President. – Järgmine päevakorrapunkt on infotund (B6-0010/2008).
Nõukogule esitatakse järgmised küsimused.
Küsimus 1, mille on esitanud Manuel Medina Ortega (H-1042/07)
Teema: Sisseränne seoses ELi ja Aafrika tippkohtumisega
Kas nõukogu saab anda ülevaate meetmete kohta, mis esitati vastuvõtmiseks selleks, et rakendada ELi ja Aafrika riikide vahel Lissabonis sisserände teemal hiljuti peetud tippkohtumisel saavutatud kokkuleppeid?
Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja. – Lissabonis 2007. aasta 9. detsembril peetud ELi ja Aafrika tippkohtumisel jõuti kokkuleppele luua strateegiline partnerlus, mis hõlmaks kõiki vastastikust huvi pakkuvaid valdkondi ja küsimusi.
Eriti tahaksin ma teie tähelepanu juhtida kolmele tähtsale dokumendile, mis kõnealusel tippkohtumisel vastu võeti: Lissaboni deklaratsioon, ELi-Aafrika ühisstrateegia ja selle esimene tegevuskava. Ühisstrateegia esimeses tegevuskavas määratakse kindlaks partnerlussuhted Aafrika ja Euroopa Liidu vahel täiendavates rände, liikuvuse ja tööhõive valdkondades.
Kõnealused partnerlussuhted Aafrika ja Euroopa Liidu vahel rände, liikuvuse ja tööhõive valdkondades peavad tagama asjaomastele küsimustele kõikehõlmavad vastused, erilise eesmärgiga luua rohkem ja paremaid töökohti aafriklastele ja kontrollida paremini rännet.
Praegu uurivad nõukogu pädevad asutused täiendavaid meetmeid, mida tuleb võtta Lissaboni tippkohtumise otsuste ning ELi-Aafrika ühisstrateegia ja selle esimese tegevuskava alusel, mis hõlmab ka koostööd rände valdkonnas.
Manuel Medina Ortega (PSE). – (ES) Proua president, küsimus on: mis liiki meetmeid saab tõhusalt võtta, sest murettekitava sotsiaalse ja majandusliku olukorra tulemusena paljudes Aafrika riikides on rändesurve Euroopale endiselt väga suur.
Küsimus, mille ma tahtsin esitada, oli – kas nõukogul on praegu mingi konkreetne plaan, sest aeg läheb, olukord Aafrikas ei parane, ja eriti kuna paljud Euroopa riigid kaebavad kontrollimatu rände ja Euroopa institutsioonide võimetuse üle seda kontrollida.
Mida me praegu selles suhtes teeme? Mida me võime lähitulevikus loota?
Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja. – Härra Medina Ortega, probleeme, mida te nimetasite, ei lahendata lühikese ajaga. Olukord Aafrikas majandusliku arengu, turvalisuse ja inimeste heaolu valdkonnas on selliste mõõtmetega, et tähtaeg nende lahendamiseks saab olla ainult pikaajaline.
Pikaajalist rändesurve leevendamist saab saavutada ainult paremate elamistingimustega Aafrika mandril. Tippkohtumine ei suutnud pakkuda vastuseid kõigile küsimustele; eelkõige ei suutnud ta pakkuda kiireid lahendusi. Nagu ma olen maininud, toimus tippkohtumine detsembris ja arutelud meetmete üle, mida tuleb võtta tippkohtumisel saavutatud kokkulepete rakendamiseks, algavad alles nüüd.
Võib öelda, et ELi-Aafrika tippkohtumine lõi raamistiku kõigile rände juhtimist käsitlevatele kõnelustele, mida on peetud mitmetel Aafrika ja Euroopa Liidu vahelistel konverentsidel. ELi-Aafrika tippkohtumine liidab Tripoli protsessi, Rabati protsessi ja kõik teised protsessid. See on esimene saavutus, meie jõupingutuste ühendamine.
Ma tahaksin tuua välja Euroopa Liidu Aafrikasuunalise rändepoliitika põhisuuna. Me püüdleme eelkõige globaalse lähenemise poole. See on lähenemine, mis hõlmab võitlust ebaseadusliku sisserände vastu, jõupingutusi seadusliku rände juhtimiseks, inimkaubanduse ennetamist, piirikontrolli parandamist ja, mis kõige tähtsam, riikide arendamist, kust selline ränne lähtub. Ainult selline arendamine pakub pikaajalist lahendust Euroopa Liitu ohustava rändesurve vastu. Teised meetmed, mida ma olen juba loetlenud, on parimal juhul lühiajalised lahendused, mis ei juuri välja põhiprobleemi, mida te ise mainisite, päritoluriikides valitsevate tingimuste probleemi. See on põhiline tõukejõud rände taga.
Hubert Pirker (PPE-DE). – (DE) Ma tervitan viisi, kuidas te vaatate siinkohal asjale laiemalt ja teete vahet keskpika ja pikaajaliste strateegiate vahel. Te viitasite peatselt toimuvale tippkohtumisele. Kas te olete nõukogu eesistujana valmis positiivse koostöö tingimusena nõudma suurenenud majandusliku toetuse ja teist sorti abi tõttu kokkulepet asjassepuutuvate Aafrika riikidega ebaseaduslike sisserändajate tagasivõtmise üle?
Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja. – Nõukogu ebaseaduslike sisserändajate tagasivõtmise poliitika on hästi tuntud. See on üks Euroopa Liidu Aafrika partneritega arendatava rändepoliitika koostisosi.
Arenguabi on samuti rändepoliitika külgi, see tähendab, et seda tuleb arvestada, ja rändepoliitikat tuleb vaadelda ka sellest vaatepunktist, sest see tegeleb paremate tingimuste loomise pikaajalise probleemiga riikides, millest ränne pärineb.
Kui aus olla, siis ma ei soovi rääkida arenguabi suhtes otse kohaldatavatest tingimustest seoses nimetatud aspektidega. Siiski on tõsi, et need on elemendid rändepoliitika tervikust, mis vajavad tulevikus alles kokku panemist ja tugevdamist.
Jörg Leichtfried (PSE). – (DE) Eesistuja, kui on üks valdkond, milles Euroopa rahvas soovib, et Euroopa Liit vastutuse võtaks, on see ebaseadusliku sisserände ja rändepoliitika valdkond tervikuna. Kuigi minu arvates on parlament ja komisjon väga aktiivsed selles valdkonnas, ei ole ma nii kindel nõukogu suhtes. Te ütlesite, et on üldiselt teada, mida nõukogu selles küsimuses teeb. Ma tean, mida ta teeb – kõik endast sõltuva takistamaks väga olulise Euroopa Liidu pädevusorgani loomist. Seda on ta teinud aastaid. Ma sooviksin teada, mis teeb teid nii optimistlikuks, arvates, et miski muutub ja milliseid konkreetseid meetmeid te võtate, et muudatusi kaasa tuua?
Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja. – Tänan teid küsimuse eest. Ma ei ole nõus sellega, et nõukogu on rände küsimustes passiivne. Vastupidi, hiljuti, eriti möödunud aastal, pööras nõukogu rändele suurt tähelepanu. Pean samuti mainima, et Euroopa Ülemkogu kavatseb arutada rände küsimust oma käesoleva aasta detsembri istungjärgul. See tähendab, et seda arutatakse kõrgeimal poliitilisel tasandil.
Rändeprobleem on Euroopa Liidu jaoks tõeline probleem. Olen juba maininud lahendusi ja näidanud ära suuna, milles me peaksime nende leidmiseks tegutsema. Täpsemalt võiksin ma nimetada FRONTEXi täiendavat tugevdamist. See on samuti üks alasid, millega nõukogu tegeleb.
Tähtis on keskenduda rände põhjusele. Me peame rändevooge paremini juhtima ja vähendama ajude väljavoolu Aafrikast, kuna see põlistab halvad tingimused suurtel osadel mandrist.
Nõukogu tegeleb liikuvuspartnerluse ja korduvrände printsiipide arendamisega ja jätkab sel eesmärgil oma missioone Aafrika riikidesse. Tuleb mainida, et meie ametiajal toimub missioon Nigeeriasse ja Lõuna-Aafrika Vabariiki. Nõukogu on eestvedav ning soovib anda panuse.
On siiski tõsi, et see on valdkond, mis kuulub kolmandasse sambasse – justiits- ja siseküsimuste valdkond – kus üksmeele leidmine on olnud tihti pikk protsess. Kui Lissaboni leping ratifitseeritakse ja täidetakse, saab sellest ala, kus edasine otsustamine on lihtsam ja kiirem.
President. – Küsimus 2, mille on esitanud Claude Moraes (H-1046/07)
Teema: Laienemisjärgne piirkondlik rahastamine
Millise lahenduse on nõukogu leidnud ELi laienemise tõttu vajalikuks osutunud piirkondliku rahastamise ümberjaotamise küsimusele?
Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja. – Vastuseks härra Moraesi küsimusele märgin, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni institutsioonidevahelises kokkuleppes eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta on määratletud Euroopa Liidu ja 27 liikmesriigi finantsraamistik perioodiks 2007–2013. Asjaomane institutsioonidevaheline kokkulepe võeti vastu mais. 2007. aasta juunis võeti selle kokkuleppe alusel vastu ühtekuuluvuspoliitika õigusaktide pakett. Lühidalt öeldes ei olnud pärast 2007. aasta jaanuari laienemist ressursside ümberjaotamiseks vajadust.
Claude Moraes (PSE). – Te rääkisite struktuurifondide laiemast analüüsist, võibolla olete teadlik, et eelmisel nädalal avaldas Eurostat andmed, mis näitasid, millised on Euroopa Liidu kõige rikkamad alad ja kõige rikkamad linnad. Nende hulka kuulus minu enda Londoni elanikkond, kuigi mina elan Londoni osas, mis on laste vaesuse jm seisukohast Lääne-Euroopa vaesemaid alasid.
Tegelikult oli minu küsimus teile: kas te võtate jätkuvalt arvesse asjaolu, et isegi rikkaimates piirkondades, nagu London ja Frankfurt, esineb ikka veel vaesust, millest on mööda mindud ja mida ei tuleks kõrvale jätta, kuna me tegeleme ju Euroopa vaeseimate piirkondade aitamisega?
Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja. – Tänan teid täiendava küsimuse eest. Usun, et saan nüüd paremini aru algsest küsimusest laienemise mõju kohta piirkondlikule rahastamisele, millele mu vastus oli, et mõju puudub, kuna ressursid olid enne laienemist sobivalt jaotatud.
Kuid täiendav küsimus on samuti põhjendatud. Küsimus on selles, kas selliseid nähtusi peaks käsitlema regionaalpoliitika raames. Tõenäoliselt tuleks lubada või kohustada jõukaid piirkondi tegema enamat vaesuse kõrvaldamisel. Seda saavad usutavasti teha paremini rikkad piirkonnad kui need, mis on halvemal järjel.
Lühidalt öeldes peame me Euroopa Liidus arvesse võtma regionaalpoliitikat ja piirkondlikke ressursse. See ei muuda probleemi reaalsust, millele viitasite.
Danutė Budreikaitė (ALDE). – (LT) Härra president, minister, ma sooviksin küsida, kas teil on mingisugust informatsiooni, mingeid arvandmeid, mis näitavad, kuidas uutele või võib-olla isegi vanadele liikmesriikidele antud struktuurifondid on mõjutanud SKT kasvu. Minu riigis, Leedus, korraldatud uurimus näitas, et see ei olnud struktuuriabi, vaid ühtse turu ja siseturu areng, mil oli majanduskasvule väga suur mõju. Kas te võite esitada selliseid andmeid? Tänan teid.
Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja. – Ei, austatud parlamendiliige, mul ei ole selliseid andmeid kaasas. Siiski võin mainida kahte asja.
Esiteks toob ühisturg kasu kõikidele liikmesriikidele, nii uutele kui vanadele, ja kõigile teistele, kes on ühisturuga seotud. Selles ei ole kahtlust ja seda võib näha 2006. aasta Euroopa Komisjoni aruandes pealkirjaga „Laienemine, kaks aastat hiljem”, milles nimetakse ja hinnatakse laienenud ühisturu kasulikku mõju ja muid aspekte.
Struktuurifondidega on olukord järgmine: oluline ei ole mitte ainult teatava otstarbega ressursside tase struktuurifondides, vaid ka nende ressursside rakendamise kvaliteet. Nii et hästi rakendatult aitavad need ressursid kaasa kõrgemale per capita sissetulekule vaadeldavas riigis.
Jim Higgins (PPE-DE). – Ministril on olnud väga pikk päev, teen vaid ettepaneku, et ta vaataks struktuurifondide ja ühtekuuluvusfondi suhtes Iirimaa näidet, kus struktuurifondid ja ühtekuuluvusfond mängisid märkimisväärset rolli kolmanda maailma majanduse ümberkujundamises selleks, mis on Kelti Tiiger. See näitab, mida on võimalik teha. Kolm neljast Keldi Tiigri jalast olid struktuurifondide, ühtekuuluvusfondi ja muude Euroopa Liidu vahendite tulemus.
Me soovime uutele liikmesriikidele edu, ja me soovime teile edu eesistujaametis.
Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja. – Tahaksin vaid lisada kommentaari. Siin toodi näide Iirimaa kohta. Härra Higgins, teil on tõenäoliselt õigus. Iirimaa on näitlik mudel sellest, kuidas ühtekuuluvuse ja struktuurifondide hea ja tõhus rakendamine aitab kaasa kiiremale arengule.
Kui ma ütlen, et Iirimaa on näitlik mudel, mõtlen ma seda tõsiselt. Teiste sõnadega paljud riigid, eriti need, mis ühinesid Euroopa Liiduga 2004. ja 2007. aastal, pingutavad, et Iiri kogemusi ja oskusi nende fondide kasutamisel rakendada selleks, et jäljendada Iirimaa edu.
President. – Küsimus 3, mille on esitanud Marie Panayotopoulos-Cassiotou (H-1048/07)
Teema: Paindlikkus ja turvalisus (flexicurity) tööl
Milliseid meetmeid kavatseb nõukogu lähitulevikus võtta, et lahendada töösuhete vaidlusküsimusi ja toetada paindlikkuse ja turvalisuse põhimõtteid töökohal?
Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja. – 2007. aasta detsembris võttis komitee Euroopa institutsioonide ja tööturu osapoolte poolt läbiviidud ulatuslike uurimuste alusel vastu otsused kaheksas paindlikkust ja turvalisust puudutavas ühises põhimõttes. Need põhimõtted kinnitas ka Euroopa Ülemkogu.
Ülemkogu märkis otsustes, et nimetatud ühised põhimõtted peaksid kaasa aitama Lissaboni strateegia uue tsükli elluviimisele. Hiljuti esitas komisjon ettepaneku komplekssete suuniste kohta aastateks 2008–2010. Oodata on, et nõukogu pöörab erilist tähelepanu paindlikkusele ja turvalisusele kõnealuse teema aruteludel, mis on juba alanud.
Vastutus komplekssete suuniste rakendamise eest lasub liikmesriikidel. Eeldatavalt viitavad nad nõukogule ja komisjonile nende suuniste rakendamise kohta ettekandeid tehes oma õigusaktidele, mis käsitlevad paindlikkust ja turvalisust.
Nõukogu on arvamusel, et on vaja tõsta kodanike teadlikkust paindlikkuse ja turvalisuse poliitikameetmetest ja nende meetmete tähtsusest Euroopa majandus- ja sotsiaalmudelite reformimisel. Seetõttu kutsus nõukogu oma otsuses komisjoni üles õhutama avalikku initsiatiivi, et võimaldada asjakohastel huvirühmadel tööturul ühiste põhimõtete kergemat omaksvõttu. Samuti palus nõukogu komisjonil kõnealustest meetmetest end korrapäraselt informeerida.
Kahe tähtsa töötingimuste valdkonna õigusakti ettepaneku puhul – ma räägin tööaja direktiivist ja ajutise tööhõive direktiivist – on eesistujariik Sloveenia valmis jätkama käesoleva küsimuse kallal tööd. Võttes arvesse raskusi liikmesriikide vahelise ühehäälsuse saavutamisel, hindame me veel nende õigusnormidega seonduvaid edasisi võimalikke menetlusi. Sellega seoses tuleks märkida, et Euroopal on palju erinevaid töötingimuste reguleerimise traditsioone. Liikmesriikidel õnnestus sellest hoolimata suhteliselt kiiresti paindlikkuse ja turvalisuse ühiste põhimõtete suhtes kokkuleppele jõuda, hoiatades siiski, et nimetatud põhimõtteid tuleb kohandada vastavalt iga liikmesriigi tingimustele.
See kõik näitab, et kokkuleppele on raskem jõuda, kui otsitakse lahendust liidu kõigi tööturgude suhtes kohaldatavate siduvate õigusaktide näol.
Marie Panayotopoulos-Cassiotou (PPE-DE). – (EL) Proua president, kõikide liikmesriikide kodanikele – tööandjatele ja töötajatele – avaldatakse töösuhete suhtes survet. Paljudel juhtudel on see globaliseerumise tõttu, ent seda põhjustab ka avatud kooskõlastusmeetod, mida Euroopa Liit on rakendanud aastaid.
Seetõttu esitame me vastuväiteid kindlustussüsteemide ja teiste kõnealusel avatud kooskõlastusmeetodil põhinevate meetmete reformimise ettepanekutele.
Kas nõukogu kavatseb esitada ettepaneku struktuurimeetmete kohta, mis parandaksid töösuhteid Euroopa tasandil, selleks et kõrvaldada tugev vastuseis ja protestid, mida on näha kõigi liikmesriikide televisioonis?
Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja. – Nõukogu kavatseb mõistagi jätkata ja viimistleda oma tegevust, et parandada tingimusi tööturul. Sageli öeldakse, et paranenud paindlikkus tööturul tähendab vähenenud sotsiaalkindlustust, kuid see ei ole nii. Mõiste paindlikkus ja turvalisus või kaitstud paindlikkus olemus on täpselt see. Nõukogu on veendunud, et see on ainus õige tee globaliseerumise kontekstis, mis hõlmab paljusid küsimusi.
Oluline ei ole ainuüksi suurenenud paindlikkus tööturul, mis ei peaks kunagi olema sotsiaalkindlustuse kahjuks; on terve hulk teisi meetmeid nagu elukestev õpe, inimressursside arengu täiustamine, ja teised paindlikkuse ja turvalisuse aspektid.
Lühidalt öeldes kavatseb nõukogu jätkata oma tegevust selles valdkonnas, ja sellest saab Euroopa Ülemkogu märtsi istungjärgu aruteludel oluline teema kui Lissaboni strateegia uue etapi tõukejõud.
Hubert Pirker (PPE-DE). – (DE) Nagu sõna flexicurity osutab, on ideaalne paindlikkuse ja turvalisuse kombinatsioon. Täna hommikul oli selle üle arutelu ja parlament tegi ettepaneku, et palga alammäär määrataks liikmesriikides vastavalt nende endi miinimumstandarditele. Mida teeb eesistujariik tagamaks, et palga alammäär liikmesriikides lähitulevikus ka tegelikult täide viiakse?
Mairead McGuinness (PPE-DE). – Kas ma võin teil paluda täiendavalt kommenteerida oma seisukohta, mida te väljendasite, kui ütlesite, et te tahaksite tõsta teadlikkust ja saavutada avalikku initsiatiivi kogu käesoleval paindlikkuse ja turvalisuse teemal. Minu arvamus on, et töötajad tunnevad tõenäoliselt väga hästi uue töömaailma paindlikkuse osa, kuid on vähem selgusel turvalisuse osa suhtes.
Ja palga alammäära teemal: pärinedes palga alammääraga riigist, arvan ma, et tähtsaim küsimus on tagada, et kõik saaksid miinimumpalka. <
Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja. – Esiteks minu vastus härra Pirkerile. Praegu pole nõukogus konsensusele jõutud, st nõukogu ei oma palga alammäära suhtes ühist seisukohta, seega ei planeeri eesistujariik käesoleval etapil selles osas mingeid konkreetseid algatusi.
Teiseks, minu vastus proua McGuinnessile. Ma olen maininud nõukogu ettepanekut, st pöördumist komisjoni poole, et ta õhutaks avalikku initsiatiivi seletada kõigile tööturu huvitatud isikutele kaheksat ühist põhimõtet ja teha neil lihtsamaks käesolevate 2007. aasta detsembris vastu võetud põhimõtete omaksvõttu.
Samas kutsus nõukogu komisjoni üles nõukogu asjaomastest meetmetest teavitama. Nõukogu palus komisjonil teatud viisil toimida, ja me ootame nüüd komisjonilt tagasisidet.
President. – Küsimus 4, mille on esitanud Gay Mitchell (H-1050/07)
Teema: ELi Tšaadi missioon
Kas nõukogu teeb avalduse ELi Tšaadi missiooni kohta, ja eriti sealse praeguse julgeoleku kohta? Kas nõukogu kinnitab, et kogu vajalik varustus selleks raskeks missiooniks on olemas? Kuidas nõukogu koordineerib koos ÜROga antud pikaajalist olukorda piirkonnas?
Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja. – Euroopa Tšaadi missiooni jõudude ettevalmistamise protsess, mis ei olnud kerge, saadi valmis käesoleva aasta 11. jaanuariks sellisel määral, et ülem võis soovitada operatsiooni alustamist. 28. jaanuaril kinnitas nõukogu operatsiooni plaani, nn o-plan'i, ja võttis vastu otsuse seda alustada.
Teadaolevalt juhib operatsiooni iiri kindral Patrick Nash. Vägi koosneb 3700-st sõdurist 14-st liikmesriigist. Need jõud on komplekteeritud, varustatud ja treenitud täitmaks rahuldavalt oma missiooni keerukas keskkonnas. Nende reeglid jõu kasutamiseks on ranged ja kooskõlas ÜRO põhikirja VII peatükis sätestatud mandaadiga.
Nagu me teame, anti see mandaat ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 1778. Euroopa Liidu operatsioon, mida tuntakse nime EUFORi Tšaadi ja Kesk-Aafrika Vabariigi operatsioon all, viiakse läbi ühe aasta jooksul alates algse operatsioonivalmiduse väljakuulutamisest ning see on neutraalne ja erapooletu.
Operatsiooni kavandati algusest peale tihedas koostöös ÜRO-ga. Läbipaistvuse, tõhususe ja meetmete muutmise võimaluse tagamiseks on kõigil tasanditel loodud vastavad kooskõlastusmehhanismid New Yorgis ja Brüsselis, operatsiooni peakorteris Pariisis ja kohapeal.
Pärast viimaseid kokkupõrkeid valitsusvägede ja Tšaadi mässuliste rühmituste vahel on olukord Tšaadis nüüd stabiilsem. ELi missiooni positsioonidele asetumine jätkub ning me eeldame, et EUFOR saavutab algse operatsioonivalmiduse märtsi keskpaigaks.
Lubage mul mainida mõningaid esmaspäeval ehk üleeile nõukogu viimasel istungil vastu võetud otsuseid. Nõukogu väljendas sügavat muret Darfuri konflikti regionaalsete kitsenduste ning Tšaadi valitsuse kukutamise katsete pärast. Nõukogu toetas Aafrika Liidu ja ÜRO üleskutset austada Tšaadi suveräänsust, riiklikku ühtsust ja territoriaalset terviklikkust.
Nõukogu märkis, et hiljutised sündmused rõhutavad vajadust saata missioon Ida-Tšaadi, kus selle ülesanne peab olema julgeoleku suurendamine. Nõukogu on samuti rõhutanud, et vastavalt oma mandaadile peab missioon olema erapooletu, neutraalne ja sõltumatu.
Ma lisan lõpetuseks, et nõukogu jälgib hoolikalt kõigil tasanditel Tšaadi ja Lääne-Darfuri julgeoleku olukorda ning hindab samuti selle olukorra tagajärgi EUFORi missiooni jaoks.
Gay Mitchell (PPE-DE). – Eesistuja, te ei vastanud mu küsimusele, mis oli nimelt: kas te võite kinnitada, et vajalik varustus selleks raskeks missiooniks on olemas. Kas te vastaksite palun sellele küsimusele ja annaksite kinnitust?
Nagu te ütlesite, kuulub see Iiri armee kindralleitnant Nashi juhtimise alla, ning täna õhtul lahkub Dublinist 50 Iiri armee eriüksuslast, kellele lähitulevikus järgneb veel palju rohkem Iiri sõdureid.
Kas logistiline tugi on piisav? Kas neil on olemas vajalik meditsiiniteenistus ning kas te kinnitate, nagu ma küsisin, et kogu vajalik varustus selleks raskeks missiooniks on olemas?
Ma soovin Iiri eriüksuslastele ja kõigile seal viibivatele sõduritele nende raske ülesande täitmisel edu ja Jumala kaitset.
Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja. − Ma pean rõhutama, et põhimõtteliselt vastutab üksuste varustamise eest iga üksusi missioonile saatev liikmesriik.
Austatud parlamendiliige, te küsite kinnitust, mida nõukogu ei saa anda, sest see kuulub iga liikmesriigi vastutusalasse. Ma saan ainult korrata sissejuhatuses öeldut, nimelt et väeüksuste moodustamise protsess viidi edukalt lõpule. See oli raske, kuid lõppkokkuvõttes edukas, nii et missiooni ülemjuhataja andis soovituse missiooni alustamiseks.
Jörg Leichtfried (PSE). – (DE) Ma usun, et see missioon on põhimõtteliselt hea idee – kuni see viiakse läbi professionaalselt –, sest sellega saavutatakse täpselt see eesmärk, millest me varem rändeteemalises debatis rääkisime, nimelt julgeoleku tagamine kohtades, kust sisserändajad tulevad. Seetõttu ma lihtsalt ei mõista, miks mõned silmakirjalikud Austria parempoolsed populistid on selle missiooni vastu. Samas valmistab mulle juba praegu muret, et pidevalt arutletakse selle üle, kas eriti just Prantsuse armee käitub missioonil vaidluse osapoolte suhtes neutraalselt. Mind huvitaks, millist teavet teil selle kohta on ning kuidas te tagate, et kogu missioon jääks kõigi vaidluspoolte suhtes neutraalseks. Samuti tahaksin kasutada seda võimalust, et soovida sõduritele kõike head.
Colm Burke (PPE-DE). – Mul on küsimus, mis puudutab kontakte valitsusvastaste rühmitustega. Ma ei räägi mässulistest rühmitustest, vaid teistest valitsusvastaselt meelestatud rühmitustest. Kas on üritatud nendega rääkida, et meil oleks Tšaadis toimuva ÜRO missiooni või Tšaadi suunduva Euroopa Liidu missiooni suhtes ühtsem lähenemine?
Tundub, et seni on kõik kontaktid piirdunud ainult valitsusega. Mind huvitaks, kas edasiliikumiseks ei tuleks kaasata ka valitsusvastaselt meelestatud inimesi, kes siiski ei kuulu mässulistesse rühmitustesse.
Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja. − Vastuseks küsimusele neutraalsuse kohta saan ainult öelda, et nõukogu otsustas jällegi esmaspäeval ehk üleeile, et ELi üksused Tšaadis on erapooletud, neutraalsed ja sõltumatud. Minu arvates annab see ka vastuse küsimusele konkreetsete operatsioonis osalevate üksuste neutraalsuse kohta. Kogu operatsioon on neutraalne, erapooletu ja sõltumatu.
See on osaliselt vastuseks ka järgnenud täiendavale küsimusele. Operatsiooni mõte ei ole värvata toetajaid. See operatsioon peaks erapooletul ja neutraalsel viisil tagama julgeoleku regioonis, kuhu see saadetakse. Eesmärk ei ole leida endale mingisugust liitlast. Ma kordan, et see on neutraalne ja erapooletu operatsioon, mille ülesanne on tagada oma mandaadi kohaselt regioonis julgeolek.
President. − Küsimus nr 5, mille on esitanud Colm Burke (H-1052/07)
Teema: Birma
Arvestades Piero Fassino määramist ELi eriesindajaks Birmas, et toetada ÜRO heade kavatsuste missiooni, ning ASEAN-i, India ja Hiina olulist rolli Birma suhtes, siis kui tulemuslikud olid Piero Fassino viimased kohtumised Hiina ja teiste Aasia riikide esindajatega?
Kooskõlas üldasjade ja välissuhete nõukogu 15. oktoobri järeldustega kinnitas nõukogu 14. detsembril uuesti, et EL on valmis läbi vaatama, muutma või tugevdama Birma valitsuse vastaseid piirangumeetmeid, lähtudes kohapeal toimuvatest arengutest. Milliseid täiendavaid piirangumeetmeid võiks nõukogu kaaluda (arvestades, et praegu kehtivate meetmete mõju on minimaalne) ning kas nõukogu saab määrata tähtaja nende rakendamiseks?
Vabaühenduse CSW hiljutise teabekogumiskülastuse kohaselt Tai-Birma piirile oli Birma armee poolt septembris rahumeelsete protestide mahasurumise käigus tapetud inimeste arv märksa suurem kui ametlik number. Septembris Birmast põgenenud mungad ja tsiviilisikud andsid CSW-le vahetuid kirjeldusi ametivõimuda brutaalsest käitumisest demokraatiameelse liikumise suhtes. CSW järeldas, et Birma protestide ajal võidi tappa sadu inimesi ning vähemusrahvuste aladel jätkub sunnitöö kasutamine ja vägistamine. Kuidas nõukogu sellele aruandele reageerib? Nõukogu väitel on EL otsustanud jätkata Birma/Myanmari rahva abistamisel teed demokraatia, julgeoleku ja heaolu suunas. Millised konkreetsemad ettepanekud on nõukogul selle saavutamiseks?
Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja. − Ma peaks kohe alguses mainima, et möödunud aasta 6. novembril nimetas Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Javier Solana ametsisse Birma/Myanmari eriesindaja, et rõhutada, millist tähtsust omistab Euroopa Liit demokraatlikele muutustele, lepitusele, inimõiguste olukorrale ja riigi arengule.
Selle mandaadi alusel on eriesindaja Fassino palunud kokkusaamist ÜRO erisaadik Ibrahim Gambariga ning on samuti konsulteerinud Euroopa Liidu tähtsamate partneritega.
Möödunud aasta novembris kohtus eriesindaja ASEAN-i riikide esindajaga Singapuris toimunud EL-i ja ASEAN-i tippkohtumise raames. Detsembris käis ta ka oma esimesel missioonil Hiinas. Ta kohtus Birma ja selle naabrite esindajatega Roomas ning samuti külaskäikudel ÜRO-sse Genfis ja New Yorgis ja kohtub nende esindajatega ka Brüsselis.
Need konsultatsioonid ning meie eriesindaja poliitilised ja diplomaatilised kontaktid jätkuvad ka eelolevatel kuudel. Erilist tähelepanu pööratakse ÜRO ja ÜRO „sõprade grupi” vahendustegevusele.
Oma esmaspäevasel istungil tervitas üldasjade ja välissuhete nõukogu eriesindaja Fassino tegevust Euroopa Liidu ja tema Aasia partnerite diplomaatilise tegevuse koordineerimisel ning kinnitas tema rolli ÜRO missiooni toetamisel ja edendamisel.
Ma pean märkima, et mõne aja eest võttis Euroopa Liit üldise ühise seisukoha, mis hõlmab relvaembargot Birma suhtes, viisakeeldu ning paljude sõjaväe ja valitsusega seotud Birma kodanike varade külmutamist.
2007. aasta novembris võttis nõukogu vastu rangemad sanktsioonid, et tugevdada olemasolevaid meetmeid ning kehtestada uusi, eriti kaevandustegevuse vastu suunatud meetmeid. Ootuspäraselt uurib nõukogu võimalike täiendavate piirangute mõju, tõhusust, poliitilist sobivust ja praktilist teostatavust.
Nõukogu saab teavet rangemate sanktsioonide kohta oma partneritelt ja paljudelt valitsusorganisatsioonide esindajatelt ning uurib seda teavet.
Nõukogu on märkinud, et mõned Euroopa Liidu liikmesriigid ja komisjon on viimasel ajal suurendanud Birmale ja naaberriikides asuvatele Birma põgenikele antavat abi. Euroopa Liit oleks valmis andma Birmale/Myanmarile täiendavat abi. Sel põhjusel kutsub ta Birma ametivõime üles rakendama täiendavaid meetmeid riigi demokratiseerimiseks ja rahvusliku lepituse saavutamiseks.
Käesoleva aasta mais toimuva põhiseaduse rahvahääletuse väljakuulutamine ning eriti mitmeparteilised valimised 2010. aastal on nõukogu arvates samm õiges suunas.
Colm Burke (PPE-DE). – See on ainult jätkuks teie vastusele selle väga keeruka küsimuse kohta, mille eest ma olen väga tänulik.
Tahaksin ainult tõstatada kaks seonduvat probleemi. Esiteks, 14. veebruaril mõrvati oma kodus Tais KNU peasekretär. Ma saan aru, et organisatsiooni Christian Solidarity Worldwide külastasid teda kaks päeva enne seda. Millist survet me oleme Taile avaldanud selle mõrva uurimiseks? Ma saan aru, et selle atentaadi tellis Birma režiim.
Teiseks, minuni jõudnud andmetel on Malaisiasse saabuvaid põgenikke koheldud üsna halvasti. Õigupoolest on mõned põgenikud pidanud vahi all või vanglas viibides koguni sünnitama. Millist survet me oleme avaldanud nii Taile kui Malaisiale seoses nende probleemide lahendamisega?
Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja. − Nõukogu ei ole seda küsimust seoses Tai ega Malaisiaga arutanud. Ma edastan teie küsimuse nõukogule.
President. – Küsimus nr 6, mille on esitanud Jim Higgins (H-1056/07)
Teema: Demokraatlik liikumine Birmas
Pärast hiljutist rahuliku tänavaprotesti brutaalset mahasurumist Birmas, kas nõukogu võib nimetada, milliseid meetmeid ta võtab tagamaks, et demokraatia aktivistid on kaitstud ja et militaarhunta töötab rahuliku ja kiire avatud demokraatiale ülemineku suunas, ning kas on võetud sõna Birmas kadunute otsimiseks, kelle hulgas on munki, kelle asukoht pärast viimaseid protestiavaldusi teadmata?
Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja. − Nagu ma eelmises vastuses mainisin, jälgib nõukogu Birma/Myanmari olukorda hoolikalt ning saab aruandeid mitmesugustest allikatest.
EL koos teiste riikidega reageeris möödunud augusti ja septembri meeleavaldustele ning nende rahumeelsete meeleavalduste vägivaldsele mahasurumisele selge eesmärgiga näidata oma solidaarsust Birma elanikega. Samuti võttis ta vastu rangemad piirangumeetmed vägivalla eest vastutavate isikute suhtes, et lõpetada üldine poliitiline ummikseis ja parandada riigis valitsevat olukorda. Nagu varem mainitud, on mõned liikmesriigid ja komisjon suurendanud Birmale ja naaberriikides asuvatele Birma põgenikele antavat abi elanikkonna raskete elutingimuste ja suure põgenike arvu tõttu.
Lisaks oli Euroopa Liit üks 2007. aasta oktoobris toimunud ÜRO Inimõiguste Nõukogu kokkusaamise algatajatest ning seal anti ÜRO inimõiguste eriraportöörile Sérgio Pinheirole volitused Birma/Myanmari külastamiseks ning septembrikuiste meeleavalduste vägivaldse mahasurumise ja sellele järgnenud tapmiste ja kadumiste uurimiseks.
Euroopa Liit toetab täielikult professor Pinheiro poolt tema detsembri aruandes antud soovitusi ning kutsub Birma ametivõime pidevalt neid ellu viima. EL on mitmel korral Birma ametivõimuda poole pöördunud. Samuti püüab ta ära kasutada kohtumisi Birma/Myanmari esindajatega mitmepoolsetel foorumitel, et kutsuda ametivõime üles kaasava ja üldise lepitusprotsessi ja poliitiliste reformide alustamisele, Aung San Suu Kyi suhtes kehtestatud piirangute lõpetamisele, poliitvangide vabastamisele ning rahvusvaheliste organisatsioonide, eriti Rahvusvahelise Punase Risti Komitee juurdepääsu parandamisele.
EL on tutvustanud neid arvamusi Birma naabritele ning rõhutanud tungivat vajadust parandada selles riigis valitsevat olukorda. Nagu ma mainisin, on põhiseaduse rahvahääletuse ja 2010. aasta mitmeparteiliste valimiste väljakuulutamine andnud teatavat lootust.
Jim Higgins (PPE-DE). ― (GA) Härra president, ma tervitan nõukogu eesistuja vastust. Minu kolleegi Colm de Búrca küsimusele vastates ütles ta, et tahaks näha Birma muutumist demokraatlikumaks.
Selles osas tahaksin esitada küsimuse uue põhiseaduse kohta: kas vastab tõele, et see dokument koostati ilma peamise demokraatliku opositsioonipartei Aung San Suu Kyi juhi osaluseta? See ei ole kuidagi rahuldav.
Ning kas pole selge, et sõjavägi ja relvajõud hoiavad võimust kõvasti kinni või kontrollivad seda?
Veel üks oluline küsimus: kas EL või ÜRO kavatseb vaadelda sõltumatuna rahvahääletust ja põhiseadushääletust?
Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja. − Ma ei ole veel saanud vastust küsimusele, kas maikuuks kavandatud rahvahääletuse sõltumatu vaatlusmissioon on tagatud. Praegu on meile vaid teatatud, et rahvahääletus toimub. Nagu ma juba ütlesin, on see nõukogu arvates samm õiges suunas. Teie küsimus on loomulikult asjakohane ning edastatakse nõukogule.
Vastuseks teie küsimuse esimesele osale: Euroopa Liit nõuab, et demokratiseerimisprotsess selles riigiks hõlmaks ka koostööd opositsiooni ja rahvusvähemustega, sest ainult sel juhul saame loota rahvuslikku leppimist ja pikaajalise stabiilsuse teket selles riigis.
President. – Küsimus nr 7, mille on esitanud Mairead McGuinness (H-1054/07)
Teema: Audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv
Kas nõukogu usub, et audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv 97/36/EÜ(1) suudab sammu pidada audiovisuaalse tehnika ja reklaami arenguga?
Kas nõukogu on veendunud, et meediateenuste osutajatelt laste suhtes tegevusjuhendite väljatöötamise nõudmine on piisavalt tugev meede laste teatud huvide kaitsmiseks – näiteks lastele suunatud rämpstoidu reklaamimise takistamiseks?
Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja. – Proua McGuinness tõenäoliselt juba teab, et 2007. aasta 11. detsembril võtsid nõukogu ja Euroopa Parlament vastu direktiivi piirideta televisiooni direktiivi parandamiseks ja nimetasid selle audiovisuaalmeedia teenuste direktiiviks.
Uue parandatud direktiivi esimeses põhjenduses selgitatakse, et direktiivi on vaja parandada uute tehnoloogiate arengu tõttu ja nende mõju tõttu ärimudelitele, eriti kommertsringhäälingu rahastamisele. Uue direktiivi eesmärk on vastata nendele tehnoloogilistele muutustele ning sel eesmärgil lülitati direktiivi paar uut, tehniliselt neutraalsel terminoloogial põhinevat määratlust, mida saab kasutada lisaks käesolevatele teenustele ka arendamisel olevate teenusevormide juures, nagu audiovisuaalmeedia teenused ja teenused nõudmisel. Et rahuldada neid tuleviku vajadusi arvame me, et audiovisuaalsektorit reguleeriv direktiiv peaks olema asjakohane mitu aastat.
Käesoleva direktiivi kohaselt, ja mitte hiljem kui 2011. aasta 11. detsembril ning seejärel iga kolme aasta järel, peab komisjon koostama aruande direktiivi kohaldamise kohta ja vajaduse korral tegema edasisi ettepanekuid selle kohaldamiseks, eriti uute tehnoloogiaarenduste osas.
Mis puudutab lastele rämpstoidu reklaamimist, on Euroopa Parlament ja nõukogu nõus, et selle küsimusega on võimalik tegeleda kõige tõhusamalt, kui audiovisuaalmeedia teenuste osutajad töötavad välja käitumisjuhendid. Sel eesmärgil sisaldab muudetud direktiivi artikli 3 punkti e teine lõik nõuet, et kõik liikmesriigid ja nõukogu kannustaksid meediateenuse pakkujaid selliseid juhendeid välja töötama.
Mairead McGuinness (PPE-DE). – Te vastasite minu küsimuse esimesele osale väga põhjalikult, ja ma tänan teid selle eest.
Teise osa puhul on arvatavasti see, mida me vajame, tõhus käitumisjuhend, kuna meil on palju käitumisjuhendeid paberil, mis ei ole tõhusad. Vahest paluksin teil teavitada, kas me võtame rangemaid meetmeid, kui käitumisjuhendeid üle vaadates selgub, et neil ei ole mõju? Ma arvan, et me peaksime seda tegema.
Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja. – Käitumisjuhendi sisu töötavad välja teenuseosutajad ise. Siiski on selge, et kui juhendid on ebaadekvaatsed ja ei vasta vajadustele, ei ole ei nõukogu ega komisjon rahul. Seeparast on minu vastus teie küsimusele see, et nõukogu ja komisjon peavad nõudma, et teenuseosutajad töötaksid välja mõjusad käitumisjuhendid.
Jim Allister (NI). – eesistuja, kas ma võin teie tähelepanu juhtida ühele teisele aspektile seoses laste kaitsmisega meediamõjude eest: nimelt tõusva ja alarmeeriva enesetappude määra tagapõhjale Euroopas, mitte ainult minu enda riigis? Mida saab nõukogu teha eelkõige Internetis levivate enesetapuõpetuste vastu?
Ma tõmbasin täna omale arvutisse ühelt selliselt saidilt õpetuse, mis jagas mitmeid nõuandeid, kuidas enesetappu teha.
Olukord on kohutav. Isegi Wikipediast võib leida informatsiooni, kuidas teha enesetappu. Kas nõukogu tegeleb sellega laste kaitsmise eesmärgil eriti seoses meediamõjudega?
Paul Rübig (PPE-DE). – (DE) Minu küsimus on seotud komisjoni esitatud telekommunikatsiooni paketiga, kus digitaalsete dividendide, s.t digitaalspektri sageduse kasutamise tulemusena tekivad uued võimalused televisiooniks. Kas te näete uutest tehnilistest eeskirjadest tulenevalt televisioonidirektiivi muutmise vajadust?
Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja. − Hr Allisteri poolt välja toodud probleemi ning taunimisväärseid ja tegutsemist nõudvaid juhtumeid silmas pidades nimetaksin, et isegi enne muutmist sisaldas direktiiv keeldu reklaamida mis tahes tervisele kahjulikke tooteid. Samuti keelas see teadaanded, mis võivad noortele põhjustada psüühilist või moraalset kahju. Arvan, et need määratlused hõlmavad ka kõnealuseid juhtumeid. Ütlen samuti, et direktiivi parandus avaldati möödunud aasta detsembris ja liikmesriikidel on kaks aastat aega selle sisseviimiseks riigi õigusse.
Mis puudutab „telekomi” paketti, on mul raske küsimusele vastata, kuna see nõuab muutmisvajaduse väljaselgitamiseks üksikasjalikumat analüüsi. Küsimust on siiski arutatud. Praegu arutatakse telekommunikatsioonialast õigusloomepaketti. Teie küsimus saadetakse nõukogule edasi. Ma ei kahtle, et kui muutmine osutub vajalikuks, siis see ka tehakse.
President. – Küsimustele, millele ajapuuduse tõttu ei jõutud vastata, vastatakse kirjalikult (vt lisa).
Sellega infotund lõpeb.
Sajjad Karim (PPE-DE). – Proua president, ma sooviksin ainult tänada talitlusi kiire reageerimise eest informatsioonile, mille saatsin oma hääletamiskavatsuse kohta. See on nüüd tehtud, seega sooviksin ma teie kaudu edastada neile oma tänu nii efektiivse tegutsemise eest. Avalik salvestus näitab nüüd mu hääletussoovi. Olen teile tänu võlgu.
(Istung peatati kell 19.05 ja avati taas kell 21.00)