Istungi stenogramm

Neljapäev, 17. jaanuar 2008 - Strasbourg

11.1. Hiina dissidendi Hu Jia arreteerimine (arutelu)

  President. – Järgmine päevakorrapunkt on viis resolutsiooni ettepanekut Hiina dissidendi Hu Jia arreteerimise kohta.⁽¹⁾

  Milan Horáček autor. – (DE) Proua president, meie fraktsioon nimetas Hu Jia ja tema abikaasa Zeng Jinyani Sahharovi auhinna kandidaatideks. Kuna abielupaar oli koduarestis, kasutasid nad veebikaamerat, et võtta osa Euroopa Parlamendi kuulamisest inimõiguste olukorra kohta Hiinas. Hu Jia taasvahistamine on üksnes näidanud seda, mille vastu ta ise hoiatas. Kas Hiina tahab oma tegudega näidata põlgust Euroopa Parlamendi arvamuse suhtes?

Inimõigusi tuleb kindlalt pühaks pidada kui teemat, mis läbib kõiki ELi ja Hiina suhteid. Peame tegutsema ühtselt ja järjekindlalt ega tohi tuua väärtusi ohvriks pelgalt heade majanduslike suhete nimel.

Seetõttu kutsume nõukogu ja komisjoni üles mitte üksnes võtma seisukohta Hu Jia suhtes, aga kasutama ka järgmist ELi ja Hiina tippkohtumist taotlemaks inimõiguste täitmist.

Hiina peab lõpetama inimõiguste aktivistide järjepideva ähvardamise. Kui Hiina ei muuda oma käitumist, peame jälle tõstatama küsimuse meie osalemisest olümpiamängudel. Lisaks on järgmiste taliolümpiamängude võõrustaja Venemaa ning sellel riigil on samuti halb maine inimõiguste osas.

(Aplaus)

  Erik Meijer, autor. – (NL) Proua president, Hiina inimõiguste probleem kerkib neil kiireloomulistel aruteludel jätkuvalt esile ja alati põhjusega. Hiina majanduskasv ja tugevnev rahvusvaheline positsioon ei ole siiani toonud kaasa tegelikke muutusi suhtumises kodanikuvabadustesse, ametiasutuste võimu kuritarvitamisse, opositsiooni lubamisse ja kohtusüsteemi sõltumatusse.

Jätkuvalt määratakse karme karistusi, sealhulgas sageli surmanuhtlust. Hiina ei ole ainus riik, mis määrab inimestele surmanuhtlust ja rakendab seda, kuid ta on selles suhtes esirinnas. Ainus edasiminek, mida me oleme näinud, on see, et nüüd püütakse enne surmanuhtluse täideviimist teha kindlaks kohtualuse süü, nii et hukatakse vähem selliseid inimesi, kelle kohta hiljem selgub, et nad olid süütud.

Vahepeal on rahvusvaheline fookus Hiina kolmelt suurelt draamalt suuresti kadunud. Ühe vähem pööratakse tähelepanu Taevase Rahu väljaku 1989. aasta veresaunale, Falun Gongi liikumise toetajate tagakiusamisele ning Tiibeti ja Ida-Turkestani rahvastiku koostise muutmisele.

Kogu tähelepanu on nüüd suunatud majanduskasvule, ekspordivõimalustele Hiinasse, odava impordi võimalustele Hiinast, Hiina kasvavale rollile Aafrikas ning tulevastele olümpiamängudele Hiinas. Sellises olukorras kahaneb surve inimõiguste olukorra parandamiseks Hiinas. Olümpiamängudest on saanud ettekääne elamurajoonide lammutamiseks ja elanike äraajamiseks. Hiina suursaadikud ütlevad, et selle kritiseerimine välisriikides riivab nende riiklikku au.

Tulevased olümpiamängud võiksid anda põhjust olukorra parandamiseks. Praegu paistab, et olukord on hea turismile ja suurte riiklike ehitustööde täitmiseks, kuid see ei aita parandada inimõigusi. Madalmaades on vahepeal algatatud arutelu nende olümpiamängude boikoteerimise võimaluse kohta.

Resolutsioon ühe inimõiguste aktivisti, Hu Jia, arreteerimise kohta on vajalik, kuid ei ole piisav. Kõige olulisem tegur Euroopa ja Hiina suhetes ei peaks olema majanduslik omakasu, vaid meie mure inimõiguste pärast Hiinas.

  Marcin Libicki, autor. – (PL) Nõustun härra Meyeriga, kes äsja ütles, et peaksime boikoteerima olümpiamänge tagakiusamise pärast, millega Hiina kodanikud kokku puutuvad. Pealegi ei ole need üksnes hiinlased, keda selles riigis järjepidevalt taga kiusatakse. Parlamendis on sageli tõstatatud tiibetlaste ja teiste vähemusrahvaste tagakiusamise küsimus. Me räägime täna ebaseaduslikust kinnipidamisest ja vabadusvõitluse aktivisti tagakiusamisest, isikust, kes võitleb vabaduse eest Hiinas, nimelt poliitikust Hu Jiast. Tema saatus on tabanud ka tema abikaasat ja perekonda.

Daamid ja härrad, mina mäletan, kui mõne aastakümne eest boikoteeriti Nõukogude Liidu korraldatud olümpiamänge. See aitas kaasa kommunistliku režiimi lagunemisele. Me ei tohi lasta end pimestada Hiina majandusedust. Õnnitlused Hiinale selle eest, kuid me ei tohi silma kinni pigistada nii paljude inimeste tagakiusamise ning nende põhiõiguste rikkumise ees. Nagu ma varem mainisin, et mõjuta see ainult hiinlasi, vaid ka teisi Hiina elanikke. Pealegi ei ole Tiibet, kelle olukorda on pidevalt parlamendis arutatud, Hiina. Ma kutsun üles boikoteerima olümpiamänge.

  Thomas Mann, autor. – (DE) Proua president, seitse kuud enne olümpiamänge näitab Hiina, kui vähe ta hoolib inimõigustest. Lootus, et ROKi otsus aitab parandada olukorda Taevaaluses riigis, on osutunud illusiooniks.

2007. aasta oktoobris ja novembris võtsid riigi julgeolekuteenistused pantvangi ja kohtlesid julmalt advokaate Gao Zhishengi ja Li Hepingi. Detsembri lõpus nad vangistasid inimõiguste aktivisti ja küberdissidendi Hu Jia süüdistatuna Interneti kasutamises riigivõimu vastaseks tegevuseks.

10. oktoobril võttis Hu Jia osa inimõigustealasest konverentsist, mis toimus Euroopa Parlamendis Brüsselis. Ta ühendati meiega Hiinast telefoni kaudu. Peame teda tänama selle julge teo eest. Eelmisel aastal nimetas Euroopa Parlament tema ja ta abikaasa Zeng Jinyani Sahharovi auhinna kandidaatideks. Oma veebipäevikus annab ta teada poliitvangidest ja kannatanutest, kellelt on tulevaste olümpiamängude tõttu maa konfiskeeritud.

Kirjas ta tänas kantsler Angela Merkelit Dalai Lama vastuvõtmise eest. See oli ametliku Hiina jaoks selgelt liig mis liig. Avalikus kirjas nõudsid 57 Hiina intellektuaali Hu Jia vabastamist. President Hans-Gert Pöttering kiitis selle heaks. See on hoop otse näkku, kui inimõiguste aktiviste arreteeritakse, eriti nende kontakti tõttu Euroopa Parlamendiga. Me peame kasutama kõiki meie käsutuses olevaid diplomaatilisi vahendeid, et tagada tema viivitamatu vabastamine vangist.

Hiina lubab maailmale parimaid olümpiamänge, mida eales nähtud. Selle hind ei tohiks olla tsensuur või õigusriigi põlgamine.

  Filip Kaczmarek, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (PL) Proua president, kui 2001. aastal otsustati, et olümpiamänge võõrustab Peking, uskusid paljud meist, et hoolimata vastandlikust keskkonnast aitab see otsus tuua kommunistlikusse Hiinasse poliitilise muutuse. Me uskusime, et korraldajariik lõpetab selle peale inimõiguste laialdase rikkumise ja suurendab põhivabaduste ulatust oma riigis. Ma nõustun härra Manniga, et seitse kuud enne olümpiamängude avamist on kõik need lootused valeks osutunud. Tegelikult on olukord vastupidine: hirmuvalitsus on Hiinas tugevnenud.

Inimõiguste kaitsjad, nagu Hu Jia ja tema abikaasa, on vangistatud ja neid peetakse kinni ebaseaduslikult, ilma kohtumenetluseta teadmata kohas, piinatakse, terroriseeritakse ning eiratakse nende kaitseõigust. Hiina ametiasutused annavad maailmale märku hoopis millestki muust, osutades sellele, et nende riigis puudub demokraatia ja avatus. Samal ajal on Hiina Olümpiakomitee otsustanud, et mängude põhiloosung on „Üks maailm, üks unistus”. Nad väidavad, et see unistus sisaldab ühist püüet edeneda ja elada rahus. Tekib küsimus, millist rahu Hiina silmas peab ning kas nad tegelikult mõistavad olümpiamängude olemust.

  Józef Pinior, fraktsiooni PSE nimel. – Proua president, Hiina aktivist Hu Jia arreteeriti pärastlõunal kaks päeva pärast jõule oma kodus. See on väga kurb uudis, eriti seetõttu, et suurepärane riik, tänapäevase maailma suurepärane üleilmne partner Hiina korraldab sel aastal toimuvaid olümpiamänge.

Euroopa Parlament ja kogu Euroopa Liit peavad rõhutama, et Hiina peab toime tulema kuue inimõigustega seotud teemaga: Hiina ebaõnnestumine rakendada täielikult suuremat pressivabadust võimaldavaid uusi eeskirju; Hiina silmakirjalikud kinnitused õigusriigi säilitamiseks; Hiina piiratud toetus aidata kaasa rahvusvahelistele pingutustele tsiviilelanike kaitsmisel Sudaanis Darfuris; Hiina piiratud toetus rahvusvahelistele pingutustele edendada inimõigusi Birmas; läbipaistmatus selles, kuidas Hiina abistab võimu kuritarvitavaid valitsusi ning eriti kõigi poliitiliste vangide vabastamine Hiina vanglatest.

  Ewa Tomaszewska, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Proua president, Hu Jia ja Zeng Jinyan on meie jaoks muutunud Hiina väljendusvabaduse ja inimõiguste eest võitlemise sümboliks. Parlament on mõlemad abikaasad nende tegude tunnustamiseks nimetanud Sahharovi auhinna kandidaadiks, kuna neid on sellise tegevuse pärast nende oma riigis represseeritud. Hu Jia vangistati 2. jaanuaril.

1980. aastatel, kui Poolas valitses sõjaseisukord, oli läbipaistvusest kasu isikute kaitsmisel kõige drastilisemate repressioonivormide vastu. Ajakirjandus ja raadiojaamad teisel pool raudset kardinat teatasid vangistatute nimed, mis lubas meil loota, et me oleme kaitstud. Ma kogesin isiklikult, mida tähendab selline toetus välisriikide inimestelt, kes ei olnud ükskõiksed meie raske olukorra suhtes. Seepärast on praegu minu jaoks väga oluline tagada, et meie hääl, Euroopa Parlamendi hääl, eri Euroopa riikide sadade saadikute hääl tehtaks kuuldavaks Hiinas. Hiina ametiasutused peavad kuulma meie üleskutset ja peatama Hu Jia ning paljude teiste tagakiusamise ohvrite represseerimise.

  Raül Romeva i Rueda, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (ES) Härra president, olümpiamänge on nii Hiina ametiasutuste kui muu maailma poolt peetud Hiina võimaluseks muuta oma rahvusvahelist mainet, mida eriliselt on kahjustanud inimõiguste pidev rikkumine, mis on puudutanud väga erinevatel põhjustel väga erinevaid gruppe.

Hu Jia ning paljude teiste vahistamine näitab, et Hiina ei kasuta seda võimalust nii, nagu peaks. Samuti on see meeldetuletus neile, kes nägid Hiinat riigina, mis on valmis ja piisavalt avatud meelsusega, et korraldada selline rahvusvaheline üritus, nagu olümpiamängud, mis peaks keskenduma solidaarsusele.

Hiinal on veel aega mainet muuta, kuid selle tegemiseks peab ta võtma tõsisemalt selliseid teemasid nagu väljendus- ja ühinemisvabadus, ning lõpetama Hiina meeste ja naiste vangistamise, karistamise ja süüdimõistmise, keda süüdistatakse nii raskesti õigustatavates süütegudes nagu riigivõimu õõnestamise õhutamine.

  Kathy Sinnott, fraktsiooni IND/DEM nimel. – Proua president, kõik olümpiamängud tõmbavad meie tähelepanu inimväärikuse säilitamisele, nagu seisab olümpiahartas. 2008. aasta Pekingi olümpiamängud tõmbavad meie tähelepanu eriliselt selle säilitamisele või teisisõnu Hiinale. Loodetavasti sunnib see Hiina valitsust hindama ümber tegevuse nagu Hu Jia arreteerimine. See on riigi võimalus parandada oma halba mainet selles valdkonnas.

Selles asemel aga näib, et Hiina valitsus on otsustanud inimõiguste rikkumised kinni katta, vangistades aktiviste ja protestijaid. Samuti teeb muret Hiina ametivõimude poolne lääne turvatehnika ostmine, mille põhjuseks tuuakse loomulikult turvalisuse tagamine olümpiamängude ajal. Minu mure on kahekordne. Kardan, et asjaomast turvavarustust kasutatakse sel suvel Hiina kodanike vastu ning et pärast suve hakatakse seda kasutama vääradel eesmärkidel. Me peame olümpiamänge kasutama inimõiguste edendamiseks Hiinas või boikoteerima need, ning me ei saa lubada suure ürituse korraldamist Hiinas, kui inimõigustest nii karjuvalt mööda vaadatakse.

  Desislav Chukolov (NI). – (BG) Kolleegid, 20. sajandil langesid miljonid inimesed üle maailma kommunismiohvriks. Kahjuks langevad selle hävitava, inimesepõlgurliku ja suuresti antikristliku ideoloogia ohvriks inimesed ka tänapäeval ning sellel on jätkuvalt oma esindajad. Isegi siin täiskogus. Ma toon teile selle kohta näite, et olukorda pisut selgitada.

Hu Jia on praegu Hiinas koduarestis, kuna riigis on piisavalt inimesi, kes usuvad, et ta võitleb nendega samade ideede eest. See teeb ta Hiina režiimile ohtlikuks. Siin, Euroopa Parlamendis, on tänu Jumalale piisav arv miljonite kodanike poolt valitud liikmeid, kes esindavad nende seisukohti, ehkki võimudel Euroopa Liidus, mida paljud võrdlevad püramiidiga, on oma prioriteedid ning Lissaboni lepingu referendum ei kuulu nende prioriteetide hulka.

See teeb meid, parlamendiliikmeid, täpselt sama ohtlikuks kui Hu Jia Hiina režiimi jaoks. Meid ei ole pandud koduaresti, kuid härra Pöttering, kui ta on piisavalt aus ja avameelne, kindlasti tunnistaks, et ta võiks ka selleni minna. Ma kinnitan talle siiski, et meie valijate auväärne esindamine tähendab rohkem kui see väljavaade. Tänan teid!

  Tunne Kelam (PPE-DE). – Proua president, Hu Jia ning tema abikaasa juhtum ei ole paraku ainulaadne.

Selleks et saada sel aastal toimuvate olümpiamängude võõrustamise õigus Pekingis, võttis Hiina valitsus lisakohustusi tunnustatud rahvusvaheliste inimõigusstandardite täitmiseks. Aga vastupidiselt ootustele näeb Peking olümpiamänge õigustusena inimõiguste aktivistide suurenevale represseerimisele. Oma lubaduste järjepideva rikkumisega on Hiina valitsus näidanud, et ei kavatse kinni pidada olümpiatraditsioonide põhiväärtustest. Ta on tegelikult oma usaldusväärsust kaotamas.

Demokraatlikud riigid ei tohi seetõttu piirduda üksnes kaebustega. Kui Hiina ametiasutused ei tee olukorra parandamiseks olulisi samme, seavad olümpiamängudel osalevad demokraatlikud riigid ohtu enda usaldusväärsuse väärtuste osas, mida nad toetavad.

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (PSE). – (PL) Proua president, 2001. aastal väitis Pekingi XXIX olümpiamängude korralduskomitee asepresident Liu Jingmin, et olümpiamängude korraldamise õiguse andmine Pekingile aitaks edendada inimõiguste arengut. Viimastel kuudel on Hiina ametiasutused aga lubanud endale väljendusvabaduse tavalisest sagedamat rikkumist. Samuti on nad represseerinud ajakirjanikke ja aktiviste. 2007. aastal Sahharovi auhinna kandidaadiks nimetatud juhtiva inimõiguste aktivisti Hu Jia arreteerimine põhjustas ühiskonnas šokilaineid. Hu Jia vahistati ettekäändel, et ta on õhutanud kukutama riigi valitsust. Talle ei ole siiani antud luba kohtuda advokaadiga ja ta ei saa meditsiinilist abi.

Hiinat tuleb sundida täitma ja austama inimõiguste rahvusvahelisi standardeid. Samuti tuleb lõpetada olümpiamängude kasutamine ajakirjanike ja teisitimõtlejate ebaseadusliku kinnipidamise põhjendusena. Me peaksime Hiina ametiasutustele meelde tuletama olümpialiikumist inspireerivat ideed, nimelt spordi seostamist nägemusega rahumeelsest ühiskonnast ja inimväärikuse säilitamisega. Samal ajal peaksime me nõudma Hu Jia ja teiste ilma kohtumenetluseta kinni peetud aktivistide otsekohest vabastamist, et nad saaksid oma perekondade juurde tagasi pöörduda ja et neil oleks juurdepääs meditsiinilisele abile.

  Zbigniew Zaleski (PPE-DE). – (PL) Proua president, ma lihtsalt sooviksin teada, kas eelneva registreerimiseta sõnavõtmise strateegia ka siin toimib. Kui jah, sooviksin ma lühidalt öelda, et Hiinas viibides ei ole võimalik tuvastada mingeid selgeid ilminguid kontrollisüsteemi toimimise kohta, aga see kindlasti toimib. Kodanikud tunnevad selgelt, kuidas neid aheldab süsteemi kehtestatud rõhuv režiim. Me usume, et meid on kutsutud teavitama ülejäänud maailma olukorrast, nagu on juba märkinud teised parlamendiliikmed. See on ainus meie käsutuses olev relv. Me võime lugu pidada Hiinas saavutatud majandusarengust, kuid mitte kusagil maailmas ei ole inimesed nii läbi immutatud hirmust ja enesetsensuurist. Seepärast ma imetlen neid julgeid Hiina inimesi, kes on nii vaprad, et seavad ohtu oma karjääri, vabaduse ja elu, et tõmmata olukorrale tähelepanu. Meie moraalne kohustus on seista nendega õlg-õla kõrval. Ei ole teistsugust lahendust, teistsugust teed edasi.

  Ryszard Czarnecki (UEN). – (PL) Proua president, lisaks märkustele, mida esitas minu kaasliige Poolast, tahaksin ma esitada järgmise küsimuse volinik Kunevale, kasutades ära tema kohalolekut. Kas me saame mõne viimase aasta taustteavet arvestades tõesti öelda, et inimõiguste tegelik austamine Hiina Rahvavabariigis on suurenamas? Kas juulis Pekingis toimuvad olümpiamängud tähendavad tegelikult seda, et Hiina teisitimõtlejad võivad praegu end turvalisemalt tunda, ja kas suhted Taiwaniga on muutunud tsiviliseeritumaks? Kas Interneti kasutamise võimalus on viimase kahe-kolme aasta jooksul suurenenud? Oleksin voliniku vastuse eest tänulik. Pealegi ütleb Piibel meile: „Paluge ja teile antakse.”

  Meglena Kuneva, Komisjoni liige. − Proua president, kõigest kuu aja eest väljendas minu kolleeg volinik Ferrero-Waldner täiskogu ees komisjoni sügavat muret Hiina inimõiguste kaitsjate jätkuva ja süstemaatilise represseerimise üle. Komisjon oli veelgi enam mures, kui kuulis Hu Jia omavolilisest kinnipidamisest, sest teatavasti on teda varem inimõiguste kaitsmise eest korduvalt mitmel moel taga kiusatud.

Me oleme mures ka Hu Jia tervise pärast. Tal on hepatiit B ja ta peab saama ravimeid iga päev. Me ei tea, kas tal on juurdepääs igapäevasele arstiabile ning kas ta saab loota arstide hoolitsusele tema kinnipidamise ajal Pekingi linna kinnipidamiskeskuses Dougezhuangis.

Komisjoni arvates paneb Hu Jia kinnipidamine ELile kohustuse tegutseda kindlalt, kuna on täiesti selge, et ta arreteeriti inimõiguste kaitsjate represseerimisest vabalt ja ausalt kõnelemise eest telefoni teel Euroopa Parlamendi inimõiguste allkomisjoni kohtumisel 2007. aasta novembris.

See meenutab Falun Gongi kohta tunnistusi jaganud Cao Dongi juhtumit, kes vahistati pärast kohtumist Euroopa Parlamendi presidendiga Pekingis 2006. aasta mais ning on ikka veel vangis. Hu Jia kinnipidamine nõuab samuti ELi kui rahvusvahelise osaleja reaktsiooni inimõiguste kaitsjate kaitsmiseks. ELi eesistujakolmik nõudis eile Hiina ametiasutustelt kindlalt tema otsekohest vabastamist. Me loodame siiralt, et Hiina ametiasutused mõistavad, et inimõiguste kaitsjate küsimusel on oluline mõju Hiina suhetele Euroopa avalikkusega ning et nad käituvad vastavalt sellele.

Ma kinnitan täiskogule, et EL jälgib väga põhjalikult härra Hu Jia juhtumi arengut.

Komisjon tahaks kasutada võimalust nõuda taas Hiina valitsuselt, et see lubaks arvamuse avaldamist igas vormis. See on oluline näitaja, kuidas rahvusvaheline publik näeb Hiinat, eriti käesoleval aastal, kui kogu maailma silmad on olümpiamängudeks valmistuval Hiinal. Oleme veendunud, et väljendusvabaduse lubamisega on võimalik saavutada palju stabiilsem ühiskond.

Tahan lõpetada sellega, et komisjon tugevdab pingutusi üldise inimõiguste olukorra parandamiseks Hiinas. Seepärast jätkame juhtiva rolli täitmist eesistujakolmikus, valmistades ette ELi-Hiina vahelist inimõiguste alast dialoogi ning seminari, et arutelud muutuksid eesmärgistatumaks.

Vaatamata inimõiguste alase olukorra aeglasele arengule Hiinas kinnitame kindlalt, et ELi ja Hiina vaheline inimõiguste alane dialoog jääb kõige tõhusamaks viisiks Hiina kaasamises otsekohestesse ja üksikasjalikesse aruteludesse, et saavutada kohapeal inimõiguste reform.

  President. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub arutelu lõpus.

(1) Vt protokoll