Istungi stenogramm

Teisipäev, 11. märts 2008 - Strasbourg

23. Taimekaitsevahendite statistika (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on keskkonna- rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni nimel Bart Staesi koostatud raport (A6-0004/2008), mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanekut taimekaitsevahendite statistika kohta (KOM(2006)0778 – C6-0457/2006 – 2006/0258(COD)).

  Joaquín Almunia, komisjoni liige. − (ES) Proua juhataja, loomulikult tahan ma tänada Bart Staesi tema suurepärase töö eest raportöörina, samuti keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni nende panuse eest selle määruse ettepaneku arutellu.

See ettepanek on üks osa taimekaitsevahendite säästva kasutamise temaatilisest strateegiast. Selle temaatilise strateegia eesmärk on vähendada taimekaitsevahendite mõju inimeste tervisele ja keskkonnale. Täna käsitletav määruse ettepanek aitab seda eesmärki saavutada sel teel, et tagab usaldusväärsete ja võrreldavate andmete kogumise kõigis liikmesriikides, võimaldades sellega ühtlustatud riskinäitajate arvutamist. Komisjoni ettepanek on aastatepikkuse koos OECD ja teadusasutustega nende riskinäitajate väljatöötamise nimel tehtud töö tulemus.

Meie esialgne kavatsus komisjonis oli hõlmata kõik taimekaitsevahendite liigid, kaasa arvatud biotsiidid. Ent seadusandluse ettevalmistavas etapis selgus, et biotsiidide sektor ei ole kuigivõrd ühtlustatud ning komisjonil ega liikmesriikidel ei ole piisavalt kogemusi ega teadmisi biotsiidide kohta konkreetsete meetmete väljapakkumiseks, mistõttu otsustati see tootekategooria teile läbivaatamiseks esitatud esialgsest ettepanekust välja jätta.

Ma tean, et Bart Staes pooldab selles küsimuses biotsiidide lisamist, kuid meil oli põhjusi, miks me otsustasime nad lisamata jätta. Sellegipoolest tahaksin raportöörile ja teile kõigile kinnitada, et komisjon kasutab ära enne käesoleva aasta lõppu kavandatud biotsiidide direktiivi läbivaatamise selleks, et esitada seda sektorit igakülgselt hõlmav ettepanek, mis käsitleks ka andmete kogumist.

Bart Staesi raport toetab ka määruse reguleerimisala laiendamist taimekaitsevahendite mittepõllumajanduslikule kasutamisele, mis hõlmaks seega ka statistikat tootmise ja turustamise kohta. Oma ettepanekus otsustasime jätta need andmed määruse reguleerimisalast välja, et vältida kattumist teiste statistiliste määrustega tootmise ja turustamise kohta, mis suurendaks statistiliste andmete kogumiseks vajalikke halduskulusid. Sellegipoolest oleme valmis uurima võimalusi olemasolevate tootmist ja turustamist käsitlevate statistiliste andmete parimaks ärakasutamiseks temaatilise strateegia eesmärkide huvides.

Lõpetuseks, austatud juhataja, daamid ja härrad, tahaksin teile meenutada antud määruse rakendamisega seotud suuri kulusid, mis jäävad 25 liikmesriigi alusel tehtud esialgse hinnangu kohaselt aastas 10 ja 25 miljoni euro vahele, mistõttu me soovitame, et liikmesriikidel lubataks seda määrust kohaldada piisava paindlikkusega.

Ma usun, et tugev koostöö parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel aitab meil jõuda võimalikult kiiresti kokkuleppeni, sest, nagu te teate, on nende andmete kogumise protsess kauakestev ja keeruline ning selleks kulub umbes viis aastat. Oleks hea, kui seda määrust saaks rakendama hakata võimalikult kiiresti ning loomulikult siis, kui temaatilise strateegia raamdirektiiv on vastu võetud.

Lõpetuseks tahaksin veel kord tänada Bart Staesi tema suurepärase töö eest selle ettepaneku kallal, mis on küll väga keeruline, kuid samas äärmiselt oluline keskkonnale ja inimeste tervisele.

  Bart Staes, raportöör. − (NL) Ma arvan, et volinik võttis oma murekohad mitmes küsimuses väga hästi kokku. Komisjoni määruse ettepanek statistika ja taimekaitsevahendite kohta on tõesti otseselt seotud taimekaitsevahendite säästva kasutamise temaatilise strateegiaga.

Nagu volinik ka väga selgelt välja tõi, on eesmärgiks taimekaitsevahendite kasutamist ja turuleviimist kirjeldavate riiklike statistiliste andmete üleeuroopaline ühtlustamine, mis tuleb saavutada sellel tasemel, kus see on funktsionaalselt kõige teostatavam. Seetõttu on eesmärk – ja oluline eesmärk – kasutada neid andmeid selleks, et vähendada keskpikas perspektiivis taimekaitsevahendite kasutamise tõttu keskkonnale ja rahvatervisele avalduvaid ohte ja mõju.

Oma raportit koostades oli mul neli eesmärki:

1. tagada andmete piisav võrreldavus;

2. vältida topelt andmekogumist;

3. laiendada rakendusala mittepõllumajanduslikele kasutustele;

4. kasutada selliselt kogutud andmed täielikult ära moraalse aruandekohustuse abil.

Ma usun, et pärast keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni hääletust saavutasin ma need eesmärgid, kuid ma tean, et veel on ka raskusi. Täpsemalt väitis variraportöör Hartmut Nassauer Euroopa Rahvapartei (Kristlikud Demokraadid) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni nimel, et andmete kogumist tuleb reguleerida korrektselt ja tõhusalt, nii et lisaks andmete konfidentsiaalsele käitlemisele oleks korraldatud ka avalikkuse juurdepääs andmetele ja andmete läbipaistvus. Ma arvan, et pidasin Hartmut Nassaueriga väga konstruktiivseid arutelusid ning tema murepunktidega on arvestatud muu hulgas ka keskkonnakomisjoni hääletuses, mis oli peaaegu ühehäälne.

Samuti õnnestus meil saavutada hea sõnastus, mis puudutab määruse rakendusala laiendamist mittepõllumajandussektorile. Me oleme nüüd otsustanud koguda andmeid mitte ainult põllumajandusliku ja aiandusliku, vaid ka professionaalse mittepõllumajandusliku kasutuse kohta, näiteks teede, raudteede ja avalike haljasalade hooldus.

Tänu Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsioonile on raportisse jõudnud ka kogu biotsiidide mõiste, millest rääkis ka volinik. See on kohanud vastuseisu, eriti fraktsiooni PPE-DE poolt ning seetõttu olen ma koos fraktsiooniga PSE ja oma fraktsiooni nimel püüdnud seda probleemi ületada, koostades kaks esimesel lugemisel vastu võetud Christa Klaßi raporti varasemal tekstil põhinevat muudatusettepanekut. Ma tean, et fraktsioon PPE-DE ja Hartmut Nassauer ei ole endiselt sellega rahul, kuid loodan, et sellest ei saa lõpphääletusel ületamatut takistust; lõppude lõpuks püüame kõik selles küsimuses alluda Euroopa Parlamendi enamuse seisukohale.

Teine vaidluskoht fraktsiooniga PPE-DE, daamid ja härrad, on keskkonnakomisjoni otsus laiendada määruse rakendusala, nii et see ei hõlmaks vaid taimekaitsevahendite müüki, vaid ka taimekaitsevahendite tootmist, importi, eksporti ja levitamist. Fraktsioon PPE-DE kardab, et sellega kaasneb ettevõtetele täiendav koormus. Ausalt öeldes, härra Nassauer, julgeksin selles kahelda, sest need andmed on niikuinii kättesaadavad ning selles osas pole tegelikult mingit vajadust täiendavate arvutuste järele.

Erinevalt Hartmut Nassaueri väidetest olen ma veendunud, et nende andmete lisamine tagab parema ülevaate ebasoovitavatest ja isegi ebaseaduslikest kaubavoogudest. Ma arvan, et see teadmine on kasulik määruse ühe eesmärgi saavutamise huvides, mille ka volinik selgelt välja tõi, nimelt taimekaitsevahenditest tingitud riskide ning keskkonnale ja rahvatervisele avalduva mõju vähendamine. Samuti leian, et need kaks konkreetset argumenti tagavad võimaluse lükata tagasi kolmandate riikide poolt WTO juures algatatud vaidlusasju.

Ma tahaksin tänada oma kolleege nende väga konstruktiivse koostöö eest. Loodan, et meil õnnestub saada minu raporti taha suur enamus, nii et mul avaneks võimalus pidada teise lugemise käigus nõukoguga tulemuslikke läbirääkimisi. Samuti tahaksin tänada komisjoni suurepärase koostöö eest, samuti Eurostati ametnikke, kes olid vajadusel alati kättesaadavad ning osutasid selle raporti valmimise juures siirast abi. Palju tänu, daamid ja härrad.

  Hartmut Nassauer, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (DE) Austatud juhataja, daamid ja härrad, valitseb üksmeel küsimuses, et me tahame vähendada taimekaitsevahendite kasutamisest tingitud kahjulikke mõjusid inimestele ja keskkonnale. Nende mõjude välja arvutamiseks on vaja välja töötada näitajad. Nende väljatöötamiseks vajame andmeid. Nende andmete väljaselgitamiseks on meil vaja antud direktiivi. Ma rõhutan seda selgitamaks, et see ei tähenda taimekaitsevahenditele loa andmist või nende kasutamist, vaid lihtsalt sobivate näitajate väljatöötamiseks vajalike andmete kindlaks tegemist. Selles osas valitseb üksmeel.

Samuti oleme teinud suurt tööd, et jõuda ühistele seisukohtadele, nagu Bart Staes õigesti märkis, ning ka see on olnud hämmastavalt edukas. Me oleme kokku leppinud, et rakendusala tuleb laiendada mittepõllumajandussektorile. Samuti oleme leidnud kooskõlalise seisukoha ettevõtete ja ärisaladuste kaitseks.

Meie vahel on veel lahendamata kaks küsimust: neist esimene on biotsiidide lisamine. Ma jagan täielikult voliniku väljendatud seisukohta. Selle vastu ei ole põhimõttelisi vastuväiteid, kuid meil ei ole praegu piisavalt teadmisi, et astuda seda sammu mõtestatult. Põhimõtteliselt, nagu ma ütlesin, ei ole mul selle vastu midagi. See võib toimuda sobival ajal.

Teine küsimus on kaalukam. Me oleme kategooriliselt vastu asjaolule, et määruse rakendusalasse lisataks lisaks taimekaitsevahendite kasutamisele ka nende tootmine, sest tootmisprotsess iseenesest ei anna mingit teavet kasutamise kohta. Tooteid eksporditakse kolmandatesse riikidesse, neid ladustatakse enne kasutamist. Seetõttu ei anna andmed tootmise kohta, nagu öeldud, midagi juurde nende eesmärkide saavutamisele, mille jaoks me selle direktiivi välja anname ning seega jätaksime selle rõõmuga välja.

Sellegipoolest, härra Staes, ütleksin ma, et kui komisjonil õnnestub jääda meie välja töötatud kompromisside juurde, ei põlga me lõpphääletusel teie raportit ära.

  Gyula Hegyi, fraktsiooni PSE nimel. – Proua juhataja, ma arutlesin, kas rääkida sel teemal ungari või inglise keeles ning mõistsin siis, et tööprotsessis kasutasin ma antud teemal valdavalt ingliskeelseid väljendeid.

Fraktsioon PSE pidas raporti üle tulise vaidluse ning jõudis lõpuks kompromiss-seisukohani. Mõned meist, mina kaasa arvatud, oleks teinud radikaalsemaid muudatusettepanekuid, kuid fraktsiooni ühine seisukoht on meile vastuvõetav. Ma tahaksin seda raportit tervitada ja raportööri õnnitleda.

Ühelt poolt on taimekaitsevahendid olulised ja toetavad kaasaegset Euroopa põllumajandust, kuid teiselt poolt võib taimekaitsevahendite ebapiisav kasutamine ning kahjulike ainete kasutamine kaasa tuua terviseprobleeme, saatuslikke õnnetusi ja keskkonna saastumist. Otsustajad, ametiasutused, kohalikud omavalitsused, põllumajandustootjad, vabaühendused ja kodanikud vajavad korrektset teavet taimekaitsevahendite kasutamise kohta, et vähendada ja ära hoida nende kasutamise negatiivset mõju. Seetõttu on käesolev ettepanek taimekaitsevahendeid käsitleva Euroopa statistika kohta positiivne samm keskkonnasõbraliku põllumajanduse poole. Euroopa statistiliste andmete põhjal saame jälgida ja hinnata uuest taimekaitsevahendite alasest seadusandlusest, s.t direktiiv taimekaitsevahendite kasutamise kohta, taimekaitsevahendite säästva kasutamise temaatiline strateegia ning määrus taimekaitsevahendite lubade kohta, tingitud positiivseid muutusi.

Algusest peale toetasin ma fraktsiooni PSE heakskiidul biotsiiditoodete lisamist sellesse direktiivi. Enamikul juhtudel kasutatakse biotsiidide toimeainet ka taimekaitsevahendina. Seetõttu on biotsiidide mõju tervisele ja keskkonnale peaaegu samasugune. Pärast keskkonda pääsemist pole mingit vahet, kas aine oli toodetud biotsiidi või taimekaitsevahendina. On mõistlik, et me kogume esmalt statistilisi andmeid ainult biotsiiditoodete kohta.

Ärisaladused on alati tundlik teema ning seetõttu on mul hea meel, selle direktiivi puhul toetavad kõik keskkonnainfo kättesaadavust käsitlevast Aarhusi konventsioonist tulenevate kohustuste arvestamist. Sellepärast toetasin ma muudatusettepanekut, mis kohustab tootjaid andma avalikkusele nõuetekohast teavet. Ma loodan, et pärast käesoleval täiskogul poliitiliste fraktsioonide vahel saavutatud kompromissi saame nõukogult hea esimese lugemise kooskõlastuse ning mõne aasta pärast on mul ehk võimalik tutvustada siinsamas täiskogus kasulikke andmeid uusimast Euroopa pestitsiidide statistikast.

  Marios Matsakis, fraktsiooni ALDE nimel. – Proua juhataja, rohked õnnitlused raportöör Bart Staesile suurepärase raporti puhul ning erinevate poliitiliste fraktsioonide vahel kompromissi ja üksmeele saavutamiseks tehtud suurte jõupingutuste puhul. Taimekaitsetoodete müüki ja kasutamist käsitlev kogu ELi hõlmav riiklik statistika ning sellise statistika õige kasutamine aitaks kahtlemata kaasa täpsemate hinnangute koostamisele selliste toodete kasutamise mõjust keskkonnale ja inimeste tervisele ning aitaks seega võtta kasutusele korrigeerivaid abinõusid.

Et see ühtlustamine oleks tõhus ja seega võimalikult kasulik, on raportöör õigesti teinud mitmeid muudatusettepanekuid, mis sisaldavad nelja valdkonda hõlmavat kompromisskokkulepet enamike fraktsioonide vahel. Esiteks, võrreldavate ja ühilduvate statistiliste andmete kogumine liikmesriikides. Teiseks, andmete mitmekordse kogumise vältimine, et vähendada kulusid ja professionaalsete kasutajate koormust. Kolmandaks, vajadus lisada määruse rakendusalasse mittepõllumajanduslikud kasutusvaldkonnad ning, neljandaks, vajadus kasutada kogutud andmed võimalikult täielikult ära.

Me leiame, et suurem osa neist muudatusettepanekutest, mille keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon peaaegu ühehäälselt heaks kiitis, on kasulikud ja vajalikud ning me toetame neid. Me hääletame vastu ainult kolmele muudatusettepanekule, nendeks on muudatusettepanekud 24, 27 ja 29. Lisaks toetame täielikult roheliste ja teiste esitatud viit täiendavat muudatusettepanekut.

Lõpetuseks tahan veel kord üldiselt märkida, et kõnealuse seadusandliku akti eesmärkide edukas saavutamine sõltub suuresti selle korrektsest rakendamisest ning selleks on esmatähtis liikmesriikide asutuste konstruktiivne osalus ja täielik pühendumine. Lootkem, et see saab olema nii kõigis 27 liikmesriigis.

  Hiltrud Breyer, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Proua juhataja, tahaksin edastada raportöörile oma siirad õnnitlused. Ka meie pakume siin ELi taimekaitsevahendite paketis oma nõu, kuidas kaitsta inimesi, loomi ja keskkonda kahjulike taimekaitsevahendite eest – ning see on meie eesmärk. Piisavate andmete olemasolu on selle eesmärgi saavutamiseks esmane nõue.

Ma loodan, et eelolev hääletus saadab välja tugeva signaali keskkonna ja tervise kaitseks. Andmete kogumine ja avaldamine ei hõlma konfidentsiaalset teavet tegevuse kohta, kuid kindlustab samas tarbijate õigust teabele ja läbipaistvusele. Ma olen selle poolt, et võimalikult suur osa andmetest tehtaks internetis kättesaadavaks. See oleks ka täielikult kooskõlas minu raportiga taimekaitsevahendite lubade kohta. Lubade andmise protsessis saadud kogemused näitavad, et meil on vaja usaldusväärseid arve taimekaitsevahendite kasutamise kohta Euroopas, samuti ühtseid andmekogumismeetodeid. Ainult heade andmete olemasolu korral saame loota, et väärarusaamade ja eksliku teabe hulk väheneb.

Lõpetuseks pean ütlema, et on veel üks asi, millest statistika raport ei räägi, kuid mis on mulle südamelähedane. Taimekaitsevahendite lubade viimasel lugemisel langetasime ka otsuse hulgi- ja jaemüügi taimekaitsevahendite passi kohta. Ka see vajab andmeid taimekaitsevahendite kasutamise kohta. Hulgi- ja jaemüüjad soovivad neid andmeid ning ma loodan, et liikmesriigid ei hakka neid takistama. See on ka hea toetus taimekaitsevahendite andmete statistikale.

Ma loodan, et see eesmärk ühendab meid inimeste, loomade ja keskkonna parema kaitse saavutamise nimel usaldusväärsemate arvude ja andmete abil.

  Jens Holm, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (SV) Proua juhataja, kõigepealt tahan tänada Bart Staesi hea raporti eest, mida me fraktsioonis GUE/NGL loomulikult toetame. Üks selles raportis nimetatud eesmärk on taimekaitsevahendite kasutuse vähendamine parema statistika abil, mis on pakiline ülesanne. Mürkainete ja kemikaalide kasutamine Euroopa põllumajanduses kasvab. Mürkained kanduvad edasi toitu, mida sööme meie ja söövad meie lapsed. See mõjutab meid kõiki. See on küsimus, mis peaks muret tegema kõigile, kes hoolivad oma tervisest ja meie keskkonnast.

Minu kodumaal peaks keskkonnakaitsjate nägemuse kohaselt tuleviku põllumajandus olema kemikaalivaba. Kahjuks oleme selle eesmärgi saavutamisest täna veel kaugel. Kemikaalide kasutamine põllumajanduses suureneb, seda mitte ainult ELis tervikuna, vaid ka Rootsis. Mul on volinik Almuniale konkreetne küsimus: kui mõni riik tahab kemikaalide kasutamise põllumajanduses keelustada, kas tal ei peaks olema vabadust seda teha? Kahjuks on olnud mitmeid juhte, kus liikmesriigid on tahtnud teatud taimekaitsevahendite kasutamist keelustada, kuid komisjon ei ole lasknud neil seda teha. Miks? Kas keskkonna ja rahvatervise huvid ei peaks olema tähtsamad ühtlustamise vajadusest?

  Irena Belohorská (NI). – (SK) Raport taimekaitsetoodete statistika kohta on lähedalt seotud raportiga taimekaitsevahendite säästva kasutamise temaatilise strateegia kohta.

Selleks et raport vastaks strateegiale, peavad meie poolt juba kokku lepitud ja heaks kiidetud strateegia elemendid kajastuma ka selles määruse ettepanekus. See kehtib eelkõige määruse pealkirja kohta ning mõiste „taimekaitsetooted“ asendamise kohta mõistega „taimekaitsevahendid“. Lisaks tuleb biotsiidide lisamist määruse rakendusalasse käsitleda elemendina, mis on nii temaatilises strateegias kui taimekaitsevahendite direktiivis juba heaks kiidetud. Biotsiidid tuleb rakendusalasse lisada veel enne esimese raporti esitamist komisjonile. Meile on hästi teada kõik asjassepuutuvad biotsiidide omadused. Seetõttu pole mingit põhjust neid välja jätta või oodata täiendavat teavet. See lükkaks tarbetult edasi mõiste taimekaitsevahendid korrektse määratluse kasutuselevõtu, mis hõlmab nii taimekaitsetooteid kui biotsiide.

Seetõttu olen ma tugevalt vastu muudatusettepanekule 33, kuid toetan muudatusettepanekut 2, sest parlament on selle kohta juba kokkuleppe saavutanud ning üksnes see muudatusettepanek on kooskõlas temaatilise strateegia ja taimekaitsevahendite direktiiviga, mille parlament 2007. aasta oktoobris heaks kiitis.

  Christa Klaß (PPE-DE). – (DE) Proua juhataja, volinik, taimekaitsetooteid katsetatakse ning vastav statistika on osa paketist, mis sisaldab ka määrust taimekaitsevahendite lubade kohta ning direktiivi taimekaitsevahendite säästva kasutamise kohta. Kogu paketi eesmärk on hoida taimekaitsetoodete mõju inimeste tervisele ja keskkonnale minimaalsel tasemel. Siseturu konkurentsisurve ja piiriülesed keskkonnaaspektid nõuavad siin ühist lähenemist.

Mujalt maailmast tulevate toiduainete juurdepääs meie turule aga teeb selgeks, et kohustused saavad olla tõhusad ainult siis, kui nad on asjakohased. See ei aita kedagi, kui meie puuviljad, juurviljad ja liha tulevad ainult kolmandatest riikidest, sest kehtestatud nõuded muudavad tootmise siin liiga raskeks. Meil Euroopas ei ole mingit mõju kolmandatest riikidest tulevatele toiduainetele. Ainus võimalus on määrata kindlaks suurimad lubatud jääkkogused ning selleks ei ole me piisavalt valmis, rääkimata juba taimekaitsevahendite passist.

Arvepidamine ja statistiliste andmete kogumine taimekaitsevahendite müügi kohta on õigustatud, et jälgida taimekaitsetoodete liikumist ja arengut. Sealjuures on väidetav eesmärk kahjurite ohu vähendamine. Andmete kogumine peab tagama ühilduvuse ning aruannete esitamise kohustus peab jääma minimaalseks. Ainevoogude registreerimine on siin selgelt liialdatud, sest veel ei ole kindel, kas teatud taimekaitsetoodet, biotsiidi või isegi ravimit toodetakse just sellest ainest. Biotsiide tuleb vaadelda eraldi ning siin me ootame komisjoni ettepanekut biotsiidide lubade ja kasutamise kohta. Ainult siis on võimalik kaaluda, milliseid statistilisi andmeid on veel vaja.

Taimekaitsetoodete seadusvastast kasutamist tuleb hoolikamalt jälgida. Selleks tuleb meil tõhustada järelevalvet olemasoleva seaduse täitmise üle. Minu arvates statistika siin ei aita. Seadust rikkuvad isikud, härra Staes, ei kajastu ka statistikas.

  Péter Olajos (PPE-DE). – (HU) Tänan teid, proua juhataja. Pole kahtlust, et taimedel elavate parasiitide ja kahjulike organismide vastu võitlemiseks välja töötatud ained on Euroopa põllumajandust põhjalikult muutnud. Ent neil kemikaalidel on kahjulikke mõjusid inimeste tervisele ja keskkonnale. Eriti ohtlikud taimekaitsetooted tuleb ringlusest kõrvaldada ning kemikaalide kasutamist sel eesmärgil tuleb oluliselt vähendada. Selleks on meil aga vaja usaldusväärseid statistilisi andmeid, mis on Euroopa Liidu tasemel võrreldavad ja ühtlustatud. Seda tehes ei taha me panna täiendavat koormat nende toodete kasutajatele, põllumajandustootjatele; see ei ole meie eesmärk.

Teiselt poolt ei soovi me kõigi taimekaitsetoodete mittepõllumajanduslike kasutusalade lisamist kogutava statistika hulka ning seega ka tulevaste õigusaktide rakendusalasse. Lubage mul tuua üks näide. Euroopas piserdatakse või õigemini pestakse raudteede ääres olevat kiviklibu herbitsiidiga isopropüülamiinsool. Euroopa raudteede kogupikkus on umbes 213 000 km ning hinnanguliselt kastame me neid umbes 900 000 liitri kemikaaliga. See tungib vihmaveega koos pinnasesse ja põhjavette ning jõuab lõpuks meie kehasse. Seni ei ole me sellele piisavalt tähelepanu pööranud ja see olukord peab muutuma.

Meie ees olev raport on lahutamatult seotud möödunud aastal kõne all olnud seadusandliku paketiga ning seda tuleks seetõttu ka vastavalt käsitleda. Selle paketi osadeks on taimekaitseainete säästva kasutamise raamdirektiiv, millele viitas minu kolleeg Euroopa Rahvaparteist Christa Klaß, möödunud aastal Irena Belohorská poolt koostatud taimekaitsevahendite säästva kasutamise temaatiline strateegia ning uute taimekaitsetoodete turuleviimise määrus, milles selle teema eest Euroopa Parlamendis vastutav isik, Hiltrud Breyer, määratleb tulevikusuunad taimekaitsetoodete säästvaks kasutamiseks. Ma õnnitlen raportööri ja toetan seda raportit. Tänan teid väga.

  Paul Rübig (PPE-DE). – (DE) Austatud juhataja, volinik, daamid ja härrad, see on täna teine statistikat puudutav raport ning ma tahaksin komisjonile meenutada, et me oleme võtnud eesmärgiks halduskulusid 25% võrra vähendada, sest seoses statistikaga protestivad asjaomased isikud jätkuvalt sellest tulenevate liigsete kulude vastu. Ma olen kindlasti seda meelt, et taimekaitsetoodete säästev kasutamine on väga oluline geenitehnoloogia ja biotehnoloogia tulevase arengu jaoks ning ma usun ka, et riskinäitajad on eriti olulised inimeste tervise ja keskkonna seisukohast.

Samas ei tohiks me unustada Lissaboni strateegia üldist eesmärki, milleks on tööhõive neis sektorites ja nende sektorite kasv, mitte nõuete karmistamine bürokraatlike kohustustega nagu statistiliste andmete kogumine, mis pealegi on paljudes sektorites väga hõlpsasti kättesaadavad.

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). – (PL) Proua juhataja, peamine teave, mida liikmesriigid peaksid koguma, on kasutatud taimekaitsevahendite kogus. See aitab liikmesriikidel koostada individuaalseid analüüse ehk analüüse, mis oleks kooskõlas riiklike kavadega. Tootjad peaksid andma teavet eluliselt tähtsate taimekaitsevahendite kasutamise kohta. Riiklikud andmed tuleks koondada igas liikmesriigis ning saata komisjonile ühise teabe kujul. Sellisest koondatud teabest piisab täiendavaks analüüsiks ELi tasemel. Liikmesriikide kohustuste reguleerimisel tuleb meil olla ettevaatlik, et me ei annaks kohalikele asutustele abi üksikasjaliku teabe kogumiseks, mis ei too mingit kasu ja tekitab ainult segadust ning vähendab liikmesriikide motivatsiooni selle direktiivi õilsat ideed praktikas rakendada.

  Avril Doyle (PPE-DE). – Proua juhataja, kui te lubate, esitaksin volinikule mõned kiired küsimused. Kas mittepõllumajanduslikes olukordades, näiteks golfiradadel, parkides, lennuväljadel, raudteel, maantee ääres, kodus ja aias kasutatavate taimekaitsetoodete koguseid on võimalik tuletada üldise koguse põhjal ehk siis üldine kogus, millest on lahutatud põllumajanduslikult kasutatavad tooted?

Teiseks, biotsiide kasutatakse väga erinevates olukordades ja erinevatel viisidel, kaasa arvatud kodumajapidamises, ning kuigi võimalik oleks koguda andmeid turule viidud biotsiidide koguse kohta, on väga raske ette näha võimalust, kuidas koguda põhjalikke andmeid biotsiidide kasutamise kohta. Või on ettepanek vaadelda ainult biotsiidide põllumajanduslikku kasutust? Ning kui vaadeldakse tõesti ainult biotsiidide põllumajanduslikku kasutust, miks me siis hakkame taimekaitsetoodete puhul käsitlema ka mittepõllumajanduslikku kasutust?

Minu kolmas küsimus on: kas eraldi säte statistika kogumisest taimekaitsetoodete tootmise, impordi, ekspordi ja levitamise kohta ei või kaasa tuua võimalikku segadust ja taimekaitsetoodete võimalikku kahekordset loendamist?

  Marios Matsakis (ALDE). – Proua juhataja, ma tahtsin lihtsalt rõhutada ühte käesoleva ja ka eelmise raporti kohta käivat punkti. See on asjaolu, et statistilised andmed ei ole olulised iseeneses. Oluline on mõistagi statistiliste andmete tõlgendamine, õigete järelduste tegemine ning statistilistest andmetest juhinduvate meetmete rakendamine.

Selles osas on raportöör teinud väga olulise ettepaneku ekspertrühmade loomise kohta kogutud andmete hindamiseks. Tahaksin selle kohta volinikult küsida, mida tema arvab sellistest andmete hindamise ekspertrühmadest.

  Juhataja. – Volinik arutelu lõpus ei sekku. Ta on meile teatanud, et vastab Avril Doyle’i küsimustele kirjalikult.

  Bart Staes, raportöör. − (NL) Daamid ja härrad, tänan teid kõiki teie julgustavate sõnade eest. Ma usun, et olen leidnud sellel täiskogul üsna suurt toetust. Nagu volinik oma avakõnes ütles, liiguvad komisjoni, nõukogu ja parlamendi seisukohad teineteisele lähemale; see on midagi, mida esimesel lugemisel polnud võimalik saavutada. Õigemini oli see lausa võimatu, kuigi ma pidasin kahel korral konsultatsioone nii Sloveenia kui Portugali kui eesistujariikidega.

Asjaolu, et need seisukohad lähenevad, ilmneb ka voliniku sõnadest biotsiidide kohta. Ta ütles, et komisjon kaalub direktiivi läbivaatamist. Ma ei taha teha siduvaid avaldusi ning usun, et Klaßi raportis juba vastu võetud tekstil põhineva määruse ettepaneku sõnastus ei ole lõplikult siduv. Teiseks võtan ma kindlasti arvesse voliniku pakutud võimalust kasutada võimalikult hästi ära juba olemasolev statistika taimekaitsevahendite tootmise kohta, mis on oluliseks panuseks arutellu, sh ka mõeldes teisele lugemisele. Daamid ja härrad, tänan teid veel kord, ma ei pea teid kauem kinni. Kell on juba palju ning ma arvan, et me oleme ära teeninud väikese lõõgastuse.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme lõuna ajal kell 12.

Kirjalikud avaldused (artikkel 142)

  Daciana Octavia Sârbu (PSE), kirjalikult. – (RO) Määruse ettepanek tahab vähendada taimekaitsetoodete kasutamise mõju keskkonnale ja inimeste tervisele, luues mehhanismi riskinäitajate arvutamiseks ning taimekaitsevahendite säästva kasutamise temaatilises strateegias võetud eesmärkide täitmise jälgimiseks. Variraportöörina leidsin, et vaja on tagada kokkusobivus taimekaitsevahendite paketis antud määratlustega ning ma otsustasin toetada biotsiidide lisamist määruse ettepanekusse, et tagada kasutajatele parem kaitse. Selle ettepaneku abil tahame parandada andmekogumissüsteemi ning toetada olemasoleva statistika ühtlustamist liikmesriikide vahel, et oleks võimalik kindlaks teha selles valdkonnas saavutatud edusamme ning rakendada meetmeid, mis on vajalikud taimekaitsevahenditest tingitud ohtude vähendamiseks. Lisaks parandaks üle kogu Euroopa ametliku statistika olemasolu turu läbipaistvust ning taimekaitsevahendite tööstuse konkurentsivõimet. Samal ajal on taimekaitsevahendite kasutuse vähenemine ühiskonnale kasulik, kuna see parandab toidu kvaliteeti, vähendab joogivee saastumist, tõhustab keskkonnakaitset ning aitab säilitada loodusressursse. Euroopa Liit peab olema kindel, et need ohtlikud ained ei ohustaks tema kodanike tervist ning peab stimuleerima uute ökoloogiliselt tõhusate põllumajanduslike tavade kasutuselevõttu.