Istungi stenogramm

Teisipäev, 19. veebruar 2008 - Strasbourg

13. ELi Kesk-Aasia strateegia (arutelu)

  President. − (DE) Järgmine päevakorrapunkt on Cem Özdemiri aruanne väliskomisjoni nimel ELi Kesk-Aasia strateegia kohta (A6-0503/2007) (2007/2102(INI)).

  Cem Özdemir, raportöör. − (DE) Proua president, volinik, daamid ja härrad, esmalt lubage mul kasutada võimalust tänada variraportööre nende toetuse ja Kesk-Aasiat käsitleva raporti osas tehtud väärtuslike ettepanekute eest. Samuti tahan kasutada võimalust ja eraldi tänada AFETi sekretariaati ning muidugi ka kolleege töörühmast, keda ei tohiks siinkohal unustada ja kelleta ei oleks see raport valminud. Lubage mul nimetada mõned neist: Dag Sourander, Paolo Bergamaschi, Rosemary Opacic, Andrew Woodcock, Margaret François ja minu kolleeg Rana Aydın.

Meie siin Euroopa Parlamendis arutame Kesk-Aasiat käsitlevat raportit täna õhtul esimest korda. Arvan, et see on parlamendi jaoks eriline hetk, kuna see näitab, kui oluliseks me peame Kesk-Aasia piirkonda oma suhetes. Kesk-Aasia muutub ELi jaoks järjest olulisemaks strateegiliseks partneriks. Pärast aastatepikkust tähelepanuta jätmist on EL tunnistanud vajadust sidusa strateegia järele viie Kesk-Aasia vabariigi Kasahstani, Kirgiisi Vabariigi, Tadžikistani, Turkmenistani ja Usbekistani suhtes. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist said need viis vabariiki OSCE liikmeks, mis tähendab tõesti, et nad on eesmärgiks võtnud nende väärtuste, normide ja põhimõtete järgimise, mida me OSCEs jagame.

Saksamaa eesistumise ajal võttis Euroopa Nõukogu 20.–21. juunil 2007 vastu ühtse Kesk-Aasia strateegia. See strateegia pakub mainitud viiele vabariigile osa Euroopa kogemustest ja teadmistest põhivaldkondades, nagu hea valitsemistava, õigusriik, demokratiseerimine, inimõigused ning haridus ja koolitus. ELi sõltuvus väljaspool liitu asuvatest energiaallikatest ja selle vajadus mitmekesise energiapoliitika järele energiaga varustamise tagamiseks, pakub huvi nii ELile kui Kesk-Aasia vabariikidele. Selles osas on meil ühised huvid.

Kui asi puutub energiaallikatesse, siis räägime tegelikult kahest riigist, Turkmenistanist ja Kasahstanist. Usbekistanil ja Tadžikistanil on näiteks endal probleeme energiaga, nagu me viimasel ajal uuesti aru oleme saanud. Kui asi puudutab vett, siis Kirgiisi Vabariik on energia osas rikas, sellepärast seda ka nimelt mainisime. Siin järgime komisjoni ja kohapealsete saatkondade ettepanekut rajada vee- ja energiaakadeemia, mis võiks vaadelda antud küsimust tervikuna, seda ka keskkonna ja jätkusuutlikkuse seisukohast. Asjaomaste riikide jaoks on oluline ka oma energiakoridoride mitmekesistamine, sest meie huvides ei saa olla suurenev sõltuvus Venemaast.

Partnerlus- ja koostöölepingud on nende riikidega kahepoolse koostöö olulised vahendid. Lepingud Kasahstani, Kirgiisi Vabariigi ja Usbekistaniga on juba jõustunud, aga lepingut Tadžikistaniga ei ole kõik liikmesriigid veel ratifitseerinud. Siiani ei ole me veel allkirjastanud lepingut Turkmenistaniga. Põhjused selleks on hästi teada. Need on seotud isolatsioonirežiimiga, mis valitses Ashgabatis 2006. aasta lõpuni. Me loodame – ja ma arvan, et räägin kõigi siinviibijate nimel –, et näeme Turkmenistanis uut algust ja me loodame väga, et see jätkab oma demokraatlike reformidega. Siiski tuleb hetkel tunnistada, et käia on veel pikk tee. Tervitame esimesi suurema avatuse suunas tehtud samme. Loodame aga, et see on alles algus sellele, mida näha võiksime.

Käesolevas raportis sätestatakse selged eesmärgid ja prioriteedid suheteks nimetatud viie vabariigiga. Peame kombineerima riigipõhiseid ja regionaalseid lähenemisviise. Me hoolime demokraatiast ja õigusriigist, unustamata inimõigusi. Tahame selgeid märgistusi näitajate ja eesmärkide määratlemiseks, et meie partnerid teaksid, kellega neil tegemist on. Loodan, et komisjon ja nõukogu jätkavad selgelt poliitvangide vabastamise ja meedia iseseisvuse nõudmist. Samuti loodan, et käesolev aruanne julgustab valitsusi võtma vajalikke meetmeid seoses inimõigustega ja vabastab inimõiguste aktivistid vastuvaidlematult ja otsekohe.

Üks on meile selge: saavutame piirkonnas pikaajalise stabiilsuse ainult juhul, kui see käib käsikäes tsiviilühiskonna arenguga. Aktiivse tsiviilühiskonna ja õigusriigita ei saa olla mingit pikaajalist stabiilsust. Isegi kui me soovime enda jaoks energia varustuskindlust, ei tohi me demokraatiat selleks ära kasutada.

  Benita Ferrero-Waldner, komisjoni liige. − (DE) Proua president, daamid ja härrad, hr Özdemir, ka meie leiame, et Kesk-Aasia on kasvava tähtsusega piirkond ja nõustume teiega täielikult, et see moodustab silla Euroopa ja Aasia vahele, on suure strateegilise tähtsusega ja on tõesti naabrite naaber, kui mõtlete Kaukasusele. Tegelikult, nagu te ütlesite, Kesk-Aasia on nüüd OSCE liikmed ja sellisena soovivad samuti tihedat suhtlust Euroopaga. On oluline, et me seda jätkuvalt toetaksime. Tahame selle soovi täita ja me tegime Saksamaa eesistumise ajal hästi koostööd. Meie komisjonina esitasime siis ettepanekud, mille kõik heaks kiitsid. Tulemusena on meil uus ja äärmiselt oluline Kesk-Aasia strateegia.

Mind rõõmustab, et Euroopa Parlament ja hr Özdemir on tõstatanud just selle küsimuse selles mõistlikus aruandes. Tõesti on kõige olulisem saavutada tulevikus edu selle strateegia rakendamisel.

Muidugi peame alati meeles pidama, et kuigi EL on nendes riikides olnud aktiivne nende iseseisvumisest alates, oleme praegu saanud uue tõuke ja pühendame neile rohkem tähelepanu. Seega tervitan ma igati raportis tehtud selget avaldust, et Euroopa Parlament julgustab liikmesriike ratifitseerima partnerlus- ja koostöölepinguid, eriti Tadžikistaniga. Loodan, et sama leiab aset ka Turkmenistani puhul, kus laiem lepinguline raamistik lubaks intensiivsemalt toetada raamistiku tingimuse ja reforme.

Nagu te teate, oleme reformiraamistikus mitu aastat osutanud kahepoolset tehnilist abi, aga samuti humanitaarabi. Nii et me ei alusta päris algusest. On aga suur võimalus oma suhteid edasi arendada. Sellepärast sätestame uues strateegias üsna selgelt, milliseid eesmärke tahame selle tihedama suhtluse kaudu saavutada: tõeline toetus reformidele inimõiguste valdkonnas, demokraatia, majandusliku arengu toetamine, investeerimise toetamine, keskkonnakaitse, keskkondlik jätkusuutlikkus, energia areng ja ühendusteed, kui meetmed ühiste väljakutsetega, näiteks narkokaubandusega tegelemiseks.

Seda strateegiat saadab ka ELi Kesk-Aasia regionaalabistrateegia. See toetab meie poliitilisi eesmärke ja annab suure panuse aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks, eriti vaesuse vähendamise ja tervishoiuvaldkonnas.

Leian, et kõige olulisem on saavutada edu konkreetsetes valdkondades, nagu inimõigused, kuid samuti hariduses, õigusriigis, olulistes regionaalprojektides Lääne- ja Kesk-Aasias, veetööstuses, EIP volituste laiendamisel. Viitasite õigesti dialoogile energiapoliitika küsimuses ja asjaolule, et Turkmenistaniga tuleks allkirjastada lepe energiaalaseks koostööks. Selles suhtes on muidugi Kasahstan ja Turkmenistan mõlemad meie jaoks olulised.

Siinkohal lubage mul lühidalt märkida, et Turkmenistani pealinnas Ashgabatis avatakse kevadel ELi maja, ELi infokeskus, mis muudab meie meetmed seal palju nähtavamaks. Loodan, et mul on võimalus see isiklikult avada. Lõpuks ütlen, et ettevalmistused delegatsiooni moodustamiseks Usbekistanis ja delegatsioonide uuendamiseks Tadžikistanis ja Kirgiisi Vabariigis lähevad samuti plaanipäraselt.

Lubage mul lõpetuseks öelda paar sõna seoses viimaste uudistega Tadžikistani energia- ja toidukriisi kohta. Minu kolleeg Louis Michel tutvub hetkel ECHO ettepanekuga eraldada erinevateks kiireloomulisteks abimeetmeteks 750 000 eurot ja ma loodan, et see ettepanek kiidetakse heaks lähitulevikus.

Võiksin veelgi rääkida, kuid nagu teistelgi, on ka minu kõneaeg siin piiratud.

  Josep Borrell Fontelles, Arengukomisjoni arvamuse koostaja. − (ES) Proua president, nagu raportöör ütles vajab see piirkond Euroopa järjepidevat strateegiat. Järjepidevus tähendab Euroopa konsensuse järgimist arenguküsimuses ja eriti vaesuse likvideerimise ja aastatuhande eesmärkide saavutamisele suunatud arengukoostöö finantsinstrumendi kasutamist.

Samas on väga ebatõenäoline, et see piirkond suudab need eesmärgid saavutada ja on selge, et antud piirkonna riikide üheks suuremaks probleemiks on jätkuvalt vaesus, seda välja arvatud riikide puhul, kes naftat omavad.

Siiski ei maini see strateegia oma prioriteetide hulgas ei vaesuse likvideerimist ega sotsiaalset kaasamist ning samuti ei toonitata rahvatervise küsimusi ega soolist diskrimineerimist

Arengukomisjon nõuab, et neid kolme eesmärki rõhutataks igas strateegias, mille eesmärgiks on olla kooskõlas nimetatud riikide ning ELi teiste poliitikainstrumentide suhtes.

Tervitame asjaolu, et haridusküsimusi, eriti seoses algkooliharidusega, mainitakse ühe koostöövaldkonnana. Nii peabki see olema, sest haridus on aastatuhande eesmärk, mille saavutamisest on need riigid kõige kaugemal.

Tervitame ka viidet ILO inimväärse töö konventsioonidele ja toonitamist, et need normid peavad olema keskset kohal majanduslikus koostöös, investeeringutes ja kaubanduslikes suhetes, eriti lapstööjõuga võitlemisel, mis on antud riikides, eriti Tadžikistanis ja Usbekistanis kõige tõsisem probleem.

  Alojz Peterle, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (SL) Õnnitlen raportööri hr Özdemiri tubli töö eest ja tahaksin teda tänada koostöö eest selle raporti küsimuses, milles väljendatakse ELi selget poliitilist tahet saavutada suurem strateegiline koostöö ELi ja Kesk-Aasia riikide vahel, kelle demokraatlik ja majanduslik edu on olulised globaalse stabiilsuse seisukohast.

Raportis kiidetakse realistlikult ja soosivalt heaks antud piirkonna riikide edusammud paljudes erinevates valdkondades. Samal ajal kritiseeritakse selles konstruktiivselt poliitilisi puudusi, eriti inimõiguste, demokraatia, õigusriigi, keskkonnakaitse ja tervishoiu valdkonnas.

Raporti koostamisel oldi täiesti teadlikud Kesk-Aasia riikide mitmekesisusest ja oldi veendunud, et mõlemale poolele pakub huvi koostöö tõhustamine mitte ainult energiavaldkonnas, vaid ka laiemas poliitika- ja julgeolekuvaldkonnas ning teistel aladel. Soov uute dünaamiliste suhete saavutamiseks kajastub ka ettepanekus hinnata koostööprogressi iga kahe aasta tagant, ning soovituses, et Euroopa Komisjon peaks kiiresti moodustama delegatsioonid kõigis Kesk-Aasia riikides.

Kesk-Aasia riigid ja kõik ELi liikmesriigid on OSCE liikmed ja pühendunud samadele väärtustele ja põhimõtetele. Kasahstan saab OSCE eesistujaks 2010. aastal ja on seega saavutanud suure usaldusväärsuse ning on Kesk-Aasia riikidest esimene, kes endale sellise suure kohustuse võtab. Loodan, et see asjaolu aitab veelgi kaasa demokraatia ja üldise edu saavutamisele Kasahstanis ning teistes selle piirkonna riikides, ning aitab tõhustada suhteid ELiga.

Daamid ja härrad, olen rõõmus, et Kesk-Aasia küsimuses räägivad Euroopa Komisjon, nõukogu ja Parlament üht keelt. On aeg viia ELi ja Kesk-Aasia riikide vahelised suhted ja koostöö kõrgemale tasandile, tuginedes selgele ja kohustuslikule strateegiale.

  Katrin Saks, PSE nimel. – (ET) Proua president, volinik, kahjuks vastas EL Kesk-Aasia enda jaoks küllaltki hilja ja ma ei ole päris kindel, kas me isegi täna mõistame selle piirkonna olulisust majandus- ja julgeolekupoliitika seisukohast. Üks pilguheide sellele täiskogule näitab, et see ei ole just kõige populaarsem paik. Igatahes, Kesk-Aasia strateegia võeti eelmisel aastal Saksamaa eesistumise ajal vastu ja see Euroopa Parlamendi raport on suur samm edasi. Õnnitlen raportööri ja tänan teda meeldiva ja konstruktiivse koostöö eest.

Raportis kajastatakse Kesk-Aasiat mõjutavaid peamisi küsimusi, nende hulgas julgeolekuküsimusi, terrorismiga võitlemist, energiat, vaesusega võitlemist, narkootikumide vedu, inimkaubandust, keskkonnaküsimusi ning suhete arengut ELiga, regionaalset koostööd ja globaliseerumise esitatud väljakutseid. Oluliseks aspektiks on ühelt poolt regionaalse lähenemisviisi võtmine ja samas teisest küljest iga riigi ja ta väärtuste hindamine, sest kuigi me tegeleme siin ühtse regiooniga, erinevad sellesse kuuluvad riigid üksteisest üsna palju.

Raporti kõige olulisem aspekt on hea tasakaal majanduslike aspektide ja inimõiguste vahel. Kuna kõnealustel riikidel on palju ressursse, eksisteerib oht, et meie suhetes võivad huvid hakata domineerima väärtuste üle. Seda võib veelgi komplitseerida asjaolu, et Kesk-Aasias ei ole ühtki eelnevat demokraatiakogemust, ja seetõttu on rahvusvaheliste normide rakendamine seal keeruline.

Olukorra muudavad keerulisemaks traditsioonilised sugukondadepõhised suhted ja jätkuv nõukogude pärand. Seetõttu võib näida, et me kasutame sama sõnavara, nagu inimõigused, sõnavabadus, kuid neile omistatav sisu on üsna erinev. Tulemusena ei ole koostöö lihtne, aga me peame ära kasutama huvi, mida Kesk-Aasia riigid näitavad üles ELi vastu. Me ei ole aga nende ainus päästenöör. Viimastel aastatel on Venemaa jõuliselt seal uuesti suhteid arendanud ja seda on teinud ka Aasia riigid.

Sellele vaatamata on ELil parem võimalus kui kunagi varem seal suhete arendamiseks, kasutades suhteid ja kogemusi näiteks Balti riikidega, mis nüüd kuuluvad ELi, ja ka kogemusi, mis teistel uutel liikmesriikidel on viimasel ajal Kesk-Aasia riikide osas olnud. Lõpetuseks tahan öelda, et on väga oluline suurendada meie olemasolu antud piirkonnas, kuigi selle põhjal, mida volinik ütles ja võttes arvesse, et Kesk-Aasias on meil tegemist riikidega, mille rahvastik on vastupidiselt ELi omale valdavalt noor, peaksid meie projektid eriti neile keskenduma.

  Samuli Pohjamo, fraktsiooni ALDE nimel. – (FI) Proua president, volinik, esmalt tahaksin tänada raportööri Cem Özdemiri eduka raporti koostamise eest. Ta on selles osas tublisti tööd teinud ja tõstatanud mõned olulised küsimused seoses ELi ja Kesk-Aasia strateegiaga.

Raportist selgub, et EL vaatleb Kesk-Aasiat kahest vaatenurgast. EL soovib suurendada maagaasi ja nafta importi antud piirkonnast ja mitmekesistada transiidikoridore. Samal ajal tahab EL parandada inimõiguste olukorda, edendada demokraatiat ja võrdsust ning reformida valitsus- ja õigussüsteeme. Õige tasakaalu leidmine on väljakutse. EL peab kiirendama oma Kesk-Aasia strateegia rakendamist, samuti projektide rakendamist ja laiendama oma lähenemisviisi nii riiklikul kui kohalikul tasandil.

Tahan rõhutada, kui olulised on dialoog ja koostöö ELi ja Kesk-Aasia vahel. Samal ajal peab EL toetama ka suhteid Kesk-Aasia riikide vahel ja osutama tehnilist abi võitluseks inim- ja narkokaubanduse vastu. ELi abi tervishoiule, sotsiaal- ja haridusreformidele ning koostööle teaduse vallas suurendab kontaktide arvu tsiviilühiskonnas ja tugevdab Euroopa väärtusi, demokraatiat, õigusriiki ja inimõigusi. See sillutab teed ka energiapoliitika alasele koostööle.

Mainin ka, kui tähtis on ELi toetus algharidusele ja koolitusele, mis toob endaga kaasa paremad võimalused õppimiseks ELis ja üliõpilaste vahetuseks ELi ülikoolidega. EL peab ka toetama ja julgustama Kesk-Aasia riike võtma tõhusaid meetmeid keskkonnakaitse osas ning nende rännakul vee ja teiste loodusvarade jätkusuutliku kasutamise suunas.

  Adam Bielan, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Proua president, ka mina tahaksin tänada hr Özdemiri selle suurepärase aruande eest.

Energia varustuskindlus, volinik, on kahtlemata ELi jaoks üks 21. sajandi olulisemaid väljakutseid. Selle saavutamine on võimalik ainult meie energiavarustuse allikate mitmekesistamise läbi, et ELi liikmesriigid ei sõltuks enam ettevõtetest, mida kontrollivad Venemaa julgeolekuteenistused.

Mitmekesistamise peamine allikaks võivad olla Kesk-Aasia riigid. See näib sobivat mõlemale osapoolele: ELi liikmesriikidele, kes otsivad uusi energiaallikaid, ning Kesk-Aasia riikidele, kes tahaksid oma toorainet müüa kõrgema hinnaga.

Samas ei ole teoks saanud Odessa-Brody gaasijuhtme pikendamine Poolasse Gdanski sadamasse ning Nabucco gaasijuhtme ehitamine, mis ainus gaasijuhe, mis võiks tuua maagaasi ELi liikmetele sõltumatult Venemaast, tundub veelgi ebatõenäolisem nüüd, kui Turkmenistan ja Kasahstan sõlmisid eelmisel aastal Venemaaga lepingu gaasijuhtme rajamiseks piki Kaspia mere kallast, Venemaa sõlmis hiljuti lepingu Bulgaariaga ja Serbia naftatööstus erastati.

Tulemuseks on see, et tänu solidaarsuse puudumisele ELis ja ebaefektiivsele ELi diplomaatiale lasevad meie riigid Venemaal ja Hiinal end välja nügida sellest olulisest maailma piirkonnast. Tahan seega volinikult küsida, milliseid konkreetseid samme kavatseb Euroopa Komisjon astuda selliste projektide nagu Odessa-Brody-Gdansk ja Nabucco gaasijuhtmete soodustamiseks.

  Jiří Maštálka, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (CS) Daamid ja härrad, esmalt tahaksin tänada raportööri selle eest, et ta pühendas nii palju aega ja tegi nii palju pingutusi selle raporti koostamiseks. Kahjuks aga peab sellele positiivsele avaldusele järgnema järeldus, et kõnealune ettepanek on äärmiselt segane ja halvasti struktureeritud, ning paljusid aspekte korratakse pidevalt. Minu peamine küsimus: kellele see tegelikult suunatud on?

Kardan, et see tekst paneb sihtgrupiks olevad riigid muretsema. See tekitab peavalu nende riikide diplomaatidele, kui nad maadlevad ülesandega navigeerida raportis sisalduva kriitika seas. Arvan, et tuleviku tarbeks oleks kohane eraldada resolutsioon ja seletuskiri. Tahaksin näiteks tsiteerida üht kõnealustest riikidest, Kasahstani. 2006. aasta lõpus külastas Kasahstani president Nursultan Nazarbajev Brüsselit. Arvan, et ka volinik oli tol hetkel meiega. Vahetati kiidu- ja tänusõnu. Aruannet lugedes aga jääb mulje, et kiiduavaldused ei olnud tõsised ega siirad. Kas gaasi- ja naftavarude suurus mõjutab meie objektiivsust? Kas me teame, et Kasahstan on tõesti rakendanud programmi pealkirjaga „Pääs Euroopasse“, mis viitab selle vabariigi siirale soovile ELile antud valdkondades lähemale liikuda? Leian, et aruanne ei anna ausat vastust kasahhide küsimusele selle kohta, kas Kasahstani võib geograafiliselt ja ka üldisemalt pidada Euroopa osaks. Samuti arvan, et kohane ei ole aruande tavapäraselt patroniseeriv toon, millega EL kõnetab oma harimatuid sugulasi.

Tekst ei erista üldse kõnealuse piirkonna erinevaid riike, olgu siis inimõiguste küsimuses või majandusliku ja sotsiaalse arengu osas. Kohustust kaasata nende hulka Kesk-Aasia riigid ja Mongoolia võib mõista ainult kui püüdlust liita ühe vihmavarju alla riigid, mida raportöörid peavad sarnase geopoliitilise tähtsusega riikideks, ja eeldatavalt võimalikeks platvormideks Venemaa ja Hiina vastu. Kohati on resolutsiooniettepaneku sõnastus küsitav. Mida tähendab põhjendus R, öeldes, et teatavatel riikide huvid on olnud, kas ajaloos või hiljuti, piirkonnaga seotud? Kas see väljendab meie toetust mõne omaaegse Euroopa riigi koloniaalambitsioonidele või avaldatakse sellega muret mõnede naftafirmade huvi suhtes? Lisaks ei ole minu jaoks arusaadav avaldus, et Venemaa ja Hiina üritasid suurendada oma mõjusfääri Kesk-Aasias Shanghai koostööorganisatsiooni kaudu.

Lõpetuseks tahan öelda, et imetlusväärseid kavatsusi parandada ELi suhteid Kesk-Aasia riikidega ning püüded toetada kohalikku demokraatlikku ja sotsiaalpoliitilist arengut on resolutsiooni koostamisel hägustanud teatud auahnete gruppide väga problemaatilised huvid. Pidades silmas ELi tegelikke eesmärke ja vajadusi, on aruande tekst minu arvates vastuvõetamatu.

  Bastiaan Belder, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (NL) Proua president, hr Özdemir toonitab oma aruandes õigesti, et Kesk-Aasia on ELi jaoks olulise strateegilise tähtsusega. Samuti ütleb ta, et kokkulepped ELi mitte kuuluvate riikidega peavad sõltuma selgest inimõiguste alasest kohustusest partnerriigis. Dialoog peab olema selge ja otsekohene.

Turkmenistan on üks Kesk-Aasia riikidest, mida raportöör mainib. Usuvabadus selles riigis on täielik müüt. Usku kontrollib täielikult riik. Normiks on „Ruhnama“ – riiklik usu- ja isikukultus, mis ümbritseb endist presidenti Niyazovit. Selle tulemusena on registreerimata usurühmitustel elu keeruline. Nad leiavad, et on jäänud kahe kõva kivi vahele. Hirmutamine ametnikkonna poolt takistab nende usuvabadust ja nad kogevad probleeme vabalt ringi liikumisel ja vara omamisel. Baptistidest Vene pastorite Kalataevsky ja Potolovi olukord, kelle kohta ma komisjonile möödunud sügisel küsimusi esitasin, on vaid üks näide sellest meeldivast igapäevasest reaalsusest.

Tahaksin niisiis uuesti paluda teile kaaluda minu esitatud muudatusettepanekuid, eriti numbreid 12 ja 13. Turkmenistan on riik, mis on oluline, kui EL püüab mitmekesistada oma energiaallikaid; selle üle ma ei vaidle. Kuid see püüab tähelepanu ka usurühmituste olukorra tõttu, millele ma enne viitasin, ning ka teiste vähemuste olukorra tõttu. Sama kehtib meie teiste Kesk-Aasia partnerite kohta. Loodan teie toetusele.

  Charles Tannock (PPE-DE). – Proua president, partnerlus ELi ja Kesk-Aasia vahel oleks pidanud juba ammu sündima ja ma õnnitlen hr Özdemiri selle aruande puhul. Seda suurt ja strateegiliselt elulist piirkonda tiritakse kolmele poole: Hiina, Venemaa ja Euroopa poolt. On oluline, et me teeksime kõik, mis meie võimuses, et tagada, et Kesk-Aasia langetaks mõistliku otsuse ja valiks partnerluse ELiga.

Turkmenistani järkjärguline esilekerkimine isolatsioonist avab ELile väga olulise võimaluseakna. Turkmeeni külluslike süsivesinikuvarudega regulaarne, usaldusväärne varustamine vähendab Euroopa praegust liigset sõltuvust Venemaast. Selle jaoks on vaja uus Kaspia merd läbiv gaasijuhe ühendada Nabucco projektiga.

Usbekistan, mis õigustatult pärast Andijani veresauna põlu alla sattus, on hakanud osalema inimõiguste dialoogis ELiga. See on märkimisväärne samm edasi. Selge on see, et on veel vaja teha väga palju, enne kui Usbekistani saab pidada õigeks demokraatlikuks riigiks. Usbekistan on aga tähtis liitlane sõjas rahvusvahelise terrorismi vastu, seda eriti seoses Afganistaniga.

ELi jaoks peaks Kasahstan näima Kesk-Aasia kroonijuveelina. Riigi tohutud nafta-, gaasi- ja mineraalainete varud, nende hulgas uraan, on ilmseks veetluseks. Kuigi Kasahstan ei ole meie tavade järgi lääne liberaalne demokraatia, teeb see suuri edusamme multireligioosse, ilmaliku moslemite enamusega riigina. Arvestades asjaolu, et üksnes 17 aastat tagasi oli ta Nõukogude Liidu liige, aitab Kasahstani OSCE eesistujakoht 2010. aastal veelgi kaasa liikumisele suurema poliitilise vabaduse ja inimõiguste suunas selles riigis.

ETP idamõõtme raportöörina tegin kord ettepaneku, et Kasahstan võiks ühel päeval saada ETP liikmeks. Arvan, et ühel päeval leiabki sarnane korraldus aset.

  Jan Marinus Wiersma (PSE). – (NL) Proua president, minu tänusõnad raportöörile hr Cem Özdemirile. Kahju, et suurem osa Kesk-Aasia rahvastikust läks tõenäoliselt juba tükk aega tagasi magama.

EL on kaua aega Kesk-Aasia tähelepanuta jätnud. Nüüd koostatud strateegia on tervitatav samm selle lõhe likvideerimiseks. Nagu paljud sõnavõtnud ütlesid, on ELil antud regioonis märkimisväärseid huve. Valime realistliku strateegia, mis vaatleb sidusalt meie ja Kesk-Aasia suhte erinevaid tahke ning seal toimuvat arengut. Nagu ELi eriesindaja Pierre Morel mitmel korral öelnud on, ei saa energiadialoog mingil juhul aset leida, kui me ei aita kaasa korralikult toimivate riikide ehitamisele. Ja korralikult toimivad riigid tähendavad demokraatiat. Ei ole mingit garantiid, et uus strateegia edukas on. See sõltub väga selle rakendamise viisist. Vaatame eelkõige Euroopa Komisjoni suunas, kes seda strateegiat praktikas edendaks. Muidugi ei tohi kõige selle juures kaotada silmist inimõiguste küsimust.

Usbekistani osas jään kindlaks oma seisukohale, et me peame olema karmid oma asjaajamistes selle riigiga seni, kuni sealne režiim selgelt märku annab, et on tõesti valmis demokraatia suunas liikuma.

Kasahstan on oluline aspekt. Jagan üldist arvamust, et see riik on piirkonnas olulise tähtsusega. Ma ei nõustu hr Tannockiga, et see tuleks kaasata ETPsse, kuid me peame otsima võimalusi, et parandada meie suhteid selle riigiga. Olen seal ise käinud ja mind hämmastas selle riigi energia – mitte ainult majanduslikult, vaid ka sotsiaalselt. Olen rõõmus, et on jõutud kokkuleppele selles osas, kas Kasahstan saab endale võtta OSCE eesistuja kohustused. Samuti olen rõõmus, et selle kokkuleppega, selle otsusega, kaasnevad mõned tingimused. Me saame Kasahstanil eelolevatel aastatel silma peal hoida, et näha, kas ta vastab nendele tingimustele.

Viimane märkus. Palju on asju, mida me saaksime Kesk-Aasias teha. Kuid ainult juhul, kui peame meeles Venemaa ja Hiina rolli selles piirkonnas. Nii et meie Venemaa ja Hiina poliitikas peame samuti mõtlema sellele, millise kuju peaks võtma meie kasvav huvi antud piirkonnas. Kasahstanis olles sain aru, et nende jaoks ei ole Venemaa ja Hiina vaid nende ainsad suurimad partnerid; nad tahavad ka tihedamat suhtlust ELiga. Meie uus strateegia võib osutuda sellele väga heaks vastuseks.

  Ona Juknevičienė (ALDE). – Proua president, tahan alustuseks tänada hr Özdemiri selle väga ülevaatliku raporti koostamise eest.

Kesk-Aasia riikide suhete delegatsiooni esinaisena ja seoses selle resolutsiooniga tahaksin käsitleda mõnda probleemi, mida pean oluliseks.

Esiteks, Kesk-Aasia tähtsus ELi ja maailma seisukohast ainult kasvab, pole kahtlustki, et seda tänu oma rikkalikele energiavarudele. Meil on palju ühiseid huvisid julgeoleku edendamisel ja ohtudega, näiteks terrorismi ja narkootikumide salakaubaveoga tegelemisel. Olen rõõmus, et ELi Kesk-Aasia uue partnerluse strateegias käsitletakse neid küsimusi väga karmilt, ja et sama tehakse ka käesolevas resolutsioonis.

Selle piirkonna asukoht on geostrateegiliselt väga oluline, eriti kuna see jagab piiri Afganistani, Hiina Venemaaga. Seega peame seda konteksti silmas pidades selgelt määratlema oma eesmärgid ja prioriteedid.

2010. aastal saab Kasahstanist eesistuja OSCEs, mis vastutab demokraatia ja põhiliste inimõiguste tagamise eest. Mul on oma kolleegide üle hea meel, kuid ma muretsen Kasahstani elanike pärast, sest hetkel ei kuulu seal valitud parlamenti ükski opositsiooni esindaja.

Kõik Kesk-Aasia riigid peavad veel käima läbi pika tee majandusliku ja poliitilise reformini ning demokraatlike ühiskondade rajamiseni. Endiste nõukogude vabariikide, kaasa arvatud minu kodumaa Leedu näitel saab öelda, et 17 aastat kestnud iseseisvus ei ole piisavalt pikk aeg tõelise muutuse täielikuks saavutamiseks. Peame aga edasi andma oma peamise sõnumi, milleks on, et Euroopa ei otsi inimõiguste arvel materiaalset kasu.

  Wiesław Stefan Kuc (UEN). – (PL) Proua president, volinik, Kesk-Aasia riikide poolt pea 20 aasta eest saavutatud iseseisvus, mida mainitakse hr Özdemiri raportis, tõi kaasa täieliku kultuurilise muutuse pärast orjaaastaid.

Muidugi kasutasid need riigid oma taasleitud vabadust vastavalt endistele tavadele ja kommetele. Nii lühikese aja jooksul on muutust raske saavutada. Need riigid jäid sajandite vältel püsima tänu pikale traditsioonile tuginevale kultuurilisele erinevusele. Seda võiksime ja peame me austama. Muutus peab tulema aeglaselt, et mitte tekitada vaenulikkust meie enda kultuuri ja ootuste suhtes.

Majanduslikud sidemed Vene Föderatsiooniga jäid pärast iseseisvumist püsima ja on ikka veel tugevad. Vene kultuur, selle teadus ja majandus avaldasid praegu iseseisvatele riikidele tohutut mõju. Kui me ei raja alternatiivseid sidemeid ELiga, ei saada meid edu, vaatamata ootustele, mida need riigid meiega seoses omavad.

Peame alustama majandusest: asendame Vene gaasijuhtmed enda omaga, Vene masinatehased enda omadega ja vene keele inglise keelega. See toob kaasa kultuuri süstemaatilise muutumise.

  Gerard Batten (IND/DEM). – Proua president, see aruanne väljendab muret, et uus Kirgiisi põhiseadus, mille üle hääletati oktoobris 2007 ulatusliku aruteluta, võib mõjutada võimutasakaalu. Kirgiisi põhiseadust muudeti vastuolulisel referendumil 1996. aastal ja 2003. aastal korraldati veel üks referendum, millega kiideti heaks veelgi suurem põhiseaduslik muutuse.

Edasi taunitakse raportis Kesk-Aasia riikides „rahutust säilitada sisekontroll“, mis „on alati kohal režiimides, mis näitavad üles vähest huvi avaliku heakskiidu saavutamiseks, millele rajada oma valitsus“.

Pidage nüüd kinni, kellest me siin räägime? Põhiseaduslik muudatus, mis „muudab võimutasakaalu“. „Rahutus säilitada sisekontroll“ „vähese huviga avaliku heakskiidu saavutamiseks“, millele rajada poliitilise eliidi valitsus. See näib väljavõttena Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei aruandest – vabandust, pidasin silmas Lissaboni lepingut.

Ma kahtlen, kas Kesk-Aasia riigid on demokraatia ja õigusriigi mudelid, kuid kui Kirgiisi poliitikud tahtsid põhiseadust muuta, oli neil vähemalt sündsustunnet küsida inimestelt nende toetust referendumil.

See on midagi, mille palumiseks Euroopa rahvalt ei ole ELil jätkunud ei sündsustunnet ega julgust.

  Rihards Pīks (PPE-DE). – (LV) Aitäh, proua president, volinik. Esmalt tahaksin tänada raportööri, variraportööri ja nende abisid, kuna raport on väga põhjalik ja sisaldab palju viiteid ja dokumentide uurimist, esitades eraldiseisva analüüsi iga riigi kohta. Tahan aga teie tähelepanu juhtida mõnele punktile, millega minu meelest ei ole piisavalt tegeletud. Jah, samuti tahaksin lisada, et voliniku kirjeldus eritegevustest, mida nendes riikides lähitulevikus rakendada tuleb, oli väga tervitatav. Mulle aga näib, et raportis ja ELi strateegias tervikuna ei ole piisavalt strateegilisi otsuseid või tegevusi nende riikide suhtes, samas kui mulle tundub, et Venemaa, Hiina, Lõuna-Korea ja India kõik mõjutavad kõnealuseid regioone märkimisväärselt. Ka tahaksin juhtida teie tähelepanu asjaolule, mida mu kolleeg Adam Bielan vist juba mainis – 10. oktoobril 2007 kohtusid Vilniuses mitmete riikide juhid, et arutada Kaspia merest toodavate energiajuhtmete üle. Nädal enne seda käis hr Putin, kes ei ole üldse väga sage teiste riikide külastaja, koos hr Nazarbayeviga Turkmenistanis ja pakkus gaasi eest veidi kõrgemat hinda, allkirjastas poliitilise leppe, alusel kogu Turkmenistanis ja Kasahstanis eksisteeriv gaas liigub mööda Venemaa juhtmeid. Nii võime me tegelikult öelda, et ta jõudis meie kaasliikme otsusest ette. Samuti arvan ma, et võib näha teatud sarnasust sündmustega Andijanis, kus hiljem, mõne kuu möödudes, oli Usbekistani president sunnitud nõudma Ameerika Ühendriikide baasi sulgemist. Tundub, et me peame kõik pöörama rohkem tähelepanu nendele aspektidele… Tahan lihtsalt tähelepanu juhtida asjaolule, et me peame tähelepanelikumalt analüüsima ja võtma arvesse neid strateegilisi aspekte. Aitäh.

  Józef Pinior (PSE). – Proua president, tahaksin alustuseks tänada hr Özdemiri selle suurepärase ELi Kesk-Aasia strateegiat käsitleva raporti eest.

Kesk-Aasia asub teel, mis on Euroopa ja Aasia suhteid ühendanud juba ammustest aegadest. Tänapäevases globaalses kontekstis võib iidset siiditeed võtta selle piirkonna kõrge poliitilise, kultuurilise ja kaubandusliku potentsiaali sümbolina. Kesk-Aasia on piirkond, kus kohtuvad EL, Hiina, India ja Iraan. Ei ole kahtlust, et selle regiooni riigid – Kasahstan, Kirgiisi Vabariik, Turkmenistan ja Usbekistan – saavad eelolevatel aastatel ELi välistegevuse peamisteks sihtideks.

Muide, Kesk-Aasia on piirkond, mille osas ELil ja Türgil on ühised huvid. Türgi kultuuriline, keeleline ja strateegiline mõju selles piirkonnas on üks argumente Türgile ELi liikmestaatuse andmise poolt.

Teen kaks märkust. Esiteks peaks EL osutama nendes riikides abi inimõiguste, demokraatia ja hariduse osas. Seal vajatakse ELi toetust tsiviilühiskonna, liberaalse demokraatliku muutuse ja õigusriigi arendamiseks.

Teiseks tahan rõhutada partnerluse tähtsust energiapoliitikas. Eriti tuleks tähelepanu pöörata nafta ja gaasiga seotud projektidele ning Kesk-Aasia jaotussüsteemile seoses piirkonda ELiga ühendatavate gaasijuhtmetega, nende seas tulevastele projektidele nagu Nabucco. Koostöö tugevdamine Kesk-Aasia ja Musta mere piirkonna vahel energia- ja transpordiküsimuses on ülioluline ELi eesmärkide saavutamise seisukohast.

  Olle Schmidt (ALDE). – (SV) Proua president, volinik, ELi Kesk-Aasia strateegia on suur samm edasi. Ühise nägemuse suurendamine eriesindaja kaudu ja plaan moodustada Kirgiisi Vabariigis ja Tadžikistanis delegatsioonid annab meile paremad võimalused intensiivse dialoogi pidamiseks riikidega eraldi ja muudab viisi, kuidas me regioonis toimida saame.

Kesk-Aasia muutub järjest olulisemaks, eriti, nagu juba mainitud, seoses juurdepääsuga energiale, mida ei kontrolli otseselt või kaudselt Venemaa. Piirkonnas asuvad uued riigid, mis vajavad tuge arenemisel ja demokraatia tugevdamisel, kuritegevusega võitlemisel ja abi narkootikumide liikumise takistamisel, seda nii Venemaale kui ELi läbi piirkonna teatud riikide. Samal ajal on need riigid muidugi olulised partnerid globaalse terrorismi kasvulava vastu võitlemisel.

ELil on võimalus näidata oma kasulikkust välispoliitika raames, kasutades kõiki pehme poliitika tööriistu, nii abistamist kui ka kaubandust. Lisaks saab EL aidata ehitada demokraatlikke institutsioone ning toimivat riiki, tuginedes õigusriigile, mis austab inimõigusi ja tegelikku sõna- ja pressivabadust.

Kesk-Aasia riigid on väga huvitatud oma nafta- ja gaasiekspordi mitmekesistamisest. Meie siin ELis peame tegema ettepaneku tõhusaks, korralikult rahastatud alternatiiviks Vene ja Hiina gaasijuhtmetele. EL peab tunnustama oma kohustust energiaga varustamise tagamise suhtes. Muidu varitseb oht, et kõik meie ühised jõupingutused varisevad kokku.

Rohkem Venemaale kuuluvaid nafta- ja gaasijuhtmeid Kesk-Aasiast ei ole selline energiasektori iseseisvus, mille poole me ELis püüdlema peaksime.

  Janusz Wojciechowski (UEN). – (PL) Proua president, Kasahstan on Kesk-Aasia riik, mida ma tunnen kõige paremini. See on suur riik, mis laiub Hiina, Siberi ja Euroopa vahel. Paradoksaalne on, et me peame riike Kesk-Aasia riikideks, kui osa nende territooriumist kulub geograafiliselt Euroopale. Kasahstan, mille rahvaarv on 16 miljonit ja kus elab üle 100 etnilise ja usugrupi, on meist kaugel oma traditsioonide ja ajaloo poolest, kuid siiski annavad selle riigi poliitikad ja selle rahva püüded märku suurest soovist saavutada hea läbisaamine Euroopaga.

Lisaks on Kasahstan kultuurilisest vaatenurgast rohkem euroopalik kui aasialik. Ta maadleb oma probleemidega, kuid tegemist on stabiilse riigiga, mis teostab demokraatlikke reforme, ning stabiilsus selles regioonis on äärmiselt oluline kogu maailma jaoks. Peaksime toetama stabiliseerimist ja heade suhete loomist Euroopaga nii Kasahstanis kui teistes Kesk-Aasia riikides. Peaksime toetama kõike, mis aitab Kesk-Aasia riike tuua Euroopale lähemale, eriti kuna nad võivad mängida olulist rolli Euroopa energiaga varustamise tagamisel.

  Roberta Alma Anastase (PPE-DE). – (RO) Daamid ja härrad, Musta mere koostöö raportöörina tahaksin toonitada regioonidevahelise koostöö tähtsust Kesk-Aasia ja Musta pere piirkonna vahel. Tänan raportööri minu soovituste kaalumise eest ja ma loodan, et nii komisjon kui nõukogu püüavad neid ellu viia, uut Kesk-Aasia strateegiat rakendades.

Koostöö nende kahe piirkonna vahel ning selle konsolideerimine on eesmärgiks nii ELile kui Kesk-Aasia ja Musta mere piirkonna riikidele. See väljendub eriti selgelt energia- ja transpordivaldkonnas, kuna Kesk-Aasia on ELi jaoks energiavarude oluline allikas. Järelikult tervitan ma asjaolu, et aruanne keskendub selles suhtes kahele põhiideele.

Esiteks on vaja arendada transpordikoridore ja energia infrastruktuuri, mis ühendavad Kesk-Aasia allikaid Musta mere piirkonnaga ja lõpuks ELiga, sest see on olulise element energiaga varustamisega tagamiseks ja mitmekesisuse tagamiseks ELis. Seega rõhutan ma Nabucco projekti üliolulisust ja liitun aruandega üleskutses pöörata rohkem tähelepanu selle edukale väljatöötamisele.

Teiseks hõlmab tugev energiapoliitika ka läbipaistva ja konkurentsivõimelise energiaturu loomist. ELi jaoks on oluline julgustada tegevusi selles suunas, nii intensiivistades dialoogi Kesk-Aasia riikidega ja Musta mere piirkonnaga kui lisameetmete kaudu, näiteks stimuleerides liitumist Maailma Kaubandusorganisatsiooniga.

Sellest hoolimata tuleks need eesmärgid kaasata Kesk-Aasia globaalsesse strateegiasse, mis keskendub pidevale stabiilsusele ja arengule. Lisaks energiapoliitikale ka neil põhjustel on väga oluline edendada kõigi viie vabariigi reformimist, ja selle olulisteks elementideks peaksid olema inimõigused ja hea valitsemistava, haridus ja elukestev õpe.

  Vural Öger (PSE). – (DE) Proua president, daamid ja härrad, kõigepealt tahaksin õnnitleda hr Özdemiri väga eduka raporti puhul. EL liitus võidujooksuga Kesk-Aasia nimel veidi kõheldes ja jäi piirkonna vastu huvi üles näitamises hiljaks, jäädes maha Venemaast, Hiinast ja Ameerika Ühendriikidest. Siiani ei ole Kesk-Aasia ELi näinud globaalse tegutsejana. ELi Kesk-Aasia strateegiat oli juba ammu vaja, eriti vahendina Vähendamaks ELi energia sõltuvust Venemaast. Strateegia algatas Saksamaa eesistujana. Tähtis on see, et näeksime sellele nüüd järge.

Kahjuks saab üha enam selgeks, et EL ei kõnele oma välise energiapoliitika osas ikka veel ühel häälel. Meie siin Euroopas peaksime kriisiolukorras keskenduma eelkõige mitmekesistumisele, oma ühiste huvide esindamisele ja solidaarsusele. Kahepoolsed energialepingud aga, mida ELi liikmesriigid sõlmivad kolmandate riikidega, tekitavad kahtlust ELi suutlikkuse osas jõuda ühisele seisukohale. Aga ühise välise energiapoliitika saavutamine on ELi ja selle kodanike huvides.

Samas ei tohi me pidada energiavarusid, mis meie kodanikele on üliolulised, ainsaks põhjuseks, miks EL antud piirkonnaga suhtleb. Me ei püüa ühepoolselt Kesk-Aasia strateegiast kasu saada. Selles osas peab Euroopa end eristama teistest tegutsejatest selles piirkonnas. Küsimus on rohkem Kesk-Aasia riikide aitamises õigusriigi ja ühiskonna demokraatlike vormide arendamisel, seda koos mõistliku majandusega. Kui Euroopa seda teeb peaksid piirkonna kodanikud temast palju teadlikumaks saama. Samas peab Euroopa liikuma ka ettevaatlikult, sest lääne soovitusi võidakse kergesti pidada partroniseerimiseks või sekkumiseks.

Maailm läheneb üksteisele ka väljaspool ELi ja me peaksime taotlema konstruktiivset partnerlust Kesk-Aasia riikidega, partnerlust, mis ei jäta muljet, et eurooplasi huvitab ainult neile kasulik, vaid mis põhineb vastastikusel kasul.

  Péter Olajos (PPE-DE). – (HU) Proua president, proua volinik, 150 aasta eest oli minu kaasmaalane nimega Ármin Vámbéry esimene eurooplane, kes tõi Kesk-Aasia suletud ühiskondadest uudiseid laiale maailmale ning teavet kultuurilise, administratiivse ja majandusliku olukorra kohta selles regioonis enne Venemaa vallutusi. Isegi sel ajal moodustas see piirkond, just nagu siiditee, üle maa laiuva ühendustee Euroopa ja Aasia vahel.

Pärast pikaaegset Venemaa ja Nõukogude valitsemisaega saavad Kesk-Aasia piirkonna viis riiki jälle taastada oma rolli selle ühendusteena Euroopa ja Aasia vahel. Paljudel juhtudel see kahjuks seda juba teeb; suur osa ebaseaduslikust inim- ja narkokaubandusest jõuab Euroopani nende riikide kaudu, nagu ka maagaas.

Sellepärast vajas ja vajab Euroopa strateegiat oma suhete arendamiseks Kesk-Aasiaga. Euroopa ei saa aga eeldada, et koostöö seisneks ainult sealt pärit ohtude ennetamises või ligipääsu saamises energiale ja toorainetele, või selles, kuidas Euroopa saab seda piirkonda õpetada demokraatia ja inimõiguste osas.

Peame saavutama tõelise koostöö antud regiooniga ja seepärast toetan ELi pingutusi WTO liikmelisuse saavutamisel Kesk-Aasia riikide jaoks ning nende integreerimist maailmakaubandusse. Euroopa peab kasutama kõiki oma käsutuses olevaid vahendeid, et edendada majanduslikku, sotsiaalset ja poliitilist arengut ning piirkonna moderniseerimist. Seda saab aga teha ainult vastastikusele usaldusele tuginedes.

Seetõttu on tähtis oluliseks pidada koostöö osana keskkonnakaitset. Kliimamuutus, pidevad probleemid vee kasutamisega ning eelnevalt saastanud piirkondade puhastamine on kõik sellised küsimused, mis tagavad suurema tähelepanu. Samaaegselt sellega peab Euroopa jõuliselt vältima projekte, mis saastavad keskkonda või kahjustavad seal elavate inimeste toimetulekut.

Olen juba juhtinud komisjoni tähelepanu Kirgiisi ja Usbeki valitsusväliste organisatsioonide kriitikale tsüaniiditehnoloogiat kasutava kullakaevandamise osas, mida osaliselt rahastab EBRD. Euroopa ei saa mingil juhul toetada sellise tehnoloogia kasutamist, kas siis Euroopas või väljaspool. Tänan teid väga.

  Elisabeth Jeggle (PPE-DE). – (DE) Proua president, volinik, daamid ja härrad, ka mina tahan alustuseks tänada raportöör hr Özdemiri ja kõiki variraportööre, kes selle raporti kallal vaeva nägid. Selle Kesk-Aasia strateegiaga ja esimese ulatusliku aruteluga Euroopa Parlamendis astume aktiivselt kohaseid samme dialoogi edendamiseks ja kõigi väljakutsetega tegelemiseks, mis meid ikka veel ees ootavad ja mida volinik mainis. See strateegia hõlmab lühikesi samme pikal teel. Mul on hea meel, et me teeme tihedamat koostööd ja et see ei saa olema ühesuunaline tänav, vaid seisukohtade vahetamine vastastikuse usalduse põhjal.

Tänane arutelu näitab, et Kesk-Aasiast rääkides ei tohi me tasakaalu kaotada. Erinevad Kesk-Aasia riigid esindavad väga erinevaid omadusi. Peame esitama väga erinevaid nõudmisi. Tahame energiat importida, kuid turvaliselt, ja me tahame eksportida demokraatiat ja inimõigusi. Peame neid kahte kombineerima ja see ei ole lihtne. 1999. aastast olen kuulunud Kesk-Aasia riikidega suhtlevasse delegatsiooni; ma tunnen neid riike. Olen nende inimestelt õppinud ja tean, et ka neil on eneseuhkus ja et nad ei taha seda kaotada. Peame seega toimima väga hoolikalt ja kohati pragmaatiliselt.

See toob mind Usbekistani juurde. Usbekistan astub hetkel suuri samme, mida me peaksime vägagi tervitama. 1. jaanuaril keelustati surmanuhtlus. Tänan raportööri suulise paranduse eest. Lisaks kehtestati habeas corpus’e põhimõte, s.o põhimõte, et kohus tuvastab, kas kinnipidamine on seaduslik. Käesoleva aasta mais peame me ühendusega teist inimõiguste dialoogi. Olen veendunud, et see toimub. See on veel üks hea samm, mis jätkab meie alustatut.

Kas ma tohin siin öelda, et toetan fraktsiooni UEN esitatud muudatusi kuna nõustun nendega, sest pean neid sammuks dialoogi suunas ja me ju peame edendama dialoogi ja partnerlust.

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). – (PL) Proua president, EL peaks aktiivsemalt osalema Kesk-Aasia sündmustes piirkonna majandusliku ja sotsiaalse arengu pärast. Hetkel on meie mõju seal väike: seal tegutsevad peamiselt Moskva, Peking ja Washington.

Aktiivsemaks tegutsemiseks peame välja töötama visiooni majanduslikuks ja poliitiliseks koostööks ja osalema projektides, investeeringutes ja programmides, mille eesmärgiks on Kasahstani, Kirgiisi Vabariigi, Tadžikistani, Turkmenistani ja Usbekistani vajaduste rahuldamine. Samal ajal peaksime julgustama kõiki neid riike aktiivsemalt osalema piirkondade vahelises koostöös. Peame aga silmas pidama, et see ei ole lihtne, kuna regioon on etniline, keeleline, usuline, poliitiline ja sotsiaalne sigrimigri ja ikka veel Venemaa mõju all.

ELi prioriteet peaks olema koostöö tõhustama valdkondades nagu energia, kaubandus, haridus, infrastruktuur, julgeolek ja regionaalne integratsioon. Peaksime keskenduma demokratiseerumise toetamisele, hariduse edendamisele ja vaesuse likvideerimisele. See suurendab turvalisust ning sotsiaalset ja majanduslikku stabiilsust selles maailma strateegilises piirkonnas ja tõhustab meie koostööd.

  Zbigniew Krzysztof Kuźmiuk (UEN). – (PL) Proua president, minu esimene märkus on järgmine: kõik viis Kesk-Aasia riiki on OCSE liikmed, mis tähendab, et nad on rahvusvahelise üldsuse suhtes võtnud kohustusi seoses põhivabaduste, demokraatia ja inimõiguste austamisega, kuigi nad erinevad selles osas, mil määral nad neid kohustusi täidavad.

Teiseks, regionaalsete puuduste taustal paistab Kasahstan meeldivalt silma. Augustis 2007 toimusid seal parlamendivalimised, kus ma osalesin vaatlejana. Vaatamata teatud reservatsioonidele, pidas rahvusvaheline üldsus neid valimisi demokraatlikeks.

Kolmandaks, kui EL soovib Venemaa asemele leida teise toornafta ja maagaasi allika, peab ta edendama strateegilist koostööd Kesk-Aasia riikidega, eriti Kasahstaniga. Ja see tähendab Kasahstani Euroopa-lootuste julgustamist ja arendamist.

  Benita Ferrero-Waldner, komisjoni liige. − Proua president, see oli väga huvitav arutelu. Mul on alati kahju, et seda peetakse hilja õhtul ja võib-olla sellepärast osalevad nii vähesed liikmed, kuid aitäh teile siiajäämise eest. Arvan, et paljud teist on maininud seda, mida mina isiklikult tunnen: see on strateegia, mis on äärmiselt vajalik ja selle strateegia eesmärgiks on saavutada stabiilsus ja turvalisus antud piirkonnas. Meie siin ELis ju pooldame väga edasiliikumist.

Ma olin 2000. aastal OSCE eesistuja ja õppisin neid riike tundma ning, nagu teised ütlesid, on tegemist väga huvitavate riikidega. Nad kõik on väga erinevad. On tõsi, et Kasahstan on nende riikide täht, kuid ikka on vaja palju ära teha.

Eksisteerib inimõiguste küsimus, mida kõik maininud on. On vaesuse likvideerimise ja eriti hariduse küsimus, kuid samuti küsimused, mis puudutavad üldisi inimõigusi ja muidugi suur energiaküsimus. Nii et ma tean, kui palju peame tegema ja ma olen rõõmus, et EL on viimaks teinud palju rohkem kui minevikus, seda, nagu ma ütlesin, koos eesistujamaa Saksamaaga. Ütlen nüüd mõne sõna nende erinevate küsimuste kohta.

Vaesuse likvideerimine on väga tähtis ja see on üks olulisemaid aspekte, millele me riikide strateegiates keskendume. Poliitikadokument, mille esitasime ELi Kesk-Aasia strateegiale on rohkem poliitiline dokument poliitiliste prioriteetide kohta, kuid riikide strateegiates mainime kõiki arengukoostööinstrumendi nõudeid, mis eriti keskenduvad haridusele, tervishoiule, maaelu arengule, sotsiaalsele turvalisusele ning haavatavatele peredele ja raskustes olevatele lastele.

Rahvatervise ja nakkushaiguste osas eksisteerib ka üks oluline tegur: globaalne AIDSi, malaaria- ja tuberkuloosifond, mille puhul Kesk-Aasia riigid on abikõlblikud. Nii et see on üks pool ja me peame sellega kindlasti jätkama.

Teisest küljest energiaküsimus – mainitud on nii Nabucco gaasijuhet kui Odessa-Brody-Gdański juhet– ja üldiselt energiaga varustamise tagamine. Nõustun teiega igati, et me soovime oma energiapoliitika mitmekesistamist, isegi kui me ei ole veel täiesti jõudnud oma sihtpunkti. Aga kõige olulisem on, et me oleme langetanud selle selge otsuse.

Odessa-Brody-Gdański gaasijuhtme küsimuses tahaksin öelda, et komisjon teeb kõik, mis võimalik, ELi energiavarude ja -koridoride mitmekesistamiseks ja muidugi on Kesk-Aasia siin ülioluline. Teie mainitud gaasijuhe on oluline projekt nendes püüdlustes ja selle toitmiseks peame eelkõige tööd tegema Kaspia mere juhtme osas, et tuua Kesk-Aasia varud Musta mereni. Vaid mõne päeva eest pidasime Balti mere sünergia esimese regionaalkonverentsi, mis oli kõige esimene samm nende küsimuste kallal regionaalses mõõtmes töötamises.

Lisaks sellele oleme silmitsi ka energiaga varustamise tagamise küsimusega Nabucco gaasijuhtme osas. See on ikka veel komisjoni prioriteet ja me jätkame selle toetamist. See ei ole surnud, nagu mõned teist võib-olla arvavad. Nii et meil on olemas energiapoliitika prioriteedid. Muide, hakkame ka Turkmenistaniga saavutama teatud vastastikuse mõistmise memorandumit energia küsimuses. Kasahstaniga meil juba üks on ja me jätkame kindlasti sildade ehitamist erinevate riikide vahel Kaukasuses ja Kesk-Aasias.

Keegi küsis mult Mongoolia koht. Viiel Kesk-Aasia riigil on sama lähiminevik, mis järgnes Nõukogude Liidu lagunemisele ja nad on kõik muidugi väga noored riigid. See tähendab, et nende ühiskondade poliitilise ja majandusliku muutumise osas näeme samu väljakutseid, kuid nagu teate on Mongoolia ajalugu üsna erinev ja seepärast ei kaasanud me Mongooliat siia strateegiasse. Me siiski ei välista Kesk-Aasia riikidest lõunasse vaatamist ja me ootame võimalust teha suuremat koostööd Mongooliaga. Täna on see üsna demokraatlik riik, kus me näeme palju positiivseid meetmeid ja positiivseid samme.

Kasahstan saab tõesti 2010. aastal OSCE eesistujaks. Tahaksin teile öelda, et olen seda alati pooldanud, alati tingimusel, et Kasahstan ka edaspidi astub olulisi samme, mis ikka veel vajalikud on. Rohkem tuleb ära teha ajakirjandusvabaduse osas, valimisseaduse ja poliitiliste parteide registreerimise küsimuses, kuid ta liigub tõesti õiges suunas.

Lõpuks on Kasahstan Euroopa Naabruspoliitika liige. Hoiame palun Kesk-Aasia strateegia ja ETP mõnevõrra eraldi, kuigi ETP elemendid võivad esineda hiljem erikokkuleppes, eriti Kasahstaniga, sest me teame, et Kasahstan võib olla esimene Kesk-Aasia riik, mis hakkab kiirgama positiivsust. Loodan, et teised järgnevad talle.

  Cem Özdemir, raportöör. − (DE) Proua president, volinik, esmalt tahan tänada kõiki kolleege, kes osalesid selles arutelus ning avaldada tänu ka komisjonide, kellelt nende arvamust küsiti, panuse eest, aga samuti tahan tänada ka delegatsiooni juhti pr Juknevičienėt. Samuti olen tänulik kõigile, kes esitasid muudatusettepanekuid. Pr Jeggle viitas juba muudatusele surmanuhtluse keelustamise kohta Usbekistanis, mida me väga tervitame. Tunnen, et olen aga kohustatud märkima, et me jälgime murega, et opositsioonipoliitikud ja ajakirjanikud Usbekistaniga piirnevates riikides surevad salapärastel asjaoludel. Ka seda tuleks siinkohal käsitleda.

Oluline küsimus on järgmine: kuidas saame me oma väärtused üle kanda eitamata oma huvi antud küsimuses? Just siin on ELil võimalus, kuna me pakume lihtsalt rohkem kui sõltuvust või isegi nende riikide ärakasutamist. Lihtne ja aktuaalne küsimus on, kuidas saame me kombineerida pikaajalist stabiilsust demokraatliku arenguga. Selles valdkonnas on ikka veel suur arengupotentsiaal tõelise partnerluse väljatöötamiseks Kesk-Aasia vabariikide ja ELi vahel. Meie ees ei ole ei midagi vähemat kui majandusliku ja demokraatliku arengu täielik pakett koos kultuurilise ja teadusalase muutusega, mis annab aga selge prioriteedi keskkonnakaitsele ja tsiviilühiskonna arendamisele.

Lubage mul lühidalt käsitleda üht punkti, millega te kindlasti kõik kursis olete: keskkonnakatastroof Araali merel mis on sellest alates tuntud ka väljaspool regiooni ja mis oli üks suurimaid keskkonnakatastroofe maailmas. Asjaomased riigid ei suuda seda probleemi meie abita lahendada. Ka siin peame demonstreerima oma solidaarsust ja andma oma panuse.

On ka häid uudiseid, kui meenutame, et meil on tähtis partner Türgis, kes on lähedane naaber ja riigina, kes soovib ELiga liituda, saab ühise strateegia väljatöötamisse anda panuse oma teadmiste näol.

ELi edu saab mõõta ka selle järgi, mil määral õnnestub tal välja töötada sidus Kesk-Aasia strateegia. Kui EL tahab olla globaalne tegutseja, peab ta välja töötama ka strateegia, milles sõnastab oma ühised huvid.

  President. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub kolmapäeval, 20. veebruaril 2008.

Kirjalikud avaldused (artikkel 142)

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. – (IT) Kesk-Aasia suhete delegatsiooni, mille liige ma olen, tegevuse käigus on mul olnud võimalus külastada aruandes käsitletud regioonis asuvaid riike.

Mul on seega õnnestunud näha märkimisväärset edu, mida need riigid on saavutanud paljudes valdkondades, keskkonnast sotsiaalvaldkonnani, eriti ELi antud tõuke tulemusena. Olles seda öelnud, loodame, et EL jätkab endale võetud tööga selles maailmaosas, võttes arvesse, et need riigid on põhiliitlased võitluses rahvusvahelise terrorismi ja narkokaubanduse vastu, jätkates dialoogi tõhustamist nende riikidega.

Nõukogul ja komisjonil palutakse samuti tõhustada tegevust kodanikele suurema kaitse tagamiseks ühiskondliku elu põhivaldkondades ja seega tugevdada ka kehtivaid seadusi naiste õiguste kohta ning parandada nende kohaldamist, jätkata väsitavat võitlust laste ärakasutamise vastu, rakendada suuri haridusreforme ja nakkushaiguste esinemissageduse olulise suurenemise valguses selles piirkonnas, viia läbi tervishoiureform, mida peetakse nende riikide puhul kõige prioriteetsemaks.