Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2007/2106(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

A6-0003/2008

Arutelud :

PV 30/01/2008 - 22
CRE 30/01/2008 - 22

Hääletused :

PV 31/01/2008 - 8.10
CRE 31/01/2008 - 8.10
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0033

Istungi stenogramm
Neljapäev, 31. jaanuar 2008 - Brüssel EÜT väljaanne

10. Selgitused hääletuse kohta
Protokoll
  

Suulised selgitused hääletuse kohta

 
  
  

Kodukorra tõlgendamine (artikli 19 lõige 1)

 
  
MPphoto
 
 

  Richard Corbett (PSE). – Hr president, vabandan, kuid olen kaotanud oma hääle. Tahaksin öelda, et hääletasin selle tõlgenduse poolt ja soovin lisada, et asjaolu, et hr Hannan võrdles, kuigi teeseldes seda mitte tegevat, meie hääletust Hitleri 1933. aasta Ermächtigungsgesetz’iga oli täiesti häbiväärne.

Aga selline naeruväärne võrdlus annab hea ettekujutuse võrdlust tegeva isiku mõttemaailmast. Oleme lihtsalt vastavalt oma kodukorrale kinnitanud, et meie kodukorra artikkel 19 annab juba parlamendi presidendile õiguse teha lõpp järjestikulisele istungi läbiviimise korrale, menetlusettepanekutele, jne, „kui president on veendunud, et nendega soovitakse sihilikult takistada ja takistatakse parlamendi menetlusi või teiste parlamendiliikmete õiguste rakendamist pikaajaliselt ja olulisel määral”.

See ei ole kibekiire arutelu. Meil on piisavalt aega vestelda debattide jooksul, mida on proportsionaalselt jaotatud igale grupile vastavalt nende suurusele. Tegemist on lihtsalt ettevaatusabinõuga nende suhtes, kes soovivad parlamenti segi paisata.

Meie presidendi võim on tunduvalt väiksem kui suuremas osas riiklikes parlamentides, näiteks alamkoja või lordidekoja spiikril. Meil on õigus võtta antud ettevaatusabinõu ja olgu mainitud, et hr Hannani partei endine juht, meie komisjoni liige, hääletas tegelikult selle poolt, nii et tema käitumine on häbiväärne.

 
  
MPphoto
 
 

  President. (FR) Daamid ja härrad, kord on järgmine.

Kui on alustatud selgituste andmisega hääletuse kohta, ei anna president põhimõtteliselt – ja ma ütlen põhimõtteliselt – antud teemal rohkem kellelegi sõna, kuid arvestades antud teema tundlikkust, teen ettepaneku teha siin erand ja lubada kõigil liikmetel, kes sõna võtta soovivad, seda ka teha.

 
  
MPphoto
 
 

  Mirosław Mariusz Piotrowski (UEN). – (PL) Hr president, võttes arvesse asjaolu, et esimene nimeline hääletamine kodukorda tehtavate muutuste osas ei kajastunud meie dokumentides, on siin juhtunud teatud viga. Räägin siin enda nimel ja samuti hr Czarnecki ja hr Libicki nimel. Me hääletasime kätt tõstes hr Farage’i palve poolt ja arvasime, et nimeline hääletamine on samuti sellega seotud, ning siin juhtuski viga. Tahaksime seega selle suuliselt ära parandada. Samas registreerime elektrooniliselt muutuse oma hääletuses vastuettepaneku osas.

 
  
MPphoto
 
 

  Bogdan Pęk (UEN). – (PL) Hr president, sama küsimus: meie siin, mitmest liikmest koosnevas grupis, hääletasime oma tõekspidamiste vastu; oleksime tegelikult pidanud hääletama selle muudatuse vastu kodukorras, mis on silmapaistvalt mittedemokraatlik muudatus; siin, demokraatliku Euroopa südames kehtestatakse reegel, mis annab täieliku võimu parlamendi presidendile. Selliseid kaugeleulatuvaid lahendusi ei kohta üheski demokraatlikus parlamendis, nii soovisime me selle vastu hääletada, kuid tänu hr Piotrowski mainitud veale hääletasime selle poolt. See puudutab Bogdan Pęki, Dariusz Grabowskit ja Andrzej Zapałowskit.

 
  
MPphoto
 
 

  Dariusz Maciej Grabowski (UEN). – (PL) Hr president, nagu eelmine kõnelejagi, palun ka mina ära muuta oma hääle kodukorra muudatuse osas. Hääletasin oma tõekspidamiste vastu, nii et kas seda saaks palun muuta. Ma ei poolda kodukorda muudatuse tegemist.

 
  
MPphoto
 
 

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). – Hr president, kas ma tohiksin teid tänada oma uute volituste väga nutika tõlgenduse, lubades meil hääletuse osas selgitusi anda isegi juhul, kui me ei kirjutanud kõnealusele raportile alla? Kas ma tohiksin teid ka täna selle eest, et andsite hr Corbettile lisaks pool minutit poliitilise kõrvalmärkuse tegemiseks, mis ei pruukinud kõnealuse küsimuse puhul täielikult asjakohane olla?

Võtan sõna vaid ütlemaks, et arvan tõesti, et see on kõrvalekaldumine meie kodukorrast. See valmistab mulle tõsist muret. Olen eesistujariigiga suhelnud ja loodan, et eesistujariik austab selle parlamendi vähemuse vaateid. Hr Corbett väitis, et meil oli võimalus võtta sõna debattide käigus, kuna kõigile rühmitustele on ette nähtud sõnavõtuaeg. Kahjuks, nagu me täna näinud oleme, ei ole mõned rühmitused erinevate vaadete suhtes nii tolerantsed kui teised. Väga raske on saada sõnavõtuaega nende liikmete jaoks, kes võivad väljendada suure grupi vähemuse seisukohta. Tänan väga, et lubasite meil selle märkuse teha.

 
  
MPphoto
 
 

  Ewa Tomaszewska (UEN). – (PL) Hr president, ka mind juhiti eksiteele. Arvasin, et kontrollime eelmist hääletust. Olen kindlasti lõike 19 sellise tõlgendamise vastu, mis asetab menetluse põhimõtetest ja õigustest, eriti sõnavabadusest kõrgemale.

 
  
MPphoto
 
 

  Syed Kamall (PPE-DE). – Hr president, tänan teid väga selle eest, et olite antud küsimuses diskreetne ja lubasite mul oma seisukoha selgitamiseks sõna võtta.

Ma sain väga hästi aru küsimusest, mille üle ma hääletasin ning hääletasin selgelt selle vastu. Ma saan aru, et mõned inimesed siin tõlgendavad kodukorda ja järeldan sellest, et käitume vastavalt kodukorrale.

Tahaksin aga öelda, et peame alati olema väga ettevaatlikud esimehele või presidendile omavoli andmisel. Olen kindel, et praeguse parlamendi president ja asepresidendid kasutavad oma volitusi väga hoolikalt ja ma olen veendunud, et me hindame seda. Kuid kuidas toimivad tulevased presidendid? Mis saab tulevastest esimeestest, kes otsustavad kodukorda tõlgendada oma äranägemise järgi, et kortsutada eriarvamuste peale kulmu ja neid alla suruda?

Peame olema ettevaatlikud, et see ei osutuks ega seda ei nähtaks seisukohtade mitmekesisuse asemel libeda teena diktaatorluse suunas. Seega ütlen kõigile, et demokraatia tõeline eksam seisneb selles, kuidas te oma vähemusi kohtlete, ning kui te nendega tegelete, siis võime kõik nõustuda, et see on tõeline demokraatia.

 
  
MPphoto
 
 

  Hans-Peter Martin (NI).(DE) Hr president, vaatamata kriitikale, mida ma aastate jooksul väljendanud olen, pole ma kunagi varem kasutanud sõna „diktaatorlik” seoses Euroopa institutsioonidega. Arvan ja olen veendunud, et see, mis siin on täna võimalikuks saanud tänu presidendi uskumatult kaugeleulatuvatele volitustele avab ukse despotismile. Me ei saa alati eeldada – ja kindlasti mitte selles parlamendis –, et president käitub alati õiglaselt ja tasakaalukalt. Otsuse tulemusena, mis siin langetati ja mille vastu ma muidugi hääletasin, on presidendil nüüd uskumatu omavoliline võim ja see parlament võib seega muutuda omavoliliseks parlamendiks. Euroopa kodanikud ei vääri seda! Usun, et asi on siin ilmselgelt lahkhelist kaugemale arenenud ja see viib suurte demokraatlike probleemideni.

 
  
  

- Raport: Armando França (A6-0507/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Syed Kamall (PPE-DE). – Hr president, ma vabandan, aga mind pidas kinni üks kolleeg. Arutlesime demokraatia küsimuse üle: see on väga oluline teema ja ma olen kindel, et me kõik siin toetame seda, kuigi me ei pruugi alati sel moel käituda.

Ma mõistan antud raporti muudatusettepanekuid seoses koostööga erinevate eriüksuste vahel, kuid me ei tohi unustada, et tegelikult on tegemist Prümi lepingu muudatusega. Briti konservatiivid olid algselt Prüm lepingu vastu. Seda seepärast, et algselt käsitles see leping koostööd piiratud arvu erinevate liikmesriikide vahel. Ühe liikmesriigi eesistumisel otsustasid nad antud sätet ilma korraliku konsultatsioonita laiendada. Isegi Euroopa andmekaitseinspektor pidi oma arvamuse avaldama pärast seda, kui taipas, et temaga ei olnud nõu peetud.

Konservatiividena oleme kiirete piirieriüksuste kasutamise ja Prümi lepingu rakendamise vastu ning me ei toetanud antud lepingusse tehtavaid muudatusi.

 
  
  

- Raport: Markus Ferber (A6-0505/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Jim Higgins (PPE-DE). – Hr president, minu Iirimaa PPE-DE kolleegid toetavad nüüd täielikult postiteenuste liberaliseerimist Euroopa Liidus ja me hääletasime sellele vastavalt. Teeme seda teades, et universaalteenust pakutakse kõigile ELi kodanikele ja et on võetud eriotstarbelisi meetmeid tagamaks, et maapiirkondades ja hõredalt asustatud paikades tegutseks piisav arv postipunkte.

(GA) Hr president, tahaksin rõhutada ka asjaolu, et on sama oluline osutada postiteenuseid nägemispuudega ja pimedatele isikutele. Minu Iiri EPP-ED kolleegid ja minu paneme kõigile liikmesriikidele südamele, et need säilitaksid kergesti kättesaadavad riiklikud postiteenused või kehtestaksid sellised teenused riikides, kus neid hetkel ei osutata.

 
  
MPphoto
 
 

  Zuzana Roithová (PPE-DE). – (CS) Hr esimees, täna jõuab meie arutelu pärast pikki aastaid lõpule ja oleme leppinud kokku kõigile Euroopa Liidu kodanikele postiteenuste täiesti avatud turu tagamises. See on oluliseks tähiseks teel ühise postiteenuste turu suunas ja ei ohusta avalikke teenuseid. Olen rõõmus, et oleme saavutanud mõistliku kompromissi, näiteks selles osas, et jätkub posti kättetoimetamine kaugemates piirkondades.

Lisaks ei takista direktiiv liikmesriikidel säilitada erinevaid erimeetmeid, nagu näiteks postiteenused nägemispuudega inimestele, kuigi täna lükkas parlament selles osas tagasi konkreetse artikli.

Uute elektrooniliste sidevahendite kasutuselevõtt mõjutab oluliselt postiteenuste nõudluse struktuuri tehtavaid muudatusi; vabastamine viib seega parema, ja eriti paindlikuma, reageeringuni seoses laialdasele postiteenustevalikule. Usun, et see alandab ka hindu vastuseks tõhusamate teenuste pakkumisele ja ma õnnitlen meid kõiki kompromissi saavutamise eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Zita Pleštinská (PPE-DE). – (SK) Daamid ja härrad, mul on väga kahju, et 18. muudatusettepanekuga identset 3. muudatusettepanekut pimedatele või nägemispuudega isikutele osutavate postiteenuste kohta ei lisatud Ferberi raportisse. Pimedus või nägemispuue on puue, mille tõttu ei ole võimalik näha maailma läbi oma silmade. Siiski usun, et need inimesed kuulevad nende 321 liikme hääli, kes olid kõigest südamest selle muudetud direktiivi poolt. Kuna direktiiv võeti vastu teisel lugemisel arvan, et liikmesriigid leiavad sellele probleemile subsidiaarsuse põhimõtet järgides lahenduse, millega pimedad ja nägemispuudega isikud rahul on.

 
  
MPphoto
 
 

  Syed Kamall (PPE-DE). – Hr president, enne Euroopa Parlamendi liikmeks saamist oli mul tõeline töö. Üks minu ametitest oli nõustada ettevõtteid äsja liberaliseeritud tööstuste, sidetööstuse, postitööstuse (piiratud ulatuses) ja energiatööstuse küsimuses. Sidetööstuse liberaliseerimisel nägime valikuvõimaluste ja uuenduste kasvu. Nägime, kuidas konkurents viis hindade langetamiseni ning tarbijate ja ettevõteteni kõikjal Euroopas, mis omakorda tõi kaasa suured uuendused ja valikuvõimalused kõigile tarbijatele. Loodame, et käesoleva direktiivi abil näeme nüüd samasugust turukorda, mida kohaldati side- ja postisektoris; naudime jõukust, uuendusi ja paremaid teenuseid kõikjal Euroopas ja et lõppkokkuvõttes võidab tarbija.

 
  
MPphoto
 
 

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). – Hr president, tahaksin oma märkused seostada hr Kamalli väite viimase osaga kuna ma tõesti usun, et postiteenuste turu liberaliseerimine aitab kaasa uuenduste ja tarbijate valiku suurendamisele.

Olen aga märkimisväärselt hädas universaalteenuse määratlemisega ja sellega, kuidas neid maapiirkondades kohaldatakse. Käesoleva nädala alguses teatati minu valimisringkonnas Ühendkuningriigis seitsme postkontori sulgemisest. See leidis aset pärast laialdast nõupidamistegevust. Mõned neist postkontoritest tootsid kasumit. Konsultatsiooniaruannete kohaselt pooldas peaaegu 100 % inimestest nimetatud postkontorite käigus hoidmist. Selle määratluse tõttu aga, millist teenust nõuab valitsus, muutus konsultatsioon teeskluseks ja kõiki ignoreeriti. Minu valimisringkonnas lõpetatakse teenuse osutamine sellistes piirkondades nagu Staverton, Hellidon, Brington ja Harlestone ning Milton Malsor.

Seega olen ma väga mures antud direktiivi rakendamise pärast liikmesriikides.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek: Olukord Iraanis (B6-0046/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Zita Pleštinská (PPE-DE). – Hr juhataja, palun märkida protokolli, et soovisin hääletada olukorda Iraanis käsitleva resolutsiooni ettepaneku poolt, kuid kuna ma ei kuulnud nimelise hääletuse ja lõpphääletuse ajal hästi tõlget, ei vajutanud ma hääletusnuppu.

 
  
  

- Resolutsiooniettepanek: Kliimamuutuste konverentsi tulemused (Bali) (B6-0059/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Zuzana Roithová (PPE-DE). – (CS) Hr esimees, olen veendunud, et inimesed peaksid vähendama negatiivset mõju, mida nad selle planeedi kliimale osutavad. Kliimamuutuste aeglustamise protsessi tuleb kaasata mitte ainult EL, vaid kogu maailm.

Seepärast peame oma arengupoliitikas püüdma saavutada tõhusamaid tööriistu ja osutama abi arengumaadele viisil, mis aitaks neil kohaneda kliimamuutuste mõjuga ja vähendada kasvuhoonegaaside heitkogust. See on üks tähtsatest ülesannetest, mis meid järgmiseks ees ootavad, ülesannetest, mida tõsteti esile tänases resolutsioonis Bali konverentsi kohta.

 
  
  

- Raport: Fiona Hall (A6-0003/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Milan Gaľa (PPE-DE). – (SK) Daamid ja härrad, lubage mul öelda, et väikese hüdroenergiajaama omanikuna tean ma, mida kujutab endast elektri tootmine taastuvatest allikatest. Kahjuks olen ma kursis ka paljude probleemidega, mis on sageli kunstlikult loodud ja millega seisavad silmitsi inimesed, kes tahavad sel moel energiat toota ja levitada.

Samuti olen ma suhteliselt vana elumaja omanik. Teostasin selles majas 2001. aastal omaenda vahendeid kasutades ulatuslikke renoveerimistöid energiatõhususe taseme tõstmiseks. Tean, et säästetud kilovatt on sama hea kui toodetud kilovatt. Tervitan energiatõhususe tegevuskava (ja toetasin seda, andes selle poolt oma hääle) paljudel siinmainitud põhjustel. Olles seda öelnud, on mul väga kahju, et Euroopa Komisjon ja paljude liikmesriikide valitsused on süüdi energiat säästvate meetmete unarusse jätmises ja pidevalt nende strateegilise tähtsuse ja nende poliitiliseks prioriteediks seadmise vajaduse alahindamises.

 
  
MPphoto
 
 

  Zuzana Roithová (PPE-DE). – (CS) Hr esimees, tervitan energiatõhususe tegevuskava raportit. See juhib tähelepanu rahalise toetuse vajadusele, et nii ruttu kui võimalik võtta kasutusele uusimad tehnoloogiad, mis aitavad keskkonda säästa. Samuti tähendab see väiksemat sõltumist idast pärinevast energiavarust.

Heitmelubadega kauplemise süsteem on sellest hoolimata vastuoluline. See täidaks oma eesmärgi, kui liidu liikmesriigid alustaksid samast punktist. Eritingimusi tuleb kohaldada vähemarenenud riikidele, nagu näiteks Tšehhi majandusele. Samuti on vajalik toetada vastvalminud ehitiste energiatõhususe parendamise tagamist. See võib olla kõige tõhusamaks viisiks arengusuundumuse ümberpööramisel, kuna aasta aastalt on energiatarbimise suurenemine ikka suurem kui säästmine, milleni jõutakse energiasäästlike tehnoloogiate kohaldamise teel, ning see jätkub ka tulevikus.

Riikliku ja erasektori partnerlus toetab vastavalt Lissaboni lepingule energiasäästlike tehnoloogiate uuringuid ja praktilist kohaldamist. Seadmete märgistamine energiaalase teabega ei tohi olla tootjatele bürokraatlik kohustus ja teave ei tohi tarbijaid eksitada.

 
  
MPphoto
 
 

  Syed Kamall (PPE-DE). – Hr president, vastupidiselt eelmisele sõna võtnud kolleegile ei ole minul isiklikku elektrijaama, kuid mul on 1840ndatest pärit väga vana maja, ja see on imetore maja. Kui Londonisse juhtute võite alati sisse astuda tassikest teed jooma. Aga ma tahaksin öelda seda, et olenemata meie seisukohtadest kliimamuutuste küsimuses oleme me kõik nõus, et peame parendama energiatõhusust.

Te ei pruugi seda taibata, aga ma esindan Londonit, mis on parim linn maailmas ja maailma parim riigi pealinn. Meil on palju kontorihooneid ja ehitisi, milles jäetakse tuled ööseks põlema. See on edu märk, kuid nad peaksid mõtlema ka energiatõhususele.

Samuti on meil palju teenindustööstuse rajatisi, restorane ja pubisid, ning viimasel ajal on nad suitsetamiskeelu tõttu sunnitud kasutama terrassisoojendeid, et pakkuda kohta klientidele, kes eelistavad välja jääda ja suitsu teha. Mulle tekitab muret asjaolu, et nende terrassisoojendite, mille CO2 heited moodustavad vähem kui 0,1 %, keelustamine on täiesti ebaproportsionaalne. Vaatame seda kõik kontekstis. Me kõik vajame paremat energiatõhusust, aga kasutagem toimivaid lahendusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). – Hr president, nagu kõik teisedki siinviibijad, olen ka mina teadlik kõigile ligipääsetavast statistikast, mis tõendab, et me saaksime tulevikus säästa tonni energiat ja tonni jagu probleeme kui kasutaksime energiat säästlikumalt.

Ma ei hääletanud antud raporti küsimuses, kuna unustasin deklareerida intressi, ja veel finantsintressi. Artikkel 22 nõuab, et eemaldataks kindlaksmääratud hinnaga süsteemid, mida inimesed kasutavad energia ostmiseks, olgu tegemist siis elektri või gaasiga. Mina kasutan Ühendkuningriigis kindlaksmääratud hinnaga süsteemi. Liitusin sellega, kuna nii on lihtsam oma energiaarveid planeerida ning miljonid inimesed Ühendkuningriigis, enamjaolt vaesed inimesed, teevad täpselt sama. Arvan, et nende valikuvõimaluse piiramine selles küsimuses on samm tagasi.

Samuti arvan, et peaksime olema väga hoolikad selle suhtes, mida me varem nõudnud oleme ja kuidas me käitume. Me räägime energiatõhususest ja energiasäästmisest, aga meil on ikka probleeme kaubanduses Hiinaga – on kehtestatud hiiglaslik maks sealt imporditavatele energiasäästlikele lambipirnidele. Nii et me oleme selle raporti vastuvõtmisel väga kahekeelsed ja ei tegutse sellistele meetmetele vastavalt.

 
  
  

- Raport: Carl Schlyter (A6-0495/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). – Hr president, võtan antud raporti küsimuses sõna, kuna ma ei või silma otsaski kannatada ühist kalanduspoliitikat ega ökoloogilist katastroofi, mille see minu riigis ja seda ümbritsevates vetes põhjustanud on.

Selles raportis on palju häid aspekte, kuna selle eesmärgiks on sellise kala minema viskamise hulga vähendamine, kes on püütud, aga mittevajalik, või mille osas kaluritel ei ole asjakohast kvooti. Aga see ei lahenda probleemi olemust, nimelt seda, et selle poliitika koht on prügikastis.

See ei kaitse kalu, ei aita kalureid ja tegelikult arvavad minu kodumaal paljud kalurid, et sellest poliitikast oleks mõistlik lahti saada. Maailmas on palju näiteid sellest, kuidas kalanduspoliitika kaitseb loodust ja säilitab kaluritele nende töö ning aitab neil teha, mida nad tahavad teha. Islandil on edasiantavad kvoodid, mis on kalurite ja nende perede omad ja mida saab anda edasi põlvest põlve.

Me ei ole selles poliitikas piisavalt targad ega kavalad ja peaksime sellest lihtsalt lahti saama.

 
  
  

- Resolutsiooniettepanek: Romisid käsitlev Euroopa strateegia (B6-0050/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Zita Pleštinská (PPE-DE). – (SK) Hr esimees, 12 miljonil romi inimesel, kes on mööda maailma laiali pillutatud, on samuti koht meie mitmekultuurilises ühiskonnas. Euroopa peab reageerima romi ühiskonna sageli keerukatele probleemidele. Seepärast on vajalik teha ettepanek kompleksseks lähenemisviisiks neile lahenduse leidmiseks.

Kuna ma usun kindlalt, et haridus ja sellest tulenev karjääri tegemine võivad murda romide diskrimineerimise nõiaringi, hääletasin resolutsiooni ettepaneku poolt. EQUALi programm, mis keskendub toetuse tagamiseks tähtsusetuks muutunud gruppidele, on tõendanud, et praktiliselt kasutatakse seda hästi. On oluline väärtustada assotsiatsioonide tegevusi, eriti Kolpingi ühingu tööd, mis on loonud nõustamiskeskused, kus pakutakse pikka aega tööta olnud inimestele abi töö leidmisel.

Eksisteerib oht, et need olulised tegevused jäävad Slovakkias rakendatud tegevuste viivitatud uuestirahastamise tõttu seisma. Teen ettepaneku kõrvaldada kõik takistused, mis toovad kaasa mittetulundusühingute ja kohalike asutuste maksujõuetuse, muutes nii tulevaste projektide rakendamise võimatuks. Usun, et komisjon on riiklike strateegiate järelevalves hoolikam ja ühtlustab parimaid meetodeid kasutades liikmesriikide ühist edu rahvusvaheliste ja romide organisatsioonidega koostöö tegemisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Philip Claeys (NI).(NL) Hr president, hääletasin resolutsiooni vastu, kuna sellel tekstil on kõik vastikud iseloomujooned, mis on omased siin diskrimineerimise küsimuses vastu võetud tekstidele. Peab eksisteerima raamstrateegia, peab olema spetsiaalne töökond selle raamstrateegia koordineerimiseks, eeldatavalt on vaja värvata rohkem inimesi, ja nii edasi.

On ütlematagi selge, et romidel peab olema võimalik teostada oma põhiõigusi ELi kodanikena ja et on vastuvõetamatu, kui nad seda teha ei saa, kuid see resolutsioon kujutab endast järjekordset näidet liigsest sekkumisest. Romisid tuleks julgustada ka ise vastutust võtma, see aspekt on siin täiesti kahe silma vahele jäetud.

Pr Angelilli esitatud muudatusettepanekud olid põhjendatud. Sellised probleemid nagu sunniviisilised abielud ning naiste ja laste halvem seisukord, tuleb lahendada romide kogukondade siseselt. Ei ole tõesti üldse abi sellest, kui pidevalt ütleme, et kõik nende inimeste probleemid on seotud diskrimineerimisega. Neid tuleb julgustada oma kohustustega silmitsi seisma.

 
  
MPphoto
 
 

  Zuzana Roithová (PPE-DE). – (CS) (Kõne algus oli kuuldamatu) Kõik liikmesriigid on silmitsi romide kogukonda puudutavate probleemidega, mida ei ole võimalik kiiresti lahendada. Seepärast ei meeldi mulle asjaolu, et see resolutsioon, mis on artikuleeritud dokument, kuid ainult üldise iseloomuga, toob ainult ühe konkreetse näite: seda Tšehhi Vabariigi, ja täpsemalt Lety koonduslaagri näol.

Toetasin vaatamata sellele üldist resolutsiooni, kuid mul on üks vastulause. Komisjoni innustatakse endise romide koonduslaagri paigas sea nuumamist lõpetama, mis on sobimatu – ka minu arvates – ja aitama kaasa väärika mälestussamba püstitamisele. Tahaksin komisjoni kutsuda üles ka tagama piisavaid vahendeid, et aidata Tšehhi Vabariigil antud olukorraga toime tulla.

Arvestades, et Euroopa Parlament vaid mainib Tšehhi Vabariiki konkreetse näitena, usun, et sellest peaks saama prioriteet Euroopa Komisjoni ja selle rahaliste vahendite jaoks.

 
  
MPphoto
 
 

  Milan Horáček (Verts/ALE).(DE) Hr president, täna vastu võetud ettepanek on samm, kuigi mõnevõrra arglik samm tõelise romide integreerimise strateegia suunas. Parlament on täna teinud ettepaneku seakasvatuse endise Lety koonduslaagri alalt mujale viimiseks, nagu seda tehti kolme aasta eest sinna mälestussamba püstitamiseks.

See praktiline näide näitab taas, kui ebapiisavad on olnud kehtivad meetmed. Sotsiaalpoliitilised püüdlused jätavad seal, nagu ka paljudes teistes Euroopa riikides soovida. Romide tegelik integreerimine meie ühiskonda oleks tõendiks sellest, et demokraatia nurgakivid, õigusriik ja inimõigused moodustavad ikka veel Euroopa Ühenduse aluse.

 
  
  

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

 
  
  

- Kodukorra tõlgendamine (artikli 19 lõige 1)

 
  
MPphoto
 
 

  Alyn Smith (Verts/ALE), kirjalikult. − Viis, kuidas parlament hääletusi korraldab, on lohakas ja see otsus teeb asja veel hullemaks. See tähendab, et vähemuste õiguseid on kärbitud. Vähemustel on raskem parlamendis kinnitada, et hääletused on usaldusväärsed. Peame tunnistama, et mõned asepresidendid on tunduvalt paremad kui teised.

Igatahes olen ma seisukohal, et kõige puhul elektroonilise hääletuse korraldamise poliitika töötas päris hästi. See tähendab, et Euroopa Parlamendi liikmed peavad olema oma kohal ja toimuvale tähelepanu pöörama (ja, olgem ausad, paljud seda ei tee) ning eesistuja otsuse kontrolli ja vaidlustamise vähesus tähendab, et istungi edenevad üpris sujuvalt ning kõik hääled registreeritakse tuleviku tarbeks, nii saavad meie valijad näha, kuidas iga liige hääletas.

 
  
  

- Raport: Michael Cashman (A6-0511/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult.(FR) Hääletasin vastavalt kaasotsustamismenetlusele esimesel lugemisel oma Briti kolleegi Michael Cashmani raporti poolt, mis puudutab välispiiridel isikute kontrollimise lihtsustatud korra kehtestamist, mille alusel Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Küpros, Läti, Ungari, Malta, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia ühepoolselt tunnustavad teatud dokumente oma riiklike viisadega samaväärsetena nende ala läbiva transiidi eesmärgil. Kiidan heaks kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjoni muudatusettepanekud, mille eesmärgiks on võtta arvesse uut olukorda Schengeni alal ja asjaolu, et 2007. aasta 21. detsembrist on paljud riigid, mille suhtes meedet kohaldati, sisepiirideta Schengeni ala liikmed.

 
  
MPphoto
 
 

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. − (IT) Olin arengukomisjoni „Välispiiride ületamise” raporti raportöör ja seega tervitan meeleldi oma kolleegi hr Cashmani tehtud tööd. 2008. aastal liiguti 1957. aasta unistuses veel ühe sammu võrra edasi: Euroopa pere laiendas ametlikult oma piire. Barjäärid kadusid ja „Schengeni ala” muutus palju suuremaks, seda ilmsete positiivsete aspektidega. Siiski on tähtis, et lisaks füüsilisele ja geograafilisele sfäärile teeksime pingutusi ka poliitikas ja majanduses. Paljudes valdkondades kehtivad ELi 27 liikmesriigis siiani erinevad meetodid; mõnel juhul erinevad need üksteisest väga palju: liiga paljudes valdkondades ei eksisteeri isegi põhisünergiat ja sellest jääv mulje on täiesti fragmenteeritud. Euroopa Liit peab rakendama korda liikmesriikide poliitika ja strateegia sünteesimiseks: tervitame inimeste ja kaupade liikumisvabadust, kui rõhutame veel rohkem poliitilise ja reguleeriva homogeense raamistiku loomise vajadust.

 
  
MPphoto
 
 

  Adam Bielan (UEN), kirjalikult. − (PL) Raport, mille osas täna hääletatakse, on ülioluline ELi välispiiridel isikute kontrollimise lihtsustatud korra kehtestamise küsimuses. Uute määruste kohaselt on Poola ja uute liikmesriikide väljastatud viisadel samad õigused, kui teiste liikmesriikide väljastatud viisadel. See tähendab, et näiteks Ukraina kodanikel on nüüd võimalik Poolas väljastatud viisat kasutades liikuda kõikjal ELis.

Tahaksin ka märkida, et see raport on teatud vastus Schengeni ala laienemisele, mis lihtsustab kolmandatest riikidest pärit üksikisikute liikumist ELis. Üks positiivne aspekt, mida näen, on tegevuse tugevdamine ELi-siseselt salakauba vedamise ja narkootikumidega kauplemise, inimkaubitsemise ning ebaseaduslike relvade ja terrorismi vastu võitlemisel. Selles osas pooldan kõigiti Michael Cashmani raportit.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE-DE), kirjalikult. (PT) Selle algatuse eesmärgiks on, et Küpros ja kaks ELiga 2007. aastal liitunud riiki – Rumeenia ja Bulgaaria – võiksid kehtestada välispiiridel isikute kontrollimise lihtsustatud korra, mis tugineb viisade ja elamislubade ühepoolsele ekvivalentsusele.

Seda asjaolu on piiritletud inimeste kuni viie päeva pikkuse transiidiga läbi mainitud kolme liikmesriigi.

Toetan igati seda lihtsustatud korda, kuna teise liikmesriigi väljastatud viisat omavaid kolmandate riikide kodanikke, kes sellest süsteemist kasu saaksid, on juba selles liikmesriigis karmilt uuritud ja neid ei peetud ohuks avalikule korrale või ebaseadusliku sisserände osas.

Need viisade ja elamislubade ühepoolse tunnustamise eeskirjad kehtestati ühenduse õigustikus viisade osas esmalt 2006. aastal, eesmärgiga lihtsustada teatud isikute transiiti ja vältida samal ajal mittevajaliku halduskohustuse panemist konsulaarametitele.

Nende üheksa riigi jaoks, kes liitusid ELiga 2004. aastal ja said Schengeni täieõiguslikeks liikmeteks 21. detsembril 2007, muutus nende dokumentide vastastikune tunnustamine kohustuslikuks üleminekuperioodi lõppedes.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Nagu Šveitsi ja Liechtensteini raporti puhulgi, usume me, et on oluline rõhutada, et üldiselt tuleks need kokkulepped saavutada laiemas raamistikus, mis aitab tagada võõrtööliste õigusi ja kaitsta neid kohutava ärakasutamise eest, toetades nende õiguste tõhusat teostamist ja nende integreerumist, tagades näiteks õiguse perede ühinemiseks, kohaldades võõrtöötajate ja nende pereliikmete õiguste kaitse rahvusvahelist konventsiooni – rõhutame, et seda ei ole veel ratifitseerinud ükski ELi liikmesriik –, mis koostati ÜRO toetusel ja mis on rahvusvaheline akt, mille eesmärgiks on võõrtööliste inimõiguste, eriti pereelu võõrandamatu õiguse kaitse tagamine.

Teisisõnu ei tohiks kodanike liikumise lihtsustamist erinevate riikide vahel kasutada vahendina odava ajutise ja kergelt „kõlbmatuks tunnistatava” tööjõu kasutamise lihtsustamiseks, ärakasutamise ja palgale avaldatava surve suurendamiseks, ohtlike tingimuste soodustamiseks või töötingimuste vabaks andmiseks, mis oleks sammuks tagasi töötajate õiguste ja sotsiaalsete tingimuste küsimuses üldiselt, vaid seda tuleks kasutada sellise fenomeniga võitlemiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) On avalik saladus, et paljudest idapoolsetest riikidest lähtub suur potentsiaalne oht; organiseeritud jõukude kuritegevus, prostitutsioon, inimkaubandus ja narkootikumidega seotud kuriteod on liiga tihti just ida kontrollitavad. Ja paljusid meie uutest liikmesriikidest nähakse transiidiriikidena, mille kaudu inimesed saavad imbuda Lääne-Euroopasse.

See oleks juba ammu olnud vaja tugevamat kontrolli ELi idapoolsetel välispiiridel tagamaks, et Schengeni piiride kaotamisest ei saa „tasuta pääse kurjategijatele”. Sel põhjusel hääletasin ka mina Cashmani raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Frank Vanhecke (NI), kirjalikult.(NL) Mina hääletasin selle raporti vastu. Olen minevikus juba korduvalt väljendanud oma põhjalikke kahtlusi Schengeni süsteemi kohta, ja ei saa seetõttu täna nõustuda raportis sisalduva vastastikuse tunnustamise põhimõttega. Schengen loomulikult püsib või kaob oma välispiiri veekindla kontrolli tõttu. Komisjoni president Barroso võib meile tuhat korda rääkida, et Schengeni laienemine ei too kaasa julgeoleku vähenemist, kuid reaalsus on üpris teistsugune. Näiteks märkasid Saksa julgeolekuspetsialistid kantsler Merkeli kaaskonnas suuri puudusi uutel idapoolsetel välispiiridel ja ka koostöös riiklike politseijõudude vahel. Laialt on levinud kartus, et ebaseaduslik sisseränne suureneb oluliselt. Taas tegelevad euroliidu valgustatud hinged unistamisega ja mängivad Euroopa kodanike julgeolekuga.

 
  
  

- Raport: Panayiotis Demetriou (A6-0509/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult.(FR) Hääletasin vastavalt kaasotsustamismenetlusele esimesel lugemisel oma suurepärase Küprose kolleegi Panayiotis Demetriou raporti poolt, milles käsitletakse 2006. aasta otsuse muutmist, kehtestades välispiiridel isikute kontrollimise lihtsustatud korra, mille alusel liikmesriigid tunnustavad ühepoolselt teatavaid Šveitsi ja Liechtensteini välja antud elamislubasid transiidi eesmärgil läbi nende ala. Kiidan heaks ka kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjoni esitatud tehnilised muudatused teksti kooskõlastamiseks algsete sätetega, eriti territoriaalsätete osas.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Nagu me oleme juba maininud, peaksid meetmed ja kokkulepped, mis lihtsustavad kodanike liikumist riigist riiki, erinevate asjassepuutuvate osapoolte puhul tuginema tasakaalu ja vastastikusse kasu põhimõtetele.

Tuletaksime meelde varasemaid kokkuleppeid EÜ ja Šveitsi vahel inimeste vaba liikumises osas, mis huvitasid eriti Portugali, kuna mainitud riigis töötab enam kui 100 000 portugallast, nende seas mitu tuhat hooajatöötajat. Need kokkulepped peaksid aitama kõrvaldada mitmeid piiranguid ja probleeme, millega portugallastest töötajad Šveitsis silmitsi seisavad, näiteks seoses töökoha- või ametivahetusega, perekondade taasühinemisega, ühest kantonist teise kolimisega või töötajatele ja nende peredele ühiskondliku kaitse tagamisega.

Selles suhtes, ja ka üldiselt, peaksid need kokkulepped kuuluma laiemasse raamistikku, mille eesmärgiks oleks samuti võõrtööliste õiguste tagamine ja nende kaitsmine kohutava ärakasutamise eest.

Kodanike liikumise lihtsustamist erinevate riikide vahel ei tohiks kasutada vahendina odava ajutise ja kergelt „kõlbmatuks tunnistatava” tööjõu kasutamise lihtsustamiseks, mis õõnestaks töösuhteid ja oleks sammuks tagasi töötajate õiguste ja sotsiaalsete tingimuste küsimuses.

 
  
  

- Raport: Philippe Morillon (A6-0001/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Duarte Freitas (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Selle Euroopa Komisjoni ettepaneku eesmärgiks on parendada ja lihtsustada asjaomaseid, kümne aasta taha ulatuvaid õigusakte. Viimase aastakümne jooksul on vesiviljelus olnud kõige kiiremini kasvav sektor põllumajanduslikus toidutööstuses ja Euroopa vesiviljelus annab hetkel tööd rohkem kui 80 000 inimesele.

Sektori suurenev, nii majanduslik kui ühiskondlik tähtsus tagab parema levitatava teabe olemasolu. Nii on eesmärgiks parendada andmete kogumist ja edastamist. Samuti on oluline liikmesriikides andmeid ühtlustada.

Seega olen otsustanud hääletada selle ettepaneku poolt, mida on täiustanud Euroopa Parlamendi tehtud muudatustega.

 
  
  

- Raport: Armando França (A6-0507/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Terroriohu ja –rünnakute suurenemine, eriti viimasel aastakümnel, ja nende kohutavad tagajärjed, on toonud kaasa rõhuva vajaduse uute meetmete ja instrumentide kehtestamiseks selle nuhtlusega võitlemisel.

Tegemist on ühise ohuga, mis vajab globaalset reageeringut – sellist, mis tagab meetodid, vahendid ja eriteadmised, et tõhusalt tegutseda ulatuslikes kriisiolukordades, mille käsitlemine oleks liikmesriikide jaoks üksi keeruline.

See Austria valitsuse algatus võimaldab moodustada ühised toetusmeeskonnad, mis peavad olema võimelised tagama liikmesriikidele vajalikku abi tegutsemisel pärast terrorirünnakut.

Mul ei ole mingeid kahtlusi, et seda laadi ulatusliku kriisiolukorra puhul läheb vaja eriüksuste kiiret reageeringut.

Seega toetan seda otsust, mille eesmärgiks on kehtestada vajalik õiguslik raamistik, mis lihtsustab sellist koostööd ja võimaldab liikmesriikidel kiiremini kriisiolukorras või terrorirünnakute korral reageerida, tagades, et asjaomasele liikmesriigile osutataks suurimat võimalikku abi.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) See Austria algatuse tekst sätestab, et liikmesriigil on kriisiolukorra (pantvangikriis, kaaperdamine, jm) kontrollimiseks võimalik paluda eriüksuse või teise liikmesriigi abi. Abi võib anda nii varustuse kui eriteadmiste osutamise teel, või tagades võimaluse viia läbi operatsioone abi palunud liikmesriigi territooriumil.

Pooldame seda teksti mitmel põhjusel. Esiteks, kuna see korraldus, mille eesmärgiks on terrorismivastane võitlus, ei ole kohustuslik, kuna ei sunni liikmesriike ei abi paluma ega seda osutama. Lisaks sätestab tekst, et kõik praktilised ettevalmistused (üksuse, varustuse liik, jm) kehtestatakse abi osutava ja abi pakkuva liikmesriigi vahel kahepoolsetes kokkulepetes.

Terrorismivastase võitluse kontekstis, mis määratluse järgi ei tunne piire, on tõesti väga oluline püüda saavutada tõhusat koostööd ELi riiklike politseijõudude vahel.

Ajal, mil kõik liikmesriikide justiits- ja siseasjad langevad Lissaboni lepingu riigiülesesse pädevusse, näib veel säilivat valitsustevahelise vastupanu tuum: me oleme selle üle väga rõõmsad.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade valdkonnas on EL käinud väga ohtlikku teed mööda, mis ohustab tõsiselt kodanike õigusi, vabadusi ja tagatisi ning liikmesriikide ja inimeste suveräänsust.

ELi suurenevad föderalistlikud ja militaristlikud arengusuunad on põhjustanud otsuste langetamise struktuuride kehtestamiseks nii info- kui politseitöökondades, volitustega sekkuda rahvusvahelisel territooriumil, sammus, mille eesmärgiks on tegelikult riikliku politsei tegutsemise katmine.

Selle Austria algatuse tegelik eesmärk, mida parlamendi ettepanekud osavalt raskendasid, on kehtestada põhialustele vastavad tõelised „pretoriaanlikud valvurid” või võimaldada nende moodustamist „terrorismi” ja hüpoteetilise „kriisi- või ohuolukorra” ettekäändel, kes osaleksid eriti õiguste ja vabaduste teostamise kontrollimises, hirmutamises või represseerimises ja rikuksid demokraatia, õigusriigi aluspõhimõtteid ning Portugali põhiseadusega kooskõlas olevat õiguspärasust ja riiklikku suveräänsust.

Seega hoiatame teid selle algatuse sisus ja eesmärkides sisalduvate ohtude eest ja teiste meetmete eest, mis on seotud piiramatu, irratsionaalse, ebaproportsionaalse ja põhiseadusevastase võimu teostamisega.

 
  
MPphoto
 
 

  Anna Hedh (PSE), kirjalikult. (SV) Mina hääletasin raporti vastu, kuna ma tunnen muret selle üle, mida see tuleviku jaoks tähendab. Ma ei ole kriisiolukordades üksteise abistamise vastu, kuid see peab toimuma nii nagu nõutud ja millal nõutud ning loomulikul viisil. Ma ei arva, et ühisväljaõppe korraldamine ELi maksumaksja raha eest oleks põhjendatud ja ma olen täielikult selle vastu, et välisjõud tegutseksid ja teostaksid võimu Rootsi territooriumil, säilitades oma immuunsuse. Loogiline järeldus oleks samm ühise politseiteenistuse suunas, mille vastu ma täielikult olen.

 
  
MPphoto
 
 

  Carl Lang (NI), kirjalikult. – (FR) Meie ees olev tekst püüab anda õigusliku raamistiku terrorirünnaku korral ühe liikmesriigi poolt teise saadetud eriüksuste poolt teostatavale tegevusele. Kuna selline sekkumine võib-olla väga erinev (varustuse, teadmiste, aktiivsete üksuste vahetamine, jm), on liikmesriikide ülesandeks sõlmida kahepoolsed kokkulepped praktiliste ettevalmistuste määratlemiseks ja otsustamiseks, kas selliste eriüksuste abi palumine vastu võtta või tagasi lükata. Uskumatu. Lõpuks, siin on tegemist tegeliku juhtumiga, mil kohaldatakse seda vastuolulist ja komplitseeritud subsidiaarsuse põhimõtet!

Lõpuks, siin on valdkond – riikliku julgeoleku suveräänne valdkond par excellence –, mis osutab vastupanu Euroopa riigiülesele buldooserile, millel on seadusandlik võim kõige üle ja kõikjal.

Terrorismivastase võitluse tõhususe nimel investeerib Euroopa riiklike politseiteenistuste vahelisse koostöösse. Toetame seda algatust.

Aga vaid koostöö ei ole terrorismi üle võidu saavutamise võti. Vaja on olla kursis islamistide revolutsiooniliste soovidega, kes propageerivad humanistliku ja kristliku Lääne ühiskonna ja selle väärtuste hävitamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Inger Segelström (PSE), kirjalikult. (SV) Meie hääletasime raporti poolt, kuna see tugineb vabatahtlikule tegevusele ja koostööle, mida saab alustada ainult vastastikune kokkulepe kahe liikmesriigi vahel. Siiski järgime põhimõtet, et välisjõududel ei tohiks lubada Rootsi territooriumil oma immuunsust säilitades tegutseda või võimu teostada. Näeme, et see viib võimaliku ühise politseijõu väljatöötamiseni, mille suhtes meil on tõsiseid kahtlusi.

 
  
  

- Raport: Umberto Guidoni (A6-0005/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Březina (PPE-DE), kirjalikult. − (CS) Lubage mul teha üks selgitav märkus seoses hääletusega Euroopa teadusruumi küsimuses. Euroopa teadusruum, millest siin on lõputult räägitud, on väga hea idee ja suurepärane visioon. Siiski on selle teoks saamine veel väga kaugel. Rääkimisest ei piisa. Peame ka hindama, kuidas see toimib ja kas see toimib. Uut riiki esindava parlamendiliikmena tean omast kogemusest, et praegu on Euroopa teadusruum vaid illusioon ja unistus.

Seda tõendavad esimesed olemasolevad andmed uusi liikmesriike hõlmavate projektide prioriteedi kohta. Noorte teadlaste toetuse raames kinnitatud 559 toetusest läks ainult kaks Tšehhi Vabariiki (Poolale, mis on mitu korda suurem, ei antud ühtegi!), samas kui Ühendkuningriigile eraldati üle 100 ja Saksamaale 80. on raske uskuda, et projektide kvaliteet oli selliste numbrite õigustamiseks nii erinev. Muidugi saab osaliselt süüdistada uutes liikmesriikides projekte esitanud inimeste väheseid kogemusi. Igatahes viitab see asjaolule, et siiani ei ole Euroopa teadusruum toiminud nii nagu see toimida võiks. Seega peame käegakatsutavate tulemuste saavutamiseks vähem rääkima ja rohkem tegutsema. Tuleb öelda, et selles osas oleme kaugele maha jäänud.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Käesolev raport sisaldab mõningaid vastuolusid ja seisukohti, mida me ei toeta. On aga tõsi, et teadusuuringud peavad pöörduma tagasi oma peamise eesmärgi juurde: selleks on uute teadmiste tekitamine. Tõsi on see, et uurimis- ja arendustegevuse ning innovatsiooni vahel ei eksisteeri sirgjoonelist suhet, kuigi on olemas teatud vastastikune sõltuvus, kuid see on keeruline ja seotud teadusest kaugele jäävate valdkondadega.

Seega tuleb muuta arusaama, mille järgi uurimistegevust käsitletakse teatud võluvitsana, mis lahendab kõik majanduslikud ja ühiskondlikud probleemid, ning uurimistegevusse tuleb rohkem investeerida.

Mõned 2000. aastal Lissabonis toimunud Euroopa Ülemkogul võetud sammud olid vastuseks muredele Euroopa teadmistepõhise majanduse alainvesteerimise osas, ja seda soodustati veelgi 2002. aasta Barcelonas toimunud Euroopa Ülemkogul, kus EL ise kehtestas eesmärgi saavutada 2010. aastaks T&A 3 % intensiivsus. Siiski on selle kasv oma T&A kulutustes 2000. aastast alates olnud ebapiisav, olles keskmiselt ainult 1,84 %, ja osaliselt tööstuse kantud.

Erasektori investeering uurimistegevusse on madalam kui ühiskondlikult optimaalne. Liikmesriigid peavad mängima keskset rolli ja arendama koostööd, et teha võimalikuks uute teadmiste loomine ning nende kättesaadavaks tegemine ühiskonnale tervikuna.

 
  
MPphoto
 
 

  Genowefa Grabowska (PSE), kirjalikult. − (PL) Toetan täielikult Euroopa teadusruumi raportit, milles visandatakse uued väljavaated teadus- ja arendustegevuseks Euroopa Liidus. Pole mingit kahtlust, et edusammud ja ühiskondlik areng, aga ka Euroopa koht globaliseeruvas maailmas, sõltuvad investeeringutest teadusesse ja arendustegevusse, ning uute teadmiste väljatöötamisest, mis vastavad 21. sajandi vajadustele.

Teadusuuringutel ja uutel tehnoloogiatel on ju otsene mõju ühiskondlikule arengule ja nad võivad olla isegi olulised majanduskasvu seisukohast, kuna nendega kaasnevad mõõdetavad soodustused. Seega on oluline hea ja tõhus Euroopa tasemel teadusuuringute juhtimise süsteem. Lisaks, kui soovime, et Euroopa tõuseks uute väljakutsete kõrgusele, eriti seoses majandusliku konkurentsi ja keskkonnakaitsega, peame kannustama liikmesriike; peame tegelikult suunama nad regulaarselt suurendama teadusuuringutele tehtavaid kulutusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Miroslav Mikolášik (PPE-DE), kirjalikult. − (SK) Komisjon on meile esitanud Euroopa teadusruumi rohelise raamatu ajal, mil Euroopa seisab silmitsi lõppematu transatlantilise investeeringute ja kvalifitseeritud teadlaste kaotamisega. Kui tahame, et Euroopa teadustegevus oleks globaalselt konkurentsivõimeline, ja see on üks Lissaboni strateegia eesmärkidest, peab EL üle saama põhitakistustest, millega ta antud valdkonnas silmitsi seisab.

Selles osas mõtlen ma eriti teadustöö fragmenteerumise peale ELis ja halvasti välja töötatud Euroopa strateegiatele teaduskoostöö valdkonnas, inimeste ja materjali vähesusele ja halvasti välja töötatud teaduse infrastruktuuridele, millel on raske konkureerida globaalsete teaduskeskustega. Lisage siia veel teadlaste, ekspertide teadmiste ja kogemuste vähene liikuvus, mida peamiselt põhjustavad seaduslikud, administratiivsed ja keelebarjäärid.

Euroopa teadusruumi arendamisel ja selle fragmenteeritud olekuga toimetulemisel peame pöörama palju tähelepanu oma piirkondadele.

Piirkonnad peaksid koostama strateegiad inimeste ja materjali parendamiseks teadusuuringute valdkonnas ja peaksid toetama teadusuuringute kättesaadavust kõigile, eriti naissoost teadlastele ja noortele. Liikmesriigid peaksid rohkem osalema teadlastele paremate töötingimuste loomise protsessis ja võtma meetmeid, mis võimaldaksid neil ühildada ametialane elu pereeluga.

Piirkondade tähtsus on sama oluline teadusuuringute rahastamise tõhusamate viiside toetamisel ja tagamisel, seda kooskõlas rakenduskavades sätestatud kohustustega. Piirkonnad peaksid ka aitama arendada oma tegevusalale jäävaid Euroopa tippkeskusi, luues suhteid ülikoolide, teadusasutuste ja tööstuse vahel.

 
  
MPphoto
 
 

  Zita Pleštinská (PPE-DE), kirjalikult. − (SK) Daamid ja härrad, keegi ei kahtle enam selles, et teadus on meie ühiskonna arengu liikumapanevaks jõuks. Kehtiv maailmatrend viitab teadustegevuse tähtsusele ja nõuab, et sellele pöörataks ühiskonnas piisavalt tähelepanu. Ainult investeerimine teadmistepõhisesse ühiskonda muudab ELi konkurentsivõimeliseks, loovaks ja strateegiliselt kütkestavaks.

Rohelises raamatus „Euroopa teadusruum: uued perspektiivid”, esitab komisjon analüüsi ja lahendused ning tõstab esile ka teadmistepõhise ühiskonna loomise tähtsust. Euroopa Parlament rõhutas raportöör Umberto Guidoni raportis, et investeerimine haridusse, teadusesse, teadusuuringutesse, kultuuri ja IT-valdkonda annab tulevikus tulemuseks jätkusuutliku arengu. Muidugi peame mõistma, et need sammud ei anna koheseid ja käegakatsutavaid tulemusi. See on maraton, mitte sprint, kuid ma olen veendunud, et lõpuks kroonib meie pingutusi edu.

Euroopa teadusruum annab 27 ELi riigi uurimisinstituutidele, ülikoolidele ja teadlastele võimaluse koostöö tegemiseks. Siiski eksisteerib veel piiriüleseid haldustakistusi, mis tõkestavad uurimisinstituutide vahelist koostööd. Euroopa Liidu avamine ida poole tähendab Euroopa teadusruumi olulist laienemist ja pakub umbes 150 000 teadlasele uusi võimalusi oma teadusliku ja tehnilise potentsiaali uurimisel.

Olen veendunud, et uued ideed ja uuendused kõigis valdkondades aitavad meil luua uusi töökohti ja leida uusi viise keskkonna kaitsmiseks, toiduohutuse ja tervise parendamiseks ning turvalisemate igaveste energiaallikate tagamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Idee, et teadusuuringud, arendustegevus ja innovatsioon on konkurentsi küsimuses olulise tähtsusega, ei ole uus ja kehtib ikka veel. Lisaks arvamuste lahknemisele küsimuses, kas liikuda innovatsiooni või akadeemilisemate teadusuuringute suunas, on selge, et Euroopa peab suurendama investeerimist teadmistesse ja nende teadmiste rakendamisse praktikas. Kuid see vajadus ei seisne ainult rahalises investeerimises.

Erinevad teineteisele järgnevad raportid toovad ära palju põhjusi, miks Euroopa teistest maailma piirkondades maha on jäänud. Ameerika ülikoolidest India teadusuuringuteni ümbritseb meid metsik ja kasvav konkurents. Teisest küljest ei ole Euroopa kõrgkoolid nii atraktiivsed, nagu need raportid samuti osutavad, pidevalt muu hulgas viidates üldisele ja individuaalsele kehvale rahastamisele, ja meie ülikoolide kehvale autonoomsusele, mis on tulemuste saamist takistavateks teguriteks.

Nimetatud põhjustel väärivad meie heakskiitu kõik lähenemisviisid, mis käsitlevad seda kiireloomulise majandusliku ja strateegilise küsimusena. Ja kuigi on tõsi, et aeg räägib meie kahjuks, on tõsi ka see, et parem kulutada aega õigete valikute tegemiseks kui kiirustades tehtud ja ebaefektiivsete otsuste langetamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Teresa Riera Madurell (PSE), kirjalikult. (ES) pidades silmas hr Guidoni raporti arutelu katkestamist Euroopa teadusruumi küsimuses, tahaksin sotsialistide fraktsiooni raportöörina selgitada, miks meie selle poolt hääletasime.

Esiteks tahaksin ära märkida hr Guidoni tehtud suurepärase töö, mis sisaldab paljusid meie ettepanekuid. Euroopa teadusruum peaks kindlasti hõlmama:

– ühist tööturgu teadlastele, mis tähendab selles valdkonnas ühiste Euroopa karjäärivõimaluste loomist ja integreeritud teabesüsteemi loomist töökohtade ja praktikakontaktide jaoks;

– värbamis- ja edutamiskorra avatumaks muutmist, nii et juhatustes valitseks parem tasakaal meeste ja naiste vahel;

– liikuvust takistavate tõkiste kõrvaldamist ja naiste osaluse suurendamist teadus- ja arendustegevuses, võttes meetmeid töö ja eraelu ühildamiseks;

– teadusasutuste tugevdamist ja osalust väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes ning teadus- ja arendustegevuses;

– suurepärast kooskõlastamistegevust riiklike ja piirkondlike programmide osas, ja sünergiate edendamist teiste Euroopa programmidega;

– infrastruktuuride ehitamist Euroopa ühiste ettevõtmiste kasutamiseks; ja

– rahvusvahelise koostöö soodustamist, toetades mitmepoolseid algatusi, vahetusi infrastruktuuride ja teaduskoostöö kasutamiseks arengu eesmärgil.

Need on vajalikud ja sidusad viisid edusammude tegemiseks, ja seepärast hääletasime me poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Margie Sudre (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Teadus ei tunne piire ja teadustegevuse põhiküsimused on üha enam olemuselt globaalsed. Euroopa teadusruum peab tagama, et teadusalane ja tehnoloogiline koostöö panustaks tõhusalt inimkonna stabiilsusse, julgeolekusse ja õitsengusse.

Nii loodan ma, et Euroopa teadusruum soosib oma maailmale avatuse seisukohast ELi kaugemaid piirkondi, et kasutada suurimal võimalikul määral ära Euroopa piirkondliku mitmekesisuse pakutavaid eeliseid ja rikkusi, kaasates need sidusalt „tippkeskuste võrgustike” kontekstis teadusuuringutesse.

Tahaksin ka rõhutada, et Euroopa teadusruum tunnustaks ülemeremaade ja –territooriumite tähtsust, mis on väärtuslikud partnerid rahvuste ja kontinentide vaheliste sildade rajamisel jätkusuutliku globaalse arengu perspektiivis, et käsitleda väljakutseid, millega planeet silmitsi seisab.

Tänan siiralt raportööri ja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni liikmeid minu muudatusettepaneku toetamise eest selles regionaalarengukomisjoni arvamuses sisaldunud küsimuses. See tõendab veelgi, et meie parlamendis valitseb koostöö- ja vastastikuse täiendamise vaim.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Toussas (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Oleme teadusuuringute valdkonna tagurliku ümberstruktureerimise vastu, mida ELi põhisuunised toetavad Euroopa teadusruumi loomiseks Lissaboni strateegia raames.

Euroopa teadusruum tekitab riikide ja suurte kontsernide vahel vastuseisu ja konkurentsi kasumi nimel. Tulemusena intensiivistuvad ebavõrdsused teadusuuringute valdkonnas.

Stiimuleid, toetusi ja maksuvabastusi suurendatakse monopoli omavatele ettevõtetele, mis lubab neil investeerida iseendasse ja tulemusi enda heaks kasutada. Valitsussektor allub selle monopoli vajadustele, mida ta teenib. Toetatakse teadlaste liikumist ettevõtete, ülikoolide ja teaduskeskuste vahel ja kasuga arvestades edendatakse Euroopa patendisüsteemi. Kõik allub konkurentsivõimele ja kasumlikkuse suurendamisele.

Sellises väga konkurentsivõimelises keskkonnas, mis eksisteerib isegi teadusmaailmas, pööratakse tahes-tahtmata tähelepanu suurte riikide teada-tuntud „tippkeskustele”. Need keskused saavad endale lõviosa teadusprogrammidest, mis suunavad riiklikke ja eravahendeid.

Töötame ELi teaduspoliitika ümberpööramise nimel. See on osa meie võitlusest ELi ja kapitalismi rakendatava rahvavastase poliitika täieliku ümberpööramise nimel. Loodame taastada teaduse ühiskondliku iseloomu: teadus- ja arendustegevused peaksid teenima tänaseid rahvavajadusi ja sotsiaalhoolekannet.

 
  
  

- Raport: Markus Ferber (A6-0505/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult.(FR) Tervitan 1997. aasta postidirektiivi muutva nõukogu ühise seisukoha vastuvõtmist teisel lugemisel, mille eesmärgiks on ühenduse postiteenuste siseturu rajamise lõpuleviimine, ning ma tänan oma suurepärast Saksa kolleegi Markus Ferberit tohutu töö eest antud küsimuses.

Olen rõõmus, et nõukogu on vastu võtnud kõik Euroopa Parlamendi seisukoha põhipunktid, eriti turu avamise tähtaja edasilükkamine 31. detsembriks 2010, kahe aastase pikendusega nendele liikmesriikidele, kes ELiga 2004. aastal ühinesid; universaalteenuse osutamine, mille käigus toimetatakse post ELi kodanikele koju vähemalt ühel korral nädalas ja kogutakse viiel päeval nädalas, säilitades piisava hulga postipunktide olemasolu maal, kaugetes või hõredalt asustatud piirkondades; ning subsidiaarsuse austamine ühiskondlike kaalutluste osas, selles küsimuses loodan, et sotsiaalpartnerid töötavad Euroopa tasandil. Olen pettunud, et ei ole kehtestatud aluseid Euroopa seadusandja määramiseks selles sektoris. Kokkuvõttes loodan, et teenusepakkujad jõuavad kiiresti kokkuleppele 50 grammi kaaluvate kirjade jaoks mõeldud Euroopa margi kasutuselevõtmise osas ja ma tõstatan peagi selles küsimuses poliitilise algatuse.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Hoolimata komisjoni algsesse teksti tehtud täpsustustest ja Euroopa Parlamendi saavutatud kompromissist, mille eesmärgiks on peamiselt turu täieliku vabastamise edasilükkamine 31. detsembriks 2010, ei ole nõukogu poolt teisel lugemisel esitatud tekst ikka veel rahuldav.

See ei ole rahuldav, kuna selles käsitletakse vaid ülevaatlikult ja minimaalselt küsimusi ja probleeme, mis tõstatati eriti seoses universaalteenuse rahastamisega, kohustusega toimetada posti kätte viiel päeval nädalas ja piirkondade võrdse kohtlemisega ning ühise hinna kehtestamisega markidele. See ei ole rahuldav, kuna kõigist nendest punktidest õhkub õigusalast ebakindlust.

Tegelikkuses lükkab see tekst, mille ainsad üksmeelsed väärtused olid raskesti saavutatud, üksnes edasi postisektori konkurentsile avamise vältimatud ja kontrollimatuid tagajärgi.

Euroopa Liidu plaanid viivad lõpuks sulgetavate postkontorite arvu suurenemiseni, ulatuslike töökaotusteni ja surveni töötasu ja tingimuste osas Euroopa postisektoris.

 
  
MPphoto
 
 

  Hélène Goudin (IND/DEM), kirjalikult. (SV) Olen arvamusel, et liikmesriigid peaksid ise otsustama, kas nad soovivad oma riiklikke postimonopole likvideerida. Hääletasin seega 10. muudatusettepaneku poolt, mis lükkab tagasi nõukogu ühise seisukoha.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Kahetseme, et ei võetud vastu meie ettepanekut lükata tagasi see direktiiv, mille eesmärgiks on postiteenuste täielik vabastamine, luues nii „turu” ELi tasemel.

Sel moel tahab valdav enamus Euroopa Parlamendis – mis esindab samu poliitilisi jõude, mis on kõigi riikide parempoolsete poliitikate keskmes – astuda veel ühe sammu selle olulise avaliku teenuse laialilammutamisel.

See on suurte paljurahvuseliste rünnak postiteenuse, selle teenuse riikliku kuuluvuse vastu ja riiklike haldusorganite vastu, kes seda osutama peavad, aga samuti rünnak selle demokraatliku iseloomu vastu, millega püütakse inimeste võimusest, s.t nende riiklikust suveräänsusest ära võtta kontroll ja võim nendes olulistes küsimustes, mille üle hakkavad edaspidi otsustama riigiülesel tasandil ELi institutsioonid, järgides huvisid, mis on võõrad inimestele ja Portugalile.

Samuti on märkimisväärne, et lükati tagasi meie ettepanek, mille eesmärgiks on tagada, et kõik „teenuseosutajad” järgiksid täies mahus tööõigusakte, eriti tööhõivetingimustega seonduvaid seadusandlikke või lepingulisi sätteid, kaasa arvatud töötervishoid ja tööohutus, mida liikmesriigid kohaldavad siseriikliku seaduse alusel ning samuti sotsiaalkindlustuse õigusakte ja sõlmitud kollektiivlepinguid.

 
  
MPphoto
 
 

  Małgorzata Handzlik (PPE-DE), kirjalikult. − (PL) Silmas pidades mu eilset sõnavõttu postiteenuste vabastamise küsimuses, tahaksin lisada märkuse, mida ma varem piiratud ajavaru tõttu teha ei saanud, ja mis käsitleb universaalteenuse rahastamisvahendeid. Kardan, et teenuse rahastamine sellel otstarbel loodud fondi või riigi toetuse kaudu võib takistada sektori vabastamist ja võib muutuda instrumendiks, mida liikmesriigid saavad kasutada direktiivi sätete rakendamise aeglustamiseks ja vältimiseks. Usun seega, et Euroopa Komisjon peab siin mängima olulist rolli, komisjoni ülesandeks on kontrollida direktiivi sätete kohast rakendamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Toetasin muudatusi, mis oleks liikmesriike kohustanud tagama universaalse postiteenuse rahastamist. See on väga oluline küsimus, eriti paljudes Šotimaa maapiirkondades ja saartel.

Samuti toetasin oma fraktsiooni esitatud muudatusi, millega nõutakse kohustuste tugevdamist pimedatele ja nägemispuudega isikutele tasuta postiteenuste osutamise rahastamisel.

Asjaolu, et Ferberi raport ilma selliseid muudatusi tegemata heaks kiideti võib põhjustada muret, et postiteenuste osutamine võib veelgi väheneda.

 
  
MPphoto
 
 

  Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. (SV) Toetan Rootsi postituru vabastamist, kuid ei poolda arusaama, et ELi institutsioonid peaksid otsustama erinevate postimonopolide kaotamise üle.

Arvan, et liikmesriikidele peaks jääma võimalus ise otsustada, kas nad tahavad oma riiklikke postimonopole kaotada või mitte. Hääletasin seega 10. muudatusettepaneku poolt, mis lükkab tagasi nõukogu ühise seisukoha.

 
  
MPphoto
 
 

  Dimitrios Papadimoulis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Ühes teiste Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsiooni liikmetega hääletasin Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühise seisukoha vastu, kuna see tugevdab dogmaatilist neoliberaalset lähenemisviisi avaliku huvi põhivaldkonnale, postiteenustele. Direktiiv ei paku pikemaajalisi lahendusi ja selle jõustumise edasilükkamine lükkab ka selle negatiivsed tagajärjed lihtsalt kahe aasta võrra edasi.

„Universaalteenuse” põhimõtte tõhusa keelustamisega piiratakse üldsuse juurdepääsu kõrgekvaliteetsetele taskukohastele postiteenustele. Tagajärjed on tõsisemad kaugemate juurdepääsmatute piirkondade, mägede ja saarte elanikele, mida ettevõtted ei suuda tulusalt teenindada.

Riikides, kus turg on juba täielikult vabastatud, on praeguseks saadud kogemused kõike muud kui positiivsed. Postiteenuste sunnitud vabastamise nõue tekitab rohkem probleeme kui lahendab.

 
  
MPphoto
 
 

  Pierre Pribetich (PSE), kirjalikult. – (FR) Olin postiteenuste turu vabastamise vastu järgmisel kolmel olulisel põhjusel:

– vajadus pimedatele ja nägemispuudega isikutele tasuta osutatavate postiteenuste järele, mis on mittediskrimineeriva ühiskonna oluline väärtus.

– tagatis liikmesriikidelt universaalteenuse rahastamise osas enne turgude avamist, see on oluline tingimus tarbijakaitse seisukohast.

– kõigi teenusepakkujate vastavus tööhõiveaktidele, eriti sotsiaalkindlustuse õigusaktidele.

Kuna asjakohaseid muudatusi vastu ei võetud, võin ainult kurta, et asi liigub kontrollimata vabastamise suunas, mis ei austa Euroopa kodanike põhiseadust avalikule postiteenusele.

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult.(PT) Tervitame postiteenuste siseturu rajamise lõpuleviimist, märkides, et pikk institutsionaalne menetlus viitab selle toimiku tähtsusele kahe põhieesmärgi saavutamise osas, milleks on universaalteenuse tagamine ja asjakohase turu avamine õiglasele konkurentsile.

Eriti tahaksin rõhutada, et turgude avamine tähendab kodanikele paremat teenust ja suuremat valikuvabadust, hoides nii ära konkurentsi moonutamise ja tehes konkreetse lõpu monopolidele.

Veel üheks küsimuseks on universaalteenuse rahastamine. Kui see tähendab liikmesriigi jaoks netomaksumust, võib selle katta komisjonile esitatava rahastamiskava arvelt. Siiski tasub meenutada Portugalis ja mujal juhtunut, mis osutavad sellele, et avalikku universaalteenust saab väga hästi osutada reserveeritud valdkonnast, läbipaistev, ja neutraalne meetod, mis ei hõlma riiklikke toetusi.

Kordan, et ei ole mingit põhjust takistada sellise teenuse osutamist, kuna see on oluline territoriaalse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse ning mahajäetud või kaugemate ja juurdepääsmatute piirkondade elanike toetamise seisukohast.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Toussas (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Nõukogu ühine seisukoht, mille Euroopa Parlament esitas heakskiitmiseks, viib „postiteenuste turu” täieliku vabastamiseni alates 31. detsembrist 2010.

Direktiivi muutmisega antakse käest veel üks tulutoov sektor – postiteenuste sektor. See toimub Lissaboni strateegia raames, et võimalikult suurendada postiteenuste tulusust.

Postiteenused muudetakse üldkasutatavast hüvest kaubaks. Kreekas aina kiireneb ELTA (Kreeka Post), sektorite erastamine, mida toetavad ND (Nea Dimokratia/Uus Demokraatia) ja PASOKi (Kreeka Sotsialistlik Liikumine) valitsused. Edaspidi tegutseb ELTA majandusliku erasektori kriteeriumite alusel ja tulemuse huvides ühiskonna hüvangu asemel. See mõjutab koheselt teenuste kvaliteeti. Tagajärjed on kohutavad, mitte ainult ELTA töötajatele, vaid ka eraomanduses olevatele postiteenistusettevõtetele. Siin on juba normiks paindlik tööhõive ja tööhõiveõiguste ning sotsiaalsete ja kindlustusõiguste puudumine.

Põhiseadusega tagatud kirjavahetuse sisu saladuses hoidmise põhimõte on samuti ohus: kirjavahetus usaldatakse nüüd eratöövõtjate kätte, ei eksisteeri mingeid garantiisid ja on ainult minimaalne võimalus kontrollida, kas selle sisu hoitakse saladuses või kas kaitstakse isikuandmeid.

Kreeka Kommunistlik Partei (KKE) on postiteenuste vabastamise vastu ja võitleb avalike, kaasaegsete ja tõhusate teenuste ning töötajate õiguste kaitsmise eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Lars Wohlin (PPE-DE), kirjalikult. (SV) Euroopa Parlament hääletas täna nõukoguga saavutatava kompromissi poolt, mille kohaselt vabastatakse Euroopa postiturg kõige hiljem 2010. aasta detsembri lõpuks (välja arvatud väga keeruliste pinnavormidega riikides, millele antakse kahe aasta pikkune lisaaeg). Töö edenedes olen vaielnud eriti vastastikuse kohaldamise eest, s.t eksisteerima peaks vastastikune kokkulepe, mis takistaks riikidel, mis vabastamisega viivitavad, konkureerida riikides, mis vabastamisprotsessi alustavad.

Seega märgin rahulolevalt, nii raportöör (hr Ferber) kui nõukogu võtsid vastu minu tehtud muudatusettepaneku ja nüüdsest moodustab see osa kompromissist, mida siin hetkel heaks kiidetakse.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ettepaneku eesmärgiks on luua Euroopa ühisturg postiteenuste osutamiseks. Asjakohaste tagatisteta võib liberaliseerimine ohustada universaalteenuse mõistet. Nõukogu vastumeelsuse tõttu lisada ettepanekusse selge kohustus tasuta postiteenuse osutamiseks pimedatele ja nägemispuudega isikutele hääletasin selle poolt, et antud kohustus muudetaks jõulisemaks.

Olen üldiselt rahul, et ettepanek käsitleb piisavalt muid teemasid ja ma tervitan tagatist, et kirju kogutakse ja toimetatakse kaugemates piirkondades ja linnades kohale regulaarselt.

 
  
  

- Resolutsiooniettepanek: Olukord Iraanis (B6-0046/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. − (IT) „Tuumaküsimust” Iraanis peaks märkima suhete „normaalseks muutmisele” suunatud diplomaatiline lähenemisviis. Peame säilitama diplomaatiale tugineva poliitilise joone, mis võimaldab meil eirata militaartegevuse suhtumise ja ohtude suurenemist, rajada teed dialoogile, tunnustades Iraani õigust tuumatehnoloogia väljatöötamiseks tsiviilkasutuseks. Hoolimata sellest on õige, et peaksime töötama läbirääkimisteni jõudmise nimel, et veenda Iraani loobuma militaarkasutuse variandist, mitmepoolse tuumaküsimuses desarmeerimise perspektiivis, rahvusvahelise rahu tagamiseks.

Teisest küljest ei saa ma jätta väljendamata muret, mida tunnen inimõiguste hetkeolukorraga seoses Iraanis, kus võime näha üha rohkem arvamusvabaduse ning vähemuste ja naiste õiguste represseerimist, kus korda peetakse karmi ja ebainimliku justiitssüsteemi ja vanglasüsteemi abil, mis liiga sageli kasutab surmanuhtlust, piinamist ja kividega loopimist. Siiani ei ole tehtud pingutused andnud mingeid käegakatsutavaid tulemusi. Et võita endale koht laua ääres suurte rahvusvaheliste võimude kõrval, peab Iraan nüüd end näitama mitte militaarse ülemvõimuna, vaid riigina, mis on võimeline kaitsma oma kodanike inimõigusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Glyn Ford (PSE), kirjalikult. − Ainult mõne kuu eest teatas USA luure, et nende väide, et Iraan töötab välja tuumarelva, on väär. Tegelikult loobuti Iraani tuumarelvaprogrammist 2001/2002. aastal.

Washingtonil ei ole aga sellel intellektuaalse tagasipöörde alusel õnnestunud jõuda sobivale poliitilisele järeldusele. Rahvusliku raketikaitse kasutamise argumendiks Ida-Euroopas oli väidetavalt kaitse tuumarelvadega Iraani eest, mis oli salapärasel kombel hankinud mandritevahelised ballistilised raketid.

Nüüd, kui Iraani tuumaprogrammi ei ole olemas, kaob õigustus rahvusliku raketikaitse kasutamiseks, kui just ei ole tegemist varjatud eesmärgiga ohustada taaselustuvat Venemaad. Olen kindlalt sellise kasutamise vastu ja töötan selle vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Patrick Gaubert (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Resolutsioon, mille osas täna Iraani küsimuses hääletatakse, on kindlasti poliitiliselt tähtis. Iraan on rahvusvaheliste murede keskpunktiks ja me peame selle küsimuse juurde tagasi pöörduma.

Selles tekstis käsitletakse nii tuumaküsimust kui inimõiguste olukorda. Oleme mõlemas küsimuses kindlal arvamusel. Me ei saa leppida militaarse tuumaprogrammi väljatöötamisega Iraanis. Resolutsioonis väljendatakse nõusolekut ja toetust ELi püüdlustele saavutada arutletud pikaajaline kokkulepe Iraani tuumaküsimuses ning toonitatakse keskset rolli, mida siin mängib IAEA. Samuti kinnitatakse resolutsioonis, et tuumaküsimuse elavnemine on võimalik ja militaartegevusele ei tohiks mõelda.

Teisalt aga tuleb kindlameelselt hukka mõista tõsised ja korduvad inimõiguste rikkumised. Olukord valmistab muret neljas valdkonnas: surmanuhtlus, naiste õigused, sõnavabadus ja usuvähemuste represseerimine. Minu jaoks on ülioluline, et me ei näiks selles küsimuses rahulolevatena ning resolutsioon innustab Iraani valitsust selles antud teemal kurssi muutma.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) ÜRO Julgeolekunõukogu võtab taas vastu resolutsiooni, millega kehtestatakse sanktsioonid Iraanile tuumategevuse osas. Kas tegemist on sõjalise operatsiooni toetamisega Iraani vastu? Või tuleb lihtsalt kasutada karmi tooni ja rakendada diplomaatilisi või majanduslikke sanktsioone?

Kuude kaupa on see nutikalt lavastatud psühhodraama hoidnud parlamendi ja teiste rahvusvaheliste asutuste meeli elevil. Kuid kas Iraani tuumaalane võimekus on tõesti peamine oht, millega maailm üldiselt ning eriti Lääs ja selle liitlased silmitsi peavad seisma? On paradoksaalne, et me ei reageeri Pakistani tuumarelvadele, mis tegelikult eksisteerivad ja seda eriti ebastabiilses geopoliitilises kontekstis, või Põhja-Korea relvadele, mis on ju ometi väga ohtliku režiimi kasutuses. Mul on ka varem olnud juhust öelda järgmist: rakendusnormid, mida me oma sõnade kohaselt järgime, peaksid olema samad kõigi jaoks. Vastasel juhul kaotavad nad oma tähenduse ja õigusjärgsuse.

Samas olen ma rohkem mures islamistlikke ähvarduste pärast, mida meie kontinendile tehakse ja mis, ja me ei räägi enam hüpoteetiliselt, on Iraani sekkumiseta juba demonstreerinud oma mõrvarlikku võimu Londonis ja Madridis. On tõsi, et see ähvardus on üks teie teostatava massilise sisserändepoliitika, mida te veelgi karmistada soovite, tagajärgedest.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult.(PT) „Rahvusvahelise üldsuse” – s.o Ameerika Ühendriikide ja selle liitlaste – silmakirjalikkus tuumarelva leviku tõkestamise lepingu ja eriti Iraani tuumaprogrammi küsimuses tuleb hukka mõista.

Ei eksisteeri sellist poliitilist algatust mõnede ELi riikide või USA tuumarelvaprogrammi osas – või isegi Iisraeli, Pakistani või India tuumaprogrammide osas, need on riigid, mis ei ole tuumarelva leviku tõkestamise lepingule all kirjutanud, kuid kellel on tuumarelvad –, USA on juba öelnud, et võib neid rünnaku eesmärgil kasutada.

Seega on vaja tuumarelva leviku tõkestamise lepingu täielikku täitmist ja kõigi tuumarelvade likvideerimist.

Tegelik probleem Iraaniga seisneb selles, et USA ja EL teavad mõlemad, et naftatootmise tippaeg on paljudes riikides juba möödas.

Tõsise sõjalise kallaletungiga ähvardamise, provokatsioonide ja Iraani tuumaprogrammi küsimuses kiirustamise põhjuseks on, et Iraanil on maailma kõige paremad süsivesinike varud ning USA ja EL püüavad luua tingimusi, isegi avaliku arvamusega manipuleerides, kus nad saaksid kontrollida selle ja kogu Lähis-Ida energiavarusid, nagu me Iraagis näeme.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Toetan resolutsioonis tehtud soovitusi. PMOI küsimuses aga hääletasin nende muudatuste vastu, mis viitasid tekstis antud rühmitusele.

 
  
MPphoto
 
 

  Athanasios Pafilis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Javier Solana ning ELi esindajate ja toetavate parteide arvamused on vaid suurendanud illusioone ELi seisukoha osas Iraani ja Lähis-Ida küsimuses üldiselt.

Need arvamused näitavad, et EL pooldab USA-NATO „Lähis-Ida demokratiseerimise” kava, mille eesmärgiks on allutada rahvad ja inimesed neile tulutoovate vahendite kontrollile. EL ignoreerib tahtlikult IAEA ja CIA raporti kinnitusi, et Iraan kasutab tuumaenergiat mittesõjalisel otstarbel, ja see kiirendab survet sanktsioonidele Iraani vastu ja suurendab propaganda, mis harjutab avalikku arvamust Iraani vastu peetava sõja ideega. Lisaks seostas Javier Solana olukorra selgelt Liibanoniga ja tuumarelvade küsimuse laiema valdkonnaga, samas mitte viidates Iisraeli tuumarelvadele.

Lähis-Ida laiemas piirkonnas oleme tunnistajaks imperialistliku agressiooni esiletõusule ja kokkupõrgetele turgude jagamise osas. Teiste seas on siin ohvriks Palestiina, Iraani ja Liibanoni elanikud. Ainus vastus nendele agressiivsetele sõjalaadsetele kavadele on, et kodanikud peavad vastu seisma imperialismile ja mitte looma endale illusioone ELi rollist.

Kõigi riikide elanikud on need, kellel on võimalik otsustada inimõiguste ja nende rikkumise küsimuse üle; nad ei tohiks lubada, et neist saavad ettekäänded teiseks Iraagiks.

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. (PT) Iraan on hetkel piirkondlikuks ja globaalseks ohuks ning probleemiks ELi liikmesriikide võimele rahvusvahelisel areenil kindlalt üksteise kõrval seista. Lisaks üksteisele järgnenud vastuolulistele raportitel, on tõsi see, et Iraan ei ole järginud läbipaistvuse kohustust ega aidanud luua kindlustunde õhkkonda. Suisa vastupidi. Lisaks tuumatoimikule ei ole ka teised uudised kuigi julgustavad. Inimõiguste rikkumine, riiklik vägivald ja võltsitud valimisdemokraatia on kõik tegurid, mida tuleb Iraani suhtes seisukoha kujundamisel arvesse võtta.

Seega, arvestades eelmainitut ja ka seda, mille eest ma minevikus seisnud olen, nõustun olemuselt vastuvõetud resolutsiooniga ja toonitan Euroopa Parlamendi nõuet, et nõukogu ja komisjon järgiksid Euroopa Kohtu otsust eemaldada Iraani vastupanuliikumine PMOI terroriorganisatsioonide nimekirjast. EL (ja mõned liikmesriigid) on Iraani vastupanuliikumist kohelnud viisil, mis toob kasu Iraani režiimile ja mitte Iraani elanikele ega selle maailmanurga demokratiseerimiseesmärkidele. See strateegia peab muutuma – ja see hakkab muutuma.

 
  
  

- Resolutsiooniettepanek: Kliimamuutuste konverentsi tulemused (Bali) (B6-0059/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. − (IT) Olen rahul Bali konverentsi käiguga ja et see andis tulemusi, mida lootagi ei osanud, seda osalt tänu ELi rollile läbirääkimistel. Selles keerulises olukorras oli äärmiselt tähtis anda märku ühtsusest, koostööst ja vastutusest viisil, mis aitaks kaasa sellele, et läbirääkimiste käigus hakataks mõtlema uute heitgaaside vähendamise sihtmärkide kehtestamisele Kyoto protokolli järgseks perioodiks (2012).

IPCC teadlaste järeldustega leppides tunnustasid kõik osalejad poliitilisel tasemel, et kliimamuutused on olemas, et selle päritolu on antropogeenne ja et me peame tegutsema aastaks 2020, et vältida parandamatut kahju Maa kliimale.

Loodan et 2009. aastal Kopenhaagenis toimuv kohtumine märgib pöördepunkti kliimamuutuste vastases võitluses, võttes vastu karmid sihtmärgid heitgaaside vähendamiseks aastaks 2020 kõigis tööstusriikides ja arengumaades. Muidugi kaasnevad selle uue väljakutsega kulutused ja puudused, mida on raske õigustada, kui me just, nagu ma juba eelnevates sõnavõttudes ütlesin, ei tee vajalikke ja julgeid valikuid, nagu seda on näiteks tuumaenergia juurde tagasi pöördumine. Tegevusetus, venitamine ja kurnavad konverentsid viivad ainult parandamatu keskkonnakahjuni.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. (PT) Hääletasin Bali kliimamuutuste konverentsi tulemuse resolutsiooniettepaneku (COP 13 ja COP/MOP 3) poolt, kuna arvestades globaalse soojenemise vähendamise vajadust, usun ma, et Balil saavutatud kokkulepe oli oluline samm edasi, nii et 2009. aastal Kopenhaagenis on võimalik koostada ja kinnitada uus protokoll, mis kehtestab uued sihtmärgid kasvuhoone heitgaaside vähendamiseks.

Arvan, et ELi eesistujamaa Portugal mängis Bali konverentsil põhirolli, panustades aktiivselt läbirääkimistesse ja saavutades väga positiivse kokkuleppe. Oleks siiski soovitav kui Bali tegevuskava viitaks sihtmärkide hulgale CO2 heitkoguste vähendamisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Üldiselt see resolutsioon vaevalt käsitleb üldiseid ideid ja on mitmes valdkonnas ebapiisav. Seetõttu ka meie hääletamisest hoidumine.

Näiteks kuna põhieesmärgiks on vähendada CO2 fossiilkütuse põlemisel tekkivat heitkogust tekib nende kogust mõõtmise küsimus. Teame, et see mõõtmine on väga keeruline ja sellega on võimalik manipuleerida, kuna fossiilkütuseid transporditakse ja töödeldakse pärast ekstraheerimist ja nende kõrvalsaadusi levitatakse ja kasutatakse erinevatel viisidel tuhandetes valdkondades.

Nagu mitmed valdkonna spetsialistid viidanud on, on heitkoguse vähendamiseks ja eesmärkide saavutamiseks tõhusam ja lihtsam jälgida fossiilkütuste ekstraheerimise ja rahvusvahelise turustamise protokolli alusel kinnitatud instrumenti. Seega oleks lihtsam seada eesmärgid esmase fossiilkütuse tootmisele ja kaasnevale ekspordile/impordile, kehtestades nii riigiti heitkoguste piirangud.

Kuid eksisteerib ka vajadus pidada läbirääkimisi rikkamate riikide kohustuste teemal, et need jagaksid oma vahendeid arengumaade toetamiseks, aidates neil kanda vajalike meetmete majanduslikke ja sotsiaalseid.

Mul on kahju, et grupi ettepanekud selles osas tagasi lükati.

 
  
MPphoto
 
 

  Duarte Freitas (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Eelmise aasta detsembris kohtusid ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osapooled Balil, saavutades edu paljudes kliimakaitseaspektides.

Lisaks läbirääkimiste algatamisele uue protokolli osas Kyoto protokolli asendamiseks, tahaksin toonitada avaldust, et neljas IPCC raport oli konventsiooni tööle parem teaduslik alus ja viitas esimest korda – nii pannes punkti tabule – arengumaade kohustusele koostööd teha, võttes arvesse nende majanduslikku konteksti ja nende arengut.

Lõpuks usun, et Bali peamine uuendus oli esmakordne raadamisküsimuse kaasamine, millega seoses Bali tegevuskava osana räägitakse selle tulevasse protokolli lisamise küsimusest.

Hääletan ajutise kliimamuutuste komisjoni resolutsiooni poolt, kuna selles toetatakse Balil saavutatud tulemust, tehakse mitu märkust ELi rolli kohta tulevaste läbirääkimiste osas, millega ma nõustun, ja täpsustatakse aspekte, kus Bali tegevuskava oleks võinud üksikasjalikum olla.

 
  
MPphoto
 
 

  Françoise Grossetête (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin raporti poolt.

ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osapoolte 13. konverents, mis peeti Balil 3.–15. detsembril, pidi kehtestama ajakava järgmiseks kaheks aastaks ja jõudma kokkuleppele 2012. aastal aeguva Kyoto protokolli pikendamise osas. Kuigi tundub, et esimene eesmärk täideti, oleme ikka veel teiseni jõudmisest väga kaugel

Kõige kahetsusväärsem on asjaolu, et avalik üldsus ei jõudnud kokkuleppele sihtmärgi osas stabiliseerida ja vähendada globaalsete kasvuhoonegaaside heitkoguseid 1990. aasta tasemega võrreldes vähemalt 20 % võrra aastaks 2020. EL peaks tugevdama konstruktiivset ja proaktiivset rolli, mida ta Balil etendas, et mitte anda kõiki sihtmärke tagasi lükkavatele riikidele ettekäänet tegutsemisest loobumiseks.

Kuigi Bali lepingut, millele kirjutasid alla kõik kohalviibinud riigid, tuleks tervitada, ei tohiks me anda teed uuele keskkonnaalaste labasuste komplektile. Kokkuleppele jõudmiseks on kaks aastat aega ja kõhklused suuniste küsimuses viitavad sellele, et kõige keerulisem osa seisab meil veel ees.

 
  
MPphoto
 
 

  Diamanto Manolakou (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Bali konverentsi kliimamuutuste resolutsioonis püütakse leida positiivseid märke seal, kus neid ei ole. Samal ajal varjab see keskkonna hävitamise põhjust: loodusvarade rüüstamist riigi poolt, et saada kasu maa, õhu, energia ja vee kommertsialiseerimisest.

Resolutsioon viitab ohule, et kliimamuutused „võivad olla oluliseks teguriks kõige vaesemate riikide destabiliseerimisel”. See euromonopoolne kapital saab kliimamuutusi kasutada ettekäändena arengumaade jätkuvaks ekspluateerimiseks, kuna me teame, et hargmaiste ettevõtete tegevus on üks peamisi vaesuse põhjuseid.

Resolutsioonis kutsutakse üles esilekerkivaid riike tõsiselt pühenduma vastavalt oma arenguetapile ja majanduse koosseisule. Reostusainete piiramise eesmärgil energiapoliitika alase koostöö edendamise küsimuses viitab see eriti Hiinale ja Indiale. Põhiolemuselt on selle eesmärgiks neile survet avaldada, ohjeldades nende arengut ja nõudeid suurtele turuosadele turgude eraldamiseks imperialistliku konkurentsi ees. Võib-olla selgitab see, miks ei ole siin viiteid kasvuhoone heitgaaside otsese vähendamise meetmetele ja miks on häid kavatsusi väljendatud ainult üldiselt.

Kokkuvõttes oli Bali kliimamuutuste konverents lihtsalt üks puru silmapuistamine. Tegelikeks probleemideks olid imperialistidevaheliste konfliktide intensiivistumine energiasektoris ja keskkonna kommertsialiseerimine.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Toetan täielikult resolutsiooni hinnangut Bali tippkohtumisel peetud läbirääkimistele. Tänu ELile saavutati Balil rohkem, kui loota julgeti, aga vähem, kui vaja. On kahetsusväärne, et läbirääkivad pooled ei jõudnud üksmeelele konkreetsete CO2 heite vähendamist puudutavate eesmärkide ja näitajate osas. Hääletasin resolutsiooni poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Karin Scheele (PSE), kirjalikult. − (DE) On oluline, et vastuvõetav resolutsioon toonitaks selgelt seost raadamise ja kliimamuutuste vahel. Vihmametsade roll maailma kliima küsimuses on ülioluline. Nad ladustavad suurel hulgal CO2. Lisaks on nad maa suurimad reservuaarid. Nad imevad vett sisse nagu käsnad ja jahutavad nii õhku. Raadamine ning maharaiumine ja põletamine aga ohustavad tohutult seda üliolulist rolli. Nende tegevuste peatamine annab seega suure panuse võitlusse globaalse soojenemise vastu.

Suurenenud nõudlus biokütuste järele Euroopas on vastandub täiesti vihmametsade kaitse küsimusele. Juba on maha võetud tuhanded hektarid vihmametsa, ekstraheerida palmiõli, mis on vajalik biodiisli suurenenud nõude täitmiseks. Maailma kliima ja vihmametsade kaitsmiseks on seega vaja nõuda biokütuste jätkusuutliku tootmise sertifitseerimist ja tuvastamist. Lisaks raskendab tootmine ka riikides ühiskondlikku olukorda, seda tänu esmatarbekaupade ulatuslikule hinnakasvule. Olen seega selle komisjoni ettepaneku vastu, mis on osa kliima- ja energiapaketist biokütustele 2020. aastaks 10 % kohustusliku eesmärgi kehtestamiseks, kuna see ei aita kaasa kliima kaitsmisele ja jääb jätkusuutlikust poliitikast väga kaugele.

 
  
MPphoto
 
 

  Lars Wohlin (PPE-DE), kirjalikult. (SV) Kasvuhoone heitgaaside kogust peab lähiaastatel drastiliselt vähendama. Resolutsioon sisaldab mitut head ideed selle eesmärgi saavutamiseks, nii et otsustasin selle poolt hääletada.

Seatavad eesmärgid saab võtta kokku väljendiga 20-20-20, mis tähendab, et heitkogus peab vähenema 20 % võrra, et taastuva energia kasutamine peab suurenema 20 % võrra ja et need eesmärgid tuleb saavutada aastaks 2020. Siiski arvan, et tuleks rõhutada heitgaaside koguse vähendamist ja et iga liikmesriik peaks saama otsustada, kuidas ta seda täpselt teeb. Seega ei peaks EL täpsustama, kuidas riigid peaksid muutma taastuvate energiaallikate kasutamist.

Sedavõrd kuivõrd sellise täpsustuse tegemine üldse kohane on, on kahetsusväärne, et tuumaenergiat ei arvatud taastuvate energiaallikate hulka. IAEA on väitnud, et tuumaenergia on oluline tegur süsihappegaasi heitkoguste vähendamisel. Kahetsusväärne on, et selles resolutsioonis otsustatakse seda asjaolu eirata, väites, et heitkoguseid ei tule vähendada tuumaenergia kasutamise kaudu.

Selle resolutsiooni rakendamisel selgub, et EL on kaudselt jätnud kõrvale tuumaenergia rolli kliimaolukorra parandamisel. Selline suhtumine on minu arvates pisut veider ja see tuleks kindlasti ära märkida.

 
  
  

- Raport: Fiona Hall (A6-0003/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Charlotte Cederschiöld, Christofer Fjellner, Gunnar Hökmark and Anna Ibrisagic (PPE-DE), kirjalikult. (SV) Hääletasime resolutsiooni poolt selle üldise seisukoha tõttu, kuid me ei toeta kõiki tehniliste üksikasjade punkte või soovi poliitiliste otsustega reguleerida, milliseid tooteid võib toota või müüa – näiteks terrassisoojendid.

 
  
MPphoto
 
 

  Giles Chichester (PPE-DE), kirjalikult. − Briti konservatiivid toetavad selle omaalgatusliku raporti laiaulatuslikku survet – kes ikka energiatõhususe vastu oleks? Samas on meil kahtlusi ettepaneku teatud aspektide osas, kus jääb muljet, et raportöör on kaotanud proportsioonitaju.

Energiatõhususe märkimine aitab tarbijatel valikuid teha, kuid teatud toodete märgistamine ainult sellepärast, et need kasutavad energiat moel, mida kõik heaks ei kiida, tundub liialdusena.

Eriti põhjendamatu tundub norimine terrassisoojendite kallal (16. lõige), mis on hakanud laialdaselt levima Ühendkuningriigi valitsuse suitsetamisvastaste seaduste otsesel tagajärjel.

Loodame, et seda konkreetne soovitust ei lisata tulevikus komisjoni ettepanekutesse.

 
  
MPphoto
 
 

  Nigel Farage (IND/DEM), kirjalikult. − Ei toeta üldse saagi vette tagasi laskmist, see on ka minu partei seisukoht, kuid ma ei saa hääletada ELi otsuste rakendamise poolt, ükskõik kui valgustavana need mõnikord ka ei tundu.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) See on järjekordne raport, mis kasutab olukorda ära ilma selle põhjusi uurimata või peamisi toimimisviise esitamata, vaid võtab lihtsalt rahvusvaheliste organisatsioonide vastuolulised avaldused ja viitab ühel-kahel juhul Venemaale ja Aafrikale, ning see osutab, et resolutsiooni eesmärgiks on pigem ELi huvide kaitsmine kui mõni koostööpoliitika, ja meie ei ole sellega nõus.

Selge on see, et fossiilkütuste nappus, mis kajastub ka nende hindades, nõuab tarbimise vähendamist. Et vältida majanduslike ja ühiskondlike tegevuste vähendamist, peame seega tahtlikult vähendama mittevajalikku tarbimist, raiskamist ümbertöötlemisel, transpordis ja levitamisel, ning lõplikul tarbimisel.

Kuna energiat ei saa pärast kasutamist ümber töödelda ja kuna allikaid on vähe, tuleb seda hallata kooskõlas tehniliste teadmiste ja poliitiliste prioriteetidega, nõudes valitsustelt keskset planeerimist avaliku huvi jaoks, turutegurite kõikumise ja närvilisuse likvideerimist. Selleni peame veel jõudma.

Teistest hästimõeldud ettepanekutes juba käsitletakse linnades ja metropolides elamist ja töötamist, millel on potentsiaalselt väga positiivsed tagajärjed energiavõrgustike, ehitiste, transpordi ja teiste kommunaalettevõtete taastamisele ja uuendamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Glyn Ford (PSE), kirjalikult. − Toetan selle raporti üldist põhimõtet energiatõhususe tegevuskavana. Mul ei ole probleemi soojapuhurite tõhusamaks muutmise puhul, aga ma ei poolda terrassisoojendite keelustamist.

Nagu mina asjast aru saan, kasutatakse suuremat osa neist avalikkuses nende suitsetajate soojendamiseks, kelle hiljutised seadused on välja külma kätte ajanud. Suitsetamiskeelu tõttu on juba suletud sadu üldkasutatavaid hooneid, mis on kaasa toonud töökohtade kadumise. Selline keeld ainult mitmekordistab sulgemisi ja tööde kaotamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Isegi korduseta, mis siin kliimamuutuste ja selle vastase võitluse meetmete osas nii tavaliseks on saanud, annab energiajulgeoleku küsimus ja Euroopa riikide iseseisvus iseenesest meile õigustuse energia paremaks kasutamiseks. Me ei hääleta selle raporti vastu, kuna suurem osa normidest töötatakse välja Euroopa tasandil.

Selles raportis aga pöördume me tagasi maltusliku ja süüd omistava visiooni juurde, mida kohtab kõigis parlamendi raportites antud valdkonnas: autojuhtide pime teotamine, teatud seadmete keelustamine, soov dikteerida üksikisikute käitumist ja veenda lapsi juba väiksest saati, sekkuda planeerimis- ja ehituspoliitikasse, toetada energia maksustamist ja hinnaskeeme, mis tegelikult kahjustavad ainult kõige nõrgemaid elanikkonnast.

Seega – jah miinimumnormidele, jah uuringute toetamisele, jah objektiivsele teabele, mis võimaldab teha valgustatud valikuid, jah maksusoodustuste toetamisele. Ei tagakiusamisele ja materdamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Hélène Goudin and Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. (SV) Uurimistöö tulemused osutavad sellele, et inimese tekitatud kasvuhoonegaasid aitavad kiiresti kaasa kliima muutumisele. Seega toetame põhijäreldust, et kõik riigid peaksid võtma kõikehõlmavaid meetmeid nende heitkoguste vähendamiseks ja et ELi riigid peavad selles osas eeskuju näitama.

Samas ei ole me nõus sellega, kuidas nii komisjoni kui parlamendi ettekandjad alati kasutavad suuri väljakutseid poliitilise võimu tsentraliseerimiseks ja vabaduseta ja dünaamikata ELi loomiseks.

ELi roll energiapoliitikas peaks piirduma:

– heitkoguste sihtmärkide kehtestamisega kõigile riikidele, võimaldades seejärel riikidel ja turul ise sihtmärgid vabas konkurentsis saavutada

– heitkoguste maksumuse arvestamisega heitgaaside emiteerimisõiguse maksustamisel piisavalt kõrgel tasandil. (Heitkoguseid võetakse siis automaatselt arvesse miljardites iga päev kõikjal maailma kodudes ja ärides langetatavates majanduslikes otsustes. Majapidamised valivad siis oma soovi järgi energiat säästvad lambipirnid, autotootjad toodavad väiksema kütusekuluga sõidukeid ja kinnisvaraarendajad ehitavad passiivseid maju. Seejärel tasub valdkonnas viia läbi teadus- ja arendustegevusi.)

- raha eraldamisega uuringuteks ja seaduste andmine tootemärgistamise osas.

ELi poliitikud ei pea üksikasjalikult reguleerima. Hetkel ei tea keegi, kuidas oleks kõige parem seda hiiglaslikku muutust kavandada. Seega ei poolda me selliseid asju nagu terrassisoojendite keelustamine ja maksusoodustused hoonete lõhkumisel.

Hääletasime vastu, et nii kutsuda teid üles ELi energiapoliitika osas ümber mõtlema.

 
  
MPphoto
 
 

  Françoise Grossetête (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin selle raporti poolt, mis on kooskõlas Euroopa Ülemkogu poolt 2007. aasta märtsis energiatõhususe osas tehtud järeldustega, kus toonitati vajadust parandada ELis energiatõhusust, et saavutada 2020. aastaks eesmärk vähendada ELi energiatarbimist prognoosidega võrreldes 20 % võrra.

Tervitan toodete, ehitiste ja teenuste energiatõhususe parandamiseks võetud meetmeid, parendades nii energia tootmise ja jaotamise tõhusust, vähendades transpordi mõju energiatarbimisele, lihtsustades valdkonna rahastamist ja sellesse investeerimist, et julgustada ja toetada mõistlikku käitumist energiatarbimise osas.

Euroopa kodanikud peavad kasu saama infrastruktuurist (kaasa arvatud ehitistest), toodetest (muu hulgas seadetest ja autodest), protsessidest ja energiateenustest, mis pakuvad parimat energiatõhusust maailmas.

Tegevuskava avaldab mõju ka tööstusliku konkurentsi tugevdamisele ja uute tehnoloogiate ekspordile, ning mõjutab positiivselt tööhõivet. Lisaks heastab säästmine investeeringud uuenduslikesse tehnoloogiatesse.

 
  
MPphoto
 
 

  Marian Harkin (ALDE), kirjalikult. − Ma ei toeta lõiku, milles kutsutakse üles eemaldama turult teatud majapidamisseadmeid, kuna see on liiga karm avaldus.

 
  
MPphoto
 
 

  Sarah Ludford (ALDE), kirjalikult. − Hääletasin selle igati suurepärase raporti poolt. Siiski, 16. lõige, mis „soovitab komisjonil tungivalt kehtestada ajakava mõnede kõige vähem energiatõhusate vahendite, seadmete ja muud energiat kasutavate toodete, näiteks terrassisoojendite turult eemaldamiseks“ oleks kenam, kui keelustamiseks ei toodaks välja üht konkreetset toodet, kuna see on vaid üks paljude seas, mis tekitab energiaraiskamise küsimuse ja selle kasutamist naudivad paljud inimesed, eriti linnade ühiskondlikus keskkonnas, näiteks minu enda Londoni valimisringkonnas.

Kiidan heaks mõnede jaemüüjate tegevuse selliste soojendite müügi lõpetamiseks vastuseks tarbijate survele ja ega ma ise ka ühtki neist ei ostaks. Kuid ma usun, et parim oleks kehtestada seadmete energiatõhususele miinimumnõuded, teavitada inimesi energiatarbimisest ja innustada neid mõtlema nende üldisele süsinikujalajäljele ja valida vastavalt oma seadmed, transpordivahendid, sotsiaalne käitumine, jm selle asemel, et keelustada terrassisoojendeid või muid samalaadseid esemeid. Lõppude lõpuks võib uuenduslik tegevus energiatõhususe vallas kaasa tuua tõhusamate terrassisoojendite väljatöötamise.

 
  
MPphoto
 
 

  Jules Maaten (ALDE), kirjalikult.(NL) Tervitan seda pr Halli ettepanekut ja asjaolu, et lõpuks ometi toimub üleminek abstraktsetelt teooriatelt konkreetsetele ettepanekutele energiatõhususe suurendamiseks ELis. Olen rahul, et kõnealuses raportis säilitatakse sihtmärk, mille kohaselt peab energiatõhusus 2020. aastaks suurenema 20 % võrra. Ma ei poolda raporti 16. jagu, kus kutsutakse üles eemaldama turult kõige madalama energiatõhususega seadmeid. Lõppude lõpuks peab tööstust julgustama tootma paremaid ja tõhusamaid tooteid. Seega ma lõpphääletusel ei osalenud.

 
  
MPphoto
 
 

  Toine Manders (ALDE), kirjalikult.(NL) Rahvapartei Vabaduse ja Demokraatia Eest (VVD) ei poolda keelde, kui toetab parandusi. Seega on VVD terrassisoojendite keelustamise vastu, kuid toetab uuendusliike lahendusi ebaefektiivsusega võitlemisel. VVD grupp Euroopa Parlamendis on seisukohal, et kliimamuutuste vastase võitluse kontekstis oleks veider, kui me ei käsitleks ka küsimust, kuidas terrassisoojendeid efektiivsemaks muuta. Seega toetab fraktsioon pr Halli raporti ettepanekut Euroopa Komisjonile järkjärguliselt kaotada madala energiatõhususega seadmed ja asendada need tõhusamate mudelitega. Raportit tuleb vaadata stiimulina, mille tõttu tööstus tahaks välja töötada energiatõhusamaid seadmeid – näiteks terrassisoojendeid.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Tegevuskavas esitatakse kõige tõhusamad vahendid kliimamuutustega võitlemiseks. Loomulikult toetan ma antud kava ja tunnen, et eesmärk vähendada meie kasvuhoonegaaside heitmeid 20 % aastaks 2020 on teostatav nii tehniliselt kui majanduslikult.

Tegevuskava on samm õiges suunas ja ma hääletasin selle poolt, kuigi seda peaks võtma kui esimest sammu, millele järgnevad palju auahnemad eesmärgid.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Energiat säästvad meetmed ja suurem energiatõhusus on soovitavad keskkondlikust ja majanduslikust vaatenurgast. Seega hääletasin ma pr Halli raporti poolt, kuid loodan, et saavutame siin rohkem edu, kui energiatarbimise vähendamisel, mida kavandame 2020. aastaks, või kokkulepitud energia taastuvat vormide suurendamisel – mõlemad on üllad kavatsused, mida me tõenäoliselt ei suuda asjade praeguse seisu juures alal hoida.

 
  
MPphoto
 
 

  Olle Schmidt (ALDE), kirjalikult. (SV) Fiona Halli raport käsitleb äärmiselt olulist küsimust. Ei piisa vaid sellest, et EL kehtestab karmid eeskirjad süsihappegaasi heitkogustele. Tõelise erinevuse märkamiseks peavad inimesed suutma ja tahtma muuta oma tarbimis- ja käitumismustreid. Lõikes 61 antakse selles osas mõistlik nõuanne: võitlus peab algama kodust.

Usaldusväärsuse nimel peaks Euroopa Parlament seega oma tegevusega heaks eeskujuks olema. Innustame ELi kodanikke loobuma kõigest, alates teekannudest ja lõpetades soojendatud pubi- ja restoraniterrassidega, kui samal ajal toodab Euroopa Parlamendi teine asukoht üksi 5322 tonni süsihappegaasi aastas! Parlamendiliikme Caroline Lucase tellitud uuring näitab, et parlamendi igakuisel ümberasumisel Prantsusmaale on dramaatilised keskkondlikud tagajärjed. Kokku toodavad reisid Strasbourg’i, kus parlament hääletab, 18 901 tonni süsihappegaasi aastas. See vastab enam kui 10 000 lennule Euroopast New Yorki.

Hea, et see raport vastu võeti. Veel parem oleks, kui lõpetaksime reisimise Strasbourg’i ainult hääletamiseks, mida saaksime sama kergesti teha kodus.

 
  
  

- Raport: Carl Schlyter (A6-0495/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Derek Roland Clark (IND/DEM), kirjalikult. − Toetan saagi vette tagasi laskmise keelustamist, mis on kooskõlas minu partei poliitikaga kutselise kalapüügi mõistlike eeskirjade osas. Ma ei saa resolutsiooni osas hääletada, kuna see esindab veelgi suuremat ELi poolset sekkumist Ühendkuningriigi tegevusse. Ühendkuningriik suudab ise hakkama saada oma kalanduse korraldamise ja kalanduskaitsega nagu me seda alati tegime enne selle ebamajandusliku organisatsiooniga ühinemist.

 
  
MPphoto
 
 

  Duarte Freitas (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Saagi vette tagasi laskmine (surnud või sureva kala üle parda viskamine) ja kaaspüük on tõsine probleem, millele ühise kalanduspoliitika kontekstis lahendus leida tuleb.

Juhtimismehhanismidega, mis arvestavad pigem maaletoomist kui püüki, peab ELi kalandustööstus kiiresti oma poliitika ümber korraldama, et sellist halba tava vältida.

Selles osas avaldas Euroopa Komisjon teatise, milles tegi teatavaks oma kavatsuse võtta kasutusele poliitika soovimatu kaaspüügi vähendamiseks ja järkjärguliseks likvideerimiseks Euroopa kalanduses.

Soovimatul kaaspüügil ja hiljem selle vette tagasi laskmisel on palju negatiivseid tagajärgi: see on vahendite raiskamine, püütava kala alamõõduliste esindajate püüdmine vähendab selle liigi püüdmise võimalust ja kudevat biomassi ning koos püügi ja sellise kalaga, mis lastakse vette tagasi, kuna nende püügist ei olda huvitatud (kala, koorikloom, mereimetaja või merelinnu liik, jne) kujutab see endast bioloogilist rünnakut mere ökosüsteemile.

Eelmainitu valguses ja kuna see raport töötab jätkusuutliku kalanduse nimel, kooskõlas reformitud ühise kalanduspoliitika põhimõtetega, kavatsen hääletada selle raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Muidugi soovitakse ja on vaja vähendada soovimatut kaaspüüki ja saagi vette tagasi viskamist, kuid seda ei peaks sätestama õigusaktides.

Kuna ei ole võimalik mainida kõiki selles raportis esitatud aspekte, tervitame meie muudatusettepaneku vastuvõtmist, mis „märgib ära, et väikesemastaabilise kalapüügi mõju püügi vette tagasi laskmisele on minimaalne, ja kutsub seega komisjoni üles toetama väikesemastaabilise rannalähedase kalapüügi edendamist ja arendamist”.

Meil on kahju, et lükati tagasi meie ettepanekud, mis rõhutasid:

– et püügi vette tagasi viskamise tegeliku vähendamise saavutamiseks sobivate meetmete kehtestamiseks on kõigepealt vaja kindlaks määrata ja analüüsida erinevaid tegureid, mis põhjustavad püügi vette tagasi viskamist, näiteks kaubanduslikke põhjuseid (mis on seotud kala hinna, turustamise, väärtuse suurendamisega), väiksema kui maaletoomiseks lubatud minimaalse suurusega kala püüki või kaaspüüki;

– et vastuvõetavaid meetmeid ja nende mõju tööstuse sotsiaal-majanduslikule olukorrale tuleb üksikasjalikult uurida;

– püügikoormuse vabatahtliku vähendamise tähtsus ja mehhanismide kehtestamine, mis teeksid võimalikuks, et kalurid saaksid selle koormuse eest rahalist kompensatsiooni ning positiivsete turu sekkumismeetmete vastuvõtmine kala vette tagasi laskmise vastu võitlemiseks (tagatud on kala turustamine õiglase hinnaga ja konservitööstuse arendamine).

 
  
MPphoto
 
 

  Roger Knapman (IND/DEM), kirjalikult. Toetan saagi vette tagasi laskmise keelustamise nõuet, mis on kooskõlas minu partei poliitikaga, kuid ma ei saa resolutsiooni osas hääletada, kuna see hõlmab instrumendi rakendamist ELi tasandil.

Mis puutub 14. muudatusettepanekusse, siis kuigi ma kiidan heaks Šoti kalurite püüded, kes näitavad teed vabatahtlikult, vähendades alaealise kala püüki, ei saa ma siiski toetada ELi institutsioonide hallatava kompensatsioonisüsteemi rakendamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Diamanto Manolakou (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Tundub mõistlik, et võetakse meetmeid kalavarude kaitsmise eesmärgil püügi vette tagasi viskamise vältimiseks. Mõtleme aga, miks püük tagasi vette visatakse, ajal, mil paljud töötajad sööksid hea meelega rohkem kala.

Põhjuseks on kapitalistlik tootmine. Lihtsa ja toitumisvajaduste rahuldamiseks tarbitava kauba asemel on kala kaup, mis on turule pandud suurtele kalandusettevõtetele tulu teenimise eesmärgil. Kui kalandusettevõte arvab, et ei saa kasumit või, mis tõenäolisem, et teatud püügi hind piisavate varude tõttu langeb, saame me selgitada, miks püük vette tagasi visatakse, kuigi selleks on ka muid põhjuseid.

Uus ettepanek demonstreerib häid kavatsusi ja kordab konkurentsivõimelist poliitikat, mida raporti kohaselt oleks pidanud rakendama juba enam kui viie aasta eest. Me ei ole selle vastu, et võetakse teatud meetmeid püügi vette tagasi viskamise piiramiseks või keelustamiseks, kuid meil on üks kahtlus: mõned neist meetmetest võivad olla koormaks väikestele ja keskmise suurusega kalandusettevõtetele ja võivad olemuselt olla ettekäändeks, mis takistab neil vabalt kala püüda. Teisisõnu, mõned ettepanekud võivad olla ettekäändeks väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate väiksemaks muutmiseks ja suurte kalandusettevõtete ülemääraseks laiendamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Kõik katsed Euroopa kalanduspoliitika parendamiseks on Šotimaale ja selle kalatööstusele kasulikud. Raportis otsitakse viise soovitamatu kaaspüügi pidevaks vähendamiseks ja saagi vette tagasi laskmise keelustamise rakendamiseks, mis on kaks kahjustavat tegevust, mis on kalandussektoris juba liigagi tavapäraseks saanud.

Sellisel seisukohal olles soovitatakse raportis loogilist ja tõhusat viisi teabekogumiseks ja nõuab lihtsate meetmete võtmist, mis on nii kergesti jõustatavad kui majanduslikult teostatavad. Mina andsin oma hääle raporti soovituste poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Brian Simpson (PSE), kirjalikult. − Kuna olen suurepärase teleseriaali „Deadliest Catch” innukas vaataja, on minust nüüdseks saanud kalurite ja nende töö suur austaja. Toetan antud raportit, kuna me peame tõsiselt tegelema toimuva raiskamisega, kui suurepärases seisundis kala visatakse merre tagasi keerulise kvoodisüsteemi tõttu.

Kuigi ma ei usu, et siin oleks abi turutegevusse sekkumisest või et kvoodid tuleks tühistada, peame me siiski tõsiselt seda olukorda hindama.

Meie kalavarud on ikka väiksed. Nõudlus kala järele üha kasvab ja selles seisneb ka meie dilemma. Peame oma varusid säilitama ja üks viis selle tegemiseks on elimineerida või vähemalt viia miinimumini soovimatu kaaspüügi ja vett tagasi visatud saagi raiskamine.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (PSE), kirjalikult. − Olin üllatunud nähes, et 9. muudatusettepanekut toetati. See muudatusettepanek tähendab, et kõigil kalapüügilaevadel peab olema sisetelevisioonisüsteem. Ei ole toodud ühtki seletust selle rakendamiseks, teostatud ei ole mõju hindamist, mis näitaks, et antud meede toimib, ning tutvustatud ei ole ka vahendeid, millega selle eest tasutaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Cornelis Visser (PPE-DE), kirjalikult.(NL) Täna hääletas Euroopa Parlament raporti üle, milles käsitletakse soovimatu kaaspüügi vähendamise ja püügi vette tagasi laskmise likvideerimise poliitikat. Parlamendiliikmed Kristlik-Demokraatlikust Üleskutsest (CDA) ja Euroopa Rahvaparteist (PPE) hääletasid lõpliku raporti poolt, kuna see sisaldab mitut positiivset punkti. Näiteks tunnistab see, et mõne kalaliigi puhul on ellujäämismäär nende vette tagasi laskmise puhul kõrge ja et võimalikud on vette tagasi laskmise keelustamise erandid. See on tähtis hariliku merikeele noorkala puhul, kuna selle liigi ellujäämisprotsent on väga kõrge. Raportis rõhutatakse ka vette tagasi laskmise vähendamise positiivseid ja negatiivseid stiimuleid. See lähenemisviis on mõistlikum kui vette tagasi laskmise täielik keelustamine. CDA/PPE delegatsioon on seisukohal, et täielik keeld on ebareaalne.

 
  
MPphoto
 
 

  Thomas Wise (IND/DEM), kirjalikult. − Toetan saagi vette tagasi laskmise keelustamist, mis on kooskõlas minu partei poliitikaga, kuid ma ei saa resolutsiooni osas hääletada, kuna see hõlmab instrumendi rakendamist ELi tasandil.

Mis puutub 14. muudatusettepanekusse, siis kuigi ma kiidan heaks Šoti kalurite püüded, kes näitavad teed vabatahtlikult vähendades alaealise kala püüki, ei saa ma siiski toetada ELi institutsioonide hallatava kompensatsioonisüsteemi rakendamist.

 
  
  

- Resolutsiooniettepanek: Romisid käsitlev Euroopa strateegia (B6-0050/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Philip Bradbourn (PPE-DE), kirjalikult. − Mina ja minu Briti konservatiividest kolleegid mõistame täielikult ja põhjalikult hukka kõik rassismi ja ksenofoobia vormid ja toetame täielikult Romi rahvast nende võitluses diskrimineerimise vastu, millega nad silmitsi seisavad. Siiski peaks see olema iga liikmesriigi poliitika keskseks osaks.

Meil ei ole võimalik seda resolutsiooni toetada, kuna see suurendab romide eraldamise ja tähtsusetuks muutmise võimalust neid eraldi kategooriasse lahterdades, ja see kutsub komisjoni üles välja töötama erinevaid strateegiaid ja tegevuskavu, mis peaksid jääma liikmesriikide pädevusse.

 
  
MPphoto
 
 

  Charlotte Cederschiöld, Christofer Fjellner, Gunnar Hökmark and Anna Ibrisagic (PPE-DE), kirjalikult. (SV) Sotsiaalne tõrjutus, vaesus ja diskrimineerimine on probleemid, millega võitlemiseks peavad liikmesriigid andma oma parima. Romi vähemust on need ebaõiglused eriti halvasti mõjutanud. Siiski arvame, et integratsioonipoliitikat oleks parim reguleerida liikmesriikide tasandil.

 
  
MPphoto
 
 

  Hélène Goudin and Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. (SV) Hääletasime lõpphääletusel selle resolutsiooni poolt. Siiski tahaksime märkida, et etnilise diskrimineerimise probleemide ja sotsiaalse õiguse küsimuste lahendamine vastava riigi territooriumil on eelkõige liikmesriikide poliitiline kohustus.

UET grupi esitatud resolutsiooni muudatusettepanekud on veidi erapoolikud. Otsustasime seega hääletada UET grupi muudatusettepanekute vastu.

Euroopa Liidu ülesanne selles kontekstis on toonitada väärtuste ühtsuse põhimõtteid. Rassismi ja etnilise diskrimineerimise vastu ELis ja Euroopas tuleb võidelda. Aga see peab igas liikmesriigis toimuma hariva ja arutelu soodustava tegevuse kaudu, et sisendada igale uuele põlvkonnale kõigi inimeste võrdse väärtuse hindamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Romi päritolu kodanikud langevad sageli mitmes ELi riigis diskrimineerimise ohvriks; kuna diskrimineerimist on mitmesugust – see mõjutab nende poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid või kultuurilisi õigusi – soodustab see vaesust, sotsiaalset tõrjutust ja gruppide lagunemist.

Tõesti, põhiõiguste nagu seda on õigus tervisele, elupaigale, haridusele, õigustega tööhõivele ja sotsiaalkindlustusele , rikkumine või teostamata jätmine soodustab sotsiaalset ebavõrdsust, tähtsusetuks muutumist ja getostumist, kirjaoskamatust, mitteametlikku majandusse kaasamist ning sotsiaalset ja poliitilist mitteosalemist, millega paljud romi kodanikud samuti silmitsi seisavad.

Seega vajame tõhusaid poliitikaid, et võidelda sotsiaalse ebavõrdsuse ja ärakasutamise vastu, keskenduda rikkusele, luua õigustega töökohti, tagada juurdepääs ja teostada põhiõigusi avalike teenuste edendamiseks, ning likvideerida vaesus ja sotsiaalne tõrjutus. Põhimõtteliselt vajame poliitikat, mis lööb mõra Euroopa Liidu poliitikavaldkondadesse ja arengusuundadesse, ja mis on resolutsioonist välja jäänud keskne küsimus.

Me ei usu, et lahendus probleemidele, millega paljud romi päritolu kodanikud silmitsi seisavad, seisneb „ühise poliitika” vastuvõtmises ELi tasandil nagu resolutsioonis ette pannakse.

Seetõttu ka meie hääletamisest hoidumine.

 
  
MPphoto
 
 

  Katalin Lévai (PSE), kirjalikult. − (HU) 2005. aasta aprillis võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni romide olukorra parendamiseks, milles kutsus Euroopa Komisjoni üles koostama romide tegevuskava. Sellest ajast alates ei ole midagi toimunud peale lubaduste ja kõrgelennuliste sõnade. Valdav osa Euroopas elavast 12-15 miljonist romist, kellest 10 miljonit on elanud ELis alates liitumisest 2004. aastal, on vastamisi samade probleemidega ja samades kehvades sotsiaalsetes tingimustes nagu nad aastaid olnud on: vaesus, tõrjutus, integratsiooniprobleem, puudulik tööhõive ning romi naiste ja laste mitmed diskrimineerimisjuhud.

Suurem osa liikmesriikidest ei pea romisid kodumaa puudumise tõttu rahvusvähemuseks ja ei tee nende olukorra suhtes olulisi muudatusi. Tegelikult on viimaste aastate kogemused hoopis näidanud, et nii vanades kui uutes liikmesriikides kasvab radikalism. Seega arvan, et on saabunud aeg sisuliste muutuste tegemiseks. Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsioon on juba algatanud oma tegevuskava, mille esimene etapp oli resolutsiooni koostamine teiste parteide lugupeetud ekspertidega.

Seega kutsun kolleege üles astuma vastu sellele Euroopa väljakutsele ja algatama koos hääletades romisid käsitleva Euroopa strateegia.

 
  
MPphoto
 
 

  Diamanto Manolakou (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Romidele langeb peaaegu eranditult osaks rassiline diskrimineerimine. Nende traditsioonide ja kultuuri mitte omaksvõtmine ja nende tähtsusetuks muutumine toovad kaasa nende sotsiaalse tõrjutuse. Kapitalismile on nad kerge saak. Tihti kasutatakse neid patuoinastena ja süüdistatakse kollektiivselt, nagu juhtus hiljuti Itaaliast deporteerimisel.

Riiklikud valitsused ja EL piirduvad kõlavaid sõnu sisaldavate deklaratsioonidega ja väldivad konkreetsete meetmete võtmist.

Kreekas, nagu ka teistes riikides, elab valdav osa romisid kohutavates tingimustes, telklaagrites ilma vee või kanalisatsioonita. Paljud on töötud ja neil ei ole sotsiaalkindlustust ega õigust arstiabile. Nende laste puhul on probleem veelgi suurem: laste suremus on kõrge, vaktsiine pole peaaegu üldse saadaval ja regulaarselt käib koolis vaid väike protsent lastest. 80 % romidest on ikka veel kirjaoskamatud.

Valitsused peavad võtma meetmeid, et tagada romide võrdne osalus ühiskonnas ja nende kultuuritraditsioonide austamine. Kreekas kutsume me üles rajama romide ja mustlaste uuringute keskust, mis keskendub eelkõige kultuurile.

Tuleb võtta koheseid meetmeid, et tagada romidele korralikud elamistingimused ja võõrandamatud õigused tööhõivele, pensionile, tervishoiule ja arstiabile, samuti haridusele.

Nagu kõigil töötajatel, on ka nendel probleeme monopolide huvide ja ärakasutava süsteemiga.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Olen romisid käsitleva strateegia rakendamise poolt. Ma näen, et EL vajab kiiresti strateegiat romide ühiskonda kaasamiseks. Romid on üks selle mandri suurimatest vähemustest ja nad on seda väärt, et neid tunnustataks sellena Euroopa kavas, mis käsitleb küsimusi, millega nad silmitsi on.

 
  
MPphoto
 
 

  Daciana Octavia Sârbu (PSE), kirjalikult. − (RO) See resolutsioon on strateegia Euroopa pingutuste koordineerimiseks ja toetamiseks, pidades silmas romi elanikkonna tingimuste parendamist, kes on silmitsi mitmete probleemidega, mis seotud diskrimineerimise, tähtsusetuks muutumise, sotsiaalse tõrjutuse ja tõsise vaesusega. ELi mure vähemuste, ka ebasoodsas olukorras olevate sotsiaalsete rühmade pärast on samuti vastus liidu laienemisele, ja uute liikmesriikide hulgas on mitmed endised kommunistlikud riigid, kus romide arv on märkimisväärne. Seega saab probleem üleeuroopalise mõõtme ja ei ole enam piiritletud Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega.

Hääletasin selle resolutsiooni poolt, kuna see juhib liikmesriikide ja Euroopa institutsioonide tähelepanu vajadusele võtta meetmeid kohase sotsiaalse ja poliitilise keskkonna loomiseks romide kaasamise eesmärgil. Romide diskrimineerimine on laialt levinud nii avalikus kui eraelus, hõlmatus juurdepääsu avalikele asutustele, haridusele, tööturule, tervishoiule ja elupaigale. Liikmesriikide valitsused peaksid tegema oma kohustuseks vastuvõetamatute lõhede vähendamise romide ja ülejäänud ühiskonna vahel, et tagada täielik vastavus Euroopa Liidu aluseks olevatele põhimõtetele, vabaduse ja demokraatia põhimõtetele, inimõiguste ja –vabaduste austamisele.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika