Istungi stenogramm

Kolmapäev, 30. jaanuar 2008 - Brüssel

13. Tööplaan

  President. − Praeguse osaistungjärgu päevakorra projekti lõplik versioon, koostatud esimeeste konverentsil neljapäeval, 17. jaanuaril 2008 järgides kodukorra artikleid 130 ja 131. Tehtud on ettepanekud järgmisteks muudatusteks:

Brüsseli osaistungjärk:

Fraktsioon GUE/NGL palvel ja kõigi fraktsioonide nõusolekul teen ettepaneku, et ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja hr Javier Solana, kes on juba meie seas ja keda ma soojalt tervitan, ja komisjoni avaldused olukorra kohta Gazas lisataks tänase päevakorra 2. punktina Iraani olukorda käsitleva punkti järele.

(Parlament kinnitas palve.)

Esitatud on ka palve, et me lõpetaksime arutelu resolutsiooni ettepanekute esitamisega ja hääletaksime nende osas veebruari osaistungjärgul.

  Francis Wurtz, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (FR) Hr president, minu fraktsioon on teinud ettepaneku aruteluks kõnealusel teemal samadel põhjustel, mil oleme teinud ettepaneku, et veebruaris tuleks vastu võtta resolutsioon. Seda selleks, et omada võimalust hr Solana kuulamiseks ja et parlament saaks seejärel oma seisukohta selgitada, kolmel põhjusel.

Esimeseks põhjuseks on muidugi Gaza blokaad, mis näib meile ühiskaristusena, mis on humanitaarsest vaatenurgast täiesti vastuvõetamatu ning Iisraeli turvalisuse seisukohast poliitiliselt tulemusi mitteandev ja ebaefektiivne. Teiseks põhjuseks on uus olukord, mis on tekkinud tänu sellele, et Gaza elanikud on piiri avanud. Kolmas ja kõige olulisem põhjus on Euroopa reageering küsimusele, mida meie saame teha tagamaks, et nimetatud piiride avamine toimuks kontrollitud ja stabiilsel viisil ja muutmaks seda sammu rahutegevuse kui terviku osaks.

Arvan, et nüüd oleks kasulik kuulda, mida hr Solanal öelda on, arutleda kõnealuse küsimuse üle ja lõpetada arutelu resolutsiooniga veebruaris.

(Parlament võttis ettepaneku vastu.)⁽¹⁾

(Vastu võeti muudetud tööplaan.)

⁂

  Daniel Hannan (PPE-DE). – Hr president, viitan siinkohal menetluskorrale – vastavalt kodukorra artiklile 173, artikli 19 lõikele 1, artiklitele 161 ja 171, esindab põhiseaduskomisjoni otsus, millele te just viitasite, kahjuks hetke, mil see parlament hülgab igasuguse õiguspärasuse või õigusnormid.

Möödunud nädalal palusite te ja teile anti põhiseaduskomisjoni poolt diskretsiooniõigus omavoliliselt jätta kohaldamata selle parlamendi kodukord vastavalt enda nägemusele. Kodukord ei võimalda sellist tegevusvabadust. Viitasite kodukorra artikli 19 lõikele 1. Lubage mul ette lugeda, mis selles kirjas on: „President korraldab kogu parlamendi ja selle organite tegevust käesolevas kodukorras sätestatud tingimustel.” Kodukord ei anna teile diskretsiooniõigust kodukorra eiramiseks põhjusel, et teile ei meeldi muudatusi tegevate või taotlusi esitavate inimeste arvamused, mis, nagu te oma kirjas möönsite, „tuginesid formaalselt ja vastasid ... kodukorra nõuetele”.

Mis sundis teid nii tegutsema, hr president? Milline tegevus on viinud teid selle äärmuseni, et eelistate seaduse järgimise asemel rebida ribadeks oma kodukorra? Oli see mõni tegevust takistav venitamistaktika? Vaevalt küll! See osa meist, kes referendumit nõuab, moodustab 785-st võib-olla 40 või 50. Me oleme vähemus. Halvim, mida me teha saanuks, oli minutipikkuste kõnede esitamisega pisut teie lõunat edasi lükata, kuid isegi see on teile vastuvõetamatu!

Kas võib olla, et teie omavolilise käitumise, õigusnormide mittejärgimise põhjuseks on asjaolu, et elate meie peal välja põlguse, mida tunnete riikide valijaskondade suhtes, kes hääletavad muudkui Lissaboni lepingu vastu, millal iganes neile selleks ka võimalus antakse?

Kui ma eksin, siis tõestage seda, korraldades referendumid, mida tavatsesite toetada siis, kui arvasite, et suudate neis võidukas olla. Lubage inimestel Lissaboni lepingu üle otsustada. Pactio Olisipiensis censenda est!

  President. − Hr Hannan, sätetele viitamisel suurendaks teie usaldatavust neile täies ulatuses viitamine. Tegelikult sätestab kodukorra artikkel 19, et „Tal“ – see tähendab presidendil – „on kõik volitused, et juhatada parlamendi tööd ja tagada selle nõuetekohane läbiviimine“. Õiguslikku positsiooni väljaselgitamiseks ja kindlustamaks, et ma ei võtnud vastu ühtki ühepoolset informeerimata otsust, tegutsesin ma demokraatlikult ja pidasin nõu isikutega, kes on kõige paremini kursis kodukorra artiklitega, nimelt põhiseaduskomisjoniga. Komisjon esitas mulle, presidendile ja minu asetäitjatele tõlgenduse, mille põhjal on meil võimalik jätkata. Ma ei saa aru, kuidas seda võib nimetada ebademokraatlikuks, kuna siin järgitakse õiglast ja demokraatlikku parlamentaarset korda.

(Aplaus)

(1) Tööplaani tehtud lisamuudatused (vt protokoll).