Istungi stenogramm

Neljapäev, 31. jaanuar 2008 - Brüssel

4. Iga-aastane arutelu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala valdkonnas saavutatud edusammude üle (Euroopa Liidu lepingu artiklid 2 ja 39) (arutelu)

  President. − (IT) Järgmiseks punktiks on arutelu

– Jean-Marie Cavada poolt kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjoni nimel nõukogule vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala valdkonnas saavutatud edusammude kohta peetava 2007. aasta arutelu kohta esitatud suulise küsimuse teemal (Euroopa Liidu lepingu artiklid 2 ja 39) (O-0005/2008 – B6-0006/2008), ja

– Jean-Marie Cavada poolt kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjoni nimel komisjonile vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala valdkonnas saavutatud edusammude kohta peetava 2007. aasta arutelu kohta esitatud suulise küsimuse teemal (Euroopa Liidu lepingu artiklid 2 ja 39) (O-0006/2008 – B6-0007/2008).

  Gérard Deprez, autori asendaja. − (FR) Hr president, nõukogu eesistuja, volinik, daamid ja härrad, täna peetav arutelu toimub, nagu teate, kontekstis, mida ilmestavad kaks olulist tegurit.

Esimene neist – ja ma ei pea teile meenutama – on kalender. Heldelt võttes on meil enne Euroopa Parlamendi praeguse koosseisu lõppemist ees 16 tegutsemiskuud. Nii et näete ise, kuidas nii tiheda ajakavaga peame jõudma kokkuleppele küsimustes, mida loodame koos siin lõpetada meile veel jäänud aja jooksul. Me ei saa teha kõike; peame tegema valiku ja oma otsusele kindlaks jääma.

Teine element, hr president, on meie seisukohast isegi märkimisväärsem. See on, et uue lepingu jõustumise väljavaade, te teate seda sama hästi kui meie, viib suurte struktuurimuutusteni meie pädevusvaldkonnas. Tahaksin eriti märkida esimese samba poliitikavaldkondade kunstlikku eraldamist kolmanda samba poliitikavaldkondadest, mis mõjutavad eriti koos otsustamise juurutamist ja meetmete kasutamist, mis siiani olid peamiselt nõukogu käsutuses ja ei kuulunud Euroopa Kohtu tegeliku kohtuliku kontrolli pädevusse.

Te mõistate seega, et soovime kannatamatult näha uue lepingu jõustumist nii kiiresti kui võimalik, kuna see esindab nii demokraatliku kontrolli kui kodanike õiguste kontrolli tugevdamist. Ja te mõistate ka nende kahe kriteeriumi valguses, milleks on – ma kordan – demokraatliku kontrolli ja kodanike õiguste kontrolli tugevdamine, kui sõnakehvad me oleme kehtiva lepingu alusel tundlike teemade käsitlemisel, mida võib varsti käsitleda juba uue lepingu sätete alusel.

See põhimõtteline sõnakehvus on väga reaalne. See ulatub sügavale ja seda jagavad erinevad poliitilised rühmitused, kes on esindatud nii kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjonis ja üldisemalt meie assamblees. Kui sügavale see ka ei ulatuks, on see sõnakehvus vähemalt hetkel üsna mõõdetud. Hr president, nõukogu eesistuja, volinik, meid ei motiveeri perversne kavatsus viivitada tegutsemisega olulistes küsimustes, mis on juba küpsed ja mille kiireloomulisuses ei ole kahtlust.

Vastupidi, me oleme valmis sõlmima härrasmeeste kokkuleppe tegeliku dialoogi teel, mis annaks kõigile meie institutsioonidele vajalikud tagatised ja garantiid. Meie arvates peaks suhteliselt kiiresti olema võimalik kokkuleppele jõuda mõne institutsioonidevahelise seadusandliku programmi osas 2008. aastaks ja 2009. aasta esimeseks pooleks, mis hõlmaks piiratud arvu ühiseid prioriteete tundlike teemade osas, millega kaasneksid mõlemapoolsed kohustused ja mis võimaldaks meil kasu saada uue lepingu positiivsetest sätetest neid varakult juurutamata.

Parlament vihjas juba võimalikule sellele palvele reageerimise meetodile eelmisel täiskogul Strasbourg’is personalieeskirjade ja Europoli missioonide osas peetud hääletuse ajal. Nõukogu eesistuja, volinik, parlament võttis tõesti 537 häälelise enamusega vastu muudatuse, mis sätestab, et kõnealune otsus vaadatakse uuesti üle kuus kuud pärast Lissaboni lepingu jõustumise kuupäeva.

Muidugi, kuigi see võeti vastu valdava enamuse häältega, ei ole see ühepoolne muudatus kohustuslik. Siiski, nagu te olete aru saanud, väljendab see väga selgelt meie poliitilist tahet kõneluste alustamiseks ja lahenduse leidmiseks. Selles vaimus kinnitab meie komisjon nii oma meelekindlust kui kättesaadavust tõeliseks institutsioonidevaheliseks dialoogiks.

  Dragutin Mate, eesistuja. − (SL) Olen rõõmus, et saan täna siin koos teiega olla ja osaleda sellises olulises arutelus. Poliitika rakendamine õiguse ja siseasjade valdkonnas on meie kodanike jaoks väga tähtis. Ühiskonna ja kaasaegsete tehnoloogiate arenguga on julgeolekuküsimus saanud meie kodanike jaoks üheks kõige olulisemaks küsimuseks. Ma arvan, et meil nõukogu, komisjoni ja parlamendi esindajatena on ühesugused eesmärgid: tagada liikmesriikide vaheliseks koostööks tingimused, mis annavad meie kodanike vajaliku julgeoleku.

Kaks aastat tagasi alustasime arutelu kahe seadusandluse punkti üle, mis olid mõeldud suure edusammuna meie koostöö kvaliteedis. Esimene neist oli otsus kehtestada Europol Euroopa ametiks ja teine oli kaasata Prümi leping Euroopa seadusandlusesse. Kooskõlas uue õigusliku alusega saab Europol kiiremini reageerida muutuvatele arengusuundadele terrorismis ja organiseeritud kuritegevuses ning see parandab veelgi oma analüütilist võimekust ja võimet liikmesriike toetada. See aitab oluliselt tõhusamale võitlusele organiseeritud kuritegevuse ja terroristlike organisatsioonide vastu, mis on aktiivsed mitmes Euroopa Liidu riigis. Prümi lepingu kaasamine aitab kaasa meie andmebaasides leiduva DNA, sõrmejälgede ja sõidukite registreerimisandmete kiiremale vahetamisele.

Kaks eelmist eesistujat Saksamaa ja Portugal tegid kõik, mis võimalik mõlema seadusandluse punkti vastu võtmise edendamiseks meie kolme eesistumisperioodi lõpuks. Kooskõlas programmiga, mille ma esitasin teie kolleegidele kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjonis, kavatseme jõuda mõlema punkti osas konsensusele käesoleva aasta juuniks. Pidades silmas nende olulisust ei oleks nende vastuvõtmisega viivitamine õigustatud, eriti kuna me oleme need juba kinnitanud ja ühtlustanud need praegusele tasandile liikmesriikide seas ja kõigi kolme institutsiooni seas. Mis puutub veel arutelu ootavasse seadusandlusesse, on eesistuja nõus tegema koostööd parlamendiga küsimusi ükshaaval käsitledes ja nende vastuvõtmise eest koos vastutamise vaimus. Mõlemad institutsioonid jagavad seega vastutust ELi kodanike julgeoleku valdkonnas ja muudes valdkondades.

Nõukogu arutleb hetkel igat laadi organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vastu võitlemisega seotud seadusettepanekute üldise kohaldamise üle. See puudutab peamiselt andmete kogumist ja vahetamist ning kehtib ka koostöö kohta Europoliga. Samuti arutleme me konkreetsete probleemide ja kuritegeliku käitumisega seotud õigusaktide üle.

Lisaks ettepanekule Prümi lepingu ja Europoli kohta langetatud otsuse kaasamiseks töötame hetkel välja meetmeid takistamaks soovimatute isikute sisenemist Euroopa Liidu territooriumile. Olen isiklikult seotud Schengeni teabesüsteemi teise põlvkonna arengu kiirendamise püüdlustega. Valmistume kiirendama õigusaktide vastuvõtmist, mis hõlbustavad viisainfosüsteemi kasutamist. Välissuhetes teeme tihedat koostööd Lääne-Balkani riikide ja Venemaaga, et valmistuda organiseeritud kuritegevuse ohtude piirkondlikuks hindamiseks.

Käesoleval kuul alustas nõukogu arutelu seadusliku sisserännet käsitlevate direktiivide kahe esimese ettepaneku osas. Pärast töörühmade esimest kohtumist, kus arutelus osalesid hästikvalifitseeritud töötajad, leidis eesistuja, et direktiivi kohaldamise osas valitses laialdane konsensus. Loodame, et edasine arutelu selgitab meie eesistumisperioodi lõpuks peamised poliitilised küsimused ja me anname siis toimiku üle eesistujale Prantsusmaale, et antud küsimuses saaks jätkuda tõhus töö.

Parlament ja nõukogu on nüüd juba kaks aastat arutlenud ebaseaduslikult Euroopa Liidus elavate kolmandate riikide kodanike tagasipöördumise direktiivi ettepaneku üle. Arutelus keskendutakse mitmele konkreetsele küsimusele, mille osas institutsioonid on väga erineval arvamusel. Eesistuja teeb jätkuvalt kõik, mis tema võimuses, et jõuda Parlamendiga kokkuleppele, mis võimaldaks direktiivi vastu võtta võimalikult kiiresti, eelistatavalt esimesel lugemisel. Siiski peame olema hoolikad, et nimetatud direktiiv ei halvendaks tagasipöördumist ja ei vähendaks sel moel meie poliitikate tõhusust ebaseadusliku rände vastu võitlemisel.

Süvendades dialoogi päritolu- ja transiidiriikidega püüdleb nõukogu jätkuvalt migratsiooniprobleemide osas globaalsete lähenemisviiside rakendamise suunas, rõhutades, et need tuleb kaasata ja et valitsema peab geograafiline tasakaal. Keskendame oma tähelepanu seega Põhja-Aafrikale ja Kagu-Euroopale.

  Franco Frattini, komisjoni asepresident. − (IT) Hr president, daamid ja härrad, tervitan nõukogu eesistujat ja tänan komisjoni esimeest hr Deprezi sissejuhatuse eest.

On selge, et täna ei arutle me vaid 2007. aasta tulemuste hindamise üle, mis meie konkreetses valdkonnas on minu arvates olnud positiivsed: Schengeni laienemisega oleme avanud sisepiirid enam kui 400 miljonile ELi kodanikule; oleme loonud ja rakendanud Põhiõiguste Ameti; oleme jõudnud parlamendiga väga olulisele kokkuleppele viisainfosüsteemi osas; nagu Sloveenia minister hr Mate juba märkis, oleme teinud tööd immigratsiooni ja terrorismi küsimuses.

Veidi statistikat: 2007. aastal moodustasid minu valdkonda kuuluvad ettepanekud, mida ma teile esitasin, peaaegu 20 % kõigist strateegilistest algatustest Euroopa Komisjonis, mis tähendab, et see valdkond on olnud ja on ka tulevikus äärmiselt laialdase tähtsusega. Oleme saavutanud kõik strateegilisse programmi kuuluva.

Täna, aastal 2008, oleme silmitsi täpselt sama tähtsa probleemiga. Nagu teate, esitas komisjon 2008. aastaks 26 strateegilist ettepanekut ja neist kaheksa, s.o peaaegu 30 %, käsitlevad vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala valdkonda.

Käesoleval aastal tegeleme välispiiridega: veebruaris esitatakse hulk ettepanekuid julgeoleku tugevdamiseks meie välispiiridel, seda sarnaselt ja samu kriteeriume kasutades kui Schengeni ja viisainfosüsteemide osas; teostame Frontexi üldhindamise, mis võimaldab kõigil õppida midagi ka tuleviku tarbeks; loodetavasti esitame mõned edumeelsed ja ambitsioonikad ettepanekud tsiviilõiguse osas; arutleme eesistuja Sloveeniaga, mida tuntakse e-õiguse nime all, või kuidas tagada kodanikele parem juurdepääs õigusemõistmisele tsiviil- ja kriminaalasjades uusimate tehnoloogiate kasutamise kaudu.

Muidugi jätkame sisserändega tegelemist. Eelmise aasta algatusi, mille osas saavutati laialdane konsensus, käsitletakse ja arendatakse sel aastal. Käesoleval aastal koostatakse tegevuskava varjupaiga, varjupaigataotlejate ja Euroopa põgenike kohtlemise süsteemi osas; juulis ja novembris esitame kaks üldettepanekut.

Teeme ettepaneku Euroopa strateegiaks vägivaldse radikaliseerumise ennetamisel, mis on terrorismivastase võitluse poliitilise strateegia põhiosaks. Me teeme ettepaneku juunis.

Siiski arvan ma, et hr Deprezi tõstatatud poliitiline küsimus väärib poliitilist vastust, mille ma siinkohal meeleldi annan. Aasta 2008 on üleminekute aasta. Sel aastal toimub üleminek Lissaboni lepingule ja leiab aset selle ratifitseerimine, pidades silmas selle jõustumist – mida me kõik soovime – 2009. aasta jaanuaris. Siis on selge, et meeles tuleb pidada kõiki kolme nõuet, ühelt poolt töötada koos parlamendiga selle ülemineku hõlbustamisel, ja teisalt mitte aeglustada tegevuseks valmis algatusi, mille osas valitseb konsensus, ja samal ajal suutmata ette näha, mida Lissaboni leping jõustudes ütleb või teeb. Nii usun ma, et vajalik on institutsioonidevaheline poliitiline kokkulepe.

On selge, et selleni jõutakse vaid juhul, kui nõukogu, komisjon ja parlament on töömeetodi osas ühel nõul, seda isegi enne konkreetsete prioriteetide paikapanekut. Kui on olemas poliitiline kokkulepe töömeetodite osas, saame me koos määratleda ühised prioriteedid ja nendeks peaksid olema algatused, mis annavad kodanikele kohest lisandväärtust, mille osas saavutatakse piisav konsensus ja mille osas toimib tasakaal, mida me vajame mängus olevate huvide vahel: nendeks on julgeolek, tagatised kodanikele ja samuti kodanikuvabaduste edendamine ja kaitsmine – tavapärane poliitiline tasakaalustamistegevus, mis on väljakutseks meile kõigile.

Usun, et parimaks töömeetodiks on see, mida me nõukoguga juba uurima oleme asunud: mitte kuue kuu pikkuste perioodide kaupa töötamine, vaid eesistujate kolmiku koondamine, mida praegune ja endised eesistujad juba teinud on, et vaadelda algatusi 18-kuulise perioodi vältel kuue kuu pikkuse perioodi asemel, kuna on selge, et kui me töötame ainult algatustega piiratud aja jooksul, ei oma me visiooni, mis peaks meid juhtima – ma usun – mõistlikult vähemalt 2009. aasta juunikuusse, kuna Euroopa Parlamendi valimiste kuupäev on minu arvates ainus tegelik tähtaeg, mida me järgima peaksime.

Nii olen ma valmis järgmiseks, olen valmis pidama poliitilist dialoogi nõukogu ja parlamendiga, et selgitada välja aspektid, mida saame 2008. ja 2009. aasta prioriteetide hulgast pakkuda oma kodanikele koheselt, ja need, millega tuleks tegeleda üksikasjalikumalt. Ma usun, et nii näitame me eelarvamuseta lepingu suhtes, et kui institutsioonid teevad koostööd, saavutavad nad kiiremad ja paremad poliitilised tulemused. Minu arvates peaksime kõik seda rada mööda liikuma.

  Manfred Weber, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (DE) Hr president, nõukogu eesistuja, volinik, daamid ja härrad, tänane arutelu käsitleb Euroopa sisepoliitikat ja ma usun, et on õige teha seda, mida komisjoni asepresident hr Frattini on juba teinud, ja see on heita kiire pilk tagasi. 2007 oli Euroopa sisepoliitikas suurepärane aasta. Schengeni ala avamine oli suur samm edasi ja meil on samuti võimalik veenda oma kodanikke, et kui kõigil Euroopa uurimisorganitel on üks andmebaas, ei vähenda see julgeolekut, vaid hoopis suurendab seda.

Sellest hoolimata peame muidugi vaatama ka tulevikku. Lugesin siit, et eesistuja Sloveenia juhtimisel arutleti Sloveenias toimunud mitteametlikul nõukogu kohtumisel SIS II teemal. Nagu mina sellest aru saan, on kesksüsteemi küsimus jälle kord kõrvale pandud. Komisjoni osakonnad tunduvad olevat valmis, kuid nüüd moodustatakse uus poliitiline rühmitus spetsialiseerunud siseministritest SIS II-ga tegelemiseks. Nende eesmärgiks on saavutada SIS II osas tegelikku edu võitluses organiseeritud kuritegevuse vastu ja kuritegevuse vastu Euroopas. Miks on meil siis vaja siin veel viivitada? Olen mures, et pärast laienemist vajume me musta auku, kuna kõik on rahul, et laienemine nii hästi läks. Tahaksin märkida, et meie siin parlamendis teostasime kuue kuu möödudes süsteemide hindamise ja tahame ka tulevikus nii teha.

Teine praktiline küsimus valdkonnas, mille osas ma paluksin midagi ette võtta, on politseikoostöö küsimus. Nagu teate, ei ole kõik Prümi lepingu aspektid kahjuks ühenduse õigusesse kaasatud, kuid eriti ei ole vastu võetud olulisi küsimusi politseikoostöö osas. Seega on ka siin vajalik edasine koostöö.

Ootame komisjoni ettepanekuid piirikaitse küsimuses. Ootan väga ettepanekuid sisenemis- ja väljumissüsteemide osas, kuna on huvitav näha, palju on meil siin Euroopas isikuid, kes viibivad siin kauem kui lubatud.

Lõpuks tahaksin märkida järgmist: me saame uue lepingu. Tahaksin seega julgustada meie komisjoni esimeest hr Deprezi. Anname selle lepinguga kodanikele enesekindluse, kui tirime sisepoliitikasektoris kehtivad otsused välja nõukogu tagaruumidest ja toome need selle täiskogu istungi ette ereda valguse kätte. Siin näevad inimesed, kuidas otsuseid langetakse. Seega palun võtke vastu parlamendi väljasirutatud käsi. Me oleme koostööks valmis.

  Claudio Fava, fraktsiooni PSE nimel. – (IT) Hr president, nõukogu eesistuja, komisjoni asepresident, daamid ja härrad, usun, et võin jagada volinik Frattini seisukohta selle arutelu osas. Peame vaatama tulevikku, peame mõistma, kuidas kasutada meile veel jäänud aega vastutustundlikult ja pühendunult, nagu on omane kõigile Euroopa institutsioonidele.

Usume, et pärast aastatepikkust arutelu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala valdkonnas, mille osas parlament on kritiseerinud demokraatia vähesust – mis on nii keeruline valdkond kodanike põhiõiguste osas –, saame me tervitada uue lepingu sõlmimist, mis loob lõpuks Euroopa dimensiooni antud valdkonnas ja annab parlamendile täieliku seadusandliku võimu, kaasa arvatud kohtute, kriminaalasjade ja politseikoostöö ning maale sisenemise ja elukohapoliitika vallas.

Sel põhjusel usub minu fraktsioon ka seda, et isegi ratifitseerimise tundliku etapi jooksul ei saa ükski institutsioon salata asjaolu, et raamistik on täielikult muutunud. Me teame, et ei ole võimalik lihtsalt lepingu jõustamist ettepoole tuua, kuid me usume, et oleks poliitiliselt vale jätkata tööd väga tundlike küsimuste osas viisil, mis jätab kõrvale Lissaboni lepingu demokraatliku ulatuse.

Sel põhjusel usub minu fraktsioon ka, et on vaja parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühiseid pingutusi, eriti oluliste toimikute tuvastamiseks, mitte blokeerida nende teed, kuid tagada, et parlamendiga saaks nõu pidada Lissaboni lepingu jõustumise asjus ja integreerida need uude institutsionaalsesse raamistikku. Pean eelkõige silmas tähtsaid toimikuid, mille asjus siiani on meiega vaevalt nõu peetud, näiteks ettepanek Euroopa PNR süsteemiks, ettepanek läbi vaadata terrorismi raamotsus, hästikvalifitseeritud töötajate vastuvõtmise direktiiv ja võõrtööliste vastuvõtmise ühise korra direktiiv.

Hr president, kas ma tohin kulutada mõne sekundi ja väljendada muret selle üle, mida nõukogu ütles tagasipöördumiste direktiivi osas. Kiidame heaks nõukogu kättesaadavuse ja koostöö, kuid usume, et leiduvad mõned eriti tundlikud punktid. Üks eriti tundlik on see, et 18 kuu pikkust kinnipidamist ei peeta selle direktiivi tõhususe suhtes edasiminekuks, vaid rõhuvaks meetmeks, mille osas nii mõnedki siin parlamendis jätkuvalt oma vastumeelsust avaldavad.

  Sarah Ludford, fraktsiooni ALDE nimel. – Hr president, me vaatame edusamme, mida Euroopa Liit on teinud vaba, turvalise ja õiglase piirkonnaks saamise suunas. See on areng Euroopa suunas, kus toetatakse tsiviilõigusi ning käsitletakse korrakaitsega seonduvaid keerukaid küsimusi, nagu terrorism ja riikidevaheline kuritegevus.

Kuid kahjuks ei ole meil viimase 10 aasta jooksul õnnestunud leida õiget tasakaalu julgeoleku, vabaduse ja õigluse ning julgeoleku tegelikult üsna kitsa määratluse vahel.

Korrakaitse jaoks on vaja paremaid eesmärke ja kodanikuvabadused vajavad uuendamist. Näiteks 10 aasta pärast on suutmatus kokku leppida kahtlustatavate ja kostjate miinimumõigusi toetavas meetmes tõeline auk meie tegevuses.

Kohtujurist Maduro ütles terroristide mustade nimekirjade kohta käivas arvamuses, tsiteerides minu meelest Iisraeli Ülemkohust, järgmist: „Seadusi vajame eelkõige siis, kui kahurid kõmisevad. Ei eksisteeri mingeid musti auke. Terrorismivastane võitlus on ka õiguse võitlus nende vastu, kes selle vastu üles tõusevad.”

Kahjuks ei pidanud liikmesriikide nõukogu seda meeles meie erakorralise väljaandmise ajutisest komisjonist pärineva raporti kaalumisel. Me ei ole antud raportile saanud ühtki sisukat vastust.

Nõustun komisjoniliikme Frattiniga, et vajame kokkulepet komisjoni, nõukogu ja parlamendi vahel seoses tegevuse kohta üleminekul mitterahuldavatest valitsustevahelistest menetlustest kriminaalkohtusüsteemis ühenduse normaalse otsuselangetamistegevusele. Lisaks menetlusele on selleks vaja ka kultuurilist muutust ning muudatust suhtumises. Mõnede tegemisel olevate kolmanda samba meetmete, nagu näiteks Prüm, andmekaitse, ELi suhtekorraldus, kvaliteet on seoses demokraatliku kontrolli ja kodanikuõiguste tagatistega madal.

Palju eneseusku on pandud tehnoloogilistesse projektidesse, kas liikmesriikide vahelistesse andmevahetusprojektidesse või uute ELi andmebaaside rajamisse. Toetan igati andmete asjakohast jagamist, kuid hoiatan tehnoloogiliste kiirparanduste liigse usaldamise eest. Ärgem unustagem tavapärast, luureandmetele tuginevat poliitikat, isegi kui selle piiriülene rakendamine on keerulisem ei tohiks seda andmebaaside sädeleva veetluse valguses pidada teisejärguliseks tegevuseks, kuna see tõstatab suuri küsimusi seoses andmekaitse ja -turbega.

Olen palunud komisjoniliikmel Frattinil kaaluda rohelise raamatu koostamist teemal, kas meie andmekaitsesüsteem on piisav, seda eriti Ühendkuningriigis toimunud skandaalse andmekaotuse valguses. Siiani on ta mu ettepaneku tagasi lükanud. Ma loodan, et ta mõtleb ümber.

Samuti, kas ta võib kaaluda vajadust selle järele meie poolt kasutatava analüüsisuuna valguses? Komisjoniliige Frattini seda ei tunnusta, kuid Ühendkuningriigi valitsus väidab üsna avalikult, et „me analüüsime”. Korraldame ühe arutelu tagatiste teemal, mida vajame.

Lõpetuseks, seoses Ühendkuningriigi loobumisega, arvan ma, et kolleegid parlamendis oskaksid hinnata – ja mina Euroopa Parlamendi Briti liikmena oskaksin – ettekujutuse saamist selle kohta, milline saab olema Ühendkuningriigi strateegia kasutuselevõttudel ja loobumistel, kuna ma usun, et see aitaks üsnagi selgitada asjaolu, et Ühendkuningriik kavatseb tulevikus positiivselt justiits- ja siseküsimustes osaleda.

  Seán Ó Neachtain, fraktisooni UET nimel. – (GA) Hr president, Iiri valitsusel on Euroopas keskne roll rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemisel. Iiri politseijõud annavad oma panuse Euroopa Politseiameti, Europoli kaudu.

Nüüdsest 27 riigi ja 500 miljoni elanikuga on oluline, et rahvusvahelised piirid kaitseksid meid kurjategijate lubamatu tegevuse eest. Selle võimaldamiseks peab eksisteerima tugevapõhjaline tihe koostöö politsei-, tolli-, mereväe- ja luureametite vahel, mis hõlmab kõiki liikmesriike.

Tahaksin rõhutada, et Lissaboni reformileping ei mõjuta mingil moel Iiri neutraliteeti. Iirimaa on neutraalne riik ja Iiri vägesid ei saa mere taga kasutada enne, kui ÜRO on vastu võtnud kohased resolutsiooni ja on saadud vajalik nõusolek – pärast hääletust Dáil Éireannis – Iiri valitsuselt.

  Jean Lambert, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – Hr president, minu fraktsioon nõustub suurema osaga mainitust, eriti aga vajadusega rõhutada põhiõiguste kui paljude otsuste aluse kaitsmist, mille vastuvõtmist soovime näha sellele parlamendile jäänud aja jooksul.

Minu fraktsioon nõustub ka sellega, et institutsioonidevaheline lepe aitaks vältida vahetevahel märgatud omavolilist kaasotsustamist, sellist omavolilist kasutamist nõukogu korraldusel, mil paljud meist tundsid, et kuna asju ei olnud võimalik lahendada anonüümselt, kasutati parlamenti teatud ettekäändena. Näeksime pigem, et sellistele korraldustele kehtestataks konkreetne raamistik, mis ei lükkaks viie aasta jooksul väga palju edasi seda edu, mida me näha soovime.

Põhiõigustega seoses valmistab meile sügavat muret asjaolu, et nõukogu ei ole suutnud leida lahendust menetlustagatiste küsimuses.

Paljud selle parlamendi liikmetest olid nõus Euroopa vahistamismääruse kehtestamisega, uskudes, et sellele järgnevad peagi menetlustagatised. Teised, kes olid ilmselt tunduvalt skeptilisemad, ütlesid, et tahtsime kõigepealt näha tagatisi ja sooviksime alles siis suuremat liikmesriikide vahelist koostööd. Niisiis tahaksime, palun, teada, millal võime oodata nimetatud meetmeid, mis on üliolulised kõigile meie kodanikele.

Samuti jagame täna hommikul väljendatud muret andmekaitseküsimustes. Üha enam kasvab mure läbipaistvuse puudumise pärast ning suureneb ka üldsuse mure viisi üle, kuidas andmeid kasutatakse ja vahetatakse, ilma et avalikkusele antaks toimuva kohta selget teavet.

Olin pehmelt öeldes veidi häiritud, kuuldes nõukogu kõnelemas aruandedirektiiviga seonduvates küsimustes, öeldes, et mõned liikmesriigid ei taha, et aruandlus keerulisemaks muutuks. Mõned meist usuvad võib-olla, et nõukogu ei soovi ohutu, turvalise ja avatud menetluse kehtestamist, mis tagaks üksikisikutele nende õigused selle asemel, et jõuda eesmärkideni raporti kaudu, nagu mõnes liikmesriigis kombeks.

Me ei taha tingimata aruandlust keerulisemaks muuta. Tahame, et see oleks avatud ja õigusi kaitsev toiming. Üks meile muret tekitavatest küsimustest on näiteks asjaolu, et mõned liikmesriigid kasutavad automaatset taassisenemiskeeldu. Samuti jagame muret vahistusaja pikkuse üle.

Tervitan hästikvalifitseeritud ümberasujate kohta käiva ettepaneku küsimuses tehtud väidet. Lõpuks näeme immigratsioonipoliitika positiivset meedet, mis eemaldub sammu võrra sellest, mida mõned meist näevad tõkestava poliitikana, mida liit on juba mõnda aega järginud. Lõpuks sõlmime kokkuleppe ühes positiivsemas ja avatumas küsimuses, isegi kui see puudutab ainult väikest osa Euroopa Liitu sisenevatest inimestest.

Aga ma tahaksin kiita märkust olukorra kohta seoses tööandjatele rakendatavate sanktsioonidega. Ja lõpuks sooviksin vastust ka nii nõukogule kui komisjonile esitatud küsimusele Ühendkuningriigi seisukoha kohta lepingureformi osas.

  Giusto Catania, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (IT) Hr president, daamid ja härrad, ma hindasin väga komisjoni ja nõukogu valmisolekut kiiresti institutsioonidevahelisele poliitilisele kokkuleppele jõudmiseks nende uute üleminekute valguses, mida me järgmiste kuude jooksul kogeme. 2009. jaanuarist alates saab see parlament mängida olulist rolli vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala valdkonnas, eriti seoses Euroopa kodanike vajadusega omada võimalust teostada demokraatlikku kontrolli Euroopa Liidus vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala valdkonnas tehtavate valikute üle.

Arvame, et 2008 saab olema üleminekuaasta ja seega tuleb selle käigus välja selgitada hulk prioriteete vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala valdkonnas. Arvan, et peame edasi liikuma küsimuste osas, mille puhul me ei saa tagasi pöörata, küsimuste osas, millele me keskenduma peame. Pean silmas vajadust kehtestada 2010. aastaks ühine varjupaigapoliitika ja vajadust kiirendada protsessi, mis võib viia selle ühise poliitika määratlemiseni; samuti pean silmas vajadust töötada kiiresti välja seadusliku sisserände üldkava, mitte ainult kvalifitseeritud või hästikvalifitseeritud sisserändajate vastuvõtmise julgustamiseks, vaid ette valmistamaks kava, mis hõlmab kogu Euroopa Liitu sisselubamist; usun, et peame keskenduma ka meeste ja naiste ringiliikumisvabadusele Schengeni alas, saades kasu 2007. aastal saadud tulemustest, ning püüdma neid aspekte ära kasutada.

Usun, et peaksime ka 2008. aasta jooksul püüdma hinnata mõningaid juba tehtud valikuid. Pean eriti silmas kaht olulist küsimust. Arvan, et korralikult tuleks hinnata Frontexi kasulikkust ja tõhusust. Mulle näib, et objektiivne hinnang võiks panna meid tasapisi tunnistama, et see ei ole andnud tulemusi, mida suurem osa sellest parlamendist ja Euroopa kodanikest näha lootis. Samamoodi arvan ma, et tuleb hinnata meie käsutuses olevat andmebaaside hulka. Liiga tihti ei ole teabevahetusest mingit kasu ja sageli läheb teave kaotsi.

Hr president, lõpetuseks arvan, et peaksime tõenäoliselt viimast korda hindama tagasipöördumisdirektiivi. Näib, et oleme nüüd jõudnud punkti, kust tagasiteed ei ole, ja peame ilmselt oma strateegiat muutma: töötama välja tegevuskava ja seadusliku sisserände kava ning siis on meil teada, kuidas sisserändajaid ära ajada, välja saata ja kinni pidada.

  Johannes Blokland, fraktsiooni IND/DEM nimel – (NL) Hr president, nõukogu eesistuja, volinik, daamid ja härrad, nõukogule esitatud küsimused pööravad eriti tähelepanu arengutele Frontexi osas. Olen sellele küsimusele minevikus pidevalt tähelepanu pööranud. Selle arutelu käigus on seega hea võimalus veel kord väljendada meie muret Frontexi pärast. Nõustun selles osas hr Cataniaga.

Mitmed riiklikud parlamendid on liikmesriikide valitsusi innustanud andma inimtööjõudu ja materjali Frontexi tegevustele. Loomulikult ei oota liikmesriigid just kärsitult tegevuses osalemist ja seega olen ma rõõmus, et Madalmaad on lõpuks nõustunud fregatti kasutama. Siit minu küsimus: mis juhtub paadis olevate inimeste ja sisserändajatega pärast seda, kui nad üles korjatakse?

Kas eesistuja saab meile öelda, kuidas merel paadist kinni püütud inimesi koheldakse? Meieni jõuavad regulaarselt aruanded paaditäite sisserändajate kinnipidamise kohta; reeglina tuuakse need inimesed kõigepealt kaldale, kus nende eest hoolitsetakse. Kas varjupaiga andmine või paatides kinnipeetud inimeste vastuvõtmise eest hoolitsemine on liikmesriigi kohustus, kellele kuulub mereväealus?

Hollandi justiitsministri reageeringust käesoleval nädalal saab järeldada, et sellele küsimusele ei ole veel mingit vastust. Sooviksin seega selles osas täpsemat selgitust, kuna loomulikult ei ole õige, et see on materjali ja inimtööjõudu andvate liikmesriikide täielik kohustus. Eesistuja, kui teil on võimalik meile selle arutelu jooksul vastus anda, kas te palun teeksite seda kirjalikult?

Nüüd on mul küsimus volinik Frattinile. Justiitsministritel on lihtne lubada näiteks mereväealuste tagamist; kuid rakendamine on kaitseministrite teha, kes on õnnelikud, kui neil justiitsministrite otsustest isegi kuulda õnnestub. On selge, et see tekitab suuri koordineerimisprobleeme.

Minu küsimus volinik Frattinile on järgmine: mida te kavatsete teha sellise probleemi vältimiseks tulevikus? Lõppude lõpuks on kulunud väga kaua aega selleks, et ammu antud lubaduste osas mingitki mõju näha oleks.

  Koenraad Dillen (NI). – (NL) Hr president, üsna õigustatult peetakse selles istungisaalis arutelusid meie kodanike julgeoleku suurendamise vajaduse üle. Siinkohal tuleb meelde Frontex. Ärgem aga peitkem pead liiva alla, kuna julgeolek Euroopas on nõrgenenud avatud piiride poliitika järgimise tõttu. On fakt, et see poliitika on oluliselt tugevdanud rahvusvaheliselt organiseeritud kuritegevuse võimu kehtestamata kohaseid meetmeid sellega võitlemiseks.

See ei ole kõik. Euroopa kodanikud on langenud ka ebaseaduslike sisserändajate olukorra legaliseerimise ohvriks, mida teatud riigid on otsustanud teha. See ei vähenda kindlasti häbiväärset inimestega kaubitsemist. Siin arutletav julgeolekuküsimus on kahjuks mõneti ka valdkond, kus kurjategijatele – eriti islami ekstremistidele – on vabad käed antud.

Riigi põhikohustused selles valdkonnas üha murenevad – näiteks volitused seadusliku sisserände osas. See on vastuvõetamatu. Liikmesriigid peavad säilitama täieliku ja tingimusteta kontrolli oma tööturgude üle ja ei tohi kehtestada mingeid erandeid sellele, kuidas nad oma tööturupoliitikat ajavad.

  Agustín Díaz de Mera García Consuegra (PPE-DE). – (ES) Hr president, minu arvates on hr Deprez probleemi täiesti õigesti tuvastanud ja asepresident Frattini on antud probleemile lahenduse välja pakkunud.

Konkreetselt rääkides ootab meid ees üleminekuaasta, kuid selle aasta jooksul, millele me peame lisama veel kuus kuud, mis jäävad parlamendi ametiaja lõpuni, peame langetama mõned küpsed otsused, mida me ei saa unarusse jätta. Sellepärast arvan ma, et institutsioonidevaheline kokkulepe on väga vajalik selleks, et oleks võimalik ühtlustada valmis algatusi väga vajaliku ja soovitud kaasotsustamisega.

Seega, hr president, arvan ma, et selliste algatuste, nagu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala valdkonna raamistikku kuuluvate algatuste – pidagem meeles, et komisjoni 26 ettepanekust kuulub kolmandik vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala valdkonda – tähtsus paneb meile suure kohustuse poolelioleva eelnõuga tegelemisel.

Seepärast väärib Euroopa Liidu Liikmesriikide Välispiiril Tehtava Operatiivkoostöö Juhtimise Euroopa Agentuuri paljunõutud hindamine kõigiti meie tähelepanu, nagu väärivad seda ka kõik rändega, nii seadusliku kui ebaseadusliku sisserändega seonduvad küsimused.

Õigusemõistmine tsiviil- ja kriminaalasjades kodanikele paremate teenuste tagamiseks, Europol, mis põhiseaduse lepingu uues raamistikus on muudetud Euroopa ametiks – mitte unustades, hr president, kolmanda samba andmekaitset –, kõik see aitab kaasa vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala valdkonna ühtlustamisele nii meetodite kui aja osas.

  Stavros Lambrinidis (PSE). – (EL) Hr president, Internetist on saanud uus lahinguväli. Komisjoni ja nõukogu sõnul on see lahinguväli terrorismiga võitlemiseks ja me ei avalda sellele vastuväiteid. Paljude jaoks meist on Internet aga ka lahinguväli kodanike põhiõiguste kaitse eest võitlemisel. Muidugi, nagu me hästi teame, kasutavad Internetti terroristid, kuid seda kasutavad suhtlemisel ka miljonid süütud kodanikud. Nende arutelud keerlevad ka terrorismi ümber, mida nad seda õigustamata mõista püüavad: see on midagi, mida me siin kahjuks liiga harva teeme. Nii et hoolimata sellest, et seadusandlik algatus terrorismi pooldava internetipropaganda leviku osas on väga tähtis, on see ka äärmiselt tundlik küsimus.

Volinik, nõukogu eesistuja, pean teile ütlema, et see seadusandlik algatus on oma praegusel kujul veidi problemaatiline. See ei eelda, et terrorismi pooldavat propagandat levitav isik teeb seda tahtlikult ja ... „ja” see propaganda võiks tõenäoliselt viia terrorismini. „Ja” asemel on teie tekstis kirjas „või”. Teisisõnu, kui elanik peaks üritama mõista maailmas toimuvat terroriakti, võivad nad sattuda pahandustesse lihtsalt sellepärast, et „keegi” usub, et nende sõnad on viinud terroriaktini: seda elanikku süüdistatakse, kuigi tal ei olnud mingit kavatsust nimetatud akti toime panna. See on punkt, mida peate muutma.

Tahaksin ka paluda teil selgitada, kas meie e-kirjade sisu hakatakse kontrollima. Kes neid kontrollib, et võimaldada politseil otsustada, kas seda teie soodustatavat uut seadust on rikutud? Lubage mul teile meelde tuletada, et telefonikõnede andmete säilitamise osas olete meile korduvalt kinnitanud, et meie tekstisõnumite ja telefonikõnede sisu ei jälgita. Kas meie e-kirjade sisu jälgitakse siin teie poolt toetatud meetme tulemusena?

Veel tahaksin rõhutada Euroopa PNR süsteemi algatuse punkti. Mu sõbrad, meil ei ole seda vaja. Vähemalt ei ole te meile selgitanud, miks meil seda vaja on. Meil on APIS; meil on, nagu hr Frattini väga õigesti märkis, VIS, mis on meie kokkuleppe edukaks tulemuseks; ja meil on Schengen: nii et me teame väga hästi, kes kuhu täna maailmas reisib ja kes Euroopasse tuleb.

Lisaks kehtivad Euroopa 27 riigist ainult kolmes meetmed PNRi võimalikuks rakendamiseks. Kus on nüüd surve PNRi seadusandluse ühtlustamiseks?

Miks te seda meedet nii fanaatiliselt toetate, kuigi Euroopa andmekaitsjad on selle vastu? Miks te ei istu ja ei arutle sel teemal parlamendiga, inimestega, kelle eesmärgiks on terrorismivastane võitlus, kuid kelle eesmärgiks võib samamoodi olla õiguste kaitsmine – ja seda isegi rohkem, nagu meid mõnikord süüdistatud on?

  Alexander Alvaro (ALDE). – (DE) Hr president, kinnitada võib asjaolu, et nõukogu ja komisjoni ei aseta mitte ainult oma dokumentides suurt rõhku terminile „julgeolek”, vaid nad on ka üha rohkem teadlikud kodanike põhivabadustest ja -õigustest. Meie Euroopas võime vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala valdkonnas teha nii palju tööd, kui tahame, kuid kolmandate riikide õigussüsteemid takistavad meid ilmselt selles tegevuses.

Usun, et komisjon, ja eriti liikmesriigid, peaksid rohkem jälgima, mil määral näiteks USA õigussüsteem mõjutab Euroopa kodanike majapidamisi. Komisjon ja nõukogu seisavad silmitsi minu ja mõne mu kolleegi esitatud küsimusega selle kohta, kuidas on võimalik, et USA postiedastamisandmeid, mida tuleks kasutada vaid tollieesmärkidel, edastatakse julgeolekuorganitele.

Posti konfidentsiaalsus on üks viimaseid bastione, mida meil on siiani õnnestunud kaitsta. Loodan, et komisjon koostöös nõukoguga suudab leida lahenduse terrorismivastasele ja organiseeritud kuritegevuse vastasele võitlusele globaalse lähenemise probleemile mitte ainult julgeolekuaspektist, vaid ka vabaduse, kodanike kaitsmise ja vastuoluliste õigussüsteemide probleemide likvideerimise aspektist.

  Mario Borghezio (UEN). – (IT) Hr president, daamid ja härrad, Magdi Allam, Corriere della Sera peatoimetaja abi, keda ei saa kuidagi süüdistada rassismis või islamofoobias, on tõstatanud tõsise küsimuse: imamide ja Rooma suure mošee kõik vajadused – rahastamine ja töötasud – katavad mitmete islami riikide saatkonnad.

Kas see tagab kaitse Euroopas, ühes selle suuremas pealinnas, ekstremistlike islami doktriinide leviku tõsise ohu eest? Ma ei usu. Pigem arvan, et tihedalt terrorismiga seostavate fundamentalistlike islami ideede levikut tuleb kontrollida ja Euroopa Liit peaks sellele väga tõsiselt mõtlema.

Terrorism: mida me arvame Euroopa Kohtu kohtujuristi Poiares Maduro hiljutisest arvamusavaldusest, mis osutab, et Al-Qaida ja Talibani liikmete mustas nimekirjas olevate isikute varade külmutamist käsitlev määrus (EÜ) nr 881/2002 on seadusevastane? Tahaksin uuesti väita, et see määrus ei kujuta endast muud, kui ÜRO resolutsiooni 1390 kohaldamist, mille võttis vastu kogu rahvusvaheline üldsus vastuseks 11. septembri rünnakutele. Tsiviliseeritud maailm tahab end terrorismi eest kaitsta: ärge kunagi kaotage valvsust islami terrorismi kohutavate ähvarduste osas!

  Jana Bobošíková (NI). – (CS) Daamid ja härrad, usun, et me ei ole vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala valdkonnas saavutanud märkimisväärset edu. vastupidi: riigid ei luba oma kodanikel referendumi kaudu Lissaboni lepingu asjus arvamust avaldada ja nii me hoopis kaugeneme vabadusest.

Miks ei saa kodanikud vabalt otsustada, kas nad soovivad oma riigi väiksemat osalemist ELi otsuste tegemisel? Miks ei saa kodanikud vabalt otsustada, kas nad soovivad, et saabuks lõpp nende valitsuste vetodele rände, energia ja transpordi valdkonnas ning kontrolli osas Euroopa Keskpanga üle? Miks ei tea liikmesriikide, eriti väiksemate liikmesriikide kodanikud, et nende puhul ei tule peaaegu kõne allagi, et kordamööda vahetuv Euroopa Nõukogu eesistuja koht nendeni jõuaks? Tõesti, kas keegi on neile öelnud, et kuue aasta pärast kaotab nende riik oma automaatse õiguse Euroopa Komisjoni volinikule? Reformileping muudab põhjalikult olulise tähtsusega Euroopa Liidu dokumente. Kui selle võtavad vastu ainult parlamendid referendumite ja üleriigiliste aruteludeta, on vabaduse asemel tegemist võimu piiramatu ülbusega. Euroopa Komisjon peaks seda valitsustele meelde tuletama.

  Mihael Brejc (PPE-DE). – (SL) Esmalt tahaksin teid tänada väga heade ettekannete eest selles üsnagi keerulises küsimuses, mida me siin täna arutame.

Tahaksin kasutada võimalust ja juhtida tähelepanu veel ühele valdkonnale, mida me ei ole veel piisavalt selgelt käsitlenud. Räägin nimelt Euroopa Liidu välispiiridest. Kõik liikmesriigid, kes vastutavad nüüd Euroopa Liidu uute välispiiride eest, on teinud palju tööd selle nimel, et piirid oleksid kohaselt kaitstud, et tagada nende julgeolek ja Schengeni normide infrastruktuuri ja vahendite rakendamine. Samas oleme aga avastanud, et elu piiril on halvenenud. Tahaksin juhtida teie tähelepanu piiril elavate inimeste halvenenud elukvaliteedile, seda eriti vähemarenenud piirkondades, ja ma tahaksin küsida, kas nõukogu ja komisjon kavandavad mingeid konkreetseid lisameetmeid elukvaliteedi parandamiseks piirialadel, et hoida ära inimeste lahkumine nendest paikadest. Oleme kõik teadlikud asjaolust, et kui inimesed piirialadelt lahkuvad, s.t kui nendest paikadest saavad asustamata alad, on neid ka raske kaitsta.

Minu teine küsimus on järgmine: komisjoni istungil mainis nõukogu president, et koostöö Balkanimaadega on samuti üks olulistest ülesannetest, millele nõukogu keskendub. Selles kontekstis tahaksin ma eriti teada, kas Schengeni normide rakendamine ja oma turvalisuse kindlustamine takistavad koostööd meie politseijõudude ja Balkani riikide politseijõudude vahel.

  Martine Roure (PSE). – (FR) Hr president, oleme Euroopa Parlamendis jõudnud pöördepunktini vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala tõelise valdkonna loomisel, ja Lissaboni lepingu vastuvõtmine võimaldab meil tugevdada demokraatlikku ja pädevusalast kontrolli. Loomulikult tahan toetada oma kolleegide palveid kehtestada prioriteetide nimekiri, mille alusel me saame tööd teha varasemat kaasotsustamismenetlust kasutades, tuginedes institutsioonidevahelisele poliitilisele kokkuleppele.

Tõesti, Euroopa Parlamendi täielik osalemine ainult parandaks otsuste kvaliteeti ja mõnikord, nagu me juba näinud oleme, aitaks kaasa kokkuleppele jõudmisele. Muidugi ei saa see toimuda riiklike parlamentide osalemiseta antud arutelus ja ma teen ettepaneku, et me rõhutaksime neile uue lepinguga pandud tugevdatud rolli.

Meie prioriteediks peaks muidugi olema ka andmekaitse. Teile ei ole üllatuseks, et ma selle teema juurde tagasi pöördun. Tõesti, te teate, et me toetasime kolmanda samba andmekaitse raamotsuse vastuvõtmist. Loomulikult on meil hea meel, et Euroopa Parlamendiga taas selles küsimuses nõu peetakse. Samas tunneme me muret nõukogus selle teksti osas saavutatud keskpäraste tulemuste pärast, eriti ühehäälsuse nõude tõttu.

Arvestades, et sambad varsti likvideeritakse, ja meie kaaskodanike eraelu tõelise kaitse tagamise eesmärgil, kas te ei arva, et lahenduseks oleks muuta kehtivaid andmekaitsedirektiive nii, et neid kohaldataks ka politsei ja kohtute vahelisele koostööle? Eriti tähtis on tagada kõrgekvaliteetne andmekaitse, kuna see peab reguleerima ka Euroopa PNRi moodustamise ettepanekut. See on oluline küsimus, mille ma teile esitan, ja ma sooviksin tõesti sellele vastust.

ISTUNGI JUHATAJA: HR MARTÍNEZ MARTÍNEZ
Asepresident

  Sophia in 't Veld (ALDE). – (NL) Hr president, esiteks sooviksin komisjonilt ja nõukogult täielikku läbipaistvust Ameerika Ühendriikidega transatlantilise andmekaitsekava küsimuses peetavate läbirääkimiste osas. Näib, et nüüd – läbirääkimiste lõppedes – küsib komisjon nõukogult mandaati. See toimub vales järjekorras.

Teiseks hakkab PNRi toimik koost lagunema. Vajadus tervikliku programmi järele on hästimääratlemisest kaugel. Õiguslik alus on ebaselge. Ikka veel ei eksisteeri kolmandas sambas süsteemi isikuandmete kaitseks. Siiski näib, et see ei ole takistanud siseasjade ministritel langetada otsuseid Euroopa PNRi programmi asjus. Kõigele lisaks ei kutsutud arutelus osalema Euroopa Parlamendi esindajat hr Deprezi.

Sooviksin mõista, kuidas on võimalik, et Saksa justiitsminister on samal ajal väitnud, et Euroopa PNRi programm oleks vastuolus Saksamaa põhiseadusega. Minu arvates ei ole see toimik veel kaugeltki valmis; Euroopa Parlament tahaks kõigepealt kuulda, miks see programm vajalik on.

  Konrad Szymański (UEN). – (PL) Hr president, kõige olulisem sündmus vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala valdkonnas 2007. aastal oli kindlasti Schengeni ala laienemine. Täna saame öelda, et lihtsama piiriülese liikumise ootused on reaalsusega kolinal kokku põrganud.

Liikumine üle Poola-Saksa piiri Saksimaa ja Alam-Sileesia vahel on nüüd Schengeni ala laienemise tõttu problemaatiline. Inimesi süüdistatakse suvaliselt ebaseaduslike emigrantide salaja sisse toomises ja neid hoitakse tunde politseis nagu tavalisi kurjategijaid. Selliseid süüdistusi esitatakse taksojuhtidele piirialadel. Seadust rikkudes kästakse neil reisijate dokumente kontrollida. Poola registreerimisnumbriga sõidukeid kontrollitakse tundide kaupa.

Schengeni lepingut kohaldatakse Poola-Saksa piiril viisil, mis ei kutsu inimesi piiri ületama. See ei ole kooskõlas lepingu eesmärgiga ja vajab Euroopa Komisjoni kiiret tegutsemist.

  Marian-Jean Marinescu (PPE-DE). – (RO) Komisjoni ja nõukogu püüdlused inimeste vaba liikumise tagamiseks kõikjal Euroopas kandsid vilja 2007. aasta detsembris Schengeni ala laienemisega. Ebaseadusliku rände valdkonnas aitavad kolmandatest riikidest pärit ebaseaduslike immigrantide repatrieerimise ühiste normide eelnõu ja ebaseaduslike immigrantide tööandjate sanktsioneerimine kindlasti seda fenomeni vähendada.

Seadusliku rände osas on komisjon algatanud õigusmeetmed, esitades parlamendile hästikvalifitseeritud töötajate riiki sisenemise ja elukoha tingimuste eelnõu ja ühekordse loa protseduuri kolmanda riigi kodanikele.

Tahaksin juhtida tähelepanu teemale, mis minu arvates on üliolulise tähtsusega: ikka veel kehtivad üleminekumeetmed, mida mõned liikmesriigid rakendavad teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest pärit tööjõu liikumise piiramiseks. Kõik on korras, kui toetatakse ühist poliitikat, mis käsitleb seaduslikku sisserännet kolmandatest riikidest, kuid ei ole normaalne kehtestada piiranguid ELi kodanikele. Me ei saa rääkida vabast ruumist, kui tööjõu liikumisvabadusele on kehtestatud piirangud.

Minu arvates on selge, et tuleks jõustada direktiivid seadusliku rände kohta kolmandatest riikidest ja samal ajal kaotada mõnes liikmesriigis kohaldatavad piirangud. Seda on võimalik teha järk-järgult, paludes seadusliku rände direktiivi kohaldavatel liikmesriikidel tunnistada kehtetuks kõik tööjõupiirangud, mida kohaldatakse direktiivis nimetatud teiste liikmesriikide kodanikele.

Veel tuleks kohaldada eelisõiguse põhimõtet, nii et Euroopa kodanikel oleks eelisõigus tööturu nõudmistele vastamisel. Lisaks usun ma, et tuleks rohkem eristada kolmandaid riike, kus oleks eelisõigus naaberriikide, eriti naabruspoliitikasse kaasatud riikide kodanikel. Loodan, et meie arutelu avanud hr Frattini ja hr Deprezi mõtetevahetus annab tegelikke tulemusi ja viib meie positiivse tegutsemiseni.

  Genowefa Grabowska (PSE). – (PL) Hr president, Lissaboni lepingu sünd ja Euroopa Liidu reform toovad endaga kaasa märkimisväärsed muutused vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala valdkonnas, kuigi ELi kodanikud neid ootavad. Eriti nõuab selle valdkonna liikumine Euroopa Kohtu pädevusse hoolikat ettevalmistustööd nii riikide kui ELi institutsioonidelt. Parlament on sellest teadlik ja valmistub uuteks ülesanneteks, eriti ühiselt suurema osa otsuste langetamiseks.

Selles kontekstis tahaksin nõukogult küsida järgmist: kas me alustame tööd ühise prioriteetide nimekirja osas vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala valdkonnas ja kui, siis millal? Ma tean, et nii nõukogul kui komisjonil on programmid. Ka parlament teab minu komisjoni, kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjoni kaudu, mida teha on vaja. Vajame siiski ühist, tõhusat ja läbipaistvat tegutsemist ja ühist prioriteetide nimekirja oma kodanike hüvanguks.

Tahaksin ka kasutada võimalust ja tänada eesistujat Portugali Schengeni ala laiendamise eest, ja samal ajal teha ettepaneku selle süsteemi toimimise regulaarseks hindamiseks. Laienemisest on möödunud vaid mõni nädal ja me näeme juba suurepäraste eelistega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi. Nende hulka kuuluvad viisade takistav maksumus kolmandate riikide kodanikele, eriti valgevenelastele. Viisa maksumus – 60 eurot – on takistuseks ja muudab nende jaoks võimatuks oma ELi naabrite külastamise; samuti raskendab see meie jaoks oma naabruspoliitika teostamist, mis on lõppude lõpuks reformilepingusse kirja pandud.

Volinik, siin on vaja enam kui ainult seiret; daamid ja härrad, siin tuleb midagi muuta.

  Ignasi Guardans Cambó (ALDE). – (ES) Hr president, tahaksin keskenduda asjaolule, mis võib näida tähtsusetuna, kuid mis on 2007. aasta jooksul tõsiselt halvenenud ja mõjutab miljoneid inimesi: nimelt julgeolek Euroopa lennujaamades.

Euroopa Komisjon ja nõukogu on lubanud ja lubavad jätkuvalt terrorismi ennetamist lennujaamades käsitleda nii nagu oleks tegemist transpordipoliitikaga.

Lennukite ja rongide logistiliste ja tehniliste normide jaoks kavandatud toimingute kaudu piiratakse vabadusi ja õigusi. Selle tulemusel ei ole kodanikud kuritarvitamise vastu kaitstud ja õiguste piiramine kiidetakse heaks tõhususe proportsionaalsust või hindamist kaalumata. Turvatöötajad, kes ei tunne eeskirju, mida nad kohaldavad või nimetatud eeskirjade erandeid, kohtlevad kontrollipunktides mehi ja naisi kohati kui kariloomi, kuna eeskirju hoitakse saladuses.

Palun komisjonil – ja eriti hr Frattinil – uuesti kehtestada oma võim selles valdkonnas; ja ma palun komisjonil seda tõsiselt uurida.

Oleme lennujaamad muutnud hädaolukorras olevateks aladeks, kus ei kohaldata ei seadusi ega kõige algelisemaid tagatisi, vaid pigem igasuguse kontrollita politseivõimu.

  Roselyne Lefrançois (PSE). – (FR) Hr president, tahaksin ära mainida kolm teemat, mis on mulle eriti südamelähedased. Esimene puudutab viisi, mil me tegeleme etapiga, mis viib lõpuks Lissaboni lepingu jõustumiseni. Nagu kõik mu kolleegid kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjonis, tahaksin ka mina, et jõuaksime institutsioonidevahelise kokkuleppeni uute, meie pädevusvaldkonnas kohaldatavate sätete kehtestamise. Tõesti, mulle tundub, et see on tõhusa ja läbipaistva koostöö vältimatu eeltingimus. Käesoleval aastal tuleks katsetada ka uusi eeskirju riiklike parlamentide rolli osas. Terrorismivastase võitluse raamotsuse raportöörina lubasin pühenduda tihedale ja struktureeritud koostööle riiklike parlamentidega.

Terrorismi küsimuses annaks ülevaade erinevatest vastuvõetud tekstidest parema ettekujutuse nende ulatusest ja sellest, kuidas nad üksteisega seotud on. Lisaks, kuna terrorismivastane võitlus peab olema Euroopa Liidu prioriteediks, peab seda olema ka põhivabaduste kaitsmine. Seega olen raamotsusega töötades äärmiselt tähelepanelik kasutatud mõistete ja terminite osas, et vältida nende vabaduste, eriti sõnavabaduse rikkumise ohtu.

Lõpuks tahaksin öelda paar sõna meie rändega seonduva tegevuse kohta tulevikus. ELi mureks on pikka aega olnud peamiselt enda varustamine tõelise seaduste arsenaliga ebaseadusliku sisserändega võitlemiseks, kuigi seda kaitsvat suhtumist ELi piiride suhtes ei tasakaalusta seadusliku sisserände poliitika, mis oma nime väärt oleks. Olen seega rõõmus selles valdkonnas viimaste aastate jooksul vastu võetud algatuste üle ja loodan, et poliitiline tahe toetada külalislahket Euroopat on sama tugev kui tahe kaitsta Euroopa kindlust.

  President. − Nüüd teeme midagi, mida inglased kutsuvad eelneva registreerimiseta sõna võtmiseks. Igal juhul, kuna ma olen ka mitmekeelsuse eest vastutav asepresident, kavatsen ma suhelda tõlkidega, oma sõprade tõlkidega ja küsida neilt, kuidas nimetatud terminit võiks tõlkida teistesse keeltesse.

Praeguseks ütlen, et kõik kes soovivad sõna võtta, võivad seda teha, kui president annab neile sõnavõtuks aja nende pilgu püüdmise järel. Niisiis annan ma sõna hr Cavadale, kellel on kindlasti meile antud küsimuses palju öelda.

  Jean-Marie Cavada (ALDE). – (FR) Hr president, kõigepealt tahaksin paluda vabandust päevakorra katkestamise, või täpsemalt öeldes, järjekorra segipaiskamise eest. Rongiavarii Pariisi ja Brüsseli vahel viis mind peaaegu Euroopast välja, kuid sellega on nüüd kõik korras, aitäh.

Igal aastal arutleme me vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala valdkonnas edusammude üle. Tänane arutelu on aga eriti oluline ja seetõttu tahan teile esitada need põhjused, mille tõttu kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjon tegi ettepaneku nendeks kahe suulise küsimuse esitamiseks vastavalt nõukogule ja komisjonile, ja kannustas nende institutsioonide esindajaid andma meie poolt esitatud küsimustele selgeid vastuseid.

See arutelu on tähtis Lissaboni lepingu allkirjastamise tõttu eelmise aasta detsembris ja selle 2009. aasta 1. jaanuariks kavandatud jõustumise tõttu, põhiõigustega seonduvaid poliitikaid ja edusamme vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala valdkonnas peab ja tuleb oluliselt muuta, ja nagu te teate, daamid ja härrad, on parlament nendest muutustest pidevalt rääkinud nüüdseks juba mitu aastat.

Nende seas mainin ma sambastruktuuri kadumist, mille tõttu saab suurema osaga menetlustest kehtivas kolmandas sambas tegeleda ühenduse tasandil, üldistada kvalifitseeritud häälteenamusega hääletust, laiendada Euroopa Kohtu pädevusvaldkonda ja tugevdada parlamendi rolli kaasseadusandjana ning see võimaldab põhiõiguste hartal olla kohustav.

Selle uue lepingu võimalustest täiel määral kasu saamiseks peame nüüd ette valmistama ühise institutsioonidevahelise strateegia, mis võimaldaks meil koostada nimekirja ettepanekutest, mille osas poliitilised läbirääkimised toimuksid 2008. aastal ja mis võetaks ametlikult vastu ajavahemikus 2008. aasta jaanuarist kuni 2009. aasta maini.

Hr president, lõpetuseks tahaksin öelda, et selline strateegia tähendaks, et uue lepingu jõustumisel ei pea me pidevalt muutma äsja vastu võetud ettepanekuid ning see tagab Euroopa Kohtu täieliku pädevusalase kontrolli ning parlamendi täieliku osaluse määratlevates poliitikates, mis tungivad kodanikuõiguste tuumani.

Mis puutub küsimusse, mille mulle esitasite, siis ma püüan nüüd iseenda pilgu ja mõtlen selle üle, et teid oma tagasihoidlikul viisil aidata.

  Dragutin Mate, eesistuja. − (SL) Tänan teid täna siin esitatud küsimuste eest. Kahjuks ei ole meil aega neile kõigile väga üksikasjalikult vastata, nii püüan ma käsitleda neist kõige olulisemaid. Esmalt vastan hr Weberi küsimusele SIS II süsteemi kohta.

Tahaksin väga selgelt väljendada, et meie nõukogus oleme arvamusel, et julgeolek üleminekul „SIS I kõigile“ süsteemilt SIS II süsteemile on äärmiselt oluline ja me ei saa endale lubada andmete kaotsiminekut või seda, et süsteemi toimimine kuidagi ohtu satuks. Seetõttu otsustasime järkjärgulise ühelt süsteemilt teisele ülemineku kasuks, mis toob muidugi kaasa muundaja väljatöötamise. Samuti pikendab see mõnevõrra SIS II süsteemi toimimahakkamiseks vajalikku perioodi. Arvan, et tegemist on väga hea otsusega, kuna see tagab andmekaitse ja parendab muidugi uue süsteemi pakutavate andmete kvaliteeti, ning see on SIS II süsteemi kõige olulisem aspekt.

Järgmiseks tahaksin käsitleda mitme parlamendiliikme esitatud küsimust nõukogu, komisjoni ja Euroopa Parlamendi vahelise koostöö kohta. Ma arvan, et see koostöö peab olema valdavas osas tihe. Loomulikult vajame vajaliku julgeolekutaseme ja inimõiguste kaitse tagamiseks teatud laadi poliitilist konsensust ja vastastikuseid suhteid. Vajame kehtivat ja tasakaalustatud lähenemisviisi, ja siin mängib Euroopa Parlament eriti olulist rolli ning ma ei suuda ette kujutadagi, kuidas me saaksime tegutseda selle tiheda koostööta parlamendiga.

Muidugi peame aru saama, et Lissaboni leping ei ole veel jõustunud. Ratifitseerimine on käimas. Tegemist on suhteliselt tundliku tegevusega, seda mõnes riigis võib-olla rohkem kui teises. Siiski peame töötama ja tegutsema nii, et me ei ohustaks ratifitseerimisprotsessi üheski Euroopa Liidu liikmesriigis. Seega arvan, et oleks mõistlik käesoleval aastal, mis viib Lissaboni lepingu kohaldamiseni, teha üksteisega koostööd ja jagada õigusaktid, mille üle me arutleme, kahte komplekti. Üks koosneb õigusaktidest, mille osas on töö peaaegu lõppenud ja mille kohta on meil olemas parlamendi arvamus või mis on täielikult lõpetatud või lõpetamise viimases faasis. Teine komplekt sisaldab hetkel või peagi algatavaid õigusakte, mille puhul on vajalik tihe ja regulaarne koostöö parlamendiga. Ma arvan, et nii leiame sobiva koostööviisi piisava julgeoleku ja piisavalt tõhusa tegutsemisviisi tagamiseks ja uute töötavade kehtestamiseks.

Samuti tahaksin lühidalt mainida tagasipöördumisdirektiivi ja Frontexit. Tagasipöördumisdirektiivi tehnilise poole arutelud ja läbirääkimised jätkuvad Sloveenia eesistumise ajal ja me oleme kokku leppinud ka poliitiliste läbirääkimiste pidamises. Loodan seega, et saavutame vajaliku ja sobiva poliitilise kompromissi. Mul on ikka veel lootust, et me sellele jõuame ja ma olen suhelnud raportööri hr Weberiga, mistõttu usun, et asja edenevad hästi.

Frontexi küsimuses tahaksin lihtsalt öelda, et Frontexi töö hindamine on käimas ja eesistuja kavatseb korraldada üksikasjalikuma arutelu ministeeriumide tasandil märtsi alguse konverentsi jooksul, kus me kõneleme Frontexist ja selle tulevikust ning hindame selle senist tööd. Pärast nimetatud arutelu on meil võimalik esitada parlamendile üksikasjalikum raporti.

  Franco Frattini, komisjoni asepresident − (IT) Hr president, daamid ja härrad, usun, et tänahommikune arutelu on näidanud kõigi kolme institutsiooni koostöövalmidust. Seega ei ole oluline vaid tegutsemisviis, vaid ka selle väärtus. Nii on õigeks töömeetodiks hr Deprezi poolt alguses väljendatud soov, mille osas, ma ütleksin, valitses laialdane üksmeel, kaasa arvatud nõukogu eesistuja poolt, ja millega mina isiklikult nõustun.

Nagu ma juba alguses ütlesin, on nõukogus edukas olnud idee töötada ajakava järgi, mis ei ole piiritletud kuue kuuga. Peaksime seda ka siin katsetama, kuna selle põhjal, mida inimesed rääkinud on, tundub mulle, et esile on kerkinud mitu teemat, mis on selgelt prioriteetsed. Kõigile on selge, et me ei saa aeglustada oma tööd SIS II – SIS süsteemi uue põlvkonna – rakendamisel. Peame minema aina edasi ja lisaks arutelule ajakava teemal huvitab meid asjaolu, et selle uue süsteemi katsetamine viitab sellele, et see annab tõesti lisandväärtust meie välispiiride julgeolekule.

Viivitamisest rääkimise asemel kõneleksin hoopis liikmesriikide vajadusest – ja see on midagi, millega ma nõustun – süsteemi enne tegelikku kasutuselevõtmist põhjalikult katsetada nägemaks, kuidas see toimib ja kuidas võiks paremini toimida. Ajakavad, mille üle oleme nõu pidanud eesistujaga, ja mille me formaliseerime mõne nädala pärast veebruaris ministrite nõukogus, on ajakavad, mis näitavad meie pühendumust uue põlvkonna SISist saadavale lisandväärtusele, mis on selgelt prioriteet.

Paljud inimesed on rääkinud julgeolekumeetmete, eriti terrorismivastaste meetmete tõhususe hindamisest. Seda palus parlament ja ma nõustusin seda tegema aasta eest. Täna on nimetatud tegevus käimas. Detsembris jõudis kõigi liikmesriikideni küsimustik kohaldatud terrorismivastaste meetmete abil saadud tulemuste kohta. Võin öelda, mitte ainult paruness Ludfordile, vaid teile kõigile, et aprilli keskpaigaks saan avaldada selle analüüsi täieliku tulemuse kõigi 27 liikmesriigi kohta. Usun, et see on aruteluks veel üks prioriteetne küsimus ja midagi, mille vastu see parlament alati huvi on tundnud.

Mõned inimesed on kõnelenud menetlustagatistest. Teate, et selles küsimuses ei jõutud kokkuleppele, kuna mõned liikmesriigid asetasid teele ületamatuid probleeme, kuid nüüd tõstatas eesistuja Sloveenia küsimuse, millega minu arvates võiks tegeleda esmajoones: tagaseljaotsuste küsimus. See on üks menetlustagatistega seonduvaid aspekte. Tegemist ei ole terve aruteluga, kuid see on äärmiselt oluline aspekt: tagaseljaotsuste eeskirjade ühtlustamine – küsimus, mida pr Lambert minu arvates puudutas – on küsimus, mida peaks käsitlema 2008. aastal prioriteedina.

Oleme juba maininud Frontexi hindamist. 13. veebruaril avaldame oma esimese Frontexi üldhindamise aruande. Muidugi mõista arutatakse komisjoni dokumenti nõukogus ja parlamendis ja see moodustab aluse tegevuseks, mis minu arvates on samuti 2008. aastal prioriteediks: kuidas Frontex toiminud on, kuidas me seda täiustada saame, kuidas saame innustada liikmesriike rohkem osalema.

Terrorismist juba räägiti; seda mainisid paljud. Terroristlik propaganda Internetis ja vägivaldne radikaliseerumine on mõlemad küsimused, mis kuuluvad mitteseadusandlike algatuste alla. Mõned seadusandlikud meetmed on juba kavandatud, komisjon edastab selle kohta teatised ja selle küsimuse üle tasub arutleda.

Hindasin väga pr Roure’i sõnu Euroopa PNRi kohta. See arutelu jätkub läbi kogu 2008. aasta. Ma ei usu, et Euroopa PNRi selle aasta lõpuks vastu võtame. Samas usun, et meid peaksid suunama kolm kriteeriumi, mida mainis pr Roure, kui mälu mind ei peta: proportsionaalsus nende andmete kogumises ja nende lisandväärtus terrorismivastasesse võitlusesse, kuna sellega me tegelemegi. Kui see instrument toimib, võtame selle vastu, kui see ei toimi, kohandame seda või ei võtagi seda vastu. Mina isiklikult usun, et see on kasulik, kuid arvan, et peaksime seda siin arutama. Ja siis on veel küsimus, kuidas kaitsta kogutud andmeid ja kuidas karistada kõiki, kes neid andmeid kuritarvitavad. Need küsimused on kõik avatud aruteluks ja me võime nendega 2008. aasta jooksul tegeleda.

Viimase punktina ränne. Usun, et peaksime nüüd jätkama oma üldise lähenemisviisiga sisserändeküsimuses, kuna Euroopa Nõukogu palus detsembris mõelda Prantsuse tulevast eesistumist silmas pidades sellele, mida Prantsuse valitsus tahab soovitada Euroopa sisserändepaktina, ja mina olen juba kavandanud, et komisjon on selles küsimuses koostöö tegemiseks igati kättesaadav.

Ja lõpuks jälle varjupaigapoliitika. 2008. aasta on otsustav, kuna aasta 2010 on Euroopa varjupaigasüsteemi loomise tähtajaks. 2008 on aasta, mil komisjonile esitatakse tegevuskava.

Olen esitanud näiteid demonstreerimaks, kuidas selles vaimus seisneb hr Deprezi ettepanek, mida minu arvates tuleks tervitada, selles, et tuleb saada kokku ja konkreetselt määratleda, mida saaks koheselt teha, kuna asi on valmis – ja on palju asju, millega me Sloveenia eesistumise ajal lõpule jõuame – ja mida me saaksime arutada praegusest hetkest näiteks 2009. juunini.

  Sophia in 't Veld (ALDE). – Hr president, märgin mõningase üllatuse ja kahetsusega, et esiteks ei ole nõukogu vastanud ühelegi küsimusele PNRi kohta. Ei tea, kas siin oleks sobilik anda meile kirjalikud vastused kõigile siinesitatud küsimustele.

Teiseks märgin ma taas kahetsusega, et oleme nüüd juba aasta aega küsinud teavet kõrgetasemelise kontaktide rühma ning komisjoni ja ameeriklaste vahel andmekaitse teemal peetavate läbirääkimiste kohta. Ka sellele ei ole me vastust saanud. Läbirääkimised on kestnud aasta ja ma arvan, et on viimane aeg meid läbirääkimiste sisust teavitada. Sooviksin sellele küsimusele kirjalikku vastust.

  President. − Tänan, pr in 't Veld. Ma arvan, et nii komisjon kui nõukogu jätsid meelde, mida te ütlesite, ja ma olen kindel, et nad annavad kirjalikud vastused teie poolt äsja esitatud küsimustele.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub märtsi osaistungjärgu ajal.