Arutelud

Teisipäev, 15. jaanuar 2008 - Strasbourg

20. Poolas valitud Euroopa Parlamendi liikmete staatus (arutelu)

  President. − Järgmine päevakorrapunkt on arutelu, Giuseppe Gargani poolt õiguskomisjoni nimel komisjonile esitatud suulise küsimuse kohta (O-0082/2007 – B6-0002/2008) seoses Poolas valitud Euroopa Parlamendi liikmete staatusega.

  Giuseppe Gargani, autor. − (IT) Härra president, daamid ja härrad, küsimust, mida me täna õhtul arutame, on üksikasjalikult uuritud, ma võin öelda, on õiguskomisjonis, mida mul on au juhatada, arutatud enam kui ühel korral ja komisjon on palunud mind avada selles küsimuses arutelu ning vahetada arvamusi komisjoniga.

Küsimus on seotud Poolas valitud Euroopa Parlamendi liikmetega, kellel ei ole samasuguseid õigusi valimiste ja kõikide sätetete seisukohalt, mis reguleerivad parlamendiliikmete valimisi teistes liikmesriikides. Valimisi Euroopa Parlamenti reguleeritakse Poolas 23. jaanuari 2004. aasta seadusega, mille artiklis 9 on sätestatud sobivuskriteeriumid: valimispäeval peab kandidaadie vanus olema vähemalt 21, kandidaat ei tohi olla kriminaalkorras karistatud, peab olema Poola elanik ja täitma mitmesuguseid muid kriteeriume.

Seaduse peatükis 17 määratakse kindlaks asjaolud, mille alusel võib vabastada Poolast valitud parlamendisaadikuid ametist: tema valitavust, see tähendab sobivusnõuetele vastavust valimispäeval saab hiljem tühistada ning ta võib ametikoha kaotada, kui nimetatud ja veel mitmed nõuded ei olnud täidetud, mida ma ei hakka tsiteerima, et jõuda asja tuuma juurde, mida ma tahaksin teiega siin arutada.

Mõnede sätete kombineerituse alusel nagu meie, advokaadid, ütleme, kaotab parlamendi liige automaatselt oma koha, s.o. saadik kaotab automaatselt koha, kui talle on määratud kriminaalkaristus; Poola parlamendiliikmete puhul ei sisalda 12. aprilli 2001. aasta seadus ei seoses seimivalimiste ega vabariigi senatisse valimistega ühtki seda taolist sätet, mille tulemuseks on et need sätted on kohaldatavad Poolast pärit Euroopa Palramendi saadikute, kuid mitte Poola parlamendi liikmete suhtes.

Sel põhjusel me arutasime seda asjaolu ja esitasime endale küsimuse, mis muude asjade hulgas omavad tagajärgi ka puutumatuse taotlustele; nagu te teate ja millest ka volinik Frattini on väga hästi teadlik, on meil otsuseõigus selles küsimuses. Arusaadavalt, kui saadik kaotab automaatselt oma koha sündmuse tagajärjel, mille tõttu puutumatust ei saa toetada, siis on nähtavasti uus probleem, uus ootamatus.

Seetõttu me esitame küsimuse volinikule ja teeme seda komisjoni nimel, et mida ta arvab asjaolust, et Poola seadus parlamendivalimiste kohta rikub privileegide ja immuniteetide protokolli artiklit 10, milles sätestatakse, et Euroopa Parlamendi istungitel omavad selle liikmed puutumatust, mis on antud nende oma parlamendi liikmetele nende oma riigi territooriumil. Seetõttu on siin selge vastuolulisus, kui säte on tehtud Poola liikmele tema koha kaotamiseks, samal ajal kui riigi parlamendi liikmeid koheldakse teisiti.

Ma sooviksin küsida komisjonilt, kas ta kavatseb alustada menetlust Euroopa Ühenduste Kohtus, selleks et Poola parandaks oma õigusakti ja kohaldaks korrektselt lepingut, kuna näib, et lepingut ei ole kohaldatud nagu seda oleks pidanud tegema. Kuna tegemist on erandiga ja kuna kõikide liikmesriikide liikmete võrreldav ja võrdne kohtlemine tähendab, et see erand Poola riigist pärit liikmetega on täielikus vastuolus sellega, mida võidakse tagada ja on tagatud liikmetele kõigist liikmesriikidest, ma tahaksin paluda komisjonilt neid kahte asja ja esitada selle teabe parlamendile ja küsida, kas volinik saab vastata nendele vastata ja kas minu esitatud küsimustele on võimalik leida lahendust.

  Franco Frattini, komisjoni asepresident. − (IT) Härra president, daamid ja härrad, küsimus, mille härra Gargani on tõstatanud, on kahtlemata tähtis küsimus: see on tähtis, sest kaalul on kaks põhimõtet, mis mõlemad on minu seisukohalt asjakohased ja tähtsad.

Esimene põhimõte on kahtlemata see, mis sisaldub privileegide ja immuniteetide protokolli artiklis 10 Euroopa Parlamendi liikmete staatuse kohta, milles sätestatakse, et riikides, kuhu kuuluvad Euroopa Parlamendi liikmed, peavad neile olema antud samasugused prerogatiivid nagu vastava riigi enda parlamendi liikmetele.

Siin on küsimus ka veel ühes sättes, mis minu arvates on samuti tähtis ja selleks on 1976. aasta Euroopa akti artikkel 13 parlamendiliikmete valimise kohta. Artiklis öeldakse väga selgelt, et kui liikmesriik kasutab kohakaotuse reguleerimiseks riigi õigusakti (millega on käesoleva juhtumi puhul tegemist), sh Euroopa Parlamendi liikme koha kaotust, toimub Euroopa Parlamendi lähetuse lõpetamine riigi seaduste kohaselt.

Teiste sõnadega, siin on silmnähtav vastuolu, sest privileegide protokollis sätestatud eeskirjad, nagu neid tsiteeris härra  Gargani, räägivad Poola parlamendi ja Poolast valitud Euroopa Parlamendi liikmete võrdsetest eelisõigustest, aga samal ajal Euroopa akt 1976 Euroopa Parlamendi liikmete valimise kohta käsitleb ka Euroopa Parlamendi liikme kohakaotust otseselt või kaudselt, ma ja näeb ette, et staatuse kaotus määratakse riigi seadusega.

Minu arvates on probleem siin enam ühe Euroopa Liidu kolmanda juhtpõhimõtte rikkumises: kas võrdse kohtlemise põhimõte on sisse kirjutatud Poola õigusaktidesse. Põhimõte, mis on sisse kirjutatud kõigisse Euroopa riikide konstitutsioonilistesse õigusaktidesse, mis näeb ette, et kõiki sarnaseid olukordi tuleb käsitleda ühel ja samal viisil. Pigem on siin küsimus üldpõhimõttes. Kuid üldpõhimõte ei luba Euroopa Komisjonil sundida Poolat oma õiguskorda teataval viisil muutma, kuna kui küsimus on riigi pädevuses, siis juhul, kui kui kohaliku seadusega soovitakse reguleerida ennemini riigi enda parlamendiliikmete staatuse äravõtmist kui teisipidi Euroopa Parlamendi saadiku staatuse äravõtmist, oleks see võimalik, kusjuures oluline tegur sealjuures on, et ühe sätted ühe kohta on kooskõlastatud teise kohta käivate sätetega.

Minu isiklik arvamus on, et komisjon ei saa öelda: „me pöördume kohtusse otsuse saamiseks, et Poola riigiseadust tuleb parandada kõnealusel viisil”, aga arvan, et üldpõhimõtet saab kasutada. Üldpõhimõte on selles, et Poola seadusandja peab ebavõrdsuse likvideerima ja see valmistab Poola seadusandjale peavalu. Kuna küsimust ei ole kunagi tõstatatud ja on liiga delikaatne pealiskaudseks tegelemiseks, siis ma arvan, et esimeseks sammuks peaks olema saavutada vastastikune mõistmine: kui Poola seadusandja, nagu ma usun, ebavõrdsuse likvideerib, sõltub asi juba Poola parlamendist.

Teiseks: kas Poola õigusaktid on kooskõlas 1976. aasta Euroopa akti sätetega, mida ma varem mainisin? Ma võin Teile öelda, härra Gargani, et olen tellinud 12 uue liikmesriigi kohta võrdleva uuringu, et teha kindlaks, kas õigusaktid, mitte ainult Poola õigusaktid, vaid 11 liikmesriigi omad, kes ühinesid Euroopa Liiduga vahemikus 2004–2007, kas riigisisesed õigusaktid neis liikmesriikides on kooskõlas 1976. aasta Euroopa aktiga.

Lõpetuseks, on vaja teha kahte asja. Esimene: ülevaade, mille ma võtan enda peale, Poola riigi õigusaktide kooskõla ja mitte ainult üksi Poola omade, sest fakt, et härra Gargani on esile toonud Poola juhtumi, ei tähenda, et võrreldavaid olukordi poleks teistes liikmesriikides. Minu seisukoht on, et see ülevaade on vajalik neile kõigile.

Teiseks ülesandeks on kindlaks teha, kas Poola parlament on suuteline kõrvaldama õigusaktide kaudu seda objektiivselt silmnähtavat vastuolu, kuna Poolas valitud Euroopa Parlamendi saadikute seadusjärgse staatuse ja Poola endi parlamendiliikmete staatuse vahel valitseb silmnähtav diskrimineerimine. Seal on selge vastuolu ja ainus aspekt, milles minu arvates oleks raske nõustuda, on asjaolu, et Euroopa Komisjoni asi on küsida Euroopa Kohtult, missuguseid samme Poola seadusandja peaks ette võtma.

Kui parlament nõustuks selle seisukohaga, me võiksime lihtsalt juhtida tähelepanu, et Poolas on silmnähtav diskrimineerimine parlamendiliikmete staatuse vahel. See on väga uus kogemus ja me peaksime püüdma seda teostada koostöö vaimus

  Tadeusz Zwiefka, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (PL) Härra president, esimees Gargani esitas Euroopa Parlamendi liikmete olukorra Poola seaduse kontekstis väga selgesti, nagu ka nende ebavõrdse kohtlemise sellessamas kontekstis, mis puudutab parlamendiliikmeid Poolas ja samuti ka senaatoreid. Ma nõustun volinik Frattini esitatud argumendiga, et see rikub parlamendiliikmete võrdse kohtlemise põhimõtet seaduse ees.

Ma tahaksin teile teada anda, et Poolas praegu võimulolev koalitsioon, Platforma Obywatelska ja Polskie Stronnictwo Ludowe, on juba alustanud selle seaduse muutmist, et selles koheldaks Euroopa Parlamendi liikmeid Poola parlamendi liikmete ja senaatoritega võrdselt. See muudatus järgib Euroopa Parlamendi valimisseaduse sättes sisalduvat suunda, nii et Poola parlamendi liikmetele ja Poola senaatoritele kohaldub üks ja sama põhimõte.

Aga selles kontekstis (nagu härra Gargani sõnade järgi avame arutelu probleemis, mis võib muutuda laiemaks küsimuseks) kahtlen, kas tasub mõelda ühtse valimisseadusepeale vähemalt üldpõhimõtete seisukohalt, s.o Euroopa Parlamendi ühtse valimisseaduse peale, mis kehtiks kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides, kuna täna valitsevad 27 liikmesriigis väga erinevad tingimused. On raske mitte nõustuda ja ma muidugi aktsepteerin kõiki Euroopa Parlamendi saadikute suhtes kehtivaid õiguspiiranguid, kuid mul on raske nõustuda olukorraga, kus olles trahvitud juhtumis, mille kohta on prokuratuur langetanud otsuse tahtliku kuriteo kohta või olles süüdistatud sellises kuriteos, kaotab isik automaatselt oma mandaadi Euroopa Parlamenti

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, fraktsiooni PSE nimel. – (PL) Härra president, tänane arutelu tõstatab küsimuse Poola Euroopa Parlamendi liikmete ja seimi liikmete ebavõrdsest kohtlemisest valimiskriteeriumide suhtes kui ka mandaadi kaotamise suhtes.

23. jaanuari 2004. aasta seaduse artiklis 9, mis käsitleb Euroopa Parlamendi valimise korraldust, me näeme, et kandideerimisõigus sellesse institutsiooni antakse isikutele, kes muude kriteeriumide hulgas ei ole süüdi mõistetud tahtlikus kuriteos või keda prokuratuur ei ole selle eest trahvinud ja artiklis 142 sätestatakse, et isiku mandaat võidakse tühistada tema valimise kehtetuks tunnistamisega Euroopa Parlamenti. See tähendab, et liikme süüdimõistmine (see puudutab Euroopa Parlamendi liiget nagu eelpool on mainitud) tahtlikult toimepandud kuriteo eest, võrdub tema automaatse ilmajätmisega mandaadist, kusjuures riigi parlamendi liikmetele ei ole see takistuseks kandideerida valimistel ega tipne nendele mandaadi kaotamsega

Mis puudutab Euroopa Parlamendi liikmete privileege, siis Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 5 lõikes 1 on sätestanud, et „Parlamendiliikmel on sellised privileegid ja immuniteedid mis on ette nähtud Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolliga”. Protokolli preambulas sätestatakse, et see reguleerib küsimust privileegidest ja immuniteetidest, mis on vajalikud Euroopa Ühenduste kohustuste täitmiseks, ja artiklis 10 a kinnitatakse, et Euroopa Parlamendi istungjärkude ajal „ on Euroopa Parlamendi liimetel a) oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selleriigi parlamendi liikmetel”. Euroopa Parlamendi ja Poola parlamendi liikmetel on seega ühesugune immuniteet. Artiklis 11 sätestatakse järgmist: „Ühenduste institutsioonide töös osalevatele liikmesriikide esindajatele, nende nõuandjatele ja tehnilistele asjatundjatele võimaldatakse oma kohustusi täites ning kohtumispaika ja sealt tagasi sõites tavapärased privileegid, immuniteedid ja soodustused”.

Ei ole kahtlust, et Euroopa Parlamendi liige on liikmesriigi esindaja, kes osaleb Euroopa Liidu institutsioonide töös. Kuna Euroopa Parlamendi ja Poola parlamendi liikmetel peaks olema ühesugune immuniteet, siis peaksid ka valimistel kandideerimise sobivust käsitlevad eeskirjad nagu ka mandaadi kaotamise eeskirjad, olema ühesugused.

Liitumisel Euroopa Liiduga võttis Poola endale kohustuse austada ELis kehtivaid seadusi, eriti neid seadusi, mis vahetult mõjutavad liikmesriikidesisest õigussüsteemi. Ma toetan võimalikult kõige kiiremat Poola parlamendiliikmete ja Poola Euroopa Parlamendi liikmete staatust puudutavate õigusaktide standardiseerimist ja olen täielikult nõus volinik Frattini selles suhtes võetud seisukohaga.

  Jens-Peter Bonde, fraktsiooni IND/DEM nimel. – Härra president, Poola valimisseadus saadikute valimiseks Euroopa Parlamenti on tõesti ebaõiglane ja ebademokraatlik võrreldes riigi parlamendi valimist käsitleva seadusega. Euroopa Parlamendikandidaadi koha kaotamine valitavuse seaduste järgi on kerge moodus osutada survet poliitilistele oponentidele ja annab võimaluse poliitiliseks arveteõienduseks nendega, kellel on suurem autoriteet.

Kahjuks, kuritarvitatakse seda seadust veel paljudes endistes kommunistlikes riikides, olgugi et nad on Euroopa Liidu liikmed. See käib ka härra Tomczaki kohta. Euroopa Parlamendi liikmetena ei esinda Poola parlamendisaadikud mitte ainult poolakaid, vaid ka kõiki eurooplasi.

On vastuvõetamatu, et neid rahvaesindajaid diskrimineeritakse sellega, et seadust kohaldatakse Poola parlamendi liikmete suhtes teisiti. Süüdimõistmise korral ei karistata Poolast pärit Euroopa Parlamendi liiget mitte ainult Poola seaduse järgi, vaid ta kaotab ka oma koha Euroopa Parlamendis. See fakt näitab selgesti Euroopa Parlamendi Poola liikmete diskrimineerimist võrreldes riigi parlamendi liikmetega. Selline olukord on vastuvõetamatu ja näitab selgesti, kui ebaõiglane ja ebaaus on Poola valimisseadus.

Kas ma võin Poolale tungivalt soovitada oma valimisseadust muuta ?

  Aloyzas Sakalas (PSE). – Härra president, see suuline küsimus on õiguskomisjonis härra Tomczaki puutumatuse küsimuses toimunud arutelude jätk.

Küsimuse härra Tomczaki puutumatuse kohta tõstatas parlament mõned aastad tagasi. Hiljuti sai õiguskomisjon härra Tomczakilt palve tema puutumatust kaitsta. Komisjon arutas seda palvet ja otsuse eelnõu on ette valmistatud. Sellegipoolest lükati edasi lõpliku otsuse vastuvõtmine, sest komisjonile saabus teave, et juhul kui tema puutumatus tühistatakse, on Euroopa Parlamendi Poola liikmete ja Poola parlamendi liikmete õiguslikud tagajärjed erinevad.

Vastavalt Poola 23. jaanuari 2004. aasta seadusele kaotab Poolast pärit Euroopa Parlamendi liige kriminaalkorras süüdimõistmise puhul automaatselt oma koha. Poola parlamendi liikmetele see säte ei kohaldu. Selline erinevus on vastuolus Euroopa Ühenduse õigustikuga kuna riigi parlamendi liikmete ja Euroopa Parlamendi Poola liikmete suhtes kohaldatakse eri õigussätteid. Selline vasturääkivus Poola ja Euroopa Ühenduse õigustiku vahel vajab selgitamist.

Seepärast toetan täielikult komisjonile esitatud suulise küsimuse sõnastust. Ma loodan, et härra Frattini kasutab kogu oma mõjuvõimu, et kaotada Poola ja Euroopa Ühenduse õigustiku vaheline vasturääkivus.

  Paul Rübig (PPE-DE). – (DE) Härra president, volinik Frattini, daamid ja härrad, ma usun, et Euroopa demokraatia vajab pidevat edasiarenemist ja me näeme palju pealetunge oma demokraatlikule süsteemile väljastpoolt Euroopat. Euroopa Parlamendi liikmed teadagi teevad otsuseid paljudes küsimustes, millel on vahetu mõju Euroopa üldsusele. Parlamendiliikmed ei võta otsuseid vastu iseenda jaoks, vaid esindavad oma valijaid.

Seepärast ei tohi Euroopa Parlamendi liikmed olla oma staatuselt halvemad kui riigi parlamentide ja vastupidi, riigisisesed saadikud ei või omada väiksemat staatust kui Euroopa Parlamendi liikmed.

Seepärast arvan, et komisjon peaks analüüsima uue 2009. aastast jõustuva uue põhikirja mõju Poolast pärit Euroopa Parlamendi liikmetele ja uurima, milliseid muutusi põhikiri teeb ning kas seal on ruumi põhimõtetele, mida kohaldada nende vasturääkivuste eemaldamiseks.

  Manuel Medina Ortega (PSE). – (ES) Härra president, nagu ikka on volinik Frattini teostanud keerulise õigusanalüüsi. Nagu ta mainis, võib käesoleval juhul mitte ilmneda alust vahetult menetluste algatamiseks Euroopa Ühenduste Kohtus.

Kuid pärast härra Zwiefka sõnavõttu, kes rääkis praeguse Poola valitsuse poolt tulnud ettepanekust seaduse muutmisest, tahaksin ma volinikult küsida, kas ta usub, et komisjon võiks ka tegelikult pöörduda Poola valitsuse poole küsimusega, mida praeguse parlamendis arutleme, et saada teada, kas Poola valitsus tõemeeli kavatseb muuta seadust, et kooskõlastada Euroopa Parlamedi liikmete staatus riigi parlamendi liikmete omaga.

  Marek Aleksander Czarnecki (UEN). – (PL) Härra pesident, härra Zwiefka tehtud ettepanek muuta Euroopa Parlamendi liikmete olukord ühesuguseks Poola parlamendi liikmete olukorraga ei ole lahendus probleemile. Mina arvan, et parim lahendus, mis tegelikult on juba osa Poola seadusest, oleks, et olukorras kus isik on süüdi mõistetud tahtlikus kuriteos, peaks kohus otsustama tema ilmajätmise avalikest õigustest, mis tähendab, et kõnesolev isik ei saa kandideerida valimistel.

Niisugune lahendus on näiteks olemas Prantsusmaal. Ma tahan Teile tuua konkreetse näite: meie kolleeg, härra Onesta, Euroopa Parlamendi asepresident, mõisteti Prantsuse kohtu poolt süüdi mõned kuud tagasi kohtuotsuse täideviimise edasilükkamisega, süüteo eest, mis Poola seaduse kohaselt oleks tähendanud automaatset ilmajätmist Euroopa Parlamenti saadikumandaadist. Mina näen käesoleva olukorra absoluutselt ebaõige olevat. Ma arvan, et me peame liikuma härra Frattini poolt pakutud lahenduse suunas.

  Giuseppe Gargani (PPE-DE). – (IT) Härra president, daamid ja härrad, veel mõningad lühikesed lisamärkused: mul on heameel, et arutelus on üldiselt tunnistatud tähelepanuväärse ja keerulise probleemi olemasolu. Ma tahaksin eriti tänada volinik Frattinit, kes hea advokaadina on uurinud asja üksikasjalikumalt, mida ta õigusega nimetab mitte ainult Poolaga seonduvaks. Kaalul on üldpõhimõte ja seetõttu olen ma nagu parlamendikomisjongi, väga rahul, et te võtate ette üldise läbivaatuse, et jälgida kooskõlastatust ja kontrollida, kas seadused on järjepidevad, mis puutub riigisisesesse ja Euroopa küsimusse.

Üks fakt on kindel: ilmne vastuolu puudub, sest mis puutub garantiidesse, on Poola seadus vastolus asutamislepinguga; kui Poolast pärit Euroopa Parlamendi liige peaks kaotama koha, siis nähtavasti lepingu artikkel, mis tagab osavõtuvõimaluse istungist, jääb kohaldamata. Komisjoni enda seisukohalt (nagu mainis just arutelus härra Medina ja ka ma ise) ei ole küsimus kohtumenetluse algatamises, vaid küsimuse lahendamises. Kui meie Poola kolleeg härra Zwiefka ütleb, et see asi on juba kerkinud esile Poolas, siis mõningast edu on juba saavutatud.

Vajalik on võrreldavus, kuna see võrreldavus teeb Euroopast koos töötavate riikide liidu kodakondsuse ja võrdsete õiguste garandi vabaduse ja igaühe staatuse seisukohalt.

  Sylwester Chruszcz (NI). – (PL) Härra president, lihtsalt et lisada oma toetus kõnedele, millest enamikku ma toetan, ma arvan, et me peame muidugi harmoneerima oma määrusi niipea kui võimalik. Illustreerimaks selle vajalikkust tahaksin pöörata tähelepanu parlamendiliikmest kolleegi härra Tomczaki (kes on täna ka kohal) öeldule. Härra Tomczak on olnud mitmeid aastaid seotud kriminaalasjaga Poolas, mis on nüüd lõpule jõudmas ja võiks mõjutada tema tulevikku Euroopa Parlamendi liikmena. Juhtum, millega ei ole põhjustatud kahju ja milles tunnistajad eitavad sündmuse toimumist. Juhtum, mis ükskord lõpetati, aga mis arvatavasti mingisuguse poliitilise segaduse mõjul uuesti algatati; ning nüüd, härra Tomczak, keda on kaks korda valitud (meie kolleegist sai Poola parlamendi liige aastal 2005 ja Euroopa Parlamendi liige aastal 2004), võib nii oma puutumatusest kui ka mandaadist ilma jääda. See on midagi uskumatut, kahjustav ja mida peaks nii kiiresti kui võimalik lõpetama ja sellelt foorumilt maha võtma.

  Franco Frattini, komisjoni asepresident. − (IT) Härra president, daamid ja härrad, ma tunnen, et tänaõhtune arutelu on näidanud kaht asja: esimene on, et eksisteerib levinud seisukoht, mida jagatakse kõigi nende poolt, kes on sõna võtnud ja see on seisukoht, mida mina usun õige olevat, et ebavõrdsus kohtlemises Poolast pärit Euroopa Parlamendi liikmete ja Poola oma parlamendi liikmete vahel tuleb kaotada ja seda analüüsi laiendada kõigile uutele Euroopa Liidu liikmesriikidele, kelle vastavust 1976. aasta Euroopa aktiga ei ole veel kontrollitud.

Teiseks järelduseks, milles ma viitan härra Medina Ortega ettepanekule ja, mille poolt ma olen, on saata käesoleva arutelu tulemused Poola valitsuse pädevale ametile, informeerides neid, et õigusaktides valitsev ebavõrdne kohtlemine tuleb kaotada. Ma teen seda. Ma võin teile öelda, et ma kindlasti kontakteerun ametlikult Poola valitsuse justiitsministriga, et edastada talle parlamendis levinud arvamust, mida ma jagan, et juhul kui Poola riigi seadusandja käsutuses on suveräänne võim võimaluse üle, millega saavutada niisuguse ebaõige kohtlemise kaotamine, siis tuleb järgida ebaõige kohtlemise kaotamise eesmärki.

See on arvamus, mida ma avaldasin alguses: ma ei arva, et ma saan öelda Poola seadusandjale, kuidas tegutseda, kuid ma arvan, et ma saan välja öelda eesmärgi ja eesmärgiks on kaotada ebaõige kohtlemine Poola riigi parlamendisaadikute ja Poolast pärit Euroopa Parlamendi liikmete staatuse vahel

Ma edastan kindlasti selle teabe ja lisan, et ma raporteerin sellest parlamendile, pidades silmas härra  Gargani ja õiguskomisjoni huve teiste 11 liikmesriigi ülevaatusel, nii et teisi liikmesriikide valitsusi, kes võivad olla samas olukorras, saaks vastavalt teavitada.

  President. − Arutelu on lõppenud.