Istungi stenogramm

Neljapäev, 31. jaanuar 2008 - Brüssel

5. Liikmesriikide eriüksuste koostöö (arutelu)

  President. − Järgmiseks punktiks on arutelu hr França poolt kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjoni nimel Austria Vabariigi algatusel ja Euroopa Liidu liikmesriikide eriüksuste kriisiolukordades koostöö parendamist käsitleva nõukogu otsuse vastuvõtmist silmas pidades esitatud raporti küsimuses (15437/2006 – C6-0058/2007 – 2007/0803(CNS)) (A6-0507/2007).

  Armando França, raportöör. – (PT) Vana Euroopa pale on muutunud. Täna seisab Euroopa Liit oma 27 liikmesriigi ja pea 500 miljoni elanikuga silmitsi komplekssete ja stimuleerivate väljakutsetega, mille tõttu peame maailma veelgi laiemalt vaatama ja võtma seisukoha, mis on väga tähelepanelik selliste küsimuste nagu rahuvalve, julgeoleku, stabiilsuse, vabaduse ja demokraatia teostamise osas. Surematuks tehtud Victor Hugo tarkade sõnade läbi, nõuab see, et teaksime, kui palju on suure valitsuse saladusena tulevikust võimalik kaasata tänasesse. Seega on tegemist käesoleva raporti reguleerimisala ja peamise väljakutsega – väljakutse inimeste ja vara kaitseks ELi aladel – ja küsimusega, mis puudutab eurooplaste igapäevaelu. Ma räägin julgeolekust, eriti täna, homme ja ülehomme, iga päev, julgeolekust tänavatel, tööl ja puhates, julgeolekust kodus, maal, merel ja õhus. Meie ühise ruumi julgeolek on see, mis rakendamata tagab ja toestab vabadust tasakaalustatud ühiskonnas.

Vabadus on ELi nurgakivi, põhiväärtus; julgeolek on heaolu tööriist, see tagab stabiilsuse ja kaitseb vabadust. Vabadus kui väärtus ja julgeolek kui tööriist on Euroopa projekti jaoks üliolulised. Austria algatus, mille tõstatas eesistujamaa Portugal ja mis viis nõukogu otsuseni, sätestab Euroopa Liidu eriüksuste koostöö parendamise kriisiolukordades. See on hea ja vajalik algatus. See algatus täiendab ka Prümi lepingut, kuna see sätestab koostöö ainult looduskatastroofide või raskete õnnetuste korral. Minu raportis tehti ettepanekusse võtta vastu otsus 11 muudatusettepanekut. Otsusega kehtestatakse samuti minimaalne üldraamistik võimalikuks koostööks inimeste põhjustatud kriiside, kaaperdamise, terrorirünnakute jm korral; s.t inimeste põhjustatud kriisiolukordade korral, mis kujutavad endast tõsist otsest ohtu inimestele, varale, infrastruktuurile või institutsioonidele.

Ettepanekus on alati võimalik koostöö eriüksuste koolitamise, ettevalmistuse ja tegutsemise osas ning liikmesriigid võivad paluda koostööd või mitte, viidates sellele, mis laadi abi vaja on. Sekkumise tõhusus ja kiirus sõltuvad alati ettevalmistusastmest, koordinatsioonist, seostest ja ühtsete meetodite olemasolust eriüksuste tööviisis, mistõttu teen ettepaneku esiteks korraldada ühiseid koolitusi ja väljaõpet ning teiseks, et nimetatud koolitusi ja väljaõpet rahastataks Euroopa Liidu eelarvest vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklitele 30, 32 ja 34. Samuti tahaksin märkida, et meie arusaamise järgi peavad ühisoperatsioonide käigus kohaldatavad tsiviil- ja kriminaalvastutuse eeskirjad olema samad, mis Prümi otsuses.

Hr president, kolleegid, kõnealune nõukogu otsus on väga oluline. See on ühine lahendus kõiki liikmesriike ohustavatele ühistele probleemidele ja ohtudele. See on lahendus, mis väärtustab olulist koostööd alati ettenägematute, kuid võimalike inimeste põhjustatud kriisideks valmistumisel ja neile reageerimisel. Lõpuks tahaksin esile tõsta ja avaldada tänu mulle osutatud institutsioonilise ja tehnilise koostöö eest ja juhtida tähelepanu hr Díaz de Mera, hr Demetriou ja pr Iotova tehtud muudatusettepanekutele, mis on parandanud ja täiustanud minu raporti eelnõud.

  Franco Frattini, komisjoni asepresident. − Hr president, olen kõnealust Austria algatust, mis Portugali eesistumisel hästi taasalgatati, toetanud algusest peale.

Usun kindlalt, et praktiline ja operatiivkoostöö teatud eriüksuste vahel Euroopa Liidus on ähvardava olukorra käsitlemisel väga oluline.

Esiteks tahaksin tänada raportööri hr Françat käesoleva teema puhul tehtud suurepärase töö eest, ning samuti kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjoni tervikuna raportis sisalduvate väga kasulike muudatuste eest.

Kiidan heaks parlamendi soovitatud muudatused, mille eesmärgiks on algatuse parendamine. Tahaksin ainult muudatused ära märkida, et olla kindel, et ei teki kattumisi Prümi otsusega, vastutussätete viimistlemise küsimusega, väljendi „kriisiolukord” uuestimääratlemise ja täpsustamisega või muudatusega, mis viitab ühiste projektide jaoks toetuse saamise võimalusele.

Ei tohi unustada, et hetkel tegutsevad eriüksused ATLASe võrgustikus. Nimetatud üksused teostavad ühiseid koolitusi ja õppusi ning meie rahastame selliseid projekte. Oleme selliseid tegevusi oma eelarvest rahastanud 2006. aastast alates ja minu ettepanek 2008. aastaks on suurendada nimetatud ATLASele määratavat toetust 900 000 euroni.

Lõpetuseks avaldan veel kord toetust kõnealusele raportile ja soovin, et seda saadaks kiire edu ja nõukogu selle kiiresti vastu võtaks.

  Mihael Brejc, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (SL) Otsus liikmesriikide eriüksuste vahelise koostöö kohta kriisiolukordades on üks paljudest dokumentidest, mis peaks suurendama liikmesriikide valmidust ja võimet kohaselt reageerida kriisiolukordades, nagu seda on näiteks terroriaktid. Tegutsemine kriisiolukorras ja terrorismivastases võitluses on keeruline ülesanne, mis nõuab head koostööd kõigilt liikmesriikidelt.

Siiani on poliitiliste ja õiguslike aluste kehtestamisel ja praktiliste ennetavate meetmete võtmisel palju ära tehtud. Siiski ei ole me piisavalt tegelenud terrorismi põhjuste ja juurtega. Seetõttu kordan ma oma soovitust, et nõukogu ja komisjon pööraksid rohkem tähelepanu terrorismi põhjustele ja juurtele. Esimesed andmevahetuse valdkonnas tehtud sammud on samuti olnud edukad, kuid mitte piisavad. Siiani on raskus seisnenud sisulistes formaalsetes takistustes, mis kerkiksid esile, kui liikmesriik kriisiolukorras, näiteks terrorirünnaku ajal, paluks teiselt liikmesriigilt abi.

Tõhusamaks tegutsemiseks kriisiolukordades on vaja, et liikmesriikide võimud üksteisega koostööd teeksid. Eriti on vajalik, et nende eriüksused üksteist tunneksid ja koostööd teeksid. See otsus avab koostöö ulatuse kõige tõsisemate terroriaktide puhul, s.t tõelistes kriisiolukordades. See võimaldab riigil abi palumise korral pakkuda abi oma eriüksuste kaudu. See riik ei ohusta kuidagi teise riigi suveräänsust, üks riik lihtsalt aitab teist. See on tähtis mitte ainult praktiseeritavate asjaolude tõttu, vaid kuna see järgib üht Euroopa Liidu põhiväärtust – solidaarsust. Minu fraktsioon toetab seda otsust ja me loodame, et sellele saab osaks suur poolthäälte hulk. Tahaksin tänada raportööri hr Françat suurepärase töö eest.

  Bogusław Rogalski, fraktsiooni UET nimel. – (PL) Hr president, arutledes Austria Vabariigi algatuse seadusandliku resolutsiooni eelnõu üle pidades silmas Euroopa Liidu liikmesriikide eriüksuste kriisiolukordades koostöö parendamist käsitleva nõukogu otsuse vastuvõtmist, peame meeles pidama, et ühelgi liikmesriigil ei ole võimalusi, vahendeid ja teadmisi tõhusalt ulatuslike ohtude korral või eriüksuste sekkumist nõudvates kriisiolukordades tegutsemiseks. Seega on ülioluline, et kõik liikmesriigid saaksid abi paluda teistelt liikmesriikidelt. See on eriti oluline eelkõige terrorismivastase võitluse, organiseeritud kuritegevuse ja piiriülese kuritegevuse ning katastroofide ja raskete õnnetuste puhul.

Samuti loodan, ja seda peab meeles pidama, et parlamendi muudatusettepanek sisaldab materiaalset tagatist nende lihtsustatud koostööreeglite lubamatu laiendamise osas „analoogia kaudu” suhtlusele kolmandate riikide asutustega, et ennetada kuritarvitamist näiteks kahtlaste sekkumiste puhul, ja et sellised sekkumised ei rikuks liikmesriikide õigusi.

  Athanasios Pafilis, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (EL) Hr president, Austria algatuse ja komisjoni aruande eesmärgiks on veelgi tugevdada koostööd ELi liikmesriikide eriüksuste vahel ning ühisoperatsioonide korraldamist liikmesriikides, väidetavalt terrorirünnakute vastu võitlemiseks. Need operatsioonid on juba kaasatud Prümi konventsiooni, mille kohaselt on politseijõududel vabad käed sekkumiseks ja jälitamise teostamiseks isegi relvi kasutades kõigi liikmesriikide aladel.

Euroopa Liit on nüüd juba mitu aastat olnud „terrorihüsteeria”, kaitsetuse ja nähtamatu vaenlase kartuse kasvulava. Inimeste põhiõigusi ja demokraatlikke vabadusi piiratakse drastiliselt, väidetavalt selle vaenlase vastu võitlemiseks.

Kuid kes on siis tegelikult Euroopa Liidu vaenlane? Oleme kuulnud terrorismist nii palju aastaid; tegelikkuses püüab EL varjata oma poliitikat ja kaitsta oma majandus- ja poliitilist süsteemi töötajate vastuseisu eest. See raport ise tunnistab seda. Kõik mida see terrorismi ja muu samaväärse kohta väidab, on teoreetiline: see muudab seaduslikuks sekkumise ja ühised politseioperatsioonid isegi juhtudel, või vähemalt nii see väidab, kus vaid kahtlustatakse kuritegude toimepanekut või seda, et eksisteerib oht riigi infrastruktuuridele või organisatsioonidele kuuluvale varale, või kahtlustatakse määratlemata rikkumiste toimepanekut. Just seda tahtlikult ebamäärast sõnastust saab kasutada sekkumise õigustamiseks; see võib isegi maha suruda rahva mobiliseerimise või protesti vormid, nagu näiteks sümboolne teede ja avalike hoonete ülevõtmine, ulatuslikud streigid ja streigikampaaniate korraldamine.

Selline on meie arvates raporti eesmärk ja see on põhjuseks, miks me seda ei poolda. Oleme selle vastu. Hääletame algatuse ja raporti vastu ning kutsume kodanikke üles kaitsma oma individuaalseid ja demokraatlikke õigusi.

  Andreas Mölzer (NI). – (DE) Hr president, spetsialistid, kes on võimelised teostama kõrgendatud ohuteguriga ülesandeid annavad kahtlemata julgeolekusse väärtusliku panuse – selles oleme me kokku leppinud! – just nagu kavandatud ja parendatud koostöö on eeliseks terrorirünnaku puhul. Hetkearengud on teatud moel murettekitavad, eriti kuritegevuse suurenemise tõttu. Suletakse politseijaoskondi ja vähendatakse eriüksuste arvu, samas kui peame üha enam võitlema südametunnistuseta kuritegelike rühmitustega, kes rõõmust käsi hõõruvad iga kord, kui veel mõni piir avaneb. Sellises olukorras tahab EL ikka veel, et vastutustundlikel kodanikel oleks võimalikult keeruline end relvadega kaitsta ja on andnud oma panuse, oma ekslike mitmekultuuriliste visioonidega, mitmekordse kuritegevusega keelualadega ühiskonda ja kasvavasse vägivalda.

On muidugi tähtis, et terrorirünnakuks valmistudes ei kannataks võitlus kuritegevuse vastu. Minu arvates peaksime tegema lõpu sellele mõttetusele, et tasapisi vähendatakse terrorile spetsialiseerinud politseiüksuste arvu ja saadetakse toimivaid eriüksusi laiali ainult selleks, et luua uusi eriüksusi – näiteks noortekampade vastu.

  Hubert Pirker (PPE-DE). – (DE) Hr president, volinik, vastupidiselt eelmistele kõnelejatele tervitan mina kõnealust algatust ja tahaksin selle sissejuhatuseks öelda: „head asjad võtavad aega!“. Seda seetõttu, et Austria algatus sai alguse riigipeade või valitsusjuhtide algatusest 2004. aastal ja käsitleb seda, kuidas eriüksused saaksid paremini toetada liikmesriike terrorirünnaku korral. Seega ei ole sellele midagi pistmist eelmise kõneleja tõstatatud teemaga, samuti ei mõista ma Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete/Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsiooni, mis jätab sellise, eriüksuste läbi osutatava vastastikuse toetuse algatuse lihtsalt kõrvale.

Me teame, et liikmesriike ei ole tegelikult võimalik alaliselt kõigi juhtumite vastu kaitsta. Seega on parlament selle algatusega üritanud leida viise parima võimaliku osutamiseks, kuid eelkõige kõige kiirema piiriülese abi osutamiseks sellises eriolukorras ja eriti terrorirünnakute, pantvangikriiside ja kaaperdamise puhul.

Tervitan eriti parlamendi lisaettepanekuid, kuna need lihtsustavad otsustamist, kes näiteks peaks kandma kulud, kui liikmesriik abi palub, või otsustamist selle üle, milliseid määrusi tuleks kohaldada, kui ametnikud tegutsevad teises liikmesriigis. See hõlmab ka vastutusega seonduvaid määrusi. Tervitan asjaolu, et nende eriüksuste ühendamiseks ja nende kasutamise tõhustamiseks, kui neid vaja peaks minema, korraldatakse ka ühiseid väljaõppekursusi. Tänan raportööri. Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioon toetab kõnealust algatust.

  President. − Saan eelneva registreerimiseta sõna anda ainult liikmetele, kes ei ole arutelu käigus veel kõnelenud ja ma ei näe, et sõna paluks keegi, kes ei oleks juba kõnelenud.

Lisaks ütles hr Frattini mulle, et ta ei kavatse komisjoni nimel sõna võtta. Anname siis raportöörile hr Françale kaheks minutiks sõna selle arutelu lõpetamiseks.

  Armando França, raportöör. – (PT) Tahaksin esmalt avaldada tänu minu töö ja raporti kiitmise eest, ning tänada kolleege komisjonis, mille liiga ma olen, hr Frattinit ja teisi kolleege, kes avaldasid oma toetust raportile ja Austria algatusele ning nõukogu ja eesistujamaa Portugali otsusele sellega jätkata.

Tahaksin rõhutada üht aspekti, mis minu jaoks väga oluline on. Selles valdkonnas on julgeolek tööriist – ma kordan – tööriist, mitte väärtus; see on vabaduse ja tõhusa ja positiivse põhiõiguste teostamise, eriti ELi kodanike jaoks teostamise tööriist. Ja teine aspekt, mis on minu jaoks sama tähtis on see, et kõnealune otsus ei soosi sekkumist, nagu siin öeldi; see otsus toetab ELi integreerimise põhiaspekti, nimelt liikmesriikide vahelist koostööd ja toetab ka koostööd ühiste koolituste ja väljaõppe osas ning seega ka ennetamist. Ainult siis, kui liikmesriigid üksteist paluvad, tekib võimalus tegevuseks tekkivates kriisiolukordades ja seda peab muidugi hindama asjaomane liikmesriik.

Tegin ka ettepaneku, et ELi eelarve toetaks selles valdkonnas koostöö stimuleerimist ja soodustamist ja tagaks rahalise abi liikmesriikidele, kes seda vajavad.

Lõpuks tahaksin öelda, et on tähtis antud otsust rakendada, teostada ja kiirendada, kuna kriisiolukorrad, mis ohustavad meie julgeolekut ja seega ka meie vabadust ELi liikmesriikides, võivad tekkida igal ajal, iga päev ja õõnestada kõigi ELi 500 miljoni kodaniku enesekindlust.

  President. − Hr França, palju tänu suurepärase raporti eest.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub kell 11.00.

Kirjalikud avaldused (artikkel 142)

  Marianne Mikko (PSE), kirjalikult. – Oleme koos töötanud selle nimel, et vähendada vajadust eriüksuste järele. Ükskõik kui head antud üksused ja nende koostöö ka pole, kaalub unts ennetustegevust siiski rohkem kui nael ravimit.

Usun, et koordineeritud ja võimsa vastuse kindlus tähendab palju ja paneb kõik pantvangide võtjad, terroristid või meeleheitel kurjategijad enne tegutsemist teist korda aru pidama.

See tähendab, et protseduurireeglite osas ei tohi meie turvalisust ohustada ükski takistus ega stiimul.

Arvan, et on võimalik, et hetkel visandatud kahepoolsete lepingute võrgustik sobib hästi meie vajadustega. Ainult lähedased naabrid saavad tagada kiire reageerimise, mis käib enamjaolt käsikäes spetsiaalse sekkumise vajadusega.

Teisest küljest, juhul kui samaaegselt rünnatakse mitut liikmesriiki, nagu see on võimalik küberrünnakute puhul, vajame läbipaistvust ja teatud korraldusi kõikjal Euroopa Liidus.

Kõnealune raport on osa keerulisemast võrrandist, mille tulemus võib uute andmete saabumisel muutuda. Me ei tohiks kehtivat korraldust pidada alatiseks. Peame olema valmis selle koostöö arendamiseks ühenduse poliitikaks.

Minu tänusõnad raportöörile.

(Istung peatati kell 10.50. ja seda jätkati kell 11.00.)

ISTUNGI JUHATAJA: HR PÖTTERING
President

  President. − Daamid ja härrad, eile tegi Martin Schulz teisele parlamendiliikmele – Hans-Peter Martinile – märkuse, mille sisu oli väga eripärane. President ei saa seega heaks kiita selle avalduse sisu. Ma ei luba seda ja mõistan selle avalduse sisu hukka.