Istungi stenogramm

Neljapäev, 17. jaanuar 2008 - Strasbourg

3. Naiste roll tööstuses (arutelu)

  President. − Järgmine päevakorrapunkt on naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni ülesandel koostatud Ilda Figueiredo raport (A6-0519/2007) naiste rolli kohta tööstuses (2007/2197(INI)).

See raport on väga oluline ja saab tõenäoliselt ajakirjanduse suure tähelepanu osaliseks.

  Ilda Figueiredo, raportöör. − (PT) Tahan alustuseks tänada naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni liikmeid ja personali ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamuse koostajat nende toetuse ja väärtusliku panuse eest, eelkõige nende ettepanekute eest selle raporti kohta, mis pälvis ühehäälse heakskiidu. Tööks kulus mitu kuud ja sellega kaasnes avalik kuulamine, kusjuures väärtusliku panuse andsid nii parlamendikomisjonid kui ka väliskülalised, eriti ühiskondlikud organisatsioonid.

Raportis püütakse rõhutada naiste rolli tööstuses. Keskmiselt töötab Euroopa Liidus töötavatest naistest tööstuses üle 14 %. Mõnes riigis, nagu Bulgaarias ja Tšehhi Vabariigis, on see protsent üle 25, teistes riikides, nagu Portugalis, Kreekas ja Ungaris, ligikaudu 20.

Teame, et mõnes tööstussektoris, nagu tekstiili, rõiva- ja jalatsitööstuses, toiduainetööstuse harudes, korgi-, kaablitööstuses, ning elektriliste ja elektrooniliste seadmete tööstuses, on suurem osa töötajatest naised, samas kui tipptehnoloogia valdkondades on naisi vähe. See tähendab, et me vajame erinevaid, kuid ühise eesmärgiga lähenemisviise, propageerides naiste töötamist neis sektorites, tagades, et töölevõtmisel ja lepingu sõlmimisel ei diskrimineerita, et palgad on võrdsed, et pakutakse karjäärivõimalusi, kutseõpet, häid töötingimusi ja paremat töötasu, ning austades emadust ja isadust kui põhilist sotsiaalset väärtust.

Vajadus tagada tööhõive, sealhulgas naiste õigus töötada tööstuses ja naiste võimaluste jätkuv lihtsustamine saada tööd selles olulises tootmissektoris, vajab samuti suurema tähelepanu pööramist Euroopa Liidu eri tööstusharudele ning seal esinevatele probleemidele, millele tuleb sobivad lahendused leida, sealhulgas rahvusvahelise kaubanduse ja tundlike toodete, nagu tekstiilisektori toodete, impordiolukorra jälgimine.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata rahvusvaheliste ettevõtete ümberkorraldamisele ja ümberpaiknemisele, mis mõjutab oluliselt naiste tööhõivet ja suurendab töötust, eriti piirkondades, kus alternatiivseid töökohti pakkuda ei ole. Võitluses naistöötajate suhtesendiselt toimuva palgalise diskrimineerimise (eriti kaudse diskrimineerimise) vastu peame me kehtestama metoodika, et analüüsida täpselt, mida töökohad endaga kaasa toovad. Nii tagame võrdse palga naistele ja meestele, tunnustame õiglaselt üksikisikuid ja ameteid ning samal ajal kehtestame töö struktuuritegurina, mille eesmärk on suurendada tootlikkust, konkurentsivõimet ja ettevõtete kvaliteeti ning parandada nii nais- kui meestöötajate elu.

Seepärast peame julgustama algatusi, mis aitavad arendada ettevõtetes positiivseid meetmeid ja personalipoliitikat, milles edendatakse soolist võrdõiguslikkust. Samuti peame julgustama teabe- ja koolitusalaseid meetmeid, mis teevad võimalikuks edukate tavade edendamise, ülekandmise ja omaksvõtmise. Ma sooviksin selles suhtes esile tuua teatavaid projekte, mida on arendatud programmi EQUAL abil, millega mul oli võimalus tutvuda Portugalis. Nimetatud programm väärib Euroopa Komisjoni täielikku tähelepanu, et tagada selle jätkumine ja laienemine.

Nagu raportis rõhutatud, on läbirääkimised ja kollektiivläbirääkimised väga olulised võitluses naiste diskrimineerimise vastu, eelkõige seoses tööhõive, töötasu, töötervishoiu ja –ohutuse tingimuste, karjääri edendamise ja kutseõppega. Siiski on liikmesriikidel ja komisjonil eriline vastutus ja oluline osa võrdsuse edendamisel ja igasuguse diskrimineerimise vastu võitlemisel, tagades õigustega tööhõive ja võideldes töösuhte ebakindluse vastu, mis naisi eriliselt mõjutab.

Seepärast kutsume neid üles tegutsema, olgu siis töötervisekaitse kõrgete standardite määramisega, mille raames arvestatakse soolise mõõtme ning eelkõige emaduse kaitsmisega või perekonnaelu austava tööaja ja töökorralduse edendamisega või tõhusate kontrollimehhanismide loomisega, mis tagavad tööalaste õiguste järgimise ja ametiühinguvabaduse, või igakülgse juurdepääsu tagamisega korralikule riiklikule sotsiaalkindlustusele ning taskukohastele sotsiaalteenustele, eelkõige lastesõimedele, lasteaedadele, ning toetuse eakatele inimestele.

  Meglena Kuneva, komisjoni liige − Härra president, komisjon tervitab soojalt resolutsiooni ettepanekut naiste rolli kohta tööstuses. Õnnitlen raportööri proua Figueiredot sellise keerulise teemaga nagu naiste olukord ja roll tööstuses tegelemise eest, . Üks paljudest põhjustest, nagu raportis näidatud, on see, et soolise võrdõiguslikkuse probleem on tööstuses isegi teravam kui muudes sektorites.

Tööstuses näib töötingimuste, töötasu erinevuse ning töö ja eraelu ühitamise probleem olevat veelgi levinum.

Teema on keeruline ka seepärast, et see läheb kaugemale võrdõiguslikkuse poliitikast ning kompab Euroopa tööstuse üldist olukorda ning viisi, kuidas saaks ühenduse poliitikavaldkondade kaudu toetada tööstust ja töötajaid – nii mehi kui ka naisi – keerulises üleilmastumise kontekstis. Nagu te teate, rõhutati 2006. aastal vastu võetud võrdõiguslikkuse juhistega ühenduse täielikku pühendumust teha endast parim, et liikuda edasi meeste- ja naistevahelise tegeliku võrdõiguslikkuse saavutamise suunas.

Juhiste kuus prioriteeti on seotud naiste olukorra parandamisega tööturul. Esimene on naiste ja meeste majanduslik iseseisvus, teine era- ja tööelu ühitamine, kolmas võrdne esindatus otsuste tegemisel ning neljas stereotüüpide kaotamine. Komisjon tervitab tõsiasja, et parlamendi resolutsiooni ettepanekus rõhutatakse just neid valdkondi. Kuigi soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas on vaieldamatult saavutatud edu, on peamised küsimused siiski veel õhus. Komisjon jagab raportööri seisukohta, et peame oma jõupingutusi jätkama ning saavutatut kindlustama.

Naiste osalemise osas tööstuses tuleb tegeleda kahe probleemiga. Esiteks, tööstuses on võrreldes teenindussektoriga jätkuvalt väga vähe naisi. Teiseks, tööstuses töötavad naised enamasti sektorites, kus on väga suur töökoormus, halvad töötingimused ja madal palk. Komisjonil on nende probleemide lahendamiseks olemas eri poliitikavaldkonnad. Stereotüüpide vastu võitlemine hariduses viib pikaajalises plaanis olukorrani, kus tehnika ja teadusevaldkonnas töötab rohkem kvalifitseeritud naisi, ning samuti aitab see lahendada teatavate tööstussektorite vajadust mees- või naistööjõu järele. Samuti on oluline toetada naisinseneride karjääri kontaktide loomise, juhendamise ning töö- ja eraelu tasakaalustavate meetmete kaudu.

Naiste tööhõive mitmekesistamiseks on väga oluline pakkuda võimalikult palju koolitus- ning ümberõppevõimalusi. Euroopa Sotsiaalfond pakub selles valdkonnas olulist abi. Samuti on väga vaja paranda tööstuses töötavate naiste praegust olukorda. Näiteks esineb ikka veel põhjendamatult suur lõhe meeste ja naiste vahel. Tööstuses on see koguni 30 %.

Sel eesmärgil võttis komisjon 2007. aasta juulis vastu teatise võitluse kohta naiste ja meeste palgaerinevuse vastu. Teatises uuriti kõikvõimalikke ressursse, mida tuleb koondada nimetatud eesmärgi saavutamiseks. Häid võimalusi arendamaks meeste ja naiste võrdõiguslikkust tööl, vähendamaks soolisi palgaerinevusi, parandamaks koolituse, töö- ja eraelu tasakaalu ning karjääri arendamise tingimusi pakub ettevõtete kaasamine. Lisaks võrdõiguslikkust käsitlevatele seadustele, millele kõik ettevõtted peavad kuuletuma, on oluline julgustada neid võrdõiguslikkuse edendamiseks vastu võtma vabatahtlikke meetmeid, eelkõige ettevõtete sotsiaalse vastutuse kontekstis.

Komisjon käivitab peatselt ettevõtetele teadlikkuse tõstmise kampaania sooliste stereotüüpide kohta. Naisi tööstuses käsitlevas raportis rõhutatakse seda, kui oluline osa on tõelise soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel töö- ja eraelu tasakaalul: komisjon jagab seda arvamust. Teemat käsitleti ka 2007. aasta septembris, kui parlament võttis vastu Kauppi raporti.

Komisjon annab 2008. aastal aru, millist edu on saavutatud Barcelona eesmärkide elluviimisel lapsehoolduse valdkonnas. Juulis lõppes konsulteerimiste teine etapp tööturu osapooltega töö- ja eraelu tasakaalu kohta. Komisjoni seisukoht on, et antud teemaga tuleks uute probleemide paremini arvesse võtmiseks tegeleda eri vahendeid ühendades, sealhulgas ühenduse praeguseid õigusakte muutes, et .

Nagu ma rõhutasin, peegeldab naiste küsimus tööstuses ka Euroopa tööstuse üldist olukorda. Komisjon jätkab kõigi vajalike poliitikavaldkondade elluviimist, et toime tulla üleilmastumisega, tagada tööstuse tulevik liikmesriikides ning aidata mõlemast soost töötajaid, kui ettevõtteid, kus nad töötavad, ümber korraldatakse.

Euroopa Liidu seadused töötajate teavitamise ja ärakuulamise kohta, sotsiaalne dialoog ning Euroopa Sotsiaalfond on vahendid selle saavutamiseks. 2007. aastal käivitatud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist pakutakse abi kuni 500 miljoni euro ulatuses aastas ning selle eeskirjade kohaselt tuleb eelkõige arvesse võtta soolist võrdõiguslikkust. Komisjon tegeleb seetõttu naiste rolli tööstuses käsitlevas raportis esile toodud kõikide probleemidega, võttes mitmesuguseid meetmeid: parandades võrdõiguslikkuse olukorda, töötingimusi ja naiste rolli tööstuses, võideldes stereotüüpide vastu, luues paremad tingimused töö- ja eraelu ühitamiseks, pakkudes raskustes olevatele tööstussektori ettevõtetele ning töötajatele üldist toetust.

Ma sooviksin avaldada isiklikku arvamust: toetan siiralt kõnealuses konkreetses valdkonnas probleemide lahendamiseks võetud suunda.

  Den Dover, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamuse koostaja. − Härra president, ma tervitan soojalt kõnealust raportit ning toetan seda täielikult. Seda toetavad Briti konservatiivid ning PPE-DE fraktsioon. Kuna Euroopal on juhtiv roll väga konkurentsivõimelises, teravalt konkurentsivõimelises globaalses maailmas, vajame me kõrgeimal tasemel kõikvõimalikke saadaolevaid ressursse.

Kuigi ma ei ole nõus kvootidega selle kohta, kui palju naisi peaks ettevõttes eri tasanditel olema – ning ma ei nõustu mitte ühegi sellesuunalise kohustamisega – tahan ma, et võimalikult paljud naised tõuseksid oma võimetele vastavale võimalikult kõrgele tasemele. See sõltub sageli, mida ma tööstusena määratleme: tööstus muutub praegu, tänapäeval on kõik palju paindlikum, ning mul on heameel, et naised täidavad tööstuses eri töökohtadel olulist rolli.

Ma ei ole nõus, et uued tehnoloogiad looks takistusi või tooks kaasa naiste alaesindatuse, sest naised on taibukad, intelligentsed ja neil on oskusi enamaks, kui arvatakse.

Esiteks sooviksin ma kinnitada seisukohta, et võrdse töötasu eest tuleks seista igal pool. Kõnealuse raporti osas oli mul eriliselt heameel, et raportöör hõlmas eri vastajakategooriate seisukohti ning et me saavutasime üksmeele. Ma oleksin tahtnud näha selles naistele paremaid pensionivõimalusi, s.o võimalust kanda pension üle ühelt tööandjalt teisele, et naised saaksid töötatud aastate eest suuremat pensioni, ning paindlikumaid tingimusi pere- ja tööelu tasakaalustamiseks.

Rõhutan veelkord, et ma toetan seda raportit sajaprotsendiliselt. See on samm edasi. Meil on vaja naisi igale tasemele ning ma soovin neile head. Eriti tervitan ma meie uut volinikku, kes on väga võimekas.

  Edit Bauer , fraktsiooni PPE-DE nimel. – (SK) Sooviksin tänada proua Figueiredot raporti suhtes tehtud töö eest. Raportis on teataval määral loetletud probleeme, millega puutuvad kokku eri tööstussektorites hõivatud naised.

Teatavad probleemid näivad olevat püsivad, nagu soolised palgaerinevused, naiste ebapiisav esindatus ettevõtte direktorite nõukogus või ebapiisavad võimalused töö- ja eraelu kokkusobitamiseks. Raportis on samuti esitatud teemad, mille üle vähem arutletakse, nagu nt ebapiisav tähelepanu konkreetsetele naistekaitse nõuetele töökohas või sotsiaalsete probleemidele, mis tulenevad tootmise üleviimisest madalamate tootmiskuludega piirkondadesse.

Mõned raporti ettepanekud on vastuolus subsidiaarsuse põhimõttega või kehtestatakse nendega nõuded, mis kahjustavad tööturu osapoolte pädevust ja kollektiivläbirääkimiste protsessi. PPE-DE fraktsioon neid ettepanekuid ei toeta.

Hoolimata tõsiasjast, et raport on enam-vähem kokkuvõte hästi teadaolevatest probleemidest, rõhutatakse selles tõsiasja, et muudatused neis valdkondades on aeglased, nagu me võime näha näiteks meeste ja naiste palgaerinevuse arengust. Uuringud näitavad selgelt, et pöördepunkt saabub seoses lastega: sellest ajast alates lähevad meeste ja naiste karjäärid eri suunas. Kõige raskem on muuta kriitilisi stereotüüpe, seda isegi siis, kui me ei võta neid enam sõna-sõnalt. Raportis on samuti esile toodud pensioniõiguste ülekantavuse ja paindlikkuse teema, mis tööturu edeneva ühinemise ning tööjõu suurema liikuvuse nõude tõttu muutub üha tundlikumaks teemaks. Minu arvates tuleks sellele küsimusele asjakohast tähelepanu pöörata.

  Christa Prets, fraktsiooni PSE nimel. – (DE) Härra president, volinik, ma sooviksin esmalt tänada raportööri abi ja koostöö eest. Me kasutasime võimalust teha poliitilisi seisukohti ületavat koostööd võimalikult hästi ja ma sooviksin selle eest teid südamest tänada.

Alustaksin nentimisega, et me oleme sel teemal juba esitanud mitu raportit. Võrdse töö eest võrdse palga saamise nõue esitati juba 30 aastat tagasi ning me ei ole seda ikka veel teoks teinud. Muidugi me edeneme väikeste sammudega ja toodame ühe dokumendi teise järel, aga naiste olukord tööstuses on ikka väga palju maas sellest, mille poole oleme me kogu aeg püüelnud.

Töötlevas tööstuses on näiteks 85 % töötajatest naised ning info- ja arvutitehnoloogia sektoris on neid 15 % –naised on tõesti väga halvasti esindatud kõrgtehnoloogia valdkonnas. See ei tähenda, et naised on vähem haritud, vaid üksnes seda – eelkõige kehtib see maapiirkondade kohta –, et muid töövõimalusi ei ole.

Naised töötavad endiselt ka väga madalapalgalises sektoris ning isegi seal valitseb mees- ja naistöötajate suhtes vahet tegemist. Jätkuvalt kestab ebavõrdsus ja diskrimineerimine ning mitte üksnes palgataseme, vaid ka töötingimuste osas. Seetõttu palume ka ametiühingutel rohkem teha, et ennetada palgaläbirääkimiste käigus palgalist diskrimineerimist.

Jätkuvalt ei toetata või toetatakse ebapiisavalt tööalase koolituse ja kutseõppe programme. Haridus ja koolitus on vajalik selleks, et tagada naistöötajatele karjäärivõimalused isegi vähest kvalifikatsiooni nõudvates sektorites. Samuti kutsume ettevõtteid üles kohaldama tööjõuplaanides pere- ja naistesõbralikku poliitikat, mis tuleks kõigile kasuks: kui kõik tunnevad end hästi, toimib ettevõte paremini ja sellest saavad kasu ka ettevõttes töötavad naised.

  Anneli Jäätteenmäki, fraktsiooni ALDE nimel. – (FI) Härra president, ma tahaksin tänada raportööri suurepärase töö ja koostöö eest ning eelkõige meeste ja naiste ebavõrdse kohtlemise näitlikustamise eest, hoolimata tõsiasjast, et seda ei taheta peaaegu kunagi heal meelel kuulda.

Ma olen kindel, et komisjoni liige on sellele teemale pühendunud, kuid pärast seda, kui te ütlesite oma ametlikus vastuses, et juhised on vastu võetud ning asjaga tegeldakse pühendunult, oleks loomulik kuulda kokkuvõtet, mis on siis tegelikult toimunud. Kahjuks peame tõdema, et praeguse komisjoni ametiajal ei ole võrdsuse teemal peaaegu midagi muutunud. See on kahetsusväärne. See ei ole võib-olla teema, millega volinikud või teised võiksid punkte koguda, kuid siiski, daamid ja härrad, ma sooviksin julgustada meid kõiki tegema rohkem, sest me vastutame naiste staatuse eest Euroopas.

Ma toon teile ühe näite. Soomes said naised valimisõiguse 1905. aastal, kui Soome kuulus väga konservatiivse Venemaa koosseisu. See oli suurepärane. Vaadates veidi tulevikku, ei usu ma, et nüüd, kui me kuulume Euroopasse, oleks võimalik, et naised teenivad eri liikmesriikides ühesuurust palka ja et neid koheldakse ELis ühtemoodi, ehkki EL räägib inimõigustest ja areneb. Minu meelest võiks EL vaadata otsuseid, mida tehti tsaariajal, ning langetada otsuseid võrdse töötasu ja võrdsuse kohta töökohal. Tsaaril oli julgust anda naistele valimisõigus, kuid ELil ei ole julgust teha midagi võrdsete palkade saavutamiseks ELi liikmesriikides.

  Wiesław Stefan Kuc, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Härra president, ma mäletan selgelt 1950. aastate Poolat. Me nägime palju suuri reklaamplakateid traktorit juhtivate naeratavate tütarlastega. Need tüdrukud kuulusid organisatsiooni, mis kandis nime Poola teenistus. Nad marssisid rõõmsalt tööle, õlul kirved ja labidad. Samuti oli naisi, kes töötasid kangastelgede ja treipingi taga. Ajad on muutunud. Nüüd näeme naisi töötamas kujundusbüroodes, arvutitega või elektrooniliste seadmete, mobiiltelefonide ja televiisorite uutel tootmisliinidel. Samuti näeme väsinud nägudega naisi, kes pärast tunde kestnud rasket tööd kiirustavad koju, et hakata tegema muid igapäevaseid kodutöid. Sellised pildid tulid mulle silme ette, kui lugesin proua Figueiredo raportit naiste rolli kohta tööstuses.

Palju aastaid on tehtud pingutusi, et naisi kaitsta, vähendada nende töökoormust ja kohelda neid meestega võrdselt. Kahjuks kestab ebavõrdsus kuni tänase päevani. Ootuste loetelu on väga asjakohane, kuigi võib-olla mitte täielik. Jätkuvalt püsib ebavõrdsus meeste ja naiste kohtlemises tööl, nii palga kui ka karjääri arengu, samuti nende töö ja kvalifikatsiooni hindamise osas. Kõige kurvem kogu asja juures on see, et ei ole osutunud võimalikuks luua tingimusi naiste lootuste ja pürgimuste teostamiseks, et nad võiksid olla kindlad töö stabiilsuses ja karjääriarengu võimalustes.

  Raül Romeva i Rueda, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (ES) Härra president, naiste rolli tööstuses, nagu paljudel muudelgi juhtudel, mõjutavad selgelt arvukad, mõnikord lausa hävitavad stereotüübid – seda on juba väidetud ja ma sooviksin seda teile meelde tuletada.

Me peame edasi liikuma nende stereotüüpide ületamisel ja just seepärast on minu arvates Figueiredo raport väga põhjapanev ja oluline ning seepärast meie fraktsioon toetab seda.

Raporti vajadust näitavad paljud tõendid ning igati on tervitatavad arvukad ettepanekud nii ühenduse institutsioonide kui ka ettevõtete poolt, kes lõppude lõpuks on need, kes peavad eeskirjad vastu võtma ja neid rakendama.

Üks tõendeid on tõsiasi, et Euroopa Liidus töötab tööstuses keskmiselt üksnes 14 % naisi. Arvesse tuleb siiski võtta seda, et nimetatud protsendist on 21 % osalise tööajaga töötajad, kuid tööstuses osalise tööajaga töötavate naiste protsent on 65. See on üks peamine aspekt ja sugugi mitte vähetähtis küsimus selles arutelus.

Teine tõend on tõsiasi, et just need naised, kes töötavad ebakindlates töötingimustes, osalise tööajaga, ajutistes ebatüüpilistes töötingimustes, kannatavad kõige sagedamini palgalise diskrimineerimise tõttu või kui nad soovivad jääda sünnituspuhkusele, on neil vähem võimalusi põhikoolituseks, jätkuvaks koolituseks või kutseõppeks.

Seega esitatakse raportis muu hulgas ettepanek võtta palgalise diskrimineerimisega võitlemiseks kiireloomulisi meetmeid meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtet käsitleva direktiivi 75/117/EMÜ täielikuks ja tõhusaks kohaldamiseks. Me oleme seda taotlenud nüüd juba mõnda aega ja loodame näha, et seda rakendatakse võimalikult kiiresti.

Teiseks tahame, et pakutakse stiimuleid soolise võrdõiguslikkuse edendamise algatusteks, positiivseks tegevuseks ja personalipoliitikaks. Me tahame, et liikmesriigid ja komisjon pakuks rohkem ja paremaid maksusoodustusi ettevõtetele, kes oma igapäevases töös vastavad tegevusjuhenditele ja ettevõtte sotsiaalse vastutuse kriteeriumidele. Me tahame näha paremaid töötingimusi, kusjuures erilist rõhku tuleb panna töötundidele ja sünnituspuhkusele ning isale lapse sünni korral antavale puhkusele – vastutust jagavad paari või perekonna mõlemad pooled – tagades sel viisil töötavatele meestele ja naistele võrdsed võimalused pärast lapsepuhkust tööd jätkata. Tähelepanu tuleb samuti pöörata töö- ja eraelu ühitamisele. Et kõike seda tegelikkuseks muuta, nõutakse raportis, et need õigused peavad sisalduma kogu Euroopa Liidu õigusaktides.

Lõpetuseks lubage mul jääda härra Doveriga kvootide küsimuses eriarvamusele. Mõnele meist, naistele ja meestele, on kvoodisüsteem vajalik vahend ning seepärast tuleb meie arvates esile tõsta, et Euroopa Liit peaks järgima Norra näidet, kes kohaldab meetmeid, et suurendada naiste arvu riiklike ettevõtete juhatuses vähemalt 40 %-le, ning kasutab eeskirju, et kehtestada kvoot, et naisi oleks eraettevõtete juhatustes 40 %.

On ilmselge, et see ei ole lahendus, aga ma olen kindel, et see on vajalik suund ja muudest aspektidest lähtudes kasulik vahend ning me sooviksime näha, et sellest võetakse Euroopa Liidus eeskuju.

  Věra Flasarová , fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (CS) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, minu kolleeg komisjonist Ilda Figueiredo on nagu alati teinud suurepärast tööd. Ta on dokumenteerinud faktid, mida mina isiklikult pean põhjapanevateks, eriti tõsiasja, et töötavatel naistel on domineeriv osa töötlevas tööstuses, kus enamik tööde puhul on vaja väiksemat kvalifikatsiooni, tööd tuleb teha käsitsi ja makstakse vähe. See näitlikustab hästi stereotüüpi, et naised peavad tegema abitööd. Mul oli võimalus külastada mitmeid toiduainetööstuse tootmisettevõtteid eri riikides. Need ettevõtted on hoolimata geograafilisest eripärast väga sarnased. Meestel on juhtiv töö ja tootmisliinidel teevad lihttööd naised. Nad teenivad vähe, töötavad mehaaniliselt kohutavas rütmis, ilma igasuguse motivatsioonita erialaseks arenemiseks ning nad töötavad ebasoodsates tingimustes. Sellist asja ei tohiks loomulikult lubada.

Soolise ebavõrdsuse lõpetamiseks on vaja teha veel palju. Peame aru saama, et selle valdkonna kohta ei ole ikka veel piisavalt statistilisi andmeid ning soolise võrdõiguslikkuse teema on statistikas suhteliselt uus nähtus. Tegelikkuses on tööstuses töötavate naiste ebasoodus olukord võrreldes meestega isegi märgatavam kui statistikas. Peame keskenduma küsimustele, mida raportöör õigustatult esmatähtsatena loetles: ebasoodus palgaolukord, ning tõsiasi, et tehnoloogiliselt rohkem teadmisi nõudvates ja parema töötasuga tehnilistes valdkondades on võrreldes olulise töötleva tööstusega vähe naisi. Naistel peab olema võimalus saada kõrgharidust, sealjuures on tähtsal kohal ametialane kvalifikatsioon. Neile tuleks anda võimalus pöörduda sünnituspuhkuselt tagasi tööturule, kuid ka edasistele õpingutele. See õigus kehtib samuti lastega kodus olnud meeste kohta.

Teatavates Euroopa Liidu piirkondades, eelkõige Ida-Euroopas, toimuvad tööstusstruktuuri muudatused. Need muudatused nõuavad tööjõu suuremat liikuvust ja ümberõpet. Ma tean neist suundumustest oma kogemuse kaudu, sest olen pärit Tšehhi Vabariigi tööstusregioonist, mis on orienteeritud suurtööstusele, ning ma olen teadlik selle mõjust eelkõige töötavatele naistele.

Teine seonduv probleem on tehaste üleviimine Euroopa Liidust väljapoole, kus tööjõud on odavam. Naiste tööhõivet ohustab ka odavate toodete sissevool Aasiast, kuid samuti muudest riikidest, mis toodavad suures mahus tarbekaupu välisturu jaoks, selle asemel, et varustada oma turgu, millel ei ole ostujõudu. Kõigil neil faktoritel on märkimisväärne mõju tööstuses töötavatele naistele ning neid negatiivseid tagajärgi tuleks järk-järgult leevendada.

  Urszula Krupa, fraktsiooni IND/DEM nimel.

– (PL) Härra president, statistilised andmed näitavad meile, et Euroopa Liidus töötab igas vanuserühmas rohkem mehi kui naisi. Selle põhjuseks võib olla isiklik valik või traditsioon, kuid sageli tuleneb see diskrimineerimisest töökohal. Lisaks teenivad naised kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides keskmiselt vähem kui mehed. Seetõttu on vaja kasutada õiguslikke vahendeid, et tuletada ettevõtjatele ja tööandjatele meelde nende ülesannet täita täielikult võrdse kohtlemise põhimõtet ning seda mitte ainult palga osas.

Naiste ebavõrdsele osalemisele tööstuses tuleks läheneda ratsionaalselt, sest tööstusharud, mida peetakse „naiselikuks”, nõuavad väiksemat füüsilist ja vaimset pingutust. Naistel võib soovitada neid oma valikutes kaaluda, kuid see ei pea tingimata tähendama leppimist madalama palgaga. On raske ette kujutada, et tikkijatena töötab rohkem mehi kui naisi või et metallisulatajatena töötab rohkem naisi kui mehi. Lisaks võivad nimetatud tikkimistööstuses olla nt toiduainetööstusega võrreldes paremad palgad, sest see nõuab kunstilist oskust.

On oluline tagada, et mehed ja naised saavad eri valdkondades võrdset tasu, ning kõrvaldada töökohal ärakasutamine ja muud ebaõiglased tavad ja tingimused. Osalise tööajaga töötamise võimalusi tuleks edendada, eriti naiste jaoks ja koos erinevate paindlike võimalustega, mis soodustavad ümberõpet ja õppimist.

Oma kõnedes ja muudatusettepanekutes olen korduvalt välja pakkunud, et tagada ei tuleks üksnes töökohta pärast sünnitus- ja lapsehoolduspuhkust, vaid sünnitus- ja lapsehoolduspuhkust tuleks arvestada töötatud ajana ning seda ka vastavalt tasustada. See aitaks ennetada madalat vanaduspensioni ja aitaks samuti vähendada töötust. Igal juhul tagaks see laste sobiva kasvatuse ja arengu, sest nemad on iga perekonna, riigi ja Euroopa Liidu tulevik.

  Lydia Schenardi (NI). – (FR) Härra president, kõnealust raportit lugedes oleks kiusatus öelda „Läänerindel muutusteta” ehk teisisõnu, kõik on endine.

Üldpilt on pidevalt sama: stereotüüpide püsimine hariduslikes ja ametialastes suunistes, naiste üleesindatus teatavates sektorites, näiteks tekstiilitööstuses, palgaerinevus, töötingimused ja karjäärialased väljavaated. Soovitused on läbivalt samad: meeste ja naiste tööalase võrduse edendamine seoses palgaga, naiste esindatus ettevõtte juhatuses või struktuuride arendamine lapsehoiuks ja töö paindlikkus.

See on suurepärane, kuid mis saab edasi? Mida see järjekordne raport naiste õiguste kohta muudab tööstussektoris või väljapool seda? Hoolimata positiivsetel meetmetel – eksitav sõnastus, sest tegelikult tähendab see kohustuslikke kvoote – põhinevast kohustuslikust poliitikast on soolisi eelarvamusi raske muuta.

See, et naised võtavad loomupäraselt omaks mitmesuguseid rolle oma ettevõtetes, ei tähenda võrdsuse ja mittediskrimineerimise nimel struktuuride pealesurumist, mis võivad osutuda ka ebaloomulikuks. Naised ei ole nii tugeva puudega, et nende omaksvõtmist järjepidevalt peale sundida. Stimuleerivad meetmed ei tohi olla pealesunnitud meetmed.

Lisaks ei tohiks põhiõiguste hartat kohaldades unustada, et me peaksime samuti jätma ettevõtjatele vabaduse valida, keda nad tööle võtavad, tingimusel et kõiki töötajaid hoolimata nende soost võrdselt koheldakse.

  Zita Pleštinská (PPE-DE). – (SK) Tekstiili- ja rõivatööstuse suurem koondumine, millest naistööjõud sõltub, on omane teatavatele Euroopa piirkondadele ja nende hulka kuulub Prešovi maakond Slovakkia kirdeosas.

Kui me tahame säilitada naistele töövõimalused neis ebasoodsates piirkondades, kus tekstiili- ja rõivatööstusel on oma traditsioon, peame neid tööstusi toetama kui tootvat tööstussektorit järgmiste sobivate meetmete kaudu:

looma uusi programme, mis on keskendatud näiteks uute toodete tutvustamisele ja reklaamimisele konkreetsetel ja rahvusvahelistel näitustel. Euroopa tehnoloogilise platvormi strateegiliste teadusuuringute programmi laiem kohaldamine ning vajadus tutvustada uuenduslikku tehnoloogiat ning uusi ärimudeleid on minu arvates panus tekstiili- ja rõivatööstuse tulevikku.

Me kõik teame, et hoolimata tehnilisi ja teaduslikke aineid õppivatest naiste arvust loobuvad naised teaduskarjäärist tööstuses probleemide tõttu, millega nad töökohas kokku puutuvad. Võttes arvesse hariduses ja tööoskustes teatava standardi säilitamise tähtsust peab teaduslik töö olema jätkuv. Teatavates teadusasutustes ei ole sätet selle kohta, et naised võivad osa oma tööajast töötada kodus. Reaalse töökoha sätted on olemas vaid juhul, kui naiste kohalolu töökohas on absoluutselt vajalik. Suhtumine ületundidesse võib olla üks konkreetne tõke. Need on põhjused, miks on kõrgtehnoloogia sektoris naisi esindatud keskmisest vähem.

Esmane vastutus lasub liikmesriikidel. Seepärast palume, et liikmesriikide pädevad asutused valmistaksid ja tutvustaksid tegevuspõhimõtteid, mis on suunatud töö- ja eraelu ühitamisele, muudaksid tööaja paindlikumaks ning parandaksid üldist lähenemisviisi seoses lapsehooldusteenustega. Samuti on oluline julgustada tööandjaid (eelkõige väikeste ja keskmiste ettevõtete tööandjaid) tagama, et nad rakendavad tegevuspõhimõtteid ja menetlusi tõhusate tehniliste meetmete kaudu ning võimaluse korral rahalise toetuse kaudu.

Lõpetuseks tahaksin tänada raportööri Ilda Figueiredot tehtud töö eest ning meie variraportööri Edit Bauerit, kelle kaudu saime raportit rikastada oma arvamustega. Samuti hindan kõrgelt oma tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni kolleegi härra Doveri arvamust.

Lugupeetud juhataja, kokkuvõtteks sooviksin esile tuua ühe tehnilise probleemi. Arutelude, sealhulgas ka tänase arutelu ajal, on siin täiskogus väga külm. Külm saal ei loo head töökeskkonda meie tööks parlamendiliikmetena ja sellel on tõsised tagajärjed meie tervisele. Ma tahaksin paluda teil asja uurida, et tingimused muutuksid paremaks.

  Zita Gurmai (PSE). – (HU) Härra president, volinik, daamid ja härrad, meie tegevuspõhimõtted tööstuslikuks arendamiseks ja töötleva sektori jaoks võivad aidata Euroopa majandusel tõusta kooskõlas Lissaboni eesmärkidega juhtivale kohale konkurentsis, teadmistes ja jätkusuutlikkuses.

Lissaboni strateegia näeb ette tööhõivemäära kasvu ja naiste tööhõive märkimisväärset suurendamist ning taotleb sobivate tingimuste loomist naistöötajate tööhõiveks ja laiaulatuslikku võrdsete võimaluste toetamist – see tähendab naiste läbinisti positiivset rolli majanduses.

Võrdseid võimalusi tuleb edendada kõikjal tööstuse eri aspektides: tööhõive, töötasud, edutamine, kutseharidus ja tööalane koolitus, paindliku töö võimaldamine ja jälgimine, töö- ja eraelu ühitamine.

Üldiselt tuleb tööstuses töötavatele naistele pakkuda inimväärseid töötingimusi ja korralikku esindatust organisatsioonides, kelle töö on nende huvisid kaitsta. Need valdkonnad ei moodusta soolise võrdõiguslikkuse nõuete tagamisel mingit erandit ning soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteid ja tavasid peab ka siin järjekindlalt kohaldama.

Meie jaoks on oluline omada õiget teavet tegelike töösuhete kohta paljude põhimõtteliselt erinevate tööstussektorite sees ning sektorivaheliste erinevuste kohta. Strateegiate ja konkreetsete ettepanekute kujundamiseks ja arvamusteks on vaja laiaulatuslikku statistilist teavet. Loendamatud rahvusvahelised teadusuuringute projektid on näidanud, et naiste erilised juhtimisomadused võivad anda suure panuse äri edusse. Euroopa ei tohi sellist võimalust kaotada. Tänan teid.

  Lena Ek (ALDE). Härra president, ma õnnitlen raportööre raporti kaastöötajaid, kes on suurepäraselt kaardistanud statistilised andmed ja hetkeolukorra Euroopas tööstuses töötavate naiste kohta. Kuid pettumust valmistab see, et selliseid dokumente on koostatud 1950. aastatest ning muutusi on jätkuvalt liiga vähe. See kehtib naiste kohta tööstuses, nende tervisliku seisundi ja tervishoiu, edutamis- ja õppimisvõimaluste ning oma oskuste täiendamise võimaluste kohta, samuti töö ja perekonna ühendamise olukorra kohta.

Seetõttu sooviksin ma kasutada poole mulle antud kõneajast komisjonile küsimuste esitamiseks. Esiteks on õõvastav, et pärast aastakümneid koostatakse statistikat nii puudulikult. Komisjon saab siin tõesti nõuda edasiminekut Euroopa kohta käivate statistiliste andmete osas. Minu arvates lasub vastutus selleks peamiselt komisjonil.

Kui ma olin 25 aastat tagasi ülikoolis õppejõud, õpetasin ma oma üliõpilastele Brüsselist ja Euroopa Liidu liikmesriikidest pärinevaid eeskirju võrdse töötasu kohta. Euroopa Kohtu kohtuasjad (Danfoss I ja II) toimusid rohkem kui 25 aastat tagasi. Kas nüüd ei oleks aeg uueks karmimaks määruseks? Ka see ülesanne lasub komisjonil.

Samuti sooviksin soolise võrdõiguslikkuse suuniste suhtes vahepealse tervisekontrolli korraldamist, sest need suunised sisaldavad palju toredaid sõnu, kuid seni ei ole silmapiiril ühtegi määrust.

Neljandaks – kevadine ülemkogu töötab Lissaboni resolutsiooni kallal. Küsimused tuleks esitada märtsis. Ning viiendaks, kui komisjon ja parlament korraldavad kõrgetasemeliste töörühmade seminare, peaksime kohaldama sama eeskirja, mida kasutatakse Norras tööstussektori esindajate puhul, s.o 40:60 %.

  Ewa Tomaszewska (UEN). – (PL) Härra president, naiste roll majanduses kasvab juba ainuüksi demograafiaprobleemide tõttu. Seepärast tasub seda küsimust hoolikalt kaaluda.

Poolaka, naise ja hariduselt füüsikuna võin öelda, et minu riigis on naiste keskmine haridustase kõrgem kui meestel. Naised osalevad rohkem ka väikese ja keskmise suurusega ettevõtete tegevuses. Ma ei ole teadusmaailmas täheldanud ainsatki soolise diskrimineerimise juhtumit. Naised teenivad siiski meestest 15%–20% vähem ning osalevad ettevõtete juhtivas tegevuses oluliselt väiksemal määral kui mehed. Lisaks on ebakindla töökohaga naisi rohkem kui mehi. Seepärast võib öelda, et kuigi koolitus ja erinevad kvalifikatsiooni parandamise viisid on olulised, ei piisa neist diskrimineerimise kõrvaldamiseks.

Naiste vaesus ei tulene üksnes madalast palgast, vaid ka sellest, kuidas on korraldatud pensioniskeemid. Poola pensioniskeemi reformiga kehtestati säte, et sünnitus- ja lapsehoolduspuhkusel olevate isikute pensionimakseid rahastatakse riigi eelarvest. Sellest oli suur abi naistele, kuna pensionisüsteemid karistasid neid varem emaduse eest tublisti. Raportis on märgitud vajadus selle küsimusega tegeleda.

Minu meelest on väga oluline ka kaaluda tervishoiu ja ohutusega seotud teemasid soospetsiifilisest seisukohast, eelkõige seoses naiste koormamisega ülesannetega, mis põhjustavad lihas- ja luustikuhaigusi. Raportis on käsitletud ka neid küsimusi.

  Kathy Sinnott (IND/DEM). – Härra president, 1996. aastal sulges alusrõivaste ettevõte minu valimisringkonnas oma tehase. Tööta jäi 160 inimest – suuremas osas keskealised naised – kellel puudus töökogemus väljaspool tehast või oli see väga väike. Üksnes 100 neist naistest leidsid uue töö. Naised, kes vajaliku töö leidsid, pidi pärast tehases töötatud 30 teenistusaastat alustama uuesti miinimumpalga eest töötamist, kuna nad ei olnud saanud mingisugust jätkuõpet ning nende varasemat kogemust ei tunnistatud. Nimetatud tehas kolis ELi odavamasse piirkonda ning on nüüd kolinud Aasiasse.

Ettevõtted kolivad ümber odavama tööjõu pärast, ning me peame kaitsma naisi – eelkõige tekstiili valdkonnas –, pakkudes neile võimalusi oma teadmisi täiendada ning andes jätkuõpet.

Samuti sooviksin rääkida ametialasest väljaõppest: Iirimaal töötab vaid 5 % naistest väljaõppelepinguga. See on kahekordne probleem. Kas neid julgustatakse hakkamast torulukkseppadeks või puuseppadeks? Kas probleem ei ole ka selles, et paljudes valdkondades väljaõppeperioodi enam ei ole?

Väljaõppeperiood oli iseenesest väga hea võimalus anda edasi teavet ja oskusi ning pälvida nende eest tunnustust. Selle kaotamisega me võtame paljudelt inimestelt – nii meestelt kui naistelt – ära võimaluse anda edasi oskusi ja olla tunnustatud.

  Anna Záborská (PPE-DE). – (SK) Ma tahaksin rõhutada kolme olulist punkti seoses selle teemaga.

Tööandjad peavad aru saama, et naisi ei tohi panna töökohale, mis neile ei sobi või mis ei väärtusta piisavalt nende võimeid. Euroopa Ühenduse institutsioonid peavad hoidma silma peal asutustel, kes neilt abi saavad, et olla kindlad, et nad täidavad acquis communautaire’i. Hoolimata arvamuste paljususest peaks ühiskond austama tõsiasja, et mehed ja naised on erinevad, kuid samal ajal üksteist täiendavad. See on elu aluspõhimõte ja see peaks olema ka naiste ja meeste võrdsete võimaluste poliitika aluspõhimõte.

Tööturul ja ühiskonnas on kõige tähtsam mitmekesisus ja kokkusobivus. Proua Figueiredo raportis kirjeldatakse meie vastutust Lissaboni strateegia rakendamisel Euroopa „demograafilise talve” tingimustes. Raportis on õigesti rõhutatud terviseohte ja eri liiki kutsehaigusi, mis võivad meeste ja naiste puhul erineda.

Ma toetan täielikult raportööri nõuet teha praeguse olukorra ja selle tagajärgede täielik analüüs. Selline analüüs peaks hõlmama ka konkreetset mõju emadusele. Isegi tulevane karjäär ei õigusta seda, et tulevastel emadel lastakse kokku puutuda terviseohtudega, mis võivad avaldada emadusele negatiivset mõju. Samuti peab tööstussektor vastutama, et naisi ei karistataks selle eest, et nad tahavad lapsi saada, ning sektor peaks võimaldama neil pärast sünnituspuhkust samale ametikohale tagasi pöörduda.

  Edite Estrela (PSE). – (PT) Härra president, Pekingi tegevusprogrammis kinnitatakse, et ilma naiste aktiivse osavõtuta ja nende vaatenurga lisamiseta otsuste tegemise igale tasandile ei ole võimalik saavutada võrdsuse, arengu ja rahu eesmärke. Lisaks tuleb Lissaboni eesmärkide saavutamiseks suurendada naiste osalust tööturul. Kuna ülikoolilõpetajatest moodustavad 59 % naised, on raske mõista, miks suurem osa uusi töökohti naistele on osalise tööajaga, mõnikord ebakindlad ja juhuslikud, halvasti tasustatud ning karjääri edendamise mõttes väheste väljavaadetega.

Ma õnnitlen proua Figueiredot, kelle raport sisaldab kahte ettepanekut, mida tahan esile tuua. Esimene on naiste ettevõtluse arendamine. Arvestades, et 61% naistest võtavad äri alustamisel arvesse perekondlikku olukorda, samal ajal kui seda teeb vaid 49 % meestest, on meil vaja meetmeid, et aidata ühitada töö pere- ja eraeluga.

Teine ettepanek hõlmab pikki töötunde. Väga oluline on, et komisjon teostaks uuringu pikkade töötundide negatiivsete tagajärgede kohta, eriti perekondlike, isiklike ja sotsiaalsete tagajärgede kohta, nagu näiteks paljudeks tundideks üksinda jäetud lapsed, mis sageli toob kaasa halvad tulemused koolis ja kuritegevuse. Liikmesriikidelt tuleks samuti tungivalt nõuda, et nad parandaksid järelevalvet selliste ettevõtete üle, kes sunnivad oma töötajaid töötama kohustuslikest töötundidest kauem, ning kehtestama neile karmimad trahvid.

  Petya Stavreva (PPE-DE). – (BG) Proua volinik, härra president, kolleegid, naiste ja meeste võrdne osalemine tööturul on jätkuva majanduskasvu ja harmoonilise sotsiaalse arengu eeltingimus.

Viimastel aastakümnetel on võrdsete õiguste edendamises toimunud märkimisväärne areng. Raport naiste rolli kohta tööstuses annab ülevaate mõningatest neist saavutustest, kuid samal ajal rõhutab võrdsuse põhimõtte rangema kohaldamise vajadust.

Kahetsusega võib märkida, et hoolimata olemasolevast õiguslikust raamistikust ei kasutata paljusid ELi direktiive ja resolutsioone nõuetekohaselt. Naiste roll tööstuses peaks põhinema võrdse töötasu põhimõttel ja võrdsel osalemisel otsuste tegemisel.

Tööturu olukorrast liikmesriikides nähtub, et naised on eri sektorites ebaühtlaselt esindatud. Nad moodustavad suure protsendi teenindussektori töötajatest, aga näiteks kõrgtehnoloogia valdkonnas on nad alaesindatud.

Inimväärsete töökohtade edendamine on Euroopa Liidu väärtuste lahutamatu osa ning liikmesriigid peavad võtma tõhusaid meetmeid, et tagada standarditele vastamine ja inimväärsete töökohtade tagamine erinevates tööstussektorites.

Usun, et me seisame kõik silmitsi tõsise probleemiga, kuidas kohaldada tegevuspõhimõtete kogumit, keskendudes töö, isikliku ja pereelu ühendamisele. Euroopa Liidu kodanikud, nii mehed kui ka naised, väärivad võrdseid võimalusi ning peaksid olema võrdsed mitte üksnes paberil, vaid ka tegelikkuses. Tänan teid!

  Britta Thomsen (PSE). – (DA) Härra president, ma tahaksin väga tänada raportööri väga asjakohase raporti eest, milles keskendutakse kasvavale soolisele ebavõrdsusele tööturul ajal, kui me kõik lubame üksteisele võidelda palgalise diskrimineerimise vastu ja töötada siira võrdsuse nimel. Naised teevad praegu tööstuses kõige madalama töötasuga lihttöid ning nende tingimused võivad veelgi halveneda, kui me ei kehtesta kohe sihipärast täiendusõpet. Peame tegema kohustuslikuks soo järgi eristatud statistiliste andmete kogumise, mis hõlmab nii palgataset kui ka soolist tasakaalu üksikutes sektorites. On täiesti vastuvõetamatu, et meil on ikka veel nende valdkondade kohta nii vähe teadmisi. Kuidas me saame asju muuta, kui meil ei ole selget ülevaadet praegusest tegelikust olukorrast?

Ka peame arendama tööstuspoliitikat, milles võetakse arvesse soolist mõõdet ning konkreetseid probleeme, millega naised puutuvad kokku seoses palga, sünnitamise, töösuhte ebakindluse ning üksluise konveiertööga. Seda tuleks teha koostöös sotsiaalpartneritega ning viimased peaksid samuti tagama, et naised on nende organisatsioonides piisavalt esindatud.

  Avril Doyle (PPE-DE). – Härra president, kõnealuses ettepanekus käsitletakse väga olulist küsimust, mis sütitab jätkuvalt arutelu kogu maailmas. Naiste roll tööstuses mõjutab ühiskonna kõiki tahke ning sellel on laiaulatuslik mõju tööhõive- ning hoolekandepoliitikale, perekonda ning lapsi hõlmavale poliitikale, rääkimata majanduspoliitikast. Jah, võrdõiguslikkust käsitlevate õigusaktidega tagatakse naistele võimalus saada sünnituspuhkust, kuid kõik tõendid osutavad sellele, et nad jäävad karjääri ja sissetulekute mõttes diskrimineerimise ohvriks, seda küll varjatult (et olla seadustega kooskõlas), kuid paindumatu ärikultuuri tingimustes on see täiesti levinud tava.

Iirimaal tõusis viimastel nädalatel suur protestikisa, kui ühe ajakirjandusväljaande raamatupidaja kõnealuse probleemi tõstatas ja ta tambiti selle eest maapõhja. Ei ole mingit mõtet eitada ilmselgeid asju. Võib olla peaks kõnealune raport kandma pealkirja „Emadus ja naistevihkamine”, nagu kuulutati eelmisel nädalal ajalehe „Sunday Tribune” toimetajaveerus.

Me peame Euroopa Parlamendis käesoleva ettepaneku – millega mina täielikult nõustun – heaks kiitma, sest ühest küljest vajatakse tööstuses naisi kõigil tasanditel ning teisest küljest vajab ühiskond lapsi. Me kõik, sealhulgas tööandjad ja töösturid, peame pidama sünnituspuhkust ja isale lapse sünni korral antavat puhkust ühiskonna põhiväärtuseks. Kuigi ma olen jätkuvalt vastu kohustuslikele naiste osaluskvootidele olgu poliitikas või ärimaailmas, on minu usk meritokraatiasse pandud seda teravamalt proovile, mida vanemaks ja loodetavasti targemaks ma olen saanud.

Sooviksin õnnitleda raportööri. Ma pean ühe või kahe lõigu üle veel mõtlema, kuid ma toetan tema raportit, ning ma arvan, et on meile kõigile siin täiskogus on kohane toetada väga head raportit, mille kallal on kohutavalt palju vaeva nähtud.

  Teresa Riera Madurell (PSE). – (ES) Härra president, ma soovin samuti tänada raportööri hea töö ja avatud suhtumise eest, mis on võimaldanud meil kõigil muuta ettevõtete üldise kohustuse austada töötavate naiste ja meeste võrdsuse põhimõtet konkreetseks meetmeks.

Tema raport sisaldab meetmeid, mis tagavad võrdsed võimalused seoses töökohtadele juurdepääsu, koolituse ja ametialase edutamisega; meetmeid, mis austamaks naiste ja meeste tööhõiveõigust, sealhulgas – ja seda tuleb rõhutada – kaitset seksuaalse ahistamise vastu; meetmeid, mis parandavad isikliku ja pereelu ning töösuhete ühitamist.

Kõige uudsematest panustest võiks ehk esiteks loetleda volituste jagamise meetmeid: see võiks nt kaasa tuua naiste ja meeste tasakaalustatuse ettevõtete juhatuses ning igal otsuseid tegeval ametikohal kooskõlas uue seadusega, mis kehtestati minu riigis, Hispaanias.

Teiseks on soovitus, et iga ettevõte rakendaks võrdõiguslikkust käsitlevat oma kava, mis on valminud läbirääkimiste tulemusena. See teeb sellest Euroopa Liidu strateegilise sektori jaoks põhilise raporti.

  Roselyne Lefrançois (PSE). – (FR) Härra president, ma tervitan asjaolu, et parlament on algatanud sellise raporti koostamise, sest kuigi naiste roll tööstuses on väga oluline, jääb nende tööalane olukord üldiselt meestest ebakindlamaks.

Raportis on esitatud suur hulk naistega seotuid diskrimineerivaid olukordi, millega tuleb otsekohe tegeleda, eelkõige naiste koondumine teatavatesse sektoritesse ning madalapalgalised ja väikeste karjäärivõimalustega töökohad, nende üleesindatus ebatüüpiliste töötajate hulgas, eelkõige osalise tööajaga töötamine või raskused, millega nad kokku puutuvad pärast sünnituspuhkust tööturule naasmisel.

Minu arvates on väga huvitav üks meede, mida olukorra parandamiseks mainitakse, nimelt idee premeerida ettevõtteid, kes julgustavad töö- ja eraelu ühitamist, ning naiste karjäärivõimaluste parandamist tuleb julgustada edendades elukestvat õpet.

Pean siiski välja ütlema teatava kriitika raporti vormi suhtes. Minu arvates on raport liiga pikk ega ole nõuetekohaselt struktureeritud, mis raskendab loetavust ja tõhusust.

  Gabriela Creţu (PSE). – (RO) Raportist võib jääda mulje, et me räägime naiste puudumisest tööstuses. See on üks raporti teema. Raportis rõhutatakse siiski naiste olemasolu tööstuses: naised töötavad madalapalgalistel töökohtadel madalapalgalises tööstusharudes, suuremas osas töötavad nad seal, kus ei ole ametiühinguid ning seetõttu ka kollektiivlepingutest tulenevaid tagatisi. Naised töötavad tundlikes tööstusharudes ning suurte koondamiste käigus koondatakse nemad esimestena. Naised on tavatöötajatena olemas, kuid neid ei ole näha kusagil juhatuses. Nad saavad üksnes töötada, aga ei saa otsustada.

Raportis räägitakse, mis on puudu, kuid samuti räägitakse asjadest, mida naised on saavutanud. Naistel on haridus, kuid ei ole kvalifikatsiooni, nad kannatavad tunnustamata kutsehaiguste käes, nad on valmis õppima pärast 40-aastaseks saamist, kuid neil ei ole võimalust seda teha. Nad on emad, aga lasteaedu ei ole piisavalt. Kui mehed saavad lapsevanemaks, ei ole samuti lasteaedu, kuid neil on nende naised.

Mida tuleb ära teha? Olemasolevad määrused, raportid, komisjoni suunised soolise võrdõiguslikkuse kohta, kõik see näitab, et me teame, mida tuleb teha. Meie, komisjon ja kõige rohkem liikmesriigid peaksid meeles pidama, et kodanikud, eriti naised, ei otsusta meie tõhususe üle selle järgi, kui palju otsuseid me oleme vastu võtnud, vaid meie võime ja tahte järgi neid ellu rakendada. Ning sellest viimasest näib puudu olevat.

ISTUNGIT JUHATAB: MECHTILD ROTHE
Asepresident

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (PSE). – (PL) Proua president, üksnes 14–25 % töötavatest naistest on Euroopa Liidus tööstuses hõivatud. Lisaks on nende osalemine haridust ning kutsealaseid valikuid mõjutavate stereotüüpide tõttu eri tööstussektorites ebaühtlane.

Naised töötavad peamiselt tekstiili-, rõiva-, jalatsi-, toidu- ja toiduainetööstuses, kus palk on üldiselt väike. Naised on väga alaesindatud hästitasustatavas kõrgtehnoloogia sektoris. Liikmesriigid peaksid arendama kavasid, mis on suunatud naistele hariduse andmisele ning nende ettevõtlusvaimu edendamisele. Nad peaksid pakkuma ka rahalist toetust sellistele kavadele. Lisaks tuleks tööstuses töötavatele naistele pakkuda stiimuleid nende kvalifikatsiooni korrapäraseks parandamiseks.

Igal liikmesriigil on kohustus täita võrdse töötasu põhimõtet, pakkuda väärikaid töötingimusi ning võimalust arendada kutsealast karjääri, austades samal ajal sotsiaalseid väärtuseid, nagu emadus ja isadus. Sotsiaalsete standardite, nagu õigus ohutusele, sotsiaalkaitse ja ühinemisvabadus, järgimine aitab kõrvaldada igasuguse naiste diskrimineerimise töökohal.

Lõpetuseks sooviksin õnnitleda proua Figueiredot väga hästi koostatud raporti eest.

  Ljudmila Novak (PPE-DE). – (SL) Mida me räägime naistest tööstuses, kehtib samamoodi äri- või tervishoiusektoris töötavate naiste kohta. Mehed ja naised on loomult erinevate füüsiliste võimetega ning seetõttu sobib mõni töö paremini naistele ja mõni meestele. Juhul, kus töö kvaliteet ja tõhusus ei sõltu füüsilisest jõust, ei ole lubatav maksta naistele nende meeskolleegidest vähem. Lisaks on just naiste töökohad automaatselt vähem tasustatud, isegi kui need ei ole sugugi kergemad ja nõuavad suurt pingutust.

Me kuulsime oma kolleegilt, et me võtsime samasugused raportid naiste ebavõrdsuse kohta vastu 30 aastat tagasi. Miks midagi ei ole muutunud? Miks on muutused väga aeglased? Kas ettevõtted on selles süüdi? Usun, et peame selgelt tuvastama süüdlased ja tegema vastutustundlikke ja otsustavamaid pingutusi tagamaks, et olukord selles valdkonnas võtaks lõpuks naiste jaoks positiivsema suuna.

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE). – (RO) Rääkides naistest tööstuses, peaksime rääkima ka haridusest, teadustegevusest ja ettevõtlusest. Naiste õiguste komisjonis tutvustas tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon naiste rolli tööstuses. 15 % kõrgharidusega isikutest on naised. 2006. aastal moodustasid naised 33 % Euroopa teadlaste koguarvust ning üksnes 18 % erasektoris töötavatest teadlastest. Tuleks siiski rõhutada, et üksnes 28 % naisteadlastel on lapsed. Palgad on suuremad tööstuses, eelkõige nafta- ja keemiatööstuses, transpordis, elektri- ja autotööstuses.

Euroopas tervikuna valitseb aga siiski sooline palgaerinevus (ligikaudu 20 % ettevõtete juhtimises ja 19 % ehituses/teaduses). 34 %-l tööstuses töötavatest naistest on lapsed ja rõhutada tuleks, et üksnes 20 % tööstusettevõtjatest on naised. Seepärast peaksime rohkem tähelepanu pöörama naiste haridusele ja koolitusele ning eelkõige lapsehoiuvõimalustele.

  Meglena Kuneva, komisjoni liige. − Proua president, ma soovin tänada kõiki liikmeid väga huvitava arutelu eest, ning kasutan võimalust vastata mõnele nende küsimustele.

Ma vastan proua Figueiredole: programm Equal lõpeb 2008. aastal, kuid Euroopa Sotsiaalfondi määrus 2007.–2013. aastaks hõlmab soolist võrdõiguslikkust horisontaalse prioriteedina.

Vastuseks proua Bauerile: teie nimetatud olulise õigusakti – pensioniõiguste ülekandmine – esimene lugemine toimus 2007. aasta juunis ning tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu käsitles teemat 2007. aasta detsembris. Me loodame kiiret edu saavutada 2008. aastal.

Vastan proua Jäätteenmäkile: näen, et ta ei viibi hetkel siin, kuid tema küsimus oli väga oluline, seega ma tahaksin sellele vastata. Komisjon võttis 2007. aasta juulis vastu teatise võitluse kohta naiste ja meeste palgaerinevuse vastu. Selles teatises teavitas komisjon, et vaatab 2008. aastal üle praeguste õigusaktide asjakohasuse seose palgaerinevuse põhjustega, ning teeb vajaduse korral muudatusettepanekud ühenduse õiguslikku raamistikku. Pärast seda saab komisjon teha ettepanekud praeguse õigusraamistiku vajalikul määral muutmiseks.

Vastuseks härra Romeva i Ruedale: diskrimineerimisvastaste ja soolist võrdõiguslikkust käsitlevate õigusaktidega ei takistata liikmesriikidel positiivse tegevuse arendamist ja rakendamist. Komisjon toetab ideed, et otsuste tegemisest võtaks osa rohkem naisi. Me loome otsuste tegemist nõudvatel kohtadel töötavate naiste võrgustiku tõenäoliselt 2008. aasta jooksul.

Vastuseks proua Flasarovále: me ei saa takistada ettevõtteid ümber asumast, kuid meil on vahendid selle küsimusega tegelemiseks. Sel eesmärgil loodi 2007. aastal suhteliselt kiiresti globaliseerumisega kohanemise fond.

Härra Ekile vastuseks: statistiliste andmete osas jätkab komisjon koostööd Eurostatiga, et töötada välja konkreetsed statistilised andmed võrdõiguslikkuse osas. Dublinis asuv Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond võtab oma raportites järjepidevalt arvesse soolist võrdõiguslikkust. 2009. aastal hakatakse regulaarselt avaldama naiste kohta käivate uuringute statistikat.

Vastuseks proua Doylele, sünnituspuhkuse osas valmistab komisjon ette mõju hindamist võimalike uute seadusandlike meetmete kohta, millega kehtestatakse uued puhkusevormid – lapsendamispuhkus ning puhkus muu perekonnaliikme kui lapse eest hoolitsemiseks.

  Ilda Figueiredo, raportöör. − (PT) Proua president, esiteks tahaksin tänada oma kaasliikmeid ja volinikku tänaste sõnade ja nende panuse eest, mis on taganud sellele arutelule arvatust suuremad tagajärjed.

Nagu teised on juba teinud, peaksin ka mina siiski nõudma edasiste praktiliste meetmete võtmist. Meie tehtud ettepanekud peavad avaldama mõju kohapeal, ettevõtetes, neid peavad omal nahal tundma naistöötajad ja perekonnad, sest ei ole vastuvõetav, nagu mitmed täna on öelnud, et 30 aastat pärast võrdset töötasu käsitleva direktiivi vastuvõtmist valitseb meil ikka veel selge 30 %line erinevus tööstuses töötavate meeste ja naiste keskmises palgas. See arv on kahekordne keskmise palga erinevus Euroopa Liidus.

Me ei saa lubada selle olukorra jätkumist järgmised 30 aastat ja seepärast ma kutsun komisjoni ja liikmesriike üles võtma konkreetseid meetmeid. Need võivad olla õigusaktid või hõlmata paremat järelevalvet, kuid need peavad tagama võrdsete õiguste ja võimaluste parema edendamise ning selle eesmärgi parema edendamise, mis tuleb rakendada praktikasse hariduse ja koolituse kaudu. Me peame ka võitlema stereotüüpide vastu, nagu täna siin rõhutatud, ning peame tagama, et töötundide, tööaja ja paremate töökohtade korraldamine vastaksid naiste õigustele ning samuti emaduse ja isaduse õigusele, mis on tunnustatud Euroopa Liidu põhilise sotsiaalse väärtusena.

  President. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub täna.

Kirjalikud avaldused (artikkel 142)

  Gyula Hegyi (PSE), kirjalikult.

– (HU) Ma tervitan seda olulist raportit ja tahaksin rõhutada, et eelkõige naised kannatavad kutsehaiguste käes. Ühes uues uuringus mainitakse, et ELis sureb igal aastal kutsehaiguste tõttu 140 000 inimest (3,5 % selles kontekstis) ning üks peamine põhjus on kemikaalid. Kemikaalid on põhjustanud 86 % vähktõvega seotud kutsehaigustest.

Siinkohal on oluline, et naised, kes üldjuhul elavad meestest kauem, on kemikaalide suhtes tundlikumad ja vastuvõtlikumad, sest kemikaalid ladestuvad järk-järgult nende rasvkoes ja need võivad edasi kanduda sündimata lastele. Seega on meil vaja korralikult läbimõeldud Euroopa strateegiat, et vähendada kutsehaiguste tekkimist, surmajuhtumite arvu ning kaitsta naisi võimalikult palju.

  Véronique Mathieu (PPE-DE), kirjalikult. Kuigi naiste rolli tööstuses käsitlevas raportis rõhutatakse õigustatult paljusid raskusi, millega naised tööturul ning teatavates majandussektorites kokku puutuvad, tekib tekstis esitatud ettepanekute suhtes kaks küsimust.

Esiteks tundub, et raportis eiratakse seadusandja tegevuse piire. Euroopa õigusaktide kogum on naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse osas praegu üks maailma ülevoolavamaid. Naiste õiguste tagamine Euroopa Liidus sõltub seega nüüd pigem valitud esindajatest ja kodanikest. Seetõttu on ühe järjekordse sihte seadva deklaratsiooni kasulikkus mingil määral piiratud.

Teiseks sisaldab raport ühte tagasihoidlikult öeldes veidrat ettepanekut: soovitus seadusega kehtestada eraettevõtete juhatuses olevate naiste kvoot on tõsine rünnak üksikisiku vabadustele ja naistele on sellest vähe kasu. Naiste kohtlemine viisil, mis sarnaneb rohkem heategevuse kui võrdsusega, võib neid teatavatest ühiskonnasektoritest isegi rohkem välja jätta.

Meie kaaskodanikud ootavad praegu pigem toetust meie sõnade elluviimisel.

  Marianne Mikko (PSE), kirjalikult. – 2000. aastal seatud Lissaboni eesmärke ei saavutata esialgselt kavandatu kohaselt kindlasti mitte 2010. aastaks.

Praegune sooline ülesehitus ja suhtumised mängivad ebaõnnestumises olulist rolli. Euroopa ei kasuta adekvaatselt poole oma elanikkonna potentsiaali. Naistel ei ole võrdseid võimalusi kõrge lisandväärtusega tööstuses.

Lisaks ei ole naised piisavalt esindatud sotsiaalses dialoogis. Tööandjate liitudes, ametiühingutes ega avalikus sektoris ei ole piisavalt naisi kõrgetasemelistel töökohtadel.

On märkimisväärne ja murettekitav, et töö ja ühiskonna tuleviku üle otsustab elanikkonnast pool, kes ei võta võrdset vastutust laste kasvatamiseks ja perekonna säilitamiseks.

Tootlikusse tõstmiseks kasutatakse üha enam ühiskonnavastaseid meetmeid, nagu teatamata ületundide suurenev arv ning töötajate kohanemisvõime, mida ei tasustata. Hind, mida me maksame selle näilise suurenemise eest on liiga kõrge.

Liikmesriigid peaksid oluliselt suuremal määral panema sotsiaalses dialoogis rõhku soolisele võrdõiguslikkusele. Samal ajal peaksid paljud liikmesriigid tugevdama sotsiaalse dialoogi rolli tegevuspõhimõtete kindlaks määramisel.

Naistel on kõrgtehnoloogilise tööstuse arengu kiirendamisel suurim potentsiaal. Euroopa peab seda kasutama.