsimusi. Ma sooviksin siiski tunnustada tõsiasja, et laste jaoks on nende vanemate vaesus ja sotsiaalne tõrjutus tõsine takistus oma õiguste kasutamisel.

Toetan raportis esitatud nõuet, et EL teeks koostööd vastavate ÜRO ametite, rahvusvaheliste organisatsioonide ja teaduskeskustega, et koguda rohkem võrreldavaid statistilisi andmeid laste olukorra kohta ELis, mis aitaks välja töötada ja kasutusele võtta suure hulga konkreetselt laste, laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega seotud näitajaid.

Laste vaesus on tähelepanuta jäetud teema, kuigi viiest lapsest üks elab ELis vaesuse piiril. Kas see ei tekita olukorda, kus 20% ELi tulevastest täiskasvanutest ei saagi kunagi oma võimeid ära kasutada?

Kui poliitiline tahe on olemas, siis tehkem koostööd kõigi liikmesriikide vahel, et jagada parimaid tavasid ja üksteiselt õppida. Me oleme olnud tunnistajaks üle-euroopalisele kampaaniale, et muuta vaesus arengumaades ajalooks, miks meil ei võiks olla samasugune kampaania ELis, et muuta ajalooks laste vaesus?

 
  
MPphoto
 
 

  Katrin Saks (PSE). – (ET) Olukorras, kus kolmandikul maailma lastest ei ole piisavalt süüa ja kus kuuendik ei käi koolis, on kuidagi imelik rääkida vaesusest Euroopa kontekstis. Aga ometigi on see probleem ja eriti murettekitav on tõsiasi, et võrreldes täiskasvanutega on puuduses laste arv palju suurem. Tõsi, enamasti ei tähenda see tühja kõhtu, vaid arenguks vajalike võimaluste puudumist.

Juhiksin teie tähelepanu faktile, et uutes liikmesriikides on turumajanduse tormiline areng kaasa toonud suure kihistumise, mis eriti teravalt mõjutab just laste heaolu. Sotsiaalsed probleemid omakorda suurendavad aga vägivalda. Ja see ei ole ainult laste traagika.

Suur osa inimressurssi – seda, mida näiteks minu kodumaal Eestis napib kõige enam – jääb kasutamata ja seetõttu on see ka riikide ja liidu probleem.

Kuigi enamik lastega seotud poliitikaid on liikmesriikide pädevuses, tahan rõhutada just Euroopa Liidu strateegia, indikaatorite, andmekogude ja raportite olulisust. Loodan, et nende mõju liikmesriikidele suureneb veelgi enam.

Poliitikuna ma tean, kui raske on oma valijatele põhjendada, miks näiteks naabrid hoolivad lastest enam.

 
  
MPphoto
 
 

  Bogdan Golik (PSE). – (PL) Härra president, volinik, meile esitatud algatus lapse õigusi käsitlevast strateegiast ei ole signaal mitte ainult Euroopale, vaid kogu maailmale sellest, kuidas ühiskonna noorimate liikmete õigusi peab kaitsma. Seepärast tahan ma avaldada oma tunnustust proua Angelillile suurepärase raporti eest.

Kahjuks esineb Euroopa eri osades alaealiste õiguste rikkumise juhtumeid – Euroopas, kus me oleme nii uhked oma kõrgeltarenenud inimõiguste kaitse süsteemi üle. Seepärast peame tagama, et lapsed, kes kogevad erinevaid alandusi, teaksid, et on olemas keegi, kelle poole nad võivad abi saamiseks pöörduda ja kes annab neile abi. Ma tahaksin seepärast toetada raporti autori üleskutset efektiivsema järelevalve loomise kohta nagu ka Euroopa Komisjoni ideed tugitelefoniliini sisseseadmisest abi vajavatele lastele.

Teine oluline küsimus puudutab lapsi vaestest, immigrantide ja pagulaste perekondadest. Nemad kannatavad neist mitteolenevail põhjustel ja selle tulemusena on sageli sunnitud elama halvemat elu, kui seda teevad nende eakaaslased, kellel ei ole olnud tarvis põgeneda oma kodumaalt. Sel põhjusel tahan toetada ettepanekut neile kõigi õiguste andmisest, hoolimata nende vanemate õiguslikust seisundist, samuti võimaldada neile juurdepääs haridusele.

 
  
MPphoto
 
 

  Franco Frattini, komisjoni asepresident (IT) Härra president, daamid ja härrad, tänan kõiki kõnelejaid ja mul on ühtlasi hea meel, et nad on tõdenud, et parlament ja komisjon on üheskoos, esmakordselt Euroopas ja isegi enne Lissaboni lepingu jõustumist, töötanud välja tõelise, igal alal horisontaalse Euroopa poliitika lapse õiguste toetamiseks ja kaitsmiseks. See on poliitiline saavutus küsimuses, mis veel kaks aastat tagasi ei olnud Euroopa päevakorras , ühtlasi ka vastus neile, kes mõistsid praktiliste tulemuste vajadusi. Euroopa liigub selles valdkonnas edasi.

Ma olin väga rahul sellega, mida ütles härra McMillan. Üks põhilisi kriteeriume riigi tsiviliseerituse astme hindamiseks on viis, kuidas ta kohtleb oma noorimaid liikmeid, oma lapsi; Euroopa Liidu liikmesriigid ja kõik meie, eurooplased, püüame olla maailmale eeskujuks sellega, kuidas me kohtleme lapsi ja milliseid võimalusi me neile pakume.

Olgugi et palju küsimusi on juba esitatud ja mõned neist juba esinevad minu poolt esitatud ettepanekus ja proua Angelilli antud väga otstarbekates soovitustes, usun sellegipoolest olevat teisi asju, mida tuleb tulevastel kuudel üksikasjalikumalt uurida. Tehkem aasta 2008 asjaomase Euroopa strateegia edasiarendamise aastaks.

Perekonna rollist rääkides andsid proua Gál ja proua Sinnot väga selgelt mõista, et paljud probleemid, millega me kokku puutume, tulenevad aegunud arusaamistest perekonna rolli kohta, ning sellised arusaamad ei ole enam sellised, millised nad peaksid olema. Me arutasime seda läinud aastal, nagu te mäletate, seoses vägivaldsete videomängudega; Euroopas läbiviidud statistiline küsitlus näitas, et ainult 20% vastanuist tundsid huvi selle vastu, kuidas nende lapsed kasutavad internetti ja kuidas nad leiavad või kasutavad videomänge. See tähendab, et 80% küsitletud vanematest polnud teadlikud, milliseid elektroonilisi mänge või internetisaite nende lapsed külastavad. See näitab, nagu on juba öeldud, et perekond on põhikoht, millest tuleb lapse õiguste propageerimisel alustada.

Härra Catania ja teised rääkisid lapstööjõu teemal. Te mäletate, et oma ettepanekus esitasin rangete trahvide määramise nõude neile, kes kasutavad seaduslike immigrantide illegaalset tööd, eriti taunisin ma sisserännanute laste kasutamist, kes on kaitsetud nii seetõttu, et nad on sisserändajad kui ka seetõttu, et illegaalselt töötades on neid võimalik ekspluateerida; eriti on nad kaitsetud seepärast, et lapsed ei peaks töötama, vaid koolis käima. Kui see ettepanek, mis on arutlusel, võetakse vastu, saab sellest Euroopa direktiiv ja sellest tulenevalt saab liikmesriike õiguslikult sundida kehtestama eeskirju, mida praegu kahjuks veel ei ole.

Küsimus omapead rändavatest lastest on tähtis küsimus ja me arutame sihtprojektide rahastamise võimalusi, kuna me oleme lisaks juba mainituile avastanud tõeliselt traagilisi olukordi. Kanaaridel, näiteks, on Hispaania valitsus avastanud väga murettekitavaid juhtumeid (millega me peame ilselgelt tegelema) arvukate saatjateta laste saabumisest, sest nende vanemad on nad lihtsalt üksi ära saatnud. See on iseenesest väga šokeeriv. Me peame tugevdama Euroopa õigusakte, et võidelda lastevastase vägivallaga nagu proua Segelström on selgelt väljendanud.

On üks väga tõsine küsimus, mis puudutab mind isiklikult. On olemas eeskirjad, mis tagavad, et ühele kahest vanemast antakse lapse eestkosteõigus lahuselu või lahutuse korral. Tegelikult ei rakendata paljudes liikmesriikides kehtivaid õigusnorme praktikas; ei saa öelda, et valitsused ei kohalda neid, kuid sageli on kohtunikud ja kohtud neist vaevalt teadlikud. Esineb juhtumeid, kus üks vanem sõna otseses mõttes varastab lapse teiselt vanemalt. Mõningatel juhtudel osutub võimatuks tagada otsuste täitmist, mille tõttu me peame tegema suurema rõhuasetuse sellele küsimusele alaealiste eestkosteõiguse andmise kontekstis

Seksiturism on teine valdkond, millega tuleb tegeleda, kaasates ametivõimude, üksikisikute, turismiagentuuride ja krediitkaardifirmade koostöö, aitamaks identifitseerida inimesi, kes ostavad lapsporno materjali internetist. Arusaadavalt ei maksa pedofiilid sularahas, nad teevad seda krediitkaardiga. Kui me saavutame selle koostöö, millega oleme juba alustanud, siis me suudame vähendada ja teha lõpu seksiturismile.

Uus valdkond on õigus kasvada üles saastamata keskkonnas, lapse keskkonnaõigused. Peame sellele põhjalikult keskenduma, sest see ei ole just uus valdkond, kuid üks, mida me kõik päris kindlasti peame käsitlema.

Proua Harkin oli üks neist, kes tõstatas küsimuse Lissaboni lepingu õigusjõust. Leping ei sisalda õiguslikku alust, kuid annab Euroopa poliitika väärtuse meie poolt täna arutatavale strateegiale, mis seniajani põhines üldisel poliitilisel lahendusel. Lissaboni lepinguga me võime nüüd lastekaitse strateegiat käsitleda tõelise Euroopa strateegiana, mis on võrdlemisi erakorraline samm edasi.

Lõpetuseks, lähikuudel peame selle küsimuse kallal töötama ja on selge, et sel viisil investeerib Euroopa oma tulevikku. See on investeerimine noortesse, investeering lastesse. Ma näen siiski veel üht valdkonda milles lapsed võiksid olla aktiivselt kaasatud kui ühte Euroopa tähtsamaisse poliitikasse: immigrantide kogukondade integratsioonipoliitika. Kui me paneme oma lootused lastele, väiksemaile lastele koolis ja teeme neist integratsiooni saadikud, oletades, et neil on palju kergem kõrvuti mängida ja õppida koos eri kultuuridest ja eri taustaga lastega, oleme andnud lastele töö, nagu keegi ütles, mitte olla pisikesed täiskasvanud, vaid olla tõeliselt aktiivselt kaasatud integratsioonipoliitikasse. Sest kui see poliitika ei ole rajatud laste integratsioonile koolis, ei saa sellest kunagi tõelist poliitikat teistest riikidest sisserännanute integreerimiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Roberta Angelilli, raportöör (IT) Härra president, daamid ja härrad, kõigepealt lubage mul veelkord tänada volinik Frattinit rõhutamast Euroopa Komisjoni tõsist panust lapse õiguste sektorisse. Samuti tänan ma teda ka selle eest, et kutsus avakõnes liikmesriie panema kiiresti tööle laste usaldustelefoniliinid, sest siin on viivitused tõepoolest õigustamata. Ma tänan teda ka tähelepanu juhtimise eest, et mitte kõik liikmesriigid ei ole kehtestanud riiklikku garantiid lapse õiguste suhtes, mida me ka raportis mainisime ja taunisime.

Samuti olen tänulik kõigile oma kolleegidele, kes osalesid selle dokumendi koostamisel ja nendele, kes on sõna võtnud, sest ma usun, et me kõik oleme nõus lapse suhtes kõrgendatud huvi kontseptsiooniga. Kahtlemata ma toetan seda ja jagan täna parlamendis väljendatud muresid. Me peame sundima oma liikmesriike liikuma kiiremini sõnadest tegudeni ja arusaadavalt peavad parlament ja Euroopa Komisjon andma ka oma osa.

Lubage mul lühidalt öelda mõned sõnad täna esiletoodud küsimuste kohta. Keskkonnast: lubage mul kinnitada härra Frattinile, et tõesti me oleks võib-olla võinud teha raportis rohkem, kuid me tegime selgeks, et õigus tervislikule ja puhtale keskkonnale peab olema üks peamistest alaealistele garanteeritud õigustest

Mul oli hea meel kuulda, et üks küsimustest, mis leiab järgmisel Euroopa lapse õiguste foorumil käsitlemist, on rahvusvahelise adopteerimise küsimus. Selles kontekstis tahan ma ka juhtida tähelepanu, et rahvusvahelise adopteerimise tohutute ja sageli täiesti bürokraatlike raskuste kõrval on veel selliste laste traagika, kelle üle võitlevad vanemad pärast lahkuminekut või lahutust. See on tõepoolest Euroopa peamisi probleeme, mis on piiride avanemise tagajärjel silmnähtavalt kasvanud.

Lubage mul lõpetada, öeldes, et ma olen muidugi väga rahul tehtud tööga ja kuigi ma arvan, et tulemus ei ole kindlasti mitte täiuslik, võib see olla väga heaks lähtepunktiks, tingimusel et otsekohe alustatakse tõsist ja vastutustundlikku tegevust.

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub kolmapäeval kell 12.

Kirjalikud avaldused (artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Lívia Járóka (PPE-DE), kirjalikult.Hariduslik eraldamine on kõige kahjulikum diskrimineerimise vorm, millega romide lapsed kokku puutuvad. Põhilise inimõigusena on haridus muude inimõiguste saavutamiseks hädavajalik ning investeerimine romide algharidusse on poliitika, mis toimib mitmel tasandil ja toob lisaks lastele, kellele haridust antakse, kasu ka laiemas plaanis. Algharidus on kasulik järgmistel põhjustel: sotsiaalse võrdsuse edendamine, suurem tootlikus üksikisiku tasandil ja laiaulatuslikum sotsiaalne tootlikkus, vaesuse vähendamine ning diskrimineerivate suhtumiste ja sotsiaalse tõrjutuse kõrvaldamine. Kui romide lapsed saavad paremat haridust, suurenevad nende võimalused saada tööjõu produktiivsemateks liikmeteks. Kui nad teenivad rohkem raha ja panustavad riigieelarvesse nii tulumaksu kui käibemaksu kaudu, hakkavad nad mõjutama viisi, kuidas teised neisse suhtuvad, ning mõjutavad nii laiaulatuslikumaid sotsiaalseid küsimusi. Kui romid muutuvad tootlikumaks ja nende vaesuse tase väheneb, saavad neist riigiabi saajate asemel ühiskonna liikmed, kes sellesse oma osa annavad. Suurenev panustamine ja valitsusepoolse abi vähenemine on riigieelarvele puhas kasum. Sellist arengut toetav kava tooks kasu kõigile eurooplastele, mitte üksnes romidele.

 
  
MPphoto
 
 

  Eija-Riitta Korhola (PPE-DE), kirjalikult. – (FI) Üks kõige põhilisemaid struktuure, mis on aluseks euroopalikele ühisväärtustele, on meie kohus kaitsta süütuid hingi, mille all ma mõtlen lapsi. Nii üksmeelsed oleme me vähestes küsimustes.

On oluline, et lapse õigused oleksid kaitstud efektiivsemalt, kui seda tehakse praegu ja see kehtib ka ühenduse tasemel. Komisjoni teatis laste õiguste kaitse strateegia kasutuselevõtmisest oli väga teretulnud

Parlamendi raport strateegiast on eeskujulik.

Esiteks, lapse õigused on vahetult seotud pere seisundiga. Perekond on vaieldamatult lapsele parim keskkond. Perekond ja perekonnaelu kaitsmine kuulub tegelikult lapse õiguste hulka ja neid saab teostada, kui perekond toimib hästi. Strateegia peaks sisaldama ka meetmeid perekonna heaolu toetamiseks. Lapse õigust suhelda mõlema vanemaga tuleb kaitsta iga hinna eest.

Lapsed puutuvad väga varakult ja katastroofiliste tagajärgedega kokku meelelahutusmaailma hirmutavate, vägivaldsete ja seksuaalsete vormidega. Raportis esinev ettepanek, näiteks ühtse ELi klassifikatsiooni ja märgistussüsteemi loomisest alaealistele mõeldud audiovisuaalse sisu ja videomängude müügiks ja turustamiseks on väärt mõte. Kommertsmeelelahutuste vägivaldsete vormide puhul tuleb kasutada „saastaja maksab” põhimõtet, sest valdkonna kahju on tohutu.

Kolmandaks, otsustavaid samme tuleb astuda lapsporno väljajuurimiseks. Komisjoni prioriteetideks peavad olema rahvusvahelised operatsioonid lapsi masendavate veebisaitide sulgemiseks ja koostöö parandamine ametivõimude ja erasektori vahel.

Kahetsusväärselt ei ole lapse õigused pääsenud ühiskonnas üldisest maad võtvast väärtushinnangute suhtelisuse vaimust. Me peame valjuhäälselt kuulutama seda, mis ei ole kindlasti suhteline. Lapse õigused ja kaitse asuvad inimlike väärtuste keskmes ning seepärast on meil veelgi tarvis tuletada inimestele meelde kurjategijate ranget karistamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Katalin Lévai (PSE) , kirjalikult. – (HU) Euroopa Liidul on spetsiaalne kohustus kaitsta põhilisi inimõigusi, esmajoones laste õigusi. Sellele vaatamata elab 19 % liidu lastest vaesuse ohus ja see arv on suurem kui täiskasvanud elanikkonnal (15 %). Terves maailmas kannatab 40 miljonit alla 12aastast last ühe või teise vägivallavormi käes. Peaaegu 6 miljonit teeb sunnitööd; poolteist miljonit on langenud inimkaubitsejate ohvriks. Selle taustal on laste õiguste kaitsele suunatut euroopa nulltolerantsi strateegia suure tähtsusega.

Minu arvates võib selles etendada võtmerolli parem õiguslik reguleerimine, mis sisaldab uuringut uute ja olemasolevate seaduste mõjust alaealistele. Ma ei toeta siiski lapse õiguste eest vastutava eraldi parlamentaarse organi loomist. Niisuguse organi mis tahes ülesandeid võib täita voliniku määratud lapse õiguste koordinaator. Ma aga toetan siiski inimõiguste ja vähemuste voliniku ametikoha loomist, kes oleks ühtlasi vastutav lapse õiguste kaitse eest. Oluline on märkida, et enamik ebasoodsates tingimustes elavaid lapsi on romi päritolu või kuuluvad Euroopas elavasse rahvusvähemusse. Oleks samuti soovitav rakendada Euroopa institutsioonilisi reforme, mille kohaselt volinikule alluvad lasteõiguste koordinaatorid looksid sidemeid institutsioonide, liikmesriikide organisatsioonide ja valitsuste vahel pidevate dialoogide ja koostöö näol. Seoses asjaoluga, et liidus on juba palju Euroopa organisatsioone ja institutsioone, kes lapse õigustega tegelevad, peame me panema rõhku pigem vanade ühendamisele ja nende tõhusamale töölerakendamisele kui uute loomisele.

Peale lasteõiguste kaitse muutub üha enam päevakajalisemaks haridusküsimus. Hoolitsev haridus võimaldab ebateadlikel noortel seadusrikkujatel saada teadlikeks, seaduskuulelikeks kodanikeks.

 
  
MPphoto
 
 

  Joseph Muscat (PSE), kirjalikult. – (MT) Näiks eiramisena, kui ma selles lapse õiguste debati kontekstis ei räägiks Shaun Attardi juhtumist, mis kurvastas Malta ja Gozo inimesi.

See gozo laps võeti tema isalt viisil, mis avaldas talle kindlasti psühholoogilist mõju.

Võimalik, et juhtumis on järgitud seadust ja peetud kinni Euroopa direktiividest. Kuid siiski esineb märkimisväärseid kahtlusi, kas see mis toimub, on tõepoolest selle lapse parimates huvides.

Kahjuks pean ma mainima, et selle järgi mida ma võin näha, raskendavad briti võimud lapse isale saada asja õiglast kohtulikku arutelu. Isegi vähesed kontaktid lapse ja isa vahel on täis takistusi.

Tahaksin paluda, et kuna seadust peab järgima, siis antaks võimalus Mario Attardi õiglaseks kuulamiseks ja veelgi enam, arvestatakse Shauni parimate huvidega.

 
  
MPphoto
 
 

  Andrzej Tomasz Zapałowski (UEN), kirjalikult. – (PL) Tänane lapse õigusi käsitlev arutelu tõstatab palju põhilisi küsimusi seoses meie noorsoo arenguga. Meie laste tulevik neile korralike arenemistingimuste andmise läbi on küsimus, mis määrab meie kontinendi tuleviku, kus valitsevad õiglased inimestevahelised suhted.

Lapse õigusi tuleb austada. Samuti tuleb austada nende vanemate õigusi, kes kasvatavad neid vastavalt väärtustele, millesse nad ise usuvad. Rääkida lapse õigustest ja jätta välja küsimus nende õigusest kasvada üles oma loomulikus perekonnas, kus on nii isa kui ema, on nende õiguste rikkumine. Kindlasti on lapse põhiõiguste rikkumine lapse adopteerimine samast soost paari poolt, kes määrab seega lapse saatuse ja surub omamoodi talle peale seksuaalse orientatsiooni. Me ei saa vaikida selle probleemi juures, sest see rikub ELi poliitilist korrektsust.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika