Istungi stenogramm

Teisipäev, 11. märts 2008 - Strasbourg

22. Energiastatistika (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni nimel Claude Turmesi koostatud raport (A6-0487/2007), mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust energiastatistika kohta (KOM(2006)0850 – C6-0035/2007 – 2007/0002(COD)).

  Joaquín Almunia, komisjoni liige. − (ES) Proua juhataja, möödunud aasta oli oluliste kliimamuutusi ja energiapoliitikat puudutavate otsuste aasta. Euroopa Liit on otsustanud võidelda kliimamuutuste vastu ning tahab tagada turvalise, säästva ja konkurentsivõimelise energiavarustuse.

2007. aasta märtsis toimunud Euroopa Ülemkogu kehtestas täpsed ja siduvad eesmärgid koos ambitsioonika plaaniga vähendada kasvuhoonegaaside heiteid ning suurendada taastuvenergia osakaalu meie energiatarbimises.

Nagu te teate, on komisjon esitanud neis valdkondades konkreetsed ettepanekud. Kõik need püüdlused vajavad kvaliteetset, pidevat ja üksikasjalikku meie energiaolukorra edasimineku seiret, kuna energiatarbimise arvele langeb enam kui 80% meie kasvuhoonegaaside heidetest. Samuti peavad liikmesriigid hoolikalt jälgima oma energiasõltuvust, eriti seoses maagaasi ja naftaga. Ettepanek energiastatistika regulatsiooni vastuvõtmiseks on üks osa komisjoni poolt möödunud aastal vastu võetud energiapaketist.

Seni on energia kohta statistiliste andmete kogumine põhinenud liikmesriikidega sõlmitud vabatahtlikel kokkulepetel ning selliselt on see toimunud aastaid. Sellegipoolest on komisjon ja parlament nõus, et täna ja tulevikus statistiliste andmete kogumine on liiga oluline, et see saaks sõltuda ainult vabatahtlikest kokkulepetest. Peale selle on gaasi- ja elektriturgude liberaliseerimine toonud kaasa huvitatud osapoolte arvu suurenemise, millest tuleneb loogiliselt ka see, et selles valdkonnas andmete kogumine on muutunud keerukamaks ning see oluline töö vajab seetõttu õiguslikku alust.

Antud määruse ettepanek on tehtud Euroopa Parlamendilt komisjonile esitatud taotluse alusel, milles sooviti õigusliku kohustuse kehtestamist, et anda Euroopa kodanikele regulaarselt ja õigeaegselt Euroopa tasandil andmeid energia kohta. Lisaks on energiastatistika väga kiiresti muutuv valdkond ning see määruse ettepanek haakub Euroopa Parlamendi sooviga saada arengu jätkamiseks statistilisi andmeid energiatõhususe ja taastuvenergia kohta.

Kõik see peegeldab meie institutsioonide vahelisel arutelul valitsenud konstruktiivset debatti, mille käigus on jõutud täna parlamendis arutusele tuleva määruse ettepaneku lõpliku versioonini.

Seega lubage mul lõpetada käesolev sõnavõtt tänuavaldusega selle protsessi eestvedajatele ning eriti Euroopa Parlamendi raportöörile nende toetuse eest selle õigusliku aluse koostamisel, mis aitab meil saada tulevikus läbipaistvaid andmeid energia kohta Euroopa Liidus.

  Claude Turmes, raportöör. − (FR) Proua juhataja, energia teema on tagasi poliitilises päevakorras. Volinik, sel ajal, kui te Brüsselis oma ametisse asusite, oli naftabarreli hind 25 USA dollarit. Täna on see 105 dollarit, nii et energiaväljakutsega – kliimamuutused, naftapuudus, selle olukorra aluseks olev meie geopoliitiline sõltuvus, meie majanduslik haavatavus seoses heitlike nafta- ja gaasihindadega – toime tulemiseks on tekkinud enneolematult tungiv vajadus kehtestada Euroopa energiapoliitika.

Samas on hea Euroopa energiapoliitika koostamiseks vaja head andmebaasi. Ma arvan, et see, mille üle me täna õhtul hääletame, on tegelikult hea andmebaasi loomine, sest statistilised andmed on kohustuslikud – see on väga oluline küsimus –, kuid ka seetõttu, et minu hinnangul on parlament saavutanud edu just statistiliste andmete tõttu, mis seni on seisnenud peamiselt väga üksikasjalikes andmetes söest, naftast ja gaasist saadud fossiilse energia kohta, kuid mida nüüd tuleb kohandada vastavalt 21. sajandi vajadustele ning 21. sajandi energia on üha enam orienteeritud taastuvatele energiaallikatele.

Pärast aastat 2020 moodustab taastuvenergia oma 20 protsendiga Euroopas väga tähtsa energiaallika. Seetõttu tuleb vastavaid statistilisi andmeid kohandada ning me kohandame neid vastavalt energianõudlusele. On üsna rabav täheldada, kuivõrd halva kvaliteediga on riikide statistilised andmed – ning sellest tulenevalt ka Euroopa statistilised andmed – eriti seoses hoonete ning majapidamis- ja kontoriseadmete, samuti transpordi energiatarbimisega.

Ma usun, et me oleme ka võitnud midagi olulist, nimelt läbipaistvuse seoses tuumaahelaga. Uus määrus sunnib Euroopat olema palju täpsem, kaasa arvatud tuumaahela esiotsaga seoses, tehes lõpu üsnagi kafkalikule olukorrale. Me oleme praegu olukorras, kus me impordime energiat. Euroopa impordib 98% siin kasutatavast uraanist, kuid Euroopa statistilise aastaraamatu kohaselt saadakse tuumaenergiat kohalikest allikatest, sest statistilisi andmeid ei ole kohandatud. Seega on selles küsimuses toimunud edasiminek.

Veel üks õnnestumine seisneb asjaolus, et statistilisi andmeid hakatakse avaldama viis kuud varem. Me võitsime siin tulise lahingu, milles meie vastu oli eriti nõukogu. Sellele lisandub ka kaasnev kasulik mõju, nimelt see, et liikmesriigid – eriti Saksamaa, keda oli praktikas kõige raskem veenda – on sunnitud tegema rohkem investeeringuid statistikasse. Sellelt aluselt tahaksin seega tänada kõiki Euroopa statistikuid, kes viimase 10 aasta jooksul on pidanud koguma statistilisi andmeid väga piiratud vahenditega ning jätkavad nende kogumist. Täna asetame nad paremasse olukorda, sest rahandusministritel hakkab nüüdsest olema kohustus võtta energiastatistikat palju tõsisemalt.

See parlamendi võit on kollektiivne võit. Ma tahaksin tänada Catherine Trautmanni, Fiona Halli ja Eija-Riitta Korholat nende tehtud töö eest. Samuti tahan tänada parlamendi kantseleid, Portugali kui eesistujariigi esindajat härra Corderot, kes aitas meil tegelikult kokkuleppele jõuda, ning lõpuks Eurostati ametnikke, kes pidid mõnikord pärastlõunast pärastlõunani välja kannatama minu küsimusi ja neile vastama, seega minu tänu kuulub ka neile.

  Eija-Riitta Korhola, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (FI) Proua juhataja, energiastatistika ühenduse tasandil põhines varem alati džentelmenide kokkuleppel. Eelnevalt oli selge, mille kohta statistilisi andmeid tuli koguda, kui täpsed need pidid olema ja millal need pidid olema esitamiseks valmis.

Viimasel ajal ei ole see aga juba mõnda aega enam nii. ELi laienemine, teatavad sellega kaasnenud statistilised tavad ning muud reformid, näiteks energiaturgude liberaliseerimine ja alternatiivsed energiavormid, on üheskoos loonud vajaduse koostada kiiresti üle ühenduse ulatuv õiguslik raamistik statistiliste andmete kogumiseks.

Praegu meie ees olev kompromissipakett on sündinud tänu intensiivsetele kõnelustele, kus teataval määral tuli püüelda džentelmenliku käitumise poole, kuigi lõpuks osutus see kõigile kasulikuks. Energiastatistika protsess pidi olema kõigest joonealuseks märkuseks parlamendi tööjõustatistikas, kuid raportöör Claude Turmesil on õnnestunud mängida ametlikku poliitilist mängu, kus kuiv ja tehniline statistika äratab sügavaid kirgi. Üleskutsed koguda üksikasjalikke statistilisi andmeid tuumakütuse tsükli, energia lõppkasutuse ning laiendatud statistilisi andmeid taastuvenergia kohta, samuti ambitsioonikas soov tuua iga-aastaste Eurostati raportite tähtaega ettepoole olid kõik näited poliitiliselt orienteeritud algatustest.

Oma eesmärgile vastamiseks peavad aga statistilised andmed olema neutraalne abivahend, ei midagi enamat. Meie fraktsiooni variraportöörina anti mulle vahekohtuniku roll. Selles osas erinesid Eurostati ja nõukogu seisukohad väga suurel määral meie raportööri eesmärkidest.

Ma sooviksin nüüd tänada kõiki seotud osapooli nende aruka kompromissisoovi eest, tänu millele meie oodatud määrus saab nüüd kiiresti jõustuda. Määruses võetakse arvesse ka Claude Turmesi poolt propageeritud reformiideid, kuigi seda tehakse realistlikult. Samuti leidsime üksmeelele selles osas, mida määrus peab hõlmama ja mis tuleb jätta reguleerida teistele seadusandluse valdkondadele. Suurepärane näide sellest on turvas: me ei võta praegu selles kontekstis seisukohta, kas liigitada see fossiilseks või taastuvaks kütuseks, kuivõrd see taastub igal aastal. Jätame selle väikese võitluse eelseisvaks aruteluks tulevaste taastuvate energiavormide direktiivi üle, mille puhul meie teed kindlasti taas ristuvad.

  Catherine Trautmann, fraktsiooni PSE nimel. – (FR) Austatud juhataja, volinik, daamid ja härrad, ajal, mil Euroopa varustab ennast järk-järgult vahenditega kasvuhoonegaaside heitmetest tingitud kliimamuutuste ohjeldamiseks, mil Euroopa kodanikud tunnevad omal nahal energiahindade tõusu, on loomulikult tähtis kehtestada lõpuks õiguslik alus energiastatistika kogumise ja levitamise jaoks. Ent meie arvates on samavõrd oluline, et statistika oleks kooskõlas meie ees seisvate ülesannetega: säästa energiat ja mitmekesistada oma energiakogumit, nii et see sisaldaks vähem fossiilset energiat ja tunduvalt rohkem taastuvenergiat. Selle määruse uueks elemendiks on seega statistiliste andmete selgem määratlemine ühtsete põhimõtete alusel, mitte rida juhuslikke täiendusi.

Minu lähenemine Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide fraktsiooni variraportöörina oli tagada, et need statistilised andmed oleksid Euroopa kodanikele ja nende valitsejatele veelgi kasulikumad. Nad muutuvad analüüsil usaldusväärsemaks ning otsusetegemise abivahendina kasulikumaks.

Kodanike huvides oleme võidelnud läbipaistvamate statistiliste andmete nimel ja oleme selle ka saavutanud, et edastada teavet neid kõige enam mõjutavate küsimuste kohta: eluase ja transport, samuti tuumasektor. Valitsustele on võimalikult värsked statistilised andmed kättesaadavad igal kevadel toimuvate tavapäraste energianõukogude ajaks. Saame näha, mil määral neid eesmärke suudetakse täita. Esialgu on nende muutuste tulemused minu arvates üsna piiratud ehk siis nad ei suurenda liialt liikmesriikide ega erinevate kaasatud partnerite töökoormust.

Just selles osas tahaksin tänada meie raportööri Claude Turmesit tema ja tema meeskonna kompromissivalmiduse eest.

Lõpetuseks tahaksin veel kord tunnustada Eurostati poolt pidevalt antud väärtuslikku ja tõhusat toetust, mis aitas meil saada nüüd selle toekaks peetava tulemuse.

  Fiona Hall, fraktsiooni ALDE nimel. – Proua juhataja, ma soovin tänada Claude Turmesit tema suurepärase töö eest raportöörina ning tema tiheda koostöö eest kolleegidega.

Energiastatistika on nagu terasvardad, mis ehitist püsti hoiavad: väljast ei ole neid näha, kuid ilma nendeta variseb kogu maja kokku.

Praegusel ajal loome me täiesti uusi võimalusi energia saamiseks. EL on kokku leppinud uutes energiatõhususe, taastuvenergia osakaalu ja CO2 heitetasemete eesmärkides. Ent nagu me oleme õppinud ELi varasematest jõupingutustest neis valdkondades, on eesmärke seada palju lihtsam kui neid saavutada ning ainus võimalus, kuidas me saame teada, kas me liigume seatud eesmärkide saavutamise poole, on oma tegevuse statistiline mõõtmine.

Meil on nüüd vaja statistikat, mis samaväärselt energiavarustusega keskenduks ka energianõudlusele. Meil on vaja üksikasjalikku statistikat taastuvenergia ja fossiilsete kütuste kohta. Meil on vaja paremaid, Euroopa tasandil kogutavaid ja võrreldavaid statistilisi andmeid tuumaenergia kohta ning neid andmeid tuleb töödelda palju kiiremini, et saaksime varem tagasisidet. Eriti oluline on tagada, et statistilised andmed oleksid kättesaadavad varakult enne märtsis toimuvaid energia alaseid tippkohtumisi.

Lõpetuseks tervitan asjaolu, et turvas jääb kindlalt fossiilsete kütuste kategooriasse. Suurbritannias peetakse turbamaad vääriselupaigaks, mida tuleb kaitsta. Turvas taastub sedavõrd aeglaselt, et oleks täiesti kohatu käsitleda seda taastuva ressursina.

  Avril Doyle (PPE-DE). – Proua juhataja, kliimamuutus, varustuskindlus, hinnatõus ning sellised sündmused nagu mõnede Euroopa osade pimedaks jäämine ja Gazpromi hoiatav tegevus Ukrainas on suurendanud Euroopa kodanike ja poliitikakujundajate teadlikkust meie energiaolukorra keerukusest, mis vajab hädasti täpsete, õigeaegsete ja täielike statistiliste andmete olemasolu. Selles osas tervitan ma komisjoni ettepanekut ja raportöör Claude Turmesi tehtud tööd. Lubage mul kasutada seda võimalust ka selleks, et õnnitleda teda soojalt taastuvenergia direktiivi raportööriks määramise puhul.

Energiakasutuse arvele langeb 80% kõigist ELi kasvuhoonegaasi heidetest. ELi energiaolukorda valgustavate õigeaegsete ja usaldusväärsete lähteandmete olemasolu on tungivalt vajalik, et me saaksime täita mitte ainult Kyoto protokollist, vaid ka pärast 2012. aastat kavandatud tegevustest tulenevaid eesmärke. Kuidas saaksime ilma selliste lähteandmeteta sõlmida kokkuleppeid läbipaistvate eesmärkide seadmiseks fossiilsete kütuste kasutamise vähendamiseks rahvusvahelisel tasemel ning taastuvenergia kasutuse suurendamiseks? Me ei saagi. Praegu toimub statistiliste andmete kogumine energia kohta aeglaselt, ebatõhusalt, andmed on sageli puudulikud ja isegi ebatäpsed. Nagu raportöör õigusega märgib, esineb Eurostati energiaandmete avaldamises märkimisväärne viivitus. Kas volinik võib kinnitada, et tänu sellele määrusele hakkavad olulised statistilised andmed energia kohta olema kiiremini kättesaadavad ning siin ELis kasutatav statistiline mudel on võrreldav näiteks sellega, mida kasutavad Ameerika Ühendriigid ja teised üleilmse mõjuga riigid, nii et me saaksime andmeid omavahel võrrelda?

Lõpetuseks nõustun ma raportööriga, kui ta ütleb, et uus määrus peaks tagama kaitse andmetega manipuleerimise vastu. Täpsed, kontrollitavad ja erapooletud Eurostati statistilised andmed on hädavajalikud väga paljude praeguste ja tulevaste kliima- ja energiapoliitikate jaoks, näiteks ELi heitkogustega kauplemise skeem, jõupingutuste ühendamine ning taastuvenergiaga seotud ettepanekud.

  Teresa Riera Madurell (PSE). – (ES) Austatud juhataja, volinik, daamid ja härrad, kui me tahame Euroopa Liiduna ehitada üles kooskõlalise energiapoliitika ning rääkida rahvusvahelisel areenil energiaküsimustes ühel häälel, on meil tingimata vaja täielikke ja usaldusväärseid statistilisi andmeid, mis lihtsustavad võrdluste tegemist. Samuti on oluline tagada hea tegevuste koordineerimine liikmesriikidega ja nende vahel. Seetõttu leiame, et komisjoni tekst peaks kindlasti sätestama nende osalemise kohustuslikkuse.

Samuti on oluline, nagu Catherine Trautmann ütles, et see uus ettepanek ei koormaks ettevõtteid ega teisi seotud osapooli täiendava tööga. Seetõttu tervitame asjaolu, et ettepanek ei püüa muuta täidetavaid statistilisi ülesandeid, vaid pigem kehtestab ühtse õigusliku raamistiku, mis tagab metoodilise ühtluse, võimaldades nii andmete võrdlemist.

Lisaks nõuab meie energiaolukorra keerukuse mõistmine ning seatud eesmärkide saavutamise suunas toimuva liikumise põhjalik kvantitatiivne seire täpseid, õigeaegseid ja täielikke statistilisi andmeid.

Seetõttu nõustume raportööriga, et sellistes valdkondades nagu energiatõhusus on vaja olemasolevate statistiliste andmete kvaliteeti parandada. Tõhusus on nüüd meie energia ja kliimamuutuse poliitika prioriteet. Praegune statistikakogumine ei anna vajalikke andmeid selliste koefitsientide arvutamiseks, mis ei ole selles valdkonnas tingimata vajalikud.

Tuumasektori ja taastuvenergia areng tekitab samuti märkimisväärseid raskusi, mis tuleb ületada. Need on ainult mõned näited praeguse süsteemi piiratusest, mille Claude Turmesi raport väga hästi välja toob koos huvitavate ettepanekutega ning ma sooviksin teda selle suurepärase töö puhul õnnitleda.

  Jerzy Buzek (PPE-DE). – (PL) Proua juhataja, ma sooviksin raportööri õnnitleda hea raporti puhul. Samuti sooviksin õnnitleda volinikku komisjoni algatuse puhul.

Ma toetan seda raportit peamiselt seetõttu, et see räägib ühisest energiapoliitikast ning eriti ühisest välisenergiapoliitikast. Kuid lisaks on teinegi põhjus, mis minu jaoks on tegelikult veel tähtsam: me jätame liikmesriikidele valikuvõimaluse esmaste energiaallikate osas (energialiikide kogum), samal ajal kui me piirame CO2 heitkoguseid ning loome ühist energiaturgu.

Kui me tahame kulusid võrrelda ning saada tulevikus teada, millised heitkoguste nulltasemega lahendused on kõige paremad ja millised lahendused on kõige säästlikumad, peab meil olema võrdlusalus. Ühisturg, selles toimuv konkurents ning eelkõige tõhusad investeeringud vajavad häid, võrreldavaid statistilisi andmeid. Selliseid andmeid vajavad investorid, eriti erainvestorid, kui me tahame võtta energiaturul kasutusele tõhusa poliitika. Samuti peab meil olema võimalik võrrelda erinevates liikmesriikides kogutud andmeid konkreetsete hindade ja kulude kohta, mida me praeguste statistiliste andmetega teha ei saa, eriti kuna puuduvad andmed taastuvenergia allikate kohta.

Siis jääb veel üks küsimus: kes ja kuidas neist andmetest kasu saab? Selles osas ei ole kõik selge ning otsustavaks saab praktika. On väga oluline, et me pööraksime tähelepanu sellele, mil määral sellised andmed on tulevikus kättesaadavad ning kuidas me kaitseme seda osa andmetest, mis ei kuulu avalikustamisele.

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE). – (RO) Ma soovin õnnitleda raportööri tehtud töö puhul.

Energia ja kliimamuutused on Euroopa Liidu prioriteedid. Seepärast on energiastatistika, mis aitab liidul seda sektorit hinnata ja vajalikke samme astuda, äärmiselt oluline.

26. veebruaril 2008. aastal avaldas Eurostat hulga statistilisi näitajaid energia, transpordi ja keskkonna kohta. Energia osas sisaldab see näitajaid energiasõltuvuse, energiaintensiivsuse, energiaallikate, energia lõpptarbimise, taastuvenergia, energiatõhususe ja energiahindade kohta. Kliimamuutuste osas leiame teavet kasvuhoonegaaside heitkoguste kohta.

Liikmesriikidel on kohustus edastada vajalikud andmed, mille põhjal saab leida välja pakutud määrusega nõutud näitajaid. Andmete kogumine ja töötlemine nõuab märkimisväärseid rahalisi vahendeid.

Muudatusettepanek 14 viitab ka aja säästmisele tänu infotehnoloogia kasutamisele andmete kogumisel ja töötlemisel. Muudatusettepanek 5 toob välja vajaduse tagada kõige tähtsamate kütuste varustuskindlus ning täpsete andmete õigeaegne olemasolu Euroopa tasandil, et ennetada võimalikke varustustõrkeid ja koordineerida Euroopa Liidu tasandil vastavaid lahendusi. See on kooskõlas Lissaboni lepingus sisalduva solidaarsusklausliga energiapuuduse olukordades. Euroopa kodanikud vajavad selliseid õigeid ja täpseid statistilisi andmeid.

  Paul Rübig (PPE-DE). – (DE) Proua juhataja, daamid ja härrad, see raport on meile kõigile väga oluline, sest poliitiliste otsuste aluseks on tavaliselt üksikasjad. Seetõttu on ka tähtis teha tulevikus vahet raha- ja tootetehingute vahel. Me kõik teame, kuidas erinevad sektorid mõjutavad energiahindu. Ent suurt rolli mängib ka tootmise, kauplemise ja tarbimise erinevus. Me peaksime siin alustama konkreetset ja läbimõeldud mõõdistamist, seda mitte ainult tarbija juures, vaid ka teistes erinevates olemasolevates mõõtepunktides.

Samuti on meile oluline, millist meetodit kasutada erinevatest statistikakuludest ülevaate saamiseks. Meie suur soov on kõrvaldada statistikast bürokraatia ning saavutada suurem tõhusus. Seetõttu on meetodi valik siin tulevase kasutuse koha pealt tähtis – juhuvalik, täisautomaatne analüüs, täppisajastus, dekrüptimise vältimine, võrreldavus ELi ja maailma ulatuses. Erinevatele osapooltele on oluline ka proportsionaalsus. Me peame tagama, et andmed varustuskindluse kohta oleksid üldiselt ja läbipaistvalt kättesaadavad, et tehtaks vahet kulude ja hindade vahel ning et kogu süsteem oleks jätkusuutlik.

  Claude Turmes, raportöör. − Proua juhataja, mul on vaid mõned märkused. Mis puudutab turvast – ja kahjuks on Eija-Riitta Korhola juba lahkunud –, siis meie määratlusest nähtub väga selgelt, et turvas liigitatakse fossiilse energia alla. Me oleme võtnud üle Rahvusvahelise Kliimamuutuste Komisjoni turbamääratluse, mis ütleb selgelt, et turvas ei ole taastuv energiaallikas. Seega peaksid mõned Soome poliitikud ja Soome lobistid selles osas unistamise lõpetama, lugema direktiivi ja jääma tegeliku teksti juurde.

Idee viia Euroopas läbi iganädalasi bensiinivarude mõõtmisi on üks küsimus, mida mul kahjuks ei õnnestunud läbi suruda. Meie naftahinna Euroopas määrab Ameerika Ühendriikide energiadepartemangu iganädalane bülletään. Kuna Euroopal puudub sõltumatu statistika nafta kohta, määrab ka meie hindu tegelikkuses Ameerika Ühendriikide turul valitsev nappus ning meil ei ole võimalik turule näidata, et Euroopa turul valitsev kitsikus on sageli märksa väiksem kui Ameerika turul. Kuna siin ei õnnestunud meil seda saavutada, siis, härra volinik, võib-olla võiks komisjon Rahvusvahelise Energiaagentuuri juures jätkuvatel kõnelustel võtta initsiatiivi ning vähemalt uurida, mida Euroopa võiks võita iganädalaste statistiliste andmete kogumisest Euroopa naftaolukorra kohta. Mõned eksperdid on mulle öelnud, et ainuüksi selle meetme abil oleks võimalik naftahinda vähendada.

Meil tuleb nüüd tööle hakata, sest komisjoni töö peab olema koordineeritud. Komisjon peab asutama transpordi ja energeetika peadirektoraadi juurde energiaturu vaatluskeskuse, seega on oluline tihe koostöö Eurostati ja selle uue vaatluskeskuse vahel. Lõpetuseks tahaksin soovida Eurostati avalikule teenistusele ja liikmesriikide teenistujatele märkimisväärset energiat ja julgust, sest neil tuleb nüüd sageli komiteedes kohtuda ning teisendada see tegelikeks statistilisteks andmeteks.

Tänan teid kõiki veel kord teie lahkete sõnade eest. Võib-olla avaneb mul võimalus pakkuda teile selle pika õhtu lõpus isegi klaasike šampanjat.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme lõuna ajal kell 12.