Istungi stenogramm

Teisipäev, 11. märts 2008 - Strasbourg

17. Ühise põllumajanduspoliitika „tervisekontroll“ (arutelu)

  Juhataja. − Järgmiseks päevakorrapunktiks on põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni nimel Lutz Goepeli koostatud raport (A6-0047/2008) ühise põllumajanduspoliitika „tervisekontrolli“ kohta (2007/2195(INI)).

  Lutz Goepel, raportöör. − (DE) Austatud juhataja, volinik, nõukogu eesistuja, daamid ja härrad, ühise põllumajanduspoliitika tervisekontrolli osas peetava parlamentaarse arutelu esimene etapp saab homme läbi. See tervisekontroll ei ole ühise põllumajanduspoliitika põhjalik reform. See peaks vajadusel olemasolevat poliitikat täiendama, tuginedes 2003. aastast alates saadud kogemustele, ning kohandama seda muutunud asjaoludele vastavalt.

Komisjon peaks meie seisukohta väga tõsiselt arvesse võtma. See on heaks aluseks eelseisvatel läbirääkimistel seadusandliku paketi osas, kuid ka eelarve läbivaatamise osas pärast 2013. aastat.

Meie põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonis toetasime reformi jätkamist suurema isikliku vastutuse ja turu orienteerituse suunas, rõhutades samas toiduainetega kindlustatuse ning sotsiaalse ja keskkondliku vastutuse aspekti – eriti seoses turu praeguse arenguga ja uute kliimapoliitika väljakutsetega – tugevamalt kui kunagi varem. Samuti soovime liikmesriikidele suuremat paindlikkust süsteemi muutmisel – teisisõnu soovime rohkem võimalusi ajalooliste kontrolltasemete jätkuvaks toodangust lahtisidumiseks ja lõdvendamiseks.

Meie komisjonis peetud arutelud näitasid aga samuti, et see ei ole kõigis sektorites mõistlik, vähemalt mitte enne aastat 2013. Karjakasvatuse lisatasude osas või täieliku lahtisidumisega riikide puhul, millel on tugev karjasektor, võib süsteemimuudatus turu hetkeolukorra seisukohast kaasa tuua negatiivse struktuurilise sekkumise. Sama näib kehtivat mõne väiksema turu reguleerimise puhul taimesektoris, nagu näiteks turu reguleerimisel kartulitärklise, kuivsööda või riisi osas, millest sõltub piirkondlikult tähtis töötlemistööstus, mis on lähiminevikus sellesse suurel hulgal investeerinud ja peab seda teenindama kõrge intressimääraga.

Komisjon hääletas uue, paindliku instrumendi kasutuselevõtmise poolt, et edendada pühendunud keskkondlikku ja regioonipõhist tootmist või teatud sektoreid – teisisõnu artiklit 69 – ja me nõudsime samal ajal, et koostataks uued meetmed maa kaitsmiseks keskkonnakriiside eest, mille esinemist on oodata muutuva kliima ja põllumajandusturgude suureneva võrkstruktuuri tulemusena. Samuti tuleks selle instrumendiga katsetada uut avaliku ja erasektori riskijuhtimise moodust, mida on kiiresti vaja, pidades silmas teiste instrumentide tagastamist ja uusi mõõtmatuid omadusi.

Mõni sõna degressiooni ja modulatsiooni kohta: meie talunikud eeldavad, et kavandamine on usaldusväärne ja et on lihtsalt kohatu taas kord kärpida ja uuesti kasutada 8 kuni 53% sissetuleku otsetoetusest kohustusliku 5% modulatsiooniga vaid neli aastat pärast viimast reformi.

Maapiirkondade arengu rahastamise mõistes hävitatakse siin enesekindlust ja provotseeritakse struktuurilist sekkumist. Need ettepanekud peavad eriti silmas täistööajaga talusid ja neid, mis on lähiminevikus parandanud oma konkurentsivõimet juriidiliseks isikuks liitumise teel. Oleme aga teinud ettepanekuid, kuidas üldised poliitilised sihtmärgid ja majanduslikud nõudmised üksteisega kooskõlla viia.

Peame rajama uusi teid jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime huvides. Eelkõige oleme tänulikud kõigile, kes selle omaalgatusliku raporti osas meiega koostööd tegid ja ma tahaksin tänada oma kolleege põllumajanduskomisjoni kõigist fraktsioonidest.

  Iztok Jarc, nõukogu eesistuja. − (SL) Nõukogu eesistuja tervitab raportööri härra Goepeli raportit ja peab seda väga väljapeetud ja põhjalikuks panuseks arutelusse. Nõukogu tegi samuti kõvasti tööd komisjoni raportile vastuse koostamisel. Nagu teile teada, arutlesid ministrid selle üle kolmel nõukogu istungil, nimelt novembris, jaanuaris ja veebruaris.

Järgmisel nädalal püüame meie, ministrid jõuda mingitele järeldustele seoses ühise põllumajanduspoliitika tervisekontrolli raportiga. Alustame üldpõhimõtetest. Näiteks kui ühise põllumajanduspoliitika reform 2003. aastal vastu võeti, väljendas nõukogu selgelt oma kavatsust tulevikus hinnata vastuvõetud reformide tõhusust, hinnata eriti nende mõju püstitatud eesmärkidele ning analüüsida nende mõju põllumajandusturgudele.

Ka on oluline teada, et ühise põllumajanduspoliitika tervisekontrolli üle arutledes võtame me arvesse Euroopa Nõukogu järeldusi 2007–2013 finantsperspektiivi kohta ja Euroopa Nõukogu palvet komisjonile viia läbi kõikehõlmav ELi 2008–2009 eelarve ja kulutuste kontroll. Eesistuja nõustub komisjoniga, et ühise põllumajanduspoliitika tervisekontroll on kavandatud 2008–2009 eelarve kontrolli tegevuse oluline osa ja et see ei määratle oma järeldusi eelnevalt.

Tuvastasime, et 2003.–2004. aasta reformid on suures osas saavutanud seatud sihtmärgid turutingimustele reageerimise ja ühise põllumajanduspoliitika kodanikele ligipääsetavamaks muutmise osas. Ministrid on samuti veendunud, et oma raportis hindas komisjon õigesti peamisi arenguid, mis järgnesid 2003.–2004. aastal vastuvõetud reformidele.

Nõukogu pöörab erilist tähelepanu kolmele põhiküsimusele: ühtne otsemaksete kava, turustamisvahendite roll turu abistamisel ja loomulikult vastus praegustele ja tulevastele kliimamuutuste riskijuhtimise väljakutsetele. Teeme tööd, et leida õige tasakaal poliitika kohandamise vahel uute väljakutsete ja muutunud tingimustega ning selge ja stabiilse raamistiku säilitamise vahel.

Lihtsustamise küsimuses tahaksin öelda, et ELi jaoks on see küsimus kõige olulisem ja me ootame, et ka komisjon määratleks konkreetsed meetmed selle sihtmärgi saavutamiseks.

Nagu ma juba ütlesin, püüab nõukogu järgmisel nädalal vastu võtta järeldused nimetatud ja ka teistes küsimustes, nagu riskijuhtimine, piimakvoodid, üleminek piimakvootide kaotamisele, ning teise sambaga seotud küsimused. Kahtlemata annab teie raport väärtusliku panuse tulevasse arutelusse selles küsimuses.

  Mariann Fischer Boel, komisjoni liige. − Härra juhataja, tänan veel kord põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni ja eriti härra Goepelit tehtud töö eest, mille tulemuseks on see suurepärane raport.

Oleme esimeses etapis jõudnud nii kaugele, et oleme konsulteerinud paljude aktsionäride ja erinevate organisatsioonide ning eraisikutega, et kuulda nende arvamusi ja koguda erinevaid ideid. Euroopa Parlamendi seisukoht on ülioluline, nagu ka Nõukogu poolt järgmisel nädalal esitatavad järeldused, seda nüüd, mil me töötame seadusandlike ettepanekute viimistlemise kallal, mille komisjon peaks vastu võtma 20. mail. Kohe pärast seda, samal päeval siin Strasbourgis, esitan ma Euroopa Parlamendile õigusaktide tekstid. Aga põhiliselt olen ma üsna rõõmus nähes, et kõik kolm institutsiooni – Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon – on erinevatest „ostunimekirjadest“ olenemata kõik ühes poes.

Ma ei lasku erinevate küsimuste puhul üksikasjadesse, vaid edastan oma seisukoha kolme kõige olulisema suhtes. Esiteks otsetoetused: need on vältimatult seotud pikaajalise julgeolekuga, mida me oma talunikele pakkuda soovime. Seega nõustun teie raportis tehtud avaldusega, et otsetoetused on vajalikud baassissetuleku tagatisena. Ühine otsemaksete kava annab meie talunike konkurentsivõimelisusele tõelise tõuke, kuid me peame muutma süsteemi tulemuslikumaks, tõhusamaks ja lihtsamaks. Seega pooldan jätkuvat lahtisidumist. Meie kogemused 2003. aasta reformiga näitavad, et lahtisidumine on üsna hästi toiminud ja ma arvan, et peaksime edasi liikuma ja laiendama lahtisidumise hüvesid, välja arvatud juhul, kui paarismakseteks on väga mõjuv põhjus.

Olen ka märganud, et toetate palju paindlikuma artikli 69 ideed kui väärtuslikku vahendit. Me ei saa aga oodata, et artikkel 69 lahendaks kõik erinevad probleemid ja ma teen igati tööd selle nimel, et takistada paaristoetuse uuesti kasutuselevõttu tagaukse kaudu ja artikli 69 abil.

Ma ei räägi üksikasjalikult piimasektorist, kuna me oleme sellest juba kõnelenud. Tahaksin aga mainida mõnda turuinstrumenti: sekkumine ja eraladustus. Nagu teiegi, tunnistan ka mina, et mõned meie turuinstrumendid on ikka veel vajalikud, kuid me peame need hoidma praeguse ELi jaoks kohastena. Olen rõõmus, et oleme üksmeelel, et need peaksid tulevikus mängima oma osa tõeliste turvavõrkudena.

Halva ilma ja loomataudide puhkemisega seotud ohud, nagu te toonitate, on kindlasti meie arutelu keskpunktis. Me ei alusta siiski nullist: nõukogu arutas seda küsimust 2005. aastal ja jõudis järeldusele, et uued meetmed ELi tasandil ei tohiks sekkuda liikmesriikides juba olemasolevatesse meetmetesse. Peame olema kindlad, et uued meetmed ei häiriks talunike võimet turusignaale lugeda, ning need peavad olema kooskõlas WTO süsteemiga, kus peab olema enam kui 30%-line kahjum.

Modulatsiooni osas olen paljudel juhtudel selgitanud, et vajame tulevikus väga ambitsioonikat maaelu arengu poliitikat. Olin väga pettunud asjaolus, et finantsperspektiivi küsimuses 2005. aasta lõpus peetud arutelus leppisid riigipead ja valitsusjuhid kokku maaelu arengu rahastamise märkimisväärses vähendamises.

Pean aga ütlema, et teie raport jääb üsna külmaks minu ideede suhtes antud valdkonnas. Kuid ma usun, et võime põhjendada asjaolu sellega, et meie maaelu arengu poliitika on rahaliselt väljavenitatud. Kui meil on oma maaelu arengu poliitikale suured ootused, kaasa arvatud vajadus, nagu nõukogu eesistuja õigesti ütles, kasutada seda uute väljakutsetega tegelemiseks, nagu seda on vee majandamine ja bioloogiline mitmekesisus, siis ei ole mõistlik sellele veelgi enam ülesandeid panna sellesse rohkem raha paigutamata. Arvan, et modulatsiooni on parim viis täiendava rahastamise tagamiseks.

Lugesin huviga teie ettepanekuid ja olen kindel, et tuleme selle küsimuse juurde tagasi.

Kui teie raport suhtub modulatsiooni jahedalt, siis kirjeldaksin ma selle suhtumist suurtele taludele tehtavate maksete vähendamisse, te nimetate seda „degressiivsuseks“, väga külmana. Seda küsimust ei saa lihtsalt eirata. Teame, et meie läbipaistvuse algatuse puhul on kõigilt külgedelt pööratud tähelepanu üksikutele talunikele ja üksikutele maaomanikele suunatud suurtele rahasummadele. Teisest küljest võtan ma kõigi muresid antud küsimuses väga tõsiselt. Ja ma olen huviga uurinud teie raporti „progressiivse modulatsiooni“ kontseptsiooni. Leian, et siin on mõned head ideed, mida seadusandlikes ettepanekutes hoolikalt kaaluma peame.

Kui mu sõnavõtt liiga pikaks venis, siis ainult seepärast, et selgelt näidata oma pühendumust ja suurt huvi võimalusse arutada siin parlamendis Euroopa põllumajanduspoliitika tuleviku üle.

  Bart Staes, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni seisukoha koostaja. − (NL) Kõnelen proua Buitenwegi, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni seisukoha koostaja nimel, kes on haige ja saadab oma vabandused. Keskkonnakomisjon koostas 17 soovitust, millest toon esile neli.

1. Keskkonnakomisjon tervitab asjaolu, et oma teatises kavatseb Euroopa Komisjon reageerida kliimamuutuste väljakutsele ja toetada vähemintensiivseid põllumajandustegevusi.

2. Keskkonnakomisjon toonitab vajadust areneda jätkusuutliku, multifunktsionaalse põllumajanduse suunas ja seisab seega traditsioonilisi maastikke säilitava ja mahepõllumajanduse eest.

3. Euroopa Komisjoni innustatakse mitte nõrgendama kehtivaid nõuetele vastavuse meetmeid – see tähendab keskkonna- ja loomade heaolu meetmeid ja nendele vastavust – niinimetatud lihtsustamise teel. Vastupidi, meie meelest tuleks nõuetele vastavust veelgi tugevdada teatud valdkondades, nagu vee kasutus ja majandamine ning veekvaliteet.

4. Keskkonnakomisjon soovitab komisjonil näidata üles pisut suuremat vaoshoitust „biokütuste“ kontseptsiooni osas. Nende kasutegur on küsitav ja nad ei ole kindlasti ühemõtteliselt head nii keskkondlikus kui ka sotsiaalses mõttes.

  Neil Parish, fraktsiooni PPE-DE nimel. – Härra juhataja, tahaksin tänada härra Goepelit raporti eest. Usun, et ta on väga heas raportis toonud kokku kogu komisjoni ja parlamendi. Ütleksin, et põllumajandusreformi puhul on tegemist evolutsiooni, mitte revolutsiooniga ning Fischler reformidega teeme me teoks väga palju. Tervitan pea kõike komisjoni esitatut, sealhulgas härra Goepeli raportit.

Arvan, et üks reformi põhiaspekte oli vähendada talunikele osaks saavat bürokraatiat ning selles osas on meil veel veidi teha. Volinik, jah, me oleme samas poes, kuid ma arvan, et mõned meist usuvad, et me võiksime raha kulutada erinevatele asjadele ja et selle üle tõenäoliselt praegu vaieldaksegi.

Toiduainetega kindlustatus on uuesti väga tugevalt päevakorras, eriti nüüd, mil iseäranis Kaug-Ida ostab üha rohkem toitu. Teravilja hind on tõusnud peaaegu kaks või kaks ja pool korda, nii et ma usun, et võime reformiga edasi liikudes alustada ümberhindamisega selles osas, kuidas me raha kulutame.

Peame uuesti vaatama modulatsiooni. Minu arvates peaksime lõpuks ometi vabanema maa tootmisest kõrvaldamisest, sest see ühine põllumajanduspoliitika on poliitika, mis ei peaks eeldatavalt tootmisega seotud olema. Ei ole kuidagi võimalik jätkata maa tootmisest kõrvaldamisega, sest see on tootmisega seotud.

Peame mõtlema piimakvootidele ja nende kaotamisele aastaks 2015.

Lahtiseotud maksed: see on kogu reformi tuum ja teil on üsna õigus seda tagant utsitada. Ütlen veel kord, et minu arvates on nüüd käes aeg, mil põllumajandus saab hakata vaatama turule orienteeritud hinna suunas. Jah, ühine põllumajanduspoliitika on vajalik, aga olemas on ka turg ja me peaksime seda palju rohkem ära kasutama.

ISTUNGI JUHATAJA: MAREK SIWIEC
Asepresident

  Luis Manuel Capoulas Santos, fraktsiooni PSE nimel. – (PT) Härra juhataja, ka mina tahaksin tervitada nõukogu presidenti ja volinikku. Ühine põllumajanduspoliitika põhjustab alati kirglikke arutelusid ja üksmeele saavutamine on alati raske, kuid ma märgin, et me kõik oleme üksmeelel vajaduse suhtes säilitada ühine põllumajanduspoliitika, mille eesmärgid kinnitas just Lissaboni leping.

Fraktsioon PSE tegi selles arutelus suuri pingutusi – parlamendi fraktsioonis, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonis ja talunike organisatsioonides – ning esitasime rohkem kui pooled enam kui 600 muudatusettepanekust härra Goepeli raporti kohta ja sõlmisime 17 kompromissist 15, mis hõlmasid tosinaid muudatusi. Töötasime tublisti ja tegime märkimisväärseid mööndusi, et saavutada võimalikult ulatuslik üksmeel parlamendis ning ma tahaksin siinkohal tänada härra Goepelit tema valmisoleku eest dialoogiks ja tõelise kompromissi saavutamise vaimu ülesnäitamise eest; ka tahaksin tänada härra Parishit selle eest, kuidas ta komisjonis meie tööd juhatas.

Seega on tegemist parima kompromissiga, kuid see ei ole sotsialistlik raport. See ei ole raport, mille meie oleksime koostanud; meie meelest on see üsna tagurlik ja konservatiivne ühiskonna ja talunike ootuste osas. Siiski ei sulge raporti üldine suundumus ust üksikasjalikumale arutelule seadusandliku ettepaneku küsimuses. Loodan, et säilitame sama kompromissivaimu, kuid oleme auahnemad Euroopa põllumajanduse uue suuna seadmisel.

Viitan kõige tundlikematele küsimustele, nagu seda on abi lahtisidumise suunamine ja tempo, toetuse õiglasema ümberjaotamise mehhanism, vastutustundlik lähenemisviis piimasektori tuleviku suhtes, uued väljakutsed, eriti põllumajanduse roll kliimamuutustega võitlemisel ja agrokütuste tootmisel, jne. Hääletame selle arutelu küsimuses homme ja meie pilk on suunatud tulevikku. Kutsun valdavat enamust üles hääletama kõnealuse raporti ja täienduste poolt, mille sotsialistid esitavad, et raportit veelgi kõikehõlmavamaks muuta.

  Niels Busk, fraktsiooni ALDE nimel. – (DA) Austatud juhataja, volinik, nõukogu eesistuja, daamid ja härrad, endale iseloomulikul pädeval moel koostas raportöör härra Goepel raporti, mis sisaldab põllumajanduspoliitika selgitamiseks ja lihtsustamiseks vajalikke instrumente. Tugevalt toonitatakse ka ühise põllumajanduspoliitika säilitamist pärast aastat 2013 – ja selle eest olen ma raportöörile tänulik. Me toetame tema seisukohti jätkuva lahtisidumise osas, nii et 2003. aasta reformi kohaldatakse kõigis liikmesriikides. Toetame raportööri seisukohti turuinstrumentide ja riskijuhtimise osas seoses kriiside, epideemiate, loomade heaolu ning keskkonna, modulatsiooni ja degressiivsusega. Samuti toetame maaelu arendamise poliitika jätkuvat arendamist ja suurenenud tähelepanu pööramist biokütustele. Olulisi pingutusi tuleks teha seoses nõuetele vastavuse ja lihtsustamisega, kuna hetkeolukord viib talunikud oma põldudest ja müügilettidest kaugemale ning suunab nad kabinettidesse diagramme koostama ja seirele reageerima. Piimakvoodid tuleks kaotada aastal 2015, nii on hetkel põhjust suurendada piimakvooti vähemalt 2% võrra ja pehmendada maandumist 2009. aastal. Kasvav nõudlus piimatoodete järele loob aluse Euroopa piimatootmisele, nii et me tarnime seda, mida turg nõuab.

Raport sisaldab arvukalt teavet liberaliseerimise ja turumajanduse kohta, mida komisjon peaks kasutama oma ettepanekute alusena mais, kuid ühise põllumajanduspoliitika tervisekontroll esitatakse.

  Sergio Berlato, fraktsiooni UEN nimel. – (IT) Austatud juhataja, volinik, daamid ja härrad, oleme nende seas, kes usuvad ja pooldavad ühise põllumajanduspoliitika jätkumist ka pärast 2012. aastat.

Leiame, et see raport on samm õiges suunas, kuid me ei saa leppida sellega, et abi täielik lahtisidumine ei võimalda säilitada abi osalise sidumise võimalust teatud sektorites, et ennetada tootmise täielikku hülgamist. Tegelikult on terved sektorid, näiteks tubakasektor, mis täieliku lahtisidumiseta kaoksid, tuues kaasa töötuse ja erinevad majanduslikud ja keskkonnaprobleemid eriti ebasoodsas olukorras olevates piirkondades.

Meie meelest on abi progressiivne modulatsioon üsna äärmuslik ja tõenäoliselt takistav meede, kui eesmärgiks on jätkuvalt Euroopa põllumajandusliku tootmise tagamine. Tunnustame maaelu arengu tähtsust, aga leiame, et seda ei ole võimalik saavutada ühise põllumajanduspoliitika esimese samba kulul.

Lisaks tuleb jätkata poliitikate rakendamist, et toetada vajadusel individuaalset ühist turukorraldust. Härra juhataja, volinik, EL vajab ühist põllumajanduspoliitikat, mis suudab…

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  Friedrich-Wilhelm Graefe zu Baringdorf, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Härra juhataja, volinik, olete strateegilises dokumendis püüdnud läbi viia põllumajanduspoliitika tervisekontrolli, mitte niivõrd põllumajanduse seisukohast, sest see toimib hetkel suhteliselt hästi, kuigi mitte kõigis sektorites. Küsimus oli järgmine: kas põllumajanduspoliitika on kaasaegne? Pean siinkohal ütlema järgmist: palavikulistest demonstratsioonidest üksi ei piisa; peame välja töötama sobiva kohtlemisviisi, kui diagnoositakse puudused. Tegelikult te olete puudusi avastanud; ütlesite seda ise oma sõnavõtus. Ma ei räägi hetkel üksikasjalikumalt, kuna selleks kulub liiga palju aega.

Seega sõltub see hetkel kohaldatavatest meetmetest, mis on ka sotsiaalselt vastuvõetavad. Oluline on see, et põllumajandus peab loomulikult panustama kliima stabiliseerimisse. See teeb seda, kuid esineb põllumajandusliku tootmise valdkondi, kus ettepanekute tegemine piirava sekkumiseta muutub keeruliseks.

Iseäranis oluline on aga, et me tagaksime riiklike vahendite jaotamise sellisel moel, et meie poolt vajalikuks peetavaid meetmeid oleks võimalik rahastada. Puuduseks on see, et aspekti, millele viidatakse kui teisele sambale – nimelt maaelu arengut – on kärbitud keskmise tähtajaga finantsplaneerimises ning see peab komisjoni ja parlamendi ettepaneku põhjal leppima enam kui 20 miljardi euro suuruste kärbetega.

Selle tagajärjel peame kiiresti vahendid ümber paigutama. Peame seda tegema ka seetõttu, et vajame 2013. aastal sotsiaalset heakskiitu.

Olete nüüd esitanud mõned ettepanekud ning see on põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni ja eriti Euroopa Parlamendi raportööri härra Goepeli teene, et ta on omistanud praktilise väärtuse teie poolt tehtud ettepanekutele, mis toovad lõpuks kaasa üksteisega konkureerivate ettevõtete võrdse kohtlemise.

Olete teinud ettepaneku degressiooni kaasamiseks kuni 45% ulatuses. Raportööri ettepanekul võttis põllumajanduskomisjon selle ettepaneku vastu, kuid muudatusega, et suure töötajate arvuga ettevõtetel on nüüd samuti võimalus hinnata oma palgakulutusi. Olime koos Mecklenburg-Vorpommernis; nägime neid ettevõtteid ja te teate, et konkurentsi moondamise saab kaotada ja õigluse jalule seada ainult nende meetmete rakendamise läbi.

Loodan, et suudate seda eeskirja järgida ka oma seadusandlikus ettepanekus. Kui mitte, on meil parlamendina ikka veel võimalus end 2009. aastal päästa. volinik, tegemist on kaasotsustamisprotsessiga ja meil on üsna erinev ja meie jaoks väga mugav seisukoht!

  Ilda Figueiredo, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (PT) Härra juhataja, see on tähtis hetk ühise põllumajanduspoliitika järjestikuste reformide tagajärgede hindamiseks, seda siis kas põllumajandusliku toodangu või tarbijatele tarnimise seisukohast, võttes aluseks liikmesriikides isemajandamise kaitse toiduainete osas, tagades piisava koguse tervislikku ja ohutut toitu madalate hindade eest, austades keskkonda ja bioloogilist mitmekesisust ning säilitades maapiirkonnad ja nende rahvastiku, kes vajavad piisavat sissetulekut ja ligipääsu avalikele teenustele, mis tagaksid neile korralikud elamistingimused.

Kahjuks ei käinud Euroopa Komisjon seda rada mööda. See ei tunnista, et ühine põllumajanduspoliitika on viinud paradoksaalse olukorrani. Ühelt poolt tõusevad toiduainete hinnad jätkuvalt ja teiselt poolt hävitatakse ikka veel peretalumajapidamisi ning üha enam väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid lõpetab tootmise, sest neile ei ole tagatud korralikku sissetulekut, samas kui jätkuv spekuleerimine tõstab väga nappide toiduainete hinda.

Seega on väär nõuda toetuse lahtisidumist tootmisest ja tööhõivest ja on vastuvõetamatu jätkata suurte maaomanike ja riikidevaheliste toiduettevõtete toetamise poliitikat, kui samas ei ole võimalik väärtustada talunikke, kes peavad ülal põllumajanduslikku ja kariloomade tootmist bioloogilise mitmekesisuse, toiduainetega kindlustatuse ja tootekvaliteedile tuginedes.

2003. aasta reform halvendas olukorda. Järgnenud ühise turukorralduse reformid suhkru, puu- ja köögiviljade, tubaka ja veini osas säilitasid ühise põllumajanduspoliitika ebaõigluse kõigis valdkondades. Seega kutsume üles tegema põhjalikke muudatusi, mis austavad iga riigi põllumajanduse iseloomu ja pooldavad toetuse maksimaalset tootmisega sidumist, ning et eksisteeriks õiglasem otsetoetuse jaotamine, millega kaasneb ülemmäär ja modulatsioon. VKE-dele tuleks kehtestada stiimulid, mis oleksid majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse instrumendid ning piiraksid intensiivset lähenemisviisi ja toetaksid selliste talunike ühinguid, nende hulgas põllumajandusühistuid ja veiniühistuid.

Samuti pooldame riikliku talunike kindlustusfondi rajamist, mida rahastab ühendus, mis võimaldab talunikele maksta miinimumsissetuleku looduskatastroofide nagu põud, tormid, rahe, tulekahju, episootilised haigused jms korral. Ka toonitame vajadust, et Euroopa Komisjon võtaks Maailma Kaubandusorganisatsiooni läbirääkimiste kontekstis arvesse põllumajandusliku tootmise spetsiifilist iseloomu toiduainesektorina ja struktuurielemendina territoriaalses tasakaalus, keskkonna säilitamisel ja sobivate kvantitatiivse ja kvalitatiivse toiduainetega kindlustamise tasemete tagamisel.

Lõpuks kutsume komisjoni ja liikmesriike üles võtma vajalikke meetmeid ennetamaks spekuleerimist, turu hõlmamist toiduainetega ja kartellide moodustamist toiduettevõtete poolt, kes kasutavad ära õigusaktide või reguleerimise puudumist, tootjate ja tarbijate korralduse puudumist ning sobivate infrastruktuuride puudumist, ainueesmärgiga suurendada kasumit, vähendada tootjahindu ja kehtestada tarbijatele kõrged hinnad, mis on praegu sündimas, eriti Portugalis, põhisaaduste nagu teravilja, inimtoiduks mõeldud kartuli ja piima puhul.

  Witold Tomczak, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (PL) Härra juhataja, nüüdseks juba palju aastaid on ühine põllumajanduspoliitika vaatamata oma aluspõhimõtetele toetanud vaeste talunike asemel rohkem rikkaid talunikke. Põllumajanduseelarve külmutamine 2002. aastal ja sellele järgnenud ühise põllumajanduspoliitika reformid ei parandanud olukorda. Vastupidi – suur lõhe talunike rahastamisel suurenes veelgi. Näiteks oli kogutoetus hektari kohta 2005. aastal 68 eurot Lätis ja 756 eurot Belgias, ehk teisisõnu oli tegemist kümnekordse vahega. Põhjendamata erinevust põllumajanduse rahastamises toetab ka otsetoetuste osakaal, mis moodustab nüüd umbes 70% kõigist põllumajandustoetustest.

Oma teatises tegi Euroopa Komisjon ettepaneku osaliselt vähendada makseid toetuse saajatele, kes saavad enam kui 100 000 eurot aastas. Need moodustavad ELis vaid 0,34%, kuid nende hulka kuuluvad suurettevõtted, toidukontsernid ja golfiväljakute omanikud. Paradoksaalselt jättis Euroopa Parlamendi põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon kõrvale selle argliku ettepaneku, mis rikub nii väikese inimrühma huve.

Paljud ettepanekud on vastu võetud, kuid need ei ole kõrvaldanud põllumajanduspoliitika puudusi. Ainus muudatusettepanek, mis pakub võimaluse toetuste õiglasemaks jaotamiseks, on fraktsiooni UEN esitatud muudatusettepanek 19, mis on kooskõlas Euroopa Komisjoni ettepanekuga. Ma ei arva aga, et see leiab palju toetajaid. Loomulikult lükkas põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon tagasi ka minu ja mu kolleegi härra Wojciechowski esitatud muudatusettepanekud, mille eesmärgiks oli ühise põllumajanduspoliitika radikaalne muutmine.

Hääletus härra Goepeli raporti küsimuses väljendab teie vastutustunnet põllumajanduspoliitika kujundamise osas lähiaastatel. Kui te pooldate ELi põllumajanduse jätkusuutlikku arengut ja peretalude huvide kaitsmist kitsa ettevõtjate rühma huvide kaitsmise asemel, siis peaksite antud raporti vastu hääletama, vastasel juhul toetate jätkuvat rahvastikukadu maapiirkondades, ulatuslikku töötust, ELi toiduainetega varustatuse kindlustamise kaotamist, uute liikmesriikide diskrimineerimist ja tegevusi, mis kujutavad endast ohtu looduskeskkonnale. Raportit heakskiites rikute ELi peamisi eesmärke, mis nii sageli ära unustatakse, nimelt majanduslikku ühtekuuluvust, sotsiaalset ühtekuuluvust ja solidaarsust liikmesriikide vahel.

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  Peter Baco (NI). – (SK) Hindan väga raportööri härra Goepeli tööd. Raporti koostamine oli iseäranis keeruline osaliselt võimalike lahenduste analüüsi, kohaste juhtumiuuringute ja oluliste andmete puudumise tõttu taustdokumentides.

Komisjon teeb ettepaneku vähendada suurtele põllumajandusettevõtetele makstavaid otsetoetusi, väites, et kõnealused ettevõtted ei vaja sellist abi. Näitajad aga viitavad vastupidisele. Minu kodumaal Slovakkia Vabariigis kuulub suurem osa põllumajandusettevõtteid suurte ettevõtete hulka. Enam kui 75% nende masinatest on üle 20 aasta vanad: siit ka kiireloomuline vajadus osutada nendele ettevõtetele rahalist toetust. Ida-Saksamaa näite põhjal näeme, et kui need ettevõtted said vajalikke investeeringuid, said neist ühed maailma parimad tegutsevad äriühingud. Postsotsialistlikes riikides aga olid sellised ettevõtted ebasoodsas olukorras ja see tõi kaasa mitte ainult põllumajandussektorite, vaid ka maapiirkondade ja tervete regioonide ulatusliku hävitamise.

Komisjon ei ole samas kohaselt reageerinud väga globaalse põllumajandus- ja toiduaineteturu volatiilsuse ohtlikule suurenemisele. Peame teadma, et eelmise aasta olukorra kordumisel võib olla väga ebasoodne mõju toiduainetega kindlustatusele ELis. Põllumajandusturu loomuliku ebastabiilsuse kõrvaldamine on kindlasti iga põllumajanduspoliitika kõige olulisem ülesanne ja peaks sellisena ka antud raportis kajastuma.

Ma ei saa seega nõustuda hetkeolukorraga, mida iseloomustavad igal aastal kohaldatavad kaootilised meetmed, nagu näiteks muudatus energiakultuuri toetustes, maa tootmisest kõrvaldamise likvideerimine, muudatused tootmiskvootides, jne.

Rääkides ühise põllumajanduspoliitika...

  Agnes Schierhuber (PPE-DE). – (DE) Austatud juhataja, volinik, nõukogu eesistuja, ka mina tahan tänada raportööri suurepärase töö eest. Samuti näib, et põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni hääletuse tulemuseks oli 82%, seda isegi 17 suure kompromissiga, mis see kaasa tõi.

2003./2004. aasta reformid olid ühise põllumajanduspoliitika reformiprotsessi olulised etapid. Ühise põllumajanduspoliitika põhjalik kontrollimine, mis ei hõlma kehtiva poliitika põhjalikku reformimist, kuid on veel üks suur samm Euroopa ühise kaasaegse, multifunktsionaalse ja konkurentsivõimelise põllumajanduspoliitika tagamise suunas.

On teaduslikult dokumenteeritud, et selle aluseks on hea põllumajandustava, olenemata sellest, kas asjasse on segatud suured või väikesed ettevõtted. Esimene prioriteet on ikka toiduainete tootmine, teiseks prioriteediks on loomasööda tootmine ja kolmandaks energiaga varustamine. Mis puutub biomassi energia keskkondlikku tähtsusesse, siis võib öelda, et näiteks Austria põllumajandus on CO2 heitkoguseid 1990. aastast alates vähendanud 14% ja on seega tegelikult saavutanud Kyoto eesmärgi.

Samuti tervitan degressiooni kaotamist. Progressiivse modulatsiooni mudel on õige suund ja ma toetan ka siinseid näitajaid.

Tahaksin volinikku tänada piima osas esitatud väidete eest. Tahan siinkohal öelda, et me ei vaja mitte ainult pehmet maandumist ja leebet üleminekut 2015. aasta suunas, vaid ka jätkusuutlikke lahendusi pärast 2015. aastat. Mägipiirkondades ja ebasoodsas olukorras olevates ning äärepiirkondades peame tagama, et ka pärast 2015. aastat suudab seal eksisteerida põllumajanduse vorm, mis hõlmab kuivsöödaga toidetavaid loomühikuid. Volinik, ma ootan seega innukalt komisjoni seadusandlikku ettepanekut 20. mail ja loodan, et me näeme selles paljutki, mida sisaldab Goepeli raport, nii et me ei peaks seda pikka arutelu kordama …

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  Bernadette Bourzai (PSE). – (FR) Austatud juhataja, volinik, nõukogu eesistuja, soovin tänada härra Goepelit tehtud töö eest, kuna on oluline, et Euroopa Parlament väljendaks oma seisukohta ühise põllumajanduspoliitika tervisekontrollist tulenevate üldsuuniste kohta.

Minul isiklikult on kõhklusi täieliku lahtisidumise osas, mis riskeerib loomakasvatuse ja isegi teatud põllukultuuride kasvatamise eesmärgil tootmise hülgamisega. Ma ei jaga nende inimeste optimismi, kes usuvad, et hetkeolukord maailmaturul tagab Euroopa põllumajandusele stabiilse ja kindla tuleviku ja et me peaksime jätkama täieliku liberaliseerimise poole liikumist. Lisaks ei saa kõik põllumajandussektorid võrdselt kasu hinnatõusust, nagu näha iseäranis tõsisest kriisist, mida Euroopa loomakasvatajad praegu kogevad.

Igasuguste turureguleerimismehhanismide täielik hülgamine ohustab minu meelest meie ja maailma toiduainetega kindlustatust. Arvan, et peame veenduma, et säilitame sekkumisvarud, nii et saaksime reageerida toidupuuduse ja spekulatsiooni korral, säilitada ühise turukorralduse…

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  Willem Schuth (ALDE). – (DE) Austatud juhataja, volinik, nõukogu eesistuja, daamid ja härrad, esmalt tahaksin härra Goepelit siiralt tänada selle tasakaalustatud raporti eest. Me ei tohiks karistada esilekerkivaid, konkurentsivõimelisi struktuure põllumajanduses. Meie põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonis lükkasime seega tagasi komisjoni ettepaneku degressiooniks sellises vormis. Me ei tohi otsetoetuste küsimuses diskrimineerida ettevõtte suuruse alusel, vastasel juhul satuvad töökohad laiemas ulatuses ohtu.

Lisaks tahan väita, et piimakvootide süsteemi lõplik kaotamine aastal 2015 on jätkuvalt õige. Võttes arvesse tõusvat piimahinda maailma õitsevatel põllumajandusturgudel ning kaasnevaid ekspordivõimalusi, ei ole see süsteem enam kaasaegne.

2003. aasta reformi mõistlik ülevaatamine peaks selles osas Euroopa talunikele tagama kasutuskindluse ja usaldusväärsuse planeerimisel, kuid olema ka sammuks meie põllumajandussüsteemi turupõhise jätkuva arengu suunas.

  Janusz Wojciechowski (UEN). – (PL) Härra juhataja, mis on ELi põllumajandus? Mõne jaoks on see äärmiselt väärtuslik ja kaitsmist vajav asi, teistele, keda kahjuks on väga palju, on see koormaks, millest nad vabaneda sooviksid. Lugesime härra Goepeli raportist, et põllumajandus on üks ELi suurimaid tööstusi. See on hea, aga sellest ei piisa.

Põllumajandus ei ole tööstus ja see ei ole lihtsalt üks majanduse paljudest sektoritest. Põllumajandus on toiduainetega kindlustatuse tugisammas. Kulutame üüratuid summasid sõjaväele ja politseile oma riikide ja kodude füüsilise julgeoleku tagamiseks. Maksame palju raha energiaga varustamise tagamise eest – otsime odavamaid, kuid kindlamaid energiaallikaid. Samamoodi peame kulutama suuri summasid oma põllumajanduse kaitsmiseks, mis tagab meie toiduainetega kindlustatuse ning on kahju, et kõik ELis ei mõista seda.

  Alyn Smith (Verts/ALE). – Härra juhataja, ka mina tänan meie raportööri täna meile esitatud suurepärase kompromissipaketi eest. Tahaksin eriti juhtida tähelepanu kolmele meetmele, milleks olid meie edukad muudatusettepanekud, mis on eriti tervitatavad.

Raporti lõikes 21 näeme, et otsetoetuste lahtisidumine on olnud valdavalt edukas ja me oleme kindlal seisukohal, et seda tuleks rakendada. Jah, seda tuleb teha õigesti ja ettevaatlikult, kuid seda tuleb tagant lükata.

Lõigetes 37 ja 38 näeme selgelt, et maa tootmisest kõrvaldamine on anakronism ja see tuleks täielikult kaotada, ning kaasnevate keskkonnahüvitistega tuleb korralikult tegeleda teise samba alusel.

Lõigetes 86–91 näeme nišitoodete tähtsust Euroopa põllumajandusele rahvusvaheliselt. Võiksin meie volinikule esitada nimekirja kvaliteetsetest Šoti toodetest, nii et ma oleksin tänulik, kui ta paari sõnaga kirjeldaks, kuidas ta kavatseb seda ellu viia, koos Euroopa rahvusvahelise kvaliteedi märgi edendamisega.

  Kartika Tamara Liotard (GUE/NGL). – (NL) Selle tervisekontrolliga on komisjon astunud tubli – kuigi väga tagasihoidliku – sammu veidi vähemõiglasema põllumajanduspoliitika suunas. Kutsun oma kolleege üles härra Goepeli raportit mitte toetama, sest see nõrgendab komisjoni ettepanekuid mitmes väga olulises punktis ja minu arvates on kõige olulisemaks punktiks viimaks ometi ettevaatlike suurusepiirangute kehtestamine võimalikele toetustele.

Keeruline on selgitada Euroopa üldsusele, miks näiteks Monaco prints või suured rahvusvahelised ettevõtted nagu Heineken ja Nestlé saavad tuhandeid eurosid sissetulekutoetusena põllumajandustoetuse näol vaid sellepärast, et neile kuulub osa maad, samas kui tõelised talunikud püüavad sageli kuidagi ots otsaga kokku tulla. Sissetulekutoetus on põllumajanduses mõeldud talunikele korralike elamistingimuste tagamiseks, mitte rahvusvaheliste ettevõtete ja suurte maaomanike taskute vooderdamiseks.

  Vladimír Železný (IND/DEM). – (CS) Ühise põllumajanduspoliitika reformi eesmärgiks oli poliitika muutmine vähem kohmakamaks ja rohkem turule orienteerituks. Võttes arvesse Tšehhi talude keskmist suurust, on raportis pakutud süsteem vastuvõetamatu.

Tšehhi Vabariigi jaoks oleks tulemus järgmine: aastaks 2013 saaks sellest üks riikidest, millel on kõige suurem osa (osa sõnavõtust ei olnud kuuldav) kantakse üle modulatsiooniraamistikus esimesest sambast teise. Peaaegu 40% otsetoetustest Tšehhi Vabariigis kuuluksid siis degressioonile, võrreldes 6,5%ga Prantsusmaal ja ainult 2,5%ga Austrias.

Tšehhi ettevõtted tuleks kehtiva ettepaneku alusel mõttetult laiali lõhkuda ja need muutuksid vähemtulemuslikumaks. Tšehhi Vabariigi jaoks ei ole vastuvõetav see ega ka kompromissiettepanek, kuna need jätavad meid avatuks diskrimineerimisele, vähendades põhjendamatult Tšehhi talunike konkurentsivõimet.

  Jean-Claude Martinez (NI). – (FR) Austatud juhataja, volinik, härra Goepel, Berliinis – nüüd juba peaaegu kümme aastat tagasi – otsustasid kantsler Schmidt ja Prantsusmaa president Jacques Chirac anda talupidajatele leevendust aastani 2013. Piimakvootide kaotamisega, korrektse põllumajanduseelarve lõppemisega osana 2014.–2019. aasta finantsraamistikust ja enamiku tootjate erruminekuga neid asendamata, kavandati suurepärase ühise põllumajanduspoliitika lõpp aastasse 2013 – nii lihtne see oligi.

Täna kahtlete te selles lepingus ja ühise põllumajanduspoliitika tervisekontrolli nime all kiirendate te sammu põllumajanduse kõrvaldamise suunas esimeses sambas. Selles ei ole midagi uut! Kvootide, garanteeritud maksimumkoguste, vasikatapatoetuste, maa tootmisest kõrvaldamise, lahtisidumise ja väljajuurimise abil praktiseerisid MacSharry, Steichen, Fischler seda toiduainete tootmise monopoli lõunapoolkerale ja Vaikse ookeani riikidele jätmise strateegiat 30 aasta vältel.

Tänastes haaravates täieliku lahtisidumise, modulatsiooni – degressiivse või positiivse –, ökoloogilise tingimuslikkuse, maaelu arengu ja kontrollväärtuste – ajalooliste või mitteajalooliste –, küsimuses peetavates tehnilistes aruteludes peitub vaid üks tegelik küsimus, kui Hiina ja India valmistuvad algatama pakkumiskutset planeedi toitmiseks, kui talunikele saabub hommik, mis toob kaasa hindade ja nõudluse suurenemise. Kas Euroopa tahab jätkuvalt olla Brasiilia kõrval üheks maailma suurematest taludest? Jah või ei?

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  Mairead McGuinness (PPE-DE). – Härra juhataja, olen rõõmus nähes, kui palju on siin sellel arutelul osalejaid, sest tegemist on olulise aruteluga. Kui me peaksime kasutama aplausi mõõtjat seoses kuningasoole või talupidajatele tehtavate suurte maksetega, häälitseksid need kõikjal Euroopa kuningakodades. Kuid see on keerulisem arutelu, nagu me oma Ida-Euroopa kolleegidelt kuulnud oleme.

Tervisekontrolli osas võin ma väga lühidalt öelda, et seoses lahtisidumise ja modulatsiooniga Iirimaal oleme me täiel määral toetuse tootmisest lahti sidunud ja ma arvan, et volinik tunnustab seda. Tahame kinni pidada oma ajalooliste maksete süsteemist ja meile ei meeldi suurendatud modulatsioon. See on ühe röövimine teisele andmiseks hoopis mingi muu asja nime all. Me ei tea päriselt, kuhu maaelu arengusse suunatud summad jõuavad ja me peame neid väga hoolikalt jälgima.

Iiri talunikele ei tee hetkel muret mitte artikkel 69, vaid WTO. Siin minu ees on WTO viimase dokumendi hinnang, mida ma ka kolleegidega jagan. See on täisvärvides ja mitte eriti kena. Kui härra Mandelson saab oma tahtmise, siis kardan ma, et Euroopa loomaliha- ja piima-, lamba- ja sealihasektorid pühitakse minema ja niisamuti juhtub ka ühise põllumajanduspoliitikaga. Tariifikärped ulatuvad 70%-ni.

Võib-olla inimesed ei mõista selle mõju, kuid see tähendab, et meie tootjad ei konkureeri enam ega suudagi konkureerida imporditud toiduainetega ning väga teistsuguste normide alusel toodetud toodetega.

Lambasektorit, mida parlament tegelikult aidata püüab, tabab WTO laastamistöö. Kas ma tohin teil, volinik, paluda võtta see Iiri Talunike Liidu koostatud analüüs – ja ma tõstan selle veel kord, kuna see on täisvärvides – ja tulla tagasi minu juurde ja öelda mulle loodetavasti, et koostajad on eksinud, kuigi ma kardan, et nad ei ole.

Selles täiskogus eksisteerib täielik teabe puudumine seoses WTO viimase teksti mõjuga ja ma arvan, et me vajame ja väärime selle teabe saamist. Tahaksin vaid öelda, et Iiri talunikud toetavad ELi, kuid nädalavahetusel tulid minu juurde paljud inimesed, kes kahtlesid oma otsustes mitmete lepingute osas hääletamise kohta. Ja see, nagu volinik teab, on tõsine asi.

  María Isabel Salinas García (PSE). – (ES) Härra juhataja, volinik, Euroopa talunikud ja eriti Hispaania talunikud vajavad, ja ma ütleksin, et nad nõuavad, minimaalset stabiilsust. Seega tahaksin volinikult esimese asjana paluda, et sellest ühise põllumajanduspoliitika vahekokkuvõttest ei saaks suur, radikaalne ülevaade.

Üks aspekt, mis mulle muret valmistab, on toetuse osaline lahtisidumine; toetuse tootmisest lahtisidumisega kiirustamine võib ohustada paljusid põllukultuure. Teatud sektorites on täielik või osaline lahtisidumine eluliselt vajalik tootmise säilitamiseks, nii on see näiteks puuvillasektoris.

Sellest tulenevalt arvan, et lahtisidumise tasandid tuleks säilitada sellistena nagu need 2003. aastal kokku lepiti ja igatahes, kui see võimalikuks peaks osutuma, arvan ma, et liikmesriikidele tuleks anda rohkem manööverdamisruumi, seda vabatahtliku mudelina igas sektoris, juhtumipõhiselt, mis võib luua parimad asjaolud põllumajanduslikuks tootmiseks. Arvan, et peaksime põllumajandussektorile praegusel hetkel saatma rahu ja stabiilsuse sõnumi.

  Jan Mulder (ALDE). – (NL) Minu tänusõnad härra Goepelile tehtud töö puhul. Minu arvates on selles arutelus olulised kaks aspekti.

Esiteks olen arvamusel, et põllumajanduspoliitika kõige olulisem aspekt on ühine, enam kui 500 miljoni tarbijaga turg. Kas komisjon või Goepeli raport on selle turu segi paisanud? Minu arvates mitte – ja see on hea.

Teiseks usun, et asutused peavad olema usaldusväärsed. Peame seisma selle eest, mida lubati 2007. aasta eelarves, ja ma tõesti usun, et komisjon teeb seda.

Modulatsiooni osas olen ma kahtleval seisukohal. Ma ei tea veel maaelu arendamise poliitika tulemusi. Kontrollikoja raportid on olnud väga kritiseerivad, kuid mul on probleeme talunikele täiendava finantskohustuse kehtestamisega, millest 60% ei näeks nad enam kunagi. Madalmaades kasutatakse seda looduspiirkondade ostmiseks.

Tahaksin öelda mõne sõna kaubandust mittepuudutavate küsimuste kohta. Kuidas saan ma Euroopa talunikele selgitada, et neil ei ole lubatud toota teatud tooteid, aga teistel riikidel on, kui meil on samas lubatud antud tooteid piiranguteta importida? See toob kaasa ebaõiglase konkurentsi.

  Andrzej Tomasz Zapałowski (UEN). – (PL) Härra juhataja, lähiminevikus on ühisesse põllumajanduspoliitikasse tehtud palju muudatusi. Mitte kõik neist ei tulenenud maapiirkondade olukorra parendamise vajadusest või ELi tarbijate vajadusest. Hetkel on toiduainete hinnad tõusuteel, aga isegi sellisel juhul ei parane VKEde olukord märkimisväärselt. Euroopa Komisjon teeb rohkem rahvusvaheliste korporatsioonide toetamiseks – ja nende hulgas on ettevõtted, mis toodavad geneetiliselt muundatud toiduaineid –, kui kohalike talude toetamiseks. Euroopa Ühendus liigub järjest lähemale suveräänsuse kaotamisele toidukauba tootmise valdkonnas. Pakutud ühise põllumajanduspoliitika reformid astuvad veel ühe sammu selles suunas, et hävitada veel üks talunike rühm, tubakakasvatajad, ning see toob kaasa majandusliku katastroofi peaaegu 100 000 sellisele isikule ning 400 000 töökoha kaotuse. On viimane aeg, et Euroopa Komisjon hakkaks kolmandate riikide talunike huvide asemel seisma rohkem Euroopa talunike huvide eest.

  Marie-Hélène Aubert (Verts/ALE). – (FR) Härra juhataja, volinik, põllumajanduse kontekst on 2003. aastast palju muutunud ning tänased analüüsid on juba aegunud ega ole tuleviku ülioluliste väljakutsete kõrgusel. Nõudlus toiduainete järele kasvab tohutu kiirusega, hinnad tõusevad kiiresti ega ole enam taskukohased rahalistes raskustes olijatele, ning samal ajal kaob põllumajandusmaa. Subsideeritavad biokütused muudavad põllumajanduse väga ebastabiilseks. Toonitame ka kliimamuutuste mõju ja eelkõige asjaolu, et meie kodanikud kahtlevad intensiivses, ülimalt liberaalses tööstusmudelis, mis tähendab, et toidukaubad transporditakse tuhandete kilomeetrite taha kõikjale maailmas, ja selle kõigega kaasneb sotsiaalne ja keskkondlik dumping.

Seetõttu peaksime selle asemel, et ainult tehniliselt kohandada olemasolevaid instrumente, mida teie täna soovitate, praegu läbi viima ühise põllumajanduspoliitika põhjaliku reformi. Samuti vajame kurssi, selget strateegilist suunda, millest meil hetkel kõige rohkem vajaka on.

  Bairbre de Brún (GUE/NGL). − (GA) Härra juhataja, kõnealune raport jõuab meie ette ELi talunikele väga olulisel ajal. Nagu mu kolleeg proua McGuinness juba ütles – me nägime Maailma Kaubandusorganisatsiooni läbirääkimistel, kuidas volinik on nõus ohverdama meie talunike huvid ja meie maarahvastiku mitte kolmanda maailma heaks, vaid rahvusvahelise kauplemismängu osana.

Tervisekontrolli küsimuses olen nõus, et peab valitsema tasakaal asjade lihtsustamise ning nende tõhustamise ja talunikele teatud stabiilsuse tagamise vahel, kuna nemad toodavad meile toidukaupa ja hoiavad paikkonda alal.

Õiglasel rakendamisel peaksime tervitama suurte maksete tegemise piiramist suurtalunikele või suurtele ettevõtetele kui sammuna edasi ühises põllumajanduspoliitikas, mis aitab ainult suuri maaomanikke. Samuti on tähtis, et õigus maksetele oleks ainult aktiivsetel talunikel.

Ühine põllumajanduspoliitika peaks …

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  Derek Roland Clark (IND/DEM). – Härra juhataja, iga tervisekontroll vajab mõõtmist ja hindamist. Ühise põllumajanduspoliitika puhul panen ette, et selleks mõõteks oleks rahastamine ja hindajateks audiitorid.

Kas kontrollikoja arvates on ühise põllumajanduspoliitika tervisega kõik korras, kui 28,9% ühtsetest otsemaksetest on vigased? Kas kontrollikoja arvates on ühtse põllumajanduspoliitika tervisele hea toetada talunikke toiduainete mittekasvatamisel? Kas ta leiab, et on tervislik anda talumaa biokütuste kasutusse ja seda hetkel, mil maailmas valitseb teraviljapuudus? Kas kontrollikoda arvab, et ühine põllumajanduspoliitika on tervislik, kui tõelised talunikud – vähemalt Ühendkuningriigis – näevad vaeva elatise teenimisega? Kas kontrollikoda teab, et Uus-Meremaa talunikke enam ei subsideerita, kuid neil läheb väga hästi ja ainult 3% neist läks pankrotti, kui subsideerimine lõpetati?

Kuna mulle näib, et ühine põllumajanduspoliitika ei ole üldse tervislik, kas poleks siis aeg hingamisaparaat välja lülitada ja lubada Euroopa talunikel ise oma tee leida?

  Jim Allister (NI). – Härra juhataja, nõustun selles raportis paljuga. Tahaksin kiiresti välja tuua neli punkti.

Esiteks, toetuse toodangust lahtisidumine on teoorias väga hea, kuid praktikas valmistab see mõneti pettumust, sest ei suudeta kontrollida tootjatele lubatud kõrgemat turukasumit.

Teiseks, peame säilitama piisavad instrumendid enese kaitsmiseks turu- ja tarnimiskriiside eest. Tasakaalutus turustusahelas ohustab ühise põllumajanduspoliitika eesmärki tagada toiduainetega kindlustatus. Toiduainetega kindlustatus ei ole võimalik, kui ei ole tagatud tootjate majanduslik jätkusuutlikkus.

Kolmandaks, me saame rohkem ära teha ühise põllumajanduspoliitika lihtsustamisel bürokraatliku koorma vähendamiseks ja, tõsi ta on, nende talunike dekriminaliseerimiseks, kes teevad siiraid vigu väiksemat sorti õigusrikkumiste näol.

Neljandaks, kasutamata põllumajanduseelarve eraldised turu majandamise meetmeteks peaksid olema kättesaadaval artikli 69 toetuseks, et tugevdada ELi põllumajandust, eriti juhul, kui tootmine on marginaalne, ja käsitleda selliseid olukordi, nagu minu valimisringkonnas, kus on palju üle 55 aasta vanuseid talunikke, kellel ei ole mingeid väljavaateid alternatiivse töökoha leidmiseks.

  Véronique Mathieu (PPE-DE). – (FR) Austatud juhataja, volinik, daamid ja härrad, Goepeli raport pakub hea kompromissi komisjoni julgete ettepanekute ja meie talunike väljendatud murede vahel. Tegite hästi, härra Goepel, et meile selle raporti esitasite; me teame, et see ei olnud lihtne. Selle tulemusel on tehtud nii mõnigi hea ettepanek.

Seda esiteks otsetoetuste süsteemi puhul, mida on vaja muuta, pidades silmas, et liikmesriigid peavad selle muudatuse rakendamiseks paindlikumalt tegutsema.

Kui see peaks läbi minema, peaks toetuste toodangust lahtisidumine arvesse võtma raskusi, mis hetkel teatud sektorite ees seisavad, eriti loomakasvatussektoris ja taimekasvatustoodangu teatud valdkondades, mis on väga olulised paljudes piirkondades, näiteks lina- ja kanepisööt, millele tuleks kasuks sobiv üleminekuperiood.

Pakutud viisil näib modulatsioon liiga suur ja muudab esimese samba tasakaalutuks. Maa tootmisest kõrvaldamisega seostatavaid meetmeid peab olema võimalik reformida, aga komisjon peaks esmalt selgelt määratlema instrumendid, mis aitavad kaasa selle hüvede kaitsmisele, seda iseäranis seoses bioloogilise mitmekesisusega. Artikli 69 läbivaatamine ja tõhustamine aitaks samuti tagada efektiivset rahalist toetust nõrgestatud piirkondadele, näiteks mägipiirkondadele ja raskustes olevatele sektorite, näiteks loomakasvatuse ja piimasektori restruktureerimiseks või riskijuhtimiseks.

Lõpetuseks, volinik, peaksime tõesti mõtisklema biokütuste küsimuses, mille üle keskkondlikust seisukohast väga ägedalt vaieldakse. Võib-olla loob tervisekontroll selleks suurepärase võimaluse.

  Csaba Sándor Tabajdi (PSE). – (HU) Raport, mille üle me arutleme, on üks kõige olulisemaid raporteid põllumajandussektoris viimase nelja aasta jooksul, kuna selle näol on tegemist palju rohkemaga, kui hetkeolukorra kiitmise või „tervisekontrolliga“. Proua Fischer Boel on liberaalne-radikaalne, härra Goepel on kristlik liberaaldemokraat ja mina olen liberaalsotsialist, ning meie ülesandeks on ühise põllumajanduspoliitika põhjalik reformimine alates 2014. aastast. See „tervisekontroll“ sõnastab paljud ideed, mis jõustuvad pärast 2014. aastat. Üheks näiteks on liikumine piirkonnapõhiste kindlasummaliste otsetoetuste suunas, teiseks teise samba rahaliste vahendite taaskasutamine ja selleks visandatud modulatsioonitüüp; veel üheks näiteks on vajadus töötada välja riskijuhtimissüsteem. Nõustun proua Fischer Boeli ja härra Goepeliga, et väga olulised on ka ülemmäärad. Oleksin rõõmus, nähes Briti kuningannat vähem raha saamas; ka Ungaris on hetkel väga palju suuri ettevõtteid. Peame aga välja töötama süsteemi, mis ennetab ülemmääradest möödahiilimist; teisisõnu peame sellele probleemile tulevikus lahenduse leidma. Tänan teid väga.

  Anne Laperrouze (ALDE). – (FR) Härra juhataja, tahaksin välja tuua neli mõõdet, mille suunas ühine põllumajanduspoliitika arenema peaks.

Otsetoetuste juhtimine, mis on ülioluline element: on tõestatud, et ükski majandus maailmas ei luba oma talunikel rahalise toetuseta korralikku elatist teenida. Keskkond, mis kujundab põllumajandust sama palju kui põllumajandus keskkonda. Seega on tähtis säilitada abi saamiseks tingimuslikkuse kriteeriumid. Kõik WTOs sõlmitud kokkulepped peaksid käsitlema kaitstud geograafilisi tähiseid, loomade heaolu ja imporditud toodete tervislikku seisundit, seda ausa konkurentsi tõttu ja seetõttu, et piirid terviseprobleeme kinni ei pea. Lõpuks on oluline määratleda põllumajanduse panus kliimamuutustesse ja jätkusuutlikkuse arengusse. Kutsun Euroopa Komisjoni üles üksikasjalikumalt uurima küsimust, kui palju põllumaad ELis oleks võimalik anda biokütuste ja roheliste kemikaalide kasutusse.

Tervitan seda resolutsiooni, mis peegeldab hästi põllumajandust ees ootavaid väljakutseid nii toidukauba tootmise kui meie keskkonna kaitsmise osas.

  Liam Aylward (UEN). – Härra juhataja, tervitan ettepanekut lihtsustada talunike regulatiivset koormust ühise põllumajanduspoliitika tervisekontrolli kontekstis ja ma tahaksin innustada volinikku talunikke eelnevalt teavitama nõuetele vastavuse ristkontrollist, kui volinik uurib, kuidas määrusi lihtsustada ja neid paindlikumaks muuta.

Ma ei poolda üldse kohustusliku modulatsiooni suurendamist 13%-ni lähitulevikus. See vähendaks otsetoetust talunikele, kes on selle rahaga oma eelarves juba arvestanud.

On oht, et lambakasvatuse oluline roll tundliku keskkonnaga alade ja ökoloogiliste piirkondade säilitamisel kaob maade hülgamise tõttu ja et kaovad loomakasvatusoskused, ning seda küsimust tuleb käsitleda ja toetada ühise põllumajanduspoliitika tervisekontrollis.

Eelmisest arutelust on nüüd selgeks saanud, et piimakvoodid kaotatakse aprillist 2015 ja ma tervitan voliniku panust sellesse arutelusse. Pehme maandumise olemasolu on tähtis ja ma toetaksin piimakvootide iga-aastast suurendamist kuni aastani 2015.

Lõpuks, Genfis esitatud ettepanekud ELi põllumajanduse tuleviku kohta WTO kontekstis on täiesti vastuvõetamatud, eriti Iirimaa seisukohast. Tervitan asjaolu, et paljud teised ELi liikmesriigid on samuti nende ettepanekute vastu ja et vastutav volinik võtab neid muresid arvesse.

  Carmen Fraga Estévez (PPE-DE). – (ES) Härra juhataja, tahaksin alustuseks tänada härra Goepelit tehtud töö eest ja öelda, et ma kavatsen oma sõnavõtus keskenduda piimasektori tulevikule. Tahaksin teha järgmised märkused.

Esiteks tahan öelda, et eksisteerib ebakindlus selles osas, milline võib olla kvoodisüsteemi kaotamise mõju erinevates tootmispiirkondades. Paljud inimesed kardavad, et tootmisest loobumise trend suureneb ja et see on pöördumatuks hoobiks mõnele väga madala tootlikkusega ja väheste põllumajandusalternatiividega piirkondadele.

On aga selge, et kehtiv kvoodisüsteem ei anna soovitud tulemusi, milleks on tasakaalu saavutamine tootmise ja tarbimise vahel. Oleme piimajärvedest jõudnud enam kui 3 miljoni tonni suuruse puudujäägini ning see on kindlaks tõendiks selle ühise turukorralduse tõusudest ja mõõnadest, tootmiskvootide ebaühtlasest jaotamisest, viimaste reformide kehvast ja kasinast hindamisest ning teatud kohaldatud erimeetmetest, nagu toetuse tootmisest lahtisidumine, mille mõju sektori tulevikule me ei tea.

Lisaks kõigele sellele eksisteerivad riikidevahelised erinevused kvoodisüsteemi kohaldamisel; ja ma pean ütlema, volinik, et mõnes riigis, näiteks minu kodumaal, eksisteerivad takistused sektori liberaliseerimisele ja et näiteks kvootide individuaalne ülekandmine, mis on restruktureerimise põhielement, on keelustatud alates aastast 2005.

Lõpuks, volinik, tahaksin lihtsalt öelda, et oleks positiivne ühendada Jeggle ja Goepeli raportite soovitatud idee suurendada kvoote 2008.–2009. aastaks vabatahtlikult 2% võrra mittelineaarse suurendamisega järgnevatel aastatel, nagu seda nõutakse Goepeli raporti lõikes 84, et tagada kvootide tasakaalustatum jaotamine, andes prioriteedi liikmesriikidele, kelle sisetarbimises valitseb tavapäraselt puudujääk.

  Lily Jacobs (PSE). – (NL) Tahaksin juhtida tähelepanu ühele meie ühise põllumajanduspoliitika aspektile, mis sageli hooletusse jäetakse: nimelt arengumaade huvidele. Peame eemalduma protektsionismist ja turgu moondavatest meetmetest, mis on kehtiva süsteemi osad. Ka kõige vaesematel riikidel on õigus omada ligipääsu meie turule ja peatada ebaaus konkurents oma turgudel.

Esitasin muudatusettepanekud, mis sellele tähelepanu juhivad ja palun oma kolleegidel neid toetada. Volinik nõustub minuga, et lisaks sellele peaks meie poliitika keskenduma eelkõige tarbijale. Seetõttu on äärmiselt oluline toetada talunikke piisavalt ohutu ja kvaliteetse toidukauba tootmisel. Selleks peame tagama jätkusuutliku põllumajanduse, milles suurimad võimalikud investeeringud tehakse maapiirkondade ja keskkonna kaitsmiseks ja edendamiseks, nii et neist saaksid pärast meid rõõmu tunda ka meie lapsed.

Peame kõigile tagama piisava koguse toitu ja üks võimalus selle tegemiseks on pidevalt oma teadmisi arendada ning neid ja kaasaegseid tehnoloogiaid ülejäänud maailmaga jagada.

  Kyösti Virrankoski (ALDE). – (FI) Härra juhataja, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni põllumajanduse tervisekontrolli raport on realistlik. Suurimaks probleemiks on toetuste tootmisest lahtisidumine. Komisjon kutsub üles suurendama toetuste tootmisest lahtisidumist

Põllumajanduskomisjon on väga ettevaatlik, ja seda põhjusega. Lahtisidumine on mitmeti nagu talunike ennetähtaegselt pensionile jäämise toetus. See soosib talusid, mis vähendavad või lõpetavad tootmise, kuid ei motiveeri noori, oma tootmist laiendavaid talunikke. Samamoodi soosib see ulatuslikku tootmist töömahuka tootmise asemel.

Eriti näivad kaotusseisu jäävat piirkonnad, mille looduslikud tingimused on halvemad. Näiteks Ameerika Ühendriikides on toetus ikka veel peamiselt tootmisega seotud. On väga ärritav, et toetuse ühiskondlik õigustus toetuspinda kaotab. Kui toidukaupu tootvale osalise tööajaga talunikule eraldatakse sama suur makse kui talunikule, kes töötab seitse päeva nädalas, võib maksumaksja vabalt protesteerida. Talupidamise eesmärgiks on jätkuvalt toiduainete tootmine.

  Zdzisław Zbigniew Podkański (UEN). – (PL) Härra juhataja, vaatamata asjaolule, et ühist põllumajanduspoliitikat on korduvalt reformitud, ei vasta see ikka ootustele. Selle karjuvateks näideteks on ELi toiduainetega kindlustatuse kadumine, arvukad kriisiolukorrad ja mõlemaid osapooli rahuldavate ühiste kokkulepete puudumine. Kriisiolukorda suurendab ühtekuuluvuse puudumine ja talunike diskrimineerimine uutes liikmesriikides. Asjaolu, et olenevalt geograafilisest asukohast ja ELiga liitumise kuupäevast esineb paremaid ja halvemaid olukordi, näitab tõesti, et ei eksisteeri mingisugust ühist põllumajanduspoliitikat ja seda ei saa olema veel päris pika aja jooksul.

Vaatamata raportööri härra Goepeli poolt tehtud tohutule tööle on eesmärk jäänud saavutamata ja ei ole isegi kerge öelda, kas me oleme nüüd mõistlikele lahendustele lähemal või nendest kaugemal. Seda olukorda silmas pidades näib vähemuse seisukoht, mille kohaselt komisjon jätkab rahvusvaheliste toidutööstuste ja suurte maaomanike toetamist, ja ühine põllumajanduspoliitika ei vasta tarbijate või väikeste või keskmise suurusega peretalude, keda sunnitakse tootmist lõpetama, vajadustele, olevat korrektne. Seega vajame me uut ja ausat põllumajanduspoliitikat, mille peaksid koostama pigem objektiivsed eksperdid kui huvitatud osapooled.

  Petya Stavreva (PPE-DE). – (BG) Härra eesistuja, proua volinik, kallid kolleegid, tahaksin raportööri Lutz Goepelit tänada eduka töö eest antud raportiga.

Bulgaariast valitud parlamendiliikmena leian, et on iseäranis oluline, et raport pöörab erilist tähelepanu ELi uutele liikmesriikidele. Soovi korral võivad nad taotleda lihtsustatud ühtset otsemakset pindalaüksuse kohta kuni aastani 2013 ja EL toetab neid nõuetele vastavuse eeskirjade kohaldamisel.

Liikmesriikide otsustusõiguse säilitamine küsimuses, kas ja kuidas muuta oma otsetoetuste süsteeme, tagab meie riikidele suurema paindlikkuse ja aitab neil kohaneda iga piirkonna ja iga sektori erivajadustega.

Usun, et ühise põllumajanduspoliitika tervisekontrolli raport on eriti oluline täna, kui Euroopa Parlament peab kodanikele demonstreerima oma pühendumust ja vastutustundlikku poliitilist suhtumist ühenduse põllumajandussektori arendamise osas.

Leian, et Lutz Goepeli raport kaitseb Euroopa talunike huve ja ma palun teil seda toetada. Aitäh.

  Bogdan Golik (PSE). – (PL) Härra juhataja, tahaksin alustuseks õnnitleda oma kolleegi härra Goepelit suurepärase raporti koostamise puhul ja tänada teda selle nimel tehtud tohutu töö eest. Raport kajastab täielikult parlamendi konkreetset huvi põllumajanduspoliitika küsimuse vastu. Kuigi kehtiva eelarveperspektiivi kulutused moodustavad ainult 33%, võrreldes 80%-ga 1970ndatel, on põllumajanduspoliitika jätkuvalt, ja peabki olema, üks kõige olulisem Euroopa poliitika.

Kuna mu sõnavõtu aeg on piiratud, mainin vaid paari küsimust, mis on olulised uute liikmesriikide seisukohast. Modulatsiooni ei tohiks uutes liikmesriikides kehtestada enne täismaksete kättesaamist ning seda tuleks teha järk-järgult nagu ülejäänud 15 riigis. Ma ei nõustu toetuste ja energia lisamaksete kaotamisega, mis meile alles äsja määrati. Otse vastupidi, EL peaks eriti toetama biomassi tootmise uut suunda.

Piimakvootide tuleviku osas olen veendumusel, et selles küsimuses otsuse langetamiseks on vaja ulatuslikumat arutelu ja palju põhjalikumat analüüsi.

  Magor Imre Csibi (ALDE). – (RO) ENVI komisjoni asepresidendina tahaksin teha mitu märkust seoses kliimamuutuste mõjuga põllumajandusele.

Intensiivne põllumajandus on viimaste aastate jooksul sundinud talunikke ulatuslikult kaasa aitama globaalsele soojenemisele ja nüüd on nad silmitsi selle laastavate mõjudega. Statistika kohaselt vastutab põllumajandus 17% kuni 32% inimtegevuse tagajärjel tekkinud kasvuhoonegaaside heitkoguste eest. Põllumajandus reostab keskkonda ikka veel väetiste irratsionaalse kasutamise, loomasõnniku ebapiisava ladustamise ja maa irratsionaalse kasutamise tulemusena, ning mina pean eriti silmas raadamist ja ülekarjatamist.

Globaalne soojenemine on pöördumatu ning sagedased põuad või üleujutused ei tohiks meid tulevikus enam üllatada. Seepärast toetan raportis esitatud ideed turvavõrgustiku loomise kohta Euroopa tasandil, mis abistaks Euroopa talunikke ökoloogiliste, klimaatiliste või epidemioloogiliste õnnetuste korral.

Selle tulemusena palun Euroopa Komisjonil analüüsida võimalust koheselt rajada kindlustusfond või mehhanism, pidades silmas mitmeid ELi talunikele muret valmistavaid ohte, mida rahastataks ELi ja liikmesriikide eelarvest.

  Zbigniew Krzysztof Kuźmiuk (UEN). – (PL) Härra juhataja, selles arutelus on vaid kaks aspekti, millele sooviksin tähelepanu juhtida. Esiteks, põllumajandusele kulutatud eelarve kogukulutuste osakaal väheneb pidevalt ja saab selle eelarveperspektiivi viimasel aastal olema vaid 32%. Kõnealused fondid moodustavad umbes 30% ELi talunike keskmisest sissetulekust. See toetuse tase tuleb tulevikus säilitada, et alal hoida huvi põllumajandustegevuse vastu ja eelkõige selleks, et tagada Euroopa toiduainetega kindlustatus. Peaksime meeles pidama, et paljud maailma arenenud riikidest kasutavad erinevaid instrumente talupidamistoetuse osutamiseks enam kui 50% ulatuses. Nende riikide hulka kuuluvad Jaapan, Lõuna-Korea, Norra ja Šveits.

Teiseks on vaja palju kiiremat talunikele makstava toetuse tasakaalustamist uutes ja vanades liikmesriikides. Ekspertide hinnangul saab keskmine toetus talumaa hektari kohta ajavahemikul 2007-2013 uutes liikmesriikides olema vaevalt 62-64% sellest, mida makstakse vanade liikmesriikide talunikele. Kui neid kaht põhipostulaati ei saavutata, saab Euroopa talupidamise arengu kavandamine olema väga keeruline.

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). – (PL) Härra juhataja, ELi põllumajanduspoliitika läbivaatamise eesmärgiks on selle parendamine viimasest, 2003. aasta toimunud reformist praeguse hetkeni omandatud kogemuste ja maailmaturul tekkinud olukorra valguses. Ei tohi aga unustada, et tehtavad muutused ei tohi õõnestada esiteks selle poliitika kogukondlikku olemust – me ei poolda selle natsionaliseerimist – ja teiseks Euroopa põllumajandusmudelit. Ei ole mingit põhjust, miks otsetoetused peaksid tuginema ajaloolistele tootmistasemetele ja miks neid peaks sel moel eristama.

Pärast 2013. aastat kehtima hakkav toetusmudel peaks tuginema lihtsatele põhimõtetele, sarnaselt ühtse pindalatoetuse kavale. Siiski tuleks erandjuhtudel lubada ka turu sekkumist või isegi tootmistoetusi, nagu näiteks tubaka- või piimatootmise puhul mägipiirkondades.

  Katerina Batzeli (PSE). – (EL) Härra juhataja, tahaksin alustuseks tänada härra Goepelit tema raporti eest. Kuna aeg on väga piiratud, lubage mul rõhutada teatud põhimõtteid, mida peavad järgima kõik ühise põllumajanduspoliitika reformid kas teatise või seadusandliku instrumendi abil.

Esiteks ei saa Euroopa põllumajandusmudeli taasmääratlemine unarusse jätta perepõhiseid VKEsid. Teiseks ei tohi rahastamise küsimus, millele tuleb hiljem lahendus leida, põhineda kaasfinantseerimise põhimõttel, mis natsionaliseerib uuesti ühise põllumajanduspoliitika. Kolmandaks tuleb regionaliseerimise küsimus, mis iseenesest ei lahenda turu ja toiduainete probleeme, uuesti läbi vaadata ja vaadelda seda tegelikes mõõtmetes. Neljandaks tuleb kaotada teatud reformidest, näiteks tubakareformist, tulenev ebavõrdsus. Need tooted tuleb ennistada ja neid teistega võrdselt kohelda.

  Francesco Ferrari (ALDE). – (IT) Austatud juhataja, volinik, daamid ja härrad, soovin tänada raportööri selle väga olulise raporti eest arutlusel oleva küsimuse komplekssuse ja suure ulatuse osas.

Samuti tahaksin välja tuua kaks punkti, mis minu meelest on iseäranis olulised. Esimene neist on, et minu arvates on ühine põllumajanduspoliitika tähtis instrument, mis tuleks säilitada ka pärast 2013. aastat, sest see toetab ettevõtlust. Sel põhjusel tuleks see aga suunata ettevõtjatele, et nad saaksid luua töökohti, hoida alal keskkonda ja tagada kvaliteetsete toodete olemasolu.

Teine punkt puudutab delikaatset piimakvootide küsimust. Tegelikult nõustun ma raportööriga, et on vaja kaitsta selliseid piirkondi Euroopas, kus loomakasvatusele ja piimatootmisele ei ole muid alternatiive, kuid me ei tohi unustada talunikke, kes on palju investeerinud piimakvootide saavutamiseks ja kes alates 2015. aastast võivad sattuda tõsistesse finantsraskustesse.

Loodan, et voliniku abiga õnnestub meil leida kõigile sobiv lahendus, osaliselt seetõttu, et 1984. aastal, kui kvoodisüsteem kehtestati, oli Itaalia selle vastu ning täna on Itaalias tootmise puudujääk ikka veel umbes 40% tarbitavast piimast.

  Struan Stevenson (PPE-DE). – Härra juhataja, härra Goepeli suurepärane raport paneb aluse tulevasele mõistlikule põllumajanduspoliitikale, aga üha rohkem saab selgeks, et toiduainetega kindlustatus liigub meie poliitilise päevakorra etteotsa, just nagu härra Parish ütles.

Kliimamuutused on põhjustanud sellise paanika, et poliitikuid ja planeerijaid ohustab veelgi suurema globaalse probleemi loomine kui see, millele nad algselt lahendust leida püüdsid. Tung biokütuste poole võtab nii palju maad põllumajandusliku tootmise käest, et mõned eksperdid ennustavad nüüd globaalse näljahäda peatset saabumist. Samuti hävitatakse suurel hulgal Amazonase ja Indoneesia vihmametsa, et teha ruumi biokütuste kultuuridele, näiteks palmiõlile, ja toiduks kasutatavate kultuuridele, näiteks sojale, paisates atmosfääri miljoneid tonne CO2 ja ähvardades hävitada meie globaalse kliimaseadmesüsteemi. Raadamine moodustab nüüd umbes 18% maailma kasvuhoonegaaside heitkogustest ja rõhutab kehtivate poliitikate hullumeelsust.

Meie kliimamuutuste käsitlemise strateegia põhitunnuseks on keskkonnast hoolimise asemel saanud ahnus, ning tormamine biokütuste poole ohustab potentsiaalselt miljonite inimeste elu, kui maailma rahvaarv suureneb praeguselt kuuelt miljardilt prognoositud üheksa miljardini aastaks 2050. Igas kuus sünnib juurde kuus miljonit inimest. 2030. aastaks on maailma rahvaarv nii palju suurenenud, et peame nõudluse rahuldamiseks toiduainete tootmist suurendama 50% võrra. Aastaks 2080 peab maailma toiduainete tootmine kahekordistuma!

Kuid reaalsus on selline, et igal aastal lõpeb põllumajanduslik toiduainete tootmine Ukraina suuruses piirkonnas, seda põua tõttu ja kliimamuutuste otsesel tagajärjel. Globaalne toiduainete tootmine pigem väheneb kui suureneb. Sellepärast ongi toiduainetega kindlustatus nüüd päevakorras esikohal.

  Constantin Dumitriu (PPE-DE). – (RO) Ühine põllumajanduspoliitika on üks Euroopa arengu tugisambaid ja pidevalt tuleks korraldada arutelusid selle poliitika parendamiseks, seda mitte ainult Euroopa institutsioonides, vaid ka liikmesriikides kogukondades, kes meid valisid.

Olen rõõmus, et komisjoni teatise ja minu kolleegi Goepeli koostatud raporti abil oleme leidnud mitmeid lahendusi, kuidas täiustada ühist põllumajanduspoliitikat ja veenda maapiirkondades elavaid inimesi selles, et kõnealune poliitika on koostatud nende kasuks ega ole ainult Brüsseli ametites koostatud bürokraatlike sätete kogum. Peame siiski olema kindlad, et komisjoni, nõukogu ja meie poolt esitatud ettepanekud on piisavalt paindlikud ja realistlikud, et need rakendamisel tõhusad oleksid.

Rumeenias, riigis, mida mina Euroopa Parlamendis esindan, on 25% tööjõust hõivatud põllumajanduses ning 40% selle rahvastikust elab maapiirkondades. Need on näitajad, mis annavad märku põllumajanduse ja maapiirkondade tähtsusest Rumeeniale ja meie majandusele. Lahendused, mida me ühise põllumajanduspoliitika reformi osas leiame, peavad arvesse võtma Rumeenia-taolisi juhtumeid, kus suures põllumajandussektoris on käimas moderniseerimisprotsess.

  James Nicholson (PPE-DE). – Härra juhataja, tahaksin kõigepealt kiita härra Goepeli raportit ning tänada teda ja kõiki asjaga seotud inimesi tehtud töö eest.

See on alles protsessi algetapp, mil me vaatame selle aasta jooksul ühise põllumajanduspoliitika tulevikku. Selle protsessi puhul on tegemist väga tähtsa sammuga ja me ootame nüüd komisjoni poolt lähitulevikus esitatavaid ettepanekuid. Maaelu arengu teise samba asukoht ja kehtestatav modulatsiooni tase on minu arvates kindlasti keskse tähtsusega pikaajalise edu või ühise põllumajanduspoliitika üldise edu seisukohast.

Pean aga ütlema, et mitte kunagi varem ei ole olnud nii oluline tagada võrdne mängumaa kõigis liikmesriikides ja me ei saa lubada erinevate protsendimäärade kehtestamist liikmesriikides. Toetuse tootmisest lahtisidumine on olnud valdavalt edukas. Ma ei usu, et me selles osas tagasi saame pöörduda. Nõuetele vastavusest ei ole kasu olnud, see on olnud bürokraatlik ning seda saab parendada. Ja toiduainetega kindlustatus peab kindlasti asuma nimekirja eesotsas.

  Andrzej Jan Szejna (PSE). – (PL) Härra juhataja, ühiselt põllumajanduspoliitikalt ja seda toetavalt struktuuripoliitikalt nõutakse lahenduste leidmist üha kasvava tõsidusega probleemidele. Ühise põllumajanduspoliitika põhialus aastateks 2007-2013, mis võeti ELi riikide põllumajandusministrite poolt vastu Luxembourgis 26. juunil 2003, hõlmab mõningaid lahendusi, mis toovad Poolale kasu. Teised aga kaitsevad rohkem vanade liikmesriikide huve.

Jagan raportööri seisukohta, et komisjon peaks koostama üksikasjaliku raporti selliste probleemide kohta, nagu seda on talunike poolt ühenduse normide järgimiseks kantavad lisakulud keskkonnakaitse, loomade heaolu ja toiduainetega kindlustatuse osas.

Seisukohta võttes meile esitatud raporti osas nõustun ma, et on vaja jätkata reformidega ja veelgi maapiirkondi arendada. Ühine põllumajanduspoliitika peab muutuma, kui soovib leida vastuseid uutele väljakutsetele, näiteks kliimamuutusele, suurenevale energianõudlusele, maailma rahvaarvu suurenemisele ja avatuse suurenemisele maailmaturgudel.

  Markus Pieper (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, tervitan Goepeli raportit, sest lõpuks ometi on aeg küps selliste instrumentide nagu kvootide kontroll, karjakasvatuse lisatasud, eksporditoetused ja sekkumishinnad, kaotamiseks või põhjalikuks reformimiseks.

Vaadates globaalse nõudluse suurenemist toiduainete järele, pakub suurem turumajandus põllumajanduspoliitikas ka Euroopa põllumajanduses rohkem võimalusi. Mind huvitab teatud kompromisside sõnastus. Siin räägitakse loomühikute põhjal makstavate lisatasude lahtisidumisest praeguseks, nõudlusest sektoriga seotud kaitsesüsteemide järele ja sellest, et paljud erandid – näiteks piima osas – rahastatakse esimese samba kaudu.

See kõik tähendab riskeerimist asjaoluga, et me kõik klammerdume tagaukse kaudu vanade turumääruste külge. Peame tõesti erandid piiritlema struktuuriliselt nõrkade piirkondadega ja määratlema need väga karmilt piiratud tootmiskoguste jaoks.

Meie liigne lahkus toob siinkohal kaasa konkurentsi moonutamise, mida me ei suuda poliitiliselt hinnata. Julgustan seega komisjoni andma turule korraliku võimaluse eelseisvates seadusandlikes ettepanekutes.

  Marian Harkin (ALDE). – Härra juhataja, antud raportis viidatakse mitu korda WTO-le. Ma olen aga tõesti mures, et samal ajal, kui meie arutleme siin täna selle ühise põllumajanduspoliitika raporti üle, ohustavad ja õõnestavad Euroopa põllumajanduse tulevikku tõsiselt meie nimel volinik Mandelsoni poolt WTO läbirääkimistel peetavad kõnelused.

Raport kutsub WTO läbirääkimistel järgima kvalifitseeritud turulepääsu kontseptsiooni. Kas volinik Fischer Boel on rahul, et me seda järgime? Kas volinik Fischer Boel on tõesti kindel, et volinik Mandelsoni valitud suund ei õõnesta loomaliha- piima- ja muid sektoreid ega muuda vähemalt mõnes osas meie tänast arutelu siin ebaoluliseks?

Raporti järgi peavad WTO kõneluste keskmes olema kaubandust mittepuudutavad Euroopa küsimused. Kas volinik on rahul, et me antud suunas tegutseme või peame me lihtsalt täna siin parlamendis väga viisakat arutelu, samas kui härra Mandelson ründab ühise põllumajanduspoliitika alustalasid?

  Iztok Jarc, nõukogu eesistuja. − (SL) Tahaksin teid kõiki tänada väga huvitava arutelu eest. Minu arvates oli kõnealune raport väga kvaliteetne ja täis häid ideid.

Tahaksin öelda, et nii mitmeski küsimuses väljendasid parlament ja nõukogu selles arutelus väga sarnaseid seisukohti, kuid neid oli liialt palju, et siin välja tuua. Olen veendunud, et see sarnasus annab mainitud seisukohtadele lisandväärtust ja loob hea aluse tulevaseks koostööks nende kahe institutsiooni vahel. Olen ka kindel, et see kajastub järeldustes, mille üle ministrid järgmisel nädalal arutlevad ja mille nad vastu võtavad.

Olen veendunud, et mõlemad institutsioonid uurivad põhjalikult seadusandlikke ettepanekuid, mille komisjon esitab mais ametlikul istungil Sloveenias ning et selle istungi raames saab meil toimuma huvitav arutelu.

Lõpetuseks tahan öelda, et Sloveenia eesistuja püüab antud ettepanekutega seonduva arutelu kiiresti käivitada, et lõpetada suurem osa tööst Sloveenia eesistumise ajal.

  Mariann Fischer Boel, komisjoni liige. − Härra juhataja, nõustun igati härra Nicholsoniga, et tegemist on esimese sammuga arutelus, mis jätkub peaaegu kogu ülejäänud aasta vältel ja seega ei räägi ma üksikasjalikult kõigist siin täna tõstatatud küsimustest. Tõstan lihtsalt esile mõned kõige olulisemad.

Esiteks pooldab valdav enamus suurema lahtisidumise ideed ja ma pean sellest ideest väga lugu. Idee anda liikmesriikidele võimalus kehtestada regionaalne mudel on nende jaoks võimalus liikuda edasi kindla summa suunas ja ma olen mitmel juhul selgitanud, miks täpselt see tähtis on.

Et mitte lootusi äratada, olen väga selgesõnaline ja otsekohene tubakat puudutava lahtisidumise osas. 2004. reformi käigus otsustati tubakamaksed lahti siduda. Kuna hetkel püüame me lahtisidumisega veelgi edasi liikuda, oleks ettepanek, mille mõned teist esitasid, tubaka paarismakse laiendamiseks, samm täiesti vales suunas. Seega ärge lootke, et komisjon selles suunas tegutseb.

Proua McGuinness ütles, et modulatsioon on talunike röövimine. Ma ei ole sellise lähenemisega nõus. Usun, et maaelu arengu poliitika vajab uute väljakutsetega tegelemiseks rohkem raha – kliimamuutused ja CO2 heitkoguste vähendamine on siin kõige olulisemad.

Peame arvesse võtma esiteks seda, et lahtiseotud raha jääb liikmesriikidesse ning teiseks, et moduleeritud summad kaasfinantseeritakse liikmesriikide poolt ja seega on teil võimalus raha kasutamist juhtida. Saate kaks korda nii palju kui otsetoetusest maha arvate. See on oluline sõnum ja me pöördume selle juurde tagasi seadusandlikes ettepanekutes.

Härra Graefe zu Baringdorf mainis progressiivset modulatsiooni ja vajadust, tema seisukohast, kaasata nendesse aruteludesse töömahukus. Mõistan tema seisukohta, aga saan vaid öelda, et see oleks äärmiselt bürokraatlik ja seda oleks väga, väga raske juhtida, nii et mulle on väga vastumeelne sellesse arutelusse laskumine.

Võib-olla ma eksin, kuid mina isiklikult ei pea põllumajanduse kaasfinantseerimise kehtestamist ohuks, nagu siin mainiti. Minu arvates on tegemist suure ja loogilise sammuga olukorras, kus põllumajandussektor on väga oluline nii majanduslikust seisukohast kui seetõttu, et see on paljudele inimestele väga tähtis. Seetõttu tervitan kõnealust muutust, kuid teisest küljest on oluline, et me lõpetaksime selle tervisekontrolli enne aasta lõppu, vastasel juhul on tegemist 2010. aasta tervisekontrolliga ja siis oleme juba liiga lähedal aastale 2013. See on see põhjus, aga uskuge mind, ma olen väga rahul mainitud muutustega.

Arengumaade küsimuses, EL on kõige avatum turg arengumaadele: me impordime rohkem põllumajanduslikke tooteid kui Kanada, USA, Austraalia ja Jaapan kokku. Seda tuleb põllumajandussektorist rääkides arvesse võtta.

Tahaksin proua Harkinile öelda, et mind teavitati tema poolt esitatud suulisest küsimusest. Sellele vastatakse kirjalikult ja seega olen ma üsna kindel, et ta saab kogu palutud informatsiooni.

  Lutz Goepel, raportöör. − (DE) Härra juhataja, selle arutelu puhul meenub mulle iluuisutamine. Iluuisutamise hindamisel jäetakse kõrvale kõrgeim ja madalaim hinne ja esitatakse siis punktiseis. Kui ma seega jätan kõrvale selle täiskogu kõige parempoolsemad ja kõige vasakpoolsemad seisukohad, saame tulemuse, millega me kõik rahul oleme ja millega me rõõmsalt elada võiksime.

Tänan teid väga toetuse ja koostöö eest. Kordan seda veel kord kõigile fraktsioonidele. Ootan väga huvitavat koostööd seadusandliku paketi osas.

  Juhataja. − Lisaksin vaid, härra Goepel, et samasugust kõrgeima ja madalaima hinde eemaldamist kasutatakse ka suusahüpetes ja poksis. Kui see laiendab meie arutelu, siis on kõik hästi.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub kolmapäeval, 12. märtsil 2008.

Kirjalikud avaldused (artikkel 142)

  Gábor Harangozó (PSE), kirjalikult. – Loomulikult on ülioluline selle raporti raamistikus selgelt toonitada otsetoetuste säilitamise vajadust mitte ainult kliimaga seonduvate kriiside või turutõrgete puhul, vaid ka selleks, et õiglaselt tasakaalustada Euroopa kõrgeid norme keskkonna-, looma- ja tarbijakaitse osas. Sellele vaatamata on meie ülesandeks tõsiselt kaaluda kõige vähem arenenud põllumajanduslike riikide olukorda, uurides samas kriteeriume, mille alusel makstakse tulevikus meie ühise põllumajanduspoliitika raames otsetoetusi. Lisaks peame tunnistama keerulist olukorda, mis valitseb enamikus uute liikmesriikide põllumajandussektorites, mis nõuab erilist tähelepanu ja täiendavaid investeeringuid peamiselt sektori restruktureerimise ja kaasajastamise eesmärgil. Lõpuks tahaksin märkida, et ühise põllumajanduspoliitika tervisekontrolli käsitledes on väga oluline keskendada tähelepanu – hiljutiste kriiside valguses – toidu ohutuse ja tarnimise kindlustamisele meie kodanikele piisavate toiduvarude tagamisel.