Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Istungi stenogramm
Esmaspäev, 18. veebruar 2008 - Strasbourg EÜT väljaanne

27. Kaubanduse kaitsevahendite reform (arutelu)
Protokoll
MPphoto
 
 

  President. − Järgmine päevakorrapunkt on komisjoni teatis kaubanduse kaitsevahendite reformi kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Peter Mandelson, komisjoni liige. − Hr president, mul veab, et saan täna õhtul õnnelikult vastata kahele teemale siin Euroopa Parlamendis. Mul on väga hea meel, et tulin tagasi Kiievist siia, et seda teha.

Nii et lubage mul alustada, tänades Euroopa Parlamenti kutse eest ja võimaluse eest teha kaubanduse kaitseks järgmine avaldus. Tahaksin parlamenti tänada tema suure huvi eest selle toimiku vastu, mille tunnistuseks olid arutelud nii täiskogu istungil kui ka rahvusvahelise kaubanduse komisjonis.

2006. aastal nõustusid komisjon ja nõukogu vajadusega läbi vaadata Euroopa kaubanduse kaitsevahendid. Selle läbivaatamise eesmärk oli tagada, et Euroopa eluliselt tähtsad vahendid kaitseksid tema töötajaid ja ettevõtteid ebaausa kaubanduse eest ning jätkaksid töötamist võimalikult tõhusalt, võttes eriti arvesse dramaatilisi muudatusi maailmamajanduses, kus tegutsevad Euroopa ettevõtete ülemaailmsed turustusahelad ning kus Euroopa ettevõtete majandushuvide põimumine muutub vältimatult üha keerukamaks ning selle üle on raskem otsustada.

Pärast läbivaatamist ja avalikku konsulteerimist ning ühe kolleegi toel töötasin ma koos oma ametnikega ettepanekute kallal ELi kaubanduse kaitse-eeskirjade kohandamiseks, nii et need tõepoolest pakuksid ettevõtetele kättesaadavuse, läbipaistvuse ning kiiruse ja selguse paranemist. See pidi hõlmama näiteks paremat juurdepääsu dokumentidele ning rohkem abi väikestele ettevõtetele, kasutades kaubanduse kaitsemehhanismi ja kiiremaid ajutisi meetmeid.

Püüdlesime ka suurema selguse poole, kavandades suunised ELi eeskirjade rakendamiseks kahes olulises valdkonnas. Esiteks kaalutlused, mille põhjal määrata kindlaks, milline toodangu tase väljaspool Euroopat diskvalifitseerib ettevõtte, nii et seda ei saa enam käsitada Euroopa ettevõttena meie uuringute eesmärkide saavutamiseks ja kaubanduse kaitse alaseks hinnanguks.

Teiseks, seoses kaalutlustega, mida tuleks kasutada ühenduse huvide raames, mis võimaldab meil kindlaks teha, et kaubanduse kaitsemeetmed tõepoolest vastavad Euroopa Liidu laiematele majanduslikele huvidele – miski, mis nagu ma ütlesin, on muutumas aina keerukamaks ja raskemaks analüüsida, kui olukord pole just nii lihtne ega must-valge, nagu pealt võiks võib-olla paista, või muidugi nagu oli kaubanduse kaitsemehhanismide klassikalise tegutsemise puhul minevikus.

Nendes mõlemas valdkonnas on üldiseks eesmärgiks kodifitseerida kindlakskujunenud tavad, mis tekitaks selguse ja prognoositavuse ettevõtete ja otsuste tegemise osas vaidlusttekitavatel juhtudel, millega meil on viimastel aastatel kogemusi olnud ning mis minu arvates tulevastel aastatel sagenevad, mitte ei vähene.

Milline teie seisukoht dumpinguvastaste meetmete heade või halbade külgede kohta ka on, mina mõtlen, et need on kasulikud asjad paranduste tegemiseks ning suuniste selgitamiseks ja väljastamiseks, et pakkuda teatavat kindlust ja prognoositavust neile, kes neid vahendeid kasutada kavatsevad.

Ettepanekute kogum nende teemade kohta peaks olema tasakaalustatud. See kajastaks arutelu kompromissi kõigi huvitatud osapoolte ja liikmesriikide vahel. Pole mingit mõtet ega kasu püüdest nihutada meie kaubanduse kaitsevahendite kujundamise ja toimimise raskuskeset ühe või teise arvamuse suunas Euroopa Liidus, mis puudutavad kaubanduse kaitset. On tarvis koostada ja kindlaks määrata tee, mis viiks laiemas mõttes kuldsele keskteele.

Kuigi meie katsetusi kujutatakse tihtipeale kui vankumist ühest äärmusest teise, võib selline mulje tekkida ainult inimesel, kes pole näinud meie esialgseid järeldusi ja ettepanekuid, sest niisuguses kogumis ei ole midagi, mis nõrgendaks meie võimet võidelda ebaausa kaubandusega, ega midagi, mis oluliselt muudaks meie kaubanduse kaitsevahendite toimimise alust.

Siiski on konsulteerimisel selgunud, et see on poliitiliselt tundlik küsimus ning tekitab jätkuvalt tundeküllaseid vaidlusi ja ma pean ütlema, et ka mõningaid lahkarvamusi.

Pakett, mis tasakaalustab arutelul eri suhtumisi, ei saa minu arvates praegu vajalikku toetust leida ning oleks parem tugineda konsensusele kui püüda sobitada käesoleval ajal kokkusobimatuid seisukohti, milline sõnastuse täpsustamine ja milline reform peaksid aset leidma.

Poliitiline keskkond, milles seda teemat on arutatud, ei ole lihtne. Mõned väidavad, et ajal, mil me sunnime Hiina taolisi partnereid ausalt kauplema, et tohi me riskida isegi kujutlusega, et EL nõrgendab oma kaubanduse kaitset. Praegu sellist motiivi ega kavatsust ei ole, aga sellest hoolimata on mõned väitnud, et praegusel hetkel poleks kuigi tark riskida isegi niisuguse kujutlusega.

Peale selle on Doha vooru läbirääkimiste eeskirjad, eeskätt presidendi tekst, samuti muutnud rahvusvahelise kaubanduse kaitsevahendite keskkonna märkimisväärselt ebapüsivaks selle teksti üllatava ja ausalt öeldes vastuvõetamatu sisu tõttu. Ma ei arva, et Doha vooru presidendi tekstide seas on olnud veel mõnda, mis ärataks vähem toetust kogu WTO liikmeskonna seas kui presidendi praegune tekst eeskirjade kohta.

Kuid eelkõige on meie eesmärk tugevdada kaubanduse kaitsevahendite tegevuse ühtsust, et muuta need tulemuslikumateks, ning minu kui voliniku töö ei ole seda ühtsust nõrgendada.

Praegusel ajal on reaalsus, et selle ühtsuse kohta, mida mulle meeldiks näha, ei ole meie liikmesriikides piisavalt tõendeid. See ei tähenda, et arutelu üks pool oleks õige ja teine vale, lihtsalt mõlemad pooled peavad jätkama tööd, liikudes suurema konsensuse poole ning ausalt öeldes ka suurema solidaarsustunde poole nende vahenditega tegelemisel.

Sellise ettepaneku teen ma julgustuseks. Me jätkame praegu ebakindlate ideede arutamist ning kokkuleppe ülesehitamist, võttes appi oma kogemused.

Lõpetuseks teeksin ühe tähelepaneku. Surve, mida ülemaailmsed majandusmuutused avaldavad meie kaubanduse kaitsesüsteemile, jääb alles. See ei kao kuhugi; tegelikult hakkab see kasvama. Surve hakkab tugevamaks muutuma. Meie suutlikkus tegutseda tavalise konsensuse ja solidaarsuse raames muutub väiksemaks, mitte suuremaks, mis muudab üleüldiselt veelgi tähtsamaks, et kasvab komisjoni roll meie ühise tee leidmisel erinevate konkureerivate huvide ja seisukohtade vahel, mis ettevõtetel ja liikmesriikidel selle teemaga seoses on.

Usun, et tulevased juhtumid näitavad vajadust selguse järele ning näitavad vajadust teatavate suuniste järele, mida me alguses kavandasime. Küsimused, millega me seda läbivaatamist alustasime, jäävad kuue kuu pärast, aasta ja kahe aasta pärast endiselt alles, aga ma usun kindlalt, et omal ajal peab nendega tegelema hakkama.

Meie ülesanne on üheskoos leida majanduslikult ja poliitiliselt usutavad vastused ning ka komisjon jätkab selle kallal töötamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Christofer Fjellner, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (SV) Tänan, hr Mandelson. Kui te viimati meie ees seisite, rääkisite te kaubanduse kaitsevahendite reformi vajadusest Te rääkisite veendumuses, et üleilmastumine ja ülemaailmsed turustusahelad on muutnud kaubanduse kaitsevahendite eeltingimusi ning et seetõttu vajavad need ajakohastamist, et tõhusaks jääda ja ühenduse huvidega arvestada. Kõik, mida te siis ütlesite, on endiselt õige. Meil on vaja nende vahendite reformi.

Siiski on reformi läbiviimine sellest ajast saadik tohutult raskeks osutunud. Euroopa äriühingute vahel ja liikmesriikide vahel toimuvad märkimisväärsed konfliktid. Aga see ei vähenda vajadust reformi järele, otse vastupidi. Asjaolu, et kõik on niivõrd rikutud ning et näide näite järel näeme me samu lahingurivistusi samadel ettearvatavatel kaitseliinidel, näitab minu arvates, et me vajame muudatusi. Me vajame uut vaatenurka dokumentidele ja konsensust, mis meid ühendaks.

Praegu on reform edasi lükatud ja näib üpris kaugena. Kindlasti kahetsevad teised seda samamoodi nagu ma isegi. Kuid kasutu on vaielda, kelle süü see on, kas see on liikmesriikide süü, kas see on komisjoni süü või milline liikmesriik kaika kodaraisse viskas. ksteise süüdistamine ei too midagi head.

Sest kuigi ettepanek on praegu peatatud, pole häid mõtteid tarvis maha matta. Me ei tohi seda küsimust unustada. Me peame jätkama selle arutamist ning keskenduma asjadele, milles oleme tegelikult kokkuleppele jõudnud. Ma arvan, et neid on päris palju. Jutt on läbipaistvusest ja avatusest. Jutt on arvatavasti ka selgematest eeskirjadest ning sellest, kuidas saaksime ühenduse huve kaitsta. Arvatavasti isegi sellest, kuidas ajakohastada ühenduse tööstuse mõistet.

Kuid see eeldab, et hoiaksime arutelu üleval ning jätkaksime vaidlemist ja kompromisside tegemist. Ma loodan, et teeme seda siin Euroopa Parlamendis. Ma loodan ka, et liikmesriigid ja komisjon hoiavad arutelu üleval.

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Marinus Wiersma, fraktsiooni PSE nimel. – (NL) Hr president, tahaksin alustada, tänades volinikku tema panuse eest ja ühtlasi aususe eest tema ees seisnud dilemmade piiritlemisel, kui ta kõneles oma kolleegide ja liikmesriikidega Euroopa Liidu kaubanduse kaitsemehhanismide reformist. See on üks asi ning mul on ka hea meel selle üle, et olite avameelne, öeldes, miks te ei saa kohe praegu ettepanekut teha, sest Euroopa Liidus on lihtsalt väga raske kokkuleppele jõuda, milline on praegu kõige õigem tee edasiliikumiseks.

Volinik rõhutas veel ka seda, et on oluline leida viis ehitada sild nende riikide vahele, kes teenivad oma raha kas peamiselt kaubandusega või peamiselt toodanguga. Ma ise olen pärit kaubandusriigist Madalmaadest, kuid mõistan väga hästi muret, mis on laia tootmisbaasiga riikidel, näiteks Prantsusmaal ja Saksamaal, maailmakaubanduse arengu ja kaitse pärast. Nende jaoks on see ühtlasi vajadus kaitsta oma tööstust. Seega on väga tähtis leida see sild ning samuti on tähtis, et volinik tahab selleks erilisi jõupingutusi teha.

Ma arvan, et arutelu on see, mida me vajame. Me ei peaks kartma rääkida nende kaubanduse kaitsevahendite reformimise vajadusest, sest meie ees seisavad rahvusvahelise majanduse kiired muutused. Mille üle meil on siis vaja vaielda? Ma ütlen sihilikult „vaielda”, sest mul pole siin veel kõiki vastuseid. Meil on vaja vaielda süsteemi läbipaistvuse üle, suurema paindlikkuse üle, mida on tarvis, parema määratluse üle, mis on õigupoolest Euroopa äriühing, ning sotsiaalsete ja keskkonnaaspektide üle, et kindlaks määrata Euroopa henduse huvid. Need on mõned punktid, mille üle meie kui Euroopa Parlament peaksime vaidlema ning mille suhtes me peaksime püüdma jõuda järeldustele, mida me siis saaksime jälle volinikuga vahetada.

Ma arvan, et praegu on isegi mu oma fraktsiooni jaoks liiga vara välja tulla väga konkreetsete ettepanekutega, kuidas kõik peaks kulgema. Tahan alustada arutelu reformi vajaduse üle ning seejärel mõelda, kuidas võime määratleda mõned valdkonnad, mille kallal tahaksime rohkem töötada. See nõuab ka minu fraktsioonis hulka vaidlemist, samamoodi nagu nõukogus ja komisjonis. Aga proovime. Olen volinikuga nõus. Võtku see kuus kuud, kaksteist kuud või kaks aastat, aga hakkame vähemalt aruteluga peale. Me ei saa lihtsalt ignoreerida fakti, et maailmas, sealhulgas ka maailmamajanduses, on käimas muutused ning meie kaubanduse kaitsesüsteemi tuleb kohandada neile muutustele vastavaks. See tundub mulle arutelu tähtsa alguspunktina ning mul on hea meel, et volinik on olnud nii avameelne probleemide osas, millega ta ise pidi tegelema.

 
  
MPphoto
 
 

  Carl Schlyter, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (SV) Tänan teid, volinik. Arutelud on teie osavõtul alati nii lõbusad! Olen saanud ka kinnitust oma seisukohale, et aus kaubandus on parem kui vabakaubandus, ning muidugi sellele, et nõrgema partneri vastu ülesnäidataval solidaarsusel põhinev kaubandus on palju olulisem kui vormiliselt aus ja vastastikune kaubandus.

Kuid läheme nüüd kaubanduse kaitsevahendite, kaubandus- ja arenguindeksi juurde.

Mis puutub ülejäänusse, siis võib-olla peaksime üksteise raamaturiiulid üle vaatama ning võib-olla aru saama, mis on vahel tassikese rooibose tee taustaks? Vastasel korral võite tulla minuga kaasa, kui muutun vastupidiselt soovitusele poliitiliselt aktiivseks ja lähen kohtuma oma tänavalastega Brasiilias.

Kuid tagasi kaubanduse kaitsevahendite juurde. Mis on Euroopa ettevõtlus? Seda on praegu raske kindlaks määrata ning seetõttu võib olla raske ka mõistet kohaldada. Milline huvi on tõeline ühenduse huvi? Tarbijad? Vabatahtlike organisatsioonid? Väikesed ettevõtted? Suured äriühingud? Seda pole sugugi kerge määratleda, mis tähendab, et praegu on raske kohaldada ka vahendit, välja arvatud teatavatel selgetel juhtudel.

Kõige selle jaoks, mis täielikult puudub, on oma mõõde, ning ma arvan, et oleks tohutult huvitav, kui suudaksite selle juurde tagasi pöörduda oma uusi ettepanekuid esitades. Kas keskkonnareostust ja sotsiaalset dumpingut ei peaks mitte võrdsustama otsese dumpinguga? Mis vahet seal on, kas äriühing rikub keskkonnakaitse eeskirju või ühiskondlikke sätteid miljardi euro väärtuses või saab miljard eurot riigiabi? Oleks huvitav pidada arutelu WTOga ning vaadata, kas jõuame sellest küsimusest kaugemale.

 
  
MPphoto
 
 

  Helmuth Markov, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (DE) Hr president, volinik, kui päris aus olla, siis on mul hea meel, et teie poolt ette pandud kaubanduse kaitsevahendite reform läbi kukkus. Te üritasite kaubanduse kaitsevahendite reformi tagant tõugata, võttes üles selle ülemaailmse Euroopa strateegia reformimise. Isegi kui eeldame, et see reform oleks võinud kasulik olla, on üpris selge, et meil on tarvis neid vahendeid parandada, kuni neist kasu on, selle asemel et need hoopis kõrvale heita. Siiski oli see viimane eesmärk teie 2007. aasta novembri teatise sihiks. Te läksite mööda suurest enamusest, kes pooldas kehtiva süsteemi säilitamist, kui ainult tilluke vähemus oli selle säilitamise vastu ja järk-järgulise kaotamise poolt. Viis, kuidas reformiprojekt on komisjoni tasemel seisma pandud, näitab, et suur enamik liikmesriikidest ja paljud meie enda kolleegidest ei pea neid ettepanekuid vastuvõetavateks ning et nad on tegelikult käima pannud väikese, kuid väga hääleka lobitöö.

Kellel oleks sellest reformist kasu olnud? Mitte Euroopa tööjõul, kellel on oht oma töökohad kaotada, sest suured äriühingud on suutnud ära kasutada teie paljukiidetud suhtelisi eeliseid kasvava majandusega riikides. Mitte töölistel nendes riikides, kes peavad taluma vastuvõtmatuid töötingimusi, ja kindlasti mitte Euroopa ettevõtetel – ning ma kõnelen kui ettevõtja – mis juhivad oma tootmistegevust vastavalt kehtivatele Euroopa õigusaktidele ega kavatse saata oma kasumit kiiresti kasvama teatavatesse kolmandatesse riikidesse, kurnates nende viletsaid keskkonna- ja sotsiaalseid standardeid.

Neil ettepanekutel polnud midagi tegemist aususe ja õiglusega ülemaailmsetes kaubandussuhetes ega äriühingute vahel. Tegelikult oleksid peamisteks kasusaajateks olnud suured importijad, kes on loomulikult pahased iga katse peale nende kuritahtlikke tavasid piirata. Kasusaajateks oleksid olnud suured hulgimüüjad ja turustajad, kes tarbijate huvid jalge alla tallavad ning eelistavad maha vaikida fakti, et tarbijadki on töötajad, kodanikud ja maksumaksjad. Kasusaajateks oleksid olnud need Euroopa Liidus, kelle peamine mure on nende kasumid ja kes unustavad, et EL peaks eeldatavasti arenema kõigepealt ja peamiselt vastastikuse solidaarsuse ja toetuse vaimus.

Praegu paigas olev kaubanduse kaitsevahendite süsteem ei ole täiuslik, kuid see töötab kõige paremini, võrreldes teistega üle kogu maailma. Muuseas, see ei ole ainult minu arvamus; teie seal komisjonis võtsite 2006. aastal ette uurimuse, millega jõuti samale järeldusele. Peaksime ootama ja vaatama, millised arengud toimuvad Maailma Kaubandusorganisatsioonis, enne kui hakkame selles valdkonnas mingeid uusi reforme tegema. Selline reform peaks pigem arvesse võtma, mida teevad meie kaubanduspartnerid, selle asemel et ühepoolselt loobuda mõnest õigusmehhanismist, mis meid dumpingu vastu kaitseb: muuseas õigusmehhanismist, mis põhineb rahvusvaheliselt heakskiidetud eeskirjade kogumil.

Kahjuks pean lisama, et ma ei saa heaks kiita komisjoni teguviisi kaubanduse kaitsevahendite rakendamisel 2007. aastal. Paljud liikmesriigid ja muud sidusrühmad on protestinud, et komisjoni poolt kavandatavad muudatused jõustati enne, kui nõukogu ja parlament said üldse võimaluse nende kohta mingile arvamusele jõuda. Kaubanduse peadirektoraat on viimastel kuudel omal algatusel üsna lihtsalt katkestanud mõnede institutsioonidevahelises koostöös kehtestatud põhimõtete järgimise. Selle tulemusel ei ole algatatud absoluutselt mitte ühtegi uut juhtumit. Ma võin ainult loota ja ma palun teil seda kinnitada, et selline koostöö stiil komisjoni ja parlamendi vahel ei jätku ka tulevikus. Tahaksin teid samuti paluda esitada olulisi ettepanekuid kaubanduse kaitsevahendite raamistiku kohta enne rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ning pidada parlamendiga tõsiseid arutelusid enne nende vahendite jõustamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Daniel Caspary (PPE-DE). – (DE) Hr president, volinik, viimastel päevadel ja nädalatel on see küsimus mõnede inimeste jaoks juba liig olnud. Komisjonis said mõned peaaegu südamerabanduse, kui lugesid raporti esimest projekti.

Komisjon peatas algatuse, sest teie, volinik, olite nähtavasti liiga hõivatud ülesandega koostada reformiettepanek, mis suudaks saada enamuse toetuse. Meie parlamendi administratsioon oli liiga hõivatud ja pani tänase arutelu päevakorda absurdse pealkirja all „Komisjoni teatis – kaubanduse kaitsevahendite reform”, kuna sõnavõtjate nimekiri ütleb „Tarbijakaitsevahendite reform”, mis ei ole kah palju parem. Publiku rõdu vaadates tundub, et ka pealtvaatajad on liiga hõivatud ning on toimetanud ennast restorani või koju läinud. Ehk jälgib keegi meid vähemalt Interneti kaudu ning loodetavasti säilitame ülevaate ka siin istungisaalis.

Leian ülimalt kahetsusväärse olevat, et komisjon ei ole suutnud koostada reformiettepanekut, mis võiks saada enamuse toetuse. Praegu pole seda tüüpi reformiks kindlasti õige aeg, aga keegi siin poleks osanud kahtlustada, et reform võiks nii haledasti läbi kukkuda.

Mis on praegu tähtis? Kõigepealt, kas komisjon teavitaks parlamenti õigel ajal oma kavatsusest see reform uuesti üles võtta ja kaasaks meid igal etapil? Las ma juhin teie tähelepanu eriti Lissaboni lepingu kohasele kaasotsustamisõigusele.

Teiseks, kas nüüd tehakse mingi reform ära tagaukse kaudu, ilma nõukogu ja parlamendi otsuseta? Või tahate teie, volinik, tõepoolest – nagu just äsja öeldi – üritada usaldust taastada? Kaubanduse kaitsevahendeid peab kohaldama kehtivate eeskirjade ja tavadega kooskõlas.

Kolmandaks, miks olete töötajatega seotud muudatused asjaomases talituses ette võtnud just praegu? Järgmistel nädalatel hakkame me komisjoni ja kaubanduse peadirektoraadi tegevust väga hoolikalt jälgima.

 
  
MPphoto
 
 

  Erika Mann (PSE). – (DE) Hr president, volinik, teie ülesanne ei ole kindlasti kerge. Teil on üks keerulisemaid portfelle, millega tegelda. Kaubanduse/väliskaubanduse valdkonnas on esile kerkinud täiesti uued väljakutsed. Oleme ülemaailmastumisest juba aastaid rääkinud, aga arvan, et hakkame alles nüüd aru saama, mida see tähendab.

Oma kuulsas Berliini kõnes, Churchilli loengus, te ütlesite, et Euroopa on uuteks väljakutseteks valmis ning et sõja lõpust saadik on väljakutsed muutunud, sest tugiraamistikuks pole enam Berliin või Pariis, vaid Mumbai, Shanghai ja kasvava majandusega riikide teised tähtsamad linnad. Me jagame teie arvamust. Teil on täiesti õigus. Näeme seda samamoodi nagu teiegi. Me näeme väljakutseid, millele Euroopa Liit peab uues rahvusvahelises ja ülemaailmses kontekstis vastu astuma. Hiina on päriselt olemas. Hiina pole ainult müüt või kujutelm; Hiina on meie kõigi jaoks muutunud tegelikkuseks ning ta on muutuste sümbol. Küsimus on, milliseid järeldusi me sellest teeme? Teie tegite järelduse, et peame muutma vahendeid. Te jõudsite järeldusele, et peame väljakutsetele vastama, võttes vastu kaubanduse kaitse alaseid õigusakte või muid dokumente.

Mu fraktsioon ei ole kokkuvõtlikku vastust leidnud, kuid kindlasti on meil palju muid kahtlusi. Nagu te kuulda võite, jagatakse neid kahtlusi ka siin täiskogul. Meil on kahtlused, sest need kaitsevahendid on oma väärtust tõestanud. Kaitsevahenditel on teatav paindlikkus. Neid saab tõlgendada erineval moel. Need saavad erinevaid tootmishuvisid arvesse võtta ja need saavad ühenduse huvisid erineval moel tõlgendada. Kontrolle saab korraldada erineval moel ning alati ei ole need perfektsed.

Muide, ma tean, et te pole teinud palju vigu. Ma ise oskan leida kaks punkti, mille puhul hinnangu andmine valesti läks, aga ma arvan, et see võib samamoodi juhtuda ka uute vahenditega. Kuhu me siis liigume? Te ütlesite, et tahaksite jätkata sama teed ning et tahaksite jätkata konsultatsioone. Te pole ust veel kinni pannud. Kuhu see tee peaks meid siis viima? Kuhu peaksid konsultatsioonid meid viima? Kuidas te tahaksite läbi viia konsultatsioone selle täiskoguga siin ja vastutava komisjoniga? Need on kolm küsimust, mis tulevad pärast neid, mida on küsinud mu kolleegid. Oleksin väga tänulik teilt mingit infot saades, nii nagu saan iga päev elektronkirju. Kas teie peadirektoraadis toimuvad muutused on selle märgiks, et üritate ümberstruktureerimist, pidades silmas oma edaspidist teabevahetust? Kas selle märgiks on tehnilised muudatused, mis on teie peadirektoraadis nähtavasti tulemas? Kas kaubanduse kaitsevahendite rakendamata jätmist 2007. aastal võib samuti pidada millegi märgiks või on see kõigest kokkusattumus ja mängus on mingid muud tegurid?

 
  
MPphoto
 
 

  Tokia Saïfi (PPE-DE). (FR) Hr president, komisjon on otsustanud kaubanduse kaitsevahendite reformi projekti edasi lükata ning, volinik, ma tervitan seda tarka otsust, kuna see aitab jätkata võitlust ebaausa konkurentsiga. Need vahendid on kahtlemata rahvusvahelise kaubandussüsteemi oluline osa, sest need tagavad, et äriühingud ning eriti väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, mis on dumpingu esimesed ohvrid, oleksid suutelised tegutsema ausa ja stabiilse konkurentsi keskkonnas, mis omakorda tagab elujõulise majanduse.

Seepärast kordaksin ma, mida ütles hr Verheugen eelmise nädala lõpus tekstiilikonverentsil Milanos: „Kaubanduse kaitsevahenditest on kasu meie tööstuste konkurentsivõimele ning neid ei saa iialgi pidada protektsionismi vahendiks.” Ma usun tõesti, et sellega on kõik öeldud. Need vahendid ei ole varjatud moodus ühenduse tööstuse kaitsmiseks rahvusvahelise kaubanduse vaba liikumise eest, vaid pigem on need mõeldud oma konkurentsivõime parandamise viisina, kehtestades normaalsed konkurentsitingimused siis, kui neid on tarvis.

Seetõttu ei juhtu nende vahendite rakendamise nõrgendamisel, et suudaksime Euroopa Liidu kaubanduspoliitikat maailmamajanduse muutustega paremini kohandada. Tegelikult otse vastupidi, sest tootjate huvisid nõrgendatakse ning võetavad meetmed võivad kaudsel moel julgustada tootmisettevõtete ümberpaigutamist ning meie uurimis- ja innovatsioonikeskuste migreerumist.

Euroopa peab tänapäevases ülemaailmastunud maailmas mängima kaitsja rolli. Kui tahame konkurentsivõimeliseks jääda, ei tohi me partneritega suhtlemisel oma kaitset vähendada, kuid peame ausa ja õiglase rahvusvahelise kaubanduse eeskirju austama.

 
  
MPphoto
 
 

  Kader Arif (PSE). (FR) Hr president, volinik, daamid ja härrad, see, mida just praegu öeldi, näitab, et teie ettepanek oli vähemalt vaieldav. Alguses polnud siiski mingit vaidlust. Komisjon käivitas sõltumatu uuringu ja avaliku arutelu, mis mõlemad näitasid, et kehtiva süsteemi tõhususe ja püsivuse suhtes on laiapõhjaline konsensus. Ainus parandus, mida erinevad kaasatud osalised püüdlesid, oli suurem läbipaistvus, suurem kiirus ja parem juurdepääsetavus väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks.

Siiski algatas komisjon seda tegelikkust varjates reformi, mis selle loonud opositsiooni ajalukku viib. Ametiühingud ning ka äriühingud koos enamikuga nõukogu liikmetest protestisid kava vastu, mis ohustas liidu suutlikkust ennast ebaõiglase kaubandustava vastu kaitsta.

Komisjon võttis oma ettepaneku tagasi ja mul on selle üle väga hea meel. Lähenemisviis, mida see eelistas, oli tegelikult ohtlik ning külvas killustumise seemneid. Tasub rõhutada, et komisjoni roll on tagada liikmesriikide vaheline solidaarsus ning austada erinevaid olemasolevaid huvisid, mitte olla killustajaks, mängides välja tarbijaid töötajate vastu või importijaid tootjate vastu. Volinik, kas võin teile meelde tuletada, et mis tahes reformiprojekt vajab kaht asja: see peab arvesse võtma tema enda tehtud uuringute soovitusi ja tulemusi ning see peab eelnevalt teavitama täiskogu liikmeid siin täpsest suunast, mille ettepanek võtab, eriti kui asi jõuab selle kõige vaieldavamate aspektideni.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisa Ferreira (PSE). (PT) Hr president, volinik, ühe minuti jooksul jõuan ma üksnes hr Mandelsoni õnnitleda otsuse eest kaubanduse kaitsevahendite läbivaatamist mitte jätkata.

Kujutlege seda mäslevate jõgede süsteemina, kus on rida tamme. Lüüside tööd juhitakse vastavalt ühiseeskirjadele. Kas on vastuvõetav otsus muuta ühte tammidest, ilma et kõik teised teeksid sedasama, lihtsalt sellepärast, et mõnede arvates vesi tänavu talvel nende kodudeni ei ulatu? Kaubanduse kaitsevahendite eeskirjade ühepoolne muutmine tähendaks tammi nõrgendamist, et poleks tarvis jännata lüüsidega. Mitte seda ei vaja Euroopa ning komisjon tegi hästi, võttes arvesse väga selget sõnumit, mis talle saadeti siit täiskogult, aga samuti ka ametiühingutelt, Euroopa tööstuselt ja enamikust liikmesriikidest.

Vabakaubandus ei suuda ellu jääda, kui seda juhtivad eeskirjad on hävitatud. Siiski, neid eeskirju tuleb ajakohastada ning kaasata universaalsed väärtused, näiteks korralike töökohtade, keskkonna ja kliima ning rahvatervise kaitse. Just selles suhtes, ja mitte üheski teises, peab Euroopa kasutama oma poliitilist mõjujõudu ja kaubanduslikku tugevust kahepoolsetes lepingutes maailma peamiste tootjatega. ksnes vastastikuse tegevuse ning kaasaegsete ja universaalsete eeskirjade abil suudab kaubandus aidata parandada mitte üksnes kodanike elutingimusi väljaspool Euroopat ja maailmas tervikuna, vaid ühtlasi ka nende Euroopa töötajate ja ettevõtjate elutingimusi ja püsimajäämist, kes tahavad jätkata Euroopas elamist ja tootmist ning sealt eksportimist.

Just seda oodatakse volinikult, kes esindab Euroopat maailma areenil. Palju õnne, hr Mandelson.

 
  
MPphoto
 
 

  Mairead McGuinness (PPE-DE). – Hr president, volinik Mandelson väljendas heameelt, et viibib siin kahel arutelul, ning ka minul on üpris hea meel, sest taotleksin mõningaid selgitusi tema väga kasuliku vastuse kohta seoses WTOga ning ma tänan teda selles sisalduva üksikasja eest.

Ta oletas, et kuulujutud põllumajandusega liiga kaugele jõudmise kohta tulevad väga väikeselt huviringkonnalt; mina oletaksin, et need inimesed (eeldan, et kõneleme praegu Iiri põllumajandusettevõtjatest ja -ettevõtetest) on tavaliselt hästi teavitatud, ning ma arvan, et tahan veel enne keskööd selgusele jõuda selles, et neil pole õigus – ma loodan, et neil pole õigus – ja et see, mida teie meile täna õhtul räägite, on fakt. Märgiksin ära ka teie kommentaari seoses WTO mittepõllumajandusliku küljega. Te juba avaldasite kahetsust teksti üle, mis seal selle kohta on.

Mu tegelik küsimus on, lähtudes teie kommentaaridest WTO ja vabakaubanduslepingute kohta, kas olete praegu vähem kindel kui mõnel muul ajal, et jõuate WTOga kokkuleppele? See on natuke liiga otse küsitud, aga vastusest võiks abi olla.

 
  
MPphoto
 
 

  Zbigniew Zaleski (PPE-DE). – Hr president, meie ees on dilemma vabakaubanduse ja ausa kaubanduse vahel; vabakaubandusse me usume ja ausat kaubandust on rikutud. Kui õiglusest kinni ei peeta, siis peame vähemalt ajutiselt kaitsma neid, kes tegutsevad õiglasel moel.

Tahaksin esitada Poola valitsuse seisukoha, mis on praegusel hetkel reformi vastu, öeldes, et Caspary raportis mainitakse, et meile jätkus sellest, mis meil oli. Miks see nii on? Oletatakse, et mõnedel riikidel on näiteks Hiinas asuvaid äriühinguid. Ning kaitse võiks tähendada, et neid eelistatakse rohkem kui Euroopa riikides asuvaid äriühinguid, nii et see pole aus. Arvan, et tekstiili vabakaubandus andis meile 2005. aastal õppetunni ning et peaksime nüüd uuele reformile lähenema väga targasti. Ma loodan, et volinik teeb omalt poolt kõik, et see hästi läheks.

 
  
MPphoto
 
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). – (PL) Hr president, kaubanduse ulatus on majandusarengu taseme näitajaks. Suuremahuline eksport on arenenud majanduse tunnusjoon, kuid see tänav peaks olema kahepoolse liiklusega ning import liikuma ka vastassuunas. Kui liikumine on ülekaalukalt ühesuunaline, viib see tasakaalustamatuseni, partnerluse puudumiseni ning kasvava lõheni arengutasemes. Sellepärast on hädavajalik kehtestada teatavad põhimõtted, mis aitaksid määratleda asjakohaseid kvaliteedistandardeid ja eeskirju, luues sellega stabiilsuse ja partnerluse kaubandusvaldkonnas.

Liiga tihti juhtub, et kõneleme vastastikusest solidaarsusest ja võrdväärsusest, kui tegelikult on meil plaanis kaitsta oma riiklikke huve nende vastu, kellega meil on ühisosa. Samuti juhtub liiga tihti, et soodustame ekspordi arengut ning investeeringuvõimalusi teatavates riikides, kontrollimata, kas seal austatakse demokraatlikke põhimõtteid ja inimõigusi, rääkimata keskkonnanõuete, palgataseme ja sotsiaalkaitse olukorrast. Kaubanduse kaitsevahendid peavad sätestama õigluse ja võrdsed võimalused.

 
  
MPphoto
 
 

  Corien Wortmann-Kool (PPE-DE). (NL) Hr president, volinik Mandelson, tänan teid siira selgituse eest, miks teil pole selles asjas edu olnud. Kui kuulan mõningaid oma kaasliikmeid, siis kuulen, et neil on hea meel, et teil ei ole kaubanduse kaitsevahendite reform õnnestunud, ja ma arvan, et see on sellepärast, et nad kardavad, et muudate need ära. Ma pole küll kuulnud seda öeldavat, aga kas poleks palju ausam öelda, et olete ehk olnud liiga ambitsioonikas, et olete tahtnud minna reformidega liiga kaugele. Vihjan eelkõige tööstusriikide ja kaubandushuvide vahelise tasakaalu reformile.

Kuna reform edu ei saavutanud, ei suuda me nüüd väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete huvides rakendada mitmeid vajalikke muudatusi, mis on saanud laialdase toetuse. Pealegi tulevad ka vajalikud muudatused seoses läbipaistvuse, kiiruse ja vahendite kättesaadavusega, mida laialt toetati, kahjuks alles järgmise kahe aasta jooksul. Kas saame leida mooduse tagamaks, et need muudatused kindlasti sisse viiakse ja et me kaugemaleulatuvaid ettepanekuid mõnikord korralikult arutaksime.

 
  
MPphoto
 
 

  Kader Arif (PSE). (FR) Hr president, volinik, kui te kaalute algversiooni lähedast uut reformiprojekti, siis kuidas te ette kujutate WTOs poliitika kaitsmist, mis karistab dumpingut, kui sellega tegelevad välismaised äriühingud, kuid peab seda vastuvõetavaks, kui sellest on kasu Euroopa äriühingutele? Probleeme ei tekita mitte teadmatus, kes Euroopasse jõudvaid kaupu toodab, vaid pigem see, kas neid eksporditakse ausatel ja õiglastel tingimustel. Me ei saa vastuvõetavaks pidada, et äriühinguga, mis nimetab ennast Euroopa äriühinguks ja praktiseerib dumpingut, ei juhtu midagi lihtsalt sellepärast, et ta teie uue määratluse kohaselt on Euroopa äriühing.

Eeldades, et seda arutelu peetakse mitmepoolsel tasemel, võiks lisaks isegi küsida, miks mitte olla veelgi visionaarsem ning lisada kaubanduse kaitsevahendite kohaldamisalasse ka ühiskondlik dumping ja keskkonna reostamine? Euroopat teeniks hästi ja tuleks talle suuresti kasuks, kui ta oleks selle sõjakäigu avangardis.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisa Ferreira (PSE). (PT) Volinik, lisaks varem küsitud küsimusele ja varem tehtud kommentaarile pean ma ütlema, et Euroopa osas on tekstiilimaterjalide ja jalatsitega seoses uuritud juhtumid toonud eriti minu kodumaale muutusi, mis on ära hoidnud igasuguse tööpuuduse. See polnud siiski mingil juhul protektsionistlik liikumine ning asjaomased äriühingud on kolinud ja viinud oma vabrikud Euroopast välja ning loovad nüüd töökohti nii Euroopas kui ka siit väljaspool. Selle poolest oli see üks huvitav liikumine.

Siiski paistab, et komisjon sellele vaatamata 2007. aasta jooksul mingeid uusi juhtumeid ei algatanud.

Seetõttu tahan teilt küsida järgmist: kas komisjoni kavatsus oli uusi juhtumeid mitte algatades (mitte Portugalis, vaid teistes riikides), mitte algatades mis tahes dumpingu- või subsiidiumidevastaseid uurimisi, ära oodata käesoleva läbivaatamisprotsessi otsused või oli komisjoni kavatsus kalevi alla panna need juhtumid, mida ta oli juba uurima hakanud? See on mu küsimus teile.

 
  
MPphoto
 
 

  Peter Mandelson, komisjoni liige. − Hr president, kardan, et ma ei taibanud üldse viimase mulle esitatud küsimuse tõlgendust. Tabasin ainult selle viimase osa, mis näis oletavat, et oleme ajutiselt katkestanud kaubanduse kaitsevahenditega seotud tegevuse ning et me ei algata ega uuri enam juhtumeid.

Ma ei saa päris hästi aru küsimuse eeldusest, sest kaubanduse peadirektoraadi veebisaidile heidetud pilk võiks pakkuda liikme soovitud teavet juhtumite kohta, mida on hiljuti algatatud ja uuritud ning mille kohta on tavalises korras tehtud ettepanekud.

Ma ei kurda süüdistuse üle, et olen olnud liiga ambitsioonikas – see on kriteerium, mille jaoks ja mille kohaselt ma oma tööd teen. Kui volinikul pole ambitsioonikust, siis hinnatakse teda üpris madalate standardite kohaselt, ma arvan. Mina pole siiski piisavalt ambitsioonikas, et kohe avasüli vastu võtta mu sõbra hr Schlyteri ettepanek liikuda edasi oma suutmatuselt teha ettepanek kaubanduse kaitsevahendite konsensuslikeks reformideks, mis on suunatud tootmisdumpingu madala hinna vastu, uuele kontseptsioonile orgaanilise või ökoloogilise dumpingu kohta. Ma arvan, et keskendume endiselt esimesele, enne kui suunata oma tähelepanu viimasele, kuid loodan, et ta ei pea seda märgiks minupoolsete ambitsioonide puudumisest, vaid ainult suurepärasest reaalsustajust.

Hr Caspary paistis arvavat, et ta on pettunud ettepaneku esitamatajätmise üle. Noh, ma suudan tema pettumust mõista, aga ma pole tõesti kindel, et isegi Euroopa Parlament oleks üles näidanud suuremat suutlikkust jõuda lihtsale konsensuslikule seisukohale, milline reform siis ikkagi peaks aset leidma, mida liikmesriigid oleksid võimelised teostama.

Hr Arif arvas, et mu motiiviks on tarbijaid töötajate vastu ja importijaid tootjate vastu välja mängida. Ma ei mängi mitte kedagi mitte kellegi vastu välja – see lihtsalt on tegelikus maailmas nii, et inimestel on erinevad huvid ning erinevad seisukohad ja erinevad vajadused. Ma kardan, et me ei ela ometigi ideaalses sotsialistlikus ühiskonnas, kus kellelgi pole erinevat seisukohta, kellelgi pole erinevaid vajadusi ja kellelgi pole erinevaid huvisid. Ma kardan, et me tegutseme tegelikus maailmas ning peame leidma oma tee läbi nende huvide ja vajaduste ning jõudma ausale ja õiglasele ning vastuvõetavale tulemusele oma katsetega neid poliitikaid läbi suruda.

Arvan, et hr Manni arusaam nendest dilemmadest, mille ees me kõnealuses poliitikavaldkonnas seisame, on väga realistlik. Mitte et ma oleksin taotlenud suuremat paindlikkust kui niisugust. Mida ma selle läbivaatamisega taotlesin, oli saada kaubanduse vahendite kogum, mis poleks oluliselt erinev või muudetud, võrreldes sellega, mis meil praegu on, kuid mis tegutseks selgelt arusaadavas raamistikus, mis oleks selgelt etteaimatavad ja selgelt õigustatud ning tasakaalustatud oma mõjus igasugustele erinevatele äriühingutele, mis kauplevad aina erinevamateks muutuvates tingimustes 21. sajandi maailmamajanduses. Ja ma ei vabanda sellepärast, et seda tegin.

Tahaksin lihtsalt lõpetuseks öelda, tegelikult vastuseks hr Markovile: jah, arvatavasti on kogu asja täpne kokkuvõte, et kaubanduse kaitsemehhanism, mis meil on, ei ole küll parim, aga ta on see, mis meil on. Ma arvan, et see on meie süsteemi aus kirjeldus.

Küsimused, mida ma esitasin ja mis jäävad ootama, et neile vastataks, ei käinud selle kohta, kas meie süsteem on parim – arvatavasti see ei ole, aga kahtlemata on see süsteem, mis meil on, ja see on küllaltki kasutamiskõlblik. Ma pidin küsima, kas niisugusena nagu praegu jääb see kasutamiskõlblikuks ka tulevikus? Kas tulevikus muutub see Euroopa äriühingute seas üha vaieldavamaks ja vaidlustatavamaks? Kas see sobib kasvava hulga Euroopa äriühingute muutuvate tootmismudelitega ja turustusahelatega; äriühingutega, mis muutuvad üha rahvusvahelisemateks ja jätkavad seda suuremal määral kui kunagi varem. Need on minu esitatud küsimused. Neile pole küll veel rahuldavalt vastatud, aga ma arvan, et vastused tuleb leida ja me peame jätkama nende otsimist.

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Arutelu on lõppenud.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. Sellest on möödas kümme aastat, kui kaubanduse kaitsevahendid läbi vaadati. Need vajavad ajakohastamist tagamaks, et need jäävad asjakohaseks selles ülemaailmses kaubanduskeskkonnas, kus ELi äriühingud tegutsevad.

Avatud turud on kõigile kasulikud ja peaksid olema meie eesmärgiks, kuid on tõsi, et kaubanduse kaitsemeetmed jäävad endiselt vajalikeks, et meid ebaausa kaubanduse eest kaitsta. Otsustamisel, mis on ebaaus kaubandus, peame siiski arvesse võtma ka laiemaid ühenduse huvisid kui praegused eeskirjad lubavad ning hoiduma kahjustamast Euroopa riike, kellel on ülemaailmsed turustusahelad. Peame ka kindlad olema, et miljonite tarbijate huvid pandaks täpselt kaalule väheste tootjate mõnikord kitsarinnaliste huvide vastu.

Ma loodan, et komisjon leiab poliitilise keskkonna varsti sobiva olevat, et kaubanduse kaitsevahendite reformimise kohta uuesti ettepanekuid teha.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika