Istungi stenogramm

Teisipäev, 15. jaanuar 2008 - Strasbourg

21. Selgitused hääletuse kohta

  President. − Järgmine päevakorrapunkt on hääletusmeetodi selgitamine.

  Paul Rübig (PPE-DE). – (DE) Härra president, kas ma võiksin paluda, et temperatuur ruumis keerataks inimlikule tasemele. Vahetevahel on siin nii külm, et me peaaegu oleme sunnitud riietuma mantlitesse. Ma palun halduspersonalil tagada, et meil oleks vastuvõetav temperatuur, milles töötada. Tänan.

  President. − Ma palun kütmise eest vastutavat personali tõsta temperatuuri. Kuigi selle punkti arutelu jooksul võib see niigi tõusta.

Suuline selgitus hääletuse kohta

- Raport: Jorgo Chatzimarkakis (A6-0494/2007)

  Zuzana Roithová (PPE-DE). – (CS) Härra esimees, ma tervitan fakti, et me oleme andnud rohelise tee uuele raamistikule moodsa autotööstuse edasiarendamisele Euroopas. Ma olen rahul, et oleme hääletanud eesmärkide eest, mis on realistlikud ja valmistavad ette kütuse hinnatõusu ja meie suurt eesmärki seoses ohutuse ja keskkonnakaitsega. Eesmärgid ei takista Euroopa konkurentsivõimet. Suurenevad nõuded üha turvalisematele automudelitele ja täiuslikematele mootoritele, mis eraldavad ühe kolmandiku võrra vähem kasvuhoonegaase, on kõik eesmärgid, mis juba eeldavad hindade tõusu nii nagu ka autode ekspluatatsioonikuludes. Me mõistame, et need nõuded iseenesest ei ole peamiseks motivatsiooniks keskklassidele ja vähemõjukatele oma autode sagedamaks vahetamiseks. Vanade autode kaotamine Euroopa teedelt, on seetõttu põhiline nõue kui CARS 21 peab tõestama oma väärtust. Peamine on muuta tarbija motivatsiooni. Maksud ja finantspoliitikad ei ole siiski tehtud Euroopa Liidu ülesandeks. Seepärast on see liikmesriikide asi kanda vastutust parameetrite kehtestamise eest. On liikmesriikide pädevuses määrata, kas ja millal hakkavad turvalisemad ja keskkonnasõbralikumad autod asendama vanu autosid meie teedel. See on ka tõeline CARS 21 efektiivsuse tõendus.

Kirjalik selgitus hääletuse kohta

- Raport: Jacek Saryusz-Wolski (A6-0517/2007)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin Poola kolleegi Jacek Saryusz-Wolski raporti poolt, paludes parlamenti kinnitada nõukogu 2004. aasta määrusekoostöö sisseseadmisest stabilisatsiooni ja ühinemisprotsessi raames muudatus. Muutusega kaasneb koostöö ümbernimetamine endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiga: „Euroopa koostöö” asemel tuleb seda nimetada „ühinemiskoostöö”, selle ühitamiseks kahe teise kandidaatriigi, Horvaatia ja Türgi koostöö nimetusega. Lisaks tuli arvestada ka Montenegro iseseisvusega. Koostades seda küsimust, mõtlen ma ka Kosovole, lootuses,et me võime leida rahuliku, euroopaliku lahenduse sealsele raskele olukorrale.

  Erik Meijer (GUE/NGL), kirjalikult. − (NL) Detsembris 2005 andis nõukogu kandidaatriigi staatuse endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile ja juunis 2006 tunnustati Montenegrot iseseisva riigina. Nüüd on tehtud määruse artiklis 1 kiireloomulise protseduurina ilma aruteluta ettepanek teha Albaaniale, Bosnia ja Herzegoviina, Montenegro ja Serbiaga, kaasa arvatud Kosovo, Euroopa koostööd ja artiklis 1(a), et Horvaatiale ja Makedooniaga tehakse ühinemiskoostööd. Nende kahe meetme definitsioonid on enam-vähem samad. Raportöör toetab komisjoni ettepanekut ja palub nõukogul parlamendiga uuesti konsulteerida, kui ta kavatseb sellest ettepanekust kõrvale kalduda. Mulle näib loobumine sellest reaalse võimalusena. Ei ole veel kindlaks määratud, kuidas arvestada Kosovo oodatava iseseisvumise toetamist mõne järgneva nädala jooksul

Samuti ei ole veel selge, kas see tähendab, et Makedoonia peab veel kaua ootama ühinemisläbirääkimiste alustamisega või kas Serbiale pakutakse prioriteetset väljavaadet ühinemiseks. Üldiselt on teada, et Holland ja Belgia on selle vastu niikaua kui sõjaroimar Ratko Mladić ei ole üle antud Rahvusvahelisele endise Jugoslaavia sõjaroimade uurimise tribunalile (ICTY) Haagis. See pärast ma loodan, et punkt võetakse uuesti päevakorda, aga ma hääletan raporti vastu.

- Raport: Bogusław Liberadzki (A6-0506/2007)

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. − (PL) Seoses härra Liberadzki raportiga ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 95/50/EÜ komisjonile usaldatud rakendusvolituste kohta, hääletaksin poolt.

Hr Liberadzki on koostanud suurepärase raporti. Ma nõustun raportööriga, kes pooldab komisjoni ettepanekut ja samuti ka soovitaksin ettepaneku kinnitamist ilma muutusteta.

Direktiiv 95/50/EÜ määrab kindlaks liikmesriikide poolt teostatava kontrolli menetlused maanteedel transporditavatele ohtlikele kaupadele. Nende kontrollide tarvis on tehtud ettepanek rikkumiste nimekirja koostamisest, mille järgi veokeid peatatakse ja nõutakse vastavusse viimist enne teekonna jätkamist. Lisaks on oluline, et iga liikmesriik saadaks raporti direktiivi kohaldamisest iga kalendriaasta kohta.

- Raport: Paolo Costa (A6-0513/2007)

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Raskeveokite maksustamine veotasudega, mis arvatavasti on kehtestatud liikluse üleviimiseks maanteelt raudteele on ettearvatult olnud võimetu muutma raudteetransporti ahvatlevamaks, kuid on pandud tarbijate õlgadele. Eriti koormatud marsruutidel ja suurtes linnastutes võib maanteetranspordi koondumine raskendada olemasolevaid probleeme nagu ummistatus, müra, keskkonna saastatus ja põhjustada osalist ülekoormatust.

Teine põhjus muretsemiseks on üleolev viis, kuidas sooritatakse mõningaid transpordioperatsioone. Iganädalased plaanipärased pistelised kontrollid veoautodele Austrias on suurel määral parandanud maanteeveoste operatsioone ja peaks vastavalt muutuma ka üldpraktiseeritavaks kogu ELis. Kui Euroopa Liit hoolib oma elanikkonna tervisest ja keskkonna kaitsest, ei tohi ta viita aega tagamaks, et suurimad saasteallikad nagu vanade diiselmootoritega kaubaveosõidukid saaksid asendatud, kontreileriteenused muudetaks majanduslikult ligitõmbavaks ja et rakendataks Alpi konventsiooni.

  Bogusław Liberadzki (PSE), kirjalikult. − (PL) Raportöör Paolo Costa näitas, kuidas saaks kaotada diskrimineerimist transpordimäärades ja tingimustes. On tõsi, et vaid mõne muutuse kasutuselevõtmisega kehtivatesse õigusaktidesse võib kiiresti saavutada märkimisväärseid paremusi.

Variraportöörina tahaksin ma märkida, et nõukogu, komisjon ja parlament jõudsid ühisele lähenemisviisile.

- Raport: Ulrich Stockmann (A6-0497/2007)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Mina hääletasin lennujaamamakse käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepaneku õigusloomega seotud resolutsiooni poolt, mis järgnes minu saksa kolleegi Ulrich Stockmanni raportile.

Olukorras, kus Euroopa lennujaamu, mis on peamiselt avalik omand, privatiseeritakse, kui kasutajad ei hinda alati nende teenuste tarbimist ja kui firmad arenevad paljusid muutujaid sisaldavas kontekstis, oli täiesti loomulik reguleerida lennujaama maksude kehtestamist.

Ma tervitan sõltumatute siseriiklike regulatiivorganite moodustamist turukontrolli eesmärgil ja ma loodan Euroopa kooskõlastuse kiirele kehtestamisele ja et, õigeaegselt ilmub ka Euroopa sõltumatu regulaator.

  Hélène Goudin and Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Komisjoni ettepanekud sisaldavad pika üksikasjalike eeskirjade nimekirja, kuidas lennujaama makse tuleks sisse nõuda. Üks komisjoni kohustusi on jälgida vastavust komitee konkurentsialaste õigusaktidega. Kõne all olevad ettepanekud tähendavad aga ülemäärast bürokraatiat ja üksikasjalikku reguleerimist, mis on ebasoodsad neile liikmesriikidele, kes on valinud lennusektoris riikliku sektori vähendamise suuna.

Euroopa Parlament arvab, et ühtsed lennujaamamaksude põhimõtted peaksid kohalduma ainult lennujaamadele üle viie miljoni reisijaga aastas või neile, kus aastane liiklus moodustab üle 15 % kõnesoleva liikmesriigi reisijate liikumise arvust. See seisukoht on eelistatav komisjoni ettepanekule, mis sisaldab ka väiksemaid piirkondlikke lennujaamu. Meid kutsutakse sageli otsustama, kas toetada ühtseid ELi reegleid tagamaks kõikide siseturul osalevate huvide võrdset kohtlemist. Käesoleval juhul on selge, et komisjoni liin sisaldab õigustamata bürokraatiat.

Toetudes nendele argumentidele, oleme me hääletanud Euroopa Parlamendi ettepaneku poolt, kuid seadusandliku otsuse vastu lõpphääletusel.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Kuigi see sisaldab mõningaid punkte, mis parandavad komisjoni ettepanekuid, jätkab raport edasimõtlemist ja on lahutamatuks osaks ELi õhutranspordi riikliku osaluse vähendamise protsessis.

Paranemine lennujaama maksude arvestamise meetodi läbipaistvuses on kindlasti tervitatav. Kuid me siiski ei nõustu poliitikaga, mis nõuab strateegilise avaliku teenuse nagu õhutransport, riikliku osaluse vähendamist ja privatiseerimist, käesoleval juhul toetades „tõeliselt konkurentsivõimelist lennujaamaturgu” või põhimõtete inkorporeerimist nagu „kasutaja maksab” ja kasumlikkust teenuses, mis peab olema avalik. Veelgi enam, tehakse isegi jõupingutusi kaotada selle „reguleerivat rolli” avalikkuse areenilt, luues selleks „sõltumatud regulatiivorganid”.

Sektoris toimunud privatiseerimised ei ole lisanud osutatavatele teenustele väärtust, aga on põhjustanud töökaotust ja tööliste õiguste halvenemist ning mõnedel juhtumitel tehnilisi ja ekspluatatsiooniprobleeme.

On kahetsusväärne, et meie ettepanekud on tagasi lükatud. Me taotlesime piirangute tunnustamise lisamise tagamist direktiivi, millega seisavad silmitsi regioonid, kes kannatavad alaliste geograafiliste ja looduslike kahjude all nagu kaugeimad regioonid ning seega ka ettenähtud asjakohaseid erandeid universaalse avaliku teenuse kohustuste täitmiseks.

  Timothy Kirkhope (PPE-DE), kirjalikult. − Briti konservatiivid pooldavad väga, et suuremad lennujaamad oleksid ekstra kontrolli all, seal kus neil on valitsev turuseisund. Meil Ühendkuningriigis on juba tugev regulatiivsüsteem ja seepärast meie leiame selle olevat mittevajaliku sekkumise, millel võiks olla halb mõju piirkondlikele lennujaamadele, mis omavad eluliselt tähtsat mõju kohalikule majandusele.

Me oleme püüdnud meedet parandada, et säilitada ja siseriiklikul alusel 'välja jätta' või vähemalt tõsta künnist, et enamik piirkondlikke lennujaamu jääks välja ja kuigi need katsed ei ole veel toonud edu, tuleme me nende juurde tagasi teisel lugemisel.

  Astrid Lulling (PPE-DE), kirjalikult. − (DE) Ma ei andnud poolthäält lennujaamamaksude direktiivile, kuna see, on vastuvõetamatu diskrimineerimine Luksemburgi lennujaama suhtes. Nii ei sobi väikest riiki kohelda. Direktiivi kohaldamine Luksemburgi lennujaama suhtes selle 1,6 miljoni reisijaga aastas ja fakt, et selle sätted ei kohaldu kummalegi Luksemburgi vahetule konkurendile, Frankfurt Hahn’ile ja Brüsseli Charleroi’le, kes käitlevad enam kui kolm miljonit reisijat, on talumatu diskrimineerimine ühtsel turul ja põhineb ainult faktil, et Luksemburgi ja nende teiste lennujaamade vahel on riigipiir.

Võtmeteguriks selles direktiivis ei tohi olla riigipiirid, vaid objektiivsed kriteeriumid, kui selle eesmärgiks on tagada, et ükski lennujaam ei kuritarvita valitsevat turuseisundit.

Väiksemad lennujaamad, isegi kui nad on lennuterminalid oma siseriigis, ei riski panna toime niisugust kuritarvitamist, eriti Luksemburg, kus eelpoolmainitud rivaalitsevad lennujaamad asuvad väga lähedal ja veel enam, neid kasutavad eelarvelised lennuliinid. Luksemburg on nii väike, et kolm teist riiki on vähem kui pooletunnise autosõidu kaugusel.

Käesolev ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttele pealesurutud rikkumine, mida ei saa vastu võtta sel kujul. Seepärast ma hääletangi protesti mõttes ettepanekule vastu.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ma tervitan raportit ja seda, mida ta taotleb saavutada. Suurema läbipaistvuse kehtestamisega lennujaamade maksude arvestamise meetodis, ma arvan, luuakse ühtlane mängumaa ja stimuleeritakse konkurentsi selles sektoris. Need plaanid aitavad Šotimaa lennujaamu võistluses oma Briti kolleegidega, eriti kahandades valitsevat turuseisundit, mis on hõivatud suurimate sõlmjaamade poolt nagu London.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) härra president, daamid ja härrad, Transpordi ja Turismikomitee liikmena ma tahaksin öelda, et ma pooldan Stockmanni raportit ettepanekule Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile lennujaamade maksudest.

Ma pean siiski soovitavaks teha mõningaid märkusi eriti selles suhtes, mis puudutab seost lennujaama maksude ja pakutavate teenuste kulude vahel. Selles suhtes nõudsid prantsuse, ja hollandi delegatsioonid koos itaalia toetusega selget viidet kuludele. Siinjuures tuleb märkida, et Itaalia omamaine seadus hoolitseb spetsiifilise suhte eest osutatud teenuste kulude ja juhtorgani poolt sissenõutavate maksude vahel. Lõike 5 säte muudab Itaalia süsteemi järjepidevamaks direktiivi plaaniga, võimaldades kehtivate menetluste säilimist, tingimusel, et artiklis 10 ette nähtud regulatiivorgan, kes jälgib korrektset maksude kohaldamist ja organ, kes kinnitab maksustamise tasemed siseriiklikult, oleksid ühendatud ühtseks organiks. See organ, seda tuleb rõhutada, peab olema sõltumatu mõlemast juhtivast organist ja lennuliinide firmadest

  Alyn Smith (Verts/ALE), kirjalikult. − Kui käesolevas raportis on hulk mõtteid lennujaama maksude läbipaistvamaks muutmisest ja keskkonnakaalutlustega arvestamise esmakordsest esiletoomisest, peame me olema kui kunagi varem ettevaatlikud, et mitte visata last koos vanniveega välja. Minu valimisringkonnas Šotimaal on meil arvukalt väikesi lennujaamu ja õhureis ei ole luksus – see on vajadus, mis teenib nõrku kogukondi. Seetõttu ma toetasin muudatusi vabastada lennujaamad äärepoolseimates piirkondades uuest režiimist ja oodata uue raamistiku loomist, mis arvestaks paljude kogukondade habrast olemust.

  Lars Wohlin (PPE-DE), kirjalikult. − (SV) Suured lennukompaniid on surunud peale spetsiaalse ELi korra kehtestamise, reguleerida lennujaamamaksude kogumist lennujaamade poolt. Nad arvavad, et lennujaamad on kohalikud monopolid ja ekspluateerivad oma monopoolset seisundit ebamõistlike maksude sissenõudmisega. Rootsi lennutranspordi agentuuril LFV ja väiksematel lennutranspordi ettevõtetel on halvad eelaimdused uute õigusaktide suhtes. Väiksematele lennutranspordi ettevõtetele on uued õigusaktid ja harmoniseerimine enam avarduseks, kuna nad kasutavad sageli võimalust lennata konkureerivatesse lennujaamadesse, mis kohaldavad madalamaid makse.

Ma hääletasin direktiivi vastu mitmetel põhjustel. Lennujaamu reguleerivad juba siseriiklikud organid, aga nende tegevus on piiratud ELi konkurentsialaste õigusaktidega. Need riigid, kes valivad ärimudeli, mis viib kõrgematele lennujaamamaksudele, mis tulenevad näiteks investeeringutest või omandiõiguse loovutamisest, peavad omama õigust teha seda niikaua kui maksud ei satu vastuollu toimivate õigusaktidega. Seega on liikmesriikide pädevuses otsustada, kas nende maksud on konkurentsivõimelised või mitte.

Euroopa Parlament on kitsendanud direktiivi kohaldamisala. Koos teistega hääletasin ma muudatuste poolt, mis piirasid direktiivi 67 lennujaamani (võrreldes umbes 150, mis oleks olnud hõlmatud varem). Sellegipoolest ei saa ma toetada hinnaregulatsiooni ELi tasemel.

- Raport: Johannes Blokland (A6-0406/2007)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Esimesel lugemisel kaasotsustamismenetlusel ma hääletasin seadusandliku määruse poolt ettepanekule ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi reguleerimisest, minu hollandi kolleegi Johannes Blokland raporti alusel.

Olen rahul, et on leitud kompromiss, sest vajadus reguleerida õiguslikku olukorda, mis järgnes Euroopa Ühenduste Kohtu poolt eelneva 2003.a. määruse tühistamisele, samaaegselt parandades regulatiivset olukorda, et arvestada sellest ajast alates toimunud arenguid, oli võrdlemisi kiireloomuline.

  Liam Aylward (UEN), kirjalikult. − Mina hääletasin suure enamuse poliitiliste rühmituste poolt heakskiidetud kompromissmuudatuste poolt, mis on kavatsetud osapooltevahelise ühise vastutuse toetamiseks seoses ohtlike kemikaalide rahvusvahelise kaubandusega.

ELi tasemel vastuvõetud eeskirjad on olulised keskkonna ja avaliku tervise kaitsmise tagamiseks kõrgel tasemel ja meie püüdleme nende eeskirjade laienemise eest rahvusvahelises ulatuses.

Teadlikkus riskidest on esmavajalik eksportijatele ja importijatele. Riigid saavad tõsta seda teadlikkust teabe ja parimate tegevusmeetodite kogemuste vahetamise ja kohustusliku siseriikliku otsuste vastuvõtmise teel kemikaalide aktsepteeritavusest, samaaegselt teadvustades seaduseandjaid ja huvirühmi nendest riskidest.

Esitatud õigusakt rakendab Rotterdami konventsiooni, mille aluspõhimõte on aidata osalevaid riike rohkem teada saada potentsiaalselt ohtlike kemikaalide ja pestitsiidide omaduste kohta. See varustab riike teabe ja vahenditega peatada mürkkemikaalide soovimatut importi, pannes vastutuse importiva riigi seaduste täitmisest eksportija/eksportija-riigi õlgadele. Ma tervitan ja toetan väga neid õigusakte ja Euroopa Parlamendi kompromisspaketti.

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. − (IT) Ma tervitan Rotterdami konventsiooni rakendamist, sest see näitab, et Euroopa on teadlik oma kohustustest kaitsta keskkonda ja kolmandate riikide tervist ning eriti arengumaid. Alates tänasest ei ole enam võimalik eksportida ohtlikke keemiatooteid väljaspool Euroopat asuvatesse riikidesse ilma sihtmaade eelneva loata ( nn. PIC – eelnevalt teavitatud nõusoleku menetlus).

Me pidime lõpetama kahekordsele standardile, mis oli kasutusel, kui aine oli rangelt reguleeritud Euroopa turul keskkonna ja Euroopa kodanike tervise kaitsmise nimel, kuid võis olla vabalt müügil kolmandates riikides ilma mingite ettevaatusabinõude ja kohustuseta teavitamiseks riskidest. Vastutulelikkuse ja solidaarsuse meede, eriti Euroopa Liidust vähema informeerituse ja riskianalüüsi ressurssidega riikide suhtes

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Rotterdami konventsioon eelneva nõusoleku menetlusest teatud ohtlikele kemikaalidele ja pestitsiididele rahvusvahelises kaubanduses kinnitati septembris 1998 ja jõustus 24.veebruaril 2004. Määrus (EÜ) nr 304/2003 ohtlike kemikaalide ekspordist ja impordist rakendab Rotterdami konventsiooni.

Komisjon pidas vajalikuks esitada nõukogu ja Euroopa Parlamendi vastu hagi Euroopa Ühenduste kohtusse, kuna ta ei nõustunud muutusega õiguslikul alusel (pigem keskkonna kui ühtse kommertspoliitika). Oma otsusega 10. jaanuaril 2006, tühistas kohus määruse selle alusel, et puudus kahekordne õiguslik alus, mis oleks sisaldanud nii lepingu artiklit 133 kui artiklit 175(1) ja otsustas, et määruse toime säilib kuni uus asjakohasel õiguslikul alusel määrus on vastu võetud.

Euroopa komisjon andis sisse uue ülalmainitud kahekordsel õiguslikul alusel baseeruva määruseelnõu. Tänasel hääletusel, esimesel lugemisel, Euroopa Parlament kinnitas muutuste kogu Euroopa komisjoni ettepanekule, mida hakatakse nõukoguga läbi rääkima. Seetõttu ka meie poolthääl.

  Françoise Grossetête (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma tervitan selle määruse kohta esimesel lugemisel saavutatud nõusolekut. Turul on 75 000 erinevat keemiatoodet ja neile lisandub igal aastal veel 1 500 uut. Nii on valitsustel väga raske jälgida ja kontrollida kõiki potentsiaalselt ohtlikke aineid, mis iga päev ületavad meie piire.

Määrus aitab tagada nende ohtlike keemiatoodete kasutuse ratsionaalsemal viisil, kergendades teabevahetust nende kohta. Niimoodi on eksportivad riigid korralikult varustatud ja informeeritud, et kindlaks määrata potentsiaalseid ohte ja vältida neid keemiatooteid, mida nad ei ole võimelised turvaliselt kontrollima.

Me mõistame neid raskusi, millega eksportmaad mõnikord kokku puutuvad, püüdes saada otsest nõusolekut importivatelt riikidelt. Kitsendused, mis on tehtud nõusoleku ootel eksportivatele riikidele, ei või kauem kehtida kui 12 kuud. Ma olen rahul, et me võtsime vastu niisuguse meetme, mis on suunatud ohtlike keemiatoodete kontrollimata sissevedude ennetamisele kolmandatesse riikidesse.

Määrus võimaldab meid vältida paljusid minevikus tehtud vigu, mis põhjustasid kahju keskkonnale ja rahva tervisele.

  Bogusław Liberadzki (PSE), kirjalikult. − (PL) Raportöör Johannes Bloklandil on õigus, märkides, et adekvaatsed reeglid tuleb vastu võtta ülemaailmsel ja Euroopa tasemel, et tagada keskkonna ja rahva tervise kõrgetasemeline kaitse.

Spetsiaalse infrastruktuuri väljaarendamine vähemarenenud maades võiks kindlasti aidata võidelda kemikaalide vastutustundetu kasutuse vastu, mis vastasel korral võiksid kahjustada ökoloogiat, majandust ja töötingimusi.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ma hääletasin raporti poolt. Ma näen Rotterdami konventsiooni rakendamises eelneva teavitatud nõusoleku (PIC) kohta positiivset sammu poliitika valdkonnas. Tagades eelneva nõusoleku andmise kolmandate riikide poolt, kes võtavad vastu ohtlikke aineid, aitab see garanteerida, et arengumaad ei muutu ohvriteks keelatud kemikaalide mahalaadimisele oma tagahoovis nende nõusolekuta. Ehkki see on julgustav samm õiges suunas, nõuab meetmete rakendamine komisjonilt ranget jälgimist.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Südametunnistuseta kaupmehed püüavad kõrvale hiilida kemikaalide ja teiste ohtlike kaupade transpordile kohaldatavatest erinõuetest, nõuetest nagu veokijuhi erikoolitus, märgistus ja muu sarnane. Postiteenusteks mõeldud furgoonid veavad väga sööbivaid happeid, plahvatusohtlikke vedelikke ja laskemoona sageli ilma juhi teadmata. Kui artiklid ei ole märgistatud ega veokirjad ei märgi kauba õiget iseloomu, võib personal riskida oma eluga õnnetusjuhtumi korral. Tulekahju võib omada ettekujutamatult kohutavaid tagajärgi, mitte ainult püsiva tervisekahjustuse, vaid ka võimaliku keskkonnareostuse tõttu.

Oleks mõttekas lihtsustada ohtlike kaupade vedude nõudeid ilma kompromissita ohutusele. Samuti on olemas vajadus mõelda moodusele, kuidas kiirendada üleminekut kahekordse korpusega tankeritele, et vähendada keskkonnaõnnetuste juhtumeid. Eelkõige on siiski vaja rohkem planeeritud pistelisi kontrolle raskeveokitele üle kogu Euroopa Liidu, et musti lambaid, kes sõidavad kinnitamata, märgistamata või ohtlike koormate ja rikkis piduritega jne., saaks võtta teelt maha.

  Bogusław Sonik (PPE-DE), kirjalikult. − (PL) Ma hääletasin Johannes Bloklandi raporti ettepaneku kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu ohtlike kemikaalide eksporti ja importi käsitleva määruse poolt

Raport tõstatab küsimuse transpordi lubamisest ilma selgelt väljendatud loata. Majanduslikust seisukohast on valitsev olukord Euroopa kemikaalide eksportijatele ebarahuldav, kui nad ei saa sisseveomaadest vastust ainetele, mis on üles loetud Lisades. Selle määruse tulemusena saavad rangete piirangutega Euroopa kemikaalide eksportöörid vedada neid aineid palju kergemini väljaspoole Euroopa Liitu. See paindlikum lähenemine võib lõppeda eriti vähemarenenud riikides, maades, kus riikidel ei ole mingisugust kaitset keemiliste ainete sisseveo vastu. Selleks, et ära hoida ohtlike ainete kontrollimata sissevedu kolmandatesse maadesse, kes suudavad vähemal määral või isegi üldse mitte hinnata ohtlikke kemikaale, peab vaikiva nõusoleku periood olema lühem.

On oluline, et komisjoni ettepanek peab kohalduma küsimusele mehhanismide rakendamisest, et hõlbustada tolliorganitel kergemini täita määruse sätteid. Et mehhanismid, mis on ette nähtud käesolevas uues määruses, funktsioneeriksid õigesti ja tulemuslikult, on oluline tihe koostöö tolliorganite ja valitud siseriiklike organite vahel. Uue määruse kehtestamisele peab eelnema juhendite koostamine, mis hõlmaksid arvutitarkvara ja dokumentatsiooni kasutamist ning koolituse tagamist vastavalt ELi standarditele, eriti uutele liikmesriikidele.

- Raport: Csaba Őry (A6-0515/2007)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult . – (FR) Esimesel lugemisel kaasotsustamismenetlusel ma hääletasin Euroopa komisjoni seadusandliku otsuse poolt nõukogu määruse (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustuse kavade kohaldamisest ühenduses liikuvatele töötavatele isikutele, üksikettevõtjaile ja nende perekonnaliikmetele muutmiseks, minu suurepärase ungari kolleegi Csaba Őry raporti alusel, mis tutvustab tehnilisi muudatusi Euroopa komisjoni ettepanekule määruse selgitamiseks ja selle lugemise hõlbustamiseks.

Ta on rahul, et käesolev määrus taotleb täpsema ülevaate andmist õigusliku olukorra evolutsioonist siseriiklikes sotsiaalkindlustuse kavades ja seega tagada õige kooskõlastus ühenduse tasemel.

  Adam Bielan (UEN), kirjalikult. − (PL) Viidates nelja põhiõiguse põhimõttele Euroopa majanduslikus integratsioonis, ma tahaksin samuti pöörata ka tähelepanu määrusele 1408/71, mis on suunatud töötajate vabale liikumisele Euroopa Liidus.

Kuna see on tõsi, et kõnesolev raport käsitleb rangelt tehnilisi küsimusi, siis needsamad küsimused, mis on suunatud eelpoolmainitud määruse ajakohastamiseks, pannes selle arvestama sotsiaalkindlustuse muutustega siseriiklikul tasandil, omavad vahetut mõju kodanike igapäevasele elule, kes reisivad, töötavad või elavad mõnes teises liikmesriigis.

Ma tahan samuti ka nõustuda raportööriga, et vaba liikumise printsiibi rakendamisel Euroopas, peavad sotsiaalsed tingimused olema täpselt määratletud.

Lõpuks tahaksin ma rõhutada, kui olulised kavatsetavad muudatused ja juhiste läbipaistvus on tuhandetele poola kodanikele, kes elavad ja töötavad väljaspool Poolat. See on üks peamisi põhjuseid, miks ma toetan härra Őry’ raportit.

  Bogusław Liberadzki (PSE), kirjalikult. − (PL) Härra Őryl on õigus tunnistades, et Euroopa Liidu tasandil tuleb tagada toimiv kooskõlastus liikmesriikide vahel hüvitiste maksmises.

Ajakohastuste sisseviimisega, mis arvestavad viimaseid muutusi teatud liikmesriikides, pakub käesolev määrus võimaluse garanteerida ühest liikmesriigist teise rändavatele kodanikele saada toetust sotsiaalkindlustusest.

- Raport: Jorgo Chatzimarkakis (A6-0494/2007)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Minu saksa sõbra ja kolleegi Jorgo Chatzimarkakise enesealgatusliku raporti tagajärjel ma hääletasin otsuse: Konkureerivat automajandust reguleerivast raamistikust poolt, mis järgnes Euroopa komisjoni ‘CARS 21’ kõrgetasemega rühmituse teatisele.

Ma tahaksin alustada tervitusega meetodile, mis hõlmab ehtsat tööstuslikku auditit kõikide huvirühmadega, selleks et määratleda industriaalpoliitikat automajanduse sektoris, kaasates mitte ainult nii olulisi parameetreid nagu mõju ostujõule, tööhõivele, ohutusele, liikuvusele, keskkonnale ja regulatiivkoormale, mida tööstus peab oma õlgadele võtma, vaid ka innovatsiooni, konkurentsivõimet, pruugitud autode probleemi, vanade autode kõrvaldamist jne., siseturul, mis on kaugel täiuslikkusest.

On oluline, et olles loonud siseturu tarbijate huvides, pühendaks Euroopa Liit erilist tähelepanu tootjatele, rakendades koos nendega Euroopa industriaalpoliitikat. Automajanduse sektorile, milles meil on suur traditsioon, tuleb osutada toetust, kuna ta teeb läbi täna asetleidvaid tähtsaid muutusi.

  Gerard Batten (IND/DEM), kirjalikult. − Kuigi ma olen nõus, et oleks soovitav vähendada CO2 heitmeid kogu keskkonna kontekstis, ei ole see küsimus lahendamiseks ebademokraatlikule ELile.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Euroopa autotööstus, mis moodustab umbes 3% ELi GDPst (sisemajanduse koguproduktist) ja 7% selle tööstustoodangust, on üks kõige tähtsamatest majandussektoritest, moodustades umbes ühe kolmandiku maailma toodangust

.

See on ka üks ELi juhtivaid ekspordisektoreid ning ta investeerib 4% oma käibest teadus- ja arendustegevusse. Sektor on üks suurimaid tööandjaid, üle 2 miljoni vahetu- ja 10 miljoni abitöökohaga ning on seetõttu otsustav tegur Euroopa majandus-, ühiskondlikus- ja kultuurielus.

Sektori ees seisavad suured väljakutsed. Kiire tehnoloogiline progress koos karmi rahvusvahelise konkurentsiga, tähendab, et see peab kiiresti muutuma. Lisaks lasuvad sektoril märkimisväärsed ühiskondlikud ootused, eriti keskkonna- ja liiklusohutuse vallas. Niisugune tihe koostoime tööstuse, keskkonna, energia ja transpordi vahel, teeb sellest ELi ühe kõige reguleeritumaks valdkonnaks, mille kohta on välja antud umbes 80 direktiivi ja 115 UNECE määrust.

Me ei saa siiski toetada kõiki käesolevas raportis esitatud ettepanekuid. Liiga suurt rõhku on pandud siseturu ja konkurentsi kaitsele, kusjuures vähe on pööratud tähelepanu sotsiaalsetele ja tööjõuküsimustele ja arengulüngale liikmesriikide vahel.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Chatzimarkakise raport peaks olema põhilistest faktoritest, mis teeksid autotööstuse eelseisvateks aastateks konkurentsivõimeliseks, arvestades keskonnapiiranguid, toote- ja ohutusstandardeid, konkurente rahvusvahelises kontekstis jne

Ometi, põimuvalt läbi kogu teksti, me leiame tõendeid jätkuvast soovist taga kiusata autojuhte. Kindlasti ei ole liikluse piiramine linnapiirkondades ja piiriülene trahvide rakendamine liikluseeskirjade rikkumisel teemaks niisuguses raportis? Kas nüüd nõutakse eurooplastelt sanktsioonide või kõrgemate maksude ähvardusel kallite ohutustehnoloogiatega varustatud ‘puhaste’ sõidukite ostmist, kui tegelikkus riigis nagu Prantsusmaa näitab, et autode kõrge keskmine iga (kaheksa aastat) peegeldab inimeste rahalisi raskusi ja madalat ostujõudu? Miks piitsutatakse jällegi eraautosid, kui nad on süüdi, näiteks Prantsusmaal, ainult 13% CO2 heitmetest ja see arv on kindlasti madalam riikides, kes ei kasuta aatomienergiat?

Peamine paradoks siin on taotlus omada Euroopas konkurentsivõimelist autotööstust, kui Euroopa poliitikate üldine põhirõhk on tõsta autode hindu ja viia vaesumiseni tarbijaid, samaaegselt kehtestades uusi tagakiusamise vorme, laites inimestele maha autode ostmist ja kasutamist.

  Françoise Grossetête (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Mina hääletasin konkurentsivõimelise autotööstuse- alast regulatiivraamistikku ettenägeva raporti poolt.

See on autode puhtamaks ja turvalisemaks muutmise ja Euroopa sõidukitetootmise arengu õigusliku konteksti lihtsustamise teekaart.

Me peame tegema võimalikuks maanteetranspordi mõju vähendamise õhu kvaliteedile praegu kasutatavate sõidukite järk-järgulise asendamisega.

Ma tervitan parlamendi poolt määratud lõpptähtaegade vastuvõtmist, mis langevad ühte daatumiga 2015, saavutada heitmete piiriks 125 g/km uutele turuletulevatele autodele. Kuupäev on sama mis Euro VI standardite jõustumiselgi.

Sellele taotlusele võivad kaasa aidata lisameetmed (alternatiivkütuste kaasamine, ökoloogiliselt turvaline autojuhtimine või maksusoodustused näiteks) ja erilist tähelepanu tuleks pöörata biokütustele ja vesinikule.

CARS 21 soovitab holistlikku lähenemist liiklusohutusele, mis hõlmab sõiduki tehnoloogiat, infrastruktuuri ja tee kasutajaid (soovitatud meetmed sisaldavad elektroonilist stabiilsuskontrolli, turvavööde signaalid ja hädapidurdussüsteemid).

Toimivate õigusaktide esimene nõue on, et nad peavad olema realistlikud ja keskkonnamured on olnud kaua aega kesksel kohal tööstusharu poliitikates.

  Kartika Tamara Liotard (GUE/NGL), kirjalikult . − (NL) Ma hääletasin Chatzimarkakise raporti vastu, sest komisjoni ettepanek on enam keskkonnasõbralik. Raportöör soovitab eesmärgiks 125 g/km CO2 2015.a. Komisjoni ettepanekul on soovitatav maksimaalne heide 120 g/km CO2 2012.a. Ma esitasin päevakorda muudatuse selle taandamiseks, kuid see ei läinud läbi. Mind huvitab, kust on raportöör võtnud veel vähem keskkonnasõbraliku ettepaneku, kui ta ei ole mõjutatud autotööstuse lobist. Komisjoni ja autotööstuse vahel on olnud juba aastaid vabatahtlikud lepped CO2 heitmete vähendamisest. Komisjoni eesmärk ei ole lihtsalt õhust võetud ja on, vastavalt autotööstusele, tehniliselt saavutatav ja innovatiivsuse seisukohalt eksporttoode. Nad siiski saavad ajutiselt vähem kasumit, et olla võimelised oma konkurentsivõime stabiliseerimiseks tulevikus.

Vale on väita, et töökohad kaovad. Ma võin öelda, et ainult 6% uute autode tootmiskuludest moodustavad personalikulud. Tööjõukulude kokkuhoiu valik ei puutu üleminekusse 120 g/km CO2 in 2012.a. Kui autotööstus otsustab oma tegevuse üle viia madalapalgalistesse riikidesse, teeb ta seda sellele vaatamata

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Mina hääletasin raporti poolt. Ma olen kindlalt veendunud, et CO2 näitajat 120g/km 2012. aastaks, tuleb saavutada, ja see on äärmiselt oluline võitluses kliimamuutuse vastu. Kuigi ma tunnustan, et liikmesriike tuleb kohustada autotööstuse sektori teaduse- ja arendustegevuse rahastamisesse selles valdkonnas, olen ma arvamusel, et tööstusharu ise peaks tegema eraldisi ja demonstreerima täiendavat kohustust mõjude vähendamiseks kliimamuutusele. Samuti kiidan ma heaks direktiivi üleskutset tööliste teavitamiseks ja konsulteerimiseks selles küsimuses.

  Erik Meijer (GUE/NGL), kirjalikultn . − (NL) Koos oma kolleegi, proua. Liotard’iga, ma hääletasin Chatzimarkakise raporti vastu, kuna komisjoni enda ettepanek on enam keskkonnasõbralik. Raportöör seab eesmärgiks 125 g/km CO2 2015. aastal. Komisjoni ettepanekus oli heitmete maksimum 120 g/km CO2 2012.a. Minu fraktsioon esitas täna muutuse selle kõrvaldamiseks, kuid see ei läinud läbi. Mind huvitab, kust on raportöör võtnud veel vähem keskkonnasõbraliku ettepaneku, kui ta ei ole mõjutatud autotööstuse lobist. Komisjoni ja autotööstuse vahel on olnud juba aastaid vabatahtlikud lepped CO2 heitmete vähendamisest. Komisjoni eesmärk ei ole lihtsalt õhust võetud ja on, vastavalt autotööstusele, tehniliselt saavutatav ja võib tekitada innovatiivse eksporttoode. Muidugi saavad autotehased ajutiselt vähem kasumit, milles nad näevad sekkumist oma konkurentsivõime tugevdamisse.

Vale on väita, et töökohad kaovad. Ainult 6% uute autode tootmiskuludest moodustavad personalikulud. Mistahes madalamad tööjõukulud seisavad eraldi üleminekust 120 g/km CO2 2012. aastal. Kui autotööstus soovib otsustada oma tegevust üle viia madalama palgatasemega riikidesse, ei saa vähema rangusega seadused seda takistada.

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Euroopa autotööstuse sektori konkurentsivõime tulevik on äärmiselt tähtis. Seepärast peaks EL jätkama pikaajalise, teaduse- ja arendustegevusse investeerimisel põhineva lähenemisviisi vastuvõtmist ja siseturu täiustamist vajalike õigusaktide ja haldusmenetluste lihtsustamisega, muutes nad kiiremaks ja odavamaks. Raport soovitab keskkonda integreeritud, uute masinaehitustehnoloogiate ja vähemsaastavate kütuste kasutamisega ühendatud lähenemisviisi vastuvõtmist, ja et lisameetmeid tuleb võtta liikluse ohjamise, sõidukijuhtimise käitumise infrastruktuuri suhtes, et veelgi vähendada kasvuhoonegaaside heitmeid.

Mina leian need aspektid olevat ülitähtsad ning vajaminevaid investeeringuid tuleb laialdaselt finantseerida läbi riikliku-erasektori koostöö, mis oleks uueks mehhanismiks tööstuslikele teaduseuuringutele ja tehnoloogilisele arendusele. Lõpuks, rahvusvaheline ulatus vajab meetmete võtmist turgudele juurdepääsu parandamiseks, eriti Aasias, mitmepoolsete läbirääkimiste ja kahepoolsete kaubanduslepingute näol.

Seepärast ma hääletasin raporti CARS 21 algatusest poolt.

  Brian Simpson (PSE), kirjalikult. − Ma hääletaksin Chatzimarkakise raporti poolt, isegi kui ma usun, et autotööstus peab rohkem ära tegema tema poolt toodetavate sõidukite heitmete vähendamiseks.

Ühelt poolt on väga kerge valida välja auto peapatustajaks kõikides keskkonnaasjades ja kindlasti auto, mis on meie kasutuses praegu, jätab selles suhtes paljuski soovida. Kuid meie peame töötama koos tööstusega ja tegema neile selgeks vajaduse toota enam keskkonnasõbralikke autosid.

Autotööstus on inimestele suur tööandja ja annab märgatava panuse kohalikku, regionaalsesse ja siseriiklikku majandusse. Seetõttu ei või teda kohelda üleolevalt nagu seda arvavad mõned selle parlamendi liikmed

Üks valdkond, mis mind käesolevas raportis häirib, on selgelt väljendatud seisukoht, et tuleb kasutada finantsmeetmeid ja finantskooskõlastust Car 21 kontseptsiooni toetamisviisina.

Minu meelest on sellega liiga kaugele mindud ja see on arvamus, mida ma ei saa toetada. Kuid ma tervitan seda raportit , sest üldises mõttes ta võtab omaks tasakaaluka ja praktilise lähenemisviisi.

  Renate Sommer (PPE-DE), kirjalikult. − (DE) Raport, teemal CARS 21: Konkurentsivõimelise autotööstuse regulatiivne raamistik on teeninud minu täieliku toetuse. See raport võib aidata mõjutada konkurentsivõimet autotööstuses.

Tööstusele keskkonnanõuete vormis uute kohustuste kehtestamise kõrval, peame me andma talle ka lihtsustatud menetlused, kõrvaldama bürokraatia ja rakendama paremaid seadusandluse põhimõtteid. Lisaks peab automajanduse sektor saama rohkem hüvitatud teaduse- ja arendustegevuse rahastamisest.

Seoses CO2 etteantud suurusega on oluline, et me võtaks lähtekohaks järk-järgulistes vähendamistes pigem sõiduki kaalu parameetri kui ‘süsiniku jälje’. Ainus olemasolev füüsikaline korrelatsioon on sõiduki kaalu ja tema CO2 heitmete vahel. Süsiniku jalajälg ei anna seda liiki korrelatsiooni ja selle kasutamine paneks Saksa autotööstuse konkurentsivõime mõttes ebasoodsasse olukorda.

Me oleme rõhutatult võtnud seisukoha integreeritud strateegia poolt, mis arvestab kõiki võimalikke CO2 heitmete vähendamise vahendeid. Me tahame niisuguste faktorite nagu üksiku autojuhi käitumine, mitmesuguste stimuleerimisvahendite loomine keskkonna seisukohalt puhaste autode juhtimiseks, biokütuste kasutamine ja uute vormide toetamine sõidukite tehnoloogias, panustamist heitmete tasemete vähendamisse. See ei esita väljakutset mitte ainult autode tootjatele vaid kõigile huvirühmadele.

  Søren Bo Søndergaard (GUE/NGL), kirjalikult. − Ma hääletasin Chatzimarkakis raporti vastu, kuna komisjoni ettepanek on enam keskkonnasõbralik. Raportöör seab eesmärgiks 125 grammi CO2 kilomeetri kohta 2015.a. Komisjoni ettepanek pakub heitmete maksimumi 120 grammi CO2 2012. aastal, mis esitati uuesti kui muudatus. Kahetsusväärselt jäi see muudatus välja. Mind huvitab, kust võttis raportöör oma ettepaneku, mis keskkonna ja tehniliselt seisukohalt on halvem, kui mitte autotööstuse lobi mõjutustest. Aastaid on komisjoni ja autotööstuse vahel olnud vabatahtlikud kokkulepped CO2 heitmete piiramisest. Komisjoni ettepanek ei ole tulnud nagu välk selgest taevast ja vastavalt autotööstusele on see teostatav ning uuenduslikult öeldes – eksporttoode. Nad hakkavad siiski ajutiselt saama vähem kasumit, selleks et stabiliseerida oma konkurentsivõimet tulevikus.

Esineb põhjendamatu töökaotuse küsimuse kasutamine. Ma tahan pöörata tähelepanu faktile, et ainult 6% uute autode tootmiskuludest moodustavad personalikulud. Valik tööjõu arvel kulusid vähendada ei ole seotud üleminekuga 120 grammile CO2 km kohta 2012.a. Kui autotööstus otsustaks üle kolida madalamapalgalistesse riikides, teeks ta seda sellele vaatamata.

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. − (NL) Transpordisektor on vastutav ühe viiendiku kasvuhoonegaaside eest. Säästlikud, ökonoomsed ja puhtad autod võivad anda tõsise panuse võitlusse kliimamuutustega. Selle nimel pingutamine võib muuta autotööstuse tulevikus märkimisväärselt tugevamaks. Kahjuks ei leidu vähimatki märki selle kohta vastuses komisjoni ja parlamendi dokumendile CARS 21.

Oma muudatustes me oleme püüdnud ära märkida mõned tuumikküsimused. Isikuliikuvust ja autotööstust tuleks vaadelda säästliku liikuvuse laiemas kontekstis. Me rõhutame, et ülemaailmne eskaleeruv nõue transpordi kütuste järele, võib viia naftaressursside ekspluateerimisele tõsiste ebasoodsate tulemustega keskkonnale nagu bituminoosne liiv ja sünteetiline söegaas. Samuti tuleb astuda samme kütuse kasutamise efektiivsuse parandamiseks sektoris. Biokütuste kasutust saab arendada ainult siis, kui komisjon kehtestab siduva, rangete sotsiaalsete ja keskkondlike kriteeriumidega põhjaliku sertifitseerimissüsteemi.

Lõpuks, me sooviksime samuti ka kõrvaldada, kõigepealt, lõiked, mis vihjavad, et motosport ja Formula 1 võistlused võivad panustada enam keskkonnasõbralikumatesse tehnoloogiatesse ja, teiseks, lõigud, mis lubavad tootjatel valmistada sõidukeid ekstra CO2 heitmetega, kui need heitmed tulenevad seaduslikult siduvatest meetmetest ELi tasemel.

Enamik meie muutustest on tagasi lükatud. Seetõttu ma hääletan käesoleva raporti vastu.

- Raport: Piia-Noora Kauppi (A6-0481/2007)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma andsin poolthääle Euroopa Parlamendi otsusele: kahjumi maksustamise menetlemisest piiriülestes olukordades, minu suurepärase kolleegi Piia-Noora Kauppi omaalgatusliku raporti põhjal, vastuseks Euroopa komisjoni teatisele samal teemal. Ma olen väga häiritud ebasoodsatest vastukajadest liikmesriikide poolt rakendatud suurest hulgast seadusabinõudest piiriülestele kahjumitele siseturu teenistustelt.

Euroopa Ühenduste Kohtu hiljutise otsuse valguses Marks & Spenceri asjas, on praegu eriti õige aeg, kuna piiriüleste kahjumite mahaarvatiste puudumisel piirdub kompensatsioon nende kahjude eest üldiselt kasumitega, mis realiseeritakse liikmesriigis, kus tehti investeering. See moonutab ettevõtete otsuseid siseturu sees. Näib olevat oluline ajendada liikmesriikide maksusüsteemide vahetut kooskõlastatust siseturu piirides.

See peab olema siiski ajutine lahendus, sest pikemaajaliselt me peame vastu võtma ühise konsolideeritud aluse firmade maksustamisest, mis annaks globaalse lahenduse ja kõrvaldaks maksustamise takistused, mis kaasnevad piiriülese kahjumite ja kasumite kompensatsiooniga.

  Proinsias De Rossa (PSE), kirjalikult. − Mina hääletasin Kauppi raporti poolt, kuna on tekkinud vajadus jätkuvaks, üksikasjalikuks debatiks käesolevas raportis üleskerkinud mitmesugustes vaieldavates küsimustes. Vajalik on tagada, et erinevad korporatiivsed maksurežiimid ei võimaldaks firmadel kõrvale hiilida oma kohustustest toetada ühiskonda oma kasumi jagamisega ausa korporatiivse maksurežiimi kaudu.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata negatiivsele mõjule, mida CCCTB võib omada väikeste riikide suhtes nagu Iirimaa, kelle jõukus ja tööhõive tasemed sõltuvad suurel määral tema võimest välisinvesteeringute ligimeelitamisest.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Kahjuks meie fraktsiooni poolt esitatud muutused on tagasi lükatud, eriti teatud seisukohtades, mis olid vastu lõplikult kinnitatutele.

See sisaldas arvamust Euroopa Ühenduste Kohtu otsusele Marks & Spenceri asjas, mis kujutab äärmuslikku sekkumist liikmesriikide õigusse, mitte lasta oma maksusüsteeme nõrgestada. Piiriülestes olukordades peab finantspädevus olema ausalt jaotatud asjaomaste liikmesriikide vahel, vältides kahjumite topelthüvitamist ja maksudest kõrvalehiilimise riski.

Samuti arvatakse esinevat riski piiriüleste kahjumite hüvitamise võimaldamisel, et firmad püüavad tagada oma kasumite maksustamist pigem madalate maksudega kui kõrgete maksudega riikides. Võimalus hüvitada piiriüleseid kahjumeid võib seega olla õigustatud ainult siis, kui sama ettevõtte osad on omavahel seotud või, teiste sõnadega, kui need osad on majanduslikult ja organisatsiooniliselt integreeritud.

Eelkõige, tingimused asjakohaseks ja võrdseks maksude menetluseks, mis väldib maksudest kõrvalehiilimise ja mis tagab samuti ka avalike teenuste funktsioneerimise ja et kasum oleks proportsionaalselt jaotatud ja ausamalt jagatud, peavad olema kaitstud.

  Hélène Goudin and Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Siseturg on ELi suurim panus Euroopa demokraatiale ja jõukusele.

Käesoleva raporti kavatsus öeldakse olevat selles, et panna siseturgu paremini tööle maksustamisaluse kooskõlastamise teostamisega, käesoleval juhtumil mooduste kooskõlastamisega, kuidas menetleda firmade kahjumeid, kui tegemist on mitme riigiga. Kuid raport käsitleb ala, mis ei ole läbimõeldud. Maksustamisaluse kooskõlastamisel on väga erinevad tagajärjed erinevates maades, sõltuvalt erinevustest nende tööstuse struktuuris. Mõnedes riikides on ülekaalus tohutusuurte pikaajaliste investeeringutega rasketööstus, kusjuures teistes domineerib tööstuses teenindusäri ja kergetööstus.

Seetõttu on meie arvamus, et maksustamisaluse harmoniseerimise küsimust tuleb põhjalikumalt uurida, enne kui niisugust raportit esitada debatiks parlamendile.

  Małgorzata Handzlik (PPE-DE), kirjalikult. − (PL) Daamid ja härrad, maksud peavad olema üks kõige tundlikemaist ELi teemadest. Millal arutelud sellel teemal rahvusvahelisel foorumil ka ei toimuks, kõlab alati kriitiliste häälte koor, peamiselt seepärast, et liikmesriigid valvavad kiivalt oma õigust määrata makse.

Aruteludes proua Kauppi raporti teemal: Kahjumi maksustamise menetlusest piiriülestes olukordades, analüüsiti põhjalikult maksude küsimust. Raport osutab tähelepanu põhilistele probleemidele, mis seonduvad haruettevõtetega, kes saavad kasu erinevatest maksusüsteemidest, sageli ühtse firma raames, kuid erinevates riikides.

Ei ole kahtlust, et Euroopa Liit vajab konkurentsivõimelist maksude reguleerimist. See ei tähenda sugugi mitte ühtlustatut, vaid konkureerivat. See tähendaks eeskirju, mis ei looks üleliigset koormust, kuid vastupidi, tagaksid stiimuli ettevõtluse alustamiseks.

Ma usun, et Euroopa Liit ei peaks kindlasti mõtlema maksude ühtsustamisest juriidilistele isikutele, vaid peaks kooskõlastama makse ELi tasemel nii, et maksude konkurentsivõime tulemusena luua tõelisi kasusid. Mulle meeldib väga, et esitatud raportis jagas raportöör sama arvamust.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Minu arvates maadlemine tõketega, mis on ilmsed piiriüleses kaubanduses, ei seisne maksustamise ühtlustamises, mis peaks kuuluma eraldiolevatele siseriiklikele seadusorganitele. Seetõttu ma loobusin hääletamast selles küsimuses.

  Alyn Smith (Verts/ALE), kirjalikult. − Härra president, mõnikord ma kahtlen, kas need ponnistused mida me siin oma raportites teeme, on seda väärt. Maksupoliitika peab jääma liikmesriikide pädevusse ja igasugused sammud, mis on kuskil tehtud ühenduse pädevuse laiendamiseks selle poliitika alale, kohtavad meie valijate, siseriiklike valitsuste ja ettevõtete vastuseisu. Seepärast, kuigi ma ei halvusta rasket tööd, mis ilmselt on selleks kulutatud, ei ole ma nõus paljugagi selles raportis ja isegi pean küsitavaks selle vajadust.

- Raport: Glenis Willmott (A6-0518/2007)

  Jan Andersson, Göran Färm, Anna Hedh and Inger Segelström (PSE), kirjalikult. − (SV) Meie, rootsi sotsiaaldemokraadid, tervitame ühenduse strateegiat töötervishoius ja -ohutuses ja seetõttu hääletasime selle poolt. On oluline, et nüüd seatakse eesmärk tööinspektorite arvust Euroopas. Vastavalt ILO soovitustele peaks inspektorite arv olema üks 10 000 töötaja kohta. Seepärast on taunitav, et Rootsi valitsuse järgnevad kärped ei vasta enam ILO ja nüüd Euroopa Parlamendi poolt kehtestatud nõuetele. Pärast valitsuse kokkuhoidu jääb Rootsis ainult 0,7 inspektorit 10 000 töötaja kohta. Võrrelge seda Taaniga, kus see arv on näiteks vähemalt kaks.

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Minu briti kolleegi Glenis Willmotti raporti alusel ma hääletasin Euroopa Parlamendi otsuse: ühenduse strateegiast töötervishoius ja –ohutuses 2007-2012 poolt, vastuseks Euroopa komisjoni teatisele sellel teemal

Iga aasta sureb peaaegu 500 000 inimest või kannatab alalise töövõimetuse all tööga seotud põhjustel ja meie peame kiitma Euroopa komisjoni sihipärasust saavutamaks keskmist 25% tööõnnetuste vähendamist ELis. Ma toetan mõtet Bilbaos (Hispaania) töötava Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri tegevuse aktiviseerimisest.

Selles küsimuses ja üldisemalt võttes, sotsiaalse Euroopa arengus, pean kahetsusväärseks tõsiasja, et ei raport ega seda enam teatis Euroopa komisjonilt, ei rõhuta olulist vajadust toetada meie sotsiaalseid partnereid; me peame alati meeles pidama, et kehtivate lepingute, Euroopa Ühenduse kehtestatud lepingu (TEC) artiklite 137 ff kohaselt ja seda on kinnitatud ratifitseerimismenetluses oleva Lissaboni lepinguga, et viimase tarvis on olemas õigusaktid Euroopa sotsiaalse õiguse arengu hõlbustamiseks.

  Philip Bushill-Matthews (PPE-DE), kirjalikult. − See on mitteseadusandlik raport, mida meie panuse vahetu tulemusena on komitees põhjalikult ümber töötatud. Selle tulemusena poleks vaja automaatset jaotust parteipoliitilistel liinidel, kuigi me oleme esitanud mõned lisamuudatused plenaaristungi päevakorda.

Oma töötlemata vormis nõuab see mitmes valdkonnas enam ELi ettekirjutavaid õigusakte. Praegu see tervitab komisjoni suuremat rõhuasetust regulatiivsele lihtsustamisele ja halduskoormuse vähendamisele ning suurt tähelepanu koondamist SMEde (väikese ja keskmise suurusega ettevõtete tegevusprogrammide) abistamisele. See tunnustab liikmesriikide esmatähtsat rolli tervishoiu ja ohutuse päevakorra toetamist. Me oleme uhked oma osa üle, mida me oleme etendanud algse lähenemise märkimisväärses pehmendamises raporti vastuvõetavamaks tegemisel. Tööliste tervise ja tööohutuse kaitse on meie kõigi mure.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Sotsiaalasjade ja Tööhõive Komitee poolt heakskiidetud raport hõlmab olulisi aspekte võitluses paremate elu- ja töötingimuste eest sellega kaasneva tervise ja ohutuse kaitsega. Kahjuks siiski muudeti PPE algatusel mitu ettepanekut ja lükati tagasi lõige 59, mis rõhutas, et püsiv tööhõive on tähtis panustav faktor töötervishoiule ja –ohutusele. Sellest ka meie lõpphääletus – jääda erapooletuks.

Olles mures, et tööõnnetuste ja haiguste arv ei lange ühtlaselt, kuna nende arv on palju kõrgem kui ELi keskmine konkreetsete tööliskategooriate seas (näiteks migrandid, ebakindlate lepingutega inimesed, naised, noored ja eakad) ja konkreetsetes liikmesriikides, nõuab Euroopa Parlament komisjonilt prioriteedi andmist eririske sisaldavatele tegevustele ja/või sektoritele.

Sellegipoolest me toetame lõiget, mis peab tööõnnetuste ja haiguste põhifaktoriks ülemääraseid töötunde ja mitteküllaldasi puhkuseperioode ning nõuab töö- ja perekonnaelu õiget tasakaalustamist.

  Hélène Goudin and Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Juunikuu bülletään vaatleb töötervishoiu ja –ohutuse küsimusi kui peamiselt siseriiklikku probleemi. Ilmselt on tähtis, kõik alates asbesti järk-järgulisest eemaldamisest töökohas kuni tervishoiutöötajate kaitseni, kes töötavad teravate instrumentidega. Aga me oleme kindlad liikmesriikide pädevuses täpselt sõnastada oma vastavaid siseriiklikke strateegiaid tööohutusest ja töötervishoiust. Seepärast me küsime: missugust praktilist lisaväärtust võiksid ELi ideed selles valdkonnas anda? Eelpool esitatud argumentidele toetudes oleme me hääletanud lõpphääletusel muudatuse poolt – piirata töötervishoiu ja tööohutuse strateegiat ja raporti vastu.

  Monica Maria Iacob-Ridzi (PPE-DE), kirjalikult. − (RO) Mina olen käesoleva raporti poolt ja toetan ettepanekut struktuurifondide kasutamisest investeeringuteks kaevanduse infrastruktuuri nii arvukate tööõnnetuste ennetamiseks, mis juhtuvad selles sektoris.

Euroopa Liidul ei saaks olla usutavat töökaitse strateegiat mitte kindlustades finantstoetust liikmesriikidele. Kaevandamine on Rumeenias kõige suurema löögi all olev tööstusala, kõige suurema arvu tööõnnetustega, kuid olemasolevad riiklikud ressursid on mitteküllaldased töötingimuste parandamiseks. Euroopa Liit saab parandada olukorda rahastamise võimaldamisega liikmesriikidele.

Ma tahaksin samuti teha ka ettepanekut, et osa Euroopa rahast, mida antakse inimressursside rakendusprogrammi raames, tuleks kasutada tööinspektsiooni osakondade koolituseks ja varustamiseks. On oluline, et kõik liikmesriigid jõuaksid Maailma Tööorganisatsiooni poolt määratud miinimumtasemeni – vähemalt üks töökaitseinspektor iga 10 000 töölise kohta.

  Carl Lang (NI), kirjalikult. – (FR) Ühenduse strateegia suunised töötervishoiust ja –ohutusest aastateks 2007-2012 – iseenesest kahtlemata kiiduväärsed – on vaevalt realiseeritavad, nagu ka Lissaboni strateegia on vaevalt realiseeritav 2010. aastaks. Veelgi enam, niisugune on Euroopas õigusaktide põhjalik erinevus nendes küsimustes, et need ei ole kergesti juhitavad ühenduse tasemel ja on olemas suur risk, et tervishoiu ja tööohutuse standardid lähenevad madalaimale ühisele nimetajale.

Selle asemel, et avaldada tema poolt pakkuda olevaid hüvitisi ja eeliseid, peaks Euroopa astuma praktilisi samme ja tegelema nende faktoritega, mis tegelikult asetavad töötavad inimesed riskiolukorda, nimelt – ebakindlus, töötus ja vaesus. Kui need on käsitlust leidnud ja ainult siis, võivad töötervishoiu ja tööohutuse küsimused saada lahendatud jätkuvas ühtsete standardite püstitamise protsessis.

Meie juhid Euroopas on eksinud: immigratsiooni toetamine ei ole meetod vaesuse või selle valdavuse vähendamiseks või iibe tõstmiseks. Nii palju on selgeks saanud faktist, et viimased 10 aastat, immigratsiooni pretsedenditute tasemete juures, ei ole näinud madalaimat iibemäära, võrreldes ülejäänud maailmaga. Ühenduse strateegia töötervishoiust ja tööohutusest ei ole neid parameetreid arvestanud. Seepärast me hääletame raporti vastu.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Mina leidsin, et raport oli väga julgustav samm kindlustamaks ohutumat tööpaika. Vajadus suurendatud rahastamiseks, et töötervishoiu ja tööohutuse meetmete tagamine rahuldataks niisugustel aladel nagu kaevandamine, terasesulatus andma andma ja laevaehitus, on kõige olulisem, eriti niisugustes kõrge riskiga tööstusharudes. Nõue, kaitsta tervishoiutöötajaid verekaudu edasiantavate nakkuste eest ja kehtestada uusi õigusakte kutsehaigustele, arvestab põhjalike muudatustega ohtudes, millega töölised on praegu silmitsi oma igapäevases töös. Seepärast ma hääletasin raporti poolt.

  Alyn Smith (Verts/ALE), kirjalikult. − Härra president, mul on meeldiv õnnitleta meie raportööri tasakaaluka raporti eest, mis võtab arvesse olulist strateegiat, kuna EL on kaasa aidanud töötervishoiu ja tööohutuse standardite tõstmises kogu ELis ja ühenduse strateegia 2012.a. näib olevat suunatud selle töö jätkamiseks. Kuid me peame alati tähele panema seda, et tuleb aeg, kus standardid on piisavalt kõrged ja tähelepanu peab koonduma täitmisele, mitte uutele seadusandlikele- või regulatiivkoormustele. Me peame hoidma sellel valdkonnal silma peal kindlustamaks, et õige tasakaal on saavutatud ja käesolev raport viib meid selles suunas.

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. − (NL) Töötervishoiul ja tööohutusel on äärmiselt tähtis osa Euroopa tegevuskavas ja Lissaboni strateegias. Investeering nendesse suurendab produktiivsust ja vähendab sotsiaalkindlustuse kulusid. Näiteks vähendas eelmine poliitikakava juba olulisel määral õnnetusjuhtumeid töökohal. Uue poliitika perioodil (kuni 2012) tehakse uusi jõupingutusi 25%-se vähenemise saavutamiseks ja komisjon võtab oma kohuseks aidata SMEid kehtiva regulatiivse õigusliku raamistiku rakendamisel.

Willmotti raport paraneb märgatavalt komisjoni ettepanekust. See on suunatud sobivale rangemate ja paremate tööinspektsioonide kombinatsioonile, tõhusale ennetustööle, piisavatele stiimulitele ja sanktsioonidele koos parimate kogemuste jagamise ja suurendatud tööliste osalusele. Koos mõningate 'roheliste' muudatustega nagu suurem tähelepanu vahendustööliste rühmitusele (naised, võõrtöölised), ajutistele ja väikese oskusega töölistele ja tähelepanule vaimuhaigustele ja vaimsele tervisele, narkomaanlusele ja tööpsühholoogilistele riskidele nagu stressile, ahistamisele ja kiusamisele nagu ka vägivallale, ma toetan käesolevat raportit täiesti.

  Georgios Toussas (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Ühenduse strateegia aastateks 2007–2012 töötervishoius ja tööohutuses ei käsitle õnnetuste tegelikke põhjuseid ja varjab kapitali vastutustundetust. Esitatud meetmed on tükatised, piirduvad tänapäeva kuritegeliku reaalsuse toimetulemisega üldiselt töölisklassi ja töötajate kulul.

Tööõnnetused on raske hind, mida töölisklass on sunnitud maksma barbaarse kapitalismi leviku haardes, kõik kasumi nimel.

Tööõnnetused kasvavad pidevalt igal aastal Kreekas ja teistes ELi liikmesriikides, mille tulemusena tuhanded töölised kaotavad elu ja teised kannatavad ületamatute probleemide käes.

Euroopa Liit, jäädes kindlaks töölistevastasele Lissaboni strateegiale, veeretab vastutuse raskuse töölistele ja suurendab privatiseerimist töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas, võimaldades juurdepääsu välisagentuuridele, vähendades avalike kontrollmehhanismide tähtsust ja vaikides ettevõtete kohustustest.