Istungi stenogramm

Esmaspäev, 10. märts 2008 - Strasbourg

20. Jätkusuutlik Euroopa transpordipoliitika (arutelu)

  Juhataja. − järgmine päevakorrapunkt on Gabriele Albertini transpordi- ja turismikomisjoni nimel koostatud raport Euroopa energia- ja keskkonnapoliitikat arvestava jätkusuutliku Euroopa transpordipoliitika kohta (2007/2147(INI)) (A6-0014/2008).

  Gabriele Albertini, raportöör. − (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, jätkusuutliku Euroopa transpordipoliitika raport on jõudnud täiskogu arutelu etappi. Transpordi- ja turismikomisjon võttis teksti juba jaanuaris pooldavalt vastu, esitamata suuremaid vastuväiteid selle kohta. Esitati vaid umbes nelikümmend muudatusettepanekut.

Minu eesmärk oli teha see omaalgatuslik raport võimalikult lühike, mitte rohkem kui umbes kakskümmend lõiget, et Euroopa Parlament saaks esitada oma soovitused komisjonile ja nõukogule võimalikult tõhusalt. Kuna käsitletud küsimused on äärmiselt ulatuslikud – Euroopa transpordi- energia- ja keskkonnapoliitika –, oleks liiga paljude üksikasjade ning liiga suure arvu lõigete esitamine raportit nõrgestanud ning parlamendi lõppresolutsioon oleks olnud ebamäärane ja laialivalguv.

Seetõttu on osa küsimusi välja jäetud. Omaalgatuslik raport ei saa käsitleda kõiki transpordi, energia ja keskkonnaga seonduvaid küsimusi ammendaval viisil. Samas võib kõnealune dokument olla kasulik komisjonile tulevaste õigusloomega seotud ettepanekute esitamisel ning näitamaks, mida Euroopa kodanikud ühenduse institutsioonidelt ootavad.

Täiskogul lõpphinnangu andmiseks on esitatud kaheksa muudatusettepanekut. Sisuliselt ei lisa need midagi uut transpordikomisjoni arutelu suhtes. Siiski soovin ma neid lühidalt kommenteerida.

Roheliste fraktsioon esitas kuus muudatusettepanekut ning taotles lõike 16 suhtes osade kaupa hääletust. Kõnealune taotlus eemaldab viite tuumaelektri kasutamisele raudteetranspordis, kuid sellega ma nõustuda ei saa. Raidteetransport on transpordiliik, mis tekitab kõige vähem süsinikdioksiidi heitkoguseid osaliselt eelkõige tänu tuumaelektri kasutamisele.

Muudatusettepanek 6 palub komisjonil sekkuda, et kehtestada ühtne piirkiirus Euroopa maanteedel kõigis riikides. Saksamaa on aga näidanud paljudel juhtudel, et Saksamaa maanteed on turvalisemad ning õnnestuste arv seal väiksem kui paljudes teistes Euroopa Liidu liikmesriikides, kus kõnealune piirang on kehtestatud. Siinkohal tuleb kahtlemata jätkata subsidiaarsuse põhimõtte kohaldamist.

Arvan isiklikult, et muudatusettepanek 2 on sidusam, eelkõige selle esimene osa, mis käsitleb õhutranspordi kulusid ning piletite hindu.

Härra Blokland esitas muudatusettepaneku 8 fraktsiooni Iseseisvus/Demokraatia nimel. See osutab lõikele 2 ning analüüsib meetmeid, mida kodanikud peavad võtma linna- ja linnalähedase liikuvuse edendamise eesmärgil. Siinjuures pean ma nõudma, et hääletaksite vastu, sest muudatusettepanek on täiesti vastuolus transpordikomisjoni poolt vastuvõetud tekstiga.

Viimaseks, meie fraktsioon on taas esitanud muudatusettepaneku — muudatusettepaneku 1, mis seostub transpordikomisjonis esitatud muudatusettepanekuga 11 ja mis käsitleb Eurovignette’i direktiivi. Ma ei olnud ega ole isiklikult võimaluse vastu käsitleda kõnealust küsimust sobival ajal juunis. Euroopa Komisjon teatas juba, et esitab sellel ajal ettepaneku läbivaatamise kohta. Olen aga seisukohal, arvestades juba transpordikomisjonis tehtud ettepanekuid, et kõnealused muudatusettepanekud tuleb panna vabale hääletusele.

Soovin tänada kõiki liikmeid raporti ja minu töö vastu üles näidatud huvi eest, sest tean, et paljud teist on sõna palunud ja seega annan teile nüüd selle võimaluse.

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. − (FR) Proua juhataja, tänan härra Albertinit suurepärase raporti eest. Ilmselgelt peab valitsema ulatuslik konsensus parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel vajaduse järele vähendada transpordi keskkonna- ja energiamõju. Samal ajal tuleb siiski säilitada liikuvus, mis on oluline meie konkurentsi ja elukvaliteedi säilitamisel.

Kuidas saavutada kõnealust jätkusuutlikku liikuvust? See on tohutu väljakutse. Aastaks 2020 peame olema vähendanud kasvuhoonegaaside heitkoguseid 20% võrra, energiatarbimist 20% võrra ning suurendanud taastuvenergia osakaalu 20%-le meie energiatarbimisest. Transport mängib ilmselgelt suurt rolli kõnealuste eesmärkide saavutamisel.

Alustan sellega, et räägin meie algatustest kõnealuses valdkonnas. Üle-euroopaliste võrkude (TEN) arendamine, milles, nagu härra Albertini mainis, panen suuri lootusi raudtee arengule, toob kaasa olulise muutuse, mis ilmselgelt tõstab raudtee osakaalu. Meil on TEN-T projekt ning Marco Polo programm, mis toetab meretransporti. Me toetame siseveekogude transporti programmi NAIADES raames. Mõistagi võimaldavad uurimused töötada meil välja keskkonnasõbralikumad ja tõhusamad tehnoloogiad. Soovin teie tähelepanu juhtida veel ettepanekule puhaste sõidukite direktiivi kohta, mida hakkab ette valmistama keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon.

Et anda teile selge ülevaade kõigi nende meetmete kohta, esitab komisjon kokkuvõtte kõigi Euroopa algatuste kohta. See võtab arvesse kõiki võetud meetmeid ning teeb neist järeldused tuleviku tarbeks. Olen sellest kokkuvõttest isiklikult väga huvitatud.

Teiseks töötame me välja strateegiat, et võtta kõigi transpordiliikide puhul arvesse väliseid kulusid. Pakett, mille ma juunis esitan, sisaldab väliskulude arvessevõtmise strateegiat kõigi transpordiliikide puhul, mida ka Euroopa Parlament on väga vajalikuks pidanud. See algatus on kooskõlas tegeliku vajadusega. Välised kulud meie majandusele ja keskkonnale, näiteks õhusaaste, müra ja liigasustatus, on suured ja neil on ka transpordile takistuslik mõju. Kui soovime jätkusuutlikku liikuvust, peame tagama, et transpordivälised kulud on arvestatud kasutajate poolt tasutud hinna sisse. Meie 2006. aasta ettepanek, mille järgi tuleb õhutransport kaasata Euroopa saastekvootidega kauplemise süsteemi, oli samm lennundussektoris väliskulude arvesse võtmise suunas.

Ma kavatsen seostada selle arvessevõtmise strateegia raskete kaubaveokite maksustamist käsitleva direktiivi muutmise ettepanekuga. See võimaldab liikmesriikidel – võimaldab, mitte ei kohusta – lisada välised keskkonnakulud maksudesse, kui nad soovivad ning mitte üksnes infrastruktuuri kuludesse, nagu praegu tehakse. Praegu seda teha ei saa, välja arvatud mõned üksikud juhud. Kõnealune muudatus võimaldab võtta väliskulusid arvesse ka teises sektoris, nimelt raudteesektoris. Ühenduse õigusaktid näevad ette, et raudteetranspordis saab väliskulusid võtta arvesse üksnes siis, kui teised transpordiliigid seda samuti teevad.

Lühidalt, me liigume tarkade, haritud maksude suunas, mis võimaldavad kohaldada karmimaid karistusi raskeveokitele, mis vastavad kõige madalamatele keskkonnastandarditele või kasutavad põhiteid ajal, mil ülerahvastatus ja liiklusummikud on kõige suuremad.

Lisaks sellele teeme me rea algatusi aasta teises pooles. Ma esitan teatise meetmete kohta, mille abil saab vähendada raudtee müra. Ka maanteede kohta esitatakse ettepanekud olukorra parandamise eesmärgil. Ülerahvastatust on võimalik vähendada targa transpordisüsteemi abil. Seame eesmärgiks ühe-kasti koostalitlusvõime. See on kasulik logistiliste eeskirjade korraldamisel Euroopa tasandil.

Albertini raport rõhutab samuti vajadust luua tõeline ühtse Euroopa taeva programm. Härra Albertinil on õigus, see on õige viis. Nagu juba varem öeldud, peame saavutama edu projektiga CESAR. See peab olema eesmärgi saavutamiseks vajaliku tehnoloogia väljatöötamise loomulik osa.

Kavandatud on algatusi, vähendamaks lämmastikoksiidi heitkoguseid lennunduses ning müra lennujaamade lähedal. Samuti teeme tööd laevandusmeetmete väljatöötamisel. Ilmselgelt tuleb kaasata ka linnatransport: 40% CO2 heitkogustest ning 70% teistest heitkogustest tuleneb linnade sõidukitest.

Euroopa Parlamenti silmas pidades olen väga tänulik härra Rackile, kes teeb tööd kõnealusel eesmärgil ning loodan, et sellel sügisel saame esitada mitu instrumenti, mida linnad saavad kasutada.

Need on mõned näited ulatuslikest tegevustest, mis, tuleb toonitada, on minu ametiaja peamised eesmärgid: transpordi muutmine keskkonnasõbralikumaks, tagades samal ajal kõigile Euroopa kodanikele juurdepääsu transpordile.

On tõsi, nagu härra Albertini ütles, et tema raport sai valmis täpselt õigel ajal. Parlament ja komisjon jagavad jätkusuutliku liikuvuse teemal enam-vähem sarnast seisukohta ning soovin tänada parlamenti ja härra Albertinit suurepärase töö eest, mis aitab muuta märkimisväärselt selgemaks ka meie töö komisjonis.

  Edite Estrela, keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamuse koostaja. − (PT) Ka mina soovin kõigepealt tänada raportööri ning teavitada teda keskkonnakomisjoni seisukohast, et jätkusuutliku transpordisüsteemi tagamiseks tulevastele põlvkondadele tuleb mitmesuguseid meetmeid omavahel kombineerida. Need meetmed hõlmavad endas liikluse juhtimist, paremat logistikat, maksualaseid soodustusi transpordile ning keskkonnasäästlikumaid kütuseid, ohutut, keskkonnasõbralikku, tõhusat ja soodsa hinnaga ühistransporti, raudtee moderniseerimist, liikumist mootorita vahenditega jne. Samuti on vajalik noortele suunatud teavitus- ja harimiskampaaniad.

Me nõustume õhutranspordi lisamisega Euroopa saastekvootidega kauplemise süsteemi ja toetame sarnast õigusakti meretranspordi sektorile ning edasipüüdlike ja sidusate süsinikdioksiidi heitkoguste piirangute kehtestamist autodele, muutes nad kütusesäästlikumaks. Euroopa Liit peaks seega toetama teadusuuringuid, mille eesmärk on välja töötada jätkusuutlik ja keskkonnasõbralik transport, muuhulgas näiteks alternatiivsete ja taastuvate kütuste, nagu vesinik ja kütuseelemendid, väljatöötamine.

  Etelka Barsi-Pataky, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamuse koostaja. − (HU) Proua juhataja, härra asepresident, transpordipoliitika on tegemas läbi suurt muutust: kütused, tehnoloogia, määrused ja ühiskonna ootused muutuvad. Transpordisektor siseneb uude ajastusse.

Kas on midagi, mis ei muutu? Jah, liikuvus, sest vale oleks liikuvust piirata. Kui seda teeme, peame ka ise muutuma. Küsimus tekib aga, mis suunas? Tehnoloogiline areng on pidurdamatu, siiski peame kulutama rohkem ning suunama kulutused suuremal määral sõidukite arendamisele, et saada keskkonnsõbralikumad sõidukid teedele võimalikult kiiresti. Alternatiivkütused on astunud juba pika, ehkki mõnikord vastuolulise sammu, kuid peame tegema õiged valikud teise põlvkonna biokütuste ja vesinikuga seotud võimaluste seast, et turule jõuaksid teadusuuringutel ja arengul põhinevad kütused.

Mis puudutab rahastamist teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi, Euroopa Liidu fondide, riiklike osamaksete ja erakapitali kaudu, siis need peavad olema suunatud kõik ühisele eesmärgile. Targad lahendused, nagu CESARi ja Galileo programm, liiguvad edasi liiga aeglaselt ning nende edenemist tuleb kiirendada. Meie eesmärkide saavutamise huvides peame muutma majanduskeskkonna aluseid kasutaja maksab ja saastaja maksab põhimõtete kaudu. Viimaseks soovin öelda, et ärgem maksustagem sõiduki omamist, vaid tagagem tasumine sõiduki kasutamise eest. Üksnes selliselt saame muuta oma sõitmise, sõiduki kasutamise ning reisimise harjumusi.

Proua juhataja, täname kolleegi härra Albertinit töö eest ning tema põhjaliku ja ettevaatliku raporti eest. Nende tähelepanekutega toetab tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon raportit ning samal ajal soovitab seda komisjonile tulevaste keskkonnasõbralikku transporti käsitlevate ettepanekute tegemisel. Aitäh!

  Robert Evans, fraktsiooni PSE nimel. – Proua juhataja, nagu kuulsime härra Albertinilt ja volinikult, on see väga ajakohane ja oluline raport ning me tervitame seda. Sissejuhatavas kõnes ütles härra Albertini, et see annab meile võimaluse saada ülevaate meie transpordipoliitikast, pidades silmas keskkonda ja kütuse tõhusust, mis on midagi, millele parlament on pidevalt tähelepanu juhtinud ja mille kohta arvamust avaldanud.

Härra Barrot nimetas oma kõnes kogu teemat suureks väljakutseks ning küsimuseks, millega, ma tean, kõik meie valitsused tegelevad. Nagu härra Barrot ütles, peame tunnustama transpordi tähtsust ning vajadust transpordi keskkonnasõbralikumaks muutmise järele. Seetõttu olen väga uhke asjaolu üle, et London on olnud heaks eeskujuks mitmesugustes algatustes, olgu selleks ummikumaks, uus vähe heitkoguseid tekitav tsoon või kõrgemad maksud keskkonda saastavatele sõidukitele, millele küll Londoni konservatiivid vastu olid.

Härra Barrot rääkis samuti transpordi väliskulude arvessevõtmise vajadusest ning härra Albertini rääkis mõningatest muudatusettepanekutest. Arvan aga, et PPE-DE fraktsiooni ettepanekus, selles, mille üle, ma tean, fraktsioon PPE-DE arutles fraktsiooni siseselt, esineb vastuolu ning vastuolu esineb ka raportis. Põhjenduses B näiteks räägitakse energia tarbimisest ning rõhutakse, et maanteetranspordi osakaal on 83% energiatarbimisest. Seevastu üritab muudatusettepanek, mille esitas PPE-DE fraktsioon ja millele kirjutasid alla ka mõned liikmed fraktsioonist ALDE, ilmselgelt muuta komisjonis vastuvõetud seisukohta ning selle tagajärjel eelistatakse maanteetransporti raudteetranspordile. See ei sobi kokku aga paketiga, mis argumenteerib jätkusuutliku transpordi poolt ning on keskkonda enim kahjustavate transpordiliikide vastu.

Palun lõppsõnas härra Albertinil ning asjaomast toetust avaldanud fraktsioonil ALDE selgitada, miks nad seisukoha vastupidiseks muudavad ja miks nad toetavad maanteetransporti. Kardan, et isik, kes tegelikult selle taga on, ei ole täna siin küsimustele vastamas.

Pean ütlema, et meie fraktsioon kaalub, kas peaksime kõnealust raportit toetama, kui nimetatud muudatusettepanek läbi läheb. Ootan seda huviga. Ülejäänud põhimõtted raportis on head.

  Anneli Jäätteenmäki, fraktsiooni ALDE nimel. – (FI) Proua juhataja, ligi veerandi kasvuhoonegaaside heitkogustest Euroopa Liidus tekitab transport. Seega peame ilmselgelt vähendama transpordist tekkivaid heitkoguseid. Transpordist pärinevat saastet tuleb vähendada.

Õhutransport on kliimaalastest rahvusvahelistest lepingutest täielikult välja jäetud. Samas tekitab see järjest enam heitkoguseid ning tuleks kaasata kõikidesse lepingutesse. Keegi ütles siin, et kasutaja maksab põhimõte on hea. Olen nõus. See on hea põhimõte, kui see võtab arvesse ka olusid. Euroopas on hõredalt asustatud riike ja piirkondi, kus puudub ühistransport, ning seega on ainus viis liiklemiseks erasõiduk. Siinjuures ei ole kasutaja maksab põhimõte sobiv. Üks asi on minna sõitma lõbu pärast ning hoopis teine asi on kasutada isiklikku sõidukit olukordades, kus teisiti ei ole võimalik ühistranspordi puudumise tõttu.

Tulevikus tuleb püüda kaubatransport teedelt ära saada. Üldiselt peame seadma eesmärgiks liikuda kaugemale fossiilkütustest sõltuvatest transpordiliikidest taastuvatel kütustel põhinevate liikide suunas. Meil on ELi tasandil palju ära teha, kui tõepoolest kavatseme saavutada ühiselt kokkulepitud eesmärke, s.o vähendada heitkoguseid. See on tahte küsimus ning kuna otsustasime kõnealuseid küsimusi koos, peavad kõik riigid tegema ühiseid jõupingutusi otsuste elluviimise eesmärgil.

  Zdzisław Zbigniew Podkański, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Proua juhataja, resolutsiooni eelnõu Euroopa energia- ja keskkonnapoliitikat arvestava jätkusuutliku Euroopa transpordipoliitika kohta püüab saavutada keerukat lähenemisviisi väga tundlikule teemale. Raportööri härra Albertinit tuleb kiita tema lähenemisviisi eest probleemile ja tema konstruktiivsete ettepanekute eest.

Muuhulgas märgib härra Albertini õigustatult, et raudteetranspordi osa eelkõige kaubatranspordis ei ole õiglaselt hinnatud ning selle arendamine on kõrvale jäetud. Peame meeles pidama, et teede ehitamine üksi ei aita probleemi lahendada ning et raudteeprojektid on äärmiselt olulised. Nendele, kes seda ei ole täheldanud, soovitan sõita läbi Poola, mida viimastel aastatel läbib igas suunas liikuv rahvusvaheline kaubaveotransport.

Teine probleem, mis vajab viivitamatult tähelepanu, on liiklustihedus suurtes linnades ja nende ümbruses ning heitgaaside koondumine linnadesse ja linnadevahelistesse transpordikoridoridesse. Ka siinkohal on alahinnatud raudteetranspordi ehk kiirrongide rolli. Kolmas oluline küsimus on lisaks raudteetranspordile ka siseveekogude ja meretransport, mis saastavad samuti vähem. Siinjuures on mitmesuguseid probleeme, alustades tehnilistest, energia ja hinnakontrolli küsimustest kuni sotsiaalse teadlikkuse ja käitumise teemadeni. Kõigi nende probleemide käsitlemiseks vajame täieliku transpordiolukorra analüüsi keskkonna taustal ning lisaks veel konkreetseid integreeritud meetmeid.

  Sepp Kusstatscher, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Proua juhataja, volinik, raport sisaldab palju häid soovitusi, kuid see lähtub eeldusest, et liikluse pidev kasv on midagi loodusseaduse sarnast ning et tehnoloogia saab lahendada enamiku probleemidest.

Soovin esile tuua kahte konkreetset punkti. Esiteks, transpordialase tegevuse kogumaksumuse, sealhulgas sotsiaalkulude arvutamine peab saama alguse Eurovignette’ist, sest raskekauba veokid ei kujuta kõige suuremat koormat mitte üksnes maanteedevõrgustikule, vaid ka inimestele ja keskkonnale. Kuigi transpordi eest vastutav volinik Barrot on lubanud, et Alpi konventsiooni transpordi protokoll ratifitseeritakse Prantsusmaa eesistumisperioodi ajal, arvan, et peaksime tooma kõnealuse protokolli raportis eraldi esile.

Ikka ja jälle kuuleme ilusaid sõnu transpordi teemal. Tõsi on aga see, et süsinikdioksiidi heitkoguste osakaal kasvas 32,1% võrra ajavahemikus 1990―2005 ning õhutranspordi osakaal kasvas sama ajavahemiku jooksul 90%, kui kõigis teistes tegevusvaldkondades vähenes kliimale kahjuliku süsinikdioksiidi heidete osakaal 9,5% kooskõlas Kyoto protokolli eesmärkidega.

Liiga sageli rahuldame ennast raportis kõrgelennuliste eesmärkide ning vagade lootustega. Mida me aga kiiresti vajame, on ranged nõudmised ning tõhusad meetmed, muuhulgas sanktsioonid, vastasel korral jätkub kõik ütluse „Tee põrgusse on sillutatud heade kavatsustega“ järgi.

  Michael Henry Nattrass, fraktsiooni IND/DEM nimel. – Proua juhataja, Ühendkuningriik peaks koostama oma seadusi ise, seega lükkan kõnealuse ettepaneku tagasi. Kuid ma ei vaidle vastu asjaolule, et rohkem tõhusamaid autosid on hea idee ning kodus töötamine vähendab saastet.

Mis mind aga kõnealuses raportis murelikuks teeb, on väljendid, nagu hinnapoliitika ja fossiilkütuste maksud, sest praegu ei ole ühtegi tõsist alternatiivi ning need maksud on väga ülespuhutud. Tuleviku nimel tuleb julgustada innovatsiooni ja tehnoloogiaid, mitte petta inimesi, kellel ei ole muud võimalust, kui maksta rohkem makse. Enamik ühistranspordist on hea näiteks tööl käimiseks, kuid ei rahulda äriinimeste vajadusi, kes peavad sõitma tööle ning kasutama hiljem erasõidukit klientide külastamiseks.

Strasbourgi linnal on esmaklassiline trammivõrk ja trammipeatus asub siinsamas selle hoone juures, niisiis miks ei võiks Euroopa Parlamendi liikmed näidata siin Strasbourgis eeskuju? Nad ei külasta kliente, nad tulevad siia üksnes selleks, et Euroopat halvasti valitseda. Siiski kasutab enamik neist autojuhiga luksusautosid ning ei kasuta trammi. Kui Euroopa Parlamendi liikmed toimiksid oma sõnade järgi, siis avalikkus võib-olla kuulaks. Proua juhataja, lihtsas inglise keeles öeldes on see maja süüdi silmakirjalikkuses. Palun, mida ütlesid Euroopa Parlamendi liikmed jätkusuutliku transpordi kohta? Sest seda eiratakse, nagu ka mitte-suitsetamise reeglit parlamendi söögisaalides.

  Marian-Jean Marinescu (PPE-DE). – (RO) Jätkusuutliku transpordi väljatöötamise integreeritud strateegia rakendamine peab olema esmatähtis nii komisjoni kui ka liikmesriikide jaoks.

Investeeringuid transpordi infrastruktuuri tuleb kiirendada, pidades eelkõige silmas keskkonnasäästlikke liike, nagu raudtee, siseveekogude transport ja merekiirteed. Sisekulude ja eelkõige transpordi negatiivse mõju kõikehõlmav hinnang keskkonnale on kohustuslik. Selline negatiivne mõju tuleb kindlaks määrata ning sisse arvata kasutaja poolt makstavatesse hindadesse. Seega on äärmiselt oluline, et väliskulusid tuleb hakata arvesse võtma kõigis transpordiliikides ühel ajal. Kasutatavate transpordiliikide liigendamine muutuks tõhusamaks, eelistades vähem saastavaid transpordivahendeid ning üle-euroopalisi võrke ja ühendvedusid.

Ma arvan, et parem logistika ja juhtimise paranemine, eelkõige teadusuuringute tõhustamise ja uute tehnoloogiate rakendamise kaudu tarkade süsteemide valdkonnas, on samm parema liikluskorralduse, voogude juhtimise ning liiklustiheduse vähendamise ja ummikute kõrvaldamise suunas.

Rumeenia teeb kooskõlastatud jõupingutusi, viimaks olukord kooskõlla Euroopa standarditega, meelitades eelkõige investeeringuid ebasoodsates valdkondades, et luua alus infrastruktuuri erinevuste vähendamiseks. Samal ajal toetab ja propageerib Rumeenia meetmeid, mis on suunatud energiatõhususe saavutamisele tarbimises, et osaleda transpordi negatiivse mõju vähendamises keskkonnale ning toetab investeeringuid alternatiivsetesse energiaallikatesse.

Siinkohal palun Euroopa Komisjonil hinnata uuesti transpordivaldkonna ja valdkonnaga seonduvate teadusuuringute rahaliste vahendite mitmeaastast finantsraamistikku, saavutamaks soodsa hinnaga ja energiasäästlikud tooted ja teenused. Samal ajal soovitan, et liikmesriigid toetaksid riigi ja eraettevõtluse partnerlust ja erainvesteeringuid nimetatud valdkonnas, ning et nad kasutaksid täies ulatuses ära saadaolevad rahalised vahendid jätkusuutliku transpordisektori loomise ning liiklus- ja meie elukeskkonna ohutuse parandamise eesmärgil.

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE). – (RO) Euroopa energia- ja keskkonnapoliitikat arvestav jätkusuutlik Euroopa transpordipoliitika puudutab ligi 490 miljonit Euroopa kodanikku.

Ma palusin komisjonil ja liikmesriikidel hinnata, kuidas transpordi infrastruktuurid ning kohaldatavad tariifid mõjutavad linna arengut ja tulevast nõudlust transporditeenuste järele.

Ma palusin komisjonil ja liikmesriikidel sekkuda sadamate infrastruktuuri moderniseerimisse, pidades silmas Euroopa Liidu meresadamaid, aga ka siseveekogude sadamaid, et võimaldada kiiret üleminekut kaupade ja inimeste transportimisel ühelt liigilt teisele, aidates seega vähendada energia tarbimist transpordisektoris.

2007. aastal seadis Euroopa Liit endale kindlaks eesmärgiks vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 20% võrreldes 1990. aasta baasväärtustega. Tarkade transpordisüsteemide rakendamine, eelkõige suurtes linnades, eesmärgiga kontrollida liiklust, vähendab ummikuid, mis lähevad Euroopa Liidule maksma ligi 1% SKT-st. Samal ajal aitab Euroopa raudteevõrgustiku arendamine kaasa Euroopa poliitika eesmärkide saavutamisele energiavaldkonnas ja kliimamuutuse vastu võitlemisel.

Seega arvan, et üks eesmärke üle-euroopalise transpordisüsteemi väljatöötamisel peaks olema kiirrongide süsteemi võrgustik, mis ühendab kõigi liikmesriikide pealinnu. Kiirrongid peaksid läbima ka Bukaresti ja Sofiat.

  Leopold Józef Rutowicz (UEN). – (PL) Proua juhataja, härra Albertini raport käsitleb kõiki Euroopa energia- ja keskkonnapoliitikat arvestava jätkusuutliku Euroopa transpordipoliitika otsustavaid tegureid. Transport moodustab ligi 30% energia tarbimisest ning see arv tõuseb eeldatavasti 30% võrra järgmise 20 aasta jooksul. Transpordisektor kasutab 70% naftast ning linnades ja asulates moodustab see 40% süsinikdioksiidi heitkogustest ning 70% teistest kahjulikest ühenditest.

Raportöör pooldab tehnoloogilist innovatsiooni ja teisi energia säästmise viise. Euroopa Liit vajab kiireid tõhusaid meetmeid. Pidades silmas naftahinna kiiret tõusu, on keskkonnale ja majandusele kõige kasulikum energialiik elektrienergia. Selle osakaalu transpordis tuleks suurendada, näiteks odavate, elektrijõul töötavate linnamootorsõidukite tootmise kaudu. Järjest suurenev nõudlus selle energialiigi järele tuleb katta mürgiseid gaase mitte tekitavate, viimase põlvkonna tuumaelektrijaamade abil.

  Johannes Blokland (IND/DEM). – (NL) Oleme kõik teadlikud sellest, kuidas transpordisektor mõjutab kliimamuutust. Arvan, et Albertini raport tagab õiglase ja sisutiheda hinnangu praktiliste ja tehniliste meetmete kohta, mida võiks kohaldada selle mõju vähendamiseks. Ja kuna omletti ei saa valmistada mune katki tegemata, on need meetmed kindlasti rasked asjaomastele isikutele, nii transpordiettevõtetele kui ka üksikisikutele.

Vastupidiselt lõikes 2 esitatud seisukohale arvan, et mitte ainult ettevõtted, vaid ka tavakodanikud mõistavad ja toetavad vajadust lisameetmete järele, eeldades, et need on tõepoolest kasulikud puhtama keskkonnaga tulevikule. Esimene suurem eesmärk, mis tuleb saavutada, on õhukvaliteedi standard 2015. aastaks. Transport mängib selles väga suurt rolli, kindlasti eelkõige just linnades. Seega tuleb kättesaadavaid meetodeid ja meetmeid, nii kohapealseid kui ka protsessi lõpu meetmeid kohaldada ning rakendada viivitamatult.

Proua juhataja, tänan härra Albertinit raporti eest ning loodan, et kõik asjaosalised teevad vajalike jõupingutuste nimel kõik endast oleneva.

  Zsolt László Becsey (PPE-DE). – (HU) Tänan, proua juhataja. Soovin õnnitleda kolleegi härra Albertinit ja teha mõned tähelepanekud.

Esiteks, maksustamise kui instrumendi kohta võin öelda, et nõustun, et seda tuleb kohaldada ühtlaselt kõigile transpordiliikidele. Samal ajal tuleb arvestada, et maksu ei saa tõsta lõpmatuseni, kuna see tooks kaasa suure inflatsiooni, suuremad kulud ning nõrgema konkurentsivõime kogu sektoris. Seega ei saa meil olla universaalset maksustamiskorda kõigele, näiteks kütuse aktsiisile. Soovin rõhutada, et minu arvates on see hea idee seostada maksustamine tegeliku õhusaastega, näiteks sõidukite registreerimise maksude süsteemis.

Teiseks tuleb õhutranspordi korral arvesse võtta, et saastekvootidega kauplemise süsteemi laiendamine on täiendav kulutegur, mida kajastatakse hindades. Seda tuleb arvesse võtta ka idee suhtes kehtestada kaudne maks, nagu mõnikord on soovitatud.

Kolmandaks tuleb teha tõelisi jõupingutusi, et vähendada liiklustihedust linnades ja seega ka õhku saastavaid heitgaase. Uute liikmesriikide jaoks ei ole aga suurim väljakutse mitte elektrijõul töötava ühistranspordi edendamine linnades, vaid ümbersõiduteede ehitamine. See on aspekt, milles nad kõige enam on maha jäänud ning sellele tuleb rohkem tähelepanu pöörata Euroopa Liidu vahendite prioriteetsel kasutamisel.

Neljandaks, väliskulude arvesse võtmise osas olen nõus, et tuleb luua sektori neutraalsus. Uute liikmesriikide vedajatele on Eurovignette’i eeskirjad juba praegu väga suur väljakutse järjest rangemate standardite tõttu sõidukite süsinikdioksiidiheidetele jne. Uutes liikmesriikides tuleb seega väliskulude arvessevõtmist rakendada aeglasemalt ning eri põhimõtete järgi. Meie vedajaid ei tohi karistada selle eest, et infrastruktuur on vähem arenenud ja ummikud seega suuremad.

Viiendaks oleks hea, kui uute liikmesriikide siseveekogude transpordile antaks samuti praktilist, mitte suusõnalist abi, pidades eelkõige silmas Doonau ja Tisza jõge, ning oleks hea, kui komisjon aitaks kõnealuses küsimuses. Ühendveod on olulised ning võivad tagada suurima tõuke raudteevõrgustiku moderniseerimisele. Arutagem ka seda teemat, mitte ärge laske sulgeda raudteeliine.

Viimaseks, loodan, et kui kiirraudteevõrk on valmis, lisatakse ka idapoolsed piirkonnad kaardile, sest pikaajalises perspektiivis on see ainus transpordiliik, mis võib konkureerida erasõidukitega. Suur tänu!

  Bogusław Liberadzki (PSE). – (PL) Proua juhataja, härra Albertini on teinud head tööd. Suur tänu selle eest. Olen nõus ka volinik Barrot kommentaaridega. Iseäranis meeldis mulle tehnoloogilist arengut, turuinstrumente ja avalikkusele vastuvõetavaid ning transpordivahendite ratsionaalsemat kasutust võimaldavaid meetmeid käsitlevate valdkondade kombineerimine. Ma lisaksin sellele veel tõhusa transpordipoliitika, nii mikro- kui ka makrotasandil. Mul on heameel, et meetmete kombinatsioon peab silmas ka Läänemere rannikuala, mis on kahtlemata positiivne lähenemisviis.

Mulle meeldib üle-euroopaliste võrkude idee. Samas lootsime, et saame 2008. aastaks 20 miljardit eurot, kuid saame üksnes 8 miljardit. Ma pöördun teie kõigi poole: juhtige rohkem tähelepanu ühtekuuluvusfondi transpordile eraldatud vahendite tõhusamale kasutamisele. See käib nimelt uute liikmesriikide kohta, kus olukord erineb märkimisväärselt, kuid on üldiselt kehv. Lubage mul öelda veel, et transpordiväliste kulude arvessevõtmisel on teatavad piirangud. Kõnealune piirang, volinik, tuleb seada keeldumisega võimaldada negatiivset mõju ELi majanduse konkurentsivõimele. Lõpetuseks soovin öelda, et Euroopa ühendatud raudteevõrk peab saama tegelikkuseks.

  Richard Seeber (PPE-DE). – (DE) Proua juhataja, soovin tänada raportööri raporti eest ning tean, et volinik Barrot näol on meil tegemist jätkusuutliku transpordi poliitika meistriga. Transport võib seada ohtu meie majanduskasvu Euroopas, kui see ei toimi õigesti. Selles valdkonnas vajame suuremat Euroopa vastutust, mitte väiksemat, sest mis tahes valdkonnas, kus Euroopal on vähem õigusi, kerkivad esile riiklikud iseärasused ja piirid ning nendel on transpordi toimimisele kahjulik mõju. Seetõttu peame püüdma leida Euroopa lahendusi, nagu me äsja tegime õhutranspordi valdkonnas või nagu tegime raudtee paketiga.

Võin paluda vaid komisjoni seada selge eesmärk enamate ja paremate Euroopa lahenduste leidmisel, kuid edukus sõltub mõistagi meie üksikutele transpordiliikidele leitud hindades, mis kajastavad nende kogukulu.

Ka siinjuures on komisjon võtnud vastu õige lähenemisviisi, alustades maanteetranspordiga, sest viimane on transpordiliik, mille sotsiaalkulud on praegu kõrgeimad, kuigi need ei käsitle täielikult kõiki maantee kasutajaid.

Volinik, te olite Tiroolis, tundlikus Alpi piirkonnas, ning teate missugust kahju on põhjustanud seal raskeveokite liiklus. See mõju näitab meile, et viimane aeg on kehtestada Euroopa maanteemaksu märgis, et rakendada tegelikkuses teie poolt esitatud raamistikku ning jätkata tõhusat tööd, kohaldamaks põhimõtet, et kasutaja maksab kinni maanteetranspordi tegeliku kulu.

Pean samuti tegema kriitikat oma fraktsiooni suunas. Fraktsioon on otsustanud toetada muudatusettepanekut 1. Soovin avaldada oma vastuseisu kõnealusele muudatusettepanekutele ning avaldada minu ja mu Austria kaasliikmete täielikku toetust jõupingutusele, tagamaks, et komisjon esitab selle üldise raamistiku juunis, alustades maanteetranspordist, ega lükka selle esitamist määramatusse tulevikku põhjusel, et pakett peab hõlmama kõiki transpordiliike. Vaja on viivitamatult tegutseda. Alustagem maanteetranspordiga.

  Inés Ayala Sender (PSE). – (ES) Proua juhataja, härra Albertini raport toob esile tohutu väljakutse, millega seisame silmitsi, säilitades kõigile odava hinnaga liikuvuse juurdepääsuga uutele transpordiliikidele ja marsruutidele, liikuvuse, mis on saanud võimalikuks inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumise kaudu, mis on Euroopa integratsiooni ja laienemise edukuse ning sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse alus. Samal ajal tuleb see aga saavutada ilma ulatusliku keskkonnamõjuta, mis tuleneb peamiselt heitkogustest, aga ka mürast, liigasustatusest ning julgeolekust.

Väljakutse seisneb liikuvuse positiivsete ja vajalike aspektide säilitamises eelkõige kõige targemal võimalikul viisil ehk teisisõnu jätkusuutliku liikuvuse saavutamises minimaalse mõjuga meie keskkonnale ja tervisele. Selle saavutamiseks, nagu härra Albertini raportis ütles, vajame uuenduslikke meetmeid ja instrumente.

Kuigi teemat raportis käsitleti, oleksin soovinud raportis rohkem näha arutelu logistika tulevikurolli kui targa liikumise instrumendi üle, mille aluseks on innovatsioon ja kavandamine.

Sellest hoolimata olen raportöörile tänulik selle eest, et ta lisas linnalogistika linatranspordi aspektide hulka ning samuti toetuse eest prioriteetsetele, logistikaga seonduvatele projektidele. Arvan, et lennujaamade lisamine on samuti õige ning taotlen nende integreerimist raudteega ning rõhu asetamist uuele kontseptsioonile — roheliste koridoride väljaehitamisele.

Käsitledes maanteemaksu, millele siin korduvalt on osutatud, hõlmates ka Eurovignette’i, soovin ma mõistagi, et komisjon peaks silmas ka sotsiaalset mõju.

Arvestades seda, mida osa kolleege kütuseallikate mitmekesistamise vajaduse kohta ütlesid, ootan võimalust, et küsida volinikult võimaluse kohta liita tulevikus hüdrogenereerimisvõrgud üle-euroopalisse energeetikavõrgustikku.

  Jim Higgins (PPE-DE). − (GA) Proua juhataja, soovin tänada härra Albertinit, et ta esitas meile väga olulise ja kõikehõlmava raporti. Ma usun, et raport annab realistliku ülevaate meie ees seisvatest väljakutsetest, kui soovime välja töötada sobiva transpordipoliitika.

Soovin tervitada lubadust ühendvedude edendamise kohta. Olen pärit saarelt, kus majandus sõltub mere- ja õhuteedest ning usun, et kõnealune infrastruktuur tuleb ühendada raudteetranspordiga. Kuid see ei käi Iirimaa kohta. Raudteetransporti ei kasutata kaubaveoks. Alates 1990. aastast on energia tarbimine suurenenud 225% maanteetranspordi arvelt. Kyoto protokolli eesmärke me ei täida.

Selge on, et vajadus märkimisväärsete investeeringute järele kombineeritud transpordisüsteemi edendamiseks Iirimaal on suur. Seda aga ei juhtu, kui kohalikud ametiasutused ja omavalitsused ei muuda oma seisukohta ja poliitikat. Kuni nende poliitika soodustab jätkuvalt investeeringuid maanteedesse, jäetakse kõrvale raudteetranspordi arendamine, ja mitte ainult linnades, vaid ka maapiirkonnas.

Lõpetuseks soovitan komisjonil tunnustada iga liikmesriigi õigust kehtestada oma ummikumaksud ja -tasud.

  Pierre Pribetich (PSE). – (FR) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, härra Albertini omaalgatuslik raport rõhutas vajadust luua kõiki aspekte – nii transporti, energiat kui ka keskkonda arvesse võttev valdkonnaülene poliitika. Inimeste liikumine on ühiskonna heaolu allikas mitmes, nii majanduslikus, sotsiaalses kui kultuurilises mõttes, kuid sealjuures kasutavad nad energiat ning sageli on sellel laastav mõju keskkonnale. Iga ühiskond, sealhulgas eelkõige Euroopa Liit, peab leidma tasakaalu, mis on raske ülesanne.

Euroopa Liit näitab oma tegelikku väärtust, kui mängib otsustavat rolli transpordi ühtlasel arendamisel: ühtne Euroopa raudteeturg, ühtne Euroopa taevas, üle-euroopalised transpordivõrgud, Euroopa sadamapoliitika. Ühiste edasipüüdlike eesmärkide seadmisele energia- ja kliimapaketis peab nüüd järgnema tegevus. Tsiteerides Platonit: „Peame järgima ülesminevat teed ning vältima allakäigu rada!“

Koordineerimine ja koostöö on selle valdkonnaülese poliitika märksõnad. Infrastruktuuride koordineerimine Euroopa tasandil, saavutamaks üldine seisukoht transpordivõrkude suhtes ning koostöö kohalike ametiasutustega, kes on võimelised võtma praktilise ja realistliku seisukoha kõnealuses küsimuses, sest selles seisnebki Euroopa mõte. Tahe ühtlustada, koondades kõiki jõupingutusi, jagades parimaid kogemusi kodanike ja keskkonna huvides, mitte unustades selles mõnevõrra eklektilises nimekirjas ka olulist täiendavat finantstoetust, et viia prioriteetne üle-euroopaliste transpordivõrkude projekt ellu võimalikult kiiresti.

Siiski, kui keskendume eelkõige kohalikele aspektidele, näib mulle, et integreeritud lähenemisviis saab olla tõhus üksnes ühendvedusid, mida Euroopa toetab rahaliselt, eesmärgiks seades, eelkõige liigasustatud linnades ja nende ümbruses, tagamaks ohutu, turvaline ja kättesaadav liikuvus ehk lühidalt säästev ja jätkusuutlik liikuvus.

  Péter Olajos (PPE-DE). – (HU) Proua juhataja, kunagi varem ei ole inimesed reisinud nii palju kui praegu. Vajadus reisida on lisaks tohutule ajaraiskamisele ka märkimisväärne majanduslik probleem ning koorem keskkonnale.

Kolmandik meie kasutatavast energiast läheb transpordile. Euroopas on meie peamine transpordivahend auto. Viimase kümne aasta jooksul on autode arv tuhande inimese kohta kasvanud 400lt 460le ning autode kasutamine suurenenud 18%. Viimase viieteistkümne aasta jooksul on transpordisektori süsinikdioksiidi heited suurenenud märkimisväärselt, mõnes liikmesriigis rohkem kui 100%. Komisjoni hinnangute kohaselt suureneb Euroopa Liidus transpordisektori nõudlus energia järele vähemalt 30% käesoleva ja 2030. aasta vahel. See ennustab meie ebaõnnestumist Kyoto kohustuste täitmisel.

Tõepoolest on kahju, et maanteetranspordi projektid saavad Euroopas jätkuvalt suurema tähelepanu osaliseks kui raudteeprojektid, hoolimata välja öeldud põhimõtetest. Halvad näited on nakkavad: see tasakaal on muutunud ka Kesk- ja Ida-Euroopas, mis varem oli tunduvalt rohkem keskendunud ühistranspordile. Minu kodumaal Ungaris vähenes 2007. aastal ühistranspordi osakaal kõigest 40%-le. Mootorsõidukite poolt põhjustatud saaste vähendamine seisneb liikluse juhtimises, tehnoloogias ja majanduses. Keskkonnasäästlike tehnoloogiate kasutamise laiendamine on üks osa keskkonnakulude arvesse võtmisel ja süsinikdioksiidi heidetel põhineva maksusüsteemi kehtestamisel. Lennujaamades on vaja heitkogustele tuginevat õhkutõusmis- ja maandumistasude diferentseeritud süsteemi. Tasuta parkimise pakkumine, vähenenud ummiku- ja maanteemaksud, sõidukite maksustamise väiksem määr, väiksemad tollimaksud ja liiklusmaksud keskkonnasäästlikele sõidukitele võiks aidata olukorda muuta märkimisväärselt.

Transpordiga seotud terviseprobleemidele tehtavad kulutused on tohutud. Ebaõiglane on panna kogu ühiskond selle eest maksma. Seetõttu arvan, et transpordisektor peab tasuma ka õhusaaste, mürasaaste ning liiklusõnnetuste kulude eest. Tänan!

  Reinhard Rack (PPE-DE). – (DE) Proua juhataja, härra asepresident, soovin keskenduda kolmele küsimusele härra Albertini suurepärases raportis. Esiteks, teie raportöörina linna liikumiskeskkonna teemal on mul heameel, et ta saadab meile mõned äärmiselt olulised sõnumid selle olulise teema kohta. Eeldan, et taotleme sellesuunalist arutelu meie komisjonis ja lõpuks ka kogu parlamendis. Asepresident Barrot, te osutasite komisjoni poolt võetavatele algatustele kõnealusel teemal praeguse ametiaja jooksul ning loodan, et saame neid peagi käsitleda.

Minu teine küsimus seostub siinkohal juba käsitletud teemaga, nimelt sotsiaal- ja keskkonnakulude arvessevõtmisega transpordis. Iga transpordiliik peab katma tema poolt tekitatud kulud. Selle põhimõtte taustal muutub oluliseks küsimus, mida arutasime Eurovigentte’i puhul, nimelt asjaolu, et raskeveokite kasutajad peavad maksma selle eest põhjendatud hinda, mis tähendab, et nad peavad kandma kõik kulud, mis nad tekitavad. Mõned minu kaasliikmed, kes seda põhimõtet kritiseerisid, on juba lahkunud. Võin öelda, et PPE-DE fraktsioon ei koosne ainult nendest, kes toetavad muudatusettepanekut 1, vaid ka paljudest selle ettepaneku vastastest. Ja meie hääletame kindlasti selle muudatusettepaneku vastu.

Kolmas küsimus, millele soovin tähelepanu pöörata, on seotud lõikega 22, nimelt teadusuuringutega. Siinjuures on eesmärk anda sõidukite tootjatele selged eesmärgid ja sihid selle kohta, mis suunas Euroopa transpordisektor peaks arenema. Üksnes siis saavad nad toota meie vajadusest lähtuvalt mõistliku hinnaga ja siis, kui me seda vajame.

Soovin avaldada siirast tänu volinik Barrot’le väga sisutiheda programmi kavandamise eest ülejäänud ametiajaks. Vajame seda programmi, sest see aitab edendada nii meie keskkonda kui ka transpordisüsteemi.

Lubage mul öelda parlamenti sõimanud isikule tagumises reas, et minu hotell siin Strasbourgis asub pooletunnise jalutuskäigu kaugusel, seega ei vaja ma ei luksusautot ega trammi.

  Ville Itälä (PPE-DE). – (FI) Proua juhataja, volinik, soovin õnnitleda härra Albertinit suurepärase töö ja ettepanekute eest. Arutlusel olev teema on äärmiselt oluline ning avalikkus ootab selgeid vastuseid probleemi lahendamiseks.

See ei ole lihtne küsimus, kui arvestada, et Euroopa Liidu põhisammas sisaldab isikute ja kaupade vaba liikumise põhimõtet. Mõlemad neist kasvavad tulevikus. Ka meie peame ilmselgelt mõtlema, kuhu me läheme, kuidas sinna jõuame ning mil viisil. Meie otsused on äärmiselt olulised.

Nagu proua Jäätteenmäki ütles, on näiteks meie riigis raske ette kujutada olukorda, kus liikumine on märkimisväärselt piiratud. Vahemaad on pikad ning inimesed peavad kasutama autosid, et tööle jõuda, kuna ühistransporti ei ole.

Kui me mõtleme, kuidas parlament peaks käituma, olen nõus, et parlament peaks näitama eeskuju. Peame mõtlema, kas me ise reisime mõttetult. Kas me saame seda vähendada? Parlamendil on ametlik autokasutamise teenistus, mida enamik meist kasutab ja mis toimib väga hästi. Peame aga mõtlema, missuguseid autosid me kasutame. Missugused autod on parlamendi, komisjoni ja nõukogu käsutuses? Parlamendiliikmed peaksid hakkama kasutama hübriidautosid.

Meie eeskuju on äärmiselt oluline. Me ei saa oodata Euroopa avalikkuselt või ettevõtetelt seda, mida me ise ei tee. Seega peame näitama head eeskuju.

  Avril Doyle (PPE-DE). – Proua juhataja, kuigi osa raportis esitatud ettepanekuid vajab hoolikat hinnangut subsidiaarsuse põhimõtet silmas pidades, eelkõige mis tahes maksudega seotud küsimused, väärib raport üldiselt toetamist.

Alates juulist 2008 toimuvad Iirimaal suured muutused aastases mootorimaksu süsteemis ja sõidukite registreerimismaksu süsteemis. Uues registreerimismaksu süsteemis kehtestatakse seitsmeosaline süsinikdioksiidi heitkogustel ja mitte mootori suurusel põhinev süsteem. Hoolimata pidevatest ummikutest meie pealinnas, ütles Iiri transpordiminister Noel Dempsey eelmisel nädalal, et Dublinis ei kaaluta kehtestada ummikumaksu, sest kaootiline ühistransport ei paku piisavat alternatiivi eraautodele. Ebapiisava sagedusega käivad bussid, eriomased raudteerööpad, mida ei saa ühendada ei omavahel ega põhiraudtee süsteemiga, ühenduse puudumine lennujaamaga, metroo puudumine ning ikka veel ühtse piletisüsteemi puudumine — nii palju siis jõupingutustest vähendada süsivesinike kasutamist ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Selline olukord Dublinis on täiesti vastuolus Euroopa Parlamendi jõupingutustega ja ettepanekutega muuta ühistranspordi kasutamine optimaalseks ja eelkõige linna keskkonnas.

  Marusya Ivanova Lyubcheva (PSE). – (BG) Proua juhataja, härra volinik, Euroopa energia- ja keskkonnapoliitikat arvestav jätkusuutlik Euroopa transpordipoliitika hõlmab transpordi infrastruktuuri, tööhõivet transpordi kaudu, inimeste liikuvust ja kaupade vaba liikumist.

Üle-euroopalised transpordivõrgud nõuavad võrdset kvaliteeti ja keskkonnaohutust. See eeldab põhjalikku ülevaadet eelkõige raudteede kohta, praeguse olukorra hindamist ning meetmete kehtestamist riikidele, mis ei ole veel saavutanud kõrgeid Euroopa standardeid. Usaldusväärsed finantsinstrumendid tuleb samuti kaasata. Äärmiselt oluline on lõpetada kord, kus osa uusi liikmeriike muudetakse Euroopa vanade sõidukite depooks. See ei ole kindlasti keskkonnasäästlik tava.

Ma olen alati mures, kui ELi aruanded kajastavad osa geograafiliste piirkondade nimesid ning teisi mitte. Musta mere piirkond on samuti äärmiselt oluline. Jätkusuutlikud ühendvedude skeemid on ka seal vajalikud. Pealegi võime kõnealuse raporti raames arutada makse ja tariife Doonau sillal Venemaa ja Giurgiu ning Bulgaaria ja Rumeenia vahel.

  Zuzana Roithová (PPE-DE). – (CS) Proua juhataja, lubage mul öelda mõni sõna äsja toimunud arutelu kohta. Kuigi enamik meist soovib muuta transpordipoliitikat keskkonnasõbralikumaks ning nõustub vajadusega selle järele, ei taha keegi siiski liikuvust piirata.

Meie vaated kõnealuste eesmärkide saavutamiseks erinevad märkimisväärselt. Me ei ole jõudnud selgusele prioriteetide suhtes ning selles probleem seisnebki. Ühest küljest soovime kohelda kõiki transpordiliike võrdselt, teisest küljest aga tunneme süümepiinu, et ei eelista raudteetransporti maanteetranspordi ees.

Kas te kujutate ette, et see toimuks ilma märkimisväärse keskkonnamaksu kehtestamiseta kaubaveole maanteel või andmata märkimisväärset eelist raudteedele? Väliskulude arvesse võtmise vastuseisu põhjuseks tuuakse konkurentsivõime vähenemine. Pole olemas ühtegi uuringut maanteetranspordis Eurovignette’i kehtestamise sotsiaalmõju kohta. Kas me ei peaks kõigepealt välja selgitama oma prioriteedid? Kuidas oleks üle-euroopalise referendumi korraldamisega kõnealuste prioriteetide väljaselgitamiseks?

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. − (FR) Proua juhataja, daamid ja härrad, ma räägin lühidalt. Olen huviga kuulanud sõnavõtte härra Albertini raporti kohta. Võib öelda, et härra Albertini poolt esitatud kaalutlused tema selges ja põhjalikus raportis on täiesti kooskõlas komisjoni ja teie transpordivoliniku soovidega.

Lühidalt võib öelda, et liikuvust tuleb pigem muuta kui vähendada. Selles seisneb kogu probleem. Ma ei vasta kõigile tähelepanekutele. Võtsime nad siiski kõik teadmiseks.

Soovin lisaks mainida, et vajame infrastruktuure, kui soovime läbi viia vajalikke põhimõttelisi muudatusi. Ütlen härra Albertinile, et kõnealust punkti tuleb rõhutada, sest Euroopa ei ole täiesti teadlik sellest, et vajab infrastruktuure ja investeeringuid, et saaksime põhimõttelisi muudatusi läbi viia.

Pealegi on tõsi, et vajame äärmiselt kõrgetasemelisi uuringuid uute mootorite ja energialiikide teemal, kui soovime lahendada jätkusuutliku liikuvuse probleeme. Ma ei saa siiski lubada öelda, nagu ma praegu kuulsin – kuigi kõik olid väga positiivse hoiakuga –, et need on vagad lootused ja head kavatsused, sest samal ajal soovin teie tähelepanu pöörata saavutustele. Näiteks veoautode jagamine viide Euro kategooriatesse kasvava järjestuse alusel. Võib öelda, et selline kategooriatesse jagamine on võimaldanud vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid 30–40% võrra. Või teine näide, tulevikus tahab Euroopa Liit vähendada heitkoguseid kuni 120g süsinikdioksiidi kilomeetri kohta. See on eesmärk, mille suunas töötab kogu mootorsõidukitööstus praegu. Seda silmas pidades, kordan härra Racki märkust, peame olema ettevaatlikud, sest asjaomane tööstussektor peab olema eesmärkidest ja tulevasest raamistikust täiesti teadlik, et nad saaksid kohaneda vastavalt. See on punkt, mis paneb mind väga muretsema: peame seadma selged eesmärgid, et teadusuuringute valdkond ning tööstus saaksid nendest kinni pidada.

Ma ei hakka sellest põhjalikumalt rääkima. Mõistagi ütlen ma, et võetavad meetmed peavad säilitama vajaliku liikuvuse ning olema tõhusad, vähendamaks kaasnevat mõju, kuid jäädes samal ajal vastuvõetavaks avalikkusele ja sektorile. Juunis hakkame kasutama väliskulude arvessevõtmise meetodit ning näeme, kuidas iga transpordiliik – järk-järgult, sest ilmselgelt ei saa seda korraga teha – maksudesse kaasata. Siis on meil maksud, mis tõepoolest harivad ning ei teavita mitte üksnes transpordiettevõtjaid, vaid ka reisijaid sellest, missugused transpordiliigid tekitavad kõige rohkem heitkoguseid ning missugused on kõige keskkonnasõbralikumad.

Ma loodan tõepoolest, et Albertini raport saab olema, kui ma nii võin öelda, teiseks Piibliks igaühele, sest nüüd on meie kõigi jaoks oluline leida viise jätkusuutliku liikuvuse saavutamiseks.

Olen parlamendile tänulik kõnealusesse teemasse tehtud panuse eest, mis on komisjonile väga väärtuslik.

  Gabriele Albertini, raportöör. − (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, kasutan paari hetke ja tänan liikmeid konstruktiivsete märkuste eest, mitte ainult neid, kes toetasid raportiti ja tõid esile mõned aspektid sellest, vaid eelkõige neid, kes tegid selle kohta tähelepanekuid ja ka neid paari inimest, kes seda põhjendatult kritiseerisid.

Suur tänu volinik Barrot’le, mitte vaid seetõttu, et nii on kombeks öelda, vaid tema jõulise tegevuse eest raporti teema suhtes ja tema valmisoleku eest korraldada koostöö parlamendi ja komisjoni vahel, et saaksime kõik täita tõhusat rolli, mida me kõik teha soovime, liikuvuse muutmisel – nagu ta õigesti oma lühikeses sõnavõtus ütles –, mitte selle vähendamisel.

Liikuvus peegeldab meie tsivilisatsiooni edu ja modernsust, see peegeldab arengut ja edu ning me ei tohiks seda lämmatada. Peame seda lihtsalt tõhustama ja kasutama, kui muud võimalust ei ole.

Nüüd viimane märkus, mis ei ole võib-olla teemaga nii tihedalt seotud, kuid mida soovin kindlasti öelda, sest see avab väljavaated paremini kui need, mida arutame transpordiga seoses.

Oleme mures saastuse pärast ning kriitilised transpordi ja selle kasutamisega kaasnevate probleemide suhtes. Võib-olla peaksime võtma veidi üldisema seisukoha, eelkõige seoses süsinikdioksiidi heitkogustega ja meie tööstusliku tsivilisatsiooni teiste valdkondade tekitatud süsinikdioksiidi heitkogustega. Soovin tuua teile mõned arvud ja selle väikese märkusega teema kokku võtta: tõsi on, et transport moodustab 23% kogu Euroopa süsinikdioksiidi heitkogustest, kuid elektritootmine moodustab 43%, tööstus 19% ning eluasemed ja kaubandus 15%. Kui soovime vähendada meie ühiskonna tekitatud soovimatuid heitkoguseid 20%-le, peame võtma arvatavasti intensiivsemaid meetmeid ning rohkem tähelepanu pöörama teistele sektoritele, mis, nagu teate, põhjustavad samuti palju heitkoguseid, ning mitte keskenduma üksnes transpordile. Sellega seoses on tuumaenergia termin, mida ei saa tähelepanuta jätta.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub teisipäeval, 11. märtsil 2008.