Istungi stenogramm

Kolmapäev, 16. jaanuar 2008 - Strasbourg

5. Selgitused hääletuse kohta

Suulised selgitused hääletuse kohta

- Raport: Friedrich-Wilhelm Graefe zu Baringdorf (A6-0508/2007)

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). – Proua president, ma olen jälginud eelarvekontrollikomisjoni kaudu paljusid kontrollikoja aruandeid, mis käsitlevad põllumajanduse eelarve rahade väärkasutust ja pettust ning pean mainima, et mul on väga hea meel näha, et parlament tervitab uusi tehnoloogiaid mitmes valdkonnas, eelkõige just põllumajanduse valdkonnas.

Loodan et lähiaastatel saab kõnealust teavet – see on üks raportis esitatud muudatusettepanekutest – levitada Interneti kaudu Euroopa Liidu kõigile inimestele, kes on sellest huvitatud, eelkõige aga just liikmesriikide kontrolliasutustele. Siis nad näeksid, et näiteks Kreekas deklareeritakse maad oliivide kasvatamise pinnana rohkem, kui neil seda tegelikult on.

Ma soovin võtta sõna ka põhiseadusliku lepingu teemal. Ma soovin, et kõnealusel majal oleks küsimuses suurem sõnaõigus ning et inimesed saaksid selliseid küsimusi otsustada tulevikus referendumil, ning see on põhjus, miks ma annan selgitused kõigi raportite hääletuse kohta.

  Syed Kamall (PPE-DE). – Proua president, võib tekkida küsimus, miks mina Londoni esindajana annan selgituse hääletuse kohta, mis käsitleb põllumajandust ja ühist põllumajanduspoliitikat. Me peame aga tunnistama, et ühine põllumajanduspoliitika mõjutab tarbijaid üle kogu ELi kõrgemate hindade kaudu.

Seetõttu on meil kõigil kohustus tagada maksumaksja raha kasutamise kontrollimine paljudes valdkondades, muuhulgas ka ühise põllumajanduspoliitika valdkonnas.

Ma saan aru, et käsitledes ühise põllumajanduspoliitika juhtimise puudusi, tuleb esile märkimisväärne vajadus teabe järele maa kasutamise kohta ning minu arust seetõttu tervitamegi kõik parema tehnoloogia kasutamist. Loodan, et paljud minu valijad võidavad tehnoloogia kasutuselevõtust.

Ma nõustun kolleegiga, et üks põhjusi, miks ma annan selgituse hääletuse kohta on asjaolu, et Euroopa ja Suurbritannia inimesed peaksid saama öelda oma arvamuse põhiseadusliku lepingu kohta referendumil.

  President. − Tuletan kolleegidele meelde, et praegu räägime selgitustest asjaomaseid raporteid käsitleva hääletuse kohta. Kui keegi püüab rääkida teistel teemadel, siis kooskõlas kodukorra eeskirjadega pean ma katkestama tema kõne.

  Daniel Hannan (PPE-DE). – Proua president, soovin hea meelega rääkida kõnealusest raportist. Graefe zu Baringdorfi raportis selgitatakse uusi meetodeid pettuste ja põllumajanduspoliitika käsitlemiseks ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames, kuid see raport käsitleb üht kõige ebatõhusamat, kallimat, kulukamat, bürokraatlikumat ja ebamoraalsemat põllumajandustoetuse süsteemi inimkonna ajaloos ning ükski agro-meteoroloogiline imeravim ei saa seda päästa. Õppige ÜPP kogemusest; tehke sellest järeldused.

Enne kui anname uued volitused mis tahes organisatsioonile, peaksime kõigepealt vaatama, kuidas ta kasutab olemasolevaid volitusi. Põllumajandus on alates 1960ndatest Euroopa Liidu ainupädevuses. Vaadakem selle tagajärgi — ökoloogiline häving, ülejäägi kadumine, Aafrikas tekitatud vaesus. Kas see on institutsioon, mille tahame panna vastutama välispoliitika, kriminaalõiguse ja kaitse eest, ning kui on, siis kas me ei peaks küsima inimeste arvamust lubatud referendumil?

Cato Vanem lõpetas kõik oma kõned mis tahes teemal nõudmisega, et Kartaago tuleb hävitada. Mina lõpetan enda kõne nõudmisega, et Lissaboni lepingu üle peab otsustama rahvas: Pactio Olisipio censenda est!

  Jim Allister (NI). – Proua president, ma ei arva, et peaksime muretsema liigselt uue tehnoloogia üle, oluline on, et seda kasutatakse nõuetekohaselt, mitte ei kuritarvitata.

Samas kasutatakse ühist põllumajanduspoliitikat sageli kurjasti, seda eelkõige Lõuna-Euroopas ning usun, et uus tehnoloogia aitab seda lõpetada. Kui see õnnestub, säästame palju rohkem kui 400 eurot, mille üle keegi kurtis, kui rääkida läbipaistvuse suurendamisest hääletusel.

Kõnealune raport käsitleb kaugseiret. Ma soovin lisada veel järgmist: kui Euroopa saaks kasutada demokraatlikku seiret, siis tajuks ta suurt meelepaha üle kogu Euroopa asjaolu suhtes, et kodanikud on välja jäetud kõige olulisema küsimuse otsustamisest ning rikutud on nende õigusi väljendada oma arvamust selle kohta, nimelt küsimuses, kuidas neid peaks valitsema.

  Roger Helmer (NI). – Proua president, ühine põllumajanduspoliitika on 20. sajandi igand. Me näeme üha sagedamini, et põllumajanduslikke tooteid mõjutavad demograafia ja biokütused. Idee, et Euroopa Liit peaks suure osa oma eelarvest kulutama põllumajandustootmise toetustele, on selgelt vananenud ning seetõttu ei ole ühtegi põhjust, miks me vajame paremat tehnoloogiat halva asja tegemiseks. Me peaksime halva asja lõpetama.

Pean tunnistama, et lojaalse konservatiivina, kes toetab ühtset seisukohta, hääletasin ma kõnealuse meetme poolt, kuid tegin seda väga vastumeelselt.

Lisaks eelöeldule avaldan kahtlust selle täiskogu õiguse ja demokraatliku legitiimsuse suhtes, võtta vastu kõnealune meede või mis tahes muu meede, kui lükkame tagasi kodanike otsuse Lissaboni lepingu kohta.

  Nirj Deva (PPE-DE). – Proua president, arvan, et kaugseire meede oleks tegelikult väga tõhus bürokraatia vähendamise osas, kuna mõned meie talunikud Kagu-Inglismaal praegu kannatavad märgistamise tõttu. Kui kõnealune mehhanism hakkab korralikult tööle, oleks see minu arvates äärmiselt ebatõhusa bürokraatliku süsteemi, mida me tunneme ÜPPna, tunduvalt tõhusam toimimine. Seega toetasin lojaalse konservatiivina kõnealust meedet. Olen aga seisukohal, et ÜPP süsteemi põhjaliku läbivaatamisega on viivitatud liiga kaua ning kutsun üles kolleege, kes jagavad mu arvamust, kiirendama protsessi. Arvan, et kui me saame teha kaugseiret lehmade kohta, siis miks ei saa me seda teha inimeste vaadete kohta referendumi suhtes.

  Derek Roland Clark (IND/DEM). – Proua president, mul on väga hea meel võtta sõna, et anda selgitus Graefe zu Baringdorfi raporti hääletuse kohta, kuna mina hääletasin selle vastu. Tegin seda sellepärast, et mis tahes kaugseire seade on seotud kaugjälgimisseadmega. Milleni see aga viib? Me ei soovi, et Euroopa inimesi jälgib kaugseireseade või kaamerad taevas, kuid see on just olukord, milleni viib Graefe zu Baringdorfi raport.

Peame endalt küsima, kas see on ettekääne anda tööd Galileo projektile, mis on tohutu kulutus? Kui raha poleks kasutatud sellel eesmärgil, oleks sellega saanud tasuda kõigi järgneva kümne aasta nimeliste hääletuste eest siin majas.

Kui EL tahab midagi jälgida, jälgigu Euroopa inimeste soove ning korraldagu viivitamata referendum Lissabonis allakirjutatud uue põhiseaduse kohta.

  Godfrey Bloom (IND/DEM). – Proua president, ma tean, et tegelikult jagate te meie arvamust referendumi kohta, sest tean, et isiklikult soovite samuti selle korraldamist, kuna see annaks sellele kohale legitiimsuse. Kuid jättes poliitilised erinevused kõrvale, mina õnneks ei ole konservatiiv ega pea hääletama pimesilmi täieliku mõttetuse poolt. Saan hääletada terve mõistusega ning hääletasin Baringdorfi raporti vastu, kuna minule tundub kogu idee jälgimisest ja satelliitidest äärmiselt vastumeelne ja hirmutav. Arvan, et pikas perspektiivis hakatakse seda ära kasutama. Nii see lihtsalt läheb ning tean, et tavainimene leiab selle suurepärase olevat, kuid peame mõtlema ka tulevaste põlvkondade peale. Kardan, et mul puudub usaldus poliitikute vastu. Kui nad kuritarvitavad võimu, mida nad alati teevad, miks ei peaks nad kuritarvitama kõnealust süsteemi, seega hääletasin ma vastu.

  Graham Booth (IND/DEM). – Proua president, ma soovin selgitada, miks hääletasin hr Graefe zu Baringdorfi raporti vastu. ÜPP on laostanud Ühendkuningriigi põllumajandusvaldkonda üle 30 aasta. Me ei soovi, et EL sekkuks põllumajandusse, kuid kõnealune meede süvendab nende sekkumist veelgi. Seega hääletasin raporti vastu, kuna soovime saada põllumajanduse juhtimise tagasi Suurbritannia kätte. Selleks on aga vähe võimalusi, kuni ignoreerime Prantsusmaa ja Hollandi elanike hääli referendumil, mis peab olema meile võimaldatud vastavalt põhiseadusele.

- Raport: Kurt Lechner (A6-0504/2007)

  Jan Březina (PPE-DE). – (CS) Soovin rõhutada, et mina hääletasin tarbijakrediidilepinguid käsitleva raporti poolt, kuna arvan, et kõnealune raport on samm õiges suunas. Mul on heameel, et suutsime taltsutada komisjoni ja nõukogu entusiasmi koostada veelgi üksikasjalikum õigusakt, mis minu arvates ei ole soovitav. Eri õigustraditsioonide ja finantskultuuride tõttu tekivad erinevused liikmesriikide vahel ning püüdlused neid erinevusi sunduslikult kõrvaldada ei ole minu arvates tulemuslikud. Seega on oluline, et Euroopa Parlament on keskendunud peamisele – tarbijakrediidilepingute ühtlustamise põhimõtetele. Siinjuures soovin esile tuua õigust leping tühistada ning ennetähtaegse tagasimaksmise võimalust tarbijale kohaldatava trahvita. Arvan, et pooltele kohustuslik kahenädalane etteteatamistähtaeg lepingu lõpetamise kohta on vajalik kõigi osapoolte õiguskindluse tagamiseks. Samal ajal on oluline tagada, et seotud krediidilepingute puhul võib tarbija soovil vähendada kõnealust tähtaega kolmele päevale. See võimaldab tarbijal saada ostetud kauba omanikuks varem. Usun, et säte, mis tagab, et krediidi varasem tagasimaksmine ei kahjusta tarbijat, on piisav. Liikmesriigid on kohustatud lisama selle sätte riiklikesse õigusaktidesse ning seega on tarbijahuvid kaitstud.

  Zuzana Roithová (PPE-DE). – (CS) Daamid ja härrad, mul on heameel, et pärast kuus aastat kestnud arutelusid oleme suutnud tagada Euroopale ühtlustatud krediidieeskirjad.

Tarbijakaitset edendatakse ning seda kohaldatakse piiriüleselt. Võib-olla aitab see vähendada veidi ka soovimatuid kodumajapidamiste võlgu. Nii neljateistkümnepäevane tähtaeg lepingu lõpetamiseks ilma rahatrahvita kui ka kohustus anda tarbijale kõigepealt standardset informatsiooni kõigist laenukuludest peaks kergendama tarbija olukorda. Uus teema on õigus maksta laen tagasi enne tähtaega. Kõige enam tekitas eriarvamusi asjaolu, kuidas tagada, et pangad ei nõuaks tohutuid trahve ennetähtaegse tagasimaksmise eest. Trahvi määr peaks vastama nüüd vaid tegelikule kulule. Samas arvan, et oluline oleks määrata kindlaks ka kulude määr, pidades silmas laenu jääkväärtust, mille poolt me täna hääletasime.

  Zita Pleštinská (PPE-DE). – (SK) Proua president, mina hääletasin Kurt Lechneri raportiga täiendatud nõukogu ühise seisukoha poolt.

Pärast kuus aastat kestnud õigusloomealast tööd on tarbijakrediidileping märkimisväärne samm edasi lepinguvabaduse kaitsmisel ning julgustab tarbijaid võtma vastu vastutustundlikke otsuseid. Peame silmas pidama, et suur hulk ettekirjutusi ei tähenda automaatselt tarbija suuremat kaitstust. Infotulv võib tekitada suuremat segadust eelkõige just kogenematutel tarbijatel ning lihtsuse ja läbipaistvuse eesmärk jääb saavutamata. Lisaks tähendab see suuremaid kulusid, mis lõpuks tarbijal kinni tuleb maksta.

Hoolimata jätkuvast huvist osta krediidilepingu alusel ja hoolimata tarbijakrediidi toodete kasutamisest, on vähesed tarbijad teadlikud tarbijakrediidiga seotud ohtudest, näiteks et haiguse või töötuse korral ei ole neil võib-olla võimalik makseid tasuda. Arvan, et kõnealune direktiiv aitab tarbijatel võtta vastu kaalutletud otsuseid ning tänu kiirele ja lihtsale korrale saavad nad võrrelda mitmesuguseid pakkumisi nii oma riigi kui ka välismaistelt pakkujatelt.

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). – Proua president, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonis, kus see raport on pikka aega küpsenud mõlema lugemise vältel, on teada, et ma olen raportit teravalt kritiseerinud selle algusest peale: algselt sellepärast, et anti eksitav teave uute toodete kohta, mis on ühel turul juba olemas, nimelt Ühendkuningriigis hüpoteegid, mille korral saab sama panga krediitsaldo tasakaalustada hüpoteegiga, ning mis algsete ettepanekute kohaselt oleks raportis keelatud, ja nüüd kuus aastat hiljem seoses uue küsimusega, mis käsitleb krediidikulusid ennetähtaegse tagastamise korral ja mida pole kuue aasta jooksul lahendatud.

See on äärmiselt oluline õigusakt, mis mõjutab tohutut hulka inimesi, muuhulgas minu valimisringkonnast igaüht, kes omab eluaset. Ma rääkisin sellest konservatiivide koosolekul Harpole’i külas Michael Orton-Jonesi nimelise mehe majas ning ta küsis minult isiklikult selle täiskogu vastu võetud tarbimislaenu direktiivi ja rahapesudirektiivi kohta.

Me peame olema tunduvalt ettevaatlikumad selliste oluliste õigusaktide käsitlemisel.

  Syed Kamall (PPE-DE). – Proua president, mina esindan maailma parimat linna Londonit, kus asuvad ka Euroopa kaks suurimat finantskeskust: esiteks, City of London, mis on, nagu me teame, väljapaistvamaid finantskeskusi maailmas ning teiseks, Docklands, Canary Wharf, kus kunagi toimus kaubavahetus kogu maailmaga ning nüüd toimub finantsteenuste vahetus kogu maailmaga.

Ma arvan, et see oli Rootsi filosoofide ansambel, mis ütles: „Raha, raha, raha, ma töötan kogu päeva ja öö, et maksta makse, kas pole kurb. Kuid unistustes on mul plaan: ma hangin endale rikka mehe.”

Minu puhul see paika ei pea, sest see ei kuulu minu tõekspidamiste hulka. Tarbijatele üle Euroopa on aga oluline, et me otsiks jätkuvalt viise, kuidas tarbijakrediit kättesaadavamaks teha, ja seda mitte ainult minu valijatele Londonis, vaid ka finantsteenuste valdkonnale.

  President. − Hr Kamall, ma üritan võtta seda tõsiselt, kuid loodan, et see ei muutu Ühendkuningriigis hästi tuntud raadiosaateks „Just a Minute”.

(Naer)

  Daniel Hannan (PPE-DE). – Proua president, üks minut ilma korduseta, kõrvalekaldeta või – mis see kolmas oli? Kõhkluseta! Tõepoolest.

Alustagem esimestest põhimõtetest. Milleks on vaja Euroopa Liidul tarbijakrediidi õigusaktide ühtlustamise poliitikat? Mulle näib, et raporti aluseks on põhimõtteline arusaamatus. Vaba kaubandus ja avatud turud ei eelda ühtseid õigusakte kaubandusliku tegevuse iga aspekti puhul. Pigem vastupidi. Vaba turg sõltub mitmekesisusest ja paljususest ning kuigi neid on vaja reguleerida teatud määral siseriiklikul tasandil, ei tähenda see, et turuteenuste iga aspekt vajaks üleeuroopalist ühtlustamist.

See on oluline, kuna mulle näib, et sama kontseptuaalne viga on Lissaboni lepingus esitatud ELi jurisdiktsiooni mitmesugustesse valdkondadesse laiendamise taga. Sama kehtib lisaks tarbijakaitse valdkonnale ka justiits- ja siseküsimuste, välisasjade, kaitse ja teiste valdkondade kohta.

Kui need valdkonnad viiakse osaliselt või täielikult Brüsselisse, peaks meil olemas vähemasti võimalus kõigepealt oma valijatega konsulteerida. Lissaboni lepingu üle peab otsustama rahvas: Pactio Olisipio censenda est!

  Jim Allister (NI). – Proua president, nagu teame, on ühtlustamine olnud ELi peamine vahend selle loomisest peale. See on tunginud meie elu igasse valdkonda ning on päris selge, et see on strateegia — strateegia vähendada riiklike otsuste olulisust, riikide otsuste vastuvõtmise võimet ning seega ka riiklikke institutsioone.

Seega on see olnud Euroopa integratsiooni intensiivistamise viis ning suhtun sellisesse toimimisviisi üsna vaenulikult. Ma usun liikmesriikide õigusesse otsustada ise nende kodanikke käsitlevate valdkondade üle riigi piires.

On üks valdkond, mille ühtlustamisele me saame kaasa aidata. Me saame ühtlustada põhimõtte, et Euroopa kodanikel on õigus öelda oma arvamus Lissaboni lepingu kohta.

  Roger Helmer (NI). – Proua president, arvan, et on oluline teada, kuidas me hääletasime, kui anname selgitusi hääletuse kohta. Mina isiklikult hääletasin, jälle lojaalse konservatiivina, kes toetab ühtset seisukohta, meetme poolt ja jälle, kui see oleks olnud minu otsustada, oleksin ma vastu hääletanud põhjusel, mida on juba nimetanud kolleegid, eelkõige aga hr Hannon, kes viitas mitmekesisust eeldavale vabale turule.

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). – Proua president, ma soovin paluda austatud liikmelt tema järel sõna. Kas tal oleks võimalik oma märkusi ümber hinnata, sest see on raporti teine lugemine ning seal oli …

(President katkestas kõneleja)

  President. − Vabandust, aga me kuulame hr Helmeri selgitust hääletuse kohta. Igal kõnelejal on aega üks minut selgituse andmiseks hääletuse kohta. Hr Helmer, palun jätkake.

  Roger Helmer (NI). – Proua president, olen nõus, et laenu valdkonna üle peaksid otsustama riiklikud valitsused kooskõlas kohalike tavade ja korraga. Piiriülese laenamise osakaal ei ole piisav, et õigustada ühtlustamist. Näib, kui ma võin nii öelda, et Euroopa Liidul endal on probleeme kodanikepoolse usaldusega, kuna ta keeldub võtmast vajalikke meetmeid referendumi kaudu, et toimida kooskõlas õigusaktidega.

  Nirj Deva (PPE-DE). – Proua president, see meenutab mulle aega, kui ma olin Ühendkuningriigi parlamendi alamkojas. Kui see raport oleks kuidagi aidanud hr Brownil ja saamatul leiboristide valitsusel seal ära hoida Northern Rocki panga kriisi, kui see raport oleks olnud mingil viisil kasulik, et õpetada leiboristide valitsusele, kuidas juhtida majandust, oleks ma ilmselt öelnud, et see on hea raport.

Olles lojaalne konservatiiv ma pidin seda toetama, kuna toetasin ühtset seisukohta. Kui me aga räägime krediidist, siis krediit tähendab usaldust ning kui Euroopa Liit ei saa usaldada oma kodanikke ja Euroopa kodanikud ei saa usaldada Euroopa institutsioone, siis kas see on põhjus, miks referendumit ei korraldata? Kas sellepärast, et me ei usalda oma kodanikke, et nad saaksid otsustada õigesti?

  Derek Roland Clark (IND/DEM). – Proua president, ma võtsin hääletusest osa, et aidata liikmesriike ning seetõttu toon esile järgmist: muudatusettepanek 46, osade kaupa hääletus, see käsitles asjaolu, et liikmesriikide õigusakte ei tohi kõrvale jätta. Ma hääletasin selle poolt ning mul on rõõm tõdeda, et mind toetati. Hääletasin muudatusettepaneku 9 esimese osa poolt, mis käsitles ettepanekut laiendada valdkondi, millele kohustust ei kohaldata. Mul on kahju, et seda vastu ei võetud. Ma hääletasin muudatusettepaneku 29 poolt, mis sätestab, et hüvitamine toimub kooskõlas siseriikliku õigusega. Mul on kahju, et ka seda vastu ei võetud.

Ma võtsin seega hääletusest osa, et aidata liikmesriikide valitsusi, kuid see ei tähenda, et toetan liikmesriikide valitsuste sekkumist eluaseme finantseerimise ja pangandusküsimusesse. Nagu minu kolleeg hr Deva mainis, ei ole nad selleks piisavalt ettevalmistatud. Northern Rocki kohta aga võib öelda, et valitsus kulutas pool riigikassa rahast, üritades seda päästa, ja kes teab, kas sellega juhtum lõpetati. Mida me aga teame, mis lõpetati, on Lissaboni lepingu referendumi küsimus, kuid nii ei tohiks see olla.

  Graham Booth (IND/DEM). – Proua president, ma pean midagi üles tunnistama. Mul ei ole mingisugust asjaomast kvalifikatsiooni, kuid siiski istun ma siin ja aitan luua õigusakte, mis mõjutavad ligi 400 miljonit inimest. Kui ma vaatan siin saalis ringi, siis arvan, et, arvestades kõnealuse arutelu taset, ei ole paljudel liikmetel sarnaselt minuga asjaomast kvalifikatsiooni. Liikmesriikide elanikud, ELi kodanikud koos moodustavad arukate inimeste rühma, kuid meie rikume nende õigust langetada ise oma otsuseid. Minu arvates on see valdkond, millest poltiikud peaks eemale hoidma ning võimaldama inimestel ise otsustada, eelkõige lubage palun korraldada referendum Euroopa Liidu põhiseaduse kohta.

- Raport: Roberta Angelilli (A6-0520/2007)

  John Attard-Montalto (PSE). – (MT) Ma soovin lühidalt selgitada, kuidas hääletasin, et äratada Malta ametiasutuste tähelepanu. Ma soovin pöörata tähelepanu eelkõige kahele juhtumile. Esiteks Gozo poisi, hr Attardi poja juhtum, mis on meedia tähelepanu all olnud kaks viimast aastat. Tema isa koheldi eelarvamusega, kuna tema vanemlikud õigused isana olid ära võetud ja ta tõi lapse enda kodumaale Gozosse elama. Teiseks, hiljutine 13aastase tüdruku kriminaalasi, mille puhul ametiasutused ei teadnud, kuhu ta saata: kõigepealt saadeti ta vanglasse ning seejärel vaimuhaiglasse. See oli märkimisväärne viga. Aitäh!

  Hubert Pirker (PPE-DE). – (DE) Proua president, mina räägin Austria Rahvapartei Euroopa rühma nimel. Me lükkasime tagasi kõik artiklid, mis käsitlevad õigust seksuaalsele ja reproduktiivtervisele, kuna kõnealuse teksti tõlgendamist võidakse loomulikult kasutada ka ettekäändena katkestada rasedus mis tahes järgus ning meie oleme selle vastu.

Me hääletasime pearäti keelustamist käsitleva artikli 127 poolt, kuna noori tüdrukuid ei tohiks julgustada kandma poliitilisi sümboleid, ning me soovime kindlustada, et noortele inimestele oleks tagatud vabadus hääletada ja valikuvabadus.

Me hääletasime ka artikli 116 poolt, kuid see ei tähenda, et sellest tuleneks kohustuslik õiguslik tagajärg.

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). – Proua president, tulin raporti üle hääletama teatava ärevusega, sest tean, et paljud neist raportitest taotlevad volituste laiendamist valdkonda, milles meil volitusi tegelikult veel ei ole.

Ma esindan valimisringkonda, milleks on Leicestershire’i linn nimega Rothley, kus elab perekond McCann. Nad on olnud väga järjekindlad ja kutsunud siinset parlamenti üles pidama järjepidevalt kadunud laste ja muid asjaomaseid registreid.

Ma esindan ka Northamptoni linnas uut laste abistamise heategevusühingut KidsAid, mille asutas David Mackintosh, kes oli veendunud, et enamik sellest raportist oli tegelikult väga positiivne.

Siiski, nagu sellele täiskogule juba omane, sai valdavaks poliitiline korrektsus, ning kui te vaatate muudatusettepanekuid 162, 163 ja 164, siis näete, et nende eesmärk on volitusi laiendada.

Siinjuures on sobilik kasutada motot: kui te ei saavuta edu, siis määratlege uuesti edu mõiste. Sama on tehtud Lissaboni lepinguga ning loodan väga, et minu valijad saavad öelda oma arvamuse lepingu kohta.

  Syed Kamall (PPE-DE). – Proua president, soovin anda selgituse Angelilli raporti „Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia väljatöötamine” hääletuse kohta. Ma täheldasin, et raportöör rõhutab seletuskirjas, et raporti eesmärk ei ole nimekirja koostamine lahendust vajavatest probleemidest või õigustest, mida tuleks käsitleda esmatähtsatena.

Minu valimisringkond on London – maailma parim linn, maailma parima riigi pealinn ning minu valimisringkonnas elab väga palju lapsi. Olen ka ise kahe lapse isa ja, nagu üks tuntud filosoof kunagi ütles, ma usun, et lapsed on meie tulevik. Seega on oluline laste õigusi arvesse võtta. Samas tekib küsimus, kas seda peab tegema ELi tasandil.

Mõelgem, näiteks, kas me tahame, et noorukitele antakse teavet ja õpetusi sellisel kõlvatul teemal nagu seksuaalsed ja reproduktiivsed õigused. Arvan, et peame väga hoolikalt otsima kohalikke lahendusi ning – lubage Suurbritannia inimestel öelda oma arvamus põhiseaduse referendumil.

  Daniel Hannan (PPE-DE). – Proua president, Disraeli võttis kord vastu ühe delegatsiooni, öeldes: „Nende õpetatud liberalismile eelistan ma vabadusi, mida me naudime, inimese, inglase õigusi.”

Meie riigi õiguse traditsioon ei ole mitte lihtsalt erinev Euroopa üldise õiguse kontseptsioonist, vaid need on ühildamatud. Me juhime tähelepanu teatavatele kindlatele õigustele, mida tagavad õigusaktid, ükskõik, kas Magna Carta, inimõiguste deklaratsioon või tavapärased seadused; me ei usalda üldisi inimõiguste koodekseid, mida on tõlgendanud kohtunikud, kelle poolt me hääletada ei saa.

Tuleb tõdeda, et meie traditsioon on olnud tunduvalt edukam, kui mõnede mandri-Euroopa riikide oma, kus keskendutakse üldisele lähenemisviisile. Me ei ole langenud revolutsiooni ega diktaatori ohvriks, nagu teised riigid. Me usume, et kõik õigused on inimesel sündides olemas.

Nagu Aldous Huxley kord ütles: „Õigusi mitte ei anta, vaid võetakse.” See on põhjus, miks me oleme põhimõtteliselt ELi harta sidumise vastu Lissaboni lepinguga ilma referendumita. Inimeste arvamust tuleb küsida: Pactio Olisipio censenda est!

  Jim Allister (NI). – Proua president, me käsitleme siin tõsiseid küsimusi, aga ka raportis on tõsised moraalsed probleemid. Minu hääletamist mõjutasid need märkimisväärselt. Minu arvates on osa sellest raportist solvav. Minu arvates on solvav, kui keegi võtab noorukite reproduktiivsete õiguste kohta seisukoha, mida ta lastele peale sunnib ja mis on tema arvates kohane, nagu me näeme põhjenduses L ja lõigetes 162, 163, 164 jne.

Minu arvates on see vale ja kohatu suruda peale ühele ühiskonnale ideoloogiliselt ja moraalselt eelarvamuslikke väärtusi, mis võivad olla vastuolus selle piirkonna väljakujunenud eetiliste tõekspidamistega. Ma olen põhimõtteliselt selle asjaolu vastu ja, nagu hr Hannan ütles, seda kogeme me harta kaudu üha enam. Seetõttu ma soovingi, et minu kodanikud saaksid nõustuda või vastu vaielda.

  Roger Helmer (NI). – Proua president, mina hääletasin meetme vastu. Esmakordselt jõudsime päevakorrapunktini, kus ma ei pidanud toetama konservatiivide ühist arvamust ning ma kasutasin seda võimalust.

Ma olen kolleegidega täiesti nõus. Kõnealune meede sisaldab paljusid aspekte, millega ma nõustun: selles on palju koduga seonduvat ja me oleme kõik nõus, et see on oluline.

Teisest küljest aga tehakse ettepanek, et me peame andma lastele seksuaalkasvatust teismeliste raseduse ja sugulisel teel levivate haiguste levimise vähendamise eesmärgil. Minu kogemus näitab, et kui me räägime lastele millestki ning õpetame neid seda tegema, siis nad tahavad seda kohe järele proovida ning me ei peaks üllatuma, kui nad seda teevad! Me kuuleme liiga palju noorukite reproduktiivsetest õigustest, kuid reproduktiivsest vastutusest mitte. Peame olema vastutustundlikumad oma lähenemisviisis lastele ning jätma need küsimused lastevanemate ja kohalike asutuste hooleks.

Kokkuvõtteks arvan, et enne kõnealuse küsimuse jätkamist tuleb korraldada Lissaboni lepingu rahvahääletus.

  Nirj Deva (PPE-DE). – Proua president, see raport valmistas mulle suure pettumuse ning, kasutades võimalust vabalt hääletada, hääletasin ma selle vastu. Kõnealune raport ei käsitle laste õigusi. See käsitleb laste õigust seksuaalsuhetele ja õigust teha aborti, mis mulle ei ole vastuvõetav.

Kuidas on aga laste ja vanemate õigusega otsustada Euroopa tuleviku, Lissaboni lepingu ja tuleviku üle, mille poole me liigume? Lõppude lõpuks ei ole need institutsioonid rajatud meie, vaid meie laste jaoks. Kas me küsime nendelt ja nende vanematelt, missugune on Euroopa tulevik ja mida nad arvavad sellest? Ei. Me otsustame ega anna neile õigust avaldada oma arvamust nende enda tuleviku kohta. See on vale.

(Aplaus)

  Frank Vanhecke (NI). – (NL) Proua president, soovin mainida, et mina hääletasin hr Angelilli raporti vastu. Ma ei teinud seda sellepärast, et ma olen laste õiguste vastu, kaugel sellest. Tõepoolest, ma tervitan asjaolu, et raport eirab mõnda selle koja tabu, nagu näiteks tüdrukute vastu suunatud struktuurilise vägivalla tabu moslemiühiskonnas. Raportis isegi öeldakse minu arvates õigustatult, et moslemiühiskonna tüdrukute kohustus kanda pearätti on kahjulik nende isiksuse arengule.

Kuigi ma nõustun kõige sellega, hääletasin ma siiski raporti vastu, kuna see on järjekordne näide ulatuslikust Euroopa sekkumisest. Ma usun, et kõiki neid küsimusi on võimalik tõhusamalt käsitleda riiklikul tasandil ning Euroopal on sellega vähe pistmist.

Ma toon ühe näite. Raport toob esile mitu argumenti alaealistele vanglakaristuse määramise vastu, kuid minu riigis pooldab avalikkus üksmeelselt isegi alaealiste raskete kuritegude sooritajate vangistamist, et julgustada neid ennast parandama.

- Raport: Doris Pack (A6-0502/2007)

  Miroslav Mikolášik (PPE-DE). – (SK) Proua president, me peame täiendama oma teadmisi kogu elu, ka siis kui töötame, mitte ainult kooliajal.

Haridus on oluline isiku arengu ning paremate tööalaste võimaluste jaoks. Ettevõtjad hindavad vajadust uue kvalifikatsiooni järele ja tööturu nõudmisi. Täiskasvanuharidus aitab nende nõuetega kohaneda, aidates seega ületada erinevusi tööturul. Kõike seda on võetud arvesse komisjoni ettepanekus täiskasvanuhariduse tegevuskava kohta ning seega hääletasin ma raporti poolt. Olen nõus, et ELi liikmesriigid peaksid edendama täiskasvanuharidust, võttes aktiivseid meetmeid, motiveerides kodanikke ennast harima ning julgustades tööandjaid tagama hariduseks vajalikud tingimused. Samuti peaks olema olemas majanduslikud stiimulid, nagu stipendiumid, maksusoodustused, toetused või kaasfinantseerimisvõimalused.

Sel eesmärgil on vajalik struktuurifondide ja eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi aktiivsem kasutamine. Minu arvates on äärmiselt vajalik kaasata vanemad inimesed elukestvasse õppesse, et neil oleks lihtsam leida koht tööturul.

  Toomas Savi (ALDE). – Proua president, mina hääletasin pr Packi raporti poolt, kuna elukestva õppe eesmärk on tööturu paindlikkuse edendamine. Kõnealune poliitika loob inimestele, kes on üle 50 aasta vanad, muuhulgas ka mina, ulatusliku valikuvõimaluse, et kohaneda tööturu muutustega ja uue olukorraga suuremate tagasilöökideta. Raport toob esile elukestva õppe positiivse mõju sotsiaalsele kaasatusele ja tööalasele konkurentsivõimele, mida ei tohiks vananevas ühiskonnas, nagu näiteks minu kodumaa Eesti, mingil juhul tähelepanuta jätta.

  Agnes Schierhuber (PPE-DE). – (DE) Proua president, pr Packi raport „Täiskasvanuharidus: kunagi ei ole hilja õppida” on minu arvates üks olulisemaid tegevusprogramme Euroopa Liidus, hõlmates nii motivatsiooni osaleda täiskasvanuhariduse programmides, õppida võõrkeeli, motivatsiooni lõpetada kolmanda taseme haridus väljavaatega parematele tööalastele võimalustele ning seega ka suuremale sissetulekule kui ka võimalust sisserändajatele paremini integreeruda. Naistele on iseäranis oluline asjaolu, et see hõlmab ka asjaomaseid lastehoiu raamprogramme.

Me peame pöörama suuremat tähelepanu teadmiste jagamise võimalusele eri põlvkondade vahel. Seega oli Austria Rahvapartei Euroopa rühmal heameel kõnealune raport heaks kiita.

  Nina Škottová (PPE-DE). – (CS) (Kõne algus ei ole kuuldav) … sissejuhatus täiskasvanuharidust käsitlevasse raportisse rõhutab kõigi ELi institutsioonide poolt elukestvale õppele pööratud tähelepanu. Samas ei ole dokumentide kuhjamine, lahked sõnad, ülekutsed ja toetavad hääled, muuhulgas ka minu oma, siiski piisav. Julgustagem haridusasutusi elukestvast õppest tegelikkuses ja võimalikult ulatuslikult osa võtma. Kõnealust protsessi ei tohiks vaadelda traditsioonilise hariduse lisana, vaid see peab saama haridussüsteemi osaks. See eeldab olulisi muutusi. Kõnealune protsess võib riikidele tähendada märkimisväärset rahalist koormust, mis võib aga saada hariduse arengule takistavaks asjaoluks. Kaaludes, kuhu suunata toetusi ELi eri valdkondade rahastamisel, ei tohiks ära unustada kõnealust valdkonda, eelkõige ülikoole, mis on tegelikud õppimiskeskused.

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). – Proua president, kõnealuse raporti pealkiri on „Täiskasvanuharidus: kunagi ei ole hilja õppida”. Ma soovin, et Euroopa Komisjon ja inimesed, kes tahavad, et Lissaboni leping kehtima hakkaks, õpiksid ka ise sellest mõttest.

Täiskasvanuharidus on haridussüsteemi üks olulisemaid osi. Arvan, et enamik siit saalist nõustub, et elukestev õpe on väga positiivne nähtus.

Meil kõigil olid koolis suurepärased õpetajad, keda me mäletame. Mul oli äärmiselt kogenud matemaatikaõpetaja, kes õpetas, et on olemas kolme liiki inimesi: need, kes oskavad arvutada, ning need, kes ei oska.

Mul oli suurepärane loodusteaduste õpetaja, kes õpetas, et radioaktiivsetel kassidel on 18 poolikut elu. Ma arvan aga, et kõige olulisem lause, mis teile meenub ja mida tänapäeva noored järjest enam kasutavad, on järgmine: „Me ei vaja haridust, me ei vaja, et keegi meie mõtteid kontrolliks.”

Mida me Lissaboni lepinguga teeme, on see, et lisame veel ühe telliskivi seina meid siia valinud valijate ja neid kurjasti kasutava Euroopa eliidi vahel.

  Syed Kamall (PPE-DE). – Proua president, ma soovin avaldada teile tunnustust, et olete suutnud olla nii kannatlik nende hääletuse kohta antavate selgituste ajal. Suur tänu, et naersite ka naljade üle.

Võib-olla teate, et ma esindan Londonit — maailma parimat linna, maailma parima riigi pealinna. Londonis on palju haridusasutusi. Ma käisin Londonis koolis ja magistriõppe läbisin ma Londoni majanduskoolis.

Kõnealuse hääletuse selgituseks soovin öelda, et me ei tohiks alahinnata elukestva õppe täiendõppe osa. Selleks on olemas mõned väga head asutused, nagu Bromley College, mille suurepärane direktor on Peter Jones, ma soovin teda siinkohal esile tuua, ning Westminster College. Meil kõigil peab olema õigus öelda oma arvamus põhiseaduse rahvahääletusel.

  President. − Ma tahtsin vastata komplimendiga ja öelda, et seni läks meil minu arvates üsna hästi, kuid nüüd hakkate te ennast juba kordama.

  Daniel Hannan (PPE-DE). – Proua president, soovin edastada tänusõnad teile, teie töötajatele ja tõlkidele kannatlikkuse ja hea huumorimeele eest.

Lubagem küsida, mis on sellel kõigel pistmist Brüsseliga? Missuguse lepinguartikli kohaselt või missugusel võimalikul praktilisel kaalutlusel on täiskasvanuharidus Euroopa Liidu pädevuses?

Enamik meist on seisukohal, et on juhtumeid, mille puhul on tegemist mitme riigi algatusega käsitleda selgelt piiriülest küsimust. Ma olen selle väitega nõus, või vähemalt väitega, mis põhjendab koordineeritud Euroopa strateegiat näiteks saaste või tariifide vähendamise, võib-olla ka lennundusküsimustes ja nii edasi. Samas ei võrdu isegi nendes valdkondades Euroopa tasandil koordineerimine ELi jurisdiktsiooniga.

Kuid täiskasvanuharidus? Kindlasti on see üks paljudest valdkondadest, mille üle peaksid otsustama riigi valijad kehtivate asjaomaste demokraatlike mehhanismide ja meetmete kaudu.

Miks me alati eeldame, et härrasmees Brüsselis teab paremini kui tavaline valija? Samasugune ebameeldiv eeldus on aluseks ka ELi põhiseadusele, mida kutsutakse nüüd Lissaboni lepinguks, ning seega peame võimaldama lepingu üle otsutada rahval: Pactio Olisipio censenda est!

  Jim Allister (NI). – Proua president, kõnealuses raportis on palju ebaolulist. Kõige olulisem aspekt raporti juures on, et see tõstab esile ja kujutab selgelt veendumust, mille kohaselt on Brüsselil õigus määrata kindlaks tegevuskavu ja kirjutada liikmesriikidele ette prioriteetseid küsimusi ja kulutusi valdkondades, mis on ja peaksidki olema ilmselgelt liikmesriikide pädevuses, kuna igal piirkonnal on õigus otsustada oma eelarve raames oma prioriteetide üle. Kui täiskasvanuharidus ja suuremad kulutused on prioriteedid, siis selle üle peab otsustama asjaomane piirkond või riik, mitte Brüssel, ja mitte Brüsseli pärast, vaid sellepärast, et see on vajalik asjaomastes tingimustes.

Me kõik õpime, ma olen palju õppinud alates 2004. aastast, kui ma siia tulin. Kõige rohkem olen ma kogenud Euroopa eliidi äärmist põlgust oma kodanike vastu ning seetõttu rikuvadki nad kodanike põhiõigust hääletamisele.

  Roger Helmer (NI). – Proua president, mina hääletasin seekord meetme vastu, kuid jagasin seekord konservatiivide arvamust heameelega. Ma oleksin hääletanud meetme vastu nii või teisiti põhjustel, mida minu kolleegid ja sõbrad, eelkõige aga hr Hannan ja hr Allister, on põhjalikult selgitanud.

Kõnealune küsimus ei ole Euroopa Liidu otsustada. Ma pooldan haridust. Ma pooldan täiskasvanuharidust. Ma olen täielikult selle vastu, et küsimuse üle otsustaks Brüssel. Nagu hr Hannan, ei suuda ma leida lepingutest ühtegi alust, millega seda põhjendada. Meil ei ole mingit lepingutega antud õiguslikku alust kõnealust meedet vastu võtta.

Samuti ei ole meil õiguslikku alust jätta tähelepanuta põhiseaduse tagasilükkamine Prantsusmaal ja Hollandis, et see meede nüüd vastu võtta. Kogu Euroopa Liidus tuleks korraldada referendum kõnealuse küsimuse kohta.

  Thomas Wise (IND/DEM). – Proua president, töökorraldusliku küsimusega seoses, kas ma võin, olles haritud täiskasvanu, küsida hr Hannanilt, kelle haridus on ilmselgelt parem minu omast, mida see ladinakeelne väljend tähendab?

  President. − Ma olen kindel, et ta ütleb teile pärast istungi lõppu!

  Nirj Deva (PPE-DE). – Proua president, see on olnud üks elavamaid arutelusid Euroopa Parlamendis alates selle asutamisest. Kui see oleks ka varem nii olnud, oleks meil siin võib-olla televisioonikaamerad ning meie valijad saaksid teada, mida me teeme nende igavate, liigsete igapäevaste toimingute asemel.

Lubage mul nüüd käsitleda täiskasvanuharidust. Raport ütleb, et kunagi ei ole hilja õppida. See on kindlasti subsidiaarsuse küsimus: riigid peavad ise otsustama oma prioriteetide üle. Kindlasti ei otsusta seda komisjon Brüsselis ega ka Euroopa Parlament, kas täiskasvanuharidus on kohustuslik või mitte!

Kuid see ütleb ka – kas pole tõsi? –, et kunagi ei ole hilja õppida ning me peame kindlasti kiiresti õppima asjaolu, et me ei saa lahutada Euroopa inimesi nende üle otsustajatest. Me peame otsustajatele selgeks tegema, kuidas meie arvates Euroopa Liitu tuleks juhtida ning seetõttu korraldama referendumi.

  Derek Roland Clark (IND/DEM). – Proua president, mina hääletasin meetme vastu ja eelkõige põhjusel, et ma olen õpetaja. Kahtlemata on sellel meetmel otsene seos Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga, mis on võrdne kaaperdamisega. Raamistiku kohaselt õpivad inimesed oma traditsioonilistes ülikoolides, saavad seal kvalifikatsiooni ning seejärel surutakse neile peale ELi logo, ilustise ja motoga kaunistatud uus dokument, milles ei ole vähimatki viidet suurepärastele ülikoolidele või kõrgkoolidele, kus nad hariduse said. See on õppimiskoha väga selge ja vastuvõetamatu eitamine. Ma räägin kõigi Euroopa ülikoolide nimel, mitte ainult Ühendkuningriigi kuulsate ülikoolide nimel.

Tulles tagasi täiskasvanuhariduse juurde, tahan ma anda teile ühe soovituse. Edendage igal juhul täiskasvanuõpet. Andke igale ELi täiskasvanule Lissaboni lepingu eksemplar ning siis paluge neil selle üle hääletada.

  Graham Booth (IND/DEM). – Proua president, jah, ma hääletasin meetme vastu. Selgituseks võin öelda, et Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei toetab stipendiumide süsteemi taaskehtestamist Ühendkuningriigis ning ma soovin rõhutada, et eelkõige meie ELi liikmelisus sundis seda süsteemi kaotama Inglismaal ja Walesis. Mitte Euroopa Liit, vaid liikmesriigid peavad otsustama maksusoodustuste kehtestamise ja maksude vähendamise üle täiskasvanuhariduses osalevatele töötajatele. Nagu enamiku küsimuste puhul, soovime, et EL sekkuks vähem, mitte rohkem.

Ma näen, et mahun kenasti aja sisse, ja seega tahan lisada, et tulevane Euroopa põhiseaduse ratifitseerimine, arvestamata selle tagasilükkamist kahel rahvahääletusel, on ebademokraatlik, argpükslik ja ebaseaduspärane.

  President. − Aja küll, kuid mitte teema sisse.

  Philip Claeys (NI). – (NL) Proua president, mina hääletasin pr Packi raporti vastu. Mitte sellepärast, et ma olen elukestva õppe vastu. Vastupidi, ükski arukas inimene ei kahtle täiskasvanuhariduse olulisuses meie pidevalt muutuvas maailmas.

Ma arvan aga, et Euroopa ja eelkõige Euroopa Komisjon ei peaks sekkuma liikmesriikide pädevuses olevatesse valdkondadesse. See ei ole ainult praktilisuse küsimus, vaid see on subsidiaarsuse põhimõtte küsimus, mida siin alati ülistatakse, kuid tegelikkuses näib see põhimõte olevat järjest sagedamini kaotanud oma tähenduse.

- Raport: Roberta Angelilli (A6-0520/2007)

  Milan Horáček (Verts/ALE). – (DE) Proua president, ma soovin teha suulise avalduse Angelilli suurepärase, ELi lapse õiguse strateegiat käsitleva raporti kohta. Iseäranis oluline on lapspornograafia ja seksiturismi küsimuste radikaalne käsitlus. Kõnealuste kriminaalkuritegude ohvreid võime leida ka omaenda kodu lähedalt. Näiteks piirialadel Saksamaa, Tšehhi ja Austria vahel sagenes naisi ja järjest enam lapsi hõlmav prostitutsioon märkimisväärselt pärast piiride avamist. Samas ei pööratud kõnealusele teemale ELi tasandil pikka aega tähelepanu.

Lapsprostitutsiooni kesksed probleemid on kurjategijate võrgustik Internetis ning piiriülest jälitust ja õiguskaitset käsitleva koostöö puudumine. Nende probleemidega saab võidelda vaid ELi tasandil. Kõnealune raport käsitleb neid teemasid ning muudab kõikehõlmava strateegia osaks. Kuigi laste väärkohtlemise valdkonnas on veel palju vaja teha, on see siiski julgustav märk.

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

- Raport: Friedrich-Wilhelm Graefe zu Baringdorf (A6-0508/2007)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Mina hääletasin Saksa kolleegi Friedrich-Wilhelm Graefe zu Baringdorfi raportit käsitleva resolutsiooni poolt ja ettepaneku poolt võtta vastu määrus meetmete kohta, mida komisjonil tuleb aastatel 2008–2013 võtta ühise põllumajanduspoliitika raames loodud kaugseire rakenduste kaudu.

Ma toetan ettepanekut, et kaugseire tegevust tuleb rahastada asjaomasest eelarvest, mitte Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF). Kuigi minu kaasliikmed arvavad, et tähelepanu tuleb rohkem pöörata Teadusuuringute Ühiskeskuse põllumajanduse allüksuse olemasoleva veebisaidi edendamisele, et asjaomased teadusuuringute andmed oleks avalikkusele vabalt kättesaadavad, pooldan mina ruumiliste andmete infrastruktuuri ja veebisaidi loomist, nagu on esitatud Euroopa Komisjoni ettepanekus.

Ma toetan ettepanekut luua kõigi ruumiliste andmete, kaugseire ja agrometeoroloogiliste projektide andmebaas ning koondada olemasolev ruumiliste andmete infrastruktuur ja veebisaidid.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Euroopa Komisjon on seisukohal, et käsitlemaks ühise põllumajanduspoliitika juhtimise vajadusi, on äärmiselt oluline saada teavet maa ja põllumaa kasutuse ja põllukultuuride seisundi kohta. Seega on tehtud ettepanek kasutada kaugseiret uurimismeetodina, et saavutada lihtsam juurdepääs tavapärastes põllumajandusstatistika- ja prognoosimissüsteemides sisalduvale teabele.

Ettepanekus võeti arvesse kaugseire tehnikaid käsitlevat katseprojekti, mis algatati ja viidi läbi nõukogu otsusega nr 1445/2000/EÜ. Komisjoni sõnul võimaldas kõnealune projekt saavutada saagikuse prognoosimiseks ning põllumaade ja -kultuuride seisundi järelevalveks kasutatava agrometeoroloogilise süsteemi tõhusam järk.

Nüüd teeb komisjon ettepaneku jätkata kaugseire tehnikate rakendamist põllumajanduses aastatel 2008–2013 põllumajandusturgude järelevalve eesmärgil. Projekt käivitub alates 1. jaanuarist 2008 ja kestab kuus aastat. Kaugseire rakendused on seega komisjonile vahend ühtse põllumajanduspliitika läbiviimiseks ja järelevalveks, kuigi teave oleks kasulik ka liikmesriikidele.

Siinjuures tekib aga küsimus, kuidas seda teavet kasutatakse ja kes seda kasutama hakkab ning seega jäime me erapooletuks.

  Duarte Freitas (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Kuna ma nõustun enamikuga Euroopa Komisjoni ettepanekutest, hääletasin ma Graefe zu Baringdorfi raporti poolt, sest see pöörab tähelepanu mõningatele olulistele küsimustele.

Ma mõistan näiteks raportööri muret selle üle, et kuna eri liikmesriigid teostavad analüüse erineva sagedusega, ei ole asjaomaseid andmeid võimalik liikmesriigiti võrrelda.

Ma kiidan heaks ruumiliste andmete infrastruktuuri ja asjaomaste veebisaitide koondamise, andmebaasi loomise ning põllumajanduse üksuse veebisaidi edendamise andmete avalikuks muutmise eesmärgil.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Meie hääletasime kõnealuse raporti vastu, sest nagu tavaliselt soovib Euroopa Parlamendi põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon lisada muudatusettepanekud, mille eesmärk on suunata rohkem raha ELi eelarvest põllumajanduspoliitikasse. Põllumajanduskomisjoni esitatud muudatusettepaneku 4 kohaselt tuleks 9,2 miljonit eurot panna eraldi eelarvesse selle asemel, et suunata raha Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi kaudu. Me saame tõlgendada seda vaid eelarvevahendite suurendamise tagamisena.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Mina hääletasin raporti poolt. Ma arvan, et mis tahes ühises põllumajanduspoliitikas jagamise täpsemaks muutmise eesmärgil esitatud ettepanekute laiendamine on väga positiivne samm, tagamaks Šoti talunikele õiglane kohtlemine. Võimalus prognoosida saaki täpsemalt ning muuta asjaomane teave kättesaadavamaks aitab edendada poliitikat, mida seni ei olnud võimalik käsitleda õiglase, läbipaistva ega keskkonnatundliku valdkonnana.

- Raport: Kurt Lechner (A6-0504/2007)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Minu Saksa kolleegi Kurt Lechneri suurepärase raporti põhjal kiidan ma heaks asjaolu, et Euroopa Parlament võttis vastu kaasotsustamismenetluse teisel lugemisel õigusloomega seotud resolutsiooni nõukogu ühise seisukoha kohta, eesmärgiga võtta vastu direktiiv liikmesriikide tarbijakrediidi valdkonda käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta ja asendada sellega ühenduse 1987. aasta raamistik, mida on muudetud kahel korral. Ma tervitan Euroopa Komisjoni soovi luua tõelise siseturu tingimused tarbijakrediidi valdkonnas, et tagada tarbijakaitse kõrge tase ning täpsustada ühenduse õigusnorme kõnealuses valdkonnas, uuendades kolme – 1987., 1990. ja 1998. aasta direktiivi, mis käsitlevad seda liiki krediiti.

Ma tervitan Prantsuse kolleegi Jean-Paul Gauzès tehtud olulist tööd, kuna tänu oma veendumusele ja visadusele on ta andnud märkimisväärse panuse sellesse olulisse kompromissi, mis on väga väärtuslik nii majanduskasvu, tarbijakaitse kui ka krediidiasutuste seisukohalt.

  Gérard Deprez (ALDE), kirjalikult. – (FR) Pärast viis aastat kestnud arutelu on Euroopa tarbijatel varsti ulatuslik informatsioon tarbijakrediidi kohta, mis võimaldab neil paremini võrrelda välismaiseid pakkumisi auto, nõudepesumasina või diivani ostmisel.

Kuigi eurooplastel on juba praegu võimalus võtta välismaal pangast laenu, et osta tarbeesemeid, kasutavad seda vähesed – sellist liiki laenude kogumahust võetakse vähem kui 1 % välismaal. Samas erinevad määrad liikmesriigiti isegi kuni 100 % (Portugalis 12 % ja Soomes 6 %). Peamised tuvastatud takistused olid keelebarjäär, vahemaa ning tarbija usalduse puudumine.

Kõnealune direktiiv, mida ma toetan, aitab suurendada usaldust, tagada tarbijate parem informeeritus ning teha kaalutletud otsuseid, võimaldades kasutada oma huvides ühetaolisi tarbijakaitse eeskirju (ennetähtaegne tagasimakse, õigus loobuda jne).

Kokkuvõtteks soovin esitada kaks küsimust.

Kas me ei julgusta inimesi võtma liiga palju laenu, kui ei muuda rangemaks tingimusi, mille kohaselt peavad laenuandjad kontrollima tarbija krediidivõimet? Kas me ei peaks viivitamata looma võimalusi piiriüleseks konkurentsiks eluasemelaenude valdkonnas?

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Kõnealune hääletus käsitleb algselt Euroopa Komisjoni 2002. aastal tehtud ettepaneku teist lugemist. Kõnealuste kompromisside eesmärk on saavutada kokklepe nõukoguga teksti osas, mis tühistaks kehtiva direktiivi 87/102/EMÜ ning kehtestaks tarbijakrediidilepingutele ühtse õigusliku raamistiku.

Eesmärk on aidata avada riiklikke turge ning parendada piiriüleseid tarbijakrediidi toiminguid, et edendada konkurentsi ning siseturgu.

Muuhulgas näeb see ette juhendi kulukuse aastamäära arvestamiseks, ennetähtaegse tagasimaksmise tingimused ja tarbijatele antava teabe krediidilepingute kohta.

Me hääletasime tarbijate tõhusamat kaitset tagavate ettepanekute poolt, kuna kõnealune teema on iseäranis oluline Portugalis, kus perekondade laenukoormus kasvab pidevalt, moodustades sissetulekust 124 %, ja kus suured finantsinstitutsioonid teenivad hiigelkasumeid.

Me hääletasime kõigi finantsturgude avamist ja piiriülest laenamist edendavate ettepanekute vastu, kuna need soodustavad tõkete eemaldamist pigem suurte finantsinstitutsioonide sisenemise kui tarbija kaitsmise eesmärgil.

  Françoise Grossetête (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Mina hääletasin liikmesriikides tarbijakrediiti puudutavate õigusaktide ühtlustamist käsitleva raporti poolt.

Kuigi Euroopa majapidamistel on juba võimalus võtta tarbekaupade ostmise eesmärgil välismaal pangalaenu, kasutavad seda siiski vähesed. Suurimad takistused on keeleprobleemid, vahemaa ning usalduse puudumine.

Uus direktiiv suurendab turu läbipaistvust tarbijate huvides 200–75 000 euro suuruse laenu võtmisel. Tarbijatel on vajalik teave, et teha valik kõiki asjaolusid arvestades, kui nad otsustavad osta kaupu teisest riigist.

Krediidipakkumise korral on kliendile antav teave uuel Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel. Lõpuks kehtestatakse tarbijate huvides kasutatav kulukuse aastamäär, mida on võimalik võrrelda kõigi ELi riikide omaga.

Direktiiv tagab tarbijatele kvaliteetse põhiteabe, mida on lihtne võrrelda. Nii lepingu lõpetamise ja ennetähtaegse tagasimaksmise õigus lisakuludeta kui ka õiguste ja kohustuste läbipaistvam esitus tagavad usalduse, mida on vaja hindade võrdlemisel.

  Astrid Lulling (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Kompromiss, mille kohta parlament arvamuse peab esitama, muudab nõukogu seisukoha kindlasti tõhusamaks, kuid siiski esineb selles puudusi tarbijakrediidilepinguid käsitlevates olulistes küsimustes.

Madalaim määr 200 eurot, millest alates direktiivi kohaldatakse, on minu arvates liiga madal, arvestades enamiku liikmesriikide elatustaset.

Sarnaselt ei ole vajalik ühtlustada sätteid, mis käsitlevad ennetähtaegse tagasimaksmise hüvitamist. Liikmesriikide vahelised erinevused on selleks liiga suured. Nõukogu läbirääkimiste aluseks olnud „kompromiss” on vaid mitmesuguste siseriiklike õigusnormide täiendamine ning muudab olukorra pigem keerulisemaks kui ühtlustab.

Mina arvan, et direktiiv on liiga bürokraatlik nii äriühingutele, krediidiasutustele kui ka tarbijatele. Isegi väikseim hulk teavet, mis sellega ette nähakse, on liiga palju ja see on liiga keeruline. Tekib oht, et direktiiv viib teadlikud tarbijad segadusse.

  Toine Manders (ALDE), kirjalikult. − (NL) Täna Euroopa Parlamendis aset leidnud hääletuse tulemus tähendab, et pärast viit pikka aastat saavutati kokkulepe tarbijakrediidi direktiivi kohta. Kõnelused Euroopa Komisjoni, nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel ei olnud veel eelmise nädala lõpuks eesmärki saavutanud, kuna raportöör esitas keelavad vastuväited ennetähtaegset tagasimaksmist käsitleva kompromissettepaneku kohta, mida teised erakonnad olid valmis vastu võtma. Euroopa Parlamendi Sotsialistliku fraktsiooni ja Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni vahel toimunud läbirääkimistel saavutatud kompromiss, millega ka Euroopa Komisjon ja nõukogu nõustusid, on leidnud nüüd parlamendis ulatuslikku toetust. Mul on heameel, et Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioon on nüüd otsustanud kompromissi toetada, kuna usun, et sellega saavutatakse parimad võimalikud tingimused tarbijatele ja asjaomasele tööstusele. Ma soovin tänada kõiki osalisi, eelkõige raportööri kogu protsessi antud panuse eest.

  Diamanto Manolakou (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Tarbija- ja eluasemelaenude kogusumma Kreekas on 95 miljardit eurot: tarbijakrediidi summa kasvab märkimisväärselt euroala mis tahes riigis ning läheneb ELi aasta eelarvele. See on märk suurenevast vaesusest.

Kaks miljonit majapidamist on võtnud laenu, 3–4 % neist ei ole võimelised laenu tagasi maksma. Enamikul juhtudest moodustab laen rohkem kui 40 % sissetulekust ning sellise olukorra tagajärjel läheb järjest rohkem juhtumeid kohtutäiturite kätte. Sama kehtib ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kohta, mis peavad olude sunnil laenu võtma.

Pangad teenivad halastamatult tohutuid kasumeid laenude kõrgetelt ja hoiuste madalatelt intressimääradelt, ebaseaduslikelt ja ebaühtlastelt mahaarvamistelt ja tasudelt, eksitavast reklaamist jne, mille tagajärjel laenuvõtjate võlad kasvavad järjest enam.

EL toetab finantsinstitutsioone, tagades nende kasumi ning leevendades töötajate ostujõudu ja elukvaliteeti vähendava ebapopulaarse poliitika tagajärgi.

Esitatud direktiiv kaitseb lepingute koostamise vabaduse põhimõtet, hoolimata ebavõrdsest võimest pidada läbirääkimisi. See tugevdab finantskapitali, asetades vastutuse tarbijale. See tagab kaitse ennetähtaegse tagasimaksmise hüvitamise kohustuse suhtes, edendab õigusaktide ühtlustamist ja riiklike turgude avamist tarbijakrediidi valdkonnas, kuid on tehtud laenajatele tahtlikult keeruliseks ja mõistetamatuks.

Kreeka Kommunistliku Partei liikmed hääletavad finantskrediidi edendamise vastu ja toetavad tõelise, töötajate huvides toimiva majanduse loomist.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ma toetan täielikult nõuet ühtlustada tarbijakrediiti käsitlevad õigusaktid üle kogu Euroopa. Raport ei loo mitte ainult krediidi siseturgu tarbijatele, vaid esitab ka nõuded, millega tagatakse nii tarbijate kui ka laenuandjate õiglane kohtlemine. Kõnealuse valdkonna eeskirjad peavad olema tarbijasõbralikud, eelkõige varasema tagasimaksmise ning hüvitamise küsimuses, ning minu arvates käsitleb raport neid küsimusi piisavalt. Reklaami ühtlustamine aitab samuti tagada, et tarbijad üle Euroopa omaksid võrdset teavet, kui nad teevad tarbijakrediiti käsitlevaid otsuseid.

  Béatrice Patrie (PSE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin PSE fraktsiooni nõukoguga saavutatud kompromissi poolt (muudatusettepanek 46), kuna see võimaldab säilitada eelmisel kevadel Saksamaa eesistumisperioodi jooksul saavutatud tasakaalu.

Mul on heameel, et kõnealuses direktiivi projektis määratletud tarbijakrediidi vähim summa on 200 eurot ja suurim 75 000 eurot. Ma oleks küll eelistanud, et kõnealuse summa ülemmääraks oleks määratud 50 000 eurot.

Ma olen iseäranis rahul täiskogus saavutatud kvalifitseeritud häälteenamuse üle tarbijate huvide kindla kaitse tagamise küsimuses laenu ennetähtaegse tagasimaksmise korral. Panga nõutavaid hüvitisi kontrollitakse rangelt ning need võidakse keelata laenude puhul, mis on väiksemad kui 10 000 eurot.

Igal juhul peaks jääma aga prioriteediks võitlemine selle vastu, et inimesed liiga palju võlgu võtavad ning laenu tuleks kasutada abinõu eesmärgil mõistlikult. Arvamus, et tarbimist saab elavdada majapidamiste laenukoormuse suurendamise kaudu, on naiivne – selline lähenemisviis põhjustab vaid kõige haavatavamate tarbijate vaesumist.

Majanduskasvu saab tarbimise kaudu edendada vaid palku tõstes, mitte kättesaadava krediidi suurendamisel.

  Pierre Pribetich (PSE), kirjalikult. – (FR) Täna võeti vastu hr Lechneri raport, mis käsitleb Euroopa tarbijakrediidituru avamist.

Mulle näib, et seni rangelt siseriikliku turu muutmine Euroopa tasandi turuks, säilitades samal ajal tarbijakaitse kõrge taseme, on esimene samm tarbijakrediiti käsitlevate eeskirjade ühtlustamise suunas.

Oht, et tarbijate võlad kasvavad liiga suureks, on liiga kõrge. Oluline oleks tagada kontroll ja läbipaistvus, luues krediidivõimelisust käsitlevad andmebaasid.

Samas hääletasin nagu enamik kolleege muudatusettepaneku 29 vastu ning mul on heameel, et see tagasi lükati. Arvan, et kõnealune punkt kujutas endast tõelist karistust tarbijatele, kes otsustavad oma laenu varem tagasi maksta.

Tarbijatele võimaluse andmine laen enne tähtaega tagasi maksta on hea algatus. Laenuandjale ei tohi anda kergekäeliselt võimalust nõuda hüvitist mis tahes tasude eest, mille puhul see on ebaõiglane või õigustamatu.

Seega oli vajalik määrata kindlaks piirid. Laenuandjal ei ole niisiis õigust küsida hüvitist rohkem kui 1 % ulatuses krediidisummast.

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Ühine tarbijakrediiti käsitlev õiguslik raamistik peab sätestama selged, lihtsad ja üksikasjalikud eeskirjad, et pakkuda eurooplastele lisaväärtust siseturu edendamise eesmärgil.

Täna soovin ma seega parlamenti õnnitleda kokkuleppe saavutamise puhul kõnealuste õigusnormide kohta. Ma arvan, et riiklike turgude avamine tarbijakrediidile on väga oluline, kuna see edendab konkurentsi, tuues samas kaasa positiivsed tulemused tarbijatele.

Uue ettepanekuga soodustab EL selgelt konkurentsi finantsinstitutsioonide vahel ning tagab krediidi andmisel läbipaistvuse lepingueelse ning lepinguga seotud teabe avaldamisel. Arvan, et see teave on äärmiselt oluline tarbija kaitsmisel ning loodetavasti soodustab intressimäärade vähendamist enamate pakkujate arvelt, seda eelkõige väiksematel turgudel.

Kõnealuses kokkuleppes kindlaks määratud piirmäärad on samuti väga oluline aspekt Portugali turu jaoks. Olen veendunud, et uus raamistik toob kaasa rohkem krediidivõimalusi, kuna praegu on vaja tagada tarbijate piisav kaitse ja nende krediidivõimelisus, vältides liigsete võlgade tekkimist tervikliku sotsiaalpoliitika eesmärgil. Eeliseid tuleb ära kasutada ning probleeme ei tohi lahendada uute tekitamisega.

  Frédérique Ries (ALDE), kirjalikult. – (FR) See on väga vastuoluline direktiiv, mis oli arutlusel peaaegu kuus aastat ning mis täna Euroopa Parlamendis vastu võeti. Samas on see eurooplastele väga oluline tekst, kuna tagab tarbijakrediiditurgude ühtlustamise.

Kõnealune turg on väärt 800 miljardit eurot (kolmest eurooplasest kaks kasutavad krediiti mööbli, televiisori või auto ostmiseks) ning selle aastaintressid on alates 6 % Soomes kuni 12 % Portugalis, kuid tehingud on toimunud seni riigi sees – piiriülene laenamine moodustab vähem kui 1 %.

Kõnealune direktiiv avab Euroopas piirid tarbijatele, kes otsivad parimaid krediidipakkumisi: nad saavad valida parima pakkumise ning neile on tagatud samasugused õigused ja teabestandardid, võrdlusalus ning eelkõige kaitse liiga suurtesse võlgadesse sattumise eest. Laenaja krediidivõimelisuse hindamine, varjamatu ja kiire teave keeldumise korral ning õigus lõpetada leping põhimõtteliselt 14 päeva jooksul on mõned direktiivi peamistest eesmärkidest.

Samas on aga sellel üks suur puudujääk, nimelt selgusetus ennetähtaegse tagasimaksmisega seonduva suhtes. Rangete karistuste kohaldamine tarbijatele, kes maksavad laenu varem tagasi, muudaks ühtlustamisest tulenevad eelised täiesti mõttetuks.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Proua president, daamid ja härrad, mina hääletasin hr Lechneri tarbijakrediiti käsitleva raporti poolt. Ma usun, et Euroopa Liidu jaoks on oluline omada üldist tugiraamistikku, mille eesmärk on kodanikke kaitsta viimaste aastate jooksul märkimisväärselt laienenud valdkonnas.

Tarbijakrediidilepingutega seotud käibe kasv on olnud tohutu iseäranis Itaalias. Sageli on tarbijad hukutavate reklaamikampaaniate mõjul sõlminud tarbijakrediidilepingu, teadmata oma õigusi ning lepingutingimusi, ning leiavad sageli, et nad on sidunud ennast mitmesuguste tingimuste ja kohustustega. Seega rõhutan, et tarbija kaitstuse edendamine on soovitav, muuhulgas ka kõnealuse direktiivi kaudu.

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult − (PL) Mina hääletan Kurt Lechneri raporti, mis käsitleb teisele lugemisele esitatavat soovitust nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ, poolt.

Ma arvan, et järjestikuste läbirääkimiste käigus saavutatud kompromiss on rahuldav. Esitatud lahenduse eesmärk on krediidiandmise korra lihtsustamine ning tarbijale krediidi kättesaadavuse hõlbustamine üle kogu Euroopa Liidu. Standardite ühtlustamine muudab krediidiasutuste vahelise konkurentsi tihedamaks, vähendab kulutusi ning loob tõelise siseturu tarbijakrediidi valdkonnas.

  Jacques Toubon (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Tarbijakrediiti käsitleva direktiivi projekti hääletus on Prantsusmaa UMP erakonna [Union pour un Mouvement Populaire/Populaarse Liikumise Liit] parlamendiliikmete seisukoha järgi märkimisväärne progress.

Tõepoolest, me täname Euroopa Parlamenti ning eelkõige raportööri hr Lechnerit panuse eest, kuna lõplik tekst julgustab avama igapäevase elu olulise valdkonna piire, säilitades tarbija ja eelkõige Prantsusmaa tarbija kehtivad õigused.

Uue direktiivi kehtestamine võimaldab pakkuda paremaid krediiditingimusi tulevikus ning vähendada ohtu, et inimesed laenavad liiga palju.

  Bernadette Vergnaud (PSE), kirjalikult. – (FR) Kuus aastat pärast euro kasutuselevõttu ei ole Euroopas ikka veel ühist turgu panganduse valdkonnas, millest tarbija kasu saaks ning mille kaudu saaks ta konkreetsemalt kogeda ühisraha eeliseid.

Teave intressimäärade ning krediiditingimuste kohta on standardne, et pakkumiste võrdlemist lihtsamaks muuta. Tarbijal on seega võimalik teha otsus kõiki asjaolusid arvesse võttes ning saavutada parimad võimalikud krediiditingimused.

Laenuandjad peavad andma tarbijale selge teabe oma krediidipakkumiste eelistest ja puudujääkidest. Seotud krediidilepingu (kauba vahetu kättesaamine) lõpetamise õiguse küsimus ning trahvi suurus ennetähtaegse tagasimaksmise korral on selgelt määratletud. Kõnealused trahvid peavad olema „õiglased ja objektiivselt põhjendatud”. Need ei tohi olla suuremad kui 1 % enne tähtaega tagastatud krediidi summast ja neid ei tohi kohaldada teatava summa suurustele laenudele. Mul on iseäranis heameel, et liikmesriigid võivad öelda – nagu ka praegu Prantsusmaal –, et hüvitist ei tohi nõuda laenu eest, mis on väiksem kui 10 000 eurot ning seetõttu hääletasin ma ka selle poolt.

- Raport: Roberta Angelilli (A6-0520/2007)

  Charlotte Cederschiöld, Christofer Fjellner, Gunnar Hökmark ja Anna Ibrisagic (PPE-DE), kirjalikult. − (SV) Mõõdukad hääletasid ELi lapse õiguste strateegiat käsitleva ettepaneku poolt. Ma oleme seisukohal, et laste õigusi tuleb austada samamoodi nagu inimõigusi ning loomulikult toetame me võitlust selliste nähtustega nagu lapspornograafia ja laste seksuaalne ärakasutamine. Peame aga rõhutama, et paljud küsimused raportis seostuvad valdkondadega, mida tuleks reguleerida valitsustevahelisel tasandil, näiteks lapsendamine. Samas sisalduvad selles teemad, mida ELi kehtivad õigusaktid juba reguleerivad, nagu televisioonireklaam ja toodete märgistus.

  Proinsias De Rossa (PSE), kirjalikult. − Mina hääletasin raporti poolt, kuna arvan, et see annab hea panuse laste vastu suunatud vägivalla ja väärkohtlemise kõigi vormide vastasesse võitlusesse, muuhulgas vaesus, diskrimineerimine ja juurdepääs haridusele.

Tervitan asjaolu, et Euroopa Parlament propageerib mehhanismi, mille kohaselt saab laste tööjõu abil valmistatud toodete tarnijaid kohtulikult vastutusele võtta. Samuti nõuan tungivalt, et komisjon esitaks mehhanismid, mille kohaselt on tarneahela põhitellija vastutav ÜRO laste tööjõudu käsitlevate konventsioonide rikkumise eest.

Siiski taunin püüdlusi eemaldada raportist viited noorukite õigusele seksuaalsele ja reproduktiivtervisele ning pereplaneerimise teenustele ja sellealasele haridusele.

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. – (PT) Mina hääletasin Roberta Angelilli raporti „Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia väljatöötamine” poolt, kuna oluline on pöörata tähelepanu asjaolule, et paljud ELi tasandil vastuvõetud dokumendid puudutavad laste õigusi otseselt või kaudselt. Seega arvan ma, et oluline on luua õiguslik raamistik, mis tunnustab lapse õigusi nii, et neid saab kodifitseerida õigusaktiks.

Kõnealusel taustal annab raport olulise panuse kindlustamaks lapse õiguste austamist, kuna seda tagaksid ühenduse õigusnormid, mis keelavad laste vastu suunatud mis tahes vägivallavormid ning rõhutab hariduse, tervise, lapsendamise ning vaesuse ja diskrimineerimise vastu võitlemise valdkondade olulisust. Ma soovin samuti juhtida tähelepanu sellele, et uus Lissaboni leping tagab õigusliku aluse lapse õigustele, mis sisalduvad nüüd Euroopa Liidu eesmärkides.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Laste õigused on kahtlemata universaalsed ja puutumatud ning Junilistani liikmetele teadmiseks, et kõik ELi liikmesriigid on ratifitseerinud ÜRO lapse õiguste konventsiooni. See tähendab, et me oleme juba rahvusvahelise õiguse kohaselt kohustatud kaitsma lapsi laste töötamise, lastekaubanduse, vägivalla ning paljude teist liiki sekkumiste eest laste ellu. Veelgi enam, laste õigused on Rootsi õiguses valdkond, mis seab lapse parimad huvid kindlalt mis tahes kaalutlustest ettepoole.

Me otsustasime jääda hääletusel erapooletuks lihtsal põhjusel: arvame, et raportööril ei õnnestunud raportis seada tähelepanu keskmesse lapse parimaid huve. Raport keskendub peamiselt vaid eriomasele sotsiaalsele mudelile, mille liikmesriigid kasutusele peaksid võtma, et saavutada midagi, mis Euroopa Parlamendi arvates võiks olla parim lahendus. Kõnealuses raportis on kaetud kõik valdkonnad: alates vägivallast televisioonis ning vägivaldsete arvutimängude müügi keelamisest kuni sunnitud abielu, ebaseadusliku lapsendamise ja ebaseadusliku tööni.

Me hääletasime selgelt muudatusettepanekute poolt, mis rõhutavad ÜRO lapse õiguste konventsiooniga kooskõlas toimimise olulisust, kuna nimetatud õigusakt tagab laste õigusliku kaitse ja laste üldised inimõigused.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Kõnealuses raportis on peaaegu 200 artiklit ning see sisaldab aspekte, millega nõustume ja neid, millega ei nõustu. Meie hääletust tuleb mõista käesolevat avaldust arvesse võttes.

Samas soovime juhtida tähelepanu sellele, et raportil ei õnnestu sageli tuvastada käsitletava olukorra põhjusi.

Raport hiilib mööda oma vastutusest ning ei kritiseeri ELi neoliberaalset poliitikat, mis on miljonite inimeste, eelkõige laste vaesuse põhjuseks. Kõnealune poliitika põhjustab ulatuslikku ja vastuvõetamatut sotsiaalset ebavõrdsust, mis on kapitalistliku ekspluateerimise ja kontsentratsiooni tagajärg. See on poliitika, mis soodustab sotsiaalset vaenu töötajate palkade väärtuse vähendamise, kerge vallandmise korra ja jätkuvalt ebakindlate lepingutingimuste, pikemate ja paindlikumate töötundide ning avalike teenuste liberaliseerimise ja privatiseerimise teel. See on poliitika, millel on töötajate, nende perede ja seega ka nende laste saavutusvõimele ja elamistingimustele püsivad ebasoodsad tagajärjed.

Lapse õiguste austamine ja täies ulatuses kasutamine eeldab muuhulgas rikkuse õiglast jagamist, õigustega tagatud töökohti, rahuldavat palka, lühemaid töötunde, tõhusate, avalike sotsiaalkindlustus-, tervishoiu- ning üldise ja vaba haridussüsteemi väljatöötamist.

  Marian Harkin (ALDE), kirjalikult. − Kuna hääletasin meetme poolt, soovin selgitada oma seisukohta raporti lõike 2 suhtes. Selles öeldakse, et valitsustevahelise konverentsi 19. oktoobri 2007. aasta otsus lisada Lissaboni lepingusse ühena ELi eesmärkidest lapse õigused, sätestab laste õigustele uue õigusliku aluse. Kooskõlas volinik Frattini vastusega minu küsimusele kõnealuse teema kohta täiskogu arutelus, ei loo Lissaboni leping eriomast õiguslikku alust ning oluline on seda selgitada. Ma ei toeta lõiget 127, kuna ei toeta keeldu kanda pearätti või hidžaabi.

  Milan Horáček (Verts/ALE), kirjalikult. − (DE) Soovin avaldada arvamust Angelilli ELi lapse õiguste strateegia väljatöötamist käsitleva raporti kohta. See on väga hea raport. Iseäranis oluline on lapspornograafia ja seksiturismi küsimuste radikaalne käsitlus.

Kõnealuste kriminaalkuritegude ohvreid võime leida ka omaenda kodu lähedalt. Piirialadel Saksamaa, Tšehhi ja Austria vahel näiteks sagenes naisi ja järjest enam lapsi hõlmav prostitutsioon märkimisväärselt pärast piiride avamist. Samas ei pööratud aga kõnealusele teemale ELi tasandil pikka aega tähelepanu.

Lapsprostitutsiooni kesksed probleemid on kurjategijate võrgustik Internetis ning piiriülest jälitust ja õiguskaitset käsitleva koostöö puudumine. Nende probleemide saab võidelda vaid ELi tasandil.

Kõnealune raport käsitleb neid teemasid ning muudab kõikehõlmava strateegia osaks. Kuigi laste väärkohtlemise valdkonnas on veel palju vaja teha, on see siiski julgustav märk.

  Jean Lambert (Verts/ALE), kirjalikult. − Hääletasin raporti poolt, kuna see on minu arvates põhjalik ning sisaldab palju häid ettepanekuid. Tervitan eelkõige lapse õiguse tunnustamist olla kaasatud last otseselt puudutavatesse otsustesse ning õigust nõuetekohasele esindatusele õigus- ja haldusküsimustes. Raport rõhutab vajadust tervisliku keskkonna järele ning õigust mängimisele. Samuti juhib raport tähelepanu sellele, et lapsi, kellel on õigus töötada, tasustataks kooskõlas põhimõttega, et võrdse töö eest makstakse võrdset palka: noori koheldakse mitmesugustes sektorites odava alternatiivina teistele töötajatele, kuigi nad töötavad sama hästi ja sama palju. Hääletasin, et eemaldataks lõige, mis julgustab riike muutma noortel tüdrukute hidžaabi kandmine ebaseaduslikuks. Arvan, et see on naiste komisjoni vales kohas tehtud ettepanek, kuna tugineb eeldusele, et hidžaab on automaatne märk naiste orjastamisest, kuid tegelikult see nii ei ole. Mind isiklikult solvab, kui näen eelteismeealisi tüdrukuid kandmas riideid seksuaalsele kutsele viitavate kirjadega, kuid ma ei taotleks nende keelustamist parlamendi raporti kaudu. Mul on hea meel, et raport võeti vastu ilma kõnealuse lõiketa.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Toetan täielikult ulatusliku ja sidusa Euroopa lapse õigusi käsitleva strateegia ideed. Võitlus laste vastu suunatud vägivalla kõikide vormide, vaesuse ja diskrimineerimise vastu on küsimused, mida ei tuleks käsitleda vaid riiklikul tasandil. Laste õigusi haridusele, tervisele ja adopteerimisele tuleb terves Euroopas jätkuvalt kaitsta ning tunnustada.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Vägivald levib paralleelses ühiskonnas, mis järgib iidseid islami traditsioone. Lapsed valavad nendesse kogunenud vaenu dekadentliku lääne kultuuri vastu välja kooli mänguplatsil ja tänavatel või muutuvad isegi potentsiaalseteks terroristideks. Oleme ignoreerinud esialgset ohumärki valesti mõistetud sallivuse tõttu ning oleme keeldunud tunnistamast endale, et olukord võib teatud hetkel väljuda kontrolli alt.

Lastekaubanduse ja lapspornograafia kasv on samuti murettekitav: üldiselt on teada, et seksuaalkurjategijad kipuvad sageli oma tegu kordama. Käsitletud on samuti küsimusi, mis on seotud arengumaadest pärit laste ebaselge lapsendamisega, meetmetega, mis võivad olla seotud lastekaubandusega, ebaseadusliku kauplemisega inimorganitega ning prostitutsiooniga.

Pidades silmas lapsendamist ootavate, eelkõige idast pärit orbude suurt arvu ning miljoneid sündimata lapsi Euroopas, oleks nii range, väljastpoolt Euroopat pärit laste lapsendamise keeld kui ka üleeuroopalise seksuaalkurjategijate registri loomine ning rangemad karistused lastega seotud seksuaaltegevuse ning lapspornograafia omamise eest oluliseks panuseks lastekaubanduse vastu võitlemisel. Ning lõpetuseks, võidelda tuleb samuti migrantide perekonnas aset leidva koduvägivalla vastu ning spiraalselt kasvava vägivalla vähendamise eesmärgil piirata välismaalaste proportsiooni koolides.

  Paruness Nicholson of Winterbourne (ALDE), kirjalikult. − Kuigi Lissaboni lepingu kohaselt on laste õiguste edendamine ELi ulatuslik eesmärk, ei loo see siiski uut asjaomast õiguslikku pädevust. Ma arvan, et kõnealuse valdkonna mis tahes otsused peavad jääma kehtiva õiguse piiridesse. Raportis on aga olulisi teemasid, mis väljuvad nendest piiridest. Samuti ei paku raport teostatavaid lahendusi laste probleemidele. Üks näide on hooldusasutused. Me hääletasime, et kõnealune meede oleks vaid ajutine. Samas sünnivad sajad tuhanded lapsed üle Euroopa märkimisväärse füüsilise või vaimse puudega või tekivad need pärast sündimist ning seetõttu on neil meditsiiniliselt või sotsiaalselt vajalik pikaaegne hooldusasutuses viibimine. Kvadripleegiat, seljaajusonga või hüdrotsefaaliat põdevad lapsed võivad elada inimväärselt ja õnnelikult asjatundliku hoole all perekondlike külastustega. Esmatähtis on süsteemi tugevdamine, mitte selle kaotamine.

Meie Euroopas oleme kohustatud kinni pidama ÜRO lapse õiguste konventsioonist. Kõnealune raport moonutab mitmesuguseid konventsioonis sisalduvaid olulisi eesmärke. Seetõttu ei saanud ma kahjuks kõnealust raportit toetada, kuigi ma jagan raporti koostaja muret laste heaolu pärast.

  Athanasios Pafilis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Kõnealune pikk raport, mis on täis kirjanduslikku retoorikat, püüab varjata ELi ja liikmesriikide vastutust nende julma poliitika eest, mille tagajärjeks on tavapäraste perede laste ja nende vanemate ebainimlikud olud. See on väga silmakirjalik, et EL huvitub nüüd laste õigustest, kui tema poliitika toob kaasa töötajates masendust tekitava töötuse, ajutise töö, elatustaseme languse, tervishoiu- ja haridussüsteemi privatiseerimise ning spordi ja kultuuri allutamise ärihuvidele. Ülistavad viited lastevastase vägivalla, lapspornograafia ja muu sellise vastu võitlemisele ei saa varjata asjaolu, et süsteem, mille ülekaalukaks väärtuseks on kasum, käsitleb lapsi tuluallikana. Ta muudab lapsendamise kaubaartikliks ning sunnib inimesi tegelema lastekaubanduse, prostitutsiooni ja inimorganitega kauplemisega. Kuidas julgevad ELi pooldajad rääkida laste õigustest, kui ELi / NATO lennuk pommitas Belgradi sünnituskliinikut! Meenutagem, et Euroopa / NATO relvajõud tapavad tuhandeid lapsi Afganistanis, Iraagis ja mujal. Meenutagem, et nad mõistavad surma sadu tuhandeid lapsi Aafrikas, Aasias ja üle kogu maa läbi nälja ja haiguste – need on kuriteod, mille kohta ei räägi raport sõnagi.

  Zita Pleštinská (PPE-DE), kirjalikult. – (SK) Lapsed on inimesed, kellel on oma õigused alates viljastamise hetkest. Igal lapsel on õigus perele, mis on tema kasvamise alus. Me ei tohi unustada tänavalapsi ega migrantide lapsi, kes puutuvad kokku vägivallaga. Lapse õigused peavad olema Euroopa Liidu peamine prioriteet. Tervitan algatust seada sisse abiliinid.

Avaldasin oma toetust ELi laste õiguste valdkonda käsitlevale strateegiale poolthääle andmisega. Minu kolleeg pr Angelilli käsitles strateegiat oma suurepärases raportis, mis annab palju kasulikku teavet.

Peame mõistma, et meil puudub ikka veel õiguslik alus. Pikaajalise strateegia osana on seega vajalik vastu võtta konkreetsed meetmed laste õiguste valdkonnas ning rakendada neid nii kiiresti kui võimalik. Lissaboni lepingu ratifitseerimine muudab ELi põhiõiguste harta õiguslikult siduvaks. Harta artikkel 24 käsitleb just nimelt lapse õigusi.

Tulevikus seisab meie ees mitmesuguseid väljakutseid: vähendada küberkuritegevust nii kiiresti kui võimalik, lõpetada pedofiilia ning laste ja alaealiste seksuaalne väärkohtlemine, kehtestada eeskirjad rahvusvahelisele lapsendamiskorrale, mis peab keskenduma lapse huvidele, mitte täiskasvanu omadele. Igasugused vägivalla vormid tuleb keelata.

Nüüd on aeg muuta sõnad tegudeks. Euroopa Liit peab kuulama lapsi – nad on homse ühiskonna alus. Euroopa peab olema lastele turvaline paik. Kui meie lapsed on õnnelikud, on ka meie tulevane ühiskond õnnelik.

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Lapse õigusi käsitleva Euroopa strateegia arutelu taustal tuleb minu arvates muuta esmatähtsaks lapse huvide mõiste, mitte vastandades seda õiguste ideele, vaid õiguste ideed sellega täiendades, ning muuta kõnealune mõiste ka strateegia peateemaks.

Lapse õigusi ähvardavad ohud on maailmas ja ka Euroopas erineva olemuse ja kaaluga. Kui mõnes paigas on oluline võidelda vaesuse ja selle põhjustega või võtta meetmeid, et takistada laste kasutamist sõduritena või takistada nende seksuaalset ärakasutamist, siis teistel juhtudel on vaja tagada laste õigust tervishoiule, kaitsta neid seksuaalse väärkohtlemise või lastekaubanduse eest või tagada õigus õigeaegsele lapsendamisele kooskõlas läbipaistvate eeskirjadega ning tugevdada pere rolli. Kõigi juhtumite puhul peaks kriteeriumiks olema lapse parimad huvid.

See on standard, kriteerium, mida tuleb kasutada, et hinnata mis tahes otsuse, õigusakti või meetme kasulikkust, vajalikkust ja väärtust. Seega arvan, et kõige olulisem aspekt kõnealuse strateegia väljatöötamise juures on rakendada seda mõistet, millele peab allutama kõik õigused, kuna nad ei ole alati mõistlikud, saavutatavad ega sobivad.

  Lydia Schenardi (NI), kirjalikult. – (FR) Kõnealune raport on väärtuslik, kuna määratleb lapse õigused üksikasjalikult ning mõistab täielikult hukka ohud, millega lapsed kokku puutuvad – alates kokkupuutumisest varases eas õuduse, pornograafia ja vägivalla kujutamisega meedias kuni aukuritegude, sunniviisiliste abielude ja suguelundite moonutamiseni kultuurilistel või usulistel alustel.

Sõnade islam ja islamism kasutamine on tabuteema poliitilise korrektsuse tõttu ning kartuse tõttu, et surveabinõuna keelatakse kõnealuse religiooni mis tahes vormis käsitlemine. Samas on raportöör suutnud kooskõlas eeskirjadega neid sõnu kasutamata mõista üldise käsitluse varjus hukka mis tahes vormis diskrimineerimise, mis kaasneb islamismi tõekspidamiste järgimisega. Seega on taunitud keeldu tüdrukutel võtta osa teatavatest tundidest ning spordialadest, nagu ujumine, ning kõiki traditsioonilisi tavasid, mis on julmad ning kahjustavad noori islamiusulisi tüdrukuid.

Meile on heameel selle üle. Kõnealune raport on esimene samm sõnavabaduse ning ettenägelikkuse alguse poole. Meie hääletame poolt.

  Olle Schmidt (ALDE), kirjalikult. − (SV) Üks lõige valmistas muret kõigile fraktsioonidele. Raporti originaalvariandi lõikes 127 tehakse ettepanek kutsuda ELi liikmesriike üles keelustama pearättide ja hidžaabide kandmine koolis. Üksikisikutena võime selle põhiideega nõus olla, kuna eesmärk on kaitsta laste õigust vabalt mängida, võtta osa kehalise kasvatuse tundidest ning alaealistena olla kaitstud vanemate ülemvõimu eest. Samas on see aga keeruline ja tundlik küsimus, mida vaevalt saaks lahendada ELi tasandil. Euroopa rahvad jagavad laste, vanemate ja riigi õigusi ja kohustusi oma ajalugu ja poliitilist olukorda arvestades. Oleme täiesti nõus, et EL peaks looma tõhusa raamistiku. Mõistliku käsitluse järgi jääks lõige 127 mis tahes raamistikust välja.

  Kathy Sinnott (IND/DEM), kirjalikult. − Mul on väga hea meel, et komisjon ja tema koostatud raport võtsid põhjaliku vaatluse alla perega seonduva ning käsitlesid perekonna positsiooni küsimust seoses lastega. Ma tervitan tugevat kaitsepositsiooni laste suhtes, käsitledes teemasid lastekaubandus, hooldusasutused, pornograafia ja puue.

Kõnealune raport aga põimib ELi poliitika ÜRO rahvusvahelise lapse õiguse konventsiooniga ning asetab vastutuse laste eest vanemate asemel riigile. Kuigi sellele otseselt ei viidata, valmistab selline tohutu muutus suurt muret.

Hoolimata raporti positiivsetest aspektidest, mida ma eespool nimetasin, kasutatakse raportit kahetsusväärselt seksuaalsete ja reproduktiivsete õiguste (mis ÜRO konventsioonis hõlmab ka aborti) edendamiseks, mis on aga ühildamatu lapsi ja laste kaitset käsitledes. Kuigi ma toetan kõiki laste kaitset käsitlevaid meetmeid, ei saa ma kõnealust raportit toetada.

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. − (NL) Hoolimata paljude liikmesriikide allkirjastatud ÜRO lapse õiguste konventsioonist toimub siiski liiga palju noorte ja laste põhiõiguste rikkumisi.

Seega on komisjoni algatus Euroopa strateegia loomise kohta tervitatav. Kuigi laste õigused on liikmesriikide pädevuses, on nii komisjon kui ka Euroopa Parlamendi raportöör pr Angelilli toonud esile paljud viivitamatut lahendust vajavad küsimused, nagu võitlus laste vastu suunatud igasuguste vägivalla vormide ning lapsi puudutava vaesuse ja diskrimineerimise vastu ning sisserändajate laste õiguste austamine. Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioonil õnnestus lisada raportisse järgmised punktid: suurema tähelepanu pööramine laste õigusele osaleda neid käsitlevate otsuste tegemises, laste ombudsmani tunnustamine, laste töö keelustamine, võrdne tasu võrdse töö eest alla 18 aasta vanustele lastele, pagulaste laste õiguste tunnustamine ja õigus puhtale ja turvalisele keskkonnale.

Mul on heameel, et parlament on võimaldanud kõnealuse teema üle arutleda ning toetan raportit täielikult.

  Konrad Szymański (UEN), kirjalikult. − (PL) Ma ei saanud lapse õiguste strateegiat käsitlevat raportit toetada, kuna vasakpoolsetel õnnestus raportisse jätta viis viidet niinimetatud reproduktiivtervist käsitlevale õigusele, mis muuhulgas hõlmab ka abordi tegemise võimalust.

  Jeffrey Titford (IND/DEM), kirjalikult. − Toetan asjaolu, et EL edendab lapse õigusi. Üks hiljutine näide, millele ma jälle soovin komisjoni tähelepanu pöörata, on diskrimineerimine, mis käsitleb laste diskrimineerimist reisimisel nende lennureisidega, millel puuduvad saatjata alaealisele lendamiseks vajalikud tingimused. Kui sama oleks tehtud erivajadustega või sarnase rühma inimestega, oleks küsimust teravalt (õigustatult) kritiseeritud, kuid tõenäoliselt arvab EL, et laste õiguste sellise meelevaldse eiramisega on kõik korras.

Samal ajal tekitab raportis eriarvamusi lõige 127, mis kutsub liikmesriike üles keelama pearätte ja hidžaabe vähemalt algkoolis. Ma hääletasin lõike vastu nii ebaselge sõnastuse kui ka asjaolu tõttu, et minu arvates on see liiga oluline teema selleks, et seda käsitletaks vaid sellise raporti perifeerse osana. Oleksin pettunud, kui niisugune tegevus muutub Euroopa algkoolides tavapäraseks.

  Geoffrey Van Orden (PPE-DE), kirjalikult. − Kaitsen kindlalt vajadust anda lastele hea kasvatus toetavas, armastavas ning turvalises perekeskkonnas, et kaitsta lapsi vigastuste ja väärkohtlemise eest, õpetada moraalseid tõekspidamisi, anda esmaklassiline haridus ning tagada parimad võimalused eluks. Ma usun, et riigi roll selles on väike, riik ei peaks püüdma kaotada lapsevanemate, kirikute ning koolide õigusi ja kohustusi. Seetõttu ei näe ma põhjust ELi sekkumiseks. Ma kahetsen, et üleskutse keelata pearätid ja hidžaabid vähemalt algkoolis tühistati, sest kui kõnealune riietus on lubatud, siis kuidas me saame loota, et toimuks piisav lõimumine meie valdavalt lääne ühiskonnaga? Samuti avaldan kahetsust noorukite nn seksuaalseid õigusi käsitleva keelelise valiku üle, kuna see kujutab lapsepõlve kontseptsiooni täiendavat õõnestamist. Nendel ja paljudel teistel põhjustel hääletasin raporti vastu.

- Raport: Doris Pack (A6-0502/2007)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Saksa kolleegi Doris Packi suurepärase raporti põhjal hääletasin Euroopa Parlamendi täiskasvanuharidust käsitleva resolutsiooni poolt. Resolutsioon on koostatud komisjoni teatise „Täiskasvanuharidus: kunagi ei ole hilja õppida” põhjal.

Haridus ja koolitus ning eelkõige elukestev õpe on äärmiselt olulised tegurid Lissaboni strateegia majanduskasvu, konkurentsivõimet ja sotsiaalset progressi käsitlevate eesmärkide saavutamisel. Kõnealune algatus, mis sai alguse 2001. aastal, on hea uudis Euroopa Liidule ja tema kodanikele konkurentsivõime, täiskasvanute sotsiaalse kaasatuse või demograafiliste muutustega kaasnevate väljakutsete taustal.

Pidades silmas õppimist ja üldisemalt ettevõtlusega seotud küsimusi, soovitan anda see teema üle sotsiaalpartneritele, kellele me pidevalt peame meelde tuletama, et neil on õiguslikud vahendid loomaks Euroopa sotsiaalõigus kehtivate lepingute järgi – Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 137 ja järgnevad artiklid –, mida kinnitab praegu ratifitseerimisel olev Lissaboni leping.

  Proinsias De Rossa (PSE), kirjalikult. − Mina hääletasin raporti poolt, kuna praegused ulatuslikud majanduslikud ja sotsiaalsed muutused, kiire üleminek teadmistepõhisele ühiskonnale ja Euroopa vananevast rahvastikust tulenevad demograafilised muutused on väljakutsed, mis vajavad uut lähenemisviisi haridusele ja koolitusele elukestva õppe raames.

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. – (PT) Mina hääletasin Doris Packi raporti „Täiskasvanuharidus: kunagi ei ole hilja õppida” poolt, kuna arvan, et täiskasvanuharidus on, pidades silmas vajalike oskuste omandamist, äärmiselt oluline Lissaboni strateegia majanduskasvu, konkurentsivõimet ja sotsiaalset kaasatust käsitlevate eesmärkide saavutamisel.

Samas olen lisaks eeltoodule nõus ka seisukohaga, et elukestev õpe on väga oluline käsitlemaks praegustest majanduslikest ja sotsiaalsetest muutustest tulenevat väljakutset, teadmistepõhisele majandusele kiire üleminekuga seotud küsimust ning vananevast rahvastikust tulenevaid demograafilisi muutusi.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Oluline on pöörata rohkem tähelepanu täiskasvanuharidusele. Täiskasvanuhariduse tegevuskava tuleb jätkata. Täiskasvanute osalemine hariduses ja koolituses ei ole piisav, kui EL soovitab saavutada eesmärki, mille kohaselt osaleb 2010. aastaks täiskasvanuhariduses 12,5 % täiskasvanuist.

Samas on oluline tagada täiskasvanuhariduse kvaliteet, pöörates eritähelepanu mitmesugustele hariduse kvaliteediaspektidele, nagu koolitajate areng, kvaliteedi tagamise mehhanismid ning õpetamismeetodid ja õppematerjalid.

Nagu raportis öeldud, on täiskasvanuharidus elukestva õppe oluline osa ja väga keeruline valdkond. Täiskasvanud peavad seostama õppimise oma teadmiste, kogemuste ja kultuuritaustaga.

Lõpetuseks soovin esile tuua elukestva õppega seotud programmide soolise võrdõiguslikkuse, et nii meestel kui ka naiste oleksid võrdsed võimalused valida pakkumiste seast, ning kasutada tuleb kõiki kättesaadavaid vahendeid, et tagada võrdsus naiste ja meeste vahel täiskasvanuhariduse poliitikat ettevalmistavates meetmetes koostöös Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudiga.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Me oleme veendunud, et liikmesriigid on võimelised käsitlema täiskasvanuhariduse olulist küsimust. Oluline on, et liikmesriikide haridusosakondadel oleks piisavalt rahalisi vahendeid täiskasvanuhariduse edendamiseks. Üks võimalus rahaliste vahendite suurendamiseks on liikmesriikide sissemaksete vähendamine Euroopa Liidu eelarvesse, et neil oleks rohkem raha investeerida sotsiaalteenustesse, haridusse ja kodanike heaolusse.

Jälle näeme, et Euroopa Parlamendi föderalistlik enamus ei austa liikmesriikide ainupädevust hariduse ja koolitussüsteemide korraldamisel.

Euroopa Parlamendi omaalgatuslikku raportit ei oleks vaja olnud koostada ning see on vaid Euroopa Parlamendi kultuuri- ja hariduskomisjoni töökohtade loomise meede.

  Janusz Lewandowski (PPE-DE), kirjalikult. − (PL) Raport, mille üle me hääletame, käsitleb täiskasvanuharidust ehk teisisõnu valdkonda, mis on muutumas äärmiselt oluliseks kogu Euroopa Liidus, kuid minu kodumaal on see muutunud millekski enamaks – see on tuhandete inimeste kasutoov hoiak ja vaimustus. Seda ei tingi mitte alati vaid ärilised eesmärgid. Soovin pöörata teie tähelepanu täiskasvanute jätkuõppe ühele aspektile, mis on seotud nii tänapäeva demograafiliste ja tsivilisatsioonist tulenevate väljakutsete kui ka vana korra järgimisega. Sotsialistlik süsteem kehtestas eriomase haridusmudeli, mille keskmes oli humanitaarteadustes propaganda ja ideoloogia, teisi valdkondi iseloomustas maailma suundumustest lahknemine. Sellepärast on täiskasvanuharidus uutes liikmesriikides nii võimalus parandada hariduse eespool kirjeldatud sotsialistliku mudeli kitsaskohti kui ka samal ajal avaneda tõeliselt maailmale.

Võõrkeelte oskuse valdkonnas on valmidus võtta ümberõppe ja töökohavahetuse riski ning Euroopa haridusstandardite edendamine mobiilsuse ja töökoha leidmise võimaluse eeltingimused ning see selgitab ka laialdast huvi jätkuõppe vastu minutaoliste inimeste seas Kesk- ja Ida-Euroopas.

  Bogusław Liberadzki (PSE), kirjalikult. − (PL) Oma raportis kutsub pr Pack üles jätkata õppimist kogu tööea jooksul ja mitte piirduda vaid kooliajal õpituga.

Olen nõus väitega, et praegune majandus- ja sotsiaalmuutuste tase tingib vajaduse ennast pidevalt, pikaajaliselt arendada. Samuti on tõsi, et täiskasvanuharidus mõjub positiivselt täiskasvanute eneseväärikusele, aitab tagada paremat sotsiaalset integratsiooni ning edendab kultuuridevahelist dialoogi.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Arvan, et raporti eesmärk, mille kohaselt peaksid liikmesriigid saavutama aastaks 2010 12,5 %lise osaluse täiskasvanuhariduses, ei paranda mitte ainult ELi konkurentsivõimet, vaid võimaldab ka suuremat sotsiaalset kaasatust ja edendab kultuuridevahelist teadlikkust, mida ongi just vaja kultuuridevahelise dialoogi aasta eesmärgil. Tehnoloogia kasutamise edendamine ja ettepanekud parandada lastehoiuteenuseid tagavad kõigile paremad võimalused haridusest tõepoolest kasu saada. Mina hääletasin seetõttu raporti poolt.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Vastuoluline on ühest küljest takistada oma rahval õppimast ning teisest küljest esitada „sinise kaardi” kava, kuna ebatüüpiliste suhete sagenemise ja suurema konkurentsisurve tõttu ei paku hea põhi- ja jätkuharidus enam kaitset töötuse vastu. Äriühingud on keeldunud tööle võtmast hea haridusega inimesi, kuna nad otsivad odavaimat kõrgharidusega tööjõudu või soovivad pakkuda veelgi ebatavalisemaid töölepinguid.

Põhimõtteliselt tuleks eemaldada ettekääne oskustöötajate puudusest sellistel juhtudel. Kui see ei ole võimalik, tuleks eelistada hooajalise töö mudelit. Selliselt saab vältida tulevast massirännet.

Hoolimata vastuoludest ELi eesmärkides, väärivad elukestva õppe valdkonnas tehtud pingutused ja programmid meie toetust.