Istungi stenogramm

Neljapäev, 17. jaanuar 2008 - Strasbourg

8. Selgitused hääletuse kohta

  President. – Ma tahaksin teha hääletuseks järgmise ettepaneku: alustame selgitustega hääletuse kohta ning seejärel katkestame istungi kell 13.00. Kõik käsitlemata selgitused hääletuse kohta saab esitada täna pärastlõunal arutelu lõpus ning pärast kõiki hääletusi.

(Vali aplaus)

Parlament kiitis ettepaneku heaks

ISTUNGIT JUHATAB: GERARD ONESTA
Asepresident

Selgitused hääletuse kohta

Cashmani raport (A6-0514/2007)

  Roger Helmer (NI). – Härra president, ma pean tunnistama, et hääletasin selle konkreetse meetme vastu. Kuigi härra Cashman on väga võluv härrasmees, pean ma ütlema, et iga kord, kui näen midagi, kus tema nimi peal on, suhtun ma sellesse teatava skeptilisusega.

Probleem on siin selles, et meil on Euroopa Põhiõiguste Amet – nagu ei olekski liikmesriikides inimõigused juba kaitstud. Minu küsimus on, kas sellise asutuse järgi on Euroopa tasandil vajadus. Kas tegemist ei ole üksnes laieneva bürokraatiaga ja uute kvaasi-vabaühenduste (nagu me neid Suurbritannias kutsume) loomisega? See seab koormuse maksumaksjatele, mis paljude arvates ei aita sugugi kaasa inimõiguste kaitsmisele.

Lisaks ei ole meile selleks alust lubatud põhiseaduse puudumisel, mida teie nüüd soovite referendumiga läbi suruda.

  Derek Roland Clark (IND/DEM). – Härra president, ma hääletasin selle raporti vastu seepärast, et Ühendkuningriigis juba austatakse inimõigusi. See on kohustuslik paljude rahvusvaheliste kokkulepete kaudu. EL, kes on tühistanud Prantsusmaa ja Hollandi täielikult põhiseadusliku referendumi tulemused, ei pea ütlema meile, kuidas käituda.

Nemad lükkasid põhiseaduse lepingu tagasi. Nüüd on see asendatud samaväärse lepinguga, mis on heaks kiidetud juba enne, kui isegi allakirjutanud oleks seda tervenisti näinud.

EL ei austa selgelt demokraatlike õigusi ning seetõttu ei saa teda pidada turvaliseks ja usaldusväärseks inimõiguste hoidjaks.

  Thomas Wise (IND/DEM). – Härra president, tänan teid võimaluse eest minu häält selgitada. Teen sellist asja esmakordselt. Ma hääletasin selle ettepaneku vastu seetõttu, et kuigi kõnealuse komisjoni nimetus on kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon, ei paku see vabadusi kodanikele, ei paku see õiglust ning sekkub siseasjadesse. Suurbritannias lubati meile referendumit. Me ei saa seda. Mida Euroopa Liit selles osas kavatseb teha?

  Syed Kamall (PPE-DE). – Härra president, tänan teid väga võimaluse eest selgitada minu antud häält selle väga olulise küsimuse kohta.

Te võib olla ei ole sellest teadlik, aga ma esindan Londoni – maailmas suurepäraseima linna, maailma suurepäraseima riigi pealinna – valimisringkonda.

Peame mõistma, et London on tegelikult küllaltki mitmekülgne linn. Lubage mul selgitada: meil on juba 300 keelt ja 14 usundit ning üldiselt saame me väga hästi läbi. EL võiks tegelikult õppida Londonilt palju ning seda, kuidas on inimõigusi seal tagatud ja inimeste väärikust austatud.

Me ei pea neid küsimusi lahendama ELi tasandil. Mida oleks Londonil, Euroopa – võib olla isegi kogu maailma – kõige mitmekesisemal linnal kõnealuselt asutuselt õppida? Mida ta võiks õppida inimõiguste kohta? Mida ta võiks õppida põhiõiguste kohta? Absoluutselt mitte midagi!

Lubage mul lisada järgmist. Euroopa põhiseaduse eelseisev ratifitseerimine, vaatamata selle tagasi lükkamisele kahel referendumil, on ebademokraatlik, argpükslik...

(President peatab kõneleja)

  Daniel Hannan (PPE-DE). – Härra president, millisel õiguslikul alusel me seda ametit üles ehitame? Euroopa põhiseadus oleks andnud Euroopa Põhiõiguste Ametile pädevuse. Lissaboni leping oleks sellele andnud pädevuse. Kuid praegu on selle ainsaks õiguslikuks aluseks trobikond kommünikeesid, pressiteateid ja nõukogu resolutsioone.

Euroopa Liidul ei ole probleemi inimõiguste järjepideva rikkumisega. Tal on probleem demokraatlike õiguste järjepideva rikkumisega. Probleem on selles, et paberile kirjutatud inimõiguste harta on mõttetu, kui ei ole mehhanismi, mis paneks juhid vastutama.

Endise Ida-Saksamaa ja Nõukogude Liidu põhiseadused olid täis vabaduse imelisi tõotusi. Kuid nagu nende õnnetute riikide kodanikud nägid, ei tähendanud need midagi ilma demokraatiata.

Seepärast tuleb inimõiguste harta kehtestamisel eelkõige konsulteerida inimestega referendumi kaudu. Pactio Olisipio censenda est!

  Jim Allister (NI). – Härra president, mina hääletasin ka selle naeruväärse ettepaneku vastu seoses inimõiguste austamise ametiga ELis.

Ühendkuningriik, nagu paljud teised riigid on Euroopa inimõiguste konventsiooniga olnud liitunud kaua aega. Sealt võib leida sellised õigusi nagu välise järelvalve nõue ning kõik vajalikud kohtud on selles linnas juba kohaliku egiidi all olemas, mitte küll ELi poolt nõutava egiidi all.

Seega on see täielikult kasutu ja kodanike raha raiskamine. Selle esmane taotlus on luua ELile veel üks riiklusekiht, et see saaks end esitleda mingi Euroopa üliriigina, kes annab oma kodanikele õigused, mis neil on juba tegelikult olemas.

Kui EL tahab õigusi anda, siis tunnustagu ta põhiõigust hääletada teemadel nagu see: kas öelda „jah” või „ei” põhiseadusele.

Díaz de Mera García Consuegra raport (A6-0447/2007)

  Miroslav Mikolášik (PPE-DE). – (SK) Härra juhataja, kuna kuritegevus suureneb jätkuvalt ning terrorismioht kasvab, peab Europol paindlikumaks muutuma.

Europoli konventsiooni täiendavad kolm protokolli 2000.–2003. aastast ei ole ikka veel jõustunud. Õigust edendav organisatsioon ei saa kindlasti olla tõhus, kui selle põhilised õigusaktid jõustuvad alles mitu aastat pärast otsuse tegemist nende vastuvõtmise kohta. Ettepanekus võtta vastu nõukogu määrus käsitletakse mainitud olukorda, mispärast ma hääletasin selle poolt.

Üks oluline muudatus seoses käesoleva olukorraga on kava rahastada Europoli ühenduse eelarvest ning anda töötajatele ELi ametniku staatus. See suurendab Euroopa Parlamendi kaasamist Europoli haldamisse ning lihtsustab eelarvet ja personalihaldust. Lisaks sellele tugevneb Euroopa parlamendi positsioon, kui paraneb Europoli demokraatlik kontroll. Lisaks oleks ühenduse rahalised kulud võrreldavad liikmesriikide praeguste jooksvate kuludega.

  Oldřich Vlasák (PPE-DE) . – (CS) Härra juhataja, palun lubage mul selgitada, miks ma ei osalenud selle raporti hääletamisel. Esiteks toimib Europol minu arvates kahepoolsete kokkulepete ja kahepoolse koostöö põhjal hästi. Teiseks on Tšehhi Vabariik koos teiste riikidega ühinenud Schengeni alaga. Kõige vajalikum on selle koostööga harjuda, seda analüüsida ja seejärel parandada. Lisaks sellele nõuaks Europoli muutmine Euroopa politseiteenistuseks Lissaboni lepingu ratifitseerimist. Alles siis saame rääkida Europoli õigusliku aluse võimalikust muutmisest.

  Roger Helmer (NI). – Härra president, oli huvitav jälgida, kuidas te peatasite minu kolleegi härra Kamalli kõne täpselt 60 sekundi pealt, samal ajal kui te olete palju lahkem inimeste vastu, kes ütlevad teile vastuvõetavamaid asju.

Üks viga, mida me Euroopa Liidus teeme, on see, et me ajame „koostöö” segi „rahvusülesusega.” Ma olen täielikult politseikoostöö poolt – iga mõistlik inimene sõltumata vanusest oleks selle poolt praegusel ajal. Ma olen aga täiesti vastu rahvusüleste asutuste loomisele, milliseks on kavandatud näiteks EUROPOL, sest nagu ütles üks minu kolleeg Euroopa Põhiõiguste Ameti kohta, on see üks riikluse tunnuseid, mida Euroopa Liit taotleb.

Probleem on, et neil organisatsioonidel puudub demokraatlik õiguspärasus ja see on väga ohtlik. Nii EUROPOLil kui ka Euroopa Liidul puudub demokraatlik õiguspärasus seni, kuni Lissaboni lepingu üle referendumit ei toimu.

  Derek Roland Clark (IND/DEM). – Härra president, ma ei ole kõnealuse raportiga üldse nõus. Mina hääletasin vastu. Koostöö politseiteenistuste vahel – jah; sunnitud ja kohustuslik koostöö – ei, eriti kui sellel politseiteenistuse koosseisu kuulub relvastatud politsei, mida võib saata kõikjale Euroopa Liidus.

Ühendkuningriigis ei ole reeglina relvastatud politseid. Me ei talu relvastatud politsei tulemist EUROPOLi korraldusega. Me ei usu sellesse. Me juhime oma riiki teisiti!

Olen eriliselt pettunud muudatusettepanekutele 56 ja 57 vastu hääletamises, sest kui need oleks läbi läinud, oleks see kõrvaldanud selle politseiteenistuse puutumatuse. Ühendkuningriigis oleme me harjunud politseiteenistusega, keda võib varakahju tekitamise, üksikisikute õiguste rikkumise või põhjuseta vangistamise eest hiljem süüdi mõista. Kuid ma ei imestaks millegi üle, sest teie olete valmis põhiseaduse läbi suruma ilma kelleltki küsimata.

  Thomas Wise (IND/DEM). – Härra president, ma kuulutan siin nüüd juba teist korda oma vastuseisu kõnealusele ettepaneku.

Suurbritannias on lihtne filosoofia: ükski inimene ei ole seadusest kõrgemal – isegi kuninganna, Inglismaa monarh ei ole kõrgemal seadusest. Seadusi on vaja järgida kõiges. Kõnealuse õigusaktiga on loodud olukord, kus on inimesi väljaspool seadust, keda ei ole võimalik seaduslikult kohtusse kaevata.

Ma olen täiskogu ees öelnud ka varem: kui Euroopa Liit on vastus, siis küsimus pidi olema väga rumal, ning see on tõsi praegu rohkem kui eales varem.

Ma annan Kennedy kommentaari: „Need, kes teevad rahumeelse protesti võimatuks, teevad vägivaldse protesti möödapääsmatuks”.

  Nirj Deva (PPE-DE). – Härra president, piiriülene koostöö seoses rahvusvahelise kuritegevuse, terrorismi, narkootikumidega jms on äärmiselt oluline. EUROPOL teeb seda tööd praegu koos teiste politseiteenistustega.

Keskvõimu suurendava Euroopa Politseiameti loomine aga ei lahenda Suurbritannia kohalikes omavalitsusüksustes tekkinud probleeme. Minu riik ja minu partei on ustavate konservatiividena hääletanud selle resolutsiooni vastu.

Minu partei on samuti nõudnud ELi põhiseaduse lepingu üle referendumit. Mul ei ole mitte kusagil mujal kui siin täiskogu ees protestida selle vastu, mida härra Brown teeb, kui ta taganeb meile antud lubadusest korraldada referendum.

Seetõttu soovin ma, et me nõuaksime härra Brownilt, et ta annaks Suurbritannia kodanikele selle referendumi.

  Syed Kamall (PPE-DE). – Härra president, ma saan aru, et kõnealune ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, nagu rõhutatud raportis, näeb ette EUROPOLi muutmise ELi ametiks.

Peame aru saama, et sellel on kaks tagajärge. Esiteks – rahastada tuleb seda ühenduse eelarvest ning EUROPOLi töötajad nõuavad ühenduse ametnike staatust. Raport sisaldab samuti sätteid kooskõlastamise kohta, mida me kõik tervitame, samuti juurdluse ja operatiivtegevuse korraldamise ja rakendamise kohta koostöös liikmesriikide vastavate asutustega või ühiste uurimisrühmadega.

Konservatiivid pooldavad kuritegude vastases võitluses politseiteenistuste vahelist avatud koostööd üle kogu ELi ja sellest väljaspool. Kuid me tõesti ei nõustu, et ELil on sellise koostöö tsentraliseerimisel vähimgi roll. EUROPOLi ei ole enam vaja, kuna selle ülesande täitmiseks globaalsel tasandil on olemas juba muud organisatsioonid.

Just seetõttu tahaksin ma lisada, et Euroopa põhiseaduse eelseisev ratifitseerimine, vaatamata selle tagasilükkamisele kahel referendumil, on ebademokraatlik, argpükslik ja ebaseaduslik.

  Daniel Hannan (PPE-DE). – Härra president, mul on hea meel võimaluse eest selgitada oma antud häält. Ma raiskan käesoleva teema arutamisel veidi aega, aga üks minu partei õnnetu liidu tagajärg Euroopa Rahvaparteiga oli see, et Briti konservatiivid jäetakse olulistes aruteludes järjekindlalt kõneajast ilma .

Ma tahan öelda, et käesolev raport põhineb põhimõttelisel arusaamatusel. Inimesed ütlevad, et kuna meil on piiriülesed kuriteod ning kuna kuriteod on rahvusvahelised, vajame piiriülest politseiteenistust.

Meil on see juba olemas. Liikmesriikide politseiteenistused on sel eesmärgil koostööd teinud juba aastakümneid. Meil on Interpol, Haagi konventsioon, meil on väljaandmise lepingud, me tunnustame teise riigi vanglas oldud aega karistusekandmise osana jne.

Erinevus on selles, et see põhineb sõltumatute riikide vahelistel demokraatlikel otsustel, samas kui EUROPOLi puhul on tegemist tundliku riikliku küsimuse – kriminaalõiguse tagamine politseiteenistuste abil – föderaliseerimisega.

Kui me tahame seda teha, peaksime me esmalt küsima inimestelt arvamust referendumi kaudu. Seetõttu vajame Lissaboni lepingu referendumit.

  Jim Allister (NI). – Härra president, mõned selles EUROPOLI käsitlevas ettepanekus tutvustatud põhjused on suhteliselt võltsid. Välja on pakutud, et me peame muutma EUROPOLi õiguslikku alust; peame rahastama seda ELi vahenditest; selle töötajad peavad olema ELi ametnikud; peame laiendama selle volitusi ning et vajame ametit organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vastu võitlemiseks. Täielik mõttetus! Me oleme organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vastu võidelnud küllaltki tõhusalt politseiteenistuste pikaajalise koostöö kaudu.

See kõik on üksnes veel ühe aspekti lisamine ELile kui üliriigile, kellel oleks tõhus ELi politseiteenistus. Selle ametnikud sekkuksid liikmesriikide siseasjadesse ja oleksid, nagu on rõhutatud, oma tegevuses puutumatud, nende suhtes ei saaks liikmesriigid kohaldada isegi kohtulikku järelvalvet. See on mõttetu ettepanek ja täiesti kasutu.

Polferi raport (A6-0516/2007)

  Nirj Deva (PPE-DE). – Härra president, Polferi raporti puhul hääletasid konservatiivid koos raportööriga Lõuna-Kaukaasiat käsitlevas punktis.

Kuid taas on pigem kummaline, et samal ajal, kui me püüame innukalt kaitsta Lõuna-Kaukaasia inimeste demokraatlikke vabadusi ja õigusi ning tagada nende õigusjärgsus ning vaba tahte väljendamise võimalus, on härra Brown Tööparteist, kes lubas meile Euroopa Liidu põhiseaduse lepingu väga tõsise küsimuse asjus referendumit, otsustanud oma lubadusest taganeda.

Minu partei, konservatiivne partei, on ärritatud, et lubadusest on taganetud ning seepärast ma seisan siin ja nõuan leiboristlikult valitsuselt selle olulise põhiseadusliku küsimuse kohta referendumi korraldamist, täpselt samuti nagu me oleme mures, mis toimub Lõuna-Kaukaasias.

  Syed Kamall (PPE-DE). – Härra president, ma saan aru, et kõnealune raport tervitab Armeenia, Aserbaidžaani ja Gruusia kaasamist Euroopa naabruspoliitikasse ja Euroopa naabruspoliitika kahepoolsete tegevuskavade heakskiitmisesse.

Samuti mõistan, et raportöör palub ELil arendada Lõuna-Kaukaasia regionaalpoliitikat ja rakendada seda ühiselt piirkonna teiste riikidega. Üks lööksõna, mis ilmneb paljudes raportites, on „demokraatia”. Ma esindan Londonit – võib olla te ei ole sellest teadlik. Ma esindan Londonit – maailma suurepäraseimat linna, maailma suurepäraseima riigi pealinna, ning meil on Londonis väga mitmekülgne kogukond. Meil on inimesi ka Armeeniast, Aserbaidžaanist ja Gruusiast.

Üks asi, mida nad Londonis elades kiidavad, on demokraatia ning nende õigus öelda oma sõna olulistes küsimustes. Minult küsitakse pidevalt: „Miks te räägite meile demokraatiast, kui ise keelate samal ajal demokraatia Briti kodanikele, kui kõne alla tuleb referendum põhiseaduse küsimuses?” Põhiseaduse vastuvõtmine, vaatamata selle tagasilükkamisele kahel referendumil on ebademokraatlik, argpükslik ja ebaseaduslik.

  Daniel Hannan (PPE-DE). – Härra president, sooviksin tänada teid kannatlikkuse ja hea huumorimeele eest sellel istungil. Lubage mul nagu eilegi tänada talitusi ja tõlkijaid meie tuju üleval hoidmise eest.

Lõuna-Kaukaasia piirkonnas on praegu käimas oluline arutelu valimistulemuste üle. Lääs on enamvähem maha vaikinud praeguse Gruusia valitsuse Saddami-laadse valimisvõidu, kus esimesel korral oli poolthääli tublisti üle 90 %, ja nüüd, kus ta on uuesti tagasi valitud, arutame me selle üle, kas valimised olid vabad ja ausad.

Millist eeskuju näitame meie Euroopa Liidus neile raskustes olevatele demokraatiatele, kui me ilmutame nii suurt põlgust demokraatlike protsesside suhtes Euroopa Liidus endas? Näib, et täiskogule on vaja järjepidevalt meelde tuletada, et 55 % Prantsusmaa ja 62 % Hollandi hääletajatest ütles „ei” Euroopa põhiseadusele, aga sellest hoolimata on see dokument taas meie ees ja seekord võetakse see vastu ilma referendumiteta Lissaboni lepingu kujul.

Kordan taas: inimestele on vaja anda võimalus korraldada referendum Lissaboni lepingu asjus. Pactio Olisipio censenda est!

  President. – Härra Hannan, minu hea tuju on üksnes tingitud teie heast tujust. Ma pidevalt imestan, kuidas teil alati õnnestub viidata referendumile. Teil õnnestub seda teha iga kord, sõltumata arutluse all olevast teemast.

Anastase raport (A6-0510/2007)

  Roger Helmer (NI). – Härra president, ma ei hääletanud kõnealuse meetme poolt mitte sellepärast, et see oli minu kindel soov, vaid ma järgisin ustava konservatiivina parteikubjast.

Kui ma oleksin ise otsustanud, oleks ma tõenäoliselt hääletamisest hoidunud või ehk vastu hääletanud. Pean ütlema, et Musta mere küsimus ei ole minu valijatele Ühendkuningriigis Ida-Midlandsis esmatähtis ega isegi mitte teisel ega kolmandal kohal olev teema. Seetõttu võib öelda, et see ei olnud teatud mõttes väga olulise tähtsusega teema.

Ma siiski ei arva, et Euroopa Liidul peaks olema ühine välis- ja julgeolekupoliitika. Arvan, et liikmesriikidel peaks olema enda välispoliitika ja ma olen täielikult rahul ideega, et nad teevad koostööd endi huvides, olgu see koostöös siis Euroopa Liidu liikmesriikidega või riikidega väljaspool Euroopa Liitu.

Igal juhul ei ole ühisel välis- ja julgeolekupoliitikal demokraatlikku õiguspärasust, kui Lissaboni lepingu üle referendumit ei peeta.

  Derek Roland Clark (IND/DEM). – Härra president, kahtlemata on uue poliitika eesmärk muu hulgas lihtsustada nafta ja gaasi tarnimist läbi kõnealuse piirkonna Lääne-Euroopasse.

See oleks Venemaa gaas ja Venemaa nafta ning te annate nüüd sellele riigile võimaluse võtta end pantvangi. Me kõik teame, et Venemaa lõpetas nafta tarnimise Ukrainasse üle-eelmise aasta jõulude ajal. Kui nad saavad Lääne-Euroopa naftatarnetes veel suurema osa, võivad nad nii talitada meie kõigiga.

Vähemalt Prantsusmaal on tehtud õigesti, tootes vähemalt 70 % elektrist tuumaenergia abil ning ELil on aeg töötada välja poliitika, mis edendaks seda kogu ühenduses.

Selle asemel muidugi sõlmite pinnapealseid suhteid Lõuna-Kaukaasias, Musta mere piirkonnas, ebastabiilse riigikorraga valitsustega, sellistega, mis meid võib olla sinna ei taha. Kuid muidugi te teeksite pigem seda, kui propageeriksite referendumit uue põhiseaduse üle oma rahva keskel.

  Syed Kamall (PPE-DE). – Härra president, mul on hea meel teatada, et ma olen jätkuvalt siin, ehkki teie ja paljud teised võib olla ei jaga minu siinolemise rõõmu. Tahaksin teid kõiki tänada kannatlikkuse eest.

Saan aru, et see omaalgatuslik raport tegelikult tervitab komisjoni teatist „Musta mere sünergia – uus piirkondlik koostööalgatus”, mille eesmärk on tõhustada koostööd Musta mere piirkonnaga ja Musta mere piirkonnas, täiendades olemasolevad kahepoolsed tegevuspõhimõtted uue piirkondliku lähenemisviisiga. Selles väidetakse, et nimetatud lähenemisviisi vastuvõtmiseks peab EL järgima teatist järjekindlalt, et julgustada piirkonnale kohandatud tõelist piirkondlikku mõõdet.

Mis piirkonnast me räägime? Lubage mul täpsustada – Musta mere piirkond hõlmab ELi liikmesriike Bulgaariat, Kreekat ja Rumeeniat, samuti Türgit ja Euroopa naabruspoliitika partnerriike Armeeniat, Aserbaidžaani, Gruusiat, Moldova Vabariiki ja Ukrainat ning Venemaa Föderatsiooni. Suur filosoof Brook Benton, kes järgis ja kordas suurt filosoofi Randy Crawfordi, ütles kord: „Georgias on vihmane õhtu”. Tõepoolest, kui Euroopa kodanike häält ei arvestata ja Briti kodanike häält ei arvestata põhiseaduse referendumil, on ELis vihmane õhtu demokraatiale.

  Daniel Hannan (PPE-DE). – Härra president, ma hindan teie viisakust. Mul on hea meel, et saan kõnealuse raporti kohta sõna võtta, sest tundub, et Euroopa Liit teeb Türgi kohtlemises terveid põlvkondi mõjutava tohutu suure vea.

Praeguseks on täiesti selge, et Türgi ei saa kunagi täisliikmeks. See on selge täiskogu enamusest, see on selge referendumitest Austrias ja Prantsusmaal, kus vastavalt 70 ja 80 % on liikmelisusele vastu.

Kui me oleksime Ankarale kohe öelnud, et asjad on niimoodi ja me töötame mingi alternatiivi kallal, oleks me võinud edasi liikuda sõprade ja partneritena. Selles asemel me veame türklasi ninapidi, kohustame neid vastu võtma acquis communautaire’i tuhandeid lehekülgi, paneme neid alandama endid Armeenia, Küprose ja vähemuste kohtlemise pärast ning siis, 10 või isegi 15 aastat hiljem, pärast kõike seda, näitame neile trääsa. Sedasi tehes on oht luua just see, mida kõige rohkem kardame: islamiriik.

Türgi on rohkem demokraatlik kui Euroopa Liit. Ta vahetas valitsuse rahumeelselt. Soovin, et meil oleks julgust oma inimestega konsulteerida. Pactio Olisipio censenda est!

  Miroslav Mikolášik (PPE-DE). – (SK) Musta mere piirkonnal, tootmis- ja transiidipiirkonnal, on strateegiline tähendus Euroopa Liidu energiavarustuse mitmekesistamisel ja kindlustamisel. Ma olen veendunud, et piirkondlik koostöö peaks lisaks Türgile ja Venemaale hõlmama võrdsete partneritena ka ELi liikmesriike. Seepärast hääletasin ma selle raporti poolt.

Olen mures piirkonna jätkuvate konfliktide pärast, mis ohustab selle stabiilsust ja arengut. Sooviksin seepärast kutsuda Euroopa Liitu üles täitma aktiivset rolli pingutustes selle strateegilise piirkonna konfliktide lahendamisel, eelkõige osalema rahuoperatsioonides ning tegema tihedamat koostööd Venemaa ja Ukraina valitsustega. On ilmselgeid probleeme seoses paljude Musta mere äärsete riikide erasektori ebaühtlase arenguga. Vajalik on parandada piirkonna investeerimiskeskkonda kohalike ja rahvusvaheliste ettevõtete jaoks meetmete kaudu, mis parandavad võitlust korruptsiooni ja pettusega ning edendavad turumajanduse reforme.

  President. – Kooskõlas täiskogu otsusega jätkame selgitustega hääletuse kohta pärast täna pärastlõunast hääletust.

Selgitused hääletuse kohta

Cashmani raport (A6-0514/2007)

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. − (IT) Härra president, daamid ja härrad, ma soovin väljendada täielikku toetust raportile, mis on meie kolleegi Michael Cashmani pikaajalise ja suurepärase töö vili.

Euroopa Rassismi ja Ksenofoobia Järelevalvekeskus muudeti ametiks, mille ülesandeks on inimõiguste kaitsmine ja edendamine. Amet loodi ametlikult 1. märtsil 2007. Sellest ajast peale, peame tunnistama, ei ole see üldse toiminud direktori ning mitmeaastase raamistiku puudumise tõttu.

Loiduse ja bürokraatliku ebatõhususe ületamiseks teeb raportöör ettepaneku muuta mitmeaastast raamistikku võimalikult vähestes valdkondades. Ta soovitab komisjonil ja nõukogul tungivalt kiirendada direktorikandidaatide valimist, et lihtsustada kiiret kokkulepet ELi institutsioonides ning sel viisil uuesti aktiveerida see kodanike inimõiguste kaitsmise oluline vahend.

Tahaksin kutsuda kaasliikmeid üles raportit toetama, kuna see kujutab esimest sammu, et muuta amet tegelikult toimivaks.

ELi inimõiguste poliitika ja selle arendamise toetamine ei pea sõltuma ega tohigi sõltuda poliitilise ja majandusliku iseloomuga kaalutlustest ja viivitustest.

  Carlos Coelho (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Mina loomulikult toetasin Euroopa Põhiõiguste Ameti loomist 2007. aasta veebruaris, kuna ma usun, et see amet võiks märkimisväärselt aidata suurendada ELi põhiõiguste alase poliitika sidusust ja kooskõlastatust.

Amet loodi ametlikult 1. märtsil 2007, kuid ootab täielikuks toimimahakkamiseks siiani mitmeid põhiasju ehk teisisõnu direktori ametissenimetamist ja mitmeaastase raamistiku heakskiitmist.

Algatuse eesmärk on vastu võtta mitmeaastane raamistik, mis juhib ameti tööd järgmise viie aasta jooksul, määrates kindlaks selle peamised temaatilised tegevusvaldkonnad.

Seepärast tervitan raportööri Michael Cashmani tohutut pingutust läbirääkimiste lihtsustamiseks ning ma loodan koos temaga, et see julgustab komisjoni ja nõukogu viima võimalikult kiiresti lõpule arutelud mitmeaastase raamistiku üle ning direktorikandidaatide valimise.

Euroopa kodanikud ei saa aru põhjustest, mis takistab Euroopa Põhiõiguste Ametil täielikku töölehakkamist.

  Sylwester Chruszcz (NI), kirjalikult. − (PL) Mina olin Euroopa Põhiõiguste Ameti loomisele vastu ning seetõttu ei toetanud mitmeaastast raamistikku aastateks 2007.–2012.

Ma usun, et ameti loomine ning selle ülesanded ei ole mitte üksnes raha raiskamine, vaid ka ohtlik poliitiline algatus, mille pikaajaline mõju kahjustab Euroopa Liidu liikmesriike. Ameti põhiülesanded väljenduvad selges sekkumises liikmesriikide suveräänsusesse. Ameti olemasolu ei ole põhjendatud. Igas Euroopa riigis on juba olemas demokraatiat ja inimõigusi kaitsvad asutused.

Minu arvates ulatub ameti tegevus kaugemale temaatilistest tegevusvaldkondadest, mille jaoks see loodi. Näiteks tänase hääletuse käigus põhjenduste muudatusettepaneku 6 üle kerkis üles küsimus inimese kui sellise määraltemise kohta ja kindlaks määramine, millisel hetkel ta omandab inimõigused.

Mina pean sellist tegevust ennekuulmatuks katseks varjatult peale suruda ohtlikke ideoloogilisi mõisteid Euroopa Liidu raamistikus.

  Glyn Ford (PSE), kirjalikult. − Ma toetan raportit vaatamata oma vastuseisule ja pettumusele selle kohta, et endine Euroopa Rassismi ja Ksenofoobia Järelevalvekeskus, mis loodi Euroopa Liidu Nõukogu rassismi- ja ksenofoobiaalase konsultatiivkomitee (kus mina esindasin Euroopa Parlamenti) soovituste põhjal, on nüüd laiali saadetud ja moodustatud laiaulatuslikum Euroopa Põhiõiguste Amet.

Viini jälgimiskeskus tegi väga väärtuslikku tööd parimate tavade edendamisel võitluses rassismi, ksenofoobia ja antisemitismiga, nende ennetamisel ja hetkeolukorra kajastamisel kogu ühenduses ja taotlejariikides. Valitseb oht, et kõike seda uues ametis enam ei tehta või tehakse vähem. Ma jälgin arengut hoolega.

  Patrick Gaubert (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) PPE-DE fraktsiooni prantsuse delegatsioon tervitab Cashmani raporti vastuvõtmist Euroopa Põhiõiguste Ameti mitmeaastane raamistiku vastuvõtmise kohta aastateks 2007–2012.

Tekstis määratakse muu hulgas kindlaks ameti konkreetsed temaatilised tegevusvaldkonnad, et võimaldada sellel oma ülesandeid ja eesmärke edukalt täita.

Suurem osa prantsuse delegatsioonist lükkas fraktsiooni eeskujul tagasi muudatusettepanekud, millega liberaalid taotlesid ameti ülesannete laiendamist homofoobiale ja homofoobiast ajendatud vägivallale ning romide vastasele rassismile. Nad ei teinud seda vastuseisu väljendamiseks õigustatud ja põhjendatavale eesmärgile, vaid sellepärast, et need ülesanded on juba hõlmatud ettepanekuga võtta vastu otsus, mis määrab ameti temaatilisteks tegevusvaldkondadeks lisaks diskrimineerimisele soo, rassi või etnilise päritolu, usu või veendumuste, puude, vanuse, seksuaalse sättumuse või vähemusse kuulumise tõttu ka rassismi, ksenofoobia ja nendega seotud sallimatuse.

Me tervitame raporti vastuvõtmist, kuna see võimaldab ametil täielikult tööle hakata, lubades sellel oma ülesannet täita ja kaitsta ELi kodanike õigusi.

  Ambroise Guellec (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) PPE-DE fraktsiooni prantsuse delegatsioon tervitab Cashmani raporti vastuvõtmist Euroopa Põhiõiguste Ameti mitmeaastane raamistiku vastuvõtmise kohta aastateks 2007–2012.

Tekstis määratakse muu hulgas kindlaks ameti konkreetsed temaatilised tegevusvaldkonnad, et võimaldada sellel oma ülesandeid ja eesmärke edukalt täita.

Suurem osa prantsuse delegatsioonist lükkas fraktsiooni eeskujul tagasi muudatusettepanekud, millega liberaalid taotlesid ameti ülesannete laiendamist homofoobiale ja homofoobiast ajendatud vägivallale ning romide vastasele rassismile. Nad ei teinud seda vastuseisu väljendamiseks õigustatud ja põhjendatavale eesmärgile, vaid sellepärast, et need ülesanded on juba hõlmatud ettepanekuga võtta vastu otsus, mis määrab ameti temaatilisteks tegevusvaldkondadeks lisaks diskrimineerimisele soo, rassi või etnilise päritolu, usu või veendumuste, puude, vanuse, seksuaalse sättumuse või vähemusse kuulumise tõttu ka rassismi, ksenofoobia ja nendega seotud sallimatuse.

Me tervitame selle raporti vastuvõtmist, kuna see võimaldab ametil täielikult tööle hakata, lubades sellel oma ülesannet täita ja kaitsta ELi kodanike õigusi.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Kui jätta kõrvale kritiseeritud punktid, mida meil oli juba võimalus esile tuua, tuleb öelda, et kui Euroopa Põhiõiguste Amet hakkab sobival ajal täielikult tööle, selgub ka selle tegelik eesmärk.

Arutelus 2007.–2012. aasta mitmeaastase raamistiku eesmärkide ja esmatähtsate ülesannete kindlaks määramise kohta piirati selle temaatilised tegevusvaldkonnad selgelt järgmistega: rassism, ksenofoobia ja nendega seotud sallimatus, diskrimineerimine soo, rassi või etnilise päritolu, usu või veendumuste, puude, seksuaalse sättumuse või vähemusse kuulumise tõttu; kahju ennetamine ohvritele, kuritegevuse ennetamine ja kodanike julgeolekut hõlmavad aspektid; lastekaitse, sealhulgas lapseõigused; sisseränne ja sisserändajate integreerimine; varjupaik; viisad ja piirikontroll; osalemine ühenduse demokraatlikus toimimises; inimõiguste küsimused seoses infoühiskonnaga; juurdepääs tõhusale ja sõltumatule õigusemõistmisele.

Euroopa Parlament on lisanud äärmise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse. Siiski ei ole sotsiaalseid õigusi, sealhulgas töötajate õigusi, käsitletud esmatähtsatena, isegi mitte ajal, kui põhilised sotsiaalsed õigused on seatud kahtluse alla ELi edendatud poliitikavaldkondades.

  Elisabeth Morin (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) PPE-DE fraktsiooni prantsuse delegatsioon tervitab Cashmani raporti vastuvõtmist Euroopa Põhiõiguste Ameti mitmeaastane raamistiku vastuvõtmise kohta aastateks 2007–2012.

Tekstis määratakse muu hulgas kindlaks ameti konkreetsed temaatilised tegevusvaldkonnad, et võimaldada sellel oma ülesandeid ja eesmärke edukalt täita.

Suurem osa prantsuse delegatsioonist lükkas fraktsiooni eeskujul tagasi muudatusettepanekud, millega liberaalid taotlesid ameti ülesannete laiendamist homofoobiale ja homofoobiast ajendatud vägivallale ning romide vastasele rassismile. Tegelikult on need ülesanded juba hõlmatud ettepanekuga võtta vastu otsus, mis määrab ameti temaatilisteks tegevusvaldkondadeks lisaks diskrimineerimisele soo, rassi või etnilise päritolu, usu või veendumuste, puude, vanuse, seksuaalse sättumuse või vähemusse kuulumise tõttu ka rassismi, ksenofoobia ja nendega seotud sallimatuse.

Me tervitame selle raporti vastuvõtmist, kuna see võimaldab ametil täielikult tööle hakata, lubades sellel oma ülesannet täita ja kaitsta ELi kodanike õigusi.

Díaz de Mera García Consuegra raport (A6-0447/2007)

  Bairbre de Brún ja Eva-Britt Svensson (GUE/NGL), kirjalikult. − Ma hääletasin muudetud ettepaneku poolt, sest see sisaldab parandusi andmekaitses.

Ma ei nõustu siiski justiits- ja siseasjade küsimuste pädevuse kaldumisega üha enam liikmesriikidelt ELile. Seetõttu hääletasin õigusloomega seotud resolutsiooni vastu.

  Gérard Deprez (ALDE), kirjalikult. – (FR) Toetan kindlalt meie suurepärase kolleegi härra Díaz de Mera raportit.

Europoli muutmist ühenduse ametiks olen ma alati toetanud.

See tähendab, et nüüdsest alates rahastatakse Europoli ühenduse eelarvest ning Europoli töötajatest saavad ühenduse ametnikud. Mõlemal juhul on Parlamendi volitusi oluliselt tõhustatud.

Lisaks avardatakse nõukogu otsusega oluliselt Europoli tegevusulatust ja -võimet, mida ma ka toetan.

Lühidalt öeldes, otsus panna Europol paremini toimina ja allutada tõeliselt demokraatlikule kontrollile on samuti otsus, mida ma samuti täielikult toetan.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – Nõukogu intriigitsemine on olnud täiesti edukas: muutes Euroopa Politseiameti, Europoli, liikmesriikide eelarvest rahastatava valitsusvälise ametist ELi eelarvest rahastatavaks Euroopa Liidu ametiks ning kohaldades ühenduse ametnike staatust – seda kõike tehnilistel, mitte poliitilistel põhjustel.

Kuna Europoli ülesandeid on tegelikult märkimisväärselt laiendatud, et hõlmata organiseeritud kuritegevuse kõrval ka muid valdkondi, arvab nõukogu, et uusi eesmärke on parem täita ELi kui liikmesriikide tasandil. Seega kohaldatakse äärmiselt kaheldava väärtusega subsidiaarsuse põhimõtte alusel korrapäraselt liikmesriikide pädevuse kaotamise euroopalikku loogikat ning riigiülese mudeli süvendamist.

See on täpselt Lissaboni lepingu filosoofia ja lähenemine reformidele, mida nii Euroopa kui ka liikmesriikide juhid tahavad inimestele ja rahvastele nende tahte vastaselt peale suruda.

Euroopa ei kuula enam oma kodanikke. Hullem veel, ta eirab neid ja valetab neile. Nüüd, kui 26 Euroopa riiki on juba teatanud, et nad ei korralda lepingu ratifitseerimiseks referendumit, lootkem, et Euroopa rahvad ja kodanikud päästab selle naeruväärse teksti tagasilükkamine iirlaste poolt – ainsad, kellel lubatakse enda eest otsustada.

  Genowefa Grabowska (PSE), kirjalikult. − (PL) Euroopa Liidu liikmesriigid lõid Europoli institutsioonilise lahendusena organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemiseks. Me oleme täna arutanud Europoli pädevuse laiendamist ja tema tegevuse sujuvamaks muutmist – 12 aastat pärast selle loomist.

Raportöör on andnud täpse hinnangu Europoli praeguse õiguslikule ja faktilisele olukorrale. Ta kritiseerib õigustatult ülemäära keerulist ja aeganõudvat protseduuri, mis on kavandatud Europoli staatuse muutmiseks ja ühenduse organisatsioonilisse struktuuri lõimimiseks. Raportis välja pakutud parandusmeetmed on samuti väärt kaalumist ja toetust.

Varasemad katsed muuta Europoli pädevust näitavad, kui raske on riikidel kokkuleppele jõuda, kui nad on seotud ühehäälsuse põhimõttega. Seepärast ma usun, et ainult juhul, kui Lissaboni leping ratifitseeritakse ja see jõustub kõigis 27 liikmesriigis, saame me kehtestada menetluses muudatusi ja parandada olukorda, sest lepinguga reformitakse ka ELi otsustamisprotsessi.

Lisaks aitab Europolile ELi ameti staatuse andmine koos kõikide seotud tagajärgedega, sealhulgas rahaliste tagajärgedega, võidelda Euroopa Liidul tervikuna organiseeritud kuritegevuse vastu tõhusamalt.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Kuna ratifitseeritud ei ole ei lepingu ettepanekut ega ka ettepanekut võtta kvalifitseeritud häälteenamusega vastu otsused määruste kohta, milles käsitletakse Europoli struktuuri, tegevust, tegevusvaldkondi ja ülesandeid, on ELi institutsioonid juba väsinud püüdmast muuta Euroopa Politseiametit Euroopa Liidu ametiks.

Lisaks meie põhimõttelisele kriitikale selle protsessi suhtes oleme mures ka seepärast, et meie ees on:

- võimalus, et töödeldakse ka „erilist liiki andmeid, mis hõlmavad rassilist ja etnilist päritolu, poliitilisi vaateid, usulisi ja filosoofilisi veendumusi, parteisse või ametiühingusse kuulumist, seksuaalset sättumust ja tervist”;

- suutmatus vastu võtta kaitsemeetmed, et kaitsta isikuandmete töötlemist politsei- ja õigusalase koostöö valdkonnas ELi tasandil ning suhetes kolmandate riikidega, eelkõige USAga (nt lennureisijate andmed);

- suutmatus tagada üksikisiku juurdepääs oma andmetele või isegi olla teadlik, et Europol ta isikuandmeid töötleb;

- suutmatus täpsustada liikmesriikide parlamentide kontrolli.

See oleks kodanikuõiguste, -vabaduste ja -tagatiste jõhker rikkumine.

  Antonio Masip Hidalgo (PSE), kirjalikult. − (ES) Hääletasin konsensuse alusel heakskiidetud teksti poolt, millesse andsid oma panuse fraktsioonid. See teema mõjutab põhilist koostööd kuritegevuse vastu. Ma pean siiski ütlema, nagu tegid ka minu kolleegid härra Fava ja härra Moreno, et resolutsiooni kõrgelennulised eesmärgid ei sobi kokku härra Díaz de Mera tõrksa suhtumisega, kes oli Hispaania politsei peadirektor 11. märtsil 2004 ning keeldus koostööd tegemast kohtuga, kes juhtis kohtumenetlust Euroopa suurima terroristide pommirünnaku kohta.

Lisaks on raportöör üks peamisi sellise häbiväärse teooria propageerijad ja kaastööliseid, milles väidetakse, et massimõrva ei sooritanud islamistide rakukesed, vaid selle eest vastutasid hoopis ETA terroristid. Härra Díaz de Mera ja teised, kes nimetavad end „mustadeks etturiteks” (peones negros), püüdsid eksitada rahvusvahelist avalikku arvamust ning isegi kui nende seisukohta ei käsitletud lõpuks kuritegelikuna (kohus määras üksnes trahvi ja mõistis selle tõsiselt hukka), peaks parlament olema tuttav kõikide tõsiasjadega. Nende isiklikud rünnakud paljastavad argumentide puuduse. Lõpetuseks tahaksin väljendada oma kahetsust, et härra Daz de Meral ei olnud isegi oma kolleegi Jaime Mayori väärikust, kes vähemalt kõrvaldas oma nime terrorismialasest tekstist.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Härra president, daamid ja härrad, mina tahaksin hääletada Euroopa Politseiameti (Europol) loomist käsitleva Díaz de Mera García Consuegra raporti poolt. Euroopa Liidu muutuv olukord, kuritegevuse uued vormid ja uued terroriohud näitavad vajadust olemasoleva asutuse ümberkorraldamise järele. Ma siiski arvan, et teatavaid punkte tuleks täpsustada.

Europoli muutmine ELi ametiks ei tohiks panna täiendavat rahalist koormust liikmesriikidele, ja kindlasti ei tohi see ära kasutada juba niigi ebapiisavaid riiklike politseiteenistuste sihtotstarbelisi ressursse. Vastupidi, paremini tuleb hoolitseda uurimisasutuste ning õiguse ja korra eest vastutavate asutuste eest. Europoli tegevuse hulka peab kuuluma eri liikmesriikide politseiteenistuste põhilise ja asendamatu töö toetamine ja kooskõlastamine. Mul on seepärast hea meel, et ettepanek sisaldab sätteid juurdluse ja operatiivtegevuse korraldamise ja teostamise kohta koostöös liikmesriikide pädevate asutustega või ühiste uurimisrühmadega.

Polfer raport (A6-0516/2007)

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) See omaalgatuslik raport paljastab Euroopa naabruspoliitika tegelikud kavatsused, eelkõige Lõuna-Kaukaasia jaoks.

Need kujutavad endast geostrateegilist kava kõigi oma poliitiliste, majanduslike ja sõjaliste aspektidega ehk teisisõnu ELi kava sekkumiseks selles peavalu valmistavas piirkonnas, avaldades samal ajal üha suuremat survet Hiinale ja Venemaale.

See toob kaasa suurema sekkumise NSVLi lagunemisest põhjustatud konfliktidesse ja nendega manipuleerimise, mille eesmärk on tagada, et ELi suurriigid ja finantsmajanduslikud hiiud võtavad selle piirkonna oma kontrolli alla, kusjuures selgelt võib täheldada ka kapitalistlike ringkondade omavahelist rivaalitsemist.

Tasub vaid vaadata selliseid „soovitusi” nagu stiimulid vabakaubanduslepingute sõlmimiseks ning edasise liberaliseerimise taotlemine või selge sekkumise püüe „kodanikuühiskonna” toetamise nimel, mis peab tagama, et „[ühenduse!] rahalisi vahendeid jagatakse ... ilma ... riigi sekkumiseta”.

Eriliselt oluline on lähenemisviis energeetikateemale, kuna selles rõhutatakse selliste elektrienergia vahendajate tähtsust, kes saavad Venemaast mööda hiilida, ning energeetikainfrastruktuuri ja energiaallikate kontrollimise tähtsust.

Lõpetuseks märgime, et puudub seos „selle territoriaalse terviklikkuse tingimusteta toetamise ja Gruusia rahvusvaheliselt tunnustatud piiride puutumatuse” ning ÜRO harta põhimõtete vahel, kui seda ei järgita Serbia puhul.

Anastase raport (A6-0510/2007)

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) See on teine omaalgatuslik raport, milles kasutatakse sama loogikat nagu Lõuna-Kaukaasia ja Euroopa naabruspoliitikat käsitlevas raportis. teisisõnu, sekkumine ja surve tagada juurdepääs turgudele (eriti energiaturgudele) ja kontroll nende üle ning edasine liberaliseerimine.

Raportis pooldatakse „turumajanduse reformide edendamist”, julgustatakse „ühtlustamist ja edasisi liberaliseerimismeetmeid” ning toetatakse „vabakaubanduspiirkonna loomist kooskõlas WTO põhimõtetega”. See on protsess, milles ELil on väidetavalt „täita juhtiv osa, julgustades piirkonda vajalikke samme tegema”.

Samal ajal, kui raportis „rõhutatakse, kui oluline on luua ja arendada Musta mere piirkonna riikide ja nende naabrite vahel heanaaberlikke suhteid, mis põhinevad vastastikusel austusel, territoriaalsel terviklikkusel, üksteise siseasjadesse mittesekkumisel ning jõu kasutamise ja sellega ähvardamise keelul kui peamistel piirkondliku koostöö arendamise põhimõtetel”, pooldatakse raportis ometi „Euroopa väärtuste edendamist olenemata valitsuspartnerite näidatud tahte tasemest.” See on selge vasturääkivus/seosetus selles suhtes, mida on soovitatud (teiste jaoks) ja mida tehtud. EL nõuab teistelt selle tegemist, mida ta ise ei tee. Milline küünilisus.

Resolutsiooni ettepanek: olukord Kenyas (B6-0024/2008)

  Karin Scheele (PSE), kirjalikult. – (DE) Veel veidi aja eest oli Kenya paljudele inimestele puhkuseparadiis. Külaliste eest varjati massilist korruptsiooni ja kohutavat vaesust, mille käes pidi kannatama suur osa elanikkonnast. Eelmise aasta detsembri lõpu sündmuste ning petturlike presidendivalimiste tõttu räägivad kõik ühtäkki Kenyast ja selle poliitilistest probleemidest.

Ehkki ametlikud jälgijad pidasid parlamendivalimisi üldiselt edukateks, tõusid siiski kahtlused presidendivalimiste tulemuste täpsuse kohta. Koostades tänast resolutsiooni ettepanekut Kenya kohta, mõistame me taas hukka ulatuslikud reeglite eiramised ning ametisoleva presidendi Kibaki käitumise, kes, lükates tagasi president John Kufuori pakkumise aidata lahendada kriisi, õõnestas tugevasti vahendajate pingutusi. Me kutsume Kenya poliitilisi liidreid tegema kõik, mis nende võimuses, et ära hoida edasine vägivald riigis ja tagada inimõiguste austamine. Seda teemat käsitleva arutelu ajal me arutasime ja uurisime jälle küsimust otsese eelarvelise abi tõhususe kohta. See teema, nagu ka Kenya teema, hõivab meie aega ka eelseisvatel kuudel.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Hääletuse kohta selgituste andmise eesmärk on rõhutada, et tunnustades vahendajate pingutusi naaberriikide, Lõuna-Aafrika Arenguühenduse ja Aafrika Liidu poolt, usume, et Kenya kodanikud on suutelised leidma ja määratlema oma tee. Praeguse olukorra lahenduse leidmine sõltub Kenya endi kodanikest.

Seepärast peame me negatiivseks igasugust ELi sekkumiskatset, nagu osutatud ja välja pakutud resolutsioonis, eelkõige võttes arvesse eesmärke, mida EL on esitanud oma Aafrika strateegias, ning pidades silmas mandrit valitsevat interimperialistliku koostöö ja rivaalitsemise keskkonda, mis on samuti päris ilmselge ja mida on piirkonnas väga sügavalt tunda.

Lõpetuseks pean rõhutama, et resolutsioonist on jäetud välja viide riigi rängale ja halvenevale sotsiaal-majanduslikule olukorrale, mis seisab valimistel avaldunud rahva rahulolematusväljenduste taga, ning eelkõige rahvusvaheliste rahandusasutuste, peamiste kapitalistlike riikide ja nende hargmaiste kompaniide edendatava neoliberaalse poliitika sügavale vastutusele sellise olukorra tekkimise eest.

  Zuzana Roithová (PPE-DE), kirjalikult. – (CS) Toetan täielikult Kenya olukorda käsitlevat resolutsiooni, mis põhineb aasta alguse ELi vaatlusmissiooni värskemail uuringul.

Me peame tagama, et Kenya pädevad asutused uurivad võimalikult kiiresti valimiste olukorda ja ennetavad vägivalda. Peame nõudma otsesaadetega ringhäälingu taastamist ja kinnipidamist põhilistest inimõigustest ning Aafrika hartas sätestatud õigustest. Kõnealune resolutsioon vähendab Euroopa Komisjoni vastutust lahendada küsimus 400 miljoni euro suuruse ülekande kohta Kongo valitsusele. Ma usun, et me pöördume selle küsimuse juurde peagi tagasi.

Figueiredo raport (A6-0519/2007)

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. − (PT) Hääletasin naiste õigusi tööstuses käsitleva raporti lõike 20 poolt, sest on väga oluline, et komisjon korraldab uuringu pikkade töötundide negatiivsete tagajärgede kohta era-, pere- ja ühiskondlikule elule, nagu näiteks see, et lapsed veedavad palju aega üksi, omapäi jäetuna, mis toob sageli kaasa mahajäämise koolis ja kuritegevuse. Liikmesriigid peavad parandama järelevalvet ettevõtete üle, mis kohustavad oma töötajaid töötama pärast kohustuslikke töötunde, ning kehtestama karmid trahvid sellistele ettevõtetele.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Euroopa Parlament võttis täna vastu minu raporti naiste rolli kohta tööstuses. See on väga positiivne, kuigi ma ei ole rahul mõne väikese muudatusettepanekuga.

Raportis siiski tunnustatakse naiste rolli tööstuses ning kutsutakse komisjoni üles võtma vajalikke meetmeid, sealhulgas teostama tõhusat jälgimist, et võidelda stereotüüpide ja diskrimineerimise, eriti palgalise diskrimineerimise vastu. Olukord on isegi veel tõsisem, kui arvestada, et hoolimata võrdse tasustamise direktiivist on naiste palk tööstuses ligikaudu 30 % väiksem meeste palgast, kusjuures teistes sektorites on keskmine vahe 15 %.

Selles rõhutatakse kollektiivläbirääkimiste tähtsust võitluses naiste diskrimineerimise vastu, eriti seoses tööhõive, töötasu, töötingimuste, karjääri ja tööalase koolitusega.

Selles rõhutatakse ühenduse programmide olulisust kaubamärkide loomisel, päritolunimetusega toodete kaitsmisel ning sellistest sektoritest pärit ühenduse toodete reklaamimisel väljaspool ühendust, kus töötavad valdavalt naised.

Lõpetuseks tahaksin öelda, et on väga oluline tagada, et tunnustatakse nii nais- kui meestöötajate õigust osaleda tööstusettevõtteid mõjutavas ümberkorraldamis-protsessis, tagades töötajate liitude, eriti Euroopa töönõukogude, täieliku juurdepääsu teabele ja võimaluse otsustavaks sekkumiseks, sealhulgas vetoõiguse.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult − (SV) Kõnealuses aruandes käsitletakse mitmeid aspekte, mis iseenesest on olulised, kuid mille suhtes liikmesriikidele jääb pädevus tegutseda ning vastutus arendada ja parandada oma õigusakte. Sookvoodid ettevõtete juhatuses, võrdõiguslikkuse kavad suurtes ettevõtetes ning naisliikmete osakaal ettevõtete juhatuses ei ole küsimused, mida oleks kõige parem ja tõhusam reguleerida ELi tasandil. Seepärast hääletasime kõnealuse raporti vastu.

  Genowefa Grabowska (PSE), kirjalikult. − (PL) Euroopa tööstuses on selgelt toimumas laiaulatuslikud muutused. Seetõttu on hoolimata soost raske mitte tunnustada selle strateegilist tähtsust Euroopa Liidu kõigi liikmesriikide ja nende kodanike arengule.

Euroopa tööstuses hõivatud naiste roll ja nendele kättesaadavad võimalused ei sõltu üksnes riigi majandusliku arengu tasemest, vaid ka võrdsete võimaluste aktsepteerimise traditsioonidest ning inimõigusi käsitlevate eeskirjade täitmisest. Naised osalevad ulatuslikult tööstuses ja nende panus on oluline peaaegu kõigis sektorites. Peame siiski nõustuma raportööriga, et naiste roll tipptehnoloogiaga seotud tööstuses nagu lennundus- ja keemiatööstus on väga ebapiisav.

Seetõttu on täiesti asjakohane, et raportis rõhutatakse seda aspekti ning keskendutakse küllaltki õiglaselt sooküsimustele. Raportis rõhutatakse ka, et naiste osalemist tööstuses ei tohiks piirata üksnes tööga sektorites, mis ei nõua kvalifikatsiooni, kus naised kannatavad ümberkorraldamise käigus esimestena.

Raportöör palub abi andmist eriti väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele tagamaks, et võimalikult suur arv naisi säilitaks oma töö, eriti ebasoodsas tööalases olukorras olevad naised. Ettepanek, nagu ka raport tervikuna, on juba ainuüksi sellel põhjusel toetust väärt.

  Marian Harkin (ALDE), kirjalikult. − Toetan lõiget 33, sest selliseid ennetavaid meetmeid peab võtma – vähemalt ajutiselt, et tagada naiste osalemine otsustamisprotsessis. Lisaks sellele toetan ma kindlalt lõiget 20, kuna on suur vajadus uurida põhjalikult pikkade töötundide mõju tervisele, nii füüsilisele kui ka vaimsele tervisele, ning pereelule. Kui me tahame toetada tööelu tasakaalu ja peresõbralikku poliitikat on meil sellist uuringut vaja.

  Mieczysław Edmund Janowski (UEN), kirjalikult − (PL) Inimõigused on demokraatia alus. Need õigused sisaldavat meeste ja naiste võrdsuse väga tähtsat põhimõtet, lubades loomulikult nende bioloogilistest erinevustest tulenevad olukordi. Selle teema üks aspekt hõlmab tööhõivet ja naiste rolli tööstuses. Inimesi ei ole lihtsalt võimalik jagada aritmeetiliselt võrdseteks poolteks.

Meid huvitavad eelkõige võrdsed võimalused, mis sõltuvad juurdepääsust haridusele ja tööalasele koolitusele tehnilistes ja majanduslikes valdkondades. Teine väga oluline küsimus on abi tagamine emadele laste kasvatamisel ja kindlustada, et neid töökohal ei diskrimineerita. Oluline on kehtestada paindlikud sätted seoses lapsi kasvatavate naiste pensionidega. Nn lapsehoolduspuhkuse perioodi tuleb täielikult tunnustada ja seda tuleb pensionieeskirjade kohaselt käsitleda töötatud ajana.

Paljudes riikides makstakse sama kvaliteedi ja kvantiteediga töö eest naistele jätkuvalt oluliselt vähem kui meestele. Takistuste loomisele naiste osalemiseks juhtivatel ja kontrollivatel töökohtadel ettevõtete direktorite nõukogudes või hoolekogus ei ole õigustust. Meetmeid tuleb võtta seoses stereotüüpidega. Esitatud raport on samm selles suunas, mispärast ma hääletasin selle poolt.

  Astrid Lulling (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Äärmiselt pika resolutsiooni paljudes põhjendustes ja lõigetes me väidame iseenesestmõistetavaid asju. Kutsume üles võtma meetmeid, mida (õnneks) võeti mõnda aega tagasi. Tõepoolest, teatavaid direktiive naiste ja meeste võrdse kohtlemise ja võimaluste kohta on halvasti kohaldatud, kuid kui nende meetmete kogumiga hõlmatud valdkondades toimub jätkuvalt diskrimineerimine, siis kelle viga see on? Kõik need direktiivid sisaldavad edasikaebamismehhanismi. Diskrimineerimist kogenud naised peavad üksnes kohtu poole pöörduma, kus nad oma kohtuasja võidavad, nagu on õnneks näidanud paljud minu riigi juhtumid.

Paraku on raportis arvukalt sobimatuid väiteid, mis ei ole kuidagi seotud naiste rolliga tööstuses.

Nõue, et naisi oleks ettevõtete juhatuses esindatud 40 %, on vastuolus liikmesriikide pädevusse jäetud teemade subsidiaarsuse põhimõttega.

Meie ei saa nõuda ettevõtte ümberpaiknemise jälgimist. Utoopiline on nõuda „rohkem valikuid töökohal”. Kui minu ettevõte asub Luxembourg’i linnas ja sellel ei ole tütarettevõtteid, ei saa ma nõuda töötamist Schifflange’is, kus ma elan.

Kooskõlas nende tähelepanekutega hääletasin raporti vastu.

  Zuzana Roithová (PPE-DE), kirjalikult. – (CS) Nõustun paljude raporti ideedega naiste rolli kohta tööstuses. Ma ei ole siiski rahul sellega, et konkreetset tähelepanu ei pööratud piirkondlikule töötusele naiste hulgas, kes kaotasid omal ajal töö Euroopa tekstiilitööstustes. Samuti arvan ma, et naiste tööhõive olukorda ei lahenda ükski kvoot.

Minu teine märkus hõlmab töö ja pere jaoks pühendatud aja tasakaalustatud jagamist. See mõjutab nii naisi kui ka mehi. Ma ei usu, et lahendus peitub resolutsioonides. See peitub Euroopa kaitstud paindlikkuse põhimõtte rakendamises. Holland on üks näide suurepärase õigusliku raamistiku arendamisest osalise tööaja kohta. Tulemuseks on tööpuuduse vähenemine ning meestele ja naistele enama aja andmine pereeluks. Lühemate töötundide tõhus rakendamine näitab samuti, et see ei pea kaasa tooma sissetuleku vähenemist.

  Olle Schmidt (ALDE), kirjalikult. − (SV) Liberaali ja Rootsi Rahvapartei (Folkpartiet) liikmena tunduvad mulle parlamendi raportid võrduse kohta mingil määral keerulised. Rootsi Rahvapartei on aastaid olnud seisukohal, et parim viis selliste küsimustega tegeleda on teha seda vabatahtlikkuse alusel, kuid me saame ka aru, et see ei ole alati piisav. Rootsi positiivne tegevus selles valdkonnas on meid teinud tuntuks ühe maailma võrdõiguslikuma riigina. On siis nii, et me ei taha levitada oma edu ELis?

Muidugi tahame! Küsimus on üksnes selles, milliste meetoditega. Ma tundsin kohustust hääletada kõnealuse raporti paljude lõigete vastu, mille mõtet ma toetan, kuid mille reguleerimisala ja lähenemisviis näib kaheldav. Ma arvan, et võrdõiguslikkuse kavad ja mõõdetavad sihtmärgid võivad olla ettevõtete jaoks olulised vahendid. Teisest küljest ei ole see minu arvates midagi sellist, millega EL peaks tegelema kui esmatähtsa teemaga. Sama kehtib ELi rahastatava metoodika kehtestamise kohta, et analüüsida täpselt, millised tööd tagavad võrdse töötasu. Globaliseerumisega Kohanemise Fond, mille suhtes mul olid algusest peale tõsised kahtlused, ei peaks samuti erilist tähelepanu pöörama soole – see oleks kahekordselt ebaõiglane.

Ei saa eeldada, et iga raport oleks kui enda koostatud, kuid selles raportis on palju vigu. Kuid teema on siiski nii oluline, et ma hääletasin raporti kui terviku poolt.

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. − (PL) Hääletasin proua Figueiredo raporti poolt, milles käsitletakse naiste rolli tööstuses. Ma tahaksin õnnitleda raportööri väga hea ja põhjaliku raporti eest.

Meeste ja naiste võrdsete õiguste teema on väga oluline ja me peame sellele pöörama jätkuvalt võimalikult palju tähelepanu, kuna Euroopa Liit põhineb mittediskrimineerimise põhimõttel. Me peaksime pidama esmatähtsaks tegelemist kõigi selle põhimõtte rikkumise ilmingutega. Kui me püüame luua teadmuspõhist ühiskonda, on see eelkõige vajalik tööstuse iseloomu muutumise pärast. Sektorid, kus naised tavapäraselt töötavad, on seotud töötleva tööstusega, samas kui uusimad tööstussektorid põhinevad uusimatel tehnoloogiatel, nagu side- ja infotehnoloogia. Peaksime igati pingutama tagamaks, et võrdsete võimaluste põhimõte on nende uute sektoritega kooskõlas.

Resolutsiooni ettepanek: Interneti valitsemise foorumi tulemused

  Cristiana Muscardini (UEN), kirjalikult. − (IT) Fraktsioon UEN ei saa nõustuda hääletamisele tuleva resolutsiooniga ega hääletada selle poolt. Me loodame, et Internet on peagi õiguslikult paremini reguleeritud, et kaitsta lapsi ja võtta tõhusamaid meetmeid veebilehekülgedel lastepornograafia pakkujate suhtes. Viivitamatult peavad kõik ELi liikmesriigid võtma meetmeid ebaseaduslike lehekülgede sulgemiseks, parandades selleks vastutavate politseiteenistuste koostööd.

Lisaks loodame, et meil on võimalik tegeleda tundliku teemaga, milleks on terroristlike ühenduste omavaheline teabevahetus tänu Internetile, ja et seda teemat võiks käsitleda tulevastel foorumitel. Vabadust ei saa olla ilma reegliteta, aga kõige tähtsam on see, et Internet ei saa pakkuda ega peagi pakkuma vabadust neile, kes panevad toime kuritegusid ning jutlustavad vihkamist ja sallimatust. Hädaolukorraga tuleb tegeleda otsustavate ja kiireloomuliste, mitte aga improviseeritud meetmetega. Terrorismi ja inimestevahelise vihkamise vastane võitlus peab olema Euroopa Liidu ja kõikide vabade, demokraatlike riikide jaoks reegel ja eesmärk.