Istungi stenogramm

Kolmapäev, 23. jaanuar 2008 - Brüssel

6. Ettepanekud energia ja kliimamuutuste küsimustes (arutelu)

  President. – Järgmiseks punktiks on José Manuel Barroso, komisjoni presidendi ettekanne ettepanekute kohta energia ja kliimamuutuste küsimustes.

  José Manuel Barroso, komisjoni president. − Pr president, esiteks ma vabandan kerge viivituse pärast. Nagu te teate, lõpetasime me just komisjoni koosoleku ning esimese asjana kohe pärast seda tulime siia, et esitada meie arvates Euroopa Liidu jaoks ajalooline pakett. See on põhjuseks, miks me koos keskkonnavoliniku hr Dimasiga ja energiavoliniku hr Piebalgsiga alles äsja saabusime. Dokument on lõplikul läbivaatamisel. Me saame selle kohe, kuid praegu on väga oluline võimalus teile esimesena edastada kokkuvõte meie tänasest kohtumisest.

Ma soovin alustuseks öelda, et me oleme tulemusega väga rahul. Tulemus saavutati kolleegiumis koos kõigi komisjoniliikmete tugeva toetusega väga ambitsioonikale ettepanekule, sest me oleme jõudnud kokkuleppele paketi osas, mis on kliimamuutuste vastu võitlemise meetmete ja taastuvate energiaallikate alal kogu maailmas kõige laiahaardelisem. Me usume, et võime selle üle uhked olla. Nimetatud kliimamuutuste vastu võitlemise meetmete ja taastuvate energiaallikate pakett vastab tulevastele väljakutsetele. Me usume, et sellest on meie planeedile kasu; sellest on Euroopa majandusele kasu; sellest on meie kodanikele kasu.

Euroopa Liidu tööd peetakse vahel küllaltki tehniliseks: huvipakkuv spetsialistidele, kuid ebaoluline inimeste igapäevaelus. Meetmed, mida me praegu arutame, tunnistavad selle teooria valeks: me võitleme kliimamuutuste vastu ning kindla, jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise energiaallika leidmine puudutab iga eurooplast iga päev. See mõjutab meid kõiki ning on üheks tähtsamaks, kui mitte kõige tähtsamaks väljakutseks 21. sajandil.

Eurooplased soovivad visiooni ja tegevuskava. Seda me praegu teemegi. Visiooni koostati eelmisel aastal Euroopa poliitilise ühenduse eestvedamisel. Komisjoni ettepaneku põhjal lepiti Euroopa Ülemkogus kokku „2020. aastaks 20-20-20” eesmärkide saavutamise suhtes: kasvuhoonegaaside 20 %line või teiste arenenud majandusega riikide nõusolekul 30 %line vähendamine, 20 % ulatuses energia saamine taastuvallikatest ning 20 % suuruse energiatõhususe kasvu saavutamine 2020. aastaks.

Euroopa Ülemkogu jõudis selles osas kokkuleppele. Me võime olla uhked selle üle, et Euroopa juhib neid jõupingutusi. Seejärel tõstatasime me selle Heiligendammi tippkohtumisel, Ühinenud Rahvaste kõrgetasemelisel sündmusel New Yorgis ja lõpuks ka Bali konverentsil. Ilma tugeva Euroopa juhtinitsiatiivita ei oleks me saavutanud paljulubavaid tulemusi Bali konverentsil, mis on teedrajavaks meie eesmärgiks oleva ülemaailmse kokkuleppe sõlmimisel, milleni me loodame jõuda 2009. aastal Kopenhaagenis.

Parlamendi selge pühendumus sellele eesmärgile on olnud keskne ja ma soovin teid taas kord tänada kogu teie toetuse eest. Teie töö viimase aasta jooksul on olnud otsustavaks poliitilise huvi saavutamisel tegevuse toetamiseks. Ma usun, et tänased ettepanekud kattuvad teie seatud eesmärkidega ning Euroopa Nõukogu poolt käesoleva aasta märtsis antud mandaadiga.

Tänane pakett lisandub üksikasjalikule tegevuskavale eesmärgiga teostada eelmisel aastal kokku lepitud poliitiline visioon. Me oleme visiooni suhtes kokkuleppele jõudnud ja nüüd peame välja tulema konkreetsete plaanidega, konkreetsete vahenditega selle visiooni saavutamiseks. Me usume, et peamiseks prioriteediks on teoks teha kasvuhoonegaaside heite 20 %line vähendamine aastaks 2020 ja olla vajaduse korral valmis jõuda 30 %ni rahvusvahelise lepinguga. Ärgem seda kunagi unustagem. See puudutab globaalset soojenemist; see puudutab globaalseid kliimamuutusi ja mitte ainult kliimamuutusi Euroopas. Me peame oma ettepanekud koostama selliselt, et me kaasaksime ka teisi. Samuti on tähtis näidata eeskuju ja sellepärast teeme me nüüd näiteks ettepaneku, kuidas saavutada 20 %line energiakasutus taastuvallikatest aastaks 2020.

Pakett, mille me just komisjonis heaks kiitsime, sisaldab järgmist: ajakohastatud saastekvootidega kauplemise süsteem, et rajada piirideta saastekvootidega kauplemise süsteem, et edendada suurte tööstussaaste põhjustajate poolset kasvuhoonegaaside heite vähendamist; täpsed siduvad riiklikud eesmärgid, nii et liikmesriigid teavad täpselt, mida nad peavad väljaspool saastekvootidega kauplemise süsteemi tegema valdkondades nagu transport, ehitus, põllumajandus ja jäätmed; uus lähenemine edendamaks aktiivselt taastuvate energiaallikatega seotud eesmärke, jällegi koos siduvate riiklike eesmärkidega; uued nõuded, et ergutada süsiniku sidumist ja ladustamist, tulevikutehnoloogia heite vähendamiseks; ja uued riigiabi eeskirjad, milles võetakse arvesse vajaliku tegevuse spetsiifikat keskkonna valdkonnas.

Osaks meie volitustest oli 10 % biokütuste eesmärk, nii et transpordil oleks heite vähendamises oma osa. Nagu te teate, leppis Euroopa Ülemkogu selle 10 % eesmärgi suhtes ühehäälselt kokku.

Ma tahan teha selgeks, et esitades ettepanekuid biokütuste kohta, oleme me ka täielikult järginud volituste teist külge: keskkonnasäästlikkuse vajadust. Ettepanek rajab kõige laiahaardelisema ja säästvama süsteemi maailmas biokütuste sertifitseerimiseks ja seda nii kodumaistele kui imporditud biokütustele. Samuti jätkame me teise põlvkonna biokütuste kiire arendamise edendamist.

On tähtis mõista, et see, mida me soodustame, on keskkonda säästvad biokütused, ja me panustame ülemaailmsesse korraldusse, kuna praegu on meil olukord, kus mitmel juhul ei ole biokütused säästvad ega vasta meie kriteeriumidele – kriteeriumidele, mida me ei taha kohaldada mitte ainult Euroopas, vaid kogu maailmas.

Täna esitatud meetmete pakett sisaldab kõige kaugeleulatuvamaid õigusaktide ettepanekuid, mida Euroopa Komisjon on mitme aasta jooksul esitanud. Kuidas me alustasime sellele mitmetahulisele paketile kuju andmist? Me veetsime palju aega uurides üksikasjalikult võimalusi, kuid me jäime alati truuks viiele kesksele põhimõttele.

Esiteks, eesmärkide järgimine. Ilma selleta ei paista me investorite, meie läbirääkimispartnerite ja, mis kõige tähtsam, omaenda kodanike silmis usaldusväärsed.

Teiseks, õiglus: liikmesriikide erinevate investeerimisvõimaluste ja erinevate lähtekohtade tunnistamine.

Kolmandaks, konkurentsivõime: sellise süsteemi kujundamine, mis suudab minimeerida kulud Euroopa majanduse jaoks, ja mõnes valdkonnas Euroopa konkurentsivõimaluste parandamine Euroopa majandusharule ja Euroopa majandusele esimesena tegutseja eelise andmise abil.

Neljandaks pidid ettepanekud olema koostatud selliselt, et need edendaksid laiaulatuslikku rahvusvahelist nõusolekut vähendada kasvuhoonegaaside heidet, sealhulgas meie endi pingutuste tõhustamine heite 30 %liseks vähendamiseks, mida ka teised arenenud riigid peaksid tegema.

Ning viimase, kuid mitte vähemtähtsa asjana peame samuti hakkama praegu töötama ülemaailmse heite poole võrra vähendamise saavutamiseks aastaks 2050. See tähendab tänast tööd, viimaks homset tehnoloogiat kiiresti edasi.

Seda paketti tuleks samuti vaadelda kooskõlas mõnede meie varasemate ettepanekutega, nimelt energia siseturuga ja energiatõhususe tegevuskavaga. See on osaks väga laiahaardelisest ettepanekute kogumist, mis loob esmakordselt tõelise Euroopa energiapoliitika, kuid me tahame, et see energia oleks ohutu ja samuti säästev. Loomulikult on neid, kes ütlevad, et muutusel on liiga kõrge hind ja et meil pole muud valikut kui matta pea liiva alla ja loota parimat. Ma arvan, et nad on sellest valesti aru saanud. Sellel on oma hind, kuid see on hallatav.

Me oleme kõvasti vaeva näinud, et töötada välja sobivat kuju Euroopa ambitsioonide õigeks täitmiseks. Nii oleks ettepanekute täitmiseks vajalik lisapingutus vähem kui 0,5 % SKTst aastaks 2020. See ulatub keskmiselt 3 euroni nädalas iga Euroopa kodaniku kohta. Seda on palju vähem kui ligi 60 eurot nädalas, mis on tegevusetuse hind.

Isegi kõige optimistlikumate Sterni aruande hinnangute alusel on tegevusetuse hind üle 10 korra suurem kui meie poolt välja pakutav. Tõsi ta on, et kulusid esineb, kuid me peame võrdlema selle paketi maksumust tegevusetuse maksumusega ja kuna tegevusetuse maksumus on palju suurem, võime me öelda, et selle paketi vastuvõtmine toob suhtelist kasu. Iga päev, kui nafta ja gaasi hind kerkib, langeb paketi tegelik maksumus. Kulude asemel peaksime me tegelikult rääkima kasust Euroopa Liidule.

(Aplaus)

Pakett keskendub meie eesmärkide saavutamisele tõhusal moel, kasutades turgu muutuste eestvedajana seal, kus see on rahaliselt kõige soodsam, ja tagades võrdsed võimalused, jättes samas võimalikult palju liikmesriikidele.

Me oleme erilist tähelepanu pööranud õiglusele. Seetõttu oleme me koostanud ettepanekud tagamaks, et nõuded vaesematele liikmesriikidele on realistlikud: kõik panustavad, kuid vastavalt oma investeerimisvõimalustele.

Me kõik teame, et ettevõtluse tasandil on valdkondi, kus heite vähendamise maksumus võib avaldada tegelikku mõju konkurentsivõimele firmade suhtes neis riikides, kes ei tee kliimamuutuste vastu võitlemiseks midagi või teevad väga vähe. Pole mingit mõtet olla Euroopas karm, kui see tähendab vaid tootmise ümberpaigutamist riikidesse, kes lubavad kõigile tasuta heiteid.

Rahvusvaheline kokkulepe on parim viis selle lahendamiseks, kuid me peame samuti andma firmadele õiguskindluse, et me võtame vajalikud meetmed. Energiamahukad tööstusharud saavad saastekvootidega kauplemise süsteemi tasuta kvoodid, kui puuduvad ülemaailmsed või valdkondlikud lepingud. Kui meie ootusi seoses rahvusvahelise leppega ei täideta, vaatame me muude võimaluste poole, näiteks nõudes importijatelt kvootide omandamist, kuni selline süsteem on kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni nõuetega.

Ma toon selle punkti eriti esile, sest on väga oluline, et see pakett ja Euroopa Liidu poolt vastu võetavad meetmed ei soosi keskkonda ja on majanduse vastu. Ei, nad pole mitte ainult keskkonna ja meie planeedi poolt, vaid ka meie majanduse ja Euroopa majanduse konkurentsivõime poolt. Me tahame, et tööstus püsiks Euroopas. Me ei taha oma töökohti maailma muudesse osadesse viia.

(Aplaus)

Õiglus on tähtis ka kodaniku tasandil. Me julgustame liikmesriike tegutsema tundlikul viisil, näiteks kasutama osa miljardite eurode suurustest oksjonituludest, et aidata vähem jõukatel investeerida energiatõhusatesse kodudesse.

Kuid me ei tohi unustada tohutut majanduslikku võimalust, mida pakub Euroopa üleminek vähese süsinikdioksiidiheitega majandusele. Euroopa juhtroll tähendab ka demonstreerimist, et olemas on tehnoloogia, mis vajab tõhusat ja konkurentsivõimelist tööstusharu, mis on väljakutse vääriline. Olemas on tõelised võimalused. Taastuvenergiasektor üksi loob meie hinnangute kohaselt 2020. aastaks vähemalt miljon töökohta. Ma olen kindel, et Euroopa majandus näitab taas kord oma innovatsiooni- ja kohanemisvõimet. Euroopa võib olla esimeseks majanduseks vähese süsinikuheitega majanduse ajastul. Me peame seda võimalust kasutama.

See pakett kujutab endast võimalust Euroopale näidata ennast parimast küljest: lahendades pikaajalise tähtsusega põhilise probleemi; kasutades Euroopa Liidu kontinentaalset haaret parima mõju nimel; pöörates poliitilise üksmeele praktilisteks tegudeks.

Kui mõnel inimesel Euroopas on kahtlusi Euroopa Liidu vajalikkuse suhtes, siis see on täpselt selline poliitika, mis näitab, miks me vajame tugevat Euroopa Liitu rohkem kui kunagi varem.

(Aplaus)

Just siin saame me näidata kõige skeptilisematele inimestele, et üksinda ei ole meie liikmesriikidel – ka kõige suurematel liikmesriikidel – sellist kaalu ja mõjujõudu, et tegevuskava läbi suruda. Kuid Euroopa, kui ta otsustab olla juhtrollis, suudab seda. Seega, keskkondlike aspektide kõrval, majanduslike aspektide kõrval ja väga tähtsate geopoliitiliste ja turvalisuse aspektide kõrval – sest ärgem unustagem, et me räägime varustuskindlusest ning me ei taha, et see sõltuks režiimidest, kes pole meie sõbrad – on see samuti tähtsaks argumendiks Euroopa ühtsuse poolt. See on lisaks tähtsaks argumendiks näitamaks, et mitte ainult meie ei vaja tugevat Euroopat, vaid ka maailm vajab tugevat Euroopat, kes juhiks ülemaailmseid jõupingutusi 21. sajandi väljakutsetega toimetulekuks.

(Aplaus)

  Marianne Thyssen, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (NL) Pr president, hr komisjoni president, hr nõukogu juhataja, daamid ja härrad, täna on ajalooline päev. See on päev, mis mõjutab meie elamis- ja mõtlemisviisi, mida me teeme ja mida me ei tee. Soovides mitte vähendada tema muid väärtusi, mäletatakse seda komisjoni tulevikus kahtlemata komisjonina, kes suurendas Euroopa integratsiooni uue mõõtmega, komisjonina, kes rajas kliima- ja energiapaketi. Sellele plaanile pandi alus Saksamaa eesistumise ajal kantsler Merkeli eestvedamisel ja meie PPE-DE fraktsioon on seda alati toetanud.

Euroopa teeb täna selgeks, et me ei karda võtta vastutust energia ja kliima valdkonnas ja et me võime tegutseda ülemaailmse eestvedajana. See on nüüd meie ülesanne viia kokku ambitsioonid ja teostatavus. Ärgem petkem end, daamid ja härrad: 20-20-20 eesmärkide saavutamine nõuab lühiajalises ja keskmises perspektiivis raskete otsuste langetamist meilt kõigilt ja vajab kõigilt asjaosalistelt suuri jõupingutusi, ning isegi nende suhtes kokkuleppele jõudmine on oluliseks sammuks edasi.

Hr komisjoni president, äsja teie poolt kirjeldatud tegevuskava on hästi läbi mõeldud. PPE-DE fraktsioon toetab teie viit võtmepõhimõtet, kuid vastutava fraktsioonina vajame me loomulikult paindlikkust, et uurida, kas iga komisjoni poolt esitatud ettepanek on iga liikmesriigi ja enim mõjutatud valdkondade jaoks õiglane ja teostatav.

Õnnestumiseks on tõepoolest tarvis laiahaardelist lähenemist, mis võimaldaks meie ambitsioonikad energia- ja kliimaalased eesmärgid ühendada meie majanduskasvu- ja tööhõivealaste eesmärkidega. Samal ajal peab Euroopa kindlustama meie energiatarned ja muutuma sõltumatuks.

PPE-DE fraktsioon toetab eristatud lähenemisviisi. Me teame, et meid hakatakse nüüd pommitama küsimustega, mis viitavad rahulikumale lähenemisviisile. Samuti on meie kohustuseks riiklike ja piirkondlike asutuste ning ühiskonna läbilõigete kommentaaride hoolikas kuulamine. Sellele vaatamata on meie lähtepõhimõte, et mitte kõige kõvem karjuja pole see, kes jõuab kõige kaugemale. Me peame püüdlema läbipaistvuse, objektiivsuse ja õigluse kriteeriumidel põhineva lähenemise suunas, ja seda tehes mõistma, et tegevusetus maksab rohkem kui arukas tegutsemine.

Lisaks meie vastastikusele solidaarsusele peab liikmesriikide geograafiline ja majanduslik võimekus olema esmaseks kaalutluseks kulude jaotamisel. Juba võetud meetmeid ja tööstuslikku võimsust tulevaseks innovatsiooniks tuleb samuti arvesse võtta. Mitte mingil tingimusel ei tohi neid põhimõtteid hüljata. PPE-DE fraktsiooni lõplik hinnang peab andma olukorra, kus kõik võidavad. Ühest küljest peame me täitma oma kliimaalased eesmärgid, teisest küljest peame me töökohtade loomiseks säilitama eduka majanduse. Kui kaalukauss vajub ühele poole, riskime me mõlema kaotamisega, näiteks kui majandussektor liigub valdkondade poole, kus isegi puuduvad CO2 heite piirmäärad.

Kokkuvõtteks, PPE-DE fraktsioon mõistab, et Euroopale, kuid ka muule maailmale on eluliselt tähtis murda välja oma energiasõltuvusest. Kätte on jõudnud aeg õppida, kuidas tarbida suures mahus vähese süsiniku baasil. Me kõik – tööandjad ja kodanikud – peame asju muutma.

  Hannes Swoboda, fraktsiooni PSE nimel. – (DE) Pr president, lubage mul väljendada oma sooja tänu komisjoni presidendile ja komisjonile tehtud töö eest. On juba viidatud tõsiasjale, et seatud on õiged keskkonnaalased ja majanduslikud eesmärgid ning neid järgitakse. Paketi kohaldamisel, nagu ütles eelmine kõneleja, peame me hoolikalt jälgima teatud punkte. Te teate, hr Barroso, et me oleme seoses asjade praeguse seisuga biokütuste suhtes väga skeptilised. Me peame palju rohkem investeerima uurimis- ja arendustöösse – see käib ka paari järgmise eelarve kohta –, kui teine põlvkond peaks lühima võimaliku aja jooksul reaalsuseks saama ja kaalukausi otsustavalt puhtama keskkonna suunas kallutama. On ülioluline, et biokütuste kasutamisest tuleneks selge kasu keskkonnale.

CO2 ja muude kasvuhoonegaaside heite koha pealt ütlevad paljud – ja ma nõustun nendega – et 20 %line vähendamine ei ole piisav eesmärkide saavutamise tagamiseks, mille poole me kliimamuutustevastases võitluses püüdleme. Teisalt olen ma kogu südamest nõus teie väitega, et Euroopal pole mingit mõtet seda üksi teha ja kõik riskid enda kanda võtta, kui teised osavõtmatult kõrvalt vaatavad, kuna meil pole mingit huvi musta tehnoloogiat ja töökohti välja viia. Me tahame arendada Euroopas puhast tehnoloogiat ja seda ka eksportida, nii et me saame üheskoos puhta ülemaailmse keskkonna säilitada. See peab olema meie taotlus.

(Aplaus)

See, hr Barroso, on põhjuseks, miks me vajame läbipaistvaid ja laiahaardelisi rahvusvahelisi kokkuleppeid ja miks me neid võimalikult ruttu vajame. Kui see eesmärk osutub võimatuks, oleme me selle poolt, et ise asja üle veidi järele mõelda. Ma usun, et see on valdkond, milles komisjon on olnud liiga kõhklev. Ma kindlasti nõustun, et otsused tuleks alles hiljem vastu võtta, kuid ma usun, et praegu on õige aeg mõelda, mida me siis teeme, kui rahvusvahelised lepingud ei teostu. Kas siis tulevad impordimaksud? Need peaksid loomulikult olema kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooniga. Kas me ehk ikkagi kaaluksime CO2 heite maksu kehtestamist? Seda mõtet on juba nõukogus ja komisjonis veidi kaalutud. Ükskõik, mida me ka teeme, peame me rakendama kõva survet tagamaks, et arvesse võetaks nii keskkonna kui majanduse mõõdet. Kuigi ma ei võta iga majandusharu protestikisa tõsiselt, tuleb arvestada majandusharu ja tööjõu õiguslike huvidega. Te ütlesite, et seda tehakse. Me peame seda õigusloomeprotsessis silmas pidama.

Mida me tõesti peame saavutama, hr president ja daamid ja härrad, on see, mis meil REACHi puhul õnnestus, nimelt liit mitte ainult keskkonnaaktivistidega, vaid ka majandusharu ja tööjõuga, mis ühendab nende asjaomased huvid. REACH on heaks näiteks sellisest liidust. Hr Sacconi ja paljud teised mängisid oma osa selle tagamisel, et parlament ja komisjon muutsid REACHi raamistiku viljakaks. Me peame juhinduma keskkonna eesmärkidest, kuid samal ajal peame tõsiselt arvestama majandusküsimustega, pidades silmas vähe saastava tööstuse ja vähe saastava majanduse kaitsmist Euroopas.

  Graham Watson, fraktsiooni ALDE nimel. – Pr president, liberaalid ja demokraadid tervitavad seda paketti. Me usume, et see on hr Barroso komisjoni seni tähtsaim akt. Kliimamuutused on suurimaks meie planeedi ees seisvaks väljakutseks, suurimaks meie valitsuste ees seisvaks probleemiks ja meie kodanikke närivaks mureks. Ma olen tänulik hr Daviesele ja pr Ekile nende tehtud töö eest meie fraktsioonis, tagamaks, et meil on olemas kindel ja kiire reageerimine.

Komisjonile on tähtis tegutseda. Riiklikke demokraatiaid juhitakse liiga tihti kriisimeetmete abil. Probleeme ei lahendata enne, kui on viimane aeg, ja vahel jääb tegutsemine hiljaks. California teadlased hoiatasid meid 30 aastat tagasi kliimamuutuste eest. Me ei saa kliimamuutusi enam ära hoida, kuid me saame loota ja püüda neid kontrollida.

Teie ettepanekud, president Barroso, tunnistavad tegutsemise äärmist pakilisust. Neile vaieldakse tuliselt vastu. Mõned väidavad, et need kahjustavad kasumit; teised väidavad, et need kahjustavad töökohti, ja me oleme kuulnud vihjeid mõlema kohta. Kahtlemata on teil olnud tuliseid arutelusid komisjonis. Minu fraktsioon väidab, et need on kasumile ja töökohtadele soodsad ja annavad meie majandusele uue konkurentsieelise. Igal juhul on need kesksed meie planeedi vastutustundliku juhtimise seisukohalt ja me töötame koos teiega, et saavutada kokkulepe nende kohta nii vara kui võimalik.

  Liam Aylward, fraktsiooni UEN nimel. – (GA) Hr president, me oleme juba mõnda aega oodanud, et näha sellest õigusaktide paketist tulenevat kasu. Võib-olla saab unistus nüüd teoks. Võib-olla seatakse paika eesmärgid CO2 heite vähendamiseks ja taastuvenergia kasutamise suurendamiseks.

Liikmesriikidel tuleb kahtlemata silmitsi seista väljakutsega. Kuid tegelikult teevad nad seda juba praegu. See õigusakt stabiliseerib turgu, eriti ettevõtluse ja teaduse turgu, pakub kindlustunnet investoritele ja edendab tuuleenergiat, päikeseenergiat, hüdroelektrienergiat ning biokütuseid. See aitab keskkonda üldiselt kliimamuutuste eest kaitsta.

Biokütuste koha pealt jääb parlament seisukohale, et need ei muuda CO2 heite probleemi hullemaks. Eesmärk on vahest 10 % võrra liiga kõrge. Me peame tagama, et õigusaktid võimaldavad hoida toiduvarusid ja -puudust kontrolli all. Liikmesriigid peavad suhtuma paindlikult riikide vahel esinevasse ebavõrdsusesse.

Õigusaktid peavad siiski olema rakendatavad. Ma tervitan komisjoni ettepanekuid teise põlvkonna bioenergia kohta, kuid me peame praegu hakkama keskenduma kolmandale põlvkonnale.

  Rebecca Harms, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Pr president, hr komisjoni president, volinik Dimas, kas te mäletate veel Balit? Ma olen kindel, et hr Dimas mäletab. Just seal kehastas Euroopa Liit sisuliselt rahvusvahelist lähenemist kliimamuutuste vastu võitlemiseks, seal seisis ta rahvusvahelise solidaarsuse ja jätkusuutlikkuse eest. See oli imeline tunne. Ma olen tihti teie üle uhke, hr Dimas. Ma olen isegi Saksamaa keskkonnaministri üle uhke. See tuletas mulle meelde, et Euroopa Liit on suuteline uuesti koguma oma kodanike toetuse, juhtides tõeliselt tõhusat kampaaniat ülemaailmsete kliimamuutuste vastu.

Avalikkuse heakskiitu aga on väga lihtne kaotada, hr Barroso, eriti kui esineb silmatorkav lõhe sõnade ja tegude vahel. Ma olen komisjoni arutelude kohta palju lugenud. Kui te ei jää oma saastekvootidega kauplemise alastes ettepanekutes endale kindlaks, usun ma, et te hävitate väga tähtsa vahendi. Kui puhas kivisüsi jääb domineerivaks ja tuumakütuste vastu tehakse varjatud kampaaniat, kui põhirõhk on biokütustel teistsuguse transpordipoliitika asemel, kui energiatõhusust – prioriteetide prioriteeti, hr Piebalgs – jätkuvalt ignoreeritakse, jääme me kliimamuutuste ees endiselt abituks.

(Aplaus)

Euroopa majandusharu rünnakud ettepanekute vastu on talumatud. Lõppude lõpuks on vaba turg see, mis on põhjustanud kliimaprobleemi. Need ei olnud Hiina ega India, kes oma ressursse raiskasid ja liiga palju CO2 õhku paiskasid – need olime meie. Vaba turg probleemi ei lahenda. Vaba turgu tuleb reguleerida kliima kaitsmise nimel. Ütlematagi on selge, arvestades sellega seotud koormust, et me peame rääkima väliskaitsest. Me oleme selleks valmis. Me usume, et on vaja ambitsioonikaid ettepanekuid Euroopa tasandil, et me saaksime juhtida rahvusvahelisi läbirääkimisi igasugusel teemal, sealhulgas väliskaitse. Me ei saa minna Poznańisse nõrkade vahenditega. Poznańis ja Kopenhaagenis peame me jälle juhtrolli haarama. Ma ootan tihedat koostööd teiega, hr Dimas.

(Aplaus)

  Roberto Musacchio, fraktsiooni GUE/NGL nimel – (IT) Pr president, daamid ja härrad, komisjoni otsus tulla ja esitada oma ettepanekud selles kojas on märkimisväärne. See on positiivseks märgiks sellest, et Euroopa võtab seda teemat tõsiselt ja püüdleb sellist tüüpi õiglase reageerimise suunas, nagu me oleme aidanud kujundada.

Samas soovin ma just sellepärast siiralt öelda, et mul on nende ettepanekute mõne aspekti suhtes oma kahtlused ja ma ei saa neid toetada. Ma viitan biokütuste ulatuslikule osakaalule hoolimata kasvavatele halbadele tagajärgedele paljudes asjades. Ma viitan ohule, et mõned inimesed võrdsustavad tuumaenergia puhta ja taastuva energiaallikaga, mida see pole. Ma viitan ülearusele toetumisele süsiniku sidumise tehnoloogiale muude paremate viiside asemel. Lõpetuseks, ma viitan heite piirväärtustest loobumisele saastavate riikide puhul või raua- ja terasesektori puhul.

Niimoodi riskime me Euroopa usutavuse hävitamisega selle tugevdamise asemel otsustavas etapis, mille avas Bali konverents. Balis seati paika põhireeglid Kyoto lepingule järgneva leppe allkirjastamiseks. Selle saavutamiseks – me peame selle saavutama – tekib vajadus märkimisväärse poliitilise tahte järele ja võime järele ehitada üles mitmetahuline skeem, kuid ka järjepidevuse järele.

Poliitiline tahe tähendab kliimaküsimuste vaatlemist happetestina Euroopa kohta ja teist liiki üleilmastumise kohta. Järjepidevus tähendab 20-20-20 suunas liikumist: heite vähendamine, energiatõhusus ja taastuvate energiaallikate kasutamine.

Seega peame me kindlaks määrama prioriteetsete meetmete paketi tuleva aasta jooksul vastuvõtmiseks, enne kui parlament laiali saadetakse ja uued valimised korraldatakse. Peale 20-20-20 peab pakett sisaldama meetmeid sõidukite ja lennukite kohta, mis muudaks üldised vähendamislubadused usutavaks, osaliselt vertikaalsete poliitikate kaudu. Selles suhtes oleksid loobumised sellistes sektorites nagu raua- ja terasetööstus suur viga.

Me peame samuti arendama komplekssust, mida on vaja tugevaks kokkuleppeks, mis nõuab uut üleilmastumise stsenaariumi, mis ei rajane enam konkurentsil, vaid koostööl ja tehnosiirdel.

Lisaks on ülioluline uurida uudseid ideid, nagu pr Merkeli ettepanek arvutada heiteid inimese kohta, ja kaaluda teatavaid kontinente, nagu Aafrika, mis saastab vähem ja kannatab kliimamuutuste tõttu palju rohkem, mõjutavaid kohandusi. Just selle mõõdupuu järgi, Aafrika palve järgi, otsustatakse Euroopa panuse ja pühendumuse üle.

  Johannes Blokland, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (NL) Pr president, täna on tähtis päev keskkonna- ja energiapoliitika jaoks. Ma tahaksin tänada Euroopa Komisjoni selle energiapaketi eest, mida esitleti. See õigusaktide pakett, mis meil nüüd on, on edasi arendanud eelmisel aastal tehtud otsuseid kasvuhoonegaaside heite kohta. Esitatud ettepanekute iseloomulikuks jooneks on see, et kirja pole pandud erinevaid huvisid, isegi mitte Euroopa Komisjoni siseseid.

Viimastel päevadel oleme me kõik kuulnud kriitikat ettepanekute kohta, eriti energiamahukalt tööstuselt. Saastekvootidega kauplemise direktiivi muudatusettepanekud kahjustavad kindlasti mitmeid tööstusharusid. Sellele vaatamata arvan ma, et me peame astuma samme praegu, isegi kui see on raske.

Samuti märgin ma huviga väljapakutud direktiivi süsiniku sidumise ja ladustamise kohta. See oleks imetore, kui leitaks rohkem taastuvaid energiaallikaid: kuni 20 % energiast aastaks 2020, nagu meile on öeldud. Me peame kriitilise pilguga vaatama biokütuste 10 % osakaalu eesmärgile. Jätkusuutlikkuse kriteeriumil peab selles direktiivis selgelt määratletud koht olema. Keskkonnakomisjon on enamiku nende ettepanekute eest vastutav. See tähendab, et see peab olema tõhus, kuid me oleme lõpptulemuse suhtes optimistlikud.

Järgnevatel kuudel kuuleme me mõningast tugevat kriitikat lobigruppide poolt, kuid seal on ka laialdast toetust. Me peame kindlaks jääma ja tagama, et õiguslikud raamistikud tagavad vastutuse ja õigluse kõiges ja kõigile, kuid eriti seoses keskkonnaga.

  Irena Belohorská (NI). – (SK) Tänan teid, pr president, hr Barroso ja volinikud Dimas ning Piebalgs, teie esitatud ettepaneku eest. Ma näen seda kui ülima tähtsusega meile kõigile ja Euroopa tulevikule.

Bali konverents möödunud aasta detsembris rajas aluse rahvusvaheliseks leppeks kliimamuutuste küsimuste lahendamiseks. Bali tegevuskava ja kohanemisfond on väljakutseteks, mille puhul Euroopa Liit peab juhtrolli haarama. Lõpuks peame me tunnistama, et meil lasub teatav vastutus kliimamuutuste praeguse olukorra pärast.

On loogiline, et arenenud riikide ja arengumaade eesmärgid erinevad. Hiina ja India peaksid saama eraldi määratud hüvitise kasvuhoonegaaside heite vähendamise eest. Ma kardan aga, et kui Ühendriigid ei hakka seda küsimust tõsiselt võtma, on meie pingutused asjatud.

Bali konverents ei ole Kyoto protokolli järglane. Lootkem siiski, et see toimib ergutina selle probleemi lahendamiseks. Eriti tervitan ma, hr Barroso, teist põhimõtet: õiglus ja liikmesriikide erinevate lähtekohtade ja investeerimisvõimaluste tunnistamine. Tänan teid uuesti.

  Karl-Heinz Florenz (PPE-DE). – (DE) Pr president, hr Barroso, te teate, et ma olen tihedalt seotud majandusega, keskkonnaga ja meie ühise poliitikaga. Te astusite täna sammukese edasi Angela Merkeli ja riigi- ning valitsusjuhtide koostatud visiooni arendamisega. Nende poolt eelmisel kevadel koostatud visioon oli perfektne. See tuli õigel ajal. Nüüd aga tuleb sellele kuju anda ja selles suhtes ei ole te kassi päriselt kotist välja lasknud. Ma ei ole täna liiga palju arve kuulnud. Ma tahaksin mõningaid kuulda, kuna me tahame seda probleemi koos huvitatud osapooltega lahendada, mitte nende kiuste. Teie poolt viimase nädala jooksul esitatud programmid koos tänase programmiga muudavad oluliselt Euroopa majandus- ja tööstuspoliitikat. Just sellel põhjusel usun ma, et me vajame palju rohkem õlatunnet ega tohi loota ainult põhisammastele.

Ma pean tunnistama teatud pettumust, hr Dimas, et jäätmehoolduspoliitika ja eriti jäätmete kõrvaldamise poliitika ei mängi selles programmis erilist rolli. Me võiksime vähendada Euroopas CO2 heiteid miljonite tonnide võrra meie peamiste eksporditööstuste hüvanguks, kui me vaid oleksime piisavalt julged. Kas pole me kõik viimase kahe aasta jooksul õppinud, et me seisame silmitsi palju enamaga kui kliimaprobleem? Tulevikus tekib meil ressursiprobleem. Meie lapsed esitavad meile ebamugavaid küsimusi, volinik, hr president, kui me ei võta vastu südikamat lähenemisviisi.

Me peame loomulikult mängima õiglast mängu firmade ja keskkonnaorganisatsioonidega ning ma toetan tugevalt teie seatud viit prioriteeti. Me ei saa siduda oma eksportivaid ettevõtteid hullusärki ja samas oodata, et nad oma konkurentidest üle on. See pole võimalik. Me peame jätkama seda, mis tuleb ära teha – kala peale võid panema, nagu meie pool öeldakse.

Mis puutub saastekvootidega kauplemise süsteemi, siis see on peale kõike öeldut ja tehtut kõige enam tuntud ja aja jooksul järele proovitud süsteem. Me peame oma vigadest õppima, kuid me peame rangeks jääma. Me ei tee sellega kellelegi teenet, kui me liiga palju järele anname. See peab olema range ja see peab olema õiglane. Siis ma kohe toetan teid.

Euroopa Liit ei tohiks nii hirmsasti karta kliimamuutuste temaatikat. Me peaksime seda võtma kui võimalust, võimalust meie keskkonnale, meie tööstusele ja eriti meie tulevastele põlvkondadele.

(Aplaus)

  Guido Sacconi (PSE). – (IT) Pr president, daamid ja härrad, ka mina rõhutaksin selle tähtsust, et teie, hr president, otsustasite tulla ja meid ajakohaselt teavitada paketi vastuvõtmisest, mille kokkupanemine on olnud nii vaevarikas; võiks isegi öelda, et tehtud mõõtude järgi. Ärgem unustagem, et see pakett käib käsikäes teise otsusega, mille te detsembris vastu võtsite: ma pean silmas määruse ettepanekut sõidukite kohta, mis teatud mõttes moodustab osa sellest paketist.

Ma ei hakka kommenteerima paketi sisu, kuna mul on halb komme tekstide üle kohut mõista pärast seda, kui olen nendega tutvunud ja uurinud ning hinnanud neid üksikasjalikult. Me proovime välja selgitada, kas te olete tabanud õige tasakaalu või kas on vaja veel edasist lihvimist või parandamist. Tervikuna tundub mulle, et ettepanekute kogum vastab nii parlamendi kui nõukogu poolt viimastel kuudel välja pakutud põhimõtetele ja eesmärkidele.

Ma siiski tõstataksin ühe poliitilise aspekti – millele hr Musacchio juba vihjas –, mis puudutab meid kõiki. Ma nõustun tema otsusega Bali kohta. Klaas pole ei pooltäis ega pooltühi, kuid see oli suur poliitiline edu. Ainult kolm kuud varem ei oleks keegi selle peale isegi ühe sendi eest kihla vedanud. EL kinnitas selles asjas oma juhtrolli maailmas, samas on tema vastutus selle tõttu tõusnud. Meie kohustused on kasvanud: me ei saa minna Poznańi ja siis Kopenhaagenisse tühjade kätega. Me peame minema faktidega.

Te olete oma osa täitnud selle paketi koostamisega, kuid nüüd on õigusloome kord – parlamendi ja nõukogu kord – see vastu võtta ja siduvateks normideks muuta. See ei ole lihtne selle lühikese aja jooksul, mis meil on. Õigusloome periood on jõudnud oma viimasesse etappi, samuti nagu CO2 heitega peaks toimuma 2015. aastal, see tähendab, et nad jõuavad tippu enne oma languse algust. Meie oleme selle lae juba saavutanud.

Tulemuseks on see, et vaja on mingit mitteametlikku kokkulepet, erilist töökorda, tagamaks, et suurem osa sellest paketist töötatakse läbi enne parlamendi ametiaja lõppu; vastasel juhul jääme me tühjade kätega, kui on vaja läbi rääkida Bali-järgse tegevuse etappide osas. Seega mõjutab see parlamenti, kes peab oma osa täitma, vältides võimaluse korral tekkida võivat pädevuse konflikti, mille lahendamine võtaks kuid. See mõjutab ka nõukogu, kes – nagu on juhtunud teistel puhkudel – võiks alustada mitteametlikku koostööd meiega väga varases etapis. Samas puudutab see ka teid: te jõudsite täna siia hilinemisega, kuna teil oli tõenäoliselt asju arutada. Kui ülejäänud dokumendid, millesse ma olen segatud, on midagi väärt, oleks hea, kui komisjon saaks näidata välismaailmale ühist rinnet.

  Lena Ek (ALDE). – Pr president, lõpuks liigume me eesmärkidelt vahendite poole! Ma nõustun, et seda saab teha arukalt – olukord, kus kõik on võitjad ja kus me saame luua parema keskkonna, paremad võimalused oma lastele ja rohkem töökohti Euroopas. Kuid see vajab kooskõlastatust erinevate poliitiliste valdkondade juhtimises – teaduspoliitika, arenguabi, ühine põllumajanduspoliitika, energiapoliitika ja nii edasi – ja esimeseks proovikiviks saab kevadine tippkohtumine Lissaboni strateegia kohta.

Kas märtsis nõukogu ette tulev Lissaboni strateegia kajastab energia- ja kliimapaketti? See on esimeseks suureks proovikiviks. On ka üks teine proovikivi. Meil on ainult 13 kuud aega tulla välja otsustega selle väga tähtsa – võib-olla kõige tähtsama – ettepaneku kohta: Euroopa Parlamendi ja komisjoni ja nõukogu volitused. Kolmteist kuud, et suuta välja tulla Euroopa seisukohaga enne Euroopa valimisi ja enne ülimalt tähtsat kohtumist Kopenhaagenis detsembris 2009.

Me kõik teame, et on väga oluline, me kõik teame, et on kohustuslik, et me selleni jõuame, ja meist kõigist eraldi oleneb selle võimalikuks– mitte võimatuks – tegemine, et otsus tehakse aprillis, nii et keiser ei oleks alasti nagu vanas Taani muinasjutus, kui ta Kopenhaagenisse läheb!

Me peame tegelema ka energiavaesusega – seda pole veel saabunud –, tehnoloogia neutraalsusega ja metsandusprobleemidega, mida tuleb parandada. Seda tehakse, ma arvan, parlamentaarse menetluse käigus väga läbipaistval ja avalikul viisil, nagu siin parlamendis.

Lõpetuseks, vahenditelt eesmärkidele: see on meie kohustus, ja ALDE fraktsioon seisab teie kõrval, kui on aeg otsustada ja hääletajatele kasu tuua – lõpuks!

  Alessandro Foglietta (UEN). – (IT) Pr president, daamid ja härrad, komisjon on energia- ja kliimapaketi koha pealt kahes aspektis halssi vahetanud, millest me kahjuks väga vähe teame: Kyoto lubadustele kindlaksjäämine ja Euroopa energiaallikate ja -tarnete parandamine. Eriti tervitame me võetud kohustusi taastuvate energiaallikate leviku edendamisel, keskkonnaalase tegevuse jaoks riigiabi andmise suuremas paindlikkuses ja vähem saastavate energiaallikate ning tehnoloogiate arendamist heite piiramiseks.

Siiski sisaldab pakett mõningaid tundlikke küsimusi seoses meie firmade konkurentsivõimega. Hr Barroso isiklikult on hinnanud kulusid ligi 60 miljardile eurole. Me peame uurima selle koorma mõju. Kava luua saastekvootidega kauplemiseks oksjonisüsteem, kus tonn CO2 maksaks hinnanguliselt ligi 39 eurot, ja selle süsteemi laiendamine transpordi- ja ehitussektorile põhjustab majandusharule mõningast muret ja mõjutab tõenäoliselt lõpptarbijat. Arvestades nende murelike ennustustega, peavad komisjon ja eriti liikmesriigid andma endast parima, et vähendada meetmete majanduslikku ja sotsiaalset mõju.

Ma rõhutaksin, et Euroopa roll maailma juhtijana kliimamuutustevastases võitluses on kõhklemata vastu võetud ja vaieldamatu. Me peame siiski meeles pidama, et meie rahvusvahelised konkurendid mitmetes kõrgel tehnilisel tasemel olevates majandusharudes on vastupidisel seisukohal. Kokkuvõtteks nõustun ma sellega, mida president Barroso on öelnud. Me peame igal juhul kõvasti töötama, et kindlaks määrata kohustused ja tulemused ning et anda meile esitletud paketile suurema kaalu. Pakett ei tohi jääda näiliseks, kuid peab olema õiglane.

  Claude Turmes (Verts/ALE). – Pr president, parlamendil on visioon 21-st erinevast taastuvenergiatehnoloogiast 21. sajandiks. Sellega, mida komisjon täna välja pakub, astume me esimese sammu – 20 % aastal 2020 – sellise Euroopa suunas, mida juhitakse käesoleva sajandi lõpus peaaegu täiel määral ja üksnes taastuvenergiaga.

See on miljonid töökohad Euroopale; see on tehnoloogiline juhtpositsioon; see on CO2 heite vähendamine, väiksem sõltuvus gaasi ja nafta sisseveost, suurem konkurents energiaturul, kus domineerivad üksikud õnnelikud, ja seetõttu tänan ma hr Piebalgsi, et ta ei andnud järele elektriharu lobitööle tappa garanteeritud hinna süsteemid, kuna üksnes garanteeritud hinna süsteemid võimaldavad väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel sellele turule investeerida. 10 %line biokütuste osakaal on autotootjate ja suhkrutööstuse poolt poliitikaks muudetud eesmärk. Teil polnud julgust sellest loobuda. Meil see julgus on.

Viimaseks on mul konkreetne küsimus komisjonile. Meie, rohelised, oleme Euroopa tööstuse kaitsmise poolt keskkonnaalase dumpingu eest, kuid selles, mis te olete välja kuulutanud, hr Barroso, on vastuolu. Kui Euroopa energiamahukas tööstus saab toetused täiesti tasuta, kuidas saate te õigustada tõsiasja, et Hiina terasefirma peab sissevedamise eest maksma? Kui meie tööstus pääseb täielikult konksu otsast, ei kiida Maailma Kaubandusorganisatsioon ealeski heaks skeemi, mille kohaselt peavad meie turule importijad maksma – nii et teie sõnades on põhimõtteline vastuolu või vähemasti peate te seda selgitama, kuna vastasel juhul petate te inimesi.

  Esko Seppänen (GUE/NGL). – (FI) Pr president, volinikud, ma nõustun nende kõnelejatega, kes on komisjoni heade kavatsuste eest kiitnud. Sellele vaatamata õpime me veel, et saatan peitub üksikasjades. Saastekvootidega kauplemisega nihkub saastekvootide maksumus ELi elektrienergiaturgudel tuumaenergia ja hüdroelektrienergia suunas, mille tootmine ei nõua saastekvoote. Saastekvootide oksjonile panemine ei kahjusta neid lisatulusid ja pikas perspektiivis tegelikult suurendab nende elektritootjate oluliselt suuri lisakasumeid.

Saastekvootidega kauplemine soodustab tuumaenergia levikut. Loodetavasti on komisjon jäänud kindlaks hr Piebalgsi esitatud seisukohale, et tuumaenergia ei ole taastuva energia vorm.

Praeguse seisuga on võimatu öelda, kas esitatud pakett on liikmesriikide vahel hästi tasakaalustatud. Nõue suurendada taastuvate energiaallikate osakaalu ELis keskmiselt 20 %le võib panna väikeriigid, kus see protsent on juba ületatud, ja suurriigid, kus see on praegu 2–6 %, ebavõrdsesse olukorda.

  Graham Booth (IND/DEM). – Pr president, kui kliimamuutuste teema tänapäeval üles kerkib, kirjeldatakse seda tavaliselt kui kliima soojenemist. Kas see on teadlik? Ainukeseks väljapakutud lahenduseks on kasvuhoonegaaside – see tähendab süsinikdioksiidi – heite oluline vähendamine, kuna väidetavalt langetab 30 %line vähendamine keskmist temperatuuri maakeral 2 kraadi võrra aastaks 2020.

Selline kinnitus on küllaltki hämmastav, kui ei viidata mõjule, mis on olnud päikesel selle ajavahemiku jooksul, kuid selle harjutuse nimel eeldagem, et nendel nn maksumaksja poolt rahastatud ekspertidel on õigus. Kliimamuutused ongi just seda: kliima muutub kogu aeg. Mis siis, kui maa kliima otsustab soojenemise asemel jahtuda? Kas siis pakutakse välja, et me peame tootma palju rohkem süsinikdioksiidi, kompenseerimaks jahtumist? Muidugi mitte. Nad on nii pühendunud oma praegusele ülemaailmse soojenemise ennustusele, et see ei tuleks kõne allagi, kuid kahjuks tundub, et just nii juhtubki.

Viimase üheksa aasta jooksul alates 1998. aastast on maakera globaalne temperatuur püsinud sama. Viimase kümnendi jooksul ei ole maailm soojenenud. Ülemaailmne soojenemine on peatunud. See ei ole seisukoht või skeptiline ebatäpsus, see on vaatluslik tõsiasi. Samuti on teaduslikuks tõsiasjaks, et palju rohkem inimesi sureb külma kui sooja kätte.

Kokkuvõtteks, kui ülemaailmne soojenemine on olnud kõigest ajutine nähtus ja meie suundume nüüd väsimatult järgmise jääaja poole, omaks igasugune CO2 heite vähenemine soovitavale täpselt vastupidist väidetavat mõju. Maa miljardite aastate pikkuse olemasolu jooksul ei oleks väga lühike paus faktide kontrollimiseks kindlasti liiga palju soovitud.

  Jana Bobošíková (NI). – (CS) Daamid ja härrad, ma olen mures, et eesmärk vähendada CO2 heite tootmist Euroopas viiendiku võrra järgmise 12 aasta jooksul on kättesaamatu unistus. Alates 1990. aastast ei ole meil õnnestunud isegi selle vähendamine 5 % võrra, nagu Kyotos kokku lepiti.

Võtkem eest populistlikud prillid ja keskendugem selle asemel teadlaste poolt kirjeldatud ja kodanike poolt tunnetatud reaalsusele. Biokütused ei lahenda energiaolukorda. Vastupidi, biokütused põhjustavad toiduhindade tõusu, on vastutavad veevarude probleemide eest ja metsaraie tõttu vastutavad ise vihatud CO2 kasvava kontsentratsiooni eest. Nad on lihtsalt sammuks vales suunas.

Daamid ja härrad, ma olen veendunud, et me peaksime keskenduma tuumaenergiale ja vabanema ahelreaktorite hirmust. Mõistlikud valitsused, nagu Soome ja Suurbritannia valitsus, on seda juba alustanud. Teaduslikud tulemused näitavad, et tuumaenergia ei tooda CO2 ja minimeerib edasised kliimamuutused. See on samal ajal odav, usaldusväärne, ohutu ja vähendab riikide sõltuvust ebastabiilsete alade poolt tarnitavatest fossiilkütustest.

Kui me tahame Euroopa Liidu kodanike huvides tegutseda, peaksime me investeerima just aatomienergia uuringutesse, edasiarendamisse ja koolitusse.

  Gunnar Hökmark (PPE-DE). – Pr president, kõigepealt tahaksin ma õnnitleda komisjoni ja selle presidenti siin tehtud ettekande ja ettepaneku eest ja seda tervitada. Ma tulen maalt, kus me oleme tõestanud nende eesmärkide saavutamise võimalikkust – kuigi meil pole nagunii just palju päikest– kuid nende eesmärkide saavutamine on võimalik. Ja nüüd muudame me, nagu täna on öeldud, üldised eesmärgid konkreetseteks tegudeks ja meetmeteks – see on hea.

Mul on kolm punkti. Esiteks, konkurentsivõime vajab jätkusuutlikkust – kuid jätkusuutlikkus vajab konkurentsivõimet. Kui me tahame tulevikus olla konkurentsivõimeline majandus, peavad meil olema konkurentsivõimelised energiaallikad, see käib ka taastuvate energiaallikate kohta. Meil peab olema konkurents erinevate taastuvate energiaallikate vahel, mitte reguleeritud majandus toetustega erinevatele taastuvatele energiaallikatele. Meil on vaja õiglast ja avatud konkurentsi, sest siis näeme teise ja kolmanda põlvkonna taastuvate energiaallikate tõusu ja me kasutame neid hästi.

Teiseks punktiks on see, et kõrged maksud ühtedele riikidele ei tohi viia vähema vastutuseni teiste riikide puhul. Ma pean selle punkti kohta ütlema, et tunnen veidi ebamugavust, kuna mõned riigid pääsevad võib-olla veidi liiga lihtsalt. Me peame seda rõhutama, sest kõik peavad jõupingutusi tegema.

Kolmandaks, asi on küll taastuvates energiaallikates, kuid ma tahaksin siiski rõhutada tuumaenergia tähtsust, mitte sellepärast, et ma pean tuumaenergiat üheks taastuvenergia liigiks, vaid ma usun, et kui me tahame taastuvaid energiaallikaid täiel määral kasutada, ei tohi me sattuda olukorda, kus tuumaenergiast järkjärguline loobumine sööb ära süsinikdioksiidi heite vastases võitluses saadavad tulemused. Me vajame neid mõlemaid ja need toetavad üksteist.

Need on mu kolm tänast punkti. Ma tervitan ettepanekut ja ettekannet ja soovin meile kõigile edu.

  Reino Paasilinna (PSE). – (FI) Pr president, hr Barroso, taastuvad energiaallikad ei tekita ainult kulusid, vaid on ka töökohti, innovatsiooni ja konkurentsivõimet loovaks protsessiks. See on tõsiasi. Sellele vaatamata ei ole komisjon piisavalt arvesse võtnud tööhõivet ja see on keskseks probleemiks. Mis kasu sellest on, kui energiamahukas tööstus ja kõige vähem saastav tööstus liiguvad riikidesse, kus puuduvad heite piirmäärad? Me peame kaasama rohkem tööstusriike ja teie kohuseks on selle eest hoolitseda.

Nagu telekommunikatsioonisektoriga, nii on ka saastekvootidega kauplemisega olnud nii, et karistatakse neid, kes on saavutanud piirmäära, täpselt nagu hr Hökmark ütles. Samal ajal vaatame me läbi sõrmede nendele, kes ei hooli õigel ajal eesmärkide saavutamisest või mingitegi ühiste otsuste tegemisest. Sedasi ei saavutata püsivat edasiminekut. Komisjon ei ole arvestanud majanduse lähtekohtadega, energiamahukuse ja tõhususega, nullheite osatähtsusega, jne. Need on tähtsad asjaolud.

Kuid lõpetuseks ütleksin ma, et kulutasuvus saavutatakse innovatsiooni kaudu ja see ei kajastu liikmesriikide või komisjoni eelarves. See peaks tõesti olema viisiks, kuidas sellest olukorrast välja tulla.

  Chris Davies (ALDE). – Pr president, keegi pole väitnud, et ülemaailmse soojenemise väljakutsele vastamine on lihtne, kuid mul on hea meel, et Euroopa Liit võtab siin juhtimise enda kätte, püüdes muuta pürgimused praktilisteks poliitikateks. Peaaegu möödaminnes on välja käidud arve – mitu 20 aastaks 2020 – ja nende esilemanamine on lihtne, kuid raskeks osaks on praegu seatavate eesmärkide saavutamine.

Ma olen täiesti teadlik, et näiteks minu riigis, Ühendkuningriigis, nõuab nende eesmärkide saavutamine küllaltki olulist suunamuutust ja väga jõulist käiguvahetust. Ma arvan, et see uus poliitikasuund on kõvasti hilinenud, kuid ma olen teadlik meie ees seisvatest raskustest ja reaalsest olukorrast.

Mul on kaks peamist hirmu. Esimene on see, et valitsused kirjutavad tõotusele alla, kuid ei suuda seda täita, nii et ma tahan teada, kuidas me koostame mingit tüüpi vahe-eesmärgid, mingi karistusstruktuuri, tagamaks, et lubadused lõpuks täidetakse.

Mu teiseks hirmuks on, et püüdes teha head, teeme me mõningast kahju. Mu suurimaks mureks siinkohal on biokütused. Ma kuulen energiavoliniku kommentaare, kuid mõte, et me riskime troopiliste metsade hävitamisega ja maailma toiduhindade üleskruvimisega, et hellitada meie autotootjaid, on ausalt öeldes haiglane, ja me peame tõepoolest olema väga ettevaatlikud jätkusuutlikkuse kriteeriumi koha pealt. Mul on muresid meie endi eelarve suundumuse pärast. Me soodustame skeeme, mis innustavad CO2 heiteid, ja mulle näib, et me peaksime kiiremini jooksma, et kõiges iseendale järele jõuda.

Mitmete selliste küsimuste kohta saab ilusaid otsuseid langetada, kuid ma tean, et me töötame kõik koos ühise eesmärgi nimel. See meetmete pakett edendab innovatsiooni, innustab investeeringuid ja loob miljoneid töökohti. Seda ei tohi vaadelda kui ohtu, vaid kui võimalust meile kõigile.

  Guntars Krasts (UEN). – (LV) Tänan teid, pr president. Ma tahaksin väljendada oma tänu komisjonile selle tähtsa küsimuse üle arutelu algatamise eest. Kuigi heite vähendamise ja rohkemate taastuvate energiaallikate lisamine ühte dokumenti on formaalses mõttes loogiline, usun ma, et see suurendab kunstlikult poliitilist survet igale ülesandele ja röövib arutelult selguse. Seetõttu räägin ma ainult taastuvate energiaallikate teemal. Euroopa Liidus on praegu oluline arv riike, kellel on selles vallas positiivseid tulemusi. Vastavate riikide valitsused peavad otsustama varustuskindluse, majandusliku konkurentsivõime ja kliima kaitsmise väljakutsete vahel. Praegu on energiavarustuskindlus eriti tähtsaks saanud, kuna nafta ja gaasi hinnad ning nafta- ja gaasitarnekindlus muudavad viimati mainitu eriti haavatavaks. Pole mingit põhjust uskuda, et ELi liikmesriigid pole sellest teadlikud. Samas kui ühtsete ELi eesmärkide seadmine taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamiseks on tervitatav, ei usu ma, et nende seadmine liikmesriikide tasandil on midagi, millega me praegu peaksime tegelema. Seda tuleks teha pärast liikmesriikide ja kohalike omavalitsusüksuste eriasjaolude hindamist, võttes arvesse mitte ainult majanduslikke asjaolusid, vaid ka sotsiaalseid ja kultuurilisi asjaolusid. On eriti irooniline, et riikidele, kes on sellel alal juba palju saavutanud, antakse ambitsioonikaid ülesandeid veel lisaks. Ma ei soovi alahinnata Euroopa institutsioonide rolli, kuna nad saavad anda märkimisväärset lisaväärtust näiteks gaasi ja elektri liberaliseerimise alal, kuid taastuvenergia tootmine peaks jääma riiklikuks küsimuseks, kuna just liikmesriikides on suuremat osa neist küsimustest nüüdseks juba ammu mõistetud.

  Andreas Mölzer (NI). – (DE) Pr president, nii kaua kui energianäljas tõusvad majandused ja energiat raiskavad tööstusriigid ei pööra keskkonnale suuremat tähelepanu, ei piisa ka kõigist ELi pingutustest, et heastada nende riikide poolt tehtud kahju. Ma sean samuti kahtluse alla sertifikaatidega kauplemise edukuse koos selle varjatud arenguabiga, mis päris kindlasti ei vähenda heite kogumahtu, vaid parimal juhul jaotab selle ümber. Austria on siiani olnud ainus sertifikaadi ostja, kulutades sertifikaatidele 280 miljonit eurot võrreldes kõigest 20 miljoni euroga, mis ta aastas investeerib taastuvatesse energiaallikatesse. Seetõttu usun ma, et energiamurede ettekäändena kasutamise asemel Türgi ELiga liitumise kiirendamiseks oleks mõistlikum uuesti läbi mõelda liidu suhted Venemaaga energiaolukorra valguses. ELil on energiaalases tegevuskavas arvukaid ülesandeid, muu hulgas ammu hilinenud täielikult välja arendatud keskkonnasõbralike käivitus- ja energiatehnoloogiavormide kasutuselevõtmine, vee raiskamise lõpetamine, mandriüleste transpordioperatsioonide toetamise peatamine ja suurem surve kliimamuutuste peamistele teguritele.

  Giles Chichester (PPE-DE). – Pr president, ma tervitan seda paketti põhimõtteliselt, kuid me peame mõistma, et taastuvad energiaallikad ja tõhususe kasv on ELi koduseks varaks, millest tõuseb meile tulu nii jätkusuutliku vähesel süsinikutarbimisel põhineva majanduse näol kui ka tänu varustuskindlusele. Me peame samuti mõistma, et taastuvad energiaallikad ei ole tasuta lõunad, milleks mõned inimesed neid peavad: nendega kaasnevad kulud, sealhulgas rahalised, samuti keskkonna- ja jäikusaspektid. Ma jagan president Barroso otsustavust, et me saavutame eesmärgid ilma ülemaailmset konkurentsivõimet kaotamata ja töökohti ning ettevõtteid välja viimata. Kui me juba eesmärkide teema juures oleme, peame me ületama varasemad tulemused, mille puhul on ELil sünge minevik eesmärkide mittesaavutamise tõttu. Me saame siduvate eesmärkide suhtes vaid siis kokku leppida, kui need on saavutatavad.

Ma tervitan turumehhanismidealast lähenemisviisi, nagu saastekvootidega kauplemise süsteem, kuid ma loodan, et me saame metoodikat parandada ja selle oma eesmärkide saavutamiseks paremini tööle panna.

Lõpetuseks lubage mul esitada soovitus, et me peaksime vastu panema kiusatusele olla tehnoloogiaspetsiifiline, me peaksime vastu panema kinnisideele taastuvatest energiaallikatest kui ainuõigest lahendusest, kui eesmärgiks on oluline heite vähendamine kõige tähtsama asjana, ja seega peame me kasutama kõiki olemasolevaid vahendeid ning mitte ühtegi võimalust välja praakima.

  Britta Thomsen (PSE). – (DA) Pr president, komisjoni president, mul on äärmiselt hea meel, et meie ees on nüüd õigusaktide pakett, sest see on loomulikult aluseks, mis võimaldab meil töötada meie eesmärkide saavutamise suunas ja näidata, et EL on suuteline enamaks kui vaid sellest rääkimiseks. Tegelikult suudame me ka tegutseda! Paketi raportöörina siin parlamendis olen ma asetanud rõhu riiklike tegevuskavade kesksele rollile. Nende tegevuskavadega peaksid kaasnema vahe-eesmärgid ja mul on heameel näha, et komisjon on selle nüüd oma ettepanekusse lisanud. See on peamine tagamaks, et me saame nüüd alustada ja ei leia endid järsku täitmata eesmärkide eest aastal 2020. Parlament on samuti rõhutanud algatuse vajadust kõigis kolmes sektoris – elekter, küte ja transport – ja mul on ka heameel näha, et komisjon nõuab liikmesriikidelt sektorikesksete eesmärkide seadmist. Siiski oleksin ma pigem tahtnud näha sotsiaalset dimensiooni, arvestades energiahindade, toiduhindade ja kohaliku kaasamisega seotud kesksemat rolli, kuid need on vaid mõned valdkondadest, millega me parlamendis tööd jätkame. Ma tahaksin õnnitleda komisjoni täna saavutatud heade tulemuste puhul.

  Vittorio Prodi (ALDE). – (IT) Pr president, daamid ja härrad, tänan teid energia- ja kliimamuutuste paketi esitlemise eest. Ma nõustun täielikult selle prioriteetidega.

Taastuvate energiaallikate edendamise direktiivis aga on minu arvates ebapiisav rõhuasetus hädavajadusel biomassi otse gaasiks muundamise tehnoloogiate edendamise järele. Sellistel tehnoloogiatel on mitu rakendusala, eriti tänu nende üldisele tõhususele võrreldes tavapärase põletamisega.

Teine punkt, mille ma pean esitama, puudutab süsinikdioksiidi ladustamise direktiivi. Rahaline toetus näib olevat suunatud eelkõige kivisöe- ja naftasektorisse. Ma ei saa selle otsusega nõustuda, arvestades, et on muid võimalusi süsinikdioksiidi sidumiseks energiatootmise protsessides, näiteks vees olevate mikrovetikate kasutamine.

Üks viimane märkus: kui me tõesti peame kivisütt kasutama, siis vähemalt edendagem tehnoloogiat kivisöe puhtamaks ja tõhusamaks muundamiseks gaasiks. Loomulikult jätan ma endale õiguse tutvuda lõplike dokumentidega.

  Bogdan Pęk (UEN). – (PL) Pr president, mu märkused on suunatud otse volinik Dimasele, keda ma soovin süüdistada vähemasti ebapädevuses. Minu valduses on ÜRO peasekretäri poolt saadetud ja 100 silmapaistva teadlase poolt üle maailma allkirjastatud avalik kiri. Ma soovin, et volinik tutvuks selle kirja viimase lõiguga hoolikalt, ja tsiteerin seda nüüd: katsed ära hoida ülemaailmsete kliimamuutuste esinemist on lõpuks nurjumisele määratud ja kujutavad endast traagilist ressursside raiskamist, mida oleks parem kasutada inimkonna tõeliste ja kiireloomuliste probleemide lahendamiseks.

Daamid ja härrad, meil puudub teaduslik alus arvamaks, et suudame mõjutada kliimamuutuste tsüklit, mida juhivad muutused päikese aktiivsuses. Jääst võetud proovide analüüsi põhjal on teadlased kindlaks teinud, et see tsükkel on jätkunud kümnete tuhandete aastate jooksul. Miljardite eurode eraldamine kliimamuutuste vastu võitlemiseks võrdub rünnakuga inimtsivilisatsiooni ja terve mõistuse pihta. Seega süüdistan ma teid ebapädevuses ja ...

(President katkestas kõneleja)

  Péter Olajos (PPE-DE). – (HU) Pr president, komisjoni liikmed, tänan teid. Ma tervitan komisjoni pingutusi seoses rahvusvahelise koostööga ja komisjonisisese õigusloomega. Komisjon võib selles vallas alati arvestada parlamendi toetusega. On hea tunne näha, et Euroopa on haaramas juhtpositsiooni kolmandas tööstusrevolutsioonis. Ma olen veendunud, et tulemuseks olev tehnoloogiline innovatsioon aitab võimaldada arengumaadel teostada oma õiguspäraseid nõudmisi ja leevendada saastekoormust, mille on põhjustanud meie enda kasv.

Euroopa Liidu sees on aga suurimaks ohuks mõnede liikmesriikide jahe ja vastumeelne suhtumine, mis seab ohtu nende ambitsioonikate plaanide teostamise. Samas on ka komisjon selles süüdi, kuna ta pigistab regulaarselt silma kinni liikmesriikidepoolse mittejärgimise suhtes. Lubage tuua teile isiklik näide: kui Ungari oli ELiga liitumise kandidaatriik, sundis komisjon meid järgima iga viimast kui sätet õigusaktides, kuid nüüd, kui me oleme liikmesriik, sobib kõik. See ei ole õiglus; see on oportunism.

Te rääkisite energiatõhusatest kodudest: kaks aastat on möödunud ja Ungari pole kohaldanud ehitiste energiatõhususe sertifitseerimise direktiivi. Tundub, et komisjon ei nõua seda. Ungari kulutab vaid tühise osa ELilt saadavast rahast energiatõhususe ja energiasäästmise meetmetele. Komisjon ei kohusta teda selleks. Ma küsin teilt, kuidas peaks olema võimalik täita komisjoni püstitatud eesmärke, kui komisjon ise [...]

  Riitta Myller (PSE). – (FI) Pr president, komisjoni liikmed, hoolimata paari skeptiku kõnedest on meil aeg viia oma märtsikuu otsus ellu. Arutades täna nii ministrite nõukogus kui ka Euroopa Parlamendis esitatud ettepanekuid, peame me meeles pidama omaenda võetud kohustusi, millest kõige tähtsamaks on hoolitseda selle eest, et meie eesmärk saavutatakse, kui kõik üksikasjad on otsustatud, teiste sõnadega, et ülemaailme temperatuur ei tõuse kahe kraadi võrra võrreldes tööstuseelse ajastuga. See peab olema järeldus, kui me arutame neid üksikuid õigusaktide ettepanekuid, kuna see on ainsaks viisiks, kuidas me võime saavutada muutusi.

See muutus, mis on tähtis keskkonnapoliitikale, tähendab muutust ka meie tööstustootmises. On selge, et mõned sektorid kannatavad, kuid on palju neid sektoreid, mis võidavad. Ma arvan, et me peame investeerima sektoritesse, mis võidavad. Selle läbi oleks Euroopa võimeline viima oma juhtrolli edasi ja looma töökohti omaenda territooriumil ning samas tekitama ülemaailmsete lahenduste abil olukorra, millest kõik võidavad.

Ma loodan, et me oleme samuti võimelised näitama suurt pühendumist, nii et meie biokütuste lahendused annaksid meile tugeva signaali ja ajendi töötada välja tõeliselt vastupidavad tooted vahetamaks välja praegused kütused.

  Francesco Musotto (PPE-DE). – (IT) Pr president, hr komisjoni president, daamid ja härrad, ma toetan täielikult seda tõuget, mille on andnud hr Barroso sõnad meile komisjoni ettepaneku kohta täna. See on peamiseks väljakutseks Euroopale, mida ei saa enam edasi lükata.

Väljapakutud eesmärgid ja eriti kasvuhoonegaaside 20 %line vähendamine aastaks 2020 on saavutatavad hoolimata paljudest ületada tulevatest raskustest. Siiski on vajalik kõikide riikide poolne ühine pühendumine energiapoliitikale, mis suudab lahendada kliimamuutustega seotud hädaolukorra ja vabastada Euroopa lõpuks tema sisseveo sõltuvusest ning järelikult ka energiahinna jätkuvast tõusust.

Varustuskindlusega ja taastuvate energiaallikatega seotud asjaolusid tuleks samuti esile tõsta. See kõik muudab vajalikuks energiaressursside mitmekesistamise programmi. Kasvuhoonegaaside heidet saab vähendada tuumaenergia, puhta kivisöe ja vähese süsinikuheitega taastuvate energiaallikate kasutamise abil. Eriti tuleks pingutused suunata tuumaenergia uurimisse …

(President katkestas kõneleja)

  Atanas Paparizov (PSE). – Pr president, ma ühinen enamiku kõnelejatega, tunnistades energia- ja keskkonnnapaketi tähtsust. Samuti usun ma, et see on uueks põhiliseks sammuks Euroopa osakaalu suurendamisel kliimamuutuste vastases võitluses.

Ma tahaksin mainida kahte põhimõtet viiest, mida komisjoni president mainis: õiglus ja konkurentsivõime. Ma tahaksin väljendada oma rahulolu tõsiasjaga, et komisjon on arvestanud selliste riikide nagu minu oma, Bulgaaria, olukorda eriti seoses kauplemisega väljaspool saastekvootidega kauplemise süsteemi ja taastuvate energiaallikate tarbeks eesmärkide seadmise osas.

Konkurentsi koha pealt aga tuleb palju ära teha, et muuta komisjoni ettepanekud täpsemaks ning tulevase kokkuleppe puudumisel peaksime me olema väga hoolikad seoses selliste riikidega nagu Bulgaaria ja energiaallikate valikuga, nii et saavutatavate eesmärkide ja kättesaadava hinna alusel säilitatakse võimalused energia ja tööstuse edasiseks arendamiseks.

  Karin Scheele (PSE). – (DE) Pr president, lubage mul väljendada oma tänu komisjoni presidendile, et ta tegi oma avasõnades kristallselgeks, et ELi ja selle liikmesriikide tegevusetuse või ebapiisava tegutsemise maksumus oleks vähemalt viis korda nii kõrge kui on täna siin esitatud paketi maksumus. Ma tahaksin seostada end nende kõnelejatega, kes on rõhutanud taastuvate energiaallikate tähtsust, ning mul on heameel näha, et komisjon ei pea tuumaenergiat taastuvenergiaks – mitte, et see üldse kunagi kaheldav oleks olnud.

Lubage mul samuti esile tõsta energiatõhususe saavutamiseks ülejäänud meetmete tähtsust, sest kõik uuringud on näidanud, et energiatõhusus on kõige ökonoomsemaks CO2 heite vastu võitlemise viisiks. Ma pean rõhutama, et olen äärmiselt skeptiline CO2 ladustamise suhtes ja et ma olen vastu siduvale biokütuste 10 % kvoodile.

Arengupoliitika valdkonnas töötajana tahaksin ma samuti öelda, et ootan pingsalt komisjoni ettepanekuid, kuidas saaks puhta arengu mehhanismi raames viia rohkem programme meie planeedi vaeseimate riikideni, sest me kõik teame, et vaeseimad riigid kannatavad kliimamuutuste mõjude tõttu kõige rohkem.

  Françoise Grossetête (PPE-DE). – (FR) Pr president, president Barroso on seadnud meile ambitsioonika taastuvenergia tootmise eesmärgi, pidades silmas kasvuhoonegaaside heite vähendamist ilma meie kasvuprognoose segamata.

Siiski on mul siin komisjoniga raskusi: ta tahab oma arvutustes kasutada iga riigi SKTd, ja ma ei arva, et see on adekvaatne. Ma usun, et iga riigi üldine heite vähendamise pingutus aastaks 2020 tuleks kindlaks määrata heite lähtekoguse järgi inimese kohta, loomulikult ilma et see piiraks riikidevahelisi solidaarsusmehhanisme. Teiste sõnadega peame me arvesse võtma kogu mitte-süsinikupõhist energiahulka, mida iga riik kasutab.

Lühidalt, me ei tohi ajada sassi eesmärki ja vahendeid. Juhtmõtteks on loomulikult kasvuhoonegaaside heite vähendamine ja majanduse süsinikdioksiidi heite vähendamise soodustamine, nagu on rõhutatud nõukogu järeldustes 2007. aasta märtsis.

  Dorette Corbey (PSE). – (NL) Pr president, täna näeme me Euroopa kliimaalaste ambitsioonide tulemust. Mulle tundub, et ettepanekud sobivad omavahel hästi, kuid kurvastuseks on eesmärgid liiga madalad. Balis otsustati, et vähendamine 25–40 % aastaks 2020 on kliima päästmiseks vajalik. Ühtäkki paistab Euroopa Liidu pühendumus nõrgapoolsena. See on halvaks signaaliks ülejäänud maailmale ja nii tunnevad Bulgaaria ning Rumeenia teiste hulgas endiselt, et võivad oma heiteid küllaltki märkimisväärselt suurendada.

Minu seisukoha järgi ei ole see hea mõte. See annab Hiinale ja Indiale vähe põhjust oma heiteid vähendada. Oleks parem, kui kõik Euroopa Liidu rikkamad riigid aitaksid riikidel, nagu Bulgaaria ja Rumeenia, oma heiteid vähendada. See on paremaks viisiks ülemaailmse usaldusväärsuse saavutamiseks.

Kurvastuseks on saastekvootidega kauplemise süsteemi muudatused tööstuse lobi surve all teatud osas läbi kukutatud. Kahju, et komisjonil läksid põlved nõrgaks ja ta vähendas energiamahuka tööstuse õigusi müüa osakuid oksjonil. Teatud riigid toimivad rahvusvahelisel tasandil tõepoolest nii, kuid oleks palju parem seada paika õiglane süsteem ja rakendada piirimakse.

  Avril Doyle (PPE-DE). – Pr president, ma tervitan selle tähtsaima paketi saabumist ja ootan sellele järgnevat õigusloomealast arutelu. Ma arvan, et on ajakohane meenutada nendele, eriti minu oma kodumaal, kes on teadlikud ülemaailmsest soojenemisest, kliimamuutustest ja kasvuhoonegaaside heite kasvust ja kes on teisalt mures Lissaboni leppe – või reformilepingu, nagu me rõhutame – ratifitseerimise pärast, et keskkond ja kliimamuutused on Lissaboni lepingusse eraldi lisatud erinevalt endisest konstitutsioonilisest lepingust: tähtsaimaks punktiks, mida rõhutada.

Pärast Balit on selge, et Euroopa 27 liikmesriigi liiduna omab võimalusi ja võimeid juhtida maailma selles kõige kriitilisemas küsimuses – kliimamuutused – nimetatud paketiga oma keskmes. Bali andis tegevuskava ülemaailmseks kokkuleppeks aastaks 2009, tunnistades selgete ja läbipaistvate rahvusvaheliste kokkulepete hädavajalikkust – laenan president Barroso sõnu – tagamaks vähemalt 50 % kasvuhoonegaaside heite vähendamist aastaks 2020. Ja kui konkurentsis püsimine on järjest olulisem, ei saa me arve ja eesmärke taga ajada, viies töökohti ümber piirkondadesse, kus puuduvad kasvuhoonegaaside heite vähendamise alased õigusaktid ...

(President katkestas kõneleja)

  Inés Ayala Sender (PSE). – (ES) Pr president, komisjoni poolt meile pakutav programm eesmärkide saavutamise koha pealt usaldusväärsuse tagamiseks kutsub meist igaühte üles tegema, mida me suudame, selle väljakutse tasemele tõusma ja muutma selle võimaluseks saada konkurentsivõimelisemaks, pakkudes selle välja niisugusel kujul, mis tagab, et koostöö abil võime me selle kõik ülemaailmsel tasandil ilma aega raiskamata saavutada. See on muidugi väga julgustav programm täis paeluvaid väljakutseid. Üks mainituist – mida ma toetan – on väljakutse pakkuda energiaallikaid, mis on alternatiiviks tuumaenergiale.

Transpordisektori koha pealt usun ma, et see on sektor, mis kujutab keskset väljakutset, ja seetõttu kutsuks ma komisjoni üles kasutama ära praegu laual olevaid dokumente, nimelt logistika tegevuskava. Logistika, millest on nüüd saamas konkurentsitegur, peaks olema üheks vahendiks teabe kasutamisel liikuvuse tarbeks ja võimaldamaks meil leida sobivaid lahendusi, kuidas aidata heiteid vähendada.

Galileo projektiga seoses, milles on olnud vähe edasiminekut, kuna me ei näinud kogu selle potentsiaali, peaks heite vähenemise saavutamise alane rakendamine veel üheks väljakutseks olema.

Lõpetuseks usun ma, et linna transpordiplaan on nüüd reaalseks võimaluseks saanud.

  Eva Lichtenberger (Verts/ALE). – (DE) Pr president, ma tahaksin taas kord viidata transpordi rollile ühe peamise kliimaprobleemide põhjustajana ja rõhutada vajadust teha sellest meie tegevuse keskpunkt. Mis puutub transpordist pärineva heite vähendamisse, siis ei ole Euroopa Liit end just erilise auga üle külvanud. Nüüd on meil aga uus võimalus. Näiteks on meil võimalus hüvitada täies ulatuses transpordioperatsioonide sotsiaalne maksumus, maksustades raskeveokeid infrastruktuuri kasutamise eest Eurovignette’i skeemi järgi ja sellega suunata suurem osa kaubavedudest maanteelt raudteele, kus heitemäär on palju madalam.

Kui me ei lahenda transpordiküsimust, ei ole meil kunagi lootust saavutada oma kliimaeesmärke. See käib eriti Euroopa südames olevate riikide kohta. Selleks et panna neid liikmesriike lõpuks autoliikluse mahu vähendamisele kaasa aitamise nimel tegutsema, vajame me ka sanktsioone nende suhtes, kes põhjustavad edasist suurenemist ja ei soovi oma liiklusmahtu vähendada.

  José Manuel Barroso, komisjoni president. − Pr president, esiteks soovin ma tänada parlamendiliikmeid üldise tugeva toetuse eest meie ettepanekutele. Ma sain õigesti aru, et see saal on sellele tähtsale asjale väga pühendunud ja peab seda meie põlvkonna üheks olulisemaks, kui mitte kõige olulisemaks väljakutseks. Ma tahaksin teid selle eest tänada.

Meil paluti tulla siia vahetult pärast meie kohtumist, nii et me ei saa veel pidada sügavuti minevat arutelu, kuid lubage mul teile öelda, et komisjonil oleks väga hea meel sellises arutelus osaleda – mina ise, volinik Dimas, volinik Piebalgs ja teised asjaga seotud volinikud. Me oleme valmis arutama teiega selle väga tähtsa ettepanekute kogumi kõiki üksikasju.

Lubage mul alustada, öeldes, et mõned teie kommentaarid põhinesid varasemal tööl, mitte täna meie poolt esitatavatel ettepanekutel. On tähtis mõista, et just ettepanekud on need, mida kolleegium täna vastu võtab. Tööd tehti mitme kuu vältel – see on väga mitmetahuline küsimus. Teil, nagu ka ajakirjandusel, on olnud juurdepääs osale personali tööle, väga tähtsale tööle, kuid otsus võeti vastu alles pool tundi enne minu siiasaabumist.

Ma usun, et see on hästi tasakaalustatud otsus – ambitsioonikas, kuid samal ajal tasakaalustatud ja õiglane, ning me oleme väga uhked. Ma arvan, et me oleme aega võitnud. Ma arvan, et tõsiasi, et meil on veel üks kuu tugeva konsensuse loomiseks komisjonis, aitab meil loodetavasti siin parlamendis kogu paketi vastuvõtmiseks aega võita. Ma saan aru hr Sacconi ja pr Eki poolt märkusest vajaduse kohta seda teha, kuid öelgem seda nii. Ärgem vaadakem aega kuni 2009. aasta juunini kui sirget koduteed selle parlamendi jaoks; lõpetagem selle parlamendi töö suure pauguga, haripunktiga, võttes vastu need väga tähtsad ettepanekud.

Lubage mul öelda, et minu kontaktide põhjal meie liikmesriikide valitsustega, nimelt praeguse eesistujariigi Sloveeniaga ja peatse eesistujariigi Prantsusmaaga, arvan ma, et valitseb kindel otsustavus seda kiiresti teha, sellega edasi liikuda, sellest tõeline prioriteet teha. Ja kui me seda siin parlamendis samuti teeme, usun ma tõepoolest, et selle paketi heakskiitmine on võimalik – loomulikult pärast vajalikke läbirääkimisi, ja me oleme valmis. Me ei teeskle, nagu oleks meie ettepanek täiuslik. Ma usun, et on võimalik, et parlament saavutab praeguse ametiaja jooksul väga tugeva konsensuse väga ambitsioonika ettepanekute kogumi suhtes.

Me oleme esile tõstnud keerulised ja poliitilised punktid. Lubage mul vaid esitada viimane kommentaar selle kohta. Üheks on tasakaalu küsimus ökoloogilise pühendumise ja meie kasvuhoonegaaside heite vähendamise ning samas teisalt vajaduse vahel tegelda meie tööstuse teatud osades esinevate hirmudega seoses mõnede mõjudega rahvusvahelisele konkurentsile. Tehkem see selgeks: me ei tee ühelegi oma tööstussektorile erandit. Kõik nad on sellega seotud. Mida me arutame, on vaid selleks puhuks, kui ülemaailmset kokkulepet ei saavutata, kuid ülemaailmne kokkulepe jääb meie eesmärgiks ja meie prioriteediks. Jah, tulevad mõned meetmed selle asjaolu mõju pehmendamiseks mõnedes meie tööstusharudes, sest me loomulikult tahame kaitsta Euroopa majandust ja me tahame kaitsta oma töökohti Euroopas. See on tähtis asi ja me usume, et oleme saavutanud väga tasakaalustatud lahenduse.

Seoses esitatud punktiga liikmesriikidevahelise koormuse jagamise kohta oleme otsustanud teha seda laias laastus järgmisel moel. Me vaatame läbi konkreetsed ettepanekud taastuvate energiate kohta. Nagu te teate, oli seatud eesmärgiks saada 20 % energiast taastuvatest energiaallikatest. Täna oleme me 8,5 % juures, nii et meil on veel 11,5 % ees. Me oleme üldjoontes rääkides otsustanud teha poole sellest ühtlaseks piirmääraks – kõik peavad sama suure pingutuse tegema. Ülejäänud osa sellest tuleb meie otsuse kohaselt SKT järgi inimese kohta. See tundub meile kõige õiglasema meetodina, kuna on viisiks, kuidas anda rohkem võimalusi neile, kellel on rohkem ressursse investeerimiseks kui vaeseimatel liikmesriikidel. Ma arvan, et see on õiglane. Me oleme kohandanud seda paindlikkuse kriteeriumiga nende riikide jaoks, kes on juba samme astunud, andes varajastele alustajatele mõnes mõttes auhinna või boonuse.

Kogu metoodika on läbipaistev. Me kavatseme seda tutvustada. Me usume, et see on liikmesriikidevahelise koormuse jagamise vallas heaks ja õiglaseks ettepanekuks. Ma olen küllaltki lootusrikas, et enamik meie liikmesriike võtab selle hästi vastu. Igal juhul on stsenaariumid läbipaistvad, metoodikat tutvustatakse ja kui nõukogu ja parlament suudavad leida parema lahenduse, siis palun tehke seda. Me arvame, et lõpuks on just see lahenduseks, sest see oli tehniliselt mõistlik ja samuti väga õiglane.

Seoses biokütuste probleemiga nõustume me enamjaolt teie poolt öelduga. Küsimus on selles, et täna puuduvad jätkusuutlikkuse kriteeriumid biokütuste suhtes, mida maailmas juba toodetakse ja mis juba ringlevad. Mida me nüüd teeme, on üldse esmakordselt kõrgetasemeliste jätkusuutlikkuse kriteeriumide kehtestamine biokütustele – nii kodumaistele kui sisseostetutele – pidades taas kord meeles, et see, mida me tahame, on ülemaailmne kokkulepe. Praegu puudub ülemaailme kokkulepe: Ladina-Ameerikas tehakse seda ühel moel, Ühendriikides teisel moel ja Aafrikas jälle omamoodi. Seetõttu vajame me rahvusvahelist korda biokütuste jätkusuutlikkuse jaoks, ja seda me teeme: edendame biokütuste uut põlvkonda. Seega, võttes vastu kogu kriitika nendelt, kes ütlesid, et biokütustega kaasnevad mõned ohud – ja me nõustume, et need on olemas – võrrelgem alternatiivi. Me pakume välja alternatiivi, mis on palju parem kui praegune olukord.

Mõned teist olid mures vajaduse pärast suuremateks investeeringuteks tehnoloogiasse. Ma nõustun sellega. Pidagem seda meeles, kui me arutame järgmist finantsperspektiivi. Ma arvan, et me peame rohkem tegema. Ma nõustun, sest CO2 sidumiseks ja ladustamiseks, mis on väga tähtsaks ja paljulubavaks tehnoloogiaks, vajame me kapitali. Muide, liikmesriikide oksjonitulude koha pealt pakume me välja, et liikmesriigid eraldavad osa sellest kliimamuutustevastasele võitlusele. Lootkem, et nad sellega nõustuvad.

Lubage mul teile oma kontaktide põhjal liikmesriikidega kõigi nende protsesside vältel öelda ühte asja, mille ma olen juba avalikustanud. Kliimamuutusi arutades tuleb mulle vahel meelde, mida John Stuart Mill oma isa kohta rääkis. Ta ütles, et tema isa armastas inimkonda üldiselt, kuid vihkas iga üksikindiviidi. Lootkem, et meie liikmesriigid ja mõned meie riigipoliitikud ei ole sellised. Kui nad tahavad kliimamuutuste vastu võidelda, ei saa nad armastada tegevuskava vaid poliitiliselt ning pärast täpsetele eesmärkidele ja meetoditele mitte pühenduda. See on oluline küsimus.

Mida komisjon praegu on teinud, on nende eesmärkide ja kavatsuste tõlkimine konkreetseteks läbipaistvateks meetmeteks ja vahenditeks. Kas nad on täiuslikud? Arutagem seda. Me usume, et nad on usaldusväärsed, õiglased ja mõjusad. Me usume, et on tähtis, nagu hr Hökmark ütles, et me toetume ka turule. Me ei sekku liikmesriikide energiaallikate valikusse – see võib olla lõputu vaidlus. Me ei väida, et see või teine on parim variant. Me ütleme, et nüüd on liikmesriikide poolt ühehäälselt kokku lepitud 20 % taastuvate energiaallikate kasutamise eesmärgi suhtes – ilmsetel põhjustel oleme me pidanud rõhu asetama taastuvatele energiaallikatele, sest me peame turule mõningaid selgeid ergutusi andma – turg on see, kes otsustab parima tehnoloogia ja energiaallika üle. Me ei anna täpsemaid juhtnööre, sest see ei ole see, mida me tegema peame.

Kuid palun mõelge sellega kaasnevate raskuste üle. Me kehtestame üldised eeskirjad ja põhimõtted ja vahendid 27 väga erineva olukorra jaoks, mitte ainult majandusliku arengu, vaid ka energiaallikate, nende riikide ajaloo ja mõnedest nendest probleemidest teadvustamise kultuuri seisukohalt. On vältimatu, et lõpuks tekivad mõned erimeelsused. Tähtis on omada kooskõlastatud lähenemist. Ma usun, et me oleme tulnud täna siia kooskõlastatud lähenemisega.

Ma väga ootan vajalikke arutelusid õigusloome tasandil ja usun tõepoolest, et koos partnerlusvaimuga, mida me oleme teiste tähtsate õigusaktide puhul näinud, saavutame me koos Euroopa Parlamendi ja nõukoguga väga ambitsioonika ja samas reaalse ettepaneku.

(Aplaus)

  President. – Arutelu on lõppenud.

Tänase istungi protokoll esitatakse parlamendile kinnitamiseks järgmisel osaistungjärgul.

Kirjalikud avaldused (artikkel 142)

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. – (IT) Ma tervitan energia- ja kliimapaketti, mille komisjon meile esitas. On tähtis, et Euroopa Liit jätkab juhtrolli mängimist kliimamuutustevastases võitluses, ja sellepärast peame me võtma tõsise kohustuse eesmärgi 20-20-20 aastaks 2020 (20 %line kasvuhoonegaaside heite vähendamine, 20 %line energiasääst ja 20 %line taastuvate energiaallikate osakaal) saavutamiseks. Siiski tuletan ma komisjonile meelde, et asjade praeguse seisuga on ainsaks arenenud tasemega tehnoloogiaks, mis on suuteline tagama tõelist energiatõhusust ja jätkusuutlikku CO2 heite vähendamist, tuumaenergia.

Mõned Euroopa riigid on sellel alal kaugel ees, teised liiguvad selles suunas, samas kui osa endiselt – ja see käib Itaalia kohta – ei liigu kuhugi. Loomulikult on minevikus puudu olnud ühtne reguleeriv raamistik ja üldisemalt laiahaardeline ELi strateegia selle teema kohta. Alles nüüd võtab Euroopa Komisjon ilma aga’de ja kui’deta algatuse enda peale, sest rahvusvaheline asjade käik nõuab julgeid otsuseid.

Siin on kaalul meie majanduse tulevik; kaudselt samuti ka meie võimalus teha oma hääl kuuldavaks õiguste tunnustamise alal igas maailmanurgas, ilma pantvangi võtmist kartmata.

  Petru Filip (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Hinnates komisjoni keskkonnaalaseid muresid, oleme samas täielikult haaratud tegurite vähesest tähtsusest, mida kasutatakse heitkoguste sertifikaatide jaotamise arvutamise algoritmis. Samasuguse SKTga, kuid erinevate sotsiaalsete ja majanduslike väljavaadetega riikide investeerimispotentsiaali kajastamiseks on vaja uusi paranduskoefitsiente. Nõutav investeeringute tase erineb suuresti vastavalt teatava Euroopa piirkonna arengutasemele. Seega võetakse heite lubatud piirides hoidmiseks vajalikud riiklikud eelarvevahendid tehnoloogiainvesteeringute eelarvest, luues sellega takistuse Euroopa keskkonnaalaste standardite täitmisele majanduslikult kehvas olukorras olevates piirkondades.

Euroopa solidaarsuse põhimõtet saab vaimus tunnustada vaid siis, kui neid riike ja piirkondi, mis on arengu mõttes allapoole Euroopa keskmist, koheldakse nende konkreetset arengutaset silmas pidades. Sama põhimõtte alusel loodan ma, et need minu Saksamaa kolleegid, kes kritiseerisid Nokia otsust paigutada ettevõte ümber Rumeeniasse, õpivad lõpuks – ja ütlevad seda lihtsal viisil koondatud Saksamaa töölistele Bochumis – et Rumeenia tööliste palgad on nende omadest kümme korda madalamad, samas kui liitri piima või bensiini hind on sama mis Saksamaal.

  Urszula Gacek (PPE-DE), kirjalikult. – Tänane arutelu loob uue soodsa keskkonna edendamaks laiemat sotsiaalset arutelu rolli üle, mida tuumaenergia tulevikus Euroopas mängib. Tuumaenergia on tõestatud ja tõhus viis elektrienergia tootmiseks, mis ei tekita kasvuhoonegaase. Ma kahtlustan, et keskmine Euroopa kodanik ei ole sellest tõsiasjast üldse teadlik.

Avalik arutelu keskendub peaaegu ainult taastuvatele energiaallikatele ja fossiilkütuste põletamise mõju piiramisele.

Me peaksime olema ausad ja tunnistama, et sellel, kui palju energiat me suudame taastuvatest allikatest toota, hoides hindu jätkuvalt konkurentsivõimelistena, on piir ees. Taastuvad allikad on tähtsad, kuid me ei saa kodanikke eksitada, öeldes, et taastuvad energiaallikad üksi lahendavad probleemi. Samas kui CCS skeemid vähendavad fossiilkütustest tulenevate kasvuhoonegaaside heidet, tuleb tehnoloogiad endiselt rakendada tööstuse tasemel. Lisaks sellele on neil küljes märkimisväärne hinnasilt.

Vastutustundlik lähenemine kliimamuutuste väljakutse lahendamisele nõuab tasakaalu – majanduslikult rakendatavate taastuvate energiaallikate tehnoloogiate valik, CCS süsteemid ja tänapäevased tuumaenergia tehnoloogiad. Meie vastutuseks on tagada, et kõiki valikuvariante uuritakse, ilma et ühe nimel teised välja jäetakse.

  Gyula Hegyi (PSE), kirjalikult. – Taastuvad energiaallikad saavad põhimõtteliselt pakkuda lahenduse ülemaailmsetele kliimamuutustele ja Euroopa energiakriisile. Samas on biokütused ja muud bioenergia vormid vastuolulisteks vahenditeks kliimamuutuste vastu võitlemisel. Teatud määrani asendavad nad positiivselt fossiilkütuste energiat, kuid suuremas mahus seavad nad ohtu vihmametsad ja kolmanda maailma riikide toiduvarud.

Juba on murettekitavaid märke metsade kadumisest Brasiilias, Indoneesias, Malaisias ja teistes riikides. Toiduhinnad on kerkinud samuti biokütuste kasvavale tarbimise tagajärjel. EL peaks piirama oma biokütuste tarbimist liidu põllumajandusliku võimsuse ülejäägi piiridesse, hoides ära metsade maharaiumise.

  Monica Maria Iacob-Ridzi (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Me toetame täielikult komisjoni tema püüdes pakkuda liikmesriikidele ja kodanikele teostatavat kava energia ja keskkonnaalaste eesmärkide saavutamiseks. Siiski peaksime me arvesse võtma nende ettepanekutega kaasnevaid rahalisi ja majanduslikke aspekte.

On vaja vaadata läbi keskkonnaprojektidele riigiabi eraldamise reeglid. Arvestades praegust mõnede tööstusharude kõrget saastemäära ja tõsiasja, et kohandamine rohelise tehnoloogiaga ei ole rahaliselt tulus, võib 60–100 % ulatuv riigiabi olla mõistlik lahendus. Kaevandamine on selliseks tööstusharuks ja vajab hädasti CO2 sidumise ja ladustamise tehnoloogiat.

Seoses komisjoni projektiga rajada 12 uut kivisöel ja gaasil põhinevat elektrijaama, mis on varustatud CO2 sidumise ja ladustamise tehnoloogiaga, tahaksin ma korrata Rumeenia valmisolekut rajada selline elektrijaam oma territooriumile. Jiu oru madalikul on see eelis, et ta on mineraaliderikas ja asub töötavate elektrijaamade läheduses.

  Janusz Lewandowski (PPE-DE), kirjalikult. – (PL) Kliimamuutuste probleem ja loodusliku keskkonna hävimise vastane võitlus tõusid Euroopa Liidu tegevuskava etteotsa 2007. aastal. Euroopa Komisjoni ettepanekud on eelmise aasta märtsis välja töötatud ambitsioonikate eesmärkide konkreetseks väljundiks. Need kajastavad meie 27 rahvusest koosneva ühenduse poolt võetud juhtrolli seoses kasvuhoonegaaside heite piiramisega.

Ma ei soovi muuta eesmärke või ambitsioone küsitavaks, kuid tuleb aru saada, et Euroopa Ühendus koosneb kahest riikidegrupist, keda kuni viimase ajani lahutas nn raudne eesriie. Lääneriigid on juba aastakümneid olnud tundlikud vajaduse suhtes kaitsta looduskeskkonda. See päädis keskkonnanõuetega, mis on väärt kopeerimist teistel kontinentidel. Sellele vastupidiselt toimus endise Comeconi riikides kiire industrialiseerimine. See hõlmas raua- ja terasetööstust, raskekemikaalide tööstust ja muud liiki tööstuste potentsiaali arendamist, millel olid keskkonda kahjustavad tagajärjed.

Liidu standarditele vastavusseviimise protsess oli eriti kulukas ja pole üllatav, et need riigid kauplesid oma ühinemislepingutes välja nii palju üleminekuperioode. Kesk- ja Ida- Euroopa riigid viisid selles mõttes väga lühikese aja jooksul läbi erakordselt olulise ümberkujundamise.

Euroopa Komisjoni ettepanekutele vastavalt seisavad need riigid nüüd silmitsi väljakutsetega, mis võivad osutuda suuremaks, kui nad on suutelised, ja mis võivad mõjutada nende arenguvõimalusi. Õige tasakaalu leidmine keskkonnanõuete, õigete konkurentsitingimuste ja töökohtade kaitse vahel on midagi, mis puudutab kogu Euroopa Liitu. Siiski on eriti tähtis, et raskustes olevad riigid järele jõuaksid.

  Athanasios Pafilis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Komisjoni presidendi hr Barroso poolsel nõukogu kliimamuutuste vastase võitluse meetmete esitlemisel on järgmine eesmärk ja visioon:

tugevdada Euroopa monopole intensiivistunud imperialistlikus konkurentsis energia valdkonnas. Püütakse ära kasutada saasteainete heite piiramise keskset eesmärki, et turge jagada ja takistada esilekerkivate uute jõudude (Hiina ja Brasiilia) kasvu, mis nõutavad suuremat turuosa.

See pakub väljundit kapitali ülearusele kogunemisele keskkonnaalase müügi abil. Pärast strateegiliselt tähtsate sektorite (energia, telekommunikatsioon) liberaliseerimist on tänane majandus monopolistlikule kapitalile uueks suurepäraseks investeerimisvõimaluseks. Sellel põhjusel rääkis hr Barroso investeerimisest innovatiivsetesse energiatehnoloogiatesse, tehnoloogilisest kaasajastamisest ja erarühmade kasutamisest uute keskkonnaalaste õigusaktide nõuete täitmiseks. Lisaks sellele rajas Kyoto protokoll uue kapitalistliku turu saastekvootidega kauplemisel. Saastamisõigus vahetatakse raha vastu „süsinikdioksiidi aktsiaturul”.

See toidab klassipõhise koostöö kliimat, püüdes ära kasutada ülemaailmset teadlikkuse kasvu, varjates tõsiasja, et ohtlikud kliimamuutused ja ülemaailmne soojenemine tulenevad tööstuse arengust, mis põhineb kapitalistlikul kasumil, maakera, õhu, energia, vee äriks muutmiselt.

Need meetmed on kahjulikud inimeste vajadustele ja kapitali kasumlikkuse arengule keskkonna alal.

  Daciana Octavia Sârbu (PSE), kirjalikult. – (RO) ELi liikmesriigid seisavad silmitsi väljakutsetega, mida põhjustavad kliimamuutused, suurenev sõltuvus energia sisseostmisest ja energia kõrge hind. Seetõttu on Euroopa Liidu pühendumine kasvuhoonegaaside heite vähendamisele vähemalt 20 protsendi võrra aastaks 2020, eriti energiasektori meetmete kaudu, suureks sammuks ülemaailmse soojenemise vastu võitlemisel.

Vähesel süsinikul põhinevale energiale ülemineku kiirendamine, lülitudes ümber biokütustele ja taastuvatele energiaallikatele, tugevdab innovatsiooni ja tõstab tööstuslikku konkurentsivõimet.

Arenevate majandustega liikmesriikidele, eriti Rumeeniale ja Bulgaariale, lubatakse võrreldes 2005. aastaga 20 %list heite kasvu väljaspool saastekvootidega kauplemise süsteemi olevates tööstusharudes, ning see kasv arvutatakse SKT põhjal. See on tõestuseks ELi-poolsest solidaarsusest, tagades, et vaesemad riigid saavad võimaluse jõuda järele rohkem arenenud majandustele.

  Toomas Savi (ALDE), kirjalikult. – Möödunud nädalal kirjutasid Vene Föderatsiooni president Putin ja peaministri esimene asetäitja Medvedjev Sofias alla üle Musta mere ulatuva South Stream’i nimelise gaasijuhtme ehitamise lepingule. Just praegu, kui Lissaboni leping on ratifitseerimisel, näib üsna kummalisena, et Bulgaaria ei pidanud nõu oma Euroopa partneritega.

Liidu energiapoliitika püüdleb liikmesriikidevahelise solidaarsuse vaimus energiavarustuse kindluse tagamise poole liidus. Eksperdid näevad South Stream’is ohtu Nabucco projektile, mis on lisatud ELi üleeuroopalisse energiavõrkude raamistikku.

Minu arvates on Bulgaaria tegutsenud väga pettumust valmistaval moel, kirjutades alla kahepoolsele energiaalasele lepingule Vene Föderatsiooniga. Kuigi Nabucco on nimetatud ühe Giuseppe Verdi ooperi järgi, meenutab praegune mänguseis pigem operetti või farssi.

  Theodor Dumitru Stolojan (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Me tervitame presidendi algatust tulla Euroopa Parlamenti energiat ja kliimamuutusi puudutavaid ettepanekuid esitlema. Me kasutame seda võimalust, et paluda Euroopa Komisjonil pöörata erilist tähelepanu ja võtta kõik vajalikud meetmed NABUCCO projekti kiirendamiseks, mis on keskse tähtsusega ELi gaasivarustuskindluse tagamiseks.

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE), kirjalikult. – (RO) Ma usun, et kliimamuutustevastast võitlust saab võita vaid siis, kui meil õnnestub tagada ülemaailmne solidaarsus. Euroopa Liit peaks kliimamuutuste teema lisama kõigisse oma lepingutesse, olgu need kahepoolsed või mitmepoolsed.

Samuti on oluline, et kohandused kliimamuutustele võtaksid arvesse ja võimaldaksid liidu jätkusuutlikku majanduslikku arengut. Biokütuste toormaterjali ei tohiks soodustada inimtarbeks mõeldud saagi kahjustamisega. Transpordi säästev areng võib aidata kliimamuutusi vähendada.

Liikmesriigid peaksid valima energiaallikad, mis saastavad võimalikult vähe. Ma kutsun komisjoni üles vaatama läbi 2007–2013 finantsperspektiivi ja 2008. aasta eelarve, ühenduse programmid ja poliitikad, samuti ka peamised õigusaktid, nii et võetaks arvesse kliimamuutusi.

Komisjon peaks tunnistama riiklike, kohalike ja regionaalsete ametiasutuste tähtsust kliimamuutustele kohandamise meetmete väljatöötamisel ja jõustamisel, samuti ka vajadust anda neile volitused ja võimaldada neile vajalikku toetust.

Ma usun, et on vaja Euroopa raamprogrammi eesmärgiga vähendada kõrbestumise ja veepuuduse ohtu.