Märksõnaregister 
Arutelud
PDF 1481k
Teisipäev, 15. jaanuar 2008 - Strasbourg EÜT väljaanne
1. Istungi avamine
 2. Esitatud dokumendid (vt protokoll)
 3. Nõukogu edastatud kokkulepete tekstid (vt protokoll)
 4. ETInimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete rikkumise juhtumite arutamine (esitatud resolutsiooni ettepanekute tutvustamine) (vt protokoll)
 5. Ühenduse töötervishoiu ja tööohutuse strateegia aastateks 2007–2012 (arutelu)
 6. Sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamine ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes (arutelu)
 7. Tarbijakrediit (arutelu)
 8. Hääletamine
  8.1. (A6-0517/2007, Jacek Saryusz-Wolski) Partnerlus stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi raames (hääletus)
  8.2. (A6-0506/2007, Bogusław Liberadzki) Direktiivi 95/50/EÜ muutmine (komisjoni rakendusvolitused) (hääletus)
  8.3. (A6-0513/2007, Paolo Costa) Veohindade ja veotingimustega seotud diskrimineerimise kaotamine (hääletus)
  8.4. (A6-0497/2007, Ulrich Stockmann) Lennujaamamaksud (hääletus)
  8.5. (A6-0406/2007, Johannes Blokland) Ohtlike kemikaalide eksport ja import (hääletus)
  8.6. (A6-0515/2007, Csaba Őry) Sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamine ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes (hääletus)
  8.7. (A6-0494/2007, Jorgo Chatzimarkakis) CARS 21: konkurentsivõimelise mootorsõidukitööstuse reguleeriv raamistik (hääletus)
 9. Ametlik istung - Süüria ülemmufti
 10. Hääletuse aeg (jätkub)
  10.1. (A6-0481/2007, Piia-Noora Kauppi) Piiriülene maksustamine kahjumi korral (hääletus)
  10.2. (A6-0518/2007, Glenis Willmott) Ühenduse töötervishoiu ja tööohutuse strateegia 2007–2012 (hääletus)
 11. Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused: vaata protokolli
 12. Päevakord
 13. Eelmise istungi protokolli kinnitamine
 14. Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti mitmeaastane raamistik aastateks 2007–2012 (arutelu)
 15. Lapse õiguste Euroopa Liidu strateegia suunas (arutelu)
 16. Murettekitav olukord seoses jäätmetega Campania piirkonnas (arutelu)
 17. (küsimused komisjonile)
 18. Täiskasvanuõpe: õppimiseks ei ole kunagi liiga hilja (arutelu)
 19. Ühise põllumajanduspoliitika raames loodud kaugseire rakenduste kaudu võetavad meetmed ajavahemikuks 2008–2013 (arutelu)
 20. Poolas valitud Euroopa Parlamendi liikmete staatus (arutelu)
 21. Selgitused hääletuse kohta
 22. Järgmise istungi päevakord: vt. protokoll
 23. Istungi lõpp


  

ISTUNGIT JUHATAB: RODI ΚRATSΑ-ΤSΑNGΑRΟPOULOU
Asepresident

 
1. Istungi avamine
  

(Istungjärk algas kell 9.00)

 

2. Esitatud dokumendid (vt protokoll)

3. Nõukogu edastatud kokkulepete tekstid (vt protokoll)

4. ETInimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete rikkumise juhtumite arutamine (esitatud resolutsiooni ettepanekute tutvustamine) (vt protokoll)

5. Ühenduse töötervishoiu ja tööohutuse strateegia aastateks 2007–2012 (arutelu)
MPphoto
 
 

  President. – (EL) Arutelu teemaks on Glenis Willmotti raport tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni nimel, kus käsitletakse ühenduse töötervishoiu ja tööohutuse strateegiat aastateks 2007–2012 (2007/2146(ΙΝΙ)) (A6-0518/2007).

 
  
MPphoto
 
 

  Glenis Willmott, raportöör. Proua president, töötervishoid ja tööohutus hõlmavad suurt hulka küsimusi. Lihtsal tasandil tähendab see tööõnnetuste ning kutsehaiguste vähendamist. Üksikisiku jaoks on see tema füüsiline puutumatus, väärikus ja heaolu. Ettevõtte jaoks tähendab see töölt korduvate põhjuseta puudumistest, haigusrahast ja tootlikkuse vähenemisest tulenevate kulude vähenemist. Ühiskonna kui terviku jaoks moodustavad halvast töötervishoiust ja tööohutusest tulenevad kulud ülisuure, 3,8%-se osa rahvamajanduse kogutoodangust.

Möödunud kuul – vaatamata teatavate Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei ja konservatiivsete parlamendiliikmete häbiväärsele raevupurskele – sellesama täiskogu poolt vastu võetud põhiõiguste hartas on sätestatud, et igaühel on õigus tervist, turvalisust ja väärikust pakkuvatele töötingimustele. Samuti on sellega ette nähtud, et igal töötajal on õigus maksimumtöötundide piirangule.

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri hinnangul sureb ELis kutsehaiguste tõttu igal aastal üle 140 000 inimese ning ligikaudu 9000 sureb tööõnnetuste tõttu. Need arvud tähendavad, et iga kolme ja poole minuti tagant sureb ELis keegi tööst tulenevatel põhjustel. See tähendab, et selle lühikese aja jooksul, mil mina olen kõnelenud, on arvatavasti keegi surnud ning käesoleva arutelu lõpuks on tõenäoliselt 20 inimest surnud.

Mõni kolleeg võib vaidlustada põhiõiguse heale töötervishoiule ja tööohutusele, kuid ma olen kindel, et mitte keegi ei vaidlustaks õigust elule. ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegia peab olema jõuline, et saaks tõhusalt rakendada ja jõustada olemasolevat õiguslikku raamistikku. Praegu olemasolev strateegia on üldiselt väga hea, kuid seda tuleb järjekindlalt jõustada kogu ühenduses. See ei tähenda siiski, et kui olemasolevad õigusaktid on selgelt ebasobivad, ei peaks me neid ajakohastama, et need toimiksid korralikult ning pakuksid parimal võimalikul tasemel kaitset. Samuti ei tähenda see, et me peaksime reageerima õigusaktide ettepanekutele nagu vampiir küüslaugule, nagu mõned siin täiskogus teeksid.

Keegi muidugi ei vaidleks vastu, et õigusloome tee on alati parim. Siiski on juhtumeid, kus siduvad eeskirjad on vajalikud tagamaks, et uute ja tekkivate riskidega tegeletakse kõigis liikmesriikides korralikult ja järjepidevalt. Komisjoni teatist tuleb tervitada ja kiita seda eesmärgi pärast vähendada tööõnnetusi ning tähelepanu koondamise pärast väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Kuid me peame keskenduma ka kutsehaigustele, millel on suur hind töötajate tervisele, ettevõtte kuludele ja tootlikkusele ning ühiskonnale kui tervikule sellega seonduvate sotsiaalkindlustuse ja tervishoiukulude tõttu.

Raportis on seda kajastatud ja selles nõutakse komisjonilt kutsehaiguste nõuetekohase tuvastamise ja ravimise tagamist, kusjuures erilist rõhku pannakse tööst tingitud vähktõvele, seades eesmärgiks selle vähendamise. Samuti vajame me üksikasjalikku tegevuskava koos rahaliste ja ajaliste kohustustega. Õnnetusjuhtumite arvu 25%-lise vähendamise eesmärgi kõrval on edu jälgimiseks ja hindamiseks veel mõned võimalused. Minu raportis kindlaks määratud tegevusprioriteedid hõlmavad piitsa ja prääniku kasutamist olemasolevate õigusaktide jõustamiseks. Sooviksin näha liikmesriike premeerimas head töötervishoidu ja tööohutust pakkuvaid ettevõtteid maksusoodustustega, andes neile eelise avalikes hangetes, kehtestades kindlustuspoliisidesse bonus-malus süsteemi ning pakkudes muid rahalisi stiimuleid. Ma sooviksin siiski ka näha karmimaid karistusi neile allumatutele tööandjatele, kes eiravad oma töötajate tervishoidu ja ohutust ning rohkem rikkumismenetlusi liikmesriikide vastu, kes ei rakenda ega jõusta nõuetekohaselt tervishoidu ja ohutust käsitlevaid olemasolevaid õigusakte.

Igasugune tervishoiu ja ohutuse strateegia peaks loomulikult keskenduma neile, kes on kõige enam ohus. Sellised kaitsetumad rühmad hõlmavad võõrtöötajaid, keda sageli ära kasutatakse, samuti noori ja vananevaid töötajaid, kes vajavad eritähelepanu, ning puudega isikuid. On oluline, et strateegiate väljatöötamisel ja rakendamisel kohaldatakse rangelt 1989. aasta raamdirektiivi sageli ignoreeritud töötajakategooriate suhtes, nagu põllumajandus- ja tervishoiutöötajad. Liikmesriigid peavad nende rühmadega täielikult arvestama. Meil on vaja raamdirektiivi lihas- ja luustikuhaiguste kohta, et tegeleda selliste probleemidega, nagu alaselja valu – ülekoormuskahjustused – ja alaselja haigused.

Sooviksin tõstatada palju muid küsimusi, kuid aeg on otsa saamas, seega ma ootan põnevusega, mida on öelda teistel kolleegidel ja komisjonil.

 
  
MPphoto
 
 

  Stavros Dimas, komisjoni liige. − (EL) Proua president, auväärsed Euroopa Parlamendi liikmed, ma sooviksin kõigepealt tänada proua Willmotti suurepärase raporti eest, mille ta ühenduse töötervishoiu ja tööohutuse strateegia kohta koostanud on.

Komisjon pöörab töötervishoidu ja tööohutust käsitlevale poliitikale suurt tähelepanu ning nõustub teiega arvukate soovituste osas.

Tõepoolest, ma sooviksin rõhutada, et see peab olema ühenduse strateegia, mitte vaid komisjoni oma. See on tõesti ainsaks viisiks saavutada tähtis ja ambitsioonikas eesmärk, milleks on pidev ja jätkusuutlik tööõnnetuste ja kutsehaiguste vähendamine. Üheks meie esmaseks mureks on seega võimalikult paljude poolte kaasamine poliitilisel, täidesaatval ja institutsioonilisel tasandil.

Komisjoni strateegiline eesmärk saavutada tööõnnetusjuhtumite arvu 25%-line vähenemine Euroopa Liidus aastatel 2007 kuni 2012 nõuab tõesti aktiivset osalemist ja pühendumist mitte ainult ametiasutuste poolt, vaid ka tööturu osapooltelt, kes võtavad töökoha tasandil õnnetusjuhtumite ennetamise vastutuse enda kanda.

On väga oluline rõhutada kohustust, mille liikmesriigid nõukogu 25. juuni 2007. aasta resolutsiooniga endale võtsid: arendada ja rakendada avaliku töötervishoiu ja tööohutuse strateegiad vastavalt riiklikele tingimustele koostöös tööturu osapooltega, ning samuti püstitada riiklikud mõõdetavad eesmärgid õnnetusjuhtumite ja kutsehaiguste vähendamiseks, seda eriti nendes tegevusharudes, kus näitajad on üle keskmise.

Komisjonil on eriliselt hea meel Euroopa Parlamendi vastukaja üle oma teatisele ja selles esitatud üldistele eesmärkidele ning tegevuskavadele avaldatud toetuse üle.

Ma olen märganud parlamendi muret seoses korraliku planeerimise vajadusega ja varade jaotamisega, ning seoses edusammude hindamisega ja strateeegia eesmärkide saavutamist käsitlevate raportite esitamisega.

Komisjon esitab ühenduse tegevuskava tulemustabelis detailid ja täpse kava ühenduse tasandil võetavate erimeetmete kohta. Samuti tagame me töötervishoiu ja tööohutuse nõuandekomitee osalemise kolmepoolse teabevahetuse raames, kus käsitletakse riiklike strateegiate sisu, eesmärke, võetud meetmeid ja edusammude jälgimist. Parlamenti teavitatakse aegsasti menetluse tulemustest.

Seoses teie taotlusega nõukogu direktiivi 91/383 läbivaatamise kohta, sooviksin ma auväärseid Euroopa Parlamendi liikmeid teavitada, et komisjoni talitused analüüsivad hetkel sõltumatu nõustaja koostatud uurimuse alusel olukorda mitmetes liikmesriikides. 2008. aastal koostatakse asjakohane aruanne ja komisjon otsustab aruandes esitatud järelduste põhjal, milliseid edasisi samme sellel alal võtta.

Seoses nõukogu direktiivi 92/85 läbivaatamise taotlusega sooviksin samuti teid teavitada, et pärast konsulteerimist Euroopa tööturu osapooltega seoses võimalike muudatusettepanekutega sellele direktiivile, koostavad komisjoni talitused hetkel mõju hinnangut eesmärgiga välja selgitada direktiivi teatud muudatusettepanekute tagajärjed. Juhul kui komisjon otsustab mõju hinnangu valmimisel asjakohase ettepaneku esitada, on tõenäoline, et see ettepanek võetakse komisjoni poolt 2008. aastal vastu.

Ma jagan teie arvamust selle kohta, et tuleval perioodil on vaja parandada ühenduse õigusaktide järgimist tervishoiu ja ohutuse alal, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate poolt, kombineerides selleks meetmeid, mis asetavad tasakaalustatult rõhu tööandja poolsele vastutusele ja töötajate osalemisele.

Seoses töötervishoiuga eeldan ma, et uus strateegia on edasiseks sammuks tervema töökeskkonna loomise poole kogu ELis, kus rahuldatakse vananeva töötajaskonna vajadused ja kaitsetumad rühmad on täielikult kaitstud. Komisjon tõhustab oma pingutusi tervisenäitajate piisava määratlemise ja muude statistiliste meetmete suunas, et tagada korralikku järelevalvet ametialaste ohtude üle.

Me oleme veendunud, et prioriteedid, mis esitati ühenduse strateegias aastateks 2007–2012 ning raportis, mille te täna vastu võtate, avavad tee ohutumatele ja tervislikematele töökohtadele Euroopa Liidus.

 
  
MPphoto
 
 

  Edit Bauer, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamuse koostaja − Proua president, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon rõhutab oma arvamuses esiteks, et naiste kõige suuremad töötingimustest põhjustatud terviseprobleemid on lihas- ja luustikuhaigused ning psühholoogilised probleemid. Teiseks rõhutatakse, et vajadus analüüsida ohte, millega mehed ja naised kokku puutuvad ning võtta asjakohased meetmed ei tähenda välistava kaitsepoliitika taaskehtestamist ega ka naiste ja meeste erinevate tööalade soodustamist.

Ehkki töötervishoidu ja ohutust käsitlevate ühenduse direktiivide raamistiku sooline lähenemisviis on neutraalne, ei ole see piisav põhjus, et tööga seotud ohte naiste tervisele ja ohutusele alahinnatakse ja eiratakse, võrreldes ohtudega meeste tervisele ja turvalisusele, mida ennetatakse ja uuritakse.

Töötajad, mehed ja naised, puutuvad kõikjal Euroopa Liidus oma töökohtadel kokku eri ohtudega: keemilised, bioloogilised ja füüsilised mõjurid, ebasoodsad ergonoomilised tingimused, õnnetusjuhtumite ohud ja turvariskid ning veel mitmed psühhosotsiaalsed tegurid. Seetõttu ei moodusta naised ja mehed ühesugust töötajakategooriat. Seetõttu peavad strateegiad ja meetmed töötervishoiu ja ohutuse parandamiseks olema spetsiaalselt kohandatud konkreetsete töökohtade jaoks, võttes arvesse et teatavad tegurid võivad naistele mõjuda erinevalt kui meestele.

Arvamuses on samuti rõhutatud uusi ohutegureid, nagu ahistamine, vägivald ja klientide jõhkrutsemine töökohas, eelkõige avalike teenuste sektoris, kus peamiselt töötavad naised. Viimasena rõhutatakse vajadust lisada ohu, riski ja ennetamise mõisted kooli õppekavasse ning haridussüsteemi üldiselt, mis oleks tõhus vahend tugeva ja püsiva ennetava ohutus- ja tervishoiukultuuri ehitamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Thomas Ulmer, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (DE) Proua president, volinik, daamid ja härrad, lubage mul avaldada tänu proua Willmottile õiglase ja edasiviiva koostöö eest komisjonis. Raport kajastab töötervishoiule ja tööohutusele pööratavat kõrget poliitilist tähelepanu Euroopa Liidu 27 liikmesriigis. Kesksed ohutusmeetmed tõstetakse esile ja neid kaalutakse. Õnnetusjuhtumite ennetamise ja ohutuse kulud on kõrged, kuid lubage mul üheselt rõhutada, et hea tervis on hindamatu. Tähtsad punktid on, et sätted tuleb üle võtta ja rakendada kõigis liikmesriikides ja et Euroopa Liit peaks karistamise asemel aitama liikmesriikidel eeskirju üle võtta ja neile nõu pakkuma.

Ma usun, et erilist tähelepanu tuleks pöörata väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, mis vajavad konkurentsis püsimiseks selles valdkonnas abi. Seoses sellega kutsume me komisjoni üles looma vastavaid põhitingimusi VKEdele juhtudel, kus need tingimused puuduvad, ja neid parandama seal, kus need olemas on. Töötajatele pakutav kaitse ei tohi sõltuda riigist, kus nad töötavad või ettevõtte suurusest.

Mulle antud lühikese aja jooksul soovin vaid loetleda mõned eriti tähtsad punktid, nagu parem kaitse hepatiidi ja AIDSi eest ning jätkuv süstemaatiline asbesti eemaldamine töökohtadest, ükskõik kui keeruline ja kulukas see ka oleks. Ma usun, et me peame keskenduma B hepatiidile ja eelkõige neile inimestele, kes on oma töö tõttu kõrgendatud nakkusohus hepatiidi viirustesse, teiste sõnadega meedikutele, parameedikutele, hooldajatele ja esmaabitöötajatele.

Esmaabist rääkides peaks tegema samuti pingutusi nende inimeste nimel mitmetes liikmesriikides, kes lisaks oma päevasele põhitööle tegelevad ka tasustamata vabatahtliku tööga esmaabiteenistustes. Ma usun, et oli väga tähtis, et raport püsis kindlalt teema piires ega tsiteerinud näiteid, mis oleks võinud tekitada mitmes küsimuses eelarvamusi.

Ma tänan teid viljaka koostöö eest. EPP-ED fraktsioon toetab raportit.

 
  
MPphoto
 
 

  Pier Antonio Panzeri, fraktsiooni PSE nimel.(IT) Proua president, daamid ja härrad, 6. detsembril 2007. aastal põhjustas Torinos ThyssenKruppi tehases toimunud õnnetus seitsme töölise surma. See äärmiselt tõsine õnnetusjuhtum näitab, et ohutusprobleemi ei ole mingil juhul veel lahendatud.

Torino tragöödia tõstatab veel ühe arutlusteema siin kojas. Me oleksime eeldanud, et see rahvusvaheline kontsern käitub korralikult, kuid nii ei juhtunud. Itaalia ajalehed teatasid eile, et ThyssenKruppi kõrgema astme juhi poolt pärast traagilist terasetšehhi põlengut koostatud dokumendis, mille kohtuvõimud enda valdusesse võtsid, kirjeldati ellujäänuid, keda pärast õnnetust küsitleti, töölistena, kes end kangelaste staatusesse seadsid ning televisioonis tähtedena üles astusid. Selle väite kirjeldamiseks ei ole olemas muid sõnu peale häbiväärsuse.

Oleks väga tähtis, kui parlament, nagu ka volinik, saaks ja võiks väljendada väljaspool kõiki formaalsusi oma nördimust ThyssenKruppi üle. See mis juhtus Torinos, juhtub mingil määral kõikjal ning, nagu ka väga hea Willmotti raporti põhjal, rõhutab vajadust pühenduda vägagi tõelistele töökohal aset leidvate õnnetuste ja surmajuhtumite vähendamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Elizabeth Lynne, fraktsiooni ALDE nimel.Proua president, raport on väga hea ja soovin tänada raportööri suurepärase koostöö eest.

Mul on heameel, et raportis räägitakse olemasolevate direktiivide paremast rakendamisest. Samuti tervitan üleskutset teostada paremat kontrolli. Ei ole mingit mõtet lihtsalt rääkida rakendamisest liikmesriikides, nagu paljud teevad tervishoiu ja ohutuse valdkonnas, ning siis nõuda aina uusi õigusakte, isegi kui teaduslike ja meditsiiniliste tõenditega on kinnitatud, et ohtu ei ole.

Üks valdkond, mille joaks on vaja õigusakti – ja me taotlesime seda 2005. aastal – on ELis aasta jooksul rohkem kui miljoni nõelatorkest tingitud vigastuse ennetamine tervishoiutöötajatel. Kujutage ette õudust, et teid on kogemata torgatud nõelaga ning seejärel peate ootama tohutu aja, et teada saada, kas te olete nakatunud tõsisesse nakkusesse, nagu HIV või hepatiit B.

Komisjon peab meie üleskutsele tähelepanu pöörama ning arutama läbi bioloogilisi mõjureid käsitleva 2000. aasta direktiivi muudatusettepaneku. Mõnes valdkonnas piisab tõenäoliselt parimate tavade vahetamisest, mistõttu mul on heameel, et komisjon võttis vastu minu muudatusettepanekud tervishoiuteenuste tõttu saadud nakkuste kohta. Sellised nakkused nagu metitsilliiniresistentne Staphylococcus aureus on ohtlik nii haigla patsientidele kui ka töötajatele. Nakatumise määrad erinevad liikmesriigiti oluliselt. Nakatumise määr Ühendkuningriigis on nt 10 korda kõrgem kui Hollandis. Peame teadma miks ja kuidas saame parimatest tavadest õppida. Seepärast taotlesin ühes oma muudatusettepanekus, mis komisjonis vastu võeti, ELi parimate tavade juhendit tervishoiuteenuste tõttu saadud nakkuste kohta ning seda, et kõiki tervishoiutöötajaid üle kogu ELi julgustatakse osalema sõeluuringutes.

 
  
MPphoto
 
 

  Sepp Kusstatscher, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Proua president, lubage mul alustada raportööri proua Willmotti tänamisega tema suurepärase töö eest ja eriti selle eest, et ta oli niivõrd kompromissialdis. Tööstusõnnetuste ja kutsehaiguste tagajärjel hukkub Eurooopa Liidus aastas üle 160 000 inimese ning muutub teovõimetuks ligi 300 000. Seda on liiga palju. Meie ühiskonnas, kus üksikisikut vaadeldakse tihti kõigest tootmisfaktorina, pannakse liialt vähe rõhku selle probleemi inimaspektile. Riik, mille all pean silmas seadusandlust ja valitsusi, peab tagama, et puhtalt kasumlikkust taga ajavad ettevõtjad kannavad ekspluateerimise kulu ühiskonnale. See on ainus viis, kuidas tagada, et töötervishoiule ja -ohutusele pööratakse vajalikku tähelepanu.

Avalik arvamus märkab pigem tööstusõnnetusi kui suurt hulka kutsehaigusi. Tasakaalu saavutamiseks on vaja ulatuslikumaid ja jõulisemaid pingutusi. Olukorra paranemist ei saavutata ilma hoolika järelevalveta, teisisõnu kontrollide ja analüüside ning täpsete eesmärkide püstitamiseta kutsehaiguste juhtude vähendamiseks, sealhulgas uued haigused, mis puudutavad näiteks nanotehnoloogia valdkonnas töötavaid inimesi.

 
  
MPphoto
 
 

  Derek Roland Clark, fraktsiooni IND/DEM nimel – Proua president, töötervishoiu ja -ohutuse raporti vastuvõtmine tähendaks bürokraatia suurendamist ja seda just ajal, kui ma arvasin, et komisjon kavatseb seda vähendada!

Töötajad, kes kaotavad aega haiguste ja vigastuste tõttu, suurendavad asjaomase ettevõtte kulusid ja seega ka hindu. Kaupade ja teenuste vaba liikumisega ELis on suurenenud konkurentsivõime, seega need, kes ei hoolitse oma tööjõu eest, kaotavad äri. Töölt haiguse tõttu puuduvad inimesed suurendavad ka sotsiaaltoetuste kulu, panustades edasisele hindade tõusule. Seega on ettevõtte huvides hoida oma töötajate tervist.

Head ideed levivad alati, seega ei tohiks see probleem olla. See sõltub muidugi vaba turu olemasolust, kuid kui te mõtlete nagu mõned tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni liikmed, et see viib džungliseadusteni, siis on teil veel üks tõsine haigus, mille vastu võidelda. Ilmselt on vaba turgu edendavad liikmesriigid psühhiaatrilised juhtumid.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Claude Martinez (NI). – (FR) Proua president, Renault’ ja Peugeot’ töötajate enesetapud Prantsusmaal ning tuhanded kopsuvähi juhtumid inimeste hulgas, kelle töö hõlmab kontakti asbestiga, on selgeks tõestuseks, et töötervishoid on probleemiks.

Vastuseks on Euroopa Komisjon koostanud teatise, mis on tõstetud tervishoiu strateegia staatusesse, tegelikult kõlab aga nagu Walt Disney looming – määrus, mille koostas Lumivalgeke seitsme pöialpoisi jaoks. Ja see on tõesti hingeminev. Näiteks lõikes 35 öeldakse meile, et me vajame tervislikku eluviisi töökohas; lõikes 29 julgustatakse arstlikke läbivaatusi; lõik 54 nõuab tuletõrje piserdussüsteemide paigaldamist; lõikest 49 loeme, et stress ohustab tervist; ning põhjendus D väidab, hoia ja keela, et saatuslikke õnnetusjuhtumeid esineb sagedamini ehitustööliste kui eakamate Euroopa ametnike hulgas.

Õnneks on tööstuskomisjoni raportööril välja pakkuda lahendusi, sealhulgas psühholoogi ja kaplani palkamine iga 500 töötaja kohta.

Tegelikkuses aga ei räägita meile midagi kutsehaiguste põhjustest – neid on kolm. Esimene on meie piiridelt kaitse lammutamise ideoloogia, millega lükatakse meie töötajad ebaõiglasesse konkurentsi Aasia orjatööjõuga. Ainus viis, kuidas meie tööstus ellu saab jääda, on kõigest väest kõrgema tootlikkuse saavutamine, mis toimub tervise arvelt.

Teine probleem on napakas tugeva euro poliitika, mis muudab meid valuutakursside kaudu konkurentsivõimetuks. Ainus muutuja, mida saab veel varieerida, on tootlikkus, mida jällegi üles sunnitakse, ning jällegi tehakse järeleandmisi tervise arvelt.

Kolmandaks meie murede põhjuseks on neurootiline konkurentsifilosoofia, mis on tegelikult majandussõda Euroopa ja Aasia või Euroopa ja Ladina-Ameerika vahel. Kuid sõjad toovad kaasa haavatuid ja surnuid, ning antud juhul on ohvriteks inimesed, keda ähvardavad kutsehaigused ja tööõnnetused. Teisisõnu, Euroopa töötaja on nagu härg üleilmse majanduse areenil, stressis ja verine ning endast kõike andmas, kuni tema tervis on läinud. Lahenduseks on meie töötajate eemaldamine sellelt ebaõiglaste reeglitega üleilmselt areenilt ja see nõuab uut tollitehnoloogiat mahaarvatavate tollimaksude tarbeks.

 
  
MPphoto
 
 

  Romano Maria La Russa, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamuse koostaja. − (IT) Proua president, daamid ja härrad, ma tahtsin anda ülevaate selle strateegia võtmepunktidest ja arutada minu arvamuses esitatud soovitusi. Võrdse sotsiaalse kaitse gamine kõigile töötajatele olenemata töölepingu vormist, bürokraatlike menetluste kiirendamine väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks, ning stiimulite, sealhulgas rahaliste stiimulite, pakkumine koolituste tarbeks on esmase tähtsusega aspektid.

Ainult nimetatud aspektide arutamine oleks aga ebaõiglane nende suhtes, kes kindlalt nõuavad selgitusi ja õiglust selliste kohutavate tragöödiate taustal, nagu seda oli mõned päevad tagasi Torinos aset leidnud juhtum, millele härra Panzeri hetk tagasi viitas. 6. ja 7. detsembri vahelisel ööl tappis ThyssenKruppi tehases valla pääsenud tuli seitse töölist; tulekustutusvahendid ei töötanud. Alles hiljem tuli välja, et tehases ei järgitud ohutusnõudeid! Euroopa Parlament ja ma ise ei saa jätta seda häbiväärsust märkimata.

Ma kindlasti ei kavatse Saksa rahvusvahelise ettevõtte käitumist täielikult hukka mõista ega isegi ette kujutada, et tehas, ükskõik kui suure süüdlasena, pahatahtlikult ja meelega eiras raha kokkuhoiu eesmärgil ohutusnõudeid. Ma ei tunnista nende Itaalia vasakpoolse ametiühingu liikmete ideoloogilisi väiteid, kes, saades eelmisel juunil teada tehase sulgemisest, kuulutasid end ohutuse sangariteks ja teatasid, et nemad olid vastutavad ja hoolitsesid ohutuse eest tehases. Siiski ei ole veel õige hetk langetada otsuseid, eriti rutakaid otsuseid.

Austades antud asjas riiklikku pädevust, pean ma siiski äärmiselt vajalikuks, et Euroopa Liit tagaks seaduste täieliku täitmise, tehes seda eelkõige Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri kontrollide tõhustamise kaudu, ning tugevdaks erinevate riiklike asutuste vahelist koostööd, parandades Euroopa kõrgemate tööinspektorite komitee toimimist.

 
  
MPphoto
 
 

  Marie Panayotopoulos-Cassiotou (PPE-DE). – (EL) Proua president, ei ole mingit kahtlust, et töötervishoid ja tööohutus panustavad kvaliteedijuhtimisse, majanduslikku edukusse ja konkurentsivõimesse ning aitavad kaasa majanduse arengule ja eelarve eesmärkide saavutamisele, sotsiaalkindlustussüsteemide eelarved sealhulgas. Loomulikult on nende tehniliste asjaolude taga humanitaarsed põhjused, mis muudavad töötajate tervise kaitsmise töökohtade ohutuse tagamiseks mitte ainult vajalikuks, vaid ka esmatähtsaks.

Strateegia aastateks 2002-2006 on häid tulemusi andnud ja väljavaated 2007. aastast edasi on head, kui me kõik täidame oma osa – mitte vaid Euroopa tasemel kavandamisega, vaid ka vastaval riiklikul tasandil – tervishoiu ja ohutuse järelevalves ja kavandamises, seda eriti kaitsetute rühmade puhul, mis tähendab noori inimesi, eakamaid töötajaid – keda me kutsume üles pikema perioodi oma elust tootmises osalema – ja ka naisi, keda samuti kutsutakse tööelus osalema. Tööelu koos uute nõudmistega, killustatud mitmete eri tüüpi lepingutega, füüsilisest isikust ettevõtjad, ning väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, millel puuduvad suurte ettevõtete võimalused korralike töö- ja ohutuse tingimuste kehtestamiseks. Selle tõttu peab olema meie kõigi mureks riiklike ja ühenduse vahendite õige haldamine, nagu Willmotti raport soovitab, soovitud tulemuste saavutamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Matsouka (PSE). – (EL) Proua president, ma sooviksin alustada kolleegi proua Willmotti õnnitlemisega, sest tema raport on suures osas täitnud olulised lüngad komisjoni teatises.

Väärikus tööl tähendab töötervishoidu ja tööohutust. See tähendab uuringute läbiviimist kutseohtude ennetamise kohta, ja see tähendab tööandjate poolset ennetavate arstlike läbivaatuste võimaldamist. See tähendab elukestvat õpet, kutseharidust ja koolitust. See tähendab tervishoidu ja ohutust võtmekriteeriumidena kolmandate riikidega sõlmitavate ärilepingute puhul. Kui aga neil ettepanekutel mingitki kaalu peaks olema, on esmaseks nõudmiseks loomulikult jätkuv sotsiaalne dialoog ning eelkõige peame me silmitsi seisma töösuhteid varjutavate põhiliste ohtudega.

Ma viitan just vaesuse levikule töötajate hulgas, mitteametliku töötamise kiirele kasvule ning töötundide hulga suurenemisele. Kui puuduvad täielikult inimesekesksed poliitikad, mis suudaksid selle uue tööhõive “pimeda keskaja” ümber pöörata, on ühiskondlikud rahutused vältimatud.

 
  
MPphoto
 
 

  Adamos Adamou (GUE/NGL). – (EL) Proua president, Euroopa Komisjoni poolt kuni 2012. aastani strateegiana välja pakutud meetmed on enamjaolt pinnapealsed ja neis tehakse kõik selleks, et konkurentsivõime jääks muutumatuks.

Strateegia perioodi lõpuks õnnetusjuhtumite arvu 25%-lise vähendamise eesmärk võib paista muljetavaldav, kuid on päriselus täiesti ebaadekvaatne. Eesmärgiks peaks olema vundamendi rajamine ja riigiasutuste poolne sekkumine, mis viiks meid lähemale aastas tuhandetesse ulatuva traagiliste surmajuhtumite ja samas suurusjärgus töökeskkonna kvaliteedist tingitud tõsiste tervisehädade likvideerimisele. Raportöör keskendub pigem töötajate ekspluateerimisele, näiteks ohtlikel töökohtadel töötamine, naised, ajutised töötajad, sisserändajad, eakad, ning pakub välja rangemad meetmed tööandjate vastu ja kindla järelevalve.

Raporti üheks suurimaks panuseks on vast tähelepanek, et õnnetuste ja tööga seotud haiguste vastu võitlemise lahendus peitub püsivas tööhõives.

Lisaks tuleks õnnetuste kõrval rohkem tähelepanu pöörata vaimuhaiguste tekkepõhjustele, sõltuvusele ja töökoha psühholoogilistele ohtudele.

Niisiis on tarvis mitmekülgset lähenemist kõigile tööohutust ja töötervishoidu mõjutavatele teguritele.

 
  
MPphoto
 
 

  Jiří Maštálka , fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (CS) Daamid ja härrad, ma pean möönma, et lugedes ühenduse töötervishoiu ja tööohutuse strateegiat aastateks 2007–2012, mille Euroopa Komisjon esitas möödunud veebruaris, olin ma mitmeti pettunud. Kuigi komisjon püstitas selles strateegias suhteliselt ambitsioonika eesmärgi vähendada tööõnnetuste arvu 25% võrra, sisaldab strateegia vaid väga üksikuid konkreetseid algatusi ja soovitusi eesmärgi saavutamiseks. Lisaks keskendutakse taas peamiselt tööstusõnnetusjuhtumitele, mis on teadagi vaid üheks aspektiks tööga seotud terviseprobleemide hulgas. Kutsehaigused jäävad küllaltki tagaplaanile. See on minu meelest samm tagasi.

Teisalt pean ma tänama ja õnnitlema proua Willmotti tema raporti eest selle strateegia kohta. Raport, erinevalt komisjoni dokumendist, sisaldab mitmeid konkreetseid ettepanekuid ja soovitusi, kuidas saavutada töötervishoiu ja tööohutuse alal paremaid tulemusi. Mul on hea meel, et raportöör rõhutab ka vajadust vähi õige määratlemise järele ja vähi numbrilise väljendamise järele kutsehaigusena, selleks, et seada eesmärgid selle tõsise haiguse vähendamiseks. Praeguseni on käsitletud vaid 5% tööst põhjustatud vähijuhtudest kutsehaigustena.

Olen väga rahul minu enda tehtud muudatusettepanekute lisamisega raportisse, mille ma esitasin tööhõive- ja sotsiaalkomisjonis vajaduse kohta tagada üldine avalik tasuta juurdepääs tehnilistele standarditele. Selle probleemiga maadlevad pidevalt mitme liikmesriigi töötajad ja see tuleks korda ajada.

 
  
MPphoto
 
 

  Kathy Sinnott (IND/DEM). – Proua president, tööõnnetuste vähendamiseks peame teadma, kuidas need juhtuvad. Meil ei ole võimalik uurida kõiki õnnetusjuhtumeid ja peaaegu õnnetusega lõppenud juhtumeid, kuid nt üks 19-aastane Iiri noormees suri ehitustööplatsil, sest tema kergel Jaapani buldooseril olid rasked Euroopa hõlmad. Tema surm registreeriti kui surmajuhtum ehitustööde tõttu ning Iirimaa tervishoiu ja ohutuse amet asja edasi ei uurinud. Kuidas saame päästa järgmise isiku, kes juhib mittevastava varustusega traktorit? Sest me ei ole asjadega kursis.

Me ei saa uurida kõiki juhtumeid, kuid saame vaadata läbi surmaga lõppenud ja invaliidistavad õnnetusjuhtumid, eriti need, mis toimuvad kõige othlikemates sektorites nagu põllumajandus, kalandus, ehitus ja transport. Peame need ära jagama, et saaksime praktilisi meetmeid võtta. Ohtlike tööde kõrval on meil väga kaitsetu osa tööjõust – eakad, puudega isikud ning lisaks töötajad, kes ei räägi oma töökoha keelt.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI). – (IT) Proua president, daamid ja härrad, kõigepealt tahan avaldada kaastunnet tragöödia pärast, mis tabas töölisi Torino tehases; usun, et on vaieldamatu fakt, et Itaalias esineb liiga palju tööõnnetustest põhjustatud surmajuhtumeid, sest nende ennetamiseks ja eeskirjade järgimiseks ei ole nähtud piisavalt vaeva.

Vastutust selle eest jagavad võrdselt ettevõtted, ametiühingud ja kontrollorganid. Me leiame ettevõtteid, kes kasutavad ebaseaduslikke töötajaid, eriti ELi välistest riikidest tulnuid, või tehaseid nagu ThyssenKrupp nende vanamoodsa tööstusliku ülbusega; selliseid, kes peaksid taolistes olukordades töötajate huvisid kaitsma, kuid kes pigem õhutavad neid selle asemel, et olla valvel ja näidata vastutavatele isikutele ohutussüsteemide puudujääke; lõpetuseks, töökaitseamet ja muud kontrolli ja järelevalve eest vastutavad asutused ei näita tihti üles erilist initsiatiivi.

Me peame edendama tööohutust Euroopa Liidus ja selles suhtes on Willmotti raport rahuldavam kui komisjoni ettepanek. Ma usun, et tööst ja tööstusest rääkides ei tohiks me piirduda kõigest konkurentsivabaduse ja konkurentsivõime tagamisega.

 
  
MPphoto
 
 

  Iles Braghetto (PPE-DE). – (IT) Härra president, daamid ja härrad, inimesed endiselt surevad töökohal. Valdkonnas, kus inimene peaks olema suuteline näitama üles oma võimet asju jõu ja loovusega muuta, oma teadmisi arendada ja elatist teenida, leiame me liiga tihti surmajuhtumeid ja ohtu elule ja ihuliikmetele.

Sellepärast ongi Itaalia avalikus arvamuses niisugune viha ja imestus seitsme töölise üle, kes surid ThyssenKruppi tehase põlengus Torinos möödunud detsembris ning sellepärast peame me endalt küsima, mis oli selles tehases valesti, et me saaksime niisuguseid katastroofe vältida. Me oleme selliste puudujääkide eest igas töökohas vastutavad.

Täna on meil kõrgelt arenenud õigustik, mis on loodud toetama vastavat ennetavat poliitikat, määratlema ettevõtetele kohustusi ja tegelema uute kutsehaigustega Euroopas. Mis meil aga puudub, on vastavad kontrollimehhanismid, mis tagaksid seaduste järgimise, personali ja rahalised vahendid. Meil puudub endiselt selline kultuur, mis väärtustaks hoolikat ennetustööd, kus ennetamist peetakse pidevaks protsessiks ja mitte ühekordseks kohustuseks, mis paneks aluse pidevale asjaosaliste vahelisele dialoogile eesmärgiga töötada välja kõrged ohutusstandardid, ning mis märkaks uute psühhosotsiaalsete kutsehaiguste ilmnemist.

Kokkuvõtteks usun samuti, et me peame naasma ettevõtete sotsiaalset vastutust käsitleva rohelise raamatu temaatika juurde, mis on siduvaks ja uuenduslikuks aspektiks seoses püüdega vähendada tööõnnetusi ja kutsehaigusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Richard Falbr (PSE) . – (CS) Alustuseks sooviksin tänada proua Willmotti väga hoolikalt koostatud raporti eest. On öeldud, et komisjoni eesmärgiks on vähendada tööõnnetusi 25% võrra. Ma ei usu, et see võimalik oleks. Puudub piisav arv tööinspektoreid ja nende käsutuses olevad vahendid on muutuste tegemiseks puudulikud. Ametiühingute mõjuvõim kahaneb pidevas joones; mitmes riigis ei osale nad enam tööõnnetuste põhjuste uurimises ja nende tagajärgede eemaldamises. Lisaks veel agentuuride kaudu tööjõu palkamise džungel, ning samuti surve pidevalt suurendada nn tööaja paindlikkust. See viib töötajate pikkade töötundideni ja õnnetuse riskide suurenemiseni.

 
  
MPphoto
 
 

  Ewa Tomaszewska (UEN). – (PL) Proua president, raporti projekt rõhutab firmade sotsiaalset vastutust töötervishoiu ja tööohutuse eest, pöörates samas tähelepanu ausa konkurentsi temaatikale. Selles võetakse arvesse tööturu osapoolte vahelise dialoogi tähtsust, eriti ametiühingute rolli ohutuse parandamisel töökeskkonnas.

Samuti juhitakse selles tähelepanu vajadusele pöörata tervishoiu ja ohutuse parandamise strateegias eraldi tähelepanu väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, samuti vajadusele pakkuda töötajatele pidevalt koolitust. Suurem osa õnnetusi hõlmab inimesi, kes alles alustavad tööd, kellel puudub kogemus ning kellel on pärast tööd liialt vähe puhkeaega.

See sisaldab tähtsaid märkusi pärast õnnetust tööle naasvate inimeste rehabilitatsiooni ja töösse kaasamise kohta, samuti nõudeid seoses vähki põdevate inimeste tööturule pääsemise alase diskrimineerimise vältimisega. Ma sooviksin raportööri õnnitleda.

 
  
MPphoto
 
 

  Jacek Protasiewicz (PPE-DE). – (PL) Proua president, me oleme siin majas Euroopa tööturu strateegia üle mitu aastat vaielnud. Meil on palju arvamusi selle kohta, mis suunas peaksime tegutsema. On neid, kes soosivad tööalaste õigusaktide põhjalikku ühtlustamist, teisi, kes kaitsevad seisukohta, et Euroopa tööturu loomulik mitmekesisus tuleb ELi majandusele kasuks.

Nagu te teate, soosivad minu vaated antud küsimuses teist seisukohta, kuid ühe olulise erandiga. See erand puudutab töötervishoiu ja tööohutuse reguleerimist. Ma usun, et selles valdkonnas on ELi institutsioonide kaasamine nii õigustatud kui ka vajalik.

Pärast kõige viimast ELi laienemist näeme me veelgi suuremaid töötingimuste erinevusi. Need erinevused on oma olemuselt nii territoriaalsed kui ka keskkondlikud, sest olenemata riigist puudutab suurem osa tööõnnetusi ja kutsehaigusi selliseid rühmasid nagu võõrtöölised, noored töötajad või eakamad inimesed. Ma ei taha väita, nagu oleksid need rühmad sihipärase ja teadliku diskrimineerimise ohvrid. Pigem on tegemist ebapiisava hariduse ja kogemuse puudumise tulemusega. Veelgi enam põhjust võimaldada nendele töötajatele vastavaid töö- ja ohutustingimusi.

Samuti sooviksin juhtida tähelepanu sellele, et sellistes sektorites nagu ehitus, põllumajandus ja transport, võime suvalises liikmesriigis kohata suuri probleeme kõrgeimate ohutusnõuete järgimisega töökohas. Just nendes sektorites on väga palju väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, kelle rahalised, korralduslikud ja juriidilised võimalused muudavad nende jaoks kõrgete tervishoiu ja ohutusnõuete järgimise keeruliseks. Just need firmad vajavad Euroopa Liidu, ELi institutsioonide ja liikmesriikide valitsuste toetust, ning seda vajatakse kiiresti. Küsimus ei ole vaid sanktsioonides ja suuremas järelevalves. Nimetatud vahenditega, mis on loomulikult asendamatud, peaks kaasnema investeerimine nii töötajate kui tööandjate haridusse kui ka rahaline toetus paremate ja ohutumate töövahendite tarbeks.

 
  
MPphoto
 
 

  Gabriela Creţu (PSE). – (RO) Me tervitame komisjoni häid kavatsusi; kuid siiski kahtleme nende tõhususes.

Poliitika mõju maksimeerimiseks ja töötajate kaitsmiseks on vaja kutsehaiguste kohta paikapidavat statistikat. Olemasolevad andmed on puudulikud, kas hindavad nähtusi valesti või eiravad reaalsust. Naised on nende puudujääkide peamised ohvrid eelkõige sellepärast, et nad on enam kaasatud mitteametlikku või varimajandusse.

Selles sektoris ei peeta arvet töötingimuste mõju üle tervisele. Olemasolev õigustik säilitab lähenemise, milles on asetatud rõhk õnnetustele ja ohtudele nn rasketööstuses ehk meeste poolt domineeritud majandusharudes.

Kutsume komisjoni vaatlema hoolikamalt nais- ja meestöötajate vahelisi spetsiifilisi erinevusi ja selliste andmete olemasolu uurimisele, mis sisaldaks soolist eristust ning käsitleks tööhõive pikaajalist mõju ja psühholoogilisi tagajärgi.

Oma nõudmise põhjendamiseks tahaksime teid kutsuda ringkäigule tekstiilivabrikusse. Nägemine ja kuulmine võivad tõsiselt kannatada saada ning hingamisteede haiguste esinemine on sage. Statistika olukorda ei peegelda. See on nn kergetööstus, kus enamik töötajaid on naised ning palgad on samuti madalad, sest eeldatavasti ohud puuduvad. Seega säilitab praegune statistika ajaloolise meeste ja naiste vahelise ebavõrdsuse, sealhulgas soolise erinevuse tasustamises.

 
  
MPphoto
 
 

  Harald Ettl (PSE). – (DE) Proua president, ühenduse töötervishoiu ja tööohutuse alane strateegia on absoluutselt vältimatu. Samas kui tervishoiu ja ohutuse alased tehnilised nõuded toovad kaasa kiired parandused, tekitab töömaailmas aset leidvate muutuste kosmiline kiirus uusi ohtusid. Uute kemikaalidega töötamisega kaasnevad probleemid ja ohud on endastmõistetavad.

Esiteks ja eelkõige ei tekita aga kaasaegset töökeskkonda iseloomustav järjest suurem surve näidata tulemusi mitte ainult kehalisi probleeme, vaid ka vaimseid. Ebakindlad töökohad ja inimeste hirm oma elatusallikas kaotada viivad psühhosotsiaalsete probleemideni. Koguneb uudne agressioonipotentsiaal, uued stressifaktorid viivad vaimse vägivallani ning tagakiusamisest saab igapäevane nähtus.

VKEd on eriti altid selliste kaasaegsete nähtuse suhtes, kui neid vastumeetmete, teabe, järelevalve ja koolitusega ei talitseta. Seetõttu on käesolev resolutsioon tähtsam kui ilmselt arvatakse. Ma õnnitlen raportööri.

 
  
MPphoto
 
 

  Paul Rübig (PPE-DE). – (DE) Proua president, tervishoid töö juures tuleb muuta prioriteediks. Meie parlamendi ehitised Brüsselis ja Strasbourgis kuuluvad objektide hulka, millega tuleb rohkem ette võtta. Võtke kasvõi see õhutemperatuur siin saalis, mis laveerib terviseohu serval. Ma usun samuti hea eeskuju mõjusse.

Mõned kuud tagasi jäin ma lõksu ühte Kreeka hotelli, kui metsatulekahju ümberringi möllas, ja ma pean ütlema, et hotell – tüüpiline VKE – oli selleks juhtumiks kõige eeskujulikumal viisil valmistunud. Kui kõiki ettevaatusabinõusid ei oleks ideaalselt välja töötatud, hästi organiseeritud ja korralikult läbi harjutatud, ei oleks paljud kohalolnud inimesed tõenäoliselt eluga pääsenud. Sellepärast usun ma, et õppeprotsessil, millele härra Ettl viitas, on suur tähtsus hädaolukordade tarbeks koolitamisel ja nendeks ettevalmistumisel. Stiimulite süsteemid oleks selles suhtes samuti kasulikud; kindlustajad näiteks võiksid anda vastavaid sissemaksesoodustusi firmadele, kelle personal on koolitatud, ning samuti võiks asjakohaseid koolituskursusi pakkuda sotsiaalkindlustussüsteemid.

 
  
MPphoto
 
 

  Miroslav Mikolášik (PPE-DE). - (SK) Euroopa Parlamendi liikmena ja meedikuna tervitan ma komisjoni plaani vähendada tööstusõnnetusi Euroopa Liidus keskmiselt 25% võrra ning olen teadlik vajadusest rakendada väga ebavõrdsetes tingimustes olevates kõigis liikmesriikides tõhusamaid meetmeid.

Peale selliste majandusharude nagu metallurgia, ehitus, elektroonikatööstus või metsandus, tahaksin ma samuti rõhutada arstide ja tervishoiutöötajate kõrge riskiastmega tööd, kuna nad puutuvad oma töös kokku tohutu nakkusohu ja AIDSiga, tuberkuloosiga, hepatiidiga ja paljude muude nakkustega. Mul on samuti kahju, et tööstuslike vigastuste ja eriti kutsehaiguste vähendamine ei hõlmanud näiteks võõrtöölisi, ajutisi töötajaid, madala kvalifikatsiooniga töötajaid ja teatavates firmades, näiteks väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes, töötavaid naisi.

Ma tooksin esile, et osa liikmesriikides on kehtestatud normid, milles on pärast õnnetust tööturule naasmise tingimusena sätestatud laiaulatuslik rehabilitatsioon, ning see töötab edukalt .

 
  
MPphoto
 
 

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE) – (RO) Kõnealuse dokumendi ITRE raportöörina olen ma palunud Euroopa ametiühingute kaasamise aktiivset edendamist ja kutsunud komisjoni üles esitama õiguslikku raamistikku, mis julgustaks tööturu osapooli pidama piiriüleseid läbirääkimisi.

Euroopa Komisjon ja liikmesriigid võiksid eraldada vahendid töötajate esindajate koolitamiseks, kes kaitseksid ja edendaksid töötajate töötervishoiu ja tööohutuse alaseid õigusi.

Samuti palusime me kõigil liikmesriikidel allkirjastada ja ratifitseerida ÜRO konventsiooni võõrtöötajate ja nende perede kaitse kohta ning korraldada koolitusele juurdepääsu parandamine, seda eriti seoses osalise tööajaga ja lepinguliste töötajatega, võimaldamaks neil omada kindlamat ja stabiilsemat töösuhet.

Usun, et liikmesriigid peaksid kehtestama vajaliku meetme keeruliste ja ohtlike tööde tunnistamiseks sellistena ning nende kajastamiseks isiku sotsiaalkaitses nii töötamise kestel kui ka pärast pensionile jäämist.

 
  
MPphoto
 
 

  Monica Maria Iacob-Ridzi (PPE-DE). – (RO) Euroopa töötervishoiu ja tööohutuse strateegia on teretulnud algatus Euroopa Komisjoni poolt. Siiski usun ma, et uurimise alla tuleks võtta ka laiemaid aspekte. Nagu üks eelmistest kõnelejatest väga elavalt esile tõi, peaksime võtma arvesse erilist olukorda seoses sisserändajatega Euroopa tööturul.

Euroopa Komisjoni hiljutisest uuringust nähtub, et kõige suurema töötervishoiu ja tööohutuse riskiastmega on ümberasujad. See on tingitud nii ebaseaduslikust töötamisest kui muudest asjaoludest, nagu nt teadmiste puudumine liikmesriikide pakutavatest sotsiaaltoetustest ja pensionikindlustusest ning probleemid tervisekindlustuse piiriülese kasutamisega.

Sellised asjad kuuluvad ühenduse pädevusse ja komisjon peaks Euroopa õigusaktide täitmise kohta hoolikat järelevalvet teostama, et sellega ümberasujate ebakindlat olukorda parandada.

Lisaks saaks kasutada Euroopa toetust täiendavate töökaitseinspektorite koolitamiseks, kes tuvastaksid töötervishoiu ja tööohutuse nõuete mittetäitmisi.

 
  
MPphoto
 
 

  Stephen Hughes (PSE). – Proua president, ma sooviksin rääkida nõelatorkest tingitud vigastustest, kuna ma vastutasin 2006. aastal sellekohase raporti eest. Sooviksin teada, kas komisjon nõustuks minuga selles, et kui on olemas risk, millega tuleb tegeleda Euroopa tasandil, tuleb komisjonilt paluda kiiret tegutsemist.

Kui komisjon nõustub, sooviksin teada, miks võttis komisjonil terve aasta, et korraldada ja hinnata tööturu osapooltega konsultateerimise esimest vooru nõelatorkest tingitud vigastuste kohta, kuigi konsulteeriti üksnes 10 küsimuses.

Sooviksin ka teada, kas ta saab meile kinnitada, et selle teemaga liigutakse käesoleval aastal kiiremini edasi. Miljon töötajat aastas kannatab nõelatorkest tingitud vigastuste tõttu. See tähendab, et 1,5 miljonit inimest on kannatanud alates parlamendi raporti valmimisest. Kas komisjon võiks tulevikus tegutseda pisut kiiremini?

 
  
MPphoto
 
 

  Stavros Dimas, komisjoni liige. − (EL) Proua president, ma tänan kõiki kõnelejaid väga positiivse panuse eest.

Tõepoolest, iga õnnetus, iga vigastus, iga töökohal aset leidev surmajuhtum, nagu möödunud detsembris Torinos asetleidnu, tuletavad meile meelde, et Euroopa töötavate meeste ja naiste kaitsmiseks on vaja teha rohkemat. See tuletab meile meelde, et lõpliku eesmärgi saavutamiseks, s.o muuta Euroopa ohutumaks töötamise kohaks, on vaja teha rohkem.

Uue strateegia eesmärk ongi just tänase vastuvõetamatu tööõnnnetuste ja kutsehaiguste taseme vähendamine.

Tahaksin rõhutada, et – võttes arvesse olemasolevaid inimressursse – võib väita, et personali praegune jaotus võimaldab komisjoni talitustel oma ülesandeid selles valdkonnas korralikult täita. Tööhõive- ja sotsiaalvaldkonna tarbeks määratud inimressursside üldise paigutuse raames hindab komisjon pidevalt erinevate spetsialiseerumissuundade töökoormust ja jagab personali sellele vastavalt.

Samuti sooviksin mainida seoses nõelatorkest tingitud vigastustega, et praegu valmistame ette vastavat direktiivi muudatusettepanekut, mille esitame 2008. aasta jooksul.

Sooviksin veelkord tänada parlamenti arutelu eest ja proua Willmotti raporti vastuvõtmise eest.

Taas kord oleme olnud tunnistajaks Euroopa Parlamendi tugevale poliitilisele toetusele töötervishoiu ja tööohutuse tähtsustamise põhimõttele, seda nii majanduse hüvanguks kui ka tagamaks, et töötajad naasevad pärast tööd elus ja tervena oma koduste juurde.

 
  
MPphoto
 
 

  Glenis Willmott, raportöör. Proua president, sooviksin kolleege tänada märkuste eest ja esile tuua paar punkti.

Esiteks vähktõve küsimuses on oluline läbi vaadata kantserogeene käsitlev direktiiv, et kajastada tehnika arengut ja muutusi teaduslikes teadmistes töömaailmas. Meil peavad olema tõhusad siduvad piirnormid kantserogeenide, mutageenide ja reproduktiivtoksiliste ainete kasutamiseks. Piirväärtused peaksid põhinema teaduslikel tõenditel ning soovitaksin tungivalt ELi teaduskomiteel uurida esmatähtsa teemana kristallilist ränidioksiidi. Soovitaksin kolleegidel mitte kustutada viidet sellele ning olla vastu muudatusettepanekule 6.

Teiseks kutsutakse raportis üles jälgima nanotehnoloogiaid ja hindama võimalikku ohtu tervisele. Soovitan kolleegidel tungivalt seista vastu muudatusettepanekule 5, millega tahetakse see kustutada. Ma tunnustan täielikult nanotehnoloogiate võimalikku kasu. Selliste tehnoloogiate kiire kasv kärbib siiki meie arusaamist võimalikest terviseohtudest: töötajad võivad nanoosakestega kokku puutuda sissehingamisel, naha kaudu või suu kaudu ning me ei saa peita pead liiva alla ega keelduda teadusuuringutest ja ohu hindamisest.

Kolmandaks sooviksin korrata nõuet komisjonile vaadata läbi bioloogilisi mõjureid tööl käsitleva direktiivi muudatusettepanekud, et tegeleda nõelatorkest põhjustatud vigastusprobleemiga. Seda tuleb teha kiireloomulisena.

Nagu ma varem mainisin, on tervis ja ohutus hartas sisalduvad põhiõigused. Vajame tugevat ELi strateegiat, et tagada põhiõiguste täitmine ja töötajate nõuetekohane kaitse kogu ELis. Iga üksik õnnetusjuhtum ja kutsehaigus kujutab endast töötajate põhiõiguste rikkumist.

Me kõik teame, et hea töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks on esirinnas majanduslikud ja ärilised põhjused, kuid kõige tugevam argument peab olema inimtervise hind ja elude hind, mida on võimalik päästa. Üks inimelu iga kolme ja poole minuti tagant – kes saab sellele vastu vaielda?

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  President. – (EL) Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub täna, teisipäeval, 15. jaanuaril 2008 kell 12 päeval.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Tahaksin alustada õnnitledes Euroopa Komisjoni ühenduse töötervishoiu ja tööohutuse strateegia eest aastateks 2007–2012 ja meie parlamendikomisjoni tehtud töö eest. Tööga seotud põhjustel sureb või saab püsiva puude peaaegu 500 000 inimest igal aastal ja me peame tervitama Euroopa Komisjoni eesmärki saavutada keskmiselt 25%-line tööga seotud õnnetusjuhtumite vähenemine ELis. Ma toetan Bilbaos (Hispaanias) asuva Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri laiendatud tegevuse ideed. Selles küsimuses ja sotsiaalse Euroopa arendamises üldiselt on mul kahju tõsiasja pärast, et raportis ega isegi mitte Euroopa Komisjoni teatises ei rõhutata tööturu osapoolte toetamise olulisust; peame alati meeles pidama, et vastavalt kehtivatele lepingutele koos Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikliga 137 ff (mis kinnitati Lissaboni lepinguga, mille ratifitseerimine praegu käib), on viimase tarbeks olemas õigusaktid, mis aitaksid arendada Euroopa sotsiaalset õigust.

Kirjalikud avaldused (artikkel 142)

 

6. Sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamine ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes (arutelu)
MPphoto
 
 

  President. – (EL) Arutelu teemaks on meil Csaba Öry poolt tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni nimel esitatud raport sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate palgaliste töötajate, tulu mitte teenivate isikute ja nende pereliikmete suhtes (KOM(2007)0159 – C6-0104/2007 – 2007/0054(COD)) (A6-0515/2007).

 
  
MPphoto
 
 

  Stavros Dimas, komisjoni liige. − (EL) Proua president, auväärsed Euroopa Parlamendi liikmed, täna teile esitatud dokument on uusim määruse 1408/71 muutmise määrus. See on hästituntud määrus sotsiaalkindlustusskeemide kooskõla parandamise kohta. Määrus on juba enam kui 30 aasta jooksul olnud riiklike sotsiaalkindlustusskeemide kooskõlastamise aluseks. Viimastel aastatel on algatatud määruse kaasajastamine ja lihtsustamine ning vastava rakendusmääruse koostamine. Parlament on uue määruse 883/2004 juba heaks kiitnud ning ülejäänud akte, mis selle kohaldamiseks vajalikud on, juba arutatakse. Need on rakendusmäärus ja lisade tekstid. Olenevalt uute õigusaktide jõustumisest on vaja pikendada määruse 1408/71 kehtivust. Seega esitatakse teile uus tehniline täiendus. See puudutab ainult määruse lisade teksti ja selle eesmärgiks on arvestada liikmesriikide õigusaktidesse tehtud muudatusi.

On oluline, et kõnealune tekst viivitamatult vastu võetakse, nii et määrust 1408/71 saaks pikendada eesmärgiga tagada õiguskindlus ja kodanike õigustest kinnipidamine.

Sooviksin eriti tänada raportööri härra Őryt koostöö eest meie kahe institutsiooni vahel. Nagu ta oma raportis selgelt märgib, muudaks selle õigusakti üle esimesel lugemisel hääletamine võimalikuks selle viivitusteta vastuvõtmise. Samas vaimus on koostatud muudatusettepanekud, sealhulgas nõukogu koostatud tehnilised muudatused. Teisalt ei ole ta lisanud arutelusid, mida saaks viljakamalt läbi viia rakendusmääruse läbivaatamise raames, mille kohta raporteerib proua Lambert, või lisade teksti, eriti lisa 11, mille kohta raporteerib proua Bozkurt.

Mõned sooviksid haarata kinni raporti pakutud võimalusest käsitleda laiemaid küsimusi – näiteks piiriülesed tervishoiuteenused. Vaatamata ilmsele murele nende küsimuste pärast, ei arva ma, et neid oleks tark arutada käesoleva tehnilise muudatuse raames. Piiratud, kuid pragmaatiline lähenemine tehnilisele muudatusele on paremaks tagatiseks kodanike õigustele. Ma sooviksin härra Őryt selle eest eriti tänada.

Komisjon toetab muudatusettepanekuid 1–6, 9 ja 11, mis muudavad algse teksti nõukogu üldise suunitlusega kattuvaks, ning muudatusettepanekuid 7 ja 8, mis käsitlevad erilist probleemi, mis hiljuti liikmesriigis Hollandis pärast tervisekindlustuse reformi jõustumist üles kerkis. Teisalt ei poolda komisjon muudatusettepanekut 10. Selle muudatusettepaneku ebatäpne koostamine ei võimalda konkreetsete situatsioonide korralikku käsitlemist, mida soovitakse reguleerida. Muudatusettepanekuga seatakse kahtluse alla peretoetuste alased esmatähtsad eeskirjad. Niisugune muudatusettepanek omaks kõnealusest liikmesriigist palju kaugemale ulatuvaid õiguslikke ja majanduslikke tagajärgi.

Tänan teid tähelepanu eest ja taaskord õnnitlen raportööri tema panuse ja suurepärase koostöö eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Csaba Őry, raportöör. − (HU) Proua president, volinik, lubage mul öelda paar sõna meie ees oleva õigusakti ja selle tähtsuse kohta, enne, kui ma lähen muudatusettepanekuid ümbritsevate väiksemate asjade juurde.

Nagu volinik ütles, on tõsi, et tegemist on väga vana õigusaktiga. See sündis 1971. aastal ja on sellest alates mänginud traditsiooniliselt väga olulist rolli kui lisaõigusakt töötamisvabaduse põhiõiguse kohta liidus. Ei saa salata, et lepingus kirja pandud tööjõu vaba liikumise õigus oleks iseenesest üsna vähe väärt, kui teistest liikmesriikidest tööd otsivatel kodanikel puuduks juurdepääs sotsiaalkindlustusskeemidele, või kui õiguste tunnistamist ei saaks tagada.

Seoses liidusisese liikumisega ei tohi suuri riske võtvad töötajad kannatada ühegi sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalse põhiõigusega seotud asjaolu läbi. Vaid nii saab tööjõu vaba liikumine mängida tähtsat rolli liidu tööturu võrdsustamisel, mis on liidu majandusele vajalik.

Teisalt peaksime samuti märkama ja tähelepanu pöörama sellele, et määrus 1408, mida me praegu arutame, saab oma ülesannet täita vaid siis, kui me jätkuvalt ühtlustame seda liikmesriikide õigusaktidega. Samas kuuluvad ja mõjutavad sotsiaalpoliitika, tööhõive ja tööjõu liikumise küsimused põhimõtteliselt riiklikku kompetentsi. Sellel põhjusel on olnud ja on vajalik õigusakte aastast aastasse jätkuvalt muuta ja täiendada.

See on määrava tähtsusega õigusakt, kuna kuigi paistab, nagu lepiksime me kokku vaid erineva sõnastuse üle, mõjutab see tegelikult inimesi, nende saatusi ja igapäevaseid probleeme. Seetõttu peame õigusaktide väljatöötajatena tegema endiselt oma tööd – isegi teades, et tekst on vaid väga lühikese aja jooksul kohaldatav, sest, nagu volinik juba mainis, on uus määrus ja uus direktiiv juba olemas. Nad on juba sündinud.

Kuniks me töötame välja rakendusmääruse, on õiguskindluse huvides oluline, et me parandaksime ja muudaksime sõnastust jätkuvalt vastavalt liikmesriikide õigusaktide muudatustele. Heaks näiteks sellest on esimene muudatusettepanek, kus Ungari õigustikus muudeti „lähedase ülalpeetava” mõistet tsiviilseadustikus, ja nüüd avanes meil võimalus kohandada Euroopa sellekohast sõnastust.

Siiski on see samuti seotud Hollandit mõjutavate muudatusettepanekutega, mille puhul selgelt puudutatakse samal moel inimeste saatusi ja mille puhul esineb kahtlusi seoses välismaal teenivate sõdurite peredele mõeldud eri sotsiaaltoetustele juurdepääsuga. See on selgelt vastuvõetamatu ja tuleb lisada.

Me leidisime siiski kõnealusele probleemile komisjoni töö jooksul lahenduse, leppides nõukogu suulise ettepanekuga ja lisades selle teksti. Seega siin probleemi ei ole, sest usun, et mainitud kümnenda muudatusettepaneku jaoks on ka rahuldav lahendus olemas, kuna Hollandi valitsus on otsustanud teavitada asjaga seotud kodanikke selgitava teatise kaudu, nii et nüüd ei pea parlament enam kõnealust muudatusettepanekut vastu võtma.

Siiski oli olemas vajadus koostöö järele, nii et ma sooviksin tänada osalejaid, parlamendi kaasliikmeid, kes esitasid muudatusettepanekuid, nõukogu ja komisjoni. Proua president, ma tänan teid väga sõnasaamise eest.

 
  
  

ISTUNGIT JUHATAB: MARIO MAURO
asepresident

 
  
MPphoto
 
 

  Ria Oomen-Ruijten, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (NL) Härra president, nagu härra Őry just ütles, on liikumine tööturul äärmiselt tähtis. Tegelikkuses ühtlustab kooskõlastamise määrus, mida me täna arutame, liikmesriikide õigusaktidesse tehtavad muudatused igal aastal.

Liikmesriigid peaksid tegelikult kontrollima, kas iga seadus või sotsiaalkindlustuse ja maksunduse alasesse seadusandlusse tehtav muudatusettepanek on ühtlasi ka Euroopa-kindel. Siis ei esineks liialt palju probleeme. Selge tulemuse korral ei oleks tarvis hiljem kohandusi teha.

Olen koos härra Őryga esitanud mitmed muudatusettepanekud ja ma tõesti arvan, et kui jõuab kätte iga-aastase kohandamise aeg, peaksid parlamendiliikmed igaüks oma liikmesriiki jälgima, kontrollimaks, et kõik administratiivse konsultatsiooni käigus tehtud ettepanekud ka tõepoolest Euroopa tegelikule olukorrale vastavad.

Esitasime kaks või kolm muudatusettepanekut. Esimesed kaks, muudatusettepanekud 7 ja 8, on seotud Belgias või Saksamaal elavate sõjaväelaste perekonnaliikmete tervisekindlustusega. Hollandi sõjaväelise personali suhtes ei kehti tervisekindlustuse akt ja nii ei saanud ka nende perekonnaliikmed kindlustuskaitset ning nad pidid seega liituma skeemiga, mis järjest kallimaks muutus. Hollandi valitsus on parlamendile kirjutanud ja palunud Euroopa Parlamendil muudatusettepanekud vastu võtta, sest see oleks kiireimaks lahenduseks.

Kolmas muudatusettepanek – muudatusettepanek 10 – käsitleb Hollandi lastehooldusalast seadustikku. Perekonda, kes elas Hollandis ja töötas teisel pool piiri, ei peetud lapsehooldustoetuse saamise tingimustele vastavaks. Ka see on nüüd seadusemuudatusega lahendatud.

See tähendab, et oma sekkumise kaudu oleme saavutanud päris mitmeid asju paljude inimeste hüvanguks. Ma olen samuti oma kollegidele tänulik, et nad ei lasknud end segada kõigist teise lugemise väidetest, vaid kindlustasid meie tagalat nii, et oleme suutnud palju saavutada.

 
  
MPphoto
 
 

  Joel Hasse Ferreira, fraktsiooni PSE nimel. – (PT) Härra president, volinik, daamid ja härrad, esiteks sooviksin ma õnnitleda raportööri härra Őryt tasakaalustatud raporti eest. Teiseks tahaksin rõhutada, kui tähtis on eri Euroopa Liidu sotsiaalkindlustusskeemide jaoks nende kooskõlastamine ja parandamine ning vajadusel kohandamine. On küllaltki ilmne, et mitmed meie arvates kesksed muudatusettepanekud on esitatud eesmärgiga võimaldada informeeritud arutelu, mis hõlbustaks härra Őry raporti vastuvõtmist esimesel lugemisel.

Euroopa sotsiaalkindlustuse alased küsimused hõlmavad selgelt palju rohkemat kui probleemid, mida käesolev raport lahendada püüab ning seotud reguleerimistavad. Küsimuseks on siin aga sellistes riikides nagu Iirimaa, Ungari, Poola, Holland ja Austria aset leidnud sotsiaalkindlustusseadustiku muudatustega arvestamine, tagamaks tõhus kaasajastamine ja kohandamine.

Daamid ja härrad, nagu me teame, toimub paralleelselt arutelu uue regulatiivse süsteemi juurutamise üle, eriti läbirääkimised vastavate rakendusmääruste üle. Me tervitame raportööri seisukohta ka selles küsimuses ja mõistame ning jagame arvamust, et toetada tuleks vaid piiratud hulka absoluutselt vältimatuid muudatusettepanekuid, nagu me komisjonis välja ütlesime. Nende muudatusettepanekutega tahetakse tagada vajalik õiguskindlus, et uut määrust parimal viisil kehtestada. Ma olen vahepeal teada saanud, et härra Őry on kõnealuse muudatusettepaneku nimetatud põhjustel tagasi võtnud.

Kokkuvõtteks, härra president, volinik, daamid ja härrad, on kõige tähtsam aidata tagada ka sotsiaalkindlustuse valdkonnas töötajate liikumise põhimõtte rakendamine Euroopa Liidus, mida kinnitati Lissaboni kohtumise ajal ja kogu 2006. aasta jooksul, mis oli Euroopa töötajate liikuvuse aastaks. Ilma tööjõu liikumise asjaomase aspekti tagamiseta ja sotsiaalkindlustusskeemi korraliku kooskõlastamiseta on Euroopa töötajatel piiratud võimalused tööturul liikumiseks. Seda me ei taha ja seepärast toetame raportit.

 
  
MPphoto
 
 

  Ona Juknevičienė, fraktsiooni ALDE nimel. – (LT) Euroopa Liidu inimõiguste deklaratsioon tagab kodanike liikumis- ja resideerumisvabaduse, Euroopa Liidu põhiõiguste harta tagab vabaduse elukutset valida ja töötada. Ometi teame, et tegelikkuses eksisteerib endiselt palju tõkkeid, mis takistavad kodanikel neid õigusi ühenduses täiel määral kasutada. 1971. aastast alates on määrust, mida me siin käsitleme, peetud ühest liikmesriigist teise liikuvate kodanike sotsiaalkindlustuse tagamise aluseks. Nagu mainiti, on määrust rakendatud üle 30 aasta ja selle sätteid muudetakse vastavalt liikmesriikide seadustikele küllaltki tihti. Siiski on see määrus aluseks üldisele põhimõttele, mida kõik riigivalitsused, sotsiaalkindlustusasutused ja isegi kohtud järgima peavad, kui nad riigi seadusi rakendavad. Seega tagatakse, et kodanikud, kes kasutavad oma õigust ühenduse piires teistesse riikidesse liikuda, ei saa liikmesriikide õigusaktide erinevuse tõttu kannatada.

Sotsiaalkindlustusskeemid erinevad riigiti suuresti ja kuigi määrust muudetakse tihti, ei ole selle eesmärgiks süsteeme ühtlustada vaid neid üldistada. Seetõttu on tänuväärne, et nii on võimalik kaitsta ühenduse kõige kaitsetumaid kodanikke, näiteks naisi, pensionäre ja invaliide ning nende pereliikmeid. ma usun, et dokument ei aita ühendada mitte ainult ELi liikmesriike vaid ka kodanikke. Seega, daamid ja härrad, kutsun teid tõesti selle poolt hääletama.

 
  
MPphoto
 
 

  Wiesław Stefan Kuc, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Härra president, liikumisvabadus, töötamise ja resideerumise vabadus kogu Euroopa Liidus on ühed tähtsaimad eelised, mis meie kodanikel on. Sellepärast on nende sotsiaalkindlustuse olukord üks olulisimaid küsimusi, seda eriti nüüd, mil on toimunud suurem inimeste liikumine kui on eales varem Euroopas nähtud – ümberasumine, mida kõik ELi institutsioonid on tugevalt toetanud.

Ma mõistan, et arvestades muudetud sotsiaalkindlustusskeemide määruse kohaldamisega (praegu kehtib endiselt 1971. aasta määrus), püüame me teha vaid vajalikke muudatusi ja kohandada seda muudatustega, mis teatud riikides aset on leidnud.

Ometi usun, et me ei ole ära kasutanud tekkinud võimalust ega teinud määrusele muudatusettepanekuid kooskõlas uues määruses võetud suunaga. Kuigi uue määruse eelnõu vastuvõtmisest on möödunud juba neli aastat, ei ole see ikka veel jõustunud ja vana on on juba üle 37 aasta vanune. Võib-olla oleks parem teha põhjalikke parandusi sellesse, mis juba olemas on, selle asemel, et oodata uut, kui aeg möödub ja inimesed kannatamatuks muutuvad.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean Lambert, fraktsiooni Verts/ALE nimel.Härra president, sooviksin samuti tänada raportööri töö eest sel teemal. Ma tean, et see tundub sageli väga tehnilise tööna, kuid kiire iga-aastane ajakohastamine on oluline, sest see valgustab kodanikke nende õiguste kohta. Samuti tähendab see, et teatavad isikud saavad hüvitisi kiiremini.

Tahaksin rõhutada samuti nagu teisedki, et tegemist on koostööga, mitte ühtlustamisega. See tähendab sageli, et teatavad asjad, mis näivad väga mõistlikud, ei pruugi olla vastuvõetavad koostöö rangelt määratud piirides. Ma arvan, et peame väga selgelt välja ütlema ka selle, et koostöö eesmärk ei ole liikmesriikide süsteemide õõnestamine ja nende avamine turujõududele – mida me minu arvates hakkame nägema eelkõige tervishoiu valdkonnas.

Nagu teised on maininud, rakendusmäärus ajakohastamiseks on koostamisel, kuid me teame juba, et teatavaid teemasid sellega ei hõlmata. Arvan, et peame leidma nende teemade lahenduse väljaspool koostööd ning ma soovitaksin tungivalt komisjonil mõelda järgmisele: näiteks üha enam kasutatakse sotsiaalkindlustusskeemide toetamiseks maksutulu ning välisriigis töötavad inimesed leiavad, et nad maksvad makse sotsiaalkindlutusskeemile, mida nad ei saa hiljem enam kasutada.

Samuti tahaksin tungivalt nõuda – mida tegi parlament mõni aeg tagasi – et riiklikud tavad oleksid kooskõlas määruse suunitlusega, et me ei leiaks, nagu Prantsusmaal praegu, et teatavatel üksikisikutel ei ole riiklike eeskirjade muutmise tõttu enam juurdepääsu süsteemile, millesse nad on teinud makseid.

 
  
MPphoto
 
 

  Zuzana Roithová (PPE-DE) . – (CS) Volinik, ei ole kahtlust, et tehnilised muudatused, mis määruse lisades välja pakutakse, on vaja heaks kiita. Seda tehes ühtlustame me määrust osa riikide uue terminoloogiaga. Siiski tahaksin ma jällegi rõhutada, et Euroopa õigusaktid on juba mitmeid aastaid olnud vastuolus Euroopa Kohtu otsustega välismaal kasutatud tervishoiuteenuste hüvitamiseks esitatud patsientide taotlusi käsitlevate eeskirjade täpsema määratlemise kohta. Vastuolu on silmatorkavaim haiglaravi koha pealt ja kehtib kõigi otsuste kohta: ma rõhutaksin, et see on seotud kõigi otsustega, mitte ainult nende juhtumitega, mille puhul nõukogu on juba üksmeelele jõudnud. On tõsi, et patsientide õigusi kaitstakse, kui nad Euroopa Kohtusse pööruvad, kuid sellline õiguslik olukord on vastuvõetamatu.

Tahaksin teile taaskord meelde tuletada raisatud võimalust muuta kohase vahendi kaudu kindlustatud isikute nõudeid, kui valmistati ette uut lihtsustatud määrust (EÜ) nr 883/2004. Võimalust muuta Euroopa Kohtu poolt kehtestatud põhimõtteid teenuste direktiiviga, mis kerkis esile kaks aastat hiljem, ei kasutatud samuti. Nüüd on alanud uus aasta ja meie teeme ainult tehnilisi mitte sisulisi muudatusi. Uus rakendusmäärus võib selle küsimuse lahendada, kuid ei paista sedamoodi, et ta lahendaks kõik küsimused, sest nõukogu ei jõudnud kõigis asjades kokkuleppele. Lisaks võib olukord olla komplitseeritud, sest DG SANCO esitab nüüd patsientide liikumist käsitleva direktiivi ettepaneku. Sellel põhjusel võib nõukogu oodata vastuolulisi läbirääkimisi. Üks vastuolu tekitav teema on toetusi käsitlev vaidlus. Samuti võime oodata edasisi viivitusi seoses patsientide õigusega saada tagasi haiglaravile tehtud kulutused, seadustamisega. Arvamused lähevad lahku hüvitiste määra ja kindlustusfirma poolse kinnitamise tingimuste üle isiku päritolumaal.

Minu arvates on see olukord õiguskindluse, juurdepääsu ja kodanike seadusest arusaamise seisukohalt väga ebasoovitav. Mõned riigid lahendavad probleemi oma kodanikke Euroopa Kohtu otsustega tagatud nõuetest mitte teavitades. ma olen veendunud, et see probleem tuleb lahendada nii ruttu kui võimalik määrust (EÜ) nr 883/2004 muutes. Me ei tohi lootma jääda DG SANCO uuele vastuolulisele liikumist käsitlevale direktiivile, mis oleks ilma edasiste viivitusteta kohtuotsustega kooskõlas.

 
  
MPphoto
 
 

  Emine Bozkurt (PSE). – (NL) Härra president, ma tänan härra Őryt suurepärase töö eest. Selle lühikese sõnavõtu jooksul tahaksin rõhutada ühte asjaolu. Mitte kõike, mis sotsiaalkindlustusskeemidega valesti on, ei saa ajada õigusaktide kaela. Mitmed probleemid on põhjustatud eeskirjade rakendamisest, mille eest vastutavad liikmesriigid ise.

Őry raporti kallal töötamise ajal on tulnud ilmsiks mitmed sellised praktilised probleemid. Täpselt nii on ka kooskõlastamisega; õigusakt ei pea olema mitte ainult korrektne, vaid selle praktikas kohaldamine peab olema teksti sisuga kooskõlas. Seepärast tervitan ma tõsiasja, et aeg-ajalt konsulteerivad nõukogu eesistujad parlamendiga, näiteks oli see nii määruse nr 883 lisade XI ja VI puhul, mille kohta ma ise raportit koostan.

On äärmiselt oluline, et nõukogu töö määruse ja lisadega viiakse lõpule koos parlamendi praeguse koosseisuga. Ma soovin tulevastele nõukogu eesistujatele sellega edu.

 
  
MPphoto
 
 

  Janusz Wojciechowski (UEN). – (PL) Härra president, ma sooviksin härra Őry raportit toetada. On väga hea, et EL kooskõlastab sotsiaalkindlustussüsteeme, kuna laienenud Euroopa Liidus töötavad miljonid inimesed väljaspool oma riigi piire. Suurima osa neist moodustavad mu enda kaasmaalased, poolakad, kellest töötab eri liikmesriikides üle kahe miljoni inimese.

Töötajate vaba liikumise asjaolu üks külg on julgustav, kuid teisest küljest kurvastab meid pidevalt kasvav võõrtööliste halva kohtlemise juhtude hulk. Mõnes riigis on ilmnenud Poola töötajate kriminaalse kohtlemise juhtumid, kus neid sunnitakse orjatööle. Poola töötajad on saamas rasismist põhjustatud rünnakute ohvriks. Seda on juhtunud Suurbritannnias ja hiljuti Saksamaal – Poola meedia on kirjeldanud poolakate julma ründamise juhtumeid Saksa linnas Löknitzis Mecklenburgis.

Need on tõsised juhtumid ning me ootaksime, et kõik liikmesriigid astuksid rohkem samme võõrtööliste kaitsmiseks ekspluateerimise ja tagakiusamise eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Gyula Hegyi (PSE). – (HU) Euroopa piiride kokkuvarisemise ning elustiili muutumisega on tekkinud mitu miljonit Euroopa kodanikku, kes sündisid ühes riigis, töötasid teises või mitmes teises riigis ja sooviksid oma pensioniea veel kolmandas riigis veeta. Nad maksavad oma sotsiaalkindlustusmaksed teises riigis kui see, kus nad hiljem neist kasu saavad.

Ka konkurentsitingimuste võrdsus nõuab, et sotsiaalkindlustusteenused oleksid harmoniseeritud. Pikas perspektiivis on seega vältimatu, et luakse ühtlustatud Euroopa sotsiaalkindlustussüsteem, mis hõlmab pensionisüsteemi, tervisekindlustust ja toetusi.

Ungari sotsialistliku partei töörühm on soovitanud lisada selle nägemuse Euroopa sotsialistide partei pikaajalisse programmi. Ühtlustamiseks kulub loomulikult aega ja õiguslikke vaidlusi, kuid ma olen kindel, et tuleviku Euroopas kuulub tulevik ühtsele sotsiaalkindlustusele.

 
  
MPphoto
 
 

  Petya Stavreva (PPE-DE). – (BG) Härra president, lugupeetud kolleegid. Ühendatud Euroopa jaoks on ühtlustatud sotsiaalõigustik ja liikmesriikide vaheline sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastatus võtmeküsimus, sest liikumisvabadus on üks meie peamisi väärtusi.

Inimene, kes soovib töötada ELi liikmesriigis, peab olema hästi teadlik oma õigustest ja kohustustest; samamoodi peavad liikmesriigid kaitsma oma kodanike sotsiaalseid õigusi ja tagama kõige sooodsamad töö- ja elamistingimused. ELi riikides töötavate kodanike sotsiaalkindlustusstaatus mõjutab otseselt ühenduse heaolu ja majanduslikku käekäiku.

Bulgaarias ühe uue liikmesriigina on sotsiaalkindlustuse küsimus eriti päevakorraline. Ma usun, et Euroopa tasandil sotsiaalkindlustuse ühtlustamine tagaks selgemad ja lihtsamad eeskirjad Euroopa kodanikele. Ma toetan härra Őry raportit ja kutsun teid üles seda oma häälega toetama.

 
  
MPphoto
 
 

  Stavros Dimas, komisjoni liige. − (EL) Härra president, selle dokumendi mõte on see, et ta kiidetakse kiiresti heaks eesmärgiga tugevdada kodanike õiguskindlust.

Me teame, et kaasajastamist ja lihtsustamist käsitlevad määrused on heakskiitmisel ja seega kaotaks praegune ettepanek suure osa oma mõttest, kui me sellega viivitame.

Vajaduse kohta kaasata Euroopa Ühenduste Kohtu hiljutised otsused vaadeldavasse õigusakti sooviksin ma öelda, et see on tehniline aspekt, mida tuleks arutada jõustuvat määrust käsitlevate läbirääkimiste raames.

Komisjon on oma piiriülest tervishoidu käsitlevas ettepanekus, mida volinike kolleegiumis peagi arutatakse, kohtu hiljutisi otsuseid juba suures ulatuses arvesse võtnud.

Euroopa Parlamendi poolthääl dokumendile võimaldab komisjonil edaspidi koondada oma pingutused tekstide täiendamisele ja lihtsustamisele. Meil seisab endiselt ees suur töö, enne kui uued tekstid jõustuma hakkavad. See pingutus hõlbustab pikas perspektiivis Euroopa Liidu sees liikuvate kodanike õiguste kasutamist ja seega saab Euroopa ühendamise põhieesmärk selgema kuju.

Lubage mul veelkord avaldada tänu raportöörile suurepärase töö eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Csaba Őry, raportöör. − (HU) Tänan teid kõneaja eest, härra president. Kokkuvõtteks oleks vast hea tuua välja selle arutelu taga peituv küsimus – mitmed inimesed on seda maininud, proua Lambert ja proua Bozkurt sealhulgas.

On tõsiasjaks, et raporti koostamise aja jooksul ei arutanud me kordagi ühtegi sisu puudutavat küsimust, sest me olime selle suhtes alati üksmeelel. Me arutasime, millal on tegemist Euroopa õigusandjate pädevusega ja millal liikmesriigi seadusandja omaga. Sooviksin teile kinnitada, et sellel korral õnnestus meil see väga habras tasakaal saavutada.

Seetõttu rääkisime me komisjonile ja nõukogule kõigist muudatusettepanekutest. Vahel tekkis lõpuks arutelu, ja vahel päris tihti, kuid me leidsime lajenduse. Las see olla õnnelikuks või heaks näiteks sellest, et me võime aeg-ajalt koos töötada küll, kui see vajalik on. Tõsiasi, et see on vajalik, on meile ilmne, kuid ma leian samuti, et me ei tohiks kahelda selles, et koostöö on vajalik ka Euroopa kodanikele.

Omalt poolt ei ole ma raportis püüdnud soovitada kaugeleulatuvaid tekstilisi muudatusi lihtsalt sel põhjusel, et me ootame proua Bozkurti ja proua Lamberti raporteid määruse 2003 kohta. Seetõttu tunnen ma, et õigusakt jääb praegu jõusse – me oleme seda ehk pisut parandanud – kuid me jätkame arutelu siis, kui oleme välja töötanud rakendusmääruse ja ma leian, et see on õige ja asjakohane.

Sooviksin tänada nõukogu, komisjoni ja kaasparlamendiliikmeid koostöö eest.

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub täna kell 11.30.

Kirjalikud avaldused (artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Monica Maria Iacob-Ridzi (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Määrus, millele me muudatusettepanekuid esitame (nr 1408/71), mängib väga tähtsat osa Euroopa neljast põhivabadusest ühe saavutamisel, milleks on liikumisvabadus. Tööjõu vaba liikumist Euroopa Liidus ei tohi piirata ei otse, piirates ametikategooriad, mis on avatud teiste liikmesriikide kodanikele, ega kaudselt, õõnestates sotsiaaltoetusi, millele võõrrahvusest töötajatel õigus on.

Et tagada mitte-kodanike õiglane kohtlemine, määratletakse komisjoni esitatud määruse ettepanekus, millele parlament muudatusettepanekud esitas, seepärast selgelt juhud, millal võivad kodanikud saada oma riigi eritoetusi, millistel tingimustel võib neid toetusi välisriiki kanda, ning millistel tingimustel saab isik muu kindlustussüsteemi kaitse. Lisaks, kui me tahame laiendada Euroopas kasutatavate töölepingute kategooriaid, vajame me ühtset arusaama sellest, mida kätkeb endas omaenda ettevõtte asutamine või füüsilisest isikust ettevõtjaks olemine.

Sugugi mitte vähem tähtsa asjana usun ma, et raport aitab valvata teises liikmesriigis töötavate kodanike sotsiaalseid õigusi. Takistuste eemaldamine sotsiaalsete õiguste tunnustamise teelt viib suurema liidusisese liikumiseni ja kõrgema tööhõiveni.

 

7. Tarbijakrediit (arutelu)
MPphoto
 
 

  President. − Järgmiseks teemaks on Kurt Lechneri poolt siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni nimel esitatud raporti teisele lugemisele esitamise soovitus nõukogu ühise seisukoha üle eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv tarbijakrediidi kohta ja muuta kehtetuks direktiiv 87/102/EMÜ (09948/2/2007 - C6-0315/2007 - 2002/0222 (COD)) (A6-0504/2007).

 
  
MPphoto
 
 

  Kurt Lechner, raportöör. − (DE) Härra president, volinik Kuneva, daamid ja härrad, krediidi võtmine ei ole sama asi kui kaupade soetamine. Tehingu õiguslik keerukus on palju suurem ja riikides väljakujunenud rahastamistavad ja õiguslikud traditsioonid mängivad hoopis suuremat rolli. Sellele vastavalt on avalikkuse usaldus tarbijakrediidiga seotud asjades tihti keskse tähtsusega. Selle asjaolu taustal on tarbijakrediiti käsitlevate õigusaktide ühtlustamisel omad piirid ja seda tuleks teha ettevaatlikult ja tasapisi.

Lepingu nõrgema poolena peab tarbija kahtlemata saama õiguskaitset, kuid samal ajal peavad sellel alal, nagu ka võlaõigusseaduses üldiselt, olema juhtpõhimõteteks lepinguvabadus ja täiskasvanud inimese isiklik vastutus, mitte ettekirjutused ja vanemlik hool. Liikmesriikide seadusandjatel peab olema piisavalt peenetundelisust, et tagada oma riigis paindlikku tarbijakaitset ja kiiresti reageerida kummalistele suundumustele tarbijakaitse valdkonnas. Juriidiliste sätete kogum üksi ei taga tarbijate tegelikku kaitset. Mõjuhinnangud oleks olnud kesksel kohal, arvestades, et tarbijakrediit puudutab miljoneid inimesi. Õigusaktid peaksid põhinema tüüpolukordadel ja mitte eranditel.

Selles suhtes pean esiteks tänama Euroopa Parlamenti tervikuna komisjoni esialgse täiesti vastuvõetamatu ettepaneku tagasilükkamise eest ja sellele ulatuslike ja otsustavate muudatusettepanekute esitamise eest esimesel lugemisel. Teiseks tervitan kogu südamest komisjoni poolt võetud uut lähenemist 2005. aasta muudetud ettepanekus, mille kohaselt ühtlustatakse lõpuks vaid konkreetsed kesksed elemendid.

Siiski pean kritiseerima nõukogu ühist seisukohta. Selle asemel, et keskenduda asjalikule rakendatavale Euroopa lahendusele, on liikmesriikide esindajad lisanud omaenda spetsiifilisi eeskirju, neid kaitsenud ja kompromissina neid terve virna kokku kuhjanud. Tulemuseks on sätete kogum, mis tekitab kaugelt liiga palju bürokraatiat. Sellest ei tule tarbijatele midagi head. Tarbijate teabega üleujutamine ei aita neid. See tekitab arvestataval hulgal lisakulusid, millel on väikesele krediidisummale ebaproportsionaalselt suur mõju.

Sellele vastavalt on algusest peale mu eesmärgiks olnud püüda eeskirju piiritleda ja liikmesriikide seadusandjatele rohkem ruumi anda. Siinkohal tahaksin tänada oma auväärseid kolleege, sest kõik hääled siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonis läksid sama asja kasuks ning kõik otsused selles kojas tunduvad samuti minevat.

Lubage mul tuua vaid kaks näidet, nimelt ulatuslikud parandused ja kärped täiendavat arvelduskrediiti pakkuvaid asutusi käsitlevates sätetes ning esilekerkiv artikli 16 korraldus seoses ennetähtaegsete tagasimaksete kompenseerimisega. Hoolimata neist parandustest usun ma siiski, et enamik on valmis minema vaid poole peale, mida kahtlemata osaliselt mõjutab üksmeele puudumine nõukogus ja soov saada õigusaktiga ühele poole. Ma pean siiski lisaparanduste tegemist vältimatuks, et ettepanekule kogu ulatuses soodsa hinnangu saaks anda.

Soovin mainida kahte muud punkti, mis on mulle tähtsad ja taotleda veel kord teie heakskiitu. Esiteks, määra, millest alates direktiivi kohaldatakse, tuleks tõsta 500 euroni. Ma olen täiesti teadlik selle summa eri väärtusest Euroopa lõikes. Asja mõtteks aga ei ole see, et direktiivi kohaldatakse vaid 500 euro määra ületamisel, vaid see, et liikmesriigi seadusandjad saaksid säilitada võimaluse omaenda sätete kehtestamiseks esimesest eurost alates, mitte ei oleks kohustatud oma tegevuses piirduma 500 euro suuruse või suurema krediidiga.

Teiseks, tarbijatel peaks olema võimalus loobuda ettekirjutatud selgitustest seoses lepingueelse teabega, mille üheks põhjuseks on see, et need selgitused võivad siseturgu segada. Ma usun, et tarbijatele eelnevalt lepingutingimustest koopia saatmisest peaks piisama selleks, et rahuldada lepingueelse teabe nõuet – mis on juhtumisi sama, mida komisjon oma ettepanekus välja pakkus. See vähendaks paberitöö hulka.

Kui neid muutusi ei tehta, kardan , et direktiivi aluseks olevaid soovitavaid eesmärke, nimelt Euroopa tarbijatele ühise turu avamine ja neile laiema toodete ja võimaluste valiku andmine, ei saavutata.

 
  
MPphoto
 
 

  Meglena Kuneva, komisjoni liige. Härra president, kolmapäevane hääletus täiskogus tarbijakrediiti käsitleva direktiivi kohta on väga oluline hetk Euroopa 500 miljoni tarbija jaoks.

See mõjutab otseselt paljude inimeste elu ning hõlmab kahte kriitilise tähtsusega teemat. Esimene hõlmab tarbijate võimet teha paremal teabel põhinevaid valikuid, kui nad võtavad krediidilaenu pulmapeo, pesumasina või uue auto (kõik eluliselt olulised asjad) eest maksmiseks.

Teine teema on tarbijatele suurema valiku pakkumine ja konkurentsivõimelisem turg. Samuti on see väga oluline hääletus ettevõtete jaoks, luues ühtse ja lihtsa eeskirjade raamistiku, et pangad ja muud laenuandjad saaksid ajada piiriülest äri lihtsamini.

Edasiliikumiseks peame sellest võimalusest kinni haarama. Selge on, et praegune olukord ei toimi. Andmed räägivad enda eest. Tarbijakrediidi keskmine intressimäär Euroopas kõigub 6 % Soomes (kõige soodsama intressimääraga liikmesriik) kuni üle 12 % Portugalis, Itaalias on krediidiintressi määr ligikaudu 9,4 %, Iirimaal 6,8 %.

Euroopa tarbijakrediiditurg on lõhestunud, see jaguneb 27 väikeseks turuks. Euroopa 800 miljardit eurot väärt krediiditurul moodustavad otsesed piiriülesed finantsteenused üksnes imeväikese osa – 1 % kõigist krediiditehingutest.

On selge, et siseturg ei toimi. On selge, et ELi tasandil konkurents ei toimi. Tulemuseks on see, et tarbijatele ei pakuta valikut ega konkurentsivõimelisi pakkumisi ning konkurentsivõimelistele ettevõtetele ei pakuta võimalusi uutele turgudele pääseda.

Tarbijakrediiti käsitlev direktiiv on vajalik, et siseturu potentsiaal valla päästa ja suurendada konkurentsi ning valikuid. Tarbijakrediiti käsitleval direktiivil on kaks peamist eesmärki: pakkuda standardeid – võrreldavat teavet – tarbijatele, et nad saaksid valikuid teha teabe põhjal, ning anda ettevõtetele ühtne standardite kogum konkurentsivõimeliste krediidipakkumiste müümiseks piiriüleselt.

Tarbijakrediiti käsitlevas direktiivis keskendutakse läbipaistvusele ja tarbijaõigustele. Ma tõstan esile vaid mõne olulise ühise osa, mida direktiiviga sisse seatakse. Krediidilaenude reklaamimine: kui krediiti hõlmavas reklaamis on arv, on kohustuslik pakkuda olulist teavet sisaldav samasugune tüüpnimekiri kogu Euroopa Liidu kohta.

Kõige olulisem on see, et esmakordselt arvutatakse aastase kulu protsendimäär ühtemoodi kogu Euroopas. See on väga oluline samm edasi, et tarbijad näeksid ühtainsat arvu kasutades krediidi tegelikku hinda.

Lepingueelse teabe osas: tarbijatele antav teave krediidivõimaluste kohta esitatakse standardse krediidiinfo kujul kõikjal ELis ning see hõlmab kõiki põhifakte ja arve – alates intressimääradest kuni teabeni kulutuste ja seonduvate kindlustuste kohta. See võimaldab tarbijatel otseselt võrrelda standardvormil esitatud eri pakkumisi.

Direktiivis on samuti sätestatud tarbijate kaks põhiõigust. Pärast krediidilepingu sõlmimist saab klient krediidist loobuda ilma põhjendust esitamata ja lisatasu maksmata. Seda õigust, mis on uus asi peaaegu pooltes liikmesriikides, hakatakse kohaldama tarbijakrediidi puhul kõikjal Euroopa Liidus.

Lisaks kinnitatakse tarbijakrediiti käsitlevas direktiivis tarbija õigust teenusepakkujat vahetada ning seda poliitikat tuleb ajada stabiilselt ja mitte üksnes selles valdkonnas. Õigus teenusepakkujat vahetada koos piiramatu varasema tagasimaksmise õigusega: see on kriitiliselt oluline teema komisjoni jaoks, et tagada õiglane kompensatsioon pankadele ning samal ajal kindlustada tarbijatele õigus teha vabasid valikuid ning hakata kasutama turu konkurentsivõimelisemat pakkumist. See on konkurentsi suurendamiseks väga oluline.

Ma olen täielikult nõus, et õigusaktide ühtlustamine selles väga tundlikus valdkonnas ei ole kerge ülesanne, kuid olen veendunud, et turud on loodud inimeste poolt ning need tuleks panna toimima inimeste heaks. Ma usun, et meie, eurooplased, asetame turul kesksele kohale inimesed, andes inimestele valikuvõimaluse, ettevõtetele konkurentsivõime ja pannes Euroopa turud tööle tarbijate heaks.

Tahan rõhutada, et moodsas maailmas ei tähenda see tarbijate häälestamist ettevõtete vastu, vaid elujõuliste turgude ülesehitamist, kus tarbijad saavad valida ja ettevõtted on konkurentsivõimelised.

Usun, et PSE ja ALDE fraktsiooni esitatud muudatusettepanekud – millega nõukogu on nõustunud – kujutavad endast õiglast ja mõistlikku kompromissi.

Minu arvates on see parim võimalus nii tarbijate kui ka finantsteenuste pakkujate huvides. Usun, et sellele kompromissettepanekule antud hääl on konkurentsivõimelistele turgudele, selgele teabele ja teavitatumatele klientidele antud hääl.

See on tagasihoidlik algus finantsteenuste tarbijaaspekti käsitlemisel, kus tuleb veel palju ära teha. Seega pöördun selle täiskogu liikmete poole: teie olete need, kes räägivad otse Euroopa kodanike nimel; teie olete võidelnud nii palju aastaid asjade eest, mis inimestele igapäevaelus tegelikult korda lähevad.

Tänane ülesanne on anda hääl krediidieeskirju käsitleva kokkuleppe toetuseks, et pakkuda Euroopa kodanikele tõelist lisaväärtust kogu nende eluruumis ning saata selge signaal Euroopa valmidusest käärida varrukad üles ja asuda tegutsema valdkonnas, mis praegusel ajal puudutab suurel määral nii kodanikke kui ka suuri ja väikeseid ettevõtteid.

 
  
MPphoto
 
 

  Malcolm Harbour, fraktsiooni PPE-DE nimel. – Härra president, sooviksin alustada meie fraktsiooni raportööri härra Lechneri tohutu töö tunnustamisega ning kiita nii komisjoni kui ka nõukogu koostöö eest selle keerulise ja isegi vastandliku ettepanku kallal, mille kohta ka volinik ütles, et sellega on nähtud vaeva juba aastaid.

Sisuliselt – ja siinkohal nõustun täielikult volinikuga – on see väga oluline ettepanek Euroopa siseturu tarbijate jaoks. Tarbijakrediit on väga oluline tarbijate toomiseks turule. Me tahame suurenevat ja uuenduslikku turgu, tahame ettevõtteid, kes pakuksid aktiivselt laiaulatuslikku valikut toodetest ja teenustest, mis on kohandatud tarbijate vajadustele konkreetsete artiklite, toodete ja teenuste ostmiseks.

Kuid kõige enam tahame hästi reguleeritud turgu, kus tarbijad tunnevad end seoses turuga kindlalt ja teavad, et nende jaoks on olemas teave, aga ka tagatised, et nad saavad tutvuda selgete lepingutingimustega. Finantsteenuste valdkonnas on küllaltki selge, et korralik reguleerimine suurendab turuaktiivsust ning ning seda me püüamegi asjaomase protsessi kaudu saavutada. Siiski on kõnealuse direktiivi korral olnud probleemiks see, et tarbijakrediiditurg on Euroopa Liidus väga erinevates arenguetappides: paljudel riikidel, nagu ka minu riigil, on juba hästi välja töötatud eeskirjad. Esialgne võimalikult suure ühtlustamise idee oleks tähendanud seda, et nende riikide tarbijad oleksid jäänud ebasoodsasse seisu ning seepärast oleme tegutsenud vajaliku tasakaalu saavutamise nimel.

Sooviksin parandada muljet, mida minu arvates proua Kuneva võib-olla tahtmatult jättis: arutlusel olevat kompromissettepanekut toetavad kõik fraktsioonid, välja arvatud üks. Me oleme esitanud samasugused muudatusettepanekud. See on parlamendi konsensuslik seisukoht. Arvan, et ühe tahu üle me vaidleme veel, kuid olen kindel, et jõuame lahenduseni ja siis on meil hea ja oluline pakett. Oluline on siiski see, et me jälgime turu arengut, tagame selle arenemise vastutusvõimelisel viisil ning tegeleme mõningate turu arenemisest tekkida võivate probleemidega. Olen kindel, et käesolev täiskogu täidab oma kohustusi ja esitab homme hea paketi.

 
  
MPphoto
 
 

  Arlene McCarthy, fraktsiooni PSE nimel. – Härra president, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon ning varem ka õiguskomisjon on tunnustanud siseturu arengu ja tarbijakrediidi võimalikku kasu nii ettevõtetele kui ka tarbijatele. Ma olin selle õigusakti eostamise juures ja loodan, et homme sünnib lõplikult uus tarbijakrediidi beebi!

Viimase viie aasta arutelud ja vaidlused on näidanud komisjoni ja parlamendi põhimõttelisi erinevusi ning täpsemalt liikmesriikide vahelisi erinevusi selle tulemuse parimaks saavutamiseks ning ma usun kindlalt, et sellest tuleb õppida. Kõigi ettepanekute – isegi komisjoni muudetud ettepanekute – suhtes tuleb koostada põhjalik mõju hindamine, et lubada kõigil pooltel ja sidusrühmadel hinnata ettepaneku tulemusi ja võita tarbijate ning ettevõtete usaldus.

On kahetsusväärne, et ei komisjon ega ka nõukogu olnud valmis seda tol ajal tegema. Meie töö praegu on siiski tegeleda uue tekstiga, mis on esialgsest ettepanekust oluliselt parem. Selles keskendutakse turu avamise ja tarbijate kaitsmise tähtsamatele osadele. Sellest saadav kasu hõlmab tarbijate võimalust võrrelda krediidipakkumisi, laenuandjate kohustust hinnata tarbija krediidivõimet – mis on oluline võitluses võlgadega ELis –, samuti laenuandjate kohustust pakkuda selgitusi, ning meie muudatusettepanekute tulemusena peavadki kõik laenuandjad pakkuma arusaadavat ja lihsustatud kujul standardteavet.

Ma tervitan 14-päevast taganemisõigust ja varasema tagasimaksmise õigust, mis on hea tarbija usalduse tõstmiseks ning julgustab teda vaatama krediidipakkumiste saamiseks koduturust kaugemale. Tegemist ei ole üksnes turu avamisega ning tõsiasi, et meil on nüüd tööjõu ja inimeste vaba liikumine kõikjal 27 ELi liikmesriigis, annab sellele õigusaktile uue tähenduse. Prantsusmaal või Saksamaal töötaval Poola torulukksepal, kes laenab sealsest krediidiasutuselt, on nüüd iseenesestmõistetav võimalus võrrelda aastase intressimäära eri pakkumisi teadmisega, et tal on standardteabe põhjal võimalik langetada õigeid otsuseid.

Lõpetuseks tervitan seda, et komisjon, vabastades krediidikassad sellest seadusest, ei kägista ühenduse väikeseid teenusepakkujaid suure bürokraatiaga. Ma tervitan ka liikmesriikide praegust paindlikkust. See on võimaldanud säilitada tarbijate kõrgetasemelist kaitset Ühendkuningriigis, mis nüüd säilitab krediitkaartide puhul solidaarse vastutuse õiguse. Seega on kõnealune ettepanek piisavalt paindlik, et see toimiks, ning ma soovitaksin tungivalt liikmetel seda toetada.

Komisjoni esimehena arvan, et meie töö ei ole veel lõppenud …

(President peatab kõneleja)

 
  
MPphoto
 
 

  Diana Wallis, fraktsiooni ALDE nimel.Härra president, praegu on aeg, kus me tavaliselt soovime üksteisele head uut aastat. Ühendkuningriigis ning kogu maailmas on uusaastauudistes domineerinud mure majanduse, eelkõige tarbijakrediidi pärast. Tegemist ei ole üksnes jõuludejärgse depressiooniga: me kõik teame, et mure on palju sügavam. Krediiditeema muutub lähitulevikus keeruliseks üheti nii laenuandjatele kui ka laenuvõtjatele.

Õigusandjana peame me ülemaailmse languse tingimustes midagi ette võtma. Me peame ergutama ELi finantsteenuste turgu, aga samal ajal tagama, et meie tarbijad saavad langetada mõistlikke ja kättesaadavale teabele tuginevaid otsuseid ning et neile on selleks tagatud nii kogu teave kui ka võrdluselemendid. Paljud täiskogu liikmed ning eelkõige siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon on viimase paari aasta jooksul osalenud parlamendi uuringus Ühendkunigriigi kindlustusandja (Equitable Life) kokkuvarisemise kohta. Me teame, millised on finantsteenuste kontekstis tagajärjed tarbija jaoks, kui me reguleerime piiriülest skeemi valesti. Käesoleval juhul me vajame sellist skeemi ja peame selle õigesti kehtestama, eriti kui pidada silmas ülemaailmset tausta.

Direktiiv saab aidata. See võib aidata Euroopa finantsteenuste turgu raskel ajal ja pakkuda tarbijale võimalust ja abi krediidi saamisel, tehes seda konkurentsivõimeliselt. Minu fraktsioon on koos PSEga allkirjastanud ja esitanud paketi, mille suhtes me loodame toetust leida. Meile tundub, et tegelikult seisame pärast seitse aastat kestnud läbirääkimisi ja ettepanekute tegemist silmitsi vaidlusega, mis käib ühe sõna kohta ühes artiklis. Täiskogu ja Euroopa institutsioonide mainet kahjustaks päris tõsiselt, kui me ei suudaks seda vaidlust lahendada ja kehtestada direktiivi, mis loodetavasti pakub Euroopa turule kõiki eelnevalt kirjeldatud hüvesid.

 
  
MPphoto
 
 

  Eoin Ryan, fraktsiooni UEN nimel.Toetan vajadust ajakohastada ELi õigusakte selles valdkonnas. Viimati oli meil nimetatud valdkonnas direktiiv 1987. aastal ning sellest ajast alates on tarbijakrediiditurg oluliselt muutunud.

Tarbijakrediidilaenu käsitleva ELi direktiiviga püütakse kehtestada suurem konkurents 800 miljardi euro suurusel tarbijakrediiditurul. See loob tarbijatele õiguskindluse, mis on väga oluline, kui inimesed hakkavad enne ostmist otsima nende vajadustega kõige paremini sobivat toodet. Samuti aitab see ettevõttetel olla konkurentsivõimelised. Kui vaadata tarbijakrediidi intressimäärasid Euroopas – eri riikides 6 % kuni 12 % –, on kindlasti käes aeg pakkuda tarbijatele paremat valikuvõimalust.

Uued eeskirjad muudavad turu nii tarbijate kui ka ärikonkurentide jaoks läbipaistvamaks. Direktiivi peamise tulemusena pakutakse ELi laenu võtvatele tarbijatele võrreldavat ja standardteavet. Krediidivõimaluste puhul tuleb tarbijatele esitada teave intressimäärade, väljamaksete arvu ja sageduse kohta uuel kogu Euroopas kasutataval Euroopa krediiditeabe vormil.

Pooldan seda väga. Arvan, et tarbijate jaoks on väga oluline usalduse ja õiguskindluse olemasolu selles valdkonnas, kuid ma usun, et see toob kaasa suurema valdkondliku konkurentsi ning lõpuks – nagu keegi juba ka mainis – pakub tarbijale rohkem valikuid ning tarbijad saavad direktiivist suurt kasu.

 
  
MPphoto
 
 

  Heide Rühle, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Härra president, volinik, daamid ja härrad, me peame kahjuks direktiivi homme vastu võtma, mis ei vasta meie kriteeriumidele paremast õigusloomest. Tehtud ei ole mõjuhinnangut, kuigi tegemist on täiesti uue ettepanekuga, EL on laienenud 12 uue liikmesriigi võrra, liikmesriikide vahel on ulatuslikud erimeelsused seoses rahastamismeetmetega ja regulatsioonisüsteemidega, ning liikmesriikides esineb sotsiaalne ebavõrdsus .

Täieliku ühtlustamise asemel oli kiireloomuline vajadus anda liikmesriikidele suurem tegevusvabadus. Liikmesriigid saavad täna küllaltki erineval viisil ja tunduvalt kiiremini reageerida mitmetele uutele mudelitele, mis igapäevaselt turule ilmuvad. Liikmesriikide käsutuses on samuti paremad vahendid reageerimaks finantskriisidele. Nad saavad asju lühema ajaperioodi jooksul reguleerida kui Euroopa Liit tegutseda jõuaks.

Sellepärast oleks olnud arukas piirduda minimaalse ühtlustamisega selle asemel, et püüda ühtlustada nii palju kui võimalik. Sellise kriitika peame asjaomase tarbijadirektiivi kohta esitama. Enamgi veel, me taunime fakti, et kõigi liikmesriikide kaasamiseks on tulnud vastu võtta arvukad erandite tegemise klauslid. See ei ole kahjuks kasuks tulnud sätete selgusele.

Siiski on üks erand, mille poolt me oleme, ja see on seotud remondilaenudega. Ulatuslike väljakutsete taustal, mida kliima soojenemine esitab, on kiiresti vaja teha selles määruse ettepanekus erand kinnisvara tagatisel võetud remondilaenudele, mis ei puutu kuidagi tarbijakrediiti, vaid tuleks arvata kinnisvaraga tagatud laenude hulka.

 
  
MPphoto
 
 

  Eva-Britt Svensson, fraktsiooni GUE/NGL nimel. (SV) Härra president, kui kehtestatakse eeskirju selle kohta, kuidas kahe poole vaheline leping peab olema koostatud, tuleb loomulikult arvesse võtta seda, kas poolted on võrdses staatuses või on ühel algusest peale teise suhtes eelis. Kui ühel poolel on eelis, tuleb seda lepingu koostamise viisis arvestada ja välja tuleb töötada valem, mis tugevdaks nõrgemat osapoolt.

Kui tegemist on tarbijakrediidiga, mida me praegu arutame, on krediiti vajav inimene see, kes asub vähem soodsal positsioonil. Kahjuks ei võta ei raportöör ega kompromissettepanek piisavalt arvesse seda vastutust, tarbijate õigusi ega tarbijakaitset. See on eriti tõsine, kuna ostukrediiti otsivad eranditult need, kellel on väikseimad rahalised vahendid.

Tahan veel öelda, et olenemata tõsiasjast, et meil on otsus, mis nõuab sugude vahel mitte vahe tegemist kogu meie töös siin parlamendis, ei ole tehtud selle direktiivi soohinnangut, seda samuti olenemata tõsiasjast, et me teame, et paljud madalaima palgaga naised on just need, kes tihti satuvad võlgade lõksu. Ma jään selle juurde, et ennetähtaegse võlgade tagasimaksmise puhul makstaval kompensatsioonimääral peab olema ülempiir. Samuti jään kindlaks sellele, et kolmepäevane järelemõtlemise aeg on liiga lühike. Sealjuures tahan ma minimaalset ühtlustamist, mitte maksimaalset ühtlustamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Godfrey Bloom, fraktsiooni IND/DEM nimel Härra president, võib-olla oleks mul siinkohal pakkuda mõned tarkuseterad. Olen suurema osa oma elust tegutsenud kommertspanganduses, kuigi mitte jaepanganduses, ning ma pean ütlema, et minu arvates ei peaks poliitikud laenuandja ja laenuvõtja (tarbija) vahelistesse suhetesse sekkuma. Oma kogemuse põhjal ma ei unistaks selle valdkonna reguleerimisest. Vaatan vastavas komisjonis ja parlamendis selle küsimusega tegelevate inimeste nimekirja ja ma ei näe seal kuigi palju kogemustega inimesi, nii et siin hakkab pime talutama pimedat. Ma pean isegi veidi absurdseks, et sel teemal teeb märkusi keegi, kes ei ole suutnud oma raamatupidamist kontrollida ligikaudu 11 aastat.

On täiesti naeruvääne arvata, et võiksid olla ühtsed eeskirjad Bukaresti, Londoni ja Pariisi tarbijate jaoks. Võib-olla peaksin hoiatama näiteks Ühendkuningriigi valitsust, et pankade reservide tervelt 50%-line garanteerimine on põhimõtteliselt vale.

Lubage mul anda tarbijale vihje: ära kunagi laena raha; ja valitsustele: rumal kaotab oma raha kiiresti!

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Schwab (PPE-DE). – (DE) Härra president, daamid ja härrad, lubage mul alustada raportööri ja muidugi ka voliniku tänamisega, kes on mänginud väga konstruktiivset rolli selles keerulises asjas.

Proua Wallis viitas faktile, et dokument on – nagu mulle meeldib öelda – kummitanud Euroopa Parlamendi ja muude Euroopa institutsioonide koridorides üle seitsme aasta ja minu arvates ei ole need seitse aastat olnud läbipaistvat õigusloomet või seitse aastat paremat reguleerimist, vaid segapundar, mille vaid vähesed selle koja liikmed on suutnud lahti harutada. Selles mõttes ei usu ma, et oleme teinud ainsatki suurt teenet Euroopa tarbijatele ja kodanikele, kes on pidanud jälgima kulissidetagust liikmesriikide vahelist maadlust, kuid kui lõplik tulemus pakub suuremat läbipaistvust tarbijatele, kes soovivad näiteks autot osta, võimaldades neil teha informeeritud valiku liisingulepingu ja isikliku laenu vahel, siis on see kasulik.

Siin viidati tõsiasjale, et Euroopa laenuturg on väärt 800 miljardit eurot ja erinevus madalaima ja kõrgeima intressimäära vahel on ligi 6 %. Siin on muidugi suur vahe ja saab ainult loota, et tarbijad saavad laiast valikust samuti kasu, kuid mul on põhjust olla skeptiline. On tõsiasi, et tarbija, kes tahab osta 220 eurot maksva digitaalkaamera ja peab siis kirjalikult täitma kümneleheküljelise krediiditaotluse, jõuab vaevalt süveneda kõigisse 220 euro suuruse krediiditehinguga kaasnevatesse ohtudesse.

Minu arvates on tulemuseks see, et suur osa sellest, mida antud paketis mõeldi hästi, ei aita lõpuks keskmist kaitsetut tarbijat, vaid tekitab tarbijatele sellised raskused, et nad lausa eelistavad krediidi eest üldse mitte midagi osta, et vältida arvukate taotluste täitmise hirmutavat ülesannet. See on endiselt minu seisukoht ja ma loodan, et erinevused intrressimäärades muutuvad tarrbijatele rohkem läbipaistvaks ja et sellest tõuseb tulu, kuigi ma usun jätkuvalt, et eelnev protsess on olnud vastuvõetamatu.

 
  
MPphoto
 
 

  Evelyne Gebhardt (PSE). – (DE) Härra president, volinik, ma usun, et peame selle teoks tegema sellisel viisil, et tarbijad ja pangad teaksid, mis neile tulevikus kehtima hakkab ja mis mitte.

Usun, et kompromiss, mille me eelmisel nädalal saavutasime ja mille ka liberaalid on nüüd heaks kiitnud, on läbinisti mõistlik ja oleme leidnud ühise lahenduse, mis on teostatav ja tarbijasõbralik.

Kui lubate mul härra Schwabi poole pöörduda, siis esiteks ei ole taotlusvorm kümne lehekülje pikkune ja teiseks pean ma seda väga heaks asjaks, et meil on ühtne taotlusvorm, kus tarbijale peab selgelt ja läbinähtavalt ütlema krediidi kogusumma, lepingu kehtivusaja, loobumisõigust käsitlevad tingimused ja rakendatava aastase intressimäära, mida võiks siis arvutada kõigis liikmesriikides ühtsetel alustel. See on läbipaistvus, mida me vajame ja mis homsel hääletusel muudatusettepanekus 46 sisalduva ettepaneku üle kaalul on. Ma loodan, et saame tagada, et läbipaistvus tõesti võidule pääseb.

Andestage mu ütlus, kuid samal ajal kui raportöör on kahtlemata teinud kõvasti tööd, ei saa minu fraktsioon läbi sõrmede vaadata sellele, et meie parlament on tiritud olukorda, kus nõukogu tundub korraga olevat tarbijasõbralikum kui Euroopa Parlament. Minu fraktsioon peab seda lihtsalt täielikult vastuvõetamatuks olukorraks, mistõttu me peame tagama, et saavutatakse õiglane tasakaal pankade enesestmõistetava äritegemise õiguse (mis on tavapärane nähtus igas turumajanduses) ning vajaduse vahel kaitsta tarbijaid, tagades neile piisava teabe, mida on vaja õige krediidiviisi valimiseks ja ebasoodsate variantide tagasilükkamiseks. Seda teed tuleb minna ja selle peaksime me homme heaks kiitma.

 
  
MPphoto
 
 

  Toine Manders (ALDE). – (NL) Härra president, ma tahaksin esiteks tänada härra Lechnerit tema panuse ja konstruktiivse koostöö eest. Samuti sooviksin ma tänada volinikku ja nõukogu, sest see oli pikk triloog. Kahjuks ei jõudnud me kompromissile, kuid olime sellest vaid juuksekarva kaugusel ning seetõttu on mul hea meel, et kolmapäeva hommikul hääletame sama kompromissi üle, mille suhtes eeldan, et saavutame selle.

Miks? Oleme sellest tegelikult juba seitse aastat rääkinud. Kui tahame turul ja oma kodanike, tarbijate, kuid ka tööstusharu ja tööstuse ees mingitki poliitilist usutavust omada, on tähtis, et me lõpuks otsuse vastu võtaksime. Kompromiss on alati andmine ja võtmine ja loomulikult on seal aspekte, mida saaks parandada, kuid selle on teinud kõik pooled. Fakt on see, et kompromiss on veini segamine veega ning siis saadakse tulemus ja sa pead sellega rahul olema.

Ma usun, et praegune plaan on nii tarbijate kui ka finantssektori huvides. Selles suunas me peame töötama, see on Euroopa ja siseturu huvides.

 
  
MPphoto
 
 

  Małgorzata Handzlik (PPE-DE). – (PL) Härra president, volinik, esiteks sooviksin ma õnnitleda raportööri suurepärase töö eest, mis kahtlemata nõudis märkimisväärset kannatust, kuid on kindlasti pakkunud talle arvestatavat rahuldust. Raportit võib kindlasti pidada üheks kõige vastuolulisemaks ja raskemaks kompromissiks. Selle eesmärgiks on tihedamalt siduda mitme Euroopa riigi eri määrused, mis on tõesti väga erinevad, ning õigusloome selles valdkonnas on suures osas liikmesriikide kontrolli all.

Ühtlustamine on selles valdkonnas lihtsalt võimatu. Me võime vaid üritada osalist nõuete ühendamist, ja isegi see, nagu me oleme viimastel kuudel näinud, on tekitanud arvestatavaid probleeme. Ma nõustun raportööri lähenemisviisiga, mille kohaselt nii keerulises valdkonnas tuleks anda liikmesriikidele võimalikult suur tegevusvabadus. See tundub olevat ainus mõistlik lahendus, mis võimaldaks niivõrd keerulise ja kaaluka raporti heakskiitmist kõigi huvitataud poolte poolt.

Võib tunduda, et praegusel kujul teksti on lihtsustatud. Mis kogu selle raporti kallal tehtud töös silma hakkab, on põhjuste analüüsi puudumine, ja selline analüüs oleks raporti kvaliteeti kindlasti tõstnud. Üldiselt paistab see projekt mulle rahuldavana. Ilmselgelt on see versioon kaugel ideaalist, kuid see on kohandatud praeguse olukorraga liikmesriikides. Ettepanek kaotab tarbijatel lasuva rahalise ja haldusliku koorma ja minu arvates kehtestab tähtsad sätted tarbijate kaitsmiseks, lihtsustades krediidi saamist. Üheks kõige kasulikumaks ettepanekuks on võrdlusnäitajate sissetoomine.

 
  
MPphoto
 
 

  Mia De Vits (PSE). – (NL) Härra president, daamid ja härrad, ma isiklikult ei saa jagada entusiasmi käesoleva teksti suhtes. Võetud on tähtsaid samme, kuid tekst ei täida ühtlustatud raamistiku loomise eesmärki. Ühtlustatud raamistikku ei ole saavutatud mitmes meie jaoks üliolulises punktis.

Lubage mul selgitada. On kaks punkti, mis meie fraktsiooni arvates on endiselt keerulised või väga keerulised. Lepingueelse teabe paketti on kohaldatud ja ühtlustatud. See on hea. Kuid seda õõnestatakse eri valemite kaudu, mis on krediidi avamise eest tasutava aastase intressimäära puhul lubatud. Ma vajan lihtsalt selgitust, kuidas peaksid tarbijad olema võimelised neid eri valemeid objektiivselt võrdlema.

Teiseks nõrgendatakse tõenäoliselt tarbijate olukorda minu riigis, Belgias, kuna andmebaase tuleb küll jälgida, kuid sellega ei kaasne vastavaid sanktsioone pankadele. See võib inimesed veelgi suurematesse võlgadesse paisata. Samuti arvan ma, et tegemist on käestlastud võimalusega pankadele endile. See on endiselt raisatud määrus.

 
  
MPphoto
 
 

  Wolf Klinz (ALDE). – (DE) Härra president, volinik, daamid ja härrad, ma tervitan komisjoni hästi mõeldud katset rajada toimiv siseturg koos parandatud tarbijaõigustega tarbijakrediidi alal. Pingutuse tulemus aga peab austama tarbijatele antud lubadust pakkuda neile suuremat valikut ja paremaid tingimusi kasvava konkurentsi ja väiksema bürokraatia taustal. Selle standardi järgi otsustades on lõplik määruse projekt tarbijakrediidi kohta mitmes mõttes mitterahuldav.

Esiteks on ettenähtud standardteave, mis ulatub kaheksa leheküljeni, liiga pikk. Ma kahtlen, kas tarbijad hakkavad seda lepingutingimustest teadasaamiseks tõepoolest kasutama. Tegelikkuses on see reaalse bürokraatia kasvuks, mile eest tarbijad lõpuks maksma peavad.

Teiseks lasevad laenu ennetähtaegset tagasimaksmist käsitlevad sätted raisku minna võimalusel lasta tarbijatel saada osa pärast laenuvõtmist talle kasulikuks osutuda võivast intressimäära muutmisest.

Kolmandaks teeb saavutatud kompromiss tõhusalt lõpu arvelduskrediiti andvatele asutustele, mis on väga levinud Saksamaal ja laialt kasutusel mujal. Avalikkus kahetseb seda sügavalt ja saab veel ühe põhjuse Brüsseli Mooloki üle nuriseda. Loeb kvaliteet, mitte kvantiteet.

 
  
MPphoto
 
 

  Zita Pleštinská (PPE-DE).(SK) Sooviksin tänada raportööri Kurt Lechnerit täpse töö eest, mida ta raportit koostades tegi. Tal õnnestus lihtsustada nõukogu ülearu keeruliseks aetud ja bürokraatlikku ettepanekut uute muudatusettepanekute kaudu.

Ma sooviksin volinik Kuneva kohalolul kasutada selle Euroopa tarbijatele olulise arutelu raames võimalust juhtida taaskord tähelepanu tarbijaorganisatsioonide tähtsale rollile, mis peavad olema võimelised mängima oma õigusjärgset osa igas liikmesriigis ja saama komisjonilt piisavat toetust. Tarbijakaitse kvaliteedi parandamiseks vajavad iseseisvad tarbijaorganisatsioonid lisavahendeid, et olla võimelised tarbijate koolitamiseks ja iseseisva nõu pakkumiseks tarbijakrediidi kohta, eriti just kõige kaitsetumatele tarbijarühmadele.

Volinik, kuigi te olete saavutanud tarbijarühmi paljuski julgustavat edu ja teie saabumine andis tarbijakaitsele rohelise tule, paluksin ma 2008. aastal jälle teie abi.

 
  
MPphoto
 
 

  Margarita Starkevičiūtė (ALDE). – (LT) Tervitan selle direktiivi ilmumist, see on samm õiges suunas. Siiski sooviksin juhtida teie tähelepanu – eriti voliniku tähelepanu – artiklile 16. Minu riigis ei saa tarbijad laenu ennetähtaegse tagasimaksmise eest mingit kompensatsiooni. Nüüd, kui see artikkel jõustub, hakkavad tarbijad tegelikkuses enam maksma. Mul on raske usukuda, et see tähendab tarbijakaitset. Tõepoolest, on öeldud, et artikkel sisaldab hulgaliselt õigusliku kaitse vahendeid eesmärgiga tagada, et tarbijad selle eest maksma ei pea, kuid õiguslikust kaitsest rääkides mõtleme me juriidilisi mänge ja mitte päris majandust. Päris majanduses on nii, et kui on võimalik tarbijat maksustada, maksustatakse teda alati. Seetõttu palun ma teil hoolitseda artikli 16 parema struktureerimise eest, võttes arvesse, et mitmes riigis ei kohaldata sellist maksu üldse.

 
  
MPphoto
 
 

  Piia-Noora Kauppi (PPE-DE). – Härra president, ma arvan, et hiljutistel läbirääkimistel oleme saavutanud hea tulemuse. Kuid me ei ole suutnud asja lihtsamaks muuta. Praegu on Euroopa tavatarbija jaoks isegi juba liiga palju teavet. Igakord kui nõukogu liikmed ja liikmesriigid nõuavad standardteabest rohkem erandeid, muudetakse sellega kogu direktiiv veelgi keerulisemaks.

Arvan, et standardteave peakski tegelikult olema vaid standardne. See peaks olema kogu ELis ühetaoline. Iga kord, kui me parlamendis või liikmesriikides ütleme, et meil peaksid olema liikmesriigiti kohandatud eeskirjad, muudame me küsimuse keerulisemaks.

Nõustun täielikult komisjoni seisukohaga. Tõenäoliselt lähevad kompromissläbirääkimised õiges suunas, kuid midagi tuleb teha lihtsustamise küsimusega enne direktiivi avaldamist ja tarbijani jõudmist.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Paul Gauzès (PPE-DE). – (FR) Härra president, kolleegid, volinik, ma sooviksin esitada vaid mõned tähelepanekud.

Arvan, et meie parlamendi mainele on kasulik näidata Euroopa tarbijatele, et meie võimuses on nende huvide kaitse. Härra Lechneri raport kajastab igal juhul tohutut tööhulka, mille eest ma teda õnnitlen, kuid ma arvan, et praeguses protsessi lõppetapis on ülesandeks saavutada kompromiss, mis võimaldaks meil näidata, kui suurt tähtsust me parlamendisaadikutena tarbijatele omistame. Seda oleks päris raske alla neelata, kui nõukogu portreteeritakse päeva lõpuks kui tarbija parimat kaitsjat.

Selleks et vältida lepitusmenetlust, mis ei oleks minu arvates mitte kellegi huvides, peame me leidma kompromissi mõne üksiku sõna suhtes, mis meid lahku ajavad. Samuti peame vältima tagurlikke samme ja on tõsiasjaks, et Prantsuse tarbijaid, nagu ka Leedu omi, ei karistata rahaliselt ennetähtaegse tagasimaksmise puhul. Me ei saa tekitada tarbijatele vähem soodsat olukorda kui see, milles nad praegu oma riigi seaduste järgi on.

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Kui rohkem kõnelejaid ei ole, lubage mul parlamendiliikmetele meelde tuletada, et nad võivad eelneva registreerimiseta sõna võtta, kui nad leiavad, et ei lõpetanud oma esimest sõnavõttu.

 
  
MPphoto
 
 

  Meglena Kuneva, komisjoni liige. Härra president, sooviksin väljendada siirast tänu raportöörile härra Lechnerile ning kõigile auväärsetele liikmetele paljude tarkade tähelepanekute eest.

Soovin üksnes mõnda neist kommenteerida. Usume, et lävi on paika pandud väga hoolikalt. Meie ühine eesmärk on kaitsta direktiiviga kaitsetuid tarbijaid. Seepärast oleme kehtestanud läve, mis kajastab ka uute liikmesriikide huve ega jäta välja EL 12 kõige tavapärasemat keskmist krediiti.

Samuti usume, et direktiivi põhilise positiivse sammu – standardse teabelehe – olemasolu on suur eelis, nagu paljud teist on juba ka maininud. See on üks suuremaid eeliseid ning me ei kahjusta tarbijat, kui asendame selle lepingu koopiaga, sest tarbijatel ei ole lihtne lepingu koopiaid võrrelda. Neil on lepingu koopiatest raske aru saada – see on välja selgitatud Eurobaromeetri uuringuga.

Täieliku ühtlustamise suhtes sooviksin tegelikult rõhutada, et tegemist on sihipärase täieliku ühtlustamisega. Põhjus, miks see on parem kui miinimumühtlustamine, nagu mõned teist on isegi täna arutlusele soovitanud panna, peitub sellest, et me usume, et on vaja alandada finantsteenuste pakkujate turuletulemise barjääre, ning see ongi peamine põhjus, miks käesolev direktiivi ettepanekuga edasi tegeletakse. Selle kaudu peame me suurendama tarbija usaldust. Seepärast on sihipärane täielik ühtlustamine parim viis selle saavutamiseks.

Komisjon sooviks härra Harbourile eelkõige kinnitada, et komisjon kavatseb turgu jälgida. Komisjoni talitused on käivitanud uuringu praeguste turunäitajate ja -andmete kogumiseks. Mõne aasta pärast kasutame samu näitajaid ja kogume samu andmeid. See aitab meil teha edasisi otsuseid.

Lõpetuseks tahan korrata, et minu arvates ei aitaks lepitusmenetlus meil jõuda parema kompromissini, mis meil on täna juba olemas. Seetõttu ma loodan väga, et parlament suudab teksti homsel teisel lugemisel vastu võtta.

 
  
MPphoto
 
 

  Kurt Lechner, raportöör. – (DE) Härra president, volinik, daamid ja härrad, arutelu käigus on selgelt ilmsiks tulnud, et meil on ühine eesmärk. Eriti võin ma ilma reservatsioonideta toetada voliniku sõnu avamärkuses. Ainsaks küsimuseks on, kas praegu laual olev eelnõu tõepoolest suudab meie ühiseid eesmärke saavutada. Usun, et selles asjas on mitmeid kaitstavaid seisukohti.

Ühtlustatud aastane intressimakse määr esindab kindlasti tublit edasiminekut, nagu ka ühine ühtlustatud õigus loobuda. Lubage mul siiski veelkord rõhutada, et tarbijakaitsele on parim, kui me võtame arvesse kogu pilti, nagu volinik õigesti märkis, mitte ainult ei kuhja kokku kõiki Euroopas kehtivaid sätteid. Rohkem õiguslikke sätteid ei tähenda tarbijate suuremat kaitsmist.

Intressimäärade erinevuste koha pealt Euroopas pean ma märkima, et oleksin raportis pidanud tervitama analüüsi esitamist selle kohta, kui suures ulatuses on need erinevused põhjustatud õigussätete lahknevusest ja keerukustest osa riikides ja kas on võimalik, et intressimäärad on madalamad seal, kus seadused on lihtsamad. Ma ei tea vastust, kuid küsimust oleks tulnud uurida. Konkurents ja üldine tarbijakoolitus edendavad samuti tarbijakaitset, kuid ülepaisutatud eeskirjad seda ei tee.

Lubage mul lühidalt käsitleda kolmepoolseid läbirääkimisi. Olin kindlalt seisukohal, et me peaksime siin parlamendis oma erimeelsused kõrvale heitma. Ma olen kaugel sellest, et kokkulepet luhta ajada. Sellele vaatamata, kuna me oleme alati läbipaistvust toetanud, seda eriti nõukogus kuid ka teisel kujul, ei pea ma õigeks, et üks mitteametlik asutus peaks neid arutelusid suletud uste taga. Selle asemel peaks iga institutsioon algselt oma arvamust avaldama, ettepanekud tuleks lauale panna, ja nende alusel tuleks siis lahendus leida.

Lubage mul veel kord korrata, et eelnõud on üle kuue aasta kestnud arutelude käigus – ma tahan selle täiesti selgeks teha – märkimisväärselt parandatud ja parlament on parandusprotsessis võtmerolli mänginud. Samuti näen ma seda teatud määral kui toetust omaenda tööle. Minu meelest aga ei ole eelnõu lihtsalt piisavalt hea. Olgu sellega nagu on, see jõustub. Ma ei kahtle hetkegi oma kaasparlamendiliikmete, komisjoni ja tõesti ka nõukogu – kes tõsiasjana on alati andnud täpseid vastuseid ja detailset teavet – tänamisel nende panuse eest selle teostamisel, mis on üldiselt olnud läbinisti tänuväärne ja meldiv ülesanne.

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub kolmapäeval, 16. jaanuaril 2008 kell 12 päeval.

Kirjalikud avaldused (artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Lasse Lehtinen (PSE), kirjalikult.Parlamendi hääletus selle väga olulise teema üle tähendab, et me oleme oma nelja vabaduse täielikule rakendamisele ühe sammu võrra lähemal. Kõnealune direktiiv toob tarbijakrediidi osas tarbijatele rohkem õigusi ja läbipaistvust. Krediiditingimuste piiriülene võrdlemine ja parima pakkumise valimine muutub nüüd varasemast lihtsamaks. Pärast viie aasta pikkust ettevalmistust kohaldatakse kõnealust direktiivi kõigi tagatiseta laenude suhtes suuruses 200–75 000 eurot. Ma soovin rõhutada, et on oluline kehtestada läve alampiiriks 200 eurot, sest laenud jäävad eelkõige uutes liikmesriikides sageli alla 500 euro.

Tarbija saab kasu lepingulisest teabest, aastase protsendimäära arvutamise ühtsest meetodist ja 14-päevasest taganemisõigusest.

Sellised tasakaalustatud seadused aitavad meil saavutada Euroopa Liidu kodanike heakskiitu.

 
  
MPphoto
 
 

  Mairead McGuinness (PPE-DE), kirjalikult. – Tarbijakrediiti käsitlevast ELi direktiivist on räägitud juba mõnda aega, seepärast on tänane arutelu tervitatav. Valitseb suur lootus, et direktiivi tulemusel vaatavad tarbijad laenuvõtmisel oma riigi piirist kaugemale, mis võimaldab neil leida odavamaid laenupakkumisi.

Kui direktiiv on rakendatud ja ELi kodanikud seda kasutavad, peaks see võimaldama inimestel saada odavamat krediiti.

Kuid selle õnnestumiseks on oluline järgmine: esiteks tuleb ELi kodanikke teavitada võimalusest saada piiriüleseid laene ning teiseks peavad kodanikud olema valmis seda võimalust kasutama.

Praegu on selge, et kodanike hulgas valitseb vastumeelsus otsida parimaid laenupakkumisi oma liikmesriigi piires, just nagu ei sooviks tarbijad panka muuta, kuid see olukord võib tasapisi muutuda.

Kõnealuse direktiivi edu või ebaõnnestumine sõltub sellest, kui tõhusalt liikmesriigid seda rakendavad. Üksnes tulevik näitab, kas direktiiv vastab meie ootustele ja tagab tarbijatele parema valiku, tarbijalaenude suurema kättesaadavuse ning kõige olulisema tegurina selliste laenude madalama hinna.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Stubb (PPE-DE), kirjalikult.Tarbijakrediit on siseturu oluline sammas.

Esiteks ma arvan, et kõnealune direktiiv on esimene samm ja hea näide sellest, kuidas EL pakub konkreetseid tulemusi isegi sellise vastandliku teema korral.

Teiseks on minu arvates pikemas plaanis vaja pärast kogemuste saamist kõnealuse direktiivi toimimise kohta edasist ühtlustamist, et teha tarbijatele piiriüleste pakkumiste leidmine lihtsamaks ning anda teistesse liikmesriikidesse krediiti pakkuvatele ettevõtetele täielik õiguskindlus nende kohustuste osas.

Kolmandaks tahan tänada kõiki visaduse eest selles aastaid kestnud protsessis.

 
  
  

(Istung peatati kuni hääletamiseni kell 11.15 ja jätkus kell 11.30)

 
  
  

ISTUNGIT JUHATAB: ALEJO VIDAL-QUADRAS
Asepresident

 

8. Hääletamine
MPphoto
 
 

  President. − Järgmiseks punktiks on hääletus.

(Tulemused ja muud üksikasjad: vaata protokoll)

 
  
MPphoto
 
 

  Nigel Farage, fraktsiooni IND/DEM nimel. – Härra president, töökorralduse osas on meie fraktsioon nõudnud täna kõigis küsimustes vastavalt kodukorra artiklile 160 nimelist hääletamist ning ma tean, et see on tekitanud saalis teatavat elevust.

Selgituseks tahaksin öelda, et mitte üksnes meie fraktsioon, vaid paljud parlamendiliikmed kõigist fraktsioonidest on sügavalt mures siinse hääletusmeetodi pärast. Tegelikult ütlesite ka teie mõned kuud tagasi, et me oleme siin vigu teinud, mis hääletuse suurust arvesse võttes on statistiliselt tavaline. Me vaidleksime vastu, et kui hääletame õigusaktide üle, ei tohiks vigade tegemiseks olla ühtegi võimalust.

Võib-olla peaksin paluma liikmetel selle pika nimelise hääletamisprotsessi ajal mõelda, kui oluline hääletus see on, ning võib-olla, kui me hääletame ELi Lissaboni lepingu üle, peaksime hääletama muudatusettepaneku kasuks, mis võimaldab 10 riigil, kelle kodanikele lubati referendumit, võimalust seda ka tegelikult teha.

 
  
MPphoto
 
 

  Hannes Swoboda (PSE). – (DE) Härra president, mul on ainult üks palve. Kodukorra artiklis 159 öeldakse, et „üldjuhul hääletab parlament käte tõstmisega”. Sellel põhjusel oleks õige uurida, kas IND/DEM fraktsiooni ettepanek korraldada nimeline hääletus on kooskõlas kodukorraga. Ma usun, et ei ole. Kas ma tohin paluda, et seda tehtaks homseks. Ma usun, et me hääletame täna nii, nagu hääletusnimekirjas on sätestatud, kuid ma paluksin, et õiguspärasuse küsimus homseks läbi vaadataks.

 
  
MPphoto
 
 

  Marco Cappato (ALDE). – (IT) Härra president, kaks asja: ma arvan, et siin üles seatud telekaamerat tuleks nihutada, võimaldamaks härra Donnicil – ja meil kõigil – presidenti ja teisi kolleege näha. Lubage mul ka kasutada võimalust tervitada Euroopa Parlamendi büroo otsust pühendada parlamendi pressituba Anna Politkovskajale.

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Parlamendi kodukorras sätestatakse, et hääletamine toimub tavaliselt käte tõstmisega, välja arvatud juhul, kui taotletakse eraldi nimelist hääletust.

Kui hääletatakse käte tõstmisega, võib aeg-ajalt juhtuda, ja vaid aeg-ajalt, et kas siis selle tõttu, et parlamendiliikmed kätt ei tõsta või kuna esineb segadust, siis teeb president hääletuse tulemuste hindamisel vea. Kui see peaks juhtuma, jällegi harvadel kordadel, siis taotleb parlamendiliige kontrollimist ja selle tulemusena korraldab president nimelise hääletuse ning olukord on lahendatud.

See kõik on ette nähtud ja meie hääletused kulgevad 99,9 % juhtudest täiesti korrektselt.

Igal juhul sai parlamendi president härra Boothilt kirja, milles märgiti seda asjaolu ja taotleti sellekohast tegutsemist.

Küsimust käsitletakse esimeeste konverentsil ja loomulikult töörühma poolt, mis tegeleb parlamendi töömeetodite uuendamisega. See on juba käimas. Seega kinnitan teile, härra Farage, et me pöörame sellele asjale suurt tähelepanu ja püüame tagada, et asjad sujuksid iga päev paremini.

Härra Swoboda, me hääletame täna nimeliselt, mis on samuti kooskõlas kodukorraga, kuna fraktsioon on esitanud taotluse nimeliseks hääletamiseks. Täna. Ja tänasest võtame me vastu otsuseid.

 
  
MPphoto
 
 

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). – Härra president, parlamendi viimase ametiaja jooksul tegi härra Corbetti (PSE fraktsioon) juhitud rühm täiskogule ettepaneku, et kui menetluse käigus esitatatakse üle 100 muudatusettepaneku, siis kõnealune raport tuleks saata tagasi komisjoni. Nüüd on olnud juba arvukalt juhtumeid, kus seda ei ole tehtud. Võib-olla peaks esimeeste konverentsil soovitama nende küsimustega tegeledes kaaluda tõsiselt parlamendi eelmisel ametiajal härra Corbetti esitatud väga head soovitust.

 
  
MPphoto
 
 

  Graham Booth (IND/DEM). – Härra president, vastavalt artiklile 145 sooviksin teha isikliku avalduse. Ma olen tõepoolest, nagu te teate, kirjutanud parlamendi presidendile kaebuse hääletamise pärast. Ma olen teavet tema jaoks ajakohastanud, sest minu täieliku elektroonilise hääletamise nõude lükkas komisjon tagasi. Tema vastus oli: ei võeta menetlusse. Ma olen tegelikult kirjutanud mitu korda. Halvima juhtumi korral, millest ma olen teavitanud, muutus tagasilükkamine heakskiitmiseks 567 poolt- ja 17 vastuhääle ning 18 hääletamisest hoidumisega. Seepärast olen ma seda süsteemi kutsunud varem naeruväärseks. Sellega tuleb tõesti tegeleda.

 

8.1. (A6-0517/2007, Jacek Saryusz-Wolski) Partnerlus stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi raames (hääletus)

8.2. (A6-0506/2007, Bogusław Liberadzki) Direktiivi 95/50/EÜ muutmine (komisjoni rakendusvolitused) (hääletus)
  

- Enne hääletamist:

 
  
MPphoto
 
 

  Bogusław Liberadzki, raportöör. − (PL) Härra president, me arutame direktiivi 95. Mul oli au raporteerida selle muutmise kohta parlamendile möödunud aasta septembris. See puudutab põhiliselt toimimise kontrollimist, kuna direktiiv hõlmab suurt hulka sõidukeid, koormaid ja teid puudutavaid tehnilisi üksikasju. 1996. aastal kohaldati uus komiteemenetlus ehk kontrolliga regulatiivmenetlus.

Meie komisjon sooviks esile tõsta, et uus kontrolliga regulatiivmenetlus tuleks sisse viia komisjoni volituste raames uuendatud direktiivi 95 kohaldamise tingimusena. Euroopa Parlamendi uhkus selle tulemusena kannatada ei saa. Me väldime oma kontrolliülesannet täites ülearust detailidesse laskumist. Meie komisjon kiitis selle määruse eelnõu ühehäälselt heaks. Ma paluksin ka parlamendil ühehäälselt rääkida.

.

 

8.3. (A6-0513/2007, Paolo Costa) Veohindade ja veotingimustega seotud diskrimineerimise kaotamine (hääletus)
  

- Enne hääletamist:

 
  
MPphoto
 
 

  Marie Panayotopoulos-Cassiotou (PPE-DE). – (EL) Härra president, mu kallid kolleegid, nagu me teame, sisaldas komisjoni algne ettepanek ühesainsas määruses muudetud muudatusettepanekut määruse nr 11 kohta, mis käsitleb veohindade ja veotingimustega seotud diskrimineerimise kaotamist, ning määruse (EÜ) nr 852/2004, mis käsitleb toiduainete hügieeni, muutmist.

Komisjoni ettepanek põhines Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklitel 75, 152 ja 95, ning määruse vastuvõtmiseks oli sätestatud kaasotsustamismenetlus. Kaasõigusandjad – nõukogu ja parlament – otsustasid poolitada algse ettepaneku kaheks eri määruseks: üks määruse nr 11 (veohindade ja veotingimustega seotud diskrimineerimise kaotamise kohta) muutmiseks vastavalt artikli 75 lõikele 3, mis ei näe ette mingit Euroopa Parlamendi poolset sekkumist õigusloome menetlusse, ning mille kohta transpordikomisjon oma arvamuse esitas; ja teine määrus toiduainete hügieeni käsitleva määruse muutmise kohta, mis põhineb artiklil 95 ja artikli 152 lõikel 4b, mille kohta keskkonnakomisjon peagi oma arvamuse esitab. Täna kutsutakse meid üles otsustama, kas artikli 75 lõige 3 on piisavaks õiguslikuks aluseks transporti käsitleva määruse muutmiseks. Määruse 852/2004 muudatusettepanekut arutatakse hiljem, nagu oleme öelnud.

Täna esitatud määruse ettepanek pakub artikli 5 väljajätmist, mis ei kehti alates 1961. aastast, ning artikli 6 muutmist eesmärgiga kahandada veoettevõtja haldusalaseid kohustusi, kaotades nende kohustuse säilitada koopiad kogu hinnateabest, kuna selline teave sisaldub nagunii veodokumentides ja veoettevõtja raamatupidamissüsteemis. See muudatusettepanek muudab võimalikuks veohindade kontrollimise. Seega vastab antud muudatusettepanek EÜ asutamislepingu artikli 75 lõike 3 teisele lausele, ja kuna artikli 6 muutmine on vajalik, võimaldamaks Euroopa ametivõimudel kontrollida diskrimineerimisvastase põhimõtte järgimist transpordi valdkonnas vastavalt asutamislepingu artikli 75 lõikele 3, märkis õiguskomsjon, et artikli 75 lõige 3 on ainus õiguslik alus, mida saab määruse nr 11 muutmisel kasutada.

 

8.4. (A6-0497/2007, Ulrich Stockmann) Lennujaamamaksud (hääletus)

8.5. (A6-0406/2007, Johannes Blokland) Ohtlike kemikaalide eksport ja import (hääletus)

8.6. (A6-0515/2007, Csaba Őry) Sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamine ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes (hääletus)

8.7. (A6-0494/2007, Jorgo Chatzimarkakis) CARS 21: konkurentsivõimelise mootorsõidukitööstuse reguleeriv raamistik (hääletus)
  

ISTUNGIT JUHATAB: HANS-GERDT PÖTTERING
President

 

9. Ametlik istung - Süüria ülemmufti
MPphoto
 
 

  President. − Daamid ja härrad, mul on täna eriline au ja heameel edastada sellel Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aastal Euroopa Parlamendi soojad tervitused Süüria ülemmuftile, Tema eminents šeik Ahmad Badr El Din El Hassounile.

(Aplaus)

Nagu ma eelmisel nädalal Ljubljanas Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aasta avatseremoonial rõhutasin, pöörab Euroopa Parlament kultuuridevahelise dialoogi aastale suurt tähelepanu.

Ma olen kindlal veendumusel, nagu ka paljud teised, et on võimalik ja ka keskse tähtsusega, et eri kultuuridest ja uskudest inimesed elaksid koos rahus, seda nii Euroopa Liidus kui ka kogu maailmas. Eriline tähtsus on selles kontekstis meie suhetel Vahemere vastaskalda ja Lähis-Ida rahvastega. Tõsiasi on, et selle dialoogi viljad omavad püsivat mõju meie ühisele tulevikule. Me peame koos üles ehitama intellektuaalse ja kultuurilise silla üle Vahemere, mis rajaneb vastastikusel rikastamisel ja ühistel väärtustel.

Me ehitame seda silda siis, kui peame jätkuvat, ausat ja avatud dialoogi, kus me üksteist kuulame, oma arvamusi otsekoheselt vahetame ja ühist arusaamist arendame.

Kultuuridevahelise dialoogi keskmes on tolerants. Tolerants ei tähenda ükskõiksust. Tolerants tähendab meie enda seisukohtade edastamist ja teiste inimeste veendumuste ärakuulamist ja austamist.

Isegi kui me peame teise inimese seisukohta vastuvõtmatuks, on vaja tema seisukohta austada, arvamusi ja ideid rahumeelselt vahetada ja kus iganes võimalik, sillutada teed ühiseks tegutsemiseks ja sellega pingeid maandada.

Me peame rõhutama ühist huvi pakkuvaid asju, sealhulgas üldiste demokraatlike väärtuste sisu. Esikohal nende seas on inimväärikus ja vääramatute inimõiguste kaitsmine.

2008. aasta jooksul ja pärast seda kasutab Euroopa Parlament mitmeid võimalusi sellistel kõnelustel osaleda. Tänane Süüria ülemmufti visiit tähistab esimest sellist võimalust. Ahmad Badr El Din El Hassouni, endist Aleppo muftit, peetakse väljapaistvaks uskudevahelise dialoogi pidajaks riigis, kus usuühendused kogu oma eripalgelisuses endiselt rahus koos elavad ja töötavad.

Seda sümboliseerib selgelt tõsiasi, et ülemmuftit saadavad tänasel visiidil kõrgetasemelised usujuhid. See oli tema sooviks ja ma sooviksin eriti nimetada Süüria Kaldea katoliku kiriku pead piiskop Antoine Audot ja talle südamest tere tulemast öelda.

Teie eminents, mul on nüüd suur heameel kutsuda teid Euroopa Parlamendi ette.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  Ahmad Badr El Din El Hassoun, Süüria ülemmufti.

(Kõneleja rääkis araabia keeles. Alljärgnev on ingliskeelse tõlke transkriptsioon).

Tervitused teile kõigile meie Looja nimel, kes lõi inimsoo samast maapinnast ja kelle kaudu meie hinged on elavaks saanud. Meie energia on pärit ainsalt Jumalalt, Loojalt; meie oleme tema looming ja ma tervitan teid kui vendi sellel planeedil, minu vendi vaimus ja inimsuses.

Härra president, daamid ja härrad, auväärsed liikmed, olen tulnud teie juurde riigist, kus ma ei ela mitte sellepärast, et olen nii otsustanud, vaid et taevas on otsustanud, et oleksin selle riigi kodanik. Maa, mida me kutsume õnnistatud maaks, Al-Shami maa, mis hõlmab Liibanoni, Palestiinat, Süüriat, Jordaaniat ja Iisraeli, hõlmab taeva kõiki kultuure: meie maal kõndis prohvet Aabraham ja prohvet Mooses elas siin õnnelikult ning meie maal sündis Jeesus (õnnistagu teda Jumal) ning meie maalt võeti ta ülesse taevasse. Prohvet Muhammad tuli samuti Mekast meie maale, et ta siit taevasse võetaks. Seepärast ma sooviksin, et te mõistaksite selle maa tähendust. See maa oli valguse ja valgustuse allikas, ilma selleta ei oleks me kristlased ega Aabrahami ja Moosese järgijad ning me ei oleks muslimid ning meil ei lasuks vastutust edastada taevalikku sõnumit kogu maailmale.

Seepärast, ma tänan teid kogu südamest ja ma tänan parlamendi presidenti, kes on lubanud mul avada selle kultuurilise arutelu kultuuridevaehelise dialoogi aastal.

Ma räägin kultuuridest, kuid tegelikult ei ole eri kultuure, on vaid üks kultuur.

Kultuurid on avaldanud mõju ja rikastanud inimsoo kultuuri ning kultuur on meie endi looming: meie lõime kultuuri. Seda parlamenti ei ehitanud üles kristlased, juudid või muslimid, vaid selle lõid inimesed. See on kultuuri sümbol, selle ehitamise sümbol.

Me kõik moodustame ühtse kultuuri, mida kutsutakse inimkonna kultuuriks. Seepärast me enda piirkonnas ei usu kultuuridevahelise konflikti olemasolusse üldse. Universumis on üks kultuur, mitte mitu. Ometi võivad olemas olla erinevad kultuurid ja need võivad eksisteerida üksteise kõrval.

(Aplaus)

Vaadakem, kus esinevad konfliktid kultuuride vahel. Konfliktid eksisteerivad võhiklikkuse, terrorismi ja mahajäämuse korral, kuid kultuursed inimesed, sõltumata nende usundist, ulatavad mulle käe, et saaksime inimkonna kultuuri koos üles ehitada. Kui inimene jõudis Kuule, ei olnud Nõukogude kosmoseagentuuris ega NASAs kõik ameeriklased või venelased. Seal oli eurooplasi, itaallasi, sakslasi, prantslasi, belglasi ja araablasi. Nad ehitasid koos tsivilisatsiooni, mis võimaldas inimesel jõuda kosmosesse.

Seega vaadakem veel kord terminoloogiat või terminit kultuuride või tsivilisatsioonide „konflikt”. See on ohtlik, kuna tsivilisatsiooni ei saa üles ehitada eraldi. Need, kes ehitasid püramiidid, olid meie esivanemad ning need, kes ehitasid püramiidid Tšiilis, olid samuti inimesed meie esivanemate hulgast ning seepärast, nagu ma ütlesin, on tsivilisatsioon üks.

Teiseks. Kas tsivilisatsioonil on usk? Või on see inimkultuur, milles usk väljendab oma kõlbelisi väärtusi? Ei ole olemas islami, kristlikku ega juudi tsivilisatsiooni. Usk väljendab tsivilisatsioonis oma kõlbelisi väärtusi, kuid kultuur on midagi, mida me üles ehitame. Jumal lõi usu, kuid meie loome kultuurid. Selle oleme meie ehitanud, aga usk on Jumala töö. Ärgem siiski piirakem tsivilisatsiooni sellepärast, et see on meie töö tulemus, samas kui usk, nagu ma ütlesin, on Jumala töö.

Kes loob tsivilisatsiooni? Inimkond – see oleme sina ja mina. Kes me oleme, sina ja mina? Oled sina minust erinev? Ei. Sa ei ole teine. Loom võib olla teine, aga sina oled mu vend või õde, hoolimata sinu usust või keelest, sest minu ema on sinu ema, minu isa on sinu isa ja maa on meie ema ja Aabraham meie isa. Seetõttu loogem uus põlvkond, kes usub, et „teine” on loom. Kuid inimene, milline ka ei oleks tema usk või kust ta pärit on, on mu vend või õde ja tema veri on minu veri. Tema vaim on minu, tema ideed on minu, tema vabadus on minu vabadus ja tema kultuur on erinev minu kultuurist. Ehitagem tsivilisatsiooni koos üles. Meie enda piirkonnas ei usu uskude paljususse: mitut usku ei ole olemas.

Aabraham, Mooses, Jeesus ja Muhammad jagasid kõik ühte ainsat usku: Jumala ülistamist ja inimkonna väärikust. Õiguskord ja seadused on eri aegadel erinenud. Õiguskordi võib palju olla, aga uske ei saa palju olla. Seetõttu on teie Jumal ja meie Jumal üks ja ainus ning me kõik ülistame sama Loojat. Seepärast ei saa olla usukonflikti. Seepärast tahan öelda, et püha sõda ei ole olemas. Ma ei usu püha sõja olemasolusse, sest sõda ei saa kunagi püha olla: rahu on püha.

(Aplaus)

Seega õpetagem oma lastele koolis, kirikus ja usupaikades ja mošeedes, et inimene on universumis tõeliselt püha, mitte Kaaba või Masjid al-Aqsa või kolmainukirik: inimkond on kõige püham universumis ja see on olulisem kõigist muudest pühadest asjadest.

(Aplaus)

Miks ma teile räägin seda, daamid ja härrad? Aabraham, inimene, lõi Kaaba ja juudid ehitasid Meka müüri, kristlased kolmainukiriku. Kuid inimene – kes lõi inimese? Inimene on Looja looming ning kedagi, kes hävitab Looja loomingut, ei tohiks austada.

Igaüks, kes tapab Iisraeli või Iraagi lapse, peab oma tegude eest vastust andma Jumala ees, sest need lapsed on Jumala looming sellel planeedil ja me hävitasime selle loomingu. Kas me suudame tuua elu tagasi nendesse inimestesse? Kui Kaaba hävitataks, suudaksid meie lapsed selle jälle üles ehitada ning kui Masjid al-Aqsa hävitataks, me suudaksime selle uuesti üles ehitada. Kui kolmainukirik hävitataks, võiks järgmine põlvkond selle üles ehitada, kuid uskuge mind, kui üks inimene on tapetud, kes küll suudaks talle elu tagasi anda?

Seepärast ma tervitan ja kiidan Euroopat, kes kutsus mind siia. Ma alustan teist ja kutsun teid tagama, et tsivilisatsioonide dialoog oleks lõputu ja avatud, et me looksime kodanikel, mitte usul ega rahvusel põhinevaid riike, sest usk on inimese ja Jumala vaheline suhe, kuid meie peame siin maailmas elama rahumeelselt üheskoos. Mina ei sunni oma usku teile peale ja teie ei sunni oma usku mulle peale. See on meie ja Looja vaheline asi.

Seega pangem alus uuele põlvkonnale, kes usub, et inimkonna tsivilisatsioon on ühine töö ja kõige väärtuslikum on inimkond ning vabadus – muidugi pärast Jumalat. Kui me tahame maailmas rahu näha, alustagem rahumaast: Palestiina ja Iisraeliga. Siis saaksime öelda inimestele, nagu ütles paavst aastate eest, et ehitagem müüri asemel rahusillad, sest Palestiina on rahumaa. Võttes arvesse, kui palju selle müüri ehitamine maksab, võiksime me tegelikult lubada kristlaste, juudi ja muslimite lapsi käia ühes koolis ning elada nagu vennad ja õed rahukoolis.

(Aplaus)

Jah, me ulatasime oma käed teile Süürias eelmisel aastal. President Bashar al-Assad ulatus käe maailmale ja ütles: „Ma tahan tõelist rahu.” Ma ei kanna siin täna relva, kuid ma kannan alati kaasas rahusõnu, et seista maailma ees ja öelda – ei ühtegi sõda enam. Sõja võitjast saab kaotaja, ta võib olla ajutiselt võidukas inimeste tapmise tõttu, kuid tõelised võitjad on need, kes saavad teiste rahvastega vendadeks. Mitte maa ei ole püha, vaid inimene on püha. Tehkem maa pühaks pühade inimeste kaudu.

Seetõttu palun ärge uskuge ajakirjandust, sest ajakirjandus ei kõnele tihtipeale tõtt. Paljud teist on mind külastanud Süürias ja tulnud minu mošeesse ning me oleme koos läinud kirikutesse ja te olete näinud, kuidas me elame nagu üks perekond ning et me ei usu lihtsasse koosellu, vaid elamisse perekonnana. Ei ole oluline, kas me oleme muslimid, juudid või kristlased, me usume ühte kotta – Elu kotta.

Ma olen, nagu teiegi, olnud parlamendiliige Süürias 10 aastat ning sel hetkel, kui ma parlamenti astusin, ma tundsin, et ma ei esinda oma poliitilist parteid või fraktsiooni, sest ma olin sõltumatu. Ma esindasin pigem kõiki inimesi, kes olid valinud mind ennast esindama, ja ma esindasin kõiki inimesi, kes ei olnud valinud mind ennast esindama, sest tema on minu vend või õde, ja seepärast olin mina kõigi inimeste esindaja. Kas te esindate oma riiki või poliitilist parteid või esindate te inimest? Palun esindage meid ja oma rahvast, sest inimkond on universumis ainulaadne.

Jah, te peate esindama meid rahu, tõe ja usu küsimustes. Islamimaailm on sõja tunnistajaks paljudes oma riikides. Maailm peab saavutama rahu ja ta on alati soovinud rahu ja kui ka on olnud mingeid kriise, siis neid on tinginud ebaõiglus. Kristlus tuli rahu tagama, muidu me ei mõistaks, mis oli selliste prohvetite nagu Mooses missioon, kes kutsusid üles rahu saavutama. Keegi ei tahtnud kedagi tappa ning igaüks, kes tahab teist inimest tappa, satub vastuollu oma uskumuste ja usuga. Ära kasuta usku tapmiseks, sest usk on rahu ja elu.

Jah, see on minu sõnum minu riigist, maalt, mida taevas on õnnistanud ja kus kõik prohvetid on jalutanud ning elanud.

Naine on meie maal tähtsal kohal ning ta on väärikas, olgu ta juut, kristlane või muslim, kuigi ta on tõenäoliselt mehe tõttu puutunud kokku ebaõiglusega. Naised osalevad meie riigi tegevuses igal tasandil ning minu riigi juhid, sealhulgas president, kutsuvad naisi osalema ühiskonna kõigis valdkondades.

See linn on rahulinn. Ma nägin, kuidas seda ehitati, ning ma ütlesin, et Euroopa on 20. sajandi ime. See on ime, mis nägi pealt Esimest ja Teist maailmasõda, aga suutis seejärel purustada Berliini müüri verd valamata – mitte ühtegi veretilka valamata. Kogu Euroopa ühines ja Euroopa inimesed kogunesid ühtsesse parlamenti. Kas te suudaksite aidata ka meil luua sellise parlamendi: inimeste parlamendi, vaimse, universaalse parlamendi? Palun aidake meid, sest Süüria ning kogu islamimaailm, nii muslimid kui ka kristlased, ootavad teid.

Lõpetuseks, kuna Damaskus on sel aastal araabia kultuuri pealinn ning kuna teie algatasite kultuuridevahelise dialoogi aasta, sooviksin, et te leiaks võimaluse pidada kultuurialase kohtumise araabia kultuuri pealinnas Damaskuses, et öelda, et maailm on üks ja et me ulatame oma käed Liibanonile, sest Liibanonil on üks rahvas, ning me peaksime kõik aitama ühtse Liibanoni ning ühtse tõelise Palestiina, ühtse tõelise Iisraeli, ühtse tõelise Iraagi loomisele, et saavutada rahumaa kõigile.

(Jätkuv aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Daamid ja härrad, teie aplaus näitab, et parlament ühineb minuga, tänades südamest Süüria ülemmuftit šeik Ahmad Badr El Din El Hassouni vägivalla, sõja ja terrorismi vastase sõnumi eest. Inimväärikus on tema jaoks kesksel kohal, ja see on kultuuridevahelise koostöö aluseks. Tema tolerants ütleb, et meil on oma seisukoht, et me ei pea omaks võtma teise arvamust, kuid me austame seda ja sellepärast elame selles maailmas rahus koos, tunnustades inimväärikust. Tänan teid, Teie eminents, pöördumise eest meie poole siin Euroopa Parlamendis.

(Aplaus)

 
  
  

ISTUNGIT JUHATAB: ALEJO VIDAL-QUADRAS
Asepresident

 

10. Hääletuse aeg (jätkub)
MPphoto
 
 

  President. − Järgmiseks punktiks on hääletus.

(Tulemused ja hääletuse üksikasjad: vaata protokoll)

 
  
MPphoto
 
 

  Graham Booth (IND/DEM). – Härra president, väga lühidalt, ma ei arva, et te tegelikult järgisite varasema hääletusvooru ajal kodukorda korrektselt.

Te ütlesite: „hääletus on nüüd alanud”, kuid ei küsinud „kas kõik parlamendiliikmed on hääletanud?” enne, kui ütlesite, et “hääletus on lõppenud” ning te ei lugenud üle tulemust.

Ma arvan, et te ei tegutsenud vastavalt korrale.

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Härra Booth, hääletuse tulemus on ekraanil. Kuna te olete taotlenud kõigi tänaste hääletuste korraldamist nimeliste hääletustena, siis seda me teeme; mida ma teha püüan, on muuta see hääletamise viis parlamendile võimalikult valutuks, kui see teile sobib, härra Booth.

 

10.1. (A6-0481/2007, Piia-Noora Kauppi) Piiriülene maksustamine kahjumi korral (hääletus)

10.2. (A6-0518/2007, Glenis Willmott) Ühenduse töötervishoiu ja tööohutuse strateegia 2007–2012 (hääletus)
  

 
  
MPphoto
 
 

  Christopher Beazley (PPE-DE) – Härra president, ma tõstatan küsimuse vastavalt kodukorra artiklitele 152 ja 160 seoses hääletuse korra ja nimelise hääletusega. On ilmselge, et kodukorda on kuritarvitatud ja kasutatud täiesti vastupidiselt selle eesmärgile. Sooviksin teie kaudu nõuda, et spetsialistid nagu härra Corbett ja teised jälgiksid väga põhjalikult, mis täna on juhtunud. Minu arusaamist mööda on presidendil valikuvabadus otsustada, et igasugune nõue nimeliseks hääletamiseks tunnistatakse kehtetuks. See võib tulevikus vajalikuks osutuda raskemate hääletuste puhul.

 
  
MPphoto
 
 

  Reinhard Rack (PPE-DE). – (DE) Härra president, meil on siin parlamendis väga liberaalne ja eriti vähemustesõbralik kodukord ja seda õigusega. Meie sooviks ja kohuseks on seda kaitsta. See aga eeldab, et eri fraktsioonid kasutavad oma vähemusõigust vastavalt korrale ega kasuta seda kurjasti. Kui see juhtub – nagu täna – peaksime me seda tava uuesti kaaluma.

 
  
MPphoto
 
 

  Daniel Hannan (PPE-DE). – Härra president, ma pean avaldama vastuseisu kahele äsja esitatud töökorralduse punktile. Eeskirjad on selles suhtes täiesti selged. Igal fraktsioonil on õigus nõuda nimelist hääletamist. Eesistujale ei ole antud mingisugust tühistamise voli. Me oleme alati nõustunud, et igas demokraatlikus parlamendis saab enamik õiguse, kuid me just kuulsime kõige sallimatumat seisukohta, mis ei luba mingisugust vastuseisu, mingisugust eriarvamust. Kui minu kolleegid tahavad teada, miks Euroopa Liit on valijate seas nii ebapopulaarne, tuleb üksnes mõelda teie enda sallimatule seisukohale kõigi suhtes, kes väljendavad teie seisukohast erinevat arvamust.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Härra Hannan, minu teada on kõik täna hommikul toimunud hääletused olnud nimelised hääletused. Seega on kodukorda täpselt järgitud.

 
  
MPphoto
 
 

  Nigel Farage (IND/DEM). – Härra president, ma sooviksin märkida härra Beazleyile ja härra Rackile ja võib-olla ka teile, härra president, et täna on alates ajast, kui mina olen Euroopa Parlamendi liige, parlamendis esimene päev, kus me saame tegelikult kindlad olla, et tulemused on õiged, sest tavaliselt on siin toimuv farss! Seega ärge hädaldage meie pärast: me aitame selle platsi puhtaks pühkida, et tulevikus tehtaks rohkem tööd ära komisjonides ning meie ette ei toodaks sadu või mõnel juhul isegi tuhandeid muudatusettepanekuid. Kõik, mida me oleme teinud, on täielikult kooskõlas kodukorraga ja kõik – eelkõige need, kes usuvad parlamenti – peaksid sellest õppima.

 
  
MPphoto
 
 

  Martin Schulz, fraktsiooni PSE nimel. – (DE) Härra president, ma võtan sõna vastavalt kodukorra artiklile 171 ja esitan Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni nimel järgmise ettepaneku: seoses kiireloomulise vajadusega arutada kodukorda ja selle tõlgendamist teen ettepaneku istung alates praegusest hetkest peatada ja kõik edasised arutelud, sealhulgas selgitused hääletamise kohta, täna õhtul kella kümneni edasi lükata.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Neliteist parlamendiliiget on taotlenud hääletuse selgitamist kõigi seitsme eile ja täna hommikul toimunud arutelu kohta. Neliteist parlamendiliiget, kellest igaüks on palunud selgitust kõigi seitsme arutelu kohta: kümme on fraktsiooni IND/DEM liikmed, kaks on PPE-DE omad ja kaks fraktsioonilise kuuluvuseta.

Kui need hääletuse selgitused praegu aset leiavad, võtab see ilmselt kaks tundi aega.

Seetõttu esitan parlamendile järgmise töökorraldusliku küsimuse: me kas tegeleme hääletuse selgitustega ja jääme siia veel kaheks tunniks või peatame istungi praegu, nagu härra Schulz pakkus, ja tegeleme hääletuse selgitustega täna õhtul.

(Parlament nõustus selle ettepanekuga.)

Daamid ja härrad, teavitamine hääletuse selgituste ajast toimub kell 15.00).

 

11. Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused: vaata protokolli
  

(Istung peatati kell 12.55 ja jätkus kell 15.00)

 
  
  

ISTUNGIT JUHATAB: Gérard ONESTA
Asepresident

 

12. Päevakord
MPphoto
 
 

  President. – (FR) Kolleegid, ma pean teile meenutama, et 19 liiget on taotlenud aega hääletuse suulisteks selgitusteks kõigi seitsme raporti kohta, mis enne lõunat vastu võeti. Lisaks on veel 10 eraldi taotlust hääletuse selgitusteks. Teoreetiliselt oleks seega hääletuse selgitusteks vajalik aeg 143 minutit, midagi üle kahe tunni. Selleks, et need hääletuse selgitused oleks võimalik täna esitada, teen ettepaneku järgmiseks muudatuseks päevakorrapunktide järjekorras:

Me kuulame komisjoni avaldust jäätmete kohta Campania regioonis, mis on praegu kavas kell 21.00, kohe peale Agnelilli raportit lapseõiguste kohta.

Hääletuse selgitusi kuulataks siis õhtuse istungi ajal, pärast suulist küsimust Poolas valitud liikmete staatuse kohta.

Päevakorrapunktide järjekord oleks järgmine:

– alates 15.00 kuni 17.30: Cashmani raport, Angelilli raport, siis komisjoni avaldus jäätmete kohta Campania regioonis,

– alates 17.30 kuni 19.00: komisjoni küsitelmise aeg,

– seejärel õhtuse istungi ajal alates 21.00 kuni südaööni oleks meil järjekorras: Packi raport, Graefe zu Baringdorfi raport, suuline küsimus Poolas valitud liikmete staatuse kohta ja lõpuks hääletuse selgitused küsimuste kohta, mis enne lõunat hääletusele pandi.

 
  
MPphoto
 
 

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). – Härra president, kui rääkida töökorraldusest, siis selgituseks kodukorra artiklite kohta, mida täna varem kasutati. Artikkel 171 istungi peatamise kohta, mida kasutas härra Schulz, ei ütle, et sellisel ajal – meil oli hääletus lõpetatud ja hääletuse tulemus ei olnud teatavaks tehtud – võiks seda artiklit kasutada. Kui istung on peatatud, siis täiskogus on pretsedent, et kui istung jätkub, siis jätkatakse sama teemaga ning sama teemaga jätkamine – parlamendi pretsedendi põhjal ja selle põhjal, mida me oleme 8 aastat siin teinud – oleks tähendanud häälte selgitamist. Mul oleks heameel tulla mil iganes siia tagasi, kui minu häälte selgitamine vajalikuks osutub, sest ma tahan seda teha mitme raporti kohta.

Tahaksin teada, mis alusel artiklit 171 kasutati, sest minu arvates ei olnud see korrektne, te teate sama hästi kui mina, et te väänate artikleid, et minna vastu mõne täiskogu liikme demokraatlikule tahtele. See on õige kummaline demokraatia, kui te püüate sundida vaikima vähemust, kes teeb just seda, mis on neile lubatud kodukorraga.

 
  
MPphoto
 
 

  President. – (FR) Kolleegid, lubage mul teile meenutada paari põhifakti selle kohta, kuidas me siin töötame. President võib istungi igal ajal peatada.

Ma pean vaid püsti tõusma – sellest istmest tõusma – ja menetlus peatub automaatselt. Võite kindlad olla, et mul ei ole mingit kavatsust oma istmelt tõusta, kuid võtke teatavaks, et istungi peatamiseks ei ole vaja muud, kui et president tõuseb püsti.

Nii et mu esimene punkt on järgmine: menetlemine peatati, kuna see on täielikult presidendi võimuses istung peatada just siis, kui ta seda õigeks peab.

Teine absoluutne reegel on järgmine: see on täiskogu istung ja ainult täiskogu istungil on kontroll – täielik kontroll – oma päevakorra üle. Sellepärast teen ma teile ettepaneku muuta päevakorrapunkte nii, nagu ma just välja pakkusin.

Juhul, kui te ei soovi teha minu soovitatud muudatusi, siis sellisel juhul – ja vaid sellisel juhul – härra Heaton-Harris, oleks teil õigus ning me töötaks varem kokkulepitud päevakorra järgi.

Sellepärast küsin ma nüüd, kas liikmed on ametlikult vastu päevakorrapunktide järjekorra muutmisele nagu ma just välja pakkusin. Me kuulame ametlikku avaldust ettepaneku vastu ja seejärel ma kutsun selle poolt kõneleja.

 
  
MPphoto
 
 

  Jim Allister (NI). – Härra president, väga kaheldav on, et teil presidendina on õigus lahkuda ja istung katkestada. Kuid mitte seetõttu ei juhtunud see, mis enne lõunat juhtus. Täiskogu istung katkestati härra Schulzi poolt artikli 171 alusel esitatud ettepaneku põhjal.

Eeskiri on piisavalt selge, et sellise ettepaneku korral peaks sõna võtma poolt kõneleja ja vastu kõneleja. Seda aga ei tehtud, tähendab, et ettepanek oli ebaseaduslik ja seda ei oleks pidanud hääletusele panema ning otsus ei ole siduv. Te peaksite nüüd päevakorra juurde tagasi pöörduma.

 
  
MPphoto
 
 

  President. – (FR) Ma meenutaksin teile taas, et parlament on siin sõltumatuks võimukandjaks. Seega on istungit juhtival presidendil õigus teha nii, nagu ma praegu teen, nimelt kutsuda kaks kolleegi kõnelema, üht poolt ja teist vastu. See on presidendi eesõigus.

Loomulikult peab parlament hääletama, kuid ma leian, et täna hommikul hääletus toimus ja see kinnitati elektrooniliselt. Ma ei arva, et hääletuse tulemust saab kahtluse alla seada.

 
  
MPphoto
 
 

  Hannes Swoboda, fraktsiooni PSE nimel. – (DE) Härra president, ma soovin vaid kinnitada, et president, kes täna hommikul istungit juhatas, tõepoolest unustas küsida, kes soovivad kõneleda ettepaneku poolt ja vastu. On aga samavõrd tõsi, et selle parlamendi selge enamus hääletas selle poolt, et me ei peaks hääletuse selgituste üle arutama või neid kuulama praegu, vaid kell kümme täna õhtul. Nüüd on esitatud uus ettepanek ja ma soovin seda oma fraktsiooni nimel, ning ma usun, et ka teiste liikmete nimel, toetada. Ma leian, et teie pakutud korraldus on mõistlik ja me näeme, kuidas hääletus läheb. Lisaks, nagu te ise ütlesite, on parlament sõltumatu. Parlamendi enamus otsustab.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  President. – (FR) Kolleegid, ma olen kutsunud ühe ettepaneku vastu ja teise selle poolt kõneleja. Kui kellelgi on praegu midagi öelda, peaks see olema teise asja kohta, mitte uuesti poolt ja vastu vaidlemiseks. Kui te soovite seda teha, ei saa ma teile sõna anda.

 
  
MPphoto
 
 

  Daniel Hannan (PPE-DE). – Härra president, töökorralduse kohta: täiskogu võib küll olla iseseisev, kuid kõigele vaatamata peaks ta järgima oma kodukorda.

Istungi katkestamine või lõpetamine on hõlmatud artikliga 171. Ma tsiteerin: „arutelu või hääletuse ajal võib istungi katkestada või lõpetada.” Hommikul ei toimunud see arutelu ega hääletuse ajal, see oli pärast hääletust.

Lisaks ei lubata artikliga 163 „Hääletuse kohta selgituste andmine” eesistujal tühistada selgituste kuulamine või muuta aega. Seal on selgelt öeldud: „Pärast üldise arutelu lõppu on parlamendiliikmetel õigus kuni ühe minuti vältel anda suulisi selgitusi lõpphääletuse kohta.”

Tõsi on, et parlamendi eeskirjadega antakse kõnelejale olulist meelevaldset võimu. Kuid need on kaks asja, mille juurde selline võim ei kuulu ning täiskogu otsustas – kõige jõhkramal viisil – rebida katki oma kodukorra, selle asemel, et viivitada mõne inimese lõunasöögile minekut.

Ma pean ütlema, et on sümboolne viis, kuidas Euroopa Liit toimib Lissaboni lepingu ehk Euroopa põhiseaduse ratifitseerimisega, et vastasseisukoha sallimise asemel rebitakse pigem katki omaenda seaduste raamat, kui see ei sobi.

 
  
MPphoto
 
 

  President. – (FR) Mida ma välja pakun, kolleegid, on järgmine: me ei ole tänasel pärastlõunal siin täiskogul selgelt sellises olukorras, et hinnata kõiki väiteid selle artikli tõlgendamise kohta.

Kui liikmed soovivad tegeleda süüdistustega, laskem neil seda teha kirjalikul kujul parlamendi presidendile. Ma olen kindel, et ta edastab kaebused vastavale komisjonile.

Mida ma nüüd teha tahaksin, on lihtsalt otsustada päevakorrapunktide järjekorra üle. Ma olen teinud ettepaneku. Ma olen kuulanud ühte selle vastu olevat liiget ja teist poolt olevat liiget. Ma panen selle nüüd hääletusele.

(Parlament nõustus ettepanekuga.)

(Sellega kehtestati päevakorrapunktide järjekord.)

 

13. Eelmise istungi protokolli kinnitamine
MPphoto
 
 

  President. – (FR) Esmaspäeval, 14. jaanuaril 2008 toimunud istungi protokoll on laiali jagatud.

Kas on kommentaare?

 
  
MPphoto
 
 

  Cristiana Muscardini (UEN). – (IT) Härra president, daamid ja härrad, see on teist väga lahke anda mulle sõna 20 minutit hiljem, kui ma seda palusin, kuigi ma olen otse presidendi vastas. Ma tahan kõneleda ametlikult ja demokraatia nimel siin kojas.

Parlamendi president ja kõik fraktsioonide esimehed peavad aru saama, et kaks valet ei moodusta õiget. Mis on poliitiliselt kasulik, ei ole alati poliitiliselt korrektne ja pärast ülemmufti kuulamist täna peame me otsustama viisil, mis on meile kõigile selge ja ühene, kas me järgime siin majas kodukorra demokraatlikke sätteid või iga üksikisiku enda huvisid vastavalt olukorrale.

Täna hommikul tehti viga seoses parlamendi kodukorraga ja me ei paranda seda viga hääletades täna tühjas saalis. Me teeme siin veel ühe demokraatiat kahjustava vea. Ma ei räägi UEN fraktsiooni nimel, kas on oluline arutada Itaalia jäätmeid kell 21.00 täna õhtul või kell 17.00 homme, või kas on tähtis, et hääletuse selgitused järgneksid hääletusele nagu siin parlamendis alati tavaks on olnud, kui hääletus toimub sellisel viisil, nagu täna hommikul oleks pidanud toimuma. Ma küsin teilt aga, härra president – ja te võite mind katkestada, see ei huvita mind sugugi – mida ütleb selle parlamendi kodukord? Kas te teate? Selle küsimuse koha pealt, kas te tahate vastata sellele hüljatud saalile, et ta peaks hääletama nende põhjal, kellele sõna anti ja mitte nende, kes tahtsid oma sõltumatut seisukohta avaldada! See on hullumeelsus!

 
  
MPphoto
 
 

  President. – (FR) Proua president, ma loodan, et mu hääletoon on samavõrra mõõdukas kui teie oma oli ärritatud. Ma andsin teile sõna, kuna soovisin teada saada, kas olete esmaspäeva, 14. jaanuari, protokolli kinnitamise poolt või vastu. Teil polnud selle punkti kohta midagi öelda. Ma olin siiski piisavalt viisakas, et teid ära kuulata ja ma loodan, et meie kolleegid hindavad samuti viisi, kuidas te otsustasite parlamendi poole pöörduda.

Ma eeldan seega, et kommentaare ei ole, kuna proua president ei soovi rohkem sõna.

(Eelmise istungi protokoll kinnitati.)

 

14. Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti mitmeaastane raamistik aastateks 2007–2012 (arutelu)
MPphoto
 
 

  President. – (FR) Järgmiseks punktiks on Michael Cashmani kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni nimel esitatud raport nõukogu otsuse ettepaneku kohta, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 168/2007 säte Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti mitmeaastase raamistiku vastuvõtmise kohta aastateks 2007–2012 (KOM(2007)0515 - C6-0322/2007 - 2007/0189(CNS)) (A6-0514/2007).

Siinkohal töökorralduslik küsimus: kas auväärne parlamendiliige võiks mulle palun öelda, millisele määruse artiklile ta siin viitab?

 
  
MPphoto
 
 

  Roger Knapman (IND/DEM). – Härra president, töökorraldusliku küsimuse kohta vastavalt artiklile 171. Te ütlesite parlamendile just nüüdsama, et 19 parlamendiliiget väljendasid soovi sõna võtta. Enne lõunat öeldi meile, et neid oli 14. Ma tean, et statistika koha pealt, ja eriti kui ei ole tegu nimelise hääletamisega, on asjad siin veidi ripakil, kuid kas te selgitaksite erinevust nende kahe arvu vahel?

 
  
MPphoto
 
 

  President. – (FR) See on keeruline teile siin ja praegu selgitust anda, kuid ma teen oma parima.

Me saame sõnavõtutaotlusi – ja ma olen hääletuse selgituste puhul olnud mitmel korral istungi juhataja – reaalajas. Kõige tõenäolisemalt juhtus see, et kui härra Vidal-Quadras oma teate edastas, oli enne teda kõnetoolis 14 nime, siis, sekundite või minutite jooksul lähenesid teised parlamendiliikmed kõnetoolile teavitamaks presidenti oma soovist kõneleda. See on kahtlemata põhjuseks, miks tõusis arv härra Vidal-Quadrase teate ja hetk tagasi tehtud minu oma vahelisel ajal 14-lt 19-le. See on samas väga huvitav asjaolu ja me vaatame asjakohast artiklit.

Teie loal ma naaseksin Cashmani raporti juurde ja alustaksin kohe komisjoni esindajast.

 
  
MPphoto
 
 

  Franco Frattini, komisjoni asepresident. Härra president, esiteks tahaksin tänada parlamenti väga konstruktiivse koostöö eest ja toetuse eest võtta kiiresti vastu Euroopa Põhiõiguste Ameti mitmeaastane raamistik aastateks 2007–2012.

Eriti sooviksin tänada raportööri härra Cashmani tema isikliku pühendumuse eest sellele dokumendile. Komisjoni välja pakutud ja kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis arutlusel olnud mitmeaastane raamistik aastateks 2007–2012 võimaldab põhiõiguste ametil teha oma võimaluste piires parimat tööd. Tahaksin öelda, et ma mõistan täiesti raportööri välja pakutud muudatuste põhjendusi. Mul on heameel öelda, et ma kiidan heaks muudatusettepaneku 1, muudatusettepaneku 2 seoses etniliste vähemuste mõistega, muudatusettepanekud 3, 4, 5, 8 ja 13 (osaliselt) seoses mitmekordse diskrimineerimise mõistega, muudatusettepanku 15 seoses sotsiaalse tõrjutusega ning muudatusettepaneku 16, eelkõige sellepärast, et kõik need muudatusettepanekud kajastavad kompromisslahendusi, mis leiti eesistuja, komisjoni ja raportööri vahel toimunud aruteludel.

Teisi muudatusettepanekuid ei saa ma heaks kiita mitmel juriidilisel ja tehnilisel põhjusel, mida ma kohe väga lühidalt selgitan. Mõned muudatusettepanekud ei ole kooskõlas algmäärusega, täpsemalt muudatusettepanekud 10, 11 ja 18. Mõnel juhul lähevad muudatusettepanekud määrusest kaugemale, eelkõige muudatusettepanek 17. Mõnel juhul on need minu arvates vastuolus määrusega, näiteks muudatusettepanek 10. Mõned muudatusettepanekud, nagu 2, 7 ja 13 ei vasta parema õigusliku reguleerimise nõuetele, kuna „traditsioonilised vähemusrahvused ja keelevähemused” on juba määrusega hõlmatud.

Mõned muudatusettepanekud, täpsemalt 14 ja 15 (osaliselt) lähevad ühenduse või ameti pädevusest kaugemale. Muudatusettepanekuga 12 piiratakse märkimisväärselt nende valdkondade reguleerimisala, millega amet peaks tegelema vastavalt meie ettepaneku artiklis 2 sätestatutele.

Muudatusettepaneku 6 suhtes tahan öelda, et ma ei ole selle sätte sisu vastu. Mitmeaastase raamistiku ettepanek ei ole minu arvates siiski parim koht inimõiguste iseloomu ja määratluse üldiste väidete sätestamiseks.

Seda on parem teha rahvusvahelistes konventsioonides ja hartades. Ma ei ole sellele muudatusettepanekule siiski vastu, kui nõukogu ja parlament mõlemad tahavad selle heaks kiita.

Ma ei saa heaks kiita muudatusettepanekuid 7 ja 9. Muudatusettepaneku 7 kohta sooviksin öelda, et mitmeaastane raamistik on nähtud ette reguleerima Euroopa Liidu institutsioonide ja/või liikmesriikide kohustusi, et kontrollida vastavust kõigi rahvusvaheliste konventsioonidega, mille osaline liikmesriik on.

Muudatusettepaneku 9 kohta: viide mitmeaastase raamistiku läbivaatamise kohta enne viieaastase perioodi lõppu ei ole vajalik, võttes arvesse, et komisjon, nõukogu ja parlament võivad igal ajal nõuda raamistiku artikli 2 reguleerimisalast kaugemale minemist.

Üldiselt kehtestati viieaastane ajakava selleks, et mitte seada ohtu ameti töö tõhusust, kuna ametil on vaja aega oma töö kavandamiseks ja rakendamiseks Süstemaatilise läbivaatamise sisseseadmine võib ameti tööd õõnestada.

Viimasena tahaksin öelda, et minu arvates on ameti loomine olnud väga edukas põhiõiguste austamise edendamisel Euroopa Liidus. Samuti on see olnud edukas rahvusvahelise koostöö mõttes. Nüüd me peame kehtestama sobivad tingimused, et amet saaks edukalt toimida ja tõestada lähiaastatel oma väärtust.

 
  
MPphoto
 
 

  Michael Cashman, raportöör. Härra president, tahaksin tänada asepresident Frattinit nende sõnade eest.

Kui parlamendil oleks kaasotsustamisõigus selles küsimuses, oleksime me palju tugevamal seisukohal. Pean kolleegidele täna ütlema, et nagu teised variraportöörid, kohtusin ma valitsusväliste organisatsioonide ja kodanikuühiskonna esindajatega juba päris alguses, et selgitada, mida meil on võimalik ära teha. Mulle oli kohe täiesti selge, et minu soovide täitmine nõuaks lõputut nimekirja, sest inimõigused on nii olulised: need on ülimalt olulised ja just nende pärast loodi institutsioonid, et me kunagi ei satuks uuesti tingimustesse, mille tõi kaasa Teine maailmasõda ja selle õõvastav vari, mis laskus üle paljude rahvuste ja vähemuste.

Tegelikkuses konsulteeritakse meiega väga vähe ja seepärast pidin ma võtma väga ebamugava seisukoha. Homoseksuaalina oli mul väga raske suruda maha soov lisada konkreetselt homofoobia teemat. Kui ma tahan olla järjekindel põhimõtte kohaldamises, et me peame hõlmama katmata teemad, siis pean loobuma asjadest, mida minu süda soovib. Seega on see olnud raske.

Mul on heameel öelda, et kõnealune raport võeti vastu 48 poolthäälega, vastuhääli ei olnud ja 8 hoidus hääletamast. See näitab, et meie ees olev dokument väljendab täielikult parlamendikomisjoni mõtteid, kuigi on siiski ka mõned muudatusettepanekud, mida mina isiklikult ei toetanud. Ma tahan väga kiita eesistujariiki Portugali ning kohalolevaid kolleege, kes tegid minuga väga tihedat koostööd, toetasid parlamenti, et saavutada seisukoht, mida nii nõukogu kui ka komisjon võiksid toetada.

Mul on heameel, et volinik loetles 18-st muudatusettepanekust üheksa. Saame 50%lise toetuse, muidugi sooviksin ma 100%list, kuid me elame tegelikus poliitilises maailmas. Eelkõige tahan, et amet oleks edukas. Amet põhineb põhiõiguste hartal ning kõik rahvusvahelised inimõiguste konventsioonid, mis meil on, on liikmesriikidele ühised.

Kuid siiski leidub saadikuid, poliitikuid ja liikmesriike, kes tahavad, et amet ebaõnnestuks. Nad ei taha, et see oleks tõhus, ning just seepärast olen ma olnud väga konkreetne nõudmistes, mida me ametile esitame. Tahan, et amet oleks edukas. Usun, et muudatusettepanekud, mis komisjonis vastu võeti, aitavad ametil edukas olla ega esita sellele põhjendamatuid nõudmisi, mis ületaksid nii inim- kui ka rahalisi ressursse.

Teatavad naisterühmad on avaldanud arvamust, et see ei ole piisavalt põhjalik, kuid me oleme sisse viinud soolise võrdõiguslikkuse vaatekoha ja arvesse võtnud soolise võrdõiguslikkuse instituuti. Muidugi peab olemas olema vastastikune täiendavus, kuid mitte kordamine, sest see oleks jällegi ressursside raiskamine.

Lubage mul siis lõpetada ja asuda kuulama, mis pidavat olema poliitikas kõige tähtsam ja ühtlasi kõige raskem ülesanne. Ma kuulan arutelu, aga homsel istungil hääletusele pandavaid muudatusettepanekuid ei saa ma toetada lihtsal põhjusel: kõne alguses ütlesin, et ma ei saa nõustuda terve rea muudatusettepanekutega ja muuta seda suhtumist nüüd, kuna see tähendaks variraportööridega saavutatud kokkuleppe taganemist. Vähemuskeeled on muidugi olulised, muidugi on olulised ka muud valdkonnad, kuid kõige olulisem on, et Euroopa Põhiõiguste Amet teeks edukalt tööd, mida me talle määranud oleme.

 
  
MPphoto
 
 

  Libor Rouček, väliskomisjoni arvamuse koostaja. – (CS) Daamid ja härrad, põhiõiguste ameti rajamine eelmise aasta alguses on väga tähtsaks ja vajalikuks sammuks põhiõiguste kaitsmisel ja toetamisel nii Euroopa Liidu sees kui väljaspool seda. Kahjuks ei ole pikaajalist raamistikku veel vastu võetud ja mõnesid personaliküsimusi ei ole veel lahendatud. Väliskomisjon palub seetõttu selle olukorra lahendamist nii ruttu kui võimalik. Mis puutub ameti tegevusse väljaspool Euroopa Liitu, siis väliskomisjon toetab meetmeid, mille eesmärgiks on töö uuesti ületegemise vältimine ja vajalik tegevuse kooskõlastatuse tagamine rahvusvaheliste organisatsioonidega, kes selles valdkonnas tegutsevad: eelkõige Euroopa Nõukogu, ÜRO ja OSCE. Samuti oleme me seisukohal, et inimõiguste alane dialoog on määravaks liidu ja arengumaade vahelistes suhetes. Seetõttu tervitame me tõsiasja, et amet on avatud kandidaatriikide osalusele. Lõpetuseks, me eeldame, et niipea kui reformileping jõustub ja luuakse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametikoht, pakub amet esindajale tema tegevuses kõikvõimalikku abi.

 
  
MPphoto
 
 

  Kinga Gál, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (HU) Tänan teid sõna andmise eest, härra president. Mul on heameel, et me oleme saavutanud Euroopa Põhiõiguste Ameti raamistiku vastuvõtmise ja ma sooviksin tänada raportööri tema töö eest ja koostööks valmisoleku eest, mida ta selle märkimisväärse ülesande jooksul üles on näidanud.

Nüüd on võrdväärselt nii institutsioonide, liikmesriikide kui ka ELi kodanike seisukohalt oluline, et amet võimalikult kiiresti korralikult tööle hakkaks, sest see loodi ametlikult Viinis eelmise aasta 1. märtsil, kuid ei oma endiselt struktuuri, volitusi ega juhatust, mis eesmärgile vastaks.

Seega on väga tähtis, et raamistik nüüd vastu võetaks. Me oleme siin silmitsi niivõrd mitmetahulise probleemiga, kui ühelt poolt võiksime nimetada loendamatu hulga inimõiguste alaseid küsimusi ja juriidilisi põhiküsimusi, kuid teisalt peame arvestama, mis tegelikult muudaks selle ameti täna eesmärgi vääriliseks.

Minu nägemuse kohaselt on mu kaasparlamendiliige, härra Cashman, püüdnud koostada selle arvamuse selliselt, et ta vastaks samal ajal kahele eelpool mainitud kriteeriumile: et ta saaks paindlikult tegeleda inimõiguste probleemidega, mis meid kõiki tundlikul viisil puudutavad, ning samas hoides ametit eesmärgile vastavas seisukorras.

Ma tunnen, et parlament toetab ettepanekuid täielikult ja – vaatamata härra Frattini tähelepanelikule kuulamisele, kui ta ütles, mis temale ja komisjonile vastuvõetamatu on – loodan ma siiralt, et nõukogu saab meie paljudest küsimustest aru, kuna nemad võivad olla võtmeks, kuidas amet oma tööd peaks tegema, et keskenduda tegelikele probleemidele.

Keeleliste vähemuste ja rahvusvähemuste küsimus jäeti algsest nimekirjast välja, kuid lisati ettepanekusse. Ma pean seda väga tähtsaks, kuna me näeme nüüd, kuidas need probleemid uuesti ja uuesti üles kerkivad ning liit seisab nendega tõepoolest silmitsi – ta peab sekkuma. Seepärast loodan, et amet on suuteline nendele tähelepanu pöörama. Meil ei saa olema tegemist “paberist tiigriga”, vaid tõelise toimiva institutsiooniga. Tänan teid tähelepanu eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Stavros Lambrinidis, fraktsiooni PSE nimel. – Härra president, põhiõiguste amet peab vähemalt alustama oma tähtsa ülesande täitmist. Seepärast on raportöör, keda ma õnnitlen, olnud sunnitud piirama oma muudatusettepanekuid pakutud raamistikule, hõlbustamaks kiiret institutsioonidevahelist kokkulepet selles tähtsas asjas. Oleks muidugi olnud parem, kui valdkonnad hõlmanuks sotsiaalseid õigusi ja kui seal oleks otseseid viiteid inimkaubanduse küsimustele ning erasfääri ja inimväärikuse kaitsele terrorismivastaste meetmete raames. Kuid kõik võimalused on valla.

Täna keskendun ma eelkõige ühe tähtsa muudatusettepaneku parandamisele, mille me koos mõne kolleegiga esitasime, muudatusettepaneku, mis läks läbi ja kus mainitakse üheselt õigusemõistmise tõhusat sõltumatut juhtimist, sealhulgas süüaluste ja kahtlusaluste õigusi.

Härra president, kui õõnestatakse avalikkuse usku õigusemõistmise sõltumatusse ja erapooletusse, siis õõnestatakse meie demokraatliku ühiskonna aluseid ja sellepärast, väga asjakohaselt, hõlmasid ameti kohustused algusest peale seda dimensiooni. Samal ajal aga kipume me unustama, et iga isik on süütu, kuni ta süüdi tunnistatakse. Süüaluste häbiposti löömine meedia poolt oma müüginumbrite tõstmiseks, või isegi valitsuste ja ametnike poolt lühiajalise poliitilise kasu nimel rikub seda põhimõtet räigelt. Ja süüaluseid, härra president, eriti tänasel päeval ja ajajärgul, kui ilmneb, et nii paljusid keskseid põhimõtteid saab terrorismivastase võitluse nimel painutada, ei tohi röövida, halvasti kohelda ja neilt nende põhiõigusi võtta ilma, et sellel oleks tagajärjed. Kui üldse miski meile seda õpetada saab, siis on see kindlasti Guantanamo, mille kuues sünnipäev just möödus, ilma, et keegi seda tähele oleks pannud, kahjuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophia in 't Veld, fraktsiooni ALDE nimel. – (NL) Härra president, volinik, daamid ja härrad, lubage mul kõigepealt öelda, et ma väga austan raportööri, härra Cashmani. Olen teda alati pidanud oluliseks liitlaseks põhiõiguste kaitsmise võitluses. Seetõttu ei lahkne mu arvamus raportööri omast mitte olemuse ja sisu, vaid strateegia alal. See võib olla strateegiaks loobuda paarist prioriteedist nõukogu toetuse vastutasuks, kuid kas nõukogu pakub meile piisavalt palju, et me hülgaksime selle, mida me tahame? Minu meelest mitte ja kuna see nii on, eelistan ma lihtsalt oma seisukohta selgelt väljendada.

ALDE muudatusettepanekutega soovitakse lisada neli prioriteeti, nimelt homofoobia, privaatsus, terroristidevastane poliitika ja põhiõigused, ning romide diskrimineerimine, ja need on praegu neli põhivaldkonda, kus liikmesriigid pidevalt inimõigusi rikuvad. Põhiõiguste amet oleks pidanud saama valvuriks, kes hoiab liikmesriigid õigel teel, kuid kahjuks ei ole ta seda teha suutnud. Nii või teisiti on ta juba muutunud hambutuks tiigriks. Mis minusse puutub, ning kindlasti ka volinik Frattini sõnu äsja kuulates, siis peaks Euroopa Parlament põhiõiguste ameti tähtsaima liitlasena lihtsalt omaenda selged prioriteedid paika seadma.

Päris ausalt, rääkides nõukogu toetusest või kokkuleppest nõukoguga, imestan ma nagunii, kus nõukogu täna on. Ma kardan seetõttu, et nõustun vägagi raportööriga sisu osas – ma kavatsen oma fraktsiooniga konsulteerida – kuid mul on kahju öelda, et ma ei saa strateegiat toetada.

 
  
MPphoto
 
 

  Konrad Szymański, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Härra president, volinik, põhiõiguste amet loodi Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskuse baasil. See muutus oleks võinud olla sammuks paremuse poole. Viinis asuvat keskust tunti tema ebausaldusväärsuse ja kerguse järgi, millega rassismi- ja juudivastasuse alaseid kaebusi eirati – nii juhtus näiteks 2001. ja 2005. aastal seoses Radio Maryjaga, vabariigi liigaga ja mu enda riigi Poolaga.

Kui uus institutsioon järgib raportööri soovitusi, kordab ta peagi vanu vigu. Ettepanek minna üle temaatilistest valdkondadest, paindlikkus või nn proaktiivsed meetmed – need on vaid sõnakõlksud selle raporti selgituses – see ei ole muud kui roheline tuli ametile toimimaks kontrollimatul moel, juhindudes ekstreemsetest ideoloogiatest ja väljaspool rahvusvahelist õigust. See kõik ei omaks mingit tähtsust js see ei oleks üldsegi ainus kord Euroopa raha raisata, kuid inimõiguste kaitsmiseks loodud süsteem, millel ei ole rahvusvahelise õiguse raamistikku ja mis jäetakse professionaalsete antirassistide kätesse, kaotab oma valduses oleva tähtsaima vara – tõsiseltvõetavuse.

 
  
MPphoto
 
 

  Cem Özdemir, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Härra president, me hääletasime kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis raporti poolt. Kiidame selle siin taas heaks, kuigi nõustume suures osas täna parlamendi ja isegi raportööri enda esitatud kriitikaga. Ühte mu punkti raportöör juba käsitles. Kuigi põhiõiguste amet tegeleb jätkuvalt seksuaalse diskrimineerimisega, ei ole sellised asjad nagu homofoobia kahjuks tema valdkonnaks. Euroopas peetud arutelu valguses ja praeguses kõneluste seisus on kahetsusväärne, et me ei suuda nõukoguga ja komisjoniga kompromissile jõuda.

On ka teisi punkte. Me esitasime komisjonis muudatusettepanekud, kuid kahjuks lükati need kõik tagasi. Kavatsen neist vaid üksikutele viidata. Romide diskrimineerimine oleks olnud tähtsaks probleemiks, millega tegeleda, nagu ka isikliku privaatsuse kaitse. Andmekaitse oleks olnud teiseks tähtsaks punktiks. Siin Euroopas oleme me teatud taseme saavutanud, mida me oma tõsiseltvõetavuse nimel liidus säilitama peame. Samas on tähtis, mitte ainult seoses meie kogemustega terrorismivastases võitluses, uurida, mis ulatuses saab terrorismivastast võitlust kooskõlastada põhiõigustega. See on veel üks teema, mis oleks väärt põhiõiguste ameti tegevustikku lisamist.

Kõik nõustuvad, et põhiõiguste amet peaks hakkama tööle nii ruttu kui võimalik, kuid me ei ole suutnud isegi direktori osas kokku leppida. Seega on ruumi teatud kahtlustele, kas amet ikka on võimeline oma ülesannet täitma. Hea uudis on see, et selliseid menetlusi ei ole palju jäänud. Kui muudetud ELi alusleping alates 2009. aastast jõustub, on meil teised menetlused, mille kaudu Euroopa Parlament neis aruteludes osaleb.

 
  
MPphoto
 
 

  Bairbre de Brún, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (GA) Härra president, ma tervitan härra Cashmani raportit Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti kohta. Kodanikuvabaduste komisjoni liikmed on teinud selles tähtsas asjas säravat tööd. Õnnitlen nii neid kui raportööri.

Aga ma tervitan eriti parandusi, mille kohaselt traditsioonilisi keeli ja vähemusi puudutav diskrimineerimine kaasatakse ameti erikohustuste hulka. Kutsun parlamendiliikmeid üles neid uuendusi homme toetama.

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon on kuulutanud käesoleva 2008. aasta rahvusvaheliseks keelte aastaks. Euroopa Liit peab selles ettevõtmises osalema ja ka meie peame eeskuju järgima.

Mul on selles asjas erilised huvid mängus. Ma jätkan töötamist ELi tasandil, nõudmaks vajalikke ressursse, et iiri keel oleks üheks ELi töökeeleks, ning konstitutsioonilisel tasandil, et toetada iiri keele akti kampaaniat, mis on Põhja-Iirimaal hädasti vajalik õigusakt kaitsmaks iiri keele kõnelejaid.

Neid õigusi ei saa praegu kasutada. Nad on olemas kunagi siis, kui nad siduvatasse õigusaktidesse valatakse ja kui selline organisatsioon nagu Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet on võimeline võitlema mu võitluskaaslaste ja teiste keelelise diskrimineerimise ohvrite probleemidega tegelema.

 
  
MPphoto
 
 

  Koenraad Dillen (NI). – (NL) Härra president, daamid ja härrad, ma hääletan kogu südamest selle raporti vastu, kuna ma pean ametit Euroopas üha enam võimust võtva poliitilise korrektsuse valvuriks. Samal ajal kui amet väidab, et hakkab kodanike põhiõigusi kaitsma, on ta tegelikult ohuks mõnedele meie kõige põhilisematele õigustele ja vabadustele ning subsidiaarsuse põhimõttele.

Poliitilise korrektsuse vaim, mis Euroopat kummitab, tähendab, et väljendusvabadus tuleb allutada teatud usu vajadustele, mis ei talu mingit kriitikat, nimelt islamiusk.

Euroopa rassismi järelevalvekeskus, mille järglaseks see amet peaks saama, võrdsustas vägagi tahtlikult seaduslikult väljendatud immigratsioonivastased seisukohad ja islami negatiivsed aspektid rassismiga. Keskus oli samuti arvamusel, et islamofoobia on uus diskrimineerimise vorm ja et peale kokkupõrkeid Taani illustratsioonide pärast oleks vaja pühaduseteotuse vastaseid seadusi. Kui tellitud uurimusest ilmnes, et juudivastane vägivald Euroopas oli suures osas toime pandud noorte muslimite poolt, saatis keskuse direktor selle kohemaid prügikasti.

Väga vähesed inimesed siin majas näivad mõistvat, et väljendusvabadus on ülimaks põhiõiguseks ja et ajaloos on alati edasiminekut toonud mõttevabadus. Euroopa ei oleks kunagi maailma keskuseks saanud ilma samaaegse vabaduseta öelda tõde välja järsult ja piiranguteta, ükskõik kuidas see võib solvata. See raport ja amet on tolle põhimõtte libedale jääle pannud.

 
  
MPphoto
 
 

  Íñigo Méndez de Vigo (PPE-DE). – (ES) Härra president, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti raamistiku loomine on erakordselt tähtsaks asjaks neile meie hulgast, kes usuvad, et põhiõigused on osaks eurooplaste DNAst. Seetõttu sooviksin ühineda raportööri ja teiste kõnelejatega, kes on öelnud „edasi” mitmeaastasele raamistikule, „edasi” ameti tööle.

Samuti usun, et see raport, nagu proua Gál, keda ma oma fraktsiooni eestkõnelejana toetan, on öelnud, on tasakaalukas raport, mis püüab olla viljakas olemata sealjuures ülearu ambitsioonikas.

Realistlik, ma usun, oli see väljend, mida raportöör kasutas. Kuna raport on realistlik, tahaksin ma küsida volinik Frattinilt, oma healt sõbralt Franco Frattinilt, veidi rohkem toetust. Kui Euroopa Komisjon kiidab heaks vaid üheksa muudatusettepanekut 18-st, mis me oleme esitanud, tundub see mulle viletsa pingutusena ja pingutus, härra komisjoni asepresident, on niivõrd tähtsa asja puhul vajalik.

Mul oli õnn ja au olla parlamendi delegatsiooni president konventsioonis, mis koostas harta, ning mul on samaväärne au olla ATD Fourth World Intergroup`i juhataja, ning meil on õnnestunud üks muudatusettepanek, number 15: kaasata sotsiaalne tõrjutus ja vaesus ameti eesmärkidesse. Miks? Sest igaüks, kes on sotsiaalselt tõrjutud ja elab armetus vaesuses, ei naudi lõppude lõpuks mingeid põhiõigusi ja sellepärast oleme me arvamusel, et teie praegusest soodsam suhtumine, komisjoni asepresident, muudatusettepanekusse 15 oleks tähtsaks poliitiliseks signaaliks meie kaaskodanikele. Lõpuks esindame meie, parlamendiliikmed, inimesi ja inimesed nõuavad meilt ka kõige vaesemate eest hoolitsemist.

Seetõttu, volinik, loodan ma, et see arutelu aitab teil mõista enam kui üheksa muudatusettepaneku vastuvõtmise tähtsust, ning toetada Euroopa Parlamendi seisukohta selles asjas.

 
  
MPphoto
 
 

  Magda Kósáné Kovács (PSE). – (HU) Tänan teid väga, härra president. Üheksa kuud pärast põhiõiguste ameti tseremoniaalset üleandmist ei tee mulle mingit rõõmu rääkida tõsiasjast, et amet ei ole suutnud tööd alustada ning tal puudub endiselt juhatus.

Vähemalt võetakse sellel nädalal mitmeaastane raamistik parlamendi poolt vastu, mille eest ma tahaksin tänada raportööri, härra Cashmani. Mitmeaastane raamistik on määrava tähtsusega ameti töö ja selle seisukohalt, kui tõhus ta saab olema põhiõiguste järelevalves ja meetmete võtmises. Asutamisharta loomise kolmepoolne läbirääkimisprotsess jättis lahtiseks mõned teed, mida mööda me oleme kohustatud edasi minema.

Näiteks taheti nõukogu avalduses kasutada poliitilist jõudu saavutamaks ametile võimalust uurida ameti palvel inimõiguste järgimist koostöövaldkonnas politsei ja õigusorganitega. Liikmesriikidele ja liidule on tähtis kasutada nende käsutuses olevaid võimalusi, kuni see saab olema vääramatult ameti kohustuseks pärast reformilepingu jõustumist.

Samuti on meie ühiseks vastutuseks, et vähemusrahvuste ja rahvusvähemuste individuaalsed ja ühiskondlikud õigused muudetakse vaieldamatuks, mitte ainult keelustades diskrimineerimise, vaid ka positiivse õiguskaitse nõudmise kaudu. Põhimõtteliselt ei saa ka seada kahtluse alla sotsiaalsete õiguste kuulumist inimõiguste hulka, kuna ilma põhilise turvalisuseta inimväärikust ei ole.

See on küll kulunud väljend, kuid sellegipoolest tõsi, et iga otsus on väärt just niipalju, mil määral seda rakendatakse. Härra asepresident Frattini sõnad on tekitanud veidi kahtlust, kuid sellegipoolest loodan ma, et amet on inimõiguste kaitsmisel järjekindel.

 
  
MPphoto
 
 

  Hubert Pirker (PPE-DE). – (DE) Härra president, volinik, ma tahaksin kasutada võimalust teha kaks põhilist märkust. Esimene on see, et ma tulihingeliselt loodan ja nõuan kiiresti kohest tegutsemist nimetamaks ametisse põhiõiguste ameti direktor niipea, kui selle tööprogramm vastu võetakse, sest ameti loomise kogu eesmärgiks on muuta see nii ruttu kui võimalik täielikult töövõimeliseks.

Minu teiseks põhipunktiks on see, et ma soovin kasutada seda arutelu taotlemaks taaskord kõigi ametite toimimise ja kasulikkuse hindamist. On tõsi, et ma ei ole veendunud, et kõik ametid toimivad nii, nagu me soovime või et nad peavad igavesti alles olema; vastupidi, ma usun kindlalt, et on olemas mõningad paralleelsed struktuurid ning et igal juhul oleks võimalik osa ametitest loobuda ilma, et keegi nende puudumist märkaks või selle pärast kannataks. Ma tahaksin teilt küsida, millal komisjon sellise hindamise käivitada plaanib.

 
  
MPphoto
 
 

  Genowefa Grabowska (PSE). – (PL) Härra president, õnnitledes raportööri härra Cashmani, sooviksin ma samas esitada ühe kommentaari, nimelt: LIBE komisjoni istungite ajal arutasime me üksikasjalikult, kas põhiõiguste amet teeb või ei tee sama tööd mis Euroopa Nõukogu. Me jõudsime järeldusele, et ei tee, kuid mul on jäänud mulje, et me kadestame Euroopa Nõukogu sellepärast, et tal on niisugune kaal, mis võimaldab rakendada eriomast õigussüsteemi.

Mulle näib, et põhiõiguste amet peaks, vaatamata oma tingimustele ja pädevustele, rajanema kindlalt põhiõiguste hartal. See peaks andma talle selge pildi, et ka tema on põhiõiguste harta valvaja, ning seda ka nende inimeste ja liikmesriikide jaoks, kes ei ole põhiõiguste hartat täies ulatuses vastu võtnud. Ma usun, et see on väga tähtis ning ma usun ka seda, et põhiõiguste amet peaks selles suunas liikuma meie abiga, Euroopa Parlamendi toetusega.

 
  
MPphoto
 
 

  Franco Frattini, komisjoni asepresident. Härra president, ma tänan kõiki, kes oma ettepanekuid esitasid ja kaastööd tegid.

Esiteks ei peaks Euroopa Liit olema mitte üksnes põhiõiguste parim kaitsja, vaid ka parim edendaja ning sellisena peaksid kodanikud Euroopa Liitu nägema. Selle all ma pean silmas rühmade ja kogukondade õigusi, aga ka üksikisikute õigusi. See on väga oluline lähenemine.

Samuti arvan, et pärast harta väljakuulutamist ja Lissaboni lepingu allkirjastamist peaks ametist saama valdkonnas kõige tõhusam vahend. Seepärast tahaksin näha, et parlament kuulaks võimalikult kiiresti ära sõelale jäänud direktorikandidaadid, et amet saaks hakata tööle oma parimate võimete kohaselt.

Nõustun täielikult raportööri härra Cashmaniga, et me peame laskma ametil nüüd tööle hakata. Ameti ülekoormamine liiga paljude ülesannetega põhjustaks ohu, et amet tundub küll tugevana, aga tegelikult ei suuda toimida nõutava kiirusega.

Ma olen teadlik paljudest teie väljendatud muredest ja ma luban teile, et veel enne, kui viieaastane periood läbi saab, olen ma valmis kasutama täielikult ära komisjoni pädevust nõudmaks, et amet laiendaks oma tegevust artikli 2 reguleerimisalast kaugemale, täpsemalt justiits- ja julgeolekualase koostöö valdkonda.

Lõpetuseks tahan öelda, et suhtun poolehoiuga sellesse, mida mu sõber härra Méndez de Vigo ütles, ning vaatan põhjalikult tema ettepanekuid, eelkõige muudatusettepaneku 15 osas, et püüda vastata ootustele, mida väljendati seoses Euroopa vaesusevastase strateegiaga.

Tahaksin ka veel korrata, et ma olen valmis muudatusettepaneku 6 heaks kiitma, isegi kui ma sellega põhimõtteliselt ei nõustu. Ma loodan, et minu püüdlus teie vajadustele vastata valmistab härra Cashmanile rõõmu.

 
  
MPphoto
 
 

  President. – (FR) Tänan teid, volinik. Tundub, et parlament hindab seda.

 
  
MPphoto
 
 

  Michael Cashman, raportöör. Härra president, ma tänan volinikku leebumise eest väga olulise teema juures seoses muudatusettepanekuga 6, kus on öeldud: „Kõik inimesed on sündinud võrdsetena ja seega on inimõigused jagamatud ja puutumatud.” Lubage mul tänada kolleege nende panuse eest ja lubage mul lihtsalt öelda teile, et kui raportiga mitteseotud liige väidab, et ta hääletab minu vastu, kui parlamendi äärmuslased hääletavad minu ja mu raporti vastu, täitub minu süda rõõmuga ja mu mõistus ütleb mulle, et meil on täielikult õigus. Inimõiguste kaitsmisel ei tohi mingil juhul äärmuslusse laskuda, küll aga peab äärmisega visadusega kaitsema inimõigusi.

Tahan öelda oma heale sõbrale Sophia in ’t Veldile, et muidugi ma nõustun temaga, aga ma usun, et romide, privaatsuse ja homofoobia teema on juba hõlmatud. Romide küsimus kuulub rahvusel ja rassil põhineva diskrimineerimise alla. Ma tahaksin öelda oma kolleegile härra Lambrinidisele, et põhiõiguste harta ja Euroopa inimõiguste konventsiooni annab meile valdkonna, milles me saame tegutseda privaatsuse põhjal, ennetades inimkaubandust ja tulles toime sotsiaalse tõrjutusega. Proua Gál ütles, et see oli täiesti õige, et tegemist oli ameti tööprobleemidega ja et me peame sellega arvestama.

Seepärast olen lisanud mitmekordse diskrimineerimise. Peame meeles pidama, et me ei tegele üksnes valdkondadega, mida nad suudavad katta. Tegemist on temaatiliste valdkondadega, mis põhinevad objektiivsetel alustel, milleks on kõigile liikmesriikidele ühised põhiõiguste harta ja rahvusvahelised konventsioonid.

Minu suurepärasele sõbrale härra Cem Özdemirile – çok teşekkür ederim! (Suur tänu!) – Mina ütleksin andmekaitse kohta, et see on kaetud. Samuti on meil andmekaitseinspektor ja meil on andmekaitset käsitlevad direktiivid ja viimane asi, mida me tahame, on kordamine.

See on huvitav ja meil oleks põhjust tähistada. Angelilli raport on valmimas. See on küll omaalgatuslik aruanne, kuid me oleme siin andnud täielikult siduva tõotuse – mis ei ole omaalgatuslik ega lihtsalt nõue –, et lapseõiguste eest vastutab põhiõiguseid kaitsev amet. Seepärast ma õnnitlen parlamenti. Nõuan tungivalt, et hääletaksite koos minuga. Ärgem lisagem siia enam midagi, ärgem lahjendagem seda, olgem keskendunud ja tehkem oma tööd – ja, härra president, säästke oma haamrit kellegi teise jaoks!

 
  
MPphoto
 
 

  Irena Belohorská (NI).(SK) Ma sooviksin tugevalt protesteerida selle vastu, mida härra Cashman just ütles: ma olen üheks fraktsioonilise kuuluvuseta liikmetest ja sooviksin teatada, et minevikus, kui ma olin Euroopa Nõukogu liige, koostasin ma raporti lapstööjõu keelustamise kohta ning samuti osalesin ma teise raporti ettevalmistamises lapse õiguste kohta. Sellepärast protesteerin ma tugevalt raportööri kommentaaride vastu, kes ütles, et teda ei huvita, kas keegi fraktsioonilise kuuluvuseta liikmete hulgast tema vastu hääletab.

 
  
MPphoto
 
 

  President. – (FR) Härra Cashman, palun vastake isiklikult kommentaaridele, mida võeti kui isiklikku rünnakut.

 
  
MPphoto
 
 

  Michael Cashman, raportöör. Härra president, oma kommentaari tehes ei mõelnud ma muidugi auväärsete liikmete peale.

Ma osutsin üldiselt raportiga mitteseotud liikmetele, kuid konkreetselt härra Dilleni tehtud kommentaaridele, mis minu arvates on väga äärmuslikud. Kuid mitte mingil juhul ei tahtnud ma solvata auväärset liiget, kelle teod räägivad enda eest.

 
  
MPphoto
 
 

  President. – (FR) Ma võin kinnitada, vähemalt prantsuskeelse tõlke koha pealt, et kommentaar esitati seoses äärmuslastega, vastandina fraktsioonilise kuuluvuseta liikmetele. Raportöör tegi selge eristuse.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub neljapäeval, 17. jaanuaril 2008.

 

15. Lapse õiguste Euroopa Liidu strateegia suunas (arutelu)
MPphoto
 
 

  President. – Järgmiseks päevakorrapunktiks on Roberta Angelilli raport kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni nimel - Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia väljatöötamine (2007/2093(INI)) (A6-0520/2007).

 
  
MPphoto
 
 

  Roberta Angelilli, raportöör. − (IT) Härra president, daamid ja härrad, kõigepealt tahan ma tänada kolleege nende väärtusliku koostöö eest ja eriti härra Frattinit tema pühendumuse eest lapse õiguste kaitsmisele alates tema volituste algusest.

Raport ilmselgelt ei pretendeeri täielikkusele, kuid usun, et see on heaks lähtepunktiks. Eesmärgiks oli rajada alus strateegiale, mis edendaks ja valvaks alaealiste õigusi Euroopa Liidu sise- ja välispoliitikas ning toetada liikmesriikide pigutusi selles vallas. Me võtsime eelduseks alaealiste õiguste eripärase olemuse, mis erinevad üldisemast põhiõiguste kategooriast täiesti, kuigi moodustavad selle osa.

Strateegia eesmärgiks on eelkõige positiivse toetuse andmine lapse õigustele, mis hõlmavad õigust perele, õigust tervisele, haridusele, sotsiaalsele kaasamisele, kuid ka õigust meelelahutusele, õigust mängida, tegeleda spordiga, koos õigusega puhtale ja kaitstud keskkonnale. Sisuliselt on eesmärgiks luua lapsega arvestav ühiskond, kus laps saab ennast tunda kaitstuna ja aktiivselt kaasatuna.

Sellepärast on raporti aluseks kaks peamist eeldust: 1) laste aktiivne osalemine neid puudutavate otsuste vastuvõtmisel; 2) muuta tavaks, st kaasata ja edendada lapse õigusi kõigis Euroopa Liidu poliitikavaldkondades. Lühidalt, alaealiste õigused peavad lõpuks saama Euroopa poliitiliseks prioriteediks, arvestades ka seda, et lapsed moodustavad ligi 30 % Euroopa kodanikest ja nende jaoks on endiselt veel palju ära teha, alates võitlusest vägivalla ja kuritarvitamise vastu murettekitava pedofiilia ja lastepornograafia võrgustike kasvu taustal. Üldiseks eesmärgiks on keelustada kõik vägivalla vormid, kaasa arvatud n-ö traditsioonilised kombed, aust kannustatud kuriteod ja pealesunnitud abielud. Sellest ei piisa, kui tagatakse vaid teatav karistus vägivalla toimepanijaile – peame tagama ennetusliku strateegia, mille eesmärgiks on just ohus olevate laste aitamine.

Üks prioriteete on võidelda laste vaesuse vastu. Väärib märkimist, et isegi Euroopa Liidus elab 19 % lastest allpool vaesuspiiri ja me peame sellepärast pakkuma abi, mis on loodud ka nende perede toetamiseks. Eriti vajame me romide lastele ja tänavalastele suunatud meetmeid, keda tihti sunnitakse kerjama ja kes sedasi muutuvad kergesti ärakasutamise, inimkaubanduse ja organiseeritud kuritegevuse ohvriteks.

Veel üks strateegia põhiaspekte on tagada kõigi laste (sealhulgas ka kõige vaesemate ja raskeimas olukorras olijate) harimine ja koolitamine. Me vajame samuti vähem võimekatele suunatud meetmeid, et ennetada nii igasugust diskrimineerimist. Me oleme siin ekspertide keskel, nii et võib-olla ei ole vaja siin kojas nimetada kõiki kiireloomulisi probleeme, mis tuleb lahendada: alates vägivaldsete videomängude turustamisest kuni alaealiste rahvusvahelise röövimise juhtumite arvu tõusuni, bürokraatia, mis muudab rahvusvahelised adopteerimised keerukaks, lapssõdurite tragöödia, lapstööjõud, lapse sünni registreerimata jätmine, märkimisväärne kaduma läinud laste arv, kellest ei kuulda enam kunagi midagi. Ma võiksin seda loetelu pikalt jätkata.

Tegelikult peame rakendama vastavaid vahendeid ja pakkuma kohest teavet vahetamaks kogemusi ja häid tavasid ning me peame looma sünergia asjakohaste õigusaktide ja karistusmeetmete vahel, tegelemaks probleemidega otseselt ja õigel ajal ning võib-olla õnnestub nende ennetamine.

Lubage mul lõpetuseks öelda, et Lissaboni leingu heakskiitmine annab meile paar lisavõimalust. ELi põhiõiguste harta on nüüd lepingu osa, kaasa arvatud artikkel 24, mis reguleerib lapse õigusi, luues sellega õigusliku aluse strateegia rakendamiseks. Praegusel hetkel peab parlament, kuid eelkõige liikmesriigid, viivitamata tööle asuma.

 
  
MPphoto
 
 

  Franco Frattini, komisjoni asepresident. − (IT) Härra president, daamid ja härrad, lubage mul edastada proua Agnelillile raporti eest soojad tänud.

Alates oma ametiaja algusest on lapse õigused olnud mu tegevuskavas selgelt tähtsaimaks prioriteediks, keskseks punktiks, ning koostöö parlamendiga selles valdkonnas on nüüd samuti viinud poliitikasuunisteni, mis on selle raporti (mis loodetavasti võetakse suure enamusega vastu), tulemuseks. Tegemist on tegevusjuhistega, mida komisjon järgib, kuna selles raportis ei ole ühte ainsatki punkti, mida ma ei toeta. Selles määratakse horisontaalsed algatused, mis hõlmavad mitmeid tegevussuundi, kuid ühiseks nimetajaks on see, et alaealised, see tähendab lapsed, moodustavad meie ühiskonna südame ja seetõttu on selge, et nad vajavad suurimat tähelepanu.

Järgnevate nädalate jooksul arutan ma koos oma personaliga, kuidas rakendada konkreetsete algatuste baasil proua Agnelilli raportis sisalduvaid punkte tegelikkuses. Mõned meetmed on juba rakendamisel. Need hõlmavad teatise (üldine teatis Euroopa lapse õiguste strateegia kohta) tutvustamist, mida te olete arvesse võtnud ja mis ulatub tagasi 2006. aasta juulisse, millel on täielikult poliitiline eesmärk muuta need õigused poliitiliseks prioriteediks, nagu proua Agnelilli märkis.

Muud praegu rakendatavadl meetmed hõlmavad ühtse abiliini telefoninumbri loomist (116 000), mis on kõikjal Euroopas ühesugune. Lubage mul kasutada seda võimalust kutsuda paljusid liikmesriike, kes ei ole meedet veel teostanud, mitte kaotama rohkem aega selle kasutuselevõtmiseks; siin pöördun ma ilmselgelt mitte parlamendi vaid liikmesriikide valitsuste poole. See otsus võeti vastu üle aasta tagasi, siiski ei ole üle pooltel liikmesriikidel tegelikkuses toimivat abiliini, kuigi tegemist on otsusega, mille minu arvates oleks saanud lühikese ajaga teoks teha.

Möödunud oktoobris arutasime me Lissabonis presidendiga, kas me saaksime ühiselt luua varajase hoiatuse süsteemide Euroopa võrgustikku laste röövimise või kadumise juhtudeks. Te teate, et me uurisime hea näitena Prantsuse süsteemi, me vaatasime, kuidas asjad Belgias toimisid, me märkisime, et Portugal ja Kreeka võtsid kasutusele või on viimastel nädalatel võtnud oma süsteemid; kuid on selge, et lasteröövijad ei hooli piiridest ja seega ei saa varajase hoiatuse süsteemid piirduda geograafiliste piiridega.

Me oleme teinud palju ära lastevastaste internetikuritegude valdkonnas. Läinud novembris ekspertidega tehtud koostöö andis tähtsaid tulemusi seoses tehnilise koostööga, mis võib viia elektrooniliste süsteemide omavahelisele ühendamisele, et ennetada ja reageerida veebi kasutamisele pedofiiliaks. See on üks hirmsamaid ohte lastele ja te teate, et tänu selle lisamisele Eurojusti ja Europoli 2007 prioriteetide hulka oleme nüüd suutelised lahti lammutama paljusid internetis tegutsevaid rahvusvahelisi pedofiiliavõrgustikke.

Samuti esitasime möödunud novembris raporti (mida juba on välja toodud) 2004. aastast pärineva raamotsuse rakendamise edenemise kohta, mis käsitleb laste seksuaalse ekspluateerimise vastast võitlust. Raportis, nagu te võib-olla mäletate, rõhutasin ma tõsiasja, et neli aastat hiljem ei ole liigagi paljud liikmesriigid asjaomast 2004. aasta raamotsust laste seksuaalse ekspluateerimise kohta üle võtnud.

Igal juhul lõime me kasuliku vahendi Euroopa foorumi näol. Esimene neist toimus Saksamaal Saksa eesistumise ajal ning see oli peamiselt seotud interneti kuritarvitamise ja vägivaldsete videomängudega. Järgmisel laste õiguste Euroopa foorumil, mis leiab aset Sloveenia eesistumise ajal, tegeletakse teiste teemadega, sealhulgas eriti rahvusvahelise adopteerimise küsimustega. Me uurime olukorda ja, nagu proua Agnelilli lootis, uurime ka praktilisi viise kutsumaks lapsi, nende esindajaid, otse osalema kõigis Euroopa foorumi kohtumistes. Te mõistate, et laste, sealhulgas küllatlki väikeste laste, kutsumine nendest kohtumistest osa võtma on delikaatne teema, kuid selle eesmärgi osas on otsus langetatud ja seetõttu nõustume me ka parlamendi vastava ettepanekuga.

Arendame välja spetsiaalselt lastele pühendatud Euroopa veebilehte, mis on kirjutatud ja esitatud lihtsal moel, milles selgitatakse mitteagressiivsel ja mittešokeerival viisil näiteks, kuidas olla valvel igapäevaelus lapsi ähvardavate paljude ohtude suhtes, ning selgitatakse, kuidas n-ö neist karidest mööduda. Me oleme rääkinud väga vähe põhiõiguste ametist; üheks minu ettepanekuks oli muuta lapse õigused selle ameti mitmeaastases raamistikus prioriteediks.

Meil on endiselt veel palju teha. Proua Angelilli ütleb õigusega, et me peame arvestama sisserännanud lastega. Selle aspektiga tegeleme eraldi Euroopa sisserändepoliitika raames: lapsed on tihti ohvrid, nad on üldises rändevoolude kontekstis tihti kõige kaitsetumad. Me peame asetama suuremat rõhku vajadusele rakendada Euroopa tegevuskava inimkaubanduse vastu võitlemiseks, pidades lisaks naistele eriti silmas lapsi, sest kahe nõrgima kategooriana on nad tihti rahvusvahelise inimkaubanduse ohvrid. Peame uurima vahendeid praktiliste ettepanekute ja projektide rahastamiseks Euroopa programmide raames.

Uus Daphne programm ja uus põhiõiguste programm näiteks lubavad meil pakkuda ka rahalist abi laste ombudsmanide Euroopa võrgustikule. Ma omistan sellele võrgustikule ning selgelt ka muudele sellel alal tegutsevatele valitsusvälistele organisatsioonidele suurt tähtsust. Uut programmi, mida teatakse Daphne III nime all, on uuesti rahastatud ja see võib olla eriti kasulikuks vahendiks.

Kokkuvõtteks olen ma loomulikult enam kui valmis ja täis indu selle poliitilise strateegia arendamist jätkama, pidades silmas ka väga konkreetsete tulemuste saavutamist kodanike heaks valdkonnas, mis on meile kõigile eriti südamelähedane.

 
  
MPphoto
 
 

  Marie Panayotopoulos-Cassiotou, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamuse koostaja. − (EL) Härra president, lapse õiguste kaitsel ei ole kunagi tulnud puudu Euroopa Liidu sisestest ja välistest poliitikavaldkondadest, kuid õigusliku aluse puudumise tõttu on tegevus olnud kaootiline ning sel põhjusel on teie ettepanek, härra asepresident, lapse õiguste kaitse strateegia loomise kohta leidnud Euroopa Parlamendi ning ka kodanikuühiskonna soodsat vastuvõttu. Loodame, et see tugevneb reformileppe jõustumisega, mille üheks osaks on põhiõiguste harta, nagu mainis raportöör proua Agnelilli, keda ma õnnitlen tema järeldusoskuste ja tänase raporti esitamise pärast.

Koos integreeritud ja kooskõlastatud lähenemise võimalusega laste kaitsmiseks Euroopa tasandil – tänu arvukatele huvitavatele komisjoni ettepanekutele, muuhulgas – ei tohi last vaadelda kui ohvrit, vaid kui positiivsete õiguste ja kohustuste kandjat, kes peaks üles kasvama terves perekondlikus miljöös koos kindlusega, et tema materiaalsed ja mittemateriaalsed vajadused rahuldatakse.

Lapse õiguste austamist tuleks tugevada mitte ainult Euroopa meetmete planeerimise kaudu, vaid ka liikmesriikide poliitilise tahte kaudu koos meetmetega, mis vastavad laste põhiõigustele ja kaitsevad lapsi arvukate ohtude eest.

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon keskendus oma arvamuses ema ja perekonna toetamisele kohustuste täitmisel. Selles nõuti toetust kaitsetutele rühmadele, nimelt lastele, kes on ohus väärkohtlemise tõttu või hariduse, tervishoiu, korraliku toidu ning oma võimete arendamise ja saavutamise võimaluste puudumise tõttu.

Vanemate tööelu ja pereelu kokkusobitamine: see on lapse võõrandamatuks õiguseks ja kujutab endast samuti väärtusliku kapitali loomist ja investeeringut tulevikuühiskonda. Nii Euroopa Liidu sees kui väljas rikutakse tihti lapse positiivseid õigusi ja esineb endiselt soolisest ebavõrdsusest tingitud diskrimineerivat kohtlemist. Eksisteerivad soolised stereotüübid ja eelarvamused, mis marginaliseerivad mõnesid lasterühmi ja eriti tüdrukuid ning noori emasid. Naiste kaitsmine, eriti raseduse ajal ja siis, kui nad lapsi kasvatavad, peab olema nõudeks, nii et lapsed saavad kohe elu algusest peale kasutada oma põhiõigusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Irena Belohorská, väliskomisjoni arvamuse koostaja.(SK) Suur tänu, härra juhataja, ning ma tänan ka proua Agnelillit tema raporti eest.

Tervitan tõsiasja, et Sloveenia eesistujariigina valis üheks oma prioriteediks küsimuse laste viibimisest relvastatud konfliktides, mis oli ka üheks minu teemaks. Minu arvamus väliskomisjoni nimel puudutab ka vajadust registreerida laste sünnid. Registreerimata lapsed on nähtamatud ja seetõttu saavad neist tihti seksuaalse kuritarvitamise või inimkaubanduse ohvrid; neid vangistatakse koos täiskasvanutega ja kasutatakse tegevsõduritena relvajõududes, kuna on võimatu kindlaks teha, kas nad on juba täiskasvanud või mitte. Lapse sünnitunnistus tagab lapsele tema nime ja rahvuse, nagu ka juurdepääsu näiteks arstiabile. Mul on aga kahju, et raport võetakse vastu alles jaanuaris: enamik arvamuste üle on juba hääletatud ja need edastati parlamendikomisjonile enne suve, seega oleks raporti saanud varem vastu võtta.

Laste õiguste küsimusele on vaja kiiresti vastust. Üheks näiteks selle kohta on hiljutine 100 Tšaadi lapse Prantsusmaale toimetamise juhtum. Teo eesmärgiks oli aidata mahajäetud peresid Darfuris; lapsed – orvud – oleksid läinud kasuvanemate hoole alla Euroopas. ÜRO tegi aga kindlaks, et enamik juhtudel ei olnud lapsed orvud ega pärit Darfurist, vaid naaberriigist Tšaadist.

Laste õiguste küsimusele kiire lahenduse leidmine ei ole vaid arengumaade vajadus: see on ka meie vajadus.

 
  
MPphoto
 
 

  Glenys Kinnock, arengukomisjoni arvamuse koostaja. − Härra president, ma sooviksin alustuseks öelda, et arengukomisjon on väga kindlal seisukohal, et komisjoni jaoks on oluline kajastada lapse õigusi arengupoliitika igas aspektis, nähes seda aastatuhande eesmärkide saavutamise vahendinda. Ma tean, et komisjoni teatises tehakse ettepanek selliste küsimustega tegeleda.

Soovin öelda väga selgelt, et me vajame lapse õigustega arvestavat lähenemisviisi ning peame eemalduma senises debatis valitsenud tähelepanu koondamisest sellistele küsimustele nagu inimkaubandus lastega, laste röövimine ja pornograafia. Peame tagama, et me saame aru, et räägime lapse õigustest: lapse õiguste üle tuleb aru pidada, lapse õigusi tuleb arvesse võtta ning lapse õigusi peavad täiskasvanud austama ning mitte dikteerima lastele, mida nad peaksid tegema.

Samuti tervitan ma väga asjaolu, et Lissaboni lepingus osutatakse lapse õigustele. Me tervitame seda, sest praegu on selline õiguslik alus Euroopa Liidus olemas üksnes looma õigustel ning me pidime õigusliku aluse kiiresti andma ka lapse õigustele.

Lõpetuseks tahaksin öelda, et nii maailma kui Euroopa tsandil peame me nägema oma tegevuse taga laste elude päästmist ning laste üldise heaolu tugevdamist Euroopas ja laiemas maailmas.

 
  
MPphoto
 
 

  Dimitrios Papadimoulis, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamuse koostaja. − (EL) Härra president, ma sooviksin alustada õnnitledes proua Agnelillit konstruktiivse töö eest.

Lapse õiguste strateegia on positiivseks sammuks kooskõlastatud lähenemise suunas nii sisepoliitikas kui ka välissuhetes.

Tööhõivekomisjon, kelle arvamuse ma koostasin ja nüüd esitan, rõhutab lapse õiguste rikkumise sotsiaalseid aspekte. See keskendub laste vaesusele, mis puudutab peaaegu igat viiendat last Euroopa Liidus. Samuti rõhutab see lapstööjõu ja sotsiaalse tõrjutuse probleeme ning kutsub üles pöörama erilist tähelepanu kaitsetutele sotsiaalsetele rühmadele nagu lastest sisserändajad, tänavalapsed ja puuetega lapsed. Me kardame, härra president, et tänapäeva lapsed peavad elama halvemas maailmas kui see, mida tundsid vanemad põlvkonnad. Euroopa Liit peab seepärast tegutsema kohe koos ulatuslike kohustuste, eesmärkide ja vajalike vahenditega, seda nii ühenduse tasandil kui liikmesriikide tasandil.

 
  
MPphoto
 
 

  Christa Prets, kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamuse koostaja. (DE) Härra president, lubage mul alustada õnnitledes raportööri tema raporti eest ja meie arutelude koostöövalmiduse eest. Me nõustume täielikult raporti mitmete kesksete aspektidega.

Soovin siiski esile tõsta kahte punkti, millele ma suurt tähtsust omistan. Esimeseks neist on õigus haridusele kui lapse sotsiaalse arengu eeldusele. Liikmesriigid peavad looma tõkestamatu juurdepääsu haridusele kõigile lastele ja noortele, olenemata nende rahvuslikust ja ühiskondlikust taustast ja nende perekonna olukorrrast. See tähendab ka seda, et tuleb ära hoida igasugune tõrjutus, diskrimineerimine ja vägivald laste vastu. On oluline liikuda abiliini avamisega edasi nii ruttu kui võimalik. Teiseks mulle väga oluliseks punktiks on keele edendamine, kuna keeled on Euroopa üks kultuuripärandeid.

Kuna lapsi kaasatakse nüüd hariduse ja koolituse valdkonna kõrgtehnoloogiasse ning eriti meedia-alase kirjaoskuse kasvatamisse, ei tohi me jätta kasutamata tehnikauuendusi. Teabe ja kommunikatsioonimeedia kasutamise oskus on äärmiselt tähtsaks harimise vahendiks ja seda tuleb innukalt arendada.

 
  
MPphoto
 
 

  Kinga Gál, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (HU) Tänan teid sõna saamise eest, härra president. Ma arvan, et vaid vähestele meie hulgast ei lähe ei otseselt ega kaudselt korda laste õiguste kaitsmise teema.

Ühenduse institutsioonid on tegelenud selle teema eri tahkudega juba palju, kuid nõustunud raporti esitanud komisjoniga, et lisaks sellele kõigele on vaja välja töötada laiahaardeline strateegia. On mõned erivaldkonnad, mida me peame selle visiooni väljatöötamisel igal juhul arvesse võtma. Need hõlmavad näiteks igasuguse lastevastase vägivalla keelustamist, vaesuse ja diskrimineerimise vastu võitlemist ning õigust haridusele.

Kuna härra Frattini oma sissejuhatuses ütles, et amet tegeleb selle valdkonnaga eriti hoolega, tahaksin teile ühe soovituse esitada: komisjon võiks esimese taotlusena paluda ametil uurida justnimelt lapse õiguste valdkonna edendamist.

Ma leian, et laste seksuaalne kuritarvitamine, lapstööjõud ja põgenikustaatusega laste liikmesriigiti väga erinev kohtlemine on eriti murettekitavad. Tänavalaste ja kerjama sunnitud laste probleem on tõsine probleem meie endi vahetus ümbruses.

Olen samuti veendunud, et võitlus lapse õiguste täieliku jõustamise eest liidus peab tähendama ennekõike perekonna rolli uuestihindamist selles uues Euroopas ja kasvatuse osa tähtsustamist hariduse kõrval, nii et meie lapsed saavad üha enam vaevatud maailmas suunamist ning ka ametialaseid teadmisi. Ehk kalduks siis vähem lapsi vägivalla suunas, kannataks füüsiliselt või saaks kahjustada psühholoogiliselt. Tänan teid.

 
  
MPphoto
 
 

  Inger Segelström, fraktsiooni PSE nimel. (SV) Härra president, tahan alustada tänades proua Angelillit ja kõiki variraportööre, kuid ka parlamendiliikmeid, kes on panustanud meie jõudmisse punkti, mil meil on peagi olemas esimene Euroopa Parlamendi otsus lapse õiguste ELi strateegia kohta. Võtmeküsimus puudutab laste kaasamist ja mõjukust. Teha on vaja osalt vaevalist ja tähtsat tööd, tagamaks, et sellest saab tegelikkus ja mitte ainult sõnad. Lapsed ja noored ootavad sedasama.

Ma pean edukaimaks punktiks ettepanekut seoses lastevastase vägivallaga. Komisjon on ühehäälselt toetanud minu nõudmist, et igasugune lastevastane vägivald, sealhulgas ihunuhtlus kodus, tuleb ühenduse õigusaktidega keelustada. See on suureks eduks lastele. Minu kodumaal, Rootsis, kus ihunuhtlus on keelatud, teab iga algkoolilaps ja noor, et täiskasvanud ei tohi last lüüa. Kui me ütleme nüüd selgelt välja, et igasugusele laste kuritarvitamisele tuleb teha lõpp koostöö kaudu, siis peab see tooma kaasa asjaomaste organite nagu pankade, reisifirmade, laenufirmade ja valuutavahetuspunktide koostöö, eesmärgiga peatada lastepornograafia, seksturism ja laste ekspluateerimine ning tagada pedofiiliavaba Internet. Ka tuleb sulgeda ebaseaduslikud veebilehed. Liikmesriigid peavad kehtestama seksi ostmise vastased seadused tagamaks, et lapsed ei muutu kaubaartikliks.

Kõige keerulisem probleem parlamendikomisjonis oli seotud adopteerimisega. Olen väga rõõmus, et me oleme nüüd kokku leppinud, et igal lapsel on õigus perekonnale, olenemata sellest, kas see on lapse enda perekond, kasupere, või on laps omaenda riigist või välismaalt adopteeritud. Asja peaksid otsustama lapse esmased huvid ja mitte täiskasvanute parimad kaalutlused. Me kõik mäletame, mis juhtus hiljuti Rumeenia ja Guatemaala lastekodudes – laste röövimised adopteerimiseks on meie mälus värsked. Lapsed ei ole kaubaartiklid.

Nüüd sõltub komisjonist, kas ta võtab kuulda parlamendi arukaid väiteid ja esitab konkreetsed ettepanekud selle kohta, kuidas me peaksime jõustama laste õigused, mis saavad nüüd uue Lissaboni lepinguga eesmärgiks, mis peab olema loetletud ELi õigusaktides. Uue Lissaboni lepinguga peab EL kuulama ja tagama laste õigustega arvestamise oma töös. See peab olema asjade loomulik käik ja sellest tuleb lähtuda ka üleilmses perspektiivis – arendustöös, kultuuris ja kõigil aladel. Laste vaesus on loomulikult keskne teema, kuid tähtis on ka küsimus, kuidas saavad lapsed sõjas hakkama ja millised terviseohud neid ähvardavad. Ma olen uhke, et osalesin parlamendi sellealases töös – parlamendi, kes langetab homme teema kohta otsuse .

 
  
MPphoto
 
 

  Siiri Oviir, fraktsiooni ALDE nimel. – Austatud härra volinik, president, head kolleegid!

Mul on hea meel selle üle, et Euroopa Parlament on jõudnud Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia aruteluni, sest laste õigusi toetav poliitika moodustab homse ühiskonna aluse.

Sellest, millised on tulevaste lapsevanemate väärtushinnangud ja toimetulek, sõltub ühiskonna ja riigi käekäik. Ma tänan raportööri nii kõikehõlmava dokumendi ettevalmistamise eest.

On ratsionaalne, et Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia väljatöötamisel on aluseks võetud ka ÜRO lapse õiguste konventsioonis ja selle lisaprotokollides kajastatud põhimõtted. Aga selleks, et Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia oleks tulemuslikum ja rakendatav ühiselt kõigis 27 liikmesriigis, tuleks selles konkreetsemalt ette näha rakendusmeetmeid, mille käivitamist toetataks lisaks liikmesriikidele ka Euroopa Liidu vahenditest.

Strateegia on kõikehõlmav, kõigil peatuda ei võimalda mul aeg. Omalt poolt tooksin ühe positiivse, igati toimiva algatusena ära Euroopa Liidu lapse õiguste strateegias toodud soovituse võtta kogu Euroopa Liidus kasutusele laste abiliini telefoninumber, mille taolist laste abiliini oleme meie Eestis praktiseerinud nüüd juba kolm aastat ja – kinnitan teile – see toimib edukalt.

Tahaksin juhtida tähelepanu kahele olulisele sihtgrupile, kelle õiguste tagamisele, arvan, peaksime enam keskenduma.

Esiteks, selliseks sihtgrupiks oleksid puuetega lapsed. Leian, et meie lapse õiguste strateegias tuleks rohkem tähelepanu pöörata puuetega laste õiguste tagamisele, et ka neil oleks sarnaselt teiste sihtgruppidega reaalselt tagatud võimalused – ja võrdsed võimalused – aktiivselt ühiskonnaelus osalemiseks.

Teise sihtgrupina tahaksin rõhutada vanemliku hoolitsuseta laste õiguste tagamise temaatikat. Kahtlemata on kõigil lastel õigus perekonnale. Kahjuks ei ole täna aga mitte kõigil meie lastel võimalik üles kasvada perekonna keskel, nad elavad lastekodus. Lastekodust välja astuvatele lastele, s.t 18–19aastastele, kes juriidiliselt on küll täiskasvanud, kuid sotsiaalselt seda mitte, ei ole me oma dokumentides küllaldast tähelepanu pööranud ja seda tuleks meil hakata tegema.

 
  
MPphoto
 
 

  Bogusław Rogalski, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Härra president, parlamendiliikmena, kes on tänaseks mõned aastad olnud kaasatud laste õiguste kaitsmisse, on mul väga hea meel võtta vastu proua Agnelilli raport ühise ELi strateegia loomise kohta lapse õiguste alal.

Laste õiguste rikkumine, lastevastane vägivald, laste müümine ebaseadusliku adopteerimise eesmärgil, prostitutsioon, ebaseaduslik töötamine või tänavatel kerjamine: need on jätkuvalt tohutuks probleemiks ELis. Iga laste õigusi puudutav strateegia peaks põhinema ÜRO konventsioonis sisalduvatel väärtustel ja põhimõtetel, eriti mis puutub igasuguse diskrimineerimise eest kaitsmist.

Igal lapsel peab olema tagatud õigus omada pidevat ja otsest kontakti mõlema vanemaga, samuti õigus kasvada üles vanemate kultuuriruumis ja õigus õppida mõlema vanema emakeelt. Saksamaa laste ja noorsoo amet, Jugendamt, rikub neid õigusi korduvalt nende laste puhul, kelle üks vanematest on välismaalane. Lahutuse korral kasutab Jugendamt iga meetodit jätmaks mittesakslasest vanemat oma vanemaõigustest ilma. Lastelt võetakse õigus õppida teise vanema emakeelt ja korraldatud kokkusaamistel on keelatud vestelda mõnes muus keeles peale saksa keele. Ametlikud dokumendid väidavad, et lapsele on kahjulik olla kahekeelne. Selle ameti tegevuse vastu on petitsioonikomisjonile esitatud üle 250 kaebuse. Vaatamata tõsiasjale, et aasta tagasi kinnitas Euroopa Komisjon, et Saksa Jugendamt rikub ELi asutamislepingu artiklit 12, mis keelab igasuguse diskrimineerimise, on Saksa riik muutunud veelgi rangemaks oma välismaalaste laste vastases diskrimineerivas tegevuses ja see on täiesti skandaalne.

Ma loodan, et kuna see raport on Euroopa Parlamendi hääleks, aitab see kõrvaldada sellealase diskrimineerimise.

 
  
MPphoto
 
 

  Hiltrud Breyer, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Härra president, lapsed ei ole mini-täiskasvanud ega ole nad ka mida inimesed nimetavad loomulikuks perekonna või ühiskonna osaks. Nad on õiguslikud isikud koos oma õigustega.

Kõik ELi liikmesriigid allkirjastasid enneolematu ÜRO lapse õiguste konventsiooni, kuid mitmes lapse õiguste aspektis oleme me Euroopas vaevalt pinda kraapinud. Üheks heledaks laiguks on tõsiasi, et Euroopa Komisjon on asetanud laste õigused päevakorda, kuigi komisjoni ettepanek sisaldab meie arvates ikka liiga palju ilusaid sõnu ja liiga vähe täpseid meetmeid.

Mul on heameel, et raport annab komisjoni soovitusele kuju ja selle eest edastan raportöörile oma õnnesoovid. Peame lootma, et komisjon teeb oma kodutöö ja on seetõttu 2008. aasta rohelises raamatus lapse õiguste kohta täpsem. Me vajame mõõdikuid ja täpseid ajakavasid lapse õiguste elluviimise jaoks.

Lubage mul keskenduda kolmele minu jaoks tähtsale punktile. Esimene neist puudutab tütarlaste, eriti sisserännanute peredest pärit tütarlaste õigusi. Lapse õiguste elluviimine hõlmab igal juhul tüdrukute ja poiste vahelise võrdõiguslikkuse rajamist ja võrdseid võimalusi neile mõlemile, ning see kajastub ka käesolevas raportis. Lubage mul avaldada tänu selle vastuvõtmise eest komisjonis ja raportöörile meie ettepaneku eest, et tütarlaste pearätid peaksid olema keelustatud vähemalt ELi algkoolides, andmaks tütarlastele tõelise valikuvabaduse ja õiguse lapsepõlvele. Ka ei ole mingit õigustust keelata sisserännanud perest pärit tütarlastel koolis käia.

Teiseks punktiks, millele ma suurt rõhku asetan, on lastevastane vägivald ja suurenev ükskõiksus. On vaja parandada laste meedia-alast kirjaoskust. On ilmnenud rahutukstegev tõus pornograafiliste materjalide ja vägivallastseenide levitamises mobiiltelefonide kaudu, mis viib sellise asja sallimiseni ja tuure koguva vägivallaspiraalini. Ma palun teil, härra Frattini, uurida pikalt ja põhjalikult viise, kuidas parandada noorte inimeste kaitsmist meedias ja laste kaitsmist tõhusamal moel vägivalla vastu.

Mu kolmas punkt puudutab lapse keskkonnaõigusi, teema, mida keegi ei ole veel tõstatanud. Selle all mõtlen ma iga lapse õigust kasvada üles terviklikus keskkonnas. Kahetsusväärselt ei arvestanud komisjon oma lapse õiguste strateegias vajadust keskenduda oma tulevasi saastepiirmäärasid seades rohkem lastele, mitte ainult täiskasvanutele. See käib nii mürataseme kui ka ohtlike ainete kohta. Seetõttu palun ma teil kaasata lapse keskkonnaõigused, sest tänased lapsed on homsed kodanikud. Meil kõigil lasub vastutus tagada, et meie Euroopa kodu on ühtlasi ka lapsesõbralik kodu.

 
  
MPphoto
 
 

  Giusto Catania, fraktsiooni GUE/NGL nimel.(IT) Härra president, daamid ja härrad, ma tahan tänada proua Angelillit tema tundliku lähenemise eest väga tähtsale asjale: ühiskond, kes teab, kuidas käituda oma lastega, teab, kuidas käituda kõigi oma kodanikega. Samal moel usun ma, et täna siin parlamendis astume me väga tähtsa sammu, sest institutsioonid, mis on suutelised tegelema alaealiste probleemidega, on kindlasti paremini suutelised tegelema kõigi Euroopa kodanike probleemidega.

Raport sisaldab mitmeid huvitavaid ja dünaamilisi ideid, mis on ka suunanäitajaks komisjonile seoses edasiste sammudega, mida me ootame. Seal on mõned punktid, mida on vaja rõhutada, eriti vajadus pöörata suurt tähelepanu ilma saatjata alaealistele, keda hoitakse sisserännanute administratiivkeskustes.

Keskusi kontrollides leidis Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste komisjon, et mitmes riigis, näiteks Prantsusmaal, Belgias ja Itaalias, hoitakse paljusid saatjata alaealisi, paljusid lapsi ebainimlikes ja alandavates tingimustes, mis on lastele vastuvõetamatud, nagu need on muide vastuvõetamatud kõigile meestele ja naistele.

Seda punkti tuleb üle kõige rõhutada. Me usume samuti, et suurt tähelepanu tuleb pöörata lapstööjõu vältimisele. Lapstööjõud on tihti seotud ekspluateerimise ja vaesusega. Sellepärast peab parlament andma ulatusliku panuse sotsiaalsete tingimuste parandamisse Euroopa Liidus.

 
  
MPphoto
 
 

  Kathy Sinnott, fraktsiooni IND/DEM nimel.Härra president, mul on lapse õiguste kohta palju öelda. Esiteks tervitan ma käesoleva raporti muudatusettepanekuid, mis keskenduvad perekonnale ja selle tähtsusele lapse arengu tagamisel. Ma tahaksin rõhutada, et just lapsevanemad, aga mitte riik on laste esmased kaitsjad ja seepärast on oluline toetada perekondi nende vastutusrikaste ülesannete täitmisel. Riik peaks aitama vanemaid oma laste kaitsmisel ja arendamisel ning riik peaks selle ülesande võtma vanematelt enda kanda alles siis, kui vanematel puudub tahe või võimalus oma lapsi kasvatada.

Mis puutub puudega inimestesse, kiidan käesolevat raportit väljaütlemise eest, et puudega lapsi tuleb täielikult austada ja võrdselt kohelda. Ma olen isiklikult esindanud palju lapsi ja nende vanemaid, kellel on olnud raskusi lastele hariduse andmisega. Traagiline lünk ÜRO lapse õiguste konventsioonis, mille põhiteema ju ongi lapse õigused, peitub selles, et kuigi kõigile lastele tagatakse algharidus, sisaldab konventsioon puudega laste haridust käsitlevat erisätet, milles öeldakse, et nendele hariduse andmine sõltub ressurssidest. Need sõnad on minu riigis takistanud erivajadustega lastel saada vajalikku abi.

Muudatusettepanek 3 hõlmab varem hooldusasutuses olnud lapsi ELis. See oluline teema pälvis parlamendiliikmete tähelepanu BBC dokumentaalfilmi „Bulgaaria hüljatud lapsed” (Bulgaria’s abandoned children) tõttu, milles keskenduti puudega lastele. Nimetatud dokumentaalfilmi linastus, millel osalevad filmitegijad, toimub 4. märtsil 2008, kuhu ma tahan kutsuda kõiki oma kolleege.

Hiljuti hääletas EL eelarvekomisjoni esitatud muudatusettepaneku vastu, millega taheti ümber suunata ELi raha, mis on mõeldud kogukonna- ja perepõhiste teenuste tarbeks. Muudatusettepanek kukkus läbi. Peame olema järjekindlad oma suhtumises deinstitutsionaliseerimisse ning lõimima lapsed ühiskonda, ning me peama oma rahalised vahendid tulevikus suunama ühendusel põhinevasse lähenemisviisi.

Ma tervitan parlamendi jõulist seisukohta inimkaubanduse osas, eelkõige tervitan muudatusettepanekut 1. Lapsele ei saa olla midagi hullemat kui röövimine oma perekonna juurest, kas sõjalisel, seksuaalsel või töö eesmärgil või isegi selleks, et täita paari soov last saada.

Samuti tahan ära märkida imikutega kauplemise enne ja pärast sündi organite ja rakkude kasutamiseks ning tuletada oma kolleegidele meelde, et ÜRO lapse õiguste konventsiooni preambul hõlmab lapsi nii enne sündi kui ka pärast seda.

Mul on heameel, et raportis võetakse arvesse sisserändajate perekondi ja saatjata alaealisi. Suureneva kultuurilise segunemise tõttu peame me jätkuvalt tunnistama, kui oluline on tegeleda meie igavesti muutuvas ühiskonnas kõikide lastega. Kui suurepärane ka ei ole, et tööjõu ränne võimaldab vanematel minna välisriiki, teenida rohkem ja pakkuda oma perekonnale paremat elu, peame me püüdlema õigluse poole, mis ei põhjustaks eraldi elamist ja võimaldaks perekondadel kokku jääda oma koduriigis või riigis, mille nad enda elukohaks valivad.

Nüüd ma tahaksin käsitleda seksuaal- ja pereplaneerimisõiguste teemat, mida on korratud käesoleva raporti kuues artiklis. Mina isiklikult vastutan kuue teismelise tüdruku ja kahe tesimelise poisi eest. Muidugi peavad nad teadma elu tõsiasju, kuid samal ajal peavad nad teadma kõige olulisemat elu tõsiasja: et nad on äärmiselt väärtuslikud, arenevad üksikisikud, väärikad ja tulevikuga isikud, kes annavad kogukonnale ja perekonnale ainulaadse panuse. Neile ei ole kasu sõnumist, mida nii sageli antakse seksuaal- ja pereplaneerimisõigusi sirmiks tuues, et nad ei ole vastutusvõimelised, et nad on õigupoolest õnnetusehunnikud, kes vajavad hullema ärahoidmiseks täiskasvanute kontrolli, ja et nad võivad saada abi, ilma et sel oleks neile negatiivseid tagajärgi või et nende vanemad sellest teada saaksid. Teismelised saavad ja peaksid saama toetust neilt, kes on neist vanemad, kes armastavad neid ja kes on selles olukorras ise juba olnud.

(President peatab kõneleja)

 
  
  

ISTUNGIT JUHATAB: MAREK SIWIEC
Asepresident

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI). – (IT) Härra president, daamid ja härrad, minu kolleegi raport oli suurepärane ja ma käsitlen liidu tegevust ja strateegiat kaitsta laste õigusi prioriteetidena. Me peame tunnustama, et alaealistel on oma õigused ja nõudma poliitilisi valdkondlikke strateegiaid ja meetmeid, mis oleksid suunatud üksikisiku elu kaitseks eostamismomendist alates.

Raportis nõutakse edasisi abinõusid ja – mitte keegi ei saa sellega mitte nõustuda – laste õiguste kuulutamist liidu ja tema liikmesriikide kohustuslike õiguste lahutamatuks osaks, mis nõuab konkreetset õiguslikku alust.

Lubage mul tõsta paljude pakiliste probleemide hulgas, millega lapsed silmitsi seisavad, esile silmatorkavat kadumiste arvu; laste kadumised on sageli traagilise lõpuga, tulenedes laste pornograafiaga seotud seksuaalsest ärakasutamisest ja vägivallast. Usun, et liit ei saa aktsepteerida ühegi oma liikmesriigi üheski vormis pedofiilia talumist ja et ta on kohustatud keelustama õiguse seda reklaamida ja endastmõistetavalt, selle toimepaneku.

 
  
MPphoto
 
 

  Edit Bauer (PPE-DE). – (HU) Tänan härra. president. Võttes arvesse demograafilist kriisi, on iga lapse elu hindamatu. Me ei saa suruda ühepoolselt peale sündimuse tõusu, kui pöörame samas vähest tähelepanu sündinud laste elutingimuste, võrdsete võimaluste ning vaimse ja füüsilise arengu tagamisele.

Seetõttu ma pean härra Frattini ettepanekut lapse õigustele liidu poliitikas horisontaalprioriteedi andmise kohta äärmiselt tähtsaks. Raportis, mille eest ma sooviksin õnnitleda proua. Angelilli’t, tõstetakse õigustatult esile teatavaid probleeme, mis tuleb lahendada ülimalt kiiresti.

Laste vaesuse ulatus on vapustav ja nagu mu kaasliikmed on maininud, elab iga viies laps vaesuses ja muidugi on sel väga tihe seos kooli varakult poolelijätmisega. Me ei tohi sulgeda oma silmi mitme tuhande tänavalapse ja kodutu lapse olukorrale liidu liikmesriikides, kellest paljud on sunnitud kerjama, varastama, illegaalselt töötama või tegelema prostitutsiooniga.

Vastavalt UNICEFi hiljuti avaldatud uurimusele ei ole ühtegi maad ega liikmesriiki, mis oleks puutumata lastega kaubitsemise probleemist. Me teame väga vähe lastest, kes kaovad igal aastal lasteasutustest või pagulaslaagritest, ning kelle arvu hinnatakse mitmetesse sadadesse. Vägivald laste suhtes ja agressiivsuse kasv laste hulgas annab alust õigustatud murele.

Härra President, Lissaboni lepingus on lapse õigused garanteeritud põhiõiguste harta artikliga 24. Raport, mille vastuvõtmist ma toetan, on liidu institutsioonide, kaasa arvatud parlament, esimeseks sammuks võtta tarvitusele tõsiseid abinõusid lapseõiguste järgimiseks ja nende olukorra järjekindlamaks parandamiseks. Siis, loodetavasti, ei säästa ka liikmesriigid oma pingutusi. Tänan tähelepanu eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Martine Roure (PSE). – (FR) Härra president, volinik, ma tunnen heameelt, et Komisjon teeb ettepaneku võtta vastu lapse õigusi käsitleva ELi strateegia.

Kuna suur hulk ELi strateegiaid puudutab lapsi, peame me rakendama konkreetseid meetmeid, kaitsmaks nende õigusi ja soodustamaks nende osalust.

Ma olen eriti rahul, et parlament nõuab definitsiooni „riskilapsed” identifitseerimist. See võimaldab meil tagada konkreetset abi lastele, kes kannatavad sotsiaalse olukorra käes, mis ähvardab nende vaimset ja füüsilist tervist.

Samal ajal ei või me lihtsalt jätta vaesuses elavaid lapsi saatuse hooleks. Need lapsed ei saa alati niisugust kaitset nagu nad vajavad, kuna nende vanematel puuduvad vajalikud vahendid. Et nad ei oleks määratud sotsiaalsele hüljatusele, vajavad nad erilist abi ning valitsused peavad olema kohustatud tagama, et kõigile lastele, milline ka ei oleks nende vanemate sotsiaalne või õiguslik olukord, oleks kättesaadav tervis ja haridus, nii et põhimõtet „võrdsed võimalused kõigile” täidetaks ka praktikas.

Ma tahaksin rõhutada migrantide laste erilist olukorda. Laste kinnipidamine halduskorras ei ole lubatav. Me ei suuda mõista, miks kedagi, kes põgeneb sõja või lootusetu olukorra eest, peaks koheldama kui kurjategijat ning see kehtib veel enamgi laste suhtes, kel kõigil peab olema, vastavalt lapse õiguste konventsioonile, õigus kaitsele ja haridusele.

 
  
MPphoto
 
 

  Ona Juknevičienė (ALDE). – (LT) Me oleme nõus, et laste õigused on osa inimõigustest, mida me oleme kohustatud rahvusvahelistest ja Euroopa lepingutest tulenevalt austama. Laste õigusi tunnustatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste hartas. See peab saama reformilepingu osaks ja kohustuslikuks kõigile ELi liikmesriikidele. Volinik Frattini, Te ütlete teatises, et olukord liidus seoses laste õiguste kaitsega ei ole veel rahuldav. Aga mina mõtlen, et see on kohutav. Peaaegu üks viiendik lastest elab vaesuses. Leedus elab ühe vanemaga ja ülalpeetavatest lastest koosnevatest perekondadest vaesuses peaaegu pool. Veelgi enam, meil ei ole võimalust saada statistikat selle kohta, kui palju lapsi laienenud ühenduses on jäänud vanemateta, kes emigreerusid töö otsimiseks ning jätsid oma lapsed vajaliku hoolduseta.

Me loeme õudusega laste vastu suunatud seksuaalsest ja psühholoogilisest vägivallast. Me tunneme kaasa lastele, keda kohtame tänavatel ja paneme mündi nende paluvatesse kätesse. Kuid sagedamini me ei tee mitte midagi, sest on kergem pöörduda kõrvale, sulgeda silmad ja öelda, et see ei ole meie süü, teised on selle eest vastutavad. Teie, volinik Frattini, ütlete, et see on iga üksiku liikmesriigi kohustus ja te ei taha sekkuda nende asjadesse. Brüssel sekkub paljudesse liikmesriikide asjadesse: meile on oluline korraldada oma põllumajandust, siseturge, kapitaliringlust. Me arvame, et need on olulise tähtsusega küsimused. Usun, et meie suurimaks mureks peaksid olema inimõigused ja esmajoones lapsed. Nemad on meie tulevik. Ma arvan, et eriti Euroopa Liit peaks võtma endale vastutuse inimõiguste ning eestkätt laste õiguste eest. Ma ei ole dokumendi poolt, mis ainult organiseerib, tuletab meelde ja kiidab heaks. Ma arvan, et siin nõutakse meilt aktiivset hoolitsust oma kodanike eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Wojciech Roszkowski (UEN). – (PL) Härra president, ma tahaksin õnnitleda proua Angelillit suurepärase raporti puhul teemal, mis on Euroopa Liidu tuleviku võtmeks. Enamik ettepanekuid selles raportis väärivad muidugi toetust, kuid mul on ka paar muret.

Esiteks, käsitletud on tütarlaste ja poiste võrdsuse printsiipi, millest võib aru saada nagu öeldaks, et nad on identsed, kusjuures iga vanem teab, et tüdrukud ja poisid on erinevad ja nõuavad erinevat lähenemist küsimustes, mis puudutab nende kasvatust nende võrdse väärikuse printsiibi saavutamiseks. Teiseks, laste õiguste seisukohast lähtuvalt, alternatiivsete perekonnastruktuuride arvu suurenemine, mida käsitletakse raportis, loob ohu, mille vastu tuleks tegutseda. Käesolevas raportis ei ole ohtu mainitud. Ja kolmandaks, kuna lõige 167 sisaldab üleskutset tagada lastele ja noortele seksuaalne haridus, ei ole lõikeid 163 ja 164, mis räägivad õigusest seksuaalsele ja reproduktiivsele tervisele, vaja, kui neid termineid kasutatakse abordiõiguse varjamiseks.

Sellest punktist selgub, et on võimatu eraldada juba sündinud laste õigusi sündimata laste omadest. Isegi kui nad alustavad elu lootena, saavad neist paratamatult lapsed ja kui kellelgi on selles suhtes kahtlusi, peab ta meelde tuletama, et me kõik oleme kord olnud looted.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL). – (PT) Selles üheminutilises kõnes tahaksin rõhutada, et ma pean Euroopa Liidu esmaülesandeks laste suhtes hinnata oma poliitika efektiivsust suutmatuse või suutlikkuse seisukohalt tagada laste õiguste elluviimine, eriti seoses laste vaesuse kiire ja olulise vähendamisega, kindlustamaks kõigile lastele võrdsed võimalused.

Selles kontekstis sooviksin ma küsida näidete varal: missugune mõju on Euroopa Liidu rahapoliitikal ja selle hinnastabiilsuse eesmärgil või pigem palgapiirangutel suutmatusele rakendada laste õigusi? Millist rolli mängib Euroopa Liidu „kaitstud paindlikkus”, tööturu riikliku kontrolli vähendamine, kergemad vallandamised, kasvavalt ebakindlad töölepingud, suurenev tööaeg ja töötundide kohandatavus, suutmatuses tagada laste õiguste elluviimine? Millist mõju avaldab praegune Euroopa Liidu poliitika, milles propageeritakse avalike teenuste, sealhulgas tervise ja hariduse, riikliku kontrolli vähendamist ja privatiseerimist, suutmatusele tagada laste õiguste elluviimine? Need on mõningad näited sellest, milline peaks olema Euroopa Liidu kõige asjakohasem, vajalikum ja pakilisem põhivool laste õiguste suhtes.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE-DE). – (PT) Volinik, daamid ja härrad, vägivald nende vastu, kes ei saa ennast kaitsta, on äärmiselt taunitav. Vägivald laste vastu on eriti talumatu. Nõutav oleks ühenduse õigustik, mis keelaks kõik vägivalla vormid, olgu see füüsiline, psühholoogiline või seksuaalne. Juba on mainitud UNICEFi 2003. aasta andmeid, mis näitavad, et mõnes liikmesriigis nagu Prantsusmaa, sureb igal nädalal umbes kolm last ahistamise ja hooletussejätmise tagajärjel, ja mujal nagu Saksamaa ja Ühendkuningriik, püsib see arv kuskil kahe lähedal nädalas.

Ma tervitan Euroopa Liidu liikmesriikide ja institutsioonide teatist lapsi käsitlevate poliitikavaldkondade (mida on viimastel aastatel arvuliselt järjest rohkem) elluviimise kohta. Olemasolevad õigusaktid, poliitika ja struktuurid on aga siiski veel ebapiisavad, et vastata kõikidele laste kaitset puudutavatele küsimustele, olgu nad siis vaesuse, inimkaubitsemise, koduvägivalla, seksuaalse ahistamise, pornograafia, lapstööjõu ekspluateerimise või lapssõdurite jõleduse ohvrid, mis püsib visalt 21. sajandil.

Seepärast ma õnnitlen härra Frattinit selle algatuse puhul, mis näitab, et vajaminev valmisolek muuta teema ELi prioriteediks ja luua üldine ELi strateegia laste õiguste efektiivseks propageerimiseks ja kaitseks sise- ja välispoliitikas, on olemas. Olen samuti väga rahul, et uus Lissaboni leping sisaldab ELi eesmärkide hulgas lapse õigusi, tagades sellega õigusliku aluse nende õiguste kaitseks.

Parandada tuleb ennetusmeetmeid ja teadlikkuse tõstmist ning tugevdada sotsiaalseid õigusi ohvrite toetamiseks. Samuti tuleb tugevdada rahvusvahelisi operatsioone laste pornograafiat sisaldavate veebilehtede vastu, et tagada nende sulgemine ja kriminaalsete võrkude mahavõtmine. Internet võimaldab lastele suurepäraseid tingimusi suhtlemiseks ja teabe saamiseks, kuid meie peame kindlustama, et nad saaksid seda teha ohutult.

 
  
MPphoto
 
 

  Stavros Lambrinidis (PSE). – (EL) Härra president, meie lapsed on sõltumatud isiksused, neil on puutumatu õigus oma põhiõiguste kaitsele, mis tähendab: mitte mingit alandavat kohtlemist ja vägivalda, mingeid ebainimlikke töötingimusi, mingit haridusest ilmajätmist, ei mingit vaesust, mingisugust seksuaalset ekspluateerimist ega ahistamist, mitte ühtki lapssõdurit sõjas. Ja laste vajadus nende universaalsete väärtuste järele on suurem kui täiskasvanuil. Esiteks seepärast, et nad oma olemuselt on noored ja nõrgad. Teiseks, seepärast, et vanem või õpetaja või preester ja kõik need, kellega nad kokku puutuvad, on alati nende suhtes võimupositsioonil ning kolmandaks, seepärast, et kui midagi läheb lapsepõlves valesti, on sellel lõppkokkuvõttes otsustav mõju lapse tulevasele elule

Need on õigused, milleks meid on kutsutud kaitsma täna. Ma pööran tähelepanu kahele asjale:

Esiteks, võib-olla kõige haavatumad on immigrantide lapsed. Vähemalt need, kes on sündinud meie hulgas, peavad saama automaatselt meie riigi kodakondsuse. Neid ei tohi märgistada sündimisest saadik ning nad peavad muidugi käima koolis, vaatamata oma vanemate positsioonile ega olema määratud sotsiaalsele tõrjutusele.

Teiseks, laste kaitsmine interneti eest: lapsedi külastavad internetti sageli ja surfavad seal kahtluseta ning vestlevad võõrastega ja võivad olla seksuaalse ekspluatatsiooni ohvrid – tarbekaup väga tulutoovas äris. Härra president, internet on uus külaväljak. Just nii nagu vanemad hoitavad oma lapsi võõrastega vestlemise eest külaväljakul, niisamuti peab neid õpetama ja teavitama, et samasugust hoolt ja nõuannet on vaja kui asi puutub Internetti. Euroopa peab etendama oma osa sellise õpetuse kui ka usaldusliinide tagamisel vanematele ja lastele, kes seisavad niisuguste olukordadega silmitsi.

 
  
MPphoto
 
 

  Marian Harkin (ALDE). – Härra president, ma nõustun põhimõtteliselt kõigi soovitustega, mida selles suurepärases raportis tehtud on. Eelkõige nõustun, et ELi tulevikustrateegias tuleks tunnistada pere kui ühiskonna alusinstitutsiooni rolli olulisust laste ellujäämisel, kaitsmisel ja arendamisel.

Samuti toetan lapse õigust olla püsivas isiklikus suhtes ja otseses kontaktis oma vanematega, välja arvatud muidugi juhul, kui see läheb vastuollu lapse parimate huvidega. Ma toetan täielikult raportis esitatud soovitusi luua lapsesõbralik ühiskond, milles lapsed tunnevad end kaitstuna ja aktiivselt kaasatuna.

Lõikes 27 nõutakse komisjonilt ja liikmesriikidelt tungivalt meetmete võtmist, et oleks kindlustatud vaimse puudega lastele haridusnõudest kinnipidamine. Iirimaal on neil õigus asjakohasele algharidusele, kuid see sõltub ressurssidest. Tegelikkuses tähendab see sageli, et nad saavad sobimatut algharidust.

Lõikes 27 on samuti osutatud, et vaimse puudega lastel peaks olema juurdepääs kohtule. Iirimaal oli hiljuti juhtum noore Downi sündroomiga tütarlapsega, keda oli vägistatud, ja kohtunik otsustas siiski, et tüdruk ei ole pädev vandekohtule tõtt rääkima. Kohtunik kuulas tüdruku kohtus süüdistuse esindajate abil üle. Ülekuulamise ajal olid kohal süüdistatav ja tema advokaadid, kuid tüdruku perekonnal kästi kohtust lahkuda. Kui kõigil lastel ei ole juurdepääsu kohtule, veame me oma lapsi alt.

Lõpetuseks tahaksin ma esitada volinikule lühikese küsimuse. Hiljutine otsus lisada lapse õigusi käsitlev säte Lissaboni lepingusse ELi ühe eesmärgina tagab lapse õigustele õigusliku aluse. Kas volinik võiks kasvõi lühidalt selgitada, milliseid praktilisi tulemusi ta sellest ootab? Ma sooviksin sellele küsimusele vastust saada Lissaboni lepingu peatse referendumi valguses.

 
  
MPphoto
 
 

  Hanna Foltyn-Kubicka (UEN). – (PL) Härra President, ma tahaksin suunata tähelepanu raporti lõigus 118 tõstatatud probleemile, milles käsitletakse piiranguid purunenud segarahvustest perede lastega vaba suhtlemise piiramist.

Selle kohta on eriti eredaid näiteid Saksamaal tegutseva Jugendamti kohta. Asutuse tegevuse tulemusel on vanemad, kes ei ole Saksamaa kodanikud, jäetud ilma õigusest rääkida oma lastega oma keeles ja äärmuslikel juhtudel on neilt isegi võetud vanemlikud õigused.

Jugendamti asutamise sätted ulatuvad aastasse 1939, ma kordan, 1939 ja nad jätkavad seadusjärgselt tegevust peaaegu muutumatus vormis. See institutsioon tegutseb selle nimel, mida nimetatakse lapse heaks, kuid kontseptsiooni ei ole kusagil defineeritud, mis tähendab, et seda võib mistahes viisil interpreteerida. Kohtumenetlustes soosib Jugendamt saksa taustaga vanemaid. Teiseks murettekitavaks asjaks on, et see, ei allu mingile välisele kontrollile; sel põhjusel ma palun, et Euroopa Komisjon valmistaks ette õigusakti ttepaneku, mis võimaldaks vältida mis tahes diskrimineerimise vorme liikmesriikide asutustes nagu see esineb momendil käsitletud juhtumi puhul Saksamaal.

 
  
MPphoto
 
 

  Tadeusz Zwiefka (PPE-DE). – (PL) Härra president, kõigepealt ma tahaksin väljendada oma täielikku nõusolekut proua Foltyn-Kubicka avaldusega.

Lapse õiguste küsimusele on tulnud kasuks Euroopa Liidu õigusandjate poolt osutatud kasvav tähelepanu. Samal ajal aga avaldab lapse õigustele otsest mõju ELi jurisdiktsiooni alla tulevate alade pidevalt suurenev arv. Seetõttu võtan ma heameelega vastu komisjoni teate lapse õiguste strateegia kehtestamisest. Kavatsus anda prioriteet sellele küsimusele Euroopa Liidus, s.o tunnustada lapsi kui täiesti küpseid õigussubjekte, väärib meie täielikku toetust. Siiski, raporti ettevaatlik pealkiri, s.t. „strateegia suunas”, mitte lihtsalt „strateegia”, peaks tähendama, et võetakse ette edasisi abinõusid avalike konsultatsioonide vormis, mis aitaksid määrata meie peamised prioriteedid tulevastele ELi meetmetele.

Käesolevani ei ole Euroopa Liit veel loonud ühtki spetsiaalset lapse õigusi käsitlevat õiguslikku alust. Selles punktis tahaksin ma väljendada oma pettumust, sest kui põhiseaduse leping oleks ratifitseeritud, oleks see kehtestanud palju kohasema õigusliku raamistiku artiklis I-3, mida oleks rakendatud otseselt lapse õigustena. Lapse õiguste kaitse kui Euroopa Liidu sisene ja väline eesmärk sisaldub Lissaboni lepingus. Need õigused on sisse kirjutatud põhiõiguste hartasse. Kuigi on häbiväärne, et Euroopa Liidus elavad sada miljonit last ei ole võrdsed õiguste ja vabaduste suhtes, mis neil on.

On ilmne, et oma haavatavuse ja eriliste vajaduste tõttu vajavad lapsed erilist hoolt nagu ka asjakohast õiguskaitset. Siiski ei või lapse õigused reeglina olla eraldatud ega vastandatud inimõigustele. ELi dokumentide analüüs võib viia mõttele nagu eksisteeriks liikumine lapse õiguste käsitlemise poolt mingil määral eraldiseisva küsimusena inimõigustest tervikuna. See on ohtlik suund ja võib tekitada ohtlikke lahkhelisid.

Ma sooviksin tänada raportööri, et ta ei lasknud selle küsimuse delikaatsel olemusel ähmastada oma tasakaalukat lähenemist teemale. On hea, et raport ei olnud pühendunud eranditult kaitsemeetmetele, vaid rõhutas ka positiivse toetuse vajadust lapse õigustele nagu õigus perekonnale, haridusele, sotsiaalsele kaasamisele, tervishoiule ja võrdsetele võimalustele.

 
  
MPphoto
 
 

  Magda Kósáné Kovács (PSE). – (HU) Tänan, härra president. Tugevat ühiskonda ja majandust saab rajada ainult põlvkondadele ja kodanikele, kes on kehalt ja vaimult terved, niisiis me peame andma oma parima, et garanteerida tulevaste põlvede tulevikku ja õigusi juba meie eneste huvides, kuna varem või hiljem sõltume me kõik tulevaste põlvkondade solidaarsusest.

Seetõttu väärib proua Angelilli tunnustust oma raporti eest, mis annab teemale kompleksse selgituse. Meie laste õigus täiuslikule elule on sotsiaalsete nõuete ja seaduslike tagatiste komplitseeritud süsteem: laste õigus sündida ja kasvada üles tervislikus keskkonnas; nende õigus õppida ja viia täide oma unistusi.

Perekond ja lapse vaesus on põhiliseks takistuseks nende õiguste teostamisel, nii ei ole võimalik sõnadega seletada, kui oluline on, et Euroopa institutsioonidid ja liikmesriigid osaleksid võitluses vaesusega. Seda tuleb teha ka selleks, et takistada lastevastaseid kuritegusid ja laste ekspluateerimist.

Piirideta Euroopa astus möödunud aasta lõpul uude ajastusse. Schengeni piirkonnale on suureks väljakutseks mitte luua soodsaid tingimusi kurjategijaile. Seetõttu oleks nõutav välja töötada süsteem teabe koondamiseks laste vastu toimepandud kuritegudest ja karistustest, mis on liikmesriikide käsutuses ja laste kaitsmiseks kurjategijate eest, kes ümbruskonnas tegutsevad.

Proua Angelilli suurepärane raport võib tõepoolest saada hindamatuks, kui sellele järgnevad õigusandlikud abinõud. Ma usun, et see saab olema nii. Tänan, härra president.

 
  
MPphoto
 
 

  Roberta Alma Anastase (PPE-DE). – (RO) Lapse õigused on tähtis teema, mis ühendab meid kõiki, olenemata päritolumaast või poliitilisest seisukohast.

Rääkida lastest, tähendab rääkida meie tulevikust, Euroopa kodanike ja liidu enese tulevikust. Seepärast võin ma ainult tervitada raportit lapse õigusi käsitleva Euroopa strateegia kohta. Raporti koostamine on juba iseenesest kinnitus teema ja põhiõiguste hartasse sissekirjutatud teksti tähtsusele, kuna koostamises osalesid mitmed komisjonid, kes esitasid kuus arvamust.

Lapse parimad huvid peavad olema esmatähtsad. Oma väärtushinnangute ja oma arengukontseptsiooni tõttu on Euroopa Liidul moraalne kohustus tagada, et lapse õigused on peamiseks prioriteediks nii sisemises kui rahvusvahelises tegevuses.

Euroopa Liidu siseselt tahaksin ma ikka ja jälle korrata kahe aspekti tähtsust: kõigepealt, migratsiooni negatiivseid tagajärgi ja rändavate vanemate poolt kodumaale mahajäetud laste ebakindlat olukorda. Tahaksin tänada raportööri mu ettepaneku vastuvõtmise eest, milles pöörasin tähelepanu ülalmainitud küsimusele, mis ikka veel puudutab valusalt Euroopa kodanike elu, ning tahaksin avaldada oma toetust tema üleskutsele tagada asjaomastele lastele asjakohane hoolitsus, sotsiaalne integratsioon ja põhiharidus. Mitte vähem tähtis ei ole eesmärk tagada kõigile Euroopa lastele õigus haridusele.

Väljaspool Euroopa Liitu on oluline, et me propageeriks lapse õigusi rahvusvahelisel tasemel, eriti osana Euroopa Liidu suhetest naaberriikide ja strateegiliste partneritega. Ülemaailmselt valitsevates erinevates tingimustes tahaksin ma osutada tähelepanu lapse õiguste rikkumisele kriisi- ja konfliktikolletes, eriti külmutatud konfliktides, kus õiguskorda lihtsalt eitatakse. Euroopa Liit ei või sallida niisuguseid olukordi ja peab tegutsema kindlakäeliselt, tagamaks lapse õiguste austamise igal pool.

Aasta 2007 nägi otsustavate sammude astumist Euroopa Liidu poolt selles suunas, aga 2008 peab saama otsustavaks aastaks lapse õigusi käsitleva strateegia rakendamisel. Seepärast kutsun komisjoni ja nõukogu üles andma õiget hinnangut parlamendi soovitustele, tagamaks strateegia edu.

 
  
MPphoto
 
 

  Iratxe García Pérez (PSE). – (ES) Härra president, käesolev raport annab arusaadava ja kooskõlastatud nägemuse tööst, mida me peame laste nimel propageerima Euroopa Liidu tasemel. Me peame kaasama igaüht, kes on vastutav selles valdkonnas, et täide viia poiste ja tüdrukute õigust võrdsele haridusele, võitlema igasugust liiki vägivalla ja lapstööjõu kasutamise vastu ning kaitsma sisserändajate lapsi.

Olles teadlikud ühiskonnas valitsevatest trendidest oleme nõus, et traditsiooniline perekonnamudel ei saa olla ainsaks hindamisaluseks ja et on olemas üha suurenev hulk alternatiivseid mudeleid, mida me peame oma sügavalt juurdunud veendumuses, et lastel peab olema positiivne perekeskkond, arvesse võtma.

Sellega seoses tahaksin esitada algatuse rahvusvaheliste adopteerimiste kohta. Valdkond vajab tegelikkusega paremas kooskõlas olevaid eeskirju, milles on ette nähtud meetmed tundmatute teguritega toimetulemiseks, mis meie ees täna seisavad; niisugune protsess on mõnes riigis laste huvide kaitsmiseks juba käimas, näiteks Hispaanias.

Siiski, enne kui ma lõpetan, tahaksin väljendada hispaania sotsialistide delegatsiooni kahtlusi lõike 127 suhtes, s.o pearätiku keelustamisest koolis, kuna me oleme enam dialoogi ja mõtiskluse poolt.

Daamid ja härrad, me arutame ühiskonna kõige haavatavama sektori üle, kuid ka tuleviku üle, mis vajab tugevaid väärtussambaid nagu austus, sallivus ja kooseksisteerimine.

 
  
MPphoto
 
 

  Mairead McGuinness (PPE-DE). – Härra president, tervitan kõnealust raportit ja raportööri tehtud tööd.

Arutelust selgub, et valitseb peaaegu täielik üksmeel selles osas, mida me peame ette võtma lapse õigustega, ning me oleme jõudnud kaugele vanarahva tarkusest, mille kohaselt lapsi peab nägema, mitte kuulama. Täna me mitte üksnes ei taha näha oma lapsi, aga ka kuulda ja kuulata, mida neil öelda on.

Meil on siiski vaja selgitusi – ning võib-olla võiks seda teha volinik – seoses sellega, milline pädevus on ELil selles lapse õiguste valdkonnas mainitud Lissaboni lepingu valguses ja seoses reformilepingu üle hääletamisega Iirimaal. Nagu te teate, on Iiri põhiseaduse kohaselt lapsed kõige paremini kaitstud pereringis. Me peame tunnustama pererolli olulisust lapse õiguste kaitsmisel ning otsima meetmeid, mille eesmärk on tugevdada perekondi ja toetada neid seal, kus vaja.

Samuti on küsimuse all abielus või vabaabielus perekonna probleem ja see, kas mõlemas olukorras on lastel võrdsed õigused. Lahus elavate ja lahutatud inimeste arv Iirimaal üha kasvab, samuti vabaabielus elavate paaride arv: iga kaheteistkümnes perekond on vabaabielus ja kokku puudutab see 50 000 last. Me peame jälgima, kuidas nende laste õigusi kaitstakse vastavalt praegu kehtivatele Iiri seadustele.

Samuti arutletakse lapte võimaluse üle suhelda mõlema vanemaga ning lapse õiguste alane lünk praeguses Iiri perekonnaõiguses, millega tuleb tegeleda.

Üks asi veel: 2006. aastal puhkes skandaal, kui Iirimaa ülemkohus lükkas tagasi alaealiste vägistamist käsitleva seaduse põhjendusega, et see ei võimalda süüdistataval end kaitsta, kui ta on pidanud ohvrit vanemaks. Kohtuasi hõlmas 41aastast meest ja 12aastast tütarlast. Täna loobuti Dublini ringkonnakohtus vägistamissüüdistustest selle isiku vastu. Me peame tegema Iirimaal kaks põhiseaduse muudatust seoses pereteemade ning juhtumiga, millest ma just rääkisin, ning ma arvan, et me peame teadma, milline on ELi suhtumine lapse õigustesse, et me Iirimaal õigesti hääletaksime.

 
  
MPphoto
 
 

  Genowefa Grabowska (PSE). – (PL) Härra president, volinik, tänane arutelu on tõenduseks sellest, et Euroopa Parlament tahab osaleda lapsi käsitleva Euroopa poliitika loomises. Selles suhtes on paljude liikmesriikide seisukoht, kes arvavad, et peaaegu kõik lapse õigusi reguleerivad õigusaktid kuuluvad perekonnaõiguse valdkonda ja on sellest tulenevalt eranditult riigi pädevuses, väga murettekitav.

Niisugune kitsas liikmesriigiga piirduv lähenemine asetab parlamendi väljapoole lapse õiguste teemalisest otsustusprotsessist ja muudab meid, parlamenti, puhtal kujul nõuandvaks organiks. See ei ole järjest ühtsemas Euroopas õige lähenemisviis. Üheks näiteks sellest võib olla riikidevaheline alimentide rahvuvahelist sissenõudmist käsitlev määrus, mille parlament hiljuti detsembris konsultatsiooniprotsessi tulemusena heaks kiitis. Määruse eesmärgiks on tagada, et lapsed, kes on ühe vanema poolt unustatud, ei oleks enam näljas ega mahajäetud ja et nad saaksid raha, mis on tagasi saadud tänu uuele ja efektiivsemale süsteemile. Sel põhjusel ma usun, et parlament, kes õigupoolest tegutseb kõigi Euroopa laste nimel, omab moraalset kohustust osaleda aktiivselt seaduste tegemisel nende kasuks.

Kokkuvõtteks ma tahaksin öelda: volinik, parlament peaks olema rohkem kaasatud lapsi käsitlevatesse Euroopa määrustesse.

 
  
MPphoto
 
 

  Edward McMillan-Scott (PPE-DE). – Härra president, ma sooviksin tänada raportööri Roberta Angelillit ning teisi raportööre nende töö eest oluliste teemadega ning muidugi tahaksin tänada ka volinik Frattinit suhtlemise soodustamise ning töö eest, mida komisjon on selles valdkonnas teinud.

Mööndes, et need teemad on eelkõige tähtsad liikmesriikide jaoks, usun ma, et ka Euroopa Liidul on selles oma roll, ning muidugi on seda oluliseks peetud põhiõiguste hartas, mis esimest korda hõlmab ka lapse õigusi. Usun, et ühiskonna üle saab kõige paremini otsustada selle järgi, kuidas kantakse hoolt süütute eest – ning meie kui Euroopa Liit oleme samuti ühiskond.

Mind huvitab selles valdkonnas eelkõige laste piiriülene röövimine vanemate poolt. Ma olen tegelenud paljude selle valdkonna juhtumitega ning igal aastal on sadu juhtumeid ELi liikmesriikide ning ELi liikmesriikide ja nende naaberriikide ja kaugemategi riikide vahel. Kuigi on olemas rahvusvahelised konventsioonid, nagu Haagi konventsioon ja meie enda Brüsseli II konventsioon, on siiski väga palju puudujääke. Hiljuti olin ma tänulik rahvusvahelisele õigusbüroole Freshfields, kes uuris mitut juhtumit vastavalt Brüsseli II konventsioonile ja tuvastas mõned probleemid meie enda liikmesriikides.

Usun, et Euroopa Parlamendi ja komisjoni tehtud tööd on vaja näha rahvusvahelise õiguse arengu kontekstis. Minu arvates on õige pidada väga oluliseks vahendiks ÜRO lapse õiguste kauast konventsiooni, mis paneb esmatähtsale kohale lapse huvid. Põhiõiguste hartas on samuti esitatud põhimõte, mille kohaselt lapsel on õigus mõlemale vanemale. See on väga vajalik ja on nüüd levinud üle maailma.

Kuid on kaks aspekti, mis määravad viisi, kuidas kohus juhtumit käsitleb. Kuigi seda punkti raportis selgelt välja ei öelda, peaksime arvestama ka nende laste õigustega, kes on piisavalt vanad, et kohus nende soovid ära kuulaks, nagu minu valimisringkonnas elava 7aastase Jessica puhul kõrgema astme kohtus. Teiseks tuleks vajaduse korral tagada lapsele sõltumatu seadusjärgne esindamine. Need on kaks teemat, mida peaksimee lähikuudel arutama.

 
  
MPphoto
 
 

  Alessandro Battilocchio (PSE).(IT) Härra president, daamid ja härrad, ma tänan raportööri suurepärase töö eest. 20. sajand algas peaaegu ilma lapse õigusteta ja lõppes selgete ja vastuvaidlematute edusammudega, kuid veel on käia pikk tee ja seda ei ole mitte kerge läbida, nagu märgiti raporti mitmes osas.

Käsutuses oleva lühikese aja jooksul ja samuti ka isiklike kogemuste põhjal UNICEFis, tahaksin ma tungivalt soovitada komisjonile rõhutada ühte aspekti: meil on vaja ühenduse dokumenti adopteerimise kohta, kuna selles suhtes on praegu 27 liikmesriigis täiesti vastuolulised seadused. Oleks kasulik võtta vastu õiguslik raamistik, mis aitaks parandada teabeteenistuste abi kvaliteeti, et nad saaksid kasutada mitmesuguseid abinõusid rahvusvahelise adopteerimise ettevalmistamiseks ning tegeleda protseduurinõuete ja peretugiteenustega adopteerimisjärgsel etapis. Tänapäeval kohtame sel alal veel liiga palju kuritarvitamist, puudusi, viivitusi ja raskusi, mida adopteerivad perekonnad ja eelkõige lapsed ei ole tõepoolest ära teeninud.

 
  
MPphoto
 
 

  Miroslav Mikolášik (PPE-DE).(SK) Kõik liikmesriigid ratifitseerisid 1989. aastal lapse õiguste ÜRO konventsiooni; ometi ei sisalda konventsioon ühtegi sanktsioonimehhanismi.

On mitmeid asutusi, kes püüavad parandada lapse õigusi; nende tegevus peaks olema paremini koordineeritud ja nad peaksid saama rohkem avalikku tähelepanu, mis võiks olla saavutatav näiteks ühise veebilehekülje loomise kaudu. Sel viisil saaksime hoiduda pingutuste soovimatust kattumisest. Teiseks sammuks võiks anda põhiõiguste volinikule lapse õiguste alased volitused. Pooldaksin voliniku kaasamist esmatähtsaks peetavatesse valdkondadesse, s.o võitlusesse laste vaesuse ja kõigi vägivallavormide vastu. Vägivalda laste vastu ei tohiks kunagi olla. Seepärast on minu arvates tähtis selle toimepanijaid karistada, kuid mis kõige tähtsam, ennetada niisugust ebainimlikku tegevust.

Siin ma toetan raportööri nõudele kehtestada menetlused piiriideülese kohtuliku jälitustegevuse parandamiseks: praktikas peaks see tagama, et isik, kes on süüdi mõistetud ühes liikmeriigis, saaks registreeritud lastevastase vägivalla toimepanijana ka teises liikmesriigis. Ma arvan, et see meetod oleks tähtsaks sammuks laste edasise kuritarvitamise, nagu seksuaalne sandistamine, seksuaalne ahistamine, lapspornograafia, lasterööv ja lastekaubandus, ennetamiseks.

Mis puutub lapspornograafiasse, olen ma väga Euroopa Komisjoni algatuse poolt püüda koostöös mõnede pangaasutuste ja krediitkaardifirmadega kõrvaldada leheküljed, mis müüvad lapsepornograafiat interneti maksesüsteemidest. See võiks kaasa aidata lapspornograafiaga äritsejate andmebaasi loomisele, mille andmed selle vastiku ärivormi loojate ja levitajate kohta oleks kättesaadavad pädeva liikmesriigi politseile, Europolile ja Interpolile. Sest ma olen teadlik, et see on väga tähtis valdkond ja olen selle poolt, et lapse õiguste kaitseks eraldatakse vajalikud rahalised ressursid. See on meie laste tuleviku küsimus, mis tähendab ka meie tulevikku.

 
  
MPphoto
 
 

  Katerina Batzeli (PSE). – (EL) Härra president, sooviksin omakorda anda edasi oma õnnitlused proua Angelillile, kes on tõesti taganud integreeritud raamistiku ühendamaks hartat lapse õigustega.

Tahaksin koondada oma tähelepanekud kolmele küsimusele peale nende, mida juba täna siin on arutatud. Esiteks, lastevastase vägivalla ja ahistamise probleemil peab olema täpne diagnoos ja vastus, ning selleks tuleb luua spetsiaalne registreerimissüsteem, mis aitab samm-sammult kaasa probleemi efektiivsele ennetamisele.

Teiseks peavad kõik liikmesriigid protokolli inimkaubanduse ja seksuaalse ekspluateerimise ennetamiseks, mahasurumiseks ja karistamiseks, kus muude asjade hulgas vaadeldakse küsimust ajutiste ja mittealaliste elamislubade väljaandmisest piiril.

Lõpuks, alaealiste kuritegevuse kindla ohjamise küsimus, koos ennetus- ja alaealiste sotsiaalse integratsiooni meetmetega ja kohtuliku ning kohtuvälise sekkumise meetmetega.

Härra president, käesolev aasta on kultuuridevahelise dialoogi aasta ja me peame säilitama ühendavad sillad kõikide kultuuride ja kõikide religioossete vaadete vahel. Arvan, et käesoleva raporti lõiget 127 ei saa aktsepteerida.

 
  
  

ISTUNGIT JUHATAB: MARIO MAURO
Asepresident

 
  
MPphoto
 
 

  Zita Gurmai (PSE). – (HU) Härra president, volinik, daamid ja härrad, Euroopa tulevik on tugevasti mõjutatud sellest, kas ta on suuteline arendama ühiskondi, mis omavad ja toetavad lapsi. Lapse õiguste toetamine ja kaitsmine on otsustava tähtsusega Euroopa Liidu tulevikule. Lapsesõbralike ühiskondade arendamist Liidus ei saa eraldada Euroopa integratsiooni süvendamisest ja tugevdamisest.

Lapse õiguste propageerimiseks ja efektiivse rakendamise tagamiseks nii liidus sees kui väljaspool seda on vaja mitmekülgset ELi strateegiat. Lapsed väärivad spetsiaalseid sätteid ja asjakohast õiguskaitset. Liikmesriigid on kohustatud toetama vanemaid lastekasvatusülesannetes mitmesugusel viisil. Ohutut ja kõikehõlmavat Euroopat saab üles ehitada ainult niisuguste vahendite kasutamisega.

Meie poliitikas tuleb pidevalt meeles pidada laste erisuguseid vajadusi, pöörates erilist tähelepanu vaesusele, sotsiaalsele hüljatusele ja negatiivsele diskrimineerimisele nii liidu kui ka maailma tasemel.

Pean tähtsaks, et lapse õiguste ÜRO konventsiooni soovitusi võetakse pidevalt ja süstemaatiliselt arvesse ELi ja väljaspool ELi olevate riikide vahelistes kahepoolsetes lepingutes .

PSE fraktsioon sooviks muudatusettepaneku 127 kohta eraldi hääletust.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (PSE). – Härra president, ma tervitan otsust lisada Lissaboni lepingu ELi eesmärkide hulka lapse õigused, tagades lapse õigustele uue õigusliku aluse.

Proua Angelilli raportis käsitletakse seoses laste heaolu ja kaitsega palju olulisi küsimusi. Ma sooviksin siiski tunnustada tõsiasja, et laste jaoks on nende vanemate vaesus ja sotsiaalne tõrjutus tõsine takistus oma õiguste kasutamisel.

Toetan raportis esitatud nõuet, et EL teeks koostööd vastavate ÜRO ametite, rahvusvaheliste organisatsioonide ja teaduskeskustega, et koguda rohkem võrreldavaid statistilisi andmeid laste olukorra kohta ELis, mis aitaks välja töötada ja kasutusele võtta suure hulga konkreetselt laste, laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega seotud näitajaid.

Laste vaesus on tähelepanuta jäetud teema, kuigi viiest lapsest üks elab ELis vaesuse piiril. Kas see ei tekita olukorda, kus 20% ELi tulevastest täiskasvanutest ei saagi kunagi oma võimeid ära kasutada?

Kui poliitiline tahe on olemas, siis tehkem koostööd kõigi liikmesriikide vahel, et jagada parimaid tavasid ja üksteiselt õppida. Me oleme olnud tunnistajaks üle-euroopalisele kampaaniale, et muuta vaesus arengumaades ajalooks, miks meil ei võiks olla samasugune kampaania ELis, et muuta ajalooks laste vaesus?

 
  
MPphoto
 
 

  Katrin Saks (PSE). – (ET) Olukorras, kus kolmandikul maailma lastest ei ole piisavalt süüa ja kus kuuendik ei käi koolis, on kuidagi imelik rääkida vaesusest Euroopa kontekstis. Aga ometigi on see probleem ja eriti murettekitav on tõsiasi, et võrreldes täiskasvanutega on puuduses laste arv palju suurem. Tõsi, enamasti ei tähenda see tühja kõhtu, vaid arenguks vajalike võimaluste puudumist.

Juhiksin teie tähelepanu faktile, et uutes liikmesriikides on turumajanduse tormiline areng kaasa toonud suure kihistumise, mis eriti teravalt mõjutab just laste heaolu. Sotsiaalsed probleemid omakorda suurendavad aga vägivalda. Ja see ei ole ainult laste traagika.

Suur osa inimressurssi – seda, mida näiteks minu kodumaal Eestis napib kõige enam – jääb kasutamata ja seetõttu on see ka riikide ja liidu probleem.

Kuigi enamik lastega seotud poliitikaid on liikmesriikide pädevuses, tahan rõhutada just Euroopa Liidu strateegia, indikaatorite, andmekogude ja raportite olulisust. Loodan, et nende mõju liikmesriikidele suureneb veelgi enam.

Poliitikuna ma tean, kui raske on oma valijatele põhjendada, miks näiteks naabrid hoolivad lastest enam.

 
  
MPphoto
 
 

  Bogdan Golik (PSE). – (PL) Härra president, volinik, meile esitatud algatus lapse õigusi käsitlevast strateegiast ei ole signaal mitte ainult Euroopale, vaid kogu maailmale sellest, kuidas ühiskonna noorimate liikmete õigusi peab kaitsma. Seepärast tahan ma avaldada oma tunnustust proua Angelillile suurepärase raporti eest.

Kahjuks esineb Euroopa eri osades alaealiste õiguste rikkumise juhtumeid – Euroopas, kus me oleme nii uhked oma kõrgeltarenenud inimõiguste kaitse süsteemi üle. Seepärast peame tagama, et lapsed, kes kogevad erinevaid alandusi, teaksid, et on olemas keegi, kelle poole nad võivad abi saamiseks pöörduda ja kes annab neile abi. Ma tahaksin seepärast toetada raporti autori üleskutset efektiivsema järelevalve loomise kohta nagu ka Euroopa Komisjoni ideed tugitelefoniliini sisseseadmisest abi vajavatele lastele.

Teine oluline küsimus puudutab lapsi vaestest, immigrantide ja pagulaste perekondadest. Nemad kannatavad neist mitteolenevail põhjustel ja selle tulemusena on sageli sunnitud elama halvemat elu, kui seda teevad nende eakaaslased, kellel ei ole olnud tarvis põgeneda oma kodumaalt. Sel põhjusel tahan toetada ettepanekut neile kõigi õiguste andmisest, hoolimata nende vanemate õiguslikust seisundist, samuti võimaldada neile juurdepääs haridusele.

 
  
MPphoto
 
 

  Franco Frattini, komisjoni asepresident (IT) Härra president, daamid ja härrad, tänan kõiki kõnelejaid ja mul on ühtlasi hea meel, et nad on tõdenud, et parlament ja komisjon on üheskoos, esmakordselt Euroopas ja isegi enne Lissaboni lepingu jõustumist, töötanud välja tõelise, igal alal horisontaalse Euroopa poliitika lapse õiguste toetamiseks ja kaitsmiseks. See on poliitiline saavutus küsimuses, mis veel kaks aastat tagasi ei olnud Euroopa päevakorras , ühtlasi ka vastus neile, kes mõistsid praktiliste tulemuste vajadusi. Euroopa liigub selles valdkonnas edasi.

Ma olin väga rahul sellega, mida ütles härra McMillan. Üks põhilisi kriteeriume riigi tsiviliseerituse astme hindamiseks on viis, kuidas ta kohtleb oma noorimaid liikmeid, oma lapsi; Euroopa Liidu liikmesriigid ja kõik meie, eurooplased, püüame olla maailmale eeskujuks sellega, kuidas me kohtleme lapsi ja milliseid võimalusi me neile pakume.

Olgugi et palju küsimusi on juba esitatud ja mõned neist juba esinevad minu poolt esitatud ettepanekus ja proua Angelilli antud väga otstarbekates soovitustes, usun sellegipoolest olevat teisi asju, mida tuleb tulevastel kuudel üksikasjalikumalt uurida. Tehkem aasta 2008 asjaomase Euroopa strateegia edasiarendamise aastaks.

Perekonna rollist rääkides andsid proua Gál ja proua Sinnot väga selgelt mõista, et paljud probleemid, millega me kokku puutume, tulenevad aegunud arusaamistest perekonna rolli kohta, ning sellised arusaamad ei ole enam sellised, millised nad peaksid olema. Me arutasime seda läinud aastal, nagu te mäletate, seoses vägivaldsete videomängudega; Euroopas läbiviidud statistiline küsitlus näitas, et ainult 20% vastanuist tundsid huvi selle vastu, kuidas nende lapsed kasutavad internetti ja kuidas nad leiavad või kasutavad videomänge. See tähendab, et 80% küsitletud vanematest polnud teadlikud, milliseid elektroonilisi mänge või internetisaite nende lapsed külastavad. See näitab, nagu on juba öeldud, et perekond on põhikoht, millest tuleb lapse õiguste propageerimisel alustada.

Härra Catania ja teised rääkisid lapstööjõu teemal. Te mäletate, et oma ettepanekus esitasin rangete trahvide määramise nõude neile, kes kasutavad seaduslike immigrantide illegaalset tööd, eriti taunisin ma sisserännanute laste kasutamist, kes on kaitsetud nii seetõttu, et nad on sisserändajad kui ka seetõttu, et illegaalselt töötades on neid võimalik ekspluateerida; eriti on nad kaitsetud seepärast, et lapsed ei peaks töötama, vaid koolis käima. Kui see ettepanek, mis on arutlusel, võetakse vastu, saab sellest Euroopa direktiiv ja sellest tulenevalt saab liikmesriike õiguslikult sundida kehtestama eeskirju, mida praegu kahjuks veel ei ole.

Küsimus omapead rändavatest lastest on tähtis küsimus ja me arutame sihtprojektide rahastamise võimalusi, kuna me oleme lisaks juba mainituile avastanud tõeliselt traagilisi olukordi. Kanaaridel, näiteks, on Hispaania valitsus avastanud väga murettekitavaid juhtumeid (millega me peame ilselgelt tegelema) arvukate saatjateta laste saabumisest, sest nende vanemad on nad lihtsalt üksi ära saatnud. See on iseenesest väga šokeeriv. Me peame tugevdama Euroopa õigusakte, et võidelda lastevastase vägivallaga nagu proua Segelström on selgelt väljendanud.

On üks väga tõsine küsimus, mis puudutab mind isiklikult. On olemas eeskirjad, mis tagavad, et ühele kahest vanemast antakse lapse eestkosteõigus lahuselu või lahutuse korral. Tegelikult ei rakendata paljudes liikmesriikides kehtivaid õigusnorme praktikas; ei saa öelda, et valitsused ei kohalda neid, kuid sageli on kohtunikud ja kohtud neist vaevalt teadlikud. Esineb juhtumeid, kus üks vanem sõna otseses mõttes varastab lapse teiselt vanemalt. Mõningatel juhtudel osutub võimatuks tagada otsuste täitmist, mille tõttu me peame tegema suurema rõhuasetuse sellele küsimusele alaealiste eestkosteõiguse andmise kontekstis

Seksiturism on teine valdkond, millega tuleb tegeleda, kaasates ametivõimude, üksikisikute, turismiagentuuride ja krediitkaardifirmade koostöö, aitamaks identifitseerida inimesi, kes ostavad lapsporno materjali internetist. Arusaadavalt ei maksa pedofiilid sularahas, nad teevad seda krediitkaardiga. Kui me saavutame selle koostöö, millega oleme juba alustanud, siis me suudame vähendada ja teha lõpu seksiturismile.

Uus valdkond on õigus kasvada üles saastamata keskkonnas, lapse keskkonnaõigused. Peame sellele põhjalikult keskenduma, sest see ei ole just uus valdkond, kuid üks, mida me kõik päris kindlasti peame käsitlema.

Proua Harkin oli üks neist, kes tõstatas küsimuse Lissaboni lepingu õigusjõust. Leping ei sisalda õiguslikku alust, kuid annab Euroopa poliitika väärtuse meie poolt täna arutatavale strateegiale, mis seniajani põhines üldisel poliitilisel lahendusel. Lissaboni lepinguga me võime nüüd lastekaitse strateegiat käsitleda tõelise Euroopa strateegiana, mis on võrdlemisi erakorraline samm edasi.

Lõpetuseks, lähikuudel peame selle küsimuse kallal töötama ja on selge, et sel viisil investeerib Euroopa oma tulevikku. See on investeerimine noortesse, investeering lastesse. Ma näen siiski veel üht valdkonda milles lapsed võiksid olla aktiivselt kaasatud kui ühte Euroopa tähtsamaisse poliitikasse: immigrantide kogukondade integratsioonipoliitika. Kui me paneme oma lootused lastele, väiksemaile lastele koolis ja teeme neist integratsiooni saadikud, oletades, et neil on palju kergem kõrvuti mängida ja õppida koos eri kultuuridest ja eri taustaga lastega, oleme andnud lastele töö, nagu keegi ütles, mitte olla pisikesed täiskasvanud, vaid olla tõeliselt aktiivselt kaasatud integratsioonipoliitikasse. Sest kui see poliitika ei ole rajatud laste integratsioonile koolis, ei saa sellest kunagi tõelist poliitikat teistest riikidest sisserännanute integreerimiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Roberta Angelilli, raportöör (IT) Härra president, daamid ja härrad, kõigepealt lubage mul veelkord tänada volinik Frattinit rõhutamast Euroopa Komisjoni tõsist panust lapse õiguste sektorisse. Samuti tänan ma teda ka selle eest, et kutsus avakõnes liikmesriie panema kiiresti tööle laste usaldustelefoniliinid, sest siin on viivitused tõepoolest õigustamata. Ma tänan teda ka tähelepanu juhtimise eest, et mitte kõik liikmesriigid ei ole kehtestanud riiklikku garantiid lapse õiguste suhtes, mida me ka raportis mainisime ja taunisime.

Samuti olen tänulik kõigile oma kolleegidele, kes osalesid selle dokumendi koostamisel ja nendele, kes on sõna võtnud, sest ma usun, et me kõik oleme nõus lapse suhtes kõrgendatud huvi kontseptsiooniga. Kahtlemata ma toetan seda ja jagan täna parlamendis väljendatud muresid. Me peame sundima oma liikmesriike liikuma kiiremini sõnadest tegudeni ja arusaadavalt peavad parlament ja Euroopa Komisjon andma ka oma osa.

Lubage mul lühidalt öelda mõned sõnad täna esiletoodud küsimuste kohta. Keskkonnast: lubage mul kinnitada härra Frattinile, et tõesti me oleks võib-olla võinud teha raportis rohkem, kuid me tegime selgeks, et õigus tervislikule ja puhtale keskkonnale peab olema üks peamistest alaealistele garanteeritud õigustest

Mul oli hea meel kuulda, et üks küsimustest, mis leiab järgmisel Euroopa lapse õiguste foorumil käsitlemist, on rahvusvahelise adopteerimise küsimus. Selles kontekstis tahan ma ka juhtida tähelepanu, et rahvusvahelise adopteerimise tohutute ja sageli täiesti bürokraatlike raskuste kõrval on veel selliste laste traagika, kelle üle võitlevad vanemad pärast lahkuminekut või lahutust. See on tõepoolest Euroopa peamisi probleeme, mis on piiride avanemise tagajärjel silmnähtavalt kasvanud.

Lubage mul lõpetada, öeldes, et ma olen muidugi väga rahul tehtud tööga ja kuigi ma arvan, et tulemus ei ole kindlasti mitte täiuslik, võib see olla väga heaks lähtepunktiks, tingimusel et otsekohe alustatakse tõsist ja vastutustundlikku tegevust.

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub kolmapäeval kell 12.

Kirjalikud avaldused (artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Lívia Járóka (PPE-DE), kirjalikult.Hariduslik eraldamine on kõige kahjulikum diskrimineerimise vorm, millega romide lapsed kokku puutuvad. Põhilise inimõigusena on haridus muude inimõiguste saavutamiseks hädavajalik ning investeerimine romide algharidusse on poliitika, mis toimib mitmel tasandil ja toob lisaks lastele, kellele haridust antakse, kasu ka laiemas plaanis. Algharidus on kasulik järgmistel põhjustel: sotsiaalse võrdsuse edendamine, suurem tootlikus üksikisiku tasandil ja laiaulatuslikum sotsiaalne tootlikkus, vaesuse vähendamine ning diskrimineerivate suhtumiste ja sotsiaalse tõrjutuse kõrvaldamine. Kui romide lapsed saavad paremat haridust, suurenevad nende võimalused saada tööjõu produktiivsemateks liikmeteks. Kui nad teenivad rohkem raha ja panustavad riigieelarvesse nii tulumaksu kui käibemaksu kaudu, hakkavad nad mõjutama viisi, kuidas teised neisse suhtuvad, ning mõjutavad nii laiaulatuslikumaid sotsiaalseid küsimusi. Kui romid muutuvad tootlikumaks ja nende vaesuse tase väheneb, saavad neist riigiabi saajate asemel ühiskonna liikmed, kes sellesse oma osa annavad. Suurenev panustamine ja valitsusepoolse abi vähenemine on riigieelarvele puhas kasum. Sellist arengut toetav kava tooks kasu kõigile eurooplastele, mitte üksnes romidele.

 
  
MPphoto
 
 

  Eija-Riitta Korhola (PPE-DE), kirjalikult. – (FI) Üks kõige põhilisemaid struktuure, mis on aluseks euroopalikele ühisväärtustele, on meie kohus kaitsta süütuid hingi, mille all ma mõtlen lapsi. Nii üksmeelsed oleme me vähestes küsimustes.

On oluline, et lapse õigused oleksid kaitstud efektiivsemalt, kui seda tehakse praegu ja see kehtib ka ühenduse tasemel. Komisjoni teatis laste õiguste kaitse strateegia kasutuselevõtmisest oli väga teretulnud

Parlamendi raport strateegiast on eeskujulik.

Esiteks, lapse õigused on vahetult seotud pere seisundiga. Perekond on vaieldamatult lapsele parim keskkond. Perekond ja perekonnaelu kaitsmine kuulub tegelikult lapse õiguste hulka ja neid saab teostada, kui perekond toimib hästi. Strateegia peaks sisaldama ka meetmeid perekonna heaolu toetamiseks. Lapse õigust suhelda mõlema vanemaga tuleb kaitsta iga hinna eest.

Lapsed puutuvad väga varakult ja katastroofiliste tagajärgedega kokku meelelahutusmaailma hirmutavate, vägivaldsete ja seksuaalsete vormidega. Raportis esinev ettepanek, näiteks ühtse ELi klassifikatsiooni ja märgistussüsteemi loomisest alaealistele mõeldud audiovisuaalse sisu ja videomängude müügiks ja turustamiseks on väärt mõte. Kommertsmeelelahutuste vägivaldsete vormide puhul tuleb kasutada „saastaja maksab” põhimõtet, sest valdkonna kahju on tohutu.

Kolmandaks, otsustavaid samme tuleb astuda lapsporno väljajuurimiseks. Komisjoni prioriteetideks peavad olema rahvusvahelised operatsioonid lapsi masendavate veebisaitide sulgemiseks ja koostöö parandamine ametivõimude ja erasektori vahel.

Kahetsusväärselt ei ole lapse õigused pääsenud ühiskonnas üldisest maad võtvast väärtushinnangute suhtelisuse vaimust. Me peame valjuhäälselt kuulutama seda, mis ei ole kindlasti suhteline. Lapse õigused ja kaitse asuvad inimlike väärtuste keskmes ning seepärast on meil veelgi tarvis tuletada inimestele meelde kurjategijate ranget karistamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Katalin Lévai (PSE) , kirjalikult. – (HU) Euroopa Liidul on spetsiaalne kohustus kaitsta põhilisi inimõigusi, esmajoones laste õigusi. Sellele vaatamata elab 19 % liidu lastest vaesuse ohus ja see arv on suurem kui täiskasvanud elanikkonnal (15 %). Terves maailmas kannatab 40 miljonit alla 12aastast last ühe või teise vägivallavormi käes. Peaaegu 6 miljonit teeb sunnitööd; poolteist miljonit on langenud inimkaubitsejate ohvriks. Selle taustal on laste õiguste kaitsele suunatut euroopa nulltolerantsi strateegia suure tähtsusega.

Minu arvates võib selles etendada võtmerolli parem õiguslik reguleerimine, mis sisaldab uuringut uute ja olemasolevate seaduste mõjust alaealistele. Ma ei toeta siiski lapse õiguste eest vastutava eraldi parlamentaarse organi loomist. Niisuguse organi mis tahes ülesandeid võib täita voliniku määratud lapse õiguste koordinaator. Ma aga toetan siiski inimõiguste ja vähemuste voliniku ametikoha loomist, kes oleks ühtlasi vastutav lapse õiguste kaitse eest. Oluline on märkida, et enamik ebasoodsates tingimustes elavaid lapsi on romi päritolu või kuuluvad Euroopas elavasse rahvusvähemusse. Oleks samuti soovitav rakendada Euroopa institutsioonilisi reforme, mille kohaselt volinikule alluvad lasteõiguste koordinaatorid looksid sidemeid institutsioonide, liikmesriikide organisatsioonide ja valitsuste vahel pidevate dialoogide ja koostöö näol. Seoses asjaoluga, et liidus on juba palju Euroopa organisatsioone ja institutsioone, kes lapse õigustega tegelevad, peame me panema rõhku pigem vanade ühendamisele ja nende tõhusamale töölerakendamisele kui uute loomisele.

Peale lasteõiguste kaitse muutub üha enam päevakajalisemaks haridusküsimus. Hoolitsev haridus võimaldab ebateadlikel noortel seadusrikkujatel saada teadlikeks, seaduskuulelikeks kodanikeks.

 
  
MPphoto
 
 

  Joseph Muscat (PSE), kirjalikult. – (MT) Näiks eiramisena, kui ma selles lapse õiguste debati kontekstis ei räägiks Shaun Attardi juhtumist, mis kurvastas Malta ja Gozo inimesi.

See gozo laps võeti tema isalt viisil, mis avaldas talle kindlasti psühholoogilist mõju.

Võimalik, et juhtumis on järgitud seadust ja peetud kinni Euroopa direktiividest. Kuid siiski esineb märkimisväärseid kahtlusi, kas see mis toimub, on tõepoolest selle lapse parimates huvides.

Kahjuks pean ma mainima, et selle järgi mida ma võin näha, raskendavad briti võimud lapse isale saada asja õiglast kohtulikku arutelu. Isegi vähesed kontaktid lapse ja isa vahel on täis takistusi.

Tahaksin paluda, et kuna seadust peab järgima, siis antaks võimalus Mario Attardi õiglaseks kuulamiseks ja veelgi enam, arvestatakse Shauni parimate huvidega.

 
  
MPphoto
 
 

  Andrzej Tomasz Zapałowski (UEN), kirjalikult. – (PL) Tänane lapse õigusi käsitlev arutelu tõstatab palju põhilisi küsimusi seoses meie noorsoo arenguga. Meie laste tulevik neile korralike arenemistingimuste andmise läbi on küsimus, mis määrab meie kontinendi tuleviku, kus valitsevad õiglased inimestevahelised suhted.

Lapse õigusi tuleb austada. Samuti tuleb austada nende vanemate õigusi, kes kasvatavad neid vastavalt väärtustele, millesse nad ise usuvad. Rääkida lapse õigustest ja jätta välja küsimus nende õigusest kasvada üles oma loomulikus perekonnas, kus on nii isa kui ema, on nende õiguste rikkumine. Kindlasti on lapse põhiõiguste rikkumine lapse adopteerimine samast soost paari poolt, kes määrab seega lapse saatuse ja surub omamoodi talle peale seksuaalse orientatsiooni. Me ei saa vaikida selle probleemi juures, sest see rikub ELi poliitilist korrektsust.

 

16. Murettekitav olukord seoses jäätmetega Campania piirkonnas (arutelu)
MPphoto
 
 

  President. − Järgmine päevakorrapunkt on komisjoni avaldus murettekitavast olukorrast seoses jäätmetega Campania piirkonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  Stavros Dimas, komisjoni liige. − (EL) Härra president, austatud Euroopa Parlamendi liikmed – jäätmed, mis on kogunenud Napoli ja selle naaberlinnade tänavatele alates 21. detsembrist, on ületanud tohutu 100 000 tonni piiri. See, koos negatiivse, ma ütleksin katastroofilise, mõjuga elanikele ja keskkonnale, annab põhjust sügavaks mureks.

Viimaste päevade kriisiolukord Napolis ei saabunud eikusagilt. See on 14 aasta pikkuse Euroopa jäätmealaste õigusaktide puuduliku täitmise kulminatsioon, mille eest on Euroopa Ühenduste Kohtus Itaaliat korduvalt süüdi mõistnud.

Peale pressis rõhutatud organiseeritud kuritegevuse rolli näib käesoleva kriisi vahetuks põhjuseks olevat tegevusetus ja puuduv tahe võtta vajalikke meetmeid jäätmekäitluse kroonilise probleemi lahendamiseks.

Kui komisjoni 2007. aasta kevadel esmakordselt informeeriti jäätmekogumise ja –teisalduse kriisist Campanias, alustati kohtumenetlust Itaalia vastu ühenduse jäätmeõigustikust üleastumise pärast. Sellest alates on komisjon jälginud arenguid esmastest allikatest ja on juba Itaalia valitsuse palvel tulnud kohale olukorra hindamiseks kohapeal. Edasine kohtumine pädevate Itaalia ametitega peab aset leidma mõne päeva jooksul. Itaalia pädevate ametite ülesanne on võtta viivitamata meetmeid prügi koristamiseks tänavatelt. Kuid nagu see uus kriis näitab, ei ole ainult prügi koristamisest tänavatelt piisav. Mistahes lühiajalistele meetmetele peab lisanduma pikaajaliste strateegiliste meetmete võtmine ja, mis on veelgi tähtsam, nende tõhus rakendamine. Näiteks nõuetekohane jäätmekäitlusseadmete võrk, mis vastab täielikult ühenduse õigusaktides määratletud standarditele. Sellele peab lisanduma jäätmekäitluse integreeritud pikaajaline strateegia, mis on suunatud jäätmete ringlussevõtu ja sorteerimise toetamisele juba kogumisel.

Mais 2007 välja antud seadusandlik dekreet nr. 61 jäätmekriisi lahendamiseks ei saavutanud oma eesmärki. Peaminister Prodi poolt 8. jaanuaril väljakuulutatud eriolukorra plaan on juba tõsisem pingutus selles suunas, kuid otsustavaks elemendiks jääb meetmete ajastus, mis peab olema kiire ja tõhus. Me jätkame Itaalia pädevate ametkondade teostatavat meetmete praktikasse rakendamise tähelepanelikku jälgimist. Komisjon jätkab Itaalia valitsusele surve avaldamist kriisi lõpetamiseks ja kavatseb mitte lõpetada menetlust Itaalia vastu. Jätkuvad ühenduse keskkonnaalaste õigusaktide rikkumised Campanias peavad ükskord lõpule jõudma ühenduse õiguse nõuete kohaselt.

Kuigi olukord näib olevat raske, ei ole Itaalia pädevate ametkondade jaoks sugugi võimatu järgida ühenduse jäätmealaseid õigusakte. Ma olen kindel, et näiteid ei saa tuua mitte ainult liikmesriikidest, vaid ka teistest Itaalia regioonidest, kus on leitud lahendused jäätmete kontrollitud teisaldamisele erinevate mahu kahandamise, kogumise ja teisaldamise viisidega.

 
  
MPphoto
 
 

  Giuseppe Gargani, fraktsiooni PPE-DE nimel.(IT) Härra president, daamid ja härrad, lubage mul kohe teatada volinikule, et kuigi ma kinnitan seda, mida ta rääkis, usun, et olukord ei ole niivõrd raske kui dramaatiline.

Ma võin piirduda oma avalduses tsitaadiga artiklist ajalehes The Economist mõni päev tagasi. „Linna tänavaid risustav praht ei või olla mitte ainult ebatervislik, vaid ka poliitiliselt ohtlik. See meenutab valijatele tsivilisatsiooni haprust ja võib neid õhutada ründama nende poolt valitud esindajaid”. Niisugune on olukord.

Nagu igaüks teab, on Napoli kuulus filmiga Neli Napoli päeva, milles kohalikud elanikud tõusevad üles võõrvallutajate vastu. Üks ajaleht kirjutas, et maa tänased vaenlased on inimesed, kes on rüvetanud Napoli hea reputatsiooni maailma ees. Kogu tsivilisatsioon on nahka pandud. Jäätmetragöödia ei tabanud Napolit üleöö, selle kujunemiseks kulus 14 aastat; 8 miljardit eurot on kulutatud kasutult ja telepildid on näidanud Euroopale ja kogu maailmale, kuidas linnatänavad on muutunud peaaegu läbipääsmatuiks. Tõeline tragöödia algas, nagu volinik märkis, 21. detsembril, kui linnaosa prügiautod lõpetasid oma ringisõidud, sest prügilad olid ülevoolamiseni täis ja puudusid jäätmepõletusahjud; linnas valitsevad ähvardavad terviseohud ja mitte keegi, volinik, ei räägi sorteerimisega kogumisest.

Tegelikult ei ole Campanias ühtegi jäätmepõletusahju ja jäätmekogumine on organiseeritud kuritegevuse, Camorra käes. Campania piirkond ei ole tulnud toime probleemiga, mis lühidalt öeldes on tavaline haldusküsimus nagu linna puhastamine, seepärast et ta ei ole seda tahtnud teha, seepärast, et piirkonna administratsioon ja selle esindaja on kogu äri kontrolliva organiseeritud kuritegevuse orjad.

Mõned poliitilised jõud, mis moodustavad osa härra Prodi valitsusest ja kõik opositsiooniparteid on nõudnud kohaliku omavalitsuse laialisaatmist ja otsustava võimuga voliniku ametissemääramist vastukaaluks vastutustundetule keskkonnaministrile Pecoraro Scaniole. Vaevalt 81% Euroopa plaani kohaselt ettenähtud 200 miljonist eurost on ära kasutatud ajavahemikus 1994–1999; piirkondlik tegevuskava puudub täielikult ja keegi tuli ohverdada.

Ma loodan, et president lubab mul veel mõned hetked rääkida. Niisuguses olukorras võidakse anda riigihankelepinguid ilma igasuguse lugupidamiseta Euroopa määruste vastu, mis loob ebaseaduslikkuse ja saamatuse nõiaringi. On olemas reaalne risk kaotada  330 miljonit eurot struktuurifondi raha. Komisjon on avanud Itaalia vastu rikkumismenetluse; kahjuks oli see möödapääsmatu, sest Campania on kindlasti valgusaastate kaugusel Euroopa direktiivides kehtestatud reeglite järgimisest, kui isegi need, kes on valitsuse eesotsas, on neid eiranud.  

Palume komisjonilt kuu lõpus kontrollkäigu korraldamist ja jäiga seisukoha võtmist prügipõletusahjude kasutamise täitmise suhtes. See on midagi, mida Euroopa saab teha ja me pöördume ka parlamendi poole korraldada kvaliteedi huvides kontrollkäik (...).

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Enne arutelu jätkamist pean teid informeerima uutest töökorrareeglitest. Kõigepealt pean paluma liikmeid järgida kõneaja reegleid. Teiseks, juhtima tähelepanu, et eelneva registreerimiseta sõna võtnud liikmed, kes arvavad, et nad ei ole ära kasutanud kogu oma kõneaega, võivad uuesti sõna paluda. Nad võivad ilmselt seda saada, kuid alles pärast seda, kui esmakordselt sõna võtvad liikmed on rääkinud.

 
  
MPphoto
 
 

  Gianni Pittella, fraktsiooni PSE nimel. (IT) Härra president, daamid ja härrad, esiteks tahaksin Teid tänada selge, täpse ja mõjusa avalduse eest, suure hoolivuse eest, mida olete täna õhtul ning viimastel päevadel ja nädalatel näidanud, samuti noomituste eest, mida me toetame, kuna me oleme teadlikud, et Euroopa õigust tuleb tingimusteta järgida.

Usume, et Euroopa Parlament ei tohi kunagi saada rahvuslike diatriibide kõlalauaks, eriti niisugustes sensitiivsetes küsimustes ja dramaatilistes probleemides. Õigemini arvame, et seda just pidades silmas käesoleva situatsiooni dramaatilisust, et me peame nõudma tõsiseid analüüse, nii sellele spetsiifilisele juhtumile ja jäätmeprobleemile üldse, mis ei ole ainult Napoli ja Campania mure, vaid midagi niisugust, millega igal piirkonnal tuleb maadelda. Siin tekib tunne arengumudelist, mis sageli ohverdab inimese ja keskkonna kasusaamise loogikale, teema, mida sageli käsitletakse ideoloogiates ja näiliku vastuseisu puhul hingetule industrialismile ja keskkonnakaitsele, mis peatab arengu.

Me ei tohi unustada, et Itaalia oli üks esimesi riike, kes võttis 1997. aastal härra Prodi valitsuse ja härra Ronchi ministriksoleku ajal vastu ajakohase seaduse, mis on kooskõlas sellega, mida Euroopa Liit on mõnda aega korranud: keskkonnaharidus, sorteeritud kogumine, turvameetmed, täiustatud jäätmeringluse taaskasutamise meetodite kasutamine, mis on turvalised inimestele ja keskkonnale. Seda seadust on kohaldatud suurepäraselt ja see on olnud ka majanduskasvu ja tööhõive allikaks.

Kuid seda ei tehtud Campanias. Mis läks valesti? Mis ei toiminud? Ei ole kahtlust, et poliitilisi süüdistusi võib jagada niihästi paremale kui vasemale, eriti seoses toimunu eest vastutajate juhtimismeetoditega. Käesoleval momendil ei ole see meie asi välja selgitada, kas asi võiks olla hoopis milleski muus ja kindlasti tuleb määrata sel juhul ranged karistused, kuid ei oleks aus, kui me süüdistaksime ainult poliitikuid.

Campanias etendasid otsustavat ja negatiivset rolli paljud muud tegurid, nagu organiseeritud kuritegevus, nõrk kodanikutunne, ajalooline infrastruktuuri puudumine. Itaalia valitsus reageerib valitsevale olukorrale, võttes vastu tähtsaid otsuseid, üritades taastada kohaliku omavalitsuse usaldusväärsust, loobudes spetsiaalsete volinike lähetamise süsteemist, toetades isemajandust prügi teisaldamisel. Need otsused lubavad meil vaadata palju julgemalt olevikku ja tulevikku - ma juba lõpetan, härra president – ja ma usun et nad võimaldavad anda ka veenva vastuse Euroopa õigustatud muredele. Nüüd peame toetama neid otsuseid; me peame tagastama väärikuse linnale, piirkonnale ja riigile, Itaaliale, kus, härra Napolitano sõnadega, ei puudu positiivne energia ega uuenduslikud jõud.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfonso Andria, fraktsiooni ALDE nimel.(IT) Härra president, volinik, daamid ja härrad, me peame hoiduma kiusatusest kasutada käesolevat küsimust oma huvides ning selle asemel lasta valitseda objektiivsusel ja intellektuaalsel aususel, mitte ignoreerimas selle ümber toimuvaid vaidlusi. Probleem on järgmine: organiseeritud kuritegevuse huvi ja selle imbumine jäätmekäitlusse, mille tulemuseks on loendamatud seadusvastased prügimäed üle kogu Campania piirkonna; järjekindel ohtlike ja toksiliste jäätmete vastuvõtt teistest regioonidest, eriti Põhja-Itaaliast; kohalike võimude nõrkus; elanikkonna kultuuriline mahajäämus oma suhtumises jäätmetesse kui ressurssi, vetod erinevate jäätmekäitlusseadmete paigutamiskohtadele isegi kohalikult katoliiklikult kirikult; lahkarvamused mitte ainult poliitilistes vaid ka teaduslikes ringkondades, näiteks, jäätmekõrvalduse meetodites; planeeritud jäätmete lõpptöötluseks valitud ebaadekvaatne tehnoloogia pärast Euroopa Liidu enampakkumise väljakuulutamist 1998. aastal Campanias.

Täna toimub meil tohutu riiklik sekkumine. Poliitikud, kõik poliitikud on lõpuks aru saanud, et tuleb rohkem ära teha; 14 aasta jooksul, kas valitsuse liikmena või opositsioonis olles, kas kohalikul, piirkondlikul või riiklikul tasemel, ei ole ükski poliitiline partei suutnud välja tulla kindlate, otsustavate ja arusaadavate vastustega.

Seepärast me hindame suuremeelset solidaarsusavaldust, mida mitmed Itaalia piirkonnad, kaasa arvatud ka paremtsentristid, on teinud Campania toetuseks sellel äärmiselt tõsisel ajal, aidates taastada reputatsiooni, mida see piirkond oma kultuuriliste ja maastikuliste vaatamisväärsustega, tootmisressursside ja talentidega väärib.

Esmavastutust kandvate ja kogu poliitika eest süüdi olevate iskute jaoks ei ole praegu aeg hiilida kõrvale või asja salata. See on aeg vastutuse enda peale võtmiseks, mispärast ma hindangi volinik Dimase lähenemisviisi, mille ta oma avalduses võttis, s.o konstruktiiset lähenemisviisi, mis ei näita Euroopat mitte ainult sanktsioone esitamas ja nendega piirdujana, vaid ka liikmesriigil kriisi lahendada aitavana.

 
  
MPphoto
 
 

  Cristiana Muscardini, fraktsiooni UEN nimel. – (IT) Härra  president, volinik, daamid ja härrad, jäätmeprobleem Campanias ei ole enam pelgalt tervishoiu ja keskkonnakatastroof, kuid on saamas majanduslikuks ja institutsiooniliseks krimipõnevikuks. Kui kohtusüsteem, ma loodan, heidab valgust majanduslikule krimipõnevikule, vajame me selgust institutsioonilise krimipõneviku kohta.

11. septembril 2007 ütles komisjon vastuseks minu küsimusele, et ta on mures, kuid loodab, et kiireloomuliste meetmete rakendamine Itaalia võimude poolt aitab olukorda lahendada ja lubas ka võtta tarvitusele asutamislepingu artiklis 226 sätestatud meetmeid, kui käsilolev uurimine paljastab seaduserikkumisi. Aga 2. jaanuaril 2008 ütles spiiker, et rikkumismenetlust Itaalia vastu on alustatud juunis 2007. Kus on tõde? Kas selles, mida mulle öeldi 11. septembri vastuses või spiikri öeldus? Miks komisjon ei maininud nendest rikkumisemenetlustest oma vastuses?

Tõsiasi, et mõned Prodi valitsusele lähedalseisvad Euroopa poliitilised rühmitused on avaldanud vastuseisu ühisele resolutsioonile Campania tervishoiu ja keskkonnakatastroofi suhtes, mis oleks pidanud meie arutelu lõpetama, avab veelgi ühe krimipõneviku. Kui kokkulangemisi esineb enam kui tavatingimustes võiks oodata, on vägagi tõenäoline, et kaitstakse mingit huvi ja kui poliitiline huvi, kuigi tahtmatult, läheb kaasa teiste kokkulangevate huvidega, veelgi enam „ökomaffia” omadega, ei ole küsimus enam vasak- või parempoolsuses või pelgalt poliitilises suutmatuses. Meil on tugevaid kahtlusi, et Euroopa institutsioone on tahtlikult eksiteele viidud seoses toetajate huvidega.

Kõrged dioksiinitasemed piirkonnas, jätkuvalt ebaseaduslik olukord, parlamendi agarus loobuda ühise resolutsiooni vastutusest, käib ühte jalga Itaalia valitsuse, Campania piirkonna ja Napoli kohaliku omavalitsuse poliitikutega, mis juhuslikult pärinevad samast poliitilisest pinnasest.

Me nõuame OLAFi kiiret tegutsemist praeguseks kulutatud vahendite kasutamise jälgimist ja tulevaste vahendite õiget haldamist. Me pöördume komisjoni poole, et ta selgitaks parlamendile kolmekümne päeva jooksul praegusest momendist alates, kus peitub selle häbiväärse ja traagilise õnnetusjuhtumi, mis ei ole enam piirkondlik vaid üleriigiline ja üleEuroopaline, süü ja kellele võiks seda omistada.

 
  
MPphoto
 
 

  Monica Frassoni, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (GA) Härra president, ma sooviksin küsida, kas seda aviatsiooni liberaliseerimise poliitikat võib käsitleda mingil viisil teatud regioonide ja regionaalsete lennujaamade abistamisena. Vaadake, näiteks mis toimub Shannoni lennuväljal minu omas valimisringkonnas Lääne-Iirimaal. Aer Linguse otsus lõpetada lennud Londonisse, on mõjunud piirkonnale negatiivselt, ja mitte ainult majanduslikus mõttes. See on täielikult vastupidine Iiri valituse poliitikale. Minu arvates, igal juhul, mis puutub Euroopa regioonidesse, see vabadus aviatsiooni küsimustes aitab tugevatel piirkondadel edasi jõuda, kuid nõrgestada vähem tugevaid. Seepärast ma paluksin komisjonil uurida, ütleme, Shannoni lennujaama juhtumit, ning kaaluda, kuidas seda poliitikat saaks teostada kõrvuti regionaalse arengu poliitikaga niisugustes piirkondades.

 
  
MPphoto
 
 

  Roberto Musacchio, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (IT) Härra president, daamid ja härrad, ma olen nõus volinik Dimase öeldu sisuga, tuletades meile kõigile meelde meie kohustusi ja juhatades meid õiges suunas; ta tuletab meelde, et viis, kuidas käsitleda probleeme, peab olema kooskõlas Euroopa eeskirjadega, vältides kriiside lahendamise käsitlusviise, mis loovad uusi kriise. Sellest lähtuvalt on käesolev arutelu tähtis, sest see saab ja peab püüdma aidata meil lahendada Napoli ja Campania ees seisvaid kohutavaid jäätmeprobleeme.

Siin ei ole tähtis niivõrd poliitiline poleemika, vaid prügi eemaldamine, mis loob ohtlikud tingimused kohalikele elanikele. Valitsus astub selleks samme, kuid seejärel tuleb leida tõhus lahendus ja on oluline, et see lahendus põhineks Euroopa eeskirjadel. Euroopa eeskirjad, nagu volinik märkis, on selged, on kujunenud paljude aastate jooksul ja on kinnitatud uues raamdirektiivis, mida me arutame. Jäätmeprobleemiga tegelemisel on oma astmeline süsteem, vastavalt sellele tuleb esimesena vähendamine, millele järgneb sorteeritud prügi kogumine, siis – taaskasutus ja ringlussevõtt ja viimase võimalusena jäätmeteisaldus, kus see on möödapääsmatult vajalik.

Itaalia püüab liiga innukalt püsida nendes juhistes ja olukord Napolis ja Campanias on halvenenud. Kuigi probleeme esineb ka mujal nagu on näha rikkumistest: liiga palju instantse saadavad kohale oma volinikke, liiga palju segadust jäätme- ja energiamäärustes, mis põhjustavad lubamatut tegevust, näiteks kord, mille kohaselt jäätmetest toodetud energiat on Itaalias aastaid käsitletud kui taastuvenergiat, millele eraldatakse tohutuid rahalisi vahendeid – 30 miljardit eurot kümne aasta jooksul, vastavalt meetmele, mida tuntakse kui CIP 6 –mis on tõsiselt moonutanud nii energia- kui jäätmepoliitikat ja viinud samuti ka mõneti paradoksaalsete situatsioonideni, kus näiteks Campanias on seitse miljonit tonni jäätmekütuse kuulikest, mida jäätmepõletustehas, kui see oleks avatud, poleks suutnud ära põletada.

Kõrvalekaldeid Euroopa keskkonnakaitse alastest õigusaktidest on siin liiga palju. Ei saa kogu aeg korrata, et kriis on kaasa toonud uusi kriise. Nüüd peame viima olukorra eeskirjadega kooskõlla ja usun tõesti, et valitsus on sellest huvitatud ja tegemist ON Euroopa eeskirjadega, alates keskkonnale avalduva mõju hindamisest kuni jäätmekäitluse astmelise süsteemini. Sellel põhjusel ei või tänane arutelu olla poleemikaplatvormiks, vaid dialoogi võimaluseks volinikuga, toetamaks eespool mainitud koostööd Euroopa ja liikmesriikide vahel. Ma kordan: esiteks süsteem, nii et ühiselt kokkulepitud eeskirjad saaksid kohaldatud võimalikult paremal viisil.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI). – (IT) Härra president, daamid ja härrad, mis õigusega sunnivad Itaalia vasakpoolsed, ässitatuna Euroopa vasakpoolsetest, rääkima häbiväärsest kriisist Campanias, mille eest vasakpoolsed on olnud vastutavad juba aastakümneid mittehääletamisega. Needsamad vasakpoolsed, kes veeretavad meie kaela globaalset soojenemist ja kes ei lase ennast häirida miljonitele Campania elanikele kvaliteetse elukeskkonna ja viisakate elutingimuste tagamisest, keda lisaks kõigele muule ma olen kuulnud rääkivat rahvuslike huvide kaitsmisest! Need on needsamad rahvuslike huvide kaitsjad, kes paar aastat tagasi häbistasid Itaaliat, tema valitsust ja korrajõude debatiga ja hääletamisega legendaarse Lampedusa juhtumi suhtes.

Ma loodan, et vähemalt sellel täiskogul on rohkem arusaamist ja ta on paremini informeeritud küsimusest, mis ei puuduta ainult Itaaliat ning taunib toimuvat reservatsioonideta, hääletades minu kui Azione della Fiamma ettepaneku poolt kohaldada piirkondliku ja riigi valitsuse vastu kõiki võimalikke sanktsioone, kuna vastutajad näivad olevat täiesti võimetud seda pikaajalist probleemi lahendama ega väärikalt tagasi astuma.

 
  
MPphoto
 
 

  Antonio Tajani (PPE-DE). – (IT) Härra president, volinik, daamid ja härrad, Napoli olukord on tõsine suuresti seepärast, et aega on pigem raisatud, kui püütud võtta pärast Euroopa Ühenduse Kohtu langetatud süüdimõistvat otsust midagi ette, et käidelda prügi vastavalt Euroopa õigusaktidele – seda tuleb sügavalt kahetseda. Kui me tahame tõkestada Campania kriisi levimist teistesse piirkondadesse, tuleb kohaldada Euroopa Liidu eeskirju, muutes prügi energiatootjaks, hoolimata mõnede pseudo-keskkonnakaitsjate nagu minister Pecararo Scanio vastuseisust ja toetada prügi sorteerimist.

Campania ei peegelda siiski kogu Itaaliat ja õnneks on paljud piirkonnad, nagu Lombardia, saavutanud märkimisväärset edu ning rajanud tõhusa prügikogumise ja jäätmekõrvalduse süsteemi. Teistes piirkondades on siiski põhjust muretsemiseks. Avalikkus on häiritud ja see kehtib kindlasti Roomas ja Lazio kohta. Mõned arvud: jäätmete hulk on suurem kui Napolis ja Campanias; iga päev kogutakse Roomas 4 500 tonni jäätmeid (1 000 vastu Napolis), mis moodustab 450 kg inimese kohta Campanias, võrreldes 617 kg Lazios, mis on palju suurem rahvuslikust keskmisest – 539 kg ühe Itaalia elaniku kohta. See kõik sisaldub küsimuses, mille me oleme päevakorda võtnud koos teiste Roomast valitud parlamendiliikmetega.

Piirkondlik jäätmeplaan ei ole siiski kunagi tuult tiibadesse saanud ja kaks rikkumismenetlust on juba algatatud. Ärevusseaetud elanikud loodavad Euroopa institutsioonidele, eriti parlamendile ja komisjonile. Sel põhjusel, volinik, palume me teil tagada 28. jaanuari koosolekul, et komisjon saab andmeid ja teavet Roomas ja Lazios valitseva olukorra kohta, avaldades kontrollkäigu kohta eelteate. Loodame, et volinik Dimas algatab (ning tehes ettepaneku kontrollkäigu korraldamiseks parlamendi poolt) hindamise selle kohta, kas 2008. aastaks kavandatud meetmed (kohe lõpetan) on adekvaatsed. Tegutseda tuleb, volinik, enne kui on liiga hilja.

 
  
MPphoto
 
 

  Marco Pannella (ALDE). – (IT) Härra president, volinik, daamid ja härrad, ei ole viga, härra president, see ei ole esimene kord. Volinik – 28. jaanuaril nagu juba mainitud, kui olete Roomas artlemas meie valitsusega, on Itaalia ja ma arvan, et ka Euroopa jaoks äärmiselt oluline, et komisjon võtaks väga jäiga seisukoha Euroopa õigusmõistmise toetuseks. Te olete juhtinud tähelepanu, ma mäletan, et Itaaliale kuulub kahekümneaastase kasutute noomituste rekord s.t. otsustega selle prügihunniku vastu.

Eksisteerib ainult üks probleem: meil on ebaseaduslikkuse padu, mis paratamatult tähendab hävitatud elusid ja veel hullemaid hävinguid, ning mitte ainult Itaalias, ja seejuures loodan, volinik, et komisjon peab meeles, et Itaalia (selles on meil tõend) on suundumas uuele, erisugusele teele nagu see oli 1920ndatel, kui ta muutus ohtlikuks kogu Euroopale, et riik, (...).

(President katkestas kõneleja)

 
  
MPphoto
 
 

  Roberta Angelilli (UEN). – (IT) Härra president, daamid ja härrad, valitsev jäätmekriis Campanias on tragöödia, mida on ammu olnud ette näha ja need prügihunnikud, mida tänavatel kohtab, on vaid jäämäe tipp, mille põhjuseks on saamatus, raiskamine ja väärjuhtimine.

Meil on kahju, et käesolev kriis ei mõju halvasti mitte ainult piirkonna, vaid kogu Itaalia mainele, kuid vaikimine sellest, kes on süüdi ja silmade kinni pigistamine aitavad väga vähe kaasa probleemi lahendamisele, mis on vaikimise ja intriigide tõttu veelgi halvenenud ja kuigi inimesi ei tohiks kasutada poliitiliste etturitena, ei arva ma sugugi, et see pareminitegemise hoiak, mis hiilib selles parlamendis ringi täna õhtul, oleks rohkem vastuvõetav.

Me ei või kauem vaikida ega õigustada fakti, ja seda ei teinud ka kontrollikoda, et miljoneid eurosid Euroopa, liikmesriikide ja kohalikest fondidest on suitsuna haihtunud. Kelle poole peaksid inimesed pöörduma keskkonnaõnnetuse põhjustatud kahjude, määritud maine ja raisatud avalike ressursside hüvitamiseks? Ja mida erilist kavatseb komisjon aktiivselt ette võtta, et sundida Itaalia riiki võtma adekvaatseid meetmeid, pidades silmas, et Napoli ja Campania lapsed ei ole ka täna saanud kooli minna?

 
  
MPphoto
 
 

  Umberto Guidoni (GUE/NGL). – (IT) Härra president, daamid ja härrad, tahaksin tänada volinikku tema selge analüüsi eest. Napolis ja suures osas Campaniast on jäätmesituatsioon halvenenud ja tagajärjed kõigile näha, kuid probleeme esineb ka teistes piirkondades, millest võib aru saada keskkonnaalaste rikkumismenetluste arvust, mida Itaaliale on viimastel aastatel kogunenud.

Nende hulgast sooviksin ma tsiteerida kurikuulsat CIP6, mille järgi jäätmetest toodetud energiat on käsitletud taastuvenergiana, mille tulemusena on saadud hiiglasuuri rahaeraldisi ja suunatud need võimsatele industriaallobidele, mis on viinud tõsiste jäätmeprobleemini. Mis teeb Campania situatsiooni eriti dramaatiliseks, on 14aasta pikkune intriigide ja vastutustundetuse periood, mis kulmineeruvad esimeste kohtumenetlustega ettevõtete ja avalike institutsioonide esindajate vastu, tipnedes Impregilo kohtuasjaga Euroopa Kohtus keskkonnakatastroofi eest.

Kriisi lahendamiseks on vaja uutmoodi juhtimist piirkonnas: mitte enam üleolevat suhtumist, vaid Euroopa õigusaktide kohaldamist. Euroopa on sätestanud uues jäätmete raamdirektiivis arusaadava hierarhia. Kõrvaldamist tuleb kasutada ainult viimase vahendina ja see saab toimuda alles pärast sorteerimist, taaskasutamist jne.

Nüüd peame leidma väljapääsu olukorrast, mis võib Campanias minetada tagasipöördumisevõimaluse ja sel põhjusel peame mobiliseerima kõik olemasolevad ressursid ja kutsuma kõiki Itaalia piirkondi olema solidaarsed ja pöörduma abi saamiseks ELi poole, et järgmise kolme-nelja kuu jooksul hakata koheselt tegutsema elanike ees seisvate ohtude kõrvaldamiseks ja Napoli tagastamiseks Euroopale.

 
  
MPphoto
 
 

  Mario Borghezio (UEN). – (IT) Härra president, daamid ja härrad, Padaniast, kus sorteeritakse jäätmeid ja makstakse jäätmemakse, vaadatuna näib Campania olukord ulmekirjandusena. Tõsiasi, et meie riigi valitsuses olevad vasakpoolsed koos rohelise keskkonnaministriga on pannud jäätmete eest vastutama endise politseiülema, tundub midagi üleloomulikku. Me ütleme selgelt välja, et Campania ei ole enam Euroopa õigusruumis, olles valitsetud nagu näib, häbiväärse poliitikute ja Camorra–vahelise ühenduse poolt, mida me oleme ammu hukka mõistnud.

Volinik, ei mingeid eurorahasid enam, peatage kogu finantseerimine, ärge saatke enam sentigi Camorrale, kriminaalidele. Võtke eeskujuks töökas ja aus põhi! Vabastage Campania ausad inimesed Camorra orjusest, millesse on segatud mitmed parteid! Meil ei ole sellega midagi tegemist, me oleme vastu maffia valitsemisele poliitikute üle. Föderalism on see, mida meie riik vajab, kui neid inimesi aidataks! Muutus peab tulema, olukord peab muutuma! Vabastage lõuna ausad tööinimesed maffia ikkest! See on, mida aus Padania peab ütlema!

( President katkestas kõneleja esinemise)

 
  
MPphoto
 
 

  Adriana Poli Bortone (UEN). – (IT) Härra president, daamid ja härrad, arvan, et Itaalial ei ole mitte mingisugust soovi järgida Euroopa õigusakte. Seda kinnitab fakt, et ta on ainus riik, kelle valitsus, rohelise keskkonnaministriga, keeldus nõukogus kinnitamast üldist seisukohta hiljutises jäätmedirektiivis.

Tahaksin esitada küsimuse, sest lisaks rohelise ministri katastroofile, kes on täiesti süüdimatu ja kellel puudub igasugune stabiilsus oma tegudes, on Euroopa Komisjon olnud vähe huvitatud järelevalve teostamisest, sest me saime finantsaastatel 2000–2006 vahendeid ja piirkondlikke rakendusprogramme on Campanias nähtavasti rakendatud ilma et järelevalvekomitee oleks oma ülesandeid täies ulatuses täitnud, vastasel korral oleks ta blokeerinud vahendid, millel puudus tegelik mõju piirkonnale. Võib-olla ei ole vaja mainida, kes oli Euroopa Komisjoni president tol ajal ja kes on nüüd Itaalia peaminister rohelise keskkonnaministriga?

 
  
MPphoto
 
 

  Riccardo Ventre (PPE-DE). – (IT) Härra president, daamid ja härrad, õnnitlused selle uue demokraatia vormi puhul. Esiteks voliniku selge analüüsi eest, millele, ma loodan, järgneb konkreetne tegu, tegu, milles parlament – ja me pöördume siinjuures parlamendi presidendi poole – samuti osaleb, sest jäätmeprobleemi puhul Napolis ei ole tegemist ainult kõrvaldamise üksikasjadega, keskkonna ja mõne muu küsimusega, vaid, meie seisukohalt on sellest saamas nii asjaomase liikmesriigi kui ka Euroopa probleem.

Mõned väga lühikesed tähelepanekud: praegu tänavatelt koristatav jäätmete hulk on palju väiksem tänavatele visatud jäätmete hulgast; seega on valitsuse poolt rakendatavad meetmed täiesti ebaadekvaatsed. Jäätmemass, üldine jäätmete hulk kasvab iga tunniga, suurendades olukorra dramaatilisust.

Teiseks, poliitiline mõte. Härra Pittella ütles, et parlamenti ei peaks tegema rahvuslike diatriibide kõlalauaks. Tänaõhtuses aruteluss näib vasaktsenter just seda tegevat. Võtkem tema tähelepanekud teadmiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Pasqualina Napoletano (PSE). – (IT) Härra president, daamid ja härrad, ma palusin sõna seepärast, et ma olen väga mures suuna üle, mida debatt võtab Itaalias ja mingil määral siin ja samuti ka kodanikele antava teabe üle, sest praegu näib, et ainult maagiline lahendus oleks ainus tee käesolevast kriisist väljumiseks: võim ja militariseerimine ühelt poolt ja jäätmepõletid teiselt poolt.

Avalikkus loodab seepärast, et keegi saabuks väljastpoolt probleemi lahendama; teave, millega neid varustatakse, ei osuta faktile, et mingit lahendust ei tule kui ei toimu jäätmevähendust ja sorteerimist ja kodanike käitumine ei muutu. See on kohalike võimude süü, sest nad mõtlesid, et lahendavad probleemi, andes selle üle firmale nimega Impregilo. Nad on vastutuse oma kaelast ära veeretanud, sellele läbi sõrmede vaadanud ja on nüüd selle jõu orjuses.

 
  
MPphoto
 
 

  Salvatore Tatarella (UEN). – (IT) Härra president, volinik, daamid ja härrad, jäätmete kasutamine energiatootmiseks toimib nii Itaalias kui ka mujal Euroopas. Jäätmesorteerimist tehakse nii Itaalias kui mujal Euroopas. Taaskasutamist rakendatakse nii Itaalias kui ka mujal Euroopas. Ainult Napolis ei ole seda tehtud vähemalt viimasel 15 aastal, seejuures kõigi institutsioonide vaiksel pealtvaatamisel, kes oleks pidanud tegutsema: nende institutsioonide hulka kuuluvad Euroopa ja komisjon.

Minu seisukoht on, et tehtud on vähe ja rohkem peab tegema ka komisjon, kuna valitsuse poolt praegu algatatud initsiatiivid, kaasa arvatud viimaste päevade omad, on täiesti tagajärjetud ja selleks eesmärgiks mittesobivad. Politseiülema saatmine Napolisse ainult neljaks kuuks ei lahenda ühtki probleemi, kui Napoli ei täida kõiki Euroopa õigusakti. Kui Itaalia valitsus ei suuda teda neid täitma panna, las seda teeb Euroopa Komisjon kõigi tema käsutuses olevate vahenditega.

 
  
MPphoto
 
 

  Armando Veneto (PPE-DE). – (IT) Härra President, volinik, daamid ja härrad, minu arvamus on, et mineviku meenutamine aitab ainult siis, kui tulevik teeb lõpu mineviku põhjustatud probleemidele. Seda ei näi siiski juhtuvat, sest nagu tavaliselt, tähendab poliitiline pikeerimine, et igaüks võtab seisukoha, mis talle kõige paremini sobib.

Minu seisukoht on, et ainus tõsine samm, mida me saame teha, on paluda volinikul nõuda, et lõpuks lahendataks peamine probleem, s.o. sorteerimisprobleem, nende vahenditega, mis seda võimaldavad, asutataks preemiad neile, kes selle läbi viivad ja erakorraline plaan laudade ja muude materjalide kogumiseks. CONAI, pakendite tootjaid ja kasutajaid ühendav organisatsioon, mis vastutab materjali, välja arvatud märgjäätmed, taaskasutamise eest, jõuab välja hinna sissekasseerimiseni lõunas ja maksmiseni põhjas, kus viimane nagu alati saab olukorrast kasu lõunale erladatud vahendite suunamisest põhja. Tehkem sellele ükskord lõpp!

Seetõttu palume volinikult, kelle algatusi me väga hindame, et too nõuaks, et erivolinikud Campanias ei vaataks tagasi minevikku, vaid ükskord vaataksid tulevikku.

 
  
MPphoto
 
 

  Mario Mantovani (PPE-DE). – (IT) Härra president, volinik, daamid ja härrad, ma olen poliitilise rühmituse poolt valitud liige, kes pidi enne praegust valitsust Itaalia valitsuses olles kasutama politseijõude normaalsete prügikonteinerite paigaldamiseks Campaniasse ning pakiliste tööde tegemiseks, mida sel ajal takistas opositsioon, proua Frassoni, kes nüüd on minister Romano Prodi valitsuses.

Härra Prodi hiljutised avaldused jäätmekriisi kohta Campanias annavad tunnistust tema juhitava valitsuse totaalsest kokkukukkumisest. Napoli on näiteks riigist, mis ei taga seadust ja lepib olukorraga, mis on ohtlik kodanike tervisele, kahjulik turismile ja Itaalia renomeele ja seega ka Itaalia majandusele ja ekspordile. Rängad probleemid, millega Campania inimesed silmitsi seisavad, piirduvad siiski ainult ühega Itaalia kahekümnest piirkonnast ning poliitilist ja haldusalast süüd saab hõlpsasti omistada teatud juhtidele ja seetõttu ma nõuan nende tagasiastumist

 
  
MPphoto
 
 

  Stavros Dimas, komisjoni liige. Härra president, esiteks sooviksin selgitada, et vastutus ühenduse õiguse nõuetekohase rakendamise ees lasub eeskätt liikmesriikidel. Komisjonil ei ole vastavalt asutamislepingule mingisugust voli asendada liikmesriikide ametiasutusi nende kavandatud tegevuses ega otsustes selle kohta, kas ehitada jäätmekõrvaldusrajatisi või mitte ja kuhu neid ehitada. Komisjoni roll on jälgida ühenduse õiguse kohaldamist. Juhul, kui seda ei ole rahuldavalt tehtud, nagu antud juhul, võib komisjon algatada rikkumismenetluse, kuid lahenduse peavad alati leidma ja täitma liikmesriigid.

Me oleme mures, et prügi olukord Campanias halveneb, hoolimata Itaalia ametiasutuste 2007. aastal võetud meetmetest. On väga oluline, et Itaalia ametiasutused tugevdaksid lisaks praeguse hädaolukorraga toimetulemiseks võetud hädameetmetele püüdlusi seada sisse struktuur, mis võimaldab Campania piirkonnal tagada pikaajaline säästev jäätmehooldus, mis on täielikult vastavuses Euroopa Liidu jäätmeid käsitlevate õigusaktidega. Ma olen kindel, et praeguse hädaolukorra lahendamine peab tooma kaasa tõelise pöörde jäätmehoolduspoliitikas, et vältida edasisi ohtusid inimtervisele ja keskkonnale. Seepärast peavad kõik tuleviku eesmärgil võetud meetmed tooma kaasa tähelepanu koondumise tõhusalt rakendatavale strateegiale, mitte ainult jäätmetöötlusrajatiste piisava võrgu loomise. Sama tähtis on tagada vajalikud struktuurid sorteeritud jäätmete kogumiseks, ringlussevõtuks ja prügitekke vältimiseks, pidades täielikult kinni jäätmehierarhiast, milles jäätmete vettejuhtimine on kõige viimane võimalus.

Selles mõttes ei tohi uus jäätmehoolduskava jääda üksnes paberile, nagu me oleme varem näinud, vaid seda tuleb rangelt rakendada. Praegusesse jäätmekatastroofi olukorda võiks suhtuda kui Itaalia võimalusse näidata oma suutlikkust muuta Campania piirkond nõuetekohase jäätmehoolduse parimaks näiteks. Muud Itaalia piirkonnad, nagu Milano, on näidanud, et see on võimalik.

Komisjon kui asutamislepingu täitmise järelevalvaja, jätkab 2007. aasta juunis Itaalia vastu algatatud rikkumismenetlust jäätmeid käsitlevate ühenduse õigusaktide rikkumise eest. Komisjon on valmis võtma täiendavaid õiguslikke samme, kui ühenduse õigusaktide praegune rikkumine jätkub, ja kasutama kõiki asutamislepingu kohaseid meetmeid, sealhulgas võimalust kehtestada trahvid vastavalt asutamislepingu artiklile 220.

Lisaks sellele on minu talitused siiski valmis Itaaliat aitama igal vajalikul ja abistaval viisil, et leida ja rakendada pikaajalist säästvat lahendust praegusele jäätmehoolduse probleemile.

(Aplaus)

 
  
  

ISTUNGIT JUHATAB: Diana WALLIS
Asepresident

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Arutelu on lõppenud.

 

17. (küsimused komisjonile)
MPphoto
 
 

  President. − Järgmine päevakorrapunkt on infotund (B6-0001/2008).

Komisjonile esitatakse järgmised küsimused.

Esimene osa

 
  
MPphoto
 
 

  Avril Doyle (PPE-DE). – Proua president, kas te võiksite pisut selgitada täiskogule ajakava, et need, kes on küsimused ette valmistanud, teaksid täpselt, kuidas protsess välja näeb? Kas te jagate teemad võrdselt kolme ossa või kahte pooletunnisesse ossa? Ma küsin seda sellepärast, et need, kes on seotud võimaliku kolmanda osaga, teaksid, mis hakkab toimuma, võttes arvesse aega, millal me alustame.

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Tänan teid proua Doyle, teil on õigus. Me võtame esmatähtsad küsimused ning seejärel jagame infotunni nii hästi kui võimalik pooleks volinik Kuneva ja volinik McCreevy vahel. Loodetavasti oleme siin kuni kella 19.30 ning võib-olla isegi kauem sõltuvalt meie tõlkide kannatlikkusest. Loodan, et kõik on sellega võimalikult rahul.

 
  
MPphoto
 
 

  President . −

Küsimus nr 31, esitanud Mairead McGuinness (H-0980/07)

Teema: Tarbijate kaitsmine tagamine võltsitud ja ebakvaliteetsete ravimite eest

Euroopa ravimite tarneahela ohutus ja tõhusus muutub Euroopa tarbijatele aina märkimisväärsemaks mureküsimuseks ning süsteemi nõrgad kohad võivad katastroofiliselt mõjutada patsientide ohutust.

Selge on, et Euroopa tarbijad tahavad ohutuid ja taskukohaseid ravimeid. Iirimaa tarbijad maksavad siiski oma ravimite pealt lisatasu, kusjuures ravimite hulgimüügi praegune juurdehindlus on 17,66 %, mis on ELi keskmisega võrreldes rohkem kui kahekordne. See suundumus kajastub kogu ELis, kus turu lõhestatud iseloomu tõttu on tekkinud järjest suurenev farmaatsiatoodete paralleelkaubandus.

Vastavalt Euroopas ohutute ravimite eest võitleva organisatsiooni aruandele on võltsitud ja ebakvaliteetsed ravimid leidmas teed ELi tarneahelasse.

Kas komisjon võiks selle teemaga seoses esitada oma seisukoha, eelkõige selle kohta, kas komisjon kavatseb tegelda selle probleemiga, vaadates läbi paralleelkaubanduse ja edendades farmaatsiatoodete tõelist ühtset turgu, mis on tarbija huvides ja näib olevat peamine, et tagada siseturust saadava kasu, sealhulgas taskukohaste ravimite jõudmine Euroopa majanduse igasse ossa?

 
  
MPphoto
 
 

  Günter Verheugen, komisjoni asepresident. − (DE) Proua president, daamid ja härrad, ühenduse õigusnormide ja poliitiliste strateegiate põhieesmärgiks farmaatsia alal on tagada, et patsiendid oleksid varustatud ohutute, tõhusate, kõrgekvaliteetsete ravimitega, mis on taskukohased ja kõigile kättesaadavad

Enam kui ühel juhul minevikus on tõstatatud küsimus ravimite ohutuse kohta, mille turustamine toimub läbi farmaatsiatoodete paralleelkaubandusena tuntud kaubanduse. See on mind ajendanud tellima uurimust selle küsimuse põhjalikuks tundmaõppimiseks; uurimuses tuleb vaadelda kõiki müügikanalite aspekte ja eriti võltsitud ravimite ja paralleelkaubanduse küsimusi. Uurimuse eesmärk on analüüsida käesolevat olukorda ja kujundada poliitilisi valikuid lünkade täitmiseks, muutes vajaduse korral kehtivaid seadusesätteid. Uuring analüüsib ka potentsiaalseid seoseid farmaatsiatoodete paralleelkaubanduse ja võltsitud ravimite vahel.

Pean kahetsusega nentima, et uurimuse esimene, paralleelkaubandusele pühendatud osa, mis on nüüd valmis, näitab, et niisugune kaubandus kujutab märgatavat riski patsiendi ohutusele. Siin on süü mitmel teguril, sealhulgas ümberpakendamisel või uuestisildistamisel tehtud vigadel, toote tagasikutsumise vähesel mõjul, keerulisematel turustuskanalitel, tarnete katkemistel ja lõpuks – kehtivate õigusnormide puudulikul täitmisel.

Komisjon analüüsib praegu uurimuse tulemusi järjepideva strateegia kujundamiseks niisuguste ohutusriskide kaotamise eesmärgil. Uurimise alla võetakse mitmed poliitilised valikud nende võimaliku sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase mõju seisukohalt. Arvestades käesoleva küsimuse olulist tähendust tervishoiupoliitikale, annab komisjon sellele suure prioriteedi. Otsused edasise tegevuse kohta võetakse vastu lähiajal.

Tahaksin teid informeerida, et Euroopa Farmaatsiafoorum on üks võimalusi ravimite hinnakujunduse ja ravimite hinna hüvitamise alaste heade tavade kergemaks vastuvõtmiseks ja jagamiseks. Ehkki need küsimused langevad juba liikmesriikide pädevusse, peavad asjakohased meetmed olema kooskõlas ühenduse õigusega. Farmaatsiafoorumi töö, milles osalevad nii patsientide organisatsioonid, kutseala esindajad ja tööstuse juhtfiguurid kui ka kõigi liikmesriikide tervishoiuministrid, võib aidata lahendada põhiküsimust – kuidas saada ohutuid ravimeid taskukohase hinnaga.

 
  
MPphoto
 
 

  Mairead McGuinness (PPE-DE). – Tänan teid, volinik, vastuse eest, mis on arusaadav, kuid murettekitav, sest ilmselgelt on ohutusega probleeme.

Sooviksin, et te esitaksite tähtaja, mille jooksul te kavatsete reageerida, sest minu arvates ei ole inimesed üldiselt teadlikud, kui palju ohustavad neid võltsitud ravimid. Ning samuti sooviksin (ehk kirjalikult) paluda teil tegeleda ühe Iirimaa mureküsimusega, mis on seotud vaktsiinidega, mis olid seaduslikud, kuid kahjustasid lapsi ja mille eest inimesed tänini, veel 40 aastat hiljem, ootavad mingitki kompensatsiooni.

Võib-olla te kirjutaksite mulle selle kohta, kuidas teised liikmesriigid sellise vastuolulise teemaga toime tulevad.

 
  
MPphoto
 
 

  Günter Verheugen, komisjoni asepresident. − (DE) Ma teen seda heameelega. Vastuseks Teie esimesele küsimusele lubage öelda, et ma olen juba otsustanud käsitleda võltsitud ravimite paralleelkaubandust kui prioriteetset küsimust. Ma olen muutnud peadirektoraadi tööplaani ja me hakkame käesoleval aastal esitama õigusakti ettepanekuid. Ma usun, et seda saab teha varsti pärast suvist vaheaega.

Mis puutub teise küsimusse, siis olen ma tänulik Teie mõistva suhtumise eest, ent ma ei saa sellele vastata enne asja eelnevalt uurimata. Ma lasen selle uurimise läbi viia ja Te saate soovitud kirjaliku vastuse lähipäevil.

 
  
MPphoto
 
 

  Danutė Budreikaitė (ALDE). – (LT) Ma sooviksin küsida hindade kohta. Saksamaal maksavad ninatilgad 1,5–2 korda vähem kui Leedus. Me kanname hoolt selle tagamiseks, et kõigil riikidel, isegi arengumaadel, oleks võimalus saada ravimeid. Kas me ei võiks kanda hoolt tagamaks, et meie kodanikud, ELi kodanikud maksaksid vähemalt ühesugust hinda ühe ja sama ravimi eest? Kas me saaksime midagi ära teha siin Euroopas?

 
  
MPphoto
 
 

  Josu Ortuondo Larrea (ALDE). – (ES) Proua  president, tervishoiuteenused moodustavad Euroopa Parlamendi aruteludes korduva teema. Iga kord kui me arutame teenuste direktiivi, esitatakse taotlus nende kaasamisest sinna, taotlus, millele me seniajani oleme vastu olnud ja tervishoiuteenused on jäänud väljapoole selle rakendusala.

Ravimitega varustamine on tervishoiuteenus. Mõningatel riikidel, nt Hispaanial, on kindlakskujunenud kohad – apteegid – mis on ainukesed kohad, kus võib ravimeid väljastada.

Sooviksin küsida volinikult, kas komisjoni sooritatud uurimuse raames on täheldatud mingeid ravimite võltsimise ja kvaliteedierinevusi nende riikide, kus apteegid on piiratud ja kontrollitud kaubandusvorm, ning muude riikide vahel.

 
  
MPphoto
 
 

  Günter Verheugen, komisjoni asepresident. Esimese küsimuse kohta sooviksin öelda, et lisaks ohutute ravimite paralleelkaubanduse uuringutele arendatakse praegu täiendavaid võimalusi paralleelkaubandusega tegelemiseks, eelkõige seoses hinnakujunduse algatustega.

Läbipaistvuse direktiivi läbivaatamine, et lisada sinna konkreetne teave hinnakujunduse kohta, oleks samuti üks võimalus edasi liikuda. Kuid esiteks ma püüan selgitada olukorda, et teada täpselt, mis toimub. Seejärel analüüsida küsimust, kas ELi õigusakte on võimalik muuta, sest hinnakujundus ja ravimite hüvitamine Euroopa Liidus kuulub täielikult liikmesriikide pädevusse ja meil ei ole selle üle mingisugust võimu. Kuid on ilmselge, et me peame koostööd tegema. Seepärast on farmaatsiatoodete hinnakujundus ja hüvitamine üks meie prioriteetidest.

Ma tean väga hästi, et kodanikel on raske mõista, miks ühe ja sama ravimi hind on eri liikmesriikides täiesti erinev. Ka minul on sellest raske aru saada. Nende hindade reguleerimine on üksnes üks tegur. Teine tegur on muidugi see, et farmaatsiatööstus on turumajanduse osa. Sel on vabad käed kehtestada oma hinnad, kuid me uurime olukorda pingsalt ja ma usun, et me suudame lahendusi pakkuda.

Teisele küsimusele saan vastuseks öelda, et jah, see on tõsi: Euroopa Liidus on eri süsteemid. Teatavaid ravimeid näiteks võib mõnes riigis müüa üksnes apteekides. Teistes riikides saab neid osta selvehallidest. Üksnes retseptiravimite puhul on olukord kõikjal samasugune. Neid ravimeid müüakse üksnes apteekides.

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Küsimus nr 32, esitanud Chris Davies (H-0984/07)

Teema: Süsinikdioksiidi heited

Millised sihtmärgid on komisjon endale kehtestanud, et vähendada süsinikdioksiidi heidet, mis on põhjustatud komisjoni tegevusest, hoonetest ja transpordivajadustest?

 
  
MPphoto
 
 

  Stavros Dimas, komisjoni liige. − (EL) Proua president, komisjon on kogu aeg tegelenud oma tegevusest tuleneva süsinikdioksiidiheite probleemiga keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimiskava, enamtuntud kui EMAS, kaudu ja järginud selle kava eeskirju.

Alates 2005. aastast on komisjon püüdnud rakendada EMASi viies Brüsseli osakonnas ja oma kaheksas hoones. Selle aja jooksul on täheldatud, muude asjade hulgas, osakondade elektrienergia tarbimise määrade selget vähenemist, saavutust, mis on kahtlemata positiivne.

Komisjonile ei ole veel püstitatud üldisi CO2 heite vähendamise eesmärke, kuid EMASi raames uurib ja analüüsib komisjon oma CO2 heidete kogumahtu ja määrab üldised heite vähendamise eesmärgid 2008. aasta jooksul. Eriti aga, mis puutub tema sõidukiparki, siis on komisjon juba seadnud eesmärgiks vähendada CO2 heiteid keskmiselt 26% aastatel 2006– 2012.

 
  
MPphoto
 
 

  Chris Davies (ALDE). – Kolmapäeval teeb komisjon olulised teadaanded ning ma ootan, et inimesed hakkavad kõikjal küsima, kas me oma lubadused ka ellu viime. Seetõttu ei ole kuigi julgustav kuulda, et üksnes viis peadirektoraati on liitunud keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemiga, kuigi ma ei saa öelda, et parlament oleks selles osas palju parem olnud. Kindlasti kukuks komisjon sellisest testist läbi, kuigi praegu võetakse meetmeid kõnealuse küsimusega tegelemiseks.

Kas volinik on nõus, et tema argumente selle kohta, et kliimamuutusega tegelemisel peavad üldist pilti muutma liikmesriigid, võidakse õõnestada, kui komisjon ei näi tegutsevat ühe pisikese üksikasja kallal – kui ta ise ei rakenda neid parandusi?

 
  
MPphoto
 
 

  Stavros Dimas , komisjoni liige. − Jah, ma nõustun teiega. Me peaksime praktikasse panema, mida jutlustame ning seda me kavatsemegi teha 2008. aastal. Ma eeldan, et komisjon ja tema talitused vähendavad heidet vähemalt samale tasemele, mida me ootame liikmesriikidelt.

Nagu te teate, oleme me seadnud 30 %lise vähendamise eesmärgi tingimusel, et teised arenenud riigid järgnevad, või 20 %lise eesmärgi, kui nad ei kirjuta alla rahvusvahelisele heidet käsitlevale kokkuleppele. Meie seame endale eesmärgiks 30 % ja ma eeldan, et sel moel me näitame eeskuju, et me teeme ka ise seda, mida teistelt nõuame.

Lisaks peame teostama uuringu, et enne eesmärkide ja ajakava kehtestamist määrata kindlaks komisjoni täpne heitekogus, ning samuti koostama tegevuskava heitega võitlemiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Paul Rübig (PPE-DE). – (DE) Mul on midagi, millest ma olen huvitatud. Meile on määratud see 30 % eesmärk ülalt alla ja see näib olevat laialdaselt heaks kiidetud. Nagu te võrdlemisi õigesti mainisite, peavad teised järgima eeskuju, kui neid eesmärke tahetakse saavutada.

Minu küsimus Teile on järgmine: kas Teil endal on isiklik plaan selle 30 % vähenemise saavutamiseks oma vastustusvaldkonnas?

 
  
MPphoto
 
 

  Karin Scheele (PSE). – (DE) Nagu me teame on Euroopa Parlament seadnud 30 % vähendamise eesmärgi 2012. aastaks EMASi alusel, ja meie tahaksime väga näha, milliseid spetsiaalseid meetmeid võtavad Euroopa Parlament ja tema otsustajad.

Volinik, Teie ütlesite, et EMAS tähendab väiksemat elektrienergia tarbimist. Mulle oleks huvitav teada, milliseid spetsiifilisi meetmeid on võetud, milliseid spetsiifilisi meetmeid on planeeritud tulevasteks aastateks ja missugust rolli peavad etendama taastuvad energiaallikad.

 
  
MPphoto
 
 

  Stavros Dimas, komisjoni liige. Ma ei saanud täpselt aru, et teie küsimus oli mulle isiklikult. Tavaliselt mulle ei meeldi rääkida, mida ma teen, aga ma võin teile öelda, et mul ei ole näiteks Brüsselis autot – ma ei sõida autoga, vaid eelistan nädalavahetustel jalutada ja see on hea ka tervisele. Oma ametiautoga talitasin järgnevalt, kuna ma teadsin, et mulle esitatakse sellised küsimusi: palusin Maailma Loodusfondil, kel on 10 säästva arengu tipp-projekti, soovitada mulle kõige säästvam auto ning nemad soovitasid mulle selle ja seda ma kasutan tööalaselt. Lisaks jääb see enam-vähem piiridesse, mida me ootame 2012. aastaks autotööstuselt. Kuna ma olin parlamendiliige, siis Kreekas oli mul väga väike auto, veel väiksem kui mu siinne ametiauto, ning ma kasutan seda väga harva.

Jällegi ei tahaks ma sellest küll rääkida, aga Balisse reisides sättisin ma oma sõidu nii, et osta pilet ühe saastekvootidega kauplemise skeemi raames ja siis see tühistati. Seega ma püüan teha nii palju kui suudan ning kui teil on mulle nõu anda, järgin seda suurima hea meelega.

Taastuvate energiaallikate kohta nii palju, et see tekitab suurt arutelu. Peaksime tegema, mida me otsustasime eelmise aasta alguses – 2007. aasta märtsis – ning saavutama 20 %lise sihtmärgi kõigis liikmesriikides. Komisjoni hoonete ja talituste osas peaksime kasutama taastuvaid energiaallikaid nii palju kui võimalik, sest peamiselt pärineb komisjoni heide hoonetest. Peaaegu kolmandik tuleb hoonetest, seega oleks väga hea, kui me leiaksime viise, kuidas kasutada taastuvaid energiaallikaid meie talitustes. Kuid seda peab uurima vastava tegevuskava abil, millest ma teile enne rääkisin.

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Küsimus nr 33, esitanud Claude Moraes (H-0986/07)

Teema: Tarbijate kaitsmine rämpsposti, nuhkvara ja kahjuliku tarkvara vastu

Euroopa Komisjon on seadnud digimaailma tarbijakaitse oma lähiaastate tarbijapoliitika kava kesksete teemade hulka. Selles kontekstis on komisjon väitnud, et äärmiselt olulised on tõhusad ja reageerivad jõustamismehhanismid, mis võimaldaksid liikmesriikide ametiasutustel teha koostööd võitluses internetikurjategijate vastu, kes levitavad rämpsposti ja võltsivad veebilehekülgi.

Millist edu on komisjon saavutanud tarbijakaitse mehhanismide arendamisel?

Mida on konkreetselt tehtud, et parandada tarbijate võimalusi saada hüvitust ja nõuda tagasi oma raha, kui nad langevad rämpsposti, nuhkvara ja muu kahjuliku tarkvara ohvriks?

 
  
MPphoto
 
 

  Günter Verheugen, komisjoni asepresident. − Proua president, komisjon on mures eraelu puutumatuse ja turvalisuse probleemide pärast infoühiskonnas, eriti kui tarbijad on ohustatud.

Rämpsposti, nuhkvara ja kahjuliku tarkvara kasutamine on eraelu puutumatust käsitlevate Euroopa Liidu õigusaktide selge rikkumine ning mõnel juhul on see isegi kuritegu. Seepärast on meil vaja, et pädevad asutused õigusakte rangelt jõustaksid.

Eelmise aasta detsembris tervitas volinik Reding (keda mul on heameel praegu asendada) Hollandi seadusandja kiiret ja tõhusat sekkumist, kes trahvis 1 miljoni euro ulatuses kolme Hollandi ettevõtjat ebaseadusliku nuhk- ja reklaamvara paigaldamise eest rohkem kui 22 miljonisse arvutisse Hollandis ja mujal.

Ta kutsus teisi seadusandjaid järgima seda näidet. 13. novembril 2007 võttis komisjon vastu ettepaneku telekomi reformimise kohta, et tugevdada infoühiskonna turvalisust ja eraelu puutumatust käsitlevaid sätteid.

Seoses rämpspostiga oli ettepanekus sätestatud võimalus Interneti-teenuste pakkujatele võtta rämpsposti saatjate vastu õiguslikke meetmeid. Loodetavasti saab sellest sättest rämpsposti vastase võitluse oluline vahend Euroopas.

Samuti tugevdatakse rämpsposti vastase tegevuse tõhusust sellega, et lisatakse see tarbijakaitse koostöö määruse reguleerimisalasse, millega tagatakse liikmesriikide õiguskaitseasutuste võrgustik kogu ühenduses ning antakse uurimis- ja õiguskaitseasutustele piisav võim määruse tõhusaks rakendamiseks.

Üldisemalt sisaldavad ettepanekud sätet selle kohta, et teenusepakkujad peavad elektroonilise side teenuse tarbijaid teavitama võimalikest meetmetest turvalisuse ohtudega tegelemiseks või reageerimisest teenuste ohutuse või terviklikkusega seotud intsidentidele.

Rikkumistest teatamise kontseptsiooni kehtestamisega teavitatakse elektroonilise sideteenuse kasutajaid turvalisuse rikkumistest, mille tulemusena on kaduma läinud või kompromiteeritud isikuandmeid ja ettevaatusabinõudest, mida nad võivad tarvitusele võtta majandusliku kaotuse või sotsiaalse kahju minimeerimiseks, mis võiksid tuleneda turvalisuse rikkumisest

Nende nõuete järgimise tagamiseks antakse riigisisestele reguleerivatele organitele õigus avaldada operaatoritele siduvaid juhiseid meetmete kohta, mis on nõutavad elektrooniliste sidevõrkude ja teenuste turvamiseks ja korrektse täitmise jälgimiseks.

Välja pakutud Euroopa Elektronsideturu Talituse üks olulisemaid ülesandeid oleks võrgu- ja andmeturvalisus ja komisjoni abistamine meetmete rakendamisel Euroopa tasemel, kus vajalik.

 
  
MPphoto
 
 

  Claude Moraes (PSE). – Tänan Teid, volinik selle ulatusliku vastuse eest. Ma ei tea, mida tähendab „epideemia” digitaalne ekvivalent, kuid jälgides käesolevat jõuluhooaega, me näeme praegu seda liiki käitumise epideemiat. Kõik sõltumatud organisatsioonid on seda maininud.

Ma ei taha kuidagi komisjoni tehtut halvustada; mõtlen sellekohta, et ta on teinud käesoleva oma prioriteediks. Mida ma tahaksin siiski küsida on, et näited nagu Hollandi näide kohtulikule vastutusele võtmise soodustamisest, mis julgustab ISPdel neid inimesi vabalt jälitada – ma tunnen, et tarbijatel puudub selle kohta tagasiside. Kas ei ole lihtsat teavet, mida komisjon võiks anda parlamendi liikmetele, et selgitada tarbijatele, mida teie teete ja kui efektiivselt seda hinnatakse?

 
  
MPphoto
 
 

  Günter Verheugen, komisjoni asepresident. − Ma ei saaks enam rohkem nõus olla. Ma olen juba öelnud, et ettepanekud on omal kohal ja on praegu otsustamisel parlamendis ja nõukogus. Ma loodan, et nad jõustuvad ja meil on siis kõik vajalikud nõuded paika pandud.

Käesolev õiguslik olukord lubab võtta niisuguste seadusest üleastumiste vastu meetmeid, kuigi see sõltub juhtumist. Kriminaalkuriteo korral võivad inimesed politseilt abi paluda või anda asja kohtusse. Nagu ma juba olen öelnud, on komisjon tervitanud pressiteates Hollandi reguleeriva asutuse OPTA eeskuju. Mul on kogu tekst käepärast. Kui Te soovite, võin ma selle Teile anda pärast küsimusi, nii et te saaksite lugeda, mida me juba oleme teinud.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Papastamkos (PPE-DE). – (EL) Proua pesident, volinik härra Reding muidugi puudub, aga ma olen kindel et komisjoni asepresidendil, härra Verheugenil on piisavalt laialdased teadmised vastata mulle täiendavas küsimuses: kas komisjonil on tõendeid või juhtlõnga, mis soovimatu posti eest kaitsmise eesmärgil seostaks soovimatu elektronposti (rämpsposti) allika asjaomaseid teenuseid ja tooteid pakkuvate firmadega.

 
  
MPphoto
 
 

  Avril Doyle (PPE-DE). – Ma tahaksin ühendada proua McGuinnessi esimese küsimuse tarbijate kaitsmise kohta võltsitud ja ebakvaliteetsete ravimite eest härra Moraese küsimusega tarbijate kaitsmise kohta rämpsposti vastu. Üks tohututest probleemidest, mis vaevab mind nagu ka paljusid teisi, on rämpspostis reklaamitavate ravimite arv, koos muude igat liiki toodetega mistahes kehaosade tugevdamiseks, mida mõnel meist isegi ei ole! Ma ei tea, viidates Teie poolt mainitud turu-uuringule, äkki on käimas veel mingid uuringud kogu Interneti, rämpsposti, võltsitud ravimite ja ebakvaliteetsete ravimite probleemi kohta, eriti ebakvaliteetsete ravimite kohta, mis ei anna tarbijatele ega patsientidele üldse mingit garantiid ega taga ohutust ega soovitavaid tulemusi. Selliseid ravimeid on järjest ja järjest rohkem.

 
  
MPphoto
 
 

  Günter Verheugen, komisjoni asepresident. − See on võrdlemisi huvitav kombinatsioon. Esimese küsimuses puuduvad komisjonil kahjuks andmed, sest reguleerivad asutused kuuluvad liikmesriikidele. Kuid ma teavitan volinik Redingit küsimusest ja võib-olla koos liikmesriikidega me leiame lahenduse.

Isiklikult võin ma ainult öelda, et ma leian Teie küsimuse mõtte väga põhjendatud olevat ja arvan, et me peaksime leidma mooduse selle ühitamiseks.

Teisest küsimusest, see isegi seostub probleemiga, mida me täna õhtul ei ole arutanud, küsimusega patsientide teavitamisest. Meil on siin kolm probleemi: elektrooniliste sidesüsteemide kuritarvitamine; meil on probleem patsientidele antava informatsiooniga, mis on sageli eksitav ja meil on küsimus võltsitud ja paralleelsest kaubandusest. Ma ei maininud seda oma vastuses küsimusele võltsitud ravimitest ja paralleelsest kaubandusest, niisiis võin ma selle lisada siia.

Me koostame praegu ka ettepanekut, et luua selget raamistikku patsientide teabe küsimuses ja kogeme täpselt Teie mainitud probleemi – nimelt, et Interneti kasutamine on nii-öelda tühistanud meie kehtestatud olemasolevad määrused ja piirangud. See on meie jaoks oluline ja see on põhjus, miks me uurime kogu probleemi ja miks me esitame ettepaneku, kuidas peaks patsienditeave Euroopa Liidus olema organiseeritud, kuigi me teame, et see on äärmiselt raske. Kuid ma pean ütlema, et selleks korraks on meil määrused paigas.

Näiteks ei ole lubatud retseptiravimite reklaam. Kui see juhtub Interneti kaudu, on see olemasolevate normide rikkumine ja liikmesriigid ei oma mitte ainult õigust, vaid minu arvates on nad kohustatud midagi selle vastu ette võtma.

Niisiis vastus Teie küsimusele on „jah”. Komisjon on teadlik niisuguse probleemi olemasolust ja oma tulevastes ettepanekutes me püüame küsimust käsitleda.

Siinjuures ma pean täpsustama: Internet on midagi niisugust, mida ei saa kontrollida. See on täpselt see probleem, mis meie ees seisab ja me püüame leida sellele parima lahenduse.

 
  
  

Teine osa

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Küsimus nr 34, esitanud Giovanna Corda (H-0965/07)

Teema: Ohtlike tarbekaupade sisseveo järelevalve

Komisjon esitas novembri lõpus tarbekaupade ohutuse järelevalve süsteemi uuringu, mis paljastas arvukaid puudusi olemasolevate direktiivide kohaldamises liikmesriikides, aga ka seoses jälgitavusega ning tööstuse, turustajate ja maaletoojate kohustustega.

Kas saab komisjon vastata: milliseid erimeetmeid kavatseb ta vastu võtta järelevalve parandamiseks liikmesriikides vastavalt direktiivi 2001/95/EÜ(1)üldise tootetohutuse ning tollikoostöö kohta? Milliseid meetmeid ta võtab importtarbekaupate jälgitavuse tagamiseks? Milliseid meetmeid ta võtab, et ajendada importtarbekaupade tootjaid, maaletoojaid ja turustajaid vastutama ja kui vaja, ka neid karistada?

 
  
MPphoto
 
 

  Meglena Kuneva, komisjoni liige. − Esimesed tulemused tooteohutuse analüüsi kohta avaldati 22. novembril 2007. Need näitavad, et reguleeriv raamistik täidab oma eesmärki, kui seda kohaldatakse õigesti ja õigeaegselt. Rapexi süsteem töötab tõhusalt ohtlike toodete turult eemaldamiseks üle kogu Euroopa Liidu.

Tooteohutuse analüüsi raport näitab sellegipoolest, et nii ennetusmeetmete kui rahvusvahelise koostöö osas on paranemisruumi, näiteks tõhustatud täitmiseks. Mõned kavandatud parandused on juba jõudnud meetme-eelsesse etappi, eriti mis puutub mänguasjade ohutuse direktiivi läbivaatamisse. Samuti on komisjonis ettevalmistamisel ajutine meede, millega nõutakse vastavate standardite läbivaatamiseni varustada need mänguasjad hoiatussildiga seniks, kuni vaadatakse läbi standardid. Komisjon aitab liikmesriikide turu järelvalveorganitel kindlaks määrata ja ühiselt jagada parimaid tavasid täiustatud kontrolli eesmärgil.

Oktoobris 2007 andsid liikmesriigid aru parema koostöö algatustest majandusettevõtjatega ja spetsiifilisest mänguasjade järelevalvekampaaniatest. Komisjon kavatseb avaldada võrdlevad andmed õigusaktide jõustamissuutlikkuse kohta 2008. aasta tarbijatabelis, mis on uus ja ma loodan, väga kasulik algatus. Komisjon jätkab samuti ka liikmesriikide turujärelevalve suutlikkuse tugevdamist, selleks rahastatakse parimaid turu ühisjärelevalve projekte. Need projektid said 2007. aastal ühenduse vahendeid summas 1,3 miljonit eurot.

Lisaks tugevdatud kaitsemeetmetele EL sees, on käimas mitmed ettevalmistused kaitse tugevdamiseks piiridel. Hiljutised suured muudatused ELi tollialastes õigusaktides aitavad määratleda kõrge riskiastmega kaubasaadetisi, mida on vaja kontrollida. Turvalised tolliteabevahetuse mehhanismid võimaldavad ka võtta kiiresti meetmeid kohe, kui sellesse sisestatakse teave uut liiki ohtlike toodete kohta. Mehhanismi kaudu levitatakse ka Rapexi süsteemi teavet, et hoiatada pädevaid tolliasutusi eriliste, võimalike ohtlike veoste eest. Ühtlasi on komisjon nõus, et ka jälgitavuse küsimuses on ruumi edasisteks täiustusteks. Statistika näitab, et Rapexi kaudu teatatud tundmatut päritolu tooted langesid oktoobris 2007 esimest korda 3%le, võrreldes 17 %ga 2006.aastal Komisjon analüüsib praegu liikmesriikide abiga, kuidas tagada, et taoline paranemine ei jääks ainult ajutiseks ja kuidas muuta see jätkusuutlikuks.

Komisjon on kaubapakendit käsitlevatesse siseturu õigusaktidesse juba lisanud sätte, mis nõuab asjaomastelt ettevõtjatelt nende varustaja identiteedi avaldamist. See peaks jõustumisel soodustama turujärelevalvet. Komisjon on samuti esitanud küsimuse, mida võiks Hiina teha jälgitavuse suhtes ja tervitanud Hiina algatusi seoses nõudega varustada teatavad kõrge riskiastmega tooted vöötkoodiga juba vabrikus.

Lõpuks on komisjon pööranud tähelepanu asjaomaste ettevõtete vastutusele ja tervitab tööstusepoolset kohustust töötada meetmete kallal tarbija usalduse suurendamiseks selle läbi, mida meie nimetame „ohutuspaktiks”. Komisjon saadab ka eksperte uurima ohutusmeetmeid tarneketis ja kannab sellest ette 2008. aasta esimeses kvartalis

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanna Corda (PSE). – (FR) Tänan Teid vastuse eest, volinik: mul on hea meel, et komisjon kavatseb võtta meetmeid, et vähendada nii palju kui võimalik importmänguasjade (eriti Hiina päritolu) ringlusega seotud riske.

Üks oluline aspekt siin, millele komisjon on viidanud, on mänguasjade jälgitavus tootjalt tarbijani – ning Te mainisite seda lühidalt oma vastuses. Põhiküsimus jääb siiski vastamata. Juhul, kui sadu tuhandeid mänguasju eemaldatakse turult nagu juhtus möödunud aastal, kas te oskate öelda, palun, mis nendest mänguasjadest saab? Missugune tõend on Teil selle kohta, et nad on turult täielikult eemaldatud? Ma olen kuulnud räägitavat – mis ajendas mind täna esitama oma küsimust – et nad lastakse uuesti turule müügiks teistele lastele. Kogu maailma lapsi tuleb kohelda võrdselt: ma usun, et keegi meist ei vaidle sellele vastu. Kas jälgitavussüsteem võimaldab teil jälgida neid mänguasjade kogu trajektoori kuni nende hävitamiseni?

 
  
MPphoto
 
 

  Meglena Kuneva, komisjoni liige. − Ma arvan, et Teie küsimus on täiesti arvestatav ja väga inimlik. Me peame järgima oma eesmärki: need ohtlikud mänguasjad ei tohi jõuda ei Euroopa turule, mis on meie ülesanne, ega mitte ühelegi turule ja meil on abiks mõned hästi väljatöötatud vahendid. Me võime teostada turu järelevalvet, meil on kontrollmehhanismid ja Rapexi süsteem, mille kaudu võime saada teavet otse turult ja mitte ainult siis, kui ohtlik kaup on meie piiridel kinni peetud.

Mis on aga siiski meile kui turvaprotsessi ülemaailmsele liidrile samuti tähtis, on mitte lubada neil ohtlikel kaupadel, eriti mänguasjadel, jõuda teiste lasteni, ka Hiina lasteni mitte. Me ei tohi pidada jutlust vaid Euroopa laste ohutuse teemadel – see on üks tahk meie kohustuste hulgas. Olen palunud suurematel mänguasjatootjatel avalikult mitu korda mänguasjad hävitada ning kutsunud neid ka komisjoni ruumidesse Brüsselis, kus me oleme arutanud, kuidas tagada mänguasjade hävitamine. Nad kõik võtsid omale selle kohuseks. Eriti tungivalt nõudsin nõude täitmist Mattelilt kui suurimalt mänguasjatootjalt, kellel on tagasikutsumisi kõige enam, ja ettevõte on selle kohustusega nõustunud. Nõue ei ole õiguslikult siduv: ma ei saa neid sundida oma vabrikuid hävitama. Aga ma arvan, et me oleme silmitsi ajaga, kus õiguslik raamistik on lihtsalt raamistik ja on asju, mis on üle selle raamistiku ja väljaspool seda. Meil on vaja jõuliselt järgida meetmeid, mis on kõrgemal õigusloome seisukohast absoluutselt vajalikust. Mul oli võimalus arutata seda küsimust UNICEFiga ja ameeriklastega TACD dialoogi ajal. Ma olen teie väljendatud murega väga hästi kursis ja uskuge mind, ma ei säästa vaeva selle avaldamiseks ja nende mänguasjade hävitamise eesmärgi järgimiseks. Sellele vaatamata mul ei ole õiguslikku alust väljaspool Euroopat.

 
  
MPphoto
 
 

  Reinhard Rack (PPE-DE). – (DE) Volinik, te märkisite, et ohtlike mänguasjade turult eemaldamiseks tehakse palju. See on tähtis samm. Fakt on aga, et mõningaid nendest toodetest turustatakse siin üldtunnustatud atesteerimismärkidega, kaasa arvatud ka tuntud CE vastavusmärk mõnedel juhtudel. Igasuguste heade tavade reeglite kohaselt, kui mänguasi ei ole ilmselgelt ohutu või on sõna otseses mõttes ohtlik, ei niisugune märgistus mitte ainult teotav, vaid otseselt kuritahtlik. Kas niisuguste juhtumite eest kriminaalsele vastutusele võtmiseks on õiguslikku alust?

 
  
MPphoto
 
 

  Colm Burke (PPE-DE). – Tänan, volinik, üksikasjaliku vastuse eest. Mis Iirimaasse puutub, siis üks seal jõulude ajal ostetud ese tõepoolest plahvatas ja tootja nime ei saadud kindlaks teha.

Kas on võimalik kehtestada kõikides riikides sätet, mis muudaks ebaseaduslikuks eseme müümise, mille tootjat ei ole võimalik selgesti kindlaks määrata? Ma arvan, et see oleks edasiminek ja tahaksin küsida, kas see oleks teostatav.

 
  
MPphoto
 
 

  Meglena Kuneva, komisjoni liige. − Kui Teil midagi selle vastu ei ole, alustaksin ma teisest küsimusest, kuna selle kohta on olemas rohkem õiguslikku alust, millest lähtuvalt Teile vastata. Komisjon on juba arvanud siseturu kaupade paketti õigusakte, mis sisaldavad nõuet, et ettevõtjatel peavad olema vajaduse korral ette näidata tarnija andmed. See võimaldab suurendada kauba identifitseerimise võimalust ja omada selget märgist esmajoones sellest, kes on tootja ja samuti ka kes on tarnija. Globaalne kett muutub üha pikemaks ja pikemaks ja enam ei ole ühtki eset, mille kohta me võiksime olla täiesti kindlad, et see on toodetud ainult ühes riigis.

Ma saan Teie küsimusest aru, kuid ma arvan ka, et meil on tarvis tõsta teadlikkust ja muuta vanemad valvsamaks, sest alati leidub kelmidest kaupmehi. Me peame tõstma teadlikkust jaekaupmehe kontrollimise suhtes ja ainult usaldusväärselt kaupmehelt ostmise suhtes ja ka selle suhtes, mis puutub toote markeeringu kontrollimisse. Kuna keegi ei saa seda vastutust meie kui tarbijate õlgadelt võtta, ma usun, et meie seisukoht on absoluutselt arvestatav ja olen nõus, et mitte ainult tootja nimi, vaid ka spetsiifiline teave peab olema nähtav etiketil, eriti kui tegemist on mänguasjadega.

Ka esimesena küsitud küsimusega selle kohta, mida saame ette võtta seoses võltsimisega, annab siin tõmmata temaatilist paralleeli, kui ma olen Teie küsimusest õigesti aru saanud. Kui kaup on võltsitud kaup, on see üks asi. Võime kaupade võltsimise vastu võidelda intellektuaalse omandi õiguste kaudu ja samuti läbi tollitegevuse. Ma võin Teile öelda, et meie tolliorganid on tõstnud kontrollisageduse kolm korda kõrgemale ülemaailmsest normist. Maailma Tolliliidu nõuanne on kontrollida 3 % kaubast piiril ja sadamates, aga meie Euroopas kontrollime 10%. Ma arvan ka,et oleks hea mõte meie teadus- ja arengutegevuse avardamisel teha järelevalve ja kontroll piiridel veelgi karmimaks, teha paremate tehniliste seadmetega tolliülevaatusi ja muid uuendusi, mida saaks kehtestada meie turule tulevate kaupade suhtes piiril.

Tahaksin samuti juhtida tähelepanu, et isegi kui kaup ei ole võltsitud ja sellel on selge „CE” markeering, ei tähenda see veel, et kaup vastaks tingimata kõigile direktiivi nõuetele. Lisaks on vaja kinni pidada nn uue lähenemise direktiividest, mis sätestavad nõuded kauba tootmisele ja turu pideva järelevalve tagamisele ohutuse seisukohalt, sest mõnikord on ohutus isegi tähtsam või vähemalt sama tähtis ja ei ühti kauba tootmisviisiga.

Näiteks võib tuua sellesama magneti probleemi mänguasjades, millega me praegu tegeleme, st et kui me näeme, et olukord on muutunud, peame reageerima ja võtma meetmeid ohutuse nimel aga mitte pelgalt nõuete alusel, mida me oleme käskinud tootjal täita. Kui me ühendame kaks nõuete komplekti – tootjale ja kaubale juba turul – siis on meil paremini kaitstud tarbijad.

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Küsimus nr 35, esitanud Manolis Mavrommatis (H-0966/07)

Teema: Toidukaupluste liigkasuvõtmine

Enamik liikmesriikide kogeb väga sageli toiduainehindade märkimisväärseid kõikumisi, kuna kauplused saavad ära kasutada massilise tarbimise perioode nagu riiklikud pühad. Piim on eriti üks pidevalt kerkiva hinnaga produkt kõigis liikmesriikides.

Kas komisjon kontrollib toiukaupluste ja supermarketite äritegevust tipptarbimise perioodidel? Kas ta teeb koostööd liikmesriikide tarbijakaitse organisatsioonidega tõhusa lahenduse leidmiseks liigkasuvõtmisele?

 
  
MPphoto
 
 

  Meglena Kuneva, komisjoni liige. − Ma tean, et see on suure tähtsusega küsimus ja tahaksin teile kinnitada, et komisjon ei kontrolli kauplusi tipptarbimisperioodidel ega tee selles konkreetses küsimuses koostööd riikide tarbijakaitseorganisatsioonidega.

Niisiis me toetume väga paljus riikide endi pingutustele. Komisjon siiski kavatseb täiustada oma meetodeid siseturu talitluste seireks tarbija vaatenurgast.

Ühtse turu läbivaatamise raames visandas komisjon edasised kavatsused seoses tarbijaturgude tulemustabeliga ja üksikasjalikuma hinnaseirega, kuid ma tahaksin eriti rõhutada, et me räägime siin seirest.

Avaldatud Euroopa Ühendatud Statistikatalituse andmed näitavad, et piima, juustu ja munade hinnad Kreekas on 38 % kõrgemad, kui sama tooterühma hinnad mujal Euroopa Liidus. Keskmiste hindade kasv selle toiduainekategooria puhul perioodil 1996–2007 oli Kreekas peaaegu 52 % ja ainult 24 % ülejäänud ELis.

Siiski näib areng olevat pigem struktuurne kui hooajaline. Alates 2005. aastast ei näi piimatoodete hinnad Kreekas ilmutavat hooajalisi kõikumisi.

 
  
MPphoto
 
 

  Manolis Mavrommatis (PPE-DE). – (EL) Proua president, ma tahaksin öelda palju tänu volinikule ja tänada Teid teabe eest. Tahaksin ka konsulteerida Eurostatiga, et näha kogu tulemustabelit, kuna teie öeldu on kahtlemata oluline ja tähtis minu riigile, kuid ma usun, et teisteski maades on samasugused olukorrad ja seetõttu oleks huvitav näha, kuidas komisjon kavatseb üldiselt selle probleemiga tegeleda. Kas soovituse või direktiiviga, mis hõlmaks kõiki tooteid ja mitte ainult tarbekaupu.

 
  
MPphoto
 
 

  Meglena Kuneva, komisjoni liige. − Toiduainehindade tõusu pidurdamiseks võtab komisjon eri tasandi meetmeid. Üks algatusi on juba varem nimetatud hinnaseirega alustamine. See on üks tarbijaturgude tulemustabeli eesmärke, mille kallal me töötame ja mis, ma usun, saab võrdlemisi varsti komisjoni toetuse.

Mitu meedet on komisjon kavandanud põllumajanduspoliitika raames. Kohustusliku reservmaa vähendamine, mis 2008. aasta saagihooajal juba kehtib; piimakvootide suurendamine ajavahemikuks 2008–2009, mis on komisjonis vastu võetud ja esitatud nõukogule, ning mis jõustub vastuvõtmise korral alates 1. aprillist 2008 ja impordilõivude vähendamine teravilja- ja tulevikus ka lihahinna alandamiseks. Meede jõustus 2008. aasta jaanuari algusest.

See on loetelu meie poolt tehtust. Kuid tarbijaturgude tulemustabeli raames on üks meie põhiuurimisteemasid hinnad ja osa sellest ostukorvist moodustavad toiduainehinnad. Nii et me teavitame teid korrapäraselt; me peame nõu järgmise sammu suhtes pärast andmete monitooringut ja võtame ette meetmeid, et näha selle taga peituvat – muidugi toimub see käsikäes liikmesriikide pädevate asutustega.

 
  
MPphoto
 
 

  Mairead McGuinness (PPE-DE). – On huvitav, et kui toiduainete hinnad kerkivad, reageerib komisjon sellele uurimise alustamisega, aga mina soovitaksin komisjonile tungivalt tulla välja statistikaga, mis näitaks meile lõpliku jaehinna jaotumist tootja – ma mõtlen farmereid – ja tarbija vahel, sest see teave ei ole kättesaadav. Ma arvan, et oleks aus öelda avalikult, et suhteliselt madalate toiduainete hindade ajastu on möödas ning ma mõtlen, et komisjon ei peaks lollitama inimesi, öeldes, et me pöördume tagasi madalate hindade juurde. Võib-olla see, mida me vajaksime, oleks õpetada inimesi ostma kvaliteetset toitu mõistliku hinnaga

 
  
MPphoto
 
 

  Danutė Budreikaitė (ALDE). – (LT) Möödunud suvel hakkasid hinnad tõusma kõigis ELi liikmesriikides. Tõstatasime siis küsimuse, kas ei ole mitte tegemist kartellikokkulepetega. Minu kodumaal Leedus avastati, et piimatöötlusfirmad olid kokku leppinud hindade tõstmises. Nüüd on vaatluse all lihasektor. Kas niisuguseid uuringuid teostatakse ka teistes ELi riikides? Kasutusse on tulnud uus termin – „lõpp odavale toidule”. Kas mitte toiduainetetööstuse esindajad ei kasuta seda uut terminit ja kuidas saavad tarbijad ennast kaitsta?

 
  
MPphoto
 
 

  Meglena Kuneva, komisjoni liige. − Toiduainete hind kõigub põllumajandustoodete hooajalise iseloomu tõttu. Need kõikumised ei ulatu kõik tarbijateni, sest toorainehind on kuni hiljutise ajani liikunud alanemise suunas ja säilitustehnoloogiate arvel katnud need hooajalised puudujäägid. Hiljuti näivad toimuvat aga süstemaatilised toiduainete hinnatõusud ja peamiseks põhjuseks näib olevat kiire kasvuga majandushiidude nagu Hiina ja India kasvav nõudlus. Me oleme juba arutanud, et Indias oli möödunud aastal senisest viis miljonit inimest rohkem, kelle toitumusharjumuste hulka kuuluvad piim, piimatooted ja liha.

Möödunud suvel halvenes olukord ebasoodsate kliimatingimuste tõttu paljudes tootlikes piirkondades ja see on olnud peamiseks põhjuseks erandlikult suurele toiduainete hinna kasvule Euroopa Liidus alates septembrist 2007. Komisjon ja liikmesriikide pädevad konkurentsiorganid jälgivad hoolikalt turgu. Avastatud on kõlvatu konkurentsi juhtumeid piimatoodete sektoris Ühendkuningriigis ja Kreekas ning kõlvatu konkurentsiga seotud firmasid on trahvitud.

Ma usun, et kui Läti pädevaid asutusi oleks teavitatud, siis oleksid nad tegelenud Teie poolt mainitud juhtumiga, eriti kui see on suuresti avaliku arvamuse päevakorras. Mida me tegelikult vajame, on viia läbi sektoripõhine uurimus, et kindlaks teha, kas selle taga on mingisugune kartell, nagu on avastatud juba kahes liikmesriigis.

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Mulle teatati just praegu, et kahjuks on meil probleem seoses volinike ajanappusega. Härra McCreevy peab lahkuma kell 19.20. Seepärast, mida ma tahaksin teha, volinik Kuneva, siis Teie loaga anda sõna volinik McCreevyle, aga oleks väga suureks abiks, kui te saaksite jääda siia, et vastata mõnele lisaküsimusel lõpupoole.

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Küsimus nr 41, esitanud Marian Harkin (H-0962/07)

Teema: Ühtse turu läbivaatamine

Milliseid meetmeid kavatseb komisjon võtta oma hiljutise teatise valguses ühtse turu läbivaatamise kohta, et edendada tarbijate finantsharidu, neid finantsiliselt kaasata ja pakkuda neile asjakohaseid hüvitisi, eriti hiljutise Ameerika Ühendriikides aset leidnud riskantsete hüpoteeklaenude kriisi ja finantsturbulentsi valguses?

 
  
MPphoto
 
 

  Charlie McCreevy, komisjoni liige. − Tahaksin tänada austatud parlamendiliiget huvi eest ühtse turu läbivaatamise kohta.

Koos teatisega ühtse turu kohta 21. sajandi Euroopas võtsime vastu ka meetmepaketi jaefinantsteenuste konkurentsivõime ja tõhususe parandamiseks. Paketi lahutamatuks osaks on algatused tarbijausalduse parandamiseks ja tarbijale võimaluse andmiseks oma vajadustest lähtuva parima toote leidmiseks. Kuigi komisjoni töö seoses tarbija suutlikkuse tõstmiseks ei ole uus, rõhutab praegune finantsturgude olukord teema olulisust. Tahaksin käsitleda kõiki kolme austatud komisjoniliikme poolt mainitud valdkonda: haridust, kaasamist ja hüvitamist.

Finantshariduse andmine tuleks tuua seda vajavatele kodanikele nii lähedale kui võimalik, nimelt riigisiseste ja piirkondlike asutuste, valitsusväliste asutuste ja finantsteenuste sektori tasemele. 2007. aasta lõpus võtsime vastu teatise finantshariduse kohta, et tõsta teadlikkust vajadusest parandada tarbijate finantskirjaoskuse taset, soodustada kvaliteetse finantshariduse andmist Euroopa Liidus, tagada mõned praktilised vahendid nende eesmärkide saavutamise toetuseks. Finantsteenuste osutajate suunamine nõuab mõningat põhimõttelisust ja mõningaid praktilisi algatusi. Need võivad kujutada endast näiteks interneti andmebaasi avaldamist finantshariduse andmise ja uuringute kohta kuni olemasoleva interneti õpivahendi Dolceta täiustamiseni abistamaks õpetajaid finantsteema lisamisel kooli õppekavasse.

Tänapäeval on pangaarve omamine eeltingimuseks sotsiaalses ja majanduslikus elus täiel määral osalemisele ja kõigil ELi kodanikel peab olema juurdepääs põhilisele pangakontole. Praegu teostame uurimust, et tuvastada ja analüüsida liikmesriikide võetud finantspoliitilisi meetmeid finantsilise tõrjutuse ennetamise alal. Loodetavasti käesoleva kuu lõpus meieni jõudva teabe põhjal püüame järele mõelda, kuidas paremini tagada kõigile ELi kodanikele võimalus põhipangakonto omamisele.

Lõpuks, finantsteenuste ostmisel on tarbijail vaja teada, et probleemi tekkimisel on neil lihtsasti võimalik saada hüvitist. Kuigi paljudes ELi riikides on olemas kohtuvälise vaidluse lahendamise organid, ei ole kõik nad komisjoni poolt juhitava FIN-NETi liikmed, mille suundumuseks on kergendada tarbija juurdepääsu hüvitisele piiriüleste juhtumite korral Seda silmas pidades me töötame selle tagamise suunas, et kõik tegutsevad kohtuväliseid vaidlusi lahendavad organid oleksid FIN-NETi liikmed.

Samuti mõtleme me üldisemalt, kuidas ergutada alternatiivsete hüvitussüsteemide loomist seal, kus neid veel ei ole. Need algatused ei loo usaldust ega anna tarbijaile võimalust üleöö, kuid nad on lisaks algatustele, mida me viime läbi teistes sidusvaldkondades nagu teave ja nõustamine.

 
  
MPphoto
 
 

  Bernd Posselt (PPE-DE). – (DE) Ma saan aru, et Härra McCreevyl on pingeline töörežiim, kuid ka teistel on kiireloomulisi kohustusi. Ma lihtsalt soovisin küsida, kas minu küsimus proua Kunevale kuulatakse ära ehk teiste sõnadega: kas ma võin minna oma fraktsiooni koosolekule või peaksin jääma siia ootama.

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Teie küsimuseni jõudmine näib ebatõenäoline. On kahetsusväärne, et oleme sattunud sellisesse situatsiooni nagu see on. Teie küsimusele vastatakse tõenäoliselt kirjalikult.

 
  
MPphoto
 
 

  Marian Harkin (ALDE). – Volinik, ma tahaksin küsida veidi lähemalt finantshariduse kohta, mis on saanud uueks žargooniks. Ma arvan, te nõustute, et finantsinstitutsioonide ja tarbijate vahelised jõud ei ole tõepoolest tasakaalus, isegi juba seepärast, et esiteks vajavad tarbijad juurdepääsu krediitidele ja teiseks, vaatamata finantshariduse tasemele, kui palju inimesi vaevub läbi lugema 25-leheküljelist dokumenti, mis kaasneb näiteks nende kindlustuspoliisiga ja vaatab selle igal aastal läbi?

Te ütlesite, et seda küsimust tuleb käsitleda kohalikul ja regionaalsel tasemel, kuid nõustugem, et tihedamat koostööd oleks vaja suuremate huvirühmade nagu finantsorganite, valitsuste ja finantskaebusi lahendavate organite vahel, nii et omavahelises koostöös nad saaksid tähelepanu pöörata mõningatele probleemidele ja küsimustele ning vähemalt toimida ennetava hoiatussüsteemina tarbijale?

 
  
MPphoto
 
 

  Charlie McCreevy, komisjoni liige. − Mida me oleme siin püüdnud teha finantshariduse heaks, on see päevakorda võtta ja kõigile selgeks teha, eriti liikmesriikidele, et see võiks arvatavasti olla paljudest teistest valdkondadest parem investeering, kui kooli õppekavas juba päris algstaadiumides õpetada algset finantskirjaoskust.

Sest elu jooksul, olgu inimene siis vanem-finantskontrolör või keegi, kes teeb oma kohalikus piirkonnas tavalist tööd, puututakse kindlasti kokku ning mingisuguses staadiumis tuleb sellega tegeleda, mõne suurema finantstehinguga nagu auto, maja või pesumasina või muu eseme ostmine.

Ma arvan, et palju parem on õpetada neid teabelgeid lastele juba koolis, et nad saaksid mõningad algteadmised.

See, millest rääkis proua Harkin, on kõrgema taseme tegevus, ehk küsimus tarbijale antava teabe olemuse kohta. Proua Harkinil on õigus: tarbijale antava teabe hulk ja 48 lehekülge, mis tuleb läbi lugeda väga peenikeses kirjas, mis on seal ainsa eesmärgiga, minu seisukohalt (ja see on alati olnud minu seisukoht), et rahuldada advokaate, et kohtuasja tekkimise juhul nad saaksid nõuda üha suuremaid honorare, aga see-eest et öelda teile, kas olete kaotanud või võitnud. Mul ei ole sellesse absoluutselt mingit usku.

Midagi sellest valdkonnast on otseselt ka minu enda vastutusalas. Ma meenutan sageli üht juhtumit, kui ma olin Šotimaal umbes kaks aastat tagasi kohtumisel paari finantskoolitajaga, kes rääkisid perspektiivi direktiivist UCITSi valdkonnas. Nad ütlesid, et perspektiivi direktiiv sisaldab 81 lehekülge ja 78 lehekülge lihtsustatud perspektiive ühe konkreetse toote kohta. Seega, tarbijakrediidi direktiivis, mis minu teada on praegu käsitlemisel parlamendis, teeb proua Kuneva teatavaid parandusi selle kohta, missugust põhilist teavet tuleks anda tarbijale. Proua Kuneva tegeleb nende konkreetsete aspektidega. Aga kogu finantshariduse valdkonnas, see koht, mida ma olen püüdnud tõsta päevakorda, on, et liikmesriigid juba algstaadiumis kaasaksid algteadmisi finantsharidusest oma õppekava põhiprogrammi. Ma arvan, et kõigil oleks sellest palju rohkem tulu kui anda välja lehekülgede kaupa peenikest trükki, mida keegi kunagi ei loe.

 
  
MPphoto
 
 

  Reinhard Rack (PPE-DE). – (DE) Volinik, ma olen kindel, et Teil on õigus, kui nõuate tarbijale parema seisundi loomiseks alustamist koolihariduse tasemelt a) et teada oma õigusi ja b) neid kasutada.

Probleem on siiski selles, et meil on üks generatsioon, õigemini rohkem kui üks generatsioon inimesi, kes mõtlevad teistmoodi, kes on kuulnud, et finantsteenused ja finantsturg alluvad eiti rangele riiklikule järelevalvele ja kes ka tegutsevad selle teadmise järgi, uskudes, et nad võivad seda valitsuse järelevalvet usaldada. Tegelikult on viimasel ajal paljugi muutunud turupiirangute kaotamisega. Kas oleks veel võimalik teha üks või kaks asja riikliku järelevalve alal?

 
  
MPphoto
 
 

  Mairead McGuinness (PPE-DE). – Proua president, kas ma võiksin öelda volinikule, et teave ei ole mitte ainult advokaatide rahuloluks, vaid tarbijate tüssamiseks? Ja selleks ta ongi mõeldud. Nagu igat muudki teavet loeme seda siis, kui masin läheb rikki ja siis on juba liiga hilja.

Kas ma võiksin soovitada Teil uurida krediidikassade osa tarbijakoolituses, sest ma arvan selle olevat vaidlusküsimuseks eriti Iirimaal? Ja kas ma võin teile tasakesi meenutada, kuna Te mainisite hüvitamist, hüvitissüsteemi täielikku puudumist võrdväärse elu poliisiomanikele. Ma olen kindel, et proua Wallis toetab mind selles ja võib-olla mõnel vaiksel momendil te võiksite meile kirjalikult vastata, mida on pärast meie raporti hääletamist, mida te toetasite, tehtud.

 
  
MPphoto
 
 

  Charlie McCreevy, komisjoni liige. − Esimene küsimis puudutab reguleeritud turgu ja ma arvan, et küsija ekstrapoleerib hiljutisi raskusi – viimase kaheksa kuu raskusi või nii – finantsturgudel ja tormab proua Harkini küsimuse juurde. Ma ei usu, et seal peaks kindlasti olema seoseid, kuid kogu uuringutes ja töös, mida eri organisatsioonid teevad, kaasa arvatud meie siin komisjonis, võiks olla koht finantsharidusele.

Ma arvan, finantssegaduse põhjused peituvad vastutustundetus laenamises teatud maailmajaos. See on probleemi algpõhjus, kuid me oleme sellest kaugele eemaldunud ja see kujutab endast teistele aladele edasikandunud nakkust. Aga probleemi päritolu, minu seisukohalt, võib olla seotud konkreetsete institutsioonide vastutustundetu laenu andmisega.

Proua McGuinnessi küsimuse suhtes: haridus on liikmesriigi pädevuses ja ma ei näe mingeid raskusi, ütleme, kui liikmesriik, kaasa arvatud see, mida me tunneme kõige paremini, võtab kuulda tema soovitust. See näib olevat mõistlik idee, mida sellel konkreetsel tasemel võiks järgida.

Võrdväärse elu küsimuse suhtes: jah, ma toetasin seda. Me ootame edasist teavet. Nii palju kui mulle teada, on Ühendkuningriigi ombudsmani raport ikka veel ainus tõeline allikas hüvitamiseks ja seda raportit ei ole veel avaldatud. Ma küsin oma komisjoni ametnikelt, kas nad on saanud uuemaid teateid, millal võidaks Ühendkuningriigi raport avaldada. Kui ma õigesti mäletan, siis möödunud aastal sel ajal oodati selle ettekandmist 2007. aesta lõpuks, ma arvan novembriks 2007; see on tulnud ja läinud, aga võib-olla me leiame selle kohta veel teavet, kuid see saab siis tõesti olema järgmine tähtis kuupäev selles valdkonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  President. −

Küsimus nr 42, esitanud Georgios Papastamkos (H-0970/07)

Teema: Finantsinstrumentide turud

Uus Euroopa finantsinstrumentide turgude raamistik jõustus 1. novembril 2007.

Kas komisjonil on teavet Euroopa investeerimiskompaniide arvu kohta, kes võiksid kasu saada uuest reguleerivast raamistikust? Kas Kreeka jaoks on olemas mingeid eriandmeid?

Vastavalt volinik Charlie McCreevy arvamusele on oodata kapitali odavnemist. Millele see prognoos põhineb? Kas ei saaks seda prognoosi enam täpsustada seoses üksikute sektorite ja protsentidega oodatavast langusest igal üksikjuhul?

Kas komisjonil on teavet piiriülestest aktsiatega ja investeerimsteenustega kauplemisest? Missugused on käesolevad sisse- ja väljamineku arvud Kreeka jaoks selles sektoris?

 
  
MPphoto
 
 

  Charlie McCreevy, komisjoni liige. − Komisjon ei pea Euroopa investeerimisfirmade ega Kreeka investeerimisfirmade arvu kohta koondarvestust. MiFID nõuab liikmesriikidelt siiski arvestuse pidamist nende territooriumil registreeritud investeerimisfirmade kohta. Kreeka kapitalituru komisjon peaks seega suutma anda andmeid kreeka firmade kohta.

MiFIDga on börside kaubandusmonopolid kaotatud, investeerimisfirmadel on parem juurdepääs oma teenuste osutamiseks kogu Euroopa majanduspiirkonnas, kasutades MiFIDi passi, samuti on tarbijakaitset tugevdatud. See viib suurenenud piirideülesele ja tehingukohtade vahelisele konkurentsile, mis omakorda suurendab finantsturgude likviidsust ja liigendatust mõlema, nii tööstusharu kui tarbijate kasuks.

Meie ootus, et kapital võib odavneda, põhineb London Ekonomicsi poolt 2002. aastal teostatud põhjalikul uurimusel. Uurimuses visandati finantsintegratsiooni mõju, mille nurgakiviks on Mi-FID, selle mõju seisukohalt tolleaegsele EL 15 liikmesriikidele. Uurimuse peamised järeldused olid, et finantsintegratsioon viib aktsiakapitali hinna langusele keskmiselt 50 baasprotsendipunkti kõigis liikmesriikides ja turu laenukapitali intressimäära mittefinantsemitantidele 40 baasprotsendipunkti.

Uurimuses prognoositi, et finantsturu integratsiooni ühendatud mõjuritel ELi majandusele võivad olla järgmised tagajärjed: lõpptulemusena reaalse SKP 1,1%-ne suurenemine kogu ELis; kogu äriinvesteeringu suurenemine 6 %; isikliku tarbimise suurenemine 0,8 % ja kogu tööhõive suurenemine 0,5 %.

MiFIDi rakendamise ettevalmistamisest pärinevad Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komitee koostatud mitteametlikud andmed näitavad, et ainult väga piiratud arv firmasid kasutas tol ajal siis veel investeerimisteenuste direktiiviga ette nähtud passe investeerimaks Kreekasse või vastupidises suunas. Me loodame, et see muutub tulevikus, kui Kreeka turud avanevad MiFIDi tulemusena ja kui Kreeka firmad näevad suuremaid võimalusi mujal liikmesriikides.

Euroopa väärtpaberibörside föderatsioon peab statistikat väliskapitali aktsiakaubanduse kohta, kui ka investorite omanduses olevate aktsiate protsentide kohta. 2005. aasta detsembri seisuga kuulus 41% Ateena börsil müüdavatest aktsiatest välisinvestoreile. Novembris 2007 moodustas välisaktsiakapitaliga kauplemise käive Ateena börsil 970 miljonit eurot.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Papastamkos (PPE-DE). – (EL) Proua president, tänan volinikku tema vastuse eest ja ma tahaksin lisaks küsida, kas komisjonil on andmeid krediidi vahendamise kohta Euroopa Liidus ja eriti ohta, missuguse protsendi Euroopa SKTst see krediidivahendus moodustab.

 
  
MPphoto
 
 

  Charlie McCreevy, komisjoni liige. − Mul puudub selle kohta teave. Ma ei ole kindel, kas seda on ka minu talitustel, aga ma küsin. Kui neil on, me saadame selle kindlasti parlamendiliikmele.

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Küsimus nr 43, esitanud Colm Burke (H-0972/07)

Teema: Iiri maakondlikud arenguplaanid

Käesoleva aasta juunis päris komisjon teavet Iirimaalt seoses teatud Iiri maakondlike arenguplaanidega ja planeerimisloa saamise eeskirjadega, mida võiks hinnata piiravateks.

Minu teada pärast seda, kui Iiri valitsusele anti ühekuuline pikendus, saadeti komisjonile vastus septembri lõpus.

Kas komisjon võiks selgitada pärast Iiri valitsuse vastust esinevat menetlusseisu?

 
  
MPphoto
 
 

  Charlie McCreevy, komisjoni liige. − pärast 29. juuni 2007. aasta kaebust saatis komisjon Iiri pädevatele asutustele ametliku märgukirja

Kirjas paluti teavet Iiri teataves maakondlikes arenguplaanides sisalduvate piiravate tingimuste kohta. Komisjon avaldas kahtlust teatavate ehitusloa taotlemise nõuete kokkusobivuse kohta kahe asutamislepingu põhimõttega, milleks on asutamisvabaduse ja kapitali vaba liikumine.

Kaudselt võiksid niisugused piirangud mõjutada ka töötajate vaba liikumist, kuid seda küsimust ei tõstatatud.

Pärast vastamisaja kokkuleppelist pikendamist ühe kuu võrra saatsid Iiri valitsusorganid oma vastuse septembri lõpus. Minu talitused on uurinud selle sisu ja kavatsevad võtta ühendust Iiri valitsusorganitega, et kohtuda tehnilisel tasemel Iiri valitsusorganite seisukoha täiendavaks väljaselgitamiseks ja aruteluks.

Arutelude järel saab komisjon hinnata, kas rikkumismenetluse jätkamiseks on alust või mitte.

 
  
MPphoto
 
 

  Colm Burke (PPE-DE). – Iiri valitsus esitas vastuse 28. septembril 2007. Ma saan aru, et vastust ei ole avaldatud. See on väga tähtis küsimus, mis puudutab 22 kohalikku omavalitsust Iirimaal.

Mind lihtsalt huvitab, kas vastust ei saaks avaldada selles järgus praegu, kui ta on komisjoni ees ja viimasel on olnud aega seda käsitleda? Võib-olla volinik saaks üldjoontes öelda, millise ajavahemiku jooksul komisjon teeb selles küsimuses oma otsuse.

 
  
MPphoto
 
 

  Charlie McCreevy, komisjoni liige. − Meil ei ole kombeks teha vastused avalikkusele teatavaks, kuid sellegipoolest jõuavad need vastused lõpptulemusena sageli avalikkuse valdusse.

Ma võin kinnitada, et me saime vastuse 28. septembril 2007, nagu austatud parlamendiliige ütles. Nagu ma oma vastuses ütlesin, on meil kavas selles küsimuses kohtuda Iiri valitsusorganitega. Pärast seda otsustame, kuidas edasi talitada.

Tahaksin samuti ka täheldada, et Iirimaa ei ole ainus liikmesriik, kus esinevad sedalaadi raskused.

Minu talitused loodavad kohtuda Iiri valitsusorganitega lähimas tulevikus ja siis meil tuleb arvestada sellega, mida nemad ütlevad ja astuda edasisi samme, kui need peaksid olema vajalikud.

 
  
MPphoto
 
 

  Brian Crowley (UEN). – Ma tahaksin lihtsalt küsida volinikult – seoses subsidiaarsuse põhimõttega ja eriti, planeerimisloa küsimuses – kas see on valdkond, millesse komisjon peaks olema segatud, kui planeerimistegevus ja kinnisvara ehitamise õigus on eraldiseisev valdkond omandi- ja selle kasutamisõigusest?

 
  
MPphoto
 
 

  Charlie McCreevy, komisjoni liige. − See on väga hea küsimus, härra Crowley, aga kui komisjon saab kaebuse, on meie kohus sellega tegeleda ja viia läbi uurimine. Kaebus käsitleb vaba liikumist, millest ma olen rääkinud asutamislepingu artiklite 43 ja 56 valguses ja see seostub sellega. Seetõttu me oleme seaduslikult kohustatud niisuguseid küsimusi uurima, kui nad näivad olevat vastuolus asutamislepingu põhitõekspidamistega. See on meie kohus selles konkreetses küsimuses. Nagu ma ütlesin oma vastuses Teie kolleegile härra Burke’ile, ka teistes liikmesriikides esineb niisamasuguseid piiranguid ja meil tuleb ka neid jälgida.

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Küsimus nr 44, esitanud Gay Mitchell (H-0974/07)

Teema: Ravikindlustus Iirimaal

Kas komisjon teeb avalduse tervisekindlustuse sektori olukorra kohta Iirimaal, eriti hiljutise põhjendatud arvamuse valguses, milles nõutakse Iirimaalt VHI (vabatahtlik ravikindlustus) suhtes teatavatest ELi eeskirjadest tehtava erandi kaotamist?

 
  
MPphoto
 
 

  Charlie McCreevy, komisjoni liige. − 17. novembril saatis komisjon põhjendatud arvamuse, nõudega, et Iirimaa kaotaks Iiri vabatahtlikule ravikindlustuse (VHI) suhtes erandi tegemise teatavatest ELi eeskirjadest. Need eeskirjad, eriti esimene mitte elukindlustuse direktiiv aastast 1973 muudetud kujul, taotlevad teatud nõuete ühtlustamist vahetu mitte-elukindlustuse tegevuse alustamiseks ja teostamiseks ning seetõttu puudutavad ka eraisiku ravikindlustust.

Esimene mitte-elukindlustuse direktiiv vabastas VHI, teiste institutsioonide hulgas, selle eeskirjadest. See vabastus kehtib aga siiski ainult niikaua, kui vabastatud institutsiooni pädevust ei ole mingil viisil muudetud selle põhikirjade või riigi mis tahes seadusemuudatustega. Seega pädevuse pikendamisel või muutmisel hakkab institutsioon alluma kõigile ühenduse õiguse eeskirjadele, mida kohaldatakse muidu mitte-elukindlustuse puhul.

Näiteks nõuavad need eeskirjad kindlustusfirmadelt ametliku loa saamist enne oma äritegevuse alustamist, õigusliku vormi võtmist ja vastavate kaitsvate sätete kehtestamist, mis oleksid piisavas vastavuses ettevõtte varadega, et hoida adekvaatset maksejõude marginaali. Sätete üks peamisi eesmärke on nende inimeste õiguste kaitse, kes on sõlminud kindlustuslepingu, sealjuures tagades, et teenuste osutamise vabaduse kasutamine ei kahjustaks tarbija kaitstust. Lisaks garanteerivad need eeskirjad ühtlase mängumaa kindlustusseltside vahel.

Olles saanud algse vabastuse esimesest direktiivist ja niikaua kui tema pädevust ei olnud muudetud, ei pidanud VHI neid eeskirju järgima. Komisjon on aga seisukohal, et VHI pädevus on tõesti muutunud. Mitmed Iiri asjakohase seaduse muudatused 1996., 1998. ja 2001. aastal laiendasid VHI tegevuse ulatust kaugelt üle selle, mis see oli kui VHIle anti esimest korda vabastus. Seetõttu ei ole VHI algne vabastus ELi eeskirjadest kindlustusseltsidele enam kohaldatav. Komisjon avaldas oma seisukoha põhjendatud arvamuses, mis saadeti Iirimaale 14. novembril. Selles paluti Iirimaal astuda vajalikke samme kahe kuu jooksul, et allutada VHI nendele ühenduse õiguse järelevalve ja usaldatavusnormatiivide eeskirjadele, millest ta varem oli vabastatud.

Komisjon arvab, et käesolev põhjendatud arvamus on otsustav samm kõikide Iiri eraravikindlustuse turu konkurentidele võrdsete aluste tagamise suunas Euroopa kindlustusõigusaktide raames. See teenib nii kindlustusvõtjate kui ka ausa konkurentsi huvisid. Komisjon hakkab tähelepanelikult jälgima Iiri valitsuse samme ja kohase tegevuse puudumisel taotlema kohtumenetlust Euroopa Ühenduste Kohtus.

 
  
MPphoto
 
 

  Gay Mitchell (PPE-DE). – Proua president, kas ma tohiksin tänada volinikku küsimusele vastamise eest. Tahaksin küsida, kas tal on andmeid Iiri valitsuse VHIga seonduva vastuse esitamise ajakava kohta? Kas ma tohiksin küsida, kas sel on mingeid riskide ühtlustamise tagamõtteid? VHI-l on Iirimaal endiselt 75 % suurune turuosa, aga nad teatavad, et neil on vaja riski ühtlustada, et olla kaitstud eakamate ja seetõttu enamkoormavate kohustustega klientide kindlustamise eest. Kas voliniku poolt tõstatud küsimus sisaldab mingeid viiteid võrdsustamisele?

 
  
MPphoto
 
 

  Charlie McCreevy, komisjoni liige. − Põhjendatud arvamus saadeti Iirimaale 14. novembril 2007. Iirimaal on aega vastata kaks kuud, mis peab toimuma 14. jaanuaril, mis oli eile. Minu teada saadi vastus eile õhtul. Vastus on komisjonis läbivaatamisel.

Samuti vajab märkimist, et kirjavahetuse tulemusena, mida me pidasime Iiri tervishoiuametiga ja mida mina pidasin Iiri tervishoiuministriga kogu möödunud aasta, esitati seaduseelnõu Oireachtase täiskogule enne möödunud maikuu valimisi. See, nagu Iiri parlamendisaadikud teavad, unustati, kui valimised välja kuulutati. Meil ei ole Iirimaal institutsioonilist järjepidevust, mis on minu arvates hea, kuid see võeti uue valitsuse ametisseastumisega päevakorda tagasi. Me oleme juba teatanud Iiri pädevatele asutustele, et avaldatud eelnõule on ette näha mõningaid muudatusi.

Niisiis me uurime eile õhtul saadud vastust (mida ma ei ole näinud, kuid minu andmetel vastus saadi) ja me saame teada, milliseid uusi muudatusettepanekuid on selles esitatud. Sellest sõltuvalt liigume me edasi järgmisse staadiumi või mis iganes.

Kuid härra Mitchelli teine küsimus on väga asjakohane. Ta küsis, kas sellel on mingit asjakohasust riski ühtsustamise debatiga? Vastus on ei. See esineb teistes valdkondades, mille eest ma olen vahetult vastutav nagu elukindlustuse direktiiv, mis seondub maksejõulisusega ja nende avalik-õiguslike teemadega. Härra Mitchellil on õigus, kui ta ütleb, et VHI käes on umbes 75 % turust, tegelikult ma arvan, et see arv on praegu 76 % turust. Minu arusaamise järgi omavad nad nüüd isegi suuremat osa turust, kui neil enne oli. Nad on saanud suurema osa ja lisaks suurema hulga inimesi viimase aasta kuni 18 kuu jooksul või umbes nii, kui neil varem oli. See on fakt. Ta on asjast hästi informeeritud. Aga mina olen kohustatud tegelema mitte-elukindlustuse direktiiviga ja mitte riskimäära ühtsustamisega. Kuid loole paneb punkti - nagu te peaksite teadma, härra Mitchell – eraldi kohtuhagi, mis esitatakse kohtule Luksemburgis ja on algatatud ühe konkurendi poolt Iiri turul. See on Euroopa Ühenduste Kohtus ja ma oletan, et mingil ajal, võib-olla käesoleva aasta lõpupoole, tehakse selle kohta otsus.

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Küsimus nr 36, esitanud Jim Higgins (H-0978/07)

Teema: Lennupiletite müük internetis

Kas komisjon võiks teatada, miks selle asemel, et avaldada veebilehekülgede reklaamimist käsitlevate ühenduse õigusaktidega pahuksis olevate veebilehekülgede nimekiri, andis loa nimekiri avalikkuse eest varju jätta ning anda asjaosalistele võimaluse anda aru, ja mis on siiski tarbijale kahjulik, kuna ta võib pahaaimamatult kasutada lehekülge, mida oleks saanud vältida, kui komisjon oleks astunud samme nimede avaldamiseks novembri keskel?

 
  
MPphoto
 
 

  Meglena Kuneva, komisjoni liige. − Komisjon kasutab kõiki olemasolevaid õigusakte tarbijate õiguste tulemusliku elluviimise tagamiseks üle kogu Euroopa. Uus tarbijakaitsevõrgustik võeti kasutusele 2006. aasta lõpus tarbijakaitse koostöö määrusega. Selles on ette nähtudraamistik ühise järelevalve korraldamiseks turul ja selliste meetmete võtmine nagu lennupiletite müügilehekülgede kontrollimine, mis septembris 2007 ka toimus.

See oli kõige esimene seda liiki ülesanne. Komisjon koordineeris ülesannet ja esitas uurimise esimese etapi tulemused novembris 2007. Selles etapis oleks teatavate tuvastatud ebakorrapärasustega lehekülgede aadresside avaldamine, nagu mainis austatud saadik, olnud enneaegne ja mitte kooskõlas teatavate liikmesriikide õigusliku raamistikuga.

Ma mõistan täielikult Teie pahameelt, sest me kõik tahame asju õigesti korda saata. Kuid õigust anda aru, mis tähendab õigust ennast kaitsta, tunnustatakse kõigis ELi liikmesriikides. Selle õiguse kohaldamine on liikmesriikide pädevate asutuste ja kohtute pädevuses ja meie ootame osa riikide kohtuotsuste tulemust. Komisjon esitab seetõttu praegu liikmesriikides käimasolevate uurimiste ja kohaldamismenetluste tulemused siis, kui need menetlused on lõpetatud. Olen pidanud tarbijakaitsevõrgustiku raames läbirääkimisi pädevate asutustega ja nad on valmis tegema rohkem ja andmed avaldama, kuid vähemalt kahes liikmesriigis aset leidvad kohtumenetlused takistavad meil saada täit ülevaadet ja seda avalikustada.

 
  
MPphoto
 
 

  Jim Higgins (PPE-DE). – Ma arvan, et möödunud juulis me aplodeerisime kõik Degutise raportile, kui me lõpuks ütlesime, et me saavutame läbipaistvuse seoses maksustamisega, et kõik kõigis reklaamides on ära näidatud kõikvõimalikud maksud ja lõivud. Ja siis me loeme 31. oktoobri The European Voice’i väljaandest: „Lennupiletite müügisaidid vastamisi ELi häbiga: komisjon ähvardab avaldada sadade veebisaitide nimed, mis väidetavasti eksitavad tarbijaid”.

Ma ei saa aru, miks neid suuri ärioperatsioone avalikkuse ette ei tooda ega hukka mõisteta. Nad jätkavad standardite, eeskirjade ja hinnakohustuste eiramist. Nad jätkavad tarbija eksitamist. Möödunud nädalal avaldas näiteks Ryanair – minu tunnustus neile selle eest, mis nad tegid – kõigis Iirimaa ajalehtedes järgmise kuulutuse: „Ostke üks lend ja saage teine täiesti tasuta. Ärge makske tasusid, makse, lõive ega tariife”. Nii ma broneerisin lennu ja see läks mulle maksma 153 eurot. Ja siis see tasuta osa oli järgmine: krediitkaarditasu: 12 eurot, maksud, lõivud ja tariifid: 39,96 eurot, kindlustus: 14 eurot. Koguhind: tasuta lend – 67 eurot. Missugust muud tõendit te veel tahate?

 
  
MPphoto
 
 

  Meglena Kuneva, komisjoni liige. − Sellesarnased juhtumid olidki peamiseks põhjuseks vahele segada ja võtta ette käesolev täitemeede.

Kuid ma pean kordama: paljudes liikmesriikides on võimalik avaldada lennukompanii nimi pärast seda, kui uurimised ja täitemeetmed on lõppenud.

Kuna juhtumeid on igasuguseid, siis nendega tegelemise aeg võib mõne juhtumi puhul kujuneda pikemaks kui teistel. Praegu arutab komisjon koos liikmesriikidega, kui palju on vaja aega meetmete lõpetamiseks ja komisjon avaldab – mulle on see juba ülesandeks tehtud – need nimed niipea, kui see on juriidiliselt võimalik, vastasel korral antakse komisjon kohtusse.

Kui liikmesriigid lõpetavad kohtuasjad algselt kavandatud ajaks, võib nimed avaldada lähikuudel. Alguses ma arvasin, et me saame seda teha veebruaris, kuid pärast üksikasjalikumaid arutelusid, võrreldes õigussüsteemi ja kui palju aega see võiks võtta juriidilisest seisukohast, ma usun see võib poolteist kuud edasi lükkuda.

Kuid ma leian, et teie tähelepanek on täielikult õigustatud ja kui Te lubate, ma kasutaksin Teie juhtumit, kui veel üht põhjust vahele segamise vajaduseks. Meil on selle aasta algusest tulnud ette kõlvatut äripraktikat ja tahtmata süüvida liiga sügavale juhtumitesse, ma arvan selle olevat samuti ka väga hea kõlvatu äripraktika näite õigusaktide rikkumisest.

 
  
MPphoto
 
 

  Manolis Mavrommatis (PPE-DE). – (EL) Proua president, proua volinik, ma olin üks esimesi, kui mitte kõige esimene, kes esitas selle küsimuse enne novembrikuu probleemi esilekerkimist ja enne teadaandmist.

Oma vastuses ütlesite mulle, et mõistliku aja, umbes kahe kuu jooksul, me saame teada nimed või uurimistulemused. Oma hilisemas intervjuus kuulsin teid ütlevat neli kuud. Samuti, kui Ryani nimi teatavaks tehti või pigem hakkas ajalehtedes levima kui üks sellistest lennukompaniidest (nagu meie kolleeg, härra Higgins võrdlemisi õigesti mainis), ütles Ryan, et ta ei ole ainuke ettevõte, kes nii talitab. Teie uuringute kohaselt on selliseid odavaid pileteid müüvaid kompaniisid 433. Mõned teised suured, tuntud firmad, kasutasid oma nime, keda ma ei taha parlamendis mainida ja Teie sulgesite silmad selle probleemi ees. Seepärast ma arvan soovitava olevat, et te avaldaksite nimed peagi, nii et avalik arvamus ja võistlus firmade, kas väikeste või suurte vahel, saaks maha jahtuda

 
  
MPphoto
 
 

  Meglena Kuneva, komisjoni liige. − Ma ei eita, et olen saanud mitu korda inspiratsiooni parlamendilt ja selle liikmetelt, seega on mul hea meel, et käsitletakse eriuurimist lennupiletite kohta. Me valisime tegelikult lennupiletid oma esimeseks aktsiooniks päris juhuslikult.

Ma ei taha asuda kaitsepositsioonile. Ma teen seda, mida seadus minult nõuab. Ma olen tegutsenud komisjoni õigustalituse nõu järgi ja võin edasi minna enne kui kohtumenetlused on konkreetsetes liikmesriikides lõppenud. Kui ühes liikmesriigis kestab menetlus neli kuud, ei saa ma midagi teha. Tegutsemine enne menetluse lõppemist oleks riigisiseste õigusaktide rikkumine ja ohustaks komisjoni reputatsiooni. Seepärast ma ootangi nimede avaldamisega kuni need menetlused on läbi.

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Küsimustele, millele ajapuuduse tõttu ei jõutud vastata, vastatakse kirjalikult (vt lisa).

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Ma tahaksin tänada volinik Kunevat ootamise eest.

Sellega on infotund lõppenud.

 
  
MPphoto
 
 

  Brian Crowley (UEN). – Proua president, ma vabandan Teie ja tõlkide ees kinnipidamise pärast. Ma tahaksin ainult registreerida oma pahameeleavalduse seoses sellega, kuidas küsimuste esitamisega on jällegi jukerdatud. Need meist, kes kasutavad seda poliitilise mehhanismina ja püüavad saada vastuseid institutsioonidelt, on jäetud täiesti ilma sõnaõigusest, mis näitab kui halvasti koheldakse meid kui liikmeid selles täiskogus. Ma tõstatan selle küsimuse esimeeste konverentsil, kuid loodan, et juhatus võtab selle samuti enda kohustuseks ja püüab tagada, et koja igapäevast tööd ei venitataks iga kord küsimuste esitamise ajal.

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Tänan Teid, härra Crowley. Ma arvan, Te mõistate, et täna on olnud ühel või teisel põhjusel raske päev. Meie käsutuses on olnud poolteist tundi ja me oleme andnud oma parima, et kõigi soovidele vastu tulla. Nagu Te teate, me loodame asju parandada reformi töörühmaga, kuid tänan Teid märkuste eest ja avaldan tänu meie tõlkidele.

(istung peatati kell 19.45 ja jätkus kell 21.00)

 
  
  

JUHATAB: LUIGI COCILOVO
Asepresident

 
  

(1) EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4.


18. Täiskasvanuõpe: õppimiseks ei ole kunagi liiga hilja (arutelu)
MPphoto
 
 

  President. − Järgmine küsimus on kultuuri- ja hariduskomisjoni nimel esitatud Doris Packi raport täiskasvanuõppe kohta: õppimiseks ei ole kunagi liiga hilja (2007/2114(INI)) (A6-0502/2007).

 
  
MPphoto
 
 

  Doris Pack, raportöör. − (DE) Härra president, volinik, komisjoni teatis ja täiskasvanuõppe tegevuskava kannavad pealkirja: „Õppida ei ole kunagi liiga hilja”, ja selle saksakeelne pealkiri on: Man lernt nie aus (‘Inime„ne õpib kogu elu”), on mõlemad laialdaselt tuntud ütlused, aga kui lugeda ridade vahelt käesolevas kontekstis, siis nad vihjavad tegelikult möödunud tegematajätmiste tunnustamisele Euroopa hariduspoliitika valdkonnas. Sellele vaatamata oleme me rahul, et komisjon astub selle teatise ja tegevuskavaga ajajärku, mida tähistab kasvav arusaamine eluaegsest õppimisvajadusest, ajajärku, kus tuleb seista silmitsi uute demograafiliste väljakutsetega

ELis toimuvad majanduslikud ja sotsiaalsed muutused nõuavad olulisi kohandumisi kutseoskustes ja erialases ettevalmistuses. Tööturu väljakutsed tuleb lahendada, mille all ma mõtlen, et üksikisikute kutsealane konkurentsivõime peab saama üheks täiskasvanuõppe esmaseks suundumuseks.

Haridus ja eriti täiskasvanuharidus, on samuti ka inimeste isikliku arengu, nende eneseaustuse, kodanikutunnetuse, sotsiaalse kuuluvuse, kultuuridevahelisse dialoogi lülitumise mõjuriks. Mitmete uurimussarjade tulemused on näidanud, et haridus omab olulisi mittemajanduslikke hüvesid – arendab tervist, soodustab osalemist ühiskondlikus elus kõigis vanuserühmades ja muidugi vähendab kuritegevuse määra.

Seetõttu on minu poliitiliseks prioriteediks suurendada inimeste motivatsiooni tegelemiseks eluaegse õppega. Meediakampaaniad, teave ja nõustamiskeskused ning kohaldatud suhtlemisvormid ebasoodsas olukorras inimestele on suure tähtsusega. Mõnedes maades on väga edukaks osutunud spetsiaalsed telefoninumbrid ja veebileheküljed.

Selles kontekstis on samuti suurt tähtsust omistatud püüetele töö, perekonnaelu ja eluaegse õppe kokkusobitamiseks. Lubage mul selles osas kiirkorras üles lugeda lihtsalt mõned nendest: töötundide kohandamine, paindlik graafik, kaugkoolitusprogrammid ja informaalõppe teed. Uue tehnoloogia kasutamist tuleb pidevalt täiustada, eriti uutele õpimeetoditele juurdepääsu soodustamist interneti laiema kättesaadavusega. Pidevalt tuleb suurendada avalike ja eralastesõimede ning ettevõtete lastesõimede arvu.

Teine tähtis tegur on minu arvates põlvkondade- ja kultuuridevaheline solidaarsus. Täiskasvanud ja eakad kodanikud, kes annavad noorematele inimestele edasi teadmisi ja tehnilist oskusteavet, eriti töö- või ärialaseid oskusi, võivad etendada tõhusat tugiisiku rolli. Nad võivad teostada praktilist juhendamist, kuid siin peab ühtlasi olema ka ruumi võrkude loomiseks selleks otstarbeks. Ma usun, et sel viisil võib igaüks teiselt õppida.

Muidugi on ka olemas perekonnapõhine lähenemine õppimisele. Vanemad on motiveeritud õppimisega uuestialustamisest, et aidata oma lapsi koolitöös. Lisaks sõltub täiskasvanuõpe vabatahtlikest abistajatest, kes rikastavad seda oma kogemuse ja oskuslike juhtnööride andmisega.

Arvestada tuleb ka migrantide erivajadustega, mis toob mind keelekursuste temaatika juurde. Me vajame neid keelekursusi võimaldamaks migrantidel õppida oma vastuvõtjamaa keelt, kuid me vajame keelekursusi ka võimaldamaks täiskasvanuil õppida naabermaa keelt või teist võõrkeelt, mis on see, mida me alati oleme toetanud.

Sissepääs kõrgematesse õppeasutustesse tuleb samuti muuta praktilise kutsekogemusega täiskasvanutele kergemaks. Üks väga oluline sõnum on see, et olemasolevate täiskasvanukoolituse keskuste ja nende poolt antava hariduse kvaliteeti peab parandama. Nii kvalifitseeritud koolitajad kui ka täiskasvanukoolituse spetsiifilised programmid on vajalikud. Ma võin rääkida ainult Saksamaast, kus on olemas ülikooliprogramm teaduskraadi saamiseks täiskasvanuhariduses. Ma usun, et me kõik peame kursuse pakkujatele meelde tuletama, et neid finantseeritakse pakutud kursuste eest Euroopa sotsiaalfondist näiteks või mistahes struktuurifondist. Muidugi ma loodan, et komisjon pakub käesolevat elukestvat õppeprogrammi nii Grundvigi kui Leonardo programmidena, et võimaldada meilgi anda oma panust tegevusplaani käikulaskmiseks.

Ma usun, et selles valdkonnas on palju mooduseid teha head tööd ja me ei tohiks selle tegemisega viivitada.

Lubage mul rõhutada veel üht viimast punkti: tegevus täiskasvanuhariduses tuleks teha mõõdetavaks, vastasel juhul ei saa keegi teada, kes mida teeb. Selles valdkonnas on palju mängijaid ja neid kõiki tuleb arvestada, olgu nad siis ülikoolipõhised, era- või riiklikud haridusasutused. Lühidalt, siin on väga palju teha ja ma soovitan tööga alustada.

 
  
MPphoto
 
 

  Ján Figeľ, komisjoni liige. − Härra president, ma tahaksin väga näidata oma pooldavat suhtumist käesolevasse raportisse ja õnnitleda raportööri proua Packi tema pühendumuse, pingutuste ja panuse eest ja samuti ka härra Anderssoni tööhõive- ja sotsiaalkomisjonist ning proua Flasarovát naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonist.

Ma olen väga rahul, et meie kaks teatist 2006. ja 2007. aastast said väga konkreetse ja tugeva vastukaja Euroopa Parlamendilt. Esimeses käsitleti täiskasvanuõpet ja teises – septembris vastuvõetud Euroopa tegevuskava selles küsimuses. Nagu te olete aru saanud, on täiskasvanuõppe tähtsus kasvamas. Kõigepealt, ülemaailmne konkurents on saanud reaalsuseks. Meil on vaja investeerida haridusse igal eluetapil ja igal tasemel ning täiskasvanute oskusi ja pädevust tuleb pidevalt tõsta. Teiseks, demograafilised muutused tähendavad, et inimestel on vaja töötada vähemalt mõni aasta kauem ja neil on tarvis selleks säilitada oma oskuste asjakohalisus. Kolmandaks, täiskasvanuõpe aitab võidelda sotsiaalse tõrjutusega. Liiga suur arv madala haridustasemega täiskasvanuid riskib tööturult väljalangemisega.

Nii on täiskasvanuõppel elutähtis roll elukestva õppimise strateegiates. Ma tervitan teie toetust mitmel põhjusel, eriti täiskasvanuõppe kvaliteedi parandamise ja kättesaadavuse osas, kaasa arvatud selle teostamine läbi parema lapsehoolduse ja e-õppe ning eriti erivajadustega rühmade osas, kui ka oskuste hindamise kiirendamise ja informaalse õppimise hindamise osas; üldise suurema investeerimise suhtes ning samuti ka naiste, migrantide ja vananeva elanikkonna vajadustele kohandamise suhtes. Viimane, kuid mitte vähem tähtis – usaldusväärsete ja võrdlevate andmete väljaarendamise eest täiskasvanuõppe mõõtmiseks nagu proua Pack mainis. Me järgime kõiki neid elemente Euroopa tegevuskava rakendamisel.

Nagu ka teie soovitate, on need liikmesriikide igat liiki head ettevõtmised, mida me peaksime kasutama oma koostöös. Me toetame kõiki parimaid tavasid läbi vastastikuse õppe tegevuse ja õpingute, läbi elukestva õppimise programmi ja eelpoolmainitud Euroopa sotsiaalfondi, selleks, et jagada teadmisi ja kogemusi. Tegevuskava rakendamisel koostöös liikmesriikidega analüüsime me liikmesriikide reformide mõju täiskasvanuõppele, eriti hiljuti vastuvõetud Euroopa kvalifikatsioonide raamistiku valguses. Samuti töötame välja olemasoleval heal praktikal põhinevad standardid täiskasvanuõppe erialaspetsialistide jaoks ja kvaliteedi tagamise mehhanismid. Me tahame õhutada liikmesriike püstitama sihtmärke täiskasvanute oskustasemete tõstmiseks ja kiirendama riskirühmadele mõeldud mitteformaalse ja informaalse õppe hindamise ja tunnustamise protsessi. Viimasena, kuid mitte vähem tähtsana – peagi esitame peamiste andmete kogumi, mille kaudu oleks võimalik parandada sektoris järelevalvet. Ootan arutelu, kuid eriti jätkuvat toetust nimetatud meetmetele.

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Andersson, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamuse koostaja (SV) Härra president, volinik, ma tänan raportööri suurepärase raporti eest. ELis olevast strateegiast ja kogu Lissaboni protsessist lähtub, et koolitus peab lisaks kasvu ja tööhõive tagamiseks tulevikus olema lahendus ka sotsiaalse tõrjutusega võitlemiseks. Oma seisukoha kaitsmiseks ülemaailmses konkurentsis mängivad ELi riikides eluliselt tähtsat rolli koolitus ja mitte just töökohtade rohkus, vaid nende paremus nagu ka kõrgema oskustasemega inimesed. Seepärast me tervitame seda raportit.

Tahan teha veel mõne tähelepaneku. Meie jaoks on oluline kasutada kõiki olemasolevaid ressursse eri isikukategooriate koolituse hõlbustamiseks. Üks näide sellest on lapsehooldus. Väikeste lastega vanematel (nii meestel kui naistel) peab olema võimalik osaleda koolituses. Sellega peab kaasnema lapsehooldusstrateegia. On tähtis, et me vaatleksime konkreetseid rühmi, näiteks eakaid. Tänapäeval on tööjõu hulgas väga vähe eakaid inimesi. Suures ulatuses on selles süüdi nende ligipääsmatus täienduskoolitusele ja täiskasvanuõppele. Me peame oma tähelepanu suunama just nendele. Teiseks kategooriaks on madala haridustasemega alustavad inimesed. Kui me mõtleme tänapäeva koolituse olukorra peale, pidades silmas täienduskoolitust ja täiskasvanuharidust, me märkame, et lõviosa koolitusest läheb nende tarbeks, kes on juba hea haridusega. Tähtis on, et koolituses valitseks ka võrdsusaspekt. Kuna minu sõnavõtu aeg on lühike, siis ma lihtsalt juhin lõpetuseks tähelepanu hea koostöö ja sotsiaalpartnerite kaasamise tähtsusele protsessis.

 
  
MPphoto
 
 

  Věra Flasarová, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamuse koostaja. - (CS) Daamid ja härrad, ma tervitan oma kollegi, proua Packi raportit ja õnnitlen teda teemakäsitluse viisi eest. Ma tahaksin rõhutada, et tähelepanu on vaja pöörata naiste, sotsiaalselt haavatavate isikute, immigrantide ja vähemuste haridusele. Ma tahaksin mainida ühte teist hariduse aspekti. Maailmas, kus enamik asju on allutatud rahale, ärile, reklaamile, karjäärile ja konkurentsile tööturul, on haridus tihti vaid hüppelauaks paremale sotsiaalsele positsioonile. Kui haridus saavutab selle praktilise eesmärgi ja teeb inimese tööks paremini ettevalmistatuks ja kui see inimene suudab sammu pidada konkureeriva keskkonnaga, siis see on kindlasti hea. Kuigi, hariduse kõige tähtsam aspekt on see, et haridus muudab inimese sisemiselt rikkamaks ja paremini ettevalmistunuks head halvast eraldama. Ühiskond elab läbi väärtuste kriisi. Traditsioonide ja autoriteetide asemel on meil isikuvabadus, mille poole me oleme püüelnud kogu oma uusaja vältel. Kuid vabadus on ka see, kas teada või mitte teada, vabadus näha või hoida oma silmad kinni, vabadus luua oma arvamust ja vabadus võtta omaks teiste ideesid. Haridus üksi ei suuda lahendada meie probleeme, kuid ta saab panna meid nendest mõtlema.

 
  
MPphoto
 
 

  Pál Schmitt, f raktsiooni PPE-DE nimel. – (HU) Tänan, härra president. Volinik, Euroopa demograafiline olukord sunnib ümber korraldama pensionisüsteeme ja tõstma vanusepiiri ja me kuuleme üha rohkem ja rohkem sisserände ohjamisest, selle asemel et mõista oma üle 50aastaste isikute varjatud potentsiaali.

Hästiorganiseeritud täiskasvanuõpe võimaldab spetsialistidel, kes on mitmekümneid aastaid töötanud, täiendada oma teadmisi ja muutunud olukordadega kohanduda. See võimaldab ka täiskasvanuil, kes on tööturult välja langenud, kuid ei ole veel jõudnud pensioniikka, leida rakendust ja asuda ümberõppe, keele, IT ja muu ametialase koolituse abil uuesti tööle. Niisugune täiskasvanuõppe funktsioon on eriti päevakohane Kesk- ja Ida-Euroopa riikides, kus tööhõivenäitajad on kõvasti alla EL15 keskmist.

Lisaks oma seosele tööturuga on täiskasvanuõppel veel ka kolmas, sotsiaalne ja isiklik dimensioon, kuna eakatele organiseeritud veebipõhised keeleõppe-, tantsu või kokakursused aitavad parandada nende elukvaliteeti ja luua positiivset meeleolu.

On kaks asja, mida mina pean tõhusale täiskasvanuõppe puhul eriti tähtsaks: ühelt poolt teavitamise ja juurdepääsu parandamine, edukate projektide esitamine ja asjaosalistega kogemuste jagamine. Ärgem unustagem, et väga väike osa eakatest uutes liikmesriikides kasutab Internetti ja me peame kasutama konservatiivseid, traditsioonilisi meetodeid, mis on neile kättesaadavad. Tähtis osa selles langeb kohalikele omavalitsustele, kes omavad üksikasjalikku ülevaadet kohalikest oludest ja vajadustest.

Teiselt poolt on vajaduste hindamine olulise tähtsusega ülesanne, see tähendab, liikmesriigid peavad jõudma kokkuleppele majandusosaliste, ettevõtete ja tööandjatega oma täiskasvanuhariduse programmide kujundamisel. Arvestada tuleb kõnesoleva riigi majanduslike vajadustega, nii et täiskasvanuharidusele kulutatud summa ei osutuks ilmaasjata raisatud rahaks, vaid tooks nähtavat kasu üksikisikule, ühiskonnale ja majandusele.

Ma tahaksin õnnitleda proua Packi tema tähtsa ja õigeaegse raporti eest. Tänan tähelepanu eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Badia i Cutchet, fraktsiooni PSE nimel. – (ES) Härra president, volinik, daamid ja härrad, kõigepealt ma tahaksin õnnitleda raportööri, proua Packi, suurepärase töö eest ja tema koostöövalmi suhtumise meie soovitustesse.

Ma tahaksin rõhutada käesoleva raporti õnnestunud ajastatust sel ajal, kui sotsiaalmajanduslike muutuste tase, kiire üleminek infoühiskonnale ja Euroopa vananev elanikkond, kõik nõuab tähelepanuväärset pingutust hariduses, täiskasvanute koolituses ja elukestvas hariduses. Need on põhiaspektid saavutamaks seda, mida me nimetame Lissaboni strateegia eesmärkideks.

Raporti enda suhtes sooviksin tõmmata tähelepanu vajadusele äratada inimestes motivatsiooni õppimise jätkamiseks. Ma arvan, et tõhususe saavutamiseks peab sellega kaasnema aktiivne poliitika, mis eelkõige aitab ühitada õppimist perekonna- ja tööeluga, eriti naiste puhul.

Meetmed peaksid väljenduma tõukemehhanismides koolitusprogrammide edendamiseks ning kitsamalt riigipoolse lapsehooldus- ja haridusteenuste osutamiseks, samuti eakate ehk laiemalt ülalpeetavate hoolduseks, nii et perekonnad vabaneksid koormusest, mis paljudel juhtudel langeb naiste õlgadele.

Veelgi enam, ma olen veendunud, et oleks õige ergutada õppimiskultuuri, mis tunnustab väärtust ja parandab madala kvalifikatsiooniga inimeste väljavaateid, aitab tõsta sotsiaalset kuuluvust ja isiklikku arengut. Selline lähenemisviis on eriti tähtis nn riskirühmade jaoks.

Minu arvates on ülima tähtsusega kõrghariduse süsteemide moderniseerimine, eesmärgiga muuta need paindlikumaks, et need vastaksid rohkem inimeste kasvavatele ja erinevatele sotsiaalsetele vajadustele, tõstes samaaegselt hariduse kvaliteeti ja avardades kättesaadavust.

Lõpuks ma sooviksin rõhutada koolituse kättesaadavuse laiendamise olulisust digitaaltehnoloogia puhul, et vähendada digitaalset lünka, mis meie ühiskonnas samuti sugupoolte, põlvkondade ja erinevate geograafiliste alade elanikkondade vahel esineb.

Lühidalt, ma tervitan komisjoni ettepanekut ja loodan, et see arvestab parlamendi ettepanekuid, et me saaksime ühiselt tõsta liikmesriikide teadlikkust vajadusest alustada selles valdkonnas tegutsemist niipea kui võimalik ja teha seda mitte ainult tõkete eemaldamise kaudu täiskasvanute õpingutesse kaasamises, vaid selle ergutamise kaudu, tunnustades selle majanduslikku ja kultuurilist väärtust kõikides riikides ning siseriikliku andmevahetusega, võimaldades saavutatud edu võrrelda ja mõõta.

 
  
MPphoto
 
 

  Jolanta Dičkutė, fraktsiooni ALDE nimel. – (LT) Elukestev õpe muutub kaasaegses ühiskonnas üha tähtsamaks. On tänuväärne, et täiskasvanuõppe vajadust ja tähendust on üha aktiivsemalt analüüsitud ja rohkem tunnustatud kõigis ELi liikmesriikides ja põhilistes institutsioonides. Täiskasvanuõppe spetsialistid Leedus teevad samuti teatise kohta aktiivselt ettepanekuid. Valitsuse programmis kavandatakse laiendada informaalse täiskasvanuõppe teenuseid omavalitsuse haridusasutustesse, et püüda tagada haridusasutuste hoonete ja täiskasvanuõppe keskkonna atraktiivsus ja sisustatus moodsate tehniliste õpivahenditega. Ma tahaksin samuti ka rõhutada, et täiskasvanute koolitajad ja nende organisatsioonid peavad veel aktiivsemalt tõstma häält ning poliitikud peavad seda kuulda võtma ja toetama, et saavutada edasiminekut täiskasvanuõppe kvaliteedis. Me ei tohi tegeleda ainult kerkivate probleemide arutamisega, vaid ka nende õige lahendamisega, sest see määrab täiskasvanuõppe arengu tulevasteks aastateks.

Leedus on selles kontekstis suur probleem kaitsetute rühmade ja eriti puudega inimeste integreerimisel ühiskonda. Lisaks ei ole veel leidnud lahendust eelteismelisi lapsi kasvatavate täiskasvanute tööajavälise õppetöö võimalused. Sageli ei saa vanemad õppida lihtsalt seepärast, et neil ei ole oma lapsi kuhugi jätta. Samuti puudub täiskasvanuõppe süsteemis paindlikkus. Mõnikord inimesed, kes on lõpetanud keskkooli ja on alles nooremad kui 18 aastat, tahavad jätkata oma õpinguid täiskasvanuõppe programmide raames, kuid nad ei saa seda teha, kuna seda haridust võimaldatakse ainult üle 18aastastele. Muidugi on ka ebaoiisav rahastatus oluliseks probleemiks. Ma ühinen Leedu presidendi, Valdas Adamkusega, kes ütles, et rohkem ja rohkem inimesi Leedus on aru saanud, et õppimine ei ole ainult noorte kohustus. Tänapäeval on elukestev õpe saamas väljakutseks meie kodanikele. Me peame haarama kinni sellest võimalusest, sest me oleme võimelised kiiresti muutuvale maailmale näitama, et Leedu on loov, uuendustele avatud ja ei karda seada edasipüüdlikke eesmärke võimaluste ja mooduste avamisel õppimiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Mikel Irujo Amezaga, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (ES) Härra president, ma sooviksin samuti alustada proua Packi tänamisega ja õnnitlemisega tema raporti eest, sest tänu tema vastutulelikule suhtumisele lisati sellesse ka suurem osa meie fraktsiooni esitatud parandusi. Ma tahaksin öelda, et täiskasvanuõpe on olnud alati üheks parimaks viisiks sotsiaalse ja majandusliku arengu mõjutamisel ja panustamisel paremasse rikkuse jaotamisse.

Praegues muutuvas infoühiskonnas, kus me peame pidevalt ajakohastama oma teadmisi, on põhiharidus ja sellele järgnev jätkukoolitus esmatähtis vajadus. Toimetulemiseks ja seejuures normaalseks elukvaliteediks peavad täiskasvanud kohanema globaliseerumisega pealesunnitud pidevate muutustega.

Kuid enamik haridussüsteeme ei vasta küllaldaselt inimeste nõuetele määral, mist võimaldaksl pidada sammu muutuva ühiskonnaga, milles nad elavad. Vastupidiselt eelnevatele ajastutele ei ole omandatava hariduse roll enam saada õpetust, et kasutada seda tuttavas maailmas, vaid hoopis pidevalt muutuvas maailmas, mis võib tekitada ettenägematuid olukordi.

Seepärast tuleb tagada haridussüsteem, mis vastaks täiskasvanute vajadustele pidevalt muutuvas maailmas. Lühidalt, haridus peab inimesi valmistama ette ettenägelikkuseks ja uuendusteks ning mitte enam piirduma lihtsalt kohanemise õpetamisega.

Me oleme üleminekul industriaalsest ühiskonnast post-industriaalsesse ühiskonda ja ühiskonnatüüp, mille poole me liigume, kujundab ka meie täiskasvanuõppe raamistiku.; selles punktis ma õnnitleksin raportööri ja tahaksin ka komisjoni õnnitleda, sest ma usun, et käesolev raport järgib sama liini.

 
  
MPphoto
 
 

  Thomas Wise, fraktsiooni IND/DEM nimel. – Härra president, elukestev õpe on midagi niisugust, millega Ühendkumingriik on alati silma paistnud. Meie avatud ülikool oli esimeseks seda tüüpi asutuseks maailmas, olles asutatud 1960ndatel ja baseerudes 1920ndate kontseptsioonil. Sajad tuhanded nn „küpsed tudengid” on lõpetanud avatud ülikooli, paljud nendest lõpetanuist on pöördunud tagasi õpingute juurde. Seepärast ma arvan, et Ühendkuningriik on elukestva õppe küsimuses soodsas seisus ja kogu lugupidamise juures, ma ei arva, et meil oleks vaja kuulda võtta rohkem sekkumist haridusse koha pealt, mis on ikkagi riigi enda pädevuses.

Kuid siinsele institutsioonile ei piisa kunagi asja kättesaadavaks tegemisest. Järgmine samm on loomulikult sundimine. Aga mis mõtet on tagada midagi, mida ei kasutata? Aga, olgu pealegi, teil on juba selles valdkonnas ajalugu ELi institutsioonide kulutatud miljarditest eurodest ja muudest valuutadets ning rahvusriikide pime käsutäitmine tuleb mõistagi iseenesest.

Kuid lähemalt selgitades – eriti selle koja bürokraatidele ja poliitikutele– on mulle nüüd silmnähtav, et ükskõik kui kaua te ka ei elaks, te lihtsalt ei õpi! Te ei taha isegi kuulata. Te ainult jätkate projektidega ja kuradile kõik, kes võiks mitte nõustuda või omada erinevat seisukohta. Mulle meenub vana kõnekäänd, mida omistatakse Sun Tzule, aga mida on suurepäraselt kasutanud Kennedy: need, kes teevad võimatuks rahuliku protesti, muudavad vägivaldse protesti möödapääsmatuks. Kui te ei õpi omaenda vigadest, olete te määratud neid kordama.

 
  
MPphoto
 
 

  Milan Gaľa (PPE-DE).(SK) Kõigepealt, palun lubage mul tänada proua Doris Packi kogu selle energia eest, mida ta on kulutanud käesoleva raporti koostamisele. Samuti tahaksin tänada Euroopa Komisjoni esindajaid algatuste eest, mis on viinud käesoleva olukorra paranemisele.

Haridus- ja kultuurikomisjoni arvamuse koostajana Euroopa kvalifikatsiooniraamistikule pean ma elukestva õppe küsimust väga tähtsaks esiteks kahest vaatepunktist. Esimeseks on kvalifikatsioonide täiustamine, tööleidmise võime tõstmine ja erinevuste ületamine tööturul, samuti geograafilise ja kutsealase liikuvuse parandamine. Teiseks – elukestva isikliku arengu otsing ja integreerumine ühiskonda.

Hariduses ja kutsekoolituses osaleb liiga vähe täiskasvanuid. Ma usun, et tähelepanu koondamine kodanike motivatsiooni parandamiseks seoses elukestva õppega on positiivne samm. Põhiliseks selles protsessis on keskenduda töö- ja perekondlike tingimuste kooskõlastatusele, põlvkondade- ja kultuuridevahelisele solidaarsusele, keeleõppele ja hariduse kvaliteedile ja võimalustele, mida see avab. Soovitada tuleb mitteformaalse ja informaalse hariduse tunnustamist ja hindamist. Olulisteks eesmärkideks on madala kvalifikatsiooniga töötajate kvalifikatsiooni tõstmine (moodustavad ühe kolmandiku Euroopa tööjõust – kuni 72 miljonit) ja lõpuks, sisserändajate haridus.

Kui me soovime saavutada 2010. aastaks täiskasvanuõppes osalemise 12,5 % sihteesmärki, mis tähendab täiendava 4 miljoni inimese osalust, peaks üks nõuetest olema liidu ja liikmesriikide raamistike tasemel sidemete loomine haridussüsteemide vahel.

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Ma tahaksin rahustada proua Packi, et eesistuja tänuavaldused on nõuetele vastavad, samuti institutsiooniline austusavaldus raportööridele ja nende avaldatud arvamustele isegi kui me oleme täiesti vastu nende sisule.

 
  
MPphoto
 
 

  Gyula Hegyi (PSE). – Härra president, „hea preester õpib surmani”, ütleb ungari vanasõna. Neil päevil peab õppima mitte ainult preester, vaid kõik täiskasvanud peavad õppima oma täiskasvanuaastatel. Ma tervitan proua Packi raportit ja komisjoni täiskasvanõppe tegevuskava samuti. Muidugi on väga kahetsusväärne, et ainult 9,6 % kodanikest osaleb elukestvas õppes. Ei ole kerge hakata õppima, kui oled täiskasvanuks saanud. Perekonnaelu, tööelu ja õppimise harmoneerimine on raske ülesanne, kuid pikema aja jooksul võivad nii perekond kui kutseline karjäär saada täiskasvanuõppest tulu.

Meil on Euroopas miljoneid töötuid ja samaaegselt täitmata töökohti, mis nõuavad oskustöölisi. Madal kvalifikatsiooni tase vihjab kõrgele töötusriskile, kuid pidev koolitamine ja õpe võivad abiks olla nii üksikisikule kui majandusele. Ma olen nõus proua Packiga, et elukestvat õpet ei pea mitte ainult toetama, vaid on vaja ka majanduslikke mehhanisme, et julgustada tööandjaid palkama eakamaid töölisi. Meie vananeva ühiskonna väljakutsele on ainult üks lahendus: austada eakamaid töölisi ja tagada ka vanemale generatsioonile vastav töö. Arusaadavalt on meil selle tarvis vaja elukestvat õpet ja samuti elukestvat kutsekoolitust.

 
  
MPphoto
 
 

  Ramona Nicole Mănescu (ALDE). – (RO) Me teame, et liikmesriigid tunnustavad elukestva õppe äärmiselt tähtsat rolli, kuna see suurendab kodanike heaolu, enesekindlust, sotsiaalset integratsiooni ja kultuuridevahelist dialoogi. Sellegipoolest jääb täiskasvanute ligipääs elukestva õppe programmidele piiratuks, hoolimata Euroopa Liidu suunitlusest saavutada 12,5 % osalemine 2010 aastaks.

Seepärast võiks liikmesriikide poolt rakendatavad ja toetatavad tõhusad Euroopa täiskasvanute haridus- ja koolitusprogrammid, eriti eakatele, puuetega inimestele ja migrantidele viia nende edukamale integratsioonile ühiskonda ja suuremale liikuvusele tööturul.

Kultuuri- ja hariduskomisjoni liikmena usun, et põlvkondadevahelist solidaarsust ja valitsuse, eraettevõtluse ja üksikisikute kaasamist käsitlevad programmid on põhitegurid demograafilise muutuse, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse esitatud uute väljakutsete vastu astumiseks

Õiguse tõttu kirjaoskusele ja haridusele ja liikmesriikide kohustuse tõttu tagada kvaliteetset koolitust oma täiskasvanud kodanikele, ma usun, härra president, et ka meie vastutame jätkusuutlike mehhanismide väljatöötamise eest elukestva hariduse ja koolituse rahastamiseks ja toetuseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Kathy Sinnott (IND/DEM). – Härra president, Kui volinik küsiks inimestelt, kus nad õpivad, vastaksid nad talle, kus nad koolis käisid. Kuid suurem osa meie õppimisest toimub väljaspool formaalse hariduse kogemust.

Elukestva õppe väljakutse ei ole ainult võimaluste pakkumine täiskasvanutele saada uusi ja rohkem kutseoskusi, vaid samuti leida moodus, kuidas tunnustada ja kasu saada väga hinnalisest õpetusest, mida paljud täiskasvanud on omandanud mitteametlikult läbi elu- ja töökogemuse. Üks minu valijaid on alustanud edukat tööd mõningate kõige nõudlikemate kalaliikidega ja samuti keskkonnasõbralike kalakasvatuse tehnikatega, mida need kalad nõuavad. Tal on kolledžiharidus, nii et kui komisjon annab sellel alal toetusi, siis nad teda ei külasta. Selle asemel lähevad toetused ilma igasuguste kogemusteta akadeemikutele, kes tulevad tema juurde uurima, kuidas ta teeb ja mis ta teeb. Ta on sellest tüssamisest nördinud ja kalatööstus on selletõttu vaesem.

Ma soovitan komisjonile tungivalt seda uurida, sest peab leiduma mõni parem moodus.

 
  
MPphoto
 
 

  Tomáš Zatloukal (PPE-DE).(CS) Härra eesistuja, volinik, suurimateks tõketeks, mis takistavad täiskasvanutel hariduses osaleda, on perekondlikest või töökohustustest tulenev ajapuudus. Teiseks negatiivseks teguriks on teabe ja motivatsiooni puudumine: üldise arvamuse kohaselt ei ole hilisemas elus haridus küllalt hinnatud ega küllalt tasustatud. Täiskasvanuõppe oluliseks aspektiks on selle tõhusus ja õiglus. ELi liikmesriikide haridussüsteemid koondavad esmast tähelepanu noorte inimeste haridusele ja kutsealasele koolitusele. Väga vähe edu on saavutatud selle olukorra muutmisel ja see edu ei ole siiani omanud suurt tähtsust. Üldine eesmärk peab seepärast olema mitmesuguste täiskasvanute haridussüsteemi hariduseandjate maksimaalne ärakasutamine. Meie eesmärgiks on võimaldada korralikku ja õigeaegset teavet täiskasvanuhariduse kohta ning selgitada sisseastumisnõudeid ja hindu, rääkimata sellise hariduse omandamise eelistest.

Ma olen nõus raportööri seisukohaga, et liikmesriigid peavad juurutama kvaliteetseid konsulteerimissüsteeme ja üksikisikutele suunatud rahalisi tõukemehhanisme. Samuti peavad nad ka toetama kohaliku koostöö arengut. Lisaks oleks oluline võtta kasutusele süsteem niisuguse hariduse tulemuste tunnustamiseks ja kinnitamiseks riigisiseste kutseoskuste kontekstis, võttes seejures arvesse Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku. Täiskasvanuõppesse investeerimise eeliseid kinnitab samuti ka OECD läbiviidud uuring. Avalikud ja erahüved kujutavad endast kõrgemat kutsealast konkurentsivõimet, suuremat tootlikkust tööl, väiksemaid kulutusi töötu abirahale, väiksemaid sotsiaalabirahade kulutusi ja vähem ennetähtaegsele pensionile minemist. Käesolev raport nõuab meilt uut ülevaatamist esitatud poliitika prioriteete täiskasvanuõppe valdkonnas ja konkreetseid samme. Ma õnnitlen raportööri.

 
  
MPphoto
 
 

  Marianne Mikko (PSE). – (ET) Daamid ja härrad.

Kallid kolleegid! 2004. aasta laienemine kergitas Euroopa Liidu majanduskasvu määral, mis viis õigustamatu kindlustunde tekkeni. Kuid täna tekitab majanduse jahtumine sotsiaalseid pingeid juba ka uutes liikmesriikides.

Räägin minu kodumaad Eestit hetkel lõhestavast töölepinguseaduse eelnõust. Koondamisi ette aimates katsuvad Eesti ettevõtjad töökohtade kadumise sotsiaalsed tagajärjed eeskätt koondatavate kanda jätta. Ehk nõrgemat poolt – töö kaotanud töövõtjat – veel kord ei tea mille eest karistada.

Tõhusate sammude puudumisel taanduvad nii turvaline paindlikkus kui elukestev õpe pelkadeks sõnakõlksudeks, mille varjus ühiskonna nõrgemad vajalikust toest ilma jäävad. Pensioniea nihkudes vastavalt keskmise eluea kasvule, on 45-aastasel töötajal läbitud vähem kui pool karjäärist. See tähendab uusi algusi keskeas.

Kuid ikka veel on ealine ja sooline diskrimineerimine vaieldamatu tõsiasi töökohtadel kogu maailmas, ka Euroopa Liidus. Laste sünnitamine järjest küpsemas eas tähendab, et naistel on kahekordselt raske naasta tööturule.

Elukestva õppe programm on võimalus vähemalt mingil määral korvata praegu valitsevat ebaõiglust. Tööandjaid tuleb igal võimalikul moel julgustada elukogenud inimestesse investeerima. Tööandjaid tuleb veenda, et teadmised ja oskused, mis on saadud muul elualal, olgu selleks kasvõi kodumajandus, on ülimalt väärtuslikud.

Ma tahan veel kord rõhutada, et elukestva õppe süsteem ainult täiendab sotsiaalseid tagatisi, mitte ei asenda neid. Kui kogenud ka autojuht ei oleks, turvavöö tuleb tal ikka kinnitada.

Tänan ja õnnitlen raportööri hea töö eest. Aitäh, Doris Pack!

 
  
MPphoto
 
 

  Ljudmila Novak (PPE-DE). – (SL) Inimene on kõige kohanemisvõimelisem olend, seetõttu on paljud täiskasvanud juba omaks võtnud fakti, et inimene peab teadmisi taga nõudma isegi küpses eas ja vanas eas. Tulevikus on neil inimestel, kes ei ole jätnud õppimist, kindlasti eelis kohanemisel kiirete muutustega, millega me oleme iga päev silmitsi.

Samuti on eakate heaoluks tähtis jätkata osalemist ühiskonna kujundamises, kasutades oma teadmisi ja kogemust. Neile pakub rahuldust teadmine, et nad on ühiskonnale kasulikud ja vajalikud. Kuna elanikkond vananeb, tuleb luua eakatele kõige paremini sobivaid töökohad.

Üks minu sõber, kellel on kümme last ja ei ühtki vanaema, kes aitaks neid üles kasvatada, küsis minult: „Kas sa tead, kust osta vanaema oma lastele?” Ma ise meenutan ka sageli lugu arstist, kes palus pensionärist õpetajat hakata haiglas õpetama raske põletusega poissi. Poissi ei usutud ellu jäävat. Tänu õpetaja püsivusele, kannatlikkusele ja kogemusele hakkas poiss tema küsimustele vastama. Ta hakkas uskuma ellu. Miks saatsid arstid õpetaja nii raskele tööle poisiga, kellele nad ei pannud elulootust? Eaka inimese teadmised päästsid noore elu.

Noortel on palju võimeid ja eeliseid õppimiseks, mida nad sageli täielikult ära ei kasuta, aga vanemad inimesed peavad leidma tahet ja saama julgustust, sest ei ole kunagi liiga hilja omandada teadmisi ja nad saavad tegeleda asjadega, milleks neil võib-olla polnud oma nooruses aega ega raha. Omandada teadmisi, tähendab elu täiuslikumat nautimist.

 
  
MPphoto
 
 

  Rolf Berend (PPE-DE). – (DE) Härra president, volinik, daamid ja härrad, käesoleval sajandil ei ole kindlasti raske veenda igaüht, et üld- ja kutseharidus ei saa enam piirduda kooli- ja vahetute koolijärgsete aastatega, vaid seda tuleb ajakohastada ja avardada kogu inimese tööelu jooksul. Muutuvad demograafilised tendentsid, näiteks, on küllaldane tõendus sellelele.

Selles kontekstis esitatakse proua Packi suurepärases raportis hulganisti häid mõtteid, väljendades väga edukalt vajadust luua õppimiskultuuri, eriti täiskasvanute hulgas. Selleks otstarbeks loetleb ta mitmeid meetmeid, mida tuleks rakendada erinevatel tasanditel. Täiskasvanuõpe on muidugi kõigepealt liikmesriikide ülesanne. Selleks ei saa EL tegevust ette kirjutada; selle asemel peame meie tegema ettepanekuid ja paluma, õhutama ja kutsuma liikmesriike välja käima seeria meetmeid, mis tooks rohkem inimesi täiskasvanuõppe juurde.

Nagu raportöörgi, usun ma kindlasti – ja ütlen seda kui regionaalarengukomisjoni aseesimees – et paljud liikmesriigid ei ole täielikult teadlikud Euroopa Sotsiaalfondi ja teiste struktuurifondide tähendusest ja kasutusest mehhanismidena elukestva õppe taotluses. Nad peavad selles suhtes jälgima struktuurifonde ning ka tagama, et rohkem ressursse oleks kättesaadavad neile, kelle vajadus elukestva õppe järele on kõige suurem. Lühidalt, raport kutsub liikmesriike selges keeles üles niisuguste mehhanismide aktiivseks kasutamiseks nagu Euroopa Sotsiaalfond ja komisjoni toetama spetsiifilisi programme täiskasvanuõppe valdkonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlo Fatuzzo (PPE-DE). – (IT) Härra president, daamid ja härrad, mul on heameel rääkida tänaõhtusel täiskogul, mille kohta tuleb öelda, et saal on pilgeni täis.

Raport täiskasvanuõppe kohta „õppida ei ole kunagi liiga hilja” on täna meile esitanud proua Pack temale alati omase intelligentsuse ja asjatundlikkusega. Mul on hea meel näha komisjoni esindajaid, kaasa arvatud härra Figeli, kes on oma töös kõige aktiivsemate ja entusiastlikumate seas, sest pühendumus on tõesti vajalik, kuna käesolev küsimus – haridus ja noorsoo õppimine, töö või vanemad inimesed – on üks niisugustest, mis võiks tõesti tuua kodanikke Euroopale lähemale.

Ma tahaksin midagi öelda täiskasvanukategooria kohta, kes võiksid sellest õppest kasu saada, sest täiskasvanuid on esimeses, teises ja kolmandas vanuseastmes. Kolmanda vanuseastme täiskasvanute all ma mõtlen neid, kes on lõpetanud töö, astunud pensionipõlve ja saavad lõpuks hakata õppima seda, mida nad on alati tahtnud õppida, kuid mille põhjalikumaks õppimiseks ei ole kunagi jätkunud aega. Mina, näiteks tahaksin õppida astronoomiat, teised aga jällegi võiksid õppida füüsikat või geograafiat.

Minu arvates on Euroopa poolt õige ja tähtis kergendada üleminekut tööslt ja tööeast jõudeikka, mil inimestel on just niisamasugune õigus õppida ja haridust saada. Sel põhjusel olen ma väga rahul käesoleva raporti ja Euroopa Parlamendi algatusega – toetada õppimist ka vanemate inimeste seas.

 
  
MPphoto
 
 

  Zuzana Roithová (PPE-DE). – (CS) Daamid ja härrad, võitluses töötusega on strateegia keskne eesmärk kergendada töötajate kohanemist tööturuga ja seda võib saavutada elukestva õppe kaudu. Eesmärgiks oli, et 2010. aastaks osaleks täiskasvanuhariduses vähemalt 12 % inimestest. Praegu me mõistame, et see eesmärk jääb saavutamata. Aga ma tahaksin siiski märkida, et on mõned maad nagu Holland ja Austria, kes on juba saavutanud Lissaboni eesmärgi, tänu märkimisväärsetele ergutusvahenditele nagu aja- ja finantskulutuste jaotus töötajate, firmade ja riigi vahel. Samuti on hinnaline Taani kogemus. Siin kergendab töötajate rotatsioon kutseoskuste arengut. Kui töötaja on koolitusel, saab tema koha sel ajal töötu töötaja. Need riigid ja teised tõestavad, et seda saab teha, et tööturu paindlikkus on tee uuenduste suunas, mis loovad uusi töökohti. Tulemuseks on kõige madalam pikaajalise töötuse tase: pikaajalist töötust esineb Taanis ainult 0,8 %. Ma tahaksin uskuda, et olukord muutub põhjalikult isegi uutes riikides näidete ja Euroopa Sotsiaalfondist saadud tohutute ergutusvahendite toetusel. Ma tervitan komisjoni teatist ja proua Packi raportit.

 
  
MPphoto
 
 

  Mihaela Popa (PPE-DE). – (RO) Õppida ei ole tõepoolest kunagi hilja. Ma tahaksin õnnitleda raportööri käesoleva teema käsitlemise eest, mis on ülitähtis nii Euroopa tasemel kui ka väljaspool. Kahjuks usuvad veel paljud kodanikud, et haridus on midagi niisugust, mida omandatakse elu esimesel poolel.

Me peame toetama ligipääsu olemasolevatele täiskasvanuharidusele pühendatud Euroopa fondidele, eriti liikmesriikides, kes on hiljuti ühinenud liiduga. Neis riikides on liidu rahade kasutamise aste üsna madal ja ametialase ümberõppega ja elukestva õppimisega hõivatud inimeste arv on väga madal.

Ma usun, et on äärmiselt oluline muuta veel alles oma hariduse algastmes olevate noorte mentaliteeti, et neid ette valmistada edasiliikuvaks Euroopaks. Uute, Euroopa tasemel programmide väljatöötamisega peame me neisse sisendama mõtet, et õppimine ei lõpeesimese kvalifikatsiooni saamisega. Tähtis on aru saada, et igaüks igal ajal võib omandada uusi oskusi ja teadmisi, vaatamata eale, rahvuslikule kuuluvusele, soole või elukohale. Seda kõike arvesse võttes, kujuneb välja põhiarusaam: me peame olema võimelised õppima.

 
  
MPphoto
 
 

  Zita Pleštinská (PPE-DE).(SK) Daamid ja härrad, tööturu struktuuri ülikiired muudatused nõuavad kõrge kvalifikastiooniga töötajaid. Madala kvalifikatsiooniga inimesed jäävad sotsiaalse ja majandusliku progressi ääremaale.

Moodsa ajastu võtmeteguriteks on innovatsioon ja loovus. Mida leidlikum on inimene, seda suurem loovusallikas on ta majandusele. Edukad on need majandused, kes investeerivad inimestesse (ja see tähendab haridust), tööjõu põhilistesse tehnoloogilistesse ja keeleoskusesse. Oluline on elukestva õpinguga äratada üles igas vanuses inimestes uinunud võimed, mis ootavad kasutamist.

Ma usun, et raportöör Doris Packi suurepärane raport „Täiskasvanuõpe: õppida ei ole kunagi hilja” ei jää pelgalt sõnadeks; ma usun, et meil õnnestub muuta see tegudeks. Volinik Figeľ, tänan Teid isikliku osaluse eest elukestva õppe valdkonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  Roberta Alma Anastase (PPE-DE). – (RO) Ma ühinen oma kolleegidega proua Packi õnnitlemisel tema töö eest raportöörina. Teema on väga tähtis tänasele, aga eriti homsele Euroopale.

Uue ühiskonna areng ja ühtekuuluvus on lähedases seoses haridusega ja hariduse all me ei pea mõtlema ainult formaalset haridust, vaid me peame samuti toetama ka väga üksikisikukeskset mitteformaalset ja informaalset haridust.

Ma tahaksin suunata tähelepanu migrantide hariduse tähtsusele. Ma usun, et oleme praktikas näinud, kui vajalik on haridus sisserändajatele nende sotsiaalseks integreerumiseks, taluvuseks, stabiilsuseks, teostuseks ja üldiseks Euroopa arenguks.

 
  
MPphoto
 
 

  Jerzy Buzek (PPE-DE). – (PL) Härra president, ma sooviksin õnnitleda raportööri proua Packi ja ka volinikku, kes täidab oma ülesandeid suurepäraselt, samuti oma töös Euroopa Tehnoloogiainstituudis. Täna aga arutame me midagi muud. Ma tahaksin pöörata tähelepanu ühele konkreetsele probleemile.

20. saj. alguses võitles Euroopa kirjaoskamatusega; 20. saj. teiseks pooleks oskasid kõik eurooplased lugeda ja kirjutada. Tänapäeva kirjaoskamatuseks on arvutioskuste ja Internetile juurdepääsu puudumine. Ma tahaksin teha ettepaneku, et sellele probleemile tehtaks isegi suurem rõhuasetus.

Digitaalne eraldatus mõjutab samuti ka põlvkondadevahelist eraldatust. Küsimus on selles, et me peaksime teadma, kui mitme aasta, viie või kümne pärast, teab iga eurooplane, hoolimata vanusest, kuidas kasutada arvutit ja omab Internetiühendust. Selleks võib Euroopa väga kaugetes nurkades kasutada Internetikohvikuid, kus ühes ruumis on mitu arvutit ja kõigil elanikel on nende kasutamise võimalus. See on 21. sajandi väljakutse.

 
  
MPphoto
 
 

  Ján Figeľ, komisjoni liige. – (SK) Ma arvan, et paljud tehtud kaastööd annavad tõepoolest innustust tegeleda täiskasvanuõppe probleemistikuga.

Seda filosoofiat järgides, ja nagu on juba mainitud, ei ole kunagi liiga hilja õppida. Teine dokument ütleb, et alati on hea põhjus või paras aeg õppimiseks. Ma tahaksin öelda, et ma näen Doris Pack’ raportis ja paljudes siin mainitud algatustes täiendust või lisa sellele, mida komisjon ise soovitas. Filosoofia on seetõttu väga hinnaline ja teretulnud. Tahaksin taaskäsitleda teatavaid erimeetmeid, sest need aitavad kaasa ja täiendavad seda, mis on oluline kogu lähenemisele: täiskasvanute motiveerimise tähtsus hariduses osalemiseks; vajadus paremini tagada töö, perekonnaelu ja elukestva õppe kokkusobitamine; põlvkondade- ja kultuuridevahelise solidaarsuse vajadus; keeleõppe või –õpetuse tähtsus; kaitsetumate rühmade erivajaduste austamine ja kõrge kvalifikatsiooniga õpetajate olulisus, mis on hiljuti olnud arutlusel – on hariduse edu põhifaktorid nagu ka parem kättesaadavus kõrgharidusele ning võrdleva statistilise andmestiku või teabe loomine.

Komisjon kaalub ka teie nõuet hinnata täiskasvanuõppega seonduvaid karjääriväljavaateid ja täiskasvanuhariduse rahastamise teemat. Need on väga tõsised küsimused ja langevad ka liikmesriikide pädevusse.

Lõpuks – üks mitte ainult käesoleva raporti, vaid ka komisjoni dokumentide tagajärgi on liikmesriikide arutelu ja Ministrite Nõukogu lõppjäreldused veebruaris. Usun, et need on avameelsed ja toetavad kättesaadavat ja kvaliteetset täiskasvanuõpet. Palun lubage mul avaldada lõpuks veel üks mõte: see ei ole mitte ainult tunnustus ja tänu, vaid ka inspiratsiooni tunnustamine. Voliniku, poliitiku ja ka isana olen ma veendunud, et haridus – ma mõtlen kättesaadav ja kõrgel tasemel haridus – on kõige tähtsam tegur üksikisikute ja ühiskonna kui terviku poliitiliseks, majanduslikuks, sotsiaalseks ja kultuuriliseks arenguks. Veelgi enam, haridus on suur võrdsustaja, mis tähendab, et ta on võrdsustaja nendes küsimustes, mis on vajalikud kõigi võrdsuseks. Suur tänu ja ma ootan rõõmuga meie koostööd.

 
  
MPphoto
 
 

  Doris Pack, raportöör. − (DE) Härra president, kõigepealt ma tänan kõiki asjaosalisi mulle kingitud lillede eest. Tahaksin heameelega anda mõned õied sellest buketist Jan Figeile. Olles võidelnud täiskasvanuõppe eest 1993. aastast alates ja näinud pingutuste esimesi vilju, olen ma rahul, et oleme nüüd saavutanud suure läbimurde selles, et täiskasvanuhariduse tähtsus on leidnud tunnustust igas poliitilise tegevuse valdkonnas.

Ma olen eriti rahul kõikvõimalike tõukemehhanismide loomisega täiskasvanute motiveerimiseks siseneda taas haridusellu. Paljudel ei ole kunagi olnud võimalust ja paljud vajavad motivatsiooni. Samuti tuleb ka ületada nende inimeste takistused ja tõkked. Seepärast usun, et arvukaid täiskasvanuhariduse keskusi, fonde ja heategevusorganisatsioone, kes, nagu me teame, juba teevad silmapaistvat tööd sellel alal, tuleb toetada ja et need tagatud kõrged standardid (ja ma ei näe põhjust, miks neid ei võiks veelgi tõsta) tuleb säilitada. Nagu ma varem ütlesin, peame tagama täiskasvanuhariduse edasise täiustamise.

Mul oli meeldiv kuulda, et Teie vastutusalas, härra Figeľ, on juba moodustatud komisjoni töörühm. Ma olen rahul, et see võib-olla ühendatakse Grundvigiga, nii et me võime nii-öelda läita süütenööri riigi valitsustele.

Tehkem siis algust. Paljud kaunid sõnad peavad nüüd andma teed tegudele ja meie peame lihtsalt kummutama auväärse vanasõna „Vanale koerale ei saa uusi trikke õpetada”. Täiskasvanuhariduse kontekstis on see nii ebaõige kui vähegi olla võib, mistõttu ma loodan meie enda pingutuste varal ja Teie abiga aidata valitsused sadulasse, et nad saaksid alustada sörki, sest võtab tükk aega, enne kui nad on valmis galopiks.

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Arutelu on lõppenud.

Käesoleva päevakorrapunkti hääletus toimub kolmapäeval, 16. jaanuaril 2008 kell 12.

Kirjalikud avaldused (Artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Edit Herczog (PSE), kirjalikult. – (HU) Tahaksin õnnitleda raportööri ja parlamendikomisjone nende eduka ja silmapaistva sotsiaalse töö eest. Samal ajal on mul kahju nentida, et selles ei käsitleta poole sõnagagi teabe- ja kommunikatsioonioskuste arendamise küsimusele. Peame mõtlema sellele, kui palju õigusakte oleme aastatega loonud, milles tunnustatakse Euroopa kodanike uusi õigusi ja kui palju oleme teinud ettekirjutusi selle kohta, et töötajatel, tarbijatel, pensionäridel ja isegi turistidel peab olema kasutada asjakohane teave ja Internetilehed.

Kõigel sellel on mõtet, kui sellest kasusaajatel on juurdepääs teabele. „E-oskuste” kujundamine elukestvas õppes ja üldises põhihariduses eeldab ülimat tähelepanu ning see on teadmuspõhise infoühiskonna nurgakivi. Teine liikmesriikide põhiülesanne on võrdsete võimaluste toetamine infotehnoloogia ja elektroonilise kaasatuse valdkonnas. Mul on hea meel, et kõik Ungari parteid on selles ühel meelel, isegi kui nad paljudes muudes asjades on eriarvamusel.

Kaasaegsed teabe- ja sidetehnoloogiad kujutavad juba iseenesest enneolematut võimalust tõeliseks ühtekuuluvuse ja võrdsete võimaluste propageerimiseks, kuid me saame ainult siis seda võimalust kasutada, kui me garanteerime tingimused igaühe elukestvaks kaasamiseks, nii et isegi „e-oskuste” suhtes võiks parlamendikomisjoni arvamus saada möödapääsmatuks tõeks: „Kunagi ei ole liiga hilja”. Tänan tähelepanu eest.

 

19. Ühise põllumajanduspoliitika raames loodud kaugseire rakenduste kaudu võetavad meetmed ajavahemikuks 2008–2013 (arutelu)
MPphoto
 
 

  President. − Järgmime päevakorrapunkt on põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon nimel Friedrich-Wilhelm Graefe zu Baringdorfi koostatud raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus meetmete kohta, mida komisjonil tuleb aastatel 2008–2013 võtta ühise põllumajanduspoliitika raames loodud kaugseire rakenduste kaudu (COM(2007)0383 - C6-0273/2007 - 2007/0132(CNS)) (A6-0508/2007).

 
  
MPphoto
 
 

  Mariann Fischer Boel, komisjoni liige . − Härra president, enne siirdumist raporti sisu juurde tahan kõigepealt tänada raportööri, härra Graefe zu Baringdorfi ja põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni liikmeid töö eest, mida nad on teinud komisjoni ettepaneku hindamisel.

Tahaksin esmalt teha mõned üldised märkused komisjoni ettepaneku asetamiseks õigesse konteksti. Komisjoni ettepanek käsitleb agrometeoroloogilist süsteemi, mida kasutatakse teraviljasaakide prognooside koostamiseks ja teraviljade arengu seireks Euroopa Liidus. Süsteem töötati välja 1990. aastate jooksul ja on olnud täies töökorras alates 1998. aastast. Ma pean ütlema, et minu arvates on see väga kasulik töövahend.

Süsteem varustab komisjoni talitusi täpse teabega teraviljasektorist ja aitab komisjonil teha õigeaegseid otsuseid ühtse põllumajanduspoliitika raames. Ning seetõttu ma leian selle rahastamise arendusrahastust olevat täiesti loomuliku.

Lubage mul öelda põllumajanduskomisjonis tehtud osa ettepanekute kohta järmist. Te olete mures kogutud andmete kasutamise pärast. Tahan siin olla väga selgesõnaline. Süsteemi eesmärgiks ei ole kontrollimine ja seda ei kasutata põllumajandustootjate vähimakski kontrollimiseks Euroopa Liidus.

Kui me vaatleme seda tehnilisest seisukohast, siis ei ole süsteemi loodud kaugseire kujutised piisavalt teravad, et võimaldada mingit kontrolli ja sel süsteemil – see peab olema samuti selge – ei ole mingit tegemist Integreeritud Haldus- ja Kontrollsüsteemiga (IACS).

Raportöör nendib ka, et puudub üksmeel selles, kas soovitatud süsteem ka tegelikult toimib. Töö süsteemi väljatöötamiseks algas 1980ndate lõpus ja nagu ma mainisin, alates 1998. aastast, kui seda kasutama hakati, on süsteem tõepoolest varustanud regulaarselt komisjoni talitusi saagiprognoosidega. Meie kasutame seda teavet igapäevaselt näiteks teraviljasektori pakkumise ja hindade arengu analüüsimiseks.

Möödunud aastal, septembris 2007, koostas komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule süsteemi hindamise aruande, milles tõestati süsteemi kasulikkust. Süsteemi rakendatakse ka mitmes liikmesriigis ja teisedki riigid kasutavad või töötavad välja samasuguseid mehhanisme, nii et selles punktis ma päriselt ei nõustu teiega.

Lõpuks, ma tervitan põhimõtet koostada kosmose ja kaugseire valdkondlike projektide ja algatuste nimekiri. Kuigi käesolev ettepanek ei ole selleks õige koht. See kuulub tegelikult Euroopa Globaalse Keskkonnaseire ja Julgeoleku algatuse alla. Nii et me ei ole täpselt ühel meelel, kuid ma ootan huviga austatud saadikute kommentaare.

 
  
MPphoto
 
 

  Friedrich-Wilhelm Graefe zu Baringdorf, raportöör. − (DE) Härra president, volinik, me vaagisime põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni koordinatsioonikomisjonis, kas esitada selles küsimuses raport või lasta see läbi ilma raportita. Minu ülesanne oli tutvuda küsimusega sügavamalt ja seejärel otsustasime raporti ikkagi koostada, mis tähendab, et meie kaks võime seda küsimust täna õhtul uuesti arutada – iseenesest kasulik asi.

Me komistasime siiski mõne punktide otsa ning see kajastub meie poolt sõnastatud parandustes. Esiteks, komisjoni aruandes oli öeldud, et ettepanek sai nii nõukogus kui mujal ühehäälse heakskiidu. Meie järelepärimised aga siiski näitasid, et mõnes riigis, eriti Põhja-Euroopas, ei ole satelliidiandmetega eriti midagi teha, sest fotografeerimise ajal on seal veel lumikate maas.

Teiseks, andmeid koguvad eraettevõtted, kes edastavad need komisjonile ning nende eraettevõtete põhikliendid on gaasi ja naftatööstused, ärivaldkond, mis paneb mõtlema. Mida me peame kindlaks tegema, on – ja seepärast me tahame appi kutsuda oma parlamendi uurimisjõud – see, et kogutud andmed ei ole tõesti seotud mingite privaatsete spekulatiivsete püüdlustega, vaid et seda tõepoolest kasutatakse, nagu te olete maininud, ainult viljakoristuse ja saagi prognoosimise eesmärgil. Nagu te samuti teate, neid andmeid kasutatakse ka kaubatehingutega spekuleerimiseks börsil ning prognoose võidakse kasutada sellel otstarbel.

Enne jätkamist lubage mul rõhutada, et komisjon ja parlament jagavad siin ühiseid huvisid, kuid parlamendil on kontrollifunktsioon ning seetõttu on meil mõttekas sellest rääkida ja paluda komisjonil esitada aruandeid selle kohta, mida tehakse andmetega edasi, kuidas need säilitatakse ja millist eesmärki need teenivad. See on põhiküsimus, mille pärast teid lähiaastatel parlamendi ette kutsutakse.

Siis me sattusime veel mõneti segadusse, saades teada, et andmete kogumise finantsalust oli äkki tulnud muuta. Tänini on meil olnud selleks ette nähtud eelarverubriik, mille raames tuli rahaeraldiste suurendamist või ettepanekuid nende kinnipidamiseks arutada. Nüüd tuleb lähtuda aruteludes tagatisfondi vahenditest, mille üle on parlamendil vähem kontrollivolitusi. Praegu võime oletada, et kui alusleping jõustub 2009. aasta alguses, lõpetab tagatisfond oma tegevuse ja need küsimused lähevad parlamendi täielikku eelarvelisse valdusse. Vähemalt esitati selliseks lähenemiseks ettepanek ja kui me saime aruande, polnud veel selge, millal asutamisleping jõustub. Niisiis me ütlesime ei, me ei taha praegu teha muutusi; see peab jääma nii nagu ta oli, nimelt eelarvereale, kus parlament saaks seda kontrollida kulutuste poolel.

Üldiselt, volinik, ma usun kindlasti, et meil on palju tähtsamaid asju arutada ja püüda lahendada tervisekontrolli puudutavat, kui meie nõupidamise teema siin täna õhtul. Põllumajandustootjad on aga väga tundlikud kui neil on tekkinud kahtlus, et nende järele nuhitakse. Te olete teinud selgeks, et see ei ole seotud järelevalve ega spioneerimisega. Ma annan heameelega selle teate edasi, kuid Te peate meist aru saama. Meie kui parlament peame ka tagama, et te seda ei tee. Küsimuse arutamine ja päevakorda võtmine tuleneb meie aruandekohustusest oma valijate ees.

 
  
MPphoto
 
 

  Esther Herranz García, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (ES) härra president, volinik, tere õhtust, veel üks õhtu põllumajanduse aruteluks. Nagu komisjon oma aruandes märgib, on kaugseire viimastel aastatel näidanud, kuidas me võime korrektselt toime tulla ühtse põllumajanduspoliitika juhtimise vajadustega. Traditsioonilised statistilised ja põllumajandusliku prognoosimise süsteemid hakkavad aeguma, võrreldes uue tehnoloogiaga, mis vallutab kõiki meie elu aspekte.

See on aga ka teinud võimalikuks täiustused vaatluste täpsuse, objektiivsuse, kiiruse ja sageduse osas nagu ka saavutanud kokkuhoiu uurimiskuludes ja põllumajanduskulude jälgimisel. Ühtses põllumajanduspoliitikas on kaugseire seega väga teretulnud.

Raporti projekt, mis läheb homme hääletamisele, üldiselt toetab Euroopa Komisjoni, välja arvatud ühes punktis, mida mina pean tähtsaks, kuna see käsitleb meetme rahastamist. Põllumajanduskomisjonis toetasin raportööri ettepanekut luua lisaks tagatisfondile kaugseire erakorraline eelarve suurusjärgus 9,2 miljonit eurot, et tagada komisjoni tulevane toetus kaugseire arendamisele kõigis liikmesriikides.

Seepärast tervitan põllumajanduskomisjoni hääletamise tulemust, kelle raport samuti selgitab vajadust kasutada Teadusuuringute Ühiskeskuse võrgukoha arvutiseadmeid Ispras kosmoseandmete koostamiseks, pigem kui Euroopa Komisjoni mõtet uue andmetöötluse infrastruktuuri loomisest.

Seepärast peaksime tõhustama nii infrastruktuure kui finantseelarvet ja meie parlamendis peaksime toetama dokumenti, mille me paneme homme hääletusele.

 
  
  

ISTUNGIT JUHATAB: ADAM BIELAN
Asepresident

 
  
MPphoto
 
 

  Lily Jacobs, fraktsiooni PSE nimel. – (NL) Härra president, volinik, daamid ja härrad, ei ole olemas midagi, mida tehnoloogia ei suudaks teha. Meie ees on Euroopa Komisjoni ettepanek laiendada programmi, mis kasutab kõige kaasaegsemat tehnoloogiat meie Euroopa põllumajandusseireks. Pärast aastaid kestnud uurimisi võivad selles osalenud teadlased tunda enda üle õigustatud uhkust.

Satelliite kasutades on näiteks võimalik jälgida maakasutust ja olukorda, uurida kliimamuutuse mõjusid ja isegi prognoosida saake. See tähendab, et me saame olukorral silma peal hoida ning õigeaegselt tegutseda, et ennustada ja ära hoida probleeme nagu tänavuaastase teraviljasaagi ikaldumine

Ma olen tegelikult insener ning leian põhimõttekindla tehnoloogia seda liiki praktilise rakendamise meie heaolu toetuseks olevat väga põneva. See on nn tom-tom süsteem põllumajandusele. Kes oleks seda kunagi võinud ette näha? Nüüd peame meie järele mõtlema, kas meie kui parlament kiidame heaks selle rakenduse edasise uurimise ja kasutuse. Kuidas me saaksime öelda ei?

Ma soovitan, et minu kolleegid sotsialistide fraktsioonist hääletaksid selle direktiivi poolt, kuid ma tahaksin teha paar märkust volinikule, kes on meiega sel hilisel tunnil.

Esiteks, mul on omad kahtlused eelarve ja programmi arvamisest Põllumajanduse Tagatisfondi. Senini on projektil olnud oma eelarverubriik, mis on võimaldanud parlamendil jälgida olukorda ja olla regulaarselt informeeritud. Vaatamata programmi tõestatud väärtusele kestab uurimus edasi. Ma leiaksin selle olevat väga kahetsusväärse, kui komisjon enam ei teavitaks meid programmi edenemisest ja tulemustest või sellega seotud kuludest. Parlamendiliikmena ja huvitatud poolena ma soovitaksin tungivalt eraldi eelarverubriigi säilitamist, et meie oleksime tulevikus ka asjast teadlikud ja kaasatud otsustamisse.

Teiseks, ma tahaks kõiki uurimuse tulemusi näha vabalt kättesaadavaina huvitatud pooltele nagu ülikoolid ja uurimisinstituudid. Eriti kliimauurimise valdkonnas võivad tänu MARSile ja LUCASile saadud andmed olla ääretult kasulikud.

Härra president, volinik, ma lõpetan oma avakõne sellel plenaaristungil üleskutsega läbipaistvusele. Ma loodan proua Fischer Boeli positiivsele vastusele.

 
  
MPphoto
 
 

  Samuli Pohjamo, fraktsiooni ALDE nimel. – (FI) härra president, ma tahaksin kõigepealt tänada raportööri härra Graefe zu Baringdorfi käesoleva arutluse alla tuleva teema suurepärase ettevalmistamise eest. Ta on teinud rasket tööd ja rõhutanud kaugseirega seonduvaid puudusi ja probleeme.

Ettevaatlik lähenemine, rõhuasetus läbipaistvusele ja täpne rakendusulatuse määratlus on siin kõik väga kohased. Parimal juhul on kaugseire kiire viis teabe saamiseks põllumajandusettevõtete olukorrast, teraviljasaagist ja kasvutingimustest. Teavet võib näiteks kasutada uuringutes, põllumajandusliku turustamise planeerimisel ja ühtse põllumajanduspoliitika haldamises.

Kasutatud meetodites on siiski veel palju puudusi, nagu ka raportöör märkis. Tingimused on liikmesriigiti erinevad ja liikmesriikidest saadud andmed ei ole täiel määral võrreldavad. Näiteks minu kodumaal Soomes on lummemattunud maatükid sageli nii väikesed, et pinnaalade kindlaksmääramine satelliidifotodelt alati ei õnnestu. Sellisel juhul on parandus, mis märgib, et saadud andmeid tuleb kasutada ainult saakide hindamiseks ja mitte kontrollimise eesmärgil, omal kohal.

Tänapäeval on põllumajandusettevõtjad koormatud bürokraatia, paberitöö ja pideva jälgimisega. Kehtestatakse ülemääraselt rangeid sanktsioone, kui nad teevad ettekavatsematult vigu kehvade nõuannete tõttu. Kaugseire meetodite arenedes võib loota, et need aitavad vähendada bürokraatiat, mis on põllumajandusettevõtjatele pidevaks vaevaks.

Esiteks on meil siiski vaja saada täpsemaid tulemusi uuringust, et olla kindlad, kas meetodid on tõepoolest usaldusväärsed ja kas kõiki põllumajandusettevõtjaid koheldakse erapooletult. Uute meetodite kasutusele võtmisel peame me samuti ka kindlaks tegema, et põllajandusettevõtjate privaatsus oleks kaitstud ja et kogu protsess oleks läbipaistev.

 
  
MPphoto
 
 

  Bogdan Golik (PSE). – (PL) härra president, volinik, selleks, et omada hästitoimivat ühtset põllumajanduspoliitikat on kõige enam vaja täpseid ja usaldusväärseid andmeid.

Kaugseire meetodid võimaldavad jälgida teiste rakenduste hulgas põlluharimist ja prognoosida saake. See muutub veelgi tähelepanuväärsemaks kliimamuutuse edenemise valguses. Kasutades kaugseiret võime me kindlaks määrata taime arenguks ebasoodsad tingimused juba varajases staadiumis ja selle tulemusena prognoosida kiiremini ja täpsemalt, milliseid alasid ähvardab põud. Need meetodid varustavad andmetega ökonomeetrilisi mudeleid, mida me kasutame tihti, kui arutleme ühtse põllumajanduspoliitika muutmise tagajärgede üle. Algandmete abil, mis on täpsemad, saame me vähendada vigade võimalikkust prognoositavates stsenaariumides.

Sel põhjusel, ma usun, oleks oluline jätkata MARSi projekti. Vahendid projekti tarvis peaksid aga siiski jääma muutmata, s.t. olema kirjendatud eraldi eelarvereale, aga mitte tulema Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist. Kuna projekti rahastatakse ELi fondidest, s.o. meie kodanike maksudest, tuleks läbi viia uurimus MARSi projekti tõhususe ja selle võimalike rakenduste kohta, mida ei ole veel kasutusele võetud.

Nagu tavaliselt ma tahaksin õnnitleda raportööri suurepärase raporti eest ja nõustun temaga täielikult, et me peaksime olema kindlad, et süsteem muutuks kooskõlastatumaks ja mis kõige tähtsam – produktiivsemaks ja kasulikumaks.

Viimane küsimus, mida ma tahaksin käsitleda on ligipääs andmetele. Kõigil peaks olema õigus seda teabeallikat kasutada, ja mitte ainult ELi tasandi otsustajatel, vaid ka liikmesriikidel ning teadus- ja akadeemilistel instituutidel. Andmed võivad osutuda kasulikuks ka põllumajandusettevõtte tasemel, näiteks võivad ettevõtjad kasutada kaugseirelt saadud teavet põlluharimise optimeerimises.

 
  
MPphoto
 
 

  Zbigniew Krzysztof Kuźmiuk (UEN). – (PL) Härra president, ma tahaksin toetada raportööri seisukohta ja rõhutada, et kaugseire meetodid võivad olla Euroopa Komisjonile kasulikud: kõigepealt põllumajandusturgude juhtimisel, teiseks, maaharimise jälgimise võimaldamise ja samaaegselt ka saagiprognoosimisega ning lõpuks ja kolmandaks peaks prognoos avaldama mõju põllumajandusliku toormaterjali hinnale, mis järgneva mõne aasta pärast kujuneb väga oluliseks olukorras, kus toiduainete hinnad pidevalt tõusevad.

Isegi kui mõnd eelpoolmainitud eesmärkidest täidetakse, oleks see küllaldane tunnustamaks, et kaugseire on meetod, mis tagab olulise teabe, mis on abiks konkreetse põllumajandustoote turu nõuetekohaseks juhtimiseks.

Koos meetodile positiivse hinnangu andmisega tahaksin ühtlasi ka teatada, et jagan raportööri seisukohta selles valdkonnas tehtava töö rahastamisest eraldi eelarverealt ja mitte Põllumajanduse Tagatisfondist.

 
  
MPphoto
 
 

  Paul Rübig (PPE-DE). – (DE) Härra president, volinik, daamid ja härrad, hiljuti kutsuti mind Rotary klubi koosolekule, kus toimus väga huvitav arutelu. Üks rotaarlane, äge ELi kriitik, kaebas, et Euroopas on väga palju pettust, mida ei suudeta kontrollida ja et meil on eriti suur hulk probleeme põllumajanduses. Huvitav küll, aga mõne minuti pärast esines üks põllumajandustootja, öeldes, et teda oli just kontrollitud ja see oli toimunud väga karmilt ja suure täpsusega ja ta ei tea ühtki teist tegevusala, mida nii põhjalikult kontrollitaks kui põllumajandust.

Ma usun, et see näitab väga selgelt, mida inimesed vajavad, nimelt teavet toimuva kohta. Seepärast on parimad meetodid ja sihtmärgi tuvastamine väga oluline, kui meil tuleb selgitada Euroopa avalikkusele, kui suurt tähtsust me omistame põllumajanduspoliitikale.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Claude Martinez (NI). – (FR) Härra president, volinik, härra Graefe zu Baringdorf, käesolev ettepanek võtta vastu määrus kaugseire kasutuselevõtmisest satelliidi kaudu on huvitav. Prantsuse põllumajandustootjate eestkõneleja Michel Debatisse esitas kaugseire ettepaneku siin parlamendis juba 1990ndatel, kusjuures rakendusvaldkonnaks oli siis karjakasvatus. Ideeks oli mikrokiipide kinnitamine veiste ja lammaste kõrvadesse, eesmärgiga hoida silma peal preemiasüsteemil ja ennetada pettusi teatavates Lõuna-Prantsusmaa osades. Oli olemas ka plaan elektrooniliste kapslite kohta, mida veised pidid alla neelama ja mis pidi kinnituma soolestikusoppi, võimaldamaks karja identifitseerida ja loendada satelliidi abil.

See, mis on meie ees täna, on midagi muud, kuigi selle juured ulatuvad seitsme aasta tagusesse aega, kui algatati MARSi ja LUCASe pilootprojektid. Käesolev kontseptsioon nõuab teabe andmist maakasutuse ja pinnase ning teravilja seisukorrast, selleks et prognoosida teraviljasaaki ja samal ajal juhtida põllumajandusturge ning koostada ökonomeetrilisi mudeleid.

Sellise eesmärgiga andmekogumine, statistika täiustamine, prognooside tegemine ja tõesti, veebisaidi loomine, kätkeb endas ilmset ohtu: mul on kiusatus nimetada seda kaugseire eliidi ohuks, kuna tehnoloogia on kättesaadav ainult suurtootjatele või väga rikastele piirkondadele, kuid mitte igaühel ei ole võimet hindu ette näha – eriti kasulik seade, kui vilja hind on tõusmas. Nähtavasti on võime näha saagi prognoosimisega hindu mitu kuud ette väga huvitav väljavaade aktsiaturgudele Chicagos või kus tahes.

Raportööril härra Graefe zu Baringdorfil on õigus olla eriti huvitatud sellest, kes saab süsteemist kasu, eriti kui see tuleb sellise hinnaga, ma usun, et mõnikümmend miljonit eurot on mängus, kuigi hajutatult viiele või kuuele aastale ning need summad ei tule iseseisvalt eelarverealt, aga põllumajanduse tagatisfondist. Süsteemi tasub kindlasti edasi katsetada ja jätkata, volinik.

 
  
MPphoto
 
 

  Mariann Fischer Boel, komisjoni liige. − Härra president, on tõsi, et meil avaneb mõnikord võimalus istuda siin hilja õhtul ja arutada põllumajandusküsimusi, kuid ma pean ütlema, et hilisele ajale vaatamata ma nautisin võimalust vahetada arvamusi sellel väga huvitaval teemal, vähemalt nende tarvis meie hulgast, kes on täna õhtul kohal.

Esiteks on selge, et olukordades, kus alad on lumega kaetud, ei ole võimalik – ja see on nii meie Soome sõprade juures – koguda andmeid teravilja kohta, kuid on võimalik koguda meteoroloogilisi andmeid, mida saab teha hoolimata ilmastikutingimustest. Kuna see on ka lähedalt seotud asjaoluga, mida me näeme arutlustes kliimamuutuse üle, siis ma arvan, et teave on põhjendatud ja oluline. Esineb mõningaid kahtlusi andmete kättesaadavuses, kuid ma võin ainult öelda, et andmed on kättesaadavad ükskõik, kust te ka pärit olete. Seda saab kas läbi liikmesriikide või Interneti, seega eri piirkondadest kogutud andmed ei ole mingi saladus.

Mis puutub eelarvesse, siis ma arvan, on oluline, olukorras kus põllumajanduse eelarve on piiratud, et me oleksime hoolikad raha kulutamisega kõige otstarbekohasemal viisil ja et (ma viitan härra Martinez’ile) me saaksime õigustada, kuidas me oleme raha kulutanud ning tagada, et ei toimuks mingit pettust. Mõtlen, et me oleme päris edukalt selgitanud Euroopa Parlamendile, kuidas oleme raha kulutanud ja kuidas on toimunud kontroll. Võrdselt oluline on minu jaoks siiski ka öelda täna õhtul, et süsteemis kasutatud tehnoloogia põlluviljade registreerimiseks ei võimalda kasutada sedasama süsteemi kontrolli eesmärgil. Tehnoloogia on täiesti erinev ja saadud pilt kontrollimiseks lihtsalt mittekasutatav, seepärast, palun ärge looge seda seost, sest see on täiesti kohatu. Ma olen siiski arvamisel, et raha, mida me kulutame sellele süsteemile tulevikus, on õigustatud. See on igal aastal ligikaudu 1,5 ja 1,7 miljoni euro vahel. Eriti olukorras, kus me oleme näinud dramaatilisi muutusi põllumajandussektori hinnakõikumistes, on oluline, et meil oleks tõesed andmed, millele rajada oma prognoose.

 
  
MPphoto
 
 

  Friedrich-Wilhelm Graefe zu Baringdorf, raportöör. − (DE) Härra president, volinik, uue süsteemi kohaselt on viimane sõna raportööril ning sellega antakse ka mõista, kuidas Euroopa Parlament näeb ennast komisjoni suhtes. Nagu te teate, ei ole me järgmiste sammude võtmise suhtes lahkarvamusel. Ma ei taha öelda, et süsteemist tuleks loobuda; ma soovitasin lihtsalt mõningaid täiustusi – mida ma ei kavatse kordama hakata – parlamendi kontrollimisvõimaluste suurendamiseks.

Andmete küsimuses, mida võib kasutada kliima analüüsiks, oleme me viidanud kahe pilootprojekti, nimedega LUCAS ja MARS, olemasolule. See aga näitab samuti, et kogutavad andmed tõesti ületavad põllumajanduse piirid. Seepärast ma palusingi oma selgitavas avalduses eraldi eelarverubriigi säilitamist.

Lubage mul lõpetada väikese lookesega, mis näitab, millise asjaga me peame tegelema. Farmi, mille lähedal ma elan, külastas järelevalveorgan, kuna satelliidisüsteem oli tal väidetavalt aidanud avastada mingi nõo, teiste sõnadega – keelatud drenaažisüsteemi. Inspektorid mainisid selle olevat kuskil seal teatud paigas, kus süsteem oli osutanud. Farmer muidugi kinnitas neile, et ta ei ole midagi teinud. Ja mis tegelikult oli juhtunud? Mingi plastikmatt vedeles põllul, mida muidugi ka poleks pidanud sündima ja rohi oli sellest läbi kasvanud. Selle oligi satelliidisüsteem avastanud ja nüüd olid inspektorid saabunud farmerit sütel praadima.

Meie, poliitikud, võiksime kindla peale tulla lagedale veel paljudegi väikeste lookestega oma kohalikest piirkondadest – ja kahtlemata, volinik, Te olete mõnda isegi kuulnud – mis illustreerivad, millega meil tuleb tegemist teha. Ei ole mõtet eitada meie muret väljavaate pärast, et farmereid seiratakse viisil, mida avalikkus ei mõista ja mis ei kuulu enam parlamendi kontrolli alla. Seepärast ma loodan, et te saate aru, miks ma pidin selle raporti parlamendi aruteludesse lülitama ning miks me peame olema jätkuvalt valvsad tulevikus. Kuidas see ka poleks, me kavatseme nendes ponnistustes üksteist toetada.

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Kuulutan arutelu lõppenuks.

Hääletamine toimub kolmapäeval 16. jaanuaril 2008.

 

20. Poolas valitud Euroopa Parlamendi liikmete staatus (arutelu)
MPphoto
 
 

  President. − Järgmine päevakorrapunkt on arutelu, Giuseppe Gargani poolt õiguskomisjoni nimel komisjonile esitatud suulise küsimuse kohta (O-0082/2007 – B6-0002/2008) seoses Poolas valitud Euroopa Parlamendi liikmete staatusega.

 
  
MPphoto
 
 

  Giuseppe Gargani, autor. − (IT) Härra president, daamid ja härrad, küsimust, mida me täna õhtul arutame, on üksikasjalikult uuritud, ma võin öelda, on õiguskomisjonis, mida mul on au juhatada, arutatud enam kui ühel korral ja komisjon on palunud mind avada selles küsimuses arutelu ning vahetada arvamusi komisjoniga.

Küsimus on seotud Poolas valitud Euroopa Parlamendi liikmetega, kellel ei ole samasuguseid õigusi valimiste ja kõikide sätetete seisukohalt, mis reguleerivad parlamendiliikmete valimisi teistes liikmesriikides. Valimisi Euroopa Parlamenti reguleeritakse Poolas 23. jaanuari 2004. aasta seadusega, mille artiklis 9 on sätestatud sobivuskriteeriumid: valimispäeval peab kandidaadie vanus olema vähemalt 21, kandidaat ei tohi olla kriminaalkorras karistatud, peab olema Poola elanik ja täitma mitmesuguseid muid kriteeriume.

Seaduse peatükis 17 määratakse kindlaks asjaolud, mille alusel võib vabastada Poolast valitud parlamendisaadikuid ametist: tema valitavust, see tähendab sobivusnõuetele vastavust valimispäeval saab hiljem tühistada ning ta võib ametikoha kaotada, kui nimetatud ja veel mitmed nõuded ei olnud täidetud, mida ma ei hakka tsiteerima, et jõuda asja tuuma juurde, mida ma tahaksin teiega siin arutada.

Mõnede sätete kombineerituse alusel nagu meie, advokaadid, ütleme, kaotab parlamendi liige automaatselt oma koha, s.o. saadik kaotab automaatselt koha, kui talle on määratud kriminaalkaristus; Poola parlamendiliikmete puhul ei sisalda 12. aprilli 2001. aasta seadus ei seoses seimivalimiste ega vabariigi senatisse valimistega ühtki seda taolist sätet, mille tulemuseks on et need sätted on kohaldatavad Poolast pärit Euroopa Palramendi saadikute, kuid mitte Poola parlamendi liikmete suhtes.

Sel põhjusel me arutasime seda asjaolu ja esitasime endale küsimuse, mis muude asjade hulgas omavad tagajärgi ka puutumatuse taotlustele; nagu te teate ja millest ka volinik Frattini on väga hästi teadlik, on meil otsuseõigus selles küsimuses. Arusaadavalt, kui saadik kaotab automaatselt oma koha sündmuse tagajärjel, mille tõttu puutumatust ei saa toetada, siis on nähtavasti uus probleem, uus ootamatus.

Seetõttu me esitame küsimuse volinikule ja teeme seda komisjoni nimel, et mida ta arvab asjaolust, et Poola seadus parlamendivalimiste kohta rikub privileegide ja immuniteetide protokolli artiklit 10, milles sätestatakse, et Euroopa Parlamendi istungitel omavad selle liikmed puutumatust, mis on antud nende oma parlamendi liikmetele nende oma riigi territooriumil. Seetõttu on siin selge vastuolulisus, kui säte on tehtud Poola liikmele tema koha kaotamiseks, samal ajal kui riigi parlamendi liikmeid koheldakse teisiti.

Ma sooviksin küsida komisjonilt, kas ta kavatseb alustada menetlust Euroopa Ühenduste Kohtus, selleks et Poola parandaks oma õigusakti ja kohaldaks korrektselt lepingut, kuna näib, et lepingut ei ole kohaldatud nagu seda oleks pidanud tegema. Kuna tegemist on erandiga ja kuna kõikide liikmesriikide liikmete võrreldav ja võrdne kohtlemine tähendab, et see erand Poola riigist pärit liikmetega on täielikus vastuolus sellega, mida võidakse tagada ja on tagatud liikmetele kõigist liikmesriikidest, ma tahaksin paluda komisjonilt neid kahte asja ja esitada selle teabe parlamendile ja küsida, kas volinik saab vastata nendele vastata ja kas minu esitatud küsimustele on võimalik leida lahendust.

 
  
MPphoto
 
 

  Franco Frattini, komisjoni asepresident. − (IT) Härra president, daamid ja härrad, küsimus, mille härra Gargani on tõstatanud, on kahtlemata tähtis küsimus: see on tähtis, sest kaalul on kaks põhimõtet, mis mõlemad on minu seisukohalt asjakohased ja tähtsad.

Esimene põhimõte on kahtlemata see, mis sisaldub privileegide ja immuniteetide protokolli artiklis 10 Euroopa Parlamendi liikmete staatuse kohta, milles sätestatakse, et riikides, kuhu kuuluvad Euroopa Parlamendi liikmed, peavad neile olema antud samasugused prerogatiivid nagu vastava riigi enda parlamendi liikmetele.

Siin on küsimus ka veel ühes sättes, mis minu arvates on samuti tähtis ja selleks on 1976. aasta Euroopa akti artikkel 13 parlamendiliikmete valimise kohta. Artiklis öeldakse väga selgelt, et kui liikmesriik kasutab kohakaotuse reguleerimiseks riigi õigusakti (millega on käesoleva juhtumi puhul tegemist), sh Euroopa Parlamendi liikme koha kaotust, toimub Euroopa Parlamendi lähetuse lõpetamine riigi seaduste kohaselt.

Teiste sõnadega, siin on silmnähtav vastuolu, sest privileegide protokollis sätestatud eeskirjad, nagu neid tsiteeris härra  Gargani, räägivad Poola parlamendi ja Poolast valitud Euroopa Parlamendi liikmete võrdsetest eelisõigustest, aga samal ajal Euroopa akt 1976 Euroopa Parlamendi liikmete valimise kohta käsitleb ka Euroopa Parlamendi liikme kohakaotust otseselt või kaudselt, ma ja näeb ette, et staatuse kaotus määratakse riigi seadusega.

Minu arvates on probleem siin enam ühe Euroopa Liidu kolmanda juhtpõhimõtte rikkumises: kas võrdse kohtlemise põhimõte on sisse kirjutatud Poola õigusaktidesse. Põhimõte, mis on sisse kirjutatud kõigisse Euroopa riikide konstitutsioonilistesse õigusaktidesse, mis näeb ette, et kõiki sarnaseid olukordi tuleb käsitleda ühel ja samal viisil. Pigem on siin küsimus üldpõhimõttes. Kuid üldpõhimõte ei luba Euroopa Komisjonil sundida Poolat oma õiguskorda teataval viisil muutma, kuna kui küsimus on riigi pädevuses, siis juhul, kui kui kohaliku seadusega soovitakse reguleerida ennemini riigi enda parlamendiliikmete staatuse äravõtmist kui teisipidi Euroopa Parlamendi saadiku staatuse äravõtmist, oleks see võimalik, kusjuures oluline tegur sealjuures on, et ühe sätted ühe kohta on kooskõlastatud teise kohta käivate sätetega.

Minu isiklik arvamus on, et komisjon ei saa öelda: „me pöördume kohtusse otsuse saamiseks, et Poola riigiseadust tuleb parandada kõnealusel viisil”, aga arvan, et üldpõhimõtet saab kasutada. Üldpõhimõte on selles, et Poola seadusandja peab ebavõrdsuse likvideerima ja see valmistab Poola seadusandjale peavalu. Kuna küsimust ei ole kunagi tõstatatud ja on liiga delikaatne pealiskaudseks tegelemiseks, siis ma arvan, et esimeseks sammuks peaks olema saavutada vastastikune mõistmine: kui Poola seadusandja, nagu ma usun, ebavõrdsuse likvideerib, sõltub asi juba Poola parlamendist.

Teiseks: kas Poola õigusaktid on kooskõlas 1976. aasta Euroopa akti sätetega, mida ma varem mainisin? Ma võin Teile öelda, härra Gargani, et olen tellinud 12 uue liikmesriigi kohta võrdleva uuringu, et teha kindlaks, kas õigusaktid, mitte ainult Poola õigusaktid, vaid 11 liikmesriigi omad, kes ühinesid Euroopa Liiduga vahemikus 2004–2007, kas riigisisesed õigusaktid neis liikmesriikides on kooskõlas 1976. aasta Euroopa aktiga.

Lõpetuseks, on vaja teha kahte asja. Esimene: ülevaade, mille ma võtan enda peale, Poola riigi õigusaktide kooskõla ja mitte ainult üksi Poola omade, sest fakt, et härra Gargani on esile toonud Poola juhtumi, ei tähenda, et võrreldavaid olukordi poleks teistes liikmesriikides. Minu seisukoht on, et see ülevaade on vajalik neile kõigile.

Teiseks ülesandeks on kindlaks teha, kas Poola parlament on suuteline kõrvaldama õigusaktide kaudu seda objektiivselt silmnähtavat vastuolu, kuna Poolas valitud Euroopa Parlamendi saadikute seadusjärgse staatuse ja Poola endi parlamendiliikmete staatuse vahel valitseb silmnähtav diskrimineerimine. Seal on selge vastuolu ja ainus aspekt, milles minu arvates oleks raske nõustuda, on asjaolu, et Euroopa Komisjoni asi on küsida Euroopa Kohtult, missuguseid samme Poola seadusandja peaks ette võtma.

Kui parlament nõustuks selle seisukohaga, me võiksime lihtsalt juhtida tähelepanu, et Poolas on silmnähtav diskrimineerimine parlamendiliikmete staatuse vahel. See on väga uus kogemus ja me peaksime püüdma seda teostada koostöö vaimus

 
  
MPphoto
 
 

  Tadeusz Zwiefka, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (PL) Härra president, esimees Gargani esitas Euroopa Parlamendi liikmete olukorra Poola seaduse kontekstis väga selgesti, nagu ka nende ebavõrdse kohtlemise sellessamas kontekstis, mis puudutab parlamendiliikmeid Poolas ja samuti ka senaatoreid. Ma nõustun volinik Frattini esitatud argumendiga, et see rikub parlamendiliikmete võrdse kohtlemise põhimõtet seaduse ees.

Ma tahaksin teile teada anda, et Poolas praegu võimulolev koalitsioon, Platforma Obywatelska ja Polskie Stronnictwo Ludowe, on juba alustanud selle seaduse muutmist, et selles koheldaks Euroopa Parlamendi liikmeid Poola parlamendi liikmete ja senaatoritega võrdselt. See muudatus järgib Euroopa Parlamendi valimisseaduse sättes sisalduvat suunda, nii et Poola parlamendi liikmetele ja Poola senaatoritele kohaldub üks ja sama põhimõte.

Aga selles kontekstis (nagu härra Gargani sõnade järgi avame arutelu probleemis, mis võib muutuda laiemaks küsimuseks) kahtlen, kas tasub mõelda ühtse valimisseadusepeale vähemalt üldpõhimõtete seisukohalt, s.o Euroopa Parlamendi ühtse valimisseaduse peale, mis kehtiks kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides, kuna täna valitsevad 27 liikmesriigis väga erinevad tingimused. On raske mitte nõustuda ja ma muidugi aktsepteerin kõiki Euroopa Parlamendi saadikute suhtes kehtivaid õiguspiiranguid, kuid mul on raske nõustuda olukorraga, kus olles trahvitud juhtumis, mille kohta on prokuratuur langetanud otsuse tahtliku kuriteo kohta või olles süüdistatud sellises kuriteos, kaotab isik automaatselt oma mandaadi Euroopa Parlamenti

 
  
MPphoto
 
 

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, fraktsiooni PSE nimel. – (PL) Härra president, tänane arutelu tõstatab küsimuse Poola Euroopa Parlamendi liikmete ja seimi liikmete ebavõrdsest kohtlemisest valimiskriteeriumide suhtes kui ka mandaadi kaotamise suhtes.

23. jaanuari 2004. aasta seaduse artiklis 9, mis käsitleb Euroopa Parlamendi valimise korraldust, me näeme, et kandideerimisõigus sellesse institutsiooni antakse isikutele, kes muude kriteeriumide hulgas ei ole süüdi mõistetud tahtlikus kuriteos või keda prokuratuur ei ole selle eest trahvinud ja artiklis 142 sätestatakse, et isiku mandaat võidakse tühistada tema valimise kehtetuks tunnistamisega Euroopa Parlamenti. See tähendab, et liikme süüdimõistmine (see puudutab Euroopa Parlamendi liiget nagu eelpool on mainitud) tahtlikult toimepandud kuriteo eest, võrdub tema automaatse ilmajätmisega mandaadist, kusjuures riigi parlamendi liikmetele ei ole see takistuseks kandideerida valimistel ega tipne nendele mandaadi kaotamsega

Mis puudutab Euroopa Parlamendi liikmete privileege, siis Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 5 lõikes 1 on sätestanud, et „Parlamendiliikmel on sellised privileegid ja immuniteedid mis on ette nähtud Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolliga”. Protokolli preambulas sätestatakse, et see reguleerib küsimust privileegidest ja immuniteetidest, mis on vajalikud Euroopa Ühenduste kohustuste täitmiseks, ja artiklis 10 a kinnitatakse, et Euroopa Parlamendi istungjärkude ajal „ on Euroopa Parlamendi liimetel a) oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selleriigi parlamendi liikmetel”. Euroopa Parlamendi ja Poola parlamendi liikmetel on seega ühesugune immuniteet. Artiklis 11 sätestatakse järgmist: „Ühenduste institutsioonide töös osalevatele liikmesriikide esindajatele, nende nõuandjatele ja tehnilistele asjatundjatele võimaldatakse oma kohustusi täites ning kohtumispaika ja sealt tagasi sõites tavapärased privileegid, immuniteedid ja soodustused”.

Ei ole kahtlust, et Euroopa Parlamendi liige on liikmesriigi esindaja, kes osaleb Euroopa Liidu institutsioonide töös. Kuna Euroopa Parlamendi ja Poola parlamendi liikmetel peaks olema ühesugune immuniteet, siis peaksid ka valimistel kandideerimise sobivust käsitlevad eeskirjad nagu ka mandaadi kaotamise eeskirjad, olema ühesugused.

Liitumisel Euroopa Liiduga võttis Poola endale kohustuse austada ELis kehtivaid seadusi, eriti neid seadusi, mis vahetult mõjutavad liikmesriikidesisest õigussüsteemi. Ma toetan võimalikult kõige kiiremat Poola parlamendiliikmete ja Poola Euroopa Parlamendi liikmete staatust puudutavate õigusaktide standardiseerimist ja olen täielikult nõus volinik Frattini selles suhtes võetud seisukohaga.

 
  
MPphoto
 
 

  Jens-Peter Bonde, fraktsiooni IND/DEM nimel. – Härra president, Poola valimisseadus saadikute valimiseks Euroopa Parlamenti on tõesti ebaõiglane ja ebademokraatlik võrreldes riigi parlamendi valimist käsitleva seadusega. Euroopa Parlamendikandidaadi koha kaotamine valitavuse seaduste järgi on kerge moodus osutada survet poliitilistele oponentidele ja annab võimaluse poliitiliseks arveteõienduseks nendega, kellel on suurem autoriteet.

Kahjuks, kuritarvitatakse seda seadust veel paljudes endistes kommunistlikes riikides, olgugi et nad on Euroopa Liidu liikmed. See käib ka härra Tomczaki kohta. Euroopa Parlamendi liikmetena ei esinda Poola parlamendisaadikud mitte ainult poolakaid, vaid ka kõiki eurooplasi.

On vastuvõetamatu, et neid rahvaesindajaid diskrimineeritakse sellega, et seadust kohaldatakse Poola parlamendi liikmete suhtes teisiti. Süüdimõistmise korral ei karistata Poolast pärit Euroopa Parlamendi liiget mitte ainult Poola seaduse järgi, vaid ta kaotab ka oma koha Euroopa Parlamendis. See fakt näitab selgesti Euroopa Parlamendi Poola liikmete diskrimineerimist võrreldes riigi parlamendi liikmetega. Selline olukord on vastuvõetamatu ja näitab selgesti, kui ebaõiglane ja ebaaus on Poola valimisseadus.

Kas ma võin Poolale tungivalt soovitada oma valimisseadust muuta ?

 
  
MPphoto
 
 

  Aloyzas Sakalas (PSE). – Härra president, see suuline küsimus on õiguskomisjonis härra Tomczaki puutumatuse küsimuses toimunud arutelude jätk.

Küsimuse härra Tomczaki puutumatuse kohta tõstatas parlament mõned aastad tagasi. Hiljuti sai õiguskomisjon härra Tomczakilt palve tema puutumatust kaitsta. Komisjon arutas seda palvet ja otsuse eelnõu on ette valmistatud. Sellegipoolest lükati edasi lõpliku otsuse vastuvõtmine, sest komisjonile saabus teave, et juhul kui tema puutumatus tühistatakse, on Euroopa Parlamendi Poola liikmete ja Poola parlamendi liikmete õiguslikud tagajärjed erinevad.

Vastavalt Poola 23. jaanuari 2004. aasta seadusele kaotab Poolast pärit Euroopa Parlamendi liige kriminaalkorras süüdimõistmise puhul automaatselt oma koha. Poola parlamendi liikmetele see säte ei kohaldu. Selline erinevus on vastuolus Euroopa Ühenduse õigustikuga kuna riigi parlamendi liikmete ja Euroopa Parlamendi Poola liikmete suhtes kohaldatakse eri õigussätteid. Selline vasturääkivus Poola ja Euroopa Ühenduse õigustiku vahel vajab selgitamist.

Seepärast toetan täielikult komisjonile esitatud suulise küsimuse sõnastust. Ma loodan, et härra Frattini kasutab kogu oma mõjuvõimu, et kaotada Poola ja Euroopa Ühenduse õigustiku vaheline vasturääkivus.

 
  
MPphoto
 
 

  Paul Rübig (PPE-DE). – (DE) Härra president, volinik Frattini, daamid ja härrad, ma usun, et Euroopa demokraatia vajab pidevat edasiarenemist ja me näeme palju pealetunge oma demokraatlikule süsteemile väljastpoolt Euroopat. Euroopa Parlamendi liikmed teadagi teevad otsuseid paljudes küsimustes, millel on vahetu mõju Euroopa üldsusele. Parlamendiliikmed ei võta otsuseid vastu iseenda jaoks, vaid esindavad oma valijaid.

Seepärast ei tohi Euroopa Parlamendi liikmed olla oma staatuselt halvemad kui riigi parlamentide ja vastupidi, riigisisesed saadikud ei või omada väiksemat staatust kui Euroopa Parlamendi liikmed.

Seepärast arvan, et komisjon peaks analüüsima uue 2009. aastast jõustuva uue põhikirja mõju Poolast pärit Euroopa Parlamendi liikmetele ja uurima, milliseid muutusi põhikiri teeb ning kas seal on ruumi põhimõtetele, mida kohaldada nende vasturääkivuste eemaldamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Manuel Medina Ortega (PSE). – (ES) Härra president, nagu ikka on volinik Frattini teostanud keerulise õigusanalüüsi. Nagu ta mainis, võib käesoleval juhul mitte ilmneda alust vahetult menetluste algatamiseks Euroopa Ühenduste Kohtus.

Kuid pärast härra Zwiefka sõnavõttu, kes rääkis praeguse Poola valitsuse poolt tulnud ettepanekust seaduse muutmisest, tahaksin ma volinikult küsida, kas ta usub, et komisjon võiks ka tegelikult pöörduda Poola valitsuse poole küsimusega, mida praeguse parlamendis arutleme, et saada teada, kas Poola valitsus tõemeeli kavatseb muuta seadust, et kooskõlastada Euroopa Parlamedi liikmete staatus riigi parlamendi liikmete omaga.

 
  
MPphoto
 
 

  Marek Aleksander Czarnecki (UEN). – (PL) Härra pesident, härra Zwiefka tehtud ettepanek muuta Euroopa Parlamendi liikmete olukord ühesuguseks Poola parlamendi liikmete olukorraga ei ole lahendus probleemile. Mina arvan, et parim lahendus, mis tegelikult on juba osa Poola seadusest, oleks, et olukorras kus isik on süüdi mõistetud tahtlikus kuriteos, peaks kohus otsustama tema ilmajätmise avalikest õigustest, mis tähendab, et kõnesolev isik ei saa kandideerida valimistel.

Niisugune lahendus on näiteks olemas Prantsusmaal. Ma tahan Teile tuua konkreetse näite: meie kolleeg, härra Onesta, Euroopa Parlamendi asepresident, mõisteti Prantsuse kohtu poolt süüdi mõned kuud tagasi kohtuotsuse täideviimise edasilükkamisega, süüteo eest, mis Poola seaduse kohaselt oleks tähendanud automaatset ilmajätmist Euroopa Parlamenti saadikumandaadist. Mina näen käesoleva olukorra absoluutselt ebaõige olevat. Ma arvan, et me peame liikuma härra Frattini poolt pakutud lahenduse suunas.

 
  
MPphoto
 
 

  Giuseppe Gargani (PPE-DE). – (IT) Härra president, daamid ja härrad, veel mõningad lühikesed lisamärkused: mul on heameel, et arutelus on üldiselt tunnistatud tähelepanuväärse ja keerulise probleemi olemasolu. Ma tahaksin eriti tänada volinik Frattinit, kes hea advokaadina on uurinud asja üksikasjalikumalt, mida ta õigusega nimetab mitte ainult Poolaga seonduvaks. Kaalul on üldpõhimõte ja seetõttu olen ma nagu parlamendikomisjongi, väga rahul, et te võtate ette üldise läbivaatuse, et jälgida kooskõlastatust ja kontrollida, kas seadused on järjepidevad, mis puutub riigisisesesse ja Euroopa küsimusse.

Üks fakt on kindel: ilmne vastuolu puudub, sest mis puutub garantiidesse, on Poola seadus vastolus asutamislepinguga; kui Poolast pärit Euroopa Parlamendi liige peaks kaotama koha, siis nähtavasti lepingu artikkel, mis tagab osavõtuvõimaluse istungist, jääb kohaldamata. Komisjoni enda seisukohalt (nagu mainis just arutelus härra Medina ja ka ma ise) ei ole küsimus kohtumenetluse algatamises, vaid küsimuse lahendamises. Kui meie Poola kolleeg härra Zwiefka ütleb, et see asi on juba kerkinud esile Poolas, siis mõningast edu on juba saavutatud.

Vajalik on võrreldavus, kuna see võrreldavus teeb Euroopast koos töötavate riikide liidu kodakondsuse ja võrdsete õiguste garandi vabaduse ja igaühe staatuse seisukohalt.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylwester Chruszcz (NI). – (PL) Härra president, lihtsalt et lisada oma toetus kõnedele, millest enamikku ma toetan, ma arvan, et me peame muidugi harmoneerima oma määrusi niipea kui võimalik. Illustreerimaks selle vajalikkust tahaksin pöörata tähelepanu parlamendiliikmest kolleegi härra Tomczaki (kes on täna ka kohal) öeldule. Härra Tomczak on olnud mitmeid aastaid seotud kriminaalasjaga Poolas, mis on nüüd lõpule jõudmas ja võiks mõjutada tema tulevikku Euroopa Parlamendi liikmena. Juhtum, millega ei ole põhjustatud kahju ja milles tunnistajad eitavad sündmuse toimumist. Juhtum, mis ükskord lõpetati, aga mis arvatavasti mingisuguse poliitilise segaduse mõjul uuesti algatati; ning nüüd, härra Tomczak, keda on kaks korda valitud (meie kolleegist sai Poola parlamendi liige aastal 2005 ja Euroopa Parlamendi liige aastal 2004), võib nii oma puutumatusest kui ka mandaadist ilma jääda. See on midagi uskumatut, kahjustav ja mida peaks nii kiiresti kui võimalik lõpetama ja sellelt foorumilt maha võtma.

 
  
MPphoto
 
 

  Franco Frattini, komisjoni asepresident. − (IT) Härra president, daamid ja härrad, ma tunnen, et tänaõhtune arutelu on näidanud kaht asja: esimene on, et eksisteerib levinud seisukoht, mida jagatakse kõigi nende poolt, kes on sõna võtnud ja see on seisukoht, mida mina usun õige olevat, et ebavõrdsus kohtlemises Poolast pärit Euroopa Parlamendi liikmete ja Poola oma parlamendi liikmete vahel tuleb kaotada ja seda analüüsi laiendada kõigile uutele Euroopa Liidu liikmesriikidele, kelle vastavust 1976. aasta Euroopa aktiga ei ole veel kontrollitud.

Teiseks järelduseks, milles ma viitan härra Medina Ortega ettepanekule ja, mille poolt ma olen, on saata käesoleva arutelu tulemused Poola valitsuse pädevale ametile, informeerides neid, et õigusaktides valitsev ebavõrdne kohtlemine tuleb kaotada. Ma teen seda. Ma võin teile öelda, et ma kindlasti kontakteerun ametlikult Poola valitsuse justiitsministriga, et edastada talle parlamendis levinud arvamust, mida ma jagan, et juhul kui Poola riigi seadusandja käsutuses on suveräänne võim võimaluse üle, millega saavutada niisuguse ebaõige kohtlemise kaotamine, siis tuleb järgida ebaõige kohtlemise kaotamise eesmärki.

See on arvamus, mida ma avaldasin alguses: ma ei arva, et ma saan öelda Poola seadusandjale, kuidas tegutseda, kuid ma arvan, et ma saan välja öelda eesmärgi ja eesmärgiks on kaotada ebaõige kohtlemine Poola riigi parlamendisaadikute ja Poolast pärit Euroopa Parlamendi liikmete staatuse vahel

Ma edastan kindlasti selle teabe ja lisan, et ma raporteerin sellest parlamendile, pidades silmas härra  Gargani ja õiguskomisjoni huve teiste 11 liikmesriigi ülevaatusel, nii et teisi liikmesriikide valitsusi, kes võivad olla samas olukorras, saaks vastavalt teavitada.

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Arutelu on lõppenud.

 

21. Selgitused hääletuse kohta
MPphoto
 
 

  President. − Järgmine päevakorrapunkt on hääletusmeetodi selgitamine.

 
  
MPphoto
 
 

  Paul Rübig (PPE-DE). – (DE) Härra president, kas ma võiksin paluda, et temperatuur ruumis keerataks inimlikule tasemele. Vahetevahel on siin nii külm, et me peaaegu oleme sunnitud riietuma mantlitesse. Ma palun halduspersonalil tagada, et meil oleks vastuvõetav temperatuur, milles töötada. Tänan.

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Ma palun kütmise eest vastutavat personali tõsta temperatuuri. Kuigi selle punkti arutelu jooksul võib see niigi tõusta.

Suuline selgitus hääletuse kohta

 
  
  

- Raport: Jorgo Chatzimarkakis (A6-0494/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Zuzana Roithová (PPE-DE). – (CS) Härra esimees, ma tervitan fakti, et me oleme andnud rohelise tee uuele raamistikule moodsa autotööstuse edasiarendamisele Euroopas. Ma olen rahul, et oleme hääletanud eesmärkide eest, mis on realistlikud ja valmistavad ette kütuse hinnatõusu ja meie suurt eesmärki seoses ohutuse ja keskkonnakaitsega. Eesmärgid ei takista Euroopa konkurentsivõimet. Suurenevad nõuded üha turvalisematele automudelitele ja täiuslikematele mootoritele, mis eraldavad ühe kolmandiku võrra vähem kasvuhoonegaase, on kõik eesmärgid, mis juba eeldavad hindade tõusu nii nagu ka autode ekspluatatsioonikuludes. Me mõistame, et need nõuded iseenesest ei ole peamiseks motivatsiooniks keskklassidele ja vähemõjukatele oma autode sagedamaks vahetamiseks. Vanade autode kaotamine Euroopa teedelt, on seetõttu põhiline nõue kui CARS 21 peab tõestama oma väärtust. Peamine on muuta tarbija motivatsiooni. Maksud ja finantspoliitikad ei ole siiski tehtud Euroopa Liidu ülesandeks. Seepärast on see liikmesriikide asi kanda vastutust parameetrite kehtestamise eest. On liikmesriikide pädevuses määrata, kas ja millal hakkavad turvalisemad ja keskkonnasõbralikumad autod asendama vanu autosid meie teedel. See on ka tõeline CARS 21 efektiivsuse tõendus.

 
  
  

Kirjalik selgitus hääletuse kohta

 
  
  

- Raport: Jacek Saryusz-Wolski (A6-0517/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin Poola kolleegi Jacek Saryusz-Wolski raporti poolt, paludes parlamenti kinnitada nõukogu 2004. aasta määrusekoostöö sisseseadmisest stabilisatsiooni ja ühinemisprotsessi raames muudatus. Muutusega kaasneb koostöö ümbernimetamine endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiga: „Euroopa koostöö” asemel tuleb seda nimetada „ühinemiskoostöö”, selle ühitamiseks kahe teise kandidaatriigi, Horvaatia ja Türgi koostöö nimetusega. Lisaks tuli arvestada ka Montenegro iseseisvusega. Koostades seda küsimust, mõtlen ma ka Kosovole, lootuses,et me võime leida rahuliku, euroopaliku lahenduse sealsele raskele olukorrale.

 
  
MPphoto
 
 

  Erik Meijer (GUE/NGL), kirjalikult. − (NL) Detsembris 2005 andis nõukogu kandidaatriigi staatuse endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile ja juunis 2006 tunnustati Montenegrot iseseisva riigina. Nüüd on tehtud määruse artiklis 1 kiireloomulise protseduurina ilma aruteluta ettepanek teha Albaaniale, Bosnia ja Herzegoviina, Montenegro ja Serbiaga, kaasa arvatud Kosovo, Euroopa koostööd ja artiklis 1(a), et Horvaatiale ja Makedooniaga tehakse ühinemiskoostööd. Nende kahe meetme definitsioonid on enam-vähem samad. Raportöör toetab komisjoni ettepanekut ja palub nõukogul parlamendiga uuesti konsulteerida, kui ta kavatseb sellest ettepanekust kõrvale kalduda. Mulle näib loobumine sellest reaalse võimalusena. Ei ole veel kindlaks määratud, kuidas arvestada Kosovo oodatava iseseisvumise toetamist mõne järgneva nädala jooksul

Samuti ei ole veel selge, kas see tähendab, et Makedoonia peab veel kaua ootama ühinemisläbirääkimiste alustamisega või kas Serbiale pakutakse prioriteetset väljavaadet ühinemiseks. Üldiselt on teada, et Holland ja Belgia on selle vastu niikaua kui sõjaroimar Ratko Mladić ei ole üle antud Rahvusvahelisele endise Jugoslaavia sõjaroimade uurimise tribunalile (ICTY) Haagis. See pärast ma loodan, et punkt võetakse uuesti päevakorda, aga ma hääletan raporti vastu.

 
  
  

- Raport: Bogusław Liberadzki (A6-0506/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. − (PL) Seoses härra Liberadzki raportiga ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 95/50/EÜ komisjonile usaldatud rakendusvolituste kohta, hääletaksin poolt.

Hr Liberadzki on koostanud suurepärase raporti. Ma nõustun raportööriga, kes pooldab komisjoni ettepanekut ja samuti ka soovitaksin ettepaneku kinnitamist ilma muutusteta.

Direktiiv 95/50/EÜ määrab kindlaks liikmesriikide poolt teostatava kontrolli menetlused maanteedel transporditavatele ohtlikele kaupadele. Nende kontrollide tarvis on tehtud ettepanek rikkumiste nimekirja koostamisest, mille järgi veokeid peatatakse ja nõutakse vastavusse viimist enne teekonna jätkamist. Lisaks on oluline, et iga liikmesriik saadaks raporti direktiivi kohaldamisest iga kalendriaasta kohta.

 
  
  

- Raport: Paolo Costa (A6-0513/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Raskeveokite maksustamine veotasudega, mis arvatavasti on kehtestatud liikluse üleviimiseks maanteelt raudteele on ettearvatult olnud võimetu muutma raudteetransporti ahvatlevamaks, kuid on pandud tarbijate õlgadele. Eriti koormatud marsruutidel ja suurtes linnastutes võib maanteetranspordi koondumine raskendada olemasolevaid probleeme nagu ummistatus, müra, keskkonna saastatus ja põhjustada osalist ülekoormatust.

Teine põhjus muretsemiseks on üleolev viis, kuidas sooritatakse mõningaid transpordioperatsioone. Iganädalased plaanipärased pistelised kontrollid veoautodele Austrias on suurel määral parandanud maanteeveoste operatsioone ja peaks vastavalt muutuma ka üldpraktiseeritavaks kogu ELis. Kui Euroopa Liit hoolib oma elanikkonna tervisest ja keskkonna kaitsest, ei tohi ta viita aega tagamaks, et suurimad saasteallikad nagu vanade diiselmootoritega kaubaveosõidukid saaksid asendatud, kontreileriteenused muudetaks majanduslikult ligitõmbavaks ja et rakendataks Alpi konventsiooni.

 
  
MPphoto
 
 

  Bogusław Liberadzki (PSE), kirjalikult. − (PL) Raportöör Paolo Costa näitas, kuidas saaks kaotada diskrimineerimist transpordimäärades ja tingimustes. On tõsi, et vaid mõne muutuse kasutuselevõtmisega kehtivatesse õigusaktidesse võib kiiresti saavutada märkimisväärseid paremusi.

Variraportöörina tahaksin ma märkida, et nõukogu, komisjon ja parlament jõudsid ühisele lähenemisviisile.

 
  
  

- Raport: Ulrich Stockmann (A6-0497/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Mina hääletasin lennujaamamakse käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepaneku õigusloomega seotud resolutsiooni poolt, mis järgnes minu saksa kolleegi Ulrich Stockmanni raportile.

Olukorras, kus Euroopa lennujaamu, mis on peamiselt avalik omand, privatiseeritakse, kui kasutajad ei hinda alati nende teenuste tarbimist ja kui firmad arenevad paljusid muutujaid sisaldavas kontekstis, oli täiesti loomulik reguleerida lennujaama maksude kehtestamist.

Ma tervitan sõltumatute siseriiklike regulatiivorganite moodustamist turukontrolli eesmärgil ja ma loodan Euroopa kooskõlastuse kiirele kehtestamisele ja et, õigeaegselt ilmub ka Euroopa sõltumatu regulaator.

 
  
MPphoto
 
 

  Hélène Goudin and Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. (SV) Komisjoni ettepanekud sisaldavad pika üksikasjalike eeskirjade nimekirja, kuidas lennujaama makse tuleks sisse nõuda. Üks komisjoni kohustusi on jälgida vastavust komitee konkurentsialaste õigusaktidega. Kõne all olevad ettepanekud tähendavad aga ülemäärast bürokraatiat ja üksikasjalikku reguleerimist, mis on ebasoodsad neile liikmesriikidele, kes on valinud lennusektoris riikliku sektori vähendamise suuna.

Euroopa Parlament arvab, et ühtsed lennujaamamaksude põhimõtted peaksid kohalduma ainult lennujaamadele üle viie miljoni reisijaga aastas või neile, kus aastane liiklus moodustab üle 15 % kõnesoleva liikmesriigi reisijate liikumise arvust. See seisukoht on eelistatav komisjoni ettepanekule, mis sisaldab ka väiksemaid piirkondlikke lennujaamu. Meid kutsutakse sageli otsustama, kas toetada ühtseid ELi reegleid tagamaks kõikide siseturul osalevate huvide võrdset kohtlemist. Käesoleval juhul on selge, et komisjoni liin sisaldab õigustamata bürokraatiat.

Toetudes nendele argumentidele, oleme me hääletanud Euroopa Parlamendi ettepaneku poolt, kuid seadusandliku otsuse vastu lõpphääletusel.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Kuigi see sisaldab mõningaid punkte, mis parandavad komisjoni ettepanekuid, jätkab raport edasimõtlemist ja on lahutamatuks osaks ELi õhutranspordi riikliku osaluse vähendamise protsessis.

Paranemine lennujaama maksude arvestamise meetodi läbipaistvuses on kindlasti tervitatav. Kuid me siiski ei nõustu poliitikaga, mis nõuab strateegilise avaliku teenuse nagu õhutransport, riikliku osaluse vähendamist ja privatiseerimist, käesoleval juhul toetades „tõeliselt konkurentsivõimelist lennujaamaturgu” või põhimõtete inkorporeerimist nagu „kasutaja maksab” ja kasumlikkust teenuses, mis peab olema avalik. Veelgi enam, tehakse isegi jõupingutusi kaotada selle „reguleerivat rolli” avalikkuse areenilt, luues selleks „sõltumatud regulatiivorganid”.

Sektoris toimunud privatiseerimised ei ole lisanud osutatavatele teenustele väärtust, aga on põhjustanud töökaotust ja tööliste õiguste halvenemist ning mõnedel juhtumitel tehnilisi ja ekspluatatsiooniprobleeme.

On kahetsusväärne, et meie ettepanekud on tagasi lükatud. Me taotlesime piirangute tunnustamise lisamise tagamist direktiivi, millega seisavad silmitsi regioonid, kes kannatavad alaliste geograafiliste ja looduslike kahjude all nagu kaugeimad regioonid ning seega ka ettenähtud asjakohaseid erandeid universaalse avaliku teenuse kohustuste täitmiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Timothy Kirkhope (PPE-DE), kirjalikult. − Briti konservatiivid pooldavad väga, et suuremad lennujaamad oleksid ekstra kontrolli all, seal kus neil on valitsev turuseisund. Meil Ühendkuningriigis on juba tugev regulatiivsüsteem ja seepärast meie leiame selle olevat mittevajaliku sekkumise, millel võiks olla halb mõju piirkondlikele lennujaamadele, mis omavad eluliselt tähtsat mõju kohalikule majandusele.

Me oleme püüdnud meedet parandada, et säilitada ja siseriiklikul alusel 'välja jätta' või vähemalt tõsta künnist, et enamik piirkondlikke lennujaamu jääks välja ja kuigi need katsed ei ole veel toonud edu, tuleme me nende juurde tagasi teisel lugemisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Astrid Lulling (PPE-DE), kirjalikult. (DE) Ma ei andnud poolthäält lennujaamamaksude direktiivile, kuna see, on vastuvõetamatu diskrimineerimine Luksemburgi lennujaama suhtes. Nii ei sobi väikest riiki kohelda. Direktiivi kohaldamine Luksemburgi lennujaama suhtes selle 1,6 miljoni reisijaga aastas ja fakt, et selle sätted ei kohaldu kummalegi Luksemburgi vahetule konkurendile, Frankfurt Hahn’ile ja Brüsseli Charleroi’le, kes käitlevad enam kui kolm miljonit reisijat, on talumatu diskrimineerimine ühtsel turul ja põhineb ainult faktil, et Luksemburgi ja nende teiste lennujaamade vahel on riigipiir.

Võtmeteguriks selles direktiivis ei tohi olla riigipiirid, vaid objektiivsed kriteeriumid, kui selle eesmärgiks on tagada, et ükski lennujaam ei kuritarvita valitsevat turuseisundit.

Väiksemad lennujaamad, isegi kui nad on lennuterminalid oma siseriigis, ei riski panna toime niisugust kuritarvitamist, eriti Luksemburg, kus eelpoolmainitud rivaalitsevad lennujaamad asuvad väga lähedal ja veel enam, neid kasutavad eelarvelised lennuliinid. Luksemburg on nii väike, et kolm teist riiki on vähem kui pooletunnise autosõidu kaugusel.

Käesolev ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttele pealesurutud rikkumine, mida ei saa vastu võtta sel kujul. Seepärast ma hääletangi protesti mõttes ettepanekule vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ma tervitan raportit ja seda, mida ta taotleb saavutada. Suurema läbipaistvuse kehtestamisega lennujaamade maksude arvestamise meetodis, ma arvan, luuakse ühtlane mängumaa ja stimuleeritakse konkurentsi selles sektoris. Need plaanid aitavad Šotimaa lennujaamu võistluses oma Briti kolleegidega, eriti kahandades valitsevat turuseisundit, mis on hõivatud suurimate sõlmjaamade poolt nagu London.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) härra president, daamid ja härrad, Transpordi ja Turismikomitee liikmena ma tahaksin öelda, et ma pooldan Stockmanni raportit ettepanekule Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile lennujaamade maksudest.

Ma pean siiski soovitavaks teha mõningaid märkusi eriti selles suhtes, mis puudutab seost lennujaama maksude ja pakutavate teenuste kulude vahel. Selles suhtes nõudsid prantsuse, ja hollandi delegatsioonid koos itaalia toetusega selget viidet kuludele. Siinjuures tuleb märkida, et Itaalia omamaine seadus hoolitseb spetsiifilise suhte eest osutatud teenuste kulude ja juhtorgani poolt sissenõutavate maksude vahel. Lõike 5 säte muudab Itaalia süsteemi järjepidevamaks direktiivi plaaniga, võimaldades kehtivate menetluste säilimist, tingimusel, et artiklis 10 ette nähtud regulatiivorgan, kes jälgib korrektset maksude kohaldamist ja organ, kes kinnitab maksustamise tasemed siseriiklikult, oleksid ühendatud ühtseks organiks. See organ, seda tuleb rõhutada, peab olema sõltumatu mõlemast juhtivast organist ja lennuliinide firmadest

 
  
MPphoto
 
 

  Alyn Smith (Verts/ALE), kirjalikult. − Kui käesolevas raportis on hulk mõtteid lennujaama maksude läbipaistvamaks muutmisest ja keskkonnakaalutlustega arvestamise esmakordsest esiletoomisest, peame me olema kui kunagi varem ettevaatlikud, et mitte visata last koos vanniveega välja. Minu valimisringkonnas Šotimaal on meil arvukalt väikesi lennujaamu ja õhureis ei ole luksus – see on vajadus, mis teenib nõrku kogukondi. Seetõttu ma toetasin muudatusi vabastada lennujaamad äärepoolseimates piirkondades uuest režiimist ja oodata uue raamistiku loomist, mis arvestaks paljude kogukondade habrast olemust.

 
  
MPphoto
 
 

  Lars Wohlin (PPE-DE), kirjalikult. (SV) Suured lennukompaniid on surunud peale spetsiaalse ELi korra kehtestamise, reguleerida lennujaamamaksude kogumist lennujaamade poolt. Nad arvavad, et lennujaamad on kohalikud monopolid ja ekspluateerivad oma monopoolset seisundit ebamõistlike maksude sissenõudmisega. Rootsi lennutranspordi agentuuril LFV ja väiksematel lennutranspordi ettevõtetel on halvad eelaimdused uute õigusaktide suhtes. Väiksematele lennutranspordi ettevõtetele on uued õigusaktid ja harmoniseerimine enam avarduseks, kuna nad kasutavad sageli võimalust lennata konkureerivatesse lennujaamadesse, mis kohaldavad madalamaid makse.

Ma hääletasin direktiivi vastu mitmetel põhjustel. Lennujaamu reguleerivad juba siseriiklikud organid, aga nende tegevus on piiratud ELi konkurentsialaste õigusaktidega. Need riigid, kes valivad ärimudeli, mis viib kõrgematele lennujaamamaksudele, mis tulenevad näiteks investeeringutest või omandiõiguse loovutamisest, peavad omama õigust teha seda niikaua kui maksud ei satu vastuollu toimivate õigusaktidega. Seega on liikmesriikide pädevuses otsustada, kas nende maksud on konkurentsivõimelised või mitte.

Euroopa Parlament on kitsendanud direktiivi kohaldamisala. Koos teistega hääletasin ma muudatuste poolt, mis piirasid direktiivi 67 lennujaamani (võrreldes umbes 150, mis oleks olnud hõlmatud varem). Sellegipoolest ei saa ma toetada hinnaregulatsiooni ELi tasemel.

 
  
  

- Raport: Johannes Blokland (A6-0406/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Esimesel lugemisel kaasotsustamismenetlusel ma hääletasin seadusandliku määruse poolt ettepanekule ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi reguleerimisest, minu hollandi kolleegi Johannes Blokland raporti alusel.

Olen rahul, et on leitud kompromiss, sest vajadus reguleerida õiguslikku olukorda, mis järgnes Euroopa Ühenduste Kohtu poolt eelneva 2003.a. määruse tühistamisele, samaaegselt parandades regulatiivset olukorda, et arvestada sellest ajast alates toimunud arenguid, oli võrdlemisi kiireloomuline.

 
  
MPphoto
 
 

  Liam Aylward (UEN), kirjalikult. − Mina hääletasin suure enamuse poliitiliste rühmituste poolt heakskiidetud kompromissmuudatuste poolt, mis on kavatsetud osapooltevahelise ühise vastutuse toetamiseks seoses ohtlike kemikaalide rahvusvahelise kaubandusega.

ELi tasemel vastuvõetud eeskirjad on olulised keskkonna ja avaliku tervise kaitsmise tagamiseks kõrgel tasemel ja meie püüdleme nende eeskirjade laienemise eest rahvusvahelises ulatuses.

Teadlikkus riskidest on esmavajalik eksportijatele ja importijatele. Riigid saavad tõsta seda teadlikkust teabe ja parimate tegevusmeetodite kogemuste vahetamise ja kohustusliku siseriikliku otsuste vastuvõtmise teel kemikaalide aktsepteeritavusest, samaaegselt teadvustades seaduseandjaid ja huvirühmi nendest riskidest.

Esitatud õigusakt rakendab Rotterdami konventsiooni, mille aluspõhimõte on aidata osalevaid riike rohkem teada saada potentsiaalselt ohtlike kemikaalide ja pestitsiidide omaduste kohta. See varustab riike teabe ja vahenditega peatada mürkkemikaalide soovimatut importi, pannes vastutuse importiva riigi seaduste täitmisest eksportija/eksportija-riigi õlgadele. Ma tervitan ja toetan väga neid õigusakte ja Euroopa Parlamendi kompromisspaketti.

 
  
MPphoto
 
 

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. − (IT) Ma tervitan Rotterdami konventsiooni rakendamist, sest see näitab, et Euroopa on teadlik oma kohustustest kaitsta keskkonda ja kolmandate riikide tervist ning eriti arengumaid. Alates tänasest ei ole enam võimalik eksportida ohtlikke keemiatooteid väljaspool Euroopat asuvatesse riikidesse ilma sihtmaade eelneva loata ( nn. PIC – eelnevalt teavitatud nõusoleku menetlus).

Me pidime lõpetama kahekordsele standardile, mis oli kasutusel, kui aine oli rangelt reguleeritud Euroopa turul keskkonna ja Euroopa kodanike tervise kaitsmise nimel, kuid võis olla vabalt müügil kolmandates riikides ilma mingite ettevaatusabinõude ja kohustuseta teavitamiseks riskidest. Vastutulelikkuse ja solidaarsuse meede, eriti Euroopa Liidust vähema informeerituse ja riskianalüüsi ressurssidega riikide suhtes

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Rotterdami konventsioon eelneva nõusoleku menetlusest teatud ohtlikele kemikaalidele ja pestitsiididele rahvusvahelises kaubanduses kinnitati septembris 1998 ja jõustus 24.veebruaril 2004. Määrus (EÜ) nr 304/2003 ohtlike kemikaalide ekspordist ja impordist rakendab Rotterdami konventsiooni.

Komisjon pidas vajalikuks esitada nõukogu ja Euroopa Parlamendi vastu hagi Euroopa Ühenduste kohtusse, kuna ta ei nõustunud muutusega õiguslikul alusel (pigem keskkonna kui ühtse kommertspoliitika). Oma otsusega 10. jaanuaril 2006, tühistas kohus määruse selle alusel, et puudus kahekordne õiguslik alus, mis oleks sisaldanud nii lepingu artiklit 133 kui artiklit 175(1) ja otsustas, et määruse toime säilib kuni uus asjakohasel õiguslikul alusel määrus on vastu võetud.

Euroopa komisjon andis sisse uue ülalmainitud kahekordsel õiguslikul alusel baseeruva määruseelnõu. Tänasel hääletusel, esimesel lugemisel, Euroopa Parlament kinnitas muutuste kogu Euroopa komisjoni ettepanekule, mida hakatakse nõukoguga läbi rääkima. Seetõttu ka meie poolthääl.

 
  
MPphoto
 
 

  Françoise Grossetête (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma tervitan selle määruse kohta esimesel lugemisel saavutatud nõusolekut. Turul on 75 000 erinevat keemiatoodet ja neile lisandub igal aastal veel 1 500 uut. Nii on valitsustel väga raske jälgida ja kontrollida kõiki potentsiaalselt ohtlikke aineid, mis iga päev ületavad meie piire.

Määrus aitab tagada nende ohtlike keemiatoodete kasutuse ratsionaalsemal viisil, kergendades teabevahetust nende kohta. Niimoodi on eksportivad riigid korralikult varustatud ja informeeritud, et kindlaks määrata potentsiaalseid ohte ja vältida neid keemiatooteid, mida nad ei ole võimelised turvaliselt kontrollima.

Me mõistame neid raskusi, millega eksportmaad mõnikord kokku puutuvad, püüdes saada otsest nõusolekut importivatelt riikidelt. Kitsendused, mis on tehtud nõusoleku ootel eksportivatele riikidele, ei või kauem kehtida kui 12 kuud. Ma olen rahul, et me võtsime vastu niisuguse meetme, mis on suunatud ohtlike keemiatoodete kontrollimata sissevedude ennetamisele kolmandatesse riikidesse.

Määrus võimaldab meid vältida paljusid minevikus tehtud vigu, mis põhjustasid kahju keskkonnale ja rahva tervisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Bogusław Liberadzki (PSE), kirjalikult. − (PL) Raportöör Johannes Bloklandil on õigus, märkides, et adekvaatsed reeglid tuleb vastu võtta ülemaailmsel ja Euroopa tasemel, et tagada keskkonna ja rahva tervise kõrgetasemeline kaitse.

Spetsiaalse infrastruktuuri väljaarendamine vähemarenenud maades võiks kindlasti aidata võidelda kemikaalide vastutustundetu kasutuse vastu, mis vastasel korral võiksid kahjustada ökoloogiat, majandust ja töötingimusi.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ma hääletasin raporti poolt. Ma näen Rotterdami konventsiooni rakendamises eelneva teavitatud nõusoleku (PIC) kohta positiivset sammu poliitika valdkonnas. Tagades eelneva nõusoleku andmise kolmandate riikide poolt, kes võtavad vastu ohtlikke aineid, aitab see garanteerida, et arengumaad ei muutu ohvriteks keelatud kemikaalide mahalaadimisele oma tagahoovis nende nõusolekuta. Ehkki see on julgustav samm õiges suunas, nõuab meetmete rakendamine komisjonilt ranget jälgimist.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Südametunnistuseta kaupmehed püüavad kõrvale hiilida kemikaalide ja teiste ohtlike kaupade transpordile kohaldatavatest erinõuetest, nõuetest nagu veokijuhi erikoolitus, märgistus ja muu sarnane. Postiteenusteks mõeldud furgoonid veavad väga sööbivaid happeid, plahvatusohtlikke vedelikke ja laskemoona sageli ilma juhi teadmata. Kui artiklid ei ole märgistatud ega veokirjad ei märgi kauba õiget iseloomu, võib personal riskida oma eluga õnnetusjuhtumi korral. Tulekahju võib omada ettekujutamatult kohutavaid tagajärgi, mitte ainult püsiva tervisekahjustuse, vaid ka võimaliku keskkonnareostuse tõttu.

Oleks mõttekas lihtsustada ohtlike kaupade vedude nõudeid ilma kompromissita ohutusele. Samuti on olemas vajadus mõelda moodusele, kuidas kiirendada üleminekut kahekordse korpusega tankeritele, et vähendada keskkonnaõnnetuste juhtumeid. Eelkõige on siiski vaja rohkem planeeritud pistelisi kontrolle raskeveokitele üle kogu Euroopa Liidu, et musti lambaid, kes sõidavad kinnitamata, märgistamata või ohtlike koormate ja rikkis piduritega jne., saaks võtta teelt maha.

 
  
MPphoto
 
 

  Bogusław Sonik (PPE-DE), kirjalikult. − (PL) Ma hääletasin Johannes Bloklandi raporti ettepaneku kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu ohtlike kemikaalide eksporti ja importi käsitleva määruse poolt

Raport tõstatab küsimuse transpordi lubamisest ilma selgelt väljendatud loata. Majanduslikust seisukohast on valitsev olukord Euroopa kemikaalide eksportijatele ebarahuldav, kui nad ei saa sisseveomaadest vastust ainetele, mis on üles loetud Lisades. Selle määruse tulemusena saavad rangete piirangutega Euroopa kemikaalide eksportöörid vedada neid aineid palju kergemini väljaspoole Euroopa Liitu. See paindlikum lähenemine võib lõppeda eriti vähemarenenud riikides, maades, kus riikidel ei ole mingisugust kaitset keemiliste ainete sisseveo vastu. Selleks, et ära hoida ohtlike ainete kontrollimata sissevedu kolmandatesse maadesse, kes suudavad vähemal määral või isegi üldse mitte hinnata ohtlikke kemikaale, peab vaikiva nõusoleku periood olema lühem.

On oluline, et komisjoni ettepanek peab kohalduma küsimusele mehhanismide rakendamisest, et hõlbustada tolliorganitel kergemini täita määruse sätteid. Et mehhanismid, mis on ette nähtud käesolevas uues määruses, funktsioneeriksid õigesti ja tulemuslikult, on oluline tihe koostöö tolliorganite ja valitud siseriiklike organite vahel. Uue määruse kehtestamisele peab eelnema juhendite koostamine, mis hõlmaksid arvutitarkvara ja dokumentatsiooni kasutamist ning koolituse tagamist vastavalt ELi standarditele, eriti uutele liikmesriikidele.

 
  
  

- Raport: Csaba Őry (A6-0515/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult . – (FR) Esimesel lugemisel kaasotsustamismenetlusel ma hääletasin Euroopa komisjoni seadusandliku otsuse poolt nõukogu määruse (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustuse kavade kohaldamisest ühenduses liikuvatele töötavatele isikutele, üksikettevõtjaile ja nende perekonnaliikmetele muutmiseks, minu suurepärase ungari kolleegi Csaba Őry raporti alusel, mis tutvustab tehnilisi muudatusi Euroopa komisjoni ettepanekule määruse selgitamiseks ja selle lugemise hõlbustamiseks.

Ta on rahul, et käesolev määrus taotleb täpsema ülevaate andmist õigusliku olukorra evolutsioonist siseriiklikes sotsiaalkindlustuse kavades ja seega tagada õige kooskõlastus ühenduse tasemel.

 
  
MPphoto
 
 

  Adam Bielan (UEN), kirjalikult. − (PL) Viidates nelja põhiõiguse põhimõttele Euroopa majanduslikus integratsioonis, ma tahaksin samuti pöörata ka tähelepanu määrusele 1408/71, mis on suunatud töötajate vabale liikumisele Euroopa Liidus.

Kuna see on tõsi, et kõnesolev raport käsitleb rangelt tehnilisi küsimusi, siis needsamad küsimused, mis on suunatud eelpoolmainitud määruse ajakohastamiseks, pannes selle arvestama sotsiaalkindlustuse muutustega siseriiklikul tasandil, omavad vahetut mõju kodanike igapäevasele elule, kes reisivad, töötavad või elavad mõnes teises liikmesriigis.

Ma tahan samuti ka nõustuda raportööriga, et vaba liikumise printsiibi rakendamisel Euroopas, peavad sotsiaalsed tingimused olema täpselt määratletud.

Lõpuks tahaksin ma rõhutada, kui olulised kavatsetavad muudatused ja juhiste läbipaistvus on tuhandetele poola kodanikele, kes elavad ja töötavad väljaspool Poolat. See on üks peamisi põhjuseid, miks ma toetan härra Őry’ raportit.

 
  
MPphoto
 
 

  Bogusław Liberadzki (PSE), kirjalikult. − (PL) Härra Őryl on õigus tunnistades, et Euroopa Liidu tasandil tuleb tagada toimiv kooskõlastus liikmesriikide vahel hüvitiste maksmises.

Ajakohastuste sisseviimisega, mis arvestavad viimaseid muutusi teatud liikmesriikides, pakub käesolev määrus võimaluse garanteerida ühest liikmesriigist teise rändavatele kodanikele saada toetust sotsiaalkindlustusest.

 
  
  

- Raport: Jorgo Chatzimarkakis (A6-0494/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Minu saksa sõbra ja kolleegi Jorgo Chatzimarkakise enesealgatusliku raporti tagajärjel ma hääletasin otsuse: Konkureerivat automajandust reguleerivast raamistikust poolt, mis järgnes Euroopa komisjoni ‘CARS 21’ kõrgetasemega rühmituse teatisele.

Ma tahaksin alustada tervitusega meetodile, mis hõlmab ehtsat tööstuslikku auditit kõikide huvirühmadega, selleks et määratleda industriaalpoliitikat automajanduse sektoris, kaasates mitte ainult nii olulisi parameetreid nagu mõju ostujõule, tööhõivele, ohutusele, liikuvusele, keskkonnale ja regulatiivkoormale, mida tööstus peab oma õlgadele võtma, vaid ka innovatsiooni, konkurentsivõimet, pruugitud autode probleemi, vanade autode kõrvaldamist jne., siseturul, mis on kaugel täiuslikkusest.

On oluline, et olles loonud siseturu tarbijate huvides, pühendaks Euroopa Liit erilist tähelepanu tootjatele, rakendades koos nendega Euroopa industriaalpoliitikat. Automajanduse sektorile, milles meil on suur traditsioon, tuleb osutada toetust, kuna ta teeb läbi täna asetleidvaid tähtsaid muutusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Gerard Batten (IND/DEM), kirjalikult. − Kuigi ma olen nõus, et oleks soovitav vähendada CO2 heitmeid kogu keskkonna kontekstis, ei ole see küsimus lahendamiseks ebademokraatlikule ELile.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Euroopa autotööstus, mis moodustab umbes 3% ELi GDPst (sisemajanduse koguproduktist) ja 7% selle tööstustoodangust, on üks kõige tähtsamatest majandussektoritest, moodustades umbes ühe kolmandiku maailma toodangust

.

See on ka üks ELi juhtivaid ekspordisektoreid ning ta investeerib 4% oma käibest teadus- ja arendustegevusse. Sektor on üks suurimaid tööandjaid, üle 2 miljoni vahetu- ja 10 miljoni abitöökohaga ning on seetõttu otsustav tegur Euroopa majandus-, ühiskondlikus- ja kultuurielus.

Sektori ees seisavad suured väljakutsed. Kiire tehnoloogiline progress koos karmi rahvusvahelise konkurentsiga, tähendab, et see peab kiiresti muutuma. Lisaks lasuvad sektoril märkimisväärsed ühiskondlikud ootused, eriti keskkonna- ja liiklusohutuse vallas. Niisugune tihe koostoime tööstuse, keskkonna, energia ja transpordi vahel, teeb sellest ELi ühe kõige reguleeritumaks valdkonnaks, mille kohta on välja antud umbes 80 direktiivi ja 115 UNECE määrust.

Me ei saa siiski toetada kõiki käesolevas raportis esitatud ettepanekuid. Liiga suurt rõhku on pandud siseturu ja konkurentsi kaitsele, kusjuures vähe on pööratud tähelepanu sotsiaalsetele ja tööjõuküsimustele ja arengulüngale liikmesriikide vahel.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Chatzimarkakise raport peaks olema põhilistest faktoritest, mis teeksid autotööstuse eelseisvateks aastateks konkurentsivõimeliseks, arvestades keskonnapiiranguid, toote- ja ohutusstandardeid, konkurente rahvusvahelises kontekstis jne

Ometi, põimuvalt läbi kogu teksti, me leiame tõendeid jätkuvast soovist taga kiusata autojuhte. Kindlasti ei ole liikluse piiramine linnapiirkondades ja piiriülene trahvide rakendamine liikluseeskirjade rikkumisel teemaks niisuguses raportis? Kas nüüd nõutakse eurooplastelt sanktsioonide või kõrgemate maksude ähvardusel kallite ohutustehnoloogiatega varustatud ‘puhaste’ sõidukite ostmist, kui tegelikkus riigis nagu Prantsusmaa näitab, et autode kõrge keskmine iga (kaheksa aastat) peegeldab inimeste rahalisi raskusi ja madalat ostujõudu? Miks piitsutatakse jällegi eraautosid, kui nad on süüdi, näiteks Prantsusmaal, ainult 13% CO2 heitmetest ja see arv on kindlasti madalam riikides, kes ei kasuta aatomienergiat?

Peamine paradoks siin on taotlus omada Euroopas konkurentsivõimelist autotööstust, kui Euroopa poliitikate üldine põhirõhk on tõsta autode hindu ja viia vaesumiseni tarbijaid, samaaegselt kehtestades uusi tagakiusamise vorme, laites inimestele maha autode ostmist ja kasutamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Françoise Grossetête (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Mina hääletasin konkurentsivõimelise autotööstuse- alast regulatiivraamistikku ettenägeva raporti poolt.

See on autode puhtamaks ja turvalisemaks muutmise ja Euroopa sõidukitetootmise arengu õigusliku konteksti lihtsustamise teekaart.

Me peame tegema võimalikuks maanteetranspordi mõju vähendamise õhu kvaliteedile praegu kasutatavate sõidukite järk-järgulise asendamisega.

Ma tervitan parlamendi poolt määratud lõpptähtaegade vastuvõtmist, mis langevad ühte daatumiga 2015, saavutada heitmete piiriks 125 g/km uutele turuletulevatele autodele. Kuupäev on sama mis Euro VI standardite jõustumiselgi.

Sellele taotlusele võivad kaasa aidata lisameetmed (alternatiivkütuste kaasamine, ökoloogiliselt turvaline autojuhtimine või maksusoodustused näiteks) ja erilist tähelepanu tuleks pöörata biokütustele ja vesinikule.

CARS 21 soovitab holistlikku lähenemist liiklusohutusele, mis hõlmab sõiduki tehnoloogiat, infrastruktuuri ja tee kasutajaid (soovitatud meetmed sisaldavad elektroonilist stabiilsuskontrolli, turvavööde signaalid ja hädapidurdussüsteemid).

Toimivate õigusaktide esimene nõue on, et nad peavad olema realistlikud ja keskkonnamured on olnud kaua aega kesksel kohal tööstusharu poliitikates.

 
  
MPphoto
 
 

  Kartika Tamara Liotard (GUE/NGL), kirjalikult . − (NL) Ma hääletasin Chatzimarkakise raporti vastu, sest komisjoni ettepanek on enam keskkonnasõbralik. Raportöör soovitab eesmärgiks 125 g/km CO2 2015.a. Komisjoni ettepanekul on soovitatav maksimaalne heide 120 g/km CO2 2012.a. Ma esitasin päevakorda muudatuse selle taandamiseks, kuid see ei läinud läbi. Mind huvitab, kust on raportöör võtnud veel vähem keskkonnasõbraliku ettepaneku, kui ta ei ole mõjutatud autotööstuse lobist. Komisjoni ja autotööstuse vahel on olnud juba aastaid vabatahtlikud lepped CO2 heitmete vähendamisest. Komisjoni eesmärk ei ole lihtsalt õhust võetud ja on, vastavalt autotööstusele, tehniliselt saavutatav ja innovatiivsuse seisukohalt eksporttoode. Nad siiski saavad ajutiselt vähem kasumit, et olla võimelised oma konkurentsivõime stabiliseerimiseks tulevikus.

Vale on väita, et töökohad kaovad. Ma võin öelda, et ainult 6% uute autode tootmiskuludest moodustavad personalikulud. Tööjõukulude kokkuhoiu valik ei puutu üleminekusse 120 g/km CO2 in 2012.a. Kui autotööstus otsustab oma tegevuse üle viia madalapalgalistesse riikidesse, teeb ta seda sellele vaatamata

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Mina hääletasin raporti poolt. Ma olen kindlalt veendunud, et CO2 näitajat 120g/km 2012. aastaks, tuleb saavutada, ja see on äärmiselt oluline võitluses kliimamuutuse vastu. Kuigi ma tunnustan, et liikmesriike tuleb kohustada autotööstuse sektori teaduse- ja arendustegevuse rahastamisesse selles valdkonnas, olen ma arvamusel, et tööstusharu ise peaks tegema eraldisi ja demonstreerima täiendavat kohustust mõjude vähendamiseks kliimamuutusele. Samuti kiidan ma heaks direktiivi üleskutset tööliste teavitamiseks ja konsulteerimiseks selles küsimuses.

 
  
MPphoto
 
 

  Erik Meijer (GUE/NGL), kirjalikultn . − (NL) Koos oma kolleegi, proua. Liotard’iga, ma hääletasin Chatzimarkakise raporti vastu, kuna komisjoni enda ettepanek on enam keskkonnasõbralik. Raportöör seab eesmärgiks 125 g/km CO2 2015. aastal. Komisjoni ettepanekus oli heitmete maksimum 120 g/km CO2 2012.a. Minu fraktsioon esitas täna muutuse selle kõrvaldamiseks, kuid see ei läinud läbi. Mind huvitab, kust on raportöör võtnud veel vähem keskkonnasõbraliku ettepaneku, kui ta ei ole mõjutatud autotööstuse lobist. Komisjoni ja autotööstuse vahel on olnud juba aastaid vabatahtlikud lepped CO2 heitmete vähendamisest. Komisjoni eesmärk ei ole lihtsalt õhust võetud ja on, vastavalt autotööstusele, tehniliselt saavutatav ja võib tekitada innovatiivse eksporttoode. Muidugi saavad autotehased ajutiselt vähem kasumit, milles nad näevad sekkumist oma konkurentsivõime tugevdamisse.

Vale on väita, et töökohad kaovad. Ainult 6% uute autode tootmiskuludest moodustavad personalikulud. Mistahes madalamad tööjõukulud seisavad eraldi üleminekust 120 g/km CO2 2012. aastal. Kui autotööstus soovib otsustada oma tegevust üle viia madalama palgatasemega riikidesse, ei saa vähema rangusega seadused seda takistada.

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. (PT) Euroopa autotööstuse sektori konkurentsivõime tulevik on äärmiselt tähtis. Seepärast peaks EL jätkama pikaajalise, teaduse- ja arendustegevusse investeerimisel põhineva lähenemisviisi vastuvõtmist ja siseturu täiustamist vajalike õigusaktide ja haldusmenetluste lihtsustamisega, muutes nad kiiremaks ja odavamaks. Raport soovitab keskkonda integreeritud, uute masinaehitustehnoloogiate ja vähemsaastavate kütuste kasutamisega ühendatud lähenemisviisi vastuvõtmist, ja et lisameetmeid tuleb võtta liikluse ohjamise, sõidukijuhtimise käitumise infrastruktuuri suhtes, et veelgi vähendada kasvuhoonegaaside heitmeid.

Mina leian need aspektid olevat ülitähtsad ning vajaminevaid investeeringuid tuleb laialdaselt finantseerida läbi riikliku-erasektori koostöö, mis oleks uueks mehhanismiks tööstuslikele teaduseuuringutele ja tehnoloogilisele arendusele. Lõpuks, rahvusvaheline ulatus vajab meetmete võtmist turgudele juurdepääsu parandamiseks, eriti Aasias, mitmepoolsete läbirääkimiste ja kahepoolsete kaubanduslepingute näol.

Seepärast ma hääletasin raporti CARS 21 algatusest poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Brian Simpson (PSE), kirjalikult. Ma hääletaksin Chatzimarkakise raporti poolt, isegi kui ma usun, et autotööstus peab rohkem ära tegema tema poolt toodetavate sõidukite heitmete vähendamiseks.

Ühelt poolt on väga kerge valida välja auto peapatustajaks kõikides keskkonnaasjades ja kindlasti auto, mis on meie kasutuses praegu, jätab selles suhtes paljuski soovida. Kuid meie peame töötama koos tööstusega ja tegema neile selgeks vajaduse toota enam keskkonnasõbralikke autosid.

Autotööstus on inimestele suur tööandja ja annab märgatava panuse kohalikku, regionaalsesse ja siseriiklikku majandusse. Seetõttu ei või teda kohelda üleolevalt nagu seda arvavad mõned selle parlamendi liikmed

Üks valdkond, mis mind käesolevas raportis häirib, on selgelt väljendatud seisukoht, et tuleb kasutada finantsmeetmeid ja finantskooskõlastust Car 21 kontseptsiooni toetamisviisina.

Minu meelest on sellega liiga kaugele mindud ja see on arvamus, mida ma ei saa toetada. Kuid ma tervitan seda raportit , sest üldises mõttes ta võtab omaks tasakaaluka ja praktilise lähenemisviisi.

 
  
MPphoto
 
 

  Renate Sommer (PPE-DE), kirjalikult. (DE) Raport, teemal CARS 21: Konkurentsivõimelise autotööstuse regulatiivne raamistik on teeninud minu täieliku toetuse. See raport võib aidata mõjutada konkurentsivõimet autotööstuses.

Tööstusele keskkonnanõuete vormis uute kohustuste kehtestamise kõrval, peame me andma talle ka lihtsustatud menetlused, kõrvaldama bürokraatia ja rakendama paremaid seadusandluse põhimõtteid. Lisaks peab automajanduse sektor saama rohkem hüvitatud teaduse- ja arendustegevuse rahastamisest.

Seoses CO2 etteantud suurusega on oluline, et me võtaks lähtekohaks järk-järgulistes vähendamistes pigem sõiduki kaalu parameetri kui ‘süsiniku jälje’. Ainus olemasolev füüsikaline korrelatsioon on sõiduki kaalu ja tema CO2 heitmete vahel. Süsiniku jalajälg ei anna seda liiki korrelatsiooni ja selle kasutamine paneks Saksa autotööstuse konkurentsivõime mõttes ebasoodsasse olukorda.

Me oleme rõhutatult võtnud seisukoha integreeritud strateegia poolt, mis arvestab kõiki võimalikke CO2 heitmete vähendamise vahendeid. Me tahame niisuguste faktorite nagu üksiku autojuhi käitumine, mitmesuguste stimuleerimisvahendite loomine keskkonna seisukohalt puhaste autode juhtimiseks, biokütuste kasutamine ja uute vormide toetamine sõidukite tehnoloogias, panustamist heitmete tasemete vähendamisse. See ei esita väljakutset mitte ainult autode tootjatele vaid kõigile huvirühmadele.

 
  
MPphoto
 
 

  Søren Bo Søndergaard (GUE/NGL), kirjalikult. − Ma hääletasin Chatzimarkakis raporti vastu, kuna komisjoni ettepanek on enam keskkonnasõbralik. Raportöör seab eesmärgiks 125 grammi CO2 kilomeetri kohta 2015.a. Komisjoni ettepanek pakub heitmete maksimumi 120 grammi CO2 2012. aastal, mis esitati uuesti kui muudatus. Kahetsusväärselt jäi see muudatus välja. Mind huvitab, kust võttis raportöör oma ettepaneku, mis keskkonna ja tehniliselt seisukohalt on halvem, kui mitte autotööstuse lobi mõjutustest. Aastaid on komisjoni ja autotööstuse vahel olnud vabatahtlikud kokkulepped CO2 heitmete piiramisest. Komisjoni ettepanek ei ole tulnud nagu välk selgest taevast ja vastavalt autotööstusele on see teostatav ning uuenduslikult öeldes – eksporttoode. Nad hakkavad siiski ajutiselt saama vähem kasumit, selleks et stabiliseerida oma konkurentsivõimet tulevikus.

Esineb põhjendamatu töökaotuse küsimuse kasutamine. Ma tahan pöörata tähelepanu faktile, et ainult 6% uute autode tootmiskuludest moodustavad personalikulud. Valik tööjõu arvel kulusid vähendada ei ole seotud üleminekuga 120 grammile CO2 km kohta 2012.a. Kui autotööstus otsustaks üle kolida madalamapalgalistesse riikides, teeks ta seda sellele vaatamata.

 
  
MPphoto
 
 

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. − (NL) Transpordisektor on vastutav ühe viiendiku kasvuhoonegaaside eest. Säästlikud, ökonoomsed ja puhtad autod võivad anda tõsise panuse võitlusse kliimamuutustega. Selle nimel pingutamine võib muuta autotööstuse tulevikus märkimisväärselt tugevamaks. Kahjuks ei leidu vähimatki märki selle kohta vastuses komisjoni ja parlamendi dokumendile CARS 21.

Oma muudatustes me oleme püüdnud ära märkida mõned tuumikküsimused. Isikuliikuvust ja autotööstust tuleks vaadelda säästliku liikuvuse laiemas kontekstis. Me rõhutame, et ülemaailmne eskaleeruv nõue transpordi kütuste järele, võib viia naftaressursside ekspluateerimisele tõsiste ebasoodsate tulemustega keskkonnale nagu bituminoosne liiv ja sünteetiline söegaas. Samuti tuleb astuda samme kütuse kasutamise efektiivsuse parandamiseks sektoris. Biokütuste kasutust saab arendada ainult siis, kui komisjon kehtestab siduva, rangete sotsiaalsete ja keskkondlike kriteeriumidega põhjaliku sertifitseerimissüsteemi.

Lõpuks, me sooviksime samuti ka kõrvaldada, kõigepealt, lõiked, mis vihjavad, et motosport ja Formula 1 võistlused võivad panustada enam keskkonnasõbralikumatesse tehnoloogiatesse ja, teiseks, lõigud, mis lubavad tootjatel valmistada sõidukeid ekstra CO2 heitmetega, kui need heitmed tulenevad seaduslikult siduvatest meetmetest ELi tasemel.

Enamik meie muutustest on tagasi lükatud. Seetõttu ma hääletan käesoleva raporti vastu.

 
  
  

- Raport: Piia-Noora Kauppi (A6-0481/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma andsin poolthääle Euroopa Parlamendi otsusele: kahjumi maksustamise menetlemisest piiriülestes olukordades, minu suurepärase kolleegi Piia-Noora Kauppi omaalgatusliku raporti põhjal, vastuseks Euroopa komisjoni teatisele samal teemal. Ma olen väga häiritud ebasoodsatest vastukajadest liikmesriikide poolt rakendatud suurest hulgast seadusabinõudest piiriülestele kahjumitele siseturu teenistustelt.

Euroopa Ühenduste Kohtu hiljutise otsuse valguses Marks & Spenceri asjas, on praegu eriti õige aeg, kuna piiriüleste kahjumite mahaarvatiste puudumisel piirdub kompensatsioon nende kahjude eest üldiselt kasumitega, mis realiseeritakse liikmesriigis, kus tehti investeering. See moonutab ettevõtete otsuseid siseturu sees. Näib olevat oluline ajendada liikmesriikide maksusüsteemide vahetut kooskõlastatust siseturu piirides.

See peab olema siiski ajutine lahendus, sest pikemaajaliselt me peame vastu võtma ühise konsolideeritud aluse firmade maksustamisest, mis annaks globaalse lahenduse ja kõrvaldaks maksustamise takistused, mis kaasnevad piiriülese kahjumite ja kasumite kompensatsiooniga.

 
  
MPphoto
 
 

  Proinsias De Rossa (PSE), kirjalikult. − Mina hääletasin Kauppi raporti poolt, kuna on tekkinud vajadus jätkuvaks, üksikasjalikuks debatiks käesolevas raportis üleskerkinud mitmesugustes vaieldavates küsimustes. Vajalik on tagada, et erinevad korporatiivsed maksurežiimid ei võimaldaks firmadel kõrvale hiilida oma kohustustest toetada ühiskonda oma kasumi jagamisega ausa korporatiivse maksurežiimi kaudu.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata negatiivsele mõjule, mida CCCTB võib omada väikeste riikide suhtes nagu Iirimaa, kelle jõukus ja tööhõive tasemed sõltuvad suurel määral tema võimest välisinvesteeringute ligimeelitamisest.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Kahjuks meie fraktsiooni poolt esitatud muutused on tagasi lükatud, eriti teatud seisukohtades, mis olid vastu lõplikult kinnitatutele.

See sisaldas arvamust Euroopa Ühenduste Kohtu otsusele Marks & Spenceri asjas, mis kujutab äärmuslikku sekkumist liikmesriikide õigusse, mitte lasta oma maksusüsteeme nõrgestada. Piiriülestes olukordades peab finantspädevus olema ausalt jaotatud asjaomaste liikmesriikide vahel, vältides kahjumite topelthüvitamist ja maksudest kõrvalehiilimise riski.

Samuti arvatakse esinevat riski piiriüleste kahjumite hüvitamise võimaldamisel, et firmad püüavad tagada oma kasumite maksustamist pigem madalate maksudega kui kõrgete maksudega riikides. Võimalus hüvitada piiriüleseid kahjumeid võib seega olla õigustatud ainult siis, kui sama ettevõtte osad on omavahel seotud või, teiste sõnadega, kui need osad on majanduslikult ja organisatsiooniliselt integreeritud.

Eelkõige, tingimused asjakohaseks ja võrdseks maksude menetluseks, mis väldib maksudest kõrvalehiilimise ja mis tagab samuti ka avalike teenuste funktsioneerimise ja et kasum oleks proportsionaalselt jaotatud ja ausamalt jagatud, peavad olema kaitstud.

 
  
MPphoto
 
 

  Hélène Goudin and Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. (SV) Siseturg on ELi suurim panus Euroopa demokraatiale ja jõukusele.

Käesoleva raporti kavatsus öeldakse olevat selles, et panna siseturgu paremini tööle maksustamisaluse kooskõlastamise teostamisega, käesoleval juhtumil mooduste kooskõlastamisega, kuidas menetleda firmade kahjumeid, kui tegemist on mitme riigiga. Kuid raport käsitleb ala, mis ei ole läbimõeldud. Maksustamisaluse kooskõlastamisel on väga erinevad tagajärjed erinevates maades, sõltuvalt erinevustest nende tööstuse struktuuris. Mõnedes riikides on ülekaalus tohutusuurte pikaajaliste investeeringutega rasketööstus, kusjuures teistes domineerib tööstuses teenindusäri ja kergetööstus.

Seetõttu on meie arvamus, et maksustamisaluse harmoniseerimise küsimust tuleb põhjalikumalt uurida, enne kui niisugust raportit esitada debatiks parlamendile.

 
  
MPphoto
 
 

  Małgorzata Handzlik (PPE-DE), kirjalikult. − (PL) Daamid ja härrad, maksud peavad olema üks kõige tundlikemaist ELi teemadest. Millal arutelud sellel teemal rahvusvahelisel foorumil ka ei toimuks, kõlab alati kriitiliste häälte koor, peamiselt seepärast, et liikmesriigid valvavad kiivalt oma õigust määrata makse.

Aruteludes proua Kauppi raporti teemal: Kahjumi maksustamise menetlusest piiriülestes olukordades, analüüsiti põhjalikult maksude küsimust. Raport osutab tähelepanu põhilistele probleemidele, mis seonduvad haruettevõtetega, kes saavad kasu erinevatest maksusüsteemidest, sageli ühtse firma raames, kuid erinevates riikides.

Ei ole kahtlust, et Euroopa Liit vajab konkurentsivõimelist maksude reguleerimist. See ei tähenda sugugi mitte ühtlustatut, vaid konkureerivat. See tähendaks eeskirju, mis ei looks üleliigset koormust, kuid vastupidi, tagaksid stiimuli ettevõtluse alustamiseks.

Ma usun, et Euroopa Liit ei peaks kindlasti mõtlema maksude ühtsustamisest juriidilistele isikutele, vaid peaks kooskõlastama makse ELi tasemel nii, et maksude konkurentsivõime tulemusena luua tõelisi kasusid. Mulle meeldib väga, et esitatud raportis jagas raportöör sama arvamust.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Minu arvates maadlemine tõketega, mis on ilmsed piiriüleses kaubanduses, ei seisne maksustamise ühtlustamises, mis peaks kuuluma eraldiolevatele siseriiklikele seadusorganitele. Seetõttu ma loobusin hääletamast selles küsimuses.

 
  
MPphoto
 
 

  Alyn Smith (Verts/ALE), kirjalikult. − Härra president, mõnikord ma kahtlen, kas need ponnistused mida me siin oma raportites teeme, on seda väärt. Maksupoliitika peab jääma liikmesriikide pädevusse ja igasugused sammud, mis on kuskil tehtud ühenduse pädevuse laiendamiseks selle poliitika alale, kohtavad meie valijate, siseriiklike valitsuste ja ettevõtete vastuseisu. Seepärast, kuigi ma ei halvusta rasket tööd, mis ilmselt on selleks kulutatud, ei ole ma nõus paljugagi selles raportis ja isegi pean küsitavaks selle vajadust.

 
  
  

- Raport: Glenis Willmott (A6-0518/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Andersson, Göran Färm, Anna Hedh and Inger Segelström (PSE), kirjalikult. (SV) Meie, rootsi sotsiaaldemokraadid, tervitame ühenduse strateegiat töötervishoius ja -ohutuses ja seetõttu hääletasime selle poolt. On oluline, et nüüd seatakse eesmärk tööinspektorite arvust Euroopas. Vastavalt ILO soovitustele peaks inspektorite arv olema üks 10 000 töötaja kohta. Seepärast on taunitav, et Rootsi valitsuse järgnevad kärped ei vasta enam ILO ja nüüd Euroopa Parlamendi poolt kehtestatud nõuetele. Pärast valitsuse kokkuhoidu jääb Rootsis ainult 0,7 inspektorit 10 000 töötaja kohta. Võrrelge seda Taaniga, kus see arv on näiteks vähemalt kaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Minu briti kolleegi Glenis Willmotti raporti alusel ma hääletasin Euroopa Parlamendi otsuse: ühenduse strateegiast töötervishoius ja –ohutuses 2007-2012 poolt, vastuseks Euroopa komisjoni teatisele sellel teemal

Iga aasta sureb peaaegu 500 000 inimest või kannatab alalise töövõimetuse all tööga seotud põhjustel ja meie peame kiitma Euroopa komisjoni sihipärasust saavutamaks keskmist 25% tööõnnetuste vähendamist ELis. Ma toetan mõtet Bilbaos (Hispaania) töötava Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri tegevuse aktiviseerimisest.

Selles küsimuses ja üldisemalt võttes, sotsiaalse Euroopa arengus, pean kahetsusväärseks tõsiasja, et ei raport ega seda enam teatis Euroopa komisjonilt, ei rõhuta olulist vajadust toetada meie sotsiaalseid partnereid; me peame alati meeles pidama, et kehtivate lepingute, Euroopa Ühenduse kehtestatud lepingu (TEC) artiklite 137 ff kohaselt ja seda on kinnitatud ratifitseerimismenetluses oleva Lissaboni lepinguga, et viimase tarvis on olemas õigusaktid Euroopa sotsiaalse õiguse arengu hõlbustamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Philip Bushill-Matthews (PPE-DE), kirjalikult. − See on mitteseadusandlik raport, mida meie panuse vahetu tulemusena on komitees põhjalikult ümber töötatud. Selle tulemusena poleks vaja automaatset jaotust parteipoliitilistel liinidel, kuigi me oleme esitanud mõned lisamuudatused plenaaristungi päevakorda.

Oma töötlemata vormis nõuab see mitmes valdkonnas enam ELi ettekirjutavaid õigusakte. Praegu see tervitab komisjoni suuremat rõhuasetust regulatiivsele lihtsustamisele ja halduskoormuse vähendamisele ning suurt tähelepanu koondamist SMEde (väikese ja keskmise suurusega ettevõtete tegevusprogrammide) abistamisele. See tunnustab liikmesriikide esmatähtsat rolli tervishoiu ja ohutuse päevakorra toetamist. Me oleme uhked oma osa üle, mida me oleme etendanud algse lähenemise märkimisväärses pehmendamises raporti vastuvõetavamaks tegemisel. Tööliste tervise ja tööohutuse kaitse on meie kõigi mure.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Sotsiaalasjade ja Tööhõive Komitee poolt heakskiidetud raport hõlmab olulisi aspekte võitluses paremate elu- ja töötingimuste eest sellega kaasneva tervise ja ohutuse kaitsega. Kahjuks siiski muudeti PPE algatusel mitu ettepanekut ja lükati tagasi lõige 59, mis rõhutas, et püsiv tööhõive on tähtis panustav faktor töötervishoiule ja –ohutusele. Sellest ka meie lõpphääletus – jääda erapooletuks.

Olles mures, et tööõnnetuste ja haiguste arv ei lange ühtlaselt, kuna nende arv on palju kõrgem kui ELi keskmine konkreetsete tööliskategooriate seas (näiteks migrandid, ebakindlate lepingutega inimesed, naised, noored ja eakad) ja konkreetsetes liikmesriikides, nõuab Euroopa Parlament komisjonilt prioriteedi andmist eririske sisaldavatele tegevustele ja/või sektoritele.

Sellegipoolest me toetame lõiget, mis peab tööõnnetuste ja haiguste põhifaktoriks ülemääraseid töötunde ja mitteküllaldasi puhkuseperioode ning nõuab töö- ja perekonnaelu õiget tasakaalustamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Hélène Goudin and Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. (SV) Juunikuu bülletään vaatleb töötervishoiu ja –ohutuse küsimusi kui peamiselt siseriiklikku probleemi. Ilmselt on tähtis, kõik alates asbesti järk-järgulisest eemaldamisest töökohas kuni tervishoiutöötajate kaitseni, kes töötavad teravate instrumentidega. Aga me oleme kindlad liikmesriikide pädevuses täpselt sõnastada oma vastavaid siseriiklikke strateegiaid tööohutusest ja töötervishoiust. Seepärast me küsime: missugust praktilist lisaväärtust võiksid ELi ideed selles valdkonnas anda? Eelpool esitatud argumentidele toetudes oleme me hääletanud lõpphääletusel muudatuse poolt – piirata töötervishoiu ja tööohutuse strateegiat ja raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Monica Maria Iacob-Ridzi (PPE-DE), kirjalikult. − (RO) Mina olen käesoleva raporti poolt ja toetan ettepanekut struktuurifondide kasutamisest investeeringuteks kaevanduse infrastruktuuri nii arvukate tööõnnetuste ennetamiseks, mis juhtuvad selles sektoris.

Euroopa Liidul ei saaks olla usutavat töökaitse strateegiat mitte kindlustades finantstoetust liikmesriikidele. Kaevandamine on Rumeenias kõige suurema löögi all olev tööstusala, kõige suurema arvu tööõnnetustega, kuid olemasolevad riiklikud ressursid on mitteküllaldased töötingimuste parandamiseks. Euroopa Liit saab parandada olukorda rahastamise võimaldamisega liikmesriikidele.

Ma tahaksin samuti teha ka ettepanekut, et osa Euroopa rahast, mida antakse inimressursside rakendusprogrammi raames, tuleks kasutada tööinspektsiooni osakondade koolituseks ja varustamiseks. On oluline, et kõik liikmesriigid jõuaksid Maailma Tööorganisatsiooni poolt määratud miinimumtasemeni – vähemalt üks töökaitseinspektor iga 10 000 töölise kohta.