Istungi stenogramm

Esmaspäev, 18. veebruar 2008 - Strasbourg

26. ELi strateegia turulepääsu tagamiseks Euroopa äriühingutele (arutelu)

  President. − Järgmine päevakorrapunkt on rahvusvahelise kaubanduse komisjoni nimel hr Guardans Cambó poolt koostatud raport (A6-0002/2008) ELi strateegia kohta turulepääsu tagamiseks Euroopa äriühingutele (2007/2185(INI)).

  Ignasi Guardans Cambó, raportöör. − (ES) Hr president, läbirääkimiste käigus Lissaboni strateegia üle, see tähendab kasvu ja konkurentsivõime üle Euroopas, ei saanud väliskaubanduse teema kahjuks seda tähelepanu, mida see vääriks kui oluline osa konkurentsivõime, kasvu ja tööhõive strateegiast Euroopa Liidus. Oleme nüüd edasi liikunud ja Euroopa Komisjon on seda olukorda parandanud, ta on asjad paika pannud ning võtnud selgelt seisukoha, et väliskaubandus, juurdepääs välisturgudele, on veel üks sammas rajatises, mis peab viima kasvu ja heaoluni Euroopa Liidus.

Kaupade ja teenuste eksport on meie majanduse konkurentsivõime põhikomponent ning seega ka tegur suurema tööhõive ja jõukuse saavutamiseks Euroopa Liidus. Peamised ekspordiraskused tekivad eelkõige pigem mittetariifsetest tõketest kui üldtunnustatud tariifidest. Komisjon on juba läbi viinud laiaulatusliku nõustamise, demonstreerides sellega kavatsusi tervele Euroopale mõeldud avarama strateegia kontekstis, kavatsusi, mida me kõik toetame. See raport hõlmab tegelikult üsna palju nõustamise käigus saadud vastuseid või igal juhul vähemalt mõnesid neist, mida komisjon otsustas praegu mitte kasutada.

lemaailmastumine pole väljastpoolt tulev ähvardus, mille vastu on vaja ennast kaitsta. Minu arvates on see tohutu võimalus saavutada midagi, mida me pole varem saavutada suutnud, ning suurem turg on üks võimalus jõukust suurendada, teisisõnu tõsta tööhõivet ja parandada kodanike heaolu. On selge, ja nüüd ma kõnelen täiskogu teatavale osale, et see, milleks käesolev raport üles kutsub, on turulepääs; turulepääs, mida tuleb soodustada, strateegia, mis saab ja peab austama igas riigis valitsevat olukorda. Euroopa juhtroll selles valdkonnas austab kasvava majandusega riikide õiguspäraseid huve ning peab seda tegema ka edaspidi.

ks maailma avatumaid majandusi, nagu näiteks Euroopa mudel, ei saa siiski endale lubada kaasakistust teatavast dogmatismist. Kaupade ja teenuste eksport, samuti riigihankelepingud ei saa sõltuda õigustamatutest tõketest ning komisjon saab mõlemas valdkonnas rohkem teha ja peabki tegema. Ta saab parandada ja peabki parandama oma vahendeid Brüsselis ELi raames, liikmesriikide ja piirkondade kaubanduse edendamise asutuste ning tegelike kaasatud äriühingute parema koordineerimise kaudu. Just siinkohal, volinik, tuleks sõna subsidiaarsus mõista selle laiemas tähenduses. Just siinkohal on komisjonil tarvis täita oma rolli, mida ei saa täita ükski teine üksus, rolli, mis ei tõrju kedagi teist eemale ja annab meile kõigile võimalused, koordineerides tööd, mida teised juba teevad, võib-olla vähem tõhusalt kui komisjon teha võiks.

Järelikult toob raport esile mõned täpsemad punktid, mõned neist kahtlemata väga konkreetsed, mida komisjon saaks oma turulepääsu strateegia kontekstis parandada. Ma ei kavatse neid siin ette lugeda, kuid nad on äärmiselt selged ja täpsed ning neid võib samasuguse täpsusega kontrollida. Me esitame komisjonile ka äärmiselt konkreetse taotluse määrata kindlaks ajutised tegevuskavad, et kaitsta ja parandada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toodete olukorda kolmandate riikide turgudel, kuna just need tooted puutuvad kaitseta jäädes kõige rohkem kokku raskustega.

Samuti saab komisjon kindlustada vahendite parema koordineerimise ja peabki seda tegema, kellegi õrnatundelisust solvamata või kedagi välja jätmata. iga riik, iga eksporti toetav asutus, iga liikmesriigi kaubandusdelegatsioon: kedagi solvamata saavad ELi kaubandusdelegatsioonid oma rolli kolmandates riikides tugevdada. Ei saa olla õigustust teabevahetuse puudumisele teatavate väliskaubanduses osalejatega, kellega saab tuttavaks igaüks, kes on teinud külastuse. Samuti ei saa me, kui vähegi võimalik, kõrvale heita tõelist mitmepoolset lähenemisviisi, pidades silmas standardimise parandamise vajalikkust, ning vajadust mehhanismide parandamiseks WTO raames; kõik see osutub tulevikus äärmiselt kasulikuks.

Seepärast on mul tunne, et kõik me võime selle raporti vastuvõtmist tervitada, loodetavasti suure häälteenamusega. Eriti soovin ma tänada rahvusvahelise kaubanduse komisjoni sekretariaati, kes aitas raporti projekti koostamisel, ning variraportööre eri parlamendifraktsioonidest, kes esitasid muudatusettepanekuid ja parandasid teksti.

See näitab uue poliitilise hoo algust. See pole mitte lihtsalt dokument, mida heaks kiita, ära raamida ja seinale riputada. See on uue strateegia algus, nagu nimetuski näitab, ning strateegia nõuab mitmesuguseid meetmeid: need meetmed tuleb rakendada ning me peame olema suutelised paluma komisjonil tulla hiljem Euroopa Parlamenti ja meile seletada, kuidas need meetmed on rakendatud.

  Peter Mandelson, komisjoni liige. − Hr president, tahaksin väga tänada raportööri hr Guardans Cambót ja muidugi ka rahvusvahelise kaubanduse komisjoni selle väga konstruktiivse raporti eest. See kinnitab, et meil on ühine nägemus nii ennetava turulepääsu strateegia tähtsuse kohta Euroopa ettevõtetele ja töötajatele kui ka peamiste põhimõtete kohta, mis võiksid olla selle strateegia aluseks.

Siin sätestatud prioriteedid – väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, tõkked teenustele ja investeeringutele, riigihanked ning intellektuaalomandi õigused – on väga suures osas ka minu prioriteedid. See on sama sõnum, mille Euroopa lemkogu saatis eelmise aasta juunis ning veel kord eelmisel kuul vastuseks meie arenguaruandele. Oleme selle töö tähtsuse osas saavutanud uue tugeva konsensuse.

2006. aastal käivitatud ülemaailmse Euroopa strateegia keskmeks oli kohustus hoida meie oma turud Euroopas avatuna ning samuti meie ressursside ümberkorraldamine Euroopa töötajate ja äriühingute jaoks uute võimaluste loomiseks meie peamiste kaubanduspartnerite turgudel. Me võime seda teha Maailma Kaubandusorganisatsiooni edukate kaubatehingute kaudu, aga me võime seda teha ka vabakaubanduslepingute uue põlvkonna kaudu. See tähendab ühtlasi külmaverelisemat lähenemisviisi kaasaja kaubandustõketele ja eriti mittetariifsetele tõketele, mis toimivad mitte piiril, vaid piiri taga. Euroopa töötajad ja äriühingud võivad konkureerida peaaegu kõikjal, kui neile antakse ausad võimalused ja võrdne mänguruum, milles konkureerida. Meie töö on neid toetada ja anda neile selleks platvorm, mis tähendab keskendumist tõketele, tingimustele ja diskrimineerivatele reguleerivatele tavadele, mis töötavad nende vastu ja keelavad neile ausaid võimalusi konkureerimiseks ja kauplemiseks.

2007. aasta väljakutseks oli see poliitika ellu viia. Oleme eelkõige keskendunud oma ressursside tugevdamisele meie kõige tähtsamate turgude baasil, luues turulepääsu töörühmi, mis koondavad ettevõtluse, liikmesriigi ning komisjoni töötajad ja eksperdid. Need on inimesed, kes turge tõepoolest tunnevad ning kes tunnevad kohalikku poliitikat ning kellel on selge arusaam nii vajalikust kui ka võimalikust. See on andnud häid tulemusi. Viimase kuue kuu jooksul oleme saavutanud olulist edu Lõuna-Ameerikas, Kesk-Aasias, Lõuna-Aasias, Jaapanis ja Venemaal. Oleme turulepääsu küsimustes parandanud koostööd ka Ameerika hendriikidega, mis on kaasa aidanud mõne nimetatud edusammu saavutamiseks.

Samuti oleme kasutusele võtnud Interneti-põhise kaebuste registri ELi äriühingute tarbeks ning käivitanud reaalajas ka igakuise aruandluse turulepääsu valdkonnas tehtava töö kohta. Seetõttu olen ma pisut rahulolematu raporti vihjega, et komisjon pole käivitusetapis piisavalt palju teinud, et tuua esile selle partnerluse kogu potentsiaali. See küll ei tähenda, et ma peaksin koostööd täiuslikuks või tunneksin vähimalgi määral rahulolu selle pärast, mida oleksime võinud teha teistmoodi ja isegi paremini kui oleme teinud praegu.

Olen nõus, et uus strateegia on dünaamiline protsess, mis nõuab pidevat järelevalvet ja pidevat pühendumist. Ausalt öeldes vajab see abiks ka veidi rohkem kõrgetasemelisi advokaate nii siin täiskogul kui ka liikmesriikides selle juures, mida me teeme ja kuidas taotleme oma eesmärke – inimesi, kes usuvad majanduslikku avatusse, kuid kes ei karda sõna võtta ka vastastikuse turgude avamise poolt, eriti nendes kasvava majandusega riikides, mille enda majanduskasv on mõjutatud meie turgudele pääsemisest. See on õige, see on aus ning see on rahvusvahelise kaubanduse põhimõte, millesse me usume – kui jääme avatuks teistele, peaksid ka nemad meile järk-järgult oma turud avama, kui rahvusvahelise kaubanduse põhimõtteid hästi ja asjakohaselt järgitakse.

Olen nõus raportööriga, kui ta kutsub sidusrühmi üles selles partnerluses aktiivselt osalema. Me jätkame oma koordineerimistöö parandamist liikmesriikide ja tööstuse osas, kuid me vajame asjatundjaid, kes astuksid esile, kui oleme oma potentsiaali saavutanud.

Ressursside küsimuse osas olen ma tänulik täiendavale tööjõule, kelle eelarvepädevad institutsioonid kaubanduse peadirektoraati saatsid. Me jätkame rohkemate ressursside suunamist Aasia kõige tähtsamatele turgudele ning näiteks Brasiiliasse. Vahepeal oleme tugevdanud turulepääsuga tegelevate töötajate koosseisu Brüsselis.

Lõpetuseks võtan arvesse ka teie taotluse saada komisjonilt aastaaruanne. Korrapärase aruandluse kõrval oleks mul hea meel arutada Euroopa Parlamendiga iga-aastast tegevusaruannet.

Niisiis, tänan veel kord raportööri ja Euroopa Parlamenti nende osavõtu eest selles väga tähtsast töös. On tähtis, et säilitaksime oma energia ja osavõtu ka 2008. aastal ja pärast seda. See prioriteet tähendab väga palju nii mulle kui ka mu talitusele; see tähendab palju meie ettevõtetele Euroopas ja tööhõivele, mida nad on suutelised looma meie töötajate jaoks ja mis tulenevad suurenenud turulepääsust ning maailmakaubanduse tugevnemisest, mis on meie ülemaailmse Euroopa kaubanduspoliitika strateegia kese.

(Aplaus)

  Silvia-Adriana Ţicău, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportöör. − (RO) Hr president, hr volinik, Euroopa Liidu turulepääsu strateegia algatati 1996. aastal. Komisjon töötas välja tasuta teenuse, mis pakub Euroopa eksportijatele elektroonilist kaasajastatud avalikku registrit turulepääsu tingimuste kohta ligikaudu 100 riigis.

2007. aastal registreeriti euroala kaubanduses 28,3 miljardi euro suurune kasum, võrreldes 2006. aasta 9,3 miljardi euro suuruse puudujäägiga. 2007. aastal registreeriti EL-27s 185,7 miljardi euro suurune puudujääk, võrreldes 2006. aasta 192,1 miljardi euro suuruse puudujäägiga. Seetõttu tuleks ühenduse tasandil võtta meetmed, et väljaspool euroala asuvad liikmesriigid muutuksid konkurentsivõimelisemateks.

Me arvame, et turulepääs on lihtsustatud, kui propageerida kolmandatele riikidele Euroopa Liidu väärtusi ja põhimõtteid avatud turgude edendamise, sotsiaalsete ja keskkonnastandardite saavutamise ning intellektuaalomandi õiguste kaitse tagamise kaudu.

Investeeringud teadusuuringutesse, reklaamikampaaniad kättesaadavate teenuste ja teabe avalikuks muutmiseks, ühenduse arvutisüsteemi parandamine turulepääsu osas, erialaste andmebaaside ja koolitusspetsialistide vastastikune sidumine Euroopa äriühingute toetuseks peaks olema osaks komisjoni koostööst liikmesriikide ja Euroopa äriühingutega.

  Corien Wortmann-Kool, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (NL) Hr president, komisjoni uus turulepääsu strateegia peaks tõesti aitama kõrvaldada tõkkeid kolmandates riikides. Seepärast on see, nagu volinik ütles, asjakohane lisand WTO-le ning oluline lisand vabakaubanduslepingutele. Ma olen väga rahul positiivse raportiga Euroopa Parlamendilt ja tahaksin tänada meie raportööri Ignasi Guardans Cambót, kes suutis välja tuua ka nii selged prioriteedid: parem koostöö Euroopa äriühingutega ja rohkem toetust väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele; kasutajatugi komisjonis, aga ka kolmandates riikides. Arvan, et Hiinas asutatud Euroopa Instituut väikeste ja keskmise suurusega Euroopa äriühingute jaoks on komisjoni suurepärane algatus.

See väärib vastutasu. Oleme avanud oma turu kolmandatele riikidele ning nüüd peaksid nende kolmandate riikide turud avanema Euroopa äriühingutele, eelkõige kasvava majandusega piirkondades Hiinas, Indias, Brasiilias ja Venemaal. Seepärast peame andma sellele prioriteedi turulepääsu strateegias koos turulepääsu töörühmadega, mis aitaksid Euroopa äriühinguid nendes riikides. See tähendab, et peame selle tegemiseks kaasama rohkem töötajaid, sealhulgas Euroopa saatkondades, nagu te juba ütlesite. Euroopa ettevõtlus on maailma suurim eksportija ning me peame pidevalt konkureerima protektsionistlike meetmete vastu, isegi nendes kolmandates riikides. Tuleb kehtestada prioriteedid olulistes valdkondades: teenused, riigihanked, investeeringud, intellektuaalne omand ja tolliprotseduurid.

Mul on hea meel teate üle, et tahate esitada meile aastaaruandeid ning et oleks hea prioriteedid kord aastas läbi arutada. Olete siinkohal edasipüüdlikkust üles näidanud ja meie jaoks on see väärtuslik asi. Ma tõesti loodan, et ilmutate edasipüüdlikkust ka siis, kui jõutakse kaubanduse kaitset käsitlevate õigusaktide vastuvõtmiseni, samasugust edasipüüdlikkust, mida näitasite selle strateegia puhul.

  Carlos Carnero González, fraktsiooni PSE nimel. – (ES) Hr president, tahaksin alustada oma kõnet, õnnitledes raportööri tema olulise töö puhul ettepanekute ja analüüsi osas.

Euroopa Parlament ei hääleta selgituste üle, aga kui ta seda teeks, siis hääletaksin poolt, sest see õigustaks kindlasti peamisi ettepanekuid sätete jaoks. Niisiis tunnen, et saan teatada sotsiaaldemokraatide fraktsiooni toetusest, palvega, et raportöör võtaks arvesse mõningaid peamistest muudatusettepanekutest, mille oleme esitanud kooskõlas vasakpoolse fraktsiooni ideaalidega.

Kindlasti on Euroopa suurim kaupade eksportija ja juhtiv teenuseosutaja. Veelgi enam, ülemaailmastunud oludes on meil legitiimne õigus turustada nii palju oma kaupu ja teenuseid kui võimalik, praegusel juhul kasvava majandusega riikide turgudel. Miks mitte? See on loogiline ja normaalne ning just seda meie kodanikud tahaksidki. Järelikult on raportis välja toodud ja komisjoni teatises sätestatud ettepanekud õiged, alates mittetariifsete tõkete ehk Hüdra vältimisest, nagu raportöör neid nii õigesti nimetab: Hüdra tegutseb lava taga, mitte ainult takistades Euroopa toodete ja teenuste turulepääsu, vaid takistades ka tasakaalustatud arengut kõnealustes riikides.

Seetõttu olen ma arvamusel, et nimetatud raport on õigel teel, ning nüüd peame me kindlustama Lissaboni tegevuskava ja tugevdama oma sotsiaalset mudelit. Me peame ka tagama, et see mudel suudaks tungida kasvava majandusega riikidesse, kellega me kaubelda soovime. Mul pole mingit kahtlust, et see on kasulik nii Euroopa kui ka teiste riikide töötajatele.

Me paneme märkimisväärset rõhku töötingimustele, turvalisusele, keskkonnakaitsele ning eelkõige inimõigustele. Need on meie põhimõttelised muudatusettepanekud.

Ma pean kordama meie taotlust, et raportöör neid arvesse võtaks. Kuidas me need eesmärgid tegelikult saavutame? Me saavutame need palju intensiivsema koostöö kaudu – ma ei tea, kas võin seda tõhustatud koostööks nimetada, sest see tekitab segadust institutsiooniliste sätetega uues lepingus ELi, liikmesriikide ja ettevõtete vahel, alates toetusest väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Seepärast soovin teile palju õnne ja head õhtut.

  Cristiana Muscardini, fraktsiooni UEN nimel. – (IT) Hr president, daamid ja härrad, me kõik oleme teadlikud selle teema tundlikkusest ning sellest, kui palju tähelepanu sellele pühendatakse meie igaühe kodumaal.

Fraktsioon UEN on väga rahul hr Guardans Cambó esitatud ettepanekuga ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni tehtud lisatööga. Tahaksin õnnitleda raportööri tema analüüsi ja Euroopale keskendumise eest ning sellest tulenevalt tema rõhuasetuse eest raskustele, mida tihti põhjustavad põhjendamatud takistused, millega Euroopa tööstus rahvusvahelistel turgudel kokku puutub.

Konkurentsivõime parandamine tähendab kõige tegemist, mis on vajalik Lissaboni strateegia edu tagamiseks. Kui oleme suutelised andma Euroopa tööstusele parema juurdepääsu rahvusvahelistele turgudele, soodustame äriühingute kasvu, oskusteabesse ja tehnoloogiasse investeerimist ning arvukamate töökohtade loomist. Just seda tahavadki meilt paljud majandussektorid meie riikides.

Mitmesugused tõkked takistavad Euroopa tööstuse pääsu välisturgudele. Need tõkked koosnevad hulgast eri meetmetest, alates segadusseajavatest eeskirjadest ning investeeringute või turulepääsu pärssimisest kuni ebaõiglase kaubandustavani, koos intellektuaalomandi õiguste vähese arvestamise ning laialt levinud võltsimisega, mis on Euroopa kaupadele kahjulik, ning üldisemalt WTO eeskirjade ning muude rahvusvahelist kaubandust reguleerivate eeskirjade tõsise ja süstemaatilise rikkumiseni.

Komisjoni teatis pürgib õiges suunas ja Euroopa Parlament tahab toetada selles sätestatud algatusi, mille eesmärk on parandada välisturgudele pääsemist. Need hõlmavad tugevama strateegilise partnerluse loomist oma koordineerivat rolli säilitava komisjoni, liikmesriikide ning Euroopa Liidu ettevõtete vahel, eesmärgiga toetada ettevõtjaid ning eelkõige väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid, kes soovivad kolmandate riikidega kontakti luua või sinna eksportida.

Komisjoni delegatsioonid teatavates võtmeriikides vajavad tugevamat positsiooni. Selle peaks looma osa laiemast strateegiast, mis viiakse ellu koostoimes meie peamiste kaubanduspartneritega, nagu näiteks Ameerika hendriigid, Jaapan ja Kanada; neil on rahvusvaheliselt samad mured mis meilgi ning nad võiksid Euroopa Liiduga ühineda mitmepoolse lepingu edendamisel selles valdkonnas, toetades WTO mehhanisme, mis tagavad kiire vastulöögi kõigile uutele mittetariifsetele tõketele.

Mitmepoolsed meetmed on kaasatud riikide arvukuse tõttu kõige tõhusam meetmete liik, kuid samas ka kõige keerukam, seetõttu peavad nendega kaasnema lepingud, mis määratlevad ja lahendavad põhjendamatute takistuste olemasoluga seotud vastuolusid kolmandates riikides.

  Carl Schlyter , fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (SV) Hr president, kui lugeda komisjoni teatist ja eriti Euroopa Parlamendi raportit, siis võiks arvata, et vaest väikest ELi diskrimineerivad kurjad välismaised jõud. Eriti ilmneb see raporti lõikest 4, milles on öeldud, et me palume komisjonil tagada, et Euroopa Liidu kaubandushuvid oleksid kaitstud kolmandate riikide kuritahtlike ja ebaausate kaubandustavade eest. Ja veel: „kui kolmandad riigid piiravad õigustamatult Euroopa Liidu ettevõtete pääsu oma turule, peaks Euroopa Liit reageerima kiiresti ja karmilt”.

Peaksime olema ettevaatlikud sedalaadi väljendite kasutamisega seoses endiste asumaadega. Neil on meeles, millal Euroopa viimati oma huvide kaitseks kindlalt tegutses. Sedalaadi jutt võib tuua meile rohkem kahju kui mis tahes kaubanduspiirangud.

Kindlasti on komisjonil õigus, öeldes, et on olemas tehnilised kaubandustõkked ja ebaausad eeskirjad. Muidugi peame me need oma partneritega rahulikult ja mõistlikult läbi arutama ning lahendama kõik probleemid, mis võiksid ette tulla. Aga kutsugem partneriteks mitte ainult ettevõtted, vaid ka heategevusorganisatsioonid, sealhulgas kolmandatest riikidest pärit organisatsioonid. Siis ehk suudame mõista, kust on eeskirjad pärit ning kas need on mõistlikud või mitte.

Olen mures selle kümnepunktilise loetelu pärast. Piiranguid toorainetootjate ekspordile, ülempiiri välismaisele omandusele teenustesektoris, piiranguid välismaistele otseinvesteeringutele, riigihangete menetluskorda ja riigiabi taotlemist peetakse kindlasti kaubandustõketeks, millel on oma põhjendus; need tulenevad legitiimsetest õigusaktidest ning on ametiasutuste haldusmeetmed. Neid ei saa kõrvaldada üldsusega konsulteerimata ja aruteludeta, et mitte seada ohtu nende riikide stabiilsust.

Riikidele peab jääma õigus kaitsta tervist ja keskkonda ning omada riigihangete teostamise korda, mis tagab, et nende kohalikud ettevõtted pole rahvusvahelisest konkurentsist täiesti välja lülitatud, tekitades sellega massilist tööpuudust. Samuti ei saa me olla nii mõistmatud, et oodata, et riigid kaitsevad meie immateriaalse vara õigusi, kui neil jätkub vaevu vahendeid inimõiguste kaitseks. Me peaksime pigem soodustama vabadust, mitte seadma püüniseid.

Me peame võitlema nende eeskirjade vastu, mis püüavad eelistada oma riigis ettevõtteid, millel on tehinguid välismaal ja mis tegutsevad teiste välismaiste ettevõtete vastu. See on koht, kus saame eeskirjad kaotada. Me peame silma kinni pigistama nende eeskirjade suhtes, mis on otseselt või kaudselt mõeldud kaitsma teokaid kohalikke elanikke või ettevõtteid. Ka me ise kaitsesime oma ettevõtteid, kuni need said küllalt tugevaks, et rahvusvaheliselt konkureerida. Teistel peab olema lubatud sama teha.

  Christofer Fjellner (PPE-DE). – (SV) Turulepääsu loomine tähendab tariifsete ja mittetariifsete tõkete kaotamist, et kaubelda kogu maailmas. Euroopa Liidu kaubanduspoliitika jaoks on see tohutult tähtis prioriteet. See mitte ainult ei loo ettevõtluse võimalusi Euroopa äriühingutele, vaid annab neile ka juurdepääsu parematele ja odavamatele toodetele maailma teistes osades. See loob jõukust kogu maailmas.

See on ka teema, millega seoses ma tunnen Euroopa Parlamendi ebatavapärast heakskiitu. See on väga tänuväärt ajal, mil protektsionism on kõikjal maailmas rünnakule asunud. Seetõttu ma arvan, et komisjoni teatis ja hr Guardans Cambó raport on veel rohkem teretulnud kui mõnel teisel ajal. Need dokumendid on tõepoolest väga head.

Tahaksin selles arutelus juhtida tähelepanu ühele teisele küsimusele, mida me ei tohi ignoreerida – avatuse teisele küljele. Ma mõtlen, et need kuuluvad kokku. Euroopa firmad vajavad avatust ka Euroopas, et olla ülemaailmselt konkurentsivõimelised ja saada kasu turulepääsust, mille me võime luua teistes riikides. Meie ülemaailmastunud maailmas, kus aina rohkematel äriühingutel on ülemaailmsed turustusahelad, võivad meie oma tariifid olla meie edukatele ettevõtetele just sama kahjulikud kui need tariifid, mille vastu me teistes riikides võitleme.

Mul on volinikule üks konkreetne ettepanek, millest võib selle küsimuse lahendamisel veidi abi olla. Kui firmadel on probleeme ELi-sisesel kauplemisel, teatavad nad nendest SOLVITisse, mis on suurepärane töövahend kasvavaks liikuvuseks siseturul. Kui firmal tekib probleem eksportimisel riiki väljaspool ELi, kasutab ta turulepääsu andmebaasi. Ka see on tohutult tähtis. Need mõlemad süsteemid pakuvad aluse läbirääkimisteks, kuidas saaks kaubandust hõlbustada. Lootkem siis, et suudame kas turulepääsu andmebaasi või SOLVITit edasi arendada nõnda, et need aitaksid lahendada ka probleeme, mis võivad tekkida Euroopa Liitu importivatel firmadel.

Kui me seda teeme, siis teeb see võimalikuks nii meil endal kui ka ülejäänud maailmal liikuda suunas, mis on vabakaubandusele soodsam. Siis saame näidata, et Euroopa võtab juhtpositsiooni turgude avamisel, nii välismaal kui ka kodumaal.

  Leopold Józef Rutowicz (UEN). – (PL) Hr president, hr Guardans Cambó raport tegeleb kõigi valdkondadega, mis on kaasatud partnerluse tugevdamisse, et võimaldada Euroopa eksportijate hõlpsamat juurdepääsu kolmandate riikide turgudele.

Protektsionistlikud tavad, ebaaus konkurents ja bürokraatlike tõkete seadmine takistab tihtipeale nendele turgudele pääsemist. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted loovad Euroopas enamiku töökohtadest, ent kogevad probleeme eelkõige ekspordiga. Nende võimalused on piiratud, kuna puuduvad ressursid, mis on vajalikud teadusuuringuteks, uue tehnoloogia hankimiseks, nendel turgudel toetuspinna leidmiseks ning oma toodete ja teenuste kohandamiseks tarbijatele.

Raport rõhutab õigustatult väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete vajadust Euroopa, riiklike ja diplomaatiliste rahaliste allikate otstarbeka abi järele. Euroopa Liit peaks laiendama oma logistilist tegevust ja pakkuma asjakohast abi, mis muudaks hõlpsamaks nende ettevõtjate tegutsemise kolmandate riikide turgudel.

  Georgios Papastamkos (PPE-DE). – (EL) Nagu teiegi, volinik, oleme me eriti mures turulepääsu vastastikuste tingimuste puudumise ning Euroopa toodete ebavõrdse kohtlemise pärast, mida on üles näidanud paljud partnerid.

Näiteks tekstiili- ja rõivatööstuse sektoris kohaldab EL keskmist tariifi 9%, mis on üks madalamaid maailmas. Teisest küljest kehtestavad paljud konkurendid tariife, mis on 30% ja rohkem, koos vaenulike mittetariifsete tõketega.

Siiski peavad ka kasvava majandusega riikide soodustuste puhul teatava määrani aktsepteerima vastastikkuse põhimõtet vastavalt oma arengutasemele ja konkurentsivõimele antud sektoris. Intellektuaalomandi õiguste ja geograafiliste tähiste kaitse on ülemaailmsel tasemel endiselt üsna ebapiisav; see neutraliseerib Euroopa tööstus- ja põllumajandustoodete kõrge lisandväärtuse eelisseisundi.

Rahvusvaheliste reguleerimismudelite ja eeskirjade ühtlustamine hõlbustab pääsu välisturgudele ega tohi muuta paindlikumaks Euroopa keskkonna, ühiskonna, rahvatervise ja tarbijakaitset reguleerivat raamistikku.

Otse vastupidi: eesmärgiks on ühtlustamine, kuid rangemaks muutumise suunas. Eriti oluline on impordi klassifitseerimine vastavalt asjakohastele spetsifikatsioonidele ja nõuetele, samuti edukate meetodite otsimine, mille abil tegelda keskkonna reostamise ja sotsiaalse dumpinguga.

Lõpetuseks tahaksin rõhutada, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted peavad olema uue turulepääsu strateegia keskmeks.

Ma õnnitlen raportööri ja variraportööri, samuti volinikku. Me tervitame komisjoni algatust seoses uue turulepääsu strateegiaga.

  Zuzana Roithová (PPE-DE). – (CS) Volinik, ka mina olen veendunud, et kolmandas maailmas tegutsevad komisjoni delegatsioonid ja uue turulepääsu strateegia töörühmad vajavad märksa tugevamaid volitusi. Minu arust peaks komisjon ümber vaatama oma prioriteedid inimressursside jaotamisel ELi delegatsioonidesse ning tõstma delegatsioonide töötajate arvu, eriti Hiinas, Indias, Venemaal ja Brasiilias. Liikmesriigid peaksid mängima palju olulisemat osa inimressursside ja rahaliste vahendite andmisel nendesse delegatsioonidesse, proportsionaalselt oma kaubandushuvidega. Peale selle peaksid komisjon ja liikmesriigid parandama Euroopa kaubanduskodade, kaubandusühingute ja liikmesriikide talituste vahelist koostööd kolmandates riikides. See on oluline teabevahetuseks delegatsioonide, diplomaatiliste lähetuste ja Euroopa kaubandusühingute vahel. Eriti võiks sellest kasu olla väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel. Meie strateegia peamiseks eesmärgiks on siiski kaubandussuhete vastastikkus, eriti näiteks Hiinaga, ning rahvusvahelise kaubanduse õiguse rangem jõustamine, mitte selle õiguse nimetamine protektsionismiks.

  Mairead McGuinness (PPE-DE). – Hr president, mulle pakkus huvi, et volinik oli ainus, kes mainis maailmakaubanduse läbirääkimisi. Ehk on see võimalus saada rohkem teavet uute võimaluste kohta meie peamiste kaubanduspartnerite turgudel, mida edukas WTO tehing meile võiks anda. Aga te ütlesite ka, volinik, et arvatavasti võiks need meile anda uued vabakaubanduslepingud. Kas te olete nõus kaotusega WTOs? Ehk saate meile selle kohta ajakohastatud teavet anda, sest ma mõtlen, et see on käesoleva arutelu väga oluline osa.

Kas võiksin teil paluda selgitada ka mõningaid probleeme seoses praeguse olukorraga WTO põllumajanduse osas? Probleeme esineb seoses edasiste soodustustega, mille EL tegi tundlike toodete imporditariifide puhul, ning mõned suured tariifikvootide tõstmised on praegu päevakorral, sest päevakorral on ka küsimus, milliseid edusamme te teete WTOs muude kui põllumajandustoodete ja -teenuste turulepääsemisel. Ma arvan, et vajame asjaga kurssi viimist selle arutelu käigus, kui te seda teha saate.

  Zbigniew Krzysztof Kuźmiuk (UEN). – (PL) Hr president, sellel arutelul sõna saades tahame me tähelepanu juhtida kolmele küsimusele. Esiteks on Euroopa Liidu jaoks oluline võtta kindel ja üheselt mõistetav seisukoht igas olukorras, milles mõne liikmesriigi ekspordihuvid kolmandate riikide ebaausate kaubandustavade tagajärjel ohtu satuvad. Seoses sellega peaksime omaks võtma Euroopa Liidu võetud seisukoha juhtumil, kui embargo takistas Poola liha ja põllumajandussaaduste pääsu Venemaa turule. Kahjuks võeti see seisukoht Venemaa suhtes alles pärast Venemaa rohkem kui aasta pikkusi piiranguid Poola ekspordile ning pärast Poola kasutatud vetoõigust, et peatada ELi ja Venemaa vahelise lepingu ettevalmistamine.

Teiseks, Euroopa Liidu turgude avamist kolmandate riikide kaupadele ja teenustele peaks juhtima vastastikkuse põhimõte. Seetõttu peaks liit tervikuna jälgima, kas kolmandate riikide eksportijad lisavad oma tootmiskuludesse summad, mida tuleb maksta vastavuse saavutamiseks keskkonnastandarditega ja nende riikide töötajate sotsiaalse turvalisusega. Euroopa tootjad saavad maailmaturul konkurentide käest alati lüüa, kui eespool nimetatud kulusid arvesse ei võeta.

Kolmandaks, avades liidu turu kolmandate riikide põllumajandustoodete juurdepääsule, tuleb olla väga ettevaatlik. Kui turg täielikult avada, siis paljud Euroopa põllumajanduse sektorid lihtsalt kaovad, mis võib ähvardada Euroopa kindlustatust toiduainetega.

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). – (PL) Hr president, avatud majandused ja turud on kaasaegse turumajanduse, 21. sajandi majanduse, tunnusjooned. See on maailmamajanduses esmane. Siiski pole kõik majandusüksused suutelised toime tulema konkurentsiga, eriti kui konkurents pole alati aus ning selles domineerivad suured ja võimsad.

Nii suured kui ka väikesed firmad võivad importida, kuid suurtel firmadel on rohkem võimalusi eksporti arendada. See on nõnda, sest uutele turgudele pääsemine nõuab märkimisväärseid investeeringuid müügiedendustegevusse ning terve logistilise süsteemi rajamisse. Seetõttu näib väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete puhul asjakohane organiseerida ühistegevust ekspordi arendamiseks, eriti selle müügiedendust.

Ettevõtetele tuleks võimaldada teatav toetuse ja riigiabi tase ekspordi müügiedenduse, eriti oskusteabe alal. Ka WTO tasandil tuleks saavutada kokkulepe kaubanduse arendamiseks väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete vahel. Eriti oluline on teabe kättesaadavus maailmaturul tegutsevate üksuste kohta. Kaubanduse kvaliteeti tuleks parandada ning anda prioriteet turulepääsu võrdsete võimaluste loomisele.

  Peter Mandelson, komisjoni liige. − Hr president, tahaksin tänada teid ja auväärt liikmeid selle suurepärase raporti väga konstruktiivse ja kasuliku arutelu eest. Olen eriti tänulik liikmele, kes tegi ettepaneku läbi vaadata töötajate jaotus olulistes majanduspiirkondades asuvates komisjoni delegatsioonides. Ma arvan, et see on suurepärane ettepanek, mille ma vähimagi kõhkluseta esitan oma kolleegidele. Võiksin ju tuua teile näiteks arve ja võrrelda näiteks väga väikest delegatsiooni, mis töötab kaubandusküsimustega Hiinas, märksa suurema delegatsiooniga, mis töötab väga väikesesummalise arengu- ja koostööabiga samas riigis, seades sinna kõrvale miljardid, mis on Euroopa jaoks kaubanduses kaalul. Kuid ma ei tee seda; panen selle ettepaneku lihtsalt tallele ja edastan, kuhu vaja.

Päris kindlasti pole tegemist sellega, et ma kaitseksin vabakaubanduslepinguid maailmakaubanduse läbirääkimiste arvelt. Igaüks, kes on tuttav Euroopa ülemaailmse kaubandusstrateegiaga, mille me esitasime 2006. aasta novembris, saab aru, et põhjalike ja igakülgsete vabakaubanduslepingute, mis tõepoolest annavad oma osa maailmakaubanduse kogusummade suurendamisse ja mitte lihtsalt ei kasuta neid, selliste lepingute kaitsmine minu poolt on olnud meie suhtumise iseloomulik joon pühendumise kõrval WTO läbirääkimiste Doha voorule. Võin auväärt liikmele kinnitada, et jätkan tööd pigem nende edu kui luhtumise nimel. Kuulujutud põllumajanduse edasiste vastuvõetamatute või kohatute soodustuste kohta on alusetud. Muidugi, ainsa kuulujutu, mida ma selliste põhjendamatute soodustuste kohta kuulsin, rääkis tegelikult täna üldasjade nõukogus Iiri välisminister. Need kuulujutud paistavad ringlevat küllaltki kitsas huviringkonnas.

Tõsi on see, et põllumajanduse osas – ja muude Doha läbirääkimiste valdkondade osas – liigume me nii kaugele, kui on meie jaoks mõistlik minna, et anda oma osa maailmakaubanduse läbirääkimiste edusse, kuid lõppkokkuvõttes peab see jääma volituste piiresse, mis anti meile 2003. aasta ühise põllumajanduspoliitika reformi alusel.

On tõsi, et meil on kaks uut läbirääkimisteksti, mille läbirääkimiste toimkonna eesistujad viimastel nädalatel esitasid. Põllumajanduse kohta on meil tekst, milles mitte kõik pole meile meele järele, kuid selles põllumajandusalases tekstis pole ka midagi, millega me ei suudaks toime tulla või mis läheks meie volituste piiridest välja.

Mittepõllumajandusliku turulepääsu olukord – tööstuskaupade puhul – pole minu arust sugugi sama rahuldav. Presidendi esitatud uus tekst tekitas läbirääkimistes pigem suurema laialivalguvuse, mitte ei loonud konkreetsemaid toetuspunkte. Mul on sellest kahju, kuid see on miski, millega koos me peame oma tööd tegema ning millest ennast läbi vaidlema.

Need arutelud poleks sugugi nii nauditavad, kui puuduksid hr Schlyteri sõnavõtud. Millal ta ka ei kõneleks, alati tunnen ma oma isikliku pühendumuse ja veendumuse kasvu seoses vabakaubandusega. Tema sõnavõtud kinnitavad iga kord uuesti, et oleme kahtlemata õigel teel. Küsimus pole vaeses väikeses Euroopa Liidus, kes keset kasvava majandusega riike võimsate titaanide vastu võitleb, ega ka mitte agressiivse toorutsemise taolise käitumise sobilikkusest, mille komisjon on kaubanduse valdkonnas omaks võtnud ja mille abil me püüame ilma konsulteerimata või kaalutlemata oma huvisid teistele peale sundida.

Fakt on see, et need meie hulgast, kes rahvusvahelisse kaubandusse usuvad, otsivad tasakaalu ja vastastikkust, ning samuti otsime me mõlemapoolset kasu. Kui püüame saavutada teiste majanduste avatust, siis ei tee me seda lihtsalt niisama lõbu pärast, vaid meie enda huvides ja meie enda vajaduste tõttu. Me anname ka oma osa nende majanduspiirkondade heaolusse ja kasvu, kelle suuremat avatust me üritame saavutada.

Muidugi on majanduse liberaliseerimine midagi niisugust, milleni tuleb jõuda järkjärgult. See on pigem kasvuprotsess kui suur pauk või äkiline šokk. Fakt on see, et ka kasvava majandusega riigid saavad suuremast avatusest kasu. See tähendab kasulikku konkurentsi, mis nendes majanduspiirkondades stimuleerib innovatsiooni ja ergutab tootlikkust, see tähendab kohalikku tööstusse suunatavate vahendite maksumuse vähenemist, see tähendab madalama hinnaga kaupu nende kasvava majandusega riikide tarbijate jaoks ning see tähendab kapitali, tehnoloogiate, loovuse ja kaasaegsete juhtimisoskuste toomist kõnealustesse kasvava majandusega riikidesse.

On tõsi, et selline avanemise ja maailmamajandusega integreerumise protsess kindlustab nende kasvava majandusega riikide kasvu ja tugevnemise, võimaldades nende ettevõtetel kasvada, luua oma töötajatele väga vajalikku tööhõivet ning toota tooteid ja teenuseid ekspordiks, nii et nad saavad tekitada ja kindlustada oma ühisosa rahvusvahelises kaubanduses. Teisisõnu, avanemine tekitab avanemist; kaubandus tekitab kaubandust. Meie jõukus ja meie võimalused tekitavad võimalusi nende jaoks, kes elavad ja töötavad nendes kasvava majandusega riikides. Teisisõnu on see mõjus protsess, millest me räägime, ning just seda taotlebki turulepääsu strateegia, mille kohta meie raportöör nii suurepärase raporti esitas.

Kokkuvõtteks tahaksin öelda, et kui jutt on kohalikest hangetest, siis on muidugi oluline kasvava majandusega riikide ja arengumaade suutlikkust toetada ja julgustada, tarnides nende kohalikele riigihanketurgudele. Siiski, kui see tähendab nendes riikides riigihangete suuremat maksumust, kui see tähendab ebatõhusust, kui see tähendab läbipaistvuse puudumist ning mõistagi mõnedel juhtudel korruptsiooni riigihangete haldamisel, kes selle siis kinni maksab? Vastus on – kohalikud inimesed, kohalikud töölised ja kohalikud maksumaksjad kasvava majandusega riikides ja arengumaades, kes jaksavad neid kulusid suurivaevu kanda.

Sellepärast ongi oluline tuua kasvava majandusega riikide riiklikku riigihangete poliitikasse ja käitumisse avatus ja läbipaistvus. Polegi nii lihtne meeldida „vaesele väikesele” Euroopa Liidule, et ta rahule jääks.

  Ignasi Guardans Cambó, raportöör. − Hr president, siin pole rohkem kuigi palju öelda. Lubage mul kõigepealt veel kord tänada kõiki neid, kes on mitte ainult täna, vaid sestpeale, kui läbirääkimised algasid, rikastanud seda arutelu oma panusega, muudatustega ja isegi mitteametlike jutuajamistega, mida oleme pidanud, ja mille kõige tulemuseks on see lõplik tekst, mis pole mitte ühe raportööri, vaid kõigi kaasatute töö.

Olime hinnangute suhtes enamasti ühel arvamusel ning ma olin väga üllatunud mõnede kommentaaride toonist, mis kostsid selle täiskogu fraktsiooni Verts/ALE hulgast. Oleks väga huvitav, kui kõnealune kolleeg läheks ja vaataks vabakaubanduse tagajärgi kohapeal ning ühtlasi läheks ja seletaks keskmise suurusega ettevõtjale, ütleme näiteks Barcelona lähedal, kus mina elan, et see oli „koloniaalne lähenemisviis”. Võiksin loetleda nii palju äriühinguid, kes võitlevad võimaluse eest eksportida, kusjuures suur osa nende tegevusest sõltub ekspordist. Võib-olla meeldiks talle rääkida nende ettevõtete palgatöötajatele, et nad tegutsevad just nagu Euroopa kolonisaatorid, püüdes laiendada selle toote, mida nad toodavad, ekspordi turuosa, ning et kui Hiina tekitab tõkkeid, mis takistavad neil eksportida seda, mida nad toodavad, siis on mängus nende töökohad.

Need pole lihtsalt suured sõnad selle kohta, kuidas suured Euroopa äriühingud on kolonialistid, see on midagi märksa reaalsemat. Kuigi igaühel on õigus kujutada asju nõnda, nagu nad soovivad, pean ma ütlema, et mõte selle raporti kolonialistlikkusest tõepoolest üllatas mind ning võiks paljudele mu maa eksportijatele isegi koomilisena paista.

Siiski on selge, et üldiselt oleme me hinnanguga nõus, ning nagu komisjon ütles, on see miski, mille algatas nõukogu, võttis üle komisjon ning praegu toetab seda parlament, mis muidugi paneb meie õlgadele suure vastutuse, volinik, sest meil on ühine lähenemisviis. Lubage mul veel kord rõhutada, et see on dünaamiline protsess ja uus strateegia ning mõned elemendid on kahtlemata väga uued ja vajavad järgimist. Kui tohib, siis viitaksin raporti lõikele, mida rõhutas meie kolleeg ja mis teile kõigile nii väga meeldis: me kutsume „komisjoni üles muutma inimressursside määramise prioriteete Euroopa Liidu delegatsioonidesse ja lõpuks suurendama nende olemasolevaid inimressursse, nii et turulepääsu meeskondade loomist ja edukat toimimist oleks toetamas suurem arv töötajaid.” Muu hulgas on samamoodi õige ka see, mida raport ütleb väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kohta. Selles raportis on hulk uusi asju ning me soovime teile kõike head nende rakendamisel.

  President. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub teisipäeval, 19. veebruaril 2008.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Tokia Saïfi (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Euroopa tööstuse konkurentsivõime tuleb asetada ühenduse tegevuskava keskmesse, kuna üksnes see võimaldab meil luua töökohti oskustöölistele, kindlustada Euroopa majanduskasvu, tagada Euroopa heaolusüsteemi ellujäämist ning tagada, et EL suudab jääda peamiseks kaubandusjõuks 21. sajandil.

Sellise konkurentsivõime säilimise tagamiseks on meil tarvis kehtestada turulepääsu tingimused, mis on ausad, õiglased ja vastastikused. Tegelikult on Euroopa turg üks avatumaid ja konkurentsivõimelisemaid maailmas tänu peamiselt vaba konkurentsi õigusele, mis garanteerib vaba ja ausa kauplemise ELi piires.

Sellest hoolimata seisavad Euroopa Liidu ees endiselt arvukad kaubandustõkked, kui tegemist on väliskaubandusega, sest Euroopa peamiste kaubanduspartnerite turud ei paku samasugust avatuse ja läbipaistvuse taset kui ühenduse turg. Seetõttu peame astuma edasilükkamatuid samme, et kehtestada vastastikused tingimused kolmandate riikide turule pääsemiseks, seda eriti kasvava majandusega riikides, ning kaubandust piirava tegevusega võitlemiseks. Me peame tegutsema kiiresti ja kindlalt, et tagada meie väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele täielik ja piiranguteta juurdepääs kõigile turgudele, eriti riigihangete sektoris.