Istungi stenogramm

Kolmapäev, 20. veebruar 2008 - Strasbourg

5. Selgitused hääletuse kohta

Suulised selgitused hääletuse kohta

– Raport: Richard Corbett, Íñigo Méndez de Vigo (A6-0013/2008)

  Frank Vanhecke (NI). – (NL) Hr president, äsja läbi viidud hääletusega hr Corbetti ja hr Méndez de Vigo raporti üle on see parlament veel kord kinnitanud suhtumist, mida meil on juba pikka aega tunda: täielikku üleolekut Prantsusmaal, Madalmaades ja mujal enamuse poolt demokraatlikult väljendatud tahte suhtes. Kuigi see parlament väidab end esindavat kõiki Euroopa kodanikke, ei ole neil kodanikel vähimatki sõnaõigust. Kui selle täiskogu president hr Pöttering ütles just äsja, et selle hääletusega väljendas parlament Euroopa kodanike enamuse arvamust, oli see kohutavalt haletsusväärne vale. Parlament ei ole esitanud ühtegi nõudmist inimeste soovi austamiseks ega igas liikmesriigis referendumi läbiviimiseks. Vastupidi, ainus, mida see parlament on nõudnud, on selle kadunud põhiseaduse lepingu koopia jõustumist niipea kui võimalik. Kahjuks ei esinda see parlament kodanikke, vaid lihtsalt ametliku Euroopa elitaarset konsensust.

  Syed Kamall (PPE-DE). – Hr president, hääletasin raporti vastu, sest taas kord püüab Euroopa Liidu poliitiline eliit põhiseaduse lepingut läbi suruda Euroopa rahvastega konsulteerimata. Briti valitsus lubas referendumit selle lepingu üle, kuigi teeskleb nüüd, et tegemist on millegi muuga, mitte põhiseaduse lepinguga. Peab kuulama vaid üht juhti teise järel, juhte nagu Valéry Giscard d’Estaing, mõistmaks, et tegelikult pole mingit vahet.

Ütlen teile, Euroopa poliitilisele eliidile, et kui te arvate, et ehitate Euroopa projekti, kuid teete seda rahva tahteta, siis tegelikult ehitate liivalossi. Nagu kadunud suur Jimi Hendrix kord ütles, langevad liivalossid lõpuks merre. Euroopa põhiseaduse lepingu ratifitseerimine hoolimata selle tagasilükkamisest kahel referendumil on ebademokraatlik, argpükslik ja ebaseaduslik.

  Daniel Hannan (NI). – Hr president, oma kaheksa siin parlamendis veedetud aasta jooksul olen kuulnud selles saalis esitatavat üsna absurdseid väiteid, kuid puru silma ajamise eriauhind peab minema väitele, et see, kuidas me surusime kõnealuse lepingu suure häälteenamusega läbi, kujutas endast Euroopa rahvaste tahte vaba teostamist.

Te teate väga hästi, et see pole tõsi; teie, kes te kogu südamest aplodeerisite, kui neid ridu lausuti. Te teate seda ning ma võin tõestada, et te seda teate, sest te tavatsesite referendumeid toetada, kuni sai selgeks, et te võite need kaotada. Tegelikult rõhutas see hääletus selle täiskogu liikmete kaugust nende endi valijatest. Referendumite tühistamine on argpükslik tegu ja juhtimisest loobumine ning te teate seda.

Kui ma eksin, siis tõestage seda. Korraldage lepingu üle referendumid, mida te toetasite, kui arvate, et suudate need võita. Pange Lissaboni leping hääletusele. Pactio Olisipiensis censenda est!

  Hannu Takkula (ALDE). –(FI) Hr president, ma sooviksin lühidalt selgitada, miks ma hoidusin hääletamast. Arvan, et peaksime meeles pidama, et meie parlamendil ei ole selles küsimuses pädevust: see kuulub liikmesriikide pädevusse ning me peame seda austama. Just liikmesriigid on need, kes peavad otsustama, kas see uus Lissaboni leping vastu võtta või mitte.

Arvan, et peaksime seisatama ja meenutama, millised on võimuvahekorrad. Mina isiklikult leian, et selle otsuse tegemine peaks jäetama rahvusriikidele. Ei olekski nii paha mõte, kui avalikkuselt selle kohta küsitaks, sest otsustamisprotsess muutub õiguspärasemaks, kui inimestel seda mõjutada lubatakse.

Selles lepingus on palju head, kuid samuti on vastuvõetamatuid osasid, ning kui ma sellele mõtlen ühe liikmesriigi, nimelt minu päritoluriigi Soome seisukohast, on seal palju aspekte, mis ei ole meile vastuvõetavad. Igal juhul kuulub otsustusõigus neis valdkondades siiski liikmesriikide parlamentidele.

(Aplaus)

– Resolutsioon Lissaboni strateegia kohta (B6-0073/2008)

  Zita Pleštinská (PPE-DE). – (SK) Hääletasin kevadise Euroopa Ülemkogu päevakorda kuuluva Lissaboni strateegiat käsitleva resolutsiooni ettepaneku poolt. Nõustun koostajatega, et Lissaboni strateegia on edukas vaid siis, kui see toetub inimressurssidele keskkonnas, mis soodustab õppimist, teadmisi, teadust, teadusuuringuid, kultuuri, teavet ja innovatsiooni.

Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamiseks on meil vaja kolme osalejat: ülikoole kui teadmiste loojaid; ettevõtteid, kes teavad, kuidas neid teadmisi praktikas kasutada, ning avaliku sektori ja kohaliku omavalitsuse organeid, kes suudavad riiklikul ja piirkondlikul tasandil luua püsivalt jätkusuutliku infrastruktuuri teadusele, teadusuuringutele ja arengule. Innovatsioon nõuab rahalisi investeeringuid: rahastamine toob kaasa teadmised. Innovatsiooni investeeritud teadmised suurendavad seda rahalist toetust. Vaid leidlikud ja loovad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted suudavad karmis konkurentsis ellu jääda. Usun, et Euroopa suudab leida oma koha Ameerika Ühendriikide ja Jaapani 21. sajandi teadmiste kiirteel.

  Ivo Strejček (PPE-DE). – (CS) Hääletasin raporti vastu ning teie lahkel loal sooviksin nüüd esitada oma põhjendused sellisele käitumisele.

Esiteks kujutab tekst tervikuna Euroopa Liitu globaalse majandus- ja sotsiaalvõimuna. Teiseks räägitakse selles ELi nn juhtivast rollist maailmas ning usutakse pimesi, et ülejäänud maailm areneb kooskõlas ELi soovidega. Kolmandaks sätestatakse tekstis, et Euroopa Liidul saab olema juhtiv roll teatud globaalsete standardite loomisel. Neljandaks muudetakse Lissaboni strateegiaga majanduskoostöö teiste riikidega sõltuvaks peamiste tööstandardite täitmisest. Viiendaks tuleneb Lissaboni strateegia selgesõnaliselt nn Lissaboni lepingust, vaatamata asjaolule, et enamik liikmesriike ei ole seda veel ratifitseerinud. Deklaratsiooniga nõutakse alampalga kehtestamist liikmesriikides, kus seda ei ole.

  Othmar Karas (PPE-DE). – (DE) Austria Rahvapartei Europaklub hääletas Euroopa Parlamendis entusiastlikult hr Corbetti ja hr Méndez de Vigo raporti poolt, sest Lissaboni lepinguga tugevdatakse Euroopa kodanikke, liikmesriike ja Euroopa Liitu. Võitjad on Euroopa kodanikud ja parlamendid, kes neid esindavad. Pidades silmas arutelu Kosovo üle, näeme, kui oluline see leping on, sest selle kaudu jõuame palju tõenäolisemalt ühise välis- ja julgeolekupoliitikani. Põhiõiguste harta õiguslikult siduvaks muutmine näitab meile edasist teed, muutmaks põhiõigused kättesaadavaks kõikidele kodanikele Euroopa Liidus. See, kes ei ole kõnealuse lepingu poolt, on kodanike vastu. Peame jätkuvalt seisma inimeste kõrval ning tooma selle lepingu neile lähemale.

  Hubert Pirker (PPE-DE). – (DE) Hr president, hääletasin raporti poolt, sest usun sellesse kogu südamega, kuna sellega luuakse majanduslike ja sotsiaalsete meetmete vahel tasakaal, mis tuleb leida, sest sotsiaalset Euroopat tutvustatakse siin esimest korda ning esimest korda kutsub parlamendi suur enamus liikmesriike üles võtma meetmeid alampalga kehtestamiseks. Mul on hea meel, et enamusel on õnnestunud ära hoida meetmed, mille eesmärgiks oli kõrvaldada sotsiaalvaldkonnas tehtud edusammud, nagu näiteks tööaja direktiiv ja sotsiaaltoetuste piiriülene liikumine. Üldiselt hääletasin ma entusiastlikult, et see meetmete tasakaalustatud pakett heaks kiita.

  Nirj Deva (PPE-DE). – Hr president, tahan öelda, et hääletasin Lissaboni lepingut käsitleva raporti vastu. Saladus on ilmsiks tulnud ning me oleme kõik üle parda heitnud. Samal ajal, kui püüame luua ühisturgu, oleme tegelikult salaja loonud ühisriigi.

Oleme keeldunud oma inimesi protsessi kaasamast. Oleme neile keelanud loomulikku õigust kaasa rääkida, kuidas neid peaks valitsema, ning oleme niipalju kui võimalik ignoreerinud asjaolu, et nad peaksid saama referendumi.

Kuidas me saame oma inimestele, oma valijatele öelda, et see parlament esindab nende seisukohti, kui nende seisukohti ei lubata kuuldavaks teha? Briti valitsus, eelkõige Gordon Brown, lubas referendumit. Tony Blair ja eelkõige Gordon Brown ütlesid, et võimaldavad brittidele referendumi. Mul on väga, väga kahju selle päeva pärast ning mul on väga kahju Tööpartei murtud lubaduste pärast.

  Ewa Tomaszewska (UEN). – (PL) Hr president, hääletusel Lissaboni lepingu üle olin kohustatud hääletamisest hoiduma. Minu keeles ja Poolas ei ole leping kättesaadav. Minu valijaskonnale ei ole antud võimalust viia end sellega kurssi ning lõppude lõpuks olen ma siin, et väljendada valijaskonna seisukohti ja huve ning mitte vaid mu enda veendumusi. Esmaspäeval otsustati siin parlamendis hääletada täna dokumendi üle, mida mõned meist ei ole saanud oma emakeeles konsolideeritud kujul lugeda. Ligipääsmatu sisuga dokumendi üle saab otsustada vaid see, kes on kas rumal või ebaaus. Seepärast hoidusin mina hääletamast.

– Raport: Margarita Starkevičiūtė (A6-0029/2008)

  Ivo Strejček (PPE-DE). – (CS) Hr president, hääletasin raporti vastu järgmistel põhjustel.

Raportis räägitakse kasumi õiglasemast jaotamisest ning kehtestatakse mõiste „täistööhõive avaliku sektori investeeringute kaudu“. Sellega püütakse maksustamise kaudu kompenseerida nn turutõrkeid: kehtestades ökomakse ning toetades teadust ja teadusuuringuid maksuvõla kustutamise kaudu, mis muudab maksusüsteemi vähem läbipaistvamaks ja nõuab uusi Euroopa õigusakte.

  Philip Claeys (NI). – (NL) Hr president, hääletasin Starkevičiūtė raporti vastu, sest sisserännet käsitlev lõik näitab tüüpilist lühinägelikkust, mis on meile juba kalliks maksma läinud. Ilmselt on neid, kes soovivad näha 1960. ja 1970. aastate vigade kordumist, mil inimesed mõtlesid vaid lühiajaliselt ja importisid inimesi nagu kaupa. Selle poliitika tagajärgi võib nüüd näha meie linnades: laialdane töötus, kuritegevus, paralleelsete ühiskondade arenemine. Mineviku vigadest õppimise asemel jätkame kangekaelselt sama rada. Olukord muutub veelgi hullemaks nüüd, mil on tehtud ettepanek teostada Euroopa rändepoliitikat, et „täiendada“ liikmesriikide poliitikaid. Sellega on tagatud praegusest veelgi suurem lõtvus ning see on tõenäoliselt viimane asi, mida me vajame.

  Koenraad Dillen (NI). – (NL) Hr president, nagu minu kaasliige hr Claeys, hääletasin minagi selle raporti vastu. Kindlasti on paljud raporti aspektid kahtlemata tõesed ja asjakohased. Näiteks võib tuua tööturgude kaasajastamise, investeeringud ettevõtlusse ja maksusüsteemide lihtsustamise. Sellest olenemata eksib see täiskogu täielikult, kui ta vaatleb majanduslikke rändajaid ahvatlevat Euroopa rändepoliitikat Lissaboni strateegia põhijõuna. Peale selle ei ole ebaseadusliku sisserände imeravimiks majanduslik avatus, nagu väidetakse, vaid pigem liidu välispiiride tugevdatud kontroll, mis tahes riikliku massilise legaliseerimise poliitika tagasilükkamine ja range ebaseaduslike sisserändajate tagasisaatmise poliitika.

– Raport: Cem Özdemir (A6-0503/2007)

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). – (PL) Hr president, oleme vastu võtnud tähtsa dokumendi, mis käsitleb ELi ja Kesk-Aasia vahelisi suhteid. See on näide meie soovist jagada Euroopas üldkehtivaid kogemusi ja väärtusi ning veenda selle piirkonna arenevaid demokraatiad neid väärtusi jagama. Need riigid on teinud tohutuid edusamme majandusarengu saavutamiseks. Siiski peavad nad astuma kindlaid samme, et ära hoida põhiliste ja oluliste inimõiguste ja -vabaduste rikkumist. Nad peavad toime tulema mitmete probleemidega, nimelt suurenenud narkootikumide salakaubaveo, organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja inimkaubandusega. Teiseks põhiliseks teemaks peaks olema tõhustatud kontaktid meie kodanike vahel, edendades kultuurivahetust ja luues stipendiumite eriprogrammi noortele Euroopa koolides õppimiseks, et niimoodi tutvuda ELi väärtuste ja standarditega.

Soovime oma Kasahstani, Kirgiisi Vabariigi, Tadžikistani, Türkmenistani ja Usbekistani partneritele edu teel õitsengu, vabaduse ja demokraatiani, võimaldamaks neil toetada tulevikus teisi ja jagada oma saavutusi.

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

– Raport: Richard Corbett, Íñigo Méndez de Vigo (A6-0013/2008)

  Jan Andersson, Göran Färm, Inger Segelström ja Åsa Westlund (PSE), kirjalikult. – (SV) Meie, Rootsi sotsiaaldemokraadid, hääletasime täna Lissaboni lepingut käsitleva raporti poolt. Me toetame uut lepingut. Mõistame siiski, et asjaolu, et kaks liikmesriiki lükkasid kavandatud põhiseaduse lepingu tagasi, tähendas, et me olime sunnitud tegema muutusi. Seepärast ei jaga me arvamust, et lipu ja hümni lepingust väljajätmist peaks hukka mõistma. Erinevalt parlamendi enamusest usume meie, et on hea, et otsustamismenetlusse on riikliku suveräänsuse mõistes tundlikes valdkondades sisse viidud „hädaabikiirendi“.

Oleme subsidiaarsuse põhimõtte kaitsjad ning seepärast ei tunnusta Euroopa Parlamendi üleskutset korraldada liikmesriikides referendumid. Selle küsimuse üle peab iga liikmesriik ise otsustama.

Lõpetuseks sooviksime kommenteerida hääletust muudatusettepaneku 36 üle, mis käsitles Lavali kohtuasja. Otsustame hääletada esimese osa vastu, sest leiame, et Lissaboni lepingu ja vana lepingu vahel on erinevusi, näiteks põhiõiguste hartas, mis muu hulgas sätestab õiguse streikida vastavalt riiklikele tavadele. Toetame põhiõiguste harta sätteid ja samuti muudatusettepaneku teist osa, millega kaitstakse õigust töövaidlusteks. Soovime rõhutada, et seda seisukohta jagab parlamendis meie fraktsioon, kes otsustas hääletada ettepaneku vastu, sest raport käsitleb lepingut, mitte aga Lavali kohtuasja.

  Batten, Bloom, Booth, Clark, Farage, Nattrass, Titford ja Whittaker (IND/DEM), kirjalikult. – Kuigi Ühendkuningriigi Sõltumatuse Partei lükkab Lissaboni lepingu tagasi, hoidusime muudatusettepaneku 31 üle hääletamast, sest me ei nõustu muudatusettepaneku selgitusega.

  Pervenche Berès (PSE), kirjalikult. – (FR) Usun ikka veel kindlalt, et kuna president Sarkozy ei kavatsenud referendumit korraldada, pidid sotsiaaldemokraadid Prantsusmaa parlamendis võtma seisukoha, et hoiduvad hääletamisest. Kuid see, et Prantsusmaa president tegi kõnealuse lepingu üle läbi rääkides kehva tööd ja ignoreeris Prantsusmaa inimeste hääletust, ei tähenda siiski, et me ei peaks vastama meile täna esitatud küsimusele.

Leping pole kaugeltki täiuslik, kuid see võimaldab meil lõpetada institutsionaalse arutelu ja anda Euroopale eeskirjad, mis võimaldavad sel toimida. Sotsiaaldemokraadid peaksid end täna kuuldavaks tegema poliitiliste muutuste osas, mis on finantsperspektiivi läbivaatamise põhiküsimus, Prantsusmaa eesistumise osas ja fraktsiooni PSE pühendumuse osas koostada manifest järgmisteks Euroopa valimisteks.

„Ei“ oleks muutnud võimalikuks eemaldada poliitikad kavandatud põhiseaduse lepingu tekstist, kuna sellega sunniti Euroopat keskenduma küsimusele, mida Euroopa projekt endast kujutas. See on väga tähtis.

Seepärast, et mina soovin selle teksti läbilaskmist, et olla täielikult kaasatud edasistes poliitilistes läbirääkimistes, ning et minu „ei“ enam kui kaks aastat tagasi oli Euroopa poolt, võtan enda õlule oma kohustused ja kiidan Lissaboni lepingu heaks.

  Adam Bielan, Marcin Libicki ja Konrad Szymański (UEN), kirjalikult. – (PL) Hoidusin lõplikust hääletamisest Lissaboni lepingut käsitleva raporti üle, sest raportis on mindud palju kaugemale ELi Brüsseli ja Lissaboni tippkohtumistel saavutatud kokkulepetest.

Lissaboni leping oli väga raske kompromiss kõikidele kaasatud osapooltele. Minna sellest kompromissist veelgi kaugemale – nagu on näha sellest, et mainitakse ELi sümbolite puudumist, kokkuleppeid nõukogu hääletussüsteemi osas seoses nõusoleku- ja kõrvalejäämise klauslitega ning põhiõiguste hartat – on ratifitseerimisprotsessi poliitiliselt kahjustav.

Lisaks sellele ei saa ma toetada punkte, mis valmistavad ette kampaaniaid, mille eesmärgiks on liidu põhiseaduslikuks muutmine.

  Carlos Coelho (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Lissaboni leping kujutab endast parimat kompromissi, et tulla välja institutsionaalsest kriisist ja tuua suuremat paindlikkust otsustusmehhanismidesse, mis on olulised laienenud, 27 liikmesriigiga Euroopa Liidule tänases globaliseerunud ja pidevalt muutuvas maailmas toimimiseks.

Ma kiidan heaks asjaolu, et ELile antakse juriidilise isiku staatus, kaotatakse kolme samba struktuur ning otsustatakse ühtse institutsionaalse raamistiku ja ühenduse meetodi üldise kasutamise kasuks.

Ma kiidan heaks meetmed, mille eesmärgiks on parandada läbipaistvust ja vastutust ning tugevdada Euroopa kodanike osalemist ja õigusi nii teabe tasandil kui ka inimeste õigusloomega seotud algatuste kaudu.

Ma tervitan muudatusi vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonnas, kus meetmetel on ambitsioonikamad eesmärgid ning kasutatakse tõhusamaid menetlusi, mitte enam valitsustevahelisi instrumente ja menetlusi.

Ma kiidan heaks liikmesriikide parlamentide suurema kaasamise, eelkõige subsidiaarsuse põhimõtte austamise järelevalve puhul.

Mul on kahju, et pidime tegema mitmesuguseid mööndusi, näiteks selliste oluliste elementide rakendamise edasilükkamine nagu nõukogu uus hääletussüsteem ning Briti ja Iiri nõusoleku- või kõrvalejäämise klauslid seoses varem kolmanda sambaga hõlmatud küsimustega; kardan, et Euroopa Ülemkogu valitava presidendi ametikoha loomine tähendab roteeruva eesistumise eeliste kaotamist, ilma et see tooks ELi toimimisele kaasa lisandväärtust, ning et see tekitab probleeme erinevate institutsioonide vahel.

  Paul Marie Coûteaux, Patrick Louis ja Philippe de Villiers (IND/DEM), kirjalikult – (FR) Euroopa Parlament kiitis just heaks Lissaboni lepingu, kuigi keegi ei palunud seda teha.

Liikumise Prantsusmaa Eest delegatsioon Euroopa Parlamendis hääletas ilmselgelt kõnealuse raporti vastu, olles teadlik oma teo puhtalt sümbolistlikust iseloomust.

On märkimisväärne, et kuigi tunnistades selgelt, et tegemist on kadunud Euroopa põhiseaduse lepingu klooniga, istuvad Prantsusmaa ja Madalmaade valitud esindajad Strasbourgis ja hääletavad lepingu poolt, kuigi nende endi inimesed lükkasid selle teksti tagasi. Samuti on märkimisväärne, et Euroopa Parlament hääletab lepingu üle, kuigi ükski selle liikmetest pole saanud lugeda konsolideeritud versiooni. Pärast seda, kui Ungari valitsus selle pimesi ratifitseeris, kiidab Euroopa Parlament heaks teksti, mida ta pole lugenud.

Liikumise Prantsusmaa Eest delegatsioon Euroopa Parlamendis soovib nüüd kõigile vabadusarmastavatele iirlastele edu: nende referendum pole vaid nende oma, vaid nad hääletavad igaühe nimel, kellele ei ole antud võimalust seda teha; eelkõige prantslaste nimel, kelle hääletus heideti kõrvale.

  Manuel António dos Santos (PSE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin kõnealuse raporti poolt ja toetan vastavat resolutsiooni.

Viimasel hetkel tekkis siiski probleem hääletusmasinaga ning ma ei saanud füüsiliselt väljendada kogu oma heakskiitu.

Et kanda see korrektselt protokolli, esitan ma hääletuse kohta selle selgituse.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) See on Euroopa Parlamendi kahetsusväärne resolutsioon, mille ainsaks eesmärgiks on tekitada kodanikes segadust ja avaldada liikmesriikidele survet Lissaboni leping ratifitseerida, kuna Euroopa Parlamendil puudub selliseks heakskiitmiseks pädevus. Vaid liikmesriigid saavad selle ratifitseerida.

Sellele vaatamata toetasime arutelu ja hääletuse ajal demokraatlikke meetmeid, mille eesmärgiks on arutelusse sisse tuua pluralismi element, ning rõhutasime vajadust laiema demokraatia järele, nõudes referendumeid. Seepärast esitas meie fraktsioon mõned resolutsiooni ettepanekud, mis kahjuks tagasi lükati, eelkõige ettepanekud, mis väljendasid meie vastuseisu Lissaboni lepingule, rõhutades mõningaid enam muret tekitavaid aspekte, nagu näiteks tihedas koostöös NATOga Euroopa Liidu militariseerimise suundumus, kehtestades sõjaliste kulutuste kasvu ja nähes ette sõjaliste operatsioonide läbiviimise, et kaitsta liidu väärtusi ja teenida liidu huve.

Samuti mõistame hukka asjaolu, et praeguste lepingute sätted, millele tuginedes tegi Euroopa Kohus hiljuti otsused (Laval/Vaxholmi ja Vikin Line’i kohtuasjades), et õigustada sotsiaalset dumpingut ja kõrvale jätta töötajate õigused võtta kollektiivmeetmeid austamaks teenuste osutamise vabadust, on kogu ulatuses lisatud Lissaboni lepingusse, nõudes, et kollektiivmeetmete võtmise õigus jääks liikmesriikide ainupädevusse.

  Glyn Ford (PSE), kirjalikult. – Tervitan seda hr Méndez de Vigo ja hr Corbetti koostatud raportit, mis rõhutab nii asjaolu, et reformileping ei ole põhiseaduse leping, kui ka võimaldab samas Euroopal järgida oma uut globaalset rolli, mida ta järgnevatel aastakümnetel mängima peab.

Lepinguga tugevdatakse liidu institutsionaalset võimu. Sellega tõhustatakse demokraatiat, andes Euroopa Parlamendile rohkem volitusi. Leping võimaldab arendada liidu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, et tagada, et Euroopa majanduslik ja tööstuslik võimsus peegelduks globaalses poliitikas, ning eelkõige võimaldab mängida ELil võtmerolli globaalse soojenemise vastu võitlemisel.

  Robert Goebbels (PSE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin Lissaboni lepingu poolt, sest kahjuks alternatiivid puuduvad. Peame siiski ühe asja selgeks tegema. EL ei võida oma kodanike usaldust mitte 300-leheküljelise võrdselt arusaamatu ja segase minilepinguga, eriti seepärast, et mitmed kõrvalejäämise klauslid toovad kaasa pidevates ummikseisudes oleva Euroopa või isegi „muutuva geomeetriaga“ Euroopa.

Kõnealune uus leping on lihtsalt viimane väljapääs. Peame väga kiiresti koostama radikaalset reformi sisaldava lepingu, mille Euroopa inimesed ratifitseeriks ühtsel referendumil. Kõik riigid, kelle valijad ütlevad „ei“, võivad vabalt EList lahkuda või siis alluda ühistele eeskirjadele. See on hind, mida peab maksma tõeliselt integreeritud ja enama arvu ühtsete poliitikatega Euroopa Liidu eest.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Harva on meie ees siin täiskogus olnud selline stalinistlik raport: tegemist on tõelise, valeliku propagandaga! Vaid siin ja „Sarkozias“ saab öelda, et Lissaboni leping on põhimõtteliselt erinev Euroopa põhiseaduse lepingust, kui suur enamus ELi riigipeadest ja valitsusjuhtidest ning põhiseaduse lepingu isa Valéry Giscard d’Estaing ise väidavad täpselt vastupidist.

Seletuskirja alguses on raportöörid lubanud endale pisut kultuuri, tsiteerides mõnda rida Shakespeare’i näidendist „Julius Caesar“. See tsitaat selgitab sisuliselt, et te peate järgima alusjõude, mis toovad ühiskonnas kaasa suured muudatused, vastasel juhul ootab teid ees häving ja läbikukkumine. Probleem on selles, et nende jaoks on nimetatud jõud Lissaboni leping ja tsentraliseeritud Euroopa superriigi kunstlik ja sunniviisiline loomine, kui tegelikuks jõuks selles küsimuses on selle projekti üha suurenev mittetunnustamine inimeste poolt. Inimesed püüdlevad oma juurte ja identiteedi taasavastamise poole ning püüavad leida kaitset muudatuste eest, millele nad on vastu, kuid mida teised tahavad neile peale suruda: nimelt poliitiliste konstruktsioonide eest, mis võtavad neilt nende vabadused, ning finantsglobaliseerumise eest, mis nad hävitab.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. – (SV) Selle parlamendi enamus näitab taas kord, kui eemaldunud ta reaalsusest on. Referendumite tulemustel pole ilmselgelt mingit väärtust, kui need tulemused on vastuolus poliitilise võimu tahtega.

Juuni Nimekirja liikmed kaitsevad Rootsis referendumit Lissaboni lepingu üle. Iga liikmesriik peab esimese ja tähtsaima asjana otsustama, kas korraldada referendum.

Uue ELi lepinguga kaasnev protsess on olnud üks häbiplekk. Konvent, mille töömeetodit kritiseeriti tugevalt, esitas ettepaneku ELi põhiseaduse lepingu kohta. Seejärel välditi arutelusid, asjadega vusserdati ja neid väänati, et suruda läbi veelgi föderalistlikum leping, vaatamata Prantsusmaa ja Madalmaade inimeste vastuhäältele.

Soovime näha uut lepingut, mis põhineks sellel, et EL on ennekõike foorumiks valitsustevahelisele koostööle.

Seepärast hääletasime Lissaboni lepingut käsitleva parlamendi raporti vastu.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Euroopa Parlamendi enamus, mis sisaldab Portugali sotsialistide erakonna (PC), sotsiaaldemokraatide erakonna (PSD) ja populaarse parempoolse erakonna (CDS/PP) liikmeid, võib ju kuulutada kavandatava ELi lepingu heakskiitmist, kuid nagu paljud teavad, ei ole sel lepingul ei väärtust ega õiguslikke tagajärgi.

Neil on teine eesmärk: avaldada survet, eelkõige selleks, et tagada kavandatava lepingu ratifitseerimine, et see saaks jõustuda 1. jaanuarist 2009, ning teha propagandat.

Seepärast tekitab raport segadust ja jätab asju välja, proovides varjata kavandatava ELi lepingu tegelikku sisu ja tegelikke tagajärgi. Toon teile mõned näited.

Ühest küljest kirjeldatakse raportis suurema tõhususena ELi suurte võimude suurenenud domineerimist otsustusprotsessi üle ning liikmesriikide parlamentide suurenenud rollina liikmesriikide parlamentide pädevuste üleminekut ELi riigiülestele institutsioonidele. Teisest küljest jäetakse välja järgmised punktid: ELi militariseerimine NATO raames; liberaliseeritud ühtne turg koos kaupade, kapitali ja teenuste vaba liikumisega, kus konkurents on kõige olulisem; majandus- ja rahaliit koos oma euro, Euroopa Keskpanga ja stabiilsuse paktiga ning rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerimine ELi poliitikate ja eesmärkidena.

Seepärast hääletasime meie vastu.

  Marian Harkin (ALDE), kirjalikult. – Hääletan selle muudatusettepaneku poolt, kuigi Lissaboni leping saab jõustuda alles pärast liikmesriikide poolt ratifitseerimist – see arvestab seepärast automaatselt Iirimaa referendumi tulemustega. Siiski hääletan selle muudatusettepaneku poolt, kuigi see ei anna raportile midagi juurde.

  Anna Hedh (PSE), kirjalikult. – (SV) Nagu ka varem ELi uut lepingut käsitlevates küsimustes, otsustasin oma fraktsioonist erineda ja hääletada Lissaboni lepingut käsitleva raporti vastu. Ettepanek sisaldab kindlasti paljusid edasiarendusi, kuid ma olen vastu, et liit liigub hetkel suurema riigiülesuse suunas. Mina soovin Euroopa koostööd valitsustevahelisel tasandil. Toetan väga ideed, et ühiseid probleeme saab lahendada rahvusvahelise koostööga. On tähtsaid ülesandeid, mida peame koos täitma ning seda eriti seoses keskkonna, inimkaubanduse ja sotsiaalse dumpinguga. Ma usun siiski, et ettepanekuga tugevdatakse ELi õiguse ülimuslikkust riikliku õiguse üle, liikmesriikidelt võetakse rohkem võimu ära ning suurematele riikidele antakse rohkem võimu kui väiksematele. Sellele olen ma vastu.

Otsustan hääletada sellise muudatusettepaneku vastu, mis näeb ette, et EL otsustaks referendumite üle kogu liidus, sest usun, et seda peab iga liikmesriik ise otsustama.

  Mieczysław Edmund Janowski (UEN), kirjalikult. – (PL) Lõplikul hääletusel hr Corbetti ja hr Méndez de Vigo raporti (A6-0013/2008) üle, mis käsitleb Lissaboni lepingut, hoidusin ma hääletamast. Põhjus, miks ma nii tegin, peitub sellest, et kõnealusest raportist esile kerkivad järeldused lähevad kaugemale raamistikust, mis võeti vastu Lissaboni ja Brüsseli tippkohtumistel (13. ja 14. detsember 2007) peetud kõneluste jooksul.

Tol hetkel saavutatud kompromiss oli kõikide huvitatud osapoolte poolt tehtud teatud möönduste tulemus. Seepärast arvan, et nende kokkulepete selgesõnaline kriitika, mida võib kõnealuse raporti mõnest punktist leida, ei ole abiks kõikidele kompromissi osapooltele vastuvõetavate lahenduste leidmise protsessis. See hõlmab näiteks nõusoleku- ja kõrvalejäämise klausleid, põhiõiguste hartat, nõukogu hääletussüsteemi ja ELi sümboleid ning on samuti seotud sõnastustega, mis viivad tagasi ideeni, mis ikkagi lükati tagasi, st Euroopa põhiseaduse lepinguni.

  Timothy Kirkhope (PPE-DE), kirjalikult. – Briti konservatiivid hääletasid selle raporti vastu. Oleme algusest peale selgeks teinud, et kõnealune leping (põhiseaduse leping) ei ole Euroopa jaoks moodus edasi minna. Konservatiivid toetavad Euroopat, mis koosneb iseseisvatest riikidest, mis teevad koostööd, et sellisel ühisel moel hakkama saada globaliseerumise, globaalse vaesuse ja globaalse soojenemise kui meie prioriteetidega seotud väljakutsetega ning me oleme oma lähenemisviisis olnud selgesõnalised ja järjepidevad, olles täielikult teadlikud lepingu tõenäolisest mõjust meie eesmärkidele ja ambitsioonidele seoses Euroopaga. Neid asju ei saavuta selle tekstiga või nende isikute püüdlustega, kes tahavad integreeritud Euroopa riiki.

  Jean Lambert (Verts/ALE), kirjalikult. – Ma hääletasin selle raporti poolt ning mitte sellepärast, et ma arvaks, et Lissaboni lepinguga kaasnevad muudatused pakuvad Euroopa Liidule teed, mis põhineks kindlal pühendumisel pigem jätkusuutlikule arengule, rahule ja inimõigustele kui turule ja konkurentsile, vaid seetõttu, et ma leian, et leping sisaldab tegureid, mis on positiivsemad kui meie praeguse lepingu sätted. Põhiõiguste harta on tähtis lisa. Nüüd peab kontrollima, kas kõiki ELi õigusaktid ja nende rakendamine liikmesriikide tasandil on kooskõlas hartaga, ning vajakajäämised saab vaidlustada.

Kaasotsustamismenetluse laiem kasutamine tähendab suuremat kontrolli ja valgust otsustusprotsessi üle. Kodanikualgatus on oluline samm edasi. Ma olen tõsiselt mures suurema sõjalise koostöö pärast, mis on juba alanud, ning soovin, et meie liikmesriikide parlamendid ja Euroopa Parlament jälgiksid seda arengut üksikasjalikult. On äärmiselt tähtis, et EL toetuks oma tugevustele diplomaatilise ja rahu loova jõuna.

Pean oluliseks, et ELi kodanikud oleks kaasatud ratifitseerimisprotsessi referendumite kaudu ning et neid tulemusi austataks. Selle üldpõhimõtte praktiline järgimine on valitsuste ja nõukogu, mitte aga selle parlamendi ülesanne.

  Jörg Leichtfried (PSE), kirjalikult. – (DE) Mina hääletan raporti poolt, mis käsitleb Euroopa Parlamendi resolutsiooni Lissaboni lepingu kohta, sest kõnealune leping on äärmiselt tähtis Euroopa edasisele arengule ning absoluutselt vajalik Austria heaolumudeli edasiseks arenguks ja meie kodanike julgeolekuks. Jagan arvamust, et üldiselt kujutab leping endast eelmiste lepingute suurt edasiarendust ning sellega tagatakse liidus suurem demokraatlik kontroll. Näen Euroopa Liidu demokraatlike väärtuste kasvu esiteks kaasotsustamismenetluse kasutamise laiendamises, teiseks topeltenamuse hääletusmehhanismis, kolmandaks komisjoni presidendi valimises Euroopa Parlamendi enamuse otsuse kaudu ning viimase, kuid mitte vähem olulisena, liikmesriikide parlamentide tugevamas esindatuses läbi võimaluse olla vastu rikkumistele seoses pädevuste jaotamisega ja liikmesriikide parlamentide võimaluses kommenteerida kõiki ELi õigusloomega seotud algatusi.

  Caroline Lucas (Verts/ALE), kirjalikult. – Mina hääletasin selle raporti vastu, et väljendada oma vastuseisu ülbusele ja hoolimatusele, mida poliitilised liidrid näitavad kogu ELis üles ELi kodanike soovide suhtes, ning et anda väga selgesõnaliselt teada, et ma usun, et ELi inimestele tuleks võimaldada referendum selles küsimuses.

Lissaboni lepingu näol on põhiliselt tegemist selle vana põhiseaduse lepingu ümbersõnastamisega, mille lükkasid tagasi Prantsusmaa ja Madalmaad – kaks riiki, kus võimaldati korraldada referendum. Originaalteksti peakoostajana ütles Valéry Giscard d'Estaing ise järgmist: „Algupärases põhiseaduse lepingus sisaldunud ettepanekud on põhimõtteliselt muutmata. Nad on lihtsalt vanadesse lepingutesse muudatusettepanekute kujul hajutatud.“

Ma ei ole põhiseaduse põhimõtte vastu. Kuid ma olen vastu sellele siin (ja lepingule, mis seda jäljendab), sest ELi kodanikud on väärt paremat. Samal ajal kui leping sisaldab mõningaid positiivseid meetmeid, on negatiivsed siiski ülekaalus – näiteks ELi täiendav militariseerimine, samuti meetmed suurema liberaliseerimise ja erastamise edendamiseks. Mis veelgi hullem, lepinguga lastakse käest suurepärane võimalus asetada jätkusuutlikkus ja kliimajulgeolek tõeliselt Euroopa keskmesse ega tooda ELi institutsioone Euroopa kodanikele lähemale.

  Astrid Lulling (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Kui oleks konkurss parima Lissaboni lepingut käsitleva doktoriväitekirja üle, saaks esimese koha ja kõrgeima auhinna põhiseaduskomisjoni raport.

Resolutsioon kujutab endast selle täiesti mõistetamatu lepingu sisu suurepärast analüüsi ja kriitikat selle üle. Igaüks, kes kartis tsentraliseeritud kõikvõimsa superriigi sündi, on nüüd selles veendunud. Põhiseaduse lepingu sisuga võrreldes ei ole tehtud olulisi edusamme, kuid paljudest asjadest on loobutud või on need tagasi võetud.

Kaasraportöörid märgivad riiklike liidrite poolset nägemust ja ambitsioonide puudumist Euroopa tasandil ning isegi ELi ja selle institutsioonide otsest umbusaldamist.

Euroskeptikud peaksid mööndustega rahul olema: lepingu jõustumise edasilükkumine, ühehäälsuse säilitamine 72 juhul, sealhulgas maksunduse valdkonnas ja mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmisel, mööndused, nõusoleku- ja kõrvalejäämise klauslid, eelkõige Ühendkuningriigi jaoks, ning „vabatahtlik väljaastumine“ EList.

Need, kes mõistavad hukka „mööndusi, mida parlamendil on raske omaks võtta“, võivad leida lohutust ühest küljest sellest, et suureneb Euroopa Parlamendi roll kaasseadusandjana ja tema eelarvepädevus muutub võrdseks nõukoguga, ning teisest küljest sellest, et topeltenamuse põhimõte muudab otsuste tegemise nõukogus lihtsamaks.

  David Martin (PSE), kirjalikult. – Sellest Lissaboni lepingut käsitlevast raportist näeme selgelt, et lepinguga tugevdatakse ELi demokraatlikke volitusi. Nii liikmesriikide parlamentide kui ka Euroopa Parlamendi suurema osalemisega otsustamismenetlustes anname Euroopa inimestele seda, mida nad on alati ELilt palunud: mõjukama hääle. Lepingu keskendumine tõhusale ja ühtsele poliitikale, mida ka raportis on rõhutatud, annab meile võimaluse silmitsi seista globaalsete väljakutsetega, mis on raskemad kui eales varem. Hääletasin selle raporti poolt ning sooviksin õnnitleda raportööre suurepärase raporti puhul, mis käsitleb liidu tuleviku jaoks väga tundlikku ja pöördelist teemat.

  Erik Meijer (GUE/NGL), kirjalikult. – (NL) Kahe liikmesriigi poolt 2005. aastal maha hääletatud põhiseaduse lepingu eelnõu iseloomulikuks tunnuseks oli see, et ta vastas suurte ettevõtete, liikmesriikide valitsuste ja enamiku liikmesriikide parlamentide ootustele, kuid vaid vähesed valijad toetasid seda. Referendumid neis üksikutes riikides, kus need korraldati, näitasid, et pingeline avalik arutelu ja kõrge osalusprotsent tõid kaasa palju vastuhääli. Inimesed ei soovi, et Euroopa sunniks neile peale otsuseid, mida nad ise poleks kunagi tahtnud teha.

Nad näevad Euroopat kasulikuna piiriüleste probleemide rahumeelsel lahendamisel ja selliste laiaulatuslike probleemidega võitlemisel, millega liikmesriigid üksi hakkama ei saaks, kuid nad ei näe mingit kasu Euroopas, mis võtab järjest enam enda kätte selle riigi rolli, milles nad elavad. Põhiseaduse lepinguga püüti võrdselt müüa nii häid kui ka halbu asju, võimaluseta jätta majandus- ja relvastusvaldkonnas halvad punktid eelnevalt välja. Uus leping sarnaneb jätkuvalt tugevalt põhiseaduse lepingule. Referendumite korraldamisest keeldumine näitab hirmu valijaskonna ees. Muudetud põhiseaduse lepingu vastuvõtmine selge enamuse poolt täna annab edasi selge sõnumi: „Inimesed, hoidke eemale; see Euroopa on vaid professionaalsete poliitikute jaoks.“

  Athanasios Pafilis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) EL ja selle sügavalt ebapopulaarne leping ei saa peitu pugeda oma demagoogiliste soovide taha olla demokraatlikum ja sotsiaalsem. Imperialistlikku sisevõitlust varjatakse ajutiselt, et algatada veelgi suurem võitlus töötajate õiguste ja vabaduste üle ning korraldada tõus monopoli kasumites.

Lissaboni lepingut ja ümbernimetatud Euroopa põhiseaduse lepingut käsitlev raport kujutab endast üleskutset ELi õigusaktide koostamisele, et võidelda liikmesriikides töötajatest koosneva opositsiooniga. ELi poliitiliste toetajate liit, mis hõlmab ka erakonda Uus Demokraatia ja erakonda PASOK, ei soovi referendumeid, sest nad on teadlikud barbaarse kapitalismi ja imperialistliku agressiooni all kannatavate töötajate vastuseisust.

Lissaboni lepingu ja Euroopa põhiseaduse lepinguga tugevdatakse ELi nii, et see saaks toimida tõhusamalt ja tuua kasu Euroopa monopolidele. Selle tulemusena Lissaboni konvendi ja Euroopa põhiseaduse leping:

– tugevdavad ELi ebapopulaarset relvastumist;

– edendavad kapitalistlikku ümberkorraldamist;

– arendavad uusi poliitikaid töötajate ärakasutamiseks ja nende sotsiaalsete õiguste rikkumiseks;

– intensiivistavad ELi militariseerimist;

– võtavad omaks dogma ennetavast sõjast;

– ratifitseerivad imperialistlikud sekkumised, isegi liikmesriikides;

– piiravad liikmesriikide suveräänseid õigusi;

– keelustavad vetoõiguse tugevamate riikide kasuks;

– võimendavad ja loovad uusi repressioonimehhanisme;

– piiravad veelgi üksikisikute õigusi ja inimeste vabadusi.

ELi töötajatel on võim Euroopa leping ja EL ise hukka mõista.

  Dimitrios Papadimoulis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Võrreldes Euroopa põhiseaduse lepinguga kujutab Lissaboni leping endast sammu tagasi. Viimati nimetatu ei ole lahti saanud ühestki oma neoliberalistlikust kandamist: Euroopa Keskpanga osas puudub demokraatliku vastutuse mõiste täielikult, stabiilsuse ja kasvu pakt on ühepoolne ning vaba turg seataks esikohale.

Hr Browni ja vendade Kaczyńskite palvel on Lissaboni lepingust välja jäetud teatud positiivsed, igale riigile vabalt kättesaadavad sümbolid, nagu näiteks lipud ja hümnid. Põhiõiguste harta siduv olemus on hävitatud kõrvalejäämise klausliga.

Oleme üles kutsunud korraldama referendumeid, et tugevdada avalikku dialoogi ja kodanike osalemist. Referendumite korraldamisest keeldumine näitab, kui suur lõhe valitseb Euroopa eliidi ning Euroopa kodanike lootuste ja vajaduste vahel, ning ükskõiksus Euroopa vastu ja euroskeptitsism suurenevad.

Meie, SYN (vasakkoalitsioon) ja Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon ütleme sellele lepingule „ei“: oma igapäevastes jõupingutustes teeme ELile vabaks teistsugust teed. Soovime Euroopast rohkem osa saada. Euroopa, mida meie igatseme, on poliitiliselt ühtsem; sel Euroopal on sotsiaal- ja keskkonnapoliitika ning ühenduse eelarve on oluliselt suurenenud, ilma et EKP-le oleks pidanud kontrolli loovutama. Selline Euroopa on aktiivne ja sõltumatu maailma rahuga seotud probleemide käsitlemises; see Euroopa ei ole president Bushist käeviipe või telefonikõne kaugusel.

  Tobias Pflüger (GUE/NGL), kirjalikult. – (DE) Lissaboni lepinguga muudetakse võimalikuks militaristlik Euroopa.

Eelmised EÜ ja ELi lepingud ei näinud ette alalist ELi sõjalist eelarvet, kuid nüüd makstakse käivitusfondist (artikli 28 lõige 3) ELi operatiivsete sõjaliste kulutuste eest. Lisaks riikide individuaalsetele sõjalistele eelarvetele nähakse lepinguga ette ELi oma sõjaline eelarve. Artikli 28c lõige 3 sisaldab palju kritiseeritud vastastikuse abi andmise kohustust, mida rakendatakse Euroopa Kaitseagentuuri kaudu (artikkel 28). Lepingus on määratletud ka institutsionaalne koostöö ELi ja NATO vahel (artikli 28a lõige 7).

Bundestagi õigus otsustada, kas Saksa föderaalarmeed kasutatakse teistes riikides, vähendatakse märkimisväärselt. Reformilepinguga lubatakse moodustada sõjaline Euroopa „alaliselt struktureeritud koostöö“ kaudu. Sellega luuakse esmaste õigusaktide raamistik ELi lahinggruppide laiemaks kasutamiseks (artikkel 28, protokoll 4). Euroopa Kohus on selgesõnaliselt ebapädev (artiklid 11, 240a). Samuti ei ole pädev Euroopa Parlament, keda hoitakse vaid rõõmsalt kursis (artikkel 21). Sellega vabastatakse edasine sõjaline sekkumine demokraatliku kontrolli alt.

Sellise militaristliku Euroopa lubamisega käib kaasas ka välispiiride survestatud osadeks jaotamine. Reformilepingu uus artikkel 62 on koostatud mõjutamaks seda, kuidas „kehtestada järk-järgult välispiiride integreeritud piirivalvesüsteem“.

Lissaboni lepingu ebademokraatliku jõustamise tõttu referendumitest möödahiilimise, neoliberaalsete majanduspoliitikate seadustena vormistamise ja dokumendi sõjaliste osade näol areneb Euroopa täiesti vales suunas.

  Bogusław Rogalski (UEN), kirjalikult. – (PL) Hääletasin sügavalt veendununa Lissaboni lepingu vastu, kuna sellega rikutakse demokraatia põhimõtteid. Lissaboni leping on täis valesid ning põlgust Euroopa rahvaste hääle vastu. See on eufemisme täis leping. Vaatamata põhiseaduse lepingu tagasilükkamisele Prantsusmaa ja Madalmaade poolt, esitatakse laiendatud versiooni maskeeritud kujul, mängides sõnadega ja ignoreerides nende riikide hääletusi.

Sõna „põhiseadus“ on lihtsalt välja jäetud. ELi presidenti (Prezydent) kutsutakse „Przewodniczącyks“, välisministriks-välisasjade kõrgeks esindajaks. Tegemist on puhta silmakirjalikkusega ning selle eesmärgiks on uue superriigi loomine rahvaste peade kohale. Alguses oli ELi eesmärk tihe majanduskoostöö. Hääletasin raporti vastu ka seepärast, et see parlament on heitnud kõrvale võimaluse rõhuda demokraatia ülimale vormile: referendumile.

Nii tähtis põhiseaduslikku laadi õigusakt tuleks just sel konkreetsel viisil vastu võtta. On skandaalne, et see parlament lükkas tagasi muudatusettepaneku 32, millega taheti muuta kohustuslikuks Iirimaa referendumi tulemusega arvestamine. Lisaks sellele oleme hääletanud dokumendi üle, millega me veel tuttavad pole, kuna ikka veel ei ole liikmesriikide keeltes lepingu konsolideeritud, trükitud teksti.

Tegemist on kontrollitud demokraatiaga, mis ignoreerib kodanikke ja keeldub neile andmast õigust hääletada. Ma ei soovi sellise demokraatiaga midagi tegemist teha ning president Pötteringi pilkavad kommentaarid pärast hääletust näitavad, et demokraatia on nii siin parlamendis kui ka Euroopas välja suremas.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Hr president, daamid ja härrad, olen väga kõnealuse raporti vastu.

Olen algusest peale väljendanud oma vastuseisu sellele, kuidas Lissaboni lepingut on kavandatud ja ratifitseeritud. Tegelikult ma usun, et liikmesriikide parlamendid ei saa lepingut lihtsalt ratifitseerida, vaid vaja on korraldada referendum.

Heites pilgu teksti enda headele külgedele, ei ole ma mõningate osadega üldse nõus. Eelkõige mõistan ma hukka lõike 6 kolmandas taandes esitatud viite Itaaliale, kuigi see on varjatud. Tegelikult väljendatakse tekstiga kahetsust, et „ühele liikmesriigile [anti] lisakoht parlamendis erandina kahaneva proportsionaalsuse põhimõttest“. Tõsi on, et see kõik on täiesti vale. Selle koha andmisega, isegi kui see antakse lisakohana, on osaliselt taaselustatud Itaalia kahjustamiseks korraldatav diskrimineerimine.

  Olle Schmidt (ALDE), kirjalikult. – (SV) Lissaboni lepingu näol on tegemist äärmiselt olulise sammuga tõhusama ja paremini toimiva Euroopa Liidu tagamiseks. Seepärast tervitan asjaolu, et võtsime Euroopa Parlamendis koos vastu raporti Lissaboni lepingu kohta. See tähendab selgemat otsustamisstruktuuri ja enam võimu ELi ainsale rahva poolt valitud kogule, Euroopa Parlamendile, tugevdatud ühist välispoliitikat ja uut, välispoliitika kõrge esindaja ja Euroopa Ülemkogu presidendi ametikohta. Leping tähendab laiaulatuslikke muutusi ning seepärast toetan ettepanekut üleeuroopalise referendumi korraldamiseks, mis oleks huvitavaks alternatiiviks Rootsi referendumile ning mida ma pean vajalikuks, et anda kodanikele võimalus väljendada oma arvamust neile äärmiselt olulistes küsimustes.

  Brian Simpson (PSE), kirjalikult. – Tegemist on väga ajaloolise hetkega; hetkega, mil Euroopa Liit püüab end 21. sajandisse vedada. Paljud selle parlamendi paremäärmuslastest kardavad tõhusat Euroopa Liitu, sest see hakkab vähendama nende võimalust kütta üles hirmu riiklikul tasandil. Sellest siis tulenevad ühest küljest nende peaaegu hüsteerilised nõudmised ja teisest küljest täielikult vastuvõetamatu käitumine.

Õnnitlen meie kahte raportööri nende töö puhul. Peame kõik meeles pidama, et tegemist on reformilepingu ja muutva lepinguga, millega tagatakse, et 27 riigist koosnev EL saab töötada tõhusalt ja, mis veelgi tähtsam, saab töötada koos Euroopa Liidu kodanikega.

Toetan seda raportit lootuses, et sellega edastatakse mitte ainult meie kodanikele, vaid ka meie liikmesriikide valitsustele sõnum, et Euroopa Parlament soovib tõsiselt näha vastutavamat ja tõhusamat Euroopa Liitu.

  Catherine Stihler (PSE), kirjalikult. – Sooviksin toetada volinik Wallströmi mõtet naiste esindatuse tagamise kohta neljal kõrgeimal ametikohal ELis. Juba liiga kaua on need ELi ametikohad kuulunud vanadele ja kahvatutele meestele. Peame loobuma meeste klubist esindavama rühma kasuks ELi eesotsas. Naised on ära teeninud olla esindatud.

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. – (PL) Hääletan hr Corbetti ja hr Méndez de Vigo Lissaboni lepingut käsitleva raporti poolt.

Raportis tuuakse õigesti välja see, et uue lepinguga kehtestatavate muudatustega muudetakse ELi poolt järgitavad põhimõtted demokraatlikumaks ja asjakohasemaks ühenduse edasiseks arenguks. Üks tähtis osa on Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide rolli tugevdamine, aga ka põhiõiguste harta kehtestamine. Samuti tuleks märkida, et kehtestatakse ka tõhusam otsustamisprotsess ELi institutsioonidele.

  Lars Wohlin (PPE-DE), kirjalikult. – (SV) Põhiseaduse leping tuleks tagasi lükata. Vajame uut põhiseadust, mitte vaid uut nime. Vajalik on põhjalik läbivaatamine, mille käigus sarnaselt põhiseadusele tavalises mõttes piirataks ja selgitataks Euroopa Kohtu volitusi ning ELi rolli. Oluline on määratleda, millised küsimused on olemuselt riigiülesed, st küsimused nagu näiteks vabakaubandus, kliimamuutused, rahvusvahelise kuritegevuse vastane võitlus, terrorism ja integratsioon. On märkimisväärne, et kõikides neis valdkondades on Suurbritannia olnud juhtivaks jõuks kogu EL arengu jooksul.

Olen seisukohal, et Rootsi peaks nõudma samu erandeid, mis anti Suurbritanniale, seda nii nõusoleku- kui ka kõrvalejäämise klausli osas. Pole mingit põhjust kohelda Rootsit teisiti. Rootsi kodanikud hääletasid euro vastu ning oleks vaid mõistlik selgitada järgmise lepinguga, et Rootsilt ei nõuta osalemist rahalises koostöös.

Praeguses ettepanekus ei ole neid asju kirjas, seepärast olen otsustanud hääletada raporti vastu.

– Raport: Ona Juknevičiené (A6-0471/2007)

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Esiteks me arvame, et iga riik peaks saama vastavalt oma tavadele, traditsioonidele ja konkreetsetele vajadustele otsustada, kuidas korraldada, koguda ja koostada asjakohaseid andmeid, kuigi me tunnistame, et mõnikord on kokkulepped vajalikud, et andmed oleks võrreldavad ja erinevates riikides saaks läbi viia võrreldavaid uuringuid. Meie arvates ei paku Euroopa Komisjoni esitatud määruse ettepanek siiski väärilist konfidentsiaalsuse kaitset ning selles ei austata selliste andmete kogumise keerulise protsessi erinevaid aspekte.

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjonis toimunud arutelul oldi tugevalt seisukohal, et ettepanek tuleks vastu võtta esimesel lugemisel, peegeldades ka seal innukat soovi, et uue lepingu võimalikuks jõustumise ajaks oleks kõik tingimused juba paigas.

Kuigi me toetasime mõningaid parlamendis toimunud töö jooksul esitatud ettepanekuid, on meil omad kahtlused parlamendi peamiste fraktsioonide vahelise kokkuleppe alusel saavutatud tulemuste osas. Seepärast hoidusime hääletamast.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. – (SV) Selle raportiga soovitatakse ühtlustada liikmesriikide rahva ja eluruumide loendused mõnevõrra absurdsel tasemel. Meie arvates peavad liikmesriigid iseseisvalt otsustama, kas nad soovivad registreerida kõik alates eramajapidamiste vanuselisest ülesehitusest kuni vahemaani tavalise elukoha ning rohe- ja puhkealade vahel. Leiame, et nii nõukogu määruses kui ka parlamendi raportis esitatakse ülemäära üksikasjalikke ja pealtükkivaid ettepanekuid. Seepärast olime vastu parlamendi muudetud ettepanekule ning ütlesime „ei“ ka lõplikul hääletusel.

  Jens Holm ja Eva-Britt Svensson (GUE/NGL), kirjalikult. – (SV) Hääletasime täna Ona Juknevičienė raporti üle, mis käsitleb rahva ja eluruumide loendusi. Otsustasime lõplikul hääletusel hääletada selle vastu. Liikmesriigid suudavad ise hakkama saada rahva ja eluruumide loendamisega seotud küsimustega ning tegemist on valdkonnaga, millesse EL ei pea sekkuma.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Rahvast ja eluruume käsitleva teabe täpsus ja usaldusväärsus on olulised tõhusate poliitikate rakendamiseks ELi ja riiklikul tasandil. Varem on erinevate liikmesriikide vahel esinenud mittevastavused muutnud rahvusvahelised võrdlused raskeks ning seepärast tervitan ma samme hõlmatud teemade selgemaks muutmiseks. Olen siiski ka teadlik, et need teemad tõstatavad küsimusi seoses andmekaitsega, ning tunnustan seda rasket tööd, mida komisjon on nende mureküsimuste lahendamiseks teinud. Vastavalt selle toetasin muudatusettepanekut 71 ja ka kogu raportit.

  David Martin (PSE), kirjalikult. – Tervitan seda rahva ja eluruumide loendusi käsitleva määruse ettepanekut. Koostades Euroopa suuniste ühtse kogu, mis võimaldab võrrelda andmeid üle Euroopa, parandame ELi võimet koostada õigusakte, mis on järjepidevad inimeste muutuvate vajadustega kogu Euroopas. Hääletasin raporti poolt.

  Mary Lou McDonald (GUE/NGL), kirjalikult. – Saan aru vajadusest kavandamise eesmärgil kogutavate piisavate ja usaldusväärsete statistiliste andmete järele. Samuti tunnistan, et kõnealune raport parandab komisjoni ettepanekut märgatavalt.

Mul on siiski mitmeid probleeme seoses ideega, et EL kogub statistilisi andmeid nii üksikasjalikul tasemel. Ausalt öeldes ei puutu mõned küsimused üldse ELi. Kuidas võiks ELile oluline olla inimeste perekonnaseis?

Kuigi on mõningad tagatised seoses anonüümsuse ja andmekaitsega, olen ma mures ka selle pärast, et need tagatised ei pruugi olla piisavalt tugevad, eelkõige pidades silmas hiljutisi väga laiaulatuslikke ebaõnnestumisi andmekaitses.

Neil põhjustel hääletasin õigusloomega seotud resolutsiooni vastu.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Nagu kogemus näitab, võivad kultuurilised erinevused järsult kasvada. Selles osas istume Euroopas, eelkõige suurtes linnastutes, püssirohutünni otsas, mida ei tohi alahinnata. Aegajalt puhkevate etniliselt määratletud konfliktide osas on seepärast hea, et kogu Euroopa Liidus 2011. aastal toimuval loendusel soovib EL ilmselt viimaks esitada küsimusi etnilise ja usulise tausta kohta. Statistilised andmed elanikkonna moodustavate residentide etnilise ja kultuurilise tausta kohta võivad aidata ennetada vägivalda.

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Liidu rahva ja eluruumide kohta usaldusväärsete andmete olemasolu on väga tähtis, sest need andmed on äärmiselt olulised sageli Euroopa komponenti sisaldavate erinevate poliitikate kavandamiseks, haldamiseks ja jälgimiseks. Kõrge kvaliteediga iga-aastaseid hinnanguid rahva kohta on vaja, sest need mõjutavad Euroopa Liidu kahte põhitelge: liidu demokraatlikku protsessi, kus iga-aastaseid hinnanguid rahva kohta kasutatakse nõukogus täpse kvalifitseeritud häälteenamuse arvutamiseks ning ka struktuurifondide lähenemiseks, mis on ELi ühtekuuluvuspoliitika peamine prioriteet, ja eelkõige abikõlblike piirkondade kindlaksmääramiseks.

Seepärast arvan, et kõnealune ettepanek omab märkimisväärset poliitilist tähtsust, kuivõrd sellega aidatakse täpsemalt täita Euroopa Liidu demokraatia, arengu ja ühtekuuluvuse kriteeriumeid.

  Elisabeth Schroedter (Verts/ALE), kirjalikult. – (DE) Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni jaoks on see võit, et komisjoni ettepanek kõnealuse määruse kohta ei läbinud parlamenti vaid rutiinse küsimusena.

Meie, fraktsioon Verts/ALE, oleme oma visadusega suutnud tagada, et selle määrusega tagataks kaitse, kui kogutakse rahva ja elutingimustega seotud tundlikke andmeid. Vabatahtlik lisa, millega nähti ette mikroandmete kogumine ja küsimuste esitamine äärmiselt tundlikel teemadel nagu seksuaalkäitumine ja kirjaoskus, on täielikult välja jäetud.

Lisaks pöörduti tänu fraktsiooni Verts/ALE avaldatud survele kahel korral Euroopa andmekaitseinspektori poole. Tema arvates on muudetud eelnõus, mis nüüd parlamendi ees on, andmekaitset piisavalt arvesse võetud. Näiteks sisaldab määrus meie muudatusettepanekut, milles viidatakse andmekaitsesätete jälgimisele nii liikmesriikides kui ka ELi tasandil. Lisaks sellele on nüüd lisatud selged viited andmekaitsesätetele andmete edastamiseks ja töötlemiseks.

Selle täiendava panusega määruse tugevdamisel on nüüd määruses kirjas see, mida kavandati – mitte uute andmete kogumine, vaid lihtsalt riiklikul tasandil juba toimuv piirkondade kõige tähtsamaid sotsiaalseid ja majanduslikke näitajaid käsitlevate statistiliste andmete kogumise standardimine, et neid andmeid saaks võrrelda üle kogu Euroopa. Euroopa andmete standardimisega tagatakse, et piirkondlikku rahastamist kohaldatakse tõhusalt nende piirkondade suhtes, kus seda kõige enam vajatakse.

  Lars Wohlin (PPE-DE), kirjalikult. – (SV) Selgitus hääletuse kohta, mis käsitleb ettepanekut rahva ja eluruumide loenduste kohta.

Täna otsustas Euroopa Parlament esimesel lugemisel komisjoni ettepaneku üle uue määruse kohta, mis käsitleb rahva ja eluruumide loendusi.

Ettepanek on esitatud heade kavatsustega, pidades silmas rahva ja eluruumide loenduste statistiliste andmete paremat võrreldavust. Lõplik tulemus on nõutava teabe mõttes siiski äärmiselt kaugeleulatuv. Komisjon sätestas oma ettepanekus, et iga liikmesriik kogub oma kodanikelt teavet näiteks seksuaalse sättumuse, naiste esmakordse abiellumise ja praeguse abielu kuupäevade, rahvusliku kuuluvuse, usu ja elusalt sündinud laste arvu kohta.

On väga jahmatav, et meie komisjon esitab ettepaneku, mis sisaldab nii pealetükkivaid küsimusi ja mis praktikas tähendab kodanike registreerimist.

Täna võttis parlament enamuse kõige kaugeleulatuvamatest küsimustest välja. Otsustasin siiski hääletada kogu ettepaneku vastu, kuna sellega minnakse ikkagi liiga kaugele.

– Resolutsioon Lissaboni strateegia kohta (B6-0073/2008)

  Giles Chichester (PPE-DE), kirjalikult. – Briti konservatiivid on järjekindlalt toetanud Lissaboni strateegia eesmärke ja peamisi poliitikaid. Eelkõige oleme rõhutanud, kui tähtsad on täielikult toimiv kaupade ja teenuste ühtne turg, parema ettevõtluskeskkonna loomine (eriti VKEde jaoks), innovatsiooni ergutamine ning oskustele, paindlikkusele ja uute töökohtade loomise julgustamisele keskenduvate tööturureformide alustamine.

Oleme taas kord hääletanud selle iga-aastase, Lissaboni strateegiat käsitleva resolutsiooni ettepaneku poolt, et näidata oma jätkuvat toetust aluseks olevale reformikavale. See ei tähenda siiski, et me toetame kõiki sisalduvaid üksikasjalikke soovitusi. Eelkõige oleme absoluutselt vastu artikli 41 algversioonis sätestatud täiendavatele sotsiaalsetele meetmetele (välja arvatud pensioniõiguste kaasaskantavusele).

Samuti oleme vastu transpordiküsimuste lisamisele Lissaboni lepingusse, nagu on sätestatud artiklis 27, ning kasutame võimalust veel kord kinnitada oma kindlat arvamust, et Ühendkuningriigis peab selle lepingu ratifitseerima valijaskond referendumi kaudu.

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin Lissaboni strateegiat käsitleva resolutsiooni poolt ning panuse poolt Euroopa Ülemkogu 2008. aasta kevadisele kohtumisele, kuna arvan, et uuendatud Lissaboni strateegiaga edendatakse Euroopa ühiskonna kui terviku ambitsioonikaid eesmärke, mis paistavad olevat olulised, et kasutada ära globaliseerumisest, demograafilistest muutustest, sotsiaalsest tasakaalutusest, kliimamuutustest, energiavarustuse kindlusest, toiduainetega kindlustatusest, majanduskasvust ja sisserändajate integratsioonist tulenevad võimalused ning tulla toime nende probleemidega kaasnevate väljakutsetega.

Lissaboni strateegia range rakendamine saab seega määravaks globaalsel turul Euroopa konkurentsivõimelise positsiooni kindlustamisel töökohtade loomise, vaesuse vähendamise ja sotsiaalse kaasatuse kaudu.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Kõigepealt on meil kahju, et meie poolt Lissaboni strateegia kohta esitatud resolutsiooni ettepanek lükati tagasi; olukorra muudab tõsisemaks see, et me jõuame Lissaboni strateegia viimasesse tsüklisse.

Taas kord lükkab Euroopa Parlamendi enamus tagasi poliitilise muutuse ning väljendab oma täit toetust tänase päevani järgitud poliitikatele ja neis osalemisele: turgude ja töösuhete dereguleerimisele, kaupade ja põhiteenuste (postiteenus, transport, telekommunikatsioon, energia jne) liberaliseerimisele ning nende üleandmisele eraettevõtjatele maksumaksjate, töötajate ja rahva kahjuks.

Nagu Portugalis näha võib, levib selgelt neoliberaalne poliitika teistesse sektoritesse. Me oleme tunnistajateks tervise ning hariduse ja koolituse järjest kaubanduslikumaks muutumisele, mis suurendab Euroopa Liidus sotsiaalset ebavõrdsust ja vaesust ning sotsiaalset tõrjutust.

Nüüd avaldatakse survet ka Lissaboni strateegia välise komponendi tugevdamiseks, nimelt soovitakse, et kolmandatele riikidele, millest paljud on vähem arenenud, kehtestataks majanduslikud ja poliitilised tingimused, millega nõutakse nende turgude avamist laia, paljurahvuselise Euroopa huvides.

  Małgorzata Handzlik (PPE-DE), kirjalikult. – (PL) Lissaboni strateegiat käsitlev resolutsioon sisaldab paljusid ettevõtjatele ja tarbijatele olulisi sätteid. Üks algatus, mis on eriti märkimist väärt, on väikeettevõtete õigusakti algatus, mis esindab põhimõtte „kõigepealt mõtle väikestele“ filosoofiat. Loodan, et see algatus rakendatakse tõhusalt ja koheselt, kaasates huvitatud pooled aktiivselt. Ma ei pea teile meelde tuletama, kui tähtis roll on väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel majanduselus või kui oluline on Euroopa tuleviku jaoks see, et neile antaks eriline ja privilegeeritud staatus.

Samuti sooviksin teie tähelepanu juhtida intellektuaalomandi õiguste kaitsele. Oleme teadlikud, et võrreldes Ameerika Ühendriikidega valmistab Euroopa patendisüsteem koos oma erakordse sidususe puudumisega mõnedele Euroopa riikidele tõsist peavalu, hoides selgelt tagasi innovatsiooni ja teadusuuringuid laias plaanis, ning see toob kahju kogu mandrile. Seepärast on oluline koostada ühised ettepanekud ja lahendused seoses praeguse olukorraga, et kõik ELi tarbijad võiksid kasu saada uutest ja kaasaegsetest toodetest hinna eest, mis vastab keskmise tarbija ostujõule.

  Stanisław Jałowiecki (PPE-DE), kirjalikult. – (PL) Hääletusel Lissaboni tegevuskava käsitleva resolutsiooni üle hoidusin hääletamast. Olin mõnevõrra üllatunud eelkõige lõiget 3 lugedes. Sellest saame teada, et kõnealuse tegevuskava edukuse tagamiseks peame tugevdama ka majanduskasvu Euroopas. Ma pean silmas seda ühte väikest sõna: „ka“.

Siiani elasin teadmisega, et kasv oli peamine eesmärk ning et mõte seisnes teatud riikidele järgi jõudmises ja teistelt eest ära minemises. Resolutsiooni eelnõu hoolikas lugemine näitab, et kahjuks ei ole tegemist tavalise tähelepanuveaga, vaid kinnitust leiab reegel. Tekstist leiame avaldusi, mida võib edukalt paigutada tosinasse teise resolutsiooni. Sageli on need küsimused, mis kahtlemata pidurdavad sellist kasvu. Tegelikult on meil soovinimekiri, mille võiksime enda jaoks koostada mitmel teisel juhul ning mitte ainult Lissaboni tegevuskava arutades.

On siiski üks erand: Lissaboni tegevuskava kehtestamise osas tehtud edusammud. See resolutsiooni osa on väga tähtis, kuid kahjuks ei ole järeldused optimistlikud. Me ei tea, kuidas neid edusamme mõõta, kui neid peaks üldse olema. Puudub asjakohane järelevalve. See tähendab, et meie tööl puuduvad võrdluspunktid. Meil on probleeme hindamisega. Me ei tea, kas liigume edasi või tammume ühe koha peal. Arvan, et ennekõike peaksime meie kui parlament sellega töötama.

  Othmar Karas (PPE-DE), kirjalikult. – (DE) Esmaspäeval andis Euroopa Parlamendi tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon rohelise tule Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (ETI) seaduslike aluste lõplikuks heakskiitmiseks. See tähendab, et kõik küsimused rahastamise ja ETI sisemise korralduse kohta on lahendatud ning ollakse valmis selle käivitamiseks.

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudil on keskne roll, kui soovime saavutada veelgi enam meie majanduse, teaduse ja jätkusuutlike töökohtade jaoks Euroopas. Seepärast on äärmiselt oluline, et ETI asukoha küsimus otsustataks kiiresti.

Kutsun ELi riigipäid ja valitsusjuhte üles ülemkogu kevadisel kohtumisel kokkuleppele jõudma selle otsuse tegemiseks ette nähtud aja osas. Otsus peaks olema tehtud hiljemalt juunis toimuvaks ELi tippkohtumiseks. Austria liidukantsler, hr Gusenbauer peab samuti olema kaasatud selle tähtaja sätestamisel, kuna Austria esitas väga asjakohase taotluse.

Tähtaeg selle otsuse tegemiseks tuleb kindlaks määrata kevadisel tippkohtumisel ning olema lisatud tippkohtumise tulemusi käsitlevasse dokumenti. Arvestades Viini suurepärast taotlust olla ETI asukohalinnaks, lasub kantsler Gusenbaueril märkimisväärne vastutus tagada, et otsus tehakse kiiresti ja sätestatakse täpne tähtaeg.

  David Martin (PSE), kirjalikult. – Lissaboni strateegia uuendamisega rõhutan vajadust poliitika koondsuuniste tõelise ajakohastamise järele, andes Euroopa Parlamendile suurema rolli strateegia järelmeetmete üle teostatava järelevalve osas. Keskenduma peaks sotsiaalselt tundliku Euroopa saavutamisele, mis tegeleb praegu meie ees olevate majandusprobleemidega, isoleerimata kõige haavatavamaid. Alampalga kehtestamine kõikides liikmesriikides on üheks peamiseks viisiks, kuidas me suudame tagada, et kõik Euroopa kodanikud saavad nautida inimväärset põhilist elustandardit. Olen resolutsiooniga rahul ning hääletasin selle poolt.

  Athanasios Pafilis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Parem- ja vasakpoolsed fraktsioonid võistlevad teineteisega selle üle, kes suudab rohkem toetada suurte ettevõtete huve ja valikuid. Nad ületavad isegi komisjoni, propageerides töötajate ja rahva vastast Lissaboni strateegiat.

Selles häbiväärses resolutsioonis ei valata isegi krokodillipisaraid vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse üle. Vastupidi, selles nõutakse, et tööturul ja sotsiaalkindlustussüsteemides viidaks läbi reformid; rõhutatakse komisjoni suuniseid, nõudes ajutiste töötajate tööaja ja töötingimuste korraldamist käsitlevate direktiivide vastuvõtmist; palutakse liikmesriikidel asetada ELi konkurentsivõimelisus oma poliitikate keskmesse ning muuta ühtse turu väljakujundamine oma kõige olulisemaks majanduslikuks ja poliitiliseks prioriteediks.

Resolutsiooni kohaselt on nende ja teiste töötajate vastaste meetmete ja poliitikate edendamiseks kõige sobivamaks vahendiks klassidevaheline koostöö, mis õnnestub, kui laiendatakse sotsiaalset dialoogi ning ettevõtete ja töötajate vahel luuakse usaldav õhkkond.

Töötajad on seitse aastat kannatanud selle strateegia rakendamise tõttu. Selle tulemusena on nende elustandardid ning tööalased, pensioni- ja sotsiaalõigused vähenenud. Seepärast lükkavad nad Lissaboni strateegia tagasi ja on vastu kapitali huvidele. Tunnen sama ELi suhtes, mis neid huvisid teenib.

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Kuigi ma hääletasin resolutsiooni ettepaneku poolt koos parlamendifraktsioonide enamusega, kuna ma nõustun konstruktiivse lähenemisviisiga ja soovituse põhiolemusega, eelkõige vajadusega suurendada investeeringuid teadusuuringutesse, innovatsiooni ja arengusse ning poliitikatesse teadmiste edendamiseks, turgude avamisse ja suuremasse paindlikkusse koos turvalisusega tööturgudel, ei saa ma siiski lakata mõtlemast, et mõningad alternatiivses resolutsioonis esitatud andmed annavad põhjust muretsemiseks. Just seepärast ei saanud ma toetada kommunistliku fraktsiooni resolutsiooni.

Kaks aastat enne Lissaboni tegevuskava lõppemist peame tunnistama, et visandatud eesmärkide – ambitsioonikate eesmärkide – saavutamisest ollakse väga kaugel (ning meie suhteline majandustõus vaatamata Ameerika majanduslangusele ei anna põhjust tähistamiseks). Usun, et seepärast oleks parem lõplikult tunnistada vajadust järgida visandatud, kuid siiani käimata teed, selle asemel et teha viimane katse saavutada kahe aasta jooksul seda, mida me kaheksa aasta jooksul ei suutnud. Põhjused ja asjaolud, mis õigustasid Lissaboni tegevuskavas sisalduvaid meetmeid, on ikka veel olemas – võib-olla isegi tugevamini –, seega on õige tee visandatud ning peame seda reaalselt järgima.

  Olle Schmidt (ALDE), kirjalikult. – (SV) Lissaboni strateegiat käsitlev resolutsioon on vältimatult laialivalguv, kui asjasse on segatud südamelähedased küsimused. Seda on ka lõpptulemuses näha. Raport sisaldab siiski palju olulist ja vajalikku, mida ma sain meeleldi toetada. Ennekõike kehtib see põnevamate osade kohta, nagu näiteks keskkonnaküsimused ja seos majanduskasvuga, mis näitavad, et parlament muutub ajaga. Nüüd hoogu koguv arutelu kaitstud paindlikkuse üle määratleb samuti tähtsa – võib-olla kõigist kõige tähtsama – küsimuse, kuidas konkurentsi ja julgeolekut saaks omavahel ühendada. Nagu raportis märgitakse, ei raja me tulevikku protektsionismile ja bürokraatiale, vaid avatusele, juurdepääsule ja nii töötajate kui ka ettevõtete jaoks headele tingimustele.

Soovin siiski selgeks teha, et minu häält muudatusettepaneku 12 poolt ei tohiks mingil juhul tõlgendada toetusena ELis alampalga kehtestamisele. Vastupidi, toetasin selgitust, et kollektiivlepingutel on Euroopa mudelis oma koht. Selgitasin seda täna ka majanduskasvu ja tööhõive koondsuuniseid käsitleva raporti muudatusettepanekus 32, mis tegeles konkreetselt selle küsimusega.

  Catherine Stihler (PSE), kirjalikult. – Lissaboni strateegia on äärmiselt oluline ELi edasiseks eduks. On elutähtis, et kõik liikmesriigid täidaksid oma kohustust muuta EL kõige dünaamilisemaks teadmistel põhinevaks majanduseks maailmas.

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE), kirjalikult. – (RO) Lissaboni strateegiat käsitlev resolutsioon väljendab Euroopa Parlamendi soovi tagada inimväärne elu kõigile Euroopa kodanikele, luues uued, paremini tasustatud töökohad ning suurendades investeeringuid teadusuuringutesse, innovatsiooni ja infoühiskonda.

Resolutsiooni punktis 37 rõhutatakse transpordipoliitika tähtsust kliimamuutuste vastu võitlemisel ning nõutakse, et üleeuroopalisi võrke peaks asjakohaselt hindama seoses nende keskkonnamõjuga.

Hääletasin muudatusettepaneku 12 poolt, nagu seda Euroopa Sotsiaaldemokraatide fraktsioon suuliselt muutis, sest sel viisil „kutsutakse liikmesriike tagama kõigile isikutele ühiskonna- ja majanduselus osalemise eeltingimuste kaitse ning kehtestama eelkõige nt alampalka sätestavad normid või muud õiguslikult ja üldiselt siduvad eeskirjad või vastavalt riiklikele traditsioonidele normid kollektiivlepingutes, mis tagavad täisajaga töötajatele inimväärset elu võimaldava sissetuleku“.

Hääletasin resolutsiooni ettepaneku poolt veendumusega, et Euroopa Liit ei ole vaid konkurentsil põhinev ühisturg, vaid see peaks olema ka sotsiaalne Euroopa, milles iga kodanik on integreeritud majanduslikku ja sotsiaalsesse tegevusse ning tal on inimväärne elustandard.

  Lars Wohlin (PPE-DE), kirjalikult. – (SV) Lissaboni strateegia on nüüd kasutusel olnud alates 2000. aastast ning liikmesriigid ei ole näinud veel ühtegi selget tulemust. Selle ettepanekuga esitatakse uus plaan, millega strateegiat pikendatakse 2013. aastani.

Usun institutsionaalsesse konkurentsi. Lissaboni strateegias on eesmärke, mis on head ja väärt arendamist, nagu näiteks ettepanek suuremateks investeeringuteks teadusuuringutesse ja arengusse. Teisalt osad, mis käsitlevad sotsiaalset Euroopat, ei kuulu ELi tasandile ning õigus nende üle otsustada peaks olema iga liikmesriigi käes.

Lisaks kaasneb resolutsiooniga veel üks probleem, nimelt sisaldab see palju ebaselgeid sätteid, mis võimaldavad komisjonil tõlgendada ja selgitada meetmeid, mida me ei ole soovinud.

Minu peamine arvamus on, et demokraatlikus süsteemis peaksid riigid ise sõnastama majanduskasvu strateegia nii, nagu nad seda soovivad. Mõned otsustavad sotsiaalse demokraatia suuna kasuks, teised äärmiselt liberaalse, turule orienteeritud lähenemisviisi kasuks. Me peame austama mõlemaid. Peamine on see, et otsuseid peab tegema riiklikul tasandil. Seepärast olen otsustanud kogu ettepaneku tagasi lükata.

– Raport: Margarita Starkevičiūtė (A6-0029/2008)

  Jan Andersson, Göran Färm, Anna Hedh, Inger Segelström ja Åsa Westlund (PSE), kirjalikult. – (SV) Meie, Rootsi sotsiaaldemokraadid, oleme otsustanud hääletada kogu raporti 29/2008 poolt.

Hääletasime siiski fraktsiooni Verts/ALE esitatud muudatusettepaneku 32 vastu, mis käsitles alampalka Euroopa mudeli osana.

Mõistame, et alampalga küsimus on oluline paljudes liikmesriikides.

Leiame siiski, et iga liikmesriik peab otsustama, kuidas see küsimus lahendatakse.

Rootsis saame sellega kõige paremini hakkama tööturu osapoolte vahel läbi räägitud kollektiivlepingute kaudu.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Andes oma hääle suurte tööandjate organisatsioonide huvidele, pürgimustele ja nõudmistele, nõuab enamik Euroopa Parlamendist Lissaboni strateegia täitmist kooskõlas Euroopa Komisjoni majandussuunistega ja nendega seotud neoliberaalsete poliitikate laiendamisega.

Seega isegi keset finantskriisi ohtu ja majanduskasvu peatumist nõuavad nad arengu peamiste telgedena palgapiiranguid, riigikulutuste piiramist ja avaliku sektori kaasajastamist koos konkurentsitakistuste ja turule juurdepääsu takistuste eemaldamisega, teisisõnu avalike teenuste liberaliseerimist. Kõike seda koos tööalase ebakindlusega, kaitstud paindlikkusest kinnihoidmise ja pensioniskeemide kaasasjastamisega, teiste sõnadega universaalse riikliku sotsiaalkindlustussüsteemi devalveerimise ja kaotamisega erakindlustajate huvides.

Tagamaks, et liikmesriigid need eesmärgid saavutaksid, soovitavad nad suuremat kontrolli ja survet nende riikide üle, nagu neil poleks mingit vastutust nende suuniste vastuvõtmise eest. Ühtlasi teeseldes mitte mõistvat, millist tähendusrikast mõju sellised poliitikad liikmesriikide majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale avaldavad, jätkavad nad enamvähem samade asjade esitamist, mille me tõsiselt tagasi lükkame.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Hääletasime raporti vastu, mis kirjutab liikmesriikidele ette nende majandus- ja sotsiaalpoliitika sisu järgmiseks kolmeks aastaks.

Praegu on õige hetk veel kord korrata üle see, kuidas kõik, absoluutselt kõik lisaks ühisrahale ja liikmesriikidele sellega kaasnevatele ettekirjutustele otsustatakse praegu Brüsselis. Küsimus ei ole enam liikmesriikidele lihtsalt eesmärkide määramises (laenu või avaliku sektori puudujäägi vähendamine, töötuse vastu võitlemine, majanduskasvu taaselustamine jne), vaid neile selgitatakse üksikasjalikult, mida nad peaksid tegema, kuidas seda teha ja milliste vahenditega.

Probleem on selles, et need suunised on olnud samad viimased 15 aastat: tööhõive paindlikkus, sisseränne elanikkonna arvu suurendamiseks ja odava tööjõu saamiseks, avalike teenuste dereguleerimine, palgapiirangud, maltuslik eelarvepoliitika, väliskaubanduse liberaliseerimine, konkurents jne. See rida on hästi teada, nagu ka tulemused: töötus, madalam ostujõud ja suurenenud vaesus, deindustrialiseerimine, sotsiaalne desintegratsioon jne. On aeg, et me küsiksime: kas asjad lähevad halvasti seepärast, et liikmesriigid ei ole piisavalt usinad käskude täitmisel, või pigem seepärast, et nad on liiga püüdlikud ja käsud ei ole õiged? Usume ilma igasuguse kahtluseta, et teine seletus on õige.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. – (SV) Kõnealune omaalgatuslik raport käsitleb mitmeid väljakutseid, millega Euroopa tulevikus silmitsi seisab, näiteks globaliseerumine, vananev elanikkond ja kliimamuutused. Paljud kavandatavad meetmed tunduvad mõistlikud ning nende võtmine võiks olla tee, mida liikmesriigid võiksid järgida.

Juuni Nimekiri on vastu keerulistele maksusüsteemidele, sotsiaalsele tõrjutusele ja keskkonna allakäigule. On siiski iga liikmesriigi otsustada, kuidas sõnastada oma poliitika nii, et tuleviku väljakutsetega toime tulla. Kõige edukamad lahendused kerkivad esile institutsionaalse konkurentsi käigus ning need näited võivad inspireerida ja ergutada teisi liikmesriike vabatahtlikke meetmeid võtma.

Oleme otsustanud hääletada selle raporti vastu, sest selles käsitletakse valdkondi, mille osas lasub poliitiline vastutus liikmesriikidel.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Minu fraktsioon esitas mitu muudatusettepanekut sellistel tähtsatel teemadel nagu kliimamuutused, jõukuse õiglasem jaotus ja õiglane tasu, mille poolt ma hääletasin.

  Janusz Lewandowski (PPE-DE), kirjalikult. – (PL) Lissaboni strateegia rakendamise seitsmendal aastal võtab Euroopa Parlament Euroopa Liidu hetkeolukorra hindamisel arvesse uusi, ajavahemikku 2007–2008 iseloomustavaid tingimusi. Eelmise aasta ja käesoleva aasta kogemusi silmas pidades, nimelt finantsturgudel valitsevat ebakindlust ja suurenenud riski, on loogiline pühendada erilist tähelepanu makromajanduslikule stabiilsusele ühenduses.

Distsipliin euroalal ja eelkõige selle distsipliini säilitamine on äärmiselt olulised. Sellest hoolimata lasub dereguleeritud, globaalse finantssüsteemi tingimustes peamine vastutus rahvusriikidel, kes peavad hoolitsema riigi rahanduse tasakaalus hoidmise eest. Selles valdkonnas jääb paljugi veel vajaka isegi sellistes riikides, kes peavad end integratsiooni liikumapanevaks jõuks, eriti kui nad võivad kindlad olla Euroopa Komisjoni leebele tariifile.

Üks nõudmine, mis on aastaid vastuseta jäänud, on ELi turu, eelkõige teenuste turu tõeline liberaliseerimine, mis tooks kaasa rohkem tõelist konkurentsist tulenevat survet ja kõrvaldaks viimaks ometi kaitsebarjäärid, mis ei koosne enam kohustuslikku laadi eeskirjadest, kuna väliskonkurentide elu raskeks tegemiseks on leitud varjatumaid viise.

See, et ELi siseturg on välja kujundamata, tähendab, et 27 riigiga ühenduses ei kasutata täielikult ära ettevõtluse ja loovuse potentsiaali. Sellest vajakajäämisest tulenevad kulud ulatuvad 150 miljardi euroni. Need peaksid olema piisavad põhjused, et ühisturu liberaliseerimise küsimus hõivaks Euroopa majanduse olukorda ja kasvuväljavaateid kajastavates raportites tähtsa koha.

  David Martin (PSE), kirjalikult. – Tervitan raportit, mis käsitleb majanduspoliitika üldsuuniseid ajavahemikuks 2008–2010. Praeguses majanduskliimas peame andma ELile väga raske probleemiga toimetulekuks vajalikud vahendid. Seda tehes peab Euroopa jääma sotsiaalseks Euroopaks, millel on hästi koordineeritud mehhanismid kvaliteetseteks riiklikeks kulutusteks, teadusuuringuteks ja innovatsiooniks ning hariduseks. Kliimamuutused peavad samuti mängima olulist rolli Euroopa majanduse prioriteetide sõnastamisel, kui me soovime endile seatud ambitsioonikaid eesmärke täita.

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Kuna selle raporti koostamise mõte on eelkõige Lissaboni strateegia riiklik rakendamine, olen Portugalist valitud Euroopa Parlamendi liikmena tõesti sunnitud esitama üksikasjalikuma ülevaate oma muredest seoses minu riigi ebaõnnestumisega Lissaboni strateegia saavutamisel – kas siis tulemuste või meetmete osas.

Mõistan, et paljudes küsimustes võiks Portugalile osaks saanud kriitika suunata Euroopale tervikuna ja seda peakski tegema. Oleme siiski kaugel Lissaboni eesmärkide saavutamisest – ning vastavalt teatud kriteeriumidele, nagu näiteks tööhõive, liigume saavutamisest üha kaugemale – ning me pole kaugeltki veel vastu võtmas nende tulemuste saavutamiseks asjakohaseid poliitikaid. Riigi rahanduse tasakaalustamine on prioriteet, kuid see tasakaal tuleb saavutada kulutamise vähendamise ja ebaproduktiivsest kulutamisest loobumise ning saadud sissetuleku jaotamise kaudu.

Selle saavutamine majapidamiste eelarvete ülekoormamise ja riigi tõhusate kohustuste vähendamise kaudu ei ole asjakohane. Nagu ka erasektoris, saavutatakse konkurentsivõime ja edu paremate teenuste osutamisel madalamate kuludega, kuid taandamata välja võrduse kumbagi poolt.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Hr president, daamid ja härrad, hääletasin pr Starkevičiūtė raporti poolt. Suuniste praeguse sõnastusega on loodud lai ja ikka veel kehtiv raamistik, et kohanduda hiljutiste majandus- ja poliitiliste arengutega. Seepärast oleme nõus ettepanekuga mitte muuta majanduspoliitika üldsuuniseid järgmise kolmeaastase tsükli jooksul kooskõlas nõukogu järeldustega.

Stabiilsus on tõesti tähtis Lissaboni strateegia ja koondsuuniste tõhususeks. Seepärast peaks uus tsükkel sõltuma reformi rakendamisest ja konkreetsete tulemuste saavutamisest. Me toetame ka muudatusettepanekuid seletavasse, majanduspoliitika üldsuunistega kaasnevasse teksti, sest need annavad suuniste sisule parema fookuse, et toime tulla Euroopa ees seisvate väljakutsetega (globaliseerumine, majanduskasvu aluste tugevdamine keskpikas ja pikas perspektiivis, kiired demograafilised ja sotsiaalsed muutused jne).

  Olle Schmidt (ALDE), kirjalikult. – (SV) Hääletasin täna raporti poolt, milles sätestatakse majanduskasvu ja tööhõive koondsuunised ajavahemikuks 2008–2010. Ühelt poolt oli mul hea meel leida eest Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni muudatusettepanekud, mis märgivad vajadust luua ettevõtlust ja ka väikeettevõtteid soosiv Euroopa.

Teisalt esitas sama fraktsioon ettepanekud ka palju rangemate eeskirjade kohta finantsvaldkonnas, mille eesmärgiks on kaitsta tarbijaid, kuid mis nende jaoks tähendab aina enam töötasu vähendamist. Selline suhtumine pigem takistab kui aitab ning seepärast hääletasin kõnealuse ettepaneku vastu. Kui Euroopa nägemust endast kui juhtivast, globaalsest ja konkurentsivõimelisest jõust soovitakse teoks teha, peab tegema palju agressiivsemaid investeeringuid ka tööturu kaasajastamisse, teadusuuringute ja hariduse edendamisse ning keskkonnasõbralikuma majanduse pakutud võimaluste ärakasutamisse. Seepärast hääletasin koos fraktsiooniga Verts/ALE keskkonnamaksude poolt ELi tasandil, kuigi nagu tavaliselt, kaitsesin ma Euroopa Keskpanga iseseisvust nende korduvate rünnakute eest.

Kui hiljutine majanduslangus on midagi näidanud, siis seda, et tugeva keskpanga eelis on vastupidamine lühiajalistele lahendustele, rääkimata suures valuutatsoonis osalemise stabiliseerivast mõjust.

  Peter Skinner (PSE), kirjalikult. – Briti Tööpartei delegatsioon toetab kõnealuse raporti peamist olemust, kuna sellega soovitakse edendada üldiselt vastuvõetavaid poliitikaid ELi majanduse jaoks. EPLP-l on siiski tõsised kahtlused lõike 26 osas, milles kutsutakse üles fiskaalsele ühtlustamisele / kooskõlastamisele, mis kuulub vaid riiklikku pädevusse. Seepärast otsustas EPLP hoiduda hääletamast selle konkreetse lõike üle.

  Catherine Stihler (PSE), kirjalikult. – Lõiget 26 käsitlev muudatusettepanek osutab ettevõtte tulumaksu ühisele konsolideeritud baasile. Ma ei saa selle punktiga nõustuda, kuna usun, et seda peaks otsustama liikmesriik. Hoidusin hääletamast selle punkti osas.

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE), kirjalikult – (RO) Euroopa Parlamendi raportis majanduskasvu ja tööhõive koondsuuniste kohta uuritakse Euroopa Komisjoni esitatud üldsuuniseid liikmesriikide ja ühenduse majanduspoliitika kohta ajavahemikuks 2008–2010.

Hääletasin põhjenduse 26 poolt komisjoni kavandatud kujul, sest selles rõhutatakse „vajadust kooskõlastatud fiskaalraamistiku järele, mis oleks ettevõtteid, eriti VKEsid soosiv, ning suunatud kasvu taaselustamisele ja töökohtade loomisele“.

Hääletasin muudatusettepaneku 23 poolt, sest selles nõutakse, et „sissetulek ja see, kuidas jõukust jaotatakse, peaks tagama majanduskasvust saadava kasu õiglasema jaotamise.“ Muudatusettepanekus sätestatakse, et vastavalt SKT-le elaniku kohta igas riigis kehtestatud alampalk võiks olla viis, kuidas tagada, et täistööajaga töötajad saaksid oma elamiskulud katta oma töö tulemusena, ning seda võiks pidada Euroopa sotsiaalse mudeli osaks.

Sellest tulenevalt hääletasin kõnealuse raporti poolt, olles veendunud, et kõigi Euroopa kodanike majanduslik kindlus, sotsiaalne kaasatus, sooline võrdõiguslikkus ja turumajanduse loomine muudavad liidu majanduslikuks ja sotsiaalseks eeskujuks globaalses kontekstis.

– Raport: Cem Özdemir (A6-0503/2007)

  Adam Bielan (UEN), kirjalikult. – (PL) Toetasin hr Özdemiri raportit, sest üks Euroopa kõige pakilisemaid probleeme on energiavarustuse kindluse tagamine ELi jaoks. ELi energiatootmiseks vajaliku toormaterjali tarnete mitmekesistamine on üks võimalus muuta end Venemaast sõltumatuks ning põhiliseks sammuks selles ühises ELi Kesk-Aasia poliitikas. Venemaa kasutab ühise ELi poliitika puudumist selles valdkonnas ära ning enamik ELi liikmesriike vaatavad lihtsalt pealt. Sellised projektid nagu Odessa-Brody-Gdanski gaasijuhe või Nabucco gaasijuhe ei ole enam teatud teenuste valdkonnas domineerivate Venemaa ettevõtete poolt võetud meetmete tõttu väga realistlikud.

  Bernadette Bourzai (PSE), kirjalikult. – (FR) Soovin õnnitleda hr Özdemiri tema omaalgatusliku, ELi Kesk-Aasia strateegiat käsitleva raporti puhul. Minu arvates on ta suurepäraselt selgitanud Euroopa Liidu eesmärke ja prioriteete suhetes kõigi viie Kesk-Aasia riigiga. Ta on õigustatult märkinud vajadust ühtsema piirkondliku lähenemisviisi järele selle strateegilise piirkonna puhul, rõhutades samas riikidevahelisi erinevusi.

Kiidan heaks arengukomisjoni arvamuse, eelkõige vajaduse kaotada vaesus, parandada rahvatervist ja algkooliharidust ning kõrvaldada naiste ja vähemuste diskrimineerimise kõik vormid.

On samuti tähtis, et selles raportis rõhutatakse vajadust edusammude järele kõnealuses piirkonnas demokraatia ning inimõiguste, põhivabaduste ja õigusriigi põhimõtete austamise osas, ning see on minu arvates kõige olulisem.

Raportis leitakse, et energeetikaalane koostöö on Euroopa strateegias kõige olulisem. Sellele vaatamata peavad Euroopa institutsioonid olema valvsad ja tagama, et inimõigusi ega keskkonda ei toodaks ohvriks energiavajaduste ja kaubanduskokkulepete pärast.

  Patrick Gaubert (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Tervitan ELi Kesk-Aasia strateegiat käsitleva raporti tänast vastuvõtmist suure enamuse poolt. Euroopa Liidu jaoks on äärmiselt oluline tunda rohkem huvi nende viie riigi vastu: Usbekistani, Kirgiisi Vabariigi, Tadžikistani, Türkmenistani ja Kasahstani vastu.

Raportis kutsutakse õigesti üles kujundama iga riigi suhtes erinev ELi poliitika ning mul ei jää muud üle, kui heaks kiita asjaolu, et rõhutatakse kriteeriumeid, nagu näiteks inimõiguste küsimus kõnealustes riikides ja OSCE kohustuste austamine nende poolt.

Tekstis rõhutatakse ka agaralt nende riikide tähtsust ELile nii praegu kui ka tulevikus, eelkõige seoses kaubanduse ja energeetikaga. Kesk-Aasia geopoliitilisest olukorrast tulenevalt peaks nii kahepoolselt kui ka ELi tasandil suurendama koostööd nende riikidega. Raportis kutsutakse üles läbi viima reforme sotsiaalsektoris ning tervise, toiduainetega kindlustatuse ja korruptsioonivastase võitluse valdkonnas, et tagada pikaajaline stabiilsus, julgeolek ja õitseng selles piirkonnas.

Seepärast on tegemist tervikliku tekstiga, milles määratletakse tegevusvaldkonnad, milles EL saab abiks olla, et muuta EL selles piirkonnas võimalikult nähtavaks ja usaldusväärseks.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Kooskõlas Euroopa Parlamendi enamuse poolt ELi välissuhete osas heaks kiidetuga, on meie ees järjekordne raport, mis koosneb peamiselt kolmandate riikide tegevusse sekkuvate meetmete kogust, varjamata – pigem vastupidi – selget eesmärki saada nende riikide majanduste piires suurte majanduste ja finantsrühmade huvidele soodsad tingimused.

Vaadake, kuidas raportis seistakse välisinvesteeringuid käsitlevate rahvusvaheliste standardite järgimise ja otseste välisinvesteeringute parema kaitse tagamise eest neis riikides. On selge, et sellised avaldused ei tähenda midagi muud, kui et erastage riigipangad (!) ning et looge riikides sellised finantsturud, mis on tõeliselt konkurentsivõimelised ja välispankadele avatud (!). Teiste sõnadega müüakse need riigid lihtsal maha...

Lisaks sellele kerkivad kooskõlas eespool nimetatud eesmärkidega esile ELi ürgsed huvid seoses selle piirkonna riikide märkimisväärsete energiavarudega ning on mainitud vajadust tagada suurima võimaliku sagedusega energiavarustus gaasitarneteid häirimata.

Põhimõtteliselt näitab see, mida tegelikult tähendab ELi roll maailmas, millest on nii palju räägitud, eelkõige hetkel kavandatavas lepingus: tema soovi saavutada poliitiline ja majanduslik ülemvõim.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Soovin õnnitleda oma kolleegi hr Özdemiri tema Kesk-Aasiat käsitleva raporti puhul, millele ma andsin oma täieliku toetuse. Demokraatia ja inimõigused on ELi aluspõhimõtted ning neile peaks kuuluma keskne koht ELi poliitikates teiste piirkondade suhtes. Kesk-Aasia rahvad on äratanud maailma majandusjõudude tähelepanu peamiselt tänu oma loodusvaradele. EL peab sellest üle olema ning otsima võimalusi investeerida ka nende inimressurssidesse, kaitstes demokraatiat ja inimõigusi.

  Jaromír Kohlíček (GUE/NGL), kirjalikult. – (CS) Millise pärandi jättis Nõukogude Liit Kesk-Aasia riikidesse? Naiste võrdõiguslikkus, lapstööjõu ja kirjaoskamatuse kaotamine, monokultuurne põllumajandus. Üheski neist riikidest ei ole usulistel elementidel õnnestunud saavutada ülemvõimu.

ELi esimene prioriteet on kasutada nende riikide loodusvarasid, nimelt naftat, maagaasi ja uraani. Teiseks prioriteediks on blokeerida üks peamine Afganistanist alguse saav oopiumi salakaubaveo kanaleid. Sellega jõuame ELi ja Ameerika Ühendriikide otsese vastutuseni selle eest, et nad toetavad autoritaarsete režiimide loomist selle piirkonna riikides. Riigid püüavad ise piirata relvade levikut terrorirühmadele ja militaristlike islamiideede levikut, kuid selline olukord avaldab negatiivset mõju tsiviilühiskonna ja osalusdemokraatia arengule ning kipub pigem toetama jõumeetodeid.

Olenemata selle piirkonna riikide suhtes raportis esitatud kriitikast, peame alati meeles pidama neid raskeid ajaloolisi tingimusi, millega need riigid oma arengu jooksul on silmitsi pidanud seisma. EL peab aitama neil hakkama saada mitmeid aastaid kestnud negatiivsusega, mis on tingitud suurte ELi riikide ja Ameerika Ühendriikide kohalolust naaberriigis Afganistanis.

Piirkonnas positiivse mõju avaldamiseks ei ole vaja peamise võimaliku vahendajana toetada Türgit. Praegune olukord seoses vähemuste õiguste austamisega Türgis ei õigusta kindlasti sellist lähenemisviisi. Vastupidiselt peaks palju rohkem tähelepanu pööratama traditsioonilistele sidemetele Venemaaga. Kui meie jaoks peaks kätte jõudma aeg võidelda terrorismi ja narkootikumide leviku vastu selle piirkonna riikides, on Venemaa meie lähim liitlane.

Hoolimata eespool nimetatud mööndustest toetan raporti vastuvõtmist.

  Jörg Leichtfried (PSE), kirjalikult. – (DE) Hääletan ELi Kesk-Aasia strateegiat käsitleva ettepaneku poolt, kuna sealsed viis riiki saavad ametlikku arenguabi ning Euroopa Liidul lasub eriline vastutus nende riikide toetamisel. Sooviksin rõhutada Euroopa Liidu rolli vahendajana Kesk-Aasia riikide vahel, ühtlustades märkimisväärseid erinevusi viie riigi vahel poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete tingimuste osas. Eelkõige sooviksin välja tuua kohutava olukorra tervishoiu valdkonnas, mis tuleneb minimaalsest meditsiinilise abi süsteemist.

Puhtale joogiveele juurdepääsu võimaldamine ja kõikidele elanikele riikliku võrguga ühinemise võimaluse pakkumine kujutab endast äärmiselt laiaulatuslikku probleemi Tadžikistanis, Usbekistanis ja Kirgiisi Vabariigis. Minu jaoks on tähtis, et minu hääl ELi Kesk-Aasia strateegia poolt on antud ka Kesk-Aasia inimeste elutingimuste parandamiseks seoses sotsiaalsete, tervishoiu- ja õiguslike aspektidega.

  David Martin (PSE), kirjalikult. – Hr Özdemiri raport ELi Kesk-Aasia strateegia kohta käsitleb ELi välispoliitika tegevuskava peamist teemat. Ma tervitan rõhu asetamist inimõigustega tegelemisele Kesk-Aasia piirkonnas; sellist rõhuasetust peaks EL oma välissuhetes sagedamini kasutama. Demokraatlike saavutuste kohta piirkonnas, eelkõige Usbekistanis ja Türkmenistanis, on vähe tõendeid ning mis tahes ELi koostööstrateegia peaks püüdma kaasata neid riike demokraatia idee poole liikumisel. Nagu raportis ka selgelt märgitakse, on Kesk-Aasia puhul nõutav ELi aktiivne energeetikaalane koostööd, et leida vastastikku kasulikud lahendused energiaturu hetkeseisule. Nõustun hr Özdemiri soovitustega ning hääletasin raporti poolt.

  Véronique Mathieu (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Arengud Kesk-Aasia piirkonnas, välja arvatud Kirgiisi Vabariigis, on muret tekitavad enam kui ühel põhjusel.

Esiteks on inimõiguste ja demokraatia seisukohalt täiesti vastuvõetamatu paljude naiste kuritarvitamine (sunnitud abielud, seksuaalne kuritarvitamine, vägistamine jne) ja lapstööjõu kasutamine selles piirkonnas.

Tervishoiu seisukohalt on nakkushaiguste levik (eelkõige HIV) jätkuvalt muret tekitav.

Ning lõpetuseks ei saa Kesk-Aasia kasu tulemuslikust integreerumisest maailma majandussüsteemi enne, kui kõik piirkonna viis riiki on ühinenud WTOga (Kirgiisi Vabariik on liige alates 1998. aastast).

ELi Kesk-Aasia strateegia võib tõhusalt toetada maailma selle piirkonna majanduslikku ja inimarengut. Euroopa Liit ei tohi hüljata Kesk-Aasiat, mis kujutab endast strateegilist ristteed Euroopa ja Aasia vahel ning on traditsiooniline partner kaubandussuhetes ja energeetikaalases koostöös.

Toetan seda teksti väga, sest selles püüeldakse ELi Kesk-Aasia prioriteetide selgitamise, tugevdatud piirkonnas Euroopa projektide käivitamise ja nende rakendamise kiirendamise suunas. Seepärast hääletasin raporti poolt.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Kesk-Aasia osas strateegiliste plaanide koostamine on kindlasti hea mõte ja tõesti vajalik, eriti majanduskoostöö ja turgude avamise jaoks. Samuti oleks mõistlik seda kiirendada, et arengutega kursis olla.

Siiski ei saa lasta jätkuda olukorral, kus Euroopa tasandil kohaldatavad teatud standardid Kesk-Aasias tähtsuse kaotavad. Teisalt oleks seal Euroopaga sama mõõdupuu rakendamine märkimisväärne ülbus raportis nimetatud inimrühmade ja nende enesemääramisõiguse suhtes. Naiste rolli osas on piisav vajadus meetmete võtmiseks ka maailma teistes piirkondades, eelkõige kogu araabia maailmas, kus see vajadus on palju pakilisem.

Eelkõige Hiinas laialt levinud lapstööjõu kasutamine on hõlmatud eespool nimetatud standarditega, mida kaubanduspartnerid peavad järgima.

Terrorismi ja narkokaubanduse vastu võitlemine, mis on teatud määral seotud, peab olema tegevuskavas väga tähtsal kohal. Nende probleemide vastu tuleb väsimatult võidelda.

  Cristiana Muscardini (UEN), kirjalikult. – (IT) Hr president, daamid ja härrad, toetan Euroopa Komisjoni esitatud dokumenti uue partnerluse loomiseks Kesk-Aasia riikidega, kuid ma sooviksin esile tõsta järgmisi aspekte.

Esiteks on kasvamas Kesk-Aasiaga toimuva rahvusvahelise kaubanduse tähtsus; see kaubandus kujutab endast nüüd tähtsat alternatiivi energiavarude tarnel.

Teiseks soovin rõhutada asjaolu, et Euroopa peab selle tulemusel hoidma sel maailmajaol silma peal ning julgustama selle integreerumist maailma kaubandusse ja rahvusvahelisse majandussüsteemi, toetades piirkonna nende riikide kandidatuuri, kes ei ole veel WTO liikmed. Kaubandussuhete tugevdamine kogu piirkonnaga peaks seepärast olema üheks strateegia osaks, et saavutada laiem koostöö ja integratsioon riikide endi vahel ning suurendada Euroopa mõjuvõimu, sealhulgas poliitilist mõjuvõimu piirkonnas, kus on tehtud edusamme demokraatia suunas.

Kolmandaks peaks kogu Kesk-Aasia lähenemisviisi puhul arvesse võtma piirkonna riikide vahelisi suuri poliitilisi ja majanduslikke erinevusi. Erilist rõhku on asetatud arenenud majandusega Kasahstani rollile ja seepärast ka selle riigiga sidemete tugevdamisest saadavale võimalikule kasule, eriti kogu piirkonna üldise arengu kontekstis.

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Liit on püüdnud luua tihedaid suhteid ja arendada dialoogi oma naabruspoliitika kaudu. Kesk-Aasia puhul aitab uue strateegia koostamine ja viie uue riigiga partnerluse loomine kaasa stabiilsuse kasvule, sotsiaal-majanduslikule ja demokraatlikule arengule ning julgeolekule kogu selles Aasia osas.

Soovime ära märkida, et Kesk-Aasia stabiilsuse vastu valitseb globaalne huvi, kuna tõsistel ja pikaajalistel kriisidel selles piirkonnas võivad olla katastroofilised tagajärjed ning need kriisid võivad mõjutada ELi ja selle liikmesriike. Lisaks on Kesk-Aasia geopoliitiline olukord äratanud kasvavat huvi sellistes majandusjõududes nagu Venemaa, Ameerika Ühendriigid, Hiina ja Türgi.

Arvan, et nende suuremale stabiilsusele ja julgeolekule ning laiendatud poliitilisele, majanduslikule ja sotsiaalsele koostööle suunatud suhete tuleviku puhul peab arvesse võtma ka inimõiguste olukorda igas riigis ning kaubandussuhete ja energeetikaalase koostöö tugevdamist; samuti peab tähelepanu pöörama arenguvajadustele ja seoses piirkonna kodanike elutingimuste parandamisega võetud kohustustele.