Istungi stenogramm

Teisipäev, 11. märts 2008 - Strasbourg

12. Selgitused hääletuse kohta

Suulised selgitused hääletuse kohta

Paolo Costa raport (A6-0049/2008)

  Hubert Pirker (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, alguses ei mõistnud ma teid. Hääletasin selle raporti poolt, sest see uus määrus tagab hea tasakaalu mõistlike terrorismivastaste meetmete ja reisijate õiguste vahel.

Tahaksin aga keskenduda küsimusele, millele ei ole siiani veel rahuldavat lahendust leitud ja selleks on vedelike kaasaskandmise eeskirjad. Me teame, et kontrollimeetmeid tuleks kasutada terrorismi ennetamiseks, kuid tänu eri lennujaamade üsna erinevale tõlgendusele põhjustavad need meetmed reisijate seas ärritust. Ikka veel ei ole selge, kas tegemist on tõhusa õigusnormiga või mitte. Kahtlen selles väga, kuna terroristid töötavad juba ammu välja uusi strateegiaid ja üritavad leida teistsuguseid moodusi.

Loodan, et teostatakse järgmine hindamine: kontrollitegevus kas ühtlustatakse ja seda tõhustatakse või lõpetatakse nende meetmete kohaldamine, eesmärgil mitte koormata reisijaid meetmetega, mis ei ole niikuinii efektiivsed.

  Bernard Wojciechowski (IND/DEM). – (PL) Härra juhataja, mina hääletasin Costa raporti poolt. Peaaegu kuus aastat on möödunud määruse (EÜ) nr 2320/2002 vastuvõtmisest. Kaks ja pool aastat on möödas selle jõustumisest. Mure reisijate turvalisuse pärast lennujaamades ja õhusõidukites on jätkuvalt väga aktuaalne teema. Tsiviillennunduse turvamine suurendab oluliselt lendamise maksumust ja vähendab reisimugavust. Turvamise maksumus on eraldi küsimus – need kulud peavad olema võimalikult läbipaistvad ning tarbijad peavad teadma, millele ja kuidas kulutatakse raha, mida nad lennukipileti eest maksavad. Turvamise eesmärgil kogutud summad tuleb kasutada ainuüksi turvakulude katmiseks. Sel eesmärgil omandatud raha ei tohi kasuta ühelgi teisel eesmärgil.

  Jan Březina (PPE-DE). – (CS) Härra juhataja, mina ei hääletanud ühtseid eeskirju käsitleva määruseettepaneku küsimuses, kuna minu arvates on selles mõned nõrgad punktid. Neist kõige tõsisem on lennukimeeskondade usaldusväärsuse hindamise meetod, mida ei reguleeri määrus ise, vaid mida reguleeritakse hiljem eraldiseisvalt. See järgib heakskiidetud sõnastust, mille jõustumisel saab rakendusmäärusest salastatud ELi dokument ja selles sisu ei ole üldsusele kättesaadav. Seega võib juhtuda, et dokumendile ei oma ligipääsu isegi inimesed, kelle tööülesandeid see reguleerib. See oleks vastuolus õiguskindluse põhimõttega. Sama kehtib ka nõuanderühma tegevuse kohta, mille komisjon parlamendikomisjoni juurde määrab. Nõuanderühm koosneb otseselt lennunduse turvamisega seotud Euroopa organisatsioonidest. Parlamendikomisjoni jaoks on kohatu asjassepuutuvaid isikuid üksnes teavitada, võimaldamata neile ligipääsu salastatud teabele. Seega kutsun ma üles leidma lahendust, mis järgiks avatuse ja läbipaistvuse põhimõtteid.

Reino Paasilinna raport (A6-0041/2008)

  Hubert Pirker (PPE-DE). – (DE) Mis selle eesmärkidesse puutub, siis näib uue instituudi asutamine olevat täiesti põhjendatud ja mõistlik ning seega toetan ma raportit ja kõnealuse instituudi asutamist.

Euroopa Liit – ja seega ka meie – peame tublisti tööd tegema, et edukalt endale kindlaks jääda tehnoloogilises konkurentsis teiste majandusvaldkondadega, kuid – ja nüüd jõuan ma kõige olulisema punkti juurde – ma tahaksin komisjonil veel kord paluda kontrollida 32 ELi ametit, ning kõnealune amet on üks nende hulgast, kontrollida nende otstarvet ja tõhusust, viia ametites läbi tervisekontroll ja sulgeda need, mis ei ole enam otstarbekad ja ei tööta tõhusalt maksumaksjate huvides.

Ma loodan – ja see on palve komisjonile, kes siin täna pärastlõunal esindatud on ja kelle päevakorras see küsimus on –, et komisjon jõuab täna lõpuks nii kaugele, et viib ametite tervisekontrolli ellu.

  Zuzana Roithová (PPE-DE). – (CS) Tervitan asjaolu, et pärast kolme aasta möödumist käivitame me Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi. Olen rõõmus, et see instituut ei saa olema „superülikool”, vaid see loob innovatsioonivõrgustikud eesmärgiga kohaldada suuremas osas teadusuuringuid tööstuses ja tervishoiu valdkonnas. Sellised sidemed peaksid ka oluliselt suurendama ettevõtlussektori investeeringuid teadusesse. Saame aru, et oleme edu saavutanud, kui Euroopa patentide arv suurenema hakkab ja me hakkame USAle ja Jaapanile järele jõudma. Instituut peaks asuma uues liikmesriigis. Tšehhi Vabariik on kõige paremini valmistunud kandidaat: seal asub juba väga vajalik teadlaste ja ärimeeste konverentsikeskus. Lisaks on Karli Ülikool vana ja uue Euroopa ühiste haridusaluste sümbol.

  Tomáš Zatloukal (PPE-DE). – (CS) Hääletasin Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi poolt. Usun kindlalt, et see aitab meil parandada liikmesriikide konkurentsivõimet, kaasates partnerorganisatsioone innovatsiooni-, arengu- ja teadusuuringute valdkonda kõrgeimal rahvusvahelisel tasandil. Loodan, et instituut saab innovatsioonijuhtimise keskpunktiks, mis soodustab uusi koostöövorme teadusuuringute, ülikoolide ja erasektori teadmiskolmnurka kuuluvate partnerorganisatsioonide seas. Kujutan ette, et instituut saavutab ülemaailmse tunnustuse ja pakub ligitõmbavat keskkonda kõige andekamatele inimestele kogu maailmast.

  Hannu Takkula (ALDE). – (FI) Härra juhataja, kõigepealt tahaksin tänada raportööri härra Paasilinnat suurepärase töö eest.

Hääletasin selle ettepaneku poolt. Just nagu hetkel, mil kõnealusest ettepanekust sai arutelu teema ja mul oli paaril korral võimalus arutada seda komisjoni presidendiga, arvan ma jätkuvalt, et on tähtis, et põhiprioriteediks on eksisteerivate ülikoolide positsiooni ja nende erialaste koostöövõrgustike võimaluste tugevdamine. Instituute ei peaks asutama lihtsalt niisama. Ülioluline on tagada, et instituut oleks koordineeriv asutus ja et teadusuuringuteks eraldiste tegemisel ei mindaks mööda suurepärast tööd teinud ülikoolidest ja teadusinstituutidest.

Uus instituut võiks koordineerida Euroopa innovatsiooni ja tehnoloogiat ja seega luua uut lisandväärtust. Instituut on vajalik, kuid nagu ma ütlesin, peab kõige olulisemaks olema selle sisu, mitte see, kuidas seda organiseeritakse. Usun, et sobivad tööruumid on olemas nii Poolas kui mujal, kuid instituudi sisu ei tohiks ära unustada.

  Syed Kamall (PPE-DE). – Härra juhataja, mina esindan Londonit, maailma suurepäraseimat linna, maailma suurepäraseima riigi pealinna. Minu linnas asub mitu innovatiivset ülikooli, nii et võiks arvata, et ma pooldan kõnealust raportit, tegelikult aga hääletasin selle vastu. Tahaksin selgitada, miks ma nii toimisin.

Laulusõnade kirjutaja Thomas Dolby laulis kunagi „Ta pimestas mind teadusega”. Ansambel 2 Unlimited ütles järgmist „Digitaalne revolutsioon, tehniline lahendus; mõnele tekitab see vaid enam ja enam segadust”. Olenemata nende sõnade väärtusest arvan ma, et see kehtib instituudi taga peituva mõttetegevuse kohta. Komisjonil on õigus, et Euroopa on teadusuuringutes edukas, kuid innovatsioonis mitte eriti. Kuid kuidas innovatsiooni saavutada?

Innovatsioonini ei jõua struktuuride, telliste ja mördi arvu suurendamise teel. Seda ei saavuta juba tehtavate pingutuste kahekordistamise teel. Näeme siin, et instituudi eesmärgiks on matkida USA Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi edu tundma õppimata nimetatud instituudi edukat ettevõtlusmudelit. Sellepärast hääletasingi vastu.

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). – Härra juhataja, kõigepealt tahaksin asetada instituudi ajaloolisse konteksti. Kui ma instituudist esimest korda kuulsin, rääkisime me sellest, mida saaksime teha selle hoonega siin, kuna parlamendil on kaks asukohta ja kui me need ruumid siin vabastame, milleks seda hoonet Strasbourgis siis kasutatakse? Mõte seisnes Strasbourgile maailmatasemel ülikooli võimaldamises.

Kahjuks Strasbourgil juba on üpris hea ülikool ja neile ei meeldinud see mõte. Strasbourgile ei meeldinud mõte selle institutsiooni kaotamisest. Oleme selles küsimuses siin palju arutelusid pidanud, kuigi tegelikkuses peaks parlament ise oma asukoha üle otsustama.

Aga idee oli sündinud ja me oleme koostanud selle hiiglasliku sadade miljonite eurode suuruse eelarve, mida me nüüd kulutada kavatseme, korrates juba tehtavat tööd; see paneb imestama, milles kogu asja mõte seisneb. Kas Euroopa püüab saavutada midagi, mida ta ei vaja, kuna see on juba olemas? Kas asjatundlikkuse asemel on selleks vaja sellist Euroopa kaubamärki? Kas me üksnes kulutame palju raha tellistele ja mördile paigas, kus me saaksime toimida palju koordineeritumalt, kasutades Oxfordi, Cambridge’i ja teiste heade Euroopa ülikoolide suurepäraseid näiteid?

Reimer Böge raport (A6-0065/2008)

  Zuzana Roithová (PPE-DE). – (CS) Aitäh, härra juhataja. Kuigi ma ei esinda Ühendkuningriiki, toetasin ma 162 miljoni euro suuruse abi eraldamist pärast Ühendkuningriigis asetleidnud üleujutusi, mille kahju ulatus 4,6 miljardi euroni.

Kaks asja paneb mind aga kõhklema. Esiteks langetame selle otsuse vaid üheksa kuu pikkuse perioodi möödumisel. Teiseks, asjakohastele eeskirjadele tuginedes on ka teisi Euroopa riike, kes meie abi vajavad, näiteks Kreeka. Arvan, et tuleks asutada kaks fondi: üks ELi vajaduste tarbeks ja teine teistele riikidele, et vältida olukorda, kus vaeste riikide abistamiseks ei ole üldse vahendeid järel. Teiseks eelistavad vahendite kasutamise eeskirjad suuremõõtmelisi katastroofe. Me peaksime aga suutma abistada ka väiksemaid piirkondi. Solidaarsus ei erista üht teisest suuruse järgi. Daamid ja härrad, tahaksin, et eeskirjad uuesti läbi vaadataks.

  Glyn Ford (PSE). – Härra juhataja, olen väga rõõmus, et parlament eraldab Euroopa Solidaarsusfondist 162 miljonit eurot möödunudsuviste üleujutuste järgse abi osutamiseks mu enda kodupiirkonnas ja mujal.

Nagu me nüüd teame, on see raha ilmselgelt mõeldud infrastruktuuriprojektideks, teede, sildade, raudteede, haiglate ja teiste institutsioonide parandamiseks, kuid samas võimaldab see ka Ühendkuningriigi valitsusel eraldada raha, mille see muidu oleks pidanud sellele teisiti kulutama. Tuhanded inimesed elavad ikka veel ajutises elukohas ning paljud poed ja tehased on suletud.

Nii valmistab mulle rõõmu, et on eraldatud raha ELi Solidaarsusfondist ja loodetavasti saavad Gloucestershire’i ja teiste piirkondade elanikud sellest kasu.

  Juhataja. − Kavatsen esitada kirjaliku selgituse hääletuse kohta Yorkshire’i ja Humberi elanike nimel samas võtmes, nagu härra Ford just kõneles.

– Kyösti Virrankoski raport (A6-0058/2008)

  Zuzana Roithová (PPE-DE). – (CS) Ma toetasin eelarvepunkti loomist Galileo programmi jaoks – kulutused haldusjuhtimisele, nagu sätestatud komisjoni muudetud ettepanekus. Samuti toetasin muudatust, millega Galileo eelarve kontekstis paigutatakse ümber 2 miljoni euro suuruse summa tegevuse eelarverealt haldustegevuse reale.

Seda on vaja rahastamaks tegevusi, nagu riskijuhtimiskavade määratlemine ja kontrollimine, intellektuaalomandi õiguste poliitika määratlemine, aga ka innovatiivse navigeerimise turud. Toetan seda väga. Mind paneb aga muretsema asjaolu, et 29. jaanuaril võttis tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon valdava enamusega vastu kaheksa muudatust, millega jäetakse Galileo järelevalveorgan välja Galileo ja EGNOSi programmide muudetud ettepaneku õiguslikust alusest. Tahaksin, et täiskogu istungil korraldataks selles küsimuses tõsine arutelu.

  Bernard Wojciechowski (IND/DEM). – (PL) Härra juhataja, teen selle raporti küsimuses väga lühidalt. Hääletasin selle poolt, sest oma suurusest olenemata on kõik riigid vääramatu jõu ees võimetud. Erakorraliste kulude rahastamine eriolukorra väljakuulutamise ajal aitab riigil parandada ilmastikutingimustest või looduskatastroofist tingitud kahju. See on ilmselge.

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). – Härra juhataja, raportis viidatakse ELi Solidaarsusfondi kasutamisele, millest me veidi varem kõnelesime. Ja osa minu piirkonnast sai või saab sellest rahast kasu, eriti Lincolnshire’i põhjaosa, kus me nägime suuri üleujutusi.

Kuid ma mõtisklen, et kas Lincolnshire’i elanike meelest oleks see raha hästi kasutatud. Me maksame Euroopa Liidule nii palju raha ja peame siis raha endale tagasi kerjama, kui meil seda oma tarbeks vaja on. Iga tagasisaadud kahe naela eest oleme algselt sellesse kassasse andnud viis naela. Ma tõesti mõtlen, kas meil oleks võimalik seda raha paremini kulutada.

Nagu ma varem hääletuse selgitustes mainisin, valmistab mulle suurt muret ka see, kuidas me koostame paranduseelarvete projekte. Eri eelarveridade vahel liiguvad hiiglaslikud rahasummad ja väga vähestel inimestel on toimuvast ülevaade.

Täna liigutame me lihtsalt paar miljonit eurot Galileo jaoks siia ja paar miljonit eurot sinna, kuid varem on tegemist olnud sadade miljonite eurodega. Ma tõesti imestan, kas parlamendi poolt on õige teha meie kohustuseks järelevalve Euroopa maksumaksjate raha üle.

Luis Manuel Capoulas Santose (A6-0053/2008) ja Daniel Varela Suanzes-Carpegna (A6-0054/2008) raportid

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). – Härra juhataja, ma hääletan pidevalt ja alati selle täiskogu ja komisjoni koostatud kalanduslepingute vastu ja seda enda arvates hea põhjusega. Tsiteerin veidi raporteid.

Komisjoni hinnangus Guinea-Bissaule leiti, et see aitab kaasa ühenduse traallaevade ja tuunipüügitööstuse elujõulisusele Atlandi ookeanis ning tagab neist sõltuvatele ühenduse alustele ja tööstustele stabiilse õigusliku keskkonna ja keskmise pikkusega nähtavuse, kuid tegelikult väidab hinnang, et sellel oli „suur mõju” Guinea-Bissau eelarvelisele ja poliitilisele stabiilsusele. Pole oluline, kus me kalanduslepinguid sõlmime, tegelikult varastame me kala nendelt, kes võiksid kala püüda kohalikul tasandil, müüa seda kohalikul tasandil, teha raha kohalikul tasandil ja päästa end nii vaesuse küüsist. Me oleme leidnud lahenduse, kus me tegelikult maksame Euroopa kaluritele selle eest, et nad läheksid ja kalastaksid nendes vetes mehaaniliselt, tõstaksid välja tonnide kaupa kala ja hävitaksid nii nende rannikuriikide kalamajanduse.

Côte d’Ivoire’i dokument kõneleb rahasummast, mille me sellisele tegevusele kulutame. Jutt on peaaegu 600 000 eurost, mille me anname ELi laevadele enam kui 7 000 tonni tuuni püüdmiseks. Kui küsida keskmiselt hispaanlaselt, kui palju inimesi siseneb nende riiki Côte d’Ivoire’ist – sest kalalaevad, mis tavatsesid kala lossida Hispaanias, transpordivad nüüd tegelikult sadu kui mitte tuhandeid illegaalseid immigrante Kanaari saartele ja mujale – siis näete, et tegelikult tekitame me enda jaoks veel suurema probleemi, mitte ei taga turupõhist lahendust, mida me võiksime teha, kui võimaldaksime kalapüügiõigustega riikidel ise kalastada ja oma majandust edendada.

Gabriele Albertini raport (A6-0014/2008)

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). – Härra juhataja, miski ei teeks mind rõõmsamaks, kui võimalus rääkida jätkusuutlikust Euroopa transpordist.

Põhjus, miks keeldusin selle raporti kohta hääletamast, on see, et kuigi raport sisaldab korralikul hulgal mõistlikku Euroopa poliitikat, mõtlen ma siiski, kas poleks parem, kui me jätaksime Londoni parkimisprobleemide lahendamise asjaomaste liikmesriikide turukorraldajate hooleks. Mul on raske uskuda, et üleeuroopaline koostöö- ja koordineerimisstrateegia aitaks kaasa parkimisprobleemide lahendamisele Nottinghamis või Leicesteris. Parimate tavade vahetamine võiks seda muidugi teha, kuid me räägime suurte summade paigutamisest kassasse, kus meil saavad nüüd olema komiteed, mis kohtuvad komisjoni ja nõukogu tasandil ning püüavad poliitika üle mõelda.

Arvan, et kõiki nimetatud poliitikaid oleks parem määratleda kohalikul tasandil. Seetõttu keeldusin ma raporti suhtes tervikuna hääletamisest.

  Richard Seeber (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, hääletasin raporti poolt, kuna esiteks usun, et tegemist on hea raportiga ja teiseks osutab see õiges suunas. Transpordisektor peab tunnistama oma üldist vastutust, eriti seoses keskkonnaalaste sihtmärkidega, kuid samuti Lissaboni eesmärkide saavutamise osas.

Iseäranis valmistab mulle rõõmu, et läbi on läinud 5. muudatus, mille kohaselt EL peab lõpuks ratifitseerima, mitte ainult allkirjastama Alpi konventsiooni. Samuti on tore, et 1. muudatus tagasi lükati ja säilitati algtekst, s.t et me peaksime hakkama arvesse võtma teeliikluse väliskulusid. Häbiasi on aga 7. muudatuse tagasilükkamine. See oleks tähendanud, et teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi oleks pidanud paremini integreerima ja seda transpordi poole suunama.

Lõpuks tahaksin samuti soovitada oma kolleegidel Ühendkuningriigist, kes nii väga ELi vastu on, tekste seega veidi hoolikamalt lugeda, sest nende sõnastuses kasutatakse väga palju subjunktiivi. Need on valikuliselt kasutatavad punktid ning Ühendkuningriik võib ise otsustada, kas kohaldab kõnealuseid meetmeid või mitte.

  Zuzana Roithová (PPE-DE). – (CS) Eileõhtune arutelu ei veennud mind selles, et Euroopa Komisjon ja liikmesriigid on lähitulevikus valmis eraldama vahendeid transpordi infrastruktuuri kvaliteedi parandamiseks uutes liikmesriikides.

Volinik viitas eilse arutelu lõpus üsna õigesti vajadusele modaalsete muutuste järele. Tahaksin paluda komisjonil esitada realistlik uute liikmesriikide kiirteede ja raudteede infrastruktuuri arendamise kava. Selleta ei saa me realistlikult rääkida jätkusuutliku transpordi strateegiast, vähemalt mitte keskkonnasõbralikust vaatenurgast. Toetasin ka „eurovinjeti” muudatust, selle läbivaatamine ei tohi kahandada jätkusuutliku transpordistrateegia tähtsust.

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

Reimer Böge raport (A6-0062/2008)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Mina hääletasin oma Saksa kolleegi härra Böge nõuandemenetluse raporti poolt, mis toetab nõukogu otsuse ettepanekut, millega muudetakse otsust 2003/77/EÜ, millega kehtestatakse aastast 2002 likvideeritava Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) varade ja pärast likvideerimise lõpetamist söe ja terase teadusfondi varade haldamise mitmeaastased finantssuunised. Selle kapitali haldamise võimaluse kaasajastamisel oli õige võtta arvesse muutuvaid turge ja finantstooteid, säilitades samas kõrge turvalisustase ja pikaajaline stabiilsus.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Võib tõesti näida mõistlik otsida uusi tehnoloogiaid, mida toetatakse ühenduse tasandil ja finantsiliselt, mille abil saab vähendada terasetootmisest pärinevaid CO2 heitkoguseid. Tänu kasvavale nõudmisele kiire majanduskasvuga riikides ja mitmetele looduskatastroofidele, mis on vähendamise muutnud võimatuks, on pidevalt esinenud selle toormaterjali nappust, mis kajastub söe ja terase rekordilistes hindades. Meil on viimane aeg hakata otsima alternatiive söele, mille varud hakkavad lõppema.

Samuti on äärmiselt vaieldav, kuidas endistel konsortsiumidel, nagu näiteks Euroopa Söe- ja Teraseühendusel (ESTÜ) ja Euratomil, mis kaasati täielikult ELi kaua aega tagasi, saavad ikka veel eksisteerida isiklikud vahendid, programmid, jne, seda eriti näiteks tuumaenergia vastu olevate liikmesriikide kontekstis, kui tuleb jätkuvalt rahastada nende uuringuid, jne. Peaksime lõppude lõpuks selle üle pisut pead murdma.

Paolo Costa raport (A6-0043/2008)

  Bogusław Liberadzki (PSE), kirjalikult. − (PL) Nõustun ettepanekuga asendada teatud sätted kehtivates kahepoolsetes kokkulepetes ühenduse kokkulepetega.

Mis puutub lennuteenuste piletihindadesse ja tariifidesse, siis teeb raportöör Paolo Costa õigesti lisades punkti, mis ei luba kolmanda riigi vedajal olla lennuteenuste hinnaliidriks täielikult ühendusesisese veo puhul.

– Neil Parishi raport (A6-0044/2008)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin oma Briti kolleegi härra Parishi raporti poolt, mis käsitleb nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 (millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid, mis võeti vastu 31. detsembri 2006. aasta kehtinud olukorra põhjal) muutmist. Pärast 21 põllumajandusturgu korraldusmääruse liitmist üheks kõikehõlmavaks määruseks eesmärgiga ratsionaliseerida ja lihtsustada selliste turupoliitikate õiguslikku raamistikku, nagu sekkumine, eraladustus, impordi tariifikvoodid, eksporditoetused, kaitsemeetmed, riigi abi ja konkurentsieeskirjad ning andmeside ja aruandlus, oli vaja õigusakti kaasajastada, võttes arvesse 2006. aasta alates langetatud otsuseid suhkru, puu- ja köögiviljasektoris, puu- ja köögiviljatoodete, seemnete, loomaliha- ning piima- ja piimatoodete sektoris.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Oleme praeguse ühise põllumajanduspoliitika vastu ja me ei poolda kehtivasse süsteemi olulise tähtsusega muudatuste tegemist. Nõuame kogu ühise põllumajanduspoliitika läbivaatamist ja ümberhindamist.

Need kaks raportit säilitavad ühise põllumajanduspoliitika olemasolevad struktuurid. Sel põhjusel ei saa me neid toetada. Kogu ühine põllumajanduspoliitika on absurdne leiutis ja see tuleb kaotada.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ma tervitan härra Parishi raportit põllumajandusturgude ühtse korralduse kehtestamise ja teatud põllumajandustoodete erisätete kohta. Ettepanekud tagada ühtlustatud eeskirjad teatud tööstusvaldkondades, nagu eraladustus, impordi tariifikvoodid ning kaitsemeetmed, on positiivseks sammuks Euroopa põllumajanduspoliitika selgitamise suunas. Reguleerimise läbipaistvus ja lihtsustamine antud sektoris on väga vajalik ning see toob otsest kasu Šoti talunikele. Seepärast hääletasin raporti poolt.

Neil Parishi raport (A6-0045/2008)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin oma Briti kolleegi härra Parishi raporti poolt, mis käsitleb nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 muudatust, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühtne korraldus ja erisätted lina- ja kanepisektoris. Euroopa Komisjon, kes kavatseb esitada hetkel koostamisel oleva raporti lühikese linakiu ja kanepikiu tootmise toetuse pikendamise kohta, mis lõppeks 2008/2009 majandusaastast, teeb ettepaneku antud toetust pikendada, oodates samas poliitika läbivaatamist aastal 2008 ühise põllumajanduspoliitika tervisekontrolli raames. Toetan seda väga mõistlikku ettepanekut.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ettepanek pikendada lina ja kanepi subsiidiumi on menetluslikult tarvilik, et võimaldada vajalikku järelemõtlemisaega ja potentsiaalset reformi ühise põllumajanduspoliitika tervisekontrolli raames. Just sel põhjusel toetan ma raporti projekte ja hääletasin vastavalt.

Lidia Joanna Geringer de Oedenbergi raport (A6-0055/2008)

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. − (PL) Hääletan proua Geringer de Oedenbergi raporti poolt, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanekut majandustegevuse statistiliseks klassifitseerimiseks Euroopa Ühenduses.

Oma kolleegi raporti lugemine pakkus mulle eriti huvi. Olen raporti heakskiitmise poolt, kuna arvan, et ühenduse õigus peaks olema selgem ja mõistetavam ning seega ka läbipaistvam ja kõigi kodanike jaoks juurdepääsetav.

Taotluse eesmärgiks on kodifitseerida nõukogu 9. oktoobri 1990. aasta määrus (EMÜ) nr 3037/90 majandustegevuse statistilise klassifitseerimise kohta Euroopa Ühenduses.

Juristina soovin ma oma hääletuse selgituses toonitada kodifitseerimise väärtust, mis on väga oluline protsess ja ühendab märkimisväärselt suure hulga õiguslikke määrusi üheks süstematiseeritud koguks, mille alusel võib tõlgendada põhilisi seadusnorme. Rõhutan väga ühenduse õiguse lihtsustamise ja korraldamise olulisust.

- Raport: Paolo Costa (A6-0049/2008)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin oma kolleegi härra Costa raporti poolt, mis käsitleb lepituskomitee heakskiidetud ühisteksti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, mis käsitleb ühiseeskirju lennundusjulgestuse vallas ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2320/2002, mis võeti vastu päev pärast 11. septembri 2001. aasta rünnakuid Ameerika Ühendriikides ja mida oli vaja selle kohaldamise valguses läbi vaadata. Õnneks on saavutatud kompromiss turvameetmete rahastamise küsimuses, mida jagatakse liikmesriikide ning lennujaama valdajate, lennufirmade ja reisijate vahel.

Mul on hea meel, et Euroopa Parlamendil õnnestus veenda nõukogu ja komisjoni põhjalikult kasutama regulatiivkomitee menetlust hulga meetmete puhul lennundusjulgestuse selliste ühiste alusnormide määratlemisel, nagu reisijate julgeolekukontroll ning võimalikud keelatud esemed, näiteks vedelikud.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Kõnealune määrus tagab ühiseeskirjade „põhjalikuma ühtlustamise” tsiviillennundusjulgestuse valdkonnas ELi tasandil – nagu näiteks reisijate ja käsipagasi julgeolekukontroll, juurdepääsu kontroll ja õhusõiduki julgestuskontrollid –, tunnistades kehtetuks 2002. aasta määruse, mis võeti vastu USAs 11. septembril 2001 aset leidnud sündmuste tagajärjel.

Üks meie poolt kritiseeritud aspekte oli see, et ei eksisteeri mingisugust tagatist – pigem on asi vastupidi –, et turvameetmete tagamise kulusid ei kanta üle kõnealuste teenuste, mis on ilmselgelt avalikud teenused, kasutajatele. Samuti ei ole mingit garantiid, et kasutajatele ei teki lisamaksu meetmete katmiseks. Lisaks ei anta selgitusi turvameetmete komplekti kaotamise kohta, mida on juba laialdaselt kritiseeritud, eriti selles osas, kas need ka tegelikult efektiivsed on.

Ka torkab töötajate küsimuses silma, et julgeoleku eesmärgil „kinnise ala” kehtestamist on kasutatud selleks, et piirata töötajate vabadust ametiühingute moodustamisel. Kehtiv tekst ei anna mingit garantiid sellise kuritarvituse ennetamiseks või õiguste kaitsmiseks. Lõpuks avab määrus selgelt ukse relvastatud töötajate viibimisele pardal ning see on meede, mida meie peame vääraks, isegi turvalisuse tagamise eesmärgil.

  Stanisław Jałowiecki (PPE-DE), kirjalikult. − (PL) Kõigest hoolimata hääletasin ma selle raporti poolt. Tahaksin selgituseks öelda paar sõna. Öeldakse, et ajutised lahendused kestavad kõige kauem. Meil on nüüd olnud aasta, et veenduda selle ütluse õigsuses. Kui jookide ja muude vedelike pardaletoomise keeld kehtestati, olime kindlad, et tegemist on ainult ajutise nõudega. Peagi pidi toimuma protseduuride ülevaatamine ning tegelikult oli kavas paigaldada erivarustus detektorite näol, mis suudaksid avastada ohtlikke aineid.

Midagi sellist aga aset ei leidnud. Mis aga reisijatest sai? Reisijad lihtsalt harjusid nende ebamugavustega... nad näevad neid nagu oleksid need alati olemas olnud ja väga olulised. Pange tähele, et just sel moel piiratakse meie vabadusi ja õigusi järk-järgult ja peaaegu hoomamatult – seda ka teistes valdkondades, mitte ainult tsiviillennunduses.

Parlamendile ja eriti parlamendi esindajatele lepituskomitees tuleb aga kiitust avaldada nende põhimõtete visa kaitsmise eest. Tuleb tunnistada, et nende edu ei olnud täielik, kuid saavutatu on väärt toonitamist.

  Jörg Leichtfried (PSE), kirjalikult. − (DE) Hääletan uue lennuohutuse määruse poolt, mis tagab suurema turvalisuse lennuliikluses.

Toetan igati ühishääletust normide ja määruste osas Euroopa tasandil, kuna vaid uute direktiivide tõhus ja kiire kohandamine kaitseb lennureisijate turvalisust ja nende õigusi. Tervitan kõigiti kaasnevate turvatöötajate, „taevapolitsei“ võimalikku kasutamist, eriti tuginedes olemasolevale rahvusvahelise terrorismi ohule potentsiaalselt haavatavatel lennumarsruutidel. Lisaks pooldan ohutusmäärusi, mille alusel võib relvi kanda ainult lastiruumis ja ainult erandjuhtudel, kui on olemas riigi antud nõusolek.

Pidades silmas rahastamise vaieldavat küsimust, toetan ma kompromissi, et iga liikmesriik peaks ise küsimuses otsuse langetama, milles ohutusmeetmete kulutused kantakse lennujaamade, lennufirmade ja reisijate endi poolt. On aga selgitatud, et kulutusi peaks otseselt kohaldama turvalisuse tagamiseks ning katta tuleb ainult tegelikud kulud. Samuti innustatakse komisjoni aasta lõpuks esitama raportit kulude rahastamise kohta, millele vajadusel on lisatud ka õigusakti ettepanek.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Kõneledes hiljuti terrorismi ohvriks langenud riigi esindajana, tervitan härra Costa raportit tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirjade kohta. Tsiviillennundusjulgestus puudutab kõiki liikmesriike ja nõuab seega ühiseid alusnorme kõikjal ELis. Turvameetmete täienduste rahastamise osas leian, et on saavutatud piisav kompromiss, mis annab liikmesriikidele ja kasutajatele piisava ulatuse kulude jagamiseks. Paindlikud rahastamiseeskirjad ei võta arvesse ainult alusmeetmete rakendamise vajadust kõikjal Euroopas, vaid võimaldab lennujaamadel, mida terroristliku tegevuse oht kõige enam ähvardab, astuda samme ohu nurjamiseks. Tervitan ka ettepanekut vähendada ELi normidega samaväärsete ohutusnormidega kolmandatest riikidest ELi saabuvate reisijate korduvkontrolli sagedust. Hääletasin raporti poolt.

  Dimitrios Papadimoulis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Mina keeldusin hääletamast Euroopa Parlamendi ja nõukogu lõpliku kompromissi poolt, sest ma ei toeta relvastatud valvetöötajate viibimist lennuki pardal, arvestades kõrgetasemelisi lisakontrolle, mille reisijad enne pardaleminekut maapinnal läbima peavad. Pean seda meedet äärmuslikuks: see ohverdab lennuohutuse nimel reisijate õigused; ei järgi proportsionaalsuse põhimõtet ning paneb lõpuks rahalise kohustuse kodanikele – ehk teisisõnu reisijatele. Kutsume liikmesriikide valitsusi ja iseäranis Kreeka valitsust üles selle meetmega mitte jätkama ja kasutama juba olemasolevat mänguruumi.

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Tsiviillennundusejulgestus on lähiminevikus seisnud silmitsi reaalsete, surmavate ja ennenägematute väljakutsetega. Reisijate ja lennukimeeskondade elu ohustavate ähvardustega vastavalt tegelemiseks on tehtud kõikvõimalikke pingutusi, kuid siiski leiame me, et kehtestatud eeskirjad ei suuda ikkagi kurjategijate loomingulisusega sammu pidada. Me ei saa seega kauem viivitada või kulutada rohkem aega aruteludele, mis tuginevad iseenesestmõistetavana võetavale petlikule turvatundele.

Õigusakt, mille üle me täna hääletame, on vaid osa õigusloomeprotsessist, mille EL on välja töötanud eesmärgiga tagada oma kodanike põhjalikum ja ilmsem julgeolek. Lennundusjulgestuse valdkonnas on seega ülioluline, et meie käsutuses oleksid paindlikud instrumendid, mille abil on võimalik luua kodanike maksimaalse kaitstuse atmosfäär ning mida on võimalik lihtsalt ja adekvaatselt hinnata. Hääletan seega kokkuleppe poolt, millele parlament kompromissi tulemusena jõudis ning mis tagab kodanike kaitse, julgeoleku tsiviillennunduses ja pideva järelevalve nende üle, kes ohustavad meie turvalisust, demokraatlikke institutsioone ja õigusriiki.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, mina hääletasin härra Costa raporti poolt, mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse valdkonna ühiseeskirjade teksti, tunnistades kehtetuks määruse (EÜ) nr 2320/2002.

Tegelikult usun, et on ülioluline luua lihtsam ja paindlikum õigusraamistik, mis tõhustab vabadust ja otsustamisvolitusi seaduste rakendamise etapis, vastupidiselt eelmistele meetmetele, mis olid liiga detailsed.

Arvan aga, et on õige teha mõned peened eristused, eriti lennujaamatasude ja pakutavate teenuste maksumuse sidumise osas. Selles kontekstis tahaksin komisjonil paluda teha niipea kui võimalik algatus julgeolekumeetmete rahastamise kohta Euroopa lennujaamades ning julgestuskulude läbipaistvuse kohta, et käsitleda konkurentsi võimalikku moonutamist selles valdkonnas.

  Brian Simpson (PSE), kirjalikult. − Mina hääletan kompromissikokkuleppe poolt, vaatamata sellele, et ei ole kõhklusi mitte ainult selle õigusakti rahastamise, vaid ka ministrite nõukogu suhtumise osas kogu menetluse vältel.

Esiteks tuleb märkida, et valitsused usuvad, et suudavad tsiviillennunduses kehtestada tõhustatud turvameetmed ja ootavad, et tööstus ja seejärel reisijad selle eest maksaksid. Minu seisukoht on, ja selline oli ka parlamendi seisukoht, et kui liikmesriigid nõuavad turvameetmete tõhustamist, peaksid nad vähemalt kulutustesse oma osa andma.

Teiseks, minu arusaam lepitamisest on selline, et kaks poolt saavutavad oma seisukohtades kokkuleppele jõudmiseks kompromissi. Kõnealuse toimiku osas ei kaalunud nõukogu ei kompromissi ega lepitamist, vaid hakkas üleolevalt parlamenti süüdistama reisijate julgeoleku ohustamises. See on täiesti vastuvõetamatu ja jätab meile tulevasteks kompromissideks mõru mälestuse. Kokkuvõttes tunnen ma, et nõukogu šantažeerib mind antud kokkuleppe poolt hääletama, et me saaksime üldsuse kaitsmiseks vähemalt kehtestada tõhustatud turvameetmed. Kuid ma hääletan vastumeelselt ja ärritunult.

– Reino Paasilinna raport (A6-0041/2008)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Mul on hea meel selle vastuvõtmise üle teisel lugemisel ja minu Soome kolleegi härra Paasilinna raporti põhjal, mis käsitleb nõukogu ühist seisukohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse vastuvõtmise kohta Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi rajamiseks, mille mõtte käis algselt välja Euroopa Komisjoni president José-Manuel Barroso 2005. aasta veebruaris ja mis on põhjustanud teatud ulatuses skeptilisust lisandväärtuse osas, mida selline asutus tagada suudab.

Kuigi ma jagan seisukohta ja muret sellist tüüpi projekti rahastamise osas, pean siiski oluliseks sellise asutuse rajamist asetamaks teadmised Euroopa ideaali keskmesse, sest just teadmiste, mitte teadmatuse arendamise läbi areneb meie humaanne Euroopa tsivilisatsioon. Tahaksin möödaminnes mainida meie eelarvestruktuuri suurenevat sobimatust Euroopa Liidus, iseäranis suurte projektide rahastamisel nagu kõnealune projekt (või näiteks Galileo). Lõpetuseks: ma ei mõista, miks Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon esitas muudatuse, mille vastu minu poliitiline fraktsioon ja mina hääletasime, ühise seisukoha rakendamise tagasi- ja seega edasilükkamiseks.

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. − (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, tervitan ja toetan oma kolleegi härra Paasilinna raportit, mille eesmärgiks on panustada ELi majanduskasvu ja konkurentsivõimesse uute innovatsioonivormide väljatöötamise ja Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi rajamise kaudu.

Instituudi eesmärgiks on toetada konkurentsivõimelise suutlikkuse põhielementi: „teadmisi“. Teadmised ei saa määratluse alusel olla staatiline kontseptsioon, nii et teadmised saavad eksisteerida ainult dünaamilise, struktureeritud uurimistegevuse ja uute avastuste kaudu. Tegelikku edu saavutatakse ainult läbi innovatsiooni.

Täna on vanade ja uute „teadmuspõhiste majanduste“ globaalsel turul tegevad sellised konkurendid nagu USA, India ja Jaapan – riigid, mis on alati pidanud innovatsiooni oma majandusarengu nurgakiviks ja on selle tagajärjel kogenud tugevat konkurentsieelist Euroopa Liidu ees.

Instituudi eesmärgiks on tugevdada teadmiste vahetamist, ühendada, vahetada ja levitada ideid ning liita uuringuid kogu Euroopas makrovaldkondades, mis on olulised ELi tulevase konkurentsivõime arendamise jaoks.

Meie turu konkurentsisüsteemi võimalikud kasutegurid on peaaegu piiramatud. Meie kätes on tagada, et määratud 2,4 miljardi suurust summat kasutatakse õigesti ning et EL saaks globaalsest turust tulenevaid väljakutseid tulevikus käsitleda tarmukamalt.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Nagu me juba esimesel lugemisel mainisime, oleme instituudi rajamise suhtes äärmiselt kriitiliselt meelestatud, seda eriti tänu mitmete teadusorganisatsioonide seisukohale.

Kooskõlas teadusorganisatsioonide seisukohtadega, milles kritiseeriti instituudi kohta tehtud ettepanekut, hääletasime me nõukogu ühist seisukohta tagasilükkava ettepaneku poolt, kuid kahjuks lükati see ettepanek tagasi. Esiteks ei ole piisavalt rahalisi vahendeid. Üheks rahastamisvõimaluseks on ühenduse eelarve, kaasa arvatud teadusuuringuteks mõeldud eraldised, mis võib lõpuks olla lihtsalt veel üks viis arenenumate riikide toetamiseks, süvendades nii ebavõrdsust.

Pärast survet mitmetelt riikidelt, kes soovisid instituudi asukohamaaks saada, muutus see virtuaalseks, teatud juurdepääsuks teaduskogukondadega konsulteerimiseks eri valdkondades. Euroopa Parlament võttis vastu mitu komisjoni ettepanekusse tehtavat muudatust, kuid meie meelest ei piisa neist millegi kõverana sündinu sirguajamiseks.

  Genowefa Grabowska (PSE), kirjalikult. − (PL) Toetan täielikult oma kolleegi härra Paasilinna raportit. Olen veendunud, et Euroopa Liit ja selle liikmesriigid vajavad seda institutsiooni väga. Lisaks Euroopa tasandi teadlastele ja liikmesriikide teadlaste rühmitustele tekitab see huvi ka praktiliste inimeste, peamiselt äritegelaste seas. Arvan, et instituut peaks kogu ELi jaoks täitma mobiliseerivat funktsiooni ning sellest ei peaks välja jääma ükski liikmesriik.

Eriti on instituudil oma osa võimaluste tasakaalustamisel ja ELi majanduste liitmisel uutes liikmesriikides. Vaid „vana“ ja „uue“ Euroopa teadlaste uuringupotentsiaali ja püüdluste liitmise teel saavutame olukorra, kus suudame siluda olemasolevad ebatasasused ja liikuda edasi, samaaegselt Lissaboni strateegia eesmärke rakendades. Seda silmas pidades tahaksin tõsiselt paluda, et instituudi peakorteri (juhatuse) asupaigaks määrataks Wrocław minu kodumaal Poolas.

Wrocław asub paigas, kus kohtuvad vana ja uue Euroopa kultuurid ning see paikneb kolme teise liikmesriigi, Saksamaa, Austria ja Tšehhi Vabariigi vahetus läheduses; sellel on suurepärane teadus- ja uurimistegevuse toetusplatvorm, seal asub arvukalt kõrgkoole ning elab suur hulk, peaaegu 200 000 üliõpilast. Mul ei ole mingit kahtlust, et Wrocław on parim paik Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi asukohaks.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Härra Paasilinna raport „Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi rajamine“ annab olulise panuse Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisse. Erasektori, teadusorganisatsioonide ja kõrgkoolide kogemuste ühendamise kontseptsioon on hea ja huvitav pilootprojekt. Peame ka tagama instituudi juhatuse läbipaistva valimise, et säilitada instituudi töö rikkumatus. Parlament ja nõukogu peaksid tagama läbipaistvuse säilitamise, aga samuti selle, et instituut oleks usaldusväärne ning et austataks asjassepuutuvate teadmis- ja innovaatikakogukondade autonoomiat. Toetan raportit.

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Pidades silmas nõukogu ja parlamendi vahel sõlmitud kokkulepet, millele Euroopa Komisjon vastu ei vaielnud, arvan, et täna siin teisel lugemisel Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi rajamise määruse ettepaneku vastuvõtmine on äärmiselt tähtis hetk, kuna see sümboliseerib selle tähtsa projekti sündi.

Mõned aastad on möödunud ajast, mil EL määratles innovatsiooni ja teadmised kesksete aspektidena globaliseerumise väljakutsete ja uute suurte majandustegurite käsitlemisel. Selles kontekstis on teadus- ja arendustegevuse toetamine algatus, mis väärib suurimat võimalikku tuge – ja see asub projekti südames.

Mis puutub sellesse, kas parem oleks tegelik ülikoolilinnak või vastuvõetud kogukondade lahendus, siis näitab ainult aeg, kumba oleks tulnud eelistada. Igatahes on oluline – isegi ülioluline – olla paindlik ja võimeline kohandama mudelit vastavalt parimatele lahendustele. Vastasel juhul ei suuda innovatsiooni mentor innovatiivselt toimida ning see oleks andestamatu viga, kui eesmärgiks on ehitada tõhusaid mudeleid.

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. – (NL) Algselt tahtsin instituudi rajamise ettepanekut toetada, kuna see täidab olemasoleva lõhe kõrghariduse, teaduse ja innovatsiooni vahel, mis on oluline majanduse ja siseturu seisukohast. Instituut näiks seega suurepärase projektina, kui vaid kõrvale jätta ebapiisav finantskorraldus.

Seetõttu ei saa ma toetada praegust ettepanekut ega nõukogu ühist seisukohta, kuna eelarve on ebapiisav. Komisjon tegi ettepaneku eraldada mõistlik summa, mis oleks teadmis- ja innovaatikakogukondade vajadused katnud kuue aasta vältel. Nõukogu vähendas eelarvet sel määral, et see ei ole enam võimalik. Siiski näitas instituudi mõju hindamine, et mõistlik baasrahastamine on edu saavutamise seisukohast ülioluline.

Praeguse ettepaneku puhul on teadmis- ja innovaatikakogukonnad sunnitud otsima välisrahastamist teistelt ühenduse programmidelt, mis ei ole selleks eesmärgiks mõeldud. Seega peavad liikmesriigid ise rahaliste vahendite tagamise eest vastutama, justkui saaksime vaid erarahastamisele tugineda. See ettepanek tähendaks projekti ebaõnnestumist.

Lõpetuseks: asjaolu, et kliimamuutused esimeste teadmis- ja innovaatikakogukondade tähelepanu keskpunktina on selgesõnaliselt ettepanekust eemaldatud, tähendab seda, et ma ei soovi enam antud raportit toetada.

Reimer Böge raport (A6-0065/2008)

  Derek Roland Clark, Nigel Farage ja John Whittaker (IND/DEM), kirjalikult. − Pooldame loomulikult seda, et Suurbritannia saaks Euroopa Liidult raha möödunud aasta üleujutuste maksumuste hüvitamiseks. Toetame seega ettepanekut.

Kasutame aga võimalust märkida, et me ei poolda korraldust, mille alusel peab Suurbritannia Euroopa Liidult abi paluma.

Ühendkuningriik on suur ELi eelarvesse panustaja. Selle asemel, et paluda väikese summa tagastamist, eelistaksime oma vahendid säilitada ja ise otsustada nende kasutamise üle.

  Richard Corbett (PSE), kirjalikult. − Olen väga rõõmus, et Euroopa Parlament on heaks kiitnud 170 miljoni euro suuruse summa eraldamise ELi Solidaarsusfondist, aitamaks kaasa minu kodumaal ja eriti minu kodupiirkonnas möödunud suvel toimunud üleujutuste tagajärgede likvideerimisele. Üleujutused mõjutasid sadu kodusid ja ettevõtteid ja põhjustasid meelehärmi tuhandetele inimestele. Asjaolu, et tegemist on suuruselt teise maksega ELi Solidaarsusfondist üldse, viitab suurele rahanduslikule ja isiklikule hinnale, mida ohvritel maksta tuli. See raha aitab loodetavasti mingil määral kaasa selle hinna hüvitamisele.

Ühest enim kannatada saanud piirkonnast valitud parlamendiliikmena võin öelda, et kõik abi on teretulnud. Minu valimisringkond tervitab kahel käel seda ülejäänud Euroopa solidaarsuse žesti.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Täna vastu võetud tekst kiidab heaks solidaarsusfondi kasutuselevõtmise Ühendkuningriigi toetuseks pärast 2007. aasta suvel seal aset leidnud üleujutusi.

Kuna väljakuulutatud kahju küündis üle selle mehhanismi Ühendkuningriigi küsimuses aktiviseerimise lävepaku, umbkaudu 4 612 000 000 eurot, liigitati üleujutuste tagajärjed „suureks katastroofiks“ ning komisjon tegi ettepaneku solidaarsusfondi kasutuselevõtmiseks 162 387 985 euro ulatuses.

Parlamendi regionaalarengu komisjoni seisukoht innustab nõukogu jõudma kokkuleppele komisjoni tehtud ettepanekus vaadata läbi selle fondi asutav määrus, mida ei ole suudetud teha alates hetkest, mil parlament võttis oma seisukoha vastu esimesel lugemisel 18. mail 2006 ja mille suhtes andmise määrava tähtsusega hääle.

Meie meelest ei taga parlamendi seisukoht muuhulgas piirkondlike katastroofide kõlblikkust ega sätesta isegi Vahemere looduskatastroofide spetsiifilise iseloomu tunnustamist ega antud fondi kohaldamist – ajalise piirangu ja kõlblike tegevuste osas – looduskatastroofide eriomasele iseloomule, nagu põud ja tulekahju. Need aspektid peaksid olema tagatud.

  Janusz Lewandowski (PPE-DE), kirjalikult. − (PL) Härra juhataja, solidaarsusfond on solidaarsuse põhimõtte peamisi esindajaid, ja see on üks Euroopa Ühenduse nurgakive. Fondi kasutamise kriteeriume on viimistletud paljude tegevusaastate jooksul ja nii on kõrvaldatud selle korralduse vabalt kasutatav iseloom, mis oli ilmne vähemalt esimeste globaliseerumisvastase fondi käivitamispüüdluste puhul, see oli uus ELi eelarveline institutsioon, mis asutati ajavahemiku 2007–2013 finantsperspektiivi raames. Üheks suureks puuduseks, mida solidaarsusfondi puhul tugevalt toonitatakse, oli vahendi käivitamiseks kulunud pikk aeg, mida tõstsid esile looduskatastroofist mõjutatud abi taotlevad riigid. Paradoksaalselt suutis EL reageerida kiiremini kolmandate riikide abipalvetele kui omaenda liikmesriikide esitatud taotlustele.

Ettepanek fondi kasutuselevõtmiseks Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa abistamiseks, mida mõjutasid üleujutused juunis ja juulis 2007, vastab kõigile ametlikele nõudmistele. Märkimist väärt on regionaalarengu komisjoni reageering, mis kiirendas parlamendi tegevust. Samal ajal on raske tõlgendada Euroopa Komisjoni viivitust. Selle 18. jaanuari 2008. aasta järeldus tehti kuus kuud pärast looduskatastroofi ja Ühendkuningriigi kohest abitaotlust. See annab märku solidaarsusfondi halvast ja viivitavast asjaajamistraditsioonist ja nõuab rakendussätete uuendamist, mida parlament on nõudnud juba 18. maist 2006.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Pärast möödunud aastal Suurbritannias toimunud laastavaid üleujutusi tahaksin tervitada härra Böge tööd Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise raporti osas. Soovitatud summa toob kasu kõigile asjaosalistele, kaasa arvatud ettevõtetele. Seega tervitasin raportis tehtud ettepanekuid.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Looduskatastroofide tagajärjel tuleb inimestele kiiresti leida ajutine peavari ning ajutiselt parandada olulist infrastruktuuri, nagu näiteks energiakaablid, teed, sillad ja nii edasi, et haiglad saaksid uuesti tööd alustada, ning siin võib suureks abiks olla solidaarsusfond. Mille eest aga ei ole võimalik maksta, on tuhandete tundide pikkune tasustamata töö, mida teevad päästeüksused. Samuti ei ole võimalik hüvitada katastroofis viga saanute kannatusi.

Solidaarsusfondis tuleb leida mõistlik tasakaal vahendite kiire ja mittebürokraatliku eraldamise ning tagamise vahel, et antud vahendeid ei kasutataks muul kui ettenähtud otstarbel. Ennetamine ja parem valitsustevaheline koostöö on eriti olulised tulevasteks looduskatastroofideks valmistumisel. Mitte mingil tingimusel ei tohiks neid sündmusi kasutada ELi tsiviilkaitseasutuse või ELi katastroofide kiirreageerimisüksuse rajamiseks, kuna viimane ei oleks olukorras, kus oleks võimalik tagada tõhus kaitse looduskatastroofide eest, vaid see suurendaks lihtsalt kulutusi ja bürokraatiat.

  Carl Schlyter (Verts/ALE), kirjalikult. − (SV) Hääletan selle raporti vastu, kuna see hõlmab ELi eelarve suurendamist. Maksed Suurbritanniale 2007. aasta üleujutuste eest tuleks leida kehtivast eelarvest, kuna seal on ruumi prioriteetide ümberjagamiseks, näiteks Galileo eelarvet mitte suurendades.

Kyösti Virrankoski raport (A6-0058/2008)

  Hélène Goudin (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Möödunud aegade kogemused näitavad, et EL ei korralda katastroofiabi hästi. Junilistan arvab, et väljamaksete tegemine sellest fondist võib tihti vähendada liikmesriikide stiimulit lahendada probleemid, mis abivajaduse taga peituvad.

Mis puutub erandjuhtudel tehtavate kulutuste eelarvepunkti lisamisse, siis arvab Junilistan, et see paberil sepitsus tugevdab muljet, et EL püüab saada ülemvõimuks, kes omab võimu kõige maailmas toimuva üle. Junilistan on selle vastu.

Frontex läheb liiga kaugele, kui asi puutub liikmesriikide piirikontrolli ja immigratsioonipoliitika koordineerimisse. Junilistan ei poolda üldse mingisugust selle tegevuse laiendamist.

Kuna ma ei saa eeltoodud põhjustel paranduseelarve projekti toetada, olen otsustanud hääletada kogu raporti vastu.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Esimene ühenduse eelarvesse 2008. aastal tehtav muudatus käsitleb ELi Solidaarsusfondi kasutuselevõtmist umbkaudu 162,4 miljoni euro suuruse summa ulatuses Ühendkuningriigi heaks – seoses seal 2007. aastal toimunud üleujutustega –, aga ka uute eelarveridade lisamist ning ümberpaigutamist eelarveridade vahel, mõjutamata eelarve kogusummasid.

Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiridel tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (Frontex) ametikohtade loetelu suureneb 25 koha võrra, 69-lt 94-le, pidades silmas selle ameti osas juba läbiviidud eelarve suurenemist – umbes 30 miljoni euro ulatuses –, mis kinnitati 2008. aasta ühenduse eelarvearutelu raames. Selle asutuse tegevust tugevdatakse järk-järgult ja sellele antakse volitusi, mis asuvad riigi suveräänsuse südames. Tegemist on asutusega, mis muu hulgas abistab „Euroopa kindlust” ja immigratsioonipoliitikat, rõhutades ELi edendatavat turvalisust.

Ära märkida tuleb ka uus pealkiri „Erakorralise kriisi kulud”, kuigi ei ole selge, mida tuleks mõista termini „kriis” all.

  Janusz Lewandowski (PPE-DE), kirjalikult. − (PL) Härra juhataja, esimene paranduseelarve 2008. aasta eelarvekava rakendamise ajal hõlmab ühise pealkirja „vältimatud, erandlikud või ettenägematud asjaolud” alla ühendatud punkte.

Punkt 1, solidaarsusfondi kasutuselevõtmine Suurbritannia kasuks, mida mõjutasid möödunud aasta suvel suured tormid ja üleujutused, kuulub kohe kindlasti sellesse kategooriasse. Ainsa märkusena võiks mainida, et Euroopa Komisjoni hilinenud taotluse tõttu vahendite kasutuselevõtmisega viivitamine on muutumas autuks traditsiooniks. Punkt 5, ettepanek luua eelarveartikkel 27 01 11: erakorralise kriisi kulud, võimaldamaks väljakuulutatud kriisiga seotud erakorraliste kulutuste rahastamist, on sarnase iseloomuga. Kolm ülejäänud punkti aga, mis on paranduseelarve ühisesse kotti visatud, on teistsugused.

Jagan raportööri kõhklusi teadusuuringute rakendusameti ja ERCEA rahastamise küsimuses, ning samuti mitte täiesti sidusa järelduse osas seoses eelarvepuntki 06 01 04 12: Galileo programm, loomisega. Frontexi muudetud ametikohtade loetelu väärib heakskiitu.

Kogu järelduse analüüsi ja sobivat viitamist sellele peetakse paranduseelarves 1/2008 sisalduvate eelarvepunktide heterogeense iseloomu tõttu problemaatiliseks.

  Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Möödunud aegade kogemused näitavad, et EL ei korralda katastroofiabi hästi. Junilistan leiab, et väljamaksete tegemine sellest fondist võib tihti vähendada liikmesriikide stiimulit lahendada probleemid, mis abivajaduse taga peituvad.

Mis puutub erandjuhtudel tehtavate kulutuste eelarvepunkti lisamisse, siis arvab Junilistan, et see paberil sepitsus tugevdab muljet, et EL püüab saada ülemvõimuks, kes omab võimu kõige maailmas toimuva üle. Junilistan on selle vastu.

Frontex läheb liiga kaugele, kui asi puutub liikmesriikide piirikontrolli ja immigratsioonipoliitikate koordineerimisse. Junilistan ei poolda üldse mingisugust selle tegevuse laiendamist.

Raport väidab aga, et vahendeid ei tuleks hetkel Galileo eraldise kasutusrealt haldusreale liigutada. Lisaks sellele pooldab raport eelarvestruktuuri teadusuuringute rakendusameti ja Euroopa Teadusnõukogu rakendusameti loomist.

Arvan, et tegemist on küllaltki oluliste küsimustega ja seega hääletasin kogu raporti poolt, vaatamata põhimõttelistele vastuväidetele teistele raportis esitatud muudatustele.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Kyösti Virrankoski raportis „Paranduseelarve nr 1/2008” Solidaarsusfondi osas näeme, et EL on valmis panema uusi summasid solidaarsusfondi kasutuselevõtmisse Ühendkuningriigis. Loodan, et toimime samuti ka teistes looduskatastroofide ohvriks langenud liikmesriikides, näiteks Kreeka. Hääletasin raporti poolt.

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE-DE), kirjalikult. − (RO) Rumeenias valitud saadikuna kiidan heaks Euroopa Parlamendi resolutsiooni projekt kinnitamise Euroopa Liidu paranduseelarve projekti nr 1/2008 küsimuses. See eelarvemuudatus on oluline Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiridel tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (FRONTEX) koosseisuplaani muutmise seisukohast. Rumeenia on Euroopa Liidu idapoolseim eelpost ja on liikmesriik, mille hooleks on ühe kõige ulatuslikuma maapiiri haldamine ELis.

Selles ülesandes peab Rumeenia alati toetama koostöö tõhustamist piiride parema haldamise nimel ja tagama FRONTEXile piisavad vahendid oma tegevuse teostamiseks parimates võimalikes tingimustes, olgu need rahalised vahendid, töötajad või varustus. Artikli „erakorralise kriisi kulud” koostamist tuleb samuti väga kiita: me ei saa sellisteks soovimatuteks sündmusteks olla kunagi liiga hästi valmistunud.

– Luis Manuel Capoulas Santose raport (A6-0053/2008)

  Jan Andersson, Göran Färm, Anna Hedh, Inger Segelström ja Åsa Westlund (PSE), kirjalikult. − (SV) Oleme otsustanud hääletada kokkuleppe poolt, kuna kahjuks sõltub meie riik nüüdseks majanduslikult väga ELi kalanduslepingust. Kui ELi partnerluslepe koheselt lõpetataks, mõjutaks see tõsiselt riigi majandust. Käsitleme väga tõsiselt teadusraporteid, mis näitavad, et mered püütakse kalast tühjaks. Seega ei arva me, et ELi kalanduslepingud oleksid pikas perspektiivis rakendatavad vahendid vaesusega võitlemisel ja arengu toetamisel.

Tahame ELi kalanduspoliitikat muuta nii, et see tooks kaasa kalavarude taastumise. Samuti tahame toetada säästvat arengut riikides, mille jaoks kehtivad ELiga sõlmitud kalanduslepingud on peamiseks sissetulekuallikaks, ELi kaubandus- ja abistamispoliitikasse muudatuste tegemise teel ning mitmesuguste partnerlusvormide kaudu.

Laevaomanikud peaksid vastutama kulude eest, mis tekivad lepingute tagajärjel, millest nad ise kasu saavad ning me tahame näha jätkuvat muutust selles suunas. Seetõttu hääletasime 8. muudatusettepaneku poolt, kuigi see muudatus peaks leidma aset laiemas kontekstis.

Guinea-Bissau on üks Aafrika kõige vaesemaid riike. Soovime toonitada, kui oluline on, et EL leiaks teisi pikaajalisi ja jätkusuutlikumaid viise Guinea-Bissau toetamiseks, kuna kalanduslepe ELiga moodustab praegu 30% riigi RKT-st.

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin härra Capoulas Santose raporti, mis käsitles ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus EÜ ja Guinea-Bissau vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu järelduse küsimuses, poolt, sest leian, et tegemist on tasakaalustatud lepinguga, mis tagab kalanduse jätkusuutlikkuse ja samuti mõlema poole, Euroopa Liidu ja Guinea-Bissau huvide kaitse.

Pean raportööri esitatud muudatusi oluliseks panuseks ELi kalanduspoliitika tugevdamisse, sedavõrd kuivõrd need rõhutavad parlamendi rolli suurendamise ja parlamendile esitatava teabe tähtsust.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) EÜ ja Guinea-Bissau Vabariigi vaheline leping ajavahemikuks juunist 2007 juunini 2011 sätestab 37 kalandusloa väljastamise, neli neist Portugalile.

EÜ rahanduslikust panusest 35% eraldatakse algatuste toetuseks, mis tehakse Guinea-Bissau koostatud sektoraalse kalanduspoliitika kontekstis. Rõhk asetatakse kalandustoodete tervise- ja hügieenikontrollile ning kalandustegevuse seirele, kontrollile ja järelevalvele. See on iseäranis oluline tegevusvaldkond, pidades silmas, et rahvusvaheliste asutuste kohaselt on kõnealuse riigi kalavarusid muu hulgas märkimisväärselt mõjutanud ebaseaduslik reguleerimata kalapüük.

Leping sätestab ka kohalike, s.t Guinea-Bissau kalurite kohustusliku tööhõive kooskõlas laeva brutotonnaažiga. Nagu teisteski lepingutes, kohaldatakse nendele kaluritele Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) deklaratsiooni.

Lepingu artikkel 10 sätestab ka ühisettevõtete rajamise ühenduse ja Guinea-Bissau ettevõtjate vahel, vahendite ühise kasutamise eesmärgil. See võimalus on ühenduse laevadele kasulik sel määral, et need ei pea sellisel juhul maksma litsentsitasu.

Daniel Varela Suanzes-Carpegna raport (A6-0054/2008)

  Jan Andersson, Göran Färm, Anna Hedh, Inger Segelström ja Åsa Westlund (PSE), kirjalikult. − (SV) Kui ELi partnerlusleping koheselt lõppeks, oleksid sellel tõsised tagajärjed mitmele arengumaale ja paljudele inimestele. Me ei saa seetõttu lihtsalt öelda „ei” lepingutele, mille EL on teiste riikidega kalandusvaldkonnas sõlminud. Käsitleme aga väga tõsiselt teadusraporteid, mis näitavad, et mered püütakse kalast tühjaks. Tahame seega ELi kalanduspoliitikat muuta nii, et see tooks kaasa kalavarude taastumise. See peab moodustama osa suurest läbivaatamisest.

Me ei arva, et ELi kalanduslepingud oleksid pikas perspektiivis rakendatavad vahendid vaesusega võitlemisel ja arengu toetamisel.

Tahame seetõttu toetada säästvat arengut riikides, mille jaoks kehtivad ELiga sõlmitud kalanduslepingud on peamiseks sissetulekuallikaks, ELi kaubandus- ja abipoliitikasse muudatuste tegemise teel ning mitmesuguste partnerlusvormide kaudu.

Laevaomanikud peaksid vastutama kulude eest, mis tekivad lepingute tagajärjel, millest nad ise kasu saavad ning me tahame näha jätkuvat muutust selles suunas. Seetõttu hääletasime 8. muudatusettepaneku poolt, kuigi see muudatus peaks leidma aset laiemas kontekstis.

  Carlos Coelho (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) EÜ ja Côte d’Ivoire’i vahel sõlmitud uue partnerluslepingu peamiseks eesmärgiks on tugevdada koostööd kahe poole vahel, et luua partnerlusvõrgustik, mille abil arendada säästvat kalanduspoliitikat ja Côte d’Ivoire’i mere elusressursside mõistlikku kasutamist, pöörates eriti tähelepanu selle riigi kalanduspoliitika toetamisele.

Kaks poolt lepivad kokku prioriteetides, mis sellise toetuse puhul määratakse ning seavad eesmärgid, iga-aastased ja mitmeaastased programmid ja kriteeriumid saavutatavate tulemuste hindamiseks, võttes arvesse sektori jätkusuutliku ja vastutustundliku haldamise tagamist. Leping tunnustab ühtse kalanduspoliitika aluspõhimõtteid ja tagab Portugalile kalalaevatunnistuse viiele pinnaõngele.

Sotsiaaldemokraatliku Partei Portugali liikmed hääletasid seega raporti poolt.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Lepingus sätestatakse, et ELi liikmesriikide laevadele väljastatakse 40 kalalaevatunnistust – viis neist Portugalile – kuue aasta pikkuseks perioodiks alates juulist 2007. Eelmise lepinguga võrreldes tähendab see märkimisväärset kalapüügivõimaluste vähendamist, kuid leppes sätestatakse püügi suurendamise võimalus. Pooled nõustusid, et EÜ rahaline panus eraldatakse täiel määral algatuste toetuseks, mis tehakse Guinea-Bissau koostatud sektoraalse kalanduspoliitika kontekstis.

Lepingust kasu saavad laevaomanikud peavad hoolt kandma, et värvatud meremeeste seas moodustaksid AKV riikide elanikud vähemalt 20%. Lepe sätestab, et kõnealuste meremeeste suhtes kohaldatakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni aluspõhimõtete ja tööõiguste deklaratsiooni. Nimetatud deklaratsioon tagab kohustusliku ühinemisvabaduse ja kollektiivse läbirääkimisõiguse efektiivse tunnustamise, samuti diskrimineerimise likvideerimise tööhõive ja ameti osas. Meremeeste palk fikseeritakse laevaomanike ja meremeeste või nende esindajate vahel sõlmitavas kahepoolses lepingus, kuid see ei tohi olla madalam kui nende päritoluriikides kohaldatav norm, see võib kaasa tuua põhimõtte „võrdse töö eest võrdne palk” rikkumise.

Luis Manuel Capoulas Santose (A6-0053/2008) ja Daniel Varela Suanzes-Carpegna raportid (A6-0054/2008)

  Lena Ek, Olle Schmidt ja Anders Wijkman (PPE-DE), kirjalikult. − (SV) Otsustasime hääletada ELi ja Guinea-Bissau ning ELi ja Côte d’Ivoire’i vahel kahe kalandusalase partnerluslepingu sõlmimise vastu. Seda põhjusel, et seda laadi lepingute kasutegur on äärmiselt kahtlane. Madala sissetulekuga riikidele tehakse ühekordne summeeritud väljamakse ning vastutasuks avavad nad oma veed kutselise kalapüügi eesmärgil ELi liikmesriikidele, peamiselt Lõuna-Euroopas. Ülekantud vahendid on püügiga võrreldes naeruväärselt väikesed, eksisteerib tõsine mittejätkusuutliku kalapüügi oht. Veel üheks vastuargumendiks on, et see mõjutab tavaliselt ebasoodsalt kohalikku rannalähedast püüki. Me loodame, et ELi säästva arengu strateegia kontekstis on võimalik neid kalanduslepinguid viivitamata hinnata ja asendada need säästvate kavadega.

Gabriele Albertini raport (A6-0014/2008)

  Jan Andersson, Göran Färm, Anna Hedh, Inger Segelström ja Åsa Westlund (PSE), kirjalikult. − (SV) Leiame, et ettepanekul ühise kiirusepiirangu kehtestamiseks ELi kiirteedel võib olla positiivne keskkondlik mõju selles mõttes, et kiirust saab nii alandada liikmesriikides, mis ei ole oma kiirteedel kehtestanud kohustuslikku kiirusepiirangut. Siiski on oluline, et ükski liikmesriik ei oleks sunnitud eirama subsidiaarsust, tõstes oma teedel kiirusepiirangut. Liikmesriikidel peab alati olema võimalik kehtestada Euroopa normist madalam kiirusepiirang.

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin oma suurepärase Itaalia kolleegi härra Albertini omaalgatusliku raporti poolt, milles tehakse kõnealuses sektoris tegutsejatele mitu ettepanekut selle kohta, kuidas parandada olukorda, mis halveneb kasvava nõudluse tõttu nafta järele ning vähenevate naftavarude tõttu, üha tihedama liiklusega linnade ning selle negatiivse mõju tõttu inimeste tervisele ja kliimamuutustele.

Toetan kolme avaliku korra ühendamiseks valitud valdkonda: tehnoloogiaarengu julgustamine (autod, mille maksimaalne heitkogus on 125 g CO2/km), turupõhiste instrumentide väljatöötamine (heitkogustega kauplemise süsteem, maksusoodustused, maksud/tasud vastavalt keskkonnamõjule, jne) ja kõrvalmeetmete kasutamine, et transpordivahendeid ja infrastruktuuri oleks võimalik kasutada võimalikult tõhusalt.

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. − (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, transport avaldab kahtlemata mõju ühiskonna sotsiaal-majanduslikule olukorrale ja samal ajal otsest mõju ka keskkonnale. Linnatransport tekitab tegelikult 40% CO2 heitkogustest ja seetõttu sõltub Euroopa fossiilkütuste, nagu näiteks nafta, mis moodustab umbes 70% kogunõudlusest, turust ja on selle „pantvang”.

Nendest murettekitavatest andmetest piisab, et mõista Euroopa uue kõikehõlmava transpordistrateegia kujundamise kiireloomulisust ja vajadust, mille võiks tegelikult välja töötada kõnealuse raporti põhjal.

Transpordi tekitatud saastet peab märkimisväärselt ja väga kiiresti vähendama, kehtestades saasteainetele heitkoguste piirangud, muutes kütusesegude sisaldust ja pakkudes jätkuvalt stiimuleid keskkonnasõbraliku ja mittesaastava transpordi ostmiseks ja kasutamiseks.

ELil on seega kohustus rakendada integreeritud kava selle tähtsa eesmärgi saavutamiseks, pühendudes raudteetranspordi stiimulite tagamisele, mis vajalike täienduste tegemisel võib garanteerida suure efektiivsuse ja madala keskkonnamõju. Üleeuroopaliste võrgustike rajamine tuleks lõpule viia niipea kui võimalik ning ELilt tuleks küsida suuremat rahalist toetust. Teisest küljest peavad liikmesriigid tagama ja jälgima ehitustöö valmimist, välja arvatud juhtudel, kui on kindlaks määratud kahju keskkonnale või tervisele.

  Sylwester Chruszcz (NI), kirjalikult. − (PL) Fraktsiooni PPE-DE esitatud Euroopa jätkusuutlikku transpordipoliitikat käsitleva raporti (A6-0014/2008) 1. muudatus andis põhjust õigustatud mureks – nii mulle kui kogu transpordisfääris. Muudatuse eesmärgiks on eurovinjeti direktiivi läbivaatamisega viivitamine. Selle muudatuse heakskiitmine saadaks Euroopa Parlamendist negatiivse signaali ja oleks vastuolus Euroopa Parlamendi keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportiga 28. jaanuarist 2008. Sellepärast hääletasin muudatuse ja kogu raporti sisu vastu.

  Françoise Grossetête (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Mina hääletasin selle jätkusuutlikku transpordipoliitikat käsitleva raporti poolt. See võtab arvesse Euroopa energia- ja keskkonnapoliitikat. ELis pärineb 70% naftanõudlusest transpordisektorist.

Peame tegema lõpu oma peaaegu täielikule sõltuvusele fossiilkütustest, ühendades eri poliitikad, mis hõlmavad kõik transpordiliigid. See lähenemisviis peaks looma vajalikud tingimused realistlikuks tegutsemiseks, näiteks tehnoloogiline innovatsioon CO2 heitkoguste vähendamiseks autodest ning biokütuste arendamine, maksusüsteemi reform keskkonnamõju arvessevõtmiseks, ning kaasnevad meetmed, et paremini kasutada infrastruktuuri ja julgustada kodanikke oma harjumusi muutma.

Kõik kodanikud võivad panustada jätkusuutlikku transporti, eelistades ühistransporti sõiduautodele, kui see võimalus olemas on.

Reisijate ja kauba transportimise lihtsustamiseks kasutades madala heitkoguse hulgaga transpordiliike nagu raudtee-, jõe-, mere- ja ühistransport, on samaaegsaelt vaja erinevaid uusi teenuseid, sektori konkurentsivõimelisemat organiseerimist ja teatud infrastruktuuri erinevaid kasutusviise.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Kuna antud hääletuse selgituse raames ei ole võimalik teha märkusi kõigi parlamendi omaalgatuslikus raportis tõstatatud oluliste küsimuste osas, seda raporti komplekssuse ja ulatuslikkuse pärast, on märkimisväärne, et dokumendis ei käsitleta, või siis ei käsitleta korrektselt aspekte, mida teadlased peavad ülioluliseks transpordi- ja energiaküsimuste ning nende poolt keskkonnale avaldatava mõju käsitlemisel. Näiteks:

– ei mainita nafta kõrget hinda või selle tagajärgi;

– ei mainita metaani kasutamist autotranspordis (CNG, LNG või biometaani kujul);

– ei valitse selgus vesiniku kui alternatiivse kütuse kasutamise osas autotranspordis;

– biokütuste kasutamise eelistamine kritiseerimata, koos nende tõsiste tagajärgedega, millest juba laialdaselt räägitud on;

– ei viidata dokumentidele nagu „sihtmärk 2020” programm, mis toetab aastaks 2020 umbes 20% Euroopa transpordisektoris tarbitud bensiini ja diisli asendamist.

Lõpetuseks pean märkima, et lisaks juba selgelt määratletud probleemide ülesloetlemisele on meil vaja poliitikat nende probleemide lahendamiseks. Sellisteks probleemideks on näiteks praegune kapitalistlik globaliseerumine ja transpordi roll selles, eriti järjest pikem vahemaa tootmispaiga ja tarbimispaiga vahel, mis tingib suurema transpordivajaduse. Sellest võiks veel pikalt rääkida...

  Jim Higgins (PPE-DE), kirjalikult. − Mina ja minu Fine Gaeli kolleegid fraktsioonis PPE-DE tahaksime kinnitada, et me ei hääletanud 3. ja 11. muudatust ning tõttöelda tervet raportit, kuna tunneme muret maksustamise ja teetasude küsimuses. Leiame jätkuvalt, et mõlema nimetatud küsimuse üle otsustamine on liikmesriikide enda asi ja seega ei peaks neid kaasama parlamendi raportisse.

  Timothy Kirkhope (PPE-DE), kirjalikult. − Briti konservatiivide parlamendiliikmed hääletasid härra Albertini omaalgatusliku Euroopa jätkusuutlikku transporti käsitleva raporti poolt, seda põhjusel, et see sätestab selge poliitilise raamistiku, mis suurendab tõhusust ja käsitleb transpordi suurenevat mõju kliimamuutustele. Konservatiivid on siiski mures, et raporti üleskutse rohkemateks komisjoni ettepanekuteks väliskulude arvessevõtmise osas ei peaks leidma aset enne, kui mõjuhindamine on täielikult lõpetatud ja parlament on korralikult küsimuse üle arutlenud. Samuti tahaksime näha, et seda poliitilist võimalust kohaldataks selle rakendamise korral ühtlaselt kõigi transpordiliikide suhtes, nii et ei toimuks turu moonutamist.

  Jörg Leichtfried (PSE), kirjalikult. − (DE) Mina hääletan transpordi- keskkonna- ja energiapoliitika ühtlustamise poolt Euroopa Liidus, sest ainult koordineeritud pingutused nendes kolmes sektoris saavad tuua kaasa kestva parema olukorra igas sektoris eraldi.

Oma häälega tahaksin iseäranis toetada üldiselt kohaldatava, läbipaistva ja jätkusuutliku mudeli arendamist kõigi transpordiliikide väliskulude hindamiseks. Seega hääletan 1. muudatuse vastu, mille eesmärgiks on minu arvates väliskulude arvessevõtmisega viivitamine maanteeliikluses. Muudatuse heakskiitmine takistaks ELi püüdlusi jätkusuutliku transpordipoliitika saavutamisel ja looks lisaks tingimused ebaausaks konkurentsiks transpordiliikide vahel.

Pidevalt kasvava liikluse ja sellest tuleneva ökoloogilise mõju tõttu tuleks tugevalt julgustada üleeuroopalist koostööd uute tehnoloogiate ja alternatiivkütuste valdkonnas, et kärpida kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja suurendada elukvaliteeti isegi tiheda liiklusega piirkondades. Selles suhtes nõuan ka, et keskmist saasteastet uutel autodel vähendataks näitajani 125g CO2/km tehnoloogiliste arenduste läbi transpordisektoris ning biokütuste kasutamise teel.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Tervitan ettepanekuid, mis sisaldusid Gabriele Albertini Euroopa jätkusuutliku transpordipoliitika raportis. Ohutu ja taskukohane liikumisviis peaks olema kõigile ELi kodanikele tagatud õigus. Tõepoolest, sellise transpordi jätkusuutlikkus on samuti väga kiireloomuline küsimus. Tehnoloogilise innovatsiooni ja turupõhiste instrumentide julgustamisel, näiteks heitkogustega kauplemise süsteem või maksusoodustused, eriti suurtes linnades ja keskkondlikult tundlikes piirkondades, eksisteerib võimalus tagada, et transpordivahendeid ja infrastruktuuri kasutataks efektiivselt. Toetan nõuet suurendada investeeringuid infrastruktuuri ja intelligentsetesse transpordisüsteemidesse, et käsitleda küsimusi nagu näiteks liiklusummikud. Hääletasin raporti ettepanekute poolt.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Vaatamata arvukatele tegevuskavadele raiskame me lihtsalt aega ja sunnime ummikutasu, sõidukimaksude ja muu sarnasega autojuhte nüüd haarama oma jalgrattaid, või palume neil lihtsalt jalutada või rohkem ühistransporti kasutada.

Peame aga midagi siin selgeks tegema: see on tekkinud halvasti koordineeritud ja lõpmatu säästuni viidud kohaliku ühistranspordi tõttu, äärelinnas asuvate kaubanduskeskuste õitsengu tõttu, samas kui kodulähedaste väikepoodide olukord halveneb, halveneva elukvaliteedi tõttu kesklinnas, suureneva kuritegevuse tõttu, peamiselt välismaalaste asustatud getostuvate linnaosade tõttu ning viimasena, kuid mitte sugugi vähem tähtsana, pikema tööteekonna tõttu, mis tuleneb valglinnastumisest ning paindlikumast töögraafikust ja töösuhetest, ning ka auto rollist tasuva töö leidmise eeldusena.

Seejuures, pidades silmas asjaolu, et iseenesest põhjustavad autod vaid ligikaudu 10% tahkete osakeste heitkogusest, tahab EL, „pelgalt” võtta endale rohkem volitusi ja rajada kasutud seiresüsteemid. Selle asemel peaks EL haarama härjal sarvist ja võitlema põhjustega, mitte sümptomitega, vaadates läbi näiteks oma toetuspoliitika, et mitte suurendada veelgi juba niigi suurt raskeveokite arvu, mille tekitatud heitkoguste hulk on palju suurem. Lõpuks peaksid majandusliku eelise saavutama haagistega ühendvedude süsteemid ning erastamise eufoorial ei tohiks lasta ühistransporti vähendada ebameeldivaks lapitud võimaluseks.

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Viimastel aastakümnetel on transpordisektor edukalt teinud olulisi investeeringuid energiatõhususe suurendamiseks ja on turule toonud intelligentse tehnoloogia keskkonna- ja kindlustushüvitistega. Sellele vaatamata ei paista neist püüdlustest piisavat, kuna samaaegselt pidevalt kasvav nõudlus selles sektoris peaaegu nullib need.

Seega peame seda keerulist võrrandit värske pilguga vaatama, et võimaldada meil väljakutsele reageerida. Transpordisektor on dünaamiline majandussektor; see on tehnoloogiliselt arenenud ja üha konkurentsivõimelisem. Tööstus on teinud ulatuslikke investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, pidades nõu institutsioonidega ja erapartneritega. Parem koordineerimine on aga meie kõigi jaoks vajalik, et saada oma püüdlustest suurim võimalik lisandväärtus. Ülioluline on konkreetne tegevus kodanike teavitamisel ja nende teadvuse tõstmisel sel määral, kuivõrd nende käitumine asjasse puutub. Lisaks peaksime jätkama koostööd ja koordineerimist edu saavutamiseks kütuse tõhususe, investeeringute reguleerimise valdkonnas, stimuleerima dünaamilist turgu, kasutama turvalisemaid ja vähem reostavaid sõidukeid ning toetama tehnoloogilist innovatsiooni.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, mina hääletasin oma kolleegi härra Albertini suurepärase raporti, mis käsitleb Euroopa energia- ja keskkonnapoliitikaga kooskõlas olevat Euroopa jätkusuutlikku transporti, poolt. Usun, et ELi jaoks on ülioluline koordineerida oma poliitikaid linnade ühistranspordi ja alternatiivsete transpordisüsteemide arendamiseks, kaitstes samas keskkonda ja vähendades kasvuhoonegaaside heitkoguseid.

Mis puutub infrastruktuuri, siis ma märgin, et rõhk asetatakse raudteeprojektide kulul jätkuvalt autotranspordi projektidele. Üleeuroopaliste võrgustike rajamise lõpuleviimine näib ikka veel kauge tulevik ja ELi panus on minimaalne võrreldes kohustusega, mis liikmesriikide õlgadel lasub. Gaasi heitkoguste vähendamiseks kauba- ja reisijaveo parandamise eesmärgil tahaksin toonitada, et EL peaks osutama rahalist toetust prioriteetsete projektide rakendamiseks üleeuroopaliste võrgustike raamistikus.

  Karin Scheele (PSE), kirjalikult. − (DE) Albertini raport väidab, et väliskulude parem arvessevõtmine võib aidata elimineerida turuhäireid ja heitkoguste suurenemist.

Seetõttu hääletasin 1. muudatuse vastu, sest selle eesmärgiks on väliskulude arvessevõtmisega viivitamine maanteeliikluses. See on vale signaal, kuna maanteeliiklus vastutab peamiselt transpordisektori heitkoguste eest. Loodan, et komisjoni poolt väljakuulutatud infrastruktuuri maksustamise direktiiv toob selles sektoris kaasa kiired edusammud.