President. – Järgmine punkt on Fiona Halli raport tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon nimel, teemal „Energiatõhususe tegevuskava: potentsiaali realiseerimine“ (2007/2106(INI)) (A6-0003/2008).
Fiona Hall, raportöör. − Hr President, tahaksin alustuseks väga tänada variraportööre hea koostöö eest antud raporti koostamisel.
Energiatõhusus on elulise tähtsusega süsinikuheidete vähendamisel, varustamise turvalisuse parendamisel ja majandusliku tõhususe suurendamisel. 2006. aasta oktoobris töötas komisjon välja energiatõhususe tegevuskava, tehes ettepaneku energiatõhususe parendamiseks 20 % võrra aastaks 2020 ja määrates tegevuseks 10 prioriteetset valdkonda. Need ulatusid seadmetest ehitiste ja transpordini ning hõlmasid rahalisi stiimuleid, energiatõhususe teadlikkust ja muudki. ELi riigipead andsid oma toetuse komisjoni tegevuskavale eelmises märtsis ja energiatõhususest räägiti uudistes, kuna Saksamaa liidukantsler Merkel väitis, et ebaefektiivsed hõõgpirnid tuleks keelustada.
Nüüd on parlamendi kord tegevuskava hinnata. Ma loodan, et meie raport saadab välja tugeva signaali parlamendiliikmete soovide kohta seoses energiatõhususega. Esimeseks signaaliks on, et kõnealune mõned komisjoni ettepanekutest ei ole piisavalt põhjalikud. Tahaksin tuua kolm näidet. Esiteks ettepanek vaadata üle hoonete energiatõhususe direktiiv: komisjon teeb ettepaneku minimaalseteks energiatõhususe nõueteks hoonetes ja hoonete osades miinimum, mis on hea. Hooned on võtmetegurid energiatarbimise vähendamisel. Rohkem kui 40 % meie kasutatavast energiast tarbitakse hoonetes ja 75 % täna püsti olevatest hoonetest on siin veel ka aastal 2050, nii et meil tuleb tegeleda energiatõhususe küsimusega nii olemasolevates kui uutes hoonetes. Aga me ei tohi ainult langetada hoonete energiatõhususe direktiivis toodud 1000 m2 piiri, me peaksime sellest üldse vabanema ja direktiivi kohaldama kõigile hoonetele, mis vajavad kütet ja konditsioneeri, olenemata nende suurusest. Samuti peame ettepoole tooma passiivmaja standardi tähtaja elamute ja mitteeluruumide osas kõikjal Euroopas. Sellisest keskmise tähtajaga eesmärgist ei piisa.
Teiseks, seadmete osas tervitab parlamendi raporti ettepanekut kehtestada minimaalsed energiatõhususe nõuded koos energiatõhususe tähistamise dünaamilise süsteemiga, et olla kursis tehnoloogia arenguga. Aga meie raportis kutsutakse komisjoni üles kehtestama ühe vati suurust energiatõhususe nõuet puhkerežiimil olevatele seadmetele ja analüüsima potentsiaalset energiat, mida säästetaks puhkerežiimi kaotamise läbi. Meie raportis soovitatakse komisjonil ka tungivalt kehtestada ajakava mõnede väga ebaefektiivsete seadmete, näiteks terrassisoojendite täielikuks turult eemaldamiseks.
Kolmandaks kutsutakse raportis üles enam aitama väikeettevõtteid, mida eriti mõjutab kütusehindade tõus ja mis vajavad energiatõhusust. Kahjuks on nii ELi kui siseriiklikud rahastamisskeemid keerulised. Pole lugu, kui tegemist on suure ettevõttega, aga kui olete mikroettevõte vaid käputäie töötajatega ei suuda te keerulistele programmidele juurde pääseda. Väikeettevõtteid peab kohtlema nagu koduseid majapidamisi ja pakkuma neile lihtsaid skeeme ja raha kohe kätte.
See on siis raporti esimene sõnum: et me peame minema veidi kaugemale. Teine suur sõnum seisneb selles, et ei komisjonil ega riikide valitsustel ei ole õnnestunud rakendada kehtivaid energiatõhususe õigusakte. Komisjoni tegevuskava, mis näeb aastaks 2010 ette 20 % säästmise, ei ole eraldiseisev kava. See tugineb suuresti eelmistele õigusaktidele ning kõnealuse õigusakti rakendamine on olnud häbistav. Hoonete direktiivi on korralikult üle võtnud vaid mõned liikmesriigid. Kuus kuud pärast 30. juuni tähtaega pole üks kolmandik liikmesriikidest ikka veel esitanud oma riikliku energiatõhususe tegevuskava. Komisjon ei ole värvanud 20 lisatöötajat, kes on vajalikud energiatõhususe eesmärkide täitmise seisukohast ja sel põhjusel on tegevuskava ajakava täitmata.
Tahaksin siiski komisjoni tänada raportis esinenud kriitikale väga positiivselt ja konstruktiivselt vastamise eest, ja eriti kirjavahetuse eest volinik Piebalgsi ja prl Niebleri vahel, mille abil parlament sai antud olukorrast värskemat teavet.
Andris Piebalgs, komisjoni liige. − Hr president, tahaksin väga tänada prl Halli väga õigeaegse ja tähtsa raporti eest.
Meie püüdlused keskenduvad mitte ainult kehtivate õigusaktide rakendamisele, vaid energiatõhususe tegevuskavade esitamisele. Tahaksin mainida, et oleme saavutanud ka jätkusuutlikku edu. Sel nädalal käivitasime linnapeade kohustuste programmi, milles osaleb enam kui sada linna. Oleme kolledžis vastu võtnud taastuva energia direktiivi, mis kaudselt tugevdab energiatõhusust. Võtsime vastu ettepaneku CO2 vähendamiseks ETSi välises sektoris. Võtsime vastu ettepaneku autodest pärit heitgaaside osas. Võiksin nimetada veelgi väga tugevaid meetmeid, mida komisjon on korraldanud. Me ei ole tegutsenud ainult õigusaktide osas. Jätkusuutliku energia nädal on hea näide sellest, kuidas komisjoni energiatõhususe edendamise poliitika vilju kannab.
Usun, et peaksime rakendamist tugevdama. Komisjon on alustanud 59 rikkumisjuhtu õigeaegselt rakendamata jätmise osas. Täna on pooleli 42 rikkumisjuhtu. Komisjon jätkab tööd selles küsimuses ja kontrollib ka vastavust õigusaktidele. Euroopa Komisjon keskendub sellele tõsiselt. Usun, et tänu kehtivale seadusandlikule ettepanekule ETSi, ETSi-välise ja taastuva energia osas pööravad liikmesriigid energiatõhususele enam tähelepanu.
Energiatõhususe tegevuskavade osas oli meie algus üsna leige. Kirjutasin ministritele, meenutades neile nende kohustust esitada aruanne ja koostada kvalitatiivsed kavad ning nüüdseks on 21 27-st liikmesriigist seda teinud. Oleme teostanud eelanalüüsi energiatõhususe tegevuskavade, mis on paketi osaks ja jäävad mõnikord seadusandlike püüdluste varju. Usun, et oleme sellist tegevust jätkates õigel teel.
Küsimustes, mida prl Hall mainis: hoonete direktiivi ülevaatamine kuulub käesoleva aasta töökavasse. Hetkel on meil käsil seadmetes energiatõhususe määramise viimased etapid. Muudame ka tähistamise direktiivi. Järgime tõesti kõiki nõudeid, mida Euroopa Parlament meile esitanud on.
Aga ma usun, et see direktiiv annab ka komisjonile järgimiseks väga head suunised, kuna on väga konkreetne. Võin öelda, et mõnes valdkonnas on asjad paremad, mõnes halvemad. Usun tõesti, et me pöörame vajalikku tähelepanu, kuid võiksime seda teha veelgi enam. Saame kindlasti hakkama. Käesolev raport ei jää riiulile tolmuma, vaid me kasutame töödokumendina. Annan parlamendile pidevat teavet selle kohta, kuidas meil energiatõhususe vallas läheb.
Evangelia Tzampazi (PSE), keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamuse koostaja. – (EL) Hr president, volinik, daamid ja härrad, raport on valmis ja ladus. Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvates oleme rõhutanud olulisi küsimusi. Üldiselt peetakse energiatõhususe parendamist kõige kiiremaks, jätkusuutlikumaks ja ökonoomsemaks viisiks kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ja energiatõhususe parendamiseks. Peaksime julgustama uuringuid ja ökoloogilist innovaatilisust energiatõhusate tehnoloogiate väljatöötamise teel, eirates aga tarbijate harjumuste muutmise vajadust. Oleme rõhutanud avaliku sektori võimalikku rolli Euroopa sihtmärkide saavutamisel valides energiatõhusad tooted ja teenused.
Peaksin märkima, et Euroopa kodanikena anname kõik antud küsimuses oma panuse, seda nii poliitkate kaardistamise kui kehtivate õigusaktide rakendamises osas, ning seda läbi valikute, mida teeme oma igapäevaelus.
Avril Doyle, fraktsiooni PPE-DE nimel. – Hr president, ma nõustun prl Halliga, kui ta oma raportis märgib, et energiatõhusus on kõige tasuvam ja koheselt kättesaadav vahend kasvuhoonegaaside heitmete piiramisel.
Jah, komisjonil on õigus, kui ta oma energiatõhususe tegevuskavas märgib, et eesmärkide saavutamisel on kõige olulisemad poliitiline tahe ja kaasatus riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil.
Kogu raportis kritiseeritakse õigusega nii komisjoni kui liikmesriike, et need ei ole teinud rohkem kehtivate energiatõhususe alaste õigusaktide rakendamiseks. Tänu sellele survele on volinik suurendanud oma meeskonda energiatõhususe valdkonnas ja, nagu ma aru saan, rajanud spetsiaalse üksuse energiatõhususe tegevuskava jälgimiseks, rõhutades prioriteetset kohta, mille komisjon lõpuks energiatõhususele annab, et panustada meie CO2 heitmete vähendamisse ja aidata lahendada olulisi kliimamuutuste probleeme.
Parlamendi raport näitab aga, et liikmesriigid on oma riiklike energiatõhususe tegevuskavade esitamisel ikka masendavalt aeglased ja ma tahaksin paluda komisjonil jätkuvalt neile survet avaldada.
Isegi Balil kritiseeriti Euroopat selle eest, et Euroopa ei rõhuta piisavalt energiatõhususe valdkonda ja meie püüdeid CO2 heitmeid vähendada. Vajame segu seadusandlikest ja turul põhinevatest vastustest. Näiteks kui kogu ELi valgustus võtaks kasutusele uued tehnoloogiad, säästetaks sel moel väga palju energiat. Säästetaks viiskümmend miljonit barrelit naftat ja CO2 heitmed väheneksid 28 miljoni tonni võrra aastas.
Ootame sel aastal komisjonilt energiatõhususe tähistamise direktiivi läbivaatamist, kuna majapidamisseadmetele kehtiv A kuni G skeem ei jäta ruumi suurenevaks energiatõhususeks ja kuigi see on väga selge ja tarbijasõbralik, tekitab see praegu turustamisprobleeme palju tõhusamatele toodetele, kuna on oma aja ära elanud. Paljud seadmed on liigitatud klassi A+ või A++, kuid neid kategooriaid ei ole enam olemas. Teisest küljest on ELis hetkel enam kui 188 miljonit üle 10 aasta vanust ja hirmutäratavalt ebaefektiivset majapidamisseadet.
Ma tänan prl Halli ulatusliku raporti eest ja soovitan kolleegidel sellega tutvuda.
Adam Gierek, fraktsiooni PSE nimel. – (PL) Hr president, volinik, prl Halli, keda ma kompleksse lähenemise eest tänan, raportis juhitakse tähelepanu märkimisväärsele viivitusele liikmesriikide ja komisjoni poolt kehtivate õigusaktide rakendamisel selles valdkonnas.
Primaarenergia tõhus kasutamine sõltub parendatud tõhususest selle elektriks muutmisel, normide rakendamisel minimaalseks energiatarbimiseks, hoonete laialtlevinud termomoderniseerimiseks, kaastootmise laialtlevinud kasutamiseks haldusbarjääre kõrvaldades ning energiasiirde kahjude ja hõõrdumisest tekkinud kahjude vähendamiseks.
Raportis rõhutatakse ka probleemi globaalsust ja vajadust vähendada kasvuhoonegaaside heitekoguseid. Elamumajandus moodustab umbes 40 % kogu energiatarbimisest ja termomoderniseerimine võib selle sisselaset vähendada vähemalt poole, s.o 20 % võrra kogu tarbitud energiast. Lisaks võib kaastootmine koos energiasiirde kahjude vähendamisega kahekordistada energiatõhusust. Koosvõetuna võib võimaliku säästmise primaarenergias, mis on saavutatav tuntud tehnoloogiate kasutamise, nimelt termomoderniseerimise ja kaastootmise kaudu, hinnata umbes 25 % kuni 30 %, samaväärse CO2 heitkoguste vähendamisega.
Paradoks seisneb aga selles, et nende plaanide rakendamist võivad takistada hilisemad Euroopa Komisjoni määrused, mis konkreetselt piiravad CO2 heitkoguseid, mis vanemate elektrijaamade ja uuendusi vajavate kütmistehaste puhul, tõstavad tootmiskulusid ja vähendavad võimalusi investeerimiseks moderniseerimisse.
Veel üks globaalne aspekt on vajadus koostada ühised keskkonnasobivuse normid, mida kohaldatakse nii ELis kui selle partnerriikides. See on eeltingimuseks nii kasuliku koostöö kui õiglase konkurentsi jaoks maailmaturgudel.
Jorgo Chatzimarkakis, fraktsiooni ALDE nimel. – (DE) Hr president, tahaksin alustuseks tänada ja õnnitleda oma kolleegi Fiona Halli, kes on tulnud välja õige vastusega komisjoni väga tähtsale ja läbimõeldud olulisele algatusele. Pean kiitma volinik Piebalgsit selle eest, et ta asetas end nende etteotsa, kes on pühendunud energiatõhususele, kuna energiatõhusus on energiaga varustamisel kahtlemata üks peamisi isemajandamise allikaid. Samuti on see innovaatilisuse allikas kuna me teeme kõike, mida raportis ette paneme, saame isegi globaalselt olema selles valdkonnas teistest tunduvalt eespool, innovaatilisuses ja Lissaboni protsessi eesmärkide osas.
Olgu, kuidas on, mind üllatab raporti mõnetine ülemäärane kriitika inimeste eluviisi aadressil. Toon ühe näite: lõikes 16 väidetakse julgelt, et komisjon peaks teatud seadmed turult eemaldama. Eraldi viidatakse terrassisoojenditele või Heizpilze – „kuumaseenele“, nagu Saksamaal neid mõned kutsuvad. Hüsteeria kliimamuutuste pärast toob mõnikord välja tõeliselt totalitaarsed jooned!
Meil on just õnnestunud suitsetajad kohvikutest välja tõsta. Usun, et toimisime õigesti ja ma ei näe selles suhtes probleemi. Paljud majaomanikud on nüüd käitunud nutikalt ja paigaldanud välja need terrassisoojendid. Tekkinud on uus kultuur. Inimesed on hakanud kokkusaamisi korraldama väljas, kus nad saavad suitsetada, ja nüüd ilmuvad lagedale Euroopa poliitikud, need mõned üksikud, ja ütlevad 490 miljonile inimesele, kuidas nad võivad või ei või oma vaba aega veeta. Püüame jälle muuta elustiili. Ma arvan, et meie kodanikud ei kannata seda enam kaua.
On selge, et kliimamuutustega võitlemise eesmärgid peavad olema kõikehõlmavad, kuid peame endalt tõesti küsima, kas me peaksime reguleerima inimeste elustiile. Või kas me tahame terrassisoojendid ebaseaduslikuks kuulutada jõululaatadel, mida me teame Saksamaalt ja – jah, Claude – Luxembourgist ja Belgiast ja Austriast? Meile tuleks meelde tuletada, et me ei unustaks oma kaaskodanikke ja väldiksime sekkumist ühiskonna nii meeldivasse osasse nagu seda on inimeste eraelud.
Mieczysław Edmund Janowski, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Hr president, volinik, tänapäevani on homo sapiens põhjustanud tõsist kahju keskkonnale, mille olulisim osa ta ise on. Märkimisväärses ulatuses juhtub see tänu energiakasutusele ja prl Halli raporti energia mõistlik kasutamise kohta on seega väga teretulnud.
Hindan eriti asjaolu, et raportis käsitletakse hoonetele esitatavaid nõudeid. Energiatõhususe ja termosoojustamise kõrgemaid norme tuleb kohaldada mitte ainult uutes hoonetes, vaid ka renoveeritavates ehitistes.
Järgmiseks on LEDidel põhineva valguse kasutamine, mis säästab energiat ja kestab kaua. Paljud kodused elektriseadmed tarbiksid samuti vähem energiat kasutamise ajal, ning vältida saaks ka energia raiskamist ajal, mil seadmed on ooterežiimil.
Pooldan maksusoodustusi ratsionaalseks energiatarbimiseks. Avalikkuse harimine energiaküsimuses on samuti väga tähtis ja peaks algama juba lapsepõlves. Need on asjad, mida peaksime tegema, kui tahame, et meie planeedil oleks tulevik.
Claude Turmes, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – Proua president, prl Halli raport on alarmeeriv. Käimas on jätkusuutliku energia nädal ja kui positiivne see üritus ka pole ei tohiks see tähelepanu ära tõmmata asjaolult, et eriti valitsuste saavutused energiatõhususe vallas on viimase kahe-kolme aasta jooksul olnud äärmiselt pettumustvalmistavad. Õigusaktide rakendamata jätmine, energiatõhususe tegevuskavade esitamine, mis ei olegi kavad, vaid lihtsalt mingid kogud – see on naeruväärne!
Ma apelleerin peaministrite uhkusele. Olge nüüd! Te tulete märtsis Brüsselisse, aasta pärast ajaloolist tippkohtumist, kus teie, peaministrid pidasite mitmeid kõnesid sellest, kuidas energiatõhusus on prioriteet number üks, ja nüüd tulete te aasta hiljem ja teie valitsused ei ole peaaegu midagi saavutanud!
Ma arvan, et peaksime kõik ühendama jõud selle nimel, et kiirustada valitsusi edasi liikuma. Komisjon peab samuti heaks kiitma ja võtma uusi initsiatiive SEJ väljatöötamise ja elektrisäästmise tähistamise osas.
Lõpetuseks oma hea sõbra Schatzi kohta:
(DE) Ainus, kes siin totakas on, oled sina, kuna jõululaatasid peeti ammu enne terrassisoojendite leiutamist ja ma usun, et parlament tegutseb oma volituste raames vähemalt küsides, kui ebajärjekindlad me kliimamuutuste osas oleme. Tegemist ei ole inimeste elustiili sekkumisega; küsimus on haavale surve avaldamises, mida parlament peaks tegema, kui me seda ravida soovime.
Nils Lundgren, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (SV) Proua president, ELis ollakse üldiselt nõus, et peame kliimamuutuste ohjamiseks vähendama kasvuhoonegaaside heitkoguseid, kuid see ei tohiks viia bürokraatliku ühiskonnani, milles puudub vabadus ja dünaamilisus.
Siin kehtivad kaks põhimõtet: peame igale riigile seadma sihtmärgid heitkogustele ja siis laskma riikidel ja turul need sihid vabas konkurentsis saavutada, ning me peame juurutama heitkoguste maksumust, määrates emiteerimisõigustele suhteliselt kõrge hinna. Heitkoguseid võetakse siis automaatselt arvesse miljardites iga päev kõikjal maailma kodudes ja ärides langetatavates majanduslikes. Majapidamised valivad siis oma soovi järgi energiat säästvad lambipirnid, autotootjad toodavad väiksema kütusekuluga sõidukeid ja kinnisvaraarendajad ehitavad passiivseid maju. Seejärel tasub valdkonnas viia läbi teadus- ja arendustegevusi.
Kuid EL ei tohiks kehtestada keelde ja konkreetseid määrusi. Peame seega ütlema „Ei“ terrassisoojendite keelustamisele ja ütleme „Ei“ maksusoodustustele hoonete lõhkumisel ja energiatõhususe riiklikule rahastamisele.
Anni Podimata (PSE). – (EL) Proua president, volinik, tahaksin esmalt tänada raportööri pr Halli energiatõhususe julge ja holistliku käsitlemise eest, mis läheb kaugemale kui Euroopa Komisjoni ettepanekud.
Arvestades energia hetkeseisu, on energiatõhusus kõige tõhusam vahend kliimamuutuste vastu võitlemisel, kuna kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteem ei ole veel tulemusi andnud.
Mis energiatõhususse puutub, siis tuleb rõhuda ehitussektorile, mis vastutab enam kui 40 % energia tarbimise eest. Kreekas tarbib ehitussektor umbes ühe kolmandiku kõigist energiavarudest ja tekitab 40 % süsihappegaasi heitkogusest. Siiski on Kreekal alles vaja kaasata siseriiklikku õigusse ehitiste energiatõhususe direktiiv; Kreeka sai selle eest hiljuti Euroopa Kohtult noomida ja kanti ka nende 10 riigi nimekirja, kes ei ole veel esitanud energiatõhususe riiklikku arengukava. Kuigi riiklike õigusaktide vastavus ühenduse omadele on ülioluline, ei piisa sellest, kui soovime oma eesmärgid saavutada. Olen rõõmus, et volinik rõhutas, et EL peab nõudma nii suures osas kui võimalik, energiaeesmärkide ühtsemat rakendamist kõigis liikmesriikides.
Raportis mainitud meetmed ja stiimulid, nagu juurdepääs energiatõhususe rahastamisele struktuurifondide kaudu, minimaalse määra suurendamine, mille ulatuses võib vahendeid saada struktuurifondidest ja Ühtekuuluvusfondist, maksusoodustused ja eelkõige käibemaksu vähendamine energiatõhusate kodude ja väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete puhul võivad eesmärgi saavutamiseks olla väga kasulikud.
Kliimamuutuste sihtmärki ei ole võimalik saavutada üksi, vaid kõigi liikmesriikidega üheskoos. Kui tahame, et EL oleks jätkuvalt selles tegevuses juhirollis ja peaks tugevalt läbirääkimisi teiste riikidega, peame tegema oma prioriteediks lõhe sulgemise esirinnas olevate ja mahajäävate riikide vahel.
Jerzy Buzek (PPE-DE). – (PL) Volinik, õnnitlen teid võetud meetmete puhul. Euroopa kõige olulisem probleem täna on energiakasutus ja selle mõju kliimale. See on hetkel Euroopa jaoks tähtsam kui toidutööstus – selles võime kindlad olla. Kontrollisin hoolikalt ja leidsin, et kõik kaheksa viimast eesistujamaad on selle küsimuse oma prioriteediks teinud ja mõne puhul oli see prioriteediks number üks. Kuid kui energiaküsimused on nii olulised, peab neid vastavalt rahastama. Vastasel juhul me ainult loobime tühje sõnu, ilma et miski neid toetaks.
Teame, kui palju tekib lisandväärtust, kui me kõik siin ELis end kokku võtame. Kogemusi jagades, parimaid valikuid tehes ja neid kombineerides võime olla kindlad suurte edusammude üle. Küsimus on selles: kas me oleme valmis kulutama Euroopa ühised vahendid energiasektori uuringutele, tehnoloogiatele, innovaatilisusele ja arengule?
Energiatõhusus, millest me räägime – sobivus ja säästud – on isegi tähtsam kui taastuv energia või puhas kivisüsi. Tuhande miljardi euro suurusest eelarvest eraldatakse aga ainult mõnisada miljonit seitsme aasta jooksul Euroopa ühistele uuringu- ja arenguprogrammidele.
Kutsun volinikku, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Nõukogu antud küsimuses ümber mõtlema ja valima kiire tehnoloogilise arengu raja enne karmide emiteerimisnormide kehtestamist.
Vladimir Urutchev (PPE-DE). – Täna arutame me siin jälle olulisi energiaküsimusi, mis tõestab, et energiaprobleemide käsitlemine võrdväärselt kliimamuutustega on üks Euroopa institutsioonide suurimaid prioriteete. Pr Fiona Halli suurepärane ja kõikehõlmav raport ainult tõestab seda.
Energiatõhusus on kindlasti üks sambaid, millele tugineb meie energiapoliitika ka kaugel tulevikus. Euroopa kodanikud mõistavad oma rolli ja energiatõhususe rolli kliima stabiliseerimise eesmärkide saavutamise osas energiatõhusama tuleviku osas. Seega, avaliku toetuse ja soodas poliitilise olukorra olemasolul, julgustan komisjoni näitama üles veel rohkem initsiatiivi, kasutama kõiki mehhanisme, et toetada käitumist, mis tagaks nende auahnete 20 % eesmärkide saavutamise ja selle, et energiatõhususe hüvesid kogeksid kõik eurooplased.
Samal ajal on meie ülim eesmärk päästa planeet katastroofilistest kliimamuutustest, samas kui energiatõhus ja konkurentsivõimeline Euroopa tegutseb globaalsel turul, siis tuleks vajalikku tähelepanu pöörata ülejäänud 80 % energiale. Need 80 % hõlmavad tuumaenergiat, mida hetkel alahinnatakse ja mida viimase kahe aastakümne jooksul varjutavad kartlikud ootused ja dogma. Vaja on koguda kokku meie tarkus ja terve mõistus, et sellest üle saada ja tuumaenergiast avalikult ja selgelt rääkima hakata kui ärist ja võimalusest, mida inimkond ja Euroopa ei saa mööda lasta. Kõigil meil siin parlamendis on poliitiline kohustus see teoks teha.
Lambert van Nistelrooij (PPE-DE). – (NL) Olen väga rõõmus, et mulle antakse sõna siin selle eelneva registreerimiseta sõna võtmise käigus. Arutelu pr Halli raporti küsimuses on selgelt näidanud, et peame kiiremini liikuma. Tõhususeks on nii palju võimalusi. Meie Madalmaades kutsume seda „madalal rippuvaks viljaks“: kui me neist võimalustest kinni haarame, saame väga kiiresti saavutada ühised sihid, mis me endale seadsime ja mida me kordasime Balil ja uuesti komisjoni 23. jaanuari paketis. Hr Piebalgse roll siin oli väga suur.
Regionaalpoliitikakomisjonis märkasime me – ja hr Buzek mainis seda –, et kuni 2006. a oli täiesti võimalik prioritiseerida energiat ja energiatõhusust struktuurifondide eesmärkide seas, samas kulutati sellele ainult 1,16 %. Nüüd teatas pr Hübner eelmisel nädalal arutelus regionaalpoliitikakomisjoniga, et määrus tuleks uuesti läbi vaadata ja määrata nendele küsimustele suurem prioriteet 2007–2013 programmides. Nii ütlen kokkuvõtteks, et peame kiiremini tegutsema ja kasutama paremini olemasolevaid instrumente Euroopa tasandil.
Andris Piebalgs, komisjoni liige. − Proua president, tahaksin tänada parlamendiliikmeid väga sisuka debati eest. Nagu ma juba ütlesin on komisjoni eesmärgiks järgida energiatõhususe tegevuskava. Tean, et mõnikord soovite, et liiguksime kiiremini, kuid on mõned sammud, mida on samuti vaja teha: parem reguleerimine, avalik konsulteerimine ja mõjuhindamine. Kõik võtab aega. Ma usun, et vajame debatti ka reguleerimise ja stiimulite osas. Arvan, et mõlemad peaksid olema tasakaalus ja kasutada tuleks mõlemat instrumenti.
Täna kohtusin ma ühe Montenegro ministriga. Neil on 2025. aastani välja töötanud suurepärane energiastrateegia, kuid ma palusin tal tungivalt olla eriti karm reguleerimise osas, kuna selles riigis ehitatakse tulevikus juurde palju hooneid. Need ei peleta investoreid eemale, kui kehtestatakse karmid nõuded taastuva energia kohesele kasutamisele. Kasu saavad kõik normid ja riik ise. Muidu maksavad maksumaksjad energia lisavarude eest.
Usun, et ambitsioonid on vajalikud. Oleme eelarveküsimuses kehtestanud uued suunised. Peame palju rohkem pingutama, et kehtestada, millal kohaldatakse riigi toetust uute tehnoloogiate, energiatõhususe ja taastuva energia puhul. Samuti töötame energiatõhususe rahvusvahelisel platvormil, mis võib tekitada sünergiaid rahvusvahelisel tasandil. Eelarve osas on volitused siiski nii komisjonil kui parlamendil.
Olen väga tänulik töö eest, mida hr Buzek tegi seitsmenda raamprogrammi heaks. Arvan, et meil jätkub veel piisavalt vahendeid. See on samuti osa teie ja parlamendi heast tööst. Eelarve suurendamine või ümberjaotamine on palju keerulisem, sellele küsimusele ei ole võimalik vastata. Mul ei oleks midagi lisaraha vastu mu kolleegide eelarves – nt hr Potočniku välissuhete eelarves –, kuid seda tuleks käsitleda üldises eelarvearutelus.
Minu meelest oli see raport suurepärane. See ei ole kogu aeg komisjoni suhtes leebe, kuid asi ei olegi lahkuses. Me räägime energiatõhususest ja ka komisjoni ambitsioonid on kindlasti kõrged.
Fiona Hall, raportöör. − Proua president, tahaksin tänada oma kolleege nende positiivsete ja toetavate märkuste eest ja öelda veel kord, et ma hindan seda, kiu konstruktiivne on komisjon parlamendi esitatud kriitika osas.
Tahaksin ära märkida vaid kaks asja. Esiteks arvan ma, et on tõesti häbilugu, et komisjoni poolt energiatõhususe tegevuskavadele antud ja eelmisel nädalal energiapaketiga koos avaldatud hinnangule ei pööratud rohkem tähelepanu, sest see oli tõesti murettekitavalt masendav hinnang. On selge, et riikide valitsused ei ole oma tegevuskavades ikka veel piisavalt ambitsioonikad. Nad ei vaata 20 % sihtmärgist kaugemale ja, tsiteerides komisjoni, „teatud liikmesriikides eksisteerib „märkimisväärne lõhe“ energiatõhususele suunatud poliitilise pühendumuse ja võetud meetmete vahel“. Ma leian, et see on murettekitav.
Teiseks, asjaolu, et meil on nüüd taastuvate energiaallikate direktiiv ja selle kehtestatud eesmärgid, tähendab, et energiatõhusus ei ole kunagi varem olnud nii tähtis. Kui me saavutame kõikjal ELis 20 % siduva eesmärgi peame nõudlust energia järele kontrolli all hoidma. Saame 20 % saavutada vaid juhul, kui 100 % kogu energiakasutusest pigem vähendatakse kui lubatakse sel suureneda.
Ma loodan, et käesolev raport tähistab uut algust ja et see märgib algust lõhe sulgemisel poliitilise retoorilisuse vahel energiatõhususe küsimuses ja selle tegeliku rakendamise vahel.
President. – Arutelu on lõppenud.
Hääletus toimub homme, neljapäeval 31. jaanuaril 2008.
Kirjalikud avaldused (artikkel 142)
Roberta Alma Anastase (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Kiidan heaks selle raporti koostamise ja globaalse käsitluse, mille see esitab energiatõhususeks ELis vastavalt selle teemadele ja geograafiale. On oluline, et me räägime täna tegevuskavast ja selle üksikasjadest; see näitab, et me astume selles suunas konkreetseid samme.
Raportöörina Musta mere piirkonna regionaalse koostöö küsimuses tahaksin toonitada energiatõhususe tähtsust selles piirkonnas, et saavutada energiatõhususe eesmärk ja vähendada sõltuvust energiaallikatest.
Samuti hindan ma teema rahvusvahelist käsitlust ja globaalsete väljakutsete uurimist. Sellisena tervitan ma Euroopa Parlamendi teadlikkust asjaolust, et tulevikus ei ole Venemaal võimalik täita sisemisi ja lepingulisi nõudeid gaasile, ja et see väljendab selles suhtes muret.
Seetõttu on jälle vaja korrata Euroopa institutsioonidele kahe suure eesmärgi tähtsust: ELi energiaimpordi suurem asendamine teiste allikatega, varustamise tõhususe tagamise efektiivsed viisid ja vajadus edendada energiareformi Musta mere piirkonnas ja ELiga piirnevates riikides, et luua läbipaistev ja jätkusuutlik energiasektor.
John Attard-Montalto (PSE), kirjalikult. – Tegevuskava eesmärk saavutada 20 % tõhusus aastaks 2020 on ambitsioonikas, kuid vajalik. Teisest küljest on kasutu eesmärke seada, kui ei ole tahet nende saavutamiseks. Näiteks 21-st 2007. aastal lõpetamiseks mõeldud tegevusest lõpetati täielikult ainult kolm. See on masendav rekord. Tõsi on, et paljud tegevused on pooleli, kuid sellele vaatamata ei saa uhke olla näitaja üle, mis moodustab vähem kui 15 % lõpetatud projektidest.
Mul on häbi öelda, et minu koduriigis Maltal ei ole antud küsimust tõsiselt käsitletud. Saarel, kus leidub külluses päikest ja tuult võiks ju eeldada, et neid kahte elementi kasutatakse igati ära.
Ainult vähesed era-, kaubandus- ja üldkasutatavad hooned kasutavad alternatiivse energiaallikana päikeseenergiat.
Tuuleenergia oli minevikus populaarsem põllumajandusvaldkondades. Valitsuse kavatseb kaldast eemale rajada tuulepargid vaatamata sellele, et Malta vete sügavuse jaoks ei leidu sobivat tehnoloogiat. Lisaks on valitsus öelnud suurarendajale, kes ootas, et saaks rajada neli suurt energiat tootvat tuuleveskit, et luba ei anta esteetilistel põhjustel.
András Gyürk (PPE-DE), kirjalikult. – (HU) Energiatõhususe parendamine on kõige ilmsem lahendus kahjulike ainete heitkoguste vähendamiseks. Koostöö selles valdkonnas võib samuti anda suure panuse Euroopa sõltuvuse likvideerimiseks energiavarudest.
Suurim võimalus energia säästmiseks peitub võib-olla tööstushoonete ja elamute tõhususes. See on eriti tõene ELi uutes liikmesriikides. Sotsialistlikud rasketööstuse hooned ja tornelamud, mis on koduks sadadele tuhandetele ja mis on piirkonnale nii iseloomulikud, on saanud energiaraiskamise sümboliks. On tervitatav, et Euroopa Komisjon on tunnustanud endiste sotsialistlike riikide olukorda oma tegevuskavas ja sätestab energiatõhususe parendamise peamise prioriteedina uute liikmesriikide puhul.
Leiame, et on kahju, et mitmed liikmesriigid ei pea oma lubadusi energiatõhususe õigusaktide rakendamisel. Näiteks Ungari valitsus, kuigi kiidab kliimakaitsemeetmeid, on riikliku energiatõhususe tegevuskava vastuvõtmist kuude kaupa edasi lükanud.
Samal ajal on tervitatav, et vaatamata sellele kasutavad mõned kogukonnad võimalusi ära. Heaks näiteks siin on Óbudas, ühes Budapesti suurimas piirkonnas algatatud programm, mille alusel remonditakse ühenduse toetusel lähiaastate jooksul paljud tornelamud.
Oleme veendunud, et Euroopa suudab mängida juhirolli energiatõhususe küsimuses. See on ka Euroopa peamiseks huviks. Kõige tõhusam energiakasutus tähendab ka tõhusamat majandust, uusi töökohti, paremat konkurentsivõimet ja viimasena, kuid mitte sugugi vähetähtsana, elamisväärsemat keskkonda.
Gábor Harangozó (PSE), kirjalikult. – Esmalt tahaksin tervitada prl Halli algatusaruannet. Tegelikult tuleb see raport ajal, mil kõiki suurema energiatõhususe tagamiseks konkreetsete tegevuste tugevdamisele suunatud algatusi tuleks soojalt tervitada. Energiatõhusus on tõesti kõige efektiivsem eesmärk, mis tagab olemasolevad tehnoloogilised vahendid globaalse soojenemise ja piiratud fossiilkütuse probleemide tõeseks ja kiireks käsitlemiseks. Meil on nüüd kava energiatarbimise vähendamiseks ja on oluline, et me saavutaksime oma eesmärgid õigeaegselt. Muidugi on selline kava väga kulukas ja nõuab majanduslike ohvrite toomist. Need kulutused ja ohvrid esitavad eriti suure väljakutse väikseimate eelarvetega ja vähemarenenud majandusega riikidele. On oluline, et energiatõhususe eesmärgid ei halvendaks vaesemates liikmesriikides lihtsalt nõrkade majanduste ja tööstuste olukorda. Seega on kõige haavatavamate sektorite ja riikide toetamiseks konkreetsed üleminekumeetmed ja turu kokkuvarisemise vältimiseks tuleb rakendada õigusakte. Pikemas perspektiivis on tegemist muidugi suure tõhusa energiasäästmispotentsiaaliga ja tugevam energiatõhususpoliitika tooks tõenäoliselt kasu liidu tööturule.
Eija-Riitta Korhola (PPE-DE), kirjalikult. – (FI) Ei ole tõenäoliselt palju otsuseid, mille mõju on nii kaugeleulatuv ja mis on nii enesele vasturääkivad kui nõukogu kolmepoolne kliimapoliitika kava, nagu 2007. aasta kevadel väideti: heitkoguste vähendamine 20 % võrra, energia säästmine 20 % võrra ja taastuvate allikate osa 20 % ulatuses, seda kõike aastaks 2020. Kolmandana mainitud kohustuslik eesmärk ähvardab kahjuks kiirendada kliimamuutusi. Kuni seda mõistetakse, võib kliimaküsimuses kasu lõigata vaid esimesest kahest.
Energia säästmine konkreetselt energiatõhususe parendamiseks on muidugi üks kõike efektiivsemaid vahendeid kliimamuutuste vastases võitluses. Selle ning raporti sisu osas eksisteerib parlamendis ulatuslik konsensus ja ma tahaksin tänada pr Halli, et ta selle võimalikuks tegi.
Selle raporti juures on kiiduväärt see, et selles väljendatakse arusaamist küsimuse ulatusest ja pakutavatest valikutest: energiatõhususe tagamisel peab olema mõju, mis levib kogu ühiskonnas. See peab seonduma planeerimise ja tegevusega kõigil tasanditel. Energiatõhususe eesmärgid ja kohaldatavad eeskirjad peavad samaväärselt laienema varustusele, hoonetele, energiatootmisele ja -siirdele, transpordile ja tarbijate harjumustele.
Me ei pea kohe tegutsema. Seepärast on kahju, et parlament peab komisjonile meelde tuletama, et antud valdkonnas juba eksisteerivad õigusaktid. Siiani ei ole rakendamise ulatus liikmesriikides olnud eriti rahuldav, ja see on midagi, millele komisjon peaks tähelepanu pöörama.
Energiatõhususe parendamine on tegevus, kus kliima seisukohast parim tulemus saavutatakse turutingimustele viidates. Heaks näiteks sellest on erinevad normeerimissüsteemid. Peame olema ettevaatlikud paindumatute õigusaktide osas: kui parim saadaolev tehnoloogia on seotud piitsa ja prääniku režiimiga, on tehtud pingutused piisavad. Seadusandja nõudlik sekkumine vahenditesse ja abinõudesse ainult kurnab kõnealuseid organisatsioone.
Zbigniew Krzysztof Kuźmiuk (UEN), kirjalikult. – (PL) Proua president, volinik, kuigi ma nõustun raportööri pr Halli peamiste argumentidega selles arutelus energia ratsionaalse kasutamise küsimuses, tahaksin juhtida tähelepanu mõnele punktile, mis on eriti olulised uutele liikmesriikidele.
1. Lõhe vähendamiseks endi ja kõige arenenumate ELi riikide vahel peavad uued liikmesriigid arenema kaks-kolm korda kiiremini kui eelmainitud, s.t et iga-aastane SKP kasv on vähemalt 6 %. Selline kasv tähendab märkimisväärselt suuremat CO2 heitkoguste hulka, ja see on midagi, mida ei võetud arvesse Euroopa Komisjoni poolt hiljutise energia- ja kliimamuutuste paketi raames tehtud ettepanekutes.
2. Komisjoni ettepanekud on selgelt suunatud kivisöe kasutamise piiramisele, mis tabab peamiselt selliste riikide nagu Poola majandust, kus energiatootmine põhineb peamiselt erinevat liiki kivisöe põletamisel.
3. Ettepanek, et energiatootmistööstus peab ostma kõik oma CO2 emiteerimisload enampakkumisel alates 2013. aastast, põhjustab suure tõusu energiahindades, mis annab eriti valusalt tunda siseriiklikus majanduses. Hetkel, kui Poola energiatootmistööstus ostab vaevalt 10 % of oma emiteerimislubadest enampakkumisel, tõusis elektri hind 2007. aastal umbes 15 %, ja peaks tõusma lähiaastatel veel 20 % kuni 30 %.
Mairead McGuinness (PPE-DE), kirjalikult. –
Käesolev energiatõhususe raport on õigeaegne, arvestades meie muret kliimamuutuste pärast ja vajadust seista silmitsi fossiilkütuste piiratud energiavarudega.
Aga energia raiskamise vähendamine on täiesti isekast vaatenurgast väga positiivne; energiatõhususe parendamine peaks vähendama kulutusi nii majapidamistele kui ettevõtetele.
Paljud üksikisikud on teadlikud vajadusest energiat teadlikumalt kasutada. Paljud juba teavad, et puhkerežiimil teler kasutab 45 % elektrist, mida kasutab töötav televiisor, et puhkerežiimil elektriseadmed kasutavad ELis 10 % leibkonna energiast ja et akulaadijate elektrivõrku jätmine kasutab energiat – 95 % sellest läheb raisku.
Ja kuigi me kõik saame elektriseadmetest elektri välja lülitada, kas poleks siiski tõhusam, kui seadmeid toodetaks energia raiskamise vähendamist silmas pidades.
Uued arengud tootmises ja suurenenud teadlikkus tarbijate seas annavad küll tulemusi, kuid tööstus vajab uute, energiasäästlike toodete väljatöötamiseks stiimuleid ja avalikkusel on vaja positiivseid sõnumeid, et harida end energiasäästmise osas, mida nad võiksid teha kodus ja kontoris.
Péter Olajos (PPE-DE), kirjalikult. – (HU) EPP-ED raportöörina keskkonnakomisjonis on energiatõhususe parendamise rohelise raamatu osas („Kuidas saavutada vähemaga rohkem“) tervitan ma ühenduse korduvaid ja suurenenud pingutusi selles valdkonnas.
Samas pean väljendama pettumust, et kuigi Euroopa Komisjon ja parlament teevad tõsiseid pingutusi üksmeelsete eeskirjade loomiseks ja koostavad rakendatavaid kavasid, on liikmesriikide suhtumine nende realiseerimise osa paljudel juhtudel ebaadekvaatne.
Mõned liikmesriigid on tegevuskavade koostamise tähtaja ületanud kuude või isegi pikema aja võrra, on seitse riiki, mis siiani ei ole tegevuskavasid esitanud, kuigi tähtaeg oli 7 kuud tagasi.
See ei ole aga ainus probleem. Nende kavade puhul puudub sotsiaalne üksmeel ja koostatud kavad on sageli verevaesed ning ei kajasta paljudel juhtudel ühiste eesmärkide saavutamiseks realistlikku ajakava ja instrumentide süsteemi.
Lisaks võime üsna otse öelda, et paljud ELi liikmesriigid on energiatõhusust, säästlikkust ja „madala süsiniku heitkoguse ühiskonda“ ainult jutuga toetanud, nii et mis tulevikku saab siis olla majandusel, majapidamistel ja transpordil süsihappegaasi heitkoguste puudumisel?
Oleks tore, kui komisjon ELi seadusandluse kaitsjana teostaks aeg-ajalt kokkuvõtvaid analüüse ja hinnanguid esitatud riiklike kavade kvaliteedi kohta, ja selle kohta, millises ulatuses liikmesriigid neid rakendama peavad.
Bogusław Rogalski (UEN), kirjalikult. – Esmalt tahaksin tervitada prl Halli algatusaruannet. Tegelikult tuleb see raport ajal, mil kõiki suurema energiatõhususe tagamiseks konkreetsete tegevuste tugevdamisele suunatud algatusi tuleks soojalt tervitada. Energiatõhusus on tõesti kõige efektiivsem eesmärk, mis tagab olemasolevad tehnoloogilised vahendid globaalse soojenemise ja piiratud fossiilkütuse probleemide tõeseks ja kiireks käsitlemiseks. Meil on nüüd kava energiatarbimise vähendamiseks ja on oluline, et me saavutaksime oma eesmärgid õigeaegselt. Muidugi on selline kava väga kulukas ja nõuab majanduslike ohvrite toomist. Need kulutused ja ohvrid esitavad eriti suure väljakutse väikseimate eelarvetega ja vähemarenenud majandusega riikidele. On oluline, et energiatõhususe eesmärgid ei halvendaks vaesemates liikmesriikides lihtsalt nõrkade majanduste ja tööstuste olukorda. Seega on kõige haavatavamate sektorite ja riikide toetamiseks konkreetsed üleminekumeetmed ja turu kokkuvarisemise vältimiseks tuleb rakendada õigusakte. Pikemas perspektiivis on tegemist muidugi suure tõhusa energiasäästmispotentsiaaliga ja tugevam energiatõhususpoliitika tooks tõenäoliselt kasu liidu tööturule.
Toomas Savi (ALDE), kirjalikult. – Esmalt tahaksin tänada prl Halli äärmiselt ülevaatliku energiatõhususe parendamise alase raporti eest ja selle eest, et ta kutsus kehtivate õigusaktide rakendamisel kaugele maha jäänud liikmesriike üles võtma kõiki vajalikke meetmeid.
Teiseks on mul hea meel tõdeda, et raport ei juhtinud mitte ainult tähelepanu viisidele, kuidas tööstuslikud tarbijad energiat säästa saaksid, vaid tegi seda ka väiksemate tarbijate osas, seda eriti tarbijate teadlikkuse suurendamise teel ja andes usaldusväärset teavet kõige keskkonnasõbralikemate võimaluste kohta. Tuleb märkida, et majapidamist tarbimine moodustab 40 % kogu energiatarbimisest. Seega on meie kõigi ülesandeks anda oma panus energiatõhususe suurendamisse.
Kolmandaks, energia tarbimine aina kasvab ja nii ka energiale tehtavad kulutused. On mõistlik võtta meetmeid energiatõhususe parendamiseks, et saavutada tootevahendite optimaalne kasutus.
Alyn Smith (Verts/ALE), kirjalikult. – Hr president, õnnitlen prl Halli selle raporti puhul, mis sisaldab arvukalt sobivaid, mõistlikke, saavutatavaid soovitusi energiatõhususe parendamiseks. Praeguse sekelduse seas varude tootmise ja turvalisuse osas võime kaotada silmist asjaolu, et muudatused ehitamis- ja seadmetega seonduvates normides, aga ka selles, kuidas me energiat kasutame, toovad juba iseenesest kaasa suure säästmise energiavõimsuses. Mul on hea meel seda raportit toetada ja ma loodan, et siitpeale võetakse samas suunas rohkem meetmeid.