Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : O-0076/2007

Esitatud tekstid :

O-0076/2007 (B6-0008/2008)

Arutelud :

PV 30/01/2008 - 24
CRE 30/01/2008 - 24

Hääletused :

Vastuvõetud tekstid :


Arutelud
Kolmapäev, 30. jaanuar 2008 - Brüssel EÜT väljaanne

24. Euroopa territoriaalse koostöö rühmitus (arutelu)
PV
MPphoto
 
 

  President. – Järgmine päevakorrapunkt on Gerardo Galeote poolt regionaalarengukomisjoni nimel komisjonile esitatud suuline küsimus Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse kohta (Ο-0076/2007/rev.1 – Β6-0008/2008).

 
  
MPphoto
 
 

  Gerardo Galeote, autor. − (ES) Proua president, oluline eesmärk struktuurifondide eeskirjade läbivaatamisel, mida regionaalarengukomisjon edukalt teostas, oli territoriaalse koostöö muutmine meie ühtekuuluvuspoliitika põhiprioriteediks, mille rahastamist suurendas Euroopa Parlament rahalise perspektiivi läbirääkimiste osana. Seetõttu ei saa selle arutelu korraldamine kellelegi üllatuseks olla: seda nõudsid ühehäälselt poliitilised fraktsioonid ja mina avan selle regionaalarengukomisjoni nimel. Tänan volinikku osalemise eest ja kahetsen, et nõukogul ei olnud võimalik liituda meiega arutelus, mis teda otseselt puudutab.

Toetudes aastate jooksul INTERREG programmide osas saadud kogemustele võime öelda, et omaenda iseiseisva õigusvõimega algatusi võtva struktuuri puudumine on takistanud selle tõhusust ja me tervitame komisjoni ettepanekut moodustada Euroopa territoriaalse koostöö rühmitused kui omaenda iseiseisva õigusvõimega instrumendid.

Nagu ütleb Lissaboni leping, on riikide ja kodanike ja piirkondade ühinenud Euroopas nendel asutustel kõrgeim väljendusvõimalus.

Tuleb tunnistada, et isegi nõukogu poolse uurimise käigus avaldasid mõned liikmesriigid kahtlusi Euroopa territoriaalse koostöö rühmituste kasulikkuse osas.

Jääb arutelu otsustada, kas vastuvõetud määruse iseloom ja sisu on liiga ebamäärased ja kas see kehtestab õigusliku ebakindluse, allutades selle rakendamise mitmel juhul siseriiklikule õigusele.

Võib öelda, et viisid, mil mõned liikmesriigid keerulise olukorraga tegelevad, sõltub nende detsentraliseerimise astmest, mis nõuab neilt strateegiate tuvastamist territoriaalse koostöö valdkonnas.

Siiski tuleb märkida, et määrus nr 1082/2006 võeti vastu juulis 2006, aasta pärast seda, kui selle võttis ühehäälselt vastu Euroopa Parlament meie kolleegi Jan Olbrychti ettepanekul, ja see jõustus kõigis liikmesriikides 1. augustist 2007.

Liikmesriikidel on seega olnud aega kuus kuud vajalike seadusandlike korralduste tegemiseks.

Kättesaadava teabe alusel aga, ja volinik parandab mind, kui ma eksin, on vähem kui kümme liikmesriiki võtnud vajalikke meetmeid määruse täieliku jõustumise tagamiseks.

On kõigile teada, et Euroopa Komisjoni ülesanne ja kohustus on tagada Euroopa õigusaktide tõhus rakendamine ja sekkuda barjääride eemaldamiseks, mis võivad selle rakendamist takistada.

Mitteametlikult esitatud selgitusi, et subsidiaarsuse põhimõte takistab meemete võtmist seadust rikkunud liikmesriikide osas, vastu ei võeta: kui seda tehtaks, võiksid liikmesriigid viivitada või keelduda kõigi ühenduse õigusaktide rakendamisest, mis neile ei tundu kohane või näib vaidlustatav.

Seega, pr Hübner, nõuame oma küsimuse kaudu Euroopa Komisonile, et parlamenti selgelt teavitataks liikmesriikides tekkinud probleemidest selle määruse rakendamisel.

Millised liikmesriigid ei kohalda meetmeid, mis on vajalikud selle määruse kohaseks rakendamiseks, ja milliseid meetmeid on Euroopa Komisjon võtnud või kavatseb võtta, see puudutab eriti rikkumismenetluse algatamist Euroopa Kohtus, et tagada, et liikmesriigid järgiksid antud määrust ja jälgida, et mõnede liikmesriikide saamatus kehtestatud eeskirju järgida ei takistaks vahendite eraldamist?

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: HR BIELAN
Asepresident

 
  
MPphoto
 
 

  Danuta Hübner, komisjoni liige. − Hr president, tahaksin alustuseks öelda, et siseriiklike eeskirjade vastuvõtmiseks kehtestatud ühe aasta pikkune tähtaeg oli väga ambitsioonikas. Kui vaatleme muid juriidilisi isikuid kehtestavaid määruseid näeme, et ettenähtud tähtajad on tavaliselt kolm kuni neli aastat. Niisiis on see veel üks asi, millega arvestama peame.

Kogu protseduuri kiirendamiseks koostas regionaalpoliitika peadirektoraat küsimustiku nende määruste elementide kohta, mida on vaja siseriiklike eeskirjade puhul arvesse võtta. Nimetatud küsimustik saadeti 2007. aasta märtsis kõigile liikmesriikidele fondide koordineerimiskomitee liikmete võrgustike kaudu. küsimustiku teemal arutleti liikmesriikidega ka fondide koordineerimiskomitee kohtumistel kaks korda eelmisel aastal: üks kord aprillis ja seejärel juuli keskpaigas.

Kaugel me tänaseks eeskirjade vastuvõtmisega oleme? Kuus liikmesriiki on asjakohased siseriiklikud eeskirjad vastu võtnud: need on Ungari, Ühendkuningriik, Bulgasria, Portugal, Rumeenia ja Hispaania. Veel neljas liikmesriigis, Prantsusmaal, Luksemburgis, Saksamaal ja Belgias peaks siseriiklike eeskirjade vastuvõtmise protsess peagi lõppema. Ülejäänud 17 liikmesriigist on 15 juba käivitanud kas parlamentaarse või valitsuse vastuvõtumenetluse. On aga kaks liikmesriiki – Taani ja Eesti –, kelle tegevuse kohta ei ole meil mingisugust teavet. Eeldatakse, et nad peavad kinni tähtajast, mis seati veebruari keskele peadirektori kirjaga, mis saadeti kõigile liikmesriikidele, kellelt me soovime teavet eeskirjade vastuvõtmise edusammude kohta 14. veebruariks. Samas kirjas, millega seati veebruari keskpaiga tähtaeg nendele liikmesriikidele, kes peavad meid teavitama eeskirjade vastuvõtmisest või selleks koostatud ajakavast, anname me liikmesriikidele teada ka ettevalmistustest institutsioonidevaheliseks EGGC seminariks, mis peetakse koos parlamendi ja regioonide komiteega 19. juunil Brüsselis Sloveenia eesistumisel. Samuti innustasime neid osalema regioonide komitee moodustatud EGGC ekspertrühmas.

Võimaliku rikkumise küsimuses ütleksin kõigepealt, et kõnealune määrus on väga konkreetne: see ei ole direktiiv. See on otseselt kõigis 27 liikmesriigis kohaldatav määrus, mis nõuab liikmesriikidelt mõningast lisategevust, mitte ainult rakenduseeskirjade vastuvõtmist. Pärast 14. veebruari, kui meieni on jõudnud liikmesriikide vastused – eriti nende, kelle plaanidega vajalike määruste vastuvõtmiseks me veel kursis ei ole – ja millest sõltuvad komisjoni otsused rikkumismenetluse alustamiseks, kaalume uuesti oma seisukohta ja vaatame, kust rikkumismenetlus algab. Igal juhul jälgime me loomulikult hoolikalt ka rakendatud määruste kohaldamist. Aga lubage mul öelda järgmist – ja ma arvan, et see on kogu protsessi väga oluline osa – samal ajal asutati eelmisel esmaspäeval Prantsusmaa ja Belgia vahel esimene EGGC, kuigi siseriiklikud eeskirjad ei ole veel vastu võetud, sest antud määrus on otseselt kohaldatav ning piirkondlikel ja kohalikel võimudel on õigus rühmitusi moodustada. Siseriiklike eeskirjadega tuleb määratleda eelkontrolli kord, kaasa arvatud pädeva asutuse määramine, millele piirkondlik või kohalik asutus teeks ettepaneku EGGC-s osalemiseks. Täna võime me tuua umbkaudu 30 näidet programmidest või projektidest üle kogu Euroopa, milles EGGC võimalus on juba ette nähtud. Mõned piirkonnad on juba allkirjastanud eellepingu. Tehakse palju ettevalmistusi, nii et me loodame, et protsess kogub hoogu, kui siseriiklike rakenduseeskirjade vastuvõtmine on lõppenud.

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Olbrycht, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (PL) Volinik, mul oli see au olla selle määruse raportöör, millega kehtestati Euroopa territoriaalse koostöö rühmitused Euroopa õigussüsteemi osana. Olin tunnistajaks ja osalesin mitmes arutelus, mis käsitlesid territoriaalse koostöö avatud uusi võimalusi uuele õigusaktile tuginedes.

Väited, mis rõhutavad uusi võimalusi käisid käsikäes organisatsiooniliste ja poliitiliste hirmudega, eriti liikmesriikide esindajate poolt. Viimaks koostati määrus, millega olid rahul toetajad ja skeptikud. Mõistes, et selle uut tüüpi juriidilise isiku juurutamine riiklikesse süsteemidesse põhjustaks komplikatsioone, leppisid liikmesriigid kokku tähtajas, milleks pidi lõppema töö vastava siseriikliku õigusakti kallal. Tähtaega ületati ja siiani on vaid mõned riigid ülesande lõpule viinud, nende seas Bulgaaria ja Rumeenia, kellele tehti kohustuseks määrus vastu võtta acquis communautaire osana.

Määruse enda alusel jälgib Regioonide Komitee Euroopa territoriaalse koostöö rühmituste rakendamist ja toimimist ning on juba saanud huvitavat teavet uute isikute loomise ettevalmistuste kohta. Saadaoleva teabe alusel võin öelda, et eksisteerib vajadus, et Euroopa institutsioonid oleksid eriti aktiivsed – mitte ainult komisjon, vaid eriti nõukogu – valitsuste veenmisel selles, et nad võtaksid meetmeid, mida nad on kohustanud teostama ja milles nad on eelnevalt kokku leppinud. Ei ole kasulik, kui rakendamine põhineks Euroopa Kohtule esitatud kaebuste osas tehtud otsustel.

 
  
MPphoto
 
 

  Rosa Miguélez Ramos, fraktsiooni PSE nimel. – (ES) Hr president, algusest saadik oli INTERREG algatus tõeliselt polütsentriliste idee algeks Euroopa ruumist piiriülese, riikideülese ja piirkondadevahelise koostöö osas.

Selle uue juriidilise isiku, Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse, kehtestamine sündis probleemidest, mida seda tüüpi tegevus kohtas erinevate süsteemide ja kehtestatud kordade tulemusena.

Lahendus, millele Euroopa Parlament jõudis pärast pea kahe aasta pikkust seadusandlikku tööd, võimaldas ja võimaldab riigiasutustel ja avalikel asutustel end registreerida iseiseisva õigusvõimega asutustena, mida tunnistatakse kõikjal ELis.

Nagu märgitud, pidid liikmesriigid võtma hulga meetmeid 1. augustiks 2007. arvestades väga ilmset viivitust, korraldas regioonide komitee eelmise aasta juulis seminari olukorra uurimiseks, kuhu mina olid kutsutud raportöörina; märgina Euroopa Parlamendi soovist teha koostööd lahenduse leidmiseks, esitasin ma seminaril küsimuse, millele pr Krehl minuga koos alla kirjutas ja mis pani idanema idee sellest tänasest arutelust.

Volinik, võin täna uhkusega öelda, et minu kodumaa Hispaania ja minu piirkond Galiitsia koos Portugali põhjaosaga, on antud küsimuses pioneerid ja näitavad teed, mida mööda teised Euroopa piirkonnad meile järgneda saavad.

Sel põhjusel tahaksin teilt küsida, kuidas Euroopa Parlament saab teha komisjoniga koostööd ja julgustada riike, mis ei ole veel seda teinud, kohandama oma riiklikke õigussüsteeme ning moodustama selliseid territoriaalseid rühmitusi ja nendega liituma?

 
  
MPphoto
 
 

  Mojca Drčar Murko, fraktsiooni ALDE nimel. – (SL) Arutelu jooksul antud määruse kohta saime teadlikuks asjaolust, et põhipunktiks oli seadusandluse valimise küsimus, mida kasutada territoriaalse koostöö raamistikus vastuvõetavateks õigusaktideks. Määruse eesmärgiks oli võimaldada koostööpartneritel kasutada õigusakte, millel oleks sama mõju mõlemas riigid, sest seni ei olnud kehtinud kahe õigussüsteemi samaaegse kohaldamise meetod. Selles osas on määrus selgem kui ükski varasem sarnase iseloomuga dokument. See tähendab, et kui selline asutus on loodud, kohaldatakse selle paiga seadust, kus on selle registreeritud piiriülese koostöö asutuse asukoht.

Teadsime, et see määrus ei olnud mõeldud olema õigusakt, vaid tööriist, mida kasutada koostöös teiste, juba kehtivate struktuuridega. Nüüd on selge, et sel määrusel ei ole sama mõju kõikjal Euroopas ning et tänu liikmesriikides rakendatavatele erinevatele tingimustele on väga tõenäoline, et tekivad erinevad territoriaalse koostöö rühmitused. Määruse tõhusaks kohaldamiseks on vaja vastavalt kohandada siseriiklikke õigusakte, et need oleksid kooskõlas artikliga 16. Ainult sel juhul saame tõesti loota, et näeme ühtse tegutsemise tulemusi pikemas perspektiivis.

Liikmesriike kutsutakse seega üles vastu võtma õigusakti, mis käivitab territoriaalse koostöö arengu ja parandab selle raamistiku õiguskindlust. Lühidalt, tänu oma lõpetamatusele, saab määrusest tõenäoliselt mingi õiguslik laboratoorium, kus võrreldakse tegevusi ja tingimusi kui ja millal need riikide poolt kehtestatakse. Seega oleks mõistlik süstemaatiliselt jälgida juhtumeid, kui määrust kohaldatakse ja siis samaaegselt arendada Euroopa territoriaalse koostöö rühmituste avalikku andmebaasi.

 
  
MPphoto
 
 

  Lambert van Nistelrooij (PPE-DE). – (NL) Hr president, mida me tegelikult täna õhtul teeme? Me püüame saada ülevaadet olukorrast, mis järgneb väga selgele otsusele, mille võttis Euroopa Parlament ja need kolm institutsiooni, milles, nagu me teatasime, eksisteerivad nüüd uued instrumendid piiriülese territoriaalse koostöö parandamiseks.

Riigipiirid esindavad ikka veel arme minevikust, mis mõnikord jooksevad otse läbi kogukondade ja uute arengupiirkondade. Euroopas on vaja koostööd ülikoolide, haiglate, jne vahel. Vajame uusi instrumente ja kui me analüüsime juba rakendatud seadusandlust, siis on liikmesriikidele antud siin päris palju mänguruumi. Seetõttu on nii pettumustvalmistav – arvestades vajadust kiirendada piiriülest koostööd –, et nii vähesed liikmesriigid, mis tahtsid seda vabadust saavutada, nüüd seda ka kasutavad.

Parlament kutsub seega päris õigustatult komisjoni ja eriti nõukogu, mis siin täna esindatud ei ole, üles võtma vastutust ja kiirelt vastavalt tegutsema. Olen rõõmus, et mujal leidub häid näiteid – Regioonide Komiteed mainiti hetk tagasi – sellest, kuidas kiirendada integratsiooniprotsessi ilma kahtluse alla seadmata riiklike valitsuste õigussüsteeme. Olen veendunud, et peame selle käsitluse osas edasi liikuma.

Inimesed on põnnama löönud: kõik näib liiga raske. Täna õhtul rääkisime siin energiatõhususest väljakujunenud keskkonnas. Liikmesriikidel võttis selle rakendamine viis aastat. Minu arvates vajame ühenduse algatust, mis tagaks, et nende seitsme liikmesriigi asemel, kes on juba määruse rakendanud, oleks ütleme aasta pärast 25 või 27. See peab olema teostatav. Seetõttu tahan nõukogult vastust, aga nõukogu ei ole täna siin, mida ma väga kahetsen.

 
  
MPphoto
 
 

  Gábor Harangozó (PSE). – (HU) Tänan väga, hr president. Volinik, daamid ja härrad, Ungari eriolukorra tõttu on meie jaoks eriti oluline edendada piiriülese koostöö praktilist rakendamist. Just sel põhjusel oli Ungari üks esimesi, kes formuleeris ja kehtestas riikliku määruse, mis vastab ühenduse määrusele, millega luuakse Euroopa territoriaalse koostöö rühmitus. Siiski on uue instrumendi kehtestamisel tulnud ette raskusi, nii et me tahaksime moodustada töörühma ja koostada käsiraamatu koostöös oma partneritega selles programmis.

Tahaksin volinikult küsida, kas ta toetaks EGTC töörühma INTERACT tehnilise abi raamistikku ja kui, siis kuidas seda teostada. Lisaks on Euroopa territoriaalse koostöö rühmituste koostööks vajalikud mitte ainult siseriiklikud piiriülesed programmid, vaid ka välised IPA ja ETPI programmid. Meie siseriiklikud piiriülesed programmid on Euroopa Komisjon juba heaks kiitnud ja IPA toetatud programmid kinnitatakse tõenäoliselt veebruaris. Siiski peame ootama, et komisjon valmistaks registri, et lõpetada ETPA rahastatud piiriüleste programmide kavandamine Ungari, Rumeenia, Slovakkia ja Ukraina vahel.

Tahaksin samuti küsida, millal võime oodata naabruskonna programmidega seotud ühenduse registri avaldamist. Tänan väga.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean Marie Beaupuy (ALDE). – (FR) Hr president, volinik, lubage mul öelda, kui rõõmus ma olen, et saan täna õhtul selles küsimuses sõna võtta, sest kui me seda hr Olbrychti esitatud täiendust kaalusime, väljendasin mina usku raportisse.

Tegelikult arutati seda teemat Prantsusmaa parlamendis eile ja – seda tasub rõhutada, kuna seda ei juhtu väga tihti – kõik poliitilised fraktsioonid pooldasid selle Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse loomist, ja toodi palju näiteid selle kohta, kuidas Põhja- ja Lõuna-Prantsusmaal, Alpides, Lorraine’is, leidus põhjus Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse rakendamiseks juba väga varsti. Nagu volinik ütles põhines see eriti Lille’i näitel, mis eelmisel esmaspäeval moodustas Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse, mis katab kaks miljonit elanikku Belgias ja Prantsusmaal.

Miks tekitas see nii suuri lootusi? Seepärast, et kolm või neli aastat otsisid meie kolleegid asjatult seaduslikke võimalusi. Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse näol leidsid nad lahenduse. Me ootame nüüd, et 70 000 iga päev Luxembourgis töötavat prantslast, 30 000 Monacos ja Itaalias, aga ka Hispaanias ja mujal töötavat prantslast saavad tõesti Euroopa territoriaalse koostöö rühmitusega juurutada uusi koostöövorme.

Minu kolleegid ja mina tahaksime näha volinikku kannustamas mahajäävaid liikmesriike. Lisaks faktile, et nad peavad järgima määruse nõudeid, võib neile öelda, et mõnes riigis süsteem toimib juba suurepäraselt.

 
  
MPphoto
 
 

  Rolf Berend (PPE-DE). – (DE) Hr president, volinik, daamid ja härrad, Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse eesmärgiks on rakendada ja hallata piiriülest, rahvusülest ja piirkondadevahelisi koostöömeetmeid. Ei ole liialdus, kui ütleme, et see uus võrgustik peaks tagama inimeste igapäevaelu kvaliteedi, muutma meie ärid konkurentsivõimelisemaks, laiendama meie teadusuuringute ja hariduskeskuste ulatust ja viimasena, aga mitte üldse vähemolulisena, kaitsma meie keskkonda.

ELil ei ole mingit kohustavat vajadust tagada Euroopa territoriaalse koostöö rühmitustele rahaline toetus. See instrument võimaldab piirkondlikel ja kohalikel asutustel moodustada piiriülesed liidud iseseisva õigusvõimega – oluline uuendus territoriaalse koostöö ulatuse vallas. Euroopa territoriaalse koostöö rühmitus pakub ainulaadset võimalust sünergeetilisi mõjude loomiseks, mis väljuvad institutsioonilise raamistiku piirest, ja tagada paremad ja koordineeritud investeeringud ning ressursside ühtne ja tõhus kasutamine.

Nagu me teame, loodi see instrument 5. juulil 2006 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse toel. 1. augustiks 2007 pidid kõik liikmesriigid jõustama täiendavad õigusnormid ja/või rakendussätted. Asjaolu, et ainult viis või kuus riiki on vastu võtnud riiklikud eeskirjad, paneb meid tõsiselt muretsema. Kaotajad on potentsiaalsed pühendunud osalejad, kes tahavad juurutada piiriülest koostööd oma heade ideede ja uuenduslike projektidega. Sel eesmärgil koostati küsimustik ja me ootame samuti pikisilmi selles küsimuses infot nõukogule.

 
  
MPphoto
 
 

  Stavros Arnaoutakis (PSE). – (EL) Hr president, volinik, territoriaalne koostöö on uue programmiperiood ühtekuuluvuspoliitika kolmas sihtmärk. Selle alusel on koostöö oluline Euroopa piirkondade tasakaalustatud ja ühtlustatud arengu tagamisel.

Euroopa territoriaalse koostöö rühmitus on uus viis, kuidas toetada meeskondi erinevatest liikmesriikidest pärit iseseisva õigusvõimega piirkondlike ja kohalike asutuste vahelise koostöö osas. Selle moodustamise otsus ei tulnud kergelt; see oli vastuseks tehnilistele ja õigusprobleemidele koostööprogrammides. Nüüd, kahjuks, kuus kuud pärast tähtaega, ei ole kohalikud ja piirkondlikud asutused moodustada territoriaalse koostöö rühmitust, kuna riigid on ei ole põhjendamatult võtnud või viivitavad vajalike meetmete võtmisega määruse rakendamiseks. Peame nüüd saatma riikidele selge sõnumi, et institutsioonide kehtestatud määruse kohane rakendamine uuel programmiperioodil on väga oluline, ning koostöö on majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamise viis.

 
  
MPphoto
 
 

  Miroslav Mikolášik (PPE-DE). – (SK) 50 aastat on möödunud esimese europiirkonna loomise ajast Saksa-Hollandi piiri ääres. Sellest ajast on paljud teised piirkonnad algatanud vastastikuse koostöö. Nad aitavad üksteisel lahendada sarnaseid probleeme, mis piirialadel sageli tekivad. Nad loovad uusi töötingimusi ja jagavad oma kultuuri.

Määrus, millega moodustatakse Euroopa territoriaalse koostöö rühmitus ja mis kinnitati juulis 2006, tundub olevat väga hea vahend regionaalseks koostööks ja sammuks õiges suunas. See annab regioonidele paindlikkuse koostöös ja sel on positiivne mõju liikmesriikide rahvastikule, majandusele, ja ärikeskkonnale. Seda rohkem on kahju, et riigid ei ole seda kasulikku määrust oma õigusaktidesse üle võtnud, kuigi see oleks pidanud juhtuma 1. augustiks 2007.

Paljud regioonid on väga huvitatud Euroopa territoriaalse koostöö rühmitusest, kuna see annab neile võimaluse teha koostööd teiste regioonidega ja samal ajal tagab neile olulise autonoomia oma suhetes valitsuste ja keskvalitsustega. Sellel on positiivne mõju individuaalsete regioonide elanike eludele: regionaalse koostöö üheks eesmärgiks on lihtsustada tõhusamat inimressursside arengut ja saavutada nii tasakaal pakkumise nõudluse arengus piirkondlikel tööturgudel.

Ei tohi ka unustada, et Euroopa territoriaalse koostöö rühmitus on kasulik ka ärimaailmale, toetades majanduse arengut eesmärgiga parandada selle tootlikkust ja struktuuri, luues uusi töövõimalusi ja stabiliseerides neid, mis on ohus. Individuaalsed territoriaalse koostöö rühmitused saavad aktiivselt edendada tõusu majanduses ja sotsiaalses kaasatuses.

Määrus lihtsustab ja toetab regionaalset koostööd ELi liikmesriikides ja edendab nii majandust ja sotsiaalset kaasatusest. See on hea ja sel põhjusel kutsun ma nõukogu ja komisjoni astuma samme selleks, et tagada määruse rakendamine liikmesriikides.

 
  
MPphoto
 
 

  Antolín Sánchez Presedo (PSE). – (ES) Hr president, volinik, Euroopa territoriaalse koostöö rühmitus on uus vahend majanduse ja sotsiaalse kaasatuse tugevdamiseks ELis.

See on vahend arenenud, struktureeritud koostööks, millel on iseseisev õigusvõime ja millel on ligipääs ühenduse rahastamisele ja vahenditele muudest allikatest.

23. portugali- ja hispaaniakeelsete maade tippkohtumise haripunkt Bragas kümme päeva tagasi oli oluline teetähis. Mõlemad riigid on nende kuue hulgas, kes on juba vastu võtnud 2006. aasta juuli Euroopa määruse tõhusaks rakendamiseks vajalikud sätted.

Galiitsia nõukogu ja Portugali põhjapiirkonna võimud, kes lõpetasid kokkuleppe ja põhikirja eelnõu koostamise novembris 2006, moodustavad varsti rühmituse, mis katab 6 400 000 elanikku ja mille asukoht on Vigos.

Nad peavad näitama teed valitsusasutustega euroregiooni moodustamisel, mis edendab auahnemat Euroopa koostööd, mis on regenereerimise näiteks.

Nende püüdlused on väärt tunnustamist Euroopa Parlamendi poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Ivo Belet (PPE-DE). – (NL) Hr president, nagu juba mitu korda öeldud, on Euroopa territoriaalse koostöö rühmitus väga kasulik instrument eriti piirialade jaoks. Volinik, olen väga rahul, et te viitasite Eurodistricti projektile Prantsusmaa ja Belgia vahel. Seda mainis ka hr Beaupuy. Kortrijki, Doorniki ja Lille’i linnad sõlmisid koostöölepingu just käesoleval nädalal, et töötada praktiliselt koos projektide osas, mis hõlmavad avalikkust. Siis on veel piiriülene töö, ühiskondlik transport, koostöö haiglate vahel ja kuritegevusega võitlemises – need on küsimused, millega inimesed eeldavad, et me tegeleme praktilisel tasandil.

Veel ühes piirialas – Belgia ja Madalmaade vahel – on samuti tehtud erinevaid algatusi, et edendada praktilist koostööd ülikoolide vahel Euroopa territoriaalse koostöö rühmitust kasutades. Need piirkonnad on Belgia Limburg, Madalmaade Limburg ja Aacheni piirkond. Eesmärgiks on lõpuks luua piiriülene kombineeritud ülikool Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse abiga, kasutades seda paljude haldustakistustega toimetulemiseks või nende vältimiseks.

Hr president, volinik, Euroopa territoriaalse koostöö rühmitus ei saa muidugi lahendada kõiki probleeme ja ma saan aru – nagu me oleme kuulnud –, et paljud riigid ei ole seda veel kasutama hakanud. Siiski peaksime nüüd vaatama veidi tulevikku, tuginedes selle instrumendi osas saadud kogemustele ning mõtlema, milliseid täiendusi saaksime teha esimese hindamise alusel. On mõned probleemid, millega peame toime tulema, näiteks erinevad sotsiaalmäärused, millega töötajad kokku puutuvad Euroopa territoriaalse koostöö rühmitusega töötamisel.

Volinik, võin vaid öelda, et on ülioluline, et komisjon kannustaks valitsusi, mis ei ole siiani seda instrumenti kohaldanud.

 
  
MPphoto
 
 

  Zita Pleštinská (PPE-DE). – (SK) Volinik, projektide, nii edukalt lõpetatud projektide kui uute, praegu euroregionaalsete rühmituste toel arendatavate projektide hulk piirialadel tõestab, et on palju potentsiaalseid arengutegevusi ja et neid tegevusi ei saaks rakendada ilma Euroopa abita.

Siiski peavad kehtima selged eeskirjad, muidu raha ei kulutata. Usun, et see arutelu julgustab huvitatud piiril osapooli Euroopa territoriaalse koostöö rühmituses osalema.

Osapooled, kes ei ole kohustusi täitnud tuleb identifitseerida liikmesriikides. Komisjon peab kiirendama oma pingutusi ja tagama, et piiriülest koostööd ei ohustataks. Euroregioonid on piiriülesed struktuurid, mis on kaua eksisteerinud ja on tegutsenud INTERREGi all eelmisel programmiperioodil, eriti väikeste „inimeselt-inimesele“ projektide puhul.

Ma ei usu, et kõik Euroregioonid on läbi kukkunud. Olen veendunud, et komisjoni, liikmesriikide regionaalse ja kohaliku valitsuse, kaubandus- ja tööstuskoja ning kõigi piirialadel elavate isikute aktiivse toetusega kasutavad Euroregioonid oma kogemusi selle uue Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse kasutamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Danuta Hübner, komisjoni liige. − Hr president, suur tänu liikmetele kõnealuse instrumendiga seoses tehtud märkuste ja osutatud toetuse ning nende pühendumuse eest.

Lubage mul kõigile meenutada, et ükski liikmesriik ei ole keeldunud antud instrumendi rakendamisest ja see on minu arvates väga tähtis. On täiesti selge, et kõik liikmesriigid peavad seda rakendama. Nagu ma juba oma sissejuhatavates märkustes öelda üritasin, oleme püüdnud liikuda lõpetamise suunas ja kogu protsessi kiirendada väga erinevate instrumentide abil. Muidugi saame täna ikka veel innustustust jagada teie aktiivse osaluse kaudu oma liikmesriikides ja piirkondades, mida me oleme viimase aasta jooksul teinud. Kõigi mu külaskäikude, kohtumiste, konverentside ajal – mitte ainult territoriaalse koostöö, vaid ka poliitika sisu teemal – oleme innustanud, vestelnud ja jaganud juhiseid. Oleme piirkondadega teinud tihedat koostööd aitamaks neil teha ettevalmistusi selle uue koostööinstrumendi rakendamiseks.

Kuid ma arvan, et hetkel teeme me edusamme. Ma usun, et liikmesriikide teadlikkus on palju kasvanud. Loodan, et tänu peadirektori hiljutise tegudele saab suurem osa rakendusmääruste siseriiklikest parandustest juuniks valmis.

Me ei tohi aga unustada, et kõik programmid võivad oma juhtimise EGGC-le igal hetkel üle anda ja nii ei tõuse poliitikale märkimisväärset kahju asjaolust, et liikmesriigid ei ole veel vajalikke parandusi rakendanud. Samuti võivad kõik projektid kõnealust instrumenti kasutada projekti rakendamiseks ja nagu me teame, võime uusi projekte käivitada 2013. aasta lõpuni. Nii et ka siin ei ole ühtki ohtu.

See pole küll mingi lohutus, kuid tahaksin, et mõistaksite, et asjaolu, et me ei ole veel kõiki rakendamistegevusi lõpetanud ei tekita mingisugust kahju.

Hetkel näeme komisjonis teiste peadirektorite suurt huvi, kes soovivad samuti antud instrumenti seitsmenda raamprogrammi raames, aga ka CIT-programmis ja ka teistes poliitikates kasutada.

Piirkondlikul ja kohalikul tasandil peetavatel kohtumistel on oluline piirkondadele meenutada, et isegi juhul, kui rakendamiseeskirju ei ole veel kehtestatud näitab Prantsusmaa ja Belgia hiljutine näide selgelt, et EGTC-d võib asutada ja liikmesriik võib rakendada ja määrata erakorralise asutuse, kes tegutseb võimuna, kelle poole piirkondlikud ja kohalikud asutused pöörduksid EGTC moodustamise kohta teabe saamiseks.

EGTC käsiraamatu kohta nii palju, et INTERACT töötab selle kallal. Märtsis toimub Brüsselis konverents ja kõik asjast huvitatud on oodatud sellel käsiraamatu ettevalmistamist käsitleval seminaril osalema.

Mis puudutab Madridi konventsiooni, siis peaksime meeles pidama, et antud konventsiooni ratifitseerimiseks on kulunud 20 aastat ja kui mu mälu mind ei peta ei ole kõik meie liikmesriigid seda veel teinud. Kõnealuse määruse üle peeti uuesti läbirääkimisi vähem kui kahe aasta eest ja hetkel on käimas selle rakendamise esimene aasta.

See oleks minu arvates vastus teie poolt öeldule. Tahaksin teile kinnitada, et me oleme jäägitult pühendunud, kuna näeme asja lisandväärtust ja teeme koostööd piirkondadega. Tänu sellele on ka paljud piirkonnad väga hästi ettevalmistunud. Näeme kõiki selle instrumendi teie poolt nimetatud lisandväärtusi.

Samas peame aga kindlasti meelest pidama, et see ei taga sissetulekut. Tegemist ei ole projektiga, see on instrument, mida tahame kasutada koostöö eesmärgil. Kuid muidugi võib EGGC saada tavapäraste eeskirjade ja Euroopa ühtekuuluvuspoliitika alusel ühenduse toetust. Ka seda on tähtis meeles pidada.

Tänan teid veel kord huvi eest. Oleme täielikult pühendunud antud protsessi lõpetamisele nii kiiresti kui võimalik.

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Arutelu on lõppenud.

Kirjalikud avaldused (artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Bairbre de Brún (GUE/NGL), kirjalikult. – (GA) Soovin teha ettepaneku, et regionaalarengukomisjon teeks algatuse ja avaldaks survet eesmärgiga edendada võimalust ühineda Euroopa territoriaalse koostöö rühmitusse poliitikate päevavalgele toomiseks.

Uute Euroopa territoriaalse koostöö rühmituste eesmärgiks on õigusaktide jõustamine liikmesriikides, uue dünaamika loomine piiriüleses koostöös ja enesekindlama koostöö piiride taga.

Minu jagatud kodumaal võivad olulist rolli mängida sellised algatused ja teised ELi toetusskeemid, mille eesmärgiks on Iirimaa jagamise vaenuliku mõju leevendamine. Toetan täielikult mõistlikult piiriülesest koostööst kaugemale mõtlemist, kuna see on Euroopa ideaal.

Iirimaal oleks väga vaja uurida iga piiriülese koostöö rada, sest meie piirid on vaestes maakondades ja arengutase on madal. Oleme veetnud palju aega venitades ja ettekäändeid leides. Liikmesriikidel on kohustus aidata piirialadel rakendada Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse õigusakte nii kiiresti kui võimalik.

 
  
MPphoto
 
 

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. (PL) Hr president, daamid ja härrad, ühenduse õigusaktide rakendamise probleem liikmesriikides ei ole uus. Julgen öelda, et see mõjutab suurt osa ühenduse poliitikaid.

27 riigi jaoks Euroopa tasandil ühise seisukoha väljatöötamine on tegelikult ainult selle vaevarikka vastuvõetud põhimõtete ühtlustamis- ja rakendamisprotsessi algus. Liikmesriikidel on viimane aeg võtta ise vastutus selle protsessi eest. Meie ühistegevuse tõhusus Euroopa tasandil sõltub suuresti kohustusest ja ettepanekute rakendamisest liikmesriikide valitsuste poolt.

Vajame koostööd meie riigihalduse erinevate tasandite vahel. Võin julgelt väita, et Euroopa Parlamendi liikmetena, kelle valivad otse erinevate liikmesriikide elanikud, oleme valmis võtma vastu ja kaaluma iga koostöövormi meie riiklike ja regionaalsete valitsustega, mis saaks edendada ja kiirendada ühenduse õigusaktide rakendamist.

Me ei saa lubada, et selline teema nagu majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamine, mis on üks EÜ asutamislepingute põhiprintsiipidest tähtsusetuks muutuks – nagu juhtub täna meile esitatud probleemiga. Korralik ELi määrus territoriaalse koostöö rühmituste osas on eksisteerinud 2006. aasta juulist, kuid siiani ei ole sellest võimalik kasu saada, kuna puuduvad liikmesriikide vastavad õigusaktid.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika