Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Istungi stenogramm
Kolmapäev, 16. jaanuar 2008 - Strasbourg EÜT väljaanne

2. Sloveenia eesistumise kava esitlemine (arutelu)
PV
MPphoto
 
 

  President − Daamid ja härrad, täna on väga eriline päev. See on eriline päev, kuna esimest korda on Euroopa Liidu ajaloos liidu eesistuja Sloveenia ning liidu esindaja selle riigi peaminister. Sloveenia liitus Euroopa Liiduga 1. mail 2004. aastal koos üheksa teise riigiga. See on ka esimene kord, kui endine kommunistlik riik, mis praegu toimib vabaduse, demokraatia ja parlamentarismi põhimõtete alusel, nimelt Sloveenia, on Euroopa Liidu eesistuja. Seega tervitan soojalt nõukogu eesistujat Sloveenia peaministrit Janez Janšat. Tere tulemast Euroopa Parlamenti!

(Aplaus)

Tänane päev on eriline ka teisel põhjusel ning seetõttu tervitan ma soojalt Euroopa Komisjoni presidenti José Manuel Durão Barrosot. Täpselt 50 aastat tagasi kutsus Euroopa Komisjoni esimene president Walter Hallstein kokku esimese komisjoni. Euroopa Komisjoni 50. aastapäev on teine sündmus, mida tuleb tähistada. Ma saadan ka komisjonile tervitused praeguses erandlikult pidulikus õhkkonnas selle väga erilise aastapäeva puhul.

(Aplaus)

Daamid ja härrad, nüüd on meil heameel kuulata nõukogu eesistuja ettekannet.

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Janša, nõukogu eesistuja. (SL) Mul on heameel, aga ka au olla siin täna teiega ning ma olen tõepoolest uhke selle üle. Ma olen uhke, et olen sloveen ning et uutest liikmesriikidest on minu kodumaa esimene, kellele usaldatakse Euroopa Ülemkogu eesistumine, ja ma olen uhke, et olen eurooplane, kelle liit alustab 2008. aastat vastuvõetud Lissaboni lepingu ning laienenud eurotsooni ja Schengeni alaga.

Ma kinnitan teile, et on mul heameel, kui te järgnevatel kuudel kutsute mind siia üha sagedamini ja seda eelkõige pärast Euroopa Ülemkogu igat koosolekut. Ma loodan, et koostöö Euroopa Parlamendiga on järgmise kuue kuu jooksul tihe ja konstruktiivne.

Tänane päev on ajalooline mitmel põhjusel. Sloveenia esitleb Euroopa Parlamendis oma eesistumisperioodi prioriteete esimese uue liikmesriigina, esimese liikmesriigina endise raudse eesriide tagant ja samuti esimese slaavi riigina, kes juhib Euroopa Liidu Nõukogu.

See ei oleks olnud võimalik ilma põhjalike muutusteta, mis Euroopa mandril viimase veerandsaja aasta jooksul aset on leidnud. Need on võimaldanud Euroopal saada suurel määral ühtseks rahu, vabaduse, solidaarsuse ja progressi liidus. See kõik oli kujuteldamatu miljonitele eurooplastele vaid 20 aastat tagasi.

Käesoleva aasta mais möödub täpselt 20 aastat ühest minu jaoks väga erilisest ja isiklikust sündmusest. Ma soovin seda teiega jagada, kuna see sümboliseerib neid muutusi, mida ma äsja mainisin.

Aastal 1988 vahistati mind ja kaht ajakirjanikku koos ühe allohvitseriga. Meid pandi vangi, meie üle mõistis kohut sõjakohus ja meid mõisteti süüdi, kuna olime kritiseerinud totalitaarset kommunistlikku korda Jugoslaavias ja eelkõige just selleaegse Jugoslaavia armee sõjalisi taotlusi. Meil ei olnud mingisuguseid põhiõigusi kaitsele, kaitsjale ega avalikule kohtuistungile. Meie üle mõisteti kohut keset Sloveenia pealinna Ljubljanat, Sloveenia oli siis veel Jugoslaavia vabariik, ning meie üle mõisteti kohut võõrkeeles.

Kümned tuhanded inimesed tulid tänavatele ja väljakutele rahumeelselt meelt avaldama hoolimata Jugoslaavia armee sekkumise ohust ja sellest, et kohtuistung oli olnud salajane. Nad nõudsid inimõiguste ja demokraatia austamist. Nende tegevus algatas muutused.

Peaaegu 20 aastat hiljem seisan ma teie ees selles lugupeetud saalis Euroopa Parlamendis keset Strasbourgi, kuhu ma tulin riigipiiridel peatumata. Sloveenia Vabariigi peaministri ja Euroopa Liidu eesistujana saan ma teie poole pöörduda oma emakeeles.

Kui keegi oleks seda mulle öelnud 20 aastat tagasi sõjavangla kambris, ei oleks ma sellest sõnagi uskunud. Kuid see juhtus, ning seda vaid 20 aastat hiljem, sama põlvkonna elus.

Selle aja jooksul on Sloveenia kehtestanud demokraatliku parlamentaarse süsteemi ja turumajanduse ning saanud sõltumatuks, rahvusvaheliselt tunnustatud riigiks, Euroopa Liidu ja NATO liikmeks ning osaks eurotsoonist ja Schengeni alast. Aastal 1988 ehk 20 aastat tagasi oli meie sissetulek umbes 4000 eurot elaniku kohta ostujõu standardina, kuid aastal 2007 on sama näitaja 22 000. Me oleme jõudnud 91 % tasemele Euroopa Liidu keskmisest, eelmisel aastal oli meie majanduskasv rohkem kui 6 % ning hetkel on töötuse määr meie ajaloo madalaim ning üks madalamaid Euroopa Liidus. Vaesuse määr on meil peaaegu eurotsooni madalaim, nimelt teisel kohal, meie võlakoormus on paremuselt kolmas eurotsooni liikmetest ning me oleme esimese kuue liikmesriigi seas Euroopa Liidu reformide baromeetri järgi.

Pärast Berliini müüri langemist ja demokraatlike muutuste läbiviimist on sarnast edu saavutanud ka teised Kesk- ja Ida-Euroopa endised kommunistlikud riigid, mis nüüd on Euroopa Liidu liikmed.

Pärast Schengeni ala laienemist ja piiride kaotamist Itaalia, Austria, Ungari ja Sloveenia vahel eelmise aasta detsembris tähistasid kümned tuhanded inimesed Sloveenias ja teistes riikides teisel pool endist piiri seda sümboolset sündmust. Need, kes olid sel ajal meiega – Euroopa Komisjoni president oli kohal ning ka paljudes teistes kohtades rõõmustasid inimesed koos meiega, hoolimata külmast ilmast –, nägid, et inimesed reageerisid väga emotsionaalselt. Olukord oli sarnane igal pool kunagise raudse eesriide piiridel Läänemerest Aadria mereni.

Ma kohtasin piiriületuskohas rahva seas juhuslikult üht vanemat sloveenidest abielupaari. Neil olid silmis pisarad. Nad rääkisid mulle raskustest, mida nad pidid aastakümneid kogema piirialal elades, ning samuti alandustest, mida nad pidid kannatama iga kord, kui nad piiri ületasid. Naine ütles, et ta ei julgenud uskuda, et see kõik aset leiab ning et piiri praktiliselt ei eksisteeri enam. Oli juhtunud midagi, millest ta 20 või isegi 15 aastat tagasi unistadagi ei julgenud.

Ma soovin, et Euroopa Parlamendi liikmed, kes toetasid Euroopa Liidu ja Schengeni ala laienemist, oleks olnud kohapeal sellel detsembri õhtul. Olukord oleks neile rõõmu valmistanud. Kahjuks ei olnud võimalik teil kõigil seal olla ning seetõttu lubage mul kasutada võimalust ja teid siin tänada.

Ma tänan teid selle vanema abielupaari nimel, keda ma kohtasin kaotatud piiri piiriületuskohas, tuhandete, kümnete tuhandete ja miljonite nimel, rohkem kui 100 miljoni kesk- ja idaeurooplase nimel, kes 20 aastat tagasi olid veel teisel pool raudset eesriiet. Osa neist oli vanglas ilma poliitiliste ja paljude inimõigusteta, kuid nüüd oleme koos ühinenud Euroopas tõeliste võimalustega paremale elule ja võimalustega, mida meie eelkäijatel ei olnud. (Aplaus)

Te võib-olla ei teagi, kui olulised on olnud teie otsuse tagajärjed toetada meie vabaduspüüdlusi ja meie suhtes ülesnäidatud solidaarsus. Otsus on ilmselt kogu inimkonna ajaloos enneolematu, kuna see oli otsus, mis tõi kaasa nii palju positiivset nii paljudele inimestele. Ma tänan teid nende nimel, kes on täna siin tänu teile. Te ei olnud mingil viisil sunnitud sellist omakasupüüdmatut otsust langetama – vabadus ja solidaarsus said võidu, kuna te hoolite.

Meie, kes me ei sündinud Euroopa Liidus, oleme tõenäoliselt emotsionaalsemad viimaste aastate ja kümnendite jooksul toimunu suhtes. Meie jaoks ei ole Euroopa Liit midagi enesestmõistetavat. Me teame, et on olemas ka märkimisväärselt halvem alternatiiv ning seetõttu oleme valmis tegema kõik, et tagada Euroopa Liidu püsimine, areng ja tugevdamine.

Meie põhieesmärk Euroopa suhtes on edu saavutamine järgmise kuue kuu jooksul nii paljudes valdkondades kui võimalik. Me määratlesime kõnealused olulised valdkonnad mõnda aega tagasi, kui koostasime 18kuulist eesistumise programmi koos Saksamaa ja Portugaliga. See oli ainulaadne kogemus. Töö triona sujus suurepäraselt ning suurepärane oli ka Euroopa institutsioonide panus. Parlamenti on teavitatud nii programmist kui ka märkimisväärsest edust, mida saavutasid meie eesistumispartnerid eelmisel aastal ühise programmi elluviimisel.

Sloveenia teeb kõik võimaliku, et saavutada kõik programmi seni täitmata eesmärgid. Meie kava aluseks on eespool nimetatud programm, kuna me soovime säilitada Euroopa Liidu poliitika järjepidevuse. Samal ajal oleme valmis uutele väljakutsetele vastu astuma. Eesistujakolmiku viimase maana tagame me sujuva ülemineku järgmisele kolmikule.

Programmi rakendamise peamine saavutus seni on olnud uus ELi leping, mis allkirjastati eelmise aasta detsembris. Lubage tänada mul kantsler Angela Merkelit ja peaminister José Sócratest tulemuse saavutamisele kaasa aidanud isikliku panuse eest. Meenutagem ebakindlaid ja raskeid olusid, milles Saksamaa oma eesistumist aasta tagasi alustas. Berliini deklaratsioon ja selles sisalduv põhimõtteline nõusolek, et Euroopa Liidu lepingule tuleb luua uus alus, oli läbimurre Lissaboni lepingu saavutamisele. Pärast juunis Euroopa Ülemkogu tippkohtumisel saavutatud kokkulepet valitsustevahelise konverentsi volituste kohta järgnesid Saksamaa eesistumisele edukalt meie Portugali kolleegid. Nende juhtimisel lõpetati valitsustevaheline konverents edukalt ning me saime uue Lissaboni lepingu.

Seda silmas pidades soovin ma rõhutada Euroopa Parlamendi, eelkõige aga teie esindajate olulist rolli ja panust valitsustevahelisel konverentsil uue lepingu koostamisse. Samuti soovin ma rõhutada Euroopa Komisjoni olulist rolli uut lepingut käsitleva kokkuleppe saavutamisel. Olen seda teemat hoolega jälginud. Mulle on kõnealune teema tuttav ning võin rääkida seega isiklikust kogemusest.

Euroopa Parlamendi president Hans-Gert Pöttering ja Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso näitasid suurt pühendumust strateegilise abi andmisel mõlemale eesistujale eelmisel aastal.

Kolme Euroopa Liidu peamise institutsiooni jõupingutuste koosmõju tegi võimalikuks Lissaboni lepingu eduka vastuvõtmise.

Kõnealune leping tagab tõhususe ja demokraatia laienenud Euroopa Liidu toimimisel. See aitab tõhustada otsuste vastuvõtmist paljudes uutes valdkondades ning edendada Euroopa Parlamendi ja rahvuslike parlamentide rolli.

Kuid meie ülesanne ei ole lepingu allkirjastamisega täidetud. Me alustasime ratifitseerimisperioodi, mis, nagu me 2005. aasta kogemusest teame, on kõige tundlikum etapp uue lepingu kehtestamise protsessis. Ma soovin rõhutada, et ratifitseerimine on iga liikmesriigi ainupädevuses ja vastutusel. Seega soovin ma õnnitleda eelkõige Ungarit, kes on kõnealuse protsessi juba lõpetanud. Loodame, et meie eesistumisperioodi lõpuks on enamik liikmesriike Ungarit järginud. Sloveenia parlament võtab ratifitseerimisotsuse vastu käesoleva kuu lõpuks.

Me tahame, et leping jõustuks 1. jaanuaril 2009. See tähendab muuhulgas, et vajalike ettevalmistuste eesmärgil on veel palju vaja teha. Me teeme tihedat koostööd järgmise eesistuja Prantsusmaaga, et tagada lepingu jõustumiseks vajalike ülesannete täitmine õigel ajal. Sellel eesmärgil teeme tihedat koostööd ka Euroopa Parlamendiga.

Daamid ja härrad, Euroopa Liidu edusammud liikmesriikide majandusreformide valdkonnas ning siseturu rajamisel on viimastel aastatel olnud julgustavad. Selle aja jooksul on ELi majandus muutunud konkurentsivõimelisemaks ning tootlikkus ja tööhõive on tõusnud märkimisväärselt.

Tööhõivet ja majanduskasvu käsitleva Lissaboni strateegia elluviimise järgmise kolmeaastase etapi jooksul peame me eelkõige jätkama senisel tasemel ning keskenduma investeeringutele inimestesse, tööturgude moderniseerimisele, ettevõtluspotentsiaali edendamisele, usaldusväärsete ja kättesaadavate energiaallikate tagamisele ning keskkonnakaitsele. Et käivitada Euroopa Ülemkogu kevadisel tippkohtumisel järgmine kolmeaastane etapp edukalt, on vajalik võtta vastu õigel ajal koondsuunised, milleks on kohustatud ELi institutsioonid. Austatud Euroopa Parlamendi liikmed, seda olulist teemat silmas pidades rõhutan ma ikka ja jälle konstruktiivse institutsioonidevahelise koostöö olulisust.

Majanduskasvu säilitamise eelduseks on hästi kavandatud reformide elluviimine liikmesriikides. Seda peavad toetama ka Euroopa Liidu tasandi institutsioonid, kuna ühiste eesmärkide elluviimine tähendab lisaväärtust. Kõnealust majanduskasvu võivad takistada mitmesugused probleemid ning seega on vaja pidevalt läbi viia reforme ning kohandusi. Praegu seisame me vastamisi mitmesuguste keeruliste küsimustega, peamine neist on nafta- ja toiduhindade kallinemine ning finantsturgudel valitsev segadus, mis on USA laenuturul toimunu tagajärg. Sloveenia pöörab eesistujana probleemile kogu vajaliku tähelepanu, et tagajärgi leevendada. Sellel eesmärgil esitame aasta esimesel poolel ELi tegevuste ulatusliku programmi, et edendada stabiilsust finantsturgudel. Tekkinud on suurem vajadus turu läbipaistvuse, tõhusamate järelevalvemehhanismide ning tihedama koostöö järele rahvusvahelisel tasandil.

Investeerimine inimestesse, teadmistesse, teadusuuringutesse ja uutesse tehnoloogiatesse moodustavad osa Lissaboni strateegia alusest. Tänapäeva Euroopa vajab järjest enam loovuse ja teadmiste põhist ühiskonda. Kuid teadmistesse investeerimisest üksi ei piisa. Sellel aastal on meil võimalus, et põhjalikult arutleda, missugust ELi ühisturgu me soovime. Me peame tagama ideede ja teadmiste takistamatu voo. Kevadisel Euroopa Ülemkogu tippkohtumisel soovime Euroopa Liidu neljale, juba märkimisväärselt edukaks osutunud põhivabadusele lisada viienda vabaduse – teadmiste vaba liikumise. Selle eesmärgi saavutamisele aitab kaasa üliõpilaste, teadlaste ja õppejõudude suurem liikuvus. ELi siseturu eelised peavad muutuma kättesaadavamaks nii tarbijatele kui ka väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Euroopa Liidu reformistrateegia elluviimisel on oluline edasine kiire progress teenuste ja innovatsiooni siseturu tegelikul loomisel. Me teeme kõik võimaliku, et saavutada edu energia siseturu liberaliseerimisel. Soovin, et saaksin eesistumisperioodi lõpus teile teatada, et oleme saavutanud eduka kokkuleppe kõnealusel teemal. Loodan, et meil õnnestub võtta vajalikke meetmeid, saavutamaks parem, odavam ja usaldusväärsem energiaga varustatus meie kodanikele ja ettevõtjatele.

Austatud Euroopa Parlamendi liikmed, ELi tulevikku käsitledes peame rääkima ka laienemisprotsessist, mis ei ole veel lõppenud. Laienemine on üks edukamaid valdkondi Euroopa Liidus. Oma 2006. aasta teatises „Kaks aastat pärast laienemist” näitas Euroopa Komisjon otsustavalt, et tänaseni edukaim laienemine, nimelt 2004. aasta laienemine, on olnud kasulik nii vanadele kui ka uutele Euroopa Liidu liikmesriikidele.

Kui heita pilk Euroopa kaardile, siis võib näha kinnitust, et laienemine ei ole lõppenud. Oluline on, et protsess jätkuks kooskõlas võetud kohustuste ja põhimõtetega, pidades silmas eelkõige põhimõtet, et liikmelisuse kriteeriumid peavad olema täidetud. Sloveenia püüab eesistujana jätkata liitumisläbirääkimisi Horvaatia ja Türgiga nimetatud põhimõtete järgi.

Lääne-Balkani riigid on aga omaette küsimus. Kui ELi eesistujaks oli viimati riik, mis piirneb kõnealuse piirkonnaga, nimelt Kreeka, siis Thessaloniki arengukavas määrati kindlaks Lääne-Balkani riikide integratsiooni alused. Me arvame, et nüüd, viis aastat hiljem on õige aeg kinnitada ja konsolideerida kõnealuste riikide väljavaated ühinemisele ELiga. Eesistuja soovib edendada nende edusamme kõnealuses suunas. Ma rõhutan, et me ei toeta kriteeriumide muutmist lihtsamaks ega nende täitmisest mööda vaatamist. Üldse mitte. Me soovime, et Euroopa Liit sekkuks kõnealusesse küsimusse aktiivsemalt ja suurendaks antavat abi kõnealustes riikides reformide läbiviimisel.

Me ei tohiks unustada, et kindel ja käegakatsutav väljavaade saada ELi liikmeks on vajalike muutuste toimumise ja reformide läbiviimise tõukejõuks nendes riikides. Seega tahame muuta kõnealuse väljavaate neile käegakatsutavamaks konkreetsete meetmete abil mitmesugustes valdkondades.

Lääne-Balkani keskmes asub Kosovo. Kosovo sai autonoomia 1970ndatel ning muutus endise Jugoslaavia föderaalsüsteemi osaks. Kosovo staatus oli peaaegu sama mis föderaalsetel vabariikidel. Viisteist aastat hiljem tühistas Milošević ühepoolselt selle staatuse ning seejärel püüdis läbi viia etnilist puhastust, mida lõpuks takistas rahvusvaheline kogukond. Sekkumise tulemusel taastati küll rahu, kuid Kosovo alalise staatuse küsimus jäi lahendamata.

Tänapäeval on see kõige teravam küsimus, mis Euroopa Liidu ees seisab. Soovitav oleks loomulikult, et Kosovo staatuse küsimus lahendataks mõlemale otseselt seotud osapoolele täiesti vastuvõetaval viisil. Kahjuks aga näitab pikaleveninud läbirääkimiste protsess, et võimalus sellise tulemuse saavutamiseks on olematu. Veelgi enam, tõenäoliselt ei ole lähitulevikus võimalik saavutada kokkulepet kõnealuses küsimuses ka ÜRO Julgeolekunõukogus.

Samas teame, et edasised viivitused lahenduse leidmisel võivad märkimisväärselt destabiliseerida suurt osa Lääne-Balkani piirkonnast. See oleks aga kõige hullem võimalikest lahendustest. Kosovo on eelkõige Euroopa küsimus. Sloveenia toetub eesistujana Euroopa Ülemkogus detsembris vastu võetud otsustele. Meil on alus, millele rajada üksmeel, meil on Euroopa Liidu põhimõtteline poliitiline nõusolek saata tsiviilmissioon Kosovosse, me oleme nõus, et Kosovo senise staatuse säilitamine ei ole jätkusuutlik ning Kosovo küsimus on ainulaadne probleem, mida ei saa kohaldada ühelegi teisele olukorrale maailmas. Kõnealuses raamistikus otsib eesistujamaa lahendusi, mis leiaksid võimalikult ulatuslikku toetust Euroopa Liidus ning samal ajal tagaksid pikaajalise stabiilsuse piirkonnas.

Kosovo ei ole aga piirkonnas eraldiseisev osa. Kõik Lääne-Balkani riigid on osa Euroopast ja Euroopa Liidu jaoks olulised. See piirkond on meile olulisem kui ühelegi teisele liikmesriigile Euroopa Liidus, kuna asub meie vahetus läheduses, ning Balkani piirkond on praegu külma sõja järgses geopoliitilises üleminekuetapis. Me soovime, et see lõppeks edukalt. Meie Euroopa Liidus vastutame selle eest ning võlgneme seda kõnealuse piirkonna rahvastele ja kultuuridele. Piirkonna stabiilsus on äärmiselt oluline Euroopa Liidule tervikuna ning saavutatav vaid Euroopa perspektiivi kaudu.

Serbia on traditsiooniliselt mänginud Lääne-Balkanil olulist rolli. Me peame julgustama Serbiat teel Euroopasse asjaomase lähenemisviisi kaudu, hoolimata lühiajalistest rahutustest ja ebakindlusest.

Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik sai kandidaatriigi staatuse 2005. aastal, kuid talle ei ole seni öeldud läbirääkimiste alguse kuupäeva. Riigis on edukalt läbi viidud mitmesuguseid reforme, kuid siiski on vaja veel mõningaid reforme ning meie peame neid aitama. Ta ei tohi saada piirkonna tulevase olukorra pantvangiks. Võimalikult kiire otsus Kosovo staatuse kohta on oluline riigi sisemise stabiilsuse tagamiseks.

Rääkida tuleb ka Albaania rollist. Albaania ajalugu oli pärast Teist maailmasõda väga erisugune, kuid nüüd hindame riigi panust stabiilsusesse regioonis ning konstruktiivset lähenemisviisi Kosovo tulevase staatuse küsimuse lahendamisel. Samasse kategooriasse võime paigutada ka Montenegro, mis on samuti asunud reforme läbi viima Thessaloniki arengukavaga liitumise eesmärgil.

Bosnia ja Hertsegoviina Daytoni lepingu järgne olukord, mida iseloomustab nii rahvusvaheliste organisatsioonide kohalolu kui ka sisemine poliitiline ebastabiilsus, on meile viimastel kuudel näidanud, et sellele riigile tuleb pöörata suuremat tähelepanu. Palju on juba tehtud ning tema ELi liikmelisuse toetus kasvab, kuid abi tuleb osutada ka edaspidi. Me ei tohi unustada pagulasi, kes ei ole veel naasnud kodudesse, ega raskeid kuritegusid, mille toimepanijaid ei ole karistatud. Inimsusevastaste kuritegude eest karistamine, rahu ja leppimine on Bosnia ja Hertsegoviina Euroopa tuleviku jaoks äärmiselt olulised.

Meie koostöö edendamiseks naabrite, strateegiliste partnerite ja teistega on palju põhjuseid. Ma juba mainisin täna Euroopa Liidu välispiiri. Väljaspool Euroopa Liidu piiri on meil olulised ja väärtuslikud partnerid, keda peame enam kaasama oma tegevusse.

Euroopa naabruspoliitika on väga hea stabiilsuse ja heaolu edendamise vahend väljaspool meie piire. Ida ja Vahemere piirkonna mõõtmed on mõlemad olulised. Me ei tohi unustada ka Ukrainat, Moldovat, Lõuna-Kaukaasiat ja Põhja-Aafrikat. Me vajame intensiivset dialoogi ja uued olud nõuavad jätkuvalt uusi koostöövorme. Need on väga teretulnud.

Me soovime näha institutsioonide tugevnemist ja protsesside edenemist, muuhulgas Barcelona ja Euroopa-Vahemere piirkonna protsess. Me ei vaja aga tegevuste kattumist või institutsioone, mis võistlevad ELi institutsioonidega ning katavad osa Euroopa Liidust ja osa naabruspiirkonnast. EL on tervik ja vaid tervikuna saab ta tõhusalt saavutada rahu, stabiilsuse ja progressi naabruspiirkonnas ja sellest väljaspool.

Me edendame koostööd strateegiliste partneritega üle kogu maailma. Eesistumisperioodi jooksul korraldame neli tippkohtumist: Ameerika Ühendriikide, Vene Föderatsiooni, Jaapani ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikidega. Me hakkame tegema koostööd Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikidega, et saavutada jätkusuutlik areng ning võidelda kliimamuutuse ja vaesusega. Eesistumise ajal tahame edendada partnerlust ja koostööd Vene Föderatsiooniga ja kui võimalik, siis see ka ametlikuks muuta.

Sloveenia eesistumise ajal tagab Euroopa Liit usaldusväärse toetuse Lähis-Ida rahuprotsessile. EL teeb koostööd Annapolises ja Pariisis võetud kohustuste täitmise eesmärgil. Me tahame, et nii iisraellased kui ka palestiinlased elaksid turvalises kekskonnas, vabalt ja edukalt ning me võtame endale kohustuse panustada kahe rahumeelse riigi kooseksisteerimisse.

Daamid ja härrad, on saabunud aeg, et Euroopa Liit asuks täitma uut, tugevdatud rolli maailmas. Euroopa alustas 2008. aastat vastuvõetud Lissaboni lepingu, laienenud eurotsooni ja Schengeni ala, usaldusväärse majanduskasvu, stabiilse euro ning rohkem kui kolme ja poole miljoni töökohaga eelmise aasta algusega võrreldes. Seetõttu on meil palju põhjusi juhtida Euroopa Ülemkogu ambitsioonikalt, optimistlikult ja – ma loodan, et meie prantsuse kolleegid ei mõista seda valesti – kindla sihiga. Selline kindel siht on alati vajalik. Kui ei tea, kuidas seada tüür õigesti, on mis tahes tuul vale tuul. Praegu on puhumas mitmesugused tuuled, eelkõige aga muutuste tuul. Kaks viimast aastakümmet muutusi ei ole mõjutanud ainult Euroopat, vaid kogu maailm on muutunud. Viimastel aastatel isegi kiiremini kui kunagi varem.

Mõned muutused on juba ilmnenud, kuid nad ei ole lõplikku hinnangut saanud. Me võime palju rääkida India ja Hiina majanduslikust tõusust. 2005. aastal Ühendkuningriigi eesistumise alguses kuulasin ma Briti peaministri Tony Blairi siin saalis peetud kõnet. Ta tõi esile need muutused ning rääkis kahe suure majanduse, India ja Hiina kasvavast tugevusest. Kõnealused kaks riiki allkirjastasid mitmesugused kahepoolsed majandus- ja kaubanduslepingud juhuslikult sellel nädalal. Nad investeerivad jõudsalt teadmistesse, teadusuuringutesse ja arengusse ning edendavad konkurentsivõimet. Euroopa Liit peab järelikult oma olukorra üle vaatama ning võtma meetmeid, tagamaks, et tema konkurentsiolukord ei halveneks. Viimastel aastatel oleme tähelepanu pööranud oma puudustele ning rääkinud nende kõrvaldamise meetmetest. Paljud neist meetmetest on ellu viidud, kuid osa kahjuks mitte. Samas ei taha ma jälle rääkida Lissaboni strateegiast tulenevatest eesmärkidest ja kohustustest.

Lõpetuseks tahan öelda, et sellest ei piisa, kui me käsitleme Euroopa Liidu ees seisvaid ülemaailmseid muutusi vaid konkurentsivõime ja terrorismivastase võitluse taustal. Mõlema valdkonnaga tegelemine on õige, kuid mitte piisav.

Ülemaailmsel tasandil seisavad Euroopa Liidu ees järgmised küsimused, millele ta lisaks varem kuuldule varem või hiljem veel vastused peab leidma.

Esimene küsimus on ÜRO reform ning uue maailmakorra loomine. Euroopa Liit võib kõnealuses reformis mängida juhtrolli.

Teine küsimus on vaesusega võitlemine. See on kõige olulisem prioriteet. Euroopa Liidu antav rahvusvaheline arenguabi on oluline, kuid seda ei kasutata alati tõhusalt. Tõhusama kasutuse eesmärgil peame toimima järgmiselt: esiteks, keskenduma haridusele, et edendada vaeste riikide haridustaset, ning teiseks, ostma toitu ja muid kaupu, mida tuleb arenguabi eesmärgil annetada riikidele ja piirkondadele, kellele abi on suunatud. See on ainus viis, kuidas me saame aidata tõhusalt edendada nende põllumajandust ja majandust ning kõrvaldada pikaajalises perspektiivis vaesuse põhjused. Käsitledes rahvusvahelise arenguabi teemat, siis tuleb sõna „konkurentsivõime” asendada sõnaga „koostöö”. Meid peaks julgustama asjaolu, et arenguriigid arenevad järjest enam, ning vaesed riigid muutuvad rikkamaks. Mida rohkem on riigid arenenud, seda enam on nad suutelised võitlema vaesusega.

Kolmas küsimus on kliimamuutusega võitlemine. Pärast Euroopa Ülemkogu eelmise aasta otsuseid muutus Euroopa Liit kõnealuses küsimuses usaldusväärseks juhtivaks riigiks, millel on palju suurem mõju. Me peame seda rolli säilitama. Me saavutame eesmärgi, kui veename läbirääkimiste käigus oma ülemaailmseid partnereid, et nii liidusiseselt kui ka -väliselt kohaldatakse samu kriteeriume, käsitledes ühiselt koorma kandmist kliimamuutuse vastase võitluses.

Neljas küsimus on loomulikult kultuuridevaheline dialoog. Seda on vaja rohkem kui kunagi varem. Pikemas perspektiivis ei saa ilma kõnealuse dialoogita luua tingimusi rahu tagamiseks maailmas ega käsitleda suurimat julgeolekuohtu tänapäeva maailmale. Seega on meil heameel, et 2008. aasta on aasta, mil Euroopa Liit pöörab märkimisväärset tähelepanu kultuuridevahelisele dialoogile. Meil on samuti heameel, et Euroopa Parlamendi president sai viibida kuu alguses Ljubljanas avatseremoonial ning et Euroopa Parlament korraldab kõnealuse teema raames palju olulisi üritusi. Te annate märkimisväärse panuse esiteks, edendades inimeste teadlikkust sellise dialoogi vajaduse kohta ning teiseks, astudes konkreetseid samme.

Aeg-ajalt kuuleme, et eespool nimetatud küsimused ei ole tegelikult Euroopa Liidu prioriteedid, ning et me peaksime tegelema liidusiseste probleemidega. Ma olen aga veendunud, et see on liiga kitsas lähenemisviis, kuna rahu ja julgeoleku tagamine meie kodanikele, stabiilne ja turvaline energiaga varustatus ning migratsiooni survega toimetulek sõltuvad olulisel määral sellest, kuidas me lahendame tulevikus kõnealused neli põhiküsimust ning kuidas tuleb Euroopa liit toime oma tähtsama rolli ning ülemaailmse mõjuvõimuga.

Mida rohkem on Euroopa Liit võimeline tegutsema üleilmselt nendes küsimustes, seda enam on tagatud tema kodanikele rahulik ja turvaline elu ning stabiilne majanduslik ja sotsiaalne areng.

Daamid ja härrad, lubage mul lõpetada, kinnitades teile, et Sloveenia täidab seda ülesannet, õigemini on asunud seda täitma pärast kolmeaastast intensiivset ettevalmistust täieliku vastutustundega. Meie eesistumine ei pruugi olla nii ulatuslik kui Prantsusmaa oma ning nii kõrgetasemeline kui Saksamaa oma ning võib-olla ei ole meie avalikel teenistujatel nii pikaajalisi ja väljapaistvaid traditsioone nagu brittidel. Me võime teha vigu, öelda midagi liiga otse või naiivselt. Kuid me lubame töötada vastutustundlikult ning käsitleme olulisi küsimusi. Me ei võistle avalikkuse tähelepanu pärast. See ei ole meile oluline. Me teame, kust me alustasime 20 aastat tagasi, kui Sloveeniat alahindasid paljud. Me teame, mida pidime tegema edu nimel ja selle nimel, et olla täna siin.

See on meie suurim soov ning meie panus toob kaasa iga kuu järjest rohkem rahulolevaid eurooplasi, nii et ühel päeval võib kes tahes kõndides mis tahes linna tänaval Euroopas, vastata viivitamata küsimusele, kas ta muretseb Euroopa Liidu tuleviku pärast, sõnadega: „Ma hoolin Euroopa tulevikust, sest ma tean, et Euroopa hoolib minust.”

Daamid ja härrad, me ei ole seda võib-olla veel saavutanud, kuid me pole kaugel ning kindlasti oleme õigel teel. Aitäh! (Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Suur tänu nõukogu eesistujale peaminister Janšale. See on suurepärane, et Sloveenia on eesistuja. Fraktsioonide esimehed avaldavad peatselt oma arvamust, kuid ma võin öelda kogu parlamendi nimel, et Euroopa Parlament seisab Sloveenia kõrval ja aitab edendada Euroopa Liitu ning seega oleme kindlad, et Sloveenia eesistumisperiood saab olema edukas.

Nüüd aga palun ma võtta sõna komisjoni presidendil.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Barroso, komisjoni president Hr president, peaminister, parlamendi liikmed, kõigepealt pöördun ma eesistujamaa Sloveenia poole. See on tõepoolest esimene kord, kui viimase laienemise käigus liitunud liikmesriik asub täitma seda vastutusrikast kohustust. Sloveenia on väga hea näide laienemise edukusest. See oli esimene riik, mis võttis kasutusele euro.

Sloveenia näide tõendab, et 2004. ja 2007. aastal Euroopa Liiduga liitunud liikmesriigid on praegu Euroopa integratsiooni keskmes. See tõendab samuti Sloveenia väga olulisi Euroopa volitusi. Ma avaldan oma täielikku toetust peaminister Janšale järgmise kuue kuu jooksul Euroopa Ülemkogu eesistuja väga olulise ülesande täitmisel. Teie, peaminister, ja teie maa sümboliseerite võitlust Euroopa põhiväärtuse – vabaduse eest. Suur tänu teile samuti Shengeni pidustuste ajal selle meeldetuletamise eest. Ma olin äärmiselt liigutatud, et ma sain olla koos teie ja teiste inimestega Sloveenia ja Itaalia vahelisel piiril ning ma ei unusta sõnu, mida te kasutasite sellel hetkel, kui meenutasite, et 20 aasta eest surmas Jugoslaavia armee sealsamas inimesed, kes tahtsid saada vabadusse, tahtsid minna Itaaliasse, Euroopa Liitu.

Reis, mille me koos peaminister Socratese ja Euroopa Ülemkogu eesistujaga ette võtsime, oli tõepoolest muljetavaldav, ning detsembri lõpus külastasime me Saksamaad, Poolat ja Tšehhi Vabariiki; me olime samuti Eesti ja Soome, Slovakkia, Ungari ja Austria piiril ning me nägime emotsioone, mis peegeldusid nii paljude inimeste silmadest.

Ma arvan, et me peame seda kõike meenutama endale, mõistmaks, kus me oleme praegu. Teie tänased sõnad, peaminister Janša, tugevdasid vaid minu kindlat veendumust, et 2004. ja 2007. aasta laienemised, mis tugevdasid Euroopas rahu ja demokraatiat, on üks suurepäraseid saavutusi Euroopa ajaloos ning me peame selle üle uhked olema.

Komisjon teeb tihedat koostööd eesistujamaa Sloveeniaga tema programmi kesksetes küsimustes, nagu näiteks Lääne-Balkani stabiilsus, eelkõige seoses Kosovo ja Bosniaga, kuid samuti laienemine, Euroopa naabruspoliitika, varjupaiga ja sisserände teema, koostöö strateegiliste partneritega ning kultuuridevaheline dialoog.

Lubage mul tähelepanu pöörata kolmele teemale, mis on väga suurel määral seotud meie vastutusega. Ma keskendun kolmele prioriteedile: Lissaboni leping, energiapakett ja kliimamuutus ning uuendatud Lissaboni strateegia.

2007. aasta lõpus oli Euroopa Liidu olukord hea. Edusammud uue lepingu sõlmimise suunas vastasid meie ootustele. Liit järgis komisjoni 2006. aasta mais esitatud kava: esmalt Berliini deklaratsioon, mis tähistas Rooma lepingu 50. aastapäeva ning esitas suunised liidu tuleviku kohta, siis Euroopa Ülemkogu juuni tippkohtumine, kus me eesistujamaa Saksamaa juhatusel leppisime kokku valitsustevahelise konverentsi üksikasjaliku pädevuse, ning lõpuks detsembris Lissaboni lepingu allkirjastamine.

Kokkuleppe saavutamise protsess näitas, et liikmesriikide ja Euroopa institutsioonide vahel valitseb märkimisväärne üksmeel tuleviku suhtes.

Meil on usaldusväärne ja tasakaalustatud leping ning ma usun, et see loob tugeva aluse tulevikule. Me ennetasime suurt osa ebakõlast ja lahkarvamustest eelnevate institutsiooniliste arutelude teemal. See loob liidus soodsa aluse meie poliitiliste prioriteetide elluviimise tagamiseks sellel aastal. Selle aasta poliitiline prioriteet on Lissaboni lepingu edukas ratifitseerimine. Ma kutsun liikmesriike üles toimima kiiresti ja otsustavalt, et tagada Euroopa kõnealuse lepingu ratifitseerimine.

Järgmisel nädalal võtab komisjon vastu kliimamuutust ja taastuvenergiat käsitleva energiapaketi. Meie ettepanekud on kooskõlas eesmärgiga, mille seadsid eelmise aasta kevadisel Euroopa Ülemkogul täpseid ja õiguslikult siduvaid eesmärke nõudvad riigipead ja valitsusjuhid.

Komisjon tegutseb nüüd selle volituse alusel. Rahulolevalt täheldan ma, et see on nii nõukogu eesistujariigi Sloveenia kui ka parlamendi prioriteet. Me peame tegema kõvasti tööd, et saaksime paketi vastu võtta 2008. aasta lõpuks. Meie pakett täiendab eelmisel aastal esitatud energia siseturgu käsitlevaid ettepanekuid. Euroopa energiaturg tagab Euroopa kodanikele suurema valikuvõimaluse ja soodsamad hinnad. Oluline on samuti lahendada kolm Euroopa Liidu ees seisvat keskset küsimust: konkurents, jätkusuutlikkus ja tarnekindlus.

Me teadsime juba alguses, et Euroopa muutmine vähem süsihappegaasi tekitavaks majanduseks ei ole lihtne ülesanne. See on aga küsimus, mille puhul tuleb olla tõsine, vastutustundlik ja täita oma kohustust. Komisjon käsitleb liikmesriikidele esitatud taotlusi tasakaalustatud viisil. Liikmesriikide lähtepunkt on erinev, nende olud on erinevad ning mõned suudavad rahastada suuremaid investeeringuid kui teised. Me peame vähendama ka Euroopa tööstuse kohanemiskulusid ning käsitlema probleeme, millega seisavad vastamisi energiakulukad tööstusharud. Nagu komisjoni ettepanekud näitavad, mõistame me tegelikku olukorda.

Me ei tee aga mööndusi Euroopa huvide suhtes, mis seisnevad kliimamuutuse vastase võitluse ülemaailmsete püüdluste edendamises, energiajulgeoleku tagamises ning meie majandustele konkurentsieelise loomises. Nii meie rahvusvaheline usaldusväärsus kui ka usaldusväärsus Euroopa kodanike ees sõltuvad 2007. aasta märtsis seatud eesmärkide täitmisest.

Bali konverents oli edusamm, mis pani aluse lepingu sõlmimise kavale, kuid järgmisel nädalal vastu võetav pakett on selge tõestus meie tahtest tegutseda oma sõnade kohaselt.

Energia- ja kliimamuutuse paketti tuleks võtta kui Euroopa võimalust majanduslikus mõttes. See soodustab innovatsiooni ja edendab konkurentsi. Kliimamuutuse vastane võitlus Euroopa tööstusharude konkurentsivõime arvelt oleks viga. Liit peaks juhtima ülemaailmseid jõupingutusi kliimamuutuse probleemi lahendamisel, aga ka Euroopa tööstusharud peaksid olema jätkuvalt maailmas juhtival kohal. Samal ajal loome ka uusi turge ja töökohti ning meil on mitmes valdkonnas esimese turuletulija eelis.

Tõsi on, et paketi eesmärk on keskkonnasõbralikum Euroopa, kuid see aitab saavutada ka tööstus-, töö- ja tarbijasõbralikuma Euroopa. See on algatus, millest võidavad kõik.

Lissaboni majanduskasvu ja tööhõive strateegia toimib ka kolm aastat pärast selle taaskäivitamist 2005. aastal. See on edendanud Euroopa majanduse tulemuslikumat toimimist ja seda eelkõige 6,5 miljoni uue töökoha loomise näol kahe viimase aasta jooksul.

Me loodame luua veel viis miljonit kohta aastaks 2009. Struktuurireformid aitavad samuti edendada majanduskasvu ning parandavad Euroopa pikaajalise õitsengu väljavaateid. Need on julgustavad saavutused.

Kuna me käivitame Lissaboni järgmise etapi, peame ülemkogu kevadisel kohtumisel langetama ambitsioonikad otsused niisuguste valdkondade kohta nagu teadusuuringud, innovatsioon, ettevõtluskeskkond, ametialane väljaõpe ning tööjõu kvalifikatsioon.

Komisjon teeb ettepaneku muuta viies vabadus — teadmiste vaba liikumine — Euroopa tegelikkuseks, et edendada innovatsiooni ning muuta see kättesaadavaks rohkematele Euroopa kodanikele.

Me vajame samuti Euroopa väikeettevõtete õigusakti, et edendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kasvu. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted loovad kümnest uuest töökohast üheksa. See on komisjoni 2008. aasta prioriteet.

Kokkuvõtteks tuleb mainida, et Euroopa vajab aktiivset tööhõivepoliitikat, mis tagab inimestele väljaõppe nende võimete rakendamiseks ning võimaldab kodanikel tagada nende tööalast konkurentsivõimet. Investeerimine inimestesse on kindlaim viis tagamaks kodanikele kindlustunde, et nad säilitavad töö hoolimata töökoha vahetusest. Me peame võimaldama heaolu kõigile, mitte vaid mõnele ega isegi mitte vaid enamikule. See on põhjus, miks investeerimine inimestesse ja tööturgude ajakohastamine jäävad uue Lissaboni etapi üheks neljast esmatähtsast valdkonnast.

Me peame edendama eurooplaste ettevõtlikkust — töökohtade loomine, innovatsioon ja konkurents on Euroopa edu võti. Majandusprognoosid 2008. ja 2009. aasta kohta on juba veidi vähem optimistlikud ning nendesse märguannetesse tuleb suhtuda tõsiselt. Me teame, et selle põhjuseks on mõningane rahanduslik ebastabiilsus, mis pärineb Atlandi ookeani teiselt kaldalt.

Me peame aga võitlema negatiivse suhtumise vastu. Meie majandus rajaneb tugevatel ja usaldusväärsetel alustel. Me teame ka, et majandustegevuse langus vähendab majanduslike ja sotsiaalsete reformide jätkamise valmidust. See võib olla loomulik reaktsioon, kuid oleks siiski vale järelduse tegemine mineviku kogemustest.

Üleilmne konkurents ja meie kodanike heaolu nõuavad reformide jätkamist, et Euroopa majandus oleks konkurentsivõimelisem. See on ainus viis, kuidas hoida meie mudelit, meie sotsiaalse ühtekuuluvuse Euroopa mudelit.

2007. aasta edu üks võti oli komisjoni võime teha tõhusat koostööd parlamendi ja nõukoguga. Ilma koostööle suunatud lähenemisviisita poleks me saavutanud kokkulepet Lissaboni lepingu suhtes ega leidnud lahendusi keerulistele küsimustele, nagu Euroopa Tehnoloogiainstituut ja Galileo projekt.

Kolmepoolne institutsiooniline partnerlus parlamendi, nõukogu eesistujariigi Sloveenia ning komisjoni vahel on äärmiselt oluline edu saavutamiseks 2008. aastal. Ratifitseeritud lepingu, kooskõlastatud energia- ja kliimamuutuse paketi ning Lissaboni majanduskasvu ja tööhõive toimiva strateegiaga on Euroopa 2009. aastal kindlasti tugevam ning paremini valmistunud, et tulevikule vastu minna.

Lõpetuseks lubage mul tänada president Pötteringi õnnitluste eest Euroopa Komisjoni esimese kohtumise 50. aastapäeva puhul. See on tõepoolest olnud pikk teekond kõnealusele institutsioonile alates aastast 1958. Komisjon on olnud Euroopa integratsiooniprotsessi keskmes kui dünaamilisuse ja edasipüüdlikkuse allikas ning kui juhatus kõigile neile, kes usuvad Euroopa projekti. Olen praegu väga uhke, et saan juhtida seda institutsiooni 21. sajandi alguses, mil seisame vastamisi uute väljakutsetega ja vajame uusi lahendusi.

Euroopa Komisjon jääb ustavaks Walter Hallsteinile ja kõigile asutajatele, kes lõid 50 aastat tagasi selle tõhusa institutsiooni kui keskse toimija meie ühises projektis. Tihedas koostöös parlamendi ja nõukoguga taotleme ühiseid eesmärke: tugev Euroopa, avatud Euroopa, vabaduse, heaolu ja solidaarsuse Euroopa. Me oleme üsna veendunud, et eesistujariigi Sloveenia ja peaministri Janšaga koostööd tehes saavutame käegakatsutavad tulemused meie kodanikele.

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Suur tänu, komisjoni president! Walter Hallstein ütles 16. jaanuaril 1958 — ma tsiteerin, kuna see on lühike lause, mis oli suunatud komisjoni liikmetele: „Teie töö kannab vilja, kuid vaid siis, kui teete tihedat koostööd teiste institutsioonidega, eelkõige ministrite nõukogu ja parlamentaarse assambleega.” Tsitaadi lõpp.

Tänapäeval on olemas Euroopa Parlament ning see, mis kehtis aastal 1958, kehtib ka aastal 2008 ning ma ei kahtle, et koostöö Euroopa institutsioonide vahel muudab nende töö tulemuslikumaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Joseph Daul, fraktsiooni PPE-DE nimel. (FR) Hr president, Euroopa Ülemkogu eesistuja, komisjoni president, daamid ja härrad, mul on heameel, et Euroopa Rahvapartei (Kristlikud Demokraadid) ning Euroopa Demokraatide fraktsiooni soov, et 2008. aasta oleks progressi aasta ning suudaks käsitleda kodanike probleeme, ühtib Euroopa Liidu eesistuja Sloveenia eesmärkidega.

Peaminister Janša, teie armastusväärne riik Sloveenia on tõepoolest toimiv riik. Seda tõestavad makromajanduslikud näitajad ja poliitiliste arutelude olemus. Sloveenid soovivad panna inimesi tundma, et nad kuuluvad Euroopasse.

Sloveenid on teiste seas ühed edukamad Lissaboni eesmärkide saavutamisel. Liikudes ELi liikmelisuse poole ning pärast 2004. aasta liitumist on Sloveenia olnud väga tulemuslik.

Millega meie saime 50 aastaga hakkama, või millega veel hakkama ei ole saanud, õnnestus Sloveenial 10 aastaga. Ta tegi läbi keerulise ülemineku sotsialismist turumajandusele ühiskonda lõhestamata.

Tugev privatiseeritud majandus, stabiilne inflatsioon, palgakasv, suhteliselt madal töötuse määr ning eelkõige tugev raha võimaldasid teil võtta kasutusele euro 2007. aastal. Te liitusite ka Schengeni alaga ning olete esimene uus liikmesriik, mis asub juhtima ELi.

Sloveenia eesistumine tähistab kahtlemata uute liikmesriikide integreerumist Euroopa Liitu. Võttes vastutuse Lissaboni lepingu ratifitseerimisprotsessi läbiviimise eest, suunates pingutusi, mida 27 liikmesriiki peavad tegema, et käsitleda Euroopa energia-, kliimamuutuse, majanduskasvu ja tööhõive küsimusi, jätkates Lääne-Balkani integratsiooni, panustades algatuste kaudu Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aastasse, mis annab võimaluse taaskinnitada Euroopa Liidu projekti keskmes olevaid avatuse, sallivuse ja dialoogi väärtusi, näitab Sloveenia eesistujana, et 2004. aastal liitunud riigid ei tunne mitte ainult ELi institutsioonilisi küsimusi, vaid ka sisemist töökorraldust ning seda, kuidas Euroopa kehtestab oma huve rahvusvahelisel tasandil.

Nõukogu eesistuja, PPE-DE fraktsioon on teiega, toetades teid prioriteetide saavutamisel. Euroopa tulevik määratakse Lissaboni lepingu jõustumisega. Seega on tõhusus äärmiselt oluline, kui ratifitseerimine viiakse lõpule selliselt, et uued vahendid on kättesaadavad Euroopa Parlamendi 2009. aasta valimiste toimumise ajaks. Meie fraktsioon toetab ka teie pingutusi, et käivitada Lissaboni strateegia uus etapp tõhusalt ning tagada Euroopale edukas, õiglane ja keskkonnasõbralik tulevik ning meie majanduse konkurentsivõimelisus, et globaliseerumisest tulenevaid võimalusi ära kasutada.

Seega peab Euroopa, pidades läbirääkimisi oma globaalsete partneritega Kyoto protokolli järgse süsteemi teemal, mängima juhtrolli, et tagada soodsad tingimused sotsiaalkasvule, et teadmised ja innovatsioon oleksid majanduskasvu liikumapanevaks jõuks ning et leida vastused demograafia, energiavarustuse ja kliimamuutuse küsimustele.

Nõukogu eesistuja, käsitledes Balkani küsimust ja Lääne-Balkani väljavaateid liituda Euroopaga, toetame teie pingutusi piirkonnas stabiilsuse ja koostöö tagamisel, kuna sellest sõltub kogu Euroopa Liidu julgeolek ja heaolu.

EL ja teie kui eesistuja peavad täitma oma kohustust Kosovo staatuse küsimuse lahendamisel. Euroopa lääne ja ida poole ühendaja roll, mida Sloveenia on Euroopas ajalooliselt ja geograafiliselt mänginud, on väärtuslik ELile ja tema liikmesriikidele. Sloveenia on Euroopa mandril läbi aegade olnud koht, mida läbivad mitmesugused inimesed, kaubad ning kultuurisuunad, sõltumata ajastust ja mõjujõududest. Sloveenia on suurepärane dialoogi edendaja eri kultuuride, tõekspidamiste ning usuliste ja vaimsete traditsioonide vahel Euroopa kultuuridevahelise dialoogi taustal.

Hr president, eesistuja, daamid ja härrad, fraktsiooni PPE-DE nimel soovin öelda, et ma loodan, et 2008. aasta on Euroopale edukas. ELi eesistumine on kahtlemata märkimisväärne väljakutse Sloveenia-taolisele riigile, pidades eelkõige silmas tema inimressurssi ning ametiasutuste suurust, nagu te ütlesite. Samas, hr eesistuja, on teised liikmesriigid nagu Luksemburg ja Austria näidanud korduvalt, et Euroopa veendumust, traditsioone ja tulemuslikkust ei saa mõõta riikide suurusega.

Kõike head Sloveeniale eesistujana!

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  Martin Schulz, fraktsiooni PSE nimel. – (DE) Hr president, daamid ja härrad, ma soovin oma fraktsiooni nimel taas rõhutada seda, mida ma teile, hr peaminister, Ljubljanas kahel korral ütlesin: Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide fraktsioon on valmis toetama teie eesistumist igal võimalikul viisil. Nagu te juba ütlesite, on see ajalooline eesistumisperiood. Eesistuja on riik, mis on tulnud kommunistlikust diktaatorlikust korrast – seda ei tohi alahinnata – kusjuures peaminister oli ise selle korra ohver. See on eesistumine, mis ei vääri mitte ainult demokraatide täielikku toetust, vaid millel on hea võimalus tagasi võita inimeste südamed, kuna see annab meile parlamendis, aga ka kogu Euroopas võimaluse näidata taas, et muutus on võimalik ning pikaajalises perspektiivis võidavad alati vabadus ja demokraatia.

Teie riik on hea näide selle kohta, et diktaatorlik kord pikaajalises perspektiivis püsima ei jää. See võib kesta 10, 30 või 100 aastat, kuid demokraatia võidab alati ning see on positiivne märk.

Teie sissejuhatus, milles oli värskendavat objektiivsust, peaks andma vaimsuse kogu 2008. aastale. Ma ei tea, mis ootab meid ees aasta teisel poolel, kuid me arutasime täna vähemalt poliitilist suunda ning seda hindame me kõrgelt.

Asjaolu, et me arutasime täna poliitilist suunda ja mitte isiklikke küsimusi, on võib-olla esimene erinevus käesoleva aasta esimese ja teise poole vahel. See on tegelikult ootamatu, et oleme juba leidnud mõned erinevused. Üks erinevus, millest ma tahaksin rääkida, on Euroopa Liidu laienemine, mis ei ole tõepoolest veel läbi. Jah, me peame praegu läbirääkimisi Euroopa Liidu laienemise teemal. Tõepoolest, me peame läbirääkimisi Makedooniaga, aga ka Horvaatia ja Türgiga.

Te ütlesite, et soovite alustada läbirääkimisi Türgiga liikmelisuse eesmärgil. 2008. aasta teise poole eesistujariik seda ei poolda. Mida meie aga soovime, on saada selgust nõukogult. Kas Türgiga toimuvad praegu läbirääkimised liikmelisuse eesmärgil või mitte? See on üks olulisemaid küsimusi, mille te peate kõigepealt välja selgitama nõukogu eesistumise kolme eesistuja programmi raames.

Teine erinevus, mida me ka tähelepanelikult kuulasime, on asjaolu, et te peate Euroopa institutsioone piisavalt tugevaks, et nad suudavad naabruspoliitikat viia ellu ise oma vahendite abil. Hästi öeldud! See on selge vastulöök Vahemere Liidu iseseisvate asutuste ettepanekule, mille tegi teie eeldatav järglane nõukogu eesistuja ametikohal. Väga tubli, me toetame teid ka selles küsimuses!

(Aplaus)

Seega näeme tekkimas mõrasid nõukogus, kuid Te võite tugineda vähemalt asjaolule, et sotsialistide fraktsioon toetab teid, hr Janša.

Nõukogu eesistuja rääkis Schengeni piiride avamisest. See on samuti oluline punkt ning ma tänan teid suurepärase võimaluse eest, mida avanemisega kaasnev liikumisvabadus kodanikele pakub. Tänan teid ka selle selge avalduse eest, pidades eelkõige silmas Sloveeniat ja tema ajalugu, et te näete seda kui oma rahva vabaduse võimalust. Oma avaldusega saadate te sõnumi Euroopa paremäärmuslastele, kes teotavad kõiki neid vabadusi retoorikaga, mis käsitleb hirmu Euroopa ees, ning paneb inimesi kartma mis tahes väikseid muutusi, selle asemel, et rõhutada võimalusi, mida vabadus pakub.

(Aplaus)

Komisjoni president, mul on teile palve. Saksamaal toimub praegu ulatuslik arutelu Nokia ümberpaigutamise teemal. Te ütlesite äsja, et Euroopa majanduse tugevus seisneb väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes. See on õige, kuid samas on meil ka suur osa töökohti tööstuses. Minu kodumaal väitis Nordrhein-Westfaleni liidumaa majandusminister, et Nokia ümberpaigutamist Bochumist Saksamaal Rumeeniasse rahastatakse ELi fondidest. Ma ei usu seda, kuid kas te saaksite seda kontrollida ja selgitada, et see pole nii. Sellisest retoorikast – mis on seotud sellise kibeda ja valusa küsimusega – ja kui see ka tõele ei vasta, võidavad vaid need, kes on ühise Euroopa ülesehitamise vastu. Selgitus on siinkohal väga oluline.

(Aplaus)

Meie viimane märkus Euroopa Parlamendi presidendile ja komisjoni presidendile. Jah, Walter Hallstein oli oluline inimene. Euroopa Liidu ühe asutaja ja komisjoni presidendina andis ta tohutu panuse, kuid seda, kui palju tema seatud alustest on teda jäljendada püüdvad inimesed 50 aasta jooksul eemaldunud, võib näha teie peal, hr president. Hr Hallstein oli Türgi Euroopa Liidu liikmelisuse innukas kaitsja. Teie ja teie kolleegid on aga suhteliselt skeptilised Türgi liitumise suhtes. Kõnealust asjaolu arvestades oli Walter Hallstein tõepoolest suurepärane eurooplane.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Suur tänu kolleeg Martin Schulzile. Käesoleva täiskogu reeglid ei võimalda presidendil vastata fraktsioonide esimeeste iroonilistele märkustele või vähemalt ei ole see kohustuslik. Mõnes teises olukorras oleks olnud hea teie küsimusele vastata, kuid ma olen tänulik ka Walter Hallsteini käsitlevate sõbralike märkuste eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Graham Watson, fraktsiooni ALDE nimel. – Hr president, ma soovin öelda mõne sõna peaminister Janšale. Austatud eesistuja, minu fraktsioon pöördub teie poole lihtsa sõnumiga: Euroopa ootab. Ta ootab, et 2008. aasta oleks progressiaasta. Me ootame, et progress algaks kohe. Me ootame ka, et eesistujariik astuks väljakutsele vastu.

Mul ei ole vähimatki kahtlust, et nii see on. Kas ei olnud see mitte vapper sloveen, kes astus vastu võimsale impeeriumile ning väitis esimesena, et kõik teed ei vii Rooma? Samuti ei vii nad ka Pariisi ning see ei ole Prantsusmaa eesistumisperioodi algus. See on ajalooline algus meie liiduga 2004. aastal liitunud riikidele.

Austatud eesistuja, teie riik võib olla küll suuruselt väike, kuid on hingelt suur ning me teame, et Euroopa Taavetite eesistumisperioodid on sageli edukamad kui tema Koljatitel. Tõsi on, et teie eesistumiskava kätkeb endas nii ambitsiooni kui ka konsensust, mis võivad meie mandri ühendada. See ühtsus on hädavajalik, et ratifitseerida Lissaboni leping võimalikult kiiresti ning koguda toetust institutsioonidevahelisele lepingule, mis käsitleb Euroopa juhtimist uue lepingu järgi.

Institutsioonidevahelise koostöö osas ootame tihedamat dialoogi teiega ning teie valitsuse sagedasemat kohalolekut selles saalis. Meil on väga kahju, et teid eile kohal ei olnud, kui me kuulasime meie kultuuridevahelise dialoogi aasta esimest külalist.

Teie programm toob esile sisemise dünaamilisuse olulisuse ning see, hr Schulz, on viis, kuidas luua ja kuidas säilitada töökohti siin mandril – sisemise dünaamilisuse kaudu. Austatud eesistuja, me loodame, et te jätkate energia-, telekommunikatsiooni- ning tervishoiuteenuste ühtse turu elluviimist. Euroopa Liidul on piisavalt rasked ajad veenmaks oma kodanikke, et ta annab lisaväärtust nende igapäeva ellu. Seega, kui kindlaks tulemuseks oleks kiirem tervishoiuteenuste osutamine, väiksemad arved ja laiem valik tarbijatele, oleksime väga vihased, kui ettepanekud patsientide õiguste kohta võetakse päevakorrast maha vaid seetõttu, et nad on vastuolulised.

Teistes küsimustes peate te tunduvalt rohkem pingutama, eelkõige eesistumise programmi kaht teist osapoolt silmas pidades, kuna neil on otsene huvi soodustada tuumaenergia valdkonda ja kujutada seda kui kliimamuutuse imerohtu. Solidaarsus ja vastutuse jagamine aitavad saavutada edu heite vähendamisel ja taastuvenergia eesmärkide saavutamisel. Nagu president Barroso ütles, meie liit peab 2008. aastal näitama, et ta suudab kliimamuutuse vastases võitluses muuta ilusad sõnad tegudeks.

Progressi saavutamine Lääne-Balkanil on õigustatult üks teie prioriteetidest ning teie kogemus ja piirkonna mõistmine on meie liidule suureks abiks. Sellest hoolimata arvan, et teie seisukohta, mille kohaselt on Bosnia ja Hertsegoviina olukord halvem kui Kososvo oma, enamik liidust ei jaga. Ma olen ka seisukohal, et see ei ole hea viis Bosnia ja Hertsegoviina inimesi motiveerida. Kui selle eesmärk on Serbia rahustamine, siis see ei mõju. Üks võimalus, kuidas muuta Kosovo iseseisvuse mõru pill magusamaks, oleks stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping. Samal ajal, kui hr Đelić valmistub Brüsselisse tulema, rõhutab meie fraktsioon jätkuvalt ja järjekindlalt, et stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut ei sõlmita Serbia täieliku koostööta endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga.

(Aplaus)

Uus peaprokurör Serge Brammertz ei ole aga veel kogenud koostöövalmidust. Austatud eesistuja, keegi meist ei soovi näha Serbiat Euroopast kõrvale jäetuna ning teie kui eesistujariigi julge ja konstruktiivne hoiak võib olukorra lahendada ning viia Ratko Mladići tabamiseni.

Seni aga, nagu te Sloveenias ütlete, palvetagem hea saagi eest, kuid jätkakem ka töötamist.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  Brian Crowley, fraktsiooni UEN nimel.(GA) Hr president, Sloveenia valitsus võtab ELi eesistumise üle ajal, mil liidu ees seisab palju väljakutseid. Euroopa riigid peavad tegelema lepingu ratifitseerimisega, suurt tähelepanu pööratakse Balkani piirkonnale, ELi tasandil tuleb saavutada energiapaketi kokkulepe ning vaja on leida uus liikumapanev jõud, et lahendada Palestiina ja Iisraeli vaheline konflikt.

fraktsiooni UEN nimel. – (EN) Nagu minu kolleegid juba eelnevalt õigustatult ütlesid, on Euroopa ees seisvate lahendust vajavate küsimuste nimekiri lõputu. Käsitlemist vajavaid teemasid, otsuseid ning valdkondi, milles on huvid ühised, ja valdkondi, milles huvid lahknevad, on tohutult.

Selle asemel, et pidada loengut praegustest või tulevastest ebasoodsatest käsitlustest või otsustest, keskendun ma lühidalt kolmele valdkonnale.

Esiteks, reformileping ehk Lissaboni leping. Selle ratifitseerimine on Euroopa Liidu tulevase arengu seisukohalt äärmiselt oluline.

Teiseks, tulevast laienemist silmas pidades tuleb luua olukord, et kandidaatriigid tajuksid võimalust saada Euroopa Liidu liikmeks lähitulevikus.

Kolmandaks, mis on minu arvates kõige olulisem teema, on Kosovo ja sealne olukord ning rahumeelne üleminek praegusest staatusest mis tahes tulevikus aset leidvasse staatusesse. Kosovo küsimuses oleme näinud juba suuri edusamme, kuna kahe etnilise kogukonna ühised politseiüksused patrullivad ühiselt üksteise piirkonnas ning enam ei ole valdav arusaam ühest politseiteenistusest ühele rahvale, vaid on ühtne politseiteenistus kõigile Kosovo inimestele.

Hr peaminister, teie kogemus teatud mõttes vastuhakkajana, vaimuinimesena, kuid kõige olulisem, demokraadina ja inimesena, kes kuulas mõistuse häält, mille tulemusel tuli teie riik pimedast kommunismiajast Euroopa Liidu valguse kätte, kuid mida siiski ähmastas mõnikord energiakriis, moodustab sellise kuvandi ja kujutelma, mis on kõige olulisem Bosnia, Serbia, Kosovo ja tõepoolest ka Türgi inimeste jaoks.

Ma ootan võimalust töötada koos Teie ja Teie valitsusega. Sloveenia on väike riik, ent samas ei ole te mitte ainult vaimult suur, vaid ka väga heal tasemel. Nagu te juba eesistumisperioodi alguses tõestasite, ei karda te „suurtele poistele” vastu astuda, kui nad üritavad teid heidutada. Kõige olulisem aspekt aga teie panusest on moraalne kindlustunne minevikust.

Euroopa Liit vajab tänapäeval uusi kangelasi: kes teavad, mis tunne on elada vabaduseta, mis tunne on elada sõnavabaduseta, õigusteta ja demokraatiata. See on parim valgus, mida me saame heita tänapäeva Euroopa mandri pimedatesse nurkadesse.

 
  
MPphoto
 
 

  Monica Frassoni, fraktsiooni Verts/ALE nimel.(IT) Hr president, austatud nõukogu eesistuja, daamid ja härrad, me oleme üsna sentimentaalsed Euroopa suhtes ja selle suhtes, mida ta on saavutanud rahu- ja demokraatiamudelina ning mida ta võib saavutada inimeste vabaduse ja heaolu edendajana ning innovatsiooni ja üleilmsete keskkonnaprobleemide järjekindla käsitlemise keskusena.

Seetõttu on meil heameel teid siin täna tervitada, kuid me oleme ka veidi nukrad, et kõnealune kogemus võib jääda ainulaadseks. Nagu te teate, on üheks Lissaboni lepinguga kaasnevaks muutuseks Euroopa Ülemkogu eesistuja valimine. See küsimus valmistab meile muret osaliselt sellepärast, et ükski ametikohale esitatud kandidaatidest ei ole minu arvates võimeline Euroopa huve piisavalt esindama.

Ma sooviks aga öelduga seoses tuua esile mõned punktid, mis on äärmiselt olulised Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioonile. Nagu komisjoni president mainis, esitatakse teie eesistumise ajal energiapakett, mis on meie kõigi eelmise aasta töö tulemus ning me teame, et see toob endaga kaasa teatava ärevuse. Manöövrid ja surve vähendavad juba paketi väärtust ja mõju. Me arvame, et eesistujana peate eelkõige astuma vastu survele, mida avaldavad nii olulisemad kui ka vähemolulised osapooled kõnealuste määruste mõju piiramise ja vähendamise eesmärgil.

Me jätkame ka oma võitlust põhimõtte eest, millega teie tõenäoliselt ei nõustu. Meie seisukoha järgi ei saa vähem süsihappegaasi tekitav majandus — siinjuures pöördun ma ka komisjoni presidendi poole — olla tuumaenergiamajandus. Me kulutame aega ja raha uuele, praegu olematu tuumaenergiaga seotud tulevikule või ebakindlatele kallitele tehnoloogiatele, nagu süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine, kuid nimetatud aspektid konkureerivad tegelikult otseselt taastuvate energiaallikatega, mida me peaksime edendama ja rahastama. Nendeks on päike, tuuleenergia ja energiasäästlikkus ning viimane neist on kõige parem innovatsiooni ja tööhõive edendaja.

Teie eesistumise üheks teemaks on territoriaalse ja linnade arengu koordineerimine, mis on kevadist tippkohtumist silmas pidades väga oluline teema ning osutab ka Leipzigi harta järelmeetmetele: meie linnade kvaliteedi tagamine ja territoriaalse sidususe edendamine ei ole võib-olla väga populaarsed teemad, kuid me arvame, et need on äärmiselt olulised kliimavastases võitluses.

Tõenäoliselt viiakse teie eesistumise ajal lõpule ka jäätmeid käsitlev õigusloome. Me ei ole mures mitte ainult minu kodumaal Napolis toimuva pärast, vaid ka sellepärast, et meie arvates on silmakirjalik jäätmete strateegia, mille kohaselt on prioriteedid ennetus ja taaskasutus, vastuolus õigusakti tekstiga, mille kohaselt on prioriteediks põletusseadmed, mis meie arvates ei ole kindlasti ainus viis jäätmeprobleemi lahendamiseks.

Kaubanduse ja andmekaitsega seostub kaks olulist küsimust, mille põhjal me näeme, kas eesistuja tahab tõepoolest olla selle institutsiooni sõber või mitte. Mõne oma kolleegi teravat vastuseisu kohtate te tõenäoliselt parlamendi nõusoleku küsimuses AKV riikidega sõlmitavate majanduspartnerluslepingute kohta, kuna me jälgime seda teemat väga hoolikalt Lissabonis tekkinud Aafrika riikide teravate eriarvamuste tõttu. Järgmisena on vaba juurdepääsu küsimus läbirääkimisdokumentidele, mis käsitlevad partnerlus- ja koostöölepinguid selliste riikidega nagu Hiina. Kui järele mõelda, siis Euroopa Parlamendile ei ole midagi räägitud läbirääkimiste kulgemise kohta. Kõik on toimunud täiesti salaja. Me arvame, et kõnealuses küsimuses tuleb korraldada avalik arutelu ning parlamenti tuleb vähemalt toimunust teavitada.

Ning lõpuks, austatud eesistuja, soovin ma käsitleda andmekaitseküsimust. Me teame, et nõukogu kavatseb asjaomase otsuse vastu võtta teie eesistumise ajal, kuid me palume teil olla kindlameelne ning paluda, et kõnealust raamotsust hakatakse rakendama pärast Lissaboni lepingu jõustumist, kuna see võimaldaks parlamendil reformis otseselt osaleda. Minu kolleeg käsitleb teemat hiljem veel, kuid ma palun, austatud eesistuja, et te korraldaksite oma eesistumise ajal esimese romidele pühendatud konverentsi. See annaks märkimisväärse panuse kultuuridevahelisse dialoogi.

 
  
MPphoto
 
 

  Francis Wurtz, fraktsiooni GUE/NGL nimel. (FR) Hr president, nõukogu eesistuja, komisjoni president, selleks uute liikmesriikide esimeseks eesistumisperioodiks pärib Sloveenia mitmesugused üsna ebameeldivad ülesanded oma eelkäijatelt. Seega peate te seoses Lissaboni lepingu ratifitseerimisega tagama, et ükski liikmesriik, välja arvatud Iirimaa, ei annaks halba eeskuju ega korraldaks referendumit. Silmas on peetud ka riike, kes on kindlalt otsustanud referendumi korraldada. See on teataval määral tagasiminek ajal, mil ELi kodanikud ja institutsioonid peaksid üksteisele lähemale liikuma. Ausalt öeldes, vääriksite te üllamat ambitsiooni.

Sotsiaalsel tasandil on eesistujal esmalt raske ülesanne käivitada uuesti kahe sümboolse direktiivi protsess. Üks neist käsitleb tööaega ja selle kurikuulsaid erandeid ning teine osalist tööaega ja töötajate võrdset kohtlemist. Samuti peab ta korraldama arutelu, missuguseid meetmeid tuleb võtta Euroopa Kohtu hiljutise otsuse kohta Laval/Vaxholmi ja Viking Line'i kohtuasjas, kuna otsus annab legitiimsuse sotsiaalsele dumpingule. Meie fraktsioon on palunud lisada arutelu kõnealusel teemal parlamendi tulevase istungjärgu päevakorda. See aga tõstatab taas Bolkesteini direktiivi ning selle aluseks oleva lepingu sätteid käsitleva probleemi, mis omakorda põhjustab suure segaduse, kuna uus ratifitseerimise protsessis olev tekst sisaldab kõiki neid sätteid.

Ning lõpetuseks samuti sotsiaalse tasandi küsimus, mis käsitleb järjest kasvavat nõudlust kõrgema töötasu järele Euroopas. Tõepoolest, selle lisaväärtuse osa on vähenenud juba mitme aastakümne vältel. Nagu isegi finantsajakirjandus märgib, ei ole see kunagi varem nii madal olnud. Samas on Euroopa Keskpank ähvardanud tõsta intressimäära, kui nõudlus, ükskõik kui õiguspärane, selle järele tekib, hoolimata sellest, et ekspertide teatel ei ole kasumid kunagi olnud nii kõrged kui praegu. Kui me ei võta kõnealust teemat arutlusele, siis varem või hiljem tuleb see ise päevakorda. Ma mäletan, et Saksamaa, Portugali ja Sloveenia eesistumise ühisdokumendi punktis 68 öeldakse järgmist: „Kolme eesistumise üldine eesmärk on edendada Lissaboni strateegia lahutamatu osana Euroopa sotsiaalset mudelit.” Ka vanasõna ütleb, et pudingi headust mõistame alles seda süües!

Mõne sõna soovin rääkida ka ebaseaduslike sisserändajate tundlikust teemast. Praeguses etapis väärib direktiivi projekt sisserändajate tagasisaatmise kohta inimõigusi kaitsvate organisatsioonide poolt antud nimetust „ennekuulmatu direktiiv”. Kui direktiiv praegusel kujul vastu võetakse, heidab see ebasoodsat valgust headele kavatsustele, mida EL on väljendanud kultuuridevahelise dialoogi aasta raames.

Kokkuvõtteks soovin ma rääkida Kosovo probleemist. Enne mis tahes otsuse tegemist oleks õigustatud saada selgitus kolmetasandilisele küsimusele. Esiteks, kuidas selgitada asjaolu, et rahvusvaheliselt kogukonnalt seitsme aasta jooksul saadud kahe miljardit euro suuruse abiraha tulemuseks on olematu majandusareng, endeemiline vaesus, 50 %line töötuse määr ning korruptsiooni ja maffia tegevuse vohamine? Teiseks, kuidas selgitada asjaolu, et 17 000 NATO sõdurit ei ole suutnud takistada paljude õigeusklike hoonete lammutamist, Kosovo sadade rahvusvähemuste hulgast pärinevate elanike röövimist ja tapmist ning tuhandete teiste väljasaatmist? Kolmandaks, kuidas lahendab Kosovo ühepoolne iseseisvuse väljakuulutamine ning ÜRO ajutise missiooni asendamine Kosovos Euroopa Liidu missiooniga kõnealused äärmiselt olulised probleemid, tagades samal ajal Balkani stabiilsuse? Ma ootan huviga teie vastust.

 
  
MPphoto
 
 

  Jens-Peter Bonde, fraktsiooni IND/DEM nimel. Hr president, ma soovin tänada eesistujat ilusa külaskäigu eest Sloveeniasse enne jõule. Austatud eesistuja, ma loodan, et te juhite Euroopa Ülemkogu paremini, kui juhatasite koosolekut, mis toimus fraktsioonide juhtidega. Enamiku ajast rääkisite ise ega öelnud midagi, mida me juba ei teadnud. Te ei võimaldanud oma ministritel vastata enamikule meie küsimustest, kuigi ma eeldan, et nad oma valdkonda tunnevad. Samuti ei saatnud te vastuseid hiljem kirjalikult. Parlamendis on esindatud ka opositsioon teatavate õigustega.

Eile sain ma kaebuse 571 Sloveenia ajakirjanikult, kes kritiseerisid teid, kuna te ei austa nende ajakirjandusvabadust. Kas lubate läbi viia sõltumatu uurimise?

Eelmisel nädalal teatati, et palusite Portugalil tühistada võimalik referendum, mida enamik Portugali valijatest toetab. Lubage mul meenutada teile kehtivat Nice’i lepingut, mis sätestab, et kõik otsused tuleb teha nii kodanikulähedaselt kui võimalik. Referendumi tühistamine on kõnealuse artikli rikkumine. Liikmesriike võib kritiseerida, kuid mitte karistada, kuna ratifitseerimine on siiski riikide pädevuses. Eesistujariigi ja Euroopa Komisjoni käitumine on ühenduse küsimus. Teil tuleb austada riikide ratifitseerimiskorda. Kui te liikmesriikidele midagi ütlete, peaksite neile meenutama ühist õiguslikku kohustust luua seadusi nii kodanikulähedaselt kui võimalik.

Te rikute lepingut ning samuti teeb seda Euroopa Komisjon, kui ei kaitse kõnealuse lepingu artiklit. Te olete üks referendumi vältimise eesmärgil peaministrite vahel sõlmitud poliitilise kokkuleppe osapooltest. Kõnealune kokkulepe on lepingu rikkumine. Komisjon oleks pidanud toetamise asemel protestima püüdluse vastu vältida Euroopa inimesi. Lugege veel kord Euroopa Liidu lepingu artiklit 1, mille kohaselt tehakse otsused nii avalikult kui võimalik ja nii kodanikulähedaselt kui võimalik. Kui tore lause see oleks, kui seda rakendataks!

Lissaboni lepingu üle otsustati nii varjatult kui võimalik ja hääletajatest nii kaugel kui võimalik. Praegu tundub, et vaid Iirimaa võib päästa Euroopa demokraatia. Nõukogu oleks võinud avaldada vähemalt Lissaboni lepingu konsolideeritud versiooni, et te oleksite saanud lugeda, millele te alla olete kirjutanud. Ungari kirjutas 17. detsembril 2007 alla tekstile, mida ta kättegi ei olnud saanud! See ei ole ei kodanikulähedane ega parlamendi liikmete lähedane otsustusviis.

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Hr Bonde, me loodame, et te käitute siin majas parlamendiliikmele kohaselt ning tagate fraktsiooni esimehena ka oma kolleegide sellekohase käitumise. Käsitlege probleeme oma seisukohast, selle asemel, et kritiseerida teisi.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI). – (DE) Hr president, nõukogu eesistuja, komisjoni president, ma olen pärit Kärnteni liidumaalt, mis asub Sloveenia vahetus naabruses. Minu jaoks on väga inspireeriv, et riik, mis vaid 20 aastat tagasi kannatas kommunistliku korra all, on nüüd kuus kuud vastutav Euroopa Liidu eest ning mul on selle üle heameel. See tõestab, et Euroopa integratsiooni suund vabaduse ja ühtsuse suunas ning eemale 20. sajandi katastroofidest on õige.

Kui ma kuulsin, et Sloveenia eesmärk eesistumise ajal on tutvustada Euroopa Liidule kõiki endise Jugoslaavia riike, siis ma usun, et see on õige ja oluline lähenemisviis Euroopa territoriaalse integratsiooni protsessi lõpuleviimise eesmärgil. Ma arvan, et see on märkimisväärselt olulisem kui näiteks liitumisläbirääkimised sellise riigiga nagu Türgi, mille territooriumist suurem osa jääb Anatooliasse Aasias.

Ma arvan, et endise Jugoslaavia riikide liitumine ELiga peaks toimuma nii, et eurooplastel oleks võimalik tegutseda väliste mõjujõududeta, nagu näiteks Ameerika Ühendriigid ja Venemaa. Ma loodan, et Sloveenia suudab silmas pidada eelkõige Horvaatia soovi saada ELi liikmeks ning et näiteks ümbritsevaid kalastustsoone käsitlevad konfliktid Horvaatia ja Sloveenia vahel ei takista seda. Endise Jugoslaavia riikidest on peale Sloveenia Horvaatia kahtlemata demokraatlik Kesk-Euroopa riik, mis on kõige enam valmis liiduga liitumiseks.

Kosovo küsimus on Sloveeniale eesistumise ajal kõige keerulisem. Ühest küljest tuleb võtta arvesse iga inimrühma õigust enesemääramisele ehk enamiku Kosovo albaanlaste õigust, kuid teisest küljest tuleb arvestada ka serblaste ajalooliste õigustega. Ei saa lubada, et Kosovost saaks midagi USA satelliitriigi sarnast, kuid samas ei tohi lükata ka Serbiat Moskva ja Kremli suunas. Kosovo autonoomia ei tohi saada pretsedendiks Põhja-Küprose Türgi piirkonnale. Eesmärk peaks olema stabiilsuse saavutamine Balkanil ning Euroopa integratsiooni lõpuleviimine territoriaalses mõttes.

Ma soovin kokkuvõtvalt rääkida Sloveenia ja Austria kahepoolsest küsimusest, mis käsitleb topograafilisi märke Kärnteni liidumaal. Ma loodan, et Austria föderaalvalitsus leiab peatselt õiglase lahenduse, mis rahuldab hästi kaitstud sloveenidest rahvusvähemust Austrias. Samal eesmärgil loodan ma, et ka Sloveenia leiab lahenduse saksa keelt kõnelevale rahvusvähemusrühmale Sloveenias ning tunnustab neid inimesi põlise vähemusrahvusena ning et Austria ja Sloveenia vaheline kultuuriline lepe aitab küsimuse lahendamisele kaasa.

 
  
MPphoto
 
 

  Mihael Brejc (PPE-DE). – (SL) Daamid ja härrad, Sloveenia eesistumise kava sisaldab kõiki praeguse aja olulisi teemasid ning annab hea aluse järgmise kuue kuu tööle. Ma soovin rääkida vaid kaks minutit ning keskendun vaid ühele sfäärile, milleks on kodanike vabadus, õigusemõistmine ja siseküsimused. Ma loodan, et Sloveenia pöörab eesistujana asjaomast tähelepanu infosüsteemi „SIS I kõigile” mõju kindlakstegemisele ning kiirendab SIS II rakendamist.

Ühine varjupaiga- ja rändepoliitika peab tuginema transiidi- ja päritoluriigi tihedal koostööl. Praegu on probleemi lahendusele 27 erinevat korda ja lähenemisviisi ning loomulikult me ei eeldagi, et kõnealust keerulist küsimust saab lahendada nii lühikese ajaga. Samas tuleb selle raske ülesandega tegeleda.

Kolmas valdkond on koostöö Frontexiga, mille tulevase tegevuse suunised koostab tulenevalt komisjoni raporti analüüsist eesistujamaa Sloveenia. Neljas valdkond käsitleb Euroopa viisapoliitika viivitamatut ühtlustamist ning Euroopa viisainfosüsteemi töö alustamist käsitleva õigusliku aluse loomist.

Valdkond, mis on olnud kõigi eesistujate kavas, on organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vastane võitlus. Ma toetan esitatud meetmeid ning rõhutan, et peame hakkama lõpuks käsitlema ka terrorismi põhjusi.

Sloveenia on üks edukamaid Euroopa Liidu riike e-halduse ja haldustakistuste eemaldamise valdkonnas. Seega loodan, et eesistumise ajal jagab Sloveenia oma häid kogemusi igas valdkonnas teiste liikmesriikidega. Samuti loodan, et koostöö eesistuja, parlamendi ja komisjoni vahel sujub ning olen veendunud, et pärast Sloveenia eesistumisperioodi saab öelda, et Euroopa Liit on astunud sammu edasi.

 
  
MPphoto
 
 

  Borut Pahor (PSE). – (SL) Ma olen uhke, et Sloveenia peaminister pöördub täna Euroopa Parlamendi poole Euroopa Ülemkogu eesistujana. Nagu peaminister ütles, ei ole see tõenduseks mitte ainult nendest suurtest muutustest, mis Sloveenia viimase kahekümne aasta jooksul läbi on teinud, vaid sarnased suured muutused on toimunud ka Euroopa sees selle väga lühikese ajalooperioodi jooksul.

Euroopa Komisjoni asepresident ütles Ljubljanas, et Sloveenia eesistumisperioodi algus lõpetab Euroopa Liidu liikmesriikide jagamise uuteks ja vanadeks liikmeteks.

Ma soovin seda kaunist mõtet edasi arendada ning lisada, et veel hiljuti võisime kuulda, mida kandidaadid ja hiljem Euroopa Liidu liikmesriigid liidult ootasid. Nüüd on Euroopal õigus küsida Sloveenia peaministrilt ja Sloveenialt kui eesistujalt, mida Euroopa võib oodata Sloveenialt. Ma arvan, et oleme ajaloolise sündmuse tunnistajad ning sellel sündmusel on nii sümboolsed kui ka tegelikud tagajärjed.

Minu isiklik veendumus on, et Euroopa võib oodata kõike, mida Sloveenia suudab anda. Minu arvates on Sloveenia hästi ette valmistunud ning keskendunud nii oma rahvusvahelisele kui ka Euroopa Ülemkogu eesistuja rollile.

Soovin tänada kolleegi hr Schulzi toetuse eest, mis meie fraktsioon andis Sloveenia eesistumisele. Sloveenia eesistumisperioodile järgnevaid parlamendivalimisi silmas pidades soovin kinnitada Sloveenia suurima opositsioonierakonna, sotsiaaldemokraatliku erakonna esimehena austatud kohalolijatele, et ei kasuta Sloveenia eesistumise Euroopa Liidu poliitikat, et muuta see meie ühiste, Sloveenia edu tagamise nimel tehtud püüdluste eesmärgiks või ohvriks. Peaministri edu on Sloveenia peaministri, kogu Sloveenia ning ka minu edu.

Ma olen veendunud, et Sloveenia eesistumisperioodi lõpus saame öelda, nagu keegi juba mainis, et Euroopa Liidus ei ole olulisi ja vähemolulisi liikmeid, on vaid need, kes on edukad või kes on vähem edukad Euroopa Liidu eesistujana. Ma soovin, et peaministril ja Sloveenia valitsusel õnnestub saada nende sekka, keda peetakse edukaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Jelko Kacin (ALDE). – (SL) Austatud peaminister, teie tulek ja pöördumine täna tähistavad Sloveenia Euroopa Liitu integreerumise viimase etapi algust. Sloveenia on üheteistkümnest uuest riigist esimene, kes on saanud eesistujaks. See on Sloveeniale ja Euroopale oluline privileeg ning ma soovin teile edu eesistujana.

Kuid eesistumine on pingutust nõudev ülesanne ja seetõttu soovin esitada teile küsimuse Euroopa Liidus aset leidva ebaõigluse kohta. See küsimus ei ole suunatud ainult teile, vaid ka Euroopa Parlamendi ja komisjoni presidendile. 2004. aastal liitus Euroopa Liiduga kümme riiki. Tegelikult oli neid üheksa ja pool, sest vaid pool Küprost liitus Euroopa Liiduga. Kaks aastat hiljem teatasime Rumeenia ja Bulgaaria liitumisest ning jälle unustasime Küprose põhjaosa. Isegi pärast Rumeenia ja Bulgaaria liitumist ei ole me Küprose kohta midagi öelnud.

Peaminister, täna rääkisite te Balkanist, Ukrainast, Moldovast, Kaukaasiast ja Põhja-Aafrikast, pühendamata sõnagi Põhja-Küprose küsimusele. Näib, nagu oleks neist mööda vaadatud või välja jäetud, mis ei ole õige. Tõsi on, et Ljubljanas alustasite te dialoogi kultuuride ja religioonide vahel. Küsimus, milles me võime tõepoolest edu saavutada, on just nimelt Küpros. Küpros vajab dialoogi kultuuride ja religioonide vahel, et need 200 000 süütut inimest saaksid võimaluse saada Euroopa Liidu kodanikeks. Küpros võttis ka äsja kasutusele uue valuuta euro. Põhjaosas aga on kasutusel ikka liir.

Lõpetuseks soovin öelda, austatud peaminister, et kui te rääkisite sellest, et teie üle mõisteti kohut võõrkeeles, siis oleksite pidanud ütlema serbohorvaadi või serbia keeles. Mõned saalis viibijad võivad arvata, et võib-olla tehti seda vene keeles. Ma soovin teile aga veel kord edu eesistujana!

 
  
MPphoto
 
 

  Adam Bielan (UEN). – (PL) Hr president, kõigepealt soovin ma õnnitleda peaminister Janšat eesistumisperioodi alustamise puhul. See on Euroopa integratsioonis ajalooline hetk, kuna esimest korda on eesistujaks üks uutest liikmesriikidest.

Sloveenia on riik, mida on mõjutanud mitmesugused meie mandril aset leidnud riigipiiride muutused. Seega on see hea näide Euroopa ühendamisest mitte ainult majanduslikust, vaid ka geopoliitilisest aspektist lähtudes.

Ma usun, et järgmised kuus kuud on edukad Lääne-Balkani piirkonna olude stabiliseerimisel. Loodan, et liidu naabrus- ja laienemispoliitika saavad kõnealusel perioodil prioriteetseteks valdkondadeks ja et meie idanaabri Ukraina püüdlused leiavad samuti rohkem mõistmist.

Mul on hea meel, et Sloveenia üks prioriteetidest on energiapoliitika. Me teame väga hästi, et turvaline Euroopa ei ole võimalik energiajulgeoleku tagamiseta. Tulevikus ei tohi kellelgi olla võimalust Euroopa Liitu energia ettekäändel ära kasutada. Ma olen veendunud, et Sloveenia, mis kannatas kommunistliku korra all rohkem kui 40 aastat, on hea tõestus selle kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Elly de Groen-Kouwenhoven (Verts/ALE). – Hr president, minu õnnesoovid Sloveeniale ja tere tulemast peaminister Janšale! Sloveenia on olnud vaid neli aastat ELi liige ja on juba eesistujariik. See tähendab tööd ja vastutust, kuid samas näitab see usaldust teie noore riigi vastu, hr eesistuja.

Mis paneb aga mind – õigemini meid – muretsema, on see, et suur hulk parlamendiliikmeid eri riikidest ja fraktsioonidest ei ole ikka veel saanud selget vastust korduvale pärimisele, kas Sloveenia korraldab esimese iga-aastase romide konverentsi. See on hea võimalus, aga ka tohutu väljakutse – ning te ei ole üksi. Euroopa Komisjon pakub rahalist abi. Moraalset tuge pakub Euroopa Ülemkogu, kes rõhutab järelduste punktis 50, et EL peab esitama konkreetsed lahendused romisid käsitlevatele probleemidele.

Logistilist tuge pakub Euroopa romide kogukond, mis väljendas valmisolekut teha igakülgset koostööd. Poliitilist tuge pakuvad eri fraktsioonide parlamendiliikmed, kes on teadlikud Euroopa unustatud rahvast romidest, kellest paljud on ikka veel viimaste Balkani sõdade ohvrid ning elavad pagulastena üle kogu Euroopa.

Sloveenial õnnestus sellest pääseda, kuid samas koges ta valusalt vabaduse ja ohutuse puudumist. Loodan, et Sloveenia võtab võimalust korraldada esimest iga-aastast romide konverentsi kui auavaldust. Ta teab, et tal on palju toetajaid või võib-olla peaks ma isegi ütlema, et palju innukaid poolehoidjaid.

 
  
MPphoto
 
 

  Mary Lou McDonald (GUE/NGL). – Hr president, ma soovin samuti eesistujariigile Sloveeniale kõike head. Täna on tõepoolest ajalooline päev. Ma ei kahtle hetkekski Sloveenia võimes olla väikese riigina edukas eesistujamaa.

Austatud eesistuja, ma loodan, et mõtlete seda tõsiselt, kui ütlete, et soovite näha tõepoolest hoolivat Euroopat ning Euroopat, mis tegutseb eelkõige oma kodanike huvides. Ma soovin öelda, et kui me tõepoolest tahame jõuda sõnadest tegudeni, tuleb põhjalikult muuta meie lähenemisviisi ning nii Euroopa Parlamendi kui ka teiste institutsioonide poliitika sisu Euroopa Liidus.

Ma jagan eelmise kõneleja muret selle kohta, et Lissaboni lepingu küsimuses ei viida liikmesriikides läbi referendumit. Mina olen pärit piirkonnast, kus viiakse läbi referendum ning inimestel on tegelikkuses võimalus hinnata, mida nad arvavad kõnealuse projekti tulevikust ja arengust.

Hr eesistuja, Iirimaal tekitasite te inimestes ärevust, kui te meedia sõnul ütlesite, et oluline on hoiduda aruteludest, mis võivad tekitada probleeme meie riigis. See jätab meile mulje, nagu teeksite ettepaneku lükata edasi vastuolulised või keerulised küsimused. Me soovime teada, missugused küsimused need on.

Kui suhtume liidus tõsiselt demokraatiasse, kui tõepoolest soovime hoolivat liitu, peame kindlasti tagama selle, et inimestele antakse täielik teave poliitiliste algatuste ja suundade kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Bernard Wojciechowski (IND/DEM). – (PL) Peameaminister, veidi aega tagasi ütlesite, et Euroopat ei ühenda vaid ühine majandus ja poliitika, vaid ka ühiste mälestuste, kultuuri ja loovuse väärtused. Ma olen täiesti nõus.

Tervitused teile, peaminister, Poolast, Adam Mickiewiczi maalt. Kõnealune prohvet, nagu prantslased teda kutsuvad, küsis kord: „Slaavlased, mida uut on teil pakkuda? Mida annate te maailmale?” Ta pidas silmas seda, et kristlik vaimsus on juurdunud iseäranis teatavates Euroopa rahvastes ning kristlik progress on osa rahvaste progressist. Euroopat, mida võib nimetada rahvaste emaks, ühendab kristlik kultuur nii idast kui läänest. Siin parlamendis ütles Prantsusmaa endine president Valéry Giscard D’Estaing mulle hiljuti, et ta pooldas tugevalt Euroopa põhiseadusesse kristlikule jumalale osutava viite lisamist.

Peaminister, teil on õigus, et Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aasta annab Euroopale võimaluse tugevdada end kultuuri kaudu. Jean Monnet, kes puhkab ilmalikus Panthéonis Pariisis, ütles, et kui ta peaks uuesti alustama, alustaks ta kultuurist. Nagu ütles Müncheni lähedale Schöndorfi maetud professor Tadeusz Zieliński, väljendub kristlik kultuur ja religioon inimlikus igatsuses. Seega lubage väikesel Euroopa Liidu riigil Sloveenial väljendada oma igatsust kristlikku kultuuri edendava tegevuse kaudu Euroopas. Selles seisneb teie riigi suurus Euroopa Liidus, selles seisneb meie, slaavi riikide suurus Euroopas Liidus.

(President katkestas kõneleja)

 
  
MPphoto
 
 

  Jana Bobošíková (NI).(CS) Daamid ja härrad, mul on hea meel, et eesistujamaa Sloveenia soovib käsitleda kliimamuutuse põhjuste ning turvalise ja jätkusuutliku energia poliitika küsimust. Ma arvan, et viimane aeg on loobuda rohelisest populistlikust näitlemisest ning ületada põhjendamatu hirm tuumareaktorite ees. Meil on võimalus lõpetada kodanike raha kulutamine heitelubadega kauplemisele, kuna need vaid soodustavad suurimaid saastajaid. Meil on võimalus loobuda nii naeruväärsetest maksudest kütuse tahketele osakestele kui ka näilistest lahendustest, mille kulud on märkimisväärselt suuremad kui neist tulenev kasu.

Daamid ja härrad, dokumenteeritud teaduslike järelduste järgi on tuumaenergia energia, mis ei tooda süsinikdioksiidi ning viib kliimamuutust põhjustavad ohud miinimumini. See on ka odavaim vähese süsinikdioksiidiheitega usaldusväärne ja ohutu energialiik. Lisaks sellele vähendab tuumaenergia riigi sõltuvust ebastabiilsetest piirkondadest pärit kütusetarnetest. Ma olen veendunud, et kui soovime tegutseda Euroopa Liidu kodanike huvides ning võidelda kliimamuutuse vastu, peame investeerima tuumaenergia valdkonna teadusuuringutesse, arengusse ja haridusse.

 
  
MPphoto
 
 

  Werner Langen (PPE-DE). – (DE) Hr president, ma soovin õnnitleda nõukogu eesistujat Sloveeniat tervikliku kava puhul, mis moodustab kolme eesistuja ühisest programmist viimase etapi, ning samuti ka teie riigi eduka arengu puhul!

Te olete osa Schengenist ja euroalast ning teie eesistumine on tõepoolest ajalooline. Seega ma kutsun teid üles mitte järgima teisi eesistujaid enne teid ega seadma eesmärgiks kava, millega isegi suur riik kuue kuu jooksul hakkama ei saaks. Väikse riigina on teil nii suuremate riikide kui ka Euroopa Parlamendi toetus. Mina aga soovitan teil mitte liialdada. Kindlasti ei ole võimalik viia Sloveenia eesistumise kuue kuu jooksul läbi ÜRO reformi.

Samas on praegu mõned viivitamatut lahendust nõudvad probleemid, millest osa te ka mainisite. Kõige keerulisem neist on Kosovo küsimus. Ka sellega seoses on teie olukord raske. Teine keeruline küsimus on energia siseturu areng ja kokkulepe Venemaaga. Need on prioriteedid, mida te tegelikkust arvestades käsitleda suudate. Kui suudate lisaks veel edendada Lissaboni lepingu ratifitseerimist, võite selle kuuekuulise eesistumisperioodi lõppedes öelda, et jah, esimese riigina endistest kommunistlikest riikidest oleme suutnud luua nõukogu eesistumisest positiivse kuvandi õitsengust, vabadusest ja rahust.

Lõpetuseks üks väike märkus kolleegile hr Schulzile, keda kahjuks siin enam pole. Ta rääkis siin sotsialistide fraktsioonist – Saksamaal ta sellest ei räägi –, kuid meie teame, et ta on seda teinud. Lõpus hoiatas ta parempoolse äärmusluse eest, nagu kommunismis oleks paremäärmuslik süsteem võimalik olnud! Kui ma temast õigesti aru saan, tegi ta teile ülesandeks kiirendada Türgi Euroopa Liidu liikmeks saamist. Komisjon kinnitas juba, et käsitleb Horvaatia ja Türgi liikmelisuse küsimust võrdselt. Ärge sekkuge sellesse! Jätke see suuremate riikide hooleks, isegi nemad ei ole suutnud küsimust tänaseni lahendada. Kui keskendute Lääne-Balkanile, annate olulise panuse Euroopale ning tõenäoliselt saavutate suuremat edu kui Türgi küsimuse lahendamisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Hannes Swoboda (PSE). – (DE) Hr president, peaminister, ärge vähendage oma rolli Balkani küsimuses. Olge jätkuvalt Euroopa eesistuja! Ma alustan aga väiksemate küsimustega ning loodan, et minu kodumaa Austria annab oma panuse teie eesistumisse, lahendades sloveeni vähemusrahvuste probleemi Austrias ning sloveeni vähemusrahvus saab õiglase staatuse.

Horvaatia raportöörina loodan, et Horvaatia saavutab märkimisväärset edu teie eesistumise ajal. Nii teie kui ka Horvaatia peavad andma sellesse oma panuse. Teilt ootan ma eesistumise ajal, et viiksite ellu peaminister Sanaderiga sõlmitud kokkuleppe ning et piiriküsimusele leitakse lahendus kolmanda poole kaasamise teel. Ma ootan suuremat panust Horvaatialt ning ökoloogilise kalastuspiirkonna eesmärgil loodan, et osapooled peavad lubadusest kinni ning ei laienda ega kohalda seda Horvaatiale ja Itaaliale.

Suurim probleem on kindlasti Kosovo küsimus ning minu arvates liigute õiges suunas. Te tegutsete ettevaatlikult ja rahulikult, kuid sihikindlalt. Teie pakutud lahendus on eesmärk, mille poole me Kosovo puhul püüdleme, sest ausalt öeldes ei ole võimalik ega mõistlik ei Kosovo ega Serbia jaoks olukord, kus Kosovo jagab riiklikku staatust Serbiaga. See ei tähenda, et me ei jaga Serbia muret ega mõista Serbia seisukohta kõnealuses küsimuses. Kuid asjaolu, mis tuleb Serbiale ja eelkõige peaminister Koštunicale selgeks teha, on meie seisukoht, et demokraatliku Serbia tulevik ja endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga koostööd tegeva Serbia tulevik seisneb Euroopas. Kui hr Koštunica arvab, et Serbia tulevik seisneb Venemaas, siis on see tema seisukoht, kuid ma ei usu, et Serbia rahvas seda jagab.

Seega tuleb teie eesistumise ajal saata Serbiale selge sõnum: nad peavad tegema valiku Venemaa ja Euroopa Liidu vahel kõnealuses küsimuses. Me pakume kogu piirkonnale ja eelkõige Serbiale jätkata liikumist Euroopa Liidu liikmelisuse suunas mõistliku ajaga. See on märkimisväärne ülesanne ning olen kindel, et saate sellega hästi hakkama.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  Lena Ek (ALDE). – Hr president, ma soovin vaatluse alla võtta kaks kevadise tippkohtumise teemat. Esiteks, kliimamuutus ning energia- ja kliimapakett. Loomulikult on raske minna eesmärkidelt üle tegelikele vahenditele. See saab olema koormav kõigile liikmesriikidele. Samas on see aga meie kohus. Soovin esile tuua kaks valdkonda, mille suhtes peame olema väga ettevaatlikud, kui alustame selle keskkonnasõbraliku paketi läbirääkimisi.

Esimene neist on sotsiaalvaldkond. Selles saalis on toimunud palju vaidlusi, mis käsitlevad Lissaboni strateegiat ning majandusarengu ühendamist jätkusuutliku sotsiaalse arengu ning keskkonna küsimusega. Äärmiselt oluline on, et järgmisel nädalal vastu võetavas keskkonnapaketis oleks kajastatud majandusareng.

Teine valdkond on tehnoloogia neutraalsus. Sloveenia on metsatööstuse maa nagu ka minu kodumaa Rootsi ning arvan, et väga oluline on, et olete päevakorda võtnud kõik alternatiivkütused. Teil on valikuvõimalus ning saate lasta uuendustel kogu valdkonna potentsiaali ära kasutada. Ärge unustage ka metanooli ja tselluloosi!

Ning lõpetuseks, Lissaboni strateegias peavad olema ühendatud kliima ja majandusareng. Vaadakem transpordisektorit, mis on suurepärane näide sellest, kuidas rongid ja sõiduautod suudavad saavutada lisaks majandusarengule ja tõhusamale siseturule ka energiapaketis sätestatud eesmärgid. Tuleb vaid alustada ja kättesaamatu muutub kättesaadavaks. Ma soovin Teile kõike hea, hr eesistuja!

 
  
MPphoto
 
 

  Mirosław Mariusz Piotrowski (UEN). – (PL) Hr president, Sloveenia on esimene uutest liikmesriikidest, mis saab Euroopa Liidu eesistujaks. Eesistumine kattub aastaga 2008, mis on nimetatud kultuuridevahelise dialoogi aastaks, seega on kõnealune valdkond ka eesistumise kava prioriteet. Samas tuleb silmas pidada, et kõnealust dialoogi saab pidada vaid siis, kui osapooltel on tugev kultuuritunnetus ning nad soovivad jagada seda rikkust teistega.

Euroopa kultuuri aluseks on kristlus, seega kristlikke väärtusi tuleb edendada, mitte õõnestada. Niisugust positiivset lähenemisviisi on raske märgata enamikus olulistes ELi vastuvõetud dokumentides, nagu põhiõiguste harta ning reformileping. Nad ei sisalda ühtegi viidet Euroopa kristlikele alustele. Euroopa Parlamendi foorumis ei ole samuti toimunud ühtegi tõsist arutelu kõnealusel teemal.

Seega ei ole mingit kahtlust, kas Euroopa Liit, hüljates ja seega ka õõnestades omaenda aluseid, on piisavalt valmis pidama kultuuridevahelist dialoogi tugevate partneritega maailma teistest piirkondadest.

 
  
MPphoto
 
 

  Roberto Musacchio (GUE/NGL).(IT) Hr president, daamid ja härrad, nagu hr Barroso ütles, kujutab Sloveenia ise ajaloolist saavutust ning see annab meile võimaluse mõelda Euroopa ja Balkani piirkonna suhete üle järele. Kõnealune teema on saanud kriitika osaliseks osaliselt toimunud killustumise aspektide pärast ning Euroopa peab nüüd sellele vastu astuma rahu ja Euroopaga heade suhete edendamise kaudu.

Seega peame vältima ühepoolset lähenemisviisi Kosovole, sest meil peaks olema ühine Euroopa lähenemisviis kõnealusele küsimusele, nagu seda igatahes sätestab uus leping. Me peame käsitlema uute välispiiride küsimust, mis on tekkinud mõnede riikide liitumise tagajärjel Euroopa Liiduga. Me vajame sotsiaalse, majandusliku ja keskkonna integratsiooniks aktiivset poliitikat, mis hõlmaks kogu ala, ning mina isiklikult ei pea tuumaenergiat energiaprobleemi lahenduseks.

Lõpetuseks soovin ma eesistujamaale Sloveeniale meelde tuletada, et neil tuleb samuti lahendada kodakondsuse küsimus, mis käsitleb endise Jugoslaavia kodanikke, kellel on Sloveenias kodakondsusega probleeme.

 
  
MPphoto
 
 

  Hans-Peter Martin (NI). – (DE) Hr president, eesistuja, lapsena räägiti meile väga kujundlikult, kuidas kindral Tito kihutas mööda tänavaid läbi Belgradi, inimesed hüppasid ta teelt kõrvale, linn oli suletud ning liikluseeskirjad ei kehtinud. Kuna olime noored, siis arvasime naiivselt, et see on tõend teatava süsteemi omavolist ja ebastabiilsusest.

Hiljem nägime, kuidas algatati omavoliliselt menetlusi teisitimõtlejate vastu, kuna nad olid kritiseerinud riiki, millest nad lõpuks suutsid pääseda. Nüüd olete te siin ning teie rõõm on iseenesestmõistetav, kuid olge ettevaatlikud! Siin võib Titoks tema hoiaku tõttu pidada näiteks meie peasekretäri Harald Rømerit, kes kihutab läbi Strasbourgi ega karda tagajärgede pärast isegi siis, kui ta teeb seda 100kilomeetrise tunnikiirusega ning inimesed peavad teelt kõrvale hüppama. Ning kahjuks leiavad aset omavolilised menetlused ebameeldiva kriitika suhtes isegi siin, Euroopa Liidus.

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Ma lükkan otsustavalt tagasi rünnakud Euroopa Parlamendi peasekretäri vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Giles Chichester (PPE-DE). – Hr president, lubage mul öelda peaministrile tere tulemast parlamenti ning ma soovin talle nõukogu eesistujana kõike head. Ma olen kindel, et Sloveenia tuleb oma eeloleva ülesandega suurepäraselt toime.

Ma tervitan asjaolu, et Lissaboni strateegia järgmisele etapile pööratakse suurt tähelepanu. Palju on veel vaja teha, et veenda liikmesriike reformima oma majandust, ning ma loodan, et eesistujamaa propageerib edasist liberaliseerimist, tööturu reforme ja tagab, et Euroopa ettevõtjad võidaksid üleilmastumisest. Euroopa peab olema konkurentsivõimelisem, keskenduma rohkem uute töökohtade loomisele ning vähem kaitsma sotsiaalset mudelit, mis takistab tööhõive kasvu.

Soovin näha edusamme siseturu rajamise lõpuleviimisel ning eelkõige telekommunikatsioonisektori küsimuse lahendamisel. Ma tervitasin voliniku eelmise aasta teadaannet telekommunikatsioonituru edasise liberaliseerimise kohta. Praegu on meil võimalus uuesti hinnata kehtivat raamistikku, et kõrvaldada kitsaskohad ning kavandada konkurentsivõimelisem tulevik olulisele tööstusharule.

Ma ootan huviga kuulamist tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonis, kus ma olen PPE-DE fraktsiooni spiiker, et kuulda, kuidas eesistujamaa kavatseb kõnealust teemat käsitleda. Ma tervitan kohustust jätkata tarmukalt energia- ja kliimamuutuse teema käsitlemist. EL on seadnud karmid süsinikuheite normid ning liikmesriigid on kohustatud võtma tegelikke meetmeid, mitte ainult sõnu seadma, et kohustuste jagamine ei lõppeks vaid vastutusest vabanemisega.

Ma lugesin sellel nädalal ajakirjandusest, et osa liikmesriike üritavad õõnestada ELi eelmise aasta kliimamuutuse kokkulepet ning me jälgime eriti hoolikalt, kas Briti valitsus täidab endale võetud kohustust.

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Marinus Wiersma (PSE).(NL) Hr president, ma soovin pöörduda tagasi olukorra juurde Serbias. Ma arvan, et Sloveenia tehtud ettepanek luua sarnane töörühm nagu Horvaatias on hea mõte. See aitaks Serbial teha täieulatuslikku ja tõhusat koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga Haagis. See võiks minu arvates olla oluline samm ka stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sõlmimise suunas. Ma kutsun üles ka oma kodumaa, Hollandi valitsust tegema eesistuja Sloveeniaga koostööd ning toetama kõnealust ettepanekut ning julgustan neid järele uurima, kui hästi on see toiminud minevikus Horvaatia puhul.

Ma soovin rääkida ka meie naabruspoliitikast. Ukrainal on uus valitsus ning algavad läbirääkimised partnerlus- ja koostöölepingu järelmeetmete kohta selle riigiga. Me soovime teada eesistujamaa ettepanekuid ja mõtteid, mis vormis läbirääkimised peaksid toimima ning mis on taotletav eesmärk. Me ei soovi pakkuda veel Ukrainale liikmelisust, see ei ole kindlasti läbirääkimiste teema, kuid oluline on pakkuda kõnealusele riigile midagi konkreetsemat, pidades silmas seost Euroopa Liiduga.

Nüüd soovin öelda mõne sõna olukorra kohta Gruusias, mis on samuti üks riik Euroopa naabruspoliitika valdkonnast. Mina isiklikult arvan, et Euroopa Liidu reaktsioon valimistulemustele ja valimistele oli liiga ennatlik ja positiivne. Valimistele järgnesid ulatuslikud demonstratsioonid. Praegu arutatakse veel ka valimiste käigus ilmnenud eeskirjade eiramise küsimust. Ma arvan, et praeguses olukorras on oluline Euroopa Liidul ja eesistujal võtta meetmeid, edendamaks kõnealuse riigi opositsiooni ja president Saakašvili vahelisi suhteid.

Lõpetuseks soovin öelda mõne sõna olukorra kohta Venemaal. Varsti toimuvad seal presidendivalimised. Näib, et osapooled on valmis alustama läbirääkimisi uue partnerluslepingu sõlmimiseks Venemaaga. Meie arvates on energia läbipaistvuse küsimus läbirääkimistel, mis käsitlevad ettevalmistusi uue lepingu sõlmimiseks, äärmiselt oluline.

Soovime samuti alustada Venemaaga dialoogi demokraatia kvaliteedi teemal selles riigis ning eelkõige käsitleda probleeme, mis tekkisid hiljuti seoses valimiste vaatlemisega ning arutleda meie ja Venemaa seisukohtade üle kõnealuses küsimuses. Ma loodan, et ka see teema on Sloveenial eesistumise kavas.

 
  
MPphoto
 
 

  Bronisław Geremek (ALDE). – (PL) Hr president, minu arvates ootame me, et 2008. aastal võimaldab Sloveenia eesistumine lahendada Euroopa Liidul põhiseadusliku leppe küsimuse ja teha ettevalmistusi selle ratifitseerimiseks ning samuti leida lahendus ühele olulisemale Euroopa ees seisvale probleemile, nimelt Kosovo probleemile. Oluline on aga lisada, et peale nimetatud prioriteetide on veel küsimusi, mille lahendamist võiks neilt oodata. Üks selline küsimus on kultuuridevaheline dialoog. Ma arvan, et see seisneb Euroopa ühtsuse loonud väärtustes ning et see on ka aluseks teatavale geopoliitilisele väärtusele ELi poliitikas.

Mulle näib, et nimetatud aspekti silmas pidades võiks Euroopa mängida rahu saavutaja rolli olukorras, kus tundub valitsevat rahvusvaheline peataolek. Ma soovin veel lisada, et Kosovo küsimuses on just nimelt kultuuridevaheline dialoog üks äärmiselt oluline aspekt. See on Kosovo tulevikuprobleem.

Austatud peaminister, ma soovin Sloveeniale eesistujana edu!

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Tadeusz Masiel (UEN). – (PL) Hr president, austatud eesistuja, ma õnnitlen Sloveeniat liidu eesistumise puhul ning soovin teile edu eelkõige uue lepingu ratifitseerimise puhul!

Väike Sloveenia on edestanud suurt Poolat ning see peaks pakkuma meile, poolakatele, mõtlemisainet. Võib-olla väheneb Sloveenia näitel meie kartus liidu ees ning suureneb meie usk sellesse. Teie, hr peaminister, olete pärast Johannes Paulus II teine slaavlane, kes juhib kogu Euroopa kultuuri, kaasa arvatud selle lääneosa. 2004. aasta laienemiselt ootas liit uusi inimesi, mõtteid ja väljavaateid ning te vastate nendele ootustele viiendat vabadust – teadmiste vaba liikumist käsitleva ettepaneku kaudu.

Riik, mis oli osa endisest Jugoslaaviast ning mis on teadlik kristliku ja islamimaailma probleemidest, annab kindlasti olulise panuse Kosovo küsimuse õiglasesse lahendusse, pidades silmas serblaste õigusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Alojz Peterle (PPE-DE). – (SL) Olen rõõmus ja uhke, et saan jagada teiega seda pidulikku meeleolu ja loomulikult ka vastutust ja võimalust. Olen veendunud, et Sloveenia näitab eesistumise kaudu, et tema ametisse määramine aastaid tagasi ei olnud vaid geopoliitiline otsus, vaid ka kinnitus, et oleme valmis vastutustundlikult koostööd tegema vaba, demokraatliku ja tulemuslikult ühendatud Euroopa loomise nimel.

Ma toetan ambitsiooni viia ellu Lissaboni strateegiat, mis on äärmiselt oluline meie tuleviku jaoks. Seega loodan, et Sloveenia teeb kõik, et edendada ühist telekommunikatsiooni- ja infotehnoloogiaalast poliitikat. See on Lissaboni strateegia rakendamises väga oluline mitte ainult konkurentsivõime edendamise eesmärgil, vaid ka kodanikele lähemale jõudmise eesmärgil. Euroopa kodanikud tahavad tunda ühist poliitikat oma taskus. Me saavutasime juba edu rändlust käsitleva direktiiviga, mis võimaldab meil Euroopa piires odavamalt helistada; eespool nimetatud valdkonna ühine poliitika võimaldab meil kindlasti tunda sellise poliitika tulemuslikkust tunduvalt sagedamini.

Teisena soovin ma käsitleda tervishoiu valdkonda. Mul on heameel, ja ma ei ole ainus siin parlamendis, et Sloveenia eesistumise prioriteedid hõlmavad ka võitlust vähi vastu. See peaks saama Euroopa Ülemkogu päevakorra alaliseks punktiks.

Vähk ei ole vaid tervishoiuministrite küsimus. Iga Euroopa kodanik võib sellesse haigestuda ning tendents ei ole paljutõotav. See on ulatuslik sotsiaalne ja poliitiline küsimus, mis on seotud ka Lissaboni strateegia elluviimisega. Kui järjest enam inimesi haigestub, ei saavuta me suuremat tootlikkust ning paremat konkurentsivõimet. Tervishoid on visioon, mõõde, mitte vaid tegevusvaldkond. Ma olen rahul, kui me saavutame Sloveenia eesistumise ajal kaks eesmärki. Esiteks tuleb suuremat tähelepanu pöörata võitlusele vähi vastu ning teiseks tuleb luua vähivastase võitluse institutsioonidevahelised töörühmad. Kõnealune võitlus eeldab head, ühendatud koordineeritust Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel.

Austatud nõukogu eesistuja, ma soovin teile edukat eesistumisperioodi!

 
  
MPphoto
 
 

  Magda Kósáné Kovács (PSE). – (HU) Suur tänu, härra president. Austatud peaminister, Teie eesistumisega on uued liikmesriigid astunud uue sammu täisealiseks saamise suunas. Tõenäoliselt aitab kõnealune eesistumisperiood kõrvaldada kõhklused, mida ei ole olnud küll Euroopa institutsioonidel, kuid mis on tuntavad olnud Euroopa Liidu igapäevaelus.

Te olete esimene eesistuja Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aastal. Meie piirkond teab, et punasega tähistatud piirkonna kõrval sai Ida- ja Kesk-Euroopa paigaks, mis värviti roosaks, kuid see piirkond ei ole kunagi olnud sama värvi. Piirkond on alati säilitanud oma ajaloolise värvikuse ja mitmekesisuse. See on hästi teada eelkõige Lääne-Balkanil, sest Jugoslaavia kattis küll kinni eristavad piirid, kuid ei suutnud neid kunagi ületada.

Seega ei ole juhuslik asjaolu, et me näeme kõige rohkem vaeva oma rahvusliku, keelelise ja kultuurilise identiteedi ümberhindamise ja tugevdamisega ning me loodame, et aitate meid, kuna saate eesistujana taastada identiteedi, mis on nüüd Euroopa kodanike teadvuse lahutamatu osa.

Võimalused ja kohustused, mis Sloveenial eesistujana on, viivad piirkondliku Euroopa missiooni ja laienemise uude etappi. Sloveenia on värav Lääne-Balkanile ning Euroopa rada läheb läbi selle värava. Liikmesriikide laienemisväsimus ei tohi muutuda reformiväsimuseks kõnealuses piirkonnas, kuna see ohustaks meie piirkonna stabiilsust.

Lõpetuseks soovin öelda, et olen uhke, et Ungari oli esimene riik, mis ratifitseeris reformileppe. Ungaris on praegu vähe valdkondi, kus on võimalik saavutada poliitiline üksmeel, kuid Euroopa küsimus on olnud üks neist vähestest. Meie piirkond vajab Euroopat, mis töötaks rohkem ja paremini, ning oleme kindlad, et Sloveenia on eesistujana koostöö- ja abivalmis.

Ma soovin teile edukat eesistumist!

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Lambsdorff (ALDE). – (DE) Hr president, Alpid on käesoleval aastal Euroopa jaoks olulised. Sloveenia on Euroopa Ülemkogu eesistuja, Šveitsis ja Austrias toimuvad Euroopa meistrivõistlused jalgpallis ning kõigi silmad on suunatud mägedele. Ma õnnitlen eesistujat ametlike ülesannete ülevõtmise puhul.

Käesolev on oluline eesistumisperiood. Lissaboni ratifitseerimisprotsess on õigustatult teie prioriteet. Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika (EJKP) pannakse Kosovos proovile. Parlament ootab, et te teeksite meile selgeks – kui meil ei õnnestu saavutada ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni –, et resolutsioon 1244 on kindel õiguslik alus kõigile EJKP meetmetele. Meie fraktsiooni esimees ütles, et oleme kiirendatud korras stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sõlmimise vastu, kui Serbia ei tee koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga.

Me tähistame asjaolu, et Sloveenia on uutest liitujatest esimene, kes saab eesistujaks. Me oleme liberaalidena võidelnud alati laienemise eest. Oleme kõnealust küsimust alati kaitsnud, kui oleme kohanud vastuseisu selle suhtes.

Samas ei ole meil praegu põhjust tähistamiseks. Ma olen pärit Nordrhein-Westfaleni liidumaalt ning sain Bochumi 2300 inimeselt eile teada, et Nokia sulgeb oma tootmisrajatised ning paigutab toomise ümber Rumeeniasse. Inimestel tekkis arusaam, et seda tehakse Euroopa Liidu rahaga. Ma soovin erakonnale FDP täiesti selgeks teha, et ettevõtte ümberpaigutamist Euroopa Liidu piires ei rahastata ELi fondidest. Me teeme kõik võimaliku, tagamaks, et ELi toetusi kõnealusel juhul ei kasutataks. Ma näen, et komisjoni president noogutab. Loodan, et saame komisjonilt selge vastuse selle kohta. See on väga oluline teema, mis hirmutab inimesi ning paneb neid Euroopat kartma. See ei tohi nii olla! Me tagame samuti abikõlblikkuse kontrollimise Rumeeniale antavate riiklike toetuste puhul. Kõnealune on lahendust vajav küsimus ning loodame, et Bochumi kvalifitseeritud ja motiveeritud inimesed saavad varsti jälle töötada.

 
  
MPphoto
 
 

  Ryszard Czarnecki (UEN). – (PL) Austatud peaminister, minu kaastunne Teile. Pärast euro kasutuselevõttu on inflatsioon teie riigis 100 % kõrgem kui aasta tagasi. Hoolimata sellest, nagu ütles volinik Almunia kaks kuud tagasi, tõdesite te, komisjoni president, et selline inflatsiooni tõus on üks euroalaga liitumise tagajärgi.

Üks teie prioriteetidest on Kosovo küsimus. Pidage palun meeles, et Kosovo iseseisvumine oleks esimene ühepoolne piiride muutmine Euroopas alates Teisest maailmasõjast. Seda ootavad just Osseetia ja Abhaasia Gruusias, kuid ka Moskva on huvitatud olukorra destabiliseerimisest Lõuna-Kaukaasias. See võib tähendada isegi sõjaohtu piirkonnas ning suurimat sõjalist konflikti Euroopas pärast Balkani piirkonna konflikte 1990ndate alguses. Me peame aga austama Kosovo elanike õigust enesemääramisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Francisco José Millán Mon (PPE-DE).(ES) Hr president, ma soovin Sloveeniale eesistujana kõike head! See on suurepärane sümbol Euroopa Liidu muutumise kohta. Järgmise kuue kuu jooksul käsitletakse mitut olulist teemat ning nimetan vaid mõne neist.

Esiteks toimub Euroopa Ülemkogu kevadine tippkohtumine, mis keskendub Lissaboni strateegiale. Tõsi on, et meie majanduslik olukord on praegu raske: prognoositud kasv väheneb finantskriisi tagajärjel, inflatsioon tõuseb, euro on tugev ja dollar väga nõrk ning naftahind on äärmiselt kõrge. Toiduhinnad tõusevad samuti.

Avalikkus ootab tõhusaid otsuseid, mis aitavad tagada kindlustunde rasketel aegadel.

Välisasjade seas on Kosovo küsimus, mis mõjutab nii olulist põhimõtet, nagu seda on Euroopa piiride stabiilsus. Ärgem kiirustagem. Arvan, et Euroopa Ülemkogu kiirustas detsembris. Ma pean silmas otsust tsiviilmissiooni saatmise kohta, kuid näib, et kokkulepet õigusliku aluse kohta ei saavutatud. Asjaolu, et see juhtus ELis, mis on õigusriigi põhimõttele rajatud ühiskond, on paradoksaalne.

Kosovo küsimus on delikaatne teema, mida tuleb käsitleda ettevaatusega. Peame püüdma saavutada Julgeolekunõukogu resolutsiooni.

Nagu te mainisite, toimub mais oluline Lima tippkohtumine Ladina-Ameerika riikidega, mis on põhimõtete ja väärtuste poolest sarnased Euroopale. Lima tippkohtumist peaks kasutama Mercosuri käsitlevatele ummikseisus olevatele läbirääkimistele lahenduse leidmiseks ning Andide ja Ladina-Ameerika riikidega läbirääkimiste edendamiseks assotsieerimislepingute sõlmimise eesmärgil.

Märtsist hakatakse Schengeni ala laienemist kohaldama ka lennujaamades. See on otsustav aeg ELi välispiiridele ning seetõttu soovin rääkida võitlusest ebaseadusliku sisserände vastu. Kavas on korraldada piirikontrolli eest vastutavate ministrite kohtumine, mis on minu arvates väga ajakohane. Kõnealused ministrid peavad edendama omavahelist koostööd ning ametnikud, kes vastutavad välispiiride eest, peavad olema teadlikud, et nad ei tee mitte ainult siseriiklikku tööd, vaid ka Euroopa tasandi oma ning vastutavad ühiselt kogu Schengeni alal toimuva eest.

Lõpetuseks soovin, et te käsitleksite terrorismivastase võitluse teemat. Avalikkus ootab, et Euroopa Liit näitaks üles tulemuslikkust valdkonnas, mis on neile äärmiselt oluline.

 
  
MPphoto
 
 

  Kristian Vigenin (PSE). – (BG) Hr president, hr Barroso, hr Janša, mul on tõenäoliselt õigus, kui ütlen, et Sloveenia eesistumine on oluline märk Euroopa ja eelkõige Kesk- ja Ida-Euroopa kodanikele.

Sloveenial on võimalus tagada neile enesekindlus, et nad on Euroopa protsessis võrdväärsed osalised. Teame Sloveeniat kui riiki, mis käsitles järjepidevalt ja tõhusalt üleminekuga seotud küsimusi ning tänapäeval võib seda riiki õigustatult nimetada Ida-Euroopa parima sooritusega riigiks. See sai võimalikuks tänu riigi poliitilisele konsensusele. Sloveenialt kui eesistujalt ootame samuti, et ta jätkaks, tähelepanutaotluse ja suurte lubadusteta, Euroopa Liidu tuleviku jaoks oluliste küsimuste käsitlemist, nagu rõhutati esitatud eesistumiskavas. Teil on kõik võimalused selle saavutamiseks, kuna tänane arutelu on näidanud nii poliitilist kui ka institutsioonilist konsensust teie toetamisel.

Arvan, et Sloveenia saab eesistujaks õigel ajal, pidades eelkõige silmas Lääne-Balkaniga seotud väljakutseid. Sloveenia ajalooline ja poliitiline kogemus võimaldavad Euroopa Liidul muuta oma tegevus kõnealuste riikide suhtes tõhusamaks. Nad vajavad uut tõuget reformide jätkamiseks ning progressi edendamiseks Euroopa Liidu suunas. Sloveenia on endise Jugoslaavia vabariigina neile heaks näiteks, et kõnealune eesmärk on saavutatav.

Usun, et Sloveenia kaudu on Euroopa Liidu sõnumid paljudele Lääne-Balkani riikidele paremini mõistetavad. Ja seda nii sõna-sõnalt kui ka kujundlikus mõttes. Ma soovin samuti märkida, et see on esimene kord, kui nõukogu räägib slaavi keeles. Mulle näib, et Kosovo küsimust ei suudaks keegi käsitleda tulemuslikumalt kui Sloveenia. Riskid, millega piirkond vastamisi seisab, on tohutud ning seetõttu on ka meie ootused hr Janša suhtes kõrged. Me ootame, et saavutaksite Euroopa Liidus üksmeele nii provintsi staatust käsitleva resolutsiooni kui ka liidu kohustuste suhtes sellele järgneval keerulisel ajal.

Hr Janša, meile, sotsialistidele on oluline Sloveenia tulemuslikkus eesistujana ning me ei jää kõrvaltvaatajateks, me toetame teie jõupingutusi parimal võimalikul viisil ja volituste piires, et saaksite eesistumiskava ellu viia. Soovin teile edu, et saaksite tõestada väikese riigi olulisust Euroopas.

 
  
MPphoto
 
 

  Marco Pannella (ALDE).(IT) Hr president, peaminister Janša, daamid ja härrad, tere tulemast, hr peaminister, meie radikaalse erakonna nimel ning kaaslaste nimel, kes aitasid 1988. aasta lõpus kolleegide ja sõprade abiga Mladina ajakirjast vabastada teid vangist. Te olite vangis demokraatia ja Euroopa pärast. Nüüd juhite Euroopa Liitu, mis kõrvaldab ja tühistab oma hümni ja lipu. Selle sammuga moonutatakse, pange tähele, hr peaminister, meie Euroopa mündi traditsioonilisi geopoliitilisi piire. Te pooldate laienemist, kuid see on seesama Euroopa, mis ei pööranud tähelepanu Jugoslaavia tragöödiale ega pööra tänapäeval tähelepanu Türgile ega teistele laienemistele, millele me loodame.

Meie, teiste hulgas ka mina, olime samuti Ljubljanas, kui toimusid õhurünnakud Serbiale. Sellel ajal kohtusime hr Skolkiga, noortega AZMSSist, president Kučaniga ja isegi meie sõbra hr Kaciniga. Sellel ajal võitlesite te teise Euroopa eest kui see, mis teid reetis ja mis tahtis näha neutraalset Jugoslaaviat, kuna nii oli talle mugavam.

Tere tulemast! Kui olete oma riigi, Sloveenia nimel see, kes alati olete olnud, siis olete siin ainus, kes seisab Altiero Spinelli Euroopa eest, mitte meie, kes me esindame Euroopat ja sageli tema killustatust.

(President katkestas kõneleja)

 
  
MPphoto
 
 

  Othmar Karas (PPE-DE). – (DE) Hr president, daamid ja härrad, 2007. aasta 20. ja 21. detsembri vahelisel ööl laiendasime Schengeni ala. Me saime veidi suurema vabaduse ning liikusime üksteisele lähemale. Tõkked on viimaks kõrvaldatud ning Sloveenia sai 1. jaanuaril taasühinenud Euroopa nõukogu eesistujaks. Eurooplasena, aga eelkõige austerlase, sõbra, naabri ja liitlasena on mul selle üle heameel.

Nõukogu eesistuja, käesolev arutelu käsitleb kuut teemat. Esiteks asjaolu, et teie eesistumine on rohkem kui sümboolne. See teavitab meid ajaloolisest arengust, mis paljude jaoks on muutunud iseenesestmõistetavaks või mida ei tajuta kahjuks ohuna.

Teiseks, Ungari alustatud ratifitseerimisprotsess. Te peate kõnealust protsessi struktureerima ja edendama ning tagama, et Euroopa kodanikud saaksid piisavat ja koordineeritud informatsiooni.

Kolmandaks, kasutage palun kliimamuutuse vastase võitluse ja Euroopa suurema energiast sõltumatuse eesmärke, et edendada majanduskasvu, tööhõivet ning sotsiaalset sidusust Lissaboni strateegia elluviimisel.

Neljandaks, teie geograafiline asend, ajalooline kogemus ning eesistumise ajastus panevad teile erilise vastutuse Horvaatia liitumise, Kosovo vabaduse ja Serbiaga kokkuleppe saavutamise küsimuses.

Viiendaks viime koos läbi Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aastat. Olgu selle eesistumise märksõnadeks koostöö, vastastikune austus, üksteisega arvestamine ning vastastikune mõistmine.

Kuues ja viimane teema, ärge ajage segi oma Euroopa vastutust lahendust vajavate kahepoolsete küsimuste või Austria vastutusega sloveeni vähemuse ees Austrias. Kahepoolsed lepingud kahe liikmesriigi vahel ei kuulu Euroopa Liidu pädevusse.

 
  
MPphoto
 
 

  Bernard Poignant (PSE). (FR) Austatud eesistuja, olite meie ees tagasihoidlik. Te mainisite isegi võimalikke vigu ning tunnistasite võimalikku naiivsust. Eesistujakolmikut silmas pidades soovitan anda edasi selline tagasihoidlikkus ka teile järgnevale eesistujale Prantsusmaale.

Mul on teile vaid üks sõnum: rääkige Euroopale kõige õpetlikumatest vigadest oma ajaloos. Te olete keldid nagu minagi. Teid valitsesid Baieri valitsejad, ihaldas Veneetsia vabariik, kuulusite Austria-Ungari keisririigi koosseisu, teid vallutas Napoleon, ma vabandan selle eest, killustasid Saksamaa, Itaalia ja Ungari ning teid integreeriti Jugoslaavia föderatsiooni koosseisu ning alates 1990. aasta referendumist olete olnud iseseisev.

Missugune märkimisväärne ajalugu! Missugune riik võiks paremini rääkida kultuuridevahelisest dialoogist? Kes on usaldusväärsem seda ülesannet täitma? Seega muutke see dialoog esmatähtsaks eesmärgiks. Te olete asetanud selle neljandale kohale, kuid mina soovitan nihutada seda ühe või kahe koha võrra ettepoole.

Samas ärge palun kitsendage kultuuridevahelist dialoogi religioonidevaheliseks dialoogiks. Mõelge ka nende panusele, kes usuvad, et religioon ja poliitika peaksid olema üksteisest lahus, kuna ajalugu on näidanud, et ühe sekkumine teise valdkonda toob alati kaasa probleemid.

Kokkuvõtteks, kui te lubate, ja öeldut silmas pidades, soovin kaasliikmetele lugeda ette lühikese lõigu teie riigi hümnist, kuna see on nii ilus! „Jumal õnnistab kõiki rahvaid, kes igatsevad seda oodatud päeva, mil inimkonda ei valitse sõjad ja riid, ning kes selle nimel töötavad; kes igatsevad aega, mil vabad inimesed ei ole enam vaenlased, vaid naabrid.” See on teie eesistumise vaimsus ning see on Euroopa vaimsus. Ma olen prantslane ega loobu „Marseljeesist”, kuid kuus kuud on mul heameel olla sloveen!

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Hr Poignant, kindlasti oleks suurepärane kuulata Teid laulmas „Marseljeesi” või isegi Euroopa hümni.

 
  
MPphoto
 
 

  Zbigniew Zaleski (PPE-DE). – (PL) Austatud peaminister, rääkisite, et eesistumine hõlmab endas Lissaboni lepingut, Lissaboni strateegiat, kliima-, energia- ja Lääne-Balkani küsimust, ning kui me lisame veel kultuuridevahelise dialoogi, siis saab seda väikese riigi jaoks üsna palju, kuigi olete saavutanud märkimisväärset edu, mille puhul ma teid ja Sloveenia inimesi õnnitlen.

Välisasjade komisjoni viimasel koosolekul ei rääkinud välisminister Luís Amado midagi idamõõtmest ning teie käsitlete seda väga üldsõnaliselt. Arvan aga, et see peaks olema üks eesmärkidest ning eelkõige slaavi riikide esindajana peaksite mõistma slaavi riikide idamõõdet paremini kui Portugal – mitte et mul oleks mingeid kaebusi selle suhtes. Ma küsin aga, kas laienemine, nagu ennustasid prantslased enne teie eesistumist, käsitleb vaid Lääne-Balkanit või on see midagi enamat? Ma soovin täpsustada teie seisukohta selles küsimuses.

Teiseks, teie riigi eesistumisperiood ühtib Euroopa Parlamendi eelvalimiste perioodiga, ja nagu me teame, on hinnanguline osalusmäär 20 % Euroopa kodanikest, mis ei ole just suur ning see võib veelgi väheneda. Kas olete sellele küsimusele mõelnud? Kuidas veenate te eurooplasi, et kõnealune institutsioon toimib kodanike huvides ning valimistel on mõttekas osaleda?

Viimane küsimus, millele soovin tähelepanu pöörata ja mis seostub esimesega, on asjaolu, et Sloveenia suursaadik Ukrainas ütles, et Ukraina peaks pääsema või pääseb vabakaubanduspiirkonda teie eesistumisperioodi jooksul. See oleks loomulikult hea, kuna tal tuleb täita veel vaid paar tingimust, nagu Duuma heakskiit ning piisavalt tõhus piirikontroll. Kuidas kavatseb eesistuja aidata Ukrainat kõnealuses protsessis?

Ja hr president, ma tahtsin öelda lõpetuseks, et teil on õigus ja võimalus jälgida kõnelemise kestust ning palun seda teha tulevikus.

 
  
MPphoto
 
 

  Véronique De Keyser (PSE). (FR) Austatud eesistuja, eesistumisperioodi jooksul esineb teemasid, mille käsitlemist saate valida, kuid on ka neid, mida tuleb viivitamata käsitleda, nagu Lähis-Ida julgeolek ja Iraan. Sellest seisukohast on Iraani tuumaküsimus osa keerulisest protsessist, mis käsitleb Lähis-Ida julgeolekut ja moslemimaailma. Usalduse taastamise eesmärgil peame rääkima Iraagist, Palestiinast, Liibanonist, äärmuslastest, inimõigustest ning vaesusest.

Paljud piirkonna elanikud elatuvad vähem kui kahest dollarist päevas. Kas see on vastuvõetav? Ma ei räägi mitte moraalsest seisukohast, vaid julgeoleku seisukohast. Need inimesed hakkavad äärmuslasteks, kuna neil ei ole midagi kaotada ja nad tunnevad, et neid on alandatud. Keegi ei ole sündinud suitsiiditerroristiks ega terroristiks. Peame looma keskkonna, kus igaüks saaks elada väärikalt, rahus ja vabaduses. Need ei ole minu sõnad, vaid kuuluvad Mohamed El Baradeile, kes on Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri juht ja Nobeli rahupreemia laureaat. Nad osutavad sellele, et usalduslike suhete loomist tuleb alustada Araabia maailmast, eelkõige Iraanist, ning välja ei tohi jätta ühtegi viivitamatut lahendust vajavat teemat – ei kõnealuse riigi šokeerivat käsitlust holokausti kohta ega Iisraeli julgeolekut, kuid seda kõike tuleb teha vastastikust austust ja väärikust üles näidates.

Kas eesistujamaa Sloveenia soovib tõstatada neid küsimusi? Olulisem on aga, kas on tõepoolest ühel päeval võimalik vabastada piirkond tuumarelvast, vältides tabuteemat ehk Iisraeli tuumaprogrammist kõnelemist?

 
  
MPphoto
 
 

  Monica Maria Iacob-Ridzi (PPE-DE). – (RO) Austatud peaminister, ma soovin õnnitleda teid selle puhul, et saite pöörduda meie poole nõukogu eesistujana!

Sloveenia on pälvinud teiste Euroopa rahvaste imetluse seoses oma märkimisväärse arenguga alates 1990. aastast ning liitumistingimuste täitmise eest – nii läbirääkimispeatükkide lõpetamise, ühisraha kasutuselevõtu kui ka nõukogu eesistujaks olemise eest.

Ma soovin teid õnnitleda ka selle puhul, et määrasite kindlaks ELi prioriteedid järgmiseks kuueks kuuks koostöös Saksamaa ja Portugali valitsusega.

Kahtlemata on soovitav, et Lissaboni leping, mis lõpetab pikaleveninud identiteedikriisi Euroopa Liidus, ratifitseeritaks nii kiiresti kui võimalik ning et kõik Euroopa kodanikud tunnustaksid seda autentse demokraatliku õigusaktina.

Samal ajal on soovitav, et ka Lissaboni strateegia eesmärgid viidaks ellu nii kiiresti kui võimalik, kuna kodanikud on muutunud pessimistlikuks kõnealuse poliitika suhtes. Euroopa Komisjoni viimase, 2007. aasta detsembri Eurobaromeeter näitab, et kodanike usaldus on strateegia mõlema osa, nii majanduskasvu kui ka tööhõive vastu langenud.

Töötus on endiselt Euroopa kodanike suur mure, kuigi olukord on märkimisväärselt paranenud võrreldes 2006. aastaga. Lissaboni strateegia uus etapp algab 2008. aastal ning Euroopa Parlament võtab vastu uue tegevuskava tööjõu liikuvuse kohta, et edendada tööhõivet Euroopa tasandil.

Samas on aga lahendamata piiratud juurdepääsu küsimus Euroopa tööturule ning see puudutab 100 miljonit inimest.

Seega nõuan ma tungivalt, hr peaminister, et toetaksite Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni algatusi seoses vaba juurdepääsuga turule.

Ma olen veendunud, et Euroopa kindlustab oma majanduse tuleviku lepingus sätestatud põhivabaduste tagamise kaudu.

 
  
MPphoto
 
 

  Claudio Fava (PSE).(IT) Hr president, nõukogu eesistuja, daamid ja härrad, itaallasena soovin ma tervitada soojalt asjaolu, et Sloveenia on nõukogu eesistuja, et hiljuti Euroopa Liiduga liitunud riikidest on just Sloveenia esimene eesistujariik ja et Sloveenia on nüüd osa Schengeni alast koos teiste Euroopa riikidega.

Eesistujana on teie peamine ülesanne anda oluline tõuge Lissaboni lepingu ratifitseerimisprotsessile. Kõnealune leping annab parlamendile suurema kaasotsustusõiguse, mis võimaldab võtta otsuseid vastu kvalifitseeritud häälteenamusega mõnedes olulistes strateegilistes küsimustes ning valdkondades, kus pööratakse kodanike põhiõigustele suuremat tähelepanu ja tagatakse parem kaitse. Sealjuures pean ma silmas justiitskoostöö ja seadusliku sisserände valdkondi.

Meie soovitusel on just nimelt kõnealune eesmärk ning järgnevate kuude jooksul püüame saavutada institutsioonidevahelist kokkulepet, et reguleerida üleminekuetappi mõningates valdkondades. Sealjuures pean silmas näiteks Europoli paketti, mis pannakse hääletusele homme. Homme palub parlament teil teha nõukogule ettepanek arutada parlamendiga kuue kuu jooksul alates lepingute jõustumisest veel kord uusi õiguslikke sätteid, mida uued lepingud kaasa toovad.

Ühist sisserändepoliitikat käsitledes soovin, et annaksite panuse asjaomase turvalise raamistiku tagamisse, kuna ebaseadusliku sisserände vastu saab võidelda põhiõigusi visalt, veendunult ja hoolikalt austades, ja osaliselt ka sellepärast, et vältida paar kuud tagasi aset leidnud sündmuste kordumist, kui sajad inimesed jäid kinni tuunikala võrkudesse viljatus katses ületada Vahemeri ja pääseda Euroopasse.

 
  
MPphoto
 
 

  Valdis Dombrovskis (PPE-DE). – (LV) Hr president, daamid ja härrad, kõigepealt soovin ma õnnitleda Sloveeniat, kuna ta on uutest liikmesriikidest esimene ELi eesistuja. Ma usun, et teised uued liikmesriigid saavad eesistumisperioodiks valmistudes õppida palju Sloveenia kogemusest.

Sloveenia eesistumise kõige olulisem ülesanne on kindlasti Lissaboni lepingu tulemusliku ratifitseerimise edendamine. Omalt poolt võin öelda, et Läti kavatseb Lissaboni lepingu ratifitseerida mais Sloveenia eesistumisperioodi ajal. Eesistujamaa Sloveenia kava edendada ELi üleilmse liidri rolli kliimamuutuse vastu võitlemisel ning taastuvenergia kasutamisel on tervitatav. Kliimamuutuse ja energiaküsimused on olnud avalikkuse ja poliitikute tähelepanu keskmes mitu aastat. Oluline on aga, et kõnealust küsimust ei käsitletaks vaid toreda ettevõtmisena, vaid et see kajastuks ka ELi eelarves prioriteedina. Võttes arvesse, et sellel aastal tuleb alustada finantsperspektiivi vahekokkuvõtte tegemist, on oluline kuulda eesistujamaa Sloveenia arvamust ELi eelarve võimalike prioriteetide kohta vahekokkuvõtte raames. Arvan, et kliimamuutuse ja energiaküsimus peaks olema kõnealuste prioriteetide seas, hõlmates ELi struktuurifondidest ja Ühtekuuluvusfondist suurema osa eraldamist energiatõhususe ja taastuvenergia kasutamise edendamiseks.

Sloveenia kava pöörata eesistujana suuremat tähelepanu Lääne-Balkanile ja muuhulgas Kosovo küsimusele on mõistetav. Samas aga pälvis Sloveenia peaministri arvamus, et Bosnia ja Hertsegoviina julgeolukolukord võib olla halvem kui Kosovo oma, ebaselget vastukaja. Seega on oluline, et Sloveenia selgitaks oma seisukohta Balkani olukorra kohta ning teeks ettepaneku selle stabiliseerimise kohta. Tänan tähelepanu eest ning ma soovin eesistujamaale Sloveeniale edukat eesistumisperioodi!

 
  
MPphoto
 
 

  Anne Van Lancker (PSE).(NL) Nõukogu eesistujal on oluline vastutus Lissaboni protsessi uue etapi käivitamisel tulevasel kevadisel tippkohtumisel. Ausalt öeldes arvab meie, Euroopa Parlamendi sotsialistlik fraktsioon, et komisjoni presidendi detsembris esitatud ettepanekutes puudub ambitsioon.

Tõsi on, et Lissaboni strateegia eelmise etapi käigus edendati majanduskasvu ning loodi uusi töökohti, kuid tõsi on ka, et Euroopa peab toimima nüüd maailmas kiirenenud üleilmastumise ja uute mõjujõudude tingimustes. Sotsialistlik fraktsioon on seega veendunud, et Euroopa saab jätkata oma osa täitmist vaid siis, kui keskendub nii palju kui võimalik säästvale arengule, teadusuuringutele ja innovatsioonile ning investeerimisele inimestesse – lühidalt öeldes pigem kvaliteedile kui väikestele kuludele või madalatele standarditele.

Meile on selge, et kõnealustesse aspektidesse on vaja kaasata kõiki Euroopas. Lissaboni strateegia ei aidanud vältida olukorda, kus 78 miljonit inimest riskib vaesusesse langemisega ning kus suur osa loodud töökohtadest on ebakindlad ega taga piisavat sissetulekut. Seega ei õnnestu Lissaboni strateegia elluviimine sotsiaalse mõõtme tagamiseta.

Komisjoni president, see eeldab aga enamat kui vaid selgitust, see mõõde peab olema suunistes ja ambitsioonikas sotsiaaltegevuskavas nähtaval, olulisel kohal. Nõukogu eesistuja, me loodame, et Sloveenia suudab eesistujamaana kõnealuse küsimuse kevadisel tippkohtumisel osalejatele selgeks teha.

 
  
MPphoto
 
 

  Elmar Brok (PPE-DE). – (DE) Hr president, nõukogu eesistuja, komisjoni president, ka minul on heameel, et Sloveenia sai nõukogu eesistujaks. Ma olin parlamendi 12 riigi laienemisvooru pearaportöör ja mul on heameel näha, et üks selle laienemise käigus liitunud riik on esmakordselt eesistujamaa.

Sloveenia on uutest liikmesriikidest ka kõige edukam, kuna on nii Schengeni kui ka euroala liige, ning on tõestanud, et uued liikmesriigid saavad väga hästi Euroopas hakkama. Tuleb mainida, et väikesed riigid on sageli kõige edukamad nõukogu eesistujad, kuna nad on sellega seotud täiel määral. Seetõttu soovin ma neile edu!

Teil tuleb lahendada väga mitmesuguseid ülesandeid. Peate läbi viima olulise Lissaboni lepingu ratifitseerimisprotsessi ning olema juba valmis seda lepingut ellu viima, mis on sama oluline. Teil tuleb käsitleda keerulist Kosovo küsimust ning kuna tunnete piirkonda nii hästi, on teil märkimisväärne võimalus see küsimus meie jaoks tulemuslikult lahendada. Samas näitab see aga, et välisküsimustes vastandub Euroopa Liidu seisukoht olude sunnil sageli Ameerika ja Venemaa omaga.

Kui ma näen, et ajal, mil meie arutleme Kesk-Aasia strateegia üle, sõlmib Gazprom gaasilepingu Kasahstaniga, siis pean ma järeldama, et meie tegevus ei ole meie tuleviku jaoks olulistes küsimustes strateegiline ning tõenäoliselt tuleks midagi ette võtta.

Lubage mul rääkida ka viimasest teemast. Ka mina olen pärit Nordrhein-Westfalenist ja olen tänulik, kui komisjon saab selgitada Nokia-küsimust. Ümberpaigutamisi võib loomulikult aset leida. Oluline on mainida, et Saksamaa saab Euroopa siseturust või laienenud Euroopa siseturust tõenäoliselt rohkem kasu kui ükski teine riik, kuid seda on asjaosalistele raske selgitada, kui nende töökoha kaotust toetati Euroopa fondidest või kui kõnealusel eesmärgil kasutati riiklikke toetusi. Seega nõuame kõnealuse küsimuse selgitamist, kuna kõnealuste kuulujuttude jätkumisel kannatab Euroopa kontseptsioon selle tõttu märkimisväärselt.

 
  
MPphoto
 
 

  Ioannis Varvitsiotis (PPE-DE). – (EL) Hr president, Sloveenial on õnn olla eesistuja kahe eduka eesistumisperioodi järel. Sloveenia on samuti 12 uuest liikmesriigist esimene eesistuja ning see muudab Sloveenia rolli veel vastutusrikkamaks.

Sloveenia eesistumiskava hõlmab kahtlemata väärtuslikke ülesandeid. Mina aga usun, et suuremat rõhku oleks tulnud panna püüdlusele saavutada avalikkuse suurem mõistmine ning aktsepteerimine nii reformileppe kui ka põhiõiguste harta suhtes.

Sloveenia toetab eesistujana Lääne-Balkani riikide liitumiskavasid. See on ka meie delegatsiooni seisukoht, kuid kogemused on näidanud, et liiga varase kuupäeva määramine liitumisläbirääkimiste lõpetamiseks võib viia ummikseisu. Me peame kaaluma ka tõsiselt asjaolu, et ülekaalukas osa Euroopa avalikust arvamusest näib olevat ettevaatlik edasise laienemise suhtes ning me ei tohi seda tähelepanuta jätta.

Peame suhtuma ettevaatusega Kosovo küsimusse. Peame mõistma, et piirkonnas mängitakse võimumänge. Ühest küljest soovib USA oma poliitika kaudu piirkonda kontrollida, kuid teisest küljest soovib Venemaa säilitada kontakti piirkonnaga, millega neil on sajandeid olnud traditsiooniliselt erilised suhted. Kõnealuses mängus on Kosovo justkui pingpongipall.

Viimasel tippkohtumisel ei võtnud Euroopa liidrid vastu otsust Kosovo ühepoolse iseseisvuse väljakuulutamise tunnustamise kohta. Loodame, et suudame kaaluda kõiki ohtusid, mis kaasnevad ühepoolse tunnustamisega, ning toimida ettevaatlikult kõnealuses küsimuses, kuna ebaõnnestunud manöövrid toovad esile piirkonnas mitmesuguseid reaktsioone, millel on ettenägematud tagajärjed.

 
  
MPphoto
 
 

  John Bowis (PPE-DE). – Hr president, mulle räägiti, et kui Sloveenia piirid hiljuti avanesid, meenutasid inimesed kohapeal, kui palju nad kommunistliku korra ajal salakaubitsesid, sellel eesmärgil oli neil isegi pihikamber, kus igaüks, kes oma patud üles tunnistas, tasuks kohvi ja brändit said. Seega ma mõistan, miks president Barroso soovis innukalt nendest pidustustest osa võtta.

Hr peaminister, andsite meile liigutava ülevaate oma maast ja oma minevikust. Rääkisite uhkusega Sloveeniast ja emotsionaalselt oma kogemusest vanglas. Loodan, et te kaasate ka eesistumisse need emotsioonid, nimelt usu inimõigustesse ning veendumuse, et ka Euroopa saab jagada seda uhkust.

On kaks teemat, mida ma sooviks eelöelduga seoses tõstatada. Üks on meie keskkond, sest käsikäes inimõiguste ja Lissaboni tegevuskavaga käib puhas ja tervislik keskkond ning tõepoolest terved inimesed. Keskkonnateemaga on vaja Balilt, mis oli tore jututuba, edasi liikuda. Nüüd vajame tegusid. Me vajame tegelikkusel põhinevaid konkreetseid meetmeid ning algust tuleb teha järgmise nädala kliimamuutuse paketiga.

Tervise küsimuses vajame õiguskindlust piiriülese tervishoiu suhtes. See on uus suurepärane võimalus Euroopa kodanikele, patsientidele, kui suudame kava ellu viia. Me oleme oodanud ja viivitanud. Enam ei saa oodata. Palun, me peame tagama edasimineku. Alternatiivne valik ei ole mitte-midagi-tegemine. Alternatiivne tee on, et juristid jätkavad poliitika väljatöötamisega meie eest.

Kolmandaks palun ma teil pöörata eritähelepanu vaimsele tervisele. Kui on midagi, mida ma soovin Sloveenia puhul kritiseerida, siis on see vaimset tervist käsitlevate õigusaktide jõustamise aeglus. Nüüd on teil võimalus kiirendada vaimse tervise küsimuse lahendamist kooskõlas rohelise raamatuga ning loodan, et te seda ka teete.

Te olete väike ja uhke riik ning väikesed riigid on tavaliselt parimad Euroopa Liidu eesistujad. Ma soovin teile edu. Olen kindel, et Sloveenia saab teie juhtimisel edukalt hakkama ja saavutab seatud eesmärgid eesistumisperioodi lõpuks kuue kuu pärast.

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Meil on veel aega 10 minutit eelneva registreerimiseta sõnavõttudeks, igaühele kõige rohkem üks minut.

 
  
MPphoto
 
 

  Romana Jordan Cizelj (PPE-DE). – (SL) Sloveenia sai paljude heade soovide osaliseks, kuna on uutest liikmesriikidest esimene, kes saab nõukogu eesistujaks, ning see näitab, et Sloveenia tegevusele pööratakse suurt tähelepanu. Ootused, aga ka vastutus on suured.

Inimesed väljaspool uute liikmesriikide poliitilisi institutsioone mõtlevad sageli, et liitu juhib vaid paar suurt riiki. Sealjuures on Sloveenial märkimisväärne võimalus tõestada, et liit koosneb 27 riigist, kes kõik ühiselt vastutavad ühise poliitika kujundamise eest. Ma ootan, et Sloveenia pööraks suuremat tähelepanu prioriteetide ja ühise tegevuskava elluviimisel sidususele ning erinevuste vähendamisele Euroopas.

Selle lühikese minuti jooksul soovin nimetada veel kliimamuutust ja energiapoliitikat, kuna Euroopa on seadnud endale äärmiselt ambitsioonikad eesmärgid areneda vähem süsihappegaasiheidet tekitavaks ühiskonnaks. See aga ongi just oluline — olla ühiskond, mis tekitab vähe süsihappegaasiheidet. Soovin, et Sloveenia teeks konkreetsed ettepanekud ning esitaks projektid kõnealuse eesmärgi saavutamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Genowefa Grabowska (PSE). – (PL) Hr president, peaminister, eesistujamaa Sloveenia ees seisab mitu ambitsioonikat ülesannet. Kõige olulisem neist on lepingu ratifitseerimine. Teie olete järelevalvaja, kogu protsess on teie kätes. Seetõttu palun teil võtta arvesse ka neid riike, kes ei ole põhiõiguste hartat vastu võtnud, kes loobusid sellest.

Tõsi on, et Poola ja Suurbritannia on sellest loobunud, kuid olen kindel, et nad saavad oma veast aru ning soovivad harta vastu võtta, et nende kodanikud hartast osa saaksid. Neid tuleb aidata kõnealuses küsimuses, seega kutsun teid üles tegema ettepanek lihtsustatud taganemismenetluse kohta, menetluse kohta, mis oleks lihtne ja kiire, millega oleks võimalik siiski harta vastu võtta edasise ratifitseerimiseta.

Eesistuja tulemuslikkus, hr peaminister, on üldiselt vastupidises proportsioonis riigi suurusega. Usun, et see põhimõte kehtib ka teie puhul.

 
  
MPphoto
 
 

  Mojca Drčar Murko (ALDE). – (SL) Hr peaminister, tervitan teie tänaseid inimõiguste alaseid tähelepanekuid. Liberaalse parlamendiliikmena Sloveeniast ja endise ajakirjanikuna arvan, et sõnavabadus ja ajakirjandusvabadus on kaks kõige olulisemat inimõigust. Sel eesmärgil soovin kasutada seda pidulikku sündmust ning tuua esile tõsise kaebuse, millega veerand Sloveenia ajakirjanikest protestib neile avaldatud avaliku ja varjatud surve vastu.

Allakirjutanute avalik häbistamine, kasutades nende kontekstist väljavõetud ütlusi, eesmärgiga kujutada neid kui ebausaldusväärseid inimesi, on sobimatu. Minu arvates on Euroopa Liidu eesistuja kohustatud tagama, et asjaomased ametid tegeleks ütlustega seonduvaga ning kaebuse alustega.

 
  
MPphoto
 
 

  Adamos Adamou (GUE/NGL). – (EL) Hr president, oleme väga mures, kuna Kosovo küsimusega seotud ettepanekutest tulenevalt tahetakse tagada ühepoolsele iseseisvuse väljakuulutamisele õiguslik alus, kuid selline toimimisviis mõjutab otsustavalt rahvusvahelist õigust.

Kosovo iseseisvuse tunnustamine väljaspool ÜRO raamistikku, pidades silmas ühepoolset väljakuulutamist, toob kaasa ohtlikud tagajärjed, mis võivad viia isegi verevalamise ning piiride muutmiseni. Usume, et kuna see oleks ilmselge rahvusvahelise õiguse rikkumine, võidakse seda kasutada ka teistes konfliktiolukordades erimeelsuste lahendusena. Seda võidakse kohaldada ka ELi liikmesriigi Küprose suhtes.

Kosovo olukord on sekkumispoliitikate jätk ja tagajärg ning kõnealust küsimust saab lahendada vaid ÜRO ja kehtiva rahvusvahelise õiguse raamistikus välise sekkumise ja harta põhimõtete rikkumiseta.

Ühepoolselt võetud meetmete mõju võib praegu näha Iraagis. Vaid õigusliku, kokkulepitud poliitilise lahendusega on võimalik tagada rahu.

 
  
MPphoto
 
 

  Avril Doyle (PPE-DE). – Hr president, ma ühinen kolleegidega ja tervitan peaministrit täna siin. Eesistuja, teil on olnud uskumatu teekond 20 aasta jooksul: vangist Sloveenia Vabariigi peaministriks, Euroopa Ülemkogu eesistujaks ning ka ELi, NATO, eurotsooni ja Schengeni ala liikmeks.

Tõsi on, et Balkani praegune olukord ei ole lahendus; rahu kõnealuses piirkonnas on oluline meile kõigile. Suur tänu, et käsitlesite ettevaatusega tulevast Iiri referendumit, mis on vaja läbi viia Lissaboni lepingu ratifitseerimiseks.

Ma võiksime lisada rahvahääletuse juhtlausesse teie kokkuvõtteks öeldud sõnad: „Ma hoolin Euroopast, sest Euroopa hoolib minust.” Mis võiks olla parem juhtlause Iiri referendumile! Me ei saa võtta midagi enesestmõistetavana, seda oleks keeruline saavutada, kuid uskuge mind, Fine Gael’i partei, mille liige ma olen, meie esimees ja Euroopa Parlamendi kõik liikmed teevad kõik võimaliku, et tagada Iirimaal Lissaboni lepingu referendumile positiivne tulemus. Tänan teid ning loodan, et saan selle teile tuua teie eesistumisperioodi jooksul.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Stubb (PPE-DE). – Hr president, soomlasena olen ma suusahüppespordi suur poolehoidja ja allegooriat kasutades ütlen peaministrile, et Sloveenia eesistumise ülesanne on kui Planica lennumägi, teie käsutuses olevad vahendid on kui Elani suusad ning loodan, et teil on Primož Peterka tahtejõud.

Ma usun, et see saab olema edukas eesistumisperiood kolmel põhjusel: esiteks, te olete väga hästi ette valmistunud; teiseks, te olete äärmiselt tagasihoidlik – me kuulsime seda ka teie tänasest kõnest; kolmandaks, te olete väga sihikindel. Selline on edu võti.

Teil on ees kolm suurt ülesannet. Kui suudate need eesistumisperioodi lõpuks täita, olete hästi hakkama saanud. Esiteks, leping: kui suur osa liikmesriike on selle probleemideta ratifitseerinud, olete hästi hakkama saanud; teiseks, energiapakett: kui olete suutnud osa sellest ellu viia, olete hästi hakkama saanud; kolmandaks, kui olete Kosovos edu saavutanud, olete hästi hakkama saanud.

Ma usun, et Sloveenia eesistumisperiood on üle hulga aja üks edukamaid. Edu teile!

 
  
MPphoto
 
 

  Tunne Kelam (PPE-DE). – Hr president, Sloveenia on esimene liikmesriik, mis, olles kannatanud totalitaarse kommunismi all, saab nüüd juhtida kogu Euroopat. Seetõttu on see ajalooline väljakutse ja võimalus, hr peaminister, võtta juhtroll erinevate ajalooliste kogemuste lõimumise edendamisel, et tekiks ühtne ja tasakaalustatud arusaam meie ajaloost kui Euroopa ühisest ajaloost.

Ma usun, et nii teie kui ka kõik ülejäänud inimesed tahavad olla kindlad, et kommunistliku korra ajal sooritatud massimõrvad ei kordu kunagi. See toimub aga vaid siis, kui me kogu Euroopas tervikuna langetame ühtse moraalse ja poliitilise otsuse totalitaarse kommunismi kohta, nagu on tehtud natsismi kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Kaks kõnelejat on veel palunud sõna, mõlemad Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioonist, mis oli fraktsioonidest kõige enam eelneva registreerimiseta sõnavõttude süsteemi vastu. Seega on huvitav näha, kes kõige enam neid sõnavõtte kasutavad.

 
  
MPphoto
 
 

  Anna Ibrisagic (PPE-DE). – (SV) Hr president, kõigepealt minu südamlikud õnnesoovid Sloveeniale ning soovin teile eesistujana kõike head! Janez Janša, minu kolleeg juba tõstatas küsimuse teie väite kohta, et Bosnia julgeolekuolukord on halvem kui Kosovo oma. Ma tahan olla kindel, et te tõepoolest selgitate seda küsimust. Seega küsin veel kord, millele tugineb teie väide? Tegelikule olukorrale see väide ei vasta.

Kõnealuse väite esitamisega ei näidanud te mitte ainult info, vaid ka diplomaatia puudumist. Kui olukord Bosnias oleks nii keeruline ja halvem kui Kosovos, oleks teie väide olnud kahtlemata ohtlik. Seega ootan selgitust.

 
  
MPphoto
 
 

  Paul Rübig (PPE-DE).(DE) Hr president, peaminister, meil on mitmesuguseid meile olulisi projekte, muuhulgas ka projekt „Uurimus väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kohta”. Minu arvates võiksid nõukogu järeldused nõuda, et saaksime selle vastu võtta pärast esimest lugemist, kuna see on äärmiselt oluline teema meie väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Teine küsimus käsitleb asjaolu, et tootmise ja tarbimise energiatõhusus peaks olema meie arutelu keskmes. Sealjuures võib luua palju töökohti. Töökohti ja tööhõivet käsitlev Lissaboni tegevuskava on oluline meile kõigile.

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Janša, eesistuja. − (SL) Daamid ja härrad, suur tänu elava arutelu ning sisukate küsimuste, ettepanekute ja soovituste eest. Paljusid neist võtame rõõmuga järgmise kuue kuu jooksul arvesse. Mul on hea meel, et te toetate meie prioriteete ning mind liigutas väga, kui Sloveenia hümni tsiteeriti ja seda ei teinud mitte kolleeg Sloveeniast, vaid Prantsusmaalt, samuti kui nimetati Sloveenia tooteid, nagu Elani suusad jne. Lühidalt öeldes nautisin ma arutelu ja mul on heameel küsimustele vastata. Kahjuks ei saa ma vastata kõigile küsimustele.

Lissaboni lepingu ratifitseerimine on kahtlemata Euroopa Liidu 2008. aasta kõige olulisem poliitiline prioriteet. Me olime lepingu olulisusest teadlikud juba enne selle allkirjastamist. Sellel ajal räägiti sageli kriisist. Nüüd, kui leping on allkirjastatud, on see ikka sama oluline, kuigi see ei ole veel ratifitseeritud, kuid selles seisnebki meie vastutus. Täpsemalt öeldes on see iga liikmesriigi vastutus viia läbi ratifitseerimine kooskõlas riigi põhiseaduses või õigusaktides sätestatud korraga. Võimalusel tuleks teha seda kokkulepitud tähtajaks. Me ei soovi sekkuda ühegi riigi siseküsimustesse ei liikmesriigina ega kõnealuse kuue kuu eesistujamaana. Osa väiteid on mõned riigid valesti tõlgendanud. Me ei ole kunagi vastupidist väitnud ning kutsume alati üles solidaarsusele, arutades tundlikke teemasid, mis võivad mõjutada ratifitseerimisprotsessi nendes liikmesriikides, kus kõnealune teema võib vahel isegi vaidlusi esile kutsuda.

Euroopa Liidu progress ei alga Sloveenia eesistumisega ning me oleme veendunud, et see jätkub kõigis valdkondades. Prioriteete ei nimetanud me kindlas järjekorras ning see ei tähenda, et me liigume järgmise küsimuse juurde, kui eelmine on lahendatud. Me püüame saavutada nii palju kui võimalik kõigis nii esmatähtsates valdkondades kui ka teistes küsimustes.

Mul on heameel, et Euroopa Komisjoni president selgitas täpsemalt teemasid, millele mina ajapuuduse tõttu keskenduda saanud. Keskkond ja energiapakett on kahtlemata ühed olulisematest väljakutsetest järgmisel kuuel kuul ja ka pärast seda aasta lõpuni. Me peame tõestama tegelikkuses, et eelmise aasta märtsis seatud eesmärgid olid mõeldud tõsiselt.

Ma soovin veel kord rõhutada, et kahtlemata on tugev majanduskasv ainus heaolu alus. Kindlasti peab see olema prioriteet. Lissaboni strateegia sätestab selle selgesõnaliselt ning soovin rõhutada, et strateegiaga teemakäsitlus ei lõppe. Sellest algab alles sotsiaalne õiglus ning need on mõlemad olulised teemad. Samas aga tuleb kõigepealt luua, enne kui saab hakata võrdselt jagama.

Käsitledes kõige enam vastukaja tekitanud Lääne-Balkani küsimust, siis soovin vastata mõnedele konkreetsetele küsimustele ja alustada neist, mis puudutavad kõnealuse probleemi lahenduse õiguslikku alust. Me ei soovi, et Euroopa Liit alustaks pikaajalist arutelu õiguslike aluste teemal, missugused neist on tugevad ja missugused nõrgad, kui oleme juba saavutanud kooskõlastatud lahenduse.

Me ei soovi, et Euroopa riikide seisukohad lahkneksid kõnealuses küsimuses sellepärast, et teised institutsioonid on eriarvamusel. Euroopa Liidu ühtsus kõnealuse küsimuse lahendamisel on üks meie prioriteetidest.

Ma soovin teile meelde tuletada, et eelmise sajandi 90ndate aastate keskpaigas põhjustasid sarnane küsimus ja arutelud õiguslike aluste üle rohkem kui 100 000 inimese surma Bosnias ja Hertsegoviinas ning miljon inimest pidi kodust lahkuma. Kaotatud aega on raske tagasi saada, kuid me võime sellest midagi õppida.

Ma ei väitnud, et Bosnia ja Hertsegoviina julgeolek on suurem probleem kui Kosovo oma. Ma ütlesin aga, et mõnest küljest on see väga tõsine probleem, nagu näiteks pagulaste tagasipöördumine. Bosnias ja Hertsegoviinas on veel väga palju pagulasi, kes ei ole saanud koju tagasi pöörduda. Paljude lahendust vajavate küsimuste lahendamine on juba kavandatud, kuid neid ei saa ellu viia enne, kui pagulased on koju tagasi pöördunud. See on üks väljakutseid meie ees ning ma kardan, et osa minu sõnadest tõlgendati valesti.

Seega, daamid ja härrad, parlamendi president, komisjoni president, esitatud prioriteedid on meie ühine väljakutse. Mul on hea meel, et te toetate nende ühist elluviimist. Veel kord soovin ma rõhutada, kui oluline on koostöö ja koostoime, mis me võime saavutada Euroopa Liidu kolme olulise institutsiooni – Euroopa Parlamendi, Euroopa Komisjoni ja loomulikult nõukogu ühisel osalusel.

Me teeme kõik võimaliku, et saavutada maksimaalne koostoime. Loodan, et saan Sloveenia eesistumise ajal olla siin teie juures mitmesugustel puhkudel ning ootan viljakaid ja, nagu me juba nägime, elavaid arutelusid teiega.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Nõukogu eesistuja, minu siirad tänud teile veenva sissejuhatuse eest Sloveenia eesistumise kavasse. Fraktsioonide esimeeste ja teiste liikmete panusest arutelusse võib järeldada, et saate arvestada Euroopa Parlamendi tohutu ja piiramatu toetusega. Meie kõigi nimel soovin ma teile edu teie töös!

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Barroso, komisjoni president. − Hr president, suur tänu selle huvitava arutelu eest, milles minu arvates valitses suurel määral üksmeel Sloveenia esitatud prioriteetide toetamise suhtes. Oma esimese sõnavõtu ajal rõhutasin ma eesoleva kuue kuu meie töö vaid mõningaid – ma ei saanud kõiki aspekte üksikasjalikult käsitleda – prioriteete: Lissaboni lepingu ratifitseerimine, Lissaboni strateegia uus etapp ning meie kliimamuutuse ja energiapakett. Mul on väga hea meel, et paljud teist avaldasid toetust meie tööle just selles küsimuses. Nüüd on väga oluline asuda oma kohustusi täitma.

Riigipead ja valitsusjuhid on leppinud kokku ambitsioonikate eesmärkide suhtes — kasvuhoonegaaside heite vähendamine 20 % võrra ning taastuvenergia osakaal 20 %. Me ei saa lubada olukorda, et meil on eesmärgid, kuid pole vahendeid nende elluviimiseks. See on sidususe ja usaldusväärsuse küsimus ning mind julgustas teie tänases arutelus avaldatud toetus kõnealuse küsimuse kohta.

Ma soovin vastata vaid ühele, hr Schulzi, hr Lambsdorffi ja hr Broki arutelus tõstatatud küsimusele teema kohta, mida praegu Saksamaal arutatakse – äriühingu Euroopa piires ümberpaigutamise võimalik rahastamine. Ma võin teile öelda, et Rumeenia konkurentsivõimet käsitlevas rakenduskavas on eripunkt, mis keelab struktuurifondide kasutamise ümberpaigutamise kaasrahastamise eesmärgil. Euroopa Komisjon ei ole saanud ühtegi teemakohast projekti, seega võib komisjon kinnitada, et regionaalarengu fonde ümberpaigutamisse ei kaasata. Loomulikult oleme seisukohal, et Euroopa Liidu fondide raha kasutamine ümberpaigutamiseks Euroopa Liidu piires on vastuvõetamatu.

(Aplaus)

Samal ajal on aga tõsi, et Euroopa Liit on PHARE programmi kaudu rahastanud Rumeenias ühte tööstusparki, millesse mitu äriühingut nüüd investeerib. See on oluline küsimus ning ma juhin oma kolleegide, eelkõige Saksamaa kolleegide tähelepanu kõnealusele arutelule ja sellele, kui oluline on olla vastutustundlik selles arutelus.

Meil tuleb teha vahet väljapoole Euroopa Liitu aset leidva ja Euroopas toimuva ümberpaigutamise vahel. Kui investeering liigub Soomest Saksamaale, võib see liikuda ka Saksamaalt Rumeeniasse. Olgem ausad selles küsimuses. Selge on, et tegemist ei ole väljapoole Euroopa Liitu aset leidva ümberpaigutamisega. Nagu te mäletate, tegime komisjoniga ettepaneku luua Globaliseerumisega Kohanemise Fond, mis käsitlebki juhtumeid, mille puhul osa töökohti mõjutab ümberpaigutamine väljapoole Euroopa Liitu. On väga oluline, et Euroopa Liidu kõigi tasandite liidritel – nii komisjoni, Euroopa Parlamendi kui ka riiklikul tasandil, oleks indu selgitada laienemise positiivseid külgi.

(Aplaus)

Saksamaa on riik, kes ekspordib nüüd rohkem uutesse liikmesriikidesse. Euroopa Liidu laienemine loob ka Saksamaal uusi töökohti. Saksamaa äriühingud investeerivad palju uutesse liikmesriikidesse. Seega on Euroopa seisukohast väga oluline selgitada, et laienemine ei ole hea mitte ainult uutele liikmesriikidele, vaid see on võimalus kogu Euroopale.

(Aplaus)

Samal ajal on oluline kindlaks teha, et struktuurifondide raha ei kasutataks äriühingu ümberpaigutamise rahastamise eesmärgil. See oleks ebaõiglane konkurents. Kuid ma kutsun kõiki Euroopa pooldajaid üles seisma ühendatud laienenud Euroopa eest ja seda kaitsma ning samuti kasutama neid hüvesid, mida meile kõigile, ka uutes liikmesriikides annab dünaamilisem Euroopa, mille me koos rajame.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Suur tänu, komisjoni president, teie esituse eest. Me soovime eesistujamaale Sloveeniale kõike head. Nüüd aga läheme kõik koos pressikonverentsile. Hääletamine toimub seejärel siin. Suur tänu intensiivse ja tõhusa arutelu eest.

Kirjalikud deklaratsioonid (artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. (FR) Palju õnne, peaminister Janša, kõne puhul Euroopa Parlamendile. Te juhite muuhulgas riiki, mis vabastati kommunistlikust režiimist, liitus 2004. aastal Euroopa Liiduga ja on nüüd Euroopa Ülemkogu eesistuja.

See on väljakutse nii teile, teie rahvale kui ka valitsusele. Ei ole suuri ja väikeseid riike – on head ja halvad riigid. Teie majanduse tulemused, hiljutine liitumine euroalaga ning inimeste heaolu on eeskuju, mis peaks inspireerima paljusid riike, kes teisi õpetavad.

Teie eesistumine on viimane etapp kolmikeesistumisest, mida alustas Saksamaa ja jätkas Portugal. Te sillutate teed järgmisele, Prantsusmaa, Tšehhi ja Rootsi eesistumise edule. Kui ma kirjutan neid ridu, pean ma silmas Kosovot, teie vendi Lääne-Balkanil, ning nende tulevikku Euroopas.

 
  
MPphoto
 
 

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. – (IT) Suur tänu, härra president. Sloveenia eesistumine algab ajal, mil Euroopas võib taas tunda tagasihoidlikku optimismi ELi tuleviku suhtes. Pärast mõnda aastat segadust ja ebakindlust on saabunud aeg, kui 27 liikmesriigi projekt hakkab edenema. Taas kord palun eesistujal mõelda ühe teema üle järele ning selleks on Euroopa Parlamendi kaks kohtumispaika.

Nüüd, kui me palume pidevalt mitmesuguste riikide kodanikel loobuda teatavatest asjadest, anname me jõulise signaali, kui otsustame koondada kogu oma töö Brüsselisse. Nii rahalised kulud kui ka organisatsioonilised ebamugavused, mille toovad kaasa igakuised asukohamuutused, on saanud kodanike silmis vastuvõetamatuks ning nad ei suuda mõista sellise mõttetu olukorra põhjusi. Koosolekupaika Strasbourgis, mis on loomulikult imeline linn, saab kasutada teistel suurepärastel eesmärkidel ELi tegevuse raames. Näidakem head eeskuju ning saagu kõnealuses küsimuses sõnadest teod.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Nagu arutelust selgus ja nagu kavas selgesõnaliselt öeldud, jätkab Sloveenia Saksamaa eesistumise tegevuskava, pidades esmatähtsaks Lissaboni lepingu ratifitseerimist. Teatavasti soovib Euroopa Liidu poliitiline eliit, et kõik liikmesriigid oleksid lepingu ratifitseerinud enne 2009. aasta valimisi. Seega avaldatakse meile survet mitte korraldada referendumeid, välja arvatud Iirimaal, kus põhiseadus seda nõuab, ja tehakse selgeks suhtumine demokraatiasse ja kodanikele lähemale jõudmisesse – seda soovitakse vaid siis, kui ei ole ohtu, et kodanikud hääletavad nende arvamuse ja huvide vastu.

Teine prioriteet näib olevat nn Lissaboni strateegia teine etapp, et edendada liberaliseerimist ja käsitleda avalikke teenuseid ning sotsiaalseid ja tööõigusi. Me arvame, et Kosovos ühepoolse iseseisvuse väljakuulutamise tagajärjel tekkiv olukord muutuks märkimisväärseks ohuks rahule ja arengule Euroopas.

Samal ajal jäävad lahendamata niisugused küsimused nagu töötusega kaasnevad tõsised sotsiaalsed probleemid, ebakindlad töökohad, vaesus ning sotsiaalne ja territoriaalne ebavõrdsus.

Me jätkame võitlust, et loobutaks neoliberaalsest poliitikast ning võetaks omaks Euroopa, mille märksõnadeks on sotsiaalne õiglus, rahu ja sotsiaalne progress.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Sloveenia eesistumisega avatakse Euroopas föderalistlikku, neoliberaalset ja sõjalist integratsiooni edendavate jõudude juhitud farsi kolmas vaatus ning selle käigus sunnitakse ELis inimestele peale Saksamaa juhtimisel algselt tagasilükatud leping, et takistada riiklike referendumite korraldamist.

Öeldakse, et referendumeid ei ole vaja, kuna:

– igas riigis ja eelkõige riikide parlamentides valitseb ulatuslik üksmeel lepinguga sätestatu suhtes. Kuigi Prantsusmaa ja Hollandi referendumid näitasid, et inimeste tahte ja parlamendi enamuse soovi vahel võib esineda otsustav vastuolu;

– ratifitseerimine parlamentide poolt on sama õiguspärane ja demokraatlik kui ratifitseerimine referendumi käigus. Kuidas peame aga mõistma väidet, et referendumi korraldamine Portugalis võib suurendada ohtu, et leping ei jõustu? Kardetakse, et referendumi tulemused erinevad nende soovist, seega ei tohiks referendumeid korraldada;

– lepinguga sätestatu on erinev eelmise lepinguga sätestatust ning hõlmab olulisi muudatusi. Samas ei öelda, missuguseid muudatusi. Kas ei ütle aga propageerijad ise, et sisu on sama? Lugege Giscard d’Estaingi seisukohti.

Neist kumab läbi kartus …

 
  
MPphoto
 
 

  Małgorzata Handzlik (PPE-DE), kirjalikult. – (PL) Sloveenia eesistumise kava täidab kõiki nõudeid, mis on inimestel, kes peavad majandust esmatähtsaks ning on veendunud, et hea majanduslik olukord on üks liidu edu võtmetest.

Eesistumiskavast leidsin ma mitu olulist viidet Lissaboni strateegiale ning siseturu rollile ELi positsiooni tugevdamisel rahvusvahelisel tasandil.

21. sajandi liit peab keskenduma haridusele ja koolitusele. Haritud ühiskonna potentsiaal on tohutu ning see peab leidma rakendust majanduses, mille aluseks on edukad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, mida on lihtne asutada tarbetute formaalsuste ja kuludeta. Ettevõtetele peavad olema kättesaadavad haritud töötajad ning teadusuuringute ressursid, uued tehnoloogiad jne. Eesistuja paneb sellele suurt rõhku.

Eesistuja avaldus, et ta taotleb tõkete kõrvaldamist ning keskendub tõhusamale reguleerimisele, saadab ettevõtjatele olulise sõnumi. Me teame, et ei ole hullemat olukorda kui halvad õigusaktid.

Minu jaoks on iseäranis oluline seostada äriühingute haldustõkete kõrvaldamise algatus uute juurdepääsuvõimalustega uutele tehnoloogiatele.

Eesistuja peab silmas ka tarbijaid. Tarbijate huvid on sama olulised kui äriühingute omad ning neid tuleb esindada ja kaitsta samamoodi.

Eesistumiskava on väga ambitsioonikas, samas esitab ta selged prioriteedid ning ma nõustun nendega.

Ma soovin eesistujat vaid õnnitleda ning soovida edu!

 
  
MPphoto
 
 

  Gábor Harangozó (PSE), kirjalikult. – (HU) Enne kui ma alustan, soovin tervitada eesistujamaa Sloveenia ambitsioonikat programmi, mis käsitleb Lääne-Balkani sidusust kogu ELi jaoks olulise küsimusena.

Komisjoni 2006. aasta aastaaruande kohaselt oli 2004. aasta laienemine tulemuslik nii vanadele kui ka uutele liikmesriikidele, kuid edu võti oli protsessi sujuvus.

ELi ees seisavad uued väljakutsed, mis nõuavad suuri pingutusi. Sloveenia eesistumise võimalikult suur toetamine kava kõigi prioriteetide täitmisel on oluline, et käsitleda piisavalt kõnealuseid teemasid, muuhulgas eeltingimuste loomine Horvaatia ja Türgi liitumiseks.

ELi peamine eesmärk on Lääne-Balkanil reformide läbiviimise toetamine ja Kosovo küsimuse lahendamine Euroopa-suunalise tulevikuväljavaate raames nii, et see oleks vastuvõetav kõigile. Laienemine on ELi strateegiline ja julgeolekupoliitiline eesmärk ning eeldab tõhusat arengupoliitikat ja partnerluskoostööd.

Jätkuvalt tuleb pöörata tähelepanu Lääne-Balkani arenguetappide erinevuste vähendamisele ning sotsiaalse, majandusliku ja piirkondliku sidususe edendamisele suunatud programmide käsitlemisele. Samas on oluline ergutada investeerimist inimestesse ning toetada arenemist teadmistepõhiseks, loovaks ühiskonnaks, et tagada tasakaal suureneva konkurentsivõime ja sidususe vahel ning edendada Lääne-Balkani riikide arengut. Euroopa solidaarsuse põhimõtte kohaselt tuleb samuti teha pingutusi vaesuse kõrvaldamiseks ning otsetoetuste tagamiseks Lääne-Balkani riikidele. Me vastutame ühiselt Sloveenia eesistumiskava toetamise eest, et saavutada liidu peamised eesmärgid.

 
  
MPphoto
 
 

  Janusz Lewandowski (PPE-DE), kirjalikult. – (PL) Kõik riigid, kes on liitunud Euroopa Liiduga alates 2004. Aastast, on uhked selle üle, et üks neist – Sloveenia – on saanud eesistujaks. Me tervitame uue eesistuja teadaandeid ning esimesi astutud samme. 2008. aasta esimese poole prioriteedid näitavad, et Sloveenia jätkab oma eelkäijate programmi, eelkõige Lissaboni tegevuskava elluviimise, uue lepingu ratifitseerimise ning üleilmse soojenemise vastase tegevusega. Töö jätkuvuse põhimõte on Euroopa Liidu üks olulisemaid omadusi, pidades silmas pooleaastast eesistumisperioodi.

Sõltumata seatud prioriteetidest peetakse Sloveeniat tema geograafia ja ajaloo tõttu riigiks, millel on otsene seos Balkani riikidega. See annab võimaluse jätkata liidu laienemist, kuid eelkõige aitab lahendada Kosovo iseseisvuse küsimuse keerulised probleemid. Piirkondlike probleemide mõistmine on uue eesistuja trump.

Me loodame samuti, et riik, mis on läbi teinud suure muutuse ning kohanenud ELi standarditega, mõistab uute liikmesriikide probleeme, mis käsitlevad ebamõistlikke kohustusi taastuvenergia ja kasvuhoonegaaside heite suhtes. Me peame leidma tasakaalu looduskaitse eesmärkide ning Euroopa majanduse üleilmse konkurentsivõime säilitamise vajaduse vahel. Soovin teile edu ning tänan tähelepanu eest!

 
  
MPphoto
 
 

  Zita Pleštinská (PPE-DE) , kirjalikult.(SK) 2008. aasta ehk „Üheskoos mitmekesisuses: Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aasta” on ELile märkimisväärne aeg, arvestades eelkõige, et esimese poolaasta eesistujamaa on esmakordselt üks uutest liikmesriikidest.

Neli prioriteetset valdkonda, mis käsitlevad Lissaboni majanduskasvu ja tööhõive strateegia elluviimist, energiat, kliimamuutust ning Lääne-Balkani suhteid, võivad anda panuse Euroopa koostoimesse. Sloveenial on võimalus saada ELi juhtrolli kujundajaks üleilmse soojenemise vastases võitluses.

Euro kasutuselevõtt on praegu Slovakkias väga päevakajaline teema. Slovakkia vastuvõtmine euroalasse otsustatakse Sloveenia eesistumisperioodi jooksul. Sloveenia on Slovakkia jaoks eeskuju: see oli esimene riik EU-10st ning üldse kolmeteistkümnes, mis võttis kasutusele euro ning tegi seda 2007. aastal. Slovakkia võib õppida paljudest Sloveenia kogemustest ning kasutada neid euro kasutuselevõtmiseks valmistumisel. Ma loodan, et Sloveenia teeb kõik võimaliku, et otsus Slovakkia vastuvõtmise kohta euroalasse alates 1. jaanuarist 2009 oleks positiivne.

Ma loodan, et oma tegevuse kaudu suudab eesistujamaa Sloveenia veenda 500 miljonit Euroopa kodanikku, et isegi 2 miljoni elanikuga väike riik on võimeline juhtima ELi tulemuslikult kuuekuulise eesistumisperioodi jooksul. Ma usun, et Sloveenia on tõepoolest edukas.

 
  
MPphoto
 
 

  Margie Sudre (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma soovin edastada soojad soovid eesistujamaale Sloveeniale, kes esindab külma sõja tagajärjel killustatud Euroopa taasühendamise pühitsemise viisi.

Sloveenia, kes tegi koostööd Saksamaa ja Portugaliga 18kuulise programmi koostamisel, lõpetab kolmikeesistumise, mida tähistavad institutsioonide tulemuslik taaskäivitamine ning Lissaboni lepingu ratifitseerimisega kaasnev suur vastutus.

Viimane on keeruline küsimus, mille lahendamisele me kõik, iga liikmesriigi rahvas, peame kaasa aitama tagamaks, et tulevane eesistujamaa Prantsusmaa saab panna selle uue ühise aluse kindlalt paika enne 2009. aasta valimisi Euroopas.

Eesistujamaa Sloveenia peab samuti jätkama Lissaboni strateegia rakendamist ning selle lõpule viima, et lahendada Euroopa ees seisvad energia- ja kliimamuutuse, majanduskasvu ja tööhõive küsimused.

Ma loodan siiralt, et Sloveenia suudab eesistujana tagada rahu ning stabiilsuse Lääne-Balkanil ning saavutada ELi ühtse lähenemisviisi Kosovo lõpliku staatuse küsimusele, et 2008. aasta – Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aasta – annaks kõigile eurooplastele võimaluse taaskinnitada oma sallivuse ja vastastikuse mõistmise väärtusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Csaba Sándor Tabajdi (PSE), kirjalikult. – (HU) See on ajalooline hetk, kuna 2008. aasta esimesel poolel juhib Euroopa Liitu 2004. aastal liitunud uus liikmesriik. See on hiljuti liitunud riikidele suur samm edasi, kuna nad saavad kaasa rääkida otsustavates küsimustes.

Esimesel eesistujal uute liikmesriikide seast on palju kaalul ning Sloveenia juhib liitu väga olulisel ajal. Eesistujamaa Sloveenia kõige olulisemad kohustused on Lissaboni lepingu ratifitseerimise edendamine, uue, kolmeaastase Lissaboni strateegia etapi dünaamiline käivitamine ning integreeritud energia- ja kliimakaitsepoliitika väljatöötamise jätkamine.

Sloveenia käsitleb eesistujana esmatähtsate valdkondadena ka Lääne-Balkani integratsiooni ja eelkõige Kosovo tulevase staatuse küsimust. Sloveenia teadmised piirkonnast võivad muuta selle keerulise küsimuse lahendamise veidi lihtsamaks ning edendada Euroopa Ülemkogu 2007. aasta detsembris Kosovosse missioonide saatmise kohta saavutatud ühtsuse säilitamist.

Sloveenia eesistumisperioodil märtsis esitab Euroopa Komisjon õigusaktid, mis käsitlevad ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) nn tervisekontrolli ja tagavad raamistiku ÜPP ulatuslikule kontseptsioonilisele ja rahastamise reformile. Eesistuja toob esile ka Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aasta programmid aastal 2008.

Me toetame oma Sloveenia sõpru, et neil oleks edukas eesistumisperiood. Ma usun, et Sloveenia poliitika ja diplomaatia aitavad tulemuslikult lahendada keerulised ülesanded ning et uue liikmesriigina saame olla uhked oma naabri üle.

 
  
  

JUHATAJA: Diana WALLIS
Asepresident

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika