Arutelud

Esmaspäev, 18. veebruar 2008 - Strasbourg

21. Läbipaistvus finantsküsimustes (arutelu)

  President. - Järgmine päevakorrapunkt on eelarvekontrollikomisjoni nimel hr Pomés Ruizi poolt koostatud raport (A6-0010/2008) läbipaistvuse kohta finantsküsimustes [2007/2141(INI)].

  José Javier Pomés Ruiz, raportöör. - (ES) Hr president, meie Euroopa Parlament on alati soovinud rakendada läbipaistvuse poliitikat seoses meie rahaliste vahenditega, ELi rahaliste vahenditega. Selline oli olukord ajal, kui võimaliku halva juhtimise tõttu tekkisid probleemid, mis sundisid hr Santeri juhitud komisjoni tagasi astuma.

Tuleb öelda, et pärast seda on asjad märkimisväärselt paranenud; parlament on käivitanud läbipaistvuse poliitika ning komisjon on teda selles toetanud. Sellise huvi ülesnäitamise tagajärjel on Barroso komisjon loonud eesmärgi saavutamiseks ei midagi vähemat kui asepresidendi ametikoha, mida siin esindab asepresident Siim Kallas, keda ma tervitan.

Euroopa kodanikud peavad teadma, mida me teeme ka kõige väiksema rahasummaga, mille nad ELile maksavad, mida me teeme selle napi 1%ga; meil peab olema rohkem kontrolli ühenduse fondide üle nähtavuse kaudu. Nähtavus ei ole enam lihtsalt teadaanne, mis ripub linnavalitsuses või ühtekuuluvusfondi piirkondlikest fondidest rahastataval ehitusplatsil; me peame minema palju kaugemale, nii et oleks võimalik kindlaks teha selle Euroopa maksumaksjatelt liikmesriikide kaudu laekunud väikese rahasumma asukohta.

See on läbipaistvuse algatus, mida meie parlament kogu südamest toetab. Selles omaalgatuslikus raportis, mille me esitame, on kindlaks määratud kaks asja. Esiteks: tuleb teha veel natuke rohkem. Meie tekstis on öeldud, et läbipaistvust tuleb kuulutada, avaldades mustad nimekirjad ja teabe selle kohta, millised pakkujad on heaks kiidetud ja millised tagasi lükatud, ning OLAF peab saama koodeksi süütuse presumptsiooni tagamiseks, mida paljudel juhtudel ei ole olnud. Teisisõnu – Euroopa Liidu sees on Euroopa Parlamendil juba oma eetikakoodeks. Me ei ole ametnikud, me oleme poliitikud; peame samuti olema läbipaistvad, mida me juba olemegi.

Seega taotlen ma lõike 22 muudatusettepanekus 2, et läbipaistvuse algatusega esitatud nimekiri välja jäetaks, ning mitte ainult sellepärast, et käesolev parlament on meie finantshuvide, esinduste ja lähetuste kohta otsused juba langetanud, vaid sellepärast, et me tunnetame vajadust kogu Euroopa Liitu hõlmavate eeskirjade järele. Meie parlamendil on oma eeskirjad, kuid neid tuleb parandada ning võib-olla isegi veel kaugemale minna.

On veel üks muudatus, millega ma kõrvaldan viite Euroopa Parlamendi liikmetele kui avalike ametikohtade töötajatele: meie ei ole ametnikud, me oleme poliitikud. See segadus võib tekitada probleeme mõnedes riiklikes õigusaktides.

Selle läbipaistvuse suurendamise idee kaudu, mida me toetame, tahame me juhtida tähelepanu ka asjaolule, et liikmesriigid haldavad ühiselt 80% fondidest ning et me kutsume liikmesriike taas üles esitama riiklikke kinnitavaid avaldusi. See on edasilükkamatu ja vajalik ning me nõuame, et see peab tehtud saama. Me ütleme, et volinik Kallase esitatud algatus peab hõlmama ka ühenduse vahendite tagasinõudmist. Seda ei saa välistada: kui meie raha on valesti kasutatud, me peame teadma, kus see on ning kuidas ja millal seda tagasi saada.

Oleme läbipaistvuse osas palju edusamme teinud, volinik, ent parlament tahab teha veel palju rohkem.

  Siim Kallas, komisjoni asepresident. - Hr president, mul on väga hea meel täna siin olla ja komisjoni nimel kõnelda sellisel olulisel teemal nagu läbipaistvus. Pean tänama hr Pomés Ruizi selle omaalgatusliku raporti ning eelarvekontrollikomisjoni tema väärtusliku panuse eest.

Raportis käsitletakse viit põhiküsimust. Esiteks annab raport juhised, kuidas avaldada teavet nende kohta, kes kasutavad ELi fonde toetuste ja lepingute kaudu. Me töötame, et rakendada läbipaistvusele modifitseeritud finantsmääruse tingimusi. Need tingimused lisati parlamendi jõupingutuste teel ja need jõustusid 2007. aasta mais.

Seoses otsese haldusega käivitas komisjon eelmisel aastal veebisaidi, mille ainus portaal pakub juurdepääsu eri peadirektoraatide kõigile asjakohastele saitidele. Kuigi me jätkame nende saitide ajakohastamist tundub portaal ikka veel olevat üpris segadusseajav ja keerulise sisenemiskohaga. Komisjoni talitused töötavad selle parandamise kallal.

Seoses jagatud haldusega on komisjoni osa valmis saada ja jõuda liikmesriikidega kokkuleppele nende teabeplokkide ühisstandardite osas enne 2008. aasta aprilli. Viitan siin hr Jørgenseni heakskiidu andmist käsitlevale raporti projektile. Liikmesriigid vastutavad andmete kogumise eest. Komisjon vastutab kohaldatavate standardite eest ning kontrollib, et liikmesriigid peaksid kinni finantsmääruse tingimustest.

Teine küsimus hr Pomés Ruizi raportis on vahendite tagasinõudmise küsimus. 2008. aasta jaanuaris ütlesin ma eelarvekontrollikomisjonis selgelt välja, et komisjon pole siiani suutnud anda parlamendile arusaadavat pilti kõigist meie tagasinõudmisega seotud jõupingutustest. Andsin hinnangu 2006. aastal tehtud tagasinõudmistele ja teavitasin parendustest meie oma süsteemis, nii et sel aastal on ABACi raamatupidamissüsteemil tagasinõudmise kohta märksa üksikasjalikumad ja täielikumad andmed. Arutame seda metoodikat veel Euroopa Kontrollikojaga.

Teave tagasimaksmise kohta jääb liikmesriikide usaldusväärse panuseta ebatäielikuks. Põllumajanduse osas on pilt julgustav. Homme võtab komisjon vastu tegevuskava, et tugevdada meie järelevalvet struktuurifondide üle, käsitledes muude asjade hulgas ka seda küsimust.

Raporti kolmas küsimus on seotud finantshuvide deklareerimisega ning eelkõige sõltumatu võrdlusuuringuga, mis käivitati 2006. aasta juulis seoses Euroopa läbipaistvuse algatusega ning mille tulemused avaldati 2007. aastal.

Uuringus jõuti järeldusele, et enamikku Euroopa institutsioone reguleeritakse märksa tugevamini kui riikliku tasandi institutsioone. Komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga eetikaeeskirjad on ELi institutsioonide omadest kõige terviklikumad.

Kuigi uuringus märgiti, et komisjonil on suhteliselt hästi välja arendatud süsteem huvide konfliktidest teatamiseks, soovitati selles kaaluda meie ajutise eetikakomitee mandaadi laiendamist, et anda talle avaram soovituslik roll. Kutsun teid üles selle uuringuga tutvuma ja tegema mis tahes järeldusi, mida te Euroopa Parlamendi jaoks vajalikuks peate.

Neljas hr Pomés Ruizi tõstatatud küsimus puudutab komisjoni nõustavate ekspertrühmade koosseisu. Tahaksin hr Pomés Ruizi tänada siiani tehtud töö väärtuse tunnustamise eest. Me vaatame läbi soovitused, mida te tegite edasiarenduseks.

Viies ja kõige olulisem küsimus käsitleb institutsioonide valitsemistava. Eelmine reede, 15. veebruar 2008, oli liikmesriikidele tähtajaks saata ära aastakokkuvõtted. Täna pärastlõunaks olime saanud liikmesriikidest 22 vastust. Me hindame nende raportite vastavust finantsmääruse kohastele kohustustele ning teeme teile ettekande kohe, kui oleme saanud sellest selge pildi, võttes arvesse ka nende raportite kvaliteeti.

Kokkuvõtteks võin ma teile kinnitada, et suhtume läbipaistvusesse väga tõsiselt ning et Euroopa läbipaistvuse algatuses võetakse arvesse paljusid raportis tõstatatud punkte.

(Aplaus)

  Ingeborg Grässle, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (DE) Hr president, volinik, daamid ja härrad, läbipaistvuse algatus on arvatavasti suurim Barroso komisjoni saavutatud õnnestumine.

Olen tänulik teile, volinik, teie sõnade eest ning tõsiasja eest, et tahate toetuste saajaid käsitleva teabe avaldamise ühtlustamist. Eelmisel aastal oli see parlamendi ja komisjoni vaheliste arutelude peamine teema. Nagu te teate, on parlament ja fraktsioon PPE-DE läbipaistvuse küsimuses alati teie kõrval seisnud, sest me tahame teada, kas saavutame oma poliitilisi eesmärke toetuste saajate, teisisõnu rahasaajate kaudu. Ma räägin meie poliitiliste eesmärkide saavutamisest, mitte millestki muust, ning meil on tarvis teada rohkem, kui me teame praegu.

Volinik, te töötate uute eetikaeeskirjadega. Me usume, et institutsioonidel on neid eeskirju vaja ning ka volinikud ise vajavad uut tegevusjuhendit. Siiski, et vältida vääritimõistmist, tahaksin teile meenutada, et komisjoni ülesanne ei ole parlamendile eeskirju kehtestada. Me teeme oma eeskirjad ise. Me ei ole avalikud teenistujad nagu teiste ELi institutsioonide liikmed, kuigi ebatäpne keelekasutus võib sellise mulje tekitada.

Me oleme esitanud muudatusettepaneku lõike 22 kohta ja ma tahaksin teid väga paluda sellele oma toetus anda. Me tahame asendada loetelu viitega kehtivale eeskirjale. Loetelud on väga head, kuid me tahame avatud sõnakasutust, mis võimaldaks meil otsustada, kas tahame nii palju või ehk rohkem või äkki hoopis vähem kriteeriume.

Me ei ole rahul – ja see on osa raportist – keerulise küsimusega valesti väljamakstud toetuste tagasimaksmise kohta. Volinik, ma arvan, et see saab käesoleval aastal olema meie tähtsaimaks probleemiks ning peamiseks tüliküsimuseks parlamendi ja komisjoni vahel. See on valdkond, mis on kõike muud kui läbipaistev. Paluksin teil selle probleemiga tarmukalt tegelda. Tagasimaksed ei saa jätkuda samal juhuslikul moel nagu varem.

Me tervitame struktuurifondide sellenädalast tegevuskava, kuid see vajab nii usaldusväärset väljatöötamist parlamendi poolt kui ka komisjonis heakskiitmist.

Meie raportöör Javier Pomés Ruiz on koostanud hea ja huvitava raporti ning ma olen kindel, et kasutades seda raportit parlamendi arvamusena aitame me komisjonil edusamme teha.

  Dan Jørgensen, fraktsiooni PSE nimel. – (DA) Hr president, pole kahtlust, et avalik arutelu Euroopas on suurelt osalt koondunud faktile, et Euroopa Liidus valitseb suur demokraatia defitsiit ning et selle defitsiidi on põhjustanud piisava läbipaistvuse puudumine. Eelkõige võib see olla tingitud asjaolust, et liiga vähe on olnud läbipaistvust seoses sellega, kuidas kasutatakse fonde, mida EL haldab – see tähendab fonde, millest EL maksab üksikutele riikidele heade, hästi kavatsetud projektide eest; ja see on probleem! nneks on see probleem, mis nüüd saab lahendatud. nneks on see probleem, mille komisjon on tükk aega tagasi omaks võtnud ning mille lahendamiseks teeb nüüd komisjon ka tegelikult midagi, ning selle eest tuleb komisjonile au anda. Härra Kallas, teile isiklikult tuleb kõvasti tunnustust avaldada selle tohutu panuse eest, mida te seoses sellega olete andnud. Muidugi on veel mõned küsimused, mis tuleb lahendada. See on põhjus, miks hr Pomés Ruiz on koostanud raporti. Ma toetan tema raportit, mis toob esile palju kritiseerimisväärset, millega loomulikult tuleb tegelda. On selge, et kättesaadavad andmed peaksid olema samaväärsed jne, kuid see on väike asi, kuna oleme nüüd vastu võtnud olulise otsuse, et kindlasti peab olema tagatud läbipaistvus.

Teine väga tähtis otsus, mille eest komisjon tunnustust väärib, on otsus kehtestada suurem läbipaistvus seoses ekspertrühmadega. See pole lihtsalt vastuvõetav, et demokraatliku süsteemi puhul on ametis inimesed, kelle nimesid ei ole teada. On mitmesuguseid demokraatlikke argumente põhjendamaks, miks ei saa sel moel toimida, ning muidugi pole see vastuvõetav ka finantsperspektiivist lähtudes. Kujutan väga hästi ette, volinik, et võite kinnitada seisukohavõttu, mille tegite hiljuti lõppenud eelarvekontrollikomisjoni arutelul seoses heakskiidu andmisega. Selles sõnavõtus kinnitasite meile, et seda võiks loomulikult kohaldada ka komiteemenetluse alla kuuluvate rühmade suhtes. Muidugi on palju eri liiki ekspertrühmasid. Mõned kõige tähtsamad rühmad on tegelikult just niisugused, mis kuuluvad komiteemenetluse alla. Peale selle olete sama asja kinnitanud mitmel puhul ka eelarvekontrollikomisjonis. Volinik, kas te ei saaks seda siin täiskogu ees korrata?

  Janusz Wojciechowski, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Hr president, tahaksin fraktsiooni Liit Rahvusriikide Euroopa eest nimel tänada hr Pomés Ruizi väga hea raporti eest, mida ma täielikult toetan. Läbipaistvus peab olema Euroopa Liidu funktsioneerimise oluliseks põhimõtteks. Tahaksin alustada, öeldes, et minu arvates on eriti väärtuslikud raporti need osad, mis sisaldavad paremaid andmeid

Euroopa Liidu fondidest toetuste saajate kohta ning läbipaistvamat teavet komisjoni veebilehekülgede kohta. Need on tähtsad teemad. Tahaksin ka öelda, et sama tähtsad on raporti osad, mis rõhutavad, kui tähtis on avalikustamine ja teabe andmine Euroopa institutsioonide avalike teenistujate finantshuvide kohta.

Euroopa Liidu kodanikud peavad olema kindlad, et need, kes tegelevad liidu rahaliste vahenditega, ja need, kes eraldiste üle järelevalvet teostavad, tegutsevad erapooletult ja mitte isiklike huvide edendamise nimel. Arvan, et oli õige ja asjakohane raportis selle küsimusega nii põhjalikult tegelda.

  Bart Staes, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (NL) Hr president, volinik, see arutelu on tegelikult soojenduseks heakskiidu andmise menetlusele, mis eelarvekontrollikomisjonis praegu aset leiab, ja erakorralisele kuulamisele, mis meil toimub järgmisel nädalal koos volinike Špidla ja Hübneriga. Selle arutelu põhiküsimuseks on hr Pomés Ruizi raporti lõige 41, milles komisjonil soovitatakse toetada riiklike kinnitavate avalduste esitamist. Volinik, kui te palute seda toetada, ei ole võitlus, mida me peame heakskiidu andmise menetluse üle, mitte parlamendi võitlus komisjoni vastu, vaid ühine võitlus: komisjon ja parlament liikmesriikide vastu. See on parim strateegia ka seoses komisjonisisese ühtekuuluvusega. Läbipaistvus suurendab mõistagi usaldusväärsust ja vastutust; sellega on igaüks nõus. Kahtlemata on selle üks aspekt andmete avaldamine kõigi ELi fondidest toetuste saajate kohta.

Finantsmääruse kohaselt on sellise teabe andmine kohustuslik, kuid see teave tuleb teha ka kättesaadavaks, see peab olema usaldusväärne ja sobiv edasisteks uuringuteks. Teie veebisaidil, volinik, on selles suhtes arvestatavaid jõupingutusi tehtud, kuid pikk tee on veel käia. Mõned eraalgatused on tõepoolest paremad.

Ka selles hr Pomés Ruizi raportis on väga selgelt välja toodud, mida on tarvis parandada: teabe esitusviisi, sisu ja teabekorraldust. Eelarvekontrollikomisjon palub, et see saaks lõpetatud enne 2009. aastat. Tahan teha muudatuse ja tuua selle tähtaja ühe aasta võrra ettepoole. Kui me suudame sellega hakkama saada, võib uus komisjon ja uus parlament 2009. aastal alustada puhtalt lehelt. Ma palun oma kaasliikmeid seda muudatust toetada.

Volinik, mul on teile veel üks küsimus: milline on asjade seis teiepoolse kohustusega, mis on sätestatud lõikes 34, avaldada kõigi 2008. aasta ametlike ja mitteametlike rühmade liikmete nimed? Ma kiidan heaks ka Dan Jørgenseni poolt sel teemal esitatud küsimuse.

Lõpuks, hr president, on mul küsimus teile: millal otsustab parlamendi sekretariaat valida täieliku läbipaistvuse ja avaldada kõigi parlamendi vabatahtliku pensionifondi liikmete nimed? Pealegi on need inimesed ka oluliste Euroopa fondide hüvitisesaajad. Ma palun teil edastada see sõnum sekretariaadile.

  President. - Hr Staesi esitatud küsimuse kohta – seda on juhatuse koosolekul muidugi arutatud ning lahendus leitakse.

  Esko Seppänen, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (FI) Hr president, volinik, hr Pomés Ruizi raport on kõikehõlmav. Probleemi sisaldavad valdkonnad on hästi piiritletud ja ootavad vajalikke meetmeid. Sellega seoses tahaksin öelda komisjoni asepresidendile hr Kallasele, et tema ametiaja jooksul on toimunud suuri muutusi paremuse poole, peamiselt liidu tegevuse avalikustamise ja läbipaistvuse valdkonnas, ning tema on selles valdkonnas olnud äärmiselt tegus. Sellest annavad tunnistust paljud andmebaasid Internetis, ent probleem, mida märgiti ka raportis ja mis tuleb parandada, on endiselt ebarahuldav otsingumootor. Niisugusel puhul tuleks otsingumootorite materjal ühtlustada. Teisisõnu, kui puudub asjakohane otsingukord, on oht, et saadakse küll palju teavet, ent selle üliküllus kahjustab kvaliteeti.

Küsimus tõestatud kelmuste mustast nimekirjast vajab kaalumist. Põhimõtteliselt kiidab meie fraktsioon selle heaks ning on selle koostamise poolt, kuid me vajame eelkõige kindlust, et üksikisikute andmekaitse on tagatud ja et kedagi ei saaks sel moel musta nimekirja kanda mõjuvate põhjusteta või ekslike menetluste läbiviimise tõttu.

Siis on siin küsimus ühiskondliku elu standardite nõuandekomiteele. Euroopa Parlamendi liikmete jaoks, kes on valitud kodanike poolt otsestel valimistel, oleks ilmselt hea, kui eksisteeriks menetluskord, mis erineks avalike teenistujate omast, nagu pr Grässle siin juba ütles. Valitud liikmete menetluskord võiks samuti olla vähemalt sama range, sest pole põhjust väita, et eetikanõudeid tuleks lõdvendada, kui kõne all on parlamendiliikmed. Paljudes riikides on parlamendiliikmete valimiste finantseerimiseks kulutatud summad kõigile teada ning ka Euroopa Parlament võiks selles suunas liikuda, nii et riiklikud avaldused valimiste rahastamise ning kandidaatide teavitamiskampaaniate ja nende rahastamise kohta oleksid kantud parlamendi andmebaasi, mis muudaks need nähtavaks ka Euroopa Liidu tasandil.

Lõpuks soovin ma öelda, et Euroopa tasandi erakondasid ja sihtasutusi ei saa vabastada üldisest kohustusest deklareerida oma finantshuvisid ja rahastamisallikaid.

(Aplaus)

  Nils Lundgren, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (SV) Hr president, minu puhul on väga ebaharilik, et suudan suhtuda poolehoiuga raportitesse, mis siia meie ette jõuavad. See kord on siiski erand.

See, mille eest raportöör siin võitleb, on suurem läbipaistvus, ja ma toetan seda soojalt. Kuid ma tahaksin täiskogule meelde tuletada, et seni kuni meil on niisugused asjad nagu põllumajanduspoliitika ja struktuurifondid, on meie kontrolliülesanne täiesti üliinimlik. Me oleme sunnitud pidevalt kehtestama uusi eeskirju ja suurendama järelevalvet ning lõpetame üle mõistuse käiva bürokraatia keskel.

Lahendus, nagu me kõik teame, on lasta ELi rikkamatel riikidel anda raha vaesematele riikidele, ilma üksikasjalikult läbi arutamata, milleks seda tuleb kasutada. Suurem osa järelevalveprotsessist langeks ära ning see peabki olema pikaajaliseks eesmärgiks. Me ei peaks kokku lugema lehmi ja tootmisest kõrvaldatud põldusid jms. Me peaksime keskenduma sellele, milleks ELi tarvis on – siseturule.

  Esther De Lange (PPE-DE). – (NL) Hr president, tahaksin samuti tänada raportööri selle suurepärase raporti eest ning mainiksin paari punkti, enne kui nõukogu ja komisjoni poole pöörduda.

Esiteks: me peame avaldama Euroopa Liidult rahalise toetuse saajad. See puudutab eelkõige põllumajandussektorit. Peame käsitlema kõnealuseid andmeid ettevaatlikult ja õiglaselt. Me ei tohi lasta tekkida olukorda, kus mõned liikmesriigid vastavad andmete avalikustamise nõudele, teised aga mitte. Komisjoni veebisaidil on lingid 14 riiklikule veebisaidile, mis sisaldavad põllumajandustoetuse saajaid, mis tähendab, et 13 on puudu. Arvatavasti oskaks komisjon seletada, miks see nii on. Kas need andmed ei ole elektroonilises formaadis kättesaadavad või ei ole liikmesriigid ikka veel andmeid esitanud?

Lisaks peaks komisjon mõtlema, kuidas kaitsta neid toetusesaajaid, kelle andmed on avaldatud: kaitsta näiteks radikaalsete loomaõiguste aktivistide eest, kes on probleemiks, millega mitmed liikmesriigid, kaasa arvatud mu kodumaa, peavad praegusel hetkel tegelema.

Lõpuks on fakt, et andmeid on raske omavahel võrrelda ning et komisjonilt on tarvis rohkem suunamist. Sain voliniku jutust aru, et ta esitab homme sellekohase algatuse seoses struktuurifondidega, ning mul oli hea meel seda kuulda.

Mu teine küsimus puudutab aastaaruandeid institutsioonide tegevuse kohta, milles on toimunud teatav paranemine, ent see on tundlik teema.

Nüüd mu pöördumise juurde, mis on seotud faktiga, et 80% Euroopa fondidest ei hallata keskselt, vaid liikmesriikide kaudu või nendega koostöös. Me võime terve igaviku parandada ja tugevdada läbipaistvust ja kontrolli Euroopa tasandil, aga seni, kuni liikmesriigid ei võta endale riiklike kinnitavate avalduste kaudu vastutust, jääb tasakaalustatud kontrolli tagamine raskeks. Tango tantsimiseks on tarvis kaht osapoolt.

Me võime Euroopa tasandil tantsida ülimalt hiilgavat hingestatud tantsu läbi eelarvekontrolli valdkonna, aga senikaua, kui liikmesriigid kaasa ei tantsi, ei saa see iialgi olla auhinda vääriv esitus. Seetõttu kutsun ma liikmesriike üles täitma oma kohustusi ning palun komisjonil toetada seda protsessi seoses riiklike avaldustega, võiks öelda, nagu hea dirigent või nagu tantsuõpetaja: seda peate ise teadma, volinik. Meile siin meeldiks arvestada teie toetusega.

  Paulo Casaca (PSE). – (PT) Hr president, ma pean õnnitlema meie raportööri ja samuti hr Kallast selle algatuse puhul. Siiski pean ma sama hingetõmbega ütlema hr Kallasele, et oleksin palju õnnelikum, kui ta oleks juba astunud samme tagamaks, et Euroopa Komisjon vastab finantsmääruse eeskirjadele, mis jõustusid 1. jaanuaril 2007, eelkõige mitmesugustest ühenduse fondidest toetuse saajate määramise osas.

Tõepoolest teeb väga muret, et Euroopa Komisjoni vastus küsimusele, kas IMG on seaduspäraselt ja nõuetekohaselt loodud kui üks rahvusvaheline organisatsioon, on täiesti ebarahuldav. Ma tahaksin teada, volinik, kas lisaks sellele uuele rahvusvahelisele organisatsioonile on Euroopa Komisjon otsustanud kohtuda ka teistega, nii et me saaksime kindlaks teha, kellel on juurdepääs ühenduse fondidele, ilma et läbitaks pakkumismenetlust.

  Wiesław Stefan Kuc (UEN). – (PL) Hr president, vahendite eraldamine eri eelarveridadelt tekitab alati tugevaid emotsioone ja vaidlusi. On täiesti arusaadav, et need, kellele anti toetust, võivad rõõmustada, ja need, kellele nende headest omadustest hoolimata ei antud, tahaksid teha kriitikat. Kui siiski aga, nagu hiljutisel kurikuulsal Poola juhtumil, mõni üksus saab toetust ühelt valitsuselt ainult selleks, et keegi teine sellest ilma jätta, tekib rida muresid.

Millistel põhimõtetel toetused eraldatakse ja millist menetluskorda kohaldatakse? Kas otsused tehakse asjaolude või poliitika põhjal? Sellepärast ei tohigi me hr Pomés Ruizi raportist lähtuvalt keskenduda üksnes selgusele ja läbipaistvusele, vaid ühtlasi võimaldama ühiskonnale juurdepääsu toetuste eraldamisega seotud tegevusele. Teabe avaldamine ELi toetusesaajate kohta on Euroopa Komisjoni ja valitsuse kavatsuste läbipaistvuse põhitingimuseks. Miks siis mõned riigid avaldamisele nii väga vastu on? Kas neil on midagi varjata? See hõlmab ka teavet avalike teenistujate ja Euroopa institutsioonide ekspertide kohta. Meie liit võidaks palju, kui loodaks ühine eetiline ruum.

  Alexander Stubb (PPE-DE). – Hr president, lubage mul alustada raportööri hr Pomés Ruizi õnnitlemisest. Ma ei tee seda mitte ainult sellepärast, et ta seisab minu kõrval ja togib mind jalaga vastu pahkluud, vaid sellepärast, et ma pean tema raportit kahtlemata väga heaks.

Kui lubate, tahaksin esile tuua kolm küsimust. Esiteks ma arvan, et põhiliselt on selle raporti eesmärk parandada läbipaistvust ja kontrolli. Tavaliselt tehakse seda kolmel viisil. Esiteks dokumentatsiooni läbipaistvus: see on üpris hästi sätestatud E asutamislepingu artiklis 255; teiseks finantseerimise läbipaistvus, millega me siin selles raportis just tegelemegi, ja kolmandaks muidugi teenistusarutelude läbipaistvus.

Kurb asi, mille ma avastasin seoses nende läbirääkimistega – mitte niivõrd seespool kui väljaspool seda istungisaali – on see, et leidub palju Euroopa-vastaseid, kes kasutavad läbipaistvust väga populistlikul moel selles mõttes, et ühest küljest kutsuvad nad üles läbipaistvusele, aga kui läbipaistvus on saavutatud, hakkavad inimesi selle pärast ründama. Ma leian, et need läbirääkimised on selles mõttes pisut kurvad, ning ma arvan, et kui me läbipaistvuse saavutame, siis peame olema selles suhtes ausad ja sirgjoonelised.

Teine küsimus on riiklikud avaldused. Tahaksin toetada seda, mida pr De Lange nende kohta juba ütles. Peaksime seda alati rõhutama. Arvan, et hr Kallas teeb väga head tööd. Komisjon teeb head tööd. Kuid 80% kõigist fondidest kasutatakse tegelikult liikmesriikide poolt. Sellepärast me vajamegi finantsaruannetes pisut enamat. Olen kindel, et kui hr Mulder siin viibiks, oleks ta minuga nõus.

Mu viimane küsimus on selle raporti kuulsa või pigem kurikuulsa lõike 22 kohta. Ma näen, millest see tuleb, kuid arvan, et me ei tohiks last koos pesuveega minema visata. Seepärast soovitan, et saaksime lõikest 22 lahti, nii et kõik meie hulgast võiksid hõlpsasti selle raporti poolt hääletada, pealegi on läbipaistvuse vastu olemine natuke nagu sedamoodi, kui olla vastu rahule ja emadusele.

  Inés Ayala Sender (PSE). – (ES) Hr president, sooviksin lisada oma õnnitlused raportöörile, kes on esitanud äärmiselt huvitava raporti, ning muidugi tänada ka komisjoni, mida esindab asepresident Kallas, tema töö eest ning positiivse dialoogi ja koostöö eest täiskoguga.

Tahan nüüd lihtsalt pisut täiendada juba tehtud kommentaare, millest enamikuga ma olen nõus, ning öelda, ilma et selleks teabeks ja läbipaistvuseks tegelikku vajadust oleks, et raport oli kergesti kättesaadav, usaldusväärne ja võrdlemissõbralik; see teave tuleks korrastada ja liigitada ning anda tegelikku praktilisse kasutusse, mitte ainult suurimatele ekspertidele, vaid laiale üldsusele.

Mis puutub jagatud haldusega fondidesse, siis lisan juba öeldule, et peame selles osas liikmesriikidele survet avaldama ning eelkõige püüdma leida vahendeid, millega parandada olukorda rahvusvaheliste organisatsioonidega, mis sageli näib läbipaistmatu.

Muidugi tervitan ma ka ideed luua ühine eetiline ruum. See on luksus, mida komisjon kindlasti võimaldada saab, ning seda võiks eksportida või teatavatel ülemaailmsetel läbirääkimistel heade tavade näitena välja pakkuda. Seetõttu tervitan ma eriti komisjoni läbiviidud uurimust eetikakoodeksite ja -standardite kohta, mida saab hiljem kohaldada kõigi institutsioonide suhtes.

Lõpetuseks õnnitlen ma raportööri ja tänan teda, et ta arvestas mu taotlust seoses OLAFi eetikakoodeksiga, mis on absoluutselt oluline: ühelt poolt on meil need vastutavad ja süüdlased osalised ning teiselt poolt süütud osalised, keda peame kaitsma kõigi vahenditega.

  Ville Itälä (PPE-DE). – (FI) Hr president, kõigepealt tahan ma ühineda nendega, kes on õnnitlenud ja tänanud raportööri hr Pomés Ruizi absoluutselt hiilgava raporti eest. Samal ajal tahaksin kasutada ka võimalust tänada volinik Kallast, kes on aastaid väga kõvasti tööd teinud, et neid küsimusi edasi arendada.

Käesoleva raporti idee on niisugune, et vaevalt küll keegi selle eesmärkidega nõus ei ole. Avatus ja läbipaistvus mis tahes kujul seoses ELi fondide väärkasutusega võib teha ainult head. Põhiliselt tuleks avalikustada maksutuludest rahastatavate eraldiste kasutus. Maksumaksjatel peab alati olema täpne ja põhjalik teadmine, milleks nende raha on kulutatud. ldsus peab alati saama öelda, kes raha kulutab ja mille peale ja kui palju on kulutatud.

Eriti peame me kinni pidama juurdepääsetavuse ja läbipaistvuse põhimõttest fondide puhul, mida on väärkasutatud. Minu arvates võiks ELi fondide kuritahtliku kasutamise musta nimekirja avaldamine samuti võimalikke kuritarvitusi ära hoida ning nõnda edendada avatust ja läbipaistvust ELi ressursside kasutamisel. Selline järelevalve on ilmselt väljakutseks tõsiasja tõttu, et eri riikide süsteemid suuresti varieeruvad ning muudavad seega järelevalve keeruliseks.

Ma usun, et see raport on tähtis samm edasi ning me vajame ühist kompromissi, et raporti saaks siin vastu võtta ja mitte paari pisiasja pärast kõrvale heita.

  Paul Rübig (PPE-DE). – (DE) Hr president, ma arvan, et praegu toimub iseäranis hea arutelu. Siiski tahaksin ma hoiatada läbipaistvuse kuritarvitamise eest. Mõned populistid – kuigi nad ei viibi täna siin istungisaalis – kuritarvitavad seda arutelu avaliku areenina, kuid seda tehes ei tee nad vahet eraasjade ja avalikkuse huvidele vajalike teemade vahel.

Me ei tohi silmist lasta arutelu eraelu puutumatuse üle. Me teame, et on veel olemas ka põhjendus andmekaitsele. Leida nendes asjades tasakaal on Euroopa Parlamendi õige vastus tulevikuks.

  Jens-Peter Bonde (IND/DEM). – (DA) Hr president, täna on lausa nauding arutelust osa võtta. Mulle tuleb meelde, et paar aastat tagasi olid siin mõned idioodid, kes nõudsid läbipaistvust, aga praegu koosneb terve parlament ainult idiootidest, kes nõuavad kindlalt läbipaistvust raamatupidamisaruannete esitamise osas. Lisaks on meil siin volinik, keda ei saa kritiseerida; selle asemel peame tallegi tunnustust avaldama tema isikliku panuse eest kaasata komisjoni loiumad liikmed läbipaistvuse reformi.

Mind ei ole siiski valitud tunnustuse avaldamiseks; mind valiti, et juhiksin tähelepanu arutelu raskematele aspektidele. Seetõttu tahaksin küsida hr Kallaselt, kas järgmisel aastal on oodata erisusi põllumajanduse valdkonnas, mille kohta ei panda Internetti täielikku raamatupidamisülevaadet ning mille osas me ei näe, kes mida saab ega teiste valdkondade vastavaid summasid. Kas hakatakse tegema erandeid või esitatakse kõik kulud Internetis? Ja kuidas jääb töörühmadega: kas esitatakse kõigi ekspertide nimed?

Ja lõpuks, nüüd, kui me oleme läbipaistvusega nii kaugele jõudnud, kas poleks siis hea mõte saata vabandus kangelastele Dorte Schmidt-Brownile, Hans-Martin Tillackile, Marta Andreasenile ja kõigile neile, keda on aastate kaupa sõimatud, aga kes on põhjuseks, et teie, hr Kallas, suutsite oma reformidega nii suurt edu saavutada?

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). – (PL) Hr president, selgus ja läbipaistvus on peamised põhimõtted ühiskonna elus. Eriline vastutus kaasnevate raskete ülesannete eest lasub meil, parlamendiliikmetel. Meie oleme need, kes kohtuvad hääletajatega, ning meile langeb ülesanne selgitada neile praegust olukorda liidus ja selle asjaajamist. Me ei saa öelda: „Seda ei teinud meie, seda tegi komisjon”. Euroopa kodanikud ootavad vastust oma parlamendiliikmetelt. Kaugelt liiga tihti ajame me läbipaistvuse loomise ettekäändel menetluskorra keeruliseks ja seame toetuse saajatele liiga palju nõudeid. Näiteks nõuame me dokumente, mis on tihtipeale ebavajalikud. Läbipaistvuse loomisel peame me rollid selgesti määratlema ja need ära jagama. Ma kordan – me peame rollid ja ülesanded liikmesriikide ja Euroopa Liidu vahel ära jagama.

  Zbigniew Zaleski (PPE-DE). – Hr president, ma tahan välja tuua kaks teemat. Kõigepealt, kui tahame järgida Lissaboni strateegiat, siis peame teadma, kes teaduse valdkonnas raha saab ja milleks. Kas need on tõepoolest parimad või seisavad veel mõned allasutused privilegeeritumate läänepoolsete riikide ja teiste, uute riikide vahel? Akadeemikuna võin ma kinnitada, et õiglust ja võrdsust peaks olema rohkem.

Minu teine käsitletav teema on see, et kui me anname raha – üpris heldekäeliselt – kolmandatele riikidele, mis on vähearenenud ja ebasoodsas olukorras, siis tahaksin ma saada mingit tagasisidet raha kasutamise kohta, eriti niisuguste abiprogrammide puhul nagu demokratiseerimine ja muud taolised, mis ei tooda käegakatsutavaid esemeid, vaid muudavad mõtlemisviisi, või ettevõtluse puhul. Me teame väga vähe, kuidas kasutatakse seda raha Aafrikas ja kõigis AKV riikides. Ma võin tõesti kinnitada, et peame sellest mõnevõrra rohkem teada saama.

  Alexander Stubb (PPE-DE). – Hr president, ma tahan vastu vaielda kolmele eelkõnelejale. Kõigepealt hr Seppänen, keda tahaksin õnnitleda tema kõne puhul, sest see oli äärmiselt mõõdukas ning ta on hakanud aegamisi liikuma – peaaegu hakanud – Euroopa eest võitlejate leeri poole.

Teiseks hr Bonde: see viis, mismoodi ta räägib läbipaistvusest, paneb mind arvama, et ta on föderalist. Nii et selles suhtes ma mõtlen, et ka tema liigub täpselt õiges suunas – kuigi taotlus avaldada kõigi nende nimed, kes istuvad Euroopa Komisjoni komisjonides, on arvatavasti natuke pealetükkiv!

Mu viimane kommentaar puudutab hr Rübigit. Olen temaga 100% nõus: selline populismi tüüp, nagu me näeme Austria meedias Euroopa-vastasel poolel, on lihtsalt vastik, ning ma tõepoolest ei tahaks seda rohkem näha.

Mul on veel üks küsimus raportöörile hr Pomés Ruizile: kui leiduks üks asi, mida ta tahaks sellest raportist välja jätta, siis mis see oleks?

  Siim Kallas, komisjoni asepresident. - Hr president, ma soovin austatud parlamendiliikmeid väga tänada nende toetuse eest sellele läbipaistvuse meetmele, mis on olnud ühismeede: komisjon on alati tundnud kõigis küsimustes Euroopa Parlamendi tugevat toetust.

On kaks asja, mida ma tahan öelda. Esimene puudutab otseste toetusesaajatega seotud teavet. Ma pean seda hämmastavaks muutuseks. Kui me 2004. aasta alguses koos mõnede parlamendiliikmetega seda algatust alustasime, oli väga vähe lootust, et seda saaks rakendada. Kuid nüüd on poliitiline otsus langetatud ja aasta 2009 on lõppaasta, mil teave 2008. aasta toetusesaajate kohta peab olema avaldatud.

Niisiis, poliitiline otsus on tehtud. See on suur samm edasi. Nüüd jääb üle lahendada tehnilised küsimused. See pole sugugi kerge, sest suunised on nüüd antud, mismoodi peaks toetusesaajatega seotud teave välja nägema. Kuid muidugi on paljud teist tõstatanud tarvitamiskõlblike otsingumootorite küsimuse ja see on tõepoolest üks raske ülesanne. Muidugi võime me teha portaali, mille kaudu on võimalik ligi pääseda liikmesriikide andmetele ning teabele toetusesaajate kohta.

Ma näen ette hulgaliselt tehnilisi probleeme, sest miski pole täiuslik ja iga asi võtab pisut aega, kuid need tehnilised probleemid ei tohiks kindlasti kahjustada selle suure muudatuse tähtsust.

Nende kuulsate riiklike avaldustega seoses pean ütlema, et olukord on viimase kolme aasta jooksul täielikult muutunud. Kui ma esimest korda nõukogusse läksin nende küsimuste üle läbi rääkima, siis ei tulnud need üldse kõne allagi. Nüüd on teil aastakokkuvõtted – siiani oleme saanud 22 ja praeguseks võib-olla isegi rohkem. Kontrollime koos kvaliteeti ja kindlasti see paraneb.

Nii on olemas mõistmine, et jagame juhtimisprobleeme ja me peame jagama ka teavet oma töö kohta – kuidas me juhime struktuurifonde. See mõistmine on ka liikmesriikides hüppeliselt kasvanud. Me võime üritada ellu viia ka ideed täielikumatest riiklikest avaldustest, millel on täpsem sisu. Te teate sama hästi kui minagi, et teatavad liikmesriigid on suurema kaasatuse suhtes ikka veel väga tõrksad, aga me oleme kaasatuses juba teatava taseme saavutanud.

Mis puutub rahvusvahelisse rahasse, siis see on hoopis teine teema. Küsimus, mil moel see teave tuleks avaldada, arutatakse tõenäoliselt samuti läbi eelarvekontrollikomisjonis. Oleme siiski osalised rahvusvahelistes lepingutes ega juhi neid otseselt. Teave selle kohta, mida me otseselt juhime, tuleb teha kättesaadavaks, kuid me oleme osalised väga laiaulatuslikus rahvusvahelises koostöös. See on veidi erinev.

Ekspertrühmadega seoses võin korrata, nagu ma eelarvekontrollikomisjonis juba ütlesin, et oleme kohustunud avaldama alaliste ekspertide nimekirja. See on tõesti määratluse küsimus: millised eksperdid tuleks sellesse nimekirja kanda. Seda arutatakse ning mõned eksperdid, kes täidavad teatavaid konfidentsiaalseid ülesandeid, andes hinnanguid projektidele ja isikutele, ei peaks arvatavasti nii läbipaistvad olema. Siin on mõningad nüansid. Siiski, kohustus on võetud ja mulle on teatatud, et alaliste ekspertide pikk nimekiri on meil juba avaldamisel. Küsimus tekib kõigi nende liikmesriikidest saadetud ekspertidega, kes osalevad teatavates asutustes ja kelle nimed saadetakse mitte enne, vaid tagantjärele, aga vähemalt on võetud kohustus mitte teha suurt saladust inimestest, kes meile nõu annavad.

Mu viimane mõte vastuseks tõstatatud küsimusele on järgmine: komisjon ei kavatse teha ettepanekuid, mismoodi parlament peaks oma eeskirjadega tegelema ja mida peaksid sisaldama majanduslike huvide deklaratsioonid. Võin öelda vaid kaht asja: see eetiline ruum on ühisruum – kui ühes institutsioonis midagi juhtub, on sellel kohene mõju ka teistele institutsioonidele. Muidugi peame me kõik niisugused küsimused lahendama tervest mõistusest lähtudes ning mitte laskuma absurdsesse venitamisse ja ebavajalikesse üksikasjadesse, kuid tegelema ainult asjakohaste küsimustega, et vältida tegelikku huvide konflikti.

  José Javier Pomés Ruiz, raportöör. - (ES) Hr president, hr Kallas võib endaga rahul olla, sest ta taipas, et läbipaistvuse algatus on see, mida kõrgelt hinnatakse ja mis on südamelähedane kogu täiskogu jaoks, ning sellepärast on ta nüüd saanud toetuse osaliseks, mida võib siit leida.

Hr Kallas, me soovime läbipaistvuse osas kaugemale minna ning raportis me rõhutasime mõningaid valdkondi, mille arengut tuleks kiirendada: tagasinõudmine, ekspertrühmad ja süütuse presumptsioon. Sellest hoolimata ma rõhutan: see peab jääma terve mõistuse piiresse, võtmata arvesse teatavate kollase ajakirjanduse osade populismi, kes näivad end pühendavat rahateenimisele oma populistlike liialduste kaudu Euroopa Liidu tõsiste probleemide osas. Ma soovin tänada Inés Ayalat tema soovituse eest, et ka OLAF võiks selle probleemiga tegelda, ning hr Jørgenseni, Paolo Casacat ja hr Böschi, kes praegu siin viibivad, ning mu kolleege Ingeborg Grässlet, Alexander Stubbi ja teisi.

Tahaksin öelda, et Alexander Stubb küsis minult, mida ma tahaksin välja jätta, ja ma pean ütlema, et jätaksin kohe välja viite abikaasa tegevusele. Mul on meeles, et väga suure probleemi Euroopa Liidus põhjustas mitte abikaasa küsimus, vaid midagi sellesarnast: vihjan praegu Edith Cressoni juhtumile. Sellega tahan ma öelda, et me ei peaks asetama endale selliseid piiranguid ning peaksime tegema seda, mis on loogiline, mitte seda, mis on ebaloogiline. Igatahes on isegi selle täiskogu liikmetel õigus pereelule ja eraelule.

Soovin samuti öelda, et seame jätkuvalt paljudele liikmesriikidele eeskujuks, kuidas EL kulutab oma fonde paremini ja tõhusamalt, madalate halduskuludega ja tulemuslikumalt kui teatavad liikmesriigid. Seda eellähetust, millega me kõik nõustusime, kasutasid mõned liikmesriigid – need, kes keelduvad seletamast, kuidas nad kulutasid 80% ühenduse fondidest, ning naeravad siis, kui meie keeldume ELi raamatupidamisaruannet heaks kiitmast – põhjendusena, et ühisesse fondi vähem raha anda, piirates ELi tegevust, tõrjudes meie süüdistust, et need on liikmesriigid, kes ei kasuta raha korralikult, ning kasutades seda argumendina, et keelduda parlamendile andmast rohkem kui 1%.

Tänan, hr president, ning ma soovin ka hr Kallasele kõike head eesmärgi taotlemisel, mida parlament nii soojalt toetab.

  President. - Arutelu on lõppenud

Hääletus toimub homme.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Véronique Mathieu (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Pomés Ruizi raportis võetakse teisest küljest küllaltki õigesti arvesse seisukohta, et tuleb siiski teha suuri jõupingutusi, enne kui saavutame läbipaistvuse finantsküsimustes. Eelarve peadirektoraadi 2006. aasta tegevusaruande analüüsis on määratletud, mis tuleb ära teha enne läbipaistvuse saavutamist ELi raamatupidamisaruandes. Näiteks ühisele põllumajanduspoliitikale eraldatud rahaliste vahendite läbivaatamine näitab, et komisjonile kättesaadavad vahendid ei võimalda alati liikmesriikide esitatud andmete täpsust tagada.

Kui tahame varasemaid eelarvega seotud muudatusi vältida, peab komisjon parandama teabe kvaliteeti, mida avalikkusele antakse ühenduse rahaliste vahendite saajate kohta, ning tegema seda viivitamata, võttes rea konkreetseid meetmeid: ühenduse rahaliste vahendite saajate kohta avaldatud andmete ratsionaliseerimine, üldise otsingumootori loomine, petturite „musta nimekirja” avaldamine ja nõnda edasi. Range, tõhusa ja läbipaistva kontrolli tagamiseks liikmesriikidele jaotatud ühenduse rahaliste vahendite üle peaks komisjon tulevikus poliitiliselt vastutama teabe eest, mida ta avaldab.