Istungi stenogramm

Kolmapäev, 20. veebruar 2008 - Strasbourg

10. Seitsmes ÜRO inimõiguste nõukogu (arutelu)

  President. – Järgmine päevakorrapunkt on nõukogu ja komisjoni avaldused seitsmenda ÜRO inimõiguste nõukogu kohta.

  Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja. – Mul on hea meel, et mul on võimalus teile rääkida inimõiguste nõukogust.

Selle päevakorrapunkti lülitamisega täiskogu istungi päevakorda on Euroopa Parlament tunnistanud tähtsust, mille Euroopa tervikuna omistab inimõiguste nõukogule. See on keskne ülemaailmne inimõigusi kaitsev organ. Euroopa Liit on tõhusa inimõiguste nõukogu vankumatu eestvõitleja. Me oleme teinud väga kõvasti tööd selleks, et oma lõppkujul oleks see kindel alus kiireks ja tõhusaks reageerimiseks kõige tõsisematele inimõiguste rikkumistele.

Teatavasti otsustati inimõiguste nõukogu lõplik institutsiooniline vorm 2007. aasta detsembris ja nüüd on aeg, et nõukogu oleks tõhusalt toimiv. Nõukogu kuuendal istungjärgul, mis toimus 2007. aasta septembris ja detsembris, oli palju tähtsaid tulemusi, mida ma siin ei loetle. Meie soov on jätkata tööd seitsmendal ja kaheksandal istungjärgul.

Seitsmes istungjärk toimub järgmisel kuul ja saab olema väga töörohke. Koos kaheksanda istungjärguga, mis toimub juuni kahel esimesel nädalal, arutletakse 25 eriraportööri mandaadi laiendamist, eriraportööride korrapäraseid aruandeid ja mitut murettekitavat inimõiguslikku olukorda seoses teatavate asjaoludega mõnes riigis.

Euroopa Liidu vaatepunktist on Birma/Myanmari, Kongo Demokraatliku Vabariigi, Korea Rahvademokraatliku Vabariigi ja Somaalia eriraportööride mandaatide arutelu seitsmenda inimõiguste nõukogu istungjärgu jaoks olulise tähtsusega.

Lisaks kasutab Euroopa Liit iga nõukogu poolt pakutavat võimalust pöörata tähelepanu inimõiguste murettekitavale olukorrale teistes paikades üle maailma. Selles suhtes astub ta interaktiivsesse dialoogi iga eriraportööriga eraldi ja ÜRO Inimõiguste Ülemkomissariga.

Interaktiivsed dialoogid on nõukogu oluline uus vahend ja Euroopa Liit jätkab püüdlusi tugevdada seda kui ühte võtmevahendit, mida pakuvad korrapärased nõukogu istungid individuaalsete küsimustega tegelemisel.

Daamid ja härrad, nagu te teate on Sloveenia ühe prioriteedina oma Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisajal esitanud kultuuridevahelise dialoogi. Seetõttu on meil hea meel, et sellele küsimusele pööratakse väärilist tähelepanu ka inimõiguste nõukogu seitsmendal istungjärgul.

Tsivilisatsioonide liidu kõrgele esindajale Jorge Sampaiole saadetud kutse istungjärgul osaleda näitab suurenenud teadlikkust, et tsivilisatsioonide liidu tegevus aitab edendada usulist sallivust, mis on samuti üks Euroopa Liidu prioriteete inimõiguste valdkonnas.

Lubage mul esitleda veel ühte olulist arengusuunda inimõiguste nõukogu raamistikus, nimelt universaalse perioodilise läbivaatamismehhanismi kasutuselevõtt, millele Euroopa Liit omistab suurt tähtsust. Nimetatud vahend võimaldab vaadelda inimõiguste olukorda kõigis liikmesriikides samadel tingimustel. Euroopa Liidu, kus rakendatakse kõnealust mehhanismi juba kevadel (aprillis ja mais), liikmed teevad hetkel põhjalikku eeltööd läbivaatuseks. Me püüdleme maksimaalse selguse ja tõhususe suunas mainitud protsessis. Meetodil, mille järgi käesolevat läbivaatamist teostatakse, on märkimisväärne mõju inimõiguste nõukogu usaldusväärsusele tervikuna.

  Benita Ferrero-Waldner, komisjoni liige. – Härra president, mul on hea meel võimaluse üle pöörduda parlamendi poole inimõiguste nõukogu seitsmenda istungjärgu teemal. Lubage mul alustada inimõiguste nõukogu paigutamisega konteksti, mida ma usun olevat kohase.

Ma olen öelnud seda varem, kuid seda on tähtis mitte unustada: nõukogu on pooleliolev töö. See saab selgeks, kui heidame pilgu möödunud aastasse ja pooltele selle toimingutele. Hoolimata rajust algusest suurte lahkarvamustega Liibanoni kriisi küsimuses ja läbirääkimistega Euroopa Liidule jätkuvalt raskel keskkonna teemal, on saavutatud olulisi tulemusi. Ma pean silmas iseäranis uuendusi seoses valimiskandidaatide esitatud inimõigusteemaliste lubadustega, võimet pidada eriistungeid edasilükkamatute inimõiguste olukordade üle, mis on kauge kaja selle eelkäija inimõiguste komisjoni iga-aastasele rütmile, „interaktiivsete dialoogide” arengut ÜRO erimenetlustes, väga avalikku vahendit inimõiguste rikkumiste valgustamiseks, ja, lõpuks, ülitähtsa institutsiooni rajamise paketi konsensuslikku vastuvõtmist.

Nimetatud nõukogu esimees, suursaadik Costea oli möödunud nädalal Brüsselis, et tutvustada nõukogule ja parlamendile seitsmenda istungijärgu ettevalmistusi. Ta kirjeldas nõukogu sõnadega, et see on „parem kui oodatud ja halvem kui loodetud”. See võib kõlada küüniliselt, kajastades ehk ÜRO igapäevatöö reaalsust, kuid minu arvates vastab see täpselt tegelikule hoiakule. Nõukogus on nii head kui halba, aga see teeb edusamme ja on seega õigel teel.

Seitsmenda istungijärgu prioriteedid algavad tõhusast tegelemisest pakiliste inimõiguste küsimustega – sellest on üha rohkem saamas mõõdupuu, mille alusel nõukogu tuleks hinnata – ja jätkuvate institutsiooni rajavate reformide elluviimisega. Inimõiguste küsimuses on esmatähtis teha tõhusat järelkontrolli Birma/Myanmari teemalise eriistungijärgu otsuste täitmise üle. Muude prioriteetide seas tuleb sellel istungijärgul tegeleda ka inimõiguste rikkumisega Sri Lankal ja Keenias. Institutsiooniliste reformide läbiviimine on väidetavalt sama oluline, arvestades nende mõju nõukogu töö edasisele edukusele. Siin on seitsmenda istungijärgu põhiteemadeks nõuandva komitee liikmete valikukriteeriumid ning sobiva ettevalmistusega kandidaatide määramine uuendatavate erimenetlusmandaatide jaoks.

Lõpetuseks lubage mul teha paar märkust universaalse perioodilise läbivaatamismehhanismi kohta. Nõukogu esimees teatas käesoleval nädalal, et aprilli ja maikuu istungitel vaadeldud riigid võtavad oma kohustusi tõsiselt. Ma loodan, et see on nii. Universaalse perioodilise läbivaatamismehhanismi esimesed istungid on edasiste istungite jaoks eeskuju andva tähendusega. Seetõttu on väga oluline, et vaatluse all olevad ELi liikmesriigid näitaksid eeskuju oma inimõigusalaste dokumentide ausa kriitikaga. See ei pea olema iludusvõistlus.

Lisaks näen ma Euroopa Liidu jaoks olulist rolli universaalse perioodilise läbivaatamismehhanismi „tulemusistungites”. Universaalse perioodilise läbivaatamismehhanismi peamine ülesanne on tagada rahvusvahelise kogukonna koostöö vaatluse all olevate riikidega, et pärast ausat eneseanalüüsi oma puuduste ja vajaduste kohta saavutada inimõiguste valdkonnas konkreetseid edasiminekuid. Euroopa Komisjon ja liikmesriigid ei tohiks viivitada tehnilise abi pakkumisega, kui tulemusistungid näitavad selle vajalikkust. See näitaks olulises avalikus kontekstis meie siirast pühendumist inimõiguste edendamisele.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE-DE). – Härra president, parlament saadab oma delegatsiooni ÜRO Inimõiguste Nõukogu seitsmendale istungijärgule. Delegatsioonile tehakse ülesandeks väljendada parlamendi muret inimõiguste nõukogu töö pärast ning visiidi ajal annab see aru inimõiguste allkomiteele.

Meie arvates on inimõiguste nõukogu seitsmes istungijärk otsustava tähtsusega, sest sellel kasutatakse 2006. ja 2007. aastal vastu võetud institutsiooniliste reformide paketist tulenevaid uusi töömeetodeid esmakordselt mitme eri sisulise küsimuse käsitlemiseks.

Inimõiguste nõukogu usaldusväärsus sõltub nende reformide ja mehhanismide elluviimisest ning meie eesmärk on tugevdada nõukogu võimet reageerida kõikjal maailmas inimõiguste rikkumistele ja eriti kõige pakilisematele juhtumitele.

Ma tunnustame inimõiguste nõukogu töö positiivseid tulemusi, eriti universaalse perioodilise läbivaatamismehhanismi käivitamisel toimunud arenguid, erimenetluste läbivaatamist ning samuti inimõiguste nõukogu esimehe positiivseid saavutusi.

Me tervitame kodanikuühiskonna ja inimõiguste kaitsjate osalemist, samuti erimenetlusi, mis on ÜRO inimõiguste kaitse süsteemi tuumaks ning mängivad otsustavat rolli eriti just inimõiguste nõukogus.

Samal ajal mõistame hukka inimõiguste nõukogu teatud otsused, näiteks Valgevene ja Kuuba eriraportööride mandaadi pikendamata jätmise.

Arvestades minevikus saadud õppetundidega, rõhutame reaalse konkurentsiga valimiste korraldamise tähtsust kõigis piirkondades, et ÜRO liikmete vahel tekiks reaalne valik. Selle põhjuseks on asjaolu, et kahetsusväärselt on seni valituks osutunud ka mõned inimõiguste osas probleemsed riigid.

Ma kutsun nõukogu, komisjoni ja liikmesriike veel kord üles avaldama survet ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmeks saamise tingimuste kehtestamiseks, mis hõlmaks ka alaliste kutsete väljastamist erimenetluste jaoks.

Rääkides ELi osalusest, tunnustame ELi ja selle liikmesriikide aktiivset rolli inimõiguste nõukogu esimesel tööaastal. On väga oluline, et EL räägiks inimõiguste küsimuses ühel häälel ning me kutsume komisjoni ja nõukogu võtma ühisseisukoht, mis tagaks, et ELi liikmesriigid allkirjastavad ja ratifitseerivad automaatselt kõik rahvusvahelised inimõiguste alased kokkulepped.

Lõpetuseks tahan öelda, et EL peaks tõhusamalt ära kasutama kõnealustele riikidele osutatavat abi ja poliitilist toetust, nii et neil tekiks motivatsioon inimõiguste nõukoguga koostööd teha.

  Józef Pinior, fraktsiooni PSE nimel. – Härra president, ÜRO Inimõiguste Nõukogu on Euroopa Parlamendi jaoks üks kõige huvitavamaid inimõiguste alase töö valdkondi. Me jälgime nõukogu tegevust hoolikalt ning Euroopa Parlament saadab kaks korda aastas Genfi oma esinduse.

Ma tahaksin teha kolm märkust. Esiteks tahaksin avaldada tunnustust nõukogu esimehe positiivsetele saavutustele ning samal ajal tahaksin rõhutada Euroopa Liidu toetuse tähtsust ning seda, et 23. juunil 2008 toimuvatele nõukogu esimehe valimistele esitataks tugeva kõlblustundega kandidaadid.

Teiseks tahaksin rõhutada, et erimenetlused on ÜRO inimõiguste kaitse süsteemi tuumaks ja mängivad otsustavat rolli eriti inimõiguste nõukogus, kodanikuühiskonnas ja demokraatlikes riikides. Eriti peavad ELi liikmesriigid jälgima ja survestama nõukogu liikmesriike, et nad täidaksid oma kohustusi inimõiguste edendamise alal.

Euroopa Parlament peab hukka mõistma inimõiguste nõukogu teatud otsused, millega jäeti pikendamata Valgevene ja Kuuba eriraportööride mandaadid. Me peaksime tervitama Sudaani eriraportööri ning Libeeria, Haiiti ja Burundi sõltumatute ekspertide mandaadi pikendamist.

Kolmandaks keskendub suur osa nõukogu aadressil tehtud põhjendatud kriitikast sellele pettumust valmistavale viisile, kuidas nõukogu käsitleb olukorda konkreetsetes riikides. Just ühepoolne rahvusvaheline kaastunne Palestiinale ning islamiriikide ennastunustavad jõupingutused sundisid nõukogu pöörama tähelepanu Lähis-Ida konfliktile, kuid korduvalt kritiseeriti ainult ühte riiki – Iisraeli –, jättes tähelepanuta Hezbollah' ja mõne Palestiina rühmituse poolt toime pandud rikkumised. Eelseisev ülesanne on tekitada nõukogu liikmetes poliitiline tahe käsitleda selliseid olukordi tõhusalt ja õiglaselt.

  Hélène Flautre, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (FR) Härra president, inimõiguste nõukogu seitsmenda istungijärgu eelõhtul tahab parlament avaldada sellele toetust, kutsuda üles valvsusele ja innukusele.

Nõukogu on ainus rahvusvaheline organ, mis tegeleb reaalselt inimõiguste rikkumise vastu võitlemisega ning reageerib just eriolukordadele, inimõigustega seotud kriisidele, kuid teeb ka pika perspektiiviga tööd eriraportööridega ning vastastikuses dialoogis vabaühendustega. Nõukogu on ainulaadne ning on jõudnud oma ajaloos raske pöördepunktini. Ühest aastast ei piisa tõhusa töö käivitamiseks. Teisest küljest võib sellest piisata nõukogu diskrediteerimiseks ning, nagu me teame, on tehtud mitmeid katseid selle nõrgestamiseks ja eksitamiseks.

Ma tahaksin esmalt mainida inimkaubanduse eriraportööri Sigma Huda olukorda. Ta viibib väga halbades tingimustes Bangladeshi vanglas. Järgmiseks langetab nendesamade eriraportööride kohta nõuandva komitee ettepanekute põhjal äärmisel juhul otsuse esimees. See näitab, kuivõrd oluline on tema roll, ning ma tahaksin tervitada esimees Costea tehtud suurepärast tööd ning ühtlasi juhtida teie tähelepanu asjaolule, et ta vahetatakse juunis välja.

Seepärast peab EL olema tähelepanelik ja tegutsema ennetavalt. Liidu tegevus on otsustava tähtsusega. Me nägime seda Gazas. ELi kõrvalehoidmine lahjendab sõnumit märkimisväärselt ja nõrgestab nõukogu ennast.

Ent kui EL haarab eriistungil initsiatiivi ja rakendab selle teenistusse kogu oma mõjuvõimu, siis nõukogu kasvab ja saavutab tulemusi. Selleks peavad meie liikmesriigid tugevdama regiooniüleseid liite, et veenda ka teisi ning hoida ära blokeerimisreaktsioonid, mis saadaks nõukogu tagasi poliitiliste tõmbetuulte kätte.

Seetõttu kutsume oma valitsusi üles oma jõupingutusi suurendama ja eeskuju andma. Eeskuju andmiseks peaks nad universaalse perioodilise läbivaatamismehhanismi raames teise valitsuse hindamisel ametisse määrama sõltumatu eksperdi, olema ise avatud kriitikale ja enesekriitikale ning andma eeskuju uute liikmete valimisel. Alaline kutse erimenetlustele peaks olema ELi liikmesriikide jaoks esmatähtis kriteerium.

  Richard Howitt (PSE). – Härra president, ma kiidan teie ees seda resolutsiooni. Tegelikult ma kiidan Genfis tegutsenud parlamendidelegatsiooni tööd, kes nõudsid aru meie enda ELi esindajatelt ning tegid nendega koostööd dialoogi edendamiseks teiste maailma piirkondade riikidega, näidates Euroopa tugevust ja solidaarsust inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse kaitsmisel.

Ma olen tänulik, et minu muudatusettepanekud lisati tekstile, mis toetab naistevastase vägivalla teemalise eriistungi kokkukutsumist ning rahvusvaheliste inimõiguste alaste kokkulepete allkirjastamist ja ratifitseerimist kõigi meie riikide poolt. Ma kutsun Euroopat üles toetama eriti äri ja inimõiguste eriesindaja mandaadi pikendamist. Ent olles just Gazast tagasi pöördunud, tahan teile eriliselt kiita lõiget 34. Tegemist on piiramisrõngas oleva riigiga, kus Gaza elanikele sunnitakse peale keskaegseid elutingimusi. Täna me näeme seda kui selget inimõiguste rikkumist. Kui isegi Tony Blair ei suuda Iisraeli veenda lubama seadmete importi, mis takistaks 40 000 liitri puhastamata inimväljaheidete sattumist joogivette, on Euroopal aeg tegutseda. Uue mandaadi saanud Euroopa väed võiksid aidata teostada järelvalvet piiride taasavamise üle ning nii, nagu ma praegu küsin teie toetust, võivad Euroopa riigid saavutada kõigi osapoolte kokkuleppe ÜRO Inimõiguste Nõukogus, et nõuda rahvusvahelise humanitaarõiguse jõustamist. Euroopana on meil võimalus võtta initsiatiiv, nagu soovitas eesistujariik Sloveenia meie inimõiguste allkomitees Brüsselis alles eelmisel nädalal. Me võime välja pakkuda tasakaalustatud teksti, milles tunnistatakse, et nii terroristide raketirünnakud kui ka kollektiivne karistus blokaadiga rikuvad neljandat Genfi konventsiooni. Selliselt toimides võime jõuda Genfis konsensusele, mis võib humanitaarkriisi all kannatavate Gaza elanike olukorda reaalselt parandada.

  Eija-Riitta Korhola (PPE-DE). – (FI) Härra president, vanade töömehhanismide ja -meetodite kriitiline ülevaatus ning uute praktikate sisseseadmine on tekitanud suuri lootusi, et inimõiguste nõukogu suudab tegutseda tõhusa organina, mis keskendub inimõiguste rikkumiste vastu võitlemisele ning paigutab poliitilised olukorrad selgelt ÜRO organite pädevusse.

Inimõiguste nõukogu usaldusväärsus sõltub ka uutest erimenetluse mandaadi saajatest, kes määratakse märtsis. On tohutult oluline, et otsustavad tegurid nende valikul oleks teadmised, erapooletus, sõltumatus ja objektiivsus.

Sarnaselt paljude teiste siinviibijatega tahaksin ka mina, et inimõiguste nõukogu otsus mitte pikendada Valgevene ja Kuuba eriraportööride mandaati vaadataks ümber. ELi liikmesriigid peaksid samuti püüdma tagada, et pikendataks Kongo Demokraatlik Vabariigi sõltumatu eksperdi mandaati.

  Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja − Ma tahan tänada sellel debatil osalenud ja oma arvamusi avaldanud parlamendiliikmeid. Kindlasti aitab see nõukogu eesistujariiki inimõiguste nõukogu seitsmenda istungijärgu ettevalmistamisel.

Eriti tahaksin rõhutada, et ma nõustun täielikult Liucija Andrikienė väitega selle kohta, et Euroopa Liit peab jätma inimõiguste nõukogus ühtse mulje, rääkima ühel häälel.

Samuti tahan juhtida tähelepanu tõsiasjale, et ka eesistujariik loodab heale koostööle Euroopa Parlamendi delegatsiooniga. Euroopa Liidu tähtis roll inimõiguste edendamisel ja kaitsmisel on vaieldamatu, mistõttu me sooviksime näha parimat võimalikku koostööd selle auväärse koguga.

Tahaksin lõpetuseks öelda, et inimõiguste nõukogu seitsmes istungijärk algab ministrite kohtumisega, kellele esineb Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi nimel üldasjade ja välissuhete nõukogu nimel minister Dimitrij Rupel. Kohtumisel osaleb terve rida kõrgeid esindajaid, võib-olla isegi ÜRO peasekretär.

  Benita Ferrero-Waldner, komisjoni liige. − Härra president, Euroopa Liit on väga tähtis organ, mis peab liikuma õiges suunas ja juhtima sinna ka inimõiguste nõukogu.

On selge, et nõukogu peab ennast tõhusa inimõiguste organina ÜRO sees veel tõestama. Ent nagu ma enne ütlesin, on veel vara lõplikku otsust langetada. Tegelikult võib see praegusel etapil isegi edasist arengut takistada. Seepärast ongi oluline, et inimõiguste eest võitlev kogukond jätkaks inimõiguste nõukogu toetamist, säilitades sealjuures siiski ka kriitikameele. Seetõttu on mul hea meel, et Euroopa Parlamendi delegatsioon osaleb osaliselt seitsmendal istungijärgul, et selle tööd kohapeal hinnata.

Sarnaselt Liucija Andrikienėga leian ma, et Euroopa Liit peab püüdma kõneleda selles küsimuses ühel häälel. Nõukokku kuuluvate ELi liikmesriikide hääletamiskäekiri on väga ühtne ning mida ühtsem see on, seda suuremat kaalu meie hääl omab.

Mis puudutab liikmelisuse tingimusi, siis seni on selliste tingimuste koostamine osutunud võimatuks. Samas on inimõigustega seotud kohustustest kinnipidamise tagatised oluliseks sammuks kandidaatriikide suurema vastutustunde suunas ning, nagu ma ka varem olen öelnud, on see oluline samm.

Mis puudutab erimenetlusi, siis EL võitleb aktiivselt olemasolevate mandaatide pikendamise ja vajadusel uute mandaatide andmise nimel.

Lõpetuseks lubage mul öelda paar sõna Valgevene ja Kuuba kohta. Nõukogu võib kritiseerida selle eest, et ta ei pikendanud nende riikide suhtes mandaate, kuid see kompromiss oli vajalik, päästmaks mitmeid teiste riikide ja teemade suhtes praegu läbivaatamisel olevaid mandaate. Sama võib öelda näiteks Sudaani kohta. Darfuri ekspertgrupi mandaadi kaotamine on kahetsusväärne, kuid õnnetuseks oli see vältimatu, et päästa Sudaani eriesindaja mandaati.

Seetõttu peab Euroopa Liit olema mõnikord konsensuse saavutamise nimel valmis rasketeks kompromissideks. Ent üldiselt oleme me siiski selles valdkonnas väga tugev taganttõukav jõud ja peame edasi töötama selle nimel, et inimõiguste nõukogu tõeliselt toimiks ja liiguks õiges suunas. Euroopa Parlament on sellele teel meie jaoks väga tugev abivahend.

  President. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub teisipäeval 21. veebruaril 2008.

ISTUNGIT JUHATAB: Diana WALLIS
Asepresident