Märksõnaregister 
Istungi stenogramm
PDF 1666k
Kolmapäev, 16. jaanuar 2008 - Strasbourg EÜT väljaanne
1. Istungi algus
 2. Sloveenia eesistumise kava esitlemine (arutelu)
 3. Päevakord
 4. Hääletus
  4.1. (A6-0508/2007, Friedrich-Wilhelm Graefe zu Baringdorf) Ühise põllumajanduspoliitika raames loodud kaugseire rakenduste kaudu võetavad meetmed (hääletus)
  4.2. (A6-0504/2007, Kurt Lechner) Tarbijakrediidilepingud (hääletus)
  4.3. (A6-0520/2007, Roberta Angelilli) Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia väljatöötamine (hääletus)
  4.4. (A6-0502/2007, Doris Pack) Täiskasvanuharidus: kunagi ei ole hilja õppida (hääletus)
 5. Selgitused hääletuse kohta
 6. Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused: vt protokoll
 7. Eelmise istungi protokolli kinnitamine (vt protokoll)
 8. Olukord Kenyas (arutelu)
 9. EUROPOL (arutelu)
 10. Olukord Pakistanis pärast Benazir Bhutto mõrva (arutelu)
 11. Infotund (Nõukogu)
 12. Volituste kinnitamine: protokolli põhjal
 13. Komisjonide ja delegatsioonide liikmed: protokolli põhjal
 14. Romisid käsitlev Euroopa strateegia kohta (arutelu)
 15. EL tulemuslikum Lõuna-Kaukaasia poliitika – piirkondlik lähenemine Musta mere poliitikale (arutelu)
 16. Järgmise istungi päevakava: vaata protokolli
 17. Istungi lõpetamine


  

JUHATAJA: HR PÖTTERING
President

 
1. Istungi algus
  

(Istung algas kell 9.05 a.m.)

 

2. Sloveenia eesistumise kava esitlemine (arutelu)
MPphoto
 
 

  President − Daamid ja härrad, täna on väga eriline päev. See on eriline päev, kuna esimest korda on Euroopa Liidu ajaloos liidu eesistuja Sloveenia ning liidu esindaja selle riigi peaminister. Sloveenia liitus Euroopa Liiduga 1. mail 2004. aastal koos üheksa teise riigiga. See on ka esimene kord, kui endine kommunistlik riik, mis praegu toimib vabaduse, demokraatia ja parlamentarismi põhimõtete alusel, nimelt Sloveenia, on Euroopa Liidu eesistuja. Seega tervitan soojalt nõukogu eesistujat Sloveenia peaministrit Janez Janšat. Tere tulemast Euroopa Parlamenti!

(Aplaus)

Tänane päev on eriline ka teisel põhjusel ning seetõttu tervitan ma soojalt Euroopa Komisjoni presidenti José Manuel Durão Barrosot. Täpselt 50 aastat tagasi kutsus Euroopa Komisjoni esimene president Walter Hallstein kokku esimese komisjoni. Euroopa Komisjoni 50. aastapäev on teine sündmus, mida tuleb tähistada. Ma saadan ka komisjonile tervitused praeguses erandlikult pidulikus õhkkonnas selle väga erilise aastapäeva puhul.

(Aplaus)

Daamid ja härrad, nüüd on meil heameel kuulata nõukogu eesistuja ettekannet.

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Janša, nõukogu eesistuja. (SL) Mul on heameel, aga ka au olla siin täna teiega ning ma olen tõepoolest uhke selle üle. Ma olen uhke, et olen sloveen ning et uutest liikmesriikidest on minu kodumaa esimene, kellele usaldatakse Euroopa Ülemkogu eesistumine, ja ma olen uhke, et olen eurooplane, kelle liit alustab 2008. aastat vastuvõetud Lissaboni lepingu ning laienenud eurotsooni ja Schengeni alaga.

Ma kinnitan teile, et on mul heameel, kui te järgnevatel kuudel kutsute mind siia üha sagedamini ja seda eelkõige pärast Euroopa Ülemkogu igat koosolekut. Ma loodan, et koostöö Euroopa Parlamendiga on järgmise kuue kuu jooksul tihe ja konstruktiivne.

Tänane päev on ajalooline mitmel põhjusel. Sloveenia esitleb Euroopa Parlamendis oma eesistumisperioodi prioriteete esimese uue liikmesriigina, esimese liikmesriigina endise raudse eesriide tagant ja samuti esimese slaavi riigina, kes juhib Euroopa Liidu Nõukogu.

See ei oleks olnud võimalik ilma põhjalike muutusteta, mis Euroopa mandril viimase veerandsaja aasta jooksul aset on leidnud. Need on võimaldanud Euroopal saada suurel määral ühtseks rahu, vabaduse, solidaarsuse ja progressi liidus. See kõik oli kujuteldamatu miljonitele eurooplastele vaid 20 aastat tagasi.

Käesoleva aasta mais möödub täpselt 20 aastat ühest minu jaoks väga erilisest ja isiklikust sündmusest. Ma soovin seda teiega jagada, kuna see sümboliseerib neid muutusi, mida ma äsja mainisin.

Aastal 1988 vahistati mind ja kaht ajakirjanikku koos ühe allohvitseriga. Meid pandi vangi, meie üle mõistis kohut sõjakohus ja meid mõisteti süüdi, kuna olime kritiseerinud totalitaarset kommunistlikku korda Jugoslaavias ja eelkõige just selleaegse Jugoslaavia armee sõjalisi taotlusi. Meil ei olnud mingisuguseid põhiõigusi kaitsele, kaitsjale ega avalikule kohtuistungile. Meie üle mõisteti kohut keset Sloveenia pealinna Ljubljanat, Sloveenia oli siis veel Jugoslaavia vabariik, ning meie üle mõisteti kohut võõrkeeles.

Kümned tuhanded inimesed tulid tänavatele ja väljakutele rahumeelselt meelt avaldama hoolimata Jugoslaavia armee sekkumise ohust ja sellest, et kohtuistung oli olnud salajane. Nad nõudsid inimõiguste ja demokraatia austamist. Nende tegevus algatas muutused.

Peaaegu 20 aastat hiljem seisan ma teie ees selles lugupeetud saalis Euroopa Parlamendis keset Strasbourgi, kuhu ma tulin riigipiiridel peatumata. Sloveenia Vabariigi peaministri ja Euroopa Liidu eesistujana saan ma teie poole pöörduda oma emakeeles.

Kui keegi oleks seda mulle öelnud 20 aastat tagasi sõjavangla kambris, ei oleks ma sellest sõnagi uskunud. Kuid see juhtus, ning seda vaid 20 aastat hiljem, sama põlvkonna elus.

Selle aja jooksul on Sloveenia kehtestanud demokraatliku parlamentaarse süsteemi ja turumajanduse ning saanud sõltumatuks, rahvusvaheliselt tunnustatud riigiks, Euroopa Liidu ja NATO liikmeks ning osaks eurotsoonist ja Schengeni alast. Aastal 1988 ehk 20 aastat tagasi oli meie sissetulek umbes 4000 eurot elaniku kohta ostujõu standardina, kuid aastal 2007 on sama näitaja 22 000. Me oleme jõudnud 91 % tasemele Euroopa Liidu keskmisest, eelmisel aastal oli meie majanduskasv rohkem kui 6 % ning hetkel on töötuse määr meie ajaloo madalaim ning üks madalamaid Euroopa Liidus. Vaesuse määr on meil peaaegu eurotsooni madalaim, nimelt teisel kohal, meie võlakoormus on paremuselt kolmas eurotsooni liikmetest ning me oleme esimese kuue liikmesriigi seas Euroopa Liidu reformide baromeetri järgi.

Pärast Berliini müüri langemist ja demokraatlike muutuste läbiviimist on sarnast edu saavutanud ka teised Kesk- ja Ida-Euroopa endised kommunistlikud riigid, mis nüüd on Euroopa Liidu liikmed.

Pärast Schengeni ala laienemist ja piiride kaotamist Itaalia, Austria, Ungari ja Sloveenia vahel eelmise aasta detsembris tähistasid kümned tuhanded inimesed Sloveenias ja teistes riikides teisel pool endist piiri seda sümboolset sündmust. Need, kes olid sel ajal meiega – Euroopa Komisjoni president oli kohal ning ka paljudes teistes kohtades rõõmustasid inimesed koos meiega, hoolimata külmast ilmast –, nägid, et inimesed reageerisid väga emotsionaalselt. Olukord oli sarnane igal pool kunagise raudse eesriide piiridel Läänemerest Aadria mereni.

Ma kohtasin piiriületuskohas rahva seas juhuslikult üht vanemat sloveenidest abielupaari. Neil olid silmis pisarad. Nad rääkisid mulle raskustest, mida nad pidid aastakümneid kogema piirialal elades, ning samuti alandustest, mida nad pidid kannatama iga kord, kui nad piiri ületasid. Naine ütles, et ta ei julgenud uskuda, et see kõik aset leiab ning et piiri praktiliselt ei eksisteeri enam. Oli juhtunud midagi, millest ta 20 või isegi 15 aastat tagasi unistadagi ei julgenud.

Ma soovin, et Euroopa Parlamendi liikmed, kes toetasid Euroopa Liidu ja Schengeni ala laienemist, oleks olnud kohapeal sellel detsembri õhtul. Olukord oleks neile rõõmu valmistanud. Kahjuks ei olnud võimalik teil kõigil seal olla ning seetõttu lubage mul kasutada võimalust ja teid siin tänada.

Ma tänan teid selle vanema abielupaari nimel, keda ma kohtasin kaotatud piiri piiriületuskohas, tuhandete, kümnete tuhandete ja miljonite nimel, rohkem kui 100 miljoni kesk- ja idaeurooplase nimel, kes 20 aastat tagasi olid veel teisel pool raudset eesriiet. Osa neist oli vanglas ilma poliitiliste ja paljude inimõigusteta, kuid nüüd oleme koos ühinenud Euroopas tõeliste võimalustega paremale elule ja võimalustega, mida meie eelkäijatel ei olnud. (Aplaus)

Te võib-olla ei teagi, kui olulised on olnud teie otsuse tagajärjed toetada meie vabaduspüüdlusi ja meie suhtes ülesnäidatud solidaarsus. Otsus on ilmselt kogu inimkonna ajaloos enneolematu, kuna see oli otsus, mis tõi kaasa nii palju positiivset nii paljudele inimestele. Ma tänan teid nende nimel, kes on täna siin tänu teile. Te ei olnud mingil viisil sunnitud sellist omakasupüüdmatut otsust langetama – vabadus ja solidaarsus said võidu, kuna te hoolite.

Meie, kes me ei sündinud Euroopa Liidus, oleme tõenäoliselt emotsionaalsemad viimaste aastate ja kümnendite jooksul toimunu suhtes. Meie jaoks ei ole Euroopa Liit midagi enesestmõistetavat. Me teame, et on olemas ka märkimisväärselt halvem alternatiiv ning seetõttu oleme valmis tegema kõik, et tagada Euroopa Liidu püsimine, areng ja tugevdamine.

Meie põhieesmärk Euroopa suhtes on edu saavutamine järgmise kuue kuu jooksul nii paljudes valdkondades kui võimalik. Me määratlesime kõnealused olulised valdkonnad mõnda aega tagasi, kui koostasime 18kuulist eesistumise programmi koos Saksamaa ja Portugaliga. See oli ainulaadne kogemus. Töö triona sujus suurepäraselt ning suurepärane oli ka Euroopa institutsioonide panus. Parlamenti on teavitatud nii programmist kui ka märkimisväärsest edust, mida saavutasid meie eesistumispartnerid eelmisel aastal ühise programmi elluviimisel.

Sloveenia teeb kõik võimaliku, et saavutada kõik programmi seni täitmata eesmärgid. Meie kava aluseks on eespool nimetatud programm, kuna me soovime säilitada Euroopa Liidu poliitika järjepidevuse. Samal ajal oleme valmis uutele väljakutsetele vastu astuma. Eesistujakolmiku viimase maana tagame me sujuva ülemineku järgmisele kolmikule.

Programmi rakendamise peamine saavutus seni on olnud uus ELi leping, mis allkirjastati eelmise aasta detsembris. Lubage tänada mul kantsler Angela Merkelit ja peaminister José Sócratest tulemuse saavutamisele kaasa aidanud isikliku panuse eest. Meenutagem ebakindlaid ja raskeid olusid, milles Saksamaa oma eesistumist aasta tagasi alustas. Berliini deklaratsioon ja selles sisalduv põhimõtteline nõusolek, et Euroopa Liidu lepingule tuleb luua uus alus, oli läbimurre Lissaboni lepingu saavutamisele. Pärast juunis Euroopa Ülemkogu tippkohtumisel saavutatud kokkulepet valitsustevahelise konverentsi volituste kohta järgnesid Saksamaa eesistumisele edukalt meie Portugali kolleegid. Nende juhtimisel lõpetati valitsustevaheline konverents edukalt ning me saime uue Lissaboni lepingu.

Seda silmas pidades soovin ma rõhutada Euroopa Parlamendi, eelkõige aga teie esindajate olulist rolli ja panust valitsustevahelisel konverentsil uue lepingu koostamisse. Samuti soovin ma rõhutada Euroopa Komisjoni olulist rolli uut lepingut käsitleva kokkuleppe saavutamisel. Olen seda teemat hoolega jälginud. Mulle on kõnealune teema tuttav ning võin rääkida seega isiklikust kogemusest.

Euroopa Parlamendi president Hans-Gert Pöttering ja Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso näitasid suurt pühendumust strateegilise abi andmisel mõlemale eesistujale eelmisel aastal.

Kolme Euroopa Liidu peamise institutsiooni jõupingutuste koosmõju tegi võimalikuks Lissaboni lepingu eduka vastuvõtmise.

Kõnealune leping tagab tõhususe ja demokraatia laienenud Euroopa Liidu toimimisel. See aitab tõhustada otsuste vastuvõtmist paljudes uutes valdkondades ning edendada Euroopa Parlamendi ja rahvuslike parlamentide rolli.

Kuid meie ülesanne ei ole lepingu allkirjastamisega täidetud. Me alustasime ratifitseerimisperioodi, mis, nagu me 2005. aasta kogemusest teame, on kõige tundlikum etapp uue lepingu kehtestamise protsessis. Ma soovin rõhutada, et ratifitseerimine on iga liikmesriigi ainupädevuses ja vastutusel. Seega soovin ma õnnitleda eelkõige Ungarit, kes on kõnealuse protsessi juba lõpetanud. Loodame, et meie eesistumisperioodi lõpuks on enamik liikmesriike Ungarit järginud. Sloveenia parlament võtab ratifitseerimisotsuse vastu käesoleva kuu lõpuks.

Me tahame, et leping jõustuks 1. jaanuaril 2009. See tähendab muuhulgas, et vajalike ettevalmistuste eesmärgil on veel palju vaja teha. Me teeme tihedat koostööd järgmise eesistuja Prantsusmaaga, et tagada lepingu jõustumiseks vajalike ülesannete täitmine õigel ajal. Sellel eesmärgil teeme tihedat koostööd ka Euroopa Parlamendiga.

Daamid ja härrad, Euroopa Liidu edusammud liikmesriikide majandusreformide valdkonnas ning siseturu rajamisel on viimastel aastatel olnud julgustavad. Selle aja jooksul on ELi majandus muutunud konkurentsivõimelisemaks ning tootlikkus ja tööhõive on tõusnud märkimisväärselt.

Tööhõivet ja majanduskasvu käsitleva Lissaboni strateegia elluviimise järgmise kolmeaastase etapi jooksul peame me eelkõige jätkama senisel tasemel ning keskenduma investeeringutele inimestesse, tööturgude moderniseerimisele, ettevõtluspotentsiaali edendamisele, usaldusväärsete ja kättesaadavate energiaallikate tagamisele ning keskkonnakaitsele. Et käivitada Euroopa Ülemkogu kevadisel tippkohtumisel järgmine kolmeaastane etapp edukalt, on vajalik võtta vastu õigel ajal koondsuunised, milleks on kohustatud ELi institutsioonid. Austatud Euroopa Parlamendi liikmed, seda olulist teemat silmas pidades rõhutan ma ikka ja jälle konstruktiivse institutsioonidevahelise koostöö olulisust.

Majanduskasvu säilitamise eelduseks on hästi kavandatud reformide elluviimine liikmesriikides. Seda peavad toetama ka Euroopa Liidu tasandi institutsioonid, kuna ühiste eesmärkide elluviimine tähendab lisaväärtust. Kõnealust majanduskasvu võivad takistada mitmesugused probleemid ning seega on vaja pidevalt läbi viia reforme ning kohandusi. Praegu seisame me vastamisi mitmesuguste keeruliste küsimustega, peamine neist on nafta- ja toiduhindade kallinemine ning finantsturgudel valitsev segadus, mis on USA laenuturul toimunu tagajärg. Sloveenia pöörab eesistujana probleemile kogu vajaliku tähelepanu, et tagajärgi leevendada. Sellel eesmärgil esitame aasta esimesel poolel ELi tegevuste ulatusliku programmi, et edendada stabiilsust finantsturgudel. Tekkinud on suurem vajadus turu läbipaistvuse, tõhusamate järelevalvemehhanismide ning tihedama koostöö järele rahvusvahelisel tasandil.

Investeerimine inimestesse, teadmistesse, teadusuuringutesse ja uutesse tehnoloogiatesse moodustavad osa Lissaboni strateegia alusest. Tänapäeva Euroopa vajab järjest enam loovuse ja teadmiste põhist ühiskonda. Kuid teadmistesse investeerimisest üksi ei piisa. Sellel aastal on meil võimalus, et põhjalikult arutleda, missugust ELi ühisturgu me soovime. Me peame tagama ideede ja teadmiste takistamatu voo. Kevadisel Euroopa Ülemkogu tippkohtumisel soovime Euroopa Liidu neljale, juba märkimisväärselt edukaks osutunud põhivabadusele lisada viienda vabaduse – teadmiste vaba liikumise. Selle eesmärgi saavutamisele aitab kaasa üliõpilaste, teadlaste ja õppejõudude suurem liikuvus. ELi siseturu eelised peavad muutuma kättesaadavamaks nii tarbijatele kui ka väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Euroopa Liidu reformistrateegia elluviimisel on oluline edasine kiire progress teenuste ja innovatsiooni siseturu tegelikul loomisel. Me teeme kõik võimaliku, et saavutada edu energia siseturu liberaliseerimisel. Soovin, et saaksin eesistumisperioodi lõpus teile teatada, et oleme saavutanud eduka kokkuleppe kõnealusel teemal. Loodan, et meil õnnestub võtta vajalikke meetmeid, saavutamaks parem, odavam ja usaldusväärsem energiaga varustatus meie kodanikele ja ettevõtjatele.

Austatud Euroopa Parlamendi liikmed, ELi tulevikku käsitledes peame rääkima ka laienemisprotsessist, mis ei ole veel lõppenud. Laienemine on üks edukamaid valdkondi Euroopa Liidus. Oma 2006. aasta teatises „Kaks aastat pärast laienemist” näitas Euroopa Komisjon otsustavalt, et tänaseni edukaim laienemine, nimelt 2004. aasta laienemine, on olnud kasulik nii vanadele kui ka uutele Euroopa Liidu liikmesriikidele.

Kui heita pilk Euroopa kaardile, siis võib näha kinnitust, et laienemine ei ole lõppenud. Oluline on, et protsess jätkuks kooskõlas võetud kohustuste ja põhimõtetega, pidades silmas eelkõige põhimõtet, et liikmelisuse kriteeriumid peavad olema täidetud. Sloveenia püüab eesistujana jätkata liitumisläbirääkimisi Horvaatia ja Türgiga nimetatud põhimõtete järgi.

Lääne-Balkani riigid on aga omaette küsimus. Kui ELi eesistujaks oli viimati riik, mis piirneb kõnealuse piirkonnaga, nimelt Kreeka, siis Thessaloniki arengukavas määrati kindlaks Lääne-Balkani riikide integratsiooni alused. Me arvame, et nüüd, viis aastat hiljem on õige aeg kinnitada ja konsolideerida kõnealuste riikide väljavaated ühinemisele ELiga. Eesistuja soovib edendada nende edusamme kõnealuses suunas. Ma rõhutan, et me ei toeta kriteeriumide muutmist lihtsamaks ega nende täitmisest mööda vaatamist. Üldse mitte. Me soovime, et Euroopa Liit sekkuks kõnealusesse küsimusse aktiivsemalt ja suurendaks antavat abi kõnealustes riikides reformide läbiviimisel.

Me ei tohiks unustada, et kindel ja käegakatsutav väljavaade saada ELi liikmeks on vajalike muutuste toimumise ja reformide läbiviimise tõukejõuks nendes riikides. Seega tahame muuta kõnealuse väljavaate neile käegakatsutavamaks konkreetsete meetmete abil mitmesugustes valdkondades.

Lääne-Balkani keskmes asub Kosovo. Kosovo sai autonoomia 1970ndatel ning muutus endise Jugoslaavia föderaalsüsteemi osaks. Kosovo staatus oli peaaegu sama mis föderaalsetel vabariikidel. Viisteist aastat hiljem tühistas Milošević ühepoolselt selle staatuse ning seejärel püüdis läbi viia etnilist puhastust, mida lõpuks takistas rahvusvaheline kogukond. Sekkumise tulemusel taastati küll rahu, kuid Kosovo alalise staatuse küsimus jäi lahendamata.

Tänapäeval on see kõige teravam küsimus, mis Euroopa Liidu ees seisab. Soovitav oleks loomulikult, et Kosovo staatuse küsimus lahendataks mõlemale otseselt seotud osapoolele täiesti vastuvõetaval viisil. Kahjuks aga näitab pikaleveninud läbirääkimiste protsess, et võimalus sellise tulemuse saavutamiseks on olematu. Veelgi enam, tõenäoliselt ei ole lähitulevikus võimalik saavutada kokkulepet kõnealuses küsimuses ka ÜRO Julgeolekunõukogus.

Samas teame, et edasised viivitused lahenduse leidmisel võivad märkimisväärselt destabiliseerida suurt osa Lääne-Balkani piirkonnast. See oleks aga kõige hullem võimalikest lahendustest. Kosovo on eelkõige Euroopa küsimus. Sloveenia toetub eesistujana Euroopa Ülemkogus detsembris vastu võetud otsustele. Meil on alus, millele rajada üksmeel, meil on Euroopa Liidu põhimõtteline poliitiline nõusolek saata tsiviilmissioon Kosovosse, me oleme nõus, et Kosovo senise staatuse säilitamine ei ole jätkusuutlik ning Kosovo küsimus on ainulaadne probleem, mida ei saa kohaldada ühelegi teisele olukorrale maailmas. Kõnealuses raamistikus otsib eesistujamaa lahendusi, mis leiaksid võimalikult ulatuslikku toetust Euroopa Liidus ning samal ajal tagaksid pikaajalise stabiilsuse piirkonnas.

Kosovo ei ole aga piirkonnas eraldiseisev osa. Kõik Lääne-Balkani riigid on osa Euroopast ja Euroopa Liidu jaoks olulised. See piirkond on meile olulisem kui ühelegi teisele liikmesriigile Euroopa Liidus, kuna asub meie vahetus läheduses, ning Balkani piirkond on praegu külma sõja järgses geopoliitilises üleminekuetapis. Me soovime, et see lõppeks edukalt. Meie Euroopa Liidus vastutame selle eest ning võlgneme seda kõnealuse piirkonna rahvastele ja kultuuridele. Piirkonna stabiilsus on äärmiselt oluline Euroopa Liidule tervikuna ning saavutatav vaid Euroopa perspektiivi kaudu.

Serbia on traditsiooniliselt mänginud Lääne-Balkanil olulist rolli. Me peame julgustama Serbiat teel Euroopasse asjaomase lähenemisviisi kaudu, hoolimata lühiajalistest rahutustest ja ebakindlusest.

Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik sai kandidaatriigi staatuse 2005. aastal, kuid talle ei ole seni öeldud läbirääkimiste alguse kuupäeva. Riigis on edukalt läbi viidud mitmesuguseid reforme, kuid siiski on vaja veel mõningaid reforme ning meie peame neid aitama. Ta ei tohi saada piirkonna tulevase olukorra pantvangiks. Võimalikult kiire otsus Kosovo staatuse kohta on oluline riigi sisemise stabiilsuse tagamiseks.

Rääkida tuleb ka Albaania rollist. Albaania ajalugu oli pärast Teist maailmasõda väga erisugune, kuid nüüd hindame riigi panust stabiilsusesse regioonis ning konstruktiivset lähenemisviisi Kosovo tulevase staatuse küsimuse lahendamisel. Samasse kategooriasse võime paigutada ka Montenegro, mis on samuti asunud reforme läbi viima Thessaloniki arengukavaga liitumise eesmärgil.

Bosnia ja Hertsegoviina Daytoni lepingu järgne olukord, mida iseloomustab nii rahvusvaheliste organisatsioonide kohalolu kui ka sisemine poliitiline ebastabiilsus, on meile viimastel kuudel näidanud, et sellele riigile tuleb pöörata suuremat tähelepanu. Palju on juba tehtud ning tema ELi liikmelisuse toetus kasvab, kuid abi tuleb osutada ka edaspidi. Me ei tohi unustada pagulasi, kes ei ole veel naasnud kodudesse, ega raskeid kuritegusid, mille toimepanijaid ei ole karistatud. Inimsusevastaste kuritegude eest karistamine, rahu ja leppimine on Bosnia ja Hertsegoviina Euroopa tuleviku jaoks äärmiselt olulised.

Meie koostöö edendamiseks naabrite, strateegiliste partnerite ja teistega on palju põhjuseid. Ma juba mainisin täna Euroopa Liidu välispiiri. Väljaspool Euroopa Liidu piiri on meil olulised ja väärtuslikud partnerid, keda peame enam kaasama oma tegevusse.

Euroopa naabruspoliitika on väga hea stabiilsuse ja heaolu edendamise vahend väljaspool meie piire. Ida ja Vahemere piirkonna mõõtmed on mõlemad olulised. Me ei tohi unustada ka Ukrainat, Moldovat, Lõuna-Kaukaasiat ja Põhja-Aafrikat. Me vajame intensiivset dialoogi ja uued olud nõuavad jätkuvalt uusi koostöövorme. Need on väga teretulnud.

Me soovime näha institutsioonide tugevnemist ja protsesside edenemist, muuhulgas Barcelona ja Euroopa-Vahemere piirkonna protsess. Me ei vaja aga tegevuste kattumist või institutsioone, mis võistlevad ELi institutsioonidega ning katavad osa Euroopa Liidust ja osa naabruspiirkonnast. EL on tervik ja vaid tervikuna saab ta tõhusalt saavutada rahu, stabiilsuse ja progressi naabruspiirkonnas ja sellest väljaspool.

Me edendame koostööd strateegiliste partneritega üle kogu maailma. Eesistumisperioodi jooksul korraldame neli tippkohtumist: Ameerika Ühendriikide, Vene Föderatsiooni, Jaapani ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikidega. Me hakkame tegema koostööd Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikidega, et saavutada jätkusuutlik areng ning võidelda kliimamuutuse ja vaesusega. Eesistumise ajal tahame edendada partnerlust ja koostööd Vene Föderatsiooniga ja kui võimalik, siis see ka ametlikuks muuta.

Sloveenia eesistumise ajal tagab Euroopa Liit usaldusväärse toetuse Lähis-Ida rahuprotsessile. EL teeb koostööd Annapolises ja Pariisis võetud kohustuste täitmise eesmärgil. Me tahame, et nii iisraellased kui ka palestiinlased elaksid turvalises kekskonnas, vabalt ja edukalt ning me võtame endale kohustuse panustada kahe rahumeelse riigi kooseksisteerimisse.

Daamid ja härrad, on saabunud aeg, et Euroopa Liit asuks täitma uut, tugevdatud rolli maailmas. Euroopa alustas 2008. aastat vastuvõetud Lissaboni lepingu, laienenud eurotsooni ja Schengeni ala, usaldusväärse majanduskasvu, stabiilse euro ning rohkem kui kolme ja poole miljoni töökohaga eelmise aasta algusega võrreldes. Seetõttu on meil palju põhjusi juhtida Euroopa Ülemkogu ambitsioonikalt, optimistlikult ja – ma loodan, et meie prantsuse kolleegid ei mõista seda valesti – kindla sihiga. Selline kindel siht on alati vajalik. Kui ei tea, kuidas seada tüür õigesti, on mis tahes tuul vale tuul. Praegu on puhumas mitmesugused tuuled, eelkõige aga muutuste tuul. Kaks viimast aastakümmet muutusi ei ole mõjutanud ainult Euroopat, vaid kogu maailm on muutunud. Viimastel aastatel isegi kiiremini kui kunagi varem.

Mõned muutused on juba ilmnenud, kuid nad ei ole lõplikku hinnangut saanud. Me võime palju rääkida India ja Hiina majanduslikust tõusust. 2005. aastal Ühendkuningriigi eesistumise alguses kuulasin ma Briti peaministri Tony Blairi siin saalis peetud kõnet. Ta tõi esile need muutused ning rääkis kahe suure majanduse, India ja Hiina kasvavast tugevusest. Kõnealused kaks riiki allkirjastasid mitmesugused kahepoolsed majandus- ja kaubanduslepingud juhuslikult sellel nädalal. Nad investeerivad jõudsalt teadmistesse, teadusuuringutesse ja arengusse ning edendavad konkurentsivõimet. Euroopa Liit peab järelikult oma olukorra üle vaatama ning võtma meetmeid, tagamaks, et tema konkurentsiolukord ei halveneks. Viimastel aastatel oleme tähelepanu pööranud oma puudustele ning rääkinud nende kõrvaldamise meetmetest. Paljud neist meetmetest on ellu viidud, kuid osa kahjuks mitte. Samas ei taha ma jälle rääkida Lissaboni strateegiast tulenevatest eesmärkidest ja kohustustest.

Lõpetuseks tahan öelda, et sellest ei piisa, kui me käsitleme Euroopa Liidu ees seisvaid ülemaailmseid muutusi vaid konkurentsivõime ja terrorismivastase võitluse taustal. Mõlema valdkonnaga tegelemine on õige, kuid mitte piisav.

Ülemaailmsel tasandil seisavad Euroopa Liidu ees järgmised küsimused, millele ta lisaks varem kuuldule varem või hiljem veel vastused peab leidma.

Esimene küsimus on ÜRO reform ning uue maailmakorra loomine. Euroopa Liit võib kõnealuses reformis mängida juhtrolli.

Teine küsimus on vaesusega võitlemine. See on kõige olulisem prioriteet. Euroopa Liidu antav rahvusvaheline arenguabi on oluline, kuid seda ei kasutata alati tõhusalt. Tõhusama kasutuse eesmärgil peame toimima järgmiselt: esiteks, keskenduma haridusele, et edendada vaeste riikide haridustaset, ning teiseks, ostma toitu ja muid kaupu, mida tuleb arenguabi eesmärgil annetada riikidele ja piirkondadele, kellele abi on suunatud. See on ainus viis, kuidas me saame aidata tõhusalt edendada nende põllumajandust ja majandust ning kõrvaldada pikaajalises perspektiivis vaesuse põhjused. Käsitledes rahvusvahelise arenguabi teemat, siis tuleb sõna „konkurentsivõime” asendada sõnaga „koostöö”. Meid peaks julgustama asjaolu, et arenguriigid arenevad järjest enam, ning vaesed riigid muutuvad rikkamaks. Mida rohkem on riigid arenenud, seda enam on nad suutelised võitlema vaesusega.

Kolmas küsimus on kliimamuutusega võitlemine. Pärast Euroopa Ülemkogu eelmise aasta otsuseid muutus Euroopa Liit kõnealuses küsimuses usaldusväärseks juhtivaks riigiks, millel on palju suurem mõju. Me peame seda rolli säilitama. Me saavutame eesmärgi, kui veename läbirääkimiste käigus oma ülemaailmseid partnereid, et nii liidusiseselt kui ka -väliselt kohaldatakse samu kriteeriume, käsitledes ühiselt koorma kandmist kliimamuutuse vastase võitluses.

Neljas küsimus on loomulikult kultuuridevaheline dialoog. Seda on vaja rohkem kui kunagi varem. Pikemas perspektiivis ei saa ilma kõnealuse dialoogita luua tingimusi rahu tagamiseks maailmas ega käsitleda suurimat julgeolekuohtu tänapäeva maailmale. Seega on meil heameel, et 2008. aasta on aasta, mil Euroopa Liit pöörab märkimisväärset tähelepanu kultuuridevahelisele dialoogile. Meil on samuti heameel, et Euroopa Parlamendi president sai viibida kuu alguses Ljubljanas avatseremoonial ning et Euroopa Parlament korraldab kõnealuse teema raames palju olulisi üritusi. Te annate märkimisväärse panuse esiteks, edendades inimeste teadlikkust sellise dialoogi vajaduse kohta ning teiseks, astudes konkreetseid samme.

Aeg-ajalt kuuleme, et eespool nimetatud küsimused ei ole tegelikult Euroopa Liidu prioriteedid, ning et me peaksime tegelema liidusiseste probleemidega. Ma olen aga veendunud, et see on liiga kitsas lähenemisviis, kuna rahu ja julgeoleku tagamine meie kodanikele, stabiilne ja turvaline energiaga varustatus ning migratsiooni survega toimetulek sõltuvad olulisel määral sellest, kuidas me lahendame tulevikus kõnealused neli põhiküsimust ning kuidas tuleb Euroopa liit toime oma tähtsama rolli ning ülemaailmse mõjuvõimuga.

Mida rohkem on Euroopa Liit võimeline tegutsema üleilmselt nendes küsimustes, seda enam on tagatud tema kodanikele rahulik ja turvaline elu ning stabiilne majanduslik ja sotsiaalne areng.

Daamid ja härrad, lubage mul lõpetada, kinnitades teile, et Sloveenia täidab seda ülesannet, õigemini on asunud seda täitma pärast kolmeaastast intensiivset ettevalmistust täieliku vastutustundega. Meie eesistumine ei pruugi olla nii ulatuslik kui Prantsusmaa oma ning nii kõrgetasemeline kui Saksamaa oma ning võib-olla ei ole meie avalikel teenistujatel nii pikaajalisi ja väljapaistvaid traditsioone nagu brittidel. Me võime teha vigu, öelda midagi liiga otse või naiivselt. Kuid me lubame töötada vastutustundlikult ning käsitleme olulisi küsimusi. Me ei võistle avalikkuse tähelepanu pärast. See ei ole meile oluline. Me teame, kust me alustasime 20 aastat tagasi, kui Sloveeniat alahindasid paljud. Me teame, mida pidime tegema edu nimel ja selle nimel, et olla täna siin.

See on meie suurim soov ning meie panus toob kaasa iga kuu järjest rohkem rahulolevaid eurooplasi, nii et ühel päeval võib kes tahes kõndides mis tahes linna tänaval Euroopas, vastata viivitamata küsimusele, kas ta muretseb Euroopa Liidu tuleviku pärast, sõnadega: „Ma hoolin Euroopa tulevikust, sest ma tean, et Euroopa hoolib minust.”

Daamid ja härrad, me ei ole seda võib-olla veel saavutanud, kuid me pole kaugel ning kindlasti oleme õigel teel. Aitäh! (Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Suur tänu nõukogu eesistujale peaminister Janšale. See on suurepärane, et Sloveenia on eesistuja. Fraktsioonide esimehed avaldavad peatselt oma arvamust, kuid ma võin öelda kogu parlamendi nimel, et Euroopa Parlament seisab Sloveenia kõrval ja aitab edendada Euroopa Liitu ning seega oleme kindlad, et Sloveenia eesistumisperiood saab olema edukas.

Nüüd aga palun ma võtta sõna komisjoni presidendil.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Barroso, komisjoni president Hr president, peaminister, parlamendi liikmed, kõigepealt pöördun ma eesistujamaa Sloveenia poole. See on tõepoolest esimene kord, kui viimase laienemise käigus liitunud liikmesriik asub täitma seda vastutusrikast kohustust. Sloveenia on väga hea näide laienemise edukusest. See oli esimene riik, mis võttis kasutusele euro.

Sloveenia näide tõendab, et 2004. ja 2007. aastal Euroopa Liiduga liitunud liikmesriigid on praegu Euroopa integratsiooni keskmes. See tõendab samuti Sloveenia väga olulisi Euroopa volitusi. Ma avaldan oma täielikku toetust peaminister Janšale järgmise kuue kuu jooksul Euroopa Ülemkogu eesistuja väga olulise ülesande täitmisel. Teie, peaminister, ja teie maa sümboliseerite võitlust Euroopa põhiväärtuse – vabaduse eest. Suur tänu teile samuti Shengeni pidustuste ajal selle meeldetuletamise eest. Ma olin äärmiselt liigutatud, et ma sain olla koos teie ja teiste inimestega Sloveenia ja Itaalia vahelisel piiril ning ma ei unusta sõnu, mida te kasutasite sellel hetkel, kui meenutasite, et 20 aasta eest surmas Jugoslaavia armee sealsamas inimesed, kes tahtsid saada vabadusse, tahtsid minna Itaaliasse, Euroopa Liitu.

Reis, mille me koos peaminister Socratese ja Euroopa Ülemkogu eesistujaga ette võtsime, oli tõepoolest muljetavaldav, ning detsembri lõpus külastasime me Saksamaad, Poolat ja Tšehhi Vabariiki; me olime samuti Eesti ja Soome, Slovakkia, Ungari ja Austria piiril ning me nägime emotsioone, mis peegeldusid nii paljude inimeste silmadest.

Ma arvan, et me peame seda kõike meenutama endale, mõistmaks, kus me oleme praegu. Teie tänased sõnad, peaminister Janša, tugevdasid vaid minu kindlat veendumust, et 2004. ja 2007. aasta laienemised, mis tugevdasid Euroopas rahu ja demokraatiat, on üks suurepäraseid saavutusi Euroopa ajaloos ning me peame selle üle uhked olema.

Komisjon teeb tihedat koostööd eesistujamaa Sloveeniaga tema programmi kesksetes küsimustes, nagu näiteks Lääne-Balkani stabiilsus, eelkõige seoses Kosovo ja Bosniaga, kuid samuti laienemine, Euroopa naabruspoliitika, varjupaiga ja sisserände teema, koostöö strateegiliste partneritega ning kultuuridevaheline dialoog.

Lubage mul tähelepanu pöörata kolmele teemale, mis on väga suurel määral seotud meie vastutusega. Ma keskendun kolmele prioriteedile: Lissaboni leping, energiapakett ja kliimamuutus ning uuendatud Lissaboni strateegia.

2007. aasta lõpus oli Euroopa Liidu olukord hea. Edusammud uue lepingu sõlmimise suunas vastasid meie ootustele. Liit järgis komisjoni 2006. aasta mais esitatud kava: esmalt Berliini deklaratsioon, mis tähistas Rooma lepingu 50. aastapäeva ning esitas suunised liidu tuleviku kohta, siis Euroopa Ülemkogu juuni tippkohtumine, kus me eesistujamaa Saksamaa juhatusel leppisime kokku valitsustevahelise konverentsi üksikasjaliku pädevuse, ning lõpuks detsembris Lissaboni lepingu allkirjastamine.

Kokkuleppe saavutamise protsess näitas, et liikmesriikide ja Euroopa institutsioonide vahel valitseb märkimisväärne üksmeel tuleviku suhtes.

Meil on usaldusväärne ja tasakaalustatud leping ning ma usun, et see loob tugeva aluse tulevikule. Me ennetasime suurt osa ebakõlast ja lahkarvamustest eelnevate institutsiooniliste arutelude teemal. See loob liidus soodsa aluse meie poliitiliste prioriteetide elluviimise tagamiseks sellel aastal. Selle aasta poliitiline prioriteet on Lissaboni lepingu edukas ratifitseerimine. Ma kutsun liikmesriike üles toimima kiiresti ja otsustavalt, et tagada Euroopa kõnealuse lepingu ratifitseerimine.

Järgmisel nädalal võtab komisjon vastu kliimamuutust ja taastuvenergiat käsitleva energiapaketi. Meie ettepanekud on kooskõlas eesmärgiga, mille seadsid eelmise aasta kevadisel Euroopa Ülemkogul täpseid ja õiguslikult siduvaid eesmärke nõudvad riigipead ja valitsusjuhid.

Komisjon tegutseb nüüd selle volituse alusel. Rahulolevalt täheldan ma, et see on nii nõukogu eesistujariigi Sloveenia kui ka parlamendi prioriteet. Me peame tegema kõvasti tööd, et saaksime paketi vastu võtta 2008. aasta lõpuks. Meie pakett täiendab eelmisel aastal esitatud energia siseturgu käsitlevaid ettepanekuid. Euroopa energiaturg tagab Euroopa kodanikele suurema valikuvõimaluse ja soodsamad hinnad. Oluline on samuti lahendada kolm Euroopa Liidu ees seisvat keskset küsimust: konkurents, jätkusuutlikkus ja tarnekindlus.

Me teadsime juba alguses, et Euroopa muutmine vähem süsihappegaasi tekitavaks majanduseks ei ole lihtne ülesanne. See on aga küsimus, mille puhul tuleb olla tõsine, vastutustundlik ja täita oma kohustust. Komisjon käsitleb liikmesriikidele esitatud taotlusi tasakaalustatud viisil. Liikmesriikide lähtepunkt on erinev, nende olud on erinevad ning mõned suudavad rahastada suuremaid investeeringuid kui teised. Me peame vähendama ka Euroopa tööstuse kohanemiskulusid ning käsitlema probleeme, millega seisavad vastamisi energiakulukad tööstusharud. Nagu komisjoni ettepanekud näitavad, mõistame me tegelikku olukorda.

Me ei tee aga mööndusi Euroopa huvide suhtes, mis seisnevad kliimamuutuse vastase võitluse ülemaailmsete püüdluste edendamises, energiajulgeoleku tagamises ning meie majandustele konkurentsieelise loomises. Nii meie rahvusvaheline usaldusväärsus kui ka usaldusväärsus Euroopa kodanike ees sõltuvad 2007. aasta märtsis seatud eesmärkide täitmisest.

Bali konverents oli edusamm, mis pani aluse lepingu sõlmimise kavale, kuid järgmisel nädalal vastu võetav pakett on selge tõestus meie tahtest tegutseda oma sõnade kohaselt.

Energia- ja kliimamuutuse paketti tuleks võtta kui Euroopa võimalust majanduslikus mõttes. See soodustab innovatsiooni ja edendab konkurentsi. Kliimamuutuse vastane võitlus Euroopa tööstusharude konkurentsivõime arvelt oleks viga. Liit peaks juhtima ülemaailmseid jõupingutusi kliimamuutuse probleemi lahendamisel, aga ka Euroopa tööstusharud peaksid olema jätkuvalt maailmas juhtival kohal. Samal ajal loome ka uusi turge ja töökohti ning meil on mitmes valdkonnas esimese turuletulija eelis.

Tõsi on, et paketi eesmärk on keskkonnasõbralikum Euroopa, kuid see aitab saavutada ka tööstus-, töö- ja tarbijasõbralikuma Euroopa. See on algatus, millest võidavad kõik.

Lissaboni majanduskasvu ja tööhõive strateegia toimib ka kolm aastat pärast selle taaskäivitamist 2005. aastal. See on edendanud Euroopa majanduse tulemuslikumat toimimist ja seda eelkõige 6,5 miljoni uue töökoha loomise näol kahe viimase aasta jooksul.

Me loodame luua veel viis miljonit kohta aastaks 2009. Struktuurireformid aitavad samuti edendada majanduskasvu ning parandavad Euroopa pikaajalise õitsengu väljavaateid. Need on julgustavad saavutused.

Kuna me käivitame Lissaboni järgmise etapi, peame ülemkogu kevadisel kohtumisel langetama ambitsioonikad otsused niisuguste valdkondade kohta nagu teadusuuringud, innovatsioon, ettevõtluskeskkond, ametialane väljaõpe ning tööjõu kvalifikatsioon.

Komisjon teeb ettepaneku muuta viies vabadus — teadmiste vaba liikumine — Euroopa tegelikkuseks, et edendada innovatsiooni ning muuta see kättesaadavaks rohkematele Euroopa kodanikele.

Me vajame samuti Euroopa väikeettevõtete õigusakti, et edendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kasvu. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted loovad kümnest uuest töökohast üheksa. See on komisjoni 2008. aasta prioriteet.

Kokkuvõtteks tuleb mainida, et Euroopa vajab aktiivset tööhõivepoliitikat, mis tagab inimestele väljaõppe nende võimete rakendamiseks ning võimaldab kodanikel tagada nende tööalast konkurentsivõimet. Investeerimine inimestesse on kindlaim viis tagamaks kodanikele kindlustunde, et nad säilitavad töö hoolimata töökoha vahetusest. Me peame võimaldama heaolu kõigile, mitte vaid mõnele ega isegi mitte vaid enamikule. See on põhjus, miks investeerimine inimestesse ja tööturgude ajakohastamine jäävad uue Lissaboni etapi üheks neljast esmatähtsast valdkonnast.

Me peame edendama eurooplaste ettevõtlikkust — töökohtade loomine, innovatsioon ja konkurents on Euroopa edu võti. Majandusprognoosid 2008. ja 2009. aasta kohta on juba veidi vähem optimistlikud ning nendesse märguannetesse tuleb suhtuda tõsiselt. Me teame, et selle põhjuseks on mõningane rahanduslik ebastabiilsus, mis pärineb Atlandi ookeani teiselt kaldalt.

Me peame aga võitlema negatiivse suhtumise vastu. Meie majandus rajaneb tugevatel ja usaldusväärsetel alustel. Me teame ka, et majandustegevuse langus vähendab majanduslike ja sotsiaalsete reformide jätkamise valmidust. See võib olla loomulik reaktsioon, kuid oleks siiski vale järelduse tegemine mineviku kogemustest.

Üleilmne konkurents ja meie kodanike heaolu nõuavad reformide jätkamist, et Euroopa majandus oleks konkurentsivõimelisem. See on ainus viis, kuidas hoida meie mudelit, meie sotsiaalse ühtekuuluvuse Euroopa mudelit.

2007. aasta edu üks võti oli komisjoni võime teha tõhusat koostööd parlamendi ja nõukoguga. Ilma koostööle suunatud lähenemisviisita poleks me saavutanud kokkulepet Lissaboni lepingu suhtes ega leidnud lahendusi keerulistele küsimustele, nagu Euroopa Tehnoloogiainstituut ja Galileo projekt.

Kolmepoolne institutsiooniline partnerlus parlamendi, nõukogu eesistujariigi Sloveenia ning komisjoni vahel on äärmiselt oluline edu saavutamiseks 2008. aastal. Ratifitseeritud lepingu, kooskõlastatud energia- ja kliimamuutuse paketi ning Lissaboni majanduskasvu ja tööhõive toimiva strateegiaga on Euroopa 2009. aastal kindlasti tugevam ning paremini valmistunud, et tulevikule vastu minna.

Lõpetuseks lubage mul tänada president Pötteringi õnnitluste eest Euroopa Komisjoni esimese kohtumise 50. aastapäeva puhul. See on tõepoolest olnud pikk teekond kõnealusele institutsioonile alates aastast 1958. Komisjon on olnud Euroopa integratsiooniprotsessi keskmes kui dünaamilisuse ja edasipüüdlikkuse allikas ning kui juhatus kõigile neile, kes usuvad Euroopa projekti. Olen praegu väga uhke, et saan juhtida seda institutsiooni 21. sajandi alguses, mil seisame vastamisi uute väljakutsetega ja vajame uusi lahendusi.

Euroopa Komisjon jääb ustavaks Walter Hallsteinile ja kõigile asutajatele, kes lõid 50 aastat tagasi selle tõhusa institutsiooni kui keskse toimija meie ühises projektis. Tihedas koostöös parlamendi ja nõukoguga taotleme ühiseid eesmärke: tugev Euroopa, avatud Euroopa, vabaduse, heaolu ja solidaarsuse Euroopa. Me oleme üsna veendunud, et eesistujariigi Sloveenia ja peaministri Janšaga koostööd tehes saavutame käegakatsutavad tulemused meie kodanikele.

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Suur tänu, komisjoni president! Walter Hallstein ütles 16. jaanuaril 1958 — ma tsiteerin, kuna see on lühike lause, mis oli suunatud komisjoni liikmetele: „Teie töö kannab vilja, kuid vaid siis, kui teete tihedat koostööd teiste institutsioonidega, eelkõige ministrite nõukogu ja parlamentaarse assambleega.” Tsitaadi lõpp.

Tänapäeval on olemas Euroopa Parlament ning see, mis kehtis aastal 1958, kehtib ka aastal 2008 ning ma ei kahtle, et koostöö Euroopa institutsioonide vahel muudab nende töö tulemuslikumaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Joseph Daul, fraktsiooni PPE-DE nimel. (FR) Hr president, Euroopa Ülemkogu eesistuja, komisjoni president, daamid ja härrad, mul on heameel, et Euroopa Rahvapartei (Kristlikud Demokraadid) ning Euroopa Demokraatide fraktsiooni soov, et 2008. aasta oleks progressi aasta ning suudaks käsitleda kodanike probleeme, ühtib Euroopa Liidu eesistuja Sloveenia eesmärkidega.

Peaminister Janša, teie armastusväärne riik Sloveenia on tõepoolest toimiv riik. Seda tõestavad makromajanduslikud näitajad ja poliitiliste arutelude olemus. Sloveenid soovivad panna inimesi tundma, et nad kuuluvad Euroopasse.

Sloveenid on teiste seas ühed edukamad Lissaboni eesmärkide saavutamisel. Liikudes ELi liikmelisuse poole ning pärast 2004. aasta liitumist on Sloveenia olnud väga tulemuslik.

Millega meie saime 50 aastaga hakkama, või millega veel hakkama ei ole saanud, õnnestus Sloveenial 10 aastaga. Ta tegi läbi keerulise ülemineku sotsialismist turumajandusele ühiskonda lõhestamata.

Tugev privatiseeritud majandus, stabiilne inflatsioon, palgakasv, suhteliselt madal töötuse määr ning eelkõige tugev raha võimaldasid teil võtta kasutusele euro 2007. aastal. Te liitusite ka Schengeni alaga ning olete esimene uus liikmesriik, mis asub juhtima ELi.

Sloveenia eesistumine tähistab kahtlemata uute liikmesriikide integreerumist Euroopa Liitu. Võttes vastutuse Lissaboni lepingu ratifitseerimisprotsessi läbiviimise eest, suunates pingutusi, mida 27 liikmesriiki peavad tegema, et käsitleda Euroopa energia-, kliimamuutuse, majanduskasvu ja tööhõive küsimusi, jätkates Lääne-Balkani integratsiooni, panustades algatuste kaudu Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aastasse, mis annab võimaluse taaskinnitada Euroopa Liidu projekti keskmes olevaid avatuse, sallivuse ja dialoogi väärtusi, näitab Sloveenia eesistujana, et 2004. aastal liitunud riigid ei tunne mitte ainult ELi institutsioonilisi küsimusi, vaid ka sisemist töökorraldust ning seda, kuidas Euroopa kehtestab oma huve rahvusvahelisel tasandil.

Nõukogu eesistuja, PPE-DE fraktsioon on teiega, toetades teid prioriteetide saavutamisel. Euroopa tulevik määratakse Lissaboni lepingu jõustumisega. Seega on tõhusus äärmiselt oluline, kui ratifitseerimine viiakse lõpule selliselt, et uued vahendid on kättesaadavad Euroopa Parlamendi 2009. aasta valimiste toimumise ajaks. Meie fraktsioon toetab ka teie pingutusi, et käivitada Lissaboni strateegia uus etapp tõhusalt ning tagada Euroopale edukas, õiglane ja keskkonnasõbralik tulevik ning meie majanduse konkurentsivõimelisus, et globaliseerumisest tulenevaid võimalusi ära kasutada.

Seega peab Euroopa, pidades läbirääkimisi oma globaalsete partneritega Kyoto protokolli järgse süsteemi teemal, mängima juhtrolli, et tagada soodsad tingimused sotsiaalkasvule, et teadmised ja innovatsioon oleksid majanduskasvu liikumapanevaks jõuks ning et leida vastused demograafia, energiavarustuse ja kliimamuutuse küsimustele.

Nõukogu eesistuja, käsitledes Balkani küsimust ja Lääne-Balkani väljavaateid liituda Euroopaga, toetame teie pingutusi piirkonnas stabiilsuse ja koostöö tagamisel, kuna sellest sõltub kogu Euroopa Liidu julgeolek ja heaolu.

EL ja teie kui eesistuja peavad täitma oma kohustust Kosovo staatuse küsimuse lahendamisel. Euroopa lääne ja ida poole ühendaja roll, mida Sloveenia on Euroopas ajalooliselt ja geograafiliselt mänginud, on väärtuslik ELile ja tema liikmesriikidele. Sloveenia on Euroopa mandril läbi aegade olnud koht, mida läbivad mitmesugused inimesed, kaubad ning kultuurisuunad, sõltumata ajastust ja mõjujõududest. Sloveenia on suurepärane dialoogi edendaja eri kultuuride, tõekspidamiste ning usuliste ja vaimsete traditsioonide vahel Euroopa kultuuridevahelise dialoogi taustal.

Hr president, eesistuja, daamid ja härrad, fraktsiooni PPE-DE nimel soovin öelda, et ma loodan, et 2008. aasta on Euroopale edukas. ELi eesistumine on kahtlemata märkimisväärne väljakutse Sloveenia-taolisele riigile, pidades eelkõige silmas tema inimressurssi ning ametiasutuste suurust, nagu te ütlesite. Samas, hr eesistuja, on teised liikmesriigid nagu Luksemburg ja Austria näidanud korduvalt, et Euroopa veendumust, traditsioone ja tulemuslikkust ei saa mõõta riikide suurusega.

Kõike head Sloveeniale eesistujana!

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  Martin Schulz, fraktsiooni PSE nimel. – (DE) Hr president, daamid ja härrad, ma soovin oma fraktsiooni nimel taas rõhutada seda, mida ma teile, hr peaminister, Ljubljanas kahel korral ütlesin: Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide fraktsioon on valmis toetama teie eesistumist igal võimalikul viisil. Nagu te juba ütlesite, on see ajalooline eesistumisperiood. Eesistuja on riik, mis on tulnud kommunistlikust diktaatorlikust korrast – seda ei tohi alahinnata – kusjuures peaminister oli ise selle korra ohver. See on eesistumine, mis ei vääri mitte ainult demokraatide täielikku toetust, vaid millel on hea võimalus tagasi võita inimeste südamed, kuna see annab meile parlamendis, aga ka kogu Euroopas võimaluse näidata taas, et muutus on võimalik ning pikaajalises perspektiivis võidavad alati vabadus ja demokraatia.

Teie riik on hea näide selle kohta, et diktaatorlik kord pikaajalises perspektiivis püsima ei jää. See võib kesta 10, 30 või 100 aastat, kuid demokraatia võidab alati ning see on positiivne märk.

Teie sissejuhatus, milles oli värskendavat objektiivsust, peaks andma vaimsuse kogu 2008. aastale. Ma ei tea, mis ootab meid ees aasta teisel poolel, kuid me arutasime täna vähemalt poliitilist suunda ning seda hindame me kõrgelt.

Asjaolu, et me arutasime täna poliitilist suunda ja mitte isiklikke küsimusi, on võib-olla esimene erinevus käesoleva aasta esimese ja teise poole vahel. See on tegelikult ootamatu, et oleme juba leidnud mõned erinevused. Üks erinevus, millest ma tahaksin rääkida, on Euroopa Liidu laienemine, mis ei ole tõepoolest veel läbi. Jah, me peame praegu läbirääkimisi Euroopa Liidu laienemise teemal. Tõepoolest, me peame läbirääkimisi Makedooniaga, aga ka Horvaatia ja Türgiga.

Te ütlesite, et soovite alustada läbirääkimisi Türgiga liikmelisuse eesmärgil. 2008. aasta teise poole eesistujariik seda ei poolda. Mida meie aga soovime, on saada selgust nõukogult. Kas Türgiga toimuvad praegu läbirääkimised liikmelisuse eesmärgil või mitte? See on üks olulisemaid küsimusi, mille te peate kõigepealt välja selgitama nõukogu eesistumise kolme eesistuja programmi raames.

Teine erinevus, mida me ka tähelepanelikult kuulasime, on asjaolu, et te peate Euroopa institutsioone piisavalt tugevaks, et nad suudavad naabruspoliitikat viia ellu ise oma vahendite abil. Hästi öeldud! See on selge vastulöök Vahemere Liidu iseseisvate asutuste ettepanekule, mille tegi teie eeldatav järglane nõukogu eesistuja ametikohal. Väga tubli, me toetame teid ka selles küsimuses!

(Aplaus)

Seega näeme tekkimas mõrasid nõukogus, kuid Te võite tugineda vähemalt asjaolule, et sotsialistide fraktsioon toetab teid, hr Janša.

Nõukogu eesistuja rääkis Schengeni piiride avamisest. See on samuti oluline punkt ning ma tänan teid suurepärase võimaluse eest, mida avanemisega kaasnev liikumisvabadus kodanikele pakub. Tänan teid ka selle selge avalduse eest, pidades eelkõige silmas Sloveeniat ja tema ajalugu, et te näete seda kui oma rahva vabaduse võimalust. Oma avaldusega saadate te sõnumi Euroopa paremäärmuslastele, kes teotavad kõiki neid vabadusi retoorikaga, mis käsitleb hirmu Euroopa ees, ning paneb inimesi kartma mis tahes väikseid muutusi, selle asemel, et rõhutada võimalusi, mida vabadus pakub.

(Aplaus)

Komisjoni president, mul on teile palve. Saksamaal toimub praegu ulatuslik arutelu Nokia ümberpaigutamise teemal. Te ütlesite äsja, et Euroopa majanduse tugevus seisneb väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes. See on õige, kuid samas on meil ka suur osa töökohti tööstuses. Minu kodumaal väitis Nordrhein-Westfaleni liidumaa majandusminister, et Nokia ümberpaigutamist Bochumist Saksamaal Rumeeniasse rahastatakse ELi fondidest. Ma ei usu seda, kuid kas te saaksite seda kontrollida ja selgitada, et see pole nii. Sellisest retoorikast – mis on seotud sellise kibeda ja valusa küsimusega – ja kui see ka tõele ei vasta, võidavad vaid need, kes on ühise Euroopa ülesehitamise vastu. Selgitus on siinkohal väga oluline.

(Aplaus)

Meie viimane märkus Euroopa Parlamendi presidendile ja komisjoni presidendile. Jah, Walter Hallstein oli oluline inimene. Euroopa Liidu ühe asutaja ja komisjoni presidendina andis ta tohutu panuse, kuid seda, kui palju tema seatud alustest on teda jäljendada püüdvad inimesed 50 aasta jooksul eemaldunud, võib näha teie peal, hr president. Hr Hallstein oli Türgi Euroopa Liidu liikmelisuse innukas kaitsja. Teie ja teie kolleegid on aga suhteliselt skeptilised Türgi liitumise suhtes. Kõnealust asjaolu arvestades oli Walter Hallstein tõepoolest suurepärane eurooplane.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Suur tänu kolleeg Martin Schulzile. Käesoleva täiskogu reeglid ei võimalda presidendil vastata fraktsioonide esimeeste iroonilistele märkustele või vähemalt ei ole see kohustuslik. Mõnes teises olukorras oleks olnud hea teie küsimusele vastata, kuid ma olen tänulik ka Walter Hallsteini käsitlevate sõbralike märkuste eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Graham Watson, fraktsiooni ALDE nimel. – Hr president, ma soovin öelda mõne sõna peaminister Janšale. Austatud eesistuja, minu fraktsioon pöördub teie poole lihtsa sõnumiga: Euroopa ootab. Ta ootab, et 2008. aasta oleks progressiaasta. Me ootame, et progress algaks kohe. Me ootame ka, et eesistujariik astuks väljakutsele vastu.

Mul ei ole vähimatki kahtlust, et nii see on. Kas ei olnud see mitte vapper sloveen, kes astus vastu võimsale impeeriumile ning väitis esimesena, et kõik teed ei vii Rooma? Samuti ei vii nad ka Pariisi ning see ei ole Prantsusmaa eesistumisperioodi algus. See on ajalooline algus meie liiduga 2004. aastal liitunud riikidele.

Austatud eesistuja, teie riik võib olla küll suuruselt väike, kuid on hingelt suur ning me teame, et Euroopa Taavetite eesistumisperioodid on sageli edukamad kui tema Koljatitel. Tõsi on, et teie eesistumiskava kätkeb endas nii ambitsiooni kui ka konsensust, mis võivad meie mandri ühendada. See ühtsus on hädavajalik, et ratifitseerida Lissaboni leping võimalikult kiiresti ning koguda toetust institutsioonidevahelisele lepingule, mis käsitleb Euroopa juhtimist uue lepingu järgi.

Institutsioonidevahelise koostöö osas ootame tihedamat dialoogi teiega ning teie valitsuse sagedasemat kohalolekut selles saalis. Meil on väga kahju, et teid eile kohal ei olnud, kui me kuulasime meie kultuuridevahelise dialoogi aasta esimest külalist.

Teie programm toob esile sisemise dünaamilisuse olulisuse ning see, hr Schulz, on viis, kuidas luua ja kuidas säilitada töökohti siin mandril – sisemise dünaamilisuse kaudu. Austatud eesistuja, me loodame, et te jätkate energia-, telekommunikatsiooni- ning tervishoiuteenuste ühtse turu elluviimist. Euroopa Liidul on piisavalt rasked ajad veenmaks oma kodanikke, et ta annab lisaväärtust nende igapäeva ellu. Seega, kui kindlaks tulemuseks oleks kiirem tervishoiuteenuste osutamine, väiksemad arved ja laiem valik tarbijatele, oleksime väga vihased, kui ettepanekud patsientide õiguste kohta võetakse päevakorrast maha vaid seetõttu, et nad on vastuolulised.

Teistes küsimustes peate te tunduvalt rohkem pingutama, eelkõige eesistumise programmi kaht teist osapoolt silmas pidades, kuna neil on otsene huvi soodustada tuumaenergia valdkonda ja kujutada seda kui kliimamuutuse imerohtu. Solidaarsus ja vastutuse jagamine aitavad saavutada edu heite vähendamisel ja taastuvenergia eesmärkide saavutamisel. Nagu president Barroso ütles, meie liit peab 2008. aastal näitama, et ta suudab kliimamuutuse vastases võitluses muuta ilusad sõnad tegudeks.

Progressi saavutamine Lääne-Balkanil on õigustatult üks teie prioriteetidest ning teie kogemus ja piirkonna mõistmine on meie liidule suureks abiks. Sellest hoolimata arvan, et teie seisukohta, mille kohaselt on Bosnia ja Hertsegoviina olukord halvem kui Kososvo oma, enamik liidust ei jaga. Ma olen ka seisukohal, et see ei ole hea viis Bosnia ja Hertsegoviina inimesi motiveerida. Kui selle eesmärk on Serbia rahustamine, siis see ei mõju. Üks võimalus, kuidas muuta Kosovo iseseisvuse mõru pill magusamaks, oleks stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping. Samal ajal, kui hr Đelić valmistub Brüsselisse tulema, rõhutab meie fraktsioon jätkuvalt ja järjekindlalt, et stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut ei sõlmita Serbia täieliku koostööta endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga.

(Aplaus)

Uus peaprokurör Serge Brammertz ei ole aga veel kogenud koostöövalmidust. Austatud eesistuja, keegi meist ei soovi näha Serbiat Euroopast kõrvale jäetuna ning teie kui eesistujariigi julge ja konstruktiivne hoiak võib olukorra lahendada ning viia Ratko Mladići tabamiseni.

Seni aga, nagu te Sloveenias ütlete, palvetagem hea saagi eest, kuid jätkakem ka töötamist.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  Brian Crowley, fraktsiooni UEN nimel.(GA) Hr president, Sloveenia valitsus võtab ELi eesistumise üle ajal, mil liidu ees seisab palju väljakutseid. Euroopa riigid peavad tegelema lepingu ratifitseerimisega, suurt tähelepanu pööratakse Balkani piirkonnale, ELi tasandil tuleb saavutada energiapaketi kokkulepe ning vaja on leida uus liikumapanev jõud, et lahendada Palestiina ja Iisraeli vaheline konflikt.

fraktsiooni UEN nimel. – (EN) Nagu minu kolleegid juba eelnevalt õigustatult ütlesid, on Euroopa ees seisvate lahendust vajavate küsimuste nimekiri lõputu. Käsitlemist vajavaid teemasid, otsuseid ning valdkondi, milles on huvid ühised, ja valdkondi, milles huvid lahknevad, on tohutult.

Selle asemel, et pidada loengut praegustest või tulevastest ebasoodsatest käsitlustest või otsustest, keskendun ma lühidalt kolmele valdkonnale.

Esiteks, reformileping ehk Lissaboni leping. Selle ratifitseerimine on Euroopa Liidu tulevase arengu seisukohalt äärmiselt oluline.

Teiseks, tulevast laienemist silmas pidades tuleb luua olukord, et kandidaatriigid tajuksid võimalust saada Euroopa Liidu liikmeks lähitulevikus.

Kolmandaks, mis on minu arvates kõige olulisem teema, on Kosovo ja sealne olukord ning rahumeelne üleminek praegusest staatusest mis tahes tulevikus aset leidvasse staatusesse. Kosovo küsimuses oleme näinud juba suuri edusamme, kuna kahe etnilise kogukonna ühised politseiüksused patrullivad ühiselt üksteise piirkonnas ning enam ei ole valdav arusaam ühest politseiteenistusest ühele rahvale, vaid on ühtne politseiteenistus kõigile Kosovo inimestele.

Hr peaminister, teie kogemus teatud mõttes vastuhakkajana, vaimuinimesena, kuid kõige olulisem, demokraadina ja inimesena, kes kuulas mõistuse häält, mille tulemusel tuli teie riik pimedast kommunismiajast Euroopa Liidu valguse kätte, kuid mida siiski ähmastas mõnikord energiakriis, moodustab sellise kuvandi ja kujutelma, mis on kõige olulisem Bosnia, Serbia, Kosovo ja tõepoolest ka Türgi inimeste jaoks.

Ma ootan võimalust töötada koos Teie ja Teie valitsusega. Sloveenia on väike riik, ent samas ei ole te mitte ainult vaimult suur, vaid ka väga heal tasemel. Nagu te juba eesistumisperioodi alguses tõestasite, ei karda te „suurtele poistele” vastu astuda, kui nad üritavad teid heidutada. Kõige olulisem aspekt aga teie panusest on moraalne kindlustunne minevikust.

Euroopa Liit vajab tänapäeval uusi kangelasi: kes teavad, mis tunne on elada vabaduseta, mis tunne on elada sõnavabaduseta, õigusteta ja demokraatiata. See on parim valgus, mida me saame heita tänapäeva Euroopa mandri pimedatesse nurkadesse.

 
  
MPphoto
 
 

  Monica Frassoni, fraktsiooni Verts/ALE nimel.(IT) Hr president, austatud nõukogu eesistuja, daamid ja härrad, me oleme üsna sentimentaalsed Euroopa suhtes ja selle suhtes, mida ta on saavutanud rahu- ja demokraatiamudelina ning mida ta võib saavutada inimeste vabaduse ja heaolu edendajana ning innovatsiooni ja üleilmsete keskkonnaprobleemide järjekindla käsitlemise keskusena.

Seetõttu on meil heameel teid siin täna tervitada, kuid me oleme ka veidi nukrad, et kõnealune kogemus võib jääda ainulaadseks. Nagu te teate, on üheks Lissaboni lepinguga kaasnevaks muutuseks Euroopa Ülemkogu eesistuja valimine. See küsimus valmistab meile muret osaliselt sellepärast, et ükski ametikohale esitatud kandidaatidest ei ole minu arvates võimeline Euroopa huve piisavalt esindama.

Ma sooviks aga öelduga seoses tuua esile mõned punktid, mis on äärmiselt olulised Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioonile. Nagu komisjoni president mainis, esitatakse teie eesistumise ajal energiapakett, mis on meie kõigi eelmise aasta töö tulemus ning me teame, et see toob endaga kaasa teatava ärevuse. Manöövrid ja surve vähendavad juba paketi väärtust ja mõju. Me arvame, et eesistujana peate eelkõige astuma vastu survele, mida avaldavad nii olulisemad kui ka vähemolulised osapooled kõnealuste määruste mõju piiramise ja vähendamise eesmärgil.

Me jätkame ka oma võitlust põhimõtte eest, millega teie tõenäoliselt ei nõustu. Meie seisukoha järgi ei saa vähem süsihappegaasi tekitav majandus — siinjuures pöördun ma ka komisjoni presidendi poole — olla tuumaenergiamajandus. Me kulutame aega ja raha uuele, praegu olematu tuumaenergiaga seotud tulevikule või ebakindlatele kallitele tehnoloogiatele, nagu süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine, kuid nimetatud aspektid konkureerivad tegelikult otseselt taastuvate energiaallikatega, mida me peaksime edendama ja rahastama. Nendeks on päike, tuuleenergia ja energiasäästlikkus ning viimane neist on kõige parem innovatsiooni ja tööhõive edendaja.

Teie eesistumise üheks teemaks on territoriaalse ja linnade arengu koordineerimine, mis on kevadist tippkohtumist silmas pidades väga oluline teema ning osutab ka Leipzigi harta järelmeetmetele: meie linnade kvaliteedi tagamine ja territoriaalse sidususe edendamine ei ole võib-olla väga populaarsed teemad, kuid me arvame, et need on äärmiselt olulised kliimavastases võitluses.

Tõenäoliselt viiakse teie eesistumise ajal lõpule ka jäätmeid käsitlev õigusloome. Me ei ole mures mitte ainult minu kodumaal Napolis toimuva pärast, vaid ka sellepärast, et meie arvates on silmakirjalik jäätmete strateegia, mille kohaselt on prioriteedid ennetus ja taaskasutus, vastuolus õigusakti tekstiga, mille kohaselt on prioriteediks põletusseadmed, mis meie arvates ei ole kindlasti ainus viis jäätmeprobleemi lahendamiseks.

Kaubanduse ja andmekaitsega seostub kaks olulist küsimust, mille põhjal me näeme, kas eesistuja tahab tõepoolest olla selle institutsiooni sõber või mitte. Mõne oma kolleegi teravat vastuseisu kohtate te tõenäoliselt parlamendi nõusoleku küsimuses AKV riikidega sõlmitavate majanduspartnerluslepingute kohta, kuna me jälgime seda teemat väga hoolikalt Lissabonis tekkinud Aafrika riikide teravate eriarvamuste tõttu. Järgmisena on vaba juurdepääsu küsimus läbirääkimisdokumentidele, mis käsitlevad partnerlus- ja koostöölepinguid selliste riikidega nagu Hiina. Kui järele mõelda, siis Euroopa Parlamendile ei ole midagi räägitud läbirääkimiste kulgemise kohta. Kõik on toimunud täiesti salaja. Me arvame, et kõnealuses küsimuses tuleb korraldada avalik arutelu ning parlamenti tuleb vähemalt toimunust teavitada.

Ning lõpuks, austatud eesistuja, soovin ma käsitleda andmekaitseküsimust. Me teame, et nõukogu kavatseb asjaomase otsuse vastu võtta teie eesistumise ajal, kuid me palume teil olla kindlameelne ning paluda, et kõnealust raamotsust hakatakse rakendama pärast Lissaboni lepingu jõustumist, kuna see võimaldaks parlamendil reformis otseselt osaleda. Minu kolleeg käsitleb teemat hiljem veel, kuid ma palun, austatud eesistuja, et te korraldaksite oma eesistumise ajal esimese romidele pühendatud konverentsi. See annaks märkimisväärse panuse kultuuridevahelisse dialoogi.

 
  
MPphoto
 
 

  Francis Wurtz, fraktsiooni GUE/NGL nimel. (FR) Hr president, nõukogu eesistuja, komisjoni president, selleks uute liikmesriikide esimeseks eesistumisperioodiks pärib Sloveenia mitmesugused üsna ebameeldivad ülesanded oma eelkäijatelt. Seega peate te seoses Lissaboni lepingu ratifitseerimisega tagama, et ükski liikmesriik, välja arvatud Iirimaa, ei annaks halba eeskuju ega korraldaks referendumit. Silmas on peetud ka riike, kes on kindlalt otsustanud referendumi korraldada. See on teataval määral tagasiminek ajal, mil ELi kodanikud ja institutsioonid peaksid üksteisele lähemale liikuma. Ausalt öeldes, vääriksite te üllamat ambitsiooni.

Sotsiaalsel tasandil on eesistujal esmalt raske ülesanne käivitada uuesti kahe sümboolse direktiivi protsess. Üks neist käsitleb tööaega ja selle kurikuulsaid erandeid ning teine osalist tööaega ja töötajate võrdset kohtlemist. Samuti peab ta korraldama arutelu, missuguseid meetmeid tuleb võtta Euroopa Kohtu hiljutise otsuse kohta Laval/Vaxholmi ja Viking Line'i kohtuasjas, kuna otsus annab legitiimsuse sotsiaalsele dumpingule. Meie fraktsioon on palunud lisada arutelu kõnealusel teemal parlamendi tulevase istungjärgu päevakorda. See aga tõstatab taas Bolkesteini direktiivi ning selle aluseks oleva lepingu sätteid käsitleva probleemi, mis omakorda põhjustab suure segaduse, kuna uus ratifitseerimise protsessis olev tekst sisaldab kõiki neid sätteid.

Ning lõpetuseks samuti sotsiaalse tasandi küsimus, mis käsitleb järjest kasvavat nõudlust kõrgema töötasu järele Euroopas. Tõepoolest, selle lisaväärtuse osa on vähenenud juba mitme aastakümne vältel. Nagu isegi finantsajakirjandus märgib, ei ole see kunagi varem nii madal olnud. Samas on Euroopa Keskpank ähvardanud tõsta intressimäära, kui nõudlus, ükskõik kui õiguspärane, selle järele tekib, hoolimata sellest, et ekspertide teatel ei ole kasumid kunagi olnud nii kõrged kui praegu. Kui me ei võta kõnealust teemat arutlusele, siis varem või hiljem tuleb see ise päevakorda. Ma mäletan, et Saksamaa, Portugali ja Sloveenia eesistumise ühisdokumendi punktis 68 öeldakse järgmist: „Kolme eesistumise üldine eesmärk on edendada Lissaboni strateegia lahutamatu osana Euroopa sotsiaalset mudelit.” Ka vanasõna ütleb, et pudingi headust mõistame alles seda süües!

Mõne sõna soovin rääkida ka ebaseaduslike sisserändajate tundlikust teemast. Praeguses etapis väärib direktiivi projekt sisserändajate tagasisaatmise kohta inimõigusi kaitsvate organisatsioonide poolt antud nimetust „ennekuulmatu direktiiv”. Kui direktiiv praegusel kujul vastu võetakse, heidab see ebasoodsat valgust headele kavatsustele, mida EL on väljendanud kultuuridevahelise dialoogi aasta raames.

Kokkuvõtteks soovin ma rääkida Kosovo probleemist. Enne mis tahes otsuse tegemist oleks õigustatud saada selgitus kolmetasandilisele küsimusele. Esiteks, kuidas selgitada asjaolu, et rahvusvaheliselt kogukonnalt seitsme aasta jooksul saadud kahe miljardit euro suuruse abiraha tulemuseks on olematu majandusareng, endeemiline vaesus, 50 %line töötuse määr ning korruptsiooni ja maffia tegevuse vohamine? Teiseks, kuidas selgitada asjaolu, et 17 000 NATO sõdurit ei ole suutnud takistada paljude õigeusklike hoonete lammutamist, Kosovo sadade rahvusvähemuste hulgast pärinevate elanike röövimist ja tapmist ning tuhandete teiste väljasaatmist? Kolmandaks, kuidas lahendab Kosovo ühepoolne iseseisvuse väljakuulutamine ning ÜRO ajutise missiooni asendamine Kosovos Euroopa Liidu missiooniga kõnealused äärmiselt olulised probleemid, tagades samal ajal Balkani stabiilsuse? Ma ootan huviga teie vastust.

 
  
MPphoto
 
 

  Jens-Peter Bonde, fraktsiooni IND/DEM nimel. Hr president, ma soovin tänada eesistujat ilusa külaskäigu eest Sloveeniasse enne jõule. Austatud eesistuja, ma loodan, et te juhite Euroopa Ülemkogu paremini, kui juhatasite koosolekut, mis toimus fraktsioonide juhtidega. Enamiku ajast rääkisite ise ega öelnud midagi, mida me juba ei teadnud. Te ei võimaldanud oma ministritel vastata enamikule meie küsimustest, kuigi ma eeldan, et nad oma valdkonda tunnevad. Samuti ei saatnud te vastuseid hiljem kirjalikult. Parlamendis on esindatud ka opositsioon teatavate õigustega.

Eile sain ma kaebuse 571 Sloveenia ajakirjanikult, kes kritiseerisid teid, kuna te ei austa nende ajakirjandusvabadust. Kas lubate läbi viia sõltumatu uurimise?

Eelmisel nädalal teatati, et palusite Portugalil tühistada võimalik referendum, mida enamik Portugali valijatest toetab. Lubage mul meenutada teile kehtivat Nice’i lepingut, mis sätestab, et kõik otsused tuleb teha nii kodanikulähedaselt kui võimalik. Referendumi tühistamine on kõnealuse artikli rikkumine. Liikmesriike võib kritiseerida, kuid mitte karistada, kuna ratifitseerimine on siiski riikide pädevuses. Eesistujariigi ja Euroopa Komisjoni käitumine on ühenduse küsimus. Teil tuleb austada riikide ratifitseerimiskorda. Kui te liikmesriikidele midagi ütlete, peaksite neile meenutama ühist õiguslikku kohustust luua seadusi nii kodanikulähedaselt kui võimalik.

Te rikute lepingut ning samuti teeb seda Euroopa Komisjon, kui ei kaitse kõnealuse lepingu artiklit. Te olete üks referendumi vältimise eesmärgil peaministrite vahel sõlmitud poliitilise kokkuleppe osapooltest. Kõnealune kokkulepe on lepingu rikkumine. Komisjon oleks pidanud toetamise asemel protestima püüdluse vastu vältida Euroopa inimesi. Lugege veel kord Euroopa Liidu lepingu artiklit 1, mille kohaselt tehakse otsused nii avalikult kui võimalik ja nii kodanikulähedaselt kui võimalik. Kui tore lause see oleks, kui seda rakendataks!

Lissaboni lepingu üle otsustati nii varjatult kui võimalik ja hääletajatest nii kaugel kui võimalik. Praegu tundub, et vaid Iirimaa võib päästa Euroopa demokraatia. Nõukogu oleks võinud avaldada vähemalt Lissaboni lepingu konsolideeritud versiooni, et te oleksite saanud lugeda, millele te alla olete kirjutanud. Ungari kirjutas 17. detsembril 2007 alla tekstile, mida ta kättegi ei olnud saanud! See ei ole ei kodanikulähedane ega parlamendi liikmete lähedane otsustusviis.

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Hr Bonde, me loodame, et te käitute siin majas parlamendiliikmele kohaselt ning tagate fraktsiooni esimehena ka oma kolleegide sellekohase käitumise. Käsitlege probleeme oma seisukohast, selle asemel, et kritiseerida teisi.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI). – (DE) Hr president, nõukogu eesistuja, komisjoni president, ma olen pärit Kärnteni liidumaalt, mis asub Sloveenia vahetus naabruses. Minu jaoks on väga inspireeriv, et riik, mis vaid 20 aastat tagasi kannatas kommunistliku korra all, on nüüd kuus kuud vastutav Euroopa Liidu eest ning mul on selle üle heameel. See tõestab, et Euroopa integratsiooni suund vabaduse ja ühtsuse suunas ning eemale 20. sajandi katastroofidest on õige.

Kui ma kuulsin, et Sloveenia eesmärk eesistumise ajal on tutvustada Euroopa Liidule kõiki endise Jugoslaavia riike, siis ma usun, et see on õige ja oluline lähenemisviis Euroopa territoriaalse integratsiooni protsessi lõpuleviimise eesmärgil. Ma arvan, et see on märkimisväärselt olulisem kui näiteks liitumisläbirääkimised sellise riigiga nagu Türgi, mille territooriumist suurem osa jääb Anatooliasse Aasias.

Ma arvan, et endise Jugoslaavia riikide liitumine ELiga peaks toimuma nii, et eurooplastel oleks võimalik tegutseda väliste mõjujõududeta, nagu näiteks Ameerika Ühendriigid ja Venemaa. Ma loodan, et Sloveenia suudab silmas pidada eelkõige Horvaatia soovi saada ELi liikmeks ning et näiteks ümbritsevaid kalastustsoone käsitlevad konfliktid Horvaatia ja Sloveenia vahel ei takista seda. Endise Jugoslaavia riikidest on peale Sloveenia Horvaatia kahtlemata demokraatlik Kesk-Euroopa riik, mis on kõige enam valmis liiduga liitumiseks.

Kosovo küsimus on Sloveeniale eesistumise ajal kõige keerulisem. Ühest küljest tuleb võtta arvesse iga inimrühma õigust enesemääramisele ehk enamiku Kosovo albaanlaste õigust, kuid teisest küljest tuleb arvestada ka serblaste ajalooliste õigustega. Ei saa lubada, et Kosovost saaks midagi USA satelliitriigi sarnast, kuid samas ei tohi lükata ka Serbiat Moskva ja Kremli suunas. Kosovo autonoomia ei tohi saada pretsedendiks Põhja-Küprose Türgi piirkonnale. Eesmärk peaks olema stabiilsuse saavutamine Balkanil ning Euroopa integratsiooni lõpuleviimine territoriaalses mõttes.

Ma soovin kokkuvõtvalt rääkida Sloveenia ja Austria kahepoolsest küsimusest, mis käsitleb topograafilisi märke Kärnteni liidumaal. Ma loodan, et Austria föderaalvalitsus leiab peatselt õiglase lahenduse, mis rahuldab hästi kaitstud sloveenidest rahvusvähemust Austrias. Samal eesmärgil loodan ma, et ka Sloveenia leiab lahenduse saksa keelt kõnelevale rahvusvähemusrühmale Sloveenias ning tunnustab neid inimesi põlise vähemusrahvusena ning et Austria ja Sloveenia vaheline kultuuriline lepe aitab küsimuse lahendamisele kaasa.

 
  
MPphoto
 
 

  Mihael Brejc (PPE-DE). – (SL) Daamid ja härrad, Sloveenia eesistumise kava sisaldab kõiki praeguse aja olulisi teemasid ning annab hea aluse järgmise kuue kuu tööle. Ma soovin rääkida vaid kaks minutit ning keskendun vaid ühele sfäärile, milleks on kodanike vabadus, õigusemõistmine ja siseküsimused. Ma loodan, et Sloveenia pöörab eesistujana asjaomast tähelepanu infosüsteemi „SIS I kõigile” mõju kindlakstegemisele ning kiirendab SIS II rakendamist.

Ühine varjupaiga- ja rändepoliitika peab tuginema transiidi- ja päritoluriigi tihedal koostööl. Praegu on probleemi lahendusele 27 erinevat korda ja lähenemisviisi ning loomulikult me ei eeldagi, et kõnealust keerulist küsimust saab lahendada nii lühikese ajaga. Samas tuleb selle raske ülesandega tegeleda.

Kolmas valdkond on koostöö Frontexiga, mille tulevase tegevuse suunised koostab tulenevalt komisjoni raporti analüüsist eesistujamaa Sloveenia. Neljas valdkond käsitleb Euroopa viisapoliitika viivitamatut ühtlustamist ning Euroopa viisainfosüsteemi töö alustamist käsitleva õigusliku aluse loomist.

Valdkond, mis on olnud kõigi eesistujate kavas, on organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vastane võitlus. Ma toetan esitatud meetmeid ning rõhutan, et peame hakkama lõpuks käsitlema ka terrorismi põhjusi.

Sloveenia on üks edukamaid Euroopa Liidu riike e-halduse ja haldustakistuste eemaldamise valdkonnas. Seega loodan, et eesistumise ajal jagab Sloveenia oma häid kogemusi igas valdkonnas teiste liikmesriikidega. Samuti loodan, et koostöö eesistuja, parlamendi ja komisjoni vahel sujub ning olen veendunud, et pärast Sloveenia eesistumisperioodi saab öelda, et Euroopa Liit on astunud sammu edasi.

 
  
MPphoto
 
 

  Borut Pahor (PSE). – (SL) Ma olen uhke, et Sloveenia peaminister pöördub täna Euroopa Parlamendi poole Euroopa Ülemkogu eesistujana. Nagu peaminister ütles, ei ole see tõenduseks mitte ainult nendest suurtest muutustest, mis Sloveenia viimase kahekümne aasta jooksul läbi on teinud, vaid sarnased suured muutused on toimunud ka Euroopa sees selle väga lühikese ajalooperioodi jooksul.

Euroopa Komisjoni asepresident ütles Ljubljanas, et Sloveenia eesistumisperioodi algus lõpetab Euroopa Liidu liikmesriikide jagamise uuteks ja vanadeks liikmeteks.

Ma soovin seda kaunist mõtet edasi arendada ning lisada, et veel hiljuti võisime kuulda, mida kandidaadid ja hiljem Euroopa Liidu liikmesriigid liidult ootasid. Nüüd on Euroopal õigus küsida Sloveenia peaministrilt ja Sloveenialt kui eesistujalt, mida Euroopa võib oodata Sloveenialt. Ma arvan, et oleme ajaloolise sündmuse tunnistajad ning sellel sündmusel on nii sümboolsed kui ka tegelikud tagajärjed.

Minu isiklik veendumus on, et Euroopa võib oodata kõike, mida Sloveenia suudab anda. Minu arvates on Sloveenia hästi ette valmistunud ning keskendunud nii oma rahvusvahelisele kui ka Euroopa Ülemkogu eesistuja rollile.

Soovin tänada kolleegi hr Schulzi toetuse eest, mis meie fraktsioon andis Sloveenia eesistumisele. Sloveenia eesistumisperioodile järgnevaid parlamendivalimisi silmas pidades soovin kinnitada Sloveenia suurima opositsioonierakonna, sotsiaaldemokraatliku erakonna esimehena austatud kohalolijatele, et ei kasuta Sloveenia eesistumise Euroopa Liidu poliitikat, et muuta see meie ühiste, Sloveenia edu tagamise nimel tehtud püüdluste eesmärgiks või ohvriks. Peaministri edu on Sloveenia peaministri, kogu Sloveenia ning ka minu edu.

Ma olen veendunud, et Sloveenia eesistumisperioodi lõpus saame öelda, nagu keegi juba mainis, et Euroopa Liidus ei ole olulisi ja vähemolulisi liikmeid, on vaid need, kes on edukad või kes on vähem edukad Euroopa Liidu eesistujana. Ma soovin, et peaministril ja Sloveenia valitsusel õnnestub saada nende sekka, keda peetakse edukaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Jelko Kacin (ALDE). – (SL) Austatud peaminister, teie tulek ja pöördumine täna tähistavad Sloveenia Euroopa Liitu integreerumise viimase etapi algust. Sloveenia on üheteistkümnest uuest riigist esimene, kes on saanud eesistujaks. See on Sloveeniale ja Euroopale oluline privileeg ning ma soovin teile edu eesistujana.

Kuid eesistumine on pingutust nõudev ülesanne ja seetõttu soovin esitada teile küsimuse Euroopa Liidus aset leidva ebaõigluse kohta. See küsimus ei ole suunatud ainult teile, vaid ka Euroopa Parlamendi ja komisjoni presidendile. 2004. aastal liitus Euroopa Liiduga kümme riiki. Tegelikult oli neid üheksa ja pool, sest vaid pool Küprost liitus Euroopa Liiduga. Kaks aastat hiljem teatasime Rumeenia ja Bulgaaria liitumisest ning jälle unustasime Küprose põhjaosa. Isegi pärast Rumeenia ja Bulgaaria liitumist ei ole me Küprose kohta midagi öelnud.

Peaminister, täna rääkisite te Balkanist, Ukrainast, Moldovast, Kaukaasiast ja Põhja-Aafrikast, pühendamata sõnagi Põhja-Küprose küsimusele. Näib, nagu oleks neist mööda vaadatud või välja jäetud, mis ei ole õige. Tõsi on, et Ljubljanas alustasite te dialoogi kultuuride ja religioonide vahel. Küsimus, milles me võime tõepoolest edu saavutada, on just nimelt Küpros. Küpros vajab dialoogi kultuuride ja religioonide vahel, et need 200 000 süütut inimest saaksid võimaluse saada Euroopa Liidu kodanikeks. Küpros võttis ka äsja kasutusele uue valuuta euro. Põhjaosas aga on kasutusel ikka liir.

Lõpetuseks soovin öelda, austatud peaminister, et kui te rääkisite sellest, et teie üle mõisteti kohut võõrkeeles, siis oleksite pidanud ütlema serbohorvaadi või serbia keeles. Mõned saalis viibijad võivad arvata, et võib-olla tehti seda vene keeles. Ma soovin teile aga veel kord edu eesistujana!

 
  
MPphoto
 
 

  Adam Bielan (UEN). – (PL) Hr president, kõigepealt soovin ma õnnitleda peaminister Janšat eesistumisperioodi alustamise puhul. See on Euroopa integratsioonis ajalooline hetk, kuna esimest korda on eesistujaks üks uutest liikmesriikidest.

Sloveenia on riik, mida on mõjutanud mitmesugused meie mandril aset leidnud riigipiiride muutused. Seega on see hea näide Euroopa ühendamisest mitte ainult majanduslikust, vaid ka geopoliitilisest aspektist lähtudes.

Ma usun, et järgmised kuus kuud on edukad Lääne-Balkani piirkonna olude stabiliseerimisel. Loodan, et liidu naabrus- ja laienemispoliitika saavad kõnealusel perioodil prioriteetseteks valdkondadeks ja et meie idanaabri Ukraina püüdlused leiavad samuti rohkem mõistmist.

Mul on hea meel, et Sloveenia üks prioriteetidest on energiapoliitika. Me teame väga hästi, et turvaline Euroopa ei ole võimalik energiajulgeoleku tagamiseta. Tulevikus ei tohi kellelgi olla võimalust Euroopa Liitu energia ettekäändel ära kasutada. Ma olen veendunud, et Sloveenia, mis kannatas kommunistliku korra all rohkem kui 40 aastat, on hea tõestus selle kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Elly de Groen-Kouwenhoven (Verts/ALE). – Hr president, minu õnnesoovid Sloveeniale ja tere tulemast peaminister Janšale! Sloveenia on olnud vaid neli aastat ELi liige ja on juba eesistujariik. See tähendab tööd ja vastutust, kuid samas näitab see usaldust teie noore riigi vastu, hr eesistuja.

Mis paneb aga mind – õigemini meid – muretsema, on see, et suur hulk parlamendiliikmeid eri riikidest ja fraktsioonidest ei ole ikka veel saanud selget vastust korduvale pärimisele, kas Sloveenia korraldab esimese iga-aastase romide konverentsi. See on hea võimalus, aga ka tohutu väljakutse – ning te ei ole üksi. Euroopa Komisjon pakub rahalist abi. Moraalset tuge pakub Euroopa Ülemkogu, kes rõhutab järelduste punktis 50, et EL peab esitama konkreetsed lahendused romisid käsitlevatele probleemidele.

Logistilist tuge pakub Euroopa romide kogukond, mis väljendas valmisolekut teha igakülgset koostööd. Poliitilist tuge pakuvad eri fraktsioonide parlamendiliikmed, kes on teadlikud Euroopa unustatud rahvast romidest, kellest paljud on ikka veel viimaste Balkani sõdade ohvrid ning elavad pagulastena üle kogu Euroopa.

Sloveenial õnnestus sellest pääseda, kuid samas koges ta valusalt vabaduse ja ohutuse puudumist. Loodan, et Sloveenia võtab võimalust korraldada esimest iga-aastast romide konverentsi kui auavaldust. Ta teab, et tal on palju toetajaid või võib-olla peaks ma isegi ütlema, et palju innukaid poolehoidjaid.

 
  
MPphoto
 
 

  Mary Lou McDonald (GUE/NGL). – Hr president, ma soovin samuti eesistujariigile Sloveeniale kõike head. Täna on tõepoolest ajalooline päev. Ma ei kahtle hetkekski Sloveenia võimes olla väikese riigina edukas eesistujamaa.

Austatud eesistuja, ma loodan, et mõtlete seda tõsiselt, kui ütlete, et soovite näha tõepoolest hoolivat Euroopat ning Euroopat, mis tegutseb eelkõige oma kodanike huvides. Ma soovin öelda, et kui me tõepoolest tahame jõuda sõnadest tegudeni, tuleb põhjalikult muuta meie lähenemisviisi ning nii Euroopa Parlamendi kui ka teiste institutsioonide poliitika sisu Euroopa Liidus.

Ma jagan eelmise kõneleja muret selle kohta, et Lissaboni lepingu küsimuses ei viida liikmesriikides läbi referendumit. Mina olen pärit piirkonnast, kus viiakse läbi referendum ning inimestel on tegelikkuses võimalus hinnata, mida nad arvavad kõnealuse projekti tulevikust ja arengust.

Hr eesistuja, Iirimaal tekitasite te inimestes ärevust, kui te meedia sõnul ütlesite, et oluline on hoiduda aruteludest, mis võivad tekitada probleeme meie riigis. See jätab meile mulje, nagu teeksite ettepaneku lükata edasi vastuolulised või keerulised küsimused. Me soovime teada, missugused küsimused need on.

Kui suhtume liidus tõsiselt demokraatiasse, kui tõepoolest soovime hoolivat liitu, peame kindlasti tagama selle, et inimestele antakse täielik teave poliitiliste algatuste ja suundade kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Bernard Wojciechowski (IND/DEM). – (PL) Peameaminister, veidi aega tagasi ütlesite, et Euroopat ei ühenda vaid ühine majandus ja poliitika, vaid ka ühiste mälestuste, kultuuri ja loovuse väärtused. Ma olen täiesti nõus.

Tervitused teile, peaminister, Poolast, Adam Mickiewiczi maalt. Kõnealune prohvet, nagu prantslased teda kutsuvad, küsis kord: „Slaavlased, mida uut on teil pakkuda? Mida annate te maailmale?” Ta pidas silmas seda, et kristlik vaimsus on juurdunud iseäranis teatavates Euroopa rahvastes ning kristlik progress on osa rahvaste progressist. Euroopat, mida võib nimetada rahvaste emaks, ühendab kristlik kultuur nii idast kui läänest. Siin parlamendis ütles Prantsusmaa endine president Valéry Giscard D’Estaing mulle hiljuti, et ta pooldas tugevalt Euroopa põhiseadusesse kristlikule jumalale osutava viite lisamist.

Peaminister, teil on õigus, et Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aasta annab Euroopale võimaluse tugevdada end kultuuri kaudu. Jean Monnet, kes puhkab ilmalikus Panthéonis Pariisis, ütles, et kui ta peaks uuesti alustama, alustaks ta kultuurist. Nagu ütles Müncheni lähedale Schöndorfi maetud professor Tadeusz Zieliński, väljendub kristlik kultuur ja religioon inimlikus igatsuses. Seega lubage väikesel Euroopa Liidu riigil Sloveenial väljendada oma igatsust kristlikku kultuuri edendava tegevuse kaudu Euroopas. Selles seisneb teie riigi suurus Euroopa Liidus, selles seisneb meie, slaavi riikide suurus Euroopas Liidus.

(President katkestas kõneleja)

 
  
MPphoto
 
 

  Jana Bobošíková (NI).(CS) Daamid ja härrad, mul on hea meel, et eesistujamaa Sloveenia soovib käsitleda kliimamuutuse põhjuste ning turvalise ja jätkusuutliku energia poliitika küsimust. Ma arvan, et viimane aeg on loobuda rohelisest populistlikust näitlemisest ning ületada põhjendamatu hirm tuumareaktorite ees. Meil on võimalus lõpetada kodanike raha kulutamine heitelubadega kauplemisele, kuna need vaid soodustavad suurimaid saastajaid. Meil on võimalus loobuda nii naeruväärsetest maksudest kütuse tahketele osakestele kui ka näilistest lahendustest, mille kulud on märkimisväärselt suuremad kui neist tulenev kasu.

Daamid ja härrad, dokumenteeritud teaduslike järelduste järgi on tuumaenergia energia, mis ei tooda süsinikdioksiidi ning viib kliimamuutust põhjustavad ohud miinimumini. See on ka odavaim vähese süsinikdioksiidiheitega usaldusväärne ja ohutu energialiik. Lisaks sellele vähendab tuumaenergia riigi sõltuvust ebastabiilsetest piirkondadest pärit kütusetarnetest. Ma olen veendunud, et kui soovime tegutseda Euroopa Liidu kodanike huvides ning võidelda kliimamuutuse vastu, peame investeerima tuumaenergia valdkonna teadusuuringutesse, arengusse ja haridusse.

 
  
MPphoto
 
 

  Werner Langen (PPE-DE). – (DE) Hr president, ma soovin õnnitleda nõukogu eesistujat Sloveeniat tervikliku kava puhul, mis moodustab kolme eesistuja ühisest programmist viimase etapi, ning samuti ka teie riigi eduka arengu puhul!

Te olete osa Schengenist ja euroalast ning teie eesistumine on tõepoolest ajalooline. Seega ma kutsun teid üles mitte järgima teisi eesistujaid enne teid ega seadma eesmärgiks kava, millega isegi suur riik kuue kuu jooksul hakkama ei saaks. Väikse riigina on teil nii suuremate riikide kui ka Euroopa Parlamendi toetus. Mina aga soovitan teil mitte liialdada. Kindlasti ei ole võimalik viia Sloveenia eesistumise kuue kuu jooksul läbi ÜRO reformi.

Samas on praegu mõned viivitamatut lahendust nõudvad probleemid, millest osa te ka mainisite. Kõige keerulisem neist on Kosovo küsimus. Ka sellega seoses on teie olukord raske. Teine keeruline küsimus on energia siseturu areng ja kokkulepe Venemaaga. Need on prioriteedid, mida te tegelikkust arvestades käsitleda suudate. Kui suudate lisaks veel edendada Lissaboni lepingu ratifitseerimist, võite selle kuuekuulise eesistumisperioodi lõppedes öelda, et jah, esimese riigina endistest kommunistlikest riikidest oleme suutnud luua nõukogu eesistumisest positiivse kuvandi õitsengust, vabadusest ja rahust.

Lõpetuseks üks väike märkus kolleegile hr Schulzile, keda kahjuks siin enam pole. Ta rääkis siin sotsialistide fraktsioonist – Saksamaal ta sellest ei räägi –, kuid meie teame, et ta on seda teinud. Lõpus hoiatas ta parempoolse äärmusluse eest, nagu kommunismis oleks paremäärmuslik süsteem võimalik olnud! Kui ma temast õigesti aru saan, tegi ta teile ülesandeks kiirendada Türgi Euroopa Liidu liikmeks saamist. Komisjon kinnitas juba, et käsitleb Horvaatia ja Türgi liikmelisuse küsimust võrdselt. Ärge sekkuge sellesse! Jätke see suuremate riikide hooleks, isegi nemad ei ole suutnud küsimust tänaseni lahendada. Kui keskendute Lääne-Balkanile, annate olulise panuse Euroopale ning tõenäoliselt saavutate suuremat edu kui Türgi küsimuse lahendamisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Hannes Swoboda (PSE). – (DE) Hr president, peaminister, ärge vähendage oma rolli Balkani küsimuses. Olge jätkuvalt Euroopa eesistuja! Ma alustan aga väiksemate küsimustega ning loodan, et minu kodumaa Austria annab oma panuse teie eesistumisse, lahendades sloveeni vähemusrahvuste probleemi Austrias ning sloveeni vähemusrahvus saab õiglase staatuse.

Horvaatia raportöörina loodan, et Horvaatia saavutab märkimisväärset edu teie eesistumise ajal. Nii teie kui ka Horvaatia peavad andma sellesse oma panuse. Teilt ootan ma eesistumise ajal, et viiksite ellu peaminister Sanaderiga sõlmitud kokkuleppe ning et piiriküsimusele leitakse lahendus kolmanda poole kaasamise teel. Ma ootan suuremat panust Horvaatialt ning ökoloogilise kalastuspiirkonna eesmärgil loodan, et osapooled peavad lubadusest kinni ning ei laienda ega kohalda seda Horvaatiale ja Itaaliale.

Suurim probleem on kindlasti Kosovo küsimus ning minu arvates liigute õiges suunas. Te tegutsete ettevaatlikult ja rahulikult, kuid sihikindlalt. Teie pakutud lahendus on eesmärk, mille poole me Kosovo puhul püüdleme, sest ausalt öeldes ei ole võimalik ega mõistlik ei Kosovo ega Serbia jaoks olukord, kus Kosovo jagab riiklikku staatust Serbiaga. See ei tähenda, et me ei jaga Serbia muret ega mõista Serbia seisukohta kõnealuses küsimuses. Kuid asjaolu, mis tuleb Serbiale ja eelkõige peaminister Koštunicale selgeks teha, on meie seisukoht, et demokraatliku Serbia tulevik ja endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga koostööd tegeva Serbia tulevik seisneb Euroopas. Kui hr Koštunica arvab, et Serbia tulevik seisneb Venemaas, siis on see tema seisukoht, kuid ma ei usu, et Serbia rahvas seda jagab.

Seega tuleb teie eesistumise ajal saata Serbiale selge sõnum: nad peavad tegema valiku Venemaa ja Euroopa Liidu vahel kõnealuses küsimuses. Me pakume kogu piirkonnale ja eelkõige Serbiale jätkata liikumist Euroopa Liidu liikmelisuse suunas mõistliku ajaga. See on märkimisväärne ülesanne ning olen kindel, et saate sellega hästi hakkama.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  Lena Ek (ALDE). – Hr president, ma soovin vaatluse alla võtta kaks kevadise tippkohtumise teemat. Esiteks, kliimamuutus ning energia- ja kliimapakett. Loomulikult on raske minna eesmärkidelt üle tegelikele vahenditele. See saab olema koormav kõigile liikmesriikidele. Samas on see aga meie kohus. Soovin esile tuua kaks valdkonda, mille suhtes peame olema väga ettevaatlikud, kui alustame selle keskkonnasõbraliku paketi läbirääkimisi.

Esimene neist on sotsiaalvaldkond. Selles saalis on toimunud palju vaidlusi, mis käsitlevad Lissaboni strateegiat ning majandusarengu ühendamist jätkusuutliku sotsiaalse arengu ning keskkonna küsimusega. Äärmiselt oluline on, et järgmisel nädalal vastu võetavas keskkonnapaketis oleks kajastatud majandusareng.

Teine valdkond on tehnoloogia neutraalsus. Sloveenia on metsatööstuse maa nagu ka minu kodumaa Rootsi ning arvan, et väga oluline on, et olete päevakorda võtnud kõik alternatiivkütused. Teil on valikuvõimalus ning saate lasta uuendustel kogu valdkonna potentsiaali ära kasutada. Ärge unustage ka metanooli ja tselluloosi!

Ning lõpetuseks, Lissaboni strateegias peavad olema ühendatud kliima ja majandusareng. Vaadakem transpordisektorit, mis on suurepärane näide sellest, kuidas rongid ja sõiduautod suudavad saavutada lisaks majandusarengule ja tõhusamale siseturule ka energiapaketis sätestatud eesmärgid. Tuleb vaid alustada ja kättesaamatu muutub kättesaadavaks. Ma soovin Teile kõike hea, hr eesistuja!

 
  
MPphoto
 
 

  Mirosław Mariusz Piotrowski (UEN). – (PL) Hr president, Sloveenia on esimene uutest liikmesriikidest, mis saab Euroopa Liidu eesistujaks. Eesistumine kattub aastaga 2008, mis on nimetatud kultuuridevahelise dialoogi aastaks, seega on kõnealune valdkond ka eesistumise kava prioriteet. Samas tuleb silmas pidada, et kõnealust dialoogi saab pidada vaid siis, kui osapooltel on tugev kultuuritunnetus ning nad soovivad jagada seda rikkust teistega.

Euroopa kultuuri aluseks on kristlus, seega kristlikke väärtusi tuleb edendada, mitte õõnestada. Niisugust positiivset lähenemisviisi on raske märgata enamikus olulistes ELi vastuvõetud dokumentides, nagu põhiõiguste harta ning reformileping. Nad ei sisalda ühtegi viidet Euroopa kristlikele alustele. Euroopa Parlamendi foorumis ei ole samuti toimunud ühtegi tõsist arutelu kõnealusel teemal.

Seega ei ole mingit kahtlust, kas Euroopa Liit, hüljates ja seega ka õõnestades omaenda aluseid, on piisavalt valmis pidama kultuuridevahelist dialoogi tugevate partneritega maailma teistest piirkondadest.

 
  
MPphoto
 
 

  Roberto Musacchio (GUE/NGL).(IT) Hr president, daamid ja härrad, nagu hr Barroso ütles, kujutab Sloveenia ise ajaloolist saavutust ning see annab meile võimaluse mõelda Euroopa ja Balkani piirkonna suhete üle järele. Kõnealune teema on saanud kriitika osaliseks osaliselt toimunud killustumise aspektide pärast ning Euroopa peab nüüd sellele vastu astuma rahu ja Euroopaga heade suhete edendamise kaudu.

Seega peame vältima ühepoolset lähenemisviisi Kosovole, sest meil peaks olema ühine Euroopa lähenemisviis kõnealusele küsimusele, nagu seda igatahes sätestab uus leping. Me peame käsitlema uute välispiiride küsimust, mis on tekkinud mõnede riikide liitumise tagajärjel Euroopa Liiduga. Me vajame sotsiaalse, majandusliku ja keskkonna integratsiooniks aktiivset poliitikat, mis hõlmaks kogu ala, ning mina isiklikult ei pea tuumaenergiat energiaprobleemi lahenduseks.

Lõpetuseks soovin ma eesistujamaale Sloveeniale meelde tuletada, et neil tuleb samuti lahendada kodakondsuse küsimus, mis käsitleb endise Jugoslaavia kodanikke, kellel on Sloveenias kodakondsusega probleeme.

 
  
MPphoto
 
 

  Hans-Peter Martin (NI). – (DE) Hr president, eesistuja, lapsena räägiti meile väga kujundlikult, kuidas kindral Tito kihutas mööda tänavaid läbi Belgradi, inimesed hüppasid ta teelt kõrvale, linn oli suletud ning liikluseeskirjad ei kehtinud. Kuna olime noored, siis arvasime naiivselt, et see on tõend teatava süsteemi omavolist ja ebastabiilsusest.

Hiljem nägime, kuidas algatati omavoliliselt menetlusi teisitimõtlejate vastu, kuna nad olid kritiseerinud riiki, millest nad lõpuks suutsid pääseda. Nüüd olete te siin ning teie rõõm on iseenesestmõistetav, kuid olge ettevaatlikud! Siin võib Titoks tema hoiaku tõttu pidada näiteks meie peasekretäri Harald Rømerit, kes kihutab läbi Strasbourgi ega karda tagajärgede pärast isegi siis, kui ta teeb seda 100kilomeetrise tunnikiirusega ning inimesed peavad teelt kõrvale hüppama. Ning kahjuks leiavad aset omavolilised menetlused ebameeldiva kriitika suhtes isegi siin, Euroopa Liidus.

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Ma lükkan otsustavalt tagasi rünnakud Euroopa Parlamendi peasekretäri vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Giles Chichester (PPE-DE). – Hr president, lubage mul öelda peaministrile tere tulemast parlamenti ning ma soovin talle nõukogu eesistujana kõike head. Ma olen kindel, et Sloveenia tuleb oma eeloleva ülesandega suurepäraselt toime.

Ma tervitan asjaolu, et Lissaboni strateegia järgmisele etapile pööratakse suurt tähelepanu. Palju on veel vaja teha, et veenda liikmesriike reformima oma majandust, ning ma loodan, et eesistujamaa propageerib edasist liberaliseerimist, tööturu reforme ja tagab, et Euroopa ettevõtjad võidaksid üleilmastumisest. Euroopa peab olema konkurentsivõimelisem, keskenduma rohkem uute töökohtade loomisele ning vähem kaitsma sotsiaalset mudelit, mis takistab tööhõive kasvu.

Soovin näha edusamme siseturu rajamise lõpuleviimisel ning eelkõige telekommunikatsioonisektori küsimuse lahendamisel. Ma tervitasin voliniku eelmise aasta teadaannet telekommunikatsioonituru edasise liberaliseerimise kohta. Praegu on meil võimalus uuesti hinnata kehtivat raamistikku, et kõrvaldada kitsaskohad ning kavandada konkurentsivõimelisem tulevik olulisele tööstusharule.

Ma ootan huviga kuulamist tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonis, kus ma olen PPE-DE fraktsiooni spiiker, et kuulda, kuidas eesistujamaa kavatseb kõnealust teemat käsitleda. Ma tervitan kohustust jätkata tarmukalt energia- ja kliimamuutuse teema käsitlemist. EL on seadnud karmid süsinikuheite normid ning liikmesriigid on kohustatud võtma tegelikke meetmeid, mitte ainult sõnu seadma, et kohustuste jagamine ei lõppeks vaid vastutusest vabanemisega.

Ma lugesin sellel nädalal ajakirjandusest, et osa liikmesriike üritavad õõnestada ELi eelmise aasta kliimamuutuse kokkulepet ning me jälgime eriti hoolikalt, kas Briti valitsus täidab endale võetud kohustust.

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Marinus Wiersma (PSE).(NL) Hr president, ma soovin pöörduda tagasi olukorra juurde Serbias. Ma arvan, et Sloveenia tehtud ettepanek luua sarnane töörühm nagu Horvaatias on hea mõte. See aitaks Serbial teha täieulatuslikku ja tõhusat koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga Haagis. See võiks minu arvates olla oluline samm ka stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sõlmimise suunas. Ma kutsun üles ka oma kodumaa, Hollandi valitsust tegema eesistuja Sloveeniaga koostööd ning toetama kõnealust ettepanekut ning julgustan neid järele uurima, kui hästi on see toiminud minevikus Horvaatia puhul.

Ma soovin rääkida ka meie naabruspoliitikast. Ukrainal on uus valitsus ning algavad läbirääkimised partnerlus- ja koostöölepingu järelmeetmete kohta selle riigiga. Me soovime teada eesistujamaa ettepanekuid ja mõtteid, mis vormis läbirääkimised peaksid toimima ning mis on taotletav eesmärk. Me ei soovi pakkuda veel Ukrainale liikmelisust, see ei ole kindlasti läbirääkimiste teema, kuid oluline on pakkuda kõnealusele riigile midagi konkreetsemat, pidades silmas seost Euroopa Liiduga.

Nüüd soovin öelda mõne sõna olukorra kohta Gruusias, mis on samuti üks riik Euroopa naabruspoliitika valdkonnast. Mina isiklikult arvan, et Euroopa Liidu reaktsioon valimistulemustele ja valimistele oli liiga ennatlik ja positiivne. Valimistele järgnesid ulatuslikud demonstratsioonid. Praegu arutatakse veel ka valimiste käigus ilmnenud eeskirjade eiramise küsimust. Ma arvan, et praeguses olukorras on oluline Euroopa Liidul ja eesistujal võtta meetmeid, edendamaks kõnealuse riigi opositsiooni ja president Saakašvili vahelisi suhteid.

Lõpetuseks soovin öelda mõne sõna olukorra kohta Venemaal. Varsti toimuvad seal presidendivalimised. Näib, et osapooled on valmis alustama läbirääkimisi uue partnerluslepingu sõlmimiseks Venemaaga. Meie arvates on energia läbipaistvuse küsimus läbirääkimistel, mis käsitlevad ettevalmistusi uue lepingu sõlmimiseks, äärmiselt oluline.

Soovime samuti alustada Venemaaga dialoogi demokraatia kvaliteedi teemal selles riigis ning eelkõige käsitleda probleeme, mis tekkisid hiljuti seoses valimiste vaatlemisega ning arutleda meie ja Venemaa seisukohtade üle kõnealuses küsimuses. Ma loodan, et ka see teema on Sloveenial eesistumise kavas.

 
  
MPphoto
 
 

  Bronisław Geremek (ALDE). – (PL) Hr president, minu arvates ootame me, et 2008. aastal võimaldab Sloveenia eesistumine lahendada Euroopa Liidul põhiseadusliku leppe küsimuse ja teha ettevalmistusi selle ratifitseerimiseks ning samuti leida lahendus ühele olulisemale Euroopa ees seisvale probleemile, nimelt Kosovo probleemile. Oluline on aga lisada, et peale nimetatud prioriteetide on veel küsimusi, mille lahendamist võiks neilt oodata. Üks selline küsimus on kultuuridevaheline dialoog. Ma arvan, et see seisneb Euroopa ühtsuse loonud väärtustes ning et see on ka aluseks teatavale geopoliitilisele väärtusele ELi poliitikas.

Mulle näib, et nimetatud aspekti silmas pidades võiks Euroopa mängida rahu saavutaja rolli olukorras, kus tundub valitsevat rahvusvaheline peataolek. Ma soovin veel lisada, et Kosovo küsimuses on just nimelt kultuuridevaheline dialoog üks äärmiselt oluline aspekt. See on Kosovo tulevikuprobleem.

Austatud peaminister, ma soovin Sloveeniale eesistujana edu!

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Tadeusz Masiel (UEN). – (PL) Hr president, austatud eesistuja, ma õnnitlen Sloveeniat liidu eesistumise puhul ning soovin teile edu eelkõige uue lepingu ratifitseerimise puhul!

Väike Sloveenia on edestanud suurt Poolat ning see peaks pakkuma meile, poolakatele, mõtlemisainet. Võib-olla väheneb Sloveenia näitel meie kartus liidu ees ning suureneb meie usk sellesse. Teie, hr peaminister, olete pärast Johannes Paulus II teine slaavlane, kes juhib kogu Euroopa kultuuri, kaasa arvatud selle lääneosa. 2004. aasta laienemiselt ootas liit uusi inimesi, mõtteid ja väljavaateid ning te vastate nendele ootustele viiendat vabadust – teadmiste vaba liikumist käsitleva ettepaneku kaudu.

Riik, mis oli osa endisest Jugoslaaviast ning mis on teadlik kristliku ja islamimaailma probleemidest, annab kindlasti olulise panuse Kosovo küsimuse õiglasesse lahendusse, pidades silmas serblaste õigusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Alojz Peterle (PPE-DE). – (SL) Olen rõõmus ja uhke, et saan jagada teiega seda pidulikku meeleolu ja loomulikult ka vastutust ja võimalust. Olen veendunud, et Sloveenia näitab eesistumise kaudu, et tema ametisse määramine aastaid tagasi ei olnud vaid geopoliitiline otsus, vaid ka kinnitus, et oleme valmis vastutustundlikult koostööd tegema vaba, demokraatliku ja tulemuslikult ühendatud Euroopa loomise nimel.

Ma toetan ambitsiooni viia ellu Lissaboni strateegiat, mis on äärmiselt oluline meie tuleviku jaoks. Seega loodan, et Sloveenia teeb kõik, et edendada ühist telekommunikatsiooni- ja infotehnoloogiaalast poliitikat. See on Lissaboni strateegia rakendamises väga oluline mitte ainult konkurentsivõime edendamise eesmärgil, vaid ka kodanikele lähemale jõudmise eesmärgil. Euroopa kodanikud tahavad tunda ühist poliitikat oma taskus. Me saavutasime juba edu rändlust käsitleva direktiiviga, mis võimaldab meil Euroopa piires odavamalt helistada; eespool nimetatud valdkonna ühine poliitika võimaldab meil kindlasti tunda sellise poliitika tulemuslikkust tunduvalt sagedamini.

Teisena soovin ma käsitleda tervishoiu valdkonda. Mul on heameel, ja ma ei ole ainus siin parlamendis, et Sloveenia eesistumise prioriteedid hõlmavad ka võitlust vähi vastu. See peaks saama Euroopa Ülemkogu päevakorra alaliseks punktiks.

Vähk ei ole vaid tervishoiuministrite küsimus. Iga Euroopa kodanik võib sellesse haigestuda ning tendents ei ole paljutõotav. See on ulatuslik sotsiaalne ja poliitiline küsimus, mis on seotud ka Lissaboni strateegia elluviimisega. Kui järjest enam inimesi haigestub, ei saavuta me suuremat tootlikkust ning paremat konkurentsivõimet. Tervishoid on visioon, mõõde, mitte vaid tegevusvaldkond. Ma olen rahul, kui me saavutame Sloveenia eesistumise ajal kaks eesmärki. Esiteks tuleb suuremat tähelepanu pöörata võitlusele vähi vastu ning teiseks tuleb luua vähivastase võitluse institutsioonidevahelised töörühmad. Kõnealune võitlus eeldab head, ühendatud koordineeritust Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel.

Austatud nõukogu eesistuja, ma soovin teile edukat eesistumisperioodi!

 
  
MPphoto
 
 

  Magda Kósáné Kovács (PSE). – (HU) Suur tänu, härra president. Austatud peaminister, Teie eesistumisega on uued liikmesriigid astunud uue sammu täisealiseks saamise suunas. Tõenäoliselt aitab kõnealune eesistumisperiood kõrvaldada kõhklused, mida ei ole olnud küll Euroopa institutsioonidel, kuid mis on tuntavad olnud Euroopa Liidu igapäevaelus.

Te olete esimene eesistuja Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aastal. Meie piirkond teab, et punasega tähistatud piirkonna kõrval sai Ida- ja Kesk-Euroopa paigaks, mis värviti roosaks, kuid see piirkond ei ole kunagi olnud sama värvi. Piirkond on alati säilitanud oma ajaloolise värvikuse ja mitmekesisuse. See on hästi teada eelkõige Lääne-Balkanil, sest Jugoslaavia kattis küll kinni eristavad piirid, kuid ei suutnud neid kunagi ületada.

Seega ei ole juhuslik asjaolu, et me näeme kõige rohkem vaeva oma rahvusliku, keelelise ja kultuurilise identiteedi ümberhindamise ja tugevdamisega ning me loodame, et aitate meid, kuna saate eesistujana taastada identiteedi, mis on nüüd Euroopa kodanike teadvuse lahutamatu osa.

Võimalused ja kohustused, mis Sloveenial eesistujana on, viivad piirkondliku Euroopa missiooni ja laienemise uude etappi. Sloveenia on värav Lääne-Balkanile ning Euroopa rada läheb läbi selle värava. Liikmesriikide laienemisväsimus ei tohi muutuda reformiväsimuseks kõnealuses piirkonnas, kuna see ohustaks meie piirkonna stabiilsust.

Lõpetuseks soovin öelda, et olen uhke, et Ungari oli esimene riik, mis ratifitseeris reformileppe. Ungaris on praegu vähe valdkondi, kus on võimalik saavutada poliitiline üksmeel, kuid Euroopa küsimus on olnud üks neist vähestest. Meie piirkond vajab Euroopat, mis töötaks rohkem ja paremini, ning oleme kindlad, et Sloveenia on eesistujana koostöö- ja abivalmis.

Ma soovin teile edukat eesistumist!

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Lambsdorff (ALDE). – (DE) Hr president, Alpid on käesoleval aastal Euroopa jaoks olulised. Sloveenia on Euroopa Ülemkogu eesistuja, Šveitsis ja Austrias toimuvad Euroopa meistrivõistlused jalgpallis ning kõigi silmad on suunatud mägedele. Ma õnnitlen eesistujat ametlike ülesannete ülevõtmise puhul.

Käesolev on oluline eesistumisperiood. Lissaboni ratifitseerimisprotsess on õigustatult teie prioriteet. Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika (EJKP) pannakse Kosovos proovile. Parlament ootab, et te teeksite meile selgeks – kui meil ei õnnestu saavutada ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni –, et resolutsioon 1244 on kindel õiguslik alus kõigile EJKP meetmetele. Meie fraktsiooni esimees ütles, et oleme kiirendatud korras stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sõlmimise vastu, kui Serbia ei tee koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga.

Me tähistame asjaolu, et Sloveenia on uutest liitujatest esimene, kes saab eesistujaks. Me oleme liberaalidena võidelnud alati laienemise eest. Oleme kõnealust küsimust alati kaitsnud, kui oleme kohanud vastuseisu selle suhtes.

Samas ei ole meil praegu põhjust tähistamiseks. Ma olen pärit Nordrhein-Westfaleni liidumaalt ning sain Bochumi 2300 inimeselt eile teada, et Nokia sulgeb oma tootmisrajatised ning paigutab toomise ümber Rumeeniasse. Inimestel tekkis arusaam, et seda tehakse Euroopa Liidu rahaga. Ma soovin erakonnale FDP täiesti selgeks teha, et ettevõtte ümberpaigutamist Euroopa Liidu piires ei rahastata ELi fondidest. Me teeme kõik võimaliku, tagamaks, et ELi toetusi kõnealusel juhul ei kasutataks. Ma näen, et komisjoni president noogutab. Loodan, et saame komisjonilt selge vastuse selle kohta. See on väga oluline teema, mis hirmutab inimesi ning paneb neid Euroopat kartma. See ei tohi nii olla! Me tagame samuti abikõlblikkuse kontrollimise Rumeeniale antavate riiklike toetuste puhul. Kõnealune on lahendust vajav küsimus ning loodame, et Bochumi kvalifitseeritud ja motiveeritud inimesed saavad varsti jälle töötada.

 
  
MPphoto
 
 

  Ryszard Czarnecki (UEN). – (PL) Austatud peaminister, minu kaastunne Teile. Pärast euro kasutuselevõttu on inflatsioon teie riigis 100 % kõrgem kui aasta tagasi. Hoolimata sellest, nagu ütles volinik Almunia kaks kuud tagasi, tõdesite te, komisjoni president, et selline inflatsiooni tõus on üks euroalaga liitumise tagajärgi.

Üks teie prioriteetidest on Kosovo küsimus. Pidage palun meeles, et Kosovo iseseisvumine oleks esimene ühepoolne piiride muutmine Euroopas alates Teisest maailmasõjast. Seda ootavad just Osseetia ja Abhaasia Gruusias, kuid ka Moskva on huvitatud olukorra destabiliseerimisest Lõuna-Kaukaasias. See võib tähendada isegi sõjaohtu piirkonnas ning suurimat sõjalist konflikti Euroopas pärast Balkani piirkonna konflikte 1990ndate alguses. Me peame aga austama Kosovo elanike õigust enesemääramisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Francisco José Millán Mon (PPE-DE).(ES) Hr president, ma soovin Sloveeniale eesistujana kõike head! See on suurepärane sümbol Euroopa Liidu muutumise kohta. Järgmise kuue kuu jooksul käsitletakse mitut olulist teemat ning nimetan vaid mõne neist.

Esiteks toimub Euroopa Ülemkogu kevadine tippkohtumine, mis keskendub Lissaboni strateegiale. Tõsi on, et meie majanduslik olukord on praegu raske: prognoositud kasv väheneb finantskriisi tagajärjel, inflatsioon tõuseb, euro on tugev ja dollar väga nõrk ning naftahind on äärmiselt kõrge. Toiduhinnad tõusevad samuti.

Avalikkus ootab tõhusaid otsuseid, mis aitavad tagada kindlustunde rasketel aegadel.

Välisasjade seas on Kosovo küsimus, mis mõjutab nii olulist põhimõtet, nagu seda on Euroopa piiride stabiilsus. Ärgem kiirustagem. Arvan, et Euroopa Ülemkogu kiirustas detsembris. Ma pean silmas otsust tsiviilmissiooni saatmise kohta, kuid näib, et kokkulepet õigusliku aluse kohta ei saavutatud. Asjaolu, et see juhtus ELis, mis on õigusriigi põhimõttele rajatud ühiskond, on paradoksaalne.

Kosovo küsimus on delikaatne teema, mida tuleb käsitleda ettevaatusega. Peame püüdma saavutada Julgeolekunõukogu resolutsiooni.

Nagu te mainisite, toimub mais oluline Lima tippkohtumine Ladina-Ameerika riikidega, mis on põhimõtete ja väärtuste poolest sarnased Euroopale. Lima tippkohtumist peaks kasutama Mercosuri käsitlevatele ummikseisus olevatele läbirääkimistele lahenduse leidmiseks ning Andide ja Ladina-Ameerika riikidega läbirääkimiste edendamiseks assotsieerimislepingute sõlmimise eesmärgil.

Märtsist hakatakse Schengeni ala laienemist kohaldama ka lennujaamades. See on otsustav aeg ELi välispiiridele ning seetõttu soovin rääkida võitlusest ebaseadusliku sisserände vastu. Kavas on korraldada piirikontrolli eest vastutavate ministrite kohtumine, mis on minu arvates väga ajakohane. Kõnealused ministrid peavad edendama omavahelist koostööd ning ametnikud, kes vastutavad välispiiride eest, peavad olema teadlikud, et nad ei tee mitte ainult siseriiklikku tööd, vaid ka Euroopa tasandi oma ning vastutavad ühiselt kogu Schengeni alal toimuva eest.

Lõpetuseks soovin, et te käsitleksite terrorismivastase võitluse teemat. Avalikkus ootab, et Euroopa Liit näitaks üles tulemuslikkust valdkonnas, mis on neile äärmiselt oluline.

 
  
MPphoto
 
 

  Kristian Vigenin (PSE). – (BG) Hr president, hr Barroso, hr Janša, mul on tõenäoliselt õigus, kui ütlen, et Sloveenia eesistumine on oluline märk Euroopa ja eelkõige Kesk- ja Ida-Euroopa kodanikele.

Sloveenial on võimalus tagada neile enesekindlus, et nad on Euroopa protsessis võrdväärsed osalised. Teame Sloveeniat kui riiki, mis käsitles järjepidevalt ja tõhusalt üleminekuga seotud küsimusi ning tänapäeval võib seda riiki õigustatult nimetada Ida-Euroopa parima sooritusega riigiks. See sai võimalikuks tänu riigi poliitilisele konsensusele. Sloveenialt kui eesistujalt ootame samuti, et ta jätkaks, tähelepanutaotluse ja suurte lubadusteta, Euroopa Liidu tuleviku jaoks oluliste küsimuste käsitlemist, nagu rõhutati esitatud eesistumiskavas. Teil on kõik võimalused selle saavutamiseks, kuna tänane arutelu on näidanud nii poliitilist kui ka institutsioonilist konsensust teie toetamisel.

Arvan, et Sloveenia saab eesistujaks õigel ajal, pidades eelkõige silmas Lääne-Balkaniga seotud väljakutseid. Sloveenia ajalooline ja poliitiline kogemus võimaldavad Euroopa Liidul muuta oma tegevus kõnealuste riikide suhtes tõhusamaks. Nad vajavad uut tõuget reformide jätkamiseks ning progressi edendamiseks Euroopa Liidu suunas. Sloveenia on endise Jugoslaavia vabariigina neile heaks näiteks, et kõnealune eesmärk on saavutatav.

Usun, et Sloveenia kaudu on Euroopa Liidu sõnumid paljudele Lääne-Balkani riikidele paremini mõistetavad. Ja seda nii sõna-sõnalt kui ka kujundlikus mõttes. Ma soovin samuti märkida, et see on esimene kord, kui nõukogu räägib slaavi keeles. Mulle näib, et Kosovo küsimust ei suudaks keegi käsitleda tulemuslikumalt kui Sloveenia. Riskid, millega piirkond vastamisi seisab, on tohutud ning seetõttu on ka meie ootused hr Janša suhtes kõrged. Me ootame, et saavutaksite Euroopa Liidus üksmeele nii provintsi staatust käsitleva resolutsiooni kui ka liidu kohustuste suhtes sellele järgneval keerulisel ajal.

Hr Janša, meile, sotsialistidele on oluline Sloveenia tulemuslikkus eesistujana ning me ei jää kõrvaltvaatajateks, me toetame teie jõupingutusi parimal võimalikul viisil ja volituste piires, et saaksite eesistumiskava ellu viia. Soovin teile edu, et saaksite tõestada väikese riigi olulisust Euroopas.

 
  
MPphoto
 
 

  Marco Pannella (ALDE).(IT) Hr president, peaminister Janša, daamid ja härrad, tere tulemast, hr peaminister, meie radikaalse erakonna nimel ning kaaslaste nimel, kes aitasid 1988. aasta lõpus kolleegide ja sõprade abiga Mladina ajakirjast vabastada teid vangist. Te olite vangis demokraatia ja Euroopa pärast. Nüüd juhite Euroopa Liitu, mis kõrvaldab ja tühistab oma hümni ja lipu. Selle sammuga moonutatakse, pange tähele, hr peaminister, meie Euroopa mündi traditsioonilisi geopoliitilisi piire. Te pooldate laienemist, kuid see on seesama Euroopa, mis ei pööranud tähelepanu Jugoslaavia tragöödiale ega pööra tänapäeval tähelepanu Türgile ega teistele laienemistele, millele me loodame.

Meie, teiste hulgas ka mina, olime samuti Ljubljanas, kui toimusid õhurünnakud Serbiale. Sellel ajal kohtusime hr Skolkiga, noortega AZMSSist, president Kučaniga ja isegi meie sõbra hr Kaciniga. Sellel ajal võitlesite te teise Euroopa eest kui see, mis teid reetis ja mis tahtis näha neutraalset Jugoslaaviat, kuna nii oli talle mugavam.

Tere tulemast! Kui olete oma riigi, Sloveenia nimel see, kes alati olete olnud, siis olete siin ainus, kes seisab Altiero Spinelli Euroopa eest, mitte meie, kes me esindame Euroopat ja sageli tema killustatust.

(President katkestas kõneleja)

 
  
MPphoto
 
 

  Othmar Karas (PPE-DE). – (DE) Hr president, daamid ja härrad, 2007. aasta 20. ja 21. detsembri vahelisel ööl laiendasime Schengeni ala. Me saime veidi suurema vabaduse ning liikusime üksteisele lähemale. Tõkked on viimaks kõrvaldatud ning Sloveenia sai 1. jaanuaril taasühinenud Euroopa nõukogu eesistujaks. Eurooplasena, aga eelkõige austerlase, sõbra, naabri ja liitlasena on mul selle üle heameel.

Nõukogu eesistuja, käesolev arutelu käsitleb kuut teemat. Esiteks asjaolu, et teie eesistumine on rohkem kui sümboolne. See teavitab meid ajaloolisest arengust, mis paljude jaoks on muutunud iseenesestmõistetavaks või mida ei tajuta kahjuks ohuna.

Teiseks, Ungari alustatud ratifitseerimisprotsess. Te peate kõnealust protsessi struktureerima ja edendama ning tagama, et Euroopa kodanikud saaksid piisavat ja koordineeritud informatsiooni.

Kolmandaks, kasutage palun kliimamuutuse vastase võitluse ja Euroopa suurema energiast sõltumatuse eesmärke, et edendada majanduskasvu, tööhõivet ning sotsiaalset sidusust Lissaboni strateegia elluviimisel.

Neljandaks, teie geograafiline asend, ajalooline kogemus ning eesistumise ajastus panevad teile erilise vastutuse Horvaatia liitumise, Kosovo vabaduse ja Serbiaga kokkuleppe saavutamise küsimuses.

Viiendaks viime koos läbi Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aastat. Olgu selle eesistumise märksõnadeks koostöö, vastastikune austus, üksteisega arvestamine ning vastastikune mõistmine.

Kuues ja viimane teema, ärge ajage segi oma Euroopa vastutust lahendust vajavate kahepoolsete küsimuste või Austria vastutusega sloveeni vähemuse ees Austrias. Kahepoolsed lepingud kahe liikmesriigi vahel ei kuulu Euroopa Liidu pädevusse.

 
  
MPphoto
 
 

  Bernard Poignant (PSE). (FR) Austatud eesistuja, olite meie ees tagasihoidlik. Te mainisite isegi võimalikke vigu ning tunnistasite võimalikku naiivsust. Eesistujakolmikut silmas pidades soovitan anda edasi selline tagasihoidlikkus ka teile järgnevale eesistujale Prantsusmaale.

Mul on teile vaid üks sõnum: rääkige Euroopale kõige õpetlikumatest vigadest oma ajaloos. Te olete keldid nagu minagi. Teid valitsesid Baieri valitsejad, ihaldas Veneetsia vabariik, kuulusite Austria-Ungari keisririigi koosseisu, teid vallutas Napoleon, ma vabandan selle eest, killustasid Saksamaa, Itaalia ja Ungari ning teid integreeriti Jugoslaavia föderatsiooni koosseisu ning alates 1990. aasta referendumist olete olnud iseseisev.

Missugune märkimisväärne ajalugu! Missugune riik võiks paremini rääkida kultuuridevahelisest dialoogist? Kes on usaldusväärsem seda ülesannet täitma? Seega muutke see dialoog esmatähtsaks eesmärgiks. Te olete asetanud selle neljandale kohale, kuid mina soovitan nihutada seda ühe või kahe koha võrra ettepoole.

Samas ärge palun kitsendage kultuuridevahelist dialoogi religioonidevaheliseks dialoogiks. Mõelge ka nende panusele, kes usuvad, et religioon ja poliitika peaksid olema üksteisest lahus, kuna ajalugu on näidanud, et ühe sekkumine teise valdkonda toob alati kaasa probleemid.

Kokkuvõtteks, kui te lubate, ja öeldut silmas pidades, soovin kaasliikmetele lugeda ette lühikese lõigu teie riigi hümnist, kuna see on nii ilus! „Jumal õnnistab kõiki rahvaid, kes igatsevad seda oodatud päeva, mil inimkonda ei valitse sõjad ja riid, ning kes selle nimel töötavad; kes igatsevad aega, mil vabad inimesed ei ole enam vaenlased, vaid naabrid.” See on teie eesistumise vaimsus ning see on Euroopa vaimsus. Ma olen prantslane ega loobu „Marseljeesist”, kuid kuus kuud on mul heameel olla sloveen!

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Hr Poignant, kindlasti oleks suurepärane kuulata Teid laulmas „Marseljeesi” või isegi Euroopa hümni.

 
  
MPphoto
 
 

  Zbigniew Zaleski (PPE-DE). – (PL) Austatud peaminister, rääkisite, et eesistumine hõlmab endas Lissaboni lepingut, Lissaboni strateegiat, kliima-, energia- ja Lääne-Balkani küsimust, ning kui me lisame veel kultuuridevahelise dialoogi, siis saab seda väikese riigi jaoks üsna palju, kuigi olete saavutanud märkimisväärset edu, mille puhul ma teid ja Sloveenia inimesi õnnitlen.

Välisasjade komisjoni viimasel koosolekul ei rääkinud välisminister Luís Amado midagi idamõõtmest ning teie käsitlete seda väga üldsõnaliselt. Arvan aga, et see peaks olema üks eesmärkidest ning eelkõige slaavi riikide esindajana peaksite mõistma slaavi riikide idamõõdet paremini kui Portugal – mitte et mul oleks mingeid kaebusi selle suhtes. Ma küsin aga, kas laienemine, nagu ennustasid prantslased enne teie eesistumist, käsitleb vaid Lääne-Balkanit või on see midagi enamat? Ma soovin täpsustada teie seisukohta selles küsimuses.

Teiseks, teie riigi eesistumisperiood ühtib Euroopa Parlamendi eelvalimiste perioodiga, ja nagu me teame, on hinnanguline osalusmäär 20 % Euroopa kodanikest, mis ei ole just suur ning see võib veelgi väheneda. Kas olete sellele küsimusele mõelnud? Kuidas veenate te eurooplasi, et kõnealune institutsioon toimib kodanike huvides ning valimistel on mõttekas osaleda?

Viimane küsimus, millele soovin tähelepanu pöörata ja mis seostub esimesega, on asjaolu, et Sloveenia suursaadik Ukrainas ütles, et Ukraina peaks pääsema või pääseb vabakaubanduspiirkonda teie eesistumisperioodi jooksul. See oleks loomulikult hea, kuna tal tuleb täita veel vaid paar tingimust, nagu Duuma heakskiit ning piisavalt tõhus piirikontroll. Kuidas kavatseb eesistuja aidata Ukrainat kõnealuses protsessis?

Ja hr president, ma tahtsin öelda lõpetuseks, et teil on õigus ja võimalus jälgida kõnelemise kestust ning palun seda teha tulevikus.

 
  
MPphoto
 
 

  Véronique De Keyser (PSE). (FR) Austatud eesistuja, eesistumisperioodi jooksul esineb teemasid, mille käsitlemist saate valida, kuid on ka neid, mida tuleb viivitamata käsitleda, nagu Lähis-Ida julgeolek ja Iraan. Sellest seisukohast on Iraani tuumaküsimus osa keerulisest protsessist, mis käsitleb Lähis-Ida julgeolekut ja moslemimaailma. Usalduse taastamise eesmärgil peame rääkima Iraagist, Palestiinast, Liibanonist, äärmuslastest, inimõigustest ning vaesusest.

Paljud piirkonna elanikud elatuvad vähem kui kahest dollarist päevas. Kas see on vastuvõetav? Ma ei räägi mitte moraalsest seisukohast, vaid julgeoleku seisukohast. Need inimesed hakkavad äärmuslasteks, kuna neil ei ole midagi kaotada ja nad tunnevad, et neid on alandatud. Keegi ei ole sündinud suitsiiditerroristiks ega terroristiks. Peame looma keskkonna, kus igaüks saaks elada väärikalt, rahus ja vabaduses. Need ei ole minu sõnad, vaid kuuluvad Mohamed El Baradeile, kes on Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri juht ja Nobeli rahupreemia laureaat. Nad osutavad sellele, et usalduslike suhete loomist tuleb alustada Araabia maailmast, eelkõige Iraanist, ning välja ei tohi jätta ühtegi viivitamatut lahendust vajavat teemat – ei kõnealuse riigi šokeerivat käsitlust holokausti kohta ega Iisraeli julgeolekut, kuid seda kõike tuleb teha vastastikust austust ja väärikust üles näidates.

Kas eesistujamaa Sloveenia soovib tõstatada neid küsimusi? Olulisem on aga, kas on tõepoolest ühel päeval võimalik vabastada piirkond tuumarelvast, vältides tabuteemat ehk Iisraeli tuumaprogrammist kõnelemist?

 
  
MPphoto
 
 

  Monica Maria Iacob-Ridzi (PPE-DE). – (RO) Austatud peaminister, ma soovin õnnitleda teid selle puhul, et saite pöörduda meie poole nõukogu eesistujana!

Sloveenia on pälvinud teiste Euroopa rahvaste imetluse seoses oma märkimisväärse arenguga alates 1990. aastast ning liitumistingimuste täitmise eest – nii läbirääkimispeatükkide lõpetamise, ühisraha kasutuselevõtu kui ka nõukogu eesistujaks olemise eest.

Ma soovin teid õnnitleda ka selle puhul, et määrasite kindlaks ELi prioriteedid järgmiseks kuueks kuuks koostöös Saksamaa ja Portugali valitsusega.

Kahtlemata on soovitav, et Lissaboni leping, mis lõpetab pikaleveninud identiteedikriisi Euroopa Liidus, ratifitseeritaks nii kiiresti kui võimalik ning et kõik Euroopa kodanikud tunnustaksid seda autentse demokraatliku õigusaktina.

Samal ajal on soovitav, et ka Lissaboni strateegia eesmärgid viidaks ellu nii kiiresti kui võimalik, kuna kodanikud on muutunud pessimistlikuks kõnealuse poliitika suhtes. Euroopa Komisjoni viimase, 2007. aasta detsembri Eurobaromeeter näitab, et kodanike usaldus on strateegia mõlema osa, nii majanduskasvu kui ka tööhõive vastu langenud.

Töötus on endiselt Euroopa kodanike suur mure, kuigi olukord on märkimisväärselt paranenud võrreldes 2006. aastaga. Lissaboni strateegia uus etapp algab 2008. aastal ning Euroopa Parlament võtab vastu uue tegevuskava tööjõu liikuvuse kohta, et edendada tööhõivet Euroopa tasandil.

Samas on aga lahendamata piiratud juurdepääsu küsimus Euroopa tööturule ning see puudutab 100 miljonit inimest.

Seega nõuan ma tungivalt, hr peaminister, et toetaksite Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni algatusi seoses vaba juurdepääsuga turule.

Ma olen veendunud, et Euroopa kindlustab oma majanduse tuleviku lepingus sätestatud põhivabaduste tagamise kaudu.

 
  
MPphoto
 
 

  Claudio Fava (PSE).(IT) Hr president, nõukogu eesistuja, daamid ja härrad, itaallasena soovin ma tervitada soojalt asjaolu, et Sloveenia on nõukogu eesistuja, et hiljuti Euroopa Liiduga liitunud riikidest on just Sloveenia esimene eesistujariik ja et Sloveenia on nüüd osa Schengeni alast koos teiste Euroopa riikidega.

Eesistujana on teie peamine ülesanne anda oluline tõuge Lissaboni lepingu ratifitseerimisprotsessile. Kõnealune leping annab parlamendile suurema kaasotsustusõiguse, mis võimaldab võtta otsuseid vastu kvalifitseeritud häälteenamusega mõnedes olulistes strateegilistes küsimustes ning valdkondades, kus pööratakse kodanike põhiõigustele suuremat tähelepanu ja tagatakse parem kaitse. Sealjuures pean ma silmas justiitskoostöö ja seadusliku sisserände valdkondi.

Meie soovitusel on just nimelt kõnealune eesmärk ning järgnevate kuude jooksul püüame saavutada institutsioonidevahelist kokkulepet, et reguleerida üleminekuetappi mõningates valdkondades. Sealjuures pean silmas näiteks Europoli paketti, mis pannakse hääletusele homme. Homme palub parlament teil teha nõukogule ettepanek arutada parlamendiga kuue kuu jooksul alates lepingute jõustumisest veel kord uusi õiguslikke sätteid, mida uued lepingud kaasa toovad.

Ühist sisserändepoliitikat käsitledes soovin, et annaksite panuse asjaomase turvalise raamistiku tagamisse, kuna ebaseadusliku sisserände vastu saab võidelda põhiõigusi visalt, veendunult ja hoolikalt austades, ja osaliselt ka sellepärast, et vältida paar kuud tagasi aset leidnud sündmuste kordumist, kui sajad inimesed jäid kinni tuunikala võrkudesse viljatus katses ületada Vahemeri ja pääseda Euroopasse.

 
  
MPphoto
 
 

  Valdis Dombrovskis (PPE-DE). – (LV) Hr president, daamid ja härrad, kõigepealt soovin ma õnnitleda Sloveeniat, kuna ta on uutest liikmesriikidest esimene ELi eesistuja. Ma usun, et teised uued liikmesriigid saavad eesistumisperioodiks valmistudes õppida palju Sloveenia kogemusest.

Sloveenia eesistumise kõige olulisem ülesanne on kindlasti Lissaboni lepingu tulemusliku ratifitseerimise edendamine. Omalt poolt võin öelda, et Läti kavatseb Lissaboni lepingu ratifitseerida mais Sloveenia eesistumisperioodi ajal. Eesistujamaa Sloveenia kava edendada ELi üleilmse liidri rolli kliimamuutuse vastu võitlemisel ning taastuvenergia kasutamisel on tervitatav. Kliimamuutuse ja energiaküsimused on olnud avalikkuse ja poliitikute tähelepanu keskmes mitu aastat. Oluline on aga, et kõnealust küsimust ei käsitletaks vaid toreda ettevõtmisena, vaid et see kajastuks ka ELi eelarves prioriteedina. Võttes arvesse, et sellel aastal tuleb alustada finantsperspektiivi vahekokkuvõtte tegemist, on oluline kuulda eesistujamaa Sloveenia arvamust ELi eelarve võimalike prioriteetide kohta vahekokkuvõtte raames. Arvan, et kliimamuutuse ja energiaküsimus peaks olema kõnealuste prioriteetide seas, hõlmates ELi struktuurifondidest ja Ühtekuuluvusfondist suurema osa eraldamist energiatõhususe ja taastuvenergia kasutamise edendamiseks.

Sloveenia kava pöörata eesistujana suuremat tähelepanu Lääne-Balkanile ja muuhulgas Kosovo küsimusele on mõistetav. Samas aga pälvis Sloveenia peaministri arvamus, et Bosnia ja Hertsegoviina julgeolukolukord võib olla halvem kui Kosovo oma, ebaselget vastukaja. Seega on oluline, et Sloveenia selgitaks oma seisukohta Balkani olukorra kohta ning teeks ettepaneku selle stabiliseerimise kohta. Tänan tähelepanu eest ning ma soovin eesistujamaale Sloveeniale edukat eesistumisperioodi!

 
  
MPphoto
 
 

  Anne Van Lancker (PSE).(NL) Nõukogu eesistujal on oluline vastutus Lissaboni protsessi uue etapi käivitamisel tulevasel kevadisel tippkohtumisel. Ausalt öeldes arvab meie, Euroopa Parlamendi sotsialistlik fraktsioon, et komisjoni presidendi detsembris esitatud ettepanekutes puudub ambitsioon.

Tõsi on, et Lissaboni strateegia eelmise etapi käigus edendati majanduskasvu ning loodi uusi töökohti, kuid tõsi on ka, et Euroopa peab toimima nüüd maailmas kiirenenud üleilmastumise ja uute mõjujõudude tingimustes. Sotsialistlik fraktsioon on seega veendunud, et Euroopa saab jätkata oma osa täitmist vaid siis, kui keskendub nii palju kui võimalik säästvale arengule, teadusuuringutele ja innovatsioonile ning investeerimisele inimestesse – lühidalt öeldes pigem kvaliteedile kui väikestele kuludele või madalatele standarditele.

Meile on selge, et kõnealustesse aspektidesse on vaja kaasata kõiki Euroopas. Lissaboni strateegia ei aidanud vältida olukorda, kus 78 miljonit inimest riskib vaesusesse langemisega ning kus suur osa loodud töökohtadest on ebakindlad ega taga piisavat sissetulekut. Seega ei õnnestu Lissaboni strateegia elluviimine sotsiaalse mõõtme tagamiseta.

Komisjoni president, see eeldab aga enamat kui vaid selgitust, see mõõde peab olema suunistes ja ambitsioonikas sotsiaaltegevuskavas nähtaval, olulisel kohal. Nõukogu eesistuja, me loodame, et Sloveenia suudab eesistujamaana kõnealuse küsimuse kevadisel tippkohtumisel osalejatele selgeks teha.

 
  
MPphoto
 
 

  Elmar Brok (PPE-DE). – (DE) Hr president, nõukogu eesistuja, komisjoni president, ka minul on heameel, et Sloveenia sai nõukogu eesistujaks. Ma olin parlamendi 12 riigi laienemisvooru pearaportöör ja mul on heameel näha, et üks selle laienemise käigus liitunud riik on esmakordselt eesistujamaa.

Sloveenia on uutest liikmesriikidest ka kõige edukam, kuna on nii Schengeni kui ka euroala liige, ning on tõestanud, et uued liikmesriigid saavad väga hästi Euroopas hakkama. Tuleb mainida, et väikesed riigid on sageli kõige edukamad nõukogu eesistujad, kuna nad on sellega seotud täiel määral. Seetõttu soovin ma neile edu!

Teil tuleb lahendada väga mitmesuguseid ülesandeid. Peate läbi viima olulise Lissaboni lepingu ratifitseerimisprotsessi ning olema juba valmis seda lepingut ellu viima, mis on sama oluline. Teil tuleb käsitleda keerulist Kosovo küsimust ning kuna tunnete piirkonda nii hästi, on teil märkimisväärne võimalus see küsimus meie jaoks tulemuslikult lahendada. Samas näitab see aga, et välisküsimustes vastandub Euroopa Liidu seisukoht olude sunnil sageli Ameerika ja Venemaa omaga.

Kui ma näen, et ajal, mil meie arutleme Kesk-Aasia strateegia üle, sõlmib Gazprom gaasilepingu Kasahstaniga, siis pean ma järeldama, et meie tegevus ei ole meie tuleviku jaoks olulistes küsimustes strateegiline ning tõenäoliselt tuleks midagi ette võtta.

Lubage mul rääkida ka viimasest teemast. Ka mina olen pärit Nordrhein-Westfalenist ja olen tänulik, kui komisjon saab selgitada Nokia-küsimust. Ümberpaigutamisi võib loomulikult aset leida. Oluline on mainida, et Saksamaa saab Euroopa siseturust või laienenud Euroopa siseturust tõenäoliselt rohkem kasu kui ükski teine riik, kuid seda on asjaosalistele raske selgitada, kui nende töökoha kaotust toetati Euroopa fondidest või kui kõnealusel eesmärgil kasutati riiklikke toetusi. Seega nõuame kõnealuse küsimuse selgitamist, kuna kõnealuste kuulujuttude jätkumisel kannatab Euroopa kontseptsioon selle tõttu märkimisväärselt.

 
  
MPphoto
 
 

  Ioannis Varvitsiotis (PPE-DE). – (EL) Hr president, Sloveenial on õnn olla eesistuja kahe eduka eesistumisperioodi järel. Sloveenia on samuti 12 uuest liikmesriigist esimene eesistuja ning see muudab Sloveenia rolli veel vastutusrikkamaks.

Sloveenia eesistumiskava hõlmab kahtlemata väärtuslikke ülesandeid. Mina aga usun, et suuremat rõhku oleks tulnud panna püüdlusele saavutada avalikkuse suurem mõistmine ning aktsepteerimine nii reformileppe kui ka põhiõiguste harta suhtes.

Sloveenia toetab eesistujana Lääne-Balkani riikide liitumiskavasid. See on ka meie delegatsiooni seisukoht, kuid kogemused on näidanud, et liiga varase kuupäeva määramine liitumisläbirääkimiste lõpetamiseks võib viia ummikseisu. Me peame kaaluma ka tõsiselt asjaolu, et ülekaalukas osa Euroopa avalikust arvamusest näib olevat ettevaatlik edasise laienemise suhtes ning me ei tohi seda tähelepanuta jätta.

Peame suhtuma ettevaatusega Kosovo küsimusse. Peame mõistma, et piirkonnas mängitakse võimumänge. Ühest küljest soovib USA oma poliitika kaudu piirkonda kontrollida, kuid teisest küljest soovib Venemaa säilitada kontakti piirkonnaga, millega neil on sajandeid olnud traditsiooniliselt erilised suhted. Kõnealuses mängus on Kosovo justkui pingpongipall.

Viimasel tippkohtumisel ei võtnud Euroopa liidrid vastu otsust Kosovo ühepoolse iseseisvuse väljakuulutamise tunnustamise kohta. Loodame, et suudame kaaluda kõiki ohtusid, mis kaasnevad ühepoolse tunnustamisega, ning toimida ettevaatlikult kõnealuses küsimuses, kuna ebaõnnestunud manöövrid toovad esile piirkonnas mitmesuguseid reaktsioone, millel on ettenägematud tagajärjed.

 
  
MPphoto
 
 

  John Bowis (PPE-DE). – Hr president, mulle räägiti, et kui Sloveenia piirid hiljuti avanesid, meenutasid inimesed kohapeal, kui palju nad kommunistliku korra ajal salakaubitsesid, sellel eesmärgil oli neil isegi pihikamber, kus igaüks, kes oma patud üles tunnistas, tasuks kohvi ja brändit said. Seega ma mõistan, miks president Barroso soovis innukalt nendest pidustustest osa võtta.

Hr peaminister, andsite meile liigutava ülevaate oma maast ja oma minevikust. Rääkisite uhkusega Sloveeniast ja emotsionaalselt oma kogemusest vanglas. Loodan, et te kaasate ka eesistumisse need emotsioonid, nimelt usu inimõigustesse ning veendumuse, et ka Euroopa saab jagada seda uhkust.

On kaks teemat, mida ma sooviks eelöelduga seoses tõstatada. Üks on meie keskkond, sest käsikäes inimõiguste ja Lissaboni tegevuskavaga käib puhas ja tervislik keskkond ning tõepoolest terved inimesed. Keskkonnateemaga on vaja Balilt, mis oli tore jututuba, edasi liikuda. Nüüd vajame tegusid. Me vajame tegelikkusel põhinevaid konkreetseid meetmeid ning algust tuleb teha järgmise nädala kliimamuutuse paketiga.

Tervise küsimuses vajame õiguskindlust piiriülese tervishoiu suhtes. See on uus suurepärane võimalus Euroopa kodanikele, patsientidele, kui suudame kava ellu viia. Me oleme oodanud ja viivitanud. Enam ei saa oodata. Palun, me peame tagama edasimineku. Alternatiivne valik ei ole mitte-midagi-tegemine. Alternatiivne tee on, et juristid jätkavad poliitika väljatöötamisega meie eest.

Kolmandaks palun ma teil pöörata eritähelepanu vaimsele tervisele. Kui on midagi, mida ma soovin Sloveenia puhul kritiseerida, siis on see vaimset tervist käsitlevate õigusaktide jõustamise aeglus. Nüüd on teil võimalus kiirendada vaimse tervise küsimuse lahendamist kooskõlas rohelise raamatuga ning loodan, et te seda ka teete.

Te olete väike ja uhke riik ning väikesed riigid on tavaliselt parimad Euroopa Liidu eesistujad. Ma soovin teile edu. Olen kindel, et Sloveenia saab teie juhtimisel edukalt hakkama ja saavutab seatud eesmärgid eesistumisperioodi lõpuks kuue kuu pärast.

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Meil on veel aega 10 minutit eelneva registreerimiseta sõnavõttudeks, igaühele kõige rohkem üks minut.

 
  
MPphoto
 
 

  Romana Jordan Cizelj (PPE-DE). – (SL) Sloveenia sai paljude heade soovide osaliseks, kuna on uutest liikmesriikidest esimene, kes saab nõukogu eesistujaks, ning see näitab, et Sloveenia tegevusele pööratakse suurt tähelepanu. Ootused, aga ka vastutus on suured.

Inimesed väljaspool uute liikmesriikide poliitilisi institutsioone mõtlevad sageli, et liitu juhib vaid paar suurt riiki. Sealjuures on Sloveenial märkimisväärne võimalus tõestada, et liit koosneb 27 riigist, kes kõik ühiselt vastutavad ühise poliitika kujundamise eest. Ma ootan, et Sloveenia pööraks suuremat tähelepanu prioriteetide ja ühise tegevuskava elluviimisel sidususele ning erinevuste vähendamisele Euroopas.

Selle lühikese minuti jooksul soovin nimetada veel kliimamuutust ja energiapoliitikat, kuna Euroopa on seadnud endale äärmiselt ambitsioonikad eesmärgid areneda vähem süsihappegaasiheidet tekitavaks ühiskonnaks. See aga ongi just oluline — olla ühiskond, mis tekitab vähe süsihappegaasiheidet. Soovin, et Sloveenia teeks konkreetsed ettepanekud ning esitaks projektid kõnealuse eesmärgi saavutamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Genowefa Grabowska (PSE). – (PL) Hr president, peaminister, eesistujamaa Sloveenia ees seisab mitu ambitsioonikat ülesannet. Kõige olulisem neist on lepingu ratifitseerimine. Teie olete järelevalvaja, kogu protsess on teie kätes. Seetõttu palun teil võtta arvesse ka neid riike, kes ei ole põhiõiguste hartat vastu võtnud, kes loobusid sellest.

Tõsi on, et Poola ja Suurbritannia on sellest loobunud, kuid olen kindel, et nad saavad oma veast aru ning soovivad harta vastu võtta, et nende kodanikud hartast osa saaksid. Neid tuleb aidata kõnealuses küsimuses, seega kutsun teid üles tegema ettepanek lihtsustatud taganemismenetluse kohta, menetluse kohta, mis oleks lihtne ja kiire, millega oleks võimalik siiski harta vastu võtta edasise ratifitseerimiseta.

Eesistuja tulemuslikkus, hr peaminister, on üldiselt vastupidises proportsioonis riigi suurusega. Usun, et see põhimõte kehtib ka teie puhul.

 
  
MPphoto
 
 

  Mojca Drčar Murko (ALDE). – (SL) Hr peaminister, tervitan teie tänaseid inimõiguste alaseid tähelepanekuid. Liberaalse parlamendiliikmena Sloveeniast ja endise ajakirjanikuna arvan, et sõnavabadus ja ajakirjandusvabadus on kaks kõige olulisemat inimõigust. Sel eesmärgil soovin kasutada seda pidulikku sündmust ning tuua esile tõsise kaebuse, millega veerand Sloveenia ajakirjanikest protestib neile avaldatud avaliku ja varjatud surve vastu.

Allakirjutanute avalik häbistamine, kasutades nende kontekstist väljavõetud ütlusi, eesmärgiga kujutada neid kui ebausaldusväärseid inimesi, on sobimatu. Minu arvates on Euroopa Liidu eesistuja kohustatud tagama, et asjaomased ametid tegeleks ütlustega seonduvaga ning kaebuse alustega.

 
  
MPphoto
 
 

  Adamos Adamou (GUE/NGL). – (EL) Hr president, oleme väga mures, kuna Kosovo küsimusega seotud ettepanekutest tulenevalt tahetakse tagada ühepoolsele iseseisvuse väljakuulutamisele õiguslik alus, kuid selline toimimisviis mõjutab otsustavalt rahvusvahelist õigust.

Kosovo iseseisvuse tunnustamine väljaspool ÜRO raamistikku, pidades silmas ühepoolset väljakuulutamist, toob kaasa ohtlikud tagajärjed, mis võivad viia isegi verevalamise ning piiride muutmiseni. Usume, et kuna see oleks ilmselge rahvusvahelise õiguse rikkumine, võidakse seda kasutada ka teistes konfliktiolukordades erimeelsuste lahendusena. Seda võidakse kohaldada ka ELi liikmesriigi Küprose suhtes.

Kosovo olukord on sekkumispoliitikate jätk ja tagajärg ning kõnealust küsimust saab lahendada vaid ÜRO ja kehtiva rahvusvahelise õiguse raamistikus välise sekkumise ja harta põhimõtete rikkumiseta.

Ühepoolselt võetud meetmete mõju võib praegu näha Iraagis. Vaid õigusliku, kokkulepitud poliitilise lahendusega on võimalik tagada rahu.

 
  
MPphoto
 
 

  Avril Doyle (PPE-DE). – Hr president, ma ühinen kolleegidega ja tervitan peaministrit täna siin. Eesistuja, teil on olnud uskumatu teekond 20 aasta jooksul: vangist Sloveenia Vabariigi peaministriks, Euroopa Ülemkogu eesistujaks ning ka ELi, NATO, eurotsooni ja Schengeni ala liikmeks.

Tõsi on, et Balkani praegune olukord ei ole lahendus; rahu kõnealuses piirkonnas on oluline meile kõigile. Suur tänu, et käsitlesite ettevaatusega tulevast Iiri referendumit, mis on vaja läbi viia Lissaboni lepingu ratifitseerimiseks.

Ma võiksime lisada rahvahääletuse juhtlausesse teie kokkuvõtteks öeldud sõnad: „Ma hoolin Euroopast, sest Euroopa hoolib minust.” Mis võiks olla parem juhtlause Iiri referendumile! Me ei saa võtta midagi enesestmõistetavana, seda oleks keeruline saavutada, kuid uskuge mind, Fine Gael’i partei, mille liige ma olen, meie esimees ja Euroopa Parlamendi kõik liikmed teevad kõik võimaliku, et tagada Iirimaal Lissaboni lepingu referendumile positiivne tulemus. Tänan teid ning loodan, et saan selle teile tuua teie eesistumisperioodi jooksul.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Stubb (PPE-DE). – Hr president, soomlasena olen ma suusahüppespordi suur poolehoidja ja allegooriat kasutades ütlen peaministrile, et Sloveenia eesistumise ülesanne on kui Planica lennumägi, teie käsutuses olevad vahendid on kui Elani suusad ning loodan, et teil on Primož Peterka tahtejõud.

Ma usun, et see saab olema edukas eesistumisperiood kolmel põhjusel: esiteks, te olete väga hästi ette valmistunud; teiseks, te olete äärmiselt tagasihoidlik – me kuulsime seda ka teie tänasest kõnest; kolmandaks, te olete väga sihikindel. Selline on edu võti.

Teil on ees kolm suurt ülesannet. Kui suudate need eesistumisperioodi lõpuks täita, olete hästi hakkama saanud. Esiteks, leping: kui suur osa liikmesriike on selle probleemideta ratifitseerinud, olete hästi hakkama saanud; teiseks, energiapakett: kui olete suutnud osa sellest ellu viia, olete hästi hakkama saanud; kolmandaks, kui olete Kosovos edu saavutanud, olete hästi hakkama saanud.

Ma usun, et Sloveenia eesistumisperiood on üle hulga aja üks edukamaid. Edu teile!

 
  
MPphoto
 
 

  Tunne Kelam (PPE-DE). – Hr president, Sloveenia on esimene liikmesriik, mis, olles kannatanud totalitaarse kommunismi all, saab nüüd juhtida kogu Euroopat. Seetõttu on see ajalooline väljakutse ja võimalus, hr peaminister, võtta juhtroll erinevate ajalooliste kogemuste lõimumise edendamisel, et tekiks ühtne ja tasakaalustatud arusaam meie ajaloost kui Euroopa ühisest ajaloost.

Ma usun, et nii teie kui ka kõik ülejäänud inimesed tahavad olla kindlad, et kommunistliku korra ajal sooritatud massimõrvad ei kordu kunagi. See toimub aga vaid siis, kui me kogu Euroopas tervikuna langetame ühtse moraalse ja poliitilise otsuse totalitaarse kommunismi kohta, nagu on tehtud natsismi kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Kaks kõnelejat on veel palunud sõna, mõlemad Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioonist, mis oli fraktsioonidest kõige enam eelneva registreerimiseta sõnavõttude süsteemi vastu. Seega on huvitav näha, kes kõige enam neid sõnavõtte kasutavad.

 
  
MPphoto
 
 

  Anna Ibrisagic (PPE-DE). – (SV) Hr president, kõigepealt minu südamlikud õnnesoovid Sloveeniale ning soovin teile eesistujana kõike head! Janez Janša, minu kolleeg juba tõstatas küsimuse teie väite kohta, et Bosnia julgeolekuolukord on halvem kui Kosovo oma. Ma tahan olla kindel, et te tõepoolest selgitate seda küsimust. Seega küsin veel kord, millele tugineb teie väide? Tegelikule olukorrale see väide ei vasta.

Kõnealuse väite esitamisega ei näidanud te mitte ainult info, vaid ka diplomaatia puudumist. Kui olukord Bosnias oleks nii keeruline ja halvem kui Kosovos, oleks teie väide olnud kahtlemata ohtlik. Seega ootan selgitust.

 
  
MPphoto
 
 

  Paul Rübig (PPE-DE).(DE) Hr president, peaminister, meil on mitmesuguseid meile olulisi projekte, muuhulgas ka projekt „Uurimus väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kohta”. Minu arvates võiksid nõukogu järeldused nõuda, et saaksime selle vastu võtta pärast esimest lugemist, kuna see on äärmiselt oluline teema meie väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Teine küsimus käsitleb asjaolu, et tootmise ja tarbimise energiatõhusus peaks olema meie arutelu keskmes. Sealjuures võib luua palju töökohti. Töökohti ja tööhõivet käsitlev Lissaboni tegevuskava on oluline meile kõigile.

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Janša, eesistuja. − (SL) Daamid ja härrad, suur tänu elava arutelu ning sisukate küsimuste, ettepanekute ja soovituste eest. Paljusid neist võtame rõõmuga järgmise kuue kuu jooksul arvesse. Mul on hea meel, et te toetate meie prioriteete ning mind liigutas väga, kui Sloveenia hümni tsiteeriti ja seda ei teinud mitte kolleeg Sloveeniast, vaid Prantsusmaalt, samuti kui nimetati Sloveenia tooteid, nagu Elani suusad jne. Lühidalt öeldes nautisin ma arutelu ja mul on heameel küsimustele vastata. Kahjuks ei saa ma vastata kõigile küsimustele.

Lissaboni lepingu ratifitseerimine on kahtlemata Euroopa Liidu 2008. aasta kõige olulisem poliitiline prioriteet. Me olime lepingu olulisusest teadlikud juba enne selle allkirjastamist. Sellel ajal räägiti sageli kriisist. Nüüd, kui leping on allkirjastatud, on see ikka sama oluline, kuigi see ei ole veel ratifitseeritud, kuid selles seisnebki meie vastutus. Täpsemalt öeldes on see iga liikmesriigi vastutus viia läbi ratifitseerimine kooskõlas riigi põhiseaduses või õigusaktides sätestatud korraga. Võimalusel tuleks teha seda kokkulepitud tähtajaks. Me ei soovi sekkuda ühegi riigi siseküsimustesse ei liikmesriigina ega kõnealuse kuue kuu eesistujamaana. Osa väiteid on mõned riigid valesti tõlgendanud. Me ei ole kunagi vastupidist väitnud ning kutsume alati üles solidaarsusele, arutades tundlikke teemasid, mis võivad mõjutada ratifitseerimisprotsessi nendes liikmesriikides, kus kõnealune teema võib vahel isegi vaidlusi esile kutsuda.

Euroopa Liidu progress ei alga Sloveenia eesistumisega ning me oleme veendunud, et see jätkub kõigis valdkondades. Prioriteete ei nimetanud me kindlas järjekorras ning see ei tähenda, et me liigume järgmise küsimuse juurde, kui eelmine on lahendatud. Me püüame saavutada nii palju kui võimalik kõigis nii esmatähtsates valdkondades kui ka teistes küsimustes.

Mul on heameel, et Euroopa Komisjoni president selgitas täpsemalt teemasid, millele mina ajapuuduse tõttu keskenduda saanud. Keskkond ja energiapakett on kahtlemata ühed olulisematest väljakutsetest järgmisel kuuel kuul ja ka pärast seda aasta lõpuni. Me peame tõestama tegelikkuses, et eelmise aasta märtsis seatud eesmärgid olid mõeldud tõsiselt.

Ma soovin veel kord rõhutada, et kahtlemata on tugev majanduskasv ainus heaolu alus. Kindlasti peab see olema prioriteet. Lissaboni strateegia sätestab selle selgesõnaliselt ning soovin rõhutada, et strateegiaga teemakäsitlus ei lõppe. Sellest algab alles sotsiaalne õiglus ning need on mõlemad olulised teemad. Samas aga tuleb kõigepealt luua, enne kui saab hakata võrdselt jagama.

Käsitledes kõige enam vastukaja tekitanud Lääne-Balkani küsimust, siis soovin vastata mõnedele konkreetsetele küsimustele ja alustada neist, mis puudutavad kõnealuse probleemi lahenduse õiguslikku alust. Me ei soovi, et Euroopa Liit alustaks pikaajalist arutelu õiguslike aluste teemal, missugused neist on tugevad ja missugused nõrgad, kui oleme juba saavutanud kooskõlastatud lahenduse.

Me ei soovi, et Euroopa riikide seisukohad lahkneksid kõnealuses küsimuses sellepärast, et teised institutsioonid on eriarvamusel. Euroopa Liidu ühtsus kõnealuse küsimuse lahendamisel on üks meie prioriteetidest.

Ma soovin teile meelde tuletada, et eelmise sajandi 90ndate aastate keskpaigas põhjustasid sarnane küsimus ja arutelud õiguslike aluste üle rohkem kui 100 000 inimese surma Bosnias ja Hertsegoviinas ning miljon inimest pidi kodust lahkuma. Kaotatud aega on raske tagasi saada, kuid me võime sellest midagi õppida.

Ma ei väitnud, et Bosnia ja Hertsegoviina julgeolek on suurem probleem kui Kosovo oma. Ma ütlesin aga, et mõnest küljest on see väga tõsine probleem, nagu näiteks pagulaste tagasipöördumine. Bosnias ja Hertsegoviinas on veel väga palju pagulasi, kes ei ole saanud koju tagasi pöörduda. Paljude lahendust vajavate küsimuste lahendamine on juba kavandatud, kuid neid ei saa ellu viia enne, kui pagulased on koju tagasi pöördunud. See on üks väljakutseid meie ees ning ma kardan, et osa minu sõnadest tõlgendati valesti.

Seega, daamid ja härrad, parlamendi president, komisjoni president, esitatud prioriteedid on meie ühine väljakutse. Mul on hea meel, et te toetate nende ühist elluviimist. Veel kord soovin ma rõhutada, kui oluline on koostöö ja koostoime, mis me võime saavutada Euroopa Liidu kolme olulise institutsiooni – Euroopa Parlamendi, Euroopa Komisjoni ja loomulikult nõukogu ühisel osalusel.

Me teeme kõik võimaliku, et saavutada maksimaalne koostoime. Loodan, et saan Sloveenia eesistumise ajal olla siin teie juures mitmesugustel puhkudel ning ootan viljakaid ja, nagu me juba nägime, elavaid arutelusid teiega.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Nõukogu eesistuja, minu siirad tänud teile veenva sissejuhatuse eest Sloveenia eesistumise kavasse. Fraktsioonide esimeeste ja teiste liikmete panusest arutelusse võib järeldada, et saate arvestada Euroopa Parlamendi tohutu ja piiramatu toetusega. Meie kõigi nimel soovin ma teile edu teie töös!

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Barroso, komisjoni president. − Hr president, suur tänu selle huvitava arutelu eest, milles minu arvates valitses suurel määral üksmeel Sloveenia esitatud prioriteetide toetamise suhtes. Oma esimese sõnavõtu ajal rõhutasin ma eesoleva kuue kuu meie töö vaid mõningaid – ma ei saanud kõiki aspekte üksikasjalikult käsitleda – prioriteete: Lissaboni lepingu ratifitseerimine, Lissaboni strateegia uus etapp ning meie kliimamuutuse ja energiapakett. Mul on väga hea meel, et paljud teist avaldasid toetust meie tööle just selles küsimuses. Nüüd on väga oluline asuda oma kohustusi täitma.

Riigipead ja valitsusjuhid on leppinud kokku ambitsioonikate eesmärkide suhtes — kasvuhoonegaaside heite vähendamine 20 % võrra ning taastuvenergia osakaal 20 %. Me ei saa lubada olukorda, et meil on eesmärgid, kuid pole vahendeid nende elluviimiseks. See on sidususe ja usaldusväärsuse küsimus ning mind julgustas teie tänases arutelus avaldatud toetus kõnealuse küsimuse kohta.

Ma soovin vastata vaid ühele, hr Schulzi, hr Lambsdorffi ja hr Broki arutelus tõstatatud küsimusele teema kohta, mida praegu Saksamaal arutatakse – äriühingu Euroopa piires ümberpaigutamise võimalik rahastamine. Ma võin teile öelda, et Rumeenia konkurentsivõimet käsitlevas rakenduskavas on eripunkt, mis keelab struktuurifondide kasutamise ümberpaigutamise kaasrahastamise eesmärgil. Euroopa Komisjon ei ole saanud ühtegi teemakohast projekti, seega võib komisjon kinnitada, et regionaalarengu fonde ümberpaigutamisse ei kaasata. Loomulikult oleme seisukohal, et Euroopa Liidu fondide raha kasutamine ümberpaigutamiseks Euroopa Liidu piires on vastuvõetamatu.

(Aplaus)

Samal ajal on aga tõsi, et Euroopa Liit on PHARE programmi kaudu rahastanud Rumeenias ühte tööstusparki, millesse mitu äriühingut nüüd investeerib. See on oluline küsimus ning ma juhin oma kolleegide, eelkõige Saksamaa kolleegide tähelepanu kõnealusele arutelule ja sellele, kui oluline on olla vastutustundlik selles arutelus.

Meil tuleb teha vahet väljapoole Euroopa Liitu aset leidva ja Euroopas toimuva ümberpaigutamise vahel. Kui investeering liigub Soomest Saksamaale, võib see liikuda ka Saksamaalt Rumeeniasse. Olgem ausad selles küsimuses. Selge on, et tegemist ei ole väljapoole Euroopa Liitu aset leidva ümberpaigutamisega. Nagu te mäletate, tegime komisjoniga ettepaneku luua Globaliseerumisega Kohanemise Fond, mis käsitlebki juhtumeid, mille puhul osa töökohti mõjutab ümberpaigutamine väljapoole Euroopa Liitu. On väga oluline, et Euroopa Liidu kõigi tasandite liidritel – nii komisjoni, Euroopa Parlamendi kui ka riiklikul tasandil, oleks indu selgitada laienemise positiivseid külgi.

(Aplaus)

Saksamaa on riik, kes ekspordib nüüd rohkem uutesse liikmesriikidesse. Euroopa Liidu laienemine loob ka Saksamaal uusi töökohti. Saksamaa äriühingud investeerivad palju uutesse liikmesriikidesse. Seega on Euroopa seisukohast väga oluline selgitada, et laienemine ei ole hea mitte ainult uutele liikmesriikidele, vaid see on võimalus kogu Euroopale.

(Aplaus)

Samal ajal on oluline kindlaks teha, et struktuurifondide raha ei kasutataks äriühingu ümberpaigutamise rahastamise eesmärgil. See oleks ebaõiglane konkurents. Kuid ma kutsun kõiki Euroopa pooldajaid üles seisma ühendatud laienenud Euroopa eest ja seda kaitsma ning samuti kasutama neid hüvesid, mida meile kõigile, ka uutes liikmesriikides annab dünaamilisem Euroopa, mille me koos rajame.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Suur tänu, komisjoni president, teie esituse eest. Me soovime eesistujamaale Sloveeniale kõike head. Nüüd aga läheme kõik koos pressikonverentsile. Hääletamine toimub seejärel siin. Suur tänu intensiivse ja tõhusa arutelu eest.

Kirjalikud deklaratsioonid (artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. (FR) Palju õnne, peaminister Janša, kõne puhul Euroopa Parlamendile. Te juhite muuhulgas riiki, mis vabastati kommunistlikust režiimist, liitus 2004. aastal Euroopa Liiduga ja on nüüd Euroopa Ülemkogu eesistuja.

See on väljakutse nii teile, teie rahvale kui ka valitsusele. Ei ole suuri ja väikeseid riike – on head ja halvad riigid. Teie majanduse tulemused, hiljutine liitumine euroalaga ning inimeste heaolu on eeskuju, mis peaks inspireerima paljusid riike, kes teisi õpetavad.

Teie eesistumine on viimane etapp kolmikeesistumisest, mida alustas Saksamaa ja jätkas Portugal. Te sillutate teed järgmisele, Prantsusmaa, Tšehhi ja Rootsi eesistumise edule. Kui ma kirjutan neid ridu, pean ma silmas Kosovot, teie vendi Lääne-Balkanil, ning nende tulevikku Euroopas.

 
  
MPphoto
 
 

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. – (IT) Suur tänu, härra president. Sloveenia eesistumine algab ajal, mil Euroopas võib taas tunda tagasihoidlikku optimismi ELi tuleviku suhtes. Pärast mõnda aastat segadust ja ebakindlust on saabunud aeg, kui 27 liikmesriigi projekt hakkab edenema. Taas kord palun eesistujal mõelda ühe teema üle järele ning selleks on Euroopa Parlamendi kaks kohtumispaika.

Nüüd, kui me palume pidevalt mitmesuguste riikide kodanikel loobuda teatavatest asjadest, anname me jõulise signaali, kui otsustame koondada kogu oma töö Brüsselisse. Nii rahalised kulud kui ka organisatsioonilised ebamugavused, mille toovad kaasa igakuised asukohamuutused, on saanud kodanike silmis vastuvõetamatuks ning nad ei suuda mõista sellise mõttetu olukorra põhjusi. Koosolekupaika Strasbourgis, mis on loomulikult imeline linn, saab kasutada teistel suurepärastel eesmärkidel ELi tegevuse raames. Näidakem head eeskuju ning saagu kõnealuses küsimuses sõnadest teod.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Nagu arutelust selgus ja nagu kavas selgesõnaliselt öeldud, jätkab Sloveenia Saksamaa eesistumise tegevuskava, pidades esmatähtsaks Lissaboni lepingu ratifitseerimist. Teatavasti soovib Euroopa Liidu poliitiline eliit, et kõik liikmesriigid oleksid lepingu ratifitseerinud enne 2009. aasta valimisi. Seega avaldatakse meile survet mitte korraldada referendumeid, välja arvatud Iirimaal, kus põhiseadus seda nõuab, ja tehakse selgeks suhtumine demokraatiasse ja kodanikele lähemale jõudmisesse – seda soovitakse vaid siis, kui ei ole ohtu, et kodanikud hääletavad nende arvamuse ja huvide vastu.

Teine prioriteet näib olevat nn Lissaboni strateegia teine etapp, et edendada liberaliseerimist ja käsitleda avalikke teenuseid ning sotsiaalseid ja tööõigusi. Me arvame, et Kosovos ühepoolse iseseisvuse väljakuulutamise tagajärjel tekkiv olukord muutuks märkimisväärseks ohuks rahule ja arengule Euroopas.

Samal ajal jäävad lahendamata niisugused küsimused nagu töötusega kaasnevad tõsised sotsiaalsed probleemid, ebakindlad töökohad, vaesus ning sotsiaalne ja territoriaalne ebavõrdsus.

Me jätkame võitlust, et loobutaks neoliberaalsest poliitikast ning võetaks omaks Euroopa, mille märksõnadeks on sotsiaalne õiglus, rahu ja sotsiaalne progress.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Sloveenia eesistumisega avatakse Euroopas föderalistlikku, neoliberaalset ja sõjalist integratsiooni edendavate jõudude juhitud farsi kolmas vaatus ning selle käigus sunnitakse ELis inimestele peale Saksamaa juhtimisel algselt tagasilükatud leping, et takistada riiklike referendumite korraldamist.

Öeldakse, et referendumeid ei ole vaja, kuna:

– igas riigis ja eelkõige riikide parlamentides valitseb ulatuslik üksmeel lepinguga sätestatu suhtes. Kuigi Prantsusmaa ja Hollandi referendumid näitasid, et inimeste tahte ja parlamendi enamuse soovi vahel võib esineda otsustav vastuolu;

– ratifitseerimine parlamentide poolt on sama õiguspärane ja demokraatlik kui ratifitseerimine referendumi käigus. Kuidas peame aga mõistma väidet, et referendumi korraldamine Portugalis võib suurendada ohtu, et leping ei jõustu? Kardetakse, et referendumi tulemused erinevad nende soovist, seega ei tohiks referendumeid korraldada;

– lepinguga sätestatu on erinev eelmise lepinguga sätestatust ning hõlmab olulisi muudatusi. Samas ei öelda, missuguseid muudatusi. Kas ei ütle aga propageerijad ise, et sisu on sama? Lugege Giscard d’Estaingi seisukohti.

Neist kumab läbi kartus …

 
  
MPphoto
 
 

  Małgorzata Handzlik (PPE-DE), kirjalikult. – (PL) Sloveenia eesistumise kava täidab kõiki nõudeid, mis on inimestel, kes peavad majandust esmatähtsaks ning on veendunud, et hea majanduslik olukord on üks liidu edu võtmetest.

Eesistumiskavast leidsin ma mitu olulist viidet Lissaboni strateegiale ning siseturu rollile ELi positsiooni tugevdamisel rahvusvahelisel tasandil.

21. sajandi liit peab keskenduma haridusele ja koolitusele. Haritud ühiskonna potentsiaal on tohutu ning see peab leidma rakendust majanduses, mille aluseks on edukad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, mida on lihtne asutada tarbetute formaalsuste ja kuludeta. Ettevõtetele peavad olema kättesaadavad haritud töötajad ning teadusuuringute ressursid, uued tehnoloogiad jne. Eesistuja paneb sellele suurt rõhku.

Eesistuja avaldus, et ta taotleb tõkete kõrvaldamist ning keskendub tõhusamale reguleerimisele, saadab ettevõtjatele olulise sõnumi. Me teame, et ei ole hullemat olukorda kui halvad õigusaktid.

Minu jaoks on iseäranis oluline seostada äriühingute haldustõkete kõrvaldamise algatus uute juurdepääsuvõimalustega uutele tehnoloogiatele.

Eesistuja peab silmas ka tarbijaid. Tarbijate huvid on sama olulised kui äriühingute omad ning neid tuleb esindada ja kaitsta samamoodi.

Eesistumiskava on väga ambitsioonikas, samas esitab ta selged prioriteedid ning ma nõustun nendega.

Ma soovin eesistujat vaid õnnitleda ning soovida edu!

 
  
MPphoto
 
 

  Gábor Harangozó (PSE), kirjalikult. – (HU) Enne kui ma alustan, soovin tervitada eesistujamaa Sloveenia ambitsioonikat programmi, mis käsitleb Lääne-Balkani sidusust kogu ELi jaoks olulise küsimusena.

Komisjoni 2006. aasta aastaaruande kohaselt oli 2004. aasta laienemine tulemuslik nii vanadele kui ka uutele liikmesriikidele, kuid edu võti oli protsessi sujuvus.

ELi ees seisavad uued väljakutsed, mis nõuavad suuri pingutusi. Sloveenia eesistumise võimalikult suur toetamine kava kõigi prioriteetide täitmisel on oluline, et käsitleda piisavalt kõnealuseid teemasid, muuhulgas eeltingimuste loomine Horvaatia ja Türgi liitumiseks.

ELi peamine eesmärk on Lääne-Balkanil reformide läbiviimise toetamine ja Kosovo küsimuse lahendamine Euroopa-suunalise tulevikuväljavaate raames nii, et see oleks vastuvõetav kõigile. Laienemine on ELi strateegiline ja julgeolekupoliitiline eesmärk ning eeldab tõhusat arengupoliitikat ja partnerluskoostööd.

Jätkuvalt tuleb pöörata tähelepanu Lääne-Balkani arenguetappide erinevuste vähendamisele ning sotsiaalse, majandusliku ja piirkondliku sidususe edendamisele suunatud programmide käsitlemisele. Samas on oluline ergutada investeerimist inimestesse ning toetada arenemist teadmistepõhiseks, loovaks ühiskonnaks, et tagada tasakaal suureneva konkurentsivõime ja sidususe vahel ning edendada Lääne-Balkani riikide arengut. Euroopa solidaarsuse põhimõtte kohaselt tuleb samuti teha pingutusi vaesuse kõrvaldamiseks ning otsetoetuste tagamiseks Lääne-Balkani riikidele. Me vastutame ühiselt Sloveenia eesistumiskava toetamise eest, et saavutada liidu peamised eesmärgid.

 
  
MPphoto
 
 

  Janusz Lewandowski (PPE-DE), kirjalikult. – (PL) Kõik riigid, kes on liitunud Euroopa Liiduga alates 2004. Aastast, on uhked selle üle, et üks neist – Sloveenia – on saanud eesistujaks. Me tervitame uue eesistuja teadaandeid ning esimesi astutud samme. 2008. aasta esimese poole prioriteedid näitavad, et Sloveenia jätkab oma eelkäijate programmi, eelkõige Lissaboni tegevuskava elluviimise, uue lepingu ratifitseerimise ning üleilmse soojenemise vastase tegevusega. Töö jätkuvuse põhimõte on Euroopa Liidu üks olulisemaid omadusi, pidades silmas pooleaastast eesistumisperioodi.

Sõltumata seatud prioriteetidest peetakse Sloveeniat tema geograafia ja ajaloo tõttu riigiks, millel on otsene seos Balkani riikidega. See annab võimaluse jätkata liidu laienemist, kuid eelkõige aitab lahendada Kosovo iseseisvuse küsimuse keerulised probleemid. Piirkondlike probleemide mõistmine on uue eesistuja trump.

Me loodame samuti, et riik, mis on läbi teinud suure muutuse ning kohanenud ELi standarditega, mõistab uute liikmesriikide probleeme, mis käsitlevad ebamõistlikke kohustusi taastuvenergia ja kasvuhoonegaaside heite suhtes. Me peame leidma tasakaalu looduskaitse eesmärkide ning Euroopa majanduse üleilmse konkurentsivõime säilitamise vajaduse vahel. Soovin teile edu ning tänan tähelepanu eest!

 
  
MPphoto
 
 

  Zita Pleštinská (PPE-DE) , kirjalikult.(SK) 2008. aasta ehk „Üheskoos mitmekesisuses: Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aasta” on ELile märkimisväärne aeg, arvestades eelkõige, et esimese poolaasta eesistujamaa on esmakordselt üks uutest liikmesriikidest.

Neli prioriteetset valdkonda, mis käsitlevad Lissaboni majanduskasvu ja tööhõive strateegia elluviimist, energiat, kliimamuutust ning Lääne-Balkani suhteid, võivad anda panuse Euroopa koostoimesse. Sloveenial on võimalus saada ELi juhtrolli kujundajaks üleilmse soojenemise vastases võitluses.

Euro kasutuselevõtt on praegu Slovakkias väga päevakajaline teema. Slovakkia vastuvõtmine euroalasse otsustatakse Sloveenia eesistumisperioodi jooksul. Sloveenia on Slovakkia jaoks eeskuju: see oli esimene riik EU-10st ning üldse kolmeteistkümnes, mis võttis kasutusele euro ning tegi seda 2007. aastal. Slovakkia võib õppida paljudest Sloveenia kogemustest ning kasutada neid euro kasutuselevõtmiseks valmistumisel. Ma loodan, et Sloveenia teeb kõik võimaliku, et otsus Slovakkia vastuvõtmise kohta euroalasse alates 1. jaanuarist 2009 oleks positiivne.

Ma loodan, et oma tegevuse kaudu suudab eesistujamaa Sloveenia veenda 500 miljonit Euroopa kodanikku, et isegi 2 miljoni elanikuga väike riik on võimeline juhtima ELi tulemuslikult kuuekuulise eesistumisperioodi jooksul. Ma usun, et Sloveenia on tõepoolest edukas.

 
  
MPphoto
 
 

  Margie Sudre (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma soovin edastada soojad soovid eesistujamaale Sloveeniale, kes esindab külma sõja tagajärjel killustatud Euroopa taasühendamise pühitsemise viisi.

Sloveenia, kes tegi koostööd Saksamaa ja Portugaliga 18kuulise programmi koostamisel, lõpetab kolmikeesistumise, mida tähistavad institutsioonide tulemuslik taaskäivitamine ning Lissaboni lepingu ratifitseerimisega kaasnev suur vastutus.

Viimane on keeruline küsimus, mille lahendamisele me kõik, iga liikmesriigi rahvas, peame kaasa aitama tagamaks, et tulevane eesistujamaa Prantsusmaa saab panna selle uue ühise aluse kindlalt paika enne 2009. aasta valimisi Euroopas.

Eesistujamaa Sloveenia peab samuti jätkama Lissaboni strateegia rakendamist ning selle lõpule viima, et lahendada Euroopa ees seisvad energia- ja kliimamuutuse, majanduskasvu ja tööhõive küsimused.

Ma loodan siiralt, et Sloveenia suudab eesistujana tagada rahu ning stabiilsuse Lääne-Balkanil ning saavutada ELi ühtse lähenemisviisi Kosovo lõpliku staatuse küsimusele, et 2008. aasta – Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aasta – annaks kõigile eurooplastele võimaluse taaskinnitada oma sallivuse ja vastastikuse mõistmise väärtusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Csaba Sándor Tabajdi (PSE), kirjalikult. – (HU) See on ajalooline hetk, kuna 2008. aasta esimesel poolel juhib Euroopa Liitu 2004. aastal liitunud uus liikmesriik. See on hiljuti liitunud riikidele suur samm edasi, kuna nad saavad kaasa rääkida otsustavates küsimustes.

Esimesel eesistujal uute liikmesriikide seast on palju kaalul ning Sloveenia juhib liitu väga olulisel ajal. Eesistujamaa Sloveenia kõige olulisemad kohustused on Lissaboni lepingu ratifitseerimise edendamine, uue, kolmeaastase Lissaboni strateegia etapi dünaamiline käivitamine ning integreeritud energia- ja kliimakaitsepoliitika väljatöötamise jätkamine.

Sloveenia käsitleb eesistujana esmatähtsate valdkondadena ka Lääne-Balkani integratsiooni ja eelkõige Kosovo tulevase staatuse küsimust. Sloveenia teadmised piirkonnast võivad muuta selle keerulise küsimuse lahendamise veidi lihtsamaks ning edendada Euroopa Ülemkogu 2007. aasta detsembris Kosovosse missioonide saatmise kohta saavutatud ühtsuse säilitamist.

Sloveenia eesistumisperioodil märtsis esitab Euroopa Komisjon õigusaktid, mis käsitlevad ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) nn tervisekontrolli ja tagavad raamistiku ÜPP ulatuslikule kontseptsioonilisele ja rahastamise reformile. Eesistuja toob esile ka Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aasta programmid aastal 2008.

Me toetame oma Sloveenia sõpru, et neil oleks edukas eesistumisperiood. Ma usun, et Sloveenia poliitika ja diplomaatia aitavad tulemuslikult lahendada keerulised ülesanded ning et uue liikmesriigina saame olla uhked oma naabri üle.

 
  
  

JUHATAJA: Diana WALLIS
Asepresident

 

3. Päevakord
MPphoto
 
 

  President. − Enne kui me alustame pärastlõunase aruteluga, on meil teile teadaanne. Ma teen ettepaneku tuua arutelu Díaz de Mera García Consuegra EUROPOLi käsitleva raporti kohta ettepoole päevakorra teiseks punktiks enne nõukogu ja komisjoni sõnavõtte olukorra kohta Pakistanis.

Seega on täna pärastlõunane töökava järgmine: kell 15.00–18.00 toimuvad kõigepealt nõukogu ja komisjoni sõnavõtud olukorra kohta Kenyas, siis toimub arutelu Díaz de Mera García Consuegra EUROPOLi käsitleva raporti kohta ning siis nõukogu ja komisjoni sõnavõtud olukorra kohta Pakistanis; seejärel kell 18.00 jätkame tavapäraselt infotunniga nõukogu osavõtul.

Kas on küsimusi?

 
  
MPphoto
 
 

  Hannes Swoboda, fraktsiooni PSE nimel. – (DE) Proua president, üks kord võime me nõustuda, kuid ma soovin komisjonile meelde tuletada, et päevakorra määrab ikkagi parlament ning vaid erandkorras tuleme me vastu üksikute volinike soovidele. Praegu aga nõustume me erandkorras.

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Suur tänu selle tähelepaneku eest, hr Swoboda, see on kindlasti erandjuhtum. Kuid ma tänan kohalviibijaid nõusoleku eest.

(Parlament nõustus taotlusega)

 

4. Hääletus
MPphoto
 
 

  President. − Järgmine päevakorrapunkt on hääletus.

(Tulemused ja teised üksikasjad hääletuse kohta: vt protokoll)

 

4.1. (A6-0508/2007, Friedrich-Wilhelm Graefe zu Baringdorf) Ühise põllumajanduspoliitika raames loodud kaugseire rakenduste kaudu võetavad meetmed (hääletus)

4.2. (A6-0504/2007, Kurt Lechner) Tarbijakrediidilepingud (hääletus)
  

- Enne hääletust:

 
  
MPphoto
 
 

  Meglena Kuneva, komisjoni liige. − Proua president, ma soovin kasutada võimalust ja selgitada küsimust, mis tõstatati eilsel tarbijakrediidi direktiivi käsitleval arutelul. Küsimus käsitleb artikli 8 uut versiooni kohustuse kohta hinnata tarbija krediidivõimet. Mõlemad muudatusettepanekud, nii 46 kui ka 45 näevad ette, et liikmesriigid, mille õigusaktid sätestavad tarbija krediidivõime hindamise kohustuse teatava andmebaasi põhjal, võivad selle nõudmise säilitada. Nagu ma aru saan, tähendab see, et säilitada võib ka siseriiklikes õigusaktides laenuandjale nõude rikkumise eest kehtestatud sanktsioonid.

 
  
MPphoto
 
 

  Kurt Lechner, raportöör. − (DE) Proua president, me oleme arutanud kõnealuseid suuniseid kuus aastat ning seega soovin lisada mõned tähelepanekud. Esiteks soovin öelda, et seda ei tohiks pidada kriitikaks, kuid kõnealune pikaajaline periood näitab, kui tõsiselt on Euroopa seadusandjad käsitlenud kõnealust keerulist teemat ning kui oluline on tarbijakaitse meile Euroopas. Ma olen kindel, et õigusloome protsess lõppeb tänase hääletusega, ning see on ka minu eesmärk hoolimata kõigist kõnealuse teemaga seotud eriarvamustest mitmesugustes etappides. Ma soovin rõhutada, et minu arvates parandavad kõik kättesaadavad ühised muudatusettepanekud eranditult nõukogu teksti, meie ühist seisukohta. Kahtlemata ühtivad nad enamikuga minu enda ettepanekutest.

Selgituseks soovin öelda, et me tahtsime saavutada kokkulepet. Kokkuleppe saavutamise eesmärgil artikli 16 lõike 2 kohta, mille sõnastuse üle käis veel hiljuti terav arutelu, otsustasime heaks kiita sotsialistide ja liberaalide ettepaneku, et leida küsimusele sõbralik lahendus, ning samuti võtsime tagasi mõningad muudatusettepanekud kooskõla saavutamise eesmärgil.

Ma soovin tänada samuti komisjoni, nõukogu ning eelkõige liikmeid (meil oli väga intensiivne, isegi tuline arutelu) koostöö ja nauditava meeskonnatöö eest. Mis puudutab ülejäänud ettepanekuid, siis minu arvates aitavad nad vaid tugevdada ühist seisukohta ega ohusta tarbijakaitset ega direktiivist tulenevat kasu mitte mingil viisil, kuna ka see aspekt on meie jaoks oluline.

Kokkuvõtteks soovin öelda, et loodan, et direktiivist tulenevad positiivsed ootused muutuvad tegelikkuseks.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  Marios Matsakis (ALDE). – Proua president, eile palus IND/DEM fraktsioon, et kõik hääletused oleksid nimelised hääletused. Ma täheldasin, et ka tänased hääletused on kõik nimelised hääletused. Eile ütles president, et ta uurib järele, kas IND/DEM fraktsioon saab üldse paluda nimelisi hääletusi. Kas ma saan õigesti aru, et see on võimalik ning edaspidi on kõik hääletused nimelised hääletused?

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Hr Matsakis, seda arutatakse homsel esimeeste konverentsil, kuid võin öelda, et kuna käesolev on oluline hääletus, on arvatavasti meie kõigi huvides, et seda tehakse nimeliselt hääletades.

Hr Bonde palus sõna.

 
  
MPphoto
 
 

  Jens-Peter Bonde, fraktsiooni IND/DEM nimel. – Proua president, ma palusin sõna juba enne.

Meie hääletus läks eile väga hästi. See oli tavapärasest kiirem — sujuv, rahulik ning ei olnud ühtegi taotlust aeganõudva ja ebameeldiva kontrollimise kohta. Seetõttu teeb meie fraktsioon ettepaneku jätkata edaspidi elektroonilise hääletusega.

Umbes kuus kuud tagasi lubati mulle näidata plaani, kus raportite ja muudatusettepanekute numbreid on võimalik näha meie hääletuse ajal. Uued, märkimisväärselt suuremad ekraanid võimaldavad näidata kogu hääletuse nimekirja ning hoida aega kokku, kuna me saame hääletada kohe, kui näeme erivärvilisi numbreid ekraanil. Me ei pea ootama tõlget. Me saame vältida olukorda, mil need, kes ootavad tõlget relee kaudu, hääletavad ühe punkti üle ning teised, kes ei oota tõlget, hääletavad järgmise punkti üle. Me säästaksime palju aega.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Tänan, hr Bonde, oleme seda täheldanud. Me teeme selle nimel jätkuvalt tööd, kuid arvan, et peame nüüd minema edasi hommikuse hääletusega.

 

4.3. (A6-0520/2007, Roberta Angelilli) Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia väljatöötamine (hääletus)
  

- Enne hääletust:

 
  
MPphoto
 
 

  Francesco Enrico Speroni (UEN).(IT) Proua president, daamid ja härrad, ma soovin tõstatada töökorraldusliku küsimuse: soovimata sekkuda menetlusse tahan ma küsida, kas on olemas eeskiri selle kohta, et iga kord on kohustuslik teha teatavaks tulemused, hääletajate arv, erapooletute arv ja nii edasi või on see teie enda valik?

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Kui te ei soovi, et ma neid teile teatan, siis ma ei teata, kuid ilmselgelt on hea olla kindel.

– Pärast paragrahvi 60 hääletust:

 
  
MPphoto
 
 

  Thomas Wise (IND/DEM). – Proua president, kas te võiksite panna tulemused vähemasti ekraanile meie ees, kui te neid ette ei loe?

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Kui soovite tulemusi näha, peate vaid üles vaatama.

– Pärast hääletust:

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Evans (PSE). – Proua president, mulle öeldi talitusest, et iga nimeline lisahääletus maksab 400 eurot, mis teeb eilse vägitüki kohta 25 000 eurot lisaks.

Seega tahaksin küsida nimelise hääletuse nõudjatelt, kas nad arvavad, et see on maksumaksja raha otstarbekas kasutamine?

 
  
MPphoto
 
 

  Daniel Hannan (PPE-DE). – Proua president, kui iga nimeline hääletus maksab tõepoolest 400 eurot, siis soovitan, et see saal hakkaks ennast ise tõhusalt majandama, nagu kehtib ka ühise põllumajanduspoliitika, struktuuriabi meetmete, rahvusvahelise arengu ja ülejäänud valdkondade kohta Euroopa Liidu eelarves. Ma olen kindel, et me saame odavamalt hakkama!

 
  
MPphoto
 
 

  Kathy Sinnott (IND/DEM). – Proua president, annan ühe praktilise soovituse. Ühe osa kuludest moodustab see, et me tõlgime hääli, kuid samas on need vaid numbrid, seega vajame vaid üht eksemplari hääletusest. Me ei pea panema numbreid igasse keelde, kuna numbrid ja nimed on igas keeles samad. Seega saame siin kulusid kokku hoida. Ma pean silmas kõiki parlamendis koostatavaid dokumente. Kodanike jaoks on kõige olulisem teada, kuidas me hääletame.

(Aplaus)

 

4.4. (A6-0502/2007, Doris Pack) Täiskasvanuharidus: kunagi ei ole hilja õppida (hääletus)
  

- Pärast hääletust:

 
  
MPphoto
 
 

  Arlene McCarthy, siseturu- ja tarbijakaitse komisjoni esimees. – Proua president, ma soovisin võtta sõna pärast hr Lechneri raporti hääletust. Ma ei tahtnud hääletust katkestada, vaid tahtsin lihtsalt tänada PPE-DE fraktsiooni ühise seisukoha toetamise eest. Oleme saavutanud märkimisväärse enamuse, mis on väga hea märguanne nii tarbijatele kui ka ettevõtjatele selle kohta, et me soovime turu avada ja tarbijaid kaitsta.

Proua president, ma tean, et olete väga aktiivselt kõnealuse küsimuse lahendamisest osa võtnud ning usun, et kõigile parteidele on julgustav, et saavutasime lõpuks märkimisväärse enamuse pärast paljusid kahtlusi ja reservatsioone.

 

5. Selgitused hääletuse kohta
  

Suulised selgitused hääletuse kohta

 
  
  

- Raport: Friedrich-Wilhelm Graefe zu Baringdorf (A6-0508/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). – Proua president, ma olen jälginud eelarvekontrollikomisjoni kaudu paljusid kontrollikoja aruandeid, mis käsitlevad põllumajanduse eelarve rahade väärkasutust ja pettust ning pean mainima, et mul on väga hea meel näha, et parlament tervitab uusi tehnoloogiaid mitmes valdkonnas, eelkõige just põllumajanduse valdkonnas.

Loodan et lähiaastatel saab kõnealust teavet – see on üks raportis esitatud muudatusettepanekutest – levitada Interneti kaudu Euroopa Liidu kõigile inimestele, kes on sellest huvitatud, eelkõige aga just liikmesriikide kontrolliasutustele. Siis nad näeksid, et näiteks Kreekas deklareeritakse maad oliivide kasvatamise pinnana rohkem, kui neil seda tegelikult on.

Ma soovin võtta sõna ka põhiseadusliku lepingu teemal. Ma soovin, et kõnealusel majal oleks küsimuses suurem sõnaõigus ning et inimesed saaksid selliseid küsimusi otsustada tulevikus referendumil, ning see on põhjus, miks ma annan selgitused kõigi raportite hääletuse kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Syed Kamall (PPE-DE). – Proua president, võib tekkida küsimus, miks mina Londoni esindajana annan selgituse hääletuse kohta, mis käsitleb põllumajandust ja ühist põllumajanduspoliitikat. Me peame aga tunnistama, et ühine põllumajanduspoliitika mõjutab tarbijaid üle kogu ELi kõrgemate hindade kaudu.

Seetõttu on meil kõigil kohustus tagada maksumaksja raha kasutamise kontrollimine paljudes valdkondades, muuhulgas ka ühise põllumajanduspoliitika valdkonnas.

Ma saan aru, et käsitledes ühise põllumajanduspoliitika juhtimise puudusi, tuleb esile märkimisväärne vajadus teabe järele maa kasutamise kohta ning minu arust seetõttu tervitamegi kõik parema tehnoloogia kasutamist. Loodan, et paljud minu valijad võidavad tehnoloogia kasutuselevõtust.

Ma nõustun kolleegiga, et üks põhjusi, miks ma annan selgituse hääletuse kohta on asjaolu, et Euroopa ja Suurbritannia inimesed peaksid saama öelda oma arvamuse põhiseadusliku lepingu kohta referendumil.

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Tuletan kolleegidele meelde, et praegu räägime selgitustest asjaomaseid raporteid käsitleva hääletuse kohta. Kui keegi püüab rääkida teistel teemadel, siis kooskõlas kodukorra eeskirjadega pean ma katkestama tema kõne.

 
  
MPphoto
 
 

  Daniel Hannan (PPE-DE). – Proua president, soovin hea meelega rääkida kõnealusest raportist. Graefe zu Baringdorfi raportis selgitatakse uusi meetodeid pettuste ja põllumajanduspoliitika käsitlemiseks ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames, kuid see raport käsitleb üht kõige ebatõhusamat, kallimat, kulukamat, bürokraatlikumat ja ebamoraalsemat põllumajandustoetuse süsteemi inimkonna ajaloos ning ükski agro-meteoroloogiline imeravim ei saa seda päästa. Õppige ÜPP kogemusest; tehke sellest järeldused.

Enne kui anname uued volitused mis tahes organisatsioonile, peaksime kõigepealt vaatama, kuidas ta kasutab olemasolevaid volitusi. Põllumajandus on alates 1960ndatest Euroopa Liidu ainupädevuses. Vaadakem selle tagajärgi — ökoloogiline häving, ülejäägi kadumine, Aafrikas tekitatud vaesus. Kas see on institutsioon, mille tahame panna vastutama välispoliitika, kriminaalõiguse ja kaitse eest, ning kui on, siis kas me ei peaks küsima inimeste arvamust lubatud referendumil?

Cato Vanem lõpetas kõik oma kõned mis tahes teemal nõudmisega, et Kartaago tuleb hävitada. Mina lõpetan enda kõne nõudmisega, et Lissaboni lepingu üle peab otsustama rahvas: Pactio Olisipio censenda est!

 
  
MPphoto
 
 

  Jim Allister (NI). – Proua president, ma ei arva, et peaksime muretsema liigselt uue tehnoloogia üle, oluline on, et seda kasutatakse nõuetekohaselt, mitte ei kuritarvitata.

Samas kasutatakse ühist põllumajanduspoliitikat sageli kurjasti, seda eelkõige Lõuna-Euroopas ning usun, et uus tehnoloogia aitab seda lõpetada. Kui see õnnestub, säästame palju rohkem kui 400 eurot, mille üle keegi kurtis, kui rääkida läbipaistvuse suurendamisest hääletusel.

Kõnealune raport käsitleb kaugseiret. Ma soovin lisada veel järgmist: kui Euroopa saaks kasutada demokraatlikku seiret, siis tajuks ta suurt meelepaha üle kogu Euroopa asjaolu suhtes, et kodanikud on välja jäetud kõige olulisema küsimuse otsustamisest ning rikutud on nende õigusi väljendada oma arvamust selle kohta, nimelt küsimuses, kuidas neid peaks valitsema.

 
  
MPphoto
 
 

  Roger Helmer (NI). – Proua president, ühine põllumajanduspoliitika on 20. sajandi igand. Me näeme üha sagedamini, et põllumajanduslikke tooteid mõjutavad demograafia ja biokütused. Idee, et Euroopa Liit peaks suure osa oma eelarvest kulutama põllumajandustootmise toetustele, on selgelt vananenud ning seetõttu ei ole ühtegi põhjust, miks me vajame paremat tehnoloogiat halva asja tegemiseks. Me peaksime halva asja lõpetama.

Pean tunnistama, et lojaalse konservatiivina, kes toetab ühtset seisukohta, hääletasin ma kõnealuse meetme poolt, kuid tegin seda väga vastumeelselt.

Lisaks eelöeldule avaldan kahtlust selle täiskogu õiguse ja demokraatliku legitiimsuse suhtes, võtta vastu kõnealune meede või mis tahes muu meede, kui lükkame tagasi kodanike otsuse Lissaboni lepingu kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Nirj Deva (PPE-DE). – Proua president, arvan, et kaugseire meede oleks tegelikult väga tõhus bürokraatia vähendamise osas, kuna mõned meie talunikud Kagu-Inglismaal praegu kannatavad märgistamise tõttu. Kui kõnealune mehhanism hakkab korralikult tööle, oleks see minu arvates äärmiselt ebatõhusa bürokraatliku süsteemi, mida me tunneme ÜPPna, tunduvalt tõhusam toimimine. Seega toetasin lojaalse konservatiivina kõnealust meedet. Olen aga seisukohal, et ÜPP süsteemi põhjaliku läbivaatamisega on viivitatud liiga kaua ning kutsun üles kolleege, kes jagavad mu arvamust, kiirendama protsessi. Arvan, et kui me saame teha kaugseiret lehmade kohta, siis miks ei saa me seda teha inimeste vaadete kohta referendumi suhtes.

 
  
MPphoto
 
 

  Derek Roland Clark (IND/DEM). – Proua president, mul on väga hea meel võtta sõna, et anda selgitus Graefe zu Baringdorfi raporti hääletuse kohta, kuna mina hääletasin selle vastu. Tegin seda sellepärast, et mis tahes kaugseire seade on seotud kaugjälgimisseadmega. Milleni see aga viib? Me ei soovi, et Euroopa inimesi jälgib kaugseireseade või kaamerad taevas, kuid see on just olukord, milleni viib Graefe zu Baringdorfi raport.

Peame endalt küsima, kas see on ettekääne anda tööd Galileo projektile, mis on tohutu kulutus? Kui raha poleks kasutatud sellel eesmärgil, oleks sellega saanud tasuda kõigi järgneva kümne aasta nimeliste hääletuste eest siin majas.

Kui EL tahab midagi jälgida, jälgigu Euroopa inimeste soove ning korraldagu viivitamata referendum Lissabonis allakirjutatud uue põhiseaduse kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Godfrey Bloom (IND/DEM). – Proua president, ma tean, et tegelikult jagate te meie arvamust referendumi kohta, sest tean, et isiklikult soovite samuti selle korraldamist, kuna see annaks sellele kohale legitiimsuse. Kuid jättes poliitilised erinevused kõrvale, mina õnneks ei ole konservatiiv ega pea hääletama pimesilmi täieliku mõttetuse poolt. Saan hääletada terve mõistusega ning hääletasin Baringdorfi raporti vastu, kuna minule tundub kogu idee jälgimisest ja satelliitidest äärmiselt vastumeelne ja hirmutav. Arvan, et pikas perspektiivis hakatakse seda ära kasutama. Nii see lihtsalt läheb ning tean, et tavainimene leiab selle suurepärase olevat, kuid peame mõtlema ka tulevaste põlvkondade peale. Kardan, et mul puudub usaldus poliitikute vastu. Kui nad kuritarvitavad võimu, mida nad alati teevad, miks ei peaks nad kuritarvitama kõnealust süsteemi, seega hääletasin ma vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Graham Booth (IND/DEM). – Proua president, ma soovin selgitada, miks hääletasin hr Graefe zu Baringdorfi raporti vastu. ÜPP on laostanud Ühendkuningriigi põllumajandusvaldkonda üle 30 aasta. Me ei soovi, et EL sekkuks põllumajandusse, kuid kõnealune meede süvendab nende sekkumist veelgi. Seega hääletasin raporti vastu, kuna soovime saada põllumajanduse juhtimise tagasi Suurbritannia kätte. Selleks on aga vähe võimalusi, kuni ignoreerime Prantsusmaa ja Hollandi elanike hääli referendumil, mis peab olema meile võimaldatud vastavalt põhiseadusele.

 
  
  

- Raport: Kurt Lechner (A6-0504/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Březina (PPE-DE). – (CS) Soovin rõhutada, et mina hääletasin tarbijakrediidilepinguid käsitleva raporti poolt, kuna arvan, et kõnealune raport on samm õiges suunas. Mul on heameel, et suutsime taltsutada komisjoni ja nõukogu entusiasmi koostada veelgi üksikasjalikum õigusakt, mis minu arvates ei ole soovitav. Eri õigustraditsioonide ja finantskultuuride tõttu tekivad erinevused liikmesriikide vahel ning püüdlused neid erinevusi sunduslikult kõrvaldada ei ole minu arvates tulemuslikud. Seega on oluline, et Euroopa Parlament on keskendunud peamisele – tarbijakrediidilepingute ühtlustamise põhimõtetele. Siinjuures soovin esile tuua õigust leping tühistada ning ennetähtaegse tagasimaksmise võimalust tarbijale kohaldatava trahvita. Arvan, et pooltele kohustuslik kahenädalane etteteatamistähtaeg lepingu lõpetamise kohta on vajalik kõigi osapoolte õiguskindluse tagamiseks. Samal ajal on oluline tagada, et seotud krediidilepingute puhul võib tarbija soovil vähendada kõnealust tähtaega kolmele päevale. See võimaldab tarbijal saada ostetud kauba omanikuks varem. Usun, et säte, mis tagab, et krediidi varasem tagasimaksmine ei kahjusta tarbijat, on piisav. Liikmesriigid on kohustatud lisama selle sätte riiklikesse õigusaktidesse ning seega on tarbijahuvid kaitstud.

 
  
MPphoto
 
 

  Zuzana Roithová (PPE-DE).(CS) Daamid ja härrad, mul on heameel, et pärast kuus aastat kestnud arutelusid oleme suutnud tagada Euroopale ühtlustatud krediidieeskirjad.

Tarbijakaitset edendatakse ning seda kohaldatakse piiriüleselt. Võib-olla aitab see vähendada veidi ka soovimatuid kodumajapidamiste võlgu. Nii neljateistkümnepäevane tähtaeg lepingu lõpetamiseks ilma rahatrahvita kui ka kohustus anda tarbijale kõigepealt standardset informatsiooni kõigist laenukuludest peaks kergendama tarbija olukorda. Uus teema on õigus maksta laen tagasi enne tähtaega. Kõige enam tekitas eriarvamusi asjaolu, kuidas tagada, et pangad ei nõuaks tohutuid trahve ennetähtaegse tagasimaksmise eest. Trahvi määr peaks vastama nüüd vaid tegelikule kulule. Samas arvan, et oluline oleks määrata kindlaks ka kulude määr, pidades silmas laenu jääkväärtust, mille poolt me täna hääletasime.

 
  
MPphoto
 
 

  Zita Pleštinská (PPE-DE).(SK) Proua president, mina hääletasin Kurt Lechneri raportiga täiendatud nõukogu ühise seisukoha poolt.

Pärast kuus aastat kestnud õigusloomealast tööd on tarbijakrediidileping märkimisväärne samm edasi lepinguvabaduse kaitsmisel ning julgustab tarbijaid võtma vastu vastutustundlikke otsuseid. Peame silmas pidama, et suur hulk ettekirjutusi ei tähenda automaatselt tarbija suuremat kaitstust. Infotulv võib tekitada suuremat segadust eelkõige just kogenematutel tarbijatel ning lihtsuse ja läbipaistvuse eesmärk jääb saavutamata. Lisaks tähendab see suuremaid kulusid, mis lõpuks tarbijal kinni tuleb maksta.

Hoolimata jätkuvast huvist osta krediidilepingu alusel ja hoolimata tarbijakrediidi toodete kasutamisest, on vähesed tarbijad teadlikud tarbijakrediidiga seotud ohtudest, näiteks et haiguse või töötuse korral ei ole neil võib-olla võimalik makseid tasuda. Arvan, et kõnealune direktiiv aitab tarbijatel võtta vastu kaalutletud otsuseid ning tänu kiirele ja lihtsale korrale saavad nad võrrelda mitmesuguseid pakkumisi nii oma riigi kui ka välismaistelt pakkujatelt.

 
  
MPphoto
 
 

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). – Proua president, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonis, kus see raport on pikka aega küpsenud mõlema lugemise vältel, on teada, et ma olen raportit teravalt kritiseerinud selle algusest peale: algselt sellepärast, et anti eksitav teave uute toodete kohta, mis on ühel turul juba olemas, nimelt Ühendkuningriigis hüpoteegid, mille korral saab sama panga krediitsaldo tasakaalustada hüpoteegiga, ning mis algsete ettepanekute kohaselt oleks raportis keelatud, ja nüüd kuus aastat hiljem seoses uue küsimusega, mis käsitleb krediidikulusid ennetähtaegse tagastamise korral ja mida pole kuue aasta jooksul lahendatud.

See on äärmiselt oluline õigusakt, mis mõjutab tohutut hulka inimesi, muuhulgas minu valimisringkonnast igaüht, kes omab eluaset. Ma rääkisin sellest konservatiivide koosolekul Harpole’i külas Michael Orton-Jonesi nimelise mehe majas ning ta küsis minult isiklikult selle täiskogu vastu võetud tarbimislaenu direktiivi ja rahapesudirektiivi kohta.

Me peame olema tunduvalt ettevaatlikumad selliste oluliste õigusaktide käsitlemisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Syed Kamall (PPE-DE). – Proua president, mina esindan maailma parimat linna Londonit, kus asuvad ka Euroopa kaks suurimat finantskeskust: esiteks, City of London, mis on, nagu me teame, väljapaistvamaid finantskeskusi maailmas ning teiseks, Docklands, Canary Wharf, kus kunagi toimus kaubavahetus kogu maailmaga ning nüüd toimub finantsteenuste vahetus kogu maailmaga.

Ma arvan, et see oli Rootsi filosoofide ansambel, mis ütles: „Raha, raha, raha, ma töötan kogu päeva ja öö, et maksta makse, kas pole kurb. Kuid unistustes on mul plaan: ma hangin endale rikka mehe.”

Minu puhul see paika ei pea, sest see ei kuulu minu tõekspidamiste hulka. Tarbijatele üle Euroopa on aga oluline, et me otsiks jätkuvalt viise, kuidas tarbijakrediit kättesaadavamaks teha, ja seda mitte ainult minu valijatele Londonis, vaid ka finantsteenuste valdkonnale.

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Hr Kamall, ma üritan võtta seda tõsiselt, kuid loodan, et see ei muutu Ühendkuningriigis hästi tuntud raadiosaateks „Just a Minute”.

(Naer)

 
  
MPphoto
 
 

  Daniel Hannan (PPE-DE). – Proua president, üks minut ilma korduseta, kõrvalekaldeta või – mis see kolmas oli? Kõhkluseta! Tõepoolest.

Alustagem esimestest põhimõtetest. Milleks on vaja Euroopa Liidul tarbijakrediidi õigusaktide ühtlustamise poliitikat? Mulle näib, et raporti aluseks on põhimõtteline arusaamatus. Vaba kaubandus ja avatud turud ei eelda ühtseid õigusakte kaubandusliku tegevuse iga aspekti puhul. Pigem vastupidi. Vaba turg sõltub mitmekesisusest ja paljususest ning kuigi neid on vaja reguleerida teatud määral siseriiklikul tasandil, ei tähenda see, et turuteenuste iga aspekt vajaks üleeuroopalist ühtlustamist.

See on oluline, kuna mulle näib, et sama kontseptuaalne viga on Lissaboni lepingus esitatud ELi jurisdiktsiooni mitmesugustesse valdkondadesse laiendamise taga. Sama kehtib lisaks tarbijakaitse valdkonnale ka justiits- ja siseküsimuste, välisasjade, kaitse ja teiste valdkondade kohta.

Kui need valdkonnad viiakse osaliselt või täielikult Brüsselisse, peaks meil olemas vähemasti võimalus kõigepealt oma valijatega konsulteerida. Lissaboni lepingu üle peab otsustama rahvas: Pactio Olisipio censenda est!

 
  
MPphoto
 
 

  Jim Allister (NI). – Proua president, nagu teame, on ühtlustamine olnud ELi peamine vahend selle loomisest peale. See on tunginud meie elu igasse valdkonda ning on päris selge, et see on strateegia — strateegia vähendada riiklike otsuste olulisust, riikide otsuste vastuvõtmise võimet ning seega ka riiklikke institutsioone.

Seega on see olnud Euroopa integratsiooni intensiivistamise viis ning suhtun sellisesse toimimisviisi üsna vaenulikult. Ma usun liikmesriikide õigusesse otsustada ise nende kodanikke käsitlevate valdkondade üle riigi piires.

On üks valdkond, mille ühtlustamisele me saame kaasa aidata. Me saame ühtlustada põhimõtte, et Euroopa kodanikel on õigus öelda oma arvamus Lissaboni lepingu kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Roger Helmer (NI). – Proua president, arvan, et on oluline teada, kuidas me hääletasime, kui anname selgitusi hääletuse kohta. Mina isiklikult hääletasin, jälle lojaalse konservatiivina, kes toetab ühtset seisukohta, meetme poolt ja jälle, kui see oleks olnud minu otsustada, oleksin ma vastu hääletanud põhjusel, mida on juba nimetanud kolleegid, eelkõige aga hr Hannon, kes viitas mitmekesisust eeldavale vabale turule.

 
  
MPphoto
 
 

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). – Proua president, ma soovin paluda austatud liikmelt tema järel sõna. Kas tal oleks võimalik oma märkusi ümber hinnata, sest see on raporti teine lugemine ning seal oli …

(President katkestas kõneleja)

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Vabandust, aga me kuulame hr Helmeri selgitust hääletuse kohta. Igal kõnelejal on aega üks minut selgituse andmiseks hääletuse kohta. Hr Helmer, palun jätkake.

 
  
MPphoto
 
 

  Roger Helmer (NI). – Proua president, olen nõus, et laenu valdkonna üle peaksid otsustama riiklikud valitsused kooskõlas kohalike tavade ja korraga. Piiriülese laenamise osakaal ei ole piisav, et õigustada ühtlustamist. Näib, kui ma võin nii öelda, et Euroopa Liidul endal on probleeme kodanikepoolse usaldusega, kuna ta keeldub võtmast vajalikke meetmeid referendumi kaudu, et toimida kooskõlas õigusaktidega.

 
  
MPphoto
 
 

  Nirj Deva (PPE-DE). – Proua president, see meenutab mulle aega, kui ma olin Ühendkuningriigi parlamendi alamkojas. Kui see raport oleks kuidagi aidanud hr Brownil ja saamatul leiboristide valitsusel seal ära hoida Northern Rocki panga kriisi, kui see raport oleks olnud mingil viisil kasulik, et õpetada leiboristide valitsusele, kuidas juhtida majandust, oleks ma ilmselt öelnud, et see on hea raport.

Olles lojaalne konservatiiv ma pidin seda toetama, kuna toetasin ühtset seisukohta. Kui me aga räägime krediidist, siis krediit tähendab usaldust ning kui Euroopa Liit ei saa usaldada oma kodanikke ja Euroopa kodanikud ei saa usaldada Euroopa institutsioone, siis kas see on põhjus, miks referendumit ei korraldata? Kas sellepärast, et me ei usalda oma kodanikke, et nad saaksid otsustada õigesti?

 
  
MPphoto
 
 

  Derek Roland Clark (IND/DEM). – Proua president, ma võtsin hääletusest osa, et aidata liikmesriike ning seetõttu toon esile järgmist: muudatusettepanek 46, osade kaupa hääletus, see käsitles asjaolu, et liikmesriikide õigusakte ei tohi kõrvale jätta. Ma hääletasin selle poolt ning mul on rõõm tõdeda, et mind toetati. Hääletasin muudatusettepaneku 9 esimese osa poolt, mis käsitles ettepanekut laiendada valdkondi, millele kohustust ei kohaldata. Mul on kahju, et seda vastu ei võetud. Ma hääletasin muudatusettepaneku 29 poolt, mis sätestab, et hüvitamine toimub kooskõlas siseriikliku õigusega. Mul on kahju, et ka seda vastu ei võetud.

Ma võtsin seega hääletusest osa, et aidata liikmesriikide valitsusi, kuid see ei tähenda, et toetan liikmesriikide valitsuste sekkumist eluaseme finantseerimise ja pangandusküsimusesse. Nagu minu kolleeg hr Deva mainis, ei ole nad selleks piisavalt ettevalmistatud. Northern Rocki kohta aga võib öelda, et valitsus kulutas pool riigikassa rahast, üritades seda päästa, ja kes teab, kas sellega juhtum lõpetati. Mida me aga teame, mis lõpetati, on Lissaboni lepingu referendumi küsimus, kuid nii ei tohiks see olla.

 
  
MPphoto
 
 

  Graham Booth (IND/DEM). – Proua president, ma pean midagi üles tunnistama. Mul ei ole mingisugust asjaomast kvalifikatsiooni, kuid siiski istun ma siin ja aitan luua õigusakte, mis mõjutavad ligi 400 miljonit inimest. Kui ma vaatan siin saalis ringi, siis arvan, et, arvestades kõnealuse arutelu taset, ei ole paljudel liikmetel sarnaselt minuga asjaomast kvalifikatsiooni. Liikmesriikide elanikud, ELi kodanikud koos moodustavad arukate inimeste rühma, kuid meie rikume nende õigust langetada ise oma otsuseid. Minu arvates on see valdkond, millest poltiikud peaks eemale hoidma ning võimaldama inimestel ise otsustada, eelkõige lubage palun korraldada referendum Euroopa Liidu põhiseaduse kohta.

 
  
  

- Raport: Roberta Angelilli (A6-0520/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  John Attard-Montalto (PSE). – (MT) Ma soovin lühidalt selgitada, kuidas hääletasin, et äratada Malta ametiasutuste tähelepanu. Ma soovin pöörata tähelepanu eelkõige kahele juhtumile. Esiteks Gozo poisi, hr Attardi poja juhtum, mis on meedia tähelepanu all olnud kaks viimast aastat. Tema isa koheldi eelarvamusega, kuna tema vanemlikud õigused isana olid ära võetud ja ta tõi lapse enda kodumaale Gozosse elama. Teiseks, hiljutine 13aastase tüdruku kriminaalasi, mille puhul ametiasutused ei teadnud, kuhu ta saata: kõigepealt saadeti ta vanglasse ning seejärel vaimuhaiglasse. See oli märkimisväärne viga. Aitäh!

 
  
MPphoto
 
 

  Hubert Pirker (PPE-DE). – (DE) Proua president, mina räägin Austria Rahvapartei Euroopa rühma nimel. Me lükkasime tagasi kõik artiklid, mis käsitlevad õigust seksuaalsele ja reproduktiivtervisele, kuna kõnealuse teksti tõlgendamist võidakse loomulikult kasutada ka ettekäändena katkestada rasedus mis tahes järgus ning meie oleme selle vastu.

Me hääletasime pearäti keelustamist käsitleva artikli 127 poolt, kuna noori tüdrukuid ei tohiks julgustada kandma poliitilisi sümboleid, ning me soovime kindlustada, et noortele inimestele oleks tagatud vabadus hääletada ja valikuvabadus.

Me hääletasime ka artikli 116 poolt, kuid see ei tähenda, et sellest tuleneks kohustuslik õiguslik tagajärg.

 
  
MPphoto
 
 

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). – Proua president, tulin raporti üle hääletama teatava ärevusega, sest tean, et paljud neist raportitest taotlevad volituste laiendamist valdkonda, milles meil volitusi tegelikult veel ei ole.

Ma esindan valimisringkonda, milleks on Leicestershire’i linn nimega Rothley, kus elab perekond McCann. Nad on olnud väga järjekindlad ja kutsunud siinset parlamenti üles pidama järjepidevalt kadunud laste ja muid asjaomaseid registreid.

Ma esindan ka Northamptoni linnas uut laste abistamise heategevusühingut KidsAid, mille asutas David Mackintosh, kes oli veendunud, et enamik sellest raportist oli tegelikult väga positiivne.

Siiski, nagu sellele täiskogule juba omane, sai valdavaks poliitiline korrektsus, ning kui te vaatate muudatusettepanekuid 162, 163 ja 164, siis näete, et nende eesmärk on volitusi laiendada.

Siinjuures on sobilik kasutada motot: kui te ei saavuta edu, siis määratlege uuesti edu mõiste. Sama on tehtud Lissaboni lepinguga ning loodan väga, et minu valijad saavad öelda oma arvamuse lepingu kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Syed Kamall (PPE-DE). – Proua president, soovin anda selgituse Angelilli raporti „Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia väljatöötamine” hääletuse kohta. Ma täheldasin, et raportöör rõhutab seletuskirjas, et raporti eesmärk ei ole nimekirja koostamine lahendust vajavatest probleemidest või õigustest, mida tuleks käsitleda esmatähtsatena.

Minu valimisringkond on London – maailma parim linn, maailma parima riigi pealinn ning minu valimisringkonnas elab väga palju lapsi. Olen ka ise kahe lapse isa ja, nagu üks tuntud filosoof kunagi ütles, ma usun, et lapsed on meie tulevik. Seega on oluline laste õigusi arvesse võtta. Samas tekib küsimus, kas seda peab tegema ELi tasandil.

Mõelgem, näiteks, kas me tahame, et noorukitele antakse teavet ja õpetusi sellisel kõlvatul teemal nagu seksuaalsed ja reproduktiivsed õigused. Arvan, et peame väga hoolikalt otsima kohalikke lahendusi ning – lubage Suurbritannia inimestel öelda oma arvamus põhiseaduse referendumil.

 
  
MPphoto
 
 

  Daniel Hannan (PPE-DE). – Proua president, Disraeli võttis kord vastu ühe delegatsiooni, öeldes: „Nende õpetatud liberalismile eelistan ma vabadusi, mida me naudime, inimese, inglase õigusi.”

Meie riigi õiguse traditsioon ei ole mitte lihtsalt erinev Euroopa üldise õiguse kontseptsioonist, vaid need on ühildamatud. Me juhime tähelepanu teatavatele kindlatele õigustele, mida tagavad õigusaktid, ükskõik, kas Magna Carta, inimõiguste deklaratsioon või tavapärased seadused; me ei usalda üldisi inimõiguste koodekseid, mida on tõlgendanud kohtunikud, kelle poolt me hääletada ei saa.

Tuleb tõdeda, et meie traditsioon on olnud tunduvalt edukam, kui mõnede mandri-Euroopa riikide oma, kus keskendutakse üldisele lähenemisviisile. Me ei ole langenud revolutsiooni ega diktaatori ohvriks, nagu teised riigid. Me usume, et kõik õigused on inimesel sündides olemas.

Nagu Aldous Huxley kord ütles: „Õigusi mitte ei anta, vaid võetakse.” See on põhjus, miks me oleme põhimõtteliselt ELi harta sidumise vastu Lissaboni lepinguga ilma referendumita. Inimeste arvamust tuleb küsida: Pactio Olisipio censenda est!

 
  
MPphoto
 
 

  Jim Allister (NI). – Proua president, me käsitleme siin tõsiseid küsimusi, aga ka raportis on tõsised moraalsed probleemid. Minu hääletamist mõjutasid need märkimisväärselt. Minu arvates on osa sellest raportist solvav. Minu arvates on solvav, kui keegi võtab noorukite reproduktiivsete õiguste kohta seisukoha, mida ta lastele peale sunnib ja mis on tema arvates kohane, nagu me näeme põhjenduses L ja lõigetes 162, 163, 164 jne.

Minu arvates on see vale ja kohatu suruda peale ühele ühiskonnale ideoloogiliselt ja moraalselt eelarvamuslikke väärtusi, mis võivad olla vastuolus selle piirkonna väljakujunenud eetiliste tõekspidamistega. Ma olen põhimõtteliselt selle asjaolu vastu ja, nagu hr Hannan ütles, seda kogeme me harta kaudu üha enam. Seetõttu ma soovingi, et minu kodanikud saaksid nõustuda või vastu vaielda.

 
  
MPphoto
 
 

  Roger Helmer (NI). – Proua president, mina hääletasin meetme vastu. Esmakordselt jõudsime päevakorrapunktini, kus ma ei pidanud toetama konservatiivide ühist arvamust ning ma kasutasin seda võimalust.

Ma olen kolleegidega täiesti nõus. Kõnealune meede sisaldab paljusid aspekte, millega ma nõustun: selles on palju koduga seonduvat ja me oleme kõik nõus, et see on oluline.

Teisest küljest aga tehakse ettepanek, et me peame andma lastele seksuaalkasvatust teismeliste raseduse ja sugulisel teel levivate haiguste levimise vähendamise eesmärgil. Minu kogemus näitab, et kui me räägime lastele millestki ning õpetame neid seda tegema, siis nad tahavad seda kohe järele proovida ning me ei peaks üllatuma, kui nad seda teevad! Me kuuleme liiga palju noorukite reproduktiivsetest õigustest, kuid reproduktiivsest vastutusest mitte. Peame olema vastutustundlikumad oma lähenemisviisis lastele ning jätma need küsimused lastevanemate ja kohalike asutuste hooleks.

Kokkuvõtteks arvan, et enne kõnealuse küsimuse jätkamist tuleb korraldada Lissaboni lepingu rahvahääletus.

 
  
MPphoto
 
 

  Nirj Deva (PPE-DE). – Proua president, see raport valmistas mulle suure pettumuse ning, kasutades võimalust vabalt hääletada, hääletasin ma selle vastu. Kõnealune raport ei käsitle laste õigusi. See käsitleb laste õigust seksuaalsuhetele ja õigust teha aborti, mis mulle ei ole vastuvõetav.

Kuidas on aga laste ja vanemate õigusega otsustada Euroopa tuleviku, Lissaboni lepingu ja tuleviku üle, mille poole me liigume? Lõppude lõpuks ei ole need institutsioonid rajatud meie, vaid meie laste jaoks. Kas me küsime nendelt ja nende vanematelt, missugune on Euroopa tulevik ja mida nad arvavad sellest? Ei. Me otsustame ega anna neile õigust avaldada oma arvamust nende enda tuleviku kohta. See on vale.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  Frank Vanhecke (NI).(NL) Proua president, soovin mainida, et mina hääletasin hr Angelilli raporti vastu. Ma ei teinud seda sellepärast, et ma olen laste õiguste vastu, kaugel sellest. Tõepoolest, ma tervitan asjaolu, et raport eirab mõnda selle koja tabu, nagu näiteks tüdrukute vastu suunatud struktuurilise vägivalla tabu moslemiühiskonnas. Raportis isegi öeldakse minu arvates õigustatult, et moslemiühiskonna tüdrukute kohustus kanda pearätti on kahjulik nende isiksuse arengule.

Kuigi ma nõustun kõige sellega, hääletasin ma siiski raporti vastu, kuna see on järjekordne näide ulatuslikust Euroopa sekkumisest. Ma usun, et kõiki neid küsimusi on võimalik tõhusamalt käsitleda riiklikul tasandil ning Euroopal on sellega vähe pistmist.

Ma toon ühe näite. Raport toob esile mitu argumenti alaealistele vanglakaristuse määramise vastu, kuid minu riigis pooldab avalikkus üksmeelselt isegi alaealiste raskete kuritegude sooritajate vangistamist, et julgustada neid ennast parandama.

 
  
  

- Raport: Doris Pack (A6-0502/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Miroslav Mikolášik (PPE-DE).(SK) Proua president, me peame täiendama oma teadmisi kogu elu, ka siis kui töötame, mitte ainult kooliajal.

Haridus on oluline isiku arengu ning paremate tööalaste võimaluste jaoks. Ettevõtjad hindavad vajadust uue kvalifikatsiooni järele ja tööturu nõudmisi. Täiskasvanuharidus aitab nende nõuetega kohaneda, aidates seega ületada erinevusi tööturul. Kõike seda on võetud arvesse komisjoni ettepanekus täiskasvanuhariduse tegevuskava kohta ning seega hääletasin ma raporti poolt. Olen nõus, et ELi liikmesriigid peaksid edendama täiskasvanuharidust, võttes aktiivseid meetmeid, motiveerides kodanikke ennast harima ning julgustades tööandjaid tagama hariduseks vajalikud tingimused. Samuti peaks olema olemas majanduslikud stiimulid, nagu stipendiumid, maksusoodustused, toetused või kaasfinantseerimisvõimalused.

Sel eesmärgil on vajalik struktuurifondide ja eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi aktiivsem kasutamine. Minu arvates on äärmiselt vajalik kaasata vanemad inimesed elukestvasse õppesse, et neil oleks lihtsam leida koht tööturul.

 
  
MPphoto
 
 

  Toomas Savi (ALDE). – Proua president, mina hääletasin pr Packi raporti poolt, kuna elukestva õppe eesmärk on tööturu paindlikkuse edendamine. Kõnealune poliitika loob inimestele, kes on üle 50 aasta vanad, muuhulgas ka mina, ulatusliku valikuvõimaluse, et kohaneda tööturu muutustega ja uue olukorraga suuremate tagasilöökideta. Raport toob esile elukestva õppe positiivse mõju sotsiaalsele kaasatusele ja tööalasele konkurentsivõimele, mida ei tohiks vananevas ühiskonnas, nagu näiteks minu kodumaa Eesti, mingil juhul tähelepanuta jätta.

 
  
MPphoto
 
 

  Agnes Schierhuber (PPE-DE). – (DE) Proua president, pr Packi raport „Täiskasvanuharidus: kunagi ei ole hilja õppida” on minu arvates üks olulisemaid tegevusprogramme Euroopa Liidus, hõlmates nii motivatsiooni osaleda täiskasvanuhariduse programmides, õppida võõrkeeli, motivatsiooni lõpetada kolmanda taseme haridus väljavaatega parematele tööalastele võimalustele ning seega ka suuremale sissetulekule kui ka võimalust sisserändajatele paremini integreeruda. Naistele on iseäranis oluline asjaolu, et see hõlmab ka asjaomaseid lastehoiu raamprogramme.

Me peame pöörama suuremat tähelepanu teadmiste jagamise võimalusele eri põlvkondade vahel. Seega oli Austria Rahvapartei Euroopa rühmal heameel kõnealune raport heaks kiita.

 
  
MPphoto
 
 

  Nina Škottová (PPE-DE). – (CS) (Kõne algus ei ole kuuldav) … sissejuhatus täiskasvanuharidust käsitlevasse raportisse rõhutab kõigi ELi institutsioonide poolt elukestvale õppele pööratud tähelepanu. Samas ei ole dokumentide kuhjamine, lahked sõnad, ülekutsed ja toetavad hääled, muuhulgas ka minu oma, siiski piisav. Julgustagem haridusasutusi elukestvast õppest tegelikkuses ja võimalikult ulatuslikult osa võtma. Kõnealust protsessi ei tohiks vaadelda traditsioonilise hariduse lisana, vaid see peab saama haridussüsteemi osaks. See eeldab olulisi muutusi. Kõnealune protsess võib riikidele tähendada märkimisväärset rahalist koormust, mis võib aga saada hariduse arengule takistavaks asjaoluks. Kaaludes, kuhu suunata toetusi ELi eri valdkondade rahastamisel, ei tohiks ära unustada kõnealust valdkonda, eelkõige ülikoole, mis on tegelikud õppimiskeskused.

 
  
MPphoto
 
 

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). – Proua president, kõnealuse raporti pealkiri on „Täiskasvanuharidus: kunagi ei ole hilja õppida”. Ma soovin, et Euroopa Komisjon ja inimesed, kes tahavad, et Lissaboni leping kehtima hakkaks, õpiksid ka ise sellest mõttest.

Täiskasvanuharidus on haridussüsteemi üks olulisemaid osi. Arvan, et enamik siit saalist nõustub, et elukestev õpe on väga positiivne nähtus.

Meil kõigil olid koolis suurepärased õpetajad, keda me mäletame. Mul oli äärmiselt kogenud matemaatikaõpetaja, kes õpetas, et on olemas kolme liiki inimesi: need, kes oskavad arvutada, ning need, kes ei oska.

Mul oli suurepärane loodusteaduste õpetaja, kes õpetas, et radioaktiivsetel kassidel on 18 poolikut elu. Ma arvan aga, et kõige olulisem lause, mis teile meenub ja mida tänapäeva noored järjest enam kasutavad, on järgmine: „Me ei vaja haridust, me ei vaja, et keegi meie mõtteid kontrolliks.”

Mida me Lissaboni lepinguga teeme, on see, et lisame veel ühe telliskivi seina meid siia valinud valijate ja neid kurjasti kasutava Euroopa eliidi vahel.

 
  
MPphoto
 
 

  Syed Kamall (PPE-DE). – Proua president, ma soovin avaldada teile tunnustust, et olete suutnud olla nii kannatlik nende hääletuse kohta antavate selgituste ajal. Suur tänu, et naersite ka naljade üle.

Võib-olla teate, et ma esindan Londonit — maailma parimat linna, maailma parima riigi pealinna. Londonis on palju haridusasutusi. Ma käisin Londonis koolis ja magistriõppe läbisin ma Londoni majanduskoolis.

Kõnealuse hääletuse selgituseks soovin öelda, et me ei tohiks alahinnata elukestva õppe täiendõppe osa. Selleks on olemas mõned väga head asutused, nagu Bromley College, mille suurepärane direktor on Peter Jones, ma soovin teda siinkohal esile tuua, ning Westminster College. Meil kõigil peab olema õigus öelda oma arvamus põhiseaduse rahvahääletusel.

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Ma tahtsin vastata komplimendiga ja öelda, et seni läks meil minu arvates üsna hästi, kuid nüüd hakkate te ennast juba kordama.

 
  
MPphoto
 
 

  Daniel Hannan (PPE-DE). – Proua president, soovin edastada tänusõnad teile, teie töötajatele ja tõlkidele kannatlikkuse ja hea huumorimeele eest.

Lubagem küsida, mis on sellel kõigel pistmist Brüsseliga? Missuguse lepinguartikli kohaselt või missugusel võimalikul praktilisel kaalutlusel on täiskasvanuharidus Euroopa Liidu pädevuses?

Enamik meist on seisukohal, et on juhtumeid, mille puhul on tegemist mitme riigi algatusega käsitleda selgelt piiriülest küsimust. Ma olen selle väitega nõus, või vähemalt väitega, mis põhjendab koordineeritud Euroopa strateegiat näiteks saaste või tariifide vähendamise, võib-olla ka lennundusküsimustes ja nii edasi. Samas ei võrdu isegi nendes valdkondades Euroopa tasandil koordineerimine ELi jurisdiktsiooniga.

Kuid täiskasvanuharidus? Kindlasti on see üks paljudest valdkondadest, mille üle peaksid otsustama riigi valijad kehtivate asjaomaste demokraatlike mehhanismide ja meetmete kaudu.

Miks me alati eeldame, et härrasmees Brüsselis teab paremini kui tavaline valija? Samasugune ebameeldiv eeldus on aluseks ka ELi põhiseadusele, mida kutsutakse nüüd Lissaboni lepinguks, ning seega peame võimaldama lepingu üle otsutada rahval: Pactio Olisipio censenda est!

 
  
MPphoto
 
 

  Jim Allister (NI). – Proua president, kõnealuses raportis on palju ebaolulist. Kõige olulisem aspekt raporti juures on, et see tõstab esile ja kujutab selgelt veendumust, mille kohaselt on Brüsselil õigus määrata kindlaks tegevuskavu ja kirjutada liikmesriikidele ette prioriteetseid küsimusi ja kulutusi valdkondades, mis on ja peaksidki olema ilmselgelt liikmesriikide pädevuses, kuna igal piirkonnal on õigus otsustada oma eelarve raames oma prioriteetide üle. Kui täiskasvanuharidus ja suuremad kulutused on prioriteedid, siis selle üle peab otsustama asjaomane piirkond või riik, mitte Brüssel, ja mitte Brüsseli pärast, vaid sellepärast, et see on vajalik asjaomastes tingimustes.

Me kõik õpime, ma olen palju õppinud alates 2004. aastast, kui ma siia tulin. Kõige rohkem olen ma kogenud Euroopa eliidi äärmist põlgust oma kodanike vastu ning seetõttu rikuvadki nad kodanike põhiõigust hääletamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Roger Helmer (NI). – Proua president, mina hääletasin seekord meetme vastu, kuid jagasin seekord konservatiivide arvamust heameelega. Ma oleksin hääletanud meetme vastu nii või teisiti põhjustel, mida minu kolleegid ja sõbrad, eelkõige aga hr Hannan ja hr Allister, on põhjalikult selgitanud.

Kõnealune küsimus ei ole Euroopa Liidu otsustada. Ma pooldan haridust. Ma pooldan täiskasvanuharidust. Ma olen täielikult selle vastu, et küsimuse üle otsustaks Brüssel. Nagu hr Hannan, ei suuda ma leida lepingutest ühtegi alust, millega seda põhjendada. Meil ei ole mingit lepingutega antud õiguslikku alust kõnealust meedet vastu võtta.

Samuti ei ole meil õiguslikku alust jätta tähelepanuta põhiseaduse tagasilükkamine Prantsusmaal ja Hollandis, et see meede nüüd vastu võtta. Kogu Euroopa Liidus tuleks korraldada referendum kõnealuse küsimuse kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Thomas Wise (IND/DEM). – Proua president, töökorraldusliku küsimusega seoses, kas ma võin, olles haritud täiskasvanu, küsida hr Hannanilt, kelle haridus on ilmselgelt parem minu omast, mida see ladinakeelne väljend tähendab?

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Ma olen kindel, et ta ütleb teile pärast istungi lõppu!

 
  
MPphoto
 
 

  Nirj Deva (PPE-DE). – Proua president, see on olnud üks elavamaid arutelusid Euroopa Parlamendis alates selle asutamisest. Kui see oleks ka varem nii olnud, oleks meil siin võib-olla televisioonikaamerad ning meie valijad saaksid teada, mida me teeme nende igavate, liigsete igapäevaste toimingute asemel.

Lubage mul nüüd käsitleda täiskasvanuharidust. Raport ütleb, et kunagi ei ole hilja õppida. See on kindlasti subsidiaarsuse küsimus: riigid peavad ise otsustama oma prioriteetide üle. Kindlasti ei otsusta seda komisjon Brüsselis ega ka Euroopa Parlament, kas täiskasvanuharidus on kohustuslik või mitte!

Kuid see ütleb ka – kas pole tõsi? –, et kunagi ei ole hilja õppida ning me peame kindlasti kiiresti õppima asjaolu, et me ei saa lahutada Euroopa inimesi nende üle otsustajatest. Me peame otsustajatele selgeks tegema, kuidas meie arvates Euroopa Liitu tuleks juhtida ning seetõttu korraldama referendumi.

 
  
MPphoto
 
 

  Derek Roland Clark (IND/DEM). – Proua president, mina hääletasin meetme vastu ja eelkõige põhjusel, et ma olen õpetaja. Kahtlemata on sellel meetmel otsene seos Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga, mis on võrdne kaaperdamisega. Raamistiku kohaselt õpivad inimesed oma traditsioonilistes ülikoolides, saavad seal kvalifikatsiooni ning seejärel surutakse neile peale ELi logo, ilustise ja motoga kaunistatud uus dokument, milles ei ole vähimatki viidet suurepärastele ülikoolidele või kõrgkoolidele, kus nad hariduse said. See on õppimiskoha väga selge ja vastuvõetamatu eitamine. Ma räägin kõigi Euroopa ülikoolide nimel, mitte ainult Ühendkuningriigi kuulsate ülikoolide nimel.

Tulles tagasi täiskasvanuhariduse juurde, tahan ma anda teile ühe soovituse. Edendage igal juhul täiskasvanuõpet. Andke igale ELi täiskasvanule Lissaboni lepingu eksemplar ning siis paluge neil selle üle hääletada.

 
  
MPphoto
 
 

  Graham Booth (IND/DEM). – Proua president, jah, ma hääletasin meetme vastu. Selgituseks võin öelda, et Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei toetab stipendiumide süsteemi taaskehtestamist Ühendkuningriigis ning ma soovin rõhutada, et eelkõige meie ELi liikmelisus sundis seda süsteemi kaotama Inglismaal ja Walesis. Mitte Euroopa Liit, vaid liikmesriigid peavad otsustama maksusoodustuste kehtestamise ja maksude vähendamise üle täiskasvanuhariduses osalevatele töötajatele. Nagu enamiku küsimuste puhul, soovime, et EL sekkuks vähem, mitte rohkem.

Ma näen, et mahun kenasti aja sisse, ja seega tahan lisada, et tulevane Euroopa põhiseaduse ratifitseerimine, arvestamata selle tagasilükkamist kahel rahvahääletusel, on ebademokraatlik, argpükslik ja ebaseaduspärane.

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Aja küll, kuid mitte teema sisse.

 
  
MPphoto
 
 

  Philip Claeys (NI).(NL) Proua president, mina hääletasin pr Packi raporti vastu. Mitte sellepärast, et ma olen elukestva õppe vastu. Vastupidi, ükski arukas inimene ei kahtle täiskasvanuhariduse olulisuses meie pidevalt muutuvas maailmas.

Ma arvan aga, et Euroopa ja eelkõige Euroopa Komisjon ei peaks sekkuma liikmesriikide pädevuses olevatesse valdkondadesse. See ei ole ainult praktilisuse küsimus, vaid see on subsidiaarsuse põhimõtte küsimus, mida siin alati ülistatakse, kuid tegelikkuses näib see põhimõte olevat järjest sagedamini kaotanud oma tähenduse.

 
  
  

- Raport: Roberta Angelilli (A6-0520/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Milan Horáček (Verts/ALE). – (DE) Proua president, ma soovin teha suulise avalduse Angelilli suurepärase, ELi lapse õiguse strateegiat käsitleva raporti kohta. Iseäranis oluline on lapspornograafia ja seksiturismi küsimuste radikaalne käsitlus. Kõnealuste kriminaalkuritegude ohvreid võime leida ka omaenda kodu lähedalt. Näiteks piirialadel Saksamaa, Tšehhi ja Austria vahel sagenes naisi ja järjest enam lapsi hõlmav prostitutsioon märkimisväärselt pärast piiride avamist. Samas ei pööratud kõnealusele teemale ELi tasandil pikka aega tähelepanu.

Lapsprostitutsiooni kesksed probleemid on kurjategijate võrgustik Internetis ning piiriülest jälitust ja õiguskaitset käsitleva koostöö puudumine. Nende probleemidega saab võidelda vaid ELi tasandil. Kõnealune raport käsitleb neid teemasid ning muudab kõikehõlmava strateegia osaks. Kuigi laste väärkohtlemise valdkonnas on veel palju vaja teha, on see siiski julgustav märk.

 
  
  

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

 
  
  

- Raport: Friedrich-Wilhelm Graefe zu Baringdorf (A6-0508/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult.(FR) Mina hääletasin Saksa kolleegi Friedrich-Wilhelm Graefe zu Baringdorfi raportit käsitleva resolutsiooni poolt ja ettepaneku poolt võtta vastu määrus meetmete kohta, mida komisjonil tuleb aastatel 2008–2013 võtta ühise põllumajanduspoliitika raames loodud kaugseire rakenduste kaudu.

Ma toetan ettepanekut, et kaugseire tegevust tuleb rahastada asjaomasest eelarvest, mitte Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF). Kuigi minu kaasliikmed arvavad, et tähelepanu tuleb rohkem pöörata Teadusuuringute Ühiskeskuse põllumajanduse allüksuse olemasoleva veebisaidi edendamisele, et asjaomased teadusuuringute andmed oleks avalikkusele vabalt kättesaadavad, pooldan mina ruumiliste andmete infrastruktuuri ja veebisaidi loomist, nagu on esitatud Euroopa Komisjoni ettepanekus.

Ma toetan ettepanekut luua kõigi ruumiliste andmete, kaugseire ja agrometeoroloogiliste projektide andmebaas ning koondada olemasolev ruumiliste andmete infrastruktuur ja veebisaidid.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Euroopa Komisjon on seisukohal, et käsitlemaks ühise põllumajanduspoliitika juhtimise vajadusi, on äärmiselt oluline saada teavet maa ja põllumaa kasutuse ja põllukultuuride seisundi kohta. Seega on tehtud ettepanek kasutada kaugseiret uurimismeetodina, et saavutada lihtsam juurdepääs tavapärastes põllumajandusstatistika- ja prognoosimissüsteemides sisalduvale teabele.

Ettepanekus võeti arvesse kaugseire tehnikaid käsitlevat katseprojekti, mis algatati ja viidi läbi nõukogu otsusega nr 1445/2000/EÜ. Komisjoni sõnul võimaldas kõnealune projekt saavutada saagikuse prognoosimiseks ning põllumaade ja -kultuuride seisundi järelevalveks kasutatava agrometeoroloogilise süsteemi tõhusam järk.

Nüüd teeb komisjon ettepaneku jätkata kaugseire tehnikate rakendamist põllumajanduses aastatel 2008–2013 põllumajandusturgude järelevalve eesmärgil. Projekt käivitub alates 1. jaanuarist 2008 ja kestab kuus aastat. Kaugseire rakendused on seega komisjonile vahend ühtse põllumajanduspliitika läbiviimiseks ja järelevalveks, kuigi teave oleks kasulik ka liikmesriikidele.

Siinjuures tekib aga küsimus, kuidas seda teavet kasutatakse ja kes seda kasutama hakkab ning seega jäime me erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Duarte Freitas (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Kuna ma nõustun enamikuga Euroopa Komisjoni ettepanekutest, hääletasin ma Graefe zu Baringdorfi raporti poolt, sest see pöörab tähelepanu mõningatele olulistele küsimustele.

Ma mõistan näiteks raportööri muret selle üle, et kuna eri liikmesriigid teostavad analüüse erineva sagedusega, ei ole asjaomaseid andmeid võimalik liikmesriigiti võrrelda.

Ma kiidan heaks ruumiliste andmete infrastruktuuri ja asjaomaste veebisaitide koondamise, andmebaasi loomise ning põllumajanduse üksuse veebisaidi edendamise andmete avalikuks muutmise eesmärgil.

 
  
MPphoto
 
 

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. (SV) Meie hääletasime kõnealuse raporti vastu, sest nagu tavaliselt soovib Euroopa Parlamendi põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon lisada muudatusettepanekud, mille eesmärk on suunata rohkem raha ELi eelarvest põllumajanduspoliitikasse. Põllumajanduskomisjoni esitatud muudatusettepaneku 4 kohaselt tuleks 9,2 miljonit eurot panna eraldi eelarvesse selle asemel, et suunata raha Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi kaudu. Me saame tõlgendada seda vaid eelarvevahendite suurendamise tagamisena.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Mina hääletasin raporti poolt. Ma arvan, et mis tahes ühises põllumajanduspoliitikas jagamise täpsemaks muutmise eesmärgil esitatud ettepanekute laiendamine on väga positiivne samm, tagamaks Šoti talunikele õiglane kohtlemine. Võimalus prognoosida saaki täpsemalt ning muuta asjaomane teave kättesaadavamaks aitab edendada poliitikat, mida seni ei olnud võimalik käsitleda õiglase, läbipaistva ega keskkonnatundliku valdkonnana.

 
  
  

- Raport: Kurt Lechner (A6-0504/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult.(FR) Minu Saksa kolleegi Kurt Lechneri suurepärase raporti põhjal kiidan ma heaks asjaolu, et Euroopa Parlament võttis vastu kaasotsustamismenetluse teisel lugemisel õigusloomega seotud resolutsiooni nõukogu ühise seisukoha kohta, eesmärgiga võtta vastu direktiiv liikmesriikide tarbijakrediidi valdkonda käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta ja asendada sellega ühenduse 1987. aasta raamistik, mida on muudetud kahel korral. Ma tervitan Euroopa Komisjoni soovi luua tõelise siseturu tingimused tarbijakrediidi valdkonnas, et tagada tarbijakaitse kõrge tase ning täpsustada ühenduse õigusnorme kõnealuses valdkonnas, uuendades kolme – 1987., 1990. ja 1998. aasta direktiivi, mis käsitlevad seda liiki krediiti.

Ma tervitan Prantsuse kolleegi Jean-Paul Gauzès tehtud olulist tööd, kuna tänu oma veendumusele ja visadusele on ta andnud märkimisväärse panuse sellesse olulisse kompromissi, mis on väga väärtuslik nii majanduskasvu, tarbijakaitse kui ka krediidiasutuste seisukohalt.

 
  
MPphoto
 
 

  Gérard Deprez (ALDE), kirjalikult. – (FR) Pärast viis aastat kestnud arutelu on Euroopa tarbijatel varsti ulatuslik informatsioon tarbijakrediidi kohta, mis võimaldab neil paremini võrrelda välismaiseid pakkumisi auto, nõudepesumasina või diivani ostmisel.

Kuigi eurooplastel on juba praegu võimalus võtta välismaal pangast laenu, et osta tarbeesemeid, kasutavad seda vähesed – sellist liiki laenude kogumahust võetakse vähem kui 1 % välismaal. Samas erinevad määrad liikmesriigiti isegi kuni 100 % (Portugalis 12 % ja Soomes 6 %). Peamised tuvastatud takistused olid keelebarjäär, vahemaa ning tarbija usalduse puudumine.

Kõnealune direktiiv, mida ma toetan, aitab suurendada usaldust, tagada tarbijate parem informeeritus ning teha kaalutletud otsuseid, võimaldades kasutada oma huvides ühetaolisi tarbijakaitse eeskirju (ennetähtaegne tagasimakse, õigus loobuda jne).

Kokkuvõtteks soovin esitada kaks küsimust.

Kas me ei julgusta inimesi võtma liiga palju laenu, kui ei muuda rangemaks tingimusi, mille kohaselt peavad laenuandjad kontrollima tarbija krediidivõimet? Kas me ei peaks viivitamata looma võimalusi piiriüleseks konkurentsiks eluasemelaenude valdkonnas?

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Kõnealune hääletus käsitleb algselt Euroopa Komisjoni 2002. aastal tehtud ettepaneku teist lugemist. Kõnealuste kompromisside eesmärk on saavutada kokklepe nõukoguga teksti osas, mis tühistaks kehtiva direktiivi 87/102/EMÜ ning kehtestaks tarbijakrediidilepingutele ühtse õigusliku raamistiku.

Eesmärk on aidata avada riiklikke turge ning parendada piiriüleseid tarbijakrediidi toiminguid, et edendada konkurentsi ning siseturgu.

Muuhulgas näeb see ette juhendi kulukuse aastamäära arvestamiseks, ennetähtaegse tagasimaksmise tingimused ja tarbijatele antava teabe krediidilepingute kohta.

Me hääletasime tarbijate tõhusamat kaitset tagavate ettepanekute poolt, kuna kõnealune teema on iseäranis oluline Portugalis, kus perekondade laenukoormus kasvab pidevalt, moodustades sissetulekust 124 %, ja kus suured finantsinstitutsioonid teenivad hiigelkasumeid.

Me hääletasime kõigi finantsturgude avamist ja piiriülest laenamist edendavate ettepanekute vastu, kuna need soodustavad tõkete eemaldamist pigem suurte finantsinstitutsioonide sisenemise kui tarbija kaitsmise eesmärgil.

 
  
MPphoto
 
 

  Françoise Grossetête (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Mina hääletasin liikmesriikides tarbijakrediiti puudutavate õigusaktide ühtlustamist käsitleva raporti poolt.

Kuigi Euroopa majapidamistel on juba võimalus võtta tarbekaupade ostmise eesmärgil välismaal pangalaenu, kasutavad seda siiski vähesed. Suurimad takistused on keeleprobleemid, vahemaa ning usalduse puudumine.

Uus direktiiv suurendab turu läbipaistvust tarbijate huvides 200–75 000 euro suuruse laenu võtmisel. Tarbijatel on vajalik teave, et teha valik kõiki asjaolusid arvestades, kui nad otsustavad osta kaupu teisest riigist.

Krediidipakkumise korral on kliendile antav teave uuel Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel. Lõpuks kehtestatakse tarbijate huvides kasutatav kulukuse aastamäär, mida on võimalik võrrelda kõigi ELi riikide omaga.

Direktiiv tagab tarbijatele kvaliteetse põhiteabe, mida on lihtne võrrelda. Nii lepingu lõpetamise ja ennetähtaegse tagasimaksmise õigus lisakuludeta kui ka õiguste ja kohustuste läbipaistvam esitus tagavad usalduse, mida on vaja hindade võrdlemisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Astrid Lulling (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Kompromiss, mille kohta parlament arvamuse peab esitama, muudab nõukogu seisukoha kindlasti tõhusamaks, kuid siiski esineb selles puudusi tarbijakrediidilepinguid käsitlevates olulistes küsimustes.

Madalaim määr 200 eurot, millest alates direktiivi kohaldatakse, on minu arvates liiga madal, arvestades enamiku liikmesriikide elatustaset.

Sarnaselt ei ole vajalik ühtlustada sätteid, mis käsitlevad ennetähtaegse tagasimaksmise hüvitamist. Liikmesriikide vahelised erinevused on selleks liiga suured. Nõukogu läbirääkimiste aluseks olnud „kompromiss” on vaid mitmesuguste siseriiklike õigusnormide täiendamine ning muudab olukorra pigem keerulisemaks kui ühtlustab.

Mina arvan, et direktiiv on liiga bürokraatlik nii äriühingutele, krediidiasutustele kui ka tarbijatele. Isegi väikseim hulk teavet, mis sellega ette nähakse, on liiga palju ja see on liiga keeruline. Tekib oht, et direktiiv viib teadlikud tarbijad segadusse.

 
  
MPphoto
 
 

  Toine Manders (ALDE), kirjalikult. − (NL) Täna Euroopa Parlamendis aset leidnud hääletuse tulemus tähendab, et pärast viit pikka aastat saavutati kokkulepe tarbijakrediidi direktiivi kohta. Kõnelused Euroopa Komisjoni, nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel ei olnud veel eelmise nädala lõpuks eesmärki saavutanud, kuna raportöör esitas keelavad vastuväited ennetähtaegset tagasimaksmist käsitleva kompromissettepaneku kohta, mida teised erakonnad olid valmis vastu võtma. Euroopa Parlamendi Sotsialistliku fraktsiooni ja Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni vahel toimunud läbirääkimistel saavutatud kompromiss, millega ka Euroopa Komisjon ja nõukogu nõustusid, on leidnud nüüd parlamendis ulatuslikku toetust. Mul on heameel, et Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioon on nüüd otsustanud kompromissi toetada, kuna usun, et sellega saavutatakse parimad võimalikud tingimused tarbijatele ja asjaomasele tööstusele. Ma soovin tänada kõiki osalisi, eelkõige raportööri kogu protsessi antud panuse eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Diamanto Manolakou (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Tarbija- ja eluasemelaenude kogusumma Kreekas on 95 miljardit eurot: tarbijakrediidi summa kasvab märkimisväärselt euroala mis tahes riigis ning läheneb ELi aasta eelarvele. See on märk suurenevast vaesusest.

Kaks miljonit majapidamist on võtnud laenu, 3–4 % neist ei ole võimelised laenu tagasi maksma. Enamikul juhtudest moodustab laen rohkem kui 40 % sissetulekust ning sellise olukorra tagajärjel läheb järjest rohkem juhtumeid kohtutäiturite kätte. Sama kehtib ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kohta, mis peavad olude sunnil laenu võtma.

Pangad teenivad halastamatult tohutuid kasumeid laenude kõrgetelt ja hoiuste madalatelt intressimääradelt, ebaseaduslikelt ja ebaühtlastelt mahaarvamistelt ja tasudelt, eksitavast reklaamist jne, mille tagajärjel laenuvõtjate võlad kasvavad järjest enam.

EL toetab finantsinstitutsioone, tagades nende kasumi ning leevendades töötajate ostujõudu ja elukvaliteeti vähendava ebapopulaarse poliitika tagajärgi.

Esitatud direktiiv kaitseb lepingute koostamise vabaduse põhimõtet, hoolimata ebavõrdsest võimest pidada läbirääkimisi. See tugevdab finantskapitali, asetades vastutuse tarbijale. See tagab kaitse ennetähtaegse tagasimaksmise hüvitamise kohustuse suhtes, edendab õigusaktide ühtlustamist ja riiklike turgude avamist tarbijakrediidi valdkonnas, kuid on tehtud laenajatele tahtlikult keeruliseks ja mõistetamatuks.

Kreeka Kommunistliku Partei liikmed hääletavad finantskrediidi edendamise vastu ja toetavad tõelise, töötajate huvides toimiva majanduse loomist.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ma toetan täielikult nõuet ühtlustada tarbijakrediiti käsitlevad õigusaktid üle kogu Euroopa. Raport ei loo mitte ainult krediidi siseturgu tarbijatele, vaid esitab ka nõuded, millega tagatakse nii tarbijate kui ka laenuandjate õiglane kohtlemine. Kõnealuse valdkonna eeskirjad peavad olema tarbijasõbralikud, eelkõige varasema tagasimaksmise ning hüvitamise küsimuses, ning minu arvates käsitleb raport neid küsimusi piisavalt. Reklaami ühtlustamine aitab samuti tagada, et tarbijad üle Euroopa omaksid võrdset teavet, kui nad teevad tarbijakrediiti käsitlevaid otsuseid.

 
  
MPphoto
 
 

  Béatrice Patrie (PSE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin PSE fraktsiooni nõukoguga saavutatud kompromissi poolt (muudatusettepanek 46), kuna see võimaldab säilitada eelmisel kevadel Saksamaa eesistumisperioodi jooksul saavutatud tasakaalu.

Mul on heameel, et kõnealuses direktiivi projektis määratletud tarbijakrediidi vähim summa on 200 eurot ja suurim 75 000 eurot. Ma oleks küll eelistanud, et kõnealuse summa ülemmääraks oleks määratud 50 000 eurot.

Ma olen iseäranis rahul täiskogus saavutatud kvalifitseeritud häälteenamuse üle tarbijate huvide kindla kaitse tagamise küsimuses laenu ennetähtaegse tagasimaksmise korral. Panga nõutavaid hüvitisi kontrollitakse rangelt ning need võidakse keelata laenude puhul, mis on väiksemad kui 10 000 eurot.

Igal juhul peaks jääma aga prioriteediks võitlemine selle vastu, et inimesed liiga palju võlgu võtavad ning laenu tuleks kasutada abinõu eesmärgil mõistlikult. Arvamus, et tarbimist saab elavdada majapidamiste laenukoormuse suurendamise kaudu, on naiivne – selline lähenemisviis põhjustab vaid kõige haavatavamate tarbijate vaesumist.

Majanduskasvu saab tarbimise kaudu edendada vaid palku tõstes, mitte kättesaadava krediidi suurendamisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Pierre Pribetich (PSE), kirjalikult. – (FR) Täna võeti vastu hr Lechneri raport, mis käsitleb Euroopa tarbijakrediidituru avamist.

Mulle näib, et seni rangelt siseriikliku turu muutmine Euroopa tasandi turuks, säilitades samal ajal tarbijakaitse kõrge taseme, on esimene samm tarbijakrediiti käsitlevate eeskirjade ühtlustamise suunas.

Oht, et tarbijate võlad kasvavad liiga suureks, on liiga kõrge. Oluline oleks tagada kontroll ja läbipaistvus, luues krediidivõimelisust käsitlevad andmebaasid.

Samas hääletasin nagu enamik kolleege muudatusettepaneku 29 vastu ning mul on heameel, et see tagasi lükati. Arvan, et kõnealune punkt kujutas endast tõelist karistust tarbijatele, kes otsustavad oma laenu varem tagasi maksta.

Tarbijatele võimaluse andmine laen enne tähtaega tagasi maksta on hea algatus. Laenuandjale ei tohi anda kergekäeliselt võimalust nõuda hüvitist mis tahes tasude eest, mille puhul see on ebaõiglane või õigustamatu.

Seega oli vajalik määrata kindlaks piirid. Laenuandjal ei ole niisiis õigust küsida hüvitist rohkem kui 1 % ulatuses krediidisummast.

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Ühine tarbijakrediiti käsitlev õiguslik raamistik peab sätestama selged, lihtsad ja üksikasjalikud eeskirjad, et pakkuda eurooplastele lisaväärtust siseturu edendamise eesmärgil.

Täna soovin ma seega parlamenti õnnitleda kokkuleppe saavutamise puhul kõnealuste õigusnormide kohta. Ma arvan, et riiklike turgude avamine tarbijakrediidile on väga oluline, kuna see edendab konkurentsi, tuues samas kaasa positiivsed tulemused tarbijatele.

Uue ettepanekuga soodustab EL selgelt konkurentsi finantsinstitutsioonide vahel ning tagab krediidi andmisel läbipaistvuse lepingueelse ning lepinguga seotud teabe avaldamisel. Arvan, et see teave on äärmiselt oluline tarbija kaitsmisel ning loodetavasti soodustab intressimäärade vähendamist enamate pakkujate arvelt, seda eelkõige väiksematel turgudel.

Kõnealuses kokkuleppes kindlaks määratud piirmäärad on samuti väga oluline aspekt Portugali turu jaoks. Olen veendunud, et uus raamistik toob kaasa rohkem krediidivõimalusi, kuna praegu on vaja tagada tarbijate piisav kaitse ja nende krediidivõimelisus, vältides liigsete võlgade tekkimist tervikliku sotsiaalpoliitika eesmärgil. Eeliseid tuleb ära kasutada ning probleeme ei tohi lahendada uute tekitamisega.

 
  
MPphoto
 
 

  Frédérique Ries (ALDE), kirjalikult. – (FR) See on väga vastuoluline direktiiv, mis oli arutlusel peaaegu kuus aastat ning mis täna Euroopa Parlamendis vastu võeti. Samas on see eurooplastele väga oluline tekst, kuna tagab tarbijakrediiditurgude ühtlustamise.

Kõnealune turg on väärt 800 miljardit eurot (kolmest eurooplasest kaks kasutavad krediiti mööbli, televiisori või auto ostmiseks) ning selle aastaintressid on alates 6 % Soomes kuni 12 % Portugalis, kuid tehingud on toimunud seni riigi sees – piiriülene laenamine moodustab vähem kui 1 %.

Kõnealune direktiiv avab Euroopas piirid tarbijatele, kes otsivad parimaid krediidipakkumisi: nad saavad valida parima pakkumise ning neile on tagatud samasugused õigused ja teabestandardid, võrdlusalus ning eelkõige kaitse liiga suurtesse võlgadesse sattumise eest. Laenaja krediidivõimelisuse hindamine, varjamatu ja kiire teave keeldumise korral ning õigus lõpetada leping põhimõtteliselt 14 päeva jooksul on mõned direktiivi peamistest eesmärkidest.

Samas on aga sellel üks suur puudujääk, nimelt selgusetus ennetähtaegse tagasimaksmisega seonduva suhtes. Rangete karistuste kohaldamine tarbijatele, kes maksavad laenu varem tagasi, muudaks ühtlustamisest tulenevad eelised täiesti mõttetuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. (IT) Proua president, daamid ja härrad, mina hääletasin hr Lechneri tarbijakrediiti käsitleva raporti poolt. Ma usun, et Euroopa Liidu jaoks on oluline omada üldist tugiraamistikku, mille eesmärk on kodanikke kaitsta viimaste aastate jooksul märkimisväärselt laienenud valdkonnas.

Tarbijakrediidilepingutega seotud käibe kasv on olnud tohutu iseäranis Itaalias. Sageli on tarbijad hukutavate reklaamikampaaniate mõjul sõlminud tarbijakrediidilepingu, teadmata oma õigusi ning lepingutingimusi, ning leiavad sageli, et nad on sidunud ennast mitmesuguste tingimuste ja kohustustega. Seega rõhutan, et tarbija kaitstuse edendamine on soovitav, muuhulgas ka kõnealuse direktiivi kaudu.

 
  
MPphoto
 
 

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult − (PL) Mina hääletan Kurt Lechneri raporti, mis käsitleb teisele lugemisele esitatavat soovitust nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ, poolt.

Ma arvan, et järjestikuste läbirääkimiste käigus saavutatud kompromiss on rahuldav. Esitatud lahenduse eesmärk on krediidiandmise korra lihtsustamine ning tarbijale krediidi kättesaadavuse hõlbustamine üle kogu Euroopa Liidu. Standardite ühtlustamine muudab krediidiasutuste vahelise konkurentsi tihedamaks, vähendab kulutusi ning loob tõelise siseturu tarbijakrediidi valdkonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  Jacques Toubon (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Tarbijakrediiti käsitleva direktiivi projekti hääletus on Prantsusmaa UMP erakonna [Union pour un Mouvement Populaire/Populaarse Liikumise Liit] parlamendiliikmete seisukoha järgi märkimisväärne progress.

Tõepoolest, me täname Euroopa Parlamenti ning eelkõige raportööri hr Lechnerit panuse eest, kuna lõplik tekst julgustab avama igapäevase elu olulise valdkonna piire, säilitades tarbija ja eelkõige Prantsusmaa tarbija kehtivad õigused.

Uue direktiivi kehtestamine võimaldab pakkuda paremaid krediiditingimusi tulevikus ning vähendada ohtu, et inimesed laenavad liiga palju.

 
  
MPphoto
 
 

  Bernadette Vergnaud (PSE), kirjalikult. – (FR) Kuus aastat pärast euro kasutuselevõttu ei ole Euroopas ikka veel ühist turgu panganduse valdkonnas, millest tarbija kasu saaks ning mille kaudu saaks ta konkreetsemalt kogeda ühisraha eeliseid.

Teave intressimäärade ning krediiditingimuste kohta on standardne, et pakkumiste võrdlemist lihtsamaks muuta. Tarbijal on seega võimalik teha otsus kõiki asjaolusid arvesse võttes ning saavutada parimad võimalikud krediiditingimused.

Laenuandjad peavad andma tarbijale selge teabe oma krediidipakkumiste eelistest ja puudujääkidest. Seotud krediidilepingu (kauba vahetu kättesaamine) lõpetamise õiguse küsimus ning trahvi suurus ennetähtaegse tagasimaksmise korral on selgelt määratletud. Kõnealused trahvid peavad olema „õiglased ja objektiivselt põhjendatud”. Need ei tohi olla suuremad kui 1 % enne tähtaega tagastatud krediidi summast ja neid ei tohi kohaldada teatava summa suurustele laenudele. Mul on iseäranis heameel, et liikmesriigid võivad öelda – nagu ka praegu Prantsusmaal –, et hüvitist ei tohi nõuda laenu eest, mis on väiksem kui 10 000 eurot ning seetõttu hääletasin ma ka selle poolt.

 
  
  

- Raport: Roberta Angelilli (A6-0520/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Charlotte Cederschiöld, Christofer Fjellner, Gunnar Hökmark ja Anna Ibrisagic (PPE-DE), kirjalikult. (SV) Mõõdukad hääletasid ELi lapse õiguste strateegiat käsitleva ettepaneku poolt. Ma oleme seisukohal, et laste õigusi tuleb austada samamoodi nagu inimõigusi ning loomulikult toetame me võitlust selliste nähtustega nagu lapspornograafia ja laste seksuaalne ärakasutamine. Peame aga rõhutama, et paljud küsimused raportis seostuvad valdkondadega, mida tuleks reguleerida valitsustevahelisel tasandil, näiteks lapsendamine. Samas sisalduvad selles teemad, mida ELi kehtivad õigusaktid juba reguleerivad, nagu televisioonireklaam ja toodete märgistus.

 
  
MPphoto
 
 

  Proinsias De Rossa (PSE), kirjalikult. − Mina hääletasin raporti poolt, kuna arvan, et see annab hea panuse laste vastu suunatud vägivalla ja väärkohtlemise kõigi vormide vastasesse võitlusesse, muuhulgas vaesus, diskrimineerimine ja juurdepääs haridusele.

Tervitan asjaolu, et Euroopa Parlament propageerib mehhanismi, mille kohaselt saab laste tööjõu abil valmistatud toodete tarnijaid kohtulikult vastutusele võtta. Samuti nõuan tungivalt, et komisjon esitaks mehhanismid, mille kohaselt on tarneahela põhitellija vastutav ÜRO laste tööjõudu käsitlevate konventsioonide rikkumise eest.

Siiski taunin püüdlusi eemaldada raportist viited noorukite õigusele seksuaalsele ja reproduktiivtervisele ning pereplaneerimise teenustele ja sellealasele haridusele.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. – (PT) Mina hääletasin Roberta Angelilli raporti „Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia väljatöötamine” poolt, kuna oluline on pöörata tähelepanu asjaolule, et paljud ELi tasandil vastuvõetud dokumendid puudutavad laste õigusi otseselt või kaudselt. Seega arvan ma, et oluline on luua õiguslik raamistik, mis tunnustab lapse õigusi nii, et neid saab kodifitseerida õigusaktiks.

Kõnealusel taustal annab raport olulise panuse kindlustamaks lapse õiguste austamist, kuna seda tagaksid ühenduse õigusnormid, mis keelavad laste vastu suunatud mis tahes vägivallavormid ning rõhutab hariduse, tervise, lapsendamise ning vaesuse ja diskrimineerimise vastu võitlemise valdkondade olulisust. Ma soovin samuti juhtida tähelepanu sellele, et uus Lissaboni leping tagab õigusliku aluse lapse õigustele, mis sisalduvad nüüd Euroopa Liidu eesmärkides.

 
  
MPphoto
 
 

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. (SV) Laste õigused on kahtlemata universaalsed ja puutumatud ning Junilistani liikmetele teadmiseks, et kõik ELi liikmesriigid on ratifitseerinud ÜRO lapse õiguste konventsiooni. See tähendab, et me oleme juba rahvusvahelise õiguse kohaselt kohustatud kaitsma lapsi laste töötamise, lastekaubanduse, vägivalla ning paljude teist liiki sekkumiste eest laste ellu. Veelgi enam, laste õigused on Rootsi õiguses valdkond, mis seab lapse parimad huvid kindlalt mis tahes kaalutlustest ettepoole.

Me otsustasime jääda hääletusel erapooletuks lihtsal põhjusel: arvame, et raportööril ei õnnestunud raportis seada tähelepanu keskmesse lapse parimaid huve. Raport keskendub peamiselt vaid eriomasele sotsiaalsele mudelile, mille liikmesriigid kasutusele peaksid võtma, et saavutada midagi, mis Euroopa Parlamendi arvates võiks olla parim lahendus. Kõnealuses raportis on kaetud kõik valdkonnad: alates vägivallast televisioonis ning vägivaldsete arvutimängude müügi keelamisest kuni sunnitud abielu, ebaseadusliku lapsendamise ja ebaseadusliku tööni.

Me hääletasime selgelt muudatusettepanekute poolt, mis rõhutavad ÜRO lapse õiguste konventsiooniga kooskõlas toimimise olulisust, kuna nimetatud õigusakt tagab laste õigusliku kaitse ja laste üldised inimõigused.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Kõnealuses raportis on peaaegu 200 artiklit ning see sisaldab aspekte, millega nõustume ja neid, millega ei nõustu. Meie hääletust tuleb mõista käesolevat avaldust arvesse võttes.

Samas soovime juhtida tähelepanu sellele, et raportil ei õnnestu sageli tuvastada käsitletava olukorra põhjusi.

Raport hiilib mööda oma vastutusest ning ei kritiseeri ELi neoliberaalset poliitikat, mis on miljonite inimeste, eelkõige laste vaesuse põhjuseks. Kõnealune poliitika põhjustab ulatuslikku ja vastuvõetamatut sotsiaalset ebavõrdsust, mis on kapitalistliku ekspluateerimise ja kontsentratsiooni tagajärg. See on poliitika, mis soodustab sotsiaalset vaenu töötajate palkade väärtuse vähendamise, kerge vallandmise korra ja jätkuvalt ebakindlate lepingutingimuste, pikemate ja paindlikumate töötundide ning avalike teenuste liberaliseerimise ja privatiseerimise teel. See on poliitika, millel on töötajate, nende perede ja seega ka nende laste saavutusvõimele ja elamistingimustele püsivad ebasoodsad tagajärjed.

Lapse õiguste austamine ja täies ulatuses kasutamine eeldab muuhulgas rikkuse õiglast jagamist, õigustega tagatud töökohti, rahuldavat palka, lühemaid töötunde, tõhusate, avalike sotsiaalkindlustus-, tervishoiu- ning üldise ja vaba haridussüsteemi väljatöötamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Marian Harkin (ALDE), kirjalikult. Kuna hääletasin meetme poolt, soovin selgitada oma seisukohta raporti lõike 2 suhtes. Selles öeldakse, et valitsustevahelise konverentsi 19. oktoobri 2007. aasta otsus lisada Lissaboni lepingusse ühena ELi eesmärkidest lapse õigused, sätestab laste õigustele uue õigusliku aluse. Kooskõlas volinik Frattini vastusega minu küsimusele kõnealuse teema kohta täiskogu arutelus, ei loo Lissaboni leping eriomast õiguslikku alust ning oluline on seda selgitada. Ma ei toeta lõiget 127, kuna ei toeta keeldu kanda pearätti või hidžaabi.

 
  
MPphoto
 
 

  Milan Horáček (Verts/ALE), kirjalikult. − (DE) Soovin avaldada arvamust Angelilli ELi lapse õiguste strateegia väljatöötamist käsitleva raporti kohta. See on väga hea raport. Iseäranis oluline on lapspornograafia ja seksiturismi küsimuste radikaalne käsitlus.

Kõnealuste kriminaalkuritegude ohvreid võime leida ka omaenda kodu lähedalt. Piirialadel Saksamaa, Tšehhi ja Austria vahel näiteks sagenes naisi ja järjest enam lapsi hõlmav prostitutsioon märkimisväärselt pärast piiride avamist. Samas ei pööratud aga kõnealusele teemale ELi tasandil pikka aega tähelepanu.

Lapsprostitutsiooni kesksed probleemid on kurjategijate võrgustik Internetis ning piiriülest jälitust ja õiguskaitset käsitleva koostöö puudumine. Nende probleemide saab võidelda vaid ELi tasandil.

Kõnealune raport käsitleb neid teemasid ning muudab kõikehõlmava strateegia osaks. Kuigi laste väärkohtlemise valdkonnas on veel palju vaja teha, on see siiski julgustav märk.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean Lambert (Verts/ALE), kirjalikult. − Hääletasin raporti poolt, kuna see on minu arvates põhjalik ning sisaldab palju häid ettepanekuid. Tervitan eelkõige lapse õiguse tunnustamist olla kaasatud last otseselt puudutavatesse otsustesse ning õigust nõuetekohasele esindatusele õigus- ja haldusküsimustes. Raport rõhutab vajadust tervisliku keskkonna järele ning õigust mängimisele. Samuti juhib raport tähelepanu sellele, et lapsi, kellel on õigus töötada, tasustataks kooskõlas põhimõttega, et võrdse töö eest makstakse võrdset palka: noori koheldakse mitmesugustes sektorites odava alternatiivina teistele töötajatele, kuigi nad töötavad sama hästi ja sama palju. Hääletasin, et eemaldataks lõige, mis julgustab riike muutma noortel tüdrukute hidžaabi kandmine ebaseaduslikuks. Arvan, et see on naiste komisjoni vales kohas tehtud ettepanek, kuna tugineb eeldusele, et hidžaab on automaatne märk naiste orjastamisest, kuid tegelikult see nii ei ole. Mind isiklikult solvab, kui näen eelteismeealisi tüdrukuid kandmas riideid seksuaalsele kutsele viitavate kirjadega, kuid ma ei taotleks nende keelustamist parlamendi raporti kaudu. Mul on hea meel, et raport võeti vastu ilma kõnealuse lõiketa.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Toetan täielikult ulatusliku ja sidusa Euroopa lapse õigusi käsitleva strateegia ideed. Võitlus laste vastu suunatud vägivalla kõikide vormide, vaesuse ja diskrimineerimise vastu on küsimused, mida ei tuleks käsitleda vaid riiklikul tasandil. Laste õigusi haridusele, tervisele ja adopteerimisele tuleb terves Euroopas jätkuvalt kaitsta ning tunnustada.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Vägivald levib paralleelses ühiskonnas, mis järgib iidseid islami traditsioone. Lapsed valavad nendesse kogunenud vaenu dekadentliku lääne kultuuri vastu välja kooli mänguplatsil ja tänavatel või muutuvad isegi potentsiaalseteks terroristideks. Oleme ignoreerinud esialgset ohumärki valesti mõistetud sallivuse tõttu ning oleme keeldunud tunnistamast endale, et olukord võib teatud hetkel väljuda kontrolli alt.

Lastekaubanduse ja lapspornograafia kasv on samuti murettekitav: üldiselt on teada, et seksuaalkurjategijad kipuvad sageli oma tegu kordama. Käsitletud on samuti küsimusi, mis on seotud arengumaadest pärit laste ebaselge lapsendamisega, meetmetega, mis võivad olla seotud lastekaubandusega, ebaseadusliku kauplemisega inimorganitega ning prostitutsiooniga.

Pidades silmas lapsendamist ootavate, eelkõige idast pärit orbude suurt arvu ning miljoneid sündimata lapsi Euroopas, oleks nii range, väljastpoolt Euroopat pärit laste lapsendamise keeld kui ka üleeuroopalise seksuaalkurjategijate registri loomine ning rangemad karistused lastega seotud seksuaaltegevuse ning lapspornograafia omamise eest oluliseks panuseks lastekaubanduse vastu võitlemisel. Ning lõpetuseks, võidelda tuleb samuti migrantide perekonnas aset leidva koduvägivalla vastu ning spiraalselt kasvava vägivalla vähendamise eesmärgil piirata välismaalaste proportsiooni koolides.

 
  
MPphoto
 
 

  Paruness Nicholson of Winterbourne (ALDE), kirjalikult. − Kuigi Lissaboni lepingu kohaselt on laste õiguste edendamine ELi ulatuslik eesmärk, ei loo see siiski uut asjaomast õiguslikku pädevust. Ma arvan, et kõnealuse valdkonna mis tahes otsused peavad jääma kehtiva õiguse piiridesse. Raportis on aga olulisi teemasid, mis väljuvad nendest piiridest. Samuti ei paku raport teostatavaid lahendusi laste probleemidele. Üks näide on hooldusasutused. Me hääletasime, et kõnealune meede oleks vaid ajutine. Samas sünnivad sajad tuhanded lapsed üle Euroopa märkimisväärse füüsilise või vaimse puudega või tekivad need pärast sündimist ning seetõttu on neil meditsiiniliselt või sotsiaalselt vajalik pikaaegne hooldusasutuses viibimine. Kvadripleegiat, seljaajusonga või hüdrotsefaaliat põdevad lapsed võivad elada inimväärselt ja õnnelikult asjatundliku hoole all perekondlike külastustega. Esmatähtis on süsteemi tugevdamine, mitte selle kaotamine.

Meie Euroopas oleme kohustatud kinni pidama ÜRO lapse õiguste konventsioonist. Kõnealune raport moonutab mitmesuguseid konventsioonis sisalduvaid olulisi eesmärke. Seetõttu ei saanud ma kahjuks kõnealust raportit toetada, kuigi ma jagan raporti koostaja muret laste heaolu pärast.

 
  
MPphoto
 
 

  Athanasios Pafilis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Kõnealune pikk raport, mis on täis kirjanduslikku retoorikat, püüab varjata ELi ja liikmesriikide vastutust nende julma poliitika eest, mille tagajärjeks on tavapäraste perede laste ja nende vanemate ebainimlikud olud. See on väga silmakirjalik, et EL huvitub nüüd laste õigustest, kui tema poliitika toob kaasa töötajates masendust tekitava töötuse, ajutise töö, elatustaseme languse, tervishoiu- ja haridussüsteemi privatiseerimise ning spordi ja kultuuri allutamise ärihuvidele. Ülistavad viited lastevastase vägivalla, lapspornograafia ja muu sellise vastu võitlemisele ei saa varjata asjaolu, et süsteem, mille ülekaalukaks väärtuseks on kasum, käsitleb lapsi tuluallikana. Ta muudab lapsendamise kaubaartikliks ning sunnib inimesi tegelema lastekaubanduse, prostitutsiooni ja inimorganitega kauplemisega. Kuidas julgevad ELi pooldajad rääkida laste õigustest, kui ELi / NATO lennuk pommitas Belgradi sünnituskliinikut! Meenutagem, et Euroopa / NATO relvajõud tapavad tuhandeid lapsi Afganistanis, Iraagis ja mujal. Meenutagem, et nad mõistavad surma sadu tuhandeid lapsi Aafrikas, Aasias ja üle kogu maa läbi nälja ja haiguste – need on kuriteod, mille kohta ei räägi raport sõnagi.

 
  
MPphoto
 
 

  Zita Pleštinská (PPE-DE), kirjalikult. – (SK) Lapsed on inimesed, kellel on oma õigused alates viljastamise hetkest. Igal lapsel on õigus perele, mis on tema kasvamise alus. Me ei tohi unustada tänavalapsi ega migrantide lapsi, kes puutuvad kokku vägivallaga. Lapse õigused peavad olema Euroopa Liidu peamine prioriteet. Tervitan algatust seada sisse abiliinid.

Avaldasin oma toetust ELi laste õiguste valdkonda käsitlevale strateegiale poolthääle andmisega. Minu kolleeg pr Angelilli käsitles strateegiat oma suurepärases raportis, mis annab palju kasulikku teavet.

Peame mõistma, et meil puudub ikka veel õiguslik alus. Pikaajalise strateegia osana on seega vajalik vastu võtta konkreetsed meetmed laste õiguste valdkonnas ning rakendada neid nii kiiresti kui võimalik. Lissaboni lepingu ratifitseerimine muudab ELi põhiõiguste harta õiguslikult siduvaks. Harta artikkel 24 käsitleb just nimelt lapse õigusi.

Tulevikus seisab meie ees mitmesuguseid väljakutseid: vähendada küberkuritegevust nii kiiresti kui võimalik, lõpetada pedofiilia ning laste ja alaealiste seksuaalne väärkohtlemine, kehtestada eeskirjad rahvusvahelisele lapsendamiskorrale, mis peab keskenduma lapse huvidele, mitte täiskasvanu omadele. Igasugused vägivalla vormid tuleb keelata.

Nüüd on aeg muuta sõnad tegudeks. Euroopa Liit peab kuulama lapsi – nad on homse ühiskonna alus. Euroopa peab olema lastele turvaline paik. Kui meie lapsed on õnnelikud, on ka meie tulevane ühiskond õnnelik.

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. (PT) Lapse õigusi käsitleva Euroopa strateegia arutelu taustal tuleb minu arvates muuta esmatähtsaks lapse huvide mõiste, mitte vastandades seda õiguste ideele, vaid õiguste ideed sellega täiendades, ning muuta kõnealune mõiste ka strateegia peateemaks.

Lapse õigusi ähvardavad ohud on maailmas ja ka Euroopas erineva olemuse ja kaaluga. Kui mõnes paigas on oluline võidelda vaesuse ja selle põhjustega või võtta meetmeid, et takistada laste kasutamist sõduritena või takistada nende seksuaalset ärakasutamist, siis teistel juhtudel on vaja tagada laste õigust tervishoiule, kaitsta neid seksuaalse väärkohtlemise või lastekaubanduse eest või tagada õigus õigeaegsele lapsendamisele kooskõlas läbipaistvate eeskirjadega ning tugevdada pere rolli. Kõigi juhtumite puhul peaks kriteeriumiks olema lapse parimad huvid.

See on standard, kriteerium, mida tuleb kasutada, et hinnata mis tahes otsuse, õigusakti või meetme kasulikkust, vajalikkust ja väärtust. Seega arvan, et kõige olulisem aspekt kõnealuse strateegia väljatöötamise juures on rakendada seda mõistet, millele peab allutama kõik õigused, kuna nad ei ole alati mõistlikud, saavutatavad ega sobivad.

 
  
MPphoto
 
 

  Lydia Schenardi (NI), kirjalikult. – (FR) Kõnealune raport on väärtuslik, kuna määratleb lapse õigused üksikasjalikult ning mõistab täielikult hukka ohud, millega lapsed kokku puutuvad – alates kokkupuutumisest varases eas õuduse, pornograafia ja vägivalla kujutamisega meedias kuni aukuritegude, sunniviisiliste abielude ja suguelundite moonutamiseni kultuurilistel või usulistel alustel.

Sõnade islam ja islamism kasutamine on tabuteema poliitilise korrektsuse tõttu ning kartuse tõttu, et surveabinõuna keelatakse kõnealuse religiooni mis tahes vormis käsitlemine. Samas on raportöör suutnud kooskõlas eeskirjadega neid sõnu kasutamata mõista üldise käsitluse varjus hukka mis tahes vormis diskrimineerimise, mis kaasneb islamismi tõekspidamiste järgimisega. Seega on taunitud keeldu tüdrukutel võtta osa teatavatest tundidest ning spordialadest, nagu ujumine, ning kõiki traditsioonilisi tavasid, mis on julmad ning kahjustavad noori islamiusulisi tüdrukuid.

Meile on heameel selle üle. Kõnealune raport on esimene samm sõnavabaduse ning ettenägelikkuse alguse poole. Meie hääletame poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Olle Schmidt (ALDE), kirjalikult. (SV) Üks lõige valmistas muret kõigile fraktsioonidele. Raporti originaalvariandi lõikes 127 tehakse ettepanek kutsuda ELi liikmesriike üles keelustama pearättide ja hidžaabide kandmine koolis. Üksikisikutena võime selle põhiideega nõus olla, kuna eesmärk on kaitsta laste õigust vabalt mängida, võtta osa kehalise kasvatuse tundidest ning alaealistena olla kaitstud vanemate ülemvõimu eest. Samas on see aga keeruline ja tundlik küsimus, mida vaevalt saaks lahendada ELi tasandil. Euroopa rahvad jagavad laste, vanemate ja riigi õigusi ja kohustusi oma ajalugu ja poliitilist olukorda arvestades. Oleme täiesti nõus, et EL peaks looma tõhusa raamistiku. Mõistliku käsitluse järgi jääks lõige 127 mis tahes raamistikust välja.

 
  
MPphoto
 
 

  Kathy Sinnott (IND/DEM), kirjalikult. − Mul on väga hea meel, et komisjon ja tema koostatud raport võtsid põhjaliku vaatluse alla perega seonduva ning käsitlesid perekonna positsiooni küsimust seoses lastega. Ma tervitan tugevat kaitsepositsiooni laste suhtes, käsitledes teemasid lastekaubandus, hooldusasutused, pornograafia ja puue.

Kõnealune raport aga põimib ELi poliitika ÜRO rahvusvahelise lapse õiguse konventsiooniga ning asetab vastutuse laste eest vanemate asemel riigile. Kuigi sellele otseselt ei viidata, valmistab selline tohutu muutus suurt muret.

Hoolimata raporti positiivsetest aspektidest, mida ma eespool nimetasin, kasutatakse raportit kahetsusväärselt seksuaalsete ja reproduktiivsete õiguste (mis ÜRO konventsioonis hõlmab ka aborti) edendamiseks, mis on aga ühildamatu lapsi ja laste kaitset käsitledes. Kuigi ma toetan kõiki laste kaitset käsitlevaid meetmeid, ei saa ma kõnealust raportit toetada.

 
  
MPphoto
 
 

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. − (NL) Hoolimata paljude liikmesriikide allkirjastatud ÜRO lapse õiguste konventsioonist toimub siiski liiga palju noorte ja laste põhiõiguste rikkumisi.

Seega on komisjoni algatus Euroopa strateegia loomise kohta tervitatav. Kuigi laste õigused on liikmesriikide pädevuses, on nii komisjon kui ka Euroopa Parlamendi raportöör pr Angelilli toonud esile paljud viivitamatut lahendust vajavad küsimused, nagu võitlus laste vastu suunatud igasuguste vägivalla vormide ning lapsi puudutava vaesuse ja diskrimineerimise vastu ning sisserändajate laste õiguste austamine. Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioonil õnnestus lisada raportisse järgmised punktid: suurema tähelepanu pööramine laste õigusele osaleda neid käsitlevate otsuste tegemises, laste ombudsmani tunnustamine, laste töö keelustamine, võrdne tasu võrdse töö eest alla 18 aasta vanustele lastele, pagulaste laste õiguste tunnustamine ja õigus puhtale ja turvalisele keskkonnale.

Mul on heameel, et parlament on võimaldanud kõnealuse teema üle arutleda ning toetan raportit täielikult.

 
  
MPphoto
 
 

  Konrad Szymański (UEN), kirjalikult. − (PL) Ma ei saanud lapse õiguste strateegiat käsitlevat raportit toetada, kuna vasakpoolsetel õnnestus raportisse jätta viis viidet niinimetatud reproduktiivtervist käsitlevale õigusele, mis muuhulgas hõlmab ka abordi tegemise võimalust.

 
  
MPphoto
 
 

  Jeffrey Titford (IND/DEM), kirjalikult. − Toetan asjaolu, et EL edendab lapse õigusi. Üks hiljutine näide, millele ma jälle soovin komisjoni tähelepanu pöörata, on diskrimineerimine, mis käsitleb laste diskrimineerimist reisimisel nende lennureisidega, millel puuduvad saatjata alaealisele lendamiseks vajalikud tingimused. Kui sama oleks tehtud erivajadustega või sarnase rühma inimestega, oleks küsimust teravalt (õigustatult) kritiseeritud, kuid tõenäoliselt arvab EL, et laste õiguste sellise meelevaldse eiramisega on kõik korras.

Samal ajal tekitab raportis eriarvamusi lõige 127, mis kutsub liikmesriike üles keelama pearätte ja hidžaabe vähemalt algkoolis. Ma hääletasin lõike vastu nii ebaselge sõnastuse kui ka asjaolu tõttu, et minu arvates on see liiga oluline teema selleks, et seda käsitletaks vaid sellise raporti perifeerse osana. Oleksin pettunud, kui niisugune tegevus muutub Euroopa algkoolides tavapäraseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Geoffrey Van Orden (PPE-DE), kirjalikult. − Kaitsen kindlalt vajadust anda lastele hea kasvatus toetavas, armastavas ning turvalises perekeskkonnas, et kaitsta lapsi vigastuste ja väärkohtlemise eest, õpetada moraalseid tõekspidamisi, anda esmaklassiline haridus ning tagada parimad võimalused eluks. Ma usun, et riigi roll selles on väike, riik ei peaks püüdma kaotada lapsevanemate, kirikute ning koolide õigusi ja kohustusi. Seetõttu ei näe ma põhjust ELi sekkumiseks. Ma kahetsen, et üleskutse keelata pearätid ja hidžaabid vähemalt algkoolis tühistati, sest kui kõnealune riietus on lubatud, siis kuidas me saame loota, et toimuks piisav lõimumine meie valdavalt lääne ühiskonnaga? Samuti avaldan kahetsust noorukite nn seksuaalseid õigusi käsitleva keelelise valiku üle, kuna see kujutab lapsepõlve kontseptsiooni täiendavat õõnestamist. Nendel ja paljudel teistel põhjustel hääletasin raporti vastu.

 
  
  

- Raport: Doris Pack (A6-0502/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult.(FR) Saksa kolleegi Doris Packi suurepärase raporti põhjal hääletasin Euroopa Parlamendi täiskasvanuharidust käsitleva resolutsiooni poolt. Resolutsioon on koostatud komisjoni teatise „Täiskasvanuharidus: kunagi ei ole hilja õppida” põhjal.

Haridus ja koolitus ning eelkõige elukestev õpe on äärmiselt olulised tegurid Lissaboni strateegia majanduskasvu, konkurentsivõimet ja sotsiaalset progressi käsitlevate eesmärkide saavutamisel. Kõnealune algatus, mis sai alguse 2001. aastal, on hea uudis Euroopa Liidule ja tema kodanikele konkurentsivõime, täiskasvanute sotsiaalse kaasatuse või demograafiliste muutustega kaasnevate väljakutsete taustal.

Pidades silmas õppimist ja üldisemalt ettevõtlusega seotud küsimusi, soovitan anda see teema üle sotsiaalpartneritele, kellele me pidevalt peame meelde tuletama, et neil on õiguslikud vahendid loomaks Euroopa sotsiaalõigus kehtivate lepingute järgi – Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 137 ja järgnevad artiklid –, mida kinnitab praegu ratifitseerimisel olev Lissaboni leping.

 
  
MPphoto
 
 

  Proinsias De Rossa (PSE), kirjalikult. − Mina hääletasin raporti poolt, kuna praegused ulatuslikud majanduslikud ja sotsiaalsed muutused, kiire üleminek teadmistepõhisele ühiskonnale ja Euroopa vananevast rahvastikust tulenevad demograafilised muutused on väljakutsed, mis vajavad uut lähenemisviisi haridusele ja koolitusele elukestva õppe raames.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. (PT) Mina hääletasin Doris Packi raporti „Täiskasvanuharidus: kunagi ei ole hilja õppida” poolt, kuna arvan, et täiskasvanuharidus on, pidades silmas vajalike oskuste omandamist, äärmiselt oluline Lissaboni strateegia majanduskasvu, konkurentsivõimet ja sotsiaalset kaasatust käsitlevate eesmärkide saavutamisel.

Samas olen lisaks eeltoodule nõus ka seisukohaga, et elukestev õpe on väga oluline käsitlemaks praegustest majanduslikest ja sotsiaalsetest muutustest tulenevat väljakutset, teadmistepõhisele majandusele kiire üleminekuga seotud küsimust ning vananevast rahvastikust tulenevaid demograafilisi muutusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Oluline on pöörata rohkem tähelepanu täiskasvanuharidusele. Täiskasvanuhariduse tegevuskava tuleb jätkata. Täiskasvanute osalemine hariduses ja koolituses ei ole piisav, kui EL soovitab saavutada eesmärki, mille kohaselt osaleb 2010. aastaks täiskasvanuhariduses 12,5 % täiskasvanuist.

Samas on oluline tagada täiskasvanuhariduse kvaliteet, pöörates eritähelepanu mitmesugustele hariduse kvaliteediaspektidele, nagu koolitajate areng, kvaliteedi tagamise mehhanismid ning õpetamismeetodid ja õppematerjalid.

Nagu raportis öeldud, on täiskasvanuharidus elukestva õppe oluline osa ja väga keeruline valdkond. Täiskasvanud peavad seostama õppimise oma teadmiste, kogemuste ja kultuuritaustaga.

Lõpetuseks soovin esile tuua elukestva õppega seotud programmide soolise võrdõiguslikkuse, et nii meestel kui ka naiste oleksid võrdsed võimalused valida pakkumiste seast, ning kasutada tuleb kõiki kättesaadavaid vahendeid, et tagada võrdsus naiste ja meeste vahel täiskasvanuhariduse poliitikat ettevalmistavates meetmetes koostöös Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudiga.

 
  
MPphoto
 
 

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. (SV) Me oleme veendunud, et liikmesriigid on võimelised käsitlema täiskasvanuhariduse olulist küsimust. Oluline on, et liikmesriikide haridusosakondadel oleks piisavalt rahalisi vahendeid täiskasvanuhariduse edendamiseks. Üks võimalus rahaliste vahendite suurendamiseks on liikmesriikide sissemaksete vähendamine Euroopa Liidu eelarvesse, et neil oleks rohkem raha investeerida sotsiaalteenustesse, haridusse ja kodanike heaolusse.

Jälle näeme, et Euroopa Parlamendi föderalistlik enamus ei austa liikmesriikide ainupädevust hariduse ja koolitussüsteemide korraldamisel.

Euroopa Parlamendi omaalgatuslikku raportit ei oleks vaja olnud koostada ning see on vaid Euroopa Parlamendi kultuuri- ja hariduskomisjoni töökohtade loomise meede.

 
  
MPphoto
 
 

  Janusz Lewandowski (PPE-DE), kirjalikult. − (PL) Raport, mille üle me hääletame, käsitleb täiskasvanuharidust ehk teisisõnu valdkonda, mis on muutumas äärmiselt oluliseks kogu Euroopa Liidus, kuid minu kodumaal on see muutunud millekski enamaks – see on tuhandete inimeste kasutoov hoiak ja vaimustus. Seda ei tingi mitte alati vaid ärilised eesmärgid. Soovin pöörata teie tähelepanu täiskasvanute jätkuõppe ühele aspektile, mis on seotud nii tänapäeva demograafiliste ja tsivilisatsioonist tulenevate väljakutsete kui ka vana korra järgimisega. Sotsialistlik süsteem kehtestas eriomase haridusmudeli, mille keskmes oli humanitaarteadustes propaganda ja ideoloogia, teisi valdkondi iseloomustas maailma suundumustest lahknemine. Sellepärast on täiskasvanuharidus uutes liikmesriikides nii võimalus parandada hariduse eespool kirjeldatud sotsialistliku mudeli kitsaskohti kui ka samal ajal avaneda tõeliselt maailmale.

Võõrkeelte oskuse valdkonnas on valmidus võtta ümberõppe ja töökohavahetuse riski ning Euroopa haridusstandardite edendamine mobiilsuse ja töökoha leidmise võimaluse eeltingimused ning see selgitab ka laialdast huvi jätkuõppe vastu minutaoliste inimeste seas Kesk- ja Ida-Euroopas.

 
  
MPphoto
 
 

  Bogusław Liberadzki (PSE), kirjalikult. − (PL) Oma raportis kutsub pr Pack üles jätkata õppimist kogu tööea jooksul ja mitte piirduda vaid kooliajal õpituga.

Olen nõus väitega, et praegune majandus- ja sotsiaalmuutuste tase tingib vajaduse ennast pidevalt, pikaajaliselt arendada. Samuti on tõsi, et täiskasvanuharidus mõjub positiivselt täiskasvanute eneseväärikusele, aitab tagada paremat sotsiaalset integratsiooni ning edendab kultuuridevahelist dialoogi.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Arvan, et raporti eesmärk, mille kohaselt peaksid liikmesriigid saavutama aastaks 2010 12,5 %lise osaluse täiskasvanuhariduses, ei paranda mitte ainult ELi konkurentsivõimet, vaid võimaldab ka suuremat sotsiaalset kaasatust ja edendab kultuuridevahelist teadlikkust, mida ongi just vaja kultuuridevahelise dialoogi aasta eesmärgil. Tehnoloogia kasutamise edendamine ja ettepanekud parandada lastehoiuteenuseid tagavad kõigile paremad võimalused haridusest tõepoolest kasu saada. Mina hääletasin seetõttu raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Vastuoluline on ühest küljest takistada oma rahval õppimast ning teisest küljest esitada „sinise kaardi” kava, kuna ebatüüpiliste suhete sagenemise ja suurema konkurentsisurve tõttu ei paku hea põhi- ja jätkuharidus enam kaitset töötuse vastu. Äriühingud on keeldunud tööle võtmast hea haridusega inimesi, kuna nad otsivad odavaimat kõrgharidusega tööjõudu või soovivad pakkuda veelgi ebatavalisemaid töölepinguid.

Põhimõtteliselt tuleks eemaldada ettekääne oskustöötajate puudusest sellistel juhtudel. Kui see ei ole võimalik, tuleks eelistada hooajalise töö mudelit. Selliselt saab vältida tulevast massirännet.

Hoolimata vastuoludest ELi eesmärkides, väärivad elukestva õppe valdkonnas tehtud pingutused ja programmid meie toetust.

 

6. Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused: vt protokoll
MPphoto
 
 

  President. − Sellega on hääletamine lõppenud.

Ma soovin tänada tehnilist personali, eelkõige just tõlke, kes aitasid meid lõunapausini.

(Istung katkestati kell 13.30 ja see jätkus kell 15.00)

 
  
  

JUHATAJA: HR BIELAN
Asepresident

 

7. Eelmise istungi protokolli kinnitamine (vt protokoll)

8. Olukord Kenyas (arutelu)
MPphoto
 
 

  President. − Järgmine punkt käsitleb nõukogu ja komisjoni avaldusi olukorra kohta Kenyas.

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, eesistuja. − (SL) Mul on heameel, et Euroopa Parlament arutab täna olukorda Kenyas ning esitatud resolutsiooni praeguse olukorra kohta riigis.

Juba asjaolu, et Euroopa Parlament saatis valimisvaatlusmissiooni hr Lambsdorffi juhtimisel ja delegatsiooni hr Mulderi juhtimisel Kenyasse, näitab selgelt, et Euroopa Parlament on huvitatud sealsest olukorrast.

Nagu teame, toimusid Kenyas 27. detsembril valimised. Hääletamisel osales väga suur osa rahvast, mis näitab, et Kenya inimesed soovivad panustada demokraatlikku protsessi ning et nad usaldavad seda korda.

Euroopa Liidu valimisvaatlusmissioon hr Lambsdorffi juhtimisel oli valimiste toimumise ajal kohapeal. Kõnealuste valimiste ajal tehti mitmesuguseid hoiatusi rikkumiste kohta häälte lugemisel ja kirjapanekul. Kõnealused rikkumised tekitavad kahtluse valimiste tegeliku tulemuse suhtes. Nagu teame, puhkesid pärast valimistulemuste avaldamist pealinnas Nairobis ja Kenya teistes piirkondades rahutused.

Opositsiooniliidri hr Odinga toetajate ja julgeolekujõudude vahel toimus mitu kokkupõrget ning kõnealused toetajad ründasid ka president Kibaki pooldajaid. Julgeolekujõud tulistasid rahvahulka. ÜRO Inimõiguste Ülemkomissari Louise Arbouri sõnul vastasid julgeolekujõud liigse vägivallaga.

Vähemalt 600 inimest sai surma ning peaaegu veerand miljonit inimest oli sunnitud kodudest lahkuma, ja seda Kenyas, kuhu naaberriikide Somaalia ja Lõuna-Sudaani pagulased tavaliselt põgenevad.

See ei ole mõjutanud mitte ainult Kenya, vaid ka naaberriikide majandust, eelkõige neid, kellel puudub ligipääs merele. See on tragöödia. Samas on see löök demokratiseerimisele ning löök kogu Aafrika mandrile, kus Kenyat peeti teistele eeskujuks.

Euroopa Liit mõistis vägivalla Kenyas hukka. Me pöördusime Kenya juhtide poole, et püüda leida vastused valimiste rikkumiste kahtluse kohta, kuid eelkõige eesmärgiga luua dialoog ning leida poliitiline lahendus. Loomulikult reageerisime Kenya inimeste humanitaarabivajadustele. Euroopa Liit tervitas Aafrika Liidu juhi Ghana presidendi Kufuori algatatud läbirääkimisi.

Samuti avaldasime oma toetust Aafrika väljapaistvate isikute rühmale, keda juhib ÜRO endine peasekretär Kofi Annan ja mis peaks varsti saabuma Nairobisse. Vahepael määras president Kibaki ametisse valitsuse, arutamata kõnealust küsimust opositsiooniliidri hr Odingaga. Viimane kutsus inimesi üles massidemonstratsioonidele Kenyas kolme päeva pärast.

Positiivse tähelepanekuna võib tuua Kenya Parlamendi eile toimunud esimese istungi. Parlamendi presidendiks valiti opositsioonikandidaat. Kõnealune asjaolu näitab, et teatavaid demokraatlikke reegleid siiski selles riigis veel järgitakse ning et opositsioon saab oma arvamust avaldada.

Euroopa Liidu seisukohast on selge, et tavapärased suhted Kenyaga ei saa jätkuda enne, kui on saavutatud poliitiline kompromiss. Kompromiss peab viima püsiva lahenduseni, mis kinnitab Kenya inimeste tahet, äratab neis usaldust ning taastab Kenyas stabiilsuse.

Euroopa Liidu nimel võin öelda, et Kenya valimistele järgnenu äratas meis pettumust ning olukord on ikka veel murettekitav. Samas ei saa seda võrrelda pettumusega, mida pidid tundma kenyalased, suur hulk parema tuleviku lootuses valimistel osalenud inimesi.

 
  
MPphoto
 
 

  Louis Michel, komisjoni liige. − (FR) Hr president, daamid ja härrad, see on endastmõistetav, et Euroopa Komisjon on äärmiselt mures Kenyas valitseva tõsise kriisi pärast. Üks päev pärast valimisi, kui nägime häälte lugemise tagajärjel tekkiva kaose ohumärke, tulime kokku ning võtsime ühendust mõlema poole, nii koalitsiooni kui ka opositsiooni esindajatega. Sellega seoses soovin öelda, et mul ei olnud mingisugust probleemi saada ühendust hr Odingaga isiklikult. Samas ei ole mul õnnestunud sellest ajast saadik hoolimata korduvatest katsetest saada isiklikku ühendust hr Kibakiga, mis on üllatav, arvestades, kui lihtne oli seda teha varem. See viitab selgelt valitsevale pinevale olukorrale.

Valimistejärgne vägivald, mis põhjustas rohkem kui 600 inimese surma ning rohkem kui 250 000 inimese ümberasustamise, tõi ilmselgelt esile Kenya inimeste raevu ja viha Kenya ühiskonda õõnestavatest sotsiaalmajanduslikust ebavõrdusest ja korruptsioonist tulenevate probleemide suhtes, hoolimata kaasnevast riskist etniliste kogukondade vastandumisele. Kuid need valimised tõid esile ka Kenya inimeste demokraatia taotlused. Kõnealuseid taotlusi eirasid valimiste päeval ilmnenud rikkumised, mis tekitavad tõsiseid kahtlusi ametlike tulemuste kehtivuse suhtes. Me jagame täielikult teie kolleegi Alexander Lambsdorffi juhitud Euroopa Liidu valimisvaatlusmissiooni järeldusi ja avaldusi ning mina soovin hr Lambsdorffi õnnitleda suurepärase töö eest. Missioon juhtis tähelepanu, et Euroopa Liidu välised rahvusvahelised institutsioonid, mis olid algselt vähem kategoorilisel seisukohal või isegi vähem objektiivsel seisukohal, toetasid lõpuks hr Lambsdorffi vaatlusi ja järeldusi ning kiitsid need heaks.

Komisjoni seisukoht Kenya poliitilise olukorra suhtes ei saaks olla selgem. Kenya poliitilised liidrid peavad hakkama käituma vastutustundlikult ning võtma endale viivitamata ja tõsiselt kohustuse, et saavutada poliitiline kokkulepe. Kõnealuse kohustuse võtmiseta ei jää Euroopa Liidul muud valikut, kui vaadata üle suhted Kenyaga, mis seni, tuleb mainida, on olnud suurepärased. Kenya paistis olevat riik, mis püüdleb õigusriigi põhimõtete, inimõiguste järgimise ja demokraatia poole ning mis mängis olulist rolli piirkondliku stabiilsuse tagamisel. Me peame seda meeles pidama.

Poliitilise lahenduse leidmine on seega eelkõige Kenya liidrite kohustus. See eeldab provokatsioonide ja vägivalla viivitamatut lõpetamist tänavatel, aga ka meedias ja avalikus hoiakus. President Mwai Kibaki ja opositsiooniliider Raila Odinga peavad jõudma kompromissile, tunnistades, et võimu teostamist ja kohustuste täitmist silmas pidades ei kajastatud valimistulemusi õiglaselt ning poliitilise kriisi lõpetamise eesmärgil peavad nad möödapääsmatult võimu jagama. Võimu jagamine võib olla ajutine lahendus, kuni näiteks korraldatakse uued valimised.

Kenya poliitiline klass peab tunnistama äärmist vajadust lahendada vägivallapuhangu põhjustanud peamised probleemid, ükskõik, kas põhjuseks oli võimu konstitutsiooniline korraldus, riigi poliitiline juhtimine või tõsine diskrimineerimine ja sotsiaal-majanduslik ebavõrdsus.

Komisjon ja Euroopa Liit tervikuna toetavad president Kufuori algatatud ja Kofi Annani jätkatud Aafrika läbirääkimisi ja tänavad Graça Macheli ja Benjamin Mkapat. Nad kutsuvad president Kibakit ja Raila Odingat üles tegema tihedat koostööd poliitilise kokkuleppe saavutamise eesmärgil. Ma rääkisin pikalt Desmond Tutuga kriisi alguses tema vahendusmissiooni ajal. Mul oli samuti pikk vestlus Kofi Annaniga, kes ütles, et kõige parem oleks, kui Aafrika läbirääkimistesse oleks kaasatud ka heade suhete taastamise eesmärk. Ma lubasin, et komisjon toetab kõnealuseid läbirääkimisi kas poliitiliselt või rahaliselt.

Igal juhul peaksime olema rahul, et eile valiti nõuetekohaselt Kenya parlamendi spiiker. Peaksime pidama seda konstitutsioonilise raamistiku austamise märgiks, või vähemalt lähtuma kõnealusest seisukohast. Samas on järgmised paar päeva äärmiselt olulised. Me jälgime olukorda hoolikalt ning peame pidevalt ühendust Aafrika läbirääkijatega. Me kohandame suhteid Kenyaga, muuhulgas koostöö küsimuses, et anda neile tagasisidet olukorra ja kummagi poole tegevuse kohta.

Praegu ei ole veel ühtegi otsust vastu võetud. Vaja oleks Euroopa ja rahvusvahelist dialoogi, et meie tegevusel oleks suurim võimalik mõju. Näib, et rahvusvaheline kogukond jagab praegu meie seisukohta, ning ei lähenemisviisis, poliitilises suunitluses ega isegi strateegias ei esine enam lahknevusi. See on ka oluline. Alguses, kohe pärast valimisi ei olnud olukord niisugune. Arvan, et oleme üksmeele nüüd saavutanud ning see on positiivne nähtus.

Humanitaarolukorrale reageeris komisjon kiiresti. Pärast humanitaarabiameti ekspertide ja meie asjaomaste partnerite hinnanguid eraldas komisjon 5,5 miljonit eurot esialgset erakorralist abi, et tulla toime ümberasustatud inimeste vee, toidu, peavarju ja tervishoiu vajadustega.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Martens, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (NL) Hr president, nagu juba öeldud, oli Kenya oluline demokraatia ja stabiilsuse eeskuju piirkonnas alates 2002. aastast. Viimastel aastatel on riik teinud suuri poliitilisi ja majanduslikke edusamme. Kenya valimised näitasid, et valdav enamik keenialasi eelistab demokraatiat diktaatorlusele. Nad näitasid, et neil on rohkem usku valitud esindajatesse kui sõjaväevõimudesse. Hoolimata sellest leidsid aset ärevusttekitavad vägivallapuhangud ning nüüd valitseb riigis humanitaarkriis, mille tagajärjel on sajad inimesed surma saanud ning 250 000 inimest põgenenud. See avaldab kahtlemata mõju riigi majanduslikule olukorrale.

Mida saaks aga ette võtta? Oluline on, et Euroopa Liit pakuks oma täielikku toetust Aafrika Liidu poolt nimetatud Aafrika väljapaistvate isikute rühmale, mida juhib Kofi Annan. Kui meil on minevikust midagi õppida, siis nimelt seda, et me ei tohiks eeldada, et meie, eurooplased, saame lahendada Aafrika probleeme. Aafrika probleemid nõuavad Aafrika lahendusi ning ma tervitan Euroopa Komisjoni toetust kõnealusele seisukohale.

Hr president, meie fraktsioon toetab täielikult resolutsiooni. Ma soovin aga üht aspekti veel rõhutada – see on midagi, mis meie fraktsiooni arvates on äärmiselt kahetsusväärne. Nimelt üks päev pärast valimisi, seega ajal, kui tulemus oli juba otsustatud ja, nagu volinik ütles, mitmesugused rikkumised olid juba ilmsiks tulnud, kandis Euroopa Komisjon eelarvetoetusena valitsusele üle rohkem kui 40 miljonit eurot. Komisjon ei oodanud ära isegi meie oma vaatlusmeeskonna tulemusi, mis juhuslikult avaldati kolm päeva hiljem.

Kõnealust otsust ei saa õigustada tehnilise ettekäändega, et makse oli juba korra hilinenud ning et see oli järjekorras vaid kolmas makse. Selle makse tegemist oleks võinud edasi lükata ja seda oleks pidanudki tegema. See oli äärmiselt kahetsusväärne otsus, seda enam, et liikmesriigid olid juba lõpetanud abi andmise. Seda ei tohi enam juhtuda.

 
  
MPphoto
 
 

  Emilio Menéndez del Valle, fraktsiooni PSE nimel. – (ES) Hr president, asjaolu, et enamik Kenya inimesi ei toetanud president Kibakit, tõestab ka see, et parlamendivalimistel, mis toimusid samal ajal presidendivalimistega, võitis hr Odinga opositsioonierakond kaks korda rohkem hääli kui hr Kibaki erakond.

Nagu teame, võimaldas see hr Odinga erakonnal saada spiikri ametikoht, kui parlament eile Nairobis tööd alustas. Samal ajal kaotasid valimistel 22 hr Kibaki ministrit, kes tahtsid saada parlamendiliikmeks.

President Kibaki on minu arvates suurel määral vastutav olukorra eest ja mitte ainult valimistulemuste võltsimise tõttu. Tema viieaastane valitsemisaeg on viinud viha, pettuse ja pettekujutelmadest vabanemiseni. Tõsi on, et majanduskasv on olnud 6 %, kuid rohkem kui pool rahvastikust elab ikka veel allpool vaesuspiiri. Samuti on paljud hr Kibaki poolt provokatsiooni märgiks ametisse määratud valitsuse ministrid seotud korruptsioonijuhtumitega.

President, kes soovib säilitada võimu pettuse teel, vastutab ka teise tõsise küsimuse eest: tema meetmed on põhjustanud etniliste kogukondade vahelise konflikti taaselustumise, mida selle olemuse tõttu on väga raske vaos hoida.

Lisaks eeltoodule, nagu te teate, teatas Kenya valimiskomisjoni esimees kaks nädalat tagasi, et ei tea, kes presidendivalimised võitis.

Arvan, et selle kõige taustal on täiesti põhjendatud, nagu resolutsiooni ühisettepaneku lõikes 11 öeldud, nõuda uute valimiste korraldamist, kui mõnel sõltumatul institutsioonil ei ole võimalik korraldada selget, läbipaistvat ja usaldusväärset 27. detsembri valimistel antud häälte ülelugemist.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Lambsdorff, fraktsiooni ALDE nimel. – (DE) Hr president, soovin alustada õnnitlustega nõukogule, komisjonile ning Euroopa Parlamendi kaasliikmetele. Institutsioonide vahel valitseb ühtsus. See teeb mulle isiklikult heameelt ning soovin sama kinnitada oma rohkem kui 150 valimisvaatlejast koosneva meeskonna nimel, neist vähemalt 50 on olnud Kenyas kohapeal rohkem kui kuu. Meie ühtsus on positiivne märk.

Mõned neist vaatlejaist, ma soovin siinjuures rõhutada, on teel Pakistani või on juba kohale jõudnud, kus on tulemas järgmised keerulised valimised. Valimiste vaatlemine on mõnikord keeruline ja ohtlik töö. Soovin siiralt tänada neid inimesi nende panuse eest.

Ükskõik, mille eest te seisate, Euroopa on meie ühine väärtus. Võime olla uhked, nagu volinik just ütles, et teised vaatlejarühmad, nagu Rahvaste Ühenduse ja rahvusvahelise vabariikliku instituudi delegatsioon Ameerika Ühendriikidest kinnitasid meie otsuseid. Usun, et vaatlusmissiooni töö on loonud seega aluse ühistele pingutustele, mida Euroopa Liit, Aafrika ja Ameerika Ühendriigid teevad koos leidmaks lahendus Kenya kriisile.

Oma resolutsioonis rõhutab Euroopa Parlament lähenemisviisi, mida ta peab sobivaks. Peavaatlejana ei ole ma kõnealusel eesmärgil toimunud aruteludest osa võtnud. Meie missiooni erapooletus tuleb minu arvates säilitada ühemõtteliselt kuni lõpuni. Lõpp tähendab meie praegu koostamisel oleva lõpliku raporti esitamist.

Koos meie kõnealuse valdkonna vaatlejate professionaalse tööga oli erapooletus meie tugevaim külg. Erapooletus ja professionaalsus hõlmavad ka asjaolu, et meie töö tugineb vaid tõenditele. Kokkuvõtet tehes leidsime, et presidendivalimiste tulemustesse suhtutakse skeptiliselt. Kuna tegemist oli vaatlusmissiooniga, ei väitnud me kunagi, et konkreetne kandidaat võitis valimised. Me ei ole ka kunagi väitnud, et võitja tuvastamine ei ole võimalik.

Ma soovin tsiteerida inglise keeles Kenya valimisvaatlejat, kes kirjutas järgmist:

, fraktsiooni ALDE nimel. – „Meie seisukoht on, et 2007. aasta üldvalimised olid usaldusväärsed, kui käsitleda hääletamist ja häälte lugemist. Valimisprotsess kaotas usaldusväärsuse lõpus, kui hääled kokku arvutati ja presidendivalimiste tulemused välja kuulutati.”

Kõnealune avaldus pärineb Kenya rahvuslikult vaatlejalt, kes juhtis seal 16 000–20 000 inimest. See seisukoht on kooskõlas meie tulemustega.

Ma soovin öelda midagi, mis kehtib nii minu, meie meeskonna kui ka kõigi teiste inimeste kohta: loodame, et kriisile leitakse kiire lahendus, et vägivald lõppeks ning et pagulased saaksid pöörduda tagasi kodumaale nii kiiresti kui võimalik.

 
  
MPphoto
 
 

  Konrad Szymański, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Hr president, peaminister, volinik, Kenya küsimus on rohkem kui vaid president Kibaki valimisreeglite rikkumise probleem. Tegemist on tsiviilelanike jaoks humanitaarkriisiga.

Kõige dramaatilisem näib olevat olukord Eldoretis, Pühavaimu katoliku kirikus Langas. Seal on aset leidnud palju tapmisi poliitilistel ja etnilistel alustel. Paljud keenialased on oma mahapõletatud kodudest välja aetud. 1. jaanuaril 2008 põgenes 3000 inimest Langase kihelkonda. Pagulastel ei ole toitu, puhast vett ega sanitaarseadmeid. 2. jaanuaril käesoleval aastal teatas katoliku misjonäriteenistuse uudisteagentuur MISNA, et 7000–10 000 inimest põgenes katedraali Langas. Vaja ei ole mitte ainult poliitilisi läbirääkimisi, vaid ka tegevust tagamaks etnilise ja usulise viha vallandumise takistamine.

 
  
MPphoto
 
 

  Marie-Hélène Aubert, fraktsiooni Verts/ALE nimel. (FR) Hr president, arvan, et praegust olukorda silmas pidades peaks Euroopa Liit püüdma kinnitada oma usaldusväärsust seoses vaatlusmissioonidega, mida ta saadab teatavatesse riikidesse. Kui vaatlemine viiakse läbi hoolikalt, nagu Kenya puhul, ja tulemust on selgelt võltsitud ning presidenti ei saa pidada seaduslikult valitud presidendiks, peab Euroopa Liit olema järjepidev oma poliitikas ning vähemalt mitte tunnustama seda presidenti, praegusel juhul hr Kibakit. Teiseks peab EL tegema ettepaneku korraldada nii kiiresti kui võimalik uued presidendivalimised ning nende korraldamisel tagama, et president valitaks seekord nõuetekohaselt ja ausal teel.

Meil on kahjuks pretsedent Etioopiast, kus president kasutas samuti jõumeetodit enda ametisse saamiseks, hoolimata selgetest tõenditest petmise kohta, millele järgnesid repressiivsed vägivallateod. Kõnealuse toimepandud teo aktsepteerimine Euroopa Liidu poolt õõnestab vaatlusmissioonide väärtust.

Mis mõtet on saata kohapeale Euroopa vaatlusmissioone, milles osalevad kõnealuse valdkonna pühendunud kolleegid, et teha järeldusi, mida ka ühehäälselt toetatakse, kui lõpuks ei julge me midagi öelda ning paar kuud hiljem aktsepteerime riigipööret presidendi poolt, kes isegi ei kuula rahvusvahelist kogukonda? Kas me lepiks sellise olukorraga meie riikides? Ilmselgelt mitte.

Seega ei saa lubada demokraatiat ja meie toetuse saanud valimisprotsesse silmas pidades topeltstandardeid – üks, mis kehtib Euroopa Liidus, ja teine, mis muutub vastavalt kõnealuse piirkonna inimeste huvidele.

Kenya inimesed tahavad jõuda olukorra põhjusteni ning nõuavad uute valimiste korraldamist, et saada selgust.

 
  
MPphoto
 
 

  Gabriele Zimmer, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (DE) Hr president, daamid ja härrad, me kõik nõustume, et Kenya sündmused on traagilised ning tänaseni jätkunud vägivald peab lõppema. Kenya kriis on põhjapanev ning minu arvates ei ole see vaid poliitilise loomuga. Hoolimata kõigist kavatsustest ja eesmärkidest võib see mõjutada ka naaberriikide olukorda.

Tõsi on, et Kenyas on ka rahvamasside ülesässitajad, kes püüavad õhutada viha etniliste kogukondade vahel võimu saavutamise eesmärgil. Kui aga loeksite näiteks Kenya vaba ajakirjandust praegusel ajal, siis südantsoojendav on näha, kui palju ajakirjanikke kutsub pidevalt üles seisma ühtsuse eest riigis ning Kenya inimeste seas ning on ühiskonna killustumise vastu. Peamine probleem seisneb aga selles, et suur hulk Kenya rahvast ei ole osa saanud Kenya majanduse õitsengust ning vägivald võib levida just nimelt sellel alusel. Arengukoostöö taustal peaksime pigem rõhutama asjaolu, et inimesed tahavad olukorda muuta ja eelkõige viia läbi kampaania Kenyas valitseva vaesuse vastu võitlemiseks.

Arvan samuti, et Kenya eelarvetoetuse lõpetamise üle arutlemine toob kaasa probleeme, kuna see põhjustab ärevust Kenya tuleviku suhtes. Tervitan iseäranis asjaolu, volinik Michel, et EL toetab kindlalt Kofi Annani ja teisi vahendusmissioonis osalejaid Aafrika Liidust, aidates lahendada Kenyas toimuvat ja selgitada suhteid Aafrika poliitikutega.

 
  
MPphoto
 
 

  Valdis Dombrovskis (PPE-DE). – (LV) Hr president, volinik, daamid ja härrad, kõigepealt soovin tunnustada kodanike kõrget valimisaktiivsust valimiste päeval Kenyas. Valimisi iseloomustab kõrge osalusmäär ning kodanike kannatlikkus hoolimata pikkadest järjekordadest ning tehnilistest küsimustest teatavates piirkondades. Olukord presidendivalimiste tulemuste väljaselgitamisel oli kahjuks hoopis teistsugune. Vajalikku läbipaistvust ei olnud saavutatud. Paljud rikkumised ja lahknevused edastatud teabes tekitavad kahtlusi väljakuulutatud valimistulemuste ehtsuses. Kahjuks jäi mulje, et tulemused saadi mitte selle põhimõtte järgi, kuidas rahvas hääletas, vaid selle järgi, kuidas loeti hääli. Kui ei ole võimalik läbi viia usaldusväärset ja läbipaistvat häälte ülelugemist, tuleb Kenyas korraldada uued presidendivalimised. Pärast valimistulemuste väljakuulutamist muutus juba niigi pinev õhkkond kahjuks vägivallaks. Kõige olulisem on praegu lõpetada vägivald ja lahendada humanitaarkriis. Euroopa Liit peab toetama Aafrika Liidu ja Kofi Annani juhitud missiooni, mille eesmärk on olla presidendi ja opositsiooni vahendajaks, et lõpetada vägivald ning leida lahendus poliitilisele kriisile. Kui vajalik, peaks Euroopa Liit olema valmis kõnealust vahendust jätkama. Kindlasti peab Euroopa Liit andma Kenyale humanitaarabi, et leevendada olukorda, mis puudutab tuhandeid ümberasustatud inimesi, kes olid vägivalla tõttu sunnitud kodu maha jätma. Humanitaarabi tuleb aga anda nii, et see tõepoolest jõuaks ümberasustatud inimesteni ning tagada tuleb ka asjaomane kontroll raha kasutamise üle. Seda silmas pidades on küsitav Euroopa Komisjoni otsus kanda üks päev pärast valimisi 40 miljonit eurot eelarvetoetust üle Kenya valitsusele, arvestamata Euroopa Liidu valimisvaatlejate kriitikat valimiste läbiviimise kohta. Eelarvetoetus ei taga kahjuks täpset kontrolli raha kasutamise üle ning sellise abi andmist presidendile ja valitsusele, kes on saanud võimule küsitava väärtusega valimiste kaudu, tuleb hoolikalt kaaluda. Kutsun Euroopa Komisjoni üles andma hinnang kõnealusele juhtumile ning teavitama Euroopa Parlamenti võetavatest meetmest, et takistada sellise olukorra kordumist.

 
  
MPphoto
 
 

  Glenys Kinnock (PSE). – Hr president, peame nentima asjaolu, et Kenya on riik, kus enamik inimesi elatub vaid paarist dollarist päevas.

Valitseb ulatuslik rahulolematuse ja piirangute all kannatamise meeleolu. Nagu nägime, ohustab valitsev olukord suurt hulka rahulolematuid inimesi, kuna nad saavad aru, et lõhe rikaste ja vaeste vahel on suurenenud ning seda 6 %lise SKT kasvu taustal, millest eelkõnelejad rääkisid.

Kenya on madala sissetuleku ja väheste ressurssidega majandus. See on samuti riik, milles levib kahetsusväärselt ebavõrdse soosingu olukord ja korruptsioon. Kui räägime praegusest olukorrast, siis inimesed koguvad toitu tagavaraks, samuti on tulnud inimesed jälle tänavale meelt avaldama nii Nairobis kui ka teistes Kenya piirkondades.

Seega ühinen nendega, kes ütlesid, et EL peab eelarvetoetused Kenyale peatama kuni praegusele kriisile poliitilise lahenduse leidmiseni. Loomulikult on vastuvõetamatu, et kõnealused 40,6 miljonit eurot saadeti üks päev pärast valimiste kritiseerimist.

Mind julgustab väga, et eelarvetoetused viivitamata üle vaadatakse, nagu volinik Michel esmaspäeval meie komisjonis teatavaks tegi. Soovin selle kohta saada üksikasjalikku teavet. Selle asemel, et suunata raha asjaomaste ministeeriumide kaudu, peame otsima võimalusi toetada piirkonda projektide abil, mis tagab, et Keenia vaesemat elanikkonda kõnealune tegevus ei kahjusta.

Arvan, et peame pöörama tähelepanu vajadusele kehtestada abi andmise tingimuseks hea valitsemistava, mis on sätestatud ka Cotonou partnerluslepingus, kuid mida seni ei ole kohaldatud. Kardan, et oleme paljudest tõsistest riigis valitsevat korruptsiooni käsitlevatest süüdistustest mööda vaadanud.

Vaatlejate kajastatud valede valimistulemuste avaldamises süüdi olevad inimesed tuleb vastutusele võtta ning neil ei tohi lasta karistamatult pääseda.

Soovin veel öelda, et Euroopa Liit peab täitma oma osa vahendusprotsessi jälgimisel. Oleme esimesed, kes kõnealuste asjaolude kaalumist taotlevad, ning soovin, et nõukogu ja Euroopa Parlament oleksid oma lähenemisviisis jõulisemad ja järjekindlamad, tagaksid Kofi Annanile Euroopa igakülgse vajaliku toetuse ning et uus valimiskomisjon saaks asuda tööle nii kiiresti kui võimalik.

 
  
MPphoto
 
 

  Anna Záborská (PPE-DE).(SK) Lubage mul käsitleda mõnda küsimust.

Mis on saanud Euroopa Liidu fondidest, mis eraldati Nairobi missioonile alates novembrist? Miks hilines ülekanne kuni valimisteni ja see teostati päev pärast valimisi? Selleks ajaks olid teada vaid esialgsed tulemused, kuid juba olid tekkinud ka esimesed kahtlused menetluse usaldusväärsuse kohta. Kes kontrollib ELi maksumaksjate, arenguabi eesmärgil eraldatud raha kasutamist? Kui olid tekkinud kahtlused valimiste õiglase läbiviimise kohta, oleks pidanud olema juba eelnevalt kehtestatud eeskirjad, mille kohaselt ei oleks tohtinud raha üle anda kuni tulemuste ametliku avaldamiseni.

Kui ma olin üks kuu enne valimisi Kenyas, pöörasid paljud inimesed ja ka volinik minu tähelepanu asjaolule, et olukord võib lõppeda vägivallaga. Kuna finantsabi on mõeldud inimestele, siis ei tohiks selle andmise eeltingimuseks olla olukorra stabiilsus, vastasel korral peaksime lõpetama abi andmise paljudele riikidele ja mitte ainult Aafrikas.

Ma lükkan tagasi ettepaneku kasutada arenguabi manipuleerimise vahendina. Abi andmise peatamine on poliitiline survevahend ning kannatavad selle tõttu need, kellele abi on määratud. Euroopa maksumaksjad hoiavad kokku ning inimesed, keda me aitame, ei tohi muutuda poliitiliste liidrite pantvangiks. Kokkuleppe tingimuseks ei tohi olla arenguabi, sageli ei ole nende tingimus inimõiguste austamine.

Kenya inimesed vajavad meie abi, hoolimata sellest, kas nad toetavad Kibakit või Odingat.

Nad elavad üksteise kõrval agulis äärmises vaesuses.

Teame, et Aafrikas toimusid valimised.

Kenya inimeste sõnul aga ei oleks tulemused muutnud midagi, isegi kui häälte lugemine ei olnud võib-olla õiglane.

Seega ei peaks me karistama inimesi, kes sõltuvad meie abist, ning ma pean silmas nii eurooplasi kui ka slovakke, kes hoolimata tõsisest olukorrast on jäänud paigale ning jätkanud kahepoolsete projektide elluviimist.

Ma võin tagada, et kõnealuste projektide rahasid kasutatakse tõhusalt ning korruptsioonita.

 
  
MPphoto
 
 

  Josep Borrell Fontelles (PSE).(ES) Hr president, meie, eurooplased ei saa öelda vaid, et oleme väga mures, kuid loodame, et olukord paraneb, kuna olukorra paranemine hr Kibaki pettuse teel saadud võidu aktsepteerimise hinnaga ei ole meile vastuvõetav lahendus.

Paljudes Aafrika riikides on suvaliselt läbiviidud valimiste tõttu inimesed kaotanud usu demokraatiasse ja lootuse seda saavutada. Järjekordne etapp, seekord Kenyas, kaotaks igasugused lootused demokraatiale Aafrikas.

Olukord võib laheneda vaid tugeva välise surve abil. Tugeva välise surveta ei saavuta kõnealused kaks liidrit mingisugust kokkulepet ning me peame ütlema hr Kibakile selgelt välja, et praegune valitsus on ebaseaduslik ning kooskõlas selle avaldusega ka käituma. Vastasel korral oleks meie valimisvaatlusmissioon mõttetu.

Me rääkisime Aafrika inimeste kohustustest, kuid peame meeles pidama ka oma kohustusi. Liiga kaua oleme pigistanud silmad kinni Kenyas toimuva ees. Liiga kaua oleme me ülistanud seda riiki kui demokraatia eeskuju, unustades samal ajal sotsiaalse ebavõrdsuse ning korruptsiooni, mis on laialt levinud kogu riigis: alates iseseisvumisest on see riik saanud 16 miljardit dollarit arenguabi ning tal on olnud neli presidenti.

Kenya maksab kallist hinda kaitse ja toetuse eest, mis me tema vaestele valitsustele andnud oleme neid hukka mõistmata. Me ei saa enam silmi kinni pigistada.

 
  
MPphoto
 
 

  Thijs Berman (PSE).(NL) Hr president, täna nägime jälle, kuidas politsei kasutas meeleavaldajate vastu vägivalda. Taas on saanud inimesed surma. Kas see pinge saab lõppeda uute presidendivalimisteta? Ma kahtlen selles. Igal juhul on vaja viia läbi sõltumatu uurimine valimispettuse tuvastamiseks ning selle tulemust peavad austama kõik erakonnad, isegi kui see tähendab uute valimiste toimumist.

Kenya olukord on äärmiselt ohtlik. Rahutuste lõppemine on kõigi keenialaste, piirkonna ja isegi ELi huvides. Dialoogi lõpetamine praegu oleks vastutustundetu. Veelgi enam on selge: edasine eelarveabi andmine ebademokraatlikule valitsusele nagu praegune ei tule kõne allagi.

Kofi Annan jäi haigeks ning gripipuhang ei saaks tulla halvemalt hetkel. Igal juhul ei tohi EL kaotada aega, peab täielikult toetama oma missiooni ning pakkuma tehnilist ja finantsabi, kus vajalik. Loomulikult peavad vahendusmissiooniga tegelema eelkõige Aafrika liidrid, kuid kui olukord halveneb enne hr Annani saabumist, peab EL olema valmis ühinema Aafrika Liiduga ning saatma Nairobisse viivitamata kõrgetasemelise delegatsiooni. Kenya ei tohi muutuda järgmiseks Somaaliaks. Veel ei ole hilja.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE). – Hr president, ma nõustun hr Borrell Fontellesiga, et kui Kenya valimisjärgsest olukorrast on tekkinud midagi positiivset, siis on see asjaolu ilmnemine, et Kenya nn edulugu on rajatud pettusele. Tõsi on, et Kenya tavakodanike janu demokraatia järele on suur ning et Kenya majandus on arenenud jõudsalt, kuid selge on ka, et valitsus ei ole nelja aasta vältel pööranud tähelepanu sellele, et arengust võidaks kogu rahvas nii sotsiaalselt kui ka majanduslikult.

Teame nüüd, et riigis valitseb sügavalt juurdunud sotsiaalne ja majanduslik korratus ning et valitsus on töötanud aastaid korruptsiooni ja majandusliku väärjuhtimise alusel. Nagu pr Kinnock õigustatult ütles, on Euroopa Liidu abi eeldusteks hea valitsemistava ja demokraatia austamise kontseptsioon. Kuid vastupidiselt teiste kõnelejate öeldule ei tähenda see, et peaksime selle riigi hülgama. See tähendab, et peame toetuse ümber suunama asutuste ja organisatsioonide kaudu, mis tagavad raha jõudmise Kenya vaeste, abivajajate ja nõrgima elanikkonnani. Kui valimistulemusi ei jälgita ega austata vajalikul määral, ei saa me ilmselgelt suunata raha Kenya valitsuse kaudu. Peame saatma neile üheselt mõistetava sõnumi: Euroopa Liidu abi eelduseks on hea valitsemistava.

 
  
MPphoto
 
 

  Anders Wijkman (PPE-DE). – Hr president, nagu eelkõnelejad ütlesid, on olukord traagiline: see sarnaneb mõne aasta tagusele olukorrale Addis Ababas.

Ma kahtlen, kas olukorda on võimalik lahendada uute valimisteta. Kuid parimal juhul tuleks nüüd lahendus leida dialoogi kaudu Kenyaga ja seda võiks toetada Aafrika Liit. Seni oleme aga vähe edusamme näinud. Aega on vähe: riigi alustalad, kui nii võib öelda, on lagunemas.

Kui olukorda ei lahendata, ei saa me jääda kõrvaltvaatajaks. Praeguses olukorras peab abi andmise peatama. Veelgi enam, kui lepitust ei saavutata, peab EL sekkuma ja pakkuma ennast vahendajaks. Kas nõukogu ja komisjon on selleks valmis? Ma arvan, et pikaajalises perspektiivis peame tõsiselt üle vaatama lisaks arengukoostööle ka meie juhtimise parandamise programmi ning aitama eelkõige poliitilistel erakondadel saada tegelikeks erakondadeks ning aitama samuti tugevdada Kenya parlamendi institutsiooni, kuna see on hetkel olulisim probleem.

 
  
MPphoto
 
 

  Colm Burke (PPE-DE). – Hr president, külastasin hiljuti Kenyat, viibisin ka Nairobi agulipiirkondades ning puutusin kokku korruptsiooniga, mis valitses riigis juba enne valimisi. Ma taunin 600 inimese elu traagilist kaotust ning kriitilist humanitaarolukorda, mis tekkis 27. detsembri valimiste tagajärjel Kenyas. Kutsun asjaomaseid asutusi ja sidusrühmi tegema kõik võimaliku, et taastada rahu ning tagada inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete austamine Kenyas.

Kahetsusväärne on, et Kenya, mis oli üks stabiilsemaid ja majanduslikult arenenumaid riike Ida-Aafrikas, on nüüd langenud sellisesse kaosesse, kuna suure tõenäosusega avaldab olukord mõju ka naaberriikidele. ELi valimisvaatlusmissioon järeldas, et läbipaistvuse ja piisavate julgeolekumeetmete puudumine õõnestasid tugevalt presidendivalimiste tulemuste usaldusväärsust.

Täna kutsus hr Odinga opositsioonierakond jälle üles korraldama üleriigilisi meeleavaldusi eelmise kuu presidendivalimiste tulemuste suhtes. Kõnealused opositsiooni meeleavaldused on hoolimata valitsuse keelust kestnud kolm päeva. Sellised protestid võivad viia verevalamiseni. Paljud tapmised on sooritatud ilmselt puhtalt etniliste erinevuste alusel, kõige kohutavam vahejuhtumitest oli brutaalne rünnak ühele Eldoret linna lähedal asuvale kirikule ning selle käigus tapeti arvatavalt 30 kikuyu päritolu inimest.

Ma nõuan hr Kibakilt, et ta austaks oma riigi demokraatlikke kohustusi, mis on sätestatud Kenya põhiseaduses ja Aafrika inimõiguste harta suunistes. Ma kutsun ELi eesistujamaad ja Euroopa Komisjoni üles jälgima hoolikalt käesoleval nädalal hr Annani juhtimisel aset leidvat vahendusmissiooni ja kui vaja, tagama vahendusmenetluse vahetu jätkamine kõrgetasemelise ELi delegatsiooni poolt ELi ja Aafrika Liidu võimalikul ühisel algatusel.

 
  
MPphoto
 
 

  Karin Scheele (PSE). – (DE) Hr president, ma soovin kolleegi Glenys Kinnocki küsimustele volinik Michelile lisada veel mõned. Missugused on peamised punktid? Kuidas peaksime seda mõistma? Mis suunas kavatsetakse eelarvetoetust muuta?

Ja veel üks tähelepanek: ma eeldan, et asjaomased meetmed on juba võetud praeguse eelarvetoetuse süsteemi suhtes, mille kohaselt abi andmine peatatakse sellises olukorras, nagu valitseb Kenyas pärast valimisi.

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Mulder (ALDE).(NL) Hr president, oleme kõik nõus, et see, mis läks Kenyas halvasti, olid presidendivalimised. Mis aga läks suhteliselt hästi, olid parlamendivalimised, kus valiti riigi parlamendi saadikud.

Ma nõustun volinik Micheliga, et eilsed sündmused Kenya parlamendis on lootustandvad: valiti spiiker —erakonnad ja opositsioon omasid piisavalt võimu, et läbi suruda uue spiikri valimised. Seega usun, et Euroopa Parlament peab tegema kõik võimaliku, et toetada parlamentaarset demokraatiat Kenyas ning seda igal võimalusel edendada. Eelarvetoetust, mis anti täpselt üks päev pärast valimisi, on kritiseerinud paljud saalisviibijad.

Kuigi see pole ilmselt ametlikult lubatud, soovin ma volinikult küsida järgmise küsimuse: kas ta oleks nõus võtma edaspidi eelarvetoetuse andmist käsitlevaid otsuseid vastu kooskõlas Euroopa Parlamendi arvamusega? Minu arvates ei tohiks kõnealust otsust vastu võtta vaid väike hulk Euroopa Arengufondi komitee ametnikke, selle asemel peaks volinik küsima eelkõige Euroopa Parlamendi arvamust. Ma soovin sellele küsimusele selget vastust.

 
  
MPphoto
 
 

  Filip Kaczmarek (PPE-DE). – (PL) Hr president, Kenyas toimunu näitab, milleni demokraatlike standardite kokkuvarisemine viia võib ning kui olulised on vabad, läbipaistvad, ausad ja õiglased valimised.

Inimesed, kes valimised kaotasid, hoolimata sellest, kas nad kaotasid ausalt, või kas neid petsid valimiste korraldajad, ei tohiks siiski kutsuda üles vägivallale ja hävitusele. Inimeste vigastamisel, sealhulgas naiste ja laste vigastamisel ei ole midagi ühist oma õiguste eest võitlemise vastuvõetavate vormidega. Ainus lootus selliste probleemide tõhusale lahendamisele seisneb valitsejate ja opositsiooni veenmises, et poliitika peamine eesmärk ei ole võimu omandamine ega sellest kinni hoidmine, poliitika eesmärk on inimeste heaolu tagamine.

Kenya olukorra normaliseerumine peab seega algama vägivalla ja hävingu peatamisega. Mul on heameel, et see on Aafrika Liidu läbirääkijate eesmärk ning Euroopa Liit peaks kõnealust protsessi toetama. Tahan tänada volinik Micheli asjaomase avalduse tegemise eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Michael Gahler (PPE-DE). – (DE) Hr president, Kenyas valitseva korruptsiooni ulatus ei tulnud ilmsiks hiljuti, vaid juba varem ning selle tagajärjel on paljud liikmesriigid, tegelikult kõik liikmesriigid peatanud eelarveabi andmise viimasel paaril aastal ning hakanud andma abi projektide kaudu. Minu küsimus käsitlebki kõnealust teemat, mille tõttu soovin komisjoni kritiseerida, kuna komisjon ei ole ilmselgelt teinud liikmesriikidele teatavaks kõnealuseid probleeme ning on jätkanud eelarvetoetuse andmist. Ka mina pooldan abi andmise jätkamist sobivas vormis, kuid mitte vormis, mis võimaldaks valitsevatel struktuuridel suunata raha eelarvetoetuse kaudu.

Samuti toetan täielikult hiljuti asjaomased volitused saanud institutsiooni ehk Kenya parlamendi toetamist tulevikus. Me ei saa enesestmõistetavalt eeldada, et kõik parlamendiliikmed toimiksid nõuetekohaselt ning et selles ei oleks korruptsiooni. Mul ei oma selle suhtes illusioone. Siiski peame suunama suure osa toetusest Kenya poliitilistele institutsioonidele, parlamendi edendamisse ja meie kolleegide töövõimesse. Siis saame võimaldada äsja volituse saanud kolleegidel valitseda Kenyat tulevikus tõhusamalt, kui praegune valitsus on seda suutnud.

 
  
MPphoto
 
 

  Eoin Ryan (UEN). – Hr president, arvan, et üldiselt peetakse hiljutisi presidendivalimisi Kenyas puudulikeks. Minu arvates on see kahetsusväärne, kuna Kenya on olnud aastakümneid poliitiliselt stabiilne riik. Kahjuks muutus olukord kaks nädalat tagasi ning selle aja jooksul on 600 inimest tapetud ja 250 000 inimest olnud sunnitud kodust lahkuma. Vägivald on jälle kahjuks etnilist laadi.

Nüüd tekib küsimus, mida saab teha rahvusvaheline üldsus, mida saame teha meie, et taastada Kenya poliitiline stabiilsus, enne kui olukord veelgi halveneb? Kahe poole vaheline konstruktiivne dialoog peab olema prioriteet ning ma nõustun teiste kõnelejatega, et eile oli positiivne päev Kenya parlamendis. Poliitilise panuseta kahjuks kokkulepet ei saavutata ning Euroopa Liit nõuab tungivalt poliitilisi kõnelusi. Mul on heameel näha, et Kofi Annan ja Tansaania ja Uganda president on peagi kohapeal ning üritavad vahendada osapooli ja leida lahendust probleemile.

Paljud ümberasustatud on läinud Ugandasse, mis tähendab, et Kenyat ümbritsevat piirkonda on olukord juba mõjutanud. Käsitledes Euroopa Liidu abi ja asjaolu, et liit suurendab Kenya humanitaarprogrammide raames antavat rahalist abi, soovin kuulda volinik Micheli vastust, kuidas seda raha täpselt kasutatakse ja kuidas tagatakse raha eesmärgipärane kasutamine, millele pöörasid tähelepanu ka teised kõnelejad.

Arvan, et me kõik, kuid eelkõige Kenya inimesed ja poliitikud peaksid meenutama juhtumeid ajaloost, mis on korduvalt näidanud, et poliitilise vaakumi täidavad sageli äärmuslased, kuid Kenya inimesed väärivad paremat.

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, eesistuja. − (SL) Hr Borrell hoiatas meid, et peaksime piirduma oma mure väljendamisega. Nõustun temaga ning soovin vastata hr Wijkmani küsimusele Euroopa Liidu valmisoleku kohta aidata lahendust leida. Eesistuja on seisukohal, et peame olema valmis aitama aktiivselt leida lahendust. Aga missugust lahendust?

Pr Martins rõhutas vajadust leida Aafrika probleemidele Aafrika lahendus. Nõustun ka sellega. Teisisõnu, Euroopa Liit ei peaks niisuguste probleemide korral suruma peale oma lahendusi, pigem vastupidi. Ta peab aga toetama aktiivselt rahvusvahelise üldsuse teisi osapooli sobiva lahenduse leidmisel, eelkõige neid, kelle väärtusi me jagame ning kellele viitas hr Lambsdorff. Seda silmas pidades on eesistujamaa eesmärk toetada täielikult Aafrika kõrgetasemeliste isikute rühma, keda juhib endine ÜRO peasekretär hr Annan. Meie hinnangul on ka vajalik jätkata humanitaarabi andmist, kuid loomulikult sobival viisil.

Hr president, lubage mul tänada kõiki austatud parlamendiliikmeid nende panuse eest. Teavitame sellest kindlasti ka kolleege nõukogus. Meil on heameel, et institutsioonide üldine seisukoht on väga sarnane. Jälgime hoolikalt Kenya sündmuste arengut.

 
  
MPphoto
 
 

  Louis Michel, komisjoni liige. − (FR) Hr president, soovin lühidalt mainida, et makse suurus ei olnud mitte 30 miljonit, vaid 40,6 miljonit eurot ja see oli 120 miljoni euro suuruse vaesuse vähendamise eelarvetoetuse programmi teine osa ning oli korraldatud mitu kuud tagasi.

Makse otsus hilines, kuna ootasime Rahvusvahelise Valuutafondi kõnealuse programmi kolmanda ülevaate tulemusi ja soovitusi.

Need tulemused olid teada alates novembri algusest ning novembris kiitis komisjon Rahvusvahelise Valuutafondi pooldava arvamuse alusel põhimõtteliselt heaks 40,6 miljoni euro suuruse summa maksmise ja teavitas sellest kirja teel Kenya rahandusministrit.

Samas, võttes arvesse valimiste olusid ning riski, et valitsus võib kasutada seda raha valimiskampaania tegemiseks, otsustas komisjon pärast liikmesriikidega arutamist mitte teostada makset enne, kui valimised on toimunud, seega finantskohustuste tähtajaks 31. detsembriks kooskõlas asjaomase korraga. Seetõttu tehti makse tehniliselt 28. detsembril.

Ma mõistan segadust, mida see samm põhjustas, kuid lubage meelde tuletada, et rikkumised tulid ilmsiks reedel, 28. detsembri õhtul ja laupäeval, 29. detsembril, kui 210 valimisringkonnast 49 viimase valimisringkonna tulemused hilinesid ebaloomulikult palju ning nagu teate, teatas ELi valimisvaatlusmissioon oma esialgses aruandes esmaspäeval, 1. jaanuaril nädalavahetuse sündmuste põhjal, et valimised ei toimunud kooskõlas rahvusvaheliste standarditega. Seega oli tehniliselt liiga hilja vältida või takistada kõnealuse 40,6 miljoni euro suuruse summa maksmist.

Teiseks soovin mainida — kuna see on väite seisukohalt oluline, et nõustun paljude avaldatud seisukohtadega, kuid on ka selliseid, millega ma üldse nõustuda ei saa. Kui keegi viitab, et eelarvetoetuse andmise tehnika või meetod on selline, millel ei ole eeltingimusi ega järelevalvet, siis see on ilmselgelt vale. Ma soovin pöörata teie tähelepanu asjaolule, et enne kui peatame eelarvetoetuse ootamatult, peame kõigepealt tegema kindlaks, et pr Kinnocki ja teiste poolt tehtud ettepanek, muuta eelarvetoetus projektitoetuseks, on kiiresti teostatav või teostatav nii kiiresti nagu eelarvetoetus seda võimaldab, et inimeste olukord ei muutuks selle tagajärjel veel halvemaks. Põhimõtteid on tõepoolest lihtne kinnitada, kuid peame siiski olema kindlad, et nende rakendamise tulemused või tagajärjed ei muudaks olukorda veel halvemaks.

Sellega seoses tekib mul kaks mõtet eelarvetoetuse kohta. Eelarvetoetust kontrollitakse. Tõendid tuleb esitada ning see ei ole vähem läbipaistev kui projektitoetuse skeem.

Pr Kinnock ja teised, loomulikult on iseenesestmõistetav, et kui rahu tagavat kokkulepet kahe poole vahel kiiresti ei saavutata ja ma loodan, nõustudes hr Wittmanni sooviga korraldada uued valimised, siis eelarvetoetust enam kasutada ei saa, kuna see antakse vaid riikidele, mis vastavad teatud standarditele, ning seega on vajalik leida teised toetusvahendid. Samas ma ei nõustu, et Kenyale arenguabi andmine tuleb peatada. Peame alati meeles pidama, et abi on suunatud inimestele, kes seda vajavad. Soovisin seda selgitada ja arvan, et see oli oluline.

Viimasena käsitlen ma kahte küsimust. Kas valimised tuleb korraldada kohe? Arvan, et soovitav oleks osapooltel kokkuleppele jõuda. Võime soovida mida iganes, kuid arvata, et valimised korraldatakse kohe pooltevahelisele kokkuleppele jõudmata, oleks ebareaalne. Samuti tuleb hoolitseda selle eest, et julgustuse tagajärjel ei tekiks olukorda, kus inimestel oleks veel raskem ja keerulisem toime tulla. Peame seda silmas pidama ning toimima väga ettevaatlikult. Pooldan valimisi, kuid eeldusel, et need on kokkuleppe tulemus.

Toetame täielikult Aafrika vahendavaid läbirääkimisi ning loomulikult on komisjon valmis, nagu nõukogu ütles, vahendusmissiooniks. Võtsin ühendust Kofi Annaniga ning mul oli temaga pikk vestlus. Ütlesin talle, et oleme valmis, muuhulgas ka kõrge esindaja näol, vahendustööks. Selge on, et praegu loodetakse peamiselt Aafrika vahendusele. Arvan, et me ei tohi seda tähelepanuta jätta.

Lõpetuseks soovin vastata mõne sõnaga hr Mulderi küsimusele, et kui Euroopa Arengufond kaasataks eelarvesse, nagu parlament ja mina taotleme, määrataks eelarveabi – näiteks suurus, tehnika, kontrollimine, tõestamine ja järelevalve – automaatselt, mis muudaks menetluse oluliselt lihtsamaks.

Te ei kujuta ette, kui palju lihtsam ja tõhusam oleks minu töö, kui ma sõltuks eelarve kasutamisel otsesemalt parlamendi valikutest, arvamusest ja kontrollist.

Kuid ma kardan, et praegustes oludes ei ole see võimalik, kuid oleksin meeleldi nõus seda arutama. Kõnealune küsimus tõestab veel kord, et Euroopa Arengufondi kaasamine eelarvesse oleks märkimisväärne edusamm meie toetuse tõhususe suunas.

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Ma olen saanud kuus resolutsiooni ettepanekut1 kooskõlas kodukorra artikli 103 lõikega 2.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub neljapäeval, 17. jaanuaril 2008.

Kirjalikud deklaratsioonid (artikkel 142)

1 Vt protokoll.

 
  
MPphoto
 
 

  Glyn Ford (PSE). – Mina lisan arutelusse omalt poolt teatava kurbuse noodi. Viis aastat tagasi, detsembris 2002 osalesin Euroopa Parlamendi Kenya valimisvaatlusmissioonis, mida juhtis paruness Nicholson. Valimised toimusid rahvusvaheliste suuniste kohaselt, mis tagas tulemustele usaldusväärsuse ning mille alusel kinnitati ametlikuks tulemuseks opositsiooni võit. Meil oli võimalus kohtuda tulevase presidendi Mwai Kibakiga ning me kõik leidsime, olles veendunud, et valimised olid õiglased, et Kenya tulevik tundus helgem ja et saabumas oli uus ajastu, mis oli tulemuslikum ning sisaldas vähem korruptsiooni.

Nüüd on olukord aga nagu George Orwelli raamatu „Loomade farm” lõpus, kus sead olid saanud inimesteks ja inimesed sigadeks. Esialgu paljutõotav kord on muutunud sama korrumpeerunuks ja saamatuks nagu selle eelkäijad olid, hävitades miljonite keenialaste unistused ja tuleviku. Tervitan ELi valimisvaatlusmissiooni peavaatleja jõulist sõnavõttu. Loodan, et komisjon julgustab kaht vaenupoolt lepitust otsima ning ähvardab võtta jõulisi meetmeid, kui lahendust ei saavutata.

 
  
MPphoto
 
 

  James Nicholson (PPE-DE), kirjalikult. – Kenya valimiste Euroopa Parlamendi endise vaatlejana olen väga mures detsembris toimunud valimistele järgnenud olukorra pärast. Arvestades asjaolu, et Kenyat on aastaid peetud Aafrika kõnealuse osa stabiilseimaks riigiks, tekitab olukord veelgi suuremat muret. Kenya on Rahvaste Ühenduse liige nagu minu kodumaagi. Toetan Rahvaste Ühenduse vaatlejate ettepanekut, mille kohaselt määrataks sõltumatud Rahvaste Ühenduse vahekohtunikud, kes vaataksid läbi valimistulemused. Meie ELi valimisvaatlejad soovitasid, et tulemuste kohta tuleks läbi viia sõltumatu audit. Olen veendunud, et Kenya inimesed usaldaksid kõnealust auditit, kui selle viiksid läbi Rahvaste Ühenduse vahekohtunikud.

Meie olulisim eesmärk on näha olukorra normaliseerumist Kenyas, sealjuures pean silmas rahumeelset ühiskonda, kus demokraatia protsessi kahtluse alla ei seata. Tänased uudised selle kohta, et julgeolekujõud takistasid opositsioonipoliitikuid protestimeeleavaldust korraldamast, ei tõota head. Nõuan, et EL teeks kõik temast oleneva ja teeks koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega Kenyas olukorra normaliseerumise ja demokraatia taastamise eesmärgil.

 

9. EUROPOL (arutelu)
MPphoto
 
 

  President. − Järgmine punkt käsitleb kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni nimel koostatud Agustín Díaz de Mera García Consuegra raportit ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega asutatakse Euroopa Politseiamet (Europol) (KOM(2006)0817 – C6-0055/2007 – 2006/0310(CNS)) (A6-0447/2007).

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, eesistuja. − (SL) Kõigepealt soovin tänada hr Díaz de Mera García Consuegra koostatud raporti eest nõukogu otsuse kohta luua Euroopa Politseiamet, Europol, komisjoni esitatud ettepaneku põhjal.

Nõukogu arutab veel praegu kõnealuse otsuse projekti ning aruteludes osutab eesistuja parlamendiliikme eespool nimetatud raportile või võtab seda arvesse. Eesistujamaa võtab arvesse või püüab võtta arvesse raportööri avaldatud kahtlusi eelkõige isikuandmete kaitse ja demokraatliku kontrolli valdkonnas.

Nõukogu otsusele lõpliku vormi andmine juuniks 2008 on eesistujamaa üks prioriteetseid ülesandeid. Europoli konventsiooni asendava otsuse eesmärk on peamiselt Europoli operatiiv- ja haldusfunktsiooni edendamine, võimaldades ametil reageerida kiiremini ja tõhusamalt uutele väljakutsetele.

Tuleb rõhutada, et eesistujamaad Saksamaa ja Portugal saavutasid juba märkimisväärset edu kõnealuses valdkonnas ja selle tulemusel on paragrahvid üks, kaks, kolm, kuus, seitse ja üheksa lõplikult valmis. Need paragrahvid käsitlevad aluseid ja ülesandeid, andmetöötlussüsteeme, ühtse teabe töötlemise korda, ülesehitust, konfidentsiaalsuse küsimust ning teisi sätteid.

Seega keskendub eesistuja peamiselt nüüd ülejäänud paragrahvidele, mis käsitlevad partnereid, julgeolekut ja andmete turvalisust, eelarvesätteid, s.t järelevalvet ja hindamist, ning ülemineku- ja lõppsätteid.

Kooskõlas nõukogu eelmise aasta juunis vastuvõetud otsusega pöörab eesistujamaa avatud paragrahvide arutelul eritähelepanu järgmistele küsimustele sobivate lahenduste leidmisele: kõigepealt puutumatuse äravõtmine Europoli ametnikelt, kes töötavad ühistes uurimisüksustes, teiseks, rotatsioonipõhimõte ning Europolis ja ühistes uurimisüksustes töötavate isikute võimalus saada juhiseid üksuse juhilt, ja kolmandaks, eelarvelise sõltumatuse küsimus.

Ekspertrühmad on juba alustanud nimetatud küsimuste arutelu ning Europoli töörühm ja komisjon jätkavad arutelusid kooskõlas artikliga 36. Kõigi arutelude kaks põhiteemat on Europoli toimevõime täiustamine ja eelarveneutraliteedi põhimõte.

Eesistujamaa eesmärk on saavutada kokkulepe kõnealustes küsimustes juba 2008. aasta esimeses kvartalis. Eesistuja jälgib hoolikalt ka rakendamiskavaga seonduva edenemist. Kava määratleb kõik olulisemad lahendust vajavad punktid, kui Europoli käsitlev otsus jõustub 1. jaanuarist 2010. Esialgsed arutelud kõigi selliste rakendusmeetmete teemal algavad kava kohaselt käesoleva aasta esimesel poolel.

 
  
  

JUHATAJA: PR ROURE
Asepresident

 
  
MPphoto
 
 

  Franco Frattini, komisjoni asepresident. − (FR) Proua president, daamid ja härrad, eesistujamaa Sloveenia, keda ma tänan selle eest, ütles just, et komisjoni 26. detsembri 2006. aasta ettepanek, mille eesmärk on asendada Europoli konventsioon nõukogu otsusega, on üks nende prioriteetidest ning et nad loodavad saavutada poliitilise kokkulepe võimalikult kiiresti. Ilmselgelt toetan neid täielikult, kuna usun, et Europoli operatiiv- ja haldusfunktsioon paraneb selle tulemusel ning nagu justiits- ja siseasjade nõukogu ministrid rõhutasid, on tõhus toimevõime Europoli reformi peamine eesmärk.

Samuti tänan soojalt raportööri, hr Díaz de Merat kvaliteetse raporti eest ning soovin esile tuua tema ettepaneku põhjal esitatud muudatusettepanekute kvaliteeti, kuigi tema ettepanekut on samuti muudetud, mida mainis ka eesistuja, pärast arutelusid Saksamaa ja Portugali eesistumise ajal. Komisjon vaatab üle, kuidas neid muudatusettepanekuid arvesse saab võtta.

Muudatusettepanekute seas märgib komisjon ära hr Díaz de Mera ettepaneku, mille kohaselt saab parlament teostada Europoli üle demokraatlikku kontrolli, kui Europoli rahastatakse Euroopa Liidu üldeelarvest. Samuti toetan ühenduse rahastamise ideed, millele viidatakse muudatusettepanekus 6 seoses põhjendusega 5. Toetan ka muudatuseettepanekut 5, mille kohaselt Europol kuuluks ühenduse võimupädevusse. Olen ka väga huvitatud andmekaitseinspektorit käsitlevatest muudatusettepanekutest, nagu muudatusettepanek 9 ning andmekaitset käsitlevad muudatusettepanekud. Tähelepanu väärivad paljud, kuid soovin muuhulgas esile tuua muudatusettepanekud 13, 16, 17, 18, 23, 24 ja 25 ning olen nõus nende eesmärgiga.

Käsitledes Europoli ametnike rolli ühiste uurimisrühmade koordineerimises, soovin esile tuua, et nõukogu ei toetanud kõnealust koordineerimisrolli. Seda arutati pikalt ning pidades silmas ühistele uurimisrühmadele kehtivat õigust, siis liikmesriigid saavad ikka teatavate korralduste alusel luua osalevate liikmesriikide vahel ühiseid uurimisrühmi ning määrata kindlaks ning vähendada Europoli ametnike rolli. Seega peame jätkama kõnealuse punkti arutamist, et saavutada rahuldav kompromiss. Kõnealuses etapis oleks Europoli käsitleva otsuse ettepanekusse sellise sätte lisamine ebapiisav, saavutamaks Europoli ametnike ulatuslikum uurimiste koordineerimise roll, seaduslikult ja süstemaatiliselt – roll, mis mulle, daamid ja härrad, loomulikult meeldiks. Ma nõustun muudatusettepanekuga 15, mis teeb ettepaneku luua erisuhe riiklike üksuste ja pädevate riiklike ametiasutuste vahel.

Need olid minu tähelepanekud raporti kohta ja tänan veel kord raportööri. Loodan, et parlamendi hääletus saab toimuda sellel nädalal, et saaksime tagada Europolile lähitulevikus suurepärast väljavaadet ja paremat toimimist võimaldava uue staatuse õige varsti.

 
  
MPphoto
 
 

  Agustín Díaz de Mera García Consuegra, raportöör. (ES) Proua president, nõukogu eesistuja, komisjoni asepresident, ka mina soovin teid tänada teie sõnade ja toetuse eest.

Soovin alustada palvega nõukogule, et Euroopa Parlament vaataks üle arutlusel oleva otsuse hiljemalt kuue kuu jooksul pärast Lissaboni lepingu jõustumist.

Euroopa Parlamendi liikmena kaitsen kindlalt parlamendi volituste laiendamist, eelkõige neid, mis lähitulevikus annavad parlamendile äärmiselt olulise võime olla kaasseaduseandja olulistes küsimustes, mis käsitlevad vabaduse, julgeoleku ja justiitsvaldkonda.

Ma usun samas ka, et parlament ei saa teha tööd sõltuvalt tulevasest Lissaboni lepingu jõustumisest või peatada oma töö sama alusel. Seega peab meie töö jätkuma. Peame jätkama pooleliolevat protsessi ning kasutama seda kahel viisil: võitlema tõhusamalt kuritegevuse vastu ning kasutama otsustavalt Euroopa Parlamendi volitusi.

Kuritegevus on dünaamiline ja muutub pidevalt, seetõttu peavad Europol ja teised ELi institutsioonid kodanike turvalisuse tagamise eesmärgil kohanema kiiremini muutuva ajaga. 1995. aasta konventsioon on nii aegunud, et äärmiselt oluline on Europoli otsuse jõustumine koos mitmesuguste muudatustega nii kiiresti kui võimalik, et tagada Eli kodanike parem kaitse.

Konventsiooni muutmiseks on protokollide süsteemi säilitamine täiesti anakronistlik protsess. Ettepanek, mille ma aruteluks esitasin, hõlmab olulisi muutusi. Esiteks, Euroopa Liidu lepingu artikli 34 lõikel 2 põhineva nõukogu otsuse abil esitab ta paindlikuma vahendi. Teiseks esitab ettepanek märkimisväärsed põhjapanevad muudatused, nagu ameti muutmine Euroopa agentuuriks, mis tähendab seda, et personal saab ELi ametnike staatuse ning et ametit rahastatakse ühenduse eelarvest, mis on ka soovitav.

Teine märkimisväärne muutus hõlmab Europoli volituste laiendamist mitte-organiseeritud kuritegevuse valdkonda. Sõltumatu andmekaitseinspektor on veel üks oluline samm järelevalve ja tagatiste valdkonnas.

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni tehtud töö täitis kaks eesmärki. Esiteks, muudeti nõukogu ettepanekut, et tagada Europolile eriomane raamistik isikuandmete kaitseks ning, seda silmas pidades, soovin rõhutada nõukogu vajadust võtta kõnealune raamotsuse ettepanek vastu võimalikult kiiresti. Teiseks tagati parlamendile suurem kontroll Europoli tegevuse üle. Sellel eesmärgil tegime ettepaneku moodustada ajutine komitee, mis koosneb siinse parlamendi ning riiklike parlamentide liikmetest, kaasates Euroopa Parlamendi direktori ametisse määramise ja ametist vabastamise protsessi ning ka teistesse meetmetesse, mille eesmärk on eelarvekontrolli tagamine uue agentuuri ja tema tööprogrammi üle.

Ma loodan siiralt, et parlamendikomisjonis vastu võetud ettepanekud täiendavad nõukogu algset dokumenti, mis sisaldab palju muutusi. Seetõttu palun, nõukogu eesistuja, teie toetust raportile.

Soovin lõpetuseks siiralt tänada oma kolleege kõigist fraktsioonidest nende väärtusliku panuse eest ja eelkõige soovin esile tuua hr Moraese, hr Alvaro ja hr Fava pingutused läbirääkimistes ning pr Buitenwegi ja hr Catania panuse.

 
  
MPphoto
 
 

  Jutta Haug, eelarvekomisjoni arvamuse koostaja. − (DE) Proua president, nõukogu eesistuja, volinik, eelarvekomisjon toetab komisjoni ettepanekut muuta Europol riikidevahelisest institutsioonist ühenduse tasandi institutsiooniks. Kui Europoli rahastatakse seetõttu täies ulatuses Euroopa Liidu üldeelarvest, peavad struktuurid tagama ka parlamendi eelarveõigused. Vastutav komisjon on lahkelt vastu võtnud kõik asjaomased muudatusettepanekud.

Loodan samuti, et nimekiri, mis volinik Frattini just ette luges, ei ole ammendav, sest märkasin, et paljusid muudatusettepanekuid selles ei olnud.

Samas on meile selge, et osa haldusest rahastatakse taas tegevusassigneeringutest. Nüüd me kutsume nõukogu üles istuma meiega viivitamata ühise laua taha ning saavutama vastastikune kokkulepe Europoli rahastamise suhtes, sest üks on kindel: mida tahes me homme otsustame, see kehtib vaid nõukogu läbirääkimiste tulemuste klausli põhjal kooskõlas 2006. aasta mai institutsioonidevahelise lepingu artikliga 47.

 
  
MPphoto
 
 

  Hubert Pirker, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (DE) Proua president, volinik, Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni nimel avaldan toetust nõukogu esitatud ettepanekule Europoli integreerimiseks Euroopa institutsioonide raamistikku mitmel põhjusel.

Esiteks, kuna meil on uus õiguslik alus, mis säästab meid pikkadest ratifitseerimismenetlustest ning Europol saab kohaneda kiiresti ja paindlikult uute oludega, ning teiseks, kuna vastu ei võeta mitte ainult protokolle, vaid laiendatakse ka jurisdiktsiooni, mis hõlmab nii ettevalmistavaid andmeid kui ka andmeid fondide hangete kohta, kuna tegevusassigneeringuid suurendatakse, kuna rahastamine toimub ELi üldeelarvest ning seega saavutab Europol suurema sõltumatuse ning meie parlamendis saavutame paremad võimalused järelevalvet teostada ning lõpuks, kuna tulevikus jätkub andmekaitse tagamine kõrgel tasemel.

Soovin tänada raportööri väga realistlike muudatusettepanekute eest, pidades silmas eelkõige neid, mis käsitlevad segakomitee ülesandeid, Europoli töötajate puutumatust operatiivkohustuste täitmisel, parlamendi rolli direktori määramisel ja eelkõige andmekaitse valdkonnas. Ta on teinud suurepärast tööd parlamendi nimel.

Kui kõik need muudatusettepanekud vastu võetakse, muutub Europol märkimisväärselt tõhusamaks, paindlikumaks ja kergemini juhitavaks.

Ma ei poolda liberaalide ettepanekut lükata lepingu jõustumiseni edasi kõik need meetmed, mis käsitlevad Europoli tugevdamist kodanike huvides suurema turvalisuse tagamisel. Me vajame turvalisust praegu, mis tähendab, et vajame Europoli praegu. Peame praegu asjaomast tööd tegema ning käsitleme teemat veel kord, kui vaja, pärast lepingu jõustumist.

Seega palun liberaalidel kaaluda uuesti oma ettepanekut ning kui võimalik, muudatusettepanek tagasi võtta.

 
  
MPphoto
 
 

  Claudio Fava, fraktsiooni PSE nimel.(IT) Proua president, daamid ja härrad, sotsialistide fraktsioon tervitab Europoli käsitleva raporti vastuvõtmist ning ettepanekut muuta Europol ELi agentuuriks. Pärast äärmiselt pikka ooteaega on meil nüüd võimalik muuta Europol konkreetseks ja tõhusaks vahendiks organiseeritud kuritegevuse ja teiste, Euroopa tasandil ilmnevate ohtlike kuriteoliikide vastu võitlemisel. Pean silmas näiteks meetmeid, mis Europol suudaks võtta rahapesu käsitlemisel.

Meie fraktsioon tahtis edendada järelevalvealaseid volitusi, mida on ettepanekus nimetatud tõeliseks parlamentaarseks kontrolliks, mis ei piirdu loomulikult vaid eelarveõigustega, ning tahtsime tõhustada isikuandmete kaitse ning andmete turvalisuse sätteid, eelkõige andmekaitset käsitleva hea raamotsuse puudumise tõttu kolmandas sambas, kuid selle otsuse valmimine võtab veel aega.

Samas ei saa eirata asjaolu, mida ka hr Díaz de Mera García esile tõi, et olud on vahepeal muutunud: Lissaboni lepingu allkirjastamine loob väljavaate, et lähitulevikus kohaldatakse politseikoostöö küsimusele Euroopa Parlamendi kaasotsustamismenetlust, seega vastutame selle eest täies ulatuses, samuti nõukogu enamushääletust ning politseikoostöö on Euroopa Kohtu kohtualluvuses. See on põhjus, miks palume eesistujamaal Sloveenial võtta ametlik kohustus korraldada dokumendi läbivaatamine Euroopa Parlamendis kuue kuu jooksul pärast Lissaboni lepingu jõustumist.

Ning lõpetuseks, sotsialistide fraktsioon on seisukohal, et nii tundliku teema käsitlemisel oleks olnud sobivam, kui raportöör oleks veidi tagasi tõmbunud, pidades silmas sündmusi, milles ta osales oma kodumaa poliitikas. Meie fraktsioon otsustas siiski mitte välja jätta tema panust dokumenti, mis meie arvates on strateegilise tähtsusega Euroopa integratsioonis.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Alvaro, fraktsiooni ALDE nimel. – (DE) Proua president, hr asepresident, minister, enne kui alustan, soovin tänada hr Díaz de Mera García Consuegrat konstruktiivse ja väljapaistva koostöö eest. Meie meeskonnatöö, sealhulgas kolleegidega Euroopa Parlamendi sotsialistide fraktsioonist, on olnud tõhus hoolimata vahejuhtumist, kui sotsialistid kritiseerisid raportööri.

Meil ei ole mingeid kahtlusi 1994. aastal Euroopa uimastiametina alustanud ja 1999. aastast Europoliks muudetud institutsiooni laiendamise kohta. See on vajalik meie inimeste kaitseks organiseeritud kuritegevuse vastu, mida ei peata piirid ei merel, maal ega õhus. Samamoodi peavad Euroopa ametnikud saama võtta meetmeid kõnealustes küsimustes ja neid käsitleda. Samas on aga selge, et politseitöö aluseks on teatavad eeskirjad.

Europoli ametnike puutumatus, nagu dokumendis kirjas, ei ole mõttekas. Seda tuleb rõhutada. Asjaolu, et Euroopa politseiametnikel peaks Europoli ametnikena olema rohkem õigusi kui teistel ametnikel, ei ole mõttekas. Samuti ei näi mõttekas, et parlamendil puudub kontroll politseikoostöö üle. Me soovime ju lõpuks luua tõhusa asutuse, mis peaks tehtud vigade eest vastutama ise, mitte Nottinghami šerif!

Sama kehtib ka Europoli kohtuliku kontrolli kohta. See on mõeldamatu, et politseiamet Euroopas võiks toimida ilma, et tema tegevust saaks kontrollida kohtulikult. Selle tulemusel lisasime meie, liberaalid (meie kolleeg hr Pirker võis sellest valesti aru saada) muudatusettepaneku, mille kohaselt võetakse vastu läbivaatamisklausel, nagu hr Fava juba ütles, et Euroopa Parlament saaks käsitleda kõnealust küsimust veel kord kuue kuu jooksul pärast Lissaboni lepingu jõustumist.

Ülejäänu suhtes loodame – või vähemalt loodab Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon – saada nõukogult selget kinnitust, et kõnealust läbivaatamisklauslit kaalutakse ning see kaasatakse läbirääkimistesse. Struktuurilise enamuse taustal ei soovi me kasutada kodukorra artiklit 53 või artiklit 168, viidates komisjonile, kuna ka meie usume, et vajame Europoli praegu ning et selle laienemist ei tohi edasi lükata. Samas, kui peame, siis vastavalt sellele tuleb ka toimida.

 
  
MPphoto
 
 

  Seán Ó Neachtain, fraktsiooni UEN nimel.(GA) Hr president, kõigepealt soovin õnnitleda raportöör Díaz de Mera García Consuegrat raporti puhul. Nagu teame, elame me liidus, kus kodanikud saavad vabalt reisida, kuid hoolimata sellest peab ELi tasandi koordineerimine justiits- ja siseküsimuste valdkonnas mängima kesksemat rolli.

Organiseeritud kuritegevus on muutumas rahvusvahelisemaks ning seega on EL kohustatud võimaldama Europolil toimida tõhusamalt, et takistada ebaseaduslike uimastite sissetoomist Euroopa Liidu välistest riikidest. Europol peab püüdma kõrvaldada ebaseadusliku kaubanduse, mille käigus tuuakse inimesi salaja Euroopa Liitu, väga sageli nende enda tahte vastaselt, näiteks seksiäris töötamise eesmärgil.

Iirimaa korraldab varsti referendumi Euroopa lepingu kohta, ning soovin esile tuua asjaolu, et me jätkame tulevikus osalemist Euroopa justiits- ja siseküsimustes samamoodi nagu seni teinud oleme. Me ei kasuta võimalust keelduda, juhul kui ei teki probleemi seoses riikliku õigusega.

 
  
MPphoto
 
 

  Kathalijne Maria Buitenweg, fraktsiooni Verts/ALE nimel.(NL) Proua president, soovin siiralt tänada raportööri Díaz de Mera García Consuegrat tehtud töö eest. Ta on koostanud väga hea dokumendi ning ta toimis väga konstruktiivselt liikmete esitatud muudatusettepanekutega. Meie fraktsioon toetab seega raportit.

Soovin nõukogule täpsustada siiski, et Díaz de Mera García Consuegra raporti toetamine ei võrdu nõukogu otsuse toetamisega, kuna nende kahe vahel on veel erinevusi, eelkõige andmekaitse küsimuses. Raport välistab andmebaaside piiramatu kasutuse ja kuna andmeid võib kasutada vaid kindlatel eesmärkidel, peavad nad kuuluma kohtuliku kontrolli alla ning neid võib töödelda vaid iga juhtumit eraldi käsitledes.

Ma küsin, kas nõukogu soovib vastata nendele muudatusettepanekutele? Volinik Frattini tõi hea näite, käsitledes raporti üksikasju ja võimaldades meil mõista, missuguseid seisukohti komisjon kaitseb. Tänan teda siiralt selle eest. Loodan, et eesistuja saab meile selgitada nõukogu arvamust Euroopa Parlamendi esitatud muudatuste kohta.

Mitte kõik meie fraktsioonist ei toeta tugevat politseijõudu, kuid kohtuliku ja demokraatliku kontrolli mis tahes edendamismeetmed muudavad meie toetuse kindlamaks. Seega toetame Europoli muutmist agentuuriks, mille tulemusel suureneb eelarvekontroll. Pooldame ka ulatuslikumat kohtulikku kontrolli ja samuti arvan, et Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni ettepanek on äärmiselt mõttekas, ning annan sellele oma toetuse.

Nagu hr Alvaro äsja ütles, kuigi üsna ettevaatlikult, saame käsitleda seda küsimust kuue kuu pärast. Minu seisukoht on, et me mitte ainult ei käsitle seda ettepanekut, vaid ka muudame seda. Minu küsimus nõukogule kõlab: kas te kavatsete kõnealuse ettepaneku vastu võtta? Kui jah, siis mida see teie arvates muudab Euroopa Kohtu poolse kontrollimise küsimuses, sealjuures ka Europoli kontrollimise küsimuses?

 
  
MPphoto
 
 

  Giusto Catania, fraktsiooni GUE/NGL nimel.(IT) Proua president, daamid ja härrad, ka mina arvan, et meil peaks olema riikideülene politseijõud, mis saaks käsitleda rahvusvahelist kuritegevust, mis on tänapäeval väljunud riigi piiridest.

Vaid paar päeva tagasi käis Itaalia parlamendi maffiavastane komisjon Saksamaal, kus nad leidsid, et märkimisväärselt suur osa Saksamaale investeeritud rahast on tulnud mehhanismi kaudu, mis hõlmab Sitsiilia ja Calabria kurjategijaid. Arvan, et see on hea näide tegelikust vajadusest võidelda kuritegevuse vastu rahvusvahelisel tasandil ning üheks võimaluseks on luua Euroopa politseijõud.

Usun, et Europol tuleb selle tööga toime, kuid mul on mõningaid kahtlusi, kas Europoli muutmine agentuuriks saaks viivitamata sellele kaasa aidata. Peame hindama Europoli tegevust alates 1994. aastast kuni tänapäevani ning arvan, et see eeldab ka konkreetsete ülesannete läbivaatamist, kuna olen seisukohal, et selle institutsiooni prioriteedid peaksid olema uimastikaubanduse, rahapesu ning riigiüleste maffiaorganisatsioonide küsimuste käsitlemine.

Ma arvan, et mõningaid probleeme esineb seoses parlamendi volituste täieliku tunnustamisega. Parlamendil peaksid olema järelevalvevolitused – nii on ka kõigi riiklike parlamentide puhul, mis kontrollivad riiklikke politseijõude – ning arvan, et Euroopa Parlamendil peaksid olema järelevalvevolitused Euroopa agentuuri üle, mille põhiülesanded on rahvusvahelise kuritegevuse vastane võitlus ja seda käsitlev politseitöö. Arvan samuti, et peame selgitama andmekaitse teemat.

Ma olen äärmiselt mures, kuna ettepanekul – mis on selliselt vastu võetud ja mille nõukogu tõenäoliselt tulevikus samamoodi vastu võtab – on tõsiseid puudujääke, mis seavad Euroopa kodanike isikuandmed tõsisesse ohtu.

 
  
MPphoto
 
 

  Roger Knapman, fraktsiooni IND/DEM nimel. Proua president, nagu ma aru saan, oli raportöör Hispaania politseiameti peadirektor aastatel 2002–2004. Järelikult tähendab see, et enne ametist lahkumist oli üheks tema ülesannetest käsitleda Madridi kohutavate pommiplahvatuste vahetuid tagajärgi. Seetõttu aktsepteerin tema otsekohesust küsimuses, mis puudutab Europoli volituste laiendamist uute terrorismirünnakute käsitlemise eesmärgil.

Mul ei ole vaja talle meenutada, et ka minu kodumaal on tulnud pikka aega seista vastu terrorismile ja nagu ka tema riigi puhul olid separatistid riigile aastaid ohuallikaks ning neile lisandus uus ohuallikas islami äärmuslike rühmituste näol. Tahan öelda, et minu kodumaa on väga tänulik naabritele vajaliku abi ja koostöö eest, kuid olukorda lõplikult analüüsides peab ta olema võimeline toimima kooskõlas oma meetodite ja korraga ning omal algatusel.

Siinjuures tehtud ettepanekud ei käsitle vaid Europoli volituste laiendamist valdkondadesse, mida peaksid liikmesriigid reguleerima. Veelgi enam, komisjon tahab muuta Europoli reguleerivat õiguslikku raamistikku nii, et Europoli volituste mis tahes laiendamist liikmesriigid ratifitseerima ei peaks. Raportöör lõpetab oma arvamuse öeldes, et peame tagama, et Europol saaks kasutada demokraatlikke volitusi maksimaalselt. Me näeme jälle, et ELi arusaam demokraatlikust legitiimsusest on kummaline, kuna ta soovib vähendada liikmesriikide pädevust isegi politsei küsimustes.

 
  
MPphoto
 
 

  Jim Allister (NI). – Proua president, ükskõik kui suur on tahe võidelda terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu, on minu jaoks siiski selge, et Europoli volituste laiendamine ning selle õigusliku aluse ja nime muutmine ei kuulu kõnealuse teema alla. Need muudatused tähendavad tegelikult ELile riikliku struktuuri andmist.

Riikidel on loomulikult olemas politseijõud. Nüüd tahab EL võtta endale õiguse omada Euroopa politseiametnikke, keda rahastatakse ELi eelarvest ning kes võetakse ELi ametnike seast. Tegelikkuses on nad aga ELi politseinikud, kes täidavad ELi korraldusi ja liiguvad mööda Euroopat ringi, sekkudes riiklike politseijõudude töösse, eriti kuna nende pädevust uurimist algatada ja läbi viia tahetakse laiendada organiseeritud kuritegevuse valdkonnast kaugemale kriminaalõiguse üha laienevasse valdkonda.

Minu jaoks on aga kõige vähem vastuvõetav asjaolu, et kõnealustele ELi politseinikele tahetakse anda õigus mitte alluda riiklikele piirangutele ning nende tegevus võib väljuda kohtuliku kontrolli piiridest. Nimetatud põhjustel lükkan ma ettepanekud tagasi. Need on aga ELi superriikluse viimased ilmingud, mida teostatakse põhiseaduse raamistikus ning Euroopa inimeste nõusolekuta, sest ELi liidrid on sõlminud vandenõu, mille eesmärk on õõnestada demokraatiat ja keelduda referendumist.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE-DE).(PT) Asepresident Frattini, daamid ja härrad, 1998. aastal lükkas Euroopa Parlament tagasi kõik esitatud algatused, kui arutles Europoli käsitlevaid üksikasju. Seda tehti kooskõlalisuse põhimõttel, kuna Europol oli valitsustevahelisest aspektist lähtudes jätkuvalt demokraatliku ja kohtuliku kontrolli all. Kõnealune algatus on koostatud kooskõlas meie pidevate nõuetega siin täiskogus, eesmärgiga muuta Europol ELi agentuuriks, mida rahastatakse ühenduse eelarvest, ja tugevdada meie osa demokraatlikus kontrollis.

Kuigi nõukogus esines palju vastakaid seisukohti kõnealuse ettepaneku suhtes, ei tohiks me minu arvates vastuvõtmist edasi lükata. Euroopa Parlamendil on kohustus näidata üles toetust komisjoni algatusele muuta Europol ELi agentuuriks. Europoli pragune õiguslik raamistik – rahvusvaheline konventsioon – takistab veelgi enam volituste ajakohastamist ja muutmist ja teeb seda aastaid. Tõepoolest, kuna uusi julgeolekuohte, nagu terrorism, tekib järjest juurde, esitab see uue väljakutse Europolile ning eeldab uut lähenemisviisi.

Siit tuleneb ka otsuse olulisus ning Europoli ei tule asetada samadele alustele Eurojusti ja Euroopa Politseikolledžiga, vaid tema toimet tuleb muuta tõhusamaks, laiendades tema volitusi kuritegevusele, mis ei ole otseselt seotud organiseeritud kuritegevusega, ja tagades tema meetmete suurema paindlikkuse. Samal ajal tuleb tagada suurem läbipaistvus ning demokraatlik ja kohtulik kontroll.

Seega toetan hr Díaz de Mera raportit ning tema esitatud olulisi muudatusettepanekuid, eelkõige just andmekaitse küsimuses. Soovin avaldada kiitust raportöörile ning väljendada solidaarsust koostatud suurepärase raporti suhtes ja tema isiku suhtes, eelkõige kuna osa liikmeid püüdsid õigustamatult tema töö olulisust vähendada, tõstatades riiklikke probleeme, millele on andnud põhjaliku vastuse Hispaania Ülemkohus.

 
  
MPphoto
 
 

  Marek Aleksander Czarnecki (UEN). – (PL) Euroopa politseiameti peamine ülesanne on liikmesriikide, rahvusvahalise organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse ja ennetusega tegelevate ametiasutuste tegevuse ja koostöö tõhususe edendamine. Kõnealuse agentuuri ülesanne on anda panus Euroopa Liidu õiguskaitse valdkonda, mis käsitleb kuritegevust. See teema muutub järjest olulisemaks uute pidevalt tekkivate kuritegevuse liikide ja terrorismiohu valguses.

Olude sunnil peame laiendama Europoli volitusi ning kohandama tema tegevuse põhimõtteid paindlikumate mehhanismide kehtestamise kaudu. Raportööri esitatud agentuuri jaoks on aga vaja viivitamata kehtestada Europoli ja isikuandmete kaitse demokraatliku järelevalve üksikasjalikud põhimõtted.

 
  
MPphoto
 
 

  Athanasios Pafilis (GUE/NGL). – (EL) Proua president, oma ettepanekus Euroopa politseijõudude loomise kohta tahab komisjon muuta Europoli riikidevahelisel lepingul põhinevast ametist Euroopa Liidu institutsiooniliseks ametiks. Arvan, et see näitab, kui ulatuslikud on Europoli politseioperatsioonid ning osutab kogu Euroopa Liidu jõustamisraamistiku ja -mehhanismide üleüldisele tõhustamisele.

Kaks asja kasvavad Euroopa Liidus kiiresti: äriühingute kasum ja kapital ning jõulised jõustamismehhanismid. Me oleme katnud oma kodumaad politseijõudude ja jõustamismehhanismidega ning nüüd toimub sama ka ELi tasandil.

Kõnealune areng laiendab ka Europoli tegevusala ning lisab tema pädevusse kõik karistatavad teod. Ta omandab õiguse sekkuda isegi liikmesriikide küsimustesse, mis käsitlevad olulisi, avalikku korda mõjutavaid rahvusvahelisi sündmusi, nagu rahvusvahelised meeleavaldused. Koos tohutute SIS II ja VIS infosüsteemide jms kasutatakse Europoli infosüsteemi, et säilitada nii kogu Euroopa Liidu töötajate isikuandmed kui ka andmed poliitiliste, ametiühingu ja sotsiaaltegevuse ning isiklike veendumuste kohta. Neid andmeid ei vaheta omavahel mitte ainult ELi liikmesriikide julgeoleku- ja salateenistused, vaid ka üksikisikud, nagu Iraagis tegutsevad sõltumatud palgamõrtsukad.

Väited, et Europoli muutmine on tingitud demokraatlikust arengust, on enesepetmine või parimal juhul on need väited naiivsed. Miks? Sest tegelikult ei ole võimalik kontrollida Europoli kättesaamatut kindlust või piirata tema sunnitegevust. Veelgi enam, paljud inimesed on pööranud tähelepanu Europoli politseiametnike puutumatusele ja riikliku kontrolli puudulikkusele. Sellel põhjusel oleme me kindlalt ettepaneku vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Nils Lundgren (IND/DEM). – (SV) Proua president, oleme loonud kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumise ühisturu. Peaaegu kõik on nõustunud osalema Schengenis. Kõik piirikontrollid ELis on praktiliselt kaotatud. Liberaalsest seisukohast lähtudes on see tohutu samm edasi. Me ei pea enam seisma ametniku ees, müts käes, kui soovime õppida, töötada, reisida või saada tervishoiuteenust teises ELi liikmesriigis.

Samas on aga vabadusel ka puudused. Kui piirikontrolli enam ei ole, on organiseeritud kuritegevuse tegutsemisvabadus tohutu. See on hõlbustanud uimastikaubandust, varastatud kaupade vahetust ja salakaubandust. Mõnikord kasutatakse organiseeritud kuritegevuse laienemist ELi vajalikkuse tõestamiseks. See on veider. Kõnealust laienemist soodustab Euroopa Liit ning see on hind, mis tuleb maksta suurema vabaduse ja heaolu eest. Kui kõrge see hind on? Politseivahendeid tuleb riiklikul tasandil tõepoolest suurendada 1–2 % võrra SKTst, et pöörata kõnealune nähtus vastupidises suunas. Selline riiklike vahendite suurendamine on kõige olulisem ning võib-olla ainus viis ausa, sündsa Euroopa taastamiseks.

Raportöör soovib anda võimu politsei üle Brüsselile. Europol peaks saama ELi ametiks, mida rahastatakse ELi eelarvest. Ta kajastab puudulikult puutumatuse ja demokraatliku legitiimsuse küsimusi. Seega peame kõnealuse raporti tagasi lükkama, keskenduma riiklike politseivahendite suurendamisele ning Europol peaks jääma koostööametiks, mis toimib valitsustevaheliste eeskirjade alusel.

 
  
MPphoto
 
 

  Fernand Le Rachinel (NI). (FR) Proua president, daamid ja härrad, kõnealuse raporti eesmärk ei ole muu, kui anda Euroopa politseiametile Europolile uus staatus, muutes tema kehtivat õiguslikku alust.

Tõepoolest, eesmärk on asendada 1995. aastal liikmesriikide poolt vastuvõetud Europoli konventsioon nõukogu otsusega, mis muudab ameti valitsustevahelisest organist Euroopa Liidu agentuuriks, mida rahastatakse ühenduse eelarvest ja millele kehtivad Euroopa Ühenduste ametnike personalieeskirjad. Põhjused selliseks staatuse radikaalseks muutuseks on Europoli volituste laiendamine organiseeritud kuritegevuse valdkonnast kaugemale ja liikmesriikide võimetus käsitleda neid uusi ja ulatuslikke eesmärke piisavalt. Kõnealuseid eesmärke on ilmselgelt parem käsitleda Euroopa Liidu tasandil, nagu nõukogu meile kinnitab.

Kuid see on vaid ettekääne. Tegelikult oleme juba seotud Lissaboni lepingu nõuete ja rakendamisega ning kõnealune leping viib peaaegu kogu justiits- ja siseküsimuste poliitika ministrite nõukogu enamushääletuse valdkonda. Seni on justiits- ja politseikoostöö valdkonnad nõudnud ühehäälsust. Tegelikkuses on meie riiklikud ja Euroopa liidrid läbi viimas institutsioonilist reformi, mille eesmärk on saavutada riigiülesem ja bürokraatlikum mudel.

Needsamad reformid sisalduvad Lissaboni lepingus, mis Prantsuse ja Hollandi referendumitel 2005. aasta mais ja juunis tagasi lükati. Inimesi on petetud, eksitatud ja neid on koheldud põlgusega. Euroopat ei saa ehitada tema kodanike tahte ja riikide tegelike olude vastaselt ning on viimane aeg, et meie üleeuroopaline poliitiline klass seda mõistaks ning laseks Euroopal ennast ise ehitada riikide ja inimeste õiguste alusel identiteedile, suveräänsusele, vabadusele ja julgeolekule.

 
  
MPphoto
 
 

  Margaritis Schinas (PPE-DE). – (EL) Proua president, eelarvekomisjoni ja Euroopa Parlamendi liikmena, kes on pärit piirkonnast, mis jääb Euroopa Liidu välispiiri äärde, soovin ma rääkida kolmest tähelepanekust.

Esiteks eeldab Europoli muutmine ühenduse agentuuriks, et saame rohkem kasu tema tööst. Tahame, et ühenduse Europol oleks tõhusamalt esindatud piirkondades, kus me seda vajame – Balkanil, võitlemas organiseeritud mafia vastu – ja mitte kontoris ja kabinetis.

Teiseks, ühenduse Europoli raamistikus peavad riiklikud politseijõud järk-järgult üle saama umbusaldusest üksteise vastu. Liikmesriikide politseijõud peavad õppima piiriüleselt ja riiklikke prioriteete kõrvale jättes koostööd tegema. Europoli muutmine ühenduse agentuuriks võimaldab seda.

Kolmandaks, mis on kõige olulisem, oleme pühendanud palju aega kõnealuse dokumendi institutsioonilisele mõõtmele. Ma soovin avaldada raportöörile Díaz de Mera García Consuegrale täielikku toetust, kuna ta valis praktilised ja realistlikud lahendused. Me ei saa halvata kogu protsessi kuni aastani 2009, kui me ootame täiuslikku institutsioonilist lahendust, ega saa jätkata teoloogilisi arutelusid, kui olud nõuavad praktilisi lahendusi. Nüüd on tulnud aeg tegutseda ja seda me tegema peamegi. Eespool nimetatu taustal soovin avaldada oma täielikku toetust raportööri esitatud lähenemisviisile ning loodan, et kõnealune arutelu on esimene etapp loomaks tõeline Euroopa Ühenduse politseiamet, mis on võimeline probleeme käsitlema.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Georgiou (IND/DEM). – (EL) Proua president, peame veel kord tervitama kõnealuse suure Europolina tuntud politseiorgani väljatöötamist. Oleme seda teinud alates 1992. aastast. Amet on oma töös olnud tulemuslik. Arvan, et uus vorm, mida me talle anda püüame, toob kaasa probleeme, kui pidada silmas, et Briti politseiametnikud töötaksid Pariisis ja Kreeka politseiametnikud Berliinis. Peame leidma sellele lahenduse, kuid usaldamatuse probleem politseiametite vahel on alati olemas.

Tervitan hr Díaz de Mera García Consuegra põhjalikku tööd. Kui peame piirama Europoli tegevust terrorismi teemaga, peab ta muu kuritegevuse seast leidma tegeliku terrorismi, mitte töötama välja mehhanisme, mis terrorismi jälile saamise asemel piiravad ja ahistavad Euroopa kodanike poliitilisi ja inimõigusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Hynek Fajmon (PPE-DE).(CS) Proua president, daamid ja härrad, olen veendunud, et Europoli õigusliku aluse muutmine, mida me praegu arutame, ei ole samm õiges suunas. Europol toimib praegu tõhusalt ega vaja oma staatuse muutumist. Politseitöö on liikmesriikide pädevuses ja seega lasub peamine vastutus selle töö eest, loogiliselt ja õigustatult, riikide valitsustel, mida kontrollivad riikide parlamendid. Seda lähenemisviisi austatakse muuhulgas isegi Schengeni koostöös, milles Tšehhi Vabariik osaleb alates eelmise aasta lõpust. Politseikoostöö Eli tasandil toimub seega loogiliselt valitsustevahelisest lähenemisviisist lähtudes. Komisjon tahab nüüd kõrvale jätta selle õige ja loogilise lähenemisviisi ning muuta Europol tegelikult uueks agentuuriks, mis on Euroopa institutsioonide alluvuses. Samas ei ole agentuuri töövorm Europolile sobiv ega too märkimisväärset kasu. Riikide siseministrid saavad Europoli järjest vähem kontrollida, kuid see ei too kaasa edusamme kuritegevuse vastases võitluses. Arvan, et kõigepealt tuleks õigesti ja demokraatlikult ratifitseerida Lissaboni leping, mis samuti käsitleb Europoli õiguslikku alust. Alles pärast seda saab alustada läbirääkimisi õigusliku aluse võimaliku muutmise kohta. Seetõttu hääletan raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Stubb (PPE-DE). – Proua president, näitamaks, et PPE-DE fraktsioon on mitmekesine, ei ole ma eelkõnelejaga absoluutselt nõus ning soovin õnnitleda raportööri suurepärase raporti puhul.

Arvan, et kõnealune raport on väga hea kolmel põhjusel. Esimene põhjus seisneb Europoli volituste laiendamises. Kõnealune laiendamine lisab institutsiooni ühenduse eelarvesse, loob asutuse ning laiendab tema volitusi organiseeritud kuritegevuse valdkonnast kaugemale. Ma arvan, et see on väga oluline samm.

Teine põhjus seisneb asjaolus, et see nõuab suuremat paindlikkust. Ei pea olema Sherlock Holmes mõistmaks, et kui organisatsioon on asutatud 1995. aastal ja selle konventsioone on muudetud kolm korda ajavahemikus 2000–2003 ning kõnealused muudatused jõustuvad alles 2007. aastal, siis see organisatsioon ei toimi. Ta ei ole piisavalt paindlik. Peame edendama paindlikkust ning arvan, et see on ka raporti eesmärk. Maailmas ei ole midagi konservatiivsemat kui siseministeerium või politseiasutus ning arvan, et oleme seda kogenud EUROPOLi näol.

Kolmas põhjus seisneb selles, et raport laiendab riigiüleseid ja ühenduse õigustiku tegureid ning vähendab riikidevahelisi tegureid. See edendab kohtulikku kontrolli ja demokraatiat, mis on valdkonnad, kus tuleb koostööd teha. Mida rohkem saavad inimesed vabalt liikuda, mida suurem on Schengeni ala, seda suurem on rahvusvaheline kuritegevus ja seda rohkem peame tegema koostööd Euroopa tasandil ning arvan, et kõnealune raport on õige samm selles suunas.

 
  
MPphoto
 
 

  Javier Moreno Sánchez (PSE).(ES) Proua president, väike selgitus minu poolt. Nagu meie fraktsiooni koordinaator ütles, arvame meie, sotsialistid, et raportöör ei ole kõige sobivam inimene koostama justiits- ja politseikoostööd käsitlevat raportit.

Tõsi on, nagu hr Coelho ütles, et ülemkohus lõpetas juhtumi, kuid küsimus on eetikas ja poliitilises väärikuses.

Ma selgitan. Soovin täpsustada, et raportöör keeldus Hispaania õigussüsteemiga koostööd tegemast ning teda trahviti selle eest. Tegemist ei olnud tühise küsimusega: see oli kohtuistung terroristide üle, keda süüdistati Euroopa Liidus kõige kohutavamate rünnakute toimepanemises.

Seega arvame, et kooskõlalisuse huvides ei saa inimene keelduda koostööst õigussüsteemiga Hispaanias ja seejärel õpetada Euroopat, kuidas liikmesriigid peaksid omavahel politsei- ja justiitsküsimustes koostööd tegema.

 
  
MPphoto
 
 

  Geoffrey Van Orden (PPE-DE). – Proua president, kõnealuses arutelus oleme kuulnud tavapärast koostöö ja lõimumise segiajamist. Toetan neid, kes on väljendanud muret ELi püüdluste pärast laiendada Europoli õigusi ja pädevust. Loomulikult vajame tõhusat koostööd politsei ja julgeoleku vahel. Arvan, et operatiivtasandil on meie koostöö olnud alati hea, kuid seda saab ka alati tõhusamaks muuta. Minu kogemused Europoli kohta näitavad – ma olen arvatavasti üks vähestest liikmetest saalis, kes on Europolis olnud mitmel korral –, et enamik selle tegevusest on kahepoolne, mis näitab, et väide teistsuguse olulise rolli kohta ei pea paika.

Vajadus koostöö järele ei tähenda Euroopa Liidu sekkumist, see on vaid osa ELi poliitilise lõimumise laiemast küsimusest.

 
  
MPphoto
 
 

  Charles Tannock (PPE-DE). – Proua president, olen nõus kolleegi Geoffrey Van Ordeniga ning oma eelmise kolleegiga Tšehhi Vabariigi erakonnast ODS. Ma ei jaga hr Stubbi arvamust. Olen samuti murelik, et Europoli tahetakse muuta riigiüleseks iseseisvaks Euroopa Liidu FBI-sarnaseks organisatsiooniks ning arvan, et paljud minu valijad Ühendkuningriigist ei toetaks seda samuti.

Sarnaselt kolleegidega toetan riikidevahelist koostööd politsei-, luure- ja julgeolekuküsimustes, eelkõige seoses järjest kasvavate probleemidega, mis käsitlevad rahvusvahelist organiseeritud kuritegevust, terrorismi jne. Europolil on juba üsna ulatuslikud volitused inimkaubanduse valdkonnas, kuid meil ei ole vajadust Europoli õigusi veelgi laiendada. See peaks olema asutus, mis kontrollib näiteks teabevahetust ning loob usaldust riiklike politseijõudude ning meie julgeoleku- ja luureteenistuste vahel. Paljude liikmesriikide traditsiooniliste õiguskaitseasutuste poolt on tunda umbusaldavat suhtumist. Europol peaks täitma koordineerivat rolli ning talle ei tohiks anda eriõigusi. Eelkõige olen aga asjaolu vastu, et ELi politseinikud omavad liikmesriikides vahistamisõigust.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Stubb (PPE-DE). – Proua president, ma ei suuda vastu panna kiusatusele vastata kolleegidele hr Van Ordenile ja hr Tannockile. Me ei ürita luua USA FBI-sarnast organisatsiooni, meie eesmärk on tõhusam, läbipaistvam, paindlikum politseikoostöö, mis toimiks hästi. Praegu meil seda ei ole ning seda me püüamegi saavutada.

Ma ei soovi sekkuda Ühendkuningriigi-sisesesse arutellu ega tekitada paanikat, et me loome FBI-sarnast Euroopa politseiasutust, millel on ulatuslikud volitused tulla teie koju ja teid vahistada. See ei ole meie eesmärk. Soovime, et politseikoostöö kolmanda samba raames toimiks tõhusamalt. See on kõik.

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, eesistuja. − (SL) Lubage mul lisada paar tähelepanekut äärmiselt huvitavasse arutellu, milles mul on au osaleda.

Minu esimene tähelepanek on seotud nõukogu hoiakuga arvukate muudatusettepanekute suhtes, kuigi ma ei saa nõukogu arvamust siinjuures veel avaldada. Nagu sissejuhatuses öeldi, arutab nõukogu veel kõnealust otsust ja jätkab arutelu selle raames pärast muudatusettepanekuid. Samas saan ma öelda eesistujana, et me püüame saavutada üksikasjalikku ja kõikehõlmavat arutelu, et kõik muudatusettepanekud heaks kiita. Samuti püüame saavutada seda, et võimalikult paljud neist lisatakse otsuse teksti. Ma ei saa rohkem lubada. Nagu teame, eeldab otsuse kinnitamine praegu veel kõigi liikmesriikide nõusolekut.

Sellega jõuan oma järgmise tähelepaneku juurde, mis käsitleb läbivaatamisklauslit. Sellekohast nõukogu arvamust ei ole veel samuti, kuid usun, et nõukogu nimel võin avaldada kahtlust, kas sellise õigusakti teksti pannakse sisse kõnealused mehhanismid, mida tuleks automaatselt kohaldada pärast Lissaboni lepingu jõustumist. Lissaboni leping ei ole veel jõustunud. Selle jõustumine sõltub riikide parlamentidest ja vähemalt ühel juhul hääletajatest.

Arvan, et kõnealuse mehhanismi kaasamisega sellisesse õigusakti ei hõlbusta me selliste õigusaktide heakskiitmist, veelgi enam, me ei hõlbusta praegu toimuvat ratifitseerimisprotsessi. Arvan, et kõnealune küsimus sai rahuldava lahenduse Lissaboni lepingule lisatud deklaratsioonis nr 50.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Alvaro (ALDE). – (DE) Proua president, kuna mulle näib, et minister on valesti aru saanud, siis võtsin endale vabaduse selgitada lühidalt asjaolu, et läbivaatamisklausel ei ohusta ega mõjuta mingil viisil lepingu ratifitseerimist, vaid tagab, et pärast ratifitseerimist käsitleb parlament veel kord Europoli raportit. Pärast teiste alaliste esindajatega arutamist ei näi mulle, et seda tajutakse üldiselt ohuna.

 
  
MPphoto
 
 

  Franco Frattini, komisjoni asepresident. − (IT) Proua president, daamid ja härrad, suur tänu teile kõigile panuse eest. Ma räägin väga lühidalt.

Kõigepealt vastan ma üldiselt kõigile neile, kes on avaldanud kahtlusi Europoli tugevdamise vajaduse järele ja kes rääkisid inimeste tahtest ja kodanike murest. Ma soovin öelda, et kui on teema, mida suur enamik Euroopa kodanikest kardab seoses kurjategijate vaba liikumisega ja millega seoses palutakse suuremat turvalisust, siis on selleks teemaks politseikoostöö. See on teema, millest palju on räägitud ja, nagu hr Stubb ütles, mida vabamaks on muudetud inimeste liikumine, seda enam on vaja Euroopa tasandil koordineerimist ja tegevust seoses riigiülese kuritegevusega ja seega ei ole Euroopa agentuur bürokraatlik organ, vaid kiire, tõhus operatiivvahend.

Seetõttu olen veendunud, ja seda mitte ainult sellepärast, et ettepaneku esitasin mina, vajaduses võtta kõnealune otsus vastu kiiresti, nagu soovib eesistujamaa Sloveenia. Käsitledes muudatusettepanekuid, siis ma juba nimetasin hr Alvaro esitatud muudatusettepanekut. Soovin teile meelde tuletada, et praeguse kolmanda samba sujuva toimimise regulaarse järelevalve idee on sätestatud deklaratsioonis nr 50, mida äsja mainiti. Mida see ütleb? See ütleb, et komisjon teeb pärast Lissaboni lepingu jõustumist, iga üksikjuhtumit eraldi käsitledes ja kui olud on sobivad, ettepaneku vaadata läbi dokumendid, mis kuuluvad praegu kolmanda samba alla, et muuta need dokumentideks, mille üle on parlamendil täielik kaasotsustusõigus ja mida parlament minu arvates õigustatult taotleb. Seega on vahend selle eesmärgi saavutamiseks olemas.

Võib-olla on see kõnealuse dokumendi ajapiirang, mis tekitab mulle isiklikult probleeme, kuid soovin küsida, ja selles küsimuses eelarvamuseta, et kas on soovitav kavandada niisuguse dokumendi nagu Europoli otsus läbivaatamist, kui dokument ei ole veel jõustunud? Ma küsin selle küsimuse, sest kui me võtame otsuse vastu enne Sloveenia eesistumisperioodi lõppu juunis 2008, jõustuks see jaanuaris 2010. Kas ma saame kavandada dokumendi läbivaatamist praegu, kui ta alles jaanuaris 2010 kehtima hakkab?

Samas, kui dokument on hakanud kehtima ja siis tekivad küsimused ebapiisava demokraatliku kontrolliga seoses, oleks see suurepärane alus Euroopa Komisjonile kohaldada deklaratsiooni nr 50 ning viia dokument kolmandast sambast uude süsteemi. Üks põhjus, miks ma selle näite toon, on asjaolu, et me ei saa eirata parlamendi vajadust demokraatliku kontrolli järele, kuid ilmselt on see rangelt kohustusliku läbivaatamiskorra viis ja ajapiirang, mis meile probleeme tekitab.

 
  
MPphoto
 
 

  Agustín Díaz de Mera García Consuegra, raportöör. (ES) Proua president, enne kui te hakkate aega arvestama, soovin, et kaaluksite järgmist asjaolu: palun andke mulle aega kaks minutit, millele mul õigus on, et vastata kõigi kolleegide, nõukogu ja komisjoni headele soovidele, kuid, proua president, palun siiralt, et annaksite mulle veidi rohkem aega, et saaksin vastata tõsistele, õigustamatutele, minu kohta esitatud väidetele. Kas ma võin loota teie mõistmisele, proua president? Suur tänu!

Olen tänulik peaaegu kõigile oma kolleegidele, ja ma soovin rõhutada sõna peaaegu, nende panuse eest, ning see on minu jaoks väga oluline. Soovin öelda, et siinjuures väljendatud tähelepanekud ei ole vaid raportööri mured, vaid ka kogu parlamendi mured. Mul oli heameel kuulda, kui vastutulelik on nõukogu, samuti kompromissi käsitlevaid sõnu ning asepresident Frattini selgitusi.

Seega soovin tänada kaasliikmeid, kes austasid mind toetusega, ja ka neid, kes austasid kriitikaga. Ei tohiks unustada, et ma olen olnud seitseteist aastat parlamendiliige ja olen seda tänini ning et ma olin Hispaania Kuningriigi politsei peadirektor kaks aastat. Ma olin. Seega on mul võimalik mõista asja mõlemat külge.

Nõukogu eesistuja, seetõttu soovin veel kord rõhutada meid murelikuks tegevaid asjaolusid – me ei suuda kuritegevusega üksi võidelda. Kuritegevus on riigiülene. Kuritegevus ei tunne riigipiire ning meie politseijõud, mis on riiklikud, vajavad Euroopa vahendit, mis neid toetaks ja tugevdaks. Mitte sellist, mis nende tööd segaks või sellega kattuks, vaid sellist, mis neid toetaks ja tugevdaks.

Tagatised on meie jaoks äärmiselt olulised. Meie jaoks on väga oluline toetada ja tugevdada Europoli, kuid kolme kriteeriumi alusel: usaldus, kontroll ja tagatised. See on loomulikult esile toodud ka raportis ning seda väljendasid ka kaasliikmete seisukohad.

Kolmanda samba raamotsuse andmekaitse kehtima hakkamine võimalikult kiiresti on meie jaoks oluline. Meie jaoks on äärmiselt tähtis, et parlamendil oleks kontroll ning samuti on oluline võidelda otsustavalt ja kindlameelselt organiseeritud kuritegevuse vastu.

Nüüd, proua president, soovin vastata teisele, tunduvalt ebamugavamale küsimusele tehtud vihjete tõttu. Hr Moreni ei austa kohtu otsust. Hipaania Kuningriigi Ülemkohus ja Hispaania Kuningriigi Ülemkohtu prokurör ütlesid minu kohtuasjale viidates järgmised sõnad – ma ei tea, kas teile tõlgitakse õigesti, kuid nad ütlesid täpselt need sõnad: mitte mingisugust kuritegu.

Kahjuks ei ole mõnel inimesel, nagu hr Moreno, olnud ega ole intellektuaalset ega moraalset austust vabandada selle eest, et nad levitavad jutte, mida nad ei peaks tegema. Hr Moreno on siinjuures tavapäraselt uimastanud parlamenti küsimustega, millel ei ole raportiga või kõnealuse teemaga vähimat seost.

Ta räägib moraalist ja väärikuse puudumisest. Ebamoraalne ja vääritu on mitte austada kohtu otsust ning lisaks sellele süüdistada alusetult nende puudumises kolleegi, kellel on nii väärikus kui ka moraal. Ma ei ütle, et hr Moreno on vääritu või ebamoraalne, kuid ma soovin öelda, et kõnealune käitumine on vääritu ja ebamoraalne.

Ennast kaitstes tahan öelda, et ma sooviksin mõelda, et need ei ole tema enda mõtted, vaid et tal oli jultumust käituda sõnumitoojana. Miks? Et põhjendamatult diskrediteerida ja võib-olla püüda asjatult saada tähelepanu Hispaania ajakirjanduses.

 
  
MPphoto
 
 

  President.(FR) Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub neljapäeval, 17. jaanuaril 2008.

 

10. Olukord Pakistanis pärast Benazir Bhutto mõrva (arutelu)
MPphoto
 
 

  President.(FR) Järgmine punkt hõlmab nõukogu ja komisjoni avaldusi olukorra kohta Pakistanis pärast Benazir Bhutto mõrva.

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, eesistuja. − (SL) Endise peaministri ja peamise opositsiooniliidri Benazir Bhutto mõrv muutis Pakistani niigi keerulise olukorra enne valimisi veel halvemaks. Lisaks sellele avaldas kõnealune asjaolu negatiivset mõju Pakistani järkjärgulisele üleminekule demokraatlikule süsteemile. Benazir Bhutto oli kindlasti üks neist, kes oleks saanud progressi edendada majandusarengu, korruptsiooni vähendamise ja suurema meediavabaduse valdkonnas.

Alates eriolukorra kehtestamisest eelmise aasta 3. novembril on Euroopa Liit ja Euroopa Parlament rõhutanud vajadust stabiilsuse järele ning kutsunud üles leppimisele ja demokraatia taaskehtestamisele. Stabiilsuse tagamine Pakistanis on meie strateegiline eesmärk. See tähendab, et me toetame Paksitani inimeste tagasihoidliku enamuse võitlust vähemuses olevate vägivaldsete äärmuslaste vastu.

Meie huvid, s.o Euroopa Liidu huvid Pakistanis, on tihedalt seotud meie peamiste ülesannetega Afganistanis ja piirkonnas laiemalt. Nad on seotud meie võitlusega terrorismi vastu ning massihävitusrelvade leviku tõkestamise(1)eest ning meie võitlusega inimõiguste austamise eest. Seda kõike on rõhutatud mitmes meie teates Pakistani ametiasutustele.

President Musharraf tuleb järgmisel nädalal tõenäoliselt Brüsselisse. See on ainulaadne võimalus meie teade talle edasi anda. Koos rahvusvaheliste partneritega oleme võtnud ühendust ka teiste suuremate erakondadega Pakistanis.

Euroopa Liidu Nõukogu peamine sõnum on, et kõigile avatud vabade ja ausate valimiste korraldamine Pakistanis järgmisel kuul on äärmiselt oluline. Pakistani valitsus peab püüdma tagada sobivad poliitilised ja julgeolekutingimused kõnealuste valimiste läbiviimiseks. Lisaks sellele peavad kõik erakonnad aktsepteerima valimiskomisjoni otsust, mille kohaselt tuleb 18. veebruari valimised läbi viia väärikalt ja vaoshoitult.

Me kutsume Pakistani ametiasutusi üles kasutama pikendatud valimisperioodi valimistingimuste edendamiseks kooskõlas rahvusvaheliste standarditega. Ametiasutused peavad eelkõige tagama, et nad teevad kõik võimaliku vältimaks valimispettusi ja hirmutamist ning kindlustamaks meedia vabaks toimimiseks vajaliku läbipaistvuse, ja et nad vabastavad poliitvangid. Kõik see soodustaks demokraatlike ja läbipaistvate valimiste toimumist sobivates julgeolekutingimustes. Nagu teame, saadab Euroopa Liit kohale valimisvaatlusmissiooni. Loodame, et kõnealuseid valimisi tervikuna jälgib rahvusvaheline kogukond.

Üldasjade ja välissuhete nõukogu esimesel kohtumisel käesoleva kuu lõpus arutavad välisministrid Pakistani olukorda üksikasjalikult ning arutlevad ka ELi võimaluste üle, et toetada kõnealuses riigis demokraatliku protsessi tulemuslikku jätkamist ja edendamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Benita Ferrero-Waldner, komisjoni liige. − Proua president, Benazir Bhutto mõrvamine on riiklik tragöödia ning see mõjus meile kõigile šokeerivalt. Pr Bhutto oli ilmselt meile kõigile mõõduka ja liberaalse Pakistani sümbol. Tal oli ulatuslik toetus ning tal oli ka julgust astuda vastu äärmuslusele ja terrorismile. Võib-olla oligi see kahjuks tema julgus, mis talle saatuslikuks sai. Tema mõrv on kaotus miljonitele pakistanlastele, kes asetasid temale oma lootused demokraatiale ja paremale tulevikule. Tema surm on ka Euroopa ja kogu maailma kaotus.

Kahjuks on rahutuks tegevad uudised Pakistanist muutunud liiga tavapäraseks, neid saabub peaaegu iga päev. Ei möödu nädalatki suurte terrorismirünnakuteta. Viimase kuue kuu jooksul on enesetaputerroristid tapnud ligi 700 pakistanlast. Ma arvan, et võiksime õppida Benazir Bhutto surmast ning järeldada, et Pakistan vajab toimivat demokraatiat, õigusriigi põhimõtte järgimist ning tugevat kodanikuühiskonda, et käsitleda riigis järjest kasvavaid probleeme.

Te ilmselt mäletate, et 3. novembril kuulutati riigis välja eriolukord. See asjaolu õõnestas tugevalt usaldust demokraatlike protsesside vastu enne parlamendivalimisi. Eriolukord lõpetati 15. detsembril, kuid alles pärast uute piirangute kehtestamist meediale ning enamiku ülemkohtu kohtunike väljavahetamist. Paljud kohtunikud ja juristid on tänaseni vahi all. Nad tuleb viivitamatult vabastada.

Pahameele vallandumine pärast pr Bhutto mõrva viis tsiviilrahutusteni ning otsuseni lükati valimised edasi 8. jaanuarilt 18. veebruarile. Kõnealused valimised peaksid toimuma plaanipäraselt ilma viivitusteta. Ma arvan, et Pakistan peab liikuma edasi, mis seisneb demokraatlike ja läbipaistvate valimiste korraldamises. See annab uutele, nii föderaalsele kui ka kohaliku omavalitsuse tasandi valitsustele ulatuslikud ning üldised volitused. Peame ühiselt edastama selle sõnumi president Musharrafile, kui ta tuleb järgmisel nädalal Euroopasse visiidile.

Mõned osapooled üritavad Bhutto mõrvast teha poliitilist kapitali. Ärgem siiski unustagem, et Pakistani destabiliseerimisest on tegelikult huvitatud äärmuslikud jõud ning nad vastutavad kõnealuse põlastusväärse teo eest. Neil ei tohi lasta jätkata. Mõrva usaldusväärne uurimine võib aidata olukorral rahuneda, kuid vaid siis, kui kõik säilitavad mõistliku suhtumise. Soovin lisada, et Scotland Yard teeb kiiduväärt tööd, aidates küsimust lahendada.

President Musharaf rääkis vajadusest rahvusliku leppimise järele, kui ta pöördus rahva poole 2. jaanuaril. Arvan, et seda on tõepoolest vaja. Praeguse olukorra lahendamisse tuleb kaasata ka opositsioon. Tähelepanuväärne on asjaolu, et kõik suuremad opositsioonierakonnad osalevad tulevastel valimistel. Kahjuks on aga Pakistani valimistulemused minevikus näidanud usaldusväärsuse puudumist ning see võib viia edasise poliitilise vastandumiseni. Rahvusliku leppimise võimalused paranevad olulisel määral, kui president Musharraf ning asjaomased asutused teevad kõik vajaliku tagamaks valimiste toimumise õiglasel ja läbipaistval viisil.

Kuna valimised ei ole olulised ainult Pakistanile, vaid ka kogu piirkonnale, otsustasin ma valimisvaatlusmissiooni rakendada riigis demokraatia ja stabiilsuse saavutamisele kaasa aitamise eesmärgil. Kui valimised oleksid tõepoolest toimunud 8. jaanuaril, nagu oli algselt kavandatud, oleksime saanud läbi viia vaid piiratud vaatlusmissiooni. Kuid pidades silmas meie kasutuses olevat aega kuni valimisteni ning pidanud nõu peavaatleja Michael Gahleriga, kes on siinse parlamendi liige, otsustasin ma muuta missiooni täieulatuslikuks valimisvaatlusmissiooniks. Oleme kõik teadlikud, et missioon mängib lähinädalatel tõenäoliselt olulist rolli.

Olen jätkuvalt mures valimiste toimumise olude pärast ning et tõenäoliselt viib see valimisvaatlusmissiooni kriitilise hinnanguni, kui olude parandamiseks viivitamata vajalikke meetmeid ei võeta. Pakistani olukord hõlmab kõiki olulisi probleeme, muuhulgas puudub usaldusväärsus valimiste läbiviimises, läbipaistvus kogu protsessis ning tõhusate, sidusrühmade usaldust äratavate kaebuste ja apellatsioonide käsitlemine.

Riik ja valimisasutused peaksid jätkuvalt astuma konkreetseid samme, et edendada valimiste tingimusi. Ma saan aru, et nii ELi esinduste juhid Islamabadis kui ka kohapeal olev valimisvaatlusmissioon on juba esile toonud olukorra edendamiseks vajalikud meetmed. Arvan, et peame tegema kõik võimaliku, et pöörata Pakistani ametiasutuste, aga ka presidendi tähelepanu nendele küsimustele, kui ta külastab Brüsselit.

Samuti olen jätkuvalt mures Pakistani julgeolekuolukorra pärast, pidades silmas eelkõige nii Benazir Bhutto mõrva kui ka hiljutisi pommirünnakuid Lahores, Karachis ning loomulikult riigi loodeosa piiriäärses provintsis. Nõuame, et Pakistani ametiasutused teeksid kõik endast oleneva, tagamaks turvalisem keskkond valimistele ning me hindame hoolikalt julgeolekuolukorda ELi vaatlejate saatmist silmas pidades.

Nagu lubatud, on president Musharraf loobunud sõjaväevormist. Ma loodan, et see teeb tugevamate tsiviilinstitutsioonide loomise ning jätkusuutliku demokraatia saavutamise Pakistanis tulemuslikumaks. Oluline on samuti, et Pakistan teeb jätkuvalt edusamme vaesuse vastu võitlemises. Komisjon on seda asjaolu arvestades suurendanud märkimisväärselt arengukoostöö rahastamist tulevastel aastatel, muuhulgas hariduse valdkonnas. Toetan jätkuvalt kõnealust lähenemisviisi, kuna olen seisukohal, et see aitab võidelda ka äärmusluse vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, fraktsiooni PPE-DE nimel.(ES) Proua president, pärast arutelu ja resolutsiooni vastuvõtmist detsembris arutame taas parlamendis Pakistani olukorda. Alates sellest ajast on toimunud mitmesuguseid sündmusi, nagu komisjon ja nõukogu meile meelde tuletasid.

Esiteks lõpetati eriolukord, seejärel toimus paljude juristide, kõrgemate riigiametnike, kohtunike, ajakirjanike ja kodanikuühiskonna esindajate vabastamine, kuigi, nagu volinik meile meenutas, mitte täielik vabastamine. Sellele järgnes endise peaministri Benazir Bhutto mõrvamine, mis tekitas märkimisväärse ebastabiilsuse Pakistani ühiskonnas läbi aset leidva killustumise ning valimiste edasilükkamise veebruarikuusse. Loomulikult toimub veel esmaspäeval Pakistani presidendi visiit parlamendi väliskomisjoni ja tema sõnavõtt.

Esimene asi, mis ma meie fraktsiooni, Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni nimel teha tahaksin, proua president, on väljendada meie sügavaimat hukkamõistu kõnealusele julmale terroristide rünnakule, mis vaid kinnitab eelmise raportööri hr Díaz de Mera sõnu: terrorism on nähtus, mis mõjutab meid kõiki võrdselt.

Proua president, enne kui lõpetan, soovin esitada kaks küsimust komisjonile ja nõukogule arutamiseks.

Ma kiidan heaks volinik Ferrero-Waldneri pingutuse anda positiivne tagasiside parlamendi taotlusele valimisvaatlusmissiooni kohta kõnealuse olukorra valguses. Samas mainis ta, et on mures valimiste toimumise olude pärast. Volinik, kas te arvate, et arvestades ulatuslikku vägivalda, hirmu ja ebastabiilsust, mis valitseb riigis, mis on muuhulgas Kesk-Aasia stabiilsuse kese, omades ainsa islamiriigina tuumarelva, kas te arvate, et need on parimad võimalikud olud kõnealuse protsessi läbiviimiseks?

Ja lõpetuseks, proua president, volinik viitas usaldusväärsele uurimisele. Nii perekond, Benazir Bhutto lesk ja poeg, Pakistani Rahvapartei kui ka pr Bhutto ise enne surma vestluses Ühendkuningriigi välisministriga on avaldanud soovi, et kõnealuse uurimise viiks läbi ÜRO. Kas komisjon ja nõukogu nõustuvad, et sõltumatu uurimine on vajalik heitmaks viimaks valgust sellele kohutavale mõrvale?

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Evans, fraktsiooni PSE nimel. Proua president, Lõuna-Aasia riikidega suhtlemiseks loodud delegatsiooni esimehena ühinen nõukogu ja komisjoniga Benazir Bhutto mõrva hukkamõistmises. Parlament on alati igasugust terrorismi tauninud ning me võitleme jätkuvalt poliitikute õiguse eest väljendada oma arvamust ning viia kampaaniaid läbi turvalises keskkonnas.

Minnes tagasi Pakistani juurde, võib öelda, et Benazir Bhutto oli ohtudest teadlik ning, pidades teda kas julgeks või hulljulgeks, tuleb austada tema pühendumist erakonnale ja riigile. Arvan, et me kõik, nii eurooplased kui ka pakistanlased, alustades president Musharrafist, oleme kohustatud tema ja teiste valimisperioodi ajal hukkunute mälestuse nimel tegema kõik meist oleneva, et aidata Pakistani.

Nagu hr Lenarčič ütles, olukorra lahendamise võti seisneb jätkuvas võitluses terrorismi vastu. Oleme kogenud, et terrorism on Pakistanis sama suur oht nagu Euroopas või USAs. Volinik Ferrero-Waldner meenutas meile, et Pakistanis on sajad süütud tsiviilisikud tapetud tulistamiste ja suitsiiditerrorismi käigus, seega peab Euroopa jätkuvalt toetama terrorismivastaseid operatsioone Pakistanis ning aitama neid läbi viia.

Mõned kolleegid võivad soovitada, et me jätaks Pakistani nii, nagu see on ega sekkuks olukorda, kuid minu seisukoht on vastupidine. Euroopa Liidus on 27 tugevat demokraatlikku riiki ning me peame ühiselt toetama majanduse, sotsiaalset ja poliitilist arengut Pakistanis. Nõustun nõukogu seisukohaga, mille kohaselt oleks kõigi poliitvangide vabastamine oluline aspekt, kuna see tagab vabad, õiglased, läbipaistvad ning turvalised valimised 18. veebruaril 2008 ning turvalise ja rahuldava olukorra enne seda.

Ma arvan, et lisaks voliniku öeldule tähendavad valimised seda, et kõigil 90 miljonil valijal peab olema piisav juurdepääs debati kõigi osapoolte seisukohtade kajastusele. See tähendab ajakirjandusele turvalisema keskkonna loomist. Pakistan on saanud meediale kõige ohtlikumaks Aasia riigiks: 2007. aasta jooksul tapeti seal vähemalt kuus ajakirjanikku, 30 sai tõsiselt haavata, üle 100 vahistati ja lugematul hulgal ajakirjanikke kiusati taga. Tuleb lõpetada ajakirjandusele ja ringhäälingule kehtestatud tsensuur ning piirangud sellele, mida nad võivad öelda ja teha sõjaväe- ja tsiviilvõimude sekkumiseta. Telejaamale GEO News kehtestatud keeld tuleb tühistada ning valitsuse telekanal PTV peab olema objektiivsem avalikkusele antavat teavet ja uudiseid käsitledes.

Kõik hääletamisega seonduv, häälte lugemine ja tulemuste teatamine peab olema sõltumatu ning arusaadav kõigile, kuid eelkõige Pakistani valijatele. Viide demokraatiale on ka küsimus, kas praegused ametiasutused suudavad lüüasaamist taluda ning kas valitsuse üleminek ühelt erakonnalt teisele, kui kõnealune vajadus tekib, toimub tõrgeteta. Kõik need on olulised tegurid, mida tuleb arvesse võtta, kaalutledes, kas valimisi võib pidada rahva tõelise tahte väljenduseks või mitte, ning kas Pakistan saab alustada tõusu varjust, mille tekitas mõrvari kuul 27. detsembril 2007. aastal.

 
  
MPphoto
 
 

  Annemie Neyts-Uyttebroeck, fraktsiooni ALDE nimel.(NL) Proua president, volinik, nõukogu eesistuja, ka mina soovin loomulikult alustuseks avaldada sügavat kurbust Benazir Bhutto traagilise surma üle. Benazir Bhutto oli organisatsiooni Liberal International rahupreemia laureaat, mis anti talle, kui ta oli esimest korda peaminister.

Tõsi, ta on – oli – vaid inimene ning seetõttu ebatäiuslik. Me arutasime hiljem, kas me olime ikka õigesti käitunud. Ma esitasin selle küsimuse siis Pakistani inimõiguste aktivistile Asma Jahangirile, kes viib praegu ÜRO peasekretäri nimel läbi erimissiooni. Ta ütles mulle, et me käitusime täiesti õigesti, kuna Benazir Bhutto oli tõeline eeskuju mitmes mõttes, eelkõige aga seoses naiste rolliga Pakistani ühiskonnas.

Teada on asjaolu, et Benazir Bhutto tapsid julmad terroristid, kuid kes neid toetas, jääb endiselt lahtiseks. Ma ei usu, et Pakistanis oleks leppimine võimalik, kui kõnealust küsimust ei selgitada sõltumatu uurimise käigus. Ma ei tea, kas see tähendab nõustumist perekonna palvega ÜRO uurimise kohta, kuid igal juhul peab olema tagatud erapooletus, kuna president Musharraf ei ole üles näidanud austust kohtuasutuste vastu, isegi mitte riigi kõige kõrgema kohtu vastu.

Soovin samuti öelda, et olen saanud Pakistanist teateid hiljuti toimunud tuhandete Pakistani Rahvapartei võitlejate ümberpiiramise, vahistamise ja süüdistamise kohta. Ka see peab lõppema, kui soovime, et valimised toimuksid mõistlikes oludes.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean Lambert, fraktsiooni Verts/ALE nimel. Proua president, ma soovin ühineda kolleegidega ning tänada nii nõukogu kui ka komisjoni, eelkõige just viimast, praktiliste sammude eest, mida kavandatakse astuda, et aidata valimisi läbi viia ning parandada nende kvaliteeti ning loodetavasti ka kõnealuste valimiste tulemusi, kui need toimuvad.

Tervitame kohustust rahastada jätkuvalt arengut, eelkõige hariduse valdkonnas, sest siin saalis on palju neid, kes usuvad, et investeeringud haridusse on vähemalt sama jõulised, kui mitte jõulisemad, kui investeeringud relvadesse, mis paistab olevat mõnede välisinstitutsioonide prioriteet Pakistani toetamises viimaste aastate jooksul. Me loodame, et üldine rahvusvaheline kogukond toetab Euroopa Liidu kõnealuse valdkonna püüdlusi.

Ka meie soovime koos teiste siinviibijatega väljendada oma poolehoidu Benazir Bhutto perekonnale, aga ka teistele perekondadele, kes on kaotanud lähedase inimese Pakistanis toimunud kohutavates rünnakutes ja sõjalises tegevuses. Nõustume, et stabiilsust vajab nii Pakistani rahvas kui ka rahvusvaheline kogukond, kuna tegemist on tuumariigiga.

Ma ei arva, nagu ka eelkõnelejad ütlesid, et inimestes valimissüsteemi ja valimistulemuste vastu usalduse tekitamine oleks piisav. Teine oluline demokraatlik institutsioon on kohtusüsteem. See peab olema toimiv ja sõltumatu. Inimesed peavad tajuma, et kohtumõistmine on õiglane, et enam ei toimuks süüdimõistmist ilma kohtumõistmiseta, et salajased vanglad kaotataks ning et tulevane valitsus võtaks endale kohustuse uurida kõnealuses riigis aset leidnud isikute kadumise juhtumeid.

Oleme samuti nõus, et ajakirjandusvabadus on äärmiselt vajalik, kuid palume, et osa meie liikmesriikidest ei kaaluks väljaandmisi Pakistanile, kuni saame olla veendunud, et riigis toimib õiglane ja sõltumatu kohtusüsteem.

 
  
MPphoto
 
 

  Philip Claeys (NI). (NL) Proua president, Benazir Bhutto mõrvamine on Pakistani jaoks tragöödia ning näitab, kui suured on riigi ees seisvad probleemid. Me räägime riigist, millel on 165 miljonit elanikku, mis omab tuumarelva ning on seotud terroristlike organisatsioonide, nagu Al Qaeda ja Taliban, vastu võitlemisega. Loomulikult on äärmiselt oluline, et poliitiline stabiilsus saavutataks Pakistanis võimalikult kiiresti, ja president Musharraf mängib stabiilsuse saavutamises seekord olulist rolli.

Siiski ei saa ma mööda vaadata paljudest olulistest puudustest hr Musharrafi poliitikas. Näiteks on tema valitsuse lähenemisviis terrorismi küsimusele olnud liiga kergekäeline. Paljudes piirkondades Afganistani piiri ääres näiteks valitsevad Talibani ja Al Qaeda omal soovil ning liiga vähe on ette võetud selle küsimuse lahendamiseks. Eriolukorra väljakuulutamisega 3. novembril näitas hr Musharraf üles üsna hooletut suhtumist demokraatiasse.

Lisaks sellele viidati kahjuks temale pärast esimest rünnakut Benazir Bhutto vastu 18. oktoobril. Sama toimus ka pärast Bhutto mõrva. Tema võimalik roll selles tuleb kiiresti välja selgitada, kuna vastasel korral kaob avalikkuse usaldus valitsuse vastu ning sellest võidavad vaid islamiäärmuslased.

 
  
MPphoto
 
 

  Charles Tannock (PPE-DE). – Proua president, ajakirjas The Economist öeldi hiljuti, et Pakistan on maailma kõige ohtlikum tuumarelvariik. Minu arvates on president Musharrafi püüdlused lõpetada islamistide terrorism kahjuks üsna tagasihoidlikud ning tema kontroll luureagentuuri ISI ja luureteenistuse üle, mis väidetavalt teevad koostööd islamistidega, on samuti kaheldav. Lisades eeltoodule teravad küsimused, mis käsitlevad Kashmiri, Baluchi separatismi, Al-Qaeda ning Talibani tegevust loodeosa piiriäärsetel aladel ning hõimualadel, kus nende tegevus põhjustab probleeme NATOle Afganistanis, võib öelda, et see riik on kokkuvarisemise äärel.

Benazir Bhutto naasmine Pakistani andis riigile lootust, kuid tema mõrvamine, milles süüdiolevad isikud tuleb välja selgitada ja neid karistada, on viinud riigi tagasi katastroofi äärele. Demokraatia kehtestamine on raskem kui kunagi varem. EL ja USA eeldavad, et Musharraf oli hoolimata tema autokraatlikest kalduvustest parem valik terrorismivastases sõjas.

Demokraatia kehtestamine ja säilitamine Pakistanis viimase 60 aasta jooksul on olnud vaevaline. Võib-olla on nüüd aeg loobuda lootusest, et läänelik mitmeparteiline demokraatia tekib Pakistanis edukalt iseenesest, kuna see on riik, kus on alati domineerinud kitsas eliit. See on pigem sarnane feodaalsele pärilikule monarhiale, mida näitab asjaolu, et Benazir Bhutto 19aastane poeg sai kohe Pakistani Rahvapartei juhiks ning kahtlemata saadab teda 18. veebruaril toimuvatel valimistel edu.

Lääneriikide ilmselge valik Pakistani ja India vahel on samuti vale lähenemisviis. See on külma sõja igand. India on strateegilise liitlasena suurim lootus edule, õitsengule, rahule ja stabiilsusele Lõuna-Aasias. India ja EL jagavad samu väärtusi, milleks on ilmalik demokraatia, inimõigused ning õigusriigi põhimõte. Toetagem kõigepealt neid, kes jagavad meie väärtusi, enne kui veename neid, kes ei jaga.

 
  
MPphoto
 
 

  Marianne Mikko (PSE). – (ET) Kallid kolleegid, Euroopa Parlamendi Lõuna-Aasia delegatsioon hoiatas Pakistani valitsust Benazir Bhutto turvameetmete nõrkuse eest juba novembris. Kahjuks osutusid meie terrorismikartused tõeks. Benazir Bhutto jääb kangelaseks nii Pakistani rahva kui rahvusvahelise üldsuse jaoks. Tema puudumine kandidaatide seast seab kahtluse alla eesseisvate valimiste legitiimsuse.

Kriis Pakistanis on aga ühtlasi ka võimalus see riik demokraatia teele suunata. Pakistanlased ei ole kindral Musharrafi presidendiks valinud. Kuid tal on võimalus praegu valida: kas minna ajalukku sõjaväelise diktaatori või demokraatliku presidendina.

Riigimehena peaks Musharraf kindlasti mõistma, et valimistel peab võitma demokraatia, isegi kui ta isiklikult peab võimust loobuma. Ja seda tahame järgmisel nädalal Musharrafi käest otse küsida Brüsselis väliskomisjoni istungil.

Euroopa Liit peab jätkama dialoogi Pakistaniga. Just sellepärast peame lähetama – nagu komisjongi õigesti ütles – oma vaatlejad 18. veebruari valimistele. Pakistanis toimuv ei saa olla ainult USA asi.

Bhutto mõrva läbipaistev rahvusvaheline uurimine, ajakirjandusvabaduse täielik taastamine ning vabad ja õiglased valimised Pakistanis on ülitähtis küsimus ka Euroopa Liidu jaoks. Me ei saavuta oma eesmärki kõrvalseisjat mängides. Meil ei ole muud valikut kui jätkata aktiivset poliitikat suhetes Pakistaniga.

 
  
MPphoto
 
 

  Eija-Riitta Korhola (PPE-DE). – Proua president, ma nõustun täielikult kolleegidega, kuid soovin rääkida pigem isikust kui olukorrast. Soomes on kõnekäänd, et sõda ei sõltu vaid ühest inimesest. See on tõsi, kuid sõda demokraatia ja äärmusluse vahel sõltub suuel määral ühest naisest.

Ma pean silmas Pakistani endist, nüüdseks mõrvatud peaministrit Benazir Bhuttot. Minul õnnestus temaga kohtuda ja koos töötada ning mind liigutas tema südamlikkus, intelligentsus ja julgus. Ma ütlen uhkusega, et minu jaoks oli ta sõber ja poliitiline liitlane. Temast on viimasel ajal nii palju räägitud ja kirjutatud, et võite küsida, mida veel temast rääkida saab. Ma võin aga rääkida midagi, mida te võib-olla ei teadnud. Tema viimane suur projekt demokraatia ja inimõiguste valdkonnas oli organisatsiooni Moslemi Naised Demokraatia ja Inimõiguste Eest. Koos teiste julgete naistega nagu Asma Jehangir Pakistanist ja dr Shrin Ebadi Iraanist lõi ta organisatsiooni, et julgustada moslemi naisi üle maailma seisma koraanis naistele antud õiguste eest, nagu Benazir Bhutto ütles, kuid mida on sajandeid maha salatud.

Maailma juhtivaimad demokraatiaaktivistid mosleminaiste hulgast valisid ta 2007. aasta mais kõnealuse uue organisatsiooni esimeseks esimeheks. Benazir Bhutto soovis, et organisatsioon toetaks mosleminaisi, annaks neile juriidilist nõu ja praktilist abi ning eelkõige aitaks neil moodustada üleilmne mosleminaiste võrgustik tagamaks rahu maailmas, kus eri religioonid saaksid elada rahus ja austuses. Ta ütles: „Ma soovin rajada Pakistani, kus juut saab minna sünagoogi, kristlane kirikusse ja moslem mošeesse ja seda kõike hirmu tundmata.” Ta unistas sellest, et uus organisatsioon aitaks tema unistusel täituda igal pool maailmas, nii läänes kui ka islamimaailmas. Ma arvan, et parim viis austada seda vaprat, demokraatia eest võidelnud naist on toetada tema poolt lootuse märgiks loodud organisatsiooni.

 
  
  

JUHATAJA: HR DOS SANTOS
Asepresident

 
  
MPphoto
 
 

  Jo Leinen (PSE). – (DE) Hr president, räägitakse, et Benazir Bhutto ütles oma pojale: „Demokraatia elluviimine Pakistanis on meie kättemaks sõjaväelisele korrale.” Daamid ja härrad, me peame kindlustama, et Benazir Bhutto pärand ei ole volitus mitte ainult tema pojale, vaid meile kõigile ja rahvusvahelisele kogukonnale tagamaks demokraatia tingimuste kehtestamine Pakistanis, ning meie peame aitame neid kehtestada.

Nagu paljud kõnelejad on öelnud, on olukord seal halb. Äärmiselt murettekitav on viis, kuidas Benazir Bhutto rünnakut käsitleti. Palun samuti, et me tagaksime tema mõrva rahvusvahelise uurimise. Scotland Yard võib teha juba ettevalmistavat tööd, kuid arvan, et parem oleks, kui kõnealune uurimine viiakse läbi ÜRO korraldusel.

Volinik, nõukogu eesistuja, te ütlesite, et stabiilsus Pakistanis on meie huvides. Hästi, kuid me käsitleme nagu alati vaid väikest osa terroristidest. Kui olete Pakistanis, siis kuulete, et sõjavägi põhjustab ebastabiilsust ning president Musharrafi käitumine põhjustab märkimisväärselt olukorra halvenemist.

Eelmisel aastal oli ta siin, parlamendis. Me käsitlesime peamisi meid häirivaid asjaolusid. Midagi ei ole aga paremaks läinud, vaid vastupidi, olukord on veelgi halvenenud ja seetõttu ei saa ma aru, kuidas saab ta järgmisel nädalal jälle parlamenti tulla. Pakistani kodanikuühiskond näeb seda kui kaassüüd ning kui ta tuleb siia, siis lääs aktsepteerib nii sõjaväelist süsteemi kui ka hr Musharrafi. Arvan, et peame seda järgmisel nädalal selgitama.

 
  
MPphoto
 
 

  Giulietto Chiesa (PSE).(IT) Hr president, daamid ja härrad, Pakistan on nüüd tõesti äärmiselt ohtlik paik, keerdsõlm, milles on läbi põimunud kõik terrorismi niidid. Samas on see riik lääne peamine liitlane võitluses terrorismi vastu. Sellest vastuolust ei saa mööda vaadata, samamoodi ei saa ka kõnealust küsimust lahendamata lõppeda sõda Afganistanis.

Praegune Euroopa poliitika ei suuda paljusid küsimusi lahendada, vähemalt seni, kui ta toetab Ameerika Ühendriikide poliitikat. Meil tuleb president Musharrafilt nõuda põhiseaduse taastamist ja asjaomaste valimiste korraldamist. Benazir Bhutto traagilise, kummalise mõrvamise sõnum on aga, et me oleme võimetud, ja seda seetõttu, et terrorism on Pakistanis riigi võimustruktuurides ja pärineb tegelikult salateenistusest, mis – ärgem unustagem – rajasid Talibani ning toetavad ja aitavad seda tänaseni.

Nüüd peaksime aga paluma president Musharrafil läbi viia puhastus. Peame paluma Ameerika Ühendriikidel, kellel on kõnealuse salateenistusega tihedad sidemed, selgitada meile neid sidemeid, sest kui Osama bin Laden on ikka elus, on ta seda just nimelt tänu kõnealusele teenistusele, juhul kui ta juba tapetud ei ole. Soovin teile veel meelde tuletada, et Benazir Bhutto rääkis sellest intervjuus telekanalile Al Jazeera 2. novembril 2007 ning nimetas samuti bin Ladeni rühma kuuluvat mõrvarit, Omar Sheikhi, kelle kohta president Musharraf oma viimases raamatus väidab, et ta oli Briti MI6 endine agent.

Kogu eespool nimetatu taustal arvan, et nõudmine, et Benazir Bhutto mõrva asjaolusid uuriks rahvusvaheline komisjon, oleks õige otsus Euroopalt.

 
  
MPphoto
 
 

  Neena Gill (PSE). – Hr president, kõigepealt soovin avaldada kaastunnet Benazir Bhutto perele ja sõpradele. Tema kaotus ei ole ainult Pakistani, vaid kogu maailma kaotus.

Olen väga uhke, et tundsin teda isiklikult. Ta kutsus mind endaga ühinema, kui pöördus tagasi Pakistani ja see oli minu jaoks väga südantsoojendav hetk, kui sain tema uusaastatervituse paar päeva pärast tema surma.

Mäletan Benaziri väga tugeva, karismaatilise naisena, kes kinnitas oma valitsemisõigust, olles esimene valitud naisliider moslemiriigis, kui ta oli 35 aasta vanune. Usun, et teda mäletatakse kui meie sajandi üht suurimat inimest – liidrit, kes inspireeris nii naisi kui ka mehi Kesk-Aasiast väljaspool ning oli eelkõige Pakistani lootus paremale tulevikule.

Benazir Bhutto mõrvamine kutsus esile murrangu riigis ning arvan, et ainus viis stabiilsuse saavutamiseks oleks vastuste andmine tema mõrva kohta esitatud küsimustele. Paljud inimesed mitte ainult Pakistanis, vaid ka need, keda esindan West Midlandsis, tahavad teada, kes on tegelikud süüdlased. Seega palun nõukogul toetada kindlalt nõuet, et ÜRO viiks läbi rahvusvahelise uurimise tema mõrva kohta ning palun nõukogul ja komisjonil teavitada parlamenti oma seisukohast.

Benazir Bhutto võitles demokraatliku Pakistani ja tsiviilvalitsusele rahumeelse ülemineku eest. Tema võitlus maksis talle elu. Ärgem muutkem tema surma asjatuks. Peame jätkama tõstatatud küsimust ning tervitan asjaolu, et volinik saadab piirkonda tõhusa valimisvaatlusmissiooni. Kui aga kõnealune missioon tahab tagada usaldust nende vastu, peab ta esitama praegu Pakistani ametiasutustele kriteeriumid, mis on aluseks tulevaste valimiste vabaduse ja õigluse hindamises. Kriteeriumid peavad hõlmama kõigi erakondade osalemist valimisreeglite ja -korra läbivaatamises, valimiste läbiviimise erapooletut süsteemi ja täiesti läbipaistvate valimistulemuste kinnitamist. Eelkõige soovin aga rõhutada vajadust kõrvaldada kõik piirangud ajakirjandusele ja vabadusele koguneda poliitiliste koosolekute ja kampaaniate eesmärgil, mida viimastel nädalatel on takistatud.

 
  
MPphoto
 
 

  Nickolay Mladenov (PPE-DE). – Hr president, Benazir Bhutto traagilise surma järel on jäetud meile väga oluline pärand: uskuda sellesse, millesse tema uskus, nimelt Pakistani inimeste õigusesse valitseda demokraatlikult.

Eelmise aasta novembri alguse küsitluses kinnitas 70 % Pakistani inimestest, et nad soovivad, et lõpetataks kõik piirangud poliitilistele kogunemistele, et nad on poliitiliste ürituste keelustamise ning ülemkohtu peakohtuniku vangistamise vastu.

See on vaikiv pakistanlaste enamik, kes soovib elada rahus ja demokraatias. Kui soovime saavutada stabiilsuse nii muutlikus riigis, saame seda teha vaid poliitilise leppimise ja demokraatia kaudu.

Tervitan komisjoni kavatsust saata valimistele valimisvaatlusmissioon, kuid mul on kaks küsimust volinikule. Esiteks, me oleme kuulnud mitmesuguseid teateid selle kohta, et hääletussedelid on hävitatud mitmes kohas üle riigi, ja kuidas saavad toimuda valimised sellises keskkonnas?

Teiseks, president Musharraf on keelanud nendel valimistel ka valijate sõltumatu küsitlemise pärast valimisjaoskonnast lahkumist. Soovin, et komisjon käsitleks teemat enne valimisi väga tõsiselt, et Pakistani ametiasutused võimaldaksid valimistulemuste sõltumatu kinnitamise.

 
  
MPphoto
 
 

  Richard Howitt (PSE). – Hr president, mõrva sihtmärk ei olnud vaid Benazir Bhutto, vaid kõik, kes järgivad demokraatia põhimõtet. Peaksime toetama Pakistani mõõdukat enamust, kes soovib demokraatia kehtestamist, ning hr Tannockil ei ole õigus, kui ta ütleb, et kõik pakistanlased lükkavad tagasi Euroopa väärtused, mida võiksid talle öelda ka 800 000 briti Pakistani päritolu inimest.

Ma tervitan volinik Ferrero-Waldneri esitatud Eli valimisvaatlusmissiooni tugevdamise küsimust ning tunnustan meie olulist rolli valimisprotsessi usaldusväärsuse saavutamises. Tema ja tänase arutelu kaudu nõuan, et Pakistan lõpetaks kõik piirangud poliitiliste kampaaniate korraldamisele, vabastaks kõik ülejäänud poliitvangid, avaldaks enne valimisi kõigi hääletusjaoskondade asukohad ja tagaks, et selgunud tulemused avaldatakse kohe.

Peaksime tervitama eriolukorra lõpetamist, president Musharrafi tagasiastumist sõjaväe ülemjuhataja kohalt ja minu kodumaale, Ühendkuningriigile esitatud kutset aidata läbi viia pr Bhutto mõrva uurimine. Äärmuslased ei kujuta ohtu vaid Pakistanis, nad kujutavad ohtu meile kõigile.

 
  
MPphoto
 
 

  Sajjad Karim (PPE-DE). – Hr president, 14. novembril ütlesin siinsamas, et suurimat ohtu kujutab Pakistanile sisemiselt terrorism. Benazir Bhutto kohutav mõrvamine on selge tõestus minu väite kohta, kui seda vaja oleks olnud.

Äärmuslased võitsid küll lahingu, kuid me ei tohi lasta neil sõda võita. Nõudsime, et president Musharraf lõpetaks eriolukorra, taastaks konstitutsiooni ja ülemkohtu koosseisu ning liiguks vabade ja õiglaste valimiste suunas.

Ta tegi seda kõike, kuigi mitte täiuslikult, ning loobus ka oma sõjaväelisest rollist. Peame kutsuma Pakistani poliitikuid üles ühinema ja investeerima kõnealusesse protsessi. Pakistanil seisavad ees rahutud ajad ning me peame neid toetama.

Veel üks tähelepanek. Ma tunnen suurt muret selle pärast, kuidas siin majas toimuvat on moonutanud mõned Pakistani meediakanalid oma teadetes, eelkõige uudistekanal GEO. See täiskogu on alati seisnud vaba ja õiglase meedia eest. Me töötame selle nimel ja ma palun neid: ärge kuritarvitage meile kalleid vabadusi!

 
  
MPphoto
 
 

  Véronique De Keyser (PSE).(FR) Hr president, volinik, ma mõistan teie ja paljude teiste eelkõnelejate, muuhulgas Bernard Kouchneri muret valimismissiooni saatmise kohta Pakistani.

See on tegelikult üks väheseid meile jäänud võimalusi avaldada survet hr Musharrafile, kuid peame mõistma, et kõnealune vaatlusmissioon toimub väga erilistes tingimustes.

Me uurime ja teostame vaatlust enne valimisi, nende ajal ja ka pärast neid. Valimiste-eelse olukorra kohta teame, et paljusid küsimusi on seotud pettusega. Benazir Bhutto kirjutas koos Latif Khosaga 160leheküljelise aruande võimalike võltsimiste kohta kõnealustel valimistel, eelkõige seoses arvutite kasutamisega. Ta kavatses anda selle aruande kahele Ameerika kongressi saadikule sama päeva õhtul, mil ta suri.

Kas meil on praegu võimalik valimisvaatlusmissioonil kontrollida petmist arvuti kaudu? Kui ei, võime me otsustada, et kuigi „enne valimisi” oli enam kui veidi kahtlane, siis „valimiste ajal” oli tavapärane, isegi kui esines pettust. Lõpetuseks soovin ma paluda väga eriomase vaatlusmissiooni korraldamist ning samuti seda, et me ei kuulutaks neid valimisi demokraatlikeks, kui me ei saa kõnealust küsimust kontrollida.

 
  
MPphoto
 
 

  Sorin Frunzăverde (PPE-DE). – (RO) Benazir Bhutto jagab oma perekonna traagilist saatust, mida alustas tema isa Zulfikar Ali Bhutto. Pr Bhutto mõrva eesmärk oli demokratiseerimise lõpetamine Pakistanis ning riigi stabiilsuse õõnestamine. Me ei tohi unustada, et see riik on meie peamine liitlane sõjas terrorismi vastu Afganistanis. Lubage mul meelde tuletada, et 25 Euroopa liikmesriigil on praegu tsiviil- ja sõjaväelised esindajad Afganistanis. Pakistani sõjavägi osaleb väga olulistel sõjalise tasakaalu säilitamise operatsioonidel Afganistani piiril, eelkõige Zaboli ja Helmandi provintsis, kus on peamiselt Briti, Leedu ja Rumeenia väed.

Sellel eesmärgil on väga oluline arutada vastutuse üle Benazir Bhutto mõrva eest, väga oluline on arutada demokratiseerimise protsessi ja selle jätkamist, kuid sama oluline on arutada sõjalise tasakaalu säilitamise küsimust Afganistani piiril ning kes võiks olla selle tasakaalu tagaja, kuna, hr president, Pakistani ebastabiilsusest tulenev mis tahes ebaõnnestumine Afganistanis oleks häbiväärne hetk vabale, demokraatlikule maailmale, mille eest me seisame.

 
  
MPphoto
 
 

  Charles Tannock (PPE-DE). – Hr president, töökorraldusliku küsimusega seoses soovin ma vastata hr Howittile lühikese sõnavõtuga, kuna tema väide ei olnud õige. Ma osutasin Indiale ja Pakistanile ning nende riikide valitsustele, mitte nende riikide inimestele või neile, kes on kõnealustest riikidest pärit, kuid elavad Euroopa Liidu liikmesriigis. Ma osutasin poliitikale, mitte inimestele, seega ma soovin, et hr Howitt oma märkuse tagasi võtaks.

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Ma annan teile kokkuvõtteks kolmkümmend sekundit.

 
  
MPphoto
 
 

  Charles Tannock (PPE-DE). – See on teist väga lahke, kuid arvan, et ütlesin juba kõik. Ma lihtsalt tõdesin seda oma kõnes, osutasin asjaolule, et Indias valitseb ilmalik demokraatia, mis austab inimõigusi, ei sea meediale piiranguid ega kiusa taga kristlasi ega Ahmadi moslemeid ning võimaldab inimestel ma arvamust avaldada ja usutavasid järgida. Kahjuks on aga Pakistanis olnud viimase umbes 50 aasta jooksul rahutuid sõjalise diktaatorluse perioode ning on represseeritud usuvähemusi ja etnilisi vähemusi. Seega käsitleb see riiki ja valitsust, mitte inimesi kõnealuses riigis. Sarnaselt ei ole mul mingit kahtlust, et Londonis elavad Pakistani ja India päritolu inimesed, keda ma esindan, jagavad Euroopa Liidu väärtusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, eesistuja. − (SL) Ma räägin lühidalt. Paar tähelepanekut tehti uurimise kohta, mitu kõnelejat nõudis sõltumatut või rahvusvahelist uurimist ning paar küsimust käsitles nõukogu arvamust. Soovin rõhutada, et nõukogu ei ole kõnealust teemat arutanud, seega ei saa rääkida nõukogu seisukohast. Kuid ma saan väljendada eesistuja kindlat veendumust, et kõnealune uurimine viiakse läbi kooskõlas rahvusvaheliste standarditega. Seetõttu on meil heameel, et vähemalt üks liikmesriik, Ühendkuningriik, teeb juba koostööd ning jagab oma kogemusi asjaomaste Pakistani ametiasutustega.

Käsitledes valimisi, siis soovin teile meelde tuletada eesistuja 3. jaanuaril käesoleval aastal avaldatud teadet. Selles pöörati eritähelepanu asjaolule, et seekord tuleb teha kõik võimalik, et säilitada demokratiseerimine, demokraatia ja demokraatlik protsess Pakistanis ning seda protsessi edendada.

Eelöelduga seoses soovin tervitada veel kord Euroopa Komisjoni otsust viia läbi valimisvaatlusmissioon Pakistanis ja korrata üleskutset Pakistani ametiasutustele kasutada järelejäänud aega enne valimisi olukorra parandamiseks ning viia läbi valimised.

 
  
MPphoto
 
 

  Benita Ferrero-Waldner, komisjoni liige. − Hr president, lubage mul alustada üldiste tähelepanekutega selle väga huvitava arutelu kohta.

Tean, et mõned inimesed väidavad alati, et stabiilsus ja demokraatia on Pakistaniga ühildamatud. Arvan aga, et demokraatliku valitsemise juurde tagasipöördumise ja vastutusvõimeliste tsiviilinstitutsioonide tugevdamiseta ei saa selles riigis saavutada kestvat stabiilsust ning peamised kasusaajad on äärmuslased. Seega on väga tähtis meil kohapeal olla, et saaksime aidata riigil edusamme teha. Kuigi seal hukkusid traagiliselt Benazir Bhutto ja paljud teised ohvrid, usun ma jätkuvalt, et Pakistanil on võimalus astuda tõelisi edusamme stabiilsuse ja kõikehõlmava demokraatia suunas, valides uue ühiskondlikule õiguspärasusele tuginev valitsuse.

Et seda tagada, peavad valimised olema demokraatlikud ja läbipaistvad. Praegu on äärmiselt oluline aeg Pakistanile, kui president Musharraf peab näitama oma riigile ja maailmale, et vastutab selle eest, et seekord korraldatakse valimised demokraatlikult ja läbipaistavalt, kooskõlas rahvusvaheliste standarditega.

Mis on parimad olud valimiste läbiviimiseks? Lisaks poliitilistele ja julgeolekutingimustele, nagu ma juba oma avakõnes ütlesin, peavad sobiva valimiskeskkonna jaoks olema täidetud järgmised kriteeriumid.

Esiteks, valimiste korraldajad peavad töötama läbipaistvalt ja vastutulelikult, et edendada usaldust valijate seas; teiseks, et kõigi valimisjaoskondade tulemuste ja kõigi tasandite tulemuste konsolideerimine toimub avalikult; kolmandaks, häälte lugemine ja lahterdamine peab olema avalikult jälgitav; neljandaks, meediavabadus; ja viiendaks, sõltumatu raamistik kaebuste ja apellatsioonide menetlemiseks.

Käsitledes valimisjaoskondade asukoha avalikustamise küsimust, siis on teada, et need toimuvad samades valimisjaoskondades, kus eelmistel valimistel. Seega on see küsimus selge.

Käsitledes küsimust, et osa hääletussedeleid on hävitatud, siis oleme sellistest üksikjuhtumitest teadlikud, kuid õnneks olid hääled kõik salvestatud valimiskomisjonis CDdele ning hävitatud hääled taastati. Seega on nad kättesaadavad.

Käsitledes valijate sõltumatut küsitlemist valimisjaoskonnast lahkumisel, siis see ei ole valimiste möödapääsmatu kriteerium. Samas peetakse seda üha sagedamini paljudes riikides valimiste oluliseks osaks.

Nüüd aga räägin ma mõnest küsimusest üksikasjalikumalt.

Kõigepealt lubage käsitleda uurimist. Nagu avakõnes ütlesin, viiakse riigis läbi uurimist, milles osaleb ka Scotland Yard. Peaksime ootama ära selle uurimise tulemused ning peaksime silmas pidama, et oma kogemustega saab Scotland Yard aidata Pakistani ametiasutusi märkimisväärselt. Loomulikult tuleb kõnealuse abi eesmärgil tagada neile täielik juurdepääs ja toetada neid uurimise läbiviimisel.

Pärast valimisi võib olla vajalik kaasata väljapaistvate isikute rahvusvaheline rühm, kuid kõigepealt peame ootama ära uurimise tulemused. Arvan, et otsuse tegemiseks on veel liiga vara. Nõukogu töörühmas toimus vaid lühike arutelu kõnealusel teemal, kus ei jõutud järeldusteni.

Lubage mul aga lisada juurde, et äärmiselt oluline on aidata Pakistani võitluses terrorismi vastu, ning ka kõik teised arutelus mainitud nõudmised, nagu vangide vabastamine, on äärmiselt olulised.

Ütlesin ka väga selgesõnaliselt, et Pakistani-suguses riigis tuleb pöörata rohkem tähelepanu haridusele. Oleme seda mõnda aega teinud, kuid see on aeganõudev protsess. Kui me aga soovime demokraatiat, siis on just haridus valdkond, kus meie panus on äärmiselt oluline, ja seega soovin ma jätkata koostööprojekte, eelkõige kõige keerulisemates piirkondades, s.o loodes piiriäärsetes provintsides Baluchistanis, Waziristanis ja mujal.

Soovin rõhutada, et peavaatleja hr Gahleri, teie kolleegi, näol on meil tegemist inimesega, kes juba näitas nendel väga keerulistel päevadel Pakistanis, kui vastutustundlikult ta neid küsimusi käsitleb koos 52 pikaajalise vaatleja ja 11 inimesega, kes kuuluvad meeskonna keskmesse ja kes käsitlevad valimisvaatlusmissioonil väga üksikasjalikke küsimusi. Kõnealune on väga eriomane missioon ning annab hea võimaluse teile öelda oma arvamus president Musharrafile. Seega on hea, et te saate temaga kohtuda väliskomisjonis.

 
  
MPphoto
 
 

  Zuzana Roithová (PPE-DE). – (CS) Hr president, soovin küsida, kuidas saab korralik naisterahvas tõmmata endale tähelepanu, et eelneva registreerimiseta sõna võtta, kui ta istub saali teises otsas? Ma soovin teada, kas mind on nimekirja pandud ja kuidas see naiste puhul siin käib?

 
  
MPphoto
 
 

  Geoffrey Van Orden (PPE-DE). – Hr president, töökorraldusliku küsimuse teemal, ma olin tõenäoliselt esimene inimene, kes taotles täna pärastlõunal sõna eelneva registreerimiseta sõnavõtu raames. Ma ei saa aru, miks te mulle sõna ei anna. Te andsite lisavõimaluse ühele minu kolleegidest, kes juba arutelus sõna võttis. Seejärel andsite talle veel aega juurde!

Ma ei soovi avaldada arvamust tema seisukoha kohta. Soovisin võtta sõna vaid teie menetluskorra teemal ja minu arvates ei olnud õigustatud see, et mulle sõna ei antud.

Ma tahtsin lihtsalt öelda, et me vajame stabiilset ja usaldusväärset valitsust Pakistanis.

 
  
MPphoto
 
 

  President. – Hr Van Orden, mulle teatati, et te juba saite täna sõna eelneva registreerimiseta sõnavõtu raames ja seega, pidades silmas reegleid, mille eesmärk on võimalikult paljudele liikmetele sõna anda, tegin otsuse, mille kohaselt teie seekord sõna ei saanud. Soovin aga meelde tuletada, et saate võtta sõna mõnel teisel korral. Igal juhul olete nimekirjas ning seda võetakse kindlasti arvesse. Me peame jätkama, sest vastasel korral ei ole meil aega küsimuste esitamiseks. Mul on kahju, kuid me ei saa seda dialoogi jätkata. Seega on järgmine päevakorrapunkt küsimuste esitamine nõukogule.

 
  
MPphoto
 
 

  Geoffrey Van Orden (PPE-DE). – Hr president, teie poolt öeldu ei vasta tõele. Eelmine võimalus võtta sõna eelneva registreerimiseta oli mul seetõttu, et keegi teine ei tahtnud sõna võtta, seega oli mul see võimalus.

Ma soovisin võtta sõna just nimelt kõnealuses Pakistani arutelus. Ma panin selle kirja ning andsin kogu arutelu jooksul märku, et ma tahtsin kõneleda. Seega ei olnud mingit põhjust mulle sõna mitte anda ning ma soovisin teha mõned väga olulised tähelepanekud.

Ma olen kahjuks väga pettunud selles, kuidas te kõnealust koosolekut juhatasite.

 
  
MPphoto
 
 

  President. – Teie protesti on kuulda võetud, hr Van Orden.

 
  

(1)


11. Infotund (Nõukogu)
MPphoto
 
 

  President. − Järgmine päevakorra punkt on infotund (B6-0001/2008).

Nõukogule on esitatud järgmised küsimused.

Küsimus nr 1, mille on esitanud Marian Harkin (H-0961/07)

Teema: Noorsoo töögrupp

Kuidas nõukogu kavatseb rakendada nõukogu noorsoo töögrupile 2007. aasta detsembris esitatud noorsoovaldkonna prioriteete, eriti neid, mis puudutavad noorte vabatahtlikku tööd?

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, eesistuja. − (SL) Teie abiga saavutame edu kergemalt. Mis puutub vastusesse proua Harkinile, siis tahaksin esmalt juhtida tähelepanu nõukogu kõige uuemale algatusele, mis seondub tema küsimusega. See käsitleb nõukogu 16. novembri 2007. aasta resolutsiooni noorte vabatahtliku tegevuse kohta.

Selle vastse algatuse eesmärk on kinnitada ja tihendada juba 2004. aastal määratletud noorte vabatahtliku tegevuse ühtsete eesmärkide asjakohasust ja kehtivust. Lisaks rõhutab algatus noorte vabatahtliku tegevuse sektoritevahelist ja sektoreid läbivat iseloomu ja noorte vabatahtlikku tegevust toetavate ettevõtete julgustamise tähtsust.

Tulemusena kinnitati põhimõtteliselt tegevussuunised, mida liikmesriigid peaksid täitma, hoogustades ühiste eesmärkide elluviimist noorte vabatahtliku tegevuse valdkonnas. Resolutsioon kutsub liikmesriike valima kõnealustest tegevussuunistest käesoleva aasta septembriks valdkonnad, millele nad kavatsevad erilist tähelepanu osutada, ja kavandada riiklikud strateegiad ning konkreetsed meetmed nende suuniste elluviimiseks.

Eelnevat arvestades on eesistuja veendunud, et noorte vabatahtliku tegevuse teema kuulub ka edaspidi nõukogu ja parlamendi prioriteetsete poliitiliste ülesannete hulka. Oleme kindlad, et liikmesriigid koostavad tegevuskavad kõnealuse resolutsiooniga määratud tähtajaks, st käesoleva aasta septembriks.

 
  
MPphoto
 
 

  Marian Harkin (ALDE). – Härra president, tänan eesistujariiki Sloveeniat vastuse eest. Eesistuja, tahaksin teile eesistumisaja alguse puhul kõike head soovida. Mul on hea meel, et te jätkate küsimuste käsitlemist, mida alustas oma eesistumise ajal Portugal – ja millega kahtlemata töötab edasi Prantsusmaa oma eesistumise ajal, asetades rõhu vabatahtlikule tegevusele, ning eriti noorte vabatahtlikule tegevusele.

Kuulsin, mida te ütlesite septembris oodatava liikmesriikide tagasiside kohta, kuid usun, et vahepealsel ajal, teie eesistumise kuue kuu jooksul, tegelete ka selliste küsimustega nagu noorte kaasamine ja haridus, et parandada nende tööalast konkurentsivõimet vabatahtliku töö kaudu, ja tegelete kultuurivahetusega. Tahtsin lihtsalt täpsustada, kas teil on mingeid tulevikuplaane põlvkondadevahelise vabatahtliku tegevuse edendamise osas. Eakamatel inimestel on palju rohkem vaba aega – meie eluiga pikeneb – ja põlvkondadevahelise vabatahtliku tegevuse teema pakub palju positiivseid võimalusi. Kas teil on selles osas mingeid algatusi?

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, eesistuja. (SL) Proua Harkin, käesoleval hetkel ei saa ma teile nimetada konkreetsemaid või spetsiifilisemaid algatusi. Oleme koondanud oma jõu vastuvõetud resolutsiooni elluviimisele. Oleks asjakohane kutsuda liikmesriike reageerima ettenähtud ajal, st meenutada neile, et seatud tähtajast tuleb kinni pidada. Teil on õigus: mitmed tegevused teistes valdkondades pakuvad seoses vabatahtliku tegevusega igal juhul võimaluse täiendavate teemade tõstatamiseks ja täiendavate küsimuste hõlmamiseks, sealhulgas põlvkondadevahelises mõttes. Üks kõnealustest tegevuskanalitest on kindlasti kultuuridevaheline dialoog.

Igal juhul võtame teie märkuse arvesse, st me arvestame sellega järgmise kuue kuu töö kavandamisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Danutė Budreikaitė (ALDE). – (LT) Tahaksin küsida teiste meetmete kohta noorte inimeste kaitsmiseks meelemürkidest sõltuvuse eest. Arutasime parlamendis Euroopa Komisjoni strateegiat, et võidelda alkoholi tarbimisega seotud kahju vastu. Eriti ohtlik on see noortele inimestele. Millised meetmed vabatahtliku tegevuse kõrval võiksid seda kahju vähendada ja kaitsta noori alkoholisõltuvuse eest? Kas Sloveenial on siin mingeid kogemusi?

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, eesistuja. (SL) Noorte eest hoolitsemine on kindlasti üks tähtsamaid teemasid Sloveenia eesistumise ajal, eriti Lissaboni strateegia raames, mis on ju majanduskasvu ja tööhõive suurendamise strateegia.

Sloveenia osutab oma eesistumise ajal erilist tähelepanu noorsooteemadele, eriti seoses noorte haridusega ja tõhusamaks tööturule sisenemiseks vajaliku kvalifikatsiooniga. Need on üksikasjad, mida isiklikult tean konkreetsemate algatuste kohta, mida Sloveenia on eesistumisajaks kavandanud.

Teisest küljest on tervisekaitse ja alkoholismiga võitlemise valdkonnas juba käivitatud terve rida algatusi. Olen veendunud, et selles raamistikus osutatakse asjakohast tähelepanu noorte kaitsmisele alkoholi kuritarvitamise eest.

 
  
MPphoto
 
 

  President.

Küsimus nr 2, mille on esitanud Manuel Medina Ortega (H-0963/07)

Teema: Mitmepoolsus ja kahepoolsed kokkulepped

Kas nõukogu arvates on USA, EL ja teiste rahvusvaheliste osapoolte allkirjastatud kahepoolsete kaubanduslepingute arvu suurenemine kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni aluspõhimõteteks olevate mitmepoolsuse printsiipidega?

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, eesistuja. (SL) Euroopa Liit on mitmepoolsuse veendunud toetaja paljudes vormides, kaasa arvatud Maailma Kaubandusorganisatsioon, mis meie arvates on hargmaise organisatsiooni suurepärane näide. Euroopa tegi ettepaneku sedalaadi kaubandusorganisatsiooni loomiseks mitukümmend aastat enne Maailma Kaubandusorganisatsiooni tegelikku asutamist. Hiljem oli Euroopa Liidul võtmeroll Maailma Kaubandusorganisatsiooni loomises Uruguay läbirääkimiste voorus. Tegelikult, kui võin nii öelda, oli tal võtmeroll ka viimases läbirääkimiste voorus, mistõttu pole põhjust kahelda Euroopa Liidu toetuses mitmepoolsuse põhimõtetele kaubanduses.

Samamoodi oli ELil võtmeroll Doha arenguprogrammi vastuvõtmisel 2001. aastal, Maailma Kaubandusorganisatsiooni neljandal ministrite konverentsil. Sellele järgnenud läbirääkimiste ajal otsustas Euroopa Liit sihikindlalt suunata kõik ressursid ja poliitilise tahte läbirääkimiste vooru lõpuleviimisele. Enne seda läbirääkimiste vooru või tegelike läbirääkimiste ajal ei peetud kahepoolsete kaubanduslepingute osas paralleelseid läbirääkimisi.

2006. aasta oktoobris esitas Euroopa Komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatise pealkirjaga „Globaalne Euroopa: konkurentsivõime maailmas”. Teatis käsitleb globaliseerumisprotsessi tagajärjel viimasel ajal toimunud muudatusi. Teatisega esitatakse ettepanekud, kuidas Euroopa Liit peaks selle protsessile reageerima kooskõlas uuendatud Lissaboni strateegiaga, eriti kaubanduspoliitikat puudutavas osas. Euroopa Parlament võttis selle teatise põhjal vastu resolutsiooni ning nõukogu võttis vastu otsused.

Nõukogu otsused näitasid selgelt, et tulevikus sõlmitavad kahepoolsed vabakaubanduskokkulepped moodustavad tulevaste mitmepoolsete läbirääkimiste baasi, ja, mis on ilmselt veelgi olulisem, täiendavad Maailma Kaubandusorganisatsiooni platvormi. Vastavalt 2007. aasta kevadel nõukogu poolt vastu võetud läbirääkimisi käsitlevate direktiivide tingimustele alustati läbirääkimisi vabakaubanduslepingu sõlmimiseks ASEANi liikmesriikide ning India ja Koreaga. Läbirääkimised jätkuvad ja iga üksikotsus(1) langetatakse ettenähtud aja jooksul.

 
  
MPphoto
 
 

  Manuel Medina Ortega (PSE).(ES) Härra president, arvan, et eesistuja Sloveenia vastas korrektselt minu esitatud küsimusele, talle omase selgusega, ja ma olen osutatud tähelepanu eest tänulik.

Mul on lisaküsimus Aafrika riikide osalusel toimunud Lissaboni tippkohtumise suhtelise ebaõnnestumise kohta. Näib, et teatud Aafrika riigid nõustusid Euroopa Liidu ettepanekutega, kuid teised mitte.

Kas nõukogu eesistujariik peab vajalikuks sellist eristamispoliitikat jätkata, arvestades Lissabonis ilmnenud erimeelsusi? Teiste sõnadega, kas me jääme kindlaks mitmepoolsuse põhimõttele või arvate, et Lissaboni tippkohtumine sunnib meid jätkama kahepoolsete kokkulepete teed eri riikidega näiteks Aafrikas?

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, eesistuja. (SL) Me jätkame mitmepoolsuse toetamist. Tahaksin rõhutada kahte asjaolu seoses võimalike kahepoolsete kokkulepete sõlmimisega. Esiteks täiendavad kõnealused lepingud mitmepoolsuse platvormi, ja teiseks, praeguses olukorras aitavad need kokkulepped rajada sildu üle lõhede seni, kuni suudame need küsimused lahendada Maailma Kaubandusorganisatsiooni mitmepoolsuse raamistikus, See on raamistik, mida Euroopa Liit eelistab kasutada niisuguste probleemide lahendamisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Paul Rübig (PPE-DE). – (DE) Härra president, minu küsimus on järgmine: kuidas mõjutab toiduainete ja energia hindade tõus WTO läbirääkimisi? Me teame, et seni on olnud suurimaks komistuskiviks USA toetused ja põllumajandusseadus ning et Euroopa on hindade tõusu pärast maailmaturul loomulikult kannatada saanud. Kas on leitud uusi võimalusi vastavalt kvootide ja kohustuste kohandamiseks? Kas Sloveenia kavatseb eesistumise ajal astuda samme WTO läbirääkimiste lõpuleviimiseks?

 
  
MPphoto
 
 

  Josu Ortuondo Larrea (ALDE).(ES) Härra president, ma nõustun eesistujaga, et peaksime mitmepoolsed kokkulepped seadma esikohale või omistama neile suuremat tähtsust kui kahepoolsetele kokkulepetele, kuid vahepeal on möödunud palju aastaid Uruguay läbirääkimiste vooru alustamisest, ja enne seda toimunud Doha läbirääkimiste voorust, ning Maailma Kaubandusorganisatsioon pole teinud mingeid tõsiseid järeldusi, või vähemalt viivitab sellega liiga kaua.

Vahepeal on näiteks Ameerika Ühendriigid sõlminud vabakaubanduslepingu erinevate Lõuna-Ameerika riikidega. Tahaksin siinkohal küsida, mis on nõukogu seisukoht Euroopa Liidu ja Mercosuri lepingu osas, mille sõlmimist on nii kaua oodatud?

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, eesistuja. (SL) Energia, eriti kütuse, ja toidu pidevalt tõusev hind on üleilmne probleem ja seetõttu ka Euroopa Liidu probleem.

See asjaolu mõjutab kindlasti Maailma Kaubandusorganisatsiooni läbirääkimistel osalejate suhteid. Selles mõttes võib see mõjutada ka teatud seisukohtade kohandamist, st korrigeerimist. Praegusel hetkel on eesistujariigi Sloveenia võimalusi arvestades raske nende mõjude olemuse kohta järeldusi teha, kuid nende ilmumine on tõenäoline ja selleks tuleb valmis olla.

Sloveenia ei ole eesistumise ajaks selles küsimuses algatusi kavandanud, kuid me vaatame läbi asjakohased algatused, mis on välja töötanud komisjon, kes loomulikult vastutab selle protsessi operatiivse juhtimise eest, ja toetame neid.

Mis puudutab mitmepoolsete läbirääkimiste senist saatust, siis Sloveenia avaldab eesistujana koos teistega kahetsust selle üle, et Maailma Kaubandusorganisatsioonis pole saavutatud mitmepoolset kokkulepet. Me jätkame tööd selle eesmärgi elluviimise nimel. Selles raamistikus räägime kaubanduskokkuleppe läbi ka Mercosuri riikidega, mis omakorda pakub võimalusi aruteludeks Euroopa Liidu ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide tippkohtumise ajal (LAC). Oleme plaaninud erikohtumise Euroopa Liidu eesistujakolmik ja Mercosuri riikide vahel, mis leiab aset mais EL ja LAC riikide tippkohtumise ajal Limas, Peruus.

 
  
MPphoto
 
 

  President.

Küsimus nr 3, mille on esitanud Marie Panayotopoulos-Cassiotou (H-0967/07)

Teema: Peresõbralike poliitikate edendamise meetmed

Milliseid meetmeid võtab nõukogu peresõbralike poliitikate edendamiseks ja kuidas ta kavatseb toetada Euroopa Pereliitu, mis otsustati luua 2007. aasta märtsi ülemkogul?

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, eesistuja. (SL) Euroopa Liit peaks tegema otsustava panuse Euroopa heade tavade vahetamisele, võttes arvesse, et just liikmesriigid vastutavad asjakohaste ja jätkusuutlike perepoliitikate kujundamise eest. Kõnealune teabevahetus võib tugevdada sotsiaalset ühtekuuluvust ja muuhulgas kaasa aidata Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisele.

Seetõttu on eesistuja arvamusel, et pereliit on väga kasulik foorum seisukohtade ja heade tavade vahetamiseks, nagu eespool märgitud. Eesistuja on ka veendunud, et pereliit jätab mõttevahetusruumi Euroopa Liidu ja tema liikmesriikide kohustusele arutada peresõbralike poliitikate küsimusi demograafiliste muutuste taustal.

Pereliit annab liikmesriikidele võimaluse vahetada teavet ja kogemusi ning sel viisil aidata üksteisel leida asjakohaseid poliitilisi lahendusi. Samal ajal on eesistuja arvamusel, et Euroopa tasandil pole vaja luua uusi struktuure, kuid olemasolevad vahendid ja struktuurid tuleb ära kasutada nii tulemuslikult kui võimalik.

Eelmise aasta mais toimunud nõukogu istungil võeti vastu ulatuslikud otsused pereliidu praktilise töökorralduse kohta. Nõukogu valmistas need otsused ette koos liikmesriikidega, näidates sellega üles austust liikmesriikide kaaluka rolli vastu selles valdkonnas. Nõukogu rõhutas veelkord oma toetust pereliidule 5. detsembril 2007 vastu võetud otsuste kaudu, mis käsitlevad meeste ja naiste rollide tasakaalustamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Marie Panayotopoulos-Cassiotou (PPE-DE). – (EL) Härra president, tahaksin tänada eesistujariiki Sloveeniat vastuste eest ja küsida täiendavalt, millised konkreetsed tehnoloogiliste kogemuste vahetused on eesistujale käesolevaks ajaks teada ja kes vastutab tehnilise abi korralduse eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, eesistuja. (SL) Kõnealused muudatused rakendab Euroopa Pereliit, mitte eesistujariik. Seetõttu pole mul ka teid huvitavat üksikasjalikku teavet. Võin siiski järele küsida ja teile hiljem teada anda.

 
  
MPphoto
 
 

  Brian Crowley (UEN). – Härra president, tahaksin Sloveeniale eesistumise alguse ja esimese infotunni puhul kõige paremat soovida. Seoses minu kolleegi esitatud küsimusega tõusetuvad otsekohe kolm peresõbralikku poliitikat puudutavat teemat.

Esiteks, lapsi ja lapse õigusi käsitletakse liiga sageli sisulisest perepoliitikast lahus.

Teiseks, kõik, mis puudutab küsimust, kuidas me tegelikult soodustame – meil kõigil on ideid töö- ja pereelu tasakaalustamiseks – suuremat osalust pereelus.

Kolmas, kõige tähtsam teema on oma kodu rände tõttu või pagulastena maha jätma sunnitud inimesed, kes samuti vajavad perede uuesti kokkuviimist.

Kas eesistujal Sloveenial on nende teemade osas ettepanekuid?

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, eesistuja. (SL) Tahaksin veel kord rõhutada, et Sloveenia asetab eesistumise ajal erilise rõhu noorte, eriti noorte lapsevanemate tööhõivele. See on osa vastusest küsimusele.

Eesistujariigina osutame erilist tähelepanu uute võimaluste loomisele töö- ja pereelu kokkusobitamiseks: lühem tööaeg, paindlikud töövormid, isaõiguste kasutamine ja nii edasi.

Teine eriline valdkond on põlvkondadevahelise solidaarsuse stimuleerimine. See on eriti päevakajaline küsimus, eelkõige piirkondades, kus vanem põlvkond on elanikkonna hulgas ülekaalus. Tegelikult on see nii suuremas osas Euroopas. Loomulikult on selline stiimul tulemuslik ainult juhul, kui seda toetavad poliitikad hõlmavad erinevaid ühiskonnaelu positiivseid külgi edendavaid tegevusvaldkondi.

Lühidalt öeldes on eri valdkondades kavandatud võtta terve rida peresõbralike poliitikate edendamise jaoks väga olulisi meetmeid. Mul oleks raske loendada kõiki neid tegevusi, kuid neid leidub paljudes Sloveenia eesistumise ajaks planeeritud tegevusvaldkondades. Nimetasin neist äsja mõned.

 
  
MPphoto
 
 

  Marian Harkin (ALDE). – Tänan teid vastuse eest. Mul on tõeliselt hea meel kuulda, et Sloveenia eesistumise ajal ollakse eriti huvitatud peresõbralike poliitikate edendamisest. Te ise mainisite demograafilisi muutusi. Muidugi tähendab keskmise eluea pikenemine, et vajame üha rohkem hooldajaid. Enamik hooldajatest kuulub pere lähikondlaste hulka.

Te rääkisite parimate tavade vahetamisest. Meil on suured kogemused näiteks tööhõive alal. Enamasti töötavad hooldajad selles konkreetses valdkonnas tasuta. Kas Sloveenia eesistumise ajal on oodata algatusi, mis tõstatavad hooldajate ja sellega seonduvalt peresõbralike poliitikate küsimuse?

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, eesistuja. (SL) Ei, ma ei arva, et käesoleval hetkel kaalutaks konkreetseid ettepanekuid selle inimestegrupi kaitsmiseks, kellest teie räägite. Siiski annab teie küsimus põhjust mõelda, kas sellele valdkonnale tuleks tähelepanu pöörata. Loomulikult oleme eesistujana valmis seda kaaluma.

 
  
MPphoto
 
 

  President.

Küsimus nr 4, mille on esitanud Georgios Papastamkos (H-0969/07)

Teema: Sloveenia kui eesistuja algatused uue lähenemise osas naabruspoliitikale ja energeetikale

Uus lähenemine naabruspoliitikale ja energeetikale on üks Sloveenia eesistumise ajal vastu võetud algatustest. Kas nõukogu selgitaks, kuidas ta kavatseb liigendada kavandatud tegevused, eriti pidades silmas keerulist suhet nende kahe poliitikavaldkonna vahel seonduvalt ELi strateegiaga, mis käsitleb energiaalast iseseisvust ja sõltumatust naaberriikidest? Täpsemalt, millisena näeb nõukogu laiemalt energeetikaalaseid suhteid Balkani poolsaare piirkonnas tulevikus?

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, eesistuja. (SL) Sellele küsimusele vastates keskendun energiaaspektidele, sest just nii mõistsime seda küsimust.

Euroopa Ülemkogu võttis 2006. aasta märtsis vastu Euroopa energiapoliitika. Selle poliitika kolm peamist poliitilist eesmärki on: esiteks, suurendada varustuskindlust, teiseks tagada Euroopa majanduse konkurentsivõime ja energia kättesaadavus taskukohaste hindadega, ja kolmandaks – edendada keskkonnasäästlikkust ning püüda lahendada kliimamuutuse probleem. Nõukogu teeb kooskõlas nende kolme poliitilise eesmärgiga energia välispoliitika raames tihedat koostööd kolmandate riikidega energia tegevuskava rakendamiseks ja edasiarendamiseks.

Rahvusvaheline energiapoliitika on ka üks Euroopa Ülemkogu 2007. aasta märtsi järeldustes määratletud prioriteetsetest poliitikavaldkondadest. Euroopa Ülemkogu rõhutas tollal, et olemasolevaid vahendeid tuleb Euroopa Liidu kahepoolse koostöö tugevdamiseks kõikide tarnijatega täielikult ära kasutada.

Mis puudutab Lääne-Balkani piirkonda, siis energiakoostöö valdkonnas jääb peamiseks olemasolevaks instrumendiks energiaühenduse leping. Kõnealuse lepingu eesmärgiks on laiendada Euroopa Ühenduses juba toimivat energiaturgu ühinemise kaudu teistele selle piirkonna riikidele, st Lääne-Balkani riikidele.

Lisaks näeb iga Euroopa Liidu ja Lääne-Balkani riikide vahel sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsiatsioonileping ette tihedat koostööd energia valdkonnas. Nõukogu kavatseb ka täielikult ära kasutada Euroopa naabruspoliitika olemasolevaid instrumente.

Lühidalt, energia valdkonnas Euroopa Liidu ja kolmandate riikide suhete raamistikus uusi algatusi kavandades püüame Lääne-Balkani riikide puhul olemasolevaid mehhanisme täielikult ära kasutada. Ma juba mainisin energiaühenduse lepingut, ja me kasutame olemasolevaid mehhanisme Euroopa naabruspoliitika raamistikus.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Papastamkos (PPE-DE). – (EL) Härra president, nõukogu eesistuja, palun lisage minu soovid Sloveenia eesistumise ajaks kavandatud programmide edukaks elluviimiseks paljudele siin juba väljendatud headele soovidele.

Täna arutame Lõuna-Kaukaasia ja Musta mere teemat. Tahaksin eesistujalt küsida, kas ta kavatseb käsitada Euroopa Liidu ja Musta mere majanduskoostöö organisatsiooni eri piirkondi hõlmava koostöö ametlikuks muutmist kui prioriteeti. Eraldi tahaksin küsida, kas energiasektoris on planeeritud tihe koostöö, mis on Lõuna-Euroopa jaoks elulise tähtsusega.

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, eesistuja (SL) Tänan teid täiendavate küsimuste ja heade soovide eest.

Esiteks, nõustume täielikult hinnanguga, et Musta mere piirkond on Euroopa Liidu energiapoliitika jaoks väga tähtis, ja eelkõige selles osas, mis puudutab poliitika välismõõdet. Teiseks, vastus teie küsimusele, kas on võimalik suhteid selle piirkonnaga tulevikus ametlikuks muuta, on: „Jah, see on võimalik”. Võib-olla saab seda teha nii nagu Lääne-Balkani riikide puhul, st energiaühenduse lepinguga, või siis muul viisil. Igal juhul peab Sloveenia kui eesistuja Musta mere vesikonda, Musta mere piirkonda ja Musta mere sünergiat Euroopa naabruspoliitika üheks kõige olulisemaks prioriteediks.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Stubb (PPE-DE). – Härra president, kas ma võin teha komplimendi eesistujale Sloveenia eesistumise alguse eest – ja loomulikult eesistuja lipsu kohta, mis on tõesti üpris trendikas. Minu õnnitlused sel puhul. Minu küsimus puudutab energia teemat laiemalt ja esiteks, milline on Sloveenia seisukoht tuumaenergia kasutamise kasvu osas Euroopa piires? Teiseks, milline on Sloveenia kui eesistuja seisukoht tuumaenergia kasutamise kasvu osas naaberriikides?

 
  
MPphoto
 
 

  Justas Vincas Paleckis (PSE). – Härra president, ma tahaksin samuti õnnitleda Sloveeniat sellel päeval ja esitada küsimuse niinimetatud Nordstreami gaasitoru kohta. Nagu teate, ühendab see gaasitoru Venemaad Saksamaaga ja veel mõne Euroopa riigiga; nagu teate, on selle juures muu hulgas üles kerkinud ka teatud keskkonnaprobleeme.

Millise hinnangu annab eesistuja sellele projektile?

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, eesistuja. (SL) Tänan teid täiendavate küsimuste eest. Mis puudutab tuumaenergia kasutamist, siis on eesistuja veendunud, et tuumaenergia kasutuselevõtu, edasise kasutamise ja kasutamise võimaliku kasvu üle saavad otsustada üksnes liikmesriigid. Eesistuja jääb selle seisukoha juurde.

Teie küsimuse teine osa, härra Stubb, puudutab Sloveeniat. Sloveenia kuulub teatavasti tuumaenergiat kasutavate riikide hulka. On võimalik, ehkki otsust selle kohta veel pole, et tuumaenergia osakaal kasvab, st Sloveenia kasutab seda ka tulevikus.

Mis puudutab Nordstreami projekti, siis see pole ELi projekt, vaid selles vahetult osalevate riikide projekt. ELil, nõukogul ja eesistujal ei ole selle konkreetse juhtumi osas seisukohta. Siiski on ELil üldine seisukoht projektide osas, mida me soovime ellu viia EL kui terviku huvides. Siin tahaksin mainida eelkõige Nabucco gaasitoru.

See tähendab, et meil on arvamus selle projekti kohta, sest tegemist on ELi projektiga ja meie arvamus on positiivne. See on seisukoht, et kui Euroopa Liit soovib arendada oma energiapoliitikat Euroopa tasandil, peab ta ka edaspidi selliseid projekte teostama, ja eesistujana me toetame neid.

 
  
MPphoto
 
 

  President. – Järgmisi küsimusi käsitletakse koos, sest nad puudutavad sama teemat:

Küsimus nr 5, mille on esitanud Colm Burke (H-0971/07)

Teema: ELi Tšaadi ja Kesk-Aafrika Vabariigi (CAR) rahuvalvemissioon – helikopterite ja meditsiinivahendite nappus

Kas nõukogu saab öelda, kas ELi liikmesriigid on andnud ELi Tšaadi ja Kesk-Aafrika Vabariigi rahuvalvemissiooni käsutusse täiendavat varustust, kaasa arvatud helikopterid ja meditsiinivahendid, et vältida soovimatuid viivitusi Iiri ja teiste ELi väerühmade suunamisel sellesse piirkonda? Kindral Henri Bentegeati, Euroopa Liidu Sõjalise Komitee juhi andmetel vajab käimasolev missioon ikka veel vahendeid operatsioonisaali transportimiseks, kaasa arvatud helikopterid, meditsiinilist toetust ja logistilisi vahendeid. Kas pärast novembris Brüsselis toimunud relvajõudude moodustamist käsitlevat konverentsi on osalejad ja teised liikmesriigid pakkunud lisavarustust ja vägesid?

Kas nõukogu toetab liikmesriikide tahet suurendada humanitaarabi sellesse piirkonda ELi tasandil? Mida nõukogu kavatseb ette võtta Tšaadi sisemise ebastabiilsuse osas, arvestades hiljutisi lahinguid Ida-Tšaadis 26. novembril, kus Tšaadi armee tappis oletatavalt sadu mässulisi võitlejaid? Kuidas nõukogu tagab relvarahu õigetele rööbastele tagasijuhtimise ja Tšaadi mässuliste rühmade ning president Idriss Deby valitsuse vahelise rahukokkulepe taastamise?

Küsimus nr 6, mille on esitanud Liam Aylward (H-1016/07)

Teema: ELi Tšaadi rahuvalvemissioon

Kas nõukogu saab teatada, millal määratakse ELi Tšaadi rahuvalvemissiooni lähetamise täpne aeg ja milline on lähetatavate vägede koosseis?

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, eesistuja. (SL) Brüsselis on toimunud vägede koosseisu asjus juba viis konverentsi: eelmise aasta 3. novembril, eelmise aasta 1. detsembril ja üsna hiljuti, mõne päeva eest, käesoleva aasta 11. jaanuaril.

Nagu iga sedalaadi operatsiooni puhul, tekkisid ka seekord raskused väerühmade koostamisega. Siiski on mul hea meel teile teatada, et viies, st viimane vägede koostamise konverents oli edukas ja Euroopa Liidu käsutuses on nüüd kogu vajalik suutlikkus.

Otsus missiooni alguse kuupäeva kohta võetakse eelduste kohaselt vastu ELi üld- ja välisasjade nõukogu istungil kuu lõpus, 28. jaanuaril 2008. Esialgne tegevusvalmidus loodetakse saavutada jaanuari lõpus või veebruari alguses. See hõlmab eriüksusi koos teatud jalaväerühmadega ning tervet rida tehnilisi, logistilisi ja meditsiinilisi vahendeid, et valmistada ette suurem vägede lähetamine.

Rahuvalvevägede üldine lähetamine on ette nähtud mais, enne vihmaperioodi algust. Selles faasis peaks EUFORi üksuste isikkoosseis Tšaadis küündima 4000 sõdurini. Nõukogu mõistab seoses hiljuti Lääne-Tšaadis toimunud relvakokkupõrgetega mässuliste ja Tšaadi valitsusvägede vahel tõsiselt hukka mässuliste rünnakud, mis viisid praegu toimuvate lahinguteni.

Nõukogu väljendas oma 10. detsembri otsuses sügavat muret ja kutsus Tšaadi valitsust koostööle Sudaani ja Liibüaga vajalike tingimuste loomiseks püsiva poliitilise lahenduse saavutamiseks Sirta rahulepingu alusel. Nõukogu kutsus Tšaadi ja Sudaani valitsust täitma Tripoli lepinguga võetud kohustusi ning eelkõige lõpetama selles piirkonnas ebastabiilsust põhjustavate relvastatud rühmituste abistamine.

Arvestades, et mässuliste väed viivad oma sõjategevuse Darfurist välja, tuletab nõukogu Sudaani valitsusele meelde, et vastutus selle eest, et relvastatud rühmad ei saaks Tšaadi piiri ületada, lasub Sudaanil. Nõukogu teab kindlalt, et püsivaid tulemusi on võimalik saavutada üksnes poliitiliste lahenduste kaudu ja rõhutab seetõttu möödunud aasta 13. augustil alla kirjutatud Tšaadi demokraatiaprotsessi tugevdamist käsitlevate poliitiliste kokkulepete tähtsust.

 
  
MPphoto
 
 

  Colm Burke (PPE-DE). – Tahaksin soovida eesistujale Sloveeniale järgmiseks kuueks kuuks kõike head ja tänada neid vastuse eest.

Seoses septembri keskel ELi ministrite nõukogu poolt vastu võetud otsusega ELi vägede lähetamise kohta olen mõnevõrra mures selle pärast, et ajaplaanist pole suudetud kinni pidada. Võib-olla peaksime sellest õppima järgmist: enne kohustuse võtmist peaksid ettevalmistused operatsiooni alustamiseks tehtud olema, arvestades siiani ilmnenud teatud asjaolusid.

Minu küsimuse teine osa puudutas humanitaarabi. Me andsime Tšaadile 2007. aastal humanitaarabi. Kas suurendame abitaset 2008. aastal, kui oleme järgmise 12 kuu jooksul sündmustega otseselt seotud?

 
  
MPphoto
 
 

  Liam Aylward (UEN). – Härra president, tahaksin soovida eesistujariigile Sloveeniale järgmiseks kaheks kuuks edu, samuti turvalist ja edukat rahuvalvemissiooni Tšaadi suunduvatele ELi vägedele. Ütlen uhkusega, et missiooni juhiks on minu Iiri kaasmaalane, kindralleitnant Patrick Nash, ja soovin ka talle kõike head.

Kas nõukogu on sellega nõus, et EL rahuvalvemissioonid peavad ka edaspidi tegema täielikult koostööd Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga ja et ELi rahuvalvevägede lähetamine peaks toimuma ainult juhul, kui Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni resolutsioon toetab sellist missiooni?

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, eesistuja. (SL) Esiteks härra Burke’i küsimus. Kindlasti on see veel üks õppetund õppetundide pikas reas, mis on meile õpetanud peamiselt ühte: kergem on põhimõttelist otsust vastu võtta kui tagada selle elluviimine. Sellele vaatamata olime selles protsessis edukad. Aega läks, kuid arvan, et mitte ainult üldine leping, vaid ka rakenduskokkulepe sõlmiti õigel hetkel.

Teise küsimuse kohta tahaksin öelda, et see on põhimõtteline küsimus, mis tuleks lahendada kooskõlas rahvusvahelise õigusega ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjaga. Loomulikult on kõige õigem, kui rahuvalve- ja rahusobitamise operatsioonid seotakse koostööga Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni egiidi all. See ei tähenda, et Euroopa Liit ei saaks iseseisvalt vastu võtta otsuseid oma erineva iseloomuga missioonide kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Bogusław Sonik (PPE-DE). – (PL) Härra president, see on pigem arvamus. Poola varustab 10 % Tšaadi saadetavatest väeosadest, mis tähendab umbes 400 sõdurit, niisiis tahaksin paluda Sloveenial eesistumise ajal teha kõik, mis võimalik, et tagada missiooni edukas lõpuleviimine. Missioon peab olema hästi ette valmistatud, väga hästi varustatud, ja me teame, et missiooni algataja oli Prantsusmaa. Seetõttu tahaksin paluda, et Sloveenia kui eesistuja oleks selle missiooni juhi Prantsusmaa suhtes väga nõudlik. Logistiliselt peab see olema ...või ma pigem rõhutaksin veelkord, et Euroopa ei tohiks ennast kompromiteerida.

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, eesistuja. (SL) Olen üksnes tänulik Poolale ja muidugi teistele riikidele, kes toetavad selle tähtsa operatsiooni läbiviimist vägedega.

 
  
MPphoto
 
 

  President.

Küsimus nr 7, mille on esitanud Gay Mitchell (H-0973/07)

Teema: EL kodanike kaitsmine islamimaades

Eelmise aasta novembris süüdistati Sudaanis töötavat Suurbritanniast pärit õpetajat islamiusu rüvetamises, sest ta oli lubanud oma klassi seitsmeaastastel õpilastel panna kaisukarule nimeks Mohammed. Süüdimõistmise korral ootaks teda 40 piitsahoopi, suur rahatrahv või vanglakaristus.

Kuidas saaks ELi paremini kaitsta süütuid ELi kodanikke islamimaades, kes satuvad sellistesse kohutavatesse olukordadesse?

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, eesistuja. (SL) Härra Mitchelli küsimus puudutab Suurbritannia kodakondsusega naist, kes viibis kolmandas riigis ja kelle suhtes kohaldati selle riigi õigust. Riik, mille kodanik ta oli, tagas talle konsulaarkaitse. Me teame, et käesolevaks ajaks on Suurbritannia kodanik vabastatud ja ta on naasnud Ühendkuningriiki.

Järelikult lahendatakse sellised juhtumid asjaga seotud liikmesriigi ja kolmanda riigi kahepoolsete suhete raames. Loomulikult võib ette tulla juhtumeid, mille puhul on kohane võtta täiendavaid poliitilisi meetmeid ja kus ELi esindajaid palutakse sekkuda kahepoolsetesse probleemidesse ning kaasa aidata lahenduste leidmisel. Eriliste juhtumite korral võib olla vaja Euroopa Liidu ametlikke avaldusi ja algatusi.

Tahaksin veelkord rõhutada, et põhimõtteliselt, nagu selle konkreetse juhtumi juures, on tegemist küsimusega, mis tavaliselt lahendatakse EL liikmesriigi, mille kodanik on juhtumiga seotud, ja kolmanda riigi vaheliste suhete tasandil.

 
  
MPphoto
 
 

  Gay Mitchell (PPE-DE). – Ma tänan eesistujat vastuse eest ja soovin talle eesistumise ajaks kõike head.

Eesistuja on kahtlemata sellest teadlik, et iga ELi liikmesriigi kodanik on samal ajal ka liidu kodanik. Ootan, et kui ELi kodanik külastab riiki, kus võidakse tema käsi või jalg amputeerida, siis liit mõistaks sellise võimaluse kohutavust. Kas liit mõistab, kui kohutav see on, kui inimest koheldakse nii, et talle on võimalik mõista 40 piitsahoopi ja võib-olla lisaks ka vanglasse saata?

Kas eesistuja astub samme kindlustamaks, et selliseid piirkondi külastavad ELi kodanikud oleksid teadlikud, et nad sisenevad erinevate kultuuriliste väärtuste kehtimisalale, ja kas eesistuja püüaks tagada, et riigid, kellega meil on majandussuhted, eeldaksid, et me ootame neilt meie kodanike paremat kohtlemist ja et neid ei koheldaks eespool kirjeldatud viisil?

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, eesistuja. (SL) Tänan teid, härra Mitchell, täiendava küsimuse eest. See on kodanike konsulaarkaitse küsimus. Konsulaarkaitse on praegu liikmesriikide pädevuses ja liikmesriikide ülesanne on hoiatada oma kolmandatesse riikidesse reisivaid kodanikke, mis laadi ohtude ja lõksudega nad seal viibides arvestama peavad.

Teisest küljest on meile solidaarsusprintsiibi alusel juba tagatud teiste liikmesriikide abi, kellel on diplomaatiline, st konsulaaresindus kolmandas riigis ja kes kindlustavad konsulaarkaitse Euroopa Liidu teiste liikmesriikide, kellel ei ole kõnealustes riikides oma konsulaati, kodanikele. Arvan, et see on meie liidu oluline eelis.

Ütlesin juba, et vajaduse korral on päris kindlasti võimalik, et Euroopa Liit kaasatakse samuti selliste juhtumite lahendamisse, nagu eespool kirjeldatud. Õnneks ei osutunud see kõnealusel juhul vajalikuks ning juhtum lahendati kahe riigi vahel, mille üle oleme väga rõõmsad.

 
  
MPphoto
 
 

  Reinhard Rack (PPE-DE). – (DE) Nõukogu eesistuja president, te märkisite õigesti, et kahepoolsed kontaktid võivad aidata selliseid problemaatilisi juhtumeid lahendada. Nõukogu on siiski allkirjastanud koos parlamendi presidendiga ja komisjoni presidendiga ELi põhiõiguste harta. Selles viitame inimväärikusele ning mõistame hukka alandamise ja julmad karistused. Kas seetõttu poleks ka nõukogu kohustus nõuda Euroopa Liidu nimel nende nõuete täitmist kogu maailmas?

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, eesistuja. (SL) Ma kordan, et see on praegu siiski liikmesriikide kohustus, sest nende valduses on konsulaarkaitse hoovad. Siiski on selge, et Euroopa Liit annab raamistiku, milles liikmesriigid – ja nimetan siinkohal uuesti solidaarsuse põhimõtet – aitavad üksteist selles valdkonnas solidaarsusprintsiibi alusel.

Igal juhul nõukogu, ja olen kindel, et ka teised institutsioonid, ei kõhkleks vajaduse korral tegemast kõike, mis võimalik. Teiste sõnadega, ei ole välistatud, et käesoleval ajal pakuvad nimetatud kaitset liikmesriigid, ja ei ole välistatud Euroopa Liidu konkreetse institutsiooni täiendav tegevus.

Härra Mitchelli kirjeldatud juhtumi põhjal saab üksnes järeldada, et kaks riiki jõudsid omavahel lahenduseni, ehkki see ei tähenda, et probleemiga poleks tegeldud kõrgemal, isegi Euroopa tasemel, kui see oleks olnud vajalik.

 
  
MPphoto
 
 

  President.

Küsimus nr 8, mille on esitanud Avril Doyle (H-0975/07)

Teema: Bioloogiline mitmekesisus ja kliimamuutus

Valitsustevahelise kliimamuutuste ekspertrühma (IPCC) neljanda hindamisaruande kohaselt käesoleva sajandi jooksul paljude ökosüsteemide taluvus arvatavasti ületatakse kliimamuutuse ja teiste globaalsete mõjurite (näiteks nakkushaiguste levik) enneolematu koostoime tõttu. IPCC andmete kohaselt kasutatakse pidevalt mittesäästlikult umbes 60 % hinnatud ökosüsteemidest ja nende seisund halveneb üha märgatavamalt. Ainuüksi see põhjustab ulatuslikku bioloogilise mitmekesisuse hävimist.

ELi tasandil tuletab komisjoni roheline raamat kliimamuutustega kohanemise kohta meile meelde: „Kui Maa keskmine õhutemperatuur tõuseb rohkem kui 1,5–2,5 °C, satub hävimisohtu tõenäoliselt veel ligikaudu 20–30 % praeguseks hinnatud taime- ja loomaliikidest.“

Mida konkreetselt Sloveenia teeb eesistumise ajal, et tähtsustada Göteborgi sihtmärki 2010. aastaks bioloogilise mitmekesisuse hävimise peatamiseks, ja võidelda kliimamuutustest ja teistest globaalsetest mõjuritest tuleneva ulatusliku bioloogilise mitmekesisuse hävimise vastu?

 
  
MPphoto
 
 

  Lenarčič Janez, eesistuja. − (SL) Olen veendunud, et proua Doyle’ile on teada Euroopa Liidu kavatsus anda oma panus bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste 9. konverentsi ambitsioonikatesse järeldustesse. Konverents toimub 2008. aasta mais Bonnis, Saksamaal, st Sloveenia eesistumise ajal.

Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine on meie eesistumise prioriteetide nimekirjas kõrgel kohal. Nõukogu on juba rõhutanud, kui äärmiselt vajalikud on järjekindlad ja andunud pingutused kõikidel tasanditel, et saavutada bioloogilise mitmekesisuse vähenemise aeglustumise märkimisväärne eesmärk 2010. aastaks, ja samal ajal saavutada proua Doyle’i küsimuses viidatud eesmärk, mille EL seadis Göteborgi ülemkogul.

Lisaks võtavad liikmesriigid kasutusele konkreetsed meetmed, et rakendada tegevuskava bioloogilise mitmekesisuse hävimise vähendamiseks 2010. aastaks ja pärast seda. Tegevuskava näeb ette bioloogilise mitmekesisuse ja kliimamuutusega seotud meetmed nii Euroopa Liidu kui globaalsel tasandil.

Tehes pingutusi bioloogilise mitmekesisuse hävimise aeglustumise eesmärgi saavutamiseks aastaks 2010, rõhutab eesistuja sünergia loomise vajadust kliimamuutuste ja bioloogilise mitmekesisuse valdkonna poliitikate ja tegevuste vahel, eriti selles osas, mis puudutab magevee- ja merekeskkonna ning samuti metsade bioloogilist mitmekesisust.

Need eesmärgid on koos teiste bioloogilise mitmekesisuse säilitamise eesmärkidega esitatud tegevusprogrammis „Countdown to 2010”. Sloveenia eesistumise ajal korraldatakse nõukogu töögruppide kohtumised. Ühes töögrupis osalevad metsanduse, kliimamuutuse ja bioloogilise mitmekesisuse eksperdid, ja teises rahvusvahelise merenduspoliitika, kalanduse ja bioloogilise mitmekesisuse eksperdid.

Samuti käsitletakse metsade bioloogilist mitmekesisust kui väljakutset ja võimalust ette valmistada meetmed kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks Euroopa tasandil keskkonnaministrite mitteametlikul kohtumisel aprillis Sloveenias. Sloveenia kui eesistujariik püüab parandada erinevate keskkonnaalaste lepingute elluviimiseks vastu võetud asjakohaste otsuste täitmiseks tehtavat koostööd ja otsuste rakendamist riiklikul ja piirkondlikul tasandil.

Euroopa Komisjon täiendas oma teatist „Bioloogilise mitmekesisuse hävimise peatamine 2010. aastaks ja pärast seda” kohustusega kaasata erasektor bioloogilise mitmekesisuse säilitamise partnerlusse. Hiljuti, novembris 2007, toimus Lissabonis kõrgetasemeline konverents, kus selles raamistikus käsitleti majanduse ja bioloogilise mitmekesisuse küsimusi. Konverentsi järeldusi, mis hõlmavad Lissaboni aruande majanduse ja bioloogilise mitmekesisuse kohta, arutatakse eespool mainitud konventsiooniosaliste 9. konverentsil, mis toimub Sloveenia eesistumise ajal Saksamaal. Teemat arutatakse ka Rahvusvahelise Looduse ja Loodusvarade Kaitse Liidu 5. ülemaailmsel kongressil, mis toimub Barcelonas Prantsusmaa eesistumise ajal.

 
  
MPphoto
 
 

  Avril Doyle (PPE-DE). – Tänan teid, eesistuja, ja võtke vastu minu parimad soovid väga edukaks eesistumisajaks.

Mulle teeb muret lähenev 2010. aasta. Sellel teemal räägitakse palju, kuid ei tehta midagi, ja see on üks suurimaid pettusi, et me näitame muudatusi ja mõjusid 2010. aasta taustal. See tähendab, et olen nõus sünergiatega eri poliitikate vahel, kuid bioloogilise mitmekesisuse kaitse võib aidata piirata kasvuhoonegaaside sisaldust atmosfääris, sest metsad, turbarabad ja teised inimese loodud ökosüsteemid ja elukeskkonnad talletavad süsinikku.

Kas arvate, et muutuste seireks on vaja parimaid kättesaadavaid andmeid? Me vajame paremat teavet kõikide mõjude kohta, mida kliimamuutus avaldab Euroopa bioloogilisele mitmekesisusele. Kui tahame 2010. aasta eesmärkide poole liikudes edu saavutada, peame täiustama näitajaid ja kasutatavaid mõõtmisi, et täpselt kindlaks teha olukorra tõsidus.

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, eesistuja. (SL) Ms Doyle, tänan teid täiendavate märkuste eest. Olen täiesti nõus, et peame kasutama kõige paremaid võimalikke näitajaid, et kindlaks teha bioloogilise mitmekesisuse olukord. Eesistuja võtab teie märkuse näitajate täiustamise vajaduse kohta arvesse ja kaalub seda.

2010. aasta on tõesti lähedal: meile on jäänud vähem kui kaks aastat. Teil on õigus, et sellises valdkonnas nagu bioloogiline mitmekesisus on raske ette kujutada, eriti pärast ajavahemikku, mille võimalusi ilmselt täielikult ära ei kasutatud, et järelejäänud lühikesest ajast piisab seatud eesmärkide saavutamiseks, nimelt bioloogilise mitmekesisuse hävimiskiiruse aeglustamiseks.

Siiski ei saa öelda, et see on võimatu. Anname oma parima. Sloveenia on üks riikidest, kus bioloogilisel mitmekesisusel on tohutu tähtsus, sest bioloogilise mitmekesisuse tase meie riigis on ikka veel kõrge; see on hästi teada kui mitte muul põhjusel, siis tänu meie karudele, keda me ekspordime paljudesse kohtadesse Euroopas.

Lühidalt, võite olla kindlad, et Sloveenia teeb oma eesistumise ajal kõik võimaliku eesmärgi saavutamiseks, vaatamata sellele, et järelejäänud aeg on napp.

 
  
MPphoto
 
 

  Mairead McGuinness (PPE-DE). – Kas ma tohiksin paluda nõukogult lühikest kommentaari asjaolu kohta, et komisjon vaatab praegu läbi biokütuste eesmärki, sest sellega, mida me pidasime sobivaks kliimamuutustega võitlemisel, kaasnevad nüüd soovimatud tagajärjed, kui tegemist on toiduainetega kindlustamisega kogu maailmas ja kahtlemata ka bioloogilise mitmekesisusega.

Kas see pole mitte üks oht, kui inimesed tegelevad kliimamuutustega: me võime midagi valesti teha?

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, eesistuja. (SL) See tõestab, et võib-olla me ei osutanud minevikus teatud küsimustele piisavalt tähelepanu. On selge, et ilma mingi järelevalve ja piiranguteta biokütuste tootmisel võivad olla negatiivsed tagajärjed keskkonnale, bioloogilisele mitmekesisusele, toiduainete hindadele ja nii edasi.

Arvan, et ka sellele küljele oleks kohane osutada erilist tähelepanu. Teiste sõnadega, me peaksime soodustama sellist biokütuste tootmist ja tarbimist, mis pigem vähendaks kui suurendaks keskkonnakoormust. Arvan, et see põhimõte peaks olema liidule peamiseks juhtnööriks biokütuste kasutamise edendamise poliitika kujundamisel.

 
  
MPphoto
 
 

  President.

Küsimus nr 9, mille on esitanud Jim Higgins (H-0977/07)

Teema: SKT juurest edasi liikudes

Kas nõukogu saab selgitada, kuidas ta kavatseb läheneda komisjoni ettepanekule loobuda SKTst kui piirkondliku ühtsuse näitajast, ja kas nõukogu võiks öelda, kas ta on jõudnud konkreetsete meetmeteni, mida tulevikus piirkondlike tulemuste täpsemaks mõõtmiseks kasutada?

Proua McGuinness võtab vastutuse küsimuse eest, mille algselt esitas Jim Higgins.

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, eesistuja. (SL) Tahaksin vabandada härra Higginsi ja proua McGuinnessi ees oma vastuse pärast, mis paraku jääb väga lühikeseks, sest nõukogu saab neid küsimusi arutada üksnes komisjoni ettepaneku põhjal.

Sellist ettepanekut ei ole esitatud, samuti pole tehtud piirkondlike ühtsusnäitajate muutmisettepanekut. Seetõttu ei ole nõukogul võimalik küsimust arutada ja muude piirkondlike ühtsusnäitajate osas seisukohta võtta enne, kui selline ettepanek tehakse.

 
  
MPphoto
 
 

  Mairead McGuinness (PPE-DE). – Härra president, kas ma tohin vabandada härra Higginsi eest, kes ei ole täna terve ja ei saa siin viibida. Tänan teid lühikese vastuse eest. Ma oletan, et see seotakse kavatsusega uuesti määratleda liikmesriikide ebasoodsas olukorras olevad piirkonnad. Kas võiksin teha ettepaneku, et kui te saate andmeid mõne näitaja kohta, siis edastate need härra Higginsile.

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, eesistuja. (SL) Ma püüan, tänan teid. Rõhutan veelkord, et see sõltub eelkõige komisjonist ja võib-olla, kuid mitte tingimata, tekib äärmiselt ebakindel võimalus käsitleda näitajaid samuti ühtsuspoliitika läbivaatamise käigus, mis on praegu kavandatud Sloveenia eesistumisajale. See sõltub komisjonist ja mitte nõukogust. Muidugi oleks meil huvitav teada, millega komisjon täiendab ühtsuspoliitika läbivaatamise arutelu, mis on meie eesistumisaja üks tähtsamaid ülesandeid.

 
  
MPphoto
 
 

  Reinhard Rack (PPE-DE). – (DE) Härra president, isegi Euroopa Parlament austab komisjoni algatusõigust, nagu nõukogu just selgitas. Niisiis anname just seetõttu komisjonile alati teada, mis on meie arvates eriti tähtis. Kriteeriumid nagu töötus või suurem ränne on kindlasti teemad, mis peaksid aruteludes kajastuma. Kuna te rääkisite eelmisele küsimusele vastates Sloveenia pruunkarudest, ja et tulen Steierimaalt, siis tahaksin teid selle ekspordi eest tänada ja loodan, et avatud Schengeni piir toob kaasa veel suurema sisserände.

 
  
MPphoto
 
 

  Avril Doyle (PPE-DE). – Piirkondlike tulemuste täpsema mõõtmise huvides peaks tõsiselt küsima, kas SKT on saavutuste õige näitaja. Kas on arutatud või kas te kavatsete arutada (teie eesistumine on kestnud ju alles nädala) SKT mõõtmise võrdlemist kogurahvatulu KRT mõõtmisega? Käesoleva aja suureks probleemiks on see, et me ei mõõda omavahel võrreldavaid väärtusi, nii et väga raske on mõõta tulemusi eri piirkondade lõikes – ja mitte ainult piirkondade, vaid ka eri riikide lõikes, sest alused või näitajad on praegu standardiseerimata.

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, eesistuja. (SL) Mul oleks väga raske rääkida komisjoni nimel ja see ei ole ka minu eesmärk, ma ei oleks selle ülesande kõrgusel. Siiski näib, et vähemalt praegu pole komisjon veel leidnud paremat näitajat kui SKT. Usun, et kui komisjon oleks parema näitaja leidnud, oleks ta vastava ettepaneku esitanud. Tahaksin korrata oma eelmist märkust, et ühtsuspoliitika läbivaatamine annab võimaluse arutada ka teie küsimust. Võimalusi tekib veel rohkem, kui arutatakse Euroopa Liidu eelarve täielikku reformi, mis, nagu juba teame, teostatakse Euroopa Komisjoni korraldatud analüüside põhjal, mis viiakse läbi aastatel 2008 ja 2009.

 
  
MPphoto
 
 

  President.

Küsimus nr 10, mille on esitanud Mairead McGuinness (H-0979/07)

Teema: Bulgaaria hooldekodude uurimine

BBC kanalil näidati hiljuti dokumentaalfilmi pealkirjaga „Bulgaaria hüljatud lapsed”, mis kirjeldas Mogilino hooldekodus Bulgaarias elavate laste šokeerivaid elutingimusi. Programmi tootja ütles avalikult välja, et see ei ole Bulgaaria kõige halvemas olukorras lastekodu. On aru saada, et ehkki puuetega laste ja noorte riikliku hoolekande juures esinevad selged puudused, ei ole nendega vajalikul määral tegeldud.

Kas nõukogu teeb selle tundliku teema kohta avalduse, arvestades, et EL järgib Euroopa Liidu põhiõiguste hartat ja et just äsja lõppes Euroopa võrdsete võimaluste aasta?

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, eesistuja. (SL) Nõukogu ei ole võtnud seisukohta proua McGuinnessi kirjeldatud konkreetse juhtumi kohta. Sellele vaatamata võin hea meelega öelda, et nõukogu võttis 5. detsembril 2007 vastu resolutsiooni Euroopa võrdsete võimaluste aasta pikendamiseks. See tähendab, et 2007, st eelmine aasta, ei ole vastavalt kõnealusele otsusele, st resolutsioonile, üheaastane üritus, vaid läheb edasi.

Kõnealuse resolutsiooniga palutakse liikmesriikidel ja Euroopa Komisjonil tugevdada oma jõupingutusi puude tõttu või muudel põhjustel diskrimineerimise takistamiseks, tugevdada võitlust seda liiki diskrimineerimise vastu, lisada puuete küsimus kõikidesse asjakohastesse poliitikatesse ja jätkata Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni sõlmimist, allakirjutamist ja ratifitseerimist. Nõukogu kutsub kõnealuse resolutsiooniga ka liikmesriike ja komisjoni koostööle ühiste ülesannete täitmiseks ja kõnealuse, st ÜRO konventsiooni rakendamise raamistikus lahendust otsima.

Lubage mul siinkohal rõhutada, et nõukogu ja Euroopa Parlament said hiljuti komisjonilt aruande puuetega inimeste olukorra kohta Euroopa Liidus, mis sisaldas Euroopa tegevuskava aastateks 2008 ja 2009. Eesistujariik Sloveenia on arvamusel, et see dokument peaks esitama väärtuslikud suunised edasiseks tegevuseks puuetega inimeste, eriti laste õiguste tagamiseks. Nõukogu pole komisjoni ettepaneku läbivaatamist veel lõpetanud.

 
  
MPphoto
 
 

  Mairead McGuinness (PPE-DE). – Eesistuja, tänan teid delikaatsuse eest. Loodan, et te mõistate, kui ma pole diplomaatiline, sest ma ei usu, et te adute viha ja jahmatuse ulatust, eriti Ühendkuningriigis ja Iirimaal, kui seda dokumentaalfilmi näidati.

Ma arvan – ja kahetsen, et pean seda ütlema, aga kui tegemist oleks loomade heaoluga, siis nõukogul oleks selle kohta seisukoht. Me räägime lastest, kellel pole häält. Ma usun tõesti, et Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud vaatavad ELi halva pilguga seepärast, et tegutseme aeglaselt, kui on tegemist selliste juhtumitega nagu siin.

Ma arvan, et see oleks suurepärane ja me saaksime oma kodanikelt suurepärase reaktsiooni, kui suudaksime kiiremini tegutseda, sest see lugu on andestamatu. Pildid räägivad enda eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, eesistuja. (SL) Ma ei saa ja ei soovi sügavamalt käsitleda seda juhtumit, mille kohta teil on, ja arvatavasti õigustatult, väga kindel arvamus. Tahaksin siiski rõhutada, et nõukogu arvates on oluline austada ja arvesse võtta pädevuse jagunemist liidu ja liikmesriikide vahel. Selles raamistikus saan ennast väljendada ainult nõukogu esindajana – ja ma ei ole siin delikaatne, vaid räägin enda ja nõukogu pädevuse piires, ja loomulikult austusega neis raamistikes toimuva suhtes.

 
  
MPphoto
 
 

  Jim Allister (NI). – Eesistuja, kas tohin ühineda teiste pettumuse väljendajatega teie vastuse puudulikkuse üle?

Kui kaaluti Bulgaaria liitumist Euroopa Liiduga, oli inimeste kohtlemine riiklikes hoolekandeasutuste keskne teema. Paraku tehti see viga, et kui hakkasime 2006. aasta detsembris määratlema võrdleva hindamise kriteeriume – tehes tagasivaate sellele, kuidas Bulgaaria on oma kohustusi täitnud – jäeti see näitaja arusaamatul kombel kriteeriumide seast välja.

Miks nii juhtus? Ja kas endist olukorda saaks taastada? Kui mitte, siis milliseid teisi samme saaksite reaalselt astuda, et nõukogu ja ühendus saaksid asjakohaselt vaadelda skandaalseid rikkumisi selles sektoris?

 
  
MPphoto
 
 

  Elizabeth Lynne (ALDE). – Kõnelejal on täielikult õigus: minu arvates ei olnud nõukogu vastus rahuldav. Enne liitumist nõudsime kõikidelt liikmesriikidelt, kes tahtsid Euroopa Liitu astuda, et nad järgiksid Euroopa Liidu reegleid. Ma tean, et Bulgaaria on alla kirjutanud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile, kuid ei ole seda ratifitseerinud. Kas te saate avaldada survet riikidele, kes pole seda konventsiooni ratifitseerinud, et nad seda teeksid? Ma tean, et Bulgaaria ametiasutused püüavad selle probleemiga tegeleda, kuid me peaksime neile survet avaldama.

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, eesistuja. (SL) Ma rõhutan veelkord tungivalt, et seisukoha võtmine konkreetsete televisioonisaadete või nende kommentaaride kohta ei ole nõukogu pädevuses, või oleks nõukogu jaoks isegi tavatu. See ei vähenda mingil viisil probleemi koletuslikkust, millest te räägite.

Siiski, isiklikult näen probleemi lahendust teie esitatud küsimuses, st Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni ratifitseerimises. Just seetõttu mainisingi ma oma esialgses vastuses 2007. aasta detsembris vastu võetud nõukogu resolutsiooni, mis kutsub liikmesriike seda konventsiooni ratifitseerima.

 
  
MPphoto
 
 

  President.

Küsimus nr 11, mille on esitanud Bernd Posselt (H-0982/07)

Teema: Kuupäeva määramine läbirääkimiste alustamiseks Makedooniaga

Kas nõukogu näeb ette võimalust käesoleval aastal, st Sloveenia või Prantsusmaa eesistumise ajal, määrata Makedooniaga liitumisläbirääkimiste alustamise kuupäev?

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, eesistuja. (SL) Ma ei tea veel; vahetevahel see küsimus kerkib üles ja siis jälle vaibub. Ma vabandan nende lünkade pärast.

Nõukogu loomulikult ei välista ja ei saa välistada härra Posselti esitatud küsimuses viidatud võimalust.

Nagu teame, otsustas Euroopa Ülemkogu detsembris 2005 kohaldada endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi suhtes kandidaadi staatust. Kooskõlas nõukogu otsustega 12. detsembrist 2005, st mõni päev enne Euroopa Ülemkogu istungit, pidi riik täies ulatuses rakendama stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu. Komisjon on selle põhjal ette valmistanud eduaruanded, ja 2006. ja 2007. aasta aruanded ei sisalda soovitusi liitumisläbirääkimiste alustamise kohta põhjendusega, et nõuetekohased meetmed ei ole ikka veel rakendatud.

Eesistuja ootab, et endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi kõigi poliitiliste rühmituste juhid ühendaksid 2008. aastal jõupingutused tulemuste saavutamiseks kõikides valdkondades, kus edasiminek on vajalik, ja silmas pidades riigis toimuvaid sündmusi, eriti viimastel kuudel saavutatud edu, oleks minu hinnangul võimalik jõuda sellel aastal sammu võrra lähemale liitumisläbirääkimiste alustamise kuupäeva kindlaksmääramise otsuse langetamisele.

Sloveenia on eesistujana sellest väga huvitatud, on edust väga huvitatud, kuid see sõltub riigist endast ja tema edukusest meetmete elluviimisel, samuti reformide läbiviimise edust.

 
  
MPphoto
 
 

  Bernd Posselt (PPE-DE). – (DE) Suur tänu väga hea vastuse eest. Lubage mul erandkorras teha isiklik eelmärkus. 1991. aastal, kui Sloveenia saavutas sõltumatuse, olin Ljubljanas iseseisvuspidustustel – usun, et ainsa ELi kodanikuna. Olin liitumislepingu poolt ka Ljubljanas toimunud sõja ajal, mis oli õnnekombel lühike, ja hiljem parlamendi raportöör.

Tahaksin lihtsalt öelda, et täna on minu jaoks ajalooline päev. Olen väga õnnelik. Palun andestage mulle see isiklik eelmärkus.

Nüüd aga veel lühem küsimus: kas usute, et Makedoonia ja Kreeka vaheline nimeprobleem on kahepoolne vaidlus, ja kas kahepoolne vaidlus avaldab mõju liitumisläbirääkimistele?

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, eesistuja. (SL) Tahaksin tänada härra Posseltit meie iseseisvumisest alates osutatud toetuse eest. Tegelikult on Sloveenia läbinud pika tee, nagu ütles täna hommikul Euroopa Ülemkogu eesistuja.

Mis puudutab teie küsimust, siis see on põhiliselt kahepoolne nimeküsimus. Siiski teame kõik, et selle põhiliselt kahepoolse küsimuse lahendamiseks on olemas vastav mehhanism Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni egiidi all, kuhu on kaasatud eriesindaja härra Nimec, kes on võtnud kohustuse olla poolte vahetalitaja, et jõuda lahenduseni.

Sloveenia, st eesistujariik Sloveenia, toetab neid pingutusi ja ootab, et mõlemad pooled teevad selles protsessis konstruktiivset koostööd, kuni leitakse asjakohane lahendus. Seni aga arvame, et see küsimus ei tohiks mõjutada, veel vähem takistada endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi lõimumist rahvusvaheliste organisatsioonidega.

 
  
MPphoto
 
 

  Avril Doyle (PPE-DE). – Mul on küsimus Sloveeniale kui eesistujale. Ma tean, et Sloveenia toetab seisukohta, et me vajame Kagu-Euroopas ja Balkani poolsaarel esmajärjekorras pikaajalist rahu ja stabiilsust, ja majandusareng käib sellega kahtlemata käsikäes, kuid arvestades, et Makedoonia on jõudmas liitumisläbirääkimiste avajooneni – jättes kõrvale nimeküsimuse (ehkki see on tähtis), millisel positsioonil on eesistuja Sloveenia arvates Makedoonia teiste riikidega võrreldes vahetult enne liitumisjoonele jõudmist? Me soovime neid kõiki enda hulka, kuid mõned on paremini ette valmistatud kui teised. Kuidas te hindate Makedoonia võimalusi esmajärjekorras liitumiseks?

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, eesistuja. (SL) Tänan teid väga, proua Doyle, teie täiendava küsimuse eest. Eesistuja Sloveenia liigitab Lääne-Balkani piirkonna riike vastavalt tasemele, kuhu nad on jõudnud. Käesoleval juhtumil on piirkonna kõige edenenum riik endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, sest see on ainus riik, kellele on antud kandidaadi staatus. Horvaatia ei tule arvesse, sest tema peaks nagunii erinevas kategoorias olema, nimelt laienemiskategoorias, sest ta juba peab liikmeks saamise läbirääkimisi.

Rõhutan veelkord, et oma eesistumise ajal soovime igale, kaasa arvatud kõnealusele riigile, edu tema teekonnal Euroopa Liidu liikmeks saamisel, mis ei juhtu kiiresti, st aasta või kahe jooksul, vaid nõuab rohkem aega ja jõupingutusi. Eesistuja Sloveenia on paigutanud selle teema oma kõige esmaste prioriteetide hulka.

Siiski on tähtis säilitada nende riikide jaoks Euroopa perspektiiv, samuti edenemise kiirus eesmärgi poole liikumisel. Ma kordan, et eesistujariigina on meil väga hea meel, kui progress meie eesistumise ajal jätkub. Tahaksin korrata, et edasiminek sõltub suures osas ka piirkonna riikidest.

 
  
MPphoto
 
 

  Nikolaos Vakalis (PPE-DE). – (EL) Härra president, tahaksin õnnitleda eesistujat selle väga erilise vastuse eest, ja Euroopa Parlamendi Kreeka liikmena, tahaksin öelda, et oleme eriliselt huvitatud sellest, et kõik Lääne-Balkani poolsaare riigid saaksid nii ruttu kui võimalik Euroopa Liidu liikmeteks. Probleem tuleb siiski lahendada. Ma tahaksin ka öelda, et Kreeka on oma häid kavatsusi selgitanud ja teeb seda edaspidi iga päev nime üle kompromissile jõudmise aruteludes. Selles mõttes ütleksin, et selles osas märkimisväärset head tahet avaldava liikmesriigi seisukohta tuleks arvesse võtta.

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, eesistuja. (SL) Tänan teid märkuse eest. Nõukogu eesistuja mainis täna hommikul tähtsaid saavutusi Kreeka eesistumise ajal 2003. aastal, kui võeti vastu Thessaloniki arengukavas Lääne-Balkani poolsaare riikide jaoks. Thessaloniki arengukava jääb Sloveenia eesistumise ajal Lääne-Balkani riikide lõimimiseks tehtavate jõupingutuste aluseks. Seepärast arvestame nendes pingutustes, mis puudutavad Lääne-Balkani riike, eriti Kreeka toetusega.

 
  
MPphoto
 
 

  President. – Küsimus nr 12 on tagasi võetud.

Küsimus nr 13, mille on esitanud Nikolaos Vakalis (H-0990/07)

Teema: Keskkonnasõbralike tehnoloogiate ja toodete käibemaksumäärade alandamine

Kas nõukogu on nõus, et käibemaksu käsitlevat ühenduse õigustikku tuleks kohandada, nii et taastuvenergia ja energiatõhususega seotud tehnoloogiale ja rakendustele saaks kohaldada alandatud käibemaksumäära lisaks olemasolevatele reeglitele, mis reguleerivad elektri ja maagaasi tarbimist? Kas asjakohaste otsuste vastuvõtmise ajakava on olemas? Milliseid samme võiksime nõukogult selles küsimuses oodata ja millal?

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, eesistuja. (SL) Nagu teame, võttis nõukogu oma 4. detsembri 2007. aasta istungil vastu otsuse korraldada arutelu alandatud määrade majandusliku mõju ja selle üle, kas alandatud käibemaksumäärad on sobiv vahend sektori poliitika eesmärkide saavutamiseks. Lepiti kokku, et seda küsimust arutatakse uuesti 2008. aastal, kuid mitte tingimata esimesel poolaastal.

Käesoleval hetkel otsib eesistuja Sloveenia väga pingsalt kõige tõhusamat lähenemist sugugi mitte ühesuguseid käibemaksumäärasid puudutava arutelu jätkamiseks. Nagu teame komisjon aruande põhjal, algas arutelu Portugali eesistumise ajal. Sellel järelemõtlemisperioodil, mis, ma loodan, on nii lühike kui võimalik, ei suuda me härra Vakalisele täpsemalt vastata. Tahaksin siiski rõhutada, et tegemist on tähtsa küsimusega, millele eesistuja osutab asjakohast tähelepanu.

 
  
MPphoto
 
 

  Nikolaos Vakalis (PPE-DE). – (EL) Härra president, ma pean vastust rahuldavaks, ja tahaksin samuti lihtsalt kasutada võimalust Sloveenia õnnitlemiseks eesistumise eduka alguse puhul. Soovin talle ülejäänud eesistumisajaks kõike parimat.

 
  
MPphoto
 
 

  President. – Küsimustele, millele ajapuuduse tõttu ei jõutud vastata, vastatakse kirjalikult (vt lisa).

Sellega on infotund lõppenud.

(Istung katkestati kell 7.30 p.m. ja jätkus kell 9 p.m.))

 
  
  

ISTUNGIT JUHATAB: HÄRRA COCILOVO
Asepresident

 
  

(1)


12. Volituste kinnitamine: protokolli põhjal

13. Komisjonide ja delegatsioonide liikmed: protokolli põhjal

14. Romisid käsitlev Euroopa strateegia kohta (arutelu)
MPphoto
 
 

  President. − järgmiseks päevakorra punktiks on arutelu:

– suuline küsimus komisjonile, mille on esitanud Jan Marinus Wiersma, Hannes Swoboda, Katalin Lévai, Adrian Severin ja Jan Andersson, fraktsiooni PSE nimel, romisid käsitleva Euroopa strateegia kohta (O-0081/2007/rev. 1 - B6-0389/2007)

– suuline küsimus komisjonile, mille on esitanud Viktória Mohácsi, fraktsiooni ALDE nimel, romisid käsitleva Euroopa strateegia kohta (O-0002/2008 - B6-0003/2008)

– suuline küsimus komisjonile, mille on esitanud Lívia Járóka, fraktsiooni PPE-DE nimel, romisid käsitleva Euroopa Ühenduse tegevuskava kohta (O-0003/2008 - B6-0004/2008)

– suuline küsimus komisjonile, mille on esitanud Roberta Angelilli, fraktsiooni UEN nimel, romisid käsitleva Euroopa strateegia kohta (O-0004/2008 - B6-0005/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Lívia Járóka, algataja. (HU) Tänan teid, härra president. Daamid ja härrad, eesistuja, paljud dokumendid, kaasa arvatud Euroopa Parlamendi 2005. aasta otsus romide küsimuse kohta, Euroopa Komisjoni 2004. aasta uurimus, Euroopa Parlamendi naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raport romi naiste kohta ja ELROSTATi 2003. aasta tegevuskava olid koostatud selge kavatsusega lahendada Euroopa romide praegune olukord.

Sellele vaatamata ei ole liikmesriigid ega Euroopa institutsioonid tegelikult liikunud romide ühiskonda sulatamise suunas, kuigi Euroopa kõige arvukama ja kiiremini kasvava vähemuse edukas integreerimine on nii Euroopa tööturu kui Euroopa ühiskonna huvides.

Raportiga, mille eelmise aasta detsembris esitas volinik Špidla kokku kutsutud kõrgetasemeline nõuandev grupp, soovitatakse luua ühenduse tegevuskava. Tegevuskava tuleb kindlasti koostada, kuigi komisjonilt oodatakse palju tugevamaid ja tõsisemaid kohustusi, et võtta tõhusaid vahetuid meetmeid. See kehtib paljudes romisid mõjutavates valdkondades ka Euroopa Parlamendi ja kodanikuühiskonna kohta.

Euroopa Komisjon ja liikmesriigid peavad algatama, rahastama, seirama ja rakendama abi sotsiaalselt kõige ebasoodsamas olukorras rühmadele otse liidu allikatest. Kui Euroopa Liidu rahastamisvahendid on kasutusele võetud, peab materiaalsete ja aruantavate kriteeriumide kaudu ilmnema konkreetsete investeeringute mõju võrdsetele võimalustele, ehk teisiti öeldes, kui arengut rahastatakse liidu allikatest, tuleks pakkujatele panna kohustus läbi või ellu viia võrdsete võimaluste analüüs ja meetmete rakenduskava.

Kui meetmete rakenduskava muutub eri arengusektorites ja teatud piirkondades hanke kohustuslikuks elemendiks, aitaks see väga palju kaasa võrdsete võimaluste tagamiseks ja edendamiseks sotsiaalselt tõrjutud rühmade ja mahajäänute jaoks.

Oluline on luua kogu Euroopa kriisikaart, mille alusel saab hinnata Euroopa Liidu piirkondi, kus äärmine vaesus ja sotsiaalne tõrjutus kõige tõsisemalt mõjutavad romi ja mitteromi kogukondi, ja mille abil Euroopa Komisjon võib liikmesriike toetades alustada tööd eraldamise kaotamiseks, mida valitsused on mitmekümne aasta vältel erinevate poliitiliste kohustuste tõttu edasi lükanud.

On tähtis, et vähemuste lõimimise ja osaluse eest otseselt või kaudselt vastutavad volinikud koordineerivad oma tegevust hariduse, tööhõive, võrdsete võimaluste, piirkondlike ja arenguportfellide kaudu ja – moodustades tehnilise töögrupi – valmistavaid koostöös parlamendi ja kodanikuühiskonnaga ette 2008. aasta tegevuskava romide küsimuse lahendamiseks, ning nad peavad alustama selle tegevuskava rakendamist nii kiiresti kui võimalik.

Jättes kõrvale asjaolu, et me võtsime 2005. aastal vastu resolutsiooni, millel oli tegelikult, nagu nüüd näeme, tühine mõju, pean tähtsaks ka dialoogi alustamist osapoolte vahel nii kiiresti kui võimalik, kaasates komisjoni ja kodanikuühiskonna.

Mulle tundub ka igal juhul, et 2008. aastal peaksime nägema kõikide osapoolte korraldatud üritusi ja sõnavõtte romidega seotud küsimustes. Minu meelest on see tähtis ja ma võtan endale Rahvapartei nimel kohustuse sellist tegevust 2008. aasta jooksul õhutada. Tänan teid.

 
  
MPphoto
 
 

  Roberta Angelilli, algataja. − (IT) Härra president, daamid ja härrad, täna hommikul kiideti heaks raport lapse õiguste ELi strateegia kohta. Üks strateegia prioriteete on võitlus vaesuse ja diskrimineerimise vastu. Siinkohal otsustasime pühendada eraldi lõigu romide lastele, kes sageli jäetakse ilma tervise- ja sotsiaalkaitsest ning koolitusest.

On hästi teada, et väga suur osa romi lastest ei käi koolis või käivad seal juhuslikult. Paljud romi lapsed on tegelikult sunnitud õppima erikoolis või isegi puuetega inimestele mõeldud asutustes. Olemasolevad andmed näitavad, et mõnes liikmesriigis ületab enneaegselt koolist välja langenud romi laste osakaal 60 %. On selge, et lastel, kes ei käi koolis, kes on kirjaoskamatud või kelle haridustase või kutseõpe on igal juhul ebapiisav, ei ole tulevikku, vaid nad on sunnitud kerjama või mustal turul töötama. Igal juhul on nende saatus ette määratud: kõige soodsama stsenaariumi korral tabavad neid vaesus ja sotsiaalne tõrjutus, samas kõige halvema stsenaariumi korral saavad neist organiseeritud kuritegevuse ohvrid.

Muide, tuleks kindlasti meeles pidada, et romide elanikkond on väga noor, umbes 45 % on nooremad kui 16 aastat; ainuüksi seetõttu oleks äärmiselt kasulik ja oluline, et komisjon töötaks välja erilised konkreetsed tegevused romi laste jaoks, rõhutades võitlust enneaegse koolist lahkumisega ja nõuetekohase kõrge kvaliteediga koolituse edendamist. Ilma õiguseta haridusele ei ole tagatud võrdne kohtlemine, ja eelkõige õigus tulevikule.

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Marinus Wiersma, algataja. − (NL) Härra president, ka meie esitasime komisjonile küsimusi, ja ma ootan, et volinik vastaks neile. Täna õhtul arutame peamiselt Euroopa Liidu – Euroopa Komisjoni – jõupingutusi romide probleemide lahendamiseks, kelle üks suur rühma sai ELi kodanikeks mõni aasta tagasi ja teine rühm möödunud aastal. Need kodanikud elavad tingimustes, mis on enamasti vastuvõetamatud. Meil on hea meel, et saame Euroopa Komisjonilt täna selles majas vastuse.

Meil on samuti hea meel selle üle, et Euroopa Ülemkogu pühendas Brüsseli kohtumisel romide olukorrale tähelepanu, ja palus komisjonil esitada konkreetsemaid ettepanekuid selle kohta, mida Euroopa Liit ise saaks teha suurte romi kogukondadega liikmesriikide poliitikate täiendamiseks, mida me saame teha koordinatsiooni huvides ja parimate kogemuste vahetamiseks, ja kuidas kättesaadavaid EL vahendeid saaks nendes riikides fondide kaudu paremini kasutada, selleks et romide olukorra parandamiseks midagi ära teha.

Ütlen seda eelkõige seepärast, et mitme riigi liitumisel – eelmisel ja ka 2004. aastal – ütlesime:„Hea küll, ühinege meiega; üks asjadest, mida peame koos tegema, on romide probleemide lahendamine.” Olin ise Slovakkia raportöör, ja mäletan, et Slovaki valitsus andis kõikvõimalikke lubadusi, kuid mul on mõningaid kahtlusi nende lubaduste tõhusa elluviimise osas. See jääb tähtsaks küsimuseks.

Me võiksime ka öelda, et romisid ei saa vaadelda kui tüüpilist rahvusvähemust, sellist nagu ungarlased Slovakkias või venelased Balti riikides. Romid on tüüpiline Euroopa vähemus, kelle jaoks tuleks koos asjaosaliste liikmesriikidega välja töötada spetsiaalne Euroopa poliitika, eraldi vastutusega Euroopa Liidu ees – sellisele järeldusele jõuti Euroopa Ülemkogu istungil Brüsselis.

Tahaksime paluda komisjoni eelkõige tagada suurem sisekoordinatsioon. Kuidas me saame koostööd parandada? Kuidas me saame anda kellelegi, võib-olla ühele volinikule, keskse vastutuse romisid käsitleva poliitika eest? Võib-olla peaksime kaaluma ka võimalust tunnustada romisid kui Euroopa vähemust, et mingil määral vältida subsidiaarsuse põhimõtte järgimist, mida praegu kohaldatakse liikmesriikide vähemuste suhtes teostatava poliitika puhul.

Kokkuvõtteks usun, et igaühel on head kavatsused, kuid vaja on paremat koordinatsiooni ja rohkem tegusid.

 
  
MPphoto
 
 

  Viktória Mohácsi, algataja. − (HU) Tänan teid väga. Härra president, daamid ja härrad, tahaksin teile meelde tuletada, et just see parlament juhtis tähelepanu romide integratsiooni puudumisele juba 1983. aastal. Parlament palus oma 1994. aasta resolutsiooniga ka komisjoni, nõukogu ja liikmesriikide valitsusi teha kõik, mis võimalik, romide sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise lõimimise huvides.

Nagu te arvatavasti mäletate, palusime 2005. aasta aprillis parlamendi poolt vastu võetud resolutsiooniga komisjonil vastu võtta tegevuskava, mis sisaldaks selgeid soovitusi liikmesriikidele ja kandidaatriikidele seoses romide sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise lõimimisega.

Novembris 2007 viidi romide sotsiaalse integratsiooni küsimus minu soovituse alusel taas liikumisvabadust käsitleva parlamendi resolutsiooni teksti kui romisid Euroopa tasandil käsitlev strateegia. Me palusime komisjoni jälle kiiremas korras ette valmistada Euroopa strateegia romide sotsiaalse kaasamise kohta, kasutades integratsioonifondide ja struktuurifondide vahendeid.

Kõige selle juures teame kindlalt, et romi lapsed on vähemalt kümnes liidu liikmesriigis ikka sunnitud õppima eraldi klassides ja eraldi õppeasutustes, ja meid, romisid, liigitatakse ebaõiglaselt puuetega inimesteks, rakendatakse ettemääratud kutsealadel ja märgistatakse kogu eluks.

Kahjuks on see igas liikmesriigis kõikidele hästi teada, millistes agulites ja kui kohutavates tingimustes romid elavad. Nendin kahetsusega, et teame ka väga hästi, et romide keskmine eeldatav eluiga on igas liikmesriigis 15 aastat madalam kui Euroopa Liidu kodaniku eeldatav eluiga. Peaksime kordama, et romid on suure ülekaaluga esindatud iga üksiku liikmesriigi töötute seas.

Selle kõige juures ei möödu kahjuks mitte ühtki kuud, kus ükskõik millises liikmesriigis ei pandaks toime rassistlikku rünnakut romide vastu. Teame uudistest – või pole sellest eriti kuulnud – et 4. jaanuari öösel 2008. aastal pandi Roomas Marconi linnaosas põlema agul, kus elas umbes 250 romi, ja kolm päeva hiljem, samuti Itaalias, visati Molotovi kokteilid kohalikku romide asundusse Aprilias, seades mitmesaja inimese elu otseselt ohtu. Mõlemal juhul suunasid rünnakut rassistlikud motiivid.

Kahtlusele ei jää vähimatki ruumi, väljakutse tuleb vastu võtta, vaja on resolutsiooni ettepanekut, vaja on Euroopa tasandi strateegiat, ja iga liikmesriik peab ette valmistama tegevuskava romide integreerimiseks. Kedagi ei jäeta kõrvale, keegi ei tohi käituda, nagu tema riigis polekski romisid – kas neid tunnustatakse või mitte – ja siis ei kehtiks seni öeldu mitte ühegi Euroopa Liidu liikmesriigi kohta, ilma eranditeta. Tänan teid.

 
  
MPphoto
 
 

  Benita Ferrero-Waldner, komisjoni liige. − (DE) Härra president, daamid ja härrad, kõigepealt tahaksin tänada proua Járókat, proua Angelillit, härra Wiersmat ja proua Mohácsit nende teemade tõstatamise eest, millega ma tegelen oma kolleegi, Vladimír Špidla asemel, sest ta viibib praegu Hiinas, ja see annab meile võimaluse selle äärmiselt tähtsa teema üle mõtteid vahetada.

Viimane aasta on tõesti näidanud, et nii Euroopa Liidu institutsioonid kui liikmesriigid suurendavad jõupingutusi romide olukorra püsivalt paremaks muutmiseks Euroopa Liidus. Oleme kuulnud, et see on vajalik ja ma nõustun. Mõned tähtsad sammud on selles osas juba tehtud. Nende hulgas on Euroopa Parlamendi 2005. aasta otsus tutvustada Euroopa võrdsete võimaluste aasta ideed kõrgetasemelisele ekspertgrupile, mis tegeleb etniliste vähemuste integratsiooniga, ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, aga ka eelmise aasta detsembris toimunud Euroopa Ülemkogul vastu võetud järeldused, millele just viidati.

Peaksin ütlema, et me tõesti ei tohiks õlgu kehitades mööda minna diskrimineerimise tõsisest teemast, nagu romid seda kogevad, ja nende väljatõrjumisest ühiskonnast ja tööturult. Seetõttu oleme teinud kindla otsuse kasutada olukorra parandamiseks iga meile kättesaadavat vahendit nagu õigustik, struktuurifondid ja teavitamine ning teadlikkuse tõstmise kampaaniaid. On täiesti selge, et tööhõive ja sotsiaalpoliitika programme ja meetmeid ei kasutata romide sotsiaalse integratsiooni edendamiseks vajalikul määral. Seetõttu peame sihipärase plaani abil koondama kõik jõupingutused eelkõige juurdepääsu parandamisele nendele meetmetele.

Pole vaja öelda, et selline plaan peab põhinema liikmesriikide mõjusatel ja pikaajalistel kohustustustel ning ühenduse vahendite ja poliitika tulemuslikul kasutamisel.

Lubage mul seetõttu lühidalt ja pragmaatiliselt teie küsimusi käsitleda ning selgitada meie ettepanekuid 2008. aastaks. Komisjon võtab sellel suvel vastu suunised läbi vaadatud strateegia kohta diskrimineerimisega võitlemiseks – tegemist on Euroopa võrdsete võimaluste aasta jätkutegevustega. Vastavalt 2007. aasta detsembri Euroopa Ülemkogu järeldustele käsitlevad need suunised suuremas osas romide probleeme ja kõrgetasemelise ekspertgrupi soovitusi etniliste vähemuste integratsiooni kohta. Kõnealuseid suuniseid täiendab komisjoni teenistuste koostatud töödokument, milles analüüsitakse nii poliitilisel kui õiguslikul tasandil võetavate meetmete tulemuslikkust ja kasu romidele, ja samuti struktuurifondide rakendamisprogrammide kavandamisele.

Samal ajal teeme ettepaneku korraldada romide kõrgetasemeline foorum, mille eesmärgiks on kokku tuua riikide valitsuste ja parlamentide esindajad, Euroopa Parlament, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning regioonide komitee, samuti romide kodanikuühiskonna juhtivad tegelased ja teised kaalukad osalejad. Me oleme veendunud, et romide õigusi saab tugevdada kõrgetasemelise avaliku aruteluga ja et nende huvides on võimalik vahendeid sihipärasemalt kasutada.

Minu kolleegi Vladimír Špidla meeskond valmistab kõnealused algatused ette ja keskendub siis romide probleemidele mittediskrimineerimise, Euroopa Sotsiaalfondi, tööhõive ja sotsiaalse integratsiooni valdkondades. Arvestades, et romide olukord on seotud komisjoni erinevate tegevusvaldkondadega nagu piirkondlik poliitika, haridus, rahvatervis ja õigusemõistmine, korraldab 2004. aastal loodud romide küsimustega tegelev agentuuridevaheline töörühm teabevahetuse. Lõpuks, mõned nädalad tagasi sõlmis komisjon partnerluse raamleppe Euroopa romide infobüroo ERIOga. See partnerlus loob pideva vahetu kontakti Euroopa organisatsioonide ja romide kodanikuühiskonna vahel.

Mis puutub ülejäänusse, siis tuleks meenutada, et mitmeid algatusi rakendatakse nii riiklikul kui Euroopa tasandil äsja alanud Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aasta programmi osana. Algatused toovad esile, ja seetõttu teadvustavad inimestele senisest rohkem kultuuridevahelise dialoogi tähtsust ja eelkõige eeliseid, mida kultuuriline mitmekesisus annab meie ühiskonnale.

Komisjon avaldab 2008. aasta kevadel rohelise raamatu haridusalaste küsimuse kohta, mis on seotud sisserändajate või ebasoodsas olukorras vähemuste hulka kuuluvate õpilastega. Roheline raamat käsitleb ka paljusid romisid mõjutavaid tegureid, nagu näiteks eraldamine hariduse kaudu. Roheline raamat peaks vallandama teema kohta ulatusliku debati ja võib-olla viima Euroopa tasandi tegevuskava koostamisele.

Ma peaksin ka lisama – vastuseks proua Mohácsi küsimusele – et komisjon kavatseb esitada 2008. aastal ettepaneku võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamist väljaspool tööhõivet käsitleva direktiivi, st horisontaaldirektiivi kohta, mille kandsime ka oma tööplaani.

Need on peamised jooksvad teemad, mida me ette valmistame ja nüüd ma ootan huviga arutelu, mille lõpus lisan võib-olla mõned kommentaarid.

 
  
MPphoto
 
 

  Roberta Alma Anastase, PPE-DE nimel. – (RO) Ma arvan, et selle arutelu korraldamine plenaaristungi ajal on äärmiselt tähtis, sest see on vajalik bilansi koostamiseks romi populatsiooni puudutavate Euroopa tegevuste kohta ja nende tõhusust suurendavate meetodite analüüsimiseks.

Mitmed hiljutised sündmused on meile tõestanud, et selles valdkonnas esinevad Euroopa poliitika tasandil ikka veel olulised lüngad ja käesolevate ülesannete täitmiseks on vaja poliitika kaasajastamist ja kohandamist.

Vastastikune sallivus ja multietniline integratsioon on Euroopa Liidu põhimõtted ja romid on Euroopa tasandil oluline kogukond, millel on märkimisväärne mõju Euroopa Liidu mitme liikmesriigi sotsiaalsele ja poliitilisele, samuti majanduslikule elule. Seetõttu peame Euroopa tasandil välja töötama ühtse visiooni romide osas, mis keskendub nende integratsioonile ja kindlustab õiguste ja vastutuse ühise aluse.

Ma esitasin novembris Euroopa Komisjonile selle teema kohta küsimuse ja mulle vastati, et esitatakse uued ettepanekud romide integreerimise kohta, seetõttu palun komisjoni neid kavatsusi selgitada. Esiteks, oleksin huvitatud, kuidas komisjon läheneb teemale institutsionaalsest vaatenurgast, et tagada romide kaitseks ja lõimimiseks kavandatud Euroopa tegevuste tulemuslik koordinatsioon ja seire.

Hariduse roll, ja ütleksin, et sallivuse õpetamine, pole vähem tähtis, nagu toonitasid minu kolleegid. Sellisest haridusest saaksid kasu kõik ELi kodanikud, see oleks sallivuse õpetamine, mis on Euroopa Liidus romide integratsiooni, vastastikuse mõju ja sotsiaalsete suhete stimuleeriv tegur. Nende areng muudaks romide sotsiaalse integratsiooni kergemaks ja teisest küljest vähendaks see nende häbimärgistamist ja diskrimineerimist. Järelikult palun komisjoni meid teavitada selliste programmide olemasolust ja rakendamisest, eriti aga sellest, kas komisjon kavatseb romisid käsitlevat Euroopa poliitikat edasi arendades seda teemat arutada.

Tänan teid ja loodan, et see arutelu lõpeb kindla ja konkreetse otsusega parandada romisid käsitlevat Euroopa poliitikat.

 
  
MPphoto
 
 

  Hannes Swoboda, fraktsiooni PSE nimel. – (DE) Härra president, volinik, palju tänu vastuse eest, mis vähemalt mõne punkti osas näitasid poolele teele vastu tulekut. Te peate aru saama, et me oleme nende teemade suhtes kannatamatud, sest kõige viimased sündmused on taas näidanud, kui tõsine see probleem on.

Esiteks, mis puudutab romide foorumit: heakskiit meie poolt. Ma usun, et see on hea mõte, eriti kui romid kaasatakse. Siiski on tähtis kiiresti tegutseda, sest kardan, et nüüd, kus ettepanek on tehtud, jäädaksegi seda arutama ja sellega kaasneb liiga palju otsustamatust. Usun, et romide foorum tuleks avada nii kiiresti kui võimalik, käesoleva aasta jooksul. Parlament osutab selleks kindlasti abi.

Teiseks, ka see on loomulikult tähtis, kaasata kohalikke asutusi, sest valitsustel on sageli head kavatsused ja nad annavad lubadusi, kuid siis jõuavad probleemid linnapea juurde või mujale piirkonda ja tegelikult nendega ei tegeleda.

Kolmandaks, palju tänu toetuse eest ettepanekutele, mis käsitlevad võrdset kohtlemist väljaspool töökohta. See on tähtis üldine teema, mida minu fraktsioon väga toetab.

Aga üldiselt, volinik, tahaksin öelda oma fraktsiooni nimel, et need valdkondadevahelised rühmad – me oleme nendega oma administratsioonis kõik tuttavad – on kõik töökad ja abivalmis. Meie arvates oleks oluline, et rühmas oleks üks teema koordineerimise eest vastutav volinik või vähemalt üks volinike seast valitud volitatud esindaja, kelle ülesanne on tegevused ellu viia.

Ma ei tea siiani, miks see töö on antud just Rumeenia volinikule. Kui ta saaks vähemalt kohalgi käia, oleks sellest abi. Ma ei tea.

Kuid me sooviksime näha, et neid küsimusi käsitletaks esmajärjekorras. Asjad liiguvad õiges suunas. Tänan teid, volinik, aruande eest, kuid veidi rohkem pingutusi ja kiirem tempo oleks romide huve arvestades suure väärtusega.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfonso Andria, fraktsiooni ALDE nimel. – (IT) Härra president, volinik, daamid ja härrad, kuigi selle arutelu kutsus esile komisjonile esitatud suuline küsimus, on see oma olemuselt loomulik jätk algatusele, mille parlament käivitas mõne aja eest ja mida ta äsja rõhutas. On selge, et me vajame romide olukorra parandamiseks tegevuskava, arvestades selle vähemuse madalat integratsiooni Euroopa Liidu riikide sotsiaalsesse ja tsiviilraamistikku.

Romide riikidevaheline olemus, mis on nende üks eritunnuseid, tõstatab nõude – mida ma isiklikult toetan – ette valmistada Euroopa strateegia, et nad pääseksid välja murettekitavatest väärikust alandavatest elutingimustest, mis paljudel juhtudel balansseerib ebainimlikkuse piiril, mis on kaheldamatult sotsiaalse tõrjutuse mõju ja vallandab erinevad negatiivsed tagajärjed: asukohariigist võõrandumisest kuni vägivalda langemiseni, kas toimepanija või ohvrina.

Suuniste kõrval, mis võivad aidata kohalikel ja riiklikel ametiasutustel takistada liikmesriikide arvukate vähemuste allakäiku sotsiaalsesse viletsusse, on vaja piisavaid rahalisi vahendeid, et tagada plaanide elluviimine. Tegemist pole siiski üksnes rahastamisprobleemiga. Tõeline eesmärk on luua võrdne juurdepääs tööle, haridusele, eluasemele, tervisele, sotsiaalteenustele ja kodanikuõiguste teostamiseks vajalikule keskkonnale, alustades otsustamisprotsessidest. Kõik see hõlmab integreeritud lähenemist tegevuste ühendamisele nende eesmärkide saavutamiseks. Seepärast olen isiklikult vastu romidega seotud küsimuste eest vastutuse panemisele ainult ühele Euroopa volinikule.

Kaks aastat pärast romide kaasamise tegevuskava (2005–2015) käivitamist on veel palju kohustusi, mille täitmist neid toetanud valitsused pole üldse alustanudki. Mida komisjon kavatseb selles osas ette võtta? Loodan, et nad alustavad nii kiiresti kui võimalik, kohe pärast Euroopa võrdsete võimaluste aasta lõppu, käesoleval Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aastal.

 
  
MPphoto
 
 

  Elly de Groen-Kouwenhoven, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – Härra president, romide praegune olukord sunnib mind alustama kriitikaga, täpsemalt – Euroopa Komisjon on olnud Euroopa romide küsimuste käsitlemisel aeglane ja laisk.

Ainult vaadake Euroopa Nõukogu ja OSCEd, kes on viimase kahekümne aasta jooksul loonud üksused, mis tegelevad ainult romidega seotud küsimustega. Euroopa Nõukogu on andnud romidega seonduva kohta palju konkreetseid soovitusi, ja OSCE on välja töötanud oma tegevuskava OSCE mõjupiirkonnas asuvate romide olukorra parandamiseks. Tahaksin teada, kui palju tähelepanu on komisjon ja EL liikmesriigid neile dokumentidele pühendanud, ja kas nad võtsid tõsiselt Euroopa Parlamendi ühisresolutsiooni romide kohta, või romide kaasamise kümneaastast tegevuskava.

Siiski ei ole pelk kriitika minu poliitiline stiil, ja proua Ferrero-Waldner on mulle andnud teatud põhjusi optimismiks. Seetõttu tahaksin volinikku paluda, et ta edastaks president Barroso ja kolleegiumiga uuesti kohtudes järgmise sõnumi.

Esiteks, romisid käsitleb Euroopa strateegia tuleks välja töötada nii kiiresti kui võimalik ja peaks esmajärjekorras keskenduma Euroopa romide elutingimuste parandamisele, töökohtade loomisele peaaegu 90 % ulatuses töötutele romidele, võitlusele romivaenulikkuse vastu, romide hariduse toetamisele, tervise parandamisele ja romide poliitililise kaasamise edendamisele.

Teiseks, sellise strateegia väljatöötamise hõlbustamiseks vajab Euroopa Komisjon alalist romide küsimustega tegelevat struktuuriüksust, kuhu tuleks tuua romidest töötajad. Ma loodan siiralt, et komisjon palkab romidest töötajad nende oskuste, mitte nende rahvusliku kuuluvuse alusel, nagu mõned liikmesriigid on minevikus teinud.

Kolmandaks, Euroopa Komisjoni jaoks peaks prioriteediks saama Euroopa erifondi loomine romidega seotud projektide rahastamiseks. Euroopa Parlament peaks loomulikult andma oma panuse Euroopa ühisesse tööde kogumisse romide olukorra parandamiseks. Tahaksin sellel otsustaval hetkel uuesti teha ettepaneku määrata Euroopa Parlamendi alaline raportöör romide küsimustes, kes annaks hea ülevaate ja soovitusi sellele kojale, teistele EL institutsioonidele ja liikmesriikidele.

Lisaks sellele tahaksin kuulda selles kojas valjemat romide häält. Nende huve peaksid esindama nende valitud Euroopa Parlamendi saadikud.

Lõpuks tahaksin toonitada, et romisid käsitlev Euroopa strateegia peaks väljendama ühiseid poliitilisi väärtusi, kui küsimuse all on edasine laienemisprotsess ja võitlus marurahvusluse ja paremäärmuslusega Euroopas.

 
  
MPphoto
 
 

  Vittorio Agnoletto, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (IT) Härra president, daamid ja härrad, tahaksin tänada volinikku selle eest, mida ta ütles, ja kohustuste eest, mida ta võttis, mis minu arvates langevad ühte sellega, mida Euroopa Parlament on paljudel juhtudel oma resolutsioonidega väljendanud, kuid lubadused tegutseda pole iseenesest piisavad.

Tahaksin küsida, mis vahendeid komisjon kasutab ja mida ta võib meile öelda fondide kasutamise kohta, mis on erinevate kululiikidena tänaseks tehtud liikmesriikidele kättesaadavaks romide kaasamiseks. Teiseks, kuidas komisjon kontrollib üle võetud direktiivide konkreetset rakendamist riigi tasandil? Kolmandaks, ühinen nendega, kes soovivad, et romide küsimustega tegeleks komisjonis üks konkreetne isik.

Oma riigist rääkides pean rõhutama, et seisame silmitsi väga tugeva rassismi ja häbimärgistamise lainega, mis on suunatud peamiselt romide vastu, eriti seetõttu, et Itaalia pole täielikult üle võtnud direktiivi 43/2000/EÜ etnilise diskrimineerimise kohta. Mis meetmeid kavatseb komisjon selles osas võtta? Itaalia õigusesse pole üle võetud rassilise tagakiusamise kontseptsiooni, samuti ei käsitleta rassilisest diskrimineerimisest tuleneva ahistamise tõendamiskoormuse jagamise või selle eest kaitsmise küsimusi.

Edasi küsin komisjonilt, kas see teab, et Itaalia ühes suuremas omavalitsusüksuses – nimelt Milaanos – ei saa sisserändajate, antud juhul peamiselt romide lapsed, kelle vanemate seisund ei ole seadusega selgelt määratud ja kellel pole elamisluba, õppida riiklikes koolides. See tundub mulle olevat täielikus vastuolus kõikide ELi dokumentidega, st vastuolus Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga ja samuti lapse õigusi käsitleva resolutsiooniga, mille me täna hommikul vastu võtsime.

Lõpuks tahaksin rõhutada, et Itaalia valitsus arutab juba ei tea mitmendat dekreetseadust, mis tõepoolest puudutab ka romidega seonduvat küsimust, nimelt kas on võimalik lisada viidet majanduslikule toimetulekule põhjenduste hulka, millega õigustada teise liikmesriigi kodaniku maalt välja saatmist, antud juhul Itaaliast. Üldiste immigratsiooniküsimuste käsitlemise varjus on see dekreet tegelikult suunatud just nimelt romide vastu. Tahaksin teada teie arvamust.

 
  
MPphoto
 
 

  Desislav Chukolov (NI). – (BG) Väärikad kolleegid, ka mina tahan sõna võtta, et lõpuks ometi saaks selles istungisaalis kuuldavaks, kuidas asjad tegelikult on ja et silmakirjalikud väited lõppeksid, vähemalt mõneks ajaks.

Mida me oleme aruteludest siiani teada saanud? Saame aru, et te muretsete Euroopa romi kogukonna pärast, mis hõlmab ka minu kodumaa Bulgaaria. Ma ei julge ettegi kujutada, et te olete praegu mures ka Bulgaaria pensionäride äärmiselt madala pensioni pärast või ausate, rasket tööd tegevate bulgaarlaste pärast, kes langevad iga päev romide poolt toime pandud kuritegude ohvriks.

Austatud Euroopa Parlamendi liikmed, tundke muret ka tõsiasja pärast, et Bulgaaria Sotsialistlik partei ostab järjekindlalt mustlaste hääli, kui Bulgaarias toimuvad valimised. Tundke muret selle pärast, et Bulgaaria sotsiaaldemokraatide koalitsioonipartnerid, rühmitus Õiguste ja vabaduste eest, kes on ka siin fraktsioonis ALDE esindatud, ostab ülejäänud hääled. Ka mustlaste omad. Tundke muret selle pärast, et rühmituse Õiguste ja vabaduste eest juht Ahmed Doghan nimetab häälte, mustlaste häälte ostmist normaalseks Euroopa tavaks.

Tundke muret selle asjaolu pärast, et Bulgaarias moodustavad mustlased 3–4 % elanikkonnast, samal ajal kui nende poolt toime pandud kuritegude osa kogu kuritegevuses on 30–40 %. Ja tegemist pole üksnes vaesuskuritegudega, mis pandi toime vaesuse tõttu. Need on äärmiselt häbematud ja jõhkrad kuriteod. Sest 79aastase vana naise vägistamine ja tapmine ei ole vaesuskuritegu. Te ju nõustute sellega?

On ilmne, et eraldatud suurtest rahasummadest pole kasu. Rahastamine ei anna tulemusi, sest see raha kaob kahtlase väärtusega fondidesse ja valitsusvälistesse organisatsioonidesse. Meie, Ataka patriootide arvates on selle probleemi lahendus kõikide seaduste järgimine igas üksikus riigis. Seaduste järgimine ilma teatud vähemuste vastu tolerantsust ilmutamata toob edu. Sest Bulgaarias ei uurita mustlaste toime pandud kuritegusid üksikasjalikult. See on fakt. Fakt, ja te veendute selles ise.

Teismeliste õdede Belneyskite tapmist ei uuritud. See vaikiti maha. Sellised juhtumid peaksid meile muret valmistama. Sest tolerantsuse ilmutamine teatud vähemuse vastu enamiku kulul ei aita edu saavutada, vaid viib vastupidisele tulemusele. Tänan teid tähelepanu eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Katalin Lévai (PSE). – (HU) Härra president, daamid ja härrad, olin volinik Ferrero-Waldneri sõnavõttu kuuldes rõõmus ja rõõmustasin algatuste üle, mille käivitamist võib tulevikus oodata. Tunnen, et need aitavad tõesti oluliselt romide olukorda parandada, kuid pean nõustuma oma Hollandi kolleegiga, kes väljendas kannatamatust. Ka mina olen kannatamatu, koos paljude teistega, sest olukord muutub tõesti väga aeglaselt.

Euroopas elab 7–9 miljonit romit, enamik neist väga viletsates tingimustes, ja nad võitlevad juba aastaid samade probleemidega: tõrjutus ja kaasamine, tööpuudus, eraldamise küsimus koolis ja romi naiste diskrimineerimine paljudes vormides.

Suurem osa liikmesriike ei suhtu oma riigis asuvatesse romidesse kui vähemusse, nad ei taha nende olukorda märgatavalt muuta, ja kahtlemata on viimaste aastate kogemused näidanud selle asemel radikalismi ja romivaenulikkuse uut tugevnemist nii uutes kui vanades liikmesriikides.

Tunnen seetõttu, et rohkem aega ei tohi raisata ning me vajame tõelisi muutusi ja Euroopa ühtset romide poliitikat. Ilma Euroopa romisid käsitleva poliitikata ei saa olla riiklikku romide poliitikat; me peame sellest aru saama ja sellele vastu astuma. Oleks hea, kui astuksime samme selleks, et tunnustada romide riikidevahelise vähemuse staatust, sest see on tõesti eriline staatus.

Euroopa Parlament, ja Sotsiaaldemokraatide fraktsioon selle koosseisus, on juba käivitanud tegevuskava, ning märtsis teeme Euroopas ringreisi ning korraldame konverentse, seminare ja visiite, kaasates kohalikke romisid, valitsusväliseid organisatsioone ja valitsusi, et paljastada diskrimineerimise juhtumeid, ning juhime Euroopa avaliku arvamuse tähelepanu romide viletsale olukorrale ja püüame seda parandada. Tänan teid väga.

 
  
MPphoto
 
 

  Adrian Severin (PSE). – Härra president, romid ei ole iidse Rooma impeeriumi järeltulijad ega ka kaasaegse Rooma elanikud. Nad ei ole riigita rahvas ega rahvusvähemus. Nad on etnokultuuriline kogukond, mis peab oma hõimutraditsioone siiani kalliks, ja üleeuroopaline kogukond, mis oli eeluusaegses ja varauusaegses Euroopas orjastatud, mis saadeti fašistlike režiimide ajal hävituslaagritesse ja kommunistliku diktatuuri ajal vanglatesse. Neist said vabad Euroopa kodanikud Euroopa Liidu esimese laienemise järel pärast külma sõja lõppu ja bipolaarsuse kadumist.

Sajandite vältel alaväärtuslikuks peetud ja tõrjutud romi kogukond ei pääsenud ka Euroopa jõukuse juurde ja ta püüdis ennast kaitsta vastuhakuga Euroopa korrale. Nüüd, kus Euroopa on sisemiselt ära leppinud, peaks toimuma leppimine ka romide populatsiooniga, või kas Euroopa peaks kuulutama romid teise sordi kodanikeks ja neid vastavalt kohtlema, koondama nad taas mõnda liikmesriiki, mis muudetaks romi getodeks? Nendele küsimustele on ainult üks vastus: romide küsimus on Euroopa küsimus. See ei ole lihtne teema, vaid hiiglaslik väljakutse – ühine väljakutse, millega peame koos toime tulema. Teisiti me ei suuda sulandada romide kogukonda Euroopa ühiskonda ja Euroopa õiguskorda.

See on kultuuriline ja sotsiaalne teema. Euroopa Liit peaks leidma rahalisi vahendeid, välja töötama programme ja looma erilisi institutsioonilisi struktuure, et aidata riikide, mille romid oma asukohaks valivad, ametiasutustel pakkuda sellele kogukonnale väärilist materiaalset heaolu, nõuetekohast haridust, õiglast võimalust teistega konkureerimiseks, mis oleks vaba diskrimineerimisest, ja eksistentsi ühtset mõtet Euroopa tsivilisatsiooni osana. Me ootame Euroopa Komisjonilt õigeid samme selles suunas ja Euroopa Parlamendi täielikku teavitamist saavutatud edust.

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Andersson (PSE). – (SV) Härra president, volinik, me räägime tööhõive ja sotsiaalasjade komisjonis Lissaboni strateegiat arutades kõrgest majanduskasvust, tööhõive kõrgest tasemest, headest sotsiaalsetest tingimustest, heast tervishoiust, ja üks asi, mida me alati kinnitame, on see, et haridussüsteemi ja oskuste areng peab olema nende eesmärkide saavutamise juhtiv jõud. Kui me kanname kõik need sihtmärgid üle Euroopa romide vähemusele, leiame eest üllatavalt kõrge töötuse. Me leiame eest sotsiaalsed tingimused, mis pole eriti head, tervishoiu, mis pole kuigi hea, viletsad eluasemetingimused, eraldatuse ühiskonnast ja isegi eraldatud haridussüsteemi. Romide hariduse kohta kehtivad eraldi reeglid, mis ei anna neile õigust nõuetekohasele haridusele. Ometi on Lissaboni strateegia igaühe jaoks olemas.

Teil oli arvukalt häid ettepanekuid. Me toetame neid, kuid on tähtis, et strateegiale järgneks tegevuskava. Süvalaiendamisega tegelemine on oluline, kuid samal ajal peab ka komisjonis toimima koordinatsioon. On tähtis, et me vaataksime oma rahalised vahendid läbi nii, et arvesse võetaks ka romide vähemust. On oluline, et tööhõive ja hariduse ning teiste valdkondade strateegiaid välja töötades arvestaksime alati romide olukorda, et hõlmata nende vajadused eri strateegiatega.

 
  
MPphoto
 
 

  Csaba Sándor Tabajdi (PSE). – (HU) Härra president, Euroopa Liidul ei ole vähemuste poliitikat romide, traditsiooniliste rahvusvähemuste ega migrantide vähemuste jaoks. Ma paigutan romid traditsiooniliste rahvusvähemuste hulka, kuid samal ajal peab neid ikkagi kohtlema eraldi kategooriana erilise, sotsiaalselt ebasoodsa olukorra tõttu.

Mul on väga hea meel, et kaks Ungari romide seast pärit Euroopa Parlamendi liiget, proua Járóka ja proua Mohácsi, tõstsid Euroopa Parlamendi kehastunud südametunnistusena teiste hulgas selle küsimuse, sest me mõistsime õigusega hukka Itaalias novembris toimunud sündmused. On õige, et peaksime jätkuvalt selle küsimuse juurde tagasi tulema.

Mis on Euroopa Liidu vastutus? Mulle valmistas rõõmu volinik Ferrero-Waldneri sõnavõtt. Euroopa Liidul on ka vastutus, kuid tuleb teha vahet, mis on liikmesriikide ja mis Euroopa Liidu pädevuses. Olen täiesti nõus härra Swobodaga, kes pole enam siin, mitte Austria-Ungari monarhia pärast, vaid seepärast, et tal on õigus, nimelt selles, et kohalikul tasandil otsustatakse, kas mingis tegevuses saavutatakse edu või mitte. Liikmesriik peab saama konkreetse tegevuskava. Olen uhke selle üle, et me valmistasime ette Euroopa esimese keskpika romi programmi minu valitsusasutuses. Liikmesriigile tuleb anda raha, kuid kõik küsimused tuleb otsustada kohalikul tasandil.

Mida saab EL teha? EL peaks seirama liikmesriikide tegevust ja pakkuma parimate tavade meetodit parimate lahenduste jaoks. See pole ainult raha küsimus, vaid ka küsimus, kas rahvastiku enamiku seas ja romide kogukonnas on kvalifitseeritud eksperte, kes tahaksid jätkata selle teemaga tegelemist. Euroopa tulevik sõltub vähemustest.

 
  
MPphoto
 
 

  Paul Rübig (PPE-DE). – (DE) Härra president, volinik, daamid ja härrad, esiteks tahaksin vastu vaielda kriitikale, et volinik Špidla on liiga laisk, et selle probleemiga tegeleda. Arvan, et see pole õige viis arutelude suunamiseks parlamendis.

On tähtis, et me keskenduksime noorte romide haridustingimuste parandamisele. Me kõik oleme tuttavad kohustusliku haridussüsteemiga ja ma usun, et keele- ja kirjaoskus ning matemaatika tundmine – lihtsalt öeldes, heaks eluks vajalikud asjad – tuleks muuta kohustuslikuks.

Teisest küljest ma muidugi mõistan, et mitte igaüks ei taha olla integreeritud. Loomulikult peame pakkuma algatusi kõigile neile, kes ei soovi meie ühiskonda integreeruda. Usun, et nendele probleemidele avatud lähenemise kontseptsioon on tulevikus peamine lahendus.

 
  
MPphoto
 
 

  Christopher Beazley (PPE-DE). – Härra president, see debatt on esile toonud terve rea probleeme, mis tõusetuvad arutatavast teemast. Mulle tundub, volinik, et selle asemel, et meie koostame strateegia ja ütleme teistele, mida teha, oleks ehk õigem küsida romide kogukonna esindajalt.

Meie parlamendis on praegu kaks romidest saadikut. Ma mäletan ka väga kuulsat Hispaania sotsiaaldemokraadist parlamendiliiget, kes valiti 1989. aastal ja kes oli eriti tegev ja teadlik kõikides romide kultuuri küsimustes. See kultuur on osa meie kultuurist ja Euroopa tsivilisatsioonist ning peegeldab seda, millised inimesed me oleme.

Võib-olla oleks mõistlik vaadelda romi rahva ajalugu, rääkida romi kultuuri esindajatega ja küsida neilt, kuidas me saaksime kõige paremini nende väljavaateid parandada, mitte aga öelda neile, kuidas nad saavad meie ühiskonda integreeruda ja kuidas me saame kõige paremini nende sotsiaalseid vajadusi rahuldada.

 
  
MPphoto
 
 

  Benita Ferrero-Waldner, komisjoni liige. − (DE) Härra president, kas ma võin veel kord kokku võtta: see oli äärmiselt huvitav arutelu ja me kõik näeme väga selgelt, et sellele on vaja reageerida. Mõistan loomulikult, et te tahate nii kiiret vastust kui võimalik.

Peaksin ka ütlema, et on olemas direktiiv, direktiiv 2000/43/EÜ, mis juba tagab võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise, tegemata vahet rassi või etnilise päritolu alusel, tööhõives, sotsiaal- ja haridussektoris ning seoses juurdepääsuga kaupadele ja teenustele, mis kohaldub ka romide suhtes. Usun, et see on ka siin aluspõhimõte. See direktiiv võimaldab liikmesriikides võtta positiivseid meetmeid. Siiski on õige, et liikmesriigid ei ole kohustatud neid meetmeid oma riigisisesesse õigusesse üle võtma.

Euroopa õigusakte tuleb siiski järgida, ja ma peaksin ütlema, et me oleme komisjonis langetanud kindla otsuse tagada nende rakendamine. Komisjon algatas tegelikult eelmisel aastal rikkumismenetlused 22 liikmesriigi vastu, kaasa arvatud Itaalia, härra Agnoletto, kes pole Euroopa õigusakte nõuetekohaselt rakendanud.

Mis puudutab inimeste integratsiooni tööturul, siis selleks on meie peaaegu tähtsaim vahend Euroopa Sotsiaalfond. Olulist osa meetmetest, mis on suunatud romide tööhõive parandamisele, on võimalik kaasrahastada Euroopa Sotsiaalfondi abiga. Näiteks ajavahemikus 2000–2006 eraldati umbes 275 miljonit eurot spetsiaalselt romide integreerimiseks ette nähtud projektide elluviimiseks.

Etniliste vähemuste integratsiooniga tegelev kõrgetasemeline ekspertgrupp on rõhutanud, et teatud projektide toetamine Euroopa Sotsiaalfondi kaudu, nagu näiteks programm Acceder Hispaanias, on romide aktiivse integratsiooni suurepärased mudelid. Tahaksin seetõttu korrata tungivat palvet igale riigile kasutada seda võimalust. Nõustun härra Swobodaga, et tähtsat rolli mängivad mitte ainult riikide ametiasutused, vaid sageli ka kohalikud organisatsioonid.

Nagu teame, on romide sotsiaalne tõrjutus keeruline nähtus ja seetõttu on sellega tegelemiseks vaja kõiki nende elu tähtsamaid tahke puudutavat järjepidevat lähenemist. See hõlmab hariduse, tööhõive, tervise, eluaseme ja infrastruktuuri. See lähenemine nõuab tõhusat koordinatsiooni Euroopa institutsioonide tasandil. Olen veendunud, et järgmisel aastal saavutatakse nende meetmete abil tõeline edasiminek.

Olen loomulikult kuulnud, et paljud teist – mitte kõik – sooviksid, et selle teemaga tegeleks konkreetne volinik, ja loomulikult annan ma selle sõnumi edasi oma kolleegile härra Špidlale. Kuid sellega kaasneb suur hulk erinevaid teemasid ja seetõttu on kõige tähtsam tõhus koordinatsioon. Te saate kindlasti üks kord veel härra Špidlaga teisest küsimusest rääkida.

Tahaksin väga lühidalt rõhutada mõnda teemat, mis tõsteti käesoleva debati käigus. Nende seas on küsimus, kuidas kulgeb dialoog kodanikuühiskonnaga ja samuti romidega. Usun, et dialoog kui selline – ja eriti romisid ja nende lapsi puudutavad tegevussuunad – on ühelt poolt väga tähtis mittediskrimineerimise põhimõtte tagamiseks, ja teiselt poolt võitluseks töötusega ja sotsiaalse arengu edendamiseks piirkondades, kus romid elavad, samuti barjääride lammutamiseks, mille on püstitanud peamiselt enamiku mõtteviis, nii et romisid tunnustataks Euroopa kultuuri loomuliku osana.

Olen ühel meelel kõikide siinolijatega, kes selle küsimuse tõstsid.

Ma ise – ja kõik need, kes mind tunnevad, teavad, et see on võib-olla minu hobi väljaspool poliitikat – olen alati pooldanud inimõiguste alast haridust. See on sallivuse haridus. Saan üksnes öelda, et seetõttu käsitlen kindlasti inimõiguste alase hariduse teemat, mis on minu jaoks nende suuniste seisukohalt tohutult tähtsad.

Proua de Groen-Kouwenhoven, saan praegu öelda, et komisjon on võib-olla aeglane, kuid kindlasti mitte laisk. Kui te näete, et Euroopa Ülemkogu ja eriti OSCE on koostanud arvukalt programme, peamiselt Euroopa Komisjoni toetusega, siis mõistate, et kõikidele kavatsustele ja eesmärkidele lähenetakse kohati väga positiivselt.

Minu viimane märkus puudutab riikidevahelise vähemuse teemat. Siin tahaksin lihtsalt öelda, et arvesse tuleks võtta asjaolu, et Euroopa Liidul ei ole volitusi liikmesriikides asuvate vähemuste määratlemiseks. Te teate ka, et selles kontekstis tuleks meeles pidada, et sotsiaalpoliitika meetmeid ei kujundata etnilist päritolu arvestades, vaid individuaalseid vajadusi silmas pidades. Kuid nagu teate, on eelkõige liikmesriikidel väga erinevad arusaamad selle kohta, mis on vähemus ja kuidas vähemust määratleda. Seetõttu ei saa küsimust väga kiiresti lahendada. Mis muusse puutub, siis edastan teie märkused suurima heameelega. Te saate kindlasti varsti selle kohta suunised.

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Mõttevahetus on lõppenud.

Hääletamine toimub neljapäeval, 31. jaanuaril 2008.

Kirjalikud avaldused (artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. – On selge, et romid on Euroopa Liidus hooletusse jäetud vähemus; me ei saa lubada, et see jätkuks. Ma toetan täielikult oma kolleege, nõudes, et komisjon selle küsimusega aktiivsemalt tegeleks. Meil on tekkinud olukord, kus ühiskonna grupp, mida peetakse suurimaks etniliseks vähemusrühmaks ELis, elab alla igasuguste standardite jäävates tingimustes, ning kelle kaitsmise ja abistamisega on meil raskusi. Komisjon peaks konkreetselt ja kiiresti tegutsema, et kaasa aidata romide kogukonda sulandumisele kõikides ühiskonnaelu aspektides, olgu see majanduslik, sotsiaalne või poliitiline. EL peab selles küsimuses juhtimise enda kätte haarama.

 

15. EL tulemuslikum Lõuna-Kaukaasia poliitika – piirkondlik lähenemine Musta mere poliitikale (arutelu)
MPphoto
 
 

  President. − Järgmisena on päevakorras järgmiste raportite ühine arutelu:

– raport, mille on esitanud Lydie Polfer, väliskomisjoni nimel, ELi tulemuslikum Lõuna-Kaukaasia poliitika: lubadustest tegudeni (2007/2076(INI)) (A6-0516/2007), ja

– raport, mille on esitanud Roberta Alma Anastase, väliskomisjoni nimel, Musta mere regionaalpoliitilise lähenemisviisi kohta (2007/2101(INI)) (A6-0510/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Lydie Polfer, raportöör. − (FR) Härra president, tahaksin tänada rahvusvahelise kaubanduse komisjoni liikmeid, ja eelkõige oma kolleege väliskomisjonis, kes on tegusalt kaasa aidanud käesoleva raporti koostamisele, mida me tahtsime hoida tasakaalus, ja mis lõpuks kinnitati ühehäälselt.

Jah, kolm Kaukaasia riiki on väga huvitatud. Armeenia, Aserbaidžaan ja Gruusia, kõik kolm riiki, kes väljusid kokkuvarisenud NSVList, kannatavad siiani nende aegade pärandi tõttu, eriti lahendamata konfliktide tõttu Mägi-Karabahhis, Abhaasias ja Osseetias, mis mürgitab nende ja nende naabrite vahelist õhkkonda ja on käivitanud kahjuliku võidurelvastumise. Sellele vaatamata otsustasid need kolm riiki 1980. aastatel vastu võtta Euroopa väärtused, astudes Euroopa Nõukogu liikmeks ja kirjutades hiljem alla partnerlus- ja koostöölepingu Euroopa Liiduga.

Nende geograafiline lähedus ja transiidipiirkonna seisund Iraani, Türgi, Venemaa ning Kaspia ja Musta mere vahel tähendab, et meil on huvi aidata neil riikidel tugevdada selles piirkonnas demokraatiat ja õigusriiki ning luua elujõuline raamistik piirkondliku koostöö ja arengu jaoks, mis võimaldab saavutada poliitilise stabiilsuse. See on nendele riikidele eriti tähtis, sest hoogsale majanduskasvule vaatamata on vaesuse ja töötuse tase ikka veel kõrge.

Me oleme analüüsinud tegutsemisvõimalusi eri lõikudes, mille tulemused ma lühidalt kokku võtan. Esiteks, Euroopa naabruspoliitika raamistikus oleme soovitanud individuaalsetel väärtustel põhinevat liigendatud lähenemist, seades piirkondliku koostöö võtme-eesmärgiks. Me palume, et komisjon laiendaks kontakte kodanikuühiskonnaga ning konkreetselt toetame Gruusia ja Armeenia vabakaubandusleppe tasuvusuuringu teostamise algatust ja Aserbaidžaani toetamist WTOga liitumise protsessis.

Demokraatia, inimõigused ja õigusriik on ilmselgelt selle protsessi fundamentaalne osa ja me tunnustame Armeenia põhiseadusliku reformi läbiviimisele järgnenud jõupingutusi, kuid me julgustame teda edasi minema sõltumatu kohtusüsteemi ja avaliku teenistuse loomisega. Mis puutub Aserbaidžaani, siis, kuigi me oleme mures inimõiguste ja ajakirjandusvabaduse olukorra halvenemise pärast, tunnustame teisest küljest presidendi armuandmist, mille tagajärjel vabastati mitu ajakirjanikku, ja palume algatada uurimine väidetava politseivägivalla suhtes. Gruusia puhul, kes on alates 2003. aastast läbi viinud ulatuslikke reforme ja kogenud tormilisi aegu, millest oleme teadlikud, oleme väga rahul, et presidendivalimised kulgesid rahulikult, kuid väga pingeline õhkkond ja väidetavad inimõiguste rikkumised sundisid meid paluma ametiasutusi algatada viivitamatult esitatud kaebuste uurimine. Samuti palusime opositsioonijõude vastutustundlikult käituda ja valimisi austada. Kokkuvõttes oleme palunud nendel kolmel riigil tagada sõnavabadus, kogunemisvabadus ja ajakirjandusvabadus, samuti võimaldada opositsioonile õiglane ja aus juurdepääs meediale, ja me oleme palunud neil tugevdada võitlust korruptsiooni vastu ning luua soodne investeerimiskliima. Mis puutub läbirääkimistesse Gruusiaga viisarežiimi tingimuste väljatöötamise üle, siis saame üksnes soovitada komisjonil ja nõukogul nendega alustada, arvestades seda, mis toimub Abhaasias ja Osseetias.

Mis puutub konfliktide rahumeelsesse lahendamisse, siis on see piirkonna püsiva stabiilsuse jaoks ilmselt tingimus sine qua non. Me oleme sellega tegelnud, ma usun, tasakaalustatud viisil. Ma ei hakka üksikasjadesse laskuma; ma ütlen lihtsalt, et – nagu me rõhutasime – vastuolu enesemääramis- ja territoriaalse terviklikkuse printsiibi vahel on siiani kaasa toonud konfliktide jätkumise piirkonnas, ja et selle takistuse saab ületada ainult läbirääkimistega ÜRO põhikirja ja Helsingi lõppakti alusel. Loodame, et Minski grupi kõige uuemad ettepanekud aitavad neid lõhesid ületada. See oleks parim kingitus sadadele tuhandetele põgenikele ja ümberasustatud isikutele, kes selle olukorra tõttu rängalt kannatavad.

Lõpuks, mis puudutab koostööd energia ja transpordi valdkonnas, siis ehkki on selge, et uus algatus võimaldab avatust suurendada, saab üha selgemaks, et Armeenia isolatsioon aina suureneb.

Kokkuvõtteks tahaksin meenutada, et käesoleva raporti ainus eesmärk on näidata meie siirast huvi Lõuna-Kaukaasia piirkonna, tema elanike, nende ajaloo, eesmärkide ja lootuste vastu, ja et me tahaksime neid rohkem tundma õppida, et paremini aidata neil soovitut ellu viia.

 
  
  

ISTUNGIT JUHATAB: PROUA KRATSA-TSAGAROPOULOU
Asepresident

 
  
MPphoto
 
 

  Roberta Alma Anastase, raportöör. − (RO) Aasta tagasi, jaanuaris 2007, tähistasime selles samas ruumis Rumeenia ja Bulgaaria liitumist. Mõtlesime siis uutele võimalustele, mis avanesid mõlemale uuele liikmesriigile ja Euroopa Liidule tervikuna. Aktiivne ja järjekindel osalemine Musta mere piirkonnas koos sisulise piirkondliku koostööpoliitika arendamisega, mida saab võrrelda Vahemere piirkonna ja Põhjamõõtme poliitikaga, olid vajalikud ja selged nõuded.

Nüüd, 2008. aasta jaanuaris, Musta mere koostöö raportöörina, on mul privileeg avada see plenaaristung, et arutada parlamendi soovitusi Musta mere piirkonna sünergia väljaarendamise ettepaneku kohta, mille esitas aprillis Euroopa Komisjon. Need soovitused on kõikide huvitatud kolleegide, samuti sõltumatute ekspertide ja avalike teenistujate osalusel toimunud laialdase mõttevahetus- ja konsultatsiooniprotsessi tulemus.

Raport rõhutab Musta mere strateegilist tähtsust Euroopa Liidu jaoks ja määratleb samal ajal väga selgelt koostööpoliitika eesmärgid selles piirkonnas: julgeoleku, demokraatia ja heaolu ühise ruumi loomine. Raport rõhutab piirkondliku koostöö tähtsust, mobiliseerides kümmet naaberriiki dialoogi pidama ja koos tegutsema, ühendades oma mitmekesisuse ja tohutu potentsiaali, mida ei saa eirata. Järelikult on Euroopa Liidu ülesanne võtta aktiivse piirkondliku koostöö edendamisel Musta mere regioonis juhtimine enda kätte.

Võtmeküsimus, millele käesolev raport püüab vastata, on järgmine: kuidas me saame Euroopa regionaalse koostöö poliitikat Musta mere piirkonnas tugevdada ja tulemuslikult rakendada, et saavutada julgeoleku, demokraatia ja heaolu ühisruumi loomise eesmärk?

Kõige esmalt vajame Euroopa Liidu poolt kindlat, ühtset ja tulemustele suunatud tegevust. Raport määratleb selles osas kolm põhiteemat: kõigi asjakohaste rahastamisvahendite kasutamine, tihendatud koostöö piirkonna teiste institutsioonide ja organisatsioonidega, ja mitte sugugi viimasena seire, et kindlustada tegevuste järjepidevus ja tulemuslikkus ning tegevuskava väljatöötamine.

Raport soovitab veel Euroopa Liidul keskenduda viiele prioriteetsele valdkonnale. Musta mere piirkond on Euroopa Liidu julgeoleku ja energiavarustuse mitmekesistamise seisukohalt kahtlemata strateegilise tähtsusega ja nõuab seda arvestades laiahaardelist lähenemist. Siiski on väga oluline, et Euroopa Liit ei piirduks majanduskoostööga, vaid seaks sihiks pigem piirkonna loomise, kus valitsevad stabiilsus, demokraatia ja hea valitsemistava. ELi Musta mere poliitika saab ainult siis täielik olla, kui Euroopa Liit pühendub eksisteerivate konfliktide lahendamisele ja kodanikuühiskonna arengule, isiklikud kontaktid ja head suhted naabrite vahel on selle jaoks olulised.

Et me oleme arutanud ka proua Polferi raportit Lõuna-Kaukaasia kohta, ja selle piirkonna riigid on osa laiemast Musta mere regioonist, tervitan ma selle raporti koostamist. On väga oluline, et kahe raporti peamised seisukohad ühtivad, rõhutades koostöö ja dialoogi tähtsust kõikide riikide vahel kui arengu ja heaolu eeltingimust, samuti Euroopa Liidu järjepideva osaluse vajadust.

Kokkuvõtteks tahaksin tänada kõiki, kes aitasid kaasa Musta mere sünergia raporti valmimisele. Ma hindan koostööd ja kõikide fraktsioonide kolleegide üksmeelset toetust. Ma loodan, et sama vaim juhib Euroopa Liitu ja Musta mere piirkonna riike nende ühistes jõupingutustes piirkondliku koostöö arendamiseks selles regioonis.

 
  
MPphoto
 
 

  Benita Ferrero-Waldner, komisjoni liige. − Proua president, kas lubate mul veidi rohkem aega kulutada, sest ma annan vastuse kahe raporti kohta. Tegemist on kahe suurepärase raportiga, mis toovad täna meie ette ühelt poolt keerulise piirkonna meie naabruspoliitikas ja teisest küljest Musta mere piirkonna küsimuse. Raportiga tutvumine kinnitas kahtlemata minu veendumust, et samal ajal kui erinevad kahepoolsed suhted jäävad Euroopa naabruspoliitika (ENP) nurgakiviks, nõuavad paljud meie ette kerkivad väljakutsed ja võimalused minu arvates reageerimist kohalikul või piirkondlikul tasandil, nagu siin juba öeldi.

Nüüd lubage mul esiteks rääkida Lõuna-Kaukaasia piirkonnast. Me nõustume suurema osa seisukohtadega, mis esitati väga heas raportis Lõuna-Kaukaasia kohta. Armeenia, Aserbaidžaani ja Gruusia kaasamine meie naabruspoliitikasse toob kõik kolm Euroopa ühisväärtustele tuginedes samm-sammult Euroopa Liidule lähemale.

Komisjon avaldab kevadel oma eduaruande Euroopa naabruspoliitika kolme tegevuskava rakendamise kohta, esitades uusi andmeid meie ühisürituse hetkeolukorra kohta.

Me teame, et teha jääb veel palju. Demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete järgimine on ikka veel nõrk ja vajab parandamist. Näiteks täna vahetasime nende riikide üle mõtteid härra Hammarbergiga, Euroopa Nõukogu inimõiguste volinikuga. Me oleme jätkuvalt mures inimõiguste ja ajakirjandusvabaduse olukorra pärast Aserbaidžaanis. Hiljutised poliitilised sündmused Gruusias näitasid, et sõnavabadus poliitiliste vaadete väljendamiseks meedia kaudu on stabiilsuse jaoks oluline, ja näiteks Armeenia edenemisele vaatamata on vaja jätkata pingutusi korruptsiooniga võitlemiseks ja täieliku vastavuse saavutamiseks inimõiguste standardiga. Vaesus on kiirele majanduskasvule vaatamata piirkonnas siiani laialt levinud ja me jätkame majandusreformide edendamist, sammude astumist ettevõtluskliima parandamiseks, aga ka õigusriigi tugevdamiseks. Ja ma olen nõus, et on vaja rohkem piirkondliku koostöö algatusi, eriti energia, transpordi ja keskkonna valdkonnas, mida rõhutatakse ka proua Polferi raportis. Loodame, et Euroopa Liit suudab võtta julgemaid ja proaktiivsemaid hoiakuid, toetades konfliktide lahendamist selles piirkonnas.

Nagu hiljuti avaldatud naabruspoliitika teatises märgiti, võiks Euroopa Liit osutada isegi suuremat abi konfliktidega seonduvaks tööks, tegeldes nende tegelike põhjustega ja kahtlemata luues usaldust mõlemal pool piirijoont.

Nagu raportis rõhutati, võivad komisjoni konkreetsed sammud abi ja teabe jagamiseks tulla kasuks nende eesmärkide elluviimisel. Tegelemine väljakutsetega, mida lühidalt kirjeldasin, jääb seetõttu järgmiste kuude jooksul minu tegevuse peamiseks prioriteediks Lõuna-Kaukaasia komisjonis.

Et seda teha, rakendame ka edaspidi kõiki asjakohaseid ELi finantsabi programme. Meie Armeenia esinduse täiendamine ja esinduse avamine Aserbaidžaanis 2008. aasta kevadel lubab meil kindlasti ka nähtavust suurendada ja tulemuslikumalt tegutseda.

Lubage mul teha erimärkus Gruusias toimunud presidendivalimiste kohta. Nagu teate, on rahvusvaheline valimiste vaatlusrühm, mille saatmisele Euroopa Parlament kaasa aitas, kinnitanud, et valimised olid üldjoontes kooskõlas OSCE ja Euroopa Nõukogu standarditega. Siiski tuvastas rahvusvaheline valimiste vaatlusrühm mitmeid eeskirjade eiramisi ja puudusi, ja praegu on kõige pakilisem ülesanne nende probleemidega tegeleda: uurida kõiki valimiste kohta esitatud kaebusi ja luua sobivad tingimused saabuvateks seadusandliku kogu valimisteks. Nende kohustuste kiire ja põhjalik täitmine näitab meie valmisolekut toetada Gruusiat ka edaspidi.

Mis puudutab Musta merd, siis olen raportis kirjeldatud Musta mere regionaalpoliitilise lähenemisega valdavalt nõus. See annab väärtusliku poliitilise tõuke meie aprillis ilmuvale teatisele Musta mere sünergia kohta ja minu arvates on tähendusrikas, et pärast eelmise aasta mais vastu võetud nõukogu järeldusi ja käesolevat arutelu Euroopa Parlamendis kinnitavad kõik ELi peamised institutsioonid vajadust rakendada piirkondlik ja kõikehõlmav lähenemine meie Musta mere piirkonna suhtes kohaldatavale poliitikale.

Parlamendi raporti ajastus on väga sobiv. Meie ettepaneku tulemusel saavad ELi välisministrid vähem kui kuu aja pärast Kiievis kokku oma Musta mere kolleegidega Musta mere sünergia alasel kohtumisel. Loomulikult kavatsen ma sellest kohtumisest isiklikult osa võtta. Rahvusvahelised ja Musta mere piirkonna organisatsioonid osalevad samuti ja me ootame arutelusid, mis kiidaksid heaks ja kinnitaksid ELi toetuse suurendamise Musta mere piirkondlikule koostööle ja määratleksid koordineeritud tegevuse prioriteedid.

Lubage mul mõnda neist mainida. Komisjon edendab Musta mere dialoogi energia julgeoleku teemal, kasutades ära INOGATE´i struktuure. Me jätkame õigusliku ja regulatiivse ühtlustamise soodustamist Bakuu protsessi kaudu. Me kavatseme jätkata tihedat koostööd oma partneritega uue energia infrastruktuuri rajamisel, arendades Musta mere piirkonda ühendavat energiakoridori. Ja Musta mere koostöö parandab koordinatsiooni TRACECA, Euroopa-Kaukaasia-Aasia transpordikoridori (üleeuroopaline transpordi juurdepääsu programm) ja meie partnerite transpordiprogrammide vahel. Me kavatseme ka algatada piirkondliku dialoogi Musta mere merenduspoliitika ja piirkondliku kalamajanduse koordinatsiooni sisseseadmise üle.

Komisjon töötab Musta mere-Doonau ühenduse tugevdamise huvides ja me kavatseme ühineda Musta mere komisjoniga, mis tegeleb keskkonnaprobleemidega.

Niisiis on komisjon välja töötanud mitmeid ettepanekuid piirkondlike võimaluste kohta kliimamuutusega võitlemiseks ja me oleme alustanud ka oma Musta mere piiriülese koostööprogrammi rakendamist, keskendudes kodanikuühiskonnale ja kohalikele ametiasutustele.

Meie Musta mere partneritega arutatakse mitmeid ettepanekuid organiseeritud kuritegevusega võitlemise, kaubanduse ja kultuuri valdkonnas, ning meil on arenenud kontaktid Musta mere piirkondlike organisatsioonidega, eriti aga Musta mere majanduskoostöö organisatsiooniga.

Mis puutub Musta mere sünergia rahastamisse, siis põhireegliks saab kaasrahastamine. Euroopa naabrus- ja partnerlusvahend on kindlasti EL rahalise abi keskmes, kuid kasutatakse ka teisi ELi vahendeid, sealhulgas temaatilisi, ja Türgi puhul kasutatakse ka ühinemiseelse abi vahendit.

Ministrite kohtumine Kiievis avab foorumi ELi algatuste arutamiseks ja edasiviimiseks ja meie partneritelt saadud ideede koordineerimiseks. Ja me loodame, et Musta mere piirkondlik kontekst avab uusi koostööruume, mis põhinevad võrdsel partnerlusel kõikide Euroopa naabruspoliitika idapoolsete riikidega ja oluliste partneritega nagu Venemaa ja Türgi.

Meie tegevus Musta mere piirkonnas võib areneda pikaajaliseks koostööks selge potentsiaaliga stabiilsuse, progressi ja jõukuse tugevdamiseks kogu piirkonnas, ja parlamendi toetus on edu saavutamiseks äärmiselt oluline.

 
  
MPphoto
 
 

  Marusya Ivanova Lyubcheva, INTA seisukoha eest vastutav raportöör. − (BG) Proua president, proua volinik, kolleegid, rahvusvahelise kaubanduse komisjon õnnitleb Euroopa Komisjoni ja raportööri tähtajast kinnipidamise ja tasakaalustatud lähenemise eest Mustale merele ja kogu piirkonnale.

Must meri on Euroopa Liidu piir, geostrateegiline risttee ja transiidipiirkond, koostööpiirkond kaubanduse, kalanduse, turismi, laevanduse valdkonnas, strateegiline piirkond Euroopa energiapoliitika jaoks.

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon ootab koostöö paremat koordineerimist iseseisva Musta mere strateegia abil ja juhib tähelepanu Euroopa Liidu osalemisele energiaressursside edastamisega seotud infrastruktuuri projektides.

Tähtis on soodustada investeeringuid keskkonnakaitsesse, riskiennetusse, katastroofi tagajärgede likvideerimisse ja päästeoperatsioonide läbiviimisse seoses selliste õnnetustega nagu Kertši väinas ja Bulgaaria laeva Vanessa uppumine.

Avatud menetluste ja kõrgete standardite tagamiseks piirkonnas peab Euroopa Parlament nimekirja võtma ka Bourgas-Alexandroupolise naftajuhtme koos teiste gaasi- ja naftaedastusvõrkudega, sest sinna on kaasatud Euroopa Liidu liikmesriigid. Õnnitlused Euroopa Liidule seoses vastutustundega, millega liit suhtub Musta mere väljakutsesse, ja vastutustundega selle piirkonna elanike ees.

 
  
MPphoto
 
 

  Eugenijus Maldeikis, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamuse koostaja. (LT) Esiteks tahaksin tänada raportööri, proua Polferit, sellise tundliku piirkonna nagu Lõuna-Kaukaasia probleemide väga täpse analüüsi eest, samuti esitatud ettepanekute ja meetmete eest, mida me täna arutame. Traditsiooniliselt antakse ELi poliitikate raames hinnang Lõuna-Kaukaasia piirkonna energia- ja transpordiküsimustele peamiselt majanduslikes terminites. Tahaksin pigem juhtida teie tähelepanu tõhusa ELi kaubanduspoliitika tähendusele selles piirkonnas, sest see võimaldab kiiremini majandust ümber korraldada, ettevõtlust arendada ja vaesuse taset alandada, sest riikide arvates ei aita energeetikaprojektid sellele alati kaasa. Kui räägime tulemuslikust EL poliitikast, mis on Lõuna-Kaukaasia piirkonnas väga tähtis, tahaksin rõhutada kahte asjaolu. Esiteks ootame ikka veel komisjoni kulutasuvusuuringut, mis hindaks võimalikult laiaulatuslikku vabakaubanduslepingut nii Armeenia kui Gruusiaga ja samuti õhutame komisjoni ja nõukogu rakendama meetmeid, mis aitaksid Lõuna-Kaukaasia riikidel võimalikult suurt kasu saada üldise soodustuste süsteemi rakendamisest.

 
  
MPphoto
 
 

  Silvia-Adriana Ţicău, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportöör. (RO) Rumeenia ja Bulgaaria liitumine andis Euroopa Liidule Musta mere piirkonnas kaaluka rolli. Piirkonnal on geostrateegiline tähtsus liidu julgeolekule ja energiaga varustamise mitmekesistamisele oma läheduse tõttu Kaspia merele, Lähis-Idale ja Kesk-Aasiale.

Liidu põhimõtteid ei saa edendada üksnes poliitilistele väärtustele toetudes. See on vajalik avatud, läbipaistvate turgude arengu soodustamiseks piirkonnas.

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon rõhutab Nabucco projekti tähtsust energiavarustuse mitmekesistamise seisukohalt, ning kutsub liikmesriike ja nende partnereid tagama selle elluviimine. Me tervitame koordinaatori määramist sellele Euroopa mõõtega prioriteetsele projektile.

Selleks et tagada rahvusvaheline kaubandus ja transport nafta ja gaasi valdkonnas, on oluline arendada ühenduse sadamate infrastruktuuri Musta mere rannikul ja Doonaul. Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon taunib koordinatsiooni puudumist investeerimisprojektide osas energia, transpordi ja turismi valdkonnas ning juhib tähelepanu Musta mere reostusohule.

Tunnustades Musta mere foorumi ja Musta mere majanduskoostöö organisatsiooni tähtsust, soovitab tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon luua Põhjamõõtme eeskujul Musta mere jaoks Euroopa mõõde.

 
  
MPphoto
 
 

  Bernd Posselt, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (DE) Proua president, me ei saa arutada Lõuna-Kaukaasia teemat, mõtlemata oma endisele kolleegile parlamendis Ursula Schleicherile, kes eriliselt hoolis sellest piirkonnast ja kellele me oleme tänulikud asjaolu eest, et kolonialistlik väljend „Taga-Kaukaasia” on asendatud terminiga „Lõuna-Kaukaasia”. Piirkond koosneb kolmest väga erinevast iidse kultuuriga riigist, mis on sellele vaatamata kannatanud lähiminevikus kolonialismi ja neokolonialismi all. Seetõttu peame sellele piirkonnale väga ettevaatlikult lähenema.

Armeenlased Lääne-Armeenias olid genotsiidi ohvrid, mis tähendab, et isegi täna mõtleb Türgi praegusele Armeeniale – täpsemalt Ida-Armeeniale – vastuvõetamatu blokaadi terminites. Gruusia oli Venemaa ja Nõukogude Liidu eriline koloonia, mis tähendab, et Moskva kasutab ja kuritarvitab tänapäeva Gruusia separatistlikke jõude riigi destabiliseerimiseks. Aserbaidžaan on samasuguses olukorras.

Nende põhjuste tõttu peab Euroopa Liidul olema selles piirkonnas tugev roll, sest kunagi oli see piirkonnaks, kus ometi kord meie, eurooplased, ei juhtinud arengut vales suunas, vaid teised. Meil on seetõttu kordumatu võimalus vahendada, demokratiseerida ja stabiliseerida ja me peame vastuolulised põhimõtted ja huvid lepitama. See tähendab loomulikult püsivaid piire, kuid ka rahvaste õigust enesemääramisele.

Me peame toetama vähemuste õigusi nii palju kui võimalik, kuid samal ajal vältima destruktiivset separatismi. Me peame säilitama kaubandus- ja geopoliitilised huvid, kuid samal ajal peame mõistma, et need pole kolooniad, vaid oma huvidega ja oma väärikusega partnerid, ja nad on selle ära teeninud, et nende väärikust lõpuks tunnustatakse.

Seetõttu näitab Polferi raport seda rasket ülesannet õiges valguses ja selgepiiriliselt ning ma tänan volinikku tohutu jõupingutuse eest, mida ta selle piirkonna nimel teeb.

 
  
MPphoto
 
 

  Adrian Severin, fraktsiooni PSE nimel. – Proua president, Lõuna-Kaukaasia on äärmiselt tähtis piirkond mitte ainult Euroopa Liidu, vaid enamiku globaalsete osalejate jaoks. Ma arvan, et Euroopa Liit peaks määratlema oma huvid selles piirkonnas. Peamiselt seisnevad need huvid soovis näha Lõuna-Kaukaasiat rahuliku ja stabiilse alana, kus on piisavalt suur vaba ja integreeritud turg, kus on avatud ala strateegilise kaubavahetuse turvalise transiidi jaoks, ja mille institutsioonid ning õigustik oleksid Euroopa Liiduga koostalitlusvõimelised.

Meie huvide edendamiseks peaks Euroopa Liit välja arendama asjakohaselt liigendatud ja konkreetsed kahepoolsed suhted selle piirkonna liikmesriikidega. Kahepoolsete suhete sisu peaks välja kasvama meie piirkondlikust strateegilisest lähenemisest ja mitte vastupidi.

Me ei saa pakkuda Lõuna-Kaukaasia riikidele võimalust Euroopa Liiduga liituda, seetõttu peame pakkuma neile Euroopa Liidu mudelit ja aitama neil seda sisuliselt tugevdada. Euroopa Liit ei tohiks kõhelda kõiki oma vahendeid kasutamast, et saavutada oma piirkondlikud eesmärgid Lõuna-Kaukaasias. Samal ajal peame tunnistama, et ka teistel rahvusvahelistel osalejatel on piirkonna vastu huvi ja me mõistame, et Euroopa Liit ei saa oma prioriteetidega edasi liikuda ilma teiste globaalsete osalejateta koostööd tegemata.

Mõned piirkonna lahendamata konfliktid on tegelikult osa suuremast ühisest probleemist, mis on seotud Venemaa nõukogude korra järgse staatusega. Seetõttu peaks Euroopa Liit julgelt selle probleemiga tegelema ja püüdma läbirääkimistega jõuda lahendusele, mis puudutab vastutuse jagamist Venemaa, Euroopa Liidu ja teiste globaalsete osalejate vahel jätkusuutliku piirkondliku ja ülemaailmse stabiilsuse ja julgeoleku tagamisel.

Teisest küljest peame tunnistama, et territoriaalse terviklikkuse ja enesemääramise põhimõtted on Lõuna-Kaukaasias vastuolulised. Minu arvamuse kohaselt tuleks see põhimõtete vastuolu ületada, ühendades Euroopa Liidu kogukondlikku mudelit järgiv piirkondlik integratsioon sisemise enesemääramise, õiguste üleandmise ja autonoomia asjakohase rakendamisega. See eeldab heauskseid läbirääkimisi, poliitilist tahet, praktilist meelt ja austust rahvusvahelise õiguse reeglite vastu. Euroopa Liidu jaoks on õige aeg Lõuna-Kaukaasias lubadustelt tegudele üle minna. Ma loodan kindlalt, et see juhtub.

 
  
MPphoto
 
 

  Janusz Onyszkiewicz, fraktsiooni ALDE nimel. – (PL) Proua president, ma soovin viidata eelkõneleja järeldusele. Kogu küsimus seisneb läbi Musta mere kulgevate gaasi ja nafta transporditeede tegelikkuseks muutmises.

Euroopa Liidus ütleme kõik, et need on strateegilised projektid, ja Nabucco projekt on strateegiline projekt. Me oleme seda rääkinud aastaid, kuid midagi pole tehtud. Küsimus on järgmine: kui on tekkinud sellised raskused, siis miks me ei saa kasutada üht või teist fondi, nagu tehti Galileo projekti puhul, et seda projekti ellu viia? Kui selles osas ei tehta praktilisi ja nähtavaid tegusid, siis ehitavad venelased varsti oma gaasitorud läbi Musta mere, ja tulemuseks on meie ulatusliku transporditeede mitmekesistamisprogrammi kokkuvarisemine.

Niisiis on siin muud põhjused. Muud põhjused tähendavad, et Euroopa saab ressursse kogu Kaspia mere piirkonnast. Aserbaidžaan üksi võiks varustada Euroopat viie aasta jooksul kolmandikuga sellest gaasist, mida Euroopa saab praegu Venemaalt, kuid olemas on veel Kasahstan ja Türkmenistan. Igal juhul peame gaasitorude juhtimiseks läbi väljaspool Venemaa territooriumi asuvate alade lahendama Kaspia mere staatuse probleemi; teiste sõnadega, me peame langetama lõpliku otsuse, kas määratleda seda järve või merena. Oluliselt mõistlikum ja edasiviivam tundub olevat üldine kokkulepe, et Kaspia meri on meri, sest see muudaks gaasitorude või muude torustike ehitamise läbi nende vete palju kergemaks, olgu tegemist Türkmenistani või Kasahstaniga.

Kas tohiksin siis sellega seoses soovitada Euroopa Liidu asutustel lõpetada pidev korrutamine, et Nabucco probleem ja Odessa-Brody-Gdanski torujuhtme probleem on Euroopa Liidule tähtsad probleemid. Me peame hakkama tegutsema või muidu jõuavad teised meist ette.

 
  
MPphoto
 
 

  Adam Bielan, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Proua president, ka mina tahaksin õnnitleda proua Polferit suurepärase raporti koostamise puhul.

Meie tänane arutelu toimub piirkonna üle, millel on kogu Euroopa Liidule eriline tähtsus, piirkonna üle, millel on ELi energiajulgeolekule ebatavaline tähendus. Raporti pealkiri – Tulemuslikum ELi poliitika Lõuna-Kaukaasias: lubadustest tegudeni – tunnistab selgelt, et Euroopa Liit on viimastel aastatel olnud tavatult passiivne, kui asi puudutab kõnealust piirkonda. Siiski on see piirkond areen, kus võistlevad kõige kaalukamad rahvusvahelised osalejad; mitte ainult Euroopa Liit, vaid ka Venemaa, Ameerika Ühendriigid ja Hiina. See on ebatavaliselt kiire majanduskasvuga piirkond. Piisab, kui öelda, et Aserbaidžaani majanduskasv ületas 2006. aastal 35 %.

Sellel aastal võib veetase siiski alaneda; 2008. aasta võib osutuda kriisiaastaks. Ärme loome endale illusioone: Gruusia põhjanaaber võib kasutada Kosovo näidet kui ettekäänet selle riigi territoriaalse terviklikkuse rikkumiseks. Seetõttu loodan, et Euroopa Liit ei luba Venemaal toetada Abhaasia ja Osseetia separatistlikke taotlusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Marie Anne Isler Béguin, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (FR) Proua president, volinik, eelkõige õnnitlused meie kahele raportöörile. Proua Polferi raport tuleb just õigel ajal, koos Gruusia sündmustega, me võime otsesest allikast näha demokraatia ülesehitamise raskusi.

Raport on tasakaalustatud ja toob esile Lõuna-Kaukaasia peamised geostrateegilised väljakutsed. Tähtis on meeles pidada, et naabruspoliitika kohustab meid neid riike toetama ja abistama. Meil on nende ees poliitiline ja moraalne kohustus, kuid ka neil on meie ees kohustusi, eriti inimõiguste ja sõnavabaduse osas, nagu te rõhutasite, volinik.

Meie toetus neile kolmele riigile peaks seetõttu olema rohkem suunatud konfliktide lahendamisele. Praegu on ELil ainult administreeriv roll. Ilma poliitilise kompromissita Armeenia ja Aserbaidžaani vahel Mägi-Karabahhi küsimuses, ilma rahuplaanita ühelt poolt Gruusia ja teiselt poolt Lõuna-Osseetia ja Abhaasia vahel ei ole need riigid võimelised taastama usalduslikke suhteid või saavutama püsivat stabiilsust nende endi ja nende suuremate naabrite vahel.

Mis puudutab demokraatia toetamist, siis oleme seda teinud iga päev. Õnnetuseks tõukasid Gruusiat vapustanud sündmused riigi poliitilisse kriisi, millest ta pole siiani väljapääsu leidnud, pealegi on opositsioonijõud tulnud tänavatele, et protesteerida presidendivalimiste esimese ringi tulemuste vastu.

Loomulikult tabas härra Saakašvili presidendi tagasiastumise nõudele vastates opositsioonijõud ootamatult, jättes valimiste korraldamiseks väga vähe aega. Loomulikult polnud see valimiskampaania aus, sest kaks kandidaati said kasutada märgatavalt rohkem vahendeid kui teised. Loomulikult varjutas kampaaniat opositsiooni kandidaadi süüdistamine ja paljastamine valimisjärgse riigipöörde kavandamises, kuid sellele vaatamata tuleks märkida, et valimiste päeval – ja olime seal vaatlejatena – ei teatanud vaatlejad suurematest intsidentidest, ja sellises väikeses riigis pole valimistel kunagi olnud nii valju vaatlejaid.

Olime koos rahvusvahelise üldsuse ning riikide ja rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonidega kodanike üldise sõnavabaduse tunnistajaks, isegi kui võis märgata arvukaid reeglite rikkumisi ja hirmutamist, polnud see süstemaatiline.

Oma järeldustes rõhutasime kohustust jätkata kohtumenetlust, võtta kõik kaebused arvesse, ja mitte pidada tulemusi lõplikuks enne, kui kõik vaidlused on läbi vaadatud, ja niimoodi tühistati mitme tosina valimispunkti tulemused.

Tänaseks pole olukord siiski lahenenud ja me peame ka edaspidi õhutama Gruusia juhte uuesti alustama ja jätkama dialoogi kõikides poliitilistes aspektides; peame taotlema, et ametiasutused kuulaksid ära opositsiooni nõuded; ning peame taotlema, et opositsioon, kes saavutas nende valimiste ajal usaldusväärsuse, võtaks oma osa vastutusest kompromissi pakkumise eest, sest Gruusial on tõesti vaja uuesti jõuda positsioonile, kus ta varem asus, kohale, mille ta hõivas pärast rooside revolutsiooni, ja mis iseloomustab riiki, kes keeras pärast vägivalda ja ebastabiilsust uue lehekülje. Seda nõuab Gruusia rahvas, ja et nad pöörduvad täna ka Euroopa Liidu poole, siis peame neid toetama.

 
  
MPphoto
 
 

  Athanasios Pafilis, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (EL) Proua president, tahaksin väljendada meie tõsist rahutust arengute üle, mis ilmnevad selles piirkonnas, kus elavad tosina rahvuse esindajatena miljonid töötajad. Kõnealused tendentsid ohustavad neid tõsiselt imperialistlike vastuolude süvenemise tõttu Ameerika Ühendriikide, Venemaa ja Euroopa Liidu vahel seoses energiaallikate ja turu kontrollimisega ning energia transporditeedega. Ülejäänu on retoorika.

Õnnetuseks on ΝΑΤΟ laienemine, et kaasata piirkonna riigid, ja Ukraina ning Gruusia eelseisev lähenemine lisategurid, mis aitavad kaas piirkonna destabiliseerimisele. Ebastabiilsust suurendavad tundlikesse ristumiskohtadesse rajatud välisbaasid ja paigutatud väeosad, mis jätavad mulje, nagu valmistutaks uuteks tõsisteks sõjalisteks konfliktideks.

Viimased teated 3000 USA sõduri oodatavast saabumisest Burgase piirkonda Bulgaarias, kust saab alguse uus Burgas-Alexandroupolise naftajuhe, kinnitavad kõike, mida me oleme öelnud, ja põhjustavad tõsist muret.

Samamoodi murettekitavad on teated ettevalmistustest võõrmereväe pidevaks kohalolekuks Mustal merel ja Kaspia merel, mis saabub riikidest, mis ei kuulu sellesse piirkonda, nagu näiteks Ameerika Ühendriigid.

Volinik, Kosovo eelseisev iseseisvumine, mida toetavad Ameerika Ühendriik ja Euroopa Liit, vallandab Pandora laekast terve rea samasuguseid regiooni puudutavaid küsimusi, nagu me oleme arutanud: Abhaasia, Lõuna-Osseetia, Krimm, Transnistria ja Mägi-Karabahh ning teised vähemustega seotud teemad, mis on juba üleval või on tõstatatud arutelu käigus.

Topeltmoraali poliitika, mida te kasutate, hukutab piirkonna ja põhjustab jätkuvat verevalamist. Te ainult teesklete, et teid huvitab Gruusia ja Aserbaidžaani territoriaalne terviklikkus. Et Euroopa Liit on huvitatud ainult võimaluste leidmisest piirkonda imbumiseks, siis on ta teinud ettepaneku korraldada Lõuna-Kaukaasias „kolm-pluss-kolm” julgeoleku ja koostöö konverentsi, kaasates osalejaid „kolm-pluss-kolm” riikidest: kolm Lõuna-Kaukaasia riiki pluss Euroopa Liit, Ameerika Ühendriigid ja Venemaa. See on tõesti ettepanek USA kohalolu legaliseerimiseks.

Me arvame, et teil pole õigust kiskuda Euroopa rahvaid oportunistlikesse plaanidesse, mis teenivad rahvusvaheliste suurettevõtjate huve, kes teenivad terve varanduse, püüdes võidu taskusse pista suuremat tulu nafta pumpamisest.

 
  
MPphoto
 
 

  Bastiaan Belder, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (NL) Proua president, Lõuna-Kaukaasia kui energiakoridori tähtsust Euroopa Liidule ei saa alahinnata. Mis saaks muidu meie energiaallikate mitmekesistamise eesmärgist? Seetõttu oleme täielikult nõus proua Polferi raporti suunitlusega.

Analüütik Vladimir Socor väljendas selle koridori funktsiooni Lõuna-Kaukaasias väga täpselt, öeldes, et Aserbaidžaani–Gruusia–Türgi raudtee purustab Venemaa raudteetranspordi monopoli Kasahstanis ja teistes Kesk-Aasia riikides samamoodi, nagu torujuhtmed läbi Lõuna-Kaukaasia lõpetavad Venemaa nafta ja gaasi transpordi monopoli Kesk-Aasias. Me võime sellele lisada Aserbaidžaani energiavarud, mida on vaja Nabucco projekti teostamiseks.

Kui Euroopa Liit tahab Lõuna-Kaukaasiast kui energiakoridorist maksimaalset kasu saada, siis on eelkõige oluline sisemise poliitilise stabiilsuse tagamine Gruusias, Armeenias ja Aserbaidžaanis. Kahjuks ei ole neis riikides selles küsimuses ühiskondlikku konsensust. See seab ELi ette otsese ülesande. Poliitilist stabiilsust soovitakse ka piirkondlikul tasandil. Brüsselil on õigus ja kohustus kaasata kandidaatriik Türgi selle küsimuse lahendamisse, sest sõjaliste kokkupõrgete teke Mägi-Karabahhi konfliktis on pikemas perspektiivis väga reaalne võimalus, võttes arvesse Aserbaidžaani sõjalise suutlikkuse neljakordistumist ja suurenevat välisabi, mida Bakuu praegu koos sellega saab.