Istungi stenogramm

Teisipäev, 11. märts 2008 - Strasbourg

1. Istungjärgu avamine

ISTUNGI JUHATAJA: HANS-GERT PÖTTERING
President

  President. − Kuulutan Euroopa Parlamendi 2008.-2009. aasta istungjärgu avatuks.

2. Istungi algus

(Istung algas kell 9.00.)

3. Presidentuuri avaldus

  President. − Täna tähistame neljandat Euroopa terroriohvrite mälestuspäeva. See on päev, mida peame meeles pidama, et mälestada kõiki süütuid terroriohvreid.

Terrorirünnakutes Madridis 11. märtsil 2004 – neli aastat tagasi – ja Londonis 7. juulil 2005 said kannatada paljud inimesed ning barbaarne terrorism purustas paljud pered.

Alles eelmisel reedel sooritas terrorirühmitus ETA järjekordse mõrva. Isaías Carrascot, endist sotsialistist nõunikku tulistati Mondragónis kodust lahkudes. Soovin parlamendi poolt avaldada südamlikku kaastunnet kogu ta perele.
Euroopa Parlamendi presidendina ja ka iseenda nimel tahaksin teile kinnitada, et terroriohvrid – kus iganes nad maailmas ka ei asuks – jäävad meile alatiseks meelde. Täna mälestame Isaías Carrascot ja kõiki terroriohvreid, et kinnitada hullumeelsete terrorirünnakute ohvritele oma austust ja kaastunnet. Nad on ja jäävad ka tulevikus meie südamesse ja tegevusse. Kaastunne ja solidaarsus ohvrite perede suhtes on meie kõigi ülesandeks.

Euroopa Parlament osaleb aktiivselt terrorivastases võitluses ja terrorirünnakute ohvrite toetamises. Kordan pidevalt, et terrorismi ei õigusta mitte miski. Peame selles võitluses leidma seega ühise lähenemisviisi, tuginedes õigusriigile ja seaduse jõule.

Daamid ja härrad, palun tõuske, et minuti jooksul mälestada terroriohvreid.

(Täiskogu tõusis leinaminutiks.)

4. Parlamendi resolutsioonide vastuvõtmisele järgnev tegevus (vt protokoll)

5. Esitatud dokumendid (vt protokoll)

6. Inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete rikkumise juhtumite arutamine (esitatud resolutsiooni ettepanekute tutvustamine) (vt protokoll)

7. 2009. aasta poliitiline strateegia (arutelu)

  President. − Järgmiseks päevakorrapunktiks on komisjoni avaldus 2009. aasta poliitilise strateegia kohta.

  José Manuel Barroso, komisjoni president. − Härra president, mul on väga hea meel esitleda komisjoni 2009. aasta poliitilist strateegiat, mis sätestab järgmiseks aastaks komisjoni peamised poliitilised prioriteedid.

Nagu teile teada on poliitilise strateegia eesmärgiks edendada dialoogi teiste institutsioonidega, eriti Euroopa Parlamendiga, selles, millised peaksid prioriteedid olema järgmisel aastal. See dialoog on väga tähtis komisjoni 2009. aasta tööprogrammi korraliku ettevalmistamise tagamise seisukohast.

Aasta 2009 saab olema eriline aasta, väga oluline üleminekuaasta, mida tähistab, ja ma olen selles veendunud, uue Euroopa aluslepingu, Lissaboni lepingu tõenäoline jõustumine. 2009. aasta saab olema väga tähtis ka sümboolselt, kuna me tähistame 20 aasta möödumist Berliini müüri langemisest, nii et see on väga oluline võimalus Euroopa vabaduse ja taasühendamise tähistamiseks.

Kõnealune aasta saab olema ka uue Euroopa Parlamendi ja uue komisjoni valimise aasta, nii et meie tegevus 2009. aasta esimesel poolaastal loob meeleolu Euroopa valimisteks. Lissaboni lepingu tõrgeteta rakendamine paneb alusel Euroopa Liidule, mis on võimeline tuleviku väljakutsetega tegelema. Ma loodan, et näeme maailma kõige auahnema süsteemi viimistlemist, mille eesmärgiks on kliimamuutuste probleemiga tegelemine ja energia varustuskindluse tõhustamine. On eriti oluline, et me teeksime seda hiljemalt 2009. aasta esimesel poolaastal, et Euroopa Liit saaks olla valmis andma otsustavat panust ülemaailmsetesse läbirääkimistesse kõnealuse aasta lõpul toimuval Kopenhaageni konverentsil.

Kuid esmalt paar sõna 2008. aasta kohta. Arvestades eelseisvaid institutsioonilisi muudatusi ning eriti praeguse koosseisu ametiaja lõppemist, on komisjon teinud kõik endast oleneva tagamaks, et kolleegium võtab 2008. aasta tööprogrammis sisalduvad uued õigusloomeettepanekud vastu enne 2008. aasta lõppu. Tööprogrammis on kolmkümmend viis õigusloomealgatust. Anname oma parima, et vähendada nende arvu, mis tõenäoliselt leiaksid aset aasta viimastel kuudel, nagu näiteks tarbija lepinguliste õiguste raamdirektiiv, energia maksustamise direktiivi läbivaatamine ning hooajatöötajate ja praktikantide riiki sisenemise ja riigis viibimise tingimuste direktiivid. Selle võimaldamiseks püüame ka igati tagada, et kõnealused ettepanekud esitataks vastavalt ettenähtud ajakavale.

Loodan väga, et parlamendil on võimalik enne käesoleva parlamendi koosseisu volituste lõppemist esitada oma esimese lugemise arvamus kõigi komisjoni tööprogrammist tulenevate ettepanekute kohta.

Tahaksin toonitada, et mis komisjoni puutub, siis meie oleme täiesti graafikus, et esitada kõik väljakuulutatud strateegilised algatused ning seega korrata oma rekordilist 96%-list rakendamismäära, milleni jõudsime 2007. aastal. See on kõrgeim rakendamismäär, mis iial komisjoni töös saavutatud.

Mis puutub aastasse 2009, siis järgib komisjon oma eesmärki saavutada Euroopas tulemusi ja anda kodanikele konkreetseid hüvesid. Keskendume kõige lõpuleviimisele, mida on alustatud meie volituste jooksul ning püüame igati saavutada 2005. aastal määratletud strateegilised eesmärgid ja tegeleda eelseisvate väljakutsetega. See kõik nõuab muidugi tihedat koostööd parlamendi ja komisjoni vahel.

Reformilepingu jõustumine nõuab ka seda, et komisjon teeks mitmeid ettepanekuid selle sätete jõustamiseks ning ma rõhutan siinkohal ettepanekuid, mis tagavad suurema demokraatia Euroopa kodanikele ning nende suurema osaluse, nagu näiteks kodanikualgatus. Soovime eelseisvatel nädalatel ja kuudel parlamendiga arutada, kuidas nimetatud ettepanekuid järgmise aasta esimestel kuudel paremini ellu viia.

Peamised poliitilised prioriteedid, mida komisjon järgmiseks aastaks ette näeb, keskenduvad viiele sambale. Esiteks on jätkusuutliku majanduskasvu ja töökohtade edendamine ka edaspidi meie ning uuendatud Lissaboni strateegia eesmärgiks. Samuti jätkame innovatsioonistrateegia rakendamist, Euroopa Teadusruumi süvendamist ja ühtse turu järelkontrolli. Selles kontekstis ootan pikisilmi Euroopa Tehnoloogiainstituudi heakskiitmist – see on üks meie juhtmeetmeid – teisel lugemisel siin täna veidi hiljem ning ma tahaksin täiskogu tänada suurepärase töö eest selle algatuse täideviimisel.

Suurt tähelepanu pööratakse madala heitetasemega ja ressursisäästlikule majandusele ülemineku soodustamisele. Kopenhaageni kohtumine saab olema olulise tähtsusega globaalse kliimamuutuste kokkuleppe saavutamiseks pärast 2012. aastat. Euroopa peab end hästi ette valmistama ja säilitama oma rolli teerajajana kliimamuutuste küsimuses. Tööd tuleb jätkata sellega, kuidas aidata kaasa kliimamuutuste mõjudega kohanemisele.

Globaliseerumise ajajärgul peaksime me püüdma täide viia ühtse immigratsioonipoliitika. Töö selles valdkonnas põhineb immigratsiooniküsimust käsitleval teatisel, mis esitatakse juunis 2008. Samuti keskendame oma tähelepanu kodanikele otsest huvi pakkuvate poliitikate elluviimisele ühtse õigusruumi kaudu, koostades Euroopa vastuse kemikaali-, bioloogilistele ja kiirgusohtudele, Euroopa Liidu tervishoiustrateegia kaudu ning toiduainete ja toodete ohutuseeskirjade energilisema jõustamise teel.

Läbivaadatud ja uuendatud sotsiaalmeetmete kava suunab samuti meie tegevust üldises lähenemisviisis, et panna eurooplased mõistma globaliseerumisest tulenevaid võimalusi ja hüvesid, ning hõlmab liikuvust, integratsiooni, haridust ja mittediskrimineerimist. Kõnealuse sotsiaalmeetmete kava põhiideedeks on juurdepääs, võimalused ja solidaarsus.

Lõpuks liigume oma eesmärgi suunas, milleks on Euroopa rolli konsolideerimine globaalse partnerina. Laienemisläbirääkimised jätkuvad, nagu ka töö Lääne-Balkani riikide ühendamise ja stabiliseerimise nimel. Rakendame naabruspoliitikat ja käivitame tegevuslikud partnerluslepingud Aafrika riikidega ühise Euroopa Liidu ja Aafrika strateegia raames.

Lissaboni lepingu jõustumine suurendab märkimisväärselt Euroopa Liidu välisprofiili. Uue raamistiku elluviimisel on komisjoni tähtsaim ülesanne aidata luua Euroopa Liidu välisteenistust – ja seda kõike aastaks 2009, kui kõigist ajakavadest kinni peetakse nagu me loodame.

Aasta 2009 saab olema oluline ka ELi poliitikate tulevaseks rahastamiseks ettevalmistuste tegemise seisukohast. Praegu käimasoleva eelarve läbivaatamise nõupidamise tulemused aitavad meil teha ettevalmistusi järgmiseks mitmeaastaseks finantsraamistikuks, milleks teeb ettepaneku järgmine komisjon.

Nagu eelmistel aastatel, tehakse iga-aastane poliitilise strateegia raames ettepanek 2009. aasta teabevahetusprioriteetideks. Euroopa Liidu institutsioonide valimistele eelneval ajal püüab komisjon suurendada maksimumini oma koostööd teiste institutsioonidega ja aidata kaasa elavale keskustelule liidu poliitikavaldkondade küsimuses. Iga-aastane poliitiline strateegia on vaid esimeseks sammuks protsessis, mis viib komisjoni õigusloome- ja tööprogrammi vastuvõtmiseni oktoobris.

Komisjon ootab korrapärast dialoogi parlamendiga 2009. aasta elluviidatavate prioriteetide küsimuses. Mõistan, et parlament kavatseb septembris, paar nädalat enne seda, kui me võtame vastu 2009. aasta tööprogrammi, vastu võtta täiskogu resolutsiooni komisjoni õigusloome- ja tööprogrammi kohta. See resolutsioon järgneb kokkuvõtvale raportile, mis kajastab meie tavapärase dialoogi tulemusi. See peaks meile andma põhjendatud ja poliitiliselt toetatud ettekujutuse sellest, millele komisjon parlamendi arvates peaks keskenduma oma töös ja poliitikas 2009. aastal, seda õigeaegselt tööprogrammi koostamise seisukohast, keskendudes Euroopa lisandväärtusele ja subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete täielikule järgimisele.

Seega on minu tänane sõnum teile järgmine: ma ootan väga võimalust teha teiega koostööd selles 2009. aastale väga olulises programmis. Tegutseme koos, et hoida tegevustempot 2009. aastal, nii et Euroopa ka edaspidi saavutaks konkreetseid tulemusi oma kodanike hüvanguks.

(Aplaus)

  Hartmut Nassauer, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (DE) Härra president, komisjoni president, daamid ja härrad, komisjon koostab oma 2009. aasta õigusloomeprogrammi lähtuvalt oma strateegilistest prioriteetidest seoses jõukuse, solidaarsuse, vabaduse, turvalisuse ja maailmas tugevama Euroopaga ning teeb seda meie täielikult toetusel. Nii on 2009. aasta prioriteetideks jätkusuutlik kasv, töökohad globaliseeruval ajajärgul ning ressursisäästlik ja vähe CO2 heiteid tootev majanduspiirkond. Need on õigusloome ühised nimetajad aastaks 2009 ja komisjoni president, tahaksin teile väljendada Euroopa Rahvapartei fraktsiooni (kristlike demokraatide) ja Euroopa demokraatide toetust.

Kui teeksin siinkohal kriitilisi lisamärkusi, läheksid need tõlkes kaduma. Eelkõige tahaksin teile kõigile soovida julgust. Milleks, küsite? Esiteks, järgmine aasta on uue lepingu aasta. Teiseks on see valimiste aasta, mil kodanikud meiega räägivad. Oma sissejuhatuses ütlete, milles uus leping seisneb: riiklike ratifitseerimisprotsesside lõpetamisel võiks Lissaboni leping samuti jõustuda 2009. aastal.

Komisjoni president, miks nii reserveeritult? Miks ei öelda nii: komisjon toetab ihu ja hingega seda uut lepingut, mille hea eestkostja ta juba praegu on, just nagu ta seisab ka teiste kehtivate lepingute eest? Toetage oma seisukohta avalikult, komisjoni president! Näidake teed!

Teiseks: järgmisel aastal pöördutakse kodanike poole palvega ja neid ei huvita niivõrd iga õigusakti detail, vaid üldtulemus, valitud suund. Siinkohal on bürokraatia kärpimine tõesti midagi, mille abil saaksite kindlustada kodanike heakskiitu. Näidake seega uut subsidiaarsuskultuuri! Ärge kammige ühenduse õigustikku läbi enne 2009. aasta lõppu, vaid andke märku enne valimisi järgmisel aastal. Ka selles toetame me teid.

(Aplaus)

  Hannes Swoboda, fraktsiooni PSE nimel. – (DE) Härra president, härra Nassauer, meie komisjoni president ei ole nii nõrk, tema pihta on lennanud juba palju kriitikanooli. Usun siiski, komisjoni president – kui ma kuulan teie kõnesid ja loen teie antud intervjuusid –, et meie ühiseks eesmärgiks on 2009. aastal samuti jätkata sotsiaalse ja ökoloogilise Euroopa laiendamist globaliseeruvas maailmas.

Te teate, et sotsiaalsed aspektid on meile eriti südamelähedased ning te teate ka, et eriti valmistab meile muret näiteks Euroopa Kohtu otsus Lavali juhtumi asjus. Loodame, et me – parlament ja teie komisjonis – saame selles osas koostööd teha, et kodanikud ei arvaks, nagu meie poolt teatavate raskustega saavutatud sotsiaalset edu ei kõiguta võlts kvantitatiivne konkurents. Pooldame Euroopas kvalitatiivset konkurentsi, konkurentsi, mida peab mõistagi juhtima Euroopa, võttes arvesse keskkonnaprobleeme. Meie kui sotsiaaldemokraatide jaoks on keskne aga sotsiaalne element.

Keskkonnast rääkides, ma tänan komisjoni tehtud ja väga edumeelsete ettepanekute eest. Nagu teie, omame ka meie usku selle maailmajao säästvasse arengusse; säästvus meie kõigi jaoks kehtib ka Euroopa kui tööstusbaasi kohta – mis peab kohandama ja tegelema ökoloogiliste sihtmärkidega ning mille jaoks peavad eksisteerima kohustused ja stiimulid. Koos peame töötama selle nimel, et tagada tulevikus tööstuse ja majanduse suur roll selle maailmajao tootlikkuses – töökohtade huvides –, kuna ökoloogilised sihtmärgid sobivad suurepäraselt Euroopa kui tööstusbaasiga. See on veel üks ülesanne, mille kallal koos tegutsema peame.

Saame nimetatud ülesande täide viia vaid juhul, kui veename ka teisi partnereid – Ameerika Ühendriike, Hiinat ja Indiat – seadma samu ökoloogilisi sihte. Enamgi veel, saavutame edu vaid juhul, kui ulatume oma naabriteni, kui loome oma naabritega ühtse poliitika. Te teate, et me ei ole täiesti rahul paljude väljatöötatud strateegiatega.

Balkani piirkonna küsimuses näiteks tegime hiljuti ettepaneku, et paralleelselt Lissaboni protsessiga peaks eksisteerima ka protsess, mida nimetatakse Ljubljana protsessiks Sloveenia eesistumisega, edendamaks selle piirkonna majanduslikku ja sotsiaalset arengut, kuna seal esinevat viha ja konflikte saab lahendada ainult Balkanimaade mõistliku majandusliku ja sotsiaalse arengu abil.

Vahemere Liidu kohta, mis praegu on kõigi, ka välisministrite huulil: soovime selles osas komisjonilt selget seisukohta. Olete sellele juba vihjanud, komisjoni president, kuid peate pidevalt selgelt viitama, et me ei võta arvesse ühtki liitu, mis ei hõlma kogu Euroopa Liitu. See peab olema kogukond, mis ei jookse otse Euroopa Liidu keskelt läbi, vaid ühendab Euroopa Liidu Vahemereäärsete riikidega.

Samamoodi peaks arutelu hõlmama ka Musta mere piirkonda ning siin ootame me samuti komisjoni algatusi, kuna asi ei ole loomulikult vaid meie lõunanaabrites – see puudutab ka meie idanaabreid. Ka siin ei saa me pakkuda lühiajalist liikmestaatust, see ei ole võimalik. Võime aga teha ettepaneku koostöö tugevdamiseks nende riikidega ja me ootame rohkem komisjoni algatusi, kui siiani on kehtivatesse dokumentidesse lisatud.

Komisjoni president, te mainisite, et tegemist on ka valimiste aastaga. See on valimiste aasta ja loodetavasti ka reformilepingu jõustumise aasta. Me ei oota, et komisjon sekkuks sel valimiste aastal poliitilistesse aruteludesse, kuid me loodame komisjonilt kuulda selget visiooni selle kohta, kuidas see Euroopa peaks tulevikus funktsioneerima ökoloogilise ja sotsiaalse Euroopana. Loodame, et komisjon teeb selgeks, et tema hääl on vali – kaasa arvatud dialoogis meie partneritega. Vaid siis, kui räägime USA, Hiina ja teiste riikidega valjul häälel on meil võimalik kinnitada oma kodanike huvisid.

Valimiste aastal tahame tugevat komisjoni, kes omab visiooni homsest Euroopast!

  Diana Wallis, fraktsiooni ALDE nimel. – Härra president, arvan, et peaksin edastama oma fraktsiooni kiidusõnad poliitilise strateegia kohta, mille president Barroso esitas, nagu ta ise ütles, selleks oluliseks ja väljakutseid esitavaks aastaks. Komisjon on välja töötanud strateegia, mis on hea poliitiliselt, finantsiliselt ja juhtimisalaselt ning on vältinud seda, mida me minu kodumaal mõnikord nimetame „koosseisu volituste lõppemise tõveks”.

Loomulikult peame mingil määral keskenduma puudustele, kuid kuulates härra Nassauerit, nimetaksin neid puuduste asemel pigem erinevusteks olulistes küsimustes, kui nii võib öelda. Muidugi on olemas volituste lõhe ületamise küsimus. Kui vaatan siseturu piirkonda, siis jäävad silma sellised probleemid nagu Euroopa patent, patsientide liikuvus ja Euroopa eraäriühinguõiguse projekt. President Barroso mainis neist võib-olla ühte-kahte, kuid me peame olema veendunud, et need järgmiste volituste ajal läbi viidaks, kuna need on siseturu oluliseks osaks. Selles osas oleksin võib-olla tahtnud näha konkreetsema motiivi kujunemist seoses vajadusega selle järele, mida mina nimetaksin meie kodanike finantsjulgeolekuks maailmas, kus me teame, et hetkel valitseb finantskaos ja kus inimesed ei ole kindlad tuleviku suhtes – mis on võib-olla selles suhtes aktuaalsem.

Loomulikult on kõnealune aasta ka lepingu rakendamise aasta ja kuigi me saame tervitada, ja ma tervitangi dokumendi keskendumist rakendamisele – ja minu arvates on mõte tulevikus liikmesriikidega koostöö tegemisest seaduste rakendamise tagamiseks kõikjal palju rohkem koordineeritult suurepärane –, oleksin eelistanud näha dokumendis midagi selle õigusakti kohta, mis saab olema nii keskne meie kodanikele, kodanikualgatuse kohta, kuid president Barroso ennetas mind, mainides seda täna hommikul, nii et sellega on kõik korras. Aga see on keskse tähtsusega ja me peame olema kindlad, et komisjon esitab õigusaktid sellega tegelemiseks. Samuti peaks võib-olla tähelepanu pöörama suhtele riikide parlamentidega.

Järgmiseks, lühidalt seoses välissuhetega, kas saaksime ülevaate välissuhete, energia ja kliimamuutuse – kõigi nimetatud küsimuste osas? Me teame, et komisjon arutleb nende üle. Need on prioriteetse tähtsusega, mitte ainult Arktikas, vaid ka maailma teistes piirkondades.

  Brian Crowley, fraktsiooni UEN nimel. – (GA) Härra president ja härra komisjoni asepresident, toetan täielikult Euroopa Komisjoni poliitilist tööprogrammi järgmiseks aastaks. Kõnealuse programmi eesmärgiks on arendada Euroopa majanduslikku ja poliitilist tegevust. Tööprogramm edendab Euroopat ja asetab esikohale Euroopa inimeste huvid. Toetan väga programmi esimest poliitikameedet: tööhõive ja arengu edendamist Euroopa Liidus.

Ajal, mil liigume lepingu ratifitseerimise aasta suunas, rõhutame meie, kes me toetame Iirimaal selle lepingu ratifitseerimist referendumi teel, seisukohta, et Euroopa peab muutuma efektiivsemaks, et on ülioluline, et me taipaksime, et lepingud, mida kohaldati kuue, kümne või viieteistkümne Euroopa riigi suhtes, ei kehti enam 27 riigiga Euroopa Liidu suhtes. Eriti tahame toonitada innovatiivsuse, teadustegevuse ja tehnoloogia arendamise vajadust, et luua Euroopale 21. sajandil dünaamilist uut majandust.

Iseäranis rõõmus olen ma selle üle, et komisjoni president ja volinikud ei kaasanud 2009. aasta poliitilisse strateegiasse kõike. Lihtne oleks öelda, et teeme nii palju asju, kuid selle asemel keskendub strateegia põhilistele olulistele valdkondadele nagu juba mainitud kliimamuutused ning Euroopa partnerina maailmas ja tegutsejana maailmas – eriti kui me vaatame riske ja ohte maailmas, mis täna meie ees seisavad, seda mitte ainult Lähis-Idas, mitte ainult Aafrikas, vaid isegi Lõuna-Ameerikas, kus möödunud nädalal võisime näha, kuidas pinged nii kiiresti tekkida võivad. Tegelikult on vaja stabiliseerivat jõudu, mida Euroopa Liit maailma tasandil pakkuda suudab.

Lõpuks peab Euroopa Liit täielikult toetama tegevust, mida on vaja ebaseaduslike narkootikumide impordi, inimkaubanduse ja eriti inimeste elude austamise vähenemisega võitlemiseks. Võite olla kindlad, et meie, ja minu partei Fianna Fáil Iirimaal, teeme tublisti tööd lepingu ratifitseerimise eesmärgil, et aidata kaasa Euroopa arendamisele tulevikus.

  Eva Lichtenberger, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Härra president, komisjoni president, daamid ja härrad, iga-aastase strateegiaga on meil võimalus valida kahe suuna vahel. Esimene oleks maksimaalne selgus ja järjepidevus avalduste ja finantstegevuse vahel. See oleks iseäranis kohane valimiste aastal, kuna me tõesti lubame, et me – ma tsiteerin – „seame kodaniku esikohale“. Kodanikud on selguse ära teeninud.

Komisjon aga on kahjuks valinud teise suuna, nimelt jääda opositsiooni katmiseks nii üldiseks kui võimalik. Esiteks on kontekst iseenesest huvitav. Me peame eeldama, et Lissaboni strateegiat rakendatakse. Käes on valimiste aasta ja aasta, mil Euroopa on ka väga ulatuslikult rahvusvaheliselt pühendunud kliima kaitsmisele. Kahjuks on siiani sõnadele järgnenud vaid vähesed teod ja ka seda ei ole strateegia piisavalt selgitanud.

Kui jääme kõhklevale seisukohale praktiliste meetmete osas, nagu me seda oleme näiteks autode heitkoguste küsimuses, siis on kaalul Euroopa usaldusväärsus ja me ei saa seda pikemas perspektiivis lubada rahvusvahelisel tasandil aruteludes oma partneritega kliimakaitseküsimuses. See on negatiivseks näiteks meie järeleandmisest laiaulatuslikule lobitööle, nagu see juhtus heitkogustega kauplemise süsteemi rakendamisega lennuliikluses, kus me oleme samuti toiminud liialt kõhklevalt ja mitte nii energiliselt kui vajalik, ning kus meil ei ole seega õnnestunud kehtestada vajalikke meetmeid lennuliikluse poolt kliimale tekitatud kahjude vähendamiseks vajalikul määral.

Samuti eksisteerib konflikt auahnete eesmärkide ja teadustegevuse tegeliku rahastamise vahel. Kui räägime ühelt poolt uutest energiaallikatest, kuid teisalt ikka veel teadusuuringuteks ettenähtud vahendite lõviosa suunamisest tuumaenergiasse, ei saa kõnealust konflikti lahendada, ega saa me sellisel juhul oodata jätkusuutliku lahenduse leidmist, sest siin ei ole mingisuguseid võimalusi täiesti kooskõlastatult investeerimiseks.

Minu arvates puudub selles strateegias selge kohustus rakendada liikmesriikides ühenduse õigust. Siin on liiga vähe mehhanisme, liiga vähe austust seaduse vastu. Tegelikult on just vastupidi: me teeme uusi plaane enne olemasolevate rakendamist. Tahaksin siinkohal teile meenutada energia tegevuskava.

Kui kodanikud on meie jaoks nii olulised nagu te õigesti toonitate, siis peaksid nende kaebused muu hulgas, nagu ka referendumivõimalus, olema siin täiskogus meie tähelepanu keskpunktiks.

  Helmuth Markov, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (DE) Härra president, komisjoni president, meil on ikka veel praktiline 2009. aasta tööprogramm, mille kohta me märkusi teha saame. Samas on ilmne, et eelseisval aastal ei ole komisjoni poliitilisse strateegiasse oodata mingeid ulatuslikke strateegilisi muudatusi.

See ütleb järgmist: komisjon tahab parandada oma teabevahetusülesannet, levitada Euroopa ideed ja tõsta kodanike teadlikkust Lissaboni lepingust. Kas reformilepingu küsimuses korraldatav referendum ei oleks õige viis kodanike kaasamiseks sellesse protsessi? Kas te tõesti usute, et hääletajate arv suureneb, kui te ka edaspidi ainult räägite, kui suurepäraselt kehtiv poliitika toimib ja et me peame seega lihtsalt jätkama olemasolevate kontseptsioonide järgimist?

Tegelikkuses kogevad paljud inimesed sotsiaalse turvalisuse vähenemist, palgatasemete stagneerumist, tööhõiveõiguste tõsist kärpimist, kohaliku ühistranspordi, tervishoiuteenuste osutamise, energia- ja veevarustuse, hariduse ja lapsehooldusteenuse baashindade tõusu – kõike seda ajal, mil suurte ettevõtete kasum kasvab ja nimetatud ettevõtted samaaegselt oma asukohta muuta ähvardavad. Komisjon räägib elukestva õppe tähtsusest tööhõive seisukohast, kaitstud paindlikkuse tähtsusest – nii et ma pean sageli imestama, kus on peidus see turvalisus, kui komisjon teeb õigusakti ettepanekuid.

Komisjon kirjutab konkurentsivõime tugevdamise vajadusest ja räägib siin uuesti eriti nendest, kes juba niigi tugevad on, kes on vabastatud maksudest – teisisõnu, sotsiaalsest vastutusest. Te viitate sellele kui halduskuludele. Samas aga, kui me tahame omada sotsiaalseid, ökoloogilisi ja tarbijaid kaitsvaid norme, tuleb ka nendes kokku leppida ja neid rakendada! Ma ei näe kuskil teie strateegias mõtet, et võib-olla Lissaboni strateegia üldine kontseptsioon, liberaliseerimise ja privatiseerimise kontseptsioon ei toimi lihtsalt paljudel juhtudel suurema osa inimeste huvides ning eriti mitte avalike teenuste sektori huvides.

Välispoliitika- ja väliskaubandussektor toonitab Euroopa tähtsat rolli maailmas rahu, julgeoleku ja stabiilsuse osas ning räägib mitmepoolsuse ja partnerluse prioriteetsusest. Teie dokument väidab, et Doha läbirääkimiste voor on jätkuvalt üks prioriteetidest. Samas ei sisalda see midagi, mis näitaks, kuidas EL soovib kaasa aidata läbirääkimiste edule. Selle asemel rõhutatakse juba tuttavaid regionaalseid ja kahepoolseid vabakaubanduslepinguid, mis sel põhjusel on vaevalt mingiks edusammuks, kuna nad lihtsalt ei vasta arenevate ja esilekerkivate riikide esitatud nõudmistele.

Lisaks on globaalse Euroopa väliskaubandusstrateegia puhtalt strateegia Euroopa kontsernide väliskaubanduse edendamiseks, mis hoolivad väga vähe regionaalsest ja säästvast majanduslikust, sotsiaalsest ja ökoloogilisest arengust partnerriikides. See ei sisalda sõnagi väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) kohta, samas imestate, miks Hiina-sugused riigid osutavad vastupanu dumpingumeetmete näol. Te isegi tahtsite lõpule viia suures osas ebaadekvaatsete dumpinguvastaste instrumentide tühistamise!

Komisjon räägib tegevusvõimsuse ja konfliktide haldamise suutlikkuse parendamisest kolmandates riikides. Pärast kõike äsjaöeldut küsiksin teilt järgmist: kas poleks tunduvalt mõistlikum võidelda ka sotsiaalsete ja kindlasti ka majanduslike kriisi- ja konfliktipõhjuste vastu?

Muutke oma strateegiat, nii et me saaksime Euroopa Liidule võita kodanike toetuse!

  Godfrey Bloom, fraktsiooni IND/DEM nimel. – Härra president, mulle meeldib siin reguleerimisvabrikus käia. See on nii lõbus. Heitsin just pilgu pealkirjadele komisjoni iga-aastases poliitilises strateegias ja see algab „majanduskasvu ja tööhõivega“. Tõtt öelda oleks siin tunduvalt parem majanduskasvust ja töökohtadest kõneleda, kui vähemalt rohkem kui 1% sellest täiskogust omaks mingitki kaubanduskogemust.

Ma olen ettevõtja ja ma saan aru nii majanduskasvust kui tööhõivest. Kahjuks on nii, et mida rohkem te reguleerite, mida rohkem te õigusakte koostate, seda vähem tõenäoliselt suudate te aidata kaasa majanduskasvu ja töökohtade loomisele, ja sellepärast on SKP kasv Euroopas uskumatult masendav ja see levib ka mujal maailmas – Hiinas, Indias, subkontinendil. Meile teeb ära isegi Põhja-Ameerika. Nii pakun ma välja, et kui me soovime majanduskasvu ja töökohti, peaksime inimesed rahule jätma ja laskma neil siitpoolt sekkumata tegutseda.

Jätkusuutlik Euroopa? Paeluv, kas pole? Me räägime globaalsest jalajäljest, räägime igasugu mõttetusi vaatamata asjaolule, et maakera ei ole tegelikult 10 aasta jooksul soojenenud – kogu teadus kaob tuulde. Kui keegi sooviks heita tõsise pilgu globaalsele teadusele ning globaalsele soojenemisele ja kliimamuutustele, siis näeksid nad, et tegelikult kõige enam asjast teadlikud ja poliitiliselt erapooletud teadlased on veendunud, et tegelikult on meie planeet aastaks 2050 jahedam, mitte soojem. Kuid see ei sobi meie plaanidesse, on ju nii? Sest meile meeldib maksustada ja meile meeldib reguleerida.

Seejärel heidame pilgu juhitud rändele. Tule taevas appi! Inglasena võin teile öelda: juhitud ränne? Möödunud aastal saabus meie tillukesse ülerahvastatud riiki miljon inimest. Palun, palun, palun, kas see täiskogu ei tuleks kord juba mõistusele!

  Frank Vanhecke (NI). – (NL) Minu arvates lähevad asjad väga halvasti juba komisjoni 2009. aasta poliitilise strateegia sissejuhatuse alguses. Räägin ühest peamisest seal esitatud ideest, tsiteerin: „seame kodaniku esikohale“. Sellega raputatakse haavale soola peale, nagu öeldakse. Lõppude lõpuks ei sea Euroopa Komisjon kuskil Euroopa kodanikke esikohale ega näita kuskil nende vastu austust üles.

Mis on Euroopa Komisjon? Lõppkokkuvõttes on see pelgalt asutus, mis koosneb poliitiliselt määratud ja äärmiselt piiratud demokraatlike volitustega ametnikest, kes kuuluvad Euroopa tippametnike kitsasse ringi ja kes arvavad, et teavad kõike kodanikest paremini ning usuvad, et oleks parem, kui väidetavalt üldsuse huvides nad kõik ise ära otsustaksid, minnes mööda isegi kodanikest, keda nad näiliselt austavad.

See on see demokraatlik puudujääk, millest kõik räägivad, kuid keegi midagi ei tee. Kui kodanikud tõesti esikohal oleksid, nõuaks komisjon kodanikega nõu pidamist, iseäranis selliste eriti oluliste küsimuste osas, mis praegu arutamisel on. Millal lubatakse kodanikel avaldada oma arvamust uue, maskeeritud Euroopa põhiseaduse kohta? Madalmaade ja Prantsusmaa kodanikud avaldasid oma arvamust suhteliselt hiljuti, kuid on selge, et Euroopa Komisjon ei sea neid kodanikke esikohale.

Millal lubatakse Euroopa kodanikel avaldada arvamust hukatusliku immigratsioonipoliitika osas, mida Euroopa tippametnikud neile peale suruvad? Millal lubatakse neil kodanikel vastu võtta omaenda otsuseid ja tunda rõõmu oma arvamuse austamisest eluliselt tähtsates küsimustes, nagu seda on Türgi, mitmes mõttes islamiriigi ning igas mõttes Euroopasse mittekuuluva riigi võimalik ühinemine meie Euroopa Liiduga? Ainus kord, mil EL kodanikud esikohale seab on siis, kui asi puutub maksude maksmisse Euroopa tippametnikele ja poliitikatesse, mida need privilegeeritud isikud kodanikele neid kõrvale jättes peale suruvad. Sellisel juhul julgege vähemalt öelda, et Euroopa ei saavuta kunagi demokraatlikku ühtsust.

  José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra (PPE-DE). – (ES) Härra president, välistegevust peaks 2009. aastal märkima kaks olulist asjaolu: esmalt uue lepingu jõustumine, mis ühelt poolt kehtestab uue institutsioonilise raamistiku, milles parlament, komisjoni president, soovib mängida oma õiguspärast rolli, ning teiselt poolt välisteenistus, mis peaks meie arvates asuma komisjonis ja mida nõukogu ei tohi alla neelata.

Seda kõrvale jättes on kõik komisjoni esitatud prioriteedid õiged: laienemine, suhted Venemaaga inimõigustele tuginedes, ning energiavarustuskindlus; stabiliseerimis- ja assotsiatsioonipoliitika Balkanimaades ja Kosovo puhul, naabruspoliitika Barcelona protsessi ja Vahemere Liiduga, mille esitab ELi eesistujana Prantsusmaa.

Lisaks veel olukord Kesk-Aasias, konfliktid Iraanis, Iraagis, Afganistans ja Pakistanis. Härra president, me saame näha arengut suhetes Hiina, India ja Aasia riikidega, mis on õigesti sätestatud komisjoni ettepanekus; olukord Lähis-Idas, mille osas Euroopa Parlament tingimusteta toetas komisjoni ettepanekut Pariisi konverentsil.

Sellele lisaks on küsimuseks strateegiline partnerlus Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse Ookeani riikidega, ning ei tohi unustada ka suhteid Ladina-Ameerikaga, mille suhtes me loodame, et Lima tippkohtumisel jõutakse järeldustele õigeaegselt, et sõlmida assotsiatsioonilepingud Mercosuriga, Andide Ühenduse ja Kesk-Ameerikaga.

Komisjoni president, EL peab ellu viima tõsise, efektiivse ja elluviidava välistegevuse ning kõnelema rahvusvahelistes organisatsioonides ühel häälel. Me ei saa lubada enda nägemist Rahvusvahelise Punase Ristina, mille eesmärgiks on kanda suurte kaasaegsete kriiside kulud. EL peab rahvusvahelisel tasandil toimima kaalukalt globaalse tegutsejana, kooskõlas oma majandusliku, kaubandusliku, finantsilise ja tööstusliku kaaluga. Komisjoni president, teil on kõnealuses programmis meie toetus.

  Catherine Guy-Quint (PSE). – (FR) Härra president, volinik, oleme lõpuks jõudnud 2009. aasta poliitiliste prioriteetide protseduuri algatamiseni. See on tähtis samm, sest tulekul on mitmeid muutusi – uus koosseis, lepingu rakendamine – ja samuti märgib see parlamendi uut reageerimisviisi komisjoni iga-aastasele poliitilisele strateegiale, kuna me oleme otsustanud, et eelarvekomisjoni asemel võtavad sõna pigem fraktsioonid.

Euroopa Parlamendi sotsialistide fraktsiooni poliitilised valikud on selged ja need on juba ka esitatud: need pooldavad sotsiaalset Euroopat. Nad tahavad Euroopat, mis teeks prioriteedi võitlusest kliimamuutustega; samuti tahavad nad Euroopat, mis toetaks ühtset välistegevust. Nähes, et komisjon tahab suurendada ELi panust julgeolekusse ja stabiilsusesse rahvusvahelisel tasandil, imestan ma: kust me küll selleks raha leiame? Kuidas me selle vagatseva soovi ellu viime? Kui me samal suunal jätkame, paneb nõukogu meid alusetusse olukorda nagu igal aastal: kus tuleb valida, milline maailma piirkond ohverdada.

Meie neljandaks prioriteediks on meie kodanikud. Komisjon ütleb meile, et 2009. aasta tuleb kodanikud esikohale seada. Selleks on viimane aeg, sest meie poliitiline projekt ei saa ka edaspidi jääda inimestest nii kaugele. Peame seega tõhustama nii oma teabevahetust kui suhtlust, kuid kus on selleks vajalikud vahendid? Üks on selge: puudu on eelarvevahenditest! Olemasolevatest piiridest on juba räägitud ja meie eelarvekomisjonis ei tea nüüd, kuidas neid prioriteete rahastama hakatakse. Me ei taha uute prioriteetide rakendamiseks ohverdada vanu. Mida te kavatsete ette võtta? Euroopa on kiiresti vaja välja tuua sellest eelarvelisest ja administratiivsest segadusest. Poliitiline maailm muutub väga kiiresti ja meie siin Euroopas pakume välja ideid, kuid meil ei ole kunagi õnnestunud vastu võtta vahendeid nende pragmaatiliseks rakendamiseks nii parlamendi poliitilistes ootustes kui ka oma kodanike huvides.

  Adina-Ioana Vălean (ALDE). – Härra president, käesoleva aasta lõpuks oleme komisjonilt saanud kaks aruannet töötajate vaba liikumise kohta – ja ma oletan, et komisjon teeb tõenäoliselt liikmesriikidele ettepaneku lõpetada üleminekumeetmete kohaldamine uutest liikmesriikidest saabuvatele töötajate suhtes – ning teise ettepaneku kodanike vaba liikumise direktiivi rakendamise kohta, ning me saame näha, kuidas paljud liikmesriigid saadetakse selles küsimuses Euroopa Kohtusse.

Kõik hirmud, mis valitsesid 2004. aasta laienemisega sätestatud üleminekuperioodi korra osas hakkavad nüüd kaduma. Ei eksisteeri majanduslikku turvalisust või demograafilist põhjust tööpiirangute säilitamiseks veel viie aasta vältel. Vastupidi, vajame vaba Euroopa tööturgu, et näidata Euroopat mudelina, partnerina ja juhtiva jõuna maailmas. Reguleerime ligipääsu oma tööturule kolmandate riikide kodanike jaoks. See on piisavalt õiglane ning äärmiselt teretulnud. Kuid esmalt peaksime lahendama omaenda probleemid. Töötame välja sidusa ja ühtse töötajate vaba liikumise poliitika ELis.

Kui me tahame järgida EÜ asutamislepingutes sätestatud põhivabadusi ja kui meil on tõsine kavatsus Lissaboni strateegia ellu viia, siis on saabunud aeg tühjade sõnade lõpetamiseks ja tõeliste tegude tegemiseks.

Lõpuks tahaksin lisada, et algusest peale näidati sellele komisjonile rohelist tuld kodanike põhiõiguste käsitlemiseks ning ma ootasin väga, et näeme antud küsimuses järgmise aasta kavas midagi väga erilist.

  Jan Tadeusz Masiel (UEN). – (PL) Härra president, aasta 2009 on Euroopa jaoks suurenenud väljavaadete, Lissaboni strateegia pakutavate väljavaadete aasta. See on ka aasta, mil loodame tänu uue Euroopa Parlamendi valimistele saavutada ka Euroopa suurema ühtsuse.

Nagu härra Barroso mainis, tähistame kõnealusel aastal 20 aasta möödumist Berliini müüri langemisest. Kas tohin kasutada võimalust ja meenutada teile, et see müür langes Varssavis. Samuti tähistab see 2009 viie aasta möödumist endiste kommunistlike riikide ELiga ühinemisest. See ühinemine ei ole alati olnud täiesti ühtlane: Poola talunikud võistlevad siiani vana ELi talunikega ebaühtlaste tingimuste alusel.

Sellest hoolimata usun, et aasta 2009 kaotab meie riikide vahel valitsevad erinevused, vähemalt psühholoogilisel tasandil, ning suurendab ühtsustunnet ja ELi mõju.

  Jens-Peter Bonde (IND/DEM). – Härra president, kasutan oma sõnavõttu, et teha ettepanek reformida viisi, mil me tegeleme iga-aastaste programmidega. Siiani ei ole riiklike parlamentide ja Euroopa Parlamendi valitud liikmetel olnud mingit sõnaõigust. Iga-aastase programmi algatavad ja võtavad vastu komisjoni mittevalitud liikmed. Liikmesriigid koordineerivad oma prioriteete muutuvate eesistujate tööprogrammide põhjal. Me arutleme mõlema üle, aga me ei muuda midagi. Me ei esinda oma valijaid selles väga tähtsas eesmärke seadvas tegevuses.

Selle asemel peaksime järgmiseks aastaks nõudma ühtset tööprogrammi kõigile institutsioonidele. Komisjon võiks koostada üksikasjaliku ettepaneku, mille lisadesse kuuluksid kõik õigusakti ettepanekud, mida nad kavatsevad esitada, kaasa arvatud nende õiguslik alus. Seejärel peaksid liikmesriikide parlamendid sellega tegelema oma sektorikomisjonides esimesel lugemisel, siis oma Euroopa asjade komisjonides ja lõpuks täiskogudes.

Liikmesriikide parlamendid peaksid kohtuma COSACis ja tööprogrammi ametlikult vastu võtma. Parlament peaks korraldama omaenda lugemised ning seejärel valitsetaks Euroopa Liitu alt üles, mitte ülevalt alla suunal. Seda juhiksid meie rahvaste valitud esindajad, mitte riigiteenistujad ja lobitöö tegijad suletud uste taga.

Programmi vastuvõtmisel saaksid liikmesriikide parlamendid siis algatada konkreetsete „subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse“ ettepanekute lugemise ja otsustada õigusliku aluse üle. Seejärel võtaksid asjaajamise üle Euroopa institutsioonid ning kõik õigusaktid oleks võimalik vastu võtta – nii nõukogus, liikmesriikide 75%-lise toetusega kui Euroopa Parlamendis tavapärase häälteenamusega. Siis oleks Euroopa demokraatia – Machiavelli ja Mussolini ideede segu asemel, millele me täna toetume.

  Luca Romagnoli (NI). – (IT) Härra president, daamid ja härrad, 2009. aastaks kavandatud põhitegevusi võib peamiselt toetada, kui asi puutub Lissaboni strateegia tagatavasse majanduskasvu ja töökohtadesse. Muidugi on siseturu ja konkurentsi küsimuses punkte, mida ma pooldan. Samuti on väärtuslikke punkte jätkusuutliku Euroopa küsimuses.

Kahjuks tuleks ühtne viisapoliitika täiesti hüljata, kuna lisaks sellele, et antud poliitika on kodanikuvastane, ei kuulu see minu arvates ka absoluutselt selle parlamendi volituste piiridesse ega selle raamesse, millised meie kavatsused olema peaksid. Ka olen igati vastu laienemisele nii, et ELi liikmeks saaksid Horvaatia ja Türgi, samuti sellele osale, mis räägib Kosovost, mille suhtes on mul juba olnud võimalus kritiseerida rahvusvahelise õiguse eiramist, mis leidis aset, kui tunnustati Kosovo iseseisvumist suveräänsest riigist. Sel põhjusel hääletan poliitilise strateegia vastu.

  László Surján (PPE-DE). – (HU) Härra president, komisjoni president, me tervitasime komisjoni poliitilist strateegiat lootuses, et see ka jõustatakse. Sellele on üks võimalik takistus: rahaline piirang. See võib raskendada uute asjade kohaldamist. Liikmesriikide valmisolek oma panuse andmiseks on langenud vähem kui 1%-ni, tulemusega, et vahendid uute ideede rahastamiseks peavad pea täielikult pärinema olemasolevate vahendite ümberjagamisest. Ärme aga teeme seda, enne kui uurime korralikult hetkel toimivaid programme. Uurime, kus me oma raha eest rohkem saame ja kus vähem. Ärme laseme lobistidel enda eest otsustada.

Parlamendireformi osana on tekkimas uut tüüpi koostöö erikomisjonide ja eelarvekomisjoni vahel. Selle üheks näitajaks on, et eraldiseisvate programmide kulude põhjendatust ja kasulikkust on nüüd võimalik lahata üksikasjalikumalt. Kuigi see võib olla valus otsus, on mõistlikum teatud programmid nende alarahastamise asemel lõpetada või nendega üldse mitte alustada. Napp investeerimine on mõttetu raharaiskamine. Komisjon, nõukogu ja parlament peavad tegutsema kooskõlastatult tagamaks, et lubatakse ainult selliseid programme, mida piisavalt rahastatakse ja mis suudavad tõelisi tulemusi anda. Parlament ootab selle aasta poliitilist strateegiat, olles valmis selliseks kooskõlastatud tegevuseks. Tänan teid tähelepanu eest.

  Véronique De Keyser (PSE). – (FR) Härra president, komisjoni teatises räägiti palju välistegevusest, aga mina tahaksin sellest veelgi rääkida. Rubriik nr 4 on loomulikult alarahastatud. Kahjuks peame tõesti maksma rohkem Palestiina ja Kosovo jaoks. See on aga tähelepanek, mitte strateegia.

Oleksin näiteks tahtnud teada, millised poliitilised tingimused on vajalikud selleks, et abi oleks tõhus; mitte ainult nähtav, vaid ka tõhus. Kuidas saaksime me finantsinstrumente kasutada, et muuta Euroopa pehmeks jõuks, mida ei saa eirata, mis on demokraatlikuks eeskujuks ja mitte lihtsalt rahakassaks? Kuidas me kasutame konditsionaalsust?

Neid küsimusi, kuigi olulisi, ei käsitleta. Üks näide, ja see pole sugugi ainus, on selline, et mitte kunagi varem ei ole me maksnud Palestiinale nii palju raha, samas ei ole Gaza inimesed alates 1967. aastast veel nii vaesed olnud ning Lähis-Idas, kus me lõhutut lihtsalt uuesti üles ehitame, valitseb vägivald.

Mida me siit õppida saaksime? Kuni Euroopa välispoliitika ja selle finantsinstrumentide vahel ei eksisteeri täielikku kooskõla, kusjuures instrumendid teeniksid poliitikat ja mitte vastupidi, ei saa Euroopast kunagi sellist maailmatasemel tegutsejat nagu ta olla soovib ja selles osas leian ma, et komisjoni teatises on vajaka ambitsioonidest.

  Ingeborg Gräßle (PPE-DE) . – (DE) Härra president, nõukogu eesistuja, daamid ja härrad. Ma eeldan, et täna toimub poliitilise strateegia arutelu viimast korda sellises vormis, sest Lissaboni leping sisaldab uut mudelit. Vähemalt selles täiskogus on kava seega juba paigas ja ma ootan juba väga seda uut mudelit, kuna see tähendab, et me saame sellesse väga olulisse arutelusse kaasata ka nõukogu volitused.

Lubage mul seega viimast korda teha mõned märkused eelarvekontrolli seisukohast ning esitada mõned lisaettepanekud kooskõlas härra Nassaueri seatud tooniga. Hetkel peame me komisjoniga ulatuslikke arutelusid ühenduse finantshuvide kaitsmise küsimuses ning komisjon on selles osas teinud märkimisväärseid pingutusi. Oleksime tahtnud näha, kas need märkimisväärsed pingutused – mille eest me tänulikud oleme ja mida ma vajame – leiaksid tee ka iga-aastasesse programmi. Töö, mida teha olete lubanud, oleks samuti sellele kaasa aidanud.

Meil on vaja uusi meetodeid ebaseaduslikult makstud vahendite tagasisaamiseks ja samuti vajame tihedamat koostööd komisjoni ja liikmesriikide vahel. Kõik see on väga muljetavaldav programm härra Barroso komisjonilt. Meie ettepanek oleks tulnud ka seega kaasata komisjoni iga-aastasesse programmi. See oleks programmile kasu toonud ning see veenaks meid, et see on just nii tähtis kui te praegu väidate.

  Alain Hutchinson (PSE). – (FR) Härra president, komisjoni president, volinik, kui asi puudutab ELi seisukohta maailmas, siis jagab Euroopa Parlamendi sotsialistlik fraktsioon komisjoni soovi jätkata 2006. aasta alustatud tööd ELi tegevusviisi tõhustamiseks. Meenutan siinkohal, et käsitleda on veel vaja paljusid valdkondi, ükskõik kas asi on siis arengu enese määratlemises, kooskõlas ELi eri poliitikavaldkondade vahel, annetajate vahelises koordineerimises või tegevuste vastastikuses täiendavuses.

Majanduspartnerluslepingute osas tahaksin teile meenutada, et meie, Euroopa Sotsialistid usume, et on väga tähtis vaadelda neid lepinguid peamiselt arengu seisukohast, või teisisõnu, sellest vaatenurgast, kas nad suudavad märkimisväärselt parandada inimeste elu AKV riikides. On oluline, et komisjoni 2009. aasta strateegia oleks selles suhtes täiesti mõistetav. Hetkel aga ei tundu see nii olevat.

Me kõik teame ka, et on vaja lisavahendeid kaasnevate meetmete rahastamiseks, mille eesmärgiks on korvata majanduspartnerluslepingute negatiivset mõju – ja seda ei peaks ma teile meelde tuletama – maailma vaeseimatele riikidele. Loodame, et komisjon ütleb, kust need vahendid tulevad.

Samuti tunneme kahetsust, et komisjoni dokument ei sisalda mingeid konkreetseid ettepanekuid millenniumi arengueesmärkide rakendamiseks enne 2015. aastat. Kas see on nii tänu ambitsioonide puudumisele antud valdkonnas või sellepärast, et aasta 2009 märgib radikaalset muudatust Euroopa arengupoliitika paradigmas?

Lisas viitab komisjoni märkus ka Aafrika ja ELi ühise strateegia esimese tegevuskava rakendamisele. Meil on selle üle hea meel ja arvame eriti, et komisjon peaks tõesti tegema kõik mis võimalik, et uue strateegia raames tehtud esimesed sammud vastaksid nende miljonite Aafrika meeste ja naiste õiguspärastele ootustele, keda kõnealuse strateegia edu otseselt mõjutab.

  Lambert van Nistelrooij (PPE-DE). – (NL) Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni regionaalpoliitika koordinaatorina lähen ma 2009. aastale vastu suurte lootustega. Miks nii? Sest nende uute programmide rakendamine kõigis piirkondades, kõigis liikmesriikides, on nüüdseks aset leidnud juba 2007. aastast alates. Mis on selgunud? Esiteks saame rääkida uuest ühtekuuluvusest ning vahendeid kulutatakse ulatuslikumalt kui varem piirkondadele ja linnadele, Lissaboni strateegiale, majanduskasvule ja töökohtade loomisele. Samuti on selgunud, et me teeme edusamme innovatsioonivaldkonnas, kus investeerimine teadustegevusse ja innovatsiooni on enam kui kahekordistunud.

Tõesti, möödunud nädalal Ljubljanas tegid volinikud Hübner ja Potočnik selles küsimuses teatavaks äärmiselt meeldivad näitajad. Seega saame rääkida vaiksest revolutsioonist nende vahendite kasutamisel – see on midagi, mis tuleb avalikustada. See annab meile võimaluse suuresti parandada suhtlust – parandada suhtlust kodanikega 2009. aastal, mis on ühtlasi ka valimiste aasta. Selle teevad võimalikuks tuhanded projektid, mida rakendatakse erinevates majandus- ja ökoloogiavaldkondades. Selle regionaalpoliitika, selle uue ühtekuuluvuspoliitika eiramine, mis oleks nii oluline kodanikega suhtlemise seisukohast, oleks ELi jaoks möödalastud võimalus.

  Göran Färm (PSE). – (SV) Härra president, rootslasest liikmena, kellel on kogemusi ametiühingute liikumises, tahaksin alustuseks toetada Hannes Swoboda öeldut: kui me eirame asutamislepinguga kokkusobimatu Lavali otsuse kritiseerimist, peab komisjon selgeks tegema, et teenuste vabaturg ei ohusta ametiühingute liikumise õigust tegutseda sotsiaalse dumpingu vastu. Tahtsin selle lihtsalt välja tuua, kuna see on antud kontekstis oluline.

Mis puutub 2009. aasta poliitilisse strateegiasse, siis on selge, et me peame tõsiselt hakkama arutama pikaajalise eelarve vahekokkuvõtte üle. Teatud valdkondades aga ei saa sellega minu arvates oodata; me peame prioriteetide muutmisega alustama kohe, 2009. aasta eelarves.

Pean iseäranis silmas kahte valdkonda. Esimene on kliima. Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni eelarveraportöörina ei arva ma, et piisab sellest, kui kuulutame energia poliitiliseks prioriteediks. See peab avaldama mõju ka eelarveprioriteetidele. Me peame näitama, et Euroopa on tegelikult valmis tegema konkreetseid panuseid, isegi kui need maksavad raha. See võib tähendada konkreetsete olukordade käsitlemist kaasaegse energia- ja keskkonnatehnoloogia osas. See võib tähendada struktuurifondide kasutamise või seitsmenda raamprogrammi muutmist, kuid teha on vaja palju.

Teine valdkond, mida mainida tahan, on Balkanimaade lääneosa, eriti Kosovo. Uue olukorra taustal peame lihtsalt välja töötama pikaajalise strateegia oma tööks Balkani lääneosas. Ei ole mõistlik omada nii jäika eelarvemudelit, kus eelarvepiirid on kõige kitsamad just nendes valdkondades, kus vajadused on kõige suuremad.

  Lutz Goepel (PPE-DE). – (DE) Härra president, komisjon kavandab 2009. aastaks põllumajandussektoris edukat tervisekontrolli. Omaalgatusliku raporti raportöörina eeldan ma, et homne hääletus annab komisjonile palju parema ettekujutuse parlamendi seisukohast antud küsimuses ja ma loodan, et seda seisukohta võetakse arvesse õigusakti ettepanekus, mida me mais näha loodame.

Tervitan asjaolu, et komisjon teeb pingutusi kvaliteedikontseptsiooni tõhustamiseks põllumajandustootmises, kuna on kiitnud heaks nn 2009. aasta rohelise raamatu. Oleme seisukohal, et kõrgetele standarditele vastavusest saadav lisandväärtus saab meie talunikele järjest sagedamini oluliseks lähtepunktiks, seda isegi kasvavas impordikonkurentsis.

Samuti olen tähele pannud, et komisjon kavatseb teha uued ettepanekud toiduohutuse, loomade heaolu ja tervise, aga ka parema järelevalve ja paremate eeskirjade kohta. Palun komisjonil toimida mõistlikult. Meie talunike suhtes ei saa kehtestada rohkem määrusi, kui import kolmandatest riikidest ei allu samal ajal nendele samadele määrustele.

Härra president, komisjon kavatseb 2009. aastal teha mitmeid ettepanekuid halduskulude vähendamiseks, mis aga ei muuda midagi seoses nõudmistega kehtivatest määrustest või poliitilistest valikutest teavitamisele. Ma loodan väga, et seda kohaldatakse meie talunike, eriti nõuetele vastavuse eeskirjade suhtes.

Minu arvates puudub iga-aastasest poliitilisest strateegiast oluline küsimus, ja selleks on toiduga varustamise küsimus. Komisjon on seda mõistet sageli kasutanud, kuid meie kodanikel peab olema kindel arusaam sellest, kuidas nad saavad korraldada jätkuvat varustatust.

  Carmen Fraga Estévez (PPE-DE). – (ES) Härra president, Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni koordinaatorina kalanduskomisjonis tahaksin teha järgmised märkused ühise kalanduspoliitika kohta.

Esiteks, 2009. aastaks kavandatud põhitegevuste ja säästva arengu lisa punktis 2 toodud tegevuste osas võime me näha, et kalanduspoliitika on kaasatud integreeritud merenduspoliitikasse, ja see on miski, millega meie fraktsioon nõus ei ole. Kuigi vastab tõele, et mõned ühise kalanduspoliitika aspektid on merenduspoliitika osad, on sama lugu näiteks ka transpordipoliitika teatud aspektidega, kuid see ei tähenda, et see tuleks antud pealkirja alla koondada või alla neelata.

Teiseks – rahaliste vahendite eraldamise muutmise osas, ja eriti 2. pealkirja „Loodusvarade säilitamine ja majandamine“ osas, ei ole me nõus, et need 6 miljonit eurot, mis on vajalikud merenduspoliitika ettevalmistava tegevuse rahastamiseks, peaksid pärinema ühise kalanduspoliitika juba niigi napist eelarvest, arvestades eriti seda, et eelarveaastal sel hetkel ei ole kuidagi võimalik teada, millises ulatuses saab maksmata eraldisi kasutada teiseks otstarbeks.

  John Bowis (PPE-DE). – Härra president, lubage mul edastada komisjonile parlamendilt vahelduseks kaks lubadust. Esimene on, et me teeme komisjoniga koostööd kliimamuutuste paketi küsimuses, et rakendada tõhusat ja toimivat paketti nii kiiresti kui võimalik. Teine, et me teeme tööd selle nimel, et võimalikult kiiresti määrata ametisse uus tervishoiuvolinik, ja seda öeldes lubage mul paluda asepresidendil anda edasi meie parimad soovid härra Kyprianoule ja tänada teda meiega koosveedetud ajal saavutatu eest.

Kolmandaks lubage mul öelda, et viide tervishoiule on siin äärmiselt nadi. Tõsi ta on, et räägitakse meditsiinilistest vahenditest ja teistest meetmetest. Siiski tahaksin näha teisi meetmeid, kaasa arvatud selle piiriülese tervishoiu lubadust, sest kui me seda kiiresti ei rakenda, jätkavad kohtud meie asemel selles valdkonnas poliitika tegemist, kuid see on meie kui poliitikute ülesanne. Nii et palun veenduge, et selle rakendamine toimuks sama kiiresti kui see väga teretulnud ettepanek vaimse tervise kohta, mis minu teada tulemas on.

  Maria Martens (PPE-DE). – (NL) Kõnelen siin Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni arengukomisjoni koordinaatorina. Tahaksin komisjoni tänada kavatsuse eest seada ulatuslikud strateegilised eesmärgid, nagu jõukus, solidaarsus ja turvalisus, pikemas perspektiivis oma tegevuse keskpunkti. Minu meelest on aga kahetsusväärne, et väga vähe pööratakse tähelepanu arengukoostööle ja vaesuse vähendamisele. Lõppude lõpuks on ka need tugeva ja jõuka Euroopa väga olulised aspektid.

2007. aasta kohaldasime me esmakordselt ühist Euroopa Liidu ja Aafrika strateegiat – see on oluline teetähis. Kaheksa temaatilise partnerluse rakendamine seisab aga veel ees. Loodame selles küsimuses näha käegakatsutavat edu.

Lõpuks pean ma veel ühe asja südamelt ära saama. Liidu volinikud osalevad liialt sageli liikmesriikide poliitilistes kampaaniates. See algas arengu- ja humanitaarabivolinikuga. Olen mures juhtimisvaakumi pärast, mis selle tagajärjel tekib üliolulistes Euroopa poliitikavaldkondades. Minu küsimus komisjonile on järgmine: kas te olete valmis koostama eeskirju, mis tagaksid, et pärast valimisi teostab liidu volinik ametiülesandeid liikmesriigi valimiskampaaniatesse sekkumata?

  Jacek Saryusz-Wolski (PPE-DE). – Härra president, tahaksin teie tähelepanu juhtida asjaolule, et iga-aastase poliitilise strateegia dokument vaikib dramaatiliselt ühes kõige olulisemas küsimuses Euroopa tuleviku seisukohast: selleks on energia varustuskindluse välispoliitika. Meie täiskogu võttis suure enamusega vastu raporti, mis tunnistas vajadust kiireloomulise energiaga varustamise tagamise poliitika järele. Sellest alates on olukord halvenenud ja me näeme, kuidas kasvab sõltuvus ning selle vähendamist ei saada edu. Näiteks Nabucco projekt – ELi mitmekesistamise lipulaev, mille Euroopa Ülemkogu kuulutas 2007. aastal Euroopa huvides üheks kõige olulisemaks projektiks – on teatud arvamuste põhjal tõsiselt ohus kui mitte täiesti soiku jäänud.

Euroopa vajab kohe ühist energiaga varustamise tagamise poliitikat. See peaks kajastuma komisjoni 2009. aasta poliitilises strateegias. Näen kahjutundega, et see nii ei ole. Kogu strateegia ei tohi olla lühinägelik.

  Othmar Karas (PPE-DE). – (DE) Härra president, daamid ja härrad, prioriteedid aastaks 2009: prioriteedid on usutavad, kui me suudame välja tuua, kuidas me oleme tegelenud prioriteetidega minevikus, ning seda tõsiselt ja tõhusalt, et kodanikud seda mõistaksid. Tahaksin seega teil paluda isegi valimisaastal 2009 hinnata, millised möödunud aastate prioriteedid olid praktilised ja mida rakendati, ning kaasata kodanikud selles küsimuses suhtlusstrateegia väljatöötamisse.

Teiseks on meie alaliseks prioriteediks bürokraatia vähendamine, kodanike ning VKEde seas kindlustunde loomine. Ma tunnen puudust väikeettevõtete seadusest. Palun suurendage kindlustunnet, et me saaksime suurendada ka hääletajate osalust 2009. aasta EP valimistel. Ka see peab olema poliitiline prioriteet!

(Aplaus)

  Mairead McGuinness (PPE-DE). – Härra president, tervitan seda avaldust. Kuid ma tahaksin juhtida tähelepanu – ja ma sooviksin ka vastuseid – iseäranis leheküljele 18 ning ühele põhitegevusele seoses „laia maailmaga“: „Vajadusel Doha läbirääkimiste vooru rakendamine“.

Tunnen muret selle pärast, et meil on väga kiire kokkuleppe sõlmimisega, kuid et ainus keerdkoht asub lepingu põllumajanduslikul poolel ja Euroopa jaoks ei ole selles mingit kasu seoses juurdepääsuga põllumajandusturu välisele turule või teenustele. Sooviksin selle kohta teavet, kuna usun, et meid hoitakse selles osas pimeduses. Minu valimisringkonna elanikud käisid kogu nädalavahetuse mu ukse taga kurtmas oma muret loomaliha- ja piimatariifide 70% kärpimise üle, mis laastab põllumajanduse ja muudab tühiseks põllumajanduspoliitika, mida me selles täiskogus kalliks peame.

See küsimus on Iirimaal osa Lissaboni lepingu arutelust. Mulle meeldiks, kui see nii ei oleks, aga ma tahaksin komisjoni asepresidendilt kuulda konkreetseid märkusi, et ma saaksin oma valijatele kinnitada, et neid ei müüda maha.

  Luís Queiró (PPE-DE). – (PT) Härra president, kõik märgid viitavad sellele, et aasta 2009 saab olema võimaluste aasta. Üks kõige positiivsemaid tulemusi institutsioonilisest ummikust väljapääsu leidmisel on võimalus suunata meie energia teistele küsimustele, mis võimaldavad meil rohkem keskenduda poliitikavaldkondadele.

Oleme mitu aastat rääkinud globaliseerumisest, kliimamuutustest, ebapiisavast julgeolekust meie piiridel ning ebastabiilsusest naaberriikides. Aastakümneid oleme mõelnud uute esilekerkivate majanduste esitatavatest väljakutsest ja Aafrika uuest rollist maailmas. Suurte väljakutsete ja kohaste reageeringute üle on vaja teoretiseerida, kuid Euroopa ei saa muutuste toimumise ajal jääda vaid pealtvaatajaks, mis sest, et interaktiivseks. Euroopa peab mängima aktiivset rolli, soodustama reformimist, olema arengu katalüsaator.

Proua asepresident, Euroopa Komisjoni viidatud eri poliitiliste prioriteetide hulka kuulub ka teabevahetus. Ei ole parimat teabevahetuspoliitikat, kui saavutatud tulemuste kinnitamine. Euroopa tähtsust ja olulisust tema kodanike jaoks tuleb näha, tunda ja tunnustada. Nii saavutatakse nende kindlustunne, kodanike kindlustunne ja antakse meie kodanikele seda, mida meilt oodatakse.

  Katalin Lévai (PSE). – (HU) Härra president, tahaksin juhtida teie tähelepanu kahele punktile. Esimene on seotud uute koostöövormide tugevdamisega; ühest küljest on meil vaja tugevdada koostööd liikmesriikide ja ELi vahel ning teisalt tugevdada koostööd parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel, ning sellega seoses peame tooma positiivseid ja tegelikke tulemusi esindavaid näiteid.

Teine oluline punkt selles kontekstis on Euroopa sotsialistide jaoks alati põhiküsimuseks, see on nimelt sotsiaalse Euroopa küsimus ehk teisisõnu hoolekande, solidaarsuse ja turvalisuse tagamine, millele me tavaliselt viitame lihtsalt kui „sotsiaalsele Euroopale”, ning Lissaboni eesmärkide saavutamine võimalikult kiiresti. Selles osas tahaksin toonitada asjaolu, et kõnealuses programmis pööratakse väga vähe tähelepanu naiste olukorrale, kuigi enamikus liikmesriikides on naised need, kelle sotsiaalne turvalisus on piiratud ning tööhõive ohtlike vormide levik suureneb. Tahaksin seega, et nendele kahele valdkonnale pöörataks 2009. aastal erilist tähelepanu. Tänan teid väga.

  Zuzana Roithová (PPE-DE). – (CS) Tahaksin anda oma panuse käimasolevasse arutelusse märkides, et kõigis poliitikavaldkondades peaks olema selgemalt määratletud ruum VKEde jaoks, mis on Euroopa tööhõive stabiilsuse selgroog. Teha on vaja palju, eriti uute liikmesriikide parlamentides, kus paindliku turvalisuse kontseptsiooni − paindliku tööturu − rakendamine seisab veel ees, et ettevõtted saaksid paremini reageerida uutele väljakutsetele ja neil oleks võimalik pakkuda arvukamalt uusi töökohti.

Lisaks peaks meie motoks olema ju väiksemate eelistamine, kuid kui asi puutub eraldiseisvatesse direktiividesse ja määrustesse, on komisjoni analüüs nende mõju kohta väikeettevõtetele puudulik. Teisest küljest teostavad mõju-uuringuid tavaliselt rahvusülesed ettevõtted. Kiitsin heaks esitatud väikeettevõtete seaduse ja usun, et me liigume ideede tasandilt kaugemale, et saaksime Euroopa valimistel öelda Euroopa kodanikele, et oleme täitnud oma eesmärgi ja saavutanud tõhusama ja turvalisema majanduspiirkonna.

  Danutė Budreikaitė (ALDE). – (LT) 2009. aastal muutub nii parlamendi kui komisjoni ülesehitus, kuid töö järjepidevus jääb samaks. Tahaksin toonitada ühise energiapoliitika tähtsust. 2006. aastast alates oleme arutanud ELi ühise energiapoliitika küsimust ja parlament on visandanud energia välispoliitika mõõtmed.

See poliitika on hetkel väga oluline meie püüdlustes hankida eri allikatest gaasi ning kuna see on mitmesuguste arutelude põhiteema, näiteks arutelude, mis keskenduvad uutele energiaallikatele, Arktikale, jne, on see ka tulevikus väga olulise tähtsusega. EL ei tohiks uute energiaallikate leidmisel ja kasutamisel olla viimane, nagu see tavaliselt juhtub.

  Margot Wallström, komisjoni asepresident. − Härra president, tänan kõiki liikmeid nende panuse eest arutelusse. Usun, et koos teie poolt vastu võetava resolutsiooniga ja komisjonide ning vastavate volinikega peetava dialoogiga saab see olema väga hea poliitiline panus järgmise aasta tööprogrammi. Just seda olen ma alati toetanud: poliitilisem lähenemine iga-aastasele poliitilisele strateegiale.

Tahaksin teha paar märkust mõne siin tõstatatud küsimuse kohta, mis minu arvates on väga olulised.

Esiteks Lissaboni lepingu kohta: nagu teile teada, pühendub komisjon uuele Lissaboni lepingule täielikult; oleme täiesti pühendunud selle rakendamisele ja me oleme valmis – me ei ole rutakad, kuid oleme valmis – rakendama seda järgmise aasta algusest. Keskendume näiteks mitme sõnavõtja mainitud kodanikualgatusele; uute sätete kohaldamisele koostööks liikmesriikide parlamentidega; liitumisele Euroopa Inimõiguste Konventsiooniga ning samuti välisteenistusele, kui mainida ainult mõnda punkti, mis vajavad ettetõttamata head ettevalmistust. Selline on tasakaal, mille saavutama peame. Loodan, et ei ole mingeid kahtlusi meie pühendumuses Lissaboni lepingule.

Samuti tegeleme – ja see on väga tähtis – uut lepingut puudutava teabevahetuse ja infotegevusega, sest olenemata ratifitseerimismeetodist on meil demokraatlik kohustus suhelda kodanikega neid informeerides, neid kuulates ja neile tutvustades oma tegevust ja uue lepingu sisu.

Poliitilise tegevuskava ning tasakaalu osas sotsiaalsete ja majanduslike eesmärkide vahel, mida samuti mainis mitu sõnavõtjat, olen arvamusel, et tegemist on äärmiselt olulise aruteluga ja et need on just täpselt need küsimused, mida peame oma dialoogides parlamendikomisjonidega käsitlema. On ilmne, et selle täiskogu eri pooltel on erinevad rõhuasetused ja prioriteedid. Arvan, et seda tuleks käsitleda resolutsioonis, mida me ootame; tulemused kajastuvad sügisel õigusloome- ja tööprogrammis. Usun, et siin peaksime suuresti keskenduma sellele poliitilisele arutelule.

Tahaksin kommenteerida ka härra Bonde esitatud küsimust. Kardan, et ma ei mõista, mida ta silmas peab, kuna oleme juba mõnda aega oma dokumente ja ettepanekuid liikmesriikide parlamentidele saatnud. See on osutunud väga heaks tegevuseks ja liikmesriikide parlamendid hindavad seda väga. Oleme sellest palju õppinud ning see on suurendanud riigi tasandil arusaamist sellest, mis toimub Euroopa tasandil Euroopa institutsioonides. Ka on see hea ettevalmistus uuele lepingule; ja mitte ainult seda, meil on õnnestunud ka pidada dialoogi liikmesriikide parlamentidega iga-aastase poliitilise strateegia ja tööprogrammi küsimuses ning meil on palutud tulla ja anda selgitusi ja vastata liikmesriikide parlamentide liikmete küsimustele oma kavade ja tööprogrammi kohta. Usun, et see on meid palju aidanud: oleme sellest õppinud ja liikmesriikide parlamentidel on paremad pidepunktid ja võimalus paremini selgitada Euroopa tasandil toimuvat. Seega loodan ma siiralt, et see saab meie jaoks olema hea kogemus. Liikmesriikide parlamentide kaasamine ei ole lobitöö; pigem on tegemist Euroopa tegevuskava kujundamisega. Ma ütleksin, et see tähendab suuremat demokraatiat.

Viimaks rahastamise küsimus: selles osas toimub eraldi arutelu, sest see on osa probleemist – meil on juba olemas finantsraamistik aastani 2013 ja me oleme kõik silmitsi finantsraamistike piirangutega. 2009. aasta alates ei ole meil täiendavaid inimressursse, nii et palume teil mitte paluda meil teha palju uusi asju, kuna meil ei ole sellega tegelemiseks inimtööjõudu. Peame aru saama, et kõnealune finantsraamistiku küsimuse arutelu on eraldiseisev.

Lisaks tahaksin prl Gräßlele struktuurifondide küsimuses öelda, et komisjon kiitis hiljuti heaks väga ambitsioonika tegevuskava, millega tagatakse selles valdkonnas kulutatava raha läbipaistvus. Koos liikmesriikidega, kes, nagu teile teada, kulutavad raha kohapeal, kavatseb komisjon võtta endale kohustuse vajalike kontrollide teostamiseks, et tagada, et iga euro kulutamine oleks õigustatud. Anname sellest regulaarselt aru eelarvekontrollikomisjonile; selline on meie kindel eesmärk kulutatava raha kontrollimise osas.

Lõpetuseks lubage mul öelda, et me saame koos keskenduda teabevahetuse prioriteetidele, kuna aasta 2009 saab olema ka väga oluline selles suhtes, et saaksime tagada elava arutelu enne 2009. aasta valimisi. Nagu teate, keskenduvad 2009. aasta teabevahetusprioriteedid Lissaboni lepingule. Selle iga-aastase poliitilise strateegia esimeses peatükis mainitakse väikeettevõtete seadust. See on osa Lissaboni strateegiast ja meiepoolsest Lissaboni strateegia läbivaatamisest: keskenduda ka just teie poolt mainitud punktidele. Olen arvamusel, et need on tõesti väga olulised.

Lissaboni leping annab meile tulemusi. Me reformime eelarve, keskendume majanduskasvule ja töökohtade loomisele ning käsitleme energiat ja kliimat. See hakkab suunama paljusid meie teabevahetusprioriteete ja me soovime näha elavat keskustelu selle Euroopa poliitika küsimuses.

Lõpuks lubage mul juhtida teie tähelepanu ka institutsioonidevahelise teabevahetuskokkuleppe sõlmimise ettepanekule. Loodame, et see loob palju parema raamistiku meie koostööle antud valdkonnas, nii et ma tänan teid veel kord selle arutelu eest. Jätkame seda kõike ja tegeleme teie mainitud üksikasjadega, mis minu arvates kuuluvad pigem komisjonide ja volinike vahelisse dialoogi.

  President. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub hilisema istungi ajal.

Kirjalikud avaldused (artikkel 142)

  Małgorzata Handzlik (PPE-DE), kirjalikult. – (PL) lugesin komisjoni 2009. aasta poliitilist strateegiat väga hoolikalt. Võttes arvesse asjaolu, et mulle pakuvad iseäranis huvi VKEde ning integratsiooni majandusliku kontekstiga seonduvad probleemid, võtan endale vabaduse viidata strateegia mitmele olulisele punktile.

Peame vaatlema Euroopa VKE-sektorit teise nurga alt. Peame selle uuesti prioriteediks muutma ja avama sellest tuleneva arengupotentsiaali. Olin väga rõõmus, lugedes kõnealusest dokumendist, et komisjon peab ka edaspidi esmatähtsaks VKEde arengut takistavate mittevajalike tõkete eemaldamist. Samuti peab komisjon oluliseks töö jätkamist Euroopa väikeettevõtluse hartaga, mille abil me loodetavasti õpime mõtlema eelkõige nii, et enne nende kõige väiksemate üksuste globaalsesse konteksti sobitamist peaksime kaaluma, milline tegevus neile kasu tooks.

Väga oluline on edendada ja toetada innovatsioonistrateegiat ning hinnata koostöövajadust teaduskeskuste ja ettevõtete vahel. Sama oluline on dokumendi osa, milles räägitakse ELi kodanike kui tarbijate prioriteetsest rollist. Kindlasti on vaja parendada üldsuse teavitamise ja üldsusega suhtlemise viisi. Valijatega rääkides märkan, et nad ei tea üldiselt väga palju selle kohta, kuidas EL toimib ning millist kasu kõik kodanikud sellest lähtuvalt saavad. Tähtis on anda kodanikele selge sõnum neile südamelähendaste küsimuste osas; EList peab saama üksus, mis kodanike arvates neile lähedal seisab, on sõbralik ja mida on lihtne mõista, seda siis tarbijate, ettevõtjate või mõlema seisukohast.

8. Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (arutelu)

  President. − Järgmine punkt on Reino Paasilinna poolt tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni nimel tehtud soovitus panna Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi asutamise ettepanek teisele lugemisele (15647/1/2007 - C6-0035/2008 – 2006/0197(COD) (A6-0041/2008).

  Reino Paasilinna, raportöör. − (FI) Härra president, volinikud, daamid ja härrad, tahan teid kõiki tänada suurepärase koostöö eest. Meie töös on see heade tulemuste saavutamiseks alati ülioluline.

Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi rajamisest on nüüdseks räägitud juba peaaegu kolm aastat ning aega on läinud, kuna komisjoni esialgsesse ettepanekusse oli vaja teha mitmeid täiustusi. Parlamendikomisjonid, eriti tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon, on andnud ettepanekule uue väljanägemise. Parlamendile ja nõukogule on antud suuremad volitused, ohustamata samas innovatsiooni- ja tehnoloogiainstituudi autonoomiat. Selle juhatuse valimine meenutab rohkem Euroopa Teadusnõukogu valimissüsteemi, mille teadusmaailm on heaks kiitnud. Nagu keegi just mainis, on ka kinnitatud, et VKEd saavad instituudi töös osaleda ja selle hüvesid nautida. VKEdes on mõju tööhõivele kõige suurem ja just need on piisavalt paindlikud ja tõhusad uuenduste kiireks elluviimiseks.

Eelkõige on muutunud instituudi prioriteedid. Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut, nagu selle nimi ka vihjab, peaks keskenduma innovatsioonile. Ülejäänud kaks elementi teadmiste kolmnurgas, haridus ja teadusuuringud, on samuti olulised, kuid innovatsioon on selgelt kolmnurga olulisim külg, selle tähelepanu keskpunkt ja põhieesmärk. Peame tulevikus investeerima kvaliteetsesse haridusse ja alusuuringutesse, kuid nagu me kõik teame, on innovatsioon Euroopa nõrgaks kohaks.

Ameeriklased esitavad Euroopa Patendiametile enam kui kolmandiku võrra rohkem patenditaotlusi kui eurooplased ise. Me vajame rohkem teadmismahukaid tooteid ja teenuseid.

Kümne aastaga on Hiina suurendanud teadus- ja arendustegevusele kulutatavat RKT osa umbkaudu nullist praeguse pooleteise protsendini. Tervelt 17 ELi liikmesriigis on see näitaja väiksem kui Hiinas. ELis teadus- ja arendustegevusse investeeritav RKT osa on ikka veel märkimisväärselt madalam kui teistel maailma majandusjõududel.

Veelgi murettekitavam on asjaolu, et oleme siin viimastel aastatel näinud oma investeeringuosa vähenemist, mitte suurenemist. Peaaegu sama halb on riskikapitali olukord. Lissaboni strateegia nõuab dünaamilist lähenemisviisi. Miks me ei usu omaenese kavadesse? Hariduse ja teadusuuringute kõrge tase toob kaasa liialt vähe kaubanduslikke ja funktsionaalseid taotlusi, või vähemalt neid rakendatakse vähem kui konkureerivates riikides. Ka meie patendisüsteem on keeruline. Kas ajude äravool ei peaks olema tõsine probleem liidu jaoks, mille eesmärgiks on olla maailma juhtiv teadmuspõhine majandus?

Instituut ei kaota neid probleeme, kuid võib neid enda seatud eeskuju läbi leevendada. See annab ettevõtlussektorile uue viisi koostööks hariduse ja teadusuuringute valdkonnas. See loob võimalusi teadusuuringute ärieesmärgil kasutamiseks ning kehtestab tihedamad kahepoolsed sidemed. Instituudist ei saa superülikool, mis hoiab parimad teadlased endale; parlamendi muudatused garanteerivad, et see nii ei ole. Pärast esialgseid rahastamisega seonduvaid probleeme on olukord nüüd selge. Üks minu esitatud teadmis- ja innovaatikakogukondadest keskendub side- ja infotehnoloogiale. Saame juba praegu selle jaoks ärimaailmast märkimisväärsel hulgal rahalist toetust. Rahastamine ei ole seega probleem. Uuringutest ja katsetest üksi ei piisa: me vajame koostööd ja sel eesmärgil ongi loodud innovatsiooni- ja tehnoloogiainstituut.

Nõukoguga saavutatud suurepärane kompromiss on nii soodne, et võime väita, et pooldame seda ning ma tahaksin seega paluda kõigil sellele toetust avaldada peagi algaval hääletusel. Aitäh kõigile.

(Aplaus)

  Ján Figeľ, komisjoni liige. − Härra president, olen väga rõõmus – ja see ei ole ainult diplomaatiline väljend –, et saan täna siin kõneleda võimalusest edendada Euroopa innovatiivsust. Arvan, et parlamendi hääletus saab olema väga olulise tähtsusega.

Nagu härra Paasilinna mainis, oleme me praeguseks hetkeks pika tee ära käinud, aga ma tahaksin täiskogule lihtsalt meenutada, et oldi väga skeptilised, vastumeelsed ja kõhklevad ettepaneku suhtes tõhustada innovatsiooni sellise asutuse kaudu ning mul on hea meel, et meil on õnnestunud need liikmesriikide, parlamendi, institutsioonide ja partnerite esialgsed seisukohad muuta pooldavaks ja toetavaks. Tuletan meelde Soome, seejärel Saksa ja nüüd ka Sloveenia eesistuja tehtud pingutusi. Iseäranis tahaksin siinkohal tänada parlamendi raportööri härra Paasilinnat, kes oli väga abivalmis ja toetav, samuti tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni esinaist proua Nieblerit ja eelarvekomisjoni esimeest härra Böget ning kultuuri- ja hariduskomisjoni raportööri proua Hennicot-Schoepgesi. Nende pingutuste ja panusteta ei oleks me suutnud jõuda siiani, kus me praegu oleme.

Arvan, et nüüd on võimalus näidata, et Euroopa suudab suurendada oma innovatsioonisuutlikkust globaliseeruvas maailmas ning on selle endale eesmärgiks seadnud. Tehnoloogiline innovatsioon on majanduskasvu, töökohtade loomise ja konkurentsivõime alus ning sellele tugineb meie kodanike sotsiaalne heaolu. Meie ettepanek on täielikult integreerida kõik kolm teadmiskolmnurga külge – haridus, teadusuuringud ja innovatsioon – ettevõtlus-, teadus- ja akadeemiliste partnerite koostöö läbi. Need töötavad koos niinimetatud teadmis- ja innovaatikakogukondades.

Usun, et nüüd on õige hetk Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi käivitamiseks pärast kõiki tehtud ettevalmistusi. Nagu teile teada, oleme selleks juba astunud samme ja ma olen parlamendikomisjoni teavitanud asjaolust, et oleme alustanud juhatuse määramist. Hetkel koostab kriteeriume eriotstarbeline ja väga võimekas sõltumatu valimiskomitee. Seejärel püüame moodustada 18 inimesest koosneva rühma, kes juhatusena alustaks. Valimiskomitee töötab täiesti sõltumatult ja autonoomselt. Arvan, et see on väga oluline institutsiooni edu ja juhatuse õiguspärasuse seisukohast.

Parlamenti ja nõukogu teavitatakse nii valimistegevusest kui selle tulemusest. Komisjon koostab pärast valimisprotseduuri esimese sammu lõpetamist vaheraporti ning protseduuri lõppedes lõpliku raporti. Parlamendil ja nõukogul on siis aega üks kuu soovitatud instituudi juhatuse liikmetega tutvumiseks. Nende silmapaistvus, vaieldamatu reputatsioon, täielik sõltumatus ja suutlikkus esindada oma huvisid sektoritest, mida nad esindavad – ülikoolid, teadusuuringud ja ettevõtlus – on minu arvates väga olulised instituudi usaldusväärsuse tekitamise seisukohast nii lühemas kui pikemas perspektiivis.

Lubage mul toonitada üht üliolulist punkti. Tahaksin ametlikult väita, et Euroopa Komisjon kavatseb igati austada määruses sätestatud juhatuse autonoomsuse ja sõltumatuse põhimõtteid ning komisjon ei mängi mingit rolli instituudi strateegilises otsustusprotsessis. Selle põhjal tagab komisjon juhatusele selle palvel ja algetapis vajalikus ulatuses administratiivse ja rahandusliku toetuse. Alguses peab olema tagatud mingi toetus.

Sellise toetuse eesmärgiks on võimaldada juhatusel valida esimesed teadmis- ja innovaatikakogukonnad (TIKid) 18 kuu pikkuse perioodi jooksul ning see ei mõjuta kuidagi strateegilist otsustusprotsessi. Meie ühiseks huviks on näha instituudi toimimahakkamist määrusega seatud ajavahemiku jooksul. Ootan väga instituudi edukat käivitamist ja tahaksin veel kord avaldada sügavat tänu parlamendi pühendumuse ja panuse eest.

ISTUNGI JUHATAJA: LUIGI COCILOVO
Asepresident

  Romana Jordan Cizelj, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (SL) Juba kolm aastat on möödunud Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi idee esmamainimisest. Idee sellest, et konkurentsivõime ja innovatiivsuse suurendamiseks on vaja tagada kohane inimressursside kvaliteet, on aga palju vanem. EIT pakub sellele probleemile Euroopa tasandil lahenduse.

Alused on juba paika pandud. On käes aeg kokkulepitud meetmete kiireks ja tõhusaks kohaldamiseks. Tahaksin tänada parlamendiliikmeid, raportööri ja eriti oma parlamendifraktsiooni liikmeid selle eest, et aitasid meil kokkuleppeid saavutada ning koostöös komisjoni ja nõukoguga ette valmistada hea ettepaneku, mis sisaldab suuremat osa meie peamistest ideedest.

Instituudi südames on innovatsioon. Lisaks on meie algatus võimaldanud instituudil saada silmapaistvuse sümboliks ja Euroopa kvaliteedi tunnustatud märgiks. Üheks suureks saavutuseks on ettepanekus mainitud iseseisvate teadmis- ja innovaatikakogukondadest võrgustikustruktuur. Samuti on meil õnnestunud leida lahendus keerulisele ja komplitseeritud instituudi töökorraldusküsimusele.

Kõnealune ettepanek pakub lahenduse strateegilise innovatsiooniprogrammi näol, mis optimeerib tasakaalu poliitika eest vastutuse võtmise ning spetsialistide iseseisvuse vahel ja määratleb selgelt pikaajalise strateegilise kavandamise pädevusala.

Varemmainitud rahaliste vahenditega saame me palju ära teha. Lähtepunktid on head, kuid efektiivne rakendamine sõltub nagu alati meist ja meie tahtejõust ja püsivusest.

  Hannes Swoboda, fraktsiooni PSE nimel. – (DE) Härra juhataja, tahaksin kohe alguses vabandust paluda, et pean pärast oma sõnavõttu lahkuma, kuna mul on kokkusaamine president Pötteringiga. Tahaksin siiralt tänada oma kolleegi härra Paasilinnat pühendumuse eest antud küsimuses ning samuti volinikku, kes on seda alati kõigiti toetanud.

Usun tõesti, et instituut on tähtis Euroopa vahend. Härra Paasilinna juba mainis seda: kulutame Euroopas liialt vähe teadus- ja arendustegevusele. Euroopas tervikuna, nagu enamikus riikides – vähemalt enamikus liikmesriikides – võiks, peaks ja peabki see osa olema suurem. Instituut ei ole tegelikult konkureeriv institutsioon, kuid see peaks uurimistegevust kannustama ning looma uusi algatusi. Pean silmas näiteks seda, kui oluline on ainuüksi energiasektoris, et teeksime uute energiatehnoloogiate väljatöötamiseks uurimistegevuses suuremaid pingutusi.

Kuna see on nii oluline, paluksin volinikul nõuda, et kõik vajalikud otsused langetataks kiiresti. Üks otsus seostub muidugi haldusteenistuse peakorteriga. Viinist pärit inimesena ning austerlasena tahaksin muidugi, et peakorter asuks Viinis. Ükskõik, milline otsus aga tuleks vastu võtta kiiresti, et instituut saaks peagi tööd alustada.

  Jorgo Chatzimarkakis, fraktsiooni ALDE nimel. – (DE) Härra juhataja, esiteks minu siirad tänusõnad raportöörile Reino Paasilinnale ja volinik Figeľile. Et me sellega siin nii lühikese aja jooksul hakkama saime, on tõesti suurepärane saavutus! Raportöör on olnud töökas ja ettevaatlik ja meid kõiki töösse kaasanud.

Tahaksin siinkohal aga edastada tänusõnad komisjoni presidendile härra Barrosole. Peame tegema väga selgeks, et tema oli kõnealuse projekti algatajaks 2005. aasta jaanuaris. Oleme selle kolme aasta jooksul ette valmistanud ja käivitanud. See on suurepärane. Me siin Euroopas oleme kiired ja peab vähemalt korra mainima, et see on meie tippsaavutus. Kuigi tegemist oli kriitilise teemaga, võttis see aega ainult kolm aastat. Peame tegevuses kaasa lööma hariduse kaudu. Haridus on kultuurilise ja haridusliku suveräänsuse südames Saksamaa liiduriikides – riigis, mida tunnen kõige paremini, ning loomulikult jälgivad liikmesriigid seda hoolikalt.

Meil on siiski õnnestunud saavutada kompromiss. Pean silmas rahandust. Maadlesime pikka aega küsimusega, kust raha tegelikult tulema peaks. Lisaks õnnestus meil kinnitada ELi eelarve esimesel katsel algusest lõpuni. Varem oli jutt ainult üks ja sama: subsiidium, subsiidium, subsiidium. Te olete nende aruteludega kursis. Aga nüüd räägime esimest korda subsiidiumi asemel innovatsioonist! See on suurepärane! Tahaksin iseäranis tänada oma kolleege põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonist, sest nemad pidid selles küsimuses kokkuleppeid saavutama ja kompromissile jõudma.

Samuti oleme suutnud kiiresti jagu saada lahkarvamustest, näiteks instituudi sõltumatuse astme kohta või selle kohta, kui kaua peaks kestma pilootetapid, milline peaks olema instituudi suhe teadusuuringute seitsmenda raamprogrammiga, teiste väljatõrjumine ja isegi see, millest räägitakse kui „instituudi sildist”, s.o küsimus, kas sel sildil tuleks kõike näidata, kui projekt käivitatakse instituudi lipu all. Oleme kõik need lahkhelid kõrvaldanud.

Nüüd rakendamisest. Hetkel – nagu volinik Figel’ mainis – koostatakse juhatust ja Euroopa Parlament (aitäh meie kaasamise eest) kaalub, kes juhatuse liikmeteks saavad, kuna meie arvates on see väga oluline.

Valida tuleb ka teemad. Härra Swoboda puudutas just energiaküsimust. Tegelikult peaksime keskenduma Euroopa üleüldisele reageeringule kliimamuutuste osas ning instituut haldamisele ja seega näiteks energiatõhususe küsimusele, jne. Peame aga ka rääkima asukohast. Mina näen jätkuvalt Strasbourgi eelisasukohana. Sellest ei ole kunagi varem selgesõnaliselt räägitud, kuid me peame lõppude lõpuks selle küsimusega tegelema. See hoone on instituudi ja Euroopa teadusnõukogu eelistatud asukoht. Strasbourgist võiks saada „Scienceburg” ja me kõik peaksime sel eesmärgil tegutsema.

  Konrad Szymański, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Härra juhataja, on tore, et täna lõpetame me Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi rajamisega seonduva õigusloometöö. Teadmis- ja innovaatikakogukondade juhatuse istung saab olema järgmiseks sammuks Euroopa Liidu ühise teadmusturu suunas.

Oma hiljutisel külaskäigul Poola kordas volinik Verheugen, et uute liikmesriikide kaasamine ühisturu struktuuridesse tugevdas turupotentsiaali ja oli edasiminek kõigi poolte jaoks. Tahaksin väga, et see positiivne kogemus oleks meile teetähiseks ka kõnealuses küsimuses.

Wrocławi määramine instituudi juhatuse asukohaks on samm, mis saab olema kasulik Euroopa ühtekuuluvuse seisukohast. See muudab lihtsamaks uutelt riikidelt toetuse saavutamise teadus- ja arendustegevuse rahastamise suurendamiseks eelseisvas ELi eelarves. Lõpptulemusena suurendab see innovatsioonipotentsiaali kogu Euroopas.

Wrocławi kandidatuuri toetamine ei ole üksnes kolkalik enesekesksus – see on loogiline järeldus arutluskäigule, mille eesmärgiks on kogu ELi huvide teenimine.

  Miloslav Ransdorf, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (CS) Tahaksin öelda, et Kondratjevi pika laine teooriast alates on teada, et innovatiivsuse loomine ja selle rakendamine ühiskonnas on objektiivne tegevus, omaenda konkreetsete ja objektiivsete mustritega protsess. Poliitiliselt aktiivsete inimestena saame me innovatiivsust edendada. Mina isiklikult usun, et mis institutsioonidesse puutub, on instituut Euroopa tulevikus seisukohast palju olulisema tähtsusega kui näiteks Euroopa Komisjon. Arvan, et on kolm põhipunkti, mis aitavad tõsta ühiskonna teadlikkust teaduse tähtsusest ja seda populaarsemaks muuta.

Esiteks peaks teadlasi ühiskonnas nägema eeskujudena. On ülioluline, et teadlasi nagu härra Holý, silmapaistev Tšehhi keemik, kelle nimel on tosinaid patente, tutvustataks noortele sportlaste või lauljate asemel väärtusi kandva eeskujuna. Seega peaksime püüdlema – kasutades nii-öelda loosungit – uue „väärtusmustri” poole.

Teiseks peaksime püüdma saavutada uuendatud „väärtuste juhtimise”. Euroopa on maailmale andnud rohkem silmapaistvaid teadlasi kui kõik teised maailmajaod kokku. Teadusliku väärtuse taotlemine on eurooplaste jaoks alati esmatähtis olnud. Peaksime igati püüdma tagada, et Euroopa saavutaks selles valdkonnas uuesti juhirolli.

Kolmandaks vajame ka midagi, mida ma nimetaksin „teed rajavaks vaimuks”, mis näitaks Euroopale teed edasi.

  Jana Bobošíková (NI). – (CS) Daamid ja härrad, Ülemaailmne Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) statistika näitab selgelt, et Euroopa probleemiks ei ole uute ideede puudumine – vajaka jääb hoopis nende muutmisest ärivõimalusteks.

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut ei taga edu globaalmajanduses. Innovatiivset konkurentsi saab tõhustada ainult suurema hulga vahendite, nende hulgas riskikapitali, olemasolu abil, ning loovkeskkonna ja tõelise akadeemilise ja ettevõtlusalase vabaduse abil koos kohase autasustamissüsteemiga silmapaistvate teadustulemuste eest.

Daamid ja härrad, olen põhimõtteliselt Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi rajamise vastu. See ei taga ELile konkurentsieelist. See saab olema üksnes tarbetu struktuur, mis kordab teadus-, arendustegevuse ja hariduse edendamiseks juba eksisteerivaid struktuure. Sellest saab veel üks koht, mis lisandväärtuseta pistab nahka maksumaksjate raha.

Lisaks eksisteerib oht, et see käib läbikukkunud Galileo süsteemi jälgedes. Erasektor, mille rahale komisjon ja nõukogu tuginevad, ei saa aru, miks see peaks rahastama poliitikute ja ametnike arutut unistust.

  Angelika Niebler (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, esmalt palun vabandust, et ma ei olnud siin meie arutelu alguses. Eelmine sõnavõtja mainis just Galileot. Mina pidin juhtima Galileo trialoogi läbirääkimisi ja sellepärast ma hilinesingi.

Kõigepealt muidugi minu tänusõnad raportöörile härra Paasilinnale, kes koos oma variraportööriga on ära teinud suurepärase töö. Samuti tänan volinik Figel’i tubli osalemise eest nõupidamistes, nii et täna saame me hääletada raporti üle, mis saab samuti ulatusliku heakskiidu osaliseks siin parlamendis.

Kolme aasta eest alustasime oma arutelu küsimusega: kas me vajame Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituuti? Mina ütlen väga kindlalt: jah, meil on seda instituuti vaja. Tehnosiirde valdkonnas on meil võlgnevusi. Kõigis meie 27 riigis on suurepäraseid teadlasi. Mida meil aga ei ole, on suurepäraste teadustulemuste muutmine turustatavateks toodeteks ja teenusteks. Tehnoloogiainstituut – Innovatsiooniinstituut – peaks sellesse oma panuse andma.

Komisjoni ettepanek kaldub hetkel mõnevõrra uue instituudi rajamise poole eraldatult. Meie parlamendis oleme selle vastu, seda me ei soovi! Meie tahame luua võrgustikustruktuuri, mis ühendab Euroopa ettevõtteid, ülikoole ja teadusasutusi. Oleme selle loonud oma raportiga. Loodan, et sellele saab osaks ulatuslik heakskiit. Me oleme õigel teel.

Ka oli hea, et oma arutelude käigus ei rääkinud me asukohast. Vastasel juhul, härra Chatzimarkakis, ei oleks me täna valmis, samuti ei saaks me kõnealust projekti lõpetada ning viie aasta pärast vaidleksime tõenäoliselt ikka veel selle üle, kas me vajame tehnoloogiainstituuti.

  Gyula Hegyi (PSE). – Härra juhataja, teadus ja tehnoloogia on meie tõelised võimalused globaalse konkurentsivõime saavutamiseks. Meie kontinent on mitu sajandit olnud teaduse ja tehnoloogia arengu keskuseks ning Euroopa teadus on alati olnud rahvusvaheline. Aset on leidnud ulatuslik ideede vahetamine ja teadlaste külastused, seda isegi raudse eesriide aegadel, ning tänapäeval on teaduskogukond peaaegu piirideta.

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi asutamine on oluline samm meie maailmajao iidse traditsiooni jätkamiseks. Tervitan seda palavalt ja kiidan loomulikult heaks oma kolleegi härra Paasilinna suurepärase raporti.

Oma valitsuse, rahva ja teadlaste nimel pakun instituudi peakorteriks Budapesti. Meie saavutused bioteadustes, kliimamuutuste vastases võitluses ning keskkonnauuringute valdkonnas on parimad pooltargumendid. Kuid minu kodulinnas Budapestis valitseb ka meeldiv ja põnev õhkkond.

  Lena Ek (ALDE). – Härra juhataja, me soovime konkurentsivõimelist, keskkonnasõbralikku ja sotsiaalselt vastutusvõimelist Euroopat. Samas valitseb maailmaturul tihe konkurents ja selles osalemiseks on meil vaja Euroopa projekte ja ühendada oma vahendid nagu tegi USA, kui otsustas inimese kuule lennutada. Usun, et Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut võiks olla meie stardiplatvormiks „inimese kuule lennutamise” projektis, tähistades koostööd suurepäraste teadlaste vahel ning meie ressursside ühendamist.

Siiani määratletud valdkonnad, näiteks kliimamuutused ja telekommunikatsioon, on valdkonnad, mis on olulised Euroopa ning Euroopa konkurentsivõime seisukohast ning samuti sellest vaatepunktist, kuidas me saame saavutada tulevikku, mida me Euroopa kodanike jaoks nii väga vajame. Arvan, et väga olulise tähtsusega on muutus, millega me tagame akadeemilise väljaõppe.

Lõpuks tahaksin toetada härra Chatzimarkakist tema soovis kasutada juba olemasolevaid tööruume.

  Ryszard Czarnecki (UEN). – (PL) Härra juhataja, vaid kolme kuu pärast langetatakse otsus selle kohta, milline Euroopa linn saab instituudi juhatuse peakorteriks.

Otsus saab olema nii poliitiline kui faktidele tuginev. Püüdmaks tasakaalustada uue ja vana ELi võimalusi, kerkib esile hiljuti ELiga liitunud riikide konglomeraat. Faktidele tuginedes, kuid unustamata mainitud poliitilist kriteeriumi, arvan ma, et parimaks keskuseks oleks Poola linn Wrocław, mille ajalugu on kirjutatud sajandite jooksul osaliselt tšehhide, austerlaste, juutide ja sakslaste, aga ka poolakate poolt.

Wrocławit pooldavad argumendid on järgmised: selle märkimisväärne intellektuaalne potentsiaal; asjaolu, et see linn on juba praegu tugev akadeemiline keskus; kapitali koondumiskoht ja suurte ettevõtete, nende hulgas välisettevõtete suur arv Alam-Sileesia piirkonnas, millest võiksid saada instituudi partnerid; ning lõpuks kahe teise ELi liikmesriigi – Saksamaa ja Tšehhi Vabariigi – lähedus. Wrocławist on pärit hulk Nobeli preemia laureaate erinevates valdkondades. Linn on hetkel väga hästi väljatöötatud teadusalases koostöös mitmete haridusasutuste ja teaduskeskustega kõikjal Euroopas ja ka väljaspool Euroopat.

Usun, et Wrocławi valimine instituudi juhatuse peakorteriks oleks ELi harmoonilise teadusliku ja tehnilise arengu seisukohast optimaalne, kuna on vaja toime tulla uue ja vana Euroopa vaheliste erinevustega.

  Zdzisław Kazimierz Chmielewski (PPE-DE). – (PL) Härra juhataja, sellel, et sõnavõtu aeg on piiratud ühe minutini, on loomulikult teatud tagajärjed. Pean näiteks välja jätma rahastamise küsimuse. Programmi arutelusid, mille eest tuleb palju tänada raportööri, koos hoidvaks ideeks oli innovatsioon, mis peab saama tegelikkuseks teaduskogukondade kaudu. Minu kodumaa, mis ei varja oma otsest huvi instituudi asutamiseks, näeb kogukondade toimimise võimalusena leidlikult kavandatud seost instituudiga, piiramata samas nende ulatuslikku sõltumatust.

Valitsusasutused rõhutavad loomulikult kogukondade praktilisi väärtusi, koheldes neid teatud taganttõukava jõuna teadmiste kolmnurga – hariduse, teadusuuringute ja tööstuse - osas. Samal ajal kinnitavad nad Euroopa teaduskeskuste valmidust luua kogukondi, mis hakkavad keskenduma kolmele sektorile: taastuvenergiale, kliimamuutustele ja infotehnoloogiale. Minu kohus parlamendiliikmena, kuigi see tegevus pakub mulle teatud rahuolu, on kinnitada, et Wrocławi linn, Poola hästituntud teaduskeskus, võib selles osas erilise staatuse saavutada.

  Teresa Riera Madurell (PSE). – (ES) Härra juhataja, kõigepealt tahaksin soovida härra Paasilinnale õnne kokkuleppe saavutamise eest küsimuses, mis ei olnud juba alguses üldse mitte lihtne. Esimesel lugemisel oli peamiseks silmapaistvaks küsimuseks rahastamine ja me tervitame asjaolu, et selles suhtes on jõutud ühisele seisukohale.

Ei tohiks unustada, et instituudi rajamise algideed inspireerisid teised juba olemasolevad tippkeskuste mudelid, kuid samuti tuleb selgeks teha, et selle elluviimise nimel on palju pingutatud, kohandades vajalikul määral Euroopa komplekssust ja mitmekesisust. Tulemuseks on uus vahend, mis suudab integreerida teadmiste kolm telge – hariduse, teadusuuringud ja innovatiivsuse –, mis peaksid olema katalüsaatoriks multidistsiplinaarse innovatiivsuse kultuurile, mis on nii oluline konkurentsivõime tõhustamiseks.

Oleme seega veendunud, et on vaja rajada teadmis- ja innovaatikakogukonnad ülikoolide, teaduskeskuste ja ettevõtete strateegiliste integreeritud võrgustikena, milles üliõpilased, teadlased ja teadmised saaksid vabalt ringi liikuda ja kus tööd saaks teostada valdkondades, mis pakuvad kõige suuremat teaduslikku ja strateegilist huvi, nagu näiteks taastuvenergia või side- ja infotehnoloogia.

Loodame, et instituut annab juba lähitulevikus tulemusi, mida me kõik näha loodame.

  Grażyna Staniszewska (ALDE). – (PL) Härra juhataja, tahaksin veel kord väljendada oma rõõmu selle üle, et komisjon peab Euroopa innovatsiooni nii oluliseks. See on iseäranis oluline uutele liikmesriikidele, kelle jaoks innovatiivsed tehnoloogiad on suurepäraseks võimaluseks teha tsivilisatsioonis suur samm edasi ja kiirendada oma arengut. Toetame seega igati seda suurepäraselt koostatud projekti, mille koostas Wrocławi linn, mis konkureerib teistega instituudi juhatuse peakorteri asukoha küsimuses.

Mis peale Strasbourgi päästaks meid kord kuus kulukate reiside tegemisest? See oleks Wrocław – linn, mis asub uue ja vana Euroopa piiril; mis ei ole pealinn, kuid jõudsalt arenev linn suurepäraste ülikoolide ja peaaegu 150 000 üliõpilasega. Poola riigiasutused, Wrocławi kohalikud asutused ja Poola akadeemiline ringkond on selliseks ülesandeks igati valmis. Instituudi peakorteri määramine Wrocławisse oleks sümboolne žest ja ei oleks mingil moel vastuolus tippkeskuste kriteeriumiga.

Teadmis- ja innovaatikakogukondade võrgustikku, mis moodustab osa instituudist, tuleb võrdselt hajutada kogu Euroopa Liidus. Instituut peaks olema vahend, mis mobiliseerib kogu ühenduse piirkonna ja peab aitama kaasa konkurentsivõime, innovatiivsuse ja tehnoloogilise edu saavutamisele, mis on kogu Euroopa Liidu majandusarengu eelkäijaks. Usun, et sarnaste algatuste abil suudame toime tulla teadmuspõhise globaalmajanduse väljakutsetega Lissaboni strateegia ambitsioonikate eesmärkide teostamisel.

  Pierre Pribetich (PSE). – (FR) Härra juhataja, oleme jõudmas instituudi asutamise viimasesse etappi. Avaldan kiitust eri institutsioonide vahel peetud läbirääkimistele, mille eesmärgiks oli tasakaalustatud lahenduse leidmine, et see institutsioon vastaks meie uhkeimatele ambitsioonidele. Rõhk asetatakse seega innovatsioonile, mis on Euroopa põhiväärtuseks. Esimesed teadmis- ja innovaatikakogukonnad keskenduvad valdkondadele nagu kliimamuutused ja taastuvad energiaallikad, unustamata nanotehnoloogiaid, mis vajavad korralikku toetust.

EL keskendub kindlalt innovatsioonile. Innovatiivne Euroopa, Euroopa innovatsioon – instituut on nende kahe kontseptsiooni vahel puuduvaks lüliks: puuduvaks lüliks, mis homsel hääletusel vastuvõtmise korral aitab kaasa ELi arengule. Nagu Anatole France meile meenutas, paneb just roosidesse uskumine need õitsema. Instituut on justkui roos Euroopa aias. Selle õitsemiseks peavad valitsema õiged ilmastikutingimused.

Esimesel lugemisel avaldasin ma kahetsust instituudile eraldatud nappide rahaliste vahendite, toetuse ebapiisavuse üle: 308 miljonit eurot ei ole piisav summa meie ambitsioonide täitmiseks. Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, peame seega muutma rahanduskliimat ja leidma need meie väga reaalsete ambitsioonide elluviimiseks vajalikud ressursid.

  Lambert van Nistelrooij (PPE-DE). – (NL) Mul on hea meel selle võimaluse üle. Tegelikult on suurepärane alustada sellise kalliskiviga, mis saab alguse väiksena, kuid millel on suur võim, eriti alt üles suunal, kui seda tunnustatakse tulevikus spetsiaalse kvaliteeditähisena.

Minu teine punkt on järgmine: koos härra Paasilinnaga olen ma püüdnud saavutada seda tööstuseni viivat silda, seda innovatiivsusega seonduvat nomenklatuuri, ja seetõttu on mul väga hea meel nime „Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut” üle. Dokumentide lugemisel hämmastab mind, et meil sellega ikka veel raskusi on. Mõnikord kasutavad komisjoni dokumendid seda nimetust, kuid parlamendi dokumendid mitte, ja nii on oluline, et nüüdsest alates nimetataks instituuti selle õige ja korrektse nimega.

Minu kolmas ja viimane punkt puudutab instituudi asukohta. Tahaksin liituda mitteprantslastest sõnavõtjatega nagu proua Ek ja härra Chatzimarkakis, kes kutsusid meid täna üles toetama Strasbourgi – „Scienceburgi”, nagu härra Chatzimarkakis seda nimetas. See on administratiivse iseloomuga linn ja tegemist on administratiivse asutusega; see ei ole see üks ja ainus suur instituut. See lahendaks ka paljud poliitilised probleemid.

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (PSE). – (PL) Härra juhataja, instituudi asutamise idee võeti algselt, kolm aastat tagasi, vastu küllaltki skeptiliselt, nii et praegust määruse kompromissteksti peaksime nägema suure saavutusena. Instituut võib tegevust alustada juba sel suvel pärast nõukogu juunikuus langetatavat otsust selle peakorteri kohta ning teadmis- ja innovaatikakogukondade võrgustiku soovitatud struktuur võib õigusega saada innovatiivsuse suurepäraseks stimulaatoriks kõikjal ELis.

Õiguskomisjoni raportöörina oli üheks mu prioriteediks korrektse õigusliku aluse ja seega instituudi pideva rahastamise tagamine. Olen rõõmus, et nõukogu on kõnealused ettepanekud heaks kiitnud. 2007–2013 rahanduslike väljavaadete läbivaatamine on juba võimaldanud instituudil saada umbes 309 miljoni euro ulatuses toetust ja see on hea algus. Loodan, et vahekokkuvõte võimaldab leida need 2 miljonit eurot, mida projekt tervikuna veel vajab.

Teaduseliidi ilmumine on liikmesriikide teadusringkonnale iseäranis oluline, milles peitub märkimisväärne ja senini kasutamata potentsiaal. Olen seega arvamusel, et ettepanek määrata Wrocław – enam kui 140 000 üliõpilasega linn – ühe instituut struktuuri asukohaks on suurepärane investeering Euroopa tulevikku. Lõpetuseks tahan ma südamest õnnitleda härra Paasilinnat ja tänada teda suurepärase koostöö eest.

  Jacek Protasiewicz (PPE-DE). – (PL) Härra juhataja, minu Ungari kolleeg, parlamendiliige Budapestist, ütles, et Euroopa teadusasutused tegid koostööd isegi raudse eesriide aegadel, kuid tõde on vaja päevavalgele tuua: raudne eesriie jagas Euroopa teaduse ka kahte leeri – lääneleeri, mis arenes vabas maailmas ja sai rahalist toetust, ning idaleeri. Oleks hea, kui instituut, mille me täna või homme asutame, suudaks lisaks sellele, et tagab ELile võimaluse osaleda globaalses innovatiivses konkurentsis, globaalses lahingus teadmiste pärast, ka liita need kaks leeri, mille ajalugu lahku on löönud.

Ühinen oma Poola kolleegidega, kes soovitasid Wrocławi linna kas instituudi peakorteri või ühe selle osakonna asukohaks ning näeksin meelsasti, et selle linna asutused oleksid valmis investeerima summasid, mis on nii olulised projekti õnnestumiseks.

  Erna Hennicot-Schoepges (PPE-DE). – (FR) Härra juhataja, tahaksin õnnitleda raportööri härra Paasilinnat ja volinikku ning mainida midagi, mida arutelu käigus ei mainitud, nimelt asjaolu, et akadeemilise ringkonna ja selle toetuseta ei oleks me täna siin. Kui ülikoolid oleksid olnud vastu mõttele asutada uus instituut, mis juurutab koostööd tööstuse, erasektori, teadusvaldkondade ja akadeemiliste institutsioonide vahel, ei oleks see instituut päevavalgust näinud.

Arvestades, et meie president algatas selle instituudi asutamise küllaltki lühikese etteteatamisajaga, sobivat eelarvet määramata, ning et teadusvolinik ei soovinud üldse instituudi asutamist, kuuluvad kõik tänusõnad teile, härra Figel’, sest haridusvolinikuna tegite teie tööd nende ringkondade rahustamise nimel, mis olid mures kraadide ja diplomite andmise ning oma pädevuse pärast.

Loodan, et seda instituuti saadab suur edu ja et te lihtsalt peate leidma selle haruldase inimese, keda te otsite, kuna juhatusse otsite te inimesi, kellel on kogemusi erinevates valdkondades – akadeemilises ja tööstusvaldkonnas –, kuid kes ise neis tegevad ei ole, ning on lisaks veel noored. Soovin teile palju edu nende leidmisel!

  Marusya Ivanova Lyubcheva (PSE). – (BG) Härra volinik, dokument, mille Euroopa Parlament vastu võtab, on tõepoolest väga oluline. Õnnitlen teid, õnnitlen raportööri ja kõiki kolleege, kes andsid oma panuse olemasolevate ettepanekute esitamisse ja vastuvõtmisse.

On väga tähtis, et võtmepoliitika on loomisel. Euroopa majanduse areng vajab justnimelt tehnoloogilist innovatsiooni. Just see paneb maailma arenema. Iseäranis märkimisväärne on asjaolu, et teadmuspõhised ühiskonnad, mis töötavad projektipõhimõttele tuginedes, saavad ühest küljest arvesse võtta Euroopa ühise arengupoliitika prioriteete ja teisest küljest iga liikmesriigi individuaalseid võimeid.

On vaja kaasata ja arendada teadusstruktuuride ja ülikoolide parimaid saavutusi, et tagada seos prioriteetidega energiasektoris, kliimamuutustega, uute edumeelsete materjalidega, mis on maailma arengu seisukohast asendamatud.

Kõnealusest instituudist peaks saama tõeline ühtsuse sümbol, samuti parimate teadustegevuste parim liikuvuse keskus. Ja võib-olla oleks heaks Euroopa poliitikaks määrata selle asukoht uude ELi liikmesriiki.

  Sylwester Chruszcz (NI). – (PL) Härra juhataja, kõik me siin oleme täna nõus, et peaksime tegema kõik võimaliku avatud, teadmuspõhise ühiskonna edendamiseks, et jõuda järele maailma standardile, pidada sammu areneva maailmamajandusega; me peaksime selleks eraldama nii palju rahalisi vahendeid kui võimalik ning pidama palju arutelusid, et Euroopa tegevust jätkata.

Samuti tahaksin märkida, et tulevase instituudi asukoht ei ole tühine asi. See peaks asuma innovatiivses piirkonnas, noorte ja avatud mõtlemisega inimeste piirkonnas, suure potentsiaaliga piirkonnas, teed rajava iseloomuga piirkonnas – ja see on eriti oluline, piirkonnas, mis asetseks Ida- ja Lääne-Euroopa vahel. Kõigile nimetatud tingimustele vastab Poola linn Wrocław, mida ma teile soovitan.

Lõpuks tahaksin tänada raportööri ja kõiki, kes selles inspireerivas arutelus osalesid.

  Miroslav Mikolášik (PPE-DE). – (SK) Lissaboni strateegia põhieesmärgiks on edendada konkurentsivõimet Euroopas ning seda tehes mitte maha jääda teistest globaalmajandushiidudest nagu USA ja uued esilekerkivad Aasia keskused (Hiina, India).

Selle strateegia üheks osaks on Euroopa Tehnoloogiainstituudi asutamine, millele fraktsioonis PPE-DE on osaks saanud tugev toetus. Olen kasvava huviga jälginud selle instituudi asutamist, milleks on vaja märkimisväärset rahalist toetust, et instituut suudaks seatud eesmärgid saavutada. Need eesmärgid on üliolulised ELi tööstusliku, konkurentsivõime ja innovatsiooni baasi säilitamise seisukohast. Kutsun seega üles suurendama juba heakskiidetud eelarvet.

Toonitaksin, et tegemist on projektiga, mis peab õnnestuma ning antud kontekstis on minu arvates iseäranis oluline edendada innovatsiooni, mis toob kaasa progressi ja konkurentsivõime. Selles osas usun, et on kohane lisada termin „innovatsioon” instituudi nimesse, mis algselt pidi olema Euroopa Tehnoloogia- ja Innovatsiooniinstituut. See algatus peab omama olulist pädevust teadmuspõhise majanduse valdkonnas ja teadusuuringute ja innovatsiooni arendamisel ELis.

Tahaksin väljendada imetlust volinik Figeľi energia ja otsustavuse üle projekti rakendamisel.

  Nina Škottová (PPE-DE). – (CS) Härra juhataja, daamid ja härrad, tahaksin esmalt tänada volinik Figeľi ja raportööri härra Paasilinnat projektiga seoses tehtud töö eest.

Instituudi küsimuses kuulsime siin nii positiivseid kui negatiivseid seisukohti ja enne instituudi käivitumist peetakse kahtlemata veelgi arutelusid. Sellel foorumil tahaksin toonitada üht instituuti pooldavat ideed: et kõik ELi eelarvest teadusele, arengutegevusele ja haridusele eraldatud vahendid on hästi eraldatud, mitte alla neelatud. See peab paika iseäranis juhul, kui Euroopa helgeimad pead instituudiprojektis kaasa löövad.

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). – (PL) Härra juhataja, ühtekuuluva majanduspiirkonna, Euroopa siseturu rajamine oli kogukondade ning hiljem Euroopa Liidu tekkimise peamiseks põhjuseks. Järgmiseks etapiks on ELi majandusele kaasaegse ja konkurentsivõimelise mõõtme andmine.

See on võimalik ainult juhul, kui me kulutame oma raha haridusele, teadustegevusele, uutele tehnoloogiatele ja innovatsioonile selle kõige laiemas mõistes. Need eesmärgid jäävad saavutamata, kui tööstus ei toeta teadusarenguid ja uusi tehnoloogiaid ja kui kohalikud asutused ei investeeri haridusse.

Valitsused peaksid sekkuma kolmanda taseme haridusse ja teaduse alusuuringute toetamisse. EL peaks samas keskenduma innovatsiooni toetamisele ja suunamisele. Võime näha, et ülesannete täitmisele peaksid pühenduma nii liikmesriigid kui ELi institutsioonid.

  Ján Figeľ, komisjoni liige. − Härra president, tahan täiskogu tänada väga huvitava ja toetava arutelu eest, kuigi kritiseeriti mõnevõrra ka rahaliste vahendite puudumist ja seda, et me taas kord midagi asutada soovime.

Arvan, et kõige olulisem innovatsioon saab alguse loomingulisuse avatusest ja edendamisest. Nõuande- ja õigusloomemenetluse tulemus on tõesti näide avatusest, toetusest, pühendumusest ja isegi loomingulisest innovatiivsest lähenemisest. Oleme näidanud üles innovatiivsust selle üksmeele saavutamisel ja samuti selle tulemuse kontekstis ja sisus. See ongi kõige tähtsam.

Instituudi missioon on eelkõige innovatsioon. See on üks 2006. aasta oktoobris peetud Lahti tippkohtumise hetki või järelkajasid ja tegelikult esitasime me teksti eelnõu vaid päev enne tippkohtumist. Me ei pooldanud kunagi millegi uue rajamiseks investeeringut loodavasse ettevõttesse; pigem tahtsime leida uue lähenemisviisi sellele, kuidas edendada, korraldada, motiveerida ja mobiliseerida ressursse ja partnereid, et muuta Euroopa innovatsioon edukamaks.

Tahaksin meenutada, et komisjonile ei antud kunagi valikut ehitada instituudi jaoks uus hoone, vaid ta pidi välja mõtlema uue lähenemisviisi. See võttis poolteist aastat: me alustasime 2005. aasta veebruaris Lissaboni strateegia osana ja sellest alates oleme me tühjendanud palju kohvitasse ja pidanud palju vestlusi, mis olid väga inspireerivad ja väga huvitavad – seda ka siin majas – ja mis näitavad, et innovatsiooni edendamise küsimuses eksisteerib palju valikuvõimalusi ja arvamusi. Olen rõõmus, et oleme endale võtnud selle tugeva ühise kohustuse.

Paljud sõnavõtjad rääkisid asukohast. See küsimus on nõukogu jaoks. Usun, et eesistujariik Sloveenia püüab suunata otsuselangetamiseni viivat protsessi. Juba nimetati ka nimesid – mõnda neist liikmesriigi tasandil. Mõned linnad piirkondlikul tasandil püüdlevad samuti selle suunas. On hea märk, et instituudi asukohale on palju ambitsioonikaid kandidaate. Samuti on palju ülikoole ja ettevõtteid ning teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioone, mis ei ole huvitatud mitte ainult konsultatsiooniprotsessist, vaid ka osalemisest instituudi juhatuse valimisel ja instituudi töös. Nagu proua Hennicot-Schoepges ütles, ei kavatse me oma identiteeti kaotada; me tahame identiteeti jagada ülikoolide või olemasolevate keskuste ja asutamisel oleva instituudi vahel.

See on enam-vähem kõik, mida ma tahtsin lisada vastusena teie märkustele ja toetusele. Tahan uuesti toonitada koonduva, horisontaalse töö tähtsust. Mida teie tegite parlamendikomisjonides, teeme meie komisjonis. Ma ei olnud teistest eraldi. Ma ei ole üksi. See saavutati presidendi, tööstuse voliniku, teadusvoliniku, eelarvevoliniku ja paljude teistel toetusel. Arvan, et see on tuleviku jaoks väga tähtis sõnum: töötame koos, oleme avatud ja edendame loomingulisust.

Käesoleval kuul tahan teha ettepaneku 2009. aasta tähistamiseks Euroopa loomingulisuse ja innovatsiooni aastana. See on tugevalt seotud ettepanekute, ideede ja poliitikatega, mida me Euroopas tõhustama ja rajama kehtestama peame.

Veel kord suur aitäh teile. See ei ole fait accompli; pigem on tegemist algetapiga, s.o asutamisega, mille järel saab alati tõeline töö – ja ma loodan, et see algab edukalt.

  Reino Paasilinna, raportöör. − (FI) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, peaksime meeles pidama, et kui me alustasime, oli valdav enamus kogu selle projekti vastu. Nüüdseks oleme selle välja töötanud koostöös komisjoni ja nõukoguga. Oleme loonud midagi nii dünaamilist, et see on jõudnud hääletuseni ning ma loodan, et valdav enamus hääletab selle projekti poolt. Sel moel saame me koos töötada.

Asukoha suhtes ei ole mul mingit arvamust, kui välja arvata asjaolu, et see saab olema kaasaegne võrgustikusüsteem, kus teadlased ja kogukonnad töötavad iseseisvalt. Nad ei koondu pealinna, mis valitakse instituut peakorteriks. Enamgi veel, halduspersonal saab olema küllaltki väike, vähem kui sada inimest, nii et ei ole mingit vajadust suurte tööruumide järele.

Üks asi on aga küll oluline. Peab olema hea transpordiühendus, eelistatavalt otselennud, sest me teame ju väga hästi, kui ebamugav on töötada kuskil, kuhu ei ole otselende, kui kohtumisi on peetud isegi lennujaamas.

Järgmisena peame kaaluma rahastamist. See on tähtis, kuigi ühe soovitatud teema, infotehnoloogia puhul on rahalised vahendid juba leitud. Teisisõnu, kui teema suudetakse atraktiivseks muuta, leitakse raha igal juhul. Kindlasti ei ole meil kapitalist puudus.

Paljud siinviibijad on öelnud, et tegemist on uut laadi koostööga. Instituut ei konkureeri teistega, vaid a paneb aluse koostööle, nagu proua Ek mainis. Härra Ransdorf ja mõned teised väitsid, et Euroopa mudelist, mis on sajandite jooksul olnud Euroopa teaduse kõrgpunktiks, peaks saama maailma teaduse kõrgpunkt. See on üks viis väljendada teatud kvaliteedinorme, mida me vajame. Tahan teid kõiki väga koostöö eest tänada. See projekt peab õnnestuma, kuna Euroopa vajab seda. Aitäh.

(Aplaus)

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub täna.

Kirjalikud avaldused (artikkel 142)

  Edit Herczog (PSE), kirjalikult. – (HU) Info- ja tehnoloogiarevolutsioon, postindustriaalse ühiskonna sotsiaalmajanduslik muutumine on raputanud valitsust, majandust ja poliitikuid enamikus maailma riikides ärkvele nende Okasroosikese unest ning rohkem pööratakse tähelepanu põhjuste mõistmisele teatud kogukondade, suuremate piirkondade või riikide edu taga.

Edu tagavad loomingulisus, loominguline energia, uued ideed, mis panevad aluse uuele arengule. Loomingulisus muutub innovatsiooniks, kui see reaalsuseks muundatakse. Loodame, et instituut saab olema just selline Euroopa Parlamendi innovatiivne vaimusünnitis. Instituudi peamiseks eesmärgiks on arendada ELi innovatiivset võimekust ühendades omavahel kõrghariduse, teaduskogukonna ja tööstuse esindajad. Instituut võib mängida üliolulist rolli selle tagamisel, et Euroopa innovatsiooni tunnustataks taas kogu maailmas ja et Euroopa tööstust ja teadlasi arvesse võetaks. Ungari pealinn on samuti liitunud võistlusega instituut asukohaks saamiseks. Olen kindel, et minu kodumaa oleks instituudile hea asukoht tänu meie valitsuse pühendumisele teadusuuringutele ja innovatsioonile / arengule, tänu riigi teadusalasele infrastruktuurile, tänu Ungari varajasele rollile teaduse arendamisel ja viimaks, kuid mitte sugugi vähemtähtsana, tänu Ungari külalislahkusele. Kasutades Ungari teadlase ja Nobeli preemia laureaadi Albert Szent-Györgyi sõnu kutsun teid üles toetama meie soovi olla instituudi peakorteriks: „Ungari on väike riik rahvaarvu mõistes, kuid suurriik hallolluse mõistes.”

  Janusz Lewandowski (PPE-DE), kirjalikult. – (PL) Härra juhataja, teine lugemine Euroopa Parlamendis on veel üks samm, mis toob meid lähemale instituudi asutamisele. Palju aega on möödunud ajast, mil José Barroso tegi veebruaris 2005 ettepaneku sellise institutsiooni asutamiseks. Mõte oli selles, et sellest saaks institutsioon, mis toetaks Lissaboni strateegia rakendamist, mis sel ajal oli poolel teel ja ei andnud soovitud tulemusi.

Olen teadlik sellest, et üks linnadest, kes loodab saada instituut peakorteriks, on Wrocław Poolas. Tean ka, et nii Poolas kui teistes linnades, kes hea meelega instituudi asukohaks saaksid (Viin, München, Sant Cugat-Barcelona, Pariis, Oxford, Brüssel, Budapest, Nürnberg, Aachen) püsivad liialdatud ootused tänu loodetud 2,4 miljardi eurole suurusele summale, mis on vajalik instituudi rahastamiseks. Need on instituudi ja teadmis- ja innovaatikakogukondade kogukulud, mida arvatakse neelavat suurema osa rahalistest vahenditest. Lisaks olen veendunud, et instituudi asutamine ei aita kaasa struktuurireformide rakendamisele, mis on üliolulised ELi innovatsiooni ja konkurentsivõime seisukohast.

Siiski, teades Wrocławi ambitsioone ja halduskvaliteeti selles linnas, olen ma veendunud, et see on instituut jaoks õige paik ning olen rahul edusammudega, mida on tehtud selle instituudi asutamiseks.

  Alexander Stubb (PPE-DE), kirjalikult. – Haridus, teadusuuringud ja innovatsioon on aknad tulevikku. Need on niinimetatud „teadmiskolmnurga” ehituskivid. Me peame olema konkurentsivõimelised. Teadmiskolmnurk on üks võti selle juurde.

Toetan teksti, kuna komisjoni ettepanek instituudi asutamiseks käsitleb üht Euroopa peamist nõrkust: innovatsioonipuudust. Näen instituuti investeeringuna tulevikku.

Varem oldi instituudi pakutava lisandväärtuse suhtes pisut skeptilised. Väljapakutud võrgustikustruktuur on hea lahendus. Asjatundlikkus peitub osalevates ülikoolides ja kõrgkoolides.

Oma kooliaastaid meenutades toetan samuti ideed, et instituudi „teadmis- ja innovaatikakogukonnad“ oleksid autonoomsed. Selliste keskuste valik tugineb tippkeskuste kriteeriumile. Pooldan seda, kuna sel moel annavad instituudi teadmis- ja innovaatikakogukonnad parima panuse Euroopa innovatsiooni.

(Istung peatati kell 11.15 ja seda jätkati kell 11.30.)

ISTUNGI JUHATAJA: Edward McMILLAN-SCOTT
Asepresident

9. Volituste kontrollimine

  Juhataja. − Järgmiseks päevakorrapunktiks on Euroopa Parlamendi uute liikmete volituste kontrollimine. Härra Gargani esitab antud küsimuses õiguskomisjoni nimel suulise raporti.

  Giuseppe Gargani, õiguskomisjoni esimees. – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, vastavalt kodukorrale peab Euroopa Parlament kontrollima äsjavalitud liikmete volitusi ja otsustama nende mandaadi kehtivuse üle. Oma 25. veebruaril toimunud kohtumisel kontrollis komisjon pädevate asutuste määratud 35 Rumeenia parlamendiliikme volitusi. Nendele nimedele tuleks lisada veel kolm, kelle määrasid vastavalt nende riigiasutused.

Võttes arvesse, et piiratud aja jooksul tuleb kontrollida suur hulk volitusi, pidas õiguskomisjon ja seega selle esimees õigeks esitada parlamendile suuline raport. Kuna komisjon on teatanud, et kõik on korras, võib parlament kõik mandaadid ratifitseerida.

  Juhataja. − Mandaadid on sellega ratifitseeritud.

10. Hääletused

  Juhataja. − Järgmiseks punktiks on hääletus.

(Hääletuse tulemusi ja muid üksikasju vt protokollist.)

10.1. ESTÜ varade ning söe ja terase teadusfondi varade haldamine (A6-0062/2008, Reimer Böge) (hääletus)

10.2. EÜ ja Araabia Ühendemiraatide vaheline teatavaid lennundusküsimusi käsitlev leping (A6-0043/2008, Paolo Costa) (hääletus)

10.3. Põllumajandusturgude ühine korraldus (ühise turukorralduse ühtse määruse muutmine) (A6-0044/2008, Neil Parish) (hääletus)

10.4. Põllumajandusturgude ühine korraldus (ühise turukorralduse ühtne määrus) (A6-0045/2008, Neil Parish) (hääletus)

10.5. EÜ majandustegevuse statistiline liigitus (kodifitseeritud versioon) (A6-0055/2008, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg) (hääletus)

10.6. Sigade identifitseerimine ja registreerimine (kodifitseeritud versioon) (A6-0057/2008, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg) (hääletus)

10.7. Köögiviljade paljundus- ja istutusmaterjali, välja arvatud seemne turustamine (kodifitseeritud versioon) (A6-0056/2008, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg) (hääletus)

10.8. Tsiviillennundusjulgestuse valdkonna ühiseeskirjad (A6-0049/2008, Paolo Costa) (hääletus)

10.9. Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (A6-0041/2008, Reino Paasilinna) (hääletus)

10.10. Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmine (A6-0065/2008, Reimer Böge) (hääletus)

10.11. Paranduseelarve nr 1/2008 (A6-0058/2008, Kyösti Virrankoski) (hääletus)

10.12. EÜ ja Guinea-Bissau Vabariigi vaheline kalandusalane partnerlusleping (A6-0053/2008, Luis Manuel Capoulas Santos) (hääletus)

10.13. EÜ ja Côte d’Ivoire’i vaheline kalandusalane partnerlusleping (A6-0054/2008, Daniel Varela Suanzes-Carpegna) (hääletus)

10.14. Euroopa energia- ja keskkonnapoliitikat arvestav jätkusuutlik Euroopa transpordipoliitika (A6-0014/2008, Gabriele Albertini) (hääletus)

(Istung peatati kell 11.50 piduliku istungi ajaks.)

ISTUNGI JUHATAJA: HANS-GERT PÖTTERING
President

11. Pidulik istung – Eesti

  President. − Daamid ja härrad, täna on Euroopa Parlamendi jaoks tore päev ja seda sellepärast, et tervitame siin üht oma endist kolleegi – kedagi, kes on nüüd Eesti Vabariigi president, meie endist kolleegi härra Hendrik Ilvest! Tahaksime teid südamest tervitada Euroopa Parlamendis!

(Pikk aplaus)

Daamid ja härrad, sellisel tunnil nagu praegu ei ole hea mitte üksnes olevikku vaadata, vaid meenutada ka seda, kui pikk ja laiaulatuslik on olnud meie tee selleni, et saime oma kolleegideks liikmed Eestist – ja Lätist ja Leedust, kui piirdume esialgu vaid Balti riikidega –, kes valiti parlamendi liikmeks ja kelle riike, vabu riike, kus aastakümneid valitses totalitaarne kommunism, on siin esindatud sellest ajast, kui Eesti taas vabaduse saavutas.

Kõnealune kolleeg valiti rahva demokraatlikul tahtel oma riigi presidendiks. Ta on Eestist pärit isik, kes on rohkem kui keegi teine seotud Euroopa tulevikuga ja muidugi tema olevikuga. Algselt juhtis ta oma riigi välisministrina läbirääkimisi ELi liikmestaatuse saavutamise küsimuses ning oli seejärel aasta aega Euroopa Parlamendis vaatleja alates aastast 2003 kuni otsevalimisteni 2004. aastal ja viimaks Euroopa Parlamendi liige kuni tema valimiseni Eesti Vabariigi presidendiks septembris 2006. President Hendrik Ilves asus Eesti presidendi ametikohale 9. oktoobril  2006.

President Ilves, mul on suur rõõm tervitada teid täna siin Euroopa Parlamendis, mis tähistab homme oma 50. sünnipäeva. Teie külaskäik oleks nagu pidustuste algus ja ma palun teil nüüd Euroopa Parlamendi ees sõna võtta. Veel kord südamlik teretulemast teile!

(Aplaus)

  Toomas Hendrik Ilves, Eesti Vabariigi President. − (ET) Head sõbrad, lubage mul alustuseks soovida teile palju õnne sünnipäevaks. Head sõbrad ja kolleegid, kolleegid sõna otseses mõttes. Sõbrad, kellest olen puudust tundnud viimased poolteist aastat. Ma vaatan teie poole ja näen teid kõiki – siit alt tundub teid olevat märksa enam kui toolilt number 131 vaadates.

Te ei kujuta ettegi, kui võimsad te olete. Teie, Euroopa Parlament. Mina kujutan – pidin siit lahkuma, et seda mõista. Aga lubage nüüd, et jätkan oma praeguses rollis, oma riigi presidendina.

Tänavu, mil Eesti alustab viiendat aastat Euroopa Liidu liikmena, pole me enam algajad, me pole „uued liikmed”. Usun tõesti, et on aeg heita kõrvale see mõiste „uus liikmesriik” kui anakronism, mis ei selgita midagi.

(Aplaus)

Täna pole meil uusi ja vanu liikmeid. On ainult liikmed. Mõiste „uus liikmesriik” ei tähenda tänapäeval isegi mitte vaesemat, sest paljud meist on „vanadele liikmesriikidele” järele võtnud.

Täna moodustame ühenduse sees koalitsioone huvide või erakondlike seisukohtade alusel. Need liidud võivad võtta lugematuid vorme, koosneda suurtest või väikestest, tööstusriikidest või kaubandusriikidest jne. Kuid aluseks ei ole liikmelisuse kestvus.

Siin ja täna tahan ma vaadata kümne aasta kaugusele. Aega, mil me kõik oleme vanad või vanemad liikmed. Aega, mil 20. sajandi esimesest õudsest Euroopa kodusõjast on möödas 100 aastat. Me räägime, et meie liit on vastus teisele Euroopa kodusõjale; et see on viis, kuidas korraldada asju meie maailmajaos nii, et Teise maailmasõja koledused ei saaks korduda.

Aga me ei tohi unustada ka seda, et kolmandik või enamgi tänasest Euroopa Liidust võrsus iseseisvaks poliitiliseks üksuseks Esimese maailmasõja varemetest. Soome, Eesti, Läti, Leedu, pärast 140-aastast olematust ka Poola, endine Tšehhoslovakkia. Nagu ka tänased Ungari ja Austria, mis kerkisid 20. sajandil, kui varisesid kokku impeeriumid, need rahvusvahelised ülivõimud ning sündisid uued riigid, tuginedes rahvaste enesemääramisõigusele.

Ma räägin sellest, sest mitmed tänased liikmesriigid – minu kodumaa nende seas – alustasid oma teed, vabanedes sunnitud liikmelisuse ikkest suurtes, despootlikes või mittedemokraatlikes rahvusteülestes kooslustes. Teiste sõnadega, impeeriumides.

Eesti, nagu ka paljud teised, suutis välja murda koguni kaks korda. Ometi oleme me kõik täna siin koos, et ehitada meie enda, oma uut rahvusteülest kooslust. Ja identiteeti. Meie Euroopa Liitu.

Mitte sellepärast, et meid vallutati või et meid okupeeriti. Vaid seepärast, et meil on vabadus seda teha. Ja seepärast, et me usume, et nii on õige teha. See on otsekui meie uus enesemääramisõigus.

Ma räägin sellest, sest kümne aasta pärast on Eestil esimest korda õigus ja vastutus eesistumiseks. Ma loodan väga, et kui see aeg tuleb, ei maadle me enam nende küsimustega, millega heitleme täna. Just seetõttu tahan ma täna rääkida asjadest, mis on olulised vähemalt kümneaastases ajaraamis.

Ja lõpuks räägin ma neist asjust põhjusel, et meie valimistsükkel ja väljakutsete tsükkel ei liigu samas rütmis. Me tegeleme hästi probleemidega, mis sobituvad nelja- või viieaastasesse tsüklisse.

Kuid liidu tänased väljakutsed ja vajadused – energiast keskkonnani, konkurentsivõimest laienemiseni, ühisest välispoliitikast rahvasterändeni –, on kõik strateegilised küsimused, mis nõuavad julgeid ja söakaid tegusid märksa pikema aja vältel kui kahed või kolmed valimised.

Mu daamid ja härrad, isegi siis, kui me tulevikku ennustada ei suuda, on teatud arengud ja ohud üldiselt hoomatavad. Kahe, õigemini kaksikohu puhul ei saa diskussiooni puudumise üle kurta. Neiks on globaalne soojenemine ja kahanevad fossiilsete kütuste varud. Ometi on need kaks probleemi globaalsed, ning lahendused, mis pole küll ilma Euroopa Liiduta võimalikud, saavad tulla samuti globaalselt.

Samas seisavad ka liidu ees tõsised väljakutsed. Kui me nendega toime ei tule, siis ehk kümne aasta, kindlasti aga veerandsajandi jooksul kaotame osa sellest suhtelisest jõukusest, mida naudime täna. Need väljakutsed ja vajadused on kõik seotud Euroopa Liidu konkurentsivõimega.

Kus on meie konkurendid? Euroopa Liidu sees või maailmas? Vastus on selge: mõlemal pool. Me konkureerime turul Euroopa Liidu sees ja üleilmselt.

Aga kui me vaatame globaliseerumise pikaajalisi trende, peame olema tänulikud Jean Monnet’le ja Jacques Delors’ile siseturu eest. See loodi ajal, mil globaliseerumine polnud veel hoomatav nähtus.

Just siseturg aitab üksikutel Euroopa riikidel hoida globaalset konkurentsivõimet. Avatus Euroopas, avanemine turujõudude konkurentsisurvele Euroopa sees on üleilmse konkurentsivõime mootor.

Praegune mõtteviis Euroopa Liidus ei anna põhjust optimismiks. Seda kahel põhjusel. Esiteks Euroopa Liidu Lissaboni protsess, meie endi parimatest kavatsustest kantud innovatsiooni ja konkurentsivõime programmi hiilgusetu täitmine.

(Aplaus)

Teiseks liidu süvenev protektsionism mitte ainult muu maailma suhtes, vaid ka meie piiride sees.

Lubage, et käsitlen järgnevalt neid kaht teemat. Neil aegadel, mil mu oma kodumaa oli just tõusmas viiekümneaastasest Nõukogude peetusest, mõtlesin ma ahastusega: kui kaua küll võtab aega kogu Eestile tarviliku infrastruktuuri rajamine.

Ometi, valdkondades nagu infotehnoloogia, saime alustada teistega samalt kohalt. Riigi ja erasektori investeeringud infotehnoloogiasse lubasid Eestil jõuda üle Euroopa Liidu keskmise taseme. Juba 1990. aastate lõpuks olime saavutanud suisa olukorra, kus e-valitsuse ja näiteks panganduse pakutud teenustele oli Euroopas vähestel võrdväärset kõrvale pakkuda.

Minu kodumaa panustamine infotehnoloogia arengusse tasus ära, lubades meil tõsta konkurentsivõimet. Kuid sellest üksi ei piisa. Üldises ja laiemas plaanis jääb Eesti, nii nagu ka ülejäänud Euroopa, teistele jalgu innovatsiooni, teaduse ja arenduse valdkondades.

Innovatsioon pärineb hetkel eelkõige ja üle kõige Ühendriikidest, kus kõrge konkurentsivõime säilitamine sõltub omakorda ajude sissetõmbest. See sõltub helgematest peadest, mis tulevad Euroopast, kuid ka Indiast ja Hiinast. Me peame ometi kord sellega tõsiselt tegelema hakkama.

Me oleme tõrksad immigratsiooni suhtes. Meie lapsed eelistavad üha enam mitte õppida matemaatikat, reaal-, inseneri- ja loodusteadusi. Me oleme ise teinud valiku ja piiranud Euroopa Liidu sees vabale konkurentsile teenuste valdkonna, mis on kõige konkurentsitihedam kogu maailmas.

Konkurentsil – või pigem selle puudumisel Euroopa Liidus – on ka mõju julgeolekule. Arvestades energeetika tähtsust on mõistetav, et mitmed riigid liidus soovivad kaitsta oma ettevõtteid konkurentsi eest ega toeta energiaturu liberaliseerimist.

Seda reaktsiooni võib mõista. Aga... Täna on Euroopa suurimaks energiaallikaks riik, mis on kuulutanud ennast "energia ülivõimuks" ning kuulutab oma välisministeeriumi koduleheküljel, et energia on välispoliitika instrument.

Selleks et vältida Euroopa Liidu liikmete sattumist divide et impera poliitika meelevalda ning et hoida ära liikmete manipuleerimist paremate gaasitarnetingimuste nimel, on ühtse energiapoliitika loomine vältimatu.

(Aplaus)

Koos energeetikavolinikuga, kellel on sarnased volitused nagu kaubandusvolinikul.

Selleks, et luua ühtset energiapoliitikat nagu meil on ühtne kaubandusrežiim, on ühtse välispoliitika vältimatuks eelduseks energia siseturu liberaliseerimine.

Niisiis – kus me oleme, kui vaatame tulevikku? Korealaste ja jaapanlaste internetiseerituse tase on juba tunduvalt kõrgem kui enamikel eurooplastel. Lairibaühenduse puhul on see neil ka märksa parema hinnaga. Aasia ja Ühendriigid valmistavad ette – või USA ka harib ja värbab – kaugelt enam insenere ja teadlasi.

See pole just paljulubav vaatepilt. Kõik see viib Euroopa ja meie konkurentsivõime astmelise allakäiguni globaalses majanduses. Välja arvatud muidugi juhul, kui me ise midagi ette võtame.

Esimeseks sammuks Eesti jaoks on reformilepe. Ma tahan tänada Portugali eesistumist selle suurepärase töö eest, mida lahenduse nimel tehti. Ilma kvalifitseeritud häälteenamuseta vajuksime me halvatusse. Ilma presidendi ja välisministrita me heitleksime allpool oma kaalukategooriat.

Näide sellise alasoorituse kohta tuleb meie naabruspoliitika vallast. Tuntud mõttekoja, Euroopa Välissuhete Nõukogu analüüs ütleb, et: “Vastupidiselt levinud arvamusele on Venemaa naabruspoliitika kaugemale arenenud, paremini koordineeritud ja tõhusamalt rakendatud kui Euroopa Liidu oma. Venemaa pühendab palju enam poliitilisi, majanduslikke ja isegi sõjalisi ressursse mõjutamaks oma naabrust kui seda teeb Euroopa Liit“.

See ei räägi hästi meie ülistet “pehmest jõust”. Ometi on just naabruspoliitika seotud pikema-ajalise põhiküsimusega: millised me oleme 10 aasta pärast? Sel küsimusel on kaks tahku: kui suured me oleme ja milline on meid ümbritsev keskkond?

Kui suur on meie Euroopa Liit aastal 2018? Me ei tea, kuid see on meie otsustada. Kindlasti pole me mitte nii suured, kui mõned meist sooviksid. Aga kindlasti oleme suuremad kui täna. Meist idas ja lõunas on riike, kes kindlasti kunagi ei liitu.

Mulle tundub, et üks põhilisi küsimusi seisneb selles: erinevused majanduslikus heaolus ja poliitilistes vabadustes Euroopa Liidu ja naabrite vahel ei tohiks olla nii suured, et meid tabaks suur illegaalsete immigrantide või poliitiliste pagulaste laine.

Tundub siiski, et me pole õppinud isegi iseenda suurepärasest kogemusest ehk möödunud laienemisest. Me kavatseme kasvaval määral suunata raha väljapoole, seadmata tingimuseks reforme. Me toetame oma arengupankade tegevuse kaudu selliste riikide arengut, kes näitavad Euroopa Liidu suhtes üles suisa kaubanduspoliitilist antagonismi.

Me peame ka mõistma, et meie mudel pole ainus. Francis Fukuyama ise nüüd tunnistab, et hegeliaanlik unistus ajaloo vääramatust marsist liberaalse demokraatia poole ei pea vett. Mis kasu on maailmapanga korruptsioonivastastest laenutingimustest arengumaadele, kui suveräänsed jõukusfondid pakuvad paremaid tehinguid ilma kohustusteta?

Me eksisime, kui arvasime, et elame deideologiseeritud maailmas. Vastupidi, autoritaarse kapitalismi tõus kui alternatiiv demokraatlikule turumajandusele on ilmselt uusim ideoloogiline, intellektuaalne ja moraalne heitlus, mille tunnistajaks me oleme.

(Aplaus)

Jah, meil on vaja oma poliitikaid uuesti mõtestada. Kuid ka sellest ei piisa. Me vajame enam julgust, me vajame visioone ja mõistmist omaenda ja maailma kohta kahekümne või kahekümne viie aasta pärast. Ajal, mil isegi Saksamaa-sugune majanduslik hiiglane saab India ja Hiina kõrval tunduda kääbusena.

Et olla veerandsajandi pärast valmis, tuleb planeerimist alustada täna. Loodan väga, et eelseisvatel Euroopa Parlamendi valimistel ei võistle erakonnad mitte tänase hoidmise, vaid tulevikuvisioonide üle.

Mu daamid ja härrad. Demokraatia on kodanike jaoks, kodanike tahte alusel ja heakskiidu tingimusel. Just selle jaoks oleme me loonud institutsioonid, mis peaksid uue lepingu jõustudes Euroopat edasi arendama.

Kuid ärgem delegeerigem institutsioonidele omi ülesandeid. Loodaval välisteenistusel või kvalifitseeritud häälteenamuse ulatuse laiendamisel on vähe edu, kui me ei süvenda põhimõttelist arusaamist Euroopa huvidest.

Ühtsete konsulaaresinduste loomine tõhustab bürokraatiat. Veto kasutamise keerukamaks muutmine, iseenesest teretulnud samm Euroopa jaoks, jääb aga väikeseks sammuks, kui liikmesriigid hakkavad arvama, et nende huvisid pole arvesse võetud.

Me peame pöörduma tagasi nende kõige põhilisemate, Euroopa Liidu aluseks olevate mõistete juurde: rahvuslikud huvid on kõige paremini kaitstud siis, kui me kõik loovutame neist ivakese, et liit tervikuna võidaks. Ma ei pea silmas raha loovutamist, poliitikate suhtes tõrksate liikmete äraostmist. Ma pean silmas meie kohta maailmas nii üksikult võttes rahvusriigina kui ka ühiselt võttes Euroopa Liiduna.

Kui me räägime tugevast Euroopast, peame me aru saama samadest tõdedest, mida teame kodumaisest poliitikast. Riik on maailma kontekstis, või ka Euroopas, tugev siis, kui ollakse tugevad kodus. Need valitsused, millel on tugev toetus, saavad tegutseda otsustavalt rahvusvahelisel areenil.

Ma olen veendunud, et sama probleem kehtib terves Euroopa Liidus. Selleks, et valijatel oleks tugevam Euroopa tunnetus, peame me minema kaugemale Euroopa Komisjoni ettepanekust, mis näeb tudengitele ette veeta üks aasta teise liikmesriigi ülikoolis. Oma koduriikides tuleb meil innukalt edendada ideed, et omavahel saaksid tuttavaks meie riikide kodanikud, mitte ainult ametnikud.

See tähendab loomulikult sedagi, et meil tuleb tõsta keeleõppe taset. Kümne aasta pärast peaksime me nägema Euroopa Liitu, kus iga üliõpilane oskab mõne teise liikmesriigi keelt. Ma ei pea siin silmas inglise keelt, mida ei saa globaalse domineerimise tõttu teaduses ja äris, meelelahutuses ja internetis enam võõrkeeleks pidada. Ma pean silmas näiteks seda, et portugallane oskaks poola keelt, eestlane hispaania keelt ja rootslane sloveenia keelt.

Samuti peame me rohkem mõtlema piirkondlikult. Siin on parlament osutanud, et ta suudab võtta suuremat rolli kui kujutleda võib. Ma olen uhke, et initsiatiiv, milles ka mina osalesin – Läänemere Strateegia – on üks esimesi Euroopa Liidu poliitikaid, mis sai alguse just siin, Euroopa Parlamendis, mitte nõukogus või komisjonis. Täna on sellest saamas Euroopa Liidu programm.

(Aplaus)

Just parlament on see Euroopa Liidu institutsioonide ja kodanike vahelüli, mis tagab liidu toimimise. Sest ainult siin, kallid kolleegid, kallid liikmed, leitakse see õrn tasakaal, kuidas tasakaalustada valijate ja liidu huvid. Seda ei saa teha ükski teine institutsioon. Ei saa seda teha niisama hästi kui teie.

Austatav Euroopa Parlament, Euroopa kodanikele, Euroopa kodanike Euroopale pole sugugi vähem tähtis, et me teaksime – kes me kõik oleme, kust me kõik tuleme ja kuidas me kõik tänasesse jõudsime.

Siinsamas, nendes saalides, küsis üks kolleeg minult, kui teine parlamendisaadik oli kõnelemas massiküüditamistest oma kodumaal: miks te ei suuda minevikku unustada, miks te ei keskendu tulevikule?

Kui me kõik ütleme end tundvat Euroopa ajalugu, siis võib olla ebamugav kuulda, et see Euroopa on tegelikult ainult osa Euroopast, nagu suur Euroopa ajaloolane Norman Davies on veenvalt osutanud.

Ometi: tänasele Euroopa Liidule kuulub kogu Euroopa ajalugu, kogu selle hiilguses ja viletsuses. Me oleme täna Bismarcki sotsiaalreformide ja Salazari režiimi omanikud. Aga samuti maailma esimese konstitutsioonilise demokraatia ja brutaalse sisejulgeolekuteenistuse repressioonide omanikud.

Sellest, et esimene konstitutsiooniline demokraatia oli Poola ning et repressioonid toimusid sõna otseses mõttes Wirtschaftwunderi müüri taga, teame me tunduvalt vähem.

Meie ülesanne, mu kallid kolleegid, on tunda meie Euroopat. Selle sõnastas juba üks 20. sajandi suuri eurooplasi Salvador de Madariaga, kui ta elas paguluses Franco režiimi eest, järgmiselt: „See Euroopa peab sündima. Ja ta on sündinud, kui hispaanlased ütlevad „meie Chartres”, inglased „meie Krakow”, itaallased „meie Kopenhaagen” ja sakslased „meie Brügge”… Siis hakkab Euroopa elama. Ja siis saab see vaim, millest Euroopa juhindub, lausuda loomissõnad „Fiat Europa””.

Et jõuda Madariaga tulevikku, peame me õppima üksteist tundma. Tundma üksteise minevikku, sest ainult siis saame me ehitada tulevikku üheskoos. Ka see on meie ülesanne järgmise kümne aasta jooksul.

Head kolleegid, täna ma proovisin tuua teieni mõningaid väljakutseid, millega me seisame tulevikus silmitsi.
Euroopa pole kaugeltki valmis. Meil on palju teha. Kui minu kodumaal, Eestis, seisab ees suur töö, siis me soovime „Jõudu tööle!”.

Jõudu tööle meile kõigile!

Tänan.

(Täiskogu aplodeeris seistes)

  President. − Daamid ja härrad, oma kohtadelt tõustes ja maruliselt aplodeerides tänasite Eesti presidenti tema äärmiselt sobiliku ja, meie kui parlamendi jaoks, sõbraliku, kuid eelkõige tulevikku vaatava sõnavõtu eest.

President Ilves, te kõnelesite millestki, millel on koht Euroopa südames ja see miski on üksteisemõistmine ja asjaolu, et me teame, kuidas me mõtleme. Kui me teame, kuidas me mõtleme, teame ka seda, kuidas me lõpuks koos tegutseda saame.

Kui te rääkisite noorte inimeste vahetamisest meenus mulle – ja ma usun, daamid ja härrad, et selle üle võime me uhkust tunda –, et kui oli vaja kokku leppida finantsperspektiivi küsimuses ja taheti kärpida noorsoovahetuse rahastamise vahendeid, Erasmuse programmi ja elukestvat õpet, tõstsime me häält ja ütlesime: finantsperspektiiv annab tulemusi vaid juhul, kui me vähendamise asemel suurendame noortele suunatud vahendeid, et soodustada mõistmist ja luua ELis kogukonnatunne.

(Aplaus)

Lubage mul lõpetuseks öelda – ja ma teen seda mõningase tundeliigutusega: kui Eesti president meenutab meile ajaloos juhtunut, peame ütlema, et Euroopa ja meie maailmajao ajalugu on paljudel ajahetkedel olnud hea, kuid mitmeid perioode on kujundanud ka tragöödia. Ka see, mida me täna siin Euroopa Parlamendis teeme, on vastus ajaloost saadud kogemustele.

Asjaolu, et teie seda meile räägite, muudab tänase päeva Euroopa Parlamendi jaoks suurepäraseks päevaks. Saame tulevikku viivat teed järgida vaid siis, kui heidame pilgu ajalukku, õpime selle tagajärgedest ja tegutseme siis koos tuginedes vastastikkusele mõistmisele ja kogukonnavaimule, nagu te ütlesite, president Ilves, jagatud Euroopa nimel.

Suur aitäh, president Ilves!

(Aplaus)

ISTUNGI JUHATAJA: Edward McMILLAN-SCOTT
Asepresident

12. Selgitused hääletuse kohta

Suulised selgitused hääletuse kohta

Paolo Costa raport (A6-0049/2008)

  Hubert Pirker (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, alguses ei mõistnud ma teid. Hääletasin selle raporti poolt, sest see uus määrus tagab hea tasakaalu mõistlike terrorismivastaste meetmete ja reisijate õiguste vahel.

Tahaksin aga keskenduda küsimusele, millele ei ole siiani veel rahuldavat lahendust leitud ja selleks on vedelike kaasaskandmise eeskirjad. Me teame, et kontrollimeetmeid tuleks kasutada terrorismi ennetamiseks, kuid tänu eri lennujaamade üsna erinevale tõlgendusele põhjustavad need meetmed reisijate seas ärritust. Ikka veel ei ole selge, kas tegemist on tõhusa õigusnormiga või mitte. Kahtlen selles väga, kuna terroristid töötavad juba ammu välja uusi strateegiaid ja üritavad leida teistsuguseid moodusi.

Loodan, et teostatakse järgmine hindamine: kontrollitegevus kas ühtlustatakse ja seda tõhustatakse või lõpetatakse nende meetmete kohaldamine, eesmärgil mitte koormata reisijaid meetmetega, mis ei ole niikuinii efektiivsed.

  Bernard Wojciechowski (IND/DEM). – (PL) Härra juhataja, mina hääletasin Costa raporti poolt. Peaaegu kuus aastat on möödunud määruse (EÜ) nr 2320/2002 vastuvõtmisest. Kaks ja pool aastat on möödas selle jõustumisest. Mure reisijate turvalisuse pärast lennujaamades ja õhusõidukites on jätkuvalt väga aktuaalne teema. Tsiviillennunduse turvamine suurendab oluliselt lendamise maksumust ja vähendab reisimugavust. Turvamise maksumus on eraldi küsimus – need kulud peavad olema võimalikult läbipaistvad ning tarbijad peavad teadma, millele ja kuidas kulutatakse raha, mida nad lennukipileti eest maksavad. Turvamise eesmärgil kogutud summad tuleb kasutada ainuüksi turvakulude katmiseks. Sel eesmärgil omandatud raha ei tohi kasuta ühelgi teisel eesmärgil.

  Jan Březina (PPE-DE). – (CS) Härra juhataja, mina ei hääletanud ühtseid eeskirju käsitleva määruseettepaneku küsimuses, kuna minu arvates on selles mõned nõrgad punktid. Neist kõige tõsisem on lennukimeeskondade usaldusväärsuse hindamise meetod, mida ei reguleeri määrus ise, vaid mida reguleeritakse hiljem eraldiseisvalt. See järgib heakskiidetud sõnastust, mille jõustumisel saab rakendusmäärusest salastatud ELi dokument ja selles sisu ei ole üldsusele kättesaadav. Seega võib juhtuda, et dokumendile ei oma ligipääsu isegi inimesed, kelle tööülesandeid see reguleerib. See oleks vastuolus õiguskindluse põhimõttega. Sama kehtib ka nõuanderühma tegevuse kohta, mille komisjon parlamendikomisjoni juurde määrab. Nõuanderühm koosneb otseselt lennunduse turvamisega seotud Euroopa organisatsioonidest. Parlamendikomisjoni jaoks on kohatu asjassepuutuvaid isikuid üksnes teavitada, võimaldamata neile ligipääsu salastatud teabele. Seega kutsun ma üles leidma lahendust, mis järgiks avatuse ja läbipaistvuse põhimõtteid.

Reino Paasilinna raport (A6-0041/2008)

  Hubert Pirker (PPE-DE). – (DE) Mis selle eesmärkidesse puutub, siis näib uue instituudi asutamine olevat täiesti põhjendatud ja mõistlik ning seega toetan ma raportit ja kõnealuse instituudi asutamist.

Euroopa Liit – ja seega ka meie – peame tublisti tööd tegema, et edukalt endale kindlaks jääda tehnoloogilises konkurentsis teiste majandusvaldkondadega, kuid – ja nüüd jõuan ma kõige olulisema punkti juurde – ma tahaksin komisjonil veel kord paluda kontrollida 32 ELi ametit, ning kõnealune amet on üks nende hulgast, kontrollida nende otstarvet ja tõhusust, viia ametites läbi tervisekontroll ja sulgeda need, mis ei ole enam otstarbekad ja ei tööta tõhusalt maksumaksjate huvides.

Ma loodan – ja see on palve komisjonile, kes siin täna pärastlõunal esindatud on ja kelle päevakorras see küsimus on –, et komisjon jõuab täna lõpuks nii kaugele, et viib ametite tervisekontrolli ellu.

  Zuzana Roithová (PPE-DE). – (CS) Tervitan asjaolu, et pärast kolme aasta möödumist käivitame me Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi. Olen rõõmus, et see instituut ei saa olema „superülikool”, vaid see loob innovatsioonivõrgustikud eesmärgiga kohaldada suuremas osas teadusuuringuid tööstuses ja tervishoiu valdkonnas. Sellised sidemed peaksid ka oluliselt suurendama ettevõtlussektori investeeringuid teadusesse. Saame aru, et oleme edu saavutanud, kui Euroopa patentide arv suurenema hakkab ja me hakkame USAle ja Jaapanile järele jõudma. Instituut peaks asuma uues liikmesriigis. Tšehhi Vabariik on kõige paremini valmistunud kandidaat: seal asub juba väga vajalik teadlaste ja ärimeeste konverentsikeskus. Lisaks on Karli Ülikool vana ja uue Euroopa ühiste haridusaluste sümbol.

  Tomáš Zatloukal (PPE-DE). – (CS) Hääletasin Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi poolt. Usun kindlalt, et see aitab meil parandada liikmesriikide konkurentsivõimet, kaasates partnerorganisatsioone innovatsiooni-, arengu- ja teadusuuringute valdkonda kõrgeimal rahvusvahelisel tasandil. Loodan, et instituut saab innovatsioonijuhtimise keskpunktiks, mis soodustab uusi koostöövorme teadusuuringute, ülikoolide ja erasektori teadmiskolmnurka kuuluvate partnerorganisatsioonide seas. Kujutan ette, et instituut saavutab ülemaailmse tunnustuse ja pakub ligitõmbavat keskkonda kõige andekamatele inimestele kogu maailmast.

  Hannu Takkula (ALDE). – (FI) Härra juhataja, kõigepealt tahaksin tänada raportööri härra Paasilinnat suurepärase töö eest.

Hääletasin selle ettepaneku poolt. Just nagu hetkel, mil kõnealusest ettepanekust sai arutelu teema ja mul oli paaril korral võimalus arutada seda komisjoni presidendiga, arvan ma jätkuvalt, et on tähtis, et põhiprioriteediks on eksisteerivate ülikoolide positsiooni ja nende erialaste koostöövõrgustike võimaluste tugevdamine. Instituute ei peaks asutama lihtsalt niisama. Ülioluline on tagada, et instituut oleks koordineeriv asutus ja et teadusuuringuteks eraldiste tegemisel ei mindaks mööda suurepärast tööd teinud ülikoolidest ja teadusinstituutidest.

Uus instituut võiks koordineerida Euroopa innovatsiooni ja tehnoloogiat ja seega luua uut lisandväärtust. Instituut on vajalik, kuid nagu ma ütlesin, peab kõige olulisemaks olema selle sisu, mitte see, kuidas seda organiseeritakse. Usun, et sobivad tööruumid on olemas nii Poolas kui mujal, kuid instituudi sisu ei tohiks ära unustada.

  Syed Kamall (PPE-DE). – Härra juhataja, mina esindan Londonit, maailma suurepäraseimat linna, maailma suurepäraseima riigi pealinna. Minu linnas asub mitu innovatiivset ülikooli, nii et võiks arvata, et ma pooldan kõnealust raportit, tegelikult aga hääletasin selle vastu. Tahaksin selgitada, miks ma nii toimisin.

Laulusõnade kirjutaja Thomas Dolby laulis kunagi „Ta pimestas mind teadusega”. Ansambel 2 Unlimited ütles järgmist „Digitaalne revolutsioon, tehniline lahendus; mõnele tekitab see vaid enam ja enam segadust”. Olenemata nende sõnade väärtusest arvan ma, et see kehtib instituudi taga peituva mõttetegevuse kohta. Komisjonil on õigus, et Euroopa on teadusuuringutes edukas, kuid innovatsioonis mitte eriti. Kuid kuidas innovatsiooni saavutada?

Innovatsioonini ei jõua struktuuride, telliste ja mördi arvu suurendamise teel. Seda ei saavuta juba tehtavate pingutuste kahekordistamise teel. Näeme siin, et instituudi eesmärgiks on matkida USA Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi edu tundma õppimata nimetatud instituudi edukat ettevõtlusmudelit. Sellepärast hääletasingi vastu.

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). – Härra juhataja, kõigepealt tahaksin asetada instituudi ajaloolisse konteksti. Kui ma instituudist esimest korda kuulsin, rääkisime me sellest, mida saaksime teha selle hoonega siin, kuna parlamendil on kaks asukohta ja kui me need ruumid siin vabastame, milleks seda hoonet Strasbourgis siis kasutatakse? Mõte seisnes Strasbourgile maailmatasemel ülikooli võimaldamises.

Kahjuks Strasbourgil juba on üpris hea ülikool ja neile ei meeldinud see mõte. Strasbourgile ei meeldinud mõte selle institutsiooni kaotamisest. Oleme selles küsimuses siin palju arutelusid pidanud, kuigi tegelikkuses peaks parlament ise oma asukoha üle otsustama.

Aga idee oli sündinud ja me oleme koostanud selle hiiglasliku sadade miljonite eurode suuruse eelarve, mida me nüüd kulutada kavatseme, korrates juba tehtavat tööd; see paneb imestama, milles kogu asja mõte seisneb. Kas Euroopa püüab saavutada midagi, mida ta ei vaja, kuna see on juba olemas? Kas asjatundlikkuse asemel on selleks vaja sellist Euroopa kaubamärki? Kas me üksnes kulutame palju raha tellistele ja mördile paigas, kus me saaksime toimida palju koordineeritumalt, kasutades Oxfordi, Cambridge’i ja teiste heade Euroopa ülikoolide suurepäraseid näiteid?

Reimer Böge raport (A6-0065/2008)

  Zuzana Roithová (PPE-DE). – (CS) Aitäh, härra juhataja. Kuigi ma ei esinda Ühendkuningriiki, toetasin ma 162 miljoni euro suuruse abi eraldamist pärast Ühendkuningriigis asetleidnud üleujutusi, mille kahju ulatus 4,6 miljardi euroni.

Kaks asja paneb mind aga kõhklema. Esiteks langetame selle otsuse vaid üheksa kuu pikkuse perioodi möödumisel. Teiseks, asjakohastele eeskirjadele tuginedes on ka teisi Euroopa riike, kes meie abi vajavad, näiteks Kreeka. Arvan, et tuleks asutada kaks fondi: üks ELi vajaduste tarbeks ja teine teistele riikidele, et vältida olukorda, kus vaeste riikide abistamiseks ei ole üldse vahendeid järel. Teiseks eelistavad vahendite kasutamise eeskirjad suuremõõtmelisi katastroofe. Me peaksime aga suutma abistada ka väiksemaid piirkondi. Solidaarsus ei erista üht teisest suuruse järgi. Daamid ja härrad, tahaksin, et eeskirjad uuesti läbi vaadataks.

  Glyn Ford (PSE). – Härra juhataja, olen väga rõõmus, et parlament eraldab Euroopa Solidaarsusfondist 162 miljonit eurot möödunudsuviste üleujutuste järgse abi osutamiseks mu enda kodupiirkonnas ja mujal.

Nagu me nüüd teame, on see raha ilmselgelt mõeldud infrastruktuuriprojektideks, teede, sildade, raudteede, haiglate ja teiste institutsioonide parandamiseks, kuid samas võimaldab see ka Ühendkuningriigi valitsusel eraldada raha, mille see muidu oleks pidanud sellele teisiti kulutama. Tuhanded inimesed elavad ikka veel ajutises elukohas ning paljud poed ja tehased on suletud.

Nii valmistab mulle rõõmu, et on eraldatud raha ELi Solidaarsusfondist ja loodetavasti saavad Gloucestershire’i ja teiste piirkondade elanikud sellest kasu.

  Juhataja. − Kavatsen esitada kirjaliku selgituse hääletuse kohta Yorkshire’i ja Humberi elanike nimel samas võtmes, nagu härra Ford just kõneles.

– Kyösti Virrankoski raport (A6-0058/2008)

  Zuzana Roithová (PPE-DE). – (CS) Ma toetasin eelarvepunkti loomist Galileo programmi jaoks – kulutused haldusjuhtimisele, nagu sätestatud komisjoni muudetud ettepanekus. Samuti toetasin muudatust, millega Galileo eelarve kontekstis paigutatakse ümber 2 miljoni euro suuruse summa tegevuse eelarverealt haldustegevuse reale.

Seda on vaja rahastamaks tegevusi, nagu riskijuhtimiskavade määratlemine ja kontrollimine, intellektuaalomandi õiguste poliitika määratlemine, aga ka innovatiivse navigeerimise turud. Toetan seda väga. Mind paneb aga muretsema asjaolu, et 29. jaanuaril võttis tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon valdava enamusega vastu kaheksa muudatust, millega jäetakse Galileo järelevalveorgan välja Galileo ja EGNOSi programmide muudetud ettepaneku õiguslikust alusest. Tahaksin, et täiskogu istungil korraldataks selles küsimuses tõsine arutelu.

  Bernard Wojciechowski (IND/DEM). – (PL) Härra juhataja, teen selle raporti küsimuses väga lühidalt. Hääletasin selle poolt, sest oma suurusest olenemata on kõik riigid vääramatu jõu ees võimetud. Erakorraliste kulude rahastamine eriolukorra väljakuulutamise ajal aitab riigil parandada ilmastikutingimustest või looduskatastroofist tingitud kahju. See on ilmselge.

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). – Härra juhataja, raportis viidatakse ELi Solidaarsusfondi kasutamisele, millest me veidi varem kõnelesime. Ja osa minu piirkonnast sai või saab sellest rahast kasu, eriti Lincolnshire’i põhjaosa, kus me nägime suuri üleujutusi.

Kuid ma mõtisklen, et kas Lincolnshire’i elanike meelest oleks see raha hästi kasutatud. Me maksame Euroopa Liidule nii palju raha ja peame siis raha endale tagasi kerjama, kui meil seda oma tarbeks vaja on. Iga tagasisaadud kahe naela eest oleme algselt sellesse kassasse andnud viis naela. Ma tõesti mõtlen, kas meil oleks võimalik seda raha paremini kulutada.

Nagu ma varem hääletuse selgitustes mainisin, valmistab mulle suurt muret ka see, kuidas me koostame paranduseelarvete projekte. Eri eelarveridade vahel liiguvad hiiglaslikud rahasummad ja väga vähestel inimestel on toimuvast ülevaade.

Täna liigutame me lihtsalt paar miljonit eurot Galileo jaoks siia ja paar miljonit eurot sinna, kuid varem on tegemist olnud sadade miljonite eurodega. Ma tõesti imestan, kas parlamendi poolt on õige teha meie kohustuseks järelevalve Euroopa maksumaksjate raha üle.

Luis Manuel Capoulas Santose (A6-0053/2008) ja Daniel Varela Suanzes-Carpegna (A6-0054/2008) raportid

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). – Härra juhataja, ma hääletan pidevalt ja alati selle täiskogu ja komisjoni koostatud kalanduslepingute vastu ja seda enda arvates hea põhjusega. Tsiteerin veidi raporteid.

Komisjoni hinnangus Guinea-Bissaule leiti, et see aitab kaasa ühenduse traallaevade ja tuunipüügitööstuse elujõulisusele Atlandi ookeanis ning tagab neist sõltuvatele ühenduse alustele ja tööstustele stabiilse õigusliku keskkonna ja keskmise pikkusega nähtavuse, kuid tegelikult väidab hinnang, et sellel oli „suur mõju” Guinea-Bissau eelarvelisele ja poliitilisele stabiilsusele. Pole oluline, kus me kalanduslepinguid sõlmime, tegelikult varastame me kala nendelt, kes võiksid kala püüda kohalikul tasandil, müüa seda kohalikul tasandil, teha raha kohalikul tasandil ja päästa end nii vaesuse küüsist. Me oleme leidnud lahenduse, kus me tegelikult maksame Euroopa kaluritele selle eest, et nad läheksid ja kalastaksid nendes vetes mehaaniliselt, tõstaksid välja tonnide kaupa kala ja hävitaksid nii nende rannikuriikide kalamajanduse.

Côte d’Ivoire’i dokument kõneleb rahasummast, mille me sellisele tegevusele kulutame. Jutt on peaaegu 600 000 eurost, mille me anname ELi laevadele enam kui 7 000 tonni tuuni püüdmiseks. Kui küsida keskmiselt hispaanlaselt, kui palju inimesi siseneb nende riiki Côte d’Ivoire’ist – sest kalalaevad, mis tavatsesid kala lossida Hispaanias, transpordivad nüüd tegelikult sadu kui mitte tuhandeid illegaalseid immigrante Kanaari saartele ja mujale – siis näete, et tegelikult tekitame me enda jaoks veel suurema probleemi, mitte ei taga turupõhist lahendust, mida me võiksime teha, kui võimaldaksime kalapüügiõigustega riikidel ise kalastada ja oma majandust edendada.

Gabriele Albertini raport (A6-0014/2008)

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). – Härra juhataja, miski ei teeks mind rõõmsamaks, kui võimalus rääkida jätkusuutlikust Euroopa transpordist.

Põhjus, miks keeldusin selle raporti kohta hääletamast, on see, et kuigi raport sisaldab korralikul hulgal mõistlikku Euroopa poliitikat, mõtlen ma siiski, kas poleks parem, kui me jätaksime Londoni parkimisprobleemide lahendamise asjaomaste liikmesriikide turukorraldajate hooleks. Mul on raske uskuda, et üleeuroopaline koostöö- ja koordineerimisstrateegia aitaks kaasa parkimisprobleemide lahendamisele Nottinghamis või Leicesteris. Parimate tavade vahetamine võiks seda muidugi teha, kuid me räägime suurte summade paigutamisest kassasse, kus meil saavad nüüd olema komiteed, mis kohtuvad komisjoni ja nõukogu tasandil ning püüavad poliitika üle mõelda.

Arvan, et kõiki nimetatud poliitikaid oleks parem määratleda kohalikul tasandil. Seetõttu keeldusin ma raporti suhtes tervikuna hääletamisest.

  Richard Seeber (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, hääletasin raporti poolt, kuna esiteks usun, et tegemist on hea raportiga ja teiseks osutab see õiges suunas. Transpordisektor peab tunnistama oma üldist vastutust, eriti seoses keskkonnaalaste sihtmärkidega, kuid samuti Lissaboni eesmärkide saavutamise osas.

Iseäranis valmistab mulle rõõmu, et läbi on läinud 5. muudatus, mille kohaselt EL peab lõpuks ratifitseerima, mitte ainult allkirjastama Alpi konventsiooni. Samuti on tore, et 1. muudatus tagasi lükati ja säilitati algtekst, s.t et me peaksime hakkama arvesse võtma teeliikluse väliskulusid. Häbiasi on aga 7. muudatuse tagasilükkamine. See oleks tähendanud, et teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi oleks pidanud paremini integreerima ja seda transpordi poole suunama.

Lõpuks tahaksin samuti soovitada oma kolleegidel Ühendkuningriigist, kes nii väga ELi vastu on, tekste seega veidi hoolikamalt lugeda, sest nende sõnastuses kasutatakse väga palju subjunktiivi. Need on valikuliselt kasutatavad punktid ning Ühendkuningriik võib ise otsustada, kas kohaldab kõnealuseid meetmeid või mitte.

  Zuzana Roithová (PPE-DE). – (CS) Eileõhtune arutelu ei veennud mind selles, et Euroopa Komisjon ja liikmesriigid on lähitulevikus valmis eraldama vahendeid transpordi infrastruktuuri kvaliteedi parandamiseks uutes liikmesriikides.

Volinik viitas eilse arutelu lõpus üsna õigesti vajadusele modaalsete muutuste järele. Tahaksin paluda komisjonil esitada realistlik uute liikmesriikide kiirteede ja raudteede infrastruktuuri arendamise kava. Selleta ei saa me realistlikult rääkida jätkusuutliku transpordi strateegiast, vähemalt mitte keskkonnasõbralikust vaatenurgast. Toetasin ka „eurovinjeti” muudatust, selle läbivaatamine ei tohi kahandada jätkusuutliku transpordistrateegia tähtsust.

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

Reimer Böge raport (A6-0062/2008)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Mina hääletasin oma Saksa kolleegi härra Böge nõuandemenetluse raporti poolt, mis toetab nõukogu otsuse ettepanekut, millega muudetakse otsust 2003/77/EÜ, millega kehtestatakse aastast 2002 likvideeritava Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) varade ja pärast likvideerimise lõpetamist söe ja terase teadusfondi varade haldamise mitmeaastased finantssuunised. Selle kapitali haldamise võimaluse kaasajastamisel oli õige võtta arvesse muutuvaid turge ja finantstooteid, säilitades samas kõrge turvalisustase ja pikaajaline stabiilsus.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Võib tõesti näida mõistlik otsida uusi tehnoloogiaid, mida toetatakse ühenduse tasandil ja finantsiliselt, mille abil saab vähendada terasetootmisest pärinevaid CO2 heitkoguseid. Tänu kasvavale nõudmisele kiire majanduskasvuga riikides ja mitmetele looduskatastroofidele, mis on vähendamise muutnud võimatuks, on pidevalt esinenud selle toormaterjali nappust, mis kajastub söe ja terase rekordilistes hindades. Meil on viimane aeg hakata otsima alternatiive söele, mille varud hakkavad lõppema.

Samuti on äärmiselt vaieldav, kuidas endistel konsortsiumidel, nagu näiteks Euroopa Söe- ja Teraseühendusel (ESTÜ) ja Euratomil, mis kaasati täielikult ELi kaua aega tagasi, saavad ikka veel eksisteerida isiklikud vahendid, programmid, jne, seda eriti näiteks tuumaenergia vastu olevate liikmesriikide kontekstis, kui tuleb jätkuvalt rahastada nende uuringuid, jne. Peaksime lõppude lõpuks selle üle pisut pead murdma.

Paolo Costa raport (A6-0043/2008)

  Bogusław Liberadzki (PSE), kirjalikult. − (PL) Nõustun ettepanekuga asendada teatud sätted kehtivates kahepoolsetes kokkulepetes ühenduse kokkulepetega.

Mis puutub lennuteenuste piletihindadesse ja tariifidesse, siis teeb raportöör Paolo Costa õigesti lisades punkti, mis ei luba kolmanda riigi vedajal olla lennuteenuste hinnaliidriks täielikult ühendusesisese veo puhul.

– Neil Parishi raport (A6-0044/2008)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin oma Briti kolleegi härra Parishi raporti poolt, mis käsitleb nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 (millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid, mis võeti vastu 31. detsembri 2006. aasta kehtinud olukorra põhjal) muutmist. Pärast 21 põllumajandusturgu korraldusmääruse liitmist üheks kõikehõlmavaks määruseks eesmärgiga ratsionaliseerida ja lihtsustada selliste turupoliitikate õiguslikku raamistikku, nagu sekkumine, eraladustus, impordi tariifikvoodid, eksporditoetused, kaitsemeetmed, riigi abi ja konkurentsieeskirjad ning andmeside ja aruandlus, oli vaja õigusakti kaasajastada, võttes arvesse 2006. aasta alates langetatud otsuseid suhkru, puu- ja köögiviljasektoris, puu- ja köögiviljatoodete, seemnete, loomaliha- ning piima- ja piimatoodete sektoris.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Oleme praeguse ühise põllumajanduspoliitika vastu ja me ei poolda kehtivasse süsteemi olulise tähtsusega muudatuste tegemist. Nõuame kogu ühise põllumajanduspoliitika läbivaatamist ja ümberhindamist.

Need kaks raportit säilitavad ühise põllumajanduspoliitika olemasolevad struktuurid. Sel põhjusel ei saa me neid toetada. Kogu ühine põllumajanduspoliitika on absurdne leiutis ja see tuleb kaotada.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ma tervitan härra Parishi raportit põllumajandusturgude ühtse korralduse kehtestamise ja teatud põllumajandustoodete erisätete kohta. Ettepanekud tagada ühtlustatud eeskirjad teatud tööstusvaldkondades, nagu eraladustus, impordi tariifikvoodid ning kaitsemeetmed, on positiivseks sammuks Euroopa põllumajanduspoliitika selgitamise suunas. Reguleerimise läbipaistvus ja lihtsustamine antud sektoris on väga vajalik ning see toob otsest kasu Šoti talunikele. Seepärast hääletasin raporti poolt.

Neil Parishi raport (A6-0045/2008)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin oma Briti kolleegi härra Parishi raporti poolt, mis käsitleb nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 muudatust, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühtne korraldus ja erisätted lina- ja kanepisektoris. Euroopa Komisjon, kes kavatseb esitada hetkel koostamisel oleva raporti lühikese linakiu ja kanepikiu tootmise toetuse pikendamise kohta, mis lõppeks 2008/2009 majandusaastast, teeb ettepaneku antud toetust pikendada, oodates samas poliitika läbivaatamist aastal 2008 ühise põllumajanduspoliitika tervisekontrolli raames. Toetan seda väga mõistlikku ettepanekut.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ettepanek pikendada lina ja kanepi subsiidiumi on menetluslikult tarvilik, et võimaldada vajalikku järelemõtlemisaega ja potentsiaalset reformi ühise põllumajanduspoliitika tervisekontrolli raames. Just sel põhjusel toetan ma raporti projekte ja hääletasin vastavalt.

Lidia Joanna Geringer de Oedenbergi raport (A6-0055/2008)

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. − (PL) Hääletan proua Geringer de Oedenbergi raporti poolt, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanekut majandustegevuse statistiliseks klassifitseerimiseks Euroopa Ühenduses.

Oma kolleegi raporti lugemine pakkus mulle eriti huvi. Olen raporti heakskiitmise poolt, kuna arvan, et ühenduse õigus peaks olema selgem ja mõistetavam ning seega ka läbipaistvam ja kõigi kodanike jaoks juurdepääsetav.

Taotluse eesmärgiks on kodifitseerida nõukogu 9. oktoobri 1990. aasta määrus (EMÜ) nr 3037/90 majandustegevuse statistilise klassifitseerimise kohta Euroopa Ühenduses.

Juristina soovin ma oma hääletuse selgituses toonitada kodifitseerimise väärtust, mis on väga oluline protsess ja ühendab märkimisväärselt suure hulga õiguslikke määrusi üheks süstematiseeritud koguks, mille alusel võib tõlgendada põhilisi seadusnorme. Rõhutan väga ühenduse õiguse lihtsustamise ja korraldamise olulisust.

- Raport: Paolo Costa (A6-0049/2008)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin oma kolleegi härra Costa raporti poolt, mis käsitleb lepituskomitee heakskiidetud ühisteksti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, mis käsitleb ühiseeskirju lennundusjulgestuse vallas ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2320/2002, mis võeti vastu päev pärast 11. septembri 2001. aasta rünnakuid Ameerika Ühendriikides ja mida oli vaja selle kohaldamise valguses läbi vaadata. Õnneks on saavutatud kompromiss turvameetmete rahastamise küsimuses, mida jagatakse liikmesriikide ning lennujaama valdajate, lennufirmade ja reisijate vahel.

Mul on hea meel, et Euroopa Parlamendil õnnestus veenda nõukogu ja komisjoni põhjalikult kasutama regulatiivkomitee menetlust hulga meetmete puhul lennundusjulgestuse selliste ühiste alusnormide määratlemisel, nagu reisijate julgeolekukontroll ning võimalikud keelatud esemed, näiteks vedelikud.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Kõnealune määrus tagab ühiseeskirjade „põhjalikuma ühtlustamise” tsiviillennundusjulgestuse valdkonnas ELi tasandil – nagu näiteks reisijate ja käsipagasi julgeolekukontroll, juurdepääsu kontroll ja õhusõiduki julgestuskontrollid –, tunnistades kehtetuks 2002. aasta määruse, mis võeti vastu USAs 11. septembril 2001 aset leidnud sündmuste tagajärjel.

Üks meie poolt kritiseeritud aspekte oli see, et ei eksisteeri mingisugust tagatist – pigem on asi vastupidi –, et turvameetmete tagamise kulusid ei kanta üle kõnealuste teenuste, mis on ilmselgelt avalikud teenused, kasutajatele. Samuti ei ole mingit garantiid, et kasutajatele ei teki lisamaksu meetmete katmiseks. Lisaks ei anta selgitusi turvameetmete komplekti kaotamise kohta, mida on juba laialdaselt kritiseeritud, eriti selles osas, kas need ka tegelikult efektiivsed on.

Ka torkab töötajate küsimuses silma, et julgeoleku eesmärgil „kinnise ala” kehtestamist on kasutatud selleks, et piirata töötajate vabadust ametiühingute moodustamisel. Kehtiv tekst ei anna mingit garantiid sellise kuritarvituse ennetamiseks või õiguste kaitsmiseks. Lõpuks avab määrus selgelt ukse relvastatud töötajate viibimisele pardal ning see on meede, mida meie peame vääraks, isegi turvalisuse tagamise eesmärgil.

  Stanisław Jałowiecki (PPE-DE), kirjalikult. − (PL) Kõigest hoolimata hääletasin ma selle raporti poolt. Tahaksin selgituseks öelda paar sõna. Öeldakse, et ajutised lahendused kestavad kõige kauem. Meil on nüüd olnud aasta, et veenduda selle ütluse õigsuses. Kui jookide ja muude vedelike pardaletoomise keeld kehtestati, olime kindlad, et tegemist on ainult ajutise nõudega. Peagi pidi toimuma protseduuride ülevaatamine ning tegelikult oli kavas paigaldada erivarustus detektorite näol, mis suudaksid avastada ohtlikke aineid.

Midagi sellist aga aset ei leidnud. Mis aga reisijatest sai? Reisijad lihtsalt harjusid nende ebamugavustega... nad näevad neid nagu oleksid need alati olemas olnud ja väga olulised. Pange tähele, et just sel moel piiratakse meie vabadusi ja õigusi järk-järgult ja peaaegu hoomamatult – seda ka teistes valdkondades, mitte ainult tsiviillennunduses.

Parlamendile ja eriti parlamendi esindajatele lepituskomitees tuleb aga kiitust avaldada nende põhimõtete visa kaitsmise eest. Tuleb tunnistada, et nende edu ei olnud täielik, kuid saavutatu on väärt toonitamist.

  Jörg Leichtfried (PSE), kirjalikult. − (DE) Hääletan uue lennuohutuse määruse poolt, mis tagab suurema turvalisuse lennuliikluses.

Toetan igati ühishääletust normide ja määruste osas Euroopa tasandil, kuna vaid uute direktiivide tõhus ja kiire kohandamine kaitseb lennureisijate turvalisust ja nende õigusi. Tervitan kõigiti kaasnevate turvatöötajate, „taevapolitsei“ võimalikku kasutamist, eriti tuginedes olemasolevale rahvusvahelise terrorismi ohule potentsiaalselt haavatavatel lennumarsruutidel. Lisaks pooldan ohutusmäärusi, mille alusel võib relvi kanda ainult lastiruumis ja ainult erandjuhtudel, kui on olemas riigi antud nõusolek.

Pidades silmas rahastamise vaieldavat küsimust, toetan ma kompromissi, et iga liikmesriik peaks ise küsimuses otsuse langetama, milles ohutusmeetmete kulutused kantakse lennujaamade, lennufirmade ja reisijate endi poolt. On aga selgitatud, et kulutusi peaks otseselt kohaldama turvalisuse tagamiseks ning katta tuleb ainult tegelikud kulud. Samuti innustatakse komisjoni aasta lõpuks esitama raportit kulude rahastamise kohta, millele vajadusel on lisatud ka õigusakti ettepanek.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Kõneledes hiljuti terrorismi ohvriks langenud riigi esindajana, tervitan härra Costa raportit tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirjade kohta. Tsiviillennundusjulgestus puudutab kõiki liikmesriike ja nõuab seega ühiseid alusnorme kõikjal ELis. Turvameetmete täienduste rahastamise osas leian, et on saavutatud piisav kompromiss, mis annab liikmesriikidele ja kasutajatele piisava ulatuse kulude jagamiseks. Paindlikud rahastamiseeskirjad ei võta arvesse ainult alusmeetmete rakendamise vajadust kõikjal Euroopas, vaid võimaldab lennujaamadel, mida terroristliku tegevuse oht kõige enam ähvardab, astuda samme ohu nurjamiseks. Tervitan ka ettepanekut vähendada ELi normidega samaväärsete ohutusnormidega kolmandatest riikidest ELi saabuvate reisijate korduvkontrolli sagedust. Hääletasin raporti poolt.

  Dimitrios Papadimoulis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Mina keeldusin hääletamast Euroopa Parlamendi ja nõukogu lõpliku kompromissi poolt, sest ma ei toeta relvastatud valvetöötajate viibimist lennuki pardal, arvestades kõrgetasemelisi lisakontrolle, mille reisijad enne pardaleminekut maapinnal läbima peavad. Pean seda meedet äärmuslikuks: see ohverdab lennuohutuse nimel reisijate õigused; ei järgi proportsionaalsuse põhimõtet ning paneb lõpuks rahalise kohustuse kodanikele – ehk teisisõnu reisijatele. Kutsume liikmesriikide valitsusi ja iseäranis Kreeka valitsust üles selle meetmega mitte jätkama ja kasutama juba olemasolevat mänguruumi.

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Tsiviillennundusejulgestus on lähiminevikus seisnud silmitsi reaalsete, surmavate ja ennenägematute väljakutsetega. Reisijate ja lennukimeeskondade elu ohustavate ähvardustega vastavalt tegelemiseks on tehtud kõikvõimalikke pingutusi, kuid siiski leiame me, et kehtestatud eeskirjad ei suuda ikkagi kurjategijate loomingulisusega sammu pidada. Me ei saa seega kauem viivitada või kulutada rohkem aega aruteludele, mis tuginevad iseenesestmõistetavana võetavale petlikule turvatundele.

Õigusakt, mille üle me täna hääletame, on vaid osa õigusloomeprotsessist, mille EL on välja töötanud eesmärgiga tagada oma kodanike põhjalikum ja ilmsem julgeolek. Lennundusjulgestuse valdkonnas on seega ülioluline, et meie käsutuses oleksid paindlikud instrumendid, mille abil on võimalik luua kodanike maksimaalse kaitstuse atmosfäär ning mida on võimalik lihtsalt ja adekvaatselt hinnata. Hääletan seega kokkuleppe poolt, millele parlament kompromissi tulemusena jõudis ning mis tagab kodanike kaitse, julgeoleku tsiviillennunduses ja pideva järelevalve nende üle, kes ohustavad meie turvalisust, demokraatlikke institutsioone ja õigusriiki.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, mina hääletasin härra Costa raporti poolt, mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse valdkonna ühiseeskirjade teksti, tunnistades kehtetuks määruse (EÜ) nr 2320/2002.

Tegelikult usun, et on ülioluline luua lihtsam ja paindlikum õigusraamistik, mis tõhustab vabadust ja otsustamisvolitusi seaduste rakendamise etapis, vastupidiselt eelmistele meetmetele, mis olid liiga detailsed.

Arvan aga, et on õige teha mõned peened eristused, eriti lennujaamatasude ja pakutavate teenuste maksumuse sidumise osas. Selles kontekstis tahaksin komisjonil paluda teha niipea kui võimalik algatus julgeolekumeetmete rahastamise kohta Euroopa lennujaamades ning julgestuskulude läbipaistvuse kohta, et käsitleda konkurentsi võimalikku moonutamist selles valdkonnas.

  Brian Simpson (PSE), kirjalikult. − Mina hääletan kompromissikokkuleppe poolt, vaatamata sellele, et ei ole kõhklusi mitte ainult selle õigusakti rahastamise, vaid ka ministrite nõukogu suhtumise osas kogu menetluse vältel.

Esiteks tuleb märkida, et valitsused usuvad, et suudavad tsiviillennunduses kehtestada tõhustatud turvameetmed ja ootavad, et tööstus ja seejärel reisijad selle eest maksaksid. Minu seisukoht on, ja selline oli ka parlamendi seisukoht, et kui liikmesriigid nõuavad turvameetmete tõhustamist, peaksid nad vähemalt kulutustesse oma osa andma.

Teiseks, minu arusaam lepitamisest on selline, et kaks poolt saavutavad oma seisukohtades kokkuleppele jõudmiseks kompromissi. Kõnealuse toimiku osas ei kaalunud nõukogu ei kompromissi ega lepitamist, vaid hakkas üleolevalt parlamenti süüdistama reisijate julgeoleku ohustamises. See on täiesti vastuvõetamatu ja jätab meile tulevasteks kompromissideks mõru mälestuse. Kokkuvõttes tunnen ma, et nõukogu šantažeerib mind antud kokkuleppe poolt hääletama, et me saaksime üldsuse kaitsmiseks vähemalt kehtestada tõhustatud turvameetmed. Kuid ma hääletan vastumeelselt ja ärritunult.

– Reino Paasilinna raport (A6-0041/2008)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Mul on hea meel selle vastuvõtmise üle teisel lugemisel ja minu Soome kolleegi härra Paasilinna raporti põhjal, mis käsitleb nõukogu ühist seisukohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse vastuvõtmise kohta Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi rajamiseks, mille mõtte käis algselt välja Euroopa Komisjoni president José-Manuel Barroso 2005. aasta veebruaris ja mis on põhjustanud teatud ulatuses skeptilisust lisandväärtuse osas, mida selline asutus tagada suudab.

Kuigi ma jagan seisukohta ja muret sellist tüüpi projekti rahastamise osas, pean siiski oluliseks sellise asutuse rajamist asetamaks teadmised Euroopa ideaali keskmesse, sest just teadmiste, mitte teadmatuse arendamise läbi areneb meie humaanne Euroopa tsivilisatsioon. Tahaksin möödaminnes mainida meie eelarvestruktuuri suurenevat sobimatust Euroopa Liidus, iseäranis suurte projektide rahastamisel nagu kõnealune projekt (või näiteks Galileo). Lõpetuseks: ma ei mõista, miks Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon esitas muudatuse, mille vastu minu poliitiline fraktsioon ja mina hääletasime, ühise seisukoha rakendamise tagasi- ja seega edasilükkamiseks.

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. − (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, tervitan ja toetan oma kolleegi härra Paasilinna raportit, mille eesmärgiks on panustada ELi majanduskasvu ja konkurentsivõimesse uute innovatsioonivormide väljatöötamise ja Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi rajamise kaudu.

Instituudi eesmärgiks on toetada konkurentsivõimelise suutlikkuse põhielementi: „teadmisi“. Teadmised ei saa määratluse alusel olla staatiline kontseptsioon, nii et teadmised saavad eksisteerida ainult dünaamilise, struktureeritud uurimistegevuse ja uute avastuste kaudu. Tegelikku edu saavutatakse ainult läbi innovatsiooni.

Täna on vanade ja uute „teadmuspõhiste majanduste“ globaalsel turul tegevad sellised konkurendid nagu USA, India ja Jaapan – riigid, mis on alati pidanud innovatsiooni oma majandusarengu nurgakiviks ja on selle tagajärjel kogenud tugevat konkurentsieelist Euroopa Liidu ees.

Instituudi eesmärgiks on tugevdada teadmiste vahetamist, ühendada, vahetada ja levitada ideid ning liita uuringuid kogu Euroopas makrovaldkondades, mis on olulised ELi tulevase konkurentsivõime arendamise jaoks.

Meie turu konkurentsisüsteemi võimalikud kasutegurid on peaaegu piiramatud. Meie kätes on tagada, et määratud 2,4 miljardi suurust summat kasutatakse õigesti ning et EL saaks globaalsest turust tulenevaid väljakutseid tulevikus käsitleda tarmukamalt.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Nagu me juba esimesel lugemisel mainisime, oleme instituudi rajamise suhtes äärmiselt kriitiliselt meelestatud, seda eriti tänu mitmete teadusorganisatsioonide seisukohale.

Kooskõlas teadusorganisatsioonide seisukohtadega, milles kritiseeriti instituudi kohta tehtud ettepanekut, hääletasime me nõukogu ühist seisukohta tagasilükkava ettepaneku poolt, kuid kahjuks lükati see ettepanek tagasi. Esiteks ei ole piisavalt rahalisi vahendeid. Üheks rahastamisvõimaluseks on ühenduse eelarve, kaasa arvatud teadusuuringuteks mõeldud eraldised, mis võib lõpuks olla lihtsalt veel üks viis arenenumate riikide toetamiseks, süvendades nii ebavõrdsust.

Pärast survet mitmetelt riikidelt, kes soovisid instituudi asukohamaaks saada, muutus see virtuaalseks, teatud juurdepääsuks teaduskogukondadega konsulteerimiseks eri valdkondades. Euroopa Parlament võttis vastu mitu komisjoni ettepanekusse tehtavat muudatust, kuid meie meelest ei piisa neist millegi kõverana sündinu sirguajamiseks.

  Genowefa Grabowska (PSE), kirjalikult. − (PL) Toetan täielikult oma kolleegi härra Paasilinna raportit. Olen veendunud, et Euroopa Liit ja selle liikmesriigid vajavad seda institutsiooni väga. Lisaks Euroopa tasandi teadlastele ja liikmesriikide teadlaste rühmitustele tekitab see huvi ka praktiliste inimeste, peamiselt äritegelaste seas. Arvan, et instituut peaks kogu ELi jaoks täitma mobiliseerivat funktsiooni ning sellest ei peaks välja jääma ükski liikmesriik.

Eriti on instituudil oma osa võimaluste tasakaalustamisel ja ELi majanduste liitmisel uutes liikmesriikides. Vaid „vana“ ja „uue“ Euroopa teadlaste uuringupotentsiaali ja püüdluste liitmise teel saavutame olukorra, kus suudame siluda olemasolevad ebatasasused ja liikuda edasi, samaaegselt Lissaboni strateegia eesmärke rakendades. Seda silmas pidades tahaksin tõsiselt paluda, et instituudi peakorteri (juhatuse) asupaigaks määrataks Wrocław minu kodumaal Poolas.

Wrocław asub paigas, kus kohtuvad vana ja uue Euroopa kultuurid ning see paikneb kolme teise liikmesriigi, Saksamaa, Austria ja Tšehhi Vabariigi vahetus läheduses; sellel on suurepärane teadus- ja uurimistegevuse toetusplatvorm, seal asub arvukalt kõrgkoole ning elab suur hulk, peaaegu 200 000 üliõpilast. Mul ei ole mingit kahtlust, et Wrocław on parim paik Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi asukohaks.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Härra Paasilinna raport „Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi rajamine“ annab olulise panuse Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisse. Erasektori, teadusorganisatsioonide ja kõrgkoolide kogemuste ühendamise kontseptsioon on hea ja huvitav pilootprojekt. Peame ka tagama instituudi juhatuse läbipaistva valimise, et säilitada instituudi töö rikkumatus. Parlament ja nõukogu peaksid tagama läbipaistvuse säilitamise, aga samuti selle, et instituut oleks usaldusväärne ning et austataks asjassepuutuvate teadmis- ja innovaatikakogukondade autonoomiat. Toetan raportit.

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Pidades silmas nõukogu ja parlamendi vahel sõlmitud kokkulepet, millele Euroopa Komisjon vastu ei vaielnud, arvan, et täna siin teisel lugemisel Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi rajamise määruse ettepaneku vastuvõtmine on äärmiselt tähtis hetk, kuna see sümboliseerib selle tähtsa projekti sündi.

Mõned aastad on möödunud ajast, mil EL määratles innovatsiooni ja teadmised kesksete aspektidena globaliseerumise väljakutsete ja uute suurte majandustegurite käsitlemisel. Selles kontekstis on teadus- ja arendustegevuse toetamine algatus, mis väärib suurimat võimalikku tuge – ja see asub projekti südames.

Mis puutub sellesse, kas parem oleks tegelik ülikoolilinnak või vastuvõetud kogukondade lahendus, siis näitab ainult aeg, kumba oleks tulnud eelistada. Igatahes on oluline – isegi ülioluline – olla paindlik ja võimeline kohandama mudelit vastavalt parimatele lahendustele. Vastasel juhul ei suuda innovatsiooni mentor innovatiivselt toimida ning see oleks andestamatu viga, kui eesmärgiks on ehitada tõhusaid mudeleid.

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. – (NL) Algselt tahtsin instituudi rajamise ettepanekut toetada, kuna see täidab olemasoleva lõhe kõrghariduse, teaduse ja innovatsiooni vahel, mis on oluline majanduse ja siseturu seisukohast. Instituut näiks seega suurepärase projektina, kui vaid kõrvale jätta ebapiisav finantskorraldus.

Seetõttu ei saa ma toetada praegust ettepanekut ega nõukogu ühist seisukohta, kuna eelarve on ebapiisav. Komisjon tegi ettepaneku eraldada mõistlik summa, mis oleks teadmis- ja innovaatikakogukondade vajadused katnud kuue aasta vältel. Nõukogu vähendas eelarvet sel määral, et see ei ole enam võimalik. Siiski näitas instituudi mõju hindamine, et mõistlik baasrahastamine on edu saavutamise seisukohast ülioluline.

Praeguse ettepaneku puhul on teadmis- ja innovaatikakogukonnad sunnitud otsima välisrahastamist teistelt ühenduse programmidelt, mis ei ole selleks eesmärgiks mõeldud. Seega peavad liikmesriigid ise rahaliste vahendite tagamise eest vastutama, justkui saaksime vaid erarahastamisele tugineda. See ettepanek tähendaks projekti ebaõnnestumist.

Lõpetuseks: asjaolu, et kliimamuutused esimeste teadmis- ja innovaatikakogukondade tähelepanu keskpunktina on selgesõnaliselt ettepanekust eemaldatud, tähendab seda, et ma ei soovi enam antud raportit toetada.

Reimer Böge raport (A6-0065/2008)

  Derek Roland Clark, Nigel Farage ja John Whittaker (IND/DEM), kirjalikult. − Pooldame loomulikult seda, et Suurbritannia saaks Euroopa Liidult raha möödunud aasta üleujutuste maksumuste hüvitamiseks. Toetame seega ettepanekut.

Kasutame aga võimalust märkida, et me ei poolda korraldust, mille alusel peab Suurbritannia Euroopa Liidult abi paluma.

Ühendkuningriik on suur ELi eelarvesse panustaja. Selle asemel, et paluda väikese summa tagastamist, eelistaksime oma vahendid säilitada ja ise otsustada nende kasutamise üle.

  Richard Corbett (PSE), kirjalikult. − Olen väga rõõmus, et Euroopa Parlament on heaks kiitnud 170 miljoni euro suuruse summa eraldamise ELi Solidaarsusfondist, aitamaks kaasa minu kodumaal ja eriti minu kodupiirkonnas möödunud suvel toimunud üleujutuste tagajärgede likvideerimisele. Üleujutused mõjutasid sadu kodusid ja ettevõtteid ja põhjustasid meelehärmi tuhandetele inimestele. Asjaolu, et tegemist on suuruselt teise maksega ELi Solidaarsusfondist üldse, viitab suurele rahanduslikule ja isiklikule hinnale, mida ohvritel maksta tuli. See raha aitab loodetavasti mingil määral kaasa selle hinna hüvitamisele.

Ühest enim kannatada saanud piirkonnast valitud parlamendiliikmena võin öelda, et kõik abi on teretulnud. Minu valimisringkond tervitab kahel käel seda ülejäänud Euroopa solidaarsuse žesti.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Täna vastu võetud tekst kiidab heaks solidaarsusfondi kasutuselevõtmise Ühendkuningriigi toetuseks pärast 2007. aasta suvel seal aset leidnud üleujutusi.

Kuna väljakuulutatud kahju küündis üle selle mehhanismi Ühendkuningriigi küsimuses aktiviseerimise lävepaku, umbkaudu 4 612 000 000 eurot, liigitati üleujutuste tagajärjed „suureks katastroofiks“ ning komisjon tegi ettepaneku solidaarsusfondi kasutuselevõtmiseks 162 387 985 euro ulatuses.

Parlamendi regionaalarengu komisjoni seisukoht innustab nõukogu jõudma kokkuleppele komisjoni tehtud ettepanekus vaadata läbi selle fondi asutav määrus, mida ei ole suudetud teha alates hetkest, mil parlament võttis oma seisukoha vastu esimesel lugemisel 18. mail 2006 ja mille suhtes andmise määrava tähtsusega hääle.

Meie meelest ei taga parlamendi seisukoht muuhulgas piirkondlike katastroofide kõlblikkust ega sätesta isegi Vahemere looduskatastroofide spetsiifilise iseloomu tunnustamist ega antud fondi kohaldamist – ajalise piirangu ja kõlblike tegevuste osas – looduskatastroofide eriomasele iseloomule, nagu põud ja tulekahju. Need aspektid peaksid olema tagatud.

  Janusz Lewandowski (PPE-DE), kirjalikult. − (PL) Härra juhataja, solidaarsusfond on solidaarsuse põhimõtte peamisi esindajaid, ja see on üks Euroopa Ühenduse nurgakive. Fondi kasutamise kriteeriume on viimistletud paljude tegevusaastate jooksul ja nii on kõrvaldatud selle korralduse vabalt kasutatav iseloom, mis oli ilmne vähemalt esimeste globaliseerumisvastase fondi käivitamispüüdluste puhul, see oli uus ELi eelarveline institutsioon, mis asutati ajavahemiku 2007–2013 finantsperspektiivi raames. Üheks suureks puuduseks, mida solidaarsusfondi puhul tugevalt toonitatakse, oli vahendi käivitamiseks kulunud pikk aeg, mida tõstsid esile looduskatastroofist mõjutatud abi taotlevad riigid. Paradoksaalselt suutis EL reageerida kiiremini kolmandate riikide abipalvetele kui omaenda liikmesriikide esitatud taotlustele.

Ettepanek fondi kasutuselevõtmiseks Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa abistamiseks, mida mõjutasid üleujutused juunis ja juulis 2007, vastab kõigile ametlikele nõudmistele. Märkimist väärt on regionaalarengu komisjoni reageering, mis kiirendas parlamendi tegevust. Samal ajal on raske tõlgendada Euroopa Komisjoni viivitust. Selle 18. jaanuari 2008. aasta järeldus tehti kuus kuud pärast looduskatastroofi ja Ühendkuningriigi kohest abitaotlust. See annab märku solidaarsusfondi halvast ja viivitavast asjaajamistraditsioonist ja nõuab rakendussätete uuendamist, mida parlament on nõudnud juba 18. maist 2006.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Pärast möödunud aastal Suurbritannias toimunud laastavaid üleujutusi tahaksin tervitada härra Böge tööd Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise raporti osas. Soovitatud summa toob kasu kõigile asjaosalistele, kaasa arvatud ettevõtetele. Seega tervitasin raportis tehtud ettepanekuid.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Looduskatastroofide tagajärjel tuleb inimestele kiiresti leida ajutine peavari ning ajutiselt parandada olulist infrastruktuuri, nagu näiteks energiakaablid, teed, sillad ja nii edasi, et haiglad saaksid uuesti tööd alustada, ning siin võib suureks abiks olla solidaarsusfond. Mille eest aga ei ole võimalik maksta, on tuhandete tundide pikkune tasustamata töö, mida teevad päästeüksused. Samuti ei ole võimalik hüvitada katastroofis viga saanute kannatusi.

Solidaarsusfondis tuleb leida mõistlik tasakaal vahendite kiire ja mittebürokraatliku eraldamise ning tagamise vahel, et antud vahendeid ei kasutataks muul kui ettenähtud otstarbel. Ennetamine ja parem valitsustevaheline koostöö on eriti olulised tulevasteks looduskatastroofideks valmistumisel. Mitte mingil tingimusel ei tohiks neid sündmusi kasutada ELi tsiviilkaitseasutuse või ELi katastroofide kiirreageerimisüksuse rajamiseks, kuna viimane ei oleks olukorras, kus oleks võimalik tagada tõhus kaitse looduskatastroofide eest, vaid see suurendaks lihtsalt kulutusi ja bürokraatiat.

  Carl Schlyter (Verts/ALE), kirjalikult. − (SV) Hääletan selle raporti vastu, kuna see hõlmab ELi eelarve suurendamist. Maksed Suurbritanniale 2007. aasta üleujutuste eest tuleks leida kehtivast eelarvest, kuna seal on ruumi prioriteetide ümberjagamiseks, näiteks Galileo eelarvet mitte suurendades.

Kyösti Virrankoski raport (A6-0058/2008)

  Hélène Goudin (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Möödunud aegade kogemused näitavad, et EL ei korralda katastroofiabi hästi. Junilistan arvab, et väljamaksete tegemine sellest fondist võib tihti vähendada liikmesriikide stiimulit lahendada probleemid, mis abivajaduse taga peituvad.

Mis puutub erandjuhtudel tehtavate kulutuste eelarvepunkti lisamisse, siis arvab Junilistan, et see paberil sepitsus tugevdab muljet, et EL püüab saada ülemvõimuks, kes omab võimu kõige maailmas toimuva üle. Junilistan on selle vastu.

Frontex läheb liiga kaugele, kui asi puutub liikmesriikide piirikontrolli ja immigratsioonipoliitika koordineerimisse. Junilistan ei poolda üldse mingisugust selle tegevuse laiendamist.

Kuna ma ei saa eeltoodud põhjustel paranduseelarve projekti toetada, olen otsustanud hääletada kogu raporti vastu.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Esimene ühenduse eelarvesse 2008. aastal tehtav muudatus käsitleb ELi Solidaarsusfondi kasutuselevõtmist umbkaudu 162,4 miljoni euro suuruse summa ulatuses Ühendkuningriigi heaks – seoses seal 2007. aastal toimunud üleujutustega –, aga ka uute eelarveridade lisamist ning ümberpaigutamist eelarveridade vahel, mõjutamata eelarve kogusummasid.

Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiridel tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (Frontex) ametikohtade loetelu suureneb 25 koha võrra, 69-lt 94-le, pidades silmas selle ameti osas juba läbiviidud eelarve suurenemist – umbes 30 miljoni euro ulatuses –, mis kinnitati 2008. aasta ühenduse eelarvearutelu raames. Selle asutuse tegevust tugevdatakse järk-järgult ja sellele antakse volitusi, mis asuvad riigi suveräänsuse südames. Tegemist on asutusega, mis muu hulgas abistab „Euroopa kindlust” ja immigratsioonipoliitikat, rõhutades ELi edendatavat turvalisust.

Ära märkida tuleb ka uus pealkiri „Erakorralise kriisi kulud”, kuigi ei ole selge, mida tuleks mõista termini „kriis” all.

  Janusz Lewandowski (PPE-DE), kirjalikult. − (PL) Härra juhataja, esimene paranduseelarve 2008. aasta eelarvekava rakendamise ajal hõlmab ühise pealkirja „vältimatud, erandlikud või ettenägematud asjaolud” alla ühendatud punkte.

Punkt 1, solidaarsusfondi kasutuselevõtmine Suurbritannia kasuks, mida mõjutasid möödunud aasta suvel suured tormid ja üleujutused, kuulub kohe kindlasti sellesse kategooriasse. Ainsa märkusena võiks mainida, et Euroopa Komisjoni hilinenud taotluse tõttu vahendite kasutuselevõtmisega viivitamine on muutumas autuks traditsiooniks. Punkt 5, ettepanek luua eelarveartikkel 27 01 11: erakorralise kriisi kulud, võimaldamaks väljakuulutatud kriisiga seotud erakorraliste kulutuste rahastamist, on sarnase iseloomuga. Kolm ülejäänud punkti aga, mis on paranduseelarve ühisesse kotti visatud, on teistsugused.

Jagan raportööri kõhklusi teadusuuringute rakendusameti ja ERCEA rahastamise küsimuses, ning samuti mitte täiesti sidusa järelduse osas seoses eelarvepuntki 06 01 04 12: Galileo programm, loomisega. Frontexi muudetud ametikohtade loetelu väärib heakskiitu.

Kogu järelduse analüüsi ja sobivat viitamist sellele peetakse paranduseelarves 1/2008 sisalduvate eelarvepunktide heterogeense iseloomu tõttu problemaatiliseks.

  Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Möödunud aegade kogemused näitavad, et EL ei korralda katastroofiabi hästi. Junilistan leiab, et väljamaksete tegemine sellest fondist võib tihti vähendada liikmesriikide stiimulit lahendada probleemid, mis abivajaduse taga peituvad.

Mis puutub erandjuhtudel tehtavate kulutuste eelarvepunkti lisamisse, siis arvab Junilistan, et see paberil sepitsus tugevdab muljet, et EL püüab saada ülemvõimuks, kes omab võimu kõige maailmas toimuva üle. Junilistan on selle vastu.

Frontex läheb liiga kaugele, kui asi puutub liikmesriikide piirikontrolli ja immigratsioonipoliitikate koordineerimisse. Junilistan ei poolda üldse mingisugust selle tegevuse laiendamist.

Raport väidab aga, et vahendeid ei tuleks hetkel Galileo eraldise kasutusrealt haldusreale liigutada. Lisaks sellele pooldab raport eelarvestruktuuri teadusuuringute rakendusameti ja Euroopa Teadusnõukogu rakendusameti loomist.

Arvan, et tegemist on küllaltki oluliste küsimustega ja seega hääletasin kogu raporti poolt, vaatamata põhimõttelistele vastuväidetele teistele raportis esitatud muudatustele.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Kyösti Virrankoski raportis „Paranduseelarve nr 1/2008” Solidaarsusfondi osas näeme, et EL on valmis panema uusi summasid solidaarsusfondi kasutuselevõtmisse Ühendkuningriigis. Loodan, et toimime samuti ka teistes looduskatastroofide ohvriks langenud liikmesriikides, näiteks Kreeka. Hääletasin raporti poolt.

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE-DE), kirjalikult. − (RO) Rumeenias valitud saadikuna kiidan heaks Euroopa Parlamendi resolutsiooni projekt kinnitamise Euroopa Liidu paranduseelarve projekti nr 1/2008 küsimuses. See eelarvemuudatus on oluline Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiridel tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (FRONTEX) koosseisuplaani muutmise seisukohast. Rumeenia on Euroopa Liidu idapoolseim eelpost ja on liikmesriik, mille hooleks on ühe kõige ulatuslikuma maapiiri haldamine ELis.

Selles ülesandes peab Rumeenia alati toetama koostöö tõhustamist piiride parema haldamise nimel ja tagama FRONTEXile piisavad vahendid oma tegevuse teostamiseks parimates võimalikes tingimustes, olgu need rahalised vahendid, töötajad või varustus. Artikli „erakorralise kriisi kulud” koostamist tuleb samuti väga kiita: me ei saa sellisteks soovimatuteks sündmusteks olla kunagi liiga hästi valmistunud.

– Luis Manuel Capoulas Santose raport (A6-0053/2008)

  Jan Andersson, Göran Färm, Anna Hedh, Inger Segelström ja Åsa Westlund (PSE), kirjalikult. − (SV) Oleme otsustanud hääletada kokkuleppe poolt, kuna kahjuks sõltub meie riik nüüdseks majanduslikult väga ELi kalanduslepingust. Kui ELi partnerluslepe koheselt lõpetataks, mõjutaks see tõsiselt riigi majandust. Käsitleme väga tõsiselt teadusraporteid, mis näitavad, et mered püütakse kalast tühjaks. Seega ei arva me, et ELi kalanduslepingud oleksid pikas perspektiivis rakendatavad vahendid vaesusega võitlemisel ja arengu toetamisel.

Tahame ELi kalanduspoliitikat muuta nii, et see tooks kaasa kalavarude taastumise. Samuti tahame toetada säästvat arengut riikides, mille jaoks kehtivad ELiga sõlmitud kalanduslepingud on peamiseks sissetulekuallikaks, ELi kaubandus- ja abistamispoliitikasse muudatuste tegemise teel ning mitmesuguste partnerlusvormide kaudu.

Laevaomanikud peaksid vastutama kulude eest, mis tekivad lepingute tagajärjel, millest nad ise kasu saavad ning me tahame näha jätkuvat muutust selles suunas. Seetõttu hääletasime 8. muudatusettepaneku poolt, kuigi see muudatus peaks leidma aset laiemas kontekstis.

Guinea-Bissau on üks Aafrika kõige vaesemaid riike. Soovime toonitada, kui oluline on, et EL leiaks teisi pikaajalisi ja jätkusuutlikumaid viise Guinea-Bissau toetamiseks, kuna kalanduslepe ELiga moodustab praegu 30% riigi RKT-st.

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin härra Capoulas Santose raporti, mis käsitles ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus EÜ ja Guinea-Bissau vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu järelduse küsimuses, poolt, sest leian, et tegemist on tasakaalustatud lepinguga, mis tagab kalanduse jätkusuutlikkuse ja samuti mõlema poole, Euroopa Liidu ja Guinea-Bissau huvide kaitse.

Pean raportööri esitatud muudatusi oluliseks panuseks ELi kalanduspoliitika tugevdamisse, sedavõrd kuivõrd need rõhutavad parlamendi rolli suurendamise ja parlamendile esitatava teabe tähtsust.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) EÜ ja Guinea-Bissau Vabariigi vaheline leping ajavahemikuks juunist 2007 juunini 2011 sätestab 37 kalandusloa väljastamise, neli neist Portugalile.

EÜ rahanduslikust panusest 35% eraldatakse algatuste toetuseks, mis tehakse Guinea-Bissau koostatud sektoraalse kalanduspoliitika kontekstis. Rõhk asetatakse kalandustoodete tervise- ja hügieenikontrollile ning kalandustegevuse seirele, kontrollile ja järelevalvele. See on iseäranis oluline tegevusvaldkond, pidades silmas, et rahvusvaheliste asutuste kohaselt on kõnealuse riigi kalavarusid muu hulgas märkimisväärselt mõjutanud ebaseaduslik reguleerimata kalapüük.

Leping sätestab ka kohalike, s.t Guinea-Bissau kalurite kohustusliku tööhõive kooskõlas laeva brutotonnaažiga. Nagu teisteski lepingutes, kohaldatakse nendele kaluritele Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) deklaratsiooni.

Lepingu artikkel 10 sätestab ka ühisettevõtete rajamise ühenduse ja Guinea-Bissau ettevõtjate vahel, vahendite ühise kasutamise eesmärgil. See võimalus on ühenduse laevadele kasulik sel määral, et need ei pea sellisel juhul maksma litsentsitasu.

Daniel Varela Suanzes-Carpegna raport (A6-0054/2008)

  Jan Andersson, Göran Färm, Anna Hedh, Inger Segelström ja Åsa Westlund (PSE), kirjalikult. − (SV) Kui ELi partnerlusleping koheselt lõppeks, oleksid sellel tõsised tagajärjed mitmele arengumaale ja paljudele inimestele. Me ei saa seetõttu lihtsalt öelda „ei” lepingutele, mille EL on teiste riikidega kalandusvaldkonnas sõlminud. Käsitleme aga väga tõsiselt teadusraporteid, mis näitavad, et mered püütakse kalast tühjaks. Tahame seega ELi kalanduspoliitikat muuta nii, et see tooks kaasa kalavarude taastumise. See peab moodustama osa suurest läbivaatamisest.

Me ei arva, et ELi kalanduslepingud oleksid pikas perspektiivis rakendatavad vahendid vaesusega võitlemisel ja arengu toetamisel.

Tahame seetõttu toetada säästvat arengut riikides, mille jaoks kehtivad ELiga sõlmitud kalanduslepingud on peamiseks sissetulekuallikaks, ELi kaubandus- ja abipoliitikasse muudatuste tegemise teel ning mitmesuguste partnerlusvormide kaudu.

Laevaomanikud peaksid vastutama kulude eest, mis tekivad lepingute tagajärjel, millest nad ise kasu saavad ning me tahame näha jätkuvat muutust selles suunas. Seetõttu hääletasime 8. muudatusettepaneku poolt, kuigi see muudatus peaks leidma aset laiemas kontekstis.

  Carlos Coelho (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) EÜ ja Côte d’Ivoire’i vahel sõlmitud uue partnerluslepingu peamiseks eesmärgiks on tugevdada koostööd kahe poole vahel, et luua partnerlusvõrgustik, mille abil arendada säästvat kalanduspoliitikat ja Côte d’Ivoire’i mere elusressursside mõistlikku kasutamist, pöörates eriti tähelepanu selle riigi kalanduspoliitika toetamisele.

Kaks poolt lepivad kokku prioriteetides, mis sellise toetuse puhul määratakse ning seavad eesmärgid, iga-aastased ja mitmeaastased programmid ja kriteeriumid saavutatavate tulemuste hindamiseks, võttes arvesse sektori jätkusuutliku ja vastutustundliku haldamise tagamist. Leping tunnustab ühtse kalanduspoliitika aluspõhimõtteid ja tagab Portugalile kalalaevatunnistuse viiele pinnaõngele.

Sotsiaaldemokraatliku Partei Portugali liikmed hääletasid seega raporti poolt.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Lepingus sätestatakse, et ELi liikmesriikide laevadele väljastatakse 40 kalalaevatunnistust – viis neist Portugalile – kuue aasta pikkuseks perioodiks alates juulist 2007. Eelmise lepinguga võrreldes tähendab see märkimisväärset kalapüügivõimaluste vähendamist, kuid leppes sätestatakse püügi suurendamise võimalus. Pooled nõustusid, et EÜ rahaline panus eraldatakse täiel määral algatuste toetuseks, mis tehakse Guinea-Bissau koostatud sektoraalse kalanduspoliitika kontekstis.

Lepingust kasu saavad laevaomanikud peavad hoolt kandma, et värvatud meremeeste seas moodustaksid AKV riikide elanikud vähemalt 20%. Lepe sätestab, et kõnealuste meremeeste suhtes kohaldatakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni aluspõhimõtete ja tööõiguste deklaratsiooni. Nimetatud deklaratsioon tagab kohustusliku ühinemisvabaduse ja kollektiivse läbirääkimisõiguse efektiivse tunnustamise, samuti diskrimineerimise likvideerimise tööhõive ja ameti osas. Meremeeste palk fikseeritakse laevaomanike ja meremeeste või nende esindajate vahel sõlmitavas kahepoolses lepingus, kuid see ei tohi olla madalam kui nende päritoluriikides kohaldatav norm, see võib kaasa tuua põhimõtte „võrdse töö eest võrdne palk” rikkumise.

Luis Manuel Capoulas Santose (A6-0053/2008) ja Daniel Varela Suanzes-Carpegna raportid (A6-0054/2008)

  Lena Ek, Olle Schmidt ja Anders Wijkman (PPE-DE), kirjalikult. − (SV) Otsustasime hääletada ELi ja Guinea-Bissau ning ELi ja Côte d’Ivoire’i vahel kahe kalandusalase partnerluslepingu sõlmimise vastu. Seda põhjusel, et seda laadi lepingute kasutegur on äärmiselt kahtlane. Madala sissetulekuga riikidele tehakse ühekordne summeeritud väljamakse ning vastutasuks avavad nad oma veed kutselise kalapüügi eesmärgil ELi liikmesriikidele, peamiselt Lõuna-Euroopas. Ülekantud vahendid on püügiga võrreldes naeruväärselt väikesed, eksisteerib tõsine mittejätkusuutliku kalapüügi oht. Veel üheks vastuargumendiks on, et see mõjutab tavaliselt ebasoodsalt kohalikku rannalähedast püüki. Me loodame, et ELi säästva arengu strateegia kontekstis on võimalik neid kalanduslepinguid viivitamata hinnata ja asendada need säästvate kavadega.

Gabriele Albertini raport (A6-0014/2008)

  Jan Andersson, Göran Färm, Anna Hedh, Inger Segelström ja Åsa Westlund (PSE), kirjalikult. − (SV) Leiame, et ettepanekul ühise kiirusepiirangu kehtestamiseks ELi kiirteedel võib olla positiivne keskkondlik mõju selles mõttes, et kiirust saab nii alandada liikmesriikides, mis ei ole oma kiirteedel kehtestanud kohustuslikku kiirusepiirangut. Siiski on oluline, et ükski liikmesriik ei oleks sunnitud eirama subsidiaarsust, tõstes oma teedel kiirusepiirangut. Liikmesriikidel peab alati olema võimalik kehtestada Euroopa normist madalam kiirusepiirang.

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin oma suurepärase Itaalia kolleegi härra Albertini omaalgatusliku raporti poolt, milles tehakse kõnealuses sektoris tegutsejatele mitu ettepanekut selle kohta, kuidas parandada olukorda, mis halveneb kasvava nõudluse tõttu nafta järele ning vähenevate naftavarude tõttu, üha tihedama liiklusega linnade ning selle negatiivse mõju tõttu inimeste tervisele ja kliimamuutustele.

Toetan kolme avaliku korra ühendamiseks valitud valdkonda: tehnoloogiaarengu julgustamine (autod, mille maksimaalne heitkogus on 125 g CO2/km), turupõhiste instrumentide väljatöötamine (heitkogustega kauplemise süsteem, maksusoodustused, maksud/tasud vastavalt keskkonnamõjule, jne) ja kõrvalmeetmete kasutamine, et transpordivahendeid ja infrastruktuuri oleks võimalik kasutada võimalikult tõhusalt.

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. − (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, transport avaldab kahtlemata mõju ühiskonna sotsiaal-majanduslikule olukorrale ja samal ajal otsest mõju ka keskkonnale. Linnatransport tekitab tegelikult 40% CO2 heitkogustest ja seetõttu sõltub Euroopa fossiilkütuste, nagu näiteks nafta, mis moodustab umbes 70% kogunõudlusest, turust ja on selle „pantvang”.

Nendest murettekitavatest andmetest piisab, et mõista Euroopa uue kõikehõlmava transpordistrateegia kujundamise kiireloomulisust ja vajadust, mille võiks tegelikult välja töötada kõnealuse raporti põhjal.

Transpordi tekitatud saastet peab märkimisväärselt ja väga kiiresti vähendama, kehtestades saasteainetele heitkoguste piirangud, muutes kütusesegude sisaldust ja pakkudes jätkuvalt stiimuleid keskkonnasõbraliku ja mittesaastava transpordi ostmiseks ja kasutamiseks.

ELil on seega kohustus rakendada integreeritud kava selle tähtsa eesmärgi saavutamiseks, pühendudes raudteetranspordi stiimulite tagamisele, mis vajalike täienduste tegemisel võib garanteerida suure efektiivsuse ja madala keskkonnamõju. Üleeuroopaliste võrgustike rajamine tuleks lõpule viia niipea kui võimalik ning ELilt tuleks küsida suuremat rahalist toetust. Teisest küljest peavad liikmesriigid tagama ja jälgima ehitustöö valmimist, välja arvatud juhtudel, kui on kindlaks määratud kahju keskkonnale või tervisele.

  Sylwester Chruszcz (NI), kirjalikult. − (PL) Fraktsiooni PPE-DE esitatud Euroopa jätkusuutlikku transpordipoliitikat käsitleva raporti (A6-0014/2008) 1. muudatus andis põhjust õigustatud mureks – nii mulle kui kogu transpordisfääris. Muudatuse eesmärgiks on eurovinjeti direktiivi läbivaatamisega viivitamine. Selle muudatuse heakskiitmine saadaks Euroopa Parlamendist negatiivse signaali ja oleks vastuolus Euroopa Parlamendi keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportiga 28. jaanuarist 2008. Sellepärast hääletasin muudatuse ja kogu raporti sisu vastu.

  Françoise Grossetête (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Mina hääletasin selle jätkusuutlikku transpordipoliitikat käsitleva raporti poolt. See võtab arvesse Euroopa energia- ja keskkonnapoliitikat. ELis pärineb 70% naftanõudlusest transpordisektorist.

Peame tegema lõpu oma peaaegu täielikule sõltuvusele fossiilkütustest, ühendades eri poliitikad, mis hõlmavad kõik transpordiliigid. See lähenemisviis peaks looma vajalikud tingimused realistlikuks tegutsemiseks, näiteks tehnoloogiline innovatsioon CO2 heitkoguste vähendamiseks autodest ning biokütuste arendamine, maksusüsteemi reform keskkonnamõju arvessevõtmiseks, ning kaasnevad meetmed, et paremini kasutada infrastruktuuri ja julgustada kodanikke oma harjumusi muutma.

Kõik kodanikud võivad panustada jätkusuutlikku transporti, eelistades ühistransporti sõiduautodele, kui see võimalus olemas on.

Reisijate ja kauba transportimise lihtsustamiseks kasutades madala heitkoguse hulgaga transpordiliike nagu raudtee-, jõe-, mere- ja ühistransport, on samaaegsaelt vaja erinevaid uusi teenuseid, sektori konkurentsivõimelisemat organiseerimist ja teatud infrastruktuuri erinevaid kasutusviise.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Kuna antud hääletuse selgituse raames ei ole võimalik teha märkusi kõigi parlamendi omaalgatuslikus raportis tõstatatud oluliste küsimuste osas, seda raporti komplekssuse ja ulatuslikkuse pärast, on märkimisväärne, et dokumendis ei käsitleta, või siis ei käsitleta korrektselt aspekte, mida teadlased peavad ülioluliseks transpordi- ja energiaküsimuste ning nende poolt keskkonnale avaldatava mõju käsitlemisel. Näiteks:

– ei mainita nafta kõrget hinda või selle tagajärgi;

– ei mainita metaani kasutamist autotranspordis (CNG, LNG või biometaani kujul);

– ei valitse selgus vesiniku kui alternatiivse kütuse kasutamise osas autotranspordis;

– biokütuste kasutamise eelistamine kritiseerimata, koos nende tõsiste tagajärgedega, millest juba laialdaselt räägitud on;

– ei viidata dokumentidele nagu „sihtmärk 2020” programm, mis toetab aastaks 2020 umbes 20% Euroopa transpordisektoris tarbitud bensiini ja diisli asendamist.

Lõpetuseks pean märkima, et lisaks juba selgelt määratletud probleemide ülesloetlemisele on meil vaja poliitikat nende probleemide lahendamiseks. Sellisteks probleemideks on näiteks praegune kapitalistlik globaliseerumine ja transpordi roll selles, eriti järjest pikem vahemaa tootmispaiga ja tarbimispaiga vahel, mis tingib suurema transpordivajaduse. Sellest võiks veel pikalt rääkida...

  Jim Higgins (PPE-DE), kirjalikult. − Mina ja minu Fine Gaeli kolleegid fraktsioonis PPE-DE tahaksime kinnitada, et me ei hääletanud 3. ja 11. muudatust ning tõttöelda tervet raportit, kuna tunneme muret maksustamise ja teetasude küsimuses. Leiame jätkuvalt, et mõlema nimetatud küsimuse üle otsustamine on liikmesriikide enda asi ja seega ei peaks neid kaasama parlamendi raportisse.

  Timothy Kirkhope (PPE-DE), kirjalikult. − Briti konservatiivide parlamendiliikmed hääletasid härra Albertini omaalgatusliku Euroopa jätkusuutlikku transporti käsitleva raporti poolt, seda põhjusel, et see sätestab selge poliitilise raamistiku, mis suurendab tõhusust ja käsitleb transpordi suurenevat mõju kliimamuutustele. Konservatiivid on siiski mures, et raporti üleskutse rohkemateks komisjoni ettepanekuteks väliskulude arvessevõtmise osas ei peaks leidma aset enne, kui mõjuhindamine on täielikult lõpetatud ja parlament on korralikult küsimuse üle arutlenud. Samuti tahaksime näha, et seda poliitilist võimalust kohaldataks selle rakendamise korral ühtlaselt kõigi transpordiliikide suhtes, nii et ei toimuks turu moonutamist.

  Jörg Leichtfried (PSE), kirjalikult. − (DE) Mina hääletan transpordi- keskkonna- ja energiapoliitika ühtlustamise poolt Euroopa Liidus, sest ainult koordineeritud pingutused nendes kolmes sektoris saavad tuua kaasa kestva parema olukorra igas sektoris eraldi.

Oma häälega tahaksin iseäranis toetada üldiselt kohaldatava, läbipaistva ja jätkusuutliku mudeli arendamist kõigi transpordiliikide väliskulude hindamiseks. Seega hääletan 1. muudatuse vastu, mille eesmärgiks on minu arvates väliskulude arvessevõtmisega viivitamine maanteeliikluses. Muudatuse heakskiitmine takistaks ELi püüdlusi jätkusuutliku transpordipoliitika saavutamisel ja looks lisaks tingimused ebaausaks konkurentsiks transpordiliikide vahel.

Pidevalt kasvava liikluse ja sellest tuleneva ökoloogilise mõju tõttu tuleks tugevalt julgustada üleeuroopalist koostööd uute tehnoloogiate ja alternatiivkütuste valdkonnas, et kärpida kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja suurendada elukvaliteeti isegi tiheda liiklusega piirkondades. Selles suhtes nõuan ka, et keskmist saasteastet uutel autodel vähendataks näitajani 125g CO2/km tehnoloogiliste arenduste läbi transpordisektoris ning biokütuste kasutamise teel.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Tervitan ettepanekuid, mis sisaldusid Gabriele Albertini Euroopa jätkusuutliku transpordipoliitika raportis. Ohutu ja taskukohane liikumisviis peaks olema kõigile ELi kodanikele tagatud õigus. Tõepoolest, sellise transpordi jätkusuutlikkus on samuti väga kiireloomuline küsimus. Tehnoloogilise innovatsiooni ja turupõhiste instrumentide julgustamisel, näiteks heitkogustega kauplemise süsteem või maksusoodustused, eriti suurtes linnades ja keskkondlikult tundlikes piirkondades, eksisteerib võimalus tagada, et transpordivahendeid ja infrastruktuuri kasutataks efektiivselt. Toetan nõuet suurendada investeeringuid infrastruktuuri ja intelligentsetesse transpordisüsteemidesse, et käsitleda küsimusi nagu näiteks liiklusummikud. Hääletasin raporti ettepanekute poolt.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Vaatamata arvukatele tegevuskavadele raiskame me lihtsalt aega ja sunnime ummikutasu, sõidukimaksude ja muu sarnasega autojuhte nüüd haarama oma jalgrattaid, või palume neil lihtsalt jalutada või rohkem ühistransporti kasutada.

Peame aga midagi siin selgeks tegema: see on tekkinud halvasti koordineeritud ja lõpmatu säästuni viidud kohaliku ühistranspordi tõttu, äärelinnas asuvate kaubanduskeskuste õitsengu tõttu, samas kui kodulähedaste väikepoodide olukord halveneb, halveneva elukvaliteedi tõttu kesklinnas, suureneva kuritegevuse tõttu, peamiselt välismaalaste asustatud getostuvate linnaosade tõttu ning viimasena, kuid mitte sugugi vähem tähtsana, pikema tööteekonna tõttu, mis tuleneb valglinnastumisest ning paindlikumast töögraafikust ja töösuhetest, ning ka auto rollist tasuva töö leidmise eeldusena.

Seejuures, pidades silmas asjaolu, et iseenesest põhjustavad autod vaid ligikaudu 10% tahkete osakeste heitkogusest, tahab EL, „pelgalt” võtta endale rohkem volitusi ja rajada kasutud seiresüsteemid. Selle asemel peaks EL haarama härjal sarvist ja võitlema põhjustega, mitte sümptomitega, vaadates läbi näiteks oma toetuspoliitika, et mitte suurendada veelgi juba niigi suurt raskeveokite arvu, mille tekitatud heitkoguste hulk on palju suurem. Lõpuks peaksid majandusliku eelise saavutama haagistega ühendvedude süsteemid ning erastamise eufoorial ei tohiks lasta ühistransporti vähendada ebameeldivaks lapitud võimaluseks.

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Viimastel aastakümnetel on transpordisektor edukalt teinud olulisi investeeringuid energiatõhususe suurendamiseks ja on turule toonud intelligentse tehnoloogia keskkonna- ja kindlustushüvitistega. Sellele vaatamata ei paista neist püüdlustest piisavat, kuna samaaegselt pidevalt kasvav nõudlus selles sektoris peaaegu nullib need.

Seega peame seda keerulist võrrandit värske pilguga vaatama, et võimaldada meil väljakutsele reageerida. Transpordisektor on dünaamiline majandussektor; see on tehnoloogiliselt arenenud ja üha konkurentsivõimelisem. Tööstus on teinud ulatuslikke investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, pidades nõu institutsioonidega ja erapartneritega. Parem koordineerimine on aga meie kõigi jaoks vajalik, et saada oma püüdlustest suurim võimalik lisandväärtus. Ülioluline on konkreetne tegevus kodanike teavitamisel ja nende teadvuse tõstmisel sel määral, kuivõrd nende käitumine asjasse puutub. Lisaks peaksime jätkama koostööd ja koordineerimist edu saavutamiseks kütuse tõhususe, investeeringute reguleerimise valdkonnas, stimuleerima dünaamilist turgu, kasutama turvalisemaid ja vähem reostavaid sõidukeid ning toetama tehnoloogilist innovatsiooni.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, mina hääletasin oma kolleegi härra Albertini suurepärase raporti, mis käsitleb Euroopa energia- ja keskkonnapoliitikaga kooskõlas olevat Euroopa jätkusuutlikku transporti, poolt. Usun, et ELi jaoks on ülioluline koordineerida oma poliitikaid linnade ühistranspordi ja alternatiivsete transpordisüsteemide arendamiseks, kaitstes samas keskkonda ja vähendades kasvuhoonegaaside heitkoguseid.

Mis puutub infrastruktuuri, siis ma märgin, et rõhk asetatakse raudteeprojektide kulul jätkuvalt autotranspordi projektidele. Üleeuroopaliste võrgustike rajamise lõpuleviimine näib ikka veel kauge tulevik ja ELi panus on minimaalne võrreldes kohustusega, mis liikmesriikide õlgadel lasub. Gaasi heitkoguste vähendamiseks kauba- ja reisijaveo parandamise eesmärgil tahaksin toonitada, et EL peaks osutama rahalist toetust prioriteetsete projektide rakendamiseks üleeuroopaliste võrgustike raamistikus.

  Karin Scheele (PSE), kirjalikult. − (DE) Albertini raport väidab, et väliskulude parem arvessevõtmine võib aidata elimineerida turuhäireid ja heitkoguste suurenemist.

Seetõttu hääletasin 1. muudatuse vastu, sest selle eesmärgiks on väliskulude arvessevõtmisega viivitamine maanteeliikluses. See on vale signaal, kuna maanteeliiklus vastutab peamiselt transpordisektori heitkoguste eest. Loodan, et komisjoni poolt väljakuulutatud infrastruktuuri maksustamise direktiiv toob selles sektoris kaasa kiired edusammud.

13. Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused (vt protokoll)

(Istung peatati kell 12.55 ja seda jätkati kell 15.00.)

ISTUNGI JUHATAJA: MIGUEL ANGEL MARTÍNEZ MARTÍNEZ
Asepresident

14. Päevakord (vt protokoll)

15. Eelmise istungi protokolli kinnitamine (vt protokoll)

16. Põllumajandusturgude ühine korraldus ja erisätted (ühise turukorralduse ühtne määrus (arutelu)

  Juhataja. − Järgmiseks päevakorrapunktiks on Elisabeth Jeggle raport põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni nimel, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ja erisätted teatud põllumajandustoodetele (ühise turukorralduse määrus) riiklike piimakvootide osas (KOM(2007)0802 - C6-0015/2008 - 2007/0281(CNS)) (A6-0046/2008).

  Iztok Jarc, nõukogu eesistuja. − (SL) Lubage mul kõigepealt öelda, et eesistuja tervitab proua Jeggle raportit ettepaneku kohta suurendada piimakvoote ning on arvamusel, et tegemist on konstruktiivse ja tasakaalustatud panusega arutelusse, mis on nüüdseks kestnud juba mõned nädalad.

Soodsatele turutingimustele tuginedes teeb Euroopa Komisjon oma raportis või analüüsis ettepaneku riiklike piimakvootide suurendamiseks 2% võrra alates järgmisest kvoodiaastast, see tähendab 1. aprillist 2008.

Piimakvootide puhul ei ole tegemist ainult protsendimääradega; see on laiem küsimus, mis on seotud ühise põllumajanduspoliitika ülevaatamisega. Sellepärast ei piiritlenud nõukogu oma tegevust selle küsimusega, vaid sisenes laiemasse, samaaegsesse arutelusse ühise põllumajanduspoliitika tervisekontrolli üldise paketi osas.

Pean tunnistama, et selle ettepaneku osas olid nõukogus ja parlamendis mõned väga sarnased mõtted ja kahtlused. Näiteks nõuti piimasektoris rohkem ennetamist ja stabiilsust. Väljendati muret piirkondade üle, kus talupidamispotentsiaal ei ole nii soodne ja kus on vähe alternatiive piimatootmisele. Teisest küljest nõuti kindlameelselt seda, et Euroopa talunikele antaks võimalus kasutada arenevate rahvusvaheliste ja Euroopa turgude pakutavaid võimalusi.

Vaatamata probleemi keerulisusele oleme veendunud, et suudame sellele leida tasakaalustatud vastused ja lahendused ühise põllumajanduspoliitika tervisekontrolli raamistikus. Tahaksin siin lisada, et nõukogu toetab parlamendi ettepanekut, et komisjon koostaks Euroopa piimasektori üldise pikaajalise strateegia, see tähendab ettepaneku strateegiaks. Leiame, et nimetatud strateegia põhielemendiks peaks samuti olema niinimetatud pehme üleminek piimakvootide elimineerimisele, mis tagaks takistusteta ülemineku rohkem turule orienteeritud piimapoliitikale ja ennustatavusele selles sektoris.

Sel eesmärgil kavatseb nõukogu kutsuda komisjoni üles uurima kõiki vajalikke meetmeid selle saavutamiseks. Arvame aga, et komisjoni ettepanekut suurendada kvoote 2% võrra järgmisel kvoodiaastal tuleks vaadelda osana paketist ja et teiste aspektide üle tuleks kohaselt arutleda ühise põllumajanduspoliitika tervisekontrolli raames.

Tahaksin veel lisada, et ettepanek saab olema põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungi päevakorras, mis leiab aset järgmisel nädalal. Loodan, et see võetakse vastu. Niisiis, kui tingimused rahuldatakse, algab rakendamine käesoleval kvoodiaastal, see on aastal 2008.

Lõpuks lubage mul tänada kõiki, kes andsid oma panuse selle raporti arutelusse, ja eriti raportööri. Meie arvates on tegemist tasakaalustatud ja hästi põhjendatud tähelepanekutega. Tänan teid teie pingutuste eest.

  Mariann Fischer Boel, komisjoni liige. − Härra juhataja, arvan, et see on eesistujariigi poolt väga hea märk, et on saatnud täna meie juurde põllumajandusministri osalema selles väga tähtsas arutelus.

Alustan oma sõnavõttu tavapäraselt, tänades põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni ja eriti raportööri väga konstruktiivse raporti eest, mis käsitleb ettepanekut suurendada piimakvoote 2% võrra, nagu minister seda mainis, järgmisel piima-aastal, alates 1. aprillist 2008.

Paljud inimesed on komisjoni kannustanud väga jäika piimaolukorda leevendama. Nõukogus kutsus valdav enamus liikmesriike komisjoni üles tegema ettepanekut kvootide suurendamiseks. Siin Euroopa Parlamendis 2007. aasta oktoobris vastu võetud resolutsioon toiduainete tõusvate hindade kohta kutsus samuti komisjoni üles kiireloomuliselt tegema ettepanekut ajutiseks piimakvootide suurendamiseks. Detsembris 2007 esitas komisjon turuperspektiivi raporti, mis näitas, et valitseb kasvav nõudlus piimatoodete järele, ja see saab nii olema ka tulevikus.

Teie raport kinnitab ka seda, et me peaksime suurendama võimalusi mahukamaks piimatootmiseks. Usun, et kõik on nõus, et komisjoni ettepanek on üsna mõistlik ja selge, ennustatava ja võrdse tulemusega kõigis liikmesriikides. Kas ma tohin lugupidamisega mainida, et teie muudatused ei näi pööravat täielikku tähelepanu prognoositavusvajadusele ja talunike võrdsele kohtlemisele?

Muudatus, mis teeb kohaldamisel 2% tõusu liikmesriikides vabatahtlikuks, toob tõenäoliselt kaasa mõned probleemid. Esiteks usun, et me kõik nõustume, et ootame suuremat turule orienteeritust ja tootlikkust. Seetõttu leian mina isiklikult, et tootjale tuleks anda võimalus valida, kas toota rohkem piima või mitte. Arvan, et nõustume ka sellega, et piimatalunikud vajavad etteennustamist – kindlust oma tootmisvõimaluste osas kvoodisüsteemis – ja ma ei usu, et vabatahtlik süsteem sellele kaasa aitaks.

Lahendusena on liikmesriikidel võimalus otsustada kvooti mitte jagada, vaid hoida seda riigi varudes. See on üks võimalus, kuigi ma kannustaksin liikmesriike tagant ja oleksin rõõmus nähes, et kvoot jaotatakse, kuna minu meelest on see õigem.

Muudatus kvoodi tasakaalustamiseks kvoodiaasta lõpul ei ole uus idee. Tegelikult on see midagi, mida komisjon on lähemalt uurinud, kuna selline teooria võib lihtsustada mõnedes liikmesriikides kasutamata jäänud kvootide kasutamist teistes liikmesriikides. Kuid ma arvan, et oleme kõik nõus ka sellega, et teooria on üks ja praktika hoopis teine asi.

Esiteks arvan, et see tekitab ilmselget ebakindlust piimatootjatele. Nad peaksid sellisel juhul hakkama arvama, milline võiks olukord olla tootmisaasta lõpus ja peaksid selle põhjal püüdma langetada otsuse oma toodangu osas, saades alles järgmisel aastal teada, kas nende toodang oli maksuvaba või mitte. Arvan, et kogu lugupidamise juures ei ole selline olukord soodne piimafarmi üle langetatud otsuse osas. On selge, et piimatootmine nõuab korralikke investeeringuid ja me võlgneme oma talunikele seda, et kuni kvootide kadumiseni aastal 2015 kehtiks ennustatav süsteem.

Teiseks, kes sellest kasu saaks? Ma ei pea välja tooma, et sellest saaksid suuresti kasu ainult vähesed liikmesriigid. Juba see muudab selle poliitiliselt keeruliseks. Kõige olulisem on, et see toob kasu nendele tootjatele, kes on juba oma kvoodid ületanud – nendele, kes on tootnud liiga palju – ja mitte nendele, kes on püüdnud püsida kvoodisüsteemi piiride raames. Nii ei ole mingit tagatist, et see tooks kaasa suurema piimahulga kättesaadavusele turul.

Kolmandaks olen seiskohal, et see on ka ühise põllumajanduspoliitika lihtsustamise vastu. Kardan, et rakenduseeskirjad oleksid selles valdkonnas iseäranis keerulised ja ma ei poolda süsteemi muutmist veelgi keerulisemaks olukorras, kus kvoodisüsteemi kehtivuse lõpuni on veel vaid seitse aastat.

Kokkuvõttes märgin rõõmuga, et me kõik nõustume, et piimatoodangu suurendamiseks on vaja suurendada selle võimalusi Euroopas. Minu ja kõigi liikmesriikide jaoks on äärmiselt oluline märk see, et põllumajanduskomisjon valis selle toimimisviisi üksmeelselt pärast väga erinevaid arvamusi arutelu alguses. Edastan seega oma siirad tänusõnad raportöörile selle saavutuse eest. Loodan, et mind saadab samasugune edu nõukogus.

  Elisabeth Jeggle, raportöör. − (DE) Härra juhataja, volinik, nõukogu eesistuja, daamid ja härrad, nagu juba mainitud, lükkas põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon üksmeelselt tagasi komisjoni ettepaneku suurendada piimakvoote järgmisel piima-aastal 2% võrra. See võrduks 2,8 miljoni tonniga. Meie meelest on ettepanek liiga jäik, liiga paindumatu, ja saadab praeguses olukorras vale signaali, seda eriti turgudele. 2003. aasta otsuste põhjal suurendatakse käesoleva aasta 1. aprillil 11 liikmesriigi kvooti niikuinii 0,5% võrra – see võrdub 700 000 rohkema tonni piimaga ELis.

Intensiivsed arutelud kolleegidega põllumajanduskomisjonis on näidanud, et edasiste arutelude pidamiseks ei saa olema mingit imeravimit ega mugavat viisi. On palju väga erinevaid arvamusi ja esindatud olid kõik seisukohad, kvootide suurendamise üldisest ja põhjalikust tagasilükkamisest kuni nende suurendamiseni 5% võrra. Sellest hoolimata õnnestus meil saavutada kompromiss, mis võttis arvesse kõigi fraktsioonide seisukohti ja see võeti vastu ühehäälselt, vastuhääletuste või hääletusest keeldumiseta. Minu südamlikud tänusõnad kõigile kolleegidele konstruktiivse koostöö eest.

Saavutatud kompromissil on kaks fookuspunkti. Volinik, te juba mainisite seda. Minul on siinkohal teistsugune arvamus.

Esiteks Euroopa tasakaalumehhanismi kehtestamine, millega on võimalik ELi tasandil kompenseerida kehtivate riiklike kvootide ületamist või nende mittetäitmist. See ei oleks väga bürokraatlik ja tooks kaasa kvoote ületavad tootjad, keda trahvitakse ainult pärast tasakaalustamist.

Teiseks võivad alates 1. aprillist liikmesriigid ise otsustada, kas soovivad riiklike kvoote vabatahtlikult 2008/2009 kvoodiaasta jaoks tõsta. Me soovime paindlikkust, mitte jäikust! See kompromiss tähendab, et juba kehtivaid kvoote kasutatakse efektiivsemalt. Suurema potentsiaaliga liikmesriikidel on ka võimalus kasutada seda Euroopa kvoodiraamistikku koos Euroopa ühise siseturusüsteemiga.

Volinik, te rõhutate kogu aeg, et kehtivad piimakvoodid kaotavad selles süsteemis 2015. aastal kehtivuse. Ainuüksi kvootide lineaarne suurenemine ei too aga kaasa pehmet maandumist teie lubadusele. Meenutage vanu piimajärvi! Põllumajanduskomisjon on seega selgelt pooldanud, nagu see on juba teinud minipiimapaki osas, piimafondi rajamist, et saavutada kulude vähendamine reformide tulemusel eriti piimasektoris. Meie arvates saab ainult sel moel toimuda tulevikku vaatav edasiminek ja kogu sektori säilitamine. Iseäranis seda instrumenti tuleks kasutada piimatalunike puhul ebasoodsates piirkondades ja piirkondades, mis on täielikult antud karjamaadeks. Tahaksin teil, volinik, seega paluda lisada see Euroopa Parlamendi palve lähitulevikus tervisekontrolli õigusloomeettepanekusse.

Meie meelest on artikli 69 kohaldamine ebapiisav, kuna see ei ole selgelt määratletud praktiliste meetmete osas, eriti juba mainitud sektoris. Samuti on tegemist puhta küünilisusega, kui kõrgel kohal asuv komisjoni ametnik teatab talunike koosolekul, et need ei peaks virisema tootjahindade efektiivse vähenemise pärast, kuna nad pidid juba niikuinii hakkama saama 27 sendiga liitri kohta. See on kogu ameti õiguslike huvide põlastamine, mida mina parlamendi liikmena, olles pühendunud demokraatiale kõrgeimal tasandil, heaks ei kiida!

  Czesław Adam Siekierski, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (PL) Härra juhataja, olen kindel, et piimakvootide suurendamine 2008/2009 kvoodiaastal ei ohusta ELi piimaturu stabiilsust ja et piima hind ei lange märkimisväärselt. Oleksime oodanud suuremat kvooditõusu, kuid kuulates proua Jeggle ja teiste parlamendiliikmete toodud argumente, toetasime kompromissmuudatuste paketti, mis hõlmab vabatahtlikku tõusu vaid 2% ulatuses.

Pressis avaldatud teabest selgub, et volinik toetab ettepanekuid kvootide iga-aastaseks suurendamiseks vaid 1% ulatuses alates aastast 2010, seda osana millestki, mida nimetatakse pehmeks maandumiseks. See on üsna konservatiivne lähenemisviis, kuigi volinik on kuuldavasti liberaalne –, aga asugem nüüd asja juurde. Ühest küljest piiravad madalad kvoodid ELi piimatööstuse arengut, vähendades selle konkurentsivõimet ja ekspordipotentsiaali. Teisest küljest tagab see meie talunikele stabiilse sissetuleku.

Jätkame ka edaspidi parima lahenduse üle arutamist.

(Juhataja katkestas kõneleja)

  Rosa Miguélez Ramos, fraktsiooni PSE nimel. – (ES) Härra juhataja, tõsi on see, et äärmiselt madalad hinnad, mida aastaid Euroopa piimatootjatele maksti, tõid sektorile suurt kahju. Need tõid kaasa sektori laiaulatusliku hülgamise, eriti mõnes piirkonnas nagu minu kodupiirkonnas Galicias, ja veel üheks tagajärjeks olid strateegiliste piimavarude, mis on meie põhivajadus, tohutu vähenemine.

Tahaksin öelda, et alates 2007. aastast on turg arenenud positiivselt ja tegelikult annab see tootjatele mõningase hingetõmbepausi ja võimaldab neil isegi investeerida oma taludesse, mis siiani oli mõeldamatu. Selles osas on kaks head uudist, seda komisjoni enda aruande põhjal: positiivsed tulevikuväljavaated tähendavad, et turult nõutakse täiendavaid koguseid piima, seetõttu tehakse käesolevaks aastaks ettepanek kvootide suurendamiseks 2% võrra. Volinik, olen seda ettepanekut algusest peale toetanud.

Olen seda ettepanekut toetanud ja olen püüdnud töötada koos raportööri proua Jegglega, eriti kuna on selge, et valitses teatud tõrjuv olukord ja et mõned põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni liikmed ei arvanud, et seda komisjoni ettepanekut tuleks toetada.

Minu arusaamist mööda aga ei tohiks parlament, nagu te ütlesite, ohjeldada tootjaid, kes otsustasid turunõudlusele positiivselt reageerida. Seepärast olin mina see, kes koos proua Jegglega tegi ettepaneku muuta see meede vabatahtlikuks.

Nagu proua Jeggle juba ütles, võttis põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon kõnealuse ettepaneku ühehäälselt vastu. Kuigi on tõsi, nagu raportöör ütles, et ELi tasandil esineb kvootide alakasutamist, ei ole see kõigi liikmesriikide vahel kindlasti ühtlaselt jaotunud, samuti pole seda vastupidiselt teoreetilisele tarbimisele toodangu puudujääk.

Kujutlege ainult, et minu kodumaal Hispaanias on meile eraldatud toodang 6,1 miljonit tonni ja meie teoreetiline tarbimine on 9 miljonit tonni. Peab mainima, et Hispaanial on seega kogu ELis peaaegu suurim puudujääk elaniku kohta aastas.

Seetõttu oleme härra Goepeli raportis palunud tulevikus seda kvooti täpsustada, mitte lineaarse suurendamise teel, nagu hetkel tehtavas ettepanekus, vaid pigem lõhe põhjal, mis eksisteerib kehtiva struktuuri ja selle vahel, mis sektoris olema peaks, nagu te ütlete, et olla konkurentsivõimeline ja turuga üksi silmitsi seista. Selles osas, volinik, tahaksin teilt küsida, kas te kaalute võimalust mehhanismide kohandamise või pehme maandumisega seoses kujundada iga liikmesriigi jaoks eraldiseisev mudel.

Tahaksin teha väga selgeks, et minu arvates peaks piimatootmist kogu Euroopas õigesti säilitama. Kvootide osas nii palju, et enne kui räägime nende kaotamisest ja kadumisest, peame mõtlema nende sotsiaal-majanduslikule rollile, mis kaitseb palju tundlikke majandusi. Nagu te teate, on piimatootmine paljudes piirkondades ainsaks põllumajanduslikuks võimaluseks, seepärast on see süsteem kaasa aidanud...

(Juhataja katkestas kõneleja)

  Niels Busk, fraktsiooni ALDE nimel. – (DA) Härra juhataja, volinik, nõukogu eesistuja, raportöör, proua Jeggle on taas hakkama saanud suurepärase tööga, mille eest ma tahaksin teda tänada. Euroopa piimatootjad on hetkel silmitsi tõsiste väljakutsetega seoses piimatoodete nõudluse suure kasvuga, seda eriti Kaug-Idast. See on väga positiivne probleem. Samal ajal õõnestavad tootmismajandust suurenevad söödahinnad, sest EL takistab söödaimporti, mida meiega konkureerivad riigid vajavad. Ellujäämiseks peame lubama nüüd kvoote suurendada. Vastasel juhul, kui ootame aastani 2015, kui kvoodid loodetavasti kaotatakse, jääb Euroopa piimatööstus ilma ainulaadsest võimalusest.

Minu fraktsioon soovib näha piimatoodangu liberaliseerimist Euroopas turumajanduse ja vaba konkurentsi kaudu ning kvoodisüsteem räägib sellele vastu. Tootmise suurendamine vähemalt 2% võrra ja hiljem ümber hindamine, kas kvootide edasine suurendamine on vajalik, toetab ja säilitab tugeva, tulevikku vaatava piimatoodangu Euroopas ja toob kaasa sujuva ülemineku kvoodisüsteemi kaotamisele, mis võeti kasutusele 1983. aastal – muide, üleminekuperioodi korraldusena – tänu täispiimapulbri ja võimägede väljatöötamisele. Õnneks neid enam ei eksisteeri – nüüd nõuab turg rohkem piimatooteid. Anname Euroopa piimatootjatele võimaluse nende pakkumiseks.

  Alyn Smith, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – Härra juhataja, ka mina pole erand ja õnnitlen raportööri suurepärase töö eest, mida on minu meelest kõige parem vaadelda laiema pildi osana, see on kuidas me tagame Euroopa talunike ja kasvatajate pikaajalise stabiilsuse.

Tahaksin välja tuua kaks punkti. Me kiidame heaks ja tervitame komisjoni ettepanekuid kvootide kaotamiseks aastaks 2015. Tahaksime aga näha tootmiskontrollide süsteemi ja me ei nõustu raportiga punktis, kus väidetakse, et liikmesriikide jaoks peaks kehtima vabatahtlik mehhanism. Meie Ühendkuningriigis oleme eriti näinud vabatahtlikku modulatsiooni, mis ei ole loomulikult üldse vabatahtlik talunikele, kes sellega kimpus on, ja me ei nõustu selle põhimõttega. Me ei arva, et asümmeetrilisel dereguleerimisel on mõtet.

Ka pikemas perspektiivis tahaksin meie kolleegidele komisjonis toonitada, et üks peamisi punkte, kui me näeme palju liberaalsemat ja vabamat piimatoodete turgu, saab olema konkurentsiõiguse mõju sellele, kuidas eriti talunikud peavad tegelema pikaajaliste eralepingutega ja teatud tootjate ja ostjate solvangutega eriti piimaturul. Kuid kokkuvõttes on see raport suurepärane töö ja me toetame seda igati rõõmuga.

  Dimitar Stoyanov (NI). – (BG) Piimatootmise olukord Bulgaarias on näide sellest, et ELi majandussüsteemis on midagi viltu.

Kvootide suurendamine ei ole väga oluline, kuna 30% Bulgaaria lehmadest on nälga surnud ainuüksi esimese ELi liikmeks olemise aasta jooksul. Seda ELi kaasa toodud suure inflatsiooni, aga ka uute määruste, kvootide ja sööda ning kütuse kõrgemate hindade tõttu.

Kui palju veel aega mööduma peab? Võib-olla läheb kaks aastat kuni minu riigis, mis on jogurti, Lactobacillus bulgaricumi kodumaa, ei ole tänu ELile enam ühtki elavat lehma.

  James Nicholson (PPE-DE). – Härra juhataja, esiteks tervitan ettepanekut, mille raportöör täna meile esitas, nimelt kvootide vabatahtlikku suurendamist 2% võrra 12 kuu pikkuseks perioodiks. Arvan, et see on mõõdukas seisukoht.

Ma olen tootmisväravate avamise vastu, sest see ei lahenda minu arvates midagi. Vaatame, kuidas turg järgmise 12 kuu jooksul areneb. Siis saame järgmisel aastal tagasi tulla, olukorra uuesti üle vaadata ja seda palju laiemalt vaadelda. Kõik räägivad kvootide „pehmest maandumisest”, kuid keegi ei oska mulle öelda, mis see pehme maandumine on. See on väljend, mida me kasutame – nõukogu eesistuja on seda kasutanud ja volinik kasutas seda –, kuid millest me tegelikult räägime, kui aasta 2013 kätte jõuab? Ma tean, et sinna on veel palju aega, aga on palju piimatootjaid, kes praegu tõesti mõtlevad, milline olukord sinna jõudes on?

Niisiis, kuigi piimasektori kasum 2007. aastal dramaatiliselt muutus, ei saa me tagada, et see nii igavesti jätkub. Räägime ausalt. Seda ei teinud komisjon. Seda ei teinud meie, poliitikud. Seda ei teinud ükski valitsus või isegi piimasektor. Maailma turujõud kergitasid turuhinda ja just nii see juhtuski. Teravilja hind on hindu kergitanud. Kuid me peame ka mõistma, et järgmisse 12 kuusse jõudes tähendab teravilja hind, väetise hind, energia kõrge maksumus, loomasööda hind sel suvel seda, et palju lisaraha, mis on kulunud piimasektorisse, on tegelikult imbunud nendesse lisakuludesse.

Nii et ärgem sattugem hoogu, uskudes, et piimasektoris on kõik nii väga roosiline ja suurepärane – sest see ei ole nii. Täiendavad 2% toodavad olulise hulga. Kuid ma nõustun volinikuga – ärgem tehkem olukorda veelgi keerulisemaks. Teeme selle tootja jaoks lihtsamaks. Piima- ja piimatootmissektor, olenemata sellest, kus te Euroopas asute, on väikese perefarmistruktuuri selgroog ja me peame seda toetama.

  Csaba Sándor Tabajdi (PSE). – (HU) Härra juhataja, volinik Fischer Boel, piimakvoodi suurendamine 2% võrra, mida raportis soovitatakse, mõjutab mitmeid liikmesriike. Ungari ei ole nende hulgas, kuna kasutab ainult 70% oma piimakvoodimahust, kuid oleme sellele vaatamata solidaarsed selliste liikmesriikidega nagu Poola ja teised, kes peavad oma piimakvooti suurendama. Lisaks kvootide suurendamisele peame valmistuma piimakvoodisüsteemi kaotamisele aastal 2015, nagu volinik soovitab, ja nii on meil vaja leida toetusmehhanismid, mis tagavad tegeliku abi piimatoodangu kvaliteedi edendamisel. Tõsine probleem mõnes riigis on mahajäämus tehnilises ja tehnoloogiaarengus. Seega oleks hea, kui ühenduse vahendeid saaks kasutada tehnoloogiaarengu edendamiseks riikides nagu Ungari või teised uued liikmesriigid, kes ei ole suutnud kogu oma kvoodimahtu ära kasutada. Kvootide suurendamisel on oluline ka arendada põllumajandussektori innovatiivsust. Söödakultuuri hindade tõus on probleemiks ja eksisteerib veel üks probleem, mille suhtes ei saa ei volinik Fischer Boel ega keegi teine midagi ette võtta, nimelt ei oma Ungaris piimatööstust kahjuks piimatootjad ja see paneb konkurentsi äärmiselt halba olukorda. Tänan tähelepanu eest.

  Margrete Auken (Verts/ALE). – (DA) Härra juhataja, nagu volinikule teada, ei poolda üldine arutelu Taanis üldse põllumajandustoetusi. Oleme väga teadlikud sellest, et kui Euroopas on piimatootmine väga meelitav, võib selle suuresti panna kunstlikult kõrgete hindade ja kolmandatest riikidest konkurentsi piiramise arvele. Tingimuste tulemuseks oli ületootmine, mida me oleme püüdnud ohjeldada kvootide abil. Ma ei räägi pikemalt kõigest sellega kaasnenud ebaõnnest, vaid märgin lihtsalt ära, et kui komisjon soovib kvoote suurendada, et võtta arvesse kasvavat nõudlust, siis sellest muidugi ei piisa. Kvoodid tuleb täiesti kaotada ja turu moondamine lõpetada. Seega tuleb läbi viia ühise põllumajanduspoliitika põhjalik reform, millega pindala alusel maksmine kaotatakse palju kiiremini kui seda hetkel tehakse. Turg tuleb täiesti liberaliseerida ja see peaks olema reformi peamiseks eesmärgiks. Lisaks võime uurida võimalusi valitud väikeste piirkondade jätkuvaks toetamiseks, kus majanduslikele tingimustele vaatamata eksisteerivad head pooltargumendid piimatootmiseks. Liberaliseerimine peab saama osaks ELi põllumajanduspoliitikast: poliitikast, mis kaasab keskkondliku jätkusuutlikkuse üldistesse turutingimustesse ja taga arengumaadele õiglastel tingimustel vaba ligipääsu ELi turgudele. Enne kui saame hakata ELi põllumajanduspoliitika üle uhkust tundma, on ikka veel pikk tee käia.

  Albert Deß (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, volinik, nõukogu eesistuja, tahaksin samuti tänada Elisabeth Jegglet raporti kallal tehtud võimeka töö eest. Kehtivas kvoodisüsteemis on kokku lepitud aastani 2015. See kehtib seega veel seitse aastat ja mõned päevad, kui täitsa täpne olla. Volinik, ma leian, et ei ole õige praegu piimakvooti 2% võrra suurendada.

Oleksin mõistnud, kui kvooti oleks tõstetud 2% võrra uutes liikmesriikides, sest piimatoodete tarbimine on seal väga palju alla ELi keskmist. Volinik, kogu oma lugupidamise juures arvan ma, et komisjoni ettepanekud on väärad. Viimaste kuude jooksul on meie piimatalunikud piima eest esimest korda aastate jooksul saanud õiglast hinda. Meie piimatalunikud, kes lüpsavad oma lehmi hommikul ja õhtul, 365 päeva aastas – 366 päeva käesoleval aastal – on väärt paremat sissetulekut kui neile viimaste aastate jooksul osaks on saanud.

Praegu kvootide tõstmine tähendab seega, et piima hinnale avaldatakse meeletut survet ja sellele avaldatakse juba survet ka kvootide suurendamiseta. Räägime siin pehmest maandumisest, mis minu jaoks tähendab piimatootjatele kärbeste pähe ajamist. Ei saa olla mingit pehmet maandumist; toimub karm maandumine, kui taibatakse, mis komisjonil kvootidega mõttes on. Arvan samuti, et Hoelgaards ja Rasmussens komisjonis, kes sooviksid näha piima hinna järsku langemist, tuleb peatada. Te ei tohiks lasta neil sellega toime tulla.

Isegi ilma kvootide suurendamiseta on meil probleeme ja me peame püüdma selles suhtes midagi ette võtta. Baierimaa CSU liikmed hääletavad homme raporti vastu, sest nad ei poolda kvootide suurendamist. See ei ole suunatud Elisabeth Jeggle, vaid kvootide suurendamise vastu.

  Bogdan Golik (PSE). – (PL) Härra juhataja, tahaksin alustuseks tänada oma kolleegi proua Jegglet tohutu töö eest, mida ta selle raporti koostamisel tegi. Selle, mida me siin täna arutame, esitasin mina kolm aastat tagasi, kui ma alustasin oma tööd Euroopa Parlamendis. Kolm aastat oleme rääkinud, kui vajalik on suurendada piimakvoote uutes liikmesriikides ja Euroopa Liidus, et tasandada ebaõiglast ja ebaproportsionaalset lõhet nende kvootide vahel eri riikides, suurendada tootmist ja eriti eksporti ning eelkõige lõpetada nende talunike karistamine, kes tahavad toodangut suurendada ja toota head Euroopa piima.

Põhiargumendid, mis kinnitasid minu seisukohta kolm aastat tagasi, leiab ka komisjoni poolt nõukogule esitatud raportist „Piimasektori turuperspektiiv”, mis annab teada positiivsete trendide jätkumisest maailma piimaturul. Eri riikidele eraldatud piimakvoote ei ole täielikult rakendatud. Teisest küljest ei tähenda kvootide suurendamine 2% võrra tingimata samaväärset piimatoodangu suurenemist kõigis piirkondades. Üha enam talusid ELis liigub piimatootmisest eemale, pidades seda liiga töömahukaks. Selle tagajärjel peaksime kõigis riikides, kes soovivad piima toota, suurendama piimakvooti 2% asemel 5% võrra, pidades eriti silmas asjaolu, et tarbijate arv maailmas suureneb ja eriti Aasias suureneb nõudlus suurepäraste Euroopa piimatoodete järele.

  Astrid Lulling (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, piimakvoodiküsimuses ollakse eriarvamustel. Nägime seda ka oma põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonis, mis jõudis sellest hoolimata üksmeelselt kompromissile. Kui Euroopa Parlament soovib seega välja saata signaali komisjonile ja ministrite nõukogule, peaks see olema teadlik ka sellest, et talunikud ja nende esindajad on ikka veel eriarvamustel.

Mõned suudavad täielikult aktsepteerida kvootide suurendamist 2% või rohkema võrra ja seega ka pehmet maandumist enne kvootide täielikku kaotamist. Nad soovivad kasvuvõimalusi oma tootmispotentsiaali parema kasutamise läbi, sest turuvõimalused ELis ja maailmaturul on tänu üha kasvavale nõudlusele väga ligitõmbavad. Teised pelgavad vaid alles hiljuti õiglaseks muutunud tootjahindade langust suuremate piimakoguste tootmise tagajärjel.

Seisukohad erinevad ka põllumajanduskomisjoni soovitatud Euroopa tasakaalustamise osas. Kas see ei tähenda nüüd riikliku piimakvootide süsteemi kaotamist, kui üle Euroopa on tegemist alatarnimisega 3 miljoni tonni ulatuses? Kas eesmärki ei saavutataks ka lisamaksu vähendamise ja piimakvootide suurendamise läbi? Millisel piimatalunikul jätkub julgust mängida pokkerit riikides, kus – nagu Luksemburgis – väheneb lisamaks aastateks 2006–2007 taas tänu kvootide ületamisele? Sest vabatahtlik piimakvootide suurendamine 2% võrra 2008–2009 piima-aastaks on osa kompromissist, mina olen suuteline seda toetama.

Olen eriti rõõmus raportis tehtud ettepanekuga kehtestada piimafondi restruktureerimisprogramm. Arvan, et on väga tähtis, et peagi nõutaks suurenevate piimakvootide majanduslike, sotsiaalsete ja ökoloogiliste mõjude analüüsi teostamist ja tarbijakäitumise raporti koostamist, milles pööratakse eeskätt tähelepanu piimatootmise teatavatele teguritele ebasoodsas olevates piirkondades, näiteks Luksemburgis, kus tootmistingimused on keerulised.

Piimasektorile suunatud raha eraldamine peab jätkuma. Samuti peab selgeks tegema, et tootjahindu, mis on õiglasemad pikemas perspektiivis, saab vaid osaliselt süüdistada toiduainete hinna tõusus. Levitajad ja suuremad toiduketid on siin pidevalt selle eest tänulikud.

  Katerina Batzeli (PSE). – (EL) Härra juhataja, tahaksin alustuseks tänada ja õnnitleda proua Jegglet ja kõiki koordinaatoreid, kes püüdsid tõesti saavutada tasakaalu selles eriti tundlikus piimakvootide küsimuses – poliitikas, mis Euroopa loomakasvatajate ja talunike arvates toob kaasa kaugeleulatuvad ja radikaalsed muutused.

Volinik, on iseäranis julgustav, et seistes silmitsi muutusega piimatoodete nõudluses ja pakkumises, reageeris komisjon, parandades üht põhimäärust ja suurendades riiklikke kvoote 2% võrra perioodiks 2007–2008. Tahaksin märkida, et komisjoni puhul on vastuvõetav selline paindlikkus põllumajandussaaduste, eriti toiduaineturu arendamise küsimuses, seda eriti perioodil, kui loomakasvatussektori ees seisavad tänu kriisile rahvusvahelisel turul elujõulisuse küsimused.

Siiski on ka põhimõtte küsimus, et sellist kriisi ei saa iga liigi ja mahuga loomakasvatuse puhul lahendada samade meetmete ja poliitikatega. Sel põhjusel rõhutan ma, et oma arutelude raames peavad komisjon ja nõukogu uuesti läbi vaatama rasvasisalduse küsimuse, et ennetada konkurentsi moondamist riikide kulul, mille puhul on ette nähtud madal rasvasisaldus.

  Maria Petre (PPE-DE). – (RO) Esiteks tahaksin tänada raportööri tehtud töö ja pingutuste eest kompromissi saavutamisel selles äärmiselt delikaatses küsimuses.

Euroopa saadikuna uuest liikmesriigist pean kasulikuks kvootide suurendamist 2% võrra, kuigi me soovisime tunduvalt suuremat protsendimäära, eriti madalate piimakvootide ja kasutamata tootmispotentsiaaliga liikmesriikides. Riiklike piimakvootide suurendamine ei ohusta piimaturu stabiilsust.

Tahaksin välja tuua asjaolu, et kvootide suurendamine 2% võrra toob tegelikult kaasa piimatootmise tegeliku suurenemise ühenduse tasandil ainult 0,8% võrra. Usun ka, et me peame säilitama praeguse kvoodisüsteemi, et stimuleerida olemasolevate talude konsolideerimist ja uute tekkimist. Väljend „pehme maandumine”, mida kasutatakse kvootidega seoses ühise põllumajanduspoliitika reformi vaatenurgast, tähendab kvootide järkjärgulist kaotamist.

Uued liikmesriigid, peamiselt Rumeenia ja Bulgaaria, kes ühinesid ELiga 1. jaanuaril 2007 ja mis, kui kasutada sama sõnastust, „võtsid kohalt” järsult, saavad seisma silmitsi raskustega „õhkutõusmise” protseduuride kohandamisel pehme „maandumise” omadega. Kui seda ettepanekut ei oleks vastu võetud, oleks Rumeeniale määratud kvoot otsa saada, nagu 2007. aastal, aasta keskel, mis soodustamise asemel pigem ei julgusta üldse meie talunike arenguprojekte. Loodan, et selle raporti hääletus täiskogus saab olema sama kindel, kui selle hääletus põllumajanduskomisjonis.

  Gábor Harangozó (PSE). – (HU) Tänan teid, härra juhataja. Volinik, daamid ja härrad, tahaksin kasutada võimalust ja tänada proua Jegglet suurepärase raporti ja kogu selle kallal tehtud suure töö eest. Pole mingit kahtlust, et EL peab kohaselt reageerima kasvavale globaalsele nõudlusele, mis toob kaasa piimakvootide märkimisväärse suurendamise. Pakutud 2% ulatuses kvoodi suurendamine, mis peaks kõigis liikmesriikides aset leidma 2008. aasta aprilli algul, aitab sel sektoril võib-olla ELis kasutada globaalse nõudluse pakutud võimalust. Siiski peame lahendama piimakvootide küsimuse, tekitamata selle käigus uusi probleeme.

Tahaksin rõhutada, et lisaks turu tegeliku nõudluse täitmisele ja pakutavate toodete valiku suurendamisele, peame aitama kaasa ka tootjate keerulise olukorra parandamisele. Seepärast peame tagama, et pöörataks piisavalt tähelepanu kvootide suurendamise sotsiaalsele ja keskkondlikule mõjule, ning mõjule, mida see avaldab tootmisele, eriti seoses tootjate toetamisega vähem soodsates piirkondades. Kohase hinna tagamine nii tootjatele kui tarbijatele on siseturumehhanismide jaoks hädavajalik. Pidades silmas asjaolu, et kvoodisüsteem kaotatakse pärast 2015. aastat, peame hakkama juba praegu mõtlema, kuidas aidata tootjatel muuta oma ettevõtted tõhusaks ja kasumit andvaks. Tänan teid tähelepanu eest.

  Béla Glattfelder (PPE-DE). – (HU) Aitäh. Piimakvootide suurendamine praeguses turukliimas on tormakas ja riskantne kahel põhjusel. Ühest küljest ei ole turuperspektiiv sugugi nii soodne, kui Euroopa Komisjon ette kujutab. Hiljutised arengud viitavad selgelt kvootide suurendamisega kaasnevatele riskidele. Tarbijad Euroopas ja kaugemal on piimatoodete hinnatõusule reageerinud tundlikult. Paljudes riikides on tarbimine vähenenud 10-30% võrra ja piimapulbri import Hiinast on vähenenud. Tulemusena on näiteks Ungaris piima kokkuostuhind viimastel nädalatel langenud 10–20% võrra. Selle peamiseks põhjuseks võib olla asjaolu, et kuigi teiste toiduainete hinnad on tõusnud, ei ole liha hind seda veel teinud, ja selle tulemusena rahuldavad tarbijad oma proteiinivajaduse kallite piimatoodete asemel liha tarbides.

Samal ajal jääb paljudes liikmesriikides märkimisväärne osa kvootidest kasutamata. Kvootide suurendamine takistaks nende liikmesriikide tootjaid neile saadaolevate võimaluste kasutamisel; tõepoolest, nende riikide puhul võiks kvootide suurendamine tegelikult kaasa tuua tootmise vähenemise, sest nende liikmesriikide tootjad, kes kasutavad oma kvoote, ostavad nendest riikidest piimatoodangu suurendamiseks vajalikku karja.

Hetkel ei ole seega mingit vajadust kvootide suurendamiseks. Ootame ja vaatame, mis juhtub. Kui hind tõuseb ja suurenenud nõudlus pikaajaliselt püsib, peaksime antud küsimusega uuesti tegelema.

  Miroslav Mikolášik (PPE-DE). – (SK) 2006/07 kvoodiaasta andmed näitavad, 1,9 miljoni tonni ulatuses piima alakasutamist ELi tasandil, 27 liikmesriigist 18 toodavad vähem kui riiklike kvootide maht.

Euroopa Komisjon eeldab 2007/08 kvoodiaastalt 3 miljoni tonni ulatuses piima alakasutamist. Kvoodi suurendamine täiendava 2% võrra on aga vaieldav. Nõustun seisukohaga, et kaaluda tuleks kõiki võimalusi, tuginedes nende kohaldatavusele ja pöörates rõhku nende majanduslikule, sotsiaalsele, regionaalsele ja eelarvelisele mõjule.

Minu arvates peaksid uued liikmesriigid saama suuremat toetust, pakutud 2% ulatuses, et neid ei diskrimineeritaks nende mineviku tõttu, kuna me kõik oleme teadlikult suurenenud nõudlusest ja kõrgematest hindadest.

  Zdzisław Zbigniew Podkański (UEN). – (PL) Härra juhataja, mu kolleeg proua Jeggle tegi hea ettepaneku piimakvootide suurendamiseks. Nende suurendamist ja tasakaalustamise süsteemi loomist ELi tasandil toetavad ka olukord piimaturul ja piimatalunikud.

Olukorda silmas pidades tuleb esitada mõned küsimused. Miks on Euroopa Komisjon nii aeglaselt reageerinud piimakvootide suurendamise vajadusele? Kas komisjon kavatseb kindlustada ELi tootjate huvid ja eksisteerimise, kehtestades piima miinimumhinna tasandil, mis tagab kasumi kõigile ELi tootjatele ja teeb lõpu allpool omahinda tehtavatele ostudele? Kas komisjon kujutab ette ebatasasuste silumist piimatootmises vanade ja uute liikmesriikide vahel?

  Friedrich-Wilhelm Graefe zu Baringdorf (Verts/ALE). – (DE) Härra juhataja, volinik, kahe nädala eest saabus Brüsselisse neli ja pool tuhat piimatalunikku kõigist Euroopa nurkadest. Nad ühendasid väed Euroopa Piimaameti loomiseks ja nõuavad nüüd õiglasi hindu.

Sellel on juba olnud märkimisväärsed tagajärjed Saksamaal. Meie tootjahinnad olid umbes 40% ja neile avaldatakse nüüd uuesti survet. Piimatalunikud nõuavad seega mahupõhist turupoliitikat. Kui selline areng peaks jätkuma, kui see peaks mõjutama põllumajanduspoliitikat, kas te oskate siis ette kujutada, et komisjon aastal 2015 suudaks poliitiliselt vastu seista selle liikumise nõudmistele suurendada või uuesti kohaldada piimakvootide süsteemi paindlikult?

  Jim Allister (NI). – Härra juhataja, jagan paljude oma kolleegide muret piimakvootide selge suurendamise pärast. Arvan, et oleme jõudnud punkti, kus on vaja esitada alusküsimusi, mille hulka kuulub asjaolu, et kui meil on Euroopas tegemist valdava alatootmise ja alamkvootide olukorraga, siis mis on tegelikult kvootide suurendamise põhjuseks? Käesolevalt aastalt eeldame kolme miljoni tonni ulatuses alakasutust, nii et kuhu me selles osas kiirustame?

Teiseks, selle paljuräägitud pehme maandumise küsimuses peame eriti pöörama tähelepanu piirkondadele, mis on oma struktuuri ja strateegia rajanud teiste piirkondade, kelle tootmine on hetkel piiratud, varustamisele – piirkondadele nagu mu oma valimisringkond, mis varustab piiri taga asuvat Iiri Vabariiki. Pehme maandumise osas peame leidma pikaajalise strateegia ja alternatiivsed võimalused selliste piirkondade jaoks.

  Mairead McGuinness (PPE-DE). – Härra juhataja, mõtlen, mida küll võiksid arvata tootjad, kui nad seda arutelu kuulata saaksid – see on nii keeruline. Tänan proua Jegglet üksmeele saavutamiseks tehtud imetabase töö eest. Need teist aga, kes sel nädalal on tormide käes lennanud, teavad, et pehme maandumine sõltub tuule suunast ja keegi meist ei tea, mis suunast tuul mõne aasta pärast puhub.

Arvan, et kvootide suurendamine 2% võrra – selle vabatahtlikkus ei ole minu meelest liikmesriikide teha, tootjad peavad otsustama, kas seda kohaldada või ei – võimaldab meil turgu testida ja me peame seda tegema. 2% ei ole individuaalsete tootjate jaoks väga suur tõus.

Mis puutub muredesse – ja võib-olla on volinik liialt tõsiselt tasakaalustamismehhanismi üle mõtisklenud –, siis maksustate te karmilt tootjaid, kes suudavad toota, samal ajal, kui liikmesriigid ei taha toota. Seda on väitnud juba ka teised kolleegid, nii et me peame selles suhtes midagi ette võtma.

Viimaks, WTO lepe võib muuta...

(Juhataja katkestas kõneleja)

  Neil Parish (PPE-DE). – Härra juhataja, tahaksin proua Jegglet väga tänada sellise keerulise raporti koostamise eest. Lubage mul kiiresti öelda, et „ara südamega kauni neiu kätt ei võida“, ja ma usun, et siinkohal peame palju julgemad olema. Piimakvoodid on nagu kiirkeetja: ei ole võimalik survet lõpuni hoida ja seda siis ära võtta, kuna sellisel juhul lendab kõik õhku. Mulle on üsna arusaadav, mida pehme maandumine tähendab, nimelt kvootide märkimisväärset suurendamist enne 2015. aastat, nii et ma kiidan selle 2% igati heaks.

Ütleksin komisjonile ja nõukogule, et peaksime aastasse 2010 jõudes olema palju julgemad. Ärme vaatame vaid 1% suunas, vaatame 2% suunas ja teeme kindlaks, et meile tõesti saab piimakvootide suhtes osaks pehme maandumine. Noori talunikke ja uusi ettevõtjaid on kõiki aastate jooksul piiratud. Nüüd on meil võimalus neile see toodang anda. Viimaks ometi suureneb maailmas piimatootmine...

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  Agnes Schierhuber (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, piim on äärmiselt tundlik toode ja ma tahaksin proua Jegglet siiralt tänada tõhusa kompromissi saavutamise eest. Iseäranis tervitan ma vabatahtlikku piimakvootide suurendamist liikmesriikides. Tahaksin aga märkida järgmist. Kõik, kes pidevalt mainivad kvootide või ületootmise suurenemise põhjusena toiduainete hinda, vaatavad täiesti mööda asjaolust, et piimatalunikud ei saa isegi 30% poodide müügihinnast. Usun, et seda küsimust tuleks arutada.

Samuti on oluline, et piimatootmine saaks jätkuda mägipiirkondades ja ebasoodsas olukorras olevates piirkondades, sest seal on see sageli ainsaks tootmisviisiks. Siinkohal vajame eriprogrammi.

  Esther de Lange (PPE-DE). – (NL) Jätan tänusõnad ära ja ütlen kohe, et tervitan ettepanekut suurendada kvooti 2% võrra. Mina isiklikult oleksin eelistanud 3%, sest Euroopa Komisjon ise tunnistab, et tegelikkuses võrdub 2% ainult 1%-ga, kuna mitte kõik riigid ei kasuta oma kvoote täielikult, kuid ma toetan igatahes proua Jeggle 2% kompromissi.

Euroopa Komisjonile ütlen, et see ei toimu enneaegselt, kuna Uus-Meremaa läks meist 2006. aastal maailmaturul mööda. Nõudlus suurenes, nii oli ruumi võimaluste uurimiseks, kuid meie seda ei teinud, sest meid piiras kvoodisüsteem. Sellel süsteemil oli oma osa ületootmise korral, kuid nüüd, mil nõudlus on suurenenud, peaksime välja töötama teise süsteemi, mis võimaldab meil neid turuvõimalusi kasutada. Selles kontekstis arvan ka, et on kahju, et tervisekontroll vaatab nüüd ilmselgelt nelja 1% suurendamise suunas. Minu arvates vajab tõeliselt pehme maandumine suurendamist rohkem kui 1% võrra. Leiame endas julguse seda teha.

  Iztok Jarc, nõukogu eesistuja. − (SL) Tahaksin esmalt tänada kõiki arutelust osavõtjaid. Nagu parlamendis alati, oli arutelu väga kompleksne ja nüansirikas ning tõi välja kõik liikmesriikides eksisteerivad probleemid ja erinevused.

Tahan rõhutada, et eesistuja ja muidugi ka Euroopa Parlament jätsid antud ettepaneku igakülgseks uurimiseks kahtlemata piisavalt aega. Kui ettepaneku vastuvõtmise tingimused rahuldatakse, võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, siis rakendatakse seda 2%-st tõusu järgmisest kvoodiaastast, see on 1. aprillist 2008.

Tahaksin siiski toonitada, et sellega ei lõpe arutelu ELi piimasektori tuleviku teemal. Kahtlemata jätkub see põhjalikult niinimetatud ühise põllumajanduspoliitika tervisekontrolli raames.

Saan siin tagada, et eesistuja on kindel oma otsuses juhtida seda arutelu ja saavutada ühine eesmärk, see tähendab – ja ma olen selles veendunud – tasakaalustatud pikaajalist strateegiat Euroopa piimasektori jaoks.

Tänan teid veel kord selles arutelus osalemise eest ja minu eriline tänu raportöörile.

  Mariann Fischer Boel, komisjoni liige. − Härra juhataja, arvan, et pärast täna siin toimunud arutelu nõustume me kõik, et piimatootmine on jätkuvalt meie ühise põllumajanduspoliitika oluline osa. Mulle näib, et täna oleks võinud siit välja noppida erinevaid arvamusi, mis katnuks teema terves ulatuses alates nullist ja lõpetades kaugemal, kui meie oma ettepanekus pakkusime. Arvan, et see näitas ka erinevates liikmesriikides nähtavat mitmekesisust ja see on võib-olla põhjus, vastusena härra Parishi märkustele, miks me piisavalt julged ei ole. Kuid lõpuks peame leidma kompromissi erinevate seisukohtade vahel.

Tahan vaid teha mõned märkused mõne siin esitatud küsimuse kohta. Selle kvoodi suurendamise osas: liikmesriikidele on see vabatahtlik, nad kas jaotavad kvoodi ise tootjatele või hoiavad selle riigivarudes. Mina eelistan selle jaotamist. Liikmesriigid saavad eelistada noori talunikke ja neid, kes kannatavad kvootide eest makstavate hindade tulemusena.

Leian, et kui me tahame kvoote 1. aprillist suurendada, peame seda tegema kindlaksmääratud protsendimääraga kõigis liikmesriikides. Kui me hakkame praegu röökima spetsiaalsetest näitajatest või protsendimäära suurendamisest erinevates liikmesriikides, saab alguse kuid kestev lahing. Nii et lepime kokku, et hetkel räägime kõikehõlmavast suurendamisest 2% võrra. Tegelikult ei arva ma, et meie seisukohad on meie suuna osas olemuselt nii erinevad. Usun, et suudame määratleda oma eesmärgi, kuid komisjoni ja parlamendi vahel võib esineda mõningast arvamuste lahkuminekut eesmärgini jõudmise viisi osas.

Usun, et me kõik oleme nõus, et me ei tohiks seda sektorit ohustada. Just seepärast tegin ettepaneku selleks pehmeks maandumiseks. „Pehme maandumine“ tähendab tegelikult seda, et me suurendame aastate jooksul kvoote ja säilitame olukorra, kus kvoodisüsteemi lõppedes aastal 2015 ei näe me hindade väga järsku langemist, mis juhtuks siis, kui me midagi ei teeks. Arvan seega, et oleme valinud õige ja sobiva lähenemisviisi. Ma ei alahinda asjaolu, et Euroopas võib olla piirkondi – mägipiirkondi, haavatavaid piirkondi –, kus kvoodisüsteemi täielik kaotamine ohustaks piimatootmise jätkumist. Seepärast oleme valmis otsima tervisekontrolli raames lahendusi nende piirkondade aitamiseks. Arvan, et sobivaim vahend on artikkel 69, mis annab liikmesriikidele võimaluse koorida ära teatav osa talunike otsetoetusest ja kasutada seda konkreetsetes piirkondades.

Minu meelest ei ole restruktureerimiseks loodava piimafondi rajamine lahenduseks. Kust me selleks raha saame? Kui palju raha me saame? Kuidas jaotame raha erinevate liikmesriikide vahel? Leian, et selle fondi osas on nii palju vastamata küsimusi ja meie rahavarud on piiratud. Peaksime selle raha leidma oma eelarvest ja siis peaksid teised tootjad põllumajandussektoris selle restruktureerimisfondi eest maksma. Nii et ma usun, et sellest ei tuleks midagi välja.

Olen seisukohal, et piimatootmise suurenemise peamiseks põhjuseks on asjaolu, et Aasias kerkivad esile uued turud. Miks ei peaks me nendest uutest turgudest oma osa saama? Me teame, kui keeruline on olukord siis, kui teistel on juba jalg ukse vahel ning meie tuleme nende järel ja üritame oma osa saada. Peaksime oma kvaliteetsete toodetega olema seal algusest peale. Need piimatootjad – piimatööstused, kellel läheb hästi – on need, kes toodavad kvaliteetseid tooteid; siin on selleks eriti juust. Euroopas on meil suurepärane valik kvaliteetset juustu, nii et miks me seda ära ei kasuta ja oma osa ei võta? Nagu minister ütles, me käsitleme seda küsimust uuesti tervisekontrollis. Olen kindel, et see arutelu saab olema sama elav kui täna siin toimunu, sest minu arvates ei ole piimatootmine kunagi igav.

  Elisabeth Jeggle, raportöör. − (DE) Austatud juhataja, volinik, nõukogu eesistuja, daamid ja härrad, oleme siin kuulnud palju erinevaid seisukohti. Samuti suutsime selgeks teha, et antud küsimus on kõigi siinviibijate jaoks tõsine ja seda ei maksa tühiseks pidada, et kõigil on selles osas palju muresid ja et me kõik peame kodus selgitusi andma – ühest küljest tarbijatele ja teisest piimatootjatele.

Tulles tagasi turgude juurde: ma ei tea, kas ma peaksin uskuma Hiina turgu. Täna näeme siin ELis ja sellel turul nii mõndagi. Siin on meil aga tegemist siseturuga ja see siseturg aitab meil tugevaks jääda, seda isegi globaliseerumise ja üldise liberaliseerimise ees. Teeme siis sellest piimakvoodist Euroopa siseturu. Me olime selleks võimelised. Põllumajandusturud saavad väljakutsetega ja eriti maailmaturu rutiinsete kõikumistega silmitsi seista ainult tugeva, stabiilse ja organiseeritud siseturu toel.

Jätkusuutliku haldamise jaoks peavad majanduslikud, ökoloogilised ja sotsiaalsed tegurid olema kooskõlas. Kõik kolm komponenti peavad olema võrdselt iga tegevuse esirinnas. Euroopa põllumajandusmudel esindab jätkusuutlikkust ja tarbijaohutust – ja see kehtib ikka veel! Talunikud on mõlema osas väga tublid. Nad hoolitsevad maastiku eest ja loovad nii aluse turismile, panustavad energia varustuskindluse tagamisse, toodavad kvaliteetset toitu ja säilitavad töökohti tagades maapiirkondade majandusliku aluse.

Sotsiaaltoetusi kompenseeritakse talunikele üha vähem selle kaudu, mida nimetatakse kompenseerivaks makseks. Toiduainete hind peab olema õiglane! Meie üldine poliitiline kohustus on suurem kui ainult avatud turgudega liberaliseerimise rajal käimine!

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme keskpäeval.

Kirjalikud avaldused (artikkel 142)

  Constantin Dumitriu (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Proua Jeggle koostatud raport on väga oluline mitte ainult piimakvootide suurendamist käsitlevate ettepanekute osas, vaid ka teatud põhimõtete määratlemise osas, mida me peame arvesse võtma põllumajanduspoliitikast kui tervikust rääkimisel.

Pärast põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonis peetud arutelusid nõustusime, et liikmesriikides on vaja suurendada piimakvooti 1. aprillist 2008. Euroopa Parlamendis esindan ma Rumeeniat, uut liikmesriiki, mis seisis juba esimesel aastal pärast liitumist silmitsi piimakvootide kriisiga, mille kvoodid olid ebapiisavad turunõudluse rahuldamiseks ja ei olnud kooskõlas praeguse tegelikkusega. Rumeenia piimasektor saavutas 2004. aastal liitumiseks peetavates läbirääkimistes piimakvootide osas suure edu kaasaegsesse tehnoloogiasse investeerimise, tootmismahu laiendamise ning uute töötajate palkamise teel. Piimakvootide taseme säilitamine praegu tähendaks pankrotti investoritele, töötust piima tootmisele ja töötlemisele spetsialiseerunud maapiirkondades ning impordi ja tarbijate poolt makstava hinna suurenemist.

Raport on murdepunktiks, sest EL näitab üles paindlikkust selle probleemi lahendamisel, millega mitmed liikmesriigid silmitsi seisavad. Lõppude lõpuks saavad sellest raportist kasu Euroopa kodanikud.

  Richard Seeber (PPE-DE), kirjalikult. – (DE) Tervisekontroll on oluline samm põllumajanduspoliitika, eriti mägipiirkondade põllumajanduspoliitika reformimisel. Piimakvootide kohaldamise suurendamine on nendes piirkondades ülioluline. Siin tuleb kohaldada spetsiaalseid määrusi, mis reageerivad mägipiirkonnas talupidamisega seotud teatud asjaoludele. Talunike töö muutub vähendatud juurdepääsu ja järskude transpordimarsruutide tõttu raskemaks ning need küsimused tuleb kaasata aruteludesse.

Austria talunike jaoks on piimakvootide reguleerimine hädavajalik. Kaaluda tuleks ELi-ülest kvootide tasakaalustamist või nendega kauplemist. Kui piimakvoodid tõesti 2015. aastal kaotatakse, on vaja kohaseid rahalise hüvitise meetmeid koos täiendavate eelarveliste vahenditega, et säilitada piima tootmine ja töötlemine mägipiirkondades ning karjamaadel.

Turustamistoetuse vahendite kontrollimisel ning nende ümberkorraldamisel ja kohandamisel hetkeolukorraga ei tohi mingil juhul kõrvale jätta mägipiirkondades talupidamise eriolukorda. Piima tootmine ja töötlemine on nendes piirkondades väga oluline põllumajanduse osa ja seda hinnatakse väga kõrgelt. Eriti tuleb tähelepanu pöörata kvootide suurendamise või kaotamise majanduslikele, sotsiaalsetele ja ökoloogilistele tagajärgedele, seda eriti mägipiirkondades. ELi piimakvootide süsteemi täielik kaotamine ei ole Euroopa ühise põllumajanduspoliitika jaoks õige samm.

17. Ühise põllumajanduspoliitika „tervisekontroll“ (arutelu)

  Juhataja. − Järgmiseks päevakorrapunktiks on põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni nimel Lutz Goepeli koostatud raport (A6-0047/2008) ühise põllumajanduspoliitika „tervisekontrolli“ kohta (2007/2195(INI)).

  Lutz Goepel, raportöör. − (DE) Austatud juhataja, volinik, nõukogu eesistuja, daamid ja härrad, ühise põllumajanduspoliitika tervisekontrolli osas peetava parlamentaarse arutelu esimene etapp saab homme läbi. See tervisekontroll ei ole ühise põllumajanduspoliitika põhjalik reform. See peaks vajadusel olemasolevat poliitikat täiendama, tuginedes 2003. aastast alates saadud kogemustele, ning kohandama seda muutunud asjaoludele vastavalt.

Komisjon peaks meie seisukohta väga tõsiselt arvesse võtma. See on heaks aluseks eelseisvatel läbirääkimistel seadusandliku paketi osas, kuid ka eelarve läbivaatamise osas pärast 2013. aastat.

Meie põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonis toetasime reformi jätkamist suurema isikliku vastutuse ja turu orienteerituse suunas, rõhutades samas toiduainetega kindlustatuse ning sotsiaalse ja keskkondliku vastutuse aspekti – eriti seoses turu praeguse arenguga ja uute kliimapoliitika väljakutsetega – tugevamalt kui kunagi varem. Samuti soovime liikmesriikidele suuremat paindlikkust süsteemi muutmisel – teisisõnu soovime rohkem võimalusi ajalooliste kontrolltasemete jätkuvaks toodangust lahtisidumiseks ja lõdvendamiseks.

Meie komisjonis peetud arutelud näitasid aga samuti, et see ei ole kõigis sektorites mõistlik, vähemalt mitte enne aastat 2013. Karjakasvatuse lisatasude osas või täieliku lahtisidumisega riikide puhul, millel on tugev karjasektor, võib süsteemimuudatus turu hetkeolukorra seisukohast kaasa tuua negatiivse struktuurilise sekkumise. Sama näib kehtivat mõne väiksema turu reguleerimise puhul taimesektoris, nagu näiteks turu reguleerimisel kartulitärklise, kuivsööda või riisi osas, millest sõltub piirkondlikult tähtis töötlemistööstus, mis on lähiminevikus sellesse suurel hulgal investeerinud ja peab seda teenindama kõrge intressimääraga.

Komisjon hääletas uue, paindliku instrumendi kasutuselevõtmise poolt, et edendada pühendunud keskkondlikku ja regioonipõhist tootmist või teatud sektoreid – teisisõnu artiklit 69 – ja me nõudsime samal ajal, et koostataks uued meetmed maa kaitsmiseks keskkonnakriiside eest, mille esinemist on oodata muutuva kliima ja põllumajandusturgude suureneva võrkstruktuuri tulemusena. Samuti tuleks selle instrumendiga katsetada uut avaliku ja erasektori riskijuhtimise moodust, mida on kiiresti vaja, pidades silmas teiste instrumentide tagastamist ja uusi mõõtmatuid omadusi.

Mõni sõna degressiooni ja modulatsiooni kohta: meie talunikud eeldavad, et kavandamine on usaldusväärne ja et on lihtsalt kohatu taas kord kärpida ja uuesti kasutada 8 kuni 53% sissetuleku otsetoetusest kohustusliku 5% modulatsiooniga vaid neli aastat pärast viimast reformi.

Maapiirkondade arengu rahastamise mõistes hävitatakse siin enesekindlust ja provotseeritakse struktuurilist sekkumist. Need ettepanekud peavad eriti silmas täistööajaga talusid ja neid, mis on lähiminevikus parandanud oma konkurentsivõimet juriidiliseks isikuks liitumise teel. Oleme aga teinud ettepanekuid, kuidas üldised poliitilised sihtmärgid ja majanduslikud nõudmised üksteisega kooskõlla viia.

Peame rajama uusi teid jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime huvides. Eelkõige oleme tänulikud kõigile, kes selle omaalgatusliku raporti osas meiega koostööd tegid ja ma tahaksin tänada oma kolleege põllumajanduskomisjoni kõigist fraktsioonidest.

  Iztok Jarc, nõukogu eesistuja. − (SL) Nõukogu eesistuja tervitab raportööri härra Goepeli raportit ja peab seda väga väljapeetud ja põhjalikuks panuseks arutelusse. Nõukogu tegi samuti kõvasti tööd komisjoni raportile vastuse koostamisel. Nagu teile teada, arutlesid ministrid selle üle kolmel nõukogu istungil, nimelt novembris, jaanuaris ja veebruaris.

Järgmisel nädalal püüame meie, ministrid jõuda mingitele järeldustele seoses ühise põllumajanduspoliitika tervisekontrolli raportiga. Alustame üldpõhimõtetest. Näiteks kui ühise põllumajanduspoliitika reform 2003. aastal vastu võeti, väljendas nõukogu selgelt oma kavatsust tulevikus hinnata vastuvõetud reformide tõhusust, hinnata eriti nende mõju püstitatud eesmärkidele ning analüüsida nende mõju põllumajandusturgudele.

Ka on oluline teada, et ühise põllumajanduspoliitika tervisekontrolli üle arutledes võtame me arvesse Euroopa Nõukogu järeldusi 2007–2013 finantsperspektiivi kohta ja Euroopa Nõukogu palvet komisjonile viia läbi kõikehõlmav ELi 2008–2009 eelarve ja kulutuste kontroll. Eesistuja nõustub komisjoniga, et ühise põllumajanduspoliitika tervisekontroll on kavandatud 2008–2009 eelarve kontrolli tegevuse oluline osa ja et see ei määratle oma järeldusi eelnevalt.

Tuvastasime, et 2003.–2004. aasta reformid on suures osas saavutanud seatud sihtmärgid turutingimustele reageerimise ja ühise põllumajanduspoliitika kodanikele ligipääsetavamaks muutmise osas. Ministrid on samuti veendunud, et oma raportis hindas komisjon õigesti peamisi arenguid, mis järgnesid 2003.–2004. aastal vastuvõetud reformidele.

Nõukogu pöörab erilist tähelepanu kolmele põhiküsimusele: ühtne otsemaksete kava, turustamisvahendite roll turu abistamisel ja loomulikult vastus praegustele ja tulevastele kliimamuutuste riskijuhtimise väljakutsetele. Teeme tööd, et leida õige tasakaal poliitika kohandamise vahel uute väljakutsete ja muutunud tingimustega ning selge ja stabiilse raamistiku säilitamise vahel.

Lihtsustamise küsimuses tahaksin öelda, et ELi jaoks on see küsimus kõige olulisem ja me ootame, et ka komisjon määratleks konkreetsed meetmed selle sihtmärgi saavutamiseks.

Nagu ma juba ütlesin, püüab nõukogu järgmisel nädalal vastu võtta järeldused nimetatud ja ka teistes küsimustes, nagu riskijuhtimine, piimakvoodid, üleminek piimakvootide kaotamisele, ning teise sambaga seotud küsimused. Kahtlemata annab teie raport väärtusliku panuse tulevasse arutelusse selles küsimuses.

  Mariann Fischer Boel, komisjoni liige. − Härra juhataja, tänan veel kord põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni ja eriti härra Goepelit tehtud töö eest, mille tulemuseks on see suurepärane raport.

Oleme esimeses etapis jõudnud nii kaugele, et oleme konsulteerinud paljude aktsionäride ja erinevate organisatsioonide ning eraisikutega, et kuulda nende arvamusi ja koguda erinevaid ideid. Euroopa Parlamendi seisukoht on ülioluline, nagu ka Nõukogu poolt järgmisel nädalal esitatavad järeldused, seda nüüd, mil me töötame seadusandlike ettepanekute viimistlemise kallal, mille komisjon peaks vastu võtma 20. mail. Kohe pärast seda, samal päeval siin Strasbourgis, esitan ma Euroopa Parlamendile õigusaktide tekstid. Aga põhiliselt olen ma üsna rõõmus nähes, et kõik kolm institutsiooni – Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon – on erinevatest „ostunimekirjadest“ olenemata kõik ühes poes.

Ma ei lasku erinevate küsimuste puhul üksikasjadesse, vaid edastan oma seisukoha kolme kõige olulisema suhtes. Esiteks otsetoetused: need on vältimatult seotud pikaajalise julgeolekuga, mida me oma talunikele pakkuda soovime. Seega nõustun teie raportis tehtud avaldusega, et otsetoetused on vajalikud baassissetuleku tagatisena. Ühine otsemaksete kava annab meie talunike konkurentsivõimelisusele tõelise tõuke, kuid me peame muutma süsteemi tulemuslikumaks, tõhusamaks ja lihtsamaks. Seega pooldan jätkuvat lahtisidumist. Meie kogemused 2003. aasta reformiga näitavad, et lahtisidumine on üsna hästi toiminud ja ma arvan, et peaksime edasi liikuma ja laiendama lahtisidumise hüvesid, välja arvatud juhul, kui paarismakseteks on väga mõjuv põhjus.

Olen ka märganud, et toetate palju paindlikuma artikli 69 ideed kui väärtuslikku vahendit. Me ei saa aga oodata, et artikkel 69 lahendaks kõik erinevad probleemid ja ma teen igati tööd selle nimel, et takistada paaristoetuse uuesti kasutuselevõttu tagaukse kaudu ja artikli 69 abil.

Ma ei räägi üksikasjalikult piimasektorist, kuna me oleme sellest juba kõnelenud. Tahaksin aga mainida mõnda turuinstrumenti: sekkumine ja eraladustus. Nagu teiegi, tunnistan ka mina, et mõned meie turuinstrumendid on ikka veel vajalikud, kuid me peame need hoidma praeguse ELi jaoks kohastena. Olen rõõmus, et oleme üksmeelel, et need peaksid tulevikus mängima oma osa tõeliste turvavõrkudena.

Halva ilma ja loomataudide puhkemisega seotud ohud, nagu te toonitate, on kindlasti meie arutelu keskpunktis. Me ei alusta siiski nullist: nõukogu arutas seda küsimust 2005. aastal ja jõudis järeldusele, et uued meetmed ELi tasandil ei tohiks sekkuda liikmesriikides juba olemasolevatesse meetmetesse. Peame olema kindlad, et uued meetmed ei häiriks talunike võimet turusignaale lugeda, ning need peavad olema kooskõlas WTO süsteemiga, kus peab olema enam kui 30%-line kahjum.

Modulatsiooni osas olen paljudel juhtudel selgitanud, et vajame tulevikus väga ambitsioonikat maaelu arengu poliitikat. Olin väga pettunud asjaolus, et finantsperspektiivi küsimuses 2005. aasta lõpus peetud arutelus leppisid riigipead ja valitsusjuhid kokku maaelu arengu rahastamise märkimisväärses vähendamises.

Pean aga ütlema, et teie raport jääb üsna külmaks minu ideede suhtes antud valdkonnas. Kuid ma usun, et võime põhjendada asjaolu sellega, et meie maaelu arengu poliitika on rahaliselt väljavenitatud. Kui meil on oma maaelu arengu poliitikale suured ootused, kaasa arvatud vajadus, nagu nõukogu eesistuja õigesti ütles, kasutada seda uute väljakutsetega tegelemiseks, nagu seda on vee majandamine ja bioloogiline mitmekesisus, siis ei ole mõistlik sellele veelgi enam ülesandeid panna sellesse rohkem raha paigutamata. Arvan, et modulatsiooni on parim viis täiendava rahastamise tagamiseks.

Lugesin huviga teie ettepanekuid ja olen kindel, et tuleme selle küsimuse juurde tagasi.

Kui teie raport suhtub modulatsiooni jahedalt, siis kirjeldaksin ma selle suhtumist suurtele taludele tehtavate maksete vähendamisse, te nimetate seda „degressiivsuseks“, väga külmana. Seda küsimust ei saa lihtsalt eirata. Teame, et meie läbipaistvuse algatuse puhul on kõigilt külgedelt pööratud tähelepanu üksikutele talunikele ja üksikutele maaomanikele suunatud suurtele rahasummadele. Teisest küljest võtan ma kõigi muresid antud küsimuses väga tõsiselt. Ja ma olen huviga uurinud teie raporti „progressiivse modulatsiooni“ kontseptsiooni. Leian, et siin on mõned head ideed, mida seadusandlikes ettepanekutes hoolikalt kaaluma peame.

Kui mu sõnavõtt liiga pikaks venis, siis ainult seepärast, et selgelt näidata oma pühendumust ja suurt huvi võimalusse arutada siin parlamendis Euroopa põllumajanduspoliitika tuleviku üle.

  Bart Staes, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni seisukoha koostaja. − (NL) Kõnelen proua Buitenwegi, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni seisukoha koostaja nimel, kes on haige ja saadab oma vabandused. Keskkonnakomisjon koostas 17 soovitust, millest toon esile neli.

1. Keskkonnakomisjon tervitab asjaolu, et oma teatises kavatseb Euroopa Komisjon reageerida kliimamuutuste väljakutsele ja toetada vähemintensiivseid põllumajandustegevusi.

2. Keskkonnakomisjon toonitab vajadust areneda jätkusuutliku, multifunktsionaalse põllumajanduse suunas ja seisab seega traditsioonilisi maastikke säilitava ja mahepõllumajanduse eest.

3. Euroopa Komisjoni innustatakse mitte nõrgendama kehtivaid nõuetele vastavuse meetmeid – see tähendab keskkonna- ja loomade heaolu meetmeid ja nendele vastavust – niinimetatud lihtsustamise teel. Vastupidi, meie meelest tuleks nõuetele vastavust veelgi tugevdada teatud valdkondades, nagu vee kasutus ja majandamine ning veekvaliteet.

4. Keskkonnakomisjon soovitab komisjonil näidata üles pisut suuremat vaoshoitust „biokütuste“ kontseptsiooni osas. Nende kasutegur on küsitav ja nad ei ole kindlasti ühemõtteliselt head nii keskkondlikus kui ka sotsiaalses mõttes.

  Neil Parish, fraktsiooni PPE-DE nimel. – Härra juhataja, tahaksin tänada härra Goepelit raporti eest. Usun, et ta on väga heas raportis toonud kokku kogu komisjoni ja parlamendi. Ütleksin, et põllumajandusreformi puhul on tegemist evolutsiooni, mitte revolutsiooniga ning Fischler reformidega teeme me teoks väga palju. Tervitan pea kõike komisjoni esitatut, sealhulgas härra Goepeli raportit.

Arvan, et üks reformi põhiaspekte oli vähendada talunikele osaks saavat bürokraatiat ning selles osas on meil veel veidi teha. Volinik, jah, me oleme samas poes, kuid ma arvan, et mõned meist usuvad, et me võiksime raha kulutada erinevatele asjadele ja et selle üle tõenäoliselt praegu vaieldaksegi.

Toiduainetega kindlustatus on uuesti väga tugevalt päevakorras, eriti nüüd, mil iseäranis Kaug-Ida ostab üha rohkem toitu. Teravilja hind on tõusnud peaaegu kaks või kaks ja pool korda, nii et ma usun, et võime reformiga edasi liikudes alustada ümberhindamisega selles osas, kuidas me raha kulutame.

Peame uuesti vaatama modulatsiooni. Minu arvates peaksime lõpuks ometi vabanema maa tootmisest kõrvaldamisest, sest see ühine põllumajanduspoliitika on poliitika, mis ei peaks eeldatavalt tootmisega seotud olema. Ei ole kuidagi võimalik jätkata maa tootmisest kõrvaldamisega, sest see on tootmisega seotud.

Peame mõtlema piimakvootidele ja nende kaotamisele aastaks 2015.

Lahtiseotud maksed: see on kogu reformi tuum ja teil on üsna õigus seda tagant utsitada. Ütlen veel kord, et minu arvates on nüüd käes aeg, mil põllumajandus saab hakata vaatama turule orienteeritud hinna suunas. Jah, ühine põllumajanduspoliitika on vajalik, aga olemas on ka turg ja me peaksime seda palju rohkem ära kasutama.

ISTUNGI JUHATAJA: MAREK SIWIEC
Asepresident

  Luis Manuel Capoulas Santos, fraktsiooni PSE nimel. – (PT) Härra juhataja, ka mina tahaksin tervitada nõukogu presidenti ja volinikku. Ühine põllumajanduspoliitika põhjustab alati kirglikke arutelusid ja üksmeele saavutamine on alati raske, kuid ma märgin, et me kõik oleme üksmeelel vajaduse suhtes säilitada ühine põllumajanduspoliitika, mille eesmärgid kinnitas just Lissaboni leping.

Fraktsioon PSE tegi selles arutelus suuri pingutusi – parlamendi fraktsioonis, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonis ja talunike organisatsioonides – ning esitasime rohkem kui pooled enam kui 600 muudatusettepanekust härra Goepeli raporti kohta ja sõlmisime 17 kompromissist 15, mis hõlmasid tosinaid muudatusi. Töötasime tublisti ja tegime märkimisväärseid mööndusi, et saavutada võimalikult ulatuslik üksmeel parlamendis ning ma tahaksin siinkohal tänada härra Goepelit tema valmisoleku eest dialoogiks ja tõelise kompromissi saavutamise vaimu ülesnäitamise eest; ka tahaksin tänada härra Parishit selle eest, kuidas ta komisjonis meie tööd juhatas.

Seega on tegemist parima kompromissiga, kuid see ei ole sotsialistlik raport. See ei ole raport, mille meie oleksime koostanud; meie meelest on see üsna tagurlik ja konservatiivne ühiskonna ja talunike ootuste osas. Siiski ei sulge raporti üldine suundumus ust üksikasjalikumale arutelule seadusandliku ettepaneku küsimuses. Loodan, et säilitame sama kompromissivaimu, kuid oleme auahnemad Euroopa põllumajanduse uue suuna seadmisel.

Viitan kõige tundlikematele küsimustele, nagu seda on abi lahtisidumise suunamine ja tempo, toetuse õiglasema ümberjaotamise mehhanism, vastutustundlik lähenemisviis piimasektori tuleviku suhtes, uued väljakutsed, eriti põllumajanduse roll kliimamuutustega võitlemisel ja agrokütuste tootmisel, jne. Hääletame selle arutelu küsimuses homme ja meie pilk on suunatud tulevikku. Kutsun valdavat enamust üles hääletama kõnealuse raporti ja täienduste poolt, mille sotsialistid esitavad, et raportit veelgi kõikehõlmavamaks muuta.

  Niels Busk, fraktsiooni ALDE nimel. – (DA) Austatud juhataja, volinik, nõukogu eesistuja, daamid ja härrad, endale iseloomulikul pädeval moel koostas raportöör härra Goepel raporti, mis sisaldab põllumajanduspoliitika selgitamiseks ja lihtsustamiseks vajalikke instrumente. Tugevalt toonitatakse ka ühise põllumajanduspoliitika säilitamist pärast aastat 2013 – ja selle eest olen ma raportöörile tänulik. Me toetame tema seisukohti jätkuva lahtisidumise osas, nii et 2003. aasta reformi kohaldatakse kõigis liikmesriikides. Toetame raportööri seisukohti turuinstrumentide ja riskijuhtimise osas seoses kriiside, epideemiate, loomade heaolu ning keskkonna, modulatsiooni ja degressiivsusega. Samuti toetame maaelu arendamise poliitika jätkuvat arendamist ja suurenenud tähelepanu pööramist biokütustele. Olulisi pingutusi tuleks teha seoses nõuetele vastavuse ja lihtsustamisega, kuna hetkeolukord viib talunikud oma põldudest ja müügilettidest kaugemale ning suunab nad kabinettidesse diagramme koostama ja seirele reageerima. Piimakvoodid tuleks kaotada aastal 2015, nii on hetkel põhjust suurendada piimakvooti vähemalt 2% võrra ja pehmendada maandumist 2009. aastal. Kasvav nõudlus piimatoodete järele loob aluse Euroopa piimatootmisele, nii et me tarnime seda, mida turg nõuab.

Raport sisaldab arvukalt teavet liberaliseerimise ja turumajanduse kohta, mida komisjon peaks kasutama oma ettepanekute alusena mais, kuid ühise põllumajanduspoliitika tervisekontroll esitatakse.

  Sergio Berlato, fraktsiooni UEN nimel. – (IT) Austatud juhataja, volinik, daamid ja härrad, oleme nende seas, kes usuvad ja pooldavad ühise põllumajanduspoliitika jätkumist ka pärast 2012. aastat.

Leiame, et see raport on samm õiges suunas, kuid me ei saa leppida sellega, et abi täielik lahtisidumine ei võimalda säilitada abi osalise sidumise võimalust teatud sektorites, et ennetada tootmise täielikku hülgamist. Tegelikult on terved sektorid, näiteks tubakasektor, mis täieliku lahtisidumiseta kaoksid, tuues kaasa töötuse ja erinevad majanduslikud ja keskkonnaprobleemid eriti ebasoodsas olukorras olevates piirkondades.

Meie meelest on abi progressiivne modulatsioon üsna äärmuslik ja tõenäoliselt takistav meede, kui eesmärgiks on jätkuvalt Euroopa põllumajandusliku tootmise tagamine. Tunnustame maaelu arengu tähtsust, aga leiame, et seda ei ole võimalik saavutada ühise põllumajanduspoliitika esimese samba kulul.

Lisaks tuleb jätkata poliitikate rakendamist, et toetada vajadusel individuaalset ühist turukorraldust. Härra juhataja, volinik, EL vajab ühist põllumajanduspoliitikat, mis suudab…

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  Friedrich-Wilhelm Graefe zu Baringdorf, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Härra juhataja, volinik, olete strateegilises dokumendis püüdnud läbi viia põllumajanduspoliitika tervisekontrolli, mitte niivõrd põllumajanduse seisukohast, sest see toimib hetkel suhteliselt hästi, kuigi mitte kõigis sektorites. Küsimus oli järgmine: kas põllumajanduspoliitika on kaasaegne? Pean siinkohal ütlema järgmist: palavikulistest demonstratsioonidest üksi ei piisa; peame välja töötama sobiva kohtlemisviisi, kui diagnoositakse puudused. Tegelikult te olete puudusi avastanud; ütlesite seda ise oma sõnavõtus. Ma ei räägi hetkel üksikasjalikumalt, kuna selleks kulub liiga palju aega.

Seega sõltub see hetkel kohaldatavatest meetmetest, mis on ka sotsiaalselt vastuvõetavad. Oluline on see, et põllumajandus peab loomulikult panustama kliima stabiliseerimisse. See teeb seda, kuid esineb põllumajandusliku tootmise valdkondi, kus ettepanekute tegemine piirava sekkumiseta muutub keeruliseks.

Iseäranis oluline on aga, et me tagaksime riiklike vahendite jaotamise sellisel moel, et meie poolt vajalikuks peetavaid meetmeid oleks võimalik rahastada. Puuduseks on see, et aspekti, millele viidatakse kui teisele sambale – nimelt maaelu arengut – on kärbitud keskmise tähtajaga finantsplaneerimises ning see peab komisjoni ja parlamendi ettepaneku põhjal leppima enam kui 20 miljardi euro suuruste kärbetega.

Selle tagajärjel peame kiiresti vahendid ümber paigutama. Peame seda tegema ka seetõttu, et vajame 2013. aastal sotsiaalset heakskiitu.

Olete nüüd esitanud mõned ettepanekud ning see on põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni ja eriti Euroopa Parlamendi raportööri härra Goepeli teene, et ta on omistanud praktilise väärtuse teie poolt tehtud ettepanekutele, mis toovad lõpuks kaasa üksteisega konkureerivate ettevõtete võrdse kohtlemise.

Olete teinud ettepaneku degressiooni kaasamiseks kuni 45% ulatuses. Raportööri ettepanekul võttis põllumajanduskomisjon selle ettepaneku vastu, kuid muudatusega, et suure töötajate arvuga ettevõtetel on nüüd samuti võimalus hinnata oma palgakulutusi. Olime koos Mecklenburg-Vorpommernis; nägime neid ettevõtteid ja te teate, et konkurentsi moondamise saab kaotada ja õigluse jalule seada ainult nende meetmete rakendamise läbi.

Loodan, et suudate seda eeskirja järgida ka oma seadusandlikus ettepanekus. Kui mitte, on meil parlamendina ikka veel võimalus end 2009. aastal päästa. volinik, tegemist on kaasotsustamisprotsessiga ja meil on üsna erinev ja meie jaoks väga mugav seisukoht!

  Ilda Figueiredo, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (PT) Härra juhataja, see on tähtis hetk ühise põllumajanduspoliitika järjestikuste reformide tagajärgede hindamiseks, seda siis kas põllumajandusliku toodangu või tarbijatele tarnimise seisukohast, võttes aluseks liikmesriikides isemajandamise kaitse toiduainete osas, tagades piisava koguse tervislikku ja ohutut toitu madalate hindade eest, austades keskkonda ja bioloogilist mitmekesisust ning säilitades maapiirkonnad ja nende rahvastiku, kes vajavad piisavat sissetulekut ja ligipääsu avalikele teenustele, mis tagaksid neile korralikud elamistingimused.

Kahjuks ei käinud Euroopa Komisjon seda rada mööda. See ei tunnista, et ühine põllumajanduspoliitika on viinud paradoksaalse olukorrani. Ühelt poolt tõusevad toiduainete hinnad jätkuvalt ja teiselt poolt hävitatakse ikka veel peretalumajapidamisi ning üha enam väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid lõpetab tootmise, sest neile ei ole tagatud korralikku sissetulekut, samas kui jätkuv spekuleerimine tõstab väga nappide toiduainete hinda.

Seega on väär nõuda toetuse lahtisidumist tootmisest ja tööhõivest ja on vastuvõetamatu jätkata suurte maaomanike ja riikidevaheliste toiduettevõtete toetamise poliitikat, kui samas ei ole võimalik väärtustada talunikke, kes peavad ülal põllumajanduslikku ja kariloomade tootmist bioloogilise mitmekesisuse, toiduainetega kindlustatuse ja tootekvaliteedile tuginedes.

2003. aasta reform halvendas olukorda. Järgnenud ühise turukorralduse reformid suhkru, puu- ja köögiviljade, tubaka ja veini osas säilitasid ühise põllumajanduspoliitika ebaõigluse kõigis valdkondades. Seega kutsume üles tegema põhjalikke muudatusi, mis austavad iga riigi põllumajanduse iseloomu ja pooldavad toetuse maksimaalset tootmisega sidumist, ning et eksisteeriks õiglasem otsetoetuse jaotamine, millega kaasneb ülemmäär ja modulatsioon. VKE-dele tuleks kehtestada stiimulid, mis oleksid majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse instrumendid ning piiraksid intensiivset lähenemisviisi ja toetaksid selliste talunike ühinguid, nende hulgas põllumajandusühistuid ja veiniühistuid.

Samuti pooldame riikliku talunike kindlustusfondi rajamist, mida rahastab ühendus, mis võimaldab talunikele maksta miinimumsissetuleku looduskatastroofide nagu põud, tormid, rahe, tulekahju, episootilised haigused jms korral. Ka toonitame vajadust, et Euroopa Komisjon võtaks Maailma Kaubandusorganisatsiooni läbirääkimiste kontekstis arvesse põllumajandusliku tootmise spetsiifilist iseloomu toiduainesektorina ja struktuurielemendina territoriaalses tasakaalus, keskkonna säilitamisel ja sobivate kvantitatiivse ja kvalitatiivse toiduainetega kindlustamise tasemete tagamisel.

Lõpuks kutsume komisjoni ja liikmesriike üles võtma vajalikke meetmeid ennetamaks spekuleerimist, turu hõlmamist toiduainetega ja kartellide moodustamist toiduettevõtete poolt, kes kasutavad ära õigusaktide või reguleerimise puudumist, tootjate ja tarbijate korralduse puudumist ning sobivate infrastruktuuride puudumist, ainueesmärgiga suurendada kasumit, vähendada tootjahindu ja kehtestada tarbijatele kõrged hinnad, mis on praegu sündimas, eriti Portugalis, põhisaaduste nagu teravilja, inimtoiduks mõeldud kartuli ja piima puhul.

  Witold Tomczak, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (PL) Härra juhataja, nüüdseks juba palju aastaid on ühine põllumajanduspoliitika vaatamata oma aluspõhimõtetele toetanud vaeste talunike asemel rohkem rikkaid talunikke. Põllumajanduseelarve külmutamine 2002. aastal ja sellele järgnenud ühise põllumajanduspoliitika reformid ei parandanud olukorda. Vastupidi – suur lõhe talunike rahastamisel suurenes veelgi. Näiteks oli kogutoetus hektari kohta 2005. aastal 68 eurot Lätis ja 756 eurot Belgias, ehk teisisõnu oli tegemist kümnekordse vahega. Põhjendamata erinevust põllumajanduse rahastamises toetab ka otsetoetuste osakaal, mis moodustab nüüd umbes 70% kõigist põllumajandustoetustest.

Oma teatises tegi Euroopa Komisjon ettepaneku osaliselt vähendada makseid toetuse saajatele, kes saavad enam kui 100 000 eurot aastas. Need moodustavad ELis vaid 0,34%, kuid nende hulka kuuluvad suurettevõtted, toidukontsernid ja golfiväljakute omanikud. Paradoksaalselt jättis Euroopa Parlamendi põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon kõrvale selle argliku ettepaneku, mis rikub nii väikese inimrühma huve.

Paljud ettepanekud on vastu võetud, kuid need ei ole kõrvaldanud põllumajanduspoliitika puudusi. Ainus muudatusettepanek, mis pakub võimaluse toetuste õiglasemaks jaotamiseks, on fraktsiooni UEN esitatud muudatusettepanek 19, mis on kooskõlas Euroopa Komisjoni ettepanekuga. Ma ei arva aga, et see leiab palju toetajaid. Loomulikult lükkas põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon tagasi ka minu ja mu kolleegi härra Wojciechowski esitatud muudatusettepanekud, mille eesmärgiks oli ühise põllumajanduspoliitika radikaalne muutmine.

Hääletus härra Goepeli raporti küsimuses väljendab teie vastutustunnet põllumajanduspoliitika kujundamise osas lähiaastatel. Kui te pooldate ELi põllumajanduse jätkusuutlikku arengut ja peretalude huvide kaitsmist kitsa ettevõtjate rühma huvide kaitsmise asemel, siis peaksite antud raporti vastu hääletama, vastasel juhul toetate jätkuvat rahvastikukadu maapiirkondades, ulatuslikku töötust, ELi toiduainetega varustatuse kindlustamise kaotamist, uute liikmesriikide diskrimineerimist ja tegevusi, mis kujutavad endast ohtu looduskeskkonnale. Raportit heakskiites rikute ELi peamisi eesmärke, mis nii sageli ära unustatakse, nimelt majanduslikku ühtekuuluvust, sotsiaalset ühtekuuluvust ja solidaarsust liikmesriikide vahel.

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  Peter Baco (NI). – (SK) Hindan väga raportööri härra Goepeli tööd. Raporti koostamine oli iseäranis keeruline osaliselt võimalike lahenduste analüüsi, kohaste juhtumiuuringute ja oluliste andmete puudumise tõttu taustdokumentides.

Komisjon teeb ettepaneku vähendada suurtele põllumajandusettevõtetele makstavaid otsetoetusi, väites, et kõnealused ettevõtted ei vaja sellist abi. Näitajad aga viitavad vastupidisele. Minu kodumaal Slovakkia Vabariigis kuulub suurem osa põllumajandusettevõtteid suurte ettevõtete hulka. Enam kui 75% nende masinatest on üle 20 aasta vanad: siit ka kiireloomuline vajadus osutada nendele ettevõtetele rahalist toetust. Ida-Saksamaa näite põhjal näeme, et kui need ettevõtted said vajalikke investeeringuid, said neist ühed maailma parimad tegutsevad äriühingud. Postsotsialistlikes riikides aga olid sellised ettevõtted ebasoodsas olukorras ja see tõi kaasa mitte ainult põllumajandussektorite, vaid ka maapiirkondade ja tervete regioonide ulatusliku hävitamise.

Komisjon ei ole samas kohaselt reageerinud väga globaalse põllumajandus- ja toiduaineteturu volatiilsuse ohtlikule suurenemisele. Peame teadma, et eelmise aasta olukorra kordumisel võib olla väga ebasoodne mõju toiduainetega kindlustatusele ELis. Põllumajandusturu loomuliku ebastabiilsuse kõrvaldamine on kindlasti iga põllumajanduspoliitika kõige olulisem ülesanne ja peaks sellisena ka antud raportis kajastuma.

Ma ei saa seega nõustuda hetkeolukorraga, mida iseloomustavad igal aastal kohaldatavad kaootilised meetmed, nagu näiteks muudatus energiakultuuri toetustes, maa tootmisest kõrvaldamise likvideerimine, muudatused tootmiskvootides, jne.

Rääkides ühise põllumajanduspoliitika...

  Agnes Schierhuber (PPE-DE). – (DE) Austatud juhataja, volinik, nõukogu eesistuja, ka mina tahan tänada raportööri suurepärase töö eest. Samuti näib, et põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni hääletuse tulemuseks oli 82%, seda isegi 17 suure kompromissiga, mis see kaasa tõi.

2003./2004. aasta reformid olid ühise põllumajanduspoliitika reformiprotsessi olulised etapid. Ühise põllumajanduspoliitika põhjalik kontrollimine, mis ei hõlma kehtiva poliitika põhjalikku reformimist, kuid on veel üks suur samm Euroopa ühise kaasaegse, multifunktsionaalse ja konkurentsivõimelise põllumajanduspoliitika tagamise suunas.

On teaduslikult dokumenteeritud, et selle aluseks on hea põllumajandustava, olenemata sellest, kas asjasse on segatud suured või väikesed ettevõtted. Esimene prioriteet on ikka toiduainete tootmine, teiseks prioriteediks on loomasööda tootmine ja kolmandaks energiaga varustamine. Mis puutub biomassi energia keskkondlikku tähtsusesse, siis võib öelda, et näiteks Austria põllumajandus on CO2 heitkoguseid 1990. aastast alates vähendanud 14% ja on seega tegelikult saavutanud Kyoto eesmärgi.

Samuti tervitan degressiooni kaotamist. Progressiivse modulatsiooni mudel on õige suund ja ma toetan ka siinseid näitajaid.

Tahaksin volinikku tänada piima osas esitatud väidete eest. Tahan siinkohal öelda, et me ei vaja mitte ainult pehmet maandumist ja leebet üleminekut 2015. aasta suunas, vaid ka jätkusuutlikke lahendusi pärast 2015. aastat. Mägipiirkondades ja ebasoodsas olukorras olevates ning äärepiirkondades peame tagama, et ka pärast 2015. aastat suudab seal eksisteerida põllumajanduse vorm, mis hõlmab kuivsöödaga toidetavaid loomühikuid. Volinik, ma ootan seega innukalt komisjoni seadusandlikku ettepanekut 20. mail ja loodan, et me näeme selles paljutki, mida sisaldab Goepeli raport, nii et me ei peaks seda pikka arutelu kordama …

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  Bernadette Bourzai (PSE). – (FR) Austatud juhataja, volinik, nõukogu eesistuja, soovin tänada härra Goepelit tehtud töö eest, kuna on oluline, et Euroopa Parlament väljendaks oma seisukohta ühise põllumajanduspoliitika tervisekontrollist tulenevate üldsuuniste kohta.

Minul isiklikult on kõhklusi täieliku lahtisidumise osas, mis riskeerib loomakasvatuse ja isegi teatud põllukultuuride kasvatamise eesmärgil tootmise hülgamisega. Ma ei jaga nende inimeste optimismi, kes usuvad, et hetkeolukord maailmaturul tagab Euroopa põllumajandusele stabiilse ja kindla tuleviku ja et me peaksime jätkama täieliku liberaliseerimise poole liikumist. Lisaks ei saa kõik põllumajandussektorid võrdselt kasu hinnatõusust, nagu näha iseäranis tõsisest kriisist, mida Euroopa loomakasvatajad praegu kogevad.

Igasuguste turureguleerimismehhanismide täielik hülgamine ohustab minu meelest meie ja maailma toiduainetega kindlustatust. Arvan, et peame veenduma, et säilitame sekkumisvarud, nii et saaksime reageerida toidupuuduse ja spekulatsiooni korral, säilitada ühise turukorralduse…

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  Willem Schuth (ALDE). – (DE) Austatud juhataja, volinik, nõukogu eesistuja, daamid ja härrad, esmalt tahaksin härra Goepelit siiralt tänada selle tasakaalustatud raporti eest. Me ei tohiks karistada esilekerkivaid, konkurentsivõimelisi struktuure põllumajanduses. Meie põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonis lükkasime seega tagasi komisjoni ettepaneku degressiooniks sellises vormis. Me ei tohi otsetoetuste küsimuses diskrimineerida ettevõtte suuruse alusel, vastasel juhul satuvad töökohad laiemas ulatuses ohtu.

Lisaks tahan väita, et piimakvootide süsteemi lõplik kaotamine aastal 2015 on jätkuvalt õige. Võttes arvesse tõusvat piimahinda maailma õitsevatel põllumajandusturgudel ning kaasnevaid ekspordivõimalusi, ei ole see süsteem enam kaasaegne.

2003. aasta reformi mõistlik ülevaatamine peaks selles osas Euroopa talunikele tagama kasutuskindluse ja usaldusväärsuse planeerimisel, kuid olema ka sammuks meie põllumajandussüsteemi turupõhise jätkuva arengu suunas.

  Janusz Wojciechowski (UEN). – (PL) Härra juhataja, mis on ELi põllumajandus? Mõne jaoks on see äärmiselt väärtuslik ja kaitsmist vajav asi, teistele, keda kahjuks on väga palju, on see koormaks, millest nad vabaneda sooviksid. Lugesime härra Goepeli raportist, et põllumajandus on üks ELi suurimaid tööstusi. See on hea, aga sellest ei piisa.

Põllumajandus ei ole tööstus ja see ei ole lihtsalt üks majanduse paljudest sektoritest. Põllumajandus on toiduainetega kindlustatuse tugisammas. Kulutame üüratuid summasid sõjaväele ja politseile oma riikide ja kodude füüsilise julgeoleku tagamiseks. Maksame palju raha energiaga varustamise tagamise eest – otsime odavamaid, kuid kindlamaid energiaallikaid. Samamoodi peame kulutama suuri summasid oma põllumajanduse kaitsmiseks, mis tagab meie toiduainetega kindlustatuse ning on kahju, et kõik ELis ei mõista seda.

  Alyn Smith (Verts/ALE). – Härra juhataja, ka mina tänan meie raportööri täna meile esitatud suurepärase kompromissipaketi eest. Tahaksin eriti juhtida tähelepanu kolmele meetmele, milleks olid meie edukad muudatusettepanekud, mis on eriti tervitatavad.

Raporti lõikes 21 näeme, et otsetoetuste lahtisidumine on olnud valdavalt edukas ja me oleme kindlal seisukohal, et seda tuleks rakendada. Jah, seda tuleb teha õigesti ja ettevaatlikult, kuid seda tuleb tagant lükata.

Lõigetes 37 ja 38 näeme selgelt, et maa tootmisest kõrvaldamine on anakronism ja see tuleks täielikult kaotada, ning kaasnevate keskkonnahüvitistega tuleb korralikult tegeleda teise samba alusel.

Lõigetes 86–91 näeme nišitoodete tähtsust Euroopa põllumajandusele rahvusvaheliselt. Võiksin meie volinikule esitada nimekirja kvaliteetsetest Šoti toodetest, nii et ma oleksin tänulik, kui ta paari sõnaga kirjeldaks, kuidas ta kavatseb seda ellu viia, koos Euroopa rahvusvahelise kvaliteedi märgi edendamisega.

  Kartika Tamara Liotard (GUE/NGL). – (NL) Selle tervisekontrolliga on komisjon astunud tubli – kuigi väga tagasihoidliku – sammu veidi vähemõiglasema põllumajanduspoliitika suunas. Kutsun oma kolleege üles härra Goepeli raportit mitte toetama, sest see nõrgendab komisjoni ettepanekuid mitmes väga olulises punktis ja minu arvates on kõige olulisemaks punktiks viimaks ometi ettevaatlike suurusepiirangute kehtestamine võimalikele toetustele.

Keeruline on selgitada Euroopa üldsusele, miks näiteks Monaco prints või suured rahvusvahelised ettevõtted nagu Heineken ja Nestlé saavad tuhandeid eurosid sissetulekutoetusena põllumajandustoetuse näol vaid sellepärast, et neile kuulub osa maad, samas kui tõelised talunikud püüavad sageli kuidagi ots otsaga kokku tulla. Sissetulekutoetus on põllumajanduses mõeldud talunikele korralike elamistingimuste tagamiseks, mitte rahvusvaheliste ettevõtete ja suurte maaomanike taskute vooderdamiseks.

  Vladimír Železný (IND/DEM). – (CS) Ühise põllumajanduspoliitika reformi eesmärgiks oli poliitika muutmine vähem kohmakamaks ja rohkem turule orienteerituks. Võttes arvesse Tšehhi talude keskmist suurust, on raportis pakutud süsteem vastuvõetamatu.

Tšehhi Vabariigi jaoks oleks tulemus järgmine: aastaks 2013 saaks sellest üks riikidest, millel on kõige suurem osa (osa sõnavõtust ei olnud kuuldav) kantakse üle modulatsiooniraamistikus esimesest sambast teise. Peaaegu 40% otsetoetustest Tšehhi Vabariigis kuuluksid siis degressioonile, võrreldes 6,5%ga Prantsusmaal ja ainult 2,5%ga Austrias.

Tšehhi ettevõtted tuleks kehtiva ettepaneku alusel mõttetult laiali lõhkuda ja need muutuksid vähemtulemuslikumaks. Tšehhi Vabariigi jaoks ei ole vastuvõetav see ega ka kompromissiettepanek, kuna need jätavad meid avatuks diskrimineerimisele, vähendades põhjendamatult Tšehhi talunike konkurentsivõimet.

  Jean-Claude Martinez (NI). – (FR) Austatud juhataja, volinik, härra Goepel, Berliinis – nüüd juba peaaegu kümme aastat tagasi – otsustasid kantsler Schmidt ja Prantsusmaa president Jacques Chirac anda talupidajatele leevendust aastani 2013. Piimakvootide kaotamisega, korrektse põllumajanduseelarve lõppemisega osana 2014.–2019. aasta finantsraamistikust ja enamiku tootjate erruminekuga neid asendamata, kavandati suurepärase ühise põllumajanduspoliitika lõpp aastasse 2013 – nii lihtne see oligi.

Täna kahtlete te selles lepingus ja ühise põllumajanduspoliitika tervisekontrolli nime all kiirendate te sammu põllumajanduse kõrvaldamise suunas esimeses sambas. Selles ei ole midagi uut! Kvootide, garanteeritud maksimumkoguste, vasikatapatoetuste, maa tootmisest kõrvaldamise, lahtisidumise ja väljajuurimise abil praktiseerisid MacSharry, Steichen, Fischler seda toiduainete tootmise monopoli lõunapoolkerale ja Vaikse ookeani riikidele jätmise strateegiat 30 aasta vältel.

Tänastes haaravates täieliku lahtisidumise, modulatsiooni – degressiivse või positiivse –, ökoloogilise tingimuslikkuse, maaelu arengu ja kontrollväärtuste – ajalooliste või mitteajalooliste –, küsimuses peetavates tehnilistes aruteludes peitub vaid üks tegelik küsimus, kui Hiina ja India valmistuvad algatama pakkumiskutset planeedi toitmiseks, kui talunikele saabub hommik, mis toob kaasa hindade ja nõudluse suurenemise. Kas Euroopa tahab jätkuvalt olla Brasiilia kõrval üheks maailma suurematest taludest? Jah või ei?

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  Mairead McGuinness (PPE-DE). – Härra juhataja, olen rõõmus nähes, kui palju on siin sellel arutelul osalejaid, sest tegemist on olulise aruteluga. Kui me peaksime kasutama aplausi mõõtjat seoses kuningasoole või talupidajatele tehtavate suurte maksetega, häälitseksid need kõikjal Euroopa kuningakodades. Kuid see on keerulisem arutelu, nagu me oma Ida-Euroopa kolleegidelt kuulnud oleme.

Tervisekontrolli osas võin ma väga lühidalt öelda, et seoses lahtisidumise ja modulatsiooniga Iirimaal oleme me täiel määral toetuse tootmisest lahti sidunud ja ma arvan, et volinik tunnustab seda. Tahame kinni pidada oma ajalooliste maksete süsteemist ja meile ei meeldi suurendatud modulatsioon. See on ühe röövimine teisele andmiseks hoopis mingi muu asja nime all. Me ei tea päriselt, kuhu maaelu arengusse suunatud summad jõuavad ja me peame neid väga hoolikalt jälgima.

Iiri talunikele ei tee hetkel muret mitte artikkel 69, vaid WTO. Siin minu ees on WTO viimase dokumendi hinnang, mida ma ka kolleegidega jagan. See on täisvärvides ja mitte eriti kena. Kui härra Mandelson saab oma tahtmise, siis kardan ma, et Euroopa loomaliha- ja piima-, lamba- ja sealihasektorid pühitakse minema ja niisamuti juhtub ka ühise põllumajanduspoliitikaga. Tariifikärped ulatuvad 70%-ni.

Võib-olla inimesed ei mõista selle mõju, kuid see tähendab, et meie tootjad ei konkureeri enam ega suudagi konkureerida imporditud toiduainetega ning väga teistsuguste normide alusel toodetud toodetega.

Lambasektorit, mida parlament tegelikult aidata püüab, tabab WTO laastamistöö. Kas ma tohin teil, volinik, paluda võtta see Iiri Talunike Liidu koostatud analüüs – ja ma tõstan selle veel kord, kuna see on täisvärvides – ja tulla tagasi minu juurde ja öelda mulle loodetavasti, et koostajad on eksinud, kuigi ma kardan, et nad ei ole.

Selles täiskogus eksisteerib täielik teabe puudumine seoses WTO viimase teksti mõjuga ja ma arvan, et me vajame ja väärime selle teabe saamist. Tahaksin vaid öelda, et Iiri talunikud toetavad ELi, kuid nädalavahetusel tulid minu juurde paljud inimesed, kes kahtlesid oma otsustes mitmete lepingute osas hääletamise kohta. Ja see, nagu volinik teab, on tõsine asi.

  María Isabel Salinas García (PSE). – (ES) Härra juhataja, volinik, Euroopa talunikud ja eriti Hispaania talunikud vajavad, ja ma ütleksin, et nad nõuavad, minimaalset stabiilsust. Seega tahaksin volinikult esimese asjana paluda, et sellest ühise põllumajanduspoliitika vahekokkuvõttest ei saaks suur, radikaalne ülevaade.

Üks aspekt, mis mulle muret valmistab, on toetuse osaline lahtisidumine; toetuse tootmisest lahtisidumisega kiirustamine võib ohustada paljusid põllukultuure. Teatud sektorites on täielik või osaline lahtisidumine eluliselt vajalik tootmise säilitamiseks, nii on see näiteks puuvillasektoris.

Sellest tulenevalt arvan, et lahtisidumise tasandid tuleks säilitada sellistena nagu need 2003. aastal kokku lepiti ja igatahes, kui see võimalikuks peaks osutuma, arvan ma, et liikmesriikidele tuleks anda rohkem manööverdamisruumi, seda vabatahtliku mudelina igas sektoris, juhtumipõhiselt, mis võib luua parimad asjaolud põllumajanduslikuks tootmiseks. Arvan, et peaksime põllumajandussektorile praegusel hetkel saatma rahu ja stabiilsuse sõnumi.

  Jan Mulder (ALDE). – (NL) Minu tänusõnad härra Goepelile tehtud töö puhul. Minu arvates on selles arutelus olulised kaks aspekti.

Esiteks olen arvamusel, et põllumajanduspoliitika kõige olulisem aspekt on ühine, enam kui 500 miljoni tarbijaga turg. Kas komisjon või Goepeli raport on selle turu segi paisanud? Minu arvates mitte – ja see on hea.

Teiseks usun, et asutused peavad olema usaldusväärsed. Peame seisma selle eest, mida lubati 2007. aasta eelarves, ja ma tõesti usun, et komisjon teeb seda.

Modulatsiooni osas olen ma kahtleval seisukohal. Ma ei tea veel maaelu arendamise poliitika tulemusi. Kontrollikoja raportid on olnud väga kritiseerivad, kuid mul on probleeme talunikele täiendava finantskohustuse kehtestamisega, millest 60% ei näeks nad enam kunagi. Madalmaades kasutatakse seda looduspiirkondade ostmiseks.

Tahaksin öelda mõne sõna kaubandust mittepuudutavate küsimuste kohta. Kuidas saan ma Euroopa talunikele selgitada, et neil ei ole lubatud toota teatud tooteid, aga teistel riikidel on, kui meil on samas lubatud antud tooteid piiranguteta importida? See toob kaasa ebaõiglase konkurentsi.

  Andrzej Tomasz Zapałowski (UEN). – (PL) Härra juhataja, lähiminevikus on ühisesse põllumajanduspoliitikasse tehtud palju muudatusi. Mitte kõik neist ei tulenenud maapiirkondade olukorra parendamise vajadusest või ELi tarbijate vajadusest. Hetkel on toiduainete hinnad tõusuteel, aga isegi sellisel juhul ei parane VKEde olukord märkimisväärselt. Euroopa Komisjon teeb rohkem rahvusvaheliste korporatsioonide toetamiseks – ja nende hulgas on ettevõtted, mis toodavad geneetiliselt muundatud toiduaineid –, kui kohalike talude toetamiseks. Euroopa Ühendus liigub järjest lähemale suveräänsuse kaotamisele toidukauba tootmise valdkonnas. Pakutud ühise põllumajanduspoliitika reformid astuvad veel ühe sammu selles suunas, et hävitada veel üks talunike rühm, tubakakasvatajad, ning see toob kaasa majandusliku katastroofi peaaegu 100 000 sellisele isikule ning 400 000 töökoha kaotuse. On viimane aeg, et Euroopa Komisjon hakkaks kolmandate riikide talunike huvide asemel seisma rohkem Euroopa talunike huvide eest.

  Marie-Hélène Aubert (Verts/ALE). – (FR) Härra juhataja, volinik, põllumajanduse kontekst on 2003. aastast palju muutunud ning tänased analüüsid on juba aegunud ega ole tuleviku ülioluliste väljakutsete kõrgusel. Nõudlus toiduainete järele kasvab tohutu kiirusega, hinnad tõusevad kiiresti ega ole enam taskukohased rahalistes raskustes olijatele, ning samal ajal kaob põllumajandusmaa. Subsideeritavad biokütused muudavad põllumajanduse väga ebastabiilseks. Toonitame ka kliimamuutuste mõju ja eelkõige asjaolu, et meie kodanikud kahtlevad intensiivses, ülimalt liberaalses tööstusmudelis, mis tähendab, et toidukaubad transporditakse tuhandete kilomeetrite taha kõikjale maailmas, ja selle kõigega kaasneb sotsiaalne ja keskkondlik dumping.

Seetõttu peaksime selle asemel, et ainult tehniliselt kohandada olemasolevaid instrumente, mida teie täna soovitate, praegu läbi viima ühise põllumajanduspoliitika põhjaliku reformi. Samuti vajame kurssi, selget strateegilist suunda, millest meil hetkel kõige rohkem vajaka on.

  Bairbre de Brún (GUE/NGL). − (GA) Härra juhataja, kõnealune raport jõuab meie ette ELi talunikele väga olulisel ajal. Nagu mu kolleeg proua McGuinness juba ütles – me nägime Maailma Kaubandusorganisatsiooni läbirääkimistel, kuidas volinik on nõus ohverdama meie talunike huvid ja meie maarahvastiku mitte kolmanda maailma heaks, vaid rahvusvahelise kauplemismängu osana.

Tervisekontrolli küsimuses olen nõus, et peab valitsema tasakaal asjade lihtsustamise ning nende tõhustamise ja talunikele teatud stabiilsuse tagamise vahel, kuna nemad toodavad meile toidukaupa ja hoiavad paikkonda alal.

Õiglasel rakendamisel peaksime tervitama suurte maksete tegemise piiramist suurtalunikele või suurtele ettevõtetele kui sammuna edasi ühises põllumajanduspoliitikas, mis aitab ainult suuri maaomanikke. Samuti on tähtis, et õigus maksetele oleks ainult aktiivsetel talunikel.

Ühine põllumajanduspoliitika peaks …

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  Derek Roland Clark (IND/DEM). – Härra juhataja, iga tervisekontroll vajab mõõtmist ja hindamist. Ühise põllumajanduspoliitika puhul panen ette, et selleks mõõteks oleks rahastamine ja hindajateks audiitorid.

Kas kontrollikoja arvates on ühise põllumajanduspoliitika tervisega kõik korras, kui 28,9% ühtsetest otsemaksetest on vigased? Kas kontrollikoja arvates on ühtse põllumajanduspoliitika tervisele hea toetada talunikke toiduainete mittekasvatamisel? Kas ta leiab, et on tervislik anda talumaa biokütuste kasutusse ja seda hetkel, mil maailmas valitseb teraviljapuudus? Kas kontrollikoda arvab, et ühine põllumajanduspoliitika on tervislik, kui tõelised talunikud – vähemalt Ühendkuningriigis – näevad vaeva elatise teenimisega? Kas kontrollikoda teab, et Uus-Meremaa talunikke enam ei subsideerita, kuid neil läheb väga hästi ja ainult 3% neist läks pankrotti, kui subsideerimine lõpetati?

Kuna mulle näib, et ühine põllumajanduspoliitika ei ole üldse tervislik, kas poleks siis aeg hingamisaparaat välja lülitada ja lubada Euroopa talunikel ise oma tee leida?

  Jim Allister (NI). – Härra juhataja, nõustun selles raportis paljuga. Tahaksin kiiresti välja tuua neli punkti.

Esiteks, toetuse toodangust lahtisidumine on teoorias väga hea, kuid praktikas valmistab see mõneti pettumust, sest ei suudeta kontrollida tootjatele lubatud kõrgemat turukasumit.

Teiseks, peame säilitama piisavad instrumendid enese kaitsmiseks turu- ja tarnimiskriiside eest. Tasakaalutus turustusahelas ohustab ühise põllumajanduspoliitika eesmärki tagada toiduainetega kindlustatus. Toiduainetega kindlustatus ei ole võimalik, kui ei ole tagatud tootjate majanduslik jätkusuutlikkus.

Kolmandaks, me saame rohkem ära teha ühise põllumajanduspoliitika lihtsustamisel bürokraatliku koorma vähendamiseks ja, tõsi ta on, nende talunike dekriminaliseerimiseks, kes teevad siiraid vigu väiksemat sorti õigusrikkumiste näol.

Neljandaks, kasutamata põllumajanduseelarve eraldised turu majandamise meetmeteks peaksid olema kättesaadaval artikli 69 toetuseks, et tugevdada ELi põllumajandust, eriti juhul, kui tootmine on marginaalne, ja käsitleda selliseid olukordi, nagu minu valimisringkonnas, kus on palju üle 55 aasta vanuseid talunikke, kellel ei ole mingeid väljavaateid alternatiivse töökoha leidmiseks.

  Véronique Mathieu (PPE-DE). – (FR) Austatud juhataja, volinik, daamid ja härrad, Goepeli raport pakub hea kompromissi komisjoni julgete ettepanekute ja meie talunike väljendatud murede vahel. Tegite hästi, härra Goepel, et meile selle raporti esitasite; me teame, et see ei olnud lihtne. Selle tulemusel on tehtud nii mõnigi hea ettepanek.

Seda esiteks otsetoetuste süsteemi puhul, mida on vaja muuta, pidades silmas, et liikmesriigid peavad selle muudatuse rakendamiseks paindlikumalt tegutsema.

Kui see peaks läbi minema, peaks toetuste toodangust lahtisidumine arvesse võtma raskusi, mis hetkel teatud sektorite ees seisavad, eriti loomakasvatussektoris ja taimekasvatustoodangu teatud valdkondades, mis on väga olulised paljudes piirkondades, näiteks lina- ja kanepisööt, millele tuleks kasuks sobiv üleminekuperiood.

Pakutud viisil näib modulatsioon liiga suur ja muudab esimese samba tasakaalutuks. Maa tootmisest kõrvaldamisega seostatavaid meetmeid peab olema võimalik reformida, aga komisjon peaks esmalt selgelt määratlema instrumendid, mis aitavad kaasa selle hüvede kaitsmisele, seda iseäranis seoses bioloogilise mitmekesisusega. Artikli 69 läbivaatamine ja tõhustamine aitaks samuti tagada efektiivset rahalist toetust nõrgestatud piirkondadele, näiteks mägipiirkondadele ja raskustes olevatele sektorite, näiteks loomakasvatuse ja piimasektori restruktureerimiseks või riskijuhtimiseks.

Lõpetuseks, volinik, peaksime tõesti mõtisklema biokütuste küsimuses, mille üle keskkondlikust seisukohast väga ägedalt vaieldakse. Võib-olla loob tervisekontroll selleks suurepärase võimaluse.

  Csaba Sándor Tabajdi (PSE). – (HU) Raport, mille üle me arutleme, on üks kõige olulisemaid raporteid põllumajandussektoris viimase nelja aasta jooksul, kuna selle näol on tegemist palju rohkemaga, kui hetkeolukorra kiitmise või „tervisekontrolliga“. Proua Fischer Boel on liberaalne-radikaalne, härra Goepel on kristlik liberaaldemokraat ja mina olen liberaalsotsialist, ning meie ülesandeks on ühise põllumajanduspoliitika põhjalik reformimine alates 2014. aastast. See „tervisekontroll“ sõnastab paljud ideed, mis jõustuvad pärast 2014. aastat. Üheks näiteks on liikumine piirkonnapõhiste kindlasummaliste otsetoetuste suunas, teiseks teise samba rahaliste vahendite taaskasutamine ja selleks visandatud modulatsioonitüüp; veel üheks näiteks on vajadus töötada välja riskijuhtimissüsteem. Nõustun proua Fischer Boeli ja härra Goepeliga, et väga olulised on ka ülemmäärad. Oleksin rõõmus, nähes Briti kuningannat vähem raha saamas; ka Ungaris on hetkel väga palju suuri ettevõtteid. Peame aga välja töötama süsteemi, mis ennetab ülemmääradest möödahiilimist; teisisõnu peame sellele probleemile tulevikus lahenduse leidma. Tänan teid väga.

  Anne Laperrouze (ALDE). – (FR) Härra juhataja, tahaksin välja tuua neli mõõdet, mille suunas ühine põllumajanduspoliitika arenema peaks.

Otsetoetuste juhtimine, mis on ülioluline element: on tõestatud, et ükski majandus maailmas ei luba oma talunikel rahalise toetuseta korralikku elatist teenida. Keskkond, mis kujundab põllumajandust sama palju kui põllumajandus keskkonda. Seega on tähtis säilitada abi saamiseks tingimuslikkuse kriteeriumid. Kõik WTOs sõlmitud kokkulepped peaksid käsitlema kaitstud geograafilisi tähiseid, loomade heaolu ja imporditud toodete tervislikku seisundit, seda ausa konkurentsi tõttu ja seetõttu, et piirid terviseprobleeme kinni ei pea. Lõpuks on oluline määratleda põllumajanduse panus kliimamuutustesse ja jätkusuutlikkuse arengusse. Kutsun Euroopa Komisjoni üles üksikasjalikumalt uurima küsimust, kui palju põllumaad ELis oleks võimalik anda biokütuste ja roheliste kemikaalide kasutusse.

Tervitan seda resolutsiooni, mis peegeldab hästi põllumajandust ees ootavaid väljakutseid nii toidukauba tootmise kui meie keskkonna kaitsmise osas.

  Liam Aylward (UEN). – Härra juhataja, tervitan ettepanekut lihtsustada talunike regulatiivset koormust ühise põllumajanduspoliitika tervisekontrolli kontekstis ja ma tahaksin innustada volinikku talunikke eelnevalt teavitama nõuetele vastavuse ristkontrollist, kui volinik uurib, kuidas määrusi lihtsustada ja neid paindlikumaks muuta.

Ma ei poolda üldse kohustusliku modulatsiooni suurendamist 13%-ni lähitulevikus. See vähendaks otsetoetust talunikele, kes on selle rahaga oma eelarves juba arvestanud.

On oht, et lambakasvatuse oluline roll tundliku keskkonnaga alade ja ökoloogiliste piirkondade säilitamisel kaob maade hülgamise tõttu ja et kaovad loomakasvatusoskused, ning seda küsimust tuleb käsitleda ja toetada ühise põllumajanduspoliitika tervisekontrollis.

Eelmisest arutelust on nüüd selgeks saanud, et piimakvoodid kaotatakse aprillist 2015 ja ma tervitan voliniku panust sellesse arutelusse. Pehme maandumise olemasolu on tähtis ja ma toetaksin piimakvootide iga-aastast suurendamist kuni aastani 2015.

Lõpuks, Genfis esitatud ettepanekud ELi põllumajanduse tuleviku kohta WTO kontekstis on täiesti vastuvõetamatud, eriti Iirimaa seisukohast. Tervitan asjaolu, et paljud teised ELi liikmesriigid on samuti nende ettepanekute vastu ja et vastutav volinik võtab neid muresid arvesse.

  Carmen Fraga Estévez (PPE-DE). – (ES) Härra juhataja, tahaksin alustuseks tänada härra Goepelit tehtud töö eest ja öelda, et ma kavatsen oma sõnavõtus keskenduda piimasektori tulevikule. Tahaksin teha järgmised märkused.

Esiteks tahan öelda, et eksisteerib ebakindlus selles osas, milline võib olla kvoodisüsteemi kaotamise mõju erinevates tootmispiirkondades. Paljud inimesed kardavad, et tootmisest loobumise trend suureneb ja et see on pöördumatuks hoobiks mõnele väga madala tootlikkusega ja väheste põllumajandusalternatiividega piirkondadele.

On aga selge, et kehtiv kvoodisüsteem ei anna soovitud tulemusi, milleks on tasakaalu saavutamine tootmise ja tarbimise vahel. Oleme piimajärvedest jõudnud enam kui 3 miljoni tonni suuruse puudujäägini ning see on kindlaks tõendiks selle ühise turukorralduse tõusudest ja mõõnadest, tootmiskvootide ebaühtlasest jaotamisest, viimaste reformide kehvast ja kasinast hindamisest ning teatud kohaldatud erimeetmetest, nagu toetuse tootmisest lahtisidumine, mille mõju sektori tulevikule me ei tea.

Lisaks kõigele sellele eksisteerivad riikidevahelised erinevused kvoodisüsteemi kohaldamisel; ja ma pean ütlema, volinik, et mõnes riigis, näiteks minu kodumaal, eksisteerivad takistused sektori liberaliseerimisele ja et näiteks kvootide individuaalne ülekandmine, mis on restruktureerimise põhielement, on keelustatud alates aastast 2005.

Lõpuks, volinik, tahaksin lihtsalt öelda, et oleks positiivne ühendada Jeggle ja Goepeli raportite soovitatud idee suurendada kvoote 2008.–2009. aastaks vabatahtlikult 2% võrra mittelineaarse suurendamisega järgnevatel aastatel, nagu seda nõutakse Goepeli raporti lõikes 84, et tagada kvootide tasakaalustatum jaotamine, andes prioriteedi liikmesriikidele, kelle sisetarbimises valitseb tavapäraselt puudujääk.

  Lily Jacobs (PSE). – (NL) Tahaksin juhtida tähelepanu ühele meie ühise põllumajanduspoliitika aspektile, mis sageli hooletusse jäetakse: nimelt arengumaade huvidele. Peame eemalduma protektsionismist ja turgu moondavatest meetmetest, mis on kehtiva süsteemi osad. Ka kõige vaesematel riikidel on õigus omada ligipääsu meie turule ja peatada ebaaus konkurents oma turgudel.

Esitasin muudatusettepanekud, mis sellele tähelepanu juhivad ja palun oma kolleegidel neid toetada. Volinik nõustub minuga, et lisaks sellele peaks meie poliitika keskenduma eelkõige tarbijale. Seetõttu on äärmiselt oluline toetada talunikke piisavalt ohutu ja kvaliteetse toidukauba tootmisel. Selleks peame tagama jätkusuutliku põllumajanduse, milles suurimad võimalikud investeeringud tehakse maapiirkondade ja keskkonna kaitsmiseks ja edendamiseks, nii et neist saaksid pärast meid rõõmu tunda ka meie lapsed.

Peame kõigile tagama piisava koguse toitu ja üks võimalus selle tegemiseks on pidevalt oma teadmisi arendada ning neid ja kaasaegseid tehnoloogiaid ülejäänud maailmaga jagada.

  Kyösti Virrankoski (ALDE). – (FI) Härra juhataja, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni põllumajanduse tervisekontrolli raport on realistlik. Suurimaks probleemiks on toetuste tootmisest lahtisidumine. Komisjon kutsub üles suurendama toetuste tootmisest lahtisidumist

Põllumajanduskomisjon on väga ettevaatlik, ja seda põhjusega. Lahtisidumine on mitmeti nagu talunike ennetähtaegselt pensionile jäämise toetus. See soosib talusid, mis vähendavad või lõpetavad tootmise, kuid ei motiveeri noori, oma tootmist laiendavaid talunikke. Samamoodi soosib see ulatuslikku tootmist töömahuka tootmise asemel.

Eriti näivad kaotusseisu jäävat piirkonnad, mille looduslikud tingimused on halvemad. Näiteks Ameerika Ühendriikides on toetus ikka veel peamiselt tootmisega seotud. On väga ärritav, et toetuse ühiskondlik õigustus toetuspinda kaotab. Kui toidukaupu tootvale osalise tööajaga talunikule eraldatakse sama suur makse kui talunikule, kes töötab seitse päeva nädalas, võib maksumaksja vabalt protesteerida. Talupidamise eesmärgiks on jätkuvalt toiduainete tootmine.

  Zdzisław Zbigniew Podkański (UEN). – (PL) Härra juhataja, vaatamata asjaolule, et ühist põllumajanduspoliitikat on korduvalt reformitud, ei vasta see ikka ootustele. Selle karjuvateks näideteks on ELi toiduainetega kindlustatuse kadumine, arvukad kriisiolukorrad ja mõlemaid osapooli rahuldavate ühiste kokkulepete puudumine. Kriisiolukorda suurendab ühtekuuluvuse puudumine ja talunike diskrimineerimine uutes liikmesriikides. Asjaolu, et olenevalt geograafilisest asukohast ja ELiga liitumise kuupäevast esineb paremaid ja halvemaid olukordi, näitab tõesti, et ei eksisteeri mingisugust ühist põllumajanduspoliitikat ja seda ei saa olema veel päris pika aja jooksul.

Vaatamata raportööri härra Goepeli poolt tehtud tohutule tööle on eesmärk jäänud saavutamata ja ei ole isegi kerge öelda, kas me oleme nüüd mõistlikele lahendustele lähemal või nendest kaugemal. Seda olukorda silmas pidades näib vähemuse seisukoht, mille kohaselt komisjon jätkab rahvusvaheliste toidutööstuste ja suurte maaomanike toetamist, ja ühine põllumajanduspoliitika ei vasta tarbijate või väikeste või keskmise suurusega peretalude, keda sunnitakse tootmist lõpetama, vajadustele, olevat korrektne. Seega vajame me uut ja ausat põllumajanduspoliitikat, mille peaksid koostama pigem objektiivsed eksperdid kui huvitatud osapooled.

  Petya Stavreva (PPE-DE). – (BG) Härra eesistuja, proua volinik, kallid kolleegid, tahaksin raportööri Lutz Goepelit tänada eduka töö eest antud raportiga.

Bulgaariast valitud parlamendiliikmena leian, et on iseäranis oluline, et raport pöörab erilist tähelepanu ELi uutele liikmesriikidele. Soovi korral võivad nad taotleda lihtsustatud ühtset otsemakset pindalaüksuse kohta kuni aastani 2013 ja EL toetab neid nõuetele vastavuse eeskirjade kohaldamisel.

Liikmesriikide otsustusõiguse säilitamine küsimuses, kas ja kuidas muuta oma otsetoetuste süsteeme, tagab meie riikidele suurema paindlikkuse ja aitab neil kohaneda iga piirkonna ja iga sektori erivajadustega.

Usun, et ühise põllumajanduspoliitika tervisekontrolli raport on eriti oluline täna, kui Euroopa Parlament peab kodanikele demonstreerima oma pühendumust ja vastutustundlikku poliitilist suhtumist ühenduse põllumajandussektori arendamise osas.

Leian, et Lutz Goepeli raport kaitseb Euroopa talunike huve ja ma palun teil seda toetada. Aitäh.

  Bogdan Golik (PSE). – (PL) Härra juhataja, tahaksin alustuseks õnnitleda oma kolleegi härra Goepelit suurepärase raporti koostamise puhul ja tänada teda selle nimel tehtud tohutu töö eest. Raport kajastab täielikult parlamendi konkreetset huvi põllumajanduspoliitika küsimuse vastu. Kuigi kehtiva eelarveperspektiivi kulutused moodustavad ainult 33%, võrreldes 80%-ga 1970ndatel, on põllumajanduspoliitika jätkuvalt, ja peabki olema, üks kõige olulisem Euroopa poliitika.

Kuna mu sõnavõtu aeg on piiratud, mainin vaid paari küsimust, mis on olulised uute liikmesriikide seisukohast. Modulatsiooni ei tohiks uutes liikmesriikides kehtestada enne täismaksete kättesaamist ning seda tuleks teha järk-järgult nagu ülejäänud 15 riigis. Ma ei nõustu toetuste ja energia lisamaksete kaotamisega, mis meile alles äsja määrati. Otse vastupidi, EL peaks eriti toetama biomassi tootmise uut suunda.

Piimakvootide tuleviku osas olen veendumusel, et selles küsimuses otsuse langetamiseks on vaja ulatuslikumat arutelu ja palju põhjalikumat analüüsi.

  Magor Imre Csibi (ALDE). – (RO) ENVI komisjoni asepresidendina tahaksin teha mitu märkust seoses kliimamuutuste mõjuga põllumajandusele.

Intensiivne põllumajandus on viimaste aastate jooksul sundinud talunikke ulatuslikult kaasa aitama globaalsele soojenemisele ja nüüd on nad silmitsi selle laastavate mõjudega. Statistika kohaselt vastutab põllumajandus 17% kuni 32% inimtegevuse tagajärjel tekkinud kasvuhoonegaaside heitkoguste eest. Põllumajandus reostab keskkonda ikka veel väetiste irratsionaalse kasutamise, loomasõnniku ebapiisava ladustamise ja maa irratsionaalse kasutamise tulemusena, ning mina pean eriti silmas raadamist ja ülekarjatamist.

Globaalne soojenemine on pöördumatu ning sagedased põuad või üleujutused ei tohiks meid tulevikus enam üllatada. Seepärast toetan raportis esitatud ideed turvavõrgustiku loomise kohta Euroopa tasandil, mis abistaks Euroopa talunikke ökoloogiliste, klimaatiliste või epidemioloogiliste õnnetuste korral.

Selle tulemusena palun Euroopa Komisjonil analüüsida võimalust koheselt rajada kindlustusfond või mehhanism, pidades silmas mitmeid ELi talunikele muret valmistavaid ohte, mida rahastataks ELi ja liikmesriikide eelarvest.

  Zbigniew Krzysztof Kuźmiuk (UEN). – (PL) Härra juhataja, selles arutelus on vaid kaks aspekti, millele sooviksin tähelepanu juhtida. Esiteks, põllumajandusele kulutatud eelarve kogukulutuste osakaal väheneb pidevalt ja saab selle eelarveperspektiivi viimasel aastal olema vaid 32%. Kõnealused fondid moodustavad umbes 30% ELi talunike keskmisest sissetulekust. See toetuse tase tuleb tulevikus säilitada, et alal hoida huvi põllumajandustegevuse vastu ja eelkõige selleks, et tagada Euroopa toiduainetega kindlustatus. Peaksime meeles pidama, et paljud maailma arenenud riikidest kasutavad erinevaid instrumente talupidamistoetuse osutamiseks enam kui 50% ulatuses. Nende riikide hulka kuuluvad Jaapan, Lõuna-Korea, Norra ja Šveits.

Teiseks on vaja palju kiiremat talunikele makstava toetuse tasakaalustamist uutes ja vanades liikmesriikides. Ekspertide hinnangul saab keskmine toetus talumaa hektari kohta ajavahemikul 2007-2013 uutes liikmesriikides olema vaevalt 62-64% sellest, mida makstakse vanade liikmesriikide talunikele. Kui neid kaht põhipostulaati ei saavutata, saab Euroopa talupidamise arengu kavandamine olema väga keeruline.

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). – (PL) Härra juhataja, ELi põllumajanduspoliitika läbivaatamise eesmärgiks on selle parendamine viimasest, 2003. aasta toimunud reformist praeguse hetkeni omandatud kogemuste ja maailmaturul tekkinud olukorra valguses. Ei tohi aga unustada, et tehtavad muutused ei tohi õõnestada esiteks selle poliitika kogukondlikku olemust – me ei poolda selle natsionaliseerimist – ja teiseks Euroopa põllumajandusmudelit. Ei ole mingit põhjust, miks otsetoetused peaksid tuginema ajaloolistele tootmistasemetele ja miks neid peaks sel moel eristama.

Pärast 2013. aastat kehtima hakkav toetusmudel peaks tuginema lihtsatele põhimõtetele, sarnaselt ühtse pindalatoetuse kavale. Siiski tuleks erandjuhtudel lubada ka turu sekkumist või isegi tootmistoetusi, nagu näiteks tubaka- või piimatootmise puhul mägipiirkondades.

  Katerina Batzeli (PSE). – (EL) Härra juhataja, tahaksin alustuseks tänada härra Goepelit tema raporti eest. Kuna aeg on väga piiratud, lubage mul rõhutada teatud põhimõtteid, mida peavad järgima kõik ühise põllumajanduspoliitika reformid kas teatise või seadusandliku instrumendi abil.

Esiteks ei saa Euroopa põllumajandusmudeli taasmääratlemine unarusse jätta perepõhiseid VKEsid. Teiseks ei tohi rahastamise küsimus, millele tuleb hiljem lahendus leida, põhineda kaasfinantseerimise põhimõttel, mis natsionaliseerib uuesti ühise põllumajanduspoliitika. Kolmandaks tuleb regionaliseerimise küsimus, mis iseenesest ei lahenda turu ja toiduainete probleeme, uuesti läbi vaadata ja vaadelda seda tegelikes mõõtmetes. Neljandaks tuleb kaotada teatud reformidest, näiteks tubakareformist, tulenev ebavõrdsus. Need tooted tuleb ennistada ja neid teistega võrdselt kohelda.

  Francesco Ferrari (ALDE). – (IT) Austatud juhataja, volinik, daamid ja härrad, soovin tänada raportööri selle väga olulise raporti eest arutlusel oleva küsimuse komplekssuse ja suure ulatuse osas.

Samuti tahaksin välja tuua kaks punkti, mis minu meelest on iseäranis olulised. Esimene neist on, et minu arvates on ühine põllumajanduspoliitika tähtis instrument, mis tuleks säilitada ka pärast 2013. aastat, sest see toetab ettevõtlust. Sel põhjusel tuleks see aga suunata ettevõtjatele, et nad saaksid luua töökohti, hoida alal keskkonda ja tagada kvaliteetsete toodete olemasolu.

Teine punkt puudutab delikaatset piimakvootide küsimust. Tegelikult nõustun ma raportööriga, et on vaja kaitsta selliseid piirkondi Euroopas, kus loomakasvatusele ja piimatootmisele ei ole muid alternatiive, kuid me ei tohi unustada talunikke, kes on palju investeerinud piimakvootide saavutamiseks ja kes alates 2015. aastast võivad sattuda tõsistesse finantsraskustesse.

Loodan, et voliniku abiga õnnestub meil leida kõigile sobiv lahendus, osaliselt seetõttu, et 1984. aastal, kui kvoodisüsteem kehtestati, oli Itaalia selle vastu ning täna on Itaalias tootmise puudujääk ikka veel umbes 40% tarbitavast piimast.

  Struan Stevenson (PPE-DE). – Härra juhataja, härra Goepeli suurepärane raport paneb aluse tulevasele mõistlikule põllumajanduspoliitikale, aga üha rohkem saab selgeks, et toiduainetega kindlustatus liigub meie poliitilise päevakorra etteotsa, just nagu härra Parish ütles.

Kliimamuutused on põhjustanud sellise paanika, et poliitikuid ja planeerijaid ohustab veelgi suurema globaalse probleemi loomine kui see, millele nad algselt lahendust leida püüdsid. Tung biokütuste poole võtab nii palju maad põllumajandusliku tootmise käest, et mõned eksperdid ennustavad nüüd globaalse näljahäda peatset saabumist. Samuti hävitatakse suurel hulgal Amazonase ja Indoneesia vihmametsa, et teha ruumi biokütuste kultuuridele, näiteks palmiõlile, ja toiduks kasutatavate kultuuridele, näiteks sojale, paisates atmosfääri miljoneid tonne CO2 ja ähvardades hävitada meie globaalse kliimaseadmesüsteemi. Raadamine moodustab nüüd umbes 18% maailma kasvuhoonegaaside heitkogustest ja rõhutab kehtivate poliitikate hullumeelsust.

Meie kliimamuutuste käsitlemise strateegia põhitunnuseks on keskkonnast hoolimise asemel saanud ahnus, ning tormamine biokütuste poole ohustab potentsiaalselt miljonite inimeste elu, kui maailma rahvaarv suureneb praeguselt kuuelt miljardilt prognoositud üheksa miljardini aastaks 2050. Igas kuus sünnib juurde kuus miljonit inimest. 2030. aastaks on maailma rahvaarv nii palju suurenenud, et peame nõudluse rahuldamiseks toiduainete tootmist suurendama 50% võrra. Aastaks 2080 peab maailma toiduainete tootmine kahekordistuma!

Kuid reaalsus on selline, et igal aastal lõpeb põllumajanduslik toiduainete tootmine Ukraina suuruses piirkonnas, seda põua tõttu ja kliimamuutuste otsesel tagajärjel. Globaalne toiduainete tootmine pigem väheneb kui suureneb. Sellepärast ongi toiduainetega kindlustatus nüüd päevakorras esikohal.

  Constantin Dumitriu (PPE-DE). – (RO) Ühine põllumajanduspoliitika on üks Euroopa arengu tugisambaid ja pidevalt tuleks korraldada arutelusid selle poliitika parendamiseks, seda mitte ainult Euroopa institutsioonides, vaid ka liikmesriikides kogukondades, kes meid valisid.

Olen rõõmus, et komisjoni teatise ja minu kolleegi Goepeli koostatud raporti abil oleme leidnud mitmeid lahendusi, kuidas täiustada ühist põllumajanduspoliitikat ja veenda maapiirkondades elavaid inimesi selles, et kõnealune poliitika on koostatud nende kasuks ega ole ainult Brüsseli ametites koostatud bürokraatlike sätete kogum. Peame siiski olema kindlad, et komisjoni, nõukogu ja meie poolt esitatud ettepanekud on piisavalt paindlikud ja realistlikud, et need rakendamisel tõhusad oleksid.

Rumeenias, riigis, mida mina Euroopa Parlamendis esindan, on 25% tööjõust hõivatud põllumajanduses ning 40% selle rahvastikust elab maapiirkondades. Need on näitajad, mis annavad märku põllumajanduse ja maapiirkondade tähtsusest Rumeeniale ja meie majandusele. Lahendused, mida me ühise põllumajanduspoliitika reformi osas leiame, peavad arvesse võtma Rumeenia-taolisi juhtumeid, kus suures põllumajandussektoris on käimas moderniseerimisprotsess.

  James Nicholson (PPE-DE). – Härra juhataja, tahaksin kõigepealt kiita härra Goepeli raportit ning tänada teda ja kõiki asjaga seotud inimesi tehtud töö eest.

See on alles protsessi algetapp, mil me vaatame selle aasta jooksul ühise põllumajanduspoliitika tulevikku. Selle protsessi puhul on tegemist väga tähtsa sammuga ja me ootame nüüd komisjoni poolt lähitulevikus esitatavaid ettepanekuid. Maaelu arengu teise samba asukoht ja kehtestatav modulatsiooni tase on minu arvates kindlasti keskse tähtsusega pikaajalise edu või ühise põllumajanduspoliitika üldise edu seisukohast.

Pean aga ütlema, et mitte kunagi varem ei ole olnud nii oluline tagada võrdne mängumaa kõigis liikmesriikides ja me ei saa lubada erinevate protsendimäärade kehtestamist liikmesriikides. Toetuse tootmisest lahtisidumine on olnud valdavalt edukas. Ma ei usu, et me selles osas tagasi saame pöörduda. Nõuetele vastavusest ei ole kasu olnud, see on olnud bürokraatlik ning seda saab parendada. Ja toiduainetega kindlustatus peab kindlasti asuma nimekirja eesotsas.

  Andrzej Jan Szejna (PSE). – (PL) Härra juhataja, ühiselt põllumajanduspoliitikalt ja seda toetavalt struktuuripoliitikalt nõutakse lahenduste leidmist üha kasvava tõsidusega probleemidele. Ühise põllumajanduspoliitika põhialus aastateks 2007-2013, mis võeti ELi riikide põllumajandusministrite poolt vastu Luxembourgis 26. juunil 2003, hõlmab mõningaid lahendusi, mis toovad Poolale kasu. Teised aga kaitsevad rohkem vanade liikmesriikide huve.

Jagan raportööri seisukohta, et komisjon peaks koostama üksikasjaliku raporti selliste probleemide kohta, nagu seda on talunike poolt ühenduse normide järgimiseks kantavad lisakulud keskkonnakaitse, loomade heaolu ja toiduainetega kindlustatuse osas.

Seisukohta võttes meile esitatud raporti osas nõustun ma, et on vaja jätkata reformidega ja veelgi maapiirkondi arendada. Ühine põllumajanduspoliitika peab muutuma, kui soovib leida vastuseid uutele väljakutsetele, näiteks kliimamuutusele, suurenevale energianõudlusele, maailma rahvaarvu suurenemisele ja avatuse suurenemisele maailmaturgudel.

  Markus Pieper (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, tervitan Goepeli raportit, sest lõpuks ometi on aeg küps selliste instrumentide nagu kvootide kontroll, karjakasvatuse lisatasud, eksporditoetused ja sekkumishinnad, kaotamiseks või põhjalikuks reformimiseks.

Vaadates globaalse nõudluse suurenemist toiduainete järele, pakub suurem turumajandus põllumajanduspoliitikas ka Euroopa põllumajanduses rohkem võimalusi. Mind huvitab teatud kompromisside sõnastus. Siin räägitakse loomühikute põhjal makstavate lisatasude lahtisidumisest praeguseks, nõudlusest sektoriga seotud kaitsesüsteemide järele ja sellest, et paljud erandid – näiteks piima osas – rahastatakse esimese samba kaudu.

See kõik tähendab riskeerimist asjaoluga, et me kõik klammerdume tagaukse kaudu vanade turumääruste külge. Peame tõesti erandid piiritlema struktuuriliselt nõrkade piirkondadega ja määratlema need väga karmilt piiratud tootmiskoguste jaoks.

Meie liigne lahkus toob siinkohal kaasa konkurentsi moonutamise, mida me ei suuda poliitiliselt hinnata. Julgustan seega komisjoni andma turule korraliku võimaluse eelseisvates seadusandlikes ettepanekutes.

  Marian Harkin (ALDE). – Härra juhataja, antud raportis viidatakse mitu korda WTO-le. Ma olen aga tõesti mures, et samal ajal, kui meie arutleme siin täna selle ühise põllumajanduspoliitika raporti üle, ohustavad ja õõnestavad Euroopa põllumajanduse tulevikku tõsiselt meie nimel volinik Mandelsoni poolt WTO läbirääkimistel peetavad kõnelused.

Raport kutsub WTO läbirääkimistel järgima kvalifitseeritud turulepääsu kontseptsiooni. Kas volinik Fischer Boel on rahul, et me seda järgime? Kas volinik Fischer Boel on tõesti kindel, et volinik Mandelsoni valitud suund ei õõnesta loomaliha- piima- ja muid sektoreid ega muuda vähemalt mõnes osas meie tänast arutelu siin ebaoluliseks?

Raporti järgi peavad WTO kõneluste keskmes olema kaubandust mittepuudutavad Euroopa küsimused. Kas volinik on rahul, et me antud suunas tegutseme või peame me lihtsalt täna siin parlamendis väga viisakat arutelu, samas kui härra Mandelson ründab ühise põllumajanduspoliitika alustalasid?

  Iztok Jarc, nõukogu eesistuja. − (SL) Tahaksin teid kõiki tänada väga huvitava arutelu eest. Minu arvates oli kõnealune raport väga kvaliteetne ja täis häid ideid.

Tahaksin öelda, et nii mitmeski küsimuses väljendasid parlament ja nõukogu selles arutelus väga sarnaseid seisukohti, kuid neid oli liialt palju, et siin välja tuua. Olen veendunud, et see sarnasus annab mainitud seisukohtadele lisandväärtust ja loob hea aluse tulevaseks koostööks nende kahe institutsiooni vahel. Olen ka kindel, et see kajastub järeldustes, mille üle ministrid järgmisel nädalal arutlevad ja mille nad vastu võtavad.

Olen veendunud, et mõlemad institutsioonid uurivad põhjalikult seadusandlikke ettepanekuid, mille komisjon esitab mais ametlikul istungil Sloveenias ning et selle istungi raames saab meil toimuma huvitav arutelu.

Lõpetuseks tahan öelda, et Sloveenia eesistuja püüab antud ettepanekutega seonduva arutelu kiiresti käivitada, et lõpetada suurem osa tööst Sloveenia eesistumise ajal.

  Mariann Fischer Boel, komisjoni liige. − Härra juhataja, nõustun igati härra Nicholsoniga, et tegemist on esimese sammuga arutelus, mis jätkub peaaegu kogu ülejäänud aasta vältel ja seega ei räägi ma üksikasjalikult kõigist siin täna tõstatatud küsimustest. Tõstan lihtsalt esile mõned kõige olulisemad.

Esiteks pooldab valdav enamus suurema lahtisidumise ideed ja ma pean sellest ideest väga lugu. Idee anda liikmesriikidele võimalus kehtestada regionaalne mudel on nende jaoks võimalus liikuda edasi kindla summa suunas ja ma olen mitmel juhul selgitanud, miks täpselt see tähtis on.

Et mitte lootusi äratada, olen väga selgesõnaline ja otsekohene tubakat puudutava lahtisidumise osas. 2004. reformi käigus otsustati tubakamaksed lahti siduda. Kuna hetkel püüame me lahtisidumisega veelgi edasi liikuda, oleks ettepanek, mille mõned teist esitasid, tubaka paarismakse laiendamiseks, samm täiesti vales suunas. Seega ärge lootke, et komisjon selles suunas tegutseb.

Proua McGuinness ütles, et modulatsioon on talunike röövimine. Ma ei ole sellise lähenemisega nõus. Usun, et maaelu arengu poliitika vajab uute väljakutsetega tegelemiseks rohkem raha – kliimamuutused ja CO2 heitkoguste vähendamine on siin kõige olulisemad.

Peame arvesse võtma esiteks seda, et lahtiseotud raha jääb liikmesriikidesse ning teiseks, et moduleeritud summad kaasfinantseeritakse liikmesriikide poolt ja seega on teil võimalus raha kasutamist juhtida. Saate kaks korda nii palju kui otsetoetusest maha arvate. See on oluline sõnum ja me pöördume selle juurde tagasi seadusandlikes ettepanekutes.

Härra Graefe zu Baringdorf mainis progressiivset modulatsiooni ja vajadust, tema seisukohast, kaasata nendesse aruteludesse töömahukus. Mõistan tema seisukohta, aga saan vaid öelda, et see oleks äärmiselt bürokraatlik ja seda oleks väga, väga raske juhtida, nii et mulle on väga vastumeelne sellesse arutelusse laskumine.

Võib-olla ma eksin, kuid mina isiklikult ei pea põllumajanduse kaasfinantseerimise kehtestamist ohuks, nagu siin mainiti. Minu arvates on tegemist suure ja loogilise sammuga olukorras, kus põllumajandussektor on väga oluline nii majanduslikust seisukohast kui seetõttu, et see on paljudele inimestele väga tähtis. Seetõttu tervitan kõnealust muutust, kuid teisest küljest on oluline, et me lõpetaksime selle tervisekontrolli enne aasta lõppu, vastasel juhul on tegemist 2010. aasta tervisekontrolliga ja siis oleme juba liiga lähedal aastale 2013. See on see põhjus, aga uskuge mind, ma olen väga rahul mainitud muutustega.

Arengumaade küsimuses, EL on kõige avatum turg arengumaadele: me impordime rohkem põllumajanduslikke tooteid kui Kanada, USA, Austraalia ja Jaapan kokku. Seda tuleb põllumajandussektorist rääkides arvesse võtta.

Tahaksin proua Harkinile öelda, et mind teavitati tema poolt esitatud suulisest küsimusest. Sellele vastatakse kirjalikult ja seega olen ma üsna kindel, et ta saab kogu palutud informatsiooni.

  Lutz Goepel, raportöör. − (DE) Härra juhataja, selle arutelu puhul meenub mulle iluuisutamine. Iluuisutamise hindamisel jäetakse kõrvale kõrgeim ja madalaim hinne ja esitatakse siis punktiseis. Kui ma seega jätan kõrvale selle täiskogu kõige parempoolsemad ja kõige vasakpoolsemad seisukohad, saame tulemuse, millega me kõik rahul oleme ja millega me rõõmsalt elada võiksime.

Tänan teid väga toetuse ja koostöö eest. Kordan seda veel kord kõigile fraktsioonidele. Ootan väga huvitavat koostööd seadusandliku paketi osas.

  Juhataja. − Lisaksin vaid, härra Goepel, et samasugust kõrgeima ja madalaima hinde eemaldamist kasutatakse ka suusahüpetes ja poksis. Kui see laiendab meie arutelu, siis on kõik hästi.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub kolmapäeval, 12. märtsil 2008.

Kirjalikud avaldused (artikkel 142)

  Gábor Harangozó (PSE), kirjalikult. – Loomulikult on ülioluline selle raporti raamistikus selgelt toonitada otsetoetuste säilitamise vajadust mitte ainult kliimaga seonduvate kriiside või turutõrgete puhul, vaid ka selleks, et õiglaselt tasakaalustada Euroopa kõrgeid norme keskkonna-, looma- ja tarbijakaitse osas. Sellele vaatamata on meie ülesandeks tõsiselt kaaluda kõige vähem arenenud põllumajanduslike riikide olukorda, uurides samas kriteeriume, mille alusel makstakse tulevikus meie ühise põllumajanduspoliitika raames otsetoetusi. Lisaks peame tunnistama keerulist olukorda, mis valitseb enamikus uute liikmesriikide põllumajandussektorites, mis nõuab erilist tähelepanu ja täiendavaid investeeringuid peamiselt sektori restruktureerimise ja kaasajastamise eesmärgil. Lõpuks tahaksin märkida, et ühise põllumajanduspoliitika tervisekontrolli käsitledes on väga oluline keskendada tähelepanu – hiljutiste kriiside valguses – toidu ohutuse ja tarnimise kindlustamisele meie kodanikele piisavate toiduvarude tagamisel.

18. Lamfalussy menetluse läbivaatamisele järgnevad meetmed (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on arutelu järgnevatel teemadel:

– majandus- ja rahanduskomisjoni nimel Pervenche Berès’ esitatud suuliselt vastatav küsimus nõukogule: Lamfalussy menetluse läbivaatamisele järgnevad meetmed (O-0015/2008 - B6-0011/2008)

– majandus- ja rahanduskomisjoni nimel Pervenche Berès’ esitatud suuliselt vastatav küsimus komisjonile: Lamfalussy menetluse läbivaatamisele järgnevad meetmed (O-0016/2008 - B6-0012/2008)

  Pervenche Berès, autor. − (FR) Härra juhataja, nõukogu eesistuja, volinik, tänan teid kohalviibimise eest. Siiski ootasime me volinik McCreevyt, nagu te kindlasti teate või kahtlustate. Võite talle edasi öelda, et parlament ei mõista, miks ta ei viibi täna siin, sellel arutelul. Olen kuulnud, et tema arvates on halb mõte arutada neid küsimusi Euroopa Parlamendis enne nende arutamist või arutamise lõpulejõudmist Euroopa Ülemkogus. Siiski oli see teema majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu päevakorras ning kogu Brüsselis ja võib-olla muudeski Euroopa pealinnades ringleb järelduste kavand.

Kuna siin, täiskogu istungil, arutame homme ettevalmistumist selleks Euroopa Ülemkogu kohtumiseks, siis miks me ei võiks finantsturgude osas neid küsimusi ka koos Euroopa Parlamendiga ette valmistada? See on midagi, mida me ei mõista, kui volinik ei ole just parasjagu Iirimaal korraldamas kampaaniat Lissaboni lepingu toetuseks, aga kui ta siiski on, võiks ta seda meile vähemalt öelda. Kui ta valmistab ette oma tulevikku, oleme huvitatud ka sellest. Igal juhul, kui volinik McCreevy soovib edendada finantsturgude läbipaistvust, peaks ta minu arvates alustama läbipaistvusest oma märkmiku suhtes!

Finantsuuendused on tähtis küsimus. Ma arvan ka, et selles parlamendis oleks aeg reageerida vajadusele reguleerimise järele. Meile öeldakse sageli: kui reguleerite finantsturge, lahkub kapital Euroopa turult. Täna, nagu mu Ameerika kolleeg ütleb, on minu arvates ainus asi, mida me näeme, mitte kapitali haihtumine, vaid kõrge riskiga laenude tagajärgede haihtumine.

Selle arutelu suhtes soovime silmas pidada kolme asja: loomulikult toimivaid finantsturge, kuid ka ehtsat suutlikkust rahastada majandust ning võimet ennetada finantsturgude vajadusi stabiilsuse järele ning süsteemiriskide eest kaitsmise järele. Just selles vaimus tegeleme täna ettevalmistumisega Euroopa Ülemkogu kohtumiseks, lähtudes arusaamast, et Euroopa rahanduspoliitika tõenäoliselt reageeris hästi kriisi alguses, kuid tänaseks on leitud omamoodi Euroopa järelevalvaja – ja see häirib meid.

Kui vaatame küsimusi, mida hakatakse arutama järgmisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel, mõtleme: kui hästi suudame me tegelikult Euroopa tasandil ennetada kriisi? Räägitakse varajase hoiatamise süsteemist, kuid mida me näeme, on see, et turgudel kutsutakse inimesi, kes tõesti suudavad häirekella lüüa, Goldman Sachsiks. Kas me võtame seetõttu õppust selles suhtes, kuidas Euroopa toimib?

Kuulen kõikjal palju räägitavat läbipaistvusest. Me tõepoolest toetame läbipaistvust, kuid mida peaks arvama sellest üleskutsest läbipaistvusele, kui viimase kaheksa kuu jooksul on suuri investeerimispanku üles kutsutud esitama oma näitajaid ja andma oma hinnangu oma riskivõtumäärale? Nad ei saa seda teha, sest see võib seada ohtu nende maine ja kahtlemata väärtuse, mis on väga tundlik koht.

Seetõttu, kui kuulen räägitavat alternatiivist – varajase hoiatamise süsteemist – olen selle kohta juba midagi öelnud... Nagu üks IMFi nõunik mulle üks päev ütles, et varajase hoiatamise süsteem meenutab veidi kirja „Suitsetamine tapab“ sigaretipakil. Kui palju muudab see teie käitumist? Mitte just palju.

Loomulikult etendavad IMF ja finantsstabiilsuse foorum siinkohal oma rolli. Kes ei teaks seda? Siiski peaks see olema alternatiiv meie võimele jälgida, kuidas meie süsteemid toimivad. Peaksin selles küsimuses ütlema, et sellele parlamendile osaks saavad üllatused üha suurenevad. Kui võtsime 13. detsembril vastu Ehleri raporti hoiuste tagamise skeemide kohta, öeldi meile, et see on liialt keeruline küsimus ja et niikuinii ei annaks see mingeid tagatisi süsteemide toimimise suhtes.

Praegu tundub majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu põhijärelduste alusel, et see on viis põgeneda kriisi eest või vähemasti küsimus, mis tuleks esimesel võimalusel uuesti arutlusele võtta. Kui te, volinik, selle uuesti arutlusele võtate või kui teie kolleeg volinik McCreevy seda teeb, oleme esimesed, kas soovivad seda käsitleda. Mingil hetkel peaksite ehk hoolikamalt kuulama, mida parlament ütleb sellistes küsimustes.

Samamoodi peaksite teie või peaks volinik McCreevy krediidireitinguagentuuride osas silmas pidama seda, mida me varem rääkisime. Me teame, et komisjon tahab esitada ettepanekud kapitalinõudedirektiivi muutmiseks. Me uurime neid ettepanekuid hoolikalt, kuid me ei arva, et see on Euroopa Liidule vajaliku järelevalvesüsteemi loomiseks piisav, kui me just ei võta arvesse kõiki ettepanekuid, mis on esitatud juba mitu kuud tagasi.

See puudutab ka järelevalvekomiteede ehk kolme „3. tasandi“ komitee, nagu me neid tavaliselt nimetame, olukorda. Nende kolme 3. tasandi komitee puhul vajame ettepanekut võtta vastu õigusakt, mis loob neile kindla õigusliku aluse tegutsemiseks ja oma pädevuse suurendamiseks, sealhulgas dialoogis muude järelevalveasutustega, sest mõte, et me kaasame muid järelevalveasutusi, ilma et meil oleks endal kindlat järelevalvesüsteemi, ei tundu meile eriti meeltmööda.

Me soovime, et nõukogu ja komisjon üheskoos vaataksid esitatud ettepanekuid, unustamata loomulikult ettepanekuid, mille esitas Itaalia rahandusminister härra Padoa-Schioppa majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus detsembris. Samas vaimus sooviksime ka siin mõelda ettenägelikumalt oma reguleerimissüsteemi täiustamise üle, austusest subsidiaarsuspõhimõtte vastu.

Meie arvates ei rahulda juhtiva järelevalvajaga lahendus kõiki liikmesriike. Parlament peaks nõudma lahendust, mis hõlmab kõiki liikmesriike ja võimaldab igaühel neist tunda end järelevalvesüsteemis mugavalt.

Oleksin tänulik, kui teie, eesistuja, ja teie, volinik, esitaksite oma kommentaarid kõikide nende küsimuste kohta, võttes arvesse, et ma ilmselgelt esitan vaid neid küsimusi, mida küsitakse majandus- ja rahanduskomisjonis, sest me ei ole seni arutanud ühtegi korralikku raportit.

  Janez Lenarèiè, eesistuja. − (SL) Ma sooviksin rõhutada nõukogu arvamust, mille kohaselt peitub finantsturu hetkeolukorra lahendamise võti kolme tegevuskava, mille nõukogu võttis vastu juba Portugali eesistumise ajal, järjepidevas rakendamises.

Nagu teile võib meenuda, võttis majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu eelmise aasta oktoobris vastu raporti ja hulga otsuseid, nagu mainitud proua Berès’ esitatud suuliselt vastatavas küsimuses. Nendele otsustele on lisatud tegevuskava.

Sooviksin teha lühikese märkuse põhimõtete kohta, milles oma tegevuses juhindume. Esimene suunis on seotud menetluste ja põhimõtetega, mille eesmärk on rahvusvaheliste finantskriiside käigus tehtava koostöö ning toimuva tegevuse parendamine. Üks põhieesmärk selles vallas on lõplikult vormistada ja allkirjastada uus vastastikuse mõistmise memorandum, milles määratletakse ühised põhimõtted ja suunised koostöö tugevdamiseks kriisijuhtimise alal. Eesistujariik loodab, et memorandum vormistatakse lõplikult majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu mitteametlikul istungil, mis toimub Sloveenias järgmisel kuul.

Teine põhisuunis finantsstabiilsuse tugevdamise meetmete vallas on seotud kriiside ärahoidmise, juhtimise ja lahendamise vahenditega, Oktoobri tegevuskava käsitleb kõiki tuvastatud puudujääke rahvusvahelisel tasandil, eeskätt riigiabi eeskirju, hoiuste tagamise süsteemi, likvideerimismenetlustega seotud eeskirju ning rahaliste vahendite ülekandmise piiranguid.

Sooviksin lühidalt peatuda otsustel, milleni jõuti pärast Lamfalussy menetluse läbivaatamist ja mis võeti vastu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu detsembri istungil, ning lisati tegevuskavale. Kuigi mõnes mõttes seondub see küsimus finantsstabiilsuse saavutamise püüetega, ei ole rahvusvaheliste finantskontsernide järelevalvega seotud pikaajalistel küsimustel praeguse turuolukorraga eriti pistmist. Need puudutavad peaasjalikult riiklikke järelevalvajaid, kes on kohustatud kohanema finantsturgude pidevalt muutuva olukorraga.

Ma soovin rõhutada nõukogu arvamust, et me peame järelevalve rohkem ühtlustama, et tagada võrdne konkurents. See puudutab peamiselt ühtlustamist pigem järelevalvetoimingute kui järelevalveasutuste osas. Mis puutub majanduspoliitika kujundajate reaktsiooni finantsturgude praegusele olukorrale, siis sooviksin väljendada nõukogu veendumust, et põhivastutus korrigeerimise eest lasub asjakohasel sektoril. Peaksime õigusnorme kehtestama ainult juhul, kui sektor ei suuda rakendada tõhusaid meetmeid.

Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu arutas finantsstabiilsuse küsimust oma viimasel istungil 4. märtsil. Selle nädala lõpus käsitleb seda probleemi Euroopa Ülemkogu ja ma loodan, et ülemkogu nõustub tehtud edusammudega. Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu jälgib olukorda ka edaspidi teraselt. Olen juba maininud majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu mitteametlikku aprilli istungit, mis toimub Sloveenias. Loomulikult on meil hea meel kuulda ettepanekuid ka Euroopa Parlamendilt.

ISTUNGI JUHATAJA: DIANA WALLIS
Asepresident

  Joaquín Almunia, komisjoni liige. − Proua juhataja, majandus- ja rahanduskomisjoni nimel proua Berès’ esitatud suuliselt vastatav küsimus annab mulle härra McCreevy ja kogu komisjoni nimel võimaluse teavitada teid käimasolevast tööst Lamfalussy menetluse läbivaatamisel.

Kogu eelmise aasta vältel uuriti Euroopa järelevalvemudelit finantsteenuste vallas kõrgeimal poliitilisel tasandil. Need arutelud näitasid, et on olemas suur poliitiline tahe tugevdada praegust järelevalvesüsteemi, mis põhineb Lamfalussy komiteesüsteemil. Eelmisel aastal esitasid nii Euroopa Parlament, nõukogu kui ka komisjon eraldi omapoolse hinnangu praeguse menetluse toimimise kohta. Nüüd on aeg liikuda edasi ja esitada kindlapiirilised ettepanekud.

Lähtekohaks on majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu järeldused ning neile lisatud tegevuskava, mis võeti vastu eelmise aasta detsembris. Selles tegevuskavas öeldakse, mida tuleb teha, et täiustada Lamfalussy menetlust ja eeskätt riiklike järelevalveasutuste komiteesid ehk niinimetatud „kolmanda tasandi“ komiteesid.

Komisjoni töö keskendub eelmise aasta detsembris vastuvõetud tegevuskava järgselt kolmele põhivaldkonnale. Esiteks, komisjonil paluti uurida, kuidas selgitada ja tugevdada 3. tasandi komiteede rolli, ning esitada selged valikuvõimalused järgmise aasta aprillis Ljubljanas toimuvaks majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu mitteametlikuks istungiks.

Siin on peaeesmärgiks määratleda panus, mille 3. tasandi komitee peaks andma järelevalvekoostöösse, järelevalve ühtlustamisse ning võimalik, et ka kriisiennetusse ja -juhtimisse. Mitteametlikul majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil arutatakse muide ka piiriüleste asutuste kriisijuhtimisele keskenduva toimkonna tööd.

Teiseks, hetkel on üks komisjoni töörühm ametis järelevalvevolituste, ülesannete vabatahtliku edasiandmise, järelevalvekoostöö ja teabevahetuse läbivaatamisega. Me teeme nendes küsimustes koostööd kolme 3. tasandi komiteega, et saavutada soovitud tulemused enne aasta lõppu. Arvestades selle läbivaatuse tohutut ulatust, on täna siiski liiga vara ennustada, milline on selle töö tulem.

Kolmandaks, komisjon uurib võimalust rahaliselt toetada kolme 3. tasandi komitee tegevust. See on pakiline mure, kuna üldiselt on need komiteed, eeskätt Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komitee (CESR) oma eelarve ammendanud. Komisjon otsib püsivat seadusandlikku lahendust, mis tagaks ELi poolse rahastamise järjepidevuse. Meie arvates on parim viis selleks leppida kokku ELi poolse rahastamise üksikasjalik kord Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastuvõetava otsuse näol.

Mul ei ole aega anda parlamendile üksikasjalikku ülevaadet eelmise aasta detsembris majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu vastuvõetud tegevuskavast, kuid lubage mul poole minutiga kirjeldada mõningaid kohustusi, mis komisjon on võtnud. Me töötame kõikide nende küsimustega. Aprilliks 2008 peab komisjon koostama hinnangu selle kohta, kuidas selgendada komiteede rolli ja kaaluda kõikide erinevaid valikuvõimalusi nende komiteede töö tugevdamiseks.

2008. aasta keskpaigaks peavad 3. tasandi komiteed komisjonile, Euroopa Parlamendile ja nõukogule esimest korda esitama töökavade kavandid ning seejärel hakkama igal aastal edusammude kohta aru andma. Need komiteed peavad uurima ka võimalust tugevdada suuniste, soovituste ja standardite riiklikku rakendamist; nad peavad lisama oma põhikirjadesse võimaluse rakendada kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamist üheskoos „täida või selgita“ menetlusega; nad peavad uurima võimalust kehtestada järelevalvekolleegiumitele ühised tegevussuunised ja jälgima erinevate kolleegiumite tegevuse sidusust. 3. tasandi komiteed ja komisjon peavad – samuti 2008. aasta keskpaigaks – välja pakkuma ajakava kogu ELi hõlmava aruandlusvormi kehtestamiseks üksikutele andmepäringutele vastamiseks ja aruandlustähtajad.

Komisjon on endale võtnud kohustuse teostada 2008. aasta lõpuks valdkondadevaheline inventuur liikmesriikide sanktsioneerimisvolituste ühtsuse, samaväärsuse ja tegeliku rakendamise osas. Komisjon peab kaaluma – samuti 2008. aasta lõpuks – rahalist toetamist ELi eelarvest. Ja nagu ma enne ütlesin, peab komisjon uurima võimalust rahastada ELi eelarvest 3. tasandi komiteede ühise järelevalvekultuuri loomiseks vajalike vahendite väljatöötamist. Komisjon ja komiteed peavad läbi vaatama finantsteenuste direktiivid, et lisada neisse sätted, mis võimaldavad rakendada ülesannete vabatahtlikku edasiandmist, analüüsima pädevuse vabatahtliku edasiandmise võimalusi ja nii edasi. Seega, me tegutseme jõudsalt ning peame järgnevate nädalate, kuude ja selle aasta lõpuni jäänud aja jooksul veel palju tööd tegema.

Kuid samal ajal tegeleme ka finantskaosega, järgides tegevuskava, mille majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu võttis vastu oktoobris 2007. Raport, mis käsitleb meie tööd selle tegevuskava täitmisel, et lahendada finantskaose tagajärjed, on saadetud Euroopa Ülemkogule, et viimane saaks seda peagi Brüsselis arutada. Me andsime oma panuse sellesse raportisse teatise näol. Mõni aeg tagasi esitas ka majandus-ja rahanduskomisjon oma raporti majandus- ja rahandusküsimuste nõukogule. Me arutasime mõlemat raportit majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu tasandil ning need raportid on esitatud riigipeadele ja valitusjuhtidele arutamiseks järgmisel neljapäeval ja reedel.

Need raportid kannavad lihtsat sõnumit: oma kodanike ja investorite murede lahendamiseks peame tegutsema kiiresti ja järjekindlalt. Me peame taastama usalduse ja stabiilsuse niipea kui võimalik, kaaludes eelnevalt hoolikalt kõiki võimalusi kooskõlas parema reguleerimise põhimõtetega.

Ma usun, et igaüks möönab, et see majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus mõne kuu eest vastu võetud tegevuskava annab tuvastatud probleemidele õige vastuse. Töö selle tegevuskavaga pandud kohustuste täitmiseks on käimas. Eelolevatel kuudel on ülioluline püsida ajakavas ja näidata, et EL reageerib kriisile tulemuslikult.

Meie õigus- ja järelevalveraamistik peab jääma tugevaks ja pidama sammu turu muutustega. Kuigi Baseli II raamistikku on täielikult rakendatud alles 1. jaanuarist 2008, on juba kavas kapitalinõuete direktiivi täiendavad parandused. See töö on muutunud üha tähtsamaks, pidades silmas hiljutist kaost, ja võib-olla tuleb tulevikus tegelda ka muude Baseli II raamistiku tahkudega. Me kavatseme oktoobris vastu võtta uue ettepaneku selle direktiivi kohta, et parlamendis ja nõukogus saaks toimuda arutelu enne uue direktiivi vastuvõtmist 2009. aasta aprillis.

Me hindame kõrgelt parlamendi osalemist kõikides nendes aruteludes. Me vajame parlamendi panust ning hindame tema osalust ja panust. 1. aprillil – paar päeva enne järgmist mitteametlikku majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu kohtumist – läheb härra McCreevy majandus- ja rahanduskomisjoni. Ja nagu te teate, olen mina kui majandus- ja rahandusvolinik makrofinantsstabiilsuse vaatenurgast alati valmis panustama aruteludesse majandus- ja rahanduskomisjonis ning selles parlamendis.

Lõpetuseks on makrorahanduse küsimuste puhul tõsi, et me peame parendama järelevalve- ja õigusraamistikku – see kehtib täielikult Euroopa ja maailma tasandil – kuid me ei suuda lõppu teha nendele mullidele, sellele ülemäärasele likviidsusele, sellele finantsstabiilsuse ohutegurile, kui me ei tegele tõsiselt ülemaailmse tasakaalutusega. Seal peituvad selle tasakaalutuse tegelikud juured. Me ei saa lahendada praeguseid ega varasemaid probleeme ega võib-olla järgmisi väljakutseid maailmamajanduse toimimisele, tegelemata ülemaailmse tasakaalutusega, mis ei ole kuhugi kadunud.

  Alexander Radwan, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (DE) Proua juhataja, volinik, 1999. aastal algatasime ühtse Euroopa finantsturu projekti ja oleme sellest ajast seda ellu viinud. Me oleme teel õnnestumise poole.

Nüüd peame hoolitsema selle eest, et turu areng ei saaks võitu poliitilistest arengutest. Lamfalussy menetlus oli samm selles suunas. 3. tasand võib olla võimalus Euroopa järelevalvajate lähendamiseks sammu võrra. Siiski jään ma volinik Almunia öeldu juurde: tegutseda kiiresti ja tulemuslikult.

Me oleme kõrge riskiga laenude kriisis ehk kaoses. Ameeriklased – olgu tegu väärtpaberi- ja börsikomisjoni, Valge Maja, poliitikute või New Yorgi või Washingtoni ringkonnaprokuratuuriga – on juba ammu koostanud asjakohaseid kokkuvõtteid ja mõelnud vajalike meetmete üle, samas kui Euroopa ministrid mõtlevad ikka veel, millises suunas liikuda.

Rahandusministrid keelduvad Euroopa järelevalvesüsteemi läbi surumast, mistõttu ma ei räägi siinkohal Euroopa järelevalvajast. Mille eest rahandusministrid aga peavad juba vastust andma – ja siinkohal viitan ma nimelt nõukogule – on tõsiasi, et Euroopa ei osale rahvusvahelises arutelus selle probleemi lahendamise üle. Taas kord leiame endid vaid vastu võtmas muude riikide eeskirju, nagu näiteks Ameerika Ühendriikide omi.

Piisab vaid Katiforise raporti meenutamisest. Pärast Parmalati ja Enroni juhtumeid palusime komisjonil ja nõukogul aastatel 2003–2006 võtta sõna reitinguagentuuride teemal. Komisjon tõepoolest analüüsib kõike Euroopas, kuid kriiside tekkimisel ei toimu mingit analüüsi. Näiteks, riskimaandusfondide vallas ei toimu Euroopa Liidus mingit analüüsi. Seepärast ka minu pakiline üleskutse: vabanege tardumusest, jätke oma rahvuslik isekus selja taha ja töötage selle kallal, et Euroopa finantsturg muutuks edukaks mitte ainult Euroopas, vaid et ka siin edukalt katsetatu muutuks reegliks kogu maailmas.

  Ieke van den Burg, fraktsiooni PSE nimel. – Proua juhataja, lubage mul esmalt teha kaks sissejuhatavat märkust. Üks on see, et ma oleksin soovinud härra Almuniaga arutada seda ülemaailmset tasakaalutust ja rahanduslikku sekkumist jne, kuid me teeme seda koos härra Trichet’ga teises kontekstis.

Soovin aga siinkohal rõhutada, et kui meil ei oleks olnud seda EKP süsteemi, Euroopa keskpankade süsteemi, mis sekkus praegusse kaosesse, oleksime me palju halvemas seisus. Minu arvates on see tasakaal olemas rahapoliitikas – me oleme näinud sedalaadi Euroopa tasandil tegutsemist, kuid meil puudub see järelevalve vallas. See on vajalik ennetamiseks, et ei peaks piirduma vaid sekkumisega.

Minu teine sissejuhatav märkus käsitleb Charlie McCreevy äraolekut. Minu arvates on vastuvõetamatu, et ta ei soovi seda meiega arutada. Võib-olla tegeleb ta omaenda tulevikuga, kuid ma ütleksin, et komisjoni 2009. aasta koosseisu puhul oleks mõistlik kaaluda finantsturgude jaoks eraldi voliniku määramist, kes keskenduks ainult sellele, sest minu arvates on see nii Euroopa kui ka Euroopa Komisjoni jaoks tõesti tähtis teema.

Mis puutub järelevalvesse – teie kirjeldatud tegevuskavasse – siis ei arva ma, et meil on meetmete suhtes lahkhelisid, kuid ma oleksin oodanud – ja ma ütlesin seda 3. tasandi komitees väga selgelt novembris toimunud iga-aastasel ühiskohtumisel –, et need meetmed lülitatakse ka komisjoni selgesse ettepanekusse võtta seadusandlikke meetmeid. Komisjonil on algatusõigus ja ta saab esitada ettepanekuid ning me oleksime saanud tegutseda kiirelt ja järjekindlalt, kui meil oleks olnud kindel ettepanek. Sest nüüd on paljud neist meetmetest üksnes vabatahtlikud: need on palved komiteedele, kellel tegelikult ei ole õigusi, volitusi, pädevust ega tööriistu teha seda, mida me neilt ootame, sest nad on oma korralduselt riiklikud ja neil puuduvad üleeuroopalised volitused. See oleks võinud olla Euroopa Komisjoni sellekohase ettepaneku teema.

Miks tegutseb komisjon niivõrd aeglaselt? Minu arvates on üheks põhjuseks see, et komisjon soovib, et need 3. tasandi komiteed oleksid üksnes nõuandvad, mitte Euroopa järelevalve keskne tööriist. Samuti peaksime tunnistama, et need komiteed etendavad tähtsat rolli ja et meil on vaja, nagu Euroopa Keskpangalgi, tõeliselt sõltumatut järelevalveorganit, kes suudaks nende küsimustega tegelda. Mitte ainult komisjon ei peaks sellega tegelema oma konkurentsi peadirektoraadi kaudu, sest komisjon on selles suhtes liiga nõrk.

Mis puutub nõukogusse, siis ma tõesti loodan, et te mõistate asja pakilisust ja arutate täiendavaid meetmeid järelevalve ülesehituse osas.

  Josu Ortuondo Larrea, fraktsiooni ALDE nimel. – (ES) Proua juhataja, volinik, minister, Euroopa majanduse stabiilsuse ja ülemaailmse konkurentsivõime seisukohast on dünaamiline ja terve finantssektor hädavajalik. See on elutähtis nii tarbijatele kui ka ettevõtetele.

Selles valguses nõustume kõik, et finantsasutusi on vaja korralikult juhtida ja jälgida. Seepärast käivitasime 2001. aastal niinimetatud Lamfalussy menetluse, eesmärgiga seada sisse tõhus mehhanism liikmesriikide ja partnerite vaheliseks ühtlustamiseks järelevalvetavade ja finantsvaldkonna reguleerimise osas. Nüüd palub komisjon meil heaks kiita hulga uusi algatusi, mis on seotud õigusaktide vastuvõtmise, järelevalve ühtlustamise ning liikmesriikide järelevalveorganite vahelise koostöö tugevdamisega.

Me nõustume selle kõigega, sest me vajame tugevat ja tervet finantssektorit, mis suudab toetada meie majandust rahvusvahelistel turgudel valitseva kaose kiuste, kuid me tahame veelgi enamat. Me tahame, et hoiusedirektiiv, mis on kehtinud 2005. aastast, vaadataks läbi, et teha lõpp sellistele skandaalidele, nagu Liechtenstein, mis tundub varjavat maksudest kõrvalehoidujaid.

Ei tohiks olla liikmesriike, seotud territooriume ega Euroopa Majanduspiirkonnaga assotsieerunud riike, kes pangasaladuse kaitsmiseks ei vaheta teavet sellesama ühise majandusruumi muude liikmete residentidele makstud intresside kohta.

Vaba konkurents keelab riigiabi kui eramajanduse edendamise viisi, samuti ei tohiks hoiuste maksustamine luua võimalust võrdse konkurentsi moonutamiseks. Mängureeglid peaksid olema kõigile samad, mistõttu peaksime välja juurima maksuparadiisid, sest need on konkurentsi- ja ka ühiskonnavaenulikud.

  Piia-Noora Kauppi (PPE-DE). – Proua juhataja, kaks minutit ei ole piisav aeg, et saaksin käsitleda kõiki küsimusi. Soovin teha väga lühidalt. Nõustun paljude minu kolleegide mainitud tõsiasjadega, eriti proua van den Burgi öelduga komisjoni vastumeelsuse kohta suurendada 3. tasandi komiteede rolli.

Minu arvates on loomulik, et 3. tasandi komiteedel on kaks erinevat rolli. Nad on edukalt andud nõu uute direktiivide teemal. Nõuandev roll on väga hästi täidetud, kuid me ei ole veel suutnud leida teed tõelise ühtlustumise saavutamiseks Euroopas. Üleeuroopalise ühtlustamise ja riikliku vastutuse vahel valitseb tõeline asümmeetria. Kuigi me toetame täiel rinnal majandus- ja sotsiaalküsimuste nõukogu ettepanekuid, tegevuskava ja kõike koostatut, on meil kahtlusi, et need ei lahenda Euroopas ilmnenud probleeme. Kas tõesti on võimalik saavutada täielikult ühtne haldamine praeguse järelevalvesüsteemi abil? Mina nii ei arva. Samuti leiame me, et kapitalinõudedirektiivi järelevalvemudeli tugevdamiseks on vaja palju suuremaid parendusi kui tegevuskavas välja pakutud. Headest delegeerimisvolitustest, headest teavitusnõuetest ja päritolu-/vastuvõtjariigiga seotud küsimuste lahendamisest ei piisa. Me peame andma 3. tasandi komiteele suurema otsustusõiguse. Nad peavad komisjonist vähem sõltuma ja olema uue üleeuroopalise võrgustikupõhise järelevalvesüsteemi lähtekohaks.

Lõpetuseks sooviksin tõstatada Ameerika Ühendriikidega ühtlustamise ja ülemaailmsete tagajärgede küsimuse, mida käsitles ka minu kolleeg, härra Radwan. Minu arvates kaotame me Euroopas aega. Kui me ei võta ennast kokku, ei saa meie rahvusvahelised kolleegid meid tõsiselt võtta. Kuigi finantsteenuste dialoog on jõudsalt edenenud, peame me veelgi parendama oma ühtlustamismeetmeid, näitamaks ameeriklastele, et meil on samaväärne süsteem ning me saame tugineda vastastikusele tunnustamisele ja isegi „asendusvastavusele“. Seega on väga tähtis arvestada selle globaalse tahuga.

  Elisa Ferreira (PSE). – (PT) Proua juhataja, hiljutine kaos finantsturgudel näitas, et suuremale tõhususele aluse pannud suundumisega võivad kaasneda ka suuremad ohud, mis mõjutavad finantssüsteemi usaldusväärsust ja tõelise majanduse tervist. Seega muutus 2007. aastaks kavandatud läbivaatamine pakilisemaks ja omandas suurema poliitilise tähtsuse. Täna palutakse Euroopal võtta hoolikalt läbimõeldud ja tõhusaid meetmeid, mis sobiksid kokku turgude kasvava keerukusega.

Samuti on teada, et edu on võimalik saavutada Lamfalussy menetluse põhiolemust muutmata, kuid, nagu paljud parlamendiliikmed on öelnud, hõlmab üks ilmsemaid ja hädavajalikumaid parenduste saavutamise vahendeid tugevamat ja tõhusamat koordineerimist riiklike seadusandjate ja järelevalvajate vahel läbi suurema tõhususe 3. tasandil, suurendades volitusi ja pädevust, tugevdades kaose- ja kriisiolukordade juhtimist ning tagades põhimõtete ja tegevuse kooskõla.

Selline koordineerimine on keerukas ega teki iseenesest: see eeldab selgepiirilisi, asjatundlikke algatusi komisjonilt, vastuseks täna siin õigustatult mainitud soovitustele, mida parlament on mitmel puhul andnud ja mida on andnud ka majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu ning mis on sätestatud tegevuskavas, mida on siin palju tsiteeritud.

Järgmise Euroopa Ülemkogu kohtumise lähenedes on komisjoni kavandatud algatuste läbipaistvuse ilmne puudumine üllatav. Volinik McCreevy äraolek on veelgi üllatavam, kui parlament on selgesõnaliselt palunud temalt teavet töö edenemise kohta.

Lõpetuseks sooviksin veel kord tänada volinik Almuniat kohaoleku eest, kuigi minu arvates peaksime siiski korraldama selgitava arutelu vastutava volinikuga, lähtudes teema tehnilisest eripärast ja komisjoni kohustusest pakkuda välja kindlapiiriline algatus.

  Antolín Sánchez Presedo (PSE). – (ES) Proua juhataja, Lamfalussy menetlus loodi nii, et ühenduse finantsõigus saaks kiirelt ja paindlikult reageerida turu arengule ning et soodustataks järelevalvetavade ühtlustamist. Selle menetluse kohane tegevus kõigil neljal tasandil on võimaldanud paremini koordineerida Euroopa Liidu asutuste ja järelevalveorganite tegevust.

Me peame minema veelgi kaugemale.

Selle menetluse seaduslikkuse, kvaliteedi ja sidususe suurendamiseks peame jätkama parema reguleerimise ja demokraatliku kontrolli põhimõtteid, parendades selle tasandite lõimumist ja edendades suuremat valdkondadevahelist ühtlustumist, et vältida omavoli. Üleeuroopaline tulevikunägemus ning uued sammud on hädavajalikud nende vajaduste rahuldamiseks, eeskätt piiriüleste kontsernide piisava järelevalve tagamiseks ja rahvusvaheliste kriiside ennetamise ja juhtimise vallas edusammude tegemiseks.

  Harald Ettl (PSE). – (DE) Proua juhataja, finantsstabiilsus kriisijuhtimise kaudu peab nüüd, seadusandliku ühtlustamise edendamisel olema standardiks. Finantskriisidest ning finantssektori arengutest, mis väljuvad kontrolli alt ega ole enam kooskõlas tegelikkusele vastava makromajandusega, tuleb õppida. See tähendab, et Lamfalussy menetlusele tuleb veel 2008. aastal luua püsiv alus. Turukorraldajate nõudmised tingivad vajaduse paindliku regulatiivmenetluse järele. Seejuures tuleb nõuda, et järelevalvetegevus toimuks parlamendi kontrolli all ja et parlamendi õigused oleksid kaitstud. Parlamentarismita puudub läbipaistev kontroll.

Meie tee viib juhtiva järelevalvaja kaudu otse üleeuroopalise järelevalveasutuste süsteemini. Ainult üleeuroopalises järelevalveasutuste süsteemis saab leida Euroopa finantskeskuste vahel tasakaalu, mille puhul võetakse arvesse kõiki poliitilisi ja majanduslikke huve. Komisjon peab siin vaheetappides ise tegutsema, mitte ainult ohjama.

  Reinhard Rack (PPE-DE). – (DE) Proua juhataja, volinik, Lamfalussy menetlus on meil aastate jooksul kiiduväärselt aidanud jõuda selle finantsmehhanismide konkreetse tulipunktini. Teisalt oleme pidevalt püüdnud tagada demokraatlikku õigusloomet, ka osana põhiseaduse tavapärasest arutelust, kus õigusloome on meile delegeerinud Euroopa asutused. Mõlemal juhul on meil alati sama probleem, nimelt tagada, et suudame ühelt poolt kindlustada natukenegi läbipaistvust ja teiselt poolt parlamendi piisava kaasatuse sellesse kontrollimisse.

Kas tehakse ka tegelikkuses jõupingutusi, et lähendada üldisi arutelusid komiteemenetluse ja eeskätt Lamfalussy menetluse kontekstis, et meil tulevikus ei oleks enam sellist menetluste rida, kusjuures meilt võetakse veel üks läbipaistvuse komponent?

  Joaquín Almunia, komisjoni liige. − (ES) Proua juhataja, ma püüan teha väga lühidalt, kuid soovin teha mõned märkused mõningate esitatud kõnede kohta.

Esiteks, on selge, et riigisisese järelevalvemehhanismi, finantsjärelevalve mehhanismide ja riikideüleste institutsioonide kasvava tähtsuse ning finantsturgude ja finantstegevuse ülemaailmse, mitte ainult Euroopa mõõtme vahel on asümmeetria. See asümmeetria põhjustab pingeid ja nõuab tegutsemist Euroopa institutsioonidelt, komisjonilt, nõukogult ja parlamendilt. Me ei hakka seda arutama, sest minu arvates oleme kõik selles suhtes ühel meelel.

Teiseks, ei nõustu ma kuigivõrd mõningate kõnedega, mis annavad mõista, et Ühendriikide järelevalvemehhanismid ning finantssüsteemis toimuvatele sündmustele reageerimise mehhanismid on paremad kui meil Euroopas. Ma usun siiralt, et faktid seda ei näita, vaid näitavad pigem, et võrreldes Ühendriikides toimuvaga, on olemas argumendid, mis räägivad Euroopa reguleerimis- ja järelevalvemehhanismide ning viisi, kuidas finantsturud Euroopas toimivad paljudes valdkondades, kasuks.

Kolmandaks, Lamfalussy 3. tasandi komiteed on erakordselt tähtsad. Kaks kolmest 3. tasandi komiteest – panganduskomitee ning kindlustus- ja ametipensionikomitee – loodi alles 2005. aastal, olgugi et Lamfalussy menetlus algas 1999. aastal. Me peame kaotatud aja tasa tegema, kuid palju aega läks kaotsi enne, kui see komisjon astus mängu.

Neljandaks, kuidas edasi liikuda? Mõningatest kõnedest ilmneb, et mõned teist arvavad, et komisjoni ülesanne on teha otsus liikuda edasi õige kiirusega. Ma ei kavatse varjata ülesandeid, mis on komisjonile pandud, nagu ka parlamendile ja nõukogule ning loomulikult liikmesriikidele.

Minu kogemused, mille ma omandasin, osaledes paljudes hiljutistes majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu, samuti eurorühma aruteludes järelevalve ja reguleerimise arengu, finantsturgudel valitseva kaose lahendamise ning ebakindluse, usalduse puudumise ja süsteemis ilmnenud puudujääkidega tegelemise üle, minu kogemused, mida ma saan teiega jagada – ja te võite uskuda või mitte – näitavad, et suurimateks takistusteks edasiliikumisel on mõningate liikmesriikide seisukohad. See ei puuduta siiski liikmesriike, kes ei kannata finantskaose tagajärgede all.

Tehakse palju tööd. Ma mõistan, miks parlament tahab tööd kiirendada, kuid minu arvates on parlamendil sama palju teavet kui komisjonil ja nõukogul, mistõttu parlament teab, et töötatakse usinalt korraga mitmel suunal. Me oleme olukorras, kus improviseerimine kipub põhjustama vigu ja kus katsed teha asju enne kui me teame, mida on vaja teha, kipuvad olema pigem pärssivad kui edasiviivad. Kogemused, mis on Euroopas ja Ühendriikides omandatud seoses varasemate järelevalve-, reguleerimis- ja finantsprobleemidega, näitavad, et on parem oodata paar kuud ja tegutseda õigesti kui kiirendada tegevust ja muuta lahendamist vajavad probleemid veelgi hullemaks.

Veel viimane mõte: komisjonil on Euroopa Liidus seadusandliku algatuse õigus. Komisjon ei kavatse kunagi loobuda oma algatusõigusest ega anda seda algatusõigust üle Lamfalussy komiteedele. Komisjon arvestab nendega, kuid ta ei kavatse kaaluda oma algatusõiguse üleandmist Lamfalussy komiteedele, ning ma usun, et ka parlament ega nõukogu ei arva nii. Mis on aga tõsi, nagu olen öelnud, on see, et me kõik, alustades komisjonist, leiame, et 3. tasandi Lamfalussy komiteede vaheline koordineerimine, suutlikkus võtta vastu kriteeriume ja otsuseid häälteenamusega, võime reageerida peaaegu kohustavate otsustega, on üha enam ilmsed ja vajalikud, pidades silmas nende komiteede täidetava ülesande erakordset tähtsust. Siiski ei tohiks me seetõttu ajada neid segi Euroopa seadusandliku algatuse õiguse omanikega.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

19. Infotund (küsimused komisjonile)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on infotund (B6-0013/2008).

Mul on kahju kolleegidest, kes on oodanud infotunni algust, ning loomulikult peame uurima, miks me täna nii hilja alustame.

  Marian Harkin (ALDE). – Proua juhataja, viidates siinkohal menetluskorrale, oli minu küsimus parlamendi võrgulehe Suuliselt vastatavad küsimused kohaselt loendis numbri all 3. Küsimus on mõeldud vastamiseks volinik Mandelsonile, kuna selle pealkirjas oli selgelt märgitud „WTO läbirääkimised“ ja härra Mandelson peab neid läbirääkimisi meie nimel. Nüüd näen aga, et minu küsimus on pandud 3. jakku, mis tähendab, et volinik Mandelson ei vasta sellele suuliselt. Ma küsin, kas ta keeldub andmast parlamendile aru WTO läbirääkimiste teemal.

Mis mõte on esitada küsimus volinikule, kes on sel päeval kohal, kui volinik keeldub sellele küsimusele vastamast?

  Juhataja. − Komisjon otsustab, kes millistele küsimustele vastab.

  Marian Harkin (ALDE). – Proua juhataja, selles ongi probleem, sest küsimus WTO läbirääkimiste kohta oli selgelt suunatud volinik Mandelsonile. Tema on volinik, kes pidas neid läbirääkimisi, ta on täna siin ja ta keeldub küsimusele vastamast.

  Juhataja. − Proua Harkin, teie seisukoht on arvesse võetud ja me teeme, mida suudame.

Järgnevad küsimused on suunatud komisjonile.

Esimene osa

  Juhataja. − Küsimus nr 32, mille esitas Stavros Arnaoutakis (H-0075/08)

Teema: Rahvusvahelise krediidikriisi negatiivne mõju ettevõtlusele

Praegune rahvusvaheline krediidikriis, mis viib Ameerika Ühendriikide majandust langusse, aeglustab kasvutempot maailma tasandil. Mõju Euroopa majandusele ja ettevõtlusele on märkimisväärne. Kreeka ja muude Euroopa riikide ettevõtted on juba sattunud märgatava surve alla, mis tuleneb ELi välistest riikidest pärineva impordi kasvust, sest nende riikide odavamad tooted suurendavad pidevalt oma turuosa. Samal ajal ennustatakse käimasolevaks aastaks Euroopa ekspordi vähenemist.

Milliseid meetmeid komisjon võtab, et Euroopa ettevõtteid tõhusalt toetada selle kriisi üleelamisel ning rahvusvahelisel tasandil kaubandusliku konkurentsivõime suurendamisel? Millised ärivaldkonnad ja Euroopa tooted on komisjoni arvates kõige haavatavamad? Milliseid tuleks esmajärjekorras kaitsta ja kuidas seda teha?

  Joaquín Almunia, komisjoni liige. − (ES) Proua juhataja, vastuseks härra Arnaoutakise küsimusele pean esmalt ütlema, et maailmamajandus on aeglustumas; kliimaterminoloogiat kasutades maha jahtumas.

Finantskaos jätkub, Ameerika Ühendriikide majandus on märgatavalt aeglustumas – mõnede arvates on see languse äärel. Toormete, mitte ainult nafta, vaid ka muude toormete hinnad kasvavad ja see mõjutab negatiivselt kasvu, kuigi maailmamajanduse kasv on endiselt märkimisväärne.

Euroopa majandus tuleb nende raskustega üsna hästi toime. Oma hiljutistes prognoosides, mida esitleti 21. veebruaril, rääkisime 2% suurusest kasvust Euroopa Liidus sellel aastal ja 1,8% suurusest kasvust eurotsoonis. Seega on mõju Euroopa majandusele ilmne, kuid selle ulatust ei tohiks üle hinnata.

Väliskaubanduse osas näitavad värskeimad Eurostati avaldatud andmed, et 2007. aastal oli EL27 kaubandusdefitsiit esialgsel hinnangul 185 miljardit eurot, mis on oluline kaubandusdefitsiit, kuid igal juhul väiksem kui paljudes muudes tööstusriikide piirkondades, ning eurotsoonis oli kaubandusülejääk 28,3 miljardit eurot.

Seetõttu, pidades silmas maailmamajandust, mida iseloomustab suur tasakaalutus, on meie välissektor üldjoontes tasakaalus, ja mitte ainult meie välissektor, vaid ka meie rahvamajanduse kontod on sisuliselt tasakaalus.

Kolmandaks: parim viis maailmamajanduse kriisi lahendamiseks on jätkata struktuurireforme ja makromajanduspoliitikat, mis on võimaldanud meil saada oma rahvamajanduse kontod tasakaalu, parandada meie majanduse stabiilsust, suurendada kasvupotentsiaali ja olla finantskaosega silmitsi seismiseks paremas olukorras kui enne.

Neljandaks, selle kaose tõttu on vaja tegelda kitsamate probleemidega. Me arutasime neid eelmise arutelu käigus, mistõttu ei hakka ma neid kordama. Siiski tuletan ma parlamendiliikmele ja parlamendile meelde, et majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu võttis oktoobris vastu tegevuskavad, milles nähakse ette, kuidas sellele finantskaosele reageerida.

Viiendaks, sooviksin parlamendiliikmele ja parlamendile meelde tuletada ka seda, et oktoobris 2006 võtsime vastu ELi välismajandustegevuse strateegia, Euroopa ülemaailmse programmi, millega nähakse ette uus Euroopa kaubanduspoliitika oma välise konkurentsivõime suurendamiseks üheskoos strateegiatega, mis on seotud turulepääsuga, intellektuaalomandi õiguste kaitsega, avatud riigihangetega välismaal, kaubanduse kaitsevahenditega – see ei kujuta endast ainult mitmepoolseid kokkuleppeid Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames, vaid ka kahepoolsete kaubanduslepete uut põlvkonda, mis täiendavad jõupingutusi, mille eesmärgiks on edasi liikuda mitmepoolsete läbirääkimiste Doha voorus.

Selle vastuse lõpetuseks sooviksin öelda, et faktid näitavad, et eeskätt Euroopa majanduse puhul on turu integratsioon, kaubanduse üleilmastumine ja vabamaks muutumine kasulik, tuues endaga kaasa palju rohkem eeliseid kui varjukülgi ja probleeme. Üleilmastumine ja Euroopa kontekstis ühtne turg on olulised vahendid meie konkurentsivõime suurendamisel ning, nagu eurooplased väga hästi teavad – tõenäoliselt paremini kui keegi teine maailmas –, ei ole protektsionism lahenduseks.

  Stavros Arnaoutakis (PSE). – (EL) Proua juhataja, volinik, sooviksin teilt küsida, kas komisjon on hinnanud, kuidas kõnealune rahvusvaheline krediidikriis mõjutab selliseid sektoreid, nagu turism ja mereveondus, mis minu riigi, Kreeka, puhul moodustavad 21% SKTst. Milliseid meetmeid kavatseb komisjon võtta?

  Joaquín Almunia, komisjoni liige. − (ES) Ma ei saa esitada selliseid täpseid ja üksikasjalikke arvutusi, nagu te soovite. On vägagi võimalik, et nende arvutuste koostajaks on Kreeka ametiasutused. Oma ajakohastatud veebruari prognoosides hindasime finantskaose ja keerulisema rahvusvahelise majanduskliima mõju Euroopa majandusele ning meie hinnangul saab kasv Euroopa Liidus olema väiksem, viie kümnendiku võrra väiksem, ja eurotsoonis nelja kümnendiku võrra väiksem, võrreldes meie novembris 2007 esitatud prognoosidega. Samuti suureneb poole punkti võrra inflatsioon, peamiselt nafta, toormete ja eeskätt toidutoormete hinnatõusust tingitud „vapustuse“ tõttu.

Seni on mõju ekspordile olnud väga väike, et mitte öelda, et seda ei ole seni tunda olnud, kuid nagu me palju kordi oleme öelnud, eriti viimasel ajal, mil valuutaturud on muutunud äärmiselt hüplevaks, leiame me, et vahetuskursside muutused ja kõikumine, mis mõjutab meid kui eurooplasi, on muutunud sedavõrd suureks, et see valmistab meile tõsist muret, ja peame kõikidele muudele maailmamajanduse osalistele meelde tuletama, et ülemäärane kõikuvus valuutaturgudel on ebasoovitav, kuna see mõjutab negatiivselt kõigi majanduskasvu ja -tegevust.

  Danutë Budreikaitë (ALDE). – (LT) Ettevõtteid mõjutavad mitte üksnes rahvusvahelised kriisid, vaid ka – nagu äsja mainiti – valuutavahetuskursid. Tugeva vääringuga riik võib konkurentsis rahvusvahelistel turgudel hätta jääda. Hetkel on euro niivõrd tugev, et ettevõtted on hakanud kaebama, et eksportimine ei ole enam kasumlik.

Kas selle probleemi leevendamiseks saaks võtta meetmeid? Mõnikord püüavad riigid oma vääringut devalveerida, et teenida välismaale müügist kasumit.

  Joaquín Almunia, komisjoni liige. − (ES) Nagu auväärt parlamendiliige teab, valitsevad valdavas osas riikides ja eeskätt enamarenenud tööstusriikides valuutaturgudel paindlikud vahetuskursid. Just pakkumise ja nõudluse vahekord on see, mis määrab vahetuskursi teataval ajahetkel.

Kõikide maailmaturul, eeskätt valuutaturgudel osalejate huvides on järgida suuniseid, mille osas me leppisime kokku G7-s, Rahvusvahelises Valuutafondis, mitmepoolsetel nõupidamistel, mis toimusid aasta tagasi eesmärgiga lahendada majanduse ülemaailmse tasakaalutuse küsimusi. Üks nende mitmepoolsete nõupidamiste järeldusi seondus vajadusega anda valuutaturgudele vabadus peegeldada iga majanduse olemust ning see on parim viis tagamaks, et vahetuskursid ei kahjustaks ühiselt kõiki rahvusvaheliste turgude osalisi.

Kui nüüd vaadata eurotsooni, siis eelmisel aastal kasvas eksport kolmeteistkümnest eurotsooni riigist 8% võrra, samas kui import kasvas 6% võrra, võttes aluseks Eurostati esimesed näitajad 2007. aasta kohta, mis avaldati 15. veebruaril. Siiski on samas tõsi, et muutused intressimäärades, eeskätt viimaste nädalate jooksul, teevad meid murelikuks.

Seda ütlesid eelmisel nädalal toimunud eurorühma viimase koosoleku tulemusena eurorühma esimees, Euroopa Keskpanga president ja mina kui majandus- ja rahandusvolinik.

Me pöörame tähelepanu Ühendriikide ametivõimude soovile, kes endiselt kordavad avalikult, et nad tahavad säilitada tugevat valuutat. Me pöörame tähelepanu selliste riikide, nagu Hiina ja muud arenevad Aasia riigid, ametivõimude teadaannetele ja tahteavaldustele, milles öeldakse, et nad on teadlikult vajadusest muuta vahetuskursside haldamine järk-järgult paindlikumaks.

  Juhataja. − Enne kui anname järgmise küsimuse jaoks kõnejärje üle volinik Figel’ile, sooviksin kasutada võimalust naasta proua Harkini varasema menetluskorrale viitamise juurde. Ma lasin teha mõned järelepärimised ja minu esimene punkt on, et tegu on komisjonile, mitte kindlale volinikule esitatavate küsimustega.

Komisjon uuris teie tõstatatud küsimust ja pidas nõu nii kaubanduse kui ka põllumajanduse peadirektoraadiga ning pean kahjuks tõdema, et nende arvates kuulub teie küsimus volinik Fischer Boeli pädevuse. Ma ei saa laskuda arutellu, kuid annan teile selle teabe edasi, et teaksite põhjuseid.

  Juhataja. − Küsimus nr 33, mille esitas Manolis Mavrommatis (H-0086/08)

Teema: Laulude seaduslik allalaadimine Internetist

28. jaanuaril 2008 sõlmiti kolme suurima plaadifirma (EMI, Universal Music ja Warner Music) vahel kokkulepe teha kasutajatele tasuta allalaadimiseks kättesaadavaks 25 miljonit laulu Otraxi võrgulehel. Allalaadimise ajal peavad kasutajad aga vaatama võrgulehel olevaid reklaame. See võrguleht on ligipääsetav Euroopa ja Ameerika Ühendriikide elanikele ning ennustatakse, et lehe loojad teenivad oma investeeringu varsti tasa.

Arvestades tõika, et puudub ELi õiguslik raamistik Interneti-muusikateenuste kohta – ning, nagu hiljutisest soovitusest nähtub, ei kavatse komisjon välja pakkuda õiguslikult siduvat raamistikku – ja et see kokkulepe sõlmiti suuresti ebaseaduslikust allalaadimisest mõjutatud plaadifirmade õiguste ja kasumi kaitsmiseks, siis mil viisil on lauluesitajate õigused selles raamistikus kaitstud?

Kui pidada silmas asjaolu, et see võrguleht on suunatud ka Euroopa kodanikele, siis kas komisjon leiab, et see õõnestab konkurentsi muusikateenuste vallas, kuna kõnealune kokkulepe hõlmab ainult kolme plaadifirmat, kes teevad oma laulud Internetis tasuta kättesaadavaks ja saavad kasumit samal ajal võrgulehel reklaamimise eest?

  Ján Figel’, komisjoni liige. − Olen kindel, et härra Mavrommatisele meenub, et Qtrax avalikustas hiljuti mitme suure kaubamärgi esindajatega sõlmitud uue kokkuleppe pakkuda koos suurte plaadifirmadega oma võrgulehel esimest tasuta seaduslikku, reklaamist rahastatavat plaadifirmadevahelist teenust. See toimus jaanuaris MIDEMi konverentsil Cannes’is.

Siiski tundub, et hetkel puudub kokkulepe, mis võimaldaks tasuta alla laadida nende muusikakatalooge. Tõepoolest, vastuseks Qtraxi teadaandele on neli suurt firmat avalikult öelnud, et ühtegi kokkulepet ei ole veel vormistatud, kuigi läbirääkimised on käimas. Praegusel hetkel ei ole veel kindel, kui palju kokkuleppeid Qtrax suurte muusikafirmadega lõpuks sõlmib ja milline saab olema nende kokkulepete sisu ja ulatus.

Seetõttu on liiga vara anda esialgset hinnangut mõju kohta konkurentsile Interneti-muusikatööstuses. Siiski on selge, et sellise teenuse osutamiseks ei ole vaja mitte üksnes plaadifirmade luba, vaid ka sõnade ja viisi autorid peavad loomulikult olema kokkuleppe osalisteks.

  Manolis Mavrommatis (PPE-DE). – (EL) Proua juhataja, volinik, nagu ma oma küsimuses ütlesin, teenib kasumit kolm firmat. Ma küsin veel kord, volinik: kas teised, kaitseta firmad, peavad oma uksed sulgema, jättes tuhandete esitajate õigused kaitseta ajal, mil Interneti-muusikateenused saavad järk-järgult tuult tiibadesse? Või pean ma uskuma härra McCreevyt, kes ütles meile, et selline direktiiv esitatakse Euroopa Parlamendile 2010. aastal?

  Ján Figel’, komisjoni liige. − Esiteks, sooviksin teile veel kord kinnitada, et liidu ja selle komisjoni konkurentsipoliitika kujundamine on lõputu protsess. Me kontrollime ja uurime ning vajadusel tegutseme või reageerime.

Teiseks, online-sisu käsitlevate tähtsate eeskirjade või raamistike või teenuste piiriülese osutamise eeskirjade, sealhulgas nüüd ka autoriõigusi või isegi kaitsetingimusi käsitlevate eeskirjade kohandamine toimub järk-järgult. Mõningaid neist kohandatakse ilmselt sel aastal. Mõned ettepanekud esitati juba eelmise aasta sügisel. Nii et minu arvates on see tähtis protsess, milles me töötame üheskoos ja milles võetakse nõuetekohaselt arvesse kultuurilist konteksti ja mõju ning kaitstakse ja edendatakse kultuurilist mitmekesisust.

Me ei anna nõu, mida üksikud ettevõtted peaksid teiste käitumise suhtes tegema, kuid on tähtis, et säilitataks ja edendataks läbipaistvust ning loovuseks ja kultuuri levikuks soodsaid tingimusi. Minu arvates on see meie ühine eesmärk ja mure. Olen kindel, et nii on ka kultuuri- ja hariduskomisjonis, mille aseesimeheks teie, härra Mavrommatis, olete.

  Josu Ortuondo Larrea (ALDE). – (ES) Volinik, ma eeldan, et te teate, et mõnedes riikides makstakse autoriõiguste eest nii, et kehtestatakse tasu, mida peavad maksma kõik, kes ostavad materjali salvestamise või taasesitamise/paljundamise seadmeid või laser- või DVD-plaate. Ma tahtsin teilt küsida, kas teie arvates on selline teguviis vastuvõetav, kui on palju inimesi, kes ostavad selliseid seadmeid või DVD-plaate, kuid kes ei kasuta neid muusika allalaadimiseks ega millegi sellise taasesitamiseks/paljundamiseks, mis mõjutaks autorite õigusi. Minu arvates karistatakse sellise teguviisiga ausaid kodanikke. Ma sooviksin teada teie arvamust selle kohta.

  Ján Figel’, komisjoni liige. − On tõsi, et mõnedes riikides on need autoriõiguste eest võetavad maksud tõesti väga suured või äärmiselt erinevad.

See on üks teemasid, millega me tegeleme. Me tegime seda eelmisel aastal ja ma olen kindel, et komisjon tuleb nende küsimuste juurde tagasi. Minu kolleeg, volinik Charlie McCreevy vastutab kõnealuse küsimuse eest ja ma näen seda seostatuna muude valdkondadega, millega seonduvad autoriõigused või kaitsetingimused.

Seega olen nendest küsimustest teadlik, kuid tänan teid sõnumi eest, mida mõned riigid ja majandusharud kordavad. Olen kindel, et see saab olema osa lähitulevikus toimuvatest läbivaatamistest.

  Juhataja. − Küsimus nr 34, mille esitas Avril Doyle (H-0090/08)

Teema: Impordi süsinikumaksud?

23. jaanuaril 2008 esitas Euroopa Komisjon laiaulatusliku ettepanekute paketi KOM(2008)0016, et viia ellu Euroopa Liidu ambitsioonikad kohustused võidelda kliimamuutuse vastu ja edendada taastuvate energiaallikate kasutamist aastani 2020 ja pärast seda.

Strateegia keskmes on heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS), mis on ELi põhivahendiks heitkoguste kulutõhusaks vähendamiseks, tugevdamine ja laiendamine. Süsteemi kuuluvate valdkondade heitmeid vähendatakse 21% võrra aastaks 2020, võrreldes 2005. aasta tasemega. Kehtestatakse ühtne kogu ELi hõlmav ülempiir HKSiga hõlmatud heitmetele ning heitmekvootide tasuta jaotamine asendatakse aastaks 2020 järk-järgult kvootide enampakkumisega.

Mis tahes rahvusvahelise kokkuleppe alusel, mis tagaks, et konkurendid mujal maailmas kannavad võrreldavaid kulutusi, oleks süsinikulekke oht väga väike. Siiski selline kokkulepe veel puudub.

Lähtudes eespool öeldust, kas komisjon saab kommenteerida, miks ELi importimisel võetavad süsinikumaksud jäeti ELi HKSist välja?

Teiseks, kas komisjon saab öelda, mil määral toetati volinike kolleegiumis kolmandatest riikidest, kus puuduvad CO2 vähendamist käsitlevad seadused, pärinevate toodete süsinikumakse?

Kas WTO-l on selles küsimuses seisukoht?

  Stavros Dimas, komisjoni liige. − (EL) Proua juhataja, komisjoni jaoks on esmatähtis sõlmida laiaulatuslik rahvusvaheline kokkulepe kliimamuutuse kohta, mis hõlmaks 2012. aasta järgset perioodi. Bali konverents oli oluline samm kliimamuutusega võitlemiseks maailmatasandil. Kõik ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osalised, sealhulgas Ameerika Ühendriigid, Hiina ja India nõustusid alustama ametlikke läbirääkimisi.

Nüüd vajame – kuna see on ELi ja komisjoni jaoks võtmetähtsusega – 2009. aasta lõpuks kokkulepet edasise rahvusvahelise kliimaalase õigusraamistiku kohta. See raamistik peab olema üldtunnustatud, tagama kõikide osaliste kohustatuse ja olema tõhus. Saavutamaks soovitud tulemust, milleks on, nagu oleme öelnud, rahvusvaheline kokkulepe, peab EL kindlalt jätkama eestvedaja rollis, nagu ta tegi seda Bali konverentsi eel ja ka selle ajal.

Just selles seisnebki 23. jaanuaril komisjoni esitatud kliimat ja taastuvaid energiaallikaid käsitleva ettepanekute paketi tähtsus. EL peab hoidma oma juhtrolli ja näitama üles otsusekindlust jätkata sama rada.

ELi heitkogustega kauplemise süsteem on meie põhivahend investeeringute suunamiseks puhtamasse tehnoloogiasse. See süsteem tagab ELi seatud kasvuhoonegaasialaste eesmärkide saavutamise võimalikult väikeste kulutustega.

ELi ettepanek võtta vastu muudetud direktiiv kauplemissüsteemi kohta näeb kvootide peamise jaotamisviisina ette enampakkumise. Enampakkumine ei soodusta üksnes investeerimist vähe süsinikuheitmeid tekitavasse tehnoloogiasse, vaid hoiab ära ka ebasoovitavad tagajärjed, mis tulenevad ebaõiglasest jaotamisest ja põhjendamatust kasuteenimisest. Seetõttu pakub komisjon välja, et alates kolmanda kauplemisperioodi algusest ei tohiks kvoote energiatootmisettevõtetele enam tasuta jaotada ja et tööstuses piiratakse tasuta jaotamist järk-järgult, eesmärgiga kaotada see täielikult 2020. aastaks.

Mõningate energiamahukate majandus- või tööstusharude puhul on konkurents turul väga terav. Seetõttu ei saa nad lasta kulusid tarbijal kanda, ilma et sellega kaasneks oht kaotada suur osa turust. Rahvusvahelise kokkuleppe puudumisel riskivad nad ümberpaiknemisega Euroopast väljapoole, mille tulemusel ülemaailmsed kasvuhoonegaaside heitmed (süsinikuleke) suurenevad. Majandusharud, kus süsinikulekkeoht etendab oma rolli, tuleb erapooletult määratleda. Seetõttu teeb komisjon ettepaneku seda küsimust põhjalikult uurida ja koostada 2010. aastaks haavatavate majandus- või tööstusharude loendi.

2011. aasta juuniks hindab komisjon olukorda nendes energiamahukates tööstusharudes. Ta tugineb hindamisel kliimamuutust käsitleva rahvusvahelise kokkuleppega seotud läbirääkimiste tulemustele või eraldi valdkondlikele kokkulepetele, mis võivad olla sõlmitud. Selle hinnangu põhjal esitab komisjon 2011. aastal aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning vajadusel pakub välja täiendavad meetmed. Need meetmed hõlmavad kasvuhoonegaaside heitmekvootide tasuta jaotamist energiamahukatele majandusharudele kuni 100% ulatuses. Komisjoni ettepanek sisaldab lisameetmena tõhusa süsiniku tasakaalustus- ehk tasaarvestusmehhanismi sisseseadmist. Eesmärgiks on, et olulise süsinikulekkeriskiga ühenduse tööstusettevõtted tuleks seada võrreldavasse, võrdsesse seisu kolmandate riikide vastavate ettevõtetega. Sellise tasakaalustussüsteemi raames saaks ette näha ka tingimuste kehtestamise importijatele, kusjuures need oleksid võrreldavad ELis paiknevatele ettevõtetele kohaldatavate tingimustega, näiteks kohustus tagastada CO2 heitekvoodid.

Olenemata kokkulepitavast meetodist ja võetavatest meetmetest peavad need olema täielikult kooskõlas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni põhimõtetega. See kehtib eeskätt ühiste, kuid diferentseeritud kohustuste ja suutlikkuse põhimõtte osas erijuhul, milleks on vähim arenenud riigid. Samuti peab see olema kooskõlas ühenduse rahvusvaheliste kohustuste, sealhulgas Maailma Kaubandusorganisatsiooni eeskirjadega.

Lõpetuseks, kliima- ja energiaalane ettepanek on Euroopa Komisjonis tervikuna ühiselt heaks kiidetud – seega toetavad seda kõik komisjoniliikmed.

  Avril Doyle (PPE-DE). – Tänan teid, volinik, väga sisuka vastuse eest minu küsimusele, mille ma juhuslikult esitasin ammu enne seda, kui mõistsin, et hakkan raportöörina vastutama ELi heitkogustega kauplemise süsteemi läbivaatamise eest.

Minu küsimus käsitles täpsemalt seda, mis seisus me oleme – kusjuures „meie“ tähistab praeguses järgus volinike kolleegiumi – seoses süsiniku tasakaalustusmaksude või süsinikukvootide võimaliku kehtestamisega, juhul kui me ei saavuta rahvusvahelist kokkulepet. Nõustun teiega suurel määral, et vajame selles valdkonnas ühesuguseid mängureegleid ELi tööstusele ja kolmandate riikide toodangule.

Tahan ainult välja uurida, kas see võimalus – ja ma ei ole protektsionist ning toetan tõesti globaliseerunud maailma, milles me täna elame – kehtestada süsiniku tasakaalustusmaks on veel kaalumisel. Minu arvates peaks olema ja niisiis küsin teilt, milline on volinike kolleegiumi seisukoht selles küsimuses, arvestades seda, kuivõrd tõsiselt me suhtume vajadusse vähendada CO2 heiteid ja üldse kogu kliimamuutuse arutellu. Me ei pea olema selles suhtes pealetükkivad, kuid peame olema otsusekindlad.

  Stavros Dimas, komisjoni liige. − Nõustun teiega täielikult ja see on väga vastutustundlik seisukoht. Mul on väga hea meel, et saate olema selle väga tähtsa õigusakti raportööriks.

Loomulikult arutasime me kõike. Mulle meenub, et Nairobis arutasime just nimelt kõnealust küsimust. Me arutasime seda minu talitustes, muude talitustega ja teiste volinikega ning jõudsime järeldusele, et mõistlik ja tasakaalustatud seisukoht oleks lisada ettepanekusse säte, mis lahendab probleemid, millega energiamahukad majandusharud võivad kokku puutuda juhul, kui me ei saavuta rahvusvahelist kokkulepet või kui rahvusvaheline kokkulepe ei sea muudes riikides samavõrd ambitsioonikaid süsinikupiiranguid kui Euroopa Liidus. Me otsustasime, et 2010. aastaks määratleme erapooletute kriteeriumite abil need majandusharud ja 2011. aasta juuniks hindame olukorda selles mõttes, et kas meil on rahvusvaheline kokkulepe või isegi rahvusvahelised valdkondlikud kokkulepped. Seetõttu ma loodan ja siiralt usun, et me saavutame 2009. aasta lõpuks kokkuleppe, mis lahendab tulemuslikult kliimamuutusega seotud probleemid.

Siiski, kui me ei saavuta kokkulepet või kui see ei ole piisavalt ambitsioonikas, on meie ettepanekus sätted, mis võimaldavad meil olukorda hinnata ja sellest lähtuvalt kas eraldada heitmekvoodid nendele energiamahukatele tööstusharudele kuni 100% ulatuses ettenähtud mahust või lubada importijate lülitamist meie heitkogustega kauplemise süsteemi ja loomulikult näha ette kohustus maksta samasuguste kvoodikoguste eest kui kohalikud tootjad, võrdsustades seeläbi olukorra – või isegi rakendada neid meetmeid kombineeritult.

Seeläbi anname oma tööstusele vajaliku kindlustunde, et me tegeleme probleemidega. Samas anname hoiatuse muudele riikidele: neil oleks parem rahvusvahelise kokkuleppega nõustuda. Seega saavutame selle hästi tasakaalustatud seisukoha abil kõik eesmärgid ning ma loodan, et parlament ja nõukogu hääletavad ja võtavad õigusaktid vastu esimesel võimalusel, kas siis selle aasta lõpuks või järgmise aasta varakevadel.

  Lambert van Nistelrooij (PPE-DE). – (NL) Mul on komisjoni ja voliniku seisukoha ning hästi tasakaalustatud lähenemisviisi üle siiralt hea meel. Sellegipoolest on mul veel üks väga tähtis mureküsimus, nimelt see, et endiselt ekspordime me arenguriikidesse vana tehnoloogiat, mis on ebatõhus ja heitmeid põhjustav. Ma küsiksin volinikult, et ehk saaksime selles suhtes rakendada täiendavaid meetmeid samas liinis. Kas lähema aja jooksul on oodata mõnda sellist algatust?

  Marian Harkin (ALDE). – Sel pärastlõunal toimunud ühise põllumajanduspoliitika teemalisel arutelul käsitlesime importi ELi ning kutsusime komisjoni üles kiiremas korras koostama kava Euroopa mittekaubandusalaste seisukohtade läbisurumiseks WTO läbirääkimistel.

Loomulikult peab kliimamuutuse küsimus olema meie päevakorras kõrgel kohal ning ELi importimisel võetavad süsinikumaksud on selles suhtes kindlasti tähtsad.

Seega sooviksin vaid küsida volinikult, nagu seda tegi ka proua Doyle oma algses küsimuses, kas WTO-l on selles küsimuses seisukoht ja milline see on?

  Stavros Dimas, komisjoni liige. − Nõustun täielikult, et me ei tohiks eksportida tehnoloogiaid, mis põhjustavad kolmandates riikides saastatust. Tegelikult on meie esmane mure see, et me ei lubaks majandus- või tööstusharude ümberasumist väljapoole Euroopa Liitu, mitte ainult seepärast, et me kaotaksime töökohti ja see tekitaks tööhõiveprobleeme, vaid ka seepärast, et me ei taha jätkata saastamist riikides, kus puuduvad sellised süsinikupiirangud nagu meil.

Seega peaksime olema väga ettevaatlikud ja pöörama suurt tähelepanu sellele, et selline sündmuste käik aset ei leiaks. Targutades, et peamine viis arenguriikides kliimamuutuse vastu võitlemiseks on energiatõhususe suurendamine, peame loomulikult olema väga ettevaatlikud selle suhtes, mida neile ekspordime.

Mis puutub Maailma Kaubandusorganisatsiooni seisukohta süsinikumaksude suhtes, siis me ei tea nende seisukohta, kuna seda küsimust ei ole tõstatatud, kuid pärast asja uurimist Euroopa Liidus ei ole meie arvates probleemi, sest oleme heitkogustega kauplemise süsteemi lülitamisega, mis erineb veidi maksustamisest piiril, püüdnud olukorda võrdsustada. Me ei soodusta oma tööstusharusid, vaid seame need samasse olukorda süsinikupiiranguteta riikide sarnaste tööstus- ja majandusharudega.

Muide, Ameerika Ühendriikides toimub samasugune arutelu, sest Liebermanni-Warneri eelnõus heitkogustega kauplemise süsteemi kehtestamiseks Ühendriikides sisaldub samalaadne säte. See arutelu toimus ka Ühendriikides, kus leitakse samuti, et see on kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni eeskirjadega.

Teine osa

  Juhataja. − Küsimus nr 35, mille esitas Colm Burke (H-0092/08)

Teema: Kultuuridevaheline dialoog ELis

Käesolevaks ELi kultuuridevahelise dialoogi aastaks on komisjon kavandanud palju sündmusi. Rõhku tuleks panna noorte kaasamisele selle aasta üritustesse, et nad saaksid osa ELi rikkalikust kultuurilisest mitmekesisusest.

Milliseid täpsemaid meetmeid komisjon kavandab noorte kaasamiseks Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aastasse?

  Ján Figel’, komisjoni liige. − (SK) Tänan teid, proua juhataja, ja tänan ka härra Burke’i tema küsimuse eest.

Soovin öelda, et käesoleva, Euroopa kultuuridevahelise aasta eesmärgiks on edendada kultuuridevahelist dialoogi kui protsessi, mille kaudu iga Euroopa Liidu elanik saaks suurendada oma võimalusi laiaulatuslikumalt ja avatumalt osaleda oma igapäevases elus keerukas kultuurikeskkonnas. See keskendub ennekõike teadlikkuse suurendamisele, eriti noorte hulgas, ja nende koolitamisele tegusateks Euroopa kodanikeks, kes on maailmale avatud, austavad kultuuride mitmekesisust ja lähtuvad ühistest väärtustest. Kõnealuses kontekstis on noored ja haridus kaks dialoogi põhivaldkonda selliste valdkondade kõrval nagu ränne, rahvusvähemused, mitmekeelsus, tööhõive ning meedia, usutunnistus, kunst ja kultuur.

EL kaasrahastab seitset suundanäitavat projekti üleeuroopalisel tasandil, mis on suunatud peamiselt noortele ja nende vahel kultuurilise dialoogi edendamisele läbi ühiste kunstiprojektide, jutuvestmise, meediaprojektide, meediakampaaniate, linnakultuuri, ebasoodsas olukorras olevate piirkondade või kogukondade vahelise teabevahetuse ning kunsti, sisserändajaid, sisserännet ja sarnaseid teemasid käsitleva dialoogi arendamise.

Sel aastal kaasrahastab EL ka ühte projekti iga liikmesriigi kohta. Põhirõhk on jällegi noortel ja haridusel. Samuti suhtleme pidevalt töörühmaga, kes juhib kodanikuühiskonna kultuuridevahelise dialoogi platvormi ja kuhu kuuluvad näiteks Euroopa Noortefoorumi ja Euroopa Kultuuridevahelise Õppimise Liidu (EFIL) esindajad.

Lõpetuseks, teavituskampaania selle aasta tähtsusest ja kultuuriline dialoog hõlmavad endas suurt hulka noortele suunatud tegevusi, mis põhinevad kodanikuühenduste ettepanekutel ja ELi algatustel. Kogu asjakohane teave on loomulikult saadaval Internetis, aadressil http://www.interculturaldialog2008EU". Kogu protsess põhineb suuresti suhtlust edendavatel partnerlustel ning heatasemeliste projektide ja ürituste esiletõstmisel. Olen veendunud, et see tugevdab protsessi: kultuurilist dialoogi kui protsessi, mitte kui ainult ühekordset üritust.

  Colm Burke (PPE-DE). – Ma tänan teid, volinik, väga üksikasjaliku vastuse eest ja tervitan arenguid, millele viitasite. Ma tean, et teie kui volinik ja komisjon tervikuna näeb selle programmiga kõvasti vaeva.

Mis puutub 27 riigi valitsustesse, siis millises programmis olete palunud neil osaleda, pidades silmas komisjoni tegevuse toetamist? Teisisõnu, kuigi on tore, et me oleme koostanud seitse suundanäitavat projekti, siis kas iga valitsus kavatseb oma riigis samuti käivitada suundanäitava projekti?

  Ján Figel’, komisjoni liige. − Ma ütlesin, et see on ühine eesmärk, ühine ettevõtmine, ning Euroopa ja riiklikul tasandil on palju häid ideid ja käimasolevaid algatusi, samuti on neid hulgaliselt piirkondlikul ja omavalitsusüksuste tasandil. Mul on hea meel, et „multikultuursuse“ teemal kommenteerimise ja hädaldamise asemel on olemas selline suur huvi, ka rahvusvaheliselt, leida võimalus edendada kultuuridevahelist lähenemisviisi. Minu arvates on meil seda vaja.

Ma ei kavatse projekte endid ette lugeda; need on üsna innustavad – eriti ELi tasandil – sest need valiti ELi tasandil paljude hulgast välja ja need erinevad liikmesriikide tasandil esitatutest suuresti. Tegelikult on meil 28 projekti, sest Belgias on kaks suurt kogukonda ja toetajaskonda.

Meie arvates on liikmesriigid, kes kaasavad noori, kes on tulevikule tõeliselt avatud, ilmselt parimateks näideteks mitmekesisuses elamise esitatavate väljakutsetega tegelemisest ja samuti ühtsuse edendamisest. Näiteks projektid, nagu Diversidad, mida juhib Euroopa Muusikabüroo (EMO). Siin näeme väga laialt harrastatavate tegevuste kooslust: muusika, muusika tõlgendamine, muusika kuulamine, õppimine muusika kaudu ja dialoog linnakultuuriga. Rahvusvaheline Yehudi Menuhini Sihtasutus; Ton monde est le mien, millest nähtub, et vajame endi mõistmiseks teisi; A Unique Brussels, mis on ELi kultuuriasutuste võrgustik; Alter Ego, noorte panus rahvusvahelisse kultuuridevahelisse dialoogi, kultuuridevahelisse mõistmisse ja Euroopa kodakondsusse läbi ühiste kunstiprojektide, mille abil nad suudavad vaadata kaugemale oma harilikest sotsiaalsetest ringkondadest.

Ühe projekti – Stranger – autoriks on Euroopa Kultuuri Sihtasutus. See kujutab endast noorte eneseväljendust ja platvormi loomist, kus nad saavad oma kogemused siduda laiema Euroopa kontekstiga.

Samuti on väga tähtis, et parlament oleks kaasatud võimalikult suurel määral, olgu siis individuaalselt või ühiselt. Toimub palju üritusi, näiteks Brüsselis, mis käsitlevad erinevaid kultuuridevahelise dialoogiga seotud teemasid. Meie kui komisjon kutsume kultuurikomisjoni (sealhulgas selle liikmeid) kaasa lööma kõikidel üritustel, millel osaleme või mille kaaskorraldajaks oleme. Näiteks toimub meil novembris Euroopa noorte nädal, milles nad peaksid minu arvates osalema. Mõningaid üritusi tuleks korraldada parlamendi ruumides Brüsselis, kus osaleksid parlamendiliikmed ja loomulikult noored kõikidest riikidest, sh ELi välistest riikidest.

Paljudel puhkudel saaksite sõna sekka öelda, anda eeskuju ja näidata oma pühendumist. Ma leian, et see ei tohiks piirduda vaid ühe aastaga. See peab olema pikaajaline eesmärk ja protsess, mille käigus me õpime, osaleme ja küpseme, et see sajand oleks parem kui 20. sajand, mida iseloomustasid arvukad jagunemised, lahkhelid ja inimväärikuse vastased ideoloogiad. Seega leian, et on olemas tugev ajend teie kaasamiseks.

  Avril Doyle (PPE-DE). – Tahaksin lihtsalt teada, kas komisjon on kursis suurepärase tööga, mida tehakse kultuuridevahelise dialoogi ja noorte kaasamise vallas Iirimaa põhjaosas: põhjas, kahe erineva kogukonna vahel, kes on sedavõrd kaua olnud vaenujalal, ning piiriüleselt. Minu arvates on seal teatavaid asju, millest võiks õppust võtta, ja ma küsiksin komisjonilt, kas ta on sellega kursis ja kui ei, siis kas ta võiks end kurssi viia.

  Marian Harkin (ALDE). – Ma teen väga lühidalt. Tahan vaid volinikult küsida, kas vabatahtliku töö vallas on välja pakutud mingeid meetmeid?

See on kindlasti suurepärane võimalus erineva taustaga inimestele vabatahtlikult koos töötada, eeskätt programmide raames vabatahtliku noorsootöö vallas, mille eesmärk on tagada, et kaasataks inimesi, kes harilikult vabatahtlikult midagi ei tee – sest mõnikord kipub vabatahtlik töö olema valge keskklassi tegevus – ja samuti vabatahtliku põlvkondadevahelise töö vallas. Kas nendes valdkondades kultuuridevahelise dialoogi edendamiseks on olemas mingeid meetmeid?

  Ján Figel’, komisjoni liige. − Proua juhataja, Põhja-Iirimaa küsimuses sooviksin esmalt anda edasi oma õnnitlused seoses uue õhkkonnaga, mida ma kirjeldaksin kui väga positiivseid ootusi järk-järgulistest ja siirast leppimisest ja ühiste väärtuste toetamisest. Mul on isegi kavas sinna minna, mis on ehk parim vastus. Minu arvates aitaks Põhja-Iirimaa õpilaste, õpetajate ja professorite suurem osalemine ELi teabevahetuses ja programmi ERASMUS raames toimuvas koostöös lähendada ka laiemat Euroopa üldsust ja elanikkonda. Seetõttu on mul kavas külastada Euroopa Liidu seda osa.

Teiseks, mis puutub vabatahtlikuna töötamisse, siis on see väga tähtis teema, sest vabatahtlikkus on ühisvastutuse, inimlikkuse ja ühtekuuluvustunde väljendus. Teisalt on see ka mitteametlik õppeprotsess. Me vajame seda seoses tööhõive, uute oskuste, uute teadmiste ja sotsiaalsete oskuste ning ka kodanikuühiskonna edendamise ja meid ühendavate väärtushinnangutega. Me teeme rohkem kui me varem tegime. Näiteks uude programmi Euroopa Noored on suunatud palju rohkem raha ja see omab Euroopa vabatahtliku töö seisukohalt palju rohkem tähtsust. Nüüd on see rohkem avatud rahvusvahelisele osalusele. Arvud on suuremad ja minu arvates on see üks vastustest.

Sel aastal sooviksime käivitada vabatahtlikku tegevust käsitleva algatuse, mille raames saaks vabatahtlikku tegevust rohkem teadvustada ja luua sellele paremad eeldused. Loomulikult on vaja, et liikmesriigid osaleksid, ja mul on hea meel, et Prantsusmaal on suur tahe tegelda vabatahtliku töö teemaga – vabatahtlik töö ja noored. Täna hommikul kohtusin tervishoiu-, noorsoo- ja spordipoliitika eest vastutava ministriga ning me leppisime kokku teatavates rõhuasetustes. See on üks kolmest noorsoovaldkonna rõhuasetusest Prantsusmaa eesistumise ajal, seega teeme mõningaid edusamme.

  Juhataja. − Järgmise päevakorras oleva küsimuse esitas härra Higgins. Pean kahjuks tõdema, et ma ei saa seda küsimust vastu võtta, kuna teda ei ole saalis. Ma tean, et sooviksite teha koostööd. Kahjuks ei teatatud meile vahetumisest eelnevalt, mistõttu ei saa ma seda meie kodukorra kohaselt vastu võtta. Mul on väga kahju, et ma ei saa seda küsimust vastu võtta ja pean andma eesõiguse parlamendiliikmetele, kes viibivad saalis.

  Juhataja. − Küsimus nr 37, mille esitas Bernd Posselt (H-0100/08)

Teema: Saksamaa, Tšehhi Vabariigi ja Austria vaheline kultuurikoostöö

Milliseid kahe- või kolmepoolseid piiriüleseid Tšehhi Vabariigi, Saksamaa ja Austria vahelisi kultuurikoostööprojekte toetas komisjon eelmisel aastal ja kas komisjon näeb võimalusi toetada selliseid projekte märkimisväärses ulatuses 2008. aastal?

  Ján Figel’, komisjoni liige. − (SK) Proua juhataja, lubage mul Bernd Posseltit tema küsimuse eest tänada. Sooviksin märkida, et kultuur ja selle rahastamine riiklikul tasandil on liikmesriikide kohustus. See on subsidiaarsuspõhimõte, mida me austame ja kõrgelt hindamine. Euroopa Liidu ülesanne on toetada ja täiendada liikmesriikides toimuvat tegevust, mitte võtta vastutust selle eest.

Teiseks, on oluline meeles pidada, et kultuuriprogramm (2007–2013) edendab kultuuridevahelist dialoogi, kultuuritegelaste ja -teoste ning kultuuri- ja kunstitoodete riikidevahelist liikuvust. Need projektid peavad kaasama vähemalt kolme kultuuriettevõtjat kolmest erinevast riigist: see annab osaliselt vastuse Bernd Posselti küsimusele. Tšehhi Vabariigi, Austria ja Saksamaa ettevõtjate vahelist koostööd saab seega toetada, kui need koostööpartnerid on valitud Euroopa Komisjoni kutsel esitatud projektide kvaliteedi põhjal.

Mis puutub nende kolme liikmesriigi eriprojektidesse, mida rahastati eelmisel aastal, siis sooviksin ära märkida, et kultuuriprogramm (2007–2013) on väldanud vaid veidi rohkem kui aasta. Peame veidi ootama, et teada saada, mis laadi projekte on selle lühikese aja jooksul rahastatud. Lühidalt öeldes, eelmise aasta projekte käsitlevad tulemused ei ole veel saadaval. Siiski, kui vaadata ajavahemikku 2000–2006, toetati nende aastate jooksul 116 koostööprojekti ja 39 kaasrahastatavat projekti, mis käsitlesid kas kahe- või kolmepoolset koostööd Austria, Saksamaa ja Tšehhi Vabariigi vahel. Nendest projektidest 28 rahastati 2006. aasta eelarvest: see pani tegelikult aluse eelmise aasta (2007) tegevusele.

Kõikide heakskiidetud ja rahastatud projektide täielik loend on avaldatud Euroopa Komisjoni võrgulehel. Ma arvan, et see on ammendav vastus sellele küsimusele.

  Bernd Posselt (PPE-DE). – (DE) Suur tänu teie vastuse eest, volinik. Veidi aega tagasi rääkisite pikalt üritustest Brüsselis. Siiski on ka üritused erinevates piirkondades väga tähtsad, mistõttu on mul kaks lühikest täiendavat küsimust.

Esiteks, rääkisite äsja kahepoolsetest programmidest. Kes see tähendab ainult Saksa-Tšehhi programme või tuleks silmas pidada kolme riiki? Lisaks Austriale võiksid nendeks olla näiteks Slovakkia või Poola.

Teine täiendav küsimus: kas see hõlmab ka euroregioone?

  Ján Figel’, komisjoni liige. − – (SK) Nagu ma enne ütlesin, peab uue kultuuriprogrammi kohaselt osalema lühikestes, üheaastastes kavades kolm koostööpartnerit kolmest riigist; mitmeaastased kavad eeldavad suuremat koostööpartnerite hulka. Nende meetmete ulatus või hulk on seega omamoodi kohandatud laienenud Euroopa Liidule.

Me ei saa täiendada ega asendada väikesest eelarvest seda, mis tegelikult vajab palju suuremat toetust riikide valitsustelt või suurtes liitriikides piirkondlikelt võimuorganitelt. Mis puutub sellesse, mida ma ütlesin kahepoolsete suhete kohta kolme Bernd Posselti küsimuses mainitud riigi vahel, siis kaks pandi teatavatel juhtudel paari mõne muu riigiga, kuid osalemise küsimus sai seega osaliselt vastatud.

Tahan kinnitada mitte ainult härra Posseltile, vaid ka võimalikele koostööpartneritele, et koostöö näiteks piirkondade või euroregioonide vahel ning linnade ja kultuuriettevõtjate vahel üldises mõttes on tänapäeval võimalik ja seda toetatakse mitte ainult kultuuriprogrammi (2007–2013) raames, vaid ka 2007.–2013. aasta programmi „Kodanike Euroopa“ raames. Kõnealune programm edendab kodanikuühiskonna osalemist ning selle õiguslikuks aluseks on muu hulgas EÜ asutamislepingu artikkel 151, edendades kodakondsust kultuurilises mõistes või mõõtmes. Tänaseks on tuhandeid näiteid väljakujunenud partnerlustest koostööd tegevate kohalike võimuorganite, valitsusväliste organisatsioonide või mitmesuguste ühenduste vahel, mis põhinevad inimestevahelisel dialoogil kodanikuühiskonnas.

Kolmandaks, tahaksin lisada, et struktuurifondidest toetatakse kultuuriaspekte ja kultuuripärandit ning riikidevahelist koostööd oma kultuuripärandi kaitsmisel ja tugevdamisel veelgi rohkem. Tahaksin ministritele ja koostööpartneritele südamele panna, et nad kultuuriküsimuste arutamisel peaksid meeles, et kultuur iseloomustab Euroopat rohkem kui äri või geograafia. Seetõttu aitab investeerimine kultuuri suurendada meie suutlikkust, tugevdab Euroopa identiteeti ja muudab eurooplased atraktiivsemaks. Seda tuleks teha kohalikul tasandil – seal, kus inimesed elavad. See ei puuduta ainult Brüsselit ja muid pealinnu: see puudutab meie piirkondi, väikelinnu ja külasid.

  Justas Vincas Paleckis (PSE). – (LT) Mul on teile üks küsimus, volinik. Nagu olete öelnud, rakendavad ainult liikmesriigid ise kultuuripoliitikat. Brüssel ei saa selles suhtes midagi teha. Siiski on kunstnikud ja kultuuriinimesed tundnud end viimased 10–15 aastat unarusse jäetuna, eriti hiljuti liitunud riikides.

Mida komisjon teeb või on valmis tegema, et jagada häid kogemusi kunstnike toetamisest hiljuti liitunud riikides ning uusi ideid ja projekte selles vallas? Kas saaksite anda mõne näite?

  Reinhard Rack (PPE-DE). – (DE) Tšehhi Vabariigi, Saksamaa ja Austria vahelistes suhetes on ka arvukalt ajaloolisi surveid. Kas on olemas ka kitsamaid programme või kavatseb komisjon pigem koondada siinkohal oma jõupingutused, et kaasata näiteks ümberasunud inimeste ühendusi nendesse Euroopa tööprogrammidesse, mis oleks selles suhtes väga tähtis üldisema kokkuleppe saavutamiseks?

  Ján Figel’, komisjoni liige. − (SK) Tänan teid lisaküsimuste eest. Need näitavad, et kultuur, identiteet ja mälestused on tähtsad, nagu on ka tulevikku vaatamine ja kultuuri arendamine. Ma toetame neid aspekte. Pean kordama, et subsidiaarsus tähendab vastutust ja mitte meile alibi loomist selleks, et saaksime öelda, et me ei tee koostööd, kuna see küsimus on liikmesriikide pädevuses. Komisjon teeb tõesti kõik selleks, et luua kultuurialaseks dialoogiks, teabevahetuseks ja koostööks parim võimalik keskkond, ning ma usun, et nende jõupingutuste viljad on üsna ilmsed.

Mainisin ennist kultuuriprogrammi (2007–2013). Võrrelgem arve: seitse aastat minevikus, seitse aastat nüüd. Siiski on üks väga tähtis näide asjaolu, et Euroopa kultuurialane tegevuskava globaliseeruvas maailmas suruti läbi ja kiideti esimest korda heaks eelmisel aastal ning mitte ainult komisjoni, vaid ELi kui terviku meeleheaks. Mais esitati ettepanekud ning novembris kiitsid liikmesriigid need heaks. Teiseks, meil on õnnestunud kokku leppida, et kultuuri ja kultuurialase tegevuskava osas rakendame uut koostöövormi – avatud koordineerimist. Enne seda oleks enamus öelnud, et see oleks ebatõenäoline, kuna me ei suudaks eriarvamuste tõttu kokkuleppele jõuda.

Võtmeküsimuseks on siiski sisu: on tähtis tagada, et selles koostöös keskendutaks praktilistele kultuurivajadustele laiemas mõttes, kultuuri- ja kunstivaldkonna vajadustele, lihtsalt kultuuri laiendamisele. Euroopa Ülemkogu Lissaboni kohtumisel eelmise aasta kevadel saavutati midagi tähtsat: kultuurivaldkondi ehk niinimetatud kultuuritööstust on esimest korda mainitud Lissaboni strateegias, mida hinnatakse tähtsa panuse andmise eest majanduskasvu ja tööhõivesse. See aitab üle saada klassikalisest dihhotoomiast, et kultuur viib raha välja, samas kui äri toob raha sisse. Kultuur käib käsikäes väärtushinnangutega ning jätkusuutliku majandusarengu mõõtmete laiendamisega. Kultuuri puudumise tulemuseks on probleemid äris, samuti poliitikas ja mujal. Sellega tahan ma öelda, et kultuuri tuleks käsitleda kui tähtsat tegurit ning edendada mitut moodi, et see õitseks. Seetõttu on mul hea meel, et isegi komisjonis teeme selle horisontaalse lähenemisviisi abil suuremaid edusamme ja seda ka tänu eelmise aasta otsusele.

Ma ei taha vastust liialt pikaks venitada. Uued liikmesriigid panustavad oma kultuuriga, oma laiaulatusliku pärandiga ning oma värskete mälestustega jagatud Euroopast või 20. sajandi teisel poolel palju dramaatilisemast minevikust. Siiski saavad nad paljuski õppida vanematelt liikmesriikidelt, kellel on näiteks palju dünaamilisemad meetodid kultuuri rahastamiseks, kultuurialase hariduse arendamiseks ning paljude küsimustega tegelemiseks, mida tuleb edendada ka uutes liikmesriikides. Poliitikad ja valitsused ei saa käsitleda kultuuri kui jääknähtust: „kui raha jääb järele, siis loomulikult anname midagi kultuurivaldkonnale, kuid see ei ole esmatähtis ega võtmeküsimus“.

Teiseks, sooviksin vastata Reinhard Racki öeldule minevikutaaga kohta. Veidi varem puudutasin lühidalt mälu teemat: see etendab tähtsat rolli identiteediküsimustes; see õpetab meid mitte kordama minevikutragöödiaid. Oma vastuses Bernd Posseltile viitasin 2007.–2013. aasta programmile „Kodanike Euroopa“. See programm võimaldab Euroopa Liidul nende seitsme aasta jooksul kaasrahastada projekte, mille eesmärk on hoida elus mälestusi diktatuuri aegadest ning natsismi ja stalinismi ohvritest. Leian, et see on väga tähtis ülesanne, sest see aitab meil meeles pidada, et kõik see, mis meil on – vabadus, demokraatia, ühendatud Euroopa – ei ole juhuslik või iseeneslik ja et alati on teatav ahvatlus, olgu suur või väike, liikuda totaalsuse ja lihtsustamise poole. Pidage meeles, et peame arendama väärtushinnanguid igas põlvkonnas: tehnoloogiat ja ehitisi on lihtne edasi anda, kuid väärtushinnangud tuleb kinnistada iga inimese mõistusse ja hinge juba lapsepõlvest.

Seetõttu julgustaksin teid kasutama neid kultuuri- või kodanikukoostöö vahendeid, kasutama neid meie mälestuste säilitamiseks nii meie hinge kui ka mõistuse hüvanguks. Minu arvates on just see nende ülesanne, kes on sellised ajad üle elanud, kes mäletavad sündmusi, kes pärinevad riikidest, mis olid niinimetatud hallis tsoonis või raudse eesriide taga. Igal juhul peaks tänapäeva liit jätma ruumi mäletamiseks ja ühenduse arendamiseks.

  Juhataja. − Meie aja piiratuse tõttu läheme nüüd volinik Mandelsonile esitatud küsimuste juurde. Küsimustele nr 38–40 vastatakse seetõttu kirjalikult.

  Jim Higgins (PPE-DE). – Lamfalussy menetlust käsitleval arutelul lubati venida 30 minutit üle infotunni algusaja. Seetõttu ei saanud ma siin olla. Nagu ma aru sain, alustati küsimustega 18.00 ja esimesele volinikule oli ette nähtud 30 minutit ning ma olen järgmise voliniku teine küsitleja.

Selle parlamendi menetluskord on täiesti ajuvaba. See peaks olema organisatsiooni eeskujuks. Sellist korraldust ja menetlusi, mis meil siin on, ei talutaks ka kõige korratumas küla- või linnanõukogus Euroopa Liidus. See on täiesti ajuvaba.

Infotund peaks olema pühalt puutumatu ja mitte mingit ajalist ülevenimist olla ei tohiks. Seeläbi diskrimineeritakse neid liikmeid, kes esitavad oma küsimused aegsasti, ja sellele ei ole mingit vabandust.

  Juhataja. − Ma mainisin infotunni alguses, et oleme hilinenud ja et see on äärmiselt kahetsusväärne. Ma püüan välja uurida, mis põhjusel meil oli eelnevalt nii palju arutelusid, mis põhjustas alguse hilinemise. Ma võtan seda väga tõsiselt – vastutust infotunni eest.

Mis puutub aga teie enda küsimusse, siis panin tähele, et siin saalis on muid liikmeid, kes on kannatlikult kogu aeg oodanud, et nende küsimustele vastataks, ja kes ei lahkunud muude kohustuste tõttu. Ma tean, et meil kõigil on keerukad ajakavad, kuid olen seetõttu pidanud kodukorda rangelt järgima ja andma eesõiguse nendele liikmetele, kes on jäänud saali. Mul on kahju, kuid kodukord on üsna selgesõnaline.

  Juhataja. − Küsimus nr 41, mille esitas Georgios Papastamkos (H-0076/08)

Teema: ELi ja Ameerika Ühendriikide vahelise GMOde teemalise vaidluse lahendamine Maailma Kaubandusorganisatsioonis

11. jaanuaril 2008 möödus mõistlik ajavahemik, mille jooksul EL pidanuks täitma WTO vaidluste lahendamise organi otsust, mis käsitles geneetiliselt muundatud organismide (GMOd) suhtes müügiloa andmise ja nende turustamise meetmeid. Ameerika Ühendriikide valitsuse avalduste kohaselt leppisid Ühendriigid ELiga kokku kaubandussanktsioonide rakendamise menetluse peatamises, „et anda ELile võimalus näidata üles mõtestatud edasiliikumist biotehnoloogiliste toodete heakskiitmisel“. Ühendriigid väljendasid ka oma pahameelt Prantsusmaa valitsuse kavatsuse üle rakendada kaitseklauslit ühe geneetiliselt moondatud maisisordi viljelemise keelamiseks, nagu muud ELi liikmesriigid on juba teinud.

Milline on komisjoni mänguruum läbirääkimistel, et saavutada selle küsimuse „sõbralik“ lahendamine ja vältida ELi vastaseid survemeetmeid, samas siiski võimaldades ELil säilitada GMOde osas range õigusliku raamistiku?

  Peter Mandelson, komisjoni liige. − Auväärt parlamendiliikme viidatud vaidluse lahendamist hõlbustaks see, kui Euroopa Liit tõendaks kaebajale, et tema õiguskorralduslikud menetlused toimivad rahuldavalt ja et heakskiidud antakse põhjendamatu viivituseta alati, kui ohte tervisele või keskkonnale ei tuvastata või kui need on maandatavad.

Lisaks sellele tuleks leida lahendus WTO menetluse kohaldamisalasse jäävate riiklike kaitsemeetmete osas, mis leitakse olevat teadusliku aluseta ja seega WTO eeskirjadega vastuolus.

Mõlemal juhul peab komisjon arvestama liikmesriikidepoolse koostööga. Seetõttu on meie kohustused selged ja me ei saa oma vastutusest kõrvale hiilida.

Samas on Ameerika Ühendriigid nõustunud mitte hakata kohe samaga vastama. Siiski võib vastav menetlus jätkuda, kui täitmiskogu leiab, et Euroopa Liit ei ole rakendanud WTO vaekogu otsuseid. Geneetiliselt muundatud organismide alase Euroopa Liidu õiguskorraldusliku süsteemi tõhus toimimine ei huvita mitte üksnes WTO kaebuseesitajaid, vaid ka Euroopa Liitu ennast.

Enamik meie praegustest söödaallikatest on biotehnoloogilisi tooteid arendavad riigid. Seetõttu on ohutute GMO-toodete õigeaegne heakskiitmine söödana kasutamiseks vajalik, et tagada ELi loomakasvatuse konkurentsivõimelisus. Näiteks, ELi sealihatööstus seisab silmitsi üha kasvavate raskustega mõistliku hinnaga sööda hankimisel, samas kui sealiha hinnad langevad. Teisisõnu, mida kauem me oma heakskiitudega viivitame, seda suurem on oht põllumajandusele Euroopas.

  Georgios Papastamkos (PPE-DE). – (EL) Proua juhataja, volinik, kui ELi ja Ameerika Ühendriikide vahel peaks puhkema kaubandussõda geneetiliselt muundatud organismide pärast, siis kui ulatuslikke võimalikke sanktsioone kaalutakse ja kuidas neid rakendatakse?

  Peter Mandelson, komisjoni liige. − Sanktsioonide ulatuse määrab kindlaks WTO rakenduskogu. Kuid sanktsioonid võivad olla märkimisväärsed. Tõepoolest, need võivad küündida sadadesse miljonitesse dollaritesse toimumata jäänud kaubavahetuse näol. Neid võidakse kohaldada ELi toodetele, mis pärinevad erinevatest liikmesriikidest, mitte ainult neist, kus on vastu võetud riiklikke kaitsemeetmeid GMOde vastu.

Seega ei seaks vastutavad liikmesriigid otsesesse kättemaksuohtu mitte ainult oma tootjaid ja eksportijaid. Need liikmesriigid ohustaksid oma tegevusega ka paljude teiste liikmesriikide eksportijaid.

Ma loodan, et nad kaaluvad neid mõjusid ja tagajärgi, kui nad hakkavad oma tegevust läbi vaatama.

  Mairead McGuinness (PPE-DE). – Ma sooviksin tänada volinikku selge vastuse eest, sest see on söödatööstusele äärmiselt tähtis küsimus. Kuid kas volinik täheldab – samamoodi kui mina – tarbijate üha kasvavat soovimatust tegeleda ELi söödaturu reaalsusega? Volinik mainib väga tabavalt mõju meie linnu- ja sealihasektori konkurentsivõimele. Ehk hiljem saame arutada WTO eeskirju laiemalt seoses mittekaubanduslike küsimuste ja praegu käimasolevate, põllumajanduse üldist konkurentsivõimet käsitlevate läbirääkimistega.

  Peter Mandelson, komisjoni liige. − Ma arvan, et tegu on laiaulatusliku valeteabe, vääresitamise ja paanika levitamisega, mis mõjutab osaliselt avalikku arvamust. Ma leian, et kui teabeallikad oleksid asjakohasemad ja üldsusele antaks erapooletumat teavet ning võetaks arvesse selle tegevusest tingitud sündmusteahelat ja tagajärgi, jõuaks üldsus üsna toenäoliselt teistsugusele järeldusele.

Loomulikult peavad tarbijad teadma, mida nad tarbivad. Tarbijad peaksid saama ka valida GMOde ja mitte-GMOde vahel. Hetkel neil seda valikut ei ole, kuna GMOde suhtes on eelarvamusi.

  Juhataja. − Küsimus nr 42, mille esitas Bart Staes (H-0079/08)

Teema: Majanduspartnerluslepingute põhjalik hindamine

AKV riikidel, kes on leppinud kokku kaubavahetuse liberaliseerimises, puudub piisav läbirääkimissuutlikkus neid tõeliselt puudutavates küsimustes. Sel ajal kui nemad peavad tegema majanduspartnerluslepingutes suuri järeleandmisi, ei võta Euroopa ühtegi siduvat kohustust tähtsates küsimustes, nagu päritolueeskirjade täiustamine, toetuste eraldamine või arenguabi pikendamine.

Kas komisjon nõustub, et nendele riikidele tuleks anda rohkem aega korralikult läbiräägitud majanduspartnerluslepingute sõlmimiseks, et neid tuleks rohkem toetada oma läbirääkimissuutlikkuse suurendamisel ja et seetõttu on vajalik kehtivate lepingute – mis ikka veel ei kujuta endast selliseid „arenguvahendeid“, nagu nad peaksid kujutama – põhjalik hindamine ja läbivaatamine!

Küsimus nr 43, mille esitas Thijs Berman (H-0080/08)

Teema: Majanduspartnerluslepingud

AKV-riikidega sõlmitud majanduspartnerluslepingutega seotud tähtaja 1. jaanuar 2008 möödumine on tekitanud nendes riikides märgatavat ebakindlust. Lepingud, mis on sõlmitud ekspordi vabastusklauslite, kaitseklauslite, täiustatud päritolueeskirjade, toetuste eraldamise või arenguabi pikendamise kohta, on sageli ebapiisavad, mistõttu toetatakse neid asjaomastes riikides vähe. Kas komisjon on valmis põhjalikult hindama kehtivaid lepinguid? Milliseid konkreetseid meetmeid ta selleks võtab ja millise aja jooksul?

Küsimus nr 44, mille esitas Claude Moraes (H-0085/08)

Teema: Majanduspartnerluslepingute mõju mõõtmine

Komisjon sõlmis hiljuti täieliku majanduspartnerluslepingu (MPL) Kariibi mere piirkonna riikidega, samuti hulga vahelepinguid, mille lõppeesmärk on täielike MPLide sõlmimine teiste riikide või piirkondadega. Senistest edusammudest anti selle aasta jaanuaris Euroopa Parlamendi arengukomisjonile väga selgelt aru ning me tunnustame voliniku suurt tööpanust.

Siiski juhtisite tähelepanu ka eelseisvatele ülesannetele. Muu hulgas mainisite, et on elutähtis leida uusi viise uute lepingute rakendamise ja mõju jälgimiseks.

Kas komisjonil on hetkel ligikaudne ülevaade värskeimate lepingute mõjust Aafrika talupidajate sissetulekule ning Euroopa tarbijate makstavatele lõpphindadele? Kuidas kavatseb komisjon välja töötada viise rakendamise ja mõju jälgimiseks ja mõõtmiseks?

Küsimus nr 45, mille esitas David Martin (H-0122/08)

Teema: MPLid

Kas komisjon saaks anda värsket teavet MPLide kohta?

Küsimus nr 46, mille esitas Sarah Ludford (H-0124/08)

Teema: Majanduspartnerluslepingud

Miks te ei ole suutnud kriitikuid veenda, et MPLid on arenguriikide suhtes õiglased?

Küsimus nr 47, mille esitas Hélène Goudin (H-0153/08)

Teema: Partnerluslepingud arenguriikidega

Enamik AKV riikidest on sõlminud ELiga majanduspartnerluslepingud (MPLid). Hulk vabatahtlikke organisatsioone leiab, et lepingutega ei saavutata seatud eesmärke, s.o majandusarengu edendamist lepinguriikides. Komisjoni pressiesindaja on öelnud, et MPLid võidakse tulevikus panna arutusele ja seega uuesti läbi rääkida. Teisalt on kaubandusvolinik ennast kehtivate lepingute uuesti läbi rääkimise võimalusest distantseerinud.

Kas komisjon saaks selgitada olukorda selles küsimuses? Kas ELiga partnerluslepingud sõlminud arenguriigid saavad neid uuesti läbi rääkida?

  Peter Mandelson, komisjoni liige. − Pärast seda, kui komisjon esitas selle aasta jaanuaris arengukomisjonile värske ülevaate, on asjad edasi liikunud. Juriidilised tekstid on ühiselt läbi vaadatud Kariibi mere piirikonna majanduspartnerluslepingu osas ning me alustame protsessi, mille tulemuseks on allkirjastamine ja ratifitseerimine. Muudes piirkondades oleme allkirjastamiseks ette valmistanud vahelepinguid ning vaaginud, kuidas neid asendada täielike MPLidega.

Naasin äsja Lõuna- ja Ida-Aafrika külastuselt, mis hõlmas Lesothot, Lõuna-Aafrika Vabariiki, Botswanat ja Sambiat. Osalesin ministrite kohtumistel Lõuna-Aafrika Arenguühenduse (SADC) ning Ida- ja Lõuna-Aafrika piirkondadega ning arutasin juhtumisi pikalt ja laialt president Mbekiga mõlemat MPLi ja Doha arengukava. Kõikidel kohtumistel Ida- ja Lõuna Aafrika ja SADC esindajatega üllatas mind nende piirkondade tahe liikuda läbirääkimistega edasi ning mitte vaadata tagasi ega lahti harutada saavutatut, kuna selline lahtiharutamine mõjuks kaubanduse turvalisusele katastroofiliselt. See kajastus ühisdeklaratsioonides, milles me väljendasime selgelt oma ühist tahet sõlmida selle aasta lõpuks täielikud MPLid.

Hiljuti oleme pidanud ka kõrgemate ametnike tasandi kohtumisi Kesk- ja Ida-Aafrika esindajatega. Kesk-Aafrika soovib täielikku MPLi juuliks ning Lääne-Aafrika kavatseb selleni jõuda 2009. aasta keskpaigaks. Vaikse ookeani piirkond peab siseläbirääkimisi, kuid kokkulepitud eesmärgiks jäi täieliku MPLi vormistamine 2008. aastal.

Tunnen selgelt, et enamik piirkondi on nüüd väljumas analüüsimise ja eelmise aasta detsembri sündmuste mõtestamise perioodist ning et nad kinnitavad selgelt uuesti oma tahet liikuda täielike MPLide poole. See on tähtis märk, et nad tahavad kaubandust ja arengustrateegiat lõimida edumeelselt, vaadates tulevikku. Ma tervitan seda tahet.

Meie eesmärk sõlmida tervete piirkondadega täielikud MPLid, mis hõlmavad kaubandus-, kaubandusega seotud ja arenguküsimusi täies ulatuses, on jäänud muutumatuks. Vahepeal on vähim arenenud riikide hulka mittekuulujad, nagu Keenia, Elevandiluurannik ja teised, öelnud, et nad on vahelepingute abil taganud tuhandeid töökohti põllumajanduses, ning vähim arenenud riigid, nagu Tansaania ja Lesotho, kiidavad päritolueeskirjade täiustusi. Tundlikud põllumajandusvaldkonnad on kaitstud ning AKV riikidel on nüüd aega ja tegutsemisruumi, et välja mõelda, kuidas jõuda täielike piirkondlike lepinguteni.

MPLe tuleb teraselt jälgida nii abistamise kui ka kaubanduse vaatenurgast. Seepärast nähakse Kariibi mere piirkonna MPLiga ette tiheda järelevalve kord, sealhulgas parlamentaarsed ja muud nõuandvad alamkomisjonid. Vahelepingud asendatakse samasuguseid sätteid sisaldavate täielike MPLidega, enne kui AKV riikide suhtes hakkavad kehtima mingid sisulised liberaliseerimiskohustused.

  Bart Staes (Verts/ALE). – (NL) Volinik, võtan teie vastuse teadmiseks. Uurime seda täiendavalt. Siiski ei saa te eitada, et enamikul AKV riikidest on äärmiselt ebapiisav läbirääkimissuutlikkus ning mõnikord ei jää neile mingit valikut, sest asi on juba ära otsustatud. Alles eelmisel nädalal – sel ei ole AKV riikidega mingit pistmist – kohtusin Guatemala ametiühingujuhi, härra Pinzoniga, kes rääkis mulle oma keerulisest olukorrast ametiühingu juhina seoses Euroopa Liidu ja Kesk-Ameerika vaheliste läbirääkimistega. Selline olukord on tavaline riikides, kus teatavad ringkonnad ja positsioonid on äärmiselt nõrgad.

Minu küsimus on järgmine: kas komisjon suudab tagada, et teatavad õigused, näiteks ametiühingute õigused ja rahvusvahelised tööõigused, on sellistes kaubanduslepingutes – nii majanduspartnerluslepingutes (MPL) kui ka muude ülemaailmsete blokkidega, nagu Kesk-Ameerika, sõlmitavates lepingutes – kohustuslikud, nii et neid õigusi austatakse? Ma ei ole sel teemal asjatundja, kuid mulle on jäänud mulje, et lepingutes on selles suhtes olulisi lünki.

  Peter Mandelson, komisjoni liige. − Kui ma viimati vaatasin AKV riikide nimekirja, siis Guatemala nende hulka ei kuulunud. Kesk-Ameerikas ei ole ühtegi.

Seega soovitaksin auväärt parlamendiliikmel leida muid teabeallikaid, kes tegelikult elavad ja töötavad AKV riikides.

  Glenis Willmott (PSE). – Majanduspartnerluslepingud (MPLid) töötati algselt välja kui kaubandus- ja arengulepingud, mis käsitlevad enamat kui vaid turulepääsu.

Kas volinik saaks kommenteerida kasvavat muret, et partnerlusalased vahelepingud õhutavad üha suuremat kaubandusalast vaenu Aafrika riikide vahel, kusjuures üheks näiteks oleks Keenia? Keenia naabrid on Keenia toetust nendele lepingutele käsitlenud õõnestavana mandri püüdluse suhtes võtta MPLide osas radikaalsem seisukoht.

  Peter Mandelson, komisjoni liige. − Mul on väga kahju, kuid ma ei tea, millised Keenia naabrid on asunud sellele seisukohale. Nii palju kui mina tean – kui auväärt parlamendiliige just ei ütle mulle, millisest riigist ta räägib –, on nad vahelepingutele alla kirjutanud samamoodi kui Keenia.

Ütleksin vaid seda, et vahelepingud käsitlevad pääsu kaubaturule. Tegu on vahelepingutega, mis sõlmiti enne WTO tähtpäeva detsembri lõpus, et sellistele riikidele nagu Keenia, mis ei kuulu vähim arenenud riikide hulka ega ole seetõttu hõlmatud algatusega „kõik peale relvade“, oleks tagatud nende kaubanduslikud eelistused ja pääs Euroopa turule, et pärast 1. jaanuari ei esineks kaubandushäireid. Just sel põhjusel on meie kolleegid Keenias ja muudes sarnases olukorras olevates riikides väljendanud oma rahulolu selle üle, kui palju me vaeva nägime ja kui paindlikud me olime, tagamaks, et nad saaksid asjale aasta lõpuks joone alla.

  David Martin (PSE). – Kas te nõustute, et kui AKV-EÜ suhete WTO eeskirjadega sobivaks muutmine välja jätta, on üks majanduspartnerluslepingute põhieesmärkidest lõuna-lõunasuunalise kaubanduse kasv?

Kas selles kontekstis uuriksite võimalust suurendada ja paremini suunata meie kaubandusabi, tagamaks, et lõuna-lõunasuunalisest kaubandusest tulenev kasu realiseerub nende MPLide kaudu?

  Peter Mandelson, komisjoni liige. − Ma toetan tugevalt seda seisukohta ja kasutaksin käesolevat võimalust kutsuda meie liikmesriike üles täitma oma osa kokkuleppest, täites kaubanduse toetamiseks võetud kohustusi samaväärselt komisjoni võetud kohustusega.

See on väga tähtis kohustus, mille oleme võtnud ja mille kohta liikmesriigid on varem öelnud, et nad võtavad samaväärsed kohustused. Ma loodan, et nad seda nüüd ka tegelikult teevad ja täidavad meie AKV riikide kolleegide ootused.

  Sarah Ludford (ALDE). – Kuna ma ei ole selles vallas asjatundja – erinevalt ilmselt paljudest teistest küsijatest –, sooviksin vaid teada, kuidas, ja olles üsna hämmeldunud, et miks, on MPLide vastased leidnud ajakirjanduses nii palju kajastamist. Miks ei olnud võimalik MPLide eeliseid paremini teadvustada? Asi on lihtsalt selles, et nende vastased ei nõustunud kaubanduse vabamaks muutmise eelistega, erinevalt minust, ja lihtsalt soovisid alal hoida protektsionismi?

Miks komisjon ja teised ei suutnud end ajakirjanduses ehk piisavalt kuuldavaks teha?

  Peter Mandelson, komisjoni liige. − Meid võeti kuulda olulistes kohtades – poliitikakujundajate, ministrite ja otsustajate hulgas. Ma ei saa ajakirjanduse eest vastutada; päevad, mil sain vastutada ajakirjanduses kirjutatu eest, on mul ammu selja taga.

Paljude meie läbirääkimispartnerid AKV riikides pidasid argumente aga väga veenvateks. Olles sõlminud vahelepingud, on enamik neist nüüd äärmiselt huvitatud mitte ainult nende täies ulatuses allkirjastamisest, vaid ka täielike majanduspartnerluslepingute sõlmimisest, kaupadelt teenustele, investeerimisele ja muudele kaubandusega seotud eeskirjadele edasiliikumisest, sest nad teavad, et seal peitub nende lepingute arengualase väärtuse täiendav osa.

Ilmselt on MPLide suhtes teatav ebakõla, mille on tekitanud peaasjalikult, kuigi mitte täielikult, inimesed, kes on kaubanduse suhtes kahtlevad, globaliseerumisvastased (mida iganes see ka tähendab) ja kes usuvad, et AKV riikidel oleks teatavas mõttes parem olla rohkem eraldatud rahvusvahelisest majandusest, kuid mina ütleksin, et nad on minevikus kinni. Ma ei usu, et on olemas seda soodustavaid põhjuseid, kuid see on paeluv oma lihtsate loosungite tõttu, mida on lihtne mõista ja millest on lihtne kirjutada, samas kui asja tegelik poliitiline sisu on keerukam. Kuid need, kes vaevuvad asjasse süvenema, näevad selle väärtust ja võimalikku kasu. Seepärast püüavad paljud inimesed AKV riikides neid asju süvitsi näha.

  Paul Rübig (PPE-DE). – (DE) Volinik, ma sooviksin teada, kas töötatakse välja strateegiaid arenguriikidega partnerluslepingute sõlmimiseks taastuvate energiaallikate vallas, sest meile on loomulikult tähtis kulutuste minimeerimine eeskujuliku tootmise puhul, samas maksustades vastavalt ohtlike kaupade tarbimist. Kas võiksite kavandada selle küsimuse lülitamist taolisse lepingusse?

  Peter Mandelson, komisjoni liige. − Kõikidel kaubanduslepingutel on säästvuse tahk, mida püüame läbirääkimistel läbi suruda, ning majanduspartnerluslepingud ei ole erandiks.

Siiski peame lähtuma AKV riikide huvidest ja nende läbirääkijatest ning sellest, millisena nad enda huve näevad. Seega, kuigi me ei hoia end selliste küsimuste tõstatamisel tagasi, ei saa ma vastutada selle eest, kuidas sellistesse küsimustesse suhtuvad need, kellega me neid läbirääkimisi peame.

  Juhataja. − Küsimustele, millele ajapuuduse tõttu ei jõutud vastata, vastatakse kirjalikult (vt lisa).

  Juhataja. − Sellega on infotund lõppenud.

(Istung peatati kell 19.55 ja see jätkus kell 21.00)

ISTUNGI JUHATAJA: MARIO MAURO
Asepresident

20. Naiste olukord ELi maapiirkondades (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni nimel Christa Klaßi koostatud raport (A6-0031/2008) naiste olukorra kohta ELi maapiirkondades (2007/2117(INI)).

  Christa Klaß, raportöör. − (DE) Austatud juhataja, volinik, daamid ja härrad, pealkirja „Naised ELi maapiirkondades“ all oleme naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonis üheskoos kogunud fakte ja lahendusettepanekuid. Sooviksin tänada oma kolleege koostöö eest ja sekretariaati abi eest.

Saksamaal on olemas mõiste „maatüdruk“. Varem oli igaühel põhjalikum ettekujutus sellest, mida see tähendas. Mõni ütleb, et see tähendab loovaid, ülalpeetavaid naisi, kes on rangete põhimõtetega ja sügavalt usklikud. Teised väidavad, et tegu on naistega, kes on ajast maas, teavad vähe või üldse mitte midagi ja on seetõttu rumalad, võib-olla isegi lapsikud.

Kumbki neist kirjeldustest ei vii aga asja tuumani. Maapiirkonnad loovad parimad eeldused täisväärtuslikuks eluks, külakogukondadesse kuuluvatele peredele, kes elavad kooskõlas looduse ja keskkonnaga. Tänapäeval teame hästi, et naiste elumudelid erinevad tohutult. Nad peavad olema ka kohanemisvõimelised, kuid mitte oma elamistingimuste tõttu piiratud. Tänapäeva naised tahavad töötada ja samuti tahavad nad perekonda. Tänapäeval tahavad ja võivad nad saada mõlemat. Poliitika ja ühiskond peavad selleks eeldused looma.

Elu maapiirkonnas pakub võimalusi ja loomulikult tekitab ohte. See on isiklik otsus, mis sunnib naisi pärast asjaolude kaalumist kolima linnadesse või jääma küladesse. Statistika näitab, et hea haridusega naised lahkuvad küladest esimesena. Nad jätavad endast maha tühjad lasteaiad ja koolid ning lõpuks vananevad ja tühjad külad. Seetõttu on naiste otsustel ka demograafiline mõõde.

Komisjoni hinnangul loovad maapiirkonnad 45% kogulisandväärtusest ja seal elab 53% töötavatest inimestest. Seega on maapiirkondades ka majanduslik mõõde.

Seepärast tuleb kasutada ja suurendada kogu arengupotentsiaali. Enam ei piisa maapiirkondade naiste tuleviku arutamisest ühise põllumajanduspoliitika raames. Naised töötavad endiselt talupidajatena, kuid nad on ka palgatöötajad ja väga sageli abistavad nad abikaasasid väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes või on lausa iseseisvad ettevõtjad. Siin on veel suuri täitmata lünki. Naiste positsiooni ja abikaasade abistamist väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes tuleb sotsiaalvaldkonnas arvesse võta, et tagada haigushüvitised ja vanaduspension.

Naisi mõjutab eriti infrastruktuuri puudumine maapiirkondades. Naised ühitavad pere ja töö, mis tähendab laste viimist kooli ja vaba aja veetmise kohtadesse, vanema põlvkonna esindajate eest hoolitsemist, jätmata seejuures oma huve täielikult tagaplaanile. Tõik, et maapiirkondades on ebapiisav infrastruktuur – liiga vähe teid, postkontoreid, meditsiiniteenuseid, tuletõrjeteenistusi ja kiirabiarste – on juba ammu teada. Asjaolu, et nüüd ilmnevad täiendavad probleemid, näiteks lairibateenuste osutamisel, ei ole enam siiski vastuvõetav. Ka naised vajavad kiiret juurdepääsu digitaalsete abonendiliinide kaudu, et osaleda oma paljudes tegevusvaldkondades.

Naiste osalemine ühiskonnaelus – kohalikes volikogudes, algatustes ja ühendustes – võib kaasa tuua muutusi. Ka maapiirkondades on vaja erimeetmeid naiste võrdse osaluse saavutamiseks. Seetõttu sooviksin lõpetada veel ühe palvega: kaasake naisi otsustamisorganitesse! Nad teavad kõige paremini, mida on vaja muuta, sest nad on alati kohapeal ning seisavad silmitsi töö- ja pereeluga, samas kui mehed on seotud kas ühe või teisega.

  Mariann Fischer Boel, komisjoni liige. − Härra juhataja, esiteks sooviksin tänada raportööri, proua Klaßi ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni liikmeid nende omaalgatusliku raporti eest. Me kõik teame, et selleks, et sooline võrdõiguslikkus oleks jätkuvalt päevakorras, on vaja pidevalt tegutseda. Ma olen alati pidanud Euroopa Parlamenti juhtivaks asutuseks selles vallas ning tahan avaldada kiitust töö eest, mida on tehtud 2008. aasta rahvusvahelise naistepäeva tähistamise, sealhulgas eelmise nädala konverentsi nimel.

Nõustun täielikult, et maapiirkondade naistel peaksid olema tõelised võimalused ja et neid tuleks julgustada kõiki neid võimalusi kasutama. Seetõttu nõustun üldiselt seisukohaga, et maapiirkondade naised vajavad erilist poliitilist tähelepanu, ja mul on hea meel, et seda põhimõtet rakendatakse ühenduse põllumajanduse arengu strateegiliste suuniste kaudu kolmanda telje raames, kus naiste tööturule sisenemise edendamist rõhutatakse ühe põhimeetmena.

Maapiirkondade majandus vajab naisi mitte ainult muu ühiskonna majanduskasvuga sammu pidamiseks, vaid ka selleks, et tagada maaelu jätkusuutlik areng, kus pered ja ettevõtted näevad maapiirkondadesse jäämisel tõelist tulevikku.

Enne mõningatele kitsamatele, selles aruandes tõstatatud küsimustele vastamist sooviksin rõhutada, et meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamise põhimõte on ühise põllumajanduspoliitika teise samba puhul keskne. Tegelikkuses on selle rakendamiseks kaks põhilist viisi. Esimene on naistele majanduslike võimaluste loomine näiteks naiste ettevõtluse edendamise kaudu.

Tähtis on asjaolu, et ajavahemikku 2007–2013 käsitlevate maaelu arendamise kavade raames on mõned liikmesriigid sisse seadnud erimeetmed naistele; teised liikmesriigid eelistavad teatavate meetmete raames naiste esitatud taotlusi.

Maaelu kvaliteedi parendamise teine tahk: eesmärgiks peaks olema naistesõbralik maapiirkond, mis hõlbustab naiste elu maapiirkonnas ja võimaldab neil oma potentsiaali paremini rakendada. Näiteks, maaelu arendamisel toetatakse maapiirkondade laste päevahoiukeskuste rahastamist, et naistel oleks võimalik seal elada ja samas oleks neil võimalus töötada. Minu arvates on need näited ühise põllumajanduspoliitika meetmetest, mis aitavad kaasa naiste olukorra parendamisele maapiirkondades.

Samuti sooviksin siinkohal tähelepanu juhtida programmile LEADER, mis aitab kaasata naisi otsustamisse kohalikes tegevusrühmades. Tegelikult on naiste juhitavate projektide arv LEADERi puhul suurem kui meeste juhitavate projektide arv: ajavahemikul 2003–2005 olid kaks kolmest abisaajast naised.

Mis puudutab selles raportis sisalduvaid täpsemaid soove, siis nõustun, et on olemas vajadus jälgida ja hinnata soolise vaatenurga lõimimist maaelu arendamise kavadesse. Näitajad, mis kirjeldavad teatavate meetmete tulemusi ja mõju ajavahemikul – jällegi aastatel 2007–2103 – esitati sugude lõikes, mistõttu peaksid need andma meile vajaliku teabe.

Lõpetuseks tahaksin tähelepanu juhtida ühele punktile, mis ei ole tegelikult maapiirkondadega seotud. Komisjon on algatanud mõju hindamise osana füüsilisest isikust ettevõtjaks olevate meeste ja naiste – kaasa arvatud need, kes tegutsevad põllumajanduses – võrdse kohtlemise põhimõtet käsitleva direktiivi 86/613/EMÜ läbivaatamisest.

Tähtsaks punktiks on füüsilisest isikust ettevõtjaks olevate naiste kaitse seoses raseduse ja sünnitusega. Selle direktiivi läbivaatamine on ette nähtud komisjoni selle aasta, 2008. aasta seadusandliku töö kavas ja see annab meile veel ühe võimaluse toetada maapiirkondade naisi ja parendada nende seisundit.

Tänan veel kord raportööre ja kõiki neid, kes on andnud oma panuse väga tähtsasse küsimusse.

  Edit Bauer, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (HU) Austatud juhataja, volinik, daamid ja härrad, naiste olukorrast räägiti palju eelmisel nädalal seoses 8. märtsiga. Kulunud väljendite kõrval räägiti ka probleemidest, mis on keskmiste näitajate taga ning nähtavad struktureeritud lähenemisviisi korral. Naised ei ela ühesugustes oludes; nende loomulikud võimed erinevad, nagu ka nende võimalused ja nende ees seisvad probleemid. Maapiirkondades elavad naised on samamoodi erisugused; neil on mõned ühised raskused, kuid on ka selliseid raskusi, mis ilmnevad üksnes teatavates ühiskonnakihtides või -rühmades.

Proua Klaßi raport erineb üldisematest raportitest selle poolest, et selles käsitletakse selgelt ja otseselt maapiirkondade naiste ees seisvaid raskusi ja poliitilisi puudujääke selles vallas. Ei ole erilist mõtet seada eesmärke, mis tuleb saavutada naiste tööhõive osas, kui puuduvad selleks vajalikud paindlikud tugiteenused, näiteks transpordivõimalused. Maapiirkondades elavate naiste olukord on üldjuhul raskem; nad kalduvad sagedamini tegelema varjatud, tasustamata tööga, millega ei kaasne kindlustust ega kaitset, näiteks peretaludes. Tegelikkuses muudab see nende naiste õigusliku seisundi rasedus-, sünnitus- ja haigushüvitiste ning vanaduspensioni osas ebaselgeks.

Kõik need küsimused ootavad veel lahendamist, kuid samal ajal on ümberasumine maalt linna, kus on paremad elutingimused, sisuliselt peatamatu. Ma nõustun raportööriga, et Euroopa rahaliste vahendite jaotamisel ja kasutamisel tuleb rohkem tähelepanu pöörata maapiirkondade naiste olukorrale. Vastasel korral on tagajärjed laiaulatuslikud. Tänan teid.

  Iratxe García Pérez, fraktsiooni PSE nimel. – (ES) Härra juhataja, kõnealune raport kajastab ELi maapiirkondade naiste tõelist olukorda vastusena olulistele väljakutsetele, mis tulenevad lisaraskustest, millega naised selles keskkonnas elades silmitsi seisavad.

Me räägime umbes pooltest elanikest nendes piirkondades, mistõttu on sooküsimuste igakülgne arvestamine maapiirkondades esmatähtis nii meeste ja naiste vahelise võrdõiguslikkuse edendamiseks kui ka majandusliku ja ühiskondliku arengu võimaldamiseks maapiirkonnas.

Naised seisavad tööturule sisenemisel või töö- ja pereelu ühitamisel silmitsi tõeliste raskustega, kuid need raskused on veelgi suuremad, kui tegu on maapiirkonnaga. Seetõttu on vaja edendada algatusi ja poliitikaid nende ülesannete lahendamiseks, et võrdsed võimalused oleksid ka tegelikult olemas.

Hoolimata oma erimeelsustest nõustume, et maapiirkondade naised vajavad erilist, ühist poliitilist tähelepanu ning maaelu arendamise algatusi, mis ergutavad neid osalema majandus- ja ühiskonnaelus ning piiravad naiste ümberasumist maalt linna, mis on üha enam murettekitav asjaolu.

Me oleme tänu võlgu oma külade naistele, kes on mõõtmatult ja pea nähtamatult panustanud meie maapiirkondade arengusse. Nende tunnustamine peaks käima käsikäes liikmesriikide ning piirkondlike ja kohalike võimuorganite teostatava poliitikaga, mis soodustab elutingimuste parendamist ja kõrvaldab praegu valitsevad tõkked.

Seetõttu on avalike teenuste laiendamine, koolituse parendamine, juurdepääsu tagamine uutele tehnoloogiatele ja uuenduslike äriprojektide toetamine nende eesmärkide saavutamiseks hädavajalikud.

Samuti kutsume liikmesriike üles arendama jagatud omandiõiguse õiguslikku käsitlust, tagamaks, et naiste õigusi põllumajandusvaldkonnas tunnustatakse täielikult. See on ainus viis, kuidas me saame tagada, et võrdsed võimalused saavad Euroopa maapiirkondade naistele tegelikkuseks.

  Jan Tadeusz Masiel, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Härra juhataja, sooviksin raportööri õnnitleda sellise tähtsa küsimuse, nagu ELi maapiirkondade naiste olukorra parandamine, tõstatamise eest. Hiljuti arutasime Euroopa rahvastiku tulevikku. Me loetlesime palju põhjuseid, miks see paistab olevat tume. See probleem on maapiirkonnas veelgi teravam.

Me peame tegema kõik endast oleneva, et võimaldada maapiirkondade elanikele, eriti naistele, sobivad tingimused elamiseks ning majanduslikuks ja isiklikuks arenguks. Maapiirkondade naisi iseloomustavad tõenäoliselt iseäranis sotsiaalne tõrjutus ja vaesus; ma ütlen tõenäoliselt, sest vajame selle kohta paremat statistikat.

Võti selle olukorra parandamiseks võib peituda füüsilisest isikust ettevõtjate abikaasadele, sealhulgas maapiirkondade naistele isiklike sotsiaalsete ja pensioniõiguste andmine.

  Raül Romeva i Rueda, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (ES) Härra juhataja, sooküsimuse süvalaiendamine maapiirkondades ei ole vajalik üksnes naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamiseks, vaid ka maaelu säästval arengul põhineva majanduskasvu soodustamiseks. Seetõttu toetab meie fraktsioon tugevalt Klaßi raportit ning seda peamiselt kolme elemendi tõttu.

Meie arvates on kolm kõige olulisemat kolm raportis välja toodud aspekti järgmised: 1) selles soovitakse, et maavaldkonna kohta tehtav statistika oleks disagregeeritud ka sugude järgi, nii et maapiirkondades elavad naised ei oleks enam nähtamatu rühm ning nende tehtavat tööd saaks selgelt väärtustada; 2) et asjaomased kohalikud, piirkondlikud ja riiklikud asutused soodustaksid naiste osalemist kohalikes algatusrühmades ja kohalike partnerluste arendamist Leader telje raames; 3) nõue keskenduda eriti maapiirkondade transpordi infrastruktuuri parandamisele ning transpordile ligipääsu võimaldavate positiivsete meetmete rakendamisele, et vähendada sotsiaalset tõrjutust, mis puudutab eriti sügavalt naisi.

Samas tahan ka esitleda ja toetada oma kolleegi Iratxe García parandusettepanekut, milles soovitakse, et tekstis viidataks selgelt vajadusele töötada liikmesriikides välja õiguslik raamistik ühise omandi jaoks, tagamaks naiste õiguste täielik tunnustamine põllumajandussektoris koos sellele vastava kaitsega sotsiaalkindlustuse valdkonnas ning nende töö tunnustamisega.

  Ilda Figueiredo, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (PT) Naiste olukorda maapiirkondades mõjutab väga suures osas põllumajanduse olukord, mis kannatab ühise põllumajanduspoliitika ebaõiglaste meetmete tagajärjel, mille tõttu üha enam väikesi ja keskmise suurusega põllumajandustootjaid ja perepõllupidajaid on tootmise lõpetanud. Paljudel juhtudel toob see kaasa meeste ja noorte inimeste väljarände, nii et maha jäävad lastega naised ja vanurid, kes on määratud vaesusesse; mõnede riikide, näiteks Portugali, maapiirkondades halvendab olukorda veelgi koolide, tervisekeskuste ja sünnitusmajade, postkontorite ja muude avalike teenuste sulgemine.

Sellepärast tulebki antud poliitikast loobuda. Me esitame seetõttu ka mõned parandusettepanekud, rõhutamaks, et ühine põllumajanduspoliitika tuleb seda probleemi arvestades ümber vaadata, suurendades perekonna talumajapidamiste ülalpidamiseks ja maaelu arendamiseks ette nähtud abi, omistades samal ajal maksimaalset väärtust põllumajanduses töötavate naiste, sh sisserännanud naiste tööle.

Seega loodame, et meie ettepanekud võetakse vastu.

  Urszula Krupa, fraktsiooni IND/DEM nimel. – Härra juhataja, kuna mulle on antud võimalus kõnelda arutelul naiste olukorrast ELi maapiirkondades, tahaksin juhtida tähelepanu asjaolule, et naiste olukord on eriti raske ja mõnikord lausa dramaatiline uute liikmesriikide külades ja linnalähedastel aladel. Osaliselt on selle põhjuseks sellised ELi poliitikad, mis kehtestavad mitmesuguseid kitsendusi ja piiranguid, põhjustades vaesust ja sotsiaalset võõrandumist seoses töökaotuse ja mittekasumliku tootmisega.

Tüüpilistes põllumajanduspiirkondades, ja mitte ainult Ida-Poolas, ähvardab tuhandeid peresid elatusvahendite kaotus, sest nende talu ei too kasumit, suhkrutehas on pankrotti läinud või suletud, kalapüügile on kehtestatud piirangud, toetust makstakse ainult kindlat tüüpi marjakasvatusele ning piima ületootmise eest on ette nähtud trahvid. Need on põhjused, miks infrastruktuur ja sidevahendid, samuti haridus, tervishoid ja mitmed muud teenused ei ole piisavalt arenenud ega teki enne, kui majandus hakkab arenema. Selline arengut takistav poliitika ajendab noori inimesi, kaasa arvatud naisi, linnadesse suunduma ja välismaale emigreeruma.

LEADERi programmid suudavad aidata ainult üksikute (turistide jaoks atraktiivsete või ainulaadsete kohalike toodete poolest tuntud) piirkondade naisi ega aita kuidagi kompenseerida kohaliku elanikkonna kahjusid, kes ootavad endiselt, et dokumentides leiduvad uhked sõnad nagu säästev areng, võrdsed võimalused ja täielik mittediskrimineerimine praktikas realiseeritaks.

  Rodi Kratsa-Tsagaropoulou (PPE-DE). – (EL) Härra juhataja, ka mina soovin õnnitleda proua Klaßi tema algatuse puhul selle raporti ettevalmistamisel ning selles olulises küsimuses tehtud töö puhul, mis ei puuduta üksnes naiste õiguste kaitset, vaid ka Euroopa majanduslikku, sotsiaalset ja piirkondlikku ühtekuuluvust. See on teine taoline raport naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonilt ning mul oli au olla raportööriks eelmise raporti puhul, mis käsitles naiste olukorda maapiirkondades ühise põllumajanduspoliitika reformi valguses.

Oluline küsimus toetavate abikaasade ja füüsilisest isikust ettevõtjate töö tunnustamisest, millele me tookord komisjoni tähelepanu juhtisime, on kahjuks jäänud tõhusa lahenduseta ja me oleme olnud sunnitud käesolevas raportis selle juurde tagasi pöörduma. Seetõttu taotleme veel kord direktiivi 86/613/EMÜ põhjalikku muutmist – Euroopa Komisjon ise tunnistab, et selle tõhus jõustamine ei ole õnnestunud ning talumajapidamistes töötavate abikaasade töö tunnustamisel tehtud edusammud on minimaalsed. Mul on hea meel, et täna on siin pädev volinik, kes saab meile anda selles küsimuses vastuse. Euroopa Parlamendi resolutsioon sisaldab ka teisi osi, mis käsitlevad just liikmesriikide kohustusi seoses töötavate naistalunike eraldi kindlustamise ja kohtlemisega. Neile kohustustele ei ole pööratud piisavalt tähelepanu.

Minu arvates on kaks olulist küsimust, mis ei ole raportis kajastatud. Maapiirkondades elavad ja puuduliku infrastruktuuri tõttu kannatavad naised ning talumajapidamistes töötavad naised on kaks erinevat rühma. Seetõttu olen ma väitnud, et statistika peaks selgemalt valgustama neid mõlemat kategooriat.

Samuti usun ma, et me peaksime kasutama ära naiste võimalikku osalust maapiirkondades otsuste langetamisel ja oma piirkondade arengu kavandamisel, sest struktuurifondide reeglid lubavad seda teha. Me peame aitama neid naisi innustada ja ühendada.

Üldiselt toob proua Klaßi raport välja prioriteedid ja probleemid ning seab meie kõigi jaoks eesmärgid. See on kasulik ja tähtis töövahend nii Euroopa Parlamendi kui ka Euroopa Komisjoni jaoks.

  Christa Prets (PSE). – (DE) Härra juhataja, volinik, ükski täna kuuldud tõdemus ega esitatud nõudmine ei ole uus. Me kordame, et ükski neist raportitest „Naised ja tööstus“, „Naised ja tervishoid“ või „Naised maapiirkondades“ ei sisalda midagi uut. Me ei ole veel saavutanud võrdse töö eest võrdset tasu, me ei näe rohkem naisi juhtivatel kohtadel ning lastehoid ei ole muutunud paindlikumaks.

Kõik need probleemid on maapiirkondades veel kordades teravamad. Lisaks on siin oluliseks probleemiks kodu ja töökoha suur vahemaa ning halb transpordiühendus. Samuti on probleemiks puudulik täiendõpe ja kutseharidus. Nagu juba mainitud, on lairiba internetiühendus tänapäeval hädavajalik, kuid ka seda kohtab maapiirkondades harva.

See tähendab, et meil on vaja meetmeid, kuid eelkõige on meil vaja suuremat teadlikkust sellest, milline on naiste elu maapiirkondades. Samas tähendab see ühtlasi, et meil tuleb rohkem arvesse võtta kõigi ELi abiprogrammide – maapiirkondade arendamine, sotsiaalfond ja teised – soolist aspekti ning panna need programmid sõltuvusse sellest, kuidas neid kasutatakse.

Juhuslikult on Austria selles osas teerajaja rollis ning seal hakkab alates 2009. aastast kehtima soolise eelarvestamise seadus, mis käsitleb kõiki sooküsimustega seotud aspekte. Ma arvan, et see eeskuju väärib järgimist.

  Zdzisław Zbigniew Podkański (UEN). – (PL) Härra juhataja, viimastel aastatel on palju räägitud ja arutletud naiste rolli, nende õiguste, ühiskondliku positsiooni ja tööalase olukorra üle.

Täna räägime naiste olukorrast maapiirkondades ning on õige, et me seda teeme, sest just maanaised, eriti arengus mahajäänud piirkondade naised teevad kõige rohkem tööd ja saavad samas neile kuuluvatest õigustest kõige vähem kasu.

Linnas elaval naisel on kõigi mugavustega korter, tal on hea juurdepääs varustusele, haridusele ja kultuurile, õigus sünnitus- ja lapsehoolduspuhkusele ning võimalus töötada ja nautida tsivilisatsiooni hüvesid.

Maal elava naise kodus ei ole sageli veevarustust ning ta peab täitma loendamatuid pere ja talumajapidamisega seotud kohustusi. Tal ei ole võimalust panna oma last sõime või lasteaeda ning tema kokkupuude kultuuri ja maailmaga piirdub sageli raadio- ja telesaadetega. Kõrvalises maanurgas väikeses külas peretalus elaval naisel ei ole praktiliselt mingit võimalust ametialaseks, sotsiaalseks, poliitiliseks või kultuuriliseks enesetäienduseks.

Pange tähele, et kultuurile eraldatud raha suundub peamiselt linnades asuvatesse keskustesse. Linnades on meil olemas peaaegu kõik. Maal võime leida ainult harrastustegevust ning see tegevus toimub sageli inimeste kodudes ja osalejate endi kulul. Euroopa Liidus räägitakse palju elukestvast õppest ja nii see peabki olema. Ärgem aga unustagem ka sellistes programmides osalevaid naisi. Minu arvates on viimane aeg käivitada ELi eelarvest rahastatav mõistlik programm naistele.

  Eva-Britt Svensson (GUE/NGL). – (SV) Härra juhataja, jõuline ja säästev areng nõuab arvestamist naiste olukorraga. Positiivseks arenguks on vaja naiste osalemist. Sarnaselt kõigi ülejäänud keskkondadega elavad ka maal elavad ja töötavad naised ebavõrdses ühiskonnas. Seega on võrdsuse saavutamiseks tehtav töö samavõrd oluline kõigi naiste jaoks kõigis erinevates elukeskkondades ja olukordades.

Käesoleva aruande puhul tahaksin juhtida kolleegide tähelepanu eelkõige vajadusele toetada Ilda Figueiredo poolt fraktsiooni GUE/NGL nimel esitatud muudatusettepanekuid, eriti muudatusettepanekut nr 9, mis näitab, et võrdõiguslikkuse probleemiga tuleb täies ulatuses arvestada ka äärmiselt vajaliku ühise põllumajanduspoliitika läbivaatamise käigus. Ilma naiste aktiivse osaluseta ei saavuta me säästva majandusarengu eesmärke. Nagu ma ütlesin, kehtib see kõigi elukeskkondade puhul. Me vajame võrdõiguslikkust elu säilimiseks maal, me vajame seda naiste ja tuleviku jaoks.

  Roumyana Jeleva (PPE-DE). – (BG) Härra juhataja, proua volinik, kolleegid, kõigepealt tahaksin õnnitleda proua Klaßi tema suurepärase raporti puhul. Bulgaariat esindava regionaalarengu komisjoni liikmena tahaksin juhtida teie tähelepanu asjaolule, et maapiirkondadel on erinev arengupotentsiaal. Samas on üks asi, mis kindlasti aitab kaasa elukvaliteedi ja eriti naiste olukorra parandamisele maapiirkondades. See on transpordi ja ühiskondliku infrastruktuuri olemasolu ning sotsiaalteenuste, nt lastekasvatamise, vanurite ja haigete hooldamise, sideteenuste kättesaadavus külades, samuti kultuuri- ja spordikeskuste rajamine. Selles suhtes on ELi rahastamise abil maapiirkondadel antav piisav abi esmajärgulise tähtsusega. Seetõttu soovitan linna ja maa temaatikat paremini ühendada. Maapiirkondade arendamist tuleb koordineerida regionaalpoliitika raames läbi viidavate tegevustega. Ma usun, et vastastikuse lähenemise ja maapiirkondade arendamise terviklik käsitlemine, kus võetakse arvesse ka väikeste ja keskmiste linnade rolli, mitte ei rakendata senist eraldi vaatlemist, suurendaks ELi abi tõhusust ning aitaks kaasa eriti naiste elutingimuste parandamisele.

  Ewa Tomaszewska (UEN). – (PL) Härra juhataja, maapiirkondades elavate naiste võrdlemine linnades elavate naistega näitab, et esimeste olukord on selgelt halvem.. See ei piirdu vaid tervishoiu ja hariduse kättesaadavusega.

Lubage mul juhtida teie tähelepanu raporti punktidele 4 ja 10, milles rõhutatakse vajadust ühtlustada füüsilisest isikust ettevõtjatena või peretaludes töötavate naiste sotsiaalseid ja majanduslikke õigusi. See tähendab konkreetsemalt õigust tasustatud sünnituspuhkusele ja sissetulekul põhinevale pensionile. Mõnedes riikides on lausa seadusega kehtestatud piiranguid peretaludes ja pereettevõtetes töötavate partnerite töölevõtmisele ja sotsiaalkindlustusele. Sellised eeskirjad avaldavad mõju eelkõige naistele ning neid tuleks võimalikult kiiresti muuta. Ma õnnitlen raportööri.

  Esther Herranz García (PPE-DE). – (ES) Härra juhataja, tahaksin kõigepealt õnnitleda proua Klaßi tema raporti puhul; see on kasulik ning proua Klaß on selle kallal palju vaeva näinud ja ma tahan teda selle eest sügavalt tänada.

Tahaksin märkida, et kõik maapiirkondade naised ei ela ühtemoodi. Kõik maakohad ei ole sarnased. Pigem on selliste naiste maailmad väga erinevad. Ent ennekõike tuleb meil meelitada naisi maaelu juurde ning takistada üha suurenevat maalt lahkumist seetõttu, et naiste positsioon meie ühiskonnas paraneb aeglaselt, kuid linnades see vähemalt paraneb. Maal ei ole aga naiste õlul mitte ainult kodus ja väljaspool seda tehtav töö, vaid samal ajal hoolitsevad nad ka ülalpeetavate eest ning teevad seda lisaks märksa halvemates tingimustes kui linnanaised.

Seetõttu ei piisa naiste maale meelitamiseks ainult nende isikliku heaolu parandamisest, vaid parandada tuleb ka maapiirkondade majandust, mis, nagu te volinikuna hästi teate, seisneb eelkõige põllumajanduses. Ent selle majanduse tugevdamiseks tuleb toetada ja tugevdada ühist põllumajanduspoliitikat, kuigi ühtlasi tuleb arvestada, et tehniline ja sotsiaalne olukord vajab kiiret muutmist.

  Corina Creţu (PSE). – (RO) Mul on hea meel, et mulle anti võimalus rääkida sellest sageli ignoreeritud tõsiasjast, nimelt naiste olukorrast maapiirkondades.

Kuigi liidu ja iga üksiku liikmesriigi tasandi seadusandlus ja õigusnormid tõkestavad igasugust diskrimineerimist, on selge, et linnades ja maal elavate naiste elutingimused on oluliselt erinevad.

Sarnaselt teiste Euroopa Liidu uute liikmesriikidega on olukord Rumeenias palju hullem kui raportis kirjeldatud üldine olukord. Seoses 1990ndatel toimunud tööstuse likvideerimisega tekkis nähtus, mida Lääne-Euroopa riikides ei ole esinenud: migratsioon linnadest küladesse elatise teenimise eesmärgil. Meie piirkonnas on maapiirkondade vaesus mõjutanud ja mõjutab tänaseni eelkõige naisi ning neist on saanud inimkaubanduse jaoks kõige kergemini kättesaadavad ohvrid.

Kahjuks destruktureeriti ka tööstuslik põllumajandus ise, mis oleks võinud ühe osa naistööjõust küladesse meelitada. Tervishoiu, hariduse, transpordi, veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste olukord halvenes üha kiirenevas tempos ning paljudes Euroopa Liidu vähem arenenud riikides sellised teenused praktiliselt puuduvad.

Maapiirkondades elavad naised, eriti noored ja keskealised, võiksid arendada iseseisvat majandustegevust, kui neil oleks võimalus saada pangalaenu ning ma usun, et me peaksime arutama võimalust rajada pank, mis annaks maapiirkondades väikelaene.

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (PSE). – (PL) Härra juhataja, naised maapiirkondades on ühiskonnarühm, mis on eriti tundlik diskrimineerimise suhtes. Traditsioonilise rollijaotuse ning paljude piirkondade nõrga infrastruktuuri, nt puudulike lastehoiuvõimaluste tõttu ei jõua paljud naised kunagi ametlikule tööjõuturule, kuid ei ole samal ajal ka töötuna registreeritud. Naised teevad ametialase tegevusega võrreldavat tööd, kuid seda ei tunnustata ning see pole kaitstud ega tasustatud.

Liikmesriigid ja Euroopa Komisjon peaks leidma võimalikult kiiresti lahenduse probleemile, mis on seotud küllaltki suure naiste rühmaga, kes teeb talumajapidamistes ning väikestes ja keskmistes ettevõtetes abitöid, kuid kelle tööle ei ole paljudes liikmesriikides antud õiguslikku staatust. See toob nende naiste jaoks kaasa majanduslikud ja õiguslikud probleemid seoses õigusega sünnitus- ja haiguspuhkusele, pensionile ja sotsiaalkindlustusele.

Ühtlase arengu huvides peaksid liikmesriigid tagama maapiirkondades kvaliteetsete töökohtade loomise, kasutades selliseid meetmeid nagu naiste ettevõtluse edendamine, nende kvalifikatsiooni tõstmine ning kõigi maapiirkondade varustamine hõlpsalt kättesaadavate standardsete 21. sajandi infrastruktuurirajatiste ja teenustega.

Lõpetuseks tahaksin õnnitleda proua Klaßi väga hästi koostatud raporti puhul.

  Mairead McGuinness (PPE-DE). – Härra juhataja, ma tahaksin raportööri tänada. Oleks parem, kui me räägiksime maal elavate inimeste, mitte naiste olukorrast, sest paljud maapiirkondades elavate naiste probleemid mõjutavad ka sealseid mehi, kuigi naistel on ka spetsiifilisi probleeme, mis on raportis välja toodud.

Tuleb lisada, et maal elavate inimeste elukvaliteet võib paljudel juhtudel olla isegi parem kui linnas – tingimusel, et neil on piisavalt ressursse. Minu arvates on alati olnud probleemiks see, et naiste tööd ei mõõdeta, ei tasustata ja seega ka ei tunnustata. Mõnes riigis on selles osas tehtud teatavaid edusamme, kuid mulle tundub, et erinevad liikmesriigid kohtlevad naisi erinevalt.

Tahaksin mainida naiste ühte konkreetset rolli, mida seni ei ole võib-olla veel käsitletud. Naised on minu arvates endiselt laste peamised motiveerijad ja kasvatajad ning üldjuhul otsustavad nemad, kas laps hakkab tegema talutööd või mitte. Tihtipeale määravad nemad maapiirkondades üldse ka lapse tuleviku. Meil tuleb sellele teemale tähelepanu pöörata, et neil tekiks positiivne, mitte negatiivne suhtumine põllumajandusse.

Lõpuks tuleb märkida ka seda, et vaid vähesed naised omavad maad ja vaid vähesed kuuluvad põllumajandusorganisatsioonidesse. Seda olukorda tuleb muuta.

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE). – (RO) 2006. aastal oli Euroopa Liidus elanikkonnast kõige rohkem teeninud 20% ja kõige vähem teeninud 20% sissetulekute erinevuse kordaja 4,8. Kahjuks oli see kordaja Portugalis, Leedus ja Lätis suurem kui 6.

On selge, et maapiirkondade elanikud teenivad vähem kui linlased ning naiste puhul on see vahe veelgi selgem. Naiste olukorra parandamiseks maapiirkondades tuleb meil kasutada tõhusalt struktuurifonde. Transpordi infrastruktuuri, hariduse, tervishoiuteenuste, side infrastruktuuri ja infotehnoloogia ning teenindussektori arendamine maapiirkondades toob kaasa nende majanduse arengu ning parandab selle kaudu ka sealsete naiste olukorda.

Ma lõpetan oma sõnavõtu väitega, et investeeringute abil õnnestuks maapiirkondades kasutada olev maa muuta töökohti loovateks tööstusparkideks. Toimiv transpordi infrastruktuur tooks kaasa selle, et vahemaid mõõdetakse ajas, mitte kilomeetrites, nii et linnades töötavad inimesed võiksid elada maal, aidates sellega kaasa nende piirkondade majandusarengule.

  Danutė Budreikaitė (ALDE). – (LT) Tänane arutelu on äärmiselt oluline, sest see käsitleb maapiirkondades elavate naiste olukorda, mis on jätkuvalt üsna murettekitav.

Üks põhiprobleeme on endiselt maapiirkondade naiste madal tööhõive tase, seda eriti uutes liitunud riikides, mistõttu maapiirkondade naised satuvad sotsiaalsesse isolatsiooni sagedamini kui linnanaised.

Esmalt tuleks maapiirkondade naiste tööhõive taseme parandamiseks soodustada nende seas ettevõtluse alustamist. Selleks peavad valitsused andma vajalikku teavet ettevõtte asutamise kohta ning parandama naiste suutlikkust kasutada tänapäevast infotehnoloogiat, mis suurendaks nende enesekindlust.

Lisaks näitab statistika, et maapiirkondade naiste hariduse ja kutseoskuste tase on linnanaistega võrreldes palju madalam. Tihti tähendab see, et neil on raskem turul tekkivate olukordadega kohaneda, uusi põllumajandusliku töö meetodeid ja vorme kasutusele võtta ning uusi põllumajanduslikke tegevusalasid leida. Tahan kutsuda liikmesriike üles esitama tegevusraamistiku, mis innustaks maapiirkondades elavaid naisi teadmisi ja haridust omandama.

Selle probleemi ületamiseks peaks projekt LEADER osutama tõhusamat abi.

Tänan teid.

  Avril Doyle (PPE-DE). – Härra juhataja, tunnustades seda suurt tööd, mida proua Klaß on raporti Naiste olukord ELi maapiirkondades koostamiseks teinud, pean ma küsima: kas me võrdleme seda maapiirkondades elavate meeste või linnas elavate naiste olukorraga? Millises kontekstis me siin räägime? Ei ole olemas sellist ühtset gruppi nagu „ELi maapiirkondade naised“. Ka mina olen ELi maapiirkonnast pärit naine, aga minu naabruses elav naine, kellel on kuus või seitse last ja töötu mees ning kes ei suuda maksta oma üüri või pangalaenu, on sootuks teist tüüpi maapiirkonnas elav naine. See ei ole ühtne grupp ja me peame olema selles küsimuses väga ettevaatlikud.

Paljud maapiirkondade naised harrastavad linlikku elustiili, samas kui teiste elus on palju vaesust ja raskusi. Ka maal saab elada linlikult, kui sinu ukse ees on kaks autot, su kodus on kõik mugavused, info- ja sidetehnoloogia ning sa käid ehk isegi kord aastas välismaal puhkamas. Pangem siis see teema mingisse konteksti.

Tegelik probleem on siiski kõigile naistele valikuvõimaluse tagasiandmine: võimalus abielluda või mitte, saada lapsi või mitte, teha karjääri ja ennast täiendada või mitte, jääda koju või minna tööle, alustada äri või omandada vara.

Mõne aasta eest, kui ma tahtsin osta Brüsselis korterit, ei olnud Brüsseli pangaametnik nõus minu laenutaotlust enne kinnitama, kui ka mu abikaasa oli sellele alla kirjutanud. See oli kõigest mõne aasta eest Brüsselis. Ma sain siiski oma laenu ja mu abikaasa ei pidanud sellele alla kirjutama. Kas ma pean ütlema, et ma protestisin valjult! Seega, kui me vaatame raha, vara ja ettevõtluse kättesaadavust, siis me näeme, et maapiirkondades on palju erinevat tüüpi naisi.

  Juhataja. − Proua Doyle, ma võin teile kinnitada, et mina ei oleks kindlasti keeldunud teile laenu andmast.

  Roberta Alma Anastase (PPE-DE). – (RO) Lissaboni strateegia edu eeldab säästvat majanduskasvu nii Euroopa Liidu linna- kui ka maapiirkondades ning naised mängivad nende piirkondade arendamisel otsustavat rolli.

Ma hindan kõrgelt selle raporti koostamist, mis lisaks maapiirkondades elavate naiste olukorra analüüsimisele annab ka konkreetseid soovitusi, et nende olukorda üleilmastumise ja Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamise kontekstis parandada. Kõigist selle eesmärgi saavutamiseks vajalikest algatustest ja tingimustest tahaksin rõhutada ühe olulise teguri, nimelt hariduse tähtsust.

Olemasolevad statistilised andmed näitavad, et ainult vähesel osal maapiirkondades elavatest naistest on võimalik omandada kõrgharidust, kuna seda takistavad rahalised raskused, aga samuti neis piirkondades antava hariduse kõikuv kvaliteet.

Maapiirkondade naistel peaks olema parem juurdepääs haridusele ja elukestvale õppele, samuti võimalustele ühitada pere- ja tööelu. See on tähtis element, mida tuleb tugevdada koos naiste aktiivse rolliga poliitikas ning maapiirkonna sotsiaalmajandusliku arendamisega.

  Anna Záborská (PPE-DE). – (SK) Tänan teid, härra juhataja. Tahaksin õnnitleda proua Klaßi tema suurepärase raporti puhul.

Ma tulen liikmesriigist, kus on suhteliselt suur maal elavate inimeste osakaal. See on püsinud stabiilsena viimased 45 aastat, jäädes ainult veidi alla 14%. Majanduspoliitika tõttu on maapiirkonnad täna muutuste suhtes tundlikumad. Toimub hästi tuntud protsess, mille käigus ettevõtted kolivad maalt linnadesse. Samas peaks riiklik poliitika olema selline, et see nn moderniseerimine ei toimuks maal elavate naiste arvel.

Ma tahan kutsuda regioonide komiteed üles seda valdkonda uurima ning alustama maapiirkondades laiapõhjalisi konsultatsioone, et saada rohkem teadmisi kõigi sealse elu eeliste ja puuduste kohta. Samuti tahaksin kutsuda komisjoni ja nõukogu üles suunama oma programme, eriti väikelaenude andmist võimaldavaid programme rohkem maapiirkondade naistele.

  Monica Maria Iacob-Ridzi (PPE-DE). – (RO) Head kolleegid, kuna me arutame teemat, mis ei puuduta ainult võrdseid võimalusi, vaid ka üldiselt maapiirkondade arengut, viitan ma selles valdkonnas ühenduse tasandil kohaldatavatele meetmetele.

Maaelu arenduse teise samba programmide ja vahendite maht on protsentuaalselt märksa suurem kui Euroopa Liidu võrdsete võimaluste eriprogrammide maht. Kui meil õnnestuks soodustada naiste juurdepääsu sellistele maaelu arendamisele pühendatud programmidele nagu LEADER, annaks see märksa paremaid tulemusi kui ainult programmides EQUAL, PROGRESS või DAPHNE leiduvate vahendite kasutamine.

Euroopa Liidu eelarvest moodustavad maaelu arendamiseks mõeldud vahendid tervelt 11%, samas kui kogu kodanikuühiskonna sektor, mis sisaldab ka võrdsete võimaluste programme, jääb alla 1%.

See on Euroopa Liidu jaoks antud juhul suur väljakutse: suuta edukalt tutvustada, käivitada ja toetada selliseid Euroopa rahasid ja projekte, mida saaksid kasutada ja algatada maapiirkondades elavad naised.

  Mariann Fischer Boel, volinik. − Härra juhataja, ma tänan parlamenti väga julgustava arutelu eest, mis sisaldas mitmeid väga pühendunud sõnavõtte – ma nautisin seda väga. Meie tänane arutelu näitab veel kord, et naiste olukord maapiirkondades vajab tõepoolest erilist tähelepanu.

Kuigi mulle näib, et mõned teie seast on natuke pessimistlikud tehtud edusammude suhtes, tahaksin läheneda teemale positiivsemast küljest. Ma arvan, et saavutatud on päris palju, seda eriti maaelu arengu vahendite abil, ning olen kindel, et me liigume maapiirkondade naiste olukorra parandamisel õiges suunas.

Paljud teist mainisid, et sooküsimuse süvalaiendamine meie poliitikasse ning selle ulatuse avardamine, nii et see ulatuks üldisemalt maamajandusse, suurendaks selle tõhusust. Me toetan täielikult seda lähenemist. Me ei peaks pöörama tähelepanu ainult talumajapidamiste sektorile. Kui me lähtume oma poliitikate kujundamisel maaühiskonna kui terviku vajadustest ja võimalustest, tekitab see kordistusefekti, mis toob kasu kogu põllumajandussektorile. Komisjon jälgib maaelu arenguprogrammide rakendamise juures hoolikalt seda aspekti.

Paljud teist mainisid lairibavõrkude tähtsust maapiirkondades. Selle kohta pean ütlema, et maaelu arengu poliitika kolmanda telje – mitmekesistamine – raames on võimalus minna piirkondadesse, mis majanduslikus mõttes ei oleks investoritele otstarbekad. Need on sellised kauged piirkonnad, kus liikmesriigid saavad kasutada maaelu arengu poliitikat lairibaühenduste rajamiseks. Ma saan ainult kõiki liikmesriike üles kutsuda seda kaaluma, kui nad kavandavad oma investeeringuid või oma maaelu arengu poliitika rakendusvõimalusi.

Mõned teie seast mainisid ka naiste poolt taludes tehtavat „varjatud tööd“. Ma tunnistan, et meie statistika ei kajasta alati seda asjaolu. Me peaksime kõiki erinevaid vahendeid kasutades püüdma naisi julgustada, et nad kasutaksid võimalusi oma majandusliku iseseisvuse suurendamiseks, andes neile selleks vajalikud sotsiaalsed õigused. Minu jaoks oleks naistele paremate võimaluste andmine põllumajanduses osalise tööajaga töötamiseks tohutu samm edasi maal teenitavate sissetulekute suurendamise ja maaühiskondade elu säilitamise poole.

Pean ütlema, et ma reisin üsna palju maapiirkondades ning mind julgustab alati see, kui ma kohtan naisi, kes on julgenud piire ületada ja osalevad erinevate põllumajandustootjate organisatsioonide töös. Ma tean, et esimeste naiste jaoks on neisse organisatsioonidesse astumine suur samm, kuid mõnikord hakkab see suundumus levima ning järgmiste jaoks on see juba lihtsam, kuigi see eeldab ka meeste poolt uut arusaama, et naiste panus selles valdkonnas võib olla meeste omaga võrdne.

Ma arvan, et sel teemal on öelda veel palju olulist, mis ei tohiks jääda tahaplaanile. Lubage mul teile kinnitada, et toetan kogu südamest kõiki algatusi, mis võivad parandada naiste olukorda maapiirkondades, sest minu arvates on meil maapiirkondade mitmekesistamiseks tõepoolest vaja seda spetsiaalset lähenemist naiste poolelt.

  Christa Klaß, raportöör. − (DE) Austatud juhataja, volinik, daamid ja härrad, ma tänan teid teie panuste eest käesolevasse arutellu. Meil oli selles voorus tõeliselt hea arutelu. Volinik, tänan ka teid teie teate eest, et direktiivi 86/613/EMÜ läbivaatamine võrdse kohtlemise põhimõtte alusel toimub veel sel 2008.-l aastal. Me oleme saatnud sellekohase meeldetuletuse ning meie arvates oleks aeg seda direktiivi muuta.

Täna õhtul ei ole meil võimalik võtta vastu Euroopa resolutsiooni naiste olukorra parandamise kohta maapiirkondades. Proua Doyle, ma tean, et naiste olukord ei ole igal pool ühesugune. Oleks ka igav, kui see nii oleks, ja seda me ei taha. Ent loomulikult on paljud tingimused ja ebasoodsad asjaolud, mille vastu tuleb võidelda, maal ja linnades elavate naiste jaoks ühised. Me oleme seda siin ka märkinud.

Me alustame arutelu protsessi ning palume komisjonil ja liikmesriikidel lõpuks ka midagi reaalselt muuta. See raport peaks tõstma teadlikkust muutuste vajalikkusest.

Euroopas on mitmeid häid näiteid ning hea praktika põhimõttest lähtuvalt tahame välja tuua ka need näiteid, mida teised saaks järgida. Me võime tutvustada selles osas ka palju head. Me tahame perspektiivi avardada. Maapiirkondades elavad naised ei ole ainult talupidajad; üha sagedamini on nad ka töötajad ettevõtetes ning neil tuleb ühitada perekonda ja tööd.

Lõpuks on kõige parem tunnistus pühendusest see, kui teema inimest isiklikult puudutab. Me vajame, et meie organisatsioonidesse kuuluvad naised annaksid oma panuse. Proua McGuiness rääkis äsja rahulolevatest emadest, kes on suutelised andma seda rahulolu edasi ka oma lastele. Meil peaks olema rahulolevaid naisi ka siis, kui me teeme midagi võrdse kohtlemise, nende võrdse osaluse heaks. Meie põhihuvi on, et noored inimesed tahaksid uuesti küladesse jääda ning tõepoolest sinna jääksid.

Oleks põnev, volinik, kui meil oleks ülevaatlik loend kõigist neist võimalustest, mis naistele Euroopa Liidus avatud on. Me oleme korduvalt rõhutanud, et paljudel juhtudel on need peidetud teiste programmide varju. Võib-olla õnnestuks meil kasvõi kordki välja öelda, mil moel konkreetselt naised on ühe või teise programmiga seotud. See on pidevalt esile kerkiv probleem, kuigi see tuleks lahendada kohalikul tasandil. Võib-olla peaksime võtma selle lähtekohaks, et lõpuks öelda kohapeal töötavatele vastutavatele isikutele: selles kohas on meil võimalik naiste olukorda parandada.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub kolmapäeval, 12. märtsil 2008.

Kirjalikud avaldused (artikkel 142)

  Zita Gurmai (PSE), kirjalikult. – (HU) Tööhõive osas näitab linna- ja maapiirkondade võrdlus üha suurenevat lõhet. Maapiirkondades elavad naised on eriti ebasoodsas olukorras. Neil on väiksemad võimalused sotsiaalseks integratsiooniks, töö leidmiseks ning laste-, haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalasutustele juurdepääsuks. Nad moodustavad ühe kõige enam ohustatud ühiskonnagrupi, kuna neil on märksa suurem vaesuse ja marginaliseerumise oht. Isegi kui neil õnnestub tööd leida, on nende palk oluliselt madalam kui linnas elavatel naistel.

Pidevalt halvenev olukord tekitab sotsiaalseid pingeid, sest sotsiaalhoolekandesüsteem on kõige ebapiisavam just kõige halvemas olukorras olevates kohtades ning seal on ka kõige puudulikum infrastruktuur. Teiste võimaluste puudumisel pöördutakse põllumajanduse poole, mille lühiajalised eelised ja madalam elustandard annavad tulemuseks püsivalt pingelise tööhõive olukorra maal.

Lahendus peitub ühises tegevuses; kohalikel ametiasutustel, valitsustel ja Euroopa Ühendusel on kõigil selles osas oma roll ja vastutus.

Käivitada tuleb mitmetahulised tasandusprogrammid. Maaelanikkonnale tuleb anda võimalusi võrdsema elukvaliteedi saavutamiseks, luues alternatiivseid töövõimalusi, arendades infrastruktuuri, käivitades koolitus- ja täiendõppeprogramme, mis soodustavad kohandumist turuolukorraga, toetades ettevõtluse alustamist ning algatades projekte piirialadel ja üle riigipiiride.

Paratamatult tuleb konkreetsed tasandusprogrammid kohandada vastavalt iga maapiirkonna eripärale. See tagab regioonidevaheliste erinevuste jätkuva vähenemise.

  Lívia Járóka (PPE-DE), kirjalikult. – (HU) Ma tahan tänada oma kolleegi Christa Klaßi tema raporti puhul, mis toob välja maapiirkondades elavate naiste ees seisvad raskused tööturul ja muudes elu aspektides. Ükski arutelu, mis käsitleb kõige halvemas olukorras olevaid ja kõige halvemates tingimustes elavaid inimesi, ei saa mööda romi naistest, kellest suur osa elab külades ja väikeasulates. Paljud uuringud on näidanud, et romi naised on Euroopa Liidu kõige ohustatum inimrühm. Nende keskmine eluiga on ühiskonna enamusega võrreldes šokeerivalt madal ning tööpuuduse määr ületab mitmekordselt keskmist taset. Kooskõlas raporti soovitustega tuleb liikmesriikidel seega koostada ja rakendada selliseid poliitikaid, mis parandaksid vähem arenenud piirkondades elavate naiste üldisi elutingimusi ning aitaksid ebasoodsamas olukorras ja sotsiaalses tõrjutuses elavatel naistel leida tööd või anda ise endale tööd ettevõtluses. Vaeseid ja ebasoodsas olukorras olevaid ühiskonnagruppe kaasavate sotsiaalselt teadlike ärimudelite toetamine liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni poolt tooks eriti suurt kasu romi naistele. Ma tervitan asjaolu, et aruanne paneb suurt rõhku usaldusväärsete statistiliste andmete kogumisele, sest soo ja rahvusliku päritolu järgi disagregeeritud andmete kogumine ja töötlemine on hädavajalik ühelt poolt selleks, et kõrvaldada kaudne ja mitmekordne diskrimineerimine, ning teiselt poolt selleks, et mõõta hariduse, eluaseme, tervise ja tööhõive alal tehtud edusamme. Tänan teid.

  Zita Pleštinská (PPE-DE), kirjalikult. – (SK) Proua Klaßi julge raport otsib uut lähenemist linna- ja maapiirkondade vahelise ebavõrdsuse vähendamisele. Naised mängivad maapiirkondade sotsiaalpoliitilise, majandusliku ja keskkondliku arengu juures väga olulist rolli. Maapiirkondades elavatel naistel on mitmeid võimalusi, aga ka märkimisväärseid raskusi.

Maapiirkondade muutmine ahvatlevamaks aitab tõkestada valdavalt noorte ja hea haridusega inimeste väljarännet. Seega kutsun ma üles säästva tervikliku kasvu edendamisele ning uute töövõimaluste loomisele eriti naiste jaoks, samuti kvaliteetse tervishoiu, sotsiaalteenuste ja muude üldiste teenuste pakkumisele kogu ELis.

Ainult haritud naised suudavad kohalike kogukondade taaselustamisel täie jõuga kaasa lüüa. Nad suudavad luua uusi ettevõtteid, mis omakorda aitavad kaasa maamajanduse mitmekesistamisele ning parandavad elukvaliteeti maapiirkondades. Meil tuleb kõrvaldada kõik takistused, mis piiravad ligipääsu info- ja sidetehnoloogiale, ning tagada lairibaühenduse kättesaadavus maapiirkondade naistele. Täiend- ja keeleõpe koos ümberõppevõimalustega peavad olema kättesaadavad kõigile sellest huvitatud naistele.

Lisaks peab jätkuma edukas programm LEADER. See on edukalt võimaldanud paljudel naistel asutada maakogukondades ettevõtteid, mis pakuvad turismiteenuseid, käsitöötooteid või kohalikke tooteid. Ma usun, et parimate praktikate kindlakstegemine ning uute võimaluste kasutamine kogemuste vahetamiseks annab olulise panuse maapiirkondade elukvaliteedi parandamisse.

  Rovana Plumb (PSE), kirjalikult. – (RO) EL seisab silmitsi oluliste ühiskondlike muutustega, mille on toonud kaasa rände, sotsiaalkindlustuse ja vaesusega seotud probleemid.

ELi poolt välja töötatud programmid on andnud olulise panuse naiste olukorra parandamiseks maapiirkondades. Sellegipoolest ei ole naised kaasatud otsuste langetamisse neis kogukondades, kuhu nad kuuluvad.

Üks konkreetne ja murettekitav näide on, et suurem osa naisi Rumeenia maapiirkondades teenib vähem kui 5 eurot päevas ning üks kolmandik ei kasuta mingisuguseid meediakanaleid.

Ma tooksin välja kolm prioriteetset tegevusvaldkonda, mis aitavad kaasa võrdsete võimaluste saavutamisele ja parandavad naiste olukorda maapiirkondades:

- ühiskondliku staatuse parandamine, toetades naiste ligipääsu uutele sissetulekuallikatele ja kaupade hankimise võimalustele;

- naiste täielik kaasamine otsuste tegemisse ning neile suuremate võimaluste andmine neid otseselt puudutavate otsuste muutmiseks/mõjutamiseks;

- maapiirkondade naistele juurdepääsu tagamine esmavajalikele teenustele (tervishoid, haridus) ja infrastruktuurile.

Liikmesriigid peaksid välja töötama riiklikud poliitikad, mis soodustavad naiste osalemist tööturul ja otsustusprotsessis ning ohjeldavad kõiki diskrimineerimise vorme.

21. Säästev põllumajandus ja biogaas: ELi õigusaktide läbivaatamise vajadus (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine punkt on Csaba Sándor Tabajdi raport põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni nimel säästva põllumajanduse ja biogaasi kohta: ELi õigusaktide läbivaatamise vajadus (2007/2107A6-0034/2008).

  Csaba Sándor Tabajdi, raportöör. − (HU) Austatud juhataja, volinik Fischer Boel, daamid ja härrad, kliimamuutuste, kasvava energianõudluse ja tõusvate hindade maailmas on Euroopa Liidu jaoks absoluutne prioriteet ja eluliselt oluline vähendada energiasõltuvust ja energiatarbimist ning mitmekesistada energiaallikaid. Taastuvenergia kasutamise suurendamine on selle lahutamatu osa. Me peame allikaid mitmekesistama ning see hõlmab taastuvenergia valdkonna allikate mitmekesistamist.

Taastuvenergia allikate valdkonnas on erinevatel riikidel erinevad looduslikud lähtevõimalused ja me peame neid maksimaalselt ära kasutama. Biogaasil on taastuvenergia allikana tohutu potentsiaal ning seda ootab suur tulevik väga mitmel põhjusel, mis on ära toodud ka täna aruteluks esitatavas raportis.

Neist põhjustest esimene ja tähtsaim, daamid ja härrad, on asjaolu, et biogaasi peamine toormaterjal on loomasõnnik ning me saame ühendada energiatootmise sõnniku töötlemisega keskkonnakaitse eesmärgil. See on üks biogaasi tootmise tähtsamaid eeliseid, kuigi biogaasi saab mõistagi toota ka teistest materjalidest nagu linnade reovee heitmuda, tapamajade jäätmed ja energiakultuurid.

Biogaas on multifunktsionaalne energiaallikas: seda saab kasutada elektri tootmiseks, kütmiseks, jahutamiseks ja kuivatamiseks. Surubiogaas sobib autode ja ühistranspordi kütuseks ning puhastatud biogaasi on võimalik suunata maagaasivõrku. Biogaasi tootmine on seega Euroopa energiatootmise jaoks tõsine võimalus. Arvestades, et biogaasi saab toota loomasõnnikust, oleks meil võimalik tootmismahtu praeguselt tasemelt 14 korda suurendada. Selles peituv potentsiaal on märkimisväärne, sest teatavasti on tuleb loomasõnnikut enne pinnases kasutamist keskkonna säästmiseks töödelda, sest vastasel korral võib see tõsiselt keskkonda kahjustada.

Meie komisjonis tekkis mõningaid diskussioone selle üle, kas taimsest materjalist biogaasi tootmine hakkaks konkureerima toiduainetööstusega. Euroopa Komisjon on näidanud, et sellist olukorda ei ole Euroopas veel tekkinud ja me loodame, et seda ei teki ka tulevikus, sest meil on nüüd olemas teise põlvkonna energiakultuurid. Võimalik, et see probleem tekib ülemaailmses kontekstis, Brasiilias ja Ameerika Ühendriikides, kuid Euroopas ei ole see praegu probleem ning me loodame, et seda ei juhtu kunagi.

Teine antud kontekstis arutatud küsimus oli biogaasi sektori reguleerimine. Praegused riikliku ja Euroopa Liidu taseme regulatsioonid on erakordselt keerulised ja bürokraatlikud ning sellepärast olen ma oma raportis teinud ettepaneku võtta vastu ELi biogaasi direktiiv. Samal ajal aga on Euroopa Komisjoni esindajad mind konsultatsioonide käigus Euroopa Rahvaparteiga veennud, et eraldi biogaasi direktiivi järele puudub vajadus, sest ettevalmistamisel on taastuvenergia allikaid käsitlev direktiiv ning biogaasi teema saab lahendada selles kontekstis. Selles suhtes palun ma komisjonil pöörata erilist tähelepanu biogaasi osale taastuvenergia allikate direktiivis ning arvestada seal minu raportis tehtud ettepanekutega.

Daamid ja härrad, oma hilisemas vastuses tahan ma tänada Taani instituuti, mis aitas mind selle raporti koostamisel, ja kõiki sellesse oma panuse andnud inimesi. Tänan teid tähelepanu eest.

  Mariann Fischer Boel, komisjoni liige. − Härra juhataja, enne teema juurde asumist tahaksin tänada põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni ning raportööri Csaba Sándor Tabajdit selle väga huvitava ja olulise raporti eest.

Parlamendi raport toob selgelt välja biogaasi tootmise eelised põllumajandussektori ja ka ühiskonna jaoks. Ma nõustun täielikult, et biogaasi tootmise arendamine on väga tähtis. See on kasulik ka keskkonnale, kuna vähendab tugevalt kliimat muutvate gaaside, nt metaani ja lämmastikoksiidide heiteid. Sel põhjusel parandab biogaasi tootmine veelgi põllumajanduse keskkonnasäästlikkust – võrreldes aastaga 1990 on kasvuhoonegaaside emissioon juba 20% võrra vähenenud – ning sellel on ka selged majanduslikud eelised, kuna tegemist on alternatiiviga maagaasile olukorras, kus nafta hind on juba ületanud 100 dollarit barreli kohta.

Ajavahemikul 2004 kuni 2006 on biogaasi tootmine põllumajanduslikest lähteainetest enam kui kahekordistunud. Üldine biogaasi toodangu maht kasvab, kuid minu arvates saame me selgelt veel rohkem ära teha. Euroopa Liidus on biogaasi tootmise alal veel suur kasutamata potentsiaal. Komisjoni poolel oleme sellest täiesti teadlikult ning oleme rakendanud mitmeid juriidilisi vahendeid biogaasi tootmise edendamiseks. Meie praegune rohelise energia direktiiv koos seda rakendava seadusandlusega mõnedes liikmesriikides on üks näide olulisest taganttõukavast jõust.

Biogaasi tootmise arendamist soosib ka maaelu arengu poliitika. Liikmesriikidel on võimalus toetada investeeringuid, tehnilist abi, ühistuid ja muid tegevusi, mis tõhustavad biogaasi tootmist ja kasutamist.

Perioodi 2007–2013 maaelu arengu programmide rakendamine on alles alanud, kuid ma leian, et liikmesriikide esimesed programmid on väga paljulubavad ning ma olen kindel, et biogaasiga seotud meetmed saavad olema vahendite kasutuse esirinnas valdkonnas, kus me räägime bioenergiast.

Komisjoni hiljutises energia- ja kliimapaketis sisalduvad meetmed annavad eelolevatel aastatel biogaasi tootmisele täiendava tõuke. Eriti oluline on eesmärk saavutada taastuvenergia osakaaluks 20%. Võib eeldada, et biogaas annab selle eesmärgi saavutamisse olulise panuse. Lisaks mängib biogaas olulist rolli selles, et saavutada eesmärk kasvuhoonegaaside emissiooni 20% vähendamiseks sektorites, mis ei osale heitkogustega kauplemise süsteemis. Seetõttu oleme väga positiivses olukorras, kus saame lüüa kaks kärbest ühe hoobiga. Olen veendunud, et biogaasi tootmisest saab oluline element Euroopa Liidu strateegias võidelda kliimamuutuste vastu ning võimaldada meil täita Kyoto protokolli eesmärke.

Ma nõustun teiega, et sidus biogaasi poliitika on oluline. ELi algatused on minu arvates sidusad ja liiguvad kõik ühes suunas. Sellegipoolest usun, et seda poliitikat on kõige tõhusam ellu viia ja rakendada piirkondlikul ja riiklikul tasandil, võttes aluseks kohalikud ressursid, vajadused ja majandusliku tegelikkuse.

Selles osas tervitan ma ettepanekuid praeguse seadusandliku raamistiku lihtsustamise kohta. Need on kooskõlas meie jätkuvate aruteludega lihtsustamise ja parema õigusloome teemadel, mis on komisjoni päevakorras väga kõrgel kohal olev strateegia.

Lõpetuseks pean ütlema, et mul on kahtlusi biogaasile eraldi eesmärkide seadmise suhtes ning ma kuulsin ühte raportööri märkust. Ma leian, et taastuvenergia 20% osakaalu eesmärk sisaldab juba biogaasi. Biogaas võib kaasa aidata ka biokütuste 10% osakaalu eesmärgi saavutamisele. Kui me kehtestame eraldi eesmärgi biogaasi suhtes, tekib oht, et me ei ole piisavalt keskendunud. Eraldi eesmärgi seadmine biogaasile paneks täiendava halduskoormuse nii eraettevõtjatele kui riigiasutustele. Minu hinnangul tooks see kaasa ka liigse poliitilise surve ühte tüüpi taastuvenergia toetamiseks, mis võib osutuda õnnetuseks, kui majanduse olukord tulevikus ei peaks enam olema biogaasi tootmise jaoks sedavõrd soodne.

Raport biogaasi kohta, mida te komisjonilt taotlete, on kindlasti kasulik. Samas tundub mulle, et teie poolt määratud tähtaeg 2008. aasta jooksul on liiga varajane, kui me vaatame kõiki teisi algatusi, mis praegu toimuvad. Sellegipoolest esitab komisjon 2008. aasta lõpuks aruande ELi biomassi tegevuskava rakendamise kohta ning ma olen päris kindel, et me leiame selles küsimuses ühise keele. See on väga tähtis ja ka väga huvitav aruanne. Ma olen päris kindel, et see loob väga hea aluse edasiseks aruteluks.

ISTUNGI JUHATAJA: RODI KRATSA-TSAGAROPOULOU
Asepresident

  Jens Holm, keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamuse koostaja. − (SV) Proua juhataja, biogaas võib mängida olulist rolli kliimamuutustega võitlemisel. See ei puuduta ainult soojuse ja elektri tootmiseks kasutatavat biogaasi, vaid ka autokütuseks mõeldud biogaasi. Biogaasi saab toota näiteks sõnnikust ja majapidamisjäätmetest. Praegu on olemas suur potentsiaal biogaasi tootmismahu oluliseks suurendamiseks. Keskkonnakomisjonis tahame me sellele võimalusele positiivselt reageerida ning näha tulevikus palju rohkem biogaasi. Samas ei tohi biogaasi toodangu suurendamine olla eesmärk iseeneses. Jäätmete puhul peab olema esmane prioriteet jäätmete koguhulga vähendamine. Jäätmete vähendamiseks tuleb meil – ja see kõlab nagu kirikus vandumine – oma tarbimist piirata.

Ma tahaksin kasutada käesolevat võimalust, et esitada paar küsimust volinik Fischer Boelile, kes täna õhtul meie seas viibib: kas komisjonil on strateegia, kuidas vähendada ELis üha kasvavat jäätmekuhja? Ehk on komisjonil strateegia ka selleks, et aidata meil vähendada paljude selliste kaupade tarbimist, mida me tegelikult ei vaja?

Keskkonnakomisjon soovib samuti näha säästva biogaasi sertifitseerimist. Selline sertifitseerimissüsteem peab katma tervet ahelat, st põllult autoni. Sertifitseerimissüsteem peab põhinema sotsiaalsetel ja keskkondlikel kaalutlustel. Ma tervitan komisjoni ettepanekut uue direktiivi vastuvõtmiseks taastuvkütuste kohta, kuid biogaasi rolli suurendamiseks tuleb teha midagi enamat. Mul on proua Fischer Boelile veel üks küsimus: milline on teie seisukoht sellise sertifitseerimissüsteemi suhtes?

See ja teised keskkonnaga seotud küsimused rõhutavad avaliku vastutuse tähtsust. Suurem osa meist siin nõustub, et me peame biogaasi rolli suurendama. Rohkem sõidu- ja veoautosid peaks sõitma biogaasiga. Biogaas võib vähendada autode tekitavat kasvuhoonegaaside heiteid kuni 90%. Lisaks vähenevad ka tahkete osakeste heited ning gaasiga töötavad autod on vaiksemad. Ent kui me suhtume keskkonna säästmisse tõsiselt, ei saa vastutust jätta turu hooleks.

Näiteks selleks, et rohkem autosid sõidaks biogaasiga, peavad olema tanklad, kus nad saavad gaasi tankida. Riik peab seadusandluse ja ajutise rahastamisega tagama, et tanklad täidaksid oma kohustusi. Minu kodumaal Rootsis asub põhja suunduvate teede viimane gaasi tankimist võimaldav tankla Uppsalas, mis on alles riigi keskel. Teiste sõnadega peavad juhid, kellele meeldib täis paak, sõitma enam kui 1000 km ilma võimaluseta tankida biogaasi. Loomulikult on see lubamatu. Seetõttu on biogaasi edendamine meie kõigi ülesanne: EL peab selleks koostama suuniseid, liikmesriigid peavad motiveerima oma riigis tootmist ning lõpuks kohalikud omavalitsused peavad ehitama rohkem biogaasirajatisi.

  Werner Langen, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamuse koostaja. − (DE) Proua juhataja, ma esitan energiapoliitika eest vastutava tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamuse. Mul ei ole selles küsimuses isiklikku arvamust, kuid komisjon võttis minu arvamuse eelnõu vastu häältega 45 poolt, 0 vastu, 0 erapooletu. Tööstuse komisjon on kursis mitte ainult sõnnikust – nagu arvab raportöör – vaid kõigist orgaanilistest jäätmetest saadava biogaasi positiivse mõjuga.

Me oleme märkinud, et konkurents toiduainetetööstuses muutub üha suuremaks probleemiks, et biogaasi suunamine gaasivõrku ilma diskrimineerimiseta vajab arutamist ning et välja tuleb pakkuda uusi protsesse teise põlvkonna tehnilise biogaasi jaoks. Me oleme arutanud rohelise geenitehnoloogia rolli seoses biogaasiga ning oleme seisukohal, et noor ja uuenduslik biogaasi sektor vajab kindlasti rahastamist käivitamiseks, aga mitte alalist subsiidiumi.

Lisaks tahame ühtseid toetusvahendeid üle kogu ELi ning oleme seda oma 13 punktis selgelt väljendanud: me tahame, et biogaasi rajatistele kehtestataks lihtsustatud planeerimisloa menetlus. Meie komisjon ei nõua nelja uue direktiivi esitamist, nagu seda tegi minu kolleeg oma raporti eelnõus. Ma jagan voliniku arvamust, et meil ei ole vaja uusi direktiive, vaid meil tuleb anda olemasolevates taastuvenergia direktiivides biogaasile õiglane roll.

Selles suhtes on tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon kujundanud veidi teistsuguse arvamuse kui põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon, mis selle raporti eest vastutab.

  Albert Deß, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (DE) Austatud juhataja, volinik, daamid ja härrad, Euroopa Rahvapartei (Kristlikud Demokraadid) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni variraportöörina saan ma selle aruande suures osas heaks kiita. Raportöör on teinud kohati väga head tööd.

Ma saan nõustuda sellega, mis on juba öeldud: biogaas võib anda olulise panuse meie taastuvenergia allikatega seotud eesmärkide saavutamisse, aidates vähendada fossiilse energia kasutamist ning piirates sellega ka CO2 heitkoguseid. See eeldab mõistagi biogaasi potentsiaali täielikku ärakasutamist. Saksamaal on palju biogaasitehaseid, kus toodetakse ainult elektrit. Seal kasutatakse ära vaid 38% saadaolevast energiast; 60% energiast läheb kaotsi kasutamata soojuse näol ja pumbatakse keskkonda. See ei saa olla biogaasi tootmise eesmärk! Seetõttu usun, et antud raport nõuab õigusega biogaasi suunamist gaasivõrku. Me peame liikuma mõlemas suunas: kasutama ära praegu elektritootmisel kaotsimineva energia või suunama biogaasi otse gaasivõrku. See võimaldab meil muuta need mõlemad protsessid senisest efektiivsemaks.

Ma olen samuti seisukohal, et kaasaegne taimetoodang võimaldab kasvatada paremaid taimi. Samas ei nõustu ma kindlasti arvamusega, et selleks on vaja geenitehnoloogiat. Taimekasvatajad on mulle öelnud, et piisaval pindalal on võimalik ka traditsiooniliste kasvatusvõtetega biogaasitaimede saagikust kahekordistada. Meil on võimalik koristada ühelt hektarilt saak, millest valmistatav biogaasikogus oleks umbes samaväärne 5000 liitri kütusega. Tulevikus taimekasvatuses aretatavate heade taimedega oleks meil võimalik koristada hektarilt juba 10 000 liitriga samaväärne kogus. See on hea võimalus, kuidas biogaas saab kaasa aidata võitlusele kliimamuutuste vastu.

  Bogdan Golik, fraktsiooni PSE nimel. – (PL) Proua juhataja, ma lugesin oma kolleegi härra Tabajdi ettepanekuid suure huviga. Tahaksin teda õnnitleda hea raporti puhul.

Maailma praeguses olukorras, kus nafta ja teiste energiaallikate – näiteks gaasi – hind järsult tõuseb, kuid võib läbi teha ka ennustamatuid kõikumisi, mis raskendavad mõistlikku planeerimist ja investeeringu tasuvuse hindamist, ning kus kasvab ka Euroopa riikide energianõudlus, näib raport biogaasi teemal olevat tavatult õigeaegne dokument. See raport näitab meile, kui palju meil on veel tegelikult teha, et seda energia saamise valdkonda arendada. Neist allikatest saadava energia tootmist on võimalik mitu korda suurendada, ilma et looduskeskkond selle all kannataks.

Kõnealuse arengu positiivne kõrvalmõju oleks ka soodustatud isikute toetamine regionaalarenguks ja maapiirkondade arendamiseks mõeldud vahenditega. Komisjon ja üksikute riikide valitsused peavad samuti näitama seda tüüpi energia tootjate suhtes üles erilist hoolt ning toetama seda arengut spetsiifiliste rahaliste stiimulitega. Ma olen seega täiesti ühel meelel raportööri seisukohaga, et Euroopa Komisjon peaks suurendama jõupingutusi sellistest allikatest saadava energia tootmise arendamiseks ning selle hõlmamiseks Euroopa energiastrateegiasse.

Meie, eurooplaste jaoks on eriti oluline, et Euroopa Liit muutuks võimalikult kiiresti sõltumatuks energia eksportijatest, suurendades oma energiaallikate mitmekesisust.

  Willem Schuth, fraktsiooni ALDE nimel. – (DE) Austatud juhataja, volinik, daamid ja härrad, ma pean õnnitlema härra Tabajdi tema tasakaalustatud raporti puhul. Ma arvan, et tal on õnnestunud tuua välja biogaasi tähtsus tulevase säästva energiaallikate kombinatsiooni jaoks.

Põhja-Saksamaad esindava Euroopa Parlamendi liikmena olen ma teadlik biogaasi potentsiaalist tähtsa ja paljude kasutusvõimalustega biomassist saadava energialiigina, mida toodab põllumajandus. Saksamaa ja eriti Alam-Saksimaa, kust ma tulen, on biogaasi tehaste alal juhtrollis. Me ei tohiks käest lasta võimalust töötada välja ranged, selged tingimused biogaasi tehnoloogiale, kui me seame ELis sisse sertifitseerimissüsteemi biomassist saadavatele kütustele. See peaks eriti kehtima impordi koha.

Samas ei tohiks meie tootjatele panna täiendavat halduskoormust. Ainult sel juhul saab tõhusalt kõrvale heita mure teravilja ja toiduainete biogaasi tootmises kasutamise pärast, sest toiduainete tootmine peab jääma põllumajanduse peamiseks ülesandeks. Ainult sel moel saab biogaasi tehnoloogia anda mõtestatud panuse energia varustuskindluse tagamisse, meie impordisõltuvuse vähendamisse, kliima kaitsmisesse ja maaelu arendamisse. Euroopa teadus- ja arendusprogrammid on sel juhul võimelised töötama suurema tõhususega.

  Wiesław Stefan Kuc, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Proua juhataja, kolleeg Tabajdi raportis nimetatud ideede elluviimine aitaks meil kindlasti teha tohutu sammu biogaasi tootmismahu suurendamise suunas. Samal ajal oleks see ka samm säästva põllumajanduse realiseerimise poole, vähendades oluliselt taimsete ja loomsete jäätmete, sõnniku ja kanalisatsioonimuda hulka ning aidates saada taastuvenergiat.

Ent biogaasi tootmisel on ka omad varjuküljed. Praegused tootmis- ja müügihinnad ei kata tootmiskulusid ning lõpuks jäävad siiski järele ka jäätmed, mis sel juhul on lihtsalt kontsentreeritumad. Me peame hindama plusse ja miinuseid karmis päevavalguses. Minu poliitiline fraktsioon on seda teinud ning me usume, et peaksime toetama härra Tabajdi raportit isegi täna olemasolevate tehnoloogiate juures. Võib-olla aitavad uued tehnoloogiad edaspidi tootmisprotsessi täiustada, samal ajal kui kasvavad energiahinnad suurendavad selle majanduslikku kasulikkust. Samas pole kahtlust, et see on saavutus keskkonnakaitse alal ja see on kõige tähtsam.

  Friedrich-Wilhelm Graefe zu Baringdorf, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Proua juhataja, volinik, raportöör on esitanud hea raporti ning on palunud selle kohta põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamust, mis on hea. Me kuulsime just härra Langenilt, et tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon nähtavasti konkureerib siin meiega. See on alati nii: kui mingi asi muutub edukaks, püüab tööstuse komisjon seda enda nimele kirjutada. See ei ole tingimata hea.

Ma tuletan meelde, et biogaasi tootmise pioneerid olid talunikud, kelle üle 10, 15 ja 20 aastat tagasi naerdi, kui nad tahtsid sõnnikust energiat toota. Kui jämedalt sõnastada, siis on ideeks antud juhul teha sitast kulda. See tähendab sisuliselt sõnnikust energia tootmist, mitte konkureerimist inimtoiduga. See, mis sõnnikust üle jääb, on veelgi parem ja mitmekülgsem väetis kui praegused agressiivsed väetised.

See tähendab, et biogaas kuulub koos tuule, vee, päikese ja puiduga taastuvenergia hulka ning on tõepoolest taastuv energia, kui me piirdume selle tootmisega orgaanilistest jäätmetest. Möödunud ja ülemöödunud aastal piimasektoris tekkinud olukorras, kus piima eest maksti 23,5 senti, oli võrreldav tulu palju suurem, kui mais suunati otse biogaasi tehasesse, mitte ei söödetud piima tootmiseks lehmadele.

See tähendab, et toiduhinnad ja energiahinnad on alati omavahel vastavuses ning see on seotud asjaoluga, et meil on vähemalt Saksamaal, aga ka teistes riikides, olemas energiasööda seadus, mis aitab saavutada energiasektoris paremat taimsete toodete taaskasutust kui toiduainesektoris. Me peame olema ettevaatlikud, et me ei satuks siin konkurentsi olukorda. Kui me siin eksime, tekib meil konkurents kütusepaagi ja toidulaua vahel. Ent kui meie leiame biomassist saadava kütuse valdkonnas tasakaalu, osutub see negatiivseks, samas kui meie bilanss biogaasiga, isegi autodele mõeldud biogaasiga, on positiivne.

Seetõttu on meie ülesanne toetada subsiidiumide andmisel ja tasustamisel väiksemaid tehaseid, et hoida ära üleminekut tööstuslikule tootmisele.

  Derek Roland Clark, fraktsiooni IND/DEM nimel. – Proua juhataja, öelgem selgelt välja: see biomassi teema on ajendatud inimtekkeliste CO2 heidete väidetavast mõjust globaalsele soojenemisele.

Unustage süsiniku jalajälg. Süsinikdioksiid on atmosfääri loomulik koostisosa, see ei ole mingi saatanlik mürk, nagu seda eksitavalt näidatakse näiteks sellistes filmides nagu Inconvenient Truth. See hüperaktiivne film ei ole mingi tõestus, see ei ole isegi tõde. See on teooria, mis on tõestusest veel väga kaugel. Keemiaõpetajana – ja ma pakun, et siinsel koosviibimisel ei ole neid just palju – tean, mida on vaja, et keemia seadus saaks hüpoteesist teooriaks. Ma ei juhindu siin algaja Ameerika poliitiku teatraalsetest või didaktilistest kõnedest.

Õnneks on meil nüüd olemas eelmisel nädalal 500 teadlase poolt välja antud Manhattani deklaratsioon, mille kohaselt pole mingeid veenvaid tõendeid selle kohta, et kaasaegses tööstuses eralduv CO2 põhjustab kliimamuutusi. See meenutab meile, et maailma kliima on alati muutunud ja muutub ka edaspidi. Kas tõesti keegi siinviibijatest ei mõista, et meile tuttav planeet Maa ei ole oma arengut lõpetanud, vaid jätkab seda?

Meie kõigi koormamine saavutamatute ja tarbetute eesmärkidega pole muud kui poliitiline ahnus. Põllumajandusmaa kasutamine biokütuste tootmiseks samal ajal, kui rahvastik kasvab ja maailmas valitseb teravilja puudus, on hullumeelsus. Biokütuste kasvatamine sel moel, et raiutakse maha suured vihmametsade alad, põletatakse puit kohapeal ära, et saada mõne aasta jagu nitraate, ja seejärel minnakse edasi järgmiste väärtuslike metsamaade rüüstamisele, on kriminaalne.

Aga mis siis põhjustab praegust vähest globaalset soojenemist? Parafraseerides endist presidenti Clintonit: see on päike, rumaluke!

  Jim Allister, NI nimel. – Proua juhataja, ma tervitan seda, et me tunnistame potentsiaali biogaasi tootmismahu oluliseks suurendamiseks. See rahuldab korraga mitmeid vajadusi: aitab kariloomade pidajatel saada osa alternatiivsest sissetulekuallikast ning annab väärtusliku panuse keskkonna säästmisesse, lahendades põllumajandusjäätmete käitlemisega seotud probleemid.

Biogaasi kolmas selge eelis erinevalt biokütustest on see, et see ei vähenda toiduainete kättesaadavust, vaid pigem suurendab seda. See ongi biogaasi põhiline eelis: kui kasutatakse jäätmeid, mitte põllukultuure, siis ei peleta see inimesi eemale sööda ega toiduainete tootmisest.

Udusulis biogaasi sektor vajab mõtestatud käivitustoetust kogu ELi ulatuses ühtsete toetusvahendite abil, mitte praegust juhuslikult kokkulapitud toetuste süsteemi. Täiendav uurimistoetus teise põlvkonna biogaasi kasutamiseks biokütusena on tulevikku silmas pidades oluline vajadus. Seega saab ja tuleb biogaasi edendamisele kaasa aitamiseks veel palju teha, muutes samal ajal põllumajandust säästvamaks.

Ma arvan, et me tegime ELis ränga väärarvestuse, kui me pöörasime ülemäärast tähelepanu biokütustele. Ärgem siis süvendagem seda eksitust sellega, et me alahindame biogaasi.

  Mairead McGuinness (PPE-DE). – Proua juhataja, ka mina tervitan seda raportit: see näitab meile biogaasi potentsiaali ning ma tean, et erinevatel liikmesriikidel on erinevad kogemused. Võib vaid imestada, miks mõnedes riikides on biogaasi tootmise kohal selline tühimik, mida teistes ei ole. Nagu volinik ütles, on siin tohutu kasutamata potentsiaal, ning me peame selles osas midagi ette võtma, aga see ei peaks olema veel üks direktiiv, sest neid on meil juba küll ning see tekitaks vaid segadust, mitte ei aitaks selles valdkonnas arengule kaasa.

Lubage mul juhtida teie tähelepanu raporti lõikele 37, mis teeb ettepaneku lihtsustatud planeerimisloa menetluse kasutuselevõtuks. Kõigist arutlustest jäätmete kasutamise ja taaskasutamise üle on see võib-olla üldse kõige kõnekam fakt. Minu riigis ja minu kogemuste kohaselt kaasneb rohelise taaskasutusrajatise või liha ja kondijahu energiarajatise planeerimisega alati vastuargumente, sest inimesed suhtuvad sellistesse arengutesse kahtlustavalt ja kardavad oma tervise pärast. Me peame koondama sellekohased uurimisandmed ja olema selle tõe koha pealt väga selged, sest avalikkus tunneb selle pärast muret. Seetõttu peame avalikkust harima, rääkides neile vajadusest taaskasutada põllumajandusjäätmeid ja reoveemuda, kuid ühtlasi peame teadvustama, et sellel tehnoloogial on ka varjukülgi ning ka energiatootmisel tekib jäätmeid, mida tuleb käidelda ja millega tuleb väga hoolikalt ümber käia.

Mul oleks hea meel mõnede märkuste üle arutelu sellest küljest, sest siinsel täiskogul kipume me pidama taastuvenergiat millekski imeliseks, kuid me teame ka, et avalikkus on vastu sellele, kui tuulegeneraatoreid ehitatakse nende tagahoovi. Seetõttu peame saama avaliku arvamuse enda poolele, kuid meil tuleb ühtlasi tunnistada, et on mõningaid tervisega seotud küsimusi, millele tuleb tähelepanu pöörata.

Lõpuks lubage mul öelda, et ma toetan täielikult härra Mulderi muudatusettepanekut nr 1, mis on väga mõistlik ja oluline täiendus, ning ma arvan, et ma peaksin selle ette lugema, sest see rõhutab vajadust liigitada loomasõnnik ümber, nii et seda saaks talumajapidamistes nõuetekohaselt kasutada ning nitraatide direktiivi tuleb vaadelda selles kontekstis.

  Gábor Harangozó (PSE). – (HU) Suur tänu, proua juhataja. Daamid ja härrad, tänapäeva üleilmastunud maailm esitab meile mitmeid väljakutseid. Nendeks on näiteks kliimamuutused, suurenev vaesus, energiatõhususe ja energiajulgeoleku probleemid ning küsimus taastuvenergia allikate kasutamisest. Põllumajanduse säästvuse huvides ei pea me seega reageerima ainult Euroopa Liitu mõjutavatele väljakutsetele, vaid seadma ühise strateegia põhjal sisse koordineeritud poliitikameetmed, et tegeleda 27 liikmesriigi ees seisvate raskustega.

Selles valguses tervitan ma eriti oma kolleegi, härra Tabajdi algatust biogaasi ja säästva põllumajanduse teemal ning kasutan seda võimalust õnnitleda teda suurepärase raporti puhul. Ma arvan, et on oluline võtta vastu Euroopa Liidu direktiiv taastuvenergia allikate kohta, et koordineerida ELi õigusloomet ja riiklikku poliitikat, koordineerida reguleerimist ELi ja liikmesriikide tasemel.

Integreeritud põllumajanduskäitistes toodetav biogaas on üks tähtsamaid bioenergia allikaid. Samas on biogaasitehaste rajamine kulukas. Biogaasi potentsiaali ärakasutamiseks oleks mõistlik koordineerida ühtekuuluvuspoliitika, põllumajanduse, maaelu arengu ja raamprogrammide võimalused ning edendada investeeringuid biogaasitehaste ülalpidamiseks. Rahalise toetuse eraldamine peab põhinema ennekõike tõhususel. Kui tõhusus on esmaseks kriteeriumiks, siis on praktiliselt ainus toetamist väärt valdkond elektritootmine.

Samas on biogaasil palju teisi potentsiaalseid kasutusvõimalusi ning me peaksime seetõttu keskendama oma jõupingutused teadus- ja arendustegevusele, et laiendada selle ressursi tõhusate kasutusvõimaluste ringi. Lisaks Euroopa Liidu rahastamisele peame looma liikmesriikides soodsad tingimused, et soodustada biogaasitehaste ehitamist ja tööd. Selles kontekstis oleks liikmesriikidel kasulik kehtestada hinnasubsiidiume või teisi meetmeid selle uue energiaallika kasutuse edendamiseks.

Veel üks biogaasi kui energiaallika eelis on selle võime tekitada märkimisväärset lisaväärtust nii põllumajandusomandile kui maapiirkondadele, aidates suurendada nende piirkondade majanduslikku elujõudu. Seega on oluline tagada, et ka halvemas olukorras olevad piirkonnad saaksid neid võimalusi ära kasutada. Suur tänu.

  Anne Laperrouze (ALDE). – (FR) Austatud juhataja, volinik, daamid ja härrad, ma tervitan härra Tabajdi raportit. Energiaallikaid on erinevaid, kuid neil kõigil ei ole ühesugune potentsiaal ega mõju keskkonnale. Kui rääkida võitlusest kliimamuutuse ja loodusressursside raiskamise vastu, on väga oluline, et me ei jätaks midagi kahe silma vahele. Biogaas on üks energiavorm, mille tootmist tuleb soodustada.

Oluline on mitte tekitada konkurentsi biogaasi ja toiduainete tootmise vahel. Selleks tuleb ennekõike soodustada biogaasi tootmist sõnnikust, reoveemudast, munitsipaaljäätmetest, samuti orgaanilistest ja loomajäätmetest. Rääkides jäätmetest biogaasi tootmisest, tahaksin rõhutada, et see tähendaks jäätmetelt või teiste sõnadega saastelt kasu lõikamist. Ent ärgem sattugem eksiteele. Kõigepealt tuleb meil siiski vähendada jäätmete kogust.

Peale selle usun ma, et oluline on mitte kasutada biogaasi ainult elektri tootmiseks, vaid kasutada seda ennekõike lokaalselt, garanteeritud tervisekaitsenõudeid järgides, maagaasivõrkude varustamiseks. Seega tuleb kõrvaldada kõik tehnilised piirangud, mis takistavad juurdepääsu võrgule. Teadus- ja arendustegevus peab intensiivistuma kõigis sektori aspektides: allikad, rajatised, jaotusvõrk ja kasutamine. Seetõttu on vaja läbi vaadata seadusandlus, et võtta arvesse biogaasi tegelikkust ja eeliseid.

  Leopold Józef Rutowicz (UEN). – (PL) Proua juhataja, härra Tabajdi raport tõstatab küsimuse, mis on väga tähtis põllumajandustootjatele, majandusele ja keskkonnale. Biogaas vähendab kulutusi maagaasi impordile, vähendab atmosfääri pääseva metaani hulka ning on kütuseks, mida saab kasutada otseselt põllumajandustootmises ja kommunaalteenuste pakkumises. Sõnniku, jäätmete ja kanalisatsioonimuda taaskasutamine biogaasi tootmiseks on kasulik ka keskkonnakaitse seisukohalt. Samas on biogaasi tootmise mahud ELi riikides väga erinevad.

Selles valdkonnas peaksid ELi institutsioonid astuma selliseid samme nagu õiguslike ja majanduslike regulatsioonide täiustamine, et edendada biokütuse tootmise arengut, biogaasi tootmistehnoloogia parandamiseks mõeldud uurimisprogrammide kiirendamine, kaasa arvatud programmid, mis tegelevad biomassist, orgaanilistest jäätmetest, kanalisatsioonimudast ja sõnnikust kütuse tootmisega, ning programmide sisseseadmine Saksamaa, Belgia ja Taani põllumajandustootjate heade kogemuste tutvustamiseks.

  Nils Lundgren (IND/DEM). – (SV) Proua juhataja, ÜRO kliimamuutuste paneel ütleb, et inimtegevuse tulemuse eraldub kasvuhoonegaase sellisel määral, mis muudab maailma kliimat. EL on tunnistanud, et inimkond peaks seetõttu neid heited järgmistel aastakümnetel drastiliselt vähendama ning on öelnud, et EL peaks võtma selles ülemaailmses tegevuses juhtrolli. Kuidas peaksime seda tegema? Mul on hirmus näha, kuidas poliitiline sekkumine ja katsed kanda poliitilist võimu üle ELi asutustele ähvardavad nüüd kontrolli alt väljuda.

Euroopa Parlamendi liikmetena ei tohiks me nõuda subsiidiume biogaasiga tegelemise eest. Meil ei ole mingit aimu sellest, kuidas rakendada maksumotiive nii, et need soosiksid biogaasi teiste alternatiivide ees. Samuti peame lubama igas ELi riigis heitkoguste vähendamise eesmärkide kehtestamist, mida me oleme teinud, ning seejärel lubama riikidel endil välja töötada tõhusad abinõud nende eesmärkide saavutamiseks. Euroopa klassikaline lahendus on institutsionaalne konkurents, mitte keskne kontroll.

  Neil Parish (PPE-DE). – Proua juhataja, ma tänan härra Tabajdi väga tema raporti eest. Sarnaselt paljude teiste kõnelejatega tervitan ma seda raportit biogaasi teemal, sest see mängib väga olulist rolli. Eriti just põllumajanduses tekib palju jäätmeid, mida saaks väga tõhusalt biogaasiks muuta. Sellele võiks lisada ka toidu ja juurviljade jäätmed, millest saab toota elektrit. Seetõttu on see tõenäoliselt väga tõhus. Õigupoolest on biogaasi kasutamine üks kõige tõhusamaid mooduseid energia tootmiseks bioloogiliste vahenditega.

Härra Tabajdile tahaksin siiski öelda seda, et meil ei ole vaja eraldi direktiivi bioenergia jaoks: neid küsimusi saab hõlmata taastuvenergia direktiiviga. Ma paluksin tal selle idee läbisurumisest loobuda.

Samuti tahaksin öelda, et üks teema, millega põllumajandustootjad praegu väga põhjalikult tegelevad, on nitraatide direktiiv. Samuti vajavad nad oma talumajapidamistes palju hoiuruumi jäätmete jaoks. Vedelad jäätmed tuleks talumajapidamises kokku koguda ja biogaasiks muundada ning pärast seda tekkivad jäätmed saaks siis maale laotada. Nagu volinik ütles, saaks nii lüüa kaks kärbest ühe hoobiga.

Proua McGuinness ütles, et üks küsimus, mis meil tuleb lahendada – tõenäoliselt mitte Euroopa vaid liikmesriikide tasandil –, on arusaam, et biogaasitehased on alati suurepärased seni, kuni nad on kuskil mujal, mitte sinu enda naabruses. See on probleem, mille tõttu me Euroopas suuresti kannatame: alati juhtub see kuskil mujal.

Lõpuks tahaksin vastata härra Clarkile – kuigi tundub, et ta on lahkunud –, kes kahtles globaalse soojenemise olemasolus. Ma rääkisin tuntud Iisraeli teadlasega, kelle sõnul globaalne soojenemine võib olemas olla või mitte, aga hoopis teine küsimus on, kas me saame oodata 20 aastat, et seda teada saada.

  Cristian Silviu Buşoi (ALDE). – (RO) Arvestades praegust naftahinda, on biogaas arvesse võtmist vääriv energiaallikast, eriti kui mõtleme Euroopa Liidu kasvavale sõltuvusele süsivesinike impordist.

Me kõik oleme kursis eesmärgiga, et aastaks 2020 oleks 20% Euroopas tarbitavast energiast taastuvenergia. Samas on neis oludes ka selge, et biogaasi kui energiaallikat tuleb toetada, seda eriti rahaliste vahendite abiga.

Biogaas ja teised biokütused koos päikese- ja tuuleenergiaga võivad oluliselt vähendada meie sõltuvust tavapärastest energiaallikatest. Lisaks on biogaasi eeliseks teiste taastuvenergia liikide ees asjaolu, et seda saab kasutada elektri ja soojuse tootmiseks ning samuti transpordis.

Võib-olla oleks ainult biogaasile pühendatud eraldi direktiiv liiga palju, kuid ma tervitan komisjonile esitatud taotlust koostada eraldi raport biogaasi kohta Euroopa Liidus, mis peaks sisaldama ka soovitusi uute Euroopa ja riiklike õigusloomega seotud aktide vastuvõtmiseks selles valdkonnas.

  Samuli Pohjamo (ALDE). – (FI) Austatud juhataja, volinik, daamid ja härrad, ka mina tahan tänada raportöör Tabajdit tema suurepärase raporti eest. Ta on teinud väga põhjalikku tööd. Biogaas on oluline taastuvenergia ressurss, mis aitab kaasa säästva põllumajanduse arengule ja parandab keskkonna olukorda. Samuti saab biogaasi kasutada selleks, et vähendada talumajapidamiste ja piirkondade sõltuvust sisse tulevast energiast, ning sellest ressursist on praegu tegelikult ära kasutatud ainult väike osa.

Samas tuleb meil tootmise arendamise nimel veel palju ära teha. Meil on vaja innovatsiooni, vahetada jäid kogemusi ning leida täiendavat raha. Biogaasi tootmise olulisi tooraineid nagu sõnnik ja toidu kõrvalproduktid ei tohiks liigitada jäätmete alla, vaid käsitleda kui biogaasi ja väetise valmistamiseks kasutatavaid tooraineid. Ühtlasi peame kehtestama ühtse reeglistiku, et edendada biogaasi kasutamist üle kogu Euroopa Liidu ning kõrvaldada sellega seotud riiklikud takistused ja piirangud.

  Miroslav Mikolášik (PPE-DE). – (SK) ELi energiavarustus sõltub väljapoole liitu jäävatest riikidest. Lisaks ei ole Euroopa enam kaugel energiakriisist.

Seetõttu on oluline, et me sekkuksime ja toetaksime taastuvenergia kasutamist. Minu arvates on biogaas nii majanduslikus kui keskkonnakaitse mõttes käepärane valik. See aitab kaasa majanduse ja põllumajanduse säästvale arengule, maapiirkondade arengule ja keskkonnakaitsele. Kui biogaasi toota loomasõnnikust, reoveemudast, orgaanilistest olme- ja loomajäätmetest, annab see põllumajandustootjatele uusi teenimisvõimalusi.

Samuti on tähtis pöörata suurt tähelepanu ohutusmeetmetele. Mõned põllumajandus- ja olmejäätmetes sisalduvad aktiivsed ained ja bakterid võivad levimise korral ohustada nii rahva tervist kui looduskeskkonda. Samuti tahaksin väljendada tugevat vastuseisu maisi, teravilja ja muude esmaste põllumajanduslike toidusaaduste kasutamisele energiatootmiseks. Nende põletamine toob kaasa sööda ja toiduainete üldise hinnatõusu.

  Avril Doyle (PPE-DE). – Proua juhataja, taastuvenergia tootmine biogaasist on energiavarustuse seisukohast positiivne areng. Samas vajab sõnnikust biogaasi tootmise panus kasvuhoonegaaside hulga vähendamisse veel täiendavaid uuringuid.

Raporti eelnõu ei käsitle tahtmatuid või lenduvaid heiteid ehk siis neid gaasiheiteid, mis pääsevad keskkonda tootmisprotsessi käigus. Mõned uuringud näitavad, et metaanikaod tootmise ajal ja lämmastikoksiidi heited sõnniku maale laotamisel võivad muuta kasutuks kõik kasvuhoonegaaside vähendamise püüded. Hädasti on vaja täiendavaid uuringuid.

Kõik biogaasi tootmist toetavad seadusemuudatused peaksid põhinema põhjalikul elutsükli analüüsil, et hinnata seda protsessi taastuvenergia tootmise kontekstis ning strateegiana kasvuhoonegaaside vähendamiseks.

  James Nicholson (PPE-DE). – Proua juhataja, alustuseks soovin lisada omapoolse õnnitluse raportöörile ajakohase raporti puhul.

Energiajulgeolek, kasvavad energiakulud ning kliimamuutus on võib-olla suurimad 21. sajandil Euroopa ees seisvad väljakutsed. Üks asi on selge: Euroopa peab muutuma oma energiavajaduste rahuldamisel sõltumatumaks ning tagama oma energiavarustuse turvalisuse. Selle saavutamiseks on vaja mitmekesistada alternatiivseid energiaallikaid ning toetuda senisest rohkem uutele tehnoloogiatele ja taastuvenergiale. Minu enda valimisringkonna hinnangute kohaselt impordime me seal tervelt 96% oma energiast.

Paljud teist on kindlasti nõus, et tekkiv turg biomassile ja biokütustele pakub põllumajandustootjale palju uusi võimalusi. See on üha teravneva konkurentsiga turg: minu valimisringkonnas Põhja-Iirimaal tegutsevad põllumajandustootjad saaksid mitmel moel kasu sellest, kui neil oleks võimalus oma maad teisiti kasutada, et luua biokütuste tootmise valdkonnas uuri ärivõimalusi.

Mul ei ole küll illusiooni, et biokütused ja biomassi energia on ainsaks vastuseks Euroopa kasvavatele energiaprobleemidele, kuid olen kindel, et neil on mängida oluline roll nende probleemide leevendamisel.

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). – (PL) Proua juhataja, gaasi roll on oluline esiteks gaasivarustuse mitmekesistamisel, teiseks kliimamuutustega võitlemisel ning kolmandaks keskkonna olukorra parandamisel ehk selle kaitsmisel. Pidagem ka meeles, et biogaasi toodetakse olmejäätmetest, orgaanilistest jäätmetest, lägast ja sõnnikust.

Biogaas on väga oluline taastuvenergia allikas. Seda saab kasutada energiatootmises, see on hea soojusallikas ning seda saab kasutada ka sõidukikütusena. Biogaasil võiks töötada rohkem sõidukeid, kuid see peab muutuma paremini kättesaadavaks ja selle kasutamine soodsamaks. Samas tuleb meil kasutada ka uusi teise põlvkonna tehnoloogiaid biogaasi tootmiseks. Seega tuleb meil kehtestada stabiilsed tingimused biogaasi arendamiseks ning sobivad rahalise toetuse vahendid.

  Claude Turmes (Verts/ALE). – Proua juhataja, meie parlamendis peatselt hääletamisele tuleva taastuvenergia direktiivi raportöörina ma tervitan härra Tabajdi raportit. Samuti olen üldjoontes nõus, et biogaas on Euroopas üks parimaid võimalusi biomassi töötlemiseks. Oma raportis püüan välja tuua biogaasi potentsiaali. See on salvestatav energiavorm ning täiendab seega teisi vahelduvaid taastuvenergia allikaid. Samuti soovin ma bürokraatia vähendamist. Ma leian, et meil on Euroopas tõsine probleem lubade andmisega, eriti mis puudutab mitteohtlikku energiatootmist ning biogaas ei ole ohtlik.

Tahaksin veel mainida ühte teist küsimust. Praegusel hetkel arutame ka siseturu gaasidirektiivi üle. Me peame lihtsustama biogaasi suunamist gaasivõrku. Kõik teie hulgas, kes on sellest huvitatud, peaksid lugema minu muudatusettepanekuid gaasidirektiivile.

  Mariann Fischer Boel, komisjoni liige. − Proua juhataja, ma tänan kõiki, kes sellesse arutellu oma panuse andsid. Nagu alati, on väga raske keskenduda üksnes biogaasile – me kipume kohe rääkima igasugusest taastuvenergiast.

Kogu see arutelu tugineb möödunud jaanuaris avaldatud komisjoni energiaraportile, sest äkitselt me nägime, et me sõltume väga suuresti energiaimpordist oma idanaabritelt ning teiseks: kuidas saaksime kaasa aidata süsinikdioksiidi ja kasvuhoonegaaside heidete vähendamisele? Äkitselt esitati meile kõikvõimalikke erinevaid ideid.

Kui me räägime transpordisektorist, siis aastaks 2020 peab 10% selle kütusest tulema taastuvenergiast ning põllumajandussektor oli siin esimene varustaja ja on praegusel hetkel ainus varustaja. Me kõik teame – ning oleme kuulnud ka täna – konkurentsist toidu, sööda ja kütuse vahel. See jääb kõneaineks seni, kuni me räägime nende erinevate biokütuste esimesest põlvkonnast. Seetõttu nõustun täielikult nendega, kes on rõhutanud vajadust teha suuri investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, et me saaksime läbida esimese põlvkonna ja võtta kasutusele teise põlvkonna.

Väga oluline on tagada tulevikus erinevate taastuvenergia liikide abil majanduslik elujõulisus, mida täna veel ei ole. Meil on vaja leida „kuldne lahendus“, mis oleks majanduslikult jätkusuutlik.

Teine teema on säästvus – keskkonnasäästvus. Siin on meil väga selge lähenemine. Me ei kiida heaks taastuvenergiat, mis ei ole toodetud säästvate meetoditega, ning see kehtib nii Euroopa Liidu sees toodetud kui ka väljast imporditud energia kohta. Import jääb meile vajalikuks. Ärge proovigegi kedagi veenda, et meil on võimalik tugineda ainult Euroopas toodetud energiale. See ei ole lihtsalt võimalik, import jääb meile vajalikuks.

Ma arvan, et intensiivse töö jätkamine biogaasi valdkonnas on suurepärane idee. Me kasutame siin jäätmeid – läga – ja tapamajade ülejääke, mis on selles tootmisprotsessis väga heaks koostisosaks. Põllumajanduslik-keskkondlikust seisukohast võib see lahendada mõned teatavate liikmesriikide ja piirkondade ees seisvad probleemid seoses nitraatide direktiiviga, nagu siin täna mainiti. See võib aidata lahendada ka neid probleeme.

Ma arvan, et taastuvenergia sektoris on palju võimalusi, kuid meil on vaja soodustada täiendavaid investeeringuid, et sellest saaks tulevikus elujõuline lahendus. Ma tänan veel kord raportööri. See on väga hea raport.

  Csaba Sándor Tabajdi, raportöör. − (HU) Volinik, proua juhataja, tänan teid selle arutelu eest. Nagu ka tänane arutelu näitas, on selge, et biogaas, bioenergia ega taastuvenergia iseeneses ei ole mingid imerohud, kuid nad kõik on ääretult olulised energiavarustuse mitmekesistamise jaoks.

Teiseks: biogaas on endiselt kallis, nagu märkis ka mu kolleeg härra Kuc ja paljud teised. Seetõttu on vaja arendada tehnoloogiat. Nagu ütles volinik Fischer Boel, vajab see esialgu valitsuse toetust maaelu arengu vahenditest.

Eriti oluline on kolmas punkt. Nähtavasti ei väljendunud ma piisavalt selgelt – see märkus on mõeldud Neil Parishile: ma esitan homme suulise muudatusettepaneku, millega võtan tagasi ettepaneku biogaasi ja biojäätmete direktiivi vastuvõtmiseks ning soovitan lisada need küsimused taastuvenergia ühtsesse direktiivi. Sellisele kokkuleppele jõudsime minu, proua Fischer Boeli, tema kolleegide ja Euroopa Rahvapartei vahelistel kõnelustel.

Neljas küsimus puudutab tähtaega: loomulikult oleme selle suhtes paindlikud. Ma tahaksin öelda proua McGuinnessile, et praegune menetlus on liiga bürokraatlik. Selles valdkonnas kõige ambitsioonikamas riigis Taanis kulub idee sünnist tehase üleandmiseni viis aastat – ja mitte seetõttu, et volinik on taanlane – ning on riike, kus see võtab kümme aastat.

Lõpuks tahaksin kommenteerida Avril Doyle’i poolt tõstatatud teemat. Minu käes on suurepärane Taanis valminud uuring – millel taas kord pole midagi pistmist sellega, et volinik on taanlane –, mille on koostanud Taani põllumajanduse nõuandeteenistuse riiklik keskus. Selle raporti kirjutamine oli lihtne. Ma saadan Avril Doyle’ile selle osa, mis sisaldab väga täpseid arvutusi potentsiaalsete keskkonnaprobleemide kohta ehk teiste sõnaga käsitleb selliseid küsimusi nagu lenduvad gaasid. Minu jaoks olid need igal juhul julgustavad, kuigi ma ei ole keskkonnaekspert.

Lõpetuseks tahaksin avaldada tänu – ja ma vabandan voliniku ees juba ette oma halva taani keele häälduse pärast – selle suurepärase uurimuse koostanud Thorkild Birkmosele, Henning Lyngsø Fogedile ja Jørgen Hingele Taani põllumajanduse nõuandeteenistusest. Samuti tahan tänada Nicolas Nevezi, kes töötas koos põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoniga, ning oma kolleege Dávid Korányit ja Tamás Bírót. Samuti tänan kahe seotud komisjoni arvamuste koostajaid Werner Langenit ja Jens Holmi ning tänan teid kõiki teie konstruktiivse kriitika eest. Liikugem siis biogaasi valdkonnas edasi, kuigi see ei ole imeravim kõigi hädade vastu. Täname teid tähelepanu eest.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme lõuna ajal kell 12.

22. Energiastatistika (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni nimel Claude Turmesi koostatud raport (A6-0487/2007), mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust energiastatistika kohta (KOM(2006)0850 – C6-0035/2007 – 2007/0002(COD)).

  Joaquín Almunia, komisjoni liige. − (ES) Proua juhataja, möödunud aasta oli oluliste kliimamuutusi ja energiapoliitikat puudutavate otsuste aasta. Euroopa Liit on otsustanud võidelda kliimamuutuste vastu ning tahab tagada turvalise, säästva ja konkurentsivõimelise energiavarustuse.

2007. aasta märtsis toimunud Euroopa Ülemkogu kehtestas täpsed ja siduvad eesmärgid koos ambitsioonika plaaniga vähendada kasvuhoonegaaside heiteid ning suurendada taastuvenergia osakaalu meie energiatarbimises.

Nagu te teate, on komisjon esitanud neis valdkondades konkreetsed ettepanekud. Kõik need püüdlused vajavad kvaliteetset, pidevat ja üksikasjalikku meie energiaolukorra edasimineku seiret, kuna energiatarbimise arvele langeb enam kui 80% meie kasvuhoonegaaside heidetest. Samuti peavad liikmesriigid hoolikalt jälgima oma energiasõltuvust, eriti seoses maagaasi ja naftaga. Ettepanek energiastatistika regulatsiooni vastuvõtmiseks on üks osa komisjoni poolt möödunud aastal vastu võetud energiapaketist.

Seni on energia kohta statistiliste andmete kogumine põhinenud liikmesriikidega sõlmitud vabatahtlikel kokkulepetel ning selliselt on see toimunud aastaid. Sellegipoolest on komisjon ja parlament nõus, et täna ja tulevikus statistiliste andmete kogumine on liiga oluline, et see saaks sõltuda ainult vabatahtlikest kokkulepetest. Peale selle on gaasi- ja elektriturgude liberaliseerimine toonud kaasa huvitatud osapoolte arvu suurenemise, millest tuleneb loogiliselt ka see, et selles valdkonnas andmete kogumine on muutunud keerukamaks ning see oluline töö vajab seetõttu õiguslikku alust.

Antud määruse ettepanek on tehtud Euroopa Parlamendilt komisjonile esitatud taotluse alusel, milles sooviti õigusliku kohustuse kehtestamist, et anda Euroopa kodanikele regulaarselt ja õigeaegselt Euroopa tasandil andmeid energia kohta. Lisaks on energiastatistika väga kiiresti muutuv valdkond ning see määruse ettepanek haakub Euroopa Parlamendi sooviga saada arengu jätkamiseks statistilisi andmeid energiatõhususe ja taastuvenergia kohta.

Kõik see peegeldab meie institutsioonide vahelisel arutelul valitsenud konstruktiivset debatti, mille käigus on jõutud täna parlamendis arutusele tuleva määruse ettepaneku lõpliku versioonini.

Seega lubage mul lõpetada käesolev sõnavõtt tänuavaldusega selle protsessi eestvedajatele ning eriti Euroopa Parlamendi raportöörile nende toetuse eest selle õigusliku aluse koostamisel, mis aitab meil saada tulevikus läbipaistvaid andmeid energia kohta Euroopa Liidus.

  Claude Turmes, raportöör. − (FR) Proua juhataja, energia teema on tagasi poliitilises päevakorras. Volinik, sel ajal, kui te Brüsselis oma ametisse asusite, oli naftabarreli hind 25 USA dollarit. Täna on see 105 dollarit, nii et energiaväljakutsega – kliimamuutused, naftapuudus, selle olukorra aluseks olev meie geopoliitiline sõltuvus, meie majanduslik haavatavus seoses heitlike nafta- ja gaasihindadega – toime tulemiseks on tekkinud enneolematult tungiv vajadus kehtestada Euroopa energiapoliitika.

Samas on hea Euroopa energiapoliitika koostamiseks vaja head andmebaasi. Ma arvan, et see, mille üle me täna õhtul hääletame, on tegelikult hea andmebaasi loomine, sest statistilised andmed on kohustuslikud – see on väga oluline küsimus –, kuid ka seetõttu, et minu hinnangul on parlament saavutanud edu just statistiliste andmete tõttu, mis seni on seisnenud peamiselt väga üksikasjalikes andmetes söest, naftast ja gaasist saadud fossiilse energia kohta, kuid mida nüüd tuleb kohandada vastavalt 21. sajandi vajadustele ning 21. sajandi energia on üha enam orienteeritud taastuvatele energiaallikatele.

Pärast aastat 2020 moodustab taastuvenergia oma 20 protsendiga Euroopas väga tähtsa energiaallika. Seetõttu tuleb vastavaid statistilisi andmeid kohandada ning me kohandame neid vastavalt energianõudlusele. On üsna rabav täheldada, kuivõrd halva kvaliteediga on riikide statistilised andmed – ning sellest tulenevalt ka Euroopa statistilised andmed – eriti seoses hoonete ning majapidamis- ja kontoriseadmete, samuti transpordi energiatarbimisega.

Ma usun, et me oleme ka võitnud midagi olulist, nimelt läbipaistvuse seoses tuumaahelaga. Uus määrus sunnib Euroopat olema palju täpsem, kaasa arvatud tuumaahela esiotsaga seoses, tehes lõpu üsnagi kafkalikule olukorrale. Me oleme praegu olukorras, kus me impordime energiat. Euroopa impordib 98% siin kasutatavast uraanist, kuid Euroopa statistilise aastaraamatu kohaselt saadakse tuumaenergiat kohalikest allikatest, sest statistilisi andmeid ei ole kohandatud. Seega on selles küsimuses toimunud edasiminek.

Veel üks õnnestumine seisneb asjaolus, et statistilisi andmeid hakatakse avaldama viis kuud varem. Me võitsime siin tulise lahingu, milles meie vastu oli eriti nõukogu. Sellele lisandub ka kaasnev kasulik mõju, nimelt see, et liikmesriigid – eriti Saksamaa, keda oli praktikas kõige raskem veenda – on sunnitud tegema rohkem investeeringuid statistikasse. Sellelt aluselt tahaksin seega tänada kõiki Euroopa statistikuid, kes viimase 10 aasta jooksul on pidanud koguma statistilisi andmeid väga piiratud vahenditega ning jätkavad nende kogumist. Täna asetame nad paremasse olukorda, sest rahandusministritel hakkab nüüdsest olema kohustus võtta energiastatistikat palju tõsisemalt.

See parlamendi võit on kollektiivne võit. Ma tahaksin tänada Catherine Trautmanni, Fiona Halli ja Eija-Riitta Korholat nende tehtud töö eest. Samuti tahan tänada parlamendi kantseleid, Portugali kui eesistujariigi esindajat härra Corderot, kes aitas meil tegelikult kokkuleppele jõuda, ning lõpuks Eurostati ametnikke, kes pidid mõnikord pärastlõunast pärastlõunani välja kannatama minu küsimusi ja neile vastama, seega minu tänu kuulub ka neile.

  Eija-Riitta Korhola, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (FI) Proua juhataja, energiastatistika ühenduse tasandil põhines varem alati džentelmenide kokkuleppel. Eelnevalt oli selge, mille kohta statistilisi andmeid tuli koguda, kui täpsed need pidid olema ja millal need pidid olema esitamiseks valmis.

Viimasel ajal ei ole see aga juba mõnda aega enam nii. ELi laienemine, teatavad sellega kaasnenud statistilised tavad ning muud reformid, näiteks energiaturgude liberaliseerimine ja alternatiivsed energiavormid, on üheskoos loonud vajaduse koostada kiiresti üle ühenduse ulatuv õiguslik raamistik statistiliste andmete kogumiseks.

Praegu meie ees olev kompromissipakett on sündinud tänu intensiivsetele kõnelustele, kus teataval määral tuli püüelda džentelmenliku käitumise poole, kuigi lõpuks osutus see kõigile kasulikuks. Energiastatistika protsess pidi olema kõigest joonealuseks märkuseks parlamendi tööjõustatistikas, kuid raportöör Claude Turmesil on õnnestunud mängida ametlikku poliitilist mängu, kus kuiv ja tehniline statistika äratab sügavaid kirgi. Üleskutsed koguda üksikasjalikke statistilisi andmeid tuumakütuse tsükli, energia lõppkasutuse ning laiendatud statistilisi andmeid taastuvenergia kohta, samuti ambitsioonikas soov tuua iga-aastaste Eurostati raportite tähtaega ettepoole olid kõik näited poliitiliselt orienteeritud algatustest.

Oma eesmärgile vastamiseks peavad aga statistilised andmed olema neutraalne abivahend, ei midagi enamat. Meie fraktsiooni variraportöörina anti mulle vahekohtuniku roll. Selles osas erinesid Eurostati ja nõukogu seisukohad väga suurel määral meie raportööri eesmärkidest.

Ma sooviksin nüüd tänada kõiki seotud osapooli nende aruka kompromissisoovi eest, tänu millele meie oodatud määrus saab nüüd kiiresti jõustuda. Määruses võetakse arvesse ka Claude Turmesi poolt propageeritud reformiideid, kuigi seda tehakse realistlikult. Samuti leidsime üksmeelele selles osas, mida määrus peab hõlmama ja mis tuleb jätta reguleerida teistele seadusandluse valdkondadele. Suurepärane näide sellest on turvas: me ei võta praegu selles kontekstis seisukohta, kas liigitada see fossiilseks või taastuvaks kütuseks, kuivõrd see taastub igal aastal. Jätame selle väikese võitluse eelseisvaks aruteluks tulevaste taastuvate energiavormide direktiivi üle, mille puhul meie teed kindlasti taas ristuvad.

  Catherine Trautmann, fraktsiooni PSE nimel. – (FR) Austatud juhataja, volinik, daamid ja härrad, ajal, mil Euroopa varustab ennast järk-järgult vahenditega kasvuhoonegaaside heitmetest tingitud kliimamuutuste ohjeldamiseks, mil Euroopa kodanikud tunnevad omal nahal energiahindade tõusu, on loomulikult tähtis kehtestada lõpuks õiguslik alus energiastatistika kogumise ja levitamise jaoks. Ent meie arvates on samavõrd oluline, et statistika oleks kooskõlas meie ees seisvate ülesannetega: säästa energiat ja mitmekesistada oma energiakogumit, nii et see sisaldaks vähem fossiilset energiat ja tunduvalt rohkem taastuvenergiat. Selle määruse uueks elemendiks on seega statistiliste andmete selgem määratlemine ühtsete põhimõtete alusel, mitte rida juhuslikke täiendusi.

Minu lähenemine Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide fraktsiooni variraportöörina oli tagada, et need statistilised andmed oleksid Euroopa kodanikele ja nende valitsejatele veelgi kasulikumad. Nad muutuvad analüüsil usaldusväärsemaks ning otsusetegemise abivahendina kasulikumaks.

Kodanike huvides oleme võidelnud läbipaistvamate statistiliste andmete nimel ja oleme selle ka saavutanud, et edastada teavet neid kõige enam mõjutavate küsimuste kohta: eluase ja transport, samuti tuumasektor. Valitsustele on võimalikult värsked statistilised andmed kättesaadavad igal kevadel toimuvate tavapäraste energianõukogude ajaks. Saame näha, mil määral neid eesmärke suudetakse täita. Esialgu on nende muutuste tulemused minu arvates üsna piiratud ehk siis nad ei suurenda liialt liikmesriikide ega erinevate kaasatud partnerite töökoormust.

Just selles osas tahaksin tänada meie raportööri Claude Turmesit tema ja tema meeskonna kompromissivalmiduse eest.

Lõpetuseks tahaksin veel kord tunnustada Eurostati poolt pidevalt antud väärtuslikku ja tõhusat toetust, mis aitas meil saada nüüd selle toekaks peetava tulemuse.

  Fiona Hall, fraktsiooni ALDE nimel. – Proua juhataja, ma soovin tänada Claude Turmesit tema suurepärase töö eest raportöörina ning tema tiheda koostöö eest kolleegidega.

Energiastatistika on nagu terasvardad, mis ehitist püsti hoiavad: väljast ei ole neid näha, kuid ilma nendeta variseb kogu maja kokku.

Praegusel ajal loome me täiesti uusi võimalusi energia saamiseks. EL on kokku leppinud uutes energiatõhususe, taastuvenergia osakaalu ja CO2 heitetasemete eesmärkides. Ent nagu me oleme õppinud ELi varasematest jõupingutustest neis valdkondades, on eesmärke seada palju lihtsam kui neid saavutada ning ainus võimalus, kuidas me saame teada, kas me liigume seatud eesmärkide saavutamise poole, on oma tegevuse statistiline mõõtmine.

Meil on nüüd vaja statistikat, mis samaväärselt energiavarustusega keskenduks ka energianõudlusele. Meil on vaja üksikasjalikku statistikat taastuvenergia ja fossiilsete kütuste kohta. Meil on vaja paremaid, Euroopa tasandil kogutavaid ja võrreldavaid statistilisi andmeid tuumaenergia kohta ning neid andmeid tuleb töödelda palju kiiremini, et saaksime varem tagasisidet. Eriti oluline on tagada, et statistilised andmed oleksid kättesaadavad varakult enne märtsis toimuvaid energia alaseid tippkohtumisi.

Lõpetuseks tervitan asjaolu, et turvas jääb kindlalt fossiilsete kütuste kategooriasse. Suurbritannias peetakse turbamaad vääriselupaigaks, mida tuleb kaitsta. Turvas taastub sedavõrd aeglaselt, et oleks täiesti kohatu käsitleda seda taastuva ressursina.

  Avril Doyle (PPE-DE). – Proua juhataja, kliimamuutus, varustuskindlus, hinnatõus ning sellised sündmused nagu mõnede Euroopa osade pimedaks jäämine ja Gazpromi hoiatav tegevus Ukrainas on suurendanud Euroopa kodanike ja poliitikakujundajate teadlikkust meie energiaolukorra keerukusest, mis vajab hädasti täpsete, õigeaegsete ja täielike statistiliste andmete olemasolu. Selles osas tervitan ma komisjoni ettepanekut ja raportöör Claude Turmesi tehtud tööd. Lubage mul kasutada seda võimalust ka selleks, et õnnitleda teda soojalt taastuvenergia direktiivi raportööriks määramise puhul.

Energiakasutuse arvele langeb 80% kõigist ELi kasvuhoonegaasi heidetest. ELi energiaolukorda valgustavate õigeaegsete ja usaldusväärsete lähteandmete olemasolu on tungivalt vajalik, et me saaksime täita mitte ainult Kyoto protokollist, vaid ka pärast 2012. aastat kavandatud tegevustest tulenevaid eesmärke. Kuidas saaksime ilma selliste lähteandmeteta sõlmida kokkuleppeid läbipaistvate eesmärkide seadmiseks fossiilsete kütuste kasutamise vähendamiseks rahvusvahelisel tasemel ning taastuvenergia kasutuse suurendamiseks? Me ei saagi. Praegu toimub statistiliste andmete kogumine energia kohta aeglaselt, ebatõhusalt, andmed on sageli puudulikud ja isegi ebatäpsed. Nagu raportöör õigusega märgib, esineb Eurostati energiaandmete avaldamises märkimisväärne viivitus. Kas volinik võib kinnitada, et tänu sellele määrusele hakkavad olulised statistilised andmed energia kohta olema kiiremini kättesaadavad ning siin ELis kasutatav statistiline mudel on võrreldav näiteks sellega, mida kasutavad Ameerika Ühendriigid ja teised üleilmse mõjuga riigid, nii et me saaksime andmeid omavahel võrrelda?

Lõpetuseks nõustun ma raportööriga, kui ta ütleb, et uus määrus peaks tagama kaitse andmetega manipuleerimise vastu. Täpsed, kontrollitavad ja erapooletud Eurostati statistilised andmed on hädavajalikud väga paljude praeguste ja tulevaste kliima- ja energiapoliitikate jaoks, näiteks ELi heitkogustega kauplemise skeem, jõupingutuste ühendamine ning taastuvenergiaga seotud ettepanekud.

  Teresa Riera Madurell (PSE). – (ES) Austatud juhataja, volinik, daamid ja härrad, kui me tahame Euroopa Liiduna ehitada üles kooskõlalise energiapoliitika ning rääkida rahvusvahelisel areenil energiaküsimustes ühel häälel, on meil tingimata vaja täielikke ja usaldusväärseid statistilisi andmeid, mis lihtsustavad võrdluste tegemist. Samuti on oluline tagada hea tegevuste koordineerimine liikmesriikidega ja nende vahel. Seetõttu leiame, et komisjoni tekst peaks kindlasti sätestama nende osalemise kohustuslikkuse.

Samuti on oluline, nagu Catherine Trautmann ütles, et see uus ettepanek ei koormaks ettevõtteid ega teisi seotud osapooli täiendava tööga. Seetõttu tervitame asjaolu, et ettepanek ei püüa muuta täidetavaid statistilisi ülesandeid, vaid pigem kehtestab ühtse õigusliku raamistiku, mis tagab metoodilise ühtluse, võimaldades nii andmete võrdlemist.

Lisaks nõuab meie energiaolukorra keerukuse mõistmine ning seatud eesmärkide saavutamise suunas toimuva liikumise põhjalik kvantitatiivne seire täpseid, õigeaegseid ja täielikke statistilisi andmeid.

Seetõttu nõustume raportööriga, et sellistes valdkondades nagu energiatõhusus on vaja olemasolevate statistiliste andmete kvaliteeti parandada. Tõhusus on nüüd meie energia ja kliimamuutuse poliitika prioriteet. Praegune statistikakogumine ei anna vajalikke andmeid selliste koefitsientide arvutamiseks, mis ei ole selles valdkonnas tingimata vajalikud.

Tuumasektori ja taastuvenergia areng tekitab samuti märkimisväärseid raskusi, mis tuleb ületada. Need on ainult mõned näited praeguse süsteemi piiratusest, mille Claude Turmesi raport väga hästi välja toob koos huvitavate ettepanekutega ning ma sooviksin teda selle suurepärase töö puhul õnnitleda.

  Jerzy Buzek (PPE-DE). – (PL) Proua juhataja, ma sooviksin raportööri õnnitleda hea raporti puhul. Samuti sooviksin õnnitleda volinikku komisjoni algatuse puhul.

Ma toetan seda raportit peamiselt seetõttu, et see räägib ühisest energiapoliitikast ning eriti ühisest välisenergiapoliitikast. Kuid lisaks on teinegi põhjus, mis minu jaoks on tegelikult veel tähtsam: me jätame liikmesriikidele valikuvõimaluse esmaste energiaallikate osas (energialiikide kogum), samal ajal kui me piirame CO2 heitkoguseid ning loome ühist energiaturgu.

Kui me tahame kulusid võrrelda ning saada tulevikus teada, millised heitkoguste nulltasemega lahendused on kõige paremad ja millised lahendused on kõige säästlikumad, peab meil olema võrdlusalus. Ühisturg, selles toimuv konkurents ning eelkõige tõhusad investeeringud vajavad häid, võrreldavaid statistilisi andmeid. Selliseid andmeid vajavad investorid, eriti erainvestorid, kui me tahame võtta energiaturul kasutusele tõhusa poliitika. Samuti peab meil olema võimalik võrrelda erinevates liikmesriikides kogutud andmeid konkreetsete hindade ja kulude kohta, mida me praeguste statistiliste andmetega teha ei saa, eriti kuna puuduvad andmed taastuvenergia allikate kohta.

Siis jääb veel üks küsimus: kes ja kuidas neist andmetest kasu saab? Selles osas ei ole kõik selge ning otsustavaks saab praktika. On väga oluline, et me pööraksime tähelepanu sellele, mil määral sellised andmed on tulevikus kättesaadavad ning kuidas me kaitseme seda osa andmetest, mis ei kuulu avalikustamisele.

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE). – (RO) Ma soovin õnnitleda raportööri tehtud töö puhul.

Energia ja kliimamuutused on Euroopa Liidu prioriteedid. Seepärast on energiastatistika, mis aitab liidul seda sektorit hinnata ja vajalikke samme astuda, äärmiselt oluline.

26. veebruaril 2008. aastal avaldas Eurostat hulga statistilisi näitajaid energia, transpordi ja keskkonna kohta. Energia osas sisaldab see näitajaid energiasõltuvuse, energiaintensiivsuse, energiaallikate, energia lõpptarbimise, taastuvenergia, energiatõhususe ja energiahindade kohta. Kliimamuutuste osas leiame teavet kasvuhoonegaaside heitkoguste kohta.

Liikmesriikidel on kohustus edastada vajalikud andmed, mille põhjal saab leida välja pakutud määrusega nõutud näitajaid. Andmete kogumine ja töötlemine nõuab märkimisväärseid rahalisi vahendeid.

Muudatusettepanek 14 viitab ka aja säästmisele tänu infotehnoloogia kasutamisele andmete kogumisel ja töötlemisel. Muudatusettepanek 5 toob välja vajaduse tagada kõige tähtsamate kütuste varustuskindlus ning täpsete andmete õigeaegne olemasolu Euroopa tasandil, et ennetada võimalikke varustustõrkeid ja koordineerida Euroopa Liidu tasandil vastavaid lahendusi. See on kooskõlas Lissaboni lepingus sisalduva solidaarsusklausliga energiapuuduse olukordades. Euroopa kodanikud vajavad selliseid õigeid ja täpseid statistilisi andmeid.

  Paul Rübig (PPE-DE). – (DE) Proua juhataja, daamid ja härrad, see raport on meile kõigile väga oluline, sest poliitiliste otsuste aluseks on tavaliselt üksikasjad. Seetõttu on ka tähtis teha tulevikus vahet raha- ja tootetehingute vahel. Me kõik teame, kuidas erinevad sektorid mõjutavad energiahindu. Ent suurt rolli mängib ka tootmise, kauplemise ja tarbimise erinevus. Me peaksime siin alustama konkreetset ja läbimõeldud mõõdistamist, seda mitte ainult tarbija juures, vaid ka teistes erinevates olemasolevates mõõtepunktides.

Samuti on meile oluline, millist meetodit kasutada erinevatest statistikakuludest ülevaate saamiseks. Meie suur soov on kõrvaldada statistikast bürokraatia ning saavutada suurem tõhusus. Seetõttu on meetodi valik siin tulevase kasutuse koha pealt tähtis – juhuvalik, täisautomaatne analüüs, täppisajastus, dekrüptimise vältimine, võrreldavus ELi ja maailma ulatuses. Erinevatele osapooltele on oluline ka proportsionaalsus. Me peame tagama, et andmed varustuskindluse kohta oleksid üldiselt ja läbipaistvalt kättesaadavad, et tehtaks vahet kulude ja hindade vahel ning et kogu süsteem oleks jätkusuutlik.

  Claude Turmes, raportöör. − Proua juhataja, mul on vaid mõned märkused. Mis puudutab turvast – ja kahjuks on Eija-Riitta Korhola juba lahkunud –, siis meie määratlusest nähtub väga selgelt, et turvas liigitatakse fossiilse energia alla. Me oleme võtnud üle Rahvusvahelise Kliimamuutuste Komisjoni turbamääratluse, mis ütleb selgelt, et turvas ei ole taastuv energiaallikas. Seega peaksid mõned Soome poliitikud ja Soome lobistid selles osas unistamise lõpetama, lugema direktiivi ja jääma tegeliku teksti juurde.

Idee viia Euroopas läbi iganädalasi bensiinivarude mõõtmisi on üks küsimus, mida mul kahjuks ei õnnestunud läbi suruda. Meie naftahinna Euroopas määrab Ameerika Ühendriikide energiadepartemangu iganädalane bülletään. Kuna Euroopal puudub sõltumatu statistika nafta kohta, määrab ka meie hindu tegelikkuses Ameerika Ühendriikide turul valitsev nappus ning meil ei ole võimalik turule näidata, et Euroopa turul valitsev kitsikus on sageli märksa väiksem kui Ameerika turul. Kuna siin ei õnnestunud meil seda saavutada, siis, härra volinik, võib-olla võiks komisjon Rahvusvahelise Energiaagentuuri juures jätkuvatel kõnelustel võtta initsiatiivi ning vähemalt uurida, mida Euroopa võiks võita iganädalaste statistiliste andmete kogumisest Euroopa naftaolukorra kohta. Mõned eksperdid on mulle öelnud, et ainuüksi selle meetme abil oleks võimalik naftahinda vähendada.

Meil tuleb nüüd tööle hakata, sest komisjoni töö peab olema koordineeritud. Komisjon peab asutama transpordi ja energeetika peadirektoraadi juurde energiaturu vaatluskeskuse, seega on oluline tihe koostöö Eurostati ja selle uue vaatluskeskuse vahel. Lõpetuseks tahaksin soovida Eurostati avalikule teenistusele ja liikmesriikide teenistujatele märkimisväärset energiat ja julgust, sest neil tuleb nüüd sageli komiteedes kohtuda ning teisendada see tegelikeks statistilisteks andmeteks.

Tänan teid kõiki veel kord teie lahkete sõnade eest. Võib-olla avaneb mul võimalus pakkuda teile selle pika õhtu lõpus isegi klaasike šampanjat.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme lõuna ajal kell 12.

23. Taimekaitsevahendite statistika (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on keskkonna- rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni nimel Bart Staesi koostatud raport (A6-0004/2008), mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanekut taimekaitsevahendite statistika kohta (KOM(2006)0778 – C6-0457/2006 – 2006/0258(COD)).

  Joaquín Almunia, komisjoni liige. − (ES) Proua juhataja, loomulikult tahan ma tänada Bart Staesi tema suurepärase töö eest raportöörina, samuti keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni nende panuse eest selle määruse ettepaneku arutellu.

See ettepanek on üks osa taimekaitsevahendite säästva kasutamise temaatilisest strateegiast. Selle temaatilise strateegia eesmärk on vähendada taimekaitsevahendite mõju inimeste tervisele ja keskkonnale. Täna käsitletav määruse ettepanek aitab seda eesmärki saavutada sel teel, et tagab usaldusväärsete ja võrreldavate andmete kogumise kõigis liikmesriikides, võimaldades sellega ühtlustatud riskinäitajate arvutamist. Komisjoni ettepanek on aastatepikkuse koos OECD ja teadusasutustega nende riskinäitajate väljatöötamise nimel tehtud töö tulemus.

Meie esialgne kavatsus komisjonis oli hõlmata kõik taimekaitsevahendite liigid, kaasa arvatud biotsiidid. Ent seadusandluse ettevalmistavas etapis selgus, et biotsiidide sektor ei ole kuigivõrd ühtlustatud ning komisjonil ega liikmesriikidel ei ole piisavalt kogemusi ega teadmisi biotsiidide kohta konkreetsete meetmete väljapakkumiseks, mistõttu otsustati see tootekategooria teile läbivaatamiseks esitatud esialgsest ettepanekust välja jätta.

Ma tean, et Bart Staes pooldab selles küsimuses biotsiidide lisamist, kuid meil oli põhjusi, miks me otsustasime nad lisamata jätta. Sellegipoolest tahaksin raportöörile ja teile kõigile kinnitada, et komisjon kasutab ära enne käesoleva aasta lõppu kavandatud biotsiidide direktiivi läbivaatamise selleks, et esitada seda sektorit igakülgselt hõlmav ettepanek, mis käsitleks ka andmete kogumist.

Bart Staesi raport toetab ka määruse reguleerimisala laiendamist taimekaitsevahendite mittepõllumajanduslikule kasutamisele, mis hõlmaks seega ka statistikat tootmise ja turustamise kohta. Oma ettepanekus otsustasime jätta need andmed määruse reguleerimisalast välja, et vältida kattumist teiste statistiliste määrustega tootmise ja turustamise kohta, mis suurendaks statistiliste andmete kogumiseks vajalikke halduskulusid. Sellegipoolest oleme valmis uurima võimalusi olemasolevate tootmist ja turustamist käsitlevate statistiliste andmete parimaks ärakasutamiseks temaatilise strateegia eesmärkide huvides.

Lõpetuseks, austatud juhataja, daamid ja härrad, tahaksin teile meenutada antud määruse rakendamisega seotud suuri kulusid, mis jäävad 25 liikmesriigi alusel tehtud esialgse hinnangu kohaselt aastas 10 ja 25 miljoni euro vahele, mistõttu me soovitame, et liikmesriikidel lubataks seda määrust kohaldada piisava paindlikkusega.

Ma usun, et tugev koostöö parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel aitab meil jõuda võimalikult kiiresti kokkuleppeni, sest, nagu te teate, on nende andmete kogumise protsess kauakestev ja keeruline ning selleks kulub umbes viis aastat. Oleks hea, kui seda määrust saaks rakendama hakata võimalikult kiiresti ning loomulikult siis, kui temaatilise strateegia raamdirektiiv on vastu võetud.

Lõpetuseks tahaksin veel kord tänada Bart Staesi tema suurepärase töö eest selle ettepaneku kallal, mis on küll väga keeruline, kuid samas äärmiselt oluline keskkonnale ja inimeste tervisele.

  Bart Staes, raportöör. − (NL) Ma arvan, et volinik võttis oma murekohad mitmes küsimuses väga hästi kokku. Komisjoni määruse ettepanek statistika ja taimekaitsevahendite kohta on tõesti otseselt seotud taimekaitsevahendite säästva kasutamise temaatilise strateegiaga.

Nagu volinik ka väga selgelt välja tõi, on eesmärgiks taimekaitsevahendite kasutamist ja turuleviimist kirjeldavate riiklike statistiliste andmete üleeuroopaline ühtlustamine, mis tuleb saavutada sellel tasemel, kus see on funktsionaalselt kõige teostatavam. Seetõttu on eesmärk – ja oluline eesmärk – kasutada neid andmeid selleks, et vähendada keskpikas perspektiivis taimekaitsevahendite kasutamise tõttu keskkonnale ja rahvatervisele avalduvaid ohte ja mõju.

Oma raportit koostades oli mul neli eesmärki:

1. tagada andmete piisav võrreldavus;

2. vältida topelt andmekogumist;

3. laiendada rakendusala mittepõllumajanduslikele kasutustele;

4. kasutada selliselt kogutud andmed täielikult ära moraalse aruandekohustuse abil.

Ma usun, et pärast keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni hääletust saavutasin ma need eesmärgid, kuid ma tean, et veel on ka raskusi. Täpsemalt väitis variraportöör Hartmut Nassauer Euroopa Rahvapartei (Kristlikud Demokraadid) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni nimel, et andmete kogumist tuleb reguleerida korrektselt ja tõhusalt, nii et lisaks andmete konfidentsiaalsele käitlemisele oleks korraldatud ka avalikkuse juurdepääs andmetele ja andmete läbipaistvus. Ma arvan, et pidasin Hartmut Nassaueriga väga konstruktiivseid arutelusid ning tema murepunktidega on arvestatud muu hulgas ka keskkonnakomisjoni hääletuses, mis oli peaaegu ühehäälne.

Samuti õnnestus meil saavutada hea sõnastus, mis puudutab määruse rakendusala laiendamist mittepõllumajandussektorile. Me oleme nüüd otsustanud koguda andmeid mitte ainult põllumajandusliku ja aiandusliku, vaid ka professionaalse mittepõllumajandusliku kasutuse kohta, näiteks teede, raudteede ja avalike haljasalade hooldus.

Tänu Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsioonile on raportisse jõudnud ka kogu biotsiidide mõiste, millest rääkis ka volinik. See on kohanud vastuseisu, eriti fraktsiooni PPE-DE poolt ning seetõttu olen ma koos fraktsiooniga PSE ja oma fraktsiooni nimel püüdnud seda probleemi ületada, koostades kaks esimesel lugemisel vastu võetud Christa Klaßi raporti varasemal tekstil põhinevat muudatusettepanekut. Ma tean, et fraktsioon PPE-DE ja Hartmut Nassauer ei ole endiselt sellega rahul, kuid loodan, et sellest ei saa lõpphääletusel ületamatut takistust; lõppude lõpuks püüame kõik selles küsimuses alluda Euroopa Parlamendi enamuse seisukohale.

Teine vaidluskoht fraktsiooniga PPE-DE, daamid ja härrad, on keskkonnakomisjoni otsus laiendada määruse rakendusala, nii et see ei hõlmaks vaid taimekaitsevahendite müüki, vaid ka taimekaitsevahendite tootmist, importi, eksporti ja levitamist. Fraktsioon PPE-DE kardab, et sellega kaasneb ettevõtetele täiendav koormus. Ausalt öeldes, härra Nassauer, julgeksin selles kahelda, sest need andmed on niikuinii kättesaadavad ning selles osas pole tegelikult mingit vajadust täiendavate arvutuste järele.

Erinevalt Hartmut Nassaueri väidetest olen ma veendunud, et nende andmete lisamine tagab parema ülevaate ebasoovitavatest ja isegi ebaseaduslikest kaubavoogudest. Ma arvan, et see teadmine on kasulik määruse ühe eesmärgi saavutamise huvides, mille ka volinik selgelt välja tõi, nimelt taimekaitsevahenditest tingitud riskide ning keskkonnale ja rahvatervisele avalduva mõju vähendamine. Samuti leian, et need kaks konkreetset argumenti tagavad võimaluse lükata tagasi kolmandate riikide poolt WTO juures algatatud vaidlusasju.

Ma tahaksin tänada oma kolleege nende väga konstruktiivse koostöö eest. Loodan, et meil õnnestub saada minu raporti taha suur enamus, nii et mul avaneks võimalus pidada teise lugemise käigus nõukoguga tulemuslikke läbirääkimisi. Samuti tahaksin tänada komisjoni suurepärase koostöö eest, samuti Eurostati ametnikke, kes olid vajadusel alati kättesaadavad ning osutasid selle raporti valmimise juures siirast abi. Palju tänu, daamid ja härrad.

  Hartmut Nassauer, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (DE) Austatud juhataja, daamid ja härrad, valitseb üksmeel küsimuses, et me tahame vähendada taimekaitsevahendite kasutamisest tingitud kahjulikke mõjusid inimestele ja keskkonnale. Nende mõjude välja arvutamiseks on vaja välja töötada näitajad. Nende väljatöötamiseks vajame andmeid. Nende andmete väljaselgitamiseks on meil vaja antud direktiivi. Ma rõhutan seda selgitamaks, et see ei tähenda taimekaitsevahenditele loa andmist või nende kasutamist, vaid lihtsalt sobivate näitajate väljatöötamiseks vajalike andmete kindlaks tegemist. Selles osas valitseb üksmeel.

Samuti oleme teinud suurt tööd, et jõuda ühistele seisukohtadele, nagu Bart Staes õigesti märkis, ning ka see on olnud hämmastavalt edukas. Me oleme kokku leppinud, et rakendusala tuleb laiendada mittepõllumajandussektorile. Samuti oleme leidnud kooskõlalise seisukoha ettevõtete ja ärisaladuste kaitseks.

Meie vahel on veel lahendamata kaks küsimust: neist esimene on biotsiidide lisamine. Ma jagan täielikult voliniku väljendatud seisukohta. Selle vastu ei ole põhimõttelisi vastuväiteid, kuid meil ei ole praegu piisavalt teadmisi, et astuda seda sammu mõtestatult. Põhimõtteliselt, nagu ma ütlesin, ei ole mul selle vastu midagi. See võib toimuda sobival ajal.

Teine küsimus on kaalukam. Me oleme kategooriliselt vastu asjaolule, et määruse rakendusalasse lisataks lisaks taimekaitsevahendite kasutamisele ka nende tootmine, sest tootmisprotsess iseenesest ei anna mingit teavet kasutamise kohta. Tooteid eksporditakse kolmandatesse riikidesse, neid ladustatakse enne kasutamist. Seetõttu ei anna andmed tootmise kohta, nagu öeldud, midagi juurde nende eesmärkide saavutamisele, mille jaoks me selle direktiivi välja anname ning seega jätaksime selle rõõmuga välja.

Sellegipoolest, härra Staes, ütleksin ma, et kui komisjonil õnnestub jääda meie välja töötatud kompromisside juurde, ei põlga me lõpphääletusel teie raportit ära.

  Gyula Hegyi, fraktsiooni PSE nimel. – Proua juhataja, ma arutlesin, kas rääkida sel teemal ungari või inglise keeles ning mõistsin siis, et tööprotsessis kasutasin ma antud teemal valdavalt ingliskeelseid väljendeid.

Fraktsioon PSE pidas raporti üle tulise vaidluse ning jõudis lõpuks kompromiss-seisukohani. Mõned meist, mina kaasa arvatud, oleks teinud radikaalsemaid muudatusettepanekuid, kuid fraktsiooni ühine seisukoht on meile vastuvõetav. Ma tahaksin seda raportit tervitada ja raportööri õnnitleda.

Ühelt poolt on taimekaitsevahendid olulised ja toetavad kaasaegset Euroopa põllumajandust, kuid teiselt poolt võib taimekaitsevahendite ebapiisav kasutamine ning kahjulike ainete kasutamine kaasa tuua terviseprobleeme, saatuslikke õnnetusi ja keskkonna saastumist. Otsustajad, ametiasutused, kohalikud omavalitsused, põllumajandustootjad, vabaühendused ja kodanikud vajavad korrektset teavet taimekaitsevahendite kasutamise kohta, et vähendada ja ära hoida nende kasutamise negatiivset mõju. Seetõttu on käesolev ettepanek taimekaitsevahendeid käsitleva Euroopa statistika kohta positiivne samm keskkonnasõbraliku põllumajanduse poole. Euroopa statistiliste andmete põhjal saame jälgida ja hinnata uuest taimekaitsevahendite alasest seadusandlusest, s.t direktiiv taimekaitsevahendite kasutamise kohta, taimekaitsevahendite säästva kasutamise temaatiline strateegia ning määrus taimekaitsevahendite lubade kohta, tingitud positiivseid muutusi.

Algusest peale toetasin ma fraktsiooni PSE heakskiidul biotsiiditoodete lisamist sellesse direktiivi. Enamikul juhtudel kasutatakse biotsiidide toimeainet ka taimekaitsevahendina. Seetõttu on biotsiidide mõju tervisele ja keskkonnale peaaegu samasugune. Pärast keskkonda pääsemist pole mingit vahet, kas aine oli toodetud biotsiidi või taimekaitsevahendina. On mõistlik, et me kogume esmalt statistilisi andmeid ainult biotsiiditoodete kohta.

Ärisaladused on alati tundlik teema ning seetõttu on mul hea meel, selle direktiivi puhul toetavad kõik keskkonnainfo kättesaadavust käsitlevast Aarhusi konventsioonist tulenevate kohustuste arvestamist. Sellepärast toetasin ma muudatusettepanekut, mis kohustab tootjaid andma avalikkusele nõuetekohast teavet. Ma loodan, et pärast käesoleval täiskogul poliitiliste fraktsioonide vahel saavutatud kompromissi saame nõukogult hea esimese lugemise kooskõlastuse ning mõne aasta pärast on mul ehk võimalik tutvustada siinsamas täiskogus kasulikke andmeid uusimast Euroopa pestitsiidide statistikast.

  Marios Matsakis, fraktsiooni ALDE nimel. – Proua juhataja, rohked õnnitlused raportöör Bart Staesile suurepärase raporti puhul ning erinevate poliitiliste fraktsioonide vahel kompromissi ja üksmeele saavutamiseks tehtud suurte jõupingutuste puhul. Taimekaitsetoodete müüki ja kasutamist käsitlev kogu ELi hõlmav riiklik statistika ning sellise statistika õige kasutamine aitaks kahtlemata kaasa täpsemate hinnangute koostamisele selliste toodete kasutamise mõjust keskkonnale ja inimeste tervisele ning aitaks seega võtta kasutusele korrigeerivaid abinõusid.

Et see ühtlustamine oleks tõhus ja seega võimalikult kasulik, on raportöör õigesti teinud mitmeid muudatusettepanekuid, mis sisaldavad nelja valdkonda hõlmavat kompromisskokkulepet enamike fraktsioonide vahel. Esiteks, võrreldavate ja ühilduvate statistiliste andmete kogumine liikmesriikides. Teiseks, andmete mitmekordse kogumise vältimine, et vähendada kulusid ja professionaalsete kasutajate koormust. Kolmandaks, vajadus lisada määruse rakendusalasse mittepõllumajanduslikud kasutusvaldkonnad ning, neljandaks, vajadus kasutada kogutud andmed võimalikult täielikult ära.

Me leiame, et suurem osa neist muudatusettepanekutest, mille keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon peaaegu ühehäälselt heaks kiitis, on kasulikud ja vajalikud ning me toetame neid. Me hääletame vastu ainult kolmele muudatusettepanekule, nendeks on muudatusettepanekud 24, 27 ja 29. Lisaks toetame täielikult roheliste ja teiste esitatud viit täiendavat muudatusettepanekut.

Lõpetuseks tahan veel kord üldiselt märkida, et kõnealuse seadusandliku akti eesmärkide edukas saavutamine sõltub suuresti selle korrektsest rakendamisest ning selleks on esmatähtis liikmesriikide asutuste konstruktiivne osalus ja täielik pühendumine. Lootkem, et see saab olema nii kõigis 27 liikmesriigis.

  Hiltrud Breyer, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Proua juhataja, tahaksin edastada raportöörile oma siirad õnnitlused. Ka meie pakume siin ELi taimekaitsevahendite paketis oma nõu, kuidas kaitsta inimesi, loomi ja keskkonda kahjulike taimekaitsevahendite eest – ning see on meie eesmärk. Piisavate andmete olemasolu on selle eesmärgi saavutamiseks esmane nõue.

Ma loodan, et eelolev hääletus saadab välja tugeva signaali keskkonna ja tervise kaitseks. Andmete kogumine ja avaldamine ei hõlma konfidentsiaalset teavet tegevuse kohta, kuid kindlustab samas tarbijate õigust teabele ja läbipaistvusele. Ma olen selle poolt, et võimalikult suur osa andmetest tehtaks internetis kättesaadavaks. See oleks ka täielikult kooskõlas minu raportiga taimekaitsevahendite lubade kohta. Lubade andmise protsessis saadud kogemused näitavad, et meil on vaja usaldusväärseid arve taimekaitsevahendite kasutamise kohta Euroopas, samuti ühtseid andmekogumismeetodeid. Ainult heade andmete olemasolu korral saame loota, et väärarusaamade ja eksliku teabe hulk väheneb.

Lõpetuseks pean ütlema, et on veel üks asi, millest statistika raport ei räägi, kuid mis on mulle südamelähedane. Taimekaitsevahendite lubade viimasel lugemisel langetasime ka otsuse hulgi- ja jaemüügi taimekaitsevahendite passi kohta. Ka see vajab andmeid taimekaitsevahendite kasutamise kohta. Hulgi- ja jaemüüjad soovivad neid andmeid ning ma loodan, et liikmesriigid ei hakka neid takistama. See on ka hea toetus taimekaitsevahendite andmete statistikale.

Ma loodan, et see eesmärk ühendab meid inimeste, loomade ja keskkonna parema kaitse saavutamise nimel usaldusväärsemate arvude ja andmete abil.

  Jens Holm, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (SV) Proua juhataja, kõigepealt tahan tänada Bart Staesi hea raporti eest, mida me fraktsioonis GUE/NGL loomulikult toetame. Üks selles raportis nimetatud eesmärk on taimekaitsevahendite kasutuse vähendamine parema statistika abil, mis on pakiline ülesanne. Mürkainete ja kemikaalide kasutamine Euroopa põllumajanduses kasvab. Mürkained kanduvad edasi toitu, mida sööme meie ja söövad meie lapsed. See mõjutab meid kõiki. See on küsimus, mis peaks muret tegema kõigile, kes hoolivad oma tervisest ja meie keskkonnast.

Minu kodumaal peaks keskkonnakaitsjate nägemuse kohaselt tuleviku põllumajandus olema kemikaalivaba. Kahjuks oleme selle eesmärgi saavutamisest täna veel kaugel. Kemikaalide kasutamine põllumajanduses suureneb, seda mitte ainult ELis tervikuna, vaid ka Rootsis. Mul on volinik Almuniale konkreetne küsimus: kui mõni riik tahab kemikaalide kasutamise põllumajanduses keelustada, kas tal ei peaks olema vabadust seda teha? Kahjuks on olnud mitmeid juhte, kus liikmesriigid on tahtnud teatud taimekaitsevahendite kasutamist keelustada, kuid komisjon ei ole lasknud neil seda teha. Miks? Kas keskkonna ja rahvatervise huvid ei peaks olema tähtsamad ühtlustamise vajadusest?

  Irena Belohorská (NI). – (SK) Raport taimekaitsetoodete statistika kohta on lähedalt seotud raportiga taimekaitsevahendite säästva kasutamise temaatilise strateegia kohta.

Selleks et raport vastaks strateegiale, peavad meie poolt juba kokku lepitud ja heaks kiidetud strateegia elemendid kajastuma ka selles määruse ettepanekus. See kehtib eelkõige määruse pealkirja kohta ning mõiste „taimekaitsetooted“ asendamise kohta mõistega „taimekaitsevahendid“. Lisaks tuleb biotsiidide lisamist määruse rakendusalasse käsitleda elemendina, mis on nii temaatilises strateegias kui taimekaitsevahendite direktiivis juba heaks kiidetud. Biotsiidid tuleb rakendusalasse lisada veel enne esimese raporti esitamist komisjonile. Meile on hästi teada kõik asjassepuutuvad biotsiidide omadused. Seetõttu pole mingit põhjust neid välja jätta või oodata täiendavat teavet. See lükkaks tarbetult edasi mõiste taimekaitsevahendid korrektse määratluse kasutuselevõtu, mis hõlmab nii taimekaitsetooteid kui biotsiide.

Seetõttu olen ma tugevalt vastu muudatusettepanekule 33, kuid toetan muudatusettepanekut 2, sest parlament on selle kohta juba kokkuleppe saavutanud ning üksnes see muudatusettepanek on kooskõlas temaatilise strateegia ja taimekaitsevahendite direktiiviga, mille parlament 2007. aasta oktoobris heaks kiitis.

  Christa Klaß (PPE-DE). – (DE) Proua juhataja, volinik, taimekaitsetooteid katsetatakse ning vastav statistika on osa paketist, mis sisaldab ka määrust taimekaitsevahendite lubade kohta ning direktiivi taimekaitsevahendite säästva kasutamise kohta. Kogu paketi eesmärk on hoida taimekaitsetoodete mõju inimeste tervisele ja keskkonnale minimaalsel tasemel. Siseturu konkurentsisurve ja piiriülesed keskkonnaaspektid nõuavad siin ühist lähenemist.

Mujalt maailmast tulevate toiduainete juurdepääs meie turule aga teeb selgeks, et kohustused saavad olla tõhusad ainult siis, kui nad on asjakohased. See ei aita kedagi, kui meie puuviljad, juurviljad ja liha tulevad ainult kolmandatest riikidest, sest kehtestatud nõuded muudavad tootmise siin liiga raskeks. Meil Euroopas ei ole mingit mõju kolmandatest riikidest tulevatele toiduainetele. Ainus võimalus on määrata kindlaks suurimad lubatud jääkkogused ning selleks ei ole me piisavalt valmis, rääkimata juba taimekaitsevahendite passist.

Arvepidamine ja statistiliste andmete kogumine taimekaitsevahendite müügi kohta on õigustatud, et jälgida taimekaitsetoodete liikumist ja arengut. Sealjuures on väidetav eesmärk kahjurite ohu vähendamine. Andmete kogumine peab tagama ühilduvuse ning aruannete esitamise kohustus peab jääma minimaalseks. Ainevoogude registreerimine on siin selgelt liialdatud, sest veel ei ole kindel, kas teatud taimekaitsetoodet, biotsiidi või isegi ravimit toodetakse just sellest ainest. Biotsiide tuleb vaadelda eraldi ning siin me ootame komisjoni ettepanekut biotsiidide lubade ja kasutamise kohta. Ainult siis on võimalik kaaluda, milliseid statistilisi andmeid on veel vaja.

Taimekaitsetoodete seadusvastast kasutamist tuleb hoolikamalt jälgida. Selleks tuleb meil tõhustada järelevalvet olemasoleva seaduse täitmise üle. Minu arvates statistika siin ei aita. Seadust rikkuvad isikud, härra Staes, ei kajastu ka statistikas.

  Péter Olajos (PPE-DE). – (HU) Tänan teid, proua juhataja. Pole kahtlust, et taimedel elavate parasiitide ja kahjulike organismide vastu võitlemiseks välja töötatud ained on Euroopa põllumajandust põhjalikult muutnud. Ent neil kemikaalidel on kahjulikke mõjusid inimeste tervisele ja keskkonnale. Eriti ohtlikud taimekaitsetooted tuleb ringlusest kõrvaldada ning kemikaalide kasutamist sel eesmärgil tuleb oluliselt vähendada. Selleks on meil aga vaja usaldusväärseid statistilisi andmeid, mis on Euroopa Liidu tasemel võrreldavad ja ühtlustatud. Seda tehes ei taha me panna täiendavat koormat nende toodete kasutajatele, põllumajandustootjatele; see ei ole meie eesmärk.

Teiselt poolt ei soovi me kõigi taimekaitsetoodete mittepõllumajanduslike kasutusalade lisamist kogutava statistika hulka ning seega ka tulevaste õigusaktide rakendusalasse. Lubage mul tuua üks näide. Euroopas piserdatakse või õigemini pestakse raudteede ääres olevat kiviklibu herbitsiidiga isopropüülamiinsool. Euroopa raudteede kogupikkus on umbes 213 000 km ning hinnanguliselt kastame me neid umbes 900 000 liitri kemikaaliga. See tungib vihmaveega koos pinnasesse ja põhjavette ning jõuab lõpuks meie kehasse. Seni ei ole me sellele piisavalt tähelepanu pööranud ja see olukord peab muutuma.

Meie ees olev raport on lahutamatult seotud möödunud aastal kõne all olnud seadusandliku paketiga ning seda tuleks seetõttu ka vastavalt käsitleda. Selle paketi osadeks on taimekaitseainete säästva kasutamise raamdirektiiv, millele viitas minu kolleeg Euroopa Rahvaparteist Christa Klaß, möödunud aastal Irena Belohorská poolt koostatud taimekaitsevahendite säästva kasutamise temaatiline strateegia ning uute taimekaitsetoodete turuleviimise määrus, milles selle teema eest Euroopa Parlamendis vastutav isik, Hiltrud Breyer, määratleb tulevikusuunad taimekaitsetoodete säästvaks kasutamiseks. Ma õnnitlen raportööri ja toetan seda raportit. Tänan teid väga.

  Paul Rübig (PPE-DE). – (DE) Austatud juhataja, volinik, daamid ja härrad, see on täna teine statistikat puudutav raport ning ma tahaksin komisjonile meenutada, et me oleme võtnud eesmärgiks halduskulusid 25% võrra vähendada, sest seoses statistikaga protestivad asjaomased isikud jätkuvalt sellest tulenevate liigsete kulude vastu. Ma olen kindlasti seda meelt, et taimekaitsetoodete säästev kasutamine on väga oluline geenitehnoloogia ja biotehnoloogia tulevase arengu jaoks ning ma usun ka, et riskinäitajad on eriti olulised inimeste tervise ja keskkonna seisukohast.

Samas ei tohiks me unustada Lissaboni strateegia üldist eesmärki, milleks on tööhõive neis sektorites ja nende sektorite kasv, mitte nõuete karmistamine bürokraatlike kohustustega nagu statistiliste andmete kogumine, mis pealegi on paljudes sektorites väga hõlpsasti kättesaadavad.

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). – (PL) Proua juhataja, peamine teave, mida liikmesriigid peaksid koguma, on kasutatud taimekaitsevahendite kogus. See aitab liikmesriikidel koostada individuaalseid analüüse ehk analüüse, mis oleks kooskõlas riiklike kavadega. Tootjad peaksid andma teavet eluliselt tähtsate taimekaitsevahendite kasutamise kohta. Riiklikud andmed tuleks koondada igas liikmesriigis ning saata komisjonile ühise teabe kujul. Sellisest koondatud teabest piisab täiendavaks analüüsiks ELi tasemel. Liikmesriikide kohustuste reguleerimisel tuleb meil olla ettevaatlik, et me ei annaks kohalikele asutustele abi üksikasjaliku teabe kogumiseks, mis ei too mingit kasu ja tekitab ainult segadust ning vähendab liikmesriikide motivatsiooni selle direktiivi õilsat ideed praktikas rakendada.

  Avril Doyle (PPE-DE). – Proua juhataja, kui te lubate, esitaksin volinikule mõned kiired küsimused. Kas mittepõllumajanduslikes olukordades, näiteks golfiradadel, parkides, lennuväljadel, raudteel, maantee ääres, kodus ja aias kasutatavate taimekaitsetoodete koguseid on võimalik tuletada üldise koguse põhjal ehk siis üldine kogus, millest on lahutatud põllumajanduslikult kasutatavad tooted?

Teiseks, biotsiide kasutatakse väga erinevates olukordades ja erinevatel viisidel, kaasa arvatud kodumajapidamises, ning kuigi võimalik oleks koguda andmeid turule viidud biotsiidide koguse kohta, on väga raske ette näha võimalust, kuidas koguda põhjalikke andmeid biotsiidide kasutamise kohta. Või on ettepanek vaadelda ainult biotsiidide põllumajanduslikku kasutust? Ning kui vaadeldakse tõesti ainult biotsiidide põllumajanduslikku kasutust, miks me siis hakkame taimekaitsetoodete puhul käsitlema ka mittepõllumajanduslikku kasutust?

Minu kolmas küsimus on: kas eraldi säte statistika kogumisest taimekaitsetoodete tootmise, impordi, ekspordi ja levitamise kohta ei või kaasa tuua võimalikku segadust ja taimekaitsetoodete võimalikku kahekordset loendamist?

  Marios Matsakis (ALDE). – Proua juhataja, ma tahtsin lihtsalt rõhutada ühte käesoleva ja ka eelmise raporti kohta käivat punkti. See on asjaolu, et statistilised andmed ei ole olulised iseeneses. Oluline on mõistagi statistiliste andmete tõlgendamine, õigete järelduste tegemine ning statistilistest andmetest juhinduvate meetmete rakendamine.

Selles osas on raportöör teinud väga olulise ettepaneku ekspertrühmade loomise kohta kogutud andmete hindamiseks. Tahaksin selle kohta volinikult küsida, mida tema arvab sellistest andmete hindamise ekspertrühmadest.

  Juhataja. – Volinik arutelu lõpus ei sekku. Ta on meile teatanud, et vastab Avril Doyle’i küsimustele kirjalikult.

  Bart Staes, raportöör. − (NL) Daamid ja härrad, tänan teid kõiki teie julgustavate sõnade eest. Ma usun, et olen leidnud sellel täiskogul üsna suurt toetust. Nagu volinik oma avakõnes ütles, liiguvad komisjoni, nõukogu ja parlamendi seisukohad teineteisele lähemale; see on midagi, mida esimesel lugemisel polnud võimalik saavutada. Õigemini oli see lausa võimatu, kuigi ma pidasin kahel korral konsultatsioone nii Sloveenia kui Portugali kui eesistujariikidega.

Asjaolu, et need seisukohad lähenevad, ilmneb ka voliniku sõnadest biotsiidide kohta. Ta ütles, et komisjon kaalub direktiivi läbivaatamist. Ma ei taha teha siduvaid avaldusi ning usun, et Klaßi raportis juba vastu võetud tekstil põhineva määruse ettepaneku sõnastus ei ole lõplikult siduv. Teiseks võtan ma kindlasti arvesse voliniku pakutud võimalust kasutada võimalikult hästi ära juba olemasolev statistika taimekaitsevahendite tootmise kohta, mis on oluliseks panuseks arutellu, sh ka mõeldes teisele lugemisele. Daamid ja härrad, tänan teid veel kord, ma ei pea teid kauem kinni. Kell on juba palju ning ma arvan, et me oleme ära teeninud väikese lõõgastuse.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme lõuna ajal kell 12.

Kirjalikud avaldused (artikkel 142)

  Daciana Octavia Sârbu (PSE), kirjalikult. – (RO) Määruse ettepanek tahab vähendada taimekaitsetoodete kasutamise mõju keskkonnale ja inimeste tervisele, luues mehhanismi riskinäitajate arvutamiseks ning taimekaitsevahendite säästva kasutamise temaatilises strateegias võetud eesmärkide täitmise jälgimiseks. Variraportöörina leidsin, et vaja on tagada kokkusobivus taimekaitsevahendite paketis antud määratlustega ning ma otsustasin toetada biotsiidide lisamist määruse ettepanekusse, et tagada kasutajatele parem kaitse. Selle ettepaneku abil tahame parandada andmekogumissüsteemi ning toetada olemasoleva statistika ühtlustamist liikmesriikide vahel, et oleks võimalik kindlaks teha selles valdkonnas saavutatud edusamme ning rakendada meetmeid, mis on vajalikud taimekaitsevahenditest tingitud ohtude vähendamiseks. Lisaks parandaks üle kogu Euroopa ametliku statistika olemasolu turu läbipaistvust ning taimekaitsevahendite tööstuse konkurentsivõimet. Samal ajal on taimekaitsevahendite kasutuse vähenemine ühiskonnale kasulik, kuna see parandab toidu kvaliteeti, vähendab joogivee saastumist, tõhustab keskkonnakaitset ning aitab säilitada loodusressursse. Euroopa Liit peab olema kindel, et need ohtlikud ained ei ohustaks tema kodanike tervist ning peab stimuleerima uute ökoloogiliselt tõhusate põllumajanduslike tavade kasutuselevõttu.

24. Järgmise istungi päevakord: vt protokoll

25. Istungi lõpp

(Istung lõppes kell 23.55)