Istungi stenogramm

Kolmapäev, 20. veebruar 2008 - Strasbourg

12. Euroopa demograafiline tulevik (arutelu)

  President. – Järgmine päevakorrapunkt on tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni nimel proua Castexi koostatud raport Euroopa demograafilise tuleviku kohta (2007/2156(INI)).

  Françoise Castex, raportöör. – (FR) Härra president, volinik, daamid ja härrad, arutelu, mida me täna õhtul jätkame, algas nende seinte vahel mitmeid aastaid tagasi. See ei lõpe käesoleva raporti vastuvõtmisega, mis jätab ikka veel mõned küsimused vastamata ja mille juurde me peame kahtlemata lähiajal tagasi tulema. Igal juhul sooviksin ma tänada komisjoni tema väärtusliku teatise eest, mis rikastas arutelu ja millest me saime kasu tööhõive- ja sotsiaalkomisjonis.

Oma raportis vaatlen ma demograafilise muutuse tagajärgi, s.o tööealise elanikkonna kahanemine, eakate hulga suurenemine ja demograafiline tasakaalustamatus Euroopa eri piirkondade vahel. Kas see peab tähendama, et põhjustega ei ole võimalik tööd teha? Esmalt sooviksin ma teile meelde tuletada, et 20. sajand nägi kahte suurt muutust.

Esiteks saavutasid naised meestega võrdse juurdepääsu haridusele ja koolitusele. Teiseks saavutasid naised rasestumisvastaste vahenditega kontrolli oma reproduktiivsuse üle. Need on naiste iseseisvumise kaks tegurit. Nad märgivad suurt, ja ma loodan pöördumatut, inimkonna progressi.

Siiski tuleks selleks, et omada käesoleva analüüsi jaoks kogu informatsiooni, lisada veel kaks asja. Kõik uurimused näitavad, et Euroopa kodanikud sooviksid saada rohkem lapsi kui neil on, ja teiseks, liikmesriikides, kus naiste hulgas on kõrge tööhõive tase, on ka sündimiste tase kõrge. Aktiivne tööelu ei takista seega laste saamist, tingimusel, et kõigi, s.o ühtmoodi nii meeste kui ka naiste jaoks on tagatud võrdsed tingimused töö- ja pereelu ühitamiseks. Siin on veel kõigis liikmesriikides palju ära teha.

Meie arutelude käigus kerkis esile veel küsimus, mida keegi sisuliselt ei aruta. Sündimuse languse taga peituvad sellised olulised tegurid nagu majanduslik ebakindlus ja hirm tuleviku ees. Inimesed kõhklevad laste soetamisel, kui on raske tulevikku planeerida. See on võtmeküsimus ja ma arvan, et Euroopa Liidus registreeritud sündimuse langus on sellest vaatevinklist tõsine ohusignaal. Usu taastamiseks tuleviku suhtes vajavad meie kodanikud kindlustunnet töökohtade osas ja väärikate elamistingimuste taastamist. Küllaga põhjuseid, kuid mida öelda tagajärgede kohta?

Peamine tagajärg on aktiivse elanikkonna kahanemine, mis 2010. aasta 331 miljonilt langeb umbes 268 miljonini 2050. aastaks. Kuidas suudame säilitada Euroopa majanduskasvu ja konkurentsivõime väikesearvulise aktiivse elanikkonnaga? Volinik, siinkohal omandab selle teatise pealkiri tegeliku tähenduse, reaalse jõu: väljakutse muutmine võimaluseks. Mõnel pool Euroopas on tänaseni kõrge tööpuudus ning on head võimalused tööhõive suurendamiseks naiste, noorte ja vanemate inimeste seas, kelle tööhõivemäär langeb vanuses 52–55 silmatorkavalt.

Kas selle demograafilise väljakutse tegelikuks võimaluseks on seada eesmärgiks täielik tööhõive, mis on lõpuks reaalne, lõpuks saavutatav ja lõpuks vajalik? Selle saavutamiseks peame rakendama tõelist inimressursi haldamise poliitikat ja tegelikku elukestva õppe poliitikat. Mainin elukestvat õpet, sest see peaks kehtima ka üle 50 aastate töötajate suhtes, kes, rööbiti teiste diskrimineerimise liikidega, seisavad silmitsi ka diskrimineerimisega koolitamisel ja töökohal edutamisel.

Oma raportis pööran suuremat tähelepanu aktiivse elutsükli kontseptsioonile, et rõhutada vajadust, kuigi see on iga liikmesriigi enda otsustada, määratleda aktiivseks eluperioodiks umbes nelikümmend aastat, mis hõlmab jätkuvat tööhõivet, koolitust, ümberkvalifitseerumist, võimalikku edutamist alates isiku aktiivse elu algusest kuni selle lõpuni. Enne pensioniea tõstmise kaalumist on vajalik kindlaks teha, et kõik isikud on töövõimelised enne sellesse ikka jõudmist ning kasutada nende oskusi ja kutsealaseid kogemusi.

Liikmesriigid on oma dialoogi- ja arutelutavadest lähtuvalt sätestanud seadusliku pensioniea, millest inimesed saavad mõelda kui rajajoonest. Selles punktis jääb arutelu avatuks.

Viimane punkt, mida sooviksin kiiresti mainida, on loomulikult sisserände kasulikkus. On olnud palju arutelusid, et see kompenseerib aktiivse rahvastiku arvu languse, kuid nagu te teate, põhjustab sisseränne ka palju pingeid. Seetõttu soovitan selget ja mõistlikku lähenemist antud probleemile. Sisseränne ei ole Euroopa Liidus uus nähtus, igal aastal lisandub kaks miljonit sisserändajat – see number on püsinud aastaid stabiilsena – nii annab seaduslik sisseränne panuse Euroopa Liidu aktiivse rahvastiku koosseisu nagu ka Euroopa ühiskonna koosseisu.

Me peame säilitama sisserändevoo ning tagama meie poolt oodatud isikutele seadusliku viibimise meie liikmesriikides, samas eriti võideldes ebaseadusliku sisserändega ja võõrtööliste ekspluateerimisega. Meie poliitika isikute suhtes peab lähtuma sisserände inimlikust mõõtmest ning perekondade integreerimine ei tohi kaduda meie suunistest.

Käesoleva sõnavõtu esialgse järeldusena sooviksin meenutada, et keskmise sündimuse, vanusepüramiidide ja suhtarvude taga peituvad järgmised probleemid: sünd, emadus, naiste positsioon ühiskonnas, hoolitsus eakate eest ja viis, kuidas meie ise soovime oma elupäevad lõpuni elada. See on põhjuseks, miks käesolev arutelu on nii huvitav kui ka tunnetest ajendatud, ma sooviksin samuti tänada kõiki variraportööre samasuguse huvi eest probleemi vastu nagu see minulgi on.

  Vladimír Špidla, komisjoni liige. – (CS) Hr president, daamid ja härrad, soovin tänu avaldada kõigile Euroopa Liidu Parlamendi liikmetele ja suurimat tänu raportöör Castexile informatiivse raporti eest komisjoni teatisele Euroopa demograafilise tuleviku kohta. Erilist heameelt valmistab asjaolu, et koos tööhõivekomisjoniga tegeles raportiga veel neli parlamendikomisjoni: naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon, majandus- ja rahanduskomisjon ja regionaalarengu komisjon. See annab liikmesriikidele selgelt tugevama poliitilise signaali ja osutab demograafiliste küsimuste tähtsusele tänapäeva Euroopas

Euroopa Parlamendi analüüs peamiste demograafiliste probleemide kohta kattub suures ulatuses komisjoni 2007. aasta aruande lõppjäreldustega. Mõlemad nõustuvad, et elanikkonna vananemine ja langenud sündimus on sotsiaalse ja majandusliku arengu tulemus. Enamgi veel, nii parlament kui komisjon on ühisel arvamusel, et on võimalik käsitleda seda nähtust konstruktiivselt ja edukalt. Demograafilised muutused ei kujuta endast ainult tõsiseid väljakutseid, vaid pakuvad ka uusi võimalusi. Raportis toonitatakse, et siiski on oluline võtta nii väljakutsete kui ka võimaluste suhtes midagi ette just praegu .

On julgustav, et raportis välja toodud poliitiline vastutus ja meetmed on suuremal või vähemal määral vastavuses komisjoni ettepanekutega. Perepoliitika on liikmesriikide ainupädevuses. Siiski, nagu raportis õigesti märgitakse, on ka Euroopa Liidul selles oma osa. Uuendatud Lissaboni strateegia annab perepoliitika kaasajastamiseks raamistiku, mis näeb ette võrdsete võimaluste toetamise ja kõige enam töö ja pereelu parema ühitamise saavutamisele suunatud algatuste toetamise. Selles osas on rõõm näha uue Euroopa Perekondade Liidu tekkimist, mis rajati Euroopa Ülemkogu kohtumisel 2007. aasta kevadel. Perekondade liit on liikmesriikidele veel üks võimalusi vahetada omavahel ELi tasandil kogemusi.

Samuti tuuakse raportis õigesti välja muutuvad suhted töötava ja mittetöötava sektori vahel ning rõhutatakse, et liikmesriigid peavad võtma kasutusele kõikvõimalikud meetmed toimetulekuks tulevase tööjõupuudusega tööturul. Esmalt ja ennekõike peavad liikmesriigid tõstma noorte inimeste, naiste ja eakate osalemist tööturul. Eksisteerib rida asjakohaseid samme, mida võib ja tuleb astuda.

Daamid ja härrad, lubage mul taaskord lühidalt mainida sisserännet, sest see on nii oluline ja tundlik valdkond. On üsna selge, et sisse- ja väljaränne on Euroopa ajaloo ja Euroopa elulaadi lahutamatu osa. Elulise tähtsusega on toetada sisserännet kohe alguses, selle asemel, et näha sisserändes ainult turvalisuse või avaliku korra probleemi. Sisseränne on osa Euroopa elulaadist, mis suuremalt jaolt avaldab meile kõigile positiivset ja vajalikku mõju.

Kokkuvõtteks soovin mainida viljatuse probleemi. Euroopa Parlamendi raportis pööratakse tähelepanu sagenenud viljatusjuhtudele paaridel: me teame, et selle probleemi puhul esineb puhtalt meditsiinilisi nähtusi või põhjuseid, kuid see on ka selgelt seotud sotsiaalsete tingimustega, eriti nende paaride puhul, kes lükkavad lastesaamise hilisemale ajale edasi. Soovin taaskord öelda, et peame sellele probleemile lähenema integreeritud ja kõikehõlmaval viisil, mitte alati just meditsiinilisest seisukohast lähtudes.

Daamid ja härrad, nimekirjas on veel palju inimesi, kes tahaksid sõna saada, seega lõpetan omapoolse panuse ja ootan arutelu jätku.

  Bilyana Ilieva Raeva, (Raportöör komisjoni arvamuse kohta majandus- ja rahanduskomisjonile) − (BG) Lugupeetud volinik, lugupeetud eesistuja. Üldine Euroopa demograafiline pilt on väga murettekitav. Eurostati prognoosile tuginedes väheneb pärast 2010. aastat elanikkond vanuses 15 kuni 64 aastat ühe miljoni inimese võrra igal aastal. Sellisel arengul on kaks põhjust.

Eeldatava eluea kasv jätkub kõigis ELi liikmesriikides, mis on ühendusesisese hea elukvaliteedi tagajärjel väga positiivne areng. Siiski on samaaegselt ohusignaaliks väga madal sündimus, mis viib vananeva elanikkonna osakaalu suurenemiseni.

Selline olukord toob kaasa aktiivses vanusevahemikus oleva elanikkonna osakaalu vähenemise ja tööviljakuse languse. Demograafiline probleem ohustab Euroopa majanduse stabiilsust, Euroopa sotsiaalset mudelit ja samuti põlvkondadevahelist solidaarsust.

Sellest lähtuvalt kiidan ma heaks Euroopa Komisjoni algatuse arendada välja ühine Euroopa demograafiline strateegia, mis on ainus pädev võimalus see globaalne väljakutse vastu võtta.

Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjon paneb rõhku majanduslikele hoobadele, mis võimaldavad parandada demograafilist olukorda Euroopa Liidus.

Ettepanekutes osutatakse mitmetele peamistele tegevussuundadele, sealhulgas: jätkusuutliku ja tasakaalustatud avaliku sektori rahastamise arendamine; erinevate garanteeritult läbipaistvate ja turvaliste finantsvahendite edendamine; maksusoodustuste kohaldamine eakaid töötajaid palkavatele äriühingutele, tööturu liberaliseerimise kiirendamine ehk siseränne (kui tsiteerida volinik Spidlat) laienenud ELis isegi enne 2014. aastat, soodustada tööhõivet noorte inimeste ja perekondlike kohustustega seotud inimeste hulgas uudsete töötamise viiside kaudu nagu vahetustega töö, osalise tööajaga töö ja elukestev õpe.

Rõhutatakse liikmesriikide vajadust täita oma kohustusi stabiilsuse ja kasvu pakti raames, mille abil on võimalik ületada demograafilised raskused. Ettepanekud sisaldavad ka paindlikumaid mehhanisme minimaalse pensioniea ületanud inimeste vabatahtlikuks edasitöötamiseks vastavalt „palga ja pensioni” valemile.

Peamine mõte seisneb selles, et kui me soovime elada demograafilistele väljakutsetele vastavalt, siis peame toetama mehhanismide rajamist, mis võimaldavad paindlikke tööhõivevorme ja julgustama aktiivse elu vabatahtlikku jätkamist ka pärast pensioniea miinimumpiirini jõudmist.

  Elisabeth Schrödter, regionaalarengu komisjoni arvamuse koostaja. − (DE) Hr president, volinik, daamid ja härrad, demograafilise muutuse väljundid on väga erinevad. Kui Pariisi eeslinnu raputavad aeg-ajalt suurest sisserände määrast tingitud sotsiaalsed rahutused, siis Brandenburgis, minu elukohas, kohalik elanikkond kahaneb, inimesed lahkuvad ja rahvastik vananeb palju kiiremini.

Vananev ühiskond koormab riigi eelarvet väljamakstavate sotsiaalhüvitistega, ning Lissaboni strateegia on ette võtnud nende vähendamise. Siiski huvitab mind demograafilise muutuse tegelike põhjuste valguses, kas selline vähendamine ei hakka vastu töötama Lissaboni strateegiale. Komisjon muudab väga lihtsaks naiste süüdistamise ühiskonna vananemises kuna nad ei sünnita piisavalt lapsi, kuid tegelikud põhjused peituvad praegustes ja minevikus tehtud poliitilistes eksimustes.

Soovin käsitleda just neid kolme punkti, mis on viinud ühiskonna tasakaalust välja. Esimene punkt on, et analüüsid näitavad inimeste tegelikku soovi lapsi saada, kuid vanemad – mitte nimelt naised – ei saa lapsi, sest raamistiku tingimused on valed, sest neil puudub igasugune sotsiaalne turvalisus, sest, nagu juba öeldud, on lapsevanematel raskem tööd leida ning karjääri ja pereelu pole võimalik ühitada.

Lahenduseks sellele olukorrale saab olla täiesti uus eeskuju töö ja eraelu tasakaalustamiseks. Võtmesõnaks on aja jagamine perekonnale ja karjäärile võrdselt mõlema sugupoole vahel, Dublini sihtasutus on teinud silmapaistvaid uurimusi selles vallas. Elulise tähtsusega on see, et lapsi ei nähtaks väikeste pääsmetena vaesusesse, nagu seda juhtub paljudes liikmesriikides.

Liikmesriikide poliitikale tähendab see jätkusuutliku sotsiaalkindlustussüsteemi tagamise vajadust, ja kuigi see on ebapopulaarne kulukoht, pöörab see demograafilise muutuse tagasi tasakaaluseisundiks.

Seal piirkonnas, kust ma pärit olen, tehti huvitav uuring, mis ilmestab teist aspekti. See uuring sedastas, et noored naised ei lahku piirkonnast mitte probleemide tõttu töö ja pereelu ühitamisel, vaid massiivse diskrimineerimise tõttu, mis saab alguse kohe pärast kooli lõpetamist. Nad on edukad inimesed, parimad klassis, parimad lõpetajad ja ikkagi pakutakse neile töökohti madalama järgu koolituskursustel ja halvemaid võimalusi oma karjääri edendamiseks. See tähendab, et Euroopa Komisjon saab olla tõeliselt tegus valdkonnas, milles see on tõeliselt pädev, see tähendab soolise võrdõiguslikkuse küsimustes, võrdsete võimaluste loomisega meestele ja naistele, et võidelda diskrimineerimise vastu paranduste sisse viimisega seadustesse ja iseäranis surve avaldamisega liikmesriikidele seaduste elluviimisel, et asjad hakkaksid lõpuks liikuma.

Kolmandaks, regionaalarengu komisjoni arvamuse koostajana soovin naasta väheneva elanikkonnaga piirkondade teema juurde. Meie arvamus on kriitiline riikide valitsuste käitumise suhtes, millega nad püstitavad suuri tõkkeid kodanike tõhusale kaasamisele ning uuenduste ja loovuse arendamisele. Sellise käitumisega nad takistavad plaane eduka regionaalarengu tagamiseks.

Samal ajal võib poliitiliste liidrite puhul märgata tendentsi nende piirkondade mahakandmise poole, st lihtsalt neist loobumist ja inimesi sealt ärameelitamist põhjendusega, et riigil lasub kohustus tagada põhivajaduste rahuldamine. Euroopa jaoks ei ole see lahendus, sest ajalugu näitab, et pikas perspektiivis, läbi sugupõlvede, kujuneb see uskumatult kulukaks. Tegelikkuses on riikide valitsuste ülesanne jätkata kodanikuühiskonna poolt üles näidatud algatusi ning teha koostööd päästmaks piirkonnad selle dilemma eest.

Sellega seoses kutsun Euroopa Komisjoni üles edasi arendama kodanikuühiskonna antud panust, eriti edendama seda nii, et koordineeritakse kogemuste vahetamist piirkondadega, kus asjad sujuvad hästi ning tõstetakse esile häid näiteid läbiproovitud ja end tõestanud kogemustest. Need on konkreetsed lahendused, mille kallal Euroopa Komisjon saab tööd teha, tegemata naisi alati vastutavaks demograafilise muutuse eest.

  Magda Kósáné Kovács, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamuse koostaja. − (HU) Tänan teid, hr president. Oleme aastakümnete jooksul õppinud, et kliimamuutus ja keskkonna saastamine ohustavad meie tulevikku. Hampton Courti tippkohtumine tõi meie tähelepanu keskmesse veel ühe ohtlikuks muutuva protsessi – Euroopa vananeb.

Tundes end vastutavana selles valdkonnas, andis kodanikuvabaduste komisjon raportöörile ja tööhõive komisjonile kodanikuõigusi puudutavates küsimustes kolm soovitust. Soovin neid tänada meie soovituste läbivaatamise eest ja nende arvesse võtmise eest.

Esimene tegevusvaldkond on perede ja laste toetamine. Peretoetuste süsteemi käsitlevate õigusaktide välja töötamine kuulub riikide pädevusse ja siiski on kohustuste võtmine lastega perekondade ees ka moraali küsimus, mis on euroopalike väärtuste üks oluline osa. Võrdsete võimaluste olemasolu nii lastega kui lastetutele perekondadele on ühenduse erakordselt suure tähtsusega huvi. Siiski on laste õiguste tagamise aluseks lähtekoht, et tulevased põlvkonnad peaksid tundma vastutust väljapoole perekonda jääva maailma ees.

Seadusliku ja ebaseadusliku sisserände viiside analüüsimise järel juhtis kodanikuvabaduste komisjon tähelepanu asjaolule, et vananeva ühiskonna ja tööturu nõudmised vajavad järjekindlat ja kompleksset sisserändepoliitikat. Meil on heameel, et raport käsitleb seda üksikasjalikult.

Kultuurilise mitmekesisuse aastal võiksin lisada, et ekspertide ja teadlaste arvates võib olla otsene side sisserände ja rahvastiku kasvumäära vahel, sest sisserändajate teise põlvkonna perekondades väheneb laste suur arv, samal ajal kui sisserändajate kohalolu võib muuta alalise elanikkonna soovi lapsi sünnitada.

Lõpuks, vanemaealiste ja eakate töötajate diskrimineerimine võib takistada inimeste, kes ei ole enam noored, edasist jäämist tööturule. Soovin rõhutada, et neid ei saa sundida edasi töötama, kuid neil peab olema tegelik võimalus teha oma valik ja selleks on vajalik elukestev õpe. Tänapäevase kommunikatsioonitehnoloogia omandamine parandab nende võimalusi tööd leida ja avab aknad eakate inimeste ülemaailmsesse seltskonda.

Kodanikuvabaduste komisjon palus oma arvamuses korduvalt komisjoni anda soovitusi üldise diskrimineerimise vastase direktiivi kohta ja me loodame, et käesolev raport kiirendab seda protsessi. Tänan teid, hr president.

  Karin Resetarits, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamuse koostaja. − (DE) Hr president, tõepoolest, miks naised sünnitavad vähem lapsi? Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamus sisaldab arvukalt põhjuseid ja pakutud poliitilisi lahendusi. Minu kaasliige, pr Castex, on peaaegu kõik need edukalt oma raportisse sisse viinud. Tänan teid, pr Castex.

Kuidas siis meie saame aidata naistel viia täide soov lapsi sünnitada? Esmajärjekorras, võrdne tasu võrdse töö eest! See on ainus võimalus, kuidas kummalgi lapsevanemal on võrdne sõnaõigus otsustamisel, kes pärast lapse sündimist jääb lapsehoolduspuhkusele.

Teiseks, mõlemal vanemal lasub võrdselt kohustus oma lapsed üles kasvatada. Me vajame isade abi. Ilma minu nelja lapse isa toetuseta oleks mul võimatu siin töötada.

Kolmandaks, tööandjad peavad hõlbustama töötajate lapsehoolduspuhkusel olemist, vajadusel riigipoolse toetusega. Riik, mis soovib lapsi, peab seadma lapsed oma poliitilise tegevuse keskmesse.

Neljandaks, me vajame kõrge kvaliteediga lapsehoidu ja lapsesõbralikku keskkonda sõltumata vanemate sissetulekust. Kes ei nõustu sellega, ei vääri laste naeru kuulmist.

  President. − Tänan teid väga. Lubage samuti tänada teid kõigi isade poolt selle kõne eest.

Me jätkame arutelu ja selles sektsioonis avab fraktsioonide arutelu hr Fatuzzo, fraktsiooni Euroopa Rahvapartei (kristlikud demokraadid) ja Euroopa Demokraadid poolt. Kolm minutit, teie lahkel loal.

  Carlo Fatuzzo, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (IT) Hr president, daamid ja härrad, mul on heameel antud küsimuses sõna võtta, esmalt tahan avaldada kiitust tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni esimehele Jan Anderssonile komisjoni omaalgatusliku ja pr Castexi poolt geniaalselt ja jõuliselt kirja pandud aruande esitamise eest, mis põhineb konsultatsioonidel, milles osalesid kõik komisjoniliikmed – mõned neist oma erilisel moel – ning pärast üheksa aasta pikkust parlamendiliikmeks olemist tahaksin samuti öelda: lõpuks on parlamendis arutusel pensionäre ja eakaid inimesi käsitlev raport! Selles mainitakse neid tõepoolest päris palju. Homme hommikul oma hääle kohta selgitust andes ütlen teile, kui mitu korda esinevad selles aruandes sõnad „pensionär” ja „eakad”.

Selles räägitakse muidugi ka muudest asjadest, nagu sündimus, lapsed ja oskuste arendamine, kuid ma tahan rõhutada järgmist, hr president: miks räägime me eakatest alles nüüd? Ma olen veendunud, et selle põhjuseks on kõigi valitsuste mure selle pärast, et meil on nii palju eakaid inimesi nii väheste töötajate kohta ning see tähendab varasemast palju suuremaid kulutusi pensionidele ja tervishoiule.

Meenutagem aga kahekümne, kümne, kolmekümne, viiekümne aasta taguseid aegu – keegi ei vaevunud mõtlema, et eakad vajavad abi, tuge, et eakate vanematega inimesed vajavad rohkem tööst vaba aega kui varem. Me hakkame rääkima pensioniskeemidest ning ütleme, et peaks olema rohkem lapsi, et emadele tuleks osutada suuremat abi. Kas meil oli vaja sellist kataklüsmi, mida keegi eelkõnelejatest võrdles kliimamuutusega?

Hr president, selle minu täieliku toetuse saanud aruande põhjal leian ma, et halbadest asjadest võivad sündida head asjad. Lõpuks näitab Euroopa meile Euroopa Parlamendi kujul seda, kuidas olla liikmesriik. Ma loodan, et liikmesriigid seda eeskuju järgivad.

  Jan Andersson, fraktsiooni PSE nimel. – (SV) Hr president, volinik, tahan alustada tänusõnadega raportöörile, kes on teinud erakordselt head eeltööd ning tuli lisaks suurepäraselt toime eri poliitiliste fraktsioonide vaheliste läbirääkimiste korraldamisega.

Nagu keegi varem ütles, on tegemist suure väljakutsega. Mitte ähvarduse, vaid väljakutsega Euroopa Liidule. Ma püüan piirduda raportööri raporti struktuuri moodustava kolme peamise valdkonnaga.

Kõigepealt sündimuse tase. Euroopas on liiga madal sündimus, mis minu arvates tuleneb suures osas ebapädevate poliitiliste otsuste tegemisest. See on seotud meeste ja naiste soovi ja vajadusega osaleda tööturul ning samas nende sooviga olla lapsevanemad ja lapsi saada. Meil tuleb julgustada selle kombinatsiooni kasutamist liikmesriikides, nii et vanemad, nii mehed kui ka naised – ja see on väga oluline – saaksid ühendada vanemaks olemise ja tööelu. See tähendab vanemaks olemise hüvitamist lähtuvalt töötamisest saamata jäänud tulust, mis võimaldab inimestel koju jääda ilma et see põhjustaks neile rahalist kahju.

Teiseks on meil tarvis laiendada kvaliteetset lastehooldust. Meil on pikk tee minna. Me oleme küll seadnud sihteesmärgid, kuid neile eesmärkidele vastavad vaid vähesed liikmesriigid.

See puudutab samuti eakaid inimesi tööturul. On paradoksaalne, et me astume tööellu hiljem ja lahkume sealt varem. Me peame looma tingimused ja erinevad töötervishoiu ja tööohutuse ning võimaliku täiendõppe alased meetmed ning pakkuma välja paindlikud lahendused tööelu ja pensioniea vahelise ala katmiseks, et lapsevanemad saaksid tööd jätkata.

Lõpuks rändest. Me vajame oma heaoluühiskonna arendamiseks ja alalhoidmiseks mujalt maailmast meie ühiskonda saabuvaid inimesi. Seepärast tuleb meil luua integratsioonipoliitika, mille kohaselt nad integreeritakse meie ühiskonda, mitte ei heideta kõrvale. Meil tuleb seda poliitikat toetada, kuna see pole vastuolus meie heaoluühiskonnaga. Vastupidi – see on heaoluühiskonna eeltingimus.

  Elizabeth Lynne, fraktsiooni ALDE nimel. – Hr president, see on olnud raske raport. Kahjuks on olnud väga vähe aega mõnes küsimuses kompromissi või sisulise aruteluni jõudmiseks – sellest ka suur muudatuste hulk.

Kuid ma olen siiski rahul suure osaga sellest, mida me oleme saavutanud, nagu näiteks vajadus lahendada eakate väärkohtlemise küsimus. Eakate inimeste regulaarse füüsilise, rahalise, emotsionaalse ja muul viisil väärkohtlemisega tuleb tegeleda esimesel võimalusel. Viimaste andmete kohaselt on üle 10% eakatest inimestest kannatanud väärkohtlemise all, mis on murettekitav protsent. Seepärast tervitan ma komisjoni kavatsust esitada teatis antud küsimuse kohta. Kuid meil tuleb teha veelgi rohkem. Ka liikmesriigid peavad töötama selle suunas, et tagada kõigi eakate sõltumatus, tasuta isikuhooldus, elukestev õpe ja vältida nende tööalast diskrimineerimist. See tähendab muidugi 2000 tööhõivedirektiivi täielikku rakendamist ja selle edasiarendamist.

Meil tuleb töötada selles suunas, et vältida töötajate töölt väljasurumist 50., 55. või 65. eluaasta täitumisel. Seadusjärgse pensioni meelevaldselt kehtestatud iga tuleb tühistada, tagades samas liikmesriigi tasandil kehtestatud kohustusliku pensioniea. Nende kahe vahel on väga selge erinevus. Siis on inimestel võimalus valida töö lõpetamise ja pensionile jäämise või töö jätkamise ja kas pensioni vastuvõtmise või selle tagasilükkamise vahel selle ajani, kuni nad otsustavad töölt lahkuda. Kahjuks ei õnnestunud mul selles osas konsensust saavutada ning seetõttu nimetatud punkti raportis ei sisaldu, kuid ma usun, et liikmesriike tuleb julgustada seda edaspidi käsitlema.

Ma olen oma fraktsiooni nimel esitanud mitmed parandused, mida teised liikmed loodetavasti toetavad, kuid enamik selles aruandes käsitletud küsimusi peaksid jääma liikmesriikide pädevusse. Ometi saame meil palju teha parimate praktikate vahetamise osas.

  Jan Tadeusz Masiel, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Hr president, nagu raportöör õigesti märgib, sõltub demograafiline olukord loomulikust iibest, keskmisest oodatavast elueast ja rändevoogudest. Lisaksin sellele dünaamikale veel neljanda elemendi, nimelt inimestevahelised suhted ja neid mõjutav poliitiline tahe.

Inimene on eriti nõudlik ja keeruline loom, kes ei paljune lihtsalt siis, kui selleks on õige aeg, vaid vajab lisaks sobivaid ja nõuetekohaseid tingimusi. 20. sajand, eriti Teise maailmasõja järgsed aastad ei andnud inimkonnale just erilist optimismi ja soovi järglasi tuua. Maailm ei tundunud laste saamiseks piisavalt huvitav.

Nüüd, mil me mõistame Euroopa tuleviku pessimistliku demograafilise pildi põhjuseid, on täna lõpuks saabunud aeg hakata olukorda parandama. Nagu aruandest selgub, ei ole sisseränne sellele probleemile piisav lahendus. Eelkõige tuleb meil luua eurooplastele meelepärased tingimused, mis pakuksid motivatsiooni loomuliku iibe kiirendamiseks. Ma toetan kõiki aruandes välja pakutud lahendusi ning rõhutaksin neist kahte.

Perele ja eriti naistele, kes mitte üksnes ei pühenda oma aega emaks olemisele, vaid hoolitsevad ka haigete ja eakate pereliikmete eest, tuleb pöörata ohtralt tähelepanu, nii nagu ei kunagi varem. Selle töö tegemiseks on vaja luua spetsiaalne tasustatud ametikoht. Peale selle peab igal lapsel ema tööle naasmise ajaks olema kindel koht lastesõimes ja lasteaias.

Lõpuks on demograafia probleem muuhulgas ka poliitiline ning meie oleme poliitikud; meie võimuses on asjade praegust kehva seisu parandada.

  Ilda Figueiredo, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (PT) On tõsi, et ELi liikmesriikide rahvastikus toimuvad arvestatavad demograafilised muutused, kuid analüüsis ei piisa sellest, kui öelda, et sündimus langeb ja rahvastik vananeb. Analüüsi tuleb edasi arendada, otsida põhjuseid ja osutada meetmetele, mis ei ohusta inimkonna progressi ja kõike, mida ühiskond tänaseks saavutanud on.

Seetõttu ei tohi me ohustada saavutatud arengut sellega, et rakendame teadusliku progressi inimeste elutingimuste parandamiseks ennetava meditsiini, parema tervishoiu, toitumise ja eluaseme, lühema tööpäeva ning emade, isade ja laste toetamise tagamisega, mille tulemuseks on pidev keskmise eluea kasv.

Riiklike poliitikate olemasolu peamistes sotsiaalvaldkondades, eriti üldsusele avatud ühiskondlikud teenused, eelkõige tervishoiu ja hariduse valdkonnas, on andnud otsustava panuse. Samuti on väga tähis, et töötajate töökorralduse ja tööajaga seotud saavutused, parem tervishoid ja ohutus töökohal ning tööpauside ja puhkuste, korraliku palga ja turvalise töökoha parem tagamine on talletatud riigi õiguses.

Kuid aina ulatuslikumad neoliberaalsed poliitikad, mille olulisteks instrumentideks on Lissaboni strateegia, stabiilsuse ja kasvu pakt ning Euroopa Keskpanga suunised, on viinud avalike teenuste liberaliseerimise ja privatiseerimiseni ning ajutise tööhõive suurenemiseni, mis mõjutab eriti naisi. Pensioniea kasv muudab noorte jaoks õigusi tagava töökoha leidmise veelgi raskemaks, samuti on muutunud keerulisemaks juurdepääs avalikele teenustele ning korraliku elukoha leidmine.

Kõik need tegurid soodustavad sündimuse vähenemist. Sellest meie tungiv vajadus poliitika muutmiseks. Seetõttu ongi meil vaja asendada Lissaboni strateegia Euroopa solidaarsuse ja säästva arengu strateegiaga, mis avab Euroopa jaoks uued horisondid, korralikud töövõimalused, eriti naiste ja noorte jaoks, lühemad tööpäevad ilma töötasu vähendamiseta, paremad palgad ja diskrimineerimise lõpetamise, eriti naiste palkade osas, suurema majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse, adekvaatse kaitse ning riikliku universaalse sotsiaalkindlustuse, mis garanteerib kõrgema elukvaliteedi ning suurema sotsiaalse õigluse.

Sellest tuleneb ka tungiv vajadus luua rohkem ja taskukohasemaid lasteasutusi ja hooldusasutusi ning muuta riiklik alusharidus kõigile tasuta kättesaadavaks, aidates nii kaasa heade töötingimuste loomisele, mis võimaldavad ühendada töö- ja pereelu. See omakorda nõuab stabiilset keskkonda ja tööaega ning austust emade ja isade ühiskondliku rolli suhtes.

Seetõttu on vaja eraldada suuremad eelarvelised vahendid vähemarenenud riikidele ning seepärast tuleb liikmesriikidel kiiresti ratifitseerida ja kohaldada ÜRO konventsiooni võõrtöötajate perekondade taasühendamise kohta.

  Kathy Sinnott, fraktsiooni IND/DEM nimel. – Hr president, see on raport demograafiliseks muutuseks ettevalmistuste tegemise kohta. Kas see tähendab, et me anname alla ning aktsepteerime 2005. aasta rohelises raamatus esitatud hirmutavat prognoosi?

Selle raamatu ilmumisel nägime selles võimalust muutuseks. Muuhulgas tahtsime me leida viisi, kuidas võimaldada naistel saada nii palju lapsi, kui nad soovivad. Kas anname nüüd alla?

Meie poliitika paneb aluse sündimuse tõstmise soovile. Meie konkurentsistrateegia põhineb kasvaval tarbimisel. Ometi võib tarbijaõiguslus olla takistus laste saamisel. Suur tarbimine õpetab meile isekust. Vaadake reklaame. Hellita ennast; võida kõik; osta.

Enamiku inimeste jaoks tähendab laste saamine ja perekond risti vastupidist. See nõuab isetust, jagamist ja teiste esikohale seadmist. Tarbijateks muutudes küsime me endalt aina rohkem, kas me saame endale last lubada? Ning me võrdleme lapsele tehtavaid kulutusi ühiskondlikus elus edasijõudmiseks või auto või maja soetamiseks või puhkusel käimiseks tehtavate kulutustega. Laps jääb sageli kaotajaks, kuna potentsiaalsed vanemad ütlevad kas „tänan, ei,” või „mitte veel”.

Muidugi tuleb meil käsitleda viljatust. Kuid võttes arvesse, et Euroopas tehakse igal aastal rohkem kui neli miljonit aborti, siis ei saa me öelda, et langeva sündimuse põhjuseks oleks eelkõige viljatus.

Ma palusin oma praktikandil seda aruannet lugeda ning ta tegi huvitava märkuse. Kus on mehed? Kui me tahame rääkida soolisest võrdõiguslikkusest ja demograafiast, siis tuleb meil rääkida sellest, et laste kasvatamise eest vastutavad võrdselt ja täielikult mõlemast soost vanemad. Naiste osa on rõhutatud mitmel mõjuval põhjusel. Kuid kas me oleme jõudnud piirini, kus mehed on kõrvale jäänud? Lapse kasvatamine on tohutu ülesanne. Kuigi me peame abistama üksikemasid ja nende lapsi nii palju kui võimalik, ei suuda riik siiski asendada hoolivat, toetavat ja kui nii võib öelda, kaitsvat isa.

Paljud naised ei taha emaks saada, kui isa lapse kasvatamises ei osale. Turvatunne on emaduse juures tähtis, kuid rahaline kindlus pole veel kõik. Me peame julgustama emotsionaalset keskkonda, mis soodustaks laste saamist. Meie kultuur peaks julgustama mehi ette astuma.

Laste saamine on eelkõige seotud meie kõige lähedasemate suhetega ning seepärast ei ole sündimuse tõstmiseks suuremast lasteasutuste hulgast mingit abi, kuigi see tuleb kasuks naiste tööle naasmisel. Meie demograafilise kriisi parandamiseks tuleb meil taastada inimsuhete terviklikkus. Meil tuleb kasvatada usaldust, kannatlikkust, truudust ja armastust. Vaid sellises atmosfääris saavad mehed ja naised end perekonna alustamiseks piisavalt õnneliku ja kindlana tunda ning sellist pere ja pereelu toetades kasvab sündimus ja Euroopa ärkab taas ellu.

  Thomas Mann (PPE-DE). – (DE) Hr president, Euroopa Liit seisab rohkem kui kunagi varem demograafilise muutuse ees. Aastaks 2030 on meil puudu rohkem kui 20 miljonit tööealist inimest. Ühe pensionäri eest tuleb maksta kahel töötajal. Hea uudis on see, et inimesed elavad kauem ning tänapäeva eakad inimesed on varasemate põlvkondadega võrreldes tervemad. Halb uudis on see, et noorem põlvkond on liiga väikesearvuline ning sellel on dramaatilised tagajärjed linnaplaneerimisele, eluruumide ehitamisele, haridussüsteemile ja töökorraldusele.

Liikmesriikides on vaja luua peresõbralikum keskkond, suurem valik lapsehoiuvõimalusi, rohkem töökoha tagatud päevakeskusi, paremad võimalused töö ja pereelu ühitamiseks, naiste suurem osalus tööelus, rohkem osalise tööajaga töökohti vanematele ja tagatud töökoht pärast laste kasvatamist. Me vajame eelkõige stabiilseid võimalusi karjääri edendamiseks ja piisavat sissetulekut, kuna need aitavad inimestel otsustada lapse saamise või sellest loobumise üle.

Meil tuleb samuti oluliselt suurendada inimestesse tehtavaid investeeringuid, et parandada üld- ja erialase hariduse taset. Elukestva õppe programmidest ei peaks kasu saama mitte ainult noored, vaid ka eakamad inimesed, kes tahavad töötada kauem, suudavad suure töökoormusega toime tulla ning on kõrge kvalifikatsiooniga ja motiveeritud.

Me ei tohiks pr Castexi omaalgatuslikult raportilt liiga paljut oodata. Sotsiaalsete üldhuviteenuste õiguslik staatus jääb vastuoluliseks. Me oleme vastu kogu ELi hõlmavale raamdirektiivile või siduvatele määrustele. Lisaks sellele ei tohiks vabatahtlikul alusel kehtestatud tööandja pensioniskeemi koormata täiendavate kohustustega nagu näiteks perepoliitikat puudutavad kriteeriumid. See on seotud sotsiaalkindlustuse ja maksude küsimusega ning kujutab seega liikmesriikide jaoks klassikalist probleemi.

Need Euroopa Rahvapartei (kristlikud demokraadid) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni poolt esitatud kaalutlused ja muudatusettepanekud on teinud raporti mahukamaks. See raport võimaldab ulatuslikku arutelu dramaatiliste demograafiliste muutuste tagajärgede üle.

  Alejandro Cercas (PSE). – (ES) Hr president, volinik, tänan teid väga sellel väga huvitaval arutelul osalemise eest. Tahaksin samuti tänada pr Castexit selle raporti koostamise eest ja võimaluse eest laskuda sügavamasse arutellu, mis on meile suureks abiks.

Komisjoni selline teatis ja arutelu on suureks abiks sellises riigis, nagu minu koduriik Hispaania, kus toimub demograafiline kriis, mis võib olla tõsisem kui Euroopa Liidus keskmiselt, kuna tegemist on pigem sügavalt juurdunud struktuurse probleemi kui lühiajalise olukorraga ning see teatis ja arutelu eraldavad probleemi riiklikust poliitilisest arutelust ning muudavad selle palju laiaulatuslikumaks, suurendades analüüsivõimet ja võimalikke vastuseid.

Tõepoolest, nagu volinik ütles, seisame me probleemi ees, kuid meile on antud ka võimalus sellest üle saada. Üks võimalusi on tegeleda lisaks selle probleemi tagajärgedele – eakate inimeste suuremale osakaalule Euroopas, vananeva Euroopaga – ka selle põhjustega.

Me peame hoidma ära Euroopa vananemise, kuna me ei saa vältida eakate inimeste arvu tõusu: teadus ja meditsiin on meid praegusesse olukorda toonud ning progress jätkub. Nagu teised liikmed on öelnud, seisneb probleem selles, et me vajame sündimuse poliitikat, demograafia poliitikat ning me vajame, et Euroopas oleks lapsi. Meil tuleb tegeleda kõigi valdkondadega, kuid meil tuleb samas mõista, et see on tõsine ja peenekoeline probleem ning kui me selle lahendamiseks praegu midagi ette ei võta, siis anname me selle edasi tulevastele põlvkondadele.

Mina kuulun nende hulka, kes usuvad, et Euroopa ühiskondlik mudel pole mitte probleem, vaid hoopis lahendus.

Euroopa vananemine ja madal sündimus avaldaksid veelgi tõsisemat mõju, kui poleks meie sotsiaalsüsteemi. Teised ühiskonnad, nagu näiteks Hiina, mis võivad peagi saada väga sarnase kogemuse osaliseks, maksavad tõhusa, intelligentse ja ratsionaalse ühiskonnamudeli puudumise eest veelgi kallimat hinda.

Lühidalt öeldes seisneb probleem selles, et muutus on vältimatu ning meil tuleb muutuda. Meie sotsiaalne süsteem võib muuta meetodeid, muutmata seejuures oma väärtusi. Minu arvates on peamisteks küsimusteks solidaarsus, pere- ja tööelu ühitamine (et anda peredele uusi võimalusi uue põlvkonna loomiseks), sisserändajate käsitlemine mitte ühiskonnale negatiivse koormana, vaid fenomenina, mis integreerimise korral aitab meil selle probleemiga toime tulla. Lõpuks on vaja korraldada suur solidaarsuspõhimõttest lähtuv arutelu naiste rolli kohta meie ühiskonnas.

(Aplaus)

  Siiri Oviir (ALDE). – (ET) Volinik, härra president, daamid ja härrad, keskmine sündimus Euroopas on täna 1,5, ent see tähendab, et elanikkond ei kasva. Liikmesriigid on uurinud olukorda ja nende uurimused näitavad et inimesed soovivad keskmiselt kahte või kolme last. On selge, et inimeste soovid ja tegelikkus ei kattu.

On 21. sajand ning perenaise ja laste eest hoolitseja roll ei rahulda naisi enam ammu. Nad on haritud, nad soovivad töötada ja karjääri teha; nende töine sissetulek pakub paremat elustandardit nende peredele. Siiski peame me olema võimelised mõjutama sündivust ning looma olukorda, milles perekonna poolt soovitud laste arv saab reaalsuseks. Meie perekonnad vajavad kindlustunnet, et lapse sünd ei sega karjääri, teiste sõnadega on vaja paremat tasakaalu töö ja perekonna vahel nii emadele kui ka isadele.

Vanematel peab olema kindlustunne, et nad on suutelised oma lastele andma hea hariduse ja oskused oma huvide saavutamiseks – kui vaja, riigi materiaalse abiga. Ilma selle kindlustundeta inimesed lapsi ei muretse. Sisseränne elanikkonna suurendamise vahendina on naiivne tee, mida mööda minna. See on ainult osaline, lühiajaline lahendus. Me peaksime pöörama rohkem tähelepanu innovatsioonile, mitte sisserändele.

Aeg ei luba meil rääkida kõigist faktoritest, kuid ma sooviksin rõhutada, et demograafiline olukord sõltub suuresti otsustest ja õigusnormidest, mis on meil olemas alates töö- ja perekonnaõiguse valdkonnas, lõpetades keskkonna ja rahvusliku julgeoleku valdkonnaga.

Kokkuvõtteks sooviksin ma tänada proua Castexit tähtsa raporti eest, mis sisaldab palju naiselikku empaatiat.

  Ewa Tomaszewska (UEN). – (PL) Hr president, resolutsiooni projekt juhib veelkord tähelepanu Euroopa ees seisvale demograafilisele ohule. Vastutus meie mandri tuleviku ning selle sotsiaalse ja majandusliku arengu eest nõuab teemale erilise tähelepanu pööramist. Keskmine sündimusnäitaja 1,5 on liiga madal. Põlvkondade vahetumise tagamiseks peab see näitaja olema suurem kui 2,15.

Praeguste ohtude tekkimisele on kahtlemata kaasa aidanud lastetu või vähese laste arvuga peremudeli toetamine, pereelu tingimused, mis ei taga korralikku ja stabiilset majanduslikku olukorda (töötuse ja madala tööhõivestandardi mõju tulemus, eriti selles osas, mis puudutab tööhõive kestust) ning naiste emaksolemise eest karistamine pensioniskeemide abil. Ühiskonna vananemine, mille peamiseks põhjuseks on pikem eluiga, mida muidu käsitletakse positiivse fenomenina, kuid ka tööga hõivatud inimeste ja pensionäride arvu halb suhe, tekitab pensionisüsteemi jaoks suuri finantsprobleeme. Sellises olukorras tuleb astuda samme muudatuste tegemiseks.

Paraku ei ole ma nõus raportis sisalduva veendumusega, nagu saaks seda probleemi lahendada rände abil. Poolas Turumajanduse instituudi poolt läbi viidud uurimus näitab, et sellisel meetodil elanikkonna suurendamine moodustab vaevalt 2-3%, mis on liiga vähe. Selle meetodiga kaasnevad ka sotsiaalsed probleemid nagu näha Taanis, Prantsusmaal ja Saksamaal. Integratsiooniprotsess võtab kaua aega.

Siinkohal tahaksin juhtida teie tähelepanu raportis toodud ettepanekutele seoses majandusmigrantide perekondadega. Minu esitatud ettepanekute põhjuseks on ebatäpne perekonna määratlus, s.t kas mõeldakse perekonda väljarännanu sünniriigi või väljarännanu vastuvõtjariigi seaduse tähenduses. Ma olen eriti mures võimaliku polügaamia ja sellest tulenevate õiguslike ja majanduslike tagajärgede pärast juhul, kui neile perekondadele tehakse kättesaadavaks sotsiaalteenused. Ma tahaksin ka ...

(President katkestab kõneleja.)

  Bernard Wojciechowski (IND/DEM). – Hr president, sõna „integratsioon” on raportis kasutatud 24 korral. Välja pakutud sisserändajate integratsioon riigi maksumaksja taskust ei ole arvestanud ühe olulise aspektiga, nimelt religiooni ja ühiskondliku korraga. Sotsialistliku päritoluga ilmalikud militaristid väldivad seda teemat vaatamata moslemite arvu kiirele kasvule.

2025. aastaks on üks kolmest Lääne-Euroopas elavast inimesest moslem. Canterbury peapiiskop tegi hiljuti ettepaneku, et Euroopa peaks võtma omaks sharia seaduse, mida president ja parlament nimetaksid ilmselt „mitmekultuurilisuseks”. See tõstab esiplaanile segase arutelu mandrile saabuvate uute sisserändajate integreerimise ja assimileerimise viiside ja võimaluste kohta.

Kas assimilatsioon tähendab, et sisserändajad peaksid sulanduma Euroopa ühiskonda või tähendab see seda, et nad peaksid ühinema vanade Euroopa rahvaste järeltulijatega, et luua mingit tüüpi uus Euroopa inimene? Või on ühise ühiskonna loomine kas võimatu või soovimatu?

Kuigi Euroopas on alati olnud erinevaid kultuure, on seal alati domineerinud kristlik kultuur või n-ö ühiskondlik kord, mida on jaganud enamik inimesi sõltumata nende identiteedist. Peaaegu 20 sajandi jooksul on see tsivilisatsioon olnud Euroopa pärandi keskne ja püsiv osa. Me peame endalt küsima: kas Euroopa oleks omandanud praeguse kuju, kui seitsmendal ja kaheksandal sajandil oleks iidne Rooma vallutatud ja asustatud mitte kristlaste, vaid moslemite või teiste kultuuride esindajate poolt? Lihtne vastus on ei. See poleks Euroopa. See oleks Egiptus või Liibüa.

Õnneks leidub inimesi, kes ei aktsepteeri kultuuriväärtusi sharia kattevarjuna. Religiooni tuleks kaitsta riigi – eriti Euroopa riigi eest. Jagatud Euroopa projektis saab teisi religioone integreerida vaid kristlus, kuna see tunnustab seda, mida ilmalikud ideoloogiad teha ei saa. Ma usun, et Euroopa suudab seda ning eurooplased peaksid end taas pühendama kristlikule kultuurile ja traditsioonilistele väärtustele nagu vabadus, võrdsus, seaduslikkus ja isikuõigused, mida kõik Euroopa rahvad on üle 20 sajandi omaks pidanud ning mis on olnud õitsengu ja moraalse juhatuse allikaks maailmas.

Raport ei saa integreerida kedagi ega midagi. See sümboliseerib elavat surnut. Sellega võib luua terve mandritäie zombisid, kellel pole aimugi oma rahvuslikust identiteedist.

  José Albino Silva Peneda (PPE-DE). – (PT) Hr president, volinik, daamid ja härrad, kasvav keskmine oodatav eluiga ja pidevalt langev sündimus tähendavad, et tänane Euroopa demograafiline hõivekoormus kasvab 2025. aastaks praeguselt 49%-lt 59%-ni ja 2050. aastaks 77%-ni.

Seega seisab Euroopa Liit pretsedenditu probleemi ees, kuna Euroopa linnades tekib tulevikus väga suur osa eakaid inimesi ning seetõttu on ühiskond tänasest väga erinev.

See tendents tähendab, et ühiskondliku poliitika olulistes aspektides tuleb teha põhjalikud muudatused. Lisaks sotsiaalkindlustusele on tarvis muuta tervishoiu- ja hoolekandeteenuseid, maksupoliitikat, ruumilist planeerimist, sisserännet, turvalisust, kultuuri, turismi, vaba aja veetmise võimalusi jne.

Samuti tuleb uuesti läbi vaadata pensioniskeemide rahastamine, nii et see ei oleks enam peamiselt riigi poolt tagatud ning kui see siiski nii on, siis tuleksid osamaksed peaaegu eranditult palgast.

Arvestades demograafilise muutuse kaugeleulatuvate tagajärgedega, tuleb seda kaaluda avaliku halduse ja sotsiaalse struktuuri seisukohast, mis eeldab kõigi majandus-, kultuuri- ja sotsiaalasutuste mobiliseerimist võetavate meetmete struktuurse analüüsi ja arutelu abil. Selles seisnebki raporti väärtus.

Taas seisame me silmitsi valdkonnaga, mis vajab sotsiaalse dialoogi kiiret tõhustamist; selle küsimusega tegelemiseks polegi teist võimalust.

Ma olen nõus komisjoni väitega, et sündimuse kiire kasv tähendab küsimuse ulatust ja kiireloomulisust arvestades pikaajalise strateegia loomist. See on ainus viis, kuidas võtta ennetavaid meetmeid ning aidata samal ajal Euroopa Liidul haarata võimalustest, mis jäävad sündimuse tõstmise poliitika raamesse.

  Harald Ettl (PSE). – (DE) Hr president, me arutame siin täna raporti üle, milles käsitletakse Euroopa demograafilist tulevikku, kuid me oleme avalikkuse peaaegu täiesti kõrvale jätnud. Raportöör väärib oma aruande eest kiitust, kuna selles käsitletakse meie eksistentsiaalseid ühiskondlikke, poliitilisi ja sotsiaalseid küsimusi. Tulemus peaks kuuluma kõigi nende EP liikmete kohustusliku lugemisvara hulka, kes peituvad igapäevase poliitilise pragmaatika taha ning eiravad tegelikkust.

Raport näitab, kuidas ja kus saaks majanduselu jahenemise ja iga hinna eest esikohal püsimise vastu võidelda sotsiaalse soojusega. Seal on toodud ka arenguprognoos, mis peaks avama meie silmad ja kujundama kaasava ühiskonna poliitilise filosoofia. See on seotud alalises muutumises oleva ning läbivaatamist vajava küsimusega, mida tähendab perekond ning tõsiasjaga, et tänases heal järjel olevas ühiskonnas on laste saamine seotud hirmuga vaesumise ees.

Tööstusettevõtetes – ja see on asjakohane võrdlus – on lapsehoolduspuhkuse vastu need agressiivselt mehelikud juhid, kes pole kunagi osalenud ühiskonnaelus. Peale selle on võimatu kokku arvata seda, kui paljud töösuhted ja töökohad panevad inimesi mõtlema selle üle, kas laste saamine on „taskukohane”.

Raportis loetletud täiendavad meetmed on vajalikud selleks, et muuta demograafilist arengut nii, et sellest võidaksid mõlemad pooled. Üks asi on kindel: homne ühiskond näeb välja hoopis teistsugune. See, kas põlvkondadevaheline konflikt toob kaasa sotsiaal-poliitilise apokalüpsise ning viib võimaliku konfliktini rikaste ja vaeste vahel, sõltub täna siin ja praegu tehtud otsustest ning sellest, kas poliitikud on valmis poliitiliselt mõtlema ja sotsiaalpoliitiliselt tegutsema.

See raport ei ole nagu ebameeldiv ilmaprognoos, millega me võime leppida, teades, et homme võib olukord paremuse poole muutuda. Raport on selge üleskutse meie ühiskonna muutmiseks ja arendamiseks ning eelkõige võimalus parandada meie isiklikku arusaamist ühiskonnast. Tänan veelkord raportööri.

  Jean Marie Beaupuy (ALDE). – (FR) Hr president, volinik, nagu hr Ettl ütles, seisame me väljakutse ees. Kõik meie kaaskodanikud on nüüdseks mõistnud kliimamuutusest tulenevat väljakutset. Vähesed on aru saanud sellest, et demokraatia on samuti väljakutse.

Kuid sellegipoolest, kus on Euroopa demograafilise probleemi kese? Muidugi linnades, kuna linnadesse on koondunud 80% kogu rahvastikust. Milline on peamine probleem linnades elavate kodanike ja linnapeade jaoks, arvestades, et siin on kolleege EP liikmeid, kes on nagu minagi linnapead või aselinnapead?

Lubage mul kasutada kahte näidet. Esmalt majanduslik näide. Kui linnad peavad kas tagama eluaseme suurele elanikkonnale või – nagu mõne Ida-Saksamaa linna puhul – vaatama, kuidas suur osa nende elanikest lahkub, siis tähendab see viimati nimetatud juhul elaniketa maju, tühjade korterite kütmist, tühje koole ning esimesena mainitud juhul 5 miljoni euro eest kooli ehitamist, nagu minu linnas just tehti, või 7 miljoni euro eest uue keskuse ehitamist. Need on näited linnajuhtide tehtud ja linna maksumaksjate kaetud majanduslikest kulutustest.

Kuid see pole üksnes majanduslik väljakutse, see on ka inimlik väljakutse, sest kui me näeme sellises piirkonnas isoleeritud inimesi, vananevat elanikkonda, kui me ei kuule enam tänaval mängivate laste rõõmsaid hõikeid, siis on tegemist inimsuhete probleemiga. Nagu te teate leidub selliseid ameteid, mida keegi ei taha. Mõnes väikelinnas ei leidu torulukkseppa. Minu linnas pole enam meditsiiniõdesid. Meil pole enam piisavalt koduabilisi, mistõttu inimesed peavad ootama. Kahetunnise abi eest saame me vaid ühe tunni abi päevas. See on tõsine inimlik probleem.

Volinik, väljudes kaasliikme pr Castexi esitatud raporti raamest, mille poolt mul on hea meel homme hääletada, palun ma teil linnade elamumajanduse ühenduse esimehena esitada meile eelnõu linnade kohta, mis võimaldaks lähitulevikus koostada graafiku iga linna kohta ning seeläbi paremini mõista ja kontrollida demograafilist olukorda linnades keskmises ja pikemas perspektiivis, et saaks teha otsuseid eluaseme, transpordi, koolide jms. kohta.

  Wojciech Roszkowski (UEN). – (PL) Hr president, kõnealune raport tõendab, et EL ei ole suuteline olukorrale isegi hinnangut andma. Me oleme demograafilise Titanicu pardal ning orkester pole veel mängimist alustanud, ometigi toimub selline olulise tähtsusega arutelu õhtul, kui kohalolijate arv on minimaalne.

ELis on demograafiline kriis. Kuigi raportis räägitakse muutustest, on põhjenduse F väide selgelt vastuolus 1 lõikega. Räägitakse naiste viljatusest, aga kuidas on lood meeste viljatusega? Räägitakse paaride viljatusest, just nagu võiksid homoseksuaalsed paarid viljakad olla. Räägitakse viljatusest, aga ei öelda midagi selle kohta, et Euroopa rahvaarvu kahanemise peamiseks põhjuseks on abort. Viimase 50 aasta jooksul on 27 liikmesriigis tehtud umbes 75 miljonit aborti. Kui neid poleks, siis oleks Euroopa Liidu rahvastik 15% suurem ning kriisi poleks.

ELis räägitakse alati õigustest ja mitte kunagi kohustustest või tulevikuga seotud kohustustest. See tähendab vaid seda, et täiskasvanud elavad läbi teist lapsepõlve. Seepärast olemegi jõudnud kriisini: lapsed ega eakad inimesed järglasi ei saa, kuid ilma järglasteta pole tulevikku.

  Csaba Őry (PPE-DE). – (HU) Tänan teid, hr president. Raport Euroopa demograafilise tuleviku kohta on tähtis raport, kuna selles käsitletakse väga oluliste probleemide lahendamist, nagu näiteks ühiskonna vananemise peatamine, laste saamise soovi suurendamine, töö ja pereelu tasakaalu parandamine, naistele töövõimaluste loomine, eakate eest hoolitsemine, puudustkannatavate isikute abistamine ning pikaajalise suurte sotsiaalhoolekandesüsteemide jätkusuutlikkuse ja rahalise elujõu küsimus.

Nende küsimuste keskmes on perekond, tööjaotus perekonnas, abikaasade samaaegne töötamine, suurema hulga laste eest hoolitsemine ja nende kasvatamine ning jätkuv hoolitsemine eakate ülalpeetavate eest. Kuidas julgustada täiskasvanud pereliikmeid samal ajal töötama ja lapsi saama? Meil tuleb samuti edendada eakate aktiivsust liidu poliitika tasandil, s.t pakkuda atraktiivsemaid üheaegselt pensionil olemise ja töötamise võimalusi, nihutades pensioniiga võimaluse piires veidi kaugemale ning vähendades kaudsete stiimulite kaudu ennetähtaegset vanaduspensioni. Tänan teid väga, hr president.

  Rovana Plumb (PSE). – (RO) Hr president, volinik, kallid kolleegid, Castexi raport on Euroopa tuleviku jaoks väga tähtis ja soovin proua raportööri tänada selle sisu eest.

Korrektne demograafiline poliitika hõlmab põhimõtet: me ei peaks tulevaste põlvkondade ette seadma peaaegu lahendamatuid ülesandeid, võttes arvesse järgmisteks aastakümneteks prognoositud tingimusi. Lühidalt, me peame leidma lahenduse, mida saab kohaldada tänapäeval, aga iseäranis tulevikus.

Euroopal on demograafilisi probleeme terves liidus ning soovin tähelepanu tõmmata asjaolule, et piirkonnas, mida minul on au esindada, on selles valdkonnas teravaid probleeme. Tõepoolest, pikaajalise kommunistliku kogemuse sotsiaalkultuuriline tegelikkus on otseselt mõjustanud demograafilisi protsesse Ida-Euroopa riikides ning Rumeenia on eriline juhtum.

Esmapilgul on vastus demograafilisele väljakutsele lihtne: liikmesriikidel tuleb demograafiapoliitika kiiresti üle vaadata, et kaotada rahvastiku vähenemisest ja demograafilisest vananemisest tulenevad negatiivsed tagajärjed. Kuigi lahendused pole alati nii lihtsad kui küsimused, soovin rõhutada raporti punkti 10 tähtsust, milles nõutakse liikmesriikidelt meetmete võtmist kõrgetasemelise ja taskukohaste hindadega lastehoiuteenuse loomiseks, see tähendab, et vastavalt Barcelona eesmärkidele loovad liikmesriigid aastaks 2010 teenused, mis võimaldavad lastehoidu vähemalt 90%-le kolmeaastastest lastest kuni koolimineku eani ja vähemalt 33%-le alla 3-aastastest lastest. See on helde, kuid samas vajalik eesmärk.

Arvan, et otsese finantsabi osutamine rahalises vormis on vaid hetkeline lahendus, seetõttu tuleks asetada rõhk lapsevanemate toetamisele suhetes tööandjaga ja kõrgetasemelise ja taskukohaste hindadega lapsehoiuteenusele ning haridusele, eesmärgiga tagada tasakaal perekonnaelu ja ametialase elu vahel. Euroopa institutsioonide ja liikmesriikide teadlikkus demograafiapoliitika tähtsusest on hakanud tõusma, kuid see ei ole veel piisav. Esimese sammuna vajame me täpset ülevaadet Euroopa Liidu demograafilise olukorra kohta.

(President katkestab kõneleja)

  Marian Harkin (ALDE). – Hr president, ennekõike sooviksin raportöörile öelda „hästi tehtud”. See on väga laiahaardeline raport ELi ühe põhiprobleemi kohta, milleks on demograafilise väljakutsega tegemine.

Soovin mainida nimelt kahte raportis käsitletud valdkonda: hooldajate, eriti pereliikmest hooldajate, olukord ja pensioniküsimused. Raport meenutab liikmesriikidele hooldajate kontekstis mitmeid ebasoodsaid tingimusi, millega hooldajad kokku puutuvad ning samuti palub hooldajatele osutada suuremat toetust, eriti võimalust töötada paindliku või osalise tööajaga. See aitaks kaasa hooldajate valikute tegemisel ning töö ja perekonnaelu mõistlikku tasakaalu viimisel.

See on tõsine viga

Tõesti, Euroopa Kohtu hiljutine esialgne otsus, mis toetab Ühendkuningriigi hooldaja poolt kohtusse antud juhtumit vallandamisest tööandja usalduse kaotamise tõttu, viitab sellele, et Euroopa Kohus võib mõelda samas suunas.

Raportis rõhutatakse samuti, et meestele ja naistele täieliku ja võrdse võimaluse tagamiseks tööturul osalemiseks mängib olulist rolli abivajajate ligipääs asjakohastele teenustele. See aitab meil saavutada Lissaboni eesmärke. Loomulikult peaksid piisavad teenused olema igal juhul kättesaadavad.

Raport toob samuti selgelt esile hiigelsuure ebavõrdsuse meeste ja naiste ametipensionide vahel. Sageli on selle põhjuseks pausid karjääris, mille naised teevad laste või vanemate sugulaste hooldamiseks. Raport kutsub liikmesriike üles kindlustama, et emaduse, isaduse ja vanemapuhkuse tõttu tekkivad vaheajad töös ei kujuta endast trahvilööki pensioniõiguste arvutamisel.

On otsustava tähendusega, et tänased hooldajad, kellest paljud töötavad 24 tundi päevas ja 7 päeva nädalas, ei kujuneks järgmiseks vanemate ja vaeste inimeste põlvkonnaks. Kindlustamaks, et seda ei juhtu, peavad liikmesriigid tegelema hooldajate pensioniprobleemidega. On täiesti vastuvõtmatu, kui inimestele, kelle kanda on hooldamise koorem, keelataks piisavat pensioni.

  Ryszard Czarnecki (UEN). – (PL) Hr president, kui ma algkoolis käisin, siis oli 100 miljonit eurooplast vanuses 14 aastat või alla selle, nagu minagi. Kui ma saan vanaks, 87 aastaseks, siis on Euroopas 66 miljonit selles vanuses last. Praegu on iga neljas Euroopa kodanik üle 65 aasta vana ja 40 aasta pärast kuulub iga teine eurooplane pensioniealiste rühma.

Pidagem meeles, et need numbrid ei ole ainult kuiv statistika. Ainuüksi see põhjustab avaliku sektori kulutuste ja hüvitiste hiiglasliku kasvu. Euroopas, sealhulgas ka minu riigis, on demograafiline kriis. Kui vaatame tagasi saja aasta taha, siis oli maailma rahvastikust iga kuues või seitsmes eurooplane, kuid 40 aasta pärast elab meie kontinendil vaid iga kahekümnes inimene maailma rahvastikust.

Mida me siis peaksime tegema? Edendama emadust, looma majanduslikke stiimuleid laste saamiseks, sealhulgas maksukärped, toetama suurperesid, kuid üks, mida me kindlasti peame tegema, on viljatuse ravimine. Tänapäeval me kaebleme ja jõuame välja jutuni sisserändajate probleemist, kuid nende raskuste allikaks on Euroopa rahvaste demograafiline suundumus.

  Miroslav Mikolášik (PPE-DE). – (SK) Hr president, volinik, ma pean murettekitavaks, et nüüdseks on sündimus langenud juba hulk aastaid ja näitajad viitavad sellele, et 2050. aastaks on Euroopa Liidu rahvastiku struktuur muutunud. Euroopa Liidu rahvastik ainult ei vanane täies ulatuses, vaid saabub ka puudus tööealistest inimestest. Selle tulemusel kaotab liit konkurentsivõime võrreldes märkimisväärse demograafilise kasvuga piirkondadega.

Demograafiline tasakaalutus võib siis mõju avaldada sotsiaalhoolekande rahastamisele ja pensionisüsteemidele. Siiski ei ole selles olukorras midagi uut ja praegused ebasoodsad demograafilised muutused sunnivad meid esitama tähtsaid küsimusi; muutustele lahendusi otsides peame analüüsima nende põhjuseid ja tagajärgi. Minu arvates on selle demograafilise talve üks peamisi põhjuseid vaenulikud tingimused ja suundumused, mis püüavad nõrgestada tavapärast mehest ja naisest koosnevat perekondlikku üksust, emaduse rolli naise elus, mehe rolli laste isana, majanduslikke ja sotsiaalseid hüvitisi paljulapselistele peredele jne.

Isana ja meditsiinidoktorina tervitan neid raporti alajaotusi, mis kõnelevad emaduse kaitsmisest, sotsiaalmajandusliku toetuse osutamisest peredele ja tegevustest, mis võimaldavad meestel ja naistel paremini ühitada pere- ja tööelu. Samuti nõustun ma pragmaatilise ja mõistuspärase lähenemisega sisserändepoliitikale. Soovin vaid mainida seda, et minu arvates tähendab mõistuspärane sisserändepoliitika nende ametikohtade täitmist, mis on ELi liikmesriikides pikka aega olnud ilma töötajateta. See on nimelt see valdkond, kus me vajame hästi läbimõeldud ja hästi ettevalmistatud Euroopa poliitikat. Kui kasutada niinimetatud sinise kaardi süsteemi, siis peab Euroopa sisserändeprotsessi osana valima ainult kvalifitseeritud inimesi, kes on võimelised töötama neil ametikohtadel, millest meie tööjõuturul on puudus.

Minu arvates on teine positiivne aspekt viljatutele paaridele adopteerimisvõimaluse andmine ja kasuperedele heade tingimuste loomine. (Ma hakkan lõpetama). Siiski ei nõustu ma viljatuse ravimise eesmärgil kunstliku viljastamise propageerimisega, kuna …

  Joel Hasse Ferreira (PSE). – (PT) Hr president, volinik, daamid ja härrad, Euroopa demograafilise tuleviku küsimus on sellelt parlamendilt pälvinud märkimisväärset tähelepanu. Lissabonis toetasin ma koos kolleegi Edite Estrela’ga Bushill-Matthews’i raporti arutelu ajal avalikku kuulamist demograafia ja põlvkondade vahelise solidaarsuse küsimuses. Pr Castexi raport, mille eest ma teda õnnitlen, käsitleb avaramat perspektiivi – Euroopa demograafilist tulevikku.

Väljakutsed solidaarsusele ei ole ainult põlvkondadevahelised, vaid puudutavad ka erinevaid piirkondi ning hõlmavad sisserändajate sulandumist ühiskonda, inimressursi haldamise poliitikaid ja loomulikult väljakutset rahvastiku taastootmisele.

Daamid ja härrad, selline rahvastiku taastootmine hõlmab arvestamist lastehoiuasutuste tähtsusega, mis kergendab lapsevanematel tööturule sisenemist ja aitab võidelda vaesusega, eriti puudutab see üksikvanemaga perekondi.

Siiski on samuti oluline arvesse võtta, et selles ja ka teistes valdkondades Barcelonas asjakohaselt püstitatud eesmärgid on mitmetes riikides senini saavutamata; rõhutaksin naiste suuremat osalemist tööelus ja üle 50 aastaste isikute tööhõive toetamist.

Maksustamise seisukohalt vaadates on tähtis, et liikmesriigid kaaluksid võimalust edendada tõhusaid meetmeid sündimuse tõstmiseks, et vähendada rahalisi kitsendusi, mis sunnivad loobuma suurema arvu laste sünnitamisest.

Väljendugem selgesti – on siiski tähtis, et töötajatel oleks võimalus, kui nad seda soovivad, jätkata oma tööelu iga liikmesriigi olemasoleva õigustiku raames, kuid õigus pensionile vastavas seaduslikus pensionieas peab olema tagatud. Loomulikult on põhimõtteks töötada sotsiaalse kaitse süsteemide jätkusuutlikkuse suunas.

Euroopa tulevik rahvastiku seisukohalt on paljuski seotud sisserändega lõunast, seetõttu tuleks haridussüsteeme kohaldada sisserändajate ja nende perekondade vajadustest lähtuvalt, et nad saaksid tunda end eri ELi liikmesriikides õnneliku ja rahulolevana.

Kokkuvõtteks: Euroopa demograafiline tulevik sõltub ka meist, Euroopa Parlamendist. Olen kindel, et me oleme oma ülesannete kõrgusel.

  Zdzisław Zbigniew Podkański (UEN). – (PL) Euroopa demograafiline tulevik on pikaajaline probleem. Euroopa vananeb kiiresti. Meid ohustab tööealise elanikkonna vähenemine, majandusliku konkurentsivõime langus, sotsiaalhoolekande rahastamise vähenemine ja raskused pensionisüsteemide tasakaalus hoidmisel.

Euroopa Liidu ulatuslik laienemine ja sisseränne uutest liikmesriikidest parema sissetuleku otsinguil vanadesse liikmesriikidesse on Lääne-Euroopas seda probleemi kergendanud, kuid mitte seda lahendanud. Euroopa vananemisprotsess jätkub ja on vaja otsustavalt tegutseda muuhulgas ka järgmistes valdkondades: inimõiguste kaitse ja tööhõiveõiguse kaitse, perekeskse poliitika edendamine, arstiabi ja sotsiaalabi, inimressursi haldamise parendamine, millesse peavad olema kaasatud ka sisserändajad. Need sammud toovad soovitud tulemuse seni, kuni üleilmastumise protsessid ei hävita inimkonda ja perekonda ning seni, kuni tegelikult on suurimaks väärtuseks inimene ja mitte raha.

  Anna Záborská (PPE-DE). – (SK) Euroopa on silmitsi märkimisväärselt negatiivse demograafilise suundumusega, mis viitavad järgmise 50 aasta jooksul liidus aset leidvatele ulatuslikele demograafilistele muutustele. Langev sündimus, rahvastiku järkjärguline vananemine ja väljasuremine on tänase päeva kõige tõsisemad probleemid. Teatavate asjaolude juures on isegi oht Euroopa tsivilisatsiooni lõppemiseks. Me peame tõele silma vaatama, kui arutleme selle olukorra põhjuste üle.

Siin oli mõtlematu lause

Laias laastus viimase 50 aasta jooksul on kunstlikult esilekutsutud abortide tõttu jäänud sündimata kümned miljonid Euroopa elanikud. Noori inimesi ei ole kasvatatud seksuaalselt vastutustundlikult käituma; seksuaalne vabadus on tänapäeva ühiskonna tüüpiline tunnusjoon. Viimase 50 aasta jooksul on samuti suurenenud purunenud abielude arv, lahutused, poolikud perekonnad ning on üha rohkem ja rohkem väljaspool abielu sündinud lapsi. Lisagem siia lapse kohutav alaväärtustamine: näiteks, millise protsendi võib ettevõtja iga-aastasest maksustatavast tulust maha arvata ühe või kahe sõiduauto kuludest lähtuvalt ja kui palju lapse kasvatamise kuludest saab lapsevanem maha arvata? Meie sotsiaalpoliitika väärtustab neid, kellel on mõned lapsed või pole ühtegi ja keskendub peamiselt nende tööalasele karjäärile. Meie sotsiaalpoliitika sunnib paljulapselisi perekondi vaesusesse ja sõltuvusse riigi hüvitistest. Riik on peamine, otsustav organ, mis tegeleb määramise ja ümberjagamisega ning põlvkondade vahelise solidaarsuse püüdlemisega maksunduse ja sotsiaalvaldkonna õigusaktide abil. Meedia ja ühiskond asetab naised enneolematu surve alla, pannes nad uskuma, et ainult ametikohustuste raames tehtaval tööl on mingi väärtus ja eesmärk. Laste sünnitamist ja kasvatamist nähakse endiselt hädavajaliku pahena. Emadusel ei ole praktiliselt mingit väärtust. Raha keeles rääkides ei väljendu selle väärtus isegi miinimumpalgas.

Kindlasti on ka teisi põhjuseid, kuid ülalmainitud on need, mis on hävitanud Euroopa demograafia. Vaid nende põhjuste kõrvaldamisega saame muuta Euroopa uuesti tuleviku ja lootuse kontinendiks, sest ilma lasteta kontinent on tulevikuta kontinent.

  Edite Estrela (PSE). – (PT) Hr president, volinik, soovin alustada pr Castexi tänamisega suurepärase töö eest.

Demograafiline muutus on Euroopale suureks väljakutseks. Sada aastat tagasi moodustas Euroopa rahvastik 15% maailma rahvastikust. 2050. aastal on see tõenäoliselt ainult 5%. Igal Euroopa Liidu naisel on keskmiselt 1,5 last, mis jääb alla rahvastiku taastootmiseks vajalikule numbrile – keskmiselt 2,1 last.

Olukord on tõsine ja hakkab esile kutsuma negatiivseid tagajärgi majandusele, sotsiaalkindlustussüsteemidele ja ühiskonna koostisele

Seetõttu on vaja tarvitusele võtta meetmed nagu hiljuti Portugalis, kus ületatakse Lissaboni strateegia eesmärgid ning investeeritakse rohkem kui 100 miljonit eurot sõimede ja lasteaedade loomiseks üle kogu riigi. Kõige suuremas puuduses olevatele rasedatele naistele sünnituseelse toetuse määramine, peretoetused sisserändajate lastele, rasedus- ja sünnituspuhkuse pikendamine, üksikvanemaga perede peretoetuse tõstmine 20% võrra, maksusoodustused äriettevõtetele, mis seavad töökohas sisse sõimed või toetavad rahaliselt oma töötajaid laste sõimes hoidmist, emadushüvitise ellukutsumine, riiklik toetus kunstlikule viljastamisele – need on head näited teistele riikidele järgimiseks.

  Marie Panayotopoulos-Cassiotou (PPE-DE). – (EL) Volinik, pole kahtlust, et kõik, mida mu kaasliikmed teile kordavad, ärgitab teid demograafilist probleemi kaasama uue sotsiaalkava kõige põhilisemate küsimuste hulka ja me loodame saada selle teie ettepanekuna 2008. aastaks.

Kavandatud elutsükli-põhise lähenemisega on demograafiline areng seotud vajadusega jälgida ja prognoosida tulevikuks vajalikke oskusi, et luua tööturul tegutsemiseks dünaamiline inimkapital. See on vajalik lootuse ülalhoidmiseks, et suudame säilitada ELi arenguvõime suhtelise eelise.

Ma õnnitlen pr Castexit tema kannatlikkuse puhul niivõrd raske ülesande täitmisel. Me võime tema raportis näha probleemide katkematut ahelat, mis on esitatud kokkuvõtlikus vormis. Horisontaalne tegutsemine viib lahenduseni.

Komisjoni teatise vaimus on esitluses ära toodud probleemid, mis nõuavad tulemuslikku tegevust terves reas sektorites riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasemel. Esmavajaduseks siin, nagu oleme juba korduvalt kuulnud, on mitmekülgse materiaalse ja moraalse perede toetamise abil taastada sugupõlvedevaheline solidaarsus. Sellisest seisukorrast peaksid kõik kasu saama, sõltumata sellest, kas pere elab linnas või ääremaa külas, sõltumata vanusest ja päritolust ning sellest, kas nad on kohalikud või sisserändajad.

Asjaolu, et perekonnad elavad liikmesriigis, peab lubama neil arendada oma võimeid heaolu loomise allikana. Perekonnad on arengu südameks: nad teevad tööd, tarbivad kaupu ja toodavad uusi dünaamilisi liikmeid. Uute perekondade loomiseks on vajalik seadusliku turvalisuse tagamine, poliitika järjepidevuse kindlustamine ja kõige olulisem on aus mõttevahetus avalikus ja erasektoris.

  Corina Creţu (PSE). – (RO) Kallid kolleegid, kõigepealt soovin iseloomustada pr Castexi raporti tähtsust, see on raport, mis käsitleb Euroopa sotsiaalse mudeli tulevikku ning samuti Euroopa Liidu majandusliku kasvu jaoks otsustavat teemat. Samuti soovin tervitada volinik Spidla osavõttu ning tema huvi sotsiaalteemade vastu. Tänan pr Castexit tähelepanu eest, mida ta on pööranud eriti naiste seisundile ja väärikusele, kooskõlas naiste kodanikuõiguste ja vabadustega.

Ma ei pea siin meenutama Rumeenia naiste poolt üle elatud draamasid kommunistlikul perioodil, kui abort oli ebaseaduslik, kõiki neid inimlikke tragöödiaid, mis tulenesid Rumeenia naiste poolt algeliste vahenditega endal esile kutsutud abortidest. Rumeenlasest režissööri Cristian Mungiu film, mis võitis 2007. aastal Cannes’is Kuldse Palmioksa, pakkus tõsielulist pilti sellest rumeenlaste tõeliselt rahvuslikust traumast, olukorrast, millest normaalsel maailmal näib olevat raske aru saada, ma tean.

Ida-Euroopa riigid elasid pärast kommunismi lagunemist üle tõelise demograafilise šoki. Rohkem kui pooleteise aastakümne jooksul oli rahvastiku juurdekasv negatiivne ja nüüd oleme arglikuks tunnistajaks selle olukorra aeglasel muutumisel. Üldiselt, kõigest hoolimata on vaja teha palju asju, et muuta olukorda Euroopa Liidu riikides ja raportis pakutud meetmed tunduvad mulle olevat asjakohased ning riikide valitsused peaksid need vastu võtma ja komisjon neid toetama.

Veel üks vaatepunkt, mida soovin mainida, puudutab pensionisüsteemi. Kogu Euroopas on noorte inimeste tööturule sisenemise vanus ärevusttekitavalt tõusnud, samal ajal, kui pensioniea piir on langenud. Mitmed riigid kurdavad asjaolu üle, et ühelt poolt on neil tööjõu puudus ja teisest küljest, umbes 50-aastased inimesed jäävad pensionile või ei suuda enam leida tööd. Ma hindan raportis pakutud meetmeid ka selle probleemiga tegelemiseks.

  Rumiana Jeleva (PPE-DE). – (BG) Hr eesistuja, kolleegid, Euroopa on maailmas esimene piirkond, mis saab tunda demograafiliste väljakutsete mõju.

Demograafiline areng on kolme teguri tulemus: sündimus, oodatav eluiga ja sisserändevood. Sündimus on viimase kolme kümnendi vältel Euroopa Liidus langenud ja vastupidist tendentsi ei täheldata. Mõnedes liikmesriikides liigub see allapoole, samal ajal kui minu riiki, Bulgaariat, on Euroopa madalaima sündimuse ja kõrgeima suremusega tabanud niinimetatud „demograafiline kokkuvarisemine”.

Samas on oodatav eluiga tõusuteel. See on püsiv trend, mis tulevikus avaldab mõju Euroopa kodanike kõigile majandusliku ja sotsiaalse arengu aspektidele.

Võtame näiteks ülalpidamisvajadusega eakate suhtarvu. Nagu siin välja toodud, on see praegu 1–4. Oodatavalt on see 2050. aastaks 1–2. Kuid isegi tänapäeval on see tundlik suhtarv juba fakt. Taaskord toon näite Bulgaariast, kus pensionäride ja töötavate inimeste suhtarv on juba 1–1,2.

Mis puudutab rändevooge, siis peaksime keskenduma pigem nende tulemuslikule haldamisele kui liigsele kontrollimisele. Me vajame ühenduse ja liikmesriikide paindlikumat sisserändepoliitikat, eriti kolmandatest riikidest saabunute osas. Sisseränne võib olla positiivne osis, kuid see ei ole universaalne ravim olemasolevate demograafiliste probleemide kõigi aspektide lahendamiseks.

Kõik need näited on toodud selgitamaks, et demograafilised väljakutsed on tegelikkus ja me peame nendega tegelema praegu. Me peame muutma väljavaate väljakutsetest võimalusteks. Demograafiliste muutuste kohta tundub olevat palju juttu, kuid vähe tegusid. Seetõttu toetan kindlalt arusaama, et demograafiline areng peab olema horisontaalne poliitiline küsimus, mida süvalaiendatakse ühenduse ning riiklike, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste eri poliitikavaldkondade kaudu.

  Gabriela Creţu (PSE). – (RO) Meil on käes väga hea raport, näib olevat kõik öelnud. Täname neid, kes on selle kallal töötanud. Sellegipoolest lubage mulle ümbersõnastamist, mis ei ole kõnekujund. Meie kui poliitikute üldine eesmärk on korraldada suhteid inimeste ja ühiskonna vahel nii, et me kõik võime elada võimalikult kaua loodusega harmooniliselt. Kui me võtame selle eesmärgi omaks, siis meil ei eksisteeri demograafilist probleemi.

Tegelikult oleme demograafilise uurimise aluseks vaid õigustamatu lihtsustamise ja teadmatuse tõttu iseenda olemusest. Inimeste olukorra hindamiseks rahvastikuna on ka teisi näitajaid, me teame neid. Neid nimetatakse inimarengu indeksiteks. Sellest vaatepunktist kuuluvad Euroopa Liidu riigid enimarenenud riikide tippu, mis on hea. Väljakutseks ei ole mitte muuta demograafilisi käitumisi, vaid tunnistada, et me peame muutma majanduslikku ja sotsiaalset mudelit. See on ülimuslik teiste mudelite suhtes, kuid ei vasta tegelikkusele. See on jätnud kõrvale meie isikliku arengu inimestena. Eksisteerib lõhe meie üldise eesmärgi ning sotsiaalse keskkonna ja majandussuhete korraldamise vahel, deklaratsioonide ja faktide vahel.

Ütleme, et vaja on rohkem sündivaid lapsi. Samal ajal elab 30% Euroopa lastest allpool vaesuspiiri. Me palume naistel rohkem lapsi ilmale tuua, kuid üksikemad kogevad kõige suuremat tõrjutuse ohtu. Tööhõive määr peab tõusma, kuid sotsiaalteenuseid ei peaks rahastama. Me ekspordime probleeme ja tahame importida lahendusi, kuid kodanikkond ei ole turuplats. Probleemi lahendamiseks peame andma majanduslikele ja sotsiaalsetele suhetele inimliku mõõtme. See on suur väljakutse.

ISTUNGIT JUHATAB: ALEJO VIDAL-QUADRAS
Asepresident

  Péter Olajos (PPE-DE). – (HU) Härra president, ma pöördun teie poole ühe demograafilises kriisis oleva piirkonna ja sealse ühe haigeima rahva nimel. Liikmena, kes on vastutav rahvatervise eest, ei jõua ma piisavalt rõhutada, kui tihedalt on meie demograafilised probleemid seotud rahvatervise probleemidega. Minu kodumaal Ungaris sureb enam inimesi vähki kui kusagil mujal Euroopas, ja see aitab samuti kaasa asjaolule, et igal aastal sureb 50% rohkem inimesi kui sünnib.

Castexi raport Euroopa demograafilise tuleviku kohta toob õigesti välja, et uuenemise huvides on vaja välja töötada uus poliitika. Lubage mul tuua üks näide: kui islamimaades kasvab rahvaarv 2005. aastaks 1,3 miljardini, siis Euroopas väheneb see 495 kuni 400 miljonini.

Uus demograafiline poliitika tuleb üles ehitada kahele alusele: perekond kui ühiskonna tähtaim põhiüksus ja terved inimesed. Perekondadele peab olema tagatud toetussüsteem, mis nendes ka tegelikult usaldust tekitab, ja kaitse. Tänapäeval võrdub paljudes liikmesriikides laste saamine vaesusesse sattumisega. Kuid on ka palju häid näiteid. Mõnel maal võtab riik täiendava koorma paljulapseliste perede õlgadelt enda peale. See hea näide tuleb kõikjal ellu viia.

Tervis on elukvaliteedi tingimus. Kodanikes tuleb äratada huvi enda tervisliku seisundi hoidmise vastu. Selleks vajalikku materiaalset külge toetatakse riigi poolt, näiteks kohustuslikud uuringud, tasuta sportimisvõimalused ning kõik, mis puudutab vaimset edendamist nagu terviseharidus ja demograafilised teadlikkus.

Iga liikmesriigi põhiline huvi on demograafilise ja tervise olukorra parandamine. Eriti oluline on see Ungaris, kus rahvastiku arv võib tulevikus langeda alla 10 miljoni, ja kus keskmine eeldatav eluiga on kümme aastat madalam Euroopa keskmisest näitajast. Euroopa tulevik sõltub praegu elavate põlvkondade demograafilisest käitumisest. Valitsuse halvast poliitikast tulenevaid tegematajätmisi on hiljem raske heaks teha.

  Vladimír Maňka (PSE). – (SK) Daamid ja härrad, inimesed Euroopas elavad üha kauem ja kauem. See on positiivne nähtus. Teisest küljest, noorte inimeste arv väheneb pidevalt. Tööealiste inimeste arv hakkab langema lähema kolme või nelja aasta jooksul. Tänasel päeval on suhtarv kolm tööealist inimest ühe pensioniealise inimese kohta; aastaks 2050 on see 1 ja pool tööealist inimest. Kuidas me lahendame probleemi, mida avaldab elanikkonna vananemine majandusele?

Esiteks: peame leidma tööd suuremale arvule inimestele. Traditsiooniline poliitika, kus mehed töötavad ja naised vastutavad perekondlike kohustuste eest, ei ole enam usaldusväärne. Enamik naisi soovib saada emaks ja samuti arendada kutsealast karjääri. Riigi poliitika peab toetama mõlemat soovi. Skandinaaviamaad on siin heaks näiteks. Nende aktiivne tööturupoliitika, kombineerituna lapsi kasvatavate naiste eest parema hoolitsemisega, pakub parimat elukvaliteeti.

Teiseks, me peame reformima sotsiaalhoolekande süsteeme, mis on välja töötatud eakate inimeste ja pensioniikka jõudnud inimeste eest hoolitsemiseks. Kui me ei tee seda sotsiaalsest võrdõiguslikkusest ja solidaarsusest lähtudes, siis jäävad kaotajaks peamiselt eakad inimesed. Pikaajaliste paremate tulemuste saavutamiseks tuleb reformida pensionisüsteeme ja tervishoiusüsteeme ning investeerida heasse tervisesse. Eakad inimesed on kogunud palju teadmisi ja kogemusi ning me peame motiveerima neid jätkama kauem töötamist.

Daamid ja härrad, Lissaboni strateegia alustab uut ringi, andes meile võimaluse läbi viia reforme, mis tõstavad töö tootlikkust ja aitavad luua uusi töökohti, aidates nii vähendada rahvastiku vananemisest tingitud mõjusid majandusele.

  Roberta Alma Anastase (PPE-DE). – (RO) Daamid ja härrad, praegu seisab Euroopa silmitsi oluliste demograafiliste väljakutsetega, mis pikaajaliselt mõjutavad Euroopa tulevikku. Seetõttu ei ole tänane arutelu mitte ainult teretulnud vaid ka vajalik, et kindlustada tulevikku ning jätkusuutlikku arengut.

Kõikidest raporti soovitustest pean ma kolme ideed Euroopa demograafiapoliitika sõlmküsimusteks. Mis puudutab rahvastiku vananemist, siis siin peaks Euroopa Liit erilist tähelepanu pöörama lastele ja noortele. Lastekaitse ning noortele inimestele turvaliste ja kindlate võimaluste pakkumine nii isiklikuks kui ka kutsealaseks arenguks on tulevikule mõeldes strateegiliselt olulised, ning nende eesmärkide arendamine tuleb siduda ka perede ja naiste kaitset puudutava laialdasema poliitikaga.

Teine küsimus, haridus, on otseses seoses ülalmainitud teemaga. Konkurentsivõimeline Euroopa kätkeb sellised inimressursse, mis on suutelised võtma vastu uusi väljakutseid valdkondades nagu teaduse areng, rahvatervis ja normaalne elatustase. Nende eesmärkideni jõudmine on kahtlemata seotud hariduse tasemega ning elukestva õppega, mis puudutab kõiki põlvkondi.

Lõpuks, rändeküsimus — see kujutab endast kolmandat otsustavat faktorit, kuna sisseränne on oluline kindlustamaks demograafilist tasakaalu ning majandusarengut. Seetõttu, tervitan raportööri üleskutset vaadata sisserändele kui Euroopa rahvastiku positiivsele elemendile, kuid, mis on väga oluline, siduda Euroopa poliitikasse sisserändajate sotsiaalne kaasamine ning võitlus diskrimineerimise ning ksenofoobia vastu.

Kokkuvõtteks tahaksin rõhutada vajadust mobiliseerida avalikku poliitikat kõigil tasanditel selleks, et mainitud eesmärke saavutada. Kohaliku ja regionaalse tasandi võimudel on selles otsustav roll ning neid tuleb selleks pidevalt kaasata.

  Justas Vincas Paleckis (PSE). – (LT) Õnnitlused raportöörile suurepärase dokumendi ettevalmistamise eest. Soovin rõhutada, et selle teostumine või läbikukkumine omab tohutut tähtsust Euroopa Liidu tulevikule. Eksisteerib võimalus, et mitmed väiksemad ELi rahvad leiavad ennast 100 aasta pärast väljasuremise äärel. Vananev elanikkond mõjutab ka elatustaseme tõusu ning sotsiaalset solidaarsust, samuti perekonna devalveerumist. See võib Euroopa edasiminekut pidurdada, kuid kui vastavad ettevaatusabinõud on tarvitusele võetud, siis võivad tekkida uued võimalused.

Riigid, mis ühinesid ELiga uuel aastatuhandel, tunnetavad nende probleemide raskust väga teravalt. Nende kodanike pensionid on tühised, sündide arv ELi keskmisest väiksem, alkoholi ning narkootikumide kuritarvitamine... Enne turumajandusele üleminekut oli seal piisaval hulgal lastesõimesid ning lasteaedu, siis pandi enamik neist kinni. Uutest liikmesriikidest emigreerutakse massiliselt rikkamatesse liikmesriikidesse, eriti Balti riikidest, Poolast, Bulgaariast ja Rumeeniast. See kujutab endast tohutut töökäte ning haritud inimeste kaotust, see on nende inimeste kaotamine, keda oma riigis on suure raha eest välja koolitatud.

Toetan ettepanekut eraldada struktuurifonde selle kahju kompenseerimiseks, kuid sellest ei piisa. Vajalik on täiendav finantstoetus uutele liikmesriikidele, mis kahjuks kannatavad ajude äravoolu all, nad on kaotanud oma parimad teadlased, arstid, insenerid ning kunstnikud rikkamatele liikmesriikidele. Toetan ettepanekut, et eakad saaksid töötada osalise tööajaga, suutes nii anda oma kogemust edasi nooremale põlvkonnale.

  Mairead McGuinness (PPE-DE). – Härra president, kas ma võin öelda, et see on väga depressiivne arutelu, kuigi põhineb faktidel ning on väga põhjalik, mille osas ma raportööri õnnitlen. Võib olla on teema arutlusel liiga hilja õhtul, sest mõnel inimesel võivad selles sisalduvad demograafilised suundumused põhjustada õudusunenägusid.

Muidugi, kui me midagi ette ei võta, võivad halvad ettekuulutused, mida siin raportis mainitakse, tõeks osutuda, kuigi mõned liikmesriigid reageerivad ning võtavad tarvitusele abinõud selleks, et toetada mehi, naisi ja lapsi, ning see on positiivne.

Irooniline küll, aga ma kasvasin üles ajal, kus meile öeldi, et meil on liiga palju lapsi ning olla 8lapselise perekonna liige oli Euroopa kontekstis liiast, kuigi mul on heameel tõdeda, et mu 85aastane ema on siiani elus ja terve.

Lihtne tõde on see, et naised ei suuda kõike. Me ei suuda saada lapsi, pidada väljaspool kodu töökohta, hoolitseda vanade vanemate eest ning osaleda laiemalt ühiskonna tegemistes. Kuskilt tuleb järele anda. Ma arvan, et sündimus on see probleem, mis lahendamist vajab ja on kõige selle probleemistiku keskmes. Iroonilisel kombel, usun ma inimkonda, mõistes seda reaalsust, kus me oleme ning kuhu suunas me peame elujõulisema ja tasakaalustatuma ühiskonna nimel vaatama, asetades taas esikohale lapsed. Ehk annab ka tänaõhtune arutelu siia oma panuse.

  Marusya Ivanova Lyubcheva (PSE). – (BG) Lugupeetud eesistuja, volinik, selle raporti kõige tähtsam joon on selle seos elu reaalsusega. Demograafilised probleemid, võttes kriisi mõõtmeid, eksisteerivad Euroopas ja ka mõnes muus riigis. Neil on oma algpõhjused ning rahvuslikud eripärad, kuid neil on ka ühiseid jooni.

Meie ette laotuvad tagajärjed on tõesti olulised: võimetus lahendada varsti liikmesriikide ees seisvaid suuri sotsiaalseid ning majanduslikke küsimusi oma inimressursside abil, sisserände muutuv struktuur, mis omakorda asetab meie ette uusi väljakutseid. Poliitika, mis on suunatud noortele põlvkondadele, emadusele, sotsiaalsele kaitsele ning noorte naiste ja meeste ning nende perekondade majanduslikule toetusele ning vastusvõimelisele vanemlikkusele, on üliolulised demograafiliste probleemide lahendamiseks. Emadus tuleb sisse arvestada tööalase teenistusaja arvestamise eesmärgil.

Demograafilisi probleeme tuleks käsitleda ka hariduses ning iga tulevase põlvkonna koolituses. Vastasel juhul lükkub probleem ühelt generatsioonilt teisele ning probleemid kuhjuvad, muutudes lõpuks kriisiks. Ärme unustame seksuaalkasvatust, heade vanemate kasvatust ning solidaarsust põlvkondade vahel. Valitsused peaksid rohkem tegema laste kasvatamise ning harimise osas ning nende paigutamise küsimustes sõimedesse ja lasteaedadesse.

  Avril Doyle (PPE-DE). – Härra president, soovin tänada raportööri suurepärase raporti eest.

Kasvav oodatav eluiga staatilises või langevas tööealise rahvastiku osas viitab suurenevale probleemile üle Euroopa, mõjutades tõsiselt meie konkurentsivõimet teiste majandusregioonidega võrreldes, rääkides nii pensionidest, tervisest ja tõesti pika-ajalise hoolduse kulutustest.

Huvitaval kombel, Iiri rahvastiku vanuseline struktuur erineb enamikust ELi maadest ning keskmisega võrreldes on meie demograafiline situatsioon üsna hea.

Meie kõige suurem elanikurühm on praegu 10–15 aastat noorem kui EL 25 üldiselt. Kuid 2050-ks aastaks on meie rahvastiku struktuur üsna sarnane ülejäänud Euroopaga, kus eakate suhtarv tõuseb arvatavalt 45%ni aastaks 2050, võrrelduna ELi keskmisega sel hetkel — 53%.

Veel on huvitav see, et 1845. aastal elas Iirimaal 8 miljonit elanikku. 20 aastat tagasi oli see 3,5 miljonit. Praegu on see arv 4,25 miljonit. Meie suhteliselt head viljakusnäitajad tulenevad väidetavalt suurenevast sisserändest ning majanduspagulaste tagasitulekust viimastel aastatel. Kui see trend jätkub, siis aitab see saavutada tasakaalu põlvkondade vahel.

  Zbigniew Krzysztof Kuźmiuk (UEN). – (PL) Härra president, võttes käesolevas arutelus sõna, soovin tähelepanu juhtida järgmistele probleemidele: Euroopa madala sündimuse tähtsate põhjuste hulgas on esiteks raskused pere- ja tööelu ühitamisel, s.t. ebapiisav arv lasteaedu väikestele lastele ning sotsiaal-majandusliku toe ebapiisavus peredele ning naiste tööhõivele.

Teiseks on meil tööhõive ning materiaalse elu küsimustest tulenev ebakindlus, millega noored silmitsi seisavad, tööhõive jätkuvuse probleemid, noorte inimeste hiline tööleminek, ning lõpuks, kallis elamispind, mis on sellest tulenevalt noortele kättesaamatu. Vajalik on perede toetamine läbi maksusüsteemi, peamiselt üksikisiku tulumaksu struktuuri kaudu ning käibemaksu kaudu; esimese osas on heaks näiteks Prantsusmaa, kus perekonna koefitsient, kes kasvatab lapsi, võimaldab talle madalamat maksukoormust. Käibemaksu osas oleks vajalik lastekaupade käibemaksusoodustus.

Kolmandaks, peame kasutusele võtma põlvkondadevahelise solidaarsuse printsiibi, mis puudutab sotsiaalseid garantiisid, teiste sõnadega, see on põhimõte, kus töötav osa rahvastikust kannab pensionide ja tervisekindlustuse kulud nende eest, kes ei tööta, see on siis laste, noorte, toimetulekuraskustes inimeste ning vanurite eest.

  Gerard Batten (IND/DEM). – Härra president. Euroopa Liidu siseselt on Suurbritannia kaotanud kontrolli oma piiride üle. Sisseränne Suurbritanniasse on praegu kontrollimatu, piiramatu ning valimatu. Niipalju kui üldse teatakse, tuleb Suurbritanniasse praegu sisse umbes pool miljonit inimest aastas. Kui arvestada neid, kes ära lähevad, on netokasv rahvastikus umbes 200 000 aastas, ehk miljon inimest 5 aasta kohta.

Sisserändajate sündimus on tunduvalt kõrgem kui põliselanikel. Inglismaa dramaatiline rahvaarvu tõus on toimunud just tänu täiesti ebavajalikule sisserändele. Demograafid on välja arvestanud, et kui praegune trend jätkub, siis kahe põlvkonna pärast on põliselanikest britid, eriti inglased, oma enda maal etniline vähemus. Suurbritannia lihtsalt ei suuda kontrollida oma sisserändepoliitikat ELi siseselt ning see on veel üks hea põhjus, miks me peaksime lahkuma.

  Vladimír Špidla, komisjoni liige. − (CS) Daamid ja härrad, lubage rõhutada veelkord pr Castexi raporti kõrget taset, kuna see on andnud hea platvormi laiaulatuslikule arutelule, mis puudutas peaaegu kõiki üliolulisi küsimusi.

On väga raske käsitleda kõiki püstitatud küsimusi, seega lubage mul vaid lühidalt meenutada Euroopa Komisjoni peamist põhimõtet, mis sisaldub kõigis meie dokumentides, põhinedes võrdsetel võimalustel: üheski dokumendis ei ole kirjas, et demograafiline areng on vaid ühe põlvkonna probleem. On üsna selge, et see on võrdsete võimaluste teema, küsimus võrdsetest õigustest meestele ja naistele. On ka selge, et üks lahendustest sellele probleemile on aktiivse ühiskonna loomine, mis tähendab kõrgeima sotsiaalse kaasatusega ühiskonda, ühiskonda, mis pakub maksimaalselt kõigile liikmetele aktiivse tööhõive võimalusi.

Lubage mul ka öelda, et varasemate arutelude tulemusena on loodud stabiilne ja kindel platvorm, kaasa arvatud demograafia foorum ja Perede Liit. Tahaksin ka välja tuua, et komisjon on teinud koostööd sotsiaalsete partneritega, et hinnata seadusandlikke võimalusi töö- ja pereelu ühitamiseks. Komisjon keskendub samuti sisserändele, pidades silmas vastava Euroopa poliitika sidusama vormi järkjärgulist väljatöötamist. Sinna hulka kuulub ka näiteks sinise kaardi ettepanek.

Daamid ja härrad, soovin öelda, et sõltumata asjaolust, et see arutelu nagu kõik teisedki sisaldab ka väga äärmuslikke arvamusi, hakkame me liikuma konsensuse poole, ning minu arvates see konsensus haakub hästi komisjoni põhiliste soovitustega, mida demograafia debati alguses esitati.

Nagu ma olen öelnud, on loodud stabiilne platvorm ja seetõttu loodan ma selle arutelu jätkumist, sest usun, nagu enamik teistki, et Euroopa demograafiline areng on üks põhikomponentidest, mis määravad meie tuleviku nii lähemas kui kaugemas perspektiivis.

  Françoise Castex, raportöör. – (FR) Härra president, ma teen lühidalt, kuna paljudest asjadest on juba räägitud.

Ma sooviksin tänada härra Špidlat meeldetuletuse eest, et demograafia teema ei puuduta ainult naisi, ja et see on seotud naiste, meeste ja paaridega. Ma sooviksin öelda oma kaasliikmetele, kes kritiseerisid, et mehed on unustatud, et ma pühendasin terve lõike oma raportis isaduse edendamise ja isade pereellu kaasamise arendamise teemale.

Kokkuvõtteks sellest, mis ma rääkisin ja mis on raporti sisu, tahaksin esile tõsta vajadust tõhusate avalike poliitikate järele. See on poliitikad, mitmuses, mis puudutavad toetusi, hooldust ja haridust, mis oma olemuselt tundub paradoksaalne, sest see seondub partnerite ja perede intiimsusega. Siiski, usun et valitsemissektorile Euroopa ja liikmesriikide tasemel on selgitatud seda, mida tuleks tähele panna ning arvesse võtta.

Soovin ka rõhutada suurt vajadust solidaarsuse järele, mitte ainult põlvkondade vahel, mida oleme siin mitu korda käsitlenud, vaid ka solidaarsust eriregioonide vahel. Pr Schrödter ja hr Beaupuy rõhutasid täna õhtul seda, kui oluline on arvestada regionaalseid erinevusi, rääkides demograafiast, kus on regioonid, mis vananevad, ning vajavad seetõttu suuremat hoolt, suuremaid kulutusi, ning regioonid, mis on nooremad, mis loovad väärtusi ning kus on enam tootlikku elanikkonda. Seda peab Euroopa Komisjon arvestama ELi struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi töö korraldamisel.

Lõpuks, tööturg on oluline teema demograafilises arutelus, nagu mainis ka hr Andersson, tööhõive ja sotsiaalkomisjoni esimees. See ei ole ääremaade küsimus, sest vajalik on teha rohkem seal, kus rahvaarv on väiksem, kahanev. Sellest aspektist on ettepanekud paremaks inimressursside kasutamiseks, elukestvasse õppesse investeerimiseks ja koolituseks ülimalt olulised ning avalik sektor peab neile rohkem tähelepanu pöörama ning mitte ainult üksikvaldkonnana. Koostöö peaks toimuma kõikide sotsiaalpartnerite, eriti ettevõtete vahel, sest neil lasub piirkonnas suurem vastutus.

See arutelu ei ole veel lõppenud.

  President. − Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub homme kell 12.00.

Kirjalikud avaldused (artikkel 142)

  Zita Gurmai (PSE), kirjalikult. – (HU) Rahvastiku vananemine esitab mitmeid majanduslikke, finantsilisi kui ka sotsiaalseid väljakutseid. Sellel on tõsine mõju majanduskasvule üldisemalt ning see asetab suure surve alla sotsiaalsed hüved, seega on eluliselt vajalik selleks valmis olla.

Järk-järgult, aga järkjärguline

Demograafiliste probleemidega tegelemine on mitmetahuline väljakutse, mis eeldab kompleksset, strateegilist analüüsi, planeerimist ja sotsiaalselt dialoogi. Me ei räägi siin ainult rahvaarvu järkjärgulisest kahanemisest, vaid samuti ka Euroopa sotsiaalse mudeli jätkusuutlikkusest, mis peaks toimima Euroopa kodanike hüvanguks, kindlustades Euroopa majandusarengu ja rahvusvahelisel tasandil ka globaalse konkurentsivõime — kokkuvõtlikult, see puudutab Euroopa tulevikku, meie tulevikku ja seega on lahenduse otsimine meie kõigi huvides.

ELi liikmesriigid peavad kasutama kõiki võimalusi toetamaks demograafilist uuenemist, mille aluseks peaks olema põlvkondadevahelise solidaarsuse jätkusuutlikkus, ja seda kõrgemal tasemel kui enne. Võrdseid võimalusi tuleb rakendada ka praktikas, ühitada töö- ja pereelu ning viia täies mahus ellu Barcelona eesmärgid, luua võimalused aktiivseks vanaduspõlveks ning võtta tarvitusele erimeetmed sisserändajate ning vähemusrahvuste sotsiaalseks kaasamiseks. Soovitavaid tulemusi saame ainult läbi ühiste eesmärkide, ühiste huvide ja koostöö ning läbi pühendumise nende eesmärkide saavutamiseks.

  Monica Maria Iacob-Ridzi (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Euroopa Liidu demograafiline strateegia viitab mitmetele sotsiaalse ja majandusliku iseloomuga aspektidele. Sellest hoolimata soovin rõhutada ühtse noortepoliitika olulisust, eriti mis puudutab juurdepääsu tööturule.

Vt „hetkel“ ÕS

On teada fakt, et praegu on 25–30 aasta vanuste segment suhteliselt väike protsent Euroopa tööturul võrreldes teiste rahvastiku kategooriatega. Euroopa Komisjon ja liikmesriigid peaksid suurendama oma seadusandlikku initsiatiivi ning pilootprojektide arvu, et suurendada noorte tööhõivet. Sellise algatuse näideteks võiks olla: maksusoodustuste pakkumine ettevõtetele, mis võtavad tööle noori inimesi või paindlike töölepingute nimistu laiendamine.

Teiseks, eriti mis puudutab uusi liikmesriike, oleme probleemi ees, kus noored lahkuvad hulgaliselt teatud regioonidest. Läbi struktuurifondide, mis on liikmesriikidele kättesaadavad, peaks ELi ühtekuuluvuspoliitika looma soodsaid tingimusi noortele, et nad saaksid oma karjääri ning äriprojekte edendada just nendes kogukondades, kust nad pärit on. Lisaks ELi finantstoetusele peaksid liikmesriigid abi osutama ka selliste tegevustega nagu eelistatud võimalused noortele saada maad ja hooneid, ettevõtlikele noortele maksusoodustused või soodustatud laenud noorte projektidele.

  Marianne Mikko (PSE), kirjalikult. – Euroopa ei ole valmis nendeks väljakutseteks, mida esitab meie demograafia.

60 aastat on Euroopa usaldanud püramiidskeemi. See töötab vaid niikaua, kui iga järgnev põlvkond on rohkearvulisem kui eelmine. Kuid täna kasvatavad Euroopa pered vähem lapsi kui nende vanemad seda tegid.

Tahaksin rõhutada, et 21.sajandi madal sündimus kujutab endast väiksemat majanduslikku ohtu, kui see oli 60 aastat tagasi. Tehnoloogiline progress lubab meil toota rohkem kaupu vähema tööjõukuluga. Globaliseerumine tähendab, et riigid, kus on noor ja kasvav rahvastik, aitavad meil kanda pensionide koormat, kui meie poliitika seda lubab. Minu riik, Eesti, on suurepärane näide edukast üleminekust pensionifondide skeemile.

Samal ajal, Eesti tunnetab, et madal sündimus ohustab meie kultuuri jätkusuutlikkust, isegi rahvuse säilimist. See on väiksemate rahvaste probleem.

Kui soovime säilitada Euroopat sellisena nagu me seda teame, peame kaitsma oma kultuuri, samal ajal kaitstes oma peresid. Meie, poliitikud, peame kindlustama, et tehnoloogia ja globaliseerumine oleks meie teenistuses, mitte meie isandaks. See raport on selleks hea algus.

  Bogusław Rogalski (UEN), kirjalikult. – (PL) Härra president, vastavalt demograafilistele prognoosidele, on aastal 2050 Euroopa keskmine eluiga tõusnud 39-lt (2004 seisuga) 49-le, millel on oma mõju rahvastiku struktuurile ning vanusepüramiidile.

See põhjustab muuhulgas ka noorte inimeste arvu vähenemist, tööealise elanikkonna vähenemist ning keskmise eluea tõusu. Need muutused toovad kaasa kulude kasvu, mida ühiskond peab kandma seoses tööalaselt passiivse elanikkonnaga. See suurendab ka regionaalseid erinevusi, mida iseloomustab noorte väljaränne, kiirendades elanikkonna vananemist või kus suurenenud sisseränne seda protsessi aeglustab.

Sisseränne on siiski lühiajaline ning osaline lahendus, seega peaksid liikmesriigid võtma tarvitusele abinõud soolise võrdõiguslikkuse, perede sotsiaalse ja finantsilise toetamise ning emaduse kaitse osas. Ainult need ühiskonnad, kelle jaoks lapsed on poliitika prioriteediks ning kes soodustavad perekeskset keskkonda, on olukorras, kus nad saavad hakkama ebasoodsate demograafiliste muutustega.

Soovin rõhutada, et keskmise eluea tõus on positiivne, seega tuleks leida meetmeid, kuidas võidelda vaesusega pensionäride hulgas ning võimaldada neile täisväärtuslikku vanaduspõlve. Liikmesriigid peaksid taotlema hooldusstruktuuride loomist inimeste jaoks, kes ei suuda enda ja laste eest hoolt kanda. Liikmesriigid peaksid tähelepanu pöörama viljatuse probleemidele, kuna see omab tohutut mõju protsessidele, mis suurendavad demograafilise situatsiooni tasakaalutust, samuti peaksid nad tegema koostööd raskuste ületamisel.