Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2006/2268(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0009/2008

Esitatud tekstid :

A6-0009/2008

Arutelud :

PV 18/02/2008 - 22
CRE 18/02/2008 - 22

Hääletused :

PV 19/02/2008 - 6.17
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0052

Istungi stenogramm
Esmaspäev, 18. veebruar 2008 - Strasbourg EÜT väljaanne

22. henduse finantshuvide kaitse – pettustevastane võitlus – 2005. ja 2006. aasta aruanded (arutelu)
PV
MPphoto
 
 

  President. - Järgmine päevakorrapunkt on eelarvekontrollikomisjoni nimel hr Musotto poolt koostatud raport (A6-0009/2008): henduse finantshuvide kaitse – pettustevastane võitlus – 2005. ja 2006. aasta aruanded [2006/2268(INI)].

 
  
MPphoto
 
 

  Francesco Musotto, raportöör. - (IT) Hr president, volinik, daamid ja härrad, ma tahaksin alustada hr Kallase tänamisega väärtusliku koostöö eest Euroopa Parlamendiga oma tegevuses. Olen sama tänulik ka OLAFile selle direktori Franz-Hermann Brüneri isikus tema piiritu toetuse eest ja töö eest, mida OLAFis tehakse ja mis ei ole kaugeltki kerge. Lõpuks tahan tänada kõiki oma kolleege nende kasuliku panuse eest, samuti ka kõiki riiklikke asutusi ja institutsioone, kes tegid meiega koostööd selle raske ülesande juures, eriti – kui tohin – siis Itaalia Guardia di finanzat, kelle suhtumine selles valdkonnas oli ülimalt professionaalne.

henduse finantshuvide kaitse on tohutu tähtsusega teema, mis mõjutab meid otseselt nii riikide kui ka kodanikena; seetõttu tuleb seda käsitleda asjakohase ranguse ja otsusekindlusega.

Tänane resolutsioon on kavatsetud praktilise vastusena murettekitavale nähtusele – pettusele ühenduses. Kogutud andmed…

(President katkestab kõneleja, et kutsuda korrale mõningaid liikmeid, kes istungit segavad)

Tänan, hr president. Me räägime läbipaistvusest ja kohe tekib vajadus tavapärase viisakuse järele.

Tänane resolutsioon on kavatsetud praktilise vastusena murettekitavale nähtusele – pettusele ühenduses. Kogutud andmed on murettekitavad: ühenduse omavahendite, põllumajanduskulude ja struktuurimeetmete valdkonnas teatati 2006. aastal eeskirjade eiramistest kogusummas 1 143 miljoni euro väärtuses, võrreldes 1 024 miljoni euroga eelmisel aastal. Statistika näitab eeskirjade eiramiste pidevat kasvu.

Rõhutaksin siiski, et eeskirjade eiramiste suur arv ei pea tingimata tähendama pettuse kõrget esinemissagedust; see võib näidata ka seda, et järelevalvemeetmed kohapeal on tõhusad ning et liikmesriikide ja komisjoni vahel on tihe koostöö. Oma 2006. aasta aruandes rõhutas komisjon õigusega sellise koostöö tähtsust pettuste ärahoidmisel ja vahendite tagasinõudmisel. Siiani on statistika toetunud väga erinevatele riiklikele struktuuridele koos erinevate haldus-, kohtu-, järelevalve- ja kontrollisüsteemidega.

Eriti vastuvõtmatuks loeme me seda, et Hispaania ja Saksamaa ei edastanud komisjonile teavet eeskirjade eiramiste kohta elektroonilises vormis, kuigi kõigil liikmesriikidel on kohustus seda teha. henduse eeskirju ja pettusevastasest võitlusest tulenevaid kohustusi tuleb rakendada ühtviisi kõikides riikides. Sel eesmärgil on väga oluline tihedam koostöö liikmesriikide ja komisjoni vahel, et kaitsta ühenduse finantshuve, mida tuleb pidada ühisteks huvideks, ning seada need riiklikest huvidest kõrgemale.

Järelevalve teostajate ja kohalike haldusasutuste vahel on vaja tihedamat koostoimet koordineerimise ja teabevahetuse valdkonnas. Hoides fondide korraldamise ja väljamaksete tegemise kesktasandil, muutub vajalikuks keerukas rakenduskord ning kasvab vahemaa finantsasutuste ja toetuste saajate vahel.

Eeskirjade lihtsustamine on teine põhipunkt, mida raportis käsitletakse. Programmitöö periood 2000–2006 tõestas tegelikult, et liiga keerulised eeskirjad mängisid avastatud eiramistes oma osa.

Lõpuks, vaatamata väikesele paranemisele toetuste tagasimaksmises, jääb tagasimaksmine ikkagi probleemiks, mis teeb ühenduse eelarvele tohutut kahju. Eriti vastuvõtmatu on 39 kuu pikkune ajavahemik eiramise toimepaneku ja sellest komisjonile teatamise vahel, sest selline viivitamine muudab tagasimaksmise palju raskemaks, kui mitte võimatuks.

 
  
  

ISTUNGIT JUHATAB: MARIO MAURO
Asepresident

 
  
MPphoto
 
 

  Siim Kallas, komisjoni asepresident. - Härra president, hr Musotto raport hõlmab kaht aastat jõupingutusi parandada Euroopa Liidu finantshuvide kaitset. Usaldusväärne finantsjuhtimise süsteem vajab keskendumist kulutustele, eeskirjade eiramiste kontrollimist ja nende vastu võitlemist, seda eriti niisuguste eiramiste puhul, mis on toime pandud pettuse kavatsusega.

Raportis on palju tähelepanu pööratud samadele asjadele mis heakskiidu andmise aruandes, pidades muidugi finantshuvide kaitsmist silmas usaldusväärse finantsjuhtimise põhielemendina, ent rõhuasetus on erinev.

Tahaksin raportööri hr Musottot soojalt tänada väga täpse raporti eest, mis keskendub põhiküsimustele ning esitab komisjonile palju nõudeid jõupingutusi tugevdada.

Lubage mul kommenteerida neist nelja. Esiteks liikmesriikide roll: raportis kasutatakse suurt hulka arve ja statistikat liikmesriikide eiramiste ja nende finantstagajärgede kohta. Selles ei kõhelda osutamast, et mõned liikmesriigid tulevad paremini toime kui teised. Rõhutaksin veel kord, et eiramiste suur hulk ei pruugi tingimata tähendada pettuste kõrget esinemissagedust, vaid võib olla heaks näitajaks tõhusast ja põhjalikust kontrollist.

Kui ma komisjonile juulis aruande esitasin, rõhutasin ma vajadust tagada liikmesriikide täpne, täielik ja õigeaegne andmete esitamine eiramiste kohta. Korralik teabevoog liikmesriikide ja komisjoni vahel on olulise tähtsusega vahendite tõhusa tagasinõudmise ja petturite vastaste ühismeetmete puhul. Paljud neist teevadki seda, kuid ikka veel on võimalusi edasiarenduseks. Euroopa Parlamendi toetusel ei kõhkle komisjon liikmesriikidele meelde tuletamast nende kohustusi.

Olen täiesti nõus üleskutsega selles nõukogule esitatavas raportis: koguda aastaaruanded ja neid ministeeriumide tasemel kaaluda. ELi finantsjuhtimise süsteem on keeruline, sest vastutust jagatakse liikmesriikidega. Teravdatud tähelepanu riiklikele avaldustele, mis suunab vastutuse kulutuste eest ka liikmesriikidele, peaks käima käsikäes koostööga eitamiste ärahoidmisel ja pettuse vastu võitlemisel.

Tervitan suuresti raporti rõhuasetust süstemaatilistele ja üldistele küsimustele, mitte üksikjuhtumitele, mille uurimise osas, nagu te teate, OLAF on sõltumatu.

Komisjon nõustub täielikult Euroopa Parlamendiga, et on tarvis sügavamalt analüüsida liikmesriikides kehtivaid eiramiste vastu võitlemise süsteeme, neid toetada ning võimaldada koostööd ja teabevahetust. See küsimus võetakse üles 2008. aasta aruandes. Komisjoni tänavuaastane aruanne valgustab riskianalüüsi ja riskijuhtimise teemasid, välja arvatud andmebaasid ja varajase hoiatamise vahendid. Lisaks uuritakse raportis liikmesriikide astutud samme, et parandada väljamaksmata või alusetult makstud summade tagasimaksmist, samuti siseriiklike seaduste mehhanisme tasakaalustamise kaudu tagasimaksmiseks. Raportis sisalduvad ka andmed tagasimakstud summade ja finantskorrektsioonide kohta, eriti kui väljamakse polnud tehtud kooskõlas ühenduse eeskirjadega.

Organiseeritud kuritegevuse, näiteks maffia osa ELi finantshuvide kahjustamisel on raportöörile südamelähedane teema. OLAF on andnud oma panuse organiseeritud kuritegevuse ohu hindamisse (OCTA), mille koostas Europol. Mul on hea meel teatada, et palusin mõlemat asutust koostööd sel teemal jätkata.

Käibemaksu- ja tollipettused toimuvad seal, kus liigub suur raha. Kahjuks on see valdkond, milles koostöö liikmesriikidega on tihti raske. Teen väga lühidalt ja viitan sellele, mida tahan öelda Newton Dunni raporti kohta, ning tänan Euroopa Parlamenti tema jätkuva toetuse eest, rõhutades kasulikku rolli, mida ELi tasemel koostöö võib selles valdkonnas tuua.

Mu neljas ja viimane kommentaar on OLAFi määruse läbivaatamise kohta. Komisjon esitas selle kohta ettepaneku 2006. aasta mais. Olen endiselt veendunud, et selles tõstatatakse ülimalt tähtsaid küsimusi seoses Euroopa Pettustevastase Ameti tulemusliku funktsioneerimisega, nimelt teabevoog, menetlusõigused ja kaebuste mehhanism, järelevalvekomitee roll ning, üldisemalt, juhtimine ja aruandekohustus. Ma loodan väga, et saame juba lähitulevikus alustada institutsioonidevahelisi läbirääkimisi lahenduste leidmiseks ning teeme nendes olulistes küsimustes edusamme.

Musotto raport kordab soovi kokku koondada pettustevastased õigusaktid. Poliitilisest vaatepunktist toetan seda täielikult, kuid tehniliselt saab see olema raske ülesanne. Komisjon on valmis edastama taotletud analüüsi Euroopa Parlamendile käesoleva aasta maiks.

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Březina, regionaalarengukomisjoni arvamuse koostaja - (CS) Hr president, daamid ja härrad, meie ees on raport ELi finantshuvide kaitsmise kohta, millel on mõnevõrra mitmetähenduslik alapealkiri: „Pettustevastane võitlus”.

Tegelikult on raportis keskendutud mitte pettusele kui sellisele, vaid pigem eeskirjade eiramistele. Kui pettus eeldab pahatahtlikku kavatsust, siis eiramine võib olla hooletuse või ebakorrektse raamatupidamise tulemuseks. Delikaatsetes valdkondades, nagu näiteks finantssuhted ELis, tuleks sellist terminoloogiat kasutada ettevaatlikult.

Regionaalarengukomisjoni raportöörina on mul kahju, et struktuurifondide rahastatavates projektides avastatud eiramiste arv on suurenenud. See näitab mõningaid liikmesriike ja nende sisekontrollimehhanisme halvas valguses. Raskused nende riikidega ei tohiks aga siiski saada põhjuseks ümber hinnata kehtiv detsentraliseeritud juhtimise süsteem, mille abil struktuurifonde hallatakse. Vastutus on ilmne; see on individuaalne ning sellisena peab see olema ka täitmisele pööratav.

Finantskontrolli asjakohase taseme saavutamine üksikutes liikmesriikides on esimene vajalik samm. Järgmine samm on tagada alusetult väljamakstud summade tagasimaksmine. Võimalik lähenemisviis sellele probleemile võiks olla regulaarsete väljamaksete vähendamine neile liikmesriikidele, kes viivitavad eeskirjade vastastel asjaoludel makstud summade tagastamisega.

Puudulike kontrollimehhanismide olemasolu võib kahjustada usaldust struktuurifondide süsteemi vastu ning heita halba valgust ELile tervikuna.

Pealegi vajame me avatumat ja läbipaistvamat kontrolli. Tahaksin seetõttu väljendada oma toetust Euroopa läbipaistvuse algatusele, mille kohaselt võiks avaldada andmed struktuurifondidelt toetuste saajate kohta. Kuna me räägime riiklike vahendite haldamisest, tuleks selliste toetuste saajatele kehtestada mõningad nõuded.

Juhtimissüsteemide parema hindamise eelduseks on tihedam koostöö kontrollikojaga, mis praeguse ajani on puudunud. Kuna on tõsi, et kontrollikoja aruanded on Euroopa institutsioonidele tüütavaks lugemismaterjaliks, võiks see seda enam olla põhjuseks neile rohkem tähelepanu pühendada ning on kindlasti parem variant kui peita pea liiva alla ja vastutusest kõrvale hiilida.

 
  
MPphoto
 
 

  Kyösti Virrankoski, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamuse koostaja. - (FI) Hr president, Francesco Musotto on koostanud suurepärase raporti Euroopa Pettustevastase Ameti tegevusest aastatel 2005–2006 ning ma tahan selle eest siirast tänu avaldada. Liikmesriikide poolt teatatud eiramiste arv on 2006. aastal tõusnud rahaliselt väärtuselt samaväärseks 1 143 miljoni euroga. Sellest langeb Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi osaks 87 miljonit eurot. Kuigi see on ainult 0,17% üldistest 49,7 miljardi suurustest põllumajanduskuludest, tuleb sellele siiski tõsist tähelepanu pöörata. Umbes kolmandik nendest eiramistest olid otsese pettuse juhtumid.

Uue määruse abil on liikmesriigid suutelised alusetult väljamakstud summasid tagasi maksma hõlpsamalt kui varem. Sellepärast peavad põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon ning eelarvekontrollikomisjon kahetsusväärseks, et nende toetuste tagasimaksmise tase on endiselt madal. Komisjon peaks tagasimaksmise protsessi kiirendama ja vajaduse korral parandusmeetmeid kohaldama. Mõlemad parlamendikomisjonid pakuvad Euroopa Komisjonile ka oma täielikku toetust, et karmilt kohaldada maksete peatamise võimalust, kui komisjon ei saa täielikke tagatisi, et rahalistest vahenditest toetust saaval liikmesriigil on usaldusväärne haldus- ja kontrollisüsteem.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  Ingeborg Grässle, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (DE) Hr president, volinik, daamid ja härrad, fraktsioon PPE-DE vastutab pettustevastase raporti koostamise eest esimest korda ning me oleme väga tänulikud hr Musottole, et ta pööras oma raportis peatähelepanu OLAFi tegevusele ja koostööle liikmesriikidega. Ta pidi väga kõvasti töötama, et tutvuda 630 lehekülje 2005. ja 2006. aasta statistilise materjaliga pettustevastase võitluse kohta. Tema ülevaade annab väga kirju pildi ja ma usun, et peame siin tõesti midagi ette võtma. Eeskirjade eiramiste avastamine ei tundu liikmesriikide jaoks olevat eriti tähtis probleem. See ilmneb asjaolust, et jälle kord puudub nõukogu sellelt väga tähtsalt arutelult, vaatamata asjaolule, et eelarvepädeva institutsiooni teise haruna võiks ta muretseda, mis juhtub maksumaksjate rahaga, mille haldamise ja väljamaksmise eest ta on vastutav.

Raportöör teeb ettepaneku võtta ametlikke meetmeid Saksamaa ja Hispaania vastu ELi õiguse rikkumise pärast. Hispaania esitas eiramiste kohta andmed ainult paberkandjal. Lisaks on need andmed äärmiselt pealiskaudsed, nagu ilmneb struktuurifondide 18. aruandest.

Saksamaa on väga eriline juhtum. Tal võtab andmete esitamine kauem aega kui teistel liikmesriikidel ning ta on ainus riik, kes ei avalikusta nimesid. Kuidas saab OLAF oma tööd teha ilma nimedeta? Petturid varjuvad siin andmekaitse taha, sest on tõsiasi, hr Březina, et 15–20% eiramistel on mõnevõrra petturlik taust. Saksamaa seab ka takistusi OLAFi tööle kohalikul tasandil, seda eriti tollieeskirjade rikkumise ja eksporditoetuste osas. Me kutsume komisjoni üles aru andma iga liikmesriigi kohta ning selle tahtmise või mittetahtmise kohta koostööd teha ning tegema seda senikaua kuni OLAFi järgmine aruanne on valmis.

Meie fraktsiooni seisukoht on, et OLAFi õiguslike aluste peatset reformi tuleb kasutada eelkõige töötingimuste parandamiseks OLAFi koostööl liikmesriikidega. Tahaksin öelda soojad tänusõnad ka OLAFile endale ning töötajatele, kes tegutsevad väga raskel alal. Arvan, et tulemused väärisid tõesti seda kontrolli. Siiski olen ma ka veendunud, et need tulemused võiksid paraneda parema koostöö läbi liikmesriikidega.

 
  
MPphoto
 
 

  Szabolcs Fazakas, fraktsiooni PSE nimel. – (HU) Hr president, hr asepresident, daamid ja härrad, Euroopa Parlamendi kavatsus kaitsta Euroopa Liidu finantshuve on üks tema kõige raskemaid ülesandeid, sest, nagu kõigil parlamentidel, on tal õigus ja kohustus jälgida kulutusi. Lisaks on Euroopas üha laiemalt levimas arvamus, et ELi rahaliste vahendite eest kantakse ebapiisavalt hoolt, nii et meil on selles suhtes avalikkuse, meie valijate ja meie maksumaksjate ees poliitiline võlgnevus.

Me rakendame selle õigusliku ja poliitilise võlasuhte praktikasse eelkõige heakskiidu andmise menetluse kaudu, kuid lisaks oleme koostanud ka regulaarseid raporteid ELi finantshuvide kaitsmise ja pettustevastase võitluse kohta. Seda tehes pole meie eesmärk mitte sensatsiooni tekitada või skandaali põhjustada, vaid kujutada olukorda objektiivselt ja lahendada kõik probleemid.

Tahaksin kasutada võimalust õnnitleda oma kaasparlamendiliiget hr Musottot tema eeskujuliku raporti puhul ning väljendada tänu komisjoni asepresidendile hr Kallasele ja OLAFi peadirektorile hr Brünerile konstruktiivse koostöö eest, mida ka nemad on selles valdkonnas üles näidanud.

Vaatamata asjaolule, et neid kõrgetasemelisi raporteid aasta aasta järel suure tunnustusega tervitatakse, tunneme me vahel siin Euroopa institutsioonides, et võitleksime justkui tuuleveskitega, sest raportite resolutsioonid leiavad nõukogu poolt vastuseisu, mille tulemusena komisjon ei ole suuteline aastate kaupa vajalikke meetmeid võtma.

Me usume, et kõige nõrgem lüli on liikmesriikide suhtumine, sest mõnedes liikmesriikides – meie kaasliige pr Grässle rääkis just sellega seoses Saksamaast – ei saada aru, kui väga tähtis on tagada, et ELi rahalisi vahendeid kasutataks vastavalt eeskirjadele, et kulutuste üle toimub kontroll ja et kõik alusetult väljamakstud summad nõutakse tagasi.

Me peame seda eriti kahetsusväärseks, et käibemaksupettus nn karusellitehingute kujul on hakanud Euroopas üha laiemalt levima, jõudes summadeni, mille väljendamiseks ei jätku enam numbreid, kuigi mõnede hinnangute kohaselt võivad need olla umbes 35–40% ELi eelarvest. On aeg võtta otsustavaid meetmeid ka selles suhtes, nii Euroopa asjade haldamise huvides kui ka avaliku arvamuse huvides. Tänan teid väga.

 
  
MPphoto
 
 

  Zbigniew Krzysztof Kuźmiuk, fraktsiooni UEN nimel. (PL) Hr president, kuna ma võtan sõna fraktsiooni Liit Rahvusriikide Euroopa eest nimel seoses ühenduse finantshuvide kaitsmisega, siis tahaksin juhtida tähelepanu järgmistele küsimustele. Esiteks: omavahendite valdkonnas on toimunud eeskirjade eiramistega seotud summade märgatav kasv – 328 miljonit eurot 2005. aastal ja 353 miljonit eurot 2006.  aastal, võrreldes 212 miljoni euroga 2004. aastal. Peaksin märkima ka eiramistega seotud summade kasvu struktuurimeetmete valdkonnas: 703 miljonit eurot 2006. aastal võrreldes 601 miljoni euroga 2005. aastal.

Teiseks: põllumajanduse valdkonnas on täheldatud eiramistega seotud summade vähenemist. 2006. aastal oli see number 82 miljonit eurot, võrreldes 102 miljoni euroga 2005. aastal. See vähenemine on väärt eraldi äramärkimist, sest väga sageli on põllumajanduskulud seotud suure hulga toetusesaajatega – põllumajandusettevõtjatega – kes tihtipeale peavad toetuse saamiseks ise hakkama saama keerulise raamatupidamisaruandluse protseduuriga.

Kolmandaks: tahaksin juhtida tähelepanu raportis esitatud väitele, et mõned peamised põhjused eiramiste esinemiseks eelarvekulutustes on keerulised põhimõtted programmide koostamisel ning ebapiisavad järelevalve- ja kontrollimeetodid.

Neljandaks: üleskutse suuremale läbipaistvusele, kui tuleb märkida ka premeerimisvahendeid.

Sellise läbipaistvuse oluline tunnusjoon on liikmesriikide kohustus avaldada teavet projektide ja ühenduse vahenditest makstavate toetuste saajate kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Bart Staes, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (NL) Hr president, volinik ütles sedasama: raport kattub tõepoolest heakskiidu andmise menetlusega. Ka selles mõttes on käesolev arutelu soojenduseks järgmisel nädalal toimuvale kuulamisele koos volinike Špidla ja Hübneriga. Me teame avastatud eiramiste arvu. Need ei anna muidugi kogu pilti, kuid need räägivad meile paljugi omavahendite, põllumajanduse ja struktuurifondide poliitilistes valdkondades avastatud probleemidest. Raportis mainitakse kokku 1,1 miljardi euro väärtuses avastatud eiramisi ja selline suundumus kasvab. Oleme tagasi 2002. aasta tasemel pärast 2003., 2004. ja 2005. aasta suuremaid numbreid. Põllumajandusel läheb suhteliselt hästi.

Probleemsed sektorid on ilmselgelt omavahendid ja struktuurifondid: omavahendites avastatud eiramiste ulatus on 325 miljonit eurot ja struktuurifondides 700 miljonit eurot. Struktuurifondide valdkonnas toimus 84% avastatud eiramistest viies liikmesriigis. Kõik huvitatud isikud võivad hr Musotto raportist lugeda, milliste riikidega on tegemist. See on tõepoolest üpris märkimisväärne. Samuti tuleb meeles pidada, et perioodil enne 2006. aastat kuulus tagasinõudmisele veel 1 miljard eurot ning kontrollikoda ütleb, et 2006. aastal poleks 12% struktuurifondidest pidanud välja makstama. Selline on kontekst, milles käesolev heakskiidu andmise menetlus toimub, ning see valmistab meile väga palju muret. Tuleme selle juurde veel tagasi.

Seoses omavahenditega tuleb sigarettidega seotud pettuse probleem tõsiselt käsile võtta. Meil on kokkulepe Philip Morrisega. On ka uus kokkulepe Japan Tobaccoga, mis peaks andma palju raha ning ühtlasi kaasa tooma salakaubaveo vähenemise. Omavahendite peamine probleemne ala on käibemaksuga seotud karussellitehingud. Numbrid on kirja pandud: mängus on tohutud summad, mis ulatuvad miljarditesse eurodesse. hendkuningriigi ülemkojas tehtud uurimus valgustab seda küsimust rohkem. Mul on hea meel, et Euroopa Parlament sellega tegelema hakkab. Majandus- ja rahanduskomisjon on juba korraldanud kuulamise ning eelarvekontrollikomisjon teeb sedasama 4. või 5. mail. Loodan, et suudan raportöörina koostada käibemaksuga seotud karussellitehingute kohta sama hea raporti nagu on minu raport sigarettidega seotud pettusest.

 
  
MPphoto
 
 

  Derek Roland Clark, fraktsiooni IND/DEM nimel. –Hr president, see raport on pikk nimekiri nurjumiste kohta. See kujutab graafiliselt, kuidas „eeskirjade eiramisteks” nimetatud pettuste hulk pidevalt kasvab ning kuidas katsed sellega tegelda nurjuvad. Selles tunnistatakse avalikult, et pettuste summa omavahendite valdkonnas – põllumajanduskulud ja liikmesriikide struktuurimeetmed – oli 2006. aastal kokku 1 143 miljonit eurot. 2003. aastal oli see 922 miljonit eurot, nii et kõigest nelja aastaga on pettustega seotud summa kasvanud üle 200 miljoni euro.

Tahaksin kõigile siin institutsioonis meelde tuletada, et need ei ole mingid tähtsusetud rahasummad, vaid see on maksumaksjate raha. Euroopa Liitu rahastavad tema kodanikud, kaasa arvatud suure surve all olevad maksumaksjad hendkuningriigis. Oma raha eest väärivad nad midagi paremat kui see. Kõigi liikmesriikide valitsused peaksid juba ütlema: „Aitab!” ning need kohutavad numbrid annavad aina rohkem põhjust, miks minu koduriigi valitsus peaks au sees pidama oma manifestiga kinnitatud kohustust võimaldada hendkuningriigi elanikkonnale referendum seoses Lissaboni lepinguga.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI). – (DE) Hr president, pole saladus, et Euroopa Liit on aastaid võidelnud, et oma finantse kontrolli alla saada. Me rahastame suuri äriühinguid, kes siis ühest liikmesriigist teise üle kolivad, samal ajal kui väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted jäävad tühjade kätega. Tõesti, tihtipeale tundub, et EL ei teagi, keda ta tegelikult rahastab ja kes on niiditõmbajad. Minu arvates on lobitöötajate nimekiri ülemäära pikk.

Arvukad eiramised jätavad kibeda järelmaitse, eriti kui neil on otsene side ELi institutsioonidega. Sellega seoses annab meile olulise märguande ELi vahendite külmutamine Bulgaaria jaoks, kuni korruptsioonijuhtumid on selgitatud. Samuti fakt, et mõnedel liikmesriikidel puudub nähtavasti huvi alusetult välja makstud vahendite tagasimaksmise vastu. Kui alles praegu jõutakse lõpule 1990. aastatest pärit juhtumitega, siis ilmselt liiguvad asjad ELis liiga aeglaselt.

 
  
MPphoto
 
 

  Ville Itälä (PPE-DE).(FI) Hr president, ma tahan tänada raportööri hr Musottot. Ta on teinud väga põhjalikku ja eeskujulikku tööd. See raport on määrava tähtsusega ning pettustevastane võitlus on miski, mille suhtes avalik usaldus on kas võidetud või kaotatud. Minu arvates on selles raportis kolm väga tähtsat probleemi, mis vajavad lahendamist.

Kõigepealt on vastuvõtmatu, et mõned riigid isegi ei esita teavet põllumajanduskulude kohta. Saksamaa ja Hispaania on selle otseseks näiteks ning Saksamaa isegi ei märgi eraisikute ja äriühingute üksikasju, mida Euroopa Pettustevastane Amet kindlasti vajab, et nende küsimustega tegeleda. See on ilmselgelt suhtumine, mida me ei tohi lubada: kõik liikmesriigid peavad eeskirju täitma. Kui suured riigid annavad halba eeskuju, siis pole olukord kuigi hea.

Teine probleem on see, et eiramistest teatamine võib võtta kuni 39 kuud – see on rohkem kui kolm aastat. See on kaugelt liiga pikk aeg ega sisenda usaldust väite vastu, et liikmesriigid tegutsevad piisava valvsusega.

Kolmas, väga huvitav ja oluline probleem on see, et selles valdkonnas esineb ka organiseeritud kuritegevust. Praegu on see nii tõsine, et tuleb võtta kõik meetmed seda liiki kuritegude lõpetamiseks.

See on väga oluline raport ning tuleb teha kõik jõupingutused, et parandada olukorda ja võita üldsuse usaldus.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  Herbert Bösch (PSE). – (DE) Hr president, daamid ja härrad, tahaksin edastada raportöörile oma siirad õnnitlused. Pole kerge ülesanne koostada nii terviklik uus toimik ja ma arvan, et võime olla uhked, et hr Musotto on teinud nii suurepärast tööd. Ma arvan, et võime täna seda veendunult öelda, arvestades, et homme sellesse raportisse muudatusi ei tehta. Ka selle eest tuleb raportöörile tunnustust avaldada.

Teiseks ei paku ühele eelarveasutusele nähtavasti mingit huvi välja selgitada, mis juhtub maksumaksjate rahaga. Kordan jälle, et nõukogu hiilib mööda oma kohustusest. Millal me ka ei räägiks sellest, kuidas Euroopa maksumaksjate raha kasutatakse, ning püüaks leida lahendusi rasketele küsimustele, nõukogu lihtsalt puudub arutelult. Siiski, me oleme näinud – ja see toob mu teema juurde, mis juhtub heakskiidu andmisega meie parlamendikomisjonis – et aastate jooksul on vähenenud eeskirjade eiramine põllumajanduspoliitika valdkonnas, kus oleme otsustavalt toiminud ja välja arendanud otseste väljamaksete kontrollisüsteemid.

Teisest küljest, struktuuripoliitikas, kus pole midagi tehtud ning kus me oleme lihtsalt istunud ja sündmuste toimumist jälginud, on näitajad muutunud aina suuremaks ja suuremaks. See on olnud aastaid silmnähtav ning leidnud aastaid pidevat kajastamist pettustevastastes raportites. Volinik Kallas näeb 2006. aasta heakskiidu andmisel, et see on probleem, ning me ootame, et ta võtaks meetmeid, mitte lihtsalt ei istuks käed rüpes ega vaataks pealt.

Sellepärast ma tahangi, volinik, et ütleksite neile liikmesriikidele, kes käituvad nii, nagu meie kõigi poolt koostatud eeskirjad nende kohta ei kehtikski, ning sedasama ütles ka raportöör koos täieliku toetusega kõigilt eelkõnelejatelt: me tahame teile öelda: „Hästi, külmutame siis 10% teie rahalistest vahenditest. See raha jääb reservi ja te võite selle saada siis, kui olete asjakohased meetmed võtnud.” See on parlamendi poolt väga praktiline nõudmine. See ei ole tegevuskava; see on praktiline tegevus. See on see, mida me komisjonilt ootame, ning siis oleme me väga rahul.

Veel kord õnnitlused raportöörile.

 
  
MPphoto
 
 

  Mairead McGuinness (PPE-DE). – Hr president, nagu teisedki kõnelejad tahaksin ma õnnitleda raportööri selle väga olulise raporti puhul.

Ma olen valmis sellest arutelust osa võtma rõhuasetuse tõttu põllumajandusele. Teised kõnelejad ütlesid, et kontrolli ja inspektsioonide osas on seal toimunud paranemine, eriti kui räägime põllumajandusettevõtjatele antud rahast, ning praegu toimub läbipaistvuse algatus eesmärgiga avaldada, mida põllumajandusettevõtjad saavad.

ks raskusi on põllumeeste puhul see, et nad tihtipeale arvavad ennast süüdi olevat, kuni pole tõestatud, et nad on süütud. Ilmselt ei saa ega taha keegi meie hulgast hakata pettust andestama ja kuna ELi eelarves on tegemist pettusega, siis on avalik arvamus Euroopa Liidu ja tema kogutud raha arvepidamise koha pealt väga vilets. Kui üldsus mõistaks Euroopa eelarvet paremini, tõstaksid nad pettuste pärast meie peale kisa veelgi kõvemini.

On oluline rõhutada erinevust pettuse ja eeskirjade eiramiste vahel, millest paljud on avastatud, kuna need kaks asja on väga erinevad. Me ei saa ennast karistada eiramiste pärast, kuid me peaksime karistama pettust ühenduse eelarve vastu. See on küsimus, mis hõlmab liikmesriike – nagu ütles eelkõneleja – kuna kõik liikmesriigid on liitunud Euroopa Liiduga heas usus ja andnud teatavate poliitikatega seoses vahendeid ühiskasutusse, ning nüüd peame meie tagama, et ühiskasutuseks antud raha oleks hästi kasutatud ja et avalike vahendite vastu ei toimuks mingit pettust.

Liikmesriike, kellele pettused korda ei lähe ja kes nendesse kergelt suhtuvad, tuleks mingil moel karistada, kuid on väga oluline, et kannatada ei saaks ka liikmesriigid, kes selles valdkonnas õigesti tegutsevad. Seetõttu on komisjonil oluline võtta meetmeid liikmesriikide tasandil.

Lõpetan, korrates väga olulist mõtet, et põllumajanduse valdkonnas möllavad nüüd väga tugevad tunded nende seas, kes majandavad nõnda, et tunnevad ennast mõnikord süüdlastena, kuni pole tõestatud, et nad on süütud. See on vastuvõtmatu ning seepärast peame me tasakaalu väga täpselt paika seadma.

 
  
MPphoto
 
 

  Bart Staes (Verts/ALE). – (NL) Hr president, tänan, et te mulle jälle sõna andsite. Igaüks, kes on jälginud mind mu ametis ja mu poliitilisi avaldusi, teab, et ma olen kriitiline poliitik ning et ma olen ühtlasi väga kriitiline ka Euroopa Liidu suhtes, kuid et ma pooldan Euroopat siiski väga tugevasti. Seetõttu ei saa ma ignoreerida hr Clarki sõnu, kes on vahepeal istungisaalist lahkunud. Nagu kõik euroskeptikud, kasutab hr Clark juhuslikult läbisegi pooltõdesid, täielikke valesid ja hulgaliselt liiga lihtsustatud käsitlusi. Näiteks rääkis ta oma kõnes mitme miljoni suurusest pettusest, kuigi raportis öeldakse selgesti, et tegemist on eeskirjade eiramistega. Ta asendab alati sõna „eiramine” sõnaga „pettus”. See on jäme viga, sest mitte nii pole raportis öeldud.

Teiseks kõneleb ta nii, nagu oleks iga katastroof, mis meid tabab, pärit Euroopa Liidust. Tahaksin lihtsalt paluda hr Clarkil lugeda hendkuningriigi ülemkoja aruannet käibemaksuga seotud karussellitehingute kohta. Siis ta näeb, et tema koduriigi valitsus pole suutnud seda käibemaksupettust lõpetada. Me räägime siin umbes 3,5–4,5 miljardi naela suurusest pettusest aastas. See on rohkem kui 10 miljonit naela päevas! See on märksa rohkem…

(President katkestab kõneleja)

 
  
MPphoto
 
 

  Dumitru Oprea (PPE-DE). – (RO) nnitlused hr Musotto raporti puhul. Arvan, et paljud eiramised ajavahemikul 2003–2006 oleksid leidnud vabandust 6. raamprogrammi esitluseeskirja muutmisest, kui võrrelda näiteks 5. raamprogrammiga. 5. raamprogrammis oli B osa anonüümne ning karistati mis tahes vihjet projekti esitanud riigile või isikule. 6. ja 7. raamprogrammist on anonüümsuse nõue kadunud. Kas on võimalik, et 8. raamprogrammis niisugust projektide eelnevat esitust enam ei kasutata?

 
  
MPphoto
 
 

  Ingeborg Grässle (PPE-DE). – (DE) Hr president, tänan, et te mulle jälle kõnelemiseks võimaluse andsite. Tahaksin tänada hr Böschi mitte ainult meie raportöörile tunnustuse avaldamise, vaid ka õigluse ja abi eest. Hr Bösch on tegelenud pettustevastase raportiga palju aastaid. Nüüd on meil see au, et oleme siin kokkuleppele jõudnud, ja ma arvan, et see on suurepärane märk eelarvekontrollikomisjoni tugevusest.

Oleme koondanud kogu oma tähelepanu liikmesriikidele. Komisjon peaks ühtlasi saama sellest sõnumi, et tahame aidata niisugust selgusepuudust lõpetada. Kui vaatame neid, kes tegelevad rahaliste vahendite tagasinõudmisega, siis leiame, et tegemist on väga erinevate arvamustega. Sellepärast me tegelemegi praegu selle aruteluga kui osaga heakskiidu andmise menetlusest. Järelikult pean ma tõepoolest paluma komisjonil julgus kokku võtta ja, kui nad midagi ei tea, siis seda öelda, nii et me saaksime aidata. Arvan, et kui selle küsimuse ühiselt käsile võtame, siis saavutame ühiselt ka edu. Veel kord väga palju tänu hr Böschile.

 
  
MPphoto
 
 

  Siim Kallas, komisjoni asepresident. - Hr president, tahaksin tänada austatud parlamendiliikmeid nende kommentaaride eest selle raporti kohta. Me leiame, et raport on väga täpne ja konstruktiivne. Mul on kõigest kaks märkust küsimuse kohta, mille paljud teist tõstatasid – nimelt, mis on eeskirjade eiramine, mis on pettus ja kuidas käsitleda vahendite tagasinõudmist?

Ma võin öelda, et meil on toimunud üks ettevalmistav kohtumine koos kontrollikoja asjaomaste töötajatega ja me püüdsime ühtlustada arusaama sellest, mis on mis. See aitab ehk kaasa kõigil meie tulevastel heakskiidu andmise aruteludel ning muidugi on kõik kolm raportit – sealhulgas ka järgmine – omavahel väga tihedalt seotud.

Teiseks: ma tõstatasin selle küsimuse koos nõukogu eesistujariigiga ning palusin arvesse võtta käesolevat parlamendi raportit selle menetlemise ajal, millega ma pean silmas, et seda dokumenti tuleks arutada Ecofini raames. Ma loodan, et nad seda teevad. Meie teeme seda kindlasti pärast selle raporti üle hääletamist, kui sellest on saanud ametlik dokument; samuti püüame me algatada arutelu nõukogus, sealhulgas ka asjaomaste allkomisjonide tasandil.

 
  
MPphoto
 
 

  Francesco Musotto, raportöör. - (IT) Hr president, daamid ja härrad, lubage mul kõigepealt tänada mu kolleege nende kenade sõnade eest ja eriti hr Böschi, kelle varasem töö mu raportile aluse rajas.

Tahaksin rõhutada paari punkti, millest peamine on vastastikune arusaamine volinik Kallasega, eriti mis puudutab rahaliste vahendite väljamaksmist haldavate reguleerimismehhanismide eripärasse. Komisjon on selles suhtes võtnud kohustuse. ks oluline aspekt, mida hr Kallas alla kriipsutas, on see, et mida rohkem on raskusi ja komplikatsioone, seda raskemaks muutub eeskirjade mõistmine ja seda kergemaks saab organiseeritud kuritegevusel kõige enne ja igas õigusvastase tegevuse vormis nendele nn hallidele aladele liikuda. Seetõttu on lihtsustamine – ja veel enam: lõhe kaotamine rahasummade väljamaksjate ja toetuste saajate vahel – veel üks vahend selguse, läbipaistvuse ja tervest süsteemist parema arusaamise saavutamiseks.

Tagasimaksed on väga tõsine küsimus. Menetlus on liiga aeglane ning võimalus karistada neid, kes Euroopa hendust petavad, tuleb tagada teatavate tagatiste või garantiidega, mida saab kohaldada pankade kaudu. On oluline kavandada tagasimaksmise tagamise meetmed ning eelkõige teha võimalikuks nende kulude katmine ning sellega kaasa aidata, parandada ja hõlbustada tagasimaksmise kiirust.

Arvan, et tänu mu kolleegide koostööle, heale tahtele ja poliitilisele pühendumusele oleme teinud ära suure töö. Ei saa kahtlust olla, et selline koostöö, selline valmisolek ja soov kaotada nähtus, mis nii tohutult kahjustab Euroopa hendust, on motiveeritud üksnes poliitilisest murest.

Muidugi ei ole nõukogu puudumine asja lihtsamaks teinud; nende esindaja kohalviibimine aitaks meil ehk isegi teada saada, mida nõukogu arvab. Kuid parlament on nendes põhimõtetes absoluutselt ühtne ja ühehäälne ning seepärast me usume, et oleme teinud midagi positiivset, mis annab meile usu tulevikku.

 
  
MPphoto
 
 

  President. - Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub 19. veebruaril 2008.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Edit Herczog (PSE), kirjalikult. (HU) Hr president, daamid ja härrad, õnnitlused raporti puhul, mis valgustab mitte üksnes lähimineviku õnnestumisi, vaid ka mõningaid kahetsusväärseid vajakajäämisi ja pikaajalisi võlgu.

Minu jaoks on see raport väga päevakajaline, sest Ungaris tehti otsus luua riiklik võltsimisvastane asutus. Sel asutusel oleks eelkõige koordineeriv funktsioon ühendada Ungari patendiametit, teisi valitsuse talitusi ja majandustegureid, oleksid sealhulgas ka funktsioonid, mis on seotud Euroopa Liidu alase andmeteenistusega.

Peame end valmistama pikaks ja väsitavaks võitluseks. Teadmised – kas siis kaitstud või avalikud – muutuvad aina laialdasemalt kättesaadavaks. hes ruumis eksponeeritud autost on võimalik kõrvalruumis 5 minutiga virtuaalne koopia teha. Tulemus pole sugugi halvem, lihtsalt odavam: jääb meie enda otsustada, kas osta sellest hoolimata kallim mudel. Me peame otsustama, kas soovime intellektuaalsete saavutuste ja innovatsiooni eest maksta, isegi kui meil on võimalus valida teine toode või teenus, millel ei ole lisandväärtust.

Selle tegemine nõuab märkimisväärset teadlikkust ja pühendumust. Me ei saa oodata, et üksikisikud neid seoseid omaks võtaksid ja väärtustel põhinevaid otsuseid teeksid, kui meie seaduseandjad ja valitsused seda teha ei suuda.

On eriti tähtis vähendada ELi rahaliste vahenditega seotud eeskirjade eiramiste hulk allapoole lubatud vigade määra: seda liiki pettus muudab Euroopa Liidu tervikuna naeruväärseks, kuna see toob kaasa ELi vahendite kasutamise viisil, mis on vastuolus ELi selgesõnaliste eesmärkidega.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika