Zuzana Roithová (PPE-DE). – (CS) Pr president, eilses arutelus CE-vastavusmärgise kohta juhtisin ma veel kord komisjoni tähelepanu asjaolule, et CE-vastavusmärgise registreerimist ei ole ikka veel algatatud, kuigi see on Euroopa õigusaktides talletatud nüüd juba 16 aastat ja ma tegin selle kohta parlamendis kolm kuud tagasi arupärimise.
Ma tervitan ettevõtluse voliniku eile veel kord antud lubadust asja kiirendada, kuid ma ei ole kindel, kas ta on teadlik, kui oluline on märgistuse registreerimine välisturgudel. Kuni seda ei ole tehtud, on võimatu kohtus rikkumise korral kahjutasu nõuda, kui tootjad ja importijad toote ohutust sümboliseerivat Euroopa vastavusmärki väärkasutavad, et sellest ebaõiglaselt kasu saada ja petta kliente nii Euroopas kui ka välismaal. Kahtlemata aitaks see kaasa turult ebaõiglase konkurentsi kaotamisele.
Gyula Hegyi (PSE). – (HU) Suur tänu. Gaza sektorisse sisenemine oli šokeeriv kogemus – seista vastamisi okupatsiooni ja blokaadi igapäevaste tagajärgedega. 80% elanikkonnast ei tööta, aeg-ajalt lülitavad iisraellased välja elektri ja veevarustuse, paljud inimesed saavad süüa vaid kord päevas ning suurem osa elanikkonnast ei ole aastaid saanud välja maa-alalt, mis on väiksem kui Budapest. Üks Iisraeli professor on öelnud, et Gaza on vangla ja selle elanikud on vangid, kellelt on raske oodata mõistlikku käitumist.
Samal ajal tekitab kibestumist ka see, et esineb Palestiina rühmitusi, kes ähvardavad Gaza aladelt lastud rakettidega süütute Iisraeli tsiviilelanike elusid. Selle kriisi ajalugu on liiga pikk, et seda oleks võimalik tavapäraste meetoditega lahendada. Tänaseks on mõlemast poolest saanud oma enda äärmuslaste vangid, kes ei suuda seetõttu tegelikke järeleandmisi teha.
Rahvusvaheline kogukond, eelkõige Euroopa Liit, peab sundima Iisraeli ja palestiinlasi sõbraliku kokkuleppe sõlmimisele. Mina hääletasin soovituse poolt lootuses, et liikmesriigid käituvad tulevikus otsustavamalt.
Zuzana Roithová (PPE-DE). – (CS) Ka mina tunnen sügavalt kaasa Gaza sektori elanikele, kellest on saanud Hamasi pantvangid. Mina siiski ei saanud tänast Euroopa Parlamendi resolutsiooni toetada, sest artiklit, milles nõutakse Palestiina omavalitsuse ja Hamasi vahelisi läbirääkimisi, ei ole välja jäetud. Me kõik teame, et läbirääkimised Gaza okupeerinud terroristidega ei ole võimalikud. Selline üleskutse on silmakirjalik ja asetab Hamasi Palestiina omavalitsuse partneri rolli. Mina ei taha selle terroriorganisatsiooni õigustamises osaleda.
Ma kardan, et see olukord nõuab varsti sekkumist, millel peaks olema Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni heakskiit. Ja selles peaks Euroopa aktiivset rolli mängima.
Koenraad Dillen (NI). – (NL) Pr president, vastupidiselt selle parlamendi väidetele, ei mängi ÜRO inimõiguste nõukogu maailmas inimõiguste edendamisel tegelikult nii olulist osa. Kuidas see saakski teisiti olla? Ainult 25 selle 47 liikmest on vabad demokraatlikud riigid, üheksa nendest ei ole vabad ja kolm (Hiina, Kuuba ja Saudi Araabia) on suurimaid inimõiguste rikkujaid maailmas. Need riigid tallavad jalge alla ÜRO inimõiguste deklaratsiooni ja kaitsevad end ja teisi režiime kriitika vastu. Mõnedel juhtudel on nõukogu inimõiguste järelevalvet lihtsalt õõnestanud. Nõukogu ei ole ikka veel mõistnud vähimalgi määral hukka praegu maailma suurimat inimõiguste kriisi Darfuris. Selle asemel et sellise asja pärast rõõmustada, võiks parlament parem selle kohta resolutsiooni kirjutada.
Philip Claeys (NI). – (NL) Pr president, ma mitte üksnes ei taha nõustuda sellega, mida kolleeg Koenraad Dillen just ütles, vaid juhtida tähelepanu ka sellele, et resolutsioon on solvav nende veendumuste suhtes, mida nõukogu on vastu võtnud. Selles resolutsioonis on öeldud, et vastutustundelistel inimestel on kohustus sõna võtta ning et oma arvamuse väljendamise vabadust võib piirata rahvatervise ja moraalsusega seotud küsimustes. Loomulikult on resolutsioonis oluline igasuguse islami kriitika keelamine. ÜRO inimõiguste nõukogu läheb siin õigusega vastuollu oma ametlike eesmärkidega, milleks on arvamuste väljendamise vabaduse kaitsmine ja seega ka inimõiguste endi kaitsmine.
Carlo Fatuzzo (PPE-DE). – (IT) Pr president, daamid ja härrad, minu jaoks on väga meeldiv võtta sõna kogu Euroopa Rahvapartei ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni nimel, aga ka enda nimel, et paluda teil hääletada selle raporti lõpliku versiooni poolt. Raportis käsitletakse tõsiasja, et vanemaid inimesi on rohkem kui noori, sest nii meditsiiniline abi kui ka elustiilid lubavad meil kõigil elada keskmiselt kauem – kahjuks mitte meil kõigil, kuid keskmiselt siiski. Seepärast on vanemaid inimesi rohkem, seda ka seetõttu, et sündimus on vähenenud, mistõttu me nõuame dokumendis ka meetmeid sündimuse tõstmiseks.
Ma juhiksin tähelepanu, et Euroopa Rahvapartei koos fraktsiooni UEN ja teiste fraktsioonidega palus lõike 24 väljajätmist. Meie hääletasime väljajätmise poolt, kuid kahjuks enamik täiskogust ei olnud sama meelt. Minu sõnavõtuaeg peaks nüüd läbi olema.
Philip Claeys (NI). – (NL) Pr president, Castexi raporti väärtus on kahtlemata see, et selles juhitakse tähelepanu tohututele demograafilistele väljakutsetele, millega Euroopa silmitsi seisab. Mööndavasti on esitatud palju häid küsimusi, mõttelõngu ja lahendusi. Lastetoetusi tuleb tõepoolest kiiremas korras tõsta ja parandada, tõepoolest tuleb ka eakamatele töötajatele pakkuda jätkuvalt tööturul võimalusi ning tervishoiuteenused tuleb tõepoolest viia kiiremas korras vastavusse vananemisega seotud järjest suureneva demograafilise väljakutsega.
Teisest küljest on parlament kaldumas kursist kõrvale, pidades sisserännet vahendiks, mille abil tagada Euroopa demograafilist ja majanduslikku tulevikku. Alles hiljuti kirjeldas Briti peaministri üks olulisemaid nõunikke lord Turner aksioomi sisserändajate vajalikkuse kohta, et kompenseerida tööjõu puudust kui majanduslikult kirjaoskamatut ja täiesti valet. Euroopas juba on miljon töötut sisserändajat koos kõigi probleemidega, mis sellega kaasas käivad. Sisserändajate arvu suurenemisega saavad need probleemid vaid süveneda.
Tunne Kelam (PPE-DE). – Pr president, Guelleci ühtekuuluvuspoliitikat käsitleva raporti hääletusel ei saanud ma toetada kompromissmuudatusettepanekut 4, milles nõuti, et tulevikuks tuleb ühtekuuluvuspoliitika jaoks tagada rohkem rahalisi vahendeid.
ELi toetuste automaatne suurendamine ei ole ehk kõige vastutustundlikum lähenemisviis, samas kui meil on praktiline probleem nende otstarbeka ja tõhusa kasutuselevõtmisega. Selle asemel pooldan ma väljendi „piisavalt rahalisi vahendeid” kasutamist.
Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Euroopa Liidus, mis on ujutatud üle suure hulga üksikasjalike direktiividega teemade kohta, mida oleks nende eripära ja arengu taset arvestades parem käsitleda liikmesriigi tasandil, on paratamatult huvitav jälgida, kuidas Euroopa Komisjon ühenduse õiguse kohaldamise järelevalvet teostab.
Üks järeldusi, mida võib teha, on see, et igal peadirektoraadil on oma väga erinev töömeetod. Ei ole selge, kas ka liikmesriigid töötavad erinevalt, kuigi kogemustest on teada, et väikesed ja keskmise suurusega riigid on üldiselt karmikäelisemad kui Euroopa suurriigid. See oli see, mis juhtus stabiilsuse paktiga.
Selles viimases raportis võetakse kasutusele uus element, mille petitsioonikomisjon heaks kiidab. Euroopa Komisjon on esmakordselt lisanud aastaaruandesse ja selle lisadesse üksikasjad petitsioonidega seotud rikkumiste konkreetse ja üksikasjaliku käsitlemise kohta.
Bogusùaw Liberadzki (PSE), kirjalikult.? (PL) Pr Frassoni on koostanud hea raporti. Mina toetan ettepanekut lihtsustada ühenduse õiguse kohaldamist ja võtta selleks kasutusele pakettkohtumised. Samuti pooldan ma ühenduse õigusaktide ülevõtmist käsitlevaid seminare.
Samuti toetan ma ideed parandada ühenduse õiguse kohaldamise tõhusust suurema koostöö kaudu liikmesriikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi vahel. Need meetmed aitavad muuta tõhusamaks Euroopa Liidu poliitikat näiteks Euroopa fondide meetmete ja ühenduse turul tootestandardite ühtlustamise puhul.
Daniel Strož (GUE/NGL), kirjalikult. – (CS) Mis puutub komisjoni aastaaruandesse ühenduse õiguse kohaldamise järelevalve kohta, siis mina olen arvamusel, et üks olulisemaid teemasid selles on komisjoni kavatsus parandada töömeetodeid liikmesriikides ühenduse õiguse rikkumisest teatamise korral. Uue kavandatava töömeetodi kohaselt saadetakse kodanike järelepärimised ja kaebused otse tagasi kõnealusesse liikmesriiki. Raportöörina juhtis pr Frassoni õigesti tähelepanu sellele, et see uus töömeetod, ehk teisisõnu kaebuse tagasisaatmine, kannab ohtu, et komisjon ei täida oma põhikohustust kohaldada ühenduse õigust.
Sellega seoses tahaksin ma juhtida tähelepanu ka teisele asjaolule, mida on Euroopa Parlamendis juba kritiseeritud – need on alati lobitöötajad, kes suudavad saavutada juurdepääsu komisjoni liikmesriikidele suunatud teadetele väidetava ühenduse õiguse rikkumise kohta, mitte kunagi kodanikud. Ometi on just kodanikud need, kelle teated on asendamatuteks teabeallikateks ja alarmeerivad meid ühenduse õiguse rikkumistest või mittekohaldamisest, mitte oma huvides tegutsevad lobitöötajad.
Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult.? (PL) Mina hääletasin pr Frassoni raporti ühenduse õiguse kohaldamise kohta (2005) poolt.
Pr Frassoni on koostanud väga hea raporti. Eriti nõuavad resolutsiooni ettepanekus sisalduvad konkreetsed küsimused ühtekuuluvust ELi enda institutsioonide, riikide parlamentide ja kodanike endi vaheliste ühismeetmete valdkonnas. Peamised punktid käsitlevad ettepanekuid parema järelevalve kohta ning ühenduse õiguse sätete kohaldamise lihtsustamise ja selle tõhususe parandamise kohta. Nende kohaldamine on keskse tähtsusega Euroopa Liidu poliitika tõhusamaks muutmisel näiteks Euroopa fondide meetmete ja ühenduse turul tootestandardite ühtlustamise puhul.
Peale selle on väga oluline resolutsiooni ettepanekus sisalduv pöördumine riikide parlamentide poole. Riikide parlamentidelt nõutakse tungivalt, et nad teeksid rohkem kui lihtsalt ühenduse õiguse formaalne ülevõtmine ja väldiksid killustamist ühenduse õiguse ülevõtmisel riiklikusse õigusesse.
David Martin (PSE), kirjalikult. − Mina tervitan André Brie ettepanekut võtta vastu määrus toodete akrediteerimise ja turujärelevalve kohta Euroopa Ühenduses. Ettepanek suurendab tarbijate kaitset ja parandab tooteohutust. Parema kaitse tagamiseks on vajalik, et akrediteerimise ja turujärelevalvega tegeleks avalik-õiguslik asutus. Raport käsitleb neid punkte ja mina hääletasin selle soovituste poolt.
Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. − (IT) Pr president, daamid ja härrad, ajal, mil Euroopa turg tundub olevat täiesti võimetu ennast kaitsma väljastpoolt Euroopat tuleva dumpingu eest, võtan ma suure rahuldusega teadmiseks esimese institutsionaalse sammu uute õigusaktide ja ELi turu ühtlustamise suunas.
Euroopa Parlament pakkus Strasbourgis välja uue mooduse ühenduse turule viidud toodete reguleerimiseks. Need tooted peavad vastama kehtivatele eeskirjadele ja saavad pärast hoolikat hindamist õiguse kanda CE-märki.
Lisaks sellele, et kehtestatakse importijate ja välismaiste tootjate ühisvastutus mittevastavate toodetega tekitatud kahju eest, tehakse raportis ettepanek töötada välja keeruline seiresüsteem, millega kehtestatakse efektiivse hoiatusena väärkasutuse ärahoidmiseks karistused, mis on proportsionaalsed õigusrikkumise astmega.
Tarbijad ja ettevõtted saavad seega vaadata tulevikku uue optimismiga. Täiesti algusest ELi vabakaubanduspoliitika nurgakiviks olnud tõkete kõrvaldamine ja ettevõtlussõbraliku majanduskliima loomine näitavad kõrgel tasemel kaitset nii tarbijate jaoks tervisekaitse ja tooteohutuse kõrgete standardite jälgimise kaudu kui ka ettevõtete jaoks, mis saavad lõpuks kasu Euroopas valmistatud toodete kaitsmiseks mõeldud rangest kontrollisüsteemist.
Sel põhjusel hääletan mina raporti poolt.
Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Selles Euroopa Parlamendi raportis sisalduvad teatud elemendid, mis võivad olla positiivsed, kuigi mõnevõrra vastuolulised. Näiteks kannaksid kõik toote turuletoomisega seotud osapooled samasugust vastutust, alates tootjast kuni turustaja ja importijani, kuid ei ole korralikult välja toodud, kuidas see toimiks.
Samuti lubatakse raportiga jätta alles riiklik märgistus, mis Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt kaoks ära alles CE-vastavusmärgise tunnustamisega. Kompromissina asendatakse viide „riiklikke märgiseid” viitega „muid märgiseid”.
Raportis väidetakse ka, et tegemist on mittesiduva raamistikuga, kuid et nendel, kes seda kohaldavad, tuleb seda ka täita. Peale selle on lisatud viide VKEdele koos nõudega võtta arvesse nende erivajadusi.
Euroopa Komisjoni ettepaneku eesmärk, mida raportis ei ole vaidlustatud, on viimaste takistuste kõrvaldamisega siiski hõlbustada ühisturu toimimist, välja arvatud teatud tegevusvaldkondades (eriti toiduained, loomasööt, loomade tervis ja heaolu, tubakatooted, veterinaarravimid, inimtervishoius kasutatavad ravimid, inimveri ning inimkoed ja -rakud) kus ühtlustatud õigusnormid on juba olemas.
Bogusùaw Liberadzki (PSE), kirjalikult.? (PL) Pr Schaldemose juhib õigesti tähelepanu, et kõnealusel otsusel, mille eesmärk on luua laiem ja rangem toodete turustamise ühenduse kontrollisüsteem, võib olla oluline mõju rahvusvahelise kaubanduse elluviimisele. See nõuab eraldi analüüsi.
Ma nõustun, et ettepaneku, et importijad vastutaksid ühiselt ohtlike toodete ja akrediteerimissüsteemile mittevastavate toodete põhjustatud kahju eest, eesmärk on muuta süsteem tõhusamaks ja kaitsta ühenduse avalikku huvi. Samuti on selle eesmärk tagada kodanike põhiõigus kaitsele ebaausate ja ohtlike tavade eest.
David Martin (PSE), kirjalikult. − Pr Schaldemose raport, milles nõutakse toodete turustamise ühist raamistikku, on raport, mida ma toetan ja mille poolt ma hääletasin. Raportis tehtud soovitused toetavad ELi jõupingutusi kaitsta tarbijaid. CE-märki kiputakse segi ajama ohutusmärgiga, kuid see on tegelikult vaid avaldus selle kohta, et toode vastab ELi õigusaktidele. Me peame tagama selle, et märki ei kuritarvitata, ning teavitama tarbijaid CE-märgi sisust.
Zita Pleštinská (PPE-DE), kirjalikult. − (SK) Raportöörina fraktsiooni PPE-DE nimel Christel Schaldemose koostatud raporti projekti toodete turustamise ühise raamistiku kohta tahaksin ma väljendada oma rahulolu hääletuse tulemustega – saavutatud kompromiss on teinud võimalikuks lõpetada õigusloomeprotsess juba esimesel lugemisel.
Kokkulepitud kompromiss sisaldab mõnede CE-märki käsitlevate artiklite üleviimist André Brie raportisse turujärelevalve kohta, et neid oleks võimalik kiiremini ellu viia. Meie sellekohane otsus põhines selgel teabel, mis näitab, et arengumaades valmistatud ja ebaseadusliku CE-vastavusmärgisega tooteid, millel olev CE-logo peaks näitama, et toode vastab Euroopa õigusaktidele, satub järjest rohkem Euroopa ohtlike tarbekaupade andmebaasi RAPEX.
CE-märgi usaldamine või mitteusaldamine ei saa põhineda ainuüksi CE-märgil väljaspool konteksti. Usaldus peab olema kogu akrediteerimise, teavitamise ja turujärelevalvesüsteemi vastu.
Ma ei näe mingit põhjust, miks lisada toodetele täiendavat märgist, isegi kui tegemist oleks kvaliteedimärkidega. Selline uus märgistus võib lõpptarbija jaoks olla segadusttekitav ning peale selle võib lisakulu sisalduda kaupade hinnas. Seepärast ootan ma põnevusega komisjonis siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni palvel valmiva mõju hindamise tulemusi, milles antakse hinnang riikliku märgise kasutamisele kõrvuti CE-vastavusmärgisega
Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Euroopa Komisjoni argument selle määruse vajaduse kohta on, et vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamist takistab mitu probleemi (teisisõnu: ühes liikmesriigis turustatavate kaupade turustamist on võimalik teises liikmesriigis takistada). Komisjon tahab minimeerida võimalust, et riiklike tehniliste eeskirjadega oleks võimalik luua ebaseaduslikke takistusi kaupade vabale liikumisele liikmesriikide vahel. Seepärast kehtestab komisjon nõuded, mida ametiasutustel tuleb riikliku tehnilise eeskirja rakendamisel täita, ning määrab neile tõendamiskohustuse. Teisisõnu, komisjon kehtestab tingimused selge eesmärgiga piirata võimalust, et iga riik kohaldaks omi reegleid.
Euroopa Parlament lisab omalt poolt isegi täiendavaid takistusi meetmetele, mida iga riik võtta võib: „Käesoleva määruse eesmärk on tugevdada siseturu toimimist koos vaba ja moonutamata konkurentsiga, parandades toodete vaba liikumist, tagades samal ajal tarbijakaitse ja tooteohutuse kõrge taseme”.
Tegelikkuses on liikmesriikidel keelatud piirata oma territooriumil kaupade müüki, mis on valmistatud ja mida turustatakse teises liikmesriigis, isegi kui need ei vasta täielikult sihtliikmesriigi eeskirjadele.
David Martin (PSE), kirjalikult. − Ma nõustun hr Stubbi raportis esitatud soovitustega. Dokumendi eesmärk on selgitada ja määratleda riigiasutuste ja ettevõtjate roll vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamisel. Kuigi ma pooldan vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamise tõhustamist, ei tohi see mõjutada ühisturu alustala edasist ühtlustamist. Peale selle peavad ohutusaspektid olema osa selle põhimõtte rakendusest. Ma olen kindel, et raportis on neid teemasid piisavalt käsitletud ja seepärast hääletasin ma selle poolt.
Jens Holm, Søren Bo Søndergaard ja Eva-Britt Svensson (GUE/NGL), kirjalikult. − Me ei ole nõus, et vastastikuse tunnustamise põhimõte võiks olla keeruliste tarbija-, sotsiaalsete või keskkonnaalaste õiguste garandiks. Põhimõte ütleb seda, et kui toode on kuskil Euroopas lubatud, siis ei saa keelata selle toote sisenemist teise liikmesriiki, kui ametiasutused ei esita tõendeid, et riikliku tehnilise eeskirja kohaldamine on põhjendatud. Selle põhimõtte erandite kriteeriumid on ELi kohtuotsustega juba kindlaks määratud. Neid kohaldatakse kõigi liikmesriikide suhtes, olenemata sellest, kas me võtame kaupade paketi vastu või mitte.
Peale selle tugevdab kaupade pakett tarbijate õigusi ELi tasandil. Enamgi veel, me oleme vastu kõigile meetmetele kaupade paketis, mis võivad anda poliitilise toetuse kriminaalõiguse ühtlustamisele tulevikus ELi tasandil. Kõike seda arvesse võttes oleme me otsustanud hääletada raportite poolt.
Jörg Leichtfried (PSE), kirjalikult. − (DE) Mina toetan kaupade siseturu paketti, sest välismaal toodete turustamise ühise raamistiku omamine on ülitähtis. Siseturul, mis põhineb Euroopa turul müüdavate toodete müüki reguleerivate eeskirjade tehnilise ühtlustamise põhimõtetel ja vastastikuse tunnustamise põhimõttel, ei saa me lubada olukorda, kus ühes liikmesriigis turule lubatud toodete turustamine teises liikmesriigis oluliselt venib või, halvemal juhul, isegi takerdub teise liikmesriigi liigse bürokraatia tõttu.
Seepärast ma tervitan kolleegide Christel Schaldemose ja André Brie raporteid, kes propageerivad bürokraatia vähendamist ja ühtset õiguslikku raamistikku sektorit reguleerivate tulevaste õigusnormide jaoks, et tulevikus oleks tagatud nii palju ühtekuuluvust kui poliitiliselt ja tehniliselt on võimalik. Viimaks juhiksin ma siiski tähelepanu sellele, et mõlemad ettepanekud nõuavad täiendavat silumist, et peamised mõisted ja eriti õigusliku raamistiku reguleerimisala oleksid korrektselt selged. Kui ettepanekutes endis on terminoloogiaga segadus, siis ei ole soovitud ühtlustamise saavutamine võimalik.
Karin Scheele (PSE), kirjalikult. − (DE) Täna hääletamisele tulev toodete Euroopas turustamise pakett loob tarbijatele kahtlemata paremad tingimused. Eelmisel aastal laste mänguasjadega esinenud probleem näitas, et siin on selge vajadus meetmete järele ning et importijate suurem vastutus tooteohutuse eest peab olema võimalik.
Oluline on see, mida parlament on saavutanud, nimelt et uut lähenemisviisi kohaldatakse vähemal määral ja selle rakendamist hinnatakse juhtumipõhiselt. Me ei saa olla rahul täna toimiva CE-märgi käsitlusega. Kindlasti ei ole see kvaliteedimärk, mis märgib Euroopas valmistatud kaupa, mida see oma praegusel kujul paljudele tarbijatele vihjab, ja on seega väga eksitav.
Marianne Thyssen (PPE-DE), kirjalikult. – (NL) Pr president, daamid ja härrad, mina hääletasin veendunult kolme erakonna kokkuleppe poolt selle õigusaktide paketi kohta, et muuta ühisturg tõeliselt vabaks. Ma olen veendunud ka selles, et me suudame selle teema lõpule viia ühe lugemisega ja isegi aasta jooksul alates ettepanekute esitamisest. Need õigusaktid on nii vajalikud, et ma olen isegi endalt küsinud, et miks tarbijad ja VKEd nii kaua ootama on pidanud.
Euroopa Kohus sõnastas vastastikuse tunnustamise põhimõtte peaaegu 30 aastat tagasi ja nüüd on see talletatud õigusakti. Sellest olenemata ei kohalda liikmesriigid seda alati. Ma olen veendunud, et vastupidise tõendamise kohustus, mida me praegu teeme, on parim moodus, kuidas seda põhimõtet austada ja võimaldada ühtlustamata toodete siseturu toimimine.
Peale selle me tõepoolest kindlustame palju parema tarbijakaitse koos palju parema turujärelevalvega. Midagi vähemat ei saa olla aktsepteeritav Euroopas, mis kiitleb oma kõrgete standarditega.
Viimaks, me hoolitseme selle eest, et saada lahti mitmetest halbadest protektsionistlikest kalduvustest. Uus akrediteerimissüsteem organisatsioonide jaoks, kelle tooted on sertifitseeritud vastavatena ühtlustatud standarditele, toob kaasa halduskulusid, kuid ka parema tulemuse, toimiva siseturu ja võrdsemad konkurentsitingimused.
Selle paketiga kokku hoitud kulud toovad lõppkokkuvõttes kaasa uusi töökohti ja majanduskasvu. Parem tarbijakaitse on üks väga hea põhjus sellesse paketti entusiastlikult suhtumiseks.
Ford (PSE), kirjalikult. − Mina hääletan selle resolutsiooni poolt. Humanitaar- ja poliitilist kriisi Gaza sektoris tuleb vaadata sügava murega. Me peame kutsuma Hamasi üles lõpetama rünnakud Iisraeli vastu oma kontrollitavalt territooriumilt ning kutsuma Iisraeli üles lõpetama sõjaline tegevus, milles hukkuvad tsiviilelanikud, ja kohtuvälised kindla sihtmärgiga tapmised.
Gaza sektori isoleerimise poliitika on täielikult läbi kukkunud nii poliitilisel kui ka inimlikul tasandil. Blokaad peab lõppema ning Gazasse sisse- ja väljapääs tuleb uuesti avada.
Ma tervitan ELi eelmiste aastate rahalist toetust palestiinlastele, mis peaksid – asjakohase kontrolli ja järelevalve all – jätkuma.
Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − Kahjuks kasutab EL taas kord humanitaarkatastroofi selleks, et edendada oma välispoliitilist positsiooni.
Erakond Juuni Nimekiri avaldab poolehoidu konfliktis kannatanud tsiviilelanikkonnale, kuid selle konflikti lahendus on võimalik üksnes ÜRO kaudu ja laialdase rahvusvahelise toetusega, mitte ELi kaudu.
Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Me küll jagame paljusid resolutsioonis väljendatud muresid, kuid tõsi on ka see, et nendes jääb oluliselt puudu Iisraeli koloniaalpoliitika vajalikust hukkamõistust Palestiina riigi ja rahva suhtes.
Muu hulgas:
– taas kord paigutatakse resolutsioonis agressor ja agressiooni all kanatanu, okupant ja okupeeritu samale tasandile, ignoreerides sellega Iisraeli riigi terrorismi;
– resolutsioonis ei mõisteta hukka kuritegelikku embargot, mida Iisrael Gaza sektorile ja selle elanikkonnale peale surub, ega Ameerika Ühendriikide või Euroopa Liidu sellele läbi sõrmede vaatamist või vaikimist;
– resolutsioonis ei öelda midagi justiits- ja siseasjade eest vastutava voliniku Frattini kahetsusväärsete avalduste kohta, nagu oleks EL valmis arvestama Iisraeli murede ja huvidega viisil, nagu me seda intifada esimestel aastatel ei kavandanud. Tagasihoidlikult öeldes on see vastik, et keegi, kes räägib nii palju terrorismist, mitte ainult ei ignoreeri Iisraeli terrorismi, vaid on valmis sellega koostööd tegema.
Meie omalt poolt jätkame Iisraeli Palestiina-vastase apartheidi poliitika hukkamõistmist ja arvukates ÜRO resolutsioonides kinnitatud Palestiina rahva võõrandamatu õiguse täieliku järgimise kaitsmist.
Jean Lambert (Verts/ALE), kirjalikult. − Mina hääletasin Gaza resolutsiooni ühisettepaneku poolt ja mul on hea meel, et parlament on asunud blokaadi lõpetamise suhtes sellisele tugevale seisukohale. See, mis Gazas toimub, on humanitaarkriis. Haiglates ei ole piisavalt ravimeid lihtsaimagi arstiabi andmiseks; toiduabi osale elanikkonnast katab vaid kaks kolmandikku päevasest vajadusest; kalatööstus (kus töötas ligikaudu 10 000 inimest) on suure pinge all, sest laevadel lubatakse püüda vaid ranniku lähedal.
Piirkonna rannikualasid ähvardab ökoloogiline katastroof, sest Beit Lahia reoveepuhastusjaam ei tööta korralikult ja remont ei ole võimalik, sest varuosad on blokeeritud. Ettevõtlus ei suuda ellu jääda ja töötutel tuleb leida tööd salakaubavedajate ja äärmuslaste juures. Raketirünnakud jätkuvad ja sellesse kaasatud on ohuks rahule ja paljude – nii iisraellaste kui ka palestiinlaste – tulevikule.
Hamas peab kurjategijad peatama. Kasu saavad ainult mõlema poole äärmuslased, nagu ma korduvalt kuulsin oma viimasel külaskäigul Gazasse. EL peab tegema kõik võimaliku blokaadi murdmiseks ja Iisrael peab tunnistama, et ta ei anna neile pikaajalist turvalisust.
Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Et algusest peale oleks täiesti selge: Iisraeli embargo rikub selgelt rahvusvahelist õigust ja on täiest vastuvõetamatu.
Embargo ning joogiveele ja toidule juurdepääsu keelamise tulemusel paneb Iisrael kunstlikult Gaza sektori inimesed olukorda, millele ei ole ebainimlikkuse ja inimväärikuse eiramise poolest võrdset. Tänu Egiptuse valitsusele ja piiripolitsei kainele mõistusele ei ole siiani puhkenud suurt katastroofi, ja inimestele, kes ise konfliktis ei osale, on antud juurdepääs esmatarbekaupadele. Teisest küljest on vastutustundetu see, et vastutus lükatakse Egiptusele, keda praeguse konflikti laienemises küll süüdistada ei saa.
21. sajandil ei ole vastuvõetav, et tsiviilelanikkonda koheldakse patuoinana Hamasi terroriaktide eest. Seepärast tuleb viivitamata taastada infrastruktuur ja tagada tarned kohalikule elanikkonnale.
Palestiina pool peaks omalt poolt tegema kõik endast oleneva olukorra rahustamiseks, et aidata kaasa kokkuleppe sõlmimisele 2008. aasta lõpuks. Praeguses olukorras tundub väljavaade selle ülla eesmärgi saavutamiseks ebatõenäoline.
James Nicholson (PPE-DE), kirjalikult. − Gaza olukorrale lahenduse leidmiseks tuleb võtta kasutusele kõik jõupingutused, kuid käesolev resolutsioon ei anna parimal juhul midagi ja omab halvimal juhul negatiivset mõju. Kui parlament tahab olla Lähis-Idas aus rahuvahendaja, tuleks lõpetada tasakaalustamata resolutsioonide produtseerimine. Ühegi parlamendiliikme jaoks ei ole kerge hääletada humanitaarküsimusi käsitleva resolutsiooni vastu, kuid selle väärtus langeb veelgi, kui need mured on ühendatud ebaõiglase portreega Iisraelist. Parlamendi resolutsioonis ei tohiks nõuda Hamasilt pantvangi vabastamist kui pelgalt hea tahte avaldust. Hamas ei ole heatahtlik keskaegne kuningas; Hamas on terroriorganisatsioon, kes on suures osas Gaza olukorra eest vastutav.
Nõudes, et Iisrael oma kohustused täidaks, tuleks täiskogul teadmiseks võtta, et Iisraeli töötajad riskivad jätkuvalt oma eluga, kui nad varustavad Gazat elektriga, vaatamata Hamasi-poolsele elektritarnetega manipuleerimisele. Rääkides kannatajatest, ei saa mainimata jätta ka Lõuna-Iisraeli elanikke, kelle pihta on lastud keskmiselt üks rakett tunnis ja kus uuringute kohaselt on 75% lastest ärevushäired ja traumajärgne stress.
Athanasios Pafilis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Iisraeli ametiasutused panevad palestiinlaste vastu jätkuvalt toime kuritegusid. Nad on palju kuid olnud rangelt vastu inimeste, kaupade ja toidu liikumisele ja tõkestanud juurdepääsu joogiveele, elektrile ja teistele kommunaalteenustele, samas kui Iisraeli armee jätkab tsiviilelanike ründamist ja mõrvamist.
Resolutsioonis väljendatud kaastunne Palestiina elanikkonna kannatuste suhtes on võlts, sest EL ja Ameerika Ühendriigid on osa probleemist. Iisraeli kriminaalset poliitikat juhivad imperialistlikud huvid. Imperialistid tahavad säilitada kontrolli piirkonna üle, mis on oluline oma asukoha ja geostrateegilise aktiivsuse poolest; nad soovivad säilitada oma õiguse sekkuda, isegi sõjaväeliselt.
Neliku plaanid on näidanud järjekordse imperialistliku püüdluse läbikukkumist ja Annapolise lepingutel on sama tulemus. Nende taaselustamise ettepanek on püüe tõmmata inimestele kott pähe; see sisuliselt võrdsustab ohvrid tagakiusajatega.
Imperialistid ei saa anda lahendust Palestiina probleemile. See peab kerkima Palestiina ja Iisraeli enda rahvaste võitlusest ja rahvusvahelisest solidaarsusest nende võitlusega rahumeelse kooseksisteerimise eest iseseisva Palestiina riigi loomise kaudu, mille pealinn on Ida-Jeruusalemm.
Frédérique Ries (ALDE), kirjalikult. – (FR) Kui ma, vaatamata teatud vastumeelsusele täiesti tasakaalustamata teksti tõttu, siiski lõpuks hääletasin resolutsiooni poolt, oli see seetõttu, et Euroopa Rahvapartei fraktsiooni esitatud suuline muudatusettepanek tasakaalustas teatud määral tõde praeguse olukorra kohta Gazas.
Kes iganes selle eest vastutab, see on täiesti vastuvõetamatu, absoluutselt ja täielikult vastuvõetamatu, et lõike 3 tekstis seati esialgu Iisrael ja Hamas võrdsetele alustele.
Kas Iisraeli murel oma rahva kaitsmise pärast vägivallategude eest, mida Hamas ja Palestiina relvarühmitused iga päev korda saadavad, on midagi tegemist valimatute rünnakutega, viimati Dimonale, või Quassami rakettide roduga, mis Sderotis iga päev maha sajavad. Sihtmärkideks peamiselt koolid, seega lapsed, ehk Iisraeli ühiskonna südameveri.
Muidugi võivad meie vaated konfliktile erineda, kuid aus parlamendiliige siin täiskogul peab keelduma võrdsustamast partneritena demokraatliku valitsusega demokraatlikku Iisraeli riiki ja ELi poolt terroristliku liikumisena liigitatud Hamasi (nii see on, nagu ka korduv keeldumine täita neliku tingimusi, mida see resolutsioon imelikul kombel veelgi varjab).
Geoffrey Van Orden (PPE-DE), kirjalikult. − Gaza resolutsiooni toon ja suurem osa sisust on kallutatud Iisraeli vastu. Kahtlemata on tõsi, et palestiinlased Gazas elavad pidevas puuduses ja see on ebainimlik. Kuid süü selle eest lasub Iisraelil ainult osaliselt, peamiselt siiski Palestiina terroristidel ja äärmuslastel, nagu näiteks Hamas, ja Araabia riikide suutmatusel aidata kaasa elanikkonna toimetulekuvõime taastamisele ja piirkonna taassünnile. Gazal on lubatud jääda veritsevaks haavaks. Mul on kahju, et siin ei olnud nõuet, et praegune Gaza valitsus võtaks vajalikud sammud Iisraeliga rahumeelse kokkuleppe saavutamiseks. Ma tervitan kapral Shaliti vabastamise nõuet. Nendel põhjustel mina ei hääletanud.
Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Juuni Nimekiri toetab ÜRO inimõiguste nõukogu ja olulist tööd, mida ta teeb.
Samas me ei toeta lõikes 34 sätestatud kohustust, et iga liikmesriik peab nendes küsimustes väljendama ELi seisukohta. Iga ELi liikmesriik on ÜRO autonoomne liige ja omab seega õigust väljendada oma enda arvamust. Seepärast oleme me otsustanud hääletada resolutsiooni vastu.
Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − Tuletades meelde ELi varasemaid seisukohti selle ÜRO organi tegutsemise määratlemise kohta, milles väljendati ilmset püüet kindlustada selle järelevalve ja korraldus, – tuletame meelde ELi kriitikat ja survet näiteks selle kohta, kuidas teatud riigid sinna organisse valitakse (kahetsedes „puhta lehe” põhimõtet ja kaitstes kõlblikkuse kriteeriumi kasutuselevõtmist), erimenetluse mehhanismi kohta, riigi mandaatide tugevdamise kohta ja võimaluse kohta luua uusi mandaate lihthäälteenamusega või isegi universaalse perioodilise läbivaatamismehhanismi tingimuste kohta –, on Euroopa Parlament võtnud vastu resolutsiooni, mis käib küll samades jälgedes, kuid on oma tegelike eesmärkide väljendamises tagasihoidlikum.
Muudest seisukohtadest tahaksime rõhutada vastuvõetamatut survet, et iga liikmesriik teeks selles ÜRO organis oma ettepanekud lähtuvalt ELi võimalikest seisukohtadest, jättes seega tagaplaanile oma välispoliitilise sõltumatuse. Me tahaksime rõhutada ka mainitud – ja osades mainimata – riikides tagasi võetud poliitilist arvamust, mis näitab veel kord topeltstandardite olemasolu, teisisõnu inimõiguste elluviimise korraldamist vastavalt ELi huvidele.
Jan Andersson, Inger Segelström ja Åsa Westlund (PSE), kirjalikult. − (SV) Rootsi sotsiaaldemokraadid hääletasid Euroopa demograafilist tulevikku käsitleva raporti poolt. Samas usume me, et see raport on liiga kaugeleulatuv ja käsitleb tahke, mis lähevad kaugemale kui demograafilise muutusega seotud küsimused. Samuti ei toeta me erinevaid ettepanekuid maksusoodustuste kohta lastesõimedele ja kodus töötavatele inimestele.
Me otsustasime siiski hääletada selle raporti poolt, kuna see käsitleb ka tahke Euroopa jaoks praegu olulistest väljakutsetest.
Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Me avaldame kahetsust, et mitte kõiki esitatud muudatusettepanekuid vastu ei võetud. Need pidid raporti paremaks muutma, seadma küsimärgi alla teatud põhjendused ning kaasama meie meelest ülitähtsad meetmed naiste, perede ja laste õiguste kaitsmiseks. Näiteks teame me, kuidas madalad palgad ja ebakindel tööhõive halvendavad sotsiaalset stabiilsust ja vähendavad seetõttu drastiliselt nende väljavaateid stabiilsusele, kes on otsustanud lapsi saada.
Seepärast on demograafiliste muutuste juhtimisel põhiküsimusteks töökohtade stabiilsuse parandamine, palkade tõstmine, sotsiaalkindlustuse ja töötervishoiu ning tööohutuse laiendamine, üldise tööaja vähendamine ilma töötasu vähendamata, sissetuleku õiglasema jaotamise tagamine ja täielik tööhõive.
Samuti on oluline luua uusi ning paremaid haridus- ja sotsiaalseid infrastruktuure nii noortele kui ka eakatele, sealhulgas rohkem elukestva õppe, lastehoolduse, õendusabi ja eakate abistamise struktuure. See nõuab rohkem ja paremaid avalikke teenuseid, kus on tagatud võrdne juurdepääs kõigile.
Jättes need aspektid täies mahus käsitlemata ning vaatamata positiivsetele, kuid mitte piisavatele ettepanekutele, mida me toetame, ei paku see raport probleemidele tõhusaid lahendusi ja me ei saa selle raporti poolt hääletada.
Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Suures osas Euroopast esineb demograafilisi probleeme. Need tuleks siiski lahendada riiklike meetmete abil, mitte kõikehõlmavate ELi ettepanekutega, mis ehk sobivad teatud riikidele, kuid võivad teiste liikmesriikide jaoks osutuda ebasobivateks. Paljud ELi riigid, sealhulgas Rootsi, on suures osas madala sündimuse ja demograafiliste probleemidega toime tulnud, osaliselt hästi arenenud sotsiaalhoolekandepoliitika ja osaliselt sisserände kaudu. Kui liikmesriikidel on huvi, võivad nad uurida Rootsit ja teisi Skandinaavia maid ja võtta üle neis kasutatud meetmeid.
Genowefa Grabowska (PSE), kirjalikult. (PL) Mina toetan täielikult raportit Euroopa demograafilise tuleviku kohta. On fakt, et loomuliku iibe pidev vähenemine viimastel aastatel koos keskmise oodatava eluea suurenemisega toob tõenäoliselt kaasa olulised muutused Euroopa Liidu elanikkonna struktuuris aastaks 2050. Muutused hõlmavad elanikkonna üldist vananemist koos töötavate inimeste arvu vähenemisega. See toob kaasa olulise koormuse tõusu liikmesriikide eelarvetele. See saab olema valulik protsess mitte üksnes üksikute liikmesriikide jaoks, vaid ka liidu kui terviku jaoks. Võrreldes kiire demograafilise kasvuga piirkondadega mujal maailmas võib EL seista silmitsi oma konkurentsieeliste kaotamise ja majanduslangusega.
Samuti on selge, et sellisel demograafilisel tasakaalustamatusel on negatiivsed tagajärjed sotsiaalhoolekande rahastamisele ja pensioniskeemide jätkusuutlikkusele. Seepärast toetan ma raportis välja pakutud parandusmeetmeid, mille eesmärk on demograafiline uuenemine, kutsetegevuse kestuse pikendamine, kvaliteetse sotisaalhoolekande tagamine ja põlvkondadevahelise solidaarsuse edendamine. Need tegevused on ülitähtsad, et säilitada liidu majanduse konkurentsieelis ja tagada samal ajal pikas perspektiivis Euroopa sotsiaalmudeli toimimine.
Carl Lang (NI), kirjalikult. – (FR) Eurooplased on kaduv liik. Keskmise sündimusega alla 1,5 kaotavad ELi 27 liikmesriiki 2050. aastaks 20 miljonit inimest ja 30% elanikkonnast moodustavad üle 60aastased.
Pr Castexi väljapakutud meetmed Euroopa sündimuse tõstmiseks on naeruväärsed, sest nagu kõik võimul olevad Euroopa-meelsed, ei taha meie kolleeg mitte uuendada Euroopa elanikkonda, vaid asendada see Aafrika ja Aasia sisserändajatega. See on põhjus, miks tal on raportis 15 lõiget, milles nõutakse vahendeid perekondade ühendamiseks, kodanikuõigusi sisserändajatele ja suuremaid jõupingutusi nende integreerumiseks.
Sama poliitika, mida Prantsusmaal propageerib hr Attali ja viib ellu Nicolas Sarkozy, toob aastaks 2050 Euroopasse täiendavad 80 miljonit sisserändajat ja viib viimaks meie rahvaste kadumiseni.
Selleks et tagada Euroopa rahvaste ellujäämine, tuleb rändevood hoopis ümber pöörata ja viia ellu suuremahuline perekonnal ja elu kaitsmisel põhinev sündimuse edendamise poliitika. See tähendab, et meie rahvad peavad otsima oma iseseisvust ja identiteeti uues Euroopas, rahvaste Euroopas.
Jörg Leichtfried (PSE), kirjalikult. − (DE) Mina pooldan ühtekuuluvuspoliitikat Euroopa Liidu demograafilise arengu nimel, kui Euroopa ühiskonna vanuselise püramiidi struktuuriline nihe näitab murettekitavat tulevikku. Ma juhin tähelepanu asjaolule, et kõik Euroopa tööstusriigid on silmitsi samade peamiste sotsiaalpoliitiliste probleemidega, mis kujutavad tõsist ohtu Euroopa sotisaalhoolekande mudelile, mis on meie praeguse jõukuse jaoks oluline.
Selles kontekstis tahaksin ma eriti rõhutada, et Euroopa ülalpeetavate vanurite suhtarv kasvab 2050. aastaks 53%ni, seda praeguse ebanormaalselt madala sündimuse (1,5) tõttu ELis, mis mitte üksnes ei too kaasa rahvusvahelisi konflikte ja mida võib seega käsitleda takistusena sotsiaalsele ühtekuuluvusele, vaid võib nõrgendada ka Euroopa konkurentsivõimet maailmamajanduses. Toimuvad demograafilised muutused nõuavad üldist individuaalsete sotsiaalsüsteemide kohandamist ning kohanduste kiiret ja tõhusat rakendamist.
Fernand Le Rachinel (NI), kirjalikult. – (FR) Castexi raport Euroopa demograafilise tuleviku kohta on kohutavalt kulunud, täis kõiki klišeesid, mida vastavateemalistest uuringutest oodata võiks. Pr Castex unustab muu hulgas mainida rasestumisvastaseid vahendeid, mis on suuresti sündimuse vähenemise põhjuseks Euroopas, mis praegu on 1,5 naise kohta, mis on väga erinev sellest, mida on vaja tulevaste inimpõlvede demograafiliseks uuendamiseks.
Elanikkonnasõbralik keskkond sõltub sellest, kas naistel on võimalus kasvatada üles oma lapsed suhteliselt pika perioodi jooksul. See on ühiskonna jaoks esmatähtis investeering ja vähendaks oluliselt kooli poolelijätmise näitajaid ja noorsookuritegevust.
Mis puutub sisserändesse, et täita tühjad hällid, siis see on ohtlik idee, mis mitte ainult ei destabiliseeri meie lääne ühiskonda, vaid oleks tõeline ajapomm koos kõigi kujuteldavate kaasnevate tagajärgedega. Sisserände õigustamine kvalifitseeritud või kvalifitseerimata tööjõu puudusega, kui Euroopas on üle 20 miljoni töötu, on Euroopa töötajate karistamine, kes kahtlemata hindaksid komisjoni või Euroopa Parlamendi ettepanekuid.
Nendel põhjustel kavatseme meie hääletada Castexi raporti vastu.
Bogusùaw Liberadzki (PSE), kirjalikult. (PL) Pr Castex märgib õigesti, et selle valguses, et Euroopa ülalpeetavate eakate suhtarv (vanemate kui 65aastaste inimeste arv jagatud 14–65aastaste arvuga) kasvab 2004. aasta 25%lt 2050. aastaks 53%ni, riskeerib Euroopa Liit kaotada oma konkurentsieelise ja sattuda majanduslangusse.
Mina nõustun ettepanekutega koostada demograafilisele uuenemisele suunatud viis peamist tegevussuunda, milleks on kõrge kvaliteediga aktiivne elu, tõhusam Euroopa, sisserändajate parem integreerumine, sotisaalhoolekande tagamine ja põlvkondadevaheline solidaarsus.
Marcin Libicki, Wojciech Roszkowski ja Konrad Szymañski (UEN), kirjalikult. − Meie hääletasime selle raporti vastu, sest selles väljapakutud lahendused demograafilisele kriisile töötavad endale vastu.
Vastupidiselt raportis öeldule, saavad meile vajalikeks abinõudeks olla vaid traditsioonilised perekonnad ja ühiskonna austus emaduse vastu.
Selles raportis välja pakutud sotsiaalsed eksperimendid (nn alternatiivsed peremudelid) toovad endaga kaasa vaid ohu meie ühiskondadele.
Astrid Lulling (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Harva olen ma saanud resolutsiooni hääletamisest sellise rahulduse, sest see näitab selgelt, et naised ja eakad inimesed mängivad suurt rolli meie demograafilise tuleviku väljakutses.
Naistelt oodatakse tahet tuua ilmale rohkem lapsi, täites samas töökohustusi ja seda pika aja jooksul. Sellisel juhul tuleb nende motiveerimiseks luua rahastu.
Naistelt ei saa oodata, et nad ennast halvasti tunneksid või seaksid ennast vaesuse ohtu iga kord, kui nad lapse ilmale toovad.
Mida rohkem nad lapsi saavad, seda rohkem neid diskrimineeritakse sotsiaalkaitse osas, eriti kui nad üksi pere eest hoolitsevad, seda vähem nad teenivad ja seda lühem on nende pension.
Ka kõige suurepärasematel resolutsioonidel ei ole seega mõtet, kui nende elluviimiseks ei ole poliitilist julgust. Nii juhtus kahjuks 1995. aasta resolutsiooniga pensionihüvitiste jagamise kohta lahutuse korral ja resolutsiooniga VKEdes abiks olevate abikaasade olukorra kohta, mille eesmärk oli heastada need paljud diskrimineerimised, mille all naised ikka veel kannatavad, ja suur kimbatus kaugelt liiga paljude meeste üle seoses isapuhkusega.
David Martin (PSE), kirjalikult. − Ma tervitan Françoise Castex soovitusi Euroopa demograafilise tuleviku kohta. Üldine sõnum, et julgustada tuleb majanduslikku konkurentsi, säilitades samas Euroopa sotsiaalmudeli, on minu meelest loogiline ja õiglane. Ma nõustun selle eesmärgi täitmiseks raporti keskendumisega selliste valdkondade rollile nagu haridus, lastehooldus ja finantsmehhanismid. Eksisteerib ka vajadus edendada meeste ja naiste ametialast võrdõiguslikkust koos hästi ja rahulikult läbi mõeldud sisserändepoliitikaga, mille üheks eesmärgiks on edukas integreerumine. Raport käsitleb neid teemasid ja mina hääletasin selle soovituste poolt.
Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Massiline sisseränne ja vananemine ohustavad suuremat osa põlisrahvastest. Esimene on kuulutatud imeravimiks teise vastu, aga toob tegelikkuses kaasa vaid etnomorfoosi – teisisõnu Umvolkungi ehk elanikkonna etnilise koostise sunniviisilise muutmise. Kui ELi institutsioonid ei hakka lõpuks tegutsema põliseurooplaste sündimuse tõstmise strateegiate nimel, propageerima traditsioonilist perekonda paljude lastega, võtma viimaks tarvitusele meetmed püüete vastu hävitada traditsiooniline perekond (nt samasoolised abielud) ning kehtestada uuesti nulltolerants sisserände vastu, ka perekondade taasühinemisel, istume me siin 50 aasta pärast ja lobiseme Euroopa kosovostamise üle, nagu me teeme Kosovo küsimuse enda puhul.
Meie ees olevas raportis tehakse taas kord katse müüa meile sisserännet imeravimi pähe ja Euroopa põliselanikkond peab varsti kohandama end rändajate järgi. Need on põhjused, miks ma tänase raporti tagasi lükkasin.
Zita Pleštinská (PPE-DE), kirjalikult. − (SK) Kui EL tahab oma demograafilist ja territoriaalset tasakaalu säilitada, siis tuleb tõsistele demograafilistele muutustele reageerida. Ühest küljest on vajalik tegelda elanikkonna vananemisega. Olukord on ärevusttekitav. Igal aastal pärast 2010. aastat väheneb töölkäivate inimeste osa ühe miljoni võrra ja see ohustab põlvkondadevahelist solidaarsust.
Teisest küljest esineb probleeme väheneva sündimusega – need probleemid on eksisteerinud juba aastaid. Lapsesaamise edasilükkamine vanemasse ikka võib olla põhjuseks, miks paaride viljatus on suurenenud. Ema ja perekonna kaitsmine peab olema kõigi ELi poliitikate keskmes. Pensionisüsteemid ei tohi karistada naisi selle eest, et nad on emad.
Viimastel aastatel on liikmesriikide vahelised erinevused hakanud vähenema, kuid samal ajal on märgatavalt suurenenud erinevused üksikute liikmesriikide sees. Vähem on arenenud eelkõige ebasoodsamad piirkonnad, samas kui demograafilised muutused (nagu rahvastiku vananemine ja ränne) mõjutavad kõige rohkem just neid. Arvestades, et kõrgepalgalisi töökohti ei ole piisavalt, tuleb kvalifitseeritud töötajatel lahkuda suurtesse linnadesse. Majandustegevuse tihe koondumine suurematesse linnadesse hävitab ajapikku demograafilise, majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase tasakaalu ja toob kaasa elanikkonna vähenemise maapiirkondades, kus tihti ei olegi arenguks vajalikku infrastruktuuri.
Mina hääletasin pr Castexi demograafilise tuleviku raporti poolt; see on üks olulisemaid raporteid. Me peame aru saama, et demograafiline areng on kõigi, nii keskpikkade kui ka pikaajaliste poliitikate peamine koostisosa.
Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Euroopa demograafiline uuenemine on võtmesõna tasakaalu tagamisel noorimate ja vanimate vahel ning tööealise elanikkonna suurendamisel. Praeguse väheneva sündimuse ja suurema keskmise eluea tagajärgedeks on ülalpeetavate vanurite suhtarvu suurenemine ja tööealise elanikkonna vähenemine. Seepärast on ülitähtis võtta samme demograafilise uuenemise propageerimiseks, mis tagab tootlikuma ja arenenuma Euroopa, kus on kõrge sotsiaalkaitse tase ja põlvkondadevaheline solidaarsus.
Me peame koostama poliitikaid, mis julgustavad Euroopa elanikkonna pidevat uuenemist ja tagavad jätkuva majandusliku konkurentsivõime, säilitades samas Euroopa sotsiaalmudeli.
Me ei saa ignoreerida selle küsimuse üht aspekti, mis on seotud sellega, et Euroopa on oluliste rändevoogude sihtpunktiks, arvestades, et need rahvad aitavad alati ka sündimust tõsta. Demograafiline küsimus ja rände küsimus koos kujutavad teatud ohte ja me ei saa lihtsalt loota, et need rahvad meid demograafiliselt uuendavad. Seepärast tahan ma rõhutada sündimuse tõusule suunatud meetmeid, millega kaasnevad asjakohased hariduse ja koolituse ning põlvkondadevahelise solidaarsusega seotud poliitikad, mis on kavandatud Euroopa demograafilise vananemise pidurdamiseks.
Olle Schmidt (ALDE), kirjalikult. − Euroopa ees seisev demograafiline väljakutse on tohutu. See on täiesti asjakohane teema arutamiseks Euroopa tasandil – ma ise käsitlesin seda paindlikkuse ja turvalisuse teemal kirjutatud arvamuse esitajana. Sisuline tingimus on see, et arutelu lähtepunkt on see, et enamik kavandatavatest meetmetest (nagu pensioniea tõstmine, ettenägelik perepoliitika, head lapsehoolduspuhkuse tingimused jne) lähtuvad subsidiaarsuse põhimõttest. Mitmed raportis mainitud ettepanekud suure hulga lahenduste, kui väljenduda tagasihoidlikult, seas on Rootsis kasutusel ja toimivad hästi. See ei tähenda siiski, et need toimiksid sama hästi ka mujal Euroopas.
Pr Castexi raporti põhiprobleem ei ole seega mitte selle kavatsus, vaid see, et enamus aruteluteemadest on seotud poliitikatega, mida peaksid viima ellu liikmesriigid, mõnikord isegi omavalitsuste tasandil. Seepärast ma hääletasin muudatusettepanekute poolt, mis rõhutasid subsidiaarsuse põhimõtet, kuid lõpphääletusel ei osalenud.
Czesùaw Adam Siekierski (PPE-DE), kirjalikult. (PL) Me oleme võtnud vastu olulise raporti Euroopa demograafilise tuleviku kohta. Pikema elu võimaldamine kodanikele on kahtlemata saavutus liidu liikmesriikide jaoks. Samas toob see kaasa ka elanikkonna järkjärgulise vananemise. Pikas perspektiivis saab selline olukord vaid rikkuda tasakaalu tootliku elanikkonna ja selle etapi juba läbinute vahel. See ähvardab põlvkondadevahelist solidaarsust, sest mittetöötavate inimeste hüvitiste, toetuste, pensionide, hoolduse ja tervishoiuteenuste järjest suurenevad kulud langevad tänasest väiksema arvu tööalaselt aktiivsete inimeste õlgadele.
Selle olukorraga toimetulemiseks nõutakse meetmeid kutsetegevuse kestuse pikendamiseks ja sündimuse suurendamiseks, et selle olukorraga toime tulla. Vaja on ka sisserändajate täieliku integreerumise programme.
Tehniline kaasajastamine ja infotehnoloogia kasutuselevõtmine töökohtadel tagab tõhusama ja tulemuslikuma töö. See aitab olukorda oluliselt parandada.
Käsitleda tuleb ka rändevooge maapiirkondadest linnadesse ja peidetud inimkapitali maapiirkondades, eelkõige vähemarenenud maades.
Demograafia on üks Euroopa Liidu peamisi väljakutseid, eriti teiste maailma osade olulise ülerahvastatuse kontekstis.
Ewa Tomaszewska (UEN), kirjalikult. (PL) Euroopa ees seisva demograafilise probleemi tõsiduse valguses on täiesti kohane, et parlament ja komisjon sellele aega on pühendanud. Kahjuks olin ma sunnitud hääletama pr Castexi teemakohase raporti vastu, sest nii paljud võtmetähtsusega muudatusettepanekud lükati tagasi.
Eriti ei saa andestada parlamendi nõustumist sättega, milles nõustutakse täielikult, et konfliktiolukordades kohaldatakse sihtriigi õigusaktides sisserändaja päritoluriigi õigusaktide perekonna määratlust koos sellega kaasnevate rahaliste kohustustega polügaamia puhul. See tungib liikmesriikidesisese korra valdkonda ja on seega vastuolus subsidiaarsuse põhimõttega.
Bairbre de Brún (GUE/NGL) , kirjalikult. – (GA) Ma ei nõustu kõigega, mis hr Guelleci raportis kirjas on, kuid sellele vaatamata ma tervitan raportit ja hääletasin selle poolt. Ma tervitan hr Guelleci rõhuaseust tasakaalustatud regionaalarengule. Vähendada ei tule mitte üksnes vahet liikmesriikide vahel, vaid meil tuleb vähendada neid erinevusi ka liikmesriikide sees ja ka piirkondade vahel. Meil tuleb tagada täiendavate vahendite suunamine regionaalarengu edendamisse ja võitlusse sotsiaalse tõrjutuse vastu. Ainuke moodus ühtekuuluvuspoliitikat ellu viia on Lissaboni strateegia rakendusmeede.
Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Kuigi see raport sisaldab teatud aspekte, mida me vaatamata nende keskpärasusele näeme positiivsetena, ei ole peamised rahastamise küsimused tõhusat käsitlemist leidnud.
Sellise kompromissi näiteks on ühtekuuluvuspoliitika jaoks vajalike ühenduse rahaliste vahendite osas võetud lähenemisviis. Raporti põhjendustes tunnustatakse, et „tulevikus tuleb ühtekuuluvuspoliitika jaoks tagada rohkem rahalisi vahendeid, et tulla toime uute eeldatavate väljakutsetega” (kas see ka tegelikult ühtekuuluvusega seotud on, on eraldi teema, mida tuleb alles selgitada). Raporti artiklites ehk teisisõnu tegelikus ettepanekus vaid vihjatakse ebaselgele vajadusele tugevdada ühtekuuluvuspoliitikat, millele tuleks eraldada piisavaid rahalisi vahendeid.
Kahjuks lükati meie esitatud muudatusettepanekud tagasi. Nende muudatusettepanekute eesmärk oli näiteks tunnistada, et eksisteerib riike ja piirkondi, mis on ELiga vastakal arvamusel, takistada ühtekuuluvuspoliitika kasutamist teistel eesmärkidel, eriti Lissaboni strateegias sisalduvate ühtekuuluvusega vastuolus olevatel finantseesmärkidel, tunnustada vajadust suurendada ühenduse ühtekuuluvuse finantsvahendeid, seada ettevõtete jaoks ühenduse abile tingimused, et takistada vahendite ümberpaigutamist, rõhutada vajadust võtta vastu alalised meetmed äärepoolseimate piirkondade kohta koos piisava rahastamisega ja tunnustada kalapüügi rolli ühtekuuluvuses.
David Martin (PSE), kirjalikult. − Ma tervitan Ambroise Guelleci raportit komisjoni neljanda majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse aruande kohta. Tulemused näitavad selgeid edusamme majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse parandamisel kogu ELis. Avastus, et mitmetes liikmesriikides on ebavõrdsus eriti pealinnade ja maapiirkondade vahel suurenenud, näitab siiski, et selle poliitilise eesmärgiga tuleb edasi minna, et vähendada ELi erinevate piirkondade vahelisi ja siseseid erinevusi.
Miroslav Mikolášik (PPE-DE), kirjalikult. − (SK) Ühtekuuluvuspoliitika aitab lahendada selliseid probleeme nagu demograafilised muutused, ränne maapiirkondadest linnadesse, eraldatus või kliimamuutused. Nende väljakutsetega on võimalik hakkama saada üksnes siis, kui ühtekuuluvuspoliitika jääb ühenduse poliitikaks. Seepärast mina kindlasti toetan seda raportit. Me näeme, kui kasulik see poliitika on, vaadates riike, kes on varem ühekuuluvusfondist toetust saanud.
Hispaanias, Portugalis, Kreekas ja Iirimaal on saavutatud tugev majanduskasv. Samasugune abi peab olema kättesaadav uutele liikmesriikidele. Nagu kõik teisedki, kes on üles kasvanud kõrvalistes piirkondades, tean ka mina, et piirkondade vahel ja isegi sees eksisteerib selge ebavõrdsus. Mõnikord on see ebavõrdsus isegi suurem kui riigi sees: ebavõrdsus elustandardis, töökohtade arvus, sissetulekus ja hariduslikes võimalustes. Seepärast rõhutan ma, et tegelikult tuleb meil vähendada ebavõrdsust lihtsasti juurdepääsetavate piirkondade ja struktuuriliselt ebasoodsate piirkondade vahel. Mina näen, et sellised poliitikad tuleks muuta prioriteediks, mis vähendaks survet pealinnadele ja toetaks teiste linnade arengut. Toetada tuleb maapiirkondi; seal on oluline roll väikestel ja keskmise suurusega linnadel. Vahendid tuleb suunata ka sellistesse projektidesse, mille eesmärk on muuta piirkonnad ligitõmbavamaks. Ma toetan seda raportit, sest ma tean, et ühtekuuluvuspoliitika on vastuseks paljudele demograafilistele muutustele.
Cristiana Muscardini (UEN), kirjalikult. − (IT) Pr president, daamid ja härrad, ühekuuluvuspoliitika on minevikus olnud ühenduse poliitika üks peamisi tugisambaid, solidaarsuspõhimõtte väljendus, mis tõi kaasa majanduskasvu Euroopa Liidus.
Paljude Euroopa riikide ja piirkondade jaoks on see olnud majanduslik edulugu; mõnedel juhtudel on räägitud isegi imest ning tänu ühtekuuluvuspoliitika korrektsele elluviimisele on paljude meie kodanike elukvaliteet paranenud.
Majanduslikult ja sotsiaalselt ebavõrdses 27 liikmesriigiga Euroopas Liidus mängib ühtekuuluvus veelgi suuremat rolli. Kõigepealt on ELi majandusabi mõjusid näha mõnedes piirkondades, kus arengus on maha jäädud, isegi kui väga madala SKT tõttu inimese kohta saab majanduslik lähenemine võimalikuks üksnes pikemas perspektiivis.
Lähitulevikus, võib-olla isegi täna, tuleb võrrelda teistsuguseid näitajaid. Seepärast peab ühtekuuluvuspoliitika käsitlema uusi väljakutseid, millel on tugev territoriaalne mõju, nagu demograafilised muutused, linnastumine ja uus linnaplaneerimine, ränne, energiaga varustatus ja kliimamuutused.
Hääletanud küll raporti poolt, kutsuksin ma komisjoni ja riikide valitsusi üles lähenema nendele teemadele ühtselt ja dünaamiliselt ja koostöö vormis.
Athanasios Pafilis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse eesmärk on tekitada töötajates pettekujutus, et sotsiaalset ja geograafilist ebavõrdsust on võimalik vähendada ja keskmisest erinevate riikide ja piirkondade töötajate elustandardit on võimalik tõsta.
Ebavõrdse kasvu seadus kapitalismis on siiski paindumatu. Selline ebavõrdsus saab ainult kasvada, vaesed jäävad vaesemaks ja rikkad saavad rikkamaks. Töötajad tõdevad seda iga päev.
Vaatamata kapitalistlikele ümberkorraldustele ja otserünnakule tööõiguste vastu, kipub kaduma isegi selle mõiste suuline kasutus ja koos sellega ka tähtsusetu eraldis ühenduse eelarves.
Lissaboni lepingu rakendamise kolmandas etapis tuleb kõik poliitikad asendada imperialismi võlusõnaga „konkurents”. See toob kaasa konkurentsi riikide, piirkondade ja töötajate vahel ja valitsevad džungliseadused.
Resolutsioonis piirdutakse aga lilleliste avaldustega ja pelkade soovidega, mis ei puuduta probleemi tõelist olemust. Üksnes töötajate võitlus, sõnakuulmatus ja allumatus ELi töötajatevastasele ja ebapopulaarsele poliitikale võib pöörata ümber töölisklasside elutingimuste halvenemise. See suundumus on nüüd silmatorkavam isegi arenenud riikides.
Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Ühtekuuluvuspoliitika on üks Euroopa Liidule iseloomulikke kaubamärke, üks Euroopa peamisi õnnestumisi ja ka üks meie kogukonna peamisi külgetõmbenumbreid. Me ei tohi hüljata põhimõtet, et samasuguse arengutaseme tagamise idee kõigis liikmesriikides on õige ja vajalik. Selle positiivset tulemust tuleb tähistada.
Samas ei ole selles valdkonnas mitte kõik edukas olnud. Esiteks on oluline, et ühtekuuluvusfonde järjest rohkem teiste rahastamisprogrammidega ühendataks, et tagada, et nendest fondidest saadav kasu ei kaoks ära kaasneva investeerimise puudumise tõttu poliitikatesse, mis on otseselt mõeldud kõrgema arengutasemega piirkondadele. Mõnikord on vajalik võtta suuremaid samme, muidu me jäämegi alatiseks sabas sörkima.
Teiseks on muret tekitav, et Portugalis näeme me pidevalt, et juurdepääs põhiteenustele ei ole tagatud kogu territooriumil. Mis mõtet on nõuda ühenduse tasandil ühtekuuluvust, kui see puudub riiklikus poliitikas, kus vähem arenenud piirkondade kodanikud hüljatakse mitte arenguidee, vaid pelgalt raamatupidamisel põhineva vahendite eraldamise tõttu? Mitte mingisugust.
Bairbre de Brún (GUE/NGL), kirjalikult. − (GA) Ma ei ole Gisela Kallenbachi raportis kõigega nõus, kuid sellele vaatamata ma tervitan seda raportit ja hääletasin selle poolt. Eriti meeldib mulle see, et pr Kallenbach rõhutab kohalike linnavalitsuste rolli tugevdamise tähtsust. Linnapiirkondade jätkusuutlik areng on 21. sajandil äärmiselt suur väljakutse ning pr Kallenbachi täna esitatud raamistik aitab selle väljakutsega toime tulla.
Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) See raport territoriaalse tegevuskava ja Leipzigi harta järelmeetmete kohta sisaldab aspekte, mis on meie jaoks olulised.
Samas tuleb siiski rõhutada, et ühtekuuluvuspoliitika territoriaalse mõõtme tegelik sisu vajab veel määratlemist, mille kohta kavandatakse rohelise raamatu vastuvõtmist septembris.
Kuigi paljud siiani mainitud eesmärgid on teretulnud ja kõik on arusaadavad – nagu polütsentrilise tasakaalustatud linnasüsteemi rajamine ning uue linna ja maa vahelise suhte loomine, mis tagaks võrdse juurdepääsu infrastruktuuridele, loodusliku pärandi ja kultuuripärandi säilitamine, kõrge kvaliteediga avaliku ruumi säilitamine ning elamute ja tänavainventari parandamine, kohaliku majanduse ja kohaliku tööturupoliitika tugevdamine ning laste ja noorte ennetava haridus- ja koolituspoliitika tagamine – rõhutaksime meie, et
− maaviljelus ja maakorraldus peab olema iga liikmesriigi vastutus;
− uued prioriteedid peavad saama uusi rahalisi vahendeid;
− territoriaalne mõõde ei tohi olla vastuolus majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvusega ega selle tähtsust vähendada, teisisõnu: oluline on erinevate piirkondade arengutasemete ebavõrdsuse vähendamine ja kõige ebasoodsamate mahajäänud piirkondade julgustamine.
David Martin (PSE), kirjalikult. − Mina hääletasin Gisela Kallenbachi raporti, mis käsitleb territoriaalset tegevuskava ja Leipzigi harta järelmeetmeid, poolt. Me peame olema ELi poliitikate territoriaalse ja linna mõõtme küsimuses tundlikumad. Parandades koostööd linna- ja maapiirkondade vahel ja viies ellu tõhusaid strateegiaid, mille eesmärk on jätkusuutlik ruumiline areng, on selle saavutmine võimalik.