Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2006/2092(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0015/2008

Esitatud tekstid :

A6-0015/2008

Arutelud :

PV 18/02/2008 - 25
CRE 18/02/2008 - 25

Hääletused :

PV 19/02/2008 - 6.18
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :


Istungi stenogramm
Esmaspäev, 18. veebruar 2008 - Strasbourg EÜT väljaanne

25. Tegurid, mis soodustavad terrorismitoetamist ja terroristide värbamist (arutelu)
Protokoll
MPphoto
 
 

  President. − Järgmine päevakorrapunkt on raport (A6-0015/2008), mille on kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni nimel koostanud Gérard Deprez, ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi soovitus nõukogule tegurite kohta, mis soodustavad terrorismi toetamist ja terroristide värbamist (2006/2092(INI)).

 
  
MPphoto
 
 

  Gérard Deprez, raportöör. – (FR) Hr president, raport, mida mul on au teile täna kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni nimel esitada, sai oma alguse ettepanekust, mille 2005. aasta lõpul esitas meie kolleeg hr Duquesne, kellele ma siinkohal tunnustust avaldan.

Soovin samuti rõhutada, et hulga selle raportiga seotud tööd tegi ära meie kolleeg Mayor Oreja, kes põhjustel, mida ma ei saa siin kommenteerida, otsustas pärast parlamendikomisjonis peetud hääletamist oma nime ära võtta.

Mis puutub parlamendile esitatud raporti sisusse, siis ma usun, et selle saab kokku võtta, koondades arvukad elemendid, millest see koosneb, neljaks peamiseks teemaks.

Esimene teema on ohu raskus ja püsivus. On vastuvaidlematu fakt, et terrorism üldiselt, ja džihaadi-terrorism eriti, on praegu üks tõsisemaid ähvardusi Euroopa Liidu kodanike julgeolekule. Toimusid verised rünnakud Madridis 2004. aastal ja Londonis 2005. aastal ning ärgem unustagem ka kõiki teisi katseid, mis on pärast seda nurjunud, kõik need annavad tunnistust selle ähvarduse püsivast ja tõsisest iseloomust. Sellest järeldub – ja raport on selles osas üpris kaalukas – et terrorismivastane võitlus peab jääma Euroopa Liidu ja tema liikmesriikide üheks prioriteediks.

Siiski, ja see on raporti teine teema, tuleb seda otsustavat terrorismivastast võitlust pidada teataval viisil. On olemas põhitõed, mida peab austama; vastasel korral me lõhume põhiväärtused, mis juhivad meie ühiskonda. Terrorismivastast võitlust tuleb pidada, lähtudes piinlikult täpsest inimõiguste ja põhivabaduste austamisest, sealhulgas eriti usuvabadusest ja õigusest õiglasele kohtumõistmisele.

Samal ajal, ja eriti kui tegemist on džihaadi terrorismiga, on oluline tõmmata eraldusjooned ühelt poolt kultuuride ja religioonide, teiselt poolt terrorismi vahele. Tohutul enamikul moslemitest, ja me ei tohi unustada, et nemad on need, kes olid peamised terrorismiohvrid Iraagis, Afganistanis ja Pakistanis, pole midagi tegemist äärmuslastega; nemad on need rühmad, kes moonutavad religiooni, mida nad väidavad järgivat, nii et me peame selle vastu võitlema.

Lõpuks, tõstes esile mõtet, et vihkamine ja frustratsioon on kaks tegurit, mis tekitavad radikaliseerumist, tuletab raport liikmesriikidele meelde, et võitlus diskrimineerimise kõigi vormide vastu ja eriti need meetmed, millega püütakse integreerida vähemusrühmi, on esmatähtis poliitika, mida tuleb rakendada, et edendada rahulikke, sallivaid ja häid suhteid meie ühiskonnas.

Kolmas teema on seotud meetmetega, mis on konkreetselt ette nähtud terroristliku tegevuse vältimiseks. Kuigi kirjas on pikk nimekiri soovitusi selles piirkonnas asuvatele liikmesriikidele, rõhutab raport vajadust olla valvsam propagandavahendite suhtes, eriti Internetis ja kohtades, kus peetakse jutlusi, ning üldse audiovisuaalses meedias.

Neljas teema hõlmab piiravaid meetmeid. Nende hulgas on nähtavasti üks meede, mis vajab esiletõstmist, sest see võib kindlasti põhjustada palju lahkarvamusi. See on esitatud raporti lõikes 10 ning teeb ettepaneku laiendada terroriakti mõistet ka terrorismi õigustamisele. Praegu ma pole kindel, kas sõna „õigustamine” on siinkohal sobiv – ja mina isiklikult arvan, et prantsuse keeles oleks olnud eelistatavam kasutada terrorismi puhul „ülistama” või „kaitsma” – ja kas poleks parem see ära muuta. Mul oleks huvitav näha, kuidas täiskogu homme reageerib sellele mõnevõrra delikaatsele küsimusele, mis ulatub otse arutelu keskmeni, nimelt: kuhu tõmmata joon julgeoleku, põhiõiguste ja sõnavabaduse vahele.

 
  
MPphoto
 
 

  Franco Frattini, komisjoni asepresident. − Hr president, radikaalsuse käsitlemine vägivallana on komisjoni terrorismivastase poliitika põhiolemus ning seetõttu ma tervitan raportit, mida täna arutatakse, ja väga elulisi küsimusi, millega see tegeleb. Ma tervitan ka institutsioonidevahelise koostöö edusamme selle tohutu väljakutse valdkonnas, millele me vastu astume, arendades järjekindlat ELi poliitikat, mis radikaliseerumisprotsessid ära hoiab, need katkestab või vastupidiseks pöörab.

Pärast mitmeid viimaste aastate algatusi ja mu esimest teatist selle teema kohta 2005. aasta septembris esitatakse käesoleva aasta juulis nõukogule ja parlamendile teatis, milles määratletakse head tavad liikmesriikides ja tehakse konkreetseid soovitusi edasiliikumiseks. Märkasin, et raportis tehakse komisjonile selles suhtes soovitus.

Oleme viimase kolme aasta jooksul pühendanud aega ja vahendeid selle nähtuse, tema suundumuste, ilmingute ja dünaamika paremaks mõistmiseks. Oleme teinud neli iseseisvat võrdlevat uuringut, mis nüüd on lõpule viidud. Oleme saatnud küsimustiku kõigisse liikmesriikidesse ja analüüsime praegu saadud vastuseid. Oleme korraldanud konverentsi hariduse osatähtsusest radikaliseerumise ärahoidmisel, mis tõi kokku haridustegelasi, usujuhte ja poliitikuid, et ajurünnaku teel uusi ideid leida.

Praegu töötame teatise eelnõu kallal. Esimesed kolm uuringut – vallandamistegurite, põhjenduste ja mobilisatsioonitaktikate kohta – tulevad heakskiitmisele järgmisel kuul. Neljas uuring kodanikuühiskonna kaasamise kohta (head tavad) avaldatakse tõenäoliselt umbes kõnealuse teatise heakskiitmise ajal juulis. Selle peamised tulemused on selleks ajaks juba teatise sisu hulka lisatud. Liikmesriikidele saadetud küsimustiku analüüs jätkub ja leiab samuti teatises kajastamist.

Seepärast saame nüüd sõnastada oma poliitika probleemi palju sügavama tundmisega. Meie teatis tegeleb tähtsate küsimustega, nagu vägivaldsete radikaalide kasutatud põhjendused ning radikaliseerumine vanglates ja muudes kergesti haavatavates kohtades. Räägime samuti hariduse osatähtsusest ning kodanikuühiskonna kaasamisest radikaliseerumise vastu võitlemisel.

Parlamendiliikmed teavad, et kihutustöö osas oleme me teinud ettepaneku muudatuse tegemiseks terrorismivastase võitluse raamotsuses, mis on üks osa eelmise aasta novembris esitatud terrorismipaketist. Selle dokumendi eesmärk on lisada raamotsusesse rikkumiste kohta paralleelne tekst sellele, mis on Euroopa Nõukogu terrorismi tõkestamise konventsioonis: avalikud provokatsioonid, värbamine ja väljaõpe terrorismiks – sealhulgas Interneti kaudu – ning eriti Interneti-põhised juhendid, kuidas omatehtud pomme valmistada.

Komisjon on kindlalt pühendunud terrorismiohvrite toetamisele. Oleme 2004. aastast alates demonstreerinud oma toetust finantsabi kaudu arvukatele projektidele, mis olid mõeldud terrorismiohvrite ühingute aitamiseks ja Euroopa kodanike vahelise solidaarsuse tugevdamiseks. Me kavandame 2008. aastal Terrorismiohvrite Assotsiatsiooni Euroopa võrgustiku loomist, et esindada ohvrite huve Euroopa tasandil ja tugevdada Euroopa kodanike solidaarsust terrorismiohvritega.

Lõpetuseks, et tegelda terrorismiohuga Euroopa tasandil, on absoluutselt vajalik rakendada ülemaailmset ennetamispoliitikat tegurite suhtes, mis viivad radikaliseerumiseni ja värbamiseni, et uurida terrorismi sügavamaid juuri, seejuures terroristlikku käitumist mingil juhul õigustamata. Džihaadi terrorism jääb suurimaks ähvarduseks demokraatlikele ühiskondadele, sealhulgas tuhandetele miljonitele ausatele moslemitele ELis ja paljudes muudes maailma paikades.

 
  
MPphoto
 
 

  Manfred Weber, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (DE) Hr president, asepresident, daamid ja härrad, minu arvates on kurb, et peame jälle pidama arutelu terrorismi teemal. Radikaliseerumine ja terrorism ei sobi Euroopale. Euroopa, mida meie ehitame, on sallivuse Euroopa, nii et alati on kurb, kui peame seda küsimust arutama.

On väga palju asju, mis meid ühendavad. Terrorism on tunnistatud väga suureks ohuks. Värbamine tuleb peatada. Me peame austama põhiõigusi. Dialoog on tee sallivusele. Eriti teadlikud peame olema Internetist, eriti selle tähendusest teabevahetusele.

Me peame oma välispoliitikas eriti oluliseks terrorismivastasust. Vajame Euroopas paremat teenuste võrgustikku, millega tagada võitlus radikaliseerumise ja terrorismi vastu. Tahaksin eriti tänada komisjoni asepresidenti tema soovituste eest siin ja ta kokkuvõtte eest.

Seetõttu on meie fraktsioonil eriti kahju, et meie raportööri hr Mayor Oreja väljasirutatud kätt ei võetud vastu ning me ei suutnud protsessi lõpul kompromissile jõuda. Seetõttu on fraktsioonil EPP-ED mõned põhilised vastuväited, mille oleme homseks hääletuseks kindlaks määranud: näiteks, kui tehakse katse jätta välja lõike, milles sätestatakse, et inimõiguste ja seaduste rikkumised viivad terrorismini; kui tehakse katse jätta välja lõike, millega kool ja usukeskused pannakse erijärelevalve alla, ning kui tehakse katse jätta välja viited džihaadi terrorismile.

Kui tahame ohu vastu võidelda, siis peame teadma, kust see oht tuleb. Sellepärast peamegi määratlema džihaadi terrorismi kui peamise hädaohu ja raportis seda ütlema. Kui see välja jätta, siis ei ole me suutelised raporti poolt hääletama. Me ei toeta enam ühtki raporti lahjendamise katset. Sellepärast ma loodan, et me homsel hääletusel head tulemused saavutame.

 
  
MPphoto
 
 

  Claudio Fava, fraktsiooni PSE nimel. – (IT) Hr president, daamid ja härrad, tahaksin tänada oma kolleege ja lisada kohe üpris ausalt, et meil oli kohustus töötada raportiga, mis alustas viletsa stardiga, saatis välja segaseid sõnumeid ja sisaldas ebakindlaid ettepanekuid. Usun, et kodanikuvabaduste komisjon tegi märkimisväärset tööd, et taastada selle raporti mõttekas, tõeline poliitiline sisu.

Muidugi jagasime me kõik põhilist ideed. ksikisikute ja rühmade vägivaldne radikaliseerumine viimastel aastatel on näidanud meie õigussüsteemi üht suurimat nõrkust ja esindanud üht suurimat kallaletungi meie demokraatlikele institutsioonidele. On tähtis selle nähtuse vastu võidelda. Selles mõttes pakub Euroopa Liidu meede lisandväärtust, kuna see võimaldab ühtlustamist, sest kui paneme oma vahendid kokku, siis saame vahendite summa, millest igaühel on oma sisemised nõrkused.

Siiski on see uus katsumus, mis nõuab hästi tasakaalustatud jõupingutusi, andmata võimalust loomulikule inimlikule kiusatusele – mis on vältimatu, arvestades rünnakuid, mille all alates 11. septembrist oleme aastaid kannatanud – püstitada või ehitada Euroopa kindlus kõrvaltegevusena prioriteedile, mis on keskne ELi integreerumisprotsessile, nimelt põhiõiguste kaitsmisele.

See on põhjus, miks me usume, et on oluline liikuda kolmes suunas, mis on välja toodud selles raportis. Esimene samm on põhiõiguste ja õigusnormide säilitamine, eelkõige – nagu ütles hr Frattini – usuvabaduse ja sõnavabaduse säilitamine. Kui need õigused ei ole tagatud, on Euroopa idee läbi kukkunud, samuti ka integratsiooniprotsess, mis rajaneb eelkõige Euroopa kodanike põhiõigustele.

Me peame tugevdama õigusalast koostööd nõnda, et lüüa radikaalseid, vägivaldseid, organiseeritud äärmusrühmitusi. Me vajame terroristlike kuritegude täielikku ühtlustamist Euroopa Liidu tasandil ning seda, et andestatav kuritegevus tuleks lisada kodanikuvabaduste komisjoni ettepanekule. Muidugi vajame me ka hoolikat ennetustööd: me peame ründama põhjusi ja tegureid – need on arvukad ja pole mõtet teeselda, et see pole nii – mis viivad meie ühiskonna eri elanikkonnarühmade radikaliseerumiseni. See nõuab kodanikuõiguste laiendamist, aktiivset kodakondsust, teisisõnu kodakondsuse vormi, mis hõlmab vastutust ja osalust poliitilises elus, samuti dialoogi usuliikumistega.

Nagu asepresident ütles, peame me võitlema ka nende miljonite – kümnete miljonite – Euroopa kodanike eest, kes tunnistavad meie omast erinevat usku, samuti moslemi kodanike eest, kellel ei ole ühenduse kodakondsust, kuid kes on alati elanud meie demokraatia reeglite kohaselt ja täitnud meie seadusi, mis teeb nad meie täieliku austuse vääriliseks.

Lõpuks, me peame üles ehitama dialoogi, mis tõepoolest esindab tsivilisatsioonide liitu ja mitte tsivilisatsioonide kokkupõrget. „Tsivilisatsioonide liit” – ma teen nüüd kokkuvõtte, hr president – ei ole termin, mille oleme laenanud poliitilisest poleemikast; see on termin, mille mõtles välja RO Julgeolekunõukogu. See väljendab parlamendi täiskogu ja meie kogukondade väga suurt vastutust ja tõsist pühendumist. Usun, et on elutähtis see termin homses otsuses säilitada.

 
  
MPphoto
 
 

  Ignasi Guardans Cambó, fraktsiooni ALDE nimel. – (ES) Ma tunnen, hr president, et lisaks oma tavalisele formaadile on see raport tasakaalustatud, erakordselt oluline ja tegeleb küsimusega, mis on meile praegu liigagi tuttav.

Ei saa olla mingit kahtlust, et terrorism on poliitiline nähtus ning kõik me oleme teadlikud, et sellel on poliitiline mõõde. Siiski, terrorismi varjus olevad põhjused või pigem põhjused, mis teevad mõningad inimesed terroristideks, on sellest hoopis kaugemal. Jaime Mayor Oreja tõstis selle oma esimese raporti algul äärmiselt vaieldaval moel esile, kuid pärast paljusid töökoosolekuid ja paljusid parandusi valmis tal tulemus, mis oli täiesti vastuvõetav, sealhulgas ka ta oma fraktsioonile.

Ma tahan selle täiskogu ees tunnistada nagu võiksin tunnistada kohtu ees, et see pole tõsi, nagu oleks Jaime Mayor Oreja väljasirutatud käsi tagasi tõrjutud. Ma võiksin seda tunnistada vande all, kui see oleks parlamendis tavaks. See ei ole tõsi. Põhjusi, miks nüüd on sellele raportile kohmakaid lõike lisatud, teavad paremini Euroopa Rahvapartei ja fraktsioon. Ma võin tunnistada, et töökoosolekutel hr Major Oreja kabinetis aktsepteerisime me 99% sellest, mis homme hääletusele pannakse. Nad ei saa meile öelda, et teatavad punktid tuleb tagasi lükata või et ettepanek tuleb tagasi lükata, sest see on selgelt ja lihtsalt tõeväänamine nende enda poolt.

Seega jääb saladuseks seisukoht, mille Partido Popular homme võtab, ning kahtlemata muudab see nõrgemaks ühise poliitilise sõnumi, mida me soovime edastada. Seetõttu soovin ma väljendada oma kahetsust taolise suhtumise üle. Mul on tunne, et kui öelda – probleem on selles, et sõna „džihaad” peab kaduma ühest jaotisest, aga see esineb järjest kolmes jaotises ning siis teatatakse veel ka põhjenduses H, et džihaad on kahtlemata peamine kese seda tüüpi terrorismile, millega meil tegemist on – siis on see ettekäänete otsimine, mis pole kuigi vettpidavad.

Igatahes räägib see raport vabadusest, usuvabadusest, mõttevabadusest ja isegi vabadusest eirata sotsiaalset mudelit, ent teeb selgeks, et Euroopa ei saa aktsepteerida õhutamist vägivallale, õhutamist vihkamisele ega ühiskonna alustugede hävitamisele, mida varjatakse religiooni maskiga.

Riigil on olemas vahendid, mida kasutada enda kaitseks, vahendid, millega kaitsta oma kodanikke. Riik võib tegelikult täielikult rakendada seda õigust politsei ja kohtu abil, jätkates samal ajal dialoogi, osavõttu ja töötamist selles suunas, et integreerida inimesed, kes võivad ühel päeval muutuda nii pöörasteks fanaatikuteks, et on suutelised ründama ühiskonda, millesse neid on integreeritud, või siis lihtsalt nende endi ühiskonda, sest paljudel juhtudel on need inimesed tegelikult meie seas sündinud.

On vaieldav ja mu fraktsioon vaidleski selle üle, millises ulatuses kehtiv õigusakt on või ei ole piisav; sellised mõisted nagu terroriaktide kaitsmine ja õigustamine on mõnedele vajalikud, samas kui teised need kõrvale heidavad kui sõnavabaduse võimaliku ülemäärase piiramise. Niisiis on mu fraktsiooni seisukoht selline: seaduse modifitseerimisega kaugemale mitte minna ja kaitsmise mõiste välja jätta.

Igal juhul, ja ma lõpetan nüüd, hr president, tervitan ma seda raportit. Ma loodan, et Euroopa Rahvapartei mõtleb järele, millist tuge ta saaks sisulises osas pakkuda. Suunisena ülemaailmsele poliitikale tervitan ma komisjoni poliitikat, mille tõttu politseijõud tegutsevad tihedas koostöös kõikjal Euroopas ja võetakse vastu meetmed, mis lisaks välisele klantsile annavad tulemuse, millega austatakse igaühe ja kõikide õigusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Ryszard Czarnecki, fraktsiooni UEN nimel. (PL) Hr president, Ernest Hemingwayd parafraseerides ütleksin ma: „Ärge küsige, kellele lüüakse terroristide hingekella, seda lüüakse sinule.” Pärast rünnakuid Hispaanias neli aastat tagasi ja Inglismaal kolm aastat tagasi on see väga asjakohane sõnum. Kui volinik Frattini kaasmaalane Oriana Fallaci võiks lugeda seda dokumenti, mida me praegu arutame, oleks ta tõenäoliselt šokeeritud. Proua Fallaci oli väljapaistev Itaalia intellektuaal, tuntud oma kompromissituse ja vaidlushimu poolest. Ta uskus, et põhiliselt esindavad islami terroristid kokkuvõtet islamist ning on ise islami täiuslik olemus.

Selge, et Euroopa Parlamendil võib olla erinev seisukoht. Siiski väärib kaalumist, miks moslemi terroristid suudavad leida nii palju toetust araabia päritolu noorukite hulgas, kes on sündinud Euroopa Liidu liikmesriikides.

Ma toetan täielikult seisukohta, et terrorismivastane sõda jääb Euroopa Liidu prioriteediks. Meie jaoks on väga oluline keskenduda Internetis levitatavale terroristlikule propagandale. Võiksin lisada, et satelliittelevisiooni araabiakeelseid saateid on samuti võimalik kasutada radikaalse islami propageerimiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Georgiou, fraktsiooni IND/DEM nimel. (EL) Hr president, aeg on määrava tähtsusega. Pean siiski ütlema, et raport jõudis mulle edukalt kohale, kuna ma mõistsin, et ühest küljest oli see piiratud peamiselt tuvastamistega ja teisest küljest väljajätmistega.

Tahaksin rõhutada, et peaksime olema mures eelkõige terroristide värbamise pärast. Kohe meie naabruses, Kesk-Idas, on n-ö õppeasutus, mis toodab terroriste. Miks see nii on? 60 aastat pole meie siin Euroopas üritanud lahendada nende probleemi ja meil polnud põhjustki seda teha.

Praegu kerkib esile samasugune olukord ja mul on hea meel, et sain sõna nüüd, üks päev pärast Kosovo iseseisvuse väljakuulutamist.

Te teate isegi, et seal võib varsti jälle midagi ebasoovitavat juhtuda. Mis siis, kui homme alustavad Mitrovica serblased vastupanuvõitluse meeleavaldusega, või kui teile paremini sobib, siis rahulolematuse meeleavaldusega? Kas nimetame neid terroristideks?

Me peame uurima põhjuseid, miks ilmuvad terroristid, kes tahavad rünnata meie Euroopa süsteemi, mis neid ei toeta.

 
  
MPphoto
 
 

  Jim Allister (NI). – Hr president, ma esindan siin täiskogul Põhja-Iirimaad, piirkonda, mis, nagu igaüks teab, on aastakümneid kannatanud õela terrorismi all. Ja sellest kogemusest on mul lisada meie arutelusse kaks mõtet.

Esiteks, terrorismiga ei tohiks kunagi rahu sobitada; selle vastu tuleb võidelda. Hakake terrorismiga läbirääkimisi pidama, andke tema vangidele eristaatus ja lõppkokkuvõttes vabastage nad ennetähtaegselt, ja te lõpetate varsti samamoodi, nagu lõpetas Põhja-Iirimaa: kahetsust mitte tundvate terroristidega meie valitsuse südames. Rahusobitamine suurendab ainult terroristide isu – täitmatut isu.

Teine mõte, mille ma tahan välja öelda, on järgmine: kui riigi poolt halvasti kohtlemine on vale, siis selline naiivne arvamus, mille leidsin siit raportist, nagu võiks inimõiguste heldekäeline andmine terroristidele nad kahjutuks teha, tegelikult üksnes tugevdab nende positsiooni, kuna nad iga niisugust õigust oskuslikult enda huvides ära kasutavad ja kuritarvitavad, samas kui nad ise jätkavad keeldumist anda oma ohvritele kõige põhilisem kõigist õigustest: õigus elule.

Nende mõrvarliku strateegia liialduste tõttu nõuab ühiskonna kaitsmine mõnikord valiku tegemist terroristide tõkestusteta õiguste ja ohvrite õiguste vahel. Sellises olukorras pole minul raske valida: pigem ühiskonna õigus ennast kaitsta kui terroristide oletatavad inimõigused. Terrorismivastane võitlus on headuse võitlus kurjuse vastu ning kui tarvis, siis on terroristide õigus ühiskonna õigusega võrreldes teisejärguline.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE-DE). (PT) Hr president, hr komisjoni asepresident, daamid ja härrad, ma pean alustama kordamisest, et järeleandmatut terrorismivastast võitlust tuleb pidada seaduse raamides, õigusnorme austades ja põhiõigusi mitte rikkudes. Ma pole kindel, kas terrorism on, nagu raport väidab, peamine oht liidu kodanike julgeolekule, kuid ma nõustun hr Depreziga, et see on kindlasti üks peamistest ohtudest. Ma olen kindel, et selle ohu alahindamine ei lase meil selle vastu tõhusalt võidelda ega meie kodanike julgeolekut suurendada. Seetõttu hääletan ma esitatud muudatusettepanekute vastu.

Terrorism ei mõjuta ainult nende riikide kodanikke, mis rünnakute all kannatasid; see ähvardab ka kõigi teiste julgeolekut. See levitab hirmu ja terroriähvardust. Terrorism on mõttetu fanatismiavaldus, mis põlgab ära elu väärtuse ja inimolendi väärikuse. Euroopa Liit ja volinik Frattini on seadnud terrorismivastase võitluse oma ülimaks prioriteediks. Me vajame ülemaailmset strateegiat, mis suudaks lammutada terroristliku võrgustiku. See strateegia peab tunnistama ennetamise väärtust, sealhulgas võitlust terroristide värbamise vastu ja kõigi tegurite vastu, mis soodustavad vägivaldset radikaliseerumist.

On oluline analüüsida ja mõista põhjendusi, põhjuseid ja protsesse, mis viivad radikaliseerumise ja terrorismini, seda eriti meie liikmesriikides elavate noorte inimeste osas. Kindlasti on esinenud integreerumisprotsessis luhtumisi. Ma olen nõus, et terroriaktidele õhutav terroristlik propaganda tuleb seaduse raames ja sõnavabadust austades lõpetada.

Lõpuks pean nõustuma hr Mayoriga, et Euroopa algatust ei saa ega tohi eriti selles valdkonnas kasutada kui platvormi riiklike valimisstrateegiate edendamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Inger Segelström (PSE). (SV) Hr president, lubage mul alustada, tänades hr Deprezi raporti ja ülimalt vajaliku terrorismiteemalise arutelu eest. Arvan samuti, et see tuli õigel ajal, kuna käesolev aasta on kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta.

Ma arvan, et raport ei mõju piisavalt hästi ja selle põhjuseks on see, et inimesed, peamiselt noored mehed, hakkavad või lasevad ennast meelitada terroristideks ja asetavad ennast väljapoole demokraatlikku ühiskonda. Kui vaatame enda ümber, siis ei saa me märkamata jätta olemasolevat vaesust ja toimuvat ülekohut. On palju noori, kellele me ei suuda pakkuda koolitust, tööd, elukohta ega tulevikulootust. See on kasvupinnas fanatismile ja noorte meelestamisele tegudeks, millega kindlustada nende inimrühmale rohkem õigusi. Selline analüüs raportist puudub.

Ma kutsun teid üles hääletama eriti muudatusettepaneku 12 eest, kuna terroristlikku propagandat levitatakse praegu tavaliselt Interneti kaudu, mille nägemiseks või kontrollimiseks on meid siin liiga vähe. See on põlvkonna probleem ja me peame suurendama ning parandama oma teadmisi värbamisest ning hakkama seda paremini ära hoidma. Muus osas ma toetan fraktsiooni PSE muudatusettepanekuid.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Alvaro (ALDE). – (DE) Hr president, palju tänu hr Deprezile ja hr Guardans Cambóle nende kommentaaride eest. Ma arvan, et nad on väga hästi kursis meie fraktsiooni seisukohaga.

Raporti teema on terrorismi toetamist ja terroristide värbamist soodustavad tegurid. lejäänud kõnelejad on tervitanud asjaolu, et me sellest küsimusest räägime, ja neil on õigus seda teha. Me ei aruta seda siiski esimest korda. Euroopa Parlament ja Euroopa Liit tervikuna on rääkinud vihkamist levitavate jutlustajatest ning on võtnud ennetavaid meetmeid, et lõigata ära rahaliste vahendite voog terroristlikele organisatsioonidele. Need on kindlasti kasulikud meetmed.

Arvan, et selles osas tabab raport üldjoontes õiget nooti. Ma arvan, et on pisut üle pakutud, kui Internetis nähakse kõige kurja juurt või ohutut paradiisi. See on kahtlemata ruum, mis peegeldab ühiskondlikke suundumusi just sama palju kui seda teeb tõeline elu, ja ma ei usu, et peaksime koondama kõik oma jõupingutused, et seda ühekorraga ja lõplikult lämmatada. Me ei saa sellega lihtsalt hakkama.

Küsin siis, mida me saame selle asemel teha? Oleme rääkinud audiovisuaalteenustest ning küsimus, mis sellega seoses tõuseb, on järgmine: miks ei võta Euroopa Liit meetmeid, kui teatavad kanalid edastavad ELi territooriumile vihkamise saateid, mis on suunatud otseselt lastele?

Näiteks ühes Hezbollah saates ründab mingiks Mickey Mouse’iks maskeeritud tegelane juudi asunikke. Saade on ette nähtud väikestele Palestiina lastele nende ajaloo õppimiseks. Pole juhtunud, et mõni liikmesriik oleks selle probleemi lõpetamiseks sekkunud. Selle asemel teatas Walt Disney äriühing oma õigustest Mickey Mouse’ile ning sarja lõpus tapab juudi asunik Mickey Mouse’i ära.

Seda edastati Euroopa territooriumile! Miks ei ole Hezbollah ikka veel kantud ELi terroristlike organisatsioonide loetelusse? Meil oli just Dick Martyga sel teemal huvitav keskustelu. Mina arvan üldjoontes, et terrorismi ohjamiseks on tarvis rohkem koostisosi. Sinna hulka peab kindlasti kuuluma tegelemine terrorismi juurtega asjaomastes riikides, näiteks luues tervishoiusüsteeme, infrastruktuuri ja haridussüsteeme. Me ei peaks jätma nende teenuste pakkumist selliste terroristlike organisatsioonide hooleks nagu Hamas Gaza sektoris või Hezbollah, sest niisugused rahupaigad ühiskonnas on just nimelt kohad, kust need organisatsioonid oma toetajaid värbavad.

 
  
  

ISTUNGIT JUHATAB: ADAM BIELAN
Asepresident

 
  
MPphoto
 
 

  Bárbara Dührkop Dührkop (PSE). – (ES) Hr president, meie tänase ettepanekuga võtta vastu soovitus nõukogule ja komisjonile soovitakse anda oma panus institutsioonide ja kodanikuühiskonna jõupingutustesse kõrvaldada tegurid, mis julgustavad terrorismi toetamist ja terroristide värbamist.

Hr Frattini, selle dokumendi täiskogu ette toomise protsess oli pikk ja töörohke, kuid ei saa olla kahtlust, et see on homme lõpptulemuse poolt hääletamist väärt. Ettepanek keskendub võitlusele islami äärmuslaste vastu, uuele nähtusele ELi sees, mis nõuab teatavat hulka mõtisklemist ja meetmeid sellele vastu astumiseks.

Siiski saab seda hõlpsasti üle kanda mis tahes muule terrorismijuhtumile, mis võiks tärgata keset patriotismi ja lippude lehvitamist. Seepärast me palume nõukogul pidada terrorismivastases raamotsuses kuriteoks õigustamist kui niisugust. Oleks soovitatav laiendada selle kuriteo ühtlustamine 27 liikmesriigile, kuigi alati, ma kordan – alati, kõige hoolikama austusega sõnavabaduse vastu.

Represseerimine ja radikaliseerumise ärahoidmine peavad toimima paralleelselt. Kui tahame ära hoida radikaliseerumist, peame pakkuma haridust ja integreerumist 13 miljonile ELis elavale moslemile ning hoiduma selle 3,5% elanikkonna häbimärgistamisest. ELi välissuhete mõistes kutsume me üles dialoogile ja mitte kokkupõrkele tsivilisatsioonide vahel. Sel põhjusel me viitamegi RO poolt vastuvõetud tsivilisatsioonide liidule ning ei suuda aru saada teatavate parlamendiliikmete visast keeldumisest.

See aasta on kultuuridevahelise dialoogi aasta. Me ei soovi osaleda religiooni pahupidi pööramises: me peame julgustama sotsiaalset osalust ja dialoogi. Need on soovituse mõned eesmärgid. Kas need soovitused on nii destruktiivsed, et kõneleja ei suutnud nendega silmitsi seista?

Hr Weber, ma pean ütlema, et hr Mayor Oreja näitas üles parlamentaarse viisakuse puudumist, mitte seletades kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile, miks ta vastu hääletab, ning seejärel raportit tagasi võttes. Tema kinnismõte Euroopa Parlamendist kui riigi tasandi opositsiooni süstemaatilisest edasiandjast räägib väga palju eelmise kõneleja demokraatlikust hoiakust. Sellisest suhtumisest on meile vähe kasu, kui tahame teha demokraatia alal edusamme, ning see täiskogu tegutseb konsensuse, mitte silmaklappe kandvate seisukohtade alusel.

 
  
MPphoto
 
 

  Sarah Ludford (ALDE). – Hr president, minu arvates on see hea raport ja ma olen peaaegu täielikult nõus oma fraktsiooni juhatuse liikme ja poliitikust kolleegi hr Deprezi kommentaaridega. Ent ma ei ole tema ja teistega nõus terrorismivastaste seaduste nõuetekohase reguleerimisala osas.

Ma ei usu, et oleks abi muuta kuriteoks terrorismi ülistamine või kaitsmine. Ma arvan, et termin „õigustamine” on samuti problemaatiline. Nagu paljud meist on varem Dick Martyga arutanud terroristide mustade nimekirjade ja vara arestimise teemadel, peab seadus olema nii õiglane kui ka tõhus, et usaldusväärseks ja kindlaks jääda ning avalikku toetust leida. On olemas tõsine oht, et kriminaalõiguse laiendamine vastavalt ettepanekule, väljaspool meetmeid ja kavatsusi ning arvamuse, kommentaari või isegi fantaasia valdkonda, kannab endas ohtu sooritada mõttekuritegusid.

Sellel võiks olla võimalik jahutav toime sõnavabadusele. Kui ma ütlen, et saan aru, et Türgi kurdid on tundnud viha ja vaenulikkust oma kultuuri, keele ja identiteedi allasurumise ning nende poliitiliste püüdluste eitamise pärast, kas ma siis õigustan PKK pomme?

Vaevalt et siin täiskogul leidub inimest – õnnetuseks neid mõned ikka on – kes ei ülistaks Nelson Mandelat. Kuid ANC sooritas terroriakte, võideldes täielikult repressiivses apartheidiriigis. Leidub inimesi, praeguseid riigimehi, kes on viibinud selles istungisaalis aukülalistena, kuid olid minevikus vabadusvõitlejad.

Nii et ma olen kõigest laialivalguva jutuga liberaal, kes muretseb üksnes sõnavabaduse pärast? Ei ole, sest seadus peab olema tõhus. Oleme juba nõuetekohaselt kuriteoks muutnud terroriaktile õhutamise. Ning see annab laia kohaldamisala sihipärasele käitumisele ja kõnedele, mis on vastavalt oma otstarbele terrorismitegudele kihutamine.

Eelmisel nädalal tühistas hendkuningriigi apellatsioonikohus (Court of Appeal) süüdistuse viie mehe vastu džihaadi materjalide omamise kohta just sellepärast, et puudusid tõendid kavatsusest terrorismi õhutada. Algne süüdistus tekitas selle juhtumi puhul pahameelt nende seas – peamiselt noorte moslemite seas – kes tahtsid arutleda, vaielda ja kritiseerida Euroopa ning hendkuningriigi välispoliitikat. See ei aita võidelda radikaalsuse vastu. Kuid need kohtuasjad oma luhtumisega on jätnud ka seaduse segaduse ja korratuse seisundisse ning see on terroristide jaoks kasulik.

Jäägem selle juurde, et süüdistusi esitatakse õhutamise alusel. Ärgem hälbigem ülistamisse ja õigustamisse.

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Marinus Wiersma (PSE). – (NL) Hr president, tahaksin samuti väljendada oma tunnustust praegu meie ees olevale raportile ning ühtlasi voliniku sõnadele ja sellele, mida ta teha tahab. Ka minu koduriigis Madalmaades pööratakse palju tähelepanu radikaliseerumisele ja selle traagilistele tagajärgedele. Meie ise olime Madalmaades seatud silmitsi Hollandi TV produtsendi kohutava mõrvaga, mille sooritasid nendest radikaliseerunud ringkondadest pärit noored. Me räägime ainult väikestest rühmadest, aga sellel, mida nad teevad, on väga suured tagajärjed. On väga oluline, et me töötaksime koos ja et oleks tehtud kõik jõupingutused nende rühmade ja üksikisikute ülesleidmiseks ja isoleerimiseks, kes võiksid ette võtta terrorirünnakuid.

Siiski, nagu teised siin juba öelnud on, on radikaliseerumise ärahoidmine samuti eluliselt oluline. Asja mõte on selles, et hoida rühm, mis võib vägivallale pöörduda, võimalikult väiksena. Radikaliseerumine ei pruugigi alati vägivallaga lõppeda. Igatahes on see väga halb, kui noored tunnevad end ühiskonnast täielikult isoleerituna ega oska selle olukorraga midagi peale hakata. Meie kogemuste kohaselt taandub see ka faktile, et radikaliseerumisega tegelemise poliitika on suunatud kohalike asutuste pädevusse. Muidugi on oluline vaadata, mida saab vanglates ära teha, ja üldisemalt öeldes vaadata hariduse valdkonnas, mida saab teha, et vältida Interneti kuritarvitamist. Siiski on need endiselt peamiselt kohalikud asutused, kes suudavad tegutseda kogukondades, et tegelda radikaliseerumise juhtumitega ning otsida üles noored, keda selles kahtlustatakse. Ma arvan, et Euroopa Liit ja eriti volinik saavad mängida tähtsat rolli, et kokku koguda kogemused, mida me oleme hankinud eri linnadest. Eelmisel nädalal tegi meie fraktsioon tööreisi Rotterdami, linna, kus on väga palju ära tehtud, et radikaliseerumist takistada ja ennetada ning üles leida rühmad, keda selles kahtlustatakse.

Samuti on oluline astuda laiaulatuslikumasse dialoogi moslemi kogukondadega meie riikides. Mõned kaasatud noortest on pärit nendest suurematest kogukondadest ja kui me isoleerime suured rühmad, ei jõua me iialgi väikesteni. Seetõttu on oluline astuda dialoogi, eeldades, et suur enamus meie ühiskonnas elavatest moslemi kogukondadest ei taha mingit tegemist teha oma usu moonutatud tõlgendamisega ning et meie oma fraktsiooniga panustame väga palju sellesse ulatuslikku dialoogi ka sel aastal, kultuuridevahelise dialoogi aastal.

 
  
MPphoto
 
 

  Olle Schmidt (ALDE). (SV) Tänan, hr president, volinik. EL peab kindlalt näitama, et terrorismivastane võitlus on nii sümboolne kui ka praktiline solidaarsuse demonstreerimine. On tarvis rohkem ressursse, et võimaldada Europolil meie riiklike julgeolekuteenistustega koostööd teha ja tulemusi saavutada. Seda on eriti näidanud hiljutised rahutused, mis järgnesid taassüttinud vaenulikkusele Muhamedi karikatuuride pärast.

Nagu siin juba öeldi, tuleb võitlust terrorismi vastu alati pidada seaduslike ja proportsionaalsete vahenditega. Tuleb sügavalt hukka mõista LKA lennud üle Euroopa, piinamise, hukkamiste imiteerimise ja vee näkkuvalamise kasutamine, mille toimumist LKA on nüüd tunnistanud, samuti spetsiaalsete salavanglate rajamine. Niisugustel juhtudel, hr Frattini, oleks EL pidanud tegutsema palju kindlamalt kui ta seda tegi.

On hea, et raportis on omaks võetud avaram lähenemisviis ning selles tegeldakse teguritega, mis aitavad kaasa terrorismi toetamise kasvule ning selliste rühmade värbamise taasalustamisele, mis tõrjuvad tagasi meie ühiskonnamudelid ning eelistavad vägivalda ja sektantlust.

Asjaolu, et nende kohutavate vägivallategude täideviijad, millele oleme viimastel aastatel tunnistajaks olnud, olid Euroopas sündinud või üles kasvanud, on läbilõikav häirekell, mis sunnib meid teravama silmaga vaatama ka omaenda ühiskonnale. Me vajame dialoogi ja ausat arutelu oma integratsiooni- ja viisapoliitika üle. Me ei saa ega tohigi seejuures raskeid küsimusi vältida. Kuid minule on iseenesestmõistetav üks asi. See on meie asi, et välja mõelda, mis peaks olema meie ühiste õigusaktide aluseks. Praegune vaidlus šariaadiseaduse üle Suurbritannias näitab, et head kavatsused on teinekord rohkem takistuseks kui abiks.

Me peame ka tagama, et ühenduse õigusaktid ei kahjustaks ega tõrjuks kõrvale olulisi põhiseaduslikke põhimõtteid, nagu näiteks sõnavabaduse reguleerimine. Raport kõneleb uue mõiste sisseviimisest raamotsusesse: „terrorismi õigustamine”. Ma arvan, et see on sobimatu. Mitte sellepärast, et pole hea mõte hoolt kanda, et kõigil liikmesriikidel oleks head seadused terrorismi õhutamise vastu, vaid sellepärast, et on raske, kui mitte võimatu leida mõistet, mida saaks ühtmoodi kohaldada ja mis ei tooks kaasa tõsiseid tõlgendamisprobleeme. hest küljest on väga oluline ülesanne välja töötada terrorismivastase võitluse viise ning päästa elusid. Teisest küljest on olemas sõnavabaduse põhimõte ning mure õiguskindluse kõrge taseme säilitamise eest Euroopas. See on õige tasakaalu leidmise küsimus.

 
  
MPphoto
 
 

  Hubert Pirker (PPE-DE). – (DE) Hr president, volinik, selleks ajaks, kui fanaatikud on kustutanud süütuid elusid ja teinud demokraatlikele ühiskondadele pommirünnakuid, on juba liiga hilja. Sel põhjusel ei tohi kokku hoida jõupingutusi, eriti – nagu ütleb volinik Frattini – kui tegemist on ennetamisega. Sallivuse võtmesõnana peab meie tähelepanu keskmes olema dialoog. Siiski vajame ka paremat politseikoostööd ja andmevahetust; muidugi tuleks tugevdada kõiki vahendeid, mida saab kasutada nii Euroopa Liidu sees kui ka sellest väljaspool.

Eriti tervitan ma asjaolu, et volinik on juhtinud tähelepanu ohvrite abistamise tähtsusele. See ei tähenda ainult sallivust, see tähendab ka praktilisi meetmeid. Lubage mul rõhutada, et vihkamist levitavate jutlustajate üle peab olema järelevalve: see on hädavajalik. Seejärel tuleb vastavalt saadud teabele tegutseda. Terrorismi ülistamine pole kunagi vastuvõetav, seega vajame me nulltolerantsi strateegiat meie ühiskonna vastu suunatud kuritegude suhtes.

Minu arvates on ülimalt kahetsusväärne, et teemal, mis alati on olnud väga tõsine arutlusaine sellel täiskogul, on taas kord puhkenud nii ulatuslik rahvuslik poleemika seoses selle raportiga.

 
  
MPphoto
 
 

  Manfred Weber (PPE-DE). – (DE) Hr president, kaasliikmed fraktsioonist ALDE küsisid mult, kuidas fraktsioon PPE-DE kavatseb hääletada. Lubage mul taas öelda, et fraktsioon PPE-DE toetab seda raportit 95% ulatuses. Tahaksin ka alla kriipsutada, et minu arvates on väga kurb, et nii fraktsiooni ALDE kui ka PSE esindavad Hispaania kolleegid täna fraktsiooni PPE-DE ründasid. Arvan, et on väga kahju, kui kodused probleemid ei lase meil selles parlamendis ühist seisukohta leida.

Igaüks, kes tahab, et see täiskogu tervikuna homme tähtsale otsusele jõuaks, peaks hääletama fraktsiooni PPE-DE muudatusettepanekute poolt. Me ei muuda midagi ettepaneku sisus, kuid kõrvaldame sisepoliitilise aspekti. Igaüks, kes tahab fraktsiooni PPE-DE väljasirutatud käe vastu võtta, saab seda homme teha.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Alvaro (ALDE). – (DE) Hr president, mul on hea meel, et te meile uuesti sõna andsite, kuna teisel arutelul käsitleti seda teemat teisiti. Igatahes, kuigi hr Pirker ja mina alati silmast silma ei kohtugi – me vaidleme tihtipeale ning teeme seda suure naudingu ja kirega – tal on täitsa õigus, öeldes, et selliseid vaidlusi ei tohiks rahvuslike eesmärkide saavutamiseks kuritarvitada. See lõhub kõik ning viib ainult väärkompromissidele.

Olen kindel, et Hispaania kolleegid siin täiskogul vastavad teisiti. Tean lihtsalt omaenda kogemustest, et seda tüüpi asjad muudetakse tihtipeale rahvuslikuks aruteluks. Ma ise olen ka juba üpris väsinud – ja mitte esimest korda – et meid sel teemal fraktsioonide PPE-DE ja PSE vahel pingpongipallina kasutatakse. Siiski on mul hea meel, et liberaalid on suutnud olla vahendajaks ning endiselt valmis väljakutsele vastama.

Meie Põhja-Iirimaa kolleegi pole kahjuks enam siin. Sellest on üsna kahju, sest ta ütles midagi, mis minu arvates on päris uskumatu: ta ütles, et terroristidel ei ole samu põhilisi inimõigusi, mis kõigil teistel. Siiski, see on täpselt see, mis eristab meid terroristidest: asjaolu, et me peame inimõigusi kõiki hõlmavaiks. Me ei tohiks iial muljet jätta, et see täiskogu võiks kunagi teistsugusele seisukohale jõuda.

 
  
MPphoto
 
 

  Ignasi Guardans Cambó (ALDE). – Hr president, selle arutelu tähtsusest tingituna on mul küsimus fraktsioonile PPE-DE. Tõstatati teema, et kui fraktsioon PPE-DE raportit toetab, siis kõrvaldab ta sellest kõik Hispaania sisepoliitikaga seotud tegurid ning palub ka teistel fraktsioonidel need kõrvaldada. Tahaksin küsida fraktsiooni PPE-DE esindajalt, milline nende fraktsiooni esitatud ettepanek on seotud Hispaania poliitikaga. Seda oleks väga huvitav teada, ning siis võiks järgmisena avalikustada, millised fraktsiooni PPE-DE muudatused puudutavad sisepoliitikat. Kas see on viide RO-le muudatusettepanekus 1, mille nad välja jätta tahavad? Kas nad tahavad välja jätta viite RO-le? Kas see on Hispaania sisepoliitika? Tuleb olla järjekindel. Ainus isik, kes püüab hõlmata sisepoliitikat, on hr Mayor Oreja, kellel pole isegi nii palju viisakust, et sellest osaistungjärgust osa võtta.

 
  
MPphoto
 
 

  Sarah Ludford (ALDE). – Hr president, oleksin ülimalt tänulik, kui keegi neist, kes toetavad muudatusettepanekuid, millega terroriakti ülistamine muudetakse kuriteoks, oleks nii kena ja püüaks vastata küsimustele, mille ma tõstatasin ja mis olid järgmised: esiteks, et ma kardan nende muudatusettepanekute piiravat mõju sõnavabadusele, ning teiseks, et ma ei tea, kuidas need saaks toimima panna.

Kuidas on omavahel seotud terroriakti ülistamine ja teine toimepandav terroriakt? Mulle näib, et sellega tekib õiguslikke probleeme, nagu leiti hendkuningriigi apellatsioonikohtus eelmisel nädalal, kuna puudub otsene side ülistamise ja uue terroriakti vahel, mis on kahtlemata olemas, kui tegemist on õhutamisega või vähemalt ergutamisega. Kui te lihtsalt „ülistate” terroriakti, siis milline on otsene side selle ja järgmise sooritatava akti vahel?

Kui te ei suuda seda sidet leida, siis riskite kohtus lüüa saamisega ning seejärel palju viletsamal positsioonil lõpetamisega kui olite enne alustamist. Oleksin väga tänulik, kui keegi, kes tegelikult toetab ülistamise või õigustamise kuriteoks muutmist, võiks mind pisut valgustada, sest see on miski, millest ma päris hästi aru ei saa.

 
  
MPphoto
 
 

  Franco Frattini, komisjoni asepresident. − (IT) Hr president, daamid ja härrad, ka mina usun, et tänaõhtusel arutelul on märkimisväärne poliitiline tähtsus. Ma usun ka, et peame ühiselt välja tulema laialdaselt levinud poliitilise lahendusega, mis muudab raporti teema vastuvõetavaks tervele inimkonnale või kui mitte, siis vähemalt enamikule parlamendifraktsioonidest.

Ma ei kahtle, et praegused terroristid üritavad kehtestada ülemaailmse diktatuuri uut vormi. Oleme eelmisel sajandil kogenud võimsaid diktatuure, ent see diktatuur toetub kõige esmase inimõiguse rikkumisele, milleks on õigus elule. Lisaks on selge, et koos vägivalla ja vihkamisega on see strateegia kahjuks muutunud ülemaailmseks strateegiaks.

Sellepärast peabki meie reaktsioon koosnema mitte ainult politsei- ja teabeteenistuste koostööst, vaid poliitilisest vastusest, millega ära hoida ja kõrvaldada põhjused, mis viivad terrorismini. Ma usun, ja ka paljud teist on rõhutanud, et ennetamine tähendab vihkamise hävitamist ja vihkamise põhjuste kaotamist, isegi ilma vägivalla õigustamiseta, sest suurim oht, mis meid ähvardab, on hakata vägivalda õigustama. Peame hävitama vihkamise, vägivalda õigustamata.

Keegi kõneles tsivilisatsioonide konfliktist. Minu arust jätab see teooria kõvasti soovida. Isiklikult mina pole küll veendunud, et tsivilisatsioonide kokkupõrge oleks tulemas. Ma olen veendunud, et jätkub islamimaailma sisemine konflikt, see tähendab religioosset sõnumit väärkasutava vähemuse ja moslemite rõhuva enamuse vahel, kes on minu arvates täiesti rahuarmastavad ning tahavad elada rahu ning sallivuse vaimus. Kui tahame pakkuda poliitilist vastust, daamid ja härrad, siis arvan, et meie ainus võimalus on tugevdada reformimeelset rahuarmastavat islamit selle vähemuse vastu, kes pole ei reformimeelne ega rahuarmastav.

Kõik need on poliitilised meetmed; need pole ei politsei- ega julgeolekumeetmed. Olen viidanud ohvrite õigustele ning usun, et sel alal on tarvis rohkem tööd teha. Ohvrite õigustele tuleb pöörata rohkem tähelepanu kui varem, nii et pakkudes neile praktilist abi, siis – uskuge, ma olen selles veendunud – tähendab see mitte ainult rahalist abi, vaid paljudel juhtudel aitamist neil eluga pääsenutel või rünnaku- ja mõrvaohvrite sugulastel pärast kohutavat üleelatud traumat taas ühiskonda integreeruda. Ohvrite teine õigus on mitte olla üksi jäetud pärast üleelatud rünnakut või sugulase või lähedase inimese kaotust.

Keegi ütles, et me peame aru saama terrorismi põhjustest. Olen nõus ning ütlesin seda ka ise, kuid arvan, et terrorirühmitustele, ühendustele ja meetoditele pole tarvis anda legitiimsust meie katsete kaudu neid mõista. Mõistmine on üks asi; legitiimsuse andmine aga teine: siin on põhimõtteline erinevus.

Tahaksin meelde tuletada ühte viimast punkti. Euroopa Liit võiks minu arvates mängida maailmas tähtsat poliitilist rolli, kui suudaks saavutada midagi, mida seni pole veel saavutatud. See miski on julgustada ROd vastu võtma pikaajalist rahvusvahelist konventsiooni terrorismi määratlemise kohta. Seda määratlust ei ole ikka veel olemas, mis põhjustab meile hulka raskusi väljaspool Euroopat. Euroopal on oma määratlus terrorismi kohta olemas, aga nagu te teate, ei ole mõned RO Peaassamblee liikmesriigid ikka veel heaks kiitnud RO terrorismi vastu võitlemise konventsiooni sisu või menetluskorda.

Usun, et kui Euroopa on selles valdkonnas tõesti ühtne, suudab ta teha midagi taolist, nagu me tegime seoses moratooriumiga surmanuhtluse suhtes: sundida ROd võtma seisukohta selle olulise, konsolideeritud Euroopa seisukoha suhtes, andes sellega ülemaailmse legitiimsuse vastusele, mille saab terrorism. Kui terrorism on ülemaailmne, peab meie vastus olema absoluutselt kindel, aga samamoodi ülemaailmne.

 
  
MPphoto
 
 

  Gérard Deprez, raportöör. – (FR) Hr president, tahaksin selle arutelu lõpetuseks teha kolm märkust.

Esiteks: kuulates volinikku ning seejärel kuulates enamikku kõnelejatest, on esimene asi, mis meid tõesti rabab – seoses nähtuse analüüsimisega, ohu tõsidusega ning tasakaaluga, mis tuleks saavutada ennetamiseks mõeldud meetmete ja mahasurumiseks mõeldud meetmete vahel – et meil on väga palju ühiseid seisukohti, kui hakkame arutama asjade töist poolt: mida meil on tarvis analüüsida, mida tarvis ennetada ja mida tarvis maha suruda.

Teiseks, ja kahjuks on mul tunne, et kui asi jõuab teatavate elementideni, mis on pigem sümboolsed kui midagi muud, ei suuda me homme vajalikku konsensust saavutada, ja mul on sellest kahju, sest pärast muudatusettepanekute nimekirja uurimist näib mulle, et enamik erinevustest on oma olemuselt pigem sümboolsed kui sisulised. Probleem seisneb selles, et neid sümboolseid huvide konflikte võiks ka leevendada, kui osapooled otsustaksid üksteisele vastu tulla, see on miski, mis mitte alati pole omane praeguse parlamendi moodustavatele poliitilistele fraktsioonidele.

Kolmandaks on tehtud mõningaid märkusi, mida ma tahaksin hea meelega edasi suunata mõnedele täiskogul viibijatele – ja hr Alvaro arvab sedasama – seoses mu kaasliikmega Iirimaalt, kes arvab, et terrorismivastases võitluses ei ole inimõiguste austamine vajalik. Ma leian, et selline suhtumine kujutab ohtu, kusjuures väga tõsist, väärtustele, millele on rajatud meie ühiskond. On üks teatav riigipea ning ühel päeval kuulsin ma teda televisioonis rääkimas, see oli Euroopa riigipea, kes ütles, et ta tahaks terroriste kohates noa haarata ning kasutada seda neist viimase kui ühe vastu. Jah, see konkreetne režiim on praegu niisugune, mis mürgitab oma oponente, laseb mõrvata oma ajakirjanikke ning korraldab valimisi, mis võivad olla vabad, aga võivad olla ka petturlikud. Inimõigustega mängimine terrorismivastases võitluses tähendab riski muutuda vastuvõetamatuks meie demokraatlikes ühiskondades.

Pr Ludford esitas meile ka otsese küsimuse terrorismi õigustamise probleemi kohta. Ma ei suuda talle kuigi põhjalikult vastata, kuid võin lihtsalt öelda, et olen raportöör kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni nimel, need kõik on talle hästi tuntud terminid, ning et kui ma praegu oma seisukohti esitan, siis põhinevad need parlamendikomisjoni poolt vastu võetud raporti lõikel 10, milles sätestatakse üpris selgelt, pr Ludford, et parlamendikomisjon ja nüüd ka Euroopa Parlament kutsuvad üles avalikule arutelule nii ja niisuguse raamotsuse muutmise kohta, et võtta selle kohaldamisalasse terrorismi õigustamine ja nii edasi.

Seetõttu ei otsinud ma mingeid vabandusi, vaid teatasin lihtsalt, mida kodanikuvabaduste komisjonis heaks kiideti; kahtlemata vastan ma talle ka otse. Kui ma kõnelen terrorismi õigustamisest, siis tähendab õigustamine õhutamist, ning ma usun, et õhutamine on kuritegu.

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub teisipäeval, 19. veebruaril 2008.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Lena Ek (ALDE), kirjalikult. – (SV) Terrorismivastast võitlust tuleb pidada ainult viisil, mis on sobilik avatud, demokraatlikule ja õiglasele ühiskonnale. On absoluutselt oluline, et avatud ühiskonna vastu suunatud ähvardusele astutaks vastu avatud ühiskonna meetoditega.

Peame tasakaalustama oma tegevuse ja võetavad meetmed inimõiguste ja seaduste kaitsmise kaudu ning ei tohi laskuda meetmeteni, mis kahjustavad isikupuutumatust.

Seetõttu olen ma otsustanud hääletada vastu hr Deprezi ettepanekule võtta vastu soovitus nõukogule tegurite kohta, mis soodustavad terrorismi toetamist ja terroristide värbamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Daciana Octavia Sârbu (PSE) , kirjalikult. – (RO) ELi institutsioonide koostööd terrorismivastases võitluses tuleks parandada, võttes arvesse, et see nähtus on tugevnenud.

Ma usun, et terrorismist on saanud Euroopa väärtuste ning ülemaailmse stabiilsuse ja rahu peamine vaenlane. Kui tuletame meelde 2001. aasta 11. septembri või mõne aasta taguseid Madridi sündmusi, siis saame suurepärase ettekujutuse pildist, mis väljendab õudust, hirmu ja kannatusi.

Euroopa institutsioonid oleksid juba sel ajal pidanud välja arendama strateegia selle nähtusega tutvumiseks ning selle vähendamiseks ja kõrvaldamiseks. Meil on hädavajalik alustada võimalikult põhjalikke uurimusi seoses järgmisega: tuua välja põhjused, mis muudavad terroristid nii raevukateks ja võimelisteks oma elust loobuma, et saada märtriteks, mis märtrid nad täpselt on, kuidas viiakse läbi värbamine, kes seda rahastab ning kuidas me saaksime ükskõik mil viisil sekkuda, et seda nähtust tõkestada.

Seetõttu peaksid Euroopa institutsioonid hoolitsema selle strateegia loomise eest, et kõik need asjad välja selgitada ja neid ELi huvides kontrolli all hoida.

Sel moel annab EL oma ühtsusest ja tugevusest märku kogu maailmale.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika