Istungi stenogramm

Kolmapäev, 16. jaanuar 2008 - Strasbourg

8. Olukord Kenyas (arutelu)

  President. − Järgmine punkt käsitleb nõukogu ja komisjoni avaldusi olukorra kohta Kenyas.

  Janez Lenarčič, eesistuja. − (SL) Mul on heameel, et Euroopa Parlament arutab täna olukorda Kenyas ning esitatud resolutsiooni praeguse olukorra kohta riigis.

Juba asjaolu, et Euroopa Parlament saatis valimisvaatlusmissiooni hr Lambsdorffi juhtimisel ja delegatsiooni hr Mulderi juhtimisel Kenyasse, näitab selgelt, et Euroopa Parlament on huvitatud sealsest olukorrast.

Nagu teame, toimusid Kenyas 27. detsembril valimised. Hääletamisel osales väga suur osa rahvast, mis näitab, et Kenya inimesed soovivad panustada demokraatlikku protsessi ning et nad usaldavad seda korda.

Euroopa Liidu valimisvaatlusmissioon hr Lambsdorffi juhtimisel oli valimiste toimumise ajal kohapeal. Kõnealuste valimiste ajal tehti mitmesuguseid hoiatusi rikkumiste kohta häälte lugemisel ja kirjapanekul. Kõnealused rikkumised tekitavad kahtluse valimiste tegeliku tulemuse suhtes. Nagu teame, puhkesid pärast valimistulemuste avaldamist pealinnas Nairobis ja Kenya teistes piirkondades rahutused.

Opositsiooniliidri hr Odinga toetajate ja julgeolekujõudude vahel toimus mitu kokkupõrget ning kõnealused toetajad ründasid ka president Kibaki pooldajaid. Julgeolekujõud tulistasid rahvahulka. ÜRO Inimõiguste Ülemkomissari Louise Arbouri sõnul vastasid julgeolekujõud liigse vägivallaga.

Vähemalt 600 inimest sai surma ning peaaegu veerand miljonit inimest oli sunnitud kodudest lahkuma, ja seda Kenyas, kuhu naaberriikide Somaalia ja Lõuna-Sudaani pagulased tavaliselt põgenevad.

See ei ole mõjutanud mitte ainult Kenya, vaid ka naaberriikide majandust, eelkõige neid, kellel puudub ligipääs merele. See on tragöödia. Samas on see löök demokratiseerimisele ning löök kogu Aafrika mandrile, kus Kenyat peeti teistele eeskujuks.

Euroopa Liit mõistis vägivalla Kenyas hukka. Me pöördusime Kenya juhtide poole, et püüda leida vastused valimiste rikkumiste kahtluse kohta, kuid eelkõige eesmärgiga luua dialoog ning leida poliitiline lahendus. Loomulikult reageerisime Kenya inimeste humanitaarabivajadustele. Euroopa Liit tervitas Aafrika Liidu juhi Ghana presidendi Kufuori algatatud läbirääkimisi.

Samuti avaldasime oma toetust Aafrika väljapaistvate isikute rühmale, keda juhib ÜRO endine peasekretär Kofi Annan ja mis peaks varsti saabuma Nairobisse. Vahepael määras president Kibaki ametisse valitsuse, arutamata kõnealust küsimust opositsiooniliidri hr Odingaga. Viimane kutsus inimesi üles massidemonstratsioonidele Kenyas kolme päeva pärast.

Positiivse tähelepanekuna võib tuua Kenya Parlamendi eile toimunud esimese istungi. Parlamendi presidendiks valiti opositsioonikandidaat. Kõnealune asjaolu näitab, et teatavaid demokraatlikke reegleid siiski selles riigis veel järgitakse ning et opositsioon saab oma arvamust avaldada.

Euroopa Liidu seisukohast on selge, et tavapärased suhted Kenyaga ei saa jätkuda enne, kui on saavutatud poliitiline kompromiss. Kompromiss peab viima püsiva lahenduseni, mis kinnitab Kenya inimeste tahet, äratab neis usaldust ning taastab Kenyas stabiilsuse.

Euroopa Liidu nimel võin öelda, et Kenya valimistele järgnenu äratas meis pettumust ning olukord on ikka veel murettekitav. Samas ei saa seda võrrelda pettumusega, mida pidid tundma kenyalased, suur hulk parema tuleviku lootuses valimistel osalenud inimesi.

  Louis Michel, komisjoni liige. − (FR) Hr president, daamid ja härrad, see on endastmõistetav, et Euroopa Komisjon on äärmiselt mures Kenyas valitseva tõsise kriisi pärast. Üks päev pärast valimisi, kui nägime häälte lugemise tagajärjel tekkiva kaose ohumärke, tulime kokku ning võtsime ühendust mõlema poole, nii koalitsiooni kui ka opositsiooni esindajatega. Sellega seoses soovin öelda, et mul ei olnud mingisugust probleemi saada ühendust hr Odingaga isiklikult. Samas ei ole mul õnnestunud sellest ajast saadik hoolimata korduvatest katsetest saada isiklikku ühendust hr Kibakiga, mis on üllatav, arvestades, kui lihtne oli seda teha varem. See viitab selgelt valitsevale pinevale olukorrale.

Valimistejärgne vägivald, mis põhjustas rohkem kui 600 inimese surma ning rohkem kui 250 000 inimese ümberasustamise, tõi ilmselgelt esile Kenya inimeste raevu ja viha Kenya ühiskonda õõnestavatest sotsiaalmajanduslikust ebavõrdusest ja korruptsioonist tulenevate probleemide suhtes, hoolimata kaasnevast riskist etniliste kogukondade vastandumisele. Kuid need valimised tõid esile ka Kenya inimeste demokraatia taotlused. Kõnealuseid taotlusi eirasid valimiste päeval ilmnenud rikkumised, mis tekitavad tõsiseid kahtlusi ametlike tulemuste kehtivuse suhtes. Me jagame täielikult teie kolleegi Alexander Lambsdorffi juhitud Euroopa Liidu valimisvaatlusmissiooni järeldusi ja avaldusi ning mina soovin hr Lambsdorffi õnnitleda suurepärase töö eest. Missioon juhtis tähelepanu, et Euroopa Liidu välised rahvusvahelised institutsioonid, mis olid algselt vähem kategoorilisel seisukohal või isegi vähem objektiivsel seisukohal, toetasid lõpuks hr Lambsdorffi vaatlusi ja järeldusi ning kiitsid need heaks.

Komisjoni seisukoht Kenya poliitilise olukorra suhtes ei saaks olla selgem. Kenya poliitilised liidrid peavad hakkama käituma vastutustundlikult ning võtma endale viivitamata ja tõsiselt kohustuse, et saavutada poliitiline kokkulepe. Kõnealuse kohustuse võtmiseta ei jää Euroopa Liidul muud valikut, kui vaadata üle suhted Kenyaga, mis seni, tuleb mainida, on olnud suurepärased. Kenya paistis olevat riik, mis püüdleb õigusriigi põhimõtete, inimõiguste järgimise ja demokraatia poole ning mis mängis olulist rolli piirkondliku stabiilsuse tagamisel. Me peame seda meeles pidama.

Poliitilise lahenduse leidmine on seega eelkõige Kenya liidrite kohustus. See eeldab provokatsioonide ja vägivalla viivitamatut lõpetamist tänavatel, aga ka meedias ja avalikus hoiakus. President Mwai Kibaki ja opositsiooniliider Raila Odinga peavad jõudma kompromissile, tunnistades, et võimu teostamist ja kohustuste täitmist silmas pidades ei kajastatud valimistulemusi õiglaselt ning poliitilise kriisi lõpetamise eesmärgil peavad nad möödapääsmatult võimu jagama. Võimu jagamine võib olla ajutine lahendus, kuni näiteks korraldatakse uued valimised.

Kenya poliitiline klass peab tunnistama äärmist vajadust lahendada vägivallapuhangu põhjustanud peamised probleemid, ükskõik, kas põhjuseks oli võimu konstitutsiooniline korraldus, riigi poliitiline juhtimine või tõsine diskrimineerimine ja sotsiaal-majanduslik ebavõrdsus.

Komisjon ja Euroopa Liit tervikuna toetavad president Kufuori algatatud ja Kofi Annani jätkatud Aafrika läbirääkimisi ja tänavad Graça Macheli ja Benjamin Mkapat. Nad kutsuvad president Kibakit ja Raila Odingat üles tegema tihedat koostööd poliitilise kokkuleppe saavutamise eesmärgil. Ma rääkisin pikalt Desmond Tutuga kriisi alguses tema vahendusmissiooni ajal. Mul oli samuti pikk vestlus Kofi Annaniga, kes ütles, et kõige parem oleks, kui Aafrika läbirääkimistesse oleks kaasatud ka heade suhete taastamise eesmärk. Ma lubasin, et komisjon toetab kõnealuseid läbirääkimisi kas poliitiliselt või rahaliselt.

Igal juhul peaksime olema rahul, et eile valiti nõuetekohaselt Kenya parlamendi spiiker. Peaksime pidama seda konstitutsioonilise raamistiku austamise märgiks, või vähemalt lähtuma kõnealusest seisukohast. Samas on järgmised paar päeva äärmiselt olulised. Me jälgime olukorda hoolikalt ning peame pidevalt ühendust Aafrika läbirääkijatega. Me kohandame suhteid Kenyaga, muuhulgas koostöö küsimuses, et anda neile tagasisidet olukorra ja kummagi poole tegevuse kohta.

Praegu ei ole veel ühtegi otsust vastu võetud. Vaja oleks Euroopa ja rahvusvahelist dialoogi, et meie tegevusel oleks suurim võimalik mõju. Näib, et rahvusvaheline kogukond jagab praegu meie seisukohta, ning ei lähenemisviisis, poliitilises suunitluses ega isegi strateegias ei esine enam lahknevusi. See on ka oluline. Alguses, kohe pärast valimisi ei olnud olukord niisugune. Arvan, et oleme üksmeele nüüd saavutanud ning see on positiivne nähtus.

Humanitaarolukorrale reageeris komisjon kiiresti. Pärast humanitaarabiameti ekspertide ja meie asjaomaste partnerite hinnanguid eraldas komisjon 5,5 miljonit eurot esialgset erakorralist abi, et tulla toime ümberasustatud inimeste vee, toidu, peavarju ja tervishoiu vajadustega.

  Maria Martens, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (NL) Hr president, nagu juba öeldud, oli Kenya oluline demokraatia ja stabiilsuse eeskuju piirkonnas alates 2002. aastast. Viimastel aastatel on riik teinud suuri poliitilisi ja majanduslikke edusamme. Kenya valimised näitasid, et valdav enamik keenialasi eelistab demokraatiat diktaatorlusele. Nad näitasid, et neil on rohkem usku valitud esindajatesse kui sõjaväevõimudesse. Hoolimata sellest leidsid aset ärevusttekitavad vägivallapuhangud ning nüüd valitseb riigis humanitaarkriis, mille tagajärjel on sajad inimesed surma saanud ning 250 000 inimest põgenenud. See avaldab kahtlemata mõju riigi majanduslikule olukorrale.

Mida saaks aga ette võtta? Oluline on, et Euroopa Liit pakuks oma täielikku toetust Aafrika Liidu poolt nimetatud Aafrika väljapaistvate isikute rühmale, mida juhib Kofi Annan. Kui meil on minevikust midagi õppida, siis nimelt seda, et me ei tohiks eeldada, et meie, eurooplased, saame lahendada Aafrika probleeme. Aafrika probleemid nõuavad Aafrika lahendusi ning ma tervitan Euroopa Komisjoni toetust kõnealusele seisukohale.

Hr president, meie fraktsioon toetab täielikult resolutsiooni. Ma soovin aga üht aspekti veel rõhutada – see on midagi, mis meie fraktsiooni arvates on äärmiselt kahetsusväärne. Nimelt üks päev pärast valimisi, seega ajal, kui tulemus oli juba otsustatud ja, nagu volinik ütles, mitmesugused rikkumised olid juba ilmsiks tulnud, kandis Euroopa Komisjon eelarvetoetusena valitsusele üle rohkem kui 40 miljonit eurot. Komisjon ei oodanud ära isegi meie oma vaatlusmeeskonna tulemusi, mis juhuslikult avaldati kolm päeva hiljem.

Kõnealust otsust ei saa õigustada tehnilise ettekäändega, et makse oli juba korra hilinenud ning et see oli järjekorras vaid kolmas makse. Selle makse tegemist oleks võinud edasi lükata ja seda oleks pidanudki tegema. See oli äärmiselt kahetsusväärne otsus, seda enam, et liikmesriigid olid juba lõpetanud abi andmise. Seda ei tohi enam juhtuda.

  Emilio Menéndez del Valle, fraktsiooni PSE nimel. – (ES) Hr president, asjaolu, et enamik Kenya inimesi ei toetanud president Kibakit, tõestab ka see, et parlamendivalimistel, mis toimusid samal ajal presidendivalimistega, võitis hr Odinga opositsioonierakond kaks korda rohkem hääli kui hr Kibaki erakond.

Nagu teame, võimaldas see hr Odinga erakonnal saada spiikri ametikoht, kui parlament eile Nairobis tööd alustas. Samal ajal kaotasid valimistel 22 hr Kibaki ministrit, kes tahtsid saada parlamendiliikmeks.

President Kibaki on minu arvates suurel määral vastutav olukorra eest ja mitte ainult valimistulemuste võltsimise tõttu. Tema viieaastane valitsemisaeg on viinud viha, pettuse ja pettekujutelmadest vabanemiseni. Tõsi on, et majanduskasv on olnud 6 %, kuid rohkem kui pool rahvastikust elab ikka veel allpool vaesuspiiri. Samuti on paljud hr Kibaki poolt provokatsiooni märgiks ametisse määratud valitsuse ministrid seotud korruptsioonijuhtumitega.

President, kes soovib säilitada võimu pettuse teel, vastutab ka teise tõsise küsimuse eest: tema meetmed on põhjustanud etniliste kogukondade vahelise konflikti taaselustumise, mida selle olemuse tõttu on väga raske vaos hoida.

Lisaks eeltoodule, nagu te teate, teatas Kenya valimiskomisjoni esimees kaks nädalat tagasi, et ei tea, kes presidendivalimised võitis.

Arvan, et selle kõige taustal on täiesti põhjendatud, nagu resolutsiooni ühisettepaneku lõikes 11 öeldud, nõuda uute valimiste korraldamist, kui mõnel sõltumatul institutsioonil ei ole võimalik korraldada selget, läbipaistvat ja usaldusväärset 27. detsembri valimistel antud häälte ülelugemist.

  Alexander Lambsdorff, fraktsiooni ALDE nimel. – (DE) Hr president, soovin alustada õnnitlustega nõukogule, komisjonile ning Euroopa Parlamendi kaasliikmetele. Institutsioonide vahel valitseb ühtsus. See teeb mulle isiklikult heameelt ning soovin sama kinnitada oma rohkem kui 150 valimisvaatlejast koosneva meeskonna nimel, neist vähemalt 50 on olnud Kenyas kohapeal rohkem kui kuu. Meie ühtsus on positiivne märk.

Mõned neist vaatlejaist, ma soovin siinjuures rõhutada, on teel Pakistani või on juba kohale jõudnud, kus on tulemas järgmised keerulised valimised. Valimiste vaatlemine on mõnikord keeruline ja ohtlik töö. Soovin siiralt tänada neid inimesi nende panuse eest.

Ükskõik, mille eest te seisate, Euroopa on meie ühine väärtus. Võime olla uhked, nagu volinik just ütles, et teised vaatlejarühmad, nagu Rahvaste Ühenduse ja rahvusvahelise vabariikliku instituudi delegatsioon Ameerika Ühendriikidest kinnitasid meie otsuseid. Usun, et vaatlusmissiooni töö on loonud seega aluse ühistele pingutustele, mida Euroopa Liit, Aafrika ja Ameerika Ühendriigid teevad koos leidmaks lahendus Kenya kriisile.

Oma resolutsioonis rõhutab Euroopa Parlament lähenemisviisi, mida ta peab sobivaks. Peavaatlejana ei ole ma kõnealusel eesmärgil toimunud aruteludest osa võtnud. Meie missiooni erapooletus tuleb minu arvates säilitada ühemõtteliselt kuni lõpuni. Lõpp tähendab meie praegu koostamisel oleva lõpliku raporti esitamist.

Koos meie kõnealuse valdkonna vaatlejate professionaalse tööga oli erapooletus meie tugevaim külg. Erapooletus ja professionaalsus hõlmavad ka asjaolu, et meie töö tugineb vaid tõenditele. Kokkuvõtet tehes leidsime, et presidendivalimiste tulemustesse suhtutakse skeptiliselt. Kuna tegemist oli vaatlusmissiooniga, ei väitnud me kunagi, et konkreetne kandidaat võitis valimised. Me ei ole ka kunagi väitnud, et võitja tuvastamine ei ole võimalik.

Ma soovin tsiteerida inglise keeles Kenya valimisvaatlejat, kes kirjutas järgmist:

, fraktsiooni ALDE nimel. – „Meie seisukoht on, et 2007. aasta üldvalimised olid usaldusväärsed, kui käsitleda hääletamist ja häälte lugemist. Valimisprotsess kaotas usaldusväärsuse lõpus, kui hääled kokku arvutati ja presidendivalimiste tulemused välja kuulutati.”

Kõnealune avaldus pärineb Kenya rahvuslikult vaatlejalt, kes juhtis seal 16 000–20 000 inimest. See seisukoht on kooskõlas meie tulemustega.

Ma soovin öelda midagi, mis kehtib nii minu, meie meeskonna kui ka kõigi teiste inimeste kohta: loodame, et kriisile leitakse kiire lahendus, et vägivald lõppeks ning et pagulased saaksid pöörduda tagasi kodumaale nii kiiresti kui võimalik.

  Konrad Szymański, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Hr president, peaminister, volinik, Kenya küsimus on rohkem kui vaid president Kibaki valimisreeglite rikkumise probleem. Tegemist on tsiviilelanike jaoks humanitaarkriisiga.

Kõige dramaatilisem näib olevat olukord Eldoretis, Pühavaimu katoliku kirikus Langas. Seal on aset leidnud palju tapmisi poliitilistel ja etnilistel alustel. Paljud keenialased on oma mahapõletatud kodudest välja aetud. 1. jaanuaril 2008 põgenes 3000 inimest Langase kihelkonda. Pagulastel ei ole toitu, puhast vett ega sanitaarseadmeid. 2. jaanuaril käesoleval aastal teatas katoliku misjonäriteenistuse uudisteagentuur MISNA, et 7000–10 000 inimest põgenes katedraali Langas. Vaja ei ole mitte ainult poliitilisi läbirääkimisi, vaid ka tegevust tagamaks etnilise ja usulise viha vallandumise takistamine.

  Marie-Hélène Aubert, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (FR) Hr president, arvan, et praegust olukorda silmas pidades peaks Euroopa Liit püüdma kinnitada oma usaldusväärsust seoses vaatlusmissioonidega, mida ta saadab teatavatesse riikidesse. Kui vaatlemine viiakse läbi hoolikalt, nagu Kenya puhul, ja tulemust on selgelt võltsitud ning presidenti ei saa pidada seaduslikult valitud presidendiks, peab Euroopa Liit olema järjepidev oma poliitikas ning vähemalt mitte tunnustama seda presidenti, praegusel juhul hr Kibakit. Teiseks peab EL tegema ettepaneku korraldada nii kiiresti kui võimalik uued presidendivalimised ning nende korraldamisel tagama, et president valitaks seekord nõuetekohaselt ja ausal teel.

Meil on kahjuks pretsedent Etioopiast, kus president kasutas samuti jõumeetodit enda ametisse saamiseks, hoolimata selgetest tõenditest petmise kohta, millele järgnesid repressiivsed vägivallateod. Kõnealuse toimepandud teo aktsepteerimine Euroopa Liidu poolt õõnestab vaatlusmissioonide väärtust.

Mis mõtet on saata kohapeale Euroopa vaatlusmissioone, milles osalevad kõnealuse valdkonna pühendunud kolleegid, et teha järeldusi, mida ka ühehäälselt toetatakse, kui lõpuks ei julge me midagi öelda ning paar kuud hiljem aktsepteerime riigipööret presidendi poolt, kes isegi ei kuula rahvusvahelist kogukonda? Kas me lepiks sellise olukorraga meie riikides? Ilmselgelt mitte.

Seega ei saa lubada demokraatiat ja meie toetuse saanud valimisprotsesse silmas pidades topeltstandardeid – üks, mis kehtib Euroopa Liidus, ja teine, mis muutub vastavalt kõnealuse piirkonna inimeste huvidele.

Kenya inimesed tahavad jõuda olukorra põhjusteni ning nõuavad uute valimiste korraldamist, et saada selgust.

  Gabriele Zimmer, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (DE) Hr president, daamid ja härrad, me kõik nõustume, et Kenya sündmused on traagilised ning tänaseni jätkunud vägivald peab lõppema. Kenya kriis on põhjapanev ning minu arvates ei ole see vaid poliitilise loomuga. Hoolimata kõigist kavatsustest ja eesmärkidest võib see mõjutada ka naaberriikide olukorda.

Tõsi on, et Kenyas on ka rahvamasside ülesässitajad, kes püüavad õhutada viha etniliste kogukondade vahel võimu saavutamise eesmärgil. Kui aga loeksite näiteks Kenya vaba ajakirjandust praegusel ajal, siis südantsoojendav on näha, kui palju ajakirjanikke kutsub pidevalt üles seisma ühtsuse eest riigis ning Kenya inimeste seas ning on ühiskonna killustumise vastu. Peamine probleem seisneb aga selles, et suur hulk Kenya rahvast ei ole osa saanud Kenya majanduse õitsengust ning vägivald võib levida just nimelt sellel alusel. Arengukoostöö taustal peaksime pigem rõhutama asjaolu, et inimesed tahavad olukorda muuta ja eelkõige viia läbi kampaania Kenyas valitseva vaesuse vastu võitlemiseks.

Arvan samuti, et Kenya eelarvetoetuse lõpetamise üle arutlemine toob kaasa probleeme, kuna see põhjustab ärevust Kenya tuleviku suhtes. Tervitan iseäranis asjaolu, volinik Michel, et EL toetab kindlalt Kofi Annani ja teisi vahendusmissioonis osalejaid Aafrika Liidust, aidates lahendada Kenyas toimuvat ja selgitada suhteid Aafrika poliitikutega.

  Valdis Dombrovskis (PPE-DE). – (LV) Hr president, volinik, daamid ja härrad, kõigepealt soovin tunnustada kodanike kõrget valimisaktiivsust valimiste päeval Kenyas. Valimisi iseloomustab kõrge osalusmäär ning kodanike kannatlikkus hoolimata pikkadest järjekordadest ning tehnilistest küsimustest teatavates piirkondades. Olukord presidendivalimiste tulemuste väljaselgitamisel oli kahjuks hoopis teistsugune. Vajalikku läbipaistvust ei olnud saavutatud. Paljud rikkumised ja lahknevused edastatud teabes tekitavad kahtlusi väljakuulutatud valimistulemuste ehtsuses. Kahjuks jäi mulje, et tulemused saadi mitte selle põhimõtte järgi, kuidas rahvas hääletas, vaid selle järgi, kuidas loeti hääli. Kui ei ole võimalik läbi viia usaldusväärset ja läbipaistvat häälte ülelugemist, tuleb Kenyas korraldada uued presidendivalimised. Pärast valimistulemuste väljakuulutamist muutus juba niigi pinev õhkkond kahjuks vägivallaks. Kõige olulisem on praegu lõpetada vägivald ja lahendada humanitaarkriis. Euroopa Liit peab toetama Aafrika Liidu ja Kofi Annani juhitud missiooni, mille eesmärk on olla presidendi ja opositsiooni vahendajaks, et lõpetada vägivald ning leida lahendus poliitilisele kriisile. Kui vajalik, peaks Euroopa Liit olema valmis kõnealust vahendust jätkama. Kindlasti peab Euroopa Liit andma Kenyale humanitaarabi, et leevendada olukorda, mis puudutab tuhandeid ümberasustatud inimesi, kes olid vägivalla tõttu sunnitud kodu maha jätma. Humanitaarabi tuleb aga anda nii, et see tõepoolest jõuaks ümberasustatud inimesteni ning tagada tuleb ka asjaomane kontroll raha kasutamise üle. Seda silmas pidades on küsitav Euroopa Komisjoni otsus kanda üks päev pärast valimisi 40 miljonit eurot eelarvetoetust üle Kenya valitsusele, arvestamata Euroopa Liidu valimisvaatlejate kriitikat valimiste läbiviimise kohta. Eelarvetoetus ei taga kahjuks täpset kontrolli raha kasutamise üle ning sellise abi andmist presidendile ja valitsusele, kes on saanud võimule küsitava väärtusega valimiste kaudu, tuleb hoolikalt kaaluda. Kutsun Euroopa Komisjoni üles andma hinnang kõnealusele juhtumile ning teavitama Euroopa Parlamenti võetavatest meetmest, et takistada sellise olukorra kordumist.

  Glenys Kinnock (PSE). – Hr president, peame nentima asjaolu, et Kenya on riik, kus enamik inimesi elatub vaid paarist dollarist päevas.

Valitseb ulatuslik rahulolematuse ja piirangute all kannatamise meeleolu. Nagu nägime, ohustab valitsev olukord suurt hulka rahulolematuid inimesi, kuna nad saavad aru, et lõhe rikaste ja vaeste vahel on suurenenud ning seda 6 %lise SKT kasvu taustal, millest eelkõnelejad rääkisid.

Kenya on madala sissetuleku ja väheste ressurssidega majandus. See on samuti riik, milles levib kahetsusväärselt ebavõrdse soosingu olukord ja korruptsioon. Kui räägime praegusest olukorrast, siis inimesed koguvad toitu tagavaraks, samuti on tulnud inimesed jälle tänavale meelt avaldama nii Nairobis kui ka teistes Kenya piirkondades.

Seega ühinen nendega, kes ütlesid, et EL peab eelarvetoetused Kenyale peatama kuni praegusele kriisile poliitilise lahenduse leidmiseni. Loomulikult on vastuvõetamatu, et kõnealused 40,6 miljonit eurot saadeti üks päev pärast valimiste kritiseerimist.

Mind julgustab väga, et eelarvetoetused viivitamata üle vaadatakse, nagu volinik Michel esmaspäeval meie komisjonis teatavaks tegi. Soovin selle kohta saada üksikasjalikku teavet. Selle asemel, et suunata raha asjaomaste ministeeriumide kaudu, peame otsima võimalusi toetada piirkonda projektide abil, mis tagab, et Keenia vaesemat elanikkonda kõnealune tegevus ei kahjusta.

Arvan, et peame pöörama tähelepanu vajadusele kehtestada abi andmise tingimuseks hea valitsemistava, mis on sätestatud ka Cotonou partnerluslepingus, kuid mida seni ei ole kohaldatud. Kardan, et oleme paljudest tõsistest riigis valitsevat korruptsiooni käsitlevatest süüdistustest mööda vaadanud.

Vaatlejate kajastatud valede valimistulemuste avaldamises süüdi olevad inimesed tuleb vastutusele võtta ning neil ei tohi lasta karistamatult pääseda.

Soovin veel öelda, et Euroopa Liit peab täitma oma osa vahendusprotsessi jälgimisel. Oleme esimesed, kes kõnealuste asjaolude kaalumist taotlevad, ning soovin, et nõukogu ja Euroopa Parlament oleksid oma lähenemisviisis jõulisemad ja järjekindlamad, tagaksid Kofi Annanile Euroopa igakülgse vajaliku toetuse ning et uus valimiskomisjon saaks asuda tööle nii kiiresti kui võimalik.

  Anna Záborská (PPE-DE). – (SK) Lubage mul käsitleda mõnda küsimust.

Mis on saanud Euroopa Liidu fondidest, mis eraldati Nairobi missioonile alates novembrist? Miks hilines ülekanne kuni valimisteni ja see teostati päev pärast valimisi? Selleks ajaks olid teada vaid esialgsed tulemused, kuid juba olid tekkinud ka esimesed kahtlused menetluse usaldusväärsuse kohta. Kes kontrollib ELi maksumaksjate, arenguabi eesmärgil eraldatud raha kasutamist? Kui olid tekkinud kahtlused valimiste õiglase läbiviimise kohta, oleks pidanud olema juba eelnevalt kehtestatud eeskirjad, mille kohaselt ei oleks tohtinud raha üle anda kuni tulemuste ametliku avaldamiseni.

Kui ma olin üks kuu enne valimisi Kenyas, pöörasid paljud inimesed ja ka volinik minu tähelepanu asjaolule, et olukord võib lõppeda vägivallaga. Kuna finantsabi on mõeldud inimestele, siis ei tohiks selle andmise eeltingimuseks olla olukorra stabiilsus, vastasel korral peaksime lõpetama abi andmise paljudele riikidele ja mitte ainult Aafrikas.

Ma lükkan tagasi ettepaneku kasutada arenguabi manipuleerimise vahendina. Abi andmise peatamine on poliitiline survevahend ning kannatavad selle tõttu need, kellele abi on määratud. Euroopa maksumaksjad hoiavad kokku ning inimesed, keda me aitame, ei tohi muutuda poliitiliste liidrite pantvangiks. Kokkuleppe tingimuseks ei tohi olla arenguabi, sageli ei ole nende tingimus inimõiguste austamine.

Kenya inimesed vajavad meie abi, hoolimata sellest, kas nad toetavad Kibakit või Odingat.

Nad elavad üksteise kõrval agulis äärmises vaesuses.

Teame, et Aafrikas toimusid valimised.

Kenya inimeste sõnul aga ei oleks tulemused muutnud midagi, isegi kui häälte lugemine ei olnud võib-olla õiglane.

Seega ei peaks me karistama inimesi, kes sõltuvad meie abist, ning ma pean silmas nii eurooplasi kui ka slovakke, kes hoolimata tõsisest olukorrast on jäänud paigale ning jätkanud kahepoolsete projektide elluviimist.

Ma võin tagada, et kõnealuste projektide rahasid kasutatakse tõhusalt ning korruptsioonita.

  Josep Borrell Fontelles (PSE). – (ES) Hr president, meie, eurooplased ei saa öelda vaid, et oleme väga mures, kuid loodame, et olukord paraneb, kuna olukorra paranemine hr Kibaki pettuse teel saadud võidu aktsepteerimise hinnaga ei ole meile vastuvõetav lahendus.

Paljudes Aafrika riikides on suvaliselt läbiviidud valimiste tõttu inimesed kaotanud usu demokraatiasse ja lootuse seda saavutada. Järjekordne etapp, seekord Kenyas, kaotaks igasugused lootused demokraatiale Aafrikas.

Olukord võib laheneda vaid tugeva välise surve abil. Tugeva välise surveta ei saavuta kõnealused kaks liidrit mingisugust kokkulepet ning me peame ütlema hr Kibakile selgelt välja, et praegune valitsus on ebaseaduslik ning kooskõlas selle avaldusega ka käituma. Vastasel korral oleks meie valimisvaatlusmissioon mõttetu.

Me rääkisime Aafrika inimeste kohustustest, kuid peame meeles pidama ka oma kohustusi. Liiga kaua oleme pigistanud silmad kinni Kenyas toimuva ees. Liiga kaua oleme me ülistanud seda riiki kui demokraatia eeskuju, unustades samal ajal sotsiaalse ebavõrdsuse ning korruptsiooni, mis on laialt levinud kogu riigis: alates iseseisvumisest on see riik saanud 16 miljardit dollarit arenguabi ning tal on olnud neli presidenti.

Kenya maksab kallist hinda kaitse ja toetuse eest, mis me tema vaestele valitsustele andnud oleme neid hukka mõistmata. Me ei saa enam silmi kinni pigistada.

  Thijs Berman (PSE). – (NL) Hr president, täna nägime jälle, kuidas politsei kasutas meeleavaldajate vastu vägivalda. Taas on saanud inimesed surma. Kas see pinge saab lõppeda uute presidendivalimisteta? Ma kahtlen selles. Igal juhul on vaja viia läbi sõltumatu uurimine valimispettuse tuvastamiseks ning selle tulemust peavad austama kõik erakonnad, isegi kui see tähendab uute valimiste toimumist.

Kenya olukord on äärmiselt ohtlik. Rahutuste lõppemine on kõigi keenialaste, piirkonna ja isegi ELi huvides. Dialoogi lõpetamine praegu oleks vastutustundetu. Veelgi enam on selge: edasine eelarveabi andmine ebademokraatlikule valitsusele nagu praegune ei tule kõne allagi.

Kofi Annan jäi haigeks ning gripipuhang ei saaks tulla halvemalt hetkel. Igal juhul ei tohi EL kaotada aega, peab täielikult toetama oma missiooni ning pakkuma tehnilist ja finantsabi, kus vajalik. Loomulikult peavad vahendusmissiooniga tegelema eelkõige Aafrika liidrid, kuid kui olukord halveneb enne hr Annani saabumist, peab EL olema valmis ühinema Aafrika Liiduga ning saatma Nairobisse viivitamata kõrgetasemelise delegatsiooni. Kenya ei tohi muutuda järgmiseks Somaaliaks. Veel ei ole hilja.

  David Martin (PSE). – Hr president, ma nõustun hr Borrell Fontellesiga, et kui Kenya valimisjärgsest olukorrast on tekkinud midagi positiivset, siis on see asjaolu ilmnemine, et Kenya nn edulugu on rajatud pettusele. Tõsi on, et Kenya tavakodanike janu demokraatia järele on suur ning et Kenya majandus on arenenud jõudsalt, kuid selge on ka, et valitsus ei ole nelja aasta vältel pööranud tähelepanu sellele, et arengust võidaks kogu rahvas nii sotsiaalselt kui ka majanduslikult.

Teame nüüd, et riigis valitseb sügavalt juurdunud sotsiaalne ja majanduslik korratus ning et valitsus on töötanud aastaid korruptsiooni ja majandusliku väärjuhtimise alusel. Nagu pr Kinnock õigustatult ütles, on Euroopa Liidu abi eeldusteks hea valitsemistava ja demokraatia austamise kontseptsioon. Kuid vastupidiselt teiste kõnelejate öeldule ei tähenda see, et peaksime selle riigi hülgama. See tähendab, et peame toetuse ümber suunama asutuste ja organisatsioonide kaudu, mis tagavad raha jõudmise Kenya vaeste, abivajajate ja nõrgima elanikkonnani. Kui valimistulemusi ei jälgita ega austata vajalikul määral, ei saa me ilmselgelt suunata raha Kenya valitsuse kaudu. Peame saatma neile üheselt mõistetava sõnumi: Euroopa Liidu abi eelduseks on hea valitsemistava.

  Anders Wijkman (PPE-DE). – Hr president, nagu eelkõnelejad ütlesid, on olukord traagiline: see sarnaneb mõne aasta tagusele olukorrale Addis Ababas.

Ma kahtlen, kas olukorda on võimalik lahendada uute valimisteta. Kuid parimal juhul tuleks nüüd lahendus leida dialoogi kaudu Kenyaga ja seda võiks toetada Aafrika Liit. Seni oleme aga vähe edusamme näinud. Aega on vähe: riigi alustalad, kui nii võib öelda, on lagunemas.

Kui olukorda ei lahendata, ei saa me jääda kõrvaltvaatajaks. Praeguses olukorras peab abi andmise peatama. Veelgi enam, kui lepitust ei saavutata, peab EL sekkuma ja pakkuma ennast vahendajaks. Kas nõukogu ja komisjon on selleks valmis? Ma arvan, et pikaajalises perspektiivis peame tõsiselt üle vaatama lisaks arengukoostööle ka meie juhtimise parandamise programmi ning aitama eelkõige poliitilistel erakondadel saada tegelikeks erakondadeks ning aitama samuti tugevdada Kenya parlamendi institutsiooni, kuna see on hetkel olulisim probleem.

  Colm Burke (PPE-DE). – Hr president, külastasin hiljuti Kenyat, viibisin ka Nairobi agulipiirkondades ning puutusin kokku korruptsiooniga, mis valitses riigis juba enne valimisi. Ma taunin 600 inimese elu traagilist kaotust ning kriitilist humanitaarolukorda, mis tekkis 27. detsembri valimiste tagajärjel Kenyas. Kutsun asjaomaseid asutusi ja sidusrühmi tegema kõik võimaliku, et taastada rahu ning tagada inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete austamine Kenyas.

Kahetsusväärne on, et Kenya, mis oli üks stabiilsemaid ja majanduslikult arenenumaid riike Ida-Aafrikas, on nüüd langenud sellisesse kaosesse, kuna suure tõenäosusega avaldab olukord mõju ka naaberriikidele. ELi valimisvaatlusmissioon järeldas, et läbipaistvuse ja piisavate julgeolekumeetmete puudumine õõnestasid tugevalt presidendivalimiste tulemuste usaldusväärsust.

Täna kutsus hr Odinga opositsioonierakond jälle üles korraldama üleriigilisi meeleavaldusi eelmise kuu presidendivalimiste tulemuste suhtes. Kõnealused opositsiooni meeleavaldused on hoolimata valitsuse keelust kestnud kolm päeva. Sellised protestid võivad viia verevalamiseni. Paljud tapmised on sooritatud ilmselt puhtalt etniliste erinevuste alusel, kõige kohutavam vahejuhtumitest oli brutaalne rünnak ühele Eldoret linna lähedal asuvale kirikule ning selle käigus tapeti arvatavalt 30 kikuyu päritolu inimest.

Ma nõuan hr Kibakilt, et ta austaks oma riigi demokraatlikke kohustusi, mis on sätestatud Kenya põhiseaduses ja Aafrika inimõiguste harta suunistes. Ma kutsun ELi eesistujamaad ja Euroopa Komisjoni üles jälgima hoolikalt käesoleval nädalal hr Annani juhtimisel aset leidvat vahendusmissiooni ja kui vaja, tagama vahendusmenetluse vahetu jätkamine kõrgetasemelise ELi delegatsiooni poolt ELi ja Aafrika Liidu võimalikul ühisel algatusel.

  Karin Scheele (PSE). – (DE) Hr president, ma soovin kolleegi Glenys Kinnocki küsimustele volinik Michelile lisada veel mõned. Missugused on peamised punktid? Kuidas peaksime seda mõistma? Mis suunas kavatsetakse eelarvetoetust muuta?

Ja veel üks tähelepanek: ma eeldan, et asjaomased meetmed on juba võetud praeguse eelarvetoetuse süsteemi suhtes, mille kohaselt abi andmine peatatakse sellises olukorras, nagu valitseb Kenyas pärast valimisi.

  Jan Mulder (ALDE). – (NL) Hr president, oleme kõik nõus, et see, mis läks Kenyas halvasti, olid presidendivalimised. Mis aga läks suhteliselt hästi, olid parlamendivalimised, kus valiti riigi parlamendi saadikud.

Ma nõustun volinik Micheliga, et eilsed sündmused Kenya parlamendis on lootustandvad: valiti spiiker —erakonnad ja opositsioon omasid piisavalt võimu, et läbi suruda uue spiikri valimised. Seega usun, et Euroopa Parlament peab tegema kõik võimaliku, et toetada parlamentaarset demokraatiat Kenyas ning seda igal võimalusel edendada. Eelarvetoetust, mis anti täpselt üks päev pärast valimisi, on kritiseerinud paljud saalisviibijad.

Kuigi see pole ilmselt ametlikult lubatud, soovin ma volinikult küsida järgmise küsimuse: kas ta oleks nõus võtma edaspidi eelarvetoetuse andmist käsitlevaid otsuseid vastu kooskõlas Euroopa Parlamendi arvamusega? Minu arvates ei tohiks kõnealust otsust vastu võtta vaid väike hulk Euroopa Arengufondi komitee ametnikke, selle asemel peaks volinik küsima eelkõige Euroopa Parlamendi arvamust. Ma soovin sellele küsimusele selget vastust.

  Filip Kaczmarek (PPE-DE). – (PL) Hr president, Kenyas toimunu näitab, milleni demokraatlike standardite kokkuvarisemine viia võib ning kui olulised on vabad, läbipaistvad, ausad ja õiglased valimised.

Inimesed, kes valimised kaotasid, hoolimata sellest, kas nad kaotasid ausalt, või kas neid petsid valimiste korraldajad, ei tohiks siiski kutsuda üles vägivallale ja hävitusele. Inimeste vigastamisel, sealhulgas naiste ja laste vigastamisel ei ole midagi ühist oma õiguste eest võitlemise vastuvõetavate vormidega. Ainus lootus selliste probleemide tõhusale lahendamisele seisneb valitsejate ja opositsiooni veenmises, et poliitika peamine eesmärk ei ole võimu omandamine ega sellest kinni hoidmine, poliitika eesmärk on inimeste heaolu tagamine.

Kenya olukorra normaliseerumine peab seega algama vägivalla ja hävingu peatamisega. Mul on heameel, et see on Aafrika Liidu läbirääkijate eesmärk ning Euroopa Liit peaks kõnealust protsessi toetama. Tahan tänada volinik Micheli asjaomase avalduse tegemise eest.

  Michael Gahler (PPE-DE). – (DE) Hr president, Kenyas valitseva korruptsiooni ulatus ei tulnud ilmsiks hiljuti, vaid juba varem ning selle tagajärjel on paljud liikmesriigid, tegelikult kõik liikmesriigid peatanud eelarveabi andmise viimasel paaril aastal ning hakanud andma abi projektide kaudu. Minu küsimus käsitlebki kõnealust teemat, mille tõttu soovin komisjoni kritiseerida, kuna komisjon ei ole ilmselgelt teinud liikmesriikidele teatavaks kõnealuseid probleeme ning on jätkanud eelarvetoetuse andmist. Ka mina pooldan abi andmise jätkamist sobivas vormis, kuid mitte vormis, mis võimaldaks valitsevatel struktuuridel suunata raha eelarvetoetuse kaudu.

Samuti toetan täielikult hiljuti asjaomased volitused saanud institutsiooni ehk Kenya parlamendi toetamist tulevikus. Me ei saa enesestmõistetavalt eeldada, et kõik parlamendiliikmed toimiksid nõuetekohaselt ning et selles ei oleks korruptsiooni. Mul ei oma selle suhtes illusioone. Siiski peame suunama suure osa toetusest Kenya poliitilistele institutsioonidele, parlamendi edendamisse ja meie kolleegide töövõimesse. Siis saame võimaldada äsja volituse saanud kolleegidel valitseda Kenyat tulevikus tõhusamalt, kui praegune valitsus on seda suutnud.

  Eoin Ryan (UEN). – Hr president, arvan, et üldiselt peetakse hiljutisi presidendivalimisi Kenyas puudulikeks. Minu arvates on see kahetsusväärne, kuna Kenya on olnud aastakümneid poliitiliselt stabiilne riik. Kahjuks muutus olukord kaks nädalat tagasi ning selle aja jooksul on 600 inimest tapetud ja 250 000 inimest olnud sunnitud kodust lahkuma. Vägivald on jälle kahjuks etnilist laadi.

Nüüd tekib küsimus, mida saab teha rahvusvaheline üldsus, mida saame teha meie, et taastada Kenya poliitiline stabiilsus, enne kui olukord veelgi halveneb? Kahe poole vaheline konstruktiivne dialoog peab olema prioriteet ning ma nõustun teiste kõnelejatega, et eile oli positiivne päev Kenya parlamendis. Poliitilise panuseta kahjuks kokkulepet ei saavutata ning Euroopa Liit nõuab tungivalt poliitilisi kõnelusi. Mul on heameel näha, et Kofi Annan ja Tansaania ja Uganda president on peagi kohapeal ning üritavad vahendada osapooli ja leida lahendust probleemile.

Paljud ümberasustatud on läinud Ugandasse, mis tähendab, et Kenyat ümbritsevat piirkonda on olukord juba mõjutanud. Käsitledes Euroopa Liidu abi ja asjaolu, et liit suurendab Kenya humanitaarprogrammide raames antavat rahalist abi, soovin kuulda volinik Micheli vastust, kuidas seda raha täpselt kasutatakse ja kuidas tagatakse raha eesmärgipärane kasutamine, millele pöörasid tähelepanu ka teised kõnelejad.

Arvan, et me kõik, kuid eelkõige Kenya inimesed ja poliitikud peaksid meenutama juhtumeid ajaloost, mis on korduvalt näidanud, et poliitilise vaakumi täidavad sageli äärmuslased, kuid Kenya inimesed väärivad paremat.

  Janez Lenarčič, eesistuja. − (SL) Hr Borrell hoiatas meid, et peaksime piirduma oma mure väljendamisega. Nõustun temaga ning soovin vastata hr Wijkmani küsimusele Euroopa Liidu valmisoleku kohta aidata lahendust leida. Eesistuja on seisukohal, et peame olema valmis aitama aktiivselt leida lahendust. Aga missugust lahendust?

Pr Martins rõhutas vajadust leida Aafrika probleemidele Aafrika lahendus. Nõustun ka sellega. Teisisõnu, Euroopa Liit ei peaks niisuguste probleemide korral suruma peale oma lahendusi, pigem vastupidi. Ta peab aga toetama aktiivselt rahvusvahelise üldsuse teisi osapooli sobiva lahenduse leidmisel, eelkõige neid, kelle väärtusi me jagame ning kellele viitas hr Lambsdorff. Seda silmas pidades on eesistujamaa eesmärk toetada täielikult Aafrika kõrgetasemeliste isikute rühma, keda juhib endine ÜRO peasekretär hr Annan. Meie hinnangul on ka vajalik jätkata humanitaarabi andmist, kuid loomulikult sobival viisil.

Hr president, lubage mul tänada kõiki austatud parlamendiliikmeid nende panuse eest. Teavitame sellest kindlasti ka kolleege nõukogus. Meil on heameel, et institutsioonide üldine seisukoht on väga sarnane. Jälgime hoolikalt Kenya sündmuste arengut.

  Louis Michel, komisjoni liige. − (FR) Hr president, soovin lühidalt mainida, et makse suurus ei olnud mitte 30 miljonit, vaid 40,6 miljonit eurot ja see oli 120 miljoni euro suuruse vaesuse vähendamise eelarvetoetuse programmi teine osa ning oli korraldatud mitu kuud tagasi.

Makse otsus hilines, kuna ootasime Rahvusvahelise Valuutafondi kõnealuse programmi kolmanda ülevaate tulemusi ja soovitusi.

Need tulemused olid teada alates novembri algusest ning novembris kiitis komisjon Rahvusvahelise Valuutafondi pooldava arvamuse alusel põhimõtteliselt heaks 40,6 miljoni euro suuruse summa maksmise ja teavitas sellest kirja teel Kenya rahandusministrit.

Samas, võttes arvesse valimiste olusid ning riski, et valitsus võib kasutada seda raha valimiskampaania tegemiseks, otsustas komisjon pärast liikmesriikidega arutamist mitte teostada makset enne, kui valimised on toimunud, seega finantskohustuste tähtajaks 31. detsembriks kooskõlas asjaomase korraga. Seetõttu tehti makse tehniliselt 28. detsembril.

Ma mõistan segadust, mida see samm põhjustas, kuid lubage meelde tuletada, et rikkumised tulid ilmsiks reedel, 28. detsembri õhtul ja laupäeval, 29. detsembril, kui 210 valimisringkonnast 49 viimase valimisringkonna tulemused hilinesid ebaloomulikult palju ning nagu teate, teatas ELi valimisvaatlusmissioon oma esialgses aruandes esmaspäeval, 1. jaanuaril nädalavahetuse sündmuste põhjal, et valimised ei toimunud kooskõlas rahvusvaheliste standarditega. Seega oli tehniliselt liiga hilja vältida või takistada kõnealuse 40,6 miljoni euro suuruse summa maksmist.

Teiseks soovin mainida — kuna see on väite seisukohalt oluline, et nõustun paljude avaldatud seisukohtadega, kuid on ka selliseid, millega ma üldse nõustuda ei saa. Kui keegi viitab, et eelarvetoetuse andmise tehnika või meetod on selline, millel ei ole eeltingimusi ega järelevalvet, siis see on ilmselgelt vale. Ma soovin pöörata teie tähelepanu asjaolule, et enne kui peatame eelarvetoetuse ootamatult, peame kõigepealt tegema kindlaks, et pr Kinnocki ja teiste poolt tehtud ettepanek, muuta eelarvetoetus projektitoetuseks, on kiiresti teostatav või teostatav nii kiiresti nagu eelarvetoetus seda võimaldab, et inimeste olukord ei muutuks selle tagajärjel veel halvemaks. Põhimõtteid on tõepoolest lihtne kinnitada, kuid peame siiski olema kindlad, et nende rakendamise tulemused või tagajärjed ei muudaks olukorda veel halvemaks.

Sellega seoses tekib mul kaks mõtet eelarvetoetuse kohta. Eelarvetoetust kontrollitakse. Tõendid tuleb esitada ning see ei ole vähem läbipaistev kui projektitoetuse skeem.

Pr Kinnock ja teised, loomulikult on iseenesestmõistetav, et kui rahu tagavat kokkulepet kahe poole vahel kiiresti ei saavutata ja ma loodan, nõustudes hr Wittmanni sooviga korraldada uued valimised, siis eelarvetoetust enam kasutada ei saa, kuna see antakse vaid riikidele, mis vastavad teatud standarditele, ning seega on vajalik leida teised toetusvahendid. Samas ma ei nõustu, et Kenyale arenguabi andmine tuleb peatada. Peame alati meeles pidama, et abi on suunatud inimestele, kes seda vajavad. Soovisin seda selgitada ja arvan, et see oli oluline.

Viimasena käsitlen ma kahte küsimust. Kas valimised tuleb korraldada kohe? Arvan, et soovitav oleks osapooltel kokkuleppele jõuda. Võime soovida mida iganes, kuid arvata, et valimised korraldatakse kohe pooltevahelisele kokkuleppele jõudmata, oleks ebareaalne. Samuti tuleb hoolitseda selle eest, et julgustuse tagajärjel ei tekiks olukorda, kus inimestel oleks veel raskem ja keerulisem toime tulla. Peame seda silmas pidama ning toimima väga ettevaatlikult. Pooldan valimisi, kuid eeldusel, et need on kokkuleppe tulemus.

Toetame täielikult Aafrika vahendavaid läbirääkimisi ning loomulikult on komisjon valmis, nagu nõukogu ütles, vahendusmissiooniks. Võtsin ühendust Kofi Annaniga ning mul oli temaga pikk vestlus. Ütlesin talle, et oleme valmis, muuhulgas ka kõrge esindaja näol, vahendustööks. Selge on, et praegu loodetakse peamiselt Aafrika vahendusele. Arvan, et me ei tohi seda tähelepanuta jätta.

Lõpetuseks soovin vastata mõne sõnaga hr Mulderi küsimusele, et kui Euroopa Arengufond kaasataks eelarvesse, nagu parlament ja mina taotleme, määrataks eelarveabi – näiteks suurus, tehnika, kontrollimine, tõestamine ja järelevalve – automaatselt, mis muudaks menetluse oluliselt lihtsamaks.

Te ei kujuta ette, kui palju lihtsam ja tõhusam oleks minu töö, kui ma sõltuks eelarve kasutamisel otsesemalt parlamendi valikutest, arvamusest ja kontrollist.

Kuid ma kardan, et praegustes oludes ei ole see võimalik, kuid oleksin meeleldi nõus seda arutama. Kõnealune küsimus tõestab veel kord, et Euroopa Arengufondi kaasamine eelarvesse oleks märkimisväärne edusamm meie toetuse tõhususe suunas.

  President. − Ma olen saanud kuus resolutsiooni ettepanekut1 kooskõlas kodukorra artikli 103 lõikega 2.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub neljapäeval, 17. jaanuaril 2008.

Kirjalikud deklaratsioonid (artikkel 142)

1 Vt protokoll.

  Glyn Ford (PSE). – Mina lisan arutelusse omalt poolt teatava kurbuse noodi. Viis aastat tagasi, detsembris 2002 osalesin Euroopa Parlamendi Kenya valimisvaatlusmissioonis, mida juhtis paruness Nicholson. Valimised toimusid rahvusvaheliste suuniste kohaselt, mis tagas tulemustele usaldusväärsuse ning mille alusel kinnitati ametlikuks tulemuseks opositsiooni võit. Meil oli võimalus kohtuda tulevase presidendi Mwai Kibakiga ning me kõik leidsime, olles veendunud, et valimised olid õiglased, et Kenya tulevik tundus helgem ja et saabumas oli uus ajastu, mis oli tulemuslikum ning sisaldas vähem korruptsiooni.

Nüüd on olukord aga nagu George Orwelli raamatu „Loomade farm” lõpus, kus sead olid saanud inimesteks ja inimesed sigadeks. Esialgu paljutõotav kord on muutunud sama korrumpeerunuks ja saamatuks nagu selle eelkäijad olid, hävitades miljonite keenialaste unistused ja tuleviku. Tervitan ELi valimisvaatlusmissiooni peavaatleja jõulist sõnavõttu. Loodan, et komisjon julgustab kaht vaenupoolt lepitust otsima ning ähvardab võtta jõulisi meetmeid, kui lahendust ei saavutata.

  James Nicholson (PPE-DE), kirjalikult. – Kenya valimiste Euroopa Parlamendi endise vaatlejana olen väga mures detsembris toimunud valimistele järgnenud olukorra pärast. Arvestades asjaolu, et Kenyat on aastaid peetud Aafrika kõnealuse osa stabiilseimaks riigiks, tekitab olukord veelgi suuremat muret. Kenya on Rahvaste Ühenduse liige nagu minu kodumaagi. Toetan Rahvaste Ühenduse vaatlejate ettepanekut, mille kohaselt määrataks sõltumatud Rahvaste Ühenduse vahekohtunikud, kes vaataksid läbi valimistulemused. Meie ELi valimisvaatlejad soovitasid, et tulemuste kohta tuleks läbi viia sõltumatu audit. Olen veendunud, et Kenya inimesed usaldaksid kõnealust auditit, kui selle viiksid läbi Rahvaste Ühenduse vahekohtunikud.

Meie olulisim eesmärk on näha olukorra normaliseerumist Kenyas, sealjuures pean silmas rahumeelset ühiskonda, kus demokraatia protsessi kahtluse alla ei seata. Tänased uudised selle kohta, et julgeolekujõud takistasid opositsioonipoliitikuid protestimeeleavaldust korraldamast, ei tõota head. Nõuan, et EL teeks kõik temast oleneva ja teeks koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega Kenyas olukorra normaliseerumise ja demokraatia taastamise eesmärgil.