Istungi stenogramm

Teisipäev, 15. jaanuar 2008 - Strasbourg

19. Ühise põllumajanduspoliitika raames loodud kaugseire rakenduste kaudu võetavad meetmed ajavahemikuks 2008–2013 (arutelu)

  President. − Järgmime päevakorrapunkt on põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon nimel Friedrich-Wilhelm Graefe zu Baringdorfi koostatud raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus meetmete kohta, mida komisjonil tuleb aastatel 2008–2013 võtta ühise põllumajanduspoliitika raames loodud kaugseire rakenduste kaudu (COM(2007)0383 - C6-0273/2007 - 2007/0132(CNS)) (A6-0508/2007).

  Mariann Fischer Boel, komisjoni liige . − Härra president, enne siirdumist raporti sisu juurde tahan kõigepealt tänada raportööri, härra Graefe zu Baringdorfi ja põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni liikmeid töö eest, mida nad on teinud komisjoni ettepaneku hindamisel.

Tahaksin esmalt teha mõned üldised märkused komisjoni ettepaneku asetamiseks õigesse konteksti. Komisjoni ettepanek käsitleb agrometeoroloogilist süsteemi, mida kasutatakse teraviljasaakide prognooside koostamiseks ja teraviljade arengu seireks Euroopa Liidus. Süsteem töötati välja 1990. aastate jooksul ja on olnud täies töökorras alates 1998. aastast. Ma pean ütlema, et minu arvates on see väga kasulik töövahend.

Süsteem varustab komisjoni talitusi täpse teabega teraviljasektorist ja aitab komisjonil teha õigeaegseid otsuseid ühtse põllumajanduspoliitika raames. Ning seetõttu ma leian selle rahastamise arendusrahastust olevat täiesti loomuliku.

Lubage mul öelda põllumajanduskomisjonis tehtud osa ettepanekute kohta järmist. Te olete mures kogutud andmete kasutamise pärast. Tahan siin olla väga selgesõnaline. Süsteemi eesmärgiks ei ole kontrollimine ja seda ei kasutata põllumajandustootjate vähimakski kontrollimiseks Euroopa Liidus.

Kui me vaatleme seda tehnilisest seisukohast, siis ei ole süsteemi loodud kaugseire kujutised piisavalt teravad, et võimaldada mingit kontrolli ja sel süsteemil – see peab olema samuti selge – ei ole mingit tegemist Integreeritud Haldus- ja Kontrollsüsteemiga (IACS).

Raportöör nendib ka, et puudub üksmeel selles, kas soovitatud süsteem ka tegelikult toimib. Töö süsteemi väljatöötamiseks algas 1980ndate lõpus ja nagu ma mainisin, alates 1998. aastast, kui seda kasutama hakati, on süsteem tõepoolest varustanud regulaarselt komisjoni talitusi saagiprognoosidega. Meie kasutame seda teavet igapäevaselt näiteks teraviljasektori pakkumise ja hindade arengu analüüsimiseks.

Möödunud aastal, septembris 2007, koostas komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule süsteemi hindamise aruande, milles tõestati süsteemi kasulikkust. Süsteemi rakendatakse ka mitmes liikmesriigis ja teisedki riigid kasutavad või töötavad välja samasuguseid mehhanisme, nii et selles punktis ma päriselt ei nõustu teiega.

Lõpuks, ma tervitan põhimõtet koostada kosmose ja kaugseire valdkondlike projektide ja algatuste nimekiri. Kuigi käesolev ettepanek ei ole selleks õige koht. See kuulub tegelikult Euroopa Globaalse Keskkonnaseire ja Julgeoleku algatuse alla. Nii et me ei ole täpselt ühel meelel, kuid ma ootan huviga austatud saadikute kommentaare.

  Friedrich-Wilhelm Graefe zu Baringdorf, raportöör. − (DE) Härra president, volinik, me vaagisime põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni koordinatsioonikomisjonis, kas esitada selles küsimuses raport või lasta see läbi ilma raportita. Minu ülesanne oli tutvuda küsimusega sügavamalt ja seejärel otsustasime raporti ikkagi koostada, mis tähendab, et meie kaks võime seda küsimust täna õhtul uuesti arutada – iseenesest kasulik asi.

Me komistasime siiski mõne punktide otsa ning see kajastub meie poolt sõnastatud parandustes. Esiteks, komisjoni aruandes oli öeldud, et ettepanek sai nii nõukogus kui mujal ühehäälse heakskiidu. Meie järelepärimised aga siiski näitasid, et mõnes riigis, eriti Põhja-Euroopas, ei ole satelliidiandmetega eriti midagi teha, sest fotografeerimise ajal on seal veel lumikate maas.

Teiseks, andmeid koguvad eraettevõtted, kes edastavad need komisjonile ning nende eraettevõtete põhikliendid on gaasi ja naftatööstused, ärivaldkond, mis paneb mõtlema. Mida me peame kindlaks tegema, on – ja seepärast me tahame appi kutsuda oma parlamendi uurimisjõud – see, et kogutud andmed ei ole tõesti seotud mingite privaatsete spekulatiivsete püüdlustega, vaid et seda tõepoolest kasutatakse, nagu te olete maininud, ainult viljakoristuse ja saagi prognoosimise eesmärgil. Nagu te samuti teate, neid andmeid kasutatakse ka kaubatehingutega spekuleerimiseks börsil ning prognoose võidakse kasutada sellel otstarbel.

Enne jätkamist lubage mul rõhutada, et komisjon ja parlament jagavad siin ühiseid huvisid, kuid parlamendil on kontrollifunktsioon ning seetõttu on meil mõttekas sellest rääkida ja paluda komisjonil esitada aruandeid selle kohta, mida tehakse andmetega edasi, kuidas need säilitatakse ja millist eesmärki need teenivad. See on põhiküsimus, mille pärast teid lähiaastatel parlamendi ette kutsutakse.

Siis me sattusime veel mõneti segadusse, saades teada, et andmete kogumise finantsalust oli äkki tulnud muuta. Tänini on meil olnud selleks ette nähtud eelarverubriik, mille raames tuli rahaeraldiste suurendamist või ettepanekuid nende kinnipidamiseks arutada. Nüüd tuleb lähtuda aruteludes tagatisfondi vahenditest, mille üle on parlamendil vähem kontrollivolitusi. Praegu võime oletada, et kui alusleping jõustub 2009. aasta alguses, lõpetab tagatisfond oma tegevuse ja need küsimused lähevad parlamendi täielikku eelarvelisse valdusse. Vähemalt esitati selliseks lähenemiseks ettepanek ja kui me saime aruande, polnud veel selge, millal asutamisleping jõustub. Niisiis me ütlesime ei, me ei taha praegu teha muutusi; see peab jääma nii nagu ta oli, nimelt eelarvereale, kus parlament saaks seda kontrollida kulutuste poolel.

Üldiselt, volinik, ma usun kindlasti, et meil on palju tähtsamaid asju arutada ja püüda lahendada tervisekontrolli puudutavat, kui meie nõupidamise teema siin täna õhtul. Põllumajandustootjad on aga väga tundlikud kui neil on tekkinud kahtlus, et nende järele nuhitakse. Te olete teinud selgeks, et see ei ole seotud järelevalve ega spioneerimisega. Ma annan heameelega selle teate edasi, kuid Te peate meist aru saama. Meie kui parlament peame ka tagama, et te seda ei tee. Küsimuse arutamine ja päevakorda võtmine tuleneb meie aruandekohustusest oma valijate ees.

  Esther Herranz García, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (ES) härra president, volinik, tere õhtust, veel üks õhtu põllumajanduse aruteluks. Nagu komisjon oma aruandes märgib, on kaugseire viimastel aastatel näidanud, kuidas me võime korrektselt toime tulla ühtse põllumajanduspoliitika juhtimise vajadustega. Traditsioonilised statistilised ja põllumajandusliku prognoosimise süsteemid hakkavad aeguma, võrreldes uue tehnoloogiaga, mis vallutab kõiki meie elu aspekte.

See on aga ka teinud võimalikuks täiustused vaatluste täpsuse, objektiivsuse, kiiruse ja sageduse osas nagu ka saavutanud kokkuhoiu uurimiskuludes ja põllumajanduskulude jälgimisel. Ühtses põllumajanduspoliitikas on kaugseire seega väga teretulnud.

Raporti projekt, mis läheb homme hääletamisele, üldiselt toetab Euroopa Komisjoni, välja arvatud ühes punktis, mida mina pean tähtsaks, kuna see käsitleb meetme rahastamist. Põllumajanduskomisjonis toetasin raportööri ettepanekut luua lisaks tagatisfondile kaugseire erakorraline eelarve suurusjärgus 9,2 miljonit eurot, et tagada komisjoni tulevane toetus kaugseire arendamisele kõigis liikmesriikides.

Seepärast tervitan põllumajanduskomisjoni hääletamise tulemust, kelle raport samuti selgitab vajadust kasutada Teadusuuringute Ühiskeskuse võrgukoha arvutiseadmeid Ispras kosmoseandmete koostamiseks, pigem kui Euroopa Komisjoni mõtet uue andmetöötluse infrastruktuuri loomisest.

Seepärast peaksime tõhustama nii infrastruktuure kui finantseelarvet ja meie parlamendis peaksime toetama dokumenti, mille me paneme homme hääletusele.

ISTUNGIT JUHATAB: ADAM BIELAN
Asepresident

  Lily Jacobs, fraktsiooni PSE nimel. – (NL) Härra president, volinik, daamid ja härrad, ei ole olemas midagi, mida tehnoloogia ei suudaks teha. Meie ees on Euroopa Komisjoni ettepanek laiendada programmi, mis kasutab kõige kaasaegsemat tehnoloogiat meie Euroopa põllumajandusseireks. Pärast aastaid kestnud uurimisi võivad selles osalenud teadlased tunda enda üle õigustatud uhkust.

Satelliite kasutades on näiteks võimalik jälgida maakasutust ja olukorda, uurida kliimamuutuse mõjusid ja isegi prognoosida saake. See tähendab, et me saame olukorral silma peal hoida ning õigeaegselt tegutseda, et ennustada ja ära hoida probleeme nagu tänavuaastase teraviljasaagi ikaldumine

Ma olen tegelikult insener ning leian põhimõttekindla tehnoloogia seda liiki praktilise rakendamise meie heaolu toetuseks olevat väga põneva. See on nn tom-tom süsteem põllumajandusele. Kes oleks seda kunagi võinud ette näha? Nüüd peame meie järele mõtlema, kas meie kui parlament kiidame heaks selle rakenduse edasise uurimise ja kasutuse. Kuidas me saaksime öelda ei?

Ma soovitan, et minu kolleegid sotsialistide fraktsioonist hääletaksid selle direktiivi poolt, kuid ma tahaksin teha paar märkust volinikule, kes on meiega sel hilisel tunnil.

Esiteks, mul on omad kahtlused eelarve ja programmi arvamisest Põllumajanduse Tagatisfondi. Senini on projektil olnud oma eelarverubriik, mis on võimaldanud parlamendil jälgida olukorda ja olla regulaarselt informeeritud. Vaatamata programmi tõestatud väärtusele kestab uurimus edasi. Ma leiaksin selle olevat väga kahetsusväärse, kui komisjon enam ei teavitaks meid programmi edenemisest ja tulemustest või sellega seotud kuludest. Parlamendiliikmena ja huvitatud poolena ma soovitaksin tungivalt eraldi eelarverubriigi säilitamist, et meie oleksime tulevikus ka asjast teadlikud ja kaasatud otsustamisse.

Teiseks, ma tahaks kõiki uurimuse tulemusi näha vabalt kättesaadavaina huvitatud pooltele nagu ülikoolid ja uurimisinstituudid. Eriti kliimauurimise valdkonnas võivad tänu MARSile ja LUCASile saadud andmed olla ääretult kasulikud.

Härra president, volinik, ma lõpetan oma avakõne sellel plenaaristungil üleskutsega läbipaistvusele. Ma loodan proua Fischer Boeli positiivsele vastusele.

  Samuli Pohjamo, fraktsiooni ALDE nimel. – (FI) härra president, ma tahaksin kõigepealt tänada raportööri härra Graefe zu Baringdorfi käesoleva arutluse alla tuleva teema suurepärase ettevalmistamise eest. Ta on teinud rasket tööd ja rõhutanud kaugseirega seonduvaid puudusi ja probleeme.

Ettevaatlik lähenemine, rõhuasetus läbipaistvusele ja täpne rakendusulatuse määratlus on siin kõik väga kohased. Parimal juhul on kaugseire kiire viis teabe saamiseks põllumajandusettevõtete olukorrast, teraviljasaagist ja kasvutingimustest. Teavet võib näiteks kasutada uuringutes, põllumajandusliku turustamise planeerimisel ja ühtse põllumajanduspoliitika haldamises.

Kasutatud meetodites on siiski veel palju puudusi, nagu ka raportöör märkis. Tingimused on liikmesriigiti erinevad ja liikmesriikidest saadud andmed ei ole täiel määral võrreldavad. Näiteks minu kodumaal Soomes on lummemattunud maatükid sageli nii väikesed, et pinnaalade kindlaksmääramine satelliidifotodelt alati ei õnnestu. Sellisel juhul on parandus, mis märgib, et saadud andmeid tuleb kasutada ainult saakide hindamiseks ja mitte kontrollimise eesmärgil, omal kohal.

Tänapäeval on põllumajandusettevõtjad koormatud bürokraatia, paberitöö ja pideva jälgimisega. Kehtestatakse ülemääraselt rangeid sanktsioone, kui nad teevad ettekavatsematult vigu kehvade nõuannete tõttu. Kaugseire meetodite arenedes võib loota, et need aitavad vähendada bürokraatiat, mis on põllumajandusettevõtjatele pidevaks vaevaks.

Esiteks on meil siiski vaja saada täpsemaid tulemusi uuringust, et olla kindlad, kas meetodid on tõepoolest usaldusväärsed ja kas kõiki põllumajandusettevõtjaid koheldakse erapooletult. Uute meetodite kasutusele võtmisel peame me samuti ka kindlaks tegema, et põllajandusettevõtjate privaatsus oleks kaitstud ja et kogu protsess oleks läbipaistev.

  Bogdan Golik (PSE). – (PL) härra president, volinik, selleks, et omada hästitoimivat ühtset põllumajanduspoliitikat on kõige enam vaja täpseid ja usaldusväärseid andmeid.

Kaugseire meetodid võimaldavad jälgida teiste rakenduste hulgas põlluharimist ja prognoosida saake. See muutub veelgi tähelepanuväärsemaks kliimamuutuse edenemise valguses. Kasutades kaugseiret võime me kindlaks määrata taime arenguks ebasoodsad tingimused juba varajases staadiumis ja selle tulemusena prognoosida kiiremini ja täpsemalt, milliseid alasid ähvardab põud. Need meetodid varustavad andmetega ökonomeetrilisi mudeleid, mida me kasutame tihti, kui arutleme ühtse põllumajanduspoliitika muutmise tagajärgede üle. Algandmete abil, mis on täpsemad, saame me vähendada vigade võimalikkust prognoositavates stsenaariumides.

Sel põhjusel, ma usun, oleks oluline jätkata MARSi projekti. Vahendid projekti tarvis peaksid aga siiski jääma muutmata, s.t. olema kirjendatud eraldi eelarvereale, aga mitte tulema Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist. Kuna projekti rahastatakse ELi fondidest, s.o. meie kodanike maksudest, tuleks läbi viia uurimus MARSi projekti tõhususe ja selle võimalike rakenduste kohta, mida ei ole veel kasutusele võetud.

Nagu tavaliselt ma tahaksin õnnitleda raportööri suurepärase raporti eest ja nõustun temaga täielikult, et me peaksime olema kindlad, et süsteem muutuks kooskõlastatumaks ja mis kõige tähtsam – produktiivsemaks ja kasulikumaks.

Viimane küsimus, mida ma tahaksin käsitleda on ligipääs andmetele. Kõigil peaks olema õigus seda teabeallikat kasutada, ja mitte ainult ELi tasandi otsustajatel, vaid ka liikmesriikidel ning teadus- ja akadeemilistel instituutidel. Andmed võivad osutuda kasulikuks ka põllumajandusettevõtte tasemel, näiteks võivad ettevõtjad kasutada kaugseirelt saadud teavet põlluharimise optimeerimises.

  Zbigniew Krzysztof Kuźmiuk (UEN). – (PL) Härra president, ma tahaksin toetada raportööri seisukohta ja rõhutada, et kaugseire meetodid võivad olla Euroopa Komisjonile kasulikud: kõigepealt põllumajandusturgude juhtimisel, teiseks, maaharimise jälgimise võimaldamise ja samaaegselt ka saagiprognoosimisega ning lõpuks ja kolmandaks peaks prognoos avaldama mõju põllumajandusliku toormaterjali hinnale, mis järgneva mõne aasta pärast kujuneb väga oluliseks olukorras, kus toiduainete hinnad pidevalt tõusevad.

Isegi kui mõnd eelpoolmainitud eesmärkidest täidetakse, oleks see küllaldane tunnustamaks, et kaugseire on meetod, mis tagab olulise teabe, mis on abiks konkreetse põllumajandustoote turu nõuetekohaseks juhtimiseks.

Koos meetodile positiivse hinnangu andmisega tahaksin ühtlasi ka teatada, et jagan raportööri seisukohta selles valdkonnas tehtava töö rahastamisest eraldi eelarverealt ja mitte Põllumajanduse Tagatisfondist.

  Paul Rübig (PPE-DE). – (DE) Härra president, volinik, daamid ja härrad, hiljuti kutsuti mind Rotary klubi koosolekule, kus toimus väga huvitav arutelu. Üks rotaarlane, äge ELi kriitik, kaebas, et Euroopas on väga palju pettust, mida ei suudeta kontrollida ja et meil on eriti suur hulk probleeme põllumajanduses. Huvitav küll, aga mõne minuti pärast esines üks põllumajandustootja, öeldes, et teda oli just kontrollitud ja see oli toimunud väga karmilt ja suure täpsusega ja ta ei tea ühtki teist tegevusala, mida nii põhjalikult kontrollitaks kui põllumajandust.

Ma usun, et see näitab väga selgelt, mida inimesed vajavad, nimelt teavet toimuva kohta. Seepärast on parimad meetodid ja sihtmärgi tuvastamine väga oluline, kui meil tuleb selgitada Euroopa avalikkusele, kui suurt tähtsust me omistame põllumajanduspoliitikale.

  Jean-Claude Martinez (NI). – (FR) Härra president, volinik, härra Graefe zu Baringdorf, käesolev ettepanek võtta vastu määrus kaugseire kasutuselevõtmisest satelliidi kaudu on huvitav. Prantsuse põllumajandustootjate eestkõneleja Michel Debatisse esitas kaugseire ettepaneku siin parlamendis juba 1990ndatel, kusjuures rakendusvaldkonnaks oli siis karjakasvatus. Ideeks oli mikrokiipide kinnitamine veiste ja lammaste kõrvadesse, eesmärgiga hoida silma peal preemiasüsteemil ja ennetada pettusi teatavates Lõuna-Prantsusmaa osades. Oli olemas ka plaan elektrooniliste kapslite kohta, mida veised pidid alla neelama ja mis pidi kinnituma soolestikusoppi, võimaldamaks karja identifitseerida ja loendada satelliidi abil.

See, mis on meie ees täna, on midagi muud, kuigi selle juured ulatuvad seitsme aasta tagusesse aega, kui algatati MARSi ja LUCASe pilootprojektid. Käesolev kontseptsioon nõuab teabe andmist maakasutuse ja pinnase ning teravilja seisukorrast, selleks et prognoosida teraviljasaaki ja samal ajal juhtida põllumajandusturge ning koostada ökonomeetrilisi mudeleid.

Sellise eesmärgiga andmekogumine, statistika täiustamine, prognooside tegemine ja tõesti, veebisaidi loomine, kätkeb endas ilmset ohtu: mul on kiusatus nimetada seda kaugseire eliidi ohuks, kuna tehnoloogia on kättesaadav ainult suurtootjatele või väga rikastele piirkondadele, kuid mitte igaühel ei ole võimet hindu ette näha – eriti kasulik seade, kui vilja hind on tõusmas. Nähtavasti on võime näha saagi prognoosimisega hindu mitu kuud ette väga huvitav väljavaade aktsiaturgudele Chicagos või kus tahes.

Raportööril härra Graefe zu Baringdorfil on õigus olla eriti huvitatud sellest, kes saab süsteemist kasu, eriti kui see tuleb sellise hinnaga, ma usun, et mõnikümmend miljonit eurot on mängus, kuigi hajutatult viiele või kuuele aastale ning need summad ei tule iseseisvalt eelarverealt, aga põllumajanduse tagatisfondist. Süsteemi tasub kindlasti edasi katsetada ja jätkata, volinik.

  Mariann Fischer Boel, komisjoni liige. − Härra president, on tõsi, et meil avaneb mõnikord võimalus istuda siin hilja õhtul ja arutada põllumajandusküsimusi, kuid ma pean ütlema, et hilisele ajale vaatamata ma nautisin võimalust vahetada arvamusi sellel väga huvitaval teemal, vähemalt nende tarvis meie hulgast, kes on täna õhtul kohal.

Esiteks on selge, et olukordades, kus alad on lumega kaetud, ei ole võimalik – ja see on nii meie Soome sõprade juures – koguda andmeid teravilja kohta, kuid on võimalik koguda meteoroloogilisi andmeid, mida saab teha hoolimata ilmastikutingimustest. Kuna see on ka lähedalt seotud asjaoluga, mida me näeme arutlustes kliimamuutuse üle, siis ma arvan, et teave on põhjendatud ja oluline. Esineb mõningaid kahtlusi andmete kättesaadavuses, kuid ma võin ainult öelda, et andmed on kättesaadavad ükskõik, kust te ka pärit olete. Seda saab kas läbi liikmesriikide või Interneti, seega eri piirkondadest kogutud andmed ei ole mingi saladus.

Mis puutub eelarvesse, siis ma arvan, on oluline, olukorras kus põllumajanduse eelarve on piiratud, et me oleksime hoolikad raha kulutamisega kõige otstarbekohasemal viisil ja et (ma viitan härra Martinez’ile) me saaksime õigustada, kuidas me oleme raha kulutanud ning tagada, et ei toimuks mingit pettust. Mõtlen, et me oleme päris edukalt selgitanud Euroopa Parlamendile, kuidas oleme raha kulutanud ja kuidas on toimunud kontroll. Võrdselt oluline on minu jaoks siiski ka öelda täna õhtul, et süsteemis kasutatud tehnoloogia põlluviljade registreerimiseks ei võimalda kasutada sedasama süsteemi kontrolli eesmärgil. Tehnoloogia on täiesti erinev ja saadud pilt kontrollimiseks lihtsalt mittekasutatav, seepärast, palun ärge looge seda seost, sest see on täiesti kohatu. Ma olen siiski arvamisel, et raha, mida me kulutame sellele süsteemile tulevikus, on õigustatud. See on igal aastal ligikaudu 1,5 ja 1,7 miljoni euro vahel. Eriti olukorras, kus me oleme näinud dramaatilisi muutusi põllumajandussektori hinnakõikumistes, on oluline, et meil oleks tõesed andmed, millele rajada oma prognoose.

  Friedrich-Wilhelm Graefe zu Baringdorf, raportöör. − (DE) Härra president, volinik, uue süsteemi kohaselt on viimane sõna raportööril ning sellega antakse ka mõista, kuidas Euroopa Parlament näeb ennast komisjoni suhtes. Nagu te teate, ei ole me järgmiste sammude võtmise suhtes lahkarvamusel. Ma ei taha öelda, et süsteemist tuleks loobuda; ma soovitasin lihtsalt mõningaid täiustusi – mida ma ei kavatse kordama hakata – parlamendi kontrollimisvõimaluste suurendamiseks.

Andmete küsimuses, mida võib kasutada kliima analüüsiks, oleme me viidanud kahe pilootprojekti, nimedega LUCAS ja MARS, olemasolule. See aga näitab samuti, et kogutavad andmed tõesti ületavad põllumajanduse piirid. Seepärast ma palusingi oma selgitavas avalduses eraldi eelarverubriigi säilitamist.

Lubage mul lõpetada väikese lookesega, mis näitab, millise asjaga me peame tegelema. Farmi, mille lähedal ma elan, külastas järelevalveorgan, kuna satelliidisüsteem oli tal väidetavalt aidanud avastada mingi nõo, teiste sõnadega – keelatud drenaažisüsteemi. Inspektorid mainisid selle olevat kuskil seal teatud paigas, kus süsteem oli osutanud. Farmer muidugi kinnitas neile, et ta ei ole midagi teinud. Ja mis tegelikult oli juhtunud? Mingi plastikmatt vedeles põllul, mida muidugi ka poleks pidanud sündima ja rohi oli sellest läbi kasvanud. Selle oligi satelliidisüsteem avastanud ja nüüd olid inspektorid saabunud farmerit sütel praadima.

Meie, poliitikud, võiksime kindla peale tulla lagedale veel paljudegi väikeste lookestega oma kohalikest piirkondadest – ja kahtlemata, volinik, Te olete mõnda isegi kuulnud – mis illustreerivad, millega meil tuleb tegemist teha. Ei ole mõtet eitada meie muret väljavaate pärast, et farmereid seiratakse viisil, mida avalikkus ei mõista ja mis ei kuulu enam parlamendi kontrolli alla. Seepärast ma loodan, et te saate aru, miks ma pidin selle raporti parlamendi aruteludesse lülitama ning miks me peame olema jätkuvalt valvsad tulevikus. Kuidas see ka poleks, me kavatseme nendes ponnistustes üksteist toetada.

  President. − Kuulutan arutelu lõppenuks.

Hääletamine toimub kolmapäeval 16. jaanuaril 2008.