Istungi stenogramm

Neljapäev, 21. veebruar 2008 - Strasbourg

9.1. Ida-Timor

  President. – Järgmine päevakorrapunkt on arutelu kuue resolutsiooni ettepaneku kohta, mis käsitlevad Ida-Timorit.⁽¹⁾

  Janusz Onyszkiewicz, esitaja. (PL) Hr president, me oleme tunnistajateks järjekordsele kriisile Ida-Timoris. Kriisi ei saa lahendada ilma Ida-Timori ametiasutuste koostööta. Neil tuleb likvideerida kõik poolsõjalised rühmad ja relvitustada tsiviilisikud. Samuti tuleb saata laiali relvastatud kuritegelikud rühmad. Need, kes vastutavad riigi kõige tähtsamate inimeste ründamise eest, tuleb kohtu alla tuua. Kõik poliitilised jõud, nii võimul kui ka opositsioonis olevad, peavad hoiduma ebaseaduslikust jõu kasutamisest.

Viimased sündmused näitavad tugevat tõenäosust, et Ida-Timorist saab järjekordne riik, mille peamised institutsioonid enam ei toimi. Selle võib lugeda läbikukkunud riigiks. Me oleme kõik teadlikud ohust, mida sellised riigid kujutavad. Ma usun, et ma ei pea hakkama tooma näiteid, kuid ma mainin Somaaliat.

Pidades silmas tema rolli Ida-Timori riigi asutamisel ja tema jätkuvat osalust selles, ei saa rahvusvaheline kogukond lubada sellise trööstitu väljavaate teokssaamist. Oluliseks jääb Euroopa Liidu pühendumus demokraatlike jõudude ja institutsioonide toetamisel. Oma missioonil tuleks Euroopa Parlamendil anda hinnang selle toetuse tõhususele.

  Pedro Guerreiro, esitaja. – (PT) Nagu on rõhutatud meie fraktsiooni resolutsiooni ettepanekus, on praegu ülitähtis väljendada meie solidaarsust Ida-Timori rahvaga ja mõista hukka rünnakud Ida-Timori vabariigi presidendi ja peaministri vastu. Me rõhutame, et sellised rünnakud saavad vaid suurendada Ida-Timori poliitilise olukorra ebastabiilsust, mis sai alguse 2006. ja 2007. aasta sündmustest ja mida hoiab üleval selles riigis toimunud viimaste valimiste tulemusel tekkinud poliitiline protsess. Me nõuame põhjalikku uurimist Ida-Timori põhiseaduse ja seaduste raames, et tuvastada ja viia kohtu ette nende rünnakute korraldajad. Me peame olema valvel igasuguste manöövrite suhtes, mis nende sündmuste valguses võivad püüda õigustada edasist välist sekkumist ja mis võivad ohustada Ida-Timori iseseisvust ja sõltumatust.

Seepärast lükkame me tagasi Euroopa Parlamendi ühise resolutsiooni, milles muu hulgas on eiratud välist sekkumist, mis on püüdnud määrata ja vormida Ida-Timori rahva vabasid valikuid. Kõiki ühte patta pannes jäetakse vastutusest kõrvale peamised kurjategijad ja vägivalla ning ebastabiilsuse õhutajad Ida-Timoris. Selles püütakse ka ignoreerida asjaolu, et Ida-Timori praeguse olukorra mõistmiseks on ülitähtis mitte unustada, et see rahvas oli kolonialismi, brutaalsete repressioonide ja oma riigi hävitamise ohver ning et need inimesed saavutasid iseseisvuse ja sõltumatuse, eriti oma loodusvarade üle, suhteliselt hiljuti, isegi pärast seda, kui rahvusvaheline kogukond neid nende võitluses hülgas.

Vaatamata viitele Ida-Timori rahva sõltumatuse austamisele on selle resolutsiooni näol tegemist sekkumisega kõnealuse riigi siseasjadesse. Tegelikult võetakse seisukoht, millega püütakse esitada Ida-Timorit kui läbikukkunud riiki. Viimaks eiratakse selles resolutsioonis asjaolu, et lahendus on poliitiline ja on ainuüksi Ida-Timori rahva kätes. Minevikus on Ida-Timori rahvas enam kui piisavalt tõestanud oma väärikust ja julgust ning me väljendame oma usku nende võimekusse kuulutada ise Ida-Timor sõltumatuks ja iseseisvaks riigiks.

  Ana Maria Gomes, esitaja. − (PT) Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni nimel tahan ma väljendada meie solidaarsust Ida-Timori rahvaga ja tugevat hukkamõistu barbaarsete rünnakute üle demokraatlikult valitud Ida-Timori presidendi ja peaministri institutsioonide vastu.

Ma tahan nõuda ka sõltumatut uurimist, nagu on nõutud ka meie ees olevas resolutsiooni ettepanekus, mida me toetame, et saada teada, kes need rünnakud teostas, mida nad esindasid ja mis on Ida-Timori julgeolekusüsteemis valesti, nii Ida-Timori sees kui ka eelkõige rahvusvaheliselt.

Ma usun, et see episood näitab, et rahvusvaheline kogukond peab tegema täiendavaid jõupingutusi, et tugevdada Ida-Timori riiklikke institutsioone ja eelkõige reformida julgeolekusüsteemi, mis seati küsimuse alla ka 2006. aasta kriisis.

Peale selle tuleb käsitleda õiguse, õigusnormide ja seaduste täitmisega seotud küsimusi. Selles kontekstis tuleb mul öelda, et püüded saavutada rahvuslikku leppimist mässuliste rühmitustega võisid anda negatiivse ja vastupidise karistamatuse märguande, mis viiski mässajad selle armetu rünnaku sooritamiseni.

Ida-Timor ei ole läbikukkunud riik ja ei ole sarnane Somaaliaga, millega hr Onyszkiewicz on püüdnud teda võrrelda. Ida-Timor sai oma vabaduse kangelaslikult, vaatamata rahvusvahelise kogukonna vaikimisele, ja Ida-Timori rahvas on juba mitmel korral näidanud, et nad on demokraatiale pühendunud. Nad näitasid seda taas kord kõnekalt eelmise aasta presidendi- ja parlamendivalimistel, kus mul oli au juhtida Euroopa Parlamendi missiooni.

Rahvusvahelisel kogukonnal on nüüd kohustus näidata oma toetust Ida-Timorile, koordineerida seda toetust, mida julgeolekusüsteemi puhul selgelt teha ei suudetud, ja lahendada Ida-Timori riigi struktuuri alusküsimused. Ida-Timori rahva antud signaalide osas ei ole kahtlust, et nemad tahavad demokraatiat ja õigusriiki.

  Marcin Libicki, esitaja. (PL) Hr president, Ida-Timor võitis hiljuti oma iseseisvuse, võideldes oma katoliikliku identiteedi eest. Iseseisvussõda oli verine ja inimkaotused olid suured. Ida-Timori presidendile on antud Nobeli rahupreemia. See on täiendav põhjus, miks rahvusvaheline kogukond peab aitama kaasa korra taastamisele selles riigis. Ma olen täielikult pr Gomesiga nõus, et see riik arenes kohaselt ja vastas kõigile korralikuks toimimiseks vajalikele standarditele. Sõda on nüüd neid standardeid ja sisemist korda hävitamas.

Ma usun, et tasub tagasi pöörduda ettepanekute juurde, mida mõni aeg tagasi tegi Poola president Lech Kaczyñski ja mida hiljuti kordas Prantsusmaa president Nikolas Sarkozy. See sisaldab Euroopa sõjaväe loomist, mis on võimeline vajaduse korral sekkuma. Kui meil ei ole võimekust sekkuda, jätkame me siin lõputult neljapäeviti aruteludeks kogunemisi ja ei saavuta midagi.

  José Ribeiro e Castro, esitaja. – (PT) Hr president, daamid ja härrad, mul on peas üks Ruy Cinatti kirjutatud luuletus: „Me võime küll olla alistatud ja sõjas, kuid me oleme seal koos”.

Kahjuks naasis kriis 11. veebruaril Ida-Timorisse taas kord samade inimeste käe läbi, kes olid vastutavad kahe aasta taguse kriisi eest. See paneb meid esitama küsimusi nende inimeste naasmise kohta, kes võiksid selle riigi stabiilsust ohustada, ja selle rünnaku tõsiduse kohta, milles tõsiselt haavati vabariigi presidenti José Ramos-Hortat ja mis oleks isegi võinud ta tappa ning mis mõjutas, õnneks mitte isiklikul tasandil, ka peaminister Xanana Gusmãod.

Vägivald ja institutsioonide tavapärase toimimise häirimine on taas kord toonud päevavalgele riigi eksisammud ajaloos ja Ida-Timori asjaolud, mis võitles ja võitleb julgelt iseseisvuse, demokraatia ja arengu eest.

Igaüks, kes on Ida-Timorit algusest peale toetanud, tunneb taas kurbust selle juhtumi üle, mille me kirglikult hukka mõistame. Me loodame, et president Ramos-Horta paraneb täielikult, ja nõuame põhjalikku uurimist juhtunu kohta ja asjakohast reageeringut sellele.

Kahjuks oli rahvusvaheliste jõudude reageering aeglane, välja arvatud Portugali kaitsevägi. Selged puudused on ka Ida-Timori õigusriigi valdkonnas, mis täielikult ei toimi, ei ole tegelikult kunagi toiminud. Ida-Timoril tuleb avaliku korra tagamiseks oma julgeolekusüsteem uuesti üles ehitada.

Rahvusvaheline kogukond peab aitama Ida-Timoril neid samme teha. See ei ole läbikukkunud riik, see on riik, millel on ebaõnnestumisi, riik, mida me peame toetama.

Peamine vastutus lasub loomulikult Ida-Timori rahval, kes peab püüdma saavutada erakondadevahelise kompromissi, mille eesmärk on kestev rahu ning õigusriigi põhimõtete ja kohtuotsuste austamine kõhklematult, puiklemiseta ja enesega rahuloluta. Juba on jõutud riiklikule kokkuleppele riigi toimimise aluspõhimõtete osas.

See ongi see konsensus, millele Ruy Cinatti oma luuletuses viitas, mis on kõige tungivam vajadus Ida-Timoris. Seetõttu, kallid sõbrad, peame me aitama Ida-Timori inimestel endid aidata ja muuta oma riik tugevamaks.

  Raül Romeva i Rueda, esitaja. – (ES) Hr president, minu meelest on Ida-Timor näide sellest, kuidas enesemääramise protsessi ellu viia ja hästi ellu viia. Tegelikult oleks hea mõte, kui mõned meie sõbrad, sealhulgas Hispaania, võtaksid eeskuju Portugalilt ja täidaksid oma kohustust endiste asumaade ees, nagu toimub Lääne-Saharaga.

On siiski selge, et need ei ole lihtsad olukorrad ega anna koheseid tulemusi. Mainida tuleb Ida-Timori rasket olukorda, et pärast paar kuud tagasi toimunud rahumeelseid valimisi esineb ikka veel mitmeid rahurikkumisi, sealhulgas ka katse mõrvata president Ramos-Horta. Siinkohal tahan ma lisada täiskogu poolt juba saadetud läkitusele oma parimad soovid kiireks paranemiseks ja parimad soovid ka peaminister Xanana Gusmãole.

Ma usun, et keegi ei ole vastu soovile kokku leppida, mida paljude teiste hulgas väljendas ka president Ramos-Horta, ja ma olen kindel, et isegi pärast seda rünnakut teeb president Ramos-Horta kõik jõupingutused, mis on vajalikud poliitilise kokkuleppe leidmiseks vastaspoolte vahel, et lahendada erimeelsused demokraatlikul, vägivallatul viisil.

Selleks peab rahvusvaheline kogukond olema täielikult pühendunud ja uuendada tuleb ÜRO mandaati, nagu mõned riigid on soovitanud. Seda tuleb niikuinii teha kuni 2012. aastani ja iga kord, kui Timori valitsus ja demokraatlikud jõud seda vajavad või paluvad.

ÜRO kohalolu peaks samuti olema kooskõlas riigi vajadustega ja see tuleks läbi vaadata mitte üksnes riigi ülesehitamise ja alusvajaduste osas, vaid ka ennetava tegutsemise ja häiretele reageerimise osas.

Lõpetuseks, ELil tuleb luua Dilis delegatsioon niipea kui võimalik ja ka parlament peab tegema korraldusi vaatlejate saatmiseks, et toetada demokraatlikke jõude riigis ja hinnata ELi praeguse abi eesmärke ja tõhusust.

  Tunne Kelam, fraktsiooni PPE-DE nimel. – Hr president, kindlasti ei ole Ida-Timor läbikukkunud riik. Asjaolu, et 11. veebruaril 2008. aastal sattusid nii demokraatlikult valitud president kui ka peaminister nende tapmise eesmärgil korraldatud relvastatud rünnakute ohvriks, on märk sellest, kui habras üks noor demokraatlik riik võib olla.

Ma tahaksin tuua välja kolm punkti. Esiteks paneb meid tõsiselt muretsema, et ÜRO politseijõud ja teised rahvusvahelised jõud ei ole nendele rünnakutele õigeaegselt ja tõhusalt reageerinud.

Teiseks on ELil kohustus aidata kaasa Ida-Timori demokraatlike institutsioonide loomisele ja õigusriigi süsteemi kasutuselevõtmisele. Resolutsiooni ettepanekus rõhutatakse õigesti pakilist vajadust sõlmida riiklik kokkulepe demokraatia alusküsimustes.

Kolmandaks tuleks ELil tihedas koostöös ÜROga aidata kaasa julgeolekusektori reformile Ida-Timoris. Ida-Timor ei olegi meile nii kaugel, kui võib näida, ja Ana Maria Gomes on selle kohta hea näide.

  Karin Scheele, fraktsiooni PSE nimel. – (DE) Hr president, ma soovin ka omalt poolt väljendada solidaarsust tõsiselt vigastatud Ida-Timori presidendiga, kuid ka Ida-Timori rahvaga, kes on pidanud väga pikka aega võitlema iseseisvuse ja oma õiguste eest. Euroopa Parlament mõistab president Ramos-Horta mõrvakatse kõige karmimalt hukka. Rünnakud toimusid pärast seda, kui president püüdis saavutada mässulistega lahendust läbirääkimiste teel.

Arvestades, et täpne sündmuste kulg on ikka veel segane, nõuame me põhjalikku ja karmi uurimist mõrvakatse ja julgeolekusüsteemi ebaõnnestumise kohta. Me tervitame Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja Ida-Timori politsei ühisuurimist, mis on juba käivitatud. Me nõuame kõigi poolsõjaliste rühmade ja relvastatud jõukude keelamist ja rohkemaid rahalisi vahendeid vajalike julgeolekusektori reformide toetamiseks Ida-Timoris.

  Zdzisùaw Zbigniew Podkañski, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Euroopa Parlamendi resolutsiooni ettepanek Ida-Timori kohta on täiesti asjakohane. Selles seletatakse selle riigi inimeste traagilist saatust ja riigi asutuste, rahvusvaheliste institutsioonide ja rahuvalvejõudude võimetust. Sisekonflikt ikka veel kestab, vaatamata paljudele jõupingutustele ja olulisele rahvusvahelisele abile. Inimesed kaotavad elu, elatusallikaid hävitatakse ja kahjustatakse kultuuripärandit. Riigis valitseb laiaulatuslik vaesus, mis mõjutab ligikaudu 80% elanikkonnast, tööpuudus, pettumus ja kirjaoskamatus. Kõigel sellel on negatiivne mõju inimestele, mis toob kaasa meeleheite ja mässule kihutamise.

Ida-Timori elanikud tahavad elada rahus ja harmoonias. Nad tahavad töötada, õppida ja arendada oma riigi majandust. Et see saaks juhtuda, tuleb riigi demokraatlikku võimu tugevdada ja suurendada rahvusvaheliste institutsioonide abi. Käesoleva resolutsiooni esitajad nõuavad seega õigusega, et Ida-Timorile oleks tagatud poliitiline, tehniline ja rahaline abi. Nad tuletavad ka meelde, et nii Euroopa Liit kui ka Ühinenud Rahvaste Organisatsioon on avalikult võtnud kohustuse toetada valitsuste sõltumatust, demokraatiat ja õigusriiki. Fraktsioon Liit Rahvusriikide Euroopa eest toetab seda resolutsiooni.

  Koenraad Dillen (NI). – (NL) Hr president, mõned minu kolleegid on juba käsitlenud asjaolu, et ei ole liialdus väita, et pärast president Ramos-Horta vastaseid rünnakuid on Ida-Timor taas kriitilises seisus. Ma ütlen seda veel kord, sest kes ei mäleta eelmisest aastast, pärast Gusmão ametissenimetamist, pärit pilte leekides sadadest majadest ja mõnedest valitsushoonetest?

Tõepoolest, praeguse kriisi ohjamiseks on tõenäoliselt vaja rahvusvahelist jõudu. Samas ei tohi see kindlasti jätta muljet, et valitsus vajab välisriikide sõjalist abi, et kaitsta end oma rahva eest. Välisriigi võim saab manu militari hoida stabiilsust lühiajaliselt, kuid pikas perspektiivis tuleb Ida-Timori rahval endal oma tulevikku kindlustada. Poliitilise stabiilsuse, demokraatia ja inimõiguste austamise tagamiseks pikas perspektiivis on neil kõigepealt vaja sõltumatut ja usaldusväärset meediat, neil on vaja reformitud politseijõude ja usaldusväärset kohtusüsteemi.

  Filip Kaczmarek (PPE-DE). – (PL) Hr president, Ida-Timorit peetakse laialdaselt kõige edukamaks ümberkorraldusprotsessi näiteks ÜRO ajaloos. Ida-Timor tundub olevat unustanud, milliseid ohverdusi ta tegi oma iseseisvussõja ajal, et teha lõpp Indoneesia 24 aastat kestnud jõhkrale okupatsioonile, ja millist rõõmu ta tundis oma iseseisvuse tähistamisel. Vähem kui kuus aastat pärast oma iseseisvuse saavutamist seisab Ida-Timor nüüd kaose äärel. Üleminek demokraatiale ja iseseisvusele ei ole kunagi kerge. See ei ole teekonna lõpp, vaid alles algus. Üks on siiski absoluutselt selge, nimelt et vägivald ei saa kunagi olla ega ole kunagi olnud õige moodus probleemide lahendamiseks. See tuleb päris selgeks teha. Probleemide lahendamise viis on dialoog, poliitiline pluralism, demokraatlike institutsioonide (nagu parlament) tugevdamine, sõltumatu kohtusüsteem ja demokraatlikult valitud juhtide all töötavad valitsused.

Ma kutsun nõukogu ja Euroopa Komisjoni üles tagama, et nii palju kui võimalik suunataks kümnenda Euroopa Arengufondi raames Ida-Timorile eraldatud vahenditest demokraatia tugevdamiseks.

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (PSE). – (PL) Suur tänu, hr president. Viimasest Euroopa Parlamendi resolutsioonist Ida-Timori kohta on nüüd möödunud 18 kuud. Ametlikult sai see riik iseseisvaks 2002. aastal. Neli aastat hiljem puhkes kodusõda, mille algatas rühm demobiliseeritud sõdureid. Pärast rünnakut president Ramos-Horta vastu käesoleva aasta 11. veebruaril koges Ida-Timor veel üht poliitilist kriisi. Kuulutati välja eriolukord ja taotleti rahuvalvejõudude suurendamist 1 600 inimeseni.

Ida-Timori poliitilise kriisiga kaasnes majanduslik kriis. Tööpuudus on ligikaudu 80% ja 40% töötutest elab allpool vaesuse piiri.

Riiki on võimalik stabiliseerida vaid siis, kui kõik poliitilised jõud jõuavad kokkuleppele riigi põhifunktsioonide osas. Me peame mõistma hukka jõhkra rünnaku presidendi ja peaministri vastu ning kutsume Ida-Timori valitsust üles lõpetama vägivald, sealhulgas jõukude tegevus. Rahvusvaheline kogukond, eriti ÜRO ja julgeolekunõukogu, peavad toetama demokraatia tugevdamist. Meeles tuleb pidada ka seda, et Ida-Timor vajab kiiremas korras majandusabi, et võidelda vaesuse vastu ja arendada haldust ning infrastruktuuri.

  Carlos Coelho (PPE-DE). – (PT) Hr president, volinik, daamid ja härrad, ma tahan väljendada oma toetust resolutsiooni ühisele algatusele, millega mõistetakse rünnakud hukka. Samuti tahan ma õnnitleda Ida-Timori institutsioone nende rahuliku reageeringu eest tragöödiale, ja nagu Ana Maria Gomes ja José Ribeiro e Castrogi, pean ma rõhutama, et Ida-Timor ei ole läbikukkunud riik.

Tegemist on riigiga, kes vajab rahvusvahelist abi, Euroopa Komisjoni delegatsiooni, ÜRO missiooni pikendamist ja meie kõigi toetust algatustele, mis võiksid aidata edendada Ida-Timori rahva ühtsust seaduste raames ja mis mõistavad hukka igasuguse vägivalla.

  Meglena Kuneva, volinik. − Hr president, komisjon on mõistnud kõige karmimalt hukka rünnakud president Ramos-Hortale ja peaminister Xanana Gusmaole.

Noore demokraatliku riigi Ida-Timori poliitilised institutsioonid, kohtu- ja julgeolekuasutused on ikka veel äärmiselt haavatavad. Riiki laastavad nii vaesus kui ka kõrge tööpuudus, eriti noorte inimeste hulgas, kelle lootused jõukale tulevikule on siiani tagasihoidlikud ja kes on vägivaldsete rühmade suhtes järeleandlikud.

Kohtumisel riigijuhtidega on komisjon toetanud konflikti rahumeelset lahendust, sealhulgas kõigi poolsõjaväeliste rühmade laialisaatmist ja relvitustamist.

Pärast 2006. aasta vägivalda on Euroopa Komisjon kiiresti reageerinud: esiteks andes humanitaarabi riigisiseselt ümberasustatud isikutele; teiseks toetades riigijuhtide vahelist dialoogi ja kolmandaks rakendades töötute noorte jaoks töö eest rahaga tasustamise programmi.

Samuti otsustas Euroopa Komisjon avada täiemahulise delegatsiooni Dilis ja uus delegatsiooni juht peaks alustama tööd 2008. aasta teises pooles. See annab võimaluse ametlikuks kahepoolseks dialoogiks valitsusega ja riiki suunatud toetuse kiiremaks hindamiseks.

Hiljuti kinnitati Euroopa Komisjoni Ida-Timori strateegia kümnenda Euroopa Arengufondi raames. Selle eesmärk on toetada ikka veel nõrka kohtusüsteemi, parlamenti ja teisi institutsioone, aidates seeläbi kaasa demokraatliku kultuuri ülesehitamisele.

Maaelu arengu toetamine aitab leevendada vaesust ja parandada infrastruktuuri. Tervisega seotud tegevused aitavad kaasa võitlusele vaesusega seotud haigustega ja muret tekitavalt kõrgete ema ja lapse suremuse määrade vähendamisele.

Praeguse konflikti algpõhjuste käsitlemine ja nende lahenduste toetamine on sama olulised kui pikemaajalised programmid.

Ida-Timori valitsus on esitanud kõikehõlmava valitsemise tegevuskava, mida delegatsioon ja valitsus hakkavad komisjoni toel poliitilise dialoogi vormis arutama.

Järgmistel nädalatel toimuva missiooni käigus hindab komisjon olukorda ja võimalust aidata kaasa täiendavate meetmete võtmisel, mis käsitlevad konflikti mõnda algpõhjust. See võib hõlmata valitsuse taotlust saada toetust mõnedele töömahukatele programmidele võitluseks tööpuuduse vastu.

Komisjoni ja nõukogu 2007. aasta detsembri ühisdokumendis toetasid nii komisjon kui ka ELi liikmesriigid ÜRO keskset rolli julgeolekusektori abi koordineerimisel.

Kokkuvõttes on komisjoni programmi raames kavandatud toetus, mis on enam kui 80 miljonit eurot, kõikehõlmav ja aitab lahendada paljusid riigi praeguseid probleeme.

  President. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub arutelude lõpus.

(1) Vt protokoll.